Eesti ajalugu

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipeedia</sitename>
    <dbname>etwiki</dbname>
    <base>https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.47.0-wmf.3</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipeedia</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikipeedia arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="100" case="first-letter">Portaal</namespace>
      <namespace key="101" case="first-letter">Portaali arutelu</namespace>
      <namespace key="102" case="first-letter">Mustand</namespace>
      <namespace key="103" case="first-letter">Mustandi arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="1728" case="first-letter">Üritus</namespace>
      <namespace key="1729" case="first-letter">Ürituse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Eesti ajalugu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>302</id>
    <revision>
      <id>7158340</id>
      <parentid>7157866</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:24:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30105-37</username>
        <id>229818</id>
      </contributor>
      <origin>7158340</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="151479" sha1="k9xbsw7pqx4mdetdw561kaq0ahbq1s5" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Eesti ajaloost; samanimeliste teoste kohta vaata lehekülge [[Eesti ajalugu (täpsustus)]]; ajakirja kohta vaata artiklit [[Elukiri]].}}
{{ajakohasta}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
{{viita}}

Siin on ülevaade inimasustuse [[ajalugu|ajaloost]] praegusel [[Eesti]] alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula ([[Pulli asula]]) eksisteerimist [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] ääres umbes 11 000 aastat tagasi.

Eesti ajalugu võib kõige üldisemalt jagada [[eelajalooline aeg|eelajalooliseks]] ja [[ajalooline aeg|ajalooliseks ajaks]]. Esimene jagatakse [[kiviaeg|kiviajaks]], [[pronksiaeg|pronksiajaks]] ja [[rauaaeg|rauaajaks]], mis omakorda jagunevad väiksemateks alaperioodideks. Ajalooline aeg jagatakse [[keskaeg|keskajaks]], [[varauusaeg|varauusajaks]], [[uusaeg|uusajaks]] ja [[lähiajalugu|lähiajalooks]] või [[uusim aeg|uusimaks ajaks]].

== Ajaloo lühiülevaade ==
Kiviaeg kestis Eesti alal kuni [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande alguseni eKr]]. Selle olulisemateks järkudeks loetakse [[Kunda kultuur|Kunda]], [[Narva kultuur|Narva]], [[kammkeraamika kultuur|kammkeraamika]] ja [[nöörkeraamika kultuur]]e. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele [[keraamika]] ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema [[põllundus]].

Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus.

Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates [[1. sajand]]ist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub [[1. aastatuhat|1.]] ja [[2. aastatuhat|2. aastatuhande]] vahetuse Skandinaavia [[saaga]]des ja Vene [[leetopiss]]ides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja -maakonnad ning rajati suuri [[linnus]]eid. Levima hakkas ka [[kristlus]].

Eesti keskaeg algas maa vallutamisega ristisõdijate poolt [[13. sajand]]i alguses. Varasemad territoriaalsed üksused (maakonnad, kihelkonnad, [[linnusepiirkond|linnusepiirkonnad]] jt) asendusid Rooma paavstile alluvate riikidega, millest tugevaimaks kujunes [[Saksa ordu]] oma, lisaks eksisteerisid Eestis [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Tartu piiskopkond]] ning 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti [[Taani]]le. Eesti oli tihedalt seotud Saksa kultuuriruumiga: linnad kuulusid [[Hansa Liit]]u ja nii linna- kui ka maaeliidi keeleks oli [[alamsaksa keel]]. [[Eesti keel]] jäi lihtrahva keeleks, mida kõneldi enamasti maal. Keskaja lõpul, [[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]il, hakkasid Eestis kujunema [[sunnismaisus]] ja [[pärisorjus]]. Oluline osa kultuurielus oli [[reformatsioon]]il, tänu sellele hakkas muuhulgas kujunema ka eesti kirjakeel.

Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid [[Liivi sõda]] (1558–1583), Rootsi-Poola sõjad (1600–1629), [[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)|Vene-Rootsi sõda]] (1656–1661) ja [[Põhjasõda]] (1700–1721, Eesti alal kuni 1710). [[17. sajand]]i keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla, sel perioodil kindlustus [[luterlus]], rajati [[Gustav Adolfi Gümnaasium]] ja [[Tartu ülikool]] ning lõplikult kujunes välja ka pärisorjus. Samas püüdis Rootsi riigivõim ka talupoegade olukorda parandada: rajati talurahvakoole ning toimus mõisate [[Mõisate reduktsioon|reduktsioon]].

Põhjasõja järel oli Eesti enam kui 200 aasta vältel (1710–1917) Venemaa keisririigi koosseisus. Kohalik võim jäi endiselt baltisakslastest eliidi kätte, pärisorjus kestis kuni 1810. aastateni. Olulised muudatused toimusid [[19. sajand]]il, kui [[tööstuslik pööre]] jõudis Eesti linnadesse; lisaks oli oluline roll [[eestlaste rahvuslik ärkamisaeg|rahvuslikul ärkamisel]] sajandi keskpaigas. Eesti keel hakkas muutuma lihtrahva keelest kultuurkeeleks, tekkis [[rahvusromantism|rahvusromantiline]] ajaloo- ja enesenägemus. 19. sajandi lõppu on nimetatud [[venestusaeg|venestusajaks]], mil Vene keskvõimu poliitika tõttu eestlaste rahvuslik liikumine mõnevõrra nõrgenes, kuid samas halvenesid ka baltisakslaste positsioonid. Viimane võimaldas linnaeestlastel poliitikasse sekkuda, eestlaste enamuse poliitiline aktiivsus avaldus esimest korda [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal. [[20. sajand]]i alguses tugevnes uuesti ka rahvuslik liikumine.

Pärast 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i saavutas Eesti autonoomia (loodi kogu Eestit ühendav kubermang), kuid see kadus enamlaste võimupöörde järel sama aasta oktoobris. Rahvuslikult meelestatud poliitikud kuulutasid 1918. aasta 24. veebruaril välja Eesti Vabariigi, kuid kuni sügiseni oli Eestis Saksa okupatsioon. Seejärel puhkes [[Vabadussõda]] (1918–1920), mis lõppes [[Tartu rahu]]ga 1920. aasta 2. veebruaril. Järgnenud 20 rahu- ja iseseisvusaastal arenesid Eesti majandus ja kultuur, 1934. aastal kehtestati presidentaalne riigikord.

1939. aastal surus [[Nõukogude Liit]] Eestile peale [[baaside leping]]u, millele järgnes anneksioon 1940. aastal. Toimusid massirepressioonid, mille ohvriks langes enamik Eesti eliidist. 1941–1944 oli Eesti Saksamaa võimu all, mille järel taastus Nõukogude okupatsioon, mis kestis 47 aastat. Kuni 1950. aastateni jätkusid massirepressioonid, millest kõige ulatuslikum oli 1949. aasta [[märtsiküüditamine]]. Seejärel asendus füüsiline vägivald suuremas osas vaimsega, rahvuslik meelsus oli põlu all kuni 1980. aastate lõpuni.

1980. aastate teisel poolel alanud [[perestroika]] tegi võimalikuks Nõukogude Liidu vastased massilised protestid, millest kasvas välja uus iseseisvusliikumine. Eesti toimus [[Laulev revolutsioon]], mida on nimetatud ka uueks ärkamisajaks; alates 1990. aastast võeti selge kurss iseseisvuse taastamisele. Eesti Vabariigi iseseisvus taastati 1991. aasta 20. augustil, uus põhiseadus hakkas kehtima aasta hiljem. 2004. aastal liitus Eesti NATO ja Euroopa Liiduga, 2011. aastal võeti kasutusele viimase ühisraha [[euro]].

== Eesti ajaloo periodiseerimisest ==
{{vaata|Eesti ajaloo periodiseerimine}}

Eesti ajaloo periodiseerimisel on palju võimalusi. Kõige üldisemalt saab seda jagada eelajalooliseks ehk muinasajaks (kuni [[13. sajand]]) ja ajalooliseks ajaks. Eesti akadeemilises ajalookirjutuses on üldiselt välja kujunenud järgmine periodiseering:

# [[Eesti esiajalugu]] ehk [[Muinas-Eesti|Eesti muinasaeg]] hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni [[13. sajand]]ini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõttu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassikalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi ([[Eesti kiviaeg]] (kuni umbes [[1800 eKr]]), [[Eesti pronksiaeg]] (1800–[[500 eKr]], [[Eesti rauaaeg]] (500 eKr – 13. sajand pKr), mida saab jagada alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg), mida mõnikord veel omakorda jagatakse (näiteks noorema rauaaja puhul [[Eesti viikingiaeg|viikingiaeg]] ja [[Eesti hilisrauaaeg|hilisrauaaeg]]). Kiviaega on tihti periodiseeritud arheoloogiliste kultuuride alusel ([[Kunda kultuur]], [[Kammkeraamika kultuur]], [[Nöörkeraamika kultuur]]).
# [[Eesti keskaeg]] loetakse tavaliselt hõlmavaks perioodi 13. sajandist kuni [[Liivi sõda|Liivi sõjani]]. Ennekõike sobib see jaotus iseloomustama poliitilist ajalugu, alates maa vallutamisega ristisõdijate poolt ([[Eestlaste muistne vabadusvõitlus]]) ja lõppedes ristisõdijate loodud riikide hävinguga. Varem nimetati antud perioodi tihti [[orduaeg|orduajaks]], mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti [[Taani]]le, mistõttu seal saaks eristada ka [[Taani aeg]]a. Eesti keskaega tavaliselt väiksemateks alaetappideks ei jagata.
# [[Eesti varauusaeg]] on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 1550–1800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või [[Vana-Liivimaa]] lõplikku kokkuvarisemist 1561–1562 ning lõpuks talurahvareforme Eestis [[19. sajand]]i alguses (eriti 1816/1819 pärisorjusest vabastamine). Et selle perioodi esimene oli poliitiliselt küllaltki rahutu aeg ja Eesti ala oli mitme valitseja käes, siis on seda perioodi jaotatud mitmeks alaperioodiks: [[Rootsi aeg]] (Põhja-Eestis 1561–1710, kogu Eestis alates 1625), [[Poola aeg]] (Lõuna-Eestis 1562–1625) ja [[Taani aeg]] (Saaremaal 1560–1645); lisaks saaks eristada veel ka Vene aega (Ida-Eestis 1558–1582). Perioodi teist poolt ja aega kuni 1917. aastani on tihti nimetatud kas Vene või [[Tsaariaeg|tsaariajaks]]. Esimene kannab aga liialt palju ka muid tähendusi: see võib olla Vene võimu aeg Ida-Eestis Liivi sõja ja Vene-Rootsi sõja ajal 1656–1661, enamasti seostatakse seda aga [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsiooni ajaga. &quot;Tsaariaeg&quot; on aga kõnekeelne termin, mida akadeemilistest kirjutistes üldiselt ei kasutata. Ajastut on iseloomustatud ka terminiga &quot;[[Balti erikord]]&quot;, mis oli rüütelkondade ja linnade omavalitsuslik võimukorraldus ning kestis Venemaa Läänemere-äärsetes provintsides 1710. aastast kuni Vene impeeriumi kokkuvarisemiseni 1917. aastal.
# [[Eesti uusaeg]]a periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni [[20. sajand]]i alguseni. Taas pole kindlaid daatumeid, kuid tihti paigutatakse uusaja lõpp 1918. aastasse, kui kuulutati välja Eesti Vabariik või üldisemalt Vene keisririigi kokkuvarisemisest tingitud murranguperioodi aastatel 1917‒1918. Mõnikord lõpetatakse uusaeg aga ka varem, kas [[1905. aasta revolutsioon]]i või umbmäärasemalt [[20. sajand]]i algusega. Uusaja alaetappidena võivad eristuda [[eestlaste rahvuslik ärkamisaeg]] ja [[venestusaeg]].
# [[Eesti lähiajalugu|Eesti lähiajaloo]] ehk Eesti uusima aja alla loetakse enamasti aeg pärast 1918. aastat ning seda jaotatakse sageli okupatsioonide aegadeks ([[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|esimene Saksa 1917–1918]], [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)|esimene Nõukogude 1918–1919]], [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|teine Nõukogude 1940–1941]], [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|teine Saksa 1941–1944]], [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|kolmas Nõukogude 1944–1991]]) ja iseseisvuse aegadeks (esimene 1918–1940, teine alates 1991). Samas on Eesti lähiajaloo alguseks võetud ka 1940.–1945. ja isegi 1991. aastat.

== Ülevaade ajaloost ==
=== Esiajalugu ehk muinasaeg ===
{{vaata|Eesti esiajalugu}}
==== Kiviaeg ====
[[Pilt:KundaCultureTools.jpg|pisi|Kunda kultuuri aegseid tööriistu]]

[[Vanem kiviaeg|Vanemasse kiviaega]] kuuluvat asustust pole Eestis tuvastatud, sest keskmise kiviaja eel valitses Eestis [[Weichseli jäätumine|jääaeg]], mis võimalikud varasema asustuse jäljed kustutas.

Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt [[Pulli asula]] umbkaudset eksisteerimisaega umbes [[9. aastatuhat eKr|9000 eKr]].&lt;ref&gt;[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event_popup&amp;event_id=3521&amp;width=670&amp;height=430&amp;TB_iframe=true&amp;modal=true Info Histrodamus.ee kodulehel]&lt;/ref&gt; Sellega algas Eesti alal [[Kunda kultuur]], mis on nimetuse saanud umbes [[8700 eKr]]&lt;ref&gt;[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]], ''Eesti muinasaeg''. Tallinn: Avita, 2002. Lk 29.&lt;/ref&gt; tekkinud [[Kunda Lammasmägi|Kunda Lammasmäe]] asula järgi.

Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti [[keskmine kiviaeg|keskmise kiviaja]]. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja [[Etnos|etnilist]] päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta on mitmeid teooriaid. On ka oletatud, et mitmete veekogude (sealhulgas [[Peipsi järv]]e ja [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]]) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest.

[[Noorem kiviaeg]] ehk neoliitikum algas Eestis [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] ja lõppes umbes [[19. sajand eKr|1800 eKr]]. Selle alguses eksisteeris Eestis [[Narva kultuur]], mida on suures osas loetud Kunda kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele [[keraamika]], mis esialgu oli lihtsakoeline ja eriliste kaunistusteta.

Narva kultuuri järel eksisteerisid Eesti alal [[Kammkeraamika kultuur]] ja [[Nöörkeraamika kultuur]]. Esimest, varasemat, on tihti seostatud [[soomeugrilased|soomeugrilaste]] asumisega Eestisse, teist aga [[baltlased|baltlaste]] ([[indoeurooplased|indoeurooplaste]]) asumisega Läänemere äärde. Nende kultuuride aegne keraamika oli Narva kultuuri aegsest peenekoelisem, kammkeraamika kultuurile oli iseloomulik kammipiide jälgi meenutavate vajutusjälgede esinemine savinõudel, nöörkeraamika aegsetele savinõudele jäeti mustreid ilmselt nööri abil.

Nöörkeraamika kultuuri on nimetatud venekirveste (varasemal ajal ka sõjakirveste) kultuuriks, sest tollest perioodist on teada mitmeid hoolikalt lihvitud paadikujulisi kivikirveid, mida ilmselt tööriistadena ei kasutatud. Nöörkeraamika kultuuri ajal tihenesid Eesti ala elanike suhted naaberalade, eriti [[Skandinaavia]]ga.

==== Pronksiaeg ====
{{vaata|Eesti pronksiaeg}}
[[Pilt:StoneCistGraves.jpg|pisi|[[Kivikirstkalme]]d [[Jõelähtme]]l]]
[[Fail:Rebala kivikalmed 2021.ogv|pisi|Droonivideo Rebala kivikalmetest 2021. aasta kevadel]]
Umbes 1800 eKr alanud [[pronksiaeg]]a jagatakse tavaliselt kaheks perioodiks: vanemaks (kuni umbes [[1100 eKr]]) ja nooremaks (kuni umbes [[500 eKr]]). Vanemal pronksiajal oli asustus ja materiaalne kultuur sarnased kiviaja lõpu omadega, pronksesemete levik oli üpris vähene. Nooremal pronksiajal muutus pronksesemete kasutamine laialdaseks ning toimus ka mitmeid olulisi ühiskondlikke muudatusi. Eesti asustus muutus paikseks, levisid põlluharimine ja karjakasvatus, tekkisid kindlustatud asulad ning inimesi hakati matma senistest tunduvalt silmapaistvamatesse hauarajatistesse: [[kivikirstkalme]]tesse. Kindlustatud asulates toimus ka metallitöötlemine, peamiselt tegeleti Eestisse jõudnud pronksesemete sulatamise ja neist ehete või väiksemate tarbeesemete (nööpide, kammide) valmistamisega. Küllaltki tihedad majandussuhted olid jätkuvalt Skandinaaviaga.

Erinevate hinnangute järgi ajavahemikus 2800–500 eKr langes [[Saaremaa]]le [[meteoriit]] ja tekkis [[Kaali kraater]]. Pronksiajal asus selle meteoriidi kukkumiskoha lähistel [[Asva linnusasula]]. [[8. sajand|8.]]–[[6. sajand]]il tekkis ka meteoriidikraatri juurde [[Kaali kindlustatud asula|kindlustatud asula]].

==== Rauaaeg ====
{{vaata|Eesti rauaaeg}}
Umbes 500 eKr algas Eestis [[rauaaeg]], mis kestis kuni muinasaja lõpuni. Antud perioodi saab tänu üksikutele kirjalikele allikatele&lt;ref&gt;Selle kohta: Raivo Palmaru, Eesti vanimais kirjalikes allikais. In: Keel ja Kirjandus 5/1980, lk-d 261–269.&lt;/ref&gt; uurida ka arheoloogiaväliste meetoditega. Tolle aja arheoloogilise leiumaterjali aine on eelnevast ajast rikkalikum. Kuna rauaaja periood on pikk, jagatakse Eesti rauaaeg tavaliselt kolmeks suuremaks perioodiks ja need omakorda veel alaperioodideks.

===== Vanem rauaaeg =====
Eesti [[vanem rauaaeg|vanema rauaaja]] (kuni umbes 450 pKr) esimesel poolel (kuni umbes ajaarvamise alguseni) oli raua levik veel küllaltki vähene, mitmed tööriistad ja muud tarbeesemed valmistati endiselt sageli kivist. Vanema rauaaja teisel poolel, [[rooma rauaaeg|Rooma rauaajal]], elavnesid tunduvalt Eesti ala kaubandussidemed läänepoolsete aladega, muuhulgas jõudis Eestisse suur hulk esemeid [[Rooma impeerium]]ist. Raudesemete valmistamiseks hakati kasutama ka kohalikku soorauda, misjärel raudesemete kasutamine hüppeliselt kasvas. Sel ajal hakati inimesi matma [[tarandkalme]]tesse, Ida-Eestis ka [[kääbas]]tesse. Rooma rauaajast võib pärineda ka eestlaste esmamainimine, nimelt on Rooma ajaloolane [[Tacitus]] teoses &quot;Germania&quot; maininud [[1. sajand]]i lõpul teiste põhjapoolsete rahvaste seas ka ''aest''e ja ''finn''e, kellest esimesi seostatakse tavaliselt [[baltlased|baltlaste]] ja viimaseid [[soomeugrilased|soomeugrilastega]].

On oletatud, et Rooma rauaaja lõpul, [[4. sajand]]i teisel poolel, kuulus Eesti ala ajutiselt [[Ermanarich]]i loodud idagootide (greutungide) hõimuliidu või riigi koosseisu,&lt;ref&gt;[[Andres Adamson]], ''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Tallinn: Koolibri, 1999. Lk-d 15–16.&lt;/ref&gt; ent seda kindlate andmetega tõestada ei saa.

===== Keskmine rauaaeg =====

[[Keskmine rauaaeg|Keskmisel rauaajal]] (450–800 pKr) jätkusid mõlemad matmisviisid, suhted naabermaadega aga nõrgenesid. Antud periood, mis jaguneb [[Eesti rahvasterännuaeg|rahvasterännu-]] (450–650) ja [[Eesti eelviikingiaeg|eelviikingiajaks]] (650–800), on suhteliselt vähe uuritud. Perioodi lõpul kääbas- ja tarandmatused üldiselt lõppesid, ehkki mõlema puhul on teada hilisemaid järelmatuseid. Toona levis matmine korrapäratuma ehitusplaaniga [[kivivarekalme]]tesse. Matustes kasvas oluliselt relvapanuste osakaal, mis viitab eelnevaga võrreldes rahutumale ajajärgule.

Umbes aastasse 750 jääb ka [[Salme muinaslaev]]ade [[laevmatus]]tena mahamatmine. Nendest üks on ühtlasi Euroopas vanim seni avastatud purjelaev.{{lisa viide}}

===== Noorem rauaaeg ja hilisrauaaeg =====
[[File:Eesti ja lähiümbruse muinasaja lõpu maakondade kaart.png|thumb|Eesti ja Põhja-Läti muinasmaakonnad, linnused ja teed]]
{{Vaata|Muinas-Eesti}}
[[Eesti noorem rauaaeg|Eesti noorema rauaaja]] esimest poolest ehk [[Eesti viikingiaeg|viikingiajast]] (800–1050) on teada mõningaid kirjalikke allikaid, mis puudutavad Eestit, ennekõike on nendeks skandinaavia [[saaga]]d, Põhja-Saksa [[kroonika]]d (näiteks [[Bremeni Adam]]i kroonika) ja Vene [[leetopiss]]id (näiteks [[Nestori kroonika]]). Viimaste järgi toimus umbes 1030. aastal Eestisse esimene teadaolev planeeritud vallutusretk, kui [[Jaroslav Tark]] vallutas muinaseestlaste linnuse praeguse [[Tartu]] alal ja rajas sinna Jurjevi linnuse. Sellest ajast on Tartust avastatud mitmeid venepäraseid esemeid ja sõjarelvi. 1054. aastal toimus uus vallutusretk, mille käigus vürst [[Izjaslav I]] vallutas ''Kedepiv''i, tõenäoliselt [[Keava]]. 1061. aasta paiku vallutasid [[sossolid]] (tõenäoliselt muinaseestlased) need venelaste poolt vallutatud alad tagasi. Pärast seda on [[12. sajand]]ist teada mitmeid Novgorodi ja Pihkva sõjajõudude retki Eesti aladele, eriti [[Ugandi]] muinasmaakonda. Mitmel korral vallutasid ja põletasid nad nii Tartu kui ka [[Otepää linnus]]eid. Eesti alalt tehti ka edukaid vasturetki ning rüüstati [[Pihkvamaa]]d.

Alates viikingiajast on ka mitmesuguseid teateid eestlaste aktiivsest tegutsemisest merenduses. Saagad pajatavad eestlaste kontaktidest [[viikingid|viikingitega]] [[Rootsi]]st, [[Taani]]st, [[Norra]]st ja isegi [[Island]]ilt. Erinevalt Lääne-Euroopast pole teada, et Skandinaavia viikingid suutnuks Eestis kanda kinnitada. Saagade teatel sai [[svealased|svealaste]] kuninga [[Ingvar]]i sõjavägi [[7. sajand]]i paiku Lääne-Eestis lüüa ja ta ise tapeti. Suure ulatuse saavutas eestlaste tegevus merel muinasaja lõpul, [[Eesti hilisrauaaeg|hilisrauaajal]] (1050 – [[13. sajand]]). 1187. aastal Rootsi tollase pealinna [[Sigtuna hävitamine|Sigtuna maha põletanud]] piraadid {{kas|olid tõenäoliselt}}{{lisa viide}} eestlased (saarlased) või [[kurelased]].

Vene [[leetopiss]]ist on teade ka umbes aastal 1032 toimunud novgorodlaste retkest rootsi päritolu varjaagi (viikingi) [[Uljeb]]i (Ragnvaldi poeg Ulf) juhtimisel &quot;raudväravate&quot; alla, kus saadi aga lüüa. On oletatud, et selle puhul oli tegemist lodjalaevastiku retkega Tallinna alla, kus novgorodlased said eestlaste käest lüüa, kuid enamasti on nn [[Raudvärava lahing]]u toimumispaigaks peetud siiski Põhja-Venemaad. Seega ei saa seda teadet üheselt Tallinna ja Eestiga siduda.

Umbes 1050. aasta paiku loetakse alanuks noorema rauaaja ja ühtlasi ka Eesti esiajaloo viimane periood: hilisrauaaeg, mis kestis kuni [[13. sajand]]ini. Selle alguses toimus Eestis oluline asustusnihe, mitmed seni kasutuses olnud linnused ja asulad hüljati, tekkisid uued ja suuremad keskused. Tõenäoliselt just siis hakkasid välja kujunema ka Eesti muinasmaakonnad, kihelkonnad võisid mingisugusel kujul eksisteerida ka juba varem. Suurem osa viimastest oli 13. sajandi alguseks koondunud maakondadeks, osa aga jäid eraldiseisvateks kihelkondadeks ehk väikemaakondadeks. Lisaks nendele võis oluline osa olla ka muistsetel maksustus- ja valitsusüksustel [[vakus]]tel ning [[linnusepiirkond]]adel&lt;ref&gt;[[Valter Lang]], Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. In: Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Muinasaja teadus, 11. Tallinn; Tartu, 2002, lk-d 125–168.&lt;/ref&gt;

[[13. sajand]]i alguses oli Eesti alal umbes 45 kihelkonda, elanike arvu on hinnatud 150 000 – 180 000 inimesele. Eesti hõimude asustusala oli sel ajal piiratud läänest ja põhjast [[Läänemeri|Läänemerega]]; idapiir kulges mööda [[Narva jõgi|Narva jõge]], [[Peipsi järv|Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]i ning tõenäoliselt mööda [[Petserimaa]] ja [[Võrumaa]] piiri kuni praeguse Läti piirini. Eesti lõunapiir kulges Petserimaa piirilt praeguse Valgani ning sealt Liivi laheni lõuna pool praegusest piirist.&lt;ref&gt;Lõuna pool [[Tireli soo]]d ja [[Säde jõgi|Säde jõge]], [[Valmiera]] – [[Asti järv]]e vahel samuti lõuna pool Säde jõge, edasi üle Asti järve ning edasi ligikaudu praeguse [[Salatsi jõgi|Salatsi jõge]] kaudu [[Liivi laht|Liivi laheni]] (VIIDE, ka Uluots?)&lt;/ref&gt; Eesti alal oli kujunenud kaheksa suuremat maakonda, mille ladinakeelsed nimekujud olid: ''Revalia'' ([[Revala]]), ''Harria'' ([[Harjumaa (muinasmaakond)|Harju]]), ''Rotalia'' või ''Maritima'' (Ridala ja hilisem [[Läänemaa]]), ''Osilia'' ([[Saaremaa]]), ''Saccala'' ([[Sakala]]), ''Jervia'' ([[Järvamaa]]), ''Vironia'' ([[Virumaa|Viru]]), ''Ugaunia'' ([[Ugandi]]). Lisaks kaheksale suuremale maakonnale olid Eesti keskosas veel neli-viis väikemaakonda, mis peale esimese koosnesid arvatavasti vaid ühest kihelkonnast: ''[[Vaiga]]'' või ''Waigele'', ''Moge'' või ''Mocha'' ([[Mõhu]]), ''Nurmegunde'' ([[Nurmekund]]), ''[[Alempois]]'', [[Soontagana]]&lt;ref&gt;[[Jüri Uluots]], [https://web.archive.org/web/20150626121837/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=18 Eesti muistsest riiklikust ja ühiskondlikust korrast], [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr. 6, 1932. aasta august&lt;/ref&gt; ja [[Jogentagana]].

On arvatud, et nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid muinaseestlased esialgu majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete [[sugukond]]adena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. Kuni 1990. aastateni leiti üldiselt, et selline võrdõiguslik ([[egalitaarsus|egalitaarne]]) ühiskond kestis Eestis kuni [[13. sajand]]i [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluseni]], kuid viimased ajaloolaste ja arheoloogide tööd viitavad pigem sellele, et aastaks 1200 oli Eesti ühiskond juba küllaltki kihistunud ning nii poliitiline võim, maa kui ka tootmisvahendid koondunud väikese hulga ülikute ([[vanem]]ate) kätte.&lt;ref&gt;Vt näiteks: ''Eesti aastal 1200: [artiklikogumik]''. Koostaja [[Marika Mägi]]. Tallinn: Argo, 2003.&lt;/ref&gt;

Nooremal rauaajal toimus matmistavades olulisi muudatusi: viikingiajal olid eriti Lääne-Eestis veel kasutusel tarandite taolised haudehitised, kuid perioodi lõpuks domineerisid maahaudkalmistud. Tõenäoliselt oli levinuim matuseviis põletusmatus, kuid hilisrauaaja jooksul suurenes tunduvalt ka laibamatuste osakaal. Rauaaja lõpu osas võib teha veidi kindlamaid oletusi ka muinaseestlaste uskumuste kohta, tuginedes enamasti [[Henriku Liivimaa kroonika]]le. Tõenäoliselt austati erinevaid loodusvaime ja mõningaid jumalusi, levinud oli ohverdamine allikates ja hiites. Alates 1990. aastatest on hakatud rõhutama ka [[kristlus]]e küllaltki olulist levikut Eestis juba [[12. sajand]]il, mis ilmneb arheoloogilisest leiumaterjalist.

==== Ristisõda Eestis ====
{{vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}
Koos teiste Läänemere idakalda rahvaste [[soomlased|soomlaste]], [[preislased|muinaspreislaste]], [[žemaidid|žemaitide]], [[aukštaidid|aukštaitide]] (tänapäeva [[leedulased|leedulaste]] esivanemad), [[latgalid|latgalite]], [[kuralased|kuralaste]], [[semgalid|semgalite]], [[liivlased|liivlaste]] ja [[seelid]]ega (kaasaja [[lätlased|lätlaste]] esivanemad) olid eestlased [[12. sajand]]i lõpul üks väheseid Euroopa rahvaid, kes ei olnud ristiusustatud.

1170. aastatest on teada esimene katse eestlasi ristiusustada: sel ajal nimetas paavst [[Aleksander III]] ametisse eestlaste piiskopi [[Fulco]], kes jõudis Taani, kuid kelle tegevusest Eestis pole midagi teada. Aastal 1193 kuulutas paavst [[Coelestinus III]] välja ristisõja [[Ida-Euroopa]] [[paganlus|paganate]] vastu. Sellega elavnesid vendidevastaste ristiretkedega 11. sajandi keskel alanud ristisõjad Läänemere ääres ehk nn [[Põhjala ristisõjad]],&lt;ref&gt;Vaata näiteks: [[Eric Christiansen]], Põhjala ristisõjad. Tallinn: Tänapäev, 2004&lt;/ref&gt; mille üheks osaks sai ka eestlaste suures osas vägivaldne ristimine. Peamiselt tegelesid Eesti ala allutamisega Põhja-[[Saksamaa]]lt pärinevad ristisõdijad ja [[Taani|taanlased]], episoodiliselt sekkusid ka [[Rootsi|rootslased]]. Samal ajal jätkusid [[Vene]] vürstide sõjaretked Eestisse nii eestlaste vastaste kui ka liitlastena.

1195. aastal toimus ristisõja nime all rootslastepoolne [[Virumaa]] rüüstamine, mis lõppes aga olulisemate tagajärgedeta. 1206. aastal järgnes taanlaste retk [[Saaremaa]]le, kuid ka nende edu jäi ajutiseks.
[[Pilt:Єпископ Альберт.gif|pisi|[[Piiskop Albert]]]]
1190. aastatel saksa ristisõdijate poolt alanud [[liivlased|liivlaste]] ala vallutamine jõudis lõpule 1206. aastal, 1208. aastal sõlmisid ristisõdijatega liidulepingu [[latgalid]]. Juba samal aastal rüüstasid [[Mõõgavendade ordu]] ja [[latgalid]] [[Ugandi]]t, aasta lõpus ka [[Sakala]]t. Järgnevalt toimusid eestlaste rüüsteretked latgalite aladele, omavaheline rüüstesõda kestis mitu aastat.

Eestlaste üheks olulisemaks võiduks peetakse 1210. aastal toimunud [[Ümera lahing|lahingut]]. Pikemas perspektiivis sellel võidul siiski erilist tähendust polnud. Olulisemaks ettevõtmiseks oli eestlaste, kurelaste ja ülestõusnud liivlaste katse vallutada 1215. aastal [[Riia]]t, kuid see lõppes läbikukkumisega.

1217. aastal toimunud [[Madisepäeva lahing]]u järel olid lõunapoolsemad maakonnad Sakala ja Ugandi sunnitud alistuma Riia piiskopile [[piiskop Albert|Albertile]] ja Mõõgavendade ordule. 1219–1220 hõivasid taanlased ka Põhja-Eesti. Seejärel toimus taanlaste- ja sakslastepoolne võiduristimine, mille tagajärjel langes nende võimu alla kogu Eesti mandriala peale Läänemaa. 1220. aastal püüdsid rootslased viimast vallutada, kuid saarlased vallutasid ja põletasid nende kätte langenud [[Lihula linnus]]e juba samal aastal ([[Lihula lahing]]).

1222–1223 toimunud eestlaste vastulöögi järel, mil kogu Eesti ala peale Tallinna ümbruse ristisõdijate võimust vabastati, hõivasid sakslased ja taanlased Mandri-Eesti 1224. aastaks uuesti ning 1227. aastal vallutati ka Saaremaa. Et hilisemate aastate kohta aga väga täpseid andmeid ei ole, pole ka selge, kas eestlased suudeti lõplikult allutada. Saaremaa kohta on teada, et vähemalt aastatel 1236–1241 ja 1260–1261 oli see taas ordu ja piiskoppide võimu alt väljas. Mõnikord on lõplikuks eestlaste alistamiseks, muistse vabadusvõitluse lõppakordiks, peetud ka aastatel 1343–1345 toimunud [[Jüriöö ülestõus]]u, kuid et seda lahutab ristisõja põhisündmustest enam kui sajand, võiks seda pigem vaadelda eraldiseisva sündmusena.

Eesti ristimine ja uutele valitsejatele allutamine toimus peamiselt relva jõul, kuid tõenäoliselt õnnestus alistatud ülikutel sageli sõlmida alistumislepinguid. Tugevamat vastupanu osutasid vallutusele suurmaakonnad Ugandi, Sakala ja Saaremaa, neist kaks esimest allutati relva jõul ning varasemad ülikud ja vanemad kaotasid arvatavasti täielikult oma võimu. Seevastu ülejäänud Eesti alad (Harjumaa, Rävala, Järvamaa, Virumaa, Läänemaa ja Saaremaa) allutati uutele valitsejatele pärast sõdimist oletatavasti peamiselt lepingute teel, kus varasemad eesti ülikud säilitasid tihti oma positsiooni ja maavaldusedki, sulandudes küll hilisematel sajanditel saksa kõrgkihi hulka. Saarlaste ja ristisõdijate vahelisi lepinguid 13. sajandist on ka säilinud.&lt;ref&gt;[[Jüri Uluots]]. ''Eestlaste lepingud võõrastega XIII sajandil''. [[Rooma]]: Maarjamaa, 1975.&lt;/ref&gt;

Peamiseks allikaks ristisõja sündmuste kohta Eestis on preester [[Henriku Liivimaa kroonika]].&lt;ref&gt;Henriku kroonika eesti- ja ladinakeelne väljaanne: &quot;Henriku Liivimaa kroonika = ''Heinrici chronicon Livoniae''&quot;. Ladina keelest tõliknud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]] 1982.&lt;/ref&gt;

=== Keskaeg ===
{{vaata|Eesti keskaeg}}
==== Võimu- ja haldusjaotus ====
[[File:Livland gross.jpg|pisi|[[Liivimaa]] pärast 1345. aastat (saksakeelne kaart)]]
Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema [[Läti]]ga ristisõdijate loodud riikide koosseisu, mida on kokkuvõtvalt nimetatud [[Vana-Liivimaa]]ks ehk keskaegseks Liivimaaks. Alates 1420. aastatest koondusid kohalikud riigid veidi tihedamalt kokku tänu [[Liivimaa maapäev|maapäevadele]]; seetõttu on keskaja lõpu Liivimaad alates 19. sajandist nimetatud ka &quot;Liivimaa konföderatsiooniks&quot;. 1238. aastal, pärast [[Stensby leping]]ut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: [[Põhja-Eesti]]t ehk [[Eestimaa hertsogkond]]a valitses [[Taani kuningas]], Lääne-Eestit valitses [[Saare-Lääne piiskop]], Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) valitses [[Tartu piiskop]] ning Edela- ja Kesk-Eestit valitses [[Saksa ordu]] Liivimaa haru ehk [[Liivimaa ordu]]. Kiriklikult jagunes Eesti ala Saare-Lääne, Tartu ja Tallinna piiskopkondade [[diötsees]]ide vahel. Tallinna piiskop ei omanud ilmalikku võimu, talle kuulus vaid paar linnust ja mõisa. [[Ruhnu]] saar kuulus keskaja lõpul [[Kuramaa piiskop]]i (nii ilmalike kui ka vaimulike) valduste alla, varasemal ajal oli selle poliitiline kuuluvus tõenäoliselt täpsemalt määratlemata. Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu piiskopid allusid kiriklikult [[Riia peapiiskop]]ile, Tallinna piiskop aga [[Lundi peapiiskop]]ile. Liivimaa piiskopid ja ka [[Liivi ordu maameister]] olid keskaja lõpuks [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[riigivürst]]id, alludes ametlikult seega [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] ülemvõimule. Piiskoppide ja ka Riia peapiiskopi vaimulikuks isandaks oli [[Rooma paavst]], kellele allus ka ordu.

1346. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt [[Jüriöö ülestõus]], Põhja-Eesti [[Saksa ordu]]le, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivimaa ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister.

Liivimaa ordu valdused jagunesid komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivimaa ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivimaa ordu käsknikud Eesti alal olid [[Viljandi komtuur]], [[Tallinna komtuur]], [[Järva foogt]], [[Pärnu komtuur]] ja [[Narva foogt]]. [[16. sajand]]il oli osa Eesti aladest, sealhulgas ka endine [[Karksi foogtkond]] - ordumeistri otsealluvuses.

Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos [[toomkapiitel|toomkapiitli]] ja alates [[15. sajand]]i teisest poolest ka [[rüütelkond]]adega (vasallide korporatsioonidega). Olulisimad võimumehed olid [[toomdekaan]] ja [[toompraost]], kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja [[stiftifoogt]], kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks stiftifoogt, kuid Saare-Lääne piiskopkond jagunes aga Saare- ja Läänemaa stiftiks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti.

Maaisandate kõrval oli oluline roll ka suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: [[Tallinn]], [[Tartu]] ja [[Riia]]. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: [[Viljandi]], [[Paide]], [[Haapsalu]], [[Vana-Pärnu]], [[Uus-Pärnu]], [[Narva]] ja [[Rakvere]]. Linnalaadse staatusega oli [[13. sajand]]il ka [[Lihula]], mida hiljem mainiti korduvalt alevina; omavalitsuslik staatus oli ka [[Toompea]]l, mida üldiselt siiski eraldiseisvaks linnaks ei peeta. [[Kuressaare]] ja [[Valga (Liivimaa)|Valga]] olid samuti linnalised asulad, kuid said linnaõigused alles keskaja järel, vastavalt 1563. ja 1584. aastal. Teised kaubaalevid olid juba tunduvalt väiksemad ja tähtsusetumad. Eesti ala üheksast keskaegsest linnast seitse kuulusid ka [[Hansa Liit]]u, Narva ei saanud selle liikmeks Tallinna vastuseisu tõttu ja Vana-Pärnu ei saanud ilmselt tänu Uus-Pärnu soodsamale positsioonile kaubateel.

Oluliseks võimuteguriks olid keskaegses Eestis ka [[vasall]]id, seda eriti Põhja-Eestis, kus neile juba [[14. sajand]]il kuulus enamik maast. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] eelkäijaks olevat Harju-Viru vasallide korporatsiooni ehk [[Harju-Viru rüütelkond|rüütelkonda]] kui vasallide omavalitsuslikku organit on mainitud juba 1284. aastal, see võib tagasi ulatuda aga ka 1253. aastasse või veelgi kaugemale. Saare-Lääne ja Tartu piiskopkondades muutusid vasallid oluliseks poliitiliseks teguriks [[15. sajand]]i jooksul, väljaspool Põhja-Eestit olevatel ordu aladel ei kujunenud rüütelkond poliitiliseks teguriks kuni keskaja lõpuni välja.

Selline haldusjaotus kehtis kuni [[Liivi sõda|Liivi sõjani]] (1558–1583).

==== Reformatsioon ====
[[Pilt:Vana-Liivimaa (Eesti keeles).PNG|pisi|Vana-Liivimaa haldusjaotus umbes 1534. aastal]]
{{vaata|Reformatsioon Liivimaal}}
[[Reformatsioon]] jõudis Liivimaale 1520. aastate alguses. Tallinnas alustasid protestantlikud jutlustajad aktiivsemat tegevust 1524. aastal ja [[Tartu]]s tekkis konflikt katoliiklust ägedalt toetava piiskopi [[Johann Blankenfeld]]iga. Mõlemas linnas toimus [[pildirüüste]], mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. 1520. aastate lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud. Ainult [[Viljandi]], [[Haapsalu]] ja [[Vana-Pärnu]], kus katoliku vaimulike ja maaisandate mõjuvõim oli suurem, jäid pigem katoliiklust toetavatele positsioonidele, samas on andmed usuliste eelistuste kohta paljudes väikelinnades ebaselged. Liivi sõja alguseks olid aga arvatavasti kõik linnad pigem luterlikud.
Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Kuigi Vana-Liivimaal lõpuni toimivat protestantlikku maa[[kogudus]]te võrku ei kujunenud, sai kannatada senine katoliiklus, mistõttu maa-asulates segunesid kohati katoliiklus ja protestantlus ning levis mõlemast konfessioonist tugevalt erinev rahvalik usk. Linnaeestlased läksid koos teiste linlastega aga õige pea üle uue usu poolele.

==== Liivi sõja algus. Vene-Liivi sõda (1558–1561) ====
{{vaata|Vene-Liivi sõda}}
Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari [[Ivan Julm]]]a ja Vana-Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed 1558. aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaalased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda. Kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa-vastaseid rünnakuid ning vallutas mais [[Narva]], juunis [[Vastseliina]] ja juulis [[Tartu]]. Sama aasta sügisel korraldasid Saksa orduriigi Liivimaa väed vasturünnaku, kuid enamat [[Rõngu linnus]]e vallutamisest ei suudetud korda saata. 1559. aasta alguses laastasid Moskva tsaari väed taas maad, kuid aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Nähes, et oma jõududega Ivan Julma vägede vastu ei saa, andsid Liivimaa valitsejad end võõrvõimude kaitse alla: Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale [[hertsog Magnus]]ele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga [[Vilno leping (1559)|Poola ülemvõimu]]. Tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba tsaari vägede poolt vallutatud ja viimane piiskop Venemaale küüditatud. 1559. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei toonud sõjategevusse pööret. 1560. aasta alguses alustasid Ivan Julma väed uut pealetungi ning vallutasid [[Aluliina]]. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Saksa ordu viimast Liivimaale allesjäänud väekoondist [[Härgmäe lahing]]us ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus [[Viljandi]]. 1561. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end [[Rootsi]] kaitse alla,&lt;ref&gt;[[Enn Küng]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KyngEnn_Eestimaa_seisuste_alistumine_TUNA2011_3.pdf &quot;Paludes kristlikku päästmist ja kaitset&quot;: Eestimaa seisuste alistumine Rootsi võimule 1561. aasta suvel], Tuna 3/2011&lt;/ref&gt; samas kui aasta lõpus [[Vilno leping (1561)|alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale]]. 1562. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Saksa ordu haru Liivimaal kui ka Riia peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist [[Gotthard Kettler]]ist sai esimene [[Kuramaa hertsog]]. 1564. aastal läks viimane Saksa orduharu valdus Vana-Liivimaal, [[Maasilinna foogtkond]] Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani kuninga võimu alla.

=== Varauusaeg ===
[[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|[[Joann Portantius]]e Eesti- ja Liivimaa, 1573–1578]]
{{vaata|Eesti varauusaeg}}
==== Liivi sõda (1558–1583) ====
{{vaata|Liivi sõda}}
[[Pilt:Portrait_of_Pontus_De_la_Gardie.jpg|pisi|püsti|Rootsi väejuht [[Pontus De la Gardie]]]]
Kui Vana-Liivimaa riigid 1562. aastal lõplikult likvideeriti, jagunes Eesti ala nelja võimu vahel: endises Saare-Lääne piiskopkonnas valitses Taani kuninga läänimehena hertsog Magnus, Harjumaad kontrollis Rootsi kuningas, Järvamaad ja Pärnu ümbrust Poola ning idapoolsemaid alasid Moskva tsaar. Peagi puhkesid nende vahel omavahelised konfliktid, mille käigus Rootsi väed võtsid Poola üksustelt üle Paide. 1563. aastal puhkes aga [[Põhjamaade Seitsmeaastane sõda]], mille raames Taani ja Poola sõdisid Rootsi vastu. Sõjas sai kõige rängemalt kannatada just Eesti mandriosa. 1570. aastal, kui see sõda lõppes, puhkes kohe Rootsi-Moskva konflikt. Vene tsaari väed piirasid juba samal aastal Tallinna ja Paidet, ent ei suutnud kumbagi vallutada.
[[Pilt:Ivan the Terrible tortures his rivals in Livonia.jpg|pisi|Pärast [[Paide piiramine (1572–1573)|Paide vallutamist]] (1573) käskis [[Ivan Julm]] kõik linna kaitsjad tappa ja Rootsi garnisoni juhid elusalt praadida]]
1573. aastal vallutasid Ivan Julma väed Paide ning seejärel algas venelaste pealetung veel vallutamata Liivimaale. 1577. aastaks oli nende käes kogu Eesti mandriosa, välja arvatud Tallinna lähiümbrus, ja tõenäoliselt ka Hiiumaa; Saaremaa oli osaliselt venelaste kontrolli all, osaliselt kehtis seal Taani võim. Taas piirasid venelased ka Tallinna, ent ka seekord edutult. Juba sama aasta lõpus algas Läti alal Poola ja Rootsi vastupealetung, mille käigus tsaari väed Liivimaalt välja löödi. 1582. aastal oli Ivan Julm [[Jam Zapolski vaherahu]] kohaselt sunnitud loovutama oma senised Läti ja Lõuna-Eesti valdused Poolale, 1583. aastal sõlmitud [[Pljussa vaherahu]]ga loovutas Moskva tsaaririik kogu vahepeal hõivatud Põhja-Eesti aga Rootsile. Nii jagunesidki Eesti alad Rootsi (Põhja- ja Lääne-Eesti), Poola (Lõuna-Eesti) ja Taani (Saaremaa) valdusteks. Järgnenud perioodi on Eesti ajaloos seetõttu nimetatud ka kolme kuninga ajaks.

Moskva tsaar Ivan Julm valitses mõningaid Eesti alasid küllaltki kaua, näiteks [[Tartumaa]]d aastatel 1558–1582. Neil aladel loodi venepärane administratiivkorraldus, ametisse seati [[vojevood]]id ning loodi hierarhiline kindluslinnade süsteem. Viimase järgi olid tsaari võimu all olnud olulisimad Eesti linnad Tartu ja Viljandi, millele allusid ümberkaudsed linnused. Lisaks vojevoodidele olid olulisteks ametnikeks ka majandustegelased, [[djakk|djakid]]. Lisaks otsesele tsaari võimule eksisteeris Eesti aladel, Põltsamaa ümbruses ja endise Karksi foogtkonna aladel, 1570. aastatel ka hertsog Magnuse poolt valitsetud [[Liivimaa kuningriik]], mis oli tegelikult tsaarist vaevalt sõltumatum kui Tartu vojevood.

==== Rootsi, Poola ja Taani võim Eestis 16.–17. sajandil ====
{{vaata|Rootsi aeg|Poola aeg}}

Alates 1561. aastast kuulus Põhja-Eesti Rootsi võimu alla, olles sellele alistunud vabatahtlikult. Seetõttu kinnitas Rootsi kuningas ka Harju-Viru ning Järva, hiljem ka Läänemaa vasallide ja Tallinna linna privileegid täies ulatuses.

1584. aastaks kujunes välja [[Eestimaa rüütelkond]], mis sai Eestimaa kuberneri kõrval olulisimaks kohaliku võimu teostajaks. Rootsi võimu all olnud aladel kehtestati 16. sajandi lõpuks ka luterlik kirikukorraldus, kuigi peagi alanud sõjad Poolaga ei lasknud pikka aega maarahva uude usku pööramisele keskenduda, see sai teoks alles 17. sajandi keskpaigaks, kui kogu Eesti ala oli kindlalt Rootsi võimu all. Rootsi võimu esimestel kümnenditel ei toimunud erilisi muudatusi ka Eesti hariduselus, riik keskendus sõjale ja uue administratiivkorralduse juurutamisele.

1561. aasta [[Vilno unioon]]iga moodustati [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal endise [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa konföderatsioon]]i maadest: Lõuna-Eesti ning Lätimaa ([[Vidzeme]], [[Latgale]]) territooriumist Liivimaa hertsogkond, mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühendriigi [[Rzeczpospolita]] kuningas [[Zygmunt II August]]. Lisaks sellele moodustati ka Kuramaal viimase Liivimaa ordu maameistri [[Gotthard Kettler]]i valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina [[Kuramaa hertsogiriik]].

Aastatel 1582–1625 kuulus Lõuna-Eesti Poola võimu alla. Et kuningas [[Stefan Bathory]] luges ala vallutatuks, mitte vabatahtlikult alistunuks, siis jäid sealsed [[Liivimaa rüütelkond|rüütelkonna aadlikud]] mitmetest oma [[privileegid]]est ilma. Poola püüdis oma valdustes taastada ka katoliiklust, eriti tugev oli see tendents kuningas [[Zygmunt III]] ajal [[Liivimaa kubermang]]u osas. Aastatel 1583–1625 tegutses Tartus [[Tartu jesuiitide seminar|jesuiitide seminar]], mille juures oli alates 1585. aastast ka [[gümnaasium]]. Seda on mõnikord loetud ka [[Tartu ülikool]]i eelkäijaks. Jesuiitide peaeesmärgiks oli kohalike [[vastureformatsioon|tagasipööramine katoliiklusse]], eestlaste seas saavutasid nad ka teatavat edu. Poolakad püüdsid ka kohalike sakslaste võimubaasi nõrgendada, allutades [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] täielikult Poola kuninga võimu alla ning määrates kohalikeks halduriteks poolakaid. Ka lääne jagati rohkem poolakatele kui sakslastele, väikeläänide saajatena on teada aga ka eestlasi. Poola võimu ajal jagunes maa halduslikult esialgu [[presidentkond]]adeks, hiljem [[vojevoodkond]]adeks. Olulisimateks majandustegelasteks olid aga [[staarost]]id.

[[Saaremaa]] oli 1560–1645 Taani võimu all. Alates 1572. aastast oli see Taani kuninga isiklik valdus, mille seosed Taani riigiga jäid ebaselgeks. Seal ei olnud eriti palju läänimaid ning vabatalupoegade hulk oli tunduvalt suurem kui mujal Eestis. Taani ajal kindlustus siiski ka [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] tugevam positsioon. Taani kuningas ei saanud alale eriti palju tähelepanu pöörata ning Saaremaad ähvardas pidevalt oht, et [[Rootsi]] võib ta vallutada. Taani-Rootsi sõdade ajal tungisidki Rootsi väed mitmel korral Saaremaale, kuid see liideti Rootsiga siiski alles pärast enam kui 80-aastast Taani võimuperioodi.

==== Rootsi-Poola sõjad (1600–1629) ja Kalmari sõda (1611–1613) ====
{{vaata|Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Kalmari sõda}}

Suhted Poola ja Rootsi vahel jäid pingelisteks ning kui riikide ühiskuningas, katoliiklik [[Zygmunt III|Sigismund]], [[Protestantism|protestantliku]] Rootsi troonilt kukutati, puhkeski kahe riigi vahel sõda. 1600. aastal jõudis see ka Eestisse, kus rootslased vallutasid vähem kui aastaga peaaegu kogu Eesti territooriumi. Kuid peagi korraldasid poolakad vastupealetungi ja vallutasid Lõuna-Eesti tagasi. Olukord stabiliseerus 1610. aastaks, kui sõlmiti vaherahu.

1617. aastal puhkes sõda uuesti ja sedakorda saatis kuningas [[Gustav II Adolf]]i juhitud rootslasi püsivam edu. 1625. aastal vallutasid nad Tartu ja 1629. aastal sõlmiti [[Altmargi vaherahu]], millega kogu Eesti mandriosa läks Rootsi kontrolli alla. Saaremaa sai Rootsi endale 1645. aastal [[Brömsebro rahu]]ga, [[Ruhnu]] aga [[Oliwa rahu]]ga 1660.

1611–1613 peamiselt Lõuna-Rootsis toimunud Kalmari sõda puudutas ka Eestit, kuna Rootsi väed püüdsid Saaremaal edutult vallutada [[Kuressaare loss]]i, lisaks toimusid taanlaste ja rootslaste vastastikused rüüsteretked Saare- ja Läänemaal.

==== Rootsi võim Eestis 1625–1710 ====
[[Pilt:Gustav II of Sweden.jpg|pisi|püsti|Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]]]]
[[Pilt:LIVONIA vulgo Lyefland-Joan Blaeu, 1662.jpg|pisi|[[Joan Blaeu]] 1662. aastal koostatud Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa kaart]]
Rootsi aeg on sageli eestlaste poolt leidnud äramärkimist kui &quot;vana hea Rootsi aeg&quot; (näiteks [[Villem Reiman]]i kirjutistes),&lt;ref&gt;Villem Reiman. ''Eesti ajalugu''. Tartu, 1920.&lt;/ref&gt; ehkki just Rootsi võimu ajal suutsid baltisaksa aadlikud läbi suruda eesti talupoegade sunnismaisuse kinnistumise (erinevalt Rootsi ja Soome talupoegadest, kes olid isiklikult vabad), mida on sageli peetud ka [[pärisorjus]]e alguseks. Positiivne visioon kujund ajast põhineb peamiselt [[Karl XI]] ajal (1680. ja 1690. aastatel) toimunud suurele mõisamaade reduktsioonile, mille tulemusena sai riik endale üle 80% Liivimaa ja ligi 20% Eestimaa põllumaadest. Riigitalupoegade õiguslikku seisundit asuti ühtlustama Rootsi talupoegkonna omaga, mis tähendas sisuliselt liikumist tugeva vabatalupoegkonna kujundamise suunas. Samuti piirati Liivimaa rüütelkonna tegevusvabadust ning edendati talupoegkonna harimist ([[Forseliuse seminar]]). Paraku takistas neid arenguid [[suur nälg]] (1695–1697) ning Karl XI surm (1697), need lõpetas aga [[Põhjasõda]].

===== 17. sajandi esimene pool. Administratiivkorraldus =====
Pärast võitu Poola üle asus Rootsi Liivimaa kubermangu aktiivselt endaga integreerima. Selleks loodi [[Liivimaa kuberneride loend#Liivimaa kindralkubernerid|Liivimaa kindralkuberneri]] koht ning esimeseks sellel ametikohal oli Gustav II Adolfi õpetaja [[Johan Skytte]]. Esialgu asus kubermangu keskus [[Tartu]]s, hiljem [[Riia]]s. Gustav II Adolf ja Skytte pöörasid suurt tähelepanu usu- ja hariduspoliitikale. Seetõttu rajati 1630. aastal Tartusse ja järgmisel aastal ka Tallinna gümnaasiumid, esimese baasil avati 1632. aastal [[Tartu Ülikool]] (''Academia Gustaviana'', [[17. sajand]]i lõpul ''Academia Gustaviana Carolina''). Usupoliitikas keskenduti katoliikluse väljajuurimisele eriti maarahva (eestlaste ja lätlaste) seast. Halduslikult jagunes Eesti ala Eestimaa kubermangu, 17. sajandi teisest poolest kindralkubermangu, ja Liivimaa kindralkubermangu vahel. Põhja-Eestis oli kohalikus poliitikas suur roll ka Eestimaa rüütelkonnal, Liivimaa rüütelkonna võimupiirid olid tunduvalt väiksemad. Kuni 1650. aastateni teostasid Rootsi valitsejad, eriti kuninganna [[Kristiina]], Eestis laialdasi läänistusi, nii kuulusid Taanilt vallutatud Saaremaa ja veel mitmed valdused tükk aega [[de la Gardie]] perekonna valduste hulka. Ka mitmed eesti linnad kaotasid omavalitsusliku staatuse, minnes aadlike võimu alla. Ainult Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu säilitasid täielikul kujul oma linnaõigused. Rootsi riik pööras eriti suurt tähelepanu [[Narva]] linnale, millest kujunes sel perioodil üks olulisemaid kaubalinnu Läänemere ääres.

Kuberneridele allusid mitmed ametnikud, kellest olulisemad olid tavaliselt [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus|baltisakslastest kohtunikud]]. Eestimaal võttis kubermangu juhtimisest aktiivselt osa ka [[Eestimaa rüütelkond]], mille maanõunikud ja [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] konsulteerisid pidevalt kuberneriga. Liivimaal maanõunikel eriti suurt mõju ei olnud, rüütelkonna ja kuberneri suhtlust vahendasid [[resideeriv maanõunik|resideerivad maanõunikud]]. Rüütelkondade peamiseks omavalitsusorganiks olid [[Maapäev (rüütelkond)|maapäevad]], mida peeti nii Eesti-, Liivi- kui ka Saaremaal kuni Venemaa keisririigi lõpuni 1917. aastal.

===== Vene-Rootsi sõda (1656–1661) =====
{{vaata|Vene-Rootsi sõda (1656–1661)}}
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|[[Nicolas de Fer]]i (1646–1720) kaart, Läänemere-äärsed riigid: [[Rzeczpospolita]] ja Rootsi 1700. aastal ]]
1656. aastal puhkenud Vene-Rootsi sõja käigus vallutasid Vene väed Kagu-Eesti, sealhulgas ka Tartu. Sõja peamine tanner oli aga [[Poola]]s, mis oli sisuliselt Rootsi ja Vene vahel ära jagatud. Pärast Kagu-Eesti vallutamist proovisid vene väed alustada pealetungi ka Kirde-Eestis, 13. märtsil 1658 ületasid venelased tolleaegse piiri ja ründasid Rootsi eelposte [[Joala]] küla juures. Narvas asuvad Rootsi väed olid aga ette valmistatud ja tõmbusid tagasi Narva linna. Vene väed alustasid linna blokaadi, kuid nad tõrjuti rootsi raskesuurtükkide tulega linna lähistelt eemale ning venelased Eesti lähistel enam uusi rünnakuid enam ette ei võtnud ja venelaste väejuht Hovanski alustas läbirääkimisi kindralkuberner [[Krister Klasson Horn af Åminne]]iga, mispeale sõlmiti vaherahu 21. aprillil ja venelased eemaldusid Narva alt juba 24. aprillil 1658.

1658. aastal sõlmitud [[Vallisaare vaherahu]] jättis Kagu-Eesti Venemaale aga 1661. aastal sõlmitud [[Kärde rahu]]ga sai Rootsi kaotatud alad aga tagasi. Sel lühikesel Vene võimuperioodil Tartumaal suuri muudatusi ei toimunud, kuid Tartu Ülikool koliti üle Tallinna. Tartu kaupmehed said Vene võimult ka mitmeid privileege, kauplemaks Pihkvamaal, kuid sõja lõppedes need tühistati.

===== Eesti Rootsi kuningriigi osana 17. sajandi teisel poolel =====
17. sajandi teiseks poolele oli kogu Eesti ala langenud Rootsi võimu alla ning see ajajärk oli ka küllaltki rahulik, mistõttu riik sai ajada sihipärast poliitikat, edendades ortodoksse luterluse levikut ning püüdes välja juurida ebausuks ja paganluseks nimetatavat rahvalikku usku. Samuti pööras Rootsi riik suurt tähelepanu hariduse arendamisele, sealhulgas talurahva seas, mistõttu [[Bengt Gottfried Forselius]] sai riigi toetusel rajada ka talurahva lastele mõeldud õpetajate seminari. Riik parandas ka riigitalupoegade olukorda, neil oli võimalik mõisarentniku halva käitumise korral pöörduda isegi kuninglikku õuekohtusse [[Stockholm]]is. Aadelkonna mõju püüdis riik üldiselt vähendada, mistõttu toimus 1680. ja 1690. aastatel Baltikumis ka [[mõisate reduktsioon]]. Liivimaal võeti aadelkonna käest ära umbes 80% mõisatest, Eestimaal tunduvalt vähem, alla 20%. Tavaliselt sai endine mõisaomanik siiski mõisarentnikuks jääda. Liivimaal tekitas reduktsioon ka suurt vastuseisu, rahulolematute aadlike eesotsas oli [[Johann Reinhold von Patkul]], kes Rootsis surma mõisteti ja seetõttu välismaale põgenes. Patkul hakkas järgnevalt looma liidusuhteid Rootsile vaenulike riikide vahel, aidates nõnda kaasa [[Põhjasõda|Põhjasõja]] puhkemisele.
[[Pilt:Ducatuum Livoniae et Curlandiae Nova Tabula, 1705.jpg|pisi|[[Frederik de Wit]]i poolt 1705. aastal koostatud Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kaart]]
Aastatel 1695–1697 oli Eestis ja kogu Ida-Euroopas väga tõsine näljahäda, mida on nimetatud ka [[Suur nälg (1695–1697)|suureks näljaks]]. Eestis võis sellesse surra umbes 70 000 inimest ehk ligi veerand elanikkonnast. Rootsi ametnikud, kes olukorda pärast nälja lõppu hindasid, leidsid, et Eestis kulub näljast taastumiseks umbes 20–30 aastat, kuid seda aega ei olnud, sest juba kolme aasta pärast puhkes Põhjasõda.
17. sajandi teisel poolel võisid Eesti alale asuda ka kolmas ajalooline vähemusrahvus, [[vanausulised|vanausulistest]] [[peipsivenelased]], kuid nende saabumisajaga on mitmeid probleeme ja viimasel ajal peetakse tõenäolisemaks, et nad tulid suuremas osas Eestisse alles pärast Põhjasõda.

==== Põhjasõda ====
{{vaata|Põhjasõda|Põhjasõda Eesti alal}}
[[Pilt:1730 Homann Map of Scandinavia, Norway, Sweden, Denmark, Finland and the Baltics - Geographicus - Scandinavia-homann-1730.jpg|vasakul|pisi|Põhja-Euroopa poliitiline kaart pärast Põhjasõda (1730. aastatel)]]

1700. aasta sügisel ründasid [[Peeter I]] juhitud Vene väed [[Narva]]t ja asusid seda piirama. Rootsi kuningas [[Karl XII]] kiirustas aga oma peavägedega Eestisse ning lõi venelasi [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]]. Kuigi Rootsi vägede üheks lahinguplaaniks oli ka sõja jätkamine Venemaa vastu, otsustas Karl siiski liikuda lõunasse, [[August II Tugev]]a vägede vastu ning lahkus Eestist 1701. aasta alguses. Eesti idapiiril puhkesid seejärel lahingud pealetungivate Vene vägedega, mis alates 1702. aastast hakkasid saavutama ka edu: venelased võitsid [[Erastvere lahing|Erastvere]] ja [[Hummuli lahing]]ud.

1704. aastal vallutasid venelased Tartu ja Narva, millega Eesti idapoolne osa läks nende kontrolli alla. Seejärel tuli sõjapidamisse Läänemere idakaldal pikem paus, kuni rootslased [[Poltaava lahing]]us (1709) lüüa said. Enne seda, 1708. aastal, oli Rootsi rünnakuid kartev Peeter I lasknud Narva ja Tartu linnad hävitada. 1709–1710 vallutasid Vene väed [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]u, kõige viimasena alistus venelastele [[Tallinn]]. Venelased andsid alistumislepingutes baltisakslastele väga laiad privileegid ([[Balti erikord]]), et neid enda poole meelitada. 1721. aastal, [[Uusikaupunki rahu]]ga, kinnitati Baltikumi Venemaa koosseisu kuulumist ja baltisakslaste suuri privileege.

==== Eesti ala Vene keisririigi osana kuni 19. sajandi alguseni ====
[[Pilt:Die Hertzogthümer Curland und Liefland.jpg|pisi|Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kaart 1746. aastast]]

Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Varsti pärast Uusikaupunki rahu taastati senine halduskorraldus, millega Põhja-Eesti kuulus [[Tallinna kubermang]]u ja Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga [[Riia kubermang]]u. Sõda ja epideemiad olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Sõjajärgsetel aastatel algas siiski peagi taastumine, mis jõudis lõpule [[18. sajand]]i keskpaigaks.

Baltisaksa aadlile oli 18. sajand, eriti selle esimene pool, küllaltki soodsaks ajaks, sest Peeter I oli baltisakslastele andnud väga laiad privileegid ning tagastanud Rootsi ajal riigistatud mõisad. 30. septembril 1710 kinnitas Peeter I [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] ja 1. märtsil 1712 [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] eriõigused. Lõplikult kinnitati need Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Eesti ja läti talupojad polnud siiski täiesti õigusteta seisundis. Võrreldes rootsi ajaga oli talupoegade olukord siiski raskem ja nende üksikud protsessid aadlike vastu lõppesid siiski enamasti kaotusega, ühe sellise tulemuseks oli [[Roseni deklaratsioon]] 1739. aastal, selles esitatud äärmuslikud seisukohad talupoegade täielikust kuulumisest aadli omavoli alla ei peegeldanud siiski reaalselt valitsevat olukorda ning ka tsaarivalitsus püüdis deklaratsiooni autori meelehärmiks sellist olukorda pärast selle avaldamist igati vältida.

[[Pilt:Darstellung der neuen auf Keiserl(ichen) Befehl i. J. 1783.jpeg|pisi|vasakul|Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, [[Otto Friedrich von Pistohlkors]]i kaart 1783]]

Alates [[Katariina II]] ajast hakkas keskvõim oma huve baltisakslastele jõulisemalt peale suruma, mille tulemuseks oli [[Asehalduskord|asehalduskorra]] kehtestamine Baltikumis 1783. aastal, keskustega [[Tallinna asehaldurkond|Tallinnas]] ja [[Riia asehaldurkond|Riias]]. Katariina ja Liivimaa kindralkuberner [[George Browne]] püüdsid parandada ka talupoegade olukorda, Liivimaa kubermangus oli sellel rohkem edu kui Eestimaal.

Kultuurielus toimus samuti olulisi sündmusi: 1739. aastal anti välja esimene eestikeelne [[Piibel]] ja 1802. aastal taasavati [[Aleksander I]] poolt kinnitatud asutamisaktiga saksakeelne Vene riigiülikool (Kaiserliche Universität zu Dorpat; [[Tartu ülikool|''Imperatorski Derptski Universitet'']]). Seal said õppima asuda ka eesti soost üliõpilased.

1796. aastal keiser [[Paul I]] valitsemisajal likvideeriti asehaldurkonnad ning taastati kubermangud: [[Eestimaa kubermang]] ja [[Liivimaa kubermang]].

Eesti ala mõjutasid kaudselt ka [[Napoleoni sõjad]]. 1807 ja 1812, kui algas [[Prantsuse-Vene sõda]], värvati ka Eesti alalt nekrutiteks kordades rohkem talupoegi kui tavaliselt, samuti moodustati 1807 ja 1812. aastal kohaliku [[Eestimaa rüütelkond|rüütelkonna]] esindajate juhtimisel [[maamiilits]]aüksused. Eesti territooriumile sõda siiski ei jõudnud ja mõne aja möödudes saadeti need uuesti laiali. [[Balti laevastik]]u baasi, [[Tallinna sõjasadam]]at blokeerisid Briti sõjalaevad 1807. aastal pärast [[Tilsiti rahu]] sõlmimist [[Napoleon I]] ja [[Aleksander I]] vahel.

==== Talurahvaseadused ja pärisorjusest vabastamine ====
{{vaata|Eestimaa talurahvaseadused|Liivimaa talurahvaseadused}}
[[Pilt:Alexander I of Russia.jpg|pisi|püsti|Venemaa keiser Aleksander I]]

1801. aastal Venemaa keisriks saanud [[Aleksander I]] huvitus mõningatest läänelikest reformidest ja püüdis Venemaal jätkata [[Katariina II]] ajal taotletud [[valgustatud absolutism]]i kohast valitsemist. Tema erilise tähelepanu all olid talurahvaseadused, sest Venemaa elanikkonnast umbes 90% moodustas just talurahvas. Reforme alustas ta Balti kubermangudest, sest sealsed euroopalikud olud võimaldasid muudatusi kiiremini ja valutumalt läbi viia. Keiser soovis muudatusi teha esialgu väga piiratud alal ka seetõttu, et kindlaks teha, kas sarnaseid reforme võiks laiendada ka kogu Vene impeeriumile.

1802. aastal viidi [[Eestimaa kubermang]]us osaliselt Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil ellu regulatsioon, mida tuntakse selle esimese sõna järgi: &quot;[[Iggaüks]]...&quot;, mis kehtestas talupoegadele pärimisõiguse, samuti asutati [[vallakohus|valla]]- ja [[kihelkonnakohus|kihelkonnakohtud]], mis olid aluseks hilisemale talurahva omavalitsusele. 1804–1805 viidi ellu täiendavaid reforme, millega nii Eestimaal kui ka Liivimaal keelati talupoegade müümine maast lahus ja perekonnaliikmete eraldamine nende müümisel. 1809. aasta seadusetäiendusega võisid talupojad ka maad osta, müüa ja pärida. Õiguslikus ja emotsionaalses mõttes olulisimad oli aga otsus pärisorjusest vabastamise kohta, mis Eestimaal leidis aset 1816. ja Liivimaal 1819. aastal. Talupojad said küll isiklikult vabaks, kuid et sisuliselt kogu maa kuulus mõisnikele, pidid nad tolle heaks jätkuvalt tööd tegema ja teokoormised isegi suurenesid. Ka on pärisorjusest vabastamise daatumid sümboolsed, praktikas võttis uue korralduse juurutamine ligi 20 aastat aega. Eestimaal kaotati 1816. aasta seadusega ka vallakohtud, Liivimaal jäid need aga alles, just suures osas sellega seletatakse ka talude päriseksostmise ja rahvusliku ärkamise suuremat edu Lõuna-Eestis.

Koos priikslaskmisega pandi eestlastele ka perekonnanimed. [[Rannarootslased|Rannarootsi]] vabatalupoegadel olid need juba ammu, ka mõnedes eesti kihelkondades olid valgustuslembesed mõisnikud ja pastorid juba perekonnanimesid pannud. Samas leidus ka piirkondi, kus ka pärisorjusest vabastamise järel läks nimedepanek visalt. 1836. aastal anti aga kõigile seni lisanimeta talupoegadele sundkorras perekonnanimed.

=== Uusaeg ===
{{vaata|Eesti uusaeg}}
[[Pilt:Kristjan Jaak Peterson.jpg|pisi|püsti|Kristjan Jaak Peterson]]
==== Eesti 19. sajandi esimesel poolel. Krimmi sõda ====
[[Pilt:Kreutzwald-köler.jpg|pisi|püsti|Fr. R. Kreutzwald ([[Johann Köler]]i maal)]]
[[Nikolai I]] valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa seaduste täpsema süstematiseerimise ja kodifitseerimise. 1832. aastal võeti vastu [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus]], mis vahetas välja rootsiaegse, sellega lõppes kohalike luteri kiriku iseseisvuse periood ja nad allutati [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium|ülevenemaalisele luteri kiriku järelevalvele]]. Uue kirikuseaduse alusel võisid kirikuõpetajateks olla ainult Venemaal asuvate ülikoolide usuteaduskondade lõpetajad, mis tingis aja jooksul Saksamaalt uue kirikuõpetajate ja haritlaste immigratsiooni Liivimaale, kellest kujunes aja jooksul uus seisus [[Läänemere kubermangud]]es – [[literaadid]]. Saksamaalt pärit ja saksakeelsed, kuid kohalikus baltisaksa aadelkonnas kujunenud hinnangutest erinevaid [[Valgustusajastu]] põhimõtteid järgivad ''literaatide'' esindajad hakkasid teostama uuringuid [[maarahvas|maarahva]] elu-olu kohta. Samuti asuti kodifitseerima [[Balti kubermangude provintsiaalõigus]]t, mille tarbeks teostati massilisi arhiiviuuringuid; viimaste baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus.

Hoogustus ka baltisakslaste ühiskondlik tegevus, loodi mitmeid uusi haridusseltse, sealhulgas ka [[estofiilsus|estofiilseid]]. Esile kerkisid ka mõned eesti soost haritlased, nagu [[Kristjan Jaak Peterson]] luuletajana ning [[Friedrich Robert Faehlmann]] ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] kirjaniku ja arstina. Suures osas Faehlmanni algatusel loodi 1838. aastal [[Õpetatud Eesti Selts]], mis oli kõige selgemalt estofiilsem ning tegeles esimestel aastakümnetel peamiselt Eesti vanavara korjamise ja süstematiseerimisega. Kujunema hakkas ka rahvuseepos &quot;[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]&quot;.

Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist nende eluolus kohe kardinaalseid muudatusi ei toimunud. Teotöökohustus säilis ning läks raskemakski. Siiski oli talupoegadel suurem liikumisvabadus, samuti suutsid mitmed neist ka mõisa sõltuvusest vabaneda, üksikutest (näiteks [[Mats Erdell]]) said isegi mõisarentnikud. Oluliseks sotsiaalseks teguriks oli 1840. aastatel alanud [[usuvahetusliikumine]], mille käigus tuhanded eesti talupojad, peamiselt Lõuna- ja Lääne-Eestis, astusid vene õigeusku, lootuses saada endale oma maatüki ehk hingemaa. Mõningate riigimõisate, nagu [[Kihnu mõis|Kihnu]] maid jagatigi usku vahetanute vahel, kuid enamik neist maad siiski ei saanud. Samuti hakkasid eestlased üha suuremal määral välja rändama Venemaale ([[väljarändamisliikumine]]), kus mitmel pool, eriti [[Siber]]is, oli võimalik endale hankida isiklik maavaldus. Eriti hoogustus väljarändamine 19. sajandi lõpus ja [[20. sajand]]i alguses.

1849. aastal võeti vastu uus talurahvaseadus, millega mõisate valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning sai võimalikuks ka ulatuslikum [[talude päriseksostmine]]. See sõltus aga suurel määral mõisniku tahtest ja võimalustest tema omanduses olevaid renditalusid päriseks müüa. Päriseksostmine oli ennekõike seotud naturaalmajanduselt lõplikult rahamajandusele üleminekuga, kus mõisnik hakkas oma põldudel kasutama palgatööjõudu. Päriseksostmine edenes tunduvalt kiiremini Lõuna-Eestis, kus juba 19. sajandi lõpuks oli enamik talusid talupoegade omanduses.

1853. aastal alanud [[Krimmi sõda]] Eesti ala päris otseselt ei puudutanud. Siiski värvati tavapärasest tunduvalt enam eestlasi sõjaväkke ja loodi ka kohalikke talupoegadest koosnevaid maamiilitsaid ja isegi merepatrulle. 7. juulil 1855. aastal püüdis Inglise laevastik saata maale dessanti [[Virtsu]]s,&lt;ref&gt;[http://regiment.ru/Lib/A/31/5.htm# Сайт истории Русской Императорской Армии]&lt;/ref&gt; laevastik jõudis ka Eesti rannikuvetesse [[Narva-Jõesuu]] juures, vangistati mõningaid kalureid, kuid suuremat sõjategevust ei toimunud. Krimmi sõda näitas aga küllaltki selgelt, et Venemaa on muust Euroopast maha jäänud.

==== Eesti 19. sajandi teisel poolel ====
===== Aleksander II reformid ja majanduse areng =====
[[Pilt:Alexandre II.jpg|pisi|püsti|Keiser Aleksander II]]
Krimmi sõja järel algasid Vene impeeriumis keiser [[Aleksander II]] reformid, mis pidid impeeriumi ühiskonda moderniseerima ja võimaldama sõjas kaotatud eneseuhkus taastada. Juba Nikolai I valitsusaja lõpul vastu võetud talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal rakendusid sõja järel, 1856. aastal, ellu. Eriti Liivimaal algas intensiivne [[talude päriseksostmine]]. Eestimaal, mis oli vaesem, tekitas uue seaduse täieliku rakenduse venitamine (selle kõik sätted pidid jõustuma alles pärast mõisa- ja talumaade väljamõõtmist) aga talurahva seas arusaamatust ning esines ka kokkupõrkeid [[mõisnik]]e ja talupoegade vahel, millest tuntuim oli [[Mahtra sõda]] 1858. aastal. Teatavaid rahutusi toimus ka Lõuna-Eestis. Talunike olukord jäi mitmel pool endiselt viletsaks ja seetõttu sai 1864. aastal [[Johann Köler]]i ja [[Jaan Adamson]]i eestvedamisel teoks [[palvekirjade aktsioon]], mida mõnikord on loetud ka rahvusliku ärkamisaja alguseks. Selle käigus koguti üle-eestiliselt palvekirju keisrile. Aktsioon kukkus siiski Peterburis selle vastu tegutsenud baltisakslaste tõttu läbi.

Talupoegade tegevus- ning liikumisvabadus laienes siiski kiiresti, sest 1860. aastatel vastu võetud uus vallakohtuseadus (1866) vabastas vallakogukonna mõisniku eestkoste alt ja passiseadus (1868) andis senisest tunduvalt suuremale rahvahulgale võimaluse minna elama linna või väljapoole oma kodu[[kubermang]]u. Peagi hakati rändama ka Vene impeeriumist väljapoole, sealhulgas näiteks ka [[Ameerika Ühendriigid|Põhja-Ameerika Ühendriikidesse]]. Oluline mõju kogu Vene impeeriumile, sealhulgas ka Eestile, oli [[pärisorjus]]e kaotamisel kogu riigis 1861. aastal. Uus [[pass]]ikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese [[isikut tõendav dokument|isikut tõendava dokumendi]], suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. [[Teoorjus]]e (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta [[vallakogukonnaseadus]] vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades.

1860. aastate järel hakkas eestlaste osakaal linnarahvastikus ja selle arvelt ka linnarahvastiku osatähtsus kogu rahvastikus kiiresti kasvama: ajavahemikus 1862–1897 suurenes viimane 8,8%-lt 18,4%-le. Aastal 1870 kehtestati uus linnavalitsuste ja esindajate valimise kord; linna juhtimine magistraadi ehk [[raad|rae]] käest läks üle linnakodanike poolt valitud volikogule ja selle poolt moodustatud linnavalitsusele. Valimisseadus jäi aga veel paariks aastakümneks [[baltisakslased|baltisakslasi]] soosivaks.

Linnastumine oli osaliselt seotud ka talude väljaostmisprotsessi tulemusena päritavate [[põlistalu]]de tekkimise ja elatusvõimaluste vähenemisega maapiirkondades. Vaba tööjõu tekkimisega algas Eestis ka [[tööstusrevolutsioon|tööstuse]] kiire areng. Põhiliseks tööstusharuks oli esialgu [[tekstiilitööstus]], mis oli Eestis arenema hakanud juba 19. sajandi alguses. Olulisimad [[kalevivabrik]]ud olid: [[Narva]] ([[Narva kalevivabrik]]) (1822), [[Kärdla]] ([[Hiiu-Kärdla vabrik]]) (1829), [[Sindi]] (1834), [[Tartu]] (1839) ja [[Kreenholmi Manufaktuur|Kreenholmi]] (1857) ja [[Nikolski Manufaktuur]] {{kas|Narvas}}.

Tekkisid ka muud tööstusettevõtted: [[B. Drümpelmanni Masinaehitustehas|B. Drümpelmanni vasksepatöökoda]] (1828), [[Friedrich Wilhelm Wistinghausen|Wistinghauseni]] paberivabrik,&lt;ref&gt;Robert Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/saatus-nookis-ulemiste-vabrikut.d?id=50978834 Saatus nöökis Ülemiste vabrikut], Eesti Päevaleht, 12. märts 2004&lt;/ref&gt; [[Johann Wilhelm Donat]]i [[Ülemiste paberivabrik]] (1836), [[Mayeri malmivalutehas]] (1842), C.F.[[Gahlbäcki malmivabrik]], [[K. Jürgensi valutehas]] (1858), [[Friedrich Wiegand]]i [[Fr. Wiegandi Tallinna Masinaehituse-, Malmivalamise- ja Katlatehas|vasksepatöökoda]] Rakveres (1859), mis tootis peamiselt Eestimaa [[viinaköök]]idele seadmeid.

Sajandi lõpus hakkasid arenema ka teised tööstusharud, seda eriti Tallinnas, kus rajati [[Lutheri vabrik|Lutheri mööblivabrik]] (1880), [[Volta tehas|Volta masinatehas]] (1899), [[Tallinna Katusepapivabrik]] (1898), [[Ülemiste paberivabrik]]u asemele [[Ernst Osse]] [[Osse ja Ko tselluloosivabrik]].

Tööstuse arengule ja uute asulate tekkele aitas tugevalt kaasa [[raudtee]]. 1870. aastatel ehitati [[Balti raudtee]], mis ühendas [[Paldiski sadam|Paldiski]] ja [[Tallinna sadam]]ad läbi Narva ja [[Gattšina]] [[Peterburi]] ja [[Venemaa sisekubermangud]]ega. Balti Raudtee veermiku teenindamiseks ehitati Tallinna [[Balti Raudtee Peatehased]] ja vagunite valmistamiseks [[Dvigatel]]i vagunitehas. [[Tapa-Tartu raudtee]] valmis 1876. aastal, [[Tartu-Valga raudtee]]liin 1887 ja [[Valga–Petseri raudtee|Valga-Võru-Pihkva raudtee]] 1889. 1898. aastal valmis ka [[Pihkva-Bologoje raudtee]]liin, mis ühendas Eesti [[Venemaa sisekubermangud]]ega 1897. aastal valmis [[Valga-Pärnu raudtee|Valga-Pärnu kitsarööpmeline raudtee]], koos [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Mõisaküla-Viljandi haruteega]]. 1900. aastal valmis [[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin]] ja [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee|Türi–Paide kitsarööpmelise raudteeliini]] harutee. Tänu raudteele saavutas Tallinna sadam [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sadamate seas väliskaubanduses käibelt 4. koha.

Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerumine: staatilise [[agraarühiskond|agraarühiskonna]] ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas koos [[industrialiseerimine|industrialiseerimise]], linnastumise ja põlisrahva rahvusliku ärkamisega. 1860. aastatel alanud massilise talude päriseksostmise ajal kerkisid talude hinnad aga valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu mitu korda kõrgemaks kui Venemaal, mis hoogustas ka [[Eesti külad Venemaal|sinna väljarändamist]]. Eestisse jäänud talupojad ostsid aga oma põliskohad enamasti välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti [[lina]]- ja kartulikasvatusest saadud tuludest (lina hinda tõstis [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] (1861–1865) tõttu vähenenud [[puuvill]]a sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast. Taluperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem osa.

Tallinnas asutati 1877. aastal [[Põhja Puupapi- ja Tselluloosivabrik]] ehk [[Tallinna tselluloosivabrik]].&lt;ref&gt;Robert Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/tselluloosivabrik-saab-taas-jalad-alla.d?id=50979916 Tselluloosivabrik saab taas jalad alla], Eesti Päevaleht, 25. märts 2004&lt;/ref&gt;

19. sajandi lõpus arenes suurtööstus ka väljaspool Tallinna, 1893. aastal [[Kohila Puupapi ja Paberivabrik]] ja [[Räpina tselluloosivabrik]], 1899. aastal [[Türi paberivabrik]] ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]] Pärnus.

===== Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg =====
{{vaata|Ärkamisaeg}}

[[Pilt:Perno Postimees, Nr 1.png|pisi|püsti|Perno Postimehe esimese numbri esikülg]]
[[Pilt:Johann Voldemar Jannsen.jpg|pisi|püsti|Johann Voldemar Jannsen]]
[[Prantsuse revolutsioon]]i, [[romantism]]iideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes [[Johann Gottfried Herder]]i nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ([[tšehhid]], [[soomlased]], [[lätlased]] jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest.&lt;ref&gt;Rahvusliku liikumise teoreetilisest kontekstist ja võrdlusest lähemalt: [[Mart Laar]]. ''Äratajad: rahvuslik ärkamisaeg Eestis ja selle kandjad''. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2005.&lt;/ref&gt; Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit – ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud.

1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees [[Johann Voldemar Jannsen]], kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe [[Perno Postimees]], mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus esimest korda eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda.

1860. aastal tekkis eesti haritlastel väljavaade rajada ka kõrgem eestikeelne õppeasutus: [[Eesti Aleksandrikool]], eragümnaasium, mille jaoks hakati peagi ka annetusi koguma. Aleksandrikooli ideest ja sellele toetuste kogumisest sai rahvusliku ärkamisaja üks kesksemaid üritusi, mis jõudis tippu 1870. aastatel, muutudes ilmselt kõige ulatuslikumaks eestlaste rahvuslikuks ürituseks üldse. Aleksandrikooli komiteesid ja peakomiteed on mõnikord nimetatud ka Eesti esimeseks parlamendiks.&lt;ref&gt;Mart Laar. Äratajad: rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2005.&lt;/ref&gt; 1862. aastal ilmus täies pikkuses trükis ka [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i [[eepos]] &quot;[[Kalevipoeg]]&quot;. 1864. aastal kolis Perno Postimehe toimetaja Jannsen aga Tartusse, kus hakkas välja andma [[Eesti Postimees]]t, mis saavutas tunduvalt laiema lugejaskonna ning mõjutas järgnevalt oluliselt eesti rahvusliku eliidi tegevust. 1865. aastal alustasid tegevust mõjukad laulu- ja mänguseltsid [[Vanemuine (selts)|Vanemuine]] (Tartus) ja [[Estonia (selts)|Estonia]] (Tallinnas), millest hiljem kujunesid Eesti esimesed professionaalsed teatrid. 1869. aastal toimus Tartus [[I üldlaulupidu|esimene Eesti üldlaulupidu]], mida on tavaliselt peetud Eesti rahvusliku liikumise esimeseks tähtsündmuseks. Umbes samal ajal asusid tegutsema mitmed tulevased rahvusliku liikumise liidrid, tuntuks sai ka Jannseni tütre, poetess [[Lydia Koidula]] looming. 1871. aastal rajati ka eestlastest haritlasi koondav [[Eesti Kirjameeste Selts]].

1870. aastad olidki ärkamisaja alguperioodi õitsenguajaks, kuid juba sel ajal kujunesid selle liidrite vahel välja erimeelsused, mis aja möödudes üha süvenesid. Konservatiivset, baltisakslastega koostööd teha üritavat suunda juhtis Jannsen, radikaalset, baltisakslastevastast ja Vene keisri toele lootvat tiiba [[Carl Robert Jakobson]] (1841–1882), Jakobsonist mõõdukamat, ainult eestlaste oma vaimujõule tugineda püüdvat voolu pastor ja keeleteadlane [[Jakob Hurt]] (1839–1907). Viimane kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Radikaalsem Jakobson, ajalehe [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] toimetaja, sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Poliitikuna oli rahvuslaste liidritest osavaim Jakobson, kes suutis 1881. aastaks enamiku organisatsioonidest enda mõju alla saada, mistõttu Hurt loobus aktiivsest poliitilisest tegevusest ja lahkus [[Peterburi]] ning rahvuslikus liikumises tekkis nn Suurlõhe. Ent juba 1882. aastal suri Jakobson ootamatult. Et Jannsenit oli 1880. aastal tabanud halvatus, tekkis 1880. aastate alguses eesti rahvuslaste võimuladvikus tühimik. Esialgu domineerisid Jakobsoni suunda toetanud inimesed, kuid teatud mõju jäi ka Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud.

==== Venestusaeg. 20. sajandi algus ====
{{vaata|Venestusaeg}}
[[Pilt:Alexander Nevsky Cathedral.jpg|pisi|püsti|Venestusajal ehitatud [[Aleksander Nevski katedraal]] Tallinnas]]
[[Pilt:Jaan Tonisson1928.jpg|pisi|püsti|Jaan Tõnisson riigivanemana 1928. aastal]]
1881. aastal võimule saanud keiser [[Aleksander III]] osutus karmikäeliseks vene rahvusluse soosijaks, kes püüdis ka seni Balti erikorda nautinud Balti provintside elukorralduse samastada Sise-Venemaa provintside omaga. Esialgu olidki venestusmeetmed ennekõike administratiivsed: ametikeeleks määrati saksa keele asemel vene keel, [[kindralkuberner]]ideks määrati ainult venelasi, [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus|kohtu]]- ja [[Eestimaa kubermangu korrakaitse|politseikorraldus]] muudeti samaks [[Venemaa sisekubermangud]]ega ning täies ulatuses kehtestati ka Venemaa linnaseadus. Oluliselt kärbiti ka rüütelkondade osatähtsust, kuid neile jäi siiski ka jätkuvalt oluline roll provintside sisepoliitikas. 1880. aastate lõpust hakkas venestuspoliitika üha valusamalt tabama ka provintside põlisrahvaid. Rahvuslikke organisatsioone suleti või muudeti venemeelseteks. Ka eesti rahvuslaste suur unistus, [[Eesti Aleksandrikool]], avati 1888. aastal venekeelsena. Selleks ajaks oli kogu algkoolivõrk samuti venekeelseks muudetud, saksa või eesti keeles võis õpetada ainult usuõpetust ja emakeelt. Samuti venestati kohanimesid, näiteks sai Tartu ametlikuks nimeks Jurjev (vene keeles Derpti asemel Jurjev ja saksa keeles Dorpati asemel Jurjew). Ka Tartu ülikoolis muudeti õppetöö 1893. aastaks täielikult venekeelseks, mitmed tunnustatud saksa ja baltisaksa õpetlased lahkusid Saksamaale.

Eesti rahvuslikku liikumist olid juba enne venestuse algust tabanud mõningad tagasilöögid, peamiseks põhjuseks olid omavahelised vastuolud. Kuid alates 1880. aastate lõpust sattus see tõsisesse kriisi, kui venestuse tingimustes asuti rahvuslikku organisatsioone sulgema ja saksa keele kasutamisvõimaluste kõrval tunduvalt ka eesti keele oma piirati. Paljud rahvuslased pettusid ürituses, mõnest said venestuse pooldajad (näiteks [[Jakob Kõrv]]), teistest nihilistid ([[Ado Grenzstein]]). Venestusmeelsus eestlaste seas siiski eriti laialt ei levinud ning pigem hakati rohkem tähelepanu pöörama majandusele ning asjaajamisele vallavalitsustes, mis olid endiselt eestlaste käes, ka tegelikuks töökeeleks jäi seal eesti keel. Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad näiteks saada valitud linnavolikogudesse ja koguni proovida linnavalitsust enda kätte võtta. See õnnestus esimesena [[Valga (Liivimaa)|Valgas]], kus see toimus koostöös lätlastega, Tallinnas tehti seda koostöös venelastega.

1896. aastal sai Tartus Eesti Postimehe peatoimetajaks [[Jaan Tõnisson]], kellel oli Lõuna-Eesti juhtivate rahvuslike tegelaste [[Villem Reiman]]i, [[Oskar Kallas]]e ja Karl Koppeli tugev toetus. Noore ja innuka rahvuslasena asus ta propageerima eesti keele avalikku kasutamist ja keskendus oma lehes eestlaste rahvuslikele ja majanduslikele probleemidele. Samuti propageeris ta ühistegevust ja vabatahtlikke ühinguid, eriti [[karskusselts]]e, millest riigipoolse surve tingimustes said ühed peamised rahvusliku liikumise keskused. Tartus ajalehe Postimees ümber koondunud mõõdukad (J. Tõnisson, Villem Reiman, [[Henrik Koppel|Heinrich Koppel]], [[Oskar Kallas]]) pooldasid [[isevalitsus]]liku korra ümberkujundamist parlamentaarseks – [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsiooniliseks monarhiaks]] Veidi pärast Tõnissoni aktiivse tegevuse algust Tartus alustas Tallinnas tegutsemist [[Konstantin Päts]], kes asutas ajalehe [[Teataja (Tallinna ajaleht)|Teataja]], mis keskendus erinevalt Postimehest rohkem majanduslikele probleemidele, mis Põhja-Eestis olid ka olulisemad, kuna sealne [[Talude päriseksostmine|talude päriseksostmise]] protsess oli aeglasem ja ka linnaelanikkond, sealhulgas töölised, omasid tunduvalt suuremat osakaalu. Radikaalsem rühmitus (Konstantin Päts, [[Jaan Teemant]], [[Mihkel Pung]]) pooldasid demokraatlikku vabariiki ja mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. 20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt suurettevõtete tööliskonnale, üliõpilastele ja koolinoortele. 1902. aastal panid [[Mihhail Kalinin]] ja [[Friedrich Eduard Leberecht|Friedrich Leberecht]] aluse [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tallinna organisatsioonile. VSDTP organisatsioon oli ülevenemaaline ja rangelt tsentraliseeritud põrandaalune partei ja sotsialistide eesmärk oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitlusega. 1903. aastal hakkas Tartus ilmuma ka [[Peeter Speek|Peeter Speegi]] ja [[Mihkel Martna]] ajaleht [[Uudised]], mis oli Teatajast veel radikaalsem ja toetas [[sotsiaaldemokraatia]]t. Ajalehe Uudised ümber koondusid sotsiaaldemokraadid–[[föderalistid]]. Föderalistid pidasid oluliseks [[Rahvuslus|rahvuslikkust]], nad propageerisid sotsialismi ja [[rahvuslus]]e sünteesi, rõhutasid Venemaa riikliku korralduse reformimisel ja sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel [[autonoomia]] ja [[föderalism]]i põhimõtete rakendamise vajadust. Nad pooldasid [[tolerantsus]]t ja [[Pluralism (poliitika)|pluralismi]] ning partei juhtimise demokraatlikke meetodeid. [[20. sajand]]i alguses kujunesidki välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, lisaks sotsialistidele oli oluline roll Tõnissoni mõõdukatel ja Pätsi ümber koondunud radikaalsetel liberaalidel.

==== 1905. aasta revolutsioon ====
{{vaata|1905. aasta revolutsioon Eestis}}

Venemaa sisepoliitilist ja majanduslikku õhkkonda pingestas tema kaotus Jaapanile [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] (1904–1905). Seetõttu toimus Peterburis 1905. aasta 9. jaanuaril demonstratsioon, mis lõppes rahvahulga tulistamisega ([[verine pühapäev]]). 12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Eestis sellest mõjustatud solidaarsusstreigid. Streikis umbes 12 000 inimest tööstuslinnades Tallinnas, Narvas ja Tartus. Ka maal levisid rahutused, mis enamasti ei viinud küll otseste vastuhakkudeni. Küll aga kirjutati mitmel pool valitsusele palvekirju, mis taotlesid lihtrahva olukorra parandamist.

Olukord radikaliseerus 1905. aasta 16. oktoobri järel, mil sõdurid avasid Tallinnas toimunud meeleavalduse pihta tule ja hukkus ligi 100 inimest. Olukorda leevendas mõnevõrra [[Nikolai II]] poolt päev hiljem välja antud [[Oktoobrimanifest]], mis lubas inimestele põhilisi kodanikuvabadusi, sealhulgas sõna- ja koosolekute pidamise vabadusi. Muuhulgas anti luba rajada ka poliitilisi parteisid. Eestis rajati kaks ametlikku eestlaste erakonda: Peeter Speegi seltskonna poolt juhitud [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]], mis illegaalselt tegutses juba varem, ja Tõnissoni [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]. Lisaks tegutsesid Eestis veel mitmete üle-Venemaaliste parteide kohalikud harud, baltisakslaste parteid, illegaalsed enamlaste ja esseeride parteid ning ametlikult organiseerumata poliitilised rühmitused.
==== Poliitiliste parteide tekkimine ====
1905. aasta oktoobris-novembris loodi pärast [[Nikolai II]] poolt välja antud [[17. oktoobri manifest]]i Eestis esimesed legaalsed parteid.

[[Konservatism|Konservatiivsed]] mõõdukad liberaalid, eesotsas [[Jaan Tõnisson]]iga asutasid Tartus [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]], mis üldriiklikes küsimustes võttis omaks Vene kadettide programmi [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhiaga]] demokraatliku riigikorra kehtestamise ja [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] kokkukutsumise nõudega. Mõõdukad rõhutasid oma tegevuse legaalset, seaduslikku iseloomu, seda, et võideldakse &quot;ainult õiguse ja seaduse abinõudega&quot;. ERE häälekandja oli ajaleht [[Postimees]].

[[Vasakpoolsus|Vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid]]-föderalistid, eesotsas [[Peeter Speek]]iga asutasid põhiolemuselt [[marksism|marksistliku]] programmiga [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse]]. 1905. aasta kevadel avaldas sotsiaaldemokraatide-föderalistide juht Peeter Speek nõudmise Vene keisririigi föderaliseerimise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse andmise kohta. ESTÜ häälekandja oli ajaleht [[Uudised]].

Tsentralistlikku [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse]] kuuluvad sotsiaaldemokraadid hakkasid tegutsema avalikult. Novembri lõpul valiti ka [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905)|Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu]], mille esimees oli [[Nikolai Janson]].

VSDTP kõrval tekkisid Eestis mitme ülevenemaalise partei – [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei]], [[17. Oktoobri Liit|17. Oktoobri Liidu]] (oktobristide), [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]], [[Bund]]i (juudi partei), Õiguskorra Partei – väikesearvulised organisatsioonid, kuid need ei etendanud kohalikus elus märkimisväärset osa. Baltisaksa aadel ja linnakodanlus asutasid [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] konservatiivse [[Balti Konstitutsiooniline Partei|Balti Konstitutsioonilise Partei]] ja [[Christoph von Mickwitz (1850−1924)|Christoph Mickwitzi]] [[Eestimaa Konstitutsiooniline Partei|Eestimaa Konstitutsioonilise Partei]].

Sisuliselt olid peaaegu kõik Eestis loodud parteid ja liikumised Venemaa keisririigi valitsusega opositsioonis, nõudsid [[demokraatia]]t ja kodanikuõigusi, venestamise lõpetamist, rahvuslikku enesemääramisõigust, [[autonoomia]]t ja [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]].

Novembris toimus Tartus Eesti rahvaasemike koosolek, kus mõõdukad ja radikaalid omavahel selgelt tülli läksid, mistõttu peeti kaks koosolekut: Tõnissoni pooldavad mõõdukamad jõud pidasid &quot;Bürgermusses&quot; (baltisakslaste seltsimajas) [[Bürgermusse koosolek|koosoleku]], radikaalid aga Tartu Ülikoolis [[aulakoosolek]]u. Mõõdukad arvasid, et edasisi rahvuslikke eesmärke ja kodanikuvabaduste suurendamist peaks saavutama legaalsete poliitiliste vahendite teel ja seadsid eesmärgiks [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhia]], samas kui radikaalid nõudsid tsaari kukutamist ja vabariigi väljakuulutamist. Nad esitasid ka üleskutse üleüldiseks kodanikuallumatuseks ning mõned panid ette hakata ka mõisaid rüüstama. Mitmetes valdades võetigi võim üle ja kohati kuulutati välja lokaalseid &quot;vabariike&quot;, paaris vallas hakati koguni Eesti Vabariigi põhiseadust välja töötama.

10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja [[sõjaseisukord]], kuid sellest hoolimata toimus 12.–20. detsembril peamiselt Põhja-Eestis ligi 120 mõisa rüüstamine, mille käigus tapeti ka üks mõisnik. Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsembril kuulutati välja sõjaseisukord [[Rakvere]], [[Paide]] ja [[Haapsalu]] piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 toimunud karistussalkade operatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust, paljud saadeti ka asumisele. Mitmed Eesti poliitikud (näiteks Konstantin Päts, [[Mihkel Martna]], [[Jaan Teemant]]) mõisteti ka tagaselja surma, kuid päästsid end välismaale põgenemisega.

==== Eesti enne Esimest maailmasõda ====
===== Poliitilised arengud =====
Pärast 1905. aastat kaotati Venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve teatud määral taastus. Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima, sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegutsesid aktiivselt mitmesugused eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa keisririigi [[Riigiduuma (Venemaa keisririik)|Riigiduumas]] oli ka eestlaste valitud saadikuid [[I Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|I Riigiduuma]] (1906) koosseisus [[Jaan Tõnisson]], [[Oskar Rütli]] ja [[August Lubbi]], [[Karl Hellat]] ning [[Pavel Paptšinski]]), kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid duuma jõuetuses peagi. Seoses valimisseaduse muutmisega langes eestlaste arv duumas hiljem vaid kahe-kolmeni: [[II Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|II Riigiduumas]] (1907) olid [[Anton Jürgenstein]], [[Mart Murten]], [[Kaarel Parts]], [[Tõnis Jürine]] ja Paul/[[Pavel Pärn]]; [[III Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|III Riigiduumas]] (1907–1912) [[Aleksander Terras (Riigiduuma liige)|Aleksander Terras]]; [[IV Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|IV Riigiduumas]] (1912–1917) [[Juhan Oras]] ja [[Jaan Raamot]].

Riigiduumas aga olid esindatud Balti kubermangude aadelkonnad ja sakslased: [[III Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|III Riigiduumas]] [[Otto Benecke]], [[Oskar Brackman]], [[Alfred von Schilling]], [[Martin Schultzenberg]]; [[IV Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|IV Riigiduumas]] Oskar Brasche, [[Karl von Brevern (1880−1943)|Karl von Brevern]], [[Otto von Engelhardt]].

===== Majanduse areng =====
Enne Esimest maailmasõda rajati Tallinna mitmeid suuri tööstusettevõtteid: [[Bekkeri laevatehas]], [[Vene-Balti laevaehitustehas]] (1912), [[Balti Puuvillavabrik]], [[Bekkeri laevatehas]] ja [[Noblessneri laevatehas]], [[Fr. Wiegandi masinatehas]], [[Fr. Krulli metallitehas]]. Samuti ehitati grandioosset kindlustustesüsteemi, [[Peeter Suure Merekindlus|Imperaator Peeter Suure Merekindlust]], mis ulatus [[Lääne-Eesti saarestik]]ust [[Kroonlinn]]a ja Soome edelaosas asuva [[Turu]]ni, kuid mida enne sõja algust valmis ei jõutudki.

==== Esimene maailmasõda ====
{{vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas}}

1914. aastal puhkenud [[Esimene maailmasõda]] Eestit esialgu otseselt ei puudutanud. Siiski mobiliseeriti Venemaa armeesse kümneid tuhandeid eestlasi, kogu sõja jooksul umbes 100 000. 1915. aastal jõudsid sakslased aga juba Riia alla ning Eestist sai Vene vägede jaoks oluline tagalaala. Seetõttu toodi maale palju vägesid; viimastel oli oluline roll 1917. aasta revolutsioonides.

1917. aastal, pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i, alustas Saksamaa uut pealetungi idarindel ja sama aasta sügisel vallutasid sakslased ka Lääne-Eesti saared. 1918. aasta veebruaris alustasid sakslased uut pealetungi ning okupeerisid märtsi alguseks kogu Eesti territooriumi.

=== Lähiajalugu ===
{{vaata|Eesti lähiajalugu}}

==== Veebruarirevolutsioon ja oktoobripööre ====

1917. aasta veebruaris ([[gregoriuse kalender|uue kalendri järgi]] märtsis) alanud [[Veebruarirevolutsioon]]iga kukutati Venemaal [[monarhia]] ning võimule tuli [[Venemaa Ajutine Valitsus]]. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi pärast [[Eestlaste demonstratsioon Petrogradis|Eestlaste massidemonstratsiooni Petrogradis]] Eestile välja rahvuslik [[autonoomia]]. Ajutise Valitsuse otsusega ühendati [[Eestimaa kubermang]]uga ka [[Liivimaa kubermang]]u eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba [[eesti rahvusväeosad]]e loomiseks. Viimast lubas Ajutine Valitsus seetõttu, et Venemaa jätkas Esimeses maailmasõjas osalemist ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni. Ametisse nimetati ka [[Eestimaa kubermangukomissar]], kelleks sai eestlane [[Jaan Poska]]. Samuti moodustati esimene eesti [[seisus]]epiirideta esindusorgan, [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] ehk Eesti Maapäev.

1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa poolel ka [[Eesti rahvusväeosad]]e [[1. Eesti jalaväepolk]].

Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal kiiresti ning Petrogradis toimus oktoobripööre (mis toimus uue kalendri järgi novembris), millega haarasid võimu bolševikud. Eestis võttis võimu üle [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kohalikest bolševikest]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP menševikest]] ja [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|Eesti esseeridest]] koosnev [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] juhtimisel, kubermangukomissar Jaan Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad [[diktatuur]]i ja Venemaaga taasühinemise suunas ega kavatse Eesti saavutatud [[autonoomia]]t austada.

Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end 1917. aasta 28. novembril ([[juliuse kalender|vkj]] 15. novembril) kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast selle otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis; sõjaväelane, brigaadiülem [[Aleksander Tõnisson]] etapeeriti Peterburi vanglasse ja mõisteti isegi surma, kuid pääses tänu [[Brest-Litovski rahuleping]]ule. Jaan Tõnisson saadeti aga pärast enamlastevastase meeleavaldamise organiseerimist maalt välja. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt, peamiseks organiks oli [[Maapäeva Vanematekogu]], kuhu kuulusid tähtsamad rahvuslikult meelestatud poliitikud.

1917. aasta lõpus asusid aktiivselt tegutsema ka [[Eestimaa rüütelkond|Eesti-]] ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] juhid, soovides moodustada Eesti-, Läti- ja [[Kuramaa]]st Saksamaaga [[personaalunioon]]is [[Balti hertsogiriik|Balti hertsogiriigi]]. Rüütelkondade esindajad leidsid, et kuna Eestimaa esindaja rüütelkonnaga sõlmitud 1721. aasta [[Uusikaupunki rahuleping]]u tingimusi on rikutud, võivad nad Venemaa võimu alt legitiimselt lahkuda, ning esitasid palve Saksamaa keisrile, et see võtaks Balti kubermangud enda kaitse alla. Eestimaal aga revolutsiooniliselt meelestatud sõjaväelaste toel reaalset võimu omavad [[bolševikud]] kuulutasid nad Nõukogude võimu vastase tegevuse eest [[lindprii]]deks ning küüditasid suure osa meessoost [[baltisakslased|baltisakslasi]] [[Petrograd]]i vanglasse ja Siberisse asumisele.

1918. aasta veebruaris alustasid Saksa väed idarindel uut pealetungi, mille käigus nad peagi vallutasid ka Eesti alad. Sellistes oludes otsustasid eesti poliitikud 19. veebruaril luua kolmeliikmelise [[Eestimaa Päästmise Komitee]] (Päästekomitee), mille liikmeteks olid Konstantin Päts, [[Jüri Vilms]] ja [[Konstantin Konik]]. Komitee kätte anti kõrgeim võim kuni olude normaliseerumiseni. Võimudevahetust ära kasutades otsustati välja kuulutada ka Eesti iseseisvus ja deklareerida oma neutraalsust käimasolevas Saksamaa ja enamlaste sõjas.

==== Eesti Vabariigi väljakuulutamine ====
{{vaata|Eesti Vabariigi väljakuulutamine}}

[[Pilt:Manifest Eestimaa rahvastele.jpg|pisi|püsti|Eesti iseseisvusmanifesti esialgne versioon]]

[[Eesti iseseisvuse manifest|Iseseisvusmanifest]] loeti avalikult ette kõigepealt 23. veebruaril [[Pärnu]]s, seejärel ka mitmes muus asulas. 24. veebruaril võtsid eesti rahvuslased võimu üle [[Tallinn]]as ja moodustasid [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]], mille juhiks sai Konstantin Päts. 25. veebruaril hõivasid linna aga Saksa väed ning Eesti riigivõim ei saanud seetõttu reaalset valitsemist teostama hakata. Mitmed eesti poliitikud vangistati, teised läksid põranda alla või põgenesid välismaale. Viimastest moodustus Eesti Vabariigi esimene välisesindus, mis hakkas taotlema riigi tunnustamist [[Antant|Antandi]] poolt. 1918. aasta jooksul õnnestuski saavutada Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia ''de facto'' tunnustus Eestile, täpsemalt tunnustati seadusliku võimuna Eesti Maapäeva.

==== Saksa okupatsioon (1918) ja Balti Hertsogiriik ====
{{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Balti Hertsogiriik}}

Esimese maailmasõja aegne Saksa okupatsioon oli Lääne-Eesti saartel alanud juba 1917. aasta sügisel, veel enne oktoobripööret. 1918. aasta veebruaris vallutasid sakslased ka Eesti mandriala ning kehtestasid seal sõjaväelise valitsuse. Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud, ka valitsusjuht Päts, vangistati, mitmed pagesid välismaale. Tõenäoliselt sakslaste ohvrina hukkus Soomes [[Jüri Vilms]]. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi.

Saksa okupatsiooni ajal taastati baltisaksa aadlike privileegid ja valdused ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat [[Balti hertsogiriik]]i. Lisaks muudeti Tartu Ülikool 1918. aasta sügisel uuesti saksakeelseks. Kuni sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Alles alates septembrist hakati sellega tõsisemalt tegelema ja novembri alguses asus ametisse ka Balti hertsogiriigi regentnõukogu, riigipeaks pidi saama Mecklenburgi hertsog [[Adolf Friedrich]]. Kuid Saksamaa kaotas siiski enne sõja, kui riigi tegeliku loomiseni jõuti, ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11. novembril loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkusid maalt järgmise kuu jooksul.

==== Eesti Vabariik 1918–1940 ====
===== Vabadussõda (1918–1920) =====
{{vaata|Eesti Vabadussõda|Eesti iseseisvumine}}
[[Pilt:Vabadussõda.jpg|pisi|Eesti Vabadussõja kaart]]

Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil [[Punaarmee]] ründas [[Narva]]t, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel.

Nõukogude vägede poolt okupeeritud Eesti alal asus tegutsema [[Eesti Töörahva Kommuun]], mis paiknes [[Narva]]s. [[Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu]] juhiks oli [[Jaan Anvelt]]. Kommuuni poliitika jätkas enamlaste varasemat poliitikat, millega kaasnes senisest ägedam terror, maha lasti mitmeid eesti rahvuslasi ja avaliku elu tegelasi, sealjuures esimene eesti õigeusu piiskop [[Platon (Kulbusch)|Platon]]. Eesti Töörahva Kommuun polnud tegelikult iseseisev poliitiline moodustis, sest sõltus täielikult Punaarmeest ja Moskvast tulevatest käskudest, kuid oli vajalik, loomaks illusiooni Eestis toimuvast kodusõjast. Kui punaväed Eesti territooriumilt taganema sunniti, jätkas kommuun tegevust [[Ingerimaa]]l. See saadeti laiali 1919. aasta augustis, kui oli selge, et Punaarmee ei suuda Eestit vallutada ja toimusid esimesed katsed sõlmida rahu.

1919. aasta jaanuariks oli Eesti vägede olukord tunduvalt paranenud, maale olid jõudnud välisriikide (peamiselt Soome, Rootsi ja Taani) vabatahtlikud ning Eesti vetes tegutses Suurbritannia laevastik. Sõjaväe ülemjuhataja [[Johan Laidoner]] andis 7. jaanuaril käsu vastupealetungiks, mis osutus edukaks. Juba 14. jaanuaril vabastasid Eesti väed Tartu, 18. jaanuaril Narva ja veebruari lõpuks oli Punaarmee Eesti territooriumilt välja paisatud. Eesti vabastamisel oli ilmselt kõige otsustavama tähtsusega ohvriterohke [[Paju lahing]], kus [[Julius Kuperjanov]]i juhitud eesti ja [[Hans Kalm]]u poolt juhitud soome vabatahtlikud võitsid Punaarmee eliitüksust, [[Läti punased kütid|läti punaseid kütte]].

Märtsiks olid lahingud kandunud Venemaa ja Läti territooriumile, kuid siis püüdis Punaarmee eestlaste kaitset murda ning alustas kahekuulist rünnakuseeriat. Ehkki lõunarindel saavutas see ka teatavat edu, vallutades ajutiselt [[Petseri]], lõppes kogu aktsioon Punaarmeele siiski läbikukkumisega. Mais alustasid eestlased vastupealetungi ja vallutasid kuu lõpus [[Pihkva]]. Seejärel olukord idarindel stabiliseerus, suuresti ka seetõttu, et aktiivset kommunistidevastast lahingutegevust alustas Vene valgete [[Põhjakorpus]], hilisem [[Loodearmee]]. Aprillis toimus ka [[Saaremaa mäss]], kus kommunistliku propaganda mõjul alustasid valitsusvastast mässu Saaremaal mobiliseeritud. See suruti siiski kiiresti maha.

Sama aasta juunis puhkes aga [[Landeswehri sõda]], sest Saksa kindral [[Rüdiger von der Goltz]] oli riigi- ja baltisaksa vägedega kukutanud Läti seadusliku valitsuse ning okupeerinud enamiku Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt ja tema väed alustasid Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas lahkumist Põhja-Lätist võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus [[Võnnu lahing]]uga 23. juunil, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi [[Riia]]ni; Goltzi vägedel tuli sealt taanduda ja [[Kārlis Ulmanis]]e valitsus sai võimule naasta.

[[Pilt:Estonian soldiers at Constituent Assembly election.jpg|pisi|Eesti sõdurid osalemas [[Asutava Kogu valimised|Asutav Kogu valimistel]] (aprill 1919, Vabadussõja rindel Venemaa)]]

Järgmised lahingud toimusid enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal aitasid Eesti väed likvideerida ka [[Pavel Bermondt-Avalov]]i katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad lahingud, eriti Narva all, kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis alanud puhutised rahuläbirääkimised said õige hoo novembri lõpust ning 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 otsene sõjategevus lõpetati. Ametlikult lõppes Vabadussõda aga alles kuu aega hiljem, [[Tartu rahu]] sõlmimisega 2. veebruaril 1920.

===== Eesti sisepoliitika (1920–1940) =====
1920. aastal, mil rahu oli sõlmitud, võis Eestis hakata omariiklust ulatuslikumalt välja ehitama. Samal aastal võeti [[Eesti Asutav Kogu|Asutava Kogu]] poolt ilma rahvahääletuseta vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|esimene korraline põhiseadus]], millega loodi ka ühekojaline [[Riigikogu]] ning kehtestus väga parlamentaarne valitsussüsteem, kus valitsusjuhi ja riigipea kohused olid ühendatud ja neid täitis [[riigivanem]]. Üldiselt oli selline süsteem küllaltki ebastabiilne, tulenevalt valimisseadusest sai parlamenti korraga suur hulk erakondi ja koalitsiooni oli keerukas moodustada. Valitsused vahetusid kiiresti ja vähesed neist pidasid vastu rohkem kui aasta. Samas olid riigivanemateks siiski küllaltki piiratud hulk inimesi erakondade eliidi seast; neist ajaliselt oli kõige kauem ametis [[Konstantin Päts]]; kõige pikem järjestikune ametiaeg (1925–1927, peaaegu 2 aastat) oli enne 1934. aastat aga [[Jaan Teemant]]il. Täidesaatva võimu nõrkuse ning kiire valitsuste vahetumise tõttu hakati kehtivat põhiseadust peagi kritiseerima ja juba 1920. aastate lõpus oli tõsiselt päevakorral selle muutmine. Esimese põhiseadusega tagatud demokraatlikke vabadusi kitsendas mõnevõrra [[kaitseseisukord]], mis kehtis 1918–1920, 1924–1926 ja 1933 kogu riigi maa-alal ning pidevalt pealinnas, piiriäärsetel aladel ja laiarööpmelistel raudteedel.

Lisaks põhiseadusele oli teine olulise tähtsusega seadus, mille Asutav Kogu juba Vabadussõja ajal vastu võttis, [[1919. aasta maareform|maaseadus ehk maareform]], millega riigistati valdav osa mõisavaldustest. Enamasti jäi endistele omanikele mõisasüda, kuid põllumaad jagati talude vahel laiali. Uued moodustatud talud kas müüdi asuniketaludena enamasti pikaajalise laenutähtajaga või jagati Vabadussõjast osavõtnutele. Ühtlasi kaotati ka seisused, mis tähendas rüütelkondade ning teiste seisuslike korporatsioonide eksistentsi lõppu Eestis. Esimese uuel alusel moodustatud asutatud kutsealase omavalitsusena asutati [[Eesti advokatuur (1919–1941)|Advokatuur]], hiljem [[Kaubandus-Tööstuskoda]] ja [[Põllutöökoda]]. 1925. aastal asutati vähemusrahvuste (saksa ja juudi) kultuuromavalitsused.

Majanduslikult oli riigi seis esialgu vilets, kuid abi saadi mitmetelt lääneriikidelt. Lootus majanduslikule koostööle [[Nõukogude Venemaa]]ga nurjus ning 1923. aastal puhkes majanduskriis, mis andis Nõukogude Venemaa poolt toetatavatele kommunistidele võimaluse teha edukamat propagandatööd. Kommunistid püüdsid koguni [[1. detsembri riigipöördekatse|1924. aasta 1. detsembril riigipöörde]] korraldada, ent see kukkus läbi. Selleks ajaks oli Eesti positsioon ka välispoliitilisel areenil kindlustunud, sest 1922. aastaks olid riiki ametlikult (''[[de iure]]'') tunnustanud olulisemad lääneriigid, sealhulgas [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid]], ning Eesti võeti [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] liikmeks. Peagi paranes ka majanduslik olukord ja Eestist sai oluline toiduainete [[Lääne-Euroopa]]sse toiduainete eksportija.

1929. aastal algas aga [[ülemaailmne majanduskriis]], mis tabas peagi ka Eestit. Seetõttu muutus poliitiline elu veelgi ebastabiilsemaks, tekkis paremäärmuslik [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit]], mis kritiseeris häälekalt kogu senist poliitilist süsteemi ning nõudis presidentaalse riigikorra kehtestamist. 1933. aasta augustis kehtestas valitsus järjekordselt kuni sama aasta oktoobrini kehtinud üleriigilise [[kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] ning sulges vabadussõjalaste liikumise koos teiste poolsõjaväeliste organisatsioonidega. Sellest hoolimata võeti sügisel rahvahääletusel suure häälteenamusega (416 878 versus 156 894 häält) vastu vabadussõjalaste esitatud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|uus põhiseadus]], mida enne referendumit asusid toetama ka Pätsi juhitud [[Põllumeestekogud]] ning mis andis riigipeale väga laiad volitused. Vabadussõjalaste uus organisatsioon [[Eesti Vabadussõjalaste Liit]] sai 1934. aasta jaanuaris toimunud kohalike omavalitsuste valimistel 14,88% volikogude kohtadest, linnades toetas neid aga umbes 60% hääletanutest. Seejärel algas äge valimiskampaania Riigikogu ja laiade volitustega riigivanema valimisteks, mille peamisteks soosikuteks said vabadussõjalaste kandidaat [[Andres Larka]], Asunike Koondise kandidaat [[Johan Laidoner]] ning Põllumeestekogude kandidaat Konstantin Päts. Riigivanema kandidatuuri jaoks koguti ka toetushääli ning neid oli 1934. aasta märtsiks enim kogunud Larka.&lt;ref&gt;Eesti ajalugu VI, 2005, lk 91.&lt;/ref&gt;

Kuid 12. märtsil 1934, veidi enne toimuma pidanud [[riigivanem]]a valimisi, kehtestas riigivanem Päts taas üleriigilise kaitseseisukorra, mida ta põhjendas vabadussõjalaste [[diktatuur]]i ohuga. Esialgu suleti [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Vabadussõjalaste Liit]], kuid hiljem peatati kõigi poliitiliste organisatsioonide tegevus. Alates 1934. aasta sügisest ei kutsutud enam kokku ka 1932. aastal valitud [[V Riigikogu]], mis viidi nn [[vaikiv olek|vaikivasse olekusse]]. Algselt 6 kuud kehtima pidanud, kuid seejärel kuni 1940. aastani kehtinud kaitseseisukorrale tuginedes kitsendati ka mitmeid kodanikuvabadusi, näiteks kehtestati valitsuse kontroll trükisõna ja olulisemate organisatsioonide (kiriku, noorsooühingute ja ametiühingute) üle. Uusi valimisi ei korraldatud, ametisse jäi 1933. aastast riigivanemaks olnud Konstantin Päts ning tema juhitav [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsus]].&lt;ref&gt;Eesti ajalugu VI, lk 92–97&lt;/ref&gt; Valitsuse vastased hakkasid tekkinud autoritaarset riigikorda nimetama [[Vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]].

Järgnenud aastatel kujundas valitsus välja kutsealaste ja kohalike omavalitsuste struktuuri ja 1937. aastal võttis [[Rahvuskogu]] [[Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks|rahvahääletuse]] alusel vastu uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|põhiseaduse]], mille alusel nimetati Riigivanem [[Vabariigi President|Vabariigi Presidendiks]] ja muudeti Riigikogu kahekojaliseks ([[Riigivolikogu]] ja [[Riiginõukogu]]), uues põhiseaduses rõhutati ka kutsealaste omavalitsuste tähtsust riigielu korraldamisel. Esimeseks presidendiks valiti Konstantin Päts, kes kuulutas esimese seadusena välja [[Amnestiaseadus (1938)|amnestia]] poliitilistele vangidele. Ent jätkuvalt jäi kehtima kaitseseisukord ja sellega rakendatavad piirangud ning poliitilisi erakondi moodustada ei lubatud; seetõttu autoritaarne riigikord tegelikult jätkus.&lt;ref&gt;Eesti ajalugu VI, lk 99–103.&lt;/ref&gt;

===== Välispoliitika (1918–1939) =====
Eesti välispoliitika esimeseks eesmärgiks oli saavutada riigi tunnustamine teiste Euroopa riikide poolt. 1918. aasta suvel tunnustasidki Eesti iseseisvust ''[[de facto]]'' Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia, et oma vastase Saksamaa positsioone nõrgendada. Kuid kuni 1920. aastani ei andnud Eestile ametlikku tunnustust (''de iure'') ükski riik. Alles Tartu rahuga pidi Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ametlikult tunnustama, kuid lääneriigid ei kiirustanud seda tegema, sest seal loodeti endiselt, et õnnestub Vene valgete abiga taastada ühtne Venemaa selle vanades piirides. Alles 1922. aastast hakkasid need seisukohad muutuma ning nii tunnustasid Eestit ühe aasta sees nii Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia kui ka Ameerika Ühendriigid. Eesti võeti ka [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] liikmeks.

Seejärel püüti Ida-Euroopas luua Balti liitu, mis oleks pidanud tagama uutele riikidele julgeoleku suurriikide Saksamaa ja Venemaa vahel. Suurest Balti koostööst ei saanud siiski asja, sest ilmnesid mitmed riikidevahelised vastuolud, millest teravaim oli Poola-Leedu tüli [[Vilnius]]e pärast. Seetõttu loodi 1923. aastal vaid [[Eesti ja Läti sõjaline liit]]. Soome ei soovinud Eestiga küll otsesesse liitu astuda, kuid omavaheline läbikäimine oli siiski 1920. aastatel väga tihe. Head suhted olid Eestil ka Rootsiga, kuningas [[Gustav V]] külastas 1929. aastal ka Eestit.

Mure julgeoleku pärast muutus olulisemaks taas alates 1933. aastast, kui Saksamaal tuli võimule [[Adolf Hitler]] ja Nõukogude Liit hakkas samuti üha agressiivsemat välispoliitikat ajama. 1934. aastal moodustasid Eesti, Läti ja Leedu [[Balti Liit|Balti Liidu]] (ka Balti Antant), kuid see ei olnud sõjaline ning ka poliitilise ühendusena jäi see suhteliselt lõdvaks ja mõjutuks. 1937. valiti Eesti-sõbraliku [[Pehr Evind Svinhufvud]]i asemele Soome presidendiks [[Kyösti Kallio]] ja ka Rootsiga jahenesid suhted märgatavalt. Samal ajal kasvasid Ida-Euroopas pidevalt Saksamaa ja Nõukogude Liidu ambitsioonid ja Eesti jäi 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni. Sarnaselt teiste Balti riikidega otsustas Eesti loota neutraliteedipoliitikale.

===== Kultuur =====
1918. aasta sügisel võeti vastu [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] määrus, mille kohaselt tunnistati õppekeeleks õpilaste emakeel ning 1. oktoobrist 1919 kehtestati üldine 4-aastane koolikohustus 9–14-aastastele lastele. 1930. aastast kehtestati 6-klassiline koolikohustus. 1937. aasta koolireformiga seadustati kaks paralleelset teed algkoolist gümnaasiumini. Esimesel juhul läbis õpilane 6-klassilise algkooli, millele järgnes 3-klassiline reaalkool ja kolmeklassiline gümnaasium. Teisel juhul läbis õpilane esmalt neljaklassilise algkooli, siis viieklassilise progümnaasiumi ja kolmeklassilise gümnaasiumi.

Esimeseks oluliseks sündmuseks oli eestikeelse Tartu Ülikooli (rahvusülikooli) avamine 1. detsembril 1919. Suures osas tänu Soome ja Rootsi professoritele ehitati üles tugev rahvusülikool, mis umbes kümme aastat pärast selle avamist muutus ka reaalselt eestikeelset kõrgharidust andvaks. 1938. aastal asutati [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]].

1928. aastal etendus esimeseks arvestatavaks eesti ooperiks loetav [[Evald Aav]]a &quot;[[Vikerlased]]&quot;.

1925. aastal loodi kultuuritegevust toetav [[Eesti Kultuurkapital]]. Edasi toimusid üldlaulupeod ja hakati korraldama [[Eesti Mängud|Eesti mänge]]. Esile kerkis suur hulk haritlasi, kellest valdav osa jõudis küpsesse loomeikka 1930. aastatel. 1935. aastat tähistati raamatuaastana, seejärel anti välja riiklikke [[Riigivanema auhind|Riigivanema]] ja [[Vabariigi Presidendi auhind|Vabariigi Presidendi]] kirjandusauhindu. Vahest kõige tuntumaks kirjanikuks sai [[A. H. Tammsaare]].

Eestlased olid tulemuslikud ka spordis. Väga edukad olid [[1936. aasta suveolümpiamängud]] Berliinis.

===== Majandus =====
[[Pilt:Eesti eksportvõi kast.jpg|pisi|Eesti eksportvõi kast]]

Vabadussõja järel oli Eesti majandus küllaltki halvas seisus, sest endisaegsed tööstusettevõtted olid laostunud või ei sobinud väikeriigi majandusstruktuuri, samuti oli Vabadussõja jooksul tekkinud küllaltki suur välisvõlg. Soome, Suurbritannia ja teiste riikide käest saadi siiski välisabi ning 1920. aastate keskpaigaks oli majandus peamiselt [[Otto Strandman]]i juhtimisel edukalt ümber korraldatud. 1928. aastal võeti seniste [[Eesti mark|markade]] asemel kasutusele stabiilsem rahaühik [[Eesti kroon]].

1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse 1930. aastal. Peagi põimus majanduslangus poliitilise kriisiga, mis lõppes erivolitustega ulatuslike võimupiiridega [[Konstantin Pätsi neljas valitsus|erakondadeülese rahvusliku usaldusvalitsuse]] moodustamise ja [[Konstantin Päts]]i autoritaarse riigikorra kehtestamisega 1934. aastal. 1930. aastate teine pool oli Eesti majandusele taas edukas, peamisteks väljaveokaupadeks olid põllumajandussaadused; kaubanduspartneriteks aga Soome, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia. [[Majanduskriis]]is kehtestas valitsus range kokkuhoiu- ja koondamispoliitika. Eelarve tasakaalustamiseks kehtestati uusi makse, kärbiti koosseise ja vähendati riigiametnike palku. Tööpuuduse vastu võideldi [[hädaabitööd]]ega.

==== Eesti Teises maailmasõjas ====
{{vaata|Eesti Teises maailmasõjas}}
===== Baaside leping, juunipööre ja anneksioon =====
{{vaata|Baaside leping|Juunipööre}}

23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi lepingu ehk [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i, mille salajases lisaprotokollis jagati rahvusvahelist õigust eirates omavahel ära Ida-Euroopa, Eesti läks NSV Liidu mõjusfääri. Peagi puhkenud [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] esineski NSV Liit Saksamaa liitlasena ning tungis [[Poola]]le ida poolt kallale. Koos teiste Balti riikidega kuulutas Eesti end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit leidis siiski ettekäände Eesti survestamiseks, sest 18. septembril põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev [[Orzeł]]. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit 24. septembril sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Et tugevaid liitlasi polnud kusagilt leida, oli Eesti sunnitud nõudmised vastu võtma ja 28. septembril sõlmitigi Moskvas [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt]] ehk baaside leping. Sellega toodi Eestisse 25 000&lt;ref&gt;[[Seppo Zetterberg]], ''Eesti ajalugu''. Tallinn: Tänapäev, 2009. Lk 476.&lt;/ref&gt; Nõukogude Liidu sõjaväelast ja nende käsutusse anti mitmeid territooriume, peamiselt Eesti rannikualadel. Eesti siseellu väed esialgu siiski ei sekkunud ja Eesti säilitas vormiliselt oma iseseisvuse.

Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile algas oktoobris [[baltisakslased|baltisakslaste]] ümberasumine Saksamaale ehk ''[[Umsiedlung]]'', mis kestis vaheaegadega kuni 1941. aasta suveni.

Suuri vastuolusid Eestis tekitas Soome [[Talvesõda]], sest ehkki Eesti oli neutraalne, ründasid tema territooriumil paiknevatest baasidest Soomet Nõukogude väed. Eesti valitsus püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus NSV Liit Eestiga suhteid pingestama, süüdistades Eestit baaside lepingu rikkumises. 16. juunil esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi, nõudes kümnete tuhandete Nõukogude sõjaväelaste täiendavat sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu ja nõnda toimus sisuliselt [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|riigi okupeerimine]]. Seejärel saabus 19. juunil Eestisse Stalini emissar [[Andrei Ždanov]], kes asus võimu ülevõtmist ja Eesti sovetiseerimist juhtima.

21. juunil seati Eestis NSV Liidu nõudmisel ja ettekirjutusel ametisse [[Johannes Vares]]e nn [[Johannes Varese valitsus|&quot;rahvavalitsus&quot;]] ning lavastati &quot;[[juunipööre|rahvademokraatlik riigipööre]]&quot;, millega Eesti muutus poliitiliselt NSV Liidust sõltuvaks. 14.-15. juulil toimusid nõukogulikult korraldatud [[1940. aasta Riigivolikogu valimised]], kus opositsioonikandidaatidel osaleda ei lastud ning NSV Liidu meelsetele fabritseeriti 92,9% rahva toetus. Seejärel kuulutas [[II Riigivolikogu|Riigivolikogu]] Eesti nõukogude vabariigiks ja &quot;palus&quot; selle Nõukogude Liitu vastu võtta. Anneksioon toimus 6. augustil, mil NSV Liidu Ülemnõukogu &quot;palve&quot; rahuldas.

===== Nõukogude okupatsioon (1940–1941) =====
{{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}}

Nõukogude okupatsioon Eestis, mida on nimetatud ka esimeseks Nõukogude aastaks, kestis Eestis kuni 1941. aasta suveni, mil Saksamaa Eesti alad vallutas. Aastatel 1940–1941 toimus Eesti kiire [[sovetiseerimine]], kaotati Eesti riigivõimu sümbolid, raha, ning rahvuslikud seltsid ja organisatsioonid likvideeriti. Samuti vangistati ja represseeriti avaliku elu tegelasi, eriti poliitikuid, kellest vaid üksikutel õnnestus end varjata või välismaale põgeneda. 1941. aasta 14. juunil, vahetult enne Saksa-Nõukogude sõja algust, toimus [[juuniküüditamine]], millega saadeti Nõukogude Liitu üle 10 000 eestlase.

Nõukogude okupatsiooni ajal algas aktiivne [[vastupanuliikumine]] ehk [[metsavendlus]], mis sai eriti suure hoo sisse [[Suvesõda|Suvesõjas]].

===== Suvesõda =====
{{vaata|Suvesõda}}

22. juunil 1941 astus Saksamaa sõtta Nõukogude Liiduga ja juba juuli alguseks jõudsid Saksa väed Eesti territooriumile. Esialgu liikusid sakslased väga kiiresti edasi, neid abistasid ka eestlaste Nõukogudevastased üksused. Juuliks oli pool Eestit Saksa vägede kontrolli all. Seejärel [[Punaarmee]] vastupanu siiski tugevnes, Tallinn vallutati sakslaste poolt augusti lõpus. Oktoobri lõpuks oli Eesti mandriala sakslaste valduses, detsembriks langesid nende kätte ka kõik Lääne-Eesti saared.

===== Saksa okupatsioon (1941–1944) =====
{{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)}}

Ehkki eestlased olid lootnud, et Saksamaa lubab Eesti Vabariigi taastada, tuli neil peagi pettuda. Eesti alal läks kõrgem võim Saksamaa sõjaväelise valitsuse kätte, sellele allus täielikult ka väheste volitustega tsiviilvalitsus – [[Eesti Omavalitsus]]. Saksa okupatsioonile tekkis samuti opositsioon, ent see ei tegutsenud sakslaste vastu siiski sõjaliselt, sest veelgi enam kardeti Nõukogude võimu tagasi tulemist.

Nii nagu Nõukogude okupatsiooni ajal, pandi ka Saksa okupatsiooni ajal Eestis toime [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid kuritegusid]] ja [[sõjakuritegu]]sid: tegutsesid koonduslaagrid, tapeti juute, mustlasi ja kommuniste. Saksa võimud represseerisid ka Eesti rahvuslasi, kuid viimased pääsesid enamasti vaid vangistamisega.

===== 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus =====
[[Pilt:RiigiTeataja20091944.jpg|pisi|püsti|Otto Tiefi valitsuse poolt välja antud Riigi Teataja esikülg]]
{{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}}

1944. aasta veebruaris jõudsid Nõukogude väed uuesti Eesti piiridele. Peamised lahingud algasid Narva ümbruses, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinna jõuda. Sakslastele oli eluliselt tähtis rinnet hoida, et [[Soome]] Saksamaa poolel sõda jätkaks. Ka Eesti rahvuslased otsustasid toetada Punaarmee eemalehoidmist Eestist, lootes sõja lõppedes [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] taastada. Seetõttu õnnestus Eestis ka sakslaste korraldatud üldmobilisatsioon ning tuhanded eestlased saadeti sõdima Narva alla. Seal algas peagi [[Narva lahing (1944)|Narva lahing]], mis hiljem jätkus [[Sinimägede lahing]]una, kus eesti ja saksa väeosad suutsid punaarmeelasi pool aastat kinni hoida.

Augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal, suuresti tänu eestlastest koosnevale [[8. Eesti Laskurkorpus]]ele, Saksa rindest läbi. Ka eesti väeüksused ei suutnud läbimurret peatada ning peagi vallutas Punaarmee Tartu. Oli selge, et sakslased ei suuda enam rinnet hoida ning nad alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Sel ajal otsustasidki Eesti rahvuslased teha katse riikliku iseseisvuse taastamiseks: 18. septembril nimetas viimane seaduslik Eesti peaminister ja presidendi kohuseid täitev [[Jüri Uluots]] Tallinnas ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni torni]] tõmmati sinimustvalge lipp ning valitsus püüdis korraldada pealinna kaitset. Sellest siiski eriti midagi välja ei tulnud, taganevad sakslased eestlastele relvi ei andnud ning Punaarmee ülekaal oli liiga suur. 22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna, [[Otto Tief]]i valitsuse liikmed põgenesid, kuid enamik neist tabati, mõned jõudsid ka [[Rootsi]]. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid [[Sõrve säär]]elt alles 24. novembril. Nii oli kogu Eesti ala taas sattunud Nõukogude okupatsiooni alla. Eestlaste jaoks polnud ka Teine maailmasõda veel läbi, sest eestlasi võitles nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liidu poolel sõja lõpuni Euroopas.

1944. aasta sügisel, Nõukogude vägede tuleku eel, põgenesid kümned tuhanded eestlased [[Suur põgenemine|Suure põgenemise]] lainega Läände, peamiselt Rootsi ja Saksamaale. Põgenike seas oli palju haritlasi, poliitikuid ja avaliku elu tegelasi, kes panid hiljem aluse Välis-Eesti liikumistele, mis taotlesid Eesti Vabariigi taastamist. Tegutses ka [[Vabariigi Valitsus eksiilis]], mis aga ametlikku tunnustust üheltki riigilt ei saanud.

Lisaks eestlastele põgenes Teise maailmasõja lõpu eel Eestist ka enamik [[rannarootslased|rannarootslasi]], mistõttu 1945. aastal oli Eesti peaaegu ainult [[eestlased|eestlastega]] asustatud, kes moodustasid elanike hulgast üle 95%. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks Eestis olid jäänud [[peipsivenelased]].

==== Nõukogude okupatsioon 1944–1991 ====
{{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)}}
===== Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (1944–1953) =====
Nõukogude võimuorganid hakkasid ennast kehtestama juba enne Saksa okupatsiooni lõppu, augustis 1944 oli [[Eesti NSV]] ajutine pealinn [[Võru]]. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus sinna ümber. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister [[Boris Kumm]]. [[EK(b)P KK]] 1. sekretäriks sai 1944. aastal [[Nikolai Karotamm]], [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimeheks [[Arnold Veimer]]. Kommunistlik valitsus teostas [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid kuritegusid]] toime pannes brutaalset repressiivpoliitikat, arreteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, [[märtsiküüditamine|märtsiküüditamisega]] 1949. aastal ning [[EK(b)P VIII pleenum]]iga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ning mitmed haritlased ja avaliku elu tegelased pandi põlu alla ja keelati nende tööde avaldamine. [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei]] uueks juhiks sai Venemaa eestlane [[Ivan Käbin]] (hiljem Johannes Käbin), kes jäi sellele kohale 28 aastaks.

Äärmine rahuolematus valitsuse repressiivpoliitikaga väljendus [[metsavendlus|metsavendade]] väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 1944–1953. Ka linnades tekkisid mitmed vastupanuorganisatsioonid, sealhulgas [[koolinoorte vastupanuorganisatsioonid|koolinoorte omad]].

28. jaanuaril 1949 võttis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSV-s» ning 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 25. märtsil 1949 Balti riikides alanud [[märtsiküüditamine|küüditamise]] ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Aastatel 1950–1951 korraldati küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele ja [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajatele]], keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks.

Kõige räigemad Nõukogude repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal, kuid ühiskond jäi jätkuvalt tugeva ideoloogilise surve alla.

===== Sulaajastu =====
Nõukogude võimu avaldatav surve hakkas märgatavalt leevenema pärast 1956. aastat, mil [[Nikita Hruštšov]] Stalini kuriteod [[NLKP XX kongress]]il hukka mõistis, ehkki see avalikkuse eest veel ametlikult 33 aastaks saladusse jäi. Eestis on lõdvema ideoloogilise survega 1960. aastaid nimetatud ka &quot;sula-ajastuks&quot;. Peamiselt avaldus ideoloogilise surve nõrgenemine kultuurielus.

===== Stagnatsioon =====
1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt uues venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu oskav [[Karl Vaino]]. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka [[dissidentlus]] (teisitimõtlemine), mille üheks silmapaistvamaks tulemuseks oli [[40 kiri]] 1980. aastal.

1980. aastal toimus Tallinnas ka [[Moskva suveolümpiamängud]]e purjeregatt. Seetõttu korrastati Tallinna vanalinna ja rajati mitmeid ehitisi, sealhulgas linna kõrgeim hotell [[Hotell Olümpia|Olümpia]].

Nõukogude võimu perioodil muutus oluliselt ka Eesti elanikkonna rahvuslik koosseis. Eriti 1960. aastatest 1980. aastateni toimunud võõrtööjõu sissetoomisega langes eestlaste osakaal Eesti elanikkonnas 1989. aastaks 61,5%-ni.

==== Perestroika ja laulev revolutsioon ====
{{vaata|Laulev revolutsioon}}

1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud [[Mihhail Gorbatšov]] alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks [[perestroika]] ja [[glasnost]]i kampaaniat, millega lubati inimestel teatud määral kritiseerida ka kehtivat režiimi. Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi ([[fosforiidisõda]]), samuti esitati oma ettepanekuid, näiteks [[Isemajandav Eesti|IME]] projekt. Peagi liitusid põhiliselt majanduslike nõudmistega aga ka rahvuspoliitilised, juba 1988. aasta alguses toodi välja Eesti rahvuslipud ja loodi [[Eesti Muinsuskaitse Selts]], mis hakkas lisaks kultuurväärtuste kaitsmisele tegelema ka rahvuspoliitikaga. Toimus [[loomeliitude ühispleenum]], millel eesti kultuuritegelased avaldasid sügavat nördimust Eestis valitseva olukorra üle. Loodi [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP), mis võttis otseselt suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. Sama aasta suvel toimusid ka [[öölaulupeod]], kus sajad tuhanded inimesed laulsid rahvuslikke laule ja nõudsid senise parteijuhi [[Karl Vaino]] tagasiastumist. See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne [[Vaino Väljas]], Ministrite Nõukogu esimeheks aga [[Indrek Toome]]. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ning võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud [[Eestimaa Rahvarinne]].

===== Suveräänsusdeklaratsioon, Kodanike Komiteed ja Balti kett =====
{{vaata|Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest}}

Oluliseks sammuks Eesti autonoomsuse suunas oli [[deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest]], mis võeti vastu 16. novembril 1988. Moskva seda ei tunnustanud. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama [[Eesti Kodanike Komiteed|Eesti Kodanike Komiteesid]], mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatšovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis [[Interliikumine|Interliikumise]] (ka Interrinne), mis asus ägedalt NSV Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi lämmatada. 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) 50. aastapäeval, toimus Tallinnast Vilniuseni ulatuv [[Balti kett]], kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid MRP tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma pigem Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas.

===== Suund iseseisvumisele =====
[[Pilt:Registration card for Estonian citizenship from 1989.JPG|pisi]]
1990. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne, sest rahvusradikaalsed ERSP ja selle toetajad keeldusid jätkuva okupatsiooni tingimustes valimistel osalemast. Peaministriks sai [[Edgar Savisaar]], Eesti NSV nimetati samal aastal ümber Eesti Vabariigiks, ehkki NSV Liidust väljaastumisele otseselt veel ei asutud. Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal [[Eesti Kongress]]i, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua &quot;uus&quot; iseseisvus.

3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatšov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, [[Gruusia]]le ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatšovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust.

==== Eesti iseseisvuse taastamine ====
{{vaata|Eesti taasiseseisvumine}}

Gorbatšov lootis siiski liidulepingu sõlmimise saavutada, kuid enne seda toimus 19. augustil [[augustiputš]]. Gorbatšov suleti koduaresti ning vanameelsed putšistid püüdsid võimu üle võtta. Ka Eestisse saadeti väeosad, et need isemeelse valitsuse kukutaks. Eesti Ülemnõukogu ja rahvusmeelsed suutsid ähvardavas olukorras lõpuks kokku leppida ning esimene kuulutas 20. augustil Eesti iseseisvuse taastatuks. 21. augustil kukkus ka putš läbi ning Eesti koos Läti ja Leeduga sai võimaluse ka oma iseseisvus reaalselt taastada. Pärast iseseisvuse taastamise otsuse vastuvõtmist sai Eesti kiiresti tunnustuse mitmetelt lääneriikidelt, kellest esimene oli [[Island]], ja ka [[Boriss Jeltsin]]i juhitud [[Venemaa]]lt. Nõukogude Liit tunnustas Balti riikide iseseisvust 6. septembril, varsti pärast seda võeti Eesti, Läti ja Leedu ka [[ÜRO]]-sse.

==== Eesti riik alates 1991. aastast ====
[[Pilt:EVabariik.png|pisi|Eesti haldusjaotus]]

1990. aastal Eesti NSV ministrite nõukogu esimeheks valitud [[Edgar Savisaare valitsus]] jätkas ametis ka Eesti Vabariigi taastamise järel 20. augustil 1991, toimides kuni tagasiastumiseni 29. jaanuaril 1992 ''de facto'' Eesti Vabariigi valitsusena. Üleminekuaastatel algatati arvukalt reforme, millest mitmeid jätkasid järgmised valitsused. Tollal loodud erakondadest üks pikaealisemaid on 1991. aastal Savisaare algatusel asutatud ja 2017. aastani valdavalt tema juhitud [[Eesti Keskerakond]].

1992. aasta suvel hakkas kehtima rahvahääletusel heaks kiidetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|uus põhiseadus]] ning võeti kasutusele oma rahaühik, [[Eesti kroon]]. Sügisel valiti esimene Teise maailmasõja järgne [[VII Riigikogu|Riigikogu]] ning [[Eesti Vabariigi president|president]]. Presidendiks valiti senine välisminister [[Lennart Meri]], peaministri kohuseid hakkas täitma valimised võitnud valimisliidu [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]] juht [[Mart Laar]]. Eestis asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme, mis viisid kiirele turumajanduslikule arengule, kuid tekitasid ka mitmeid probleeme, mille tõttu kannatasid vaesemad ning maaelanikkond. 1993. aastal toimusid ka esimesed vabad kohalike omavalitsuste valimised pärast Teist maailmasõda.

1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele (&quot;[[juulilepped]]&quot;) oma väed Eestist välja, sellega sai läbi 55 aastat kestnud pidev võõrvägede asumine Eesti pinnal. Sama aasta 28. septembril hukkus aga Läänemerel parvlaev [[Estonia (laev)|Estonia]], mis oli suureks hoobiks Eesti mainele. Varsti pärast seda kukkus [[Mart Laari esimene valitsus]] ning ametisse sai [[Andres Tarandi valitsus]], mida on nimetatud ka &quot;jõulurahuvalitsuseks&quot;.

1995. aastal toimusid [[VIII Riigikogu]] valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku [[Koonderakond]]a ning tolle liitlasi, peaministriks sai [[Tiit Vähi]]. Sama aasta oktoobris puhkes aga [[lindiskandaal]], mis sundis siseminister Savisaare tagasi astuma ja valitsuse mainet tugevalt õõnestas. 1997–1999 valitseski [[Mart Siimann]]i vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kandidaatliikmeks. Samuti asuti liikuma [[NATO]] liikmestaatuse suunas. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks.

1999. aastal, [[IX Riigikogu]] valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas [[Mart Laari teine valitsus|Laariga]]. Valitsus viis lõpule liitumiskõnelused Euroopa Liidu ja NATOga, kaotas ettevõtete tulumaksu, juurutas [[Eesti ID-kaart|Eesti ID-kaardi]] ja algatas [[Tiigrihüpe|Tiigrihüppe]] projekti. Ehkki majanduses oli tõusuaeg, sattus valitsus siiski raskustesse ning kukkus 2002. aastal, järgmise valitsuse moodustasid parempoolne Reformierakond ja vasaktsentristlik Keskerakond, peaministriks sai [[Siim Kallas]]. Aasta varem oli presidendiks valitud endine Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees [[Arnold Rüütel]].

2001. aastal võitis [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse]], kus riiki esindasid [[Tanel Padar]] ja [[Dave Benton]]. Seetõttu korraldati [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]] Tallinnas.

2003. aasta [[X Riigikogu]] valimistel saatis edu uut parempoolset erakonda [[Erakond Res Publica|Res Publicat]] ja vasaktsentristlikku [[Keskerakond]]a. [[Juhan Partsi valitsus]]e ajal (2003–2005), 2004. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samal aastal toimusid Eestis ka [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|esimesed valimised Euroopa Parlament]]i.

2005. aastal sai järjekordse valitsuskriisi järel peaministriks [[Andrus Ansip]] [[Reformierakond|Reformierakonnast]]. Kuni 2007. aastani, [[XI Riigikogu]] valimisteni, juhtis ta vasaktsentristlikku, sellest alates aga paremtsentristlikku koalitsiooni, mis pärast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] lahkumist valitsuskoalitsioonist 2009. aasta suvel kuni 2011. aasta kevade parlamendivalimisteni oli vähemusvalitsus, kuid valimiste järel jätkas enamusvalitsusena. 2006. aastal valiti Eesti presidendiks [[Toomas Hendrik Ilves]].

2007. aasta 26.–29. aprillil toimusid Tallinnas ja veel mõnes Eesti linnas nn [[pronksiöö]] tänavarahutused, mille ajendiks oli valitsuse otsus teisaldada 1947. aastal kesklinna paigaldatud Nõukogude sõdurite mälestusmärk, nn [[Pronkssõdur]], Kaitseväe kalmistule. Rahutustes osalesid peamiselt Eesti venekeelsed elanikud, neid kajastas laialdaselt Venemaa meedia ning aktsiooni valmistasid ette Venemaalt toetust saanud aktivistid. Rahutustel oli pikaajaline mõju rahvussuhetele Eestis, samuti Eesti ja Venemaa suhetele. Eesti-Vene suhted halvenesid veelgi Vene agressioonide tõttu [[Vene-Gruusia sõda|Gruusias]] (2008) ja [[Sõda Donbassis|Ukrainas]] (2014), mille mõjul algatatud Euroopa Liidu sanktsioonidega liitus ka Eesti.

2008. aastal tabas [[Suur majandussurutis|ülemaailmse majandussurutise]] mõjul Eestit [[Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis|tõsine majanduslangus]], mis kasvatas kardinaalselt töötuse määra. Ehkki otsene langus kestis vaid 2009.–2010. aastani, võttis kriisieelsete majandusnäitajate taastumine veel aastaid. Valitsus suutis siiski teha radikaalseid eelarvekärpeid ning saavutada Euroopa ühisrahale [[euro]]le üleminekuks vajalike kriteeriumide täitmise. Euro hakkas ametliku rahaühikuna Eestis kehtima 1. jaanuarist 2011.

2012. aastat iseloomustas kodanikuaktiivsuse tõus. Üle maailma aset leidnud protestid rahvusvahelise kaubandusleppe [[ACTA]] vastu toimusid Eestis 11. veebruaril 2012 Tallinnas ja Tartus. Protestilaine ja samal aastal avaldatud &quot;[[Harta 12]]&quot; mõjul algatati [[Rahvakogu]] veebiportaal ja protsess, mis tipnes Rahvakogu arutelupäevaga 6. aprillil 2013. Rahvakogus pakutud ideede otsene mõju Eesti seadustele jäi napiks, ent suuremaks on hinnatud selle kaudset poliitilist mõju.

Pärast staažika peaministri Ansipi tagasiastumist 2014. aastal jätkus Reformierakonna valitsusaeg 2016. aastani, mil erakond esimest korda pärast 1999. aastat taas opositsiooni jäi ning valitsuse moodustasid vasakerakonnad Keskerakonna juhtimisel. Valitsusevahetuse võimalikuks saamist mõjutas oluliselt Keskerakonna pikaajalise juhi Edgar Savisaare sunnitud taandumine tipp-poliitikast seoses 2015. aastal alanud tõsiste terviseprobleemide ja kriminaalasjaga. 2016. aastal valiti Eesti presidendiks [[Kersti Kaljulaid]], iseseisva Eesti esimene naisriigipea.

2017. aastal jõudis lõpule [[Eesti omavalitsuste haldusreform]], mis vähendas omavalitsusüksuste arvu enam kui 200-lt 79-le. 2017. aasta teiseks pooleks sai [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus|Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistuja]], kuna [[Brexit|Suurbritannia lahkumise tõttu Euroopa Liidust]] tuli eesistumine ootamatult pool aastat varasemaks tuua. Eesistumist on hinnatud edukaks, kuna ettevalmistusaja lühidusele vaatamata sujus see suuremate probleemideta. Algse kava kohaselt oleks eesistumine kattunud [[Eesti Vabariik 100|Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga]], mida 2018. aastal tähistati laiaulatuslikult, eelkõige arvukate kultuuriüritustega.

Esimene koroona- ([[COVID-19]]) nakkusjuhtum tuvastati Eestis 27. veebruaril 2020 ning 12. märtsi hilisõhtul kehtestati eriolukord ([[koroonapandeemia Eestis]]). 2022. aastal avaldas Eestile mõju ka [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa täiemahuline sõjaline sissetung Ukrainasse]].

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
=== Üldkäsitlusi ===
* [[Leonid Arbusow vanem]], ''Grundriss der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands''. 4 trükki 1892–1918.
* [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/f45db2f2-2738-4527-94bb-1fa66f5d4250/content VIRO JA VIROLAISET]. A. HANKON, [[Oskar Kallas|O. KALLAKSEN]], [[Lauri Kettunen|L. KETTUSEN]], J. MARKIN, V. SALMISEN, E. VESTERISEN, JA L. VESTERISEN AVULLA. TOIMITTANUT GUNNAR SARVA. Porvoo, 1919
* ''Baltische Länder''. Toimetanud [[Gert von Pistohlkors]]. Berlin: Siedler, 1994, teine trükk 2002. ISBN 3886802140
* Sari ''[[Eesti ajalugu (1935–2010)|Eesti ajalugu]]'':
** ''Eesti ajalugu. I, Esiajalugu ja muistne vabadusvõitlus''. Tegevtoimetaja [[Harri Moora]], peatoimetaja [[Hans Kruus]]. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1935. Teine trükk 1936.
** ''Eesti ajalugu. II, Eesti keskaeg''. Toimetaja Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.
** ''Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg''. Koostaja ja toimetaja [[Anti Selart]]. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, 2012.
** ''Eesti ajalugu. III, Rootsi ja Poola aeg''. Toimetajad [[Otto Liiv]] ja Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1940.
** ''Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni''. Peatoimetaja [[Sulev Vahtre]], tegevtoimetaja [[Mati Laur]]. Tartu: Ilmamaa, 2003.
** ''Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Peatoimetaja Sulev Vahtre, tegevtoimetajad [[Tiit Rosenberg]] ja [[Toomas Karjahärm]]. Tartu: Ilmamaa, 2010.
** ''Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni''. Peatoimetaja Sulev Vahtre, tegevtoimetajad [[Ago Pajur]] ja [[Tõnu Tannberg]]. Tartu: Ilmamaa, 2005.
* [[Eesti rahva ajalugu]] (1932–1935), populaarteaduslik koguteos Eesti ajaloost. Kirjastus [[Loodus (kirjastus)|Loodus]]. Toimetajad [[Juhan Libe]], [[August Oinas]], [[Hendrik Sepp]] ja [[Juhan Vasar]]. Teosest ilmus 14 [[vihk (trükis)|vihkut]].
* ''Eesti talurahva ajalugu. 1. köide''. Peatoimetaja [[Juhan Kahk]]. Tallinn: Olion, 1992.
* [[Toivo Ülo Raun]], ''Estonia and the Estonians''. Stanford: Hoover Institution Press, 1987. Teine trükk 1991.
* [[Seppo Zetterberg]], ''Viron historia''. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2007. ISBN 9789517465205
** Eesti keeles: ''Eesti ajalugu''. Tallinn: Tänapäev, 2009. ISBN 9789985628270 (köites)
* [[Reinhard Wittram]], ''Baltische Geschichte: die Ostseelande, Livland, Estland, Kurland 1180–1918: Grundzüge und Durchblicke''. 1954; teine trükk 1973.
* [[Gustav Naan]]. Eesti NSV ajalugu. Kõige vanemast ajast tänapäevani. Toimetanud: Gustav Naan. Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957, 652 lk

=== Kohaajalugu ===
* [[Eesti Kirjanduse Selts]]i [[Kodulugu|Kodu-uurimise]] toimkond: [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:280193 I Tartumaa] (1925), [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276036 II Võrumaa] (1926), [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276043 III Setumaa] (1928), IV Pärnumaa (1928), [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276057 V Valgamaa] (1932), [https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:276058/251965/page/1 VI Saaremaa] (1934), [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276086 VII Viljandimaa], (1939), [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276084 VIII Läänemaa] (1938). Kavandatud maakonnaraamatute sari, millest aga suurem osa maakondadest jäi ilma, sest töö katkes 1940. aastal.
* [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]: Järvamaa. Loodus. Aeg. Inimene. I osa, 2007, 568 lk; Pärnumaa (1. osa). Loodus. Aeg. Inimene, 2008, ISBN: 9789985703069, 476lk; Järvamaa 2. Loodus, aeg, inimene, 2009, 524 lk; Järvamaa 3. Loodus. Aeg. Inimene, 2009, ISBN: 9789985703182, 608 lk
* Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene. 2015, ISBN 9789949383450, 1360 lk
* Vello Lõugas, Jüri Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. 1977. Teine osa. Mööda (Eesti NSV) rajoone, lk 91–332

=== Perioodika ===
==== Eesti keeles ====
* ''[[Ajalooline Ajakiri]]'' (1922–1940 ja alates aastast 1998; aastatel 1940–41 ilmus Ajaloo Ajakiri, 1988–1997 almanahh [[Kleio (ajakiri)|Kleio]])
* ''[[Tuna]]'' (alates 1998. aastast)
* ''[[Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat]]'' (1863–1940 ja alates aastast 1995; kuni 1928. aastani ilmus saksakeelsena)
* ''[[Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused|Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised]]'' (1840–1943 ja alates aastast 2006; kuni 1928. aastani saksakeelsed)

==== Saksa keeles ====
* ''[[Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung]]'' (alates 1951, kuni 1994. aastani kandis pealkirja &quot;Zeitschrift für Ostforschung&quot;)
* ''[[Forschungen zur baltischen Geschichte]]'' (alates 2006. aastast)
* ''[[Archiv für die Geschichte Liv-, Esth- und Kurlands]]'' (1842–1895)
* ''[[Baltische Monatsschrift]]'' (1859–1931; 1932–1939 ilmus pealkirja &quot;Baltische Monatshefte&quot; all)
* ''[[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]]'' (1868–1939, viimaste väljaannete pealkirjaks oli &quot;[[Beiträge zur Kunde Estlands]]&quot;)
* ''[[Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik]]'' (1894–1930)
* ''[[Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's]]'' (1837–1939)

==== Inglise keeles ====
* ''[[Journal of Baltic Studies]]'' (alates 1972. aastast)

=== Olulisemaid teoseid perioodide kaupa ===
==== Muinasaeg ====
* [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]], [[Evald Tõnisson]]. ''Eesti esiajalugu: koguteos''. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.
* [[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]]. ''Eesti muinasaeg''. Tallinn: Avita, 2002.
* [[Valter Lang]]. ''Baltimaade pronksi- ja rauaaeg''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.
* Andres Tvauri. ''Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis''. Toimetaja, [[Margot Laneman]]. Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2012. ISBN 978-9949-32-510-8 (Digitaalversioon [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis])
* [[Evald Tõnisson]]. ''Eesti muinaslinnad''. Toimetanud ja täiendanud [[Heiki Valk]] ning [[Ain Mäesalu]]. Tartu: Tartu Ülikool, 2008.
* [[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus, 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990.
* ''Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae''. Tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. 2. trükk 1993, 3. trükk 2005 (kaks viimast ilma ladinakeelse originaaltekstita).

==== Keskaeg ====
===== Käsitlused =====
* [[Herbert Ligi]], ''Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul (1558–1561)''. Tallinn, 1961.
* [[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]], ''Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu''.
* [[Anti Selart]], ''Eesti idapiir keskajal''. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998.
* Anti Selart, ''Liivimaa ja Vene 13. sajandil: uurimus poliitilisest ajaloost''. Doktoritöö, juhendajad [[Mati Laur]] ja [[Jüri Kivimäe]]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002.
** 2., saksakeelne ja täiendatud trükk: ''Livland und die Rus' im 13. Jahrhundert''. Köln: Böhlau, 2007.
* [[Sulev Vahtre]], ''Jüriöö: [1343. a. ülestõus]''. Tallinn: Eesti Raamat, 1980.
* [[Hans Kruus]], ''Vene-Liivi sõda: (1558–1561)''. Tartu: Loodus, 1924.
* Sulev Vahtre, ''Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348) ajalooallikana''. Tartu, 1955.

===== Kroonikad ja allikapublikatsioonid =====
* ''[[Liivimaa vanem riimkroonika]]''. Tõlkinud ja kommenteerinud [[Urmas Eelmäe]], teaduslik toimetaja [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Argo, 2003.
* [[Bartholomäus Hoeneke]]. ''[[Liivimaa noorem riimkroonika]]: (1315–1348)''. Koostanud ja toimetanud [[Sulev Vahtre]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
* ''[[Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch|Liv-, Est- und Curländisches Urkundenbuch]]''. 1. seerias 12 köidet (aastad 1093–1471), teises 3 (aastad 1494–1510).
* ''[[Akten und Rezesse der livländischen Ständetage]]''. 3 köidet (aastad 1304–1535).

==== Varauusaeg ====
* [[Mati Laur]]. ''Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999.
* [[Andres Adamson]]. ''Hertsog Magnus ja tema &quot;Liivimaa kuningriik&quot;''. Doktoritöö. Tallinn, 2008. PDF-fail: [http://e-ait.tlulib.ee/70/]
* [[Balthasar Russow]]. ''Liivimaa kroonika''. Alamsaksa keelest tõlkinud [[Dagmar Stock|Dagmar]] ja [[Hermann Stock]]. Stockholm: Vaba Eesti, 1967. 2. trükk Tallinn: Hotger, 1993.
* [[Johann Renner]]. ''Liivimaa ajalugu 1556–1561''. Tõlkinud [[Ivar Leimus]], värsid [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Olion, 1995. Teine trükk 2006.
* [[Christian Kelch]]. ''Liivimaa ajalugu''. Tõlkinud Ivar Leimus, värsid ja tsitaadid [[Kai Tafenau]]. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2004.
* [[Thomas Hiärn]]. ''Monumenta Livoniae Antiquae: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen. Erster Band, Thomae Hiärn's Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte''. Toimetanud [[Carl Eduard von Napiersky]]. Riga, 1835.
* Walther Kirchner. [https://udspace.udel.edu/items/deed5a88-69c9-4f6a-927b-c4dc7371c486 The Rise of the Baltic Question]. University of Delaware Monograph Series, No. 3. Newark: University of Delaware Press, 1954

==== Uusaeg ====
* &quot;[[Bibliotheca Estoniae historica]]&quot;. Koostanud [[Evald Blumfeldt]] ja [[Nigolas Loone]]
* [[Mart Laar]]. ''Äratajad: rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad''.
* [[Ea Jansen]]. ''Carl Robert Jakobson muutuvas ajas: märkmeid, piirjooni, mõtteid''. Tallinn: 1987.
* Ea Jansen. ''Eestlane muutuvas ajas : seisusühiskonnast kodanikuühiskonda''. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2007.
* [[Toomas Karjahärm]], [[Väino Sirk]]. ''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997.
* Toomas Karjahärm, [[Raimo Pullat]]. ''Eesti revolutsioonitules, 1905–1907''. Tallinn: Eesti Raamat, 1975.
* Toomas Karjahärm. ''Ida ja Lääne vahel: eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998.

==== Lähiajalugu ====
===== Eesti Vabariik 1918–1940 =====
* [[Toomas Karjahärm]], [[Väino Sirk]]. ''Vaim ja võim: Eesti haritlaskond 1917–1940''. Tallinn: Argo, 2001.

===== Teine maailmasõda ja Saksa okupatsioon =====
* [[Mart Laar]]. ''Sinimäed 1944: Teise maailmasõja lahingud Kirde-Eestis''. Tallinn: Varrak, 2006. 2. trükk 2008.
* Mart Laar. ''Emajõgi 1944: II maailmasõja lahingud Lõuna-Eestis''. Tallinn: Varrak, 2005. 2. trükk 2006.
* Mart Laar. ''September 1944: Otto Tiefi valitsus''. Tallinn: Varrak, 2007.

===== Nõukogude okupatsioon (1940–1941, 1944–1991) =====
* Eesti NSV ajalugu kolmes köites. Kõige vanemast ajast kuni XIX sajandi 50-ndate aastateni. Tallinn, 1955, 791 lk
* Toomas Karjahärm. ''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Tallinn: Argo, 2005.
* Toomas Karjahärm, Väino Sirk. ''Kohanemine ja vastupanu: Eesti haritlaskond 1940–1987''. Tallinn: Argo, 2007.
* ''Kaks otsustavat päeva Toompeal (19.–20. august 1991)''. Koostanud Riigikogu Kantselei ja [[20. augusti klubi]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996.

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina|History of Estonia}}
{{Vikitsitaadid-tekstina}}

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti ajalugu| ]]</text>
      <sha1>k9xbsw7pqx4mdetdw561kaq0ahbq1s5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158442</id>
      <parentid>7158340</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T16:38:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30105-37</username>
        <id>229818</id>
      </contributor>
      <origin>7158442</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="151501" sha1="4ymzmkxsopx0t2t3gdu2rq5scmr6slb" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Eesti ajaloost; samanimeliste teoste kohta vaata lehekülge [[Eesti ajalugu (täpsustus)]]; ajakirja kohta vaata artiklit [[Elukiri]].}}
{{ajakohasta}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
{{viita}}

Siin on ülevaade inimasustuse [[ajalugu|ajaloost]] praegusel [[Eesti]] alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula ([[Pulli asula]]) eksisteerimist [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] ääres umbes 11 000 aastat tagasi.

Eesti ajalugu võib kõige üldisemalt jagada [[eelajalooline aeg|eelajalooliseks]] ja [[ajalooline aeg|ajalooliseks ajaks]]. Esimene jagatakse [[kiviaeg|kiviajaks]], [[pronksiaeg|pronksiajaks]] ja [[rauaaeg|rauaajaks]], mis omakorda jagunevad väiksemateks alaperioodideks. Ajalooline aeg jagatakse [[keskaeg|keskajaks]], [[varauusaeg|varauusajaks]], [[uusaeg|uusajaks]] ja [[lähiajalugu|lähiajalooks]] või [[uusim aeg|uusimaks ajaks]].

== Ajaloo lühiülevaade ==
Kiviaeg kestis Eesti alal kuni [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande alguseni eKr]]. Selle olulisemateks järkudeks loetakse [[Kunda kultuur|Kunda]], [[Narva kultuur|Narva]], [[kammkeraamika kultuur|kammkeraamika]] ja [[nöörkeraamika kultuur]]e. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele [[keraamika]] ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema [[põllundus]].

Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus.

Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates [[1. sajand]]ist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub [[1. aastatuhat|1.]] ja [[2. aastatuhat|2. aastatuhande]] vahetuse Skandinaavia [[saaga]]des ja Vene [[leetopiss]]ides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja -maakonnad ning rajati suuri [[linnus]]eid. Levima hakkas ka [[kristlus]].

Eesti keskaeg algas maa vallutamisega ristisõdijate poolt [[13. sajand]]i alguses. Varasemad territoriaalsed üksused (maakonnad, kihelkonnad, [[linnusepiirkond|linnusepiirkonnad]] jt) asendusid Rooma paavstile alluvate riikidega, millest tugevaimaks kujunes [[Saksa ordu]] oma, lisaks eksisteerisid Eestis [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Tartu piiskopkond]] ning 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti [[Taani]]le. Eesti oli tihedalt seotud Saksa kultuuriruumiga: linnad kuulusid [[Hansa Liit]]u ja nii linna- kui ka maaeliidi keeleks oli [[alamsaksa keel]]. [[Eesti keel]] jäi lihtrahva keeleks, mida kõneldi enamasti maal. Keskaja lõpul, [[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]il, hakkasid Eestis kujunema [[sunnismaisus]] ja [[pärisorjus]]. Oluline osa kultuurielus oli [[reformatsioon]]il, tänu sellele hakkas muuhulgas kujunema ka eesti kirjakeel.

Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid [[Liivi sõda]] (1558–1583), Rootsi-Poola sõjad (1600–1629), [[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)|Vene-Rootsi sõda]] (1656–1661) ja [[Põhjasõda]] (1700–1721, Eesti alal kuni 1710). [[17. sajand]]i keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla, sel perioodil kindlustus [[luterlus]], rajati [[Gustav Adolfi Gümnaasium]] ja [[Tartu ülikool]] ning lõplikult kujunes välja ka pärisorjus. Samas püüdis Rootsi riigivõim ka talupoegade olukorda parandada: rajati talurahvakoole ning toimus mõisate [[Mõisate reduktsioon|reduktsioon]].

Põhjasõja järel oli Eesti enam kui 200 aasta vältel (1710–1917) Venemaa keisririigi koosseisus. Kohalik võim jäi endiselt baltisakslastest eliidi kätte, pärisorjus kestis kuni 1810. aastateni. Olulised muudatused toimusid [[19. sajand]]il, kui [[tööstuslik pööre]] jõudis Eesti linnadesse; lisaks oli oluline roll [[eestlaste rahvuslik ärkamisaeg|rahvuslikul ärkamisel]] sajandi keskpaigas. Eesti keel hakkas muutuma lihtrahva keelest kultuurkeeleks, tekkis [[rahvusromantism|rahvusromantiline]] ajaloo- ja enesenägemus. 19. sajandi lõppu on nimetatud [[venestusaeg|venestusajaks]], mil Vene keskvõimu poliitika tõttu eestlaste rahvuslik liikumine mõnevõrra nõrgenes, kuid samas halvenesid ka baltisakslaste positsioonid. Viimane võimaldas linnaeestlastel poliitikasse sekkuda, eestlaste enamuse poliitiline aktiivsus avaldus esimest korda [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal. [[20. sajand]]i alguses tugevnes uuesti ka rahvuslik liikumine.

Pärast 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i saavutas Eesti autonoomia (loodi kogu Eestit ühendav kubermang), kuid see kadus enamlaste võimupöörde järel sama aasta oktoobris. Rahvuslikult meelestatud poliitikud kuulutasid 1918. aasta 24. veebruaril välja Eesti Vabariigi, kuid kuni sügiseni oli Eestis Saksa okupatsioon. Seejärel puhkes [[Vabadussõda]] (1918–1920), mis lõppes [[Tartu rahu]]ga 1920. aasta 2. veebruaril. Järgnenud 20 rahu- ja iseseisvusaastal arenesid Eesti majandus ja kultuur, 1934. aastal kehtestati presidentaalne riigikord.

1939. aastal surus [[Nõukogude Liit]] Eestile peale [[baaside leping]]u, millele järgnes anneksioon 1940. aastal. Toimusid massirepressioonid, mille ohvriks langes enamik Eesti eliidist. 1941–1944 oli Eesti Saksamaa võimu all, mille järel taastus Nõukogude okupatsioon, mis kestis 47 aastat. Kuni 1950. aastateni jätkusid massirepressioonid, millest kõige ulatuslikum oli 1949. aasta [[märtsiküüditamine]]. Seejärel asendus füüsiline vägivald suuremas osas vaimsega, rahvuslik meelsus oli põlu all kuni 1980. aastate lõpuni.

1980. aastate teisel poolel alanud [[perestroika]] tegi võimalikuks Nõukogude Liidu vastased massilised protestid, millest kasvas välja uus iseseisvusliikumine. Eesti toimus [[Laulev revolutsioon]], mida on nimetatud ka uueks ärkamisajaks; alates 1990. aastast võeti selge kurss iseseisvuse taastamisele. Eesti Vabariigi iseseisvus taastati 1991. aasta 20. augustil, uus põhiseadus hakkas kehtima aasta hiljem. 2004. aastal liitus Eesti NATO ja Euroopa Liiduga, 2011. aastal võeti kasutusele viimase ühisraha [[euro]].

== Eesti ajaloo periodiseerimisest ==
{{vaata|Eesti ajaloo periodiseerimine}}

Eesti ajaloo periodiseerimisel on palju võimalusi. Kõige üldisemalt saab seda jagada eelajalooliseks ehk muinasajaks (kuni [[13. sajand]]) ja ajalooliseks ajaks. Eesti akadeemilises ajalookirjutuses on üldiselt välja kujunenud järgmine periodiseering:

# [[Eesti esiajalugu]] ehk [[Muinas-Eesti|Eesti muinasaeg]] hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni [[13. sajand]]ini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõttu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassikalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi ([[Eesti kiviaeg]] (kuni umbes [[1800 eKr]]), [[Eesti pronksiaeg]] (1800–[[500 eKr]], [[Eesti rauaaeg]] (500 eKr – 13. sajand pKr), mida saab jagada alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg), mida mõnikord veel omakorda jagatakse (näiteks noorema rauaaja puhul [[Eesti viikingiaeg|viikingiaeg]] ja [[Eesti hilisrauaaeg|hilisrauaaeg]]). Kiviaega on tihti periodiseeritud arheoloogiliste kultuuride alusel ([[Kunda kultuur]], [[Kammkeraamika kultuur]], [[Nöörkeraamika kultuur]]).
# [[Eesti keskaeg]] loetakse tavaliselt hõlmavaks perioodi 13. sajandist kuni [[Liivi sõda|Liivi sõjani]]. Ennekõike sobib see jaotus iseloomustama poliitilist ajalugu, alates maa vallutamisega ristisõdijate poolt ([[Eestlaste muistne vabadusvõitlus]]) ja lõppedes ristisõdijate loodud riikide hävinguga. Varem nimetati antud perioodi tihti [[orduaeg|orduajaks]], mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti [[Taani]]le, mistõttu seal saaks eristada ka [[Taani aeg]]a. Eesti keskaega tavaliselt väiksemateks alaetappideks ei jagata.
# [[Eesti varauusaeg]] on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 1550–1800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või [[Vana-Liivimaa]] lõplikku kokkuvarisemist 1561–1562 ning lõpuks talurahvareforme Eestis [[19. sajand]]i alguses (eriti 1816/1819 pärisorjusest vabastamine). Et selle perioodi esimene oli poliitiliselt küllaltki rahutu aeg ja Eesti ala oli mitme valitseja käes, siis on seda perioodi jaotatud mitmeks alaperioodiks: [[Rootsi aeg]] (Põhja-Eestis 1561–1710, kogu Eestis alates 1625), [[Poola aeg]] (Lõuna-Eestis 1562–1625) ja [[Taani aeg]] (Saaremaal 1560–1645); lisaks saaks eristada veel ka Vene aega (Ida-Eestis 1558–1582). Perioodi teist poolt ja aega kuni 1917. aastani on tihti nimetatud kas Vene või [[Tsaariaeg|tsaariajaks]]. Esimene kannab aga liialt palju ka muid tähendusi: see võib olla Vene võimu aeg Ida-Eestis Liivi sõja ja Vene-Rootsi sõja ajal 1656–1661, enamasti seostatakse seda aga [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsiooni ajaga. &quot;Tsaariaeg&quot; on aga kõnekeelne termin, mida akadeemilistest kirjutistes üldiselt ei kasutata. Ajastut on iseloomustatud ka terminiga &quot;[[Balti erikord]]&quot;, mis oli rüütelkondade ja linnade omavalitsuslik võimukorraldus ning kestis Venemaa Läänemere-äärsetes provintsides 1710. aastast kuni Vene impeeriumi kokkuvarisemiseni 1917. aastal.
# [[Eesti uusaeg]]a periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni [[20. sajand]]i alguseni. Taas pole kindlaid daatumeid, kuid tihti paigutatakse uusaja lõpp 1918. aastasse, kui kuulutati välja Eesti Vabariik või üldisemalt Vene keisririigi kokkuvarisemisest tingitud murranguperioodi aastatel 1917‒1918. Mõnikord lõpetatakse uusaeg aga ka varem, kas [[1905. aasta revolutsioon]]i või umbmäärasemalt [[20. sajand]]i algusega. Uusaja alaetappidena võivad eristuda [[eestlaste rahvuslik ärkamisaeg]] ja [[venestusaeg]].
# [[Eesti lähiajalugu|Eesti lähiajaloo]] ehk Eesti uusima aja alla loetakse enamasti aeg pärast 1918. aastat ning seda jaotatakse sageli okupatsioonide aegadeks ([[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|esimene Saksa 1917–1918]], [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)|esimene Nõukogude 1918–1919]], [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|teine Nõukogude 1940–1941]], [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|teine Saksa 1941–1944]], [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|kolmas Nõukogude 1944–1991]]) ja iseseisvuse aegadeks (esimene 1918–1940, teine alates 1991). Samas on Eesti lähiajaloo alguseks võetud ka 1940.–1945. ja isegi 1991. aastat.

== Ülevaade ajaloost ==
=== Esiajalugu ehk muinasaeg ===
{{vaata|Eesti esiajalugu}}
==== Kiviaeg ====
[[Pilt:KundaCultureTools.jpg|pisi|Kunda kultuuri aegseid tööriistu]]

[[Vanem kiviaeg|Vanemasse kiviaega]] kuuluvat asustust pole Eestis tuvastatud, sest keskmise kiviaja eel valitses Eestis [[Weichseli jäätumine|jääaeg]], mis võimalikud varasema asustuse jäljed kustutas.

Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt [[Pulli asula]] umbkaudset eksisteerimisaega umbes [[9. aastatuhat eKr|9000 eKr]].&lt;ref&gt;[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event_popup&amp;event_id=3521&amp;width=670&amp;height=430&amp;TB_iframe=true&amp;modal=true Info Histrodamus.ee kodulehel]&lt;/ref&gt; Sellega algas Eesti alal [[Kunda kultuur]], mis on nimetuse saanud umbes [[8700 eKr]]&lt;ref&gt;[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]], ''Eesti muinasaeg''. Tallinn: Avita, 2002. Lk 29.&lt;/ref&gt; tekkinud [[Kunda Lammasmägi|Kunda Lammasmäe]] asula järgi.

Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti [[keskmine kiviaeg|keskmise kiviaja]]. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja [[Etnos|etnilist]] päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta on mitmeid teooriaid. On ka oletatud, et mitmete veekogude (sealhulgas [[Peipsi järv]]e ja [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]]) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest.

[[Noorem kiviaeg]] ehk neoliitikum algas Eestis [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] ja lõppes umbes [[19. sajand eKr|1800 eKr]]. Selle alguses eksisteeris Eestis [[Narva kultuur]], mida on suures osas loetud Kunda kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele [[keraamika]], mis esialgu oli lihtsakoeline ja eriliste kaunistusteta.

Narva kultuuri järel eksisteerisid Eesti alal [[Kammkeraamika kultuur]] ja [[Nöörkeraamika kultuur]]. Esimest, varasemat, on tihti seostatud [[soomeugrilased|soomeugrilaste]] asumisega Eestisse, teist aga [[baltlased|baltlaste]] ([[indoeurooplased|indoeurooplaste]]) asumisega Läänemere äärde. Nende kultuuride aegne keraamika oli Narva kultuuri aegsest peenekoelisem, kammkeraamika kultuurile oli iseloomulik kammipiide jälgi meenutavate vajutusjälgede esinemine savinõudel, nöörkeraamika aegsetele savinõudele jäeti mustreid ilmselt nööri abil.

Nöörkeraamika kultuuri on nimetatud venekirveste (varasemal ajal ka sõjakirveste) kultuuriks, sest tollest perioodist on teada mitmeid hoolikalt lihvitud paadikujulisi kivikirveid, mida ilmselt tööriistadena ei kasutatud. Nöörkeraamika kultuuri ajal tihenesid Eesti ala elanike suhted naaberalade, eriti [[Skandinaavia]]ga.

==== Pronksiaeg ====
{{vaata|Eesti pronksiaeg}}
[[Pilt:StoneCistGraves.jpg|pisi|[[Kivikirstkalme]]d [[Jõelähtme]]l]]
[[Fail:Rebala kivikalmed 2021.ogv|pisi|Droonivideo Rebala kivikalmetest 2021. aasta kevadel]]
Umbes 1800 eKr alanud [[pronksiaeg]]a jagatakse tavaliselt kaheks perioodiks: vanemaks (kuni umbes [[1100 eKr]]) ja nooremaks (kuni umbes [[500 eKr]]). Vanemal pronksiajal oli asustus ja materiaalne kultuur sarnased kiviaja lõpu omadega, pronksesemete levik oli üpris vähene. Nooremal pronksiajal muutus pronksesemete kasutamine laialdaseks ning toimus ka mitmeid olulisi ühiskondlikke muudatusi. Eesti asustus muutus paikseks, levisid põlluharimine ja karjakasvatus, tekkisid kindlustatud asulad ning inimesi hakati matma senistest tunduvalt silmapaistvamatesse hauarajatistesse: [[kivikirstkalme]]tesse. Kindlustatud asulates toimus ka metallitöötlemine, peamiselt tegeleti Eestisse jõudnud pronksesemete sulatamise ja neist ehete või väiksemate tarbeesemete (nööpide, kammide) valmistamisega. Küllaltki tihedad majandussuhted olid jätkuvalt Skandinaaviaga.

Erinevate hinnangute järgi ajavahemikus 2800–500 eKr langes [[Saaremaa]]le [[meteoriit]] ja tekkis [[Kaali kraater]]. Pronksiajal asus selle meteoriidi kukkumiskoha lähistel [[Asva linnusasula]]. [[8. sajand|8.]]–[[6. sajand]]il tekkis ka meteoriidikraatri juurde [[Kaali kindlustatud asula|kindlustatud asula]].

==== Rauaaeg ====
{{vaata|Eesti rauaaeg}}
Umbes 500 eKr algas Eestis [[rauaaeg]], mis kestis kuni muinasaja lõpuni. Antud perioodi saab tänu üksikutele kirjalikele allikatele&lt;ref&gt;Selle kohta: Raivo Palmaru, Eesti vanimais kirjalikes allikais. In: Keel ja Kirjandus 5/1980, lk-d 261–269.&lt;/ref&gt; uurida ka arheoloogiaväliste meetoditega. Tolle aja arheoloogilise leiumaterjali aine on eelnevast ajast rikkalikum. Kuna rauaaja periood on pikk, jagatakse Eesti rauaaeg tavaliselt kolmeks suuremaks perioodiks ja need omakorda veel alaperioodideks.

===== Vanem rauaaeg =====
Eesti [[vanem rauaaeg|vanema rauaaja]] (kuni umbes 450 pKr) esimesel poolel (kuni umbes ajaarvamise alguseni) oli raua levik veel küllaltki vähene, mitmed tööriistad ja muud tarbeesemed valmistati endiselt sageli kivist. Vanema rauaaja teisel poolel, [[rooma rauaaeg|Rooma rauaajal]], elavnesid tunduvalt Eesti ala kaubandussidemed läänepoolsete aladega, muuhulgas jõudis Eestisse suur hulk esemeid [[Rooma impeerium]]ist. Raudesemete valmistamiseks hakati kasutama ka kohalikku soorauda, misjärel raudesemete kasutamine hüppeliselt kasvas. Sel ajal hakati inimesi matma [[tarandkalme]]tesse, Ida-Eestis ka [[kääbas]]tesse. Rooma rauaajast võib pärineda ka eestlaste esmamainimine, nimelt on Rooma ajaloolane [[Tacitus]] teoses &quot;Germania&quot; maininud [[1. sajand]]i lõpul teiste põhjapoolsete rahvaste seas ka ''aest''e ja ''finn''e, kellest esimesi seostatakse tavaliselt [[baltlased|baltlaste]] ja viimaseid [[soomeugrilased|soomeugrilastega]].

On oletatud, et Rooma rauaaja lõpul, [[4. sajand]]i teisel poolel, kuulus Eesti ala ajutiselt [[Ermanarich]]i loodud idagootide (greutungide) hõimuliidu või riigi koosseisu,&lt;ref&gt;[[Andres Adamson]], ''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Tallinn: Koolibri, 1999. Lk-d 15–16.&lt;/ref&gt; ent seda kindlate andmetega tõestada ei saa.

===== Keskmine rauaaeg =====

[[Keskmine rauaaeg|Keskmisel rauaajal]] (450–800 pKr) jätkusid mõlemad matmisviisid, suhted naabermaadega aga nõrgenesid. Antud periood, mis jaguneb [[Eesti rahvasterännuaeg|rahvasterännu-]] (450–650) ja [[Eesti eelviikingiaeg|eelviikingiajaks]] (650–800), on suhteliselt vähe uuritud. Perioodi lõpul kääbas- ja tarandmatused üldiselt lõppesid, ehkki mõlema puhul on teada hilisemaid järelmatuseid. Toona levis matmine korrapäratuma ehitusplaaniga [[kivivarekalme]]tesse. Matustes kasvas oluliselt relvapanuste osakaal, mis viitab eelnevaga võrreldes rahutumale ajajärgule.

Umbes aastasse 750 jääb ka [[Salme muinaslaev]]ade [[laevmatus]]tena mahamatmine. Nendest üks on ühtlasi Euroopas vanim seni avastatud purjelaev.{{lisa viide}}

===== Noorem rauaaeg ja hilisrauaaeg =====
[[File:Eesti ja lähiümbruse muinasaja lõpu maakondade kaart.png|thumb|Eesti ja Põhja-Läti muinasmaakonnad, linnused ja teed]]
{{Vaata|Muinas-Eesti}}
[[Eesti noorem rauaaeg|Eesti noorema rauaaja]] esimest poolest ehk [[Eesti viikingiaeg|viikingiajast]] (800–1050) on teada mõningaid kirjalikke allikaid, mis puudutavad Eestit, ennekõike on nendeks skandinaavia [[saaga]]d, Põhja-Saksa [[kroonika]]d (näiteks [[Bremeni Adam]]i kroonika) ja Vene [[leetopiss]]id (näiteks [[Nestori kroonika]]). Viimaste järgi toimus umbes 1030. aastal Eestisse esimene teadaolev planeeritud vallutusretk, kui [[Jaroslav Tark]] vallutas muinaseestlaste linnuse praeguse [[Tartu]] alal ja rajas sinna Jurjevi linnuse. Sellest ajast on Tartust avastatud mitmeid venepäraseid esemeid ja sõjarelvi. 1054. aastal toimus uus vallutusretk, mille käigus vürst [[Izjaslav I]] vallutas ''Kedepiv''i, tõenäoliselt [[Keava]]. 1061. aasta paiku vallutasid [[sossolid]] (tõenäoliselt muinaseestlased) need venelaste poolt vallutatud alad tagasi. Pärast seda on [[12. sajand]]ist teada mitmeid Novgorodi ja Pihkva sõjajõudude retki Eesti aladele, eriti [[Ugandi]] muinasmaakonda. Mitmel korral vallutasid ja põletasid nad nii Tartu kui ka [[Otepää linnus]]eid. Eesti alalt tehti ka edukaid vasturetki ning rüüstati [[Pihkvamaa]]d.

Alates viikingiajast on ka mitmesuguseid teateid eestlaste aktiivsest tegutsemisest merenduses. Saagad pajatavad eestlaste kontaktidest [[viikingid|viikingitega]] [[Rootsi]]st, [[Taani]]st, [[Norra]]st ja isegi [[Island]]ilt. Erinevalt Lääne-Euroopast pole teada, et Skandinaavia viikingid suutnuks Eestis kanda kinnitada. Saagade teatel sai [[svealased|svealaste]] kuninga [[Ingvar]]i sõjavägi [[7. sajand]]i paiku Lääne-Eestis lüüa ja ta ise tapeti. Suure ulatuse saavutas eestlaste tegevus merel muinasaja lõpul, [[Eesti hilisrauaaeg|hilisrauaajal]] (1050 – [[13. sajand]]). 1187. aastal Rootsi tollase pealinna [[Sigtuna hävitamine|Sigtuna maha põletanud]] piraadid {{kas|olid tõenäoliselt}}{{lisa viide}} eestlased (saarlased) või [[kurelased]].

Vene [[leetopiss]]ist on teade ka umbes aastal 1032 toimunud novgorodlaste retkest rootsi päritolu varjaagi (viikingi) [[Uljeb]]i (Ragnvaldi poeg Ulf) juhtimisel &quot;raudväravate&quot; alla, kus saadi aga lüüa. On oletatud, et selle puhul oli tegemist lodjalaevastiku retkega Tallinna alla, kus novgorodlased said eestlaste käest lüüa, kuid enamasti on nn [[Raudvärava lahing]]u toimumispaigaks peetud siiski Põhja-Venemaad. Seega ei saa seda teadet üheselt Tallinna ja Eestiga siduda.

Umbes 1050. aasta paiku loetakse alanuks noorema rauaaja ja ühtlasi ka Eesti esiajaloo viimane periood: hilisrauaaeg, mis kestis kuni [[13. sajand]]ini. Selle alguses toimus Eestis oluline asustusnihe, mitmed seni kasutuses olnud linnused ja asulad hüljati, tekkisid uued ja suuremad keskused. Tõenäoliselt just siis hakkasid välja kujunema ka Eesti muinasmaakonnad, kihelkonnad võisid mingisugusel kujul eksisteerida ka juba varem. Suurem osa viimastest oli 13. sajandi alguseks koondunud maakondadeks, osa aga jäid eraldiseisvateks kihelkondadeks ehk väikemaakondadeks. Lisaks nendele võis oluline osa olla ka muistsetel maksustus- ja valitsusüksustel [[vakus]]tel ning [[linnusepiirkond]]adel&lt;ref&gt;[[Valter Lang]], Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. In: Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Muinasaja teadus, 11. Tallinn; Tartu, 2002, lk-d 125–168.&lt;/ref&gt;

[[13. sajand]]i alguses oli Eesti alal umbes 45 kihelkonda, elanike arvu on hinnatud 150 000 – 180 000 inimesele. Eesti hõimude asustusala oli sel ajal piiratud läänest ja põhjast [[Läänemeri|Läänemerega]]; idapiir kulges mööda [[Narva jõgi|Narva jõge]], [[Peipsi järv|Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]i ning tõenäoliselt mööda [[Petserimaa]] ja [[Võrumaa]] piiri kuni praeguse Läti piirini. Eesti lõunapiir kulges Petserimaa piirilt praeguse Valgani ning sealt Liivi laheni lõuna pool praegusest piirist.&lt;ref&gt;Lõuna pool [[Tireli soo]]d ja [[Säde jõgi|Säde jõge]], [[Valmiera]] – [[Asti järv]]e vahel samuti lõuna pool Säde jõge, edasi üle Asti järve ning edasi ligikaudu praeguse [[Salatsi jõgi|Salatsi jõge]] kaudu [[Liivi laht|Liivi laheni]] (VIIDE, ka Uluots?)&lt;/ref&gt; Eesti alal oli kujunenud kaheksa suuremat maakonda, mille ladinakeelsed nimekujud olid: ''Revalia'' ([[Revala]]), ''Harria'' ([[Harjumaa (muinasmaakond)|Harju]]), ''Rotalia'' või ''Maritima'' (Ridala ja hilisem [[Läänemaa]]), ''Osilia'' ([[Saaremaa]]), ''Saccala'' ([[Sakala]]), ''Jervia'' ([[Järvamaa]]), ''Vironia'' ([[Virumaa|Viru]]), ''Ugaunia'' ([[Ugandi]]). Lisaks kaheksale suuremale maakonnale olid Eesti keskosas veel neli-viis väikemaakonda, mis peale esimese koosnesid arvatavasti vaid ühest kihelkonnast: ''[[Vaiga]]'' või ''Waigele'', ''Moge'' või ''Mocha'' ([[Mõhu]]), ''Nurmegunde'' ([[Nurmekund]]), ''[[Alempois]]'', [[Soontagana]]&lt;ref&gt;[[Jüri Uluots]], [https://web.archive.org/web/20150626121837/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=18 Eesti muistsest riiklikust ja ühiskondlikust korrast], [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr. 6, 1932. aasta august&lt;/ref&gt; ja [[Jogentagana]].

On arvatud, et nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid muinaseestlased esialgu majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete [[sugukond]]adena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. Kuni 1990. aastateni leiti üldiselt, et selline võrdõiguslik ([[egalitaarsus|egalitaarne]]) ühiskond kestis Eestis kuni [[13. sajand]]i [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluseni]], kuid viimased ajaloolaste ja arheoloogide tööd viitavad pigem sellele, et aastaks 1200 oli Eesti ühiskond juba küllaltki kihistunud ning nii poliitiline võim, maa kui ka tootmisvahendid koondunud väikese hulga ülikute ([[vanem]]ate) kätte.&lt;ref&gt;Vt näiteks: ''Eesti aastal 1200: [artiklikogumik]''. Koostaja [[Marika Mägi]]. Tallinn: Argo, 2003.&lt;/ref&gt;

Nooremal rauaajal toimus matmistavades olulisi muudatusi: viikingiajal olid eriti Lääne-Eestis veel kasutusel tarandite taolised haudehitised, kuid perioodi lõpuks domineerisid maahaudkalmistud. Tõenäoliselt oli levinuim matuseviis põletusmatus, kuid hilisrauaaja jooksul suurenes tunduvalt ka laibamatuste osakaal. Rauaaja lõpu osas võib teha veidi kindlamaid oletusi ka muinaseestlaste uskumuste kohta, tuginedes enamasti [[Henriku Liivimaa kroonika]]le. Tõenäoliselt austati erinevaid loodusvaime ja mõningaid jumalusi, levinud oli ohverdamine allikates ja hiites. Alates 1990. aastatest on hakatud rõhutama ka [[kristlus]]e küllaltki olulist levikut Eestis juba [[12. sajand]]il, mis ilmneb arheoloogilisest leiumaterjalist.

==== Ristisõda Eestis ====
{{vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}
Koos teiste Läänemere idakalda rahvaste [[soomlased|soomlaste]], [[preislased|muinaspreislaste]], [[žemaidid|žemaitide]], [[aukštaidid|aukštaitide]] (tänapäeva [[leedulased|leedulaste]] esivanemad), [[latgalid|latgalite]], [[kuralased|kuralaste]], [[semgalid|semgalite]], [[liivlased|liivlaste]] ja [[seelid]]ega (kaasaja [[lätlased|lätlaste]] esivanemad) olid eestlased [[12. sajand]]i lõpul üks väheseid Euroopa rahvaid, kes ei olnud ristiusustatud.

1170. aastatest on teada esimene katse eestlasi ristiusustada: sel ajal nimetas paavst [[Aleksander III]] ametisse eestlaste piiskopi [[Fulco]], kes jõudis Taani, kuid kelle tegevusest Eestis pole midagi teada. Aastal 1193 kuulutas paavst [[Coelestinus III]] välja ristisõja [[Ida-Euroopa]] [[paganlus|paganate]] vastu. Sellega elavnesid vendidevastaste ristiretkedega 11. sajandi keskel alanud ristisõjad Läänemere ääres ehk nn [[Põhjala ristisõjad]],&lt;ref&gt;Vaata näiteks: [[Eric Christiansen]], Põhjala ristisõjad. Tallinn: Tänapäev, 2004&lt;/ref&gt; mille üheks osaks sai ka eestlaste suures osas vägivaldne ristimine. Peamiselt tegelesid Eesti ala allutamisega Põhja-[[Saksamaa]]lt pärinevad ristisõdijad ja [[Taani|taanlased]], episoodiliselt sekkusid ka [[Rootsi|rootslased]]. Samal ajal jätkusid [[Vene]] vürstide sõjaretked Eestisse nii eestlaste vastaste kui ka liitlastena.

1195. aastal toimus ristisõja nime all rootslastepoolne [[Virumaa]] rüüstamine, mis lõppes aga olulisemate tagajärgedeta. 1206. aastal järgnes taanlaste retk [[Saaremaa]]le, kuid ka nende edu jäi ajutiseks.
[[Pilt:Єпископ Альберт.gif|pisi|[[Piiskop Albert]]]]
1190. aastatel saksa ristisõdijate poolt alanud [[liivlased|liivlaste]] ala vallutamine jõudis lõpule 1206. aastal, 1208. aastal sõlmisid ristisõdijatega liidulepingu [[latgalid]]. Juba samal aastal rüüstasid [[Mõõgavendade ordu]] ja [[latgalid]] [[Ugandi]]t, aasta lõpus ka [[Sakala]]t. Järgnevalt toimusid eestlaste rüüsteretked latgalite aladele, omavaheline rüüstesõda kestis mitu aastat.

Eestlaste üheks olulisemaks võiduks peetakse 1210. aastal toimunud [[Ümera lahing|lahingut]]. Pikemas perspektiivis sellel võidul siiski erilist tähendust polnud. Olulisemaks ettevõtmiseks oli eestlaste, kurelaste ja ülestõusnud liivlaste katse vallutada 1215. aastal [[Riia]]t, kuid see lõppes läbikukkumisega.

1217. aastal toimunud [[Madisepäeva lahing]]u järel olid lõunapoolsemad maakonnad Sakala ja Ugandi sunnitud alistuma Riia piiskopile [[piiskop Albert|Albertile]] ja Mõõgavendade ordule. 1219–1220 hõivasid taanlased ka Põhja-Eesti. Seejärel toimus taanlaste- ja sakslastepoolne võiduristimine, mille tagajärjel langes nende võimu alla kogu Eesti mandriala peale Läänemaa. 1220. aastal püüdsid rootslased viimast vallutada, kuid saarlased vallutasid ja põletasid nende kätte langenud [[Lihula linnus]]e juba samal aastal ([[Lihula lahing]]).

1222–1223 toimunud eestlaste vastulöögi järel, mil kogu Eesti ala peale Tallinna ümbruse ristisõdijate võimust vabastati, hõivasid sakslased ja taanlased Mandri-Eesti 1224. aastaks uuesti ning 1227. aastal vallutati ka Saaremaa. Et hilisemate aastate kohta aga väga täpseid andmeid ei ole, pole ka selge, kas eestlased suudeti lõplikult allutada. Saaremaa kohta on teada, et vähemalt aastatel 1236–1241 ja 1260–1261 oli see taas ordu ja piiskoppide võimu alt väljas. Mõnikord on lõplikuks eestlaste alistamiseks, muistse vabadusvõitluse lõppakordiks, peetud ka aastatel 1343–1345 toimunud [[Jüriöö ülestõus]]u, kuid et seda lahutab ristisõja põhisündmustest enam kui sajand, võiks seda pigem vaadelda eraldiseisva sündmusena.

Eesti ristimine ja uutele valitsejatele allutamine toimus peamiselt relva jõul, kuid tõenäoliselt õnnestus alistatud ülikutel sageli sõlmida alistumislepinguid. Tugevamat vastupanu osutasid vallutusele suurmaakonnad Ugandi, Sakala ja Saaremaa, neist kaks esimest allutati relva jõul ning varasemad ülikud ja vanemad kaotasid arvatavasti täielikult oma võimu. Seevastu ülejäänud Eesti alad (Harjumaa, Rävala, Järvamaa, Virumaa, Läänemaa ja Saaremaa) allutati uutele valitsejatele pärast sõdimist oletatavasti peamiselt lepingute teel, kus varasemad eesti ülikud säilitasid tihti oma positsiooni ja maavaldusedki, sulandudes küll hilisematel sajanditel saksa kõrgkihi hulka. Saarlaste ja ristisõdijate vahelisi lepinguid 13. sajandist on ka säilinud.&lt;ref&gt;[[Jüri Uluots]]. ''Eestlaste lepingud võõrastega XIII sajandil''. [[Rooma]]: Maarjamaa, 1975.&lt;/ref&gt;

Peamiseks allikaks ristisõja sündmuste kohta Eestis on preester [[Henriku Liivimaa kroonika]].&lt;ref&gt;Henriku kroonika eesti- ja ladinakeelne väljaanne: &quot;Henriku Liivimaa kroonika = ''Heinrici chronicon Livoniae''&quot;. Ladina keelest tõliknud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]] 1982.&lt;/ref&gt;

=== Keskaeg ===
{{vaata|Eesti keskaeg}}
==== Võimu- ja haldusjaotus ====
[[File:Livland gross.jpg|pisi|[[Liivimaa]] pärast 1345. aastat (saksakeelne kaart)]]
Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema [[Läti]]ga ristisõdijate loodud riikide koosseisu, mida on kokkuvõtvalt nimetatud [[Vana-Liivimaa]]ks ehk keskaegseks Liivimaaks. Alates 1420. aastatest koondusid kohalikud riigid veidi tihedamalt kokku tänu [[Liivimaa maapäev|maapäevadele]]; seetõttu on keskaja lõpu Liivimaad alates 19. sajandist nimetatud ka &quot;Liivimaa konföderatsiooniks&quot;. 1238. aastal, pärast [[Stensby leping]]ut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: [[Põhja-Eesti]]t ehk [[Eestimaa hertsogkond]]a valitses [[Taani kuningas]], Lääne-Eestit valitses [[Saare-Lääne piiskop]], Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) valitses [[Tartu piiskop]] ning Edela- ja Kesk-Eestit valitses [[Saksa ordu]] Liivimaa haru ehk [[Liivimaa ordu]]. Kiriklikult jagunes Eesti ala Saare-Lääne, Tartu ja Tallinna piiskopkondade [[diötsees]]ide vahel. Tallinna piiskop ei omanud ilmalikku võimu, talle kuulus vaid paar linnust ja mõisa. [[Ruhnu]] saar kuulus keskaja lõpul [[Kuramaa piiskop]]i (nii ilmalike kui ka vaimulike) valduste alla, varasemal ajal oli selle poliitiline kuuluvus tõenäoliselt täpsemalt määratlemata. Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu piiskopid allusid kiriklikult [[Riia peapiiskop]]ile, Tallinna piiskop aga [[Lundi peapiiskop]]ile. Liivimaa piiskopid ja ka [[Liivi ordu maameister]] olid keskaja lõpuks [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[riigivürst]]id, alludes ametlikult seega [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] ülemvõimule. Piiskoppide ja ka Riia peapiiskopi vaimulikuks isandaks oli [[Rooma paavst]], kellele allus ka ordu.

1346. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt [[Jüriöö ülestõus]], Põhja-Eesti [[Saksa ordu]]le, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivimaa ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister.

Liivimaa ordu valdused jagunesid komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivimaa ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivimaa ordu käsknikud Eesti alal olid [[Viljandi komtuur]], [[Tallinna komtuur]], [[Järva foogt]], [[Pärnu komtuur]] ja [[Narva foogt]]. [[16. sajand]]il oli osa Eesti aladest, sealhulgas ka endine [[Karksi foogtkond]] - ordumeistri otsealluvuses.

Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos [[toomkapiitel|toomkapiitli]] ja alates [[15. sajand]]i teisest poolest ka [[rüütelkond]]adega (vasallide korporatsioonidega). Olulisimad võimumehed olid [[toomdekaan]] ja [[toompraost]], kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja [[stiftifoogt]], kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks stiftifoogt, kuid Saare-Lääne piiskopkond jagunes aga Saare- ja Läänemaa stiftiks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti.

Maaisandate kõrval oli oluline roll ka suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: [[Tallinn]], [[Tartu]] ja [[Riia]]. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: [[Viljandi]], [[Paide]], [[Haapsalu]], [[Vana-Pärnu]], [[Uus-Pärnu]], [[Narva]] ja [[Rakvere]]. Linnalaadse staatusega oli [[13. sajand]]il ka [[Lihula]], mida hiljem mainiti korduvalt alevina; omavalitsuslik staatus oli ka [[Toompea]]l, mida üldiselt siiski eraldiseisvaks linnaks ei peeta. [[Kuressaare]] ja [[Valga (Liivimaa)|Valga]] olid samuti linnalised asulad, kuid said linnaõigused alles keskaja järel, vastavalt 1563. ja 1584. aastal. Teised kaubaalevid olid juba tunduvalt väiksemad ja tähtsusetumad. Eesti ala üheksast keskaegsest linnast seitse kuulusid ka [[Hansa Liit]]u, Narva ei saanud selle liikmeks Tallinna vastuseisu tõttu ja Vana-Pärnu ei saanud ilmselt tänu Uus-Pärnu soodsamale positsioonile kaubateel.

Oluliseks võimuteguriks olid keskaegses Eestis ka [[vasall]]id, seda eriti Põhja-Eestis, kus neile juba [[14. sajand]]il kuulus enamik maast. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] eelkäijaks olevat Harju-Viru vasallide korporatsiooni ehk [[Harju-Viru rüütelkond|rüütelkonda]] kui vasallide omavalitsuslikku organit on mainitud juba 1284. aastal, see võib tagasi ulatuda aga ka 1253. aastasse või veelgi kaugemale. Saare-Lääne ja Tartu piiskopkondades muutusid vasallid oluliseks poliitiliseks teguriks [[15. sajand]]i jooksul, väljaspool Põhja-Eestit olevatel ordu aladel ei kujunenud rüütelkond poliitiliseks teguriks kuni keskaja lõpuni välja.

Selline haldusjaotus kehtis kuni [[Liivi sõda|Liivi sõjani]] (1558–1583).

==== Reformatsioon ====
[[Pilt:Vana-Liivimaa (Eesti keeles).PNG|pisi|Vana-Liivimaa haldusjaotus umbes 1534. aastal]]
{{vaata|Reformatsioon Liivimaal}}
[[Reformatsioon]] jõudis Liivimaale 1520. aastate alguses. Tallinnas alustasid protestantlikud jutlustajad aktiivsemat tegevust 1524. aastal ja [[Tartu]]s tekkis konflikt katoliiklust ägedalt toetava piiskopi [[Johann Blankenfeld]]iga. Mõlemas linnas toimus [[pildirüüste]], mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. 1520. aastate lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud. Ainult [[Viljandi]], [[Haapsalu]] ja [[Vana-Pärnu]], kus katoliku vaimulike ja maaisandate mõjuvõim oli suurem, jäid pigem katoliiklust toetavatele positsioonidele, samas on andmed usuliste eelistuste kohta paljudes väikelinnades ebaselged. Liivi sõja alguseks olid aga arvatavasti kõik linnad pigem luterlikud.
Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Kuigi Vana-Liivimaal lõpuni toimivat protestantlikku maa[[kogudus]]te võrku ei kujunenud, sai kannatada senine katoliiklus, mistõttu maa-asulates segunesid kohati katoliiklus ja protestantlus ning levis mõlemast konfessioonist tugevalt erinev rahvalik usk. Linnaeestlased läksid koos teiste linlastega aga õige pea üle uue usu poolele.

==== Liivi sõja algus. Vene-Liivi sõda (1558–1561) ====
{{vaata|Vene-Liivi sõda}}
Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari [[Ivan Julm]]]a ja Vana-Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed 1558. aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaalased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda. Kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa-vastaseid rünnakuid ning vallutas mais [[Narva]], juunis [[Vastseliina]] ja juulis [[Tartu]]. Sama aasta sügisel korraldasid Saksa orduriigi Liivimaa väed vasturünnaku, kuid enamat [[Rõngu linnus]]e vallutamisest ei suudetud korda saata. 1559. aasta alguses laastasid Moskva tsaari väed taas maad, kuid aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Nähes, et oma jõududega Ivan Julma vägede vastu ei saa, andsid Liivimaa valitsejad end võõrvõimude kaitse alla: Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale [[hertsog Magnus]]ele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga [[Vilno leping (1559)|Poola ülemvõimu]]. Tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba tsaari vägede poolt vallutatud ja viimane piiskop Venemaale küüditatud. 1559. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei toonud sõjategevusse pööret. 1560. aasta alguses alustasid Ivan Julma väed uut pealetungi ning vallutasid [[Aluliina]]. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Saksa ordu viimast Liivimaale allesjäänud väekoondist [[Härgmäe lahing]]us ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus [[Viljandi]]. 1561. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end [[Rootsi]] kaitse alla,&lt;ref&gt;[[Enn Küng]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KyngEnn_Eestimaa_seisuste_alistumine_TUNA2011_3.pdf &quot;Paludes kristlikku päästmist ja kaitset&quot;: Eestimaa seisuste alistumine Rootsi võimule 1561. aasta suvel], Tuna 3/2011&lt;/ref&gt; samas kui aasta lõpus [[Vilno leping (1561)|alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale]]. 1562. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Saksa ordu haru Liivimaal kui ka Riia peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist [[Gotthard Kettler]]ist sai esimene [[Kuramaa hertsog]]. 1564. aastal läks viimane Saksa orduharu valdus Vana-Liivimaal, [[Maasilinna foogtkond]] Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani kuninga võimu alla.

=== Varauusaeg ===
[[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|[[Joann Portantius]]e Eesti- ja Liivimaa, 1573–1578]]
{{vaata|Eesti varauusaeg}}
==== Liivi sõda (1558–1583) ====
{{vaata|Liivi sõda}}
[[Pilt:Portrait_of_Pontus_De_la_Gardie.jpg|pisi|püsti|Rootsi väejuht [[Pontus De la Gardie]]]]
Kui Vana-Liivimaa riigid 1562. aastal lõplikult likvideeriti, jagunes Eesti ala nelja võimu vahel: endises Saare-Lääne piiskopkonnas valitses Taani kuninga läänimehena hertsog Magnus, Harjumaad kontrollis Rootsi kuningas, Järvamaad ja Pärnu ümbrust Poola ning idapoolsemaid alasid Moskva tsaar. Peagi puhkesid nende vahel omavahelised konfliktid, mille käigus Rootsi väed võtsid Poola üksustelt üle Paide. 1563. aastal puhkes aga [[Põhjamaade Seitsmeaastane sõda]], mille raames Taani ja Poola sõdisid Rootsi vastu. Sõjas sai kõige rängemalt kannatada just Eesti mandriosa. 1570. aastal, kui see sõda lõppes, puhkes kohe Rootsi-Moskva konflikt. Vene tsaari väed piirasid juba samal aastal Tallinna ja Paidet, ent ei suutnud kumbagi vallutada.
[[Pilt:Ivan the Terrible tortures his rivals in Livonia.jpg|pisi|Pärast [[Paide piiramine (1572–1573)|Paide vallutamist]] (1573) käskis [[Ivan Julm]] kõik linna kaitsjad tappa ja Rootsi garnisoni juhid elusalt praadida]]
1573. aastal vallutasid Ivan Julma väed Paide ning seejärel algas venelaste pealetung veel vallutamata Liivimaale. 1577. aastaks oli nende käes kogu Eesti mandriosa, välja arvatud Tallinna lähiümbrus, ja tõenäoliselt ka Hiiumaa; Saaremaa oli osaliselt venelaste kontrolli all, osaliselt kehtis seal Taani võim. Taas piirasid venelased ka Tallinna, ent ka seekord edutult. Juba sama aasta lõpus algas Läti alal Poola ja Rootsi vastupealetung, mille käigus tsaari väed Liivimaalt välja löödi. 1582. aastal oli Ivan Julm [[Jam Zapolski vaherahu]] kohaselt sunnitud loovutama oma senised Läti ja Lõuna-Eesti valdused Poolale, 1583. aastal sõlmitud [[Pljussa vaherahu]]ga loovutas Moskva tsaaririik kogu vahepeal hõivatud Põhja-Eesti aga Rootsile. Nii jagunesidki Eesti alad Rootsi (Põhja- ja Lääne-Eesti), Poola (Lõuna-Eesti) ja Taani (Saaremaa) valdusteks. Järgnenud perioodi on Eesti ajaloos seetõttu nimetatud ka kolme kuninga ajaks.

Moskva tsaar Ivan Julm valitses mõningaid Eesti alasid küllaltki kaua, näiteks [[Tartumaa]]d aastatel 1558–1582. Neil aladel loodi venepärane administratiivkorraldus, ametisse seati [[vojevood]]id ning loodi hierarhiline kindluslinnade süsteem. Viimase järgi olid tsaari võimu all olnud olulisimad Eesti linnad Tartu ja Viljandi, millele allusid ümberkaudsed linnused. Lisaks vojevoodidele olid olulisteks ametnikeks ka majandustegelased, [[djakk|djakid]]. Lisaks otsesele tsaari võimule eksisteeris Eesti aladel, Põltsamaa ümbruses ja endise Karksi foogtkonna aladel, 1570. aastatel ka hertsog Magnuse poolt valitsetud [[Liivimaa kuningriik]], mis oli tegelikult tsaarist vaevalt sõltumatum kui Tartu vojevood.

==== Rootsi, Poola ja Taani võim Eestis 16.–17. sajandil ====
{{vaata|Rootsi aeg|Poola aeg}}

Alates 1561. aastast kuulus Põhja-Eesti Rootsi võimu alla, olles sellele alistunud vabatahtlikult. Seetõttu kinnitas Rootsi kuningas ka Harju-Viru ning Järva, hiljem ka Läänemaa vasallide ja Tallinna linna privileegid täies ulatuses.

1584. aastaks kujunes välja [[Eestimaa rüütelkond]], mis sai Eestimaa kuberneri kõrval olulisimaks kohaliku võimu teostajaks. Rootsi võimu all olnud aladel kehtestati 16. sajandi lõpuks ka luterlik kirikukorraldus, kuigi peagi alanud sõjad Poolaga ei lasknud pikka aega maarahva uude usku pööramisele keskenduda, see sai teoks alles 17. sajandi keskpaigaks, kui kogu Eesti ala oli kindlalt Rootsi võimu all. Rootsi võimu esimestel kümnenditel ei toimunud erilisi muudatusi ka Eesti hariduselus, riik keskendus sõjale ja uue administratiivkorralduse juurutamisele.

1561. aasta [[Vilno unioon]]iga moodustati [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal endise [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa konföderatsioon]]i maadest: Lõuna-Eesti ning Lätimaa ([[Vidzeme]], [[Latgale]]) territooriumist Liivimaa hertsogkond, mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühendriigi [[Rzeczpospolita]] kuningas [[Zygmunt II August]]. Lisaks sellele moodustati ka Kuramaal viimase Liivimaa ordu maameistri [[Gotthard Kettler]]i valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina [[Kuramaa hertsogiriik]].

Aastatel 1582–1625 kuulus Lõuna-Eesti Poola võimu alla. Et kuningas [[Stefan Bathory]] luges ala vallutatuks, mitte vabatahtlikult alistunuks, siis jäid sealsed [[Liivimaa rüütelkond|rüütelkonna aadlikud]] mitmetest oma [[privileegid]]est ilma. Poola püüdis oma valdustes taastada ka katoliiklust, eriti tugev oli see tendents kuningas [[Zygmunt III]] ajal [[Liivimaa kubermang]]u osas. Aastatel 1583–1625 tegutses Tartus [[Tartu jesuiitide seminar|jesuiitide seminar]], mille juures oli alates 1585. aastast ka [[gümnaasium]]. Seda on mõnikord loetud ka [[Tartu ülikool]]i eelkäijaks. Jesuiitide peaeesmärgiks oli kohalike [[vastureformatsioon|tagasipööramine katoliiklusse]], eestlaste seas saavutasid nad ka teatavat edu. Poolakad püüdsid ka kohalike sakslaste võimubaasi nõrgendada, allutades [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] täielikult Poola kuninga võimu alla ning määrates kohalikeks halduriteks poolakaid. Ka lääne jagati rohkem poolakatele kui sakslastele, väikeläänide saajatena on teada aga ka eestlasi. Poola võimu ajal jagunes maa halduslikult esialgu [[presidentkond]]adeks, hiljem [[vojevoodkond]]adeks. Olulisimateks majandustegelasteks olid aga [[staarost]]id.

[[Saaremaa]] oli 1560–1645 Taani võimu all. Alates 1572. aastast oli see Taani kuninga isiklik valdus, mille seosed Taani riigiga jäid ebaselgeks. Seal ei olnud eriti palju läänimaid ning vabatalupoegade hulk oli tunduvalt suurem kui mujal Eestis. Taani ajal kindlustus siiski ka [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] tugevam positsioon. Taani kuningas ei saanud alale eriti palju tähelepanu pöörata ning Saaremaad ähvardas pidevalt oht, et [[Rootsi]] võib ta vallutada. Taani-Rootsi sõdade ajal tungisidki Rootsi väed mitmel korral Saaremaale, kuid see liideti Rootsiga siiski alles pärast enam kui 80-aastast Taani võimuperioodi.

==== Rootsi-Poola sõjad (1600–1629) ja Kalmari sõda (1611–1613) ====
{{vaata|Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Kalmari sõda}}

Suhted Poola ja Rootsi vahel jäid pingelisteks ning kui riikide ühiskuningas, katoliiklik [[Zygmunt III|Sigismund]], [[Protestantism|protestantliku]] Rootsi troonilt kukutati, puhkeski kahe riigi vahel sõda. 1600. aastal jõudis see ka Eestisse, kus rootslased vallutasid vähem kui aastaga peaaegu kogu Eesti territooriumi. Kuid peagi korraldasid poolakad vastupealetungi ja vallutasid Lõuna-Eesti tagasi. Olukord stabiliseerus 1610. aastaks, kui sõlmiti vaherahu.

1617. aastal puhkes sõda uuesti ja sedakorda saatis kuningas [[Gustav II Adolf]]i juhitud rootslasi püsivam edu. 1625. aastal vallutasid nad Tartu ja 1629. aastal sõlmiti [[Altmargi vaherahu]], millega kogu Eesti mandriosa läks Rootsi kontrolli alla. Saaremaa sai Rootsi endale 1645. aastal [[Brömsebro rahu]]ga, [[Ruhnu]] aga [[Oliwa rahu]]ga 1660.

1611–1613 peamiselt Lõuna-Rootsis toimunud Kalmari sõda puudutas ka Eestit, kuna Rootsi väed püüdsid Saaremaal edutult vallutada [[Kuressaare loss]]i, lisaks toimusid taanlaste ja rootslaste vastastikused rüüsteretked Saare- ja Läänemaal.

==== Rootsi võim Eestis 1625–1710 ====
[[Pilt:Gustav II of Sweden.jpg|pisi|püsti|Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]]]]
[[Pilt:LIVONIA vulgo Lyefland-Joan Blaeu, 1662.jpg|pisi|[[Joan Blaeu]] 1662. aastal koostatud Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa kaart]]
Rootsi aeg on sageli eestlaste poolt leidnud äramärkimist kui &quot;vana hea Rootsi aeg&quot; (näiteks [[Villem Reiman]]i kirjutistes),&lt;ref&gt;Villem Reiman. ''Eesti ajalugu''. Tartu, 1920.&lt;/ref&gt; ehkki just Rootsi võimu ajal suutsid baltisaksa aadlikud läbi suruda eesti talupoegade sunnismaisuse kinnistumise (erinevalt Rootsi ja Soome talupoegadest, kes olid isiklikult vabad), mida on sageli peetud ka [[pärisorjus]]e alguseks. Positiivne visioon kujund ajast põhineb peamiselt [[Karl XI]] ajal (1680. ja 1690. aastatel) toimunud suurele mõisamaade reduktsioonile, mille tulemusena sai riik endale üle 80% Liivimaa ja ligi 20% Eestimaa põllumaadest. Riigitalupoegade õiguslikku seisundit asuti ühtlustama Rootsi talupoegkonna omaga, mis tähendas sisuliselt liikumist tugeva vabatalupoegkonna kujundamise suunas. Samuti piirati Liivimaa rüütelkonna tegevusvabadust ning edendati talupoegkonna harimist ([[Forseliuse seminar]]). Paraku takistas neid arenguid [[suur nälg]] (1695–1697) ning Karl XI surm (1697), need lõpetas aga [[Põhjasõda]].

===== 17. sajandi esimene pool. Administratiivkorraldus =====
Pärast võitu Poola üle asus Rootsi Liivimaa kubermangu aktiivselt endaga integreerima. Selleks loodi [[Liivimaa kuberneride loend#Liivimaa kindralkubernerid|Liivimaa kindralkuberneri]] koht ning esimeseks sellel ametikohal oli Gustav II Adolfi õpetaja [[Johan Skytte]]. Esialgu asus kubermangu keskus [[Tartu]]s, hiljem [[Riia]]s. Gustav II Adolf ja Skytte pöörasid suurt tähelepanu usu- ja hariduspoliitikale. Seetõttu rajati 1630. aastal Tartusse ja järgmisel aastal ka Tallinna gümnaasiumid, esimese baasil avati 1632. aastal [[Tartu Ülikool]] (''Academia Gustaviana'', [[17. sajand]]i lõpul ''Academia Gustaviana Carolina''). Usupoliitikas keskenduti katoliikluse väljajuurimisele eriti maarahva (eestlaste ja lätlaste) seast. Halduslikult jagunes Eesti ala Eestimaa kubermangu, 17. sajandi teisest poolest kindralkubermangu, ja Liivimaa kindralkubermangu vahel. Põhja-Eestis oli kohalikus poliitikas suur roll ka Eestimaa rüütelkonnal, Liivimaa rüütelkonna võimupiirid olid tunduvalt väiksemad. Kuni 1650. aastateni teostasid Rootsi valitsejad, eriti kuninganna [[Kristiina]], Eestis laialdasi läänistusi, nii kuulusid Taanilt vallutatud Saaremaa ja veel mitmed valdused tükk aega [[de la Gardie]] perekonna valduste hulka. Ka mitmed eesti linnad kaotasid omavalitsusliku staatuse, minnes aadlike võimu alla. Ainult Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu säilitasid täielikul kujul oma linnaõigused. Rootsi riik pööras eriti suurt tähelepanu [[Narva]] linnale, millest kujunes sel perioodil üks olulisemaid kaubalinnu Läänemere ääres.

Kuberneridele allusid mitmed ametnikud, kellest olulisemad olid tavaliselt [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus|baltisakslastest kohtunikud]]. Eestimaal võttis kubermangu juhtimisest aktiivselt osa ka [[Eestimaa rüütelkond]], mille maanõunikud ja [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] konsulteerisid pidevalt kuberneriga. Liivimaal maanõunikel eriti suurt mõju ei olnud, rüütelkonna ja kuberneri suhtlust vahendasid [[resideeriv maanõunik|resideerivad maanõunikud]]. Rüütelkondade peamiseks omavalitsusorganiks olid [[Maapäev (rüütelkond)|maapäevad]], mida peeti nii Eesti-, Liivi- kui ka Saaremaal kuni Venemaa keisririigi lõpuni 1917. aastal.

===== Vene-Rootsi sõda (1656–1661) =====
{{vaata|Vene-Rootsi sõda (1656–1661)}}
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|[[Nicolas de Fer]]i (1646–1720) kaart, Läänemere-äärsed riigid: [[Rzeczpospolita]] ja Rootsi 1700. aastal ]]
1656. aastal puhkenud Vene-Rootsi sõja käigus vallutasid Vene väed Kagu-Eesti, sealhulgas ka Tartu. Sõja peamine tanner oli aga [[Poola]]s, mis oli sisuliselt Rootsi ja Vene vahel ära jagatud. Pärast Kagu-Eesti vallutamist proovisid vene väed alustada pealetungi ka Kirde-Eestis, 13. märtsil 1658 ületasid venelased tolleaegse piiri ja ründasid Rootsi eelposte [[Joala]] küla juures. Narvas asuvad Rootsi väed olid aga ette valmistatud ja tõmbusid tagasi Narva linna. Vene väed alustasid linna blokaadi, kuid nad tõrjuti rootsi raskesuurtükkide tulega linna lähistelt eemale ning venelased Eesti lähistel enam uusi rünnakuid enam ette ei võtnud ja venelaste väejuht Hovanski alustas läbirääkimisi kindralkuberner [[Krister Klasson Horn af Åminne]]iga, mispeale sõlmiti vaherahu 21. aprillil ja venelased eemaldusid Narva alt juba 24. aprillil 1658.

1658. aastal sõlmitud [[Vallisaare vaherahu]] jättis Kagu-Eesti Venemaale aga 1661. aastal sõlmitud [[Kärde rahu]]ga sai Rootsi kaotatud alad aga tagasi. Sel lühikesel Vene võimuperioodil Tartumaal suuri muudatusi ei toimunud, kuid Tartu Ülikool koliti üle Tallinna. Tartu kaupmehed said Vene võimult ka mitmeid privileege, kauplemaks Pihkvamaal, kuid sõja lõppedes need tühistati.

===== Eesti Rootsi kuningriigi osana 17. sajandi teisel poolel =====
17. sajandi teiseks pooleks oli kogu Eesti ala langenud Rootsi võimu alla ning see ajajärk oli ka küllaltki rahulik, mistõttu riik sai ajada sihipärast poliitikat, edendades ortodoksse luterluse levikut ning püüdes välja juurida ebausuks ja paganluseks nimetatavat rahvalikku usku. Samuti pööras Rootsi riik suurt tähelepanu hariduse arendamisele, sealhulgas talurahva seas, mistõttu [[Bengt Gottfried Forselius]] sai riigi toetusel rajada ka talurahva lastele mõeldud õpetajate seminari. Riik parandas ka riigitalupoegade olukorda, neil oli võimalik mõisarentniku halva käitumise korral pöörduda isegi kuninglikku õuekohtusse [[Stockholm]]is. Aadelkonna mõju püüdis riik üldiselt vähendada, mistõttu toimus 1680. ja 1690. aastatel Baltikumis ka [[mõisate reduktsioon]]. Liivimaal võeti aadelkonna käest ära umbes 80% mõisatest, Eestimaal tunduvalt vähem, alla 20%. Tavaliselt sai endine mõisaomanik siiski mõisarentnikuks jääda. Liivimaal tekitas reduktsioon ka suurt vastuseisu, rahulolematute aadlike eesotsas oli [[Johann Reinhold von Patkul]], kes Rootsis surma mõisteti ja seetõttu välismaale põgenes. Patkul hakkas järgnevalt looma liidusuhteid Rootsile vaenulike riikide vahel, aidates nõnda kaasa [[Põhjasõda|Põhjasõja]] puhkemisele.
[[Pilt:Ducatuum Livoniae et Curlandiae Nova Tabula, 1705.jpg|pisi|[[Frederik de Wit]]i poolt 1705. aastal koostatud Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kaart]]
Aastatel 1695–1697 oli Eestis ja kogu Ida-Euroopas väga tõsine näljahäda, mida on nimetatud ka [[Suur nälg (1695–1697)|suureks näljaks]]. Eestis võis sellesse surra umbes 70 000 inimest ehk ligi veerand elanikkonnast. Rootsi ametnikud, kes olukorda pärast nälja lõppu hindasid, leidsid, et Eestis kulub näljast taastumiseks umbes 20–30 aastat, kuid seda aega ei olnud, sest juba kolme aasta pärast puhkes Põhjasõda.
17. sajandi teisel poolel võisid Eesti alale asuda ka kolmas ajalooline vähemusrahvus, [[vanausulised|vanausulistest]] [[peipsivenelased]], kuid nende saabumisajaga on mitmeid probleeme ja viimasel ajal peetakse tõenäolisemaks, et nad tulid suuremas osas Eestisse alles pärast Põhjasõda.

==== Põhjasõda ====
{{vaata|Põhjasõda|Põhjasõda Eesti alal}}
[[Pilt:1730 Homann Map of Scandinavia, Norway, Sweden, Denmark, Finland and the Baltics - Geographicus - Scandinavia-homann-1730.jpg|vasakul|pisi|Põhja-Euroopa poliitiline kaart pärast Põhjasõda (1730. aastatel)]]

1700. aasta sügisel ründasid [[Peeter I]] juhitud Vene väed [[Narva]]t ja asusid seda piirama. Rootsi kuningas [[Karl XII]] kiirustas aga oma peavägedega Eestisse ning lõi venelasi [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]]. Kuigi Rootsi vägede üheks lahinguplaaniks oli ka sõja jätkamine Venemaa vastu, otsustas Karl siiski liikuda lõunasse, [[August II Tugev]]a vägede vastu ning lahkus Eestist 1701. aasta alguses. Eesti idapiiril puhkesid seejärel lahingud pealetungivate Vene vägedega, mis alates 1702. aastast hakkasid saavutama ka edu: venelased võitsid [[Erastvere lahing|Erastvere]] ja [[Hummuli lahing]]ud.

1704. aastal vallutasid venelased Tartu ja Narva, millega Eesti idapoolne osa läks nende kontrolli alla. Seejärel tuli sõjapidamisse Läänemere idakaldal pikem paus, kuni rootslased [[Poltaava lahing]]us (1709) lüüa said. Enne seda, 1708. aastal, oli Rootsi rünnakuid kartev Peeter I lasknud Narva ja Tartu linnad hävitada. 1709–1710 vallutasid Vene väed [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]u, kõige viimasena alistus venelastele [[Tallinn]]. Venelased andsid Eesti ja Liivimaa alistumislepingutes baltisakslastele väga laiad privileegid ([[Balti erikord]]), et neid enda poole meelitada. 1721. aastal, [[Uusikaupunki rahu]]ga, kinnitati Baltikumi Venemaa koosseisu kuulumist ja baltisakslaste suuri privileege.

==== Eesti ala Vene keisririigi osana kuni 19. sajandi alguseni ====
[[Pilt:Die Hertzogthümer Curland und Liefland.jpg|pisi|Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kaart 1746. aastast]]

Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Varsti pärast Uusikaupunki rahu taastati senine halduskorraldus, millega Põhja-Eesti kuulus [[Tallinna kubermang]]u ja Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga [[Riia kubermang]]u. Sõda ja epideemiad olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Sõjajärgsetel aastatel algas siiski peagi taastumine, mis jõudis lõpule [[18. sajand]]i keskpaigaks.

Baltisaksa aadlile oli 18. sajand, eriti selle esimene pool, küllaltki soodsaks ajaks, sest Peeter I oli baltisakslastele andnud väga laiad privileegid ning tagastanud Rootsi ajal riigistatud mõisad. 30. septembril 1710 kinnitas Peeter I [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] ja 1. märtsil 1712 [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] eriõigused. Lõplikult kinnitati need Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Eesti ja läti talupojad polnud siiski täiesti õigusteta seisundis. Võrreldes rootsi ajaga oli talupoegade olukord siiski raskem ja nende üksikud protsessid aadlike vastu lõppesid siiski enamasti kaotusega, ühe sellise tulemuseks oli [[Roseni deklaratsioon]] 1739. aastal. Selles esitatud äärmuslikud seisukohad talupoegade täielikust kuulumisest aadli omavoli alla ei peegeldanud siiski reaalselt valitsevat olukorda ning ka tsaarivalitsus püüdis deklaratsiooni autori meelehärmiks sellist olukorda pärast selle avaldamist igati vältida.

[[Pilt:Darstellung der neuen auf Keiserl(ichen) Befehl i. J. 1783.jpeg|pisi|vasakul|Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, [[Otto Friedrich von Pistohlkors]]i kaart 1783]]

Alates [[Katariina II]] ajast hakkas keskvõim oma huve baltisakslastele jõulisemalt peale suruma, mille tulemuseks oli [[Asehalduskord|asehalduskorra]] kehtestamine Baltikumis 1783. aastal, keskustega [[Tallinna asehaldurkond|Tallinnas]] ja [[Riia asehaldurkond|Riias]]. Katariina ja Liivimaa kindralkuberner [[George Browne]] püüdsid parandada ka talupoegade olukorda. Liivimaa kubermangus oli sel püüdlusel rohkem edu kui Eestimaal.

Kultuurielus toimus samuti olulisi sündmusi: 1739. aastal anti välja esimene eestikeelne [[Piibel]] ja 1802. aastal taasavati [[Aleksander I]] poolt kinnitatud asutamisaktiga saksakeelne Vene riigiülikool (Kaiserliche Universität zu Dorpat; [[Tartu ülikool|''Imperatorski Derptski Universitet'']]). Seal said õppima asuda ka eesti soost üliõpilased.

1796. aastal keiser [[Paul I]] valitsemisajal likvideeriti asehaldurkonnad ning taastati kubermangud: [[Eestimaa kubermang]] ja [[Liivimaa kubermang]].

Eesti ala mõjutasid kaudselt ka [[Napoleoni sõjad]]. 1807 ja 1812, kui algas [[Prantsuse-Vene sõda]], värvati ka Eesti alalt nekrutiteks kordades rohkem talupoegi kui tavaliselt, samuti moodustati 1807 ja 1812. aastal kohaliku [[Eestimaa rüütelkond|rüütelkonna]] esindajate juhtimisel [[maamiilits]]aüksused. Eesti territooriumile sõda siiski ei jõudnud ja mõne aja möödudes saadeti need uuesti laiali. [[Balti laevastik]]u baasi ja [[Tallinna sõjasadam]]at blokeerisid Briti sõjalaevad 1807. aastal pärast [[Tilsiti rahu]] sõlmimist [[Napoleon I]] ja [[Aleksander I]] vahel.

==== Talurahvaseadused ja pärisorjusest vabastamine ====
{{vaata|Eestimaa talurahvaseadused|Liivimaa talurahvaseadused}}
[[Pilt:Alexander I of Russia.jpg|pisi|püsti|Venemaa keiser Aleksander I]]

1801. aastal Venemaa keisriks saanud [[Aleksander I]] huvitus mõningatest läänelikest reformidest ja püüdis Venemaal jätkata [[Katariina II]] ajal taotletud [[valgustatud absolutism]]i kohast valitsemist. Tema erilise tähelepanu all olid talurahvaseadused, sest Venemaa elanikkonnast umbes 90% moodustas just talurahvas. Reforme alustas ta Balti kubermangudest, sest sealsed euroopalikud olud võimaldasid muudatusi kiiremini ja valutumalt läbi viia. Keiser soovis muudatusi teha esialgu väga piiratud alal ka seetõttu, et kindlaks teha, kas sarnaseid reforme võiks laiendada ka kogu Vene impeeriumile.

1802. aastal viidi [[Eestimaa kubermang]]us osaliselt Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil ellu regulatsioon, mida tuntakse selle esimese sõna järgi: &quot;[[Iggaüks]]...&quot;, mis kehtestas talupoegadele pärimisõiguse, samuti asutati [[vallakohus|valla]]- ja [[kihelkonnakohus|kihelkonnakohtud]], mis olid aluseks hilisemale talurahva omavalitsusele. 1804–1805 viidi ellu täiendavaid reforme, millega nii Eestimaal kui ka Liivimaal keelati talupoegade müümine maast lahus ja perekonnaliikmete eraldamine nende müümisel. 1809. aasta seadusetäiendusega võisid talupojad ka maad osta, müüa ja pärida. Õiguslikus ja emotsionaalses mõttes olulisimad oli aga otsus pärisorjusest vabastamise kohta, mis Eestimaal leidis aset 1816. ja Liivimaal 1819. aastal. Talupojad said küll isiklikult vabaks, kuid kuna ikka kuulus kogu maa mõisnikele, pidid nad tolle heaks jätkuvalt tööd tegema ja teokoormised isegi suurenesid. Pärisorjusest vabastamise daatumid on sümboolsed, praktikas võttis uue korralduse juurutamine ligi 20 aastat aega. Eestimaal kaotati 1816. aasta seadusega ka vallakohtud, Liivimaal jäid need aga alles, just suures osas sellega seletatakse ka talude päriseksostmise ja rahvusliku ärkamise suuremat edu Lõuna-Eestis.

Koos priikslaskmisega pandi eestlastele ka perekonnanimed. [[Rannarootslased|Rannarootsi]] vabatalupoegadel olid need juba ammu, ka mõnedes eesti kihelkondades olid valgustuslembesed mõisnikud ja pastorid juba perekonnanimesid pannud. Samas leidus ka piirkondi, kus ka pärisorjusest vabastamise järel läks nimedepanek visalt. 1836. aastal anti aga kõigile seni lisanimeta talupoegadele sundkorras perekonnanimed.

=== Uusaeg ===
{{vaata|Eesti uusaeg}}
[[Pilt:Kristjan Jaak Peterson.jpg|pisi|püsti|Kristjan Jaak Peterson]]
==== Eesti 19. sajandi esimesel poolel. Krimmi sõda ====
[[Pilt:Kreutzwald-köler.jpg|pisi|püsti|Fr. R. Kreutzwald ([[Johann Köler]]i maal)]]
[[Nikolai I]] valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa seaduste täpsema süstematiseerimise ja kodifitseerimise. 1832. aastal võeti vastu [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus]], mis vahetas välja rootsiaegse, sellega lõppes kohalike luteri kiriku iseseisvuse periood ja nad allutati [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium|ülevenemaalisele luteri kiriku järelevalvele]]. Uue kirikuseaduse alusel võisid kirikuõpetajateks olla ainult Venemaal asuvate ülikoolide usuteaduskondade lõpetajad, mis tingis aja jooksul Saksamaalt uue kirikuõpetajate ja haritlaste immigratsiooni Liivimaale, kellest kujunes aja jooksul uus seisus [[Läänemere kubermangud]]es – [[literaadid]]. Saksamaalt pärit ja saksakeelsed, kuid kohalikus baltisaksa aadelkonnas kujunenud hinnangutest erinevaid [[Valgustusajastu]] põhimõtteid järgivad ''literaatide'' esindajad hakkasid teostama uuringuid [[maarahvas|maarahva]] elu-olu kohta. Samuti asuti kodifitseerima [[Balti kubermangude provintsiaalõigus]]t, mille tarbeks teostati massilisi arhiiviuuringuid; viimaste baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus.

Hoogustus ka baltisakslaste ühiskondlik tegevus, loodi mitmeid uusi haridusseltse, sealhulgas ka [[estofiilsus|estofiilseid]]. Esile kerkisid ka mõned eesti soost haritlased, nagu [[Kristjan Jaak Peterson]] luuletajana ning [[Friedrich Robert Faehlmann]] ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] kirjaniku ja arstina. Suures osas Faehlmanni algatusel loodi 1838. aastal [[Õpetatud Eesti Selts]], mis oli kõige selgemalt estofiilsem ning tegeles esimestel aastakümnetel peamiselt Eesti vanavara korjamise ja süstematiseerimisega. Kujunema hakkas ka rahvuseepos &quot;[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]&quot;.

Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist nende eluolus kohe kardinaalseid muudatusi ei toimunud. Teotöökohustus säilis ning läks raskemakski. Siiski oli talupoegadel suurem liikumisvabadus, samuti suutsid mitmed neist ka mõisa sõltuvusest vabaneda, üksikutest (näiteks [[Mats Erdell]]) said isegi mõisarentnikud. Oluliseks sotsiaalseks teguriks oli 1840. aastatel alanud [[usuvahetusliikumine]], mille käigus tuhanded eesti talupojad, peamiselt Lõuna- ja Lääne-Eestis, astusid vene õigeusku, lootuses saada endale oma maatüki ehk hingemaa. Mõningate riigimõisate, nagu [[Kihnu mõis|Kihnu]] maid jagatigi usku vahetanute vahel, kuid enamik neist maad siiski ei saanud. Samuti hakkasid eestlased üha suuremal määral välja rändama Venemaale ([[väljarändamisliikumine]]), kus mitmel pool, eriti [[Siber]]is, oli võimalik endale hankida isiklik maavaldus. Eriti hoogustus väljarändamine 19. sajandi lõpus ja [[20. sajand]]i alguses.

1849. aastal võeti vastu uus talurahvaseadus, millega mõisate valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning sai võimalikuks ka ulatuslikum [[talude päriseksostmine]]. See sõltus aga suurel määral mõisniku tahtest ja võimalustest tema omanduses olevaid renditalusid päriseks müüa. Päriseksostmine oli ennekõike seotud naturaalmajanduselt lõplikult rahamajandusele üleminekuga, kus mõisnik hakkas oma põldudel kasutama palgatööjõudu. Päriseksostmine edenes tunduvalt kiiremini Lõuna-Eestis, kus juba 19. sajandi lõpuks oli enamik talusid talupoegade omanduses.

1853. aastal alanud [[Krimmi sõda]] Eesti ala päris otseselt ei puudutanud. Siiski värvati tavapärasest tunduvalt enam eestlasi sõjaväkke ja loodi ka kohalikke talupoegadest koosnevaid maamiilitsaid ja isegi merepatrulle. 7. juulil 1855. aastal püüdis Inglise laevastik saata maale dessanti [[Virtsu]]s,&lt;ref&gt;[http://regiment.ru/Lib/A/31/5.htm# Сайт истории Русской Императорской Армии]&lt;/ref&gt; laevastik jõudis ka Eesti rannikuvetesse [[Narva-Jõesuu]] juures, vangistati mõningaid kalureid, kuid suuremat sõjategevust ei toimunud. Krimmi sõda näitas aga küllaltki selgelt, et Venemaa on muust Euroopast maha jäänud.

==== Eesti 19. sajandi teisel poolel ====
===== Aleksander II reformid ja majanduse areng =====
[[Pilt:Alexandre II.jpg|pisi|püsti|Keiser Aleksander II]]
Krimmi sõja järel algasid Vene impeeriumis keiser [[Aleksander II]] reformid, mis pidid impeeriumi ühiskonda moderniseerima ja võimaldama sõjas kaotatud eneseuhkus taastada. Juba Nikolai I valitsusaja lõpul vastu võetud talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal rakendusid sõja järel, 1856. aastal, ellu. Eriti Liivimaal algas intensiivne [[talude päriseksostmine]]. Eestimaal, mis oli vaesem, tekitas uue seaduse täieliku rakenduse venitamine (selle kõik sätted pidid jõustuma alles pärast mõisa- ja talumaade väljamõõtmist) aga talurahva seas arusaamatust ning esines ka kokkupõrkeid [[mõisnik]]e ja talupoegade vahel, millest tuntuim oli [[Mahtra sõda]] 1858. aastal. Teatavaid rahutusi toimus ka Lõuna-Eestis. Talunike olukord jäi mitmel pool endiselt viletsaks ja seetõttu sai 1864. aastal [[Johann Köler]]i ja [[Jaan Adamson]]i eestvedamisel teoks [[palvekirjade aktsioon]], mida mõnikord on loetud ka rahvusliku ärkamisaja alguseks. Selle käigus koguti üle-eestiliselt palvekirju keisrile. Aktsioon kukkus siiski Peterburis selle vastu tegutsenud baltisakslaste tõttu läbi.

Talupoegade tegevus- ning liikumisvabadus laienes siiski kiiresti, sest 1860. aastatel vastu võetud uus vallakohtuseadus (1866) vabastas vallakogukonna mõisniku eestkoste alt ja passiseadus (1868) andis senisest tunduvalt suuremale rahvahulgale võimaluse minna elama linna või väljapoole oma kodu[[kubermang]]u. Peagi hakati rändama ka Vene impeeriumist väljapoole, sealhulgas näiteks ka [[Ameerika Ühendriigid|Põhja-Ameerika Ühendriikidesse]]. Oluline mõju kogu Vene impeeriumile, sealhulgas ka Eestile, oli [[pärisorjus]]e kaotamisel kogu riigis 1861. aastal. Uus [[pass]]ikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese [[isikut tõendav dokument|isikut tõendava dokumendi]], suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. [[Teoorjus]]e (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta [[vallakogukonnaseadus]] vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades.

1860. aastate järel hakkas eestlaste osakaal linnarahvastikus ja selle arvelt ka linnarahvastiku osatähtsus kogu rahvastikus kiiresti kasvama: ajavahemikus 1862–1897 suurenes viimane 8,8%-lt 18,4%-le. Aastal 1870 kehtestati uus linnavalitsuste ja esindajate valimise kord; linna juhtimine magistraadi ehk [[raad|rae]] käest läks üle linnakodanike poolt valitud volikogule ja selle poolt moodustatud linnavalitsusele. Valimisseadus jäi aga veel paariks aastakümneks [[baltisakslased|baltisakslasi]] soosivaks.

Linnastumine oli osaliselt seotud ka talude väljaostmisprotsessi tulemusena päritavate [[põlistalu]]de tekkimise ja elatusvõimaluste vähenemisega maapiirkondades. Vaba tööjõu tekkimisega algas Eestis ka [[tööstusrevolutsioon|tööstuse]] kiire areng. Põhiliseks tööstusharuks oli esialgu [[tekstiilitööstus]], mis oli Eestis arenema hakanud juba 19. sajandi alguses. Olulisimad [[kalevivabrik]]ud olid: [[Narva]] ([[Narva kalevivabrik]]) (1822), [[Kärdla]] ([[Hiiu-Kärdla vabrik]]) (1829), [[Sindi]] (1834), [[Tartu]] (1839) ja [[Kreenholmi Manufaktuur|Kreenholmi]] (1857) ja [[Nikolski Manufaktuur]] {{kas|Narvas}}.

Tekkisid ka muud tööstusettevõtted: [[B. Drümpelmanni Masinaehitustehas|B. Drümpelmanni vasksepatöökoda]] (1828), [[Friedrich Wilhelm Wistinghausen|Wistinghauseni]] paberivabrik,&lt;ref&gt;Robert Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/saatus-nookis-ulemiste-vabrikut.d?id=50978834 Saatus nöökis Ülemiste vabrikut], Eesti Päevaleht, 12. märts 2004&lt;/ref&gt; [[Johann Wilhelm Donat]]i [[Ülemiste paberivabrik]] (1836), [[Mayeri malmivalutehas]] (1842), C.F.[[Gahlbäcki malmivabrik]], [[K. Jürgensi valutehas]] (1858), [[Friedrich Wiegand]]i [[Fr. Wiegandi Tallinna Masinaehituse-, Malmivalamise- ja Katlatehas|vasksepatöökoda]] Rakveres (1859), mis tootis peamiselt Eestimaa [[viinaköök]]idele seadmeid.

Sajandi lõpus hakkasid arenema ka teised tööstusharud, seda eriti Tallinnas, kus rajati [[Lutheri vabrik|Lutheri mööblivabrik]] (1880), [[Volta tehas|Volta masinatehas]] (1899), [[Tallinna Katusepapivabrik]] (1898), [[Ülemiste paberivabrik]]u asemele [[Ernst Osse]] [[Osse ja Ko tselluloosivabrik]].

Tööstuse arengule ja uute asulate tekkele aitas tugevalt kaasa [[raudtee]]. 1870. aastatel ehitati [[Balti raudtee]], mis ühendas [[Paldiski sadam|Paldiski]] ja [[Tallinna sadam]]ad läbi Narva ja [[Gattšina]] [[Peterburi]] ja [[Venemaa sisekubermangud]]ega. Balti Raudtee veermiku teenindamiseks ehitati Tallinna [[Balti Raudtee Peatehased]] ja vagunite valmistamiseks [[Dvigatel]]i vagunitehas. [[Tapa-Tartu raudtee]] valmis 1876. aastal, [[Tartu-Valga raudtee]]liin 1887 ja [[Valga–Petseri raudtee|Valga-Võru-Pihkva raudtee]] 1889. 1898. aastal valmis ka [[Pihkva-Bologoje raudtee]]liin, mis ühendas Eesti [[Venemaa sisekubermangud]]ega 1897. aastal valmis [[Valga-Pärnu raudtee|Valga-Pärnu kitsarööpmeline raudtee]], koos [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Mõisaküla-Viljandi haruteega]]. 1900. aastal valmis [[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin]] ja [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee|Türi–Paide kitsarööpmelise raudteeliini]] harutee. Tänu raudteele saavutas Tallinna sadam [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sadamate seas väliskaubanduses käibelt 4. koha.

Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerumine: staatilise [[agraarühiskond|agraarühiskonna]] ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas koos [[industrialiseerimine|industrialiseerimise]], linnastumise ja põlisrahva rahvusliku ärkamisega. 1860. aastatel alanud massilise talude päriseksostmise ajal kerkisid talude hinnad aga valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu mitu korda kõrgemaks kui Venemaal, mis hoogustas ka [[Eesti külad Venemaal|sinna väljarändamist]]. Eestisse jäänud talupojad ostsid aga oma põliskohad enamasti välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti [[lina]]- ja kartulikasvatusest saadud tuludest (lina hinda tõstis [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] (1861–1865) tõttu vähenenud [[puuvill]]a sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast. Taluperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem osa.

Tallinnas asutati 1877. aastal [[Põhja Puupapi- ja Tselluloosivabrik]] ehk [[Tallinna tselluloosivabrik]].&lt;ref&gt;Robert Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/tselluloosivabrik-saab-taas-jalad-alla.d?id=50979916 Tselluloosivabrik saab taas jalad alla], Eesti Päevaleht, 25. märts 2004&lt;/ref&gt;

19. sajandi lõpus arenes suurtööstus ka väljaspool Tallinna, 1893. aastal [[Kohila Puupapi ja Paberivabrik]] ja [[Räpina tselluloosivabrik]], 1899. aastal [[Türi paberivabrik]] ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]] Pärnus.

===== Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg =====
{{vaata|Ärkamisaeg}}

[[Pilt:Perno Postimees, Nr 1.png|pisi|püsti|Perno Postimehe esimese numbri esikülg]]
[[Pilt:Johann Voldemar Jannsen.jpg|pisi|püsti|Johann Voldemar Jannsen]]
[[Prantsuse revolutsioon]]i, [[romantism]]iideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes [[Johann Gottfried Herder]]i nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ([[tšehhid]], [[soomlased]], [[lätlased]] jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest.&lt;ref&gt;Rahvusliku liikumise teoreetilisest kontekstist ja võrdlusest lähemalt: [[Mart Laar]]. ''Äratajad: rahvuslik ärkamisaeg Eestis ja selle kandjad''. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2005.&lt;/ref&gt; Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit – ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud.

1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees [[Johann Voldemar Jannsen]], kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe [[Perno Postimees]], mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus esimest korda eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda.

1860. aastal tekkis eesti haritlastel väljavaade rajada ka kõrgem eestikeelne õppeasutus: [[Eesti Aleksandrikool]], eragümnaasium, mille jaoks hakati peagi ka annetusi koguma. Aleksandrikooli ideest ja sellele toetuste kogumisest sai rahvusliku ärkamisaja üks kesksemaid üritusi, mis jõudis tippu 1870. aastatel, muutudes ilmselt kõige ulatuslikumaks eestlaste rahvuslikuks ürituseks üldse. Aleksandrikooli komiteesid ja peakomiteed on mõnikord nimetatud ka Eesti esimeseks parlamendiks.&lt;ref&gt;Mart Laar. Äratajad: rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2005.&lt;/ref&gt; 1862. aastal ilmus täies pikkuses trükis ka [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i [[eepos]] &quot;[[Kalevipoeg]]&quot;. 1864. aastal kolis Perno Postimehe toimetaja Jannsen aga Tartusse, kus hakkas välja andma [[Eesti Postimees]]t, mis saavutas tunduvalt laiema lugejaskonna ning mõjutas järgnevalt oluliselt eesti rahvusliku eliidi tegevust. 1865. aastal alustasid tegevust mõjukad laulu- ja mänguseltsid [[Vanemuine (selts)|Vanemuine]] (Tartus) ja [[Estonia (selts)|Estonia]] (Tallinnas), millest hiljem kujunesid Eesti esimesed professionaalsed teatrid. 1869. aastal toimus Tartus [[I üldlaulupidu|esimene Eesti üldlaulupidu]], mida on tavaliselt peetud Eesti rahvusliku liikumise esimeseks tähtsündmuseks. Umbes samal ajal asusid tegutsema mitmed tulevased rahvusliku liikumise liidrid, tuntuks sai ka Jannseni tütre, poetess [[Lydia Koidula]] looming. 1871. aastal rajati ka eestlastest haritlasi koondav [[Eesti Kirjameeste Selts]].

1870. aastad olidki ärkamisaja alguperioodi õitsenguajaks, kuid juba sel ajal kujunesid selle liidrite vahel välja erimeelsused, mis aja möödudes üha süvenesid. Konservatiivset, baltisakslastega koostööd teha üritavat suunda juhtis Jannsen, radikaalset, baltisakslastevastast ja Vene keisri toele lootvat tiiba [[Carl Robert Jakobson]] (1841–1882), Jakobsonist mõõdukamat, ainult eestlaste oma vaimujõule tugineda püüdvat voolu pastor ja keeleteadlane [[Jakob Hurt]] (1839–1907). Viimane kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Radikaalsem Jakobson, ajalehe [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] toimetaja, sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Poliitikuna oli rahvuslaste liidritest osavaim Jakobson, kes suutis 1881. aastaks enamiku organisatsioonidest enda mõju alla saada, mistõttu Hurt loobus aktiivsest poliitilisest tegevusest ja lahkus [[Peterburi]] ning rahvuslikus liikumises tekkis nn Suurlõhe. Ent juba 1882. aastal suri Jakobson ootamatult. Et Jannsenit oli 1880. aastal tabanud halvatus, tekkis 1880. aastate alguses eesti rahvuslaste võimuladvikus tühimik. Esialgu domineerisid Jakobsoni suunda toetanud inimesed, kuid teatud mõju jäi ka Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud.

==== Venestusaeg. 20. sajandi algus ====
{{vaata|Venestusaeg}}
[[Pilt:Alexander Nevsky Cathedral.jpg|pisi|püsti|Venestusajal ehitatud [[Aleksander Nevski katedraal]] Tallinnas]]
[[Pilt:Jaan Tonisson1928.jpg|pisi|püsti|Jaan Tõnisson riigivanemana 1928. aastal]]
1881. aastal võimule saanud keiser [[Aleksander III]] osutus karmikäeliseks vene rahvusluse soosijaks, kes püüdis ka seni Balti erikorda nautinud Balti provintside elukorralduse samastada Sise-Venemaa provintside omaga. Esialgu olidki venestusmeetmed ennekõike administratiivsed: ametikeeleks määrati saksa keele asemel vene keel, [[kindralkuberner]]ideks määrati ainult venelasi, [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus|kohtu]]- ja [[Eestimaa kubermangu korrakaitse|politseikorraldus]] muudeti samaks [[Venemaa sisekubermangud]]ega ning täies ulatuses kehtestati ka Venemaa linnaseadus. Oluliselt kärbiti ka rüütelkondade osatähtsust, kuid neile jäi siiski ka jätkuvalt oluline roll provintside sisepoliitikas. 1880. aastate lõpust hakkas venestuspoliitika üha valusamalt tabama ka provintside põlisrahvaid. Rahvuslikke organisatsioone suleti või muudeti venemeelseteks. Ka eesti rahvuslaste suur unistus, [[Eesti Aleksandrikool]], avati 1888. aastal venekeelsena. Selleks ajaks oli kogu algkoolivõrk samuti venekeelseks muudetud, saksa või eesti keeles võis õpetada ainult usuõpetust ja emakeelt. Samuti venestati kohanimesid, näiteks sai Tartu ametlikuks nimeks Jurjev (vene keeles Derpti asemel Jurjev ja saksa keeles Dorpati asemel Jurjew). Ka Tartu ülikoolis muudeti õppetöö 1893. aastaks täielikult venekeelseks, mitmed tunnustatud saksa ja baltisaksa õpetlased lahkusid Saksamaale.

Eesti rahvuslikku liikumist olid juba enne venestuse algust tabanud mõningad tagasilöögid, peamiseks põhjuseks olid omavahelised vastuolud. Kuid alates 1880. aastate lõpust sattus see tõsisesse kriisi, kui venestuse tingimustes asuti rahvuslikku organisatsioone sulgema ja saksa keele kasutamisvõimaluste kõrval tunduvalt ka eesti keele oma piirati. Paljud rahvuslased pettusid ürituses, mõnest said venestuse pooldajad (näiteks [[Jakob Kõrv]]), teistest nihilistid ([[Ado Grenzstein]]). Venestusmeelsus eestlaste seas siiski eriti laialt ei levinud ning pigem hakati rohkem tähelepanu pöörama majandusele ning asjaajamisele vallavalitsustes, mis olid endiselt eestlaste käes, ka tegelikuks töökeeleks jäi seal eesti keel. Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad näiteks saada valitud linnavolikogudesse ja koguni proovida linnavalitsust enda kätte võtta. See õnnestus esimesena [[Valga (Liivimaa)|Valgas]], kus see toimus koostöös lätlastega, Tallinnas tehti seda koostöös venelastega.

1896. aastal sai Tartus Eesti Postimehe peatoimetajaks [[Jaan Tõnisson]], kellel oli Lõuna-Eesti juhtivate rahvuslike tegelaste [[Villem Reiman]]i, [[Oskar Kallas]]e ja Karl Koppeli tugev toetus. Noore ja innuka rahvuslasena asus ta propageerima eesti keele avalikku kasutamist ja keskendus oma lehes eestlaste rahvuslikele ja majanduslikele probleemidele. Samuti propageeris ta ühistegevust ja vabatahtlikke ühinguid, eriti [[karskusselts]]e, millest riigipoolse surve tingimustes said ühed peamised rahvusliku liikumise keskused. Tartus ajalehe Postimees ümber koondunud mõõdukad (J. Tõnisson, Villem Reiman, [[Henrik Koppel|Heinrich Koppel]], [[Oskar Kallas]]) pooldasid [[isevalitsus]]liku korra ümberkujundamist parlamentaarseks – [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsiooniliseks monarhiaks]] Veidi pärast Tõnissoni aktiivse tegevuse algust Tartus alustas Tallinnas tegutsemist [[Konstantin Päts]], kes asutas ajalehe [[Teataja (Tallinna ajaleht)|Teataja]], mis keskendus erinevalt Postimehest rohkem majanduslikele probleemidele, mis Põhja-Eestis olid ka olulisemad, kuna sealne [[Talude päriseksostmine|talude päriseksostmise]] protsess oli aeglasem ja ka linnaelanikkond, sealhulgas töölised, omasid tunduvalt suuremat osakaalu. Radikaalsem rühmitus (Konstantin Päts, [[Jaan Teemant]], [[Mihkel Pung]]) pooldasid demokraatlikku vabariiki ja mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. 20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt suurettevõtete tööliskonnale, üliõpilastele ja koolinoortele. 1902. aastal panid [[Mihhail Kalinin]] ja [[Friedrich Eduard Leberecht|Friedrich Leberecht]] aluse [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tallinna organisatsioonile. VSDTP organisatsioon oli ülevenemaaline ja rangelt tsentraliseeritud põrandaalune partei ja sotsialistide eesmärk oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitlusega. 1903. aastal hakkas Tartus ilmuma ka [[Peeter Speek|Peeter Speegi]] ja [[Mihkel Martna]] ajaleht [[Uudised]], mis oli Teatajast veel radikaalsem ja toetas [[sotsiaaldemokraatia]]t. Ajalehe Uudised ümber koondusid sotsiaaldemokraadid–[[föderalistid]]. Föderalistid pidasid oluliseks [[Rahvuslus|rahvuslikkust]], nad propageerisid sotsialismi ja [[rahvuslus]]e sünteesi, rõhutasid Venemaa riikliku korralduse reformimisel ja sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel [[autonoomia]] ja [[föderalism]]i põhimõtete rakendamise vajadust. Nad pooldasid [[tolerantsus]]t ja [[Pluralism (poliitika)|pluralismi]] ning partei juhtimise demokraatlikke meetodeid. [[20. sajand]]i alguses kujunesidki välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, lisaks sotsialistidele oli oluline roll Tõnissoni mõõdukatel ja Pätsi ümber koondunud radikaalsetel liberaalidel.

==== 1905. aasta revolutsioon ====
{{vaata|1905. aasta revolutsioon Eestis}}

Venemaa sisepoliitilist ja majanduslikku õhkkonda pingestas tema kaotus Jaapanile [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] (1904–1905). Seetõttu toimus Peterburis 1905. aasta 9. jaanuaril demonstratsioon, mis lõppes rahvahulga tulistamisega ([[verine pühapäev]]). 12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Eestis sellest mõjustatud solidaarsusstreigid. Streikis umbes 12 000 inimest tööstuslinnades Tallinnas, Narvas ja Tartus. Ka maal levisid rahutused, mis enamasti ei viinud küll otseste vastuhakkudeni. Küll aga kirjutati mitmel pool valitsusele palvekirju, mis taotlesid lihtrahva olukorra parandamist.

Olukord radikaliseerus 1905. aasta 16. oktoobri järel, mil sõdurid avasid Tallinnas toimunud meeleavalduse pihta tule ja hukkus ligi 100 inimest. Olukorda leevendas mõnevõrra [[Nikolai II]] poolt päev hiljem välja antud [[Oktoobrimanifest]], mis lubas inimestele põhilisi kodanikuvabadusi, sealhulgas sõna- ja koosolekute pidamise vabadusi. Muuhulgas anti luba rajada ka poliitilisi parteisid. Eestis rajati kaks ametlikku eestlaste erakonda: Peeter Speegi seltskonna poolt juhitud [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]], mis illegaalselt tegutses juba varem, ja Tõnissoni [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]. Lisaks tegutsesid Eestis veel mitmete üle-Venemaaliste parteide kohalikud harud, baltisakslaste parteid, illegaalsed enamlaste ja esseeride parteid ning ametlikult organiseerumata poliitilised rühmitused.
==== Poliitiliste parteide tekkimine ====
1905. aasta oktoobris-novembris loodi pärast [[Nikolai II]] poolt välja antud [[17. oktoobri manifest]]i Eestis esimesed legaalsed parteid.

[[Konservatism|Konservatiivsed]] mõõdukad liberaalid, eesotsas [[Jaan Tõnisson]]iga asutasid Tartus [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]], mis üldriiklikes küsimustes võttis omaks Vene kadettide programmi [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhiaga]] demokraatliku riigikorra kehtestamise ja [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] kokkukutsumise nõudega. Mõõdukad rõhutasid oma tegevuse legaalset, seaduslikku iseloomu, seda, et võideldakse &quot;ainult õiguse ja seaduse abinõudega&quot;. ERE häälekandja oli ajaleht [[Postimees]].

[[Vasakpoolsus|Vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid]]-föderalistid, eesotsas [[Peeter Speek]]iga asutasid põhiolemuselt [[marksism|marksistliku]] programmiga [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse]]. 1905. aasta kevadel avaldas sotsiaaldemokraatide-föderalistide juht Peeter Speek nõudmise Vene keisririigi föderaliseerimise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse andmise kohta. ESTÜ häälekandja oli ajaleht [[Uudised]].

Tsentralistlikku [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse]] kuuluvad sotsiaaldemokraadid hakkasid tegutsema avalikult. Novembri lõpul valiti ka [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905)|Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu]], mille esimees oli [[Nikolai Janson]].

VSDTP kõrval tekkisid Eestis mitme ülevenemaalise partei – [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei]], [[17. Oktoobri Liit|17. Oktoobri Liidu]] (oktobristide), [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]], [[Bund]]i (juudi partei), Õiguskorra Partei – väikesearvulised organisatsioonid, kuid need ei etendanud kohalikus elus märkimisväärset osa. Baltisaksa aadel ja linnakodanlus asutasid [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] konservatiivse [[Balti Konstitutsiooniline Partei|Balti Konstitutsioonilise Partei]] ja [[Christoph von Mickwitz (1850−1924)|Christoph Mickwitzi]] [[Eestimaa Konstitutsiooniline Partei|Eestimaa Konstitutsioonilise Partei]].

Sisuliselt olid peaaegu kõik Eestis loodud parteid ja liikumised Venemaa keisririigi valitsusega opositsioonis, nõudsid [[demokraatia]]t ja kodanikuõigusi, venestamise lõpetamist, rahvuslikku enesemääramisõigust, [[autonoomia]]t ja [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]].

Novembris toimus Tartus Eesti rahvaasemike koosolek, kus mõõdukad ja radikaalid omavahel selgelt tülli läksid, mistõttu peeti kaks koosolekut: Tõnissoni pooldavad mõõdukamad jõud pidasid &quot;Bürgermusses&quot; (baltisakslaste seltsimajas) [[Bürgermusse koosolek|koosoleku]], radikaalid aga Tartu Ülikoolis [[aulakoosolek]]u. Mõõdukad arvasid, et edasisi rahvuslikke eesmärke ja kodanikuvabaduste suurendamist peaks saavutama legaalsete poliitiliste vahendite teel ja seadsid eesmärgiks [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhia]], samas kui radikaalid nõudsid tsaari kukutamist ja vabariigi väljakuulutamist. Nad esitasid ka üleskutse üleüldiseks kodanikuallumatuseks ning mõned panid ette hakata ka mõisaid rüüstama. Mitmetes valdades võetigi võim üle ja kohati kuulutati välja lokaalseid &quot;vabariike&quot;, paaris vallas hakati koguni Eesti Vabariigi põhiseadust välja töötama.

10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja [[sõjaseisukord]], kuid sellest hoolimata toimus 12.–20. detsembril peamiselt Põhja-Eestis ligi 120 mõisa rüüstamine, mille käigus tapeti ka üks mõisnik. Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsembril kuulutati välja sõjaseisukord [[Rakvere]], [[Paide]] ja [[Haapsalu]] piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 toimunud karistussalkade operatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust, paljud saadeti ka asumisele. Mitmed Eesti poliitikud (näiteks Konstantin Päts, [[Mihkel Martna]], [[Jaan Teemant]]) mõisteti ka tagaselja surma, kuid päästsid end välismaale põgenemisega.

==== Eesti enne Esimest maailmasõda ====
===== Poliitilised arengud =====
Pärast 1905. aastat kaotati Venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve teatud määral taastus. Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima, sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegutsesid aktiivselt mitmesugused eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa keisririigi [[Riigiduuma (Venemaa keisririik)|Riigiduumas]] oli ka eestlaste valitud saadikuid [[I Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|I Riigiduuma]] (1906) koosseisus [[Jaan Tõnisson]], [[Oskar Rütli]] ja [[August Lubbi]], [[Karl Hellat]] ning [[Pavel Paptšinski]]), kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid duuma jõuetuses peagi. Seoses valimisseaduse muutmisega langes eestlaste arv duumas hiljem vaid kahe-kolmeni: [[II Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|II Riigiduumas]] (1907) olid [[Anton Jürgenstein]], [[Mart Murten]], [[Kaarel Parts]], [[Tõnis Jürine]] ja Paul/[[Pavel Pärn]]; [[III Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|III Riigiduumas]] (1907–1912) [[Aleksander Terras (Riigiduuma liige)|Aleksander Terras]]; [[IV Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|IV Riigiduumas]] (1912–1917) [[Juhan Oras]] ja [[Jaan Raamot]].

Riigiduumas aga olid esindatud Balti kubermangude aadelkonnad ja sakslased: [[III Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|III Riigiduumas]] [[Otto Benecke]], [[Oskar Brackman]], [[Alfred von Schilling]], [[Martin Schultzenberg]]; [[IV Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|IV Riigiduumas]] Oskar Brasche, [[Karl von Brevern (1880−1943)|Karl von Brevern]], [[Otto von Engelhardt]].

===== Majanduse areng =====
Enne Esimest maailmasõda rajati Tallinna mitmeid suuri tööstusettevõtteid: [[Bekkeri laevatehas]], [[Vene-Balti laevaehitustehas]] (1912), [[Balti Puuvillavabrik]], [[Bekkeri laevatehas]] ja [[Noblessneri laevatehas]], [[Fr. Wiegandi masinatehas]], [[Fr. Krulli metallitehas]]. Samuti ehitati grandioosset kindlustustesüsteemi, [[Peeter Suure Merekindlus|Imperaator Peeter Suure Merekindlust]], mis ulatus [[Lääne-Eesti saarestik]]ust [[Kroonlinn]]a ja Soome edelaosas asuva [[Turu]]ni, kuid mida enne sõja algust valmis ei jõutudki.

==== Esimene maailmasõda ====
{{vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas}}

1914. aastal puhkenud [[Esimene maailmasõda]] Eestit esialgu otseselt ei puudutanud. Siiski mobiliseeriti Venemaa armeesse kümneid tuhandeid eestlasi, kogu sõja jooksul umbes 100 000. 1915. aastal jõudsid sakslased aga juba Riia alla ning Eestist sai Vene vägede jaoks oluline tagalaala. Seetõttu toodi maale palju vägesid; viimastel oli oluline roll 1917. aasta revolutsioonides.

1917. aastal, pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i, alustas Saksamaa uut pealetungi idarindel ja sama aasta sügisel vallutasid sakslased ka Lääne-Eesti saared. 1918. aasta veebruaris alustasid sakslased uut pealetungi ning okupeerisid märtsi alguseks kogu Eesti territooriumi.

=== Lähiajalugu ===
{{vaata|Eesti lähiajalugu}}

==== Veebruarirevolutsioon ja oktoobripööre ====

1917. aasta veebruaris ([[gregoriuse kalender|uue kalendri järgi]] märtsis) alanud [[Veebruarirevolutsioon]]iga kukutati Venemaal [[monarhia]] ning võimule tuli [[Venemaa Ajutine Valitsus]]. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi pärast [[Eestlaste demonstratsioon Petrogradis|Eestlaste massidemonstratsiooni Petrogradis]] Eestile välja rahvuslik [[autonoomia]]. Ajutise Valitsuse otsusega ühendati [[Eestimaa kubermang]]uga ka [[Liivimaa kubermang]]u eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba [[eesti rahvusväeosad]]e loomiseks. Viimast lubas Ajutine Valitsus seetõttu, et Venemaa jätkas Esimeses maailmasõjas osalemist ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni. Ametisse nimetati ka [[Eestimaa kubermangukomissar]], kelleks sai eestlane [[Jaan Poska]]. Samuti moodustati esimene eesti [[seisus]]epiirideta esindusorgan, [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] ehk Eesti Maapäev.

1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa poolel ka [[Eesti rahvusväeosad]]e [[1. Eesti jalaväepolk]].

Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal kiiresti ning Petrogradis toimus oktoobripööre (mis toimus uue kalendri järgi novembris), millega haarasid võimu bolševikud. Eestis võttis võimu üle [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kohalikest bolševikest]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP menševikest]] ja [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|Eesti esseeridest]] koosnev [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] juhtimisel, kubermangukomissar Jaan Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad [[diktatuur]]i ja Venemaaga taasühinemise suunas ega kavatse Eesti saavutatud [[autonoomia]]t austada.

Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end 1917. aasta 28. novembril ([[juliuse kalender|vkj]] 15. novembril) kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast selle otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis; sõjaväelane, brigaadiülem [[Aleksander Tõnisson]] etapeeriti Peterburi vanglasse ja mõisteti isegi surma, kuid pääses tänu [[Brest-Litovski rahuleping]]ule. Jaan Tõnisson saadeti aga pärast enamlastevastase meeleavaldamise organiseerimist maalt välja. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt, peamiseks organiks oli [[Maapäeva Vanematekogu]], kuhu kuulusid tähtsamad rahvuslikult meelestatud poliitikud.

1917. aasta lõpus asusid aktiivselt tegutsema ka [[Eestimaa rüütelkond|Eesti-]] ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] juhid, soovides moodustada Eesti-, Läti- ja [[Kuramaa]]st Saksamaaga [[personaalunioon]]is [[Balti hertsogiriik|Balti hertsogiriigi]]. Rüütelkondade esindajad leidsid, et kuna Eestimaa esindaja rüütelkonnaga sõlmitud 1721. aasta [[Uusikaupunki rahuleping]]u tingimusi on rikutud, võivad nad Venemaa võimu alt legitiimselt lahkuda, ning esitasid palve Saksamaa keisrile, et see võtaks Balti kubermangud enda kaitse alla. Eestimaal aga revolutsiooniliselt meelestatud sõjaväelaste toel reaalset võimu omavad [[bolševikud]] kuulutasid nad Nõukogude võimu vastase tegevuse eest [[lindprii]]deks ning küüditasid suure osa meessoost [[baltisakslased|baltisakslasi]] [[Petrograd]]i vanglasse ja Siberisse asumisele.

1918. aasta veebruaris alustasid Saksa väed idarindel uut pealetungi, mille käigus nad peagi vallutasid ka Eesti alad. Sellistes oludes otsustasid eesti poliitikud 19. veebruaril luua kolmeliikmelise [[Eestimaa Päästmise Komitee]] (Päästekomitee), mille liikmeteks olid Konstantin Päts, [[Jüri Vilms]] ja [[Konstantin Konik]]. Komitee kätte anti kõrgeim võim kuni olude normaliseerumiseni. Võimudevahetust ära kasutades otsustati välja kuulutada ka Eesti iseseisvus ja deklareerida oma neutraalsust käimasolevas Saksamaa ja enamlaste sõjas.

==== Eesti Vabariigi väljakuulutamine ====
{{vaata|Eesti Vabariigi väljakuulutamine}}

[[Pilt:Manifest Eestimaa rahvastele.jpg|pisi|püsti|Eesti iseseisvusmanifesti esialgne versioon]]

[[Eesti iseseisvuse manifest|Iseseisvusmanifest]] loeti avalikult ette kõigepealt 23. veebruaril [[Pärnu]]s, seejärel ka mitmes muus asulas. 24. veebruaril võtsid eesti rahvuslased võimu üle [[Tallinn]]as ja moodustasid [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]], mille juhiks sai Konstantin Päts. 25. veebruaril hõivasid linna aga Saksa väed ning Eesti riigivõim ei saanud seetõttu reaalset valitsemist teostama hakata. Mitmed eesti poliitikud vangistati, teised läksid põranda alla või põgenesid välismaale. Viimastest moodustus Eesti Vabariigi esimene välisesindus, mis hakkas taotlema riigi tunnustamist [[Antant|Antandi]] poolt. 1918. aasta jooksul õnnestuski saavutada Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia ''de facto'' tunnustus Eestile, täpsemalt tunnustati seadusliku võimuna Eesti Maapäeva.

==== Saksa okupatsioon (1918) ja Balti Hertsogiriik ====
{{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Balti Hertsogiriik}}

Esimese maailmasõja aegne Saksa okupatsioon oli Lääne-Eesti saartel alanud juba 1917. aasta sügisel, veel enne oktoobripööret. 1918. aasta veebruaris vallutasid sakslased ka Eesti mandriala ning kehtestasid seal sõjaväelise valitsuse. Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud, ka valitsusjuht Päts, vangistati, mitmed pagesid välismaale. Tõenäoliselt sakslaste ohvrina hukkus Soomes [[Jüri Vilms]]. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi.

Saksa okupatsiooni ajal taastati baltisaksa aadlike privileegid ja valdused ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat [[Balti hertsogiriik]]i. Lisaks muudeti Tartu Ülikool 1918. aasta sügisel uuesti saksakeelseks. Kuni sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Alles alates septembrist hakati sellega tõsisemalt tegelema ja novembri alguses asus ametisse ka Balti hertsogiriigi regentnõukogu, riigipeaks pidi saama Mecklenburgi hertsog [[Adolf Friedrich]]. Kuid Saksamaa kaotas siiski enne sõja, kui riigi tegeliku loomiseni jõuti, ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11. novembril loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkusid maalt järgmise kuu jooksul.

==== Eesti Vabariik 1918–1940 ====
===== Vabadussõda (1918–1920) =====
{{vaata|Eesti Vabadussõda|Eesti iseseisvumine}}
[[Pilt:Vabadussõda.jpg|pisi|Eesti Vabadussõja kaart]]

Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil [[Punaarmee]] ründas [[Narva]]t, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel.

Nõukogude vägede poolt okupeeritud Eesti alal asus tegutsema [[Eesti Töörahva Kommuun]], mis paiknes [[Narva]]s. [[Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu]] juhiks oli [[Jaan Anvelt]]. Kommuuni poliitika jätkas enamlaste varasemat poliitikat, millega kaasnes senisest ägedam terror, maha lasti mitmeid eesti rahvuslasi ja avaliku elu tegelasi, sealjuures esimene eesti õigeusu piiskop [[Platon (Kulbusch)|Platon]]. Eesti Töörahva Kommuun polnud tegelikult iseseisev poliitiline moodustis, sest sõltus täielikult Punaarmeest ja Moskvast tulevatest käskudest, kuid oli vajalik, loomaks illusiooni Eestis toimuvast kodusõjast. Kui punaväed Eesti territooriumilt taganema sunniti, jätkas kommuun tegevust [[Ingerimaa]]l. See saadeti laiali 1919. aasta augustis, kui oli selge, et Punaarmee ei suuda Eestit vallutada ja toimusid esimesed katsed sõlmida rahu.

1919. aasta jaanuariks oli Eesti vägede olukord tunduvalt paranenud, maale olid jõudnud välisriikide (peamiselt Soome, Rootsi ja Taani) vabatahtlikud ning Eesti vetes tegutses Suurbritannia laevastik. Sõjaväe ülemjuhataja [[Johan Laidoner]] andis 7. jaanuaril käsu vastupealetungiks, mis osutus edukaks. Juba 14. jaanuaril vabastasid Eesti väed Tartu, 18. jaanuaril Narva ja veebruari lõpuks oli Punaarmee Eesti territooriumilt välja paisatud. Eesti vabastamisel oli ilmselt kõige otsustavama tähtsusega ohvriterohke [[Paju lahing]], kus [[Julius Kuperjanov]]i juhitud eesti ja [[Hans Kalm]]u poolt juhitud soome vabatahtlikud võitsid Punaarmee eliitüksust, [[Läti punased kütid|läti punaseid kütte]].

Märtsiks olid lahingud kandunud Venemaa ja Läti territooriumile, kuid siis püüdis Punaarmee eestlaste kaitset murda ning alustas kahekuulist rünnakuseeriat. Ehkki lõunarindel saavutas see ka teatavat edu, vallutades ajutiselt [[Petseri]], lõppes kogu aktsioon Punaarmeele siiski läbikukkumisega. Mais alustasid eestlased vastupealetungi ja vallutasid kuu lõpus [[Pihkva]]. Seejärel olukord idarindel stabiliseerus, suuresti ka seetõttu, et aktiivset kommunistidevastast lahingutegevust alustas Vene valgete [[Põhjakorpus]], hilisem [[Loodearmee]]. Aprillis toimus ka [[Saaremaa mäss]], kus kommunistliku propaganda mõjul alustasid valitsusvastast mässu Saaremaal mobiliseeritud. See suruti siiski kiiresti maha.

Sama aasta juunis puhkes aga [[Landeswehri sõda]], sest Saksa kindral [[Rüdiger von der Goltz]] oli riigi- ja baltisaksa vägedega kukutanud Läti seadusliku valitsuse ning okupeerinud enamiku Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt ja tema väed alustasid Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas lahkumist Põhja-Lätist võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus [[Võnnu lahing]]uga 23. juunil, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi [[Riia]]ni; Goltzi vägedel tuli sealt taanduda ja [[Kārlis Ulmanis]]e valitsus sai võimule naasta.

[[Pilt:Estonian soldiers at Constituent Assembly election.jpg|pisi|Eesti sõdurid osalemas [[Asutava Kogu valimised|Asutav Kogu valimistel]] (aprill 1919, Vabadussõja rindel Venemaa)]]

Järgmised lahingud toimusid enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal aitasid Eesti väed likvideerida ka [[Pavel Bermondt-Avalov]]i katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad lahingud, eriti Narva all, kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis alanud puhutised rahuläbirääkimised said õige hoo novembri lõpust ning 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 otsene sõjategevus lõpetati. Ametlikult lõppes Vabadussõda aga alles kuu aega hiljem, [[Tartu rahu]] sõlmimisega 2. veebruaril 1920.

===== Eesti sisepoliitika (1920–1940) =====
1920. aastal, mil rahu oli sõlmitud, võis Eestis hakata omariiklust ulatuslikumalt välja ehitama. Samal aastal võeti [[Eesti Asutav Kogu|Asutava Kogu]] poolt ilma rahvahääletuseta vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|esimene korraline põhiseadus]], millega loodi ka ühekojaline [[Riigikogu]] ning kehtestus väga parlamentaarne valitsussüsteem, kus valitsusjuhi ja riigipea kohused olid ühendatud ja neid täitis [[riigivanem]]. Üldiselt oli selline süsteem küllaltki ebastabiilne, tulenevalt valimisseadusest sai parlamenti korraga suur hulk erakondi ja koalitsiooni oli keerukas moodustada. Valitsused vahetusid kiiresti ja vähesed neist pidasid vastu rohkem kui aasta. Samas olid riigivanemateks siiski küllaltki piiratud hulk inimesi erakondade eliidi seast; neist ajaliselt oli kõige kauem ametis [[Konstantin Päts]]; kõige pikem järjestikune ametiaeg (1925–1927, peaaegu 2 aastat) oli enne 1934. aastat aga [[Jaan Teemant]]il. Täidesaatva võimu nõrkuse ning kiire valitsuste vahetumise tõttu hakati kehtivat põhiseadust peagi kritiseerima ja juba 1920. aastate lõpus oli tõsiselt päevakorral selle muutmine. Esimese põhiseadusega tagatud demokraatlikke vabadusi kitsendas mõnevõrra [[kaitseseisukord]], mis kehtis 1918–1920, 1924–1926 ja 1933 kogu riigi maa-alal ning pidevalt pealinnas, piiriäärsetel aladel ja laiarööpmelistel raudteedel.

Lisaks põhiseadusele oli teine olulise tähtsusega seadus, mille Asutav Kogu juba Vabadussõja ajal vastu võttis, [[1919. aasta maareform|maaseadus ehk maareform]], millega riigistati valdav osa mõisavaldustest. Enamasti jäi endistele omanikele mõisasüda, kuid põllumaad jagati talude vahel laiali. Uued moodustatud talud kas müüdi asuniketaludena enamasti pikaajalise laenutähtajaga või jagati Vabadussõjast osavõtnutele. Ühtlasi kaotati ka seisused, mis tähendas rüütelkondade ning teiste seisuslike korporatsioonide eksistentsi lõppu Eestis. Esimese uuel alusel moodustatud asutatud kutsealase omavalitsusena asutati [[Eesti advokatuur (1919–1941)|Advokatuur]], hiljem [[Kaubandus-Tööstuskoda]] ja [[Põllutöökoda]]. 1925. aastal asutati vähemusrahvuste (saksa ja juudi) kultuuromavalitsused.

Majanduslikult oli riigi seis esialgu vilets, kuid abi saadi mitmetelt lääneriikidelt. Lootus majanduslikule koostööle [[Nõukogude Venemaa]]ga nurjus ning 1923. aastal puhkes majanduskriis, mis andis Nõukogude Venemaa poolt toetatavatele kommunistidele võimaluse teha edukamat propagandatööd. Kommunistid püüdsid koguni [[1. detsembri riigipöördekatse|1924. aasta 1. detsembril riigipöörde]] korraldada, ent see kukkus läbi. Selleks ajaks oli Eesti positsioon ka välispoliitilisel areenil kindlustunud, sest 1922. aastaks olid riiki ametlikult (''[[de iure]]'') tunnustanud olulisemad lääneriigid, sealhulgas [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid]], ning Eesti võeti [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] liikmeks. Peagi paranes ka majanduslik olukord ja Eestist sai oluline toiduainete [[Lääne-Euroopa]]sse toiduainete eksportija.

1929. aastal algas aga [[ülemaailmne majanduskriis]], mis tabas peagi ka Eestit. Seetõttu muutus poliitiline elu veelgi ebastabiilsemaks, tekkis paremäärmuslik [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit]], mis kritiseeris häälekalt kogu senist poliitilist süsteemi ning nõudis presidentaalse riigikorra kehtestamist. 1933. aasta augustis kehtestas valitsus järjekordselt kuni sama aasta oktoobrini kehtinud üleriigilise [[kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] ning sulges vabadussõjalaste liikumise koos teiste poolsõjaväeliste organisatsioonidega. Sellest hoolimata võeti sügisel rahvahääletusel suure häälteenamusega (416 878 versus 156 894 häält) vastu vabadussõjalaste esitatud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|uus põhiseadus]], mida enne referendumit asusid toetama ka Pätsi juhitud [[Põllumeestekogud]] ning mis andis riigipeale väga laiad volitused. Vabadussõjalaste uus organisatsioon [[Eesti Vabadussõjalaste Liit]] sai 1934. aasta jaanuaris toimunud kohalike omavalitsuste valimistel 14,88% volikogude kohtadest, linnades toetas neid aga umbes 60% hääletanutest. Seejärel algas äge valimiskampaania Riigikogu ja laiade volitustega riigivanema valimisteks, mille peamisteks soosikuteks said vabadussõjalaste kandidaat [[Andres Larka]], Asunike Koondise kandidaat [[Johan Laidoner]] ning Põllumeestekogude kandidaat Konstantin Päts. Riigivanema kandidatuuri jaoks koguti ka toetushääli ning neid oli 1934. aasta märtsiks enim kogunud Larka.&lt;ref&gt;Eesti ajalugu VI, 2005, lk 91.&lt;/ref&gt;

Kuid 12. märtsil 1934, veidi enne toimuma pidanud [[riigivanem]]a valimisi, kehtestas riigivanem Päts taas üleriigilise kaitseseisukorra, mida ta põhjendas vabadussõjalaste [[diktatuur]]i ohuga. Esialgu suleti [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Vabadussõjalaste Liit]], kuid hiljem peatati kõigi poliitiliste organisatsioonide tegevus. Alates 1934. aasta sügisest ei kutsutud enam kokku ka 1932. aastal valitud [[V Riigikogu]], mis viidi nn [[vaikiv olek|vaikivasse olekusse]]. Algselt 6 kuud kehtima pidanud, kuid seejärel kuni 1940. aastani kehtinud kaitseseisukorrale tuginedes kitsendati ka mitmeid kodanikuvabadusi, näiteks kehtestati valitsuse kontroll trükisõna ja olulisemate organisatsioonide (kiriku, noorsooühingute ja ametiühingute) üle. Uusi valimisi ei korraldatud, ametisse jäi 1933. aastast riigivanemaks olnud Konstantin Päts ning tema juhitav [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsus]].&lt;ref&gt;Eesti ajalugu VI, lk 92–97&lt;/ref&gt; Valitsuse vastased hakkasid tekkinud autoritaarset riigikorda nimetama [[Vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]].

Järgnenud aastatel kujundas valitsus välja kutsealaste ja kohalike omavalitsuste struktuuri ja 1937. aastal võttis [[Rahvuskogu]] [[Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks|rahvahääletuse]] alusel vastu uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|põhiseaduse]], mille alusel nimetati Riigivanem [[Vabariigi President|Vabariigi Presidendiks]] ja muudeti Riigikogu kahekojaliseks ([[Riigivolikogu]] ja [[Riiginõukogu]]), uues põhiseaduses rõhutati ka kutsealaste omavalitsuste tähtsust riigielu korraldamisel. Esimeseks presidendiks valiti Konstantin Päts, kes kuulutas esimese seadusena välja [[Amnestiaseadus (1938)|amnestia]] poliitilistele vangidele. Ent jätkuvalt jäi kehtima kaitseseisukord ja sellega rakendatavad piirangud ning poliitilisi erakondi moodustada ei lubatud; seetõttu autoritaarne riigikord tegelikult jätkus.&lt;ref&gt;Eesti ajalugu VI, lk 99–103.&lt;/ref&gt;

===== Välispoliitika (1918–1939) =====
Eesti välispoliitika esimeseks eesmärgiks oli saavutada riigi tunnustamine teiste Euroopa riikide poolt. 1918. aasta suvel tunnustasidki Eesti iseseisvust ''[[de facto]]'' Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia, et oma vastase Saksamaa positsioone nõrgendada. Kuid kuni 1920. aastani ei andnud Eestile ametlikku tunnustust (''de iure'') ükski riik. Alles Tartu rahuga pidi Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ametlikult tunnustama, kuid lääneriigid ei kiirustanud seda tegema, sest seal loodeti endiselt, et õnnestub Vene valgete abiga taastada ühtne Venemaa selle vanades piirides. Alles 1922. aastast hakkasid need seisukohad muutuma ning nii tunnustasid Eestit ühe aasta sees nii Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia kui ka Ameerika Ühendriigid. Eesti võeti ka [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] liikmeks.

Seejärel püüti Ida-Euroopas luua Balti liitu, mis oleks pidanud tagama uutele riikidele julgeoleku suurriikide Saksamaa ja Venemaa vahel. Suurest Balti koostööst ei saanud siiski asja, sest ilmnesid mitmed riikidevahelised vastuolud, millest teravaim oli Poola-Leedu tüli [[Vilnius]]e pärast. Seetõttu loodi 1923. aastal vaid [[Eesti ja Läti sõjaline liit]]. Soome ei soovinud Eestiga küll otsesesse liitu astuda, kuid omavaheline läbikäimine oli siiski 1920. aastatel väga tihe. Head suhted olid Eestil ka Rootsiga, kuningas [[Gustav V]] külastas 1929. aastal ka Eestit.

Mure julgeoleku pärast muutus olulisemaks taas alates 1933. aastast, kui Saksamaal tuli võimule [[Adolf Hitler]] ja Nõukogude Liit hakkas samuti üha agressiivsemat välispoliitikat ajama. 1934. aastal moodustasid Eesti, Läti ja Leedu [[Balti Liit|Balti Liidu]] (ka Balti Antant), kuid see ei olnud sõjaline ning ka poliitilise ühendusena jäi see suhteliselt lõdvaks ja mõjutuks. 1937. valiti Eesti-sõbraliku [[Pehr Evind Svinhufvud]]i asemele Soome presidendiks [[Kyösti Kallio]] ja ka Rootsiga jahenesid suhted märgatavalt. Samal ajal kasvasid Ida-Euroopas pidevalt Saksamaa ja Nõukogude Liidu ambitsioonid ja Eesti jäi 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni. Sarnaselt teiste Balti riikidega otsustas Eesti loota neutraliteedipoliitikale.

===== Kultuur =====
1918. aasta sügisel võeti vastu [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] määrus, mille kohaselt tunnistati õppekeeleks õpilaste emakeel ning 1. oktoobrist 1919 kehtestati üldine 4-aastane koolikohustus 9–14-aastastele lastele. 1930. aastast kehtestati 6-klassiline koolikohustus. 1937. aasta koolireformiga seadustati kaks paralleelset teed algkoolist gümnaasiumini. Esimesel juhul läbis õpilane 6-klassilise algkooli, millele järgnes 3-klassiline reaalkool ja kolmeklassiline gümnaasium. Teisel juhul läbis õpilane esmalt neljaklassilise algkooli, siis viieklassilise progümnaasiumi ja kolmeklassilise gümnaasiumi.

Esimeseks oluliseks sündmuseks oli eestikeelse Tartu Ülikooli (rahvusülikooli) avamine 1. detsembril 1919. Suures osas tänu Soome ja Rootsi professoritele ehitati üles tugev rahvusülikool, mis umbes kümme aastat pärast selle avamist muutus ka reaalselt eestikeelset kõrgharidust andvaks. 1938. aastal asutati [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]].

1928. aastal etendus esimeseks arvestatavaks eesti ooperiks loetav [[Evald Aav]]a &quot;[[Vikerlased]]&quot;.

1925. aastal loodi kultuuritegevust toetav [[Eesti Kultuurkapital]]. Edasi toimusid üldlaulupeod ja hakati korraldama [[Eesti Mängud|Eesti mänge]]. Esile kerkis suur hulk haritlasi, kellest valdav osa jõudis küpsesse loomeikka 1930. aastatel. 1935. aastat tähistati raamatuaastana, seejärel anti välja riiklikke [[Riigivanema auhind|Riigivanema]] ja [[Vabariigi Presidendi auhind|Vabariigi Presidendi]] kirjandusauhindu. Vahest kõige tuntumaks kirjanikuks sai [[A. H. Tammsaare]].

Eestlased olid tulemuslikud ka spordis. Väga edukad olid [[1936. aasta suveolümpiamängud]] Berliinis.

===== Majandus =====
[[Pilt:Eesti eksportvõi kast.jpg|pisi|Eesti eksportvõi kast]]

Vabadussõja järel oli Eesti majandus küllaltki halvas seisus, sest endisaegsed tööstusettevõtted olid laostunud või ei sobinud väikeriigi majandusstruktuuri, samuti oli Vabadussõja jooksul tekkinud küllaltki suur välisvõlg. Soome, Suurbritannia ja teiste riikide käest saadi siiski välisabi ning 1920. aastate keskpaigaks oli majandus peamiselt [[Otto Strandman]]i juhtimisel edukalt ümber korraldatud. 1928. aastal võeti seniste [[Eesti mark|markade]] asemel kasutusele stabiilsem rahaühik [[Eesti kroon]].

1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse 1930. aastal. Peagi põimus majanduslangus poliitilise kriisiga, mis lõppes erivolitustega ulatuslike võimupiiridega [[Konstantin Pätsi neljas valitsus|erakondadeülese rahvusliku usaldusvalitsuse]] moodustamise ja [[Konstantin Päts]]i autoritaarse riigikorra kehtestamisega 1934. aastal. 1930. aastate teine pool oli Eesti majandusele taas edukas, peamisteks väljaveokaupadeks olid põllumajandussaadused; kaubanduspartneriteks aga Soome, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia. [[Majanduskriis]]is kehtestas valitsus range kokkuhoiu- ja koondamispoliitika. Eelarve tasakaalustamiseks kehtestati uusi makse, kärbiti koosseise ja vähendati riigiametnike palku. Tööpuuduse vastu võideldi [[hädaabitööd]]ega.

==== Eesti Teises maailmasõjas ====
{{vaata|Eesti Teises maailmasõjas}}
===== Baaside leping, juunipööre ja anneksioon =====
{{vaata|Baaside leping|Juunipööre}}

23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi lepingu ehk [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i, mille salajases lisaprotokollis jagati rahvusvahelist õigust eirates omavahel ära Ida-Euroopa, Eesti läks NSV Liidu mõjusfääri. Peagi puhkenud [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] esineski NSV Liit Saksamaa liitlasena ning tungis [[Poola]]le ida poolt kallale. Koos teiste Balti riikidega kuulutas Eesti end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit leidis siiski ettekäände Eesti survestamiseks, sest 18. septembril põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev [[Orzeł]]. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit 24. septembril sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Et tugevaid liitlasi polnud kusagilt leida, oli Eesti sunnitud nõudmised vastu võtma ja 28. septembril sõlmitigi Moskvas [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt]] ehk baaside leping. Sellega toodi Eestisse 25 000&lt;ref&gt;[[Seppo Zetterberg]], ''Eesti ajalugu''. Tallinn: Tänapäev, 2009. Lk 476.&lt;/ref&gt; Nõukogude Liidu sõjaväelast ja nende käsutusse anti mitmeid territooriume, peamiselt Eesti rannikualadel. Eesti siseellu väed esialgu siiski ei sekkunud ja Eesti säilitas vormiliselt oma iseseisvuse.

Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile algas oktoobris [[baltisakslased|baltisakslaste]] ümberasumine Saksamaale ehk ''[[Umsiedlung]]'', mis kestis vaheaegadega kuni 1941. aasta suveni.

Suuri vastuolusid Eestis tekitas Soome [[Talvesõda]], sest ehkki Eesti oli neutraalne, ründasid tema territooriumil paiknevatest baasidest Soomet Nõukogude väed. Eesti valitsus püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus NSV Liit Eestiga suhteid pingestama, süüdistades Eestit baaside lepingu rikkumises. 16. juunil esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi, nõudes kümnete tuhandete Nõukogude sõjaväelaste täiendavat sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu ja nõnda toimus sisuliselt [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|riigi okupeerimine]]. Seejärel saabus 19. juunil Eestisse Stalini emissar [[Andrei Ždanov]], kes asus võimu ülevõtmist ja Eesti sovetiseerimist juhtima.

21. juunil seati Eestis NSV Liidu nõudmisel ja ettekirjutusel ametisse [[Johannes Vares]]e nn [[Johannes Varese valitsus|&quot;rahvavalitsus&quot;]] ning lavastati &quot;[[juunipööre|rahvademokraatlik riigipööre]]&quot;, millega Eesti muutus poliitiliselt NSV Liidust sõltuvaks. 14.-15. juulil toimusid nõukogulikult korraldatud [[1940. aasta Riigivolikogu valimised]], kus opositsioonikandidaatidel osaleda ei lastud ning NSV Liidu meelsetele fabritseeriti 92,9% rahva toetus. Seejärel kuulutas [[II Riigivolikogu|Riigivolikogu]] Eesti nõukogude vabariigiks ja &quot;palus&quot; selle Nõukogude Liitu vastu võtta. Anneksioon toimus 6. augustil, mil NSV Liidu Ülemnõukogu &quot;palve&quot; rahuldas.

===== Nõukogude okupatsioon (1940–1941) =====
{{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}}

Nõukogude okupatsioon Eestis, mida on nimetatud ka esimeseks Nõukogude aastaks, kestis Eestis kuni 1941. aasta suveni, mil Saksamaa Eesti alad vallutas. Aastatel 1940–1941 toimus Eesti kiire [[sovetiseerimine]], kaotati Eesti riigivõimu sümbolid, raha, ning rahvuslikud seltsid ja organisatsioonid likvideeriti. Samuti vangistati ja represseeriti avaliku elu tegelasi, eriti poliitikuid, kellest vaid üksikutel õnnestus end varjata või välismaale põgeneda. 1941. aasta 14. juunil, vahetult enne Saksa-Nõukogude sõja algust, toimus [[juuniküüditamine]], millega saadeti Nõukogude Liitu üle 10 000 eestlase.

Nõukogude okupatsiooni ajal algas aktiivne [[vastupanuliikumine]] ehk [[metsavendlus]], mis sai eriti suure hoo sisse [[Suvesõda|Suvesõjas]].

===== Suvesõda =====
{{vaata|Suvesõda}}

22. juunil 1941 astus Saksamaa sõtta Nõukogude Liiduga ja juba juuli alguseks jõudsid Saksa väed Eesti territooriumile. Esialgu liikusid sakslased väga kiiresti edasi, neid abistasid ka eestlaste Nõukogudevastased üksused. Juuliks oli pool Eestit Saksa vägede kontrolli all. Seejärel [[Punaarmee]] vastupanu siiski tugevnes, Tallinn vallutati sakslaste poolt augusti lõpus. Oktoobri lõpuks oli Eesti mandriala sakslaste valduses, detsembriks langesid nende kätte ka kõik Lääne-Eesti saared.

===== Saksa okupatsioon (1941–1944) =====
{{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)}}

Ehkki eestlased olid lootnud, et Saksamaa lubab Eesti Vabariigi taastada, tuli neil peagi pettuda. Eesti alal läks kõrgem võim Saksamaa sõjaväelise valitsuse kätte, sellele allus täielikult ka väheste volitustega tsiviilvalitsus – [[Eesti Omavalitsus]]. Saksa okupatsioonile tekkis samuti opositsioon, ent see ei tegutsenud sakslaste vastu siiski sõjaliselt, sest veelgi enam kardeti Nõukogude võimu tagasi tulemist.

Nii nagu Nõukogude okupatsiooni ajal, pandi ka Saksa okupatsiooni ajal Eestis toime [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid kuritegusid]] ja [[sõjakuritegu]]sid: tegutsesid koonduslaagrid, tapeti juute, mustlasi ja kommuniste. Saksa võimud represseerisid ka Eesti rahvuslasi, kuid viimased pääsesid enamasti vaid vangistamisega.

===== 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus =====
[[Pilt:RiigiTeataja20091944.jpg|pisi|püsti|Otto Tiefi valitsuse poolt välja antud Riigi Teataja esikülg]]
{{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}}

1944. aasta veebruaris jõudsid Nõukogude väed uuesti Eesti piiridele. Peamised lahingud algasid Narva ümbruses, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinna jõuda. Sakslastele oli eluliselt tähtis rinnet hoida, et [[Soome]] Saksamaa poolel sõda jätkaks. Ka Eesti rahvuslased otsustasid toetada Punaarmee eemalehoidmist Eestist, lootes sõja lõppedes [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] taastada. Seetõttu õnnestus Eestis ka sakslaste korraldatud üldmobilisatsioon ning tuhanded eestlased saadeti sõdima Narva alla. Seal algas peagi [[Narva lahing (1944)|Narva lahing]], mis hiljem jätkus [[Sinimägede lahing]]una, kus eesti ja saksa väeosad suutsid punaarmeelasi pool aastat kinni hoida.

Augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal, suuresti tänu eestlastest koosnevale [[8. Eesti Laskurkorpus]]ele, Saksa rindest läbi. Ka eesti väeüksused ei suutnud läbimurret peatada ning peagi vallutas Punaarmee Tartu. Oli selge, et sakslased ei suuda enam rinnet hoida ning nad alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Sel ajal otsustasidki Eesti rahvuslased teha katse riikliku iseseisvuse taastamiseks: 18. septembril nimetas viimane seaduslik Eesti peaminister ja presidendi kohuseid täitev [[Jüri Uluots]] Tallinnas ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni torni]] tõmmati sinimustvalge lipp ning valitsus püüdis korraldada pealinna kaitset. Sellest siiski eriti midagi välja ei tulnud, taganevad sakslased eestlastele relvi ei andnud ning Punaarmee ülekaal oli liiga suur. 22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna, [[Otto Tief]]i valitsuse liikmed põgenesid, kuid enamik neist tabati, mõned jõudsid ka [[Rootsi]]. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid [[Sõrve säär]]elt alles 24. novembril. Nii oli kogu Eesti ala taas sattunud Nõukogude okupatsiooni alla. Eestlaste jaoks polnud ka Teine maailmasõda veel läbi, sest eestlasi võitles nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liidu poolel sõja lõpuni Euroopas.

1944. aasta sügisel, Nõukogude vägede tuleku eel, põgenesid kümned tuhanded eestlased [[Suur põgenemine|Suure põgenemise]] lainega Läände, peamiselt Rootsi ja Saksamaale. Põgenike seas oli palju haritlasi, poliitikuid ja avaliku elu tegelasi, kes panid hiljem aluse Välis-Eesti liikumistele, mis taotlesid Eesti Vabariigi taastamist. Tegutses ka [[Vabariigi Valitsus eksiilis]], mis aga ametlikku tunnustust üheltki riigilt ei saanud.

Lisaks eestlastele põgenes Teise maailmasõja lõpu eel Eestist ka enamik [[rannarootslased|rannarootslasi]], mistõttu 1945. aastal oli Eesti peaaegu ainult [[eestlased|eestlastega]] asustatud, kes moodustasid elanike hulgast üle 95%. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks Eestis olid jäänud [[peipsivenelased]].

==== Nõukogude okupatsioon 1944–1991 ====
{{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)}}
===== Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (1944–1953) =====
Nõukogude võimuorganid hakkasid ennast kehtestama juba enne Saksa okupatsiooni lõppu, augustis 1944 oli [[Eesti NSV]] ajutine pealinn [[Võru]]. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus sinna ümber. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister [[Boris Kumm]]. [[EK(b)P KK]] 1. sekretäriks sai 1944. aastal [[Nikolai Karotamm]], [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimeheks [[Arnold Veimer]]. Kommunistlik valitsus teostas [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid kuritegusid]] toime pannes brutaalset repressiivpoliitikat, arreteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, [[märtsiküüditamine|märtsiküüditamisega]] 1949. aastal ning [[EK(b)P VIII pleenum]]iga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ning mitmed haritlased ja avaliku elu tegelased pandi põlu alla ja keelati nende tööde avaldamine. [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei]] uueks juhiks sai Venemaa eestlane [[Ivan Käbin]] (hiljem Johannes Käbin), kes jäi sellele kohale 28 aastaks.

Äärmine rahuolematus valitsuse repressiivpoliitikaga väljendus [[metsavendlus|metsavendade]] väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 1944–1953. Ka linnades tekkisid mitmed vastupanuorganisatsioonid, sealhulgas [[koolinoorte vastupanuorganisatsioonid|koolinoorte omad]].

28. jaanuaril 1949 võttis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSV-s» ning 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 25. märtsil 1949 Balti riikides alanud [[märtsiküüditamine|küüditamise]] ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Aastatel 1950–1951 korraldati küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele ja [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajatele]], keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks.

Kõige räigemad Nõukogude repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal, kuid ühiskond jäi jätkuvalt tugeva ideoloogilise surve alla.

===== Sulaajastu =====
Nõukogude võimu avaldatav surve hakkas märgatavalt leevenema pärast 1956. aastat, mil [[Nikita Hruštšov]] Stalini kuriteod [[NLKP XX kongress]]il hukka mõistis, ehkki see avalikkuse eest veel ametlikult 33 aastaks saladusse jäi. Eestis on lõdvema ideoloogilise survega 1960. aastaid nimetatud ka &quot;sula-ajastuks&quot;. Peamiselt avaldus ideoloogilise surve nõrgenemine kultuurielus.

===== Stagnatsioon =====
1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt uues venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu oskav [[Karl Vaino]]. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka [[dissidentlus]] (teisitimõtlemine), mille üheks silmapaistvamaks tulemuseks oli [[40 kiri]] 1980. aastal.

1980. aastal toimus Tallinnas ka [[Moskva suveolümpiamängud]]e purjeregatt. Seetõttu korrastati Tallinna vanalinna ja rajati mitmeid ehitisi, sealhulgas linna kõrgeim hotell [[Hotell Olümpia|Olümpia]].

Nõukogude võimu perioodil muutus oluliselt ka Eesti elanikkonna rahvuslik koosseis. Eriti 1960. aastatest 1980. aastateni toimunud võõrtööjõu sissetoomisega langes eestlaste osakaal Eesti elanikkonnas 1989. aastaks 61,5%-ni.

==== Perestroika ja laulev revolutsioon ====
{{vaata|Laulev revolutsioon}}

1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud [[Mihhail Gorbatšov]] alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks [[perestroika]] ja [[glasnost]]i kampaaniat, millega lubati inimestel teatud määral kritiseerida ka kehtivat režiimi. Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi ([[fosforiidisõda]]), samuti esitati oma ettepanekuid, näiteks [[Isemajandav Eesti|IME]] projekt. Peagi liitusid põhiliselt majanduslike nõudmistega aga ka rahvuspoliitilised, juba 1988. aasta alguses toodi välja Eesti rahvuslipud ja loodi [[Eesti Muinsuskaitse Selts]], mis hakkas lisaks kultuurväärtuste kaitsmisele tegelema ka rahvuspoliitikaga. Toimus [[loomeliitude ühispleenum]], millel eesti kultuuritegelased avaldasid sügavat nördimust Eestis valitseva olukorra üle. Loodi [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP), mis võttis otseselt suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. Sama aasta suvel toimusid ka [[öölaulupeod]], kus sajad tuhanded inimesed laulsid rahvuslikke laule ja nõudsid senise parteijuhi [[Karl Vaino]] tagasiastumist. See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne [[Vaino Väljas]], Ministrite Nõukogu esimeheks aga [[Indrek Toome]]. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ning võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud [[Eestimaa Rahvarinne]].

===== Suveräänsusdeklaratsioon, Kodanike Komiteed ja Balti kett =====
{{vaata|Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest}}

Oluliseks sammuks Eesti autonoomsuse suunas oli [[deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest]], mis võeti vastu 16. novembril 1988. Moskva seda ei tunnustanud. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama [[Eesti Kodanike Komiteed|Eesti Kodanike Komiteesid]], mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatšovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis [[Interliikumine|Interliikumise]] (ka Interrinne), mis asus ägedalt NSV Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi lämmatada. 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) 50. aastapäeval, toimus Tallinnast Vilniuseni ulatuv [[Balti kett]], kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid MRP tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma pigem Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas.

===== Suund iseseisvumisele =====
[[Pilt:Registration card for Estonian citizenship from 1989.JPG|pisi]]
1990. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne, sest rahvusradikaalsed ERSP ja selle toetajad keeldusid jätkuva okupatsiooni tingimustes valimistel osalemast. Peaministriks sai [[Edgar Savisaar]], Eesti NSV nimetati samal aastal ümber Eesti Vabariigiks, ehkki NSV Liidust väljaastumisele otseselt veel ei asutud. Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal [[Eesti Kongress]]i, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua &quot;uus&quot; iseseisvus.

3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatšov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, [[Gruusia]]le ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatšovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust.

==== Eesti iseseisvuse taastamine ====
{{vaata|Eesti taasiseseisvumine}}

Gorbatšov lootis siiski liidulepingu sõlmimise saavutada, kuid enne seda toimus 19. augustil [[augustiputš]]. Gorbatšov suleti koduaresti ning vanameelsed putšistid püüdsid võimu üle võtta. Ka Eestisse saadeti väeosad, et need isemeelse valitsuse kukutaks. Eesti Ülemnõukogu ja rahvusmeelsed suutsid ähvardavas olukorras lõpuks kokku leppida ning esimene kuulutas 20. augustil Eesti iseseisvuse taastatuks. 21. augustil kukkus ka putš läbi ning Eesti koos Läti ja Leeduga sai võimaluse ka oma iseseisvus reaalselt taastada. Pärast iseseisvuse taastamise otsuse vastuvõtmist sai Eesti kiiresti tunnustuse mitmetelt lääneriikidelt, kellest esimene oli [[Island]], ja ka [[Boriss Jeltsin]]i juhitud [[Venemaa]]lt. Nõukogude Liit tunnustas Balti riikide iseseisvust 6. septembril, varsti pärast seda võeti Eesti, Läti ja Leedu ka [[ÜRO]]-sse.

==== Eesti riik alates 1991. aastast ====
[[Pilt:EVabariik.png|pisi|Eesti haldusjaotus]]

1990. aastal Eesti NSV ministrite nõukogu esimeheks valitud [[Edgar Savisaare valitsus]] jätkas ametis ka Eesti Vabariigi taastamise järel 20. augustil 1991, toimides kuni tagasiastumiseni 29. jaanuaril 1992 ''de facto'' Eesti Vabariigi valitsusena. Üleminekuaastatel algatati arvukalt reforme, millest mitmeid jätkasid järgmised valitsused. Tollal loodud erakondadest üks pikaealisemaid on 1991. aastal Savisaare algatusel asutatud ja 2017. aastani valdavalt tema juhitud [[Eesti Keskerakond]].

1992. aasta suvel hakkas kehtima rahvahääletusel heaks kiidetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|uus põhiseadus]] ning võeti kasutusele oma rahaühik, [[Eesti kroon]]. Sügisel valiti esimene Teise maailmasõja järgne [[VII Riigikogu|Riigikogu]] ning [[Eesti Vabariigi president|president]]. Presidendiks valiti senine välisminister [[Lennart Meri]], peaministri kohuseid hakkas täitma valimised võitnud valimisliidu [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]] juht [[Mart Laar]]. Eestis asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme, mis viisid kiirele turumajanduslikule arengule, kuid tekitasid ka mitmeid probleeme, mille tõttu kannatasid vaesemad ning maaelanikkond. 1993. aastal toimusid ka esimesed vabad kohalike omavalitsuste valimised pärast Teist maailmasõda.

1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele (&quot;[[juulilepped]]&quot;) oma väed Eestist välja, sellega sai läbi 55 aastat kestnud pidev võõrvägede asumine Eesti pinnal. Sama aasta 28. septembril hukkus aga Läänemerel parvlaev [[Estonia (laev)|Estonia]], mis oli suureks hoobiks Eesti mainele. Varsti pärast seda kukkus [[Mart Laari esimene valitsus]] ning ametisse sai [[Andres Tarandi valitsus]], mida on nimetatud ka &quot;jõulurahuvalitsuseks&quot;.

1995. aastal toimusid [[VIII Riigikogu]] valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku [[Koonderakond]]a ning tolle liitlasi, peaministriks sai [[Tiit Vähi]]. Sama aasta oktoobris puhkes aga [[lindiskandaal]], mis sundis siseminister Savisaare tagasi astuma ja valitsuse mainet tugevalt õõnestas. 1997–1999 valitseski [[Mart Siimann]]i vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kandidaatliikmeks. Samuti asuti liikuma [[NATO]] liikmestaatuse suunas. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks.

1999. aastal, [[IX Riigikogu]] valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas [[Mart Laari teine valitsus|Laariga]]. Valitsus viis lõpule liitumiskõnelused Euroopa Liidu ja NATOga, kaotas ettevõtete tulumaksu, juurutas [[Eesti ID-kaart|Eesti ID-kaardi]] ja algatas [[Tiigrihüpe|Tiigrihüppe]] projekti. Ehkki majanduses oli tõusuaeg, sattus valitsus siiski raskustesse ning kukkus 2002. aastal, järgmise valitsuse moodustasid parempoolne Reformierakond ja vasaktsentristlik Keskerakond, peaministriks sai [[Siim Kallas]]. Aasta varem oli presidendiks valitud endine Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees [[Arnold Rüütel]].

2001. aastal võitis [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse]], kus riiki esindasid [[Tanel Padar]] ja [[Dave Benton]]. Seetõttu korraldati [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]] Tallinnas.

2003. aasta [[X Riigikogu]] valimistel saatis edu uut parempoolset erakonda [[Erakond Res Publica|Res Publicat]] ja vasaktsentristlikku [[Keskerakond]]a. [[Juhan Partsi valitsus]]e ajal (2003–2005), 2004. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samal aastal toimusid Eestis ka [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|esimesed valimised Euroopa Parlament]]i.

2005. aastal sai järjekordse valitsuskriisi järel peaministriks [[Andrus Ansip]] [[Reformierakond|Reformierakonnast]]. Kuni 2007. aastani, [[XI Riigikogu]] valimisteni, juhtis ta vasaktsentristlikku, sellest alates aga paremtsentristlikku koalitsiooni, mis pärast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] lahkumist valitsuskoalitsioonist 2009. aasta suvel kuni 2011. aasta kevade parlamendivalimisteni oli vähemusvalitsus, kuid valimiste järel jätkas enamusvalitsusena. 2006. aastal valiti Eesti presidendiks [[Toomas Hendrik Ilves]].

2007. aasta 26.–29. aprillil toimusid Tallinnas ja veel mõnes Eesti linnas nn [[pronksiöö]] tänavarahutused, mille ajendiks oli valitsuse otsus teisaldada 1947. aastal kesklinna paigaldatud Nõukogude sõdurite mälestusmärk, nn [[Pronkssõdur]], Kaitseväe kalmistule. Rahutustes osalesid peamiselt Eesti venekeelsed elanikud, neid kajastas laialdaselt Venemaa meedia ning aktsiooni valmistasid ette Venemaalt toetust saanud aktivistid. Rahutustel oli pikaajaline mõju rahvussuhetele Eestis, samuti Eesti ja Venemaa suhetele. Eesti-Vene suhted halvenesid veelgi Vene agressioonide tõttu [[Vene-Gruusia sõda|Gruusias]] (2008) ja [[Sõda Donbassis|Ukrainas]] (2014), mille mõjul algatatud Euroopa Liidu sanktsioonidega liitus ka Eesti.

2008. aastal tabas [[Suur majandussurutis|ülemaailmse majandussurutise]] mõjul Eestit [[Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis|tõsine majanduslangus]], mis kasvatas kardinaalselt töötuse määra. Ehkki otsene langus kestis vaid 2009.–2010. aastani, võttis kriisieelsete majandusnäitajate taastumine veel aastaid. Valitsus suutis siiski teha radikaalseid eelarvekärpeid ning saavutada Euroopa ühisrahale [[euro]]le üleminekuks vajalike kriteeriumide täitmise. Euro hakkas ametliku rahaühikuna Eestis kehtima 1. jaanuarist 2011.

2012. aastat iseloomustas kodanikuaktiivsuse tõus. Üle maailma aset leidnud protestid rahvusvahelise kaubandusleppe [[ACTA]] vastu toimusid Eestis 11. veebruaril 2012 Tallinnas ja Tartus. Protestilaine ja samal aastal avaldatud &quot;[[Harta 12]]&quot; mõjul algatati [[Rahvakogu]] veebiportaal ja protsess, mis tipnes Rahvakogu arutelupäevaga 6. aprillil 2013. Rahvakogus pakutud ideede otsene mõju Eesti seadustele jäi napiks, ent suuremaks on hinnatud selle kaudset poliitilist mõju.

Pärast staažika peaministri Ansipi tagasiastumist 2014. aastal jätkus Reformierakonna valitsusaeg 2016. aastani, mil erakond esimest korda pärast 1999. aastat taas opositsiooni jäi ning valitsuse moodustasid vasakerakonnad Keskerakonna juhtimisel. Valitsusevahetuse võimalikuks saamist mõjutas oluliselt Keskerakonna pikaajalise juhi Edgar Savisaare sunnitud taandumine tipp-poliitikast seoses 2015. aastal alanud tõsiste terviseprobleemide ja kriminaalasjaga. 2016. aastal valiti Eesti presidendiks [[Kersti Kaljulaid]], iseseisva Eesti esimene naisriigipea.

2017. aastal jõudis lõpule [[Eesti omavalitsuste haldusreform]], mis vähendas omavalitsusüksuste arvu enam kui 200-lt 79-le. 2017. aasta teiseks pooleks sai [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus|Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistuja]], kuna [[Brexit|Suurbritannia lahkumise tõttu Euroopa Liidust]] tuli eesistumine ootamatult pool aastat varasemaks tuua. Eesistumist on hinnatud edukaks, kuna ettevalmistusaja lühidusele vaatamata sujus see suuremate probleemideta. Algse kava kohaselt oleks eesistumine kattunud [[Eesti Vabariik 100|Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga]], mida 2018. aastal tähistati laiaulatuslikult, eelkõige arvukate kultuuriüritustega.

Esimene koroona- ([[COVID-19]]) nakkusjuhtum tuvastati Eestis 27. veebruaril 2020 ning 12. märtsi hilisõhtul kehtestati eriolukord ([[koroonapandeemia Eestis]]). 2022. aastal avaldas Eestile mõju ka [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa täiemahuline sõjaline sissetung Ukrainasse]].

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
=== Üldkäsitlusi ===
* [[Leonid Arbusow vanem]], ''Grundriss der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands''. 4 trükki 1892–1918.
* [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/f45db2f2-2738-4527-94bb-1fa66f5d4250/content VIRO JA VIROLAISET]. A. HANKON, [[Oskar Kallas|O. KALLAKSEN]], [[Lauri Kettunen|L. KETTUSEN]], J. MARKIN, V. SALMISEN, E. VESTERISEN, JA L. VESTERISEN AVULLA. TOIMITTANUT GUNNAR SARVA. Porvoo, 1919
* ''Baltische Länder''. Toimetanud [[Gert von Pistohlkors]]. Berlin: Siedler, 1994, teine trükk 2002. ISBN 3886802140
* Sari ''[[Eesti ajalugu (1935–2010)|Eesti ajalugu]]'':
** ''Eesti ajalugu. I, Esiajalugu ja muistne vabadusvõitlus''. Tegevtoimetaja [[Harri Moora]], peatoimetaja [[Hans Kruus]]. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1935. Teine trükk 1936.
** ''Eesti ajalugu. II, Eesti keskaeg''. Toimetaja Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.
** ''Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg''. Koostaja ja toimetaja [[Anti Selart]]. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, 2012.
** ''Eesti ajalugu. III, Rootsi ja Poola aeg''. Toimetajad [[Otto Liiv]] ja Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1940.
** ''Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni''. Peatoimetaja [[Sulev Vahtre]], tegevtoimetaja [[Mati Laur]]. Tartu: Ilmamaa, 2003.
** ''Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Peatoimetaja Sulev Vahtre, tegevtoimetajad [[Tiit Rosenberg]] ja [[Toomas Karjahärm]]. Tartu: Ilmamaa, 2010.
** ''Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni''. Peatoimetaja Sulev Vahtre, tegevtoimetajad [[Ago Pajur]] ja [[Tõnu Tannberg]]. Tartu: Ilmamaa, 2005.
* [[Eesti rahva ajalugu]] (1932–1935), populaarteaduslik koguteos Eesti ajaloost. Kirjastus [[Loodus (kirjastus)|Loodus]]. Toimetajad [[Juhan Libe]], [[August Oinas]], [[Hendrik Sepp]] ja [[Juhan Vasar]]. Teosest ilmus 14 [[vihk (trükis)|vihkut]].
* ''Eesti talurahva ajalugu. 1. köide''. Peatoimetaja [[Juhan Kahk]]. Tallinn: Olion, 1992.
* [[Toivo Ülo Raun]], ''Estonia and the Estonians''. Stanford: Hoover Institution Press, 1987. Teine trükk 1991.
* [[Seppo Zetterberg]], ''Viron historia''. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2007. ISBN 9789517465205
** Eesti keeles: ''Eesti ajalugu''. Tallinn: Tänapäev, 2009. ISBN 9789985628270 (köites)
* [[Reinhard Wittram]], ''Baltische Geschichte: die Ostseelande, Livland, Estland, Kurland 1180–1918: Grundzüge und Durchblicke''. 1954; teine trükk 1973.
* [[Gustav Naan]]. Eesti NSV ajalugu. Kõige vanemast ajast tänapäevani. Toimetanud: Gustav Naan. Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957, 652 lk

=== Kohaajalugu ===
* [[Eesti Kirjanduse Selts]]i [[Kodulugu|Kodu-uurimise]] toimkond: [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:280193 I Tartumaa] (1925), [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276036 II Võrumaa] (1926), [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276043 III Setumaa] (1928), IV Pärnumaa (1928), [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276057 V Valgamaa] (1932), [https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:276058/251965/page/1 VI Saaremaa] (1934), [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276086 VII Viljandimaa], (1939), [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276084 VIII Läänemaa] (1938). Kavandatud maakonnaraamatute sari, millest aga suurem osa maakondadest jäi ilma, sest töö katkes 1940. aastal.
* [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]: Järvamaa. Loodus. Aeg. Inimene. I osa, 2007, 568 lk; Pärnumaa (1. osa). Loodus. Aeg. Inimene, 2008, ISBN: 9789985703069, 476lk; Järvamaa 2. Loodus, aeg, inimene, 2009, 524 lk; Järvamaa 3. Loodus. Aeg. Inimene, 2009, ISBN: 9789985703182, 608 lk
* Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene. 2015, ISBN 9789949383450, 1360 lk
* Vello Lõugas, Jüri Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. 1977. Teine osa. Mööda (Eesti NSV) rajoone, lk 91–332

=== Perioodika ===
==== Eesti keeles ====
* ''[[Ajalooline Ajakiri]]'' (1922–1940 ja alates aastast 1998; aastatel 1940–41 ilmus Ajaloo Ajakiri, 1988–1997 almanahh [[Kleio (ajakiri)|Kleio]])
* ''[[Tuna]]'' (alates 1998. aastast)
* ''[[Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat]]'' (1863–1940 ja alates aastast 1995; kuni 1928. aastani ilmus saksakeelsena)
* ''[[Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused|Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised]]'' (1840–1943 ja alates aastast 2006; kuni 1928. aastani saksakeelsed)

==== Saksa keeles ====
* ''[[Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung]]'' (alates 1951, kuni 1994. aastani kandis pealkirja &quot;Zeitschrift für Ostforschung&quot;)
* ''[[Forschungen zur baltischen Geschichte]]'' (alates 2006. aastast)
* ''[[Archiv für die Geschichte Liv-, Esth- und Kurlands]]'' (1842–1895)
* ''[[Baltische Monatsschrift]]'' (1859–1931; 1932–1939 ilmus pealkirja &quot;Baltische Monatshefte&quot; all)
* ''[[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]]'' (1868–1939, viimaste väljaannete pealkirjaks oli &quot;[[Beiträge zur Kunde Estlands]]&quot;)
* ''[[Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik]]'' (1894–1930)
* ''[[Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's]]'' (1837–1939)

==== Inglise keeles ====
* ''[[Journal of Baltic Studies]]'' (alates 1972. aastast)

=== Olulisemaid teoseid perioodide kaupa ===
==== Muinasaeg ====
* [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]], [[Evald Tõnisson]]. ''Eesti esiajalugu: koguteos''. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.
* [[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]]. ''Eesti muinasaeg''. Tallinn: Avita, 2002.
* [[Valter Lang]]. ''Baltimaade pronksi- ja rauaaeg''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.
* Andres Tvauri. ''Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis''. Toimetaja, [[Margot Laneman]]. Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2012. ISBN 978-9949-32-510-8 (Digitaalversioon [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis])
* [[Evald Tõnisson]]. ''Eesti muinaslinnad''. Toimetanud ja täiendanud [[Heiki Valk]] ning [[Ain Mäesalu]]. Tartu: Tartu Ülikool, 2008.
* [[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus, 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990.
* ''Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae''. Tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. 2. trükk 1993, 3. trükk 2005 (kaks viimast ilma ladinakeelse originaaltekstita).

==== Keskaeg ====
===== Käsitlused =====
* [[Herbert Ligi]], ''Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul (1558–1561)''. Tallinn, 1961.
* [[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]], ''Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu''.
* [[Anti Selart]], ''Eesti idapiir keskajal''. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998.
* Anti Selart, ''Liivimaa ja Vene 13. sajandil: uurimus poliitilisest ajaloost''. Doktoritöö, juhendajad [[Mati Laur]] ja [[Jüri Kivimäe]]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002.
** 2., saksakeelne ja täiendatud trükk: ''Livland und die Rus' im 13. Jahrhundert''. Köln: Böhlau, 2007.
* [[Sulev Vahtre]], ''Jüriöö: [1343. a. ülestõus]''. Tallinn: Eesti Raamat, 1980.
* [[Hans Kruus]], ''Vene-Liivi sõda: (1558–1561)''. Tartu: Loodus, 1924.
* Sulev Vahtre, ''Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348) ajalooallikana''. Tartu, 1955.

===== Kroonikad ja allikapublikatsioonid =====
* ''[[Liivimaa vanem riimkroonika]]''. Tõlkinud ja kommenteerinud [[Urmas Eelmäe]], teaduslik toimetaja [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Argo, 2003.
* [[Bartholomäus Hoeneke]]. ''[[Liivimaa noorem riimkroonika]]: (1315–1348)''. Koostanud ja toimetanud [[Sulev Vahtre]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
* ''[[Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch|Liv-, Est- und Curländisches Urkundenbuch]]''. 1. seerias 12 köidet (aastad 1093–1471), teises 3 (aastad 1494–1510).
* ''[[Akten und Rezesse der livländischen Ständetage]]''. 3 köidet (aastad 1304–1535).

==== Varauusaeg ====
* [[Mati Laur]]. ''Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999.
* [[Andres Adamson]]. ''Hertsog Magnus ja tema &quot;Liivimaa kuningriik&quot;''. Doktoritöö. Tallinn, 2008. PDF-fail: [http://e-ait.tlulib.ee/70/]
* [[Balthasar Russow]]. ''Liivimaa kroonika''. Alamsaksa keelest tõlkinud [[Dagmar Stock|Dagmar]] ja [[Hermann Stock]]. Stockholm: Vaba Eesti, 1967. 2. trükk Tallinn: Hotger, 1993.
* [[Johann Renner]]. ''Liivimaa ajalugu 1556–1561''. Tõlkinud [[Ivar Leimus]], värsid [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Olion, 1995. Teine trükk 2006.
* [[Christian Kelch]]. ''Liivimaa ajalugu''. Tõlkinud Ivar Leimus, värsid ja tsitaadid [[Kai Tafenau]]. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2004.
* [[Thomas Hiärn]]. ''Monumenta Livoniae Antiquae: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen. Erster Band, Thomae Hiärn's Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte''. Toimetanud [[Carl Eduard von Napiersky]]. Riga, 1835.
* Walther Kirchner. [https://udspace.udel.edu/items/deed5a88-69c9-4f6a-927b-c4dc7371c486 The Rise of the Baltic Question]. University of Delaware Monograph Series, No. 3. Newark: University of Delaware Press, 1954

==== Uusaeg ====
* &quot;[[Bibliotheca Estoniae historica]]&quot;. Koostanud [[Evald Blumfeldt]] ja [[Nigolas Loone]]
* [[Mart Laar]]. ''Äratajad: rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad''.
* [[Ea Jansen]]. ''Carl Robert Jakobson muutuvas ajas: märkmeid, piirjooni, mõtteid''. Tallinn: 1987.
* Ea Jansen. ''Eestlane muutuvas ajas : seisusühiskonnast kodanikuühiskonda''. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2007.
* [[Toomas Karjahärm]], [[Väino Sirk]]. ''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997.
* Toomas Karjahärm, [[Raimo Pullat]]. ''Eesti revolutsioonitules, 1905–1907''. Tallinn: Eesti Raamat, 1975.
* Toomas Karjahärm. ''Ida ja Lääne vahel: eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998.

==== Lähiajalugu ====
===== Eesti Vabariik 1918–1940 =====
* [[Toomas Karjahärm]], [[Väino Sirk]]. ''Vaim ja võim: Eesti haritlaskond 1917–1940''. Tallinn: Argo, 2001.

===== Teine maailmasõda ja Saksa okupatsioon =====
* [[Mart Laar]]. ''Sinimäed 1944: Teise maailmasõja lahingud Kirde-Eestis''. Tallinn: Varrak, 2006. 2. trükk 2008.
* Mart Laar. ''Emajõgi 1944: II maailmasõja lahingud Lõuna-Eestis''. Tallinn: Varrak, 2005. 2. trükk 2006.
* Mart Laar. ''September 1944: Otto Tiefi valitsus''. Tallinn: Varrak, 2007.

===== Nõukogude okupatsioon (1940–1941, 1944–1991) =====
* Eesti NSV ajalugu kolmes köites. Kõige vanemast ajast kuni XIX sajandi 50-ndate aastateni. Tallinn, 1955, 791 lk
* Toomas Karjahärm. ''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Tallinn: Argo, 2005.
* Toomas Karjahärm, Väino Sirk. ''Kohanemine ja vastupanu: Eesti haritlaskond 1940–1987''. Tallinn: Argo, 2007.
* ''Kaks otsustavat päeva Toompeal (19.–20. august 1991)''. Koostanud Riigikogu Kantselei ja [[20. augusti klubi]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996.

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina|History of Estonia}}
{{Vikitsitaadid-tekstina}}

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti ajalugu| ]]</text>
      <sha1>4ymzmkxsopx0t2t3gdu2rq5scmr6slb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158448</id>
      <parentid>7158442</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T16:54:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30105-37</username>
        <id>229818</id>
      </contributor>
      <origin>7158448</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="151518" sha1="lnsobbcekykutz4v0yfin0ngffgt69c" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Eesti ajaloost; samanimeliste teoste kohta vaata lehekülge [[Eesti ajalugu (täpsustus)]]; ajakirja kohta vaata artiklit [[Elukiri]].}}
{{ajakohasta}}
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
{{viita}}

Siin on ülevaade inimasustuse [[ajalugu|ajaloost]] praegusel [[Eesti]] alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula ([[Pulli asula]]) eksisteerimist [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] ääres umbes 11 000 aastat tagasi.

Eesti ajalugu võib kõige üldisemalt jagada [[eelajalooline aeg|eelajalooliseks]] ja [[ajalooline aeg|ajalooliseks ajaks]]. Esimene jagatakse [[kiviaeg|kiviajaks]], [[pronksiaeg|pronksiajaks]] ja [[rauaaeg|rauaajaks]], mis omakorda jagunevad väiksemateks alaperioodideks. Ajalooline aeg jagatakse [[keskaeg|keskajaks]], [[varauusaeg|varauusajaks]], [[uusaeg|uusajaks]] ja [[lähiajalugu|lähiajalooks]] või [[uusim aeg|uusimaks ajaks]].

== Ajaloo lühiülevaade ==
Kiviaeg kestis Eesti alal kuni [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande alguseni eKr]]. Selle olulisemateks järkudeks loetakse [[Kunda kultuur|Kunda]], [[Narva kultuur|Narva]], [[kammkeraamika kultuur|kammkeraamika]] ja [[nöörkeraamika kultuur]]e. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele [[keraamika]] ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema [[põllundus]].

Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus.

Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates [[1. sajand]]ist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub [[1. aastatuhat|1.]] ja [[2. aastatuhat|2. aastatuhande]] vahetuse Skandinaavia [[saaga]]des ja Vene [[leetopiss]]ides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja -maakonnad ning rajati suuri [[linnus]]eid. Levima hakkas ka [[kristlus]].

Eesti keskaeg algas maa vallutamisega ristisõdijate poolt [[13. sajand]]i alguses. Varasemad territoriaalsed üksused (maakonnad, kihelkonnad, [[linnusepiirkond|linnusepiirkonnad]] jt) asendusid Rooma paavstile alluvate riikidega, millest tugevaimaks kujunes [[Saksa ordu]] oma, lisaks eksisteerisid Eestis [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Tartu piiskopkond]] ning 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti [[Taani]]le. Eesti oli tihedalt seotud Saksa kultuuriruumiga: linnad kuulusid [[Hansa Liit]]u ja nii linna- kui ka maaeliidi keeleks oli [[alamsaksa keel]]. [[Eesti keel]] jäi lihtrahva keeleks, mida kõneldi enamasti maal. Keskaja lõpul, [[15. sajand|15.]] ja [[16. sajand]]il, hakkasid Eestis kujunema [[sunnismaisus]] ja [[pärisorjus]]. Oluline osa kultuurielus oli [[reformatsioon]]il, tänu sellele hakkas muuhulgas kujunema ka eesti kirjakeel.

Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid [[Liivi sõda]] (1558–1583), Rootsi-Poola sõjad (1600–1629), [[Vene-Rootsi sõda (1656–1661)|Vene-Rootsi sõda]] (1656–1661) ja [[Põhjasõda]] (1700–1721, Eesti alal kuni 1710). [[17. sajand]]i keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla, sel perioodil kindlustus [[luterlus]], rajati [[Gustav Adolfi Gümnaasium]] ja [[Tartu ülikool]] ning lõplikult kujunes välja ka pärisorjus. Samas püüdis Rootsi riigivõim ka talupoegade olukorda parandada: rajati talurahvakoole ning toimus mõisate [[Mõisate reduktsioon|reduktsioon]].

Põhjasõja järel oli Eesti enam kui 200 aasta vältel (1710–1917) Venemaa keisririigi koosseisus. Kohalik võim jäi endiselt baltisakslastest eliidi kätte, pärisorjus kestis kuni 1810. aastateni. Olulised muudatused toimusid [[19. sajand]]il, kui [[tööstuslik pööre]] jõudis Eesti linnadesse; lisaks oli oluline roll [[eestlaste rahvuslik ärkamisaeg|rahvuslikul ärkamisel]] sajandi keskpaigas. Eesti keel hakkas muutuma lihtrahva keelest kultuurkeeleks, tekkis [[rahvusromantism|rahvusromantiline]] ajaloo- ja enesenägemus. 19. sajandi lõppu on nimetatud [[venestusaeg|venestusajaks]], mil Vene keskvõimu poliitika tõttu eestlaste rahvuslik liikumine mõnevõrra nõrgenes, kuid samas halvenesid ka baltisakslaste positsioonid. Viimane võimaldas linnaeestlastel poliitikasse sekkuda, eestlaste enamuse poliitiline aktiivsus avaldus esimest korda [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal. [[20. sajand]]i alguses tugevnes uuesti ka rahvuslik liikumine.

Pärast 1917. aasta [[Veebruarirevolutsioon]]i saavutas Eesti autonoomia (loodi kogu Eestit ühendav kubermang), kuid see kadus enamlaste võimupöörde järel sama aasta oktoobris. Rahvuslikult meelestatud poliitikud kuulutasid 1918. aasta 24. veebruaril välja Eesti Vabariigi, kuid kuni sügiseni oli Eestis Saksa okupatsioon. Seejärel puhkes [[Vabadussõda]] (1918–1920), mis lõppes [[Tartu rahu]]ga 1920. aasta 2. veebruaril. Järgnenud 20 rahu- ja iseseisvusaastal arenesid Eesti majandus ja kultuur, 1934. aastal kehtestati presidentaalne riigikord.

1939. aastal surus [[Nõukogude Liit]] Eestile peale [[baaside leping]]u, millele järgnes anneksioon 1940. aastal. Toimusid massirepressioonid, mille ohvriks langes enamik Eesti eliidist. 1941–1944 oli Eesti Saksamaa võimu all, mille järel taastus Nõukogude okupatsioon, mis kestis 47 aastat. Kuni 1950. aastateni jätkusid massirepressioonid, millest kõige ulatuslikum oli 1949. aasta [[märtsiküüditamine]]. Seejärel asendus füüsiline vägivald suuremas osas vaimsega, rahvuslik meelsus oli põlu all kuni 1980. aastate lõpuni.

1980. aastate teisel poolel alanud [[perestroika]] tegi võimalikuks Nõukogude Liidu vastased massilised protestid, millest kasvas välja uus iseseisvusliikumine. Eesti toimus [[Laulev revolutsioon]], mida on nimetatud ka uueks ärkamisajaks; alates 1990. aastast võeti selge kurss iseseisvuse taastamisele. Eesti Vabariigi iseseisvus taastati 1991. aasta 20. augustil, uus põhiseadus hakkas kehtima aasta hiljem. 2004. aastal liitus Eesti NATO ja Euroopa Liiduga, 2011. aastal võeti kasutusele viimase ühisraha [[euro]].

== Eesti ajaloo periodiseerimisest ==
{{vaata|Eesti ajaloo periodiseerimine}}

Eesti ajaloo periodiseerimisel on palju võimalusi. Kõige üldisemalt saab seda jagada eelajalooliseks ehk muinasajaks (kuni [[13. sajand]]) ja ajalooliseks ajaks. Eesti akadeemilises ajalookirjutuses on üldiselt välja kujunenud järgmine periodiseering:

# [[Eesti esiajalugu]] ehk [[Muinas-Eesti|Eesti muinasaeg]] hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni [[13. sajand]]ini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõttu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassikalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi ([[Eesti kiviaeg]] (kuni umbes [[1800 eKr]]), [[Eesti pronksiaeg]] (1800–[[500 eKr]], [[Eesti rauaaeg]] (500 eKr – 13. sajand pKr), mida saab jagada alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg), mida mõnikord veel omakorda jagatakse (näiteks noorema rauaaja puhul [[Eesti viikingiaeg|viikingiaeg]] ja [[Eesti hilisrauaaeg|hilisrauaaeg]]). Kiviaega on tihti periodiseeritud arheoloogiliste kultuuride alusel ([[Kunda kultuur]], [[Kammkeraamika kultuur]], [[Nöörkeraamika kultuur]]).
# [[Eesti keskaeg]] loetakse tavaliselt hõlmavaks perioodi 13. sajandist kuni [[Liivi sõda|Liivi sõjani]]. Ennekõike sobib see jaotus iseloomustama poliitilist ajalugu, alates maa vallutamisega ristisõdijate poolt ([[Eestlaste muistne vabadusvõitlus]]) ja lõppedes ristisõdijate loodud riikide hävinguga. Varem nimetati antud perioodi tihti [[orduaeg|orduajaks]], mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti [[Taani]]le, mistõttu seal saaks eristada ka [[Taani aeg]]a. Eesti keskaega tavaliselt väiksemateks alaetappideks ei jagata.
# [[Eesti varauusaeg]] on periood, mida piiritletakse umbkaudu aastatega 1550–1800, sageli loetakse selle alguseks kas Liivi sõja algust aastal 1558 või [[Vana-Liivimaa]] lõplikku kokkuvarisemist 1561–1562 ning lõpuks talurahvareforme Eestis [[19. sajand]]i alguses (eriti 1816/1819 pärisorjusest vabastamine). Et selle perioodi esimene oli poliitiliselt küllaltki rahutu aeg ja Eesti ala oli mitme valitseja käes, siis on seda perioodi jaotatud mitmeks alaperioodiks: [[Rootsi aeg]] (Põhja-Eestis 1561–1710, kogu Eestis alates 1625), [[Poola aeg]] (Lõuna-Eestis 1562–1625) ja [[Taani aeg]] (Saaremaal 1560–1645); lisaks saaks eristada veel ka Vene aega (Ida-Eestis 1558–1582). Perioodi teist poolt ja aega kuni 1917. aastani on tihti nimetatud kas Vene või [[Tsaariaeg|tsaariajaks]]. Esimene kannab aga liialt palju ka muid tähendusi: see võib olla Vene võimu aeg Ida-Eestis Liivi sõja ja Vene-Rootsi sõja ajal 1656–1661, enamasti seostatakse seda aga [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsiooni ajaga. &quot;Tsaariaeg&quot; on aga kõnekeelne termin, mida akadeemilistest kirjutistes üldiselt ei kasutata. Ajastut on iseloomustatud ka terminiga &quot;[[Balti erikord]]&quot;, mis oli rüütelkondade ja linnade omavalitsuslik võimukorraldus ning kestis Venemaa Läänemere-äärsetes provintsides 1710. aastast kuni Vene impeeriumi kokkuvarisemiseni 1917. aastal.
# [[Eesti uusaeg]]a periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19. sajandi algusest kuni [[20. sajand]]i alguseni. Taas pole kindlaid daatumeid, kuid tihti paigutatakse uusaja lõpp 1918. aastasse, kui kuulutati välja Eesti Vabariik või üldisemalt Vene keisririigi kokkuvarisemisest tingitud murranguperioodi aastatel 1917‒1918. Mõnikord lõpetatakse uusaeg aga ka varem, kas [[1905. aasta revolutsioon]]i või umbmäärasemalt [[20. sajand]]i algusega. Uusaja alaetappidena võivad eristuda [[eestlaste rahvuslik ärkamisaeg]] ja [[venestusaeg]].
# [[Eesti lähiajalugu|Eesti lähiajaloo]] ehk Eesti uusima aja alla loetakse enamasti aeg pärast 1918. aastat ning seda jaotatakse sageli okupatsioonide aegadeks ([[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|esimene Saksa 1917–1918]], [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)|esimene Nõukogude 1918–1919]], [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|teine Nõukogude 1940–1941]], [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|teine Saksa 1941–1944]], [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|kolmas Nõukogude 1944–1991]]) ja iseseisvuse aegadeks (esimene 1918–1940, teine alates 1991). Samas on Eesti lähiajaloo alguseks võetud ka 1940.–1945. ja isegi 1991. aastat.

== Ülevaade ajaloost ==
=== Esiajalugu ehk muinasaeg ===
{{vaata|Eesti esiajalugu}}
==== Kiviaeg ====
[[Pilt:KundaCultureTools.jpg|pisi|Kunda kultuuri aegseid tööriistu]]

[[Vanem kiviaeg|Vanemasse kiviaega]] kuuluvat asustust pole Eestis tuvastatud, sest keskmise kiviaja eel valitses Eestis [[Weichseli jäätumine|jääaeg]], mis võimalikud varasema asustuse jäljed kustutas.

Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt [[Pulli asula]] umbkaudset eksisteerimisaega umbes [[9. aastatuhat eKr|9000 eKr]].&lt;ref&gt;[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event_popup&amp;event_id=3521&amp;width=670&amp;height=430&amp;TB_iframe=true&amp;modal=true Info Histrodamus.ee kodulehel]&lt;/ref&gt; Sellega algas Eesti alal [[Kunda kultuur]], mis on nimetuse saanud umbes [[8700 eKr]]&lt;ref&gt;[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]], ''Eesti muinasaeg''. Tallinn: Avita, 2002. Lk 29.&lt;/ref&gt; tekkinud [[Kunda Lammasmägi|Kunda Lammasmäe]] asula järgi.

Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti [[keskmine kiviaeg|keskmise kiviaja]]. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja [[Etnos|etnilist]] päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta on mitmeid teooriaid. On ka oletatud, et mitmete veekogude (sealhulgas [[Peipsi järv]]e ja [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]]) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest.

[[Noorem kiviaeg]] ehk neoliitikum algas Eestis [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] ja lõppes umbes [[19. sajand eKr|1800 eKr]]. Selle alguses eksisteeris Eestis [[Narva kultuur]], mida on suures osas loetud Kunda kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele [[keraamika]], mis esialgu oli lihtsakoeline ja eriliste kaunistusteta.

Narva kultuuri järel eksisteerisid Eesti alal [[Kammkeraamika kultuur]] ja [[Nöörkeraamika kultuur]]. Esimest, varasemat, on tihti seostatud [[soomeugrilased|soomeugrilaste]] asumisega Eestisse, teist aga [[baltlased|baltlaste]] ([[indoeurooplased|indoeurooplaste]]) asumisega Läänemere äärde. Nende kultuuride aegne keraamika oli Narva kultuuri aegsest peenekoelisem, kammkeraamika kultuurile oli iseloomulik kammipiide jälgi meenutavate vajutusjälgede esinemine savinõudel, nöörkeraamika aegsetele savinõudele jäeti mustreid ilmselt nööri abil.

Nöörkeraamika kultuuri on nimetatud venekirveste (varasemal ajal ka sõjakirveste) kultuuriks, sest tollest perioodist on teada mitmeid hoolikalt lihvitud paadikujulisi kivikirveid, mida ilmselt tööriistadena ei kasutatud. Nöörkeraamika kultuuri ajal tihenesid Eesti ala elanike suhted naaberalade, eriti [[Skandinaavia]]ga.

==== Pronksiaeg ====
{{vaata|Eesti pronksiaeg}}
[[Pilt:StoneCistGraves.jpg|pisi|[[Kivikirstkalme]]d [[Jõelähtme]]l]]
[[Fail:Rebala kivikalmed 2021.ogv|pisi|Droonivideo Rebala kivikalmetest 2021. aasta kevadel]]
Umbes 1800 eKr alanud [[pronksiaeg]]a jagatakse tavaliselt kaheks perioodiks: vanemaks (kuni umbes [[1100 eKr]]) ja nooremaks (kuni umbes [[500 eKr]]). Vanemal pronksiajal oli asustus ja materiaalne kultuur sarnased kiviaja lõpu omadega, pronksesemete levik oli üpris vähene. Nooremal pronksiajal muutus pronksesemete kasutamine laialdaseks ning toimus ka mitmeid olulisi ühiskondlikke muudatusi. Eesti asustus muutus paikseks, levisid põlluharimine ja karjakasvatus, tekkisid kindlustatud asulad ning inimesi hakati matma senistest tunduvalt silmapaistvamatesse hauarajatistesse: [[kivikirstkalme]]tesse. Kindlustatud asulates toimus ka metallitöötlemine, peamiselt tegeleti Eestisse jõudnud pronksesemete sulatamise ja neist ehete või väiksemate tarbeesemete (nööpide, kammide) valmistamisega. Küllaltki tihedad majandussuhted olid jätkuvalt Skandinaaviaga.

Erinevate hinnangute järgi ajavahemikus 2800–500 eKr langes [[Saaremaa]]le [[meteoriit]] ja tekkis [[Kaali kraater]]. Pronksiajal asus selle meteoriidi kukkumiskoha lähistel [[Asva linnusasula]]. [[8. sajand|8.]]–[[6. sajand]]il tekkis ka meteoriidikraatri juurde [[Kaali kindlustatud asula|kindlustatud asula]].

==== Rauaaeg ====
{{vaata|Eesti rauaaeg}}
Umbes 500 eKr algas Eestis [[rauaaeg]], mis kestis kuni muinasaja lõpuni. Antud perioodi saab tänu üksikutele kirjalikele allikatele&lt;ref&gt;Selle kohta: Raivo Palmaru, Eesti vanimais kirjalikes allikais. In: Keel ja Kirjandus 5/1980, lk-d 261–269.&lt;/ref&gt; uurida ka arheoloogiaväliste meetoditega. Tolle aja arheoloogilise leiumaterjali aine on eelnevast ajast rikkalikum. Kuna rauaaja periood on pikk, jagatakse Eesti rauaaeg tavaliselt kolmeks suuremaks perioodiks ja need omakorda veel alaperioodideks.

===== Vanem rauaaeg =====
Eesti [[vanem rauaaeg|vanema rauaaja]] (kuni umbes 450 pKr) esimesel poolel (kuni umbes ajaarvamise alguseni) oli raua levik veel küllaltki vähene, mitmed tööriistad ja muud tarbeesemed valmistati endiselt sageli kivist. Vanema rauaaja teisel poolel, [[rooma rauaaeg|Rooma rauaajal]], elavnesid tunduvalt Eesti ala kaubandussidemed läänepoolsete aladega, muuhulgas jõudis Eestisse suur hulk esemeid [[Rooma impeerium]]ist. Raudesemete valmistamiseks hakati kasutama ka kohalikku soorauda, misjärel raudesemete kasutamine hüppeliselt kasvas. Sel ajal hakati inimesi matma [[tarandkalme]]tesse, Ida-Eestis ka [[kääbas]]tesse. Rooma rauaajast võib pärineda ka eestlaste esmamainimine, nimelt on Rooma ajaloolane [[Tacitus]] teoses &quot;Germania&quot; maininud [[1. sajand]]i lõpul teiste põhjapoolsete rahvaste seas ka ''aest''e ja ''finn''e, kellest esimesi seostatakse tavaliselt [[baltlased|baltlaste]] ja viimaseid [[soomeugrilased|soomeugrilastega]].

On oletatud, et Rooma rauaaja lõpul, [[4. sajand]]i teisel poolel, kuulus Eesti ala ajutiselt [[Ermanarich]]i loodud idagootide (greutungide) hõimuliidu või riigi koosseisu,&lt;ref&gt;[[Andres Adamson]], ''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Tallinn: Koolibri, 1999. Lk-d 15–16.&lt;/ref&gt; ent seda kindlate andmetega tõestada ei saa.

===== Keskmine rauaaeg =====

[[Keskmine rauaaeg|Keskmisel rauaajal]] (450–800 pKr) jätkusid mõlemad matmisviisid, suhted naabermaadega aga nõrgenesid. Antud periood, mis jaguneb [[Eesti rahvasterännuaeg|rahvasterännu-]] (450–650) ja [[Eesti eelviikingiaeg|eelviikingiajaks]] (650–800), on suhteliselt vähe uuritud. Perioodi lõpul kääbas- ja tarandmatused üldiselt lõppesid, ehkki mõlema puhul on teada hilisemaid järelmatuseid. Toona levis matmine korrapäratuma ehitusplaaniga [[kivivarekalme]]tesse. Matustes kasvas oluliselt relvapanuste osakaal, mis viitab eelnevaga võrreldes rahutumale ajajärgule.

Umbes aastasse 750 jääb ka [[Salme muinaslaev]]ade [[laevmatus]]tena mahamatmine. Nendest üks on ühtlasi Euroopas vanim seni avastatud purjelaev.{{lisa viide}}

===== Noorem rauaaeg ja hilisrauaaeg =====
[[File:Eesti ja lähiümbruse muinasaja lõpu maakondade kaart.png|thumb|Eesti ja Põhja-Läti muinasmaakonnad, linnused ja teed]]
{{Vaata|Muinas-Eesti}}
[[Eesti noorem rauaaeg|Eesti noorema rauaaja]] esimest poolest ehk [[Eesti viikingiaeg|viikingiajast]] (800–1050) on teada mõningaid kirjalikke allikaid, mis puudutavad Eestit, ennekõike on nendeks skandinaavia [[saaga]]d, Põhja-Saksa [[kroonika]]d (näiteks [[Bremeni Adam]]i kroonika) ja Vene [[leetopiss]]id (näiteks [[Nestori kroonika]]). Viimaste järgi toimus umbes 1030. aastal Eestisse esimene teadaolev planeeritud vallutusretk, kui [[Jaroslav Tark]] vallutas muinaseestlaste linnuse praeguse [[Tartu]] alal ja rajas sinna Jurjevi linnuse. Sellest ajast on Tartust avastatud mitmeid venepäraseid esemeid ja sõjarelvi. 1054. aastal toimus uus vallutusretk, mille käigus vürst [[Izjaslav I]] vallutas ''Kedepiv''i, tõenäoliselt [[Keava]]. 1061. aasta paiku vallutasid [[sossolid]] (tõenäoliselt muinaseestlased) need venelaste poolt vallutatud alad tagasi. Pärast seda on [[12. sajand]]ist teada mitmeid Novgorodi ja Pihkva sõjajõudude retki Eesti aladele, eriti [[Ugandi]] muinasmaakonda. Mitmel korral vallutasid ja põletasid nad nii Tartu kui ka [[Otepää linnus]]eid. Eesti alalt tehti ka edukaid vasturetki ning rüüstati [[Pihkvamaa]]d.

Alates viikingiajast on ka mitmesuguseid teateid eestlaste aktiivsest tegutsemisest merenduses. Saagad pajatavad eestlaste kontaktidest [[viikingid|viikingitega]] [[Rootsi]]st, [[Taani]]st, [[Norra]]st ja isegi [[Island]]ilt. Erinevalt Lääne-Euroopast pole teada, et Skandinaavia viikingid suutnuks Eestis kanda kinnitada. Saagade teatel sai [[svealased|svealaste]] kuninga [[Ingvar]]i sõjavägi [[7. sajand]]i paiku Lääne-Eestis lüüa ja ta ise tapeti. Suure ulatuse saavutas eestlaste tegevus merel muinasaja lõpul, [[Eesti hilisrauaaeg|hilisrauaajal]] (1050 – [[13. sajand]]). 1187. aastal Rootsi tollase pealinna [[Sigtuna hävitamine|Sigtuna maha põletanud]] piraadid {{kas|olid tõenäoliselt}}{{lisa viide}} eestlased (saarlased) või [[kurelased]].

Vene [[leetopiss]]ist on teade ka umbes aastal 1032 toimunud novgorodlaste retkest rootsi päritolu varjaagi (viikingi) [[Uljeb]]i (Ragnvaldi poeg Ulf) juhtimisel &quot;raudväravate&quot; alla, kus saadi aga lüüa. On oletatud, et selle puhul oli tegemist lodjalaevastiku retkega Tallinna alla, kus novgorodlased said eestlaste käest lüüa, kuid enamasti on nn [[Raudvärava lahing]]u toimumispaigaks peetud siiski Põhja-Venemaad. Seega ei saa seda teadet üheselt Tallinna ja Eestiga siduda.

Umbes 1050. aasta paiku loetakse alanuks noorema rauaaja ja ühtlasi ka Eesti esiajaloo viimane periood: hilisrauaaeg, mis kestis kuni [[13. sajand]]ini. Selle alguses toimus Eestis oluline asustusnihe, mitmed seni kasutuses olnud linnused ja asulad hüljati, tekkisid uued ja suuremad keskused. Tõenäoliselt just siis hakkasid välja kujunema ka Eesti muinasmaakonnad, kihelkonnad võisid mingisugusel kujul eksisteerida ka juba varem. Suurem osa viimastest oli 13. sajandi alguseks koondunud maakondadeks, osa aga jäid eraldiseisvateks kihelkondadeks ehk väikemaakondadeks. Lisaks nendele võis oluline osa olla ka muistsetel maksustus- ja valitsusüksustel [[vakus]]tel ning [[linnusepiirkond]]adel&lt;ref&gt;[[Valter Lang]], Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. In: Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Muinasaja teadus, 11. Tallinn; Tartu, 2002, lk-d 125–168.&lt;/ref&gt;

[[13. sajand]]i alguses oli Eesti alal umbes 45 kihelkonda, elanike arvu on hinnatud 150 000 – 180 000 inimesele. Eesti hõimude asustusala oli sel ajal piiratud läänest ja põhjast [[Läänemeri|Läänemerega]]; idapiir kulges mööda [[Narva jõgi|Narva jõge]], [[Peipsi järv|Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]i ning tõenäoliselt mööda [[Petserimaa]] ja [[Võrumaa]] piiri kuni praeguse Läti piirini. Eesti lõunapiir kulges Petserimaa piirilt praeguse Valgani ning sealt Liivi laheni lõuna pool praegusest piirist.&lt;ref&gt;Lõuna pool [[Tireli soo]]d ja [[Säde jõgi|Säde jõge]], [[Valmiera]] – [[Asti järv]]e vahel samuti lõuna pool Säde jõge, edasi üle Asti järve ning edasi ligikaudu praeguse [[Salatsi jõgi|Salatsi jõge]] kaudu [[Liivi laht|Liivi laheni]] (VIIDE, ka Uluots?)&lt;/ref&gt; Eesti alal oli kujunenud kaheksa suuremat maakonda, mille ladinakeelsed nimekujud olid: ''Revalia'' ([[Revala]]), ''Harria'' ([[Harjumaa (muinasmaakond)|Harju]]), ''Rotalia'' või ''Maritima'' (Ridala ja hilisem [[Läänemaa]]), ''Osilia'' ([[Saaremaa]]), ''Saccala'' ([[Sakala]]), ''Jervia'' ([[Järvamaa]]), ''Vironia'' ([[Virumaa|Viru]]), ''Ugaunia'' ([[Ugandi]]). Lisaks kaheksale suuremale maakonnale olid Eesti keskosas veel neli-viis väikemaakonda, mis peale esimese koosnesid arvatavasti vaid ühest kihelkonnast: ''[[Vaiga]]'' või ''Waigele'', ''Moge'' või ''Mocha'' ([[Mõhu]]), ''Nurmegunde'' ([[Nurmekund]]), ''[[Alempois]]'', [[Soontagana]]&lt;ref&gt;[[Jüri Uluots]], [https://web.archive.org/web/20150626121837/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=18 Eesti muistsest riiklikust ja ühiskondlikust korrast], [[Looming (ajakiri)|Looming]] nr. 6, 1932. aasta august&lt;/ref&gt; ja [[Jogentagana]].

On arvatud, et nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid muinaseestlased esialgu majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete [[sugukond]]adena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. Kuni 1990. aastateni leiti üldiselt, et selline võrdõiguslik ([[egalitaarsus|egalitaarne]]) ühiskond kestis Eestis kuni [[13. sajand]]i [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluseni]], kuid viimased ajaloolaste ja arheoloogide tööd viitavad pigem sellele, et aastaks 1200 oli Eesti ühiskond juba küllaltki kihistunud ning nii poliitiline võim, maa kui ka tootmisvahendid koondunud väikese hulga ülikute ([[vanem]]ate) kätte.&lt;ref&gt;Vt näiteks: ''Eesti aastal 1200: [artiklikogumik]''. Koostaja [[Marika Mägi]]. Tallinn: Argo, 2003.&lt;/ref&gt;

Nooremal rauaajal toimus matmistavades olulisi muudatusi: viikingiajal olid eriti Lääne-Eestis veel kasutusel tarandite taolised haudehitised, kuid perioodi lõpuks domineerisid maahaudkalmistud. Tõenäoliselt oli levinuim matuseviis põletusmatus, kuid hilisrauaaja jooksul suurenes tunduvalt ka laibamatuste osakaal. Rauaaja lõpu osas võib teha veidi kindlamaid oletusi ka muinaseestlaste uskumuste kohta, tuginedes enamasti [[Henriku Liivimaa kroonika]]le. Tõenäoliselt austati erinevaid loodusvaime ja mõningaid jumalusi, levinud oli ohverdamine allikates ja hiites. Alates 1990. aastatest on hakatud rõhutama ka [[kristlus]]e küllaltki olulist levikut Eestis juba [[12. sajand]]il, mis ilmneb arheoloogilisest leiumaterjalist.

==== Ristisõda Eestis ====
{{vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}
Koos teiste Läänemere idakalda rahvaste [[soomlased|soomlaste]], [[preislased|muinaspreislaste]], [[žemaidid|žemaitide]], [[aukštaidid|aukštaitide]] (tänapäeva [[leedulased|leedulaste]] esivanemad), [[latgalid|latgalite]], [[kuralased|kuralaste]], [[semgalid|semgalite]], [[liivlased|liivlaste]] ja [[seelid]]ega (kaasaja [[lätlased|lätlaste]] esivanemad) olid eestlased [[12. sajand]]i lõpul üks väheseid Euroopa rahvaid, kes ei olnud ristiusustatud.

1170. aastatest on teada esimene katse eestlasi ristiusustada: sel ajal nimetas paavst [[Aleksander III]] ametisse eestlaste piiskopi [[Fulco]], kes jõudis Taani, kuid kelle tegevusest Eestis pole midagi teada. Aastal 1193 kuulutas paavst [[Coelestinus III]] välja ristisõja [[Ida-Euroopa]] [[paganlus|paganate]] vastu. Sellega elavnesid vendidevastaste ristiretkedega 11. sajandi keskel alanud ristisõjad Läänemere ääres ehk nn [[Põhjala ristisõjad]],&lt;ref&gt;Vaata näiteks: [[Eric Christiansen]], Põhjala ristisõjad. Tallinn: Tänapäev, 2004&lt;/ref&gt; mille üheks osaks sai ka eestlaste suures osas vägivaldne ristimine. Peamiselt tegelesid Eesti ala allutamisega Põhja-[[Saksamaa]]lt pärinevad ristisõdijad ja [[Taani|taanlased]], episoodiliselt sekkusid ka [[Rootsi|rootslased]]. Samal ajal jätkusid [[Vene]] vürstide sõjaretked Eestisse nii eestlaste vastaste kui ka liitlastena.

1195. aastal toimus ristisõja nime all rootslastepoolne [[Virumaa]] rüüstamine, mis lõppes aga olulisemate tagajärgedeta. 1206. aastal järgnes taanlaste retk [[Saaremaa]]le, kuid ka nende edu jäi ajutiseks.
[[Pilt:Єпископ Альберт.gif|pisi|[[Piiskop Albert]]]]
1190. aastatel saksa ristisõdijate poolt alanud [[liivlased|liivlaste]] ala vallutamine jõudis lõpule 1206. aastal, 1208. aastal sõlmisid ristisõdijatega liidulepingu [[latgalid]]. Juba samal aastal rüüstasid [[Mõõgavendade ordu]] ja [[latgalid]] [[Ugandi]]t, aasta lõpus ka [[Sakala]]t. Järgnevalt toimusid eestlaste rüüsteretked latgalite aladele, omavaheline rüüstesõda kestis mitu aastat.

Eestlaste üheks olulisemaks võiduks peetakse 1210. aastal toimunud [[Ümera lahing|lahingut]]. Pikemas perspektiivis sellel võidul siiski erilist tähendust polnud. Olulisemaks ettevõtmiseks oli eestlaste, kurelaste ja ülestõusnud liivlaste katse vallutada 1215. aastal [[Riia]]t, kuid see lõppes läbikukkumisega.

1217. aastal toimunud [[Madisepäeva lahing]]u järel olid lõunapoolsemad maakonnad Sakala ja Ugandi sunnitud alistuma Riia piiskopile [[piiskop Albert|Albertile]] ja Mõõgavendade ordule. 1219–1220 hõivasid taanlased ka Põhja-Eesti. Seejärel toimus taanlaste- ja sakslastepoolne võiduristimine, mille tagajärjel langes nende võimu alla kogu Eesti mandriala peale Läänemaa. 1220. aastal püüdsid rootslased viimast vallutada, kuid saarlased vallutasid ja põletasid nende kätte langenud [[Lihula linnus]]e juba samal aastal ([[Lihula lahing]]).

1222–1223 toimunud eestlaste vastulöögi järel, mil kogu Eesti ala peale Tallinna ümbruse ristisõdijate võimust vabastati, hõivasid sakslased ja taanlased Mandri-Eesti 1224. aastaks uuesti ning 1227. aastal vallutati ka Saaremaa. Et hilisemate aastate kohta aga väga täpseid andmeid ei ole, pole ka selge, kas eestlased suudeti lõplikult allutada. Saaremaa kohta on teada, et vähemalt aastatel 1236–1241 ja 1260–1261 oli see taas ordu ja piiskoppide võimu alt väljas. Mõnikord on lõplikuks eestlaste alistamiseks, muistse vabadusvõitluse lõppakordiks, peetud ka aastatel 1343–1345 toimunud [[Jüriöö ülestõus]]u, kuid et seda lahutab ristisõja põhisündmustest enam kui sajand, võiks seda pigem vaadelda eraldiseisva sündmusena.

Eesti ristimine ja uutele valitsejatele allutamine toimus peamiselt relva jõul, kuid tõenäoliselt õnnestus alistatud ülikutel sageli sõlmida alistumislepinguid. Tugevamat vastupanu osutasid vallutusele suurmaakonnad Ugandi, Sakala ja Saaremaa, neist kaks esimest allutati relva jõul ning varasemad ülikud ja vanemad kaotasid arvatavasti täielikult oma võimu. Seevastu ülejäänud Eesti alad (Harjumaa, Rävala, Järvamaa, Virumaa, Läänemaa ja Saaremaa) allutati uutele valitsejatele pärast sõdimist oletatavasti peamiselt lepingute teel, kus varasemad eesti ülikud säilitasid tihti oma positsiooni ja maavaldusedki, sulandudes küll hilisematel sajanditel saksa kõrgkihi hulka. Saarlaste ja ristisõdijate vahelisi lepinguid 13. sajandist on ka säilinud.&lt;ref&gt;[[Jüri Uluots]]. ''Eestlaste lepingud võõrastega XIII sajandil''. [[Rooma]]: Maarjamaa, 1975.&lt;/ref&gt;

Peamiseks allikaks ristisõja sündmuste kohta Eestis on preester [[Henriku Liivimaa kroonika]].&lt;ref&gt;Henriku kroonika eesti- ja ladinakeelne väljaanne: &quot;Henriku Liivimaa kroonika = ''Heinrici chronicon Livoniae''&quot;. Ladina keelest tõliknud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]] 1982.&lt;/ref&gt;

=== Keskaeg ===
{{vaata|Eesti keskaeg}}
==== Võimu- ja haldusjaotus ====
[[File:Livland gross.jpg|pisi|[[Liivimaa]] pärast 1345. aastat (saksakeelne kaart)]]
Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema [[Läti]]ga ristisõdijate loodud riikide koosseisu, mida on kokkuvõtvalt nimetatud [[Vana-Liivimaa]]ks ehk keskaegseks Liivimaaks. Alates 1420. aastatest koondusid kohalikud riigid veidi tihedamalt kokku tänu [[Liivimaa maapäev|maapäevadele]]; seetõttu on keskaja lõpu Liivimaad alates 19. sajandist nimetatud ka &quot;Liivimaa konföderatsiooniks&quot;. 1238. aastal, pärast [[Stensby leping]]ut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: [[Põhja-Eesti]]t ehk [[Eestimaa hertsogkond]]a valitses [[Taani kuningas]], Lääne-Eestit valitses [[Saare-Lääne piiskop]], Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) valitses [[Tartu piiskop]] ning Edela- ja Kesk-Eestit valitses [[Saksa ordu]] Liivimaa haru ehk [[Liivimaa ordu]]. Kiriklikult jagunes Eesti ala Saare-Lääne, Tartu ja Tallinna piiskopkondade [[diötsees]]ide vahel. Tallinna piiskop ei omanud ilmalikku võimu, talle kuulus vaid paar linnust ja mõisa. [[Ruhnu]] saar kuulus keskaja lõpul [[Kuramaa piiskop]]i (nii ilmalike kui ka vaimulike) valduste alla, varasemal ajal oli selle poliitiline kuuluvus tõenäoliselt täpsemalt määratlemata. Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu piiskopid allusid kiriklikult [[Riia peapiiskop]]ile, Tallinna piiskop aga [[Lundi peapiiskop]]ile. Liivimaa piiskopid ja ka [[Liivi ordu maameister]] olid keskaja lõpuks [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[riigivürst]]id, alludes ametlikult seega [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] ülemvõimule. Piiskoppide ja ka Riia peapiiskopi vaimulikuks isandaks oli [[Rooma paavst]], kellele allus ka ordu.

1346. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt [[Jüriöö ülestõus]], Põhja-Eesti [[Saksa ordu]]le, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivimaa ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister.

Liivimaa ordu valdused jagunesid komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivimaa ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivimaa ordu käsknikud Eesti alal olid [[Viljandi komtuur]], [[Tallinna komtuur]], [[Järva foogt]], [[Pärnu komtuur]] ja [[Narva foogt]]. [[16. sajand]]il oli osa Eesti aladest, sealhulgas ka endine [[Karksi foogtkond]] - ordumeistri otsealluvuses.

Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos [[toomkapiitel|toomkapiitli]] ja alates [[15. sajand]]i teisest poolest ka [[rüütelkond]]adega (vasallide korporatsioonidega). Olulisimad võimumehed olid [[toomdekaan]] ja [[toompraost]], kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja [[stiftifoogt]], kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks stiftifoogt, kuid Saare-Lääne piiskopkond jagunes aga Saare- ja Läänemaa stiftiks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti.

Maaisandate kõrval oli oluline roll ka suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: [[Tallinn]], [[Tartu]] ja [[Riia]]. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: [[Viljandi]], [[Paide]], [[Haapsalu]], [[Vana-Pärnu]], [[Uus-Pärnu]], [[Narva]] ja [[Rakvere]]. Linnalaadse staatusega oli [[13. sajand]]il ka [[Lihula]], mida hiljem mainiti korduvalt alevina; omavalitsuslik staatus oli ka [[Toompea]]l, mida üldiselt siiski eraldiseisvaks linnaks ei peeta. [[Kuressaare]] ja [[Valga (Liivimaa)|Valga]] olid samuti linnalised asulad, kuid said linnaõigused alles keskaja järel, vastavalt 1563. ja 1584. aastal. Teised kaubaalevid olid juba tunduvalt väiksemad ja tähtsusetumad. Eesti ala üheksast keskaegsest linnast seitse kuulusid ka [[Hansa Liit]]u, Narva ei saanud selle liikmeks Tallinna vastuseisu tõttu ja Vana-Pärnu ei saanud ilmselt tänu Uus-Pärnu soodsamale positsioonile kaubateel.

Oluliseks võimuteguriks olid keskaegses Eestis ka [[vasall]]id, seda eriti Põhja-Eestis, kus neile juba [[14. sajand]]il kuulus enamik maast. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] eelkäijaks olevat Harju-Viru vasallide korporatsiooni ehk [[Harju-Viru rüütelkond|rüütelkonda]] kui vasallide omavalitsuslikku organit on mainitud juba 1284. aastal, see võib tagasi ulatuda aga ka 1253. aastasse või veelgi kaugemale. Saare-Lääne ja Tartu piiskopkondades muutusid vasallid oluliseks poliitiliseks teguriks [[15. sajand]]i jooksul, väljaspool Põhja-Eestit olevatel ordu aladel ei kujunenud rüütelkond poliitiliseks teguriks kuni keskaja lõpuni välja.

Selline haldusjaotus kehtis kuni [[Liivi sõda|Liivi sõjani]] (1558–1583).

==== Reformatsioon ====
[[Pilt:Vana-Liivimaa (Eesti keeles).PNG|pisi|Vana-Liivimaa haldusjaotus umbes 1534. aastal]]
{{vaata|Reformatsioon Liivimaal}}
[[Reformatsioon]] jõudis Liivimaale 1520. aastate alguses. Tallinnas alustasid protestantlikud jutlustajad aktiivsemat tegevust 1524. aastal ja [[Tartu]]s tekkis konflikt katoliiklust ägedalt toetava piiskopi [[Johann Blankenfeld]]iga. Mõlemas linnas toimus [[pildirüüste]], mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. 1520. aastate lõpuks olid enamik Eesti linnadest reformatsiooni omaks võtnud. Ainult [[Viljandi]], [[Haapsalu]] ja [[Vana-Pärnu]], kus katoliku vaimulike ja maaisandate mõjuvõim oli suurem, jäid pigem katoliiklust toetavatele positsioonidele, samas on andmed usuliste eelistuste kohta paljudes väikelinnades ebaselged. Liivi sõja alguseks olid aga arvatavasti kõik linnad pigem luterlikud.
Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Kuigi Vana-Liivimaal lõpuni toimivat protestantlikku maa[[kogudus]]te võrku ei kujunenud, sai kannatada senine katoliiklus, mistõttu maa-asulates segunesid kohati katoliiklus ja protestantlus ning levis mõlemast konfessioonist tugevalt erinev rahvalik usk. Linnaeestlased läksid koos teiste linlastega aga õige pea üle uue usu poolele.

==== Liivi sõja algus. Vene-Liivi sõda (1558–1561) ====
{{vaata|Vene-Liivi sõda}}
Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari [[Ivan Julm]]]a ja Vana-Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed 1558. aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaalased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda. Kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa-vastaseid rünnakuid ning vallutas mais [[Narva]], juunis [[Vastseliina]] ja juulis [[Tartu]]. Sama aasta sügisel korraldasid Saksa orduriigi Liivimaa väed vasturünnaku, kuid enamat [[Rõngu linnus]]e vallutamisest ei suudetud korda saata. 1559. aasta alguses laastasid Moskva tsaari väed taas maad, kuid aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. Nähes, et oma jõududega Ivan Julma vägede vastu ei saa, andsid Liivimaa valitsejad end võõrvõimude kaitse alla: Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale [[hertsog Magnus]]ele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga [[Vilno leping (1559)|Poola ülemvõimu]]. Tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba tsaari vägede poolt vallutatud ja viimane piiskop Venemaale küüditatud. 1559. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei toonud sõjategevusse pööret. 1560. aasta alguses alustasid Ivan Julma väed uut pealetungi ning vallutasid [[Aluliina]]. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Saksa ordu viimast Liivimaale allesjäänud väekoondist [[Härgmäe lahing]]us ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus [[Viljandi]]. 1561. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end [[Rootsi]] kaitse alla,&lt;ref&gt;[[Enn Küng]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/KyngEnn_Eestimaa_seisuste_alistumine_TUNA2011_3.pdf &quot;Paludes kristlikku päästmist ja kaitset&quot;: Eestimaa seisuste alistumine Rootsi võimule 1561. aasta suvel], Tuna 3/2011&lt;/ref&gt; samas kui aasta lõpus [[Vilno leping (1561)|alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale]]. 1562. aasta märtsis likvideeriti lõplikult nii Saksa ordu haru Liivimaal kui ka Riia peapiiskopkond. Viimasest ordumeistrist [[Gotthard Kettler]]ist sai esimene [[Kuramaa hertsog]]. 1564. aastal läks viimane Saksa orduharu valdus Vana-Liivimaal, [[Maasilinna foogtkond]] Saare- ja Hiiumaal, ametlikult Taani kuninga võimu alla.

=== Varauusaeg ===
[[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|[[Joann Portantius]]e Eesti- ja Liivimaa, 1573–1578]]
{{vaata|Eesti varauusaeg}}
==== Liivi sõda (1558–1583) ====
{{vaata|Liivi sõda}}
[[Pilt:Portrait_of_Pontus_De_la_Gardie.jpg|pisi|püsti|Rootsi väejuht [[Pontus De la Gardie]]]]
Kui Vana-Liivimaa riigid 1562. aastal lõplikult likvideeriti, jagunes Eesti ala nelja võimu vahel: endises Saare-Lääne piiskopkonnas valitses Taani kuninga läänimehena hertsog Magnus, Harjumaad kontrollis Rootsi kuningas, Järvamaad ja Pärnu ümbrust Poola ning idapoolsemaid alasid Moskva tsaar. Peagi puhkesid nende vahel omavahelised konfliktid, mille käigus Rootsi väed võtsid Poola üksustelt üle Paide. 1563. aastal puhkes aga [[Põhjamaade Seitsmeaastane sõda]], mille raames Taani ja Poola sõdisid Rootsi vastu. Sõjas sai kõige rängemalt kannatada just Eesti mandriosa. 1570. aastal, kui see sõda lõppes, puhkes kohe Rootsi-Moskva konflikt. Vene tsaari väed piirasid juba samal aastal Tallinna ja Paidet, ent ei suutnud kumbagi vallutada.
[[Pilt:Ivan the Terrible tortures his rivals in Livonia.jpg|pisi|Pärast [[Paide piiramine (1572–1573)|Paide vallutamist]] (1573) käskis [[Ivan Julm]] kõik linna kaitsjad tappa ja Rootsi garnisoni juhid elusalt praadida]]
1573. aastal vallutasid Ivan Julma väed Paide ning seejärel algas venelaste pealetung veel vallutamata Liivimaale. 1577. aastaks oli nende käes kogu Eesti mandriosa, välja arvatud Tallinna lähiümbrus, ja tõenäoliselt ka Hiiumaa; Saaremaa oli osaliselt venelaste kontrolli all, osaliselt kehtis seal Taani võim. Taas piirasid venelased ka Tallinna, ent ka seekord edutult. Juba sama aasta lõpus algas Läti alal Poola ja Rootsi vastupealetung, mille käigus tsaari väed Liivimaalt välja löödi. 1582. aastal oli Ivan Julm [[Jam Zapolski vaherahu]] kohaselt sunnitud loovutama oma senised Läti ja Lõuna-Eesti valdused Poolale, 1583. aastal sõlmitud [[Pljussa vaherahu]]ga loovutas Moskva tsaaririik kogu vahepeal hõivatud Põhja-Eesti aga Rootsile. Nii jagunesidki Eesti alad Rootsi (Põhja- ja Lääne-Eesti), Poola (Lõuna-Eesti) ja Taani (Saaremaa) valdusteks. Järgnenud perioodi on Eesti ajaloos seetõttu nimetatud ka kolme kuninga ajaks.

Moskva tsaar Ivan Julm valitses mõningaid Eesti alasid küllaltki kaua, näiteks [[Tartumaa]]d aastatel 1558–1582. Neil aladel loodi venepärane administratiivkorraldus, ametisse seati [[vojevood]]id ning loodi hierarhiline kindluslinnade süsteem. Viimase järgi olid tsaari võimu all olnud olulisimad Eesti linnad Tartu ja Viljandi, millele allusid ümberkaudsed linnused. Lisaks vojevoodidele olid olulisteks ametnikeks ka majandustegelased, [[djakk|djakid]]. Lisaks otsesele tsaari võimule eksisteeris Eesti aladel, Põltsamaa ümbruses ja endise Karksi foogtkonna aladel, 1570. aastatel ka hertsog Magnuse poolt valitsetud [[Liivimaa kuningriik]], mis oli tegelikult tsaarist vaevalt sõltumatum kui Tartu vojevood.

==== Rootsi, Poola ja Taani võim Eestis 16.–17. sajandil ====
{{vaata|Rootsi aeg|Poola aeg}}

Alates 1561. aastast kuulus Põhja-Eesti Rootsi võimu alla, olles sellele alistunud vabatahtlikult. Seetõttu kinnitas Rootsi kuningas ka Harju-Viru ning Järva, hiljem ka Läänemaa vasallide ja Tallinna linna privileegid täies ulatuses.

1584. aastaks kujunes välja [[Eestimaa rüütelkond]], mis sai Eestimaa kuberneri kõrval olulisimaks kohaliku võimu teostajaks. Rootsi võimu all olnud aladel kehtestati 16. sajandi lõpuks ka luterlik kirikukorraldus, kuigi peagi alanud sõjad Poolaga ei lasknud pikka aega maarahva uude usku pööramisele keskenduda, see sai teoks alles 17. sajandi keskpaigaks, kui kogu Eesti ala oli kindlalt Rootsi võimu all. Rootsi võimu esimestel kümnenditel ei toimunud erilisi muudatusi ka Eesti hariduselus, riik keskendus sõjale ja uue administratiivkorralduse juurutamisele.

1561. aasta [[Vilno unioon]]iga moodustati [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal endise [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa konföderatsioon]]i maadest: Lõuna-Eesti ning Lätimaa ([[Vidzeme]], [[Latgale]]) territooriumist Liivimaa hertsogkond, mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühendriigi [[Rzeczpospolita]] kuningas [[Zygmunt II August]]. Lisaks sellele moodustati ka Kuramaal viimase Liivimaa ordu maameistri [[Gotthard Kettler]]i valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina [[Kuramaa hertsogiriik]].

Aastatel 1582–1625 kuulus Lõuna-Eesti Poola võimu alla. Et kuningas [[Stefan Bathory]] luges ala vallutatuks, mitte vabatahtlikult alistunuks, siis jäid sealsed [[Liivimaa rüütelkond|rüütelkonna aadlikud]] mitmetest oma [[privileegid]]est ilma. Poola püüdis oma valdustes taastada ka katoliiklust, eriti tugev oli see tendents kuningas [[Zygmunt III]] ajal [[Liivimaa kubermang]]u osas. Aastatel 1583–1625 tegutses Tartus [[Tartu jesuiitide seminar|jesuiitide seminar]], mille juures oli alates 1585. aastast ka [[gümnaasium]]. Seda on mõnikord loetud ka [[Tartu ülikool]]i eelkäijaks. Jesuiitide peaeesmärgiks oli kohalike [[vastureformatsioon|tagasipööramine katoliiklusse]], eestlaste seas saavutasid nad ka teatavat edu. Poolakad püüdsid ka kohalike sakslaste võimubaasi nõrgendada, allutades [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] täielikult Poola kuninga võimu alla ning määrates kohalikeks halduriteks poolakaid. Ka lääne jagati rohkem poolakatele kui sakslastele, väikeläänide saajatena on teada aga ka eestlasi. Poola võimu ajal jagunes maa halduslikult esialgu [[presidentkond]]adeks, hiljem [[vojevoodkond]]adeks. Olulisimateks majandustegelasteks olid aga [[staarost]]id.

[[Saaremaa]] oli 1560–1645 Taani võimu all. Alates 1572. aastast oli see Taani kuninga isiklik valdus, mille seosed Taani riigiga jäid ebaselgeks. Seal ei olnud eriti palju läänimaid ning vabatalupoegade hulk oli tunduvalt suurem kui mujal Eestis. Taani ajal kindlustus siiski ka [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] tugevam positsioon. Taani kuningas ei saanud alale eriti palju tähelepanu pöörata ning Saaremaad ähvardas pidevalt oht, et [[Rootsi]] võib ta vallutada. Taani-Rootsi sõdade ajal tungisidki Rootsi väed mitmel korral Saaremaale, kuid see liideti Rootsiga siiski alles pärast enam kui 80-aastast Taani võimuperioodi.

==== Rootsi-Poola sõjad (1600–1629) ja Kalmari sõda (1611–1613) ====
{{vaata|Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Kalmari sõda}}

Suhted Poola ja Rootsi vahel jäid pingelisteks ning kui riikide ühiskuningas, katoliiklik [[Zygmunt III|Sigismund]], [[Protestantism|protestantliku]] Rootsi troonilt kukutati, puhkeski kahe riigi vahel sõda. 1600. aastal jõudis see ka Eestisse, kus rootslased vallutasid vähem kui aastaga peaaegu kogu Eesti territooriumi. Kuid peagi korraldasid poolakad vastupealetungi ja vallutasid Lõuna-Eesti tagasi. Olukord stabiliseerus 1610. aastaks, kui sõlmiti vaherahu.

1617. aastal puhkes sõda uuesti ja sedakorda saatis kuningas [[Gustav II Adolf]]i juhitud rootslasi püsivam edu. 1625. aastal vallutasid nad Tartu ja 1629. aastal sõlmiti [[Altmargi vaherahu]], millega kogu Eesti mandriosa läks Rootsi kontrolli alla. Saaremaa sai Rootsi endale 1645. aastal [[Brömsebro rahu]]ga, [[Ruhnu]] aga [[Oliwa rahu]]ga 1660.

1611–1613 peamiselt Lõuna-Rootsis toimunud Kalmari sõda puudutas ka Eestit, kuna Rootsi väed püüdsid Saaremaal edutult vallutada [[Kuressaare loss]]i, lisaks toimusid taanlaste ja rootslaste vastastikused rüüsteretked Saare- ja Läänemaal.

==== Rootsi võim Eestis 1625–1710 ====
[[Pilt:Gustav II of Sweden.jpg|pisi|püsti|Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]]]]
[[Pilt:LIVONIA vulgo Lyefland-Joan Blaeu, 1662.jpg|pisi|[[Joan Blaeu]] 1662. aastal koostatud Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa kaart]]
Rootsi aeg on sageli eestlaste poolt leidnud äramärkimist kui &quot;vana hea Rootsi aeg&quot; (näiteks [[Villem Reiman]]i kirjutistes),&lt;ref&gt;Villem Reiman. ''Eesti ajalugu''. Tartu, 1920.&lt;/ref&gt; ehkki just Rootsi võimu ajal suutsid baltisaksa aadlikud läbi suruda eesti talupoegade sunnismaisuse kinnistumise (erinevalt Rootsi ja Soome talupoegadest, kes olid isiklikult vabad), mida on sageli peetud ka [[pärisorjus]]e alguseks. Positiivne visioon kujund ajast põhineb peamiselt [[Karl XI]] ajal (1680. ja 1690. aastatel) toimunud suurele mõisamaade reduktsioonile, mille tulemusena sai riik endale üle 80% Liivimaa ja ligi 20% Eestimaa põllumaadest. Riigitalupoegade õiguslikku seisundit asuti ühtlustama Rootsi talupoegkonna omaga, mis tähendas sisuliselt liikumist tugeva vabatalupoegkonna kujundamise suunas. Samuti piirati Liivimaa rüütelkonna tegevusvabadust ning edendati talupoegkonna harimist ([[Forseliuse seminar]]). Paraku takistas neid arenguid [[suur nälg]] (1695–1697) ning Karl XI surm (1697), need lõpetas aga [[Põhjasõda]].

===== 17. sajandi esimene pool. Administratiivkorraldus =====
Pärast võitu Poola üle asus Rootsi Liivimaa kubermangu aktiivselt endaga integreerima. Selleks loodi [[Liivimaa kuberneride loend#Liivimaa kindralkubernerid|Liivimaa kindralkuberneri]] koht ning esimeseks sellel ametikohal oli Gustav II Adolfi õpetaja [[Johan Skytte]]. Esialgu asus kubermangu keskus [[Tartu]]s, hiljem [[Riia]]s. Gustav II Adolf ja Skytte pöörasid suurt tähelepanu usu- ja hariduspoliitikale. Seetõttu rajati 1630. aastal Tartusse ja järgmisel aastal ka Tallinna gümnaasiumid, esimese baasil avati 1632. aastal [[Tartu Ülikool]] (''Academia Gustaviana'', [[17. sajand]]i lõpul ''Academia Gustaviana Carolina''). Usupoliitikas keskenduti katoliikluse väljajuurimisele eriti maarahva (eestlaste ja lätlaste) seast. Halduslikult jagunes Eesti ala Eestimaa kubermangu, 17. sajandi teisest poolest kindralkubermangu, ja Liivimaa kindralkubermangu vahel. Põhja-Eestis oli kohalikus poliitikas suur roll ka Eestimaa rüütelkonnal, Liivimaa rüütelkonna võimupiirid olid tunduvalt väiksemad. Kuni 1650. aastateni teostasid Rootsi valitsejad, eriti kuninganna [[Kristiina]], Eestis laialdasi läänistusi, nii kuulusid Taanilt vallutatud Saaremaa ja veel mitmed valdused tükk aega [[de la Gardie]] perekonna valduste hulka. Ka mitmed eesti linnad kaotasid omavalitsusliku staatuse, minnes aadlike võimu alla. Ainult Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu säilitasid täielikul kujul oma linnaõigused. Rootsi riik pööras eriti suurt tähelepanu [[Narva]] linnale, millest kujunes sel perioodil üks olulisemaid kaubalinnu Läänemere ääres.

Kuberneridele allusid mitmed ametnikud, kellest olulisemad olid tavaliselt [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus|baltisakslastest kohtunikud]]. Eestimaal võttis kubermangu juhtimisest aktiivselt osa ka [[Eestimaa rüütelkond]], mille maanõunikud ja [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] konsulteerisid pidevalt kuberneriga. Liivimaal maanõunikel eriti suurt mõju ei olnud, rüütelkonna ja kuberneri suhtlust vahendasid [[resideeriv maanõunik|resideerivad maanõunikud]]. Rüütelkondade peamiseks omavalitsusorganiks olid [[Maapäev (rüütelkond)|maapäevad]], mida peeti nii Eesti-, Liivi- kui ka Saaremaal kuni Venemaa keisririigi lõpuni 1917. aastal.

===== Vene-Rootsi sõda (1656–1661) =====
{{vaata|Vene-Rootsi sõda (1656–1661)}}
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|[[Nicolas de Fer]]i (1646–1720) kaart, Läänemere-äärsed riigid: [[Rzeczpospolita]] ja Rootsi 1700. aastal ]]
1656. aastal puhkenud Vene-Rootsi sõja käigus vallutasid Vene väed Kagu-Eesti, sealhulgas ka Tartu. Sõja peamine tanner oli aga [[Poola]]s, mis oli sisuliselt Rootsi ja Vene vahel ära jagatud. Pärast Kagu-Eesti vallutamist proovisid vene väed alustada pealetungi ka Kirde-Eestis, 13. märtsil 1658 ületasid venelased tolleaegse piiri ja ründasid Rootsi eelposte [[Joala]] küla juures. Narvas asuvad Rootsi väed olid aga ette valmistatud ja tõmbusid tagasi Narva linna. Vene väed alustasid linna blokaadi, kuid nad tõrjuti rootsi raskesuurtükkide tulega linna lähistelt eemale ning venelased Eesti lähistel enam uusi rünnakuid enam ette ei võtnud ja venelaste väejuht Hovanski alustas läbirääkimisi kindralkuberner [[Krister Klasson Horn af Åminne]]iga, mispeale sõlmiti vaherahu 21. aprillil ja venelased eemaldusid Narva alt juba 24. aprillil 1658.

1658. aastal sõlmitud [[Vallisaare vaherahu]] jättis Kagu-Eesti Venemaale aga 1661. aastal sõlmitud [[Kärde rahu]]ga sai Rootsi kaotatud alad aga tagasi. Sel lühikesel Vene võimuperioodil Tartumaal suuri muudatusi ei toimunud, kuid Tartu Ülikool koliti üle Tallinna. Tartu kaupmehed said Vene võimult ka mitmeid privileege, kauplemaks Pihkvamaal, kuid sõja lõppedes need tühistati.

===== Eesti Rootsi kuningriigi osana 17. sajandi teisel poolel =====
17. sajandi teiseks pooleks oli kogu Eesti ala langenud Rootsi võimu alla ning see ajajärk oli ka küllaltki rahulik, mistõttu riik sai ajada sihipärast poliitikat, edendades ortodoksse luterluse levikut ning püüdes välja juurida ebausuks ja paganluseks nimetatavat rahvalikku usku. Samuti pööras Rootsi riik suurt tähelepanu hariduse arendamisele, sealhulgas talurahva seas, mistõttu [[Bengt Gottfried Forselius]] sai riigi toetusel rajada ka talurahva lastele mõeldud õpetajate seminari. Riik parandas ka riigitalupoegade olukorda, neil oli võimalik mõisarentniku halva käitumise korral pöörduda isegi kuninglikku õuekohtusse [[Stockholm]]is. Aadelkonna mõju püüdis riik üldiselt vähendada, mistõttu toimus 1680. ja 1690. aastatel Baltikumis ka [[mõisate reduktsioon]]. Liivimaal võeti aadelkonna käest ära umbes 80% mõisatest, Eestimaal tunduvalt vähem, alla 20%. Tavaliselt sai endine mõisaomanik siiski mõisarentnikuks jääda. Liivimaal tekitas reduktsioon ka suurt vastuseisu, rahulolematute aadlike eesotsas oli [[Johann Reinhold von Patkul]], kes Rootsis surma mõisteti ja seetõttu välismaale põgenes. Patkul hakkas järgnevalt looma liidusuhteid Rootsile vaenulike riikide vahel, aidates nõnda kaasa [[Põhjasõda|Põhjasõja]] puhkemisele.
[[Pilt:Ducatuum Livoniae et Curlandiae Nova Tabula, 1705.jpg|pisi|[[Frederik de Wit]]i poolt 1705. aastal koostatud Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kaart]]
Aastatel 1695–1697 oli Eestis ja kogu Ida-Euroopas väga tõsine näljahäda, mida on nimetatud ka [[Suur nälg (1695–1697)|suureks näljaks]]. Eestis võis sellesse surra umbes 70 000 inimest ehk ligi veerand elanikkonnast. Rootsi ametnikud, kes olukorda pärast nälja lõppu hindasid, leidsid, et Eestis kulub näljast taastumiseks umbes 20–30 aastat, kuid seda aega ei olnud, sest juba kolme aasta pärast puhkes Põhjasõda.
17. sajandi teisel poolel võisid Eesti alale asuda ka kolmas ajalooline vähemusrahvus, [[vanausulised|vanausulistest]] [[peipsivenelased]], kuid nende saabumisajaga on mitmeid probleeme ja viimasel ajal peetakse tõenäolisemaks, et nad tulid suuremas osas Eestisse alles pärast Põhjasõda.

==== Põhjasõda ====
{{vaata|Põhjasõda|Põhjasõda Eesti alal}}
[[Pilt:1730 Homann Map of Scandinavia, Norway, Sweden, Denmark, Finland and the Baltics - Geographicus - Scandinavia-homann-1730.jpg|vasakul|pisi|Põhja-Euroopa poliitiline kaart pärast Põhjasõda (1730. aastatel)]]

1700. aasta sügisel ründasid [[Peeter I]] juhitud Vene väed [[Narva]]t ja asusid seda piirama. Rootsi kuningas [[Karl XII]] kiirustas aga oma peavägedega Eestisse ning lõi venelasi [[Narva lahing (1700)|Narva lahingus]]. Kuigi Rootsi vägede üheks lahinguplaaniks oli ka sõja jätkamine Venemaa vastu, otsustas Karl siiski liikuda lõunasse, [[August II Tugev]]a vägede vastu ning lahkus Eestist 1701. aasta alguses. Eesti idapiiril puhkesid seejärel lahingud pealetungivate Vene vägedega, mis alates 1702. aastast hakkasid saavutama ka edu: venelased võitsid [[Erastvere lahing|Erastvere]] ja [[Hummuli lahing]]ud.

1704. aastal vallutasid venelased Tartu ja Narva, millega Eesti idapoolne osa läks nende kontrolli alla. Seejärel tuli sõjapidamisse Läänemere idakaldal pikem paus, kuni rootslased [[Poltaava lahing]]us (1709) lüüa said. Enne seda, 1708. aastal, oli Rootsi rünnakuid kartev Peeter I lasknud Narva ja Tartu linnad hävitada. 1709–1710 vallutasid Vene väed [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]u, kõige viimasena alistus venelastele [[Tallinn]]. Venelased andsid Eesti ja Liivimaa alistumislepingutes baltisakslastele väga laiad privileegid ([[Balti erikord]]), et neid enda poole meelitada. 1721. aastal, [[Uusikaupunki rahu]]ga, kinnitati Baltikumi Venemaa koosseisu kuulumist ja baltisakslaste suuri privileege.

==== Eesti ala Vene keisririigi osana kuni 19. sajandi alguseni ====
[[Pilt:Die Hertzogthümer Curland und Liefland.jpg|pisi|Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kaart 1746. aastast]]

Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Varsti pärast Uusikaupunki rahu taastati senine halduskorraldus, millega Põhja-Eesti kuulus [[Tallinna kubermang]]u ja Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga [[Riia kubermang]]u. Sõda ja epideemiad olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Sõjajärgsetel aastatel algas siiski peagi taastumine, mis jõudis lõpule [[18. sajand]]i keskpaigaks.

Baltisaksa aadlile oli 18. sajand, eriti selle esimene pool, küllaltki soodsaks ajaks, sest Peeter I oli baltisakslastele andnud väga laiad privileegid ning tagastanud Rootsi ajal riigistatud mõisad. 30. septembril 1710 kinnitas Peeter I [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] ja 1. märtsil 1712 [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] eriõigused. Lõplikult kinnitati need Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Eesti ja läti talupojad polnud siiski täiesti õigusteta seisundis. Võrreldes rootsi ajaga oli talupoegade olukord siiski raskem ja nende üksikud protsessid aadlike vastu lõppesid siiski enamasti kaotusega, ühe sellise tulemuseks oli [[Roseni deklaratsioon]] 1739. aastal. Selles esitatud äärmuslikud seisukohad talupoegade täielikust kuulumisest aadli omavoli alla ei peegeldanud siiski reaalselt valitsevat olukorda ning ka tsaarivalitsus püüdis deklaratsiooni autori meelehärmiks sellist olukorda pärast selle avaldamist igati vältida.

[[Pilt:Darstellung der neuen auf Keiserl(ichen) Befehl i. J. 1783.jpeg|pisi|vasakul|Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, [[Otto Friedrich von Pistohlkors]]i kaart 1783]]

Alates [[Katariina II]] ajast hakkas keskvõim oma huve baltisakslastele jõulisemalt peale suruma, mille tulemuseks oli [[Asehalduskord|asehalduskorra]] kehtestamine Baltikumis 1783. aastal, keskustega [[Tallinna asehaldurkond|Tallinnas]] ja [[Riia asehaldurkond|Riias]]. Katariina ja Liivimaa kindralkuberner [[George Browne]] püüdsid parandada ka talupoegade olukorda. Liivimaa kubermangus oli sel püüdlusel rohkem edu kui Eestimaal.

Kultuurielus toimus samuti olulisi sündmusi: 1739. aastal anti välja esimene eestikeelne [[Piibel]] ja 1802. aastal taasavati [[Aleksander I]] poolt kinnitatud asutamisaktiga saksakeelne Vene riigiülikool (Kaiserliche Universität zu Dorpat; [[Tartu ülikool|''Imperatorski Derptski Universitet'']]). Seal said õppima asuda ka eesti soost üliõpilased.

1796. aastal keiser [[Paul I]] valitsemisajal likvideeriti asehaldurkonnad ning taastati kubermangud: [[Eestimaa kubermang]] ja [[Liivimaa kubermang]].

Eesti ala mõjutasid kaudselt ka [[Napoleoni sõjad]]. 1807 ja 1812, kui algas [[Prantsuse-Vene sõda]], värvati ka Eesti alalt nekrutiteks kordades rohkem talupoegi kui tavaliselt, samuti moodustati 1807 ja 1812. aastal kohaliku [[Eestimaa rüütelkond|rüütelkonna]] esindajate juhtimisel [[maamiilits]]aüksused. Eesti territooriumile sõda siiski ei jõudnud ja mõne aja möödudes saadeti need uuesti laiali. [[Balti laevastik]]u baasi ja [[Tallinna sõjasadam]]at blokeerisid Briti sõjalaevad 1807. aastal pärast [[Tilsiti rahu]] sõlmimist [[Napoleon I]] ja [[Aleksander I]] vahel.

==== Talurahvaseadused ja pärisorjusest vabastamine ====
{{vaata|Eestimaa talurahvaseadused|Liivimaa talurahvaseadused}}
[[Pilt:Alexander I of Russia.jpg|pisi|püsti|Venemaa keiser Aleksander I]]

1801. aastal Venemaa keisriks saanud [[Aleksander I]] huvitus mõningatest läänelikest reformidest ja püüdis Venemaal jätkata [[Katariina II]] ajal taotletud [[valgustatud absolutism]]i kohast valitsemist. Tema erilise tähelepanu all olid talurahvaseadused, sest Venemaa elanikkonnast umbes 90% moodustas just talurahvas. Reforme alustas ta Balti kubermangudest, sest sealsed euroopalikud olud võimaldasid muudatusi kiiremini ja valutumalt läbi viia. Keiser soovis muudatusi teha esialgu väga piiratud alal ka seetõttu, et kindlaks teha, kas sarnaseid reforme võiks laiendada ka kogu Vene impeeriumile.

1802. aastal viidi [[Eestimaa kubermang]]us osaliselt Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil ellu regulatsioon, mida tuntakse selle esimese sõna järgi: &quot;[[Iggaüks]]...&quot;, mis kehtestas talupoegadele pärimisõiguse, samuti asutati [[vallakohus|valla]]- ja [[kihelkonnakohus|kihelkonnakohtud]], mis olid aluseks hilisemale talurahva omavalitsusele. 1804–1805 viidi ellu täiendavaid reforme, millega nii Eestimaal kui ka Liivimaal keelati talupoegade müümine maast lahus ja perekonnaliikmete eraldamine nende müümisel. 1809. aasta seadusetäiendusega võisid talupojad ka maad osta, müüa ja pärida. Õiguslikus ja emotsionaalses mõttes olulisimad oli aga otsus pärisorjusest vabastamise kohta, mis Eestimaal leidis aset 1816. ja Liivimaal 1819. aastal. Talupojad said küll isiklikult vabaks, kuid kuna ikka kuulus kogu maa mõisnikele, pidid nad tolle heaks jätkuvalt tööd tegema ja teokoormised isegi suurenesid. Pärisorjusest vabastamise daatumid on sümboolsed, praktikas võttis uue korralduse juurutamine ligi 20 aastat aega. Eestimaal kaotati 1816. aasta seadusega ka vallakohtud, Liivimaal jäid need aga alles, just suures osas sellega seletatakse ka talude päriseksostmise ja rahvusliku ärkamise suuremat edu Lõuna-Eestis.

Koos priikslaskmisega pandi eestlastele ka perekonnanimed. [[Rannarootslased|Rannarootsi]] vabatalupoegadel olid need juba ammu, ka mõnedes eesti kihelkondades olid valgustuslembesed mõisnikud ja pastorid juba perekonnanimesid pannud. Samas leidus ka piirkondi, kus ka pärisorjusest vabastamise järel läks nimedepanek visalt. 1836. aastal anti aga kõigile seni lisanimeta talupoegadele sundkorras perekonnanimed.

=== Uusaeg ===
{{vaata|Eesti uusaeg}}
[[Pilt:Kristjan Jaak Peterson.jpg|pisi|püsti|Kristjan Jaak Peterson]]
==== Eesti 19. sajandi esimesel poolel. Krimmi sõda ====
[[Pilt:Kreutzwald-köler.jpg|pisi|püsti|Fr. R. Kreutzwald ([[Johann Köler]]i maal)]]
[[Nikolai I]] valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa seaduste täpsema süstematiseerimise ja kodifitseerimise. 1832. aastal võeti vastu [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus]], mis vahetas välja rootsiaegse kirikuseaduse. Sellega lõppes kohalike luteri kirikute iseseisvuse periood ja nad allutati [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium|ülevenemaalisele luteri kiriku järelevalvele]]. Uue kirikuseaduse alusel võisid kirikuõpetajateks olla ainult Venemaal asuvate ülikoolide usuteaduskondade lõpetajad, mis tingis aja jooksul Saksamaalt uute kirikuõpetajate ja haritlaste immigratsiooni Liivimaale, kellest kujunes aja jooksul uus seisus [[Läänemere kubermangud]]es – [[literaadid]]. Saksamaalt pärit ja saksakeelsed, kuid kohalikus baltisaksa aadelkonnas kujunenud hinnangutest erinevaid [[Valgustusajastu]] põhimõtteid järgivad ''literaatide'' esindajad hakkasid teostama uuringuid [[maarahvas|maarahva]] elu-olu kohta. Samuti asuti kodifitseerima [[Balti kubermangude provintsiaalõigus]]t, mille tarbeks teostati massilisi arhiiviuuringuid; viimaste baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus.

Hoogustus ka baltisakslaste ühiskondlik tegevus, loodi mitmeid uusi haridusseltse, sealhulgas ka [[estofiilsus|estofiilseid]]. Esile kerkisid ka mõned eesti soost haritlased, nagu [[Kristjan Jaak Peterson]] luuletajana ning [[Friedrich Robert Faehlmann]] ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] kirjaniku ja arstina. Suures osas Faehlmanni algatusel loodi 1838. aastal [[Õpetatud Eesti Selts]], mis oli kõige selgemalt estofiilsem ning tegeles esimestel aastakümnetel peamiselt Eesti vanavara korjamise ja süstematiseerimisega. Kujunema hakkas ka rahvuseepos &quot;[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]&quot;.

Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist nende eluolus kohe kardinaalseid muudatusi ei toimunud. Teotöökohustus säilis ning läks raskemakski. Siiski oli talupoegadel suurem liikumisvabadus, samuti suutsid mitmed neist ka mõisa sõltuvusest vabaneda, üksikutest (näiteks [[Mats Erdell]]) said isegi mõisarentnikud. Oluliseks sotsiaalseks teguriks oli 1840. aastatel alanud [[usuvahetusliikumine]], mille käigus tuhanded eesti talupojad, peamiselt Lõuna- ja Lääne-Eestis, astusid vene õigeusku, lootuses saada endale oma maatüki ehk hingemaa. Mõningate riigimõisate, nagu [[Kihnu mõis|Kihnu]] maid jagatigi usku vahetanute vahel, kuid enamik neist maad siiski ei saanud. Samuti hakkasid eestlased üha suuremal määral välja rändama Venemaale ([[väljarändamisliikumine]]), kus mitmel pool, eriti [[Siber]]is, oli võimalik endale hankida isiklik maavaldus. Eriti hoogustus väljarändamine 19. sajandi lõpus ja [[20. sajand]]i alguses.

1849. aastal võeti vastu uus talurahvaseadus, millega mõisate valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning sai võimalikuks ka ulatuslikum [[talude päriseksostmine]]. See sõltus aga suurel määral mõisniku tahtest ja võimalustest tema omanduses olevaid renditalusid päriseks müüa. Päriseksostmine oli ennekõike seotud naturaalmajanduselt lõplikult rahamajandusele üleminekuga, kus mõisnik hakkas oma põldudel kasutama palgatööjõudu. Päriseksostmine edenes tunduvalt kiiremini Lõuna-Eestis, kus juba 19. sajandi lõpuks oli enamik talusid talupoegade omanduses.

1853. aastal alanud [[Krimmi sõda]] Eesti ala päris otseselt ei puudutanud. Siiski värvati tavapärasest tunduvalt enam eestlasi sõjaväkke ja loodi ka kohalikke talupoegadest koosnevaid maamiilitsaid ja isegi merepatrulle. 7. juulil 1855. aastal püüdis Inglise laevastik saata maale dessanti [[Virtsu]]s,&lt;ref&gt;[http://regiment.ru/Lib/A/31/5.htm# Сайт истории Русской Императорской Армии]&lt;/ref&gt; laevastik jõudis ka Eesti rannikuvetesse [[Narva-Jõesuu]] juures, vangistati mõningaid kalureid, kuid suuremat sõjategevust ei toimunud. Krimmi sõda näitas aga küllaltki selgelt, et Venemaa on muust Euroopast maha jäänud.

==== Eesti 19. sajandi teisel poolel ====
===== Aleksander II reformid ja majanduse areng =====
[[Pilt:Alexandre II.jpg|pisi|püsti|Keiser Aleksander II]]
Krimmi sõja järel algasid Vene impeeriumis keiser [[Aleksander II]] reformid, mis pidid impeeriumi ühiskonda moderniseerima ja võimaldama sõjas kaotatud eneseuhkus taastada. Juba Nikolai I valitsusaja lõpul vastu võetud talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal rakendusid sõja järel, 1856. aastal, ellu. Eriti Liivimaal algas intensiivne [[talude päriseksostmine]]. Eestimaal, mis oli vaesem, tekitas uue seaduse täieliku rakenduse venitamine (selle kõik sätted pidid jõustuma alles pärast mõisa- ja talumaade väljamõõtmist) aga talurahva seas arusaamatust ning esines ka kokkupõrkeid [[mõisnik]]e ja talupoegade vahel, millest tuntuim oli [[Mahtra sõda]] 1858. aastal. Teatavaid rahutusi toimus ka Lõuna-Eestis. Talunike olukord jäi mitmel pool endiselt viletsaks ja seetõttu sai 1864. aastal [[Johann Köler]]i ja [[Jaan Adamson]]i eestvedamisel teoks [[palvekirjade aktsioon]], mida mõnikord on loetud ka rahvusliku ärkamisaja alguseks. Selle käigus koguti üle-eestiliselt palvekirju keisrile. Aktsioon kukkus siiski Peterburis selle vastu tegutsenud baltisakslaste tõttu läbi.

Talupoegade tegevus- ning liikumisvabadus laienes siiski kiiresti, sest 1860. aastatel vastu võetud uus vallakohtuseadus (1866) vabastas vallakogukonna mõisniku eestkoste alt ja passiseadus (1868) andis senisest tunduvalt suuremale rahvahulgale võimaluse minna elama linna või väljapoole oma kodu[[kubermang]]u. Peagi hakati rändama ka Vene impeeriumist väljapoole, sealhulgas näiteks ka [[Ameerika Ühendriigid|Põhja-Ameerika Ühendriikidesse]]. Oluline mõju kogu Vene impeeriumile, sealhulgas ka Eestile, oli [[pärisorjus]]e kaotamisel kogu riigis 1861. aastal. Uus [[pass]]ikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese [[isikut tõendav dokument|isikut tõendava dokumendi]], suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. [[Teoorjus]]e (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta [[vallakogukonnaseadus]] vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades.

1860. aastate järel hakkas eestlaste osakaal linnarahvastikus ja selle arvelt ka linnarahvastiku osatähtsus kogu rahvastikus kiiresti kasvama: ajavahemikus 1862–1897 suurenes viimane 8,8%-lt 18,4%-le. Aastal 1870 kehtestati uus linnavalitsuste ja esindajate valimise kord; linna juhtimine magistraadi ehk [[raad|rae]] käest läks üle linnakodanike poolt valitud volikogule ja selle poolt moodustatud linnavalitsusele. Valimisseadus jäi aga veel paariks aastakümneks [[baltisakslased|baltisakslasi]] soosivaks.

Linnastumine oli osaliselt seotud ka talude väljaostmisprotsessi tulemusena päritavate [[põlistalu]]de tekkimise ja elatusvõimaluste vähenemisega maapiirkondades. Vaba tööjõu tekkimisega algas Eestis ka [[tööstusrevolutsioon|tööstuse]] kiire areng. Põhiliseks tööstusharuks oli esialgu [[tekstiilitööstus]], mis oli Eestis arenema hakanud juba 19. sajandi alguses. Olulisimad [[kalevivabrik]]ud olid: [[Narva]] ([[Narva kalevivabrik]]) (1822), [[Kärdla]] ([[Hiiu-Kärdla vabrik]]) (1829), [[Sindi]] (1834), [[Tartu]] (1839) ja [[Kreenholmi Manufaktuur|Kreenholmi]] (1857) ja [[Nikolski Manufaktuur]] {{kas|Narvas}}.

Tekkisid ka muud tööstusettevõtted: [[B. Drümpelmanni Masinaehitustehas|B. Drümpelmanni vasksepatöökoda]] (1828), [[Friedrich Wilhelm Wistinghausen|Wistinghauseni]] paberivabrik,&lt;ref&gt;Robert Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/saatus-nookis-ulemiste-vabrikut.d?id=50978834 Saatus nöökis Ülemiste vabrikut], Eesti Päevaleht, 12. märts 2004&lt;/ref&gt; [[Johann Wilhelm Donat]]i [[Ülemiste paberivabrik]] (1836), [[Mayeri malmivalutehas]] (1842), C.F.[[Gahlbäcki malmivabrik]], [[K. Jürgensi valutehas]] (1858), [[Friedrich Wiegand]]i [[Fr. Wiegandi Tallinna Masinaehituse-, Malmivalamise- ja Katlatehas|vasksepatöökoda]] Rakveres (1859), mis tootis peamiselt Eestimaa [[viinaköök]]idele seadmeid.

Sajandi lõpus hakkasid arenema ka teised tööstusharud, seda eriti Tallinnas, kus rajati [[Lutheri vabrik|Lutheri mööblivabrik]] (1880), [[Volta tehas|Volta masinatehas]] (1899), [[Tallinna Katusepapivabrik]] (1898), [[Ülemiste paberivabrik]]u asemele [[Ernst Osse]] [[Osse ja Ko tselluloosivabrik]].

Tööstuse arengule ja uute asulate tekkele aitas tugevalt kaasa [[raudtee]]. 1870. aastatel ehitati [[Balti raudtee]], mis ühendas [[Paldiski sadam|Paldiski]] ja [[Tallinna sadam]]ad läbi Narva ja [[Gattšina]] [[Peterburi]] ja [[Venemaa sisekubermangud]]ega. Balti Raudtee veermiku teenindamiseks ehitati Tallinna [[Balti Raudtee Peatehased]] ja vagunite valmistamiseks [[Dvigatel]]i vagunitehas. [[Tapa-Tartu raudtee]] valmis 1876. aastal, [[Tartu-Valga raudtee]]liin 1887 ja [[Valga–Petseri raudtee|Valga-Võru-Pihkva raudtee]] 1889. 1898. aastal valmis ka [[Pihkva-Bologoje raudtee]]liin, mis ühendas Eesti [[Venemaa sisekubermangud]]ega 1897. aastal valmis [[Valga-Pärnu raudtee|Valga-Pärnu kitsarööpmeline raudtee]], koos [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Mõisaküla-Viljandi haruteega]]. 1900. aastal valmis [[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin]] ja [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee|Türi–Paide kitsarööpmelise raudteeliini]] harutee. Tänu raudteele saavutas Tallinna sadam [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sadamate seas väliskaubanduses käibelt 4. koha.

Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerumine: staatilise [[agraarühiskond|agraarühiskonna]] ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas koos [[industrialiseerimine|industrialiseerimise]], linnastumise ja põlisrahva rahvusliku ärkamisega. 1860. aastatel alanud massilise talude päriseksostmise ajal kerkisid talude hinnad aga valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu mitu korda kõrgemaks kui Venemaal, mis hoogustas ka [[Eesti külad Venemaal|sinna väljarändamist]]. Eestisse jäänud talupojad ostsid aga oma põliskohad enamasti välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti [[lina]]- ja kartulikasvatusest saadud tuludest (lina hinda tõstis [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] (1861–1865) tõttu vähenenud [[puuvill]]a sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast. Taluperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem osa.

Tallinnas asutati 1877. aastal [[Põhja Puupapi- ja Tselluloosivabrik]] ehk [[Tallinna tselluloosivabrik]].&lt;ref&gt;Robert Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/tselluloosivabrik-saab-taas-jalad-alla.d?id=50979916 Tselluloosivabrik saab taas jalad alla], Eesti Päevaleht, 25. märts 2004&lt;/ref&gt;

19. sajandi lõpus arenes suurtööstus ka väljaspool Tallinna, 1893. aastal [[Kohila Puupapi ja Paberivabrik]] ja [[Räpina tselluloosivabrik]], 1899. aastal [[Türi paberivabrik]] ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]] Pärnus.

===== Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg =====
{{vaata|Ärkamisaeg}}

[[Pilt:Perno Postimees, Nr 1.png|pisi|püsti|Perno Postimehe esimese numbri esikülg]]
[[Pilt:Johann Voldemar Jannsen.jpg|pisi|püsti|Johann Voldemar Jannsen]]
[[Prantsuse revolutsioon]]i, [[romantism]]iideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes [[Johann Gottfried Herder]]i nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ([[tšehhid]], [[soomlased]], [[lätlased]] jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest.&lt;ref&gt;Rahvusliku liikumise teoreetilisest kontekstist ja võrdlusest lähemalt: [[Mart Laar]]. ''Äratajad: rahvuslik ärkamisaeg Eestis ja selle kandjad''. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2005.&lt;/ref&gt; Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit – ennekõike sotsiaalset tõusu taotlev tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaupmeestest ja käsitöölistest koosnev keskkiht, aga üha enam ka eesti soost vaimulikud.

1860. aastatel muutus rahvuslik liikumine tänu talurahva võimaluste kasvule ning ühiskonna moderniseerumisele massiliseks. Selle perioodi kõige silmapaistvamaks tegelaseks oli köster, kooliõpetaja ja kirjamees [[Johann Voldemar Jannsen]], kes 1857. aastal asutas mõjuka eestikeelse nädalalehe [[Perno Postimees]], mida on mõnikord peetud ka ärkamisaja alguseks. Jannsen pöördus esimest korda eestlaste kui eesti rahva, mitte maarahva poole. Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda.

1860. aastal tekkis eesti haritlastel väljavaade rajada ka kõrgem eestikeelne õppeasutus: [[Eesti Aleksandrikool]], eragümnaasium, mille jaoks hakati peagi ka annetusi koguma. Aleksandrikooli ideest ja sellele toetuste kogumisest sai rahvusliku ärkamisaja üks kesksemaid üritusi, mis jõudis tippu 1870. aastatel, muutudes ilmselt kõige ulatuslikumaks eestlaste rahvuslikuks ürituseks üldse. Aleksandrikooli komiteesid ja peakomiteed on mõnikord nimetatud ka Eesti esimeseks parlamendiks.&lt;ref&gt;Mart Laar. Äratajad: rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2005.&lt;/ref&gt; 1862. aastal ilmus täies pikkuses trükis ka [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i [[eepos]] &quot;[[Kalevipoeg]]&quot;. 1864. aastal kolis Perno Postimehe toimetaja Jannsen aga Tartusse, kus hakkas välja andma [[Eesti Postimees]]t, mis saavutas tunduvalt laiema lugejaskonna ning mõjutas järgnevalt oluliselt eesti rahvusliku eliidi tegevust. 1865. aastal alustasid tegevust mõjukad laulu- ja mänguseltsid [[Vanemuine (selts)|Vanemuine]] (Tartus) ja [[Estonia (selts)|Estonia]] (Tallinnas), millest hiljem kujunesid Eesti esimesed professionaalsed teatrid. 1869. aastal toimus Tartus [[I üldlaulupidu|esimene Eesti üldlaulupidu]], mida on tavaliselt peetud Eesti rahvusliku liikumise esimeseks tähtsündmuseks. Umbes samal ajal asusid tegutsema mitmed tulevased rahvusliku liikumise liidrid, tuntuks sai ka Jannseni tütre, poetess [[Lydia Koidula]] looming. 1871. aastal rajati ka eestlastest haritlasi koondav [[Eesti Kirjameeste Selts]].

1870. aastad olidki ärkamisaja alguperioodi õitsenguajaks, kuid juba sel ajal kujunesid selle liidrite vahel välja erimeelsused, mis aja möödudes üha süvenesid. Konservatiivset, baltisakslastega koostööd teha üritavat suunda juhtis Jannsen, radikaalset, baltisakslastevastast ja Vene keisri toele lootvat tiiba [[Carl Robert Jakobson]] (1841–1882), Jakobsonist mõõdukamat, ainult eestlaste oma vaimujõule tugineda püüdvat voolu pastor ja keeleteadlane [[Jakob Hurt]] (1839–1907). Viimane kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Radikaalsem Jakobson, ajalehe [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] toimetaja, sõnastas eesti rahvusliku liikumise majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi (talurahva ja linlaste esindatust kubermangude maapäevadel, Balti erikorra ja baltisaksa aadli privileegide kaotamist). Poliitikuna oli rahvuslaste liidritest osavaim Jakobson, kes suutis 1881. aastaks enamiku organisatsioonidest enda mõju alla saada, mistõttu Hurt loobus aktiivsest poliitilisest tegevusest ja lahkus [[Peterburi]] ning rahvuslikus liikumises tekkis nn Suurlõhe. Ent juba 1882. aastal suri Jakobson ootamatult. Et Jannsenit oli 1880. aastal tabanud halvatus, tekkis 1880. aastate alguses eesti rahvuslaste võimuladvikus tühimik. Esialgu domineerisid Jakobsoni suunda toetanud inimesed, kuid teatud mõju jäi ka Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud.

==== Venestusaeg. 20. sajandi algus ====
{{vaata|Venestusaeg}}
[[Pilt:Alexander Nevsky Cathedral.jpg|pisi|püsti|Venestusajal ehitatud [[Aleksander Nevski katedraal]] Tallinnas]]
[[Pilt:Jaan Tonisson1928.jpg|pisi|püsti|Jaan Tõnisson riigivanemana 1928. aastal]]
1881. aastal võimule saanud keiser [[Aleksander III]] osutus karmikäeliseks vene rahvusluse soosijaks, kes püüdis ka seni Balti erikorda nautinud Balti provintside elukorralduse samastada Sise-Venemaa provintside omaga. Esialgu olidki venestusmeetmed ennekõike administratiivsed: ametikeeleks määrati saksa keele asemel vene keel, [[kindralkuberner]]ideks määrati ainult venelasi, [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus|kohtu]]- ja [[Eestimaa kubermangu korrakaitse|politseikorraldus]] muudeti samaks [[Venemaa sisekubermangud]]ega ning täies ulatuses kehtestati ka Venemaa linnaseadus. Oluliselt kärbiti ka rüütelkondade osatähtsust, kuid neile jäi siiski ka jätkuvalt oluline roll provintside sisepoliitikas. 1880. aastate lõpust hakkas venestuspoliitika üha valusamalt tabama ka provintside põlisrahvaid. Rahvuslikke organisatsioone suleti või muudeti venemeelseteks. Ka eesti rahvuslaste suur unistus, [[Eesti Aleksandrikool]], avati 1888. aastal venekeelsena. Selleks ajaks oli kogu algkoolivõrk samuti venekeelseks muudetud, saksa või eesti keeles võis õpetada ainult usuõpetust ja emakeelt. Samuti venestati kohanimesid, näiteks sai Tartu ametlikuks nimeks Jurjev (vene keeles Derpti asemel Jurjev ja saksa keeles Dorpati asemel Jurjew). Ka Tartu ülikoolis muudeti õppetöö 1893. aastaks täielikult venekeelseks, mitmed tunnustatud saksa ja baltisaksa õpetlased lahkusid Saksamaale.

Eesti rahvuslikku liikumist olid juba enne venestuse algust tabanud mõningad tagasilöögid, peamiseks põhjuseks olid omavahelised vastuolud. Kuid alates 1880. aastate lõpust sattus see tõsisesse kriisi, kui venestuse tingimustes asuti rahvuslikku organisatsioone sulgema ja saksa keele kasutamisvõimaluste kõrval tunduvalt ka eesti keele oma piirati. Paljud rahvuslased pettusid ürituses, mõnest said venestuse pooldajad (näiteks [[Jakob Kõrv]]), teistest nihilistid ([[Ado Grenzstein]]). Venestusmeelsus eestlaste seas siiski eriti laialt ei levinud ning pigem hakati rohkem tähelepanu pöörama majandusele ning asjaajamisele vallavalitsustes, mis olid endiselt eestlaste käes, ka tegelikuks töökeeleks jäi seal eesti keel. Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad näiteks saada valitud linnavolikogudesse ja koguni proovida linnavalitsust enda kätte võtta. See õnnestus esimesena [[Valga (Liivimaa)|Valgas]], kus see toimus koostöös lätlastega, Tallinnas tehti seda koostöös venelastega.

1896. aastal sai Tartus Eesti Postimehe peatoimetajaks [[Jaan Tõnisson]], kellel oli Lõuna-Eesti juhtivate rahvuslike tegelaste [[Villem Reiman]]i, [[Oskar Kallas]]e ja Karl Koppeli tugev toetus. Noore ja innuka rahvuslasena asus ta propageerima eesti keele avalikku kasutamist ja keskendus oma lehes eestlaste rahvuslikele ja majanduslikele probleemidele. Samuti propageeris ta ühistegevust ja vabatahtlikke ühinguid, eriti [[karskusselts]]e, millest riigipoolse surve tingimustes said ühed peamised rahvusliku liikumise keskused. Tartus ajalehe Postimees ümber koondunud mõõdukad (J. Tõnisson, Villem Reiman, [[Henrik Koppel|Heinrich Koppel]], [[Oskar Kallas]]) pooldasid [[isevalitsus]]liku korra ümberkujundamist parlamentaarseks – [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsiooniliseks monarhiaks]] Veidi pärast Tõnissoni aktiivse tegevuse algust Tartus alustas Tallinnas tegutsemist [[Konstantin Päts]], kes asutas ajalehe [[Teataja (Tallinna ajaleht)|Teataja]], mis keskendus erinevalt Postimehest rohkem majanduslikele probleemidele, mis Põhja-Eestis olid ka olulisemad, kuna sealne [[Talude päriseksostmine|talude päriseksostmise]] protsess oli aeglasem ja ka linnaelanikkond, sealhulgas töölised, omasid tunduvalt suuremat osakaalu. Radikaalsem rühmitus (Konstantin Päts, [[Jaan Teemant]], [[Mihkel Pung]]) pooldasid demokraatlikku vabariiki ja mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. 20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt suurettevõtete tööliskonnale, üliõpilastele ja koolinoortele. 1902. aastal panid [[Mihhail Kalinin]] ja [[Friedrich Eduard Leberecht|Friedrich Leberecht]] aluse [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tallinna organisatsioonile. VSDTP organisatsioon oli ülevenemaaline ja rangelt tsentraliseeritud põrandaalune partei ja sotsialistide eesmärk oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitlusega. 1903. aastal hakkas Tartus ilmuma ka [[Peeter Speek|Peeter Speegi]] ja [[Mihkel Martna]] ajaleht [[Uudised]], mis oli Teatajast veel radikaalsem ja toetas [[sotsiaaldemokraatia]]t. Ajalehe Uudised ümber koondusid sotsiaaldemokraadid–[[föderalistid]]. Föderalistid pidasid oluliseks [[Rahvuslus|rahvuslikkust]], nad propageerisid sotsialismi ja [[rahvuslus]]e sünteesi, rõhutasid Venemaa riikliku korralduse reformimisel ja sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel [[autonoomia]] ja [[föderalism]]i põhimõtete rakendamise vajadust. Nad pooldasid [[tolerantsus]]t ja [[Pluralism (poliitika)|pluralismi]] ning partei juhtimise demokraatlikke meetodeid. [[20. sajand]]i alguses kujunesidki välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, lisaks sotsialistidele oli oluline roll Tõnissoni mõõdukatel ja Pätsi ümber koondunud radikaalsetel liberaalidel.

==== 1905. aasta revolutsioon ====
{{vaata|1905. aasta revolutsioon Eestis}}

Venemaa sisepoliitilist ja majanduslikku õhkkonda pingestas tema kaotus Jaapanile [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] (1904–1905). Seetõttu toimus Peterburis 1905. aasta 9. jaanuaril demonstratsioon, mis lõppes rahvahulga tulistamisega ([[verine pühapäev]]). 12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Eestis sellest mõjustatud solidaarsusstreigid. Streikis umbes 12 000 inimest tööstuslinnades Tallinnas, Narvas ja Tartus. Ka maal levisid rahutused, mis enamasti ei viinud küll otseste vastuhakkudeni. Küll aga kirjutati mitmel pool valitsusele palvekirju, mis taotlesid lihtrahva olukorra parandamist.

Olukord radikaliseerus 1905. aasta 16. oktoobri järel, mil sõdurid avasid Tallinnas toimunud meeleavalduse pihta tule ja hukkus ligi 100 inimest. Olukorda leevendas mõnevõrra [[Nikolai II]] poolt päev hiljem välja antud [[Oktoobrimanifest]], mis lubas inimestele põhilisi kodanikuvabadusi, sealhulgas sõna- ja koosolekute pidamise vabadusi. Muuhulgas anti luba rajada ka poliitilisi parteisid. Eestis rajati kaks ametlikku eestlaste erakonda: Peeter Speegi seltskonna poolt juhitud [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]], mis illegaalselt tegutses juba varem, ja Tõnissoni [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]. Lisaks tegutsesid Eestis veel mitmete üle-Venemaaliste parteide kohalikud harud, baltisakslaste parteid, illegaalsed enamlaste ja esseeride parteid ning ametlikult organiseerumata poliitilised rühmitused.
==== Poliitiliste parteide tekkimine ====
1905. aasta oktoobris-novembris loodi pärast [[Nikolai II]] poolt välja antud [[17. oktoobri manifest]]i Eestis esimesed legaalsed parteid.

[[Konservatism|Konservatiivsed]] mõõdukad liberaalid, eesotsas [[Jaan Tõnisson]]iga asutasid Tartus [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]], mis üldriiklikes küsimustes võttis omaks Vene kadettide programmi [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhiaga]] demokraatliku riigikorra kehtestamise ja [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] kokkukutsumise nõudega. Mõõdukad rõhutasid oma tegevuse legaalset, seaduslikku iseloomu, seda, et võideldakse &quot;ainult õiguse ja seaduse abinõudega&quot;. ERE häälekandja oli ajaleht [[Postimees]].

[[Vasakpoolsus|Vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid]]-föderalistid, eesotsas [[Peeter Speek]]iga asutasid põhiolemuselt [[marksism|marksistliku]] programmiga [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse]]. 1905. aasta kevadel avaldas sotsiaaldemokraatide-föderalistide juht Peeter Speek nõudmise Vene keisririigi föderaliseerimise ja Eestile autonoomse osariigi staatuse andmise kohta. ESTÜ häälekandja oli ajaleht [[Uudised]].

Tsentralistlikku [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse]] kuuluvad sotsiaaldemokraadid hakkasid tegutsema avalikult. Novembri lõpul valiti ka [[Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu (1905)|Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu]], mille esimees oli [[Nikolai Janson]].

VSDTP kõrval tekkisid Eestis mitme ülevenemaalise partei – [[Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei]], [[17. Oktoobri Liit|17. Oktoobri Liidu]] (oktobristide), [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]], [[Bund]]i (juudi partei), Õiguskorra Partei – väikesearvulised organisatsioonid, kuid need ei etendanud kohalikus elus märkimisväärset osa. Baltisaksa aadel ja linnakodanlus asutasid [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] konservatiivse [[Balti Konstitutsiooniline Partei|Balti Konstitutsioonilise Partei]] ja [[Christoph von Mickwitz (1850−1924)|Christoph Mickwitzi]] [[Eestimaa Konstitutsiooniline Partei|Eestimaa Konstitutsioonilise Partei]].

Sisuliselt olid peaaegu kõik Eestis loodud parteid ja liikumised Venemaa keisririigi valitsusega opositsioonis, nõudsid [[demokraatia]]t ja kodanikuõigusi, venestamise lõpetamist, rahvuslikku enesemääramisõigust, [[autonoomia]]t ja [[kohalik omavalitsus|kohalikku omavalitsust]].

Novembris toimus Tartus Eesti rahvaasemike koosolek, kus mõõdukad ja radikaalid omavahel selgelt tülli läksid, mistõttu peeti kaks koosolekut: Tõnissoni pooldavad mõõdukamad jõud pidasid &quot;Bürgermusses&quot; (baltisakslaste seltsimajas) [[Bürgermusse koosolek|koosoleku]], radikaalid aga Tartu Ülikoolis [[aulakoosolek]]u. Mõõdukad arvasid, et edasisi rahvuslikke eesmärke ja kodanikuvabaduste suurendamist peaks saavutama legaalsete poliitiliste vahendite teel ja seadsid eesmärgiks [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhia]], samas kui radikaalid nõudsid tsaari kukutamist ja vabariigi väljakuulutamist. Nad esitasid ka üleskutse üleüldiseks kodanikuallumatuseks ning mõned panid ette hakata ka mõisaid rüüstama. Mitmetes valdades võetigi võim üle ja kohati kuulutati välja lokaalseid &quot;vabariike&quot;, paaris vallas hakati koguni Eesti Vabariigi põhiseadust välja töötama.

10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja [[sõjaseisukord]], kuid sellest hoolimata toimus 12.–20. detsembril peamiselt Põhja-Eestis ligi 120 mõisa rüüstamine, mille käigus tapeti ka üks mõisnik. Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsembril kuulutati välja sõjaseisukord [[Rakvere]], [[Paide]] ja [[Haapsalu]] piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 toimunud karistussalkade operatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust, paljud saadeti ka asumisele. Mitmed Eesti poliitikud (näiteks Konstantin Päts, [[Mihkel Martna]], [[Jaan Teemant]]) mõisteti ka tagaselja surma, kuid päästsid end välismaale põgenemisega.

==== Eesti enne Esimest maailmasõda ====
===== Poliitilised arengud =====
Pärast 1905. aastat kaotati Venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve teatud määral taastus. Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima, sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegutsesid aktiivselt mitmesugused eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa keisririigi [[Riigiduuma (Venemaa keisririik)|Riigiduumas]] oli ka eestlaste valitud saadikuid [[I Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|I Riigiduuma]] (1906) koosseisus [[Jaan Tõnisson]], [[Oskar Rütli]] ja [[August Lubbi]], [[Karl Hellat]] ning [[Pavel Paptšinski]]), kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid duuma jõuetuses peagi. Seoses valimisseaduse muutmisega langes eestlaste arv duumas hiljem vaid kahe-kolmeni: [[II Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|II Riigiduumas]] (1907) olid [[Anton Jürgenstein]], [[Mart Murten]], [[Kaarel Parts]], [[Tõnis Jürine]] ja Paul/[[Pavel Pärn]]; [[III Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|III Riigiduumas]] (1907–1912) [[Aleksander Terras (Riigiduuma liige)|Aleksander Terras]]; [[IV Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|IV Riigiduumas]] (1912–1917) [[Juhan Oras]] ja [[Jaan Raamot]].

Riigiduumas aga olid esindatud Balti kubermangude aadelkonnad ja sakslased: [[III Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|III Riigiduumas]] [[Otto Benecke]], [[Oskar Brackman]], [[Alfred von Schilling]], [[Martin Schultzenberg]]; [[IV Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|IV Riigiduumas]] Oskar Brasche, [[Karl von Brevern (1880−1943)|Karl von Brevern]], [[Otto von Engelhardt]].

===== Majanduse areng =====
Enne Esimest maailmasõda rajati Tallinna mitmeid suuri tööstusettevõtteid: [[Bekkeri laevatehas]], [[Vene-Balti laevaehitustehas]] (1912), [[Balti Puuvillavabrik]], [[Bekkeri laevatehas]] ja [[Noblessneri laevatehas]], [[Fr. Wiegandi masinatehas]], [[Fr. Krulli metallitehas]]. Samuti ehitati grandioosset kindlustustesüsteemi, [[Peeter Suure Merekindlus|Imperaator Peeter Suure Merekindlust]], mis ulatus [[Lääne-Eesti saarestik]]ust [[Kroonlinn]]a ja Soome edelaosas asuva [[Turu]]ni, kuid mida enne sõja algust valmis ei jõutudki.

==== Esimene maailmasõda ====
{{vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas}}

1914. aastal puhkenud [[Esimene maailmasõda]] Eestit esialgu otseselt ei puudutanud. Siiski mobiliseeriti Venemaa armeesse kümneid tuhandeid eestlasi, kogu sõja jooksul umbes 100 000. 1915. aastal jõudsid sakslased aga juba Riia alla ning Eestist sai Vene vägede jaoks oluline tagalaala. Seetõttu toodi maale palju vägesid; viimastel oli oluline roll 1917. aasta revolutsioonides.

1917. aastal, pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i, alustas Saksamaa uut pealetungi idarindel ja sama aasta sügisel vallutasid sakslased ka Lääne-Eesti saared. 1918. aasta veebruaris alustasid sakslased uut pealetungi ning okupeerisid märtsi alguseks kogu Eesti territooriumi.

=== Lähiajalugu ===
{{vaata|Eesti lähiajalugu}}

==== Veebruarirevolutsioon ja oktoobripööre ====

1917. aasta veebruaris ([[gregoriuse kalender|uue kalendri järgi]] märtsis) alanud [[Veebruarirevolutsioon]]iga kukutati Venemaal [[monarhia]] ning võimule tuli [[Venemaa Ajutine Valitsus]]. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi pärast [[Eestlaste demonstratsioon Petrogradis|Eestlaste massidemonstratsiooni Petrogradis]] Eestile välja rahvuslik [[autonoomia]]. Ajutise Valitsuse otsusega ühendati [[Eestimaa kubermang]]uga ka [[Liivimaa kubermang]]u eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba [[eesti rahvusväeosad]]e loomiseks. Viimast lubas Ajutine Valitsus seetõttu, et Venemaa jätkas Esimeses maailmasõjas osalemist ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni. Ametisse nimetati ka [[Eestimaa kubermangukomissar]], kelleks sai eestlane [[Jaan Poska]]. Samuti moodustati esimene eesti [[seisus]]epiirideta esindusorgan, [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] ehk Eesti Maapäev.

1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa poolel ka [[Eesti rahvusväeosad]]e [[1. Eesti jalaväepolk]].

Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal kiiresti ning Petrogradis toimus oktoobripööre (mis toimus uue kalendri järgi novembris), millega haarasid võimu bolševikud. Eestis võttis võimu üle [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kohalikest bolševikest]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|ESDTP menševikest]] ja [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|Eesti esseeridest]] koosnev [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] juhtimisel, kubermangukomissar Jaan Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad [[diktatuur]]i ja Venemaaga taasühinemise suunas ega kavatse Eesti saavutatud [[autonoomia]]t austada.

Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end 1917. aasta 28. novembril ([[juliuse kalender|vkj]] 15. novembril) kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast selle otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis; sõjaväelane, brigaadiülem [[Aleksander Tõnisson]] etapeeriti Peterburi vanglasse ja mõisteti isegi surma, kuid pääses tänu [[Brest-Litovski rahuleping]]ule. Jaan Tõnisson saadeti aga pärast enamlastevastase meeleavaldamise organiseerimist maalt välja. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt, peamiseks organiks oli [[Maapäeva Vanematekogu]], kuhu kuulusid tähtsamad rahvuslikult meelestatud poliitikud.

1917. aasta lõpus asusid aktiivselt tegutsema ka [[Eestimaa rüütelkond|Eesti-]] ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] juhid, soovides moodustada Eesti-, Läti- ja [[Kuramaa]]st Saksamaaga [[personaalunioon]]is [[Balti hertsogiriik|Balti hertsogiriigi]]. Rüütelkondade esindajad leidsid, et kuna Eestimaa esindaja rüütelkonnaga sõlmitud 1721. aasta [[Uusikaupunki rahuleping]]u tingimusi on rikutud, võivad nad Venemaa võimu alt legitiimselt lahkuda, ning esitasid palve Saksamaa keisrile, et see võtaks Balti kubermangud enda kaitse alla. Eestimaal aga revolutsiooniliselt meelestatud sõjaväelaste toel reaalset võimu omavad [[bolševikud]] kuulutasid nad Nõukogude võimu vastase tegevuse eest [[lindprii]]deks ning küüditasid suure osa meessoost [[baltisakslased|baltisakslasi]] [[Petrograd]]i vanglasse ja Siberisse asumisele.

1918. aasta veebruaris alustasid Saksa väed idarindel uut pealetungi, mille käigus nad peagi vallutasid ka Eesti alad. Sellistes oludes otsustasid eesti poliitikud 19. veebruaril luua kolmeliikmelise [[Eestimaa Päästmise Komitee]] (Päästekomitee), mille liikmeteks olid Konstantin Päts, [[Jüri Vilms]] ja [[Konstantin Konik]]. Komitee kätte anti kõrgeim võim kuni olude normaliseerumiseni. Võimudevahetust ära kasutades otsustati välja kuulutada ka Eesti iseseisvus ja deklareerida oma neutraalsust käimasolevas Saksamaa ja enamlaste sõjas.

==== Eesti Vabariigi väljakuulutamine ====
{{vaata|Eesti Vabariigi väljakuulutamine}}

[[Pilt:Manifest Eestimaa rahvastele.jpg|pisi|püsti|Eesti iseseisvusmanifesti esialgne versioon]]

[[Eesti iseseisvuse manifest|Iseseisvusmanifest]] loeti avalikult ette kõigepealt 23. veebruaril [[Pärnu]]s, seejärel ka mitmes muus asulas. 24. veebruaril võtsid eesti rahvuslased võimu üle [[Tallinn]]as ja moodustasid [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]], mille juhiks sai Konstantin Päts. 25. veebruaril hõivasid linna aga Saksa väed ning Eesti riigivõim ei saanud seetõttu reaalset valitsemist teostama hakata. Mitmed eesti poliitikud vangistati, teised läksid põranda alla või põgenesid välismaale. Viimastest moodustus Eesti Vabariigi esimene välisesindus, mis hakkas taotlema riigi tunnustamist [[Antant|Antandi]] poolt. 1918. aasta jooksul õnnestuski saavutada Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia ''de facto'' tunnustus Eestile, täpsemalt tunnustati seadusliku võimuna Eesti Maapäeva.

==== Saksa okupatsioon (1918) ja Balti Hertsogiriik ====
{{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Balti Hertsogiriik}}

Esimese maailmasõja aegne Saksa okupatsioon oli Lääne-Eesti saartel alanud juba 1917. aasta sügisel, veel enne oktoobripööret. 1918. aasta veebruaris vallutasid sakslased ka Eesti mandriala ning kehtestasid seal sõjaväelise valitsuse. Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud, ka valitsusjuht Päts, vangistati, mitmed pagesid välismaale. Tõenäoliselt sakslaste ohvrina hukkus Soomes [[Jüri Vilms]]. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi.

Saksa okupatsiooni ajal taastati baltisaksa aadlike privileegid ja valdused ning püüti luua ka Saksa keisririigiga personaalunioonis olevat [[Balti hertsogiriik]]i. Lisaks muudeti Tartu Ülikool 1918. aasta sügisel uuesti saksakeelseks. Kuni sügiseni ei pidanud Saksamaa Baltikumi siiski endale kuuluvaks ja seetõttu ei edenenud kuigivõrd ka Balti Hertsogiriigi idee. Alles alates septembrist hakati sellega tõsisemalt tegelema ja novembri alguses asus ametisse ka Balti hertsogiriigi regentnõukogu, riigipeaks pidi saama Mecklenburgi hertsog [[Adolf Friedrich]]. Kuid Saksamaa kaotas siiski enne sõja, kui riigi tegeliku loomiseni jõuti, ka Saksa tsiviilvalitsust ei seatud kunagi ametisse. 11. novembril loovutasid saksa sõjaväelased Tallinnas võimu Eesti Ajutisele Valitsusele ja lahkusid maalt järgmise kuu jooksul.

==== Eesti Vabariik 1918–1940 ====
===== Vabadussõda (1918–1920) =====
{{vaata|Eesti Vabadussõda|Eesti iseseisvumine}}
[[Pilt:Vabadussõda.jpg|pisi|Eesti Vabadussõja kaart]]

Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil [[Punaarmee]] ründas [[Narva]]t, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel.

Nõukogude vägede poolt okupeeritud Eesti alal asus tegutsema [[Eesti Töörahva Kommuun]], mis paiknes [[Narva]]s. [[Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu]] juhiks oli [[Jaan Anvelt]]. Kommuuni poliitika jätkas enamlaste varasemat poliitikat, millega kaasnes senisest ägedam terror, maha lasti mitmeid eesti rahvuslasi ja avaliku elu tegelasi, sealjuures esimene eesti õigeusu piiskop [[Platon (Kulbusch)|Platon]]. Eesti Töörahva Kommuun polnud tegelikult iseseisev poliitiline moodustis, sest sõltus täielikult Punaarmeest ja Moskvast tulevatest käskudest, kuid oli vajalik, loomaks illusiooni Eestis toimuvast kodusõjast. Kui punaväed Eesti territooriumilt taganema sunniti, jätkas kommuun tegevust [[Ingerimaa]]l. See saadeti laiali 1919. aasta augustis, kui oli selge, et Punaarmee ei suuda Eestit vallutada ja toimusid esimesed katsed sõlmida rahu.

1919. aasta jaanuariks oli Eesti vägede olukord tunduvalt paranenud, maale olid jõudnud välisriikide (peamiselt Soome, Rootsi ja Taani) vabatahtlikud ning Eesti vetes tegutses Suurbritannia laevastik. Sõjaväe ülemjuhataja [[Johan Laidoner]] andis 7. jaanuaril käsu vastupealetungiks, mis osutus edukaks. Juba 14. jaanuaril vabastasid Eesti väed Tartu, 18. jaanuaril Narva ja veebruari lõpuks oli Punaarmee Eesti territooriumilt välja paisatud. Eesti vabastamisel oli ilmselt kõige otsustavama tähtsusega ohvriterohke [[Paju lahing]], kus [[Julius Kuperjanov]]i juhitud eesti ja [[Hans Kalm]]u poolt juhitud soome vabatahtlikud võitsid Punaarmee eliitüksust, [[Läti punased kütid|läti punaseid kütte]].

Märtsiks olid lahingud kandunud Venemaa ja Läti territooriumile, kuid siis püüdis Punaarmee eestlaste kaitset murda ning alustas kahekuulist rünnakuseeriat. Ehkki lõunarindel saavutas see ka teatavat edu, vallutades ajutiselt [[Petseri]], lõppes kogu aktsioon Punaarmeele siiski läbikukkumisega. Mais alustasid eestlased vastupealetungi ja vallutasid kuu lõpus [[Pihkva]]. Seejärel olukord idarindel stabiliseerus, suuresti ka seetõttu, et aktiivset kommunistidevastast lahingutegevust alustas Vene valgete [[Põhjakorpus]], hilisem [[Loodearmee]]. Aprillis toimus ka [[Saaremaa mäss]], kus kommunistliku propaganda mõjul alustasid valitsusvastast mässu Saaremaal mobiliseeritud. See suruti siiski kiiresti maha.

Sama aasta juunis puhkes aga [[Landeswehri sõda]], sest Saksa kindral [[Rüdiger von der Goltz]] oli riigi- ja baltisaksa vägedega kukutanud Läti seadusliku valitsuse ning okupeerinud enamiku Lätist, ainult maa põhjaosa oli eestlaste ja idaosa kommunistide käes. Goltz nõudis, et eestlased lahkuksid Läti territooriumilt ja tema väed alustasid Eesti-vastaseid aktsioone. Laidoner pidas lahkumist Põhja-Lätist võimatuks ning Landeswehri Eesti julgeolekule ohtlikuks. Nii puhkes relvakonflikt, mis kulmineerus [[Võnnu lahing]]uga 23. juunil, mille Eesti väed võitsid. Eesti soomusrongid jõudsid seejärel peagi [[Riia]]ni; Goltzi vägedel tuli sealt taanduda ja [[Kārlis Ulmanis]]e valitsus sai võimule naasta.

[[Pilt:Estonian soldiers at Constituent Assembly election.jpg|pisi|Eesti sõdurid osalemas [[Asutava Kogu valimised|Asutav Kogu valimistel]] (aprill 1919, Vabadussõja rindel Venemaa)]]

Järgmised lahingud toimusid enamasti Venemaa pinnal. Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal aitasid Eesti väed likvideerida ka [[Pavel Bermondt-Avalov]]i katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad lahingud, eriti Narva all, kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis alanud puhutised rahuläbirääkimised said õige hoo novembri lõpust ning 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 otsene sõjategevus lõpetati. Ametlikult lõppes Vabadussõda aga alles kuu aega hiljem, [[Tartu rahu]] sõlmimisega 2. veebruaril 1920.

===== Eesti sisepoliitika (1920–1940) =====
1920. aastal, mil rahu oli sõlmitud, võis Eestis hakata omariiklust ulatuslikumalt välja ehitama. Samal aastal võeti [[Eesti Asutav Kogu|Asutava Kogu]] poolt ilma rahvahääletuseta vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|esimene korraline põhiseadus]], millega loodi ka ühekojaline [[Riigikogu]] ning kehtestus väga parlamentaarne valitsussüsteem, kus valitsusjuhi ja riigipea kohused olid ühendatud ja neid täitis [[riigivanem]]. Üldiselt oli selline süsteem küllaltki ebastabiilne, tulenevalt valimisseadusest sai parlamenti korraga suur hulk erakondi ja koalitsiooni oli keerukas moodustada. Valitsused vahetusid kiiresti ja vähesed neist pidasid vastu rohkem kui aasta. Samas olid riigivanemateks siiski küllaltki piiratud hulk inimesi erakondade eliidi seast; neist ajaliselt oli kõige kauem ametis [[Konstantin Päts]]; kõige pikem järjestikune ametiaeg (1925–1927, peaaegu 2 aastat) oli enne 1934. aastat aga [[Jaan Teemant]]il. Täidesaatva võimu nõrkuse ning kiire valitsuste vahetumise tõttu hakati kehtivat põhiseadust peagi kritiseerima ja juba 1920. aastate lõpus oli tõsiselt päevakorral selle muutmine. Esimese põhiseadusega tagatud demokraatlikke vabadusi kitsendas mõnevõrra [[kaitseseisukord]], mis kehtis 1918–1920, 1924–1926 ja 1933 kogu riigi maa-alal ning pidevalt pealinnas, piiriäärsetel aladel ja laiarööpmelistel raudteedel.

Lisaks põhiseadusele oli teine olulise tähtsusega seadus, mille Asutav Kogu juba Vabadussõja ajal vastu võttis, [[1919. aasta maareform|maaseadus ehk maareform]], millega riigistati valdav osa mõisavaldustest. Enamasti jäi endistele omanikele mõisasüda, kuid põllumaad jagati talude vahel laiali. Uued moodustatud talud kas müüdi asuniketaludena enamasti pikaajalise laenutähtajaga või jagati Vabadussõjast osavõtnutele. Ühtlasi kaotati ka seisused, mis tähendas rüütelkondade ning teiste seisuslike korporatsioonide eksistentsi lõppu Eestis. Esimese uuel alusel moodustatud asutatud kutsealase omavalitsusena asutati [[Eesti advokatuur (1919–1941)|Advokatuur]], hiljem [[Kaubandus-Tööstuskoda]] ja [[Põllutöökoda]]. 1925. aastal asutati vähemusrahvuste (saksa ja juudi) kultuuromavalitsused.

Majanduslikult oli riigi seis esialgu vilets, kuid abi saadi mitmetelt lääneriikidelt. Lootus majanduslikule koostööle [[Nõukogude Venemaa]]ga nurjus ning 1923. aastal puhkes majanduskriis, mis andis Nõukogude Venemaa poolt toetatavatele kommunistidele võimaluse teha edukamat propagandatööd. Kommunistid püüdsid koguni [[1. detsembri riigipöördekatse|1924. aasta 1. detsembril riigipöörde]] korraldada, ent see kukkus läbi. Selleks ajaks oli Eesti positsioon ka välispoliitilisel areenil kindlustunud, sest 1922. aastaks olid riiki ametlikult (''[[de iure]]'') tunnustanud olulisemad lääneriigid, sealhulgas [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid]], ning Eesti võeti [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] liikmeks. Peagi paranes ka majanduslik olukord ja Eestist sai oluline toiduainete [[Lääne-Euroopa]]sse toiduainete eksportija.

1929. aastal algas aga [[ülemaailmne majanduskriis]], mis tabas peagi ka Eestit. Seetõttu muutus poliitiline elu veelgi ebastabiilsemaks, tekkis paremäärmuslik [[Eesti Vabadussõjalaste Keskliit]], mis kritiseeris häälekalt kogu senist poliitilist süsteemi ning nõudis presidentaalse riigikorra kehtestamist. 1933. aasta augustis kehtestas valitsus järjekordselt kuni sama aasta oktoobrini kehtinud üleriigilise [[kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] ning sulges vabadussõjalaste liikumise koos teiste poolsõjaväeliste organisatsioonidega. Sellest hoolimata võeti sügisel rahvahääletusel suure häälteenamusega (416 878 versus 156 894 häält) vastu vabadussõjalaste esitatud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|uus põhiseadus]], mida enne referendumit asusid toetama ka Pätsi juhitud [[Põllumeestekogud]] ning mis andis riigipeale väga laiad volitused. Vabadussõjalaste uus organisatsioon [[Eesti Vabadussõjalaste Liit]] sai 1934. aasta jaanuaris toimunud kohalike omavalitsuste valimistel 14,88% volikogude kohtadest, linnades toetas neid aga umbes 60% hääletanutest. Seejärel algas äge valimiskampaania Riigikogu ja laiade volitustega riigivanema valimisteks, mille peamisteks soosikuteks said vabadussõjalaste kandidaat [[Andres Larka]], Asunike Koondise kandidaat [[Johan Laidoner]] ning Põllumeestekogude kandidaat Konstantin Päts. Riigivanema kandidatuuri jaoks koguti ka toetushääli ning neid oli 1934. aasta märtsiks enim kogunud Larka.&lt;ref&gt;Eesti ajalugu VI, 2005, lk 91.&lt;/ref&gt;

Kuid 12. märtsil 1934, veidi enne toimuma pidanud [[riigivanem]]a valimisi, kehtestas riigivanem Päts taas üleriigilise kaitseseisukorra, mida ta põhjendas vabadussõjalaste [[diktatuur]]i ohuga. Esialgu suleti [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Vabadussõjalaste Liit]], kuid hiljem peatati kõigi poliitiliste organisatsioonide tegevus. Alates 1934. aasta sügisest ei kutsutud enam kokku ka 1932. aastal valitud [[V Riigikogu]], mis viidi nn [[vaikiv olek|vaikivasse olekusse]]. Algselt 6 kuud kehtima pidanud, kuid seejärel kuni 1940. aastani kehtinud kaitseseisukorrale tuginedes kitsendati ka mitmeid kodanikuvabadusi, näiteks kehtestati valitsuse kontroll trükisõna ja olulisemate organisatsioonide (kiriku, noorsooühingute ja ametiühingute) üle. Uusi valimisi ei korraldatud, ametisse jäi 1933. aastast riigivanemaks olnud Konstantin Päts ning tema juhitav [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsus]].&lt;ref&gt;Eesti ajalugu VI, lk 92–97&lt;/ref&gt; Valitsuse vastased hakkasid tekkinud autoritaarset riigikorda nimetama [[Vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]].

Järgnenud aastatel kujundas valitsus välja kutsealaste ja kohalike omavalitsuste struktuuri ja 1937. aastal võttis [[Rahvuskogu]] [[Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks|rahvahääletuse]] alusel vastu uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|põhiseaduse]], mille alusel nimetati Riigivanem [[Vabariigi President|Vabariigi Presidendiks]] ja muudeti Riigikogu kahekojaliseks ([[Riigivolikogu]] ja [[Riiginõukogu]]), uues põhiseaduses rõhutati ka kutsealaste omavalitsuste tähtsust riigielu korraldamisel. Esimeseks presidendiks valiti Konstantin Päts, kes kuulutas esimese seadusena välja [[Amnestiaseadus (1938)|amnestia]] poliitilistele vangidele. Ent jätkuvalt jäi kehtima kaitseseisukord ja sellega rakendatavad piirangud ning poliitilisi erakondi moodustada ei lubatud; seetõttu autoritaarne riigikord tegelikult jätkus.&lt;ref&gt;Eesti ajalugu VI, lk 99–103.&lt;/ref&gt;

===== Välispoliitika (1918–1939) =====
Eesti välispoliitika esimeseks eesmärgiks oli saavutada riigi tunnustamine teiste Euroopa riikide poolt. 1918. aasta suvel tunnustasidki Eesti iseseisvust ''[[de facto]]'' Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia, et oma vastase Saksamaa positsioone nõrgendada. Kuid kuni 1920. aastani ei andnud Eestile ametlikku tunnustust (''de iure'') ükski riik. Alles Tartu rahuga pidi Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ametlikult tunnustama, kuid lääneriigid ei kiirustanud seda tegema, sest seal loodeti endiselt, et õnnestub Vene valgete abiga taastada ühtne Venemaa selle vanades piirides. Alles 1922. aastast hakkasid need seisukohad muutuma ning nii tunnustasid Eestit ühe aasta sees nii Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia kui ka Ameerika Ühendriigid. Eesti võeti ka [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] liikmeks.

Seejärel püüti Ida-Euroopas luua Balti liitu, mis oleks pidanud tagama uutele riikidele julgeoleku suurriikide Saksamaa ja Venemaa vahel. Suurest Balti koostööst ei saanud siiski asja, sest ilmnesid mitmed riikidevahelised vastuolud, millest teravaim oli Poola-Leedu tüli [[Vilnius]]e pärast. Seetõttu loodi 1923. aastal vaid [[Eesti ja Läti sõjaline liit]]. Soome ei soovinud Eestiga küll otsesesse liitu astuda, kuid omavaheline läbikäimine oli siiski 1920. aastatel väga tihe. Head suhted olid Eestil ka Rootsiga, kuningas [[Gustav V]] külastas 1929. aastal ka Eestit.

Mure julgeoleku pärast muutus olulisemaks taas alates 1933. aastast, kui Saksamaal tuli võimule [[Adolf Hitler]] ja Nõukogude Liit hakkas samuti üha agressiivsemat välispoliitikat ajama. 1934. aastal moodustasid Eesti, Läti ja Leedu [[Balti Liit|Balti Liidu]] (ka Balti Antant), kuid see ei olnud sõjaline ning ka poliitilise ühendusena jäi see suhteliselt lõdvaks ja mõjutuks. 1937. valiti Eesti-sõbraliku [[Pehr Evind Svinhufvud]]i asemele Soome presidendiks [[Kyösti Kallio]] ja ka Rootsiga jahenesid suhted märgatavalt. Samal ajal kasvasid Ida-Euroopas pidevalt Saksamaa ja Nõukogude Liidu ambitsioonid ja Eesti jäi 1930. aastate lõpuks välispoliitilisse isolatsiooni. Sarnaselt teiste Balti riikidega otsustas Eesti loota neutraliteedipoliitikale.

===== Kultuur =====
1918. aasta sügisel võeti vastu [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] määrus, mille kohaselt tunnistati õppekeeleks õpilaste emakeel ning 1. oktoobrist 1919 kehtestati üldine 4-aastane koolikohustus 9–14-aastastele lastele. 1930. aastast kehtestati 6-klassiline koolikohustus. 1937. aasta koolireformiga seadustati kaks paralleelset teed algkoolist gümnaasiumini. Esimesel juhul läbis õpilane 6-klassilise algkooli, millele järgnes 3-klassiline reaalkool ja kolmeklassiline gümnaasium. Teisel juhul läbis õpilane esmalt neljaklassilise algkooli, siis viieklassilise progümnaasiumi ja kolmeklassilise gümnaasiumi.

Esimeseks oluliseks sündmuseks oli eestikeelse Tartu Ülikooli (rahvusülikooli) avamine 1. detsembril 1919. Suures osas tänu Soome ja Rootsi professoritele ehitati üles tugev rahvusülikool, mis umbes kümme aastat pärast selle avamist muutus ka reaalselt eestikeelset kõrgharidust andvaks. 1938. aastal asutati [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]].

1928. aastal etendus esimeseks arvestatavaks eesti ooperiks loetav [[Evald Aav]]a &quot;[[Vikerlased]]&quot;.

1925. aastal loodi kultuuritegevust toetav [[Eesti Kultuurkapital]]. Edasi toimusid üldlaulupeod ja hakati korraldama [[Eesti Mängud|Eesti mänge]]. Esile kerkis suur hulk haritlasi, kellest valdav osa jõudis küpsesse loomeikka 1930. aastatel. 1935. aastat tähistati raamatuaastana, seejärel anti välja riiklikke [[Riigivanema auhind|Riigivanema]] ja [[Vabariigi Presidendi auhind|Vabariigi Presidendi]] kirjandusauhindu. Vahest kõige tuntumaks kirjanikuks sai [[A. H. Tammsaare]].

Eestlased olid tulemuslikud ka spordis. Väga edukad olid [[1936. aasta suveolümpiamängud]] Berliinis.

===== Majandus =====
[[Pilt:Eesti eksportvõi kast.jpg|pisi|Eesti eksportvõi kast]]

Vabadussõja järel oli Eesti majandus küllaltki halvas seisus, sest endisaegsed tööstusettevõtted olid laostunud või ei sobinud väikeriigi majandusstruktuuri, samuti oli Vabadussõja jooksul tekkinud küllaltki suur välisvõlg. Soome, Suurbritannia ja teiste riikide käest saadi siiski välisabi ning 1920. aastate keskpaigaks oli majandus peamiselt [[Otto Strandman]]i juhtimisel edukalt ümber korraldatud. 1928. aastal võeti seniste [[Eesti mark|markade]] asemel kasutusele stabiilsem rahaühik [[Eesti kroon]].

1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse 1930. aastal. Peagi põimus majanduslangus poliitilise kriisiga, mis lõppes erivolitustega ulatuslike võimupiiridega [[Konstantin Pätsi neljas valitsus|erakondadeülese rahvusliku usaldusvalitsuse]] moodustamise ja [[Konstantin Päts]]i autoritaarse riigikorra kehtestamisega 1934. aastal. 1930. aastate teine pool oli Eesti majandusele taas edukas, peamisteks väljaveokaupadeks olid põllumajandussaadused; kaubanduspartneriteks aga Soome, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia. [[Majanduskriis]]is kehtestas valitsus range kokkuhoiu- ja koondamispoliitika. Eelarve tasakaalustamiseks kehtestati uusi makse, kärbiti koosseise ja vähendati riigiametnike palku. Tööpuuduse vastu võideldi [[hädaabitööd]]ega.

==== Eesti Teises maailmasõjas ====
{{vaata|Eesti Teises maailmasõjas}}
===== Baaside leping, juunipööre ja anneksioon =====
{{vaata|Baaside leping|Juunipööre}}

23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi lepingu ehk [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i, mille salajases lisaprotokollis jagati rahvusvahelist õigust eirates omavahel ära Ida-Euroopa, Eesti läks NSV Liidu mõjusfääri. Peagi puhkenud [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] esineski NSV Liit Saksamaa liitlasena ning tungis [[Poola]]le ida poolt kallale. Koos teiste Balti riikidega kuulutas Eesti end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit leidis siiski ettekäände Eesti survestamiseks, sest 18. septembril põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev [[Orzeł]]. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit 24. septembril sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Et tugevaid liitlasi polnud kusagilt leida, oli Eesti sunnitud nõudmised vastu võtma ja 28. septembril sõlmitigi Moskvas [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt]] ehk baaside leping. Sellega toodi Eestisse 25 000&lt;ref&gt;[[Seppo Zetterberg]], ''Eesti ajalugu''. Tallinn: Tänapäev, 2009. Lk 476.&lt;/ref&gt; Nõukogude Liidu sõjaväelast ja nende käsutusse anti mitmeid territooriume, peamiselt Eesti rannikualadel. Eesti siseellu väed esialgu siiski ei sekkunud ja Eesti säilitas vormiliselt oma iseseisvuse.

Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile algas oktoobris [[baltisakslased|baltisakslaste]] ümberasumine Saksamaale ehk ''[[Umsiedlung]]'', mis kestis vaheaegadega kuni 1941. aasta suveni.

Suuri vastuolusid Eestis tekitas Soome [[Talvesõda]], sest ehkki Eesti oli neutraalne, ründasid tema territooriumil paiknevatest baasidest Soomet Nõukogude väed. Eesti valitsus püüdis selle vastu protestida, kuid edutult. 1940. aasta kevadel asus NSV Liit Eestiga suhteid pingestama, süüdistades Eestit baaside lepingu rikkumises. 16. juunil esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi, nõudes kümnete tuhandete Nõukogude sõjaväelaste täiendavat sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu ja nõnda toimus sisuliselt [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|riigi okupeerimine]]. Seejärel saabus 19. juunil Eestisse Stalini emissar [[Andrei Ždanov]], kes asus võimu ülevõtmist ja Eesti sovetiseerimist juhtima.

21. juunil seati Eestis NSV Liidu nõudmisel ja ettekirjutusel ametisse [[Johannes Vares]]e nn [[Johannes Varese valitsus|&quot;rahvavalitsus&quot;]] ning lavastati &quot;[[juunipööre|rahvademokraatlik riigipööre]]&quot;, millega Eesti muutus poliitiliselt NSV Liidust sõltuvaks. 14.-15. juulil toimusid nõukogulikult korraldatud [[1940. aasta Riigivolikogu valimised]], kus opositsioonikandidaatidel osaleda ei lastud ning NSV Liidu meelsetele fabritseeriti 92,9% rahva toetus. Seejärel kuulutas [[II Riigivolikogu|Riigivolikogu]] Eesti nõukogude vabariigiks ja &quot;palus&quot; selle Nõukogude Liitu vastu võtta. Anneksioon toimus 6. augustil, mil NSV Liidu Ülemnõukogu &quot;palve&quot; rahuldas.

===== Nõukogude okupatsioon (1940–1941) =====
{{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}}

Nõukogude okupatsioon Eestis, mida on nimetatud ka esimeseks Nõukogude aastaks, kestis Eestis kuni 1941. aasta suveni, mil Saksamaa Eesti alad vallutas. Aastatel 1940–1941 toimus Eesti kiire [[sovetiseerimine]], kaotati Eesti riigivõimu sümbolid, raha, ning rahvuslikud seltsid ja organisatsioonid likvideeriti. Samuti vangistati ja represseeriti avaliku elu tegelasi, eriti poliitikuid, kellest vaid üksikutel õnnestus end varjata või välismaale põgeneda. 1941. aasta 14. juunil, vahetult enne Saksa-Nõukogude sõja algust, toimus [[juuniküüditamine]], millega saadeti Nõukogude Liitu üle 10 000 eestlase.

Nõukogude okupatsiooni ajal algas aktiivne [[vastupanuliikumine]] ehk [[metsavendlus]], mis sai eriti suure hoo sisse [[Suvesõda|Suvesõjas]].

===== Suvesõda =====
{{vaata|Suvesõda}}

22. juunil 1941 astus Saksamaa sõtta Nõukogude Liiduga ja juba juuli alguseks jõudsid Saksa väed Eesti territooriumile. Esialgu liikusid sakslased väga kiiresti edasi, neid abistasid ka eestlaste Nõukogudevastased üksused. Juuliks oli pool Eestit Saksa vägede kontrolli all. Seejärel [[Punaarmee]] vastupanu siiski tugevnes, Tallinn vallutati sakslaste poolt augusti lõpus. Oktoobri lõpuks oli Eesti mandriala sakslaste valduses, detsembriks langesid nende kätte ka kõik Lääne-Eesti saared.

===== Saksa okupatsioon (1941–1944) =====
{{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)}}

Ehkki eestlased olid lootnud, et Saksamaa lubab Eesti Vabariigi taastada, tuli neil peagi pettuda. Eesti alal läks kõrgem võim Saksamaa sõjaväelise valitsuse kätte, sellele allus täielikult ka väheste volitustega tsiviilvalitsus – [[Eesti Omavalitsus]]. Saksa okupatsioonile tekkis samuti opositsioon, ent see ei tegutsenud sakslaste vastu siiski sõjaliselt, sest veelgi enam kardeti Nõukogude võimu tagasi tulemist.

Nii nagu Nõukogude okupatsiooni ajal, pandi ka Saksa okupatsiooni ajal Eestis toime [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid kuritegusid]] ja [[sõjakuritegu]]sid: tegutsesid koonduslaagrid, tapeti juute, mustlasi ja kommuniste. Saksa võimud represseerisid ka Eesti rahvuslasi, kuid viimased pääsesid enamasti vaid vangistamisega.

===== 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus =====
[[Pilt:RiigiTeataja20091944.jpg|pisi|püsti|Otto Tiefi valitsuse poolt välja antud Riigi Teataja esikülg]]
{{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}}

1944. aasta veebruaris jõudsid Nõukogude väed uuesti Eesti piiridele. Peamised lahingud algasid Narva ümbruses, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinna jõuda. Sakslastele oli eluliselt tähtis rinnet hoida, et [[Soome]] Saksamaa poolel sõda jätkaks. Ka Eesti rahvuslased otsustasid toetada Punaarmee eemalehoidmist Eestist, lootes sõja lõppedes [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] taastada. Seetõttu õnnestus Eestis ka sakslaste korraldatud üldmobilisatsioon ning tuhanded eestlased saadeti sõdima Narva alla. Seal algas peagi [[Narva lahing (1944)|Narva lahing]], mis hiljem jätkus [[Sinimägede lahing]]una, kus eesti ja saksa väeosad suutsid punaarmeelasi pool aastat kinni hoida.

Augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal, suuresti tänu eestlastest koosnevale [[8. Eesti Laskurkorpus]]ele, Saksa rindest läbi. Ka eesti väeüksused ei suutnud läbimurret peatada ning peagi vallutas Punaarmee Tartu. Oli selge, et sakslased ei suuda enam rinnet hoida ning nad alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. Sel ajal otsustasidki Eesti rahvuslased teha katse riikliku iseseisvuse taastamiseks: 18. septembril nimetas viimane seaduslik Eesti peaminister ja presidendi kohuseid täitev [[Jüri Uluots]] Tallinnas ametisse [[Otto Tiefi valitsus]]e. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni torni]] tõmmati sinimustvalge lipp ning valitsus püüdis korraldada pealinna kaitset. Sellest siiski eriti midagi välja ei tulnud, taganevad sakslased eestlastele relvi ei andnud ning Punaarmee ülekaal oli liiga suur. 22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna, [[Otto Tief]]i valitsuse liikmed põgenesid, kuid enamik neist tabati, mõned jõudsid ka [[Rootsi]]. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid [[Sõrve säär]]elt alles 24. novembril. Nii oli kogu Eesti ala taas sattunud Nõukogude okupatsiooni alla. Eestlaste jaoks polnud ka Teine maailmasõda veel läbi, sest eestlasi võitles nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liidu poolel sõja lõpuni Euroopas.

1944. aasta sügisel, Nõukogude vägede tuleku eel, põgenesid kümned tuhanded eestlased [[Suur põgenemine|Suure põgenemise]] lainega Läände, peamiselt Rootsi ja Saksamaale. Põgenike seas oli palju haritlasi, poliitikuid ja avaliku elu tegelasi, kes panid hiljem aluse Välis-Eesti liikumistele, mis taotlesid Eesti Vabariigi taastamist. Tegutses ka [[Vabariigi Valitsus eksiilis]], mis aga ametlikku tunnustust üheltki riigilt ei saanud.

Lisaks eestlastele põgenes Teise maailmasõja lõpu eel Eestist ka enamik [[rannarootslased|rannarootslasi]], mistõttu 1945. aastal oli Eesti peaaegu ainult [[eestlased|eestlastega]] asustatud, kes moodustasid elanike hulgast üle 95%. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks Eestis olid jäänud [[peipsivenelased]].

==== Nõukogude okupatsioon 1944–1991 ====
{{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)}}
===== Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (1944–1953) =====
Nõukogude võimuorganid hakkasid ennast kehtestama juba enne Saksa okupatsiooni lõppu, augustis 1944 oli [[Eesti NSV]] ajutine pealinn [[Võru]]. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus sinna ümber. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister [[Boris Kumm]]. [[EK(b)P KK]] 1. sekretäriks sai 1944. aastal [[Nikolai Karotamm]], [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimeheks [[Arnold Veimer]]. Kommunistlik valitsus teostas [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseid kuritegusid]] toime pannes brutaalset repressiivpoliitikat, arreteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, [[märtsiküüditamine|märtsiküüditamisega]] 1949. aastal ning [[EK(b)P VIII pleenum]]iga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ning mitmed haritlased ja avaliku elu tegelased pandi põlu alla ja keelati nende tööde avaldamine. [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei]] uueks juhiks sai Venemaa eestlane [[Ivan Käbin]] (hiljem Johannes Käbin), kes jäi sellele kohale 28 aastaks.

Äärmine rahuolematus valitsuse repressiivpoliitikaga väljendus [[metsavendlus|metsavendade]] väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 1944–1953. Ka linnades tekkisid mitmed vastupanuorganisatsioonid, sealhulgas [[koolinoorte vastupanuorganisatsioonid|koolinoorte omad]].

28. jaanuaril 1949 võttis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSV-s» ning 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 25. märtsil 1949 Balti riikides alanud [[märtsiküüditamine|küüditamise]] ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Aastatel 1950–1951 korraldati küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele ja [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajatele]], keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks.

Kõige räigemad Nõukogude repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal, kuid ühiskond jäi jätkuvalt tugeva ideoloogilise surve alla.

===== Sulaajastu =====
Nõukogude võimu avaldatav surve hakkas märgatavalt leevenema pärast 1956. aastat, mil [[Nikita Hruštšov]] Stalini kuriteod [[NLKP XX kongress]]il hukka mõistis, ehkki see avalikkuse eest veel ametlikult 33 aastaks saladusse jäi. Eestis on lõdvema ideoloogilise survega 1960. aastaid nimetatud ka &quot;sula-ajastuks&quot;. Peamiselt avaldus ideoloogilise surve nõrgenemine kultuurielus.

===== Stagnatsioon =====
1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt uues venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu oskav [[Karl Vaino]]. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka [[dissidentlus]] (teisitimõtlemine), mille üheks silmapaistvamaks tulemuseks oli [[40 kiri]] 1980. aastal.

1980. aastal toimus Tallinnas ka [[Moskva suveolümpiamängud]]e purjeregatt. Seetõttu korrastati Tallinna vanalinna ja rajati mitmeid ehitisi, sealhulgas linna kõrgeim hotell [[Hotell Olümpia|Olümpia]].

Nõukogude võimu perioodil muutus oluliselt ka Eesti elanikkonna rahvuslik koosseis. Eriti 1960. aastatest 1980. aastateni toimunud võõrtööjõu sissetoomisega langes eestlaste osakaal Eesti elanikkonnas 1989. aastaks 61,5%-ni.

==== Perestroika ja laulev revolutsioon ====
{{vaata|Laulev revolutsioon}}

1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud [[Mihhail Gorbatšov]] alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks [[perestroika]] ja [[glasnost]]i kampaaniat, millega lubati inimestel teatud määral kritiseerida ka kehtivat režiimi. Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi ([[fosforiidisõda]]), samuti esitati oma ettepanekuid, näiteks [[Isemajandav Eesti|IME]] projekt. Peagi liitusid põhiliselt majanduslike nõudmistega aga ka rahvuspoliitilised, juba 1988. aasta alguses toodi välja Eesti rahvuslipud ja loodi [[Eesti Muinsuskaitse Selts]], mis hakkas lisaks kultuurväärtuste kaitsmisele tegelema ka rahvuspoliitikaga. Toimus [[loomeliitude ühispleenum]], millel eesti kultuuritegelased avaldasid sügavat nördimust Eestis valitseva olukorra üle. Loodi [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP), mis võttis otseselt suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. Sama aasta suvel toimusid ka [[öölaulupeod]], kus sajad tuhanded inimesed laulsid rahvuslikke laule ja nõudsid senise parteijuhi [[Karl Vaino]] tagasiastumist. See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne [[Vaino Väljas]], Ministrite Nõukogu esimeheks aga [[Indrek Toome]]. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ning võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud [[Eestimaa Rahvarinne]].

===== Suveräänsusdeklaratsioon, Kodanike Komiteed ja Balti kett =====
{{vaata|Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest}}

Oluliseks sammuks Eesti autonoomsuse suunas oli [[deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest]], mis võeti vastu 16. novembril 1988. Moskva seda ei tunnustanud. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama [[Eesti Kodanike Komiteed|Eesti Kodanike Komiteesid]], mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatšovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis [[Interliikumine|Interliikumise]] (ka Interrinne), mis asus ägedalt NSV Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi lämmatada. 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) 50. aastapäeval, toimus Tallinnast Vilniuseni ulatuv [[Balti kett]], kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid MRP tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma pigem Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas.

===== Suund iseseisvumisele =====
[[Pilt:Registration card for Estonian citizenship from 1989.JPG|pisi]]
1990. aastal toimusid Eestis esimesed enam-vähem vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne, sest rahvusradikaalsed ERSP ja selle toetajad keeldusid jätkuva okupatsiooni tingimustes valimistel osalemast. Peaministriks sai [[Edgar Savisaar]], Eesti NSV nimetati samal aastal ümber Eesti Vabariigiks, ehkki NSV Liidust väljaastumisele otseselt veel ei asutud. Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal [[Eesti Kongress]]i, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua &quot;uus&quot; iseseisvus.

3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatšov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, [[Gruusia]]le ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatšovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust.

==== Eesti iseseisvuse taastamine ====
{{vaata|Eesti taasiseseisvumine}}

Gorbatšov lootis siiski liidulepingu sõlmimise saavutada, kuid enne seda toimus 19. augustil [[augustiputš]]. Gorbatšov suleti koduaresti ning vanameelsed putšistid püüdsid võimu üle võtta. Ka Eestisse saadeti väeosad, et need isemeelse valitsuse kukutaks. Eesti Ülemnõukogu ja rahvusmeelsed suutsid ähvardavas olukorras lõpuks kokku leppida ning esimene kuulutas 20. augustil Eesti iseseisvuse taastatuks. 21. augustil kukkus ka putš läbi ning Eesti koos Läti ja Leeduga sai võimaluse ka oma iseseisvus reaalselt taastada. Pärast iseseisvuse taastamise otsuse vastuvõtmist sai Eesti kiiresti tunnustuse mitmetelt lääneriikidelt, kellest esimene oli [[Island]], ja ka [[Boriss Jeltsin]]i juhitud [[Venemaa]]lt. Nõukogude Liit tunnustas Balti riikide iseseisvust 6. septembril, varsti pärast seda võeti Eesti, Läti ja Leedu ka [[ÜRO]]-sse.

==== Eesti riik alates 1991. aastast ====
[[Pilt:EVabariik.png|pisi|Eesti haldusjaotus]]

1990. aastal Eesti NSV ministrite nõukogu esimeheks valitud [[Edgar Savisaare valitsus]] jätkas ametis ka Eesti Vabariigi taastamise järel 20. augustil 1991, toimides kuni tagasiastumiseni 29. jaanuaril 1992 ''de facto'' Eesti Vabariigi valitsusena. Üleminekuaastatel algatati arvukalt reforme, millest mitmeid jätkasid järgmised valitsused. Tollal loodud erakondadest üks pikaealisemaid on 1991. aastal Savisaare algatusel asutatud ja 2017. aastani valdavalt tema juhitud [[Eesti Keskerakond]].

1992. aasta suvel hakkas kehtima rahvahääletusel heaks kiidetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|uus põhiseadus]] ning võeti kasutusele oma rahaühik, [[Eesti kroon]]. Sügisel valiti esimene Teise maailmasõja järgne [[VII Riigikogu|Riigikogu]] ning [[Eesti Vabariigi president|president]]. Presidendiks valiti senine välisminister [[Lennart Meri]], peaministri kohuseid hakkas täitma valimised võitnud valimisliidu [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]] juht [[Mart Laar]]. Eestis asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme, mis viisid kiirele turumajanduslikule arengule, kuid tekitasid ka mitmeid probleeme, mille tõttu kannatasid vaesemad ning maaelanikkond. 1993. aastal toimusid ka esimesed vabad kohalike omavalitsuste valimised pärast Teist maailmasõda.

1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele (&quot;[[juulilepped]]&quot;) oma väed Eestist välja, sellega sai läbi 55 aastat kestnud pidev võõrvägede asumine Eesti pinnal. Sama aasta 28. septembril hukkus aga Läänemerel parvlaev [[Estonia (laev)|Estonia]], mis oli suureks hoobiks Eesti mainele. Varsti pärast seda kukkus [[Mart Laari esimene valitsus]] ning ametisse sai [[Andres Tarandi valitsus]], mida on nimetatud ka &quot;jõulurahuvalitsuseks&quot;.

1995. aastal toimusid [[VIII Riigikogu]] valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku [[Koonderakond]]a ning tolle liitlasi, peaministriks sai [[Tiit Vähi]]. Sama aasta oktoobris puhkes aga [[lindiskandaal]], mis sundis siseminister Savisaare tagasi astuma ja valitsuse mainet tugevalt õõnestas. 1997–1999 valitseski [[Mart Siimann]]i vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kandidaatliikmeks. Samuti asuti liikuma [[NATO]] liikmestaatuse suunas. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks.

1999. aastal, [[IX Riigikogu]] valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas [[Mart Laari teine valitsus|Laariga]]. Valitsus viis lõpule liitumiskõnelused Euroopa Liidu ja NATOga, kaotas ettevõtete tulumaksu, juurutas [[Eesti ID-kaart|Eesti ID-kaardi]] ja algatas [[Tiigrihüpe|Tiigrihüppe]] projekti. Ehkki majanduses oli tõusuaeg, sattus valitsus siiski raskustesse ning kukkus 2002. aastal, järgmise valitsuse moodustasid parempoolne Reformierakond ja vasaktsentristlik Keskerakond, peaministriks sai [[Siim Kallas]]. Aasta varem oli presidendiks valitud endine Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees [[Arnold Rüütel]].

2001. aastal võitis [[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel|Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse]], kus riiki esindasid [[Tanel Padar]] ja [[Dave Benton]]. Seetõttu korraldati [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]] Tallinnas.

2003. aasta [[X Riigikogu]] valimistel saatis edu uut parempoolset erakonda [[Erakond Res Publica|Res Publicat]] ja vasaktsentristlikku [[Keskerakond]]a. [[Juhan Partsi valitsus]]e ajal (2003–2005), 2004. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samal aastal toimusid Eestis ka [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|esimesed valimised Euroopa Parlament]]i.

2005. aastal sai järjekordse valitsuskriisi järel peaministriks [[Andrus Ansip]] [[Reformierakond|Reformierakonnast]]. Kuni 2007. aastani, [[XI Riigikogu]] valimisteni, juhtis ta vasaktsentristlikku, sellest alates aga paremtsentristlikku koalitsiooni, mis pärast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] lahkumist valitsuskoalitsioonist 2009. aasta suvel kuni 2011. aasta kevade parlamendivalimisteni oli vähemusvalitsus, kuid valimiste järel jätkas enamusvalitsusena. 2006. aastal valiti Eesti presidendiks [[Toomas Hendrik Ilves]].

2007. aasta 26.–29. aprillil toimusid Tallinnas ja veel mõnes Eesti linnas nn [[pronksiöö]] tänavarahutused, mille ajendiks oli valitsuse otsus teisaldada 1947. aastal kesklinna paigaldatud Nõukogude sõdurite mälestusmärk, nn [[Pronkssõdur]], Kaitseväe kalmistule. Rahutustes osalesid peamiselt Eesti venekeelsed elanikud, neid kajastas laialdaselt Venemaa meedia ning aktsiooni valmistasid ette Venemaalt toetust saanud aktivistid. Rahutustel oli pikaajaline mõju rahvussuhetele Eestis, samuti Eesti ja Venemaa suhetele. Eesti-Vene suhted halvenesid veelgi Vene agressioonide tõttu [[Vene-Gruusia sõda|Gruusias]] (2008) ja [[Sõda Donbassis|Ukrainas]] (2014), mille mõjul algatatud Euroopa Liidu sanktsioonidega liitus ka Eesti.

2008. aastal tabas [[Suur majandussurutis|ülemaailmse majandussurutise]] mõjul Eestit [[Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis|tõsine majanduslangus]], mis kasvatas kardinaalselt töötuse määra. Ehkki otsene langus kestis vaid 2009.–2010. aastani, võttis kriisieelsete majandusnäitajate taastumine veel aastaid. Valitsus suutis siiski teha radikaalseid eelarvekärpeid ning saavutada Euroopa ühisrahale [[euro]]le üleminekuks vajalike kriteeriumide täitmise. Euro hakkas ametliku rahaühikuna Eestis kehtima 1. jaanuarist 2011.

2012. aastat iseloomustas kodanikuaktiivsuse tõus. Üle maailma aset leidnud protestid rahvusvahelise kaubandusleppe [[ACTA]] vastu toimusid Eestis 11. veebruaril 2012 Tallinnas ja Tartus. Protestilaine ja samal aastal avaldatud &quot;[[Harta 12]]&quot; mõjul algatati [[Rahvakogu]] veebiportaal ja protsess, mis tipnes Rahvakogu arutelupäevaga 6. aprillil 2013. Rahvakogus pakutud ideede otsene mõju Eesti seadustele jäi napiks, ent suuremaks on hinnatud selle kaudset poliitilist mõju.

Pärast staažika peaministri Ansipi tagasiastumist 2014. aastal jätkus Reformierakonna valitsusaeg 2016. aastani, mil erakond esimest korda pärast 1999. aastat taas opositsiooni jäi ning valitsuse moodustasid vasakerakonnad Keskerakonna juhtimisel. Valitsusevahetuse võimalikuks saamist mõjutas oluliselt Keskerakonna pikaajalise juhi Edgar Savisaare sunnitud taandumine tipp-poliitikast seoses 2015. aastal alanud tõsiste terviseprobleemide ja kriminaalasjaga. 2016. aastal valiti Eesti presidendiks [[Kersti Kaljulaid]], iseseisva Eesti esimene naisriigipea.

2017. aastal jõudis lõpule [[Eesti omavalitsuste haldusreform]], mis vähendas omavalitsusüksuste arvu enam kui 200-lt 79-le. 2017. aasta teiseks pooleks sai [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus|Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistuja]], kuna [[Brexit|Suurbritannia lahkumise tõttu Euroopa Liidust]] tuli eesistumine ootamatult pool aastat varasemaks tuua. Eesistumist on hinnatud edukaks, kuna ettevalmistusaja lühidusele vaatamata sujus see suuremate probleemideta. Algse kava kohaselt oleks eesistumine kattunud [[Eesti Vabariik 100|Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga]], mida 2018. aastal tähistati laiaulatuslikult, eelkõige arvukate kultuuriüritustega.

Esimene koroona- ([[COVID-19]]) nakkusjuhtum tuvastati Eestis 27. veebruaril 2020 ning 12. märtsi hilisõhtul kehtestati eriolukord ([[koroonapandeemia Eestis]]). 2022. aastal avaldas Eestile mõju ka [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa täiemahuline sõjaline sissetung Ukrainasse]].

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
=== Üldkäsitlusi ===
* [[Leonid Arbusow vanem]], ''Grundriss der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands''. 4 trükki 1892–1918.
* [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/f45db2f2-2738-4527-94bb-1fa66f5d4250/content VIRO JA VIROLAISET]. A. HANKON, [[Oskar Kallas|O. KALLAKSEN]], [[Lauri Kettunen|L. KETTUSEN]], J. MARKIN, V. SALMISEN, E. VESTERISEN, JA L. VESTERISEN AVULLA. TOIMITTANUT GUNNAR SARVA. Porvoo, 1919
* ''Baltische Länder''. Toimetanud [[Gert von Pistohlkors]]. Berlin: Siedler, 1994, teine trükk 2002. ISBN 3886802140
* Sari ''[[Eesti ajalugu (1935–2010)|Eesti ajalugu]]'':
** ''Eesti ajalugu. I, Esiajalugu ja muistne vabadusvõitlus''. Tegevtoimetaja [[Harri Moora]], peatoimetaja [[Hans Kruus]]. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1935. Teine trükk 1936.
** ''Eesti ajalugu. II, Eesti keskaeg''. Toimetaja Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.
** ''Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg''. Koostaja ja toimetaja [[Anti Selart]]. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, 2012.
** ''Eesti ajalugu. III, Rootsi ja Poola aeg''. Toimetajad [[Otto Liiv]] ja Hans Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1940.
** ''Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni''. Peatoimetaja [[Sulev Vahtre]], tegevtoimetaja [[Mati Laur]]. Tartu: Ilmamaa, 2003.
** ''Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Peatoimetaja Sulev Vahtre, tegevtoimetajad [[Tiit Rosenberg]] ja [[Toomas Karjahärm]]. Tartu: Ilmamaa, 2010.
** ''Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni''. Peatoimetaja Sulev Vahtre, tegevtoimetajad [[Ago Pajur]] ja [[Tõnu Tannberg]]. Tartu: Ilmamaa, 2005.
* [[Eesti rahva ajalugu]] (1932–1935), populaarteaduslik koguteos Eesti ajaloost. Kirjastus [[Loodus (kirjastus)|Loodus]]. Toimetajad [[Juhan Libe]], [[August Oinas]], [[Hendrik Sepp]] ja [[Juhan Vasar]]. Teosest ilmus 14 [[vihk (trükis)|vihkut]].
* ''Eesti talurahva ajalugu. 1. köide''. Peatoimetaja [[Juhan Kahk]]. Tallinn: Olion, 1992.
* [[Toivo Ülo Raun]], ''Estonia and the Estonians''. Stanford: Hoover Institution Press, 1987. Teine trükk 1991.
* [[Seppo Zetterberg]], ''Viron historia''. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2007. ISBN 9789517465205
** Eesti keeles: ''Eesti ajalugu''. Tallinn: Tänapäev, 2009. ISBN 9789985628270 (köites)
* [[Reinhard Wittram]], ''Baltische Geschichte: die Ostseelande, Livland, Estland, Kurland 1180–1918: Grundzüge und Durchblicke''. 1954; teine trükk 1973.
* [[Gustav Naan]]. Eesti NSV ajalugu. Kõige vanemast ajast tänapäevani. Toimetanud: Gustav Naan. Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1957, 652 lk

=== Kohaajalugu ===
* [[Eesti Kirjanduse Selts]]i [[Kodulugu|Kodu-uurimise]] toimkond: [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:280193 I Tartumaa] (1925), [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276036 II Võrumaa] (1926), [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276043 III Setumaa] (1928), IV Pärnumaa (1928), [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276057 V Valgamaa] (1932), [https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:276058/251965/page/1 VI Saaremaa] (1934), [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276086 VII Viljandimaa], (1939), [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276084 VIII Läänemaa] (1938). Kavandatud maakonnaraamatute sari, millest aga suurem osa maakondadest jäi ilma, sest töö katkes 1940. aastal.
* [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]: Järvamaa. Loodus. Aeg. Inimene. I osa, 2007, 568 lk; Pärnumaa (1. osa). Loodus. Aeg. Inimene, 2008, ISBN: 9789985703069, 476lk; Järvamaa 2. Loodus, aeg, inimene, 2009, 524 lk; Järvamaa 3. Loodus. Aeg. Inimene, 2009, ISBN: 9789985703182, 608 lk
* Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene. 2015, ISBN 9789949383450, 1360 lk
* Vello Lõugas, Jüri Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel. 1977. Teine osa. Mööda (Eesti NSV) rajoone, lk 91–332

=== Perioodika ===
==== Eesti keeles ====
* ''[[Ajalooline Ajakiri]]'' (1922–1940 ja alates aastast 1998; aastatel 1940–41 ilmus Ajaloo Ajakiri, 1988–1997 almanahh [[Kleio (ajakiri)|Kleio]])
* ''[[Tuna]]'' (alates 1998. aastast)
* ''[[Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat]]'' (1863–1940 ja alates aastast 1995; kuni 1928. aastani ilmus saksakeelsena)
* ''[[Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused|Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised]]'' (1840–1943 ja alates aastast 2006; kuni 1928. aastani saksakeelsed)

==== Saksa keeles ====
* ''[[Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung]]'' (alates 1951, kuni 1994. aastani kandis pealkirja &quot;Zeitschrift für Ostforschung&quot;)
* ''[[Forschungen zur baltischen Geschichte]]'' (alates 2006. aastast)
* ''[[Archiv für die Geschichte Liv-, Esth- und Kurlands]]'' (1842–1895)
* ''[[Baltische Monatsschrift]]'' (1859–1931; 1932–1939 ilmus pealkirja &quot;Baltische Monatshefte&quot; all)
* ''[[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]]'' (1868–1939, viimaste väljaannete pealkirjaks oli &quot;[[Beiträge zur Kunde Estlands]]&quot;)
* ''[[Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik]]'' (1894–1930)
* ''[[Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's]]'' (1837–1939)

==== Inglise keeles ====
* ''[[Journal of Baltic Studies]]'' (alates 1972. aastast)

=== Olulisemaid teoseid perioodide kaupa ===
==== Muinasaeg ====
* [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]], [[Evald Tõnisson]]. ''Eesti esiajalugu: koguteos''. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.
* [[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]]. ''Eesti muinasaeg''. Tallinn: Avita, 2002.
* [[Valter Lang]]. ''Baltimaade pronksi- ja rauaaeg''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.
* Andres Tvauri. ''Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis''. Toimetaja, [[Margot Laneman]]. Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2012. ISBN 978-9949-32-510-8 (Digitaalversioon [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis])
* [[Evald Tõnisson]]. ''Eesti muinaslinnad''. Toimetanud ja täiendanud [[Heiki Valk]] ning [[Ain Mäesalu]]. Tartu: Tartu Ülikool, 2008.
* [[Sulev Vahtre]]. ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus, 1208–1227''. Tallinn: Olion, 1990.
* ''Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae''. Tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. 2. trükk 1993, 3. trükk 2005 (kaks viimast ilma ladinakeelse originaaltekstita).

==== Keskaeg ====
===== Käsitlused =====
* [[Herbert Ligi]], ''Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul (1558–1561)''. Tallinn, 1961.
* [[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]], ''Vana-Liivimaa maapäev: ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu''.
* [[Anti Selart]], ''Eesti idapiir keskajal''. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998.
* Anti Selart, ''Liivimaa ja Vene 13. sajandil: uurimus poliitilisest ajaloost''. Doktoritöö, juhendajad [[Mati Laur]] ja [[Jüri Kivimäe]]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002.
** 2., saksakeelne ja täiendatud trükk: ''Livland und die Rus' im 13. Jahrhundert''. Köln: Böhlau, 2007.
* [[Sulev Vahtre]], ''Jüriöö: [1343. a. ülestõus]''. Tallinn: Eesti Raamat, 1980.
* [[Hans Kruus]], ''Vene-Liivi sõda: (1558–1561)''. Tartu: Loodus, 1924.
* Sulev Vahtre, ''Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348) ajalooallikana''. Tartu, 1955.

===== Kroonikad ja allikapublikatsioonid =====
* ''[[Liivimaa vanem riimkroonika]]''. Tõlkinud ja kommenteerinud [[Urmas Eelmäe]], teaduslik toimetaja [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Argo, 2003.
* [[Bartholomäus Hoeneke]]. ''[[Liivimaa noorem riimkroonika]]: (1315–1348)''. Koostanud ja toimetanud [[Sulev Vahtre]]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
* ''[[Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch|Liv-, Est- und Curländisches Urkundenbuch]]''. 1. seerias 12 köidet (aastad 1093–1471), teises 3 (aastad 1494–1510).
* ''[[Akten und Rezesse der livländischen Ständetage]]''. 3 köidet (aastad 1304–1535).

==== Varauusaeg ====
* [[Mati Laur]]. ''Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999.
* [[Andres Adamson]]. ''Hertsog Magnus ja tema &quot;Liivimaa kuningriik&quot;''. Doktoritöö. Tallinn, 2008. PDF-fail: [http://e-ait.tlulib.ee/70/]
* [[Balthasar Russow]]. ''Liivimaa kroonika''. Alamsaksa keelest tõlkinud [[Dagmar Stock|Dagmar]] ja [[Hermann Stock]]. Stockholm: Vaba Eesti, 1967. 2. trükk Tallinn: Hotger, 1993.
* [[Johann Renner]]. ''Liivimaa ajalugu 1556–1561''. Tõlkinud [[Ivar Leimus]], värsid [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Olion, 1995. Teine trükk 2006.
* [[Christian Kelch]]. ''Liivimaa ajalugu''. Tõlkinud Ivar Leimus, värsid ja tsitaadid [[Kai Tafenau]]. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2004.
* [[Thomas Hiärn]]. ''Monumenta Livoniae Antiquae: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen. Erster Band, Thomae Hiärn's Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte''. Toimetanud [[Carl Eduard von Napiersky]]. Riga, 1835.
* Walther Kirchner. [https://udspace.udel.edu/items/deed5a88-69c9-4f6a-927b-c4dc7371c486 The Rise of the Baltic Question]. University of Delaware Monograph Series, No. 3. Newark: University of Delaware Press, 1954

==== Uusaeg ====
* &quot;[[Bibliotheca Estoniae historica]]&quot;. Koostanud [[Evald Blumfeldt]] ja [[Nigolas Loone]]
* [[Mart Laar]]. ''Äratajad: rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad''.
* [[Ea Jansen]]. ''Carl Robert Jakobson muutuvas ajas: märkmeid, piirjooni, mõtteid''. Tallinn: 1987.
* Ea Jansen. ''Eestlane muutuvas ajas : seisusühiskonnast kodanikuühiskonda''. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2007.
* [[Toomas Karjahärm]], [[Väino Sirk]]. ''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997.
* Toomas Karjahärm, [[Raimo Pullat]]. ''Eesti revolutsioonitules, 1905–1907''. Tallinn: Eesti Raamat, 1975.
* Toomas Karjahärm. ''Ida ja Lääne vahel: eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998.

==== Lähiajalugu ====
===== Eesti Vabariik 1918–1940 =====
* [[Toomas Karjahärm]], [[Väino Sirk]]. ''Vaim ja võim: Eesti haritlaskond 1917–1940''. Tallinn: Argo, 2001.

===== Teine maailmasõda ja Saksa okupatsioon =====
* [[Mart Laar]]. ''Sinimäed 1944: Teise maailmasõja lahingud Kirde-Eestis''. Tallinn: Varrak, 2006. 2. trükk 2008.
* Mart Laar. ''Emajõgi 1944: II maailmasõja lahingud Lõuna-Eestis''. Tallinn: Varrak, 2005. 2. trükk 2006.
* Mart Laar. ''September 1944: Otto Tiefi valitsus''. Tallinn: Varrak, 2007.

===== Nõukogude okupatsioon (1940–1941, 1944–1991) =====
* Eesti NSV ajalugu kolmes köites. Kõige vanemast ajast kuni XIX sajandi 50-ndate aastateni. Tallinn, 1955, 791 lk
* Toomas Karjahärm. ''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Tallinn: Argo, 2005.
* Toomas Karjahärm, Väino Sirk. ''Kohanemine ja vastupanu: Eesti haritlaskond 1940–1987''. Tallinn: Argo, 2007.
* ''Kaks otsustavat päeva Toompeal (19.–20. august 1991)''. Koostanud Riigikogu Kantselei ja [[20. augusti klubi]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996.

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina|History of Estonia}}
{{Vikitsitaadid-tekstina}}

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti ajalugu| ]]</text>
      <sha1>lnsobbcekykutz4v0yfin0ngffgt69c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Emajõgi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>309</id>
    <revision>
      <id>7158548</id>
      <parentid>7157405</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:31:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Laevatatavus */</comment>
      <origin>7158548</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19507" sha1="kdmra8lddyag1gnlyehvk8uxcmkj8p8" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib jõest; laulu kohta vaata artiklit [[Emajõgi (laul)]]. &quot;Embach&quot; suunab siia, perekonnanime kohta vaata [[Embach (perekonnanimi)]].}}
{{Jõgi
| nimi = Emajõgi
| pildi_nimi = Udu Emajõel.jpg
| pildi_seletus = Emajõgi [[Tartu]]s [[Supilinn]]as
| lähe = [[Võrtsjärv]] | lähe_NS = 58.38332 | lähe_EW = 26.13302
| suue = [[Praaga]]l [[Peipsi järv]]e | suue_NS = 58.43828 | suue_EW = 27.2414
| valgla_maad = [[Eesti]], [[Läti]]
| pikkus = 99,3 km&lt;ref name=&quot;kkr&quot;&gt;[https://keskkonnaportaal.ee/register/body-of-water/8380161 Emajõgi]. Keskkonnaregister, vaadatud 13.12.2021.&lt;/ref&gt;
| valgla_pindala = 9628 km²&lt;ref name=&quot;kkr&quot; /&gt;
| jõe_langus = 3,6 m
| jõe_lang = 0,03 m/km
| vooluhulk = 70,1 m&amp;sup3;/s
| paremad_lisajõed = [[Kavilda jõgi]], [[Elva jõgi]], [[Ilmatsalu jõgi]], [[Porijõgi]], [[Mudajõgi]], [[Luutsna jõgi]], [[Ahja jõgi]] ja [[Mõra jõgi]]
| vasakud_lisajõed = [[Pedja jõgi]], [[Laeva jõgi]], [[Amme jõgi]] ja [[Koosa jõgi]]
| osm = jah
}}

'''Emajõgi''' on [[jõgi]] [[Tartu maakond|Tartumaal]], Eesti suuremaid jõgesid. Jõgi voolab üldjoontes läänest itta, [[Võrtsjärv]]est [[Peipsi järv]]e.&lt;ref name=&quot;Alam Vesikonn&quot; /&gt; 

Emajõgi algab Võrtsjärve kirdenurgast [[Rannu-Jõesuu]]st ja suubub Peipsi järve [[Praaga]]l. Suurimad [[lisajõgi|lisajõed]] on [[Pedja jõgi|Pedja]], [[Elva jõgi|Elva]], [[Amme jõgi|Amme]], [[Laeva jõgi|Laeva]] ja [[Ahja jõgi]]. Viimane on Emajõe suurim lisajõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Pedja, Laeva ja Amme jõgi, parempoolsed [[Kavilda jõgi|Kavilda]], Elva, [[Ilmatsalu jõgi]], [[Porijõgi]], [[Mõra jõgi|Mõra]], [[Luutsna jõgi|Luutsna]] ja [[Kalli jõgi]]. [[Keskjooks]]ul voolab jõgi Emajõe [[ürgorg|ürgorus]].&lt;ref name=&quot;Alam Vesikonn&quot; /&gt;

Emajõe laius on 20–145 m, pikkus 101 km ja suurim sügavus 11 m.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Emajõgi - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/emaj%C3%B5gi3 |vaadatud=2025-01-29 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}&lt;/ref&gt; 1927. aastal oli jõe pikkus 117 km, kuid hiljem on jõge süvendatud ja kanaliseeritud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Emajõgi (Suur-Emajõgi) - KALAPEEDIA |url=https://www.kalapeedia.ee/4261.html |vaadatud=2025-01-29 |väljaanne=www.kalapeedia.ee}}&lt;/ref&gt; Emajõe keskmine voolukiirus on 3,7 km/h, kuna kogulang on 3,5 meetrit. See teeb [[jõe lang]]uks 3 cm/km.&lt;ref name=&quot;kalastusinfo&quot; /&gt; Suudmes on keskmine vooluhulk 71,8 m³/s, millega on Emajõgi Eestis teisel kohal pärast [[Narva jõgi|Narva jõge]].&lt;ref name=&quot;Alam Vesikonn&quot; /&gt;

Emajõe omapärasid on soised kaldad, mis on üle aegade teinud raskeks nii sildade ehitamise kui ka jõe aastaringse ületamise. Tartu [[Vabadussild|Vabadussilla]] juures on väheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool jõge otse veepiirini. Seal asus vanim jõeületuskoht, kuhu [[Tartu]] linn enam kui tuhat aastat tagasi rajati.

Jõe [[ülemjooks|ülem]]- ja [[alamjooks]]ul laiub [[soo|soid]] ja [[heinamaa|heinamaid]] ([[luht]]i), mis [[suurvesi|suurvee]] ajal on vee all. Siis esineb ka Tartus [[üleujutus]]i. Emajõe veetase võib aastas kõikuda 1,2–2,6 m.&lt;ref name=&quot;Alam Vesikonn&quot; /&gt;

Üks Emajõe eripärasid on rohked luhaveekogud, mida on kokku 102. [[Jõelooge|Jõelookeist]] on voolutee loodusliku või kunstliku õgvenduse tõttu tekkinud arvukaid [[soot|vanajõgesid]]. Enamik neist asub 35 km pikkusel lõigul Pedja suudme ja [[Kärevere (Laeva)|Kärevere]] küla vahel.&lt;ref name=&quot;Alam Vesikonn&quot; /&gt;

Suur-Emajõe [[Soot|soodid]] on kunagise voolusängi jäänukid laiemal jõelammil. Enamik neist kannab mingit nime&lt;ref&gt;https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=277580&lt;/ref&gt;, see viitab Suur-Emajõe lammi majandamisele ja kalapüügile omal ajal.&lt;ref&gt;Juhani Püttsepp. Alam-Pedja lood. aD 2019. lk 191.&lt;/ref&gt; 

== Voolusuund ==
[[Pilt:Emajõgi floods near Tartu.jpg|pisi|Emajõe kevadine suurvesi on üle ujutanud Veibri tee Tartumaal.]]
Nüüdisajal voolab Emajõgi läänest itta. Suurvee ajal – enamasti mais, kuid vahel ka talvel – kui Pedja jõe vooluhulk on nii suur, et Peipsi suunas see kõik ära ei voola, muudab Emajõgi Pedja suudme ja Võrtsjärve vahel suunda ning hakkab voolama Võrtsjärve. Kuna see tagurpidi voolav osa on tavalisest mitu korda laiem, kutsutakse seda ka Järvejõeks. Äraspidine vool on aeglane, 7 cm/s. Hüdroloog Liidia Saali kinnitusel ükski teine Eesti jõgi nii ei käitu.&lt;ref name=&quot;KKU9e&quot; /&gt;

== Nimi ==
[[Pilt:Jalutajad Emajõe jääl 2018. aasta veebruaris.jpg|pisi|Jalutajad Emajõe jääl (veebruar 2018)]]
Emajõge ([[ladina keel|ladina keeles]] ''Mater Aquarum'' – 'vete ema' või 'jõgede ema')&lt;ref name=&quot;Alvre&quot; /&gt; on esmamainitud [[Henriku Liivimaa kroonika]]s seoses [[1211]]. aasta [[Mõõgavendade ordu]] [[Võnnu komtuur]]i [[Bertold (Võnnu komtuur)|Bertoldi]] ja [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] venna [[Theoderic de Bekeshovede|Theoderici]] juhitud sõjakäiguga jõe põhjakaldale.&lt;ref name=&quot;HLK&quot; /&gt; Sama nime kasutatakse kroonikas ka [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] ja [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] kohta. Pärnu jõge kutsuti Emajõeks keskajal ([[alamsaksa keel]]es ''Embeke''; võrdluseks: Suure Emajõe saksakeelne nimi on olnud ''Embach''). Nimede samasust on nähtud võimaliku tõendina, et neid käsitleti [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee|ühtse veeteena]].&lt;ref name=&quot;Talts&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Tvauri&quot; /&gt; Osa veeteest võis olla ka [[Velikaja jõgi]], mida on kutsutud Pihkva Emajõeks.{{lisa viide}}

Vene [[leetopiss]]ides on Suurt Emajõge nimetatud Омовжа (Omovža) või Омовыжь. Ladina- ja venekeelseid nimekujusid on peetud kaudseks kinnituseks, et Emajõe nimi vanemas [[eesti keel]]es oli Emavesi. Samas sõnalõpp ''-vesi'' esineb [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]] ainult [[järv]]e-, mitte jõenimedes. [[Jooseppi Julius Mikkola]] peab häälikuliselt võimalikuks venekeelse nime kujunemist variandist ''Emajõgi''. Ladinakeelset sõna ''aqua'' on ladina autorid aga lisaks 'veele' kasutatud ka tähenduses 'jõgi'.&lt;ref name=&quot;Alvre&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;HLK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;mGjha&quot; /&gt;

[[Läti keel]]es on Emajõge nimetatud nimega ''Mētra''.
[[Pilt:Cafe on the river Emajõgi in the downtown of Tartu (December 2023).jpg|pisi|Emajõgi Tartu kesklinnas 2023. aasta detsembris]]

== Keskkonnaseisund ==
Emajõe seisundit [[Seire|seiratakse]] kolmes kohas: enne Tartut [[Reku]]s, Tartus Kvissentalis ja pärast Tartut [[Kavastu]]s. Kui veel 1970. aastail lasti kogu [[reovesi]] Tartus jõkke, siis järgnenud kümnendeil on olukord üksjagu paranenud ja reostuskoormus palju väiksem. Praegusaja seire näitab, et jõevee toitainete sisaldus ei ületa enam lubatud piirnorme ja Tartust tulnud reostus ei ole enam määrava tähtsusega Emajõe seisundile.&lt;ref name=&quot;keskkond&quot; /&gt;

Kuna Võrtsjärvest jõuab Emajõkke suures koguses [[mikroorganism]]e, mis voolavas vees hukkuvad, siis on jõe vesi hägune juba alates ülemjooksust. See viib alla ka jõevee hapnikusisalduse.&lt;ref name=&quot;keskkond&quot;&gt;[[Jaan-Juhan Oidermaa]]: [https://novaator.err.ee/837929/miks-27-aastat-parast-noukaaega-endiselt-emajoe-pohja-ei-nae &quot;Miks 27 aastat pärast nõukaaega endiselt Emajõe põhja ei näe?&quot;] ERR Novaator, 8. juuni 2018&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Panoraam Emajõele.jpg|pisi|600px|keskel|Emajõe panoraam Tartu kesklinnas]]

== Looduskaitsealad Emajõel ==
[[Pilt:Suur-emajogi.JPG|pisi|Emajõgi Emajõe-Suursoo kaitsealal]]
Jõe ülemjooks läbib [[Alam-Pedja looduskaitseala]] ja alamjooks [[Peipsiveere looduskaitseala]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Loodus {{!}} Kaitsealad |url=https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/peipsiveere-looduskaitseala/kaitsealast-9/loodus-9 |vaadatud=2025-01-29 |väljaanne=kaitsealad.ee}}&lt;/ref&gt;

Jõe vahetus läheduses asub mitu väiksemat kaitseala, näiteks [[Kalmistu paljand]] Tartus.

== Laevatatavus ==
[[Fail:Drone video of boat building shop Lodjakoda, outdoor swimming pool and river beach on the river Emajõgi in Tartu, Estonia.webm|pisi|Droonivideo lodjakojast ja väliujulast Emajõel 2022. aasta septembris]]
[[Pilt:Boat on River Emajõgi.jpg|pisi|püsti|Paadid Emajõel]]
Suur Emajõgi on Eesti ainus läbini laevatatav jõgi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Keskajal oli jõgi tähtis [[kaubatee]], mida mööda kulges kaubandus läänepoolsete [[Hansa Liit|hansalinnade]] ning idapoolsete [[Pihkva]] ja [[Novgorod]]i vahel. Veetaseme langusega kaotas jõetee tähtsust. Emajõel oli sõjaline tähtsus siiski veel [[Põhjasõda|Põhjasõjaski]], kui 14. mail [[1704]] toimus [[Kastre mõis]]a lähedal [[Kastre jõelahing]], kus [[Rootsi]] 13 laevast koosnenud eskaadri piiras ümber Vene laevastik. Rootsi komandör [[Carl Gustav Löschern von Hertzfeldt]] hukkus, kui ta lipulaev plahvatas.&lt;ref name=&quot;s5mhg&quot; /&gt;

Tartust üles- ja allavoolu on liiklus erinenud. Algul sõitsid suuremad jõelaevad Tartuni, sealt ülesvoolu said [[kärestik]]e tõttu sõita vaid väiksemad ja madalama [[süvis]]ega jõelaevad.&lt;ref&gt;Eesti. Õpperaamat keskkoolidele. Maateadus IV. [[Jakob Kents]], 1937. lk. 64&lt;/ref&gt;

Kastre jõelahingut kujutaval kaardil on näha suur [[kanal]], mis oli arvatavasti kaevatud purjelaevadele raskesti läbitava jõelooke vältimiseks. Tõenäoliselt on see vanim Emajõe juurde kaevatud kanal. Tsaariajal alustati jõe süvendamist Tartust allavoolu, kive ja kändusid koristati siiski mõlemal pool Tartut. Sel lõigul oli jõe väikseim sügavus 2,5 meetrit ja üsna mitmel mõisal oli jõe ääres oma sadamasild. Kui maareform mõisad kaotas, jäi mitu sadamasilda hooletusse. Suureks takistuseks kujunes [[Luunja sild]], mille valmimise järel olid paljud lodjaomanikud sunnitud oma [[lodi|lotjade]] maste lühemaks saagima, et need silla alt läbi pääseksid.&lt;ref name=&quot;liisa-lota&quot;&gt;Liisa-Lota Kaivo. &quot;Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi&quot;. Eesti Loodus nr 2012/9&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Tudengite kevadpäevad 2009 - paadiralli 08.JPG|pisi|Emajõgi [[Tartu tudengipäevad]]e ajal]]
Sõjaeelses Eesti Vabariigis parvetati [[küttepuud|küttepuid]] [[Mustvee]] lähistelt piki Peipsi randa Emajõe suudmeni ja sealt   ülesvoolu Tartusse. Samuti viidi Võrtsjärve ja Pedja jõe ümbrusest palke Tartu [[saekaater|saekaatreisse]]. Emajõel olid levinud kohalikud madala põhjaga, Emajõe-Peipsi tüüpi lodjad.&lt;ref name=&quot;5XJDi&quot; /&gt;

Tartust ülesvoolu, Kärevere kärestikus oli vee langus 18 cm ning Muuge kärestiku 650 m pikkusel lõigul 1,5 meetrit. Pealegi oli jõe sügavus seal kohati vaid meeter või pool ja jõepõhi kivine. Aastail [[1843]]–[[1844]] puhastati [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] alamjooksu ja Tartust hakkas [[Rõika-Meleski peeglivabrik]]uni sõitma aurulaev Karl. 

Madal [[Jänese raudteesild]] sulges aastal 1876 läbipääsu [[aurik]]utele, mis suurvee ajal silla alt enam läbi ei mahtunud. Aastail [[1936]]–[[1937]] jõge seal süvendati ja parandati kärestike läbitavust. Liiklus [[Rõika]]ni jätkus, ent Emajõe selles osas oli suur puudus sadamasildadest. Takistuseks osutusid ka aastast [[1923]] [[Kärevere]] juures asunud ujuvsillad (1923–1928 ja 1929–1937). Teise maailmasõja ajal Jänese sild purustati, kuigi silla varemed jäid jõe põhja laevaliiklust takistama. Uus raudteesild on kõrgem ja laevaliiklusele väiksem takistus. Nõukogude perioodil kaevati tülikatest kärestikest mööda uus sirge jõelõik ehk Kabina kanal, mis valmis aastal [[1955]].&lt;ref name=&quot;liisa-lota&quot; /&gt;

Ülevalpool [[Pede jõgi|Pede jõe]] suuet oli Emajõgi samuti kärestikuline. Seal on jõge korduvalt süvendatud ja kärestikest eemaldatud materjal on jõe kallastel kõrgematel kohtadel kasvavate puuderividena märgatav. Seal asusid Kaabe ja Lustivere kärestikud, Kaabe kärestikku süvendati teadaolevalt ka aastail 1936–1937.&lt;ref name=&quot;liisa-lota&quot; /&gt;

Kauba- ja reisilaevad liikusid Venemaa vahet Emajõel vähemal määral kuni [[Nõukogude aeg|Nõukogude aja]] lõpuni. Nüüd sõidavad Emajõel eelkõige harrastuskalurid, Tartu ümbruses liiguvad suviti ka väikesed lõbusõidulaevad.&lt;ref name=&quot;5XJDi&quot; /&gt;

Emajõe ülemjooks jääb [[Alam-Pedja looduskaitseala]]le. Selle piires on keelatud sõita [[jett]]ide, [[skuuter|skuutrite]], [[veeroller]]ite ja [[hõljuk]]itega, muude veesõidukite lubatud kiirus on 30 km/h. Sama piirkiirus kehtib ka Emajõe alamjooksul paikneval [[Peipsiveere looduskaitseala]]l [[Emajõe-Suursoo]]s.&lt;ref name=&quot;kalastusinfo&quot; /&gt;

Tartu linna piires ja lähiümbruses tegeldakse vähemal määral [[veemotosport|veemotospordiga]].

== Kalandus ==
Kala on Emajõest püütud juba aastatuhandeid. Harrastuskalameeste seas on see tänini populaarne püügikoht. 2009–2010 hindas [[Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi]] kalastajate arvu Emajõel märtsist oktoobrini ning uuringu andmete põhjal hinnati aastast kalastuskoormust ligikaudu 100 000 [[püüdjapäev]]ale aastas.&lt;ref name=&quot;kalastusinfo&quot; /&gt;

Teise maailmasõjani püüti Emajõel kala peamiselt [[noot (kalandus)|noodaga]], pärast sõda hakati kasutama ka [[mõrd|mõrra]]- ja [[kalavõrk|võrgupüüki]]. 1958–1976 tegutses Emajõel [[Lenini-nimeline kalurikolhoos]] ning [[1976]]. aastal loodi kalurikolhoos [[Peipsi Kalur]].&lt;ref name=&quot;Alam Vesikonn&quot; /&gt;

Huvi eri kalaliikide vastu on ajaloo kestel muutunud: sõjaeelses Eestis püüti Emajõel peamiselt [[haug]]i, [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal [[viidikas|viidikat]] ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] ka [[särg]]e (kuna seda hakati kuivatama ([[vobla]])) ning [[ahven]]at. Viimasel ajal on põhiliseks püügikalaks [[latikas]]. Püütud on ka [[angerjas|angerjat]], [[karpkala]], [[koger|kokre]], [[koha]], [[linask]]it, [[luts]]u, [[säinas]]t ja [[turb]]a.&lt;ref name=&quot;Alam Vesikonn&quot; /&gt; Kokku on Emajõest püütud 36 kalaliiki, kellest 10 on eksikülalised.&lt;ref name=&quot;Ba8hy&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Fail:Emajõgi on satellite image.jpg|Suur Emajõgi kogu pikkuses satelliidipildil
Fail:Emajõgi Tartus 3.JPG|Emajõgi kevadise suurvee ajal Tartus, üle jõe paistab Lodjakoda
Fail:Emajogi.jpg|Emajõe keskjooks pärast jääminekut
Fail:Emajõgi Tartus 2.JPG|Emajõgi, vaade Kaarsilla lähedalt Tartus
&lt;/gallery&gt;

== Sillad Emajõel ==
[[Pilt:TKM 1804M, Tartu kivisild, Hando Mugasto.jpg|pisi|[[Hando Mugasto]] 1931. aasta õlimaal &quot;Tartu kivisild&quot;. [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]] (1784–1941) oli kaua ainuke kivist sild Baltikumis.]]
* [[Rannu-Jõesuu sild]]
* [[Jõesuu sild]] – [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee|Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee]] 37. kilomeetril
* [[Kärevere sild]] – [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee]] 171. kilomeetril
* [[Jänese raudteesild]]
* [[Kroonuaia sild]] – [[Tartu]]s
* [[Vabaduse sild]] – Tartus
* [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] – Tartus
* [[Rahu sild]] – Tartus
* [[Turusild]] – Tartus
* [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]] – Tartus
* [[Ihaste sild]] – [[Kambja vald|Kambja valla]] ja Tartu linna piiril
* [[Luunja sild]] – [[Tartu–Räpina–Värska maantee|Tartu-Räpina-Värska maantee]] 11. kilomeetril

== Ülesõiduparved Emajõel ==
[[Pilt:Kavastu over river Emajõgi.jpg|pisi|[[Kavastu parv]]]]
* [[Reku parv]]
* [[Haaslava parv]]
* [[Kavastu parv]]

== Emajõgi kujutavas kunstis ==
&lt;gallery&gt;
TKM 0908M, Emajõgi, Hermann Friedrich Schrenck.jpg|&quot;Emajõgi&quot;, [[Hermann Friedrich Schrenck]]
TKM 0520G, Emajõgi, Kaarel Liimand.jpg|&quot;Emajõgi&quot;, [[Kaarel Liimand]]
TKM 1119B, Tartu puusild, August Matthias Hagen ja Johann Wilhelm Krause.jpg|&quot;Tartu puusild&quot;, [[August Matthias Hagen]] ja [[Johann Wilhelm Krause]]
TKM 0793M, Talvine Tartu Emajõega, Nikolai Triik.jpg|&quot;Talvine Tartu Emajõega&quot;, [[Nikolai Triik]]
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Emajõe ürgorg]]
* [[Väike Emajõgi]]
* [[Pihkva Emajõgi]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Alam Vesikonn&quot;&gt;Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit [https://web.archive.org/web/20140222003946/http://www.kalastusinfo.ee/media/Suur-Emajoe%20kalanduse%20arendamise%20tegevuskava%202007-2013.pdf &quot;Suur-Emajõe kalanduse arendamise tegevuskava 2007–2013&quot;] Kalastusinfo.ee (vaadatud 19. veebruaril 2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kalastusinfo&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131203045448/http://www.kalastusinfo.ee/sisu/posts/mootorpaatidega-liiklemisest-emajoe-vesikonnas-405.php &quot;Mootorpaatidega liiklemisest Emajõe vesikonnas&quot;] Kalastusinfo.ee, 11.02.2011 (vaadatud 19. veebruaril 2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KKU9e&quot;&gt;Katrin Pauts [http://www.ohtuleht.ee/151053 &quot;Emajõgi keeras otsa ringi&quot;] Õhtuleht, 5. jaanuar 2004 (vaadatud 19. veebruaril 2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s5mhg&quot;&gt;[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&amp;event_id=1771&amp;layer=93&amp;lang=est#1771 &quot;Kastre jõelahing&quot;] Histrodamus (vaadatud 19. veebruaril 2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5XJDi&quot;&gt;Liisa-Lota Kaivo [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4784_4760.html &quot;Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi&quot;] Eesti Loodus, 9/2012 (vaadatud 19. veebruaril 2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Alvre&quot;&gt;[[Paul Alvre]]. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 1, lk 32–36&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HLK&quot;&gt;Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XV, kommentaar 31, lk 127&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Talts&quot;&gt;[[Mait Talts]] (2003). [http://sakala.postimees.ee/2396289/kas-veetee-parnust-viljandi-kaudu-tartusse-on-muut-voi-ajalugu Kas veetee Pärnust Viljandi kaudu Tartusse on müüt või ajalugu?], ''[[Sakala (ajaleht)|Sakala]] online väljaanne, 26.07.2003''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tvauri&quot;&gt;[[Andres Tvauri]]. [https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost], doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 210–212.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mGjha&quot;&gt;[http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993.] Peatükk XV, kommentaar 42.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ba8hy&quot;&gt;Aimar Rakko [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1144908/Tuntud+ja+vahemtuntud+Emajoe+kaladest+-+Aimar+Rakko.pdf &quot;Tuntud ja vähemtuntud Emajõe kaladest&quot;] (vaadatud 19. veebruaril 2013)&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* M. Metsur &quot;Võrtsjärv, Emajõgi ja meie&quot; Eesti Loodus 9/2006, lk 6–11
* J. Ristkok &quot;Emajõgi&quot; Eesti Loodus 7/1971, 413–417.
* A. Järvet &quot;Kui Emajõgi voolab tagurpidi&quot; Eesti Loodus 5/1995, lk 144–146
* M. Paju, E. Soover &quot;Emajõe Jõeriik&quot; Eesti Loodus 7/2000, lk 302–307
* J. Ristkok, J. Külmet &quot;Mööda Emajõge&quot; Eesti Raamat, 1976
* Surnukehad Emajõe voogudes. [[Rahvaleht]], 30. aprill 1932, nr. 51, lk. 4. https://dea.digar.ee/page/rahvalehtvabamaa/1932/04/30/4

== Välislingid ==
{{commonskat|Emajõgi}}
{{vikitsitaadid}}
* [https://novaator.err.ee/541125/ Aerofotod Tartu üleujutusest]. Novaator, 13. aprill 2010.
* Risto Mets. [http://www.tartupostimees.ee/?id=268825 Tuuker võrdleb Kaarsillalt hüpet enesetapuga]. Tartu Postimees, 28. mai 2010.
* Liisa-Lota Kaivo. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4784_4760.html Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi]. Eesti Loodus, 9/2012.

[[Kategooria:Tartu maakonna jõed]]
[[Kategooria:Tartu veekogud]]
[[Kategooria:Peipsi-Pihkva järve vesikond]]</text>
      <sha1>kdmra8lddyag1gnlyehvk8uxcmkj8p8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158553</id>
      <parentid>7158548</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:37:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Laevatatavus */</comment>
      <origin>7158553</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19488" sha1="en0uzehdxkpa9f4vwofokp3gpf0lif1" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib jõest; laulu kohta vaata artiklit [[Emajõgi (laul)]]. &quot;Embach&quot; suunab siia, perekonnanime kohta vaata [[Embach (perekonnanimi)]].}}
{{Jõgi
| nimi = Emajõgi
| pildi_nimi = Udu Emajõel.jpg
| pildi_seletus = Emajõgi [[Tartu]]s [[Supilinn]]as
| lähe = [[Võrtsjärv]] | lähe_NS = 58.38332 | lähe_EW = 26.13302
| suue = [[Praaga]]l [[Peipsi järv]]e | suue_NS = 58.43828 | suue_EW = 27.2414
| valgla_maad = [[Eesti]], [[Läti]]
| pikkus = 99,3 km&lt;ref name=&quot;kkr&quot;&gt;[https://keskkonnaportaal.ee/register/body-of-water/8380161 Emajõgi]. Keskkonnaregister, vaadatud 13.12.2021.&lt;/ref&gt;
| valgla_pindala = 9628 km²&lt;ref name=&quot;kkr&quot; /&gt;
| jõe_langus = 3,6 m
| jõe_lang = 0,03 m/km
| vooluhulk = 70,1 m&amp;sup3;/s
| paremad_lisajõed = [[Kavilda jõgi]], [[Elva jõgi]], [[Ilmatsalu jõgi]], [[Porijõgi]], [[Mudajõgi]], [[Luutsna jõgi]], [[Ahja jõgi]] ja [[Mõra jõgi]]
| vasakud_lisajõed = [[Pedja jõgi]], [[Laeva jõgi]], [[Amme jõgi]] ja [[Koosa jõgi]]
| osm = jah
}}

'''Emajõgi''' on [[jõgi]] [[Tartu maakond|Tartumaal]], Eesti suuremaid jõgesid. Jõgi voolab üldjoontes läänest itta, [[Võrtsjärv]]est [[Peipsi järv]]e.&lt;ref name=&quot;Alam Vesikonn&quot; /&gt; 

Emajõgi algab Võrtsjärve kirdenurgast [[Rannu-Jõesuu]]st ja suubub Peipsi järve [[Praaga]]l. Suurimad [[lisajõgi|lisajõed]] on [[Pedja jõgi|Pedja]], [[Elva jõgi|Elva]], [[Amme jõgi|Amme]], [[Laeva jõgi|Laeva]] ja [[Ahja jõgi]]. Viimane on Emajõe suurim lisajõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Pedja, Laeva ja Amme jõgi, parempoolsed [[Kavilda jõgi|Kavilda]], Elva, [[Ilmatsalu jõgi]], [[Porijõgi]], [[Mõra jõgi|Mõra]], [[Luutsna jõgi|Luutsna]] ja [[Kalli jõgi]]. [[Keskjooks]]ul voolab jõgi Emajõe [[ürgorg|ürgorus]].&lt;ref name=&quot;Alam Vesikonn&quot; /&gt;

Emajõe laius on 20–145 m, pikkus 101 km ja suurim sügavus 11 m.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Emajõgi - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/emaj%C3%B5gi3 |vaadatud=2025-01-29 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}&lt;/ref&gt; 1927. aastal oli jõe pikkus 117 km, kuid hiljem on jõge süvendatud ja kanaliseeritud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Emajõgi (Suur-Emajõgi) - KALAPEEDIA |url=https://www.kalapeedia.ee/4261.html |vaadatud=2025-01-29 |väljaanne=www.kalapeedia.ee}}&lt;/ref&gt; Emajõe keskmine voolukiirus on 3,7 km/h, kuna kogulang on 3,5 meetrit. See teeb [[jõe lang]]uks 3 cm/km.&lt;ref name=&quot;kalastusinfo&quot; /&gt; Suudmes on keskmine vooluhulk 71,8 m³/s, millega on Emajõgi Eestis teisel kohal pärast [[Narva jõgi|Narva jõge]].&lt;ref name=&quot;Alam Vesikonn&quot; /&gt;

Emajõe omapärasid on soised kaldad, mis on üle aegade teinud raskeks nii sildade ehitamise kui ka jõe aastaringse ületamise. Tartu [[Vabadussild|Vabadussilla]] juures on väheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool jõge otse veepiirini. Seal asus vanim jõeületuskoht, kuhu [[Tartu]] linn enam kui tuhat aastat tagasi rajati.

Jõe [[ülemjooks|ülem]]- ja [[alamjooks]]ul laiub [[soo|soid]] ja [[heinamaa|heinamaid]] ([[luht]]i), mis [[suurvesi|suurvee]] ajal on vee all. Siis esineb ka Tartus [[üleujutus]]i. Emajõe veetase võib aastas kõikuda 1,2–2,6 m.&lt;ref name=&quot;Alam Vesikonn&quot; /&gt;

Üks Emajõe eripärasid on rohked luhaveekogud, mida on kokku 102. [[Jõelooge|Jõelookeist]] on voolutee loodusliku või kunstliku õgvenduse tõttu tekkinud arvukaid [[soot|vanajõgesid]]. Enamik neist asub 35 km pikkusel lõigul Pedja suudme ja [[Kärevere (Laeva)|Kärevere]] küla vahel.&lt;ref name=&quot;Alam Vesikonn&quot; /&gt;

Suur-Emajõe [[Soot|soodid]] on kunagise voolusängi jäänukid laiemal jõelammil. Enamik neist kannab mingit nime&lt;ref&gt;https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=277580&lt;/ref&gt;, see viitab Suur-Emajõe lammi majandamisele ja kalapüügile omal ajal.&lt;ref&gt;Juhani Püttsepp. Alam-Pedja lood. aD 2019. lk 191.&lt;/ref&gt; 

== Voolusuund ==
[[Pilt:Emajõgi floods near Tartu.jpg|pisi|Emajõe kevadine suurvesi on üle ujutanud Veibri tee Tartumaal.]]
Nüüdisajal voolab Emajõgi läänest itta. Suurvee ajal – enamasti mais, kuid vahel ka talvel – kui Pedja jõe vooluhulk on nii suur, et Peipsi suunas see kõik ära ei voola, muudab Emajõgi Pedja suudme ja Võrtsjärve vahel suunda ning hakkab voolama Võrtsjärve. Kuna see tagurpidi voolav osa on tavalisest mitu korda laiem, kutsutakse seda ka Järvejõeks. Äraspidine vool on aeglane, 7 cm/s. Hüdroloog Liidia Saali kinnitusel ükski teine Eesti jõgi nii ei käitu.&lt;ref name=&quot;KKU9e&quot; /&gt;

== Nimi ==
[[Pilt:Jalutajad Emajõe jääl 2018. aasta veebruaris.jpg|pisi|Jalutajad Emajõe jääl (veebruar 2018)]]
Emajõge ([[ladina keel|ladina keeles]] ''Mater Aquarum'' – 'vete ema' või 'jõgede ema')&lt;ref name=&quot;Alvre&quot; /&gt; on esmamainitud [[Henriku Liivimaa kroonika]]s seoses [[1211]]. aasta [[Mõõgavendade ordu]] [[Võnnu komtuur]]i [[Bertold (Võnnu komtuur)|Bertoldi]] ja [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] venna [[Theoderic de Bekeshovede|Theoderici]] juhitud sõjakäiguga jõe põhjakaldale.&lt;ref name=&quot;HLK&quot; /&gt; Sama nime kasutatakse kroonikas ka [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] ja [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] kohta. Pärnu jõge kutsuti Emajõeks keskajal ([[alamsaksa keel]]es ''Embeke''; võrdluseks: Suure Emajõe saksakeelne nimi on olnud ''Embach''). Nimede samasust on nähtud võimaliku tõendina, et neid käsitleti [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee|ühtse veeteena]].&lt;ref name=&quot;Talts&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Tvauri&quot; /&gt; Osa veeteest võis olla ka [[Velikaja jõgi]], mida on kutsutud Pihkva Emajõeks.{{lisa viide}}

Vene [[leetopiss]]ides on Suurt Emajõge nimetatud Омовжа (Omovža) või Омовыжь. Ladina- ja venekeelseid nimekujusid on peetud kaudseks kinnituseks, et Emajõe nimi vanemas [[eesti keel]]es oli Emavesi. Samas sõnalõpp ''-vesi'' esineb [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]] ainult [[järv]]e-, mitte jõenimedes. [[Jooseppi Julius Mikkola]] peab häälikuliselt võimalikuks venekeelse nime kujunemist variandist ''Emajõgi''. Ladinakeelset sõna ''aqua'' on ladina autorid aga lisaks 'veele' kasutatud ka tähenduses 'jõgi'.&lt;ref name=&quot;Alvre&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;HLK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;mGjha&quot; /&gt;

[[Läti keel]]es on Emajõge nimetatud nimega ''Mētra''.
[[Pilt:Cafe on the river Emajõgi in the downtown of Tartu (December 2023).jpg|pisi|Emajõgi Tartu kesklinnas 2023. aasta detsembris]]

== Keskkonnaseisund ==
Emajõe seisundit [[Seire|seiratakse]] kolmes kohas: enne Tartut [[Reku]]s, Tartus Kvissentalis ja pärast Tartut [[Kavastu]]s. Kui veel 1970. aastail lasti kogu [[reovesi]] Tartus jõkke, siis järgnenud kümnendeil on olukord üksjagu paranenud ja reostuskoormus palju väiksem. Praegusaja seire näitab, et jõevee toitainete sisaldus ei ületa enam lubatud piirnorme ja Tartust tulnud reostus ei ole enam määrava tähtsusega Emajõe seisundile.&lt;ref name=&quot;keskkond&quot; /&gt;

Kuna Võrtsjärvest jõuab Emajõkke suures koguses [[mikroorganism]]e, mis voolavas vees hukkuvad, siis on jõe vesi hägune juba alates ülemjooksust. See viib alla ka jõevee hapnikusisalduse.&lt;ref name=&quot;keskkond&quot;&gt;[[Jaan-Juhan Oidermaa]]: [https://novaator.err.ee/837929/miks-27-aastat-parast-noukaaega-endiselt-emajoe-pohja-ei-nae &quot;Miks 27 aastat pärast nõukaaega endiselt Emajõe põhja ei näe?&quot;] ERR Novaator, 8. juuni 2018&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Panoraam Emajõele.jpg|pisi|600px|keskel|Emajõe panoraam Tartu kesklinnas]]

== Looduskaitsealad Emajõel ==
[[Pilt:Suur-emajogi.JPG|pisi|Emajõgi Emajõe-Suursoo kaitsealal]]
Jõe ülemjooks läbib [[Alam-Pedja looduskaitseala]] ja alamjooks [[Peipsiveere looduskaitseala]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Loodus {{!}} Kaitsealad |url=https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/peipsiveere-looduskaitseala/kaitsealast-9/loodus-9 |vaadatud=2025-01-29 |väljaanne=kaitsealad.ee}}&lt;/ref&gt;

Jõe vahetus läheduses asub mitu väiksemat kaitseala, näiteks [[Kalmistu paljand]] Tartus.

== Laevatatavus ==
[[Fail:Drone video of boat building shop Lodjakoda, outdoor swimming pool and river beach on the river Emajõgi in Tartu, Estonia.webm|pisi|Droonivideo lodjakojast ja väliujulast Emajõel 2022. aasta septembris]]
[[Pilt:Boat on River Emajõgi.jpg|pisi|püsti|Paadid Emajõel]]
Suur Emajõgi on Eesti ainus läbini laevatatav jõgi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Keskajal oli jõgi tähtis [[kaubatee]], mida mööda kulges kaubandus läänepoolsete [[Hansa Liit|hansalinnade]] ning idapoolsete [[Pihkva]] ja [[Novgorod]]i vahel. Veetaseme langusega kaotas jõetee tähtsust. Emajõel oli sõjaline tähtsus siiski veel [[Põhjasõda|Põhjasõjaski]], kui 14. mail [[1704]] toimus [[Kastre mõis]]a lähedal [[Kastre jõelahing]], kus [[Rootsi]] 13 laevast koosnenud eskaadri piiras ümber Vene laevastik. Rootsi komandör [[Carl Gustav Löschern von Hertzfeldt]] hukkus, kui ta lipulaev plahvatas.&lt;ref name=&quot;s5mhg&quot; /&gt;

Tartust üles- ja allavoolu on liiklus erinenud. Algul sõitsid suuremad jõelaevad Tartuni, sealt ülesvoolu said [[kärestik]]e tõttu sõita vaid väiksemad ja madalama [[süvis]]ega jõelaevad.&lt;ref&gt;Eesti. Õpperaamat keskkoolidele. Maateadus IV. [[Jakob Kents]], 1937. lk. 64&lt;/ref&gt;

Kastre jõelahingut kujutaval kaardil on näha suur [[kanal]], mis oli arvatavasti kaevatud purjelaevadele raskesti läbitava jõelooke vältimiseks. Tõenäoliselt on see vanim Emajõe juurde kaevatud kanal. Tsaariajal alustati jõe süvendamist Tartust allavoolu, kive ja kändusid koristati siiski mõlemal pool Tartut. Sel lõigul oli jõe väikseim sügavus 2,5 meetrit ja üsna mitmel mõisal oli jõe ääres oma sadamasild. Kui maareform mõisad kaotas, jäi mitu sadamasilda hooletusse. Suureks takistuseks kujunes [[Luunja sild]], mille valmimise järel olid paljud lodjaomanikud sunnitud oma [[lodi|lotjade]] maste lühemaks saagima, et need silla alt läbi pääseksid.&lt;ref name=&quot;liisa-lota&quot;&gt;Liisa-Lota Kaivo. &quot;Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi&quot;. Eesti Loodus nr 2012/9&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Tudengite kevadpäevad 2009 - paadiralli 08.JPG|pisi|Emajõgi [[Tartu tudengipäevad]]e ajal]]
Sõjaeelses Eesti Vabariigis parvetati [[küttepuud|küttepuid]] [[Mustvee]] lähistelt piki Peipsi randa Emajõe suudmeni ja sealt   ülesvoolu Tartusse. Samuti viidi Võrtsjärve ja Pedja jõe ümbrusest palke Tartu [[saekaater|saekaatreisse]]. Emajõel olid levinud kohalikud madala põhjaga, Emajõe-Peipsi tüüpi lodjad.&lt;ref name=&quot;5XJDi&quot; /&gt;

Tartust ülesvoolu, Kärevere kärestikus oli vee langus 18 cm ning Muuge kärestiku 650 m pikkusel lõigul 1,5 meetrit. Pealegi oli jõe sügavus seal kohati vaid meeter või pool ja jõepõhi kivine. Aastail [[1843]]–[[1844]] puhastati [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] alamjooksu ja Tartust hakkas [[Rõika-Meleski peeglivabrik]]uni sõitma aurulaev Karl. 

Madal [[Jänese raudteesild]] sulges aastal 1876 läbipääsu [[aurik]]utele, mis suurvee ajal silla alt enam läbi ei mahtunud. Aastail [[1936]]–[[1937]] jõge seal süvendati ja parandati kärestike läbitavust. Liiklus [[Rõika]]ni jätkus, ent Emajõe selles osas oli suur puudus sadamasildadest. Takistuseks osutusid ka aastast [[1923]] [[Kärevere]] juures asunud ujuvsillad (1923–1928 ja 1929–1937). Teise maailmasõja ajal Jänese sild purustati, kuigi silla varemed jäid jõe põhja laevaliiklust takistama. Uus raudteesild on kõrgem ja laevaliiklusele väiksem takistus. Nõukogude ajal kaevati tülikaist kärestikest mööda uus sirge jõelõik ehk Kabina kanal, mis valmis aastal [[1955]].&lt;ref name=&quot;liisa-lota&quot; /&gt;

Ülevalpool [[Pede jõgi|Pede jõe]] suuet oli Emajõgi samuti kärestikuline. Seal on jõge korduvalt süvendatud ja kärestikest eemaldatud materjal on jõe kallastel kõrgematel kohtadel kasvavate puuderividena märgatav. Seal asusid Kaabe ja Lustivere kärestikud, Kaabe kärestikku süvendati ka aastail 1936–1937.&lt;ref name=&quot;liisa-lota&quot; /&gt;

Kauba- ja reisilaevad liikusid Venemaa vahet Emajõel vähemal määral kuni [[Nõukogude aeg|Nõukogude aja]] lõpuni. Nüüd sõidavad Emajõel eelkõige harrastuskalurid, Tartu ümbruses liiguvad suviti ka väikesed lõbusõidulaevad.&lt;ref name=&quot;5XJDi&quot; /&gt;

Emajõe ülemjooks jääb [[Alam-Pedja looduskaitseala]]le. Selle piires on keelatud sõita [[jett]]ide, [[skuuter|skuutrite]], [[veeroller]]ite ja [[hõljuk]]itega, muude veesõidukite lubatud kiirus on 30 km/h. Sama piirkiirus kehtib ka Emajõe alamjooksul paikneval [[Peipsiveere looduskaitseala]]l [[Emajõe-Suursoo]]s.&lt;ref name=&quot;kalastusinfo&quot; /&gt;

Tartu linna piires ja lähiümbruses tegeldakse vähemal määral [[veemotosport|veemotospordiga]].

== Kalandus ==
Kala on Emajõest püütud juba aastatuhandeid. Harrastuskalameeste seas on see tänini populaarne püügikoht. 2009–2010 hindas [[Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi]] kalastajate arvu Emajõel märtsist oktoobrini ning uuringu andmete põhjal hinnati aastast kalastuskoormust ligikaudu 100 000 [[püüdjapäev]]ale aastas.&lt;ref name=&quot;kalastusinfo&quot; /&gt;

Teise maailmasõjani püüti Emajõel kala peamiselt [[noot (kalandus)|noodaga]], pärast sõda hakati kasutama ka [[mõrd|mõrra]]- ja [[kalavõrk|võrgupüüki]]. 1958–1976 tegutses Emajõel [[Lenini-nimeline kalurikolhoos]] ning [[1976]]. aastal loodi kalurikolhoos [[Peipsi Kalur]].&lt;ref name=&quot;Alam Vesikonn&quot; /&gt;

Huvi eri kalaliikide vastu on ajaloo kestel muutunud: sõjaeelses Eestis püüti Emajõel peamiselt [[haug]]i, [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal [[viidikas|viidikat]] ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] ka [[särg]]e (kuna seda hakati kuivatama ([[vobla]])) ning [[ahven]]at. Viimasel ajal on põhiliseks püügikalaks [[latikas]]. Püütud on ka [[angerjas|angerjat]], [[karpkala]], [[koger|kokre]], [[koha]], [[linask]]it, [[luts]]u, [[säinas]]t ja [[turb]]a.&lt;ref name=&quot;Alam Vesikonn&quot; /&gt; Kokku on Emajõest püütud 36 kalaliiki, kellest 10 on eksikülalised.&lt;ref name=&quot;Ba8hy&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Fail:Emajõgi on satellite image.jpg|Suur Emajõgi kogu pikkuses satelliidipildil
Fail:Emajõgi Tartus 3.JPG|Emajõgi kevadise suurvee ajal Tartus, üle jõe paistab Lodjakoda
Fail:Emajogi.jpg|Emajõe keskjooks pärast jääminekut
Fail:Emajõgi Tartus 2.JPG|Emajõgi, vaade Kaarsilla lähedalt Tartus
&lt;/gallery&gt;

== Sillad Emajõel ==
[[Pilt:TKM 1804M, Tartu kivisild, Hando Mugasto.jpg|pisi|[[Hando Mugasto]] 1931. aasta õlimaal &quot;Tartu kivisild&quot;. [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]] (1784–1941) oli kaua ainuke kivist sild Baltikumis.]]
* [[Rannu-Jõesuu sild]]
* [[Jõesuu sild]] – [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee|Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee]] 37. kilomeetril
* [[Kärevere sild]] – [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee]] 171. kilomeetril
* [[Jänese raudteesild]]
* [[Kroonuaia sild]] – [[Tartu]]s
* [[Vabaduse sild]] – Tartus
* [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] – Tartus
* [[Rahu sild]] – Tartus
* [[Turusild]] – Tartus
* [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]] – Tartus
* [[Ihaste sild]] – [[Kambja vald|Kambja valla]] ja Tartu linna piiril
* [[Luunja sild]] – [[Tartu–Räpina–Värska maantee|Tartu-Räpina-Värska maantee]] 11. kilomeetril

== Ülesõiduparved Emajõel ==
[[Pilt:Kavastu over river Emajõgi.jpg|pisi|[[Kavastu parv]]]]
* [[Reku parv]]
* [[Haaslava parv]]
* [[Kavastu parv]]

== Emajõgi kujutavas kunstis ==
&lt;gallery&gt;
TKM 0908M, Emajõgi, Hermann Friedrich Schrenck.jpg|&quot;Emajõgi&quot;, [[Hermann Friedrich Schrenck]]
TKM 0520G, Emajõgi, Kaarel Liimand.jpg|&quot;Emajõgi&quot;, [[Kaarel Liimand]]
TKM 1119B, Tartu puusild, August Matthias Hagen ja Johann Wilhelm Krause.jpg|&quot;Tartu puusild&quot;, [[August Matthias Hagen]] ja [[Johann Wilhelm Krause]]
TKM 0793M, Talvine Tartu Emajõega, Nikolai Triik.jpg|&quot;Talvine Tartu Emajõega&quot;, [[Nikolai Triik]]
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Emajõe ürgorg]]
* [[Väike Emajõgi]]
* [[Pihkva Emajõgi]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Alam Vesikonn&quot;&gt;Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit [https://web.archive.org/web/20140222003946/http://www.kalastusinfo.ee/media/Suur-Emajoe%20kalanduse%20arendamise%20tegevuskava%202007-2013.pdf &quot;Suur-Emajõe kalanduse arendamise tegevuskava 2007–2013&quot;] Kalastusinfo.ee (vaadatud 19. veebruaril 2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kalastusinfo&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131203045448/http://www.kalastusinfo.ee/sisu/posts/mootorpaatidega-liiklemisest-emajoe-vesikonnas-405.php &quot;Mootorpaatidega liiklemisest Emajõe vesikonnas&quot;] Kalastusinfo.ee, 11.02.2011 (vaadatud 19. veebruaril 2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KKU9e&quot;&gt;Katrin Pauts [http://www.ohtuleht.ee/151053 &quot;Emajõgi keeras otsa ringi&quot;] Õhtuleht, 5. jaanuar 2004 (vaadatud 19. veebruaril 2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s5mhg&quot;&gt;[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&amp;event_id=1771&amp;layer=93&amp;lang=est#1771 &quot;Kastre jõelahing&quot;] Histrodamus (vaadatud 19. veebruaril 2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5XJDi&quot;&gt;Liisa-Lota Kaivo [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4784_4760.html &quot;Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi&quot;] Eesti Loodus, 9/2012 (vaadatud 19. veebruaril 2013)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Alvre&quot;&gt;[[Paul Alvre]]. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 1, lk 32–36&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HLK&quot;&gt;Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XV, kommentaar 31, lk 127&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Talts&quot;&gt;[[Mait Talts]] (2003). [http://sakala.postimees.ee/2396289/kas-veetee-parnust-viljandi-kaudu-tartusse-on-muut-voi-ajalugu Kas veetee Pärnust Viljandi kaudu Tartusse on müüt või ajalugu?], ''[[Sakala (ajaleht)|Sakala]] online väljaanne, 26.07.2003''&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tvauri&quot;&gt;[[Andres Tvauri]]. [https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost], doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 210–212.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mGjha&quot;&gt;[http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993.] Peatükk XV, kommentaar 42.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ba8hy&quot;&gt;Aimar Rakko [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1144908/Tuntud+ja+vahemtuntud+Emajoe+kaladest+-+Aimar+Rakko.pdf &quot;Tuntud ja vähemtuntud Emajõe kaladest&quot;] (vaadatud 19. veebruaril 2013)&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* M. Metsur &quot;Võrtsjärv, Emajõgi ja meie&quot; Eesti Loodus 9/2006, lk 6–11
* J. Ristkok &quot;Emajõgi&quot; Eesti Loodus 7/1971, 413–417.
* A. Järvet &quot;Kui Emajõgi voolab tagurpidi&quot; Eesti Loodus 5/1995, lk 144–146
* M. Paju, E. Soover &quot;Emajõe Jõeriik&quot; Eesti Loodus 7/2000, lk 302–307
* J. Ristkok, J. Külmet &quot;Mööda Emajõge&quot; Eesti Raamat, 1976
* Surnukehad Emajõe voogudes. [[Rahvaleht]], 30. aprill 1932, nr. 51, lk. 4. https://dea.digar.ee/page/rahvalehtvabamaa/1932/04/30/4

== Välislingid ==
{{commonskat|Emajõgi}}
{{vikitsitaadid}}
* [https://novaator.err.ee/541125/ Aerofotod Tartu üleujutusest]. Novaator, 13. aprill 2010.
* Risto Mets. [http://www.tartupostimees.ee/?id=268825 Tuuker võrdleb Kaarsillalt hüpet enesetapuga]. Tartu Postimees, 28. mai 2010.
* Liisa-Lota Kaivo. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4784_4760.html Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi]. Eesti Loodus, 9/2012.

[[Kategooria:Tartu maakonna jõed]]
[[Kategooria:Tartu veekogud]]
[[Kategooria:Peipsi-Pihkva järve vesikond]]</text>
      <sha1>en0uzehdxkpa9f4vwofokp3gpf0lif1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kirikute loendid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>673</id>
    <revision>
      <id>7158579</id>
      <parentid>7156215</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T21:50:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* {{riigi ikoon|Poola}} Poola */</comment>
      <origin>7158579</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7811" sha1="acwecupe48jdw9cpoxp8eu0i0wpbi0b" xml:space="preserve">'''Kirikute loend'''

Selles loendis on loetletud [[kirik (pühakoda)|kirikuhooned (pühakojad)]]. Eesti usuühenduste loend on artiklis   [[Usuühendused Eestis]].

*[[kõrgeimate kirikute loend]]

=={{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} Ameerika Ühendriigid==
*[[Püha Risti katedraal (Boston)]]
*[[Santa Clara de Asíse misjon]]
*[[St. Patrick's Cathedral (Midtown Manhattan)]]
*[[Trinity Church (Lower Manhattan)]]
*[[Worcesteri Meie Lunastaja Kirik]]

=={{riigi ikoon|Armeenia}} Armeenia==
* [[Etšhmiadzini katedraal]]

=={{riigi ikoon|Belgia}} Belgia==
*[[Brugge Maarja kirik]]
*[[Brugge Püha Jakobi kirik]]
*[[Brüsseli toomkirik]]
*[[Laekeni Jumalaema kirik]]
*[[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]]

=={{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria==
* [[Aleksander Nevski katedraal (Sofia)|Aleksander Nevski katedraal]]

=={{riigi ikoon|Eesti}} Eesti==
*[[Eesti kirikute loend]] (konfessiooniti)
*[[Eesti kirikute loend haldusüksuseti]]

=={{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia==
* [[Nikortsminda katedraal]]

=={{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania==
{{vaata|Hispaania kirikute loend}}
*[[Bande Santa Comba kirik]]
* [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik]]
* [[Gobiendese Santiago kirik]]
* [[Lena Santa Cristina kirik]]
* [[Nora San Pedro kirik]]
* [[Oviedo katedraal]]
* [[Oviedo San Tirso kirik]]
* [[Priesca San Salvadori kirik]]
*[[Sagrada Família]]
* [[Santa María la Real de la Almudena katedraal]]
* [[Santiago de Compostela katedraal]]
* [[Santiago de Peñalba]]
* [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista]]
*[[Sevilla katedraal]]
*[[Zamora katedraal]]

== {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia ==
* [[Püha Markuse kirik (Zagreb)|Püha Markuse kirik]] (Zagreb)
* [[Spliti katedraal]]
* [[Zagrebi katedraal]]

=={{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia==
{{vaata|Itaalia kirikute loend}}
*[[Alcamo Santa Maria Assunta basiilika]]
*[[Francesco di Paola kirik (Milano)]]
*[[Madonna della Salute]]
*[[Milano Santa Maria delle Grazie kirik]]
*[[Milano toomkirik]]
*[[Orsanmichele]]
*[[Pio Monte della Misericordia]]
*[[Rooma Panteon]]
*[[Rooma Peetri kirik]]
*[[San Francesco d'Assisi kirik]]
*[[San Pietro in Ciel d'Oro]]
* [[Santi Pietro e Paolo d'Itala]]
* [[Santi Pietro e Paolo d'Agrò]]
* [[San Zeno katedraal]]
* [[Padova Püha Antoniuse basiilika]]
*[[Chiesa di Santa Croce (Sparone)‎|Santa Croce kirik]]
*[[Santa Maria del Fiore katedraal]]
*[[Siena toomkirik]]
* [[Monreale toomkirik]]

=={{riigi ikoon|Keenia}} Keenia==
* [[Püha Perekonna peakirik]]

=={{riigi ikoon|Leedu}} Leedu==
{{vaata|Leedu kirikute loend}}
*[[Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika]]
*[[Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika]]

=={{riigi ikoon|Läti}} Läti==
{{vaata|Läti kirikute loend}}
*[[Aglona Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]]
*[[Cēsise Jaani kirik]]
*[[Daugavpilsi Borisi ja Glebi katedraal]]
*[[Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal]]
*[[Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal]]
*[[Liepāja Püha Joosepi katedraal]]
*[[Liepāja Püha Nikolai katedraal]]
*[[Mazirbe kirik]]
*[[Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal]]
*[[Riia Püha Jakobi kirik]]
*[[Riia Kristuse Sündimise katedraal]]
*[[Ruhja kirik]]
*[[Valka Püha Katariina kirik]]

== {{riigi ikoon|Malaisia}} Malaisia ==
* [[Kuala Lumpuri Evangeelne luterlik Siioni kirik]]
* [[Kuchingi Püha Joosepi katedraal]]
* [[Sibu Püha Südame katedraal]]

== {{riigi ikoon|Maroko}} Maroko ==
* [[Mazagão Maarja Taevamineku kirik]]

== {{riigi ikoon|Mehhiko}} Mehhiko ==
* [[Cuernavaca katedraal]]

== {{riigi ikoon|Mosambiik}} Mosambiik ==
* [[Nossa Senhora do Baluarte kabel]]

=={{riigi ikoon|Norra}} Norra==
{{vaata|Norra kirikute loend|Norra püstpalkkirikute loend}}
*[[Bergeni toomkirik]]
*[[Borgundi püstpalkkirik]]
*[[Fantofti püstpalkkirik]]
*[[Flesbergi püstpalkkirik]]
*[[Gamviki kirik]]
*[[Gjerstadi kirik (Aust-Agder)]]
*[[Guleni kirik]]
*[[Hopi kabel]]
*[[Lebesby kirik]]
*[[Mehamni kirik]]
*[[Nidarosi toomkirik]]
*[[Oslo toomkirik]]
*[[Stavangeri toomkirik]]
*[[Talviki kirik]]
*[[Urnesi püstpalkkirik]]
*[[Utværi kabel]]
*[[Vågani kirik]]

=={{riigi ikoon|Poola}} Poola==
*[[Krakówi Maria kirik]]

=={{riigi ikoon|Portugal}} Portugal ==
* [[Lourosa São Pedro kirik]]

=={{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa==
{{vaata|Prantsusmaa kirikute loend}}
*[[Albi katedraal]]
*[[Angoulême'i katedraal]]
*[[Fontevraud' kloostrikirik]]
*[[Madeleine'i kirik]]
*[[Nice'i Püha Reparata katedraal]]
*[[Notre-Dame]] 
*[[Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik]]
*[[Périgueux' katedraal]]
*[[Poitiers' Notre-Dame-la-Grande]]
*[[Reimsi katedraal]]
*[[Reimsi Saint-Remi basiilika]]
*[[Sacré-Cœuri kirik]]
*[[Saint Denis' basiilika]]
*[[Saint-Gervais-Saint-Protais' kirik]]
*[[Saint-Sulpice'i kirik|Saint-Sulpice]]

=={{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi==
{{vaata|Rootsi kirikute loend}}
*[[Å kirik]]
*[[Arvidsjauri kirik]]
*[[Kiruna kirik]]
*[[Riddarholmeni kirik]]
*[[Slagnäsi kirik]]
*[[Stensele kirik]]
*[[Södra Bergnäsi kirik]]
*[[Tärna kirik]]

=={{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa==
{{vaata|Saksamaa kirikute loend}}
*[[Aacheni toomkirik]]
*[[Berliini Maarja kirik]]
*[[Fatima kirik]]
*[[Kölni katedraal]]
*[[Tooma kirik (Leipzig)|Leipzigi Tooma kirik]]
*[[Annaberg-Buchholzi Püha Anna kirik]]
*[[Fulda Püha Miikaeli kirik]]
*[[Plaueni Jaani kirik]]
*[[Plaueni Lutheri kirik]]
*[[Plaueni Pauluse kirik]]
*[[Wackeni Püha Vaimu kirik]]

=={{riigi ikoon|Soome}} Soome==
{{vaata|Soome kirikute loend}}
*[[Hamina Maria kirik]]
*[[Helsingi toomkirik]]
*[[Imatrankoski kirik]]
*[[Kaleva kirik]]
*[[Kallio kirik]]
*[[Kolme Risti kirik]]
*[[Kuopio Püha Nikolause katedraal]]
*[[Kuopio toomkirik]]
*[[Lahti Risti kirik]]
*[[Porvoo toomkirik]]
*[[Tampere toomkirik]]
*[[Temppeliaukio kirik]]

=={{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia==
*[[Cambridge'i Püha Haua kirik]]
*[[Lincolni katedraal]]
*[[Salisbury katedraal]]
*[[Westminster Abbey]]

== {{riigi ikoon|Süüria}} Süüria ==
* [[Püha Siimeon Sambniku kirik]]

=={{riigi ikoon|Taani}} Taani==
*[[Aa kirik]]
*[[Bjerningi kirik]]
*[[Grundtvigi kirik]]
*[[Ribe toomkirik]]
*[[Roskilde toomkirik]]
*[[Varnæsi kirik]]

=={{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi==
* [[Píseki Maarja Sündimise kirik]]
* [[Püha Longinuse ümarkirik]]
* [[Soběslavi Püha Vituse kirik]]
* [[Třebíči Püha Prokopiuse basiilika]]
* [[Třeboňi Püha Gilesi kirik]]
* [[Týni Jumalaema kirik]]

=={{riigi ikoon|Türgi}} Türgi==
*[[Hagia Sophia]]

=={{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina==
*[[Ukraina õigeusu kirikute loend]]
* [[Borõssi ja Glibi kirik (Tšernigiv)]]
* [[Jumalaema Kaitsmise Kirik Kiievis (Solomjanskõi rajoon)]]
* [[Katariina kirik (Tšernigiv)]]
* [[Kertši Ristija Johannese kirik]]
* [[Kiievi Püha Sofia peakirik]]
* [[Kiievi Püha Vladimiri katedraal]]
* [[Kümnise kirik]]
* [[Põrogoštša Jumalaema Uinumise kirik]]
* [[Sumõ Issanda Muutmise katedraal]]
* [[Tšernihivi Paraskeva kirik]]
* [[Võdubõtši kloostri Püha Georgi kirik]]

=={{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene==
*[[Arančycy Püha Risti Ülestõstmise kirik]]
*[[Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]]
*[[Haradziečna Jumalaema Kaitsmise kirik]]
*[[Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal]]
*[[Jałova Püha Anna kirik]]
*[[Łyskava Jumalaema Sündimise kirik]]
*[[Łyskava Püha Kolmainu kirik]]
*[[Muravanka Jumalaema Sünni kirik]]
*[[Pinski Püha Neitsi Maarja kirik]]
*[[Połacki Püha Sofia katedraal]]
*[[Pružany Aleksander Nevski peakirik]]
*[[Pružany Püha Neitsi Maarja Taevamineku kirik]]
*[[Püha Simoni ja Helena kirik]]
*[[Ružany Kõigepühama Kolmainu kirik]]
*[[Ružany Peeter-Pauli kirik]]
*[[Šarašova Jumalaema Sündimise kirik]]
*[[Šarašova Kõigepühama Kolmainu kirik]]
*[[Zasimavičy Püha Nikolai kirik]]
*[[Zielzini Püha Risti Ülestõstmise kirik]]

=={{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa==
{{vaata|Venemaa kirikute loend}}

[[Kategooria:Kirikute loendid| ]]</text>
      <sha1>acwecupe48jdw9cpoxp8eu0i0wpbi0b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158580</id>
      <parentid>7158579</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T21:52:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania */</comment>
      <origin>7158580</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7845" sha1="aqfo02rcdbpxc80wd5yn29q24tdb6ql" xml:space="preserve">'''Kirikute loend'''

Selles loendis on loetletud [[kirik (pühakoda)|kirikuhooned (pühakojad)]]. Eesti usuühenduste loend on artiklis   [[Usuühendused Eestis]].

*[[kõrgeimate kirikute loend]]

=={{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} Ameerika Ühendriigid==
*[[Püha Risti katedraal (Boston)]]
*[[Santa Clara de Asíse misjon]]
*[[St. Patrick's Cathedral (Midtown Manhattan)]]
*[[Trinity Church (Lower Manhattan)]]
*[[Worcesteri Meie Lunastaja Kirik]]

=={{riigi ikoon|Armeenia}} Armeenia==
* [[Etšhmiadzini katedraal]]

=={{riigi ikoon|Belgia}} Belgia==
*[[Brugge Maarja kirik]]
*[[Brugge Püha Jakobi kirik]]
*[[Brüsseli toomkirik]]
*[[Laekeni Jumalaema kirik]]
*[[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]]

=={{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria==
* [[Aleksander Nevski katedraal (Sofia)|Aleksander Nevski katedraal]]

=={{riigi ikoon|Eesti}} Eesti==
*[[Eesti kirikute loend]] (konfessiooniti)
*[[Eesti kirikute loend haldusüksuseti]]

=={{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia==
* [[Nikortsminda katedraal]]

=={{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania==
{{vaata|Hispaania kirikute loend}}
*[[Bande Santa Comba kirik]]
* [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik]]
* [[Celanova San Migueli kabel]]
* [[Gobiendese Santiago kirik]]
* [[Lena Santa Cristina kirik]]
* [[Nora San Pedro kirik]]
* [[Oviedo katedraal]]
* [[Oviedo San Tirso kirik]]
* [[Priesca San Salvadori kirik]]
* [[Sagrada Família]]
* [[Santa María la Real de la Almudena katedraal]]
* [[Santiago de Compostela katedraal]]
* [[Santiago de Peñalba]]
* [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista]]
*[[Sevilla katedraal]]
*[[Zamora katedraal]]

== {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia ==
* [[Püha Markuse kirik (Zagreb)|Püha Markuse kirik]] (Zagreb)
* [[Spliti katedraal]]
* [[Zagrebi katedraal]]

=={{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia==
{{vaata|Itaalia kirikute loend}}
*[[Alcamo Santa Maria Assunta basiilika]]
*[[Francesco di Paola kirik (Milano)]]
*[[Madonna della Salute]]
*[[Milano Santa Maria delle Grazie kirik]]
*[[Milano toomkirik]]
*[[Orsanmichele]]
*[[Pio Monte della Misericordia]]
*[[Rooma Panteon]]
*[[Rooma Peetri kirik]]
*[[San Francesco d'Assisi kirik]]
*[[San Pietro in Ciel d'Oro]]
* [[Santi Pietro e Paolo d'Itala]]
* [[Santi Pietro e Paolo d'Agrò]]
* [[San Zeno katedraal]]
* [[Padova Püha Antoniuse basiilika]]
*[[Chiesa di Santa Croce (Sparone)‎|Santa Croce kirik]]
*[[Santa Maria del Fiore katedraal]]
*[[Siena toomkirik]]
* [[Monreale toomkirik]]

=={{riigi ikoon|Keenia}} Keenia==
* [[Püha Perekonna peakirik]]

=={{riigi ikoon|Leedu}} Leedu==
{{vaata|Leedu kirikute loend}}
*[[Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika]]
*[[Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika]]

=={{riigi ikoon|Läti}} Läti==
{{vaata|Läti kirikute loend}}
*[[Aglona Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]]
*[[Cēsise Jaani kirik]]
*[[Daugavpilsi Borisi ja Glebi katedraal]]
*[[Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal]]
*[[Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal]]
*[[Liepāja Püha Joosepi katedraal]]
*[[Liepāja Püha Nikolai katedraal]]
*[[Mazirbe kirik]]
*[[Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal]]
*[[Riia Püha Jakobi kirik]]
*[[Riia Kristuse Sündimise katedraal]]
*[[Ruhja kirik]]
*[[Valka Püha Katariina kirik]]

== {{riigi ikoon|Malaisia}} Malaisia ==
* [[Kuala Lumpuri Evangeelne luterlik Siioni kirik]]
* [[Kuchingi Püha Joosepi katedraal]]
* [[Sibu Püha Südame katedraal]]

== {{riigi ikoon|Maroko}} Maroko ==
* [[Mazagão Maarja Taevamineku kirik]]

== {{riigi ikoon|Mehhiko}} Mehhiko ==
* [[Cuernavaca katedraal]]

== {{riigi ikoon|Mosambiik}} Mosambiik ==
* [[Nossa Senhora do Baluarte kabel]]

=={{riigi ikoon|Norra}} Norra==
{{vaata|Norra kirikute loend|Norra püstpalkkirikute loend}}
*[[Bergeni toomkirik]]
*[[Borgundi püstpalkkirik]]
*[[Fantofti püstpalkkirik]]
*[[Flesbergi püstpalkkirik]]
*[[Gamviki kirik]]
*[[Gjerstadi kirik (Aust-Agder)]]
*[[Guleni kirik]]
*[[Hopi kabel]]
*[[Lebesby kirik]]
*[[Mehamni kirik]]
*[[Nidarosi toomkirik]]
*[[Oslo toomkirik]]
*[[Stavangeri toomkirik]]
*[[Talviki kirik]]
*[[Urnesi püstpalkkirik]]
*[[Utværi kabel]]
*[[Vågani kirik]]

=={{riigi ikoon|Poola}} Poola==
*[[Krakówi Maria kirik]]

=={{riigi ikoon|Portugal}} Portugal ==
* [[Lourosa São Pedro kirik]]

=={{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa==
{{vaata|Prantsusmaa kirikute loend}}
*[[Albi katedraal]]
*[[Angoulême'i katedraal]]
*[[Fontevraud' kloostrikirik]]
*[[Madeleine'i kirik]]
*[[Nice'i Püha Reparata katedraal]]
*[[Notre-Dame]] 
*[[Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik]]
*[[Périgueux' katedraal]]
*[[Poitiers' Notre-Dame-la-Grande]]
*[[Reimsi katedraal]]
*[[Reimsi Saint-Remi basiilika]]
*[[Sacré-Cœuri kirik]]
*[[Saint Denis' basiilika]]
*[[Saint-Gervais-Saint-Protais' kirik]]
*[[Saint-Sulpice'i kirik|Saint-Sulpice]]

=={{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi==
{{vaata|Rootsi kirikute loend}}
*[[Å kirik]]
*[[Arvidsjauri kirik]]
*[[Kiruna kirik]]
*[[Riddarholmeni kirik]]
*[[Slagnäsi kirik]]
*[[Stensele kirik]]
*[[Södra Bergnäsi kirik]]
*[[Tärna kirik]]

=={{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa==
{{vaata|Saksamaa kirikute loend}}
*[[Aacheni toomkirik]]
*[[Berliini Maarja kirik]]
*[[Fatima kirik]]
*[[Kölni katedraal]]
*[[Tooma kirik (Leipzig)|Leipzigi Tooma kirik]]
*[[Annaberg-Buchholzi Püha Anna kirik]]
*[[Fulda Püha Miikaeli kirik]]
*[[Plaueni Jaani kirik]]
*[[Plaueni Lutheri kirik]]
*[[Plaueni Pauluse kirik]]
*[[Wackeni Püha Vaimu kirik]]

=={{riigi ikoon|Soome}} Soome==
{{vaata|Soome kirikute loend}}
*[[Hamina Maria kirik]]
*[[Helsingi toomkirik]]
*[[Imatrankoski kirik]]
*[[Kaleva kirik]]
*[[Kallio kirik]]
*[[Kolme Risti kirik]]
*[[Kuopio Püha Nikolause katedraal]]
*[[Kuopio toomkirik]]
*[[Lahti Risti kirik]]
*[[Porvoo toomkirik]]
*[[Tampere toomkirik]]
*[[Temppeliaukio kirik]]

=={{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia==
*[[Cambridge'i Püha Haua kirik]]
*[[Lincolni katedraal]]
*[[Salisbury katedraal]]
*[[Westminster Abbey]]

== {{riigi ikoon|Süüria}} Süüria ==
* [[Püha Siimeon Sambniku kirik]]

=={{riigi ikoon|Taani}} Taani==
*[[Aa kirik]]
*[[Bjerningi kirik]]
*[[Grundtvigi kirik]]
*[[Ribe toomkirik]]
*[[Roskilde toomkirik]]
*[[Varnæsi kirik]]

=={{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi==
* [[Píseki Maarja Sündimise kirik]]
* [[Püha Longinuse ümarkirik]]
* [[Soběslavi Püha Vituse kirik]]
* [[Třebíči Püha Prokopiuse basiilika]]
* [[Třeboňi Püha Gilesi kirik]]
* [[Týni Jumalaema kirik]]

=={{riigi ikoon|Türgi}} Türgi==
*[[Hagia Sophia]]

=={{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina==
*[[Ukraina õigeusu kirikute loend]]
* [[Borõssi ja Glibi kirik (Tšernigiv)]]
* [[Jumalaema Kaitsmise Kirik Kiievis (Solomjanskõi rajoon)]]
* [[Katariina kirik (Tšernigiv)]]
* [[Kertši Ristija Johannese kirik]]
* [[Kiievi Püha Sofia peakirik]]
* [[Kiievi Püha Vladimiri katedraal]]
* [[Kümnise kirik]]
* [[Põrogoštša Jumalaema Uinumise kirik]]
* [[Sumõ Issanda Muutmise katedraal]]
* [[Tšernihivi Paraskeva kirik]]
* [[Võdubõtši kloostri Püha Georgi kirik]]

=={{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene==
*[[Arančycy Püha Risti Ülestõstmise kirik]]
*[[Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]]
*[[Haradziečna Jumalaema Kaitsmise kirik]]
*[[Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal]]
*[[Jałova Püha Anna kirik]]
*[[Łyskava Jumalaema Sündimise kirik]]
*[[Łyskava Püha Kolmainu kirik]]
*[[Muravanka Jumalaema Sünni kirik]]
*[[Pinski Püha Neitsi Maarja kirik]]
*[[Połacki Püha Sofia katedraal]]
*[[Pružany Aleksander Nevski peakirik]]
*[[Pružany Püha Neitsi Maarja Taevamineku kirik]]
*[[Püha Simoni ja Helena kirik]]
*[[Ružany Kõigepühama Kolmainu kirik]]
*[[Ružany Peeter-Pauli kirik]]
*[[Šarašova Jumalaema Sündimise kirik]]
*[[Šarašova Kõigepühama Kolmainu kirik]]
*[[Zasimavičy Püha Nikolai kirik]]
*[[Zielzini Püha Risti Ülestõstmise kirik]]

=={{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa==
{{vaata|Venemaa kirikute loend}}

[[Kategooria:Kirikute loendid| ]]</text>
      <sha1>aqfo02rcdbpxc80wd5yn29q24tdb6ql</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158581</id>
      <parentid>7158580</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T21:54:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa */</comment>
      <origin>7158581</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7898" sha1="j54qjs7xxktz0gnmy2wrb8fzx4vbspn" xml:space="preserve">'''Kirikute loend'''

Selles loendis on loetletud [[kirik (pühakoda)|kirikuhooned (pühakojad)]]. Eesti usuühenduste loend on artiklis   [[Usuühendused Eestis]].

*[[kõrgeimate kirikute loend]]

=={{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} Ameerika Ühendriigid==
*[[Püha Risti katedraal (Boston)]]
*[[Santa Clara de Asíse misjon]]
*[[St. Patrick's Cathedral (Midtown Manhattan)]]
*[[Trinity Church (Lower Manhattan)]]
*[[Worcesteri Meie Lunastaja Kirik]]

=={{riigi ikoon|Armeenia}} Armeenia==
* [[Etšhmiadzini katedraal]]

=={{riigi ikoon|Belgia}} Belgia==
*[[Brugge Maarja kirik]]
*[[Brugge Püha Jakobi kirik]]
*[[Brüsseli toomkirik]]
*[[Laekeni Jumalaema kirik]]
*[[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]]

=={{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria==
* [[Aleksander Nevski katedraal (Sofia)|Aleksander Nevski katedraal]]

=={{riigi ikoon|Eesti}} Eesti==
*[[Eesti kirikute loend]] (konfessiooniti)
*[[Eesti kirikute loend haldusüksuseti]]

=={{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia==
* [[Nikortsminda katedraal]]

=={{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania==
{{vaata|Hispaania kirikute loend}}
*[[Bande Santa Comba kirik]]
* [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik]]
* [[Celanova San Migueli kabel]]
* [[Gobiendese Santiago kirik]]
* [[Lena Santa Cristina kirik]]
* [[Nora San Pedro kirik]]
* [[Oviedo katedraal]]
* [[Oviedo San Tirso kirik]]
* [[Priesca San Salvadori kirik]]
* [[Sagrada Família]]
* [[Santa María la Real de la Almudena katedraal]]
* [[Santiago de Compostela katedraal]]
* [[Santiago de Peñalba]]
* [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista]]
*[[Sevilla katedraal]]
*[[Zamora katedraal]]

== {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia ==
* [[Püha Markuse kirik (Zagreb)|Püha Markuse kirik]] (Zagreb)
* [[Spliti katedraal]]
* [[Zagrebi katedraal]]

=={{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia==
{{vaata|Itaalia kirikute loend}}
*[[Alcamo Santa Maria Assunta basiilika]]
*[[Francesco di Paola kirik (Milano)]]
*[[Madonna della Salute]]
*[[Milano Santa Maria delle Grazie kirik]]
*[[Milano toomkirik]]
*[[Orsanmichele]]
*[[Pio Monte della Misericordia]]
*[[Rooma Panteon]]
*[[Rooma Peetri kirik]]
*[[San Francesco d'Assisi kirik]]
*[[San Pietro in Ciel d'Oro]]
* [[Santi Pietro e Paolo d'Itala]]
* [[Santi Pietro e Paolo d'Agrò]]
* [[San Zeno katedraal]]
* [[Padova Püha Antoniuse basiilika]]
*[[Chiesa di Santa Croce (Sparone)‎|Santa Croce kirik]]
*[[Santa Maria del Fiore katedraal]]
*[[Siena toomkirik]]
* [[Monreale toomkirik]]

=={{riigi ikoon|Keenia}} Keenia==
* [[Püha Perekonna peakirik]]

=={{riigi ikoon|Leedu}} Leedu==
{{vaata|Leedu kirikute loend}}
*[[Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika]]
*[[Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika]]

=={{riigi ikoon|Läti}} Läti==
{{vaata|Läti kirikute loend}}
*[[Aglona Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]]
*[[Cēsise Jaani kirik]]
*[[Daugavpilsi Borisi ja Glebi katedraal]]
*[[Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal]]
*[[Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal]]
*[[Liepāja Püha Joosepi katedraal]]
*[[Liepāja Püha Nikolai katedraal]]
*[[Mazirbe kirik]]
*[[Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal]]
*[[Riia Püha Jakobi kirik]]
*[[Riia Kristuse Sündimise katedraal]]
*[[Ruhja kirik]]
*[[Valka Püha Katariina kirik]]

== {{riigi ikoon|Malaisia}} Malaisia ==
* [[Kuala Lumpuri Evangeelne luterlik Siioni kirik]]
* [[Kuchingi Püha Joosepi katedraal]]
* [[Sibu Püha Südame katedraal]]

== {{riigi ikoon|Maroko}} Maroko ==
* [[Mazagão Maarja Taevamineku kirik]]

== {{riigi ikoon|Mehhiko}} Mehhiko ==
* [[Cuernavaca katedraal]]

== {{riigi ikoon|Mosambiik}} Mosambiik ==
* [[Nossa Senhora do Baluarte kabel]]

=={{riigi ikoon|Norra}} Norra==
{{vaata|Norra kirikute loend|Norra püstpalkkirikute loend}}
*[[Bergeni toomkirik]]
*[[Borgundi püstpalkkirik]]
*[[Fantofti püstpalkkirik]]
*[[Flesbergi püstpalkkirik]]
*[[Gamviki kirik]]
*[[Gjerstadi kirik (Aust-Agder)]]
*[[Guleni kirik]]
*[[Hopi kabel]]
*[[Lebesby kirik]]
*[[Mehamni kirik]]
*[[Nidarosi toomkirik]]
*[[Oslo toomkirik]]
*[[Stavangeri toomkirik]]
*[[Talviki kirik]]
*[[Urnesi püstpalkkirik]]
*[[Utværi kabel]]
*[[Vågani kirik]]

=={{riigi ikoon|Poola}} Poola==
*[[Krakówi Maria kirik]]

=={{riigi ikoon|Portugal}} Portugal ==
* [[Lourosa São Pedro kirik]]

=={{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa==
{{vaata|Prantsusmaa kirikute loend}}
*[[Albi katedraal]]
*[[Angoulême'i katedraal]]
*[[Fontevraud' kloostrikirik]]
*[[Madeleine'i kirik]]
*[[Nice'i Püha Reparata katedraal]]
*[[Notre-Dame]] 
*[[Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik]]
*[[Périgueux' katedraal]]
*[[Poitiers' Notre-Dame-la-Grande]]
*[[Reimsi katedraal]]
*[[Reimsi Saint-Remi basiilika]]
*[[Sacré-Cœuri kirik]]
*[[Saint Denis' basiilika]]
*[[Saint-Gervais-Saint-Protais' kirik]]
*[[Saint-Sulpice'i kirik|Saint-Sulpice]]

=={{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi==
{{vaata|Rootsi kirikute loend}}
*[[Å kirik]]
*[[Arvidsjauri kirik]]
*[[Kiruna kirik]]
*[[Riddarholmeni kirik]]
*[[Slagnäsi kirik]]
*[[Stensele kirik]]
*[[Södra Bergnäsi kirik]]
*[[Tärna kirik]]

=={{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa==
{{vaata|Saksamaa kirikute loend}}
*[[Aacheni toomkirik]]
*[[Berliini Maarja kirik]]
*[[Fatima kirik]]
*[[Kölni katedraal]]
*[[Tooma kirik (Leipzig)|Leipzigi Tooma kirik]]
* [[Lübecki Maarja kirik]]
* [[Lübecki toomkirik]]
*[[Annaberg-Buchholzi Püha Anna kirik]]
*[[Fulda Püha Miikaeli kirik]]
*[[Plaueni Jaani kirik]]
*[[Plaueni Lutheri kirik]]
*[[Plaueni Pauluse kirik]]
*[[Wackeni Püha Vaimu kirik]]

=={{riigi ikoon|Soome}} Soome==
{{vaata|Soome kirikute loend}}
*[[Hamina Maria kirik]]
*[[Helsingi toomkirik]]
*[[Imatrankoski kirik]]
*[[Kaleva kirik]]
*[[Kallio kirik]]
*[[Kolme Risti kirik]]
*[[Kuopio Püha Nikolause katedraal]]
*[[Kuopio toomkirik]]
*[[Lahti Risti kirik]]
*[[Porvoo toomkirik]]
*[[Tampere toomkirik]]
*[[Temppeliaukio kirik]]

=={{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia==
*[[Cambridge'i Püha Haua kirik]]
*[[Lincolni katedraal]]
*[[Salisbury katedraal]]
*[[Westminster Abbey]]

== {{riigi ikoon|Süüria}} Süüria ==
* [[Püha Siimeon Sambniku kirik]]

=={{riigi ikoon|Taani}} Taani==
*[[Aa kirik]]
*[[Bjerningi kirik]]
*[[Grundtvigi kirik]]
*[[Ribe toomkirik]]
*[[Roskilde toomkirik]]
*[[Varnæsi kirik]]

=={{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi==
* [[Píseki Maarja Sündimise kirik]]
* [[Püha Longinuse ümarkirik]]
* [[Soběslavi Püha Vituse kirik]]
* [[Třebíči Püha Prokopiuse basiilika]]
* [[Třeboňi Püha Gilesi kirik]]
* [[Týni Jumalaema kirik]]

=={{riigi ikoon|Türgi}} Türgi==
*[[Hagia Sophia]]

=={{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina==
*[[Ukraina õigeusu kirikute loend]]
* [[Borõssi ja Glibi kirik (Tšernigiv)]]
* [[Jumalaema Kaitsmise Kirik Kiievis (Solomjanskõi rajoon)]]
* [[Katariina kirik (Tšernigiv)]]
* [[Kertši Ristija Johannese kirik]]
* [[Kiievi Püha Sofia peakirik]]
* [[Kiievi Püha Vladimiri katedraal]]
* [[Kümnise kirik]]
* [[Põrogoštša Jumalaema Uinumise kirik]]
* [[Sumõ Issanda Muutmise katedraal]]
* [[Tšernihivi Paraskeva kirik]]
* [[Võdubõtši kloostri Püha Georgi kirik]]

=={{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene==
*[[Arančycy Püha Risti Ülestõstmise kirik]]
*[[Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]]
*[[Haradziečna Jumalaema Kaitsmise kirik]]
*[[Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal]]
*[[Jałova Püha Anna kirik]]
*[[Łyskava Jumalaema Sündimise kirik]]
*[[Łyskava Püha Kolmainu kirik]]
*[[Muravanka Jumalaema Sünni kirik]]
*[[Pinski Püha Neitsi Maarja kirik]]
*[[Połacki Püha Sofia katedraal]]
*[[Pružany Aleksander Nevski peakirik]]
*[[Pružany Püha Neitsi Maarja Taevamineku kirik]]
*[[Püha Simoni ja Helena kirik]]
*[[Ružany Kõigepühama Kolmainu kirik]]
*[[Ružany Peeter-Pauli kirik]]
*[[Šarašova Jumalaema Sündimise kirik]]
*[[Šarašova Kõigepühama Kolmainu kirik]]
*[[Zasimavičy Püha Nikolai kirik]]
*[[Zielzini Püha Risti Ülestõstmise kirik]]

=={{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa==
{{vaata|Venemaa kirikute loend}}

[[Kategooria:Kirikute loendid| ]]</text>
      <sha1>j54qjs7xxktz0gnmy2wrb8fzx4vbspn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158743</id>
      <parentid>7158581</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:05:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal */</comment>
      <origin>7158743</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7929" sha1="d9u9e11jxi8vx4uvlxjpsr2hpn8q079" xml:space="preserve">'''Kirikute loend'''

Selles loendis on loetletud [[kirik (pühakoda)|kirikuhooned (pühakojad)]]. Eesti usuühenduste loend on artiklis   [[Usuühendused Eestis]].

*[[kõrgeimate kirikute loend]]

=={{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} Ameerika Ühendriigid==
*[[Püha Risti katedraal (Boston)]]
*[[Santa Clara de Asíse misjon]]
*[[St. Patrick's Cathedral (Midtown Manhattan)]]
*[[Trinity Church (Lower Manhattan)]]
*[[Worcesteri Meie Lunastaja Kirik]]

=={{riigi ikoon|Armeenia}} Armeenia==
* [[Etšhmiadzini katedraal]]

=={{riigi ikoon|Belgia}} Belgia==
*[[Brugge Maarja kirik]]
*[[Brugge Püha Jakobi kirik]]
*[[Brüsseli toomkirik]]
*[[Laekeni Jumalaema kirik]]
*[[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]]

=={{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria==
* [[Aleksander Nevski katedraal (Sofia)|Aleksander Nevski katedraal]]

=={{riigi ikoon|Eesti}} Eesti==
*[[Eesti kirikute loend]] (konfessiooniti)
*[[Eesti kirikute loend haldusüksuseti]]

=={{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia==
* [[Nikortsminda katedraal]]

=={{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania==
{{vaata|Hispaania kirikute loend}}
*[[Bande Santa Comba kirik]]
* [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik]]
* [[Celanova San Migueli kabel]]
* [[Gobiendese Santiago kirik]]
* [[Lena Santa Cristina kirik]]
* [[Nora San Pedro kirik]]
* [[Oviedo katedraal]]
* [[Oviedo San Tirso kirik]]
* [[Priesca San Salvadori kirik]]
* [[Sagrada Família]]
* [[Santa María la Real de la Almudena katedraal]]
* [[Santiago de Compostela katedraal]]
* [[Santiago de Peñalba]]
* [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista]]
*[[Sevilla katedraal]]
*[[Zamora katedraal]]

== {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia ==
* [[Püha Markuse kirik (Zagreb)|Püha Markuse kirik]] (Zagreb)
* [[Spliti katedraal]]
* [[Zagrebi katedraal]]

=={{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia==
{{vaata|Itaalia kirikute loend}}
*[[Alcamo Santa Maria Assunta basiilika]]
*[[Francesco di Paola kirik (Milano)]]
*[[Madonna della Salute]]
*[[Milano Santa Maria delle Grazie kirik]]
*[[Milano toomkirik]]
*[[Orsanmichele]]
*[[Pio Monte della Misericordia]]
*[[Rooma Panteon]]
*[[Rooma Peetri kirik]]
*[[San Francesco d'Assisi kirik]]
*[[San Pietro in Ciel d'Oro]]
* [[Santi Pietro e Paolo d'Itala]]
* [[Santi Pietro e Paolo d'Agrò]]
* [[San Zeno katedraal]]
* [[Padova Püha Antoniuse basiilika]]
*[[Chiesa di Santa Croce (Sparone)‎|Santa Croce kirik]]
*[[Santa Maria del Fiore katedraal]]
*[[Siena toomkirik]]
* [[Monreale toomkirik]]

=={{riigi ikoon|Keenia}} Keenia==
* [[Püha Perekonna peakirik]]

=={{riigi ikoon|Leedu}} Leedu==
{{vaata|Leedu kirikute loend}}
*[[Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika]]
*[[Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika]]

=={{riigi ikoon|Läti}} Läti==
{{vaata|Läti kirikute loend}}
*[[Aglona Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]]
*[[Cēsise Jaani kirik]]
*[[Daugavpilsi Borisi ja Glebi katedraal]]
*[[Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal]]
*[[Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal]]
*[[Liepāja Püha Joosepi katedraal]]
*[[Liepāja Püha Nikolai katedraal]]
*[[Mazirbe kirik]]
*[[Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal]]
*[[Riia Püha Jakobi kirik]]
*[[Riia Kristuse Sündimise katedraal]]
*[[Ruhja kirik]]
*[[Valka Püha Katariina kirik]]

== {{riigi ikoon|Malaisia}} Malaisia ==
* [[Kuala Lumpuri Evangeelne luterlik Siioni kirik]]
* [[Kuchingi Püha Joosepi katedraal]]
* [[Sibu Püha Südame katedraal]]

== {{riigi ikoon|Maroko}} Maroko ==
* [[Mazagão Maarja Taevamineku kirik]]

== {{riigi ikoon|Mehhiko}} Mehhiko ==
* [[Cuernavaca katedraal]]

== {{riigi ikoon|Mosambiik}} Mosambiik ==
* [[Nossa Senhora do Baluarte kabel]]

=={{riigi ikoon|Norra}} Norra==
{{vaata|Norra kirikute loend|Norra püstpalkkirikute loend}}
*[[Bergeni toomkirik]]
*[[Borgundi püstpalkkirik]]
*[[Fantofti püstpalkkirik]]
*[[Flesbergi püstpalkkirik]]
*[[Gamviki kirik]]
*[[Gjerstadi kirik (Aust-Agder)]]
*[[Guleni kirik]]
*[[Hopi kabel]]
*[[Lebesby kirik]]
*[[Mehamni kirik]]
*[[Nidarosi toomkirik]]
*[[Oslo toomkirik]]
*[[Stavangeri toomkirik]]
*[[Talviki kirik]]
*[[Urnesi püstpalkkirik]]
*[[Utværi kabel]]
*[[Vågani kirik]]

=={{riigi ikoon|Poola}} Poola==
*[[Krakówi Maria kirik]]

=={{riigi ikoon|Portugal}} Portugal ==
* [[Lourosa São Pedro kirik]]
* [[Nazaré São Gião kirik]]

=={{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa==
{{vaata|Prantsusmaa kirikute loend}}
*[[Albi katedraal]]
*[[Angoulême'i katedraal]]
*[[Fontevraud' kloostrikirik]]
*[[Madeleine'i kirik]]
*[[Nice'i Püha Reparata katedraal]]
*[[Notre-Dame]] 
*[[Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik]]
*[[Périgueux' katedraal]]
*[[Poitiers' Notre-Dame-la-Grande]]
*[[Reimsi katedraal]]
*[[Reimsi Saint-Remi basiilika]]
*[[Sacré-Cœuri kirik]]
*[[Saint Denis' basiilika]]
*[[Saint-Gervais-Saint-Protais' kirik]]
*[[Saint-Sulpice'i kirik|Saint-Sulpice]]

=={{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi==
{{vaata|Rootsi kirikute loend}}
*[[Å kirik]]
*[[Arvidsjauri kirik]]
*[[Kiruna kirik]]
*[[Riddarholmeni kirik]]
*[[Slagnäsi kirik]]
*[[Stensele kirik]]
*[[Södra Bergnäsi kirik]]
*[[Tärna kirik]]

=={{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa==
{{vaata|Saksamaa kirikute loend}}
*[[Aacheni toomkirik]]
*[[Berliini Maarja kirik]]
*[[Fatima kirik]]
*[[Kölni katedraal]]
*[[Tooma kirik (Leipzig)|Leipzigi Tooma kirik]]
* [[Lübecki Maarja kirik]]
* [[Lübecki toomkirik]]
*[[Annaberg-Buchholzi Püha Anna kirik]]
*[[Fulda Püha Miikaeli kirik]]
*[[Plaueni Jaani kirik]]
*[[Plaueni Lutheri kirik]]
*[[Plaueni Pauluse kirik]]
*[[Wackeni Püha Vaimu kirik]]

=={{riigi ikoon|Soome}} Soome==
{{vaata|Soome kirikute loend}}
*[[Hamina Maria kirik]]
*[[Helsingi toomkirik]]
*[[Imatrankoski kirik]]
*[[Kaleva kirik]]
*[[Kallio kirik]]
*[[Kolme Risti kirik]]
*[[Kuopio Püha Nikolause katedraal]]
*[[Kuopio toomkirik]]
*[[Lahti Risti kirik]]
*[[Porvoo toomkirik]]
*[[Tampere toomkirik]]
*[[Temppeliaukio kirik]]

=={{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia==
*[[Cambridge'i Püha Haua kirik]]
*[[Lincolni katedraal]]
*[[Salisbury katedraal]]
*[[Westminster Abbey]]

== {{riigi ikoon|Süüria}} Süüria ==
* [[Püha Siimeon Sambniku kirik]]

=={{riigi ikoon|Taani}} Taani==
*[[Aa kirik]]
*[[Bjerningi kirik]]
*[[Grundtvigi kirik]]
*[[Ribe toomkirik]]
*[[Roskilde toomkirik]]
*[[Varnæsi kirik]]

=={{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi==
* [[Píseki Maarja Sündimise kirik]]
* [[Püha Longinuse ümarkirik]]
* [[Soběslavi Püha Vituse kirik]]
* [[Třebíči Püha Prokopiuse basiilika]]
* [[Třeboňi Püha Gilesi kirik]]
* [[Týni Jumalaema kirik]]

=={{riigi ikoon|Türgi}} Türgi==
*[[Hagia Sophia]]

=={{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina==
*[[Ukraina õigeusu kirikute loend]]
* [[Borõssi ja Glibi kirik (Tšernigiv)]]
* [[Jumalaema Kaitsmise Kirik Kiievis (Solomjanskõi rajoon)]]
* [[Katariina kirik (Tšernigiv)]]
* [[Kertši Ristija Johannese kirik]]
* [[Kiievi Püha Sofia peakirik]]
* [[Kiievi Püha Vladimiri katedraal]]
* [[Kümnise kirik]]
* [[Põrogoštša Jumalaema Uinumise kirik]]
* [[Sumõ Issanda Muutmise katedraal]]
* [[Tšernihivi Paraskeva kirik]]
* [[Võdubõtši kloostri Püha Georgi kirik]]

=={{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene==
*[[Arančycy Püha Risti Ülestõstmise kirik]]
*[[Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]]
*[[Haradziečna Jumalaema Kaitsmise kirik]]
*[[Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal]]
*[[Jałova Püha Anna kirik]]
*[[Łyskava Jumalaema Sündimise kirik]]
*[[Łyskava Püha Kolmainu kirik]]
*[[Muravanka Jumalaema Sünni kirik]]
*[[Pinski Püha Neitsi Maarja kirik]]
*[[Połacki Püha Sofia katedraal]]
*[[Pružany Aleksander Nevski peakirik]]
*[[Pružany Püha Neitsi Maarja Taevamineku kirik]]
*[[Püha Simoni ja Helena kirik]]
*[[Ružany Kõigepühama Kolmainu kirik]]
*[[Ružany Peeter-Pauli kirik]]
*[[Šarašova Jumalaema Sündimise kirik]]
*[[Šarašova Kõigepühama Kolmainu kirik]]
*[[Zasimavičy Püha Nikolai kirik]]
*[[Zielzini Püha Risti Ülestõstmise kirik]]

=={{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa==
{{vaata|Venemaa kirikute loend}}

[[Kategooria:Kirikute loendid| ]]</text>
      <sha1>d9u9e11jxi8vx4uvlxjpsr2hpn8q079</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158747</id>
      <parentid>7158743</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:10:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi */</comment>
      <origin>7158747</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8042" sha1="8whpa30o9jgcnfuk47t39hmow3lpciw" xml:space="preserve">'''Kirikute loend'''

Selles loendis on loetletud [[kirik (pühakoda)|kirikuhooned (pühakojad)]]. Eesti usuühenduste loend on artiklis   [[Usuühendused Eestis]].

*[[kõrgeimate kirikute loend]]

=={{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} Ameerika Ühendriigid==
*[[Püha Risti katedraal (Boston)]]
*[[Santa Clara de Asíse misjon]]
*[[St. Patrick's Cathedral (Midtown Manhattan)]]
*[[Trinity Church (Lower Manhattan)]]
*[[Worcesteri Meie Lunastaja Kirik]]

=={{riigi ikoon|Armeenia}} Armeenia==
* [[Etšhmiadzini katedraal]]

=={{riigi ikoon|Belgia}} Belgia==
*[[Brugge Maarja kirik]]
*[[Brugge Püha Jakobi kirik]]
*[[Brüsseli toomkirik]]
*[[Laekeni Jumalaema kirik]]
*[[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]]

=={{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria==
* [[Aleksander Nevski katedraal (Sofia)|Aleksander Nevski katedraal]]

=={{riigi ikoon|Eesti}} Eesti==
*[[Eesti kirikute loend]] (konfessiooniti)
*[[Eesti kirikute loend haldusüksuseti]]

=={{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia==
* [[Nikortsminda katedraal]]

=={{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania==
{{vaata|Hispaania kirikute loend}}
*[[Bande Santa Comba kirik]]
* [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik]]
* [[Celanova San Migueli kabel]]
* [[Gobiendese Santiago kirik]]
* [[Lena Santa Cristina kirik]]
* [[Nora San Pedro kirik]]
* [[Oviedo katedraal]]
* [[Oviedo San Tirso kirik]]
* [[Priesca San Salvadori kirik]]
* [[Sagrada Família]]
* [[Santa María la Real de la Almudena katedraal]]
* [[Santiago de Compostela katedraal]]
* [[Santiago de Peñalba]]
* [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista]]
*[[Sevilla katedraal]]
*[[Zamora katedraal]]

== {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia ==
* [[Püha Markuse kirik (Zagreb)|Püha Markuse kirik]] (Zagreb)
* [[Spliti katedraal]]
* [[Zagrebi katedraal]]

=={{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia==
{{vaata|Itaalia kirikute loend}}
*[[Alcamo Santa Maria Assunta basiilika]]
*[[Francesco di Paola kirik (Milano)]]
*[[Madonna della Salute]]
*[[Milano Santa Maria delle Grazie kirik]]
*[[Milano toomkirik]]
*[[Orsanmichele]]
*[[Pio Monte della Misericordia]]
*[[Rooma Panteon]]
*[[Rooma Peetri kirik]]
*[[San Francesco d'Assisi kirik]]
*[[San Pietro in Ciel d'Oro]]
* [[Santi Pietro e Paolo d'Itala]]
* [[Santi Pietro e Paolo d'Agrò]]
* [[San Zeno katedraal]]
* [[Padova Püha Antoniuse basiilika]]
*[[Chiesa di Santa Croce (Sparone)‎|Santa Croce kirik]]
*[[Santa Maria del Fiore katedraal]]
*[[Siena toomkirik]]
* [[Monreale toomkirik]]

=={{riigi ikoon|Keenia}} Keenia==
* [[Püha Perekonna peakirik]]

=={{riigi ikoon|Leedu}} Leedu==
{{vaata|Leedu kirikute loend}}
*[[Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika]]
*[[Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika]]

=={{riigi ikoon|Läti}} Läti==
{{vaata|Läti kirikute loend}}
*[[Aglona Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]]
*[[Cēsise Jaani kirik]]
*[[Daugavpilsi Borisi ja Glebi katedraal]]
*[[Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal]]
*[[Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal]]
*[[Liepāja Püha Joosepi katedraal]]
*[[Liepāja Püha Nikolai katedraal]]
*[[Mazirbe kirik]]
*[[Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal]]
*[[Riia Püha Jakobi kirik]]
*[[Riia Kristuse Sündimise katedraal]]
*[[Ruhja kirik]]
*[[Valka Püha Katariina kirik]]

== {{riigi ikoon|Malaisia}} Malaisia ==
* [[Kuala Lumpuri Evangeelne luterlik Siioni kirik]]
* [[Kuchingi Püha Joosepi katedraal]]
* [[Sibu Püha Südame katedraal]]

== {{riigi ikoon|Maroko}} Maroko ==
* [[Mazagão Maarja Taevamineku kirik]]

== {{riigi ikoon|Mehhiko}} Mehhiko ==
* [[Cuernavaca katedraal]]

== {{riigi ikoon|Mosambiik}} Mosambiik ==
* [[Nossa Senhora do Baluarte kabel]]

=={{riigi ikoon|Norra}} Norra==
{{vaata|Norra kirikute loend|Norra püstpalkkirikute loend}}
*[[Bergeni toomkirik]]
*[[Borgundi püstpalkkirik]]
*[[Fantofti püstpalkkirik]]
*[[Flesbergi püstpalkkirik]]
*[[Gamviki kirik]]
*[[Gjerstadi kirik (Aust-Agder)]]
*[[Guleni kirik]]
*[[Hopi kabel]]
*[[Lebesby kirik]]
*[[Mehamni kirik]]
*[[Nidarosi toomkirik]]
*[[Oslo toomkirik]]
*[[Stavangeri toomkirik]]
*[[Talviki kirik]]
*[[Urnesi püstpalkkirik]]
*[[Utværi kabel]]
*[[Vågani kirik]]

=={{riigi ikoon|Poola}} Poola==
*[[Krakówi Maria kirik]]

=={{riigi ikoon|Portugal}} Portugal ==
* [[Lourosa São Pedro kirik]]
* [[Nazaré São Gião kirik]]

=={{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa==
{{vaata|Prantsusmaa kirikute loend}}
*[[Albi katedraal]]
*[[Angoulême'i katedraal]]
*[[Fontevraud' kloostrikirik]]
*[[Madeleine'i kirik]]
*[[Nice'i Püha Reparata katedraal]]
*[[Notre-Dame]] 
*[[Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik]]
*[[Périgueux' katedraal]]
*[[Poitiers' Notre-Dame-la-Grande]]
*[[Reimsi katedraal]]
*[[Reimsi Saint-Remi basiilika]]
*[[Sacré-Cœuri kirik]]
*[[Saint Denis' basiilika]]
*[[Saint-Gervais-Saint-Protais' kirik]]
*[[Saint-Sulpice'i kirik|Saint-Sulpice]]

=={{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi==
{{vaata|Rootsi kirikute loend}}
*[[Å kirik]]
*[[Arvidsjauri kirik]]
* [[Boge kirik]]
* [[Fröjeli kirik]]
*[[Kiruna kirik]]
* [[Klinte kirik]]
*[[Riddarholmeni kirik]]
* [[Rone kirik]]
*[[Slagnäsi kirik]]
*[[Stensele kirik]]
*[[Södra Bergnäsi kirik]]
*[[Tärna kirik]]
* [[Visby toomkirik]]
* [[Öja kirik]]

=={{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa==
{{vaata|Saksamaa kirikute loend}}
*[[Aacheni toomkirik]]
*[[Berliini Maarja kirik]]
*[[Fatima kirik]]
*[[Kölni katedraal]]
*[[Tooma kirik (Leipzig)|Leipzigi Tooma kirik]]
* [[Lübecki Maarja kirik]]
* [[Lübecki toomkirik]]
*[[Annaberg-Buchholzi Püha Anna kirik]]
*[[Fulda Püha Miikaeli kirik]]
*[[Plaueni Jaani kirik]]
*[[Plaueni Lutheri kirik]]
*[[Plaueni Pauluse kirik]]
*[[Wackeni Püha Vaimu kirik]]

=={{riigi ikoon|Soome}} Soome==
{{vaata|Soome kirikute loend}}
*[[Hamina Maria kirik]]
*[[Helsingi toomkirik]]
*[[Imatrankoski kirik]]
*[[Kaleva kirik]]
*[[Kallio kirik]]
*[[Kolme Risti kirik]]
*[[Kuopio Püha Nikolause katedraal]]
*[[Kuopio toomkirik]]
*[[Lahti Risti kirik]]
*[[Porvoo toomkirik]]
*[[Tampere toomkirik]]
*[[Temppeliaukio kirik]]

=={{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia==
*[[Cambridge'i Püha Haua kirik]]
*[[Lincolni katedraal]]
*[[Salisbury katedraal]]
*[[Westminster Abbey]]

== {{riigi ikoon|Süüria}} Süüria ==
* [[Püha Siimeon Sambniku kirik]]

=={{riigi ikoon|Taani}} Taani==
*[[Aa kirik]]
*[[Bjerningi kirik]]
*[[Grundtvigi kirik]]
*[[Ribe toomkirik]]
*[[Roskilde toomkirik]]
*[[Varnæsi kirik]]

=={{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi==
* [[Píseki Maarja Sündimise kirik]]
* [[Püha Longinuse ümarkirik]]
* [[Soběslavi Püha Vituse kirik]]
* [[Třebíči Püha Prokopiuse basiilika]]
* [[Třeboňi Püha Gilesi kirik]]
* [[Týni Jumalaema kirik]]

=={{riigi ikoon|Türgi}} Türgi==
*[[Hagia Sophia]]

=={{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina==
*[[Ukraina õigeusu kirikute loend]]
* [[Borõssi ja Glibi kirik (Tšernigiv)]]
* [[Jumalaema Kaitsmise Kirik Kiievis (Solomjanskõi rajoon)]]
* [[Katariina kirik (Tšernigiv)]]
* [[Kertši Ristija Johannese kirik]]
* [[Kiievi Püha Sofia peakirik]]
* [[Kiievi Püha Vladimiri katedraal]]
* [[Kümnise kirik]]
* [[Põrogoštša Jumalaema Uinumise kirik]]
* [[Sumõ Issanda Muutmise katedraal]]
* [[Tšernihivi Paraskeva kirik]]
* [[Võdubõtši kloostri Püha Georgi kirik]]

=={{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene==
*[[Arančycy Püha Risti Ülestõstmise kirik]]
*[[Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]]
*[[Haradziečna Jumalaema Kaitsmise kirik]]
*[[Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal]]
*[[Jałova Püha Anna kirik]]
*[[Łyskava Jumalaema Sündimise kirik]]
*[[Łyskava Püha Kolmainu kirik]]
*[[Muravanka Jumalaema Sünni kirik]]
*[[Pinski Püha Neitsi Maarja kirik]]
*[[Połacki Püha Sofia katedraal]]
*[[Pružany Aleksander Nevski peakirik]]
*[[Pružany Püha Neitsi Maarja Taevamineku kirik]]
*[[Püha Simoni ja Helena kirik]]
*[[Ružany Kõigepühama Kolmainu kirik]]
*[[Ružany Peeter-Pauli kirik]]
*[[Šarašova Jumalaema Sündimise kirik]]
*[[Šarašova Kõigepühama Kolmainu kirik]]
*[[Zasimavičy Püha Nikolai kirik]]
*[[Zielzini Püha Risti Ülestõstmise kirik]]

=={{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa==
{{vaata|Venemaa kirikute loend}}

[[Kategooria:Kirikute loendid| ]]</text>
      <sha1>8whpa30o9jgcnfuk47t39hmow3lpciw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158750</id>
      <parentid>7158747</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:13:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* {{riigi ikoon|Soome}} Soome */</comment>
      <origin>7158750</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8110" sha1="6z3iuobx2jwe21cs5z9m5eg18ulf6kr" xml:space="preserve">'''Kirikute loend'''

Selles loendis on loetletud [[kirik (pühakoda)|kirikuhooned (pühakojad)]]. Eesti usuühenduste loend on artiklis   [[Usuühendused Eestis]].

*[[kõrgeimate kirikute loend]]

=={{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} Ameerika Ühendriigid==
*[[Püha Risti katedraal (Boston)]]
*[[Santa Clara de Asíse misjon]]
*[[St. Patrick's Cathedral (Midtown Manhattan)]]
*[[Trinity Church (Lower Manhattan)]]
*[[Worcesteri Meie Lunastaja Kirik]]

=={{riigi ikoon|Armeenia}} Armeenia==
* [[Etšhmiadzini katedraal]]

=={{riigi ikoon|Belgia}} Belgia==
*[[Brugge Maarja kirik]]
*[[Brugge Püha Jakobi kirik]]
*[[Brüsseli toomkirik]]
*[[Laekeni Jumalaema kirik]]
*[[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]]

=={{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria==
* [[Aleksander Nevski katedraal (Sofia)|Aleksander Nevski katedraal]]

=={{riigi ikoon|Eesti}} Eesti==
*[[Eesti kirikute loend]] (konfessiooniti)
*[[Eesti kirikute loend haldusüksuseti]]

=={{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia==
* [[Nikortsminda katedraal]]

=={{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania==
{{vaata|Hispaania kirikute loend}}
*[[Bande Santa Comba kirik]]
* [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik]]
* [[Celanova San Migueli kabel]]
* [[Gobiendese Santiago kirik]]
* [[Lena Santa Cristina kirik]]
* [[Nora San Pedro kirik]]
* [[Oviedo katedraal]]
* [[Oviedo San Tirso kirik]]
* [[Priesca San Salvadori kirik]]
* [[Sagrada Família]]
* [[Santa María la Real de la Almudena katedraal]]
* [[Santiago de Compostela katedraal]]
* [[Santiago de Peñalba]]
* [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista]]
*[[Sevilla katedraal]]
*[[Zamora katedraal]]

== {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia ==
* [[Püha Markuse kirik (Zagreb)|Püha Markuse kirik]] (Zagreb)
* [[Spliti katedraal]]
* [[Zagrebi katedraal]]

=={{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia==
{{vaata|Itaalia kirikute loend}}
*[[Alcamo Santa Maria Assunta basiilika]]
*[[Francesco di Paola kirik (Milano)]]
*[[Madonna della Salute]]
*[[Milano Santa Maria delle Grazie kirik]]
*[[Milano toomkirik]]
*[[Orsanmichele]]
*[[Pio Monte della Misericordia]]
*[[Rooma Panteon]]
*[[Rooma Peetri kirik]]
*[[San Francesco d'Assisi kirik]]
*[[San Pietro in Ciel d'Oro]]
* [[Santi Pietro e Paolo d'Itala]]
* [[Santi Pietro e Paolo d'Agrò]]
* [[San Zeno katedraal]]
* [[Padova Püha Antoniuse basiilika]]
*[[Chiesa di Santa Croce (Sparone)‎|Santa Croce kirik]]
*[[Santa Maria del Fiore katedraal]]
*[[Siena toomkirik]]
* [[Monreale toomkirik]]

=={{riigi ikoon|Keenia}} Keenia==
* [[Püha Perekonna peakirik]]

=={{riigi ikoon|Leedu}} Leedu==
{{vaata|Leedu kirikute loend}}
*[[Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika]]
*[[Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika]]

=={{riigi ikoon|Läti}} Läti==
{{vaata|Läti kirikute loend}}
*[[Aglona Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]]
*[[Cēsise Jaani kirik]]
*[[Daugavpilsi Borisi ja Glebi katedraal]]
*[[Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal]]
*[[Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal]]
*[[Liepāja Püha Joosepi katedraal]]
*[[Liepāja Püha Nikolai katedraal]]
*[[Mazirbe kirik]]
*[[Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal]]
*[[Riia Püha Jakobi kirik]]
*[[Riia Kristuse Sündimise katedraal]]
*[[Ruhja kirik]]
*[[Valka Püha Katariina kirik]]

== {{riigi ikoon|Malaisia}} Malaisia ==
* [[Kuala Lumpuri Evangeelne luterlik Siioni kirik]]
* [[Kuchingi Püha Joosepi katedraal]]
* [[Sibu Püha Südame katedraal]]

== {{riigi ikoon|Maroko}} Maroko ==
* [[Mazagão Maarja Taevamineku kirik]]

== {{riigi ikoon|Mehhiko}} Mehhiko ==
* [[Cuernavaca katedraal]]

== {{riigi ikoon|Mosambiik}} Mosambiik ==
* [[Nossa Senhora do Baluarte kabel]]

=={{riigi ikoon|Norra}} Norra==
{{vaata|Norra kirikute loend|Norra püstpalkkirikute loend}}
*[[Bergeni toomkirik]]
*[[Borgundi püstpalkkirik]]
*[[Fantofti püstpalkkirik]]
*[[Flesbergi püstpalkkirik]]
*[[Gamviki kirik]]
*[[Gjerstadi kirik (Aust-Agder)]]
*[[Guleni kirik]]
*[[Hopi kabel]]
*[[Lebesby kirik]]
*[[Mehamni kirik]]
*[[Nidarosi toomkirik]]
*[[Oslo toomkirik]]
*[[Stavangeri toomkirik]]
*[[Talviki kirik]]
*[[Urnesi püstpalkkirik]]
*[[Utværi kabel]]
*[[Vågani kirik]]

=={{riigi ikoon|Poola}} Poola==
*[[Krakówi Maria kirik]]

=={{riigi ikoon|Portugal}} Portugal ==
* [[Lourosa São Pedro kirik]]
* [[Nazaré São Gião kirik]]

=={{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa==
{{vaata|Prantsusmaa kirikute loend}}
*[[Albi katedraal]]
*[[Angoulême'i katedraal]]
*[[Fontevraud' kloostrikirik]]
*[[Madeleine'i kirik]]
*[[Nice'i Püha Reparata katedraal]]
*[[Notre-Dame]] 
*[[Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik]]
*[[Périgueux' katedraal]]
*[[Poitiers' Notre-Dame-la-Grande]]
*[[Reimsi katedraal]]
*[[Reimsi Saint-Remi basiilika]]
*[[Sacré-Cœuri kirik]]
*[[Saint Denis' basiilika]]
*[[Saint-Gervais-Saint-Protais' kirik]]
*[[Saint-Sulpice'i kirik|Saint-Sulpice]]

=={{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi==
{{vaata|Rootsi kirikute loend}}
*[[Å kirik]]
*[[Arvidsjauri kirik]]
* [[Boge kirik]]
* [[Fröjeli kirik]]
*[[Kiruna kirik]]
* [[Klinte kirik]]
*[[Riddarholmeni kirik]]
* [[Rone kirik]]
*[[Slagnäsi kirik]]
*[[Stensele kirik]]
*[[Södra Bergnäsi kirik]]
*[[Tärna kirik]]
* [[Visby toomkirik]]
* [[Öja kirik]]

=={{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa==
{{vaata|Saksamaa kirikute loend}}
*[[Aacheni toomkirik]]
*[[Berliini Maarja kirik]]
*[[Fatima kirik]]
*[[Kölni katedraal]]
*[[Tooma kirik (Leipzig)|Leipzigi Tooma kirik]]
* [[Lübecki Maarja kirik]]
* [[Lübecki toomkirik]]
*[[Annaberg-Buchholzi Püha Anna kirik]]
*[[Fulda Püha Miikaeli kirik]]
*[[Plaueni Jaani kirik]]
*[[Plaueni Lutheri kirik]]
*[[Plaueni Pauluse kirik]]
*[[Wackeni Püha Vaimu kirik]]

=={{riigi ikoon|Soome}} Soome==
{{vaata|Soome kirikute loend}}
*[[Hamina Maria kirik]]
*[[Helsingi toomkirik]]
*[[Imatrankoski kirik]]
*[[Kaleva kirik]]
*[[Kallio kirik]]
*[[Kolme Risti kirik]]
*[[Kuopio Püha Nikolause katedraal]]
*[[Kuopio toomkirik]]
*[[Lahti Risti kirik]]
*[[Porvoo toomkirik]]
* [[Suomenlinna kirik]]
*[[Tampere toomkirik]]
*[[Temppeliaukio kirik]]
* [[Turu toomkirik]]
* [[Ylöjärvi kirik]]

=={{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia==
*[[Cambridge'i Püha Haua kirik]]
*[[Lincolni katedraal]]
*[[Salisbury katedraal]]
*[[Westminster Abbey]]

== {{riigi ikoon|Süüria}} Süüria ==
* [[Püha Siimeon Sambniku kirik]]

=={{riigi ikoon|Taani}} Taani==
*[[Aa kirik]]
*[[Bjerningi kirik]]
*[[Grundtvigi kirik]]
*[[Ribe toomkirik]]
*[[Roskilde toomkirik]]
*[[Varnæsi kirik]]

=={{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi==
* [[Píseki Maarja Sündimise kirik]]
* [[Püha Longinuse ümarkirik]]
* [[Soběslavi Püha Vituse kirik]]
* [[Třebíči Püha Prokopiuse basiilika]]
* [[Třeboňi Püha Gilesi kirik]]
* [[Týni Jumalaema kirik]]

=={{riigi ikoon|Türgi}} Türgi==
*[[Hagia Sophia]]

=={{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina==
*[[Ukraina õigeusu kirikute loend]]
* [[Borõssi ja Glibi kirik (Tšernigiv)]]
* [[Jumalaema Kaitsmise Kirik Kiievis (Solomjanskõi rajoon)]]
* [[Katariina kirik (Tšernigiv)]]
* [[Kertši Ristija Johannese kirik]]
* [[Kiievi Püha Sofia peakirik]]
* [[Kiievi Püha Vladimiri katedraal]]
* [[Kümnise kirik]]
* [[Põrogoštša Jumalaema Uinumise kirik]]
* [[Sumõ Issanda Muutmise katedraal]]
* [[Tšernihivi Paraskeva kirik]]
* [[Võdubõtši kloostri Püha Georgi kirik]]

=={{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene==
*[[Arančycy Püha Risti Ülestõstmise kirik]]
*[[Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]]
*[[Haradziečna Jumalaema Kaitsmise kirik]]
*[[Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal]]
*[[Jałova Püha Anna kirik]]
*[[Łyskava Jumalaema Sündimise kirik]]
*[[Łyskava Püha Kolmainu kirik]]
*[[Muravanka Jumalaema Sünni kirik]]
*[[Pinski Püha Neitsi Maarja kirik]]
*[[Połacki Püha Sofia katedraal]]
*[[Pružany Aleksander Nevski peakirik]]
*[[Pružany Püha Neitsi Maarja Taevamineku kirik]]
*[[Püha Simoni ja Helena kirik]]
*[[Ružany Kõigepühama Kolmainu kirik]]
*[[Ružany Peeter-Pauli kirik]]
*[[Šarašova Jumalaema Sündimise kirik]]
*[[Šarašova Kõigepühama Kolmainu kirik]]
*[[Zasimavičy Püha Nikolai kirik]]
*[[Zielzini Püha Risti Ülestõstmise kirik]]

=={{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa==
{{vaata|Venemaa kirikute loend}}

[[Kategooria:Kirikute loendid| ]]</text>
      <sha1>6z3iuobx2jwe21cs5z9m5eg18ulf6kr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158754</id>
      <parentid>7158750</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:17:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* {{riigi ikoon|Poola}} Poola */</comment>
      <origin>7158754</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8298" sha1="i3cnbmfux7g7y5h0zhvtzbtfarzhv5d" xml:space="preserve">'''Kirikute loend'''

Selles loendis on loetletud [[kirik (pühakoda)|kirikuhooned (pühakojad)]]. Eesti usuühenduste loend on artiklis   [[Usuühendused Eestis]].

*[[kõrgeimate kirikute loend]]

=={{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} Ameerika Ühendriigid==
*[[Püha Risti katedraal (Boston)]]
*[[Santa Clara de Asíse misjon]]
*[[St. Patrick's Cathedral (Midtown Manhattan)]]
*[[Trinity Church (Lower Manhattan)]]
*[[Worcesteri Meie Lunastaja Kirik]]

=={{riigi ikoon|Armeenia}} Armeenia==
* [[Etšhmiadzini katedraal]]

=={{riigi ikoon|Belgia}} Belgia==
*[[Brugge Maarja kirik]]
*[[Brugge Püha Jakobi kirik]]
*[[Brüsseli toomkirik]]
*[[Laekeni Jumalaema kirik]]
*[[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]]

=={{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria==
* [[Aleksander Nevski katedraal (Sofia)|Aleksander Nevski katedraal]]

=={{riigi ikoon|Eesti}} Eesti==
*[[Eesti kirikute loend]] (konfessiooniti)
*[[Eesti kirikute loend haldusüksuseti]]

=={{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia==
* [[Nikortsminda katedraal]]

=={{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania==
{{vaata|Hispaania kirikute loend}}
*[[Bande Santa Comba kirik]]
* [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik]]
* [[Celanova San Migueli kabel]]
* [[Gobiendese Santiago kirik]]
* [[Lena Santa Cristina kirik]]
* [[Nora San Pedro kirik]]
* [[Oviedo katedraal]]
* [[Oviedo San Tirso kirik]]
* [[Priesca San Salvadori kirik]]
* [[Sagrada Família]]
* [[Santa María la Real de la Almudena katedraal]]
* [[Santiago de Compostela katedraal]]
* [[Santiago de Peñalba]]
* [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista]]
*[[Sevilla katedraal]]
*[[Zamora katedraal]]

== {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia ==
* [[Püha Markuse kirik (Zagreb)|Püha Markuse kirik]] (Zagreb)
* [[Spliti katedraal]]
* [[Zagrebi katedraal]]

=={{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia==
{{vaata|Itaalia kirikute loend}}
*[[Alcamo Santa Maria Assunta basiilika]]
*[[Francesco di Paola kirik (Milano)]]
*[[Madonna della Salute]]
*[[Milano Santa Maria delle Grazie kirik]]
*[[Milano toomkirik]]
*[[Orsanmichele]]
*[[Pio Monte della Misericordia]]
*[[Rooma Panteon]]
*[[Rooma Peetri kirik]]
*[[San Francesco d'Assisi kirik]]
*[[San Pietro in Ciel d'Oro]]
* [[Santi Pietro e Paolo d'Itala]]
* [[Santi Pietro e Paolo d'Agrò]]
* [[San Zeno katedraal]]
* [[Padova Püha Antoniuse basiilika]]
*[[Chiesa di Santa Croce (Sparone)‎|Santa Croce kirik]]
*[[Santa Maria del Fiore katedraal]]
*[[Siena toomkirik]]
* [[Monreale toomkirik]]

=={{riigi ikoon|Keenia}} Keenia==
* [[Püha Perekonna peakirik]]

=={{riigi ikoon|Leedu}} Leedu==
{{vaata|Leedu kirikute loend}}
*[[Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika]]
*[[Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika]]

=={{riigi ikoon|Läti}} Läti==
{{vaata|Läti kirikute loend}}
*[[Aglona Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]]
*[[Cēsise Jaani kirik]]
*[[Daugavpilsi Borisi ja Glebi katedraal]]
*[[Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal]]
*[[Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal]]
*[[Liepāja Püha Joosepi katedraal]]
*[[Liepāja Püha Nikolai katedraal]]
*[[Mazirbe kirik]]
*[[Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal]]
*[[Riia Püha Jakobi kirik]]
*[[Riia Kristuse Sündimise katedraal]]
*[[Ruhja kirik]]
*[[Valka Püha Katariina kirik]]

== {{riigi ikoon|Malaisia}} Malaisia ==
* [[Kuala Lumpuri Evangeelne luterlik Siioni kirik]]
* [[Kuchingi Püha Joosepi katedraal]]
* [[Sibu Püha Südame katedraal]]

== {{riigi ikoon|Maroko}} Maroko ==
* [[Mazagão Maarja Taevamineku kirik]]

== {{riigi ikoon|Mehhiko}} Mehhiko ==
* [[Cuernavaca katedraal]]

== {{riigi ikoon|Mosambiik}} Mosambiik ==
* [[Nossa Senhora do Baluarte kabel]]

=={{riigi ikoon|Norra}} Norra==
{{vaata|Norra kirikute loend|Norra püstpalkkirikute loend}}
*[[Bergeni toomkirik]]
*[[Borgundi püstpalkkirik]]
*[[Fantofti püstpalkkirik]]
*[[Flesbergi püstpalkkirik]]
*[[Gamviki kirik]]
*[[Gjerstadi kirik (Aust-Agder)]]
*[[Guleni kirik]]
*[[Hopi kabel]]
*[[Lebesby kirik]]
*[[Mehamni kirik]]
*[[Nidarosi toomkirik]]
*[[Oslo toomkirik]]
*[[Stavangeri toomkirik]]
*[[Talviki kirik]]
*[[Urnesi püstpalkkirik]]
*[[Utværi kabel]]
*[[Vågani kirik]]

=={{riigi ikoon|Poola}} Poola==
* [[Cieszyni Püha Nikolause kirik]]
* [[Krakówi dominiiklaste kirik]]
* [[Krakówi Maria kirik]]
* [[Malborki Maarja kirik]]
* [[Strzelno Püha Prokopiuse kirik]]
* [[Waweli katedraal]]
* [[Wrocławi katedraal]]

=={{riigi ikoon|Portugal}} Portugal ==
* [[Lourosa São Pedro kirik]]
* [[Nazaré São Gião kirik]]

=={{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa==
{{vaata|Prantsusmaa kirikute loend}}
*[[Albi katedraal]]
*[[Angoulême'i katedraal]]
*[[Fontevraud' kloostrikirik]]
*[[Madeleine'i kirik]]
*[[Nice'i Püha Reparata katedraal]]
*[[Notre-Dame]] 
*[[Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik]]
*[[Périgueux' katedraal]]
*[[Poitiers' Notre-Dame-la-Grande]]
*[[Reimsi katedraal]]
*[[Reimsi Saint-Remi basiilika]]
*[[Sacré-Cœuri kirik]]
*[[Saint Denis' basiilika]]
*[[Saint-Gervais-Saint-Protais' kirik]]
*[[Saint-Sulpice'i kirik|Saint-Sulpice]]

=={{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi==
{{vaata|Rootsi kirikute loend}}
*[[Å kirik]]
*[[Arvidsjauri kirik]]
* [[Boge kirik]]
* [[Fröjeli kirik]]
*[[Kiruna kirik]]
* [[Klinte kirik]]
*[[Riddarholmeni kirik]]
* [[Rone kirik]]
*[[Slagnäsi kirik]]
*[[Stensele kirik]]
*[[Södra Bergnäsi kirik]]
*[[Tärna kirik]]
* [[Visby toomkirik]]
* [[Öja kirik]]

=={{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa==
{{vaata|Saksamaa kirikute loend}}
*[[Aacheni toomkirik]]
*[[Berliini Maarja kirik]]
*[[Fatima kirik]]
*[[Kölni katedraal]]
*[[Tooma kirik (Leipzig)|Leipzigi Tooma kirik]]
* [[Lübecki Maarja kirik]]
* [[Lübecki toomkirik]]
*[[Annaberg-Buchholzi Püha Anna kirik]]
*[[Fulda Püha Miikaeli kirik]]
*[[Plaueni Jaani kirik]]
*[[Plaueni Lutheri kirik]]
*[[Plaueni Pauluse kirik]]
*[[Wackeni Püha Vaimu kirik]]

=={{riigi ikoon|Soome}} Soome==
{{vaata|Soome kirikute loend}}
*[[Hamina Maria kirik]]
*[[Helsingi toomkirik]]
*[[Imatrankoski kirik]]
*[[Kaleva kirik]]
*[[Kallio kirik]]
*[[Kolme Risti kirik]]
*[[Kuopio Püha Nikolause katedraal]]
*[[Kuopio toomkirik]]
*[[Lahti Risti kirik]]
*[[Porvoo toomkirik]]
* [[Suomenlinna kirik]]
*[[Tampere toomkirik]]
*[[Temppeliaukio kirik]]
* [[Turu toomkirik]]
* [[Ylöjärvi kirik]]

=={{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia==
*[[Cambridge'i Püha Haua kirik]]
*[[Lincolni katedraal]]
*[[Salisbury katedraal]]
*[[Westminster Abbey]]

== {{riigi ikoon|Süüria}} Süüria ==
* [[Püha Siimeon Sambniku kirik]]

=={{riigi ikoon|Taani}} Taani==
*[[Aa kirik]]
*[[Bjerningi kirik]]
*[[Grundtvigi kirik]]
*[[Ribe toomkirik]]
*[[Roskilde toomkirik]]
*[[Varnæsi kirik]]

=={{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi==
* [[Píseki Maarja Sündimise kirik]]
* [[Püha Longinuse ümarkirik]]
* [[Soběslavi Püha Vituse kirik]]
* [[Třebíči Püha Prokopiuse basiilika]]
* [[Třeboňi Püha Gilesi kirik]]
* [[Týni Jumalaema kirik]]

=={{riigi ikoon|Türgi}} Türgi==
*[[Hagia Sophia]]

=={{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina==
*[[Ukraina õigeusu kirikute loend]]
* [[Borõssi ja Glibi kirik (Tšernigiv)]]
* [[Jumalaema Kaitsmise Kirik Kiievis (Solomjanskõi rajoon)]]
* [[Katariina kirik (Tšernigiv)]]
* [[Kertši Ristija Johannese kirik]]
* [[Kiievi Püha Sofia peakirik]]
* [[Kiievi Püha Vladimiri katedraal]]
* [[Kümnise kirik]]
* [[Põrogoštša Jumalaema Uinumise kirik]]
* [[Sumõ Issanda Muutmise katedraal]]
* [[Tšernihivi Paraskeva kirik]]
* [[Võdubõtši kloostri Püha Georgi kirik]]

=={{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene==
*[[Arančycy Püha Risti Ülestõstmise kirik]]
*[[Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]]
*[[Haradziečna Jumalaema Kaitsmise kirik]]
*[[Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal]]
*[[Jałova Püha Anna kirik]]
*[[Łyskava Jumalaema Sündimise kirik]]
*[[Łyskava Püha Kolmainu kirik]]
*[[Muravanka Jumalaema Sünni kirik]]
*[[Pinski Püha Neitsi Maarja kirik]]
*[[Połacki Püha Sofia katedraal]]
*[[Pružany Aleksander Nevski peakirik]]
*[[Pružany Püha Neitsi Maarja Taevamineku kirik]]
*[[Püha Simoni ja Helena kirik]]
*[[Ružany Kõigepühama Kolmainu kirik]]
*[[Ružany Peeter-Pauli kirik]]
*[[Šarašova Jumalaema Sündimise kirik]]
*[[Šarašova Kõigepühama Kolmainu kirik]]
*[[Zasimavičy Püha Nikolai kirik]]
*[[Zielzini Püha Risti Ülestõstmise kirik]]

=={{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa==
{{vaata|Venemaa kirikute loend}}

[[Kategooria:Kirikute loendid| ]]</text>
      <sha1>i3cnbmfux7g7y5h0zhvtzbtfarzhv5d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vana-Egiptus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1247</id>
    <revision>
      <id>7158533</id>
      <parentid>7076455</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:02:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Nimelik</username>
        <id>60716</id>
      </contributor>
      <origin>7158533</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20210" sha1="g5h48lat9b8iem7545jo0s9g97ort0v" xml:space="preserve">
[[Pilt:Cairo, Gizeh, Pyramid of Menkaure, Egypt, Oct 2005.jpg|pisi|240px|Giza püramiidid]]
'''Vana-Egiptus''' ehk '''Egiptus''' oli [[vanaaeg|vanaaja]] maa Kirde-[[Aafrika]]s [[Niilus]]e kallastel ligikaudu praeguse [[Egiptus]]e kohal.

[[Egiptuse ajalugu|Egiptus koosnes]] põhjapoolsest [[Alam-Egiptus]]est ja lõunapoolsest [[Ülem-Egiptus]]est. Kogupindala oli umbes 34 000&amp;nbsp;km².

Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastast 3100 eKr ning lõppu vallutusest [[Rooma riik|Rooma riigi]] poolt [[30 eKr]] või mõnikord kreeklaste vallutusest [[332 eKr]].

== Määratlus ==

Vanaajal nimetati Egiptuseks [[Niilus]]e jõe kitsast orgu alates [[1. kärestik]]ust [[Syene]] juurest ([[Ülem-Egiptus]]t) ja Niiluse [[delta]]t, mille moodustasid mitu [[Vahemeri|Vahemerre]] suubuvat [[jõeharu]] ([[Alam-Egiptus]]t). Niiluse oru laius oli 1–20&amp;nbsp;km (teistel andmetel 8–25&amp;nbsp;km; keskmiselt 5–10&amp;nbsp;km) ja Ülem-Egiptuse pikkus oli umbes 700&amp;nbsp;km. Delta pikkus oli 150–200&amp;nbsp;km. Niiluse jõgi ei ole tollest ajast oma sängi oluliselt muutnud, välja arvatud [[Niiluse delta|delta]]s. Peale Niiluse oru ja delta hõlmas Vana-Egiptus [[Al-Fayyūmi oaas]]i (ajuti olid Egiptuse kontrolli all ka [[Sahara]] idaosa [[oaas]]id).

[[Herodotos]] määratles Egiptust nii: &quot;Egiptus on kogu see maa, mida oma vetega niisutab Niilus, ja egiptlased on kõik need, kes elavad allpool [[Elephantine]] linna ning joovad vett Niiluse jõest.&quot;

Egiptuse lõunanaaber oli [[Nuubia]].

== Nimi ==

Nimi Egiptus tuleb [[vanakreeka keel|kreekakeelsest]] nimest ''Aígyptos''. See nimi tuleneb [[rahvaetümoloogia]] põhjal Egiptuse kõige vanema pealinna [[Memphis (Egiptus)|Memphis]]e [[egiptuse keel|egiptusekeelsest]] nimest. See oli Hetka-Ptah (Hwt-Ka-Ptah) ehk Hikupta või Hikuptah ('Ka on Ptahi maja': [[kiilkiri|kiilkirjaline]] vorm umbes aastast [[1400 eKr]]), mis tähendas 'jumal [[Ptah]]i hinge ([[Ka (mütoloogia)|ka]]) kindlus (või maja)'. Ptah oli Memphises peajumal. Jutt oli [[Uus riik|Uue riigi]] ajal ehitatud Ptahi [[tempel|templist]]. See tempel sai Memphise linna uueks nimeks.

[[Muinasegiptlased|Egiptlased]] nimetasid oma maad &quot;Kemet&quot; (Kêmet, Ta-Kemet, Kamt, Quemt; või &quot;Kemi&quot;; [[kopti keel]]es Kême ja Khêmi) 'must (maa)' Niiluse oru ülesküntud maa (Niiluse mudast tekkinud mulla) värvi järgi. Algselt käis see nimi Niiluse oru kohta. Seevastu Punane maa (Dešret, ''ta dešer'') oli [[Liibüa kõrb|Liibüa]] ja [[Araabia kõrb]]e tuliste liivade ja kiviste eelmäestike maa (jutt oli [[oaas]]idest, kus sai elada). Egiptlased nimetasid end Kemeti inimesteks ja oma maad sageli lihtsalt maaks.

[[Kaananlased]] ja [[babüloonlased]] nimetasid Egiptust ''Misr'', mis tähendab 'piir', aga pole selge, mida sellega silmas peeti.

[[Heebrea keel]]es kasutatakse [[duaal]]ivormi ''Misraim'' 'kaks Egiptust', mis ilmselt vastab egiptlaste mõistele 'mõlemad maad' ([[Alam-Egiptus|Alam-]] ja [[Ülem-Egiptus]]). Sõna ''Misr'' (või ''Masr'') kasutavad ka praegused [[araabia keel]]t rääkivad egiptlased Niiluse oru ja eriti [[Kairo]] kohta. ''Misr'' tähendab araabia keeles ka 'tsivilisatsiooni' või 'metropoli'.

== Looduslikud tingimused ==
===Egiptuse asend===
[[Pilt:Muistne Egiptus.png|pisi|Vana-Egiptuse kaart, millel on näidatud dünastiate aja (umbes 3150 eKr – 30 eKr) tähtsamad linnad ja paigad]]
Egiptus asetseb [[Aafrika]] mandri kirdenurgas ning on kitsa [[Suessi maakitsus]]e kaudu [[karavanitee]] vahendusel ühenduses [[Ees-Aasia]] kultuurikeskustega. Niiluse kaudu toimus Egiptuse suhtlemine [[Troopiline Aafrika|Troopilise Aafrika]] ja [[Vahemere maad]]ega. Küllaltki varakult võtsid [[muinasegiptlased]] teedena kasutusele kuivanud [[jõesäng]]id ([[vadi]]d), mis viisid Niilusest [[Punane meri|Punase mere]] kaldale, kust avanesid mereteed [[Siinai poolsaar]]ele, [[Araabia]]sse ning [[Bab el Mandeb]]i väina kaudu tänapäeva [[Somaalia]]sse (kus arvatavasti asus [[Punt]]imaa).

Egiptus asus otsekui ristteel, kust oli ühendus paljude maadega, kuid see ühendus realiseerus siis, kui egiptlased olid kõik teed kasutusele võtnud. Ajuti aga oli Egiptus geograafiliselt üsna isoleeritud. Niiluse raskesti läbitavad [[kärestik]]ud takistasid suhtlemist lõunapoolsete maadega (kärestikest saab küll kergesti jõekaldaid mööda ringi minna, kuid kitsas jõeorus on vähe haritavat maad ja toitu), [[Araabia kõrb]]e hõõguvad liivad eraldasid orgu Punasest merest, soine delta raskendas [[Vahemeri|Vahemereni]] jõudmist. Eraldatust suurendasid ka lõuna-, lääne- ja idapiiridel elavad [[nomaad]]id, kes olid Egiptuse suhtes vaenulikud.

Selline eraldatus tekkis millalgi [[4. aastatuhat eKr|4.]] ja [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhande]] jooksul, mil egiptlaste asualade ümber tekkis kõrb. Kesk-[[Holotseen]]is sadas Egiptuses rohkem vihma kui praegu, mistõttu mõlemal pool kasvas taimi Niilusest eemal, ka oli Niilusel [[lisajõgi|lisajõgesid]].

===Sõltuvus Niilusest===
Niiluse-äärne viljakas muld lõi asustuseks ja põllumajanduseks head tingimused. Kõrbetes jõest kaugemal (välja arvatud [[Al-Fayyūmi oaas]]) oli elu peaaegu võimatu. Maaharimine oli seotud iga-aastaste [[Niiluse üleujutused|Niiluse üleujutustega]], millest Egiptuse tsivilisatsioon sõltus. ([[1830]]. aastal ehitati lüüsid ja tammid, mis mõjutasid vee loomuliku käiku, ja [[1971]]. aastal rajatud [[Aswāni tamm]]iga tehti Niiluse üleujutustele lõpp.) [[Ida-Aafrika]] mägedest pärinev üleujutusvesi jõudis [[Aswān]]i ja [[Ülem-Egiptus]]eni juuni alguses. Juulist oktoobrini vesi tõusis ning kohale jõudis viljakat muda.

==Riik==
===Kuningas===
{{vaata|Vana-Egiptuse kuningas}}
{{vaata|Vaarao}}
Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega, ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda. Ta oli teoreetiliselt kõigi Egiptuse templite ainus legitiimne preester; tema funktsioonid olid delegeeritud preestritele. Kõike, mida kuningas rahva ja maa nimel saavutas, peeti jumalate anniks vastutasuna ehitiste, ohvrite ja muude templiandide eest.

Kuningas ei olnud mitte ainult jumalate poolt väljavalitu, vaid oli ise jumal. Jumalana samastati teda pärast surma taevajumala [[Horos]]ega, kuid peale surnud kuninga austamise mingit spetsiaalset kuningate kultust jumalate austamise kõrval ei olnud. Uuemate uurimuste järgi oli jumalkuningal ka jumalatest madalam staatus. Eri dünastiate ajal omistati jumalkuningatele erinevat tähtsust: Ramseste ja Ptolemaioste ajal pandi nendele rõhku, seevastu [[17. dünastia]] ja Port-Saidi renessansi ajal olid nad vähetähtsad.

Kuningaamet oli põhimõtteliselt pärandatav. Kui dünastia vahetus (seda juhtus küllaltki sageli), sidus uus kuningas end genealoogiliselt varasema kuninga suguvõsaga.

Valitseva kuninga võimu ja au kajastas ka tema [[titulatuur]]. Igal kuningal oli viis ametlikku nime ning peale selle võis tal olla aunimetusi. Kuninga nimedest tuntuim on [[Horose-nimi]] – [[epiteet]], mis samastas kuningat pistrikjumal Horose mõne aspekti ilminguga. 1. aastatuhandel eKr ilmus esimest korda tiitel ''pir-o'' ('suur maja'), mis ei esinenud sageli, kuid millest pärineb sõna &quot;[[vaarao]]&quot;.

Kuninga positsioonist annavad tunnistust võimsad hauarajatised, näiteks [[Abydos]] kõige varasemal ajal, [[Egiptuse püramiidid|püramiidid]] [[Vana riik|Vana riigi]] ajal ja [[Kuningate org]] [[Teeba (Egiptus)|Teeba]]st läänes [[Uus riik|Uue riigi]] ajal.

===Preestrid===
{{vaata|Egiptuse preestrid}}
Vanast ajast peeti preestriametit kõrvalametina ja preestrite võim oli piiratud.

Kui Egiptusest sai [[18. dünastia]] ajal majanduslikult ja poliitiliselt võimas riik, kasvasid templiehitised tunduvalt ning kujunes välja täisajaga töötavate, templitest elatist saavate preestrite seisus. Ramseste ajal olid preestrid koos kõrgemate ohvitseridega oma võimu tipul ning võimas ametnikkond oli nende kontrolli all. Templitel olid maavaldused, koolid ja töökojad ning nad etendasid majanduses olulist osa. Pika aja jooksul oli suurem osa maast ligikaudu võrdselt jaotatud kuninga, suurmaaomanike ja templite vahel.

Preestrid olid ametnike (sealhulgas kõrgemate ohvitseride) kõrval ainsad, kes oskasid lugeda ja kirjutada.

Kohalike preestrite ülem oli väga mõjukas isik, eriti suurtes kultusekeskustes [[Amon]]i templites [[Teeba (Egiptus)|Teeba]]s ([[Luxor]]), [[Ptah]]i templites [[Memphis (Egiptus)|Memphises]], [[Ra (jumal)|Ra]] templites [[Heliopolis]]es ja [[Thot]]i templites [[Hermopolis]]es.

Preestrid olid väga mõjukad ka hiljem, eriti antiikajal. Et kuningavõim oli tunduvalt nõrgenenud, jäid preestrid Egiptuse põhilisteks kultuurikandjateks. Sel ajal olid preestrid oma võimu tipul, mistõttu [[Vana-Kreeka]]s jäi mulje Egiptusest kui preestrite valitsetud maast.

===Haldusjaotus===
Egiptus oli varajasest dünastiate ajast saadik jaotatud haldusüksusteks, mida nimetatakse [[noom]]ideks. Noomide eesotsas olid [[nomarh]]id.

Noomide arv kasvas. [[Ülem-Egiptus]]e lõplik noomide arv 22 kujunes välja [[5. dünastia]] ajaks. [[Alam-Egiptus]]e lõpliku noomide arvuni (20) jõuti antiikajal.

===Sõjavägi===
Suhteliselt isoleeritud asendi tõttu ei olnud Egiptusel eriti karta. Egiptuse üleoleku tõttu ei tekitanud suurt muret ka kummalgi pool Niilust elavate kõrbehõimude katsed sisse tungida.

[[Vana riik|Vanas riigis]] oli alalised sõdurid, kellele vajaduse korral kutsuti ajutisi sõdureid appi.

[[I vaheperiood]]il tekkis vajadus alaliste sõjaväeüksuste järele. Kohalikud valitsejad organiseerisid oma väikesed sõjaväed. Võeti kasutusele välismaa [[palgasõdur]]id.

[[Keskmine riik|Keskmise riigi]] ajal oli hästi korraldatud sõjavägi ([[jalavägi]] ja ka [[merevägi]]), mida vajaduse korral toetasid kohalikud väed. Alates [[12. dünastia]]st tungisid egiptlased [[Nuubia]]sse ning rajasid sinna oma kindlustused.

[[18. dünastia]] ajal hakkas Egiptus võitlema ülemvõimu pärast Süüria ja [[Palestiina (ajalooline)|Palestiina]] aladel, mistõttu oli tarvis väga hästi organiseeritud sõjaväge. Võeti kasutusele keerukamad relvad, rajati vankriväeüksused ning jalavägi jaotati 250-mehelisteks kompaniideks. [[Strateegia]] ja [[taktika]] muutusid üha tähtsamaks. Sõjaväe võimu kasvades omandasid kõrgemad ohvitserid poliitilise tähtsuse.

Hilisel dünastiate ajal koosnes sõjavägi peamiselt välismaa palgasõduritest.

Egiptuses kasutati relvadena [[vibu]], [[kilp]]i, [[oda]], keppi, [[sõjakirves]]t, kõverat [[saabel|saablit]], [[nui]]a, [[pistoda]] ja [[viskoda]].

==Ühiskond==
===Perekond ja seksuaalsus===
Perekonnal oli usundiline roll, näiteks seoses surnute austamisega.

Kogu omand kuulus perekonnale.

Kõige tavalisem oli [[tuumikperekond]], ja sellel oli suur tähtsust ühiskonna elemendina. Perekond hoolitses kõigi haigete, vanade ja vaeste eest.

[[Abiellumine|Abielu sõlmimise]] kohta on vähe teada. [[Abielulepinguid]] ei ole säilinud. Arvatavasti oli [[korraldatud abielu]]st rohkem levinud [[armastusabielu]]. See on üks Vana-Egiptuse ühiskonna individualistlikke jooni. [[Abielu]] oli soositud ja seda peeti loomulikuks. Abielu võis olla nii [[matrilokaalsus|matrilokaalne]] kui ka [[patrilokaalsus|patrilokaalne]]. [[Abielurikkumine]] oli mõlema abikaasa puhul tõsine asi. Oli olemas ka abieluta kooselu, millel oli teatav juriidiline tunnustus.

Et keskmine eluiga oli lühike, väärtustati viljakust ja järglasi. Maaharimine nõudis palju tööjõudu, mistõttu maaharijatel oli tähtis saada järeltulijaid.

Erootilised stseenid hauakaunistustel ja kirjalikes allikates annavad tunnistust sellest, et muinasegiptlased pidasid au sees ka seksuaalset naudingut. Hilisematest aegadest on teateid ka [[lesbi]]lisusest.

Meditsiinitekstid käsitlevad [[sünnitusabi]], [[abort]]i, [[viljatus]]t, [[viljatusravi]] ja sündimusprognoose.

Seksuaalsusel oli ka religioosseid aspekte. See oli seotud loomisega ning oli tähtis ka seoses taassünniga teispoolsuses.

Mehed olid kodulembesed ja perekonnal oli nende elus tähtis koht. Teispoolsuses tahtis mees perega kokku saada.

Poeg jätkas tavaliselt isa elukutset. Kujunes peaaegu [[kastisüsteem]], vähemalt üksikute juhtivate positsioonide suhtes, kuigi teoreetiliselt peeti võimekust sugulusest olulisemaks.

===Soorollid===
Naiste- ja meesteasjad olid rangelt lahus. Mees osales avalikus elus, naine tegeles koduse majapidamise ja lastekasvatusega.

Naist austati ning tal oli vabam asend kui vanaaja maades tavaliselt (allikad räägivad peamiselt ülemkihtide naistest). Keskmisest riigist alates oli abielunaistel tiitel &quot;maja valitsejanna&quot;. Naine oli juriidiliste õigustega isik, tal võis olla omand, ta võis pärida ning pärandada oma omandiosa testamendiga. [[Abielulahutus]]e puhuks tagas abieluleping naisele majandusliku toe. Kuigi lahutused olid haruldased ja eluiga oli vaid 20 aasta ringis, esines sageli varanduse üleminekuid ja keerukaid pärimisasju. Lesestuda võidi mitu korda. Kuigi abikaasad olid juriidiliselt põhimõtteliselt võrdõiguslikud, ei olnud kunagi täielikku võrdõiguslikkust. Tavaliselt läks pärandus isalt lastele.

Väga vähesed naised oskasid lugeda ja kirjutada, mida aga nõuti ametnikelt. Mõnel naisel oli kohustusi väljaspool kodu. Nad võisid olla preestrid või arstid; on teada ka, et naisi on kasutatud näiteks kudumistöökodades. Põllutööd tegid ainult kõige madalamate kihtide naised. Kuninga abikaasal ja emal oli kõrge staatus. Markantne naine oli [[Amenhotep IV]] abikaasa [[Nefertiti]]. Oli ka naismonarhe, näiteks [[Hatšepsut]].

===Igapäevaelu===
Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu kohta pärinevad põhiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt, vähemal määral kirjanduslikest ja halduslikest tekstidest. Kuigi kujutised pärinevad ülemkihtide haudadest, on neil sageli tagaplaanil kujutatud tavaliste inimeste igapäevatoimetusi.

Kujutatud on teraviljakasvatust, veinitegemist, karjavalvamist, loomapidamist, jahti ja kalapüüki, samuti käsitöölisi ([[puusepp]]i, paadimeistreid, [[kullassepp]]i, [[sepp]]i, [[pottsepp]]i, köiepunujaid, [[müürsepp]]i, [[kiviraidur]]eid, [[lihunik]]ke, [[pagar]]eid, [[õllepruul]]e). Paljud kujutised on hämmastavalt meisterlikud. Palju on kujutatud ka tantsijaid ja muusikuid ning mängu ja meelelahutust. Tunti palju tööriistu. Näha on rõiva- ning ehete- ja kosmeetikamoe muutumist. Kodusest majapidamisest head ettekujutust ei saa.

===Orjapidamine===
Rangelt võttes Vana-Egiptuses orjapidamist ei olnud. Inimesi sai küll omada, müüa, pärandada, laenata ja vabaks lasta, kuid neil samadel inimestel võis olla omand, mida nad ise käsutasid, nad võisid palgata töölisi ja abielluda vabade naistega, nii et tegu oli pigem [[pärisorjus]]e kui [[orjus]]ega. Mittevabade seas oli egiptlasi, kuid enamik olid võõramaalastest sõjavangid. Pärisorjad tegid mitmesugust tööd põllul, majapidamises ja töönduses, kuid neil ei olnud majanduses tähtsat osa.

==Majandus==
===Põllumajandus===
Tänu [[Niiluse üleujutused|Niiluse üleujutustele]] oli maaharimine alati tähtsaim majandusharu. Oktoobris ja novembris, kui üleujutuste vesi oli taganenud, külvati ning jaanuarist, eriti märtsis ja aprillis, koristati saaki.

[[Kunstlik niisutus|Kunstlikuks niisutuseks]] juhiti üleujutuste vett kanalite kaudu looduslikesse tiikidesse jõe lähedal ning sealt pikkade kaldu asetsevate terrasside süsteemi abil edasi. Niisutust korraldati tavaliselt kohalikul või piirkondlikul tasandil. Erandlik oli olukord [[Al-Fayyūmi oaas]]is, kus keskvõim [[12. dünastia]] ajal kasutas põllumaa saamiseks suurt järve, kust tuli suure tööjõukuluga vett ammutada. Vee mehaaniliseks tõstmiseks tunti ainult šaduffi, mis võeti kasutusele [[Uus riik|Uue riigi]] ajal; mastaapseteks töödeks see ei sobinud.

Egiptus oli Lähis-Ida viljaait. Kasvatati [[leib|leiva]] ja [[õlu|õlle]] jaoks [[nisu]] ja [[oder|otra]], samuti [[porrulauk]]u, [[sibul]]at, [[salat]]it, [[melon]]eid, [[harilik kurk|kurki]] ja [[oad|ube]]. Eri taimedest tehti õli. Saadi ka [[oliiviõli]], kuid seda veeti sisse põhiliselt Palestiinast ja Liibüast. Puuviljadest olid tähtsamad [[viigimarjad]] ja [[datlid]].

Koduloomadena peeti härgi, vasikaid, sigu, lambaid ja kitsi. Jahiti antiloope, kaljukitsi, jaanalinde ja jäneseid. Püüti linde. Niilusest ja jõega seotud tiikidest püüti kala. Tähtis koht oli mesindusel.

Põllumajanduse lahutamatu osa on kalender. Egiptuses oli kasutusel 360-päevane [[päikesekalender]]. Aasta algas täht siriuse tõusuga mis jäi suvise pööripäeva lähedale. Kõige suurejoonelisem talvise päikesetõusu vaatlemise rajatis on Amon-Re tempel Karnakis Luksori lähedal. Aastal 1480 eKr. ehitati templile juurde pidustustehall ja päikesevaatlusruum. Päikesetõusu vaatlemine muutus vaarao ja preestrite privileegiks.

===Papüürus===
Kuigi kohapeal kasutati näiteks [[palm]]e, oli suur puudus puidust, mida veeti sisse Liibanonist. [[Papüürus-lõikhein]]a saadi Niiluse deltast ning seda kasutati mitmel otstarbel. Eriti tähtis oli avastus, et selle [[säsi]]st saadavat [[papüürus]]t saab kasutada kirjutusmaterjalina. See võimaldas välja kujundada keeruka riigiaparaadi ja halduse.

===Maavarad===
Egiptuses ei olnud palju maavarasid, kuid idapoolsel kõrbealal leidus [[karneool]]i, [[Granaadid|granaati]], [[jaspis]]t, [[mäekristall]]i, [[amasoniit]]i, [[kuld]]a ja [[hõbe]]dat. [[Siinai poolsaar]]el ja idakõrbes leidus rikkalikult [[vask]]e, kuid [[pronks]] võeti kasutusele alles [[Uus riik|Uue riigi]] ajal. [[Söögisooda]]t, [[keedusool]]a ja [[pesusooda]]t kasutati mitmel tööstuslikul otstarbel. [[Kvarts]]ist valmistati [[klaas]]i. Palju leidus [[lubjakivi]] ja [[liivakivi]], millest rajati monumentaalehitisi. Samuti leidus [[graniit]]i, [[basalt]]i, [[dioriit]]i, [[doleriit]]i, [[alabaster|alabastrit]], [[serpentiin (mineraal)|serpentiin]]i ja [[talk]]i, mida kasutati mitmel otstarbel. Egiptuse kiviraidurite meisterlikkus oli laialt tuntud.

==Ajalugu==
{{vaata|Vana-Egiptuse ajalugu}}
{{vaata|Egiptuse ajalugu}}
{{vaata|Egiptuse rahvastikuajalugu}}

Vana-Egiptuse elu koondus ümber [[Niilus]]e.&lt;ref&gt;Shaw (2002), lk 17, 67–69&lt;/ref&gt; Niiluse poolt üleujutatav viljakas tasandik võimaldas luua paikse agraarmajanduse ning keerulisema, tsentraliseeritud ühiskonna, millest sai tsivilisatsiooni ajaloo üks nurgakivisid.&lt;ref&gt;Shaw (2002), lk 17&lt;/ref&gt; [[Nomaadid]]est ([[kütid-korilased|küttidest-korilastest]]) [[anatoomiliselt tänapäevased inimesed]] asusid [[Niiluse org]]u elama [[keskpleistotseen]]is umbes 120 000 aastat tagasi. [[Paleoliitikum]]i lõpuks muutus [[Põhja-Aafrika]] [[ariidne kliima]] aina kuumemaks ja kuivemaks, mistõttu inimesed olid sunnitud koonduma Niiluse äärde.

===Eeldünastiline periood===
{{vaata|Egiptuse eeldünastiline periood}}
[[Pilt:Vase with gazelles-E 28023- Egypte louvre 316.jpg|pisi|Tüüpiline [[Naqada II]] [[gasell]]idega kaunistatud anum (eeldünastiline periood)]]
Eeldünastilisel perioodil ja [[Egiptuse varadünastiline periood|varadünastilisel perioodil]] oli Egiptuse kliima palju vähem ariidne kui tänapäeval. Suured alad olid kaetud puudega [[savann]]iga, kus elas palju [[kabjalised|kabjalisi]]. Taimestik ja loomastik oli palju rikkam ning Niiluse ääres elas palju [[veelinnud|veelinde]]. [[Jahipidamine]] oli väga tavaline. Sellesse aega langeb ka paljude loomade esmakordne [[kodustamine]].&lt;ref&gt;[[Salima Ikram]]. ''Choice Cuts: Meat Production in Ancient Egypt'', University of Cambridge 1992, ISBN 978-90-6831-745-9, lk 5 ([http://books.google.com/?id=1Am88Yc8gRkC&amp;printsec=frontcover#PPA5,M1 Google'i raamat]&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Egüptoloogia]]
*[[Egiptuse jumalad]]
*[[Vana-Egiptuse loomismüüdid]]

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [[Pärtel Bauman]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=621 Riik ja isik Ptolemaioste-aegse Egiptuse majanduselus], [[Ajalooline Ajakiri]] nr 2, [[1924]]

{{Impeeriumid}}

[[Kategooria:Vana-Egiptus| ]]
[[Kategooria:Ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Põhja-Aafrika ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Aafrika vanaaja riigid]]</text>
      <sha1>g5h48lat9b8iem7545jo0s9g97ort0v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liibanon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2911</id>
    <revision>
      <id>7158858</id>
      <parentid>7156681</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:33:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Jaqsuurna</username>
        <id>199594</id>
      </contributor>
      <comment>Keeletoimetasin</comment>
      <origin>7158858</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27644" sha1="rk3ij8b9kmqhajq9okev5j0ndfh1c24" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2007}}
{{keeletoimeta}}
{{Riik
|  riiginimi = Liibanoni Vabariik
|  omastav = Liibanoni
|  nimi1_keel = araabia | nimi1 = الجمهوريّة البنانيّة | nimi1_latin = Al-Jumhūrīyah al-Lubnānīyah
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Coat of arms of Lebanon.svg
|  vapi_laius = 80px
|  asendikaart = Lebanon in its region.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = [[araabia keel|araabia]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Beirut]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Jūzīf ʻAwn]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Nawāf Salām]]
|  pindala = 
|  rahvaarv = 
|  rahvaarv_seis = 
|  iseseisvus = 22. november 1943
|  valuuta = [[Liibanoni nael]] (LBP)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2
|  hümn = [[Koullouna Lilouataan Lil Oula Lil Alam|Koullouna Lilouataan Lil&lt;br /&gt;Oula Lil Alam]]&lt;br /&gt;[[Fail:Lebanese national anthem.ogg|130px]]
|  usund = 
|  üladomeen = [[.lb]]
|  telefonikood = 961
|  riigikord = 
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = LIB
|  märkused = 
}}

'''Liibanon''' on riik [[Lähis-Ida]]s, mis asub [[Vahemeri|Vahemere]] idarannikul ning piirneb põhjas ja idas [[Süüria]]ga ja lõunas [[Iisrael]]iga. Riigi pindala on 10 452 km², millest 10,230 km² moodustab maismaa. Liibanonis võib eristada nelja loodusgeograafilist piirkonda: rannikutasandik, Liibanoni mäestik, Bekaa org ja Antiliibanoni mäestik. Liibanoni rahvuspuu on [[Liibanoni seeder|seeder]], mis on kujutatud ka riigi lipul ja vapil.

== Ajalugu ==
=== Varasem ajalugu ===
64. aastal [[eKr]] annekteeris Rooma väejuht [[Pompeius]] [[Süüria]] koos praeguse Liibanoni piirkonnaga [[Rooma Vabariik|Rooma Vabariigi]] võimu alla. [[Rooma keisririik|Rooma Keisririigi]] ajal kujunesid tänapäevase Liibanoni, samuti Süüria ja suure osa [[Anatoolia]] alad kristluse keskuseks. Esimesed kristlased põgenesid roomlaste tagakiusamise eest nüüdse Liibanoni Qadisha orgu (2017. aasta seisuga elas orus kõige rohkem kristlasi). Kristliku usukon­na liikmed [[maroniidid]] asusid [[7. sajand|7.]]–[[9. sajand]]i jooksul elama Põhja-Liibanoni mägedesse.

7. sajandil vallutasid moslemitest araablased Süüria, hõivates [[kalifaat|kalifaadi]] alla ka piirkonna, kus paikneb tänapäeva Liibanon. [[Islam]] ja [[araabia keel]] muutusid ametlikult domineerivaks, kuid elanikkond loobus kristlusest ja [[Vanasüüria keel|assüüria keelest]] väga aeglaselt.&lt;ref&gt;Harris, William W. (2015). Lebanon: A History, 600-2011. Studies in Middle Eastern history. New York, N.Y,. ISBN 978-0-19-518111-1&lt;/ref&gt;

[[11. sajand|11.]]–[[13. sajand|13. sajandil]] toimunud [[ristisõjad]] avaldasid piirkonna kristlusele olulist mõju, kuigi pärast nende lõppu olid alad taas moslemite kontrolli all. Maroniidid kuulutasid usulist truudust Rooma [[paavst]]ile. 1516. aastal sai Liibanon [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] osaks ning tema valitsemist juhiti kaudselt kohalike emiiride kaudu. Osmanite võim kestis [[17. sajand]]i lõpuni.&lt;ref&gt;Najem, Tom; Amore, Roy C. (2021). &quot;Chronology; Introduction&quot;. Historical Dictionary of Lebanon (2nd ed.). Lanham Boulder New York London. ISBN 978-1-5381-2043-9.&lt;/ref&gt;

[[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il valitsesid piirkonnas vaheldumisi erinevad [[šiiidid]]e feodaalsed perekonnad. See ajajärk oli harmooniline ja rahumeelne, kuigi esines üksikuid pingeperioode.&lt;ref&gt;Hobby (1985). Near East/South Asia Report. Foreign Broadcast Information Service. p. 53. The Druzes and the Christians in the Shuf Mountains in the past lived in complete harmony.&lt;/ref&gt;

=== 20. sajandi esimene pool ===
Liibanoni alad said [[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]] hävingu osaliseks, kui Osmanite riigi armee hakkas neid kontrollima. Kariloomi ja toiduaineid hakati konfiskeerima, mis tõi kaasa tõsise näljahäda. Sõja-aastatel suri Beirutis ja Mägi-Liibanonis umbes 100 000 inimest nälga.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110513110319/http://english.aljazeera.net/focus/arabunity/2008/02/2008525183842614205.html Dreaming of Greater Syria.] Al Jazeera. Archived from the original on 13 May 2011.&lt;/ref&gt;

1919. aastal tegi maroniide esindav katoliku patriarh Antiookus [[Pariisi rahukonverents]]il ettepaneku liita Mägi-Liibanoni kristlikele aladele ka moslemite ja druusidega asustatud piirkondi. 1920. aastal kuulutati naabruses välja [[Süüria Araabia kuningriik]], mis kehtestas kontrolli Liibanoni alade üle. Kuningriik lagunes samal aastal pärast kaotust Prantsusmaale, kes oli huvitatud Liibanoni oma mõjuvõimu alla saamisest. 1920. aastal otsustati [[San Remo rahukonverents]]il, et osmanite varem vallutatud Süüria ja Liibanon jäävad Prantsusmaa võimu alla, misjärel toimus ametlik territooriumide piirde määramine vastava lepingu alusel. 1. septembril 1920. aastal loodi niinimetatud Suur-Liibanon, mis sai [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] mandaadi, kirjeldades Prantsusmaa ülemvõimu tingimusi. Suur-Liibanon ühendas [[Mägi-Liibanoni kubernerkond|Mägi-Liibanoni]], [[Põhja-Liibanoni kubernerkond|Põhja-Liibanoni]], [[Lõuna-Liibanoni kubernerkond|Lõuna-Liibanoni]] ja [[Bekaa kubernerkond|Bekaa oru]] [[Beirut|Beiruti]] keskusega.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20060629110712/http://stmaron.org/marhist11.html Aspects of Maronite History (Part Eleven) The twentieth century in Western Asia.] Eparchy of Saint Maron of Brooklyn.&lt;/ref&gt; Liibanoni Vabariik kuulutati ametlikult välja 1. septembril aastal 1926 ja selle aluseks oli Prantsusmaa põhiseadusest inspireeritud põhiseadus.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, kui [[Saksamaa]] oli okupeerinud Prantsusmaa, saatis [[Suurbritannia]] valitsus oma väed Liibanoni ja Süüriasse, kartes Saksamaa kontrolli kehtestamist. Liibanonis toimusid valimised 8. novembril 1943. aastal, mille järel astus ametisse uus valitsus, mida britid diplomaatiliselt toetasid. Liibanoni valitsus tühistas ühepoolselt Rahvasteliidu mandaadi, mis oli antud Prantsusmaa kasuks. Prantslased nõustusid vastumeelselt Liibanoni iseseisvusega.&lt;ref&gt;[https://unherd.com/2020/08/who-are-lebanons-real-friends/ Who are Lebanon's real friends?] UnHerd. Retrieved 17 August 2024.&lt;/ref&gt;

24. oktoobril 1945. aastal loodi [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]] ning kuna nii Süüria kui ka Liibanon olid asutajaliikmed, lõpetati Prantsusmaa mandaat mõlema riigi üle ja saavutati täielik iseseisvus.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120127033154/http://www.un.org/aboutun/unhistory/ History of the United Nations.] United Nations. Archived from the original on 27 January 2012.&lt;/ref&gt; Viimased Prantsuse väed lahkusid Liibanonist 1946. aasta detsembris.

Pärast Iisraeli riigi väljakuulutamist algas 1948. aastal [[Araabia-Iisraeli sõda]], milles osales teiste araabia riikide kõrval ka Liibanon. Sõja tõttu põgenes Iisraelist Liibanoni 100 000 palestiinlast. Sõja võitnud Iisrael ei lubanud pärast relvarahu neil tagasi pöörduda.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131211203636/http://www.amnesty.org/en/library/info/MDE18/010/2007 Lebanon Exiled and suffering: Palestinian refugees in Lebanon.] Amnesty International. 2007.&lt;/ref&gt;

=== 20. sajandi teine pool ===
1975. aastal puhkes Liibanonis täieulatuslik kodusõda. Sõda ajendasid suurenevad pinged eri rühmituste vahel, eriti [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]]i (PLO) liikmete saabumine Lõuna-Liibanoni pärast lüüasaamist [[Jordaania kodusõda|Jordaania kodusõjas.]] Sõjas vastandusid kristlike rühmituste koalitsioonile PLO, vasakpoolsete druuside ja moslemite relvarühmituste ühised sõjalised jõud. 1976. aasta juunis palus Liibanoni president [[Élias Sarkis]] Süüria armeel sekkuda kodusõtta kristlaste poolel, et aidata taastada rahu.&lt;ref&gt;The Origins of the US War on Terror: Lebanon, Libya and American intervention in the Middle East. Routledge. p. 45. ISBN 978-0415685016.&lt;/ref&gt;

1978. aastal korraldasid PLO võitlejad Põhja-Iisraelis Iisraeli kodanike massilise tapmise, mille järel Iisrael viis oma väed Lõuna-Liibanoni ja moodustas seal puhvertsooni. 17. juulil 1981. aastal pommitasid Iisraeli lennukid Beirutis mitmekorruselisi korterelamuid, kus paiknesid PLO-ga seotud rühmituste kontorid. See tõi kaasa ülemaailmse hukkamõistu. 1982. aasta septembris pärast Liibanoni presidendi ja Iisraeli liitlase [[Bachir Gemayel]]i mõrvamist puhkesid riigis taas lahingud.

1980. aastate alguses loodi Liibanonis šiiitidest vaimulike abil šiiitlik islamistlik organisatsioon ja poliitiline partei [[Ḩizb Allāh|Hezbollah]]. Organisatsiooni koolitas ja toetas rahaliselt [[Iraan]]. Hezbollah sai inspiratsiooni [[Iraani revolutsioon|islamirevolutsioonist Iraanis]] ning võitles Iisraeli vastu mitmel viisil, sealhulgas enesetapurünnakute, autopommiplahvatuste ja mõrvadega. Nende eesmärgid hõlmasid Iisraeli riigi likvideerimist, võitlust šiiitide eest Liibanoni kodusõjas, lääneriikide kohaloleku lõpetamist Liibanonis ja šiiitide [[Rūḩollāh Khomeynī|Khomeinistliku]] Islamiriigi loomist.&lt;ref&gt;Shia Islam and Politics: Iran, Iraq, and Lebanon. Lanham (Md.): Lexington Books. pp. 171–175. ISBN 978-1-7936-2136-8.&lt;/ref&gt;

1988. aasta septembris ei suutnud Liibanoni parlament kristlaste, moslemite ja süürlaste erimeelsuste pärast presidenti valida. [[Araabia Liiga]] eestvedamisel toimus 1989. aasta mais rahvusvaheline tippkohtumine kriisi lahendamiseks. 16. septembril 1989. aastal esitas moodustatud komitee rahuplaani, mille alusel kehtestati relvarahu. Sadamad ja lennujaamad taasavati ning põgenikud hakkasid tagasi pöörduma.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130117000044/http://www.fco.gov.uk/en/travel-and-living-abroad/travel-advice-by-country/country-profile/middle-east-north-africa/lebanon/?profile=all Country Profile: Lebanon.] British Foreign &amp; Commonwealth Office.&lt;/ref&gt; 16 aastat kestnud kodusõda, mis oli ohvriterohke, põhjustas varakahjusid ning laastas riigi majandust, lõppes 1990. aasta lõpus. Hinnanguliselt hukkus kodusõjas 150 000 ja haavata sai 200 000 inimest. Peaaegu miljon tsiviilisikut asustati sõja tõttu ümber.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20061108115822/http://www.foreignaffairs.org/20061101faessay85602/paul-salem/the-future-of-lebanon.html The Future of Lebanon.] Council on Foreign Relations.&lt;/ref&gt;

=== 21. sajand ===
==== 2000–2010 ====
Pärast Iisraeli vägede lahkumist 2000. aastal sai Süüria vägede kohalolek Liibanoni elanike vastuseisu osaliseks. Kui endine peaminister [[Rafic Hariri]] autopommiplahvatuses 2005. aasta veebruaris mõrvati, jagunesid Liibanoni erakonnad ja usurühmad kaheks. [[Liibanoni Jõudude Partei]] süüdistas toimunus Süüriat,&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20121119123620/http://www.cbc.ca/news/background/lebanon/lebanon_syria.html Recent background on Syria's presence in Lebanon.] CBC News Indepth. 30 January 2007.&lt;/ref&gt; Süüria-meelne valitsus Iisraeli. Mõrv vallandas Liibanonis ning eriti pealinnas Beirutis meeleavalduste ahela (Iseseisvuse Intifada). Demonstratsioonide algatajad nõudsid Süüria mõju lõppemist Liibanoni poliitikas, sest Süüria omas kohapeal militaarseid jõude (umbes 14 000 sõdurit ja julgeolekuagenti). Üks suuremaid meeleavaldusi toimus 14. märtsil 2005. aastal, mille tagajärjel lahkusid Süüria väed lääneriikide survel sama aasta 27. aprillil Liibanonist täielikult.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20080726023249/http://www.cnn.com/2005/WORLD/meast/04/26/lebanon/ Last Syrian troops leave Lebanon. ] Archived from the original on 26 July 2008.&lt;/ref&gt; Süüria-meelne valitsus keelustati.

12. juulil 2006. aastal korraldas Hezbollah mitmeid raketirünnakuid ja sissetunge Iisraeli territooriumile, kus tapeti kaheksa Iisraeli sõdurit. Iisrael vastas õhurünnakute ja suurtükitulega Hezbollah' sihtmärkide pihta Liibanonis ning maavägede sissetungiga Lõuna-Liibanonisse, mille tulemuseks oli [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]. Konfliktis hukkus üle 1000 liibanonlase ja üle 150 iisraellase,&lt;ref&gt;[https://www.hrw.org/report/2006/08/02/fatal-strikes/israels-indiscriminate-attacks-against-civilians-lebanon Fatal Strikes: Israel's Indiscriminate Attacks Against Civilians in Lebanon.] Arhiiviversioon seisuga 12. märts 2008.&lt;/ref&gt; kahjustati tugevalt Liibanoni tsiviiltaristut ning ümber asustati ligikaudu miljon liibanonlast ja 300 000–500 000 iisraellast, kuigi enamik neist suutis koju naasta.&lt;ref&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/5257128.stm Middle East crisis: Facts and figures.] BBC News. 31. august 2006.&lt;/ref&gt; Sõjategevuse lõpetas ametlikult 14. augustil 2006. aastal [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] resolutsioon, mis andis korralduse relvarahuks, Iisraeli vägede väljaviimiseks Liibanonist ning Hezbollah' desarmeerimiseks.&lt;ref&gt; &quot;Israel-Hizbullah conflict: Victims of rocket attacks and IDF casualties July–Aug 2006&quot;. Mfa.gov.il. Archived from the original on 24 June 2009.&lt;/ref&gt;

2007. aastal sai Nahr al-Baredi põgenikelaagrist [[Tripoli]] lähedal Liibanoni armee ja [[Fatah al-Islam]]i terrorirühmituse vahelise sõjalise konflikti keskus. Lahingus hukkus mitusada sõdurit ja tsiviilisikut. 9. mail 2008. aastal hõivasid [[Ḩizb Allāh|Hezbollah]]' ja šiiitide rühmituse [[Amal]] sõdurid läänepoolse Beiruti osa, kus paiknes kõige tähtsam sunniitide keskus Liibanonis. See viis taas riigisisese sõjalise konfliktini.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20101204041825/http://www.france24.com/en/20080509-beirut-street-clashes-turn-deadly-lebanon-hezbollah?navi=MONDE Beirut street clashes turn deadly.] France 24. 9 May 2008.&lt;/ref&gt; Liibanoni valitsus mõistis vägivalla hukka kui riigipöördekatse.

Hezbollah' liider [[Hassan Nasrallah]] süüdistas Iisraeli Hariri mõrvamises. 2010. aasta novembris märgiti ajalehe Al-Akhbar koostatud raportis, et Hezbollah on koostanud plaani riigi vägivaldseks ülevõtmiseks juhul, kui Liibanoni erikohus esitaks tema liikmetele süüdistuse Hariri mõrvas.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131110160410/http://www.stratfor.com/sample/analysis/hezbollah-threatens-explosion-beirut-over-tribunal Hezbollah Threatens an Explosion in Beirut Over Tribunal.] Stratfor. 10 November 2013.&lt;/ref&gt;

==== 2011–2024 ====
2012. aastal oli oht, et [[Süüria kodusõda]] võib Liibanoni üle kanduda. See põhjustas Tripolis eri ususektide vahelist vägivalda ja relvastatud kokkupõrkeid sunniitide ja šiiitide vahel. 2013. aasta alguses oli [[ÜRO pagulasamet]]i andmetel Süüria põgenikke Liibanonis umbes 250 000.                     2014. aasta lõpuks oli neid ligikaudu 1 000 000, see tekitas muret, et Süüria põgenike sissevool õõnestab riigi olemasolevat poliitilist süsteemi.&lt;ref&gt;[https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/13642987.2017.1371140#abstract UNHCR and the Syrian refugee response: negotiating status and registration in Lebanon.] The International Journal of Human Rights.&lt;/ref&gt; Valitsuse hinnangul oli 2016. oktoobriks Süüria põgenike arv tõusnud 1,5 miljonile.

17. oktoobril 2019 algasid massilised demonstratsioonid, mille käivitasid valitsuse kavandatud maksud bensiinile, tubakale ja internetile ning mitmetele põhiteenustele (näiteks vesi, elekter). Need laienesid kiiresti üleriigiliseks hukkamõistuks stagneerunud majandusele, [[likviidsuskriis]]ile, töötusele, pidevale [[korruptsioon]]ile avalikus sektoris ning valitsemiskorrale, mis arvestab riigi kõigi peamiste usurühmituste huve võrdväärselt.&lt;ref&gt;[https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-10-17/whatsapp-protests-erupt-in-lebanon-as-economic-crisis-deepens Nationwide Protests Erupt in Lebanon as Economic Crisis Deepens.] Bloomberg.com. Bloomberg News. 27 June 2020.&lt;/ref&gt;
Protestide tulemusena sattus Liibanon poliitilisse kriisi, peaminister [[Saad Hariri]] esitas tagasiastumispalve lähtuvalt protestijate nõudmistest sõltumatute spetsialistide valitsuse moodustamiseks. Teised kritiseeritud poliitikud jäid võimule. 19. detsembril 2019. aastal nimetati järgmiseks peaministriks endine haridusminister [[Hassan Diab]], kelle vastu protestid jätkusid.

4. augustil aastal 2020 purustas Liibanoni peamises sadamas Beirutis toimunud plahvatus kogu ümbruskonna. Plahvatus tappis üle 200, vigastas üle 7000 ja jättis koduta mitusada tuhat elanikku. Plahvatuse põhjuseks oli varem konfiskeeritud 2500 tonni [[ammooniumnitraat|ammooniumnitraadi]] (NH&lt;sub&gt;4&lt;/sub&gt;NO&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;) mittenõuetekohane ladustamine ja käitlemine sadamas (toimus ka tulekahju).&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/news/world-middle-east-53668493 Beirut explosion: What we know so far.] BBC News. 11 August 2020.&lt;/ref&gt; 2021. aasta augustis tappis suur kütuseplahvatus Põhja-Liibanonis ‘Akkāri kubernerkonnas 28 inimest, haavatuid oli ligi 100. Septembris moodustati uus kabinet, mida juhtis varasem peaminister [[Najib Mikati]]. Katastroofid süvendasid jätkuvat Liibanoni likviidsuskriisi, mille tagajärjel Liibanoni nael oli langenud ja kütuste ostmiseks ei jätkunud raha. Lisaks pikendas parlamendivalimiste edasilükkamine riigi poliitilist ummikseisu. ÜRO hinnangul oli üle 80 protsendi elanikkonnast vaene.&lt;ref&gt;[https://news.un.org/en/story/2021/09/1099102 Lebanon: Almost three-quarters of the population living in poverty.] news.un.org. 3 September 2021.&lt;/ref&gt;

2022. aasta mais toimusid Liibanonis parlamendivalimised. Valimistel kaotas šiiitidest moslemite Hezbollah' liikumine (ja ka selle liitlased) oma parlamendienamuse, kuid võitis spiikrikoha. Kristlikke jõude ja sõltumatuid kandidaate saatis edu. Sunniidid, keda juhtis endine peaminister Saad Hariri, ei osalenud valimistel. 1. veebruaril 2023. aastal devalveeris Liibanoni keskpank Liibanoni naela finantskriisi tõttu 90% võrra,&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/markets/currencies/lebanon-devalue-currency-by-90-feb-1-cbank-chief-says-2023-01-31/ Lebanon to devalue currency by 90% on Feb. 1, central bank chief says.] Reuters. 30 May 2023.&lt;/ref&gt; mis oli 25 aasta jooksul esimene [[devalveerimine]]. Alates 2023. aastast loetakse Liibanoni läbikukkunud riigiks, mis kannatab kroonilise vaesuse, majanduse halva juhtimise ja panganduskriisi käes.

[[Iisraeli-Ḩamāsi sõda]] vallandas uue Iisraeli-Hezbollah' konflikti. Hezbollah teatas, et ei lõpeta Iisraeli ründamist enne, kui Iisrael peatab oma aktsioonid Gazas.&lt;ref&gt;[https://www.aljazeera.com/news/2024/9/11/mapping-11-months-if-israel-lebanon-cross-border-attacks Mapping 11 months of Israel-Lebanon cross-border attacks.] Al Jazeera. 11 September 2024.&lt;/ref&gt; 23. septembril 2024. aastal toimunud Iisraeli õhurünnakutes Liibanonile hukkus vähemalt 569 inimest, see vallandas elanike massilise Lõuna-Liibanonist evakueerumise. 1. oktoobril 2024. aastal tungis Iisrael Liibanoni eesmärgiga hävitada riigi lõunaosas Hezbollah'le kuuluvad terroristlikud tugipunktid ja infrastruktuur.&lt;ref&gt;[https://www.vox.com/israel/375125/lebanon-hezbollah-israel-iran-invasion-gaza Israel has invaded Lebanon. Here's what could come next.] Vox. Retrieved 2 October 2024.&lt;/ref&gt;

== Riik ==
=== Riigikord ===
Liibanoni riigikorraks on [[Parlamentarism|parlamentaarne]] [[demokraatia]], mis on [[Konfessionaliseerumine|konfessionaliseerunud]]. 1943. aastal koostatud rahvuslikus paktis sätestati valitsemiskord, mis arvestab riigi kõigi peamiste usurühmituste huve võrdselt.&lt;ref&gt; &quot;Chapter 12: The Middle East Shatterbelt&quot;. Geopolitics: the geography of international relations (3rd ed.). Lanham Boulder New York London: Rowman &amp; Littlefield. p. 402. ISBN 978-1-4422-2349-3.&lt;/ref&gt; Kokkuleppe järgi peab president olema [[maroniidid|maroniidist]] kristlane, peaminister [[Sunniidid|sunniidist]] moslem, parlamendi [[spiiker]] [[Šiiidid|šiiidist]] moslem, asepeaminister ning parlamendi asespiiker on kristlastest [[Ortodoksia|ortodoksid]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20090322103601/http://www.usip.org/pubs/usipeace_briefings/2006/0330_lebanon_confessionalism.html Lebanon's Confessionalism: Problems and Prospects.] United States Institute of Peace. 22 March 2009.&lt;/ref&gt; Sellise korra eesmärk on ära hoida [[sekt]]antlike konflikte ja esindada õiglaselt 18 tunnustatud usurühmituse osalemist riigi juhtimises.&lt;ref&gt;Multiethnic democracy, in S. Lipset (ed.), &quot;The Encyclopedia of Democracy&quot;. London, Routledge, 1995, Volume III, pp. 853–865 ISBN 0871878887.&lt;/ref&gt;

[[Freedom House]]'i hinnangul kuulusid Liibanon ja Iisrael 1975. aastani [[Lähis-Ida]] ja [[Põhja-Aafrika]] piirkonnas kahe poliitiliselt vaba riigi hulka. Liibanon kaotas selle staatuse kodusõja puhkemisel ega ole seda hiljem tagasi saanud. Sellegipoolest loeb Freedom House Liibanoni siiani [[araabia maad]]e kõige demokraatlikumaks riigiks.&lt;ref&gt;Freedom in the World, Country Ratings by Region, 1972–2013. Freedom House. Archived from the original on 21 October 2013.&lt;/ref&gt;

Liibanoni seadusandlik kogu on parlament. Selle 128 kohta jagunevad võrdselt kristlaste ja moslemite vahel, samuti proportsionaalselt nii 18 erineva usurühma vahel kui ka riigi 26 piirkonna vahel.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130117043045/http://www.alarabiya.net/save_pdf.php?cont_id=75167 Eager Lebanese race to polls to cast their ballots.]  AlArabbia. Archived from the original on 17 January 2013.&lt;/ref&gt; Parlament valitakse neljaks aastaks rahvahääletuse teel sektantliku proportsionaalse esindatuse alusel.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210111113708/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/lebanon/ Lebanon, The World Factbook.] Central Intelligence Agency, 2 March 2023.&lt;/ref&gt; Täidesaatvat võimu omavad president ja peaminister koos. President valitakse parlamendi kahekolmandiku häälteenamusega kuueks aastaks ning ei ole tagasivalitav. President nimetab pärast parlamendiga peetud konsultatsioone peaministri ametisse.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110718200246/http://www.pogar.org/countries/theme.aspx?cid=9&amp;t=3 Democratic Governance, Elections, Lebanon.] UNDP. Archived from the original on 18 July 2011.&lt;/ref&gt;

Liibanoni parlament on vastuolude ja protestide tõttu oma ametiaega kaks korda pikendanud, viimast korda 5. novembril aastal 2014. See on olnud otseses vastuolus demokraatia põhimõtetega ja Liibanoni põhiseadusega, sest valimisi ei toimunud.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/article/us-lebanon-parliament-idUSKBN0IP18T20141105/ Lebanese parliament extends own term till 2017 amid protests.] Reuters. Archived from the original on 6 July 2017.&lt;/ref&gt; Riik oli 2014. aasta maist kuni oktoobrini ka ilma presidendita. 2019. aasta augustis kaasas Liibanoni valitsuskabinet oma töösse kaks [[Portfellita minister|portfellita ministrit]], kes olid [[Hezbollah]]'ga otseselt seotud. Viimased parlamendivalimised toimusid 15. mail 2022. aastal.&lt;ref&gt;[https://thesoufancenter.org/intelbrief-2022-may-17/ Lebanon Election Shakes Up Political Landscape.] The Soufan Center. 17 May 2022.&lt;/ref&gt;

=== Haldusjaotus ===
[[Fail:Lebanon, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Liibanoni kubernerkonnad]]

Liibanonis on üheksa [[kubernerkond (Liibanon)|kubernerkonda]], mis omakorda jagunevad 25 piirkonnaks.

Kubernerkonnad:
* [[‘Akkāri kubernerkond|‘Akkār]]
* [[B‘alabak-Al-Hirmili kubernerkond|B‘alabak-Al-Hirmil]]
* [[Beirut]]
* [[Bekaa kubernerkond|Bekaa]]
* [[Kisrawān-Jubayli kubernerkond|Kisrawān-Jubayl]]
* [[Lõuna-Liibanoni kubernerkond|Lõuna-Liibanon]]
* [[Mägi-Liibanoni kubernerkond|Mägi-Liibanon]]
* [[An-Nabaţīyah' kubernerkond|An-Nabaţīyah']]
* [[Põhja-Liibanoni kubernerkond|Põhja-Liibanon]]

== Rahvastik ==
Liibanoni rahvaarv oli ÜRO andmetel 1. oktoobri 2024. aasta seisuga 5 817 824 inimest. Liibanoni rahvastik moodustab 0,07% kogu maailma rahvastikust ning riikide hulgas on ta elanike arvult 116. kohal. 87,8 protsenti rahvastikust elab linnades (5 098 701 inimest). Rahvastiku keskmine vanus on 28,6 aastat.&lt;ref&gt;[https://www.worldometers.info/world-population/lebanon-population/ Lebanon Population.] www.worldometers.info, vaadatud 9.oktoober 2024.&lt;/ref&gt;

Liibanon on vähemusrahvuste riik, puudub ühtne domineeriv rahvusrühm. Demograafia on vastuoluline ja alates 1932. aastast ei ole Liibanoni eri usurühmituste tundliku poliitilise tasakaalu hoidmiseks korraldatud ametlikku rahvaloendust.&lt;ref name=&quot;liibanon&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130117034013/https://www.unhcr.org/refworld/country%2C%2C%2CCOUNTRYPROF%2CLBN%2C4562d8cf2%2C4954ce52c%2C0.html World Directory of Minorities and Indigenous Peoples - Lebanon : Overview.] World Directory of Minorities and Indigenous Peoples. Archived from the original on 17 January 2013&lt;/ref&gt; Mõni vähemusrühm on fikseeritud usutunnistuse, teine rahvuse järgi. Enamikku kogukondi Liibanonis ja kogu piirkonnas ei pruugita nimetada &quot;vähemusteks.&quot;

'''Peamised vähemusrühmad''' (2008. aasta juuni seisuga): palestiinlased 250–300 000 (6,4–7,7%), druusid 234 000 (6%), armeenlased 156 000 (4%), kurdid 25 000 (0,6%).&lt;ref name=&quot;liibanon&quot; /&gt;

'''Peamised usurühmad''' (2008. aasta juuni seisuga): sunniitlikud moslemid (28%), šiia moslemid (28%), kristlastest maroniidid (22%), kreeka õigeusklikud kristlased (8%), druusid (6%), kreeka katoliiklased (4%).&lt;ref name=&quot;liibanon&quot; /&gt;

[[Fail:Beirutcity.jpg|pisi|Pealinn [[Beirut]]]]
'''Linnad''': [[Beirut]]is elab ligikaudu 1,8 miljonit inimest, teised suuremad linnad on [[Tripoli (Liibanon)|Tripoli]] (1,15 miljonit elanikku), [[Ba‘labakk]] (388 000 koos põgenikega),&lt;ref&gt;[https://www.citypopulation.de/en/lebanon/admin/baalbak_al_harmal/53__baalbak/ Baalbek.] www.citypopulation.de.&lt;/ref&gt; [[Jūniyah]] (100 000), [[Siidon]] (100 000),&lt;ref&gt;[https://wikitravel.org/en/Sidon Sidon.] wikitravel.org.&lt;/ref&gt; [[Zaḩlah]] (54 000), [[Tüüros]] (41 000). Liibanonis asub ka [[Jubayl]] (Byblos), mis mõne allika väitel on maailma vanim linn.

== Majandus ==
Liibanoni majandus põhineb teenindussektoril. Isegi esimese kodusõja ajal tunti Liibanoni pankureid kui regiooni osavamaid, nendest paljud on ka mujal maailmas tuntust kogunud. Teiseks oluliseks majanduse alustalaks on turism, mis pärast [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]ist tingitud langust kasvas. Liibanon pakub reisihuvilisele suusakuurorte, ilusaid liivarandu, araabia ja euroopa täielikku ühendkontrasti, ühte hinnatumat [[Vahemere köök]]i. Veel tegeldakse transiidi, tsitrusviljade kasvatamise, veini tootmise ja teemantide lihvimisega. Liibanonil on väga suured kullavarud ja ta on suur kapitalimahutaja teiste riikide ettevõtetes. Probleemiks on tööjõu äravool teistesse riikidesse. Valitsus teeb maksukärpeid kohalikele ja ka välisettevõtjatele, kes kohalikku tööjõudu rakendavad. Kuid isegi sellises olukorras tuuakse nii [[Kagu-Aasia]]st kui ka Aafrikast juurde tööjõudu, keda rakendatakse peamiselt füüsiliselt rasketel töödel.

Liibanoni päritolu tuntud inimeste seas on [[Salma Hayek]], [[Tony Shalhoub]] (Monk), [[Paul Anka]], [[Yasmine Bleeth]], [[Frank Zappa]], [[Carlos Slim Helú]], [[Jack Hanna]], [[Shannon Elizabeth]] jne.

== Vaata ka ==
* [[Liibanoni riigipeade loend]]
* [[Liibanon Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
* [[Liibanoni jalgpallikoondis]]
* [[2011. aasta eestlaste rööv Liibanonis]]
* [[Liibanoni Jõudude Partei]]
* [[Eesti-Liibanoni suhted]]
* [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised]]
* [[Liibanoni välisministeerium]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{vikisõnastikus}}
{{commonskat}}
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.lp.gov.lb/ Liibanoni parlamendi koduleht] (''araabia, inglise ja prantsuse keeles'')
* [http://www.presidency.gov.lb/ Liibanoni presidendi koduleht]

{{Aasiariigid}}

{{koord |NS=33.83 |EW=35.77 |type=country |region=LB}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Vahemere maad]]
[[Kategooria:Liibanon| ]]</text>
      <sha1>rk3ij8b9kmqhajq9okev5j0ndfh1c24</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paldiski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>3902</id>
    <revision>
      <id>7158656</id>
      <parentid>7157622</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:53:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30199-00</username>
        <id>229874</id>
      </contributor>
      <origin>7158656</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29657" sha1="5f5jmmsm5ubafu2rk7825piqkihvkmc" xml:space="preserve">{{viita}}
{{keeletoimeta}}
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}}
{{EestiAsula
| nimi = Paldiski
| pindala = 
| elanikke = 
| maakond = Harju
}}
[[Pilt:Paldiski, maja, kus elas ja töötas Amandus Adamson.jpg|pisi|[[Amandus Adamson]]i ateljee ]]
'''Paldiski''' (aastani 1933 ''Baltiski'') on [[linn]] Harju maakonnas [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]. Ajalooline rootsi päritolu nimi on ''Rågervik''.

Alates [[2017. aasta haldusreform]]ist on Paldiski [[vallasisene linn]]. Pärast Venemaa sõjaväe lahkumist Paldiskist kuulus see aastatel 1994–1996 linnaosana [[Keila]] linna koosseisu. Aastatel 1996–2017 oli Paldiski linna staatuses iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus.

Linna mandriosa asub [[Pakri poolsaar]]el. Paldiski linna koosseisu kuuluvad ka [[Suur-Pakri|Suur]]- ja [[Väike-Pakri]] saar.

Paldiski linna [[tunnuslause]] on &quot;Rohelise energia linn&quot;. Poolsaare põhjaossa on rajatud ka [[Pakri tuulepark]] ja [[Paldiski tuulepark]] ning [[Pakri päikeseelektrijaam]].

Linnal on [[Tallinn]]aga nii [[elektrirong]]i- kui ka [[buss]]iühendus. Paljud linna elanikud käivad Tallinnas tööl.

Linnas asuvad [[Paldiski Lõunasadam]] ja [[Paldiski Põhjasadam]].

Paldiskis asub kujur [[Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum]]. Poolsaare tipus asub [[Pakri tuletorn]].

== Ajalugu ==
Muistse asustuse jäljed on Paldiski ümbruses olemas juba [[1. aastatuhat|1. aastatuhandest]].

[[17. sajand]]il ehitasid rootslased sinna sadama nimega Rogerwiek või Rågervik. Pärast Eestimaa vallutamist [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] 1710. aastal ja rahulepingu sõlmimist Rootsiga alustas Vene keiser [[Peeter I]] 1718. aastal kindlustatud süvasadama ja [[lainemurdja]]te ehitust, mis aga tema surmaga katkes. [[Pakri poolsaar]]ele ehitati [[Peetri kindlus]]e hoone, [[kasarm]]ud, linna garnisoni ohvitseridele majad ja majandushooned, sõjaväeasula, laevatehas ja tsaari maja. Ehitasid sõdurid, kohalikud elanikud ja sunnitöölised.&lt;ref name=&quot;SjYNE&quot; /&gt;

Vene valitsejaist käisid peale Peeter I Paldiskis ka [[Jelizaveta Petrovna]] 1746., [[Katariina II]] 1764. ja [[Nikolai II]] 1912. aastal. Jelizaveta Petrovna valitsusajal ehitused lõpetati ja 1762. aastal hakkas asula vene keeles kandma nime Baltiiski Port (''Балтийский Порт''), eestikeelses tõlkes 'Balti sadam'. [[Pakri laht|Pakri lahel]] oli teiste võimalike sadamakohtade ees kolm suurt eelist: ta on praktiliselt jäävaba, väga sügav (oluline suurte sõjalaevade jaoks) ning kaitstud tormide eest [[Pakri saared|Pakri saartega]].&lt;ref name=&quot;ZoU6u&quot; /&gt; Aastal 1783 sai sadama juures olev asula linnaõigused. Linna juhtis [[foogtikohus]].
[[File:Иллюстрация к статье «Балтийский порт». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|pisi|Krahv [[Burchard Christoph von Münnich]]i kavandatud Paldiski sadama kaitserajatiste plaan]]
1763. aastal määrati [[Läänemere sadamate peadirektor]]iks krahv [[Burchard Christoph von Münnich]], kes kontrollis arengus seisma jäänud [[Tallinna sadam]]a seisukorda. Kuni selle ajani oli [[Tallinna sõjasadam]]a asutamisel põhirõhk Peeter I soovi arvestades Paldiski suunal, kus oli laevastikule tormide eest varjumiseks soodsam kliima. Tallinna sadama olukorda arutanud komisjon otsustaski rakendada kõik jõud ja vahendid uute kivi[[pulvärk]]idega sadama rajamiseks Tallinna, säilitades seejuures Paldiski kohana, kuhu laevad saaksid tormi eest pakku minna. Tallinna sadam tuli ehitada [[Johann Ludwig Luberas von Pott]]i projekti järgi endisest lääne poole ning mahutama pidi ta 10 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaeva]], 10 [[fregatt]]i ja mõned väiksemad laevad. Sadamamüüride kõrguseks nähti ette 19 jalga (umbes 5,8 m) veepinnast.

1775. aastal viidi pärast [[Pugatšovi ülestõus]]u mahasurumist ja sellest osavõtnute karistamist Paldiskisse sunnitöölisena [[Salavat Julajev]]. Talle on linnas püstitatud [[Salavat Julajevi mälestussammas|mälestussammas]].

Paldiski sai Venemaa keisririigi [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonnas]] [[linnaõigused]] 1783. aastal&lt;ref&gt;[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1970-4-384-392_20240510152419.pdf Paldiski linna ajaloost asehalduskorra ajal], Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised, Köide 19, 1970 nr 4&lt;/ref&gt; ja oli aastatel 1783–1796 [[Paldiski kreis]]i maakonnakeskus. Paldiski kreisi kuulusid [[Risti kihelkond]], [[Harju-Madise kihelkond]], [[Nissi kihelkond]], [[Keila kihelkond]], [[Hageri kihelkond]], [[Kullamaa kihelkond]], [[Märjamaa kihelkond]]. Pärast [[asehaldurkond]]ade likvideerimist 1796. aastal taastati endine ühine [[Harju kreis]].

[[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)|Vene-Rootsi sõjas]] (1788–1790) 17. märtsini (6. märts vkj) 1790 väike Rootsi eskaader ([[fregatt|fregatid]] ''Jarramas'' ja ''Ulla Fersen'' ning [[kutter]][[prikk]] ''Husar'') tungis kapten [[Olof Rudolf Cederström]]i (1764–1833) juhtimisel Paldiski sadamasse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bruzelius.info/Nautica/Naval_History/SE/TiS(1894)_p385.html |pealkiri=Ur Generalamiralen Excellensen Grefve R. Cederströms efterlemnade papper. Attacken på Roggersvik. |vaadatud=2023-09-10 |arhiivimisaeg=2024-12-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241204210620/http://www.bruzelius.info/Nautica/Naval_History/SE/TiS(1894)_p385.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Laevadelt maabus varahommikul umbes 50–60-meheline (teistel andmetel 110-meheline&lt;ref&gt;[http://runeberg.org/nfat/0961.html Rågö. Nordisk familjebok 1899. Lk 1905]&lt;/ref&gt;) dessant, mis hävitas sadamas olevad varusid, rikkus sadamakindlustistes olevaid suurtükke, põletas maha 400 [[mastipuu]]d ja lahkus enne, kui kohale jõudis maavägi Tallinnast. Paldiski garnisoni komandant de Roberty anti sõjakohtu alla, kuid [[Katariina II]] andis talle siiski armu.

[[Pilt:RIGBY(1842) Baltic letters, p1.165 BALTISPORT (Pakri Cliff, Paldiski).jpg|pisi|Baltiiski Port, Pakri (1840)]]
1870. aastal valmis Paldiski–[[Keila]]–[[Tallinn|Tallinna]]–[[Tapa]]–[[Narva]]–[[Gattšina]]–[[Tosno]] [[raudtee]] ehk [[Balti raudtee]]. [[Paldiski raudteejaam]] oli selle läänepoolseks lõppjaamaks.

[[Pilt:Vene keisri Nikolai II ja saksa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4-5.juulil, 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg., AM F 26042-25.jpg|pisi|left|Venemaa keisri Nikolai II ja Saksamaa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4.–5. juulil 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg]]

5. juulil 1912 toimus [[Läänemeri|Läänemerel]] ajalooline kohtumine&lt;ref name=&quot;TWeXw&quot; /&gt; Vene keisri ja Saksa keisri vahel. [[Wilhelm II]] jõudis jahil [[Hohenzollern (laev)|SMY Hohenzollern II]] sõjalaeva [[Moltke (ristleja)|Moltke]] saatel Paldiski [[reid]]ile. [[Nikolai II]] vastu tulnud jahil [[Standart (laev)|Štandart]] peeti lõuna 50 inimesele ja läbirääkimised poliitilisest olukorrast Euroopas, mis siiski ei mänginud hiljem rolli [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ärahoidmisel. Paldiskis võttis Wilhelm II vastu [[Viiburi polk|Viiburi polgu]] – mille patroon ta oli – paraadi.&lt;ref name=&quot;3Rs7K&quot; /&gt;

=== Esimene maailmasõda ===
1910. aastal allutati Paldiski kindlus Venemaa meredepartemangule. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal paiknesid Paldiskis kui manööverbaasis väeosad, mis tagasid Venemaa Põhjarinde [[12. armee (Venemaa Keisririik)|12. armee]] ja [[Balti laevastik]]u mereväe tegevuse ohutust.

=== Paldiski Eesti ajal ===
Vabadussõja ajal asusid Paldiskis Traalimise Ekspeditsioon (hilisem [[Traalerite Divisjon]]) ja [[Tankide Klass]]. Alates 1921. aastast viibisid suviti Paldiskis soomusrongid, tehes linnalähedastel laskeplatsidel laskeharjutusi.

Linnaelu juhtisid [[Paldiski linnapea]], [[Paldiski linnavalitsus]] ja [[Paldiski linnavolikogu]].

1921. aastal asutati [[Paldiski vabasadam]].

1933. aastal nimetati Baltiski ümber Paldiskiks. Alates 1. maist 1938 oli Paldiski [[kolmanda astme linn]]. 1939. aasta kevadel olid linna uute nimedena kaalumisel Paeneeme ja Pakre.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=virumaavana19390503.1.7 Uus nimi Paldiskile]&lt;, Virumaa Teataja (1925-1944), nr 51, 3. mai 1939&lt;/ref&gt; 1939. aasta septembris valis linnavolikogu linna uueks nimeks Lahe. Seda ei jõutud aga ametlikult kinnitada.

1934. aastal valiti linnavolikogusse 12 saadikut. Osavõtt oli 58,9%. Viis aastat hiljem oli samuti volikogus 12 saadikut.

=== Teine maailmasõda ===
==== Paldiski pärast baaside lepingut ====
1939. aastal Eestile peale sunnitud [[baaside leping]]u järgi said [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[punaarmee]] ja [[NSV Liidu merevägi|merevägi]] õiguse baaside rajamiseks [[Saaremaa]]le, [[Hiiumaa]]le ja Paldiskisse. Esimesed Nõukogude Liidu transpordilaevad saabusid Paldiskisse kohe oktoobris 1939. Samal ajal saabusid ka Nõukogude Liidu [[24. allveelaevade divisjon]]i kuus M-tüüpi allveelaeva (Maljutka).

[[Paldiski sõjamerebaas]] (Paldiski SMB) moodustati 1940. aasta jaanuaris. Baasi ülem oli [[1. järgu kapten]] [[Stepan Grigorjevitš Kutšerov]], baasi koosseisus: [[30. allveelaevade brigaad]]; 3. [[miiniristleja]]te divisjoni eskadron; 3. [[torpeedokaater|torpeedokaatrite]] [[divisjon]]; Paldiski veerajooni valve; PSMB kaldakaitse; õhutõrjebaasid ja tugiteenistused. 1940. aastal viidi PSMB üksused üle Tallinna, kuna Paldiski väikelinnas puudus sellise sõjalise kontingendi jaoks infrastruktuur (kütus, remondivõimalused, elamud isikkoosseisule jne). Puuduste likvideerimiseks ja sõjamerejõududele vajaliku materiaaltehnilise baasi loomiseks asutati [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] (PBL) ülema asetäitja ehituse alal ametikoht. Ehitustööde teostamiseks Eestis asutati ka spetsiaalsed ehitusosakonnad ja nende liiniallosakonnad. Eestis tegutsenud 1. ehitusosakonna ülem oli A. Jevstignejev ja pea[[insener]] А. Kuzmin. Paldiski piirkonnas läbiviidavate ehitustööde teostamiseks aga spetsialiseeritud ehitusettevõte 01 (''особое линейное строительство 01''), ülem N. Zagvozdkin, peainsener S. Kalašnikov. Ehitustegevuse tulemused olid aga tagasihoidlikud ning 1940. aasta maiks oli ette valmistatud ainult neli kasarmuelamut, millest igaühes oli kohti 326 inimesele, leivatehas ja neli [[arteesia kaev]]u. Paldiski SMB [[Tallinna SMB]] koosseisus tegutses kuni 1940. aasta [[juunipööre|juunipöördeni]], pärast Eesti annekteerimist muudeti Tallinn Punalipulise Balti laevastiku peabaasiks ja Paldiski SMB likvideeriti 6. septembril 1940.&lt;ref name=&quot;Csu6o&quot; /&gt;

1939. aasta sügisel alustas ka PBL PSMB kaitsepiirkonnas kindlustusehitiste ehitamist, kaitsepiirkonna ([[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]], hiljem [[Läänemere rannikukaitse komandandi valitsus]] (''управление коменданта БО БВМБ'')), mille staap asus Saaremaal [[Kuressaare]]s ja ülem oli [[brigaadikomandör]]/[[kindralmajor]] S. Kabanov. Kaitsepiirkonna koosseisus olid algselt PBL patareide baasil moodustatud 11., 12., 21., 26. ja 27. rannakaitse suurtükipatareid, 12. raudteepatarei, 83. ja 202. üksikud seniit-õhutõrjesuurtükiväe divisjonid.

Paldiski piirkonnal oli ka suur tähtsus kogu PBL Läänemere rannikukaitsesüsteemis, kuhu kuulusid peale [[Paldiski kindlustatud rajoon|Paldiski]] ja [[Tallinna kindlustatud rajoon]]i ka veel [[Suur-Pakri]] saar, [[Väike-Pakri]] saar, [[Osmussaar]], [[Hiiumaa]] ja Saaremaa.

31. märtsil 1941 kinnitati Paldiski Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega vabariikliku alluvusega linnaks. Samast päevast kinnitati ametisse Paldiski linna täitevkomitee järgmises koosseisus: esimees Mihhail Niilus, esimehe asetäitja Georgi Svirsdin, sekretär Aleksander Raidma; liikmed: Lev Reznikov, Pavel Krom ja Nikolai Opperman.

=== Paldiski Nõukogude ajal ===
Pärast Teise maailmasõja lõppu muudeti Paldiski uuesti Balti laevastiku baasiks. Algul olid [[Paldiski Põhjasadam]]as [[kaater|kaatrite]] baasid ja [[Paldiski Lõunasadam]]as [[allveelaev]]ade baas. Peale laevastiku oli Pakri poolsaarel veel ka [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalvekordon]], piirivalvesalga staap, ehituspataljoni rood, õhutõrje raketiüksus, rannakaitsepatareid tulejuhtimistorniga&lt;ref&gt;[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa-Paldiski-Majaka-29-tulejuhtimistorn.pdf Rannapatarei tulejuhtimistorn Paldiski linnas Harjumaal], Projekt &quot;Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs&quot;. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015&lt;/ref&gt; ning Balti laevastiku distsiplinaarpataljon, [[hospidal]] ning sõjaväepolikliinik, 94. õhutõrjeraketibrigaadi raketiväeosad ja isegi [[ballistiline rakett|ballistilised raketid]], millest üks asus [[Leetse mõis]]as. Paldiskis olid ka maaväe üksused ([[144. diviis]]i tagalaladu).

1950. aastate alguses ehitati Paldiskisse ühekorruselised ühe- ja kahekorterilised kokkupandavad [[Kilpmaja|kilpmaja]]d, mis monteeriti kokku mahapõletatud hoonete asemele Nõukogude (praegune nimi [[Peetri tänav (Paldiski)|Peetri tänav]]), Kingissepa ([[Muuli tänav (Paldiski)|Muuli]]), Oktoobri ([[Pakri tänav|Pakri]]) ja Lauristini ([[Rae tänav (Paldiski)|Rae]]) tänava piirkonnas. Selsamal perioodil moodustus Punaarmee ([[Tuule tänav (Paldiski)|Tuule]]) ja Põhja ([[Põhja tänav (Paldiski)|Põhja]]) tänava rajoon. 1958. aastal ehitati [[Paldiski haigla]]hoone, 1962. aastal elektrifitseeriti [[Keila–Paldiski raudteelõik]] ning avati elektrirongiliiklus. 1960. aastate alguses ehitati viiekorruselised [[paneelelamu]]d Osipovi ([[Sadama tänav (Paldiski)|Sadama]]) tänaval, Lauristini (Rae) tänaval ning 1960. aastate lõpus kaubamajahoone. Linna lõunaosas asetses tööstustsoon, mis hõlmas mehaanikatehast, leivatehast, automajandit ja muid ettevõtteid. 1980. aastate alguses rajati linna ka [[Marat (ettevõte)|Tallinna Trikotaaži Tootmiskoondis (TTTK) Marati]] üks tsehh. Paldiski põhjaosas Nõukogude ([[Peetri tänav (Paldiski)|Peetri]]), Kingissepa ([[Muuli tänav (Paldiski)|Muuli]]), Lauristini (Rae), Oktoobri (Pakri), Balti ([[Pargi tänav (Paldiski)|Pargi]]), Adamsoni ([[Amandus Adamsoni tänav (Paldiski)|Adamsoni]]), Punaarmee (Tuule), Põhja (Põhja), Sadovaja ([[Aia tänav (Paldiski)|Aia]]) ja Južnaja ([[Lõuna tänav (Paldiski)|Lõuna]]) tänavat, 32. kvartalit, Majatšnaja ([[Majaka tänav (Paldiski)|Majaka]]), Salavat Julajevi ([[Salavat Julajevi tänav]]) ja Meere ([[Mere tänav (Paldiski)|Mere]]) tänavate piirkonnas kujunesid elurajoonid. Paldiskis elas 1951. aastal üle 3500 inimese, 1967. aastal 8000 inimest ja 1980. aastate alguses aga ligikaudu 10 000 inimest.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paldiski/2010/01/29/15 Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost]. Paldiski linnaleht nr 4/73 2010&lt;/ref&gt;

==== Tuumaallveelaevade õppekeskus ====
{{Vaata| Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus}}
[[Pilt:Paldiski abandoned military buildings.jpg|pisi|püsti|Mahajäetud nõukogude sõjaväehooned Paldiskis 1990. aastail]]
1962. aastal loodi Paldiskisse [[NSV Liidu merevägi|NSV Liidu mereväe]] [[tuumaallveelaev]]ade Õppekeskus nr 93 (sõjaväeosa nr 56190 [[Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus]]. 1964. aastal suleti linn koos Pakri saartega ja [[kinnine linn|salastati]]. Isegi linna elanike arv (umbes 14 000) oli riigisaladus. Paldiskist sai Nõukogude garnisonilinn. Linna ehitati üks kolmest NSV Liidu tuumaallveelaevade allveelaevnike väljaõppekeskusest koos tuumaallveelaeva maketiga, mis oli varjatud allveelaevnike õppekorpuse hoonega (Pentagon). Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kokkuvarisemist lahkus Nõukogude sõjavägi 1994 Paldiskist ja linn avati.

==== Paldiski tuumareaktorid ====
Esimene [[tuumareaktor]] viidi [[Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus]]se 1967. aastal ja käivitati 10. aprillil 1968. See reaktor jäi õppevahendiks ligi 19 aastaks.&lt;ref name=&quot;r9Wsk&quot; /&gt; Reaktorid eemaldati ning evakueeriti Paldiskist 26. septembril 1995. 2005–2008 läbi viidud Euroopa Liidu projekti &quot;Paldiski sarkofaagide pikaajaline ohutu hoiustamine ja sellega seotud demonteerimistööd&quot; raames paigaldati hoiustamistingimuste parandamiseks ja korrosioonikindluse tõstmise eesmärgil reaktorisektsioone ümbritsevatesse betoonsarkofaagidesse õhukuivatussüsteem, paigaldati reaktorisektsioonidele võimaliku saaste lekkimise operatiivseks avastamiseks seiresüsteem ja renoveeriti reaktoreid ümbritsev peahoone, parandades nii hoone ilmastikukindlust.&lt;ref name=&quot;EIS25&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Saarik, Krista., Laastik, Liina., Lauk, Rene, Valge, Joel. |url=https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a001388c-e921-4737-ad98-6d782810df9b |pealkiri=SELETUSKIRI keskkonnaministri käskkirja &quot;Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023&quot; juurde |väljaanne=Eelnõude infosüsteem |aeg=5.03.2019 |vaadatud=5.03.2019}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2014–2015 teostatud Euroopa Liidu projekt &quot;Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud&quot; selgitas välja reaktorisektsioonide lammutamise sobivaima viisi ja maksumuse ning Eestis tekkinud ja tulevikus tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks vajaliku lõppladustuspaiga tüübid koos maksumusega.&lt;ref name=&quot;EIS25&quot;/&gt;

Paldiski objekti valitsejaks on [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]].&lt;ref name=&quot;EIS25&quot;/&gt;

==== Allveelaevade baas ====
Pärast Teise maailmasõja lõppu väljaehitatud Paldiski Lõunasadamas baseerusid esimestel aastatel Whiskey-tüüpi ([[NATO]] koodnimetus) diiselallveelaevad, mida ehitati aastatel 1951–1957.

Paldiskis dislotseerusid PBL [[37. allveelaevade divisjon]]i 157. brigaad, sama divisjoni 22. ja 40. brigaad asusid [[Liepāja]]s.

Paldiskis asus ka NSV Liidu sõjamerelaevastiku õppekeskus, mille koosseisus olevad laevad kuulusid Balti laevastiku koosseisu, erinevalt õppekeskusest, mis oli [[Põhjamere laevastik]]u alluvuses.

Paldiskis on nähtud ka väikeseid, umbes 30 meetri pikkuseid Piranha-tüüpi luure-[[diversioon]]iallveelaevu. Need on veeväljasurvega 150–220 tonni, meeskonnas on 4 inimest pluss 6 allveediversanti, kes vajaduse korral laevast välja lastakse. Seesuguste allveelaevade põhibaas oli [[Liepāja]]s.

==== Intsidendid allveelaevadega ====
Kinnitamata andmetel on Eesti vetes uppunud 3 M-tüüpi allveelaeva (Maljutka) ja 1 Whiskey-tüüpi allveelaev. Üks vana Whiskey-tüüpi allveelaev uppus [[1970. aastad|1970. aastate]] keskel poolel teel Paldiskist Tallinna. See laev oli kasutusest maha võetud ja määratud vanarauaks.

1956. aasta oktoobris sõitis üks Tallinna poolt tulnud miiniristleja [[Suurupi väin]]as pooleks Paldiskist lahkunud M-tüüpi allveelaeva (Maljutka) pardanumbriga M-200. Laev vajus põhja, kuid tänu veekindlatele vaheseintele jäi osa meeskonnast laevas ellu. [[Soome]] ja [[Rootsi]] pakkusid abi laeva ülestõstmisel, kuid Nõukogude Liit keeldus abist, soovides sõjasaladust hoida. Selleks ajaks, kui nad ise laeva said üles tõstetud, oli meeskond lämbunud. Poolekssõidetud allveelaeva meeskonnast on 28 meest maetud Paldiskisse ühiskalmistule.&lt;ref name=&quot;p8PAG&quot; /&gt; Paldiskis töötanud laevastikuajaloo uurija [[Voldemar Grossberg]]i andmetel pääses sellest laevaõnnetusest siiski 7 meeskonnaliiget.

1956. aastal puhkes tulekahju allveelaeval M-257, kust 32 meeskonnaliikmest pääses samuti 7.

Samal aastal oli plahvatus laeval M-259. Kogu meeskond hukkus koos laevaga.

28. oktoobril 1981 sattus segastel asjaoludel Paldiskis paiknenud Whiskey-tüüpi diiselallveelaev [[S-363]] Rootsi lähedal [[Karlskrona]] sissesõiduteel [[kari]]le.

1968. aasta 27. detsembri [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega laiendati Tallinna, Keila ja Paldiski linna piire. Seejuures Paldiski linnale lisati 2800 hektarit koos 110 või 241 inimesega [[Klooga külanõukogu]]st.

=== Paldiski taasiseseisvunud Eestis ===
[[Fail:Paldiski vaade Pakri tuletornist.jpg|pisi|Vaade Paldiskile Pakri tuletornist 2025. aastal]]
9. märtsil 1994 võttis Riigikogu vastu Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse, mille kohaselt [[Suur-Pakri saar|Suur-Pakri]] ja [[Väike-Pakri saar]]e ning [[Pakri poolsaar]]e maa-ala otsustati jagada [[Padise vald|Padise]] ja [[Keila vald|Keila valla]] ning [[Keila]] linna haldusterritooriumiks, lähtudes majanduslikust otstarbekusest, ajalooliselt väljakujunenud haldusterritoriaalsest korraldusest. Sama seaduse kohaselt Paldiski linna maa-ala liideti Keila linna haldusterritooriumiga Keila linna Paldiski linnaosaks.

1996. aasta 20. oktoobril toimunud kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel taastati Paldiski kui iseseisva linna staatus.

== Rahvastik ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Rahvaarv 1. jaanuari seisuga&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot; /&gt;
|-
|2001
|4246
|-
|2002
|4226
|-
|2003
|4230
|-
|2004
|4224
|-
|2005
|4207
|-
|2006
|4190
|-
|2007
|4170
|-
|2008
|4154
|-
|2009
|4133 (registreeritud elanikke 4400&lt;ref name=&quot;BrILW&quot; /&gt; )
|-
|2010
|4125
|}

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paldiski elanike seas venelasi 53,4%, eestlasi 32,8% ja muid rahvusi 13,7%. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paldiski elanike seas [[venelased|venelasi]] 52,19%, [[eestlased|eestlasi]] 29,66% ja muid rahvusi 18,85%. 1989. aastal moodustasid eestlased Paldiski elanikest 2,4%. 1992. aastal elas linnas 7703 inimest. 

22.–26. märtsini 1994 viidi läbi elanike registreerimine ja anketeerimine. Tulemus oli 4576 linnaelanikku. Ilmselt jättis aga tuhatkond ennast kirja panemata. 

{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Rahvaarv
|-
|1782
|209
|-
|1874
|837
|-
|1897
|900
|-
|1913
|1309
|-
|1922
|1053
|-
|1930
|1136
|-
|1934
|841
|-
|1938
|686
|-
|1940
|726
|-
|1951
|3500
|-
|1959
|3387
|-
|1965
|4039
|-
|1969
|5081
|-
|1976
|7287
|-
|1979
|7311 (alalised elanikud)
|-
|1989
|7690 (alalised elanikud)
|-
|1991
|7572 (alalised elanikud)
|-
|2000
|4262
|-
|2003
|4230
|-
|2010
|4125
|-
|2019
|3529
|}

== Haridus ==
[[Pilt:Paldiski linnavalitsuse endine hoone.jpg|pisi|Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009]]
Paldiskis tegutsevad [[Paldiski ühisgümnaasium]] ja [[Paldiski vene põhikool]]. Ühisgümnaasiumi hoones asub ka [[Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kool|Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kooli]] Paldiski õppekoht.

20. sajandi algul oli linnas ka [[Paldiski merekool]].

== Liiklus ==
[[Pilt:Paldiski raudteejaama peahoone.jpg|pisi|Paldiski jaamahoone (2013)]]
Linna jõuab [[Tallinna–Paldiski tee]], mis on üks Eesti põhimaanteid. Linna lõunaosas saab alguse [[Paldiski–Padise tee]], millega liitub ka [[Paldiski lõunasadama tee]]. Linna põhjaosas asub [[Paldiski majaka tee]], mis ühendab südalinna poolsaare tipus asuva Pakri tuletorniga.

Linnas asuvad [[Paldiski Lõunasadam]] ja [[Paldiski Põhjasadam]].

Läbi Paldiski kulgeb maagaasi torujuhe [[Balticconnector]] ning selle juures asub [[veeldatud gaas|veeldatud gaasi]] terminal ([[Paldiski LNG-terminal]]).

Linnas asub [[Paldiski raudteejaam]], mis on [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Keila–Paldiski raudtee]] ääres ja jääb 48&amp;nbsp;km kaugusele [[Balti jaam]]ast.

== Religioon ==
Linnas tegutsevad [[EELK]] [[Paldiski Nikolai kogudus]] ([[Paldiski Nikolai kirik]]us), [[EAÕK]] [[Paldiski Püha Georgi kogudus]] ([[Paldiski Püha Georgi kirik]]us), MPEÕK [[Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni kogudus]] ([[Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik]]us), [[EKNK Paldiski Kogudus]] ning [[EMK Paldiski kogudus]].

&lt;gallery&gt;
Pilt:Paldiski Georgi õigeusu kirik.jpg|Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik
Pilt:Paldiski Nikolai kirik.jpg|Paldiski Nikolai kirik
Pilt:Paldiskisergi1.jpg|Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik
&lt;/gallery&gt;

== Juhtimine ==
=== Linnapead ===
{{vaata|Paldiski linnapea}}
* [[Karl Friedrich Kalk]], aastatel 1836–1863 Paldiski [[Paldiski foogtikohus|foogtikohtunik]]
* [[Mihhail Demin]] (1841–1876), Paldiski [[Paldiski foogtikohus|foogtikohtunik]] 1873–1876
*1876–1880 [[Nikolai Demin]], Paldiski kohtufoogti kohusetäitja
*1880–1898 [[Nikolai Demin]], Paldiski linnapea ja linnavanem
*1898–1906 [[Theodor Fabian]], Paldiski linnavanem, foogtikohtunik 1883–1887
* –1912, W. Johannson,&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1912/07/31/6 Kodumaa ringwaade. Baltiski linnaametnikud hakkavad linnavalitsusest välja astuma], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 173, 31 juuli 1912&lt;/ref&gt; Paldiski [[linnavanem]]
* 1912&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1912/10/02/10 Kodumaalt. Baltiskist. Uus linnavanem], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 224, 2 oktoober 1912&lt;/ref&gt;–1914, [[Karl Klesti]], Paldiski [[linnavanem]]
* [[1917. aasta Eestis|1917]]–[[1940. aasta Eestis|1940]] [[Johannes Odres]], Paldiski [[linnapea]] ja Paldiski [[linnavanem]]. Aselinnapea Edgar Lemberg (1909-1985).
* veebruar 1918-november 1918 bürgermeister Müller. 
* märts 1941- Mihhail Niilus, Paldiski Linna RSN Täitevkomitee esimees 
*1941–1944 Julius Schwan (1880–1967), linnapea 
* Anton Filimonov, (1902- ) Paldiski linna RSN Täitevkomitee esimees
* Vladimir Konšin, Paldiski linna RSN TK esimees 29. märtsini 1994.
* 1996–2000 [[Jaan Mölder]] (1994–1996, Keila linna Paldiski linnaosa vanem, valiti ametisse 5. mail 1994)
* 2000–2001 [[Mati Kadak]]
* 2001–2008 [[Kaupo Kallas]]
* 2008–2009 Jaan Mölder
* 2009–2010 [[Mare Leiten]]
* 2010–2013 Kaupo Kallas
* 2013 [[Stanislav Tšerepanov]]
* 2013–2014 [[Jaanus Ilumets]]
* 2014–2017 [[Tiit Peedu]]

=== Linnavolikogu esimehed ===

* 1996–1999 [[Anne Taklaja]] (1994–1996, halduskogu esimees)
* 1999–2000 [[Ain Verbo]]
* 2000–2001 Anne Taklaja
* 2001–2002 [[Mati Kadak]]
* 2002–2008 [[Jaan Mölder]]
* 2008–2009 Mati Kadak
* 2009–2010 [[Kaupo Kallas]]
* 2010–2013 [[Nikolai Pitšugov]]
* 2013–2017 Kaupo Kallas

== Vaata ka ==
* [[Paldiski Põhikool]]
* [[Paldiski raamatukogu]]
* [[Paldiski tänavate loend]]
* [[Paldiski linnavolinike loend]]
* [[Biodiesel Paldiski]]
* [[Paldiski juga]]
* [[Paldiski lipp]]
* [[Paldiski linnakalmistu]]
* [[Paldiski vapp]]
* [[Pallaste mõis]]
* [[Leetse-Lepiku talu kalmistu]]
* [[Paldiski allveelaevnike kalmistu]]
* [[Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot;&gt;[http://www.stat.ee/ppe-55733 Statistikaameti koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BrILW&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=165532 Paldiski elanike arvu kasv ei too kriminaalmenetlust]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SjYNE&quot;&gt;[http://www.moles.ee/02/May/13/12-1.php Знакомый, но неизвестный город]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZoU6u&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20141023181328/http://www.paldiski.net/index.php?cid=3&amp;smid=2&amp;lid=1] Paldiski ajalugu&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TWeXw&quot;&gt;[http://www.eha.ee/raamatud/Tuna/lk104-106%20fotoarhiiv%20Tuna_vene.pdf Свидание двух императоров, foto]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3Rs7K&quot;&gt;[http://roogevik.ucoz.ru/publ/3-1-0-15 Встреча двух императоров в Палдиски 04.07.1912г]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Csu6o&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ |pealkiri=Полковник В.М. Курмышов. Развертывание военно-морских баз и береговой обороны в Прибалтике в феврале 1940 – июне 1941 года. ВИЖ № 2/2005 |vaadatud=2010-03-31 |arhiivimisaeg=2007-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070530043304/http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r9Wsk&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://arhiiv.postimees.ee/leht/00/08/15/alv1.htm |pealkiri=Õppekeskus nr 93 |vaadatud=2001-08-18 |arhiivimisaeg=2001-08-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010818053353/http://arhiiv.postimees.ee/leht/00/08/15/alv1.htm |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p8PAG&quot;&gt;[http://newsru.com/world/30aug2004/submar.html В Эстонии перезахоронили 28 советских подводников, погибших в 1956 году.]&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* K-e. &quot;Uus Eesti&quot; küsib: Kas Paldiski sureb välja? [[Uus Eesti]], 26. september 1935, nr 9, lk 2.
* Merkur. Paldiskist – unustatud linnast. Päevaleht, 9. juuli 1939, nr 182, lk 4.
* Paldiski otsib uut nime. Uus Eesti, 4. august 1939, nr 208, lk 9.
* Paldiski uueks nimeks &quot;Lahe&quot;. Uus Eesti, 19. september 1939, nr 255, lk 2.

== Välislingid ==
{{commonscat|Paldiski}}
{{vikitsitaadid}}
* [http://roogevik.ucoz.ru/ Палдиски – маленький уголок Эстонии]
* [http://www.estonia360.ee/paldiski_pohjasadam/ 360° aeropanoraam / aerofoto]
* [http://alara.ee/wp-content/uploads/2018/08/kodulehtPaldiskieeluuringudlopparuanne.pdf Euroopa Liidu projekti &quot;Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud&quot; lõpparuanne, 28. detsember 2015]
* Dmitri Pastuhhov. [https://www.err.ee/1090691/insight-sadamalinn-paldiski-elanikud-nouavad-ligipaasu-merele &quot;&quot;Insight&quot;: sadamalinn Paldiski elanikud nõuavad ligipääsu merele&quot;] ERR, 16. mai 2020
* [https://teejuht.esap.ee/pohja-eesti/paldiski/ Paldiski], Eesti Sõjaajaloo Teejuht

{{Lääne-Harju vald}}
{{Eesti linnad}}

[[Kategooria:Paldiski| Paldiski]]
[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Sadamalinnad]]
[[Kategooria:Lääne-Harju vald]]</text>
      <sha1>5f5jmmsm5ubafu2rk7825piqkihvkmc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158662</id>
      <parentid>7158656</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:26:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30199-00</username>
        <id>229874</id>
      </contributor>
      <origin>7158662</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29603" sha1="fv4vllrt9ppg8opgo7dqggutxcmxt0h" xml:space="preserve">{{viita}}
{{keeletoimeta}}
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}}
{{EestiAsula
| nimi = Paldiski
| pindala = 
| elanikke = 
| maakond = Harju
}}
[[Pilt:Paldiski, maja, kus elas ja töötas Amandus Adamson.jpg|pisi|[[Amandus Adamson]]i ateljee ]]
'''Paldiski''' (aastani 1933 ''Baltiski'') on [[linn]] Harju maakonnas [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]. Ajalooline rootsi päritolu nimi on ''Rågervik''.

Alates [[2017. aasta haldusreform]]ist on Paldiski [[vallasisene linn]]. Pärast Venemaa sõjaväe lahkumist Paldiskist kuulus see aastatel 1994–1996 linnaosana [[Keila]] linna koosseisu. Aastatel 1996–2017 oli Paldiski linna staatuses iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus.

Linna mandriosa asub [[Pakri poolsaar]]el. Paldiski linna koosseisu kuuluvad ka [[Suur-Pakri|Suur]]- ja [[Väike-Pakri]] saar.

Paldiski linna [[tunnuslause]] on &quot;Rohelise energia linn&quot;. Poolsaare põhjaossa on rajatud ka [[Pakri tuulepark]] ja [[Paldiski tuulepark]] ning [[Pakri päikeseelektrijaam]].

Linnal on [[Tallinn]]aga nii [[elektrirong]]i- kui ka [[buss]]iühendus. Paljud linna elanikud käivad Tallinnas tööl.

Linnas asuvad [[Paldiski Lõunasadam]] ja [[Paldiski Põhjasadam]].

Paldiskis asub kujur [[Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum]]. Poolsaare tipus asub [[Pakri tuletorn]].

== Ajalugu ==
Muistse asustuse jäljed on Paldiski ümbruses olemas juba [[1. aastatuhat|1. aastatuhandest]].

[[17. sajand]]il ehitasid rootslased sinna sadama nimega Rogerwiek või Rågervik. Pärast Eestimaa vallutamist [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] 1710. aastal ja rahulepingu sõlmimist Rootsiga alustas Vene keiser [[Peeter I]] 1718. aastal kindlustatud süvasadama ja [[lainemurdja]]te ehitust, mis aga tema surmaga katkes. [[Pakri poolsaar]]ele ehitati [[Peetri kindlus]]e hoone, [[kasarm]]ud, linna garnisoni ohvitseridele majad ja majandushooned, sõjaväeasula, laevatehas ja tsaari maja. Ehitasid sõdurid, kohalikud elanikud ja sunnitöölised.&lt;ref name=&quot;SjYNE&quot; /&gt;

Vene valitsejaist käisid peale Peeter I Paldiskis ka [[Jelizaveta Petrovna]] 1746., [[Katariina II]] 1764. ja [[Nikolai II]] 1912. aastal. Jelizaveta Petrovna valitsusajal ehitused lõpetati ja 1762. aastal hakkas asula vene keeles kandma nime Baltiiski Port (''Балтийский Порт''), eestikeelses tõlkes 'Balti sadam'. [[Pakri laht|Pakri lahel]] oli teiste võimalike sadamakohtade ees kolm suurt eelist: ta on praktiliselt jäävaba, väga sügav (oluline suurte sõjalaevade jaoks) ning kaitstud tormide eest [[Pakri saared|Pakri saartega]].&lt;ref name=&quot;ZoU6u&quot; /&gt; Aastal 1783 sai sadama juures olev asula linnaõigused. Linna juhtis [[foogtikohus]].
[[File:Иллюстрация к статье «Балтийский порт». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|pisi|Krahv [[Burchard Christoph von Münnich]]i kavandatud Paldiski sadama kaitserajatiste plaan]]
1763. aastal määrati [[Läänemere sadamate peadirektor]]iks krahv [[Burchard Christoph von Münnich]], kes kontrollis arengus seisma jäänud [[Tallinna sadam]]a seisukorda. Kuni selle ajani oli [[Tallinna sõjasadam]]a asutamisel põhirõhk Peeter I soovi arvestades Paldiski suunal, kus oli laevastikule tormide eest varjumiseks soodsam kliima. Tallinna sadama olukorda arutanud komisjon otsustaski rakendada kõik jõud ja vahendid uute kivi[[pulvärk]]idega sadama rajamiseks Tallinna, säilitades seejuures Paldiski kohana, kuhu laevad saaksid tormi eest pakku minna. Tallinna sadam tuli ehitada [[Johann Ludwig Luberas von Pott]]i projekti järgi endisest lääne poole ning mahutama pidi ta 10 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaeva]], 10 [[fregatt]]i ja mõned väiksemad laevad. Sadamamüüride kõrguseks nähti ette 19 jalga (umbes 5,8 m) veepinnast.

1775. aastal viidi pärast [[Pugatšovi ülestõus]]u mahasurumist ja sellest osavõtnute karistamist Paldiskisse sunnitöölisena [[Salavat Julajev]]. Talle on linnas püstitatud [[Salavat Julajevi mälestussammas|mälestussammas]].

Paldiski sai Venemaa keisririigi [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonnas]] [[linnaõigused]] 1783. aastal&lt;ref&gt;[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1970-4-384-392_20240510152419.pdf Paldiski linna ajaloost asehalduskorra ajal], Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised, Köide 19, 1970 nr 4&lt;/ref&gt; ja oli aastatel 1783–1796 [[Paldiski kreis]]i maakonnakeskus. Paldiski kreisi kuulusid [[Risti kihelkond]], [[Harju-Madise kihelkond]], [[Nissi kihelkond]], [[Keila kihelkond]], [[Hageri kihelkond]], [[Kullamaa kihelkond]], [[Märjamaa kihelkond]]. Pärast [[asehaldurkond]]ade likvideerimist 1796. aastal taastati endine ühine [[Harju kreis]].

[[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)|Vene-Rootsi sõjas]] (1788–1790) 17. märtsini (6. märts vkj) 1790 väike Rootsi eskaader ([[fregatt|fregatid]] ''Jarramas'' ja ''Ulla Fersen'' ning [[kutter]][[prikk]] ''Husar'') tungis kapten [[Olof Rudolf Cederström]]i (1764–1833) juhtimisel Paldiski sadamasse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bruzelius.info/Nautica/Naval_History/SE/TiS(1894)_p385.html |pealkiri=Ur Generalamiralen Excellensen Grefve R. Cederströms efterlemnade papper. Attacken på Roggersvik. |vaadatud=2023-09-10 |arhiivimisaeg=2024-12-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241204210620/http://www.bruzelius.info/Nautica/Naval_History/SE/TiS(1894)_p385.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Laevadelt maabus varahommikul umbes 50–60-meheline (teistel andmetel 110-meheline&lt;ref&gt;[http://runeberg.org/nfat/0961.html Rågö. Nordisk familjebok 1899. Lk 1905]&lt;/ref&gt;) dessant, mis hävitas sadamas olevad varusid, rikkus sadamakindlustistes olevaid suurtükke, põletas maha 400 [[mastipuu]]d ja lahkus enne, kui kohale jõudis maavägi Tallinnast. Paldiski garnisoni komandant de Roberty anti sõjakohtu alla, kuid [[Katariina II]] andis talle siiski armu.

[[Pilt:RIGBY(1842) Baltic letters, p1.165 BALTISPORT (Pakri Cliff, Paldiski).jpg|pisi|Baltiiski Port, Pakri (1840)]]
1870. aastal valmis Paldiski–[[Keila]]–[[Tallinn|Tallinna]]–[[Tapa]]–[[Narva]]–[[Gattšina]]–[[Tosno]] [[raudtee]] ehk [[Balti raudtee]]. [[Paldiski raudteejaam]] oli selle läänepoolseks lõppjaamaks.

[[Pilt:Vene keisri Nikolai II ja saksa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4-5.juulil, 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg., AM F 26042-25.jpg|pisi|left|Venemaa keisri Nikolai II ja Saksamaa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4.–5. juulil 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg]]

5. juulil 1912 toimus [[Läänemeri|Läänemerel]] ajalooline kohtumine&lt;ref name=&quot;TWeXw&quot; /&gt; Vene keisri ja Saksa keisri vahel. [[Wilhelm II]] jõudis jahil [[Hohenzollern (laev)|SMY Hohenzollern II]] sõjalaeva [[Moltke (ristleja)|Moltke]] saatel Paldiski [[reid]]ile. [[Nikolai II]] vastu tulnud jahil [[Standart (laev)|Štandart]] peeti lõuna 50 inimesele ja läbirääkimised poliitilisest olukorrast Euroopas, mis siiski ei mänginud hiljem rolli [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ärahoidmisel. Paldiskis võttis Wilhelm II vastu [[Viiburi polk|Viiburi polgu]] – mille patroon ta oli – paraadi.&lt;ref name=&quot;3Rs7K&quot; /&gt;

=== Esimene maailmasõda ===
1910. aastal allutati Paldiski kindlus Venemaa meredepartemangule. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal paiknesid Paldiskis kui manööverbaasis väeosad, mis tagasid Venemaa Põhjarinde [[12. armee (Venemaa Keisririik)|12. armee]] ja [[Balti laevastik]]u mereväe tegevuse ohutust.

=== Paldiski Eesti ajal ===
Vabadussõja ajal asusid Paldiskis Traalimise Ekspeditsioon (hilisem [[Traalerite Divisjon]]) ja [[Tankide Klass]]. Alates 1921. aastast viibisid suviti Paldiskis soomusrongid, tehes linnalähedastel laskeplatsidel laskeharjutusi.

Linnaelu juhtisid [[Paldiski linnapea]], [[Paldiski linnavalitsus]] ja [[Paldiski linnavolikogu]].

1921. aastal asutati [[Paldiski vabasadam]].

1933. aastal nimetati Baltiski ümber Paldiskiks. Alates 1. maist 1938 oli Paldiski [[kolmanda astme linn]]. 1939. aasta kevadel olid linna uute nimedena kaalumisel Paeneeme ja Pakre.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=virumaavana19390503.1.7 Uus nimi Paldiskile]&lt;, Virumaa Teataja (1925-1944), nr 51, 3. mai 1939&lt;/ref&gt; 1939. aasta septembris valis linnavolikogu linna uueks nimeks Lahe. Seda ei jõutud aga ametlikult kinnitada.

1934. aastal valiti linnavolikogusse 12 saadikut. Osavõtt oli 58,9%. Viis aastat hiljem oli samuti volikogus 12 saadikut.

=== Teine maailmasõda ===
==== Paldiski pärast baaside lepingut ====
1939. aastal Eestile peale sunnitud [[baaside leping]]u järgi said [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[punaarmee]] ja [[NSV Liidu merevägi|merevägi]] õiguse baaside rajamiseks [[Saaremaa]]le, [[Hiiumaa]]le ja Paldiskisse. Esimesed Nõukogude Liidu transpordilaevad saabusid Paldiskisse kohe oktoobris 1939. Samal ajal saabusid ka Nõukogude Liidu [[24. allveelaevade divisjon]]i kuus M-tüüpi allveelaeva (Maljutka).

[[Paldiski sõjamerebaas]] (Paldiski SMB) moodustati 1940. aasta jaanuaris. Baasi ülem oli [[1. järgu kapten]] [[Stepan Grigorjevitš Kutšerov]], baasi koosseisus: [[30. allveelaevade brigaad]]; 3. [[miiniristleja]]te divisjoni eskadron; 3. [[torpeedokaater|torpeedokaatrite]] [[divisjon]]; Paldiski veerajooni valve; PSMB kaldakaitse; õhutõrjebaasid ja tugiteenistused. 1940. aastal viidi PSMB üksused üle Tallinna, kuna Paldiski väikelinnas puudus sellise sõjalise kontingendi jaoks infrastruktuur (kütus, remondivõimalused, elamud isikkoosseisule jne). Puuduste likvideerimiseks ja sõjamerejõududele vajaliku materiaaltehnilise baasi loomiseks asutati [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] (PBL) ülema asetäitja ehituse alal ametikoht. Ehitustööde teostamiseks Eestis asutati ka spetsiaalsed ehitusosakonnad ja nende liiniallosakonnad. Eestis tegutsenud 1. ehitusosakonna ülem oli A. Jevstignejev ja pea[[insener]] А. Kuzmin. Paldiski piirkonnas läbiviidavate ehitustööde teostamiseks aga spetsialiseeritud ehitusettevõte 01 (''особое линейное строительство 01''), ülem N. Zagvozdkin, peainsener S. Kalašnikov. Ehitustegevuse tulemused olid aga tagasihoidlikud ning 1940. aasta maiks oli ette valmistatud ainult neli kasarmuelamut, millest igaühes oli kohti 326 inimesele, leivatehas ja neli [[arteesia kaev]]u. Paldiski SMB [[Tallinna SMB]] koosseisus tegutses kuni 1940. aasta [[juunipööre|juunipöördeni]], pärast Eesti annekteerimist muudeti Tallinn Punalipulise Balti laevastiku peabaasiks ja Paldiski SMB likvideeriti 6. septembril 1940.&lt;ref name=&quot;Csu6o&quot; /&gt;

1939. aasta sügisel alustas ka PBL PSMB kaitsepiirkonnas kindlustusehitiste ehitamist, kaitsepiirkonna ([[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]], hiljem [[Läänemere rannikukaitse komandandi valitsus]] (''управление коменданта БО БВМБ'')), mille staap asus Saaremaal [[Kuressaare]]s ja ülem oli [[brigaadikomandör]]/[[kindralmajor]] S. Kabanov. Kaitsepiirkonna koosseisus olid algselt PBL patareide baasil moodustatud 11., 12., 21., 26. ja 27. rannakaitse suurtükipatareid, 12. raudteepatarei, 83. ja 202. üksikud seniit-õhutõrjesuurtükiväe divisjonid.

Paldiski piirkonnal oli ka suur tähtsus kogu PBL Läänemere rannikukaitsesüsteemis, kuhu kuulusid peale [[Paldiski kindlustatud rajoon|Paldiski]] ja [[Tallinna kindlustatud rajoon]]i ka veel [[Suur-Pakri]] saar, [[Väike-Pakri]] saar, [[Osmussaar]], [[Hiiumaa]] ja Saaremaa.

31. märtsil 1941 kinnitati Paldiski Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega vabariikliku alluvusega linnaks. Samast päevast kinnitati ametisse Paldiski linna täitevkomitee järgmises koosseisus: esimees Mihhail Niilus, esimehe asetäitja Georgi Svirsdin, sekretär Aleksander Raidma; liikmed: Lev Reznikov, Pavel Krom ja Nikolai Opperman.

=== Paldiski Nõukogude ajal ===
Pärast Teise maailmasõja lõppu muudeti Paldiski uuesti Balti laevastiku baasiks. Algul olid [[Paldiski Põhjasadam]]as [[kaater|kaatrite]] baasid ja [[Paldiski Lõunasadam]]as [[allveelaev]]ade baas. Peale laevastiku oli Pakri poolsaarel veel ka [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalvekordon]], piirivalvesalga staap, ehituspataljoni rood, õhutõrje raketiüksus, rannakaitsepatareid tulejuhtimistorniga&lt;ref&gt;[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa-Paldiski-Majaka-29-tulejuhtimistorn.pdf Rannapatarei tulejuhtimistorn Paldiski linnas Harjumaal], Projekt &quot;Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs&quot;. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015&lt;/ref&gt; ning Balti laevastiku distsiplinaarpataljon, [[hospidal]] ning sõjaväepolikliinik, 94. õhutõrjeraketibrigaadi raketiväeosad ja isegi [[ballistiline rakett|ballistilised raketid]], millest üks asus [[Leetse mõis]]as. Paldiskis olid ka maaväe üksused ([[144. diviis]]i tagalaladu).

1950. aastate alguses ehitati Paldiskisse ühekorruselised ühe- ja kahekorterilised kokkupandavad [[Kilpmaja|kilpmaja]]d, mis monteeriti kokku mahapõletatud hoonete asemele Nõukogude (praegune nimi [[Peetri tänav (Paldiski)|Peetri tänav]]), Kingissepa ([[Muuli tänav (Paldiski)|Muuli]]), Oktoobri ([[Pakri tänav|Pakri]]) ja Lauristini ([[Rae tänav (Paldiski)|Rae]]) tänava piirkonnas. Selsamal perioodil moodustus Punaarmee ([[Tuule tänav (Paldiski)|Tuule]]) ja Põhja ([[Põhja tänav (Paldiski)|Põhja]]) tänava rajoon. 1958. aastal ehitati [[Paldiski haigla]]hoone, 1962. aastal elektrifitseeriti [[Keila–Paldiski raudteelõik]] ning avati elektrirongiliiklus. 1960. aastate alguses ehitati viiekorruselised [[paneelelamu]]d Osipovi ([[Sadama tänav (Paldiski)|Sadama]]) tänaval, Lauristini (Rae) tänaval ning 1960. aastate lõpus kaubamajahoone. Linna lõunaosas asetses tööstustsoon, mis hõlmas mehaanikatehast, leivatehast, automajandit ja muid ettevõtteid. 1980. aastate alguses rajati linna ka [[Marat (ettevõte)|Tallinna Trikotaaži Tootmiskoondis (TTTK) Marati]] üks tsehh. Paldiski põhjaosas Nõukogude ([[Peetri tänav (Paldiski)|Peetri]]), Kingissepa ([[Muuli tänav (Paldiski)|Muuli]]), Lauristini (Rae), Oktoobri (Pakri), Balti ([[Pargi tänav (Paldiski)|Pargi]]), Adamsoni ([[Amandus Adamsoni tänav (Paldiski)|Adamsoni]]), Punaarmee (Tuule), Põhja (Põhja), Sadovaja ([[Aia tänav (Paldiski)|Aia]]) ja Južnaja ([[Lõuna tänav (Paldiski)|Lõuna]]) tänavat, 32. kvartalit, Majatšnaja ([[Majaka tänav (Paldiski)|Majaka]]), Salavat Julajevi ([[Salavat Julajevi tänav]]) ja Meere ([[Mere tänav (Paldiski)|Mere]]) tänavate piirkonnas kujunesid elurajoonid. Paldiskis elas 1951. aastal üle 3500 inimese, 1967. aastal 8000 inimest ja 1980. aastate alguses aga ligikaudu 10 000 inimest.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paldiski/2010/01/29/15 Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost]. Paldiski linnaleht nr 4/73 2010&lt;/ref&gt;

==== Tuumaallveelaevade õppekeskus ====
{{Vaata| Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus}}
[[Pilt:Paldiski abandoned military buildings.jpg|pisi|püsti|Mahajäetud nõukogude sõjaväehooned Paldiskis 1990. aastail]]
1962. aastal loodi Paldiskisse [[NSV Liidu merevägi|NSV Liidu mereväe]] [[tuumaallveelaev]]ade Õppekeskus nr 93 (sõjaväeosa nr 56190 [[Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus]]. 1964. aastal suleti linn koos Pakri saartega ja [[kinnine linn|salastati]]. Isegi linna elanike arv (umbes 14 000) oli riigisaladus. Paldiskist sai Nõukogude garnisonilinn. Linna ehitati üks kolmest NSV Liidu tuumaallveelaevade allveelaevnike väljaõppekeskusest koos tuumaallveelaeva maketiga, mis oli varjatud allveelaevnike õppekorpuse hoonega (Pentagon). Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kokkuvarisemist lahkus Nõukogude sõjavägi 1994 Paldiskist ja linn avati.

==== Paldiski tuumareaktorid ====
Esimene [[tuumareaktor]] viidi [[Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus]]se 1967. aastal ja käivitati 10. aprillil 1968. See reaktor jäi õppevahendiks ligi 19 aastaks.&lt;ref name=&quot;r9Wsk&quot; /&gt; Reaktorid eemaldati ning evakueeriti Paldiskist 26. septembril 1995. 2005–2008 läbi viidud Euroopa Liidu projekti &quot;Paldiski sarkofaagide pikaajaline ohutu hoiustamine ja sellega seotud demonteerimistööd&quot; raames paigaldati hoiustamistingimuste parandamiseks ja korrosioonikindluse tõstmise eesmärgil reaktorisektsioone ümbritsevatesse betoonsarkofaagidesse õhukuivatussüsteem, paigaldati reaktorisektsioonidele võimaliku saaste lekkimise operatiivseks avastamiseks seiresüsteem ja renoveeriti reaktoreid ümbritsev peahoone, parandades nii hoone ilmastikukindlust.&lt;ref name=&quot;EIS25&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Saarik, Krista., Laastik, Liina., Lauk, Rene, Valge, Joel. |url=https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a001388c-e921-4737-ad98-6d782810df9b |pealkiri=SELETUSKIRI keskkonnaministri käskkirja &quot;Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023&quot; juurde |väljaanne=Eelnõude infosüsteem |aeg=5.03.2019 |vaadatud=5.03.2019}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2014–2015 teostatud Euroopa Liidu projekt &quot;Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud&quot; selgitas välja reaktorisektsioonide lammutamise sobivaima viisi ja maksumuse ning Eestis tekkinud ja tulevikus tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks vajaliku lõppladustuspaiga tüübid koos maksumusega.&lt;ref name=&quot;EIS25&quot;/&gt;

Paldiski objekti valitsejaks on [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]].&lt;ref name=&quot;EIS25&quot;/&gt;

==== Allveelaevade baas ====
Pärast Teise maailmasõja lõppu väljaehitatud Paldiski Lõunasadamas baseerusid esimestel aastatel Whiskey-tüüpi ([[NATO]] koodnimetus) diiselallveelaevad, mida ehitati aastatel 1951–1957.

Paldiskis dislotseerusid PBL [[37. allveelaevade divisjon]]i 157. brigaad, sama divisjoni 22. ja 40. brigaad asusid [[Liepāja]]s.

Paldiskis asus ka NSV Liidu sõjamerelaevastiku õppekeskus, mille koosseisus olevad laevad kuulusid Balti laevastiku koosseisu, erinevalt õppekeskusest, mis oli [[Põhjamere laevastik]]u alluvuses.

Paldiskis on nähtud ka väikeseid, umbes 30 meetri pikkuseid Piranha-tüüpi luure-[[diversioon]]iallveelaevu. Need on veeväljasurvega 150–220 tonni, meeskonnas on 4 inimest pluss 6 allveediversanti, kes vajaduse korral laevast välja lastakse. Seesuguste allveelaevade põhibaas oli [[Liepāja]]s.

==== Intsidendid allveelaevadega ====
Kinnitamata andmetel on Eesti vetes uppunud 3 M-tüüpi allveelaeva (Maljutka) ja 1 Whiskey-tüüpi allveelaev. Üks vana Whiskey-tüüpi allveelaev uppus [[1970. aastad|1970. aastate]] keskel poolel teel Paldiskist Tallinna. See laev oli kasutusest maha võetud ja määratud vanarauaks.

1956. aasta oktoobris sõitis üks Tallinna poolt tulnud miiniristleja [[Suurupi väin]]as pooleks Paldiskist lahkunud M-tüüpi allveelaeva (Maljutka) pardanumbriga M-200. Laev vajus põhja, kuid tänu veekindlatele vaheseintele jäi osa meeskonnast laevas ellu. [[Soome]] ja [[Rootsi]] pakkusid abi laeva ülestõstmisel, kuid Nõukogude Liit keeldus abist, soovides sõjasaladust hoida. Selleks ajaks, kui nad ise laeva said üles tõstetud, oli meeskond lämbunud. Poolekssõidetud allveelaeva meeskonnast on 28 meest maetud Paldiskisse ühiskalmistule.&lt;ref name=&quot;p8PAG&quot; /&gt; Paldiskis töötanud laevastikuajaloo uurija [[Voldemar Grossberg]]i andmetel pääses sellest laevaõnnetusest siiski 7 meeskonnaliiget.

1956. aastal puhkes tulekahju allveelaeval M-257, kust 32 meeskonnaliikmest pääses samuti 7.

Samal aastal oli plahvatus laeval M-259. Kogu meeskond hukkus koos laevaga.

28. oktoobril 1981 sattus segastel asjaoludel Paldiskis paiknenud Whiskey-tüüpi diiselallveelaev [[S-363]] Rootsi lähedal [[Karlskrona]] sissesõiduteel [[kari]]le.

1968. aasta 27. detsembri [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega laiendati Tallinna, Keila ja Paldiski linna piire. Seejuures Paldiski linnale lisati 2800 hektarit koos 110 või 241 inimesega [[Klooga külanõukogu]]st.

=== Paldiski taasiseseisvunud Eestis ===
[[Fail:Paldiski vaade Pakri tuletornist.jpg|pisi|Vaade Paldiskile Pakri tuletornist 2025. aastal]]
9. märtsil 1994 võttis Riigikogu vastu Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse, mille kohaselt [[Suur-Pakri saar|Suur-Pakri]] ja [[Väike-Pakri saar]]e ning [[Pakri poolsaar]]e maa-ala otsustati jagada [[Padise vald|Padise]] ja [[Keila vald|Keila valla]] ning [[Keila]] linna haldusterritooriumiks, lähtudes majanduslikust otstarbekusest, ajalooliselt väljakujunenud haldusterritoriaalsest korraldusest. Sama seaduse kohaselt Paldiski linna maa-ala liideti Keila linna haldusterritooriumiga Keila linna Paldiski linnaosaks.

1996. aasta 20. oktoobril toimunud kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel taastati Paldiski kui iseseisva linna staatus.

== Rahvastik ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Rahvaarv 1. jaanuari seisuga&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot; /&gt;
|-
|2001
|4246
|-
|2002
|4226
|-
|2003
|4230
|-
|2004
|4224
|-
|2005
|4207
|-
|2006
|4190
|-
|2007
|4170
|-
|2008
|4154
|-
|2009
|4133 (registreeritud elanikke 4400&lt;ref name=&quot;BrILW&quot; /&gt; )
|-
|2010
|4125
|}

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paldiski elanike seas venelasi 53,4%, eestlasi 32,8% ja muid rahvusi 13,7%. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paldiski elanike seas [[venelased|venelasi]] 52,19%, [[eestlased|eestlasi]] 29,66% ja muid rahvusi 18,85%. 1989. aastal moodustasid eestlased Paldiski elanikest 2,4%. 1992. aastal elas linnas 7703 inimest. 

22.–26. märtsini 1994 viidi läbi elanike registreerimine ja anketeerimine. Tulemus oli 4576 linnaelanikku. Ilmselt jättis aga tuhatkond ennast kirja panemata. 

{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Rahvaarv
|-
|1782
|209
|-
|1874
|837
|-
|1897
|900
|-
|1913
|1309
|-
|1922
|1053
|-
|1930
|1136
|-
|1934
|841
|-
|1938
|686
|-
|1940
|726
|-
|1951
|3500
|-
|1959
|3387
|-
|1965
|4039
|-
|1969
|5081
|-
|1976
|7287
|-
|1979
|7311 (alalised elanikud)
|-
|1989
|7690 (alalised elanikud)
|-
|1991
|7572 (alalised elanikud)
|-
|2000
|4262
|-
|2003
|4230
|-
|2010
|4125
|-
|2019
|3529
|}

== Haridus ==
[[Pilt:Paldiski linnavalitsuse endine hoone.jpg|pisi|Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009]]
Paldiskis tegutsevad [[Paldiski ühisgümnaasium]] ja [[Paldiski vene põhikool]]. Ühisgümnaasiumi hoones asub ka [[Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kool|Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kooli]] Paldiski õppekoht.

20. sajandi algul oli linnas ka [[Paldiski merekool]].

== Liiklus ==
[[Pilt:Paldiski raudteejaama peahoone.jpg|pisi|Paldiski jaamahoone (2013)]]
Linna jõuab [[Tallinna–Paldiski tee]], mis on üks Eesti põhimaanteid. Linna lõunaosas saab alguse [[Paldiski–Padise tee]], millega liitub ka [[Paldiski lõunasadama tee]]. Linna põhjaosas asub [[Paldiski majaka tee]], mis ühendab südalinna poolsaare tipus asuva Pakri tuletorniga.

Linnas asuvad [[Paldiski Lõunasadam]] ja [[Paldiski Põhjasadam]].

Läbi Paldiski kulgeb maagaasi torujuhe [[Balticconnector]] ning selle juures asub [[veeldatud gaas|veeldatud gaasi]] terminal ([[Paldiski LNG-terminal]]).

Linnas asub [[Paldiski raudteejaam]], mis on [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Keila–Paldiski raudtee]] ääres ja jääb 48&amp;nbsp;km kaugusele [[Balti jaam]]ast.

== Religioon ==
Linnas tegutsevad [[EELK]] [[Paldiski Nikolai kogudus]] ([[Paldiski Nikolai kirik]]us), [[EAÕK]] [[Paldiski Püha Georgi kogudus]] ([[Paldiski Püha Georgi kirik]]us), MPEÕK [[Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni kogudus]] ([[Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik]]us), [[EKNK Paldiski Kogudus]] ning [[EMK Paldiski kogudus]].

&lt;gallery&gt;
Pilt:Paldiski Georgi õigeusu kirik.jpg|Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik
Pilt:Paldiski Nikolai kirik.jpg|Paldiski Nikolai kirik
Pilt:Paldiskisergi1.jpg|Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik
&lt;/gallery&gt;

== Juhtimine ==
=== Linnapead ===
{{vaata|Paldiski linnapea}}
* [[Karl Friedrich Kalk]], aastatel 1836–1863 Paldiski [[Paldiski foogtikohus|foogtikohtunik]]
* [[Mihhail Demin]] (1841–1876), Paldiski [[Paldiski foogtikohus|foogtikohtunik]] 1873–1876
*1876–1880 [[Nikolai Demin]], Paldiski kohtufoogti kohusetäitja
*1880–1898 [[Nikolai Demin]], Paldiski linnapea ja linnavanem
*1898–1906 [[Theodor Fabian]], Paldiski linnavanem, foogtikohtunik 1883–1887
* –1912, W. Johannson,&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1912/07/31/6 Kodumaa ringwaade. Baltiski linnaametnikud hakkavad linnavalitsusest välja astuma], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 173, 31 juuli 1912&lt;/ref&gt; Paldiski [[linnavanem]]
* 1912&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1912/10/02/10 Kodumaalt. Baltiskist. Uus linnavanem], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 224, 2 oktoober 1912&lt;/ref&gt;–1914, [[Karl Klesti]], Paldiski [[linnavanem]]
* [[1917. aasta Eestis|1917]]–[[1940. aasta Eestis|1940]] [[Johannes Odres]], Paldiski [[linnapea]] ja Paldiski [[linnavanem]]. Aselinnapea Edgar Lemberg (1909-1985). 
* märts 1941- Mihhail Niilus, Paldiski Linna RSN Täitevkomitee esimees 
*1941–1944 Julius Schwan (1880–1967), linnapea 
* Anton Filimonov, (1902- ) Paldiski linna RSN Täitevkomitee esimees
* Vladimir Konšin, Paldiski linna RSN TK esimees 29. märtsini 1994.
* 1996–2000 [[Jaan Mölder]] (1994–1996, Keila linna Paldiski linnaosa vanem, valiti ametisse 5. mail 1994)
* 2000–2001 [[Mati Kadak]]
* 2001–2008 [[Kaupo Kallas]]
* 2008–2009 Jaan Mölder
* 2009–2010 [[Mare Leiten]]
* 2010–2013 Kaupo Kallas
* 2013 [[Stanislav Tšerepanov]]
* 2013–2014 [[Jaanus Ilumets]]
* 2014–2017 [[Tiit Peedu]]

=== Linnavolikogu esimehed ===

* 1996–1999 [[Anne Taklaja]] (1994–1996, halduskogu esimees)
* 1999–2000 [[Ain Verbo]]
* 2000–2001 Anne Taklaja
* 2001–2002 [[Mati Kadak]]
* 2002–2008 [[Jaan Mölder]]
* 2008–2009 Mati Kadak
* 2009–2010 [[Kaupo Kallas]]
* 2010–2013 [[Nikolai Pitšugov]]
* 2013–2017 Kaupo Kallas

== Vaata ka ==
* [[Paldiski Põhikool]]
* [[Paldiski raamatukogu]]
* [[Paldiski tänavate loend]]
* [[Paldiski linnavolinike loend]]
* [[Biodiesel Paldiski]]
* [[Paldiski juga]]
* [[Paldiski lipp]]
* [[Paldiski linnakalmistu]]
* [[Paldiski vapp]]
* [[Pallaste mõis]]
* [[Leetse-Lepiku talu kalmistu]]
* [[Paldiski allveelaevnike kalmistu]]
* [[Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot;&gt;[http://www.stat.ee/ppe-55733 Statistikaameti koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BrILW&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=165532 Paldiski elanike arvu kasv ei too kriminaalmenetlust]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SjYNE&quot;&gt;[http://www.moles.ee/02/May/13/12-1.php Знакомый, но неизвестный город]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZoU6u&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20141023181328/http://www.paldiski.net/index.php?cid=3&amp;smid=2&amp;lid=1] Paldiski ajalugu&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TWeXw&quot;&gt;[http://www.eha.ee/raamatud/Tuna/lk104-106%20fotoarhiiv%20Tuna_vene.pdf Свидание двух императоров, foto]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3Rs7K&quot;&gt;[http://roogevik.ucoz.ru/publ/3-1-0-15 Встреча двух императоров в Палдиски 04.07.1912г]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Csu6o&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ |pealkiri=Полковник В.М. Курмышов. Развертывание военно-морских баз и береговой обороны в Прибалтике в феврале 1940 – июне 1941 года. ВИЖ № 2/2005 |vaadatud=2010-03-31 |arhiivimisaeg=2007-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070530043304/http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r9Wsk&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://arhiiv.postimees.ee/leht/00/08/15/alv1.htm |pealkiri=Õppekeskus nr 93 |vaadatud=2001-08-18 |arhiivimisaeg=2001-08-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010818053353/http://arhiiv.postimees.ee/leht/00/08/15/alv1.htm |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p8PAG&quot;&gt;[http://newsru.com/world/30aug2004/submar.html В Эстонии перезахоронили 28 советских подводников, погибших в 1956 году.]&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* K-e. &quot;Uus Eesti&quot; küsib: Kas Paldiski sureb välja? [[Uus Eesti]], 26. september 1935, nr 9, lk 2.
* Merkur. Paldiskist – unustatud linnast. Päevaleht, 9. juuli 1939, nr 182, lk 4.
* Paldiski otsib uut nime. Uus Eesti, 4. august 1939, nr 208, lk 9.
* Paldiski uueks nimeks &quot;Lahe&quot;. Uus Eesti, 19. september 1939, nr 255, lk 2.

== Välislingid ==
{{commonscat|Paldiski}}
{{vikitsitaadid}}
* [http://roogevik.ucoz.ru/ Палдиски – маленький уголок Эстонии]
* [http://www.estonia360.ee/paldiski_pohjasadam/ 360° aeropanoraam / aerofoto]
* [http://alara.ee/wp-content/uploads/2018/08/kodulehtPaldiskieeluuringudlopparuanne.pdf Euroopa Liidu projekti &quot;Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud&quot; lõpparuanne, 28. detsember 2015]
* Dmitri Pastuhhov. [https://www.err.ee/1090691/insight-sadamalinn-paldiski-elanikud-nouavad-ligipaasu-merele &quot;&quot;Insight&quot;: sadamalinn Paldiski elanikud nõuavad ligipääsu merele&quot;] ERR, 16. mai 2020
* [https://teejuht.esap.ee/pohja-eesti/paldiski/ Paldiski], Eesti Sõjaajaloo Teejuht

{{Lääne-Harju vald}}
{{Eesti linnad}}

[[Kategooria:Paldiski| Paldiski]]
[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Sadamalinnad]]
[[Kategooria:Lääne-Harju vald]]</text>
      <sha1>fv4vllrt9ppg8opgo7dqggutxcmxt0h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Adolf Hitler</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6326</id>
    <revision>
      <id>7158634</id>
      <parentid>7140390</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:05:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* 1932. aasta Saksamaa presidendivalimised */</comment>
      <origin>7158634</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45987" sha1="epw7bihuvfzwqo0idvl0fznr9v78mmp" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2019}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
{{Infokast president

| pilt = Hitler portrait crop.jpg
| amet = [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[füürer]]
| ametiajaalgus = 2. august 1934
| ametiajalõpp = 30. aprill 1945
| eelmine = [[Paul von Hindenburg]] &lt;small&gt;([[Saksamaa president (1919–1945)|presidendina]])&lt;/small&gt;
| järgmine = [[Karl Dönitz]] &lt;small&gt;([[Saksamaa president (1919–1945)|presidendina]])&lt;/small&gt;
| amet2 = [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Saksamaa kantsler|kantsler]]
| ametiajaalgus2 = 30. jaanuar 1933
| ametiajalõpp2 = 30. aprill 1945
| eelmine2 = [[Kurt von Schleicher]]
| järgmine2 = [[Joseph Goebbels]]
| amet3 = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] juht
| ametiajaalgus3 = 29. juuni 1921
| ametiajalõpp3 = 30. aprill 1945
| eelmine3 = [[Anton Drexler]] &lt;small&gt;(esimehena)&lt;/small&gt;
| järgmine3 = [[Martin Bormann]] &lt;small&gt;(parteiministrina)&lt;/small&gt;
| sünninimi = 
| sünniaeg = 20. aprill 1889
| sünnikoht = [[Braunau Inni ääres]], [[Austria-Ungari]] &lt;small&gt;(tänapäeva [[Austria]])&lt;/small&gt;
| surmaaeg = 30. aprill 1945 &lt;small&gt;(56-aastaselt)&lt;/small&gt;
| surmakoht = [[Berliin]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]]
| rahvus = '''Kodakondsus:''' &lt;br/&gt; Austria &lt;small&gt;(1889–1925)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; Saksa &lt;small&gt;(1932–1945)&lt;/small&gt;
| partei = [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei]] &lt;small&gt;(1921–1945)&lt;/small&gt;
| abikaasa = [[Eva Braun]] &lt;small&gt;(1945)&lt;/small&gt;
| vanemad = [[Alois Hitler]] &lt;br/&gt; [[Klara Hitler]]
| lapsed =
| sugulased = 
| elukoht =
| alma_mater =
| elukutse = 
| autasud = 
| allkiri = Signatur Adolf Hitler.svg
| moodul  = {{Sõjaväelane |manusta=jah
| Taustavärv      = #EEDD82
| Pilt            = 
| Pildisuurus     = 
| Pildi info      = 
| Nimi            = 
| Täisnimi        = 
| Hüüdnimi        = 
| Sünninimi       = 
| Sünniaeg        = 
| Sünnikoht       = 
| Surmaaeg        = 
| Surmakoht       = 
| Truudusvanded   = [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|25px]] [[Saksa keisririik]]
| Teenistused     = '''[[Baieri armee]]:''' &lt;br/&gt; 16. Baieri reservrügement &lt;br/&gt; ''[[Reichswehr]]i'' luure
| Teenistusaeg    = 1914–1920
| Auaste          = ''[[Kapral|Gefreiter]]'' &lt;br/&gt; ''Verbindungsmann''
| Juhitud üksused = 
| Sõjad/lahingud  = [[Esimene maailmasõda]]
| Autasud         = [[Raudrist|I klassi raudrist]] &lt;br/&gt; [[Raudrist|II klassi raudrist]] &lt;br/&gt; [[Haavatu märk]]
| Abikaasa(d)     = 
| Allkiri         = 
}}}}
'''Adolf Hitler''' ([[20. aprill]] [[1889]] [[Braunau Inni ääres]], [[Austria-Ungari]] – [[30. aprill]] [[1945]] [[Berliin]], [[Kolmas Riik|Kolmas Reich]]) oli [[Austria]]st pärit [[Saksamaa]] poliitik ja [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP)]] juht ([[1921]]–1945). Aastatel [[1934]]–1945 oli ta [[Saksamaa kantsler]] ([[1933]]–1945) ja [[riigipea]] (&quot;[[füürer]] ja [[riigikantsler]]&quot;; [[1934]]–1945).

Hitlerit süüdistatakse [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid [[Euroopa]] [[juudid]], [[mustlased]], [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsed inimesed]] ja [[puuetega inimesed]] ning laskis nad mõrvata. Sõja ja küüditamiste tagajärjel kaotasid elu miljonid inimesed. Niinimetatud [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] diktaatorina laskis ta kõik [[opositsioon]]i[[partei]]d keelustada ning saata oma poliitilised oponendid [[koonduslaager|koonduslaagrisse]] või tappa.

Hitler aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda [[Esimene maailmasõda|esimesele maailmasõjale]] järgnenud majanduskriisist. Tema valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast.

Adolf Hitler oli karismaatiline kõnemees, kes suutis oma kõnedega haarata kaasa laiu masse.&lt;ref name=&quot;4TqIG&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AJpsm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;3DcqU&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;W3JUG&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;7Pape&quot; /&gt; Samas väitsid mitmed temaga isiklikult kohtunud inimesed, et eraviisiliselt ei olnud ta nõnda muljetavaldav.&lt;ref name=&quot;iB9l8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;dxj2k&quot; /&gt;

Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler [[Berliin]]is ''[[Führerbunker]]'''is enesetapu.

==Elulugu==
[[Sebastian Haffner]] osutas raamatus &quot;Märkused Hitleri kohta&quot; (&quot;Anmerkungen zu Hitler&quot;) &quot;seletamatule kuristikule&quot; diktaatori elu esimese ja teise poole vahel: &quot;Kolmkümmend aastat oli ta silmapaistmatu hädavares; siis peaaegu kohe kohalik poliitiline suurus ja lõpuks mees, kelle ümber keerleb kogu maailmapoliitika.&quot; Selle seletamise teeb nii keeruliseks teine tohutu kuristik – nimelt Hitleri paremal juhul ühekülgsete annete ja tema tohutu (olgugi et hävitava) mõju vahel. Filosoof [[Karl Jaspers]] on natsionaalsotsialismi ajalugu nimetanud &quot;hoiatuseks&quot;: &quot;Oli võimalik, et see juhtus, ja see jääb alati võimalikuks&quot;. Jaspersi hinnangul sai Hitleriga toimunu võimalikuks muuhulgas sellepärast, et banaalse iseloomuga, kuid segastest poliitilistest veendumustest fanaatiliselt haaratud inimene sai võimaluse tegelikkust oma ettekujutustele kohandada.

=== Lapsepõlv ja noorpõlv ===
Oma päritolust ja oma elust enne poliitikasse tulekut pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] tegi Hitler alati saladuse. &quot;Nad ei tohi teada,&quot; ütles ta [[1930]] oma poliitiliste vastaste kohta, &quot;kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen&quot;. Oma vanemate ja vanavanemate kodukülad [[Austria]] Metsaveerandikus ([[Waldviertel]]) laskis ta suvel [[1938]], kohe pärast [[anšluss]]i evakueerida ja hävitada, et rajada sinna sõjaväe[[polügoon]]. Nähtavasti häbenes Hitler oma väikekodanlikku ja pealegi hämarat päritolu. Peale selle ei olnud Hitler enne sõtta minekut oma eluga midagi peale hakanud. See, mida ta raamatus &quot;[[Mein Kampf]]&quot; ise oma nooruse kohta räägib, on mõeldud eeskätt [[omamüüt|omamüüdi]] kujundamiseks ega ole seetõttu usaldusväärne.

====Päritolu ja lapsepõlv====
[[Fail:Bundesarchiv Bild 183-1989-0322-506, Adolf Hitler, Kinderbild.jpg|pisi|Adolf Hitler lapsena 1889–1892?]]
Adolf Hitler sündis [[20. aprill]]il [[1889]] kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern [[Ülem-Austria]] väikelinnas [[Braunau Inni ääres|Braunaus]] Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis [[tolliametnik]] [[Alois Schicklgruber|Alois Hitler]]i ([[1837]]–[[1903]]) ja tema abikaasa [[Klara Hitler|Klara]] (sündinud Pölzl) kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde [[Paula Hitler|Paula]].

Hitleri vanemad olid mõlemad pärit Waldviertelist Doonau põhjakaldal, umbes viiskümmend miili [[Viin]]ist kirdes. Tema vanemad olid väidetavalt omavahel sugulased. Isa tõi ta ema Klara majja selleks, et too hoolitseks tema laste eest, sellal kui tema teine abikaasa, kes oli haige ja suremas, oli viidud mujale hooldusele. Kui Aloisi abikaasa suri, abiellus Alois Klaraga, olles mitu kuud [[katoliku kirik]]ult eriluba oodanud. Oli ka viimane aeg, sest Klara oli juba nähtavalt rase.

Alois Hitleri töö tõttu vahetas pere sageli elukohta: nad kolisid Braunaust [[Passau]]sse, [[Lambach]]i ja [[Leonding]]i [[Linz]]i lähedal. Oma leebesse emasse oli ta kiindunud, kuid oma isa kirjeldab Hitler raamatus &quot;[[Mein Kampf]]&quot; äkilise [[türann]]ina. Tegelikult aga ei osuta miski sellele, et Alois Hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud kui tol ajal tavaks. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Siiski ei ole tõenäoline, et tema kunstnikuambitsioonidel oli sellega palju pistmist (isa suri, kui ta ei olnud veel neljateistkümnenegi). Pigem oli asi selles, et isa ei olnud rahul tema kehvade hinnetega.

Hitler hindas isa juures seda, et [[taluteenija]] Anna Maria Schicklgruberi vallaspoeg, kes seni oli kandnud ema perekonnanime, võttis [[1876]]. aastal võõrasisa järgi perekonnanimeks Hitler (võõrasisa nime kirjutati küll &quot;Hiedler&quot;), lastes end pärast tema surma kiriklikult tema pojaks tunnistada. Pole kindlaid tõendeid, kas Aloisi ema hilisem abikaasa oli Adolf Hitleri vanaisa. Igatahes ei ole möldrisell Johann Georg Hiedler oma isadust kunagi tunnistanud. Sellel on tähtsust ainult sellepärast, et Hitler polnud elu lõpuni oma päritolus kindel ning omaenese [[rass]]ikriteeriumide järgi poleks tal olnud võimalik [[Sturmabteilung|SA]] ega [[SS]]-i liikmeks saada. Hitleri oponendid on väitnud, et Hitleri asemel pidanuks ta perekonnanimi olema Schicklgruber.

&quot;Mein Kampfis&quot; püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf 11-aastaselt 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor [[Leopold Poetsch]]i [[antisemitism|antisemiitlikud]] ja [[pangermanism|pangermanistlikud]] loengud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri, aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga.

==== Noorpõlv ====
[[Fail:Adolf Hitler - Selbstporträt.jpg|pisi|Kunstniku autoportree 1926. aastast]]
[[Pilt:HitlerMaryWithJesus.jpg|pisi|Maarja Jeesuslapsega, õlimaal, 1913]]
Alates [[1903]]. aastast hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni. Alates [[1905]]. aastast elas Hitler toitjakaotuspensioni ja ema toetuse varal ohjeldamatut [[boheemlane|boheemlase]]elu. Emal ei olnud palju võimu oma isepäise poja üle, kes endale ise elatist teenimata elas kodus ning unistas kunstnikuks või arhitektiks saamisest. Tema ainus sõber oli polsterdaja poeg [[August Kubizek]]. Koos käidi teatris ja sealt pärineb Hitleri kirglik armastus [[Richard Wagner]]i ooperite vastu.

Mais ja juunis 1906 külastas Hitler Viini ning sattus tuliselt vaimustusse linna ehitiste toredusest, kunstigaleriidest ja ooperitest. Tema uueks ambitsiooniks sai astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Septembris 1907 sõitis ta Viini ning osales koos veel 112 kandidaadiga Allgemeine Malerschule sisseastumiseksamil. Oma kaasatoodud töödemapiga kvalifitseerus ta koos veel 33 kandidaadiga teise vooru, mis kujutas endast proovijoonistamist ning leidis aset 1. ja 2. oktoobril. Selle eksami sooritas edukalt ainult 28 kandidaati; ülejäänuid, sealhulgas Hitlerit ja [[Robin Christian Andersen]]i, vastu ei võetud. See oli mõru hoop. Hitler jäi esialgu Viini. 24. oktoobril teatas perearst, et Hitleri ema on parandamatult haige ning tal pole enam kaua elada jäänud. Adolf naasis Linzi; ema suri [[21. detsember|21. detsembril]] [[1907]] [[rinnavähk]]i. Pärast ema surma kaugenes Hitler üha enam oma sugulastest.

Tal oli õigus saada orvupensioni. Erinevalt muljest, mis jääb raamatust &quot;Mein Kampf&quot;, elas Hitler oma orvupensioniga, mida ta pärast ema surma saama hakkas, algul üsna hästi ära. Tal oli teatav kunstianne; nii teenis ta lisa illustreerijana, maalis sageli müügiks majadest pilte ja [[postkaart]]e ja 1908. aastal ka [[akvarell]]e&lt;ref name=&quot;gGD1J&quot; /&gt;. Nõnda oli tema sissetulek suurem kui algaja õpetaja palk. Hoolimata ühe naistuttava soovituskirjast mainekale lavakunstnikule [[Alfred Roller]]ile, kes teatas, et on valmis Hitlerit vastu võtma, ei saanud ta sügisel teisel katsel kunstiakadeemiasse astuda isegi enam proovijoonistamisele. Seejärel loobus Hitler katsetest kunstnikuks õppida.

Hitleril hakkas vähehaaval raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta [[Meidling]]isse [[kodutute varjupaik]]a ning 1910. aasta alguses [[Männerwohnheim Meldemannstraße]]sse. Viini vaatamisväärsuste maalijana elas ta tagasihoidlikult ära. Et ta ise oli uje, hakkas tema pilte müüma majakaaslane [[Reinhold Hanisch]]. Et Hitler tundis end Hanischi ühe äri juures petetuna, usaldas ta piltide müügi nüüd juudist majakaaslasele Siegfried Löffnerile. Augustis 1910 esitas Löffner Hanische peale ühe Hitleri pildi väidetava omastamise pärast Viini politseisse kaebuse. Et aga seejuures selgus, et Hanisch oli end Viinis registreerinud valenime Fritz Walter all, mõisteti Hanisch 11. augustil 1910 seitsmeks päevaks vangi. 1912. aastal kaebas anonüümne isik Hitleri peale politseisse, sest too oli õigustamatult nimetanud end akadeemiliseks maalikunstnikuks. On arvatud, et kaebaja oli Hanischi sõber maalikunstnik Karl Leidenroth, kes tahtis 1910. aasta pealekaebuse eest kätte maksta&lt;ref name=&quot;g8J3q&quot; /&gt;. Pärast seda tõmbas Hitler oma kunstnikutegevuse koomale. Viini perioodil on Hitler maalinud arvatavasti postkaardi järgi ka [[Tartu kivisild]]a.&lt;ref name=&quot;u6hBI&quot; /&gt;

[[Werner Maser]] ja [[Joachim Fest]] arvavad, et Hitler laskis Hanischi 30 aastat hiljem aastal [[1938]] vahistada (või leidis ta pärast Saksa vägede sissemarssi Austriasse juba vahistatuna eest), et teda siis [[Buchenwaldi koonduslaager|Buchenwaldi koonduslaagris]] mõrvata lasta&lt;ref name=&quot;cqXYZ&quot; /&gt;. Tõenäolisem on aga, et Hanisch suri juba 4. veebruaril 1937 Viini inkvisiitide hospidalis südamerabandusse. [[Brigitte Hamann]]il õnnestus peale kohtuarsti aruande leida ka kiri Hitleri emissarilt Viinis Franz Feilerilt, kes 11. mail 1938 teatas oma usaldusmehele NSDAP peaarhiivis Ernst Schulte-Strathausis, et Hanisch on &quot;1,5 aasta eest surnud.&quot;&lt;ref name=&quot;SHD3t&quot; /&gt;

&quot;Raske kopsuhaigus&quot; päästis teda nii reaalkoolist kui 1908. aastal sõjaväeteenistusest, mil noormees Hitler Linzist [[Viin]]i &quot;kadus&quot;.(Neumann ja Eberle, 96:2013) 1913. aastal siirdus ta Viinist Münchenisse ja asus [[kodakondsuseta isik]]una elama rätsepmeister Josef Poppi juurde. Jaanuaris 1914 puutus kodakondsuseta Hitler kokku kriminaalpoliseinikuga, kes esitas talle tagaotsimisorderi ja järgmisel päeval (19. jaanuaril) anti Austria-Ungari sõjaväekohuslane üle Müncheni konsulaadile. Siin kirjutas Hitler palvekirja kus teatas, et põeb &quot;rasket kroonilist kopsuhaigust&quot;. Salzburgi sõjaväekomisjoni ette sattus desertöör 5. veebruaril 1914. Komisjoni otsuseks sai: &quot;Adolf Hitler on rivi-ja abiteenistuseks kõlbmatu, liiga nõrk relva kandma.&quot; (Neumann ja Eberle, 96:2013)

Aeg-ajalt sai Hitler rahalist abi oma Linzis elavalt tädilt Johanna Pölzilt. Tädi suri märtsis [[1911]], kuid tõenäoliselt jäi Hitlerile mingi pärandus. Samal ajal lõppes tal toitja kaotanud orvu pension, kuid Hitler vihkas püsivat tööd ning ta ei teinud katsetki omandada mingit elukutset. Ta oli laisk ja tujukas noormees, kel oli vähe tuttavaid ja veel vähem sõpru.

Hitler ise ütleb, et tema Viinis elatud aastad [[1909]]–[[1913]] olid kõige vähem õnnelikud tema elus, kuid neid võib lugeda ka tema kõige tähtsamateks iseloomu ja vaadete kujunemise aastateks.

Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge.

Antisemitism oli Viinis endeemiline nähtus. Linzis oli olnud vähe juute – &quot;ma ei mäleta, et oleksin kodus kunagi oma isa eluajal seda sõna kuulnud,&quot; kirjutab Hitler &quot;Mein Kampfis&quot;. Viinis oli suur [[juudid|juudi]] kogukond, sealhulgas paljud [[Ida-Euroopa]]st pärit [[ortodoksne judaism|ortodokssed juudid]]. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist [[Lanz von Liebenfels|Jörg Lanz von Liebenfels]], kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud [[Karl Lueger]] (Viini linnapea) ja [[Georg von Schönerer]], kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse (oma eeskujusid ei ole Hitler siiski kunagi maininud). Nendelt omandas Hitler usu &quot;[[aarja rass]]i&quot; üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. &quot;Kas on kunagi olnud mingit tumedat ettevõtmist, mingit nurjatust, eriti kultuuri valdkonnas, milles vähemalt ühe juudi käsi mängus ei ole olnud?&quot; Hitleril tekkis arusaam, et juudid on &quot;aarjalaste&quot; loomulikud vaenlased ning on süüdi [[Saksamaa]] majandusraskustes. Erinevalt sellest, mida Hitler väidab raamatus &quot;Mein Kampf&quot;, ei saanud tema antisemitism sel ajal olla kuigi kaugele arenenud, sest oma piltide müümisel kasutas ta vahendajatena juudi kaupmehi. Peale Siegfried Löffleri olid nende seas Ungarist pärit majakaaslane Josef Neumann ning kaupmehed [[Jakob Altenberg]] ja [[Samuel Morgenstern]]. Hitleri tollase sõbra [[August Kubizek]]i sõnul huvitasid [[ooper]]id, eriti [[Richard Wagner]]i omad, teda rohkem kui poliitika.

Kui mais [[1913]] maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist [[München]]isse, kus ta elas rätsep Josef Poppi allüürilisena. Seal tekkis tal huvi [[arhitektuur]]i vastu ning ta luges [[Houston Stewart Chamberlain]]i ja [[Dietrich Eckart]]i. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus [[Austria-Ungari]] paljurahvuselise riigi vastu, siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud sammuga. &quot;Mein Kampfis&quot; kirjutas ta hiljem, et ta oli igatsenud &quot;saksa linna&quot; järele. Austria politsei otsis teda pikemat aega taga. Austria Müncheni konsulaadi esildisel toimetas Müncheni kriminaalpolitsei ta 19. jaanuaril 1914 konsulaati ning 5. veebruaril 1914 sõitis ta arstlikuks läbivaatuseks [[Salzburg]]i. Ta tunnistati sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks ning tal lubati Münchenisse tagasi minna.

Hitler maalis ka Münchenis akvarelle ning mõnikord õlimaale, enamasti arhitektuurilisi huviväärsusi fotode järgi. Ta müüs oma töid põhiliselt Stuffle kunstikaupluses Maximiliansplatzil.

====Esimeses maailmasõjas====

Et Hitler ei vältinud sõjaväeteenistust kui niisugust, seda näitas asjaolu, et pärast [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemist (augustis [[1914]]) astus ta vabatahtlikuna [[Baieri]] sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügemendi &quot;list&quot; jefreitorina oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli [[Prantsusmaa]]l ja [[Belgia]]s sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas [[kaevik]]u asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi [[Raudrist]]i (august [[1918]]). Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte [[allohvitser]]iks, nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed. Sebastian Haffner nimetab seda rindekogemust ainsaks harivaks kogemuseks, sest hilisemas elus oli tal sõjandusest aimu.

Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles [[1932]]).

[[Fail:Hitler WWI.jpg|vasakul|pisi|Hitler I maailmasõjas]]Kaaslaste hulgas ei olnud Hitler küll ebapopulaarne, aga nad tundsid, et ta ei jaga nende huve ega hoiakut sõja suhtes, ta ei hoolinud ei puhkusest ega naistest. [[Konrad Heiden]] kirjutab oma raamatus &quot;Der Führer&quot;: &quot;Me kõik kirusime teda ja leidsime, et ta on talumatu. Ta oli valge vares meie hulgas ja ei löönud kaasa, kui me sõda needsime.&quot;

[[1918]]. aastal, veidi enne sõja lõppu, viidi Hitler pärast [[gaasirünnak]]ut [[Vorpommern]]i linna [[Pasewalk]]i. Ajutise nägemiskaotuse, mille tõttu teda seal raviti, omistas Hitler ise silmade vigastusele [[sinepigaas]]ist. Uuemad uurimused, mis toetuvad haigusloole, peavad aga ka võimalikuks, et tegemist oli alles hiljem tekkinud [[hüsteeria|hüsteerilise]] reaktsiooniga Saksamaa kaotusele. Igatahes ravis Hitlerit sõjaväe[[psühhiaater]], kelle diagnoosi kohaselt oli Hitleri näol tegemist [[psühhopaatia|psühhopaadiga]], kes on juhtivale tööle täiesti kõlbmatu.

Igatahes oli võitmatuks peetud Saksa armee kaotus Hitlerile suur löök, mis traumeeris teda hingepõhjani. Hiljem väitis ta, et sõja kaotusest tingitud nördimuse ja &quot;[[novembrikurjategijad|novembrikurjategijate]] reeturlikkuse&quot; tõttu küpses temas otsus hakata poliitikuks. Hitleri meeleheide oli kindlasti seotud sellega, et ainus etapp tema elus, kus ta koges elu mõtestatust ja tunnustust, jõudis lõpule ning peaaegu 30-aastaselt oli ta elus jälle perspektiivi kaotanud.

===Võimule saamine===
====Poliitilise tegevuse algus====
[[Fail:Hubert Lanzinger Der Bannerträger (The Standard bearer) 1934-36 Adolf Hitler Postkarte Ansichtskarte Photo-Hoffmann München Card no. 428 NSDAP Propaganda Knight in armour Nazi postcard Swastika flag No known copyright restrictions.jpg|200px|raamita|paremal|1933–1934]]
Hitleri poliitilistest ambitsioonidest esimestel kuudel pärast sõja lõppu pole midagi rääkida. Ta läks tagasi oma rügemendi [[kasarm]]usse [[München]]is ning taotles esialgu ainult seda, et teda ei demobiliseeritaks. Ta laskis end mitu korda valida üheks oma rügemendi usaldusisikutest ning oli omamoodi sidemees [[Baieri]] [[sotsialism|sotsialistliku]] peaministri [[Kurt Eisner]]i revolutsioonilise [[Baieri Nõukogude Vabariik|nõukogude valitsusega]]. Pärast Eisneri mõrvamist tekkinud segaduse ajal ei asunud Hitler ei nõukogude vabariigi ega ka [[Vabakorpus]]e poolele.

Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus ta tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse, et nuhkida parteide ja ringikeste (tol ajal tekkis neid nagu seeni pärast vihma) üritustel. Samal ajal saadeti Hitler propagandakõnelejate õppustele. [[12. september|12. septembril]] [[1919]] käis ta esimest korda lukksepp [[Anton Drexler]]i asutatud [[Saksa Töölispartei]] (''Deutsche Arbeiterpartei''; DAP) koosolekul. See partei propageeris [[ksenofoobia|ksenofoobseid]], antisemiitlikke ja pseudosotsialistlikke ideid. Hitler võttis kohe debattidest osa ja paistis välja oma oraatoritalendiga. Esimest korda avastasid tema ise ja tema kaaslased temas ande kuulajaid köita ja emotsioone tekitada. Tal oli ebatavaline talent, mis võimaldas väljendada kõige labasemaid eelarvamusi ja vihameelt kõige meeldivamal [[demagoogia|demagoogilisel]] moel. Drexler värbas ta samal päeval, ning oma ülemuste (kelle hulka kuulus hilisem [[Sturmabteilung|SA]] juht [[Ernst Röhm]]) ülesandel astus Hitler [[19. oktoober|19. oktoobril]] 55. liikmena DAP-sse (mitte seitsmenda liikmena, nagu ta hiljem alati väitis). Tema liikmenumber 555 tuli sellest, et too väike poliitikaklubi alustas oma liikmete nummerdamist 501-st, et suuremana näida.

Et Hitler meelitas oma kõnedega ligi üha enam kuulajaid ja liikmeid, muutus ta parteile varsti asendamatuks. Algul tegutses ta parteis propagandajuhina ning osales kevadel [[1920]] DAP [[25-punktine programm|25-punktise programmi]] väljatöötamisel. Tema pealekäimisel nimetati partei ümber [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks]] (NSDAP). Kui ta [[31. märts]]il [[1920]] lõpuks sõjaväest vabanes, suutis ta juba ära elada oma kõnemehehonoraridest. &quot;Õllekeldriagitaatorina&quot; oli ta parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis [[1921]] vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas [[ultimaatum]]i abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik, kes aga väljaspool [[Baieri]]t ajas pigem naerma kui hirmu nahka.

====Õllekeldriputš====
{{Vaata|õllekeldriputš}}
Pärast [[Baieri Nõukogude Vabariik|Baieri Nõukogude Vabariigi]] lüüasaamist valitses Baierit natsionalistlike ja monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar [[Gustav von Kahr]], kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia ja Saksamaa &quot;punase&quot; valitsuse vastu. Hitler ja endine kõrgema väejuhatuse kindralkortermeister [[Erich Ludendorff]], kes oli hakanud NSDAP-le kaasa tundma, nägid seetõttu Kahris liitlast oma plaanile [[Benito Mussolini]] eeskujul Berliini valitsust vägivaldselt kukutada. Prantsuse okupatsiooni tõttu Ruhri aladel ([[1923]] võttis Prantsusmaa Ruhri tagatiseks, et kindlustada Saksamaa reparatsiooni tasumist), tohutu [[inflatsioon]]i tõttu ning ägedate rahutuste tõttu Saksamaal lootis ta leida rahvamasside toetust.

Hitleri putš (tegelikult Müncheni putš ja ka õllekeldriputš) oli [[riigipööre|riigipöörde]]katse [[1923]]. aasta 8. novembri õhtust 9. novembri ennelõunani, kui [[NSDAP|Saksa Natsionaalsotsialistliku Partei]] juht Adolf Hitler, [[kindralkortermeister]] Erich Ludendorff ja teised [[Kampfbund]]i liikmed püüdsid haarata võimu [[München]]is ja [[Saksamaa]]l.

Putši eelõhtul, [[neljapäev]]al, 8. novembril [[1923]] kogunesid asjaosalised Müncheni [[Bürgerbräu õllekelder|Bürgerbräu õllekeldrisse]]. Nad murdsid keldrisse sisse. &quot;Karja&quot; relvastatud SA-laste etteotsa astunud pikas mustas nahkpalitus fanaatiline Hitler. Adolf Hitler karanud [[tool]]i otsa, tulistanud püstolist õhku ja hüüdnud: &quot;Münchenis on puhkenud [[rahvuslik revolutsioon]]
(Eberle ja Uhl, 36:2006.&lt;ref&gt;[[Henrik Eberle]], [[Matthias Uhl]], &quot;[[Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949]]&quot;, [[Saksa keel|saksa keelest]] tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]], [[Tammerraamat]], 2006 (originaali pealkiri &quot;Geheimdossier des NKWD für Josef W. Stalin, zusammengestellt aufgrund der Verhörprotokolle des persönlichen Adjutantet Hitlers, Otto Günsche, und des KammerDieners Heinz Linge, Moskau 1948/49&quot;, Verlagsgruppe Lübbe GmbH &amp; Co.KG. Bergisch-Gladbach) ka '''Venemaa Riikliku Uusima Ajaloo Arhiivi (Moskva) fond 30, nimistu 5, säilik nr 462a&quot;'''&lt;/ref&gt;). Saali ümbritseb 600 relvakandjat.&quot; (Tegelikult polnud see muidugi tõde, Delaforce, 25:2010).

Edasi võtnud Hitler [[Baieri riigikomissar]]i [[Gustav von Kahr]]i, [[Baieri armee]] komandöri [[Otto von Lossow]]i ja [[Baieri riigipolitsei]] juhi [[ooberst]]i [[Hans Ritter von Seisser]]i 
(9. detsember 1874 – 14. aprill 1973) vangi. (Delaforce, 34:2010)

Järgmisel päeval viinud Hitler, Ludendorff, [[Ernst Julius Günther Röhm|Röhm]] ja Göring 2000 putši toetajat Müncheni [[Odeonsplatz]]ile. Seal astusid neile vastu riigipolitsei ja sõdurid.

[[Fail:Feldherrnhalle Munich.jpg|pisi|vasakul|Odeonsplatzil asuv memoriaal &quot;[[Feldherrnhalle]]&quot;, mille ees valitsusüksused 9. novembril 1923 putšistid laiali ajasid]]

Tapluses sai [[Hermann Göring]] kõhupiirkonda haavata ja Hitler nihestas kukkudes [[õlanihestus|õlga]].&lt;ref&gt;&quot;[[Hitler. Olulisi fakte]]&quot;. [[Patrick Delaforce]], 2010. Koolibri, lk 34.&lt;/ref&gt;

[[26. veebruar]]ist [[1924]] toimus 24 päeva jooksul Müncheni [[Blutenburgstrasse jalaväekool]]i kohtusaalis riigireetmisprotsess riigpöördekatse &quot;ninamehe&quot; Hitleri ja tema &quot;käsilaste&quot;, nende hulgas kindral Ludendorffi, [[Rudolf Hess]]i, [[Wilhelm Frick]]i, [[Hermann Kriebel]]i, [[Emil Maurice]]'i ja [[Ernst Röhm]]i üle.&lt;ref&gt;Delaforce, 36:2010&lt;/ref&gt;

Hitler vahistati Hanfstaengelite juures [[Uffing]]is [[Staffelsee]] ääres ja mõisteti viieks aastaks vangi.&lt;ref&gt;Ulrike Leutheusser, &quot;[[Hitler ja naised]]&quot;, [[Huma kirjastus]], lk 41.&lt;/ref&gt; [[Landsbergi vangla]]st vabanes ta teadmata põhjusel ennetähtaegselt.&lt;ref&gt;Leutheusser (2003), lk 42.&lt;/ref&gt;

=== Austerlasest Saksamaa kodanikuks ===
[[1932]]. aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti [[Paul von Hindenburg|Hindenburg]]ile vastukandidaadiks esitada ka Adolf Hitler, kellel aga oli takistuseks Austria päritolu ning Saksamaa kodakondsuse puudumine. Väljapääsuks oli kiire kodakondsuse saamine Saksamaa riigiteenistusse astumise eest. Hitler astus [[Hermann Göring]]i kaasabil teenistusse [[Braunschweig]]i liidumaa majandusesinduse nõunikuna Berliinis. [[24. veebruar]]il [[1932]] määrati Adolf Hitler ametisse, 26. veebruaril andis ta ametivande ja [[4. märts]]il läks ta juba erru: 8 päevaga saavutas ta Saksamaa [[kodakondsus]]e ning legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas.
[[Fail:Nikolai Reek and Adolf Hitler.jpg|pisi|300px|[[Kaitsejõudude Peastaap|Eesti Sõjavägede Staabi]] ülem kindralmajor [[Nikolai Reek]] tervitab Saksamaa kantsler Adolf Hitlerit, tema 50. sünnipäeval Berliinis 1939. aastal]]

===1932. aasta Saksamaa presidendivalimised===
1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel osalesid esimeses voorus senine [[Saksamaa president (1919–1945)|Saksamaa president]] [[Paul von Hindenburg]], NSDAP esindaja Adolf Hitler, Saksamaa Kommunistliku Partei esindajana [[Ernst Thälmann]] ning konservatiivsete monarhistlike parteide esindajana [[Theodor Duesterberg]] (''Deutschnationale Volkspartei, DNVP'').

Valimiste esimeses voorus sai Hindenburg 49,6%, Hitler 30,1%, Thälmann 13% ja Duesterberg 7% häältest.

Valimiste teises voorus võitis presidendivalimised Hindenburg, kes kogus 53% häältest, teda toetasid ka sotsialistid, protestivaimust Hitleri vastu.

{{vaata|1932. aasta Saksamaa presidendivalimised}}
[[1937]]. aasta [[19. juuli]]l avas Hitler [[München]]is saksa kunsti maja, et luua [[saksa kunst]]is uus ajastus. Hitleri sõnul lõpetas selle avamine saksa kunsti narrimise.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=[[Pekka Erelt]]|url=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|arhiivimisaeg=2017-07-26}}&lt;/ref&gt;[[Pilt:Hitler-Headquarters-Europe-fr.svg|pisi|II maailmasõja aegsed Hitleri peakorterid]]

== Isiklikku ==

[[Fail:Bundesarchiv B 145 Bild-F051673-0059, Adolf Hitler und Eva Braun auf dem Berghof.jpg|pisi|püsti=1.2|[[Eva Braun]] ja Adolf Hitler oma koertega [[Berghof]]i terrassil [[14. juuni]]l [[1942]]]]

Adolf Hitleri kauaaegne naistuttav, armuke või elukaaslane ja lühikest aega ka seaduslik abikaasa oli [[Eva Braun]]. Hitler tutvus Evaga, kes oli tol ajal Hoffmanni assistent, [[Heinrich Hoffmann (fotograaf)|Hoffmanni]] [[Müncheni fotostuudio]]s [[1929]]. aastal.

Hitler ei [[joomine|tarvitanud]] [[alkohol]]i ega [[suitsetamine|suitsetanud]].

Hitleri lemmikhelilooja oli [[Richard Wagner]].

Hitler oli filmihuviline ja tavaliselt soovinud ta igal õhtul vaadata kaht [[film]]i. Filmiseansid toimusid [[riigikantselei]] muusikasalongis või [[Berghof]]is. (Delaforce, 71:2010)

Adolf Hitleri lemmikfilmid olid &quot;[[Mäss Bountyl (film 1935)|Mäss Bountyl]]&quot; ja &quot;[[Baskerville'ide koer]]&quot;, ka armastas ta vaadata [[Miki-Hiir]]e multikaid.

Hitleri lemmik[[maalikunstnik]]ud olid [[Franz Stuck]] (1863–1928), [[Eduard Grützner]] (1846–1925), [[Carl Spitzweg]] (1808–1895) ja [[Adolf Ziegler]] (1892–1952).&lt;ref&gt;Delaforce, 131:2010&lt;/ref&gt; Hitlerile ei meeldinud [[Modernistlik kunst|modernism]], [[kubism]] ja [[dadaism]]. Hitler pidas mandunud kunstnikeks [[Oskar Kokoschka]]t, [[Vassili Kandinsky]]t, [[Marc Chagall]]i, [[Emil Nolde]]t, [[Otto Dix]]i, [[George Grosz]]i, [[Paul Klee]]d ja [[Max Ernst]]i.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Hitleri puhkekodu Haus Wachenfeld asus Baieris Obersalzbergis. Tal oli seal koer Blondi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hitleri juures külas |url=https://www.imelineajalugu.ee/lood/2025/03/22/hitleri-juures-kulas |vaadatud=2025-05-06 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et}}&lt;/ref&gt;

===Hitleri terviseprobleemid===

Neumanni ja Eberle uuringute kohaselt olid Hitleri esimeseks lapse- ja noorpõlvehaiguseks 1897. aasta veebruaris-märtsis põetud [[sarlakid]].&lt;ref&gt;Neumann ja Eberle, 94:2013.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Hans-Joachim Neumann]], [[Henrik Eberle]], ''[https://books.google.ee/books?id=3Y6nRQ-ijRkC&amp;pg=PT106&amp;lpg=PT106&amp;dq=penicillin-Hamma&amp;source=bl&amp;ots=VM9qiO7aJS&amp;sig=_d5HqD2jR2Fro1CIvkkEmRCi1VA&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ved=0ahUKEwiWvuWG28DWAhXkAJoKHQLjBzEQ6AEIYTAM#v=onepage&amp;q=penicillin-Hamma&amp;f=false &quot;War Hitler krank?: Ein abschließender Befund&quot;]'', Google'i raamatu veebiversioon vaadatud 25. septembril 2017) saksa keeles&lt;/ref&gt;)

[[1905]]. aasta sügisel diagnoosis doktor [[Karl Keiss]] Waldviertelist Hitleril, kes oli siin sugulaste juures kosumas, [[kopsutuberkuloos|kopsutiisikuse]].&lt;ref name=&quot;Neumann95&quot;&gt;Neumann ja Eberle, 95:2013.&lt;/ref&gt;. Ajaks, mil Hitlerite [[perearst]]iks [[Linz]]is sai [[Eduard Bloch]], ei olnud Adolfil kopsutuberkuloosist enam jälgegi.&lt;ref name=&quot;Neumann95&quot;/&gt;

[[14. oktoober|14. oktoobril]] [[1918]] sai Hitler Briti ipriidirünnakus [[Belgia]]s Werviki all raskekujulise silma sidekesta- ja silmalaupõletiku.&lt;ref name=&quot;Neumann ja Eberle, 29:2013&quot;&gt;Neumann ja Eberle, 29:2013.&lt;/ref&gt;

[[9. november|9. novembril]] [[1923]] Münchenis toimunud [[õllekeldriputš|marsil]] [[Feldherrnhalle]] juures sai Hitler vigastada, kuid tõenäoliselt püsivaid tervisekahjustusi see vigastus kaasa ei toonud, kuna 8. jaanuaril 1924 kirjutas Lechi-äärse [[Landsbergi vangla]] arst, ülemmeditsiininõunik dr [[Joseph Brinsteiner]]: &quot;[[Patsient]] on sisendava [[oraatorianne|oraatoriandega]], kütkestav [[isiksus]]... Nurjunud putšist tingitud ajutine [[depressioon]] ei anna alust järeldada, nagu esineks tal mingeid patoloogilisi hälbeid.&quot;&lt;ref name=&quot;Neumann53&quot;&gt;Neumann ja Eberle, 53:2013.&lt;/ref&gt;

1934. aasta jõulude eel otsinud Hitler [[peavalu]], kahelinägemise, [[peapööritus]]e ja [[kõrvakohin]]a vastu abi Berliini Westendi haigla siseosakonna juhatajalt [[Ernst-Robert Grawitz]]ilt. Grawitz diagnoosis Hitleril [[mürgistus]]nähud ning patsient loobunud seepeale neoballistooli tarvitamisest, et asendada need 1935. aastal Antigasi-tablettidega. Nende manustamist patsiendile jätkanud ka Morell.&lt;ref name=&quot;Neumann53&quot;/&gt;

1935. aastaks oli Hitleril korduvalt mure [[häälekähedus]]ega. Hitleri vaatas riigikantselei hoones paiknevas ametikorteris läbi [[Carl Otto von Eicken]], kes märkas Hitleri [[häälekurd|häälekurrul]] sõlmekest. Sealsamas eemaldatud sõlmekese saatis von Eicken professor Robert Rösslele uurimiseks, kes kinnitas, et &quot;patsient Adolf Müllerilt&quot; võetud koematerjal oli healoomuline.&lt;ref name=&quot;Neumann98&quot;&gt;Neumann ja Eberle, 98:2013.&lt;/ref&gt;

[[Morelli kalendermärkmik]]u sissekannete kohaselt arenes Hitleril korduvate [[kurgumandlipõletik]]e tulemusel krooniline tonsilliit.

Hitleri [[nägemine]] ei olnud korras. Katarakti diagnoosis Hitleril 1944. aasta märtsis Berliini Charité silmakliiniku professor [[Walter Löhlein]]. Hitleri parem silm oli [[kaugelenägevus|kaugnägev]] (u 4,5 dioptrit) ja selle nägemisvõime oli umbes 50 protsenti.&lt;ref&gt;Neumann ja Eberle,117:2013.&lt;/ref&gt;

1941. aasta juuli viimasest nädalast augusti keskpaigani oli Hitleri tervis halb. Tema [[düsenteeria]]hoogu saatsid [[soolespasmid]], [[kõhulahtisus]], [[iiveldus]], [[oksendamine]], [[liigesevalud]], kõrge [[palavik]] ja vappekülm.&lt;ref name=&quot;Neumann98&quot;/&gt;

1941. aasta 7. augustil märkas Morell, et Hitleri vasak käsi kipub värisema.&lt;ref&gt;Neumann ja Eberle, 99:2013.&lt;/ref&gt; Kätevärin muutus aastatega nähtavamaks. 1944. aasta suvest alates raseeris värisevate kätega Hitlerit ihujuuksur [[August Wollenhaupt]].&lt;ref name=&quot;Neumann98&quot;/&gt;

20. juuli 1944. aasta atentaadi käigus sai Hitler kuulmise ja kuulmiselundite kahjustusi – parem kõrv kurdistus mõne päevaga ja vasakus esines kuulmishäireid. Oma raadiokõnes kõneles füürer &quot;ettemääratusest&quot; ja olevat tänanud Loojat, kes andis talle võimaluse oma tööd jätkata&quot;.&lt;ref&gt;Neumann ja Eberle, 147:2013.&lt;/ref&gt;

Hitleri südame pärgarterite ateroskleroosi diagnoos pandi talle 1941. aastal. Selle aasta suvel täheldanud Morell füüreri peakorteris Hundikoopas Hitleril vahel [[südametalitlus]]e mõningast puudulikkust ja jalgade tursumist. 14. augustil 1941 tehtud elektrokardiograafilise uuringu käigus saadud [[elektrokardiogramm]]i saatis Morell anonüümselt läbivaatamiseks [[Arthur Weber]]ile. Weber kahtlustas [[südame pärgarterite ateroskleroos]]i.&lt;ref&gt;Neumann ja Eberle, 111:2013.&lt;/ref&gt;

2008. aasta veebruaris uuris Hitleri omaaegseid elektrokardiogramme kardioloog doktor Svetlana Möller. Tema hinnangul põdes Hitler südame pärgarterite ateroskleroosi asemel pigem südame isheemia- ehk koronaartõbe.&lt;ref&gt;Neumann ja Eberle, 113:2013.&lt;/ref&gt; Detsembris 1942 tuletas Morell Hitlerile meelde, et tema südame pärgarterite lubjastumine võib esile kutsuda rinnaangiini hoogusid ja soovitas kaasas kanda [[nitroglütseriin]]i- ja Esdesan cum Nitro-tablette. Ühtlasi diagnoosis ta füüreril veresoonte spasmid [[pea]]s ja Hitleril olid sagedased raevuhood.&lt;ref&gt;Neumann ja Eberle, 131:2013.&lt;/ref&gt;

Parkinsoni tõve diagnoos kuulub tänapäeva. Ajal mil Morell Hitleril vasaku käe värinaid märkas (neljapäeval 7. augustil 1941), pidas ta seda võimaliku hüsteerilise neuroosi ilminguks.&lt;ref name=&quot;Neumann ja Eberle, 115:2013&quot;&gt;Neumann ja Eberle, 115:2013.&lt;/ref&gt; Morelli poolt 7. augustil 1941. aastal märgatud värin ei takistanud tal füürerile rohkeid süste tegemast, nii sai Hitler süstla kaudu Vitamultin-Calciumi, Glyconormi ja Septojodi ning suu kaudu kolm lahtistava toimega Yatreni-pilli, 20 tilka valuvaigistit Dolantin ja soovitused öösel sisse võtta kolm tabletti uinutit Phanodorm.&lt;ref&gt;Neumann ja Eberle, 123:2013.&lt;/ref&gt; Peagi jõudsid värinad ka füüreri vasakusse jalga.

2. jaanuaril 1945 palunud füürer oma ihuarsti, et too midagi käevärina vastu ette võtaks.&lt;ref&gt;Neumann ja Eberle, 154:2013.&lt;/ref&gt; Morelli kalendermärkmikus on Hitleri käe- ja jalavärinat mainitud uuesti alles 15. aprillil viitega võimalikule Parkinsoni tõvele. Nüüd hakkas Hitler saama nahaaluseid Harmini- ja Homburg 680 süste.&lt;ref&gt;Neumann ja Eberle, 160:2013.&lt;/ref&gt;

Hitleri hammaste tervishoid vajas pidevat arsti järelevalvet ja tööd – ta põdes [[kaaries|kaariest]] ja hambad olid [[juuretipupõletik]]u tagajärjel logisema hakanud. Hugo Blaschke sõnul paigaldati Hitlerile mitu portselan- või sünteetilist [[hambakroon]]i ja [[sildprotees]]i. Samuti uuendati ülalõua kullast sildproteesi.&lt;ref name=&quot;Neumann ja Eberle, 115:2013&quot;/&gt;

Morell ravis Hitleril [[põletik]]ulist ekseemi, mida esines aeg-ajalt mõlemal jalal.&lt;ref name=&quot;Neumann ja Eberle, 29:2013&quot;/&gt;

Vahetevahel pani Morell Hitlerile [[apteegikaan]]e, puhastamaks tema verd ja alandamaks [[vererõhk]]u. Sageli aga määras ta Hitlerile [[klistiir]]i. Hitlerile olid [[kompress]]id meeldinud.&lt;ref&gt;Neumann ja Eberle, 60:2013.&lt;/ref&gt;

Adolf Hitleri ihuarst [[Theodor Morell]] tegi oma patsiendi tervise kohta põhjalikke märkmeid juhuks, kui Hitleriga peaks midagi juhtuma. Uurijate arvates johtus see [[hirm]]ust [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus]]e, luure ja vastuluurega tegeleva [[Sicherheitsdienst|SD]] ja [[Gestapo]] ees.&lt;ref&gt;Neumann ja Eberle, 15:2013.&lt;/ref&gt;

== Surm ==
[[1945]]. aastal, kui [[Punaarmee]] sõdurid olid jõudnud [[Berliin]]i lähedale, kolis Hitleri ''[[Führerbunker]]'''isse [[Eva Braun]] ning jäi sinna oma elu lõpuni. Hitler küll soovitas Braunil lahkuda, kuid ta jäi Hitlerile truuks kuni viimaste minutiteni. [[29. aprill]]il abiellus Hitler Eva Brauniga. Järgmisel päeval mürgitas naine ennast [[tsüaniid]]ampulliga, Hitler lasi endale kuuli pähe. Nende surnukehad tuhastati.

==Teosed==
*&quot;[[Mein Kampf]]&quot; (&quot;Minu võitlus&quot;)

== Hitler kultuuris ==

*Olev Remsu, München. Hitler ja Dostojevski, Go Group, 2012
[[Monoetendus]] &quot;[[Adolf (näidend)|Adolf]]&quot; näitab, milline võinuks olla Hitleri viimane kõne enne enesetappu. See kuulus paar aastat [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] mängukavva. Samuti etendati seda Tartu [[Püssirohukelder|Püssirohukeldris]] [[Rein Lang]]i 50. sünnipäeval.&lt;ref name=&quot;RxjbV&quot; /&gt;
* [[Maimu Berg]]. ''Hitler Mustjalas''. Kirjastus Tuum, 2016

== Mälestuse jäädvustamine ==

Natsi-Saksamaal nimetati Adolf Hitleri järgi paljud tänavad ja väljakud nii tollases Saksa riigis kui ka Teises maailmasõjas okupeeritud aladel.

1933. aasta juulist kehtis Saksa siseministeeriumi määrus &quot;Tänavate nimetamise põhimõtete” kohta, mille kohaselt pidi iga linna tähtsaim tänav või keskväljak kandma Adolf Hitleri nime.&lt;ref&gt;[http://www.saar-nostalgie.de/Strassennamen.htm saar-nostalgie.de] abgerufen am 31. Oktober 2012.&lt;/ref&gt;

Saksamaal nimetati tänavad ja väljakud uuesti ümber pärast 1945. aastat [[denatsifitseerimine|denatsifitseerimise]] käigus.

Paljude teiste hulgas kandsid Adolf Hitleri nime Berliinis [[Theodor Heussi väljak]] (1933–1947), Viinis Raekoja plats (1938–1945), Varssavis [[Piłsudski väljak]] (1939–1944), Tallinnas [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] (1942–1944) ning Tartus [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]] (1942–1944).

Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis Yaphankis oli Adolf Hitleri tänav kuni 1941. aastani.&lt;ref&gt;{{cite web|title=This Former Nazi Neighborhood on Long Island with Adolf Hitler Street Still Exists|url=https://untappedcities.com/2015/04/02/this-former-nazi-town-on-long-island-with-adolf-hitler-street-still-exists/|website=Untapped New York|author=Michelle Young|date=2 April 2015|accessdate=24 April 2020}}&lt;/ref&gt;

1937. aastal nimetas Austria mardikakoguja Oskar Scheibel avastatud jooksiklase liigi Adolf Hitleri järgi ''[[Anophthalmus hitleri]]'''ks.

==Vaata ka==

*[[Berghof (Obersalzberg)]]
*[[Führersonderzug]]
*[[Hitler's Cross]]
*&quot;[[Hitleri punkris]]&quot;
*[[Linzi kollektsioon]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;4TqIG&quot;&gt;Kressel, Neil J. (2002). Mass Hate: The Global Rise Of Genocide And Terror. Boulder: Basic Books. ISBN 978-0-8133-3951-1, p. 121.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AJpsm&quot;&gt;Trevor-Roper, Hugh (1987) [1947]. The Last Days of Hitler. Chicago: University of Chicago Press. ISBN 978-0-226-81224-3, p. 116.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3DcqU&quot;&gt;Kershaw, Ian (2008). Hitler: A Biography. New York: W. W. Norton &amp; Company. ISBN 978-0-393-06757-6, pp. 105–106.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W3JUG&quot;&gt;Bullock, Alan (1999) [1952]. Hitler: A Study in Tyranny. New York: Konecky &amp; Konecky. ISBN 978-1-56852-036-0, p. 377.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7Pape&quot;&gt;Heck, Alfons (2001) [1985]. A Child of Hitler: Germany In The Days When God Wore A Swastika. Phoenix, AZ: Renaissance House. ISBN 978-0-939650-44-6, p. 23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iB9l8&quot;&gt;Larson, Erik (2011). In the Garden of Beasts: Love, Terror, and an American Family in Hitler's Berlin. New York, NY: Random House/Crown Publishing Group. ISBN 978-0-307-40884-6, p. 157.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dxj2k&quot;&gt;Kershaw, Ian (1999) [1998]. Hitler: 1889–1936: Hubris. New York: W. W. Norton &amp; Company. ISBN 978-0-393-04671-7, p. 367.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gGD1J&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110320082605/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/fotod-hitleri-varajased-akvarellid-pannakse-oksjonile.d?id=33444867 Hitleri varajased akvarellid pannakse oksjonile], www.DELFI.ee, 28. september 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g8J3q&quot;&gt;Brigitte Hamann: ''Hitler's Vienna. A Dictator's Apprenticeship'', 1999, lk 173.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u6hBI&quot;&gt;http://ekspress.delfi.ee/kuum/hitler-joonistas-tartu-kivisilda?id=27681935&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cqXYZ&quot;&gt;Joachim Fest: ''Hitler. Eine Biographie'', Ullstein, Berlin 2004 (2003. aasta uusväljaande 2. trükk), lk 42: &quot;seinen einstigen Kumpan aus Männerheimtagen, Reinhold Hanisch, ließ er umbringen&quot;. lk 83: &quot;Reinhold Hanisch […], den er, als er seiner 1938 habhaft werden konnte, denn auch ermorden ließ.&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SHD3t&quot;&gt;Brigitte Hamann: ''Hitlers Wien'', 1998, lk 270–271.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RxjbV&quot;&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2008]], lk. 192–193&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Hans-Joachim Neumann]], [[Henrik Eberle]], &quot;Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos&quot;, [[saksa keel]]est tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]], Tammerraamat, 2013, ISBN 978 9949 482 97 9
* Vanessa Thorpe, [http://www.theguardian.com/world/2013/oct/27/hitler-lived-1962-argentina-plagiarism Hitler lived until 1962? That's my story, claims Argentinian writer], [[The Guardian]], 27. oktoober 2013

== Välislingid ==
{{vikitsitaat}}
{{Commons}}

*[http://docs.google.com/View?docid=dgt33ndf_7hbn3nt Kuidas Hitler koondas oma kätte võimu riigis ja alustas sotsiaalsete ümberkorraldustega. Leon Degrelle]
*[http://www.postimees.ee/?id=199810 KGB käskis Hitleri jäänused ära põletada] Postimees, 11. detsember 2009
*[http://www.elu24.ee/?id=99332 Hitleri varased šedöövrid pannakse oksjonile] Elu24.ee, 26. märts 2009
* Julian Robinson. [http://www.dailymail.co.uk/news/article-4001200/The-best-day-life-Hitler-shot-Never-seen-photographs-Adolf-attending-wedding-brother-law-EXECUTED-year-later.html?ito=social-twitter_mailonline And you thought YOUR in-laws were bad! Never before seen photographs show Hitler attending wedding of 'brother-in-law' he had EXECUTED a year later], [[Daily Mail]], 5. detsember 2016.
* [https://www.bbc.com/reel/video/p0frs3m6/the-home-movies-showing-hitler-s-private-life The home movies showing Hitler’s private life]. [Kodufilmid Hitleri eraelu kohta]. BBC Reel, 1. juuni 2023 &lt;small&gt;(video, 03:34)&lt;/small&gt;

;Tervise ja raviandmed
*[[David Irving]], ''[http://www.fpp.co.uk/books/Morell/Morell.pdf &quot;The Secret Diaries of Hitler's Doctor&quot;]'' (1983) ISBN 0-02-558250-X

{{Hitleri valitsus}}

{{DEFAULTSORT:Hitler, Adolf}}
[[Kategooria:Adolf Hitler| ]]
[[Kategooria:Austria inimesed]]
[[Kategooria:Baieri sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]]
[[Kategooria:Saksamaa poliitikud]]
[[Kategooria:Adolf Hitleri suguvõsa]]
[[Kategooria:Natsionaalsotsialism]]
[[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]]
[[Kategooria:Raudristi kavalerid]]
[[Kategooria:Taimetoitlased]]
[[Kategooria:Sõjakuritegudes süüdistatud]]
[[Kategooria:Sündinud 1889]]
[[Kategooria:Surnud 1945]]</text>
      <sha1>epw7bihuvfzwqo0idvl0fznr9v78mmp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sportlaste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7827</id>
    <revision>
      <id>7158849</id>
      <parentid>7157954</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:00:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* O */</comment>
      <origin>7158849</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="216783" sha1="56r816lfnc2jwaf1j5oqh2859oxi47o" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].''
{{tähed}}

==A==
[[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - 
[[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]-  [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]]  - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]]  - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]]  - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]]

== B ==

[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Noriko Baba]]
- [[Inga Babakova]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Sergei Babenko]]
- [[Alonzo Babers]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Ivan Babikov]]
- [[Jochen Bachfeld]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Irena Bačiulytė]]
- [[Hans Backe]] 
- [[David Backes]]
- [[Mikael Backlund]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Luca Badoer]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Javier Báez]]
- [[Richart Báez]]
- [[Antanas Bagdonavičius]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Kevin Bahl]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Josh Bailey]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Eric Bailly]]
- [[Sandrine Bailly]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Hilja Bakhoff]]
- [[Sivert Guttorm Bakken]]
- [[Níki Bakogiánni]]
- [[Martin Bakoš]]
- [[Marie Bakovská]]
- [[Roberto Balado]]
- [[Iolanda Balaş]]
- [[Georgi Balakšin]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Rūdolfs Balcers]]
- [[Piotr Balcerzak]]
- [[Helmuts Balderis]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Uvis Balinskis]]
- [[Alexander Baljakin]]
- [[Michael Ballack]]
- [[Ivar Ballangrud]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Ksenija Balta]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Bruno Banani]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Ryūji Bando]]
- [[Éver Banega]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Roger Bannister]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nicholas Baptiste]]
- [[Tullio Baraglia]]
- [[Grete Barake]]
- [[Nikita Baranov]] 
- [[Natalja Baranova]]
- [[Veera Baranova]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Ivan Barbašov]]
- [[Eunice Barber]]
- [[Kelsey-Lee Barber]]
- [[Me'Lisa Barber]]
- [[Riley Barber]]
- [[Shawnacy Barber]]
- [[Mark Barberio]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Olaf Barda]]
- [[Anders Bardal]]
- [[Sándor István Bárdosi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Selemon Barega]]
- [[Andrea Bargnani]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Aleksandr Barkov]] (1965) 
- [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995)
- [[Ashley Barnes]]
- [[Patrick Barnes]]
- [[Randy Barnes]]
- [[Tranquillo Barnetta]] 
- [[Ben Barnicoat]]
- [[Hassan Barojev]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Romain Barras]]
- [[Tom Barrasso]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Rubens Barrichello]]
- [[Tyson Barrie]]
- [[Claudio Barrientos]]
- [[Arturo Barrios]] 
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Yarelys Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]]
- [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]]
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Mathew Barzal]]
- [[Jolanta Bartczak]]
- [[Mateusz Bartel]]
- [[Joseph Barthel]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Tianna Bartoletta]]
- [[Marion Bartoli]]
- [[Patrik Bartošák]]
- [[Ashleigh Barty]]
- [[Andri Barõšpolets]]
- [[Edgar Basel]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marta Bassino]]
- [[Trevor Bassitt]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Viktoria Baškite]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Jacques Bataille]]
- [[Drake Batherson]]
- [[Gabriel Batistuta]]
- [[Oskars Batņa]]
- [[Turner Battle]]
- [[Nadia Battocletti]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Mathias Bau Hansen]]
- [[Lukáš Bauer]]
- [[Rudolf Bauer]]
- [[Viola Bauer]] 
- [[Jamie Baulch]] 
- [[Herma Bauma]]
- [[Frank Baumann]]
- [[Georg Baumann]]
- [[Oliver Baumann]]
- [[Romed Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Zsolt Baumgartner]]
- [[Alexander Baumjohann]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Florence Baverel-Robert]]
- [[Shohreh Bayat]]
- [[Elgin Baylor]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Zebedayo Bayo]]
- [[Mithat Bayrak]] 
- [[Geordie Beamish]]
- [[Bob Beamon]]
- [[Tanoka Beard]]
- [[Oliver Bearman]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[Anthony Beauvillier]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Taylor Beck]] 
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Boris Becker]]
- [[James Beckford]] 
- [[David Beckham]]
- [[Connor Bedard]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Kenneth Bednarek]]
- [[Bob Bednarski]]
- [[Joseph Beecken]]
- [[Irina Begljakova]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Wolfgang Behrendt]]
- [[Ruth Beitia]]
- [[Cristian Bejarano]]
- [[Kenenisa Bekele]]
- [[Daniel Bekker]]
- [[Wade Belak]]
- [[Ed Belfour]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Jean Béliveau]]
- [[Julia Beljajeva]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Pierre-Édouard Bellemare]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Juan Manuel Bellón López]]
- [[Stefania Belmondo]]
- [[Mireia Belmonte]]
- [[Galina Beloglazova]]
- [[Julija Belorukova]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Vasile Belous]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Inta Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Emil Bemström]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Baiba Bendika]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Belinda Bencic]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Annemarii Bendi]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[László Bene]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[Valdir Benedito]]
- [[László Bénes]]
- [[Marijan Beneš]]
- [[Angelica Bengtsson]]
- [[Lukas Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Rai Benjamin]]
- [[Jamie Benn]]
- [[Bryce Bennett]]
- [[Jeff Bennett]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Sam Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Tony Benshoof]]
- [[Keith Benson]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Giovanni Benvenuti]] 
- [[Bryan Berard]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Trevor Berbick]]
- [[Gheorghe Berceanu]]
- [[Tomáš Berdych]]
- [[Kamila Beregszásziová]]
- [[Toomas Berendsen]]
- [[Ricky Berens]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Irina Berezina]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Lars Berger]]
- [[Tora Berger]]
- [[Patrice Bergeron]]
- [[Gunnar Berggren]]
- [[Steven Berghuis]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Filip Berglund]]
- [[Carl Johan Bergman]]
- [[Raimonds Bergmanis]]
- [[Kajsa Bergqvist]]
- [[Teodors Bergs]]
- [[Pieter Bergsma]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Anton van Berkel]]
- [[Ferenc Berkes]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Evelyn Bernard]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Toomas Bernstein]]
- [[Reto Berra]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Rolands Bērziņš]]
- [[Dāvis Bertāns]]
- [[Madeleine Berthod]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Charles Bertrand]]
- [[Christoph Bertschy]]
- [[Tyler Bertuzzi]]
- [[Joseph Bessala]]
- [[Colette Besson]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Nicholas Bett]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Paolo Bettini]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Lucky Bhembe]] 
- [[Jules Bianchi]]
- [[Duilio Bianchini]]
- [[Mike Bibby]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Lian Bichsel]]
- [[Vidas Bičiulaitis]]
- [[Paul Biedermann]]
- [[Andris Biedriņš]]
- [[Christoph Bieler]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Enn Biene]]
- [[Mati-Ants Biene]]
- [[Priit Biene]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Abebe Bikila]]
- [[Rinat Bikmulin]]
- [[Ibrahim Bilali]]
- [[Abdi Bile]]
- [[Simone Biles]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Chauncey Billups]]
- [[Vytautas Bingelis]]
- [[Stuart Bingham]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Jordan Binnington]]
- [[Matt Biondi]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Larry Bird]]
- [[Jevgeni Birjukov]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[Regina Birk]]
- [[Danny aus den Birken]]
- [[Andreas Birnbacher]]
- [[Péter Biros]]
- [[Ben Bishop]]
- [[Yves Bissouma]]
- [[Stanislas Bizot]]
- [[Espen Harald Bjerke]]
- [[Oliver Bjorkstrand]]
- [[Patrick Bjorkstrand]]
- [[Sadie Bjornsen]]
- [[Tore Bjonviken]]
- [[Marit Bjørgen]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Ole Einar Bjørndalen]] 
- [[Jonas Björkman]]
- [[Cara Black]]
- [[Jesse Blacker]]
- [[Colin Blackwell]]
- [[George Blackwood]]
- [[Mackenzie Blackwood]]
- [[Vahtang Blagidze]]
- [[Samuel Blais]]
- [[Yohan Blake]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Massimiliano Blardone]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Leszek Błażyński]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Edward Blay]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Joachim Blichfeld]]
- [[Daley Blind]]
- [[Boriss Blinder]] 
- [[Ken Block]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Andrus Blok]]
- [[Rens Blom]]
- [[Stig Blomqvist]]
- [[Ben Blood]]
- [[Maria Blower-Porter]]
- [[Teodors Bļugers]]
- [[Herbert Blöcker]]
- [[Matěj Blümel]]
- [[Jérôme Boateng]]
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]]
- [[Igor Bobkov]]
- [[Sergei Bobrovski]]
- [[Brandon Bochenski]]
- [[Patrik Bodén]]
- [[Klaus Bodinger]]
- [[Mikkel Bødker]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Gustav Boesberg]]
- [[Xander Bogaerts]]
- [[Anna Bogali-Titovets]]
- [[Ivan Bogdan]]
- [[Olga Bogdanova]]
- [[Viktoria Bogdanova]] 
- [[Bojan Bogdanović]]
- [[Rade Bogdanović]]
- [[Gennadi Bogoljubov]]
- [[Zach Bogosian]]
- [[Lennart Bohman]]
- [[Svetlana Boiko]]
- [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Mowen Boino]]
- [[Mariangela Boitšuk]]
- [[Klavdija Bojarskihh]]
- [[Nataša Bokal]]
- [[Femke Bol]]
- [[John Boland]]
- [[Ato Boldon]]
- [[Issaak Boleslavski]]
- [[Marcelino Bolívar]]
- [[Peter Bolliger]]
- [[Aureliano Bolognesi]]
- [[Pjotr Bolotnikov]]
- [[Aleksandr Bolšunov]]
- [[Usain Bolt]]
- [[Andy Bolton]]
- [[Willy Boly]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Tudor Bompa]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Bogdan Bondarenko]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Nick Bonino]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Marcel Bonnard]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Roel Boomstra]]
- [[Jesper Boqvist]]
- [[Björn Borg]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Borislava Borisova]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Ilmar Bork]]
- [[Jonathan Borlée]]
- [[Maksim Borovikov]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Angela Borsuk]]
- [[Juri Borzakovski]]
- [[Valeri Borzov]]
- [[Valeri Bortšin]]
- [[Robert Bortuzzo]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]]
- [[Chris Bosh]] 
- [[Alshaebyi Boshra]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Pierre-Ambroise Bosse]]
- [[Carmelo Bossi]]
- [[Ralph Boston]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Tyler Bozak]]
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Solomon Bozeman]]
- [[Elīna Ieva Bota]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Johan-Olaf Botn]]
- [[Valtteri Bottas]]
- [[Mihhail Botvinnik]]
- [[Mihhail Botvinov]]
- [[Evan Bouchard]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Bryan Bouffier]]
- [[Benjamin Boukpeti]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Brahim Boulami]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Sébastien Bourdais]]
- [[Clifford Bourland]]
- [[Chris Bourque]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Tori Bowie]]
- [[Renate Boy]]
- [[Zach Boychuk]]
- [[Dustin Boyd]]
- [[James Boyd]]
- [[Travis Boyd]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Brian Boyle]]
- [[Audun Boysen]]
- [[Tarjei Bø]]
- [[Oddvar Brå]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Marvin Bracy]]
- [[Michael Bradley]]
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Alberto Braglia]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Justine Braisaz-Bouchet]]
- [[Riho-Bruno Bramanis]]
- [[Elton Brand]]
- [[Esther Brand]]
- [[Eirik Brandsdal]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Ana Maria Brânză]]
- [[Berle Brant]]
- [[Chris Brasher]]
- [[Derick Brassard]]
- [[David Braz]]
- [[Thiago Braz]]
- [[Donavan Brazier]]
- [[Kenneth Bråten]]
- [[Ryan Brathwaite]]
- [[Jesper Bratt]]
- [[Rune Brattsveen]]
- [[Karmen Braun]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Trond-Arne Bredesen]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Michal Březina]]
- [[Derrick Brew]]
- [[Anne Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Ilmārs Bricis]] 
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Mairis Briedis]]
- [[Federica Brignone]]
- [[Jörgen Brink]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Alex Broadhurst]]
- [[Terry Broadhurst]]
- [[Martin Brodeur]]
- [[T. J. Brodie]]
- [[Jonas Brodin]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Bronštein]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Nathan Brooks]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Laurent Brossoit]]
- [[Jack Broughton]]
- [[Troy Brouwer]]
- [[Eduard Brovko]] 
- [[Carl Brown]]
- [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
- [[Connor Brown]]
- [[Dustin Brown]]
- [[Grace Brown]]
- [[Patrick Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Rowena Mary Bruce]]
- [[Ricky Bruch]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Edmund Bruggmann]]
- [[Ivano Brugnetti]]
- [[Inge de Bruijn]]
- [[Gilbert Brulé]]
- [[Jeffrey Bruma]]
- [[Valeri Brumel]]
- [[Axel Brun]]
- [[Celine Brun-Lie]]
- [[Martin Brundle]]
- [[Gianmaria Bruni]]
- [[Karmen Bruus]]
- [[Kai Brännkärr]]
- [[Joe Bryan]]
- [[Kobe Bryant]]
- [[Arto Bryggare]]
- [[Sergei Bubka]] 
- [[Ken Buchanan]] 
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Stephane Buckland]]
- [[Harry Buddel]] 
- [[Ante Budimir]]
- [[Jevgen Budnik]]
- [[Aleksei Budõlin]]
- [[Dmitri Budõlin]] 
- [[Sébastien Buemi]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Imrich Bugár]]
- [[Rihards Bukarts]]
- [[Roberts Bukarts]]
- [[Maksim Bukatkin]]
- [[Natalia Bukowiecka]]
- [[Konrad Bukowiecki]]
- [[Valeri Bukrejev]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Maik Bullmann]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]] 
- [[Wilfred Bungei]]
- [[Michael Bunting]]
- [[André Burakovsky]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Anton Burdassov]]
- [[Robert Burgess]]
- [[Annemarie Burghoff]]
- [[Sarah Burke]]
- [[Thomas Burke]]
- [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]'
- [[Cătălin Burlacu]]
- [[Delphyne Burlet]]
- [[Albert Burmeister]]
- [[Aleksandr Burmistrov]]
- [[Dan Burn]]
- [[Brent Burns]]
- [[Richard Burns]]
- [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]]
- [[Anna Burtasova]]
- [[Mihhail Burtsev]]
- [[Rene Busch]] 
- [[Frank Busemann]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Jekaterina Bušujeva]]
- [[Edvard Bužinskij]]
- [[Algimantas Butnorius]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Jeffrey Buttle]]
- [[Dick Button]]
- [[Jenson Button]]
- [[Nicklas Bäckström]]
- [[Alo Bärengrub]]
- [[Gunnar Bärlund]]
- [[Max Bösiger]]
- [[Hans Büchi]]
- [[Selina Büchel]]
- [[Jens Byggmark]]
- [[Bowen Byram]]
- [[Paul Byron]]
- [[Lars Bystøl]]
- [[Ludwig Byström]]

== C ==

[[Francisco Cabañas]]
- [[Denia Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Cai Xuetong]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Rodrigo Caio]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Carlos Calado]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Tatiana Calderón]]
- [[Sophie Caldwell]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[Nora Callebout]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Joseph Calzaghe]]
- [[Matt Calvert]]
- [[Dominic Calvert-Lewin]]
- [[Jasmine Camacho-Quinn]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Roberto Cammarelle]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Veronica Campbell]]
- [[Carter Camper]]
- [[Emre Can]]
- [[Eyüp Can]]
- [[Yasemin Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Christian Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[José Raúl Capablanca]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[Tranquilo Capozzo]]
- [[Guido Cappellini]]
- [[Jennifer Capriati]]
- [[Richard Carapaz]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Brandon Carlo]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Magnus Carlsen]]
- [[John Carlson]]
- [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]]
- [[Daniel Carr]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[William Carrier]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]]
- [[Michael Carruth]]
- [[David Carstens]]
- [[Hamish Carter]] 
- [[Jeff Carter]]
- [[Michelle Carter]] 
- [[Nesta Carter]]
- [[Vince Carter]]
- [[Fabiano Caruana]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]]
- [[William Carvalho]]
- [[Oscar Casanovas]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Samuel James Cassell]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Juan Cazares]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Omar Catarí]]
- [[Ethel Catherwood]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Petr Čech]]
- [[Cody Ceci]]
- [[Stig Cederberg]] 
- [[Kristjan Čeh]]
- [[Peter Cehlárik]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Macklin Celebrini]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Matthew Centrowitz]]
- [[Jonas Čepulis]]
- [[Miroslav Cerar]]
- [[Marcel Cerdan]]
- [[Erik Černák]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Roman Červenka]]
- [[Andrea de Cesaris]]
- [[Thomas Chabot]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Faní Chalkiá]]
- [[Kóstas Chalkías]]
- [[Kyle Chalmers]]
- [[Mario Chalmers]]
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Wilt Chamberlain]] 
- [[Calum Chambers]]
- [[Dwain Chambers]]
- [[Lucas Chanavat]]
- [[Karun Chandhok]]
- [[Tyson Chandler]]
- [[Chang Kyou-chul]]
- [[Michael Chang]]
- [[Takayuki Chano]]
- [[Vladimer Ch'ant'uria]]
- [[Zdeno Chára]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Libor Charfreitag]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Devynne Charlton]]
- [[Christopher Chataway]]
- [[Beatrice Chebet]]
- [[Robert Chef d’Hôtel]]
- [[Peruth Chemutai]]
- [[Chen Qi]]
- [[Grahame Cheney]]
- [[Beatrice Chepkoech]]
- [[Joshua Cheptegei]]
- [[Rebecca Cheptegei]]
- [[Faith Cherotich]]
- [[Michael Cherry]]
- [[Timothy Cheruiyot]]
- [[Vivian Cheruiyot]]
- [[Alain Chervet]]
- [[Fritz Chervet]]
- [[Walter Chervet]]
- [[Ben Chiarot]]
- [[Alex Chiasson]]
- [[Kazuhiko Chiba]]
- [[Sonoko Chiba]]
- [[Pierluigi Chicca]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Catherine Chikwakwa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Max Chilton]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Abner Chipu]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Filip Chlapík]]
- [[Henryk Chmielewski]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Aryan Chopra]]
- [[Neeraj Chopra]]
- [[Zdeněk Chovanec]]
- [[Svend Aage Christensen]] 
- [[Oliver Christensen]]
- [[Linford Christie]]
- [[Tanja Chub]] 
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Jakob Chychrun]]
- [[Filip Chytil]]
- [[Dominika Cibulková]]
- [[Oskars Cibuļskis]]
- [[Ivan Cichan]] 
- [[Cesar Cielo Filho]]
- [[Waldemar Cierpinski]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Anthony Cirelli]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Kalifa Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]] 
- [[Guillaume Cizeron]]
- [[Casey Cizikas]]
- [[Kale Clague]]
- [[Roland Clara]]
- [[Emmanuelle Claret]]
- [[Jim Clark]]
- [[Kevin Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Bryan Clay]]
- [[Will Claye]]
- [[Kerron Clement]]
- [[Louis Clément]] 
- [[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Rob Clerc]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]]
- [[Kim Clijsters]] 
- [[Hestrie Cloete]]
- [[Richard Clune]]
- [[Cal Clutterbuck]]
- [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
- [[Alice Coachman]]
- [[Conor Coady]]
- [[Andy Coan]]
- [[Roy Cochran]] 
- [[Phillip Cocu]] 
- [[Sebastian Coe]] 
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Andrew Cogliano]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Franco Colapinto]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]]
- [[Ian Cole]]
- [[Joe Cole]] 
- [[Blake Coleman]]
- [[Christian Coleman]]
- [[Caio Collet]]
- [[Omar Colley]]
- [[Kim Collins]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Dario Cologna]]
- [[María Colón]]
- [[Ross Colton]]
- [[Kingsley Coman]]
- [[Nadia Comăneci]]
- [[Sérgio Conceição]]
- [[Mike Conley]]
- [[Kevin Connauton]]
- [[Maureen Connolly]]
- [[Kyle Connor]]
- [[Adolfo Consolini]]
- [[Benjamin Conz]]
- [[Alberto Contador]]
- [[Diego Contento]]
- [[Samuel Contesti]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Myrtle Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Liam Cooper]]
- [[Priya Cooper]]
- [[Sayon Cooper]]
- [[Jean-Pierre Coopman]]
- [[Alfredo Copello]]
- [[Yasmani Copello]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Andrew Copp]]
- [[Marius Corbett]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Arnaud Cordier]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Jorge Cori]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Patrice Cormier]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Deimantė Cornette]]
- [[Matthieu Cornette]]
- [[Matt Coronato]]
- [[Tom Coronel]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Juan Manuel Correa]]
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Dylan Cozens]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
- [[Vladimír Coufal]]
- [[Natalie Coughlin]]
- [[Lassana Coulibaly]]
- [[Margaret Court]]
- [[Tom Courtney]]
- [[Nick Cousins]]
- [[Philippe Coutinho]] 
- [[Fernando Couto]]
- [[Logan Couture]]
- [[Sean Couturier]]
- [[Charlie Coyle]]
- [[Adam Cracknell]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Steve Cram]]
- [[Toller Cranston]]
- [[Christl Cranz]]
- [[Chandra Crawford]]
- [[Corey Crawford]]
- [[Hasely Crawford]]
- [[Jak Crawford]]
- [[Jamal Crawford]]
- [[Shawn Crawford]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Gheorghe Crețu]]
- [[Terry Crews]]
- [[Edward Crook]]
- [[Sidney Crosby]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Lawson Crouse]]
- [[Ryan Crouser]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Ibolya Csák]]
- [[József Csatári]]
- [[Tibor Csík]]
- [[Paweł Czarnota]]
- [[László Cseh]]
- [[Mariusz Czerkawski]]
- [[Antoni Czortek]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Didier Cuche]]
- [[Roger Cuche]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Vashti Cunningham]]
- [[Emil Čuprenski]] 
- [[Stephen Curry]]
- [[Thomas Curtis]]
- [[Brian Cusworth]]
- [[Calistrat Cuțov]]
- [[Eray Cömert]]
- [[Karina Cyfka]]
- [[Louis Cyr]]
- [[Czesław Cyraniak]]

== D ==

[[Stéphane Da Costa]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Issaka Daboré]]
- [[Kirby Dach]]
- [[Ivona Dadic]]
- [[Jevgeni Dadonov]]
- [[Costică Dafinoiu]]
- [[Ekaterina Dafovska]]
- [[John Kristian Dahl]]
- [[Klas Dahlbeck]]
- [[Anna Dahlberg]]
- [[Jonathan Dahlén]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Rasmus Dahlin]]
- [[Laura Dahlmeier]]
- [[Maja Dahlqvist]]
- [[Emma Dahlström]]
- [[Bjørn Dæhlie]]
- [[Sebastian Dahm]]
- [[Alexandre Daigle]]
- [[Kuniya Daini]]
- [[Patson Daka]]
- [[Michael Dal Colle]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[John Daley]]
- [[Tom Daley]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Anatoli Dalidovitš]]
- [[Jānis Daliņš]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Marek Ďaloga]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Matt Dalton]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Francesco Damiani]]
- [[Leandro Damião]] 
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Phillip Danault]]
- [[Ludvík Daněk]]
- [[Charlie Daniels]]
- [[Egil Danielsen]]
- [[Gösta Danielsson]]
- [[Eléni Daniilídou]]
- [[Aleksandr Danin]]
- [[Tuğba Danışmaz]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Marko Daňo]]
- [[Oscar Dansk]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Sergi Danõltšenko]] 
- [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]]
- [[Victor d'Arcy]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[Lauris Dārziņš]]
- [[Jehan Daruvala]]
- [[James Dasaolu]]
- [[Pavel Datsjuk]]
- [[Kaspars Daugaviņš]]
- [[Lindsay Davenport]]
- [[Markéta Davidová]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Anthony Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Anthony Davis]]
- [[Dwight F. Davis]]
- [[Fred Davis]]
- [[Glen Davis]]
- [[Glenn Davis]]
- [[Howard Davis]] 
- [[Meryl Davis]]
- [[Shani Davis]]
- [[Steve Davis]]
- [[Steven Davis]]
- [[Tara Davis-Woodhall]]
- [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]]
- [[Nikolai Davõdenko]]
- [[Sergei Davõdov]]
- [[Nigel Dawes]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Craig Dawson]]
- [[Michael Dawson]]
- [[Francesco De Fabiani]]
- [[Pedro De la Rosa]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Francesco De Piccoli]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Maurilio De Zolt]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Mihály Deák Bárdos]]
- [[Nathan Deakes]]
- [[Dixie Dean]]
- [[Ferekalsi Debessay]]
- [[Rajmond Debevec]]
- [[Jake DeBrusk]]
- [[Nathalie Dechy]]
- [[Deco]]
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Haiden Deegan]]
- [[Troy Deeney]]
- [[Didier Défago]]
- [[Meseret Defar]]
- [[Maria Teresa de Filippis]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Vincent Defrasne]]
- [[Pjotr Degtjarjov]]
– [[Jonas Deichmann]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Jone Delai]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Jean Delarge]]
- [[Catherine Delbarre]]
- [[Louis Delétraz]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]]
- [[Ricardo Delgado]]
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]]
- [[Casey Dellacqua]]
- [[Andy Delort]]
- [[Fabian Delph]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Dylan DeMelo]]
- [[Jelena Dementjeva]]
- [[Jason Demers]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Thatcher Demko]]
- [[Bill Demong]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Antoine Deneriaz]]
- [[Luol Deng]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Vitali Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Matthew Denny]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Andri Derõzemlja]]
- [[Boudewijn Derkx]]
- [[David Desharnais]]
- [[Marcel Deslauriers]]
- [[Nicolas Deslauriers]]
- [[Casey DeSmith]]
- [[Jean Despeaux]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Simon Desthieux]]
- [[Jevgeni Detjonõšev]]
- [[Gerard Deulofeu]]
- [[Gail Devers]]
- [[Chrysopigí Devetzí]] 
- [[Cristian Deville]]
- [[John Devitt]]
- [[Mihhail Devjatjarov]]
- [[Vadim Devjatovski]] 
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giorgio Di Centa]]
- [[Manuela Di Centa]]
- [[Lucas Di Grassi]]
- [[Emanuele Di Gregorio]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Karyne Di Marco]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Antonietta Di Martino]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Habib Diallo]]
- [[André Diamant]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Miguel Dias]] 
- [[Rúben Dias]]
- [[Félix Díaz]]
- [[Jordan Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Raphael Diaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Vasile Dîba]]
- [[Tirunesh Dibaba]] 
- [[Carmine DiBartholomeo]]
- [[Frederik Dichow]]
- [[Simon Dickie]]
- [[Jason Dickinson]]
- [[Runar Dickman]]
- [[Dida]]
- [[Eric Dier]]
- [[Darren Dietz]]
- [[Nelli Differt]]
- [[Frank DiGennara]]
- [[Jessica Diggins]]
- [[Geert van Dijk]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Harrison Dillard]]
- [[Brenden Dillon]]
- [[Eva Dimas]]
- [[Stole Dimitrievski]]
- [[Grigor Dimitrov]]
- [[Ding Jungui]]
- [[Ding Junhui]]
- [[Ding Liren]]
- [[Merindah Dingjan]]
- [[Vedran Đipalo]]
- [[Rick DiPietro]]
- [[Leendert van Dis]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Dieudonné Disi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Uschi Disl]]
- [[John Disley]]
- [[Vlade Divac]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Christian Djoos]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Emil Djuse]]
- [[Senele Dlamini]]
- [[Norman Dlomo]] 
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Viktors Dobrecovs]]
- [[Dimitǎr Dobrev]]
- [[Noah Dobson]]
- [[Bevan Docherty]] 
- [[Zbigniew Doda]]
- [[Hiroaki Doi]]
- [[Shoma Doi]]
- [[Yōichi Doi]]
- [[Mayo Doko]]
- [[Novak Đoković]]
- [[Sofie Dokter]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Martin Dolfing]]
- [[Benedikt Doll]]
- [[Darja Domratševa]]
- [[Lutz Dombrowski]]
- [[Louis Domingue]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Leinier Domínguez]]
- [[Oksana Domnina]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Chris Donaldson]]
- [[Luka Dončić]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Jordanka Donkova]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Joonas Donskoi]]
- [[Jack Doohan]]
- [[Alexander Doom]]
- [[Robert Doornbos]]
- [[Fritz Dopfer]]
- [[Gert Dorbek]]
- [[Michaela Dorfmeister]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Marie Dorin Habert]]
- [[Marek Doronin]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Ion Dosca]]
- [[Lukáš Dostál]]
- [[Serhi Dotsenko]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Ken Doubleday]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Ladji Doucouré]]
- [[Kate Douglass]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Nic Dowd]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Goran Dragić]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Ion Draica]]
- [[Leon Draisaitl]]
- [[Vladimir Dratšov]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Heike Drechsler]]
- [[Aleksei Drejev]]
- [[Harri Drell]]
- [[Henri Drell]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Caeleb Dressel]]
- [[Chris Driedger]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Ljilja Drljević]]
- [[Jaroslav Drobný]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Leszek Drogosz]]
- [[Henricus Droog]]
- [[Frank Drost]]
- [[Dmitri Drozdov]]
- [[Derek Drouin]]
- [[Jonathan Drouin]]
- [[Boris Družinin‎‎]]
- [[Guy Drut]]
- [[Nana Dzagnidze]]
- [[Alan Dzagojev]] 
- [[Prince Octopus Dzanie]]
- [[Mārtiņš Dzierkals]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Lela Džavahišvili]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Blerim Džemaili]]
- [[Andris Džeriņš]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Arsen Džulfalakjan]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Glody Dube]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Pierre-Luc Dubois]]
- [[Daniil Dubov]]
- [[Pavel Dubovik]]
- [[Nadežda Dubovitskaja]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Uładzimir Dubroŭščyk]]
- [[Kevin Dubrovski]]
– [[Matt Duchene]]
- [[Marvin Ducksch]]
- [[Anthony Duclair]]
- [[Jan-Krzysztof Duda]]
- [[Christopher Duenas]] 
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Pauli Dufva]]
- [[Boriss Dugan]]
- [[Meagan Duhamel]] 
- [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška)
- [[Mitchell Duke]]
- [[Lishan Dula]] 
- [[Charles Dumas]]
- [[Matt Dumba]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Tim Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Joey Dunlop]]
- [[Vince Dunn]]
- [[Jason Dupasquier]]
- [[Alo Dupikov]]
- [[Armand Duplantis]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Kevin Durant]]
- [[Andrew Durante]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Christian Dvorak]]
- [[Tomáš Dvořák]]
- [[Mark Dvoretski]]
- [[Aleksandr Dõbman]]
- [[Maksim Dõldin]]
- [[Lena Dürr]]
- [[Paulo Dybala]]
- [[Niklas Dyrhaug]]

== E ==
[[Edward Eagan]]
- [[Bronwyn Eagles]]
- [[Cody Eakin]]
- [[Alexandra Eala]]
- [[Ashton Eaton]]
- [[Stephan Eberharter]]
- [[Jordan Eberle]]
- [[Emmanuel Eboué]]
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Bernie Ecclestone]]
- [[Guillermo Echevarría]]
- [[Kazuo Echigo]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Tiril Eckhoff]]
- [[Endel Edasi]]
- [[Stefan Edberg]]
- [[Simon Eder]]
- [[Jonny Edgar]]
- [[Alexander Edler]]
- [[Joel Edmundson]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]]
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Muktar Edris]]
- [[Adolf Edur]]
- [[Mark Edur]]
- [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]]
- [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]]
- [[Valter Eenmaa]]
- [[Leo Eentalu]]
- [[Arnold Eentamm]]
- [[Aleksander Eerma]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[Elisabeth Egel]]
- [[Gjermund Eggen]]
- [[Dominik Egli]]
- [[Simon Ehammer]]
- [[Ernst Ehaveer]]
- [[Nikolaj Ehlers]]
- [[Yasin Ehliz]]
- [[Jaan Ehlvest]]
- [[Kristjan Ehman]]
- [[Liisa Ehrberg]]
- [[Annelie Ehrhardt]]
- [[Christian Ehrhoff]]
- [[Alar Eiche]]
- [[Timo Eichfuss]]
- [[Fadi Eid]]
- [[Salwa Eid Naser]]
- [[Patrīcija Eiduka]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Kein Einaste]]
- [[Koidu Einla]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Victor Ejdsell]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Aaron Ekblad]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Helena Ekholm]]
- [[Mattias Ekholm]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Oliver Ekman-Larsson]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Ago Elbing]]
- [[Trond Einar Elden]]
- [[Daniel Elena]]
- [[Trevor Elhi‎]]
- [[Mati Eliste]]
- [[Ole Ellefsæter]]
- [[Are Eller]]
- [[Lars Eller]]
- [[Rein Ellermaa]]
- [[Dina Ellermann]]
- [[Launceston Elliot]]
- [[Brian Elliott]]
- [[Stefan Elliott]]
- [[Ryan Ellis]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Per Elofsson]]
- [[Kike Elomaa]]
- [[Sami Elovaara]]
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Paul Elvstrøm]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Liis Emajõe]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Irina Embrich]]
- [[Roy Emerson]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Heino Enden]]
- [[Kornelia Ender]]
- [[Masahiro Endō]]
- [[Wataru Endō]]
- [[Yasuhito Endō]]
- [[Dennis Endras]]
- [[Tõnu Endrekson]]
- [[Lūcijs Endzelīns]]
- [[István Énekes]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[August Englas]]
- [[Mirko Englich]]
- [[Ludmila Engquist]]
- [[Klas Engström]]
- [[Pierre Engvall]]
- [[Jonas Enlund]]
- [[Siim Ennemuist]]
- [[Tyler Ennis]]
- [[Jessica Ennis-Hill]]
- [[Pippi-Lotta Enok]]
- [[Thomas Enqvist]]
- [[Jhonas Enroth]]
- [[Marina Erakovic]]
- [[Dedeh Erawati]]
- [[Roman Eremenko]]
- [[Paul Ereng]]
- [[Marcus Ericsson]]
- [[Imre Erik]]
- [[Laine Erik]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Stein Eriksen]]
- [[Joacim Eriksson]]
- [[Loui Eriksson]]
- [[Tõnu Erin]]
- [[Edgars Eriņš]]
- [[Madis Erit]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Johannes Erm]]
- [[Tõnis Erm]]
- [[Kalev Ermits]]
- [[Regina Ermits]]
- [[Erwin Erne]]
- [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]]
- [[Fabian Ernst]]
- [[Şeref Eroğlu]]
- [[Teemu Eronen]]
- [[Arianna Errigo]]
- [[Tõnis Ervin]]
- [[Sergio Escudero]]
- [[Jarmo Eskelinen]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Asko Esna]]
- [[Sten Esna]]
- [[Tony Esposito]]
- [[Sari Essayah]]
- [[Michael Essien]]
- [[Frode Estil]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Callistus Eziukwu]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Lassi Etelätalo]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Rein Etruk]]
- [[Etriin Etverk]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Johan Eurén]]
- [[Eusébio]]
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Max Euwe]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Elfyn Evans]]
- [[Fred Evans]]
- [[Janet Evans]]
- [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
- [[Mitch Evans]]
- [[Ain Evard]]
- [[Remco Evenepoel]]
- [[Johan Remen Evensen]] 
- [[Dennis Everberg]]
- [[Joosep Everts]]
- [[Tommi Evilä]]
- [[Nelson Évora]]
- [[Patrice Évra]]

== F ==

[[Leonardo Fabbri]]
- [[Robby Fabbri]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Juan Fabila]]
- [[Fabinho]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Vesna Fabjan]]
- [[Frank Fabra]]
- [[Ignazio Fabra]]
- [[Marius Fabre]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]]
- [[Andreas Faehlmann]]
- [[Georg Faehlmann]]
- [[Pål Arne Fagernes]]
- [[Collins Fai]]
- [[Paweł Fajdek]]
- [[Jakov Fak]]
- [[Radek Faksa]]
- [[Radamel Falcao]]
- [[Hanna Falk]]
- [[Torbjørn Falkanger]]
- [[Bamba Fall]]
- [[Maiken Caspersen Falla]]
- [[Gary Fanelli]] 
- [[Juan Manuel Fangio]] 
- [[Oscar Fantenberg]]
- [[Mo Farah]]
- [[Jefferson Farfán]]
- [[François Fargère]]
- [[Giuseppe Farina]]
- [[Péter Farkas]]
- [[Marija Farnosova]] 
- [[Hudson Fasching]]
- [[Jesper Fast]]
- [[Viktor Fasth]]
- [[Karl Fazer]]
- [[Karl Fatal]]
- [[Ansu Fati]]
- [[Justin Faulk]]
- [[Silvio Fauner]]
- [[Roger Federer]]
- [[Adam Federici]]
- [[Anatoli Fedorenko]]
- [[Aleksandr Fedoruk]]
- [[Ruslan Fedotenko]]
- [[Andri Fedtšuk]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Martin Fehérváry]]
- [[Eric Fehr]]
- [[Luís Feiteira]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Vladimir Feldman]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Allyson Felix]] 
- [[João Félix]]
- [[Petra Felke]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Manuel Feller]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Feng Bin]]
- [[Anna Fenninger]]
- [[Csaba Fenyvesi]] 
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Matías Fernández]] 
- [[Enzo Ferrari]]
- [[Landon Ferraro]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Barbara Ferrell]]
- [[David Ferrer]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Björn Ferry]]
- [[Almedin Fetahović]]
- [[Beat Feuz]]
- [[Max Fewtrell]]
- [[Kevin Fiala]]
- [[Paulína Fialková]]
- [[Rossella Fiamingo]]
- [[Gheorghe Fiat]]
- [[Martha Fierro]]
- [[Laurent Fignon]]
- [[Luís Figo]]
- [[Jens Filbrich]] 
- [[Miroslav Filip]]
- [[Andrzej Filipowicz]]
- [[Peter Fill]]
- [[Valtteri Filppula]]
- [[Rudi Fink]] 
- [[Bobby Finke]]
- [[Jacob Finkelstein]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Alireza Firouzja]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Andrea Fischbacher]]
- [[Birgit Fischer]]
- [[Patrick Fischer]]
- [[Robert Fischer]]
- [[Sven Fischer]]
- [[Charron Fisher]]
- [[Giancarlo Fisichella]]
- [[Billy Fiske]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Enzo Fittipaldi]]
- [[Ain Fjodorov]]
- [[Artjom Fjodorov]]
- [[Sergei Fjodorov]] 
- [[Edwin Flack]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[John Flanagan]]
- [[Ann Kristin Flatland]]
- [[Alfred Flatow]]
- [[Gustav Flatow]]
- [[John Fleck]]
- [[Tilly Fleischer]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Darren Fletcher]]
- [[Steven Fletcher]]
- [[Damien Fleury]]
- [[Haydn Fleury]]
- [[Marc-André Fleury]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Esquiva Florentino]] 
- [[Aneta Florczyk]]
- [[Alessandro Florenzi]]
- [[Edison Flores]]
- [[Jasmine Flury]]
- [[Phil Foden]]
- [[Warren Foegele]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Sabina-Francesca Foisor]]
- [[Nick Foligno]]
- [[Marcus Foligno]]
- [[Christian Folin]]
- [[Arianna Follis]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Tatjana Fomina]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[José Fonte]]
- [[Derek Forbort]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Ivar Formo]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Anton Forsberg]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Filip Forsberg]]
- [[Magdalena Forsberg]]
- [[Peter Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Gustav Forsling]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Wojciech Fortuna]]
- [[Richard Fosbury]]
- [[Ben Foster]]
- [[Roman Fosti]]
- [[Martin Fourcade]]
- [[Simon Fourcade]]
- [[Adrien Fourmaux]]
- [[Cam Fowler]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Adam Fox]]
- [[Nate Fox]]
- [[Terry Fox]]
- [[Alleyne Francique]]
- [[Phyllis Francis]]
- [[Borka Frančišković]]
- [[Pavel Francouz]]
- [[Ján Franek]]
- [[Michal Franek]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Cody Franson]]
- [[Max Franz]]
- [[Dawn Fraser]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]
- [[Joe Frazier]]
- [[Matt Frattin]]
- [[Fred]]
- [[Trent Frederic]]
- [[Frankie Fredericks]]
- [[Mathias Fredriksson]]
- [[Thobias Fredriksson]]
- [[Cathy Freeman]]
- [[Kris Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Hilja Freimann-Labent]]
- [[Anne Freimuth]]
- [[Harald Freimuth]]
- [[Magnar Freimuth]]
- [[Rico Freimuth]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Laurent Fressinet]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Severin Freund]]
- [[Harry Frey]]
- [[Isak Frey]]
- [[Algot Friberg]]
- [[Max Friberg]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Daniel Fridman]]
- [[Friðrik Ólafsson]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]]
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Howard Frier]]
- [[Patrick Friesacher]]
- [[Robin Frijns]]
- [[Lasse Friman]] 
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Paul Fritsch]]
- [[Steve Fritz]]
- [[Michael Frolík]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Chris Froome]]
- [[Emanuele Fuamatu]] 
- [[Christian Fuchs]]
- [[Helena Fuchsová]]
- [[Grant Fuhr]]
- [[Mitsunori Fujiguchi]]
- [[Hiroki Fujiharu]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Jungo Fujimoto]]
- [[Tomomi Fujimura]]
- [[Nobuo Fujishima]]
- [[Nobuyo Fujishiro]]
- [[Naoyuki Fujita]]
- [[Toshiya Fujita]]
- [[Yoshio Fujiwara]]
- [[Masahiro Fukuda]]
- [[Yutaka Fukufuji]]
- [[Reizō Fukuhara]]
- [[Miho Fukumoto]]
- [[Takashi Fukunishi]]
- [[Mircea Fulger]] 
- [[Kōji Funamoto]]
- [[Dominik Furch]]
- [[Mattia Furlani]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Yoshio Furukawa]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Tyson Fury]]
- [[Yuki Fushimi]]
- [[Takahiro Futagawa]]
- [[Nadine Fähndrich]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

== G ==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Sam Gagner]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Jean Marc Gaillard]]
- [[Grete Gaim]]
- [[Ignisious Gaisah]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Patrick Galbraith]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Kristo Galeta]]
- [[Jean Galfione]] 
- [[Stanislav Galijev]]
- [[Brendan Gallagher]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Pedro Gamarro]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Yuriorkis Gamboa]]
- [[Mohamed Gammoudi]]
- [[Kazuki Ganaha]]
- [[Markus Gandler]]
- [[Marcelin Gando]]
- [[Joe Gans]]
- [[Anatoli Gantvarg]]
- [[Nona Gaphrindašvili]]
- [[Rolando Garbey]] 
- [[Anier García]] 
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Mariano García]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Giedo van der Garde]]
- [[Toni Gardemeister]]
- [[Anders Garderud]]
- [[Jake Gardiner]]
- [[Steven Gardiner]]
- [[Rulon Gardner]] 
- [[Nicolo Gargano]]
- [[Rigoberto Garibaldi]]
- [[Emil Garipov]]
- [[Kevin Garnett]]
- [[Robert Garrett]] 
- [[Paul Gascoigne]]
- [[Marc Gasol]]
- [[Pau Gasol]]
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Rodion Gataullin]]
- [[Justin Gatlin]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hartwig Gauder]]
- [[Frédérick Gaudreau]]
- [[Johnny Gaudreau]]
- [[Cori Gauff]]
- [[Brendan Gaunce]]
- [[John Anders Gaustad]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Vladislav Gavrikov]]
- [[Aleksei Gavrilov]]
- [[Juri Gavrilov]] 
- [[Leon Gawanke]]
- [[Tyson Gay]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Tajay Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[Jacek Gdański]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Haile Gebrselassie]]
- [[Elene Gedevanišvili]]
- [[György Gedó]]
- [[Morgan Geekie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Elco van der Geest]]
- [[Vinzenz Geiger]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Sean Gelael]]
- [[Éric Gélinas]]
- [[Lisa Gelius]]
- [[Leonardo Genoni]]
- [[Chay Genoway]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Güzel Georgijeva]]
- [[Martin Gerber]]
- [[Evald Gering]]
- [[Konstantin Gern]]
- [[Martin Gernát]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Ivan Geško]]
- [[Aleksandr Getmanski]]
- [[Ehsan Ghaem-Maghami]]
- [[Matt Ghaffari]]
- [[Jaouad Gharib]]
- [[Ghirmay Ghebreslassie]]
- [[Bianca Ghelber]]
- [[Pierre Ghestem]]
- [[Luca Ghiotto]]
- [[Aryan Gholami]]
- [[Faouzi Ghoulam]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Giuseppe Gibilisco]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Devin Gibson]]
- [[John Gibson]]
- [[Letesenbet Gidey]]
- [[Kristin Gierisch]]
- [[Ryan Giggs]]
- [[Jean-Sébastien Giguère]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[David Gilbert]]
- [[Alain Giletti]]
- [[Stefano Giliati]]
- [[Jon Gillies]]
- [[John Gilmour]]
- [[Matthias Ginter]]
- [[Mark Giordano]]
- [[Antonio Giovinazzi]]
- [[Aivars Gipslis]]
- [[Samuel Girard]]
- [[Anish Giri]]
- [[Marc Girardelli]]
- [[Zemgus Girgensons]]
- [[Lamecha Girma]]
- [[Olivier Giroud]]
- [[Lisa Gisler]]
- [[Shay Given]]
- [[Ella Gjømle]]
- [[Lina Gjortšeska]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]]
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Martina Glagow]]
- [[Cody Glass]]
- [[Jelena Glebova]]
- [[Svetozar Gligorić]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Timo Glock]]
- [[Anders Gløersen]]
- [[Jakob Vang Glud]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Paul Gnadeberg]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Arturo Godoy]]
- [[Sofia Goggia]]
- [[Marielle Goitschel]]
- [[Veaceslav Gojan]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Argo Golberg]]
- [[Pål Golberg]]
– [[Stanislav Goldberg]]
- [[Andreas Goldberger]]
- [[Julian Golding]]
- [[Julius Golding]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Jekaterina Golovatenko]] 
- [[Zoja Golubeva]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]]
- [[Maxi Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Shūichi Gonda]]
- [[Gong Lijiao]]
- [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]]
- [[Paul Gonzales]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Arístides González]]
- [[Derlis González]]
- [[José Froilán González]]
- [[Mario González]]
- [[Nico González]]
- [[Barclay Goodrow]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Ben Gordon]]
- [[Ilja Gordon]]
- [[Halina Górecka]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Valeria Gorlats]]
- [[Brandon Gormley]]
- [[Reinaldo Gorno]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Marcin Gortat]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Shayne Gostisbehere]]
- [[Michi Goto]]
- [[Yukio Gotō]]
- [[Felix Gottwald]]
- [[Shane Gould]]
- [[Yanni Gourde]]
- [[Jørgen Graabak]]
- [[Barbara Graas]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Michael Grabner]]
- [[Steffi Graf]]
- [[Stephanie Graf]]
- [[Marc-André Gragnani]]
- [[Julio Granda]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Jean-Baptiste Grange]]
- [[Markus Granlund]]
- [[Mikael Granlund]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Alex Grant]]
- [[Tyler Graovac]]
- [[Arne Graumann]]
- [[Ryan Graves]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Morten Green]]
- [[Maurice Greene]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[A. J. Greer]]
- [[Caitlin Gregg]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Simone Greiner-Petter-Memm]]
- [[Michael Greis]]
- [[Thomas Greiss]]
- [[Alexandre Grenier]]
- [[Jimmy Gressier]]
- [[George Grey]]
- [[Wayne Gretzky]]
- [[Matt Grevers]]
- [[Antoine Griezmann]]
- [[Anett Griffel]]
- [[Blake Griffin]]
- [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]]
- [[Florence Griffith-Joyner]]
- [[Boris Griidin]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Brittney Griner]]
- [[Aleksandr Grištšuk]]
- [[Nikolai Grišunin]]
- [[Strátos Grívas]]
- [[Øystein Grødum]] 
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Harald Grønningen]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Romain Grosjean]]
- [[Georg Gross]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Ricco Groß]]
- [[Stefano Gross]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]]
- [[Matt Grzelcyk]]
- [[Philipp Grubauer]]
- [[Bernhard Gruber]]
- [[Michael Gruber]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marcus Grönholm]]
- [[Börje Grönroos]]
- [[Jari Grönroos]]
- [[Grethe Grünberg]]
- [[Rein Grünberg]]
- [[Tobias Grünenfelder]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Erik Guay]]
- [[Radko Gudas]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Andrius Gudžius]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Steeve Guénot]]
- [[Thierry Gueorgiou]]
- [[Eduardo Guerrero]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Jack Guittet]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Ernests Gulbis]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Ramil Guliyev]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Margitta Gummel]]
- [[Saida Gunba]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Carl Gunnarsson]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Nikita Gussev]]
- [[Vitali Gussev]]
- [[Simon Gustafson]]
- [[Erik Gustafsson]]
- [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]]
- [[Toini Gustafsson]]
- [[Giedrius Gustas]]
- [[Filip Gustavsson]]
- [[Peet Gustel]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Pjotr Gužov]]
- [[Karel Gut]]
- [[Lara Gut-Behrami]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Esteban Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Hans Gutman]]
- [[Ernests Gūtmanis]]
- [[Viiu Gutmann]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Horace Gwynne]]
- [[Elisabeth Görgl]]
- [[Max Görtz]]
- [[Miriam Gössner]]
- [[Renate Götschl]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Emre Güngör]]
- [[Werner Günthör]]
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Richard Gynge]]
- [[Dániel Gyurta]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

== H ==

[[Anna Haag]]
- [[Tiit Haagma]]
- [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]]
- [[Henrik Haapala]]
- [[Eleriin Haas]]
- [[Gaëtan Haas]]
- [[Josef Haas]]
- [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
- [[Mario Haas]]
- [[Rebekka Haase]]
- [[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Georg Hackenschmidt]]
- [[Grant Hackett]]
- [[Eḩsān Ḩadādī]]
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Isack Hadjar]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Memnun Hadžić]]
- [[Dinar Hafizullin]]
- [[Ronny Hafsås]]
- [[Ragnhild Haga]]
- [[Paul-Toomas Hage]]
- [[Brandon Hagel]]
- [[Carl Hagelin]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Linda Haglund]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Rolf Haikkola]]
- [[Madoka Haji]]
- [[Alfréd Hajós]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Jani Hakanpää]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Veikko Hakulinen‎]]
- [[Stephen Halaiko]]
- [[Jaroslav Halák]]
- [[Bence Halász]]
- [[Murray Halberg]]
- [[Leho Haldna]]
- [[Simona Halep]]
- [[Calle Halfvarsson]]
- [[Maldon Haljas]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Quincy Hall]]
- [[Taylor Hall]]
- [[Saul Hallap]]
- [[Eduard Hallberg]]
- [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]]
- [[Helger Hallik]]
- [[Margus Hallik]]
- [[Reinar Hallik]]
- [[Timo Hallist]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Antero Halonen]]
- [[Niilo Halonen]]
- [[Tony Halme]] 
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Jan Halvarsson]]
- [[Shoko Hamada]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Masahiro Hamazaki]]
- [[Charles Hamelin]]
- [[Rani Hamid]]
- [[Dougie Hamilton]]
- [[Lewis Hamilton]]
- [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Becky Hammon]]
- [[Andrew Hammond]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Roman Hamrlík]]
- [[Marek Hamšík]] 
- [[Dávid Hancko]]
- [[Etsuko Handa]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Maki Haneta]]
- [[Halvard Hanevold]]
- [[Henri Hang]]
- [[Ádám Hanga]]
- [[Noah Hanifin]]
- [[Grant Hanley]]
- [[Sven Hannawald]]
- [[Sirli Hanni]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Jannik Hansen]]
- [[Jaan Hansla]]
- [[Sandra Hansson]]
- [[Robin Hanzl]]
- [[Naotake Hanyū]]
- [[Yuzuru Hanyū]]
- [[Ayumi Hara]]
- [[Natsuko Hara]]
- [[Natsumi Hara]]
- [[Genki Haraguchi]]
- [[Fukusaburō Harada]]
- [[Imre Harangi]]
- [[Michał Haratyk]]
- [[Trey Hardee]]
- [[Josh Harding]]
- [[Tonya Harding]]
- [[Nichlas Hardt]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Pentala Harikrishna]]
- [[Kristin Harila]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Valeri Harlamov]]
- [[Anatoli Harlampijev]]
- [[Arkadi Harlampijev]]
- [[Harmon Harmon]]
- [[Arthur Harnden]]
- [[Martin Harnik]]
- [[Scott Harrington]]
- [[Otis Harris]]
- [[JuVaughn Harrison]]
- [[Kendra Harrison]]
- [[Carter Hart]]
- [[Doris Hart]]
- [[Joe Hart]]
- [[Teemu Hartikainen]]
- [[Christoph Harting]]
- [[Robert Harting]]
- [[Ryan Hartman]]
- [[Yasuo Haruyama]]
- [[Alex Harvey]]
- [[Rio Haryanto]]
- [[Chieko Hase]]
- [[Makoto Hasebe]]
- [[Haruhisa Hasegawa]]
- [[Kenta Hasegawa]]
- [[Yoshiyuki Hasegawa]]
- [[Yui Hasegawa]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Hideo Hashimoto]]
- [[Kōichi Hashiratani]]
- [[Tetsuji Hashiratani]]
- [[Dominik Hašek]]
- [[Hisui Haza]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Irina Hazova]]
- [[Kiryl Hatavec]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Yasuhiro Hato]]
- [[Uichirō Hatta]]
- [[Trine Hattestad]]
- [[Ola Vigen Hattestad]]
- [[Toshihiro Hattori]]
- [[Thorleif Haug]]
- [[Timon Haugan]]
- [[Rasmus Haugasmägi]] 
- [[Henrik Haukeland]] 
- [[Erik Haula]]
- [[Andrej Hauptman]]
- [[Kristi Hausenberg]]
- [[Simone Hauswald]]
- [[Matti Hautamäki]]
- [[Emmi Haux]] 
- [[Mike Havenaar]]
- [[Dale Hawerchuk]]
- [[Akiko Hayakawa]]
- [[Kentarō Hayashi]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[David Haye]]
- [[Gordon Hayward]]
- [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]]
- [[He Kexin]]
- [[Basil Heatley]]
- [[Mark Hebden]]
- [[Max Hebeisen]]
- [[Bartłomiej Heberla]]
- [[Traudl Hecher]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Sara Hector]]
- [[Einar Hedegart]]
- [[Héðinn Steingrímsson]]
- [[Victor Hedman]]
- [[Chad Hedrick]]
- [[Vladimir Heerik]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Günther Heidemann]]
- [[Eric Heiden]]
- [[Nick Heidfeld]]
- [[Betty Heidler]]
- [[Matti Heikkinen]]
- [[Jander Heil]]
- [[Jennifer Heil]]
- [[Hillar Hein]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Marju Hein]]
- [[Danton Heinen]]
- [[Kristo Heinmann]]
- [[Viljo Heino]]
- [[Ville Heinola]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Demi Heinsoo]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Miro Heiskanen]]
- [[John Heitinga]]
- [[Zuzana Hejnová]]
- [[Filip Helander]]
- [[Oliver Helander]]
- [[Bud Held]]
- [[Helger Helemäe]]
- [[Kai Helenius]]
- [[Robert Helenius]]
- [[Peter Heli]]
- [[Harri Heliövaara]]
- [[Magnus Hellberg]]
- [[Tia Hellebaut]] 
- [[Daniel Hellebuyck]]
- [[Marcus Hellner]]
- [[Johan Hellström]]
- [[Darren Helm]]
- [[Raimo Helminen]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Matt Hemingway]]
- [[Deon Hemmings]]
- [[Jeff Henderson]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Stephen Hendry]] 
- [[Erika Hendsel]]
- [[Sonja Henie]] 
- [[Justine Henin]]
- [[Andrea Henkel]]
- [[Jürgen Henn]]
- [[Wayne Hennessey]]
- [[Johannes Henno]]
- [[Eivind Henriksen]]
- [[Adam Henrique]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Aliaksandra Herasimenia]]
- [[Vladõslav Heraskevõtš]]
- [[Irõna Heraštšenko]]
- [[Reinfried Herbst]]
- [[Carla Heredia Serrano]]
- [[Keri Herman]]
- [[Jan Heřmánek]]
- [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Kregor Hermet]]
- [[Jennifer Hermoso]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Noé Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]]
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Margus Hernits]]
- [[Henri Hérouin]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Arquímedes Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Hans Herrmann]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Denise Herrmann-Wick]]
- [[Fabrice Herzog]]
- [[Shaun Heshka]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Erika Hess]]
- [[Mario Hezonja]]
- [[Tor Arne Hetland]]
- [[Georg Hettich]]
- [[Reinhold-Heinrich Heuer]]
- [[Valter Heuer]]
- [[Ron Heusdens]]
- [[Lleyton Hewitt]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Thomas J. Hicks]]
- [[Noritaka Hidaka]]
- [[Usaburō Hidaka]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Mirja Hietamies-Eteläpää]]
- [[Fernando Hierro]] 
- [[Juuso Hietanen]]
- [[Masaaki Higashiguchi]]
- [[John Higgins]]
- [[Matthew Highmore]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Andreas Hiiemägi]]
- [[Eduard Hiiop]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Tom Hilde]]
- [[Timo Hildebrand]]
- [[Štěpánka Hilgertová]]
- [[Adin Hill]]
- [[Clarence Hill]] 
- [[Damon Hill]]
- [[Virgil Hill]]
- [[Edmund Hillary]]
- [[Jonas Hiller]]
- [[Martin Himma]]
- [[Piero Hincapié]]
- [[Martina Hingis]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Vanessa Hinz]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Ernst Hinterseer]]
- [[Hansi Hinterseer]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[Roope Hintz]]
- [[Toshio Hirabayashi]]
- [[Hiroshi Hirakawa]]
- [[Ryūzō Hiraki]]
- [[Takashi Hirano]]
- [[Chika Hirao]]
- [[Shūsaku Hirasawa]]
- [[Tomoyuki Hirase]]
- [[Sōta Hirayama]]
- [[Kazuko Hironaka]]
- [[Nozomi Hiroyama]]
- [[Peter Hirsch]]
- [[Marcel Hirscher]]
- [[Eleri Hirv]]
- [[Mikko Hirvonen]]
- [[Nico Hischier]]
- [[Šamil Hissamutdinov]]
- [[Sophie Hitchon]]
- [[Kinue Hitomi]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Simon Hjalmarsson]]
- [[Odd-Bjørn Hjelmeset]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Josh Ho-Sang]]
- [[Hoang Thanh Trang]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Cole Hocker]]
- [[Keely Hodgkinson]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Nina Hoekman]]
- [[Lukas Hofer]]
- [[Hein ten Hoff]]
- [[Reese Hoffa]]
- [[Mike Hoffman]]
- [[Christian Hoffmann]]
- [[Fritz Hofmann]]
- [[Grégory Hofmann]]
- [[Helmut Hofmann]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Tore Ruud Hofstad]]
- [[Kevin Hogarth]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Aleksandr Hohlatšjov]]
- [[Jana Hohlova]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Uwe Hohn]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Steven Holcomb]]
- [[Jon Robert Holden]]
- [[Nick Holden]]
- [[Wendy Holdener]]
- [[Rob Holding]]
- [[Anni Holdmann]]
- [[José Holebas]]
- [[Jaroslav Holík]]
- [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]]
- [[Eliise Hollas]]
- [[Salme Adeele Hollas]]
- [[Grant Holloway]]
- [[Philip Holm]]
- [[Stefan Holm]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Kelly Holmes]]
- [[Ratmir Holmov]]
- [[Axel Holmström]]
- [[Gunnar Hololei]]
- [[Jonas Holøs]]
- [[Markus Holst]]
- [[Raphael Holzdeppe]]
- [[Korbinian Holzer]]
- [[Braden Holtby]]
- [[Hans Christer Holund]]
- [[Evander Holyfield]]
- [[Chieko Homma]]
- [[Aivar Hommik]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Midori Honda]]
- [[Nagayasu Honda]]
- [[Takuya Honda]]
- [[Yasuto Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Julius Honka]]
- [[Kenji Honnami]]
- [[Pieter van den Hoogenband]]
- [[Herman Hoogland]] 
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Steven Hooker]]
- [[Jüri Hool]]
- [[Imbi Hoop]]
- [[Tadao Horie]]
- [[Takumi Horiike]]
- [[Kurt Hornfischer]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Bo Horvat]]
- [[Béla Horváth]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]]
- [[Tsukasa Hosaka]]
- [[Hajime Hosogai]]
- [[Ichirō Hosotani]]
- [[Nicole Hosp]]
- [[Marián Hossa]]
- [[Majid Hosseini]]
- [[Katinka Hosszú]]
- [[Bela Hotenašvili]]
- [[Hou Yifan]]
- [[Venla Hovi]]
- [[Even Hovland]]
- [[Dwight Howard]]
- [[Tim Howard]]
- [[Quinton Howden]]
- [[Gordie Howe]]
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Filip Hrgović]]
- [[Mirko Hrgović]]
- [[Marek Hrivík]]
- [[Viktor Hrjapa]]
- [[Filip Hronek]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Šimon Hrubec]]
- [[Hans Huber]] 
- [[Liezel Huber]]
- [[Jonathan Huberdeau]]
- [[Anthoine Hubert]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Július Hudáček]]
- [[Jan Hudec]]
- [[Anton Hudobin]]
- [[Matthew Hudson-Smith]]
- [[Werner Hug]]
- [[Jack Hughes]]
- [[Jake Hughes]]
- [[Quinn Hughes]]
- [[Zharnel Hughes]]
- [[Markus Huhtala]]
- [[Aino Huimerind]]
- [[Sjoerd Huisman]]
- [[Esa Hukkanen]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Linus Hultström]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Juliane Hund]]
- [[Brad Hunt]]
- [[Kalev Hunt]]
- [[Külli Hunt]]
- [[Margus Hunt]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[George Hunter]]
- [[Lindsey Hunter]]
- [[Pavol Hurajt]]
- [[Reetta Hurske]]
- [[Albert Hurt]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Ville Husso]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Aslanbek Huštov]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Michael Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Vadõm Huttsait]]
- [[Karl Huuk]]
- [[Veikko Huuskonen]]
- [[Alan Huõgatõ]]
- [[Karoliine Hõim]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Oleksandr Hõžnjak]]
- [[Gunder Hägg]]
- [[Mika Häkkinen]]
- [[Helery Hälvin]]
- [[Lenni Hämeenaho]]
- [[Eduard Hämäläinen]]
- [[Kalevi Hämäläinen]]
- [[Pentti Hämäläinen]]
- [[Markus Hännikäinen]]
- [[Juha Hänninen]]
- [[Juho Hänninen]] 
- [[Arto Härkönen]]
- [[Eugen Härms]]
- [[Vüqar Həşimov]]
- [[Raivo Hääl]]
- [[Gunnar Höckert]]
- [[Marcus Högberg]]
- [[Nils Höglander]]
- [[Martin Höllwarth]]
- [[Kathrin Hölzl]]
- [[Patric Hörnqvist]]
- [[Kaido Höövelson]]
- [[Nico Hülkenberg]]
- [[Voldemar Hünerson]]
- [[Tomáš Hyka]]
- [[Zach Hyman]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

== I ==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Akaki Iašvili]]
- [[Caterine Ibargüen]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Derek Ibbotson]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Mogamed Ibragimov]]
- [[Sultan Ibragimov]] 
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Märt Ibrus]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Tokizō Ichihashi]]
- [[Daisuke Ichikawa]]
- [[Nana Ichise]]
- [[Tameo Ide]]
- [[Yūji Ide]]
- [[Yosuke Ideguchi]]
- [[Asako Ideue]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Mati Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Phillips Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Rafael Iglesias]]
- [[Aleksandr Ignatenko]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Andre Iguodala]]
- [[Masami Ihara]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Laura Ikauniece]]
- [[Hiromi Ikeda]]
- [[Sakiko Ikeda]]
- [[Shinobu Ikeda]]
- [[Yutaka Ikeuchi]]
- [[Khumiso Ikgopoleng]]
- [[Tomohiko Ikoma]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Henri Ikonen]]
- [[Žydrūnas Ilgauskas]]
- [[Georgi Ilivitski]]
- [[Anna Iljuštšenko]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Aleksander Illi]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Kalle Ilves]]
- [[Kristjan Ilves]]
- [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]]
- [[Urmo Ilves]]
- [[Ersan İlyasova]]
- [[Im Dong-hyun]]
- [[Keizō Imai]]
- [[Hiroji Imamura]]
- [[Kazuo Imanishi]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Jarkko Immonen]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Junichi Inamoto]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Miks Indrašis]]
- [[Kaire Indrikson]]
- [[Sten Indrikson]]
- [[Miguel Indurain]]
- [[Andrei Inešin]]
- [[Filip Ingebrigtsen]]
- [[Henrik Ingebrigtsen]]
- [[Jakob Ingebrigtsen]]
- [[Tommy Ingebrigtsen]]
- [[Anti Ingel]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Magnus Ingesson]]
- [[Justin Ingram]]
- [[Julien Ingrassia]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Jere Innala]]
- [[Christof Innerhofer]]
- [[Masahiko Inoha]]
- [[Shumpei Inoue]]
- [[Takeshi Inoue]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Takashi Inui]]
- [[Kyriákos Ioánnou]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Vitali Ionov]]
- [[Nana Ioseliani]]
- [[Alexander Ipatov]]
- [[Artūrs Irbe]]
- [[Alexander Ireland]]
- [[Eddie Irvine]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Kyrie Irving]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Priidu Isak]]
- [[Mito Isaka]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Junko Ishida]]
- [[Yoshinori Ishigami]]
- [[Satoshi Ishii]]
- [[Shigemi Ishii]]
- [[Yoshinobu Ishii]]
- [[Naohiro Ishikawa]]
- [[Mnatsakan Iskandarjan]]
- [[Hiromitsu Isogai]]
- [[Jari Isometsä]]
- [[Märt Israel]]
- [[Jaak Issak]]
- [[Jon Istad]]
- [[Jelena Issinbajeva]]
- [[Svetlana Išmuratova]]
- [[Pavlo Ištšenko]]
- [[David Izonritei]]
- [[Masanobu Izumi]]
- [[Miyuki Izumi]]
- [[Kō Itakura]]
- [[Hiroki Ito]]
- [[Junya Ito]]
- [[Kanako Ito]]
- [[Naoji Itō]]
- [[Teruyoshi Itō]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Paula Ivan]]
- [[Vjatšeslav Ivanenko]]
- [[Mihhail Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladimir Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Ana Ivanović]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Vassõl Ivantšuk]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Jelena Ivaštšenko]]
- [[Emil Iversen]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Allen Iverson]]
- [[Borislav Ivkov]]
- [[Isao Iwabuchi]]
- [[Mana Iwabuchi]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Teruo Iwamoto]]
- [[Azusa Iwashimizu]]
- [[Akemi Iwata]]
- [[Toshio Iwatani]]
- [[Mihoko Iwaya]]
- [[Alex Iwobi]]

== J ==
[[Jaan Jaago]]
- [[Elar Jaakson]]
- [[Urmas Jaamul]]
- [[Aksel Jaanisoo]]
- [[Heikki Jaansalu]]
- [[Jüri Jaanson]]
- [[Tatjana Jaanson]]
- [[Villem-Johannes Jaanson]]
- [[Karam Jābir]]
- [[Aleksei Jablotškin]]
- [[Hugh Jack]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Arnold Jackson]]
- [[Bershawn Jackson]]
- [[Chase Jackson]]
- [[Colin Jackson]]
- [[Shericka Jackson]]
- [[Anders Jacobsen]]
- [[Astrid Jacobsen]]
- [[Émilien Jacquelin]]
- [[Tom Jager]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Eerik Jago]]
- [[Jaak-Heinrich Jagor]]
- [[Jaromír Jágr]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]]
- [[Vladimir Jagunov]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Heinar Jahu]]
- [[Nobuko Jajima]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Alo Jakin]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Julian Jakobsen]]
- [[Nikolai Jakovenko]]
- [[Anatoli Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Lora Jakovleva]]
- [[Oksana Jakovleva]]
- [[Jānis Jaks]]
- [[Jarosław Jakszto]]
- [[Martin Jakš]]
- [[Nail Jakupov]] 
- [[Ado Jalakas]]
- [[Konstantin Jalari]]
- [[Merilii Jalg]]
- [[Triinu Jalg]]
- [[Erkki Jallai]]
- [[Tarmo Jallai]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Bronny James]]
- [[Bryce James]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Hilda James]] 
- [[Kirani James]]
- [[LeBron James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Piret Jamnes]]
- [[Richard Jan]]
- [[Jakub Janda]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Carlo Janka]]
- [[Jelena Janković]]
- [[Mark Jankowski]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Mattias Janmark]]
- [[Avo Jans]]
- [[Gérard Jansen]]
- [[Hans Jansen]]
- [[Kjetil Jansrud]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Dmitri Jarošenko]]
- [[Tristan Jarry]]
- [[Rolandas Jasevičius]]
- [[Darius Jasevičius]]
- [[Šarūnas Jasikevičius]]
- [[Liveta Jasiūnaitė]]
- [[Koba Jass]]
- [[Ahmed Hamada Jassim]] 
- [[Lev Jašin]]
- [[Dmitrij Jaškin]]
- [[Michel Jazy]]
- [[Iryna Jatčanka]]
- [[Alassana Jatta]]
- [[Sami Jauhojärvi]]
- [[Inese Jaunzeme]]
- [[Arto Javanainen]]
- [[Vincent Jay]]
- [[Lou Jeanmonnot]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Ruth Jebet]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Otylia Jędrzejczak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Radosław Jedynak]]
- [[Jee Yong-ju]]
- [[Melissa Jefferson-Wooden]]
- [[Tony Jeffries]]
- [[Eneli Jefimova]]
- [[Lilija Jefremova]]
- [[Žiga Jeglič]]
- [[Grigori Jegorov]]
- [[Vassili Jegorov]]
- [[Ljubov Jegorova]] 
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Mara Jelica]]
- [[Aleksei Jemelin]]
- [[Vassili Jemelin]]
- [[Fjodor Jemeljanenko]]
- [[Charlie Jenkins]]
- [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]]
- [[Michelle Jenneke]]
- [[Boone Jenner]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Nicholas Jensen]]
- [[Nicklas Jensen]]
- [[Viggo Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur)
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Jens Jeremies]]
- [[Timmo Jeret]]
- [[Oksana Jermakova]]
- [[Sixten Jernberg]]
- [[Georg-Adolf Jernits]]
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Norah Jeruto]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Andrei Jessipenko]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Aleh Jevenka]]
- [[Erling Jevne]]
- [[Sriram Jha]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Soraya Jiménez]]
- [[Ben Jipcho]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Shōji Jō]]
- [[Kadri Joa]]
- [[Ain Joala]]
- [[Ott Joala]]
- [[Jasmi Joensuu]]
- [[Jesse Joensuu]]
- [[Éder Jofre]]
- [[Ryan Johansen]]
- [[Ingemar Johansson]]
- [[Ivar Johansson]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Kjell Johansson]]
- [[Lars Johansson]]
- [[Linus Johansson]]
- [[Marcus Johansson]]
- [[Selfrid Johansson]]
- [[Tomas Johansson]]
- [[Therese Johaug]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Allen Johnson]]
- [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]]
- [[Bill Johnson]]
- [[Erik Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Jack Johnson]]
- [[Ken Johnson]]
- [[Lawrence Johnson]]
- [[Magic Johnson]]
- [[Michael Johnson]]
- [[Toureano Johnson]]
- [[Tyler Johnson]]
- [[Katarina Johnson-Thompson]]
- [[Andreas Johnsson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Nikola Jokić]]
- [[Niko Jokinen]]
- [[Jyrki Jokipakka]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Caleb Jones]]
- [[Cullen Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Greg Jones]]
- [[Jak Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Leisel Jones]]
- [[Marion Jones]]
- [[Martin Jones]]
- [[Roy Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
- [[Nigel de Jong]]
- [[Wim de Jong]]
- [[Mattias Jonson]]
- [[Jens Jønsson]]
- [[Jürgen Joonas]]
- [[Laura Joonas]]
- [[Koit Joor]]
- [[Josh Jooris]]
- [[DeAndre Jordan]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Michael Jordan]]
- [[Michal Jordán]]
- [[Peter Jørgensen]] 
- [[Victor Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Curtis Joseph]]
- [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]]
- [[Roman Josi]]
- [[Tyson Jost]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Brian Joubert]]
- [[Richard Jouve]]
- [[Raymond Joval]] 
- [[Ed Jovanovski]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jackie Joyner-Kersee]]
- [[Alberto Juantorena]]
- [[Christopher Judge]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Mervana Jugić-Salkić]]
- [[Ain-Alar Juhanson]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Martti Juhkami]]
- [[Ants Juhvelt]]
- [[Bruno Julie]]
- [[Jorge Julio]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Bruno Junk]]
- [[Leni Junker]]
- [[Julius Junttila]]
- [[Antti Juntumaa]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Juozas Juocevičius]]
- [[Tomáš Jurčo]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Jekaterina Jurjeva]]
- [[Kalju Jurkatamm]]
- [[Tiiu Jurkatamm]]
- [[Darja Jurlova]]
- [[Martin Jurtom]]
- [[Risto Jussilainen]]
- [[Gytis Juškevičius]]
- [[Elisabeth Juudas]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Janari Jõesaar]]
- [[Gert Jõeäär]]
- [[Anna Lotta Jõgeva]]
- [[Aili Jõgi]]
- [[Mati Jõgi]]
- [[Peep Jõgi]]
- [[Urmas Jõgi]]
- [[Jüri Jõul]] 
- [[Marta Jõumees]]
- [[Ilmar-Olav Jõõras]]
- [[Rivo Jõõras]]
- [[Andrei Jämsä]]
- [[Marko Jänes]] 
- [[Calle Järnkrok]]
- [[Andre Järva]]
- [[Rein Järva]]
- [[Väinö Järvenpää]]
- [[Martin Järveoja]]
- [[Nikolai Järveoja]]
- [[Akilles Järvinen]]
- [[Jukka Järvinen]]
- [[Matti Järvinen]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Laura Britt Järvsoo]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Lisell Jäätma]]
- [[Robin Jäätma]]
- [[Peep Jöffert]]
- [[Emil Jönsson]]
- [[Kevin Jörg]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Jaan Jüris]]
- [[Peeter Jürisson]]
- [[Uku Jürjendal]]
- [[Helen Jürjo]]
- [[Vello Jürjo]]
- [[Ademar Jürlau]]

== K ==
[[Kaido Kaaberma]]
- [[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Vello Kaaristo]]
- [[Enn Kaarma]]
- [[Harald Kaarmann]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Evely Kaasiku]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Alina Kabajeva]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Slobodan Kačar]]
- [[Tadija Kačar]]
- [[Vello Kade]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Syed Kadir]] 
- [[Yuka Kado]]
- [[Kaoru Kadohara]]
- [[Nazem Kadri]]
- [[Colin Kaepernick]]
- [[Jevgeni Kafelnikov]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Sachi Kagawa]]
- [[Shinji Kagawa]]
- [[Tarō Kagawa]]
- [[Dina Kagramanov]]
- [[Andres Kahk]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Dominik Kahun]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Stefan Kaibald]]
- [[Gregory Kaidanov]]
- [[Ayumi Kaihori]]
- [[Keiji Kaimoto]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Kaarel Kais]]
- [[Kristjan Kais]]
- [[Wilhelm Kaiser]]
- [[Wyatt Kaiser]]
- [[Hannu Kaislama]]
- [[Hans Kaiva]]
- [[Andrus Kajak]]
- [[Uno Kajak]]
- [[Anna Kajalina]]
- [[Riina Kajari]]
- [[Akira Kaji]]
- [[Mayumi Kaji]]
- [[Tomoyuki Kajino]]
- [[Kaká]]
- [[Kaoru Kakinami]]
- [[Yōichirō Kakitani]]
- [[Kaapo Kakko]]
- [[Nikólaos Kaklamanákis]]
- [[Ingrit Kala]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Valter Kalam]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Paul Kalberg]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Ago Kalde]]
- [[Juhan Kalde]]
- [[Sten Kalder]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Martten Kaldvee]]
- [[Urmas Kaldvee]]
- [[Dmitri Kalinin]]
- [[Sergei Kalinin]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Aldur Kaljo]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Leelo Kalju]]
- [[Avo Kaljulaid]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Kaire Kaljurand]]
- [[Kalle Kaljurand]]
- [[Kristjan Kaljurand]]
- [[Helgi Kaljuste]]
- [[Kaupo Kaljuste]]
- [[Merli Kaljuve]]
- [[Margit Kalk]]
- [[Gustav Kalkun]]
- [[Charlotte Kalla]]
- [[Juura Kallari]]
- [[Madis Kallas]]
- [[Miina Kallas]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Carmel Kallemaa]]
- [[Mika Kallio]]
- [[Antti Kalliomäki]]
- [[Andrei Kalmakov]]
- [[Erich Kalmar]]
- [[Marek Kalmus]]
- [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Kunishige Kamamoto]]
- [[Chris Kaman]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Mitsuo Kamata]]
- [[Kaspars Kambala]]
- [[Ditaji Kambundji]]
- [[Mujinga Kambundji]]
- [[Yusuf Saad Kamel]]
- [[Hisao Kami]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Megumi Kamionobe]]
- [[Arno Kamminga]]
- [[Shōgo Kamo]]
- [[Takeshi Kamo]]
- [[Steven Kampfer]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Gata Kamsky]]
- [[Olga Kamyshleeva]]
- [[Aadu Kana]]
- [[Mū Kanazaki]]
- [[Hiroshi Kanazawa]]
- [[Carel Kand]]
- [[Kaie Kand]]
- [[Katsuo Kanda]]
- [[Kiyoo Kanda]]
- [[Aleksandr Kandaurov]] 
- [[Toomas Kandimaa]]
- [[Harry Kane]]
- [[Patrick Kane]] 
- [[Mami Kaneda]]
- [[Miho Kaneda]]
- [[Nobutoshi Kaneda]]
- [[Shiho Kaneda]]
- [[Hisashi Kaneko]]
- [[Albert Kanepi]]
- [[Anton Kanepi]]
- [[Harald Kanepi]]
- [[Kaia Kanepi]] 
- [[Kaarlo Kangasniemi]]
- [[Tanel Kangert]]
- [[Julius Kangur]]
- [[Kristjan Kangur]]
- [[Martin Kangur]]
- [[Ülo Kangur]]
- [[Juha Kankkunen]]
- [[Helena Kannus]] 
- [[Takashi Kanō]]
- [[Johannes Kant]]
- [[Anna Kantane]]
- [[Toms Kantāns]]
- [[Gerd Kanter]]
- [[Igor Kanõgin]]
- [[Kasperi Kapanen]]
- [[Niko Kapanen]]
- [[Boglárka Kapás]]
- [[Hamit Kaplan]]
- [[Oskar Kaplur]]
- [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Liis Kapten]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Aleksandr Karavajev]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Anu Karavajeva]]
- [[Aleksandr Karelin]]
- [[Pavel Karelin]] 
- [[Richard Karelson]]
- [[Amir Karić]]
- [[Nouman Karim]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Martin Karis]]
- [[Roman Kariste]]
- [[Henn Karits]]
- [[Nigul Karits]]
- [[Loris Karius]]
- [[Nikolai Karklin]]
- [[Ainar Karlson]]
- [[Rain Karlson]]
- [[Urmas Karlson]]
- [[Erik Karlsson]]
- [[Frida Karlsson]]
- [[Henrik Karlsson]]
- [[Nils Karlsson]]
- [[Pernilla Karlsson]]
- [[William Karlsson]]
- [[Åke Karlsson]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Kenneth Karp]]
- [[Vitalijus Karpačiauskas]]
- [[Deniss Karpak]]
- [[Gleb Karpenko]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Anatoli Karpov]] 
- [[Dmitri Karpov]] 
- [[Valeri Karpov]]
- [[Klaes Karppinen]]
- [[Pertti Karppinen]]
- [[Ida Karstoft]]
- [[Mārtiņš Karsums]]
- [[Tõnis Kartau]]
- [[Narain Karthikeyan]]
- [[Givi Kartozia]]
- [[Fred Karu]]
- [[Kristin Karu]]
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Hatha Karunaratne]]
- [[Börje Karvonen]]
- [[Takashi Kasahara]]
- [[Noriaki Kasai]]
- [[Yoshie Kasajima]]
- [[Andrej Kaścicyn]]
- [[Siarhiej Kaścicyn]]
- [[Totti Kasekamp]]
- [[Robert Kasela]]
- [[Tõnis Kasemets]]
- [[Indrek Kaseorg]]
- [[Kärt Kaseorg]]
- [[Mari Kaseväli]]
- [[Yōsuke Kashiwagi]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]]
- [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Rain Kask]]
- [[Darius Kasparaitis]]
- [[Garri Kasparov]]
- [[Marco Kasper]]
- [[Ants Kass]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Darja Kassatkina]]
- [[Zack Kassian]]
- [[Elmo Kassin]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Maximilian Kastner]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Ondřej Kaše]]
- [[Rustam Kazakov]]
- [[Yahiro Kazama]]
- [[Tatjana Kazankina]]
- [[Vladimir Kazatšonok]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]] 
- [[Kai Kazmirek]] 
- [[Hiroshi Katayama]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Daijirō Katō]]
- [[Hisashi Katō]]
- [[Masaaki Katō]]
- [[Nobuyuki Katō]]
- [[Tomoe Kato]]
- [[Yoshio Katō]]
- [[Pródromos Katsantónis]]
- [[Kóstas Katsouránis]] 
- [[Toshinobu Katsuya]]
- [[Ethan Katzberg]] 
- [[Kevin Kauber]]
- [[Johannes Kaubi]]
- [[Smylie Kaufman]]
- [[Tõnu Kaukis]]
- [[Niklas Kaul]]
- [[Ralf Kaunismäe]]
- [[Toivo Kaunismäe]]
- [[Vello Kaunismäe]]
- [[Valter Kaup]]
- [[Kalle Kaupmees]]
- [[Minna Kauppi]]
- [[Kai Kauramäki]]
- [[Martin Kaut]]
- [[Juko Kavaguti]]
- [[Egidijus Kavaliauskas]]
- [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Saburō Kawabuchi]]
- [[Katsuyuki Kawachi]]
- [[Yoshikatsu Kawaguchi]]
- [[Naoko Kawakami]]
- [[Nobuo Kawakami]]
- [[Ryōichi Kawakatsu]]
- [[Taeko Kawakatsu]]
- [[Kengo Kawamata]]
- [[Taizō Kawamoto]]
- [[Mari Kawamura]]
- [[Yuri Kawamura]]
- [[Takashi Kawanishi]]
- [[Takehiko Kawanishi]]
- [[Junji Kawano]]
- [[Eiji Kawashima]]
- [[Nahomi Kawasumi]]
- [[Rıza Kayaalp]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Collen Kebinatshipi]]
- [[Eerik Kedars]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Erik Keedus]]
- [[Avo Keel]]
- [[Markkus Keel]]
- [[Martti Keel]]
- [[Kaimu Keerak]]
- [[Alfred Keerd]]
- [[Tamara Keerd]]
- [[Rait Keerles]]
- [[Mart Keersalu]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Mark-Markos Kehva]]
- [[Anastasia Keinänen]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Duncan Keith]]
- [[Urho Kekkonen]]
- [[Travis Kelce]]
- [[Miloš Kelemen]]
- [[Anastasía Kelesídou]] 
- [[Ülle Kell]]
- [[Clayton Keller]]
- [[Reinier Cornelis Keller]]
- [[Adam Kelly]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Majlinda Kelmendi]]
- [[Ezekiel Kemboi]] 
- [[Troy Kemp]]
- [[Adrian Kempe]]
- [[Mario Kempe]]
- [[Michal Kempný]]
- [[Joonas Kemppainen]]
- [[Sofia Kenin]]
- [[Ronalds Ķēniņš]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Marc Kennedy]] 
- [[Nina Kennedy]] 
- [[Ryan Kent]]
- [[Konstantínos Kentéris]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Angelique Kerber]]
- [[Jean Kerebel]]
- [[Lajos Keresztes]]
- [[Alexander Kerfoot]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Fred Kerley]]
- [[Silver Kerna]]
- [[Hamish Kerr]]
- [[Josh Kerr]]
- [[Devon Kershaw]]
- [[Aksel Kersna]]
- [[Vahur Kersna]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Lembit Kesa]]
- [[Ajna Késely]]
- [[Kert Kesküla]]
- [[Reinhold Kesküll]]
- [[Phil Kessel]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Ueli Kestenholz]]
- [[Jari Ketomaa]]
- [[Jevgeni Ketov]]
- [[Jujhar Khaira]]
- [[Ibragim Khamrakulov]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Natalia Khoudgarian]]
- [[Alan Khugaev]]
- [[Karolina Kibbermann]]
- [[Marvi Kibe]]
- [[Tõnu Kibena]]
- [[Luke Kibet]]
- [[Jason Kidd]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Lionel Kieseritzky]]
- [[Maria Kießling]]
- [[Mika Kihlström]] 
- [[Eva-Lotta Kiibus]]
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Kalev Kiirend]]
- [[Olev Kiirend]]
- [[Ants Kiisa]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Ott Kiivikas]]
- [[Juhan Kikas]]
- [[Gary Kikaya]]
- [[Tarmo Kikerpill]]
- [[Naoya Kikuchi]]
- [[Shinkichi Kikuchi]]
- [[Yoshio Kikugawa]]
- [[Shirō Kikuhara]]
- [[Yakup Kılıç]]
- [[Matti Killing]]
- [[Alex Killorn]]
- [[Jean-Claude Killy]]
- [[Marko Kilp]]
- [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Sang-wook]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Kim Sung-gan]]
- [[Kim U-gil]]
- [[Kim Yong-sik]]
- [[Kim Yu-Na]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Tiiu Kimber]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Kazushi Kimura]]
- [[Masahiko Kimura]]
- [[Rie Kimura]]
- [[Arturo Kinch]]
- [[Andy King]]
- [[Billie Jean King]]
- [[Lilly King]]
- [[Yukari Kinga]]
- [[Roger Kingdom]]
- [[Kätlin Kink]]
- [[Tarmo Kink]]
- [[Hain Kinks]]
- [[Jorma Kinnunen]]
- [[Kimmo Kinnunen]]
- [[Futaba Kioka]]
- [[Eliud Kipchoge]]
- [[Wilson Kipketer]]
- [[Victor Kiplangat]]
- [[Herbert Kipp]]
- [[Priidik Kippar]]
- [[August Kippasto]]
- [[Asbel Kiprop]]
- [[Brimin Kiprop Kipruto]]
- [[Conseslus Kipruto]]
- [[Stephen Kiprotich]]
- [[Miikka Kiprusoff]]
- [[Kelvin Kiptum]]
- [[Faith Kipyegon]]
- [[Chinatsu Kira]]
- [[Michaela Kirchgasser]]
- [[Sergei Kirdjapkin]]
- [[Nikoléta Kiriakopoúlou]]
- [[Andrei Kirilenko]]
- [[Marija Kirilenko]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Liam Kirk]]
- [[Oliver Kirk]]
- [[Kirkor Kirkorov]] 
- [[Petǎr Kirov]]
- [[Erika Kirpu]]
- [[Viktor Kirpu]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Jaan Kirsipuu]]
- [[Mall Kirsipuu]]
- [[Rein Kirsipuu]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Magnus Kirt]]
- [[Abel Kirui]]
- [[Harri Kirvesniemi]]
- [[Marja-Liisa Kirvesniemi]]
- [[Nanase Kiryu]]
- [[Tevfik Kış]]
- [[Kikuzō Kisaka]]
- [[Kazumi Kishi]]
- [[Yūji Kishioku]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Bogdan Kisselevitš]]
- [[Hikaru Kitagawa]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Haruka Kitaguchi]]
- [[Kana Kitahara]]
- [[Hideaki Kitajima]]
- [[Ayako Kitamoto]]
- [[Tsuyoshi Kitazawa]]
- [[Svetlana Kitova]]
- [[Keio Kits]]
- [[Kristjan Kitsing]]
- [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Ann Marii Kivikas]]
- [[Arvo Kivikas]]
- [[Kenny Kivikas]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Raul Kivilo]]
- [[Merle Kivimets]]
- [[Tatjana Kivimägi]]
- [[Paavo Kivine]]
- [[Sirkka-Liisa Kivine]]
- [[Alfred Kivisaar]]
- [[Kätlin Kivisild]]
- [[Vahur Kivisild]]
- [[Arne Kivistik]]
- [[Elmar Kivistik]]
- [[Kaur Kivistik]]
- [[Tommi Kivistö]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Eijun Kiyokumo]]
- [[Hiroshi Kiyotake]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Lasse Kjus]]
- [[Jyri Kjäll]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Johannes Høsflot Klæbo]]
- [[Linus Klasen]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Mari Klaup-McColl]]
- [[Erwin Klausner]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Lieke Klaver]]
- [[Lambertus van Klaveren]]
- [[Pieter van Klaveren]]
- [[Marielle Kleemeier]]
- [[Oscar Klefbom]]
- [[Martin Klein]] 
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Margus Klementsov]]
- [[Ole Klemetsen]]
- [[Gunnar Klettenberg]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Christian Klien]] 
- [[Michael Klim]]
- [[Romuald Klim]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Sebastian Klinga]]
- [[Carl Klingberg]]
- [[John Klingberg]]
- [[Jorinde van Klinken]]
- [[Rob Klinkhammer]]
- [[Jekaterina Klinkova]]
- [[Jürgen Klinsmann]]
- [[Karel-Sander Kljuzin]]
- [[Jürgen Klopp]]
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]] 
- [[Aleksander Klumberg]]
- [[Vitali Klõtško]]
- [[Volodõmõr Klõtško]]
- [[Carolina Klüft]]
- [[Hans Kmoch]]
- [[Karin Knapp]]
- [[Samuel Kňažko]]
- [[Corban Knight]]
- [[Spencer Knight]]
- [[Erriyon Knighton]]
- [[Olga Knjazeva]]
- [[Hanna Knjazeva-Minenko]]
- [[Karoline Offigstad Knotten]]
- [[Durward Knowles]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Tormod Knutsen]]
- [[Minoru Kobata]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[George Kobayashi]]
- [[Kamui Kobayashi]]
- [[Tadao Kobayashi]]
- [[Yayoi Kobayashi]]
- [[Yū Kobayashi]]
- [[Yuki Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Marita Koch]]
- [[Martin Koch]]
- [[Robin Koch]]
- [[Anete Kociņa]]
- [[Antal Kocsis]]
- [[Ferenc Kocsis]]
- [[Raido Kodanipork]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Andreas Kofler]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Gogi Koguašvili]]
- [[Rebeka Koha]]
- [[Shiho Kohata]]
- [[Arvo Kohv]]
- [[Harri Koiduste]]
- [[Mae Koime]]
- [[Ada Koistinen]]
- [[Villem-Henrik Koitmaa]]
- [[Tiit Koitnurm]]
- [[Miika Koivisto]]
- [[Mikko Koivisto]]
- [[Toni Koivisto]]
- [[Mikko Koivu]]
- [[Saku Koivu]]
- [[Hannes Koivunen]]
- [[Anssi Koivuranta]]
- [[Hiromi Kojima]]
- [[Nobuyuki Kojima]]
- [[Shinya Kojima]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Kaspar Kokk]]
- [[Peeter Kokk]]
- [[Väinö Kokkinen]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Pekka Kokkonen]]
- [[Marko Koks]]
- [[Sara Kolak]]
- [[Karel Kolář]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Antoni Kolczyński]]
- [[Eero Kolehmainen]]
- [[Hannes Kolehmainen]]
- [[Valeri Kolesnik]]
- [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]]
- [[Vladimir Kolev]]
- [[Ivo Kolk]]
- [[Reena Koll]]
- [[Jan Koller]]
- [[Kristo Kollo]]
- [[Edgar Kolmpere]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Giórgos Kolokythás]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Fjodor Koltšin]]
- [[Pavel Koltšin]]
- [[Alevtina Koltšina]]
- [[Jana Kolukanova-Haitz]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Mitsuru Komaeda]]
- [[Yūichi Komano]]
- [[Tibor Komáromi]]
- [[Leo Komarov]]
- [[Kristjan Kombe]]
- [[Daniel Komen]]
- [[Aivar Kommisaar]]
- [[Vincent Kompany]]
- [[Robert Kompus]]
- [[Tiina Kompus]]
- [[Pape Moussa Konaté]]
- [[Daigorō Kondō]]
- [[Kōji Kondō]]
- [[Naoya Kondō]]
- [[Shuko Kondo]]
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Lukáš Konečný]]
- [[Travis Konecny]]
- [[Humpy Koneru]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Yasuyuki Konno]]
- [[Kazuhisa Kōno]]
- [[Artur Konontšuk]]
- [[Ferenc Konrád]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Akitsugu Konno]]
- [[Yuiko Konno]]
- [[John Konrads]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Tristan Konso]]
- [[Vitali Konstantinov]]
- [[Einar Kont]] 
- [[Anett Kontaveit]]
- [[Pávlos Kontídes]]
- [[Henri Kontinen]]
- [[Petri Kontiola]]
- [[Pentti Kontula]]
- [[Peter Konyegwachie]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Ferdinand Koorits]]
- [[Veli Koota]]
- [[Taavi Koovit]]
- [[Anže Kopitar]]
- [[Petteri Koponen]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Lovise Harriette Koppel]]
- [[Dzmitryj Koraboŭ]]
- [[Gennadi Korban]]
- [[Olga Korbut]]
- [[Valentin Kordas]]
- [[Janne Korhonen]]
- [[Mihhail Korhov]]
- [[Emmanuel Korir]]
- [[Shedrack Kibet Korir]]
- [[Greta Korju]]
- [[Kevin Korjus]]
- [[Tapio Korjus]]
- [[Mikheil Korkia]] 
- [[Elmar Korko]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Shinzō Kōroki]]
- [[Aleksandr Koroljov]] 
- [[Natalja Korosteljova]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Kiira Korpi]]
- [[Lauri Korpikoski]]
- [[Joonas Korpisalo]]
- [[Lisbeth Korsmo]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Robert Korzeniowski]]
- [[Laurent Koscielny]]
- [[Takeshi Koshida]]
- [[Harri Koskela]]
- [[Vesa Koskela]]
- [[Ilkka Koski]]
- [[Mikko Koskinen]]
- [[Jarno Koskiranta]]
- [[Tristan Koskor]]
- [[Tatjana Kossintseva]]
- [[Viktor Kossitškin]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Georgi Kostadinov]]
- [[Stefka Kostadinova]]
- [[Ivica Kostelić]]
- [[Janica Kostelić]]
- [[Aleksandra Kostenjuk]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Klim Kostin]]
- [[Diego Kostner]]
- [[Kalevi Kosunen]]
- [[Vjatšeslav Košelev]]
- [[Vassili Košetškin]]
- [[Jevgeni Koševoi]]
- [[Jan Košťálek]]
- [[István Kozma]]
- [[Primož Kozmus]]
- [[Brandon Kozun]]
- [[Ljubov Kozõreva]]
- [[Dušan Kožíšek]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Jesperi Kotkaniemi]]
- [[Johannes Kotkas]]
- [[Aleksandr Kotov]]
- [[Toivo Kotov]]
- [[Tatjana Kotova]]
- [[Maik-Kalev Kotsar]]
- [[Sage Kotsenburg]]
- [[Rudolf Kott]] 
- [[Dieter Kottysch]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Mikko Kousa]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]]
- [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]]
- [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] 
- [[Joe Kovacs]]
- [[Peeter Koval]]
- [[Heikki Kovalainen]]
- [[Anastassia Kovalenko]]
- [[Igor Kovalenko]]
- [[Pāvels Kovaļovs]] 
- [[Ainārs Kovals]]
- [[Jakub Kovář]]
- [[Jan Kovář]]
- [[Justyna Kowalczyk]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Yig'al Koyfman]] 
- [[Arvo Kraam]]
- [[Robert Krabbendam]]
- [[Argos Kracht]]
- [[Alvin Kraenzlein]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Rudolf Kraj]]
- [[Māris Krakops]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Sven Kramer]]
- [[Vladimir Kramnik]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Luan Krasniqi]]
- [[Olesja Krasnomovets]]
- [[Evi Krass]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Jarmila Kratochvílová]]
- [[Gesa Felicitas Krause]]
- [[Inessa Kravets]]
- [[Evald Kree]]
- [[Liina Kree]]
- [[Adam Kreek]]
- [[Aleksander Kreek]]
- [[Ardo Kreek]]
- [[Theodor Osvald Kreekmaa]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Chris Kreider]]
- [[David Krejčí]]
- [[Jakub Krejčík]]
- [[Barbora Krejčíková]]
- [[Kristiina Kresmer]]
- [[Gert Krestinov]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Janusz Krężelok]]
- [[Heino Krevald]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Vincent Kriechmayr]]
- [[Kerr Kriisa]]
- [[Sindra Kriisa]]
- [[Valmo Kriisa]]
- [[Kalle Kriit]]
- [[Anatoli Krikun]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Juri Krimarenko]]
- [[Voldemar Krimm]]
- [[Roy Krishna]]
- [[Heinrich Kristal]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Emil Kristensen]]
- [[Marthe Kristoffersen]]
- [[Michal Krištof]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Irõna Krjuko]]
- [[Nikita Krjukov]]
- [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Finn Hågen Krogh]]
- [[Nikolai Krogius]]
- [[Ranomi Kromowidjojo]]
- [[Uku Renek Kronbergs]]
- [[Niklas Kronwall]]
- [[Staffan Kronwall]]
- [[Heldur Kroon]]
- [[Tooni Kroon]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[Nenad Krstić]]
- [[Marcin Krzywański]]
- [[Klaus Kröll]]
- [[Frantz Kruger]]
- [[Dmitri Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov seenior]]
- [[Tim Krul]]
- [[Malle Krunks]]
- [[Uwe Krupp]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Roberts Krūzbergs]]
- [[Tiina Krutob]]
- [[Tiit Krutob]]
- [[Vladimir Krutov]]
- [[Karl Kruuda]]
- [[Parri Kruuda]]
- [[Helgi Kruusa]]
- [[Herman Kruusenberg]]
- [[Jaan Kruusma]]
- [[Krista Kruuv]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Marcus Krüger]]
- [[Simen Hegstad Krüger]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Adam Kszczot]]
- [[Dominik Kubalík]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Elju Kubi]]
- [[Robert Kubica]]
- [[Emiko Kubo]]
- [[Takefusa Kubo]]
- [[Tatsuhiko Kubo]]
- [[Yūya Kubo]]
- [[John Kuck]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Jan Kudlička]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Daisy Kudre]]
- [[Doris Kudre]]
- [[Raul Kudre]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Juri Kudrjašov]]
- [[Deniss Kudrjavtsev]]
- [[Fred Kudu]]
- [[Bessik Kuduhhov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Darcy Kuemper]]
- [[Virpi Kuitunen]]
- [[Heino Kuivjõgi]]
- [[Milvi Kuivkaev]]
- [[Dean Kukan]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Artur Kukk]]
- [[Ille Kukk]]
- [[Kati Kukk]]
- [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]]
- [[Sigvard Kukk]]
- [[Õilme Kukk]]
- [[Roman Kuklin]]
- [[Toni Kukoč]]
- [[Merili Kukuškin]]
- [[Anna Kula]]
- [[Dainis Kūla]]
- [[Brett Kulak]]
- [[Galina Kulakova]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Serhi Kulbatš]]
- [[Jakob Kulbin]]
- [[Győző Kulcsár]]
- [[Riho Kuld]]
- [[Paul Kuldkepp]]
- [[Jerzy Kulej]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Nikolai Kuljomin]]
- [[Andres Kull]]
- [[Kaia Kulla]]
- [[Ilmar Kullam]]
- [[Valentina Kullam]]
- [[Gert Kullamäe]]
- [[Kristian Kullamäe]]
- [[Kadi Kullerkann]]
- [[Liis Kullerkann]]
- [[Raimo Kulli]]
- [[Karl Kullisaar]] 
- [[Peeter Kulm]]
- [[Vjatšeslav Kulpin]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Saki Kumagai]]
- [[Shunichi Kumai]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Tomáš Kundrátek]]
- [[Tsuyoshi Kunieda]]
- [[Aimi Kunitake]]
- [[Fubuki Kuno]]
- [[Janne Kuokkanen]]
- [[Iser Kuperman]] 
- [[Martin Kupper]]
- [[Mindaugas Kupšas]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Sean Kuraly]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Philipp Kurashev]]
- [[Shū Kurata]]
- [[Yasuharu Kurata]]
- [[Tanel Kurbas]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Toivo Kurg]]
- [[Õnne Kurg]]
- [[Yūzō Kurihara]]
- [[Larissa Kurkina]]
- [[Anna Kurnikova]]
- [[Teruaki Kurobe]]
- [[Kyoko Kuroda]]
- [[Hisashi Kurosaki]]
- [[Jari Kurri]]
- [[Harry Kurschat]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Keijo Kurttila]]
- [[Rodions Kurucs]]
- [[Shintaro Kurumaya]]
- [[Igor Kurve]]
- [[Heinrich Kurvet]]
- [[Rudolf Kus]]
- [[Katsuhiro Kusaki]]
- [[Alo Kuslap]]
- [[Kaur Kuslap]]
- [[Albert Kusnets]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Olga Kuzenkova]]
- [[Vladimir Kuzin]]
- [[Krystian Kuźmicz]]
- [[Gennadi Kuzmin]]
- [[Anastassija Kuzmina]]
- [[Svetlana Kuznetsova]]
- [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] 
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Martin Kutman]]
- [[Vladimir Kuts]]
- [[Oleg Kutšerenko]]
- [[Marija Kutšina]]
- [[Nora Kutti]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Gregor Kuuba]]
- [[Kristin Kuuba]]
- [[Jaanus Kuum]]
- [[Roman Kuura]] 
- [[Timo Kuus]]
- [[Kristian Kuusela]]
- [[Mart Kuusik]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Ken Kuusk]]
- [[Kristina Kuusk]]
- [[Märten Kuusk]]
- [[Henn Kuuskme]]
- [[Aivar Kuusmaa]]
- [[Raigo Kuusnõmm]]
- [[Pekka Kuvaja]]
- [[Katsuyoshi Kuwahara]]
- [[Yasuyuki Kuwahara]]
- [[Takayuki Kuwata]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Aloyzas Kveinys]]
- [[Manutšar Kvirkvelia]]
- [[Petra Kvitová]]
- [[Daniil Kvjat]]
- [[Aarne Kõiv]]
- [[Ira Kõiv]]
- [[Kauri Kõiv]]
- [[Küllo Kõiv]]
- [[Vaike Kõresaar]]
- [[Marge Kõrkjas]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]]
- [[Karl Käbi]]
- [[Jüri Käen]]
- [[Risto Kägo]]
- [[Kaapo Kähkönen]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Lauri Käi]]
- [[Enn Käiss]]
- [[Annik Kälin]]
- [[Uno Källe]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[David Kämpf]]
- [[Martin Käos]]
- [[Osvald Käpp]]
- [[Olle Kärner]]
- [[Rain Kärner]]
- [[Algo Kärp]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Marleen Käämer]]
- [[Enn Kääni]]
- [[Katrin Käärt]]
- [[Olaf Kölzig]]
- [[Rupert König]] 
- [[Zoltán Kővágó]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Silver Kübar]]
- [[Johannes Kühn]]
- [[Rita Kühne]]
- [[Kaido Külaots]]
- [[Susan Külm]]
- [[Kalev Külv]]
- [[Valter Külvet]]
- [[Peeter Kümmel]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Mait Künnap]]
- [[Grete-Lilijane Küppas]]
- [[Herbert Kütt]]
- [[Karli Kütt]]
- [[Andreas Küttel]]
- [[Anne Kyllönen]]
- [[Mai Kyokawa]]
- [[Jordan Kyrou]]

== L ==
[[Shirley De La Hunty-Strickland]]
- [[Kertu Laak]]
- [[Eda Laan]]
- [[Osvald Laan]]
- [[Aleksander Rudolf Laane]]
- [[Rait-Riivo Laane]]
- [[René Laane]]
- [[Andres Laanemägi]] 
- [[Tanel Laanmäe]]
- [[Kunnar Laansalu]]
- [[Juss Laansoo]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Martin Laas]]
- [[Liina Laasma]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Raivo Laast]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Andrew Ladd]]
- [[Gustav Ladva]]
- [[Tuulikki Laesson]]
- [[Sam Lafferty]]
- [[Guy Lafleur]]
- [[Thea LaFond]]
- [[Alexis Lafrenière]]
- [[Mart Laga]]
- [[Bernard Lagat]] 
- [[Aina Lagus]]
- [[Lauri Lahesalu]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Johannes Lahti]]
- [[Sander Laid]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Eerik Laidsaar]]
- [[Arnold Laidva]]
- [[Emma Laine]]
- [[Karin Laine]]
- [[Patrik Laine]]
- [[Tormis Laine]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Leslie Laing]]
- [[Juris Laipenieks]]
- [[Toivo Laitamm]]
- [[Mark Lajal]]
- [[Mart Lajal]]
- [[Samppa Lajunen]]
- [[Ville Lajunen]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]]
- [[Annika Lall]]
- [[Adam Lallana]]
- [[Shawn Lalonde]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Stéphane Lambiel]]
- [[Madis-Tõnu Lambin]]
- [[Karli Lambot]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Laurent Lamothe]]
- [[Enno Lamp]]
- [[Frank Lampard]]
- [[Anamarija Lampič]]
- [[Jason Lamy-Chappuis]]
- [[Marja-Liisa Landar]]
- [[Anton Lander]]
- [[Dominik Landertinger‎]]
- [[Gabriel Landeskog]]
- [[Chico Landi]]
- [[Raúl Landini]]
- [[Floyd Landis]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[André Lange]]
- [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]]
- [[Marko-Matteus Langel]]
- [[Nataly Langerbaur]]
- [[Zigurds Lanka]]
- [[Kevin Lankinen]]
- [[Jiří Lanský]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Róbert Lantoši]]
- [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]]
- [[Jaan Laos]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Elle Lapp]]
- [[Esapekka Lappi]]
- [[Voldemar Larens]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Ville Larinto]]
- [[Igor Larionov]]
- [[Dylan Larkin]]
- [[Thomas Larkin]]
- [[Andrei Larkov]]
- [[Emil Larmi]]
- [[Ernst Larsen]]
- [[Philip Larsen]]
- [[Kyle Larson]]
- [[Adam Larsson]]
- [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]]
- [[Gunnar Larsson]]
- [[Henrik Larsson]]
- [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]]
- [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]]
- [[Martin Larsson]]
- [[Mats Larsson]]
- [[Peter Larsson]]
- [[Rune Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Emanuel Lasker]]
- [[August Lass]]
- [[Riitta Liisa Lassila]]
- [[Aleksandr Lastin]]
- [[Curtis Lazar]]
- [[Heinz Lazek]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Larissa Lazutina]]
- [[Nicholas Latifi]]
- [[Vladimir Latin]] 
- [[Leonid Latsepov]]
- [[Jari-Matti Latvala]]
- [[Larissa Latõnina]]
- [[Milda Lauberte]]
- [[Niki Lauda]]
- [[Abel Laudonio]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Sulev Laugasson]]
- [[Karl Patrick Lauk]]
- [[Ülar Lauk]]
- [[Emil Laur]]
- [[Indrek Lauri]]
- [[Markus Lauridsen]]
- [[Oliver Lauridsen]]
- [[Louis Laurie]]
- [[Leho Laurine]]
- [[Tiina Laurisson]]
- [[Taavi Laurits‎]]
- [[Rod Laver]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Renaud Lavillenie]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Natalja Lavrova]]
- [[Diego Laxalt]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Miguel Layún]]
- [[Chad Le Clos]]
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]]
- [[Julián Leal]]
- [[Julija Leanciuk]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Tatjana Lebedeva]] 
- [[Brian Lebler]]
- [[Vincent Lecavalier]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Benjamin Lecomte]]
- [[Nick Leddy]]
- [[Ester Ledecká]]
- [[Katie Ledecky]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Chang-hwan]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Lee Yoo-hyung]]
- [[Kurk Lee]]
- [[Norvel Lee]] 
- [[Roger Lee]]
- [[Tadanari Lee]]
- [[Jutta Leerdam]]
- [[Vallo Leet]]
- [[Brian Leetch]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Aldo Leetoja]]
- [[Aleksandr Legkov]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Katrina Lehis]]
- [[Artturi Lehkonen]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Robin Lehner]]
- [[Jori Lehterä]]
- [[Martti Lehtevä]]
- [[Lauri Lehtinen]]
- [[Olli Lehtinen]]
- [[Kadri Lehtla]] 
- [[Kari Lehtonen]]
- [[Mikko Lehtonen]]
- [[Kaire Leibak]]
- [[Taylor Leier]]
- [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]]
- [[Brendan Leipsic]]
- [[Lauri Leis]]
- [[Uno Leist]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Toomas Leius]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Péter Lékó]]
- [[Viktoria Leks]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Lauri Lelumees]]
- [[Christophe Lemaitre]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Jaan Lember]]
- [[Mati Lember]]
- [[Nora Lember]]
- [[Veiko Lember]]
- [[Anneken Lemberg]]
- [[Brendan Lemieux]]
- [[Mario Lemieux]]
- [[Eric Lemming]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Juan Carlos Lemus]]
- [[Alex Len]]
- [[Radan Lenc]]
- [[Aleksandr Lenderman]]
- [[Ivan Lendl]]
- [[Suzanne Lenglen]]
- [[Clément Lenglet]]
- [[Levente Lengyel]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Mark Lenzi]]
- [[Jaan Lentsius]]
- [[Aigar Leok]]
- [[Tanel Leok]]
- [[Väino Leok]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Wilfredo León]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Ellen Leonova]]
- [[Pierce LePage]]
- [[Laura Lepasalu]]
- [[Muza Lepik]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Tõnu Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Laura Lepistö]]
- [[Sami Lepistö]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Tõnno Lepmets]]
- [[Jaan Lepp]]
- [[Voldemar Lepperk]]
- [[Samuli Leppiaho]]
- [[Evi Leppik]]
- [[Lauri Leppik]]
- [[Lea Leppik]]
- [[Mihkel Leppik]]
- [[Antti Leppänen]]
- [[Ergas Leps]]
- [[Petăr Lesov]]
- [[Roland Lessing]] 
- [[Klas Lestander]]
- [[Ferdinand Lester]]
- [[Éloyse Lesueur-Aymonin]]
- [[Rostislav Leštšinski]]
- [[Jason Lezak]]
- [[Kris Letang]]
- [[Vinni Lettieri]]
- [[Evelyne Leu]] 
- [[Allar Levandi]] 
- [[Anna Levandi]] 
- [[Annely Levandi]]
- [[Arlet Levandi]]
- [[Armand Levandi]] 
- [[Amaury Leveaux]]
- [[Olga Levina]]
- [[Artem Levizi]] 
- [[Anton Levkovitš]]
- [[Julia Levtšenko]]
- [[Marcin Lewandowski]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Carl Lewis]]
- [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]]
- [[Lennox Lewis]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Vital L'Hoste]]
- [[Jet Li]]
- [[Li Na]]
- [[Li Nan]]
- [[Li Xuezhi]]
- [[Li Xueyao]]
- [[Siarhiej Liachovič]]
- [[Kamila Lićwinko]]
- [[Jimmy Lidberg]]
- [[Nicklas Lidström]]
- [[Ervin Liebert]]
- [[Liel Abada]]
- [[Katharina Liensberger]]
- [[Ted Ligety]]
- [[Janno Ligur]]
- [[Mirjam Liimask]]
- [[Gerli Liinamäe]]
- [[Haldur Liinar]]
- [[Andres Liinat]]
- [[Aivo Liiv]]
- [[Marten Liiv]]
- [[Aivi Liiv-Kulla]]
- [[Kalju Liiva]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Jaanus Liivak]]
- [[Kadri Liivak]]
- [[Toomas Liivak]]
- [[Toomas Liivak (vehkleja)]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Kalle Liivamägi]]
- [[Martin Liivamägi]]
- [[Siim Liivik]] 
- [[Maksim Liksutov]]
- [[Aleksander Lilender]] 
- [[Andor Lilienthal]]
- [[Jakob Lilja]]
- [[Timothy Liljegren]]
- [[Agnes Lill]]
- [[Arvo Lill]]
- [[Harri Lill]]
- [[Heino Lill]]
- [[Jüri Lill]]
- [[Tiina Lillak]]
- [[Emil Lilleberg]]
- [[Tõnu Lillelaid]]
- [[Risto Lillemets]]
- [[Jaanus Lillepuu]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Marcel Limage]] 
- [[Robin Limberg]]
- [[Jorma Limmonen]]
- [[Benjamin Limo]]
- [[Lin Dan]]
- [[Jeremy Lin]]
- [[Nicolae Linca]]
- [[Björn Lind]]
- [[Jouko Lindberg]] 
- [[Oscar Lindberg]]
- [[Petteri Lindbohm]]
- [[Anders Lindbäck]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Johan Linde]]
- [[Esa Lindell]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Charlie Lindgren]]
- [[Ryan Lindgren]]
- [[Elias Lindholm]]
- [[Ulla Lindkvist]]
- [[Matt Lindland]] 
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Alari Lindmäe]]
- [[Rein Lindmäe]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Eric Lindros]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gunnar Lindström]]
- [[Joakim Lindström]]
- [[Marius Lindvik]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Mary Lines]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Inno Ling]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Bjarne Lingås]]
- [[Illar Link]]
- [[Henno Linn]]
- [[Martin Linnamägi]]
- [[Lehar Linno]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Sander Linnus]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Julija Lipnitskaja]]
- [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Valdo Lips]]
- [[Jaak Lipso]]
- [[Li Lirisman]]
- [[Jaŭvheni Lisaviec]]
- [[Piotr Lisek]]
- [[Sabine Lisicki]]
- [[Natalja Lissovskaja]]
- [[Sonny Liston]]
- [[Adam Liška]]
- [[Simon Lizotte]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Broc Little]]
- [[Mackenzie Little]]
- [[Sergei Litvinov]]
- [[Marta Litõnska]]
- [[Liu Shiying]]
- [[Liu Xiang]]
- [[Ari-Pekka Liukkonen]]
- [[Vitantonio Liuzzi]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Oleg Ljadov]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Roar Ljøkelsøy]]
- [[Zlatan Ljubijankić]]
- [[Roman Ljubimov]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Mikael Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Carli Lloyd]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Tim Lobinger]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Ryan Lochte]]
- [[Dans Ločmelis]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Todd Lodwick]]
- [[Sébastien Loeb]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Valeri Loginov]]
- [[Stefan Loibl]]
- [[Erhard Loit]]
- [[Karoliine Loit]]
- [[Meelis Loit]]
- [[Wolfgang Loitzl]] 
- [[Freddy Loix]]
- [[Priit Lokutšievski]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Jack London (kergejõustiklane)]]
- [[Jack London (poksija)]]
- [[Shane Long]]
- [[Marianna Longa]]
- [[Paavo Lonkila]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Martin Loo]]
- [[Rudolf Loo]]
- [[Johannes Looaru]]
- [[Håkan Loob]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Uno Loop]]
- [[Viljar Loor]]
- [[Arnold Loorits]]
- [[Arvo Loorits]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Éverton Lopes]] 
- [[Wagner Lopes]]
- [[Álex López]]
- [[Diego López]]
- [[Héctor López]]
- [[Javi López]]
- [[José María López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Sandro Lopopolo]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Iker Losada]]
- [[Hillar Loskit]]
- [[Pavel Loskutov]]
- [[Jüri Lossmann]] 
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Rafael Lozano]] 
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Spyrídon Loúis]]
- [[Imran Louza]]
- [[Kevin Love]]
- [[Vágner Love]]
- [[Alberto Lovell]]
- [[Guillermo Lovell]]
- [[Santiago Lovell]]
- [[Jack Lovelock]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Adam Lowry]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Smbat Lputjan]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Carlos Lucas]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Milan Lucic]]
- [[Lúcio]]
- [[Frank Luck]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Meelis Ludvig]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Arnold Luhaäär]]
- [[Olaf Luiga]]
- [[Karl-Eerik Luigend]] 
- [[Helmuth Luik]]
- [[Leila Luik]]
- [[Liina Luik]]
- [[Lily Luik]]
- [[Margus Luik]]
- [[Mihkel-Matteus Luik]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[David Luiz]]
- [[Luiz Gustavo]] 
- [[Carolina Luján]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Jan Lukats]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrei Lukin]]
- [[Jevgeni Lukjanenko]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Leo Luks]]
- [[Tiit Luman]]
- [[Fred Børre Lundberg]]
- [[Sven-Åke Lundbäck]]
- [[Anton Lundell]]
- [[Christian Lundgaard]]
- [[Patrik Lundh]]
- [[Erik Lundqvist]]
- [[Henrik Lundqvist]]
- [[Joel Lundqvist]]
- [[John Lundstram]]
- [[Martin Lundström]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Roberto Luongo]]
- [[Constantin Lupulescu]]
- [[Georg Lurich]]
- [[Jānis Lūsis]]
- [[Liisa-Maria Lusti]]
- [[Andrei Luzgin]]
- [[Anatoli Lutikov]]
- [[Siim Luts]]
- [[Toivo Luts]]
- [[Ormar Lutsberg]]
- [[Risto Luukkonen]]
- [[Ukko-Pekka Luukkonen]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Timo Lõhmus]]
- [[Janika Lõiv]]
- [[Tatjana Lõssenko]]
- [[Joann Lõssov]]
- [[Peeter Lõuk]]
- [[Saron Läänmäe]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Chris Löwe]]
- [[Grigori Löwenfisch]]
- [[Viktor Lööv]]
- [[Gina Lückenkemper]]
- [[Rein Lüüs]]
- [[Villem Lüüs]]
- [[Kevin Lyde]]
- [[Noah Lyles]]
- [[Alex Lyon]]
- [[Evan Lysacek]]

== M ==
[[Ma Lin]]
- [[Ma Long]]
- [[August Maalstein]]
- [[Silver Maar]]
- [[Alfred Maasik]]
- [[Artur Maasik]]
- [[Laura Maasik]]
- [[Alges Maasikmets]]
- [[Karel Maaten]]
- [[Nigul Maatsoo]]
- [[Awer Mabil]]
- [[Richard Mabuza]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Brooks Macek]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]] 
- [[Dean Macey]]
- [[Vítězslav Mácha]]
- [[Oldřich Machač]]
- [[Scott Machado]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Tatsuki Machida]]
- [[Connor Mackey]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[Craig MacTavish]]
- [[Tiit Madalvee]]
- [[Merike Madar]]
- [[James Maddison]]
- [[Anthony Madigan]]
- [[Alla Madisson]]
- [[Masuzō Madono]]
- [[Jens-Erik Madsen]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Jaak Mae]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Hideki Maeda]]
- [[Osamu Maeda]]
- [[Ryōichi Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Kazuya Maekawa]]
- [[Vincenzo Maenza]]
- [[Masakiyo Maezono]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Jiří Magál]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Maurren Higa Maggi]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Parham Maghsoodloo]]
- [[Thomas Magnuson]]
- [[Jan Magnussen]]
- [[Kevin Magnussen]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Phil Mahre]]
- [[Steve Mahre]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Erika Mahringer]]
- [[Jaroslava Mahutšihh]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Paul Maibaum]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Fred Anton Maier]]
- [[Hermann Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Viktor Maigurov]]
- [[Raivo Maimre]]
- [[Ants Maiste]]
- [[Martin Maiste]]
- [[Meelis Maiste]]
- [[Nino Maisuradze]]
- [[Ainsley Maitland-Niles]]
- [[Nojim Maiyegun]]
- [[Josh Maja]]
- [[Petra Majdič]] 
- [[István Majoros]] 
- [[Róbert Mak]]
- [[Cale Makar]]
- [[Sergei Makarov]]
- [[Roy Makaay]]
- [[Claude Makélélé]]
- [[Taoufik Makhloufi]]
- [[Seiichirō Maki]]
- [[Tomoaki Makino]]
- [[Kristjan Makke]]
- [[Kari Makkonen]]
- [[Andrei Makovejev]]
- [[Geórgios Makrópoulos]]
- [[Andrei Makrov]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Piotr Małachowski]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Vladimir Malahhov]]
- [[Vadim Malakhatko]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Orlando Maldonado]]
- [[Pastor Maldonado]]
- [[Leanid Malecki]] 
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Denis Malgin]]
- [[Libor Malina]]
- [[Stefano Malinverni]]
- [[Vidmantas Mališauskas]]
- [[Jevgeni Malkin]]
- [[Erkki Mallenius]]
- [[Harry Mallin]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Caitlin Mallory]]
- [[Harald Malmgren]]
- [[Ivar Malmikoski]] 
- [[Karl Malone]]
- [[Moses Malone]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Lauri Malsroos]]
- [[Egert Malts]]
- [[Karl Malve]]
- [[Jelena Malõgina]]
- [[Adam Małysz]]
- [[Priscilla Mamba]]
- [[Mihhail Mamiašvili]]
- [[Maksim Mamin]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Florent Manaudou]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
- [[Julia Mancuso]]
- [[Steve Mandanda]]
- [[Endla Mandel]]
- [[Aïssa Mandi]]
- [[Juhan Mandre]]
- [[Siim Mandre]]
- [[Rene Mandri]]
- [[Mario Mandžukić]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Kristo Mangelsoo]]
- [[Andrew Mangiapane]]
- [[Edoardo Mangiarotti]]
- [[Miréla Maniáni]]
- [[Radivoje Manić]]
- [[Maniche]]
- [[Maurice Manificat]]
- [[Nazõr Mankijev]]
- [[Valentin Mankin]]
- [[Guntars Mankus]]
- [[Priit Mann]]
- [[Johannes Mannert]]
- [[Tatjana Mannima]]
- [[Emilija Manninen]]
- [[Hannu Manninen]]
- [[Sakari Manninen]]
- [[Peyton Manning]]
- [[Ari Mannio]]
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[Nigel Mansell]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Josh Manson]]
- [[Mikko Mantere]]
- [[Anthony Mantha]]
- [[Garth Manton]]
- [[Simone Manuel]]
- [[Mhithar Manukjan]]
- [[Miho Manya]]
- [[Luvo Manyonga]]
- [[Roxana Maracineanu]]
- [[Diego Maradona]]
- [[Edu Marangon]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Rogelio Marcelo]]
- [[Solly March]]
- [[Brad Marchand]]
- [[Léon Marchand]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Jonathan Marchessault]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Rocky Marciano]]
- [[Šarūnas Marčiulionis]]
- [[Mihkel Mardna]]
- [[Sandro Mareco]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Lea Maremäe]]
- [[Vilve Maremäe]]
- [[Juan Luis Marén]]
- [[Flo Marfaing]]
- [[Aleksander Margiste]]
- [[Kalev Margus]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Brian Mariano]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Luca Marin]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Martin Marinčin]]
- [[Jacques Marinelli]]
- [[John Marino]]
- [[Shawn Marion]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Herol Marjak]]
- [[Kalevi Marjamaa]]
- [[Pekka Marjamäki]]
- [[Reno Mark]]
- [[Vidas Markevičius]]
- [[Eero Markkanen]]
- [[Lauri Markkanen]]
- [[Ánninos Markoullídis]]
- [[Dmitri Markov]]
- [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]]
- [[Andri Markovitš]]
- [[Caroline Marks]]
- [[Jacob Markström]]
- [[Ago Markvardt]]
- [[Margaret Markvardt]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Mitch Marner]]
- [[Géza Maróczy]]
- [[Patrick Maroon]]
- [[Álex Márquez]]
- [[Marc Márquez]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Kati-Kreet Marran]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Christian Marti]]
- [[Roger Martí]]
- [[Álvaro Martín]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Johann Martin]]
- [[Jorge Martín]]
- [[Kevin Martin]]
- [[Matt Martin]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Nicolae Martinescu]]
- [[Alec Martinez]]
- [[Asier Martínez]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[Jordan Martinook]]
- [[Pascal Martinot-Lagarde]]
- [[Obafemi Martins]]
- [[Victor Martins]]
- [[Odd Martinsen]]
- [[Quenten Martinus]]
- [[Anita Márton]]
- [[Aleksei Martšenko]]
- [[Roman Martõnenko]]
- [[Nikita Martõnov]] 
- [[Adam Marušić]]
- [[Kiyonosuke Marutani]]
- [[Karina Maruyama]]
- [[Yuichi Maruyama]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Pavel Maslák]]
- [[Margarita Maslennikova]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Felipe Massa]]
- [[Kylie Masse]]
- [[Paul Masson]]
- [[Nicolás Massú]]
- [[Svetlana Masterkova]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Hachim Mastour]]
- [[Athanásios Mastrovasílis]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Tadatoshi Masuda]]
- [[Rika Masuya]]
- [[Marek Mazanec]]
- [[Tina Maze]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Gastón Mazzacane]]
- [[Walter Mazzarri]]
- [[Hermann Mazurkiewitsch]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Samuel Matete]]
- [[Mike Matheson]]
- [[Bob Mathias]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Marjo Matikainen-Kallström]]
- [[Tuuli Matinsalo]]
- [[Joël Matip]]
- [[Julia Matojan]]
- [[Léo Matos]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Martin Matsi]]
- [[Terje Matsik]]
- [[Peeter Matsov]]
- [[Michiko Matsuda]]
- [[Naoki Matsuda]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Kiyotaka Matsui]]
- [[Yasutarō Matsuki]]
- [[Teiichi Matsumaru]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Ikuo Matsumoto]]
- [[Jon Matsumoto]]
- [[Akira Matsunaga]]
- [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]]
- [[Nobuo Matsunaga]]
- [[Seki Matsunaga]]
- [[Shigetatsu Matsunaga]]
- [[Tomoko Matsunaga]]
- [[Nobuharu Matsushita]]
- [[Toshio Matsuura]]
- [[Yoshiyuki Matsuyama]]
- [[Mario Matt]]
- [[Michael Matt]]
- [[Cristiano da Matta]]
- [[Stefan Matteau]]
- [[Auston Matthews]]
- [[Vincent Matthews]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Kurt Mattsson]] 
- [[Matti Mattsson]]
- [[Blaise Matuidi]]
- [[Michał Matuszewski]]
- [[Natalja Matvejeva]]
- [[Ain Matvere]]
- [[Eve-Mai Maurer]]
- [[Lembit Maurer]]
- [[Amélie Mauresmo]]
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Fiona May]]
- [[Helene Mayer]]
- [[Kévin Mayer]]
- [[Robert Mayer]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Floyd Mayweather]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Martial Mbandjock]]
- [[Françoise Mbango Etone]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]]
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Samuel Mbugua]]
- [[Kenneth McArthur]]
- [[Charlie McAvoy]]
- [[Jack McBain]]
- [[Oliver McBurnie]]
– [[Jake McCabe]]
- [[Jared McCann]]
- [[Wilbert McClure]]
- [[John McCormack (poksija)|John McCormack]]
- [[Steven McCrory]]
- [[Michael McCullagh]]
- [[Wayne McCullough]]
- [[Mildred McDaniel]]
- [[Connor McDavid]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Ryan McDonagh]]
- [[Antonio McDyess]]
- [[John McEnroe]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[Frank McGee]]
- [[Brock McGinn]]
- [[John McGinn]]
- [[Tye McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Triin-Karoliina McGonigle]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Tracy McGrady]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Rory McIlroy]]
- [[David McIntyre]]
- [[Matt McKay]]
- [[Brian McKeever]]
- [[Weston McKennie]]
- [[George McKenzie]]
- [[James McKenzie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Emma McKeon]]
- [[Kaylee McKeown]]
- [[Sydney McLaughlin]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Keith McLeod]]
- [[Omar McLeod]]
- [[Kyron McMaster]]
- [[Brandon McMillan]]
- [[Brayden McNabb]]
- [[Paddy McNair]]
- [[John McNally]]
- [[Brianna McNeal]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Alister McRae]] 
- [[Colin McRae]]
- [[Jimmy McRae]]
- [[Richard McTaggart]] 
- [[Scott McTominay]]
- [[Gary Medel]]
- [[Mirjana Medić]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Anabel Medina Garrigues]]
- [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]]
- [[Olga Medvedtseva]]
- [[Ben Mee]]
- [[Kris Meeke]]
- [[Cliff Meely]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Mart Meeru]]
- [[Janek Meet]]
- [[Jaycob Megna]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Shekhar Mehta]]
- [[Keity Meier]]
- [[Maaris Meier]]
- [[Rudolf Meier]]
- [[Timo Meier]]
- [[Rudolf Meijel]]
- [[Toni Meijel]]
- [[Tõnu Meijel]]
- [[Viesturs Meijers]]
- [[Rūta Meilutytė]]
- [[Johan Meimer]]
- [[Fernando Meira]]
- [[Raul Meireles]]
- [[Kimmie Meissner]]
- [[Küllike Meister]] 
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Marie Mejzlíková I]]
- [[Marie Mejzlíková II]]
- [[Karel Mejta]]
- [[Vladimir Melanin]]
- [[Ilari Melart]]
- [[Julian Melchiori]]
- [[Antoine Mélinon]]
- [[Mihaela Melinte]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Oussama Mellouli]]
- [[Faina Melnik]]
- [[Juri Melnitšenko]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Héctor Méndez]]
- [[Jesús Méndez]]
- [[Jhegson Méndez]]
- [[Luis Méndez]]
- [[Mario Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Osleidys Menéndez]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Pietro Mennea]]
- [[Boris Meos]] 
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Dawson Mercer]]
- [[Axel Merckx]]
- [[Ted Meredith]]
- [[Argo Meresaar]]
- [[Roberto Merhi]]
- [[Boris Merilain]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Emanuel Merins]]
- [[Ülle Merisalu]] 
- [[Ando Meritee]]
- [[Enn Meriväli]]
- [[Kazys Merkis]]
- [[Erkki Meronen]]
- [[Kari Meronen]] 
- [[Risto Meronen]]
- [[Aries Merritt]]
- [[LaShawn Merritt]]
- [[Elvis Merzļikins]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Daniel Mesotitsch‎]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Mark Messier]]
- [[Ņikita Meškovs]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Toomas Mets]]
- [[Nino Metsar]]
- [[Peeter Metsar]]
- [[Vello Metsis]]
- [[Väino Metsis]]
- [[Juha Metsola]]
- [[Margus Metstak]]
- [[Pärtel Mettig]]
- [[Juhan Mettis]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Pim Meurs]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Marc Michaelis]]
- [[Michael Michaelsen]]
- [[Detlef Michel]]
- [[Roger Michelot]]
- [[Helle-Iris Michelson]]
- [[Ryūji Michiki]]
- [[Jacob Middleton]]
- [[Andy Miele]]
- [[Jacques Mieses]]
- [[Normunds Miezis]]
- [[Juha Mieto]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Franjo Mihalić]]
- [[Filip Mihaljević]]
- [[Malaika Mihambo]]
- [[Svjatoslav Mihhailjuk]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Jelena Mihhailovskaja]]
- [[Ilja Mihhejev]]
- [[Madis Mihkels]]
- [[Jakob Miil]]
- [[Kristiine Miilen]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Vladas Mikėnas]]
- [[Maarija Mikiver]]
- [[Gunnar Mikk]]
- [[Andreas Mikkelsen]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Pål Gunnar Mikkelsplass]]
- [[Hannu Mikkola]]
- [[Niko Mikkola]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Kristóf Milák]]
- [[Sonny Milano]]
- [[Philip Milanov]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Héctor Milián]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Éder Militão]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Karel Miljon]]
- [[Liam Millar]]
- [[Anna Maria Millend]]
- [[Andrea Miller]] 
- [[Bode Miller]]
- [[Colin Miller]]
- [[Martin Miller]]
- [[Reggie Miller]]
- [[Ryan Miller]]
- [[Shaunae Miller]]
- [[John Atta Mills]] 
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Alain Mimoun]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Grigori Minaškin]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Gabriele Minì]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Suvi Minkinen]]
- [[Yoshinobu Minowa]]
- [[Valdis Mintals]]
- [[Fraser Minten]]
- [[Jana Mintšenkova]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Sander Mirme]]
- [[Nikola Mirotić]]
- [[Jekaterina Mirotvortseva]]
- [[Dave Mirra]]
- [[Roberts Misāns]]
- [[Seraina Mischol]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Jevgeni Missenjov]]
- [[Aleksander Miśta]]
- [[Nikolai Mištšanski]]
- [[Harry Mitchell]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Stefan Mitrović]]
- [[Natalja Mitrovic-Puusep]]
- [[Aleksander Mitt]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Arnold Mitt]]
- [[Enrico-Egon Mitt]]
- [[Raido Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Rosi Mittermaier]]
- [[Sarah Mitton]]
- [[Yukinori Miyabe]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Henrikh Mkhitarjan]]
- [[Lilith Mkrttšhjan]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Michael Mmoh]]
- [[Magnus Moan]]
- [[Friedrich Moch]]
- [[Mike Modano]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Geir Moen]]
- [[John Moffitt]]
- [[Torgny Mogren]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Scott Moir]]
- [[Niklas Moisander]] 
- [[Johan Mojica]]
- [[Bertil Molander]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Alicia Molik]]
- [[Alfred Molimard]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Ille Molloka]]
- [[Ashley Moloney]]
- [[Sean Monahan]]
- [[Ion Monea]]
- [[Alexis Monney]]
- [[Nikolai Monov]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[Tiago Monteiro]]
- [[Sam Montembeault]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Tim Montgomery]] 
- [[Thobias Montler]] 
- [[Brandon Montour]]
- [[Juan Pablo Montoya]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Phajol Moolsan]]
- [[Katie Moon]]
- [[Johannes Moor]]
- [[Kieffer Moore]]
- [[Trevor Moore]]
- [[Aino Moorlat]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Mary Moraa]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Carlos Morales Quintana]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Noureddine Morceli]]
- [[Sara Moreira]]
- [[Bernard Morel]]
- [[Alfredo Morelos]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Yipsi Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Edward Morgan]]
- [[Thomas Morgenstern]] 
- [[Fernando Morientes]]
- [[Nikolai Morilov]]
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Steve Morison]]
- [[Ayumi Morita]]
- [[Hidemasa Morita]]
- [[Ryōta Moriwaki]]
- [[Yasuyuki Moriyama]]
- [[Yoshirō Moriyama]]
- [[Hajime Moriyasu]]
- [[Terje Morka]]
- [[Michael Mørkøv]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Tyler Morley]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Marek Morozov]]
- [[Paul Morphy]] 
- [[Glenn Morris]] 
- [[Sandi Morris]] 
- [[Josh Morrissey]]
- [[Merle Morrisson]]
- [[Joe Morrow]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Angela Mortimer]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Samuel Mosberg]]
- [[Ryan Moseley]]
- [[Allika Inkeri Moser]]
- [[Angelica Moser]]
- [[Eva Moser]]
- [[J.J. Moser]]
- [[Simon Moser]]
- [[Annemarie Moser-Pröll]]
- [[Edwin Moses]]
- [[Victor Moses]]
- [[Max Mosley]]
- [[Glen Moss]]
- [[Timofei Mozgov]]
- [[Sergei Mozjakin]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Masashi Motoyama]]
- [[Viktorija Motritško]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Tyler Motte]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Mustapha Moussa]]
- [[Taleb Moussa]]
- [[Ragnhild Mowinckel]]
- [[Petr Mrázek]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Mihheil Mtšedlišvili]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[John Mugabi]]
- [[Dalilah Muhammad]]
- [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] 
- [[Karen Muir]]
- [[Laura Muir]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Eridadi Mukwanga]]
- [[Álex Mula]]
- [[Mbulaeni Mulaudzi]]
- [[Rodney Mullen]]
- [[Steve Mullings]]
- [[Sari Multala]]
- [[Selma Multer]]
- [[Janne Mumme]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Shinji Murai]]
- [[Yukifumi Murakami]]
- [[Margus Murakas]]
- [[Tomoko Muramatsu]]
- [[Pirjo Muranen]]
- [[Hiroto Muraoka]]
- [[Ryōta Murata]]
- [[Romualdas Murauskas]]
- [[Karin Murd]]
- [[Sergei Mureiko]]
- [[Madli Murel]]
- [[Fabiana Murer]]
- [[Gheorghe Mureșan]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Jeison Murillo]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Kōji Murofushi]]
- [[Sei Muroya]]
- [[Joe Murphy]]
- [[Josh Murphy]]
- [[Ryan Murphy]]
- [[Andy Murray]]
- [[Glenn Murray]]
- [[Matt Murray]]
- [[Ryan Murray]]
- [[Jan Muršak]]
- [[Aniss Murtazin]]
- [[Wilma Murto]]
- [[Mehis Muru]]
- [[Olvi Murumets]]
- [[Ahmed Musa]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Andrew Musgrave]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[David Musil]]
- [[Juan Musso]]
- [[Raul Must]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Līna Mūze]]
- [[Jake Muzzin]]
- [[Anna Muzõtšuk]]
- [[Marija Muzõtšuk]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Halil Mutlu]]
- [[Yoshinori Mutō]]
- [[Yūki Mutō]]
- [[Maria Mutola]]
- [[Dikembe Mutombo]]
- [[Guido Muttikas]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Malle Mõistlik]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Anastassija Mõskina]]
- [[Erich Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Ain Mõttus]]
- [[Arvo Mõttus]]
- [[Epp Mäe]]
- [[Siim Mäe]]
- [[Saku Mäenalanen]]
- [[Jarek Mäestu]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Janar Mägi]]
- [[Maris Mägi]]
- [[Rasmus Mägi]]
- [[Voldemar Mägi]]
- [[Helary Mägisalu]]
- [[Joni Mäki]]
- [[Olli Mäki]]
- [[Rauno Mäkinen]]
- [[Tommi Mäkinen]]
- [[Kaisa Mäkäräinen]]
- [[Miko Mälberg]]
- [[Alfred Mäll]]
- [[Şəhriyar Məmmədyarov]]
- [[Zeynəb Məmmədyarova]]
- [[Helmut Mänd]] 
- [[Eliisabet Mändmets]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Ants Mängel]]
- [[Kalle Männama]]
- [[Ruth Männigo]]
- [[Petri Männikkö]]
- [[Eero Mäntyranta]]
- [[Silver Mäoma]]
- [[Talvi Märja]]
- [[Markko Märtin]]
- [[Risto Mätas]]
- [[Jarkko Määttä]]
- [[Olli Määttä]]
- [[Dietmar Mögenburg]]
- [[Conrad Mölder]]
- [[Jaan Mölder]]
- [[Jaan Mölder juunior]]
- [[Janika Mölder]]
- [[Manfred Mölgg]]
- [[Michael Möllenbeck]]
- [[Oscar Möller]]
- [[Bathujagijn Möngöntuul]]
- [[Berit Mørdre Lammedal]]
- [[Hanno Möttölä]]
- [[Johann Mühlegg]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Marleen Mülla]]
- [[Peter Müllenberg]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Jonas Müller]]
- [[Jutta Müller]]
- [[Mihkel Müller]]
- [[Mirco Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Peter Müller]] (mäesuusataja)
- [[Peter Müller (poksija)]]
- [[Thomas Müller]] (jalgpallur)
- [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] 
- [[Peeter Mürk]]
- [[Valter Mürk]]
- [[Martin Müürsepp]]
- [[Tyler Myers]]
- [[André Myhrer]]
- [[Mika Myllylä]]
- [[Tomokazu Myōjin]]
- [[Lars Myrberg]]
- [[Ferg Myrick]]
- [[Magne Myrmo]]
- [[Rey Mysterio]]
- [[Jonni Myyrä]]

== N ==
[[Mart Naaber]]
- [[Francis Naali]]
- [[Tõnis Naarits]]
- [[Andrew Nabbout]]
- [[Cédric Nabe]]
- [[Heiki Nabi]] 
- [[Jevgeni Nabokov]]
- [[Rafael Nadal]] 
- [[Arshad Nadeem]] 
- [[Isaac Nader]] 
- [[Nedo Nadi]]
- [[Antonio Naelson]]
- [[Margit Naerimäe]]
- [[Virge Naeris]]
- [[Kaoru Nagadome]]
- [[Terumi Nagae]]
- [[Kensuke Nagai]]
- [[Yoshikazu Nagai]]
- [[Yūichirō Nagai]]
- [[Ryōta Nagaki]]
- [[Kaori Nagamine]]
- [[Fuka Nagano]]
- [[Ken Naganuma]]
- [[Asano Nagasato]]
- [[Yuki Nagasato]]
- [[Yūto Nagatomo]]
- [[Andrus Nagel]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]]
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Erik Naissaar]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Miguel Najdorf]]
- [[Halimah Nakaayi]]
- [[Kazuki Nakajima]]
- [[Shoya Nakajima]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Aiko Nakamura]]
- [[Hikaru Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Kelsey Nakanelua]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Joe Namath]]
- [[Vladislav Namestnikov]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Matteo Nannini]]
- [[Toomas Napa]]
- [[Armand Naris]]
- [[Priit Narusk]]
- [[Mai Narva]]
- [[Regina Narva]]
- [[Triin Narva]]
- [[Rick Nash]]
- [[Riley Nash]]
- [[Steve Nash]]
- [[Felipe Nasr]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Alexandru Năstac]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Anatoli Nazarenko]]
- [[Armen Nazarjan]] 
- [[Andrei Nazarov]]
- [[Dilšod Nazarov]]
- [[Karl Erik Nazarov]]
- [[Remigija Nazarovienė]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[David Navara]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Martina Navrátilová]]
- [[Philipp Nawrath]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Jean Marc Ndjofang]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[James Neal]]
- [[Martin Nečas]]
- [[Verica Nedeljković]]
- [[Lex Nederlof]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Mihkel Neelus]]
- [[Leopold Neeme]]
- [[Virgo Neeme]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Martin Neerot]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[André Negrão]]
- [[Gheorghe Negrea]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Iivo Nei]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Arturs Neikšāns]]
- [[Tiiu Neiland]]
- [[Voldemar Neiland]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Lembit Nelke]]
- [[Adam Nelson]]
- [[Brock Nelson]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[Josef Němec]]
- [[Bohumil Němeček]]
- [[Angéla Németh]]
- [[Miklós Németh]]
- [[Patrik Nemeth]]
- [[Milan Nenadić]]
- [[Nenê]]
- [[Ago Neo]]
- [[Ondrej Nepela]]
- [[Jan Nepomnjaštši]]
- [[Natalja Neprjajeva]]
- [[Harri Neppi]]
- [[David Neres]]
- [[Steffi Nerius]]
- [[Aaron Ness]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Viktors Ņesterenko]]
- [[Nikita Nesterov]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Andrej Nestrašil]]
- [[Anthony Nesty]]
- [[Acer Nethercott]]
- [[Anna Netšajevskaja]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Leo Neugebauer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Alfred Neuland]]
- [[Paul Neumann]]
- [[Kateřina Neumannová]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Magdalena Neuner]]
- [[Felix Neureuther]]
- [[Oliver Neuville]] 
- [[Thierry Neuville]]
- [[Pauli Nevala]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]]
- [[Kelly Nevolihhin]]
- [[Aleksandr Nevski]]
- [[John Newcombe]]
- [[Andrew Newell]]
- [[Paul Newman]]
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Noah Ngeny]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Isabelle Nicoloso]]
- [[Scott Niedermayer]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Nino Niederreiter]]
- [[Brian Nielsen]]
- [[Frans Nielsen]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] 
- [[Harald Nielsen (poksija)]]
- [[Holger Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Simon Nielsen]]
- [[Andries Nieman]]
- [[Antti Niemi]]
- [[Jarkko Nieminen]]
- [[Toni Nieminen]]
- [[Matt Nieto]]
- [[Joe Nieuwendyk]]
- [[Eef Nieuwenhuizen]]
- [[Meinhard Niglas]]
- [[Piret Niglas]]
- [[Hugo Nigol]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Heiko Niidas]]
- [[Herbert Niiler]]
- [[Pentti Niinivuori]]
- [[Marek Niit]]
- [[Priidu Niit]]
- [[Vladimir Nikiforov]]
- [[Valeri Nikitin]]
- [[Yrjö Nikkanen]]
- [[Erik Nikkinen]]
- [[Soini Nikkinen]]
- [[Elmer Niklander]]
- [[André Niklaus]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]] 
- [[Adriana Nikolova]]
- [[Antónios Nikopolídis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Sami Niku]]
- [[Tapani Niku]]
- [[Pentti Nikula]]
- [[Ilja Nikulin]]
- [[Viktor Nikulin]]
- [[Erling Nilsen]]
- [[Arto Nilsson]] 
- [[Gunnar Nilsson]]
- [[Robert Nilsson]]
- [[Stina Nilsson]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Miloš Ninković]]
- [[Corinne Niogret]] 
- [[Daigo Nishi]]
- [[Naoko Nishigai]]
- [[Liviu-Dieter Nisipeanu]]
- [[Iivo Niskanen]]
- [[Kerttu Niskanen]]
- [[Matt Niskanen]]
- [[Ruud van Nistelrooij]] 
- [[Ants Nisu]]
- [[Oskar Nisu]]
- [[Jüri Nisumaa]]
- [[Florin Niță]]
- [[Osvald Nitski (maadleja)]]
- [[Osvald Nitski (ujuja)]]
- [[Valeri Nitšuškin]]
- [[Francine Niyonsaba]]
- [[Eric Nkansah]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Jean de Dieu Nkundabera]]
- [[Joakim Noah]]
- [[Mark Noble]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Clément Noël]]
- [[Philip Noel-Baker]]
- [[Stefan Noesen]]
- [[Artur Noga]]
- [[Owen Nolan]]
- [[Pedro Nolasco]]
- [[Martin Noodla]]
- [[Erki Nool]] 
- [[Craig Noone]]
- [[Bernhard Nooni]]
- [[Aivo Noormets]]
- [[Andi Noot]]
- [[Peeter Noppel]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Joakim Nordström]]
- [[Maxim Noreau]]
- [[Silje Norendal]]
- [[John Norman]]
- [[Michael Norman]]
- [[Peter Norman]]
- [[Martin Normann]]
- [[Omid Norouzi]]
- [[Josh Norris]]
- [[Lando Norris]]
- [[Sage Northcutt]]
- [[Petter Northug]]
- [[Arūnas Norvaišas]]
- [[Tomáš Nosek]]
- [[Aleksei Noskov]]
- [[Philip Nossmy]]
- [[Ramaz Nozadze]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Ville Nousiainen]]
- [[Filip Novák]]
- [[Michal Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Clément Novalak]]
- [[Helen Novikov]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]]
- [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]]
- [[Sergei Novikov]]
- [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Sergei Novitski]]
- [[Nikolai Novosjolov]]
- [[Jana Novotná]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Wojciech Nowicki]]
- [[Dirk Nowitzki]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Ryan Nugent-Hopkins]]
- [[Erge Nugis]]
- [[Vilve Nummert]] 
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Eduardo Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Héctor Núñez Segovia]]
- [[John Nunn]] 
- [[Rauno Nurger]]
- [[Kristiina Nurk]]
- [[Jusuf Nurkić]]
- [[Tiiu Nurmberg]]
- [[Liidia Nurme]] 
- [[Tiidrek Nurme]] 
- [[Ants Nurmekivi]]
- [[Sulo Nurmela]]
- [[Leena Nurmi]]
- [[Paavo Nurmi]]
- [[Kaarel Nurmsalu]]
- [[Laura Nurmsalu]]
- [[Darnell Nurse]]
- [[Mati Nuude]]
- [[Laura Nuudi-Da Silva]]
- [[Maie Nuust]]
- [[Kristi Nõlvak]]
- [[Kusti Nõlvak]]
- [[Brett Nõmm]]
- [[Karl-Romet Nõmm]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Reigo Nõmm]]
- [[Aare Nõmme]]
- [[Aksel Nõmmela]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Joonas Nättinen]]
- [[Andreas Nödl]]
- [[Norbert Növényi]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Herbert Nürnberg]]
- [[Tomi Nybäck]]
- [[Magnus Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Matti Nykänen]]
- [[William Nylander]]
- [[Joni Nyman]]
- [[Allan Nyom]]
- [[Gustav Nyquist]]
- [[Claudia Nystad]]

== O ==
[[Verner Oamer]]
- [[Boris Obergföll]]
- [[Christina Obergföll]]
- [[Ernest John Obiena]]
- [[Francis Obikwelu]]
- [[Hellen Obiri]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Dan O'Brien]]
- [[Pat O'Callaghan]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Esteban Ocon]]
- [[Tõnu Odamus]]
- [[Eric O'Dell]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Marco Odermatt]]
- [[Lilian Odira]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Lamar Odom]]
- [[Stephen O'Donnell]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Alexander Dale Oen]]
- [[Al Oerter]]
- [[Jordan Oesterle]]
- [[Jake Oettinger]]
- [[Renata Oganesjan]]
- [[Angelo Ogbonna]]
- [[Sébastien Ogier]]
- [[Kenji Ogiwara]]
- [[Sean Ogunkoya]]
- [[Yemisi Ogunleye]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Yui Ōhashi]]
- [[Atte Ohtamaa]]
- [[Christine Ohuruogu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Kristjan Oja]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Silvia Oja]]
- [[Sten Oja]] 
- [[Oliver Ojakäär]]
- [[Grete Ojala]]
- [[Kati Ojaloo]]
- [[Andres Ojamaa]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Juta Ojamaa]]
- [[Marten Ojapõld]]
- [[Ilmar Ojase]]
- [[Artur Ojaste]]
- [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]]
- [[Triin Ojaste]]
- [[Annely Ojastu]]
- [[Eino Ojastu]]
- [[Linda Ojastu]]
- [[Sergio Ojeda]]
- [[Malle Ojokas]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Vladimir Okhotnik]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Kyle Okposo]]
- [[Arved Oksaar]]
- [[Yasuhiko Okudera]]
- [[Mehmet Okur]]
- [[Hakeem Olajuwon]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Grete Olde]]
- [[Hendrik Olde]]
- [[Margareth Olde]]
- [[Jamie Oleksiak]]
- [[Kairit Olenko]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Gert Olesk]]
- [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Vjatšeslav Oliinõk]]
- [[Ken André Olimb]]
- [[Mathis Olimb]]
- [[Nadežda Olizarenko]]
- [[Patrizio Oliva]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Krzysztof Oliwa]]
- [[Juho Olkinuora]]
- [[Raul Olle]]
- [[Harri Olli]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Ülo Ollis]]
- [[Sten Olmre]]
- [[Anna Carin Olofsson-Zidek]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Christian Olsson]]
- [[Johan Olsson]]
- [[Jörgen Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Villi Olumets]]
- [[Andres Olvik]]
- [[Nicola Olyslagers]]
- [[Linus Omark]]
- [[Rafał Omelko]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Ömer Onan]]
- [[Amadou Onana]]
- [[Jermaine O'Neal]]
- [[Shaquille O'Neal]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Karl Oole]]
- [[Emma Oosterwegel]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Karel Opočenský]]
- [[Kurt Oppelt]]
- [[Marian Oprea]]
- [[Deyvid Oprja]]
- [[Allan Oras]]
- [[Oliver Orav]]
- [[Saara Orav]]
- [[Vello Orav]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Ryan O'Reilly]]
- [[Anna Maria Orel]]
- [[Anatoli Org]]
- [[Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Carlo Orlandi]]
- [[Oona Orpana]]
- [[Bobby Orr]]
- [[Karl Orren]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[Lale Orta]]
- [[Joni Ortio]]
- [[Fidel Ortiz]]
- [[Luis Ortíz]]
- [[Alexander Os]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[Chris Osgood]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[John O'Shea]]
- [[T. J. Oshie]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Cedi Osman]]
- [[Darío Osorio]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[Aleksandr Ossipov]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Jevgeni Ossipov]]
- [[Jeļena Ostapenko]]
- [[Mads Østberg]]
- [[Simen Østensen]]
- [[Ronnie O'Sullivan]]
- [[Sonia O'Sullivan]]
- [[Junko Ozawa]]
- [[Michihiro Ozawa]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Elvīra Ozoliņa]]
- [[Sinta Ozoliņa]]
- [[Sandis Ozoliņš]]
- [[Igor Ožiganov]]
- [[Yūki Ōta]]
- [[Nami Otake]]
- [[Oteng Oteng]]
- [[Aivar Otsalt]]
- [[Jüri Otsmaa]]
- [[Rein Otson]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Liis Ott]]
- [[Miia Ott]]
- [[Merlene Ottey]]
- [[Björn Otto]]
- [[Kristin Otto]]
- [[Sylke Otto]]
- [[Rein Ottoson]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Olavi Ouvinen]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Steve Ovett]]
- [[Michael Owen]]
- [[Jesse Owens]]
- [[Ayden Owens-Delerme]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Masutatsu Ōyama]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Asko Paade]]
- [[Aarne Paal]]
- [[Aino Paal]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Leopold Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Juhan Paalo]]
- [[Merilin Paalo]]
- [[Mart Paama]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]]
- [[Martin Paasoja]]
- [[Ain Paavo]]
- [[Matti Paavo]]
- [[Erin Pac]]
- [[Josh Pace]]
- [[Antonio Pacenza]]
- [[Marko Pachel]]
- [[Raiko Pachel]]
- [[Luděk Pachman]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Max Pacioretty]]
- [[Manny Pacquiao]]
- [[Martin Padar]]
- [[Vaike Paduri-Kaljuvee]]
- [[Jeremy Page]]
- [[Jean-Gabriel Pageau]]
- [[Enri Pahapill]]
- [[Mikk Pahapill]]
- [[Tiit Pahapill]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Enna Paikre]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Signe Paisjärv]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Magdalena Pajala]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Karl Pajumäe]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Rein Pajur]]
- [[Aino-Eliise Pajusalu]]
- [[Kaisa Pajusalu]]
- [[Raimo Pajusalu]]
- [[Rauno Pajuviidik]]
- [[Pak Chol]]
- [[Iiro Pakarinen]]
- [[Erkki Pakkanen]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Madara Palameika]]
- [[Kalle Palander]]
- [[Ondřej Palát]]
- [[Karl Palatu]]
- [[Ando Palginõmm]]
- [[João Palhinha]]
- [[Ramaz Paliani]]
- [[Katre Sofia Palm]]
- [[Valter Palm]]
- [[Kaupo Palmar]]
- [[Arnold Palmer]]
- [[Jolyon Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Kyle Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Gregorio Paltrinieri]]
- [[Uno Palu]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Hannula-Katrin Pandis]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Pang Qing]]
- [[Richard Pánik]]
- [[Olivier Panis]]
- [[Gilles Panizzi]]
- [[Nikolai Pankratov]]
- [[Giorgio Pantano]]
- [[Marko Pantelić]]
- [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Jasmine Paolini]]
- [[Charálampos Papadiás]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Paraskeví Papahrístou]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[László Papp]]
- [[László Papp (maadleja)]]
- [[Tom Pappas]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Ferenc Paragi]]
- [[Svetlana Paramõgina]]
- [[Colton Parayko]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Enn Parbo]]
- [[Hansle Parchment]]
- [[Juan Paredes]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Shādī Parīdar]]
- [[Toomas Patrik Parijõgi]]
- [[Dominik Paris]]
- [[Tony Parker]]
- [[Greg Parks]]
- [[Kalev Parksepp]]
- [[Mate Parlov]]
- [[Jaak Parmas]]
- [[Tiiu Parmas]]
- [[Salme Parming]]
- [[Krisztián Pars]]
- [[Thomas Partey]]
- [[Helgi Parts]]
- [[Raivo Parts]]
- [[Elina Partõka]]
- [[Ryszard Parulski]]
- [[Gabriella Paruzzi]]
- [[Kaija Parve]]
- [[Aki Parviainen]]
- [[Aleksandr Parõgin]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Pasquale Pasarelli]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Edward Pasquale]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Travis Pastrana]]
- [[David Pastrňák]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Dan Paźniak]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Paraskeví Patoulídou]]
- [[Mait Patrail]] 
- [[Riccardo Patrese]]
- [[Juri Patrikejev]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Barbara Petzold]]
- [[Eleanor Patterson]]
- [[Floyd Patterson]]
- [[Billy Joe Patton]]
- [[Mel Patton]]
- [[Chris Paul]]
- [[Jake Paul]]
- [[Nick Paul]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Sérgio Paulinho]]
- [[Marileidy Paulino]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Marcos Paulo]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Antόnios Pavlídis]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Anastassija Pavljutšenkova]]
- [[Igor Pavlov]]
- [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
- [[Tanner Pearson]]
- [[Adam Peaty]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Zdeněk Pecka]]
- [[Augustas Pečiukevičius]]
- [[Karin Peckert-Forsmann]]
- [[Andrei Pedan]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Dustin Pedroia]]
- [[Iván Pedroso]]
- [[Helgi Peeba]]
- [[Marek Peeba]]
- [[Lembit Peegel]]
- [[Rosine Peek]]
- [[Shaẖar Pe'er]]
- [[Cathelijn Peeters]]
- [[Taavi Peetre]]
- [[Raivo Peetsmann]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Rauno Pehka]]
- [[Rudolf Pehka]]
- [[Arnd Peiffer]]
- [[Triin Peips]]
- [[Aaron Peirsol]]
- [[Nette Peit]]
- [[Meelis Peitre]]
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Nikola Peković]]
- [[Pelé]]
- [[Adam Pelech]]
- [[Graziano Pellè]]
- [[Federica Pellegrini]]
- [[Lorenzo Pellegrini]]
- [[Federico Pellegrino]]
- [[Yannick Pelletier]]
- [[Rauno Pellikainen]]
- [[Facundo Pellistri]]
- [[Liis Pello]]
- [[Jukka Peltola]]
- [[Otto Peltzer]]
- [[Sergio Peña]]
- [[Mihaela Peneș]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Flavia Pennetta]]
- [[Kalev Pensa]]
- [[Juku Pent]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Sten Pentus]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Víctor Peralta]]
- [[Marie-José Pérec]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Alfonso Pérez]]
- [[Ayoze Pérez]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Jefferson Pérez]]
- [[Leyanis Pérez]]
- [[Lucas Pérez]]
- [[Pascual Pérez]]
- [[Yaime Pérez]]
- [[Luis Alberto Pérez-Rionda]]
- [[Roberto Pereyra]]
- [[Sten Perillus]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Sandra Perković]]
- [[Curdin Perl]]
- [[Brendan Perlini]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Gilbert Perreault]]
- [[Vito Perrelet]]
- [[David Perron]]
- [[Éric Perrot]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Corey Perry]]
- [[Shenay Perry]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Bror Persson]]
- [[Indrek Pertelson]]
- [[Silvia Pertens]]
- [[Anssi Peräjoki]]
- [[Helge Perälä]]
- [[Harri Pesonen]]
- [[Janne Pesonen]]
- [[Pentti Pesonen]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Anderson Peters]]
- [[Anders Petersen]]
- [[Cal Petersen]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Sara Slott Petersen]]
- [[Thyge Petersen]]
- [[Eveli Peterson]]
- [[Pirjo Peterson]]
- [[Rebecca Peterson]]
- [[Teodor Peterson]]
- [[Tiiu Peterson]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Momir Petković]]
- [[Tom Petranoff]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Evaldas Petrauskas]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Zalina Petrivskaja]]
- [[Aršak Petrosjan]]
- [[Davith Petrosjan]]
- [[Tigran Leoni Petrosjan]]
- [[Andres Petrov]]
- [[Daniel Petrov]] 
- [[Kirill Petrov]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vitali Petrov]]
- [[Vladimir Petrov]]
- [[Gabriela Petrova]]
- [[Jelena Petrova]]
- [[Olena Petrova]]
- [[Dražen Petrović]]
- [[Niina Petrõkina]]
- [[Jeff Petry]]
- [[Oleksei Petšerov]]
- [[Julija Petšonkina]]
- [[Øystein Pettersen]]
- [[Elias Pettersson]]
- [[Fredrik Pettersson]]
- [[Jesper Pettersson]]
- [[Marcus Pettersson]]
- [[Simon Pettersson]]
- [[Antonio Pettigrew]]
- [[Ellen Pettitt]]
- [[Richard Petty]]
- [[Aleksei Petuhhov]]
- [[Tuuli Petäjä-Sirén]]
- [[José Peyre]]
- [[Phạm Lê Thảo Nguyên]]
- [[Zaza Phatšulia]]
- [[Michael Phelps]]
- [[Mark Philippoussis]]
- [[André Phillips]]
- [[Chris Phillips]]
- [[Dwight Phillips]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Oscar Piastri]]
- [[Lucas Piazón]]
- [[Edmund Piątkowski]]
- [[Pedro Pablo Pichardo]]
- [[Calvin Pickard]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Dmõtro Pidrutšnõi]]
- [[Paul Pierce]]
- [[Chiara Pierobon]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Maria Pietilä-Holmner]]
- [[Alex Pietrangelo]]
- [[Jevgeni Pigussov]]
- [[Piret Pihel]]
- [[Elisabeth Pihela]]
- [[Kadri Pihla]]
- [[Kustaa Pihlajamäki]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Antti Pihlström]]
- [[Han Hendrik Piho]]
- [[Jakob Piil]]
- [[Linda Piiper]]
- [[Ly Piir]]
- [[Uno Piir]]
- [[Kätlin Piirimäe]] 
- [[Ekke Piirisild]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Olev Piirsalu]]
- [[Eugen Piisang]]
- [[Harri Piitulainen]]
- [[Yrjö Piitulainen]]
- [[Artur Pikk]]
- [[August Pikker]]
- [[Veronika Pikkel]]
- [[Rauno Pikkor]]
- [[Aavo Pikkuus]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ryszard Pilarczyk]]
- [[Stanisław Piłat]]
- [[Helena Pilejczyk]]
- [[Ahto Pilisner]]
- [[Pietro Piller Cottrer]]
- [[Harry Pillsbury]]
- [[Bernardo Piñango]] 
- [[Aado Pind]]
- [[Inge Pind]]
- [[Roger Pingeon]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Ain Pinnonen]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Liane Pintsaar]]
- [[Alexis Pinturault]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Nelson Piquet]]
- [[Nelson Angelo Piquet]]
- [[Vicky Piria]]
- [[Gordon Pirie]]
- [[Mehmet Akif Pirim]]
- [[Külli Pirksaar]]
- [[Margus Pirksaar]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Tsvetana Pironkova]]
- [[Brandon Pirri]]
- [[Feliks Pirts]]
- [[Dumitru Pîrvulescu]] 
- [[Józef Pisarski]]
- [[Marija Pissareva]]
- [[Nikólas Píssis]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Oscar Pistorius]]
- [[Ernst Pistulla]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Francesco Pizzi]]
- [[Antonio Pizzonia]]
- [[Kalju Pitksar]]
- [[Tero Pitkämäki]]
- [[Tyler Pitlick]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Jacques Plante]]
- [[Martin Plaser]]
- [[Christian Plaziat]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Kyle Platzer]]
- [[Marek Plawgo]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karolína Plíšková]]
- [[Jevgeni Pljuštšenko]]
- [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]]
- [[Pavel Ploc]]
- [[Tarvo Ploom]]
- [[Valdur Ploom]]
- [[Kardo Ploomipuu]]
- [[Sergei Plotnikov]]
- [[Miguel Poblet]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Mark Podolskij]]
- [[Ryan Poehling]]
- [[Tadej Pogačar]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Justin Pogge]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]]
- [[Otto Pohla]]
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Brayden Point]]
- [[Liv Grete Poirée]]
- [[Raphaël Poirée]]
- [[Émile Poirier]]
- [[David Poisson]]
- [[Ville Pokka]]
- [[Pavol Polakovič]] 
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Judit Polgár]]
- [[Nikolai Poljakov]]
- [[Õnne Pollisinski]]
- [[Viljam Poltojainen]]
- [[Aleksei Poltoranin]]
- [[Imre Polyák]]
- [[Erlen Pomeranets]] 
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Jevgeni Ponjatovski]]
- [[Ruslan Ponomarjov]]
- [[Nina Ponomarjova]]
- [[Martin Ponsiluoma]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Albert Poom]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]]
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Leona Popović]]
- [[David Popovici]]
- [[Otto von Porat]]
- [[Aleksandr Porhomovski]]
- [[Ahmed Porkveli]]
- [[Valeri Pormann]]
- [[Věra Pospíšilová-Cechlová]]
- [[Sander Post]]
- [[Piret Pormeister]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Kristaps Porziņģis]]
- [[Elliott Porter]]
- [[Harry Porter]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Lajos Portisch]]
- [[Stefan Posch]]
- [[Buster Posey]]
- [[Kristián Pospíšil]]
- [[Johan Possul]]
- [[Siim-Markus Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Leonid Potapov]]
- [[Igor Potapovitš]]
- [[Leopold Potesil]]
- [[Sirje Potisepp]] 
- [[Vladimir Potkin]]
- [[Mira Potkonen]]
- [[Juan Martín del Potro]]
- [[Graham Potter]]
- [[William Pottker]]
- [[Denis Potvin]]
- [[Raymond Poulidor]]
- [[Marie-Philip Poulin]]
- [[Marc-Antoine Pouliot]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Théo Pourchaire]]
- [[Tanja Poutiainen]]
- [[Guido Povar]]
- [[Péter Povázsay]]
- [[Aleksandr Povetkin]]
- [[Asafa Powell]]
- [[Donovan Powell]]
- [[Mike Powell]]
- [[Nick Powell]]
- [[Owen Power]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Rameshbabu Praggnanandhaa]]
- [[Alfred Praks]]
- [[Helmut Praks]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Manfred Pranger]]
- [[Dmitri Prants]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Larissa Preobraženskaja]]
- [[Endel Press]]
- [[Feliks Press]]
- [[Kristjan Press]]
- [[Franziska Preuss]]
- [[Peter Prevc]]
- [[Carey Price]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Sten Priinits]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Konstantin Primakov]]
- [[Zoran Primorac]]
- [[Shane Prince]]
- [[Tayshaun Prince]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Alena Procházková]]
- [[Nikolai Prohhorkin]]
- [[‎Martin Prokop]]
- [[Jeļena Prokopčuka]]
- [[Aleksei Prokurorov]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Jakob Proovel]]
- [[Toomas Proovel]]
- [[Albert Prosa]]
- [[Alain Prost]]
- [[Galina Prozumenštšikova]]
- [[Ruslan Provodnikov]]
- [[Ivan Provorov]]
- [[Dawid Przepiórka]]
- [[Mateusz Przybylko]]
- [[Nelson Prudêncio]]
- [[Georges Prud'Homme]]
- [[Svetlana Prudnikova]]
- [[Libuše Prusova]] 
- [[Natalija Prõštšepa]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Eduard Prööm]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Joona Puhakka]]
- [[Jaan Puidet]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]] 
- [[Teemu Pukki]]
- [[Eduard Pukkonen]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Jesse Puljujärvi]]
- [[Teemu Pulkkinen]]
- [[Mariel Merlii Pulles]]
- [[Ryan Pulock]]
- [[Richard Pulst]] 
- [[Paulius Pultinevičius]]
- [[Viliami Pulu]]
- [[Raimund Pundi]]
- [[Peeter Pungar]]
- [[Raimo Punning]]
- [[Keith Pupart]]
- [[Oiva Purho]]
- [[Pertti Purhonen]]
- [[Eino Puri]]
- [[Oliver Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Zinovi Purvinski]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Mirko Puzović]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Toomas Putmaker]]
- [[Helmut Puur]]
- [[Alfred Puusaag]]
- [[Edgar Puusepp]]
- [[Markus Puusepp]]
- [[Kristjan Puusild]]
- [[Ingrid Puusta]]
- [[Heino Puuste]]
- [[Juuso Puustinen]]
- [[Valtteri Puustinen]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Aavo Põhjala]]
- [[Anna-Liisa Põld]]
- [[Remy Põld]]
- [[Aita Põldma]]
- [[Jaak Põldma]]
- [[Mirko Põldma]]
- [[Tiina Põldmaa-Talv]]
- [[Kristofer Põldme]]
- [[Liina Põldots]]
- [[Endel Põldsalu]]
- [[Virve Põldsam]]
- [[Henn Põlluste]]
- [[Johan Põntson]]
- [[Aalo Põvvat]]
- [[Üllar Põvvat]]
- [[Elisabeth Pähtz]]
- [[Krista Pärmäkoski]]
- [[Harald Pärn]]
- [[Illimar Pärn]]
- [[Sander Pärn]]
- [[Hubert Pärnakivi]]
- [[Reena Pärnat]]
- [[Georg Pärnpuu]]
- [[Marko Pärnpuu]]
- [[Monika Pärnpuu]]
- [[Anja Pärson]]
- [[Armi Pärt]]
- [[Ilmar Pärtelpoeg]]
- [[Magnus Pääjärvi]]
- [[Aita Pääsuke]]
- [[Tõnu Pääsuke]]
- [[Jakob Pöltl]]
- [[Anett Pötzsch]]
- [[Johannes Pürn]]
- [[Eduard Pütsep]]
- [[Erki Pütsep]]
- [[Mark Pysyk]]
- [[Władysław Pytlasiński]]
- [[Mika Pyörälä]]

== Q ==
[[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

== R ==
[[Andrus Raadik]]
- [[Anton Raadik]]
- [[Pille Raadik]]
- [[Toomas Raadik]]
- [[Argo Raag]]
- [[Merle Raaliste]]
- [[Helmut Raamat]]
- [[Pedro van Raamsdonk]]
- [[Antti Raanta]]
- [[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Karel Rachůnek]]
- [[Paula Radcliffe]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Peter Rademacher]]
- [[Bojan Radev]]
- [[Ineta Radēviča]]
- [[Eric Radford]]
- [[Hubert Radke]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Emma Raducanu]]
- [[Aleksandr Radulov]]
- [[Vladas Radvilavičius]]
- [[Agnieszka Radwańska]]
- [[Rafael Pereira da Silva]]
- [[Michael Raffl]]
- [[Thomas Raffl]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]]
- [[Vjatšeslav Ragozin]]
- [[Ēriks Rags]]
- [[Kerttu Rahe]]
- [[Susanna Rahkamo]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Ilse Rahnel]]
- [[Silva Rahnel]]
- [[Kristjan Rahnu]]
- [[Benjamin Raich]]
- [[Maurice Raichenbach]]
- [[Risto Raid]]
- [[Eedo Raide]]
- [[Ülo Raidma]]
- [[Erich Raidvee]]
- [[Peet Raig]]
- [[Kenneth Raisma]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Topi Raitanen]]
- [[Allar Raja]]
- [[Andres Raja]]
- [[Arvi Raja]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Toni Rajala]]
- [[Georgi Rajkov]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Rickard Rakell]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Brandis Raley-Ross]]
- [[Benito Raman]]
- [[Ramires]]
- [[Nils Ramm]]
- [[Karl-Martin Rammo]]
- [[Willi Rammo]]
- [[Ülo Rammo]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Ruy Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Craig Ramsay]]
- [[Aaron Ramsey]]
- [[Rashid Ramzi]]
- [[Ellen Rand]]
- [[Kristian Rand]]
- [[Mary Rand]]
- [[Taavi Rand]]
- [[Kikkan Randall]]
- [[Jüri Randla]]
- [[Leonard Randolph]] 
- [[Margit Randver]]
- [[Jüri Randviir]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Valdu Rannaleet]]
- [[Indrek Rannama]]
- [[Raul Rannaveer]]
- [[Maaja Ranniku]]
- [[Heiko Rannula]]
- [[Sampo Ranta]]
- [[Mikko Rantanen]]
- [[Siiri Rantanen]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Jovana Rapport]]
- [[Danas Rapšys]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Joonas Rask]]
- [[Tuukka Rask]]
- [[Ahto Raska]]
- [[Andres Raska]]
- [[Liina Raska]]
- [[Dennis Rasmussen]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Paco Rassat]]
- [[Camille Rast]]
- [[Andrejs Rastorgujevs]]
- [[Gregor Rasva]]
- [[Luiz Razia]]
- [[Giuliano Razzoli]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]]
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Ony Paule Ratsimbazafy]]
- [[Mihkel Ratt]]
- [[Ty Rattie]]
- [[Eve Rattiste]]
- [[Harry Rattus]]
- [[Priit Raud]]
- [[Hubert Raudaschl]]
- [[Kalju Raudjalg]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]]
- [[Lydia Raudsepp]]
- [[Pavo Raudsepp]]
- [[Raimo Raudsepp]]
- [[Heino Raudsik]]
- [[Art Raudva]]
- [[Raúl]]
- [[Alex-Edward Raus]]
- [[Olita Rause]]
- [[Igors Rausis]]
- [[Tapio Rautavaara]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[Pentti Rautiainen]]
- [[Jana Rawlinson]]
- [[David Raya]]
- [[Lucas Raymond]]
- [[Jonathan Rea]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ryan Reaves]]
- [[Ago Rebane]]
- [[Kirti Rebane]]
- [[Lembit Rebane]]
- [[Viiu Rebane]]
- [[Viktoria Rebensburg]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Anthony Rech]]
- [[Helmut Recknagel]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Miķelis Rēdlihs]]
- [[Derek Redmond]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Zach Redmond]]
- [[Redžep Redžepovski]]
- [[Andreas Fjorden Ree]]
- [[Arnold Ree]]
- [[Gary Reed]]
- [[Travis Reed]]
- [[Jemma Reekie]]
- [[Roman Rees]]
- [[Brittney Reese]]
- [[Peter Regin]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Enrique Regüeiferos]]
- [[Aivar Rehemaa]]
- [[Katrin Rehemaa]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Lukas Reichel]]
- [[Hannes Reichelt]]
- [[Robin Reid]]
- [[Robin Reid (jalgrattur)]]
- [[Adam Reideborn]]
- [[Christian Reif]]
- [[Taavi Reigam]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Mike Reilly]]
- [[Martin Reim]]
- [[Petri Reima]]
- [[Elmar Reiman]]
- [[Riido Reiman]]
- [[James Reimer]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Julius Reinans]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Sam Reinhart]]
- [[Aleksander Reinke]]
- [[Aleksander Reino]]
- [[Gabriele Reinsch]]
- [[Sven Reintak]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Harald Reinvald]]
- [[Sandra Reinvald]]
- [[Carmely Reiska]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Dana Reizniece-Ozola]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Karl Remm]]
- [[Margus Remmak]]
- [[Edgar Remmel]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Borna Rendulić]]
- [[Silke Renk]]
- [[Diana Rennik]]
- [[Kevin Renno]]
- [[Michal Řepík]]
- [[Attila Repka]]
- [[Christopher Repka]]
- [[Eva Repková]]
- [[Valle Resko]]
- [[Miloslava Rezková]]
- [[Vladimir Reznitšenko]]
- [[Anfissa Reztsova]]
- [[Gleb Retivõhh]]
- [[Stefan Rettenegger]]
- [[Julian Reus]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carlos Reutemann]]
- [[Daniel Revenu]]
- [[Carles Rexach]]
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Harry Reynolds]]
- [[Damien Riat]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Fernanda Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]]
- [[Zoltán Ribli]]
- [[Emma Ribom]]
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Franco Riccardi]]
- [[Daniel Ricciardo]]
- [[Declan Rice]]
- [[Cyprien Richard]]
- [[Tanner Richard]]
- [[Brad Richards]]
- [[Jereem Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Sanya Richards-Ross]]
- [[Brad Richardson]]
- [[Sha'Carri Richardson]]
- [[Daniel Rickardsson]]
- [[Shanieka Ricketts]]
- [[Lars Riedel]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Morgan Rielly]]
- [[Yvon Riemer]]
- [[Maria Riesch]]
- [[Fabian Rießle]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Annika Rihma]]
- [[Jarl Magnus Riiber]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[Juuso Riikola]]
- [[Enn Riisalu]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Joonas Riismaa]]
- [[Mait Riisman]]
- [[Tarmo Riitmuru]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Roderick Rijnders]]
- [[Rait Rikberg]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Kristo Ringas]]
- [[Sandra Ringwald]]
- [[Tauno Rinkinen]]
- [[Pekka Rinne]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Jaakko Rissanen]]
- [[Rasmus Rissanen]]
- [[Arvo Rist]]
- [[Liisi Rist]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Rasmus Ristolainen]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Nick Ritchie]]
- [[Siret Rits]]
- [[Valentina Ritsing]]
- [[David Rittich]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Leelo Rivis]]
- [[Georgi Rjabov]]
- [[Oleg Rjahhovski]]
- [[Juri Rjazanov]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Carmelo Robledo]]
- [[Daniel Roberts]]
- [[Andrew Robertson]]
- [[Oscar Robertson]]
- [[Robinho]]
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Mat Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Dayron Robles‎]]
- [[Joel Robles]]
- [[Joaquín Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Vebjørn Rodal]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Andy Roddick]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Dennis Rodman]]
- [[Irina Rodnina]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Eduardo Pereira Rodrigues]]
- [[Evan Rodrigues]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Arturo Rodríguez]]
- [[Enrique Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Washington Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Garrett Roe]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Jeremy Roff]]
- [[Erika Roger]]
- [[Camryn Rogers]]
- [[Raevyn Rogers]]
- [[Jacques Rogge]]
- [[Primož Roglič]]
- [[Laura Rogule]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Heidi Rohi]]
- [[Aino Roht]]
- [[Hillar Rohtaru]]
- [[Johan Rohtla]]
- [[Laura Rohtla]]
- [[Paavo Roininen]]
- [[Clemente Rojas]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Yulimar Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Antonio Roldán]]
- [[Cindy Roleder]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Marjut Rolig]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Viktor Romanenkov]]
- [[Oksana Romanenkova]]
- [[Darlan Romani]]
- [[Maria Romanjuk]]
- [[Jelena Romanova]]
- [[Pjotr Romanovski]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Bjørn Einar Romøren]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Jonas Røndbjerg]]
- [[Rajon Rondo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Eldar Rønning]]
- [[Jon Rønningen]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Kuno Rooba]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Robert Rooba]]
- [[Urmas Rooba]]
- [[Ain Rool]]
- [[Voldemar Roolaan]]
- [[Boris Roolaid]]
- [[Egon Roolaid]]
- [[Heldur Roone]]
- [[Wayne Rooney]]
- [[Henri Roos]]
- [[Riivo Roose]]
- [[Rasmus Roosleht]]
- [[Sulev Roosma]]
- [[Mark Oliver Roosnupp]]
- [[Piet Roozenburg]]
- [[Jack Root]]
- [[Salme Rootare]]
- [[Vidrik Rootare]]
- [[Markus Rooth]]
- [[Jaan Roots]]
- [[Maire Roots]]
- [[Vello Rootsi]]
- [[Marco Rosa]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Jarno Rosberg]]
- [[Keke Rosberg]]
- [[Nico Rosberg]]
- [[Danny Rose]]
- [[Derrick Rose]]
- [[Inna Rose]]
- [[Jacob de la Rose]]
- [[Murray Rose]]
- [[Robert Rosén]]
- [[Kristjan Rosenberg]]
- [[Heide Rosendahl]]
- [[Märt Rosenthal]]
- [[Ken Rosewall]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Jack Roslovic]]
- [[Héctor Rossetto]]
- [[Alexander Rossi]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Sulo Rossi]]
- [[Valentino Rossi]]
- [[Igor Rostorotski]]
- [[Pavel Rostovtsev]]
- [[Ewa Różańska]]
- [[Isai Rozenfeld]]
- [[Eduardas Rozentalis]]
- [[Valeri Rozmanov]]
- [[Sándor Rozsnyói]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Gustave Roth]]
- [[Künter Rothberg]]
- [[Szapsel Rotholc]]
- [[Ferguson Rotich]]
- [[Vassili Rotšev]]
- [[Dorothy Round Little]]
- [[Ronda Rousey]]
- [[Antoine Roussel]]
- [[Harri Rovanperä]]
- [[Kalle Rovanperä]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Nicolas Roy]]
- [[Patrick Roy]]
- [[Martin Røymark]]
- [[Marco Ruben]]
- [[Mārtiņš Rubenis]]
- [[Iepe Rubingh]]
- [[Kristiāns Rubīns]]
- [[Ricky Rubio]]
- [[Sergei Rublevski]]
- [[Mark Rudan]]
- [[David Lekuta Rudisha]]
- [[Wiesław Rudkowski]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Wilma Rudolph]]
- [[Manuel Rui Costa]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Flor Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Antonio Rukavina]]
- [[Ernst Rull]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Alberts Rumba]]
- [[Raema Lisa Rumbewas]]
- [[Indrek Rumma]]
- [[Hellat Rumvolt]] 
- [[David Rundblad]]
- [[Elmar Runge]]
- [[Herbert Runge]]
- [[Pekka Ruokola]]
- [[Jarno Ruotsalainen]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Arantxa Rus]]
- [[Ace Rusevski]] 
- [[Bill Russell]]
- [[Carrie Russell]]
- [[Masai Russell]]
- [[Patrick Russell]]
- [[Raivo Russmann]]
- [[Bryan Rust]]
- [[Ștefan Rusu]]
- [[Babe Ruth]]
- [[Greg Rutherford]]
- [[Rain Ruuder]]
- [[Raissa Ruus]]
- [[Antti Ruuskanen]]
- [[Maido Ruusmann]]
- [[Leo Rwabwogo]]
- [[Jaroslav Rõbakov]]
- [[Voldemar Rõks]]
- [[Tamara Rõlova]]
- [[Olga Rõpakova]]
- [[Boriss Rõtov]]
- [[Teymur Rəcəbov]]
- [[Jaanika Rähn]]
- [[Kimi Räikkönen]]
- [[Mihkel Räim]] 
- [[Karri Rämö]]
- [[Aivar Räni]]
- [[Raido Ränkel]]
- [[Artur Rättel]]
- [[Aatu Räty]]
- [[Seppo Räty]]
- [[Margus Rääk]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Alfred Röding]]
- [[Voldemar Röding]]
- [[Thomas Röhler]]
- [[Walter Röhrl]]
- [[Assar Rönnlund]]
- [[Michael Rösch]]
- [[Sjur Røthe]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Eha Rünne]]
- [[Helina Rüütel]]
- [[Margit Rüütel]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Derek Ryan]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Jerzy Rybicki]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Dave Ryding]]
- [[Johannes Rydzek]]
- [[Julian Ryerson]]
- [[Rick Rypien]]

== S ==
[[Brandon Saad]]
- [[Kaimar Saag]] 
- [[Oskar Saag]]
- [[Kristo Saage]]
- [[Arvo Saal]]
- [[Berit Saar]]
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Kadi Liis Saar]]
- [[Katriin Saar]]
- [[Kevin Saar]]
- [[Leonid Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Rivo Saaremäe]]
- [[Anti Saarepuu]]
- [[Onni Saari]]
- [[Vili Saarijärvi]]
- [[Aino Kaisa Saarinen]]
- [[Mikko Saarinen]]
- [[Veli Saarinen]]
- [[Mauri Saarivainio]]
- [[Pentti Saarman]]
- [[Henn Saarmann]]
- [[Herbert Saarne]]
- [[Mart Saarso]]
- [[Jarkko Saastamoinen]]
- [[Vello Saatpalu]]
- [[Arõna Sabalenka]]
- [[Youssouf Sabaly]]
- [[Andrus Sabiin]]
- [[Arvydas Sabonis]]
- [[Domantas Sabonis]]
- [[Simão Sabrosa]]
- [[Gianluigi Saccaro]]
- [[Evi Sachenbacher-Stehle]]
- [[Armando Sadiku]]
- [[Marat Safin]]
- [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Rait Sagor]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Liis Saharov]]
- [[Tõnis Sahk]]
- [[Toni Sailer]]
- [[Carlos Sainz]]
- [[Carlos Sainz juunior]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Buvaissar Saitijev]]
- [[Arseni Sajankin]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Konstantin Sakajev]]
- [[Kaori Sakamoto]]
- [[Joe Sakic]]
- [[María Sákkari]]
- [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]]
- [[Kaido Saks]]
- [[Kairi Saks]]
- [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]]
- [[Ivo Saksakulm]]
- [[Irving Saladino]]
- [[Olga Saladuhha]]
- [[Mohamed Salah]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Maksim Salaš]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Ulrich Salchow]]
- [[David Saldadze]]
- [[Raivo Saldre]]
- [[Salem Saleh]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Nurgyul Salimova]]
- [[Sasu Salin]]
- [[Guillermo Salinas]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Jere Sallinen]]
- [[Ilmari Salminen]]
- [[Senni Salminen]]
- [[Börje Salming]]
- [[Mika Salo]]
- [[Jouko Salomäki]]
- [[Miikka Salomäki]]
- [[Bernhard Salong]]
- [[Sven Salumaa]]
- [[Jaak Salumets]]
- [[Erika Salumäe]] 
- [[Jane Salumäe]]
- [[Jens Salumäe]] 
- [[Priit Salumäe]]
- [[Karl Robert Saluri]]
- [[Kai-Riin Saluste]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Guilherme Samaia]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[N'Diaga Samb]]
- [[Brice Samba]]
- [[Dylan Samberg]]
- [[Gulnara Samitova]]
- [[Siim-Tanel Sammelselg]]
- [[Kalli Samorodni]]
- [[Mark Samorukov]]
- [[Ago Samoson]]
- [[César Sampaio]]
- [[Pete Sampras]]
- [[Julia Sampson Hayward]]
- [[Ilja Samsonov]]
- [[Emma Samuelsson]]
– [[Sebastian Samuelsson]]
- [[Varteres Samurgašev]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Dávinson Sánchez]]
- [[Félix Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Arantxa Sánchez Vicario]]
- [[Brent Sancho]] 
- [[Jadon Sancho]]
- [[Tom Sandberg]]
- [[Chris Sande]]
- [[Tessa Sanderson]]
- [[Eugen Sandow]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Viktor Sanejev]] 
- [[Aleksander Sannik]]
- [[Wilfried Sanou]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Daniel Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Arvi Sapas]]
- [[Taivo Sapas]]
- [[Daniil Sapljošin]] 
- [[Oleg Sapožnin]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Gennadi Sapunov]]
- [[Edwin van der Sar]] 
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Aleksejs Saramotins]]
- [[Hille Sarapuu]]
- [[Markku Sarasto]]
- [[Helmut Saretok]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Juuse Saros]]
- [[Zoltan Sarosy]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Cyprien Sarrazin]]
- [[Eneli Sarv]]
- [[Ukyo Sasahara]]
- [[Kōji Sasaki]]
- [[Masanao Sasaki]]
- [[Anatoli Sass]]
- [[Marino Satō]]
- [[Takuma Satō]]
- [[Yūto Satō]]
- [[Tomáš Satoranský]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Grégoire Saucy]]
- [[Elo Saue]]
- [[Eveli Saue]]
- [[Raoul Saue]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Reinhold Saulmann]]
- [[Christoph Sauser]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Randy Savage]]
- [[David Savard]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Maria Saveljeva]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Toomas Savi]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Veli-Matti Savinainen]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Erkki Savolainen]]
- [[Olena Savtšenko]]
- [[Jaak Savvi]]
- [[Igor Savvov]]
- [[Jazmin Sawyers]]
- [[Nūrā as-Sayyid]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Marco Scandella]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Michele Scarponi]]
- [[Willem Schagen]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Julia Scheib]]
- [[Mario Scheiber]]
- [[Mark Scheifele]]
- [[Norbert Schemansky]]
- [[Simon Schempp]]
- [[Brayden Schenn]]
- [[Luke Schenn]]
- [[Francesca Schiavone]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Bernadette Schild]]
- [[Marlies Schild]]
- [[Jessica Schilder]]
- [[Thea Schildmann]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Herbert Schilling]]
- [[Semmy Schilt]]
- [[Dafne Schippers]]
- [[Kurt Schirra]]
- [[Josef Schleinkofer]]
- [[Gregor Schlierenzauer]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Andreas Schlütter]]
- [[Adolf Schmal]]
- [[Jordan Schmaltz]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]]
- [[Akira Schmid]]
- [[Jan Schmid]]
- [[Julian Schmid]]
- [[Nicole Schmidhofer]]
- [[Alfred Schmidt]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Helen Schmidt]]
- [[Jüri Schmidt]]
- [[Leni Schmidt]]
- [[Nate Schmidt]]
- [[Martin Schmitt]]
- [[Pál Schmitt]]
- [[Albert Schneider]]
- [[Aleksander Schneider]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)]]
- [[Cory Schneider]]
- [[Vreni Schneider]]
- [[Roland Mark Schoeman]]
- [[Gertrude Schoißwohl]]
- [[Paul Scholes]] 
- [[Auke Scholma]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Jordan Schroeder]]
- [[Emil Schulz]]
- [[Heinz Schulz]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Fabian Schulze]]
- [[Jürgen Schult]] 
- [[Justin Schultz]]
- [[Silver Schultz]]
- [[Michael Schumacher]]
- [[Mick Schumacher]]
- [[Ralf Schumacher]] 
- [[Walter Schuster]]
- [[Anett Schutting]]
- [[Tollien Schuurman]] 
- [[Stefan Schwab]]
- [[Christina Schwanitz]]
- [[Marco Schwarz]]
- [[Sissy Schwarz]]
- [[Arnold Schwarzenegger]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Alex Schwarzman]] 
- [[Jaden Schwartz]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Rainer Schönfelder]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Ida Schöpfer]]
- [[Philipp Schörghofer]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Barbara Ann Scott]]
- [[Beckie Scott]]
- [[Duncan Scott]]
- [[Leonard Scott]]
- [[Daniel Sedin]]
- [[Henrik Sedin]]
- [[Lukáš Sedlák]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Sergi Sednjev]]
- [[Pjotr Sedov]]
- [[Anastassija Sedova]]
- [[Juri Sedõhh]]
- [[Clarence Seedorf]]
- [[Anton Seelos]]
- [[Barbora Seemanová]]
- [[Evald Seepere]]
- [[Rain Seepõld]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Tyler Seguin]]
- [[Indrek Sei]]
- [[Moritz Seider]]
- [[Mario Seidl]]
- [[Kristin Seier]]
- [[Alar Seim]]
- [[Georg Seim]]
- [[Mart Seim]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Jiří Sekáč]]
- [[Andrej Sekera]]
- [[Kunimitsu Sekiguchi]]
- [[Leopold Sekongo]]
- [[Andrew Selby]]
- [[Taavi Selder]]
- [[Ivan Seledkov]]
- [[Monica Seles]]
- [[Aleksandr Selevko]]
- [[Hanno Selg]]
- [[Konstantin Selli]]
- [[Enn Sellik]]
- [[Siim Sellis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Teemu Selänne]]
- [[Caster Semenya]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Peeter Semjonov]]
- [[Uļjana Semjonova]]
- [[Peter Sendel]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Ayrton Senna]] 
- [[Bruno Senna]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Simona Senoner]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Märt Sepik]]
- [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]]
- [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]]
- [[Kätlin Sepp]]
- [[Raimund Felix Sepp]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Hanna-Maria Seppälä]]
- [[Tuomas Seppänen]]
- [[Leopoldo Serantes]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Maria Sergejeva]]
- [[Ulderico Sergo]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Šamil Serikov]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Daiya Seto]]
- [[Anastasija Sevastova]]
- [[Damon Severson]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Oblique Seville]]
- [[Leida Sevruk]]
- [[Dan Sexton]]
- [[Victor Shabangu]]
- [[Jennifer Shahade]]
- [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]]
- [[Sam Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Billy Sharp]]
- [[Henry Graham Sharp]]
- [[Kevin Shattenkirk]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Jack Shea]]
- [[Riley Sheahan]]
- [[Alan Shearer]]
- [[Conor Sheary]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Shen Xue]]
- [[James Sheppard]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Martin Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Kiefer Sherwood]]
- [[Mikaela Shiffrin]]
- [[Jean Shiley]]
- [[Hunter Shinkaruk]]
- [[Drew Shore]]
- [[Nick Shore]]
- [[Frank Shorter]]
- [[Alfred Shrubb]]
- [[Yury Shulman]]
- [[Aleksei Sibirtsev]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Aljona Sidko]]
- [[Janusz Sidło]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Vladimir Sidorkin]]
- [[Anželika Sidorova]]
- [[Annarita Sidoti]]
- [[Nathalie von Siebenthal]]
- [[Björn Sieber]]
- [[Jonas Siegenthaler]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Günter Siegmund]]
- [[Jani Sievinen]]
- [[Madis Sihimets]]
- [[Morten Siht]]
- [[Eler Siim]]
- [[Mattias Siimar]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Kristo Siimer]]
- [[Karl Siitan]]
- [[Ton Sijbrands]]
- [[Kristjan Sikaste]]
- [[András Sike]] 
- [[Evald Sikk]]
- [[Kermo Sikk]]
- [[Jüri Sikkut]]
- [[Gergely Siklósi]]
- [[Tomasz Sikora]]
- [[Dylan Sikura]]
- [[Annette Sikveland]]
- [[Paulo Silas]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Donald-Aik Sild]]
- [[Heino Sild]]
- [[Joanna Sild]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Lauri Sild]]
- [[Rita Sild]]
- [[Sarmite Sild]]
- [[Sixten Sild]]
- [[Timo Sild]]
- [[Henry Sildaru]]
- [[Kelly Sildaru]]
- [[Olle Sildre]]
- [[Kõrõlo Silitš]]
- [[Harry Siljander]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Ester Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Janis Sillat]]
- [[Müzahir Sille]]
- [[Andrei Silnov]]
- [[André Silva]]
- [[André da Silva]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Leonardo Silva]]
- [[Marco Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Rui Pedro Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Yarisley Silva]]
- [[Jay Silverheels]]
- [[Irina Simagina]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Dave Sime]]
- [[Sara Simeoni]]
- [[Dominik Simon]]
- [[Julia Simon]]
- [[Mircea Șimon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Marco Simoncelli]]
- [[Timo Simonlatser]]
- [[Xavi Simons]]
- [[René Simões]]
- [[Juhan Simovart]]
- [[Pusarla Venkata Sindhu]]
- [[Vijender Singh]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Jannik Sinner]]
- [[Eelco Sintnicolaas]]
- [[Lembit Sipelgas]]
- [[Tapio Sipilä]]
- [[Aleksander Sirel]]
- [[Kersti Sirel]]
- [[Janis Sirelpuu]]
- [[Kaili Sirge]]
- [[Helmuth Sirgemets]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Zigismunds Sirmais]]
- [[Ilja Siroš]]
- [[Sergei Sirotkin]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Colton Sissons]]
- [[Peter Sitt]]
- [[Igor Sjunin]]
- [[Stig Sjölin]]
- [[Sarah Sjöström]]
- [[Pavol Skalický]]
- [[Sindre Bjørnestad Skar]]
- [[Bente Skari]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Ville Skinnari]]
- [[Jeff Skinner]]
- [[Stuart Skinner]]
- [[Kristine Stavås Skistad]]
- [[Ossian Skiöld]]
- [[Ann Elen Skjelbreid]]
- [[Lidija Skoblikova]]
- [[Vibeke Skofterud]]
- [[Sander Skotheim]]
- [[Kārlis Skrastiņš]]
- [[Pia Skrzyszowska]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Andres Skuin]]
- [[Juraj Slafkovský]]
- [[Mary Slaney]]
- [[Jaccob Slavin]]
- [[Svetlana Sleptsova]]
- [[Anton Slepõšev]]
- [[Jelena Slessarenko]]
- [[Astrid Øyre Slind]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Lev Slobodskoi]]
- [[Irina Slutskaja]]
- [[Izmir Smajlaj]]
- [[Chris Smalling]] 
- [[Viktor Smeds]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[David Smerdon]]
- [[Raissa Smetanina]]
- [[Ilia Smirin]]
- [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]]
- [[Andrei Smirnov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Vladimir Smirnov]]
- [[Deniss Smirnovs]]
- [[Alex Smith]]
- [[Axel Smith]]
- [[Bobby Smith]]
- [[Brendan Smith]]
- [[C. J. Smith]]
- [[Calvin Smith]]
- [[Craig Smith]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[John Smith (maadleja)|John Smith]]
- [[Maurice Smith]]
- [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]]
- [[Regan Smith]]
- [[Reilly Smith]]
- [[Rusty Smith]]
- [[Warren Cummings Smith]]
- [[Devante Smith-Pelly]]
- [[Fjodor Smolov]]
- [[Vassili Smõslov]]
- [[Wesley Sneijder]]
- [[Robert Snodgrass]]
- [[Wesley So]]
- [[Cédric Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Hugo Soasepp]]
- [[Edmund Sobkowiak]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Vladimír Sobotka]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Bartosz Soćko]]
- [[Monika Soćko]]
- [[Sócrates]]
- [[Mads Søgaard]]
- [[Leili Soima]]
- [[August Sokk]]
- [[Sten-Timmu Sokk]]
- [[Tanel Sokk]]
- [[Tiit Sokk]]
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Henning Solberg]]
- [[Oliver Solberg]]
- [[Petter Solberg]]
- [[Stian Solberg]]
- [[Roberto Soldado]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Igor Solopov]]
- [[Nikolai Solovjov]]
- [[Hocine Soltani]]
- [[Yann Sommer]]
- [[René Sommerfeldt]]
- [[Alex Song]]
- [[Janar Soo]]
- [[Henri Sool]]
- [[Hannes Soomer]]
- [[Kaia Soosaar]]
- [[Marti Soosaar]]
- [[Martti Soosaar]]
- [[Peet Soosaar]]
- [[Kustav Soosild]]
- [[Inge Sørensen]]
- [[Heiki Sorge]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Arnold Sorina]]
- [[Junior Sornoza]]
- [[Jaanus Sorokin]]
- [[Stefan Sorokin]]
- [[Jekaterina Sorokina]]
- [[Sara Sorribes Tormo]]
- [[Sverre Sørsdal]]
- [[José Sosa]]
- [[Javier Sotomayor]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Gabriela Soukalová]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Melanie South]]
- [[Harry Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]] 
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Wallace Spearmon]]
- [[Gary Speed]]
- [[Scott Speed]]
- [[Jason Spezza]]
- [[Johnny Spillane]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Leon Spinks]]
- [[Valeri Spiridonov]]
- [[Mark Spitz]]
- [[Ryan Spooner]]
- [[Latrell Sprewell]]
- [[Benedictus Springer]]
- [[Ron Springett]]
- [[Daniel Sprong]]
- [[Jared Spurgeon]]
- [[Sébastien Squillaci]]
- [[Dennis Srbeny]]
- [[László Szabó]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Emese Szász]]
- [[Ágnes Szávay]]
- [[Jan Szczepański]]
- [[Wally Szczerbiak]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]]
- [[Zsófia Szerafin]]
- [[Áron Szilágyi]]
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Robin Szolkowy]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Eric Staal]]
- [[Jordan Staal]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Teresa Stadlober]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Daniel Ståhl]]
- [[Gideon Ståhlberg]]
- [[Dave Stallworth]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Steven Stamkos]]
- [[Richie Stanaway]]
- [[Nicolae Stanciu]]
- [[Eimantas Stanionis]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Ivan Stapovič]] 
- [[Carl Starfelt]]
- [[Bernhard Starkbaum]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Ilmārs Starostīts]]
- [[Nava Starr]]
- [[Andrej Staś]]
- [[Paul Stastny]]
- [[Jason Statham]]
- [[Maurizio Stecca]]
- [[Mario Stecher]]
- [[Alexander Steen]]
- [[Ekateríni Stefanídi]]
- [[Zenon Stefaniuk]]
- [[Michail Stefanovič]]
- [[Antoaneta Stefanova]]
- [[Britta Steffen]]
- [[Lotte Stein]]
- [[Andreas Steinbach]]
- [[Roman Steinberg]]
- [[Wilhelm Steinitz]]
- [[Kristin Størmer Steira]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Ingemar Stenmark]]
- [[Mattis Stenshagen]]
- [[Derek Stepan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Stanislav Stepaškin]]
- [[Christoph Stephan]]
- [[Marcus Stephen]]
- [[Dale Stephens]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Chandler Stephenson]]
- [[Daniil Steptšenko]]
- [[Olesja Steptšenko]]
- [[Nikolai Stepulov]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Lawrence Stevens]]
- [[Patrick Stevens]]
- [[Dale Stevenson]]
- [[Teófilo Stevenson]]
- [[Jackie Stewart]]
- [[Léonard Steyaert]]
- [[Michael Detlef Stich]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Rein Stint]]
- [[Kamil Stoch]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Peja Stojaković]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Lara Stock]]
- [[Maurice Stokes]]
- [[Anthony Stolarz]]
- [[Gösta Stoltz]]
- [[Rojé Stona]]
- [[Mark Stone]]
- [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]]
- [[Dean Stoneman]]
- [[Casey Stoner]]
- [[Dudley Storey]]
- [[David Storl]]
- [[Frederik Storm]]
- [[Rolf Storm]]
- [[Samantha Stosur]]
- [[Amar'e Stoudemire]]
- [[Gert Stråhle]]
- [[Anton Strålman]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Matěj Stránský]]
- [[Leenart Strastin]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Ben Street]]
- [[Mark Streit]]
- [[Georg Streitberger]]
- [[Martin Strel]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Arvo Strikholm]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Lance Stroll]]
- [[Dylan Strome]]
- [[Ryan Strome]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Cristhian Stuani]]
- [[Ivar Stukolkin]]
- [[Marco Sturm]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Boriss Stõrankevitš]]
- [[Gerhard Stöck]]
- [[Tim Stützle]]
- [[Su Bingtian]]
- [[Denis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]]
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Malcolm Subban]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Kunitaka Sueoka]]
- [[Shigeo Sugimoto]]
- [[Ai Sugiyama]]
- [[Alpo Suhonen]]
- [[Viljo Suhonen]]
- [[Jennifer Suhr]]
- [[Andrus Suija]]
- [[Silja Suija]]
- [[Olari Suislep]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Gustav Sule]]
- [[Adrianna Sułek]]
- [[Mariann Sulg]]
- [[Tarmo Sulger]]
- [[Udo Sulp]]
- [[Klaus Sulzenbacher]]
- [[Lamin Suma]]
- [[Christoph Sumann]]
- [[Sun Yang]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Martin Johnsrud Sundby]]
- [[Mats Sundin]]
- [[Jonna Sundling]]
- [[Oskar Sundqvist]]
- [[Robert Suokas]]
- [[John Surtees]]
- [[Edgar-Theodor Susi]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Aguri Suzuki]]
- [[Ichirō Suzuki]]
- [[Nick Suzuki]]
- [[Corinne Suter]]
- [[Fabienne Suter]]
- [[Pius Suter]]
- [[Ryan Suter]]
- [[Adrian Sutil]]
- [[Emil Sutovsky]]
- [[Brandon Sutter]]
- [[Olaf Suuder]]
- [[Diana Suumann]]
- [[Riho Suun]]
- [[Frits-Allan Suurkask]]
- [[Valdu Suurkask]]
- [[Alo Suurna]]
- [[Kasper Suurorg]]
- [[Oliver Suurorg]]
- [[Geir Suursild]]
- [[Toivo Suursoo]]
- [[Tanel Suurväli]]
- [[Toomas Suurväli]]
- [[Rein Suvi]]
- [[Sten Suvio]]
- [[Gunde Svan]]
- [[Rasmus Svane]]
- [[Jens Arne Svartedal]]
- [[Niklas Svedberg]]
- [[Viktor Svedberg]]
- [[Emil Hegle Svendsen]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Rudolf Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Jevgeni Svešnikov]]
- [[Vladimirs Svešņikovs]]
- [[Dumitru Svetuşchin]]
- [[Aksel Lund Svindal]]
- [[Jeremy Swayman]]
- [[Iga Świątek]]
- [[Dariusz Świercz]]
- [[Justyna Święty-Ersetic]]
- [[Ewa Swoboda]]
- [[Andres Sõber]]
- [[Elvia Sõber]]
- [[Peep Sõber]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Ats Sõnajalg]]
- [[Andrei Sõritsa]]
- [[Ene Säinas]]
- [[Ants Särgava]]
- [[Harri Säteri]]
- [[Roomet Säälik]]
- [[Aimur Säärits]]
- [[Oleg Säyetov]]
- [[Carl Söderberg]]
- [[Anders Södergren]]
- [[Robin Söderling]]
- [[Margus Sööt]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Boris Sülluste]]
- [[Baba Sy]]
- [[Issiaga Sylla]]

== Š ==
[[Maksim Šabalin]]
- [[Grit Šadeiko]]
- [[Jane Šadeiko]]
- [[Lucie Šafářová]]
- [[Anda Šafranska]]
- [[Kęstutis Šapka]]
- [[Igor Šaplavski]] 
- [[Jahor Šaranhovič]]
- [[Marija Šarapova]]
- [[Anne Šaraškin]]
- [[Ante Šarić]]
- [[Dario Šarić]]
- [[Kristina Šarić]]
- [[Sergei Šarikov]] 
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Viktors Ščerbatihs]]
- [[Dmitri Šebedev]]
- [[Roman Šebrle]] 
- [[Daugirdas Šemiotas]] 
- [[Inna Šeškil]]
- [[Kęstutis Šeštokas]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Valentõna Ševtšenko]]
- [[Natalja Šikolenko]]
- [[Boriss Šilkov]]
- [[Artūrs Šilovs]]
- [[Radim Šimek]]
- [[Ana Šimić]]
- [[Sergei Šipov]]
- [[Anton Šipulin]]
- [[Andris Širjakovs]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Sergei Širokov]]
- [[Aleksei Širov]]
- [[Aleksandr Širšov]]
- [[Olga Šišigina]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Marijo Šivolija-Jelica]]
- [[Sergei Škatov]]
- [[Aleksandr Škirin]]
- [[Boriss Škitkin]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[Jiří Šlégr]]
- [[German Šlein]]
- [[Michal Šlesingr]]
- [[Anatoli Šmigun]]
- [[Katrin Šmigun]]
- [[Kristina Šmigun]]
- [[Rutt Šmigun]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Algirdas Šocikas]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Ivana Španović]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Barbora Špotáková]]
- [[Karolina Šprem]]
- [[Patrik Štefan]]
- [[Zuzana Štočková]]
- [[Irina Štork]]
- [[Māris Štrombergs]] 
- [[Vjatšeslav Štšegolev]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Ilka Štuhec]]
- [[Sergei Šubenkov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Libor Šulák]]
- [[Šarūnas Šulskis]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Andrej Šustr]]
- [[Igor Švõrjov]]

== Z ==

[[Daniel Zaar]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Erik Zabel]] -
[[Aleksandra Zabelina]] -
[[Natalja Zabijako]] -
[[Tomáš Záborský]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Renato Zaccarelli]] -
[[Pavel Zacha]] -
[[Ján Zachara]] -
[[Filip Zadina]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Alina Zagitova]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Hillar Zahkna]] -
[[Rene Zahkna]] - 
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Svetlana Zainetdinova]] -
[[Olga Zaitseva]] - 
[[Travis Zajac]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Abdul Aziz Zakari]] - 
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Salomėja Zaksaitė]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Anthony Zambrano]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Alfonso Zamora]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Primo Zamparini]] - 
[[Javier Zanetti]] - 
[[Ana Zaninović]] -
[[Lucija Zaninović]] -
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Mohamed Zaoui]] -
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Agustín Zaragoza]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Daniss Zaripov]] -
[[Georgi Zažitski]] -
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Anna Zatonskih]] -
[[Emil Zátopek]] -
[[Dana Zátopková]] -
[[Rostõslav Zaulõtšnõi]] -
[[Olga Zavjalova]] -
[[Włodzimierz Zawadzki]] - 
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Zé Roberto]] -
[[Hendrik van der Zee]] -
[[Hendrik van der Zee (poksija)]] -
[[Trevor Zegras]] -
[[Hans Zehetmayer]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] - 
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] - 
[[Therese Zenz]] -
[[Kathrin Zettel]] -
[[Henrik Zetterberg]] -
[[Parvīz Zeydvand]] -
[[Zhang Dan]] -
[[Zhang Hao]] -
[[Zhang Lin]] -
[[Zhang Yining]] -
[[Zhao Hongbo]] -
[[Zhao Jun]] -
[[Zhao Xintong]] -
[[Zhao Xue]] -
[[Zhou Guanyu]] -
[[Toivo Zidbäck]] - 
[[Franz Zingerle]] -
[[Zheng Jie]] - 
[[Mika Zibanejad]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] - 
[[Christian Ziege]] -
[[Zachery Ziemek]] -
[[Victor Zilberman]] - 
[[Nikolai Zimjatov]] - 
[[Margret Zimmermann]] -
[[Szymon Ziółkowski]] - 
[[Jean-Olivier Zirignon]] - 
[[Kregor Zirk]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Dejan Zlatičanin]] -
[[Inna Zlidnis]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[David Zogg]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Hynek Zohorna]] -
[[Ricardo Zonta]] -
[[Toivo Zoova]] - 
[[Jürgen Zopp]] -
[[Cristian Zorzi]] - 
[[Kurt Zouma]] -
[[Natko Zrnčić-Dim]] -
[[Tibor Zsíros]] -
[[Gyula Zsivótzky]] -
[[Ryszard Zub]] -
[[Ivica Zubac]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Dainius Zubrus]] -
[[Mats Zuccarello]] -
[[Jason Zucker]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Paul Zujenkov]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Dārta Zunte]] -
[[Rein Zupping]] -
[[Silvan Zurbriggen]] -
[[Karl Zurflüh]] - 
[[Louis Zutter]] -
[[Alexander Zverev]] -
[[Elina Zvierava]] - 
[[Dominic Zwerger]] -
[[Olesja Zõkina]] -
[[Konstantin Zõrjanov]] -
[[İlham Zəkiyev]] -
[[Armin Zöggeler]]

== Ž ==
[[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]]

== T ==
[[Albert Taar]]
- [[Erich Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Rein Taaramäe]]
- [[Amin Tabatabaei]]
- [[Mati Tabur]]
- [[Zersenay Tadese]]
- [[Dušan Tadić]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Klaus Tafelmeier]]
- [[Ando Tagamets]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Zaur Tağızadə]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Mitsuhisa Taguchi]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Taihō Kōki]]
- [[Tunnet Taimla]]
- [[Kaspar Taimsoo]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Jorma Taipale]]
- [[Taie Taiwo]] 
- [[Yōjirō Takahagi]]
- [[Helena Takalo]]
- [[Mihhail Tal]]
- [[Laša Talahhadze]]
- [[Alina Tałaj]]
- [[Nadežda Talanova]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Cam Talbot]]
- [[Jean-Guy Talbot]]
- [[Valdo Tali]]
- [[Johan Talihärm]]
- [[Johanna Talihärm]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Johannes Talmre]]
- [[Avo Talpas]]
- [[Lembit Talpsepp]]
- [[Evelin Talts]]
- [[Jaan Talts]]
- [[Janar Talts]]
- [[Viire Talts]]
- [[Astrid Talumäe]]
- [[Urmas Talve]]
- [[Keiji Tamada]]
- [[Vittorio Tamagnini]]
- [[Adam Tambellini]]
- [[Ernst Tamberg]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Gianmarco Tamberi]]
- [[Teddy Tamgho]]
- [[Helmet Tamkõrv]]
- [[Ann Tamm]]
- [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]]
- [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]]
- [[Jevgeni Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Jüri Tamm]]
- [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]]
- [[Reimo Tamm]]
- [[Tõnis Tamm]]
- [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]]
- [[Aare Tamme]]
- [[Märt Tammearu]]
- [[Tõnu Tammearu]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Matti Tammelin]]
- [[Timo Tammemaa]]
- [[Joosep Tammemäe]]
- [[Piibe Tammemäe]]
- [[Timmo Tammemäe]]
- [[Harald Tammer]]
- [[Aleksander Tammert]]
- [[Aleksander Tammert seenior]]
- [[Eeri Tammik]]
- [[Kalver Tammik]]
- [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Aleksei Tammiste]]
- [[Karel Tammjärv]]
- [[Meigo Tammsaar]]
- [[Urve Tammsalu]]
- [[Ain Tammus]]
- [[Dimosthénis Tampákos]]
- [[Tahar Tamsamani]] 
- [[Ričardas Tamulis]]
- [[Kiyoshi Tanabe]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Atomu Tanaka]]
- [[Junya Tanaka]]
- [[Tamarine Tanasugarn]]
- [[Olof Tandberg]]
- [[Petter Tande]]
- [[Brandon Tanev]]
- [[Christopher Tanev]]
- [[Tang Xuezhong]]
- [[Abdulla Tangriyev]]
- [[Hardo Tann]]
- [[Tamara Tansõkkužina]]
- [[Sami Taoufik]]
- [[Ramón Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Daniil Tarassov]]
- [[Maksim Tarassov]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Toomas Tarm]]
- [[Aadu Tarmak]]
- [[Jüri Tarmak]]
- [[Siegbert Tarrasch]]
- [[Sulev Tarros]]
- [[Jüri Tarto]]
- [[Johannes Tasa]]
- [[Kazuaki Tasaka]]
- [[Evald Tasane]]
- [[Martin Taska]]
- [[Ștefan Tașnadi]]
- [[Matthias Tass]]
- [[Tomáš Tatar]]
- [[Edis Tatli]]
- [[Kristin Tattar]]
- [[Tevita Taufoʻou]]
- [[Laulauga Tausaga]]
- [[John Tavares]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Imre Taveter]]
- [[Angelo Taylor]]
- [[Christian Taylor]]
- [[Dennis Taylor]]
- [[Meldrick Taylor]]
- [[Oliver Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Letsile Tebogo]]
- [[Mattias Tedenby]]
- [[Peep Teder]]
- [[Ruubert Teder]]
- [[Liis Teemusk]]
- [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]]
- [[Harry Teeveer]]
- [[Ingemar Teever]]
- [[Axel Teichmann]]
- [[Richard Teichmann]]
- [[Tanel Tein]]
- [[Toomas Tein]]
- [[Sten Teino]]
- [[Saara Teitelbaum]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Daniel Teklehaimanot]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Mirza Teletović]]
- [[Ülo Telgmaa]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]]
- [[Georg Tenno]]
- [[Siim Tenno]]
- [[Matt Tennyson]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Miltiádis Tentóglou]]
- [[Artemi Tepp]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Jaanus Teppan]]
- [[Renee Teppan]]
- [[Tiia Teppan]]
- [[Vahur Teppan]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Paul Tergat]]
- [[Alfred Ter-Mkrtšjan]]
- [[Maris Terno]]
- [[Simon Terodde]]
- [[Chris Terry]]
- [[John Terry]]
- [[Amela Terzić]]
- [[Teuvo Teräväinen]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Andreas Tews]]
- [[Aksel Teär]]
- [[Alexandre Texier]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Michel Théato]]
- [[Adrien Théaux]]
- [[Brianne Theisen-Eaton]]
- [[Regina Theissl-Pokorná]]
- [[José Théodore]]
- [[Shea Theodore]]
- [[Nafissatou Thiam]]
- [[Kees Thijssen]]
- [[Gabrielle Thomas]]
- [[Iwan Thomas]]
- [[John Thomas (iluuisutaja)]]
- [[John Thomas (kõrgushüppaja)]]
- [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]]
- [[Tim Thomas]]
- [[Tarvi Thomberg]]
- [[Bronwyn Thompson]]
- [[Daley Thompson]]
- [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]]
- [[Kishane Thompson]]
- [[Logan Thompson]]
- [[Obadele Thompson]]
- [[Tage Thompson]]
- [[Elaine Thompson-Herah]]
- [[Hans Thomsén]]
- [[Tue Thomsen]]
- [[Andreas Thorkildsen]]
- [[Joe Thornton]]
- [[Ian Thorpe]]
- [[Jim Thorpe]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Nate Thurmond]]
- [[Gustav Thöni]]
- [[Juha Tiainen]]
- [[Dan Ticktum]]
- [[Frederick Tiedt]]
- [[Erin Tierney]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Rudolf Tihane]]
- [[Aleksandr Tihhonov]]
- [[Tamara Tihhonova]]
- [[Imre Tiidemann]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ants-Hindrek Tiido]]
- [[Heino Tiik]]
- [[Sirly Tiik]]
- [[Kristjan Tiirik]]
- [[Karl-August Tiirmaa]]
- [[Mart Tiisaar]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Julius Tiisväli]]
- [[Edgar Tiits]]
- [[Vardo Tikas]]
- [[Esa Tikkanen]]
- [[Hans Tikkanen]]
- [[Mihkel Tiks]]
- [[Guus Til]]
- [[Felicia Țilea-Moldovan]]
- [[Karel Tilga]]
- [[Henry Tiller]] 
- [[Stefano Tilli]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Jan Timman]]
- [[Alfred Timmo]]
- [[Marina Timofejeva]] 
- [[Andrei Timošin]]
- [[Aleksandr Timošinin]]
- [[Cordell Tinch]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Toomas Tiru]]
- [[Vasile Tiţă]]
- [[Vassili Titarenko]]
- [[Ariarne Titmus]]
- [[Y. A. Tittle]]
- [[Sergei Tivjakov]]
- [[Brady Tkachuk]]
- [[Matthew Tkachuk]]
- [[Darja Tkatšenko]]
- [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]]
- [[Triin Tobi]]
- [[Indrek Tobreluts]]
- [[Kazuyuki Toda]]
- [[Jean Todt]]
- [[Devon Toews]]
- [[Jonathan Toews]]
- [[Tyler Toffoli]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Ene Tohv]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Henri Toivonen]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Pauli Toivonen]]
- [[Erjon Tola]]
- [[Marija Tolj]]
- [[Gennadi Tolmatšov]]
- [[Kati Tolmoff]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Juho Tolppola]]
- [[Eeli Tolvanen]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[David Tomášek]]
- [[Jevgeni Tomaševski]]
- [[Alberto Tomba]]
- [[Janek Tombak]]
- [[Tuuli Tomingas]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Priit Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Tončo Tončev]] 
- [[Ivan Toney]]
- [[Tong Jian]]
- [[Luca Toni]]
- [[Didrik Tønseth]]
- [[Andres Toobal]]
- [[Kert Toobal]]
- [[Alo Toom]]
- [[Hugo Toom]]
- [[Johannes Toom]]
- [[Mait Toom]]
- [[Merily Toom]]
- [[Alari Toome]]
- [[Joosep Toome]]
- [[Marek Toome]]
- [[Toomas Toome]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Bill Toomey]]
- [[Taaniel Tooming]]
- [[Arvi Toominga]]
- [[Aivar Toomiste]]
- [[Raigo Toompuu]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Adalbert Toots]]
- [[Heiki Toots]]
- [[Valdur Topaasia]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Juri Torbek]]
- [[Hans Torim]]
- [[Július Torma]]
- [[Kaarel Torop]]
- [[Tiina Torop]]
- [[Arnold Torpel]]
- [[Lucas Torreira]]
- [[Gwen Torrence]]
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Piero Toscani]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[László Tóth]]
- [[Tetsuya Totsuka]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Nikolai Tover]]
- [[Kari Traa]]
- [[Ilona Tragel]]
- [[Marko Traks]]
- [[Terrence Trammell]]
- [[Aleksander Transtok]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]]
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Friedrich Traun]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Anneli Trees]]
- [[Uno Trei]]
- [[Henri Treial]]
- [[Grete Treier]]
- [[Jan Treier]]
- [[Kaspar Treier]]
- [[Väino Treiman]]
- [[Ardu Treinbuk]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[John Treloar]]
- [[Jane Trepp]] 
- [[Vladislav Tretjak]] 
- [[Aleksandr Tretjakov]]
- [[Lee Trevino]]
- [[Ralf Tribuntsov]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Veronika Triisa]]
- [[Christopher Trimmel]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[John Tripp]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[Ingeborg Trofimova]]
- [[James Troisi]]
- [[Ivar Troost]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Alessia Trost]]
- [[Jacob Trouba]]
- [[Alexander True]]
- [[Enzo Trulli]]
- [[Jarno Trulli]]
- [[Arnold Trummer]]
- [[Egle Trump]]
- [[Judd Trump]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Bernhard Truuberg]]
- [[Tiiu Truus]]
- [[Tim Tscharnke]]
- [[Alik Tseiko]]
- [[Vasíleios Tsiártas]]
- [[Zinovi Tsirik]]
- [[Jo-Wilfried Tsonga]]
- [[Athanasía Tsoumeléka]]
- [[Hiroyasu Tsuchie]]
- [[Yuki Tsunoda]]
- [[Viktor Tsõbulenko]]
- [[Monika Tsõganova]]
- [[Anna Tšakvetadze]]
- [[Nikolai Tšebotko]]
- [[Gennadi Tšeburanov]]
- [[Julija Tšepalova]]
- [[Sergei Tšepikov]]
- [[Ivan Tšerezov]]
- [[Oleg Tšernjak]]
- [[Taavi Tšernjavski]]
- [[Ilja Tšernoussov]]
- [[Liina Tšernov]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Juri Tšesnokov]]
- [[Galina Tšesnokova]]
- [[Maia Tšiburdanidze]]
- [[Aleksander Tšikin]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Svetlana Tširkova]]
- [[Galina Tšistjakova]]
- [[Julija Tšiženko]]
- [[Aleksei Tšižov]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Aleksandra Tšudina]]
- [[Maksim Tšudov]]
- [[Kirill Tšukavin]]
- [[Anton Tšupkov]]
- [[Aleksander Tšutšelov]]
- [[Elina Tzengko]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Meilen Tu]]
- [[David Tua]]
- [[Alex Tuch]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Emmanuel Tuffour]]
- [[Gedly Tugi]]
- [[Amel Tuka]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Jelizaveta Tuktamõševa]]
- [[Aleksander Tulk]]
- [[Luule Tull]]
- [[Derartu Tulu]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Aloizs Tumiņš]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Jose Tuominen]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Enn Tupp]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Lilian Turban]]
- [[Mathieu Turcotte]]
- [[Roman Turek]]
- [[Dominic Turgeon]]
- [[Pierre Turgeon]]
- [[Indrek Turi]]
- [[Laine Turja]]
- [[Raimond Turja]]
- [[Däulet Turlõhhanov]]
- [[Marie Turmann]]
- [[Peeter Turnau]]
- [[Matt Turner]]
- [[Vladimir Turtšinski]]
- [[Joni Turunen]]
- [[Indrek Tustit]]
- [[Bruna Tuzi]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Reeda Tuula-Fjodorov]]
- [[Heldur Tuulemäe]]
- [[Andres Tuvikene]]
- [[Ryan Tveter]]
- [[Lembit Tõemäe]]
- [[Kalev Tõll]]
- [[Georgi Tõmošenko]]
- [[Toomas Tõnise]]
- [[Karin Tõnissoo]]
- [[Toomas Tõniste]]
- [[Tõnu Tõniste]]
- [[Gunnar Tõnning]]
- [[Uno Tõnnus]]
- [[Leopold Tõnson]]
- [[Feliks Tõnuri]]
- [[Harry Tõnuri]]
- [[Moonika Tõrva]]
- [[Tagne Tähe]]
- [[Robert Täht]]
- [[Ott Tänak]]
- [[Nils Täpp]]
- [[Rein Tölp]]
- [[Herik Tölpt]]
- [[Henrik Tömmernes]]
- [[Jouko Törmänen]]
- [[Cecilia Törn]] 
- [[Gyula Török]]
- [[Mihhail Tšigorin]]
- [[Hanno Tünder]]
- [[Hedo Türkoğlu]]
- [[Heldur Tüüts]]
- [[Laine Tüüts]]
- [[Pål Tyldum]]
- [[Dorothy Tyler-Odam]]
- [[Mike Tyson]]
- [[Przemysław Tytoń]]
- [[Wyomia Tyus]]

== U ==
[[Reginald Uba]]
- [[Petra Uberalová]]
- [[Atsuto Uchida]]
- [[Ilmar Udam]] 
- [[Jüri-Mikk Udam]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Aivo Udras]]
- [[Grete Udras]]
- [[Kaija Udras]]
- [[Valdek Udris]]
- [[Shigeharu Ueki]]
- [[Ivan Uhhov]]
- [[Wolfgang Uhlmann]]
- [[Michael Uhrmann]]
- [[Maicel Uibo]]
- [[Inna Uit]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Pertti Ukkola]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
- [[Egle Uljas]]
- [[Linus Ullmark]]
- [[Frank Ullrich]]
- [[David Ullström]]
- [[Olavi Ulm]]
- [[Heinz Ulzheimer]]
- [[The Ultimate Warrior]]
- [[Bülent Ulusoy]]
- [[Vegard Ulvang]]
- [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
- [[The Undertaker]]
- [[Tobias Unger]]
- [[Argo Unnuk]]
- [[Wolfgang Unzicker]]
- [[Dayot Upamecano]]
- [[Robert Urbanek]]
- [[Kalev Urbanik]]
- [[Kacper Urbański]]
- [[Marco Ureña]]
- [[Frode Urkedal]]
- [[Jere Uronen]]
- [[Erki Urvik]]
- [[Olga Usar]]
- [[Reece Ushijima]]
- [[Iłona Usovič]]
- [[Aap Uspenski]] 
- [[Oleksandr Ussõk]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Jevgeni Ustjugov]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Iraklı Uznadze]] 
- [[Peter Utaka]]
- [[Jaak Uudmäe]]
- [[Jaanus Uudmäe]]
- [[Eugen Uuemaa]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Tarmo Uusivirta]]
- [[Margo Uusorg]]
- [[Urmet Uusorg]]
- [[Arno Uutma]]

== V ==

[[Vello Vaaderpass]]
- [[Urho Vaakanainen]]
- [[Stefan Vaaks]]
- [[Rafael van der Vaart]]
- [[Sander van der Vaart]]
- [[Chaminda Vaas]]
- [[Maxime Vachier-Lagrave]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Els Vader]]
- [[Kristo Enn Vaga]]
- [[Karmen Vagula]]
- [[Rafajel Vahanjan]]
- [[Gustav Vahar]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Lembi Vaher]]
- [[Lembit Vaher]]
- [[Lise Anette Vaher]]
- [[Maret Vaher]]
- [[Sander Vaher]]
- [[Karl Vahi]]
- [[Janis Vahter]]
- [[Johan Vahter]]
- [[Cristel Vahtra]]
- [[Eeri Vahtra]]
- [[Norman Vahtra]]
- [[Osvald Vahtra]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Häli Vahula]]
- [[Arnold Vaide]]
- [[Josten Vaidem]]
- [[Nicole Vaidišová]]
- [[Arnold Vaiksaar]]
- [[Hilda Vaiksaar]]
- [[Sille Vaiksaar]]
- [[Georg Vain]]
- [[Alisa Vainio]]
- [[Betti Vainküla]]
- [[Kelly Vainlo]]
- [[Joonas Vaino]]
- [[Kaari Vainonen]]
- [[Raimondas Vainoras]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Lea Vakra]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Jonas Valančiūnas]]
- [[Elavenil Valarivan]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Fulvio Valbusa]]
- [[Boris Valdek]]
– [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Víctor Valdés]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Uno Valdmets]]
- [[Rein Valdru]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Robert Valge]]
- [[Tiiu Valgemäe]]
- [[Reet Valgmaa]]
- [[Heldur Valgmäe]]
- [[Andrei Valiuk]]
- [[Remigijus Valiulis]]
- [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Erko Vallbaum]]
- [[Marina Vallik]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Manivald Vallikivi]]
- [[Henn Vallimäe]]
- [[Charles-Villem Vallmann]]
- [[Guntis Valneris]]
- [[Erik Valnes]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Valdis Valters]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Nikolai Valujev]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Ivo Van Damme]]
- [[Hubert Van Innis]]
- [[Trevor van Riemsdyk]]
- [[Laura Vana]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Arnold Vanderlyde]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Stoffel Vandoorne]]
- [[Vítek Vaněček]]
- [[Thomas Vanek]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Renet Vanker]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Saga Vanninen]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Indrek Varblane]]
- [[Mihkel Varblane]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Semjon Varlamov]]
- [[Phil Varone]]
- [[Alar Varrak]]
- [[Peeter Varrak]]
- [[Rego Varsamaa]]
- [[Ülo Varul]]
- [[Mika Vasara]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Vadims Vasiļevskis]]
- [[Deniss Vasiļjevs]]
- [[Darius Vassell]] 
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Valeri Vassiljev]]
- [[Nadija Vassina]]
- [[Francisc Vaștag]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Ari Vatanen]]
- [[Sami Vatanen]]
- [[Frank Vatrano]]
- [[Yauhen Vatutsin]]
- [[Jaan Veanes]]
- [[Harry Veber]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Vjatšeslav Vedenin]]
- [[Robert Veering]]
- [[Andreas Veerpalu]]
- [[Andrus Veerpalu]]
- [[Anette Veerpalu]]
- [[Henri Veesaar]]
- [[Erich Veetõusme]]
- [[Monika Vehlmann]]
- [[Rain Veideman]]
- [[Raphael Veiga]]
- [[Karl Veimann]]
- [[Aleksander Veingold]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Arnold Voldemar Veiss]]
- [[Karel Vejmelka]]
- [[Nikolai Vekšin]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Mansueto Velasco]]
- [[Roel Velasco]]
- [[Manuel Velázquez]]
- [[Maria Velcheva]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Johannes Veltmander]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Vida Vencienė]]
- [[Kent-Kaarel Vene]]
- [[Lea Vene]]
- [[Siim-Sander Vene]]
- [[Stylianos Venetidis]]
- [[Oliver Venno]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Benjamin Verbič]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[David Verburg]]
- [[Joan Verdú]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Jean-Éric Vergne]]
- [[Kreete Verlin]]
- [[Thomas Vermaelen]]
- [[Joël Vermin]]
- [[Tomáš Verner]]
- [[Gabriel Veron]]
- [[Hugo Verpoest]]
- [[Oscar Verpoest]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Richard Verschoor]]
- [[Abel Verse]]
- [[Jos Verstappen]]
- [[Max Verstappen]]
- [[Zsuzsa Verőci]]
- [[Vítězslav Veselý]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rivo Vesik]]
- [[Viljar Veski]]
- [[Heino Veskila]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Vésteinn Hafsteinsson]]
- [[Karl Vestel]]
- [[Edvin Vesterby]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Frederik Vesti]]
- [[Rúben Vezo]]
- [[Jüri Vetemaa]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Sebastian Vettel]]
- [[Johannes Vetter]]
- [[Linden Vey]]
- [[Jimmy Vicaut]]
- [[Lindon Victor]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]]
- [[Linus Videll]]
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Milan Vidmar]]
- [[Noor Vidts]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]]
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Mare Vierland]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Martin Vihmann]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Martin Viiask]]
- [[Robert Viiber]]
- [[Terje Viidebaum]]
- [[Arnold Viiding]]
- [[Jüri Viigipuu]]
- [[Karel Viigipuu]]
- [[Kristel Viigipuu]]
- [[Raul Viik]]
- [[Karmen Viikmaa]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Margit Viilep]]
- [[Pekka Viippo]] 
- [[‎Arkadi Viira]]
- [[Margit Viirma]]
- [[Hans-Davis Viirmaa]]
- [[Marje Viirmann]]
- [[Alar Viitmaa]]
- [[Subbaraman Vijayalakshmi]]
- [[Bjarte Engen Vik]]
- [[Priit Viks]]
- [[Ralf Viksten]]
- [[Heikki Vilander]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Gabriel Vilardi]]
- [[Guillermo Vilas]]
- [[Ain Vilde]]
- [[Maksim Vilde]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tamāra Vilerte]]
- [[Sandro Viletta]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Martin Vilismäe]]
- [[Stina Viljus]]
- [[David Villa]]
- [[Anthony Villanueva]]
- [[José Luis Villanueva]]
- [[Heino Villemson]]
- [[Heldur Villemson]]
- [[Johannes Villemson]]
- [[Jacques Villeneuve]]
- [[Raido Villers]]
- [[Sten Villmann]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Mati Villsaar]]
- [[Heino Villum]]
- [[Mart Vilt]]
- [[Olga Viluhhina]]
- [[Matías Viña]]
- [[Juozas Vinča]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Jüri Vips]]
- [[Lasse Virén]]
- [[Vadim Virjassov]]
- [[Lembit Virkus]]
- [[Jake Virtanen]]
- [[Reima Virtanen]]
- [[Tessa Virtue]]
- [[Nikolai Viru]]
- [[Eevi Virula]]
- [[Andres Virumann]]
- [[Bruno Visintin]]
- [[Tanel Visnap]]
- [[Indrek Visnapuu]]
- [[Milvi Visnapuu]]
- [[Nadine Visser]]
- [[Joseph Vissers]]
- [[Hans Vissor]]
- [[Katja Višnar]]
- [[Maret-Mai Višnjova]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Ossie Vitt]]
- [[Vincent Vittoz]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dan Vladař]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Marc-Édouard Vlasic]]
- [[Juri Vlassov]]
- [[Roman Vlassov]]
- [[Blanka Vlašić]]
- [[Petra Vlhová]]
- [[Eberhard Vogdt]]
- [[Matt Vogel]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Eduard Voitra]]
- [[Tomáš Vokoun]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Dimitri Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]]
- [[Aleksandr Volodin (maletaja)]]
- [[Andri Volokitin]]
- [[Larissa Volpert]]
- [[Olga Voložinskaja]]
- [[Rein Volt]]
- [[Vello Volt]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Lindsey Vonn]]
- [[Jüri Voodla]]
- [[Ulvi Voog-Indrikson]]
- [[Riina Voolpriit]]
- [[Endel Vooremaa]]
- [[Vaiko Vooremaa]]
- [[Jakub Voráček]]
- [[Michel Vorm]] 
- [[Pavel Vorobjov]]
- [[Anžela Voronova]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Jakub Vrána]]
- [[Mario Vrančić]]
- [[Corry Vreeken]]
- [[Nyck de Vries]]
- [[Stefan de Vrij]] 
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Jean Vuarnet]]
- [[Nikola Vučević]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Zvonimir Vujin]] 
- [[Martin Vunk]]
- [[Uno Vunk]]
- [[Hannu Vuorinen]]
- [[Tõnu Võimula]]
- [[Maksim Võlegžanin]]
- [[Mihkel Võrang]]
- [[Madis Võrk]]
- [[Johannes Võrno]]
- [[Õilme Võro]]
- [[Bronislav Võrse]]
- [[Konstantin Võrupajev]]
- [[Andres Võsand]]
- [[Igor Võssotski]]
- [[Tanel Võtti]]
- [[Imre Vähi]]
- [[Arved Väikmeri]]
- [[Lauri Väinsalu]]
- [[Jorma Väisänen]]
- [[Leo Väisänen]]
- [[Kaarlo Väkevä]]
- [[Jelena Välbe]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Voldemar Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Kristina Väljas]]
- [[Len Väljas]]
- [[Ants Vändrik]]
- [[Raido Värik]]
- [[Andrus Värnik]]
- [[Ruth Väät-Põldots]]
- [[Rudi Völler]]
- [[Matěj Vydra]]

== W ==
[[Dwyane Wade]]
- [[Shahenda Wafa]]
- [[Chris Wagner]]
- [[Hidetoshi Wakui]]
- [[Jannes van der Wal]]
- [[Tadeusz Walasek]]
- [[Michael Walchhofer]]
- [[Keshorn Walcott]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Björn Waldegård]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Brad Walker]]
- [[Douglas Walker]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Nathan Walker]]
- [[Tom Walkinshaw]]
- [[Ben Wallace]]
- [[Rasheed Wallace]]
- [[Sinuhe Wallinheimo]]
- [[Lucas Wallmark]]
- [[Jesper Wallstedt]]
- [[Tomas Walsh]]
- [[Fritz Walter]]
- [[David Walters]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Bill Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]] 
- [[Wang Jianan]]
- [[Wang Junxia]]
- [[Wang Hao]] (lauatennisist)
- [[Wang Hao (käija)]]
- [[Wang Liqin]]
- [[Wang Mingjuan]]
- [[Wang Nan]]
- [[Robert Wangila]]
- [[Victor Wanyama]]
- [[Emmanuel Wanyonyi]]
- [[Cam Ward]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Karsten Warholm]]
- [[Jeremy Wariner]]
- [[Damian Warner]]
- [[Chiel Warners]]
- [[David Warsofsky]]
- [[Philip Waruinge]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Thomas Wassberg]]
- [[Akito Watabe]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[Michelle Waterson]]
- [[Antonio Watson]]
- [[Stanislas Wawrinka]]
- [[Marshall Wayne]]
- [[Timothy Weah]]
- [[Jordan Weal]]
- [[Carl Weathers]]
- [[Chris Webber]]
- [[Garrett Weber-Gale]]
- [[Julian Weber]]
- [[Mark Webber]]
- [[Shea Weber]]
- [[Yannick Weber]]
- [[Scott Wedgewood]]
- [[MacKenzie Weegar]]
- [[Benjamin Weger]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Heinz-Helmut Wehling]]
- [[Pascal Wehrlein]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Isidore Weiss]]
- [[Johnny Weissmüller]]
- [[Johnny Weir]]
- [[Tina Weirather]]
- [[Lukas Weißhaidinger]]
- [[Allan Wells]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Diribe Welteji]]
- [[Michael Wenden]]
- [[Heidi Weng]]
- [[Alexander Wennberg]]
- [[Hanni Wenzel]]
- [[Timo Werner]]
- [[Gerd Wessig]]
- [[Delonte West]]
- [[Jerry West]]
- [[Russell Westbrook]]
- [[Holger Westerberg]]
- [[Joost van der Westhuizen]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Blake Wheeler]]
- [[Fatima Whitbread]]
- [[Charlie White]]
- [[Colin White]]
- [[Zach Whitecloud]]
- [[Mal Whitfield]]
- [[Ryan Whiting]]
- [[Joe Whitney]]
- [[Suryo Agung Wibowo]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Chris Wideman]]
- [[Lydia Wideman-Lehtonen]]
- [[Andreas Widhölzl]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Jan Wienese]]
- [[Dorothea Wierer]]
- [[Harm Wiersma]]
- [[Ingrid Wigernæs]]
- [[Andrew Wiggins]]
- [[Jake Wightman]]
- [[Vesa Wiik]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Kati Wilhelm]]
- [[Christian Wilhelmsson]]
- [[David Wilkie]]
- [[Mac Wilkins]]
- [[Alex Wilkinson]]
- [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]]
- [[Danielle Williams]]
- [[Deron Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Justin Williams]]
- [[Lou Williams]]
- [[Mo Williams]]
- [[Sada Williams]]
- [[Serena Williams]]
- [[Venus Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Kyren Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Dominik Windisch]]
- [[Daniel Winnik]]
- [[Douglas Winston]] 	
- [[Nick Winter]]
- [[William von Wirén]]
- [[Bjørn Wirkola]]
- [[Petteri Wirtanen]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Katarina Witt]]
- [[Gundel Wittmann]]
- [[Anita Włodarczyk]]
- [[Sigrun Wodars]]
- [[Hans Woellke]]
- [[Paweł Wojciechowski]]
- [[Radosław Wojtaszek]]
- [[Alexander Wolf]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Klaus Wolfermann]]
- [[Paea Wolfgramm]]
- [[Manfred Wolke]]
- [[Ryszard Wolny]]
- [[Wojtek Wolski]]
- [[Woo Sang-hyeok]]
- [[Chris Wood]]
- [[Todd Woodbridge]]
- [[Allen Woodring]]
- [[Tiger Woods]]
- [[Joanna Worek]]
- [[Tessa Worley]]
- [[Joe Worrall]]
- [[Caroline Wozniacki]]
- [[Aleksandra Wozniak]]
- [[Tyler Wotherspoon]]
- [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Sean Wroe]]
- [[Andrzej Wroński]]
- [[Jacek Wszoła]]
- [[Alexander Wurz]]
- [[Sebastian Wännström]]
- [[Åke Wärnström]] 
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Bärbel Wöckel]]
- [[Christian Wörns]]
- [[Ireen Wüst]]
- [[Ricky Wysocki]]

== Õ ==
[[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]]

== Ä ==
[[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]]

== Ö ==
[[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]]

== Ü ==
[[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]]

== X ==
[[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]]

== Y ==
[[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]]

== Vaata ka ==

* [[Iluuisutajate loend]]
* [[Jalgpallurite loend]]
* [[Korvpallurite loend]]
* [[Maadlejate loend]]
* [[Murdmaasuusatajate loend]]
* [[Tennisistide loend]]

[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]</text>
      <sha1>56r816lfnc2jwaf1j5oqh2859oxi47o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9548</id>
    <revision>
      <id>7158502</id>
      <parentid>7152959</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:08:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Keeleversioonid */</comment>
      <origin>7158502</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18686" sha1="mujtizixmjf05jy8exyxbx1uvhukqax" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib paljukeelsest entsüklopeediast; eesti versiooni kohta vaata artiklit [[Eestikeelne Vikipeedia]]; asteroidi kohta vaata artiklit [[274301 Wikipedia]].}}
{{viita}}
[[Pilt:Www.wikipedia screenshot (2021).png|thumb|300px|Lehekülg www.wikipedia.org]]
'''Vikipeedia''' ([[inglise keel]]es ''Wikipedia'' /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on paljukeelne [[veeb]]ipõhine vaba sisuga [[entsüklopeedia]], mida kirjutab ühiselt suur hulk [[vabatahtlik]]ke.

2025. jaanuari seisuga oli Vikipeedial 340 keeleversiooni ja artiklite koguarv üle 64 miljoni. Suurim keeleversioon on [[ingliskeelne Vikipeedia]], kus on üle 7,1 miljoni artikli.&lt;ref&gt;[https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias List of Wikipedias.] meta.wikimedia.org&lt;/ref&gt; Artiklite arvult järgnevad [[sebukeelne Vikipeedia|sebu]], [[saksakeelne Vikipeedia|saksa]], [[prantsuskeelne Vikipeedia|prantsuse]] ja [[rootsikeelne Vikipeedia|rootsi Vikipeedia]]. [[Eestikeelne Vikipeedia|Eestikeelses Vikipeedias]] on üle 250&amp;nbsp;000 artiklit. Vikipeedia populaarsus on järjepidevalt tõusnud ning selle kõrvale on loodud mitu sõsarprojekti, näiteks [[Vikisõnastik]] (Wiktionary) ja [[Vikiülikool]] (Wikiversity). Suuremad sõsarprojektid on [[Wikimedia Commons]] ja [[Wikidata]].

Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja täpsuse üle. Kritiseeritud on selle avatust vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneutraalsust ja [[konsensus]]e või populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta kättesaadavus, pidev uuendamine, suur hulk üksikasjalikku infot ning hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast ühe kõige enam kasutatava veebis leiduva infoallika. 

Vikipeedia sisu kirjutavad ja haldavad vabatahtlikud, keda nimetatakse [[vikipedist]]ideks. Selle eest palka ei maksta. Projektil on aktiivseid vabatahtlikke üle maailma ligi 80 000.&lt;ref name=&quot;timesofindia&quot; /&gt;

Veebientsüklopeedia tehnilise ja juriidilise poole ning rahastamisega tegeleb [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] mittetulundusorganisatsioon [[Wikimedia Foundation|Wikimedia Sihtasutus]] (Wikimedia Foundation). 2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest.&lt;ref name=&quot;timesofindia&quot;&gt;[http://timesofindia.indiatimes.com/tech/tech-news/Wikipedia-turns-15-year-old-gets-new-source-of-cash/articleshow/50586571.cms Wikipedia turns 15-year-old, gets new source of cash] Times of India/AP, 15. jaanuar 2015&lt;/ref&gt;

== Keeleversioonid ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;float:right;&quot;
|+25 suurimat Vikipeedia keeleversiooni&lt;br / &gt;&lt;small&gt;(seisuga 3. mai 2024){{cn}}&lt;/small&gt;
|-
! Keeleversioon !! Artiklite arv
|-
| [[ingliskeelne Vikipeedia]] || 6 819 400
|-
| [[sebukeelne Vikipeedia]] || 6 118 669
|-
| [[saksakeelne Vikipeedia]] || 2 906 421
|-
| [[prantsuskeelne Vikipeedia]] || 2 609 202
|-
| [[rootsikeelne Vikipeedia]] || 2 583 926
|-
| [[hollandikeelne Vikipeedia]] || 	2 157 504
|-
| [[venekeelne Vikipeedia]] || 1 977 337
|-
| [[hispaaniakeelne Vikipeedia]] || 1 950 309
|-
| [[itaaliakeelne Vikipeedia]] || 1 861 916
|-
| [[araabiakeelne Vikipeedia|araabia(masri)keelne Vikipeedia]] || 1 623 208
|-
| [[poolakeelne Vikipeedia]] ||1 613 195
|-
| [[hiinakeelne Vikipeedia]] || 1 417 207 
|-
| [[jaapanikeelne Vikipeedia]] || 1 414 053
|-
| [[ukrainakeelne Vikipeedia]] || 1 321 939
|-
| [[vietnamikeelne Vikipeedia]] || 1 293 122
|-
| [[varaikeelne Vikipeedia]] || 1 266 437
|-
| [[araabiakeelne Vikipeedia]] || 1 231 934
|-
| [[portugalikeelne Vikipeedia]] || 1 123 786
|-
| [[pärsiakeelne Vikipeedia]] || 1 001 152
|-
| [[katalaanikeelne Vikipeedia]] || 750 841
|-
| [[indoneesiakeelne Vikipeedia]] || 692 129
|-
| [[serbiakeelne Vikipeedia]] || 688 777
|-
| [[koreakeelne Vikipeedia]] || 667 300
|-
| [[norrakeelne Vikipeedia]] || 628 637
|-
| [[türgikeelne Vikipeedia]] || 606 782
|}
{{Vaata|Vikipeediate loend}}
2025. aasta jaanuari seisuga eksisteeris Vikipeedia 340 keeleversioonis. Üheksateistkümnes versioonis oli igaühes üle miljoni artikli: [[ingliskeelne Vikipeedia|inglis-]] (esimene, 7,1 miljonit artiklit), [[sebukeelne Vikipeedia|sebu-]] (6,1 mln), [[saksakeelne Vikipeedia|saksa-]] (2,9 mln), [[prantsuskeelne Vikipeedia|prantsus-]] (2,6 mln), [[rootsikeelne Vikipeedia|rootsi-]] (2,6 mln), [[hollandikeelne Vikipeedia|hollandi-]] (2,1 mln), [[venekeelne Vikipeedia|vene-]] (2,0 mln), [[hispaaniakeelne Vikipeedia|hispaania-]] (2,0 mln), [[itaaliakeelne Vikipeedia|itaalia-]] (1,9 mln), [[araabiakeelne Vikipeedia|araabia(masri)-]] (1,6 mln), [[poolakeelne Vikipeedia|poola-]] (1,6 mln),  [[hiinakeelne Vikipeedia|hiina-]] (1,4 mln), [[jaapanikeelne Vikipeedia|jaapani-]] (1,4 mln), [[ukrainakeelne Vikipeedia|ukraina-]] (1,3 mln), [[vietnamikeelne Vikipeedia|vietnami-]] (1,2 mln), [[varaikeelne Vikipeedia|varai-]] (1,2 mln),  [[araabiakeelne Vikipeedia|araabia-]]  (1,2 mln), [[portugalikeelne Vikipeedia|portugali-]] (1,1 mln) ja [[pärsiakeelne Vikipeedia|pärsiakeelses Vikipeedias]] (1,0 mln). Üle 500 000 artikli oli veel üheteistkümnes versioonis: [[katalaanikeelne Vikipeedia|katalaani-]], [[serbiakeelne Vikipeedia|serbia-]], [[indoneesiakeelne Vikipeedia|indoneesia-]], [[koreakeelne Vikipeedia|korea-]], [[norrakeelne Vikipeedia|norrakeelses Vikipeedias]], [[soomekeelne Vikipeedia|soomekeelses Vikipeedias]] jne. Üle 100&amp;nbsp;000 artikli oli kokku 71 versioonis, sealhulgas [[eestikeelne Vikipeedia|eesti-]], [[leedukeelne Vikipeedia|leedu-]] ja [[lätikeelne Vikipeedia|lätikeelses Vikipeedias]]. Kõige väiksem ametlikult avatud Vikipeedia oli [[Kanada]]s kõneldavas [[krii keel]]es  (12 artiklit).&lt;ref name=&quot;meta&quot;&gt;[https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias Vikipeediate loend, andmed reaalajas], vaadatud 29.08.2024.&lt;/ref&gt;

Üldjuhul luuakse Vikipeedia versioone igas keeles vaid üks, eranditeks on versioon lihtsustatud inglise keeles (''Simple English'') ja kaks versiooni valgevene keeles (erinevad ortograafiad). Enamik keeleversioone on elavates keeltes; kuigi vabatahtlikud on loonud ka mõned Vikipeedia versioonid [[väljasurnud keeled|väljasurnud]] ja [[tehiskeel]]tes nagu [[ladina keel]], [[esperanto]] ja [[volapük]], nende arengusse Wikimedia Sihtasutus otseselt ei panusta.

Saksakeelne versioon on välja antud ka [[DVD|DVD-ROM]]-il ja paberteatmikuna ning planeeritakse inglise versiooni DVD-d või paberversiooni. On mitmeid veebisaite, mis peegeldavad Vikipeedia osa või kõikide keeleversioonide sisu.

[[Eestikeelne Vikipeedia|Eestikeelses versioonis]] on praegu '''[[Eri:Statistics|{{ARTIKLIMÄÄR}}]]''' artiklit ja see oli 2025. aasta mai seisuga artiklite arvult 47. Vikipeedia, paiknedes edetabelis [[Valgevenekeelne Vikipeedia|valgevenekeelse]] ja [[Slovakikeelne Vikipeedia|slovakikeelse]] vahel. Alates 2005. aastast on olemas ka [[võrukeelne Vikipeedia]], mis augustis 2024 oli 6697 artikliga suuruselt 198. Vikipeedia.&lt;ref name=&quot;meta&quot; /&gt;

Kuus külastatakse Vikipeediat ligi kahest miljardist seadmest.&lt;ref&gt;[https://stats.wikimedia.org/#/all-wikipedia-projects Monthly overview] Wikimedia Statistics (vaadatud 17. jaanuaril 2021)&lt;/ref&gt; Eri keeleversioonide peale oli Vikipeedial 2014. aasta mai seisuga 73 000 aktiivset kasutajat&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Wikipedia Statistics All languages |url=https://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaZZ.htm |vaadatud=6. oktoobril 2024 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.

== Vaba sisu ==
Enne 2009. aasta juunit olid kõik Vikipeedia artiklid avaldatud [[GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents|GNU vaba dokumentatsiooni litsents]]i (GFDL) tingimustel. GFDL on üks paljudest ''[[copyleft]]''-litsentsidest (vrdl ''copyright'' 'autoriõigus'), mis lubab sisu kopeerida, reprodutseerida, luua sellest tuletatud töid ning kasutada ärilistel eesmärkidel seni, kuni tunnustatakse algseid autoreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud või loodud sisu jääb samade tingimuste alla. 2009. aasta juunis võeti GFDL-i kõrval kasutusele [[Creative Commons]] Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsents. 2009. aasta juunist on kogu tekst kasutatav Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsentsi tingimustel ning suur osa tekstist on kasutatav ka GFDL-i tingimustel.

==Nimi==

Nimi &quot;Vikipeedia&quot; on saadud sõnade &quot;viki&quot; (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja &quot;entsüklopeedia&quot; liitmise teel (wiki tähendab [[havai keel]]es 'kiire' ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία paideia, mis tähendab 'haridust', 'teadmist').

== Ajalugu ==
[[Pilt:Nupedia.svg|pisi|left|[[Nupedia]], Vikipeedia eelkäija]]
Vikipeedia loodi [[2001]]. aasta [[15. jaanuar]]il esialgu osana [[Nupedia]] projektist. Nagu praegune Vikipeedia, oli ka Nupedia vaba võrguentsüklopeedia projekt. Nupedia artikleid kirjutasid eksperdid, seejärel vaatasid teised eksperdid artiklid enne avaldamist läbi. Projekti alustati [[9. märts]]il [[2000]] ning selle omanik oli [[Bomis]], [[internetiportaal]]i haldav firma. Nupedia peamised juhid olid [[Jimmy Wales]] (Bomise [[tegevdirektor]]) ja [[Larry Sanger]] (Nupedia ja hiljem ka Vikipeedia [[peatoimetaja]]). Sangeri väitel erines Nupedia teistest entsüklopeediatest selle poolest, et selle sisu oli vaba, suurus ei olnud piiratud ning see oli erapooletu, mis tulenes Nupedia avatud olemusest ja võimalikust suurest kaastöötajate arvust.&lt;ref&gt;Larry Sanger, &quot;[https://web.archive.org/web/20000510132952/http://www.nupedia.com/interview.html Küsimused ja vastused Nupedia kohta]&quot;, Nupedia, märts 2000&lt;/ref&gt;

Alates 2003. aastast haldab Vikipeediat [[mittetulundusühing]] [[Wikimedia Foundation|Wikimedia Sihtasutus]] (Wikimedia Foundation).

== Riist- ja tarkvara ==
[[Pilt:Wikimedia-servers-2010-12-28.svg|pisi|400px| Wikimedia serverite skeem 2010. aasta lõpu seisuga]]
2018. aasta seisuga asuvad põhilised serverid Ashburnis [[Virginia|Virginia osariigis]] [[Washington]]i lähistel. Seal osutab serveriteenust USA ettevõte [[Equinix]]. Sekundaarserverid paiknevad Carrolltonis [[Texas|Texase osariigis]], kus serveriteenust osutab USA ettevõte [[CyrusOne]].

Puhverserverite asukohad:&lt;ref&gt;[https://wikitech.wikimedia.org/wiki/Data_centers Data centers] Wikitech&lt;/ref&gt;
* [[Amsterdam]] (u 2005)
* [[San Francisco]] (2014)
* [[Singapur]] (2017)
* [[Marseille]] (2022)
* [[São Paulo]] (2024)

Tarkvarana kasutatakse:
* OS – [[Linux]];
* WWW – [[Apache HTTP Server]] ja [[Squid cache server]]id, viimaste koormust jaotab [[Perlbal]];
* DB – [[MySQL]];
* Skriptid – [[PHP]].

== Logo ==
[[Fail:SF-Bay-Area-Wikipedia-Day-Logo-no-text.svg|pisi|Vikipeedia 25. sünnipäevaks loodud [[maskott]]]]
{| border=&quot;0&quot; cellpadding=&quot;2&quot; cellspacing=&quot;1&quot; style=&quot;border:1px solid #aaa&quot;
|- align=center
!height=&quot;150px&quot; bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot; | [[Pilt:Old wikipedia logo.png|120px]]
!height=&quot;150px&quot; bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot; | [[Pilt:Wikipedia-2nd-logo.png|135px]]
! rowspan=&quot;2&quot; height=&quot;150px&quot; bgcolor=&quot;#F9F9F9&quot; | [[Pilt:Wikipedia-logo-en.png|135px]]
|-
!width=&quot;150px&quot; colspan=&quot;1&quot; bgcolor=&quot;#CCCCCC&quot; | 2001 (esialgne)
!width=&quot;150px&quot; colspan=&quot;1&quot; bgcolor=&quot;#CCCCCC&quot; | 2001–2003
|}

== Teabe otsimine ==
Vikipeedias on erinevaid võimalusi teabe otsimiseks, saab kasutada otsingulahtrit, samuti klõpsata lisateabe alalõigus (Vaata ka), tekstis hüperlinkidel, viidetel, uurida kategooriaid jne.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Jacob |kuupäev=2024-10-28 |pealkiri=Daily briefing: Three unique Wikipedia curiosity styles revealed |url=https://www.nature.com/articles/d41586-024-03537-5 |ajakiri=Nature |keel=en |doi=10.1038/d41586-024-03537-5}}&lt;/ref&gt; 

=== Otsinguprofiilid ===
2024. aastal ajakirjas [[Science Advances]] avaldatud uuringu kohaselt jagunevad Vikipeedias teabe otsijad üldjoontes kolme rühma: n-ö askeldajad, kütid ja tantsijad (ing k ''busybody'', ''hunter, dancer).&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kudiabor |eesnimi=Helena |kuupäev=2024-10-25 |pealkiri=Study reveals three ways to disappear down a Wikipedia rabbit hole |url=https://www.nature.com/articles/d41586-024-03454-7 |ajakiri=Nature |keel=en |doi=10.1038/d41586-024-03454-7}}&lt;/ref&gt;'' Ligi 500 000 kasutaja andmete uurimisel 50 riigis tuvastati, et askeldajad hüppavad Vikipeedias teavet otsides ühelt infokillult teisele ning võivad jõuda viimaks teabeni, mis pole algse otsinguga eriti seoses. Neid iseloomustab [[uudishimu]] kõige uue suhtes. Kütid otsivad seevastu konkreetset teavet, tegelevad selle otsimisega sihipäraselt ja algsest eesmärgist ei hälbi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=25.10.2024 |pealkiri=Architectural styles of curiosity in global Wikipedia mobile app readership |url=https://www.science.org/doi/10.1126/sciadv.adn3268 |vaadatud=29.10.2024 |väljaanne=Science Advances}}&lt;/ref&gt; Ühtlasi tuvastati [[korrelatsioon]] uuritava riigi [[Võrdsus|võrdsuse]] taseme ja otsingustiilide vahel: madalama õiguste võrdsusega riigis domineeris kitsam otsingustiil ehk kütid, suurema võrdsuste tasemega riigis oli infootsing mitmekesisem. Kolmas otsijaprofiil oli n-ö tantsija, kes sarnaselt askeldajale liigub erineva teabe vahet, kuid seostab omavahel loominguliselt ning koordineeritult erinevaid ideid ja teooriaid. Säärane huvi osutab [[Interdistsiplinaarne mõiste|interdistsiplinaarsele]] mõtlemisele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Magubane |eesnimi=Nathi |kuupäev=26.10.2024 |pealkiri=Researchers identify 'dancer' as a new curiosity style in Wikipedia browsing |url=https://phys.org/news/2024-10-dancer-curiosity-style-wikipedia-browsing.html |vaadatud=29.10.2024 |väljaanne=Phus.org}}&lt;/ref&gt;

== Probleemid ==
Kuna Vikipeedia artikleid saavad suures osas piiranguteta luua ja toimetada peaaegu kõik, kaasneb selles sisalduva teabega kohati probleeme, nii võivad [[Poliitik|poliitikud]] või muud [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelased]] püüda neid puudutavat [[Valeinfo|infot manipuleerida]], aga on esinenud ka muid juhtumeid, näiteks on esitatud väljamõeldisi [[Ajalugu|ajalooliste]] faktidena. Seda olulisemad on artiklite viited ja [[Allikakriitika|allikakriitilisus]].&lt;ref name=&quot;ERR 2022&quot;&gt;{{cite web|url=https://menu.err.ee/1608694294/arko-olesk-peame-vikipeediat-vaartustama|title=Arko Olesk: peame Vikipeediat väärtustama|website=ERR|date=25 August 2022|access-date=23 November 2022|language=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Port 2022&quot;&gt;{{cite web|last=Port|first=Kristjan|url=https://novaator.err.ee/1608796456/vikipeediat-vaevanud-rostripettuse-paljastas-15-aastane-koolipoiss|title=Vikipeediat vaevanud röstripettuse paljastas 15-aastane koolipoiss|website=ERR|date=22 November 2022|access-date=23 November 2022|language=et}}&lt;/ref&gt; Samas pole ka klassikalised entsüklopeediad veavabad ja valdkonniti on Vikipeedia üsna täpne, nii näiteks [[Ravim|ravimite]] artiklid on osutunud uuringute kohaselt peaaegu 100% paikapidavaks.&lt;ref name=&quot;Kupferberg Protus 2011 pp. 310–313&quot;&gt;{{cite journal|last=Kupferberg|first=Natalie|title=Accuracy and completeness of drug information in Wikipedia: an assessment|publisher=University Library System, University of Pittsburgh|journal=Journal of the Medical Library Association : JMLA|volume=99|issue=4|pages=310–313|year=2011|last2=Protus|first2=Bridget McCrate|doi=10.3163/1536-5050.99.4.010|issn=1536-5050}}&lt;/ref&gt;

Vigade esinemine on haruldane, kuid seda rohkem saavad nad tähelepanu, kui neid leitakse. Nii esineb kuulsaid näiteid juhtumitest, kus Vikipeediasse on pikaks ajaks üles jäänud eksitav teave. Näiteks paari kooliõpilase nalja tõttu peeti ingliskeelses Vikipeedias ja selle mõjul ka muudes allikates mitu aastat ekslikult [[röster]]i leiutajaks olematut šotlast Alan MacMasterit&lt;ref name=&quot;Port 2022&quot; /&gt; ja üks hiinakeelse Vikipeedia endine toimetaja kirjutas kümne aasta jooksul Hiina ja [[Venemaa]] ajaloo kohta ligi 200 valeartiklit enne kui tema tegevusele jälile saadi.&lt;ref name=&quot;Felton 2022&quot;&gt;{{cite web|last=Felton|first=James|url=https://iflscience.com/woman-writes-fake-russian-history-on-wikipedia-for-over-a-decade-before-being-caught-64245|title=Woman Writes Fake Russian History On Wikipedia For Over A Decade Before Being Caught|website=IFLScience|date=29 June 2022|access-date=23 November 2022}}&lt;/ref&gt;

=== Vikipeedia tsenseerimine ===
{{Vaata|Vikipeedia tsenseerimine}}
Vikipeedia blokeerimine on osa [[Tsensuur internetis|tsensuurist internetis]]. Tervet riiki hõlmav Vikipeedia blokeerimine on toimunud riikides nagu [[Valgevene]], [[Iraan]], [[Pakistan]], [[Venemaa]], [[Saudi Araabia]], [[Süüria]], [[Tuneesia]], [[Türgi]], [[Usbekistan]] ja [[Venezuela]]. Vikipeediale ligipääs on takistatud alates 2019. aasta 23. aprillist [[Hiina|Hiinas]]&lt;ref name=&quot;Harrison 2019&quot;&gt;{{cite web|last=Harrison|first=Stephen|url=https://slate.com/technology/2019/05/wikipedia-china-block-censorship-tiananmen-square.html|title=Why China Blocked Wikipedia in All Languages|website=Slate Magazine|date=21 May 2019|access-date=4 February 2023}}&lt;/ref&gt; ja 2021. aasta 21. veebruarist [[Myanmar|Myanmaris]]&lt;ref name=&quot;Business Standard News 2021&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.business-standard.com/article/international/myanmar-blocks-wikipedia-in-all-languages-internet-suspended-netblocks-121022100112_1.html|title=Myanmar blocks Wikipedia in all languages, internet suspended: NetBlocks|website=Business Standard News|date=21 February 2021|access-date=4 February 2023}}&lt;/ref&gt;.

Samuti on ähvardatud&lt;ref name=&quot;Forte 2022&quot;&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/a/96058147|title=Venemaal ähvardatakse Wikipediat Ukraina sõja artikli eest blokeerimisega|website=Forte|date=1 March 2022|access-date=4 February 2023|language=et}}&lt;/ref&gt; ja taga kiusatud selle toimetajaid.&lt;ref name=&quot;Belanger 2023&quot;&gt;{{cite web|last=Belanger|first=Ashley|url=https://arstechnica.com/tech-policy/2023/01/wikipedia-admin-jailed-for-32-years-after-alleged-saudi-spy-infiltration/|title=Wikipedia admin jailed for 32 years after alleged Saudi spy infiltration|website=Ars Technica|date=6 January 2023|access-date=4 February 2023}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Sissejuhatus]] lugejatele ja toimetajatele
* [[Vikipeedia:Vikipeedia kui uudiste allikas]]
* [[Vikipeedia:Pressiülevaade]]
* [[Citizendium]]
* [[Eestikeelne Vikipeedia]]
* [[Wikimedia Commons]]
* [[Wikipedia mälestusmärk]]
* [[Vikipeedia blokeerimine Türgis]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus}} 
{{commons|Category:Wikimedia servers|Wikimedia serverid}}
* [http://stats.grok.se Vikipeedia artiklite külastatavuse statistika]
* [https://www.wikipedia.org Vikipeedia koduleht]
* [https://novaator.err.ee/1609572502/ivo-kruusamagi-mida-otsiti-2024-aastal-vikipeediast &quot;Ivo Kruusamägi: mida otsiti 2024. aastal Vikipeediast?&quot;] ERR Novaator, 10. jaanuar 2025

[[Kategooria:Vikipeedia| ]]
[[Kategooria:Võrguentsüklopeediad]]</text>
      <sha1>mujtizixmjf05jy8exyxbx1uvhukqax</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Välismaa poliitikute loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10276</id>
    <revision>
      <id>7158427</id>
      <parentid>7157786</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:50:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* G */</comment>
      <origin>7158427</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="92099" sha1="bl89c2bxim6b5aw7lm8ma3wypp8fja1" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}}

''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is.

{{tähed}}

== A ==
*[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige
*[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]])
*[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige
*[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker
*[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige
*[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]]
*[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige
*[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär
*[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees
*[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja 
*[[José Luis Ábalos]]
*[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja  pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president  
*[[Ferhat Abbas]]
*[[Tony Abbott]]
*[[Ibrāhīm ‘Abbūd]]
*[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]]
*[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]]
*[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]]
*[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]]
*[[Mohamed Ould Abdel Aziz]]
*[[Manal Abdel Samad]]
*[[James Abdnor]]
*[[Mario Abdo Benítez]]
*[[Kairat Abdrahmanov]]
*[[Ābdul Hāmid]]
*[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]]
*[[Zahra Abdulla]]
*[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]]
*[[Mõkdõbek Abdõldajev]]
*[[Shinzō Abe]]
*[[Carmelo Abela]]
*[[George Abela]]
*[[Robert Abela]]
*[[Maliina Abelsen]]
*[[Abhisit Vejjajiva]]
*[[Dzintars Ābiķis]]
*[[Iolu Abil]]
*[[Luis Abinader]]
*[[Solvita Āboltiņa]]
*[[Hovik Abrahamjan]]
*[[Pjotr Abrassimov]]
*[[Hosams Abu Meri]]
*[[Nūrī Abū Sahmīn]]
*[[Alexander Abusch]]
*[[Dean Acheson]]
*[[Anton Ackermann]]
*[[Alexander Acosta]]
*[[Lars Adaktusson]]
*[[Valdas Adamkus]] 
*[[Adámos Adámou]]
*[[Paweł Bogdan Adamowicz]]
*[[Gerry Adams]]
*[[Jānis Ādamsons]]
*[[Lena Adelsohn Liljeroth]] 
*[[Konrad Adenauer]] 
*[[János Áder]]
*[[Rabindra Prasad Adhikari]]
*[[Anders Adlercreutz]]
*[[Isaias Afewerki]]
*[[Ivar Afzelius]]
*[[Valērijs Agešins]]
*[[Naci Ağbal]]
*[[Oihane Agirregoitia]]
*[[Spiro Agnew]]
*[[Śāhābuddin Āhamed]]
*[[Matti Ahde]]
*[[Bertie Ahern]]
*[[Ahmad Phesal Talib]]
*[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]]
*[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]]
*[[Abiy Ahmed]]
*[[Ahmed Dini Ahmed]] 
*[[Iājuddīn Āhmed]] 
*[[Zubir Ahmed]]
*[[Danijal Ahmetov]] 
*[[Serik Ahmetov]]
*[[Esko Aho]]
*[[Justin Ahomadegbé]]
*[[Kwesi Ahoomey-Zunu]]
*[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]]
*[[Lothar Ahrendt]]
*[[Martti Ahtisaari]]
*[[Lionel Aingimea]]
*[[Aksel Airo]]
*[[Paavo Aitio]]
*[[Ara Ajvazjan]]
*[[Askar Akajev]]
*[[Daniel Akaka]]
*[[Hulusi Akar]]
*[[Ryōsei Akazawa]]
*[[Recep Akdağ]]
*[[Jimmie Åkesson]]
*[[Mustafa Akıncı]]
*[[Aivars Aksenoks]]
*[[Nana Akufo-Addo]]
*[[Ofir Akunis]]
*[[Abir Al-Sahlani]]
*[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]]
*[[Efkan Ala]]
*[[Alviina Alametsä]]
*[[Outi Alanko-Kahiluoto]]
*[[Irakli Alasania]]
*[[Anthony Albanese]]
*[[José Manuel Albares]]
*[[Berat Albayrak]]
*[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister
*[[Madeleine Albright]]
*[[Maria Luís Albuquerque]]
*[[Pilar Alegría]]
*[[Vaida Aleknavičienė]]
*[[Arturo Alessandri Palma]]
*[[Jorge Alessandri Rodríguez]]
*[[Ioánnis Alevrás]]
*[[Angelino Alfano]]
*[[Aires Ali]]
*[[Irfaan Ali]]
*[[Iyād ‘Allāwī]] 
*[[George Allen]]
*[[Salvador Allende]]
*[[Alphonse Alley]]
*[[Esko Almgren]]
*[[Joaquín Almunia]]
*[[Norovõn Altanhujag]]  
*[[Peter Altmaier]]
*[[Carlos Alvarado Quesada]]
*[[Gregorio Álvarez]]
*[[Arif Alvi]]
*[[Hama Amadou]]
*[[Diogo Freitas do Amaral]]
*[[Giuliano Amato]] 
*[[Andris Ameriks]]
*[[David Amess]]
*[[Denis Amici]]
*[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]]
*[[Idi Amin]]
*[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]]
*[[Celso Amorim]]
*[[Anita Anand]]
*[[Níkos Anastasiádis]]
*[[Amelia Andersdotter]]
*[[Wendell Anderson]]
*[[Claes Andersson]]
*[[Li Andersson]]
*[[Magdalena Andersson]]
*[[Sten Andersson]]
*[[Ole Andreasen]]
*[[Georgs Andrejevs]]
*[[Giulio Andreotti]]
*[[Laima Andrikienė]]
*[[Vytenis Andriukaitis]]
*[[Ecaterina Andronescu]]
*[[Juri Andropov]]
*[[Mathilde Androuët]]
*[[Adamántios Androutsópoulos]] 
*[[Jeanine Áñez]]
*[[Marc Angel]]
*[[Sávvas Angelídis]]
*[[Nikolina Angelkova]]
*[[Nahas Angula]]
*[[Aleksandr Ankvab]]
*[[Gerolf Annemans]]
*[[Rudolf Anschober]]
*[[Kenny Anthony]]
*[[Ilona Antoniszyn-Klik]]
*[[Johannes Antonsson]]
*[[Sirkka-Liisa Anttila]]
*[[Arvydas Anušauskas]]
*[[Michel Aoun]]
*[[Erich Apel]]
*[[Gheorghe Apostol]]
*[[Hassan Gouled Aptidon]]
*[[Corazon Aquino]]
*[[Noynoy Aquino]]
*[[Davõd Arahhamija]]
*[[Ernesto Araújo]]
*[[Rui Maria de Araújo]]
*[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]]
*[[Pjetër Arbnori]]  
*[[Luis Arce]]
*[[Jacinda Ardern]]
*[[Vladislav Ardzinba]]
*[[Maria Arena]]
*[[Andrzej Arendarski]]
*[[Bernardo Arévalo]]
*[[Paavo Arhinmäki]]
*[[Óscar  Arias Sánchez]]  
*[[Pascal Arimont]]
*[[Abdulla Aripov]]
*[[Jean-Bertrand Aristide]]
*[[Tamara van Ark]]
*[[Bartosz Arłukowicz]]
*[[Antoine Armand]]
*[[Aušrinė Armonaitė]]
*[[Jorge Arreaza]]
*[[Inés Arrimadas]]
*[[Giorgi Arsenišvili]]
*[[Aljona Aršinova]]
*[[Xabier Arzalluz]]
*[[Giorgi Arveladze]]
*[[Ḩāfiz̧ al-Asad]]
*[[Christine Aschbacher]]
*[[Ásgeir Ásgeirsson]]
*[[Catherine Ashton]]
*[[Khawaja Muhammad Asif]]
*[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]]
*[[Tarō Asō]]
*[[Jean Asselborn]]
*[[François Asselineau]]
*[[Azali Assoumani]]
*[[Radasłaŭ Astroŭski]]
*[[Arvils Ašeradens]]
*[[Alex Azar]]
*[[Mõkola Azarov]]
*[[José Azeredo Lopes]]
*[[Malik Azmani]]
*[[José María Aznar]]
*[[Audrey Azoulay]]
*[[Audronius Ažubalis]]
*[[Almazbek Atambajev]]
*[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]]
*[[Alexandru Athanasiu]]
*[[Jum‘ah ‘Atīqah]]
*[[Gabriel Attal]]
*[[Clement Attlee]]
*[[Manon Aubry]]
*[[Martine Aubry]]
*[[Uldis Augulis]]
*[[Ida Auken]]
*[[Aung San Suu Kyi]]
*[[Teuvo Aura]]
*[[Bogdan Aurescu]]
*[[Lloyd Austin]]
*[[Ruslan Aušev]]
*[[Petras Auštrevičius]]
*[[Arsen Avakov]]
*[[Nabi Avcı]]
*[[Lina Axelsson Kihlblom]]
*[[Hermann Axen]]
*[[Cabdiweli Shiikh Axmed]]
*[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]]
*[[Shariif Shiikh Axmed]]
*[[Jean-Marc Ayrault]]

== B ==
*[[Ömürbek Babanov]]
*[[Milan Babić]]
*[[Andrej Babiš]]
*[[Monica Babuc]]
*[[August Bach]]
*[[Michelle Bachelet]]
*[[Herbert Backe]]
*[[Kemi Badenoch]]
*[[Annalena Baerbock]]
*[[Natsagiyn Bagabandi]] 
*[[Sergei Bagapš]] 
*[[Jean-Baptiste Bagaza]]
*[[Egemen Bağiş]]
*[[Hrant Bagratjan]]
*[[Alice Bah Kuhnke]]
*[[Mamuka Bahtadze]]
*[[Nikolai Baibakov]]
*[[Josaia Voreqe Bainimarama]]
*[[Gordon Bajnai]]
*[[Edil Bajsalov]]
*[[Andrej Bajuk]]
*[[James Baker]]
*[[Ma‘rūf al-Bakhīt]]
*[[Kurmanbek Bakijev]]
*[[Oleg Baklanov]]
*[[Davith Bakradze]]
*[[José María Balcázar]]
*[[Zigmantas Balčytis]]   
*[[Salomon Banamuhere Baliene]]
*[[Jan Peter Balkenende]]
*[[Édouard Balladur]]
*[[Frederick Ballantyne]]
*[[Ladislav Ballek]]
*[[Nuhu Bamalli]] 
*[[Ban Ki-moon]]
*[[Hastings Kamuzu Banda]]
*[[Joyce Banda]]
*[[Rupiah Banda]]
*[[Sirimavo Bandaranaike]]
*[[Milan Bandić]]
*[[Mamata Banerjee]]
*[[Fátima Báñez]]
*[[Pridi Banomyong]]
*[[Mario Banožić]]
*[[Ehud Barak]]
*[[Giorgi Baramidze]]
*[[Izaskun Bilbao Barandica]]
*[[Florin-Ionuț Barbu]]
*[[Edwin Barclay]]
*[[Stephen Barclay]]
*[[Virgilio Barco Vargas]]
*[[Alben W. Barkley]]
*[[Katarina Barley]]
*[[Luis Barranzuela]]
*[[John Barrasso]]
*[[Maxamed Siyaad Barre]]
*[[Barbara Barrett]]
*[[José Manuel Durão Barroso]]
*[[Jacques Barrot]]
*[[Adama Barrow]]
*[[Dean Barrow]]
*[[Uwe Barschel]]
*[[Mesûd Barzanî]]
*[[Juris Bārzdiņš]]
*[[Aleksandrs Bartaševičs]]
*[[Joseph Barthel]]
*[[Evarist Bartolo]]
*[[Ivan Bartoš]]
*[[Karl-Heinz Bartsch]]
*[[Jaume Bartumeu]]
*[[Nikola Bartůšek]]
*[[Traian Băsescu]]
*[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]
*[[Muḩammad Bāsindwah]]
*[[Jyoti Basu]]
*[[Sühbaatarõn Batbold]]
*[[Fulgencio Batista]]
*[[Gerard Batliner]]
*[[Jambyn Batmönh]]  
*[[Jorge Batlle]]  
*[[Haltmaagijn Battulga]]
*[[Edit Bauer]]
*[[Edith Baumann]]
*[[Hilmar Baunsgaard]]
*[[Martin Baxa]]
*[[Celâl Bayar]]
*[[Ibrahim Baylan]]
*[[Ceyhun Bayramov]]
*[[François Bayrou]]
*[[Luca Beccari]]
*[[Joseph Bech]]
*[[Henri Konan Bédié]]
*[[Bajram Begaj]]
*[[Menaẖem Begin]]
*[[Gerhard Beil]]
*[[Eugen Bejinariu]]
*[[Mikuláš Bek]]
*[[Azimbek Beknazarov]]
*[[Chokri Belaïd]]
*[[Bastiaan Belder]]
*[[Ivo Belet]]
*[[Guntis Belēvičs]]
*[[Alexander van der Bellen]]
*[[Jean-Max Bellerive]]
*[[Irena Belohorská]]
*[[Andrei Beloussov]]
*[[Mehdi Ben Barka]]
*[[Ahmed Ben Bella]]
*[[David Ben-Guriyyon]]
*[[Itamar Ben-Gvir]]
*[[Edvard Beneš]]
*[[Marie Benešová]]
*[[Brando Benifei]]
*[[Hilde Benjamin]]
*[[András Benkei]]
*[[Abdelilah Benkirane]]
*[[Jo Benkow]]
*[[Valdas Benkunskas]]
*[[Tibor Benkő]]
*[[Tony Benn]] 
*[[Naftali Bennett]]
*[[William Bennett]]
*[[Daniel Bensaïd]]
*[[Robert J. Bentley]]
*[[Hans Bentzien]]
*[[Radu Berceanu]]
*[[John Bercow]]
*[[Gurbanguly Berdimuhammedow]]
*[[Pierre Bérégovoy]]
*[[Tom Berendsen]]
*[[Paul Bérenger]]
*[[Óscar Berger Perdomo]]
*[[Erik Bergkvist]]
*[[Raimonds Bergmanis]]
*[[Sabine Bergmann-Pohl]]
*[[Sandra Bergqvist]]
*[[Lavrenti Beria]]
*[[Sali Berisha]] 
*[[Omer Beriziky]] 
*[[Enrico Berlinguer]]
*[[Silvio Berlusconi]]
*[[Jakub Berman]]
*[[Juozas Bernatonis]]
*[[Anne Berner]]
*[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994
*[[Inga Bērziņa]]
*[[Andris Bērziņš]] (Läti president)
*[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister 
*[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik
*[[Indulis Bērziņš]]
*[[Kenneth Kristensen Berth]]
*[[Andrej Bertoncelj]]
*[[Thamar Berutšašvili]]
*[[Eka Beselia]] 
*[[Fatmir Besimi]]
*[[Scott Bessent]]
*[[Belisario Betancur Cuartas]] 
*[[Xavier Bettel]]
*[[Vjekoslav Bevanda]]
*[[Bidhya Devi Bhandari]]
*[[Shahbaz Bhatti]]
*[[Benazir Bhutto]]
*[[Bilawal Bhutto Zardari]]
*[[Zulfikar Ali Bhutto]]
*[[Patrizio Bianchi]]
*[[Eva Biaudet]]
*[[István Bibó]]
*[[Joe Biden]]
*[[Brigitte Bierlein]]
*[[Andrzej Biernat]]
*[[Bolesław Bierut‎‎]] 
*[[Ank Bijleveld]]
*[[Carl Bildt]]
*[[Tobias Billström]]
*[[Agnė Bilotaitė]]
*[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]]
*[[Julius Maada Bio]]
*[[Ana Birchall]]
*[[Birgir Ármannsson]]
*[[Birgitta Jónsdóttir]]
*[[Valdis Birkavs]]
*[[Šarūnas Birutis]]
*[[Julie Bishop]]
*[[Kuandõk Bišimbajev]]
*[[Pasteur Bizimungu]]
*[[Badri Bitsadze]]
*[[Kaadõr-ool Bitšeldei]]
*[[Paul Biya]] 
*[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]]
*[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]
*[[Malin Björk]]
*[[Ilkka-Christian Björklund]]
*[[Moses Blah]]
*[[Tony Blair]]
*[[Juraj Blanár]]
*[[Salvador Jorge Blanco]]
*[[Mariusz Błaszczak]]
*[[Pavel Blažek]]
*[[Kurt Blecha]]
*[[Antony Blinken]]
*[[Vilija Blinkevičiūtė]]
*[[Georgi Bliznaški]]
*[[Oleg Blohhin]]
*[[Stef Blok]]
*[[Johannes Blokland]]
*[[Thomas Blomqvist]]
*[[Michael Bloomberg]]
*[[Petra Bläss]]
*[[Gernot Blümel]]
*[[Jana Bobošíková]]
*[[Emil Boc]]
*[[Francesco Boccia]]
*[[Tobiasz Bocheński]]
*[[Ilir Boçka]]
*[[Andrea Bocskor]]
*[[Lennart Bodström]]
*[[Sinikka Bohlin]]
*[[Juri Boiko]]
*[[Jean-Bédel Bokassa]]
*[[Giga Bokeria]]
*[[Duma Boko]]
*[[Irina Bokova]]
*[[Enrique Bolaños]]
*[[Félix Bolaños]]
*[[János Boldóczki]]
*[[Jair Bolsonaro]]
*[[Lothar Bolz]]
*[[Dina Boluarte]]
*[[Per Bolund]]
*[[Jorge Bom Jesus]]
*[[Kjell Magne Bondevik]]
*[[Pam Bondi]]
*[[Ali Bongo Ondimba]]
*[[Omar Bongo]]
*[[Yayi Boni]]
*[[Cory Booker]]
*[[Juan María Bordaberry]]
*[[Jānis Bordāns]]
*[[Anders Borg]]
*[[Ian Borg]]
*[[Mario Borghezio]]
*[[Gabriel Boric]]
*[[Bojko Borisov]]
*[[Élisabeth Borne]]
*[[Josep Borrell]]
*[[Biljana Borzan]]
*[[Kamil Bortniczuk]]
*[[Bogdan Borusewicz]]
*[[Peter Bossman]]
*[[Alfred Bossom]]
*[[Predrag Bošković]]
*[[Bekir Bozdağ]]
*[[François Bozizé]]
*[[Volkan Bozkır]]
*[[Davor Božinović]]
*[[Guillermo Botero]]
*[[Pieter Willem Botha]]
*[[Pik Botha]]
*[[Bouasone Bouphavanh]]
*[[Habib Bourgiba]]  
*[[Abdelaziz Bouteflika]]
*[[Dési Bouterse]]
*[[Mame Badior Boye]]   
*[[Lynn Boylan]]
*[[Richard Brabec]]
*[[Karen Bradley]]
*[[Trine Bramsen]]
*[[Willy Brandt]]
*[[Anne Brasseur]]
*[[Algirdas Brazauskas]] 
*[[Vidmantas Brazys]]
*[[Baiba Braže]]
*[[Trygve Bratteli]]
*[[Alenka Bratušek]]
*[[Suella Braverman]]
*[[Tuija Brax]]
*[[Ruben Brekelmans]]
*[[Tonje Brenna]]
*[[Vilnis Edvīns Bresis]]
*[[Leonid Brežnev]]
*[[Thierry Breton]]
*[[Jan Brewer]]
*[[Johnny Briceño]]
*[[Jim Bridenstine]]
*[[Kaspars Briškens]]
*[[Ana Brnabić]]
*[[Elmar Brok]]
*[[Baiba Broka]]
*[[Edward Brooke]]
*[[Berit Brørby]]
*[[Flora Brovina]]
*[[Gordon Brown]]
*[[Gaston Browne]]
*[[Harry Browne]]
*[[Zbigniew Brzezinski]]
*[[Joachim Brudziński]]
*[[Hanke Bruins Slot]]
*[[Gro Harlem Brundtland]]
*[[Hans Brunhart]]
*[[Magnus Brunner]]
*[[Gyude Bryant]]
*[[Arto Bryggare]]
*[[Patrick Buchanan]]
*[[Christine Buchholz]]
*[[Robert Buckland]]
*[[Dumitru Budianschi]]
*[[Kęstutis Budrys]]
*[[Muhammadu Buhari]]
*[[Nayib Bukele]]
*[[Vladimir Bukovski]]
*[[Dale Bumpers]]
*[[Gennadi Burbulis]]
*[[Nino Burdžanadze]]
*[[Colm Burke]]
*[[Didier Burkhalter]]
*[[Aaron Burr]]
*[[Džuanšer Burtšuladze]]
*[[Ebba Busch]]
*[[Germán Busch]] 
*[[Marco Buschmann]]
*[[George H. W. Bush]]  
*[[George W. Bush]]  
*[[McKeeva Bush]]
*[[Ditmir Bushati]]
*[[Uriel Buso]]
*[[Jerzy Buzek]]
*[[Diana Buzoianu]]
*[[Mangosuthu Buthelezi]]
*[[Algirdas Butkevičius]]
*[[Pete Buttigieg]]
*[[Pierre Buyoya]]
*[[Kaj Bärlund]]
*[[Siegfried Böhm]]
*[[Ibrahim Böhme]]
*[[Jens Böhrnsen]]
*[[Wolfgang Börnsen]]
*[[Markus Büchel]]
*[[Reinhard Bütikofer]]
*[[Harry F. Byrd, Jr.]]
*[[Robert Byrd]]
*[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]]
*[[James F. Byrnes]]

== C ==
*[[Amílcar Cabral]]
*[[Eduardo Cabrita]]
*[[Milan Cabrnoch]]
*[[Marcello Caetano]]
*[[Cai Yingwen]]
*[[Anda Čakša]]
*[[Rafael Caldera]]
*[[Felipe Calderón]]
*[[Armando Calderón Sol]]
*[[Marián Čalfa]]
*[[Cabdiweli Maxamed Cali]]
*[[Micheline Calmy-Rey]]
*[[Nadia Calviño]]
*[[Eduardo Camaño]] 
*[[David Cameron]]
*[[Eduardo Campos]] 
*[[Andrian Candu]]
*[[Gian Carlo Capicchioni]]
*[[Henrique Capriles Radonski]]
*[[Zuzana Čaputová]]
*[[Rodrigo Carazo Odio]]
*[[Antonio Carattoni]]
*[[Moana Carcasses Kalosil]]
*[[Fernando Henrique Cardoso]]
*[[Tiburcio Carías Andino]] 
*[[Gunilla Carlsson]]
*[[Ingvar Carlsson]] 
*[[Anthony Carmona]]
*[[António Óscar Carmona]]
*[[Mark Carney]]
*[[Luis Carrero Blanco]]
*[[Santiago Carrillo]]
*[[Ben Carson]]
*[[Ashton Carter]]
*[[Jimmy Carter]]
*[[Horacio Cartes]]
*[[Matt Carthy]]
*[[Evaristo Carvalho]]
*[[David Casa]]
*[[Leif Cassel]] 
*[[Ignazio Cassis]]
*[[Christophe Castaner]]
*[[Jean Castex]]
*[[Pedro Castillo]]
*[[Fidel Castro]]
*[[Raúl Castro]]
*[[Bernard Cazeneuve]]
*[[Pedro Cateriano]]
*[[Aníbal Cavaco Silva]]
*[[Jean-Marie Cavada]]
*[[Mevlüt Çavuşoğlu]]
*[[Elena Ceaușescu]]
*[[Nicolae Ceaușescu]]
*[[Nicu Ceaușescu]]
*[[Charlotte Cederschiöld]]
*[[Özlem Sara Cekic]]
*[[Faruk Çelik]]
*[[Ömer Çelik]]
*[[Neville Cenac]]
*[[Mário Centeno]]
*[[Miro Cerar]]
*[[Oldřich Černík]]
*[[Jana Černochová]]
*[[Jan Černý]]
*[[Vǎlko Červenkov]] 
*[[Ziedonis Čevers]]
*[[Carme Chacón]]
*[[Mohammed Chahim]]
*[[René Chaloult]]
*[[Violeta Chamorro]]
*[[José Antonio Chang]]
*[[Chang Myon]]
*[[Chaovarat Chanweerakul]]
*[[Elaine Chao]]
*[[Anutin Charnvirakul]]
*[[Sokrátis Chásikos]]
*[[Olivier Chastel]]
*[[Allen Chastanet]]
*[[Christopher Chataway]] 
*[[Tákis Chatzigeorgíou]]
*[[Hugo Chávez]] 
*[[Lars Chemnitz]]
*[[Johannes Chemnitzer]]
*[[Chen Cheng]]
*[[Sean Chen]]
*[[Chen Shui-bian]]
*[[Richard Cheney]]
*[[Cheng Li-wun]]
*[[Ion Chicu]]
*[[Frederick Chiluba]]
*[[Chin Peng]]
*[[Laura Chinchilla]]
*[[Jacques Chirac]] 
*[[Shirley Chisholm]]
*[[Joaquim Chissano]]
*[[Bohuslav Chňoupek]]
*[[Choe Ryong-hae]]
*[[Choe Son-hui]]
*[[Choummaly Sayasone]]
*[[Peter Christensen]]
*[[Peter M. Christian]]
*[[Rudolf Christiani]]
*[[Perry Christie]]
*[[Níkos Christodoulídis]]
*[[Dimítris Christófias]]
*[[Warren Christopher]]
*[[Judy Chu]]
*[[Steven Chu]]
*[[Surayud Chulanont]]
*[[Chung Sye-kyun]]
*[[Chung Un-chan]]
*[[Winston Churchill]]
*[[Matteo Ciacci]]
*[[Carlo Azeglio Ciampi]]
*[[Valeria Ciavatta]]
*[[Milan Čič]]
*[[Siarhiej Cichanoŭski]]
*[[Mustafa Çiftçi]]
*[[Tansu Çiller]]
*[[Włodzimierz Cimoszewicz]]
*[[Sorin Cîmpeanu]]
*[[Joseph Cimpoye]]
*[[Hüsamettin Cindoruk]]
*[[Aureliu Ciocoi]]
*[[Marcel Ciolacu]]
*[[Dacian Cioloș]]
*[[Victor Ciorbea]]  
*[[Stanisław Ciosek]]
*[[Boubou Cissé]]
*[[Diango Cissoko]]
*[[Florin Cîțu]]
*[[Ion Ciubuc]]
*[[Nicolae Ciucă]]
*[[Helen Clark]]
*[[Ramsey Clark]]
*[[Nick Clegg]]
*[[Fridtjov Clemet]]
*[[James Cleverly]]
*[[Bill Clinton]]
*[[Hillary Clinton]]
*[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
*[[Marie Louise Coleiro Preca]]
*[[Susan Collins]]
*[[Gérard Collomb]]
*[[Fernando Collor de Mello]]
*[[Álvaro Colom Caballeros]]
*[[Emilio Colombo]]
*[[Catherine Colonna]]
*[[Lazăr Comănescu]]
*[[Antoni Comín]]
*[[Blaise Compaoré]]
*[[Alpha Condé]]
*[[Garry Conille]]
*[[Catherine Connolly]]
*[[Emil Constantinescu]]
*[[Giuseppe Conte]]
*[[Lansana Conté]]
*[[Robin Cook]]
*[[Yvette Cooper]]
*[[Jeremy Corbyn]]
*[[Piedad Córdoba]]
*[[René Cornejo]]
*[[John Cornyn]]
*[[Rafael Correa]]
*[[Ulisses Correia e Silva]]
*[[Erich Correns]]
*[[Catherine Cortez Masto]]
*[[Laurentino Cortizo]]
*[[Luis Corvalán]]
*[[María Dolores de Cospedal]]
*[[Francesco Cossiga]]
*[[António Costa]]
*[[Andrea Cozzolino]]
*[[Tom Cotton]]
*[[Pascal Couchepin]]
*[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]]
*[[Amadou Gon Coulibaly]]
*[[Simon Coveney]]
*[[Dragan Čović]]
*[[Brian Cowen]]
*[[Jo Cox]]
*[[Pat Cox]]
*[[Francisco Craveiro Lopes]]
*[[João Gomes Cravinho]]
*[[George Creel]]
*[[Édith Cresson]]
*[[Nicolae Crețulescu]]
*[[Igor Crnadak]]
*[[Tarja Cronberg]]
*[[Guido Crosetto]]
*[[Ted Cruz]]
*[[Branko Crvenkovski]]
*[[Katalin Cseh]]
*[[Attila Cseke]]
*[[István Csurka]]
*[[Jacek Czaputowicz]]
*[[Włodzimierz Czarzasty]]
*[[Teresa Czerwińska]]
*[[Lajos Czinege]]
*[[Raúl Cubas Grau]]
*[[Raimonds Čudars]]
*[[Eduardo Cunha]]
*[[Andrew Cuomo]]
*[[Mario Cuomo]]
*[[Charles Curtis]]
*[[Mirko Cvetković]]
*[[Željka Cvijanović]]
*[[Józef Cyrankiewicz]]

== D ==
*[[Aden Abdullah Osman Daar]]
*[[Christophe Dabiré]]
*[[Sprent Dabwido]]
*[[Ivica Dačić]]
*[[David Dacko]]
*[[Bob Dadae]]
*[[Nooshi Dadgostar]]
*[[Djimrangar Dadnadji]]
*[[Bente Dahl]]
*[[Franz Dahlem]]
*[[Hans Dahlgren]]
*[[Ints Dālderis]]
*[[Massimo D'Alema]]
*[[Helena Dalli]]
*[[Jack Dalrymple]]
*[[Al D'Amato]]
*[[Mikael Damberg]]
*[[Nicușor Dan]]
*[[Viorica Dăncilă]]
*[[Johan Danielsson]]
*[[Arnaud Danjean]]
*[[Galina Dantšikova]]
*[[Oleksandr Danõljuk]]
*[[Gérald Darmanin]]
*[[Srđan Darmanović]]
*[[Ilia Dartšiašvili]]
*[[Constantin Dăscălescu]]
*[[Gundars Daudze]]
*[[Davíð Oddsson]]
*[[David Davis]]
*[[Koba Davitašvili]]
*[[Ahmet Davutoğlu]]
*[[Bill de Blasio]]
*[[Alexander De Croo]]
*[[Guido de Marco]]
*[[Idriss Déby]]
*[[Beril Dedeoğlu]]
*[[Ludivine Dedonder]]
*[[Irena Degutienė]]
*[[Joseph Deiss]] 
*[[Gavril Dejeu]]
*[[Hatia Dekanoidze]]
*[[Jorge Del Castillo]]
*[[Dolores Delgado]]
*[[Andor Deli]]
*[[Adam Delimhanov]]
*[[Jacques Delors]]
*[[Eric Arturo Delvalle]]
*[[András Demeter]]
*[[Süleyman Demirel]]
*[[Selahattin Demirtaş]]
*[[Níkos Déndias]]
*[[Deng Xiaoping]]
*[[Nikolaj Denkov]]
*[[Rauf Denktaş]]
*[[Georg Dertinger]]
*[[Hailemariam Desalegn]]
*[[Ron DeSantis]]
*[[Harlem Désir]]
*[[Sher Bahadur Deuba]]
*[[Kalzeubet Pahimi Deubet]]
*[[Tamás Deutsch]]
*[[Ikililou Dhoinine]]
*[[Luigi Di Maio]]
*[[Elio Di Rupo]]
*[[Mamadou Dia]]
*[[Cheick Modibo Diarra]]
*[[Yolanda Díaz]]
*[[Miguel Díaz-Canel]]
*[[Friedrich Dickel]]
*[[Johannes Dieckmann]]
*[[Jiří Dienstbier]]
*[[Matthias Diependaele]]
*[[Eberhard Diepgen]]
*[[Alexander Dierks]]
*[[Peter-Michael Diestel]]
*[[Klaas Dijkhoff]]
*[[Marjan Dikaučič]]
*[[Dileita Mohamed Dileita]]
*[[Emil Dimitriev]]
*[[Filip Dimitrov]]
*[[Georgi Dimitrov]]
*[[Nikola Dimitrov]]
*[[Zoran Đinđić]]
*[[Ulf Dinkelspiel]]
*[[Luisa Diogo]]
*[[Bassirou Diomaye Faye]]
*[[Aléxandros Diomídis]]
*[[Mohamed Dionne]]
*[[Jevgeni Ditrihh]]
*[[Blaženka Divjak]]
*[[Ḩassān Diyāb]]
*[[Baciro Djá]]
*[[Abdelaziz Djerad]]
*[[Zoran Djordjević]]
*[[Barnabas Sibusiso Dlamini]]
*[[Themba Dlamini]]
*[[Nkosazana Dlamini-Zuma]]
*[[Alexander Dobrindt]]
*[[Evelina Dobrovolska]]
*[[Milorad Dodik]]
*[[Igor Dodon]]
*[[Horst Dohlus]]
*[[Dragan Đokanović]]
*[[Andrej Doležal]]
*[[Andrzej Domański]]
*[[Jānis Dombrava]]
*[[Valdis Dombrovskis]]
*[[Jeffrey Donaldson]]
*[[Henri-Marie Dondra]]
*[[Galab Donev]]
*[[Jörn Donner]]
*[[Paschal Donohoe]]
*[[Osvaldo Dorticós Torrado]]
*[[Hans Peter Doskozil]]
*[[Susan Dougan]]
*[[Denzil Douglas]]
*[[Paul Doumer]]
*[[Konstantínos Dóvas]]  
*[[Willem Drees]]  
*[[Ruth Dreifuss]]
*[[Janez Drnovšek]]
*[[Thomas Drozda]]
*[[Dimítris Droútsas]]
*[[Ina Druviete]]
*[[Martin Dzúr]]
*[[Šefik Džaferović]]
*[[Mihheil Džanelidze]]
*[[Mindia Džanelidze]]
*[[Sadõr Džaparov]]
*[[Sooronbaj Džeenbekov]]
*[[Nicanor Duarte Frutos]]
*[[Rui Duarte de Barros]]
*[[Alexander Dubček]]
*[[Tammy Duckworth]]
*[[Jean-Yves Duclos]]
*[[Andrzej Duda]]
*[[Džohhar Dudajev]]
*[[Eduardo Duhalde]]
*[[Nicolás Dujovne]]
*[[Milo Đukanović]]
*[[Jānis Dūklavs]]
*[[John Foster Dulles]]
*[[Roland Dumas]]
*[[Daniel Kablan Duncan]]
*[[Jekaterina Duntsova]]
*[[Éric Dupond-Moretti]]
*[[Iván Duque Márquez]]
*[[Dick Durbin]]
*[[Rodrigo Duterte]]
*[[Peter Dutton]]
*[[Jean-Claude Duvalier]]
*[[Herta Däubler-Gmelin]]
*[[Fatih Dönmez]]

== E ==
*[[Angela Eagle]]
*[[Lawrence Eagleburger]]
*[[Werner Eberlein]]
*[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]]
*[[Marcelo Ebrard]]
*[[Mario Echandi Jiménez]]
*[[Matthias Ecke]]
*[[Yukio Edano]]
*[[Yuli-Yoel Edelstein]]
*[[Karoline Edtstadler]]
*[[Oleg Efrim]]
*[[Vicente Ehate Tomi]]
*[[Odvar Voie Eikeland]]
*[[Einar Ágústsson]]
*[[Einar Kristinn Guðfinnsson]]
*[[Dwight D. Eisenhower]]
*[[Kristaps Eklons]]
*[[Anna Ekström]]
*[[Myriam El Khomri]]
*[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] 
*[[Tsahhiagijn Elbegdordž]]
*[[Əbülfəz Elçibəy]]
*[[Max Elger]]
*[[Karen Ellemann]]
*[[Uffe Ellemann-Jensen]] 
*[[Keith Maurice Ellison]]
*[[Kike Elomaa]]
*[[Lütfi Elvan]]
*[[Rahm Emanuel]]
*[[Umaro Sissoco Embaló]]
*[[Jadwiga Emilewicz]]
*[[Indulis Emsis]]
*[[Carl Enckell]]
*[[Tomas Eneroth]]
*[[Jan-Erik Enestam]]
*[[Eliot Engel]]
*[[Jakob Engel-Schmidt]]
*[[Hans Egon Engell]]
*[[Ingrid van Engelshoven]]
*[[Knud Enggaard]]
*[[Bill English]]
*[[Nambar Enhbayar]] 
*[[Karin Enström]]
*[[Rainer Eppelmann]] 
*[[Necmettin Erbakan]]
*[[Ahmet Erdem]]
*[[Eren Erdem]]
*[[Recep Tayyip Erdoğan]]
*[[Sadullah Ergin]]
*[[Ludwig Erhard]]
*[[Erik Eriksen]]
*[[Karl Erjavec]]
*[[Tage Erlander]]
*[[Matilda Ernkrans]]
*[[Derviş Eroğlu]]
*[[Tahsin Ertuğruloğlu]]
*[[Levi Eshkol]]
*[[Mark Esper]]
*[[Lene Espersen]]
*[[Xavier Espot Zamora]]
*[[Sari Essayah]]
*[[Aitor Esteban]]
*[[Joseph Estrada]]
*[[Ekwee David Ethuro]]
*[[Wendelin Ettmayer]]
*[[Jill Evans]]
*[[Georg Ewald]]
*[[Gnassingbé Eyadéma]]

== F ==
*[[Laurent Fabius]]  
*[[Nancy Faeser]]
*[[Karl-August Fagerholm]]
*[[Charles W. Fairbanks]]
*[[Hynek Fajmon]]
*[[Tanja Fajon]]
*[[Valeri Falkov]]
*[[Michael Fallon]]
*[[Jordanka Fandakova]]
*[[Nigel Farage]]
*[[Khashayar Farmanbar]]
*[[Werner Fasslabend]]
*[[Danny Faure]]
*[[Olivier Faure]]
*[[Werner Faymann]]
*[[Herbert Fechner]]
*[[Max Fechner]]
*[[Matthias Fekl]]
*[[Markus Feldmann]]
*[[Werner Felfe]]
*[[Edward Fenech Adami]]
*[[Alberto Fernández]]
*[[Leonel Fernández Reyna]] 
*[[Marc Ferracci]]
*[[Geraldine Ferraro]]
*[[Elisa Ferreira]]
*[[Manuela Ferreira Leite]]
*[[Benita Ferrero-Waldner]]
*[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]]
*[[Petr Fiala]]
*[[Robert Fico]]
*[[Hakan Fidan]]
*[[Mihai Fifor]]
*[[Vlad Filat]]
*[[Georgi Filimonov]]
*[[Pavel Filip]]
*[[Vojtěch Filip]]
*[[Griša Filipov]]
*[[François Fillon]]
*[[Bogdan Filov]]
*[[Gianfranco Fini]]
*[[Bashkim Fino]]
*[[Lorenzo Fioramonti]]
*[[Gabriela Firea]]
*[[Andrea Fischer]]
*[[Heinz Fischer]]
*[[Jan Fischer]]
*[[Joschka Fischer]]
*[[Oskar Fischer]]
*[[Mariann Fischer Boel]]
*[[Garret FitzGerald]]
*[[Raffaele Fitto]]
*[[Charles Flanagan]]
*[[Steffen Flath]]
*[[Laura Flessel-Colovic]]
*[[Cilia Flores]]
*[[Peter Florin]]
*[[Jenő Fock]]
*[[Ansgar Focke]]
*[[Ibrahima Kassory Fofana]]
*[[Mohamed Said Fofana]]
*[[Jorge Carlos Fonseca]]
*[[Nicole Fontaine]]
*[[Doug Ford]]
*[[Doug Ford (juunior)]]
*[[Gerald Ford]] 
*[[Rob Ford]]
*[[Arlene Foster]]
*[[Anna Fotyga]] 
*[[Loukás Fourlás]]
*[[Liam Fox]]
*[[Vicente Fox]]  
*[[Mihhail Fradkov]] 
*[[Carlos Alberto França]]
*[[David J. Francis]]
*[[Theo Francken]]
*[[Federico Franco]]
*[[Itamar Franco]]
*[[Cindy Franssen]]
*[[Dawn Fraser]]
*[[Franco Frattini]]
*[[Claus Hjort Frederiksen]]
*[[Mette Frederiksen]]
*[[Chrystia Freeland]]
*[[Eduardo Frei Montalva]]
*[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]]
*[[Daniel Freund]]
*[[Alexander Frick]]
*[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]]
*[[Luc Frieden]]
*[[Boris Frlec]]
*[[Paul Fröhlich]]
*[[Alberto Fujimori]]
*[[Keiko Fujimori]]
*[[Yasuo Fukuda]]
*[[Mauricio Funes]]
*[[Jekaterina Furtseva]] 
*[[Thorbjörn Fälldin]]
*[[Lajos Für]]

== G ==
*[[Tulsi Gabbard]]
*[[Marija Gabriel]]
*[[Sigmar Gabriel]]
*[[Chiril Gaburici]]
*[[Nikoloz Gagua]]
*[[Giorgi Gahharia]]
*[[Sergiu Gaibu]]
*[[Victor Gaiciuc]]
*[[Jegor Gaidar]]
*[[Māris Gailis]]
*[[Peter Gajdoš]]
*[[Kinga Gajewska]]
*[[Kinga Gál]]
*[[Estrella Galán]]
*[[Jacqueline Galant]]
*[[Andrei Galbur]]
*[[Yoav Gallant]]
*[[Ignacio Gallego]]
*[[Rómulo Gallegos]] 
*[[Max Gallo]] 
*[[Raman Galovtšenka]]
*[[Leopoldo Galtieri]] 
*[[Jaime Gama]]
*[[Ali Badjo Gamatié]]
*[[Davith Gamkrelidze]]
*[[Zviad Gamsahhurdia]] 
*[[Indira Gandhi]] 
*[[Mahatma Gandhi]]
*[[Rajiv Gandhi]] 
*[[Sonia Gandhi]]
*[[Ejup Ganić]]
*[[Gao Gang]]
*[[Benny Gantz]]
*[[Nona Gaphrindašvili]]
*[[Carlos Garaikoetxea]]
*[[Vassili Garbuzov]]
*[[Chuy García]]
*[[Iratxe García]]
*[[Alan García Pérez]]
*[[Alfonso García Robles]]
*[[Irakli Garibašvili]]
*[[Marc Garneau]]
*[[Bratislav Gašić]]
*[[Ivan Gašparovič]]
*[[Petr Gazdík]]
*[[Robert Gates]]
*[[Levan Gatšetšiladze]]
*[[Joachim Gauck]]
*[[Alexander Gauland]]
*[[Charles de Gaulle]]   
*[[César Gaviria Trujillo]] 
*[[Natalia Gavrilița]]
*[[Maumoon Abdul Gayoom]]
*[[Laurent Gbagbo]]
*[[Cali Maxamed Geeddi]] 
*[[Koen Geens]]
*[[Molly Geertsema]]  
*[[Artašes Geghamjan]]
*[[Karl Geiler]]
*[[Hage Geingob]]
*[[Kōichirō Genba]]
*[[Teodora Genčovska]]
*[[Annie Genevard]]
*[[Hans-Dietrich Genscher]]
*[[Paolo Gentiloni]]
*[[Simonas Gentvilas]]
*[[Konstantínos Georgakópoulos]]
*[[Călin Georgescu]]
*[[Adonis Georgiadis]]
*[[Cháris Georgiádis]]
*[[Georg Georgiev]]
*[[Kimon Georgiev]] 
*[[Kristalina Georgieva]]
*[[Giórgos Gerapetrítis]]
*[[Bronisław Geremek]]
*[[Kaspars Gerhards]]  
*[[Einar Gerhardsen]]
*[[Manfred Gerlach]]
*[[Donika Gërvalla-Schwarz]]
*[[Ernő Gerő]]
*[[Klara Geywitz]]
*[[Ashraf Ghanī]]
*[[Masud Gharahkhani]]
*[[Mohamed Ould Ghazouani]]
*[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]]
*[[Mihai Ghimpu]]
*[[Alejandro Giammattei]]
*[[Edward Gierek]]
*[[Gabrielle Giffords]]
*[[Nika Gilauri]]
*[[Yousaf Raza Gillani]]
*[[Julia Gillard]]
*[[Kirsten Gillibrand]]
*[[Newt Gingrich]]
*[[Giancarlo Giorgetti]]
*[[Roberto Giorgetti]]  
*[[Sandis Ģirģens]]
*[[Julie Girling]]
*[[Rudy Giuliani]]
*[[Skënder Gjinushi]] 
*[[Etilda Gjonaj]]
*[[Faídon Gkizíkis]] 
*[[Florizel Glasspole]]
*[[Sunčana Glavak]]
*[[Ruxanda Glavan]]
*[[Dimităr Glavtšev]]
*[[Carlyle Glean]] 
*[[John Glenn]]
*[[Manólis Glézos]] 
*[[Kiro Gligorov]]
*[[Piotr Gliński]]
*[[Faure Gnassingbé]]
*[[Charles Albert Gobat]]
*[[Ivars Godmanis]]
*[[John Godson]]
*[[Philippe Goffin]]
*[[Goh Kun]]
*[[Ernst Goldenbaum]]
*[[Bruce Golding]]
*[[Zac Goldsmith]]
*[[Tatjana Golikova]]
*[[Robert Golob]]
*[[Marija Golubeva]]
*[[Vahtang Gomelauri]]
*[[Ana Gomes]]
*[[Aristides Gomes]]
*[[Carlos Gomes Júnior]]
*[[Laureano Gómez Castro]]
*[[Władysław Gomułka]]
*[[Ralph Gonsalves]]
*[[Arancha González]]
*[[Ginés González García]]
*[[Luis Ángel González Macchi]] 
*[[Lawrence Gonzi]]
*[[Ganna Gopko]]
*[[Vladislav Goranov]]
*[[Mihhail Gorbatšov]]
*[[Pravin Gordhan]]
*[[Al Gore]]
*[[Aleksei Gorinov]]
*[[Dirk Gotink]]
*[[Klement Gottwald]]
*[[Sylvie Goulard]]
*[[Michael Gove]]
*[[Ian Gow]]
*[[Kolinda Grabar-Kitarović]]
*[[Sanni Grahn-Laasonen]]
*[[Marat Gramov]]
*[[Fernando Grande-Marlaska]]
*[[David Granger]]
*[[Jennifer Granholm]]
*[[Walter Granzow]]
*[[Pavel Gratšov]]
*[[Mike Gravel]]
*[[Chris Grayling]]
*[[German Gref]]
*[[Jules Grévy]]
*[[Nick Griffin]]
*[[Iveta Grigule-Pēterse]]
*[[Beppe Grillo]]
*[[Giulia Grillo]]
*[[Māris Grīnblats]]
*[[Sorin Grindeanu]]
*[[Petras Griškevičius]]
*[[Giánnis Grívas]]
*[[Gordan Grlić Radman]]
*[[Volodõmõr Groisman]]
*[[Andrei Gromõko]]
*[[Otto Grotewohl]]
*[[Petru Groza]]
*[[Josip Grubeša]]
*[[Nikola Gruevski]]
*[[Kostjantõn Grõštšenko]]
*[[Boriss Grõzlov]]
*[[Hermann Gröhe]]
*[[Gerhard Grüneberg]]
*[[Dalia Grybauskaitė]]
*[[Gu Zhutong]]
*[[Juan Guaidó]]
*[[Roberto Gualtieri]]
*[[Ignasi Guardans]]
*[[Pavel Gubarev]]
*[[Dmitri Gudkov]]
*[[Gennadi Gudkov]]
*[[Guðlaugur Þór Þórðarson]]
*[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]
*[[Guðrún Hafsteinsdóttir]]
*[[Armando Guebuza]]
*[[Ismail Omar Guelleh]]
*[[Lidia Gueiler Tejada]]
*[[Lorenzo Guerini]]
*[[Didier Guillaume]]
*[[Gunnar Thoroddsen]]
*[[Antanas Guoga]]
*[[Mordekhay Gur]]
*[[Lado Gurgenidze]]
*[[Ameenah Gurib]]
*[[José Ángel Gurría]]
*[[Andrei Guruljov]]
*[[Alfred Gusenbauer]] 
*[[Xanana Gusmão]]
*[[Jeanette Gustafsdotter]]
*[[Maria Guzenina-Richardson]]
*[[Martín Guzmán]]
*[[Victor Guzun]]
*[[António Guterres]]
*[[Francisco Guterres]]
*[[Karl-Theodor zu Guttenberg]]
*[[Evghenia Guțul]]
*[[William L. Guy]]
*[[Árpád Göncz]]
*[[Kinga Göncz]]
*[[Gerald Götting]]
*[[Abdulhamit Gül]]
*[[Abdullah Gül]]
*[[Asım Güzelbey]]
*[[Gregor Gysi]]
*[[Klaus Gysi]]
*[[Ferenc Gyurcsány]]
*[[Márton Gyöngyösi]]
*[[Enikő Győri]]
*[[Vesna Györkös Žnidar]]

== H ==
*[[Deb Haaland]]
*[[Geir Haarde]]
*[[Tuula Haatainen]]
*[[Heikki Haavisto]]
*[[Pekka Haavisto]]
*[[Robert Habeck]]
*[[Levan Habeišvili]]
*[[Otto von Habsburg]]
*[[Pierre Damien Habumuremyi]]
*[[Juvénal Habyarimana]]
*[[Yahya Ould Hademine]]
*[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]]
*[[Goran Hadžić]]
*[[Raul Hadžimba]]
*[[Amīn al-Ḩāfiz̧]]
*[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]]
*[[Chuck Hagel]]
*[[Magnhild Hagelia]]
*[[Kurt Hager]]
*[[Rune Hagestrand]]
*[[Carl Haglund]]
*[[Anna Hagwall]]
*[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]]
*[[Jörg Haider]]
*[[Alexander Haig]]
*[[Georgi Haindrava]]
*[[Haitham ibn Tāriq]]
*[[Jiří Hájek]]
*[[Irina Hakamada]]
*[[Per Olof Håkansson]]
*[[Teuvo Hakkarainen]]
*[[Hans Hækkerup]]
*[[Nikki Haley]]
*[[Andrzej Halicki]]
*[[Ibrahim Halidi]]
*[[Kristiina Halkola]]
*[[Halla Tómasdóttir]]
*[[Jussi Halla-aho]]
*[[Anna Hallberg]]
*[[Halldór Ásgrímsson]]  
*[[Lena Hallengren]]
*[[Walter Hallstein]]
*[[Tony Halme]] 
*[[Tarja Halonen]] 
*[[Herman Haluštšenko]]
*[[Kristin Halvorsen]]
*[[Jan Hamáček]]
*[[Barkat Gourad Hamadou]]
*[[Jasmin Hamid]]  
*[[Thomas Hammarberg]]
*[[Philip Hammond]]
*[[Matt Hancock]]
*[[Ismāʿīl Hanīyah]]
*[[Tobias Hans]]
*[[Christophe Hansen]]
*[[Hans Christian Hansen]]
*[[Ivar Hansen]]
*[[Ramush Haradinaj]]
*[[Timo Harakka]]
*[[Sa‘d al-Ḩarīrī]]
*[[Milena Harito]]
*[[Hjallis Harkimo]]
*[[Stephen Harper]]
*[[Kamala Harris]]
*[[Simon Harris]]
*[[Timothy Harris]]
*[[Francis Burton Harrison]]
*[[Jean-Paul Harroy]] 
*[[Ruslan Hasbulatov]]
*[[Adrian Hasler]]
*[[Otmar Hasler]]
*[[Maggie Hassan]]
*[[Mohammed Waheed Hassan]]
*[[Satu Hassi]]
*[[Kadri Hazbiu]]
*[[Árpád Házi]]
*[[Orrin Hatch]]
*[[Yukio Hatoyama]]
*[[Vahagn Hatšhaturjan]]
*[[Kjell Arild Haugen]]
*[[Heidi Hautala]]
*[[Václav Havel]]
*[[Bob Hawke]]
*[[Josh Hawley]]
*[[Yoshimasa Hayashi]]
*[[John Healey]]
*[[Edward Heath]]
*[[Wegesa Charles Heche]]
*[[Hans Hedtoft]]
*[[Eduard Heger]]
*[[Pete Hegseth]]
*[[Helmut Heiderich]]
*[[Hubertus Heil]]
*[[Thomas Heilmann]]
*[[Hilda Heine]]
*[[Eero Heinäluoma]]
*[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]]
*[[Lennart Heljas]]
*[[Gun Hellsvik]]
*[[Jesse Helms]]
*[[Paulina Hennig-Kloska]]
*[[Jeanine Hennis-Plasschaert]]
*[[Anna-Maja Henriksson]]
*[[Waldemar Herdt]]
*[[Nils Herlitz]]
*[[Clodovil Hernandes]]
*[[Juan Orlando Hernández]]
*[[Rudolf Herrnstadt]]
*[[Isaac Herzog]]
*[[Roman Herzog]] 
*[[Christian Herter]]
*[[Elsi Hetemäki-Olander]]
*[[Hans-Joachim Heusinger]]
*[[Ansgar Heveling]]
*[[Anne Hidalgo]]
*[[Thinathin Hidašeli]]
*[[Michael D. Higgins]]
*[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]]
*[[Alfred Hilbe]]
*[[Jonathan Hill]]
*[[Kaarlo Hillilä]]
*[[Samuel Hinds]]
*[[Aleksandr Hinštein]]
*[[Hiroshi Hiraguchi]]
*[[Mazie Hirono]]
*[[Christian Hirte]]
*[[Thomas Hitschler]]
*[[Helgi Hjörvar]]
*[[Aleksandr Hloponin]]
*[[Hồ Chí Minh]]
*[[Wopke Hoekstra]]
*[[Gleisi Hoffmann]]
*[[Hans-Joachim Hoffmann]]
*[[Heinz Hoffmann]]
*[[Ignas Hofmanas]]
*[[Bent Høie]]
*[[Aleš Hojs]]
*[[Eric Holder]]
*[[Harri Holkeri]]
*[[François Hollande]]
*[[Ernest Hollings]]
*[[Andrew Holness]]
*[[Harold Holt]]
*[[Heinrich Homann]]
*[[Erich Honecker]]
*[[Margot Honecker]]
*[[Hong Nam-ki]]
*[[Jean-Jacques Honorat]]
*[[Oleksi Hontšaruk]]
*[[Jaap de Hoop Scheffer]]
*[[Gyula Horn]]
*[[Nitzan Horowitz]]
*[[Melissa Hortman]]
*[[Imre Horváth]]
*[[Avdullah Hoti]]
*[[Gilbert Houngbo]]
*[[Félix Houphouët-Boigny]]
*[[Vladislav Hovalõg]]
*[[Raffi Hovhannisjan]]
*[[Svend Erik Hovmand]]
*[[John Howard]]
*[[Nils Hønsvald]]
*[[Enver Hoxhaj]]
*[[Dagfinn Høybråten]]
*[[Elias Hrawi]]
*[[Viktar Hrenin]]
*[[Zdeněk Hřib]]
*[[Viktor Hristenko]]
*[[Nikita Hruštšov]]
*[[Hu Jintao]]
*[[Hua Guofeng]]
*[[Huang Hua]]
*[[James Huang]]
*[[Anna Hubáčková]]
*[[Mike Huckabee]]
*[[Ismael Huerta]]
*[[Victoriano Huerta]]
*[[Laura Huhtasaari]]
*[[Anniken Huitfeldt]]
*[[Nicolas Hulot]]
*[[Peter Hultqvist]]
*[[Ollanta Humala]]
*[[John Hume]] 
*[[Peter Hummelgaard]]
*[[Hubert Humphrey]]
*[[Hun Manet]]
*[[Hun Sen]]
*[[Jeremy Hunt]]
*[[Gustáv Husák]]
*[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]]
*[[Şaddām Ḩusayn]]
*[[Mamnoon Hussain]]
*[[Ahmed Hussen]]
*[[Vadõm Huttsait]]
*[[Hwang Kyo-ahn]]
*[[Antti Häkkänen]]
*[[Jyri Häkämies]]
*[[Zakir Həsənov]]
*[[Ernst Höfner]]
*[[Gunnar Hökmark]]
*[[Danuta Hübner]]
*[[Uhnaagijn Hürelsüh]]
*[[Paavo Hynninen]]
*[[Skënder Hyseni]]

== I ==
*[[Themur Iakobašvili]]
*[[Juan José Ibarretxe]]
*[[Anwar Ibrahim]]
*[[Mūsá Ibrāhīm]]
*[[Delina Ibrahimaj]]
*[[Miquel Iceta]]
*[[Ieng Sary]]
*[[Ieng Thirith]]
*[[Victoria Iftodi]]
*[[Pablo Iglesias Turrión]]
*[[Ivars Ijabs]]
*[[Anna-Kaisa Ikonen]]
*[[Joseph Iléo]]
*[[Ion Iliescu]]
*[[Kirsan Iljumžinov]]
*[[Jorge Illueca]]
*[[Josefa Iloilo]]
*[[Sylvestre Ilunga]]
*[[Ekrem İmamoğlu]]
*[[Josu Jon Imaz]]
*[[Tomomi Inada]]
*[[Evin Incir]]
*[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995
*[[Hubert Ingraham]]
*[[Daniel Inouye]]
*[[Jesús Insausti]]
*[[Klaus Iohannis]]
*[[Stelian Ion]]
*[[Florin Iordache]]
*[[Ahsan Iqbal]]
*[[Selma Irmak]]
*[[Ismail Isakov]]
*[[Mugur Isărescu]]
*[[Shigeru Ishiba]]
*[[Shintarō Ishihara]]
*[[Tytti Isohookana-Asunmaa]]
*[[Mahamadou Issoufou]]
*[[Alija Izetbegović]]
*[[Bakir Izetbegović]]
*[[Iakoba Italeli]]
*[[Daliyya Itsik]]
*[[Ville Itälä]]
*[[Bogdan Ivan]]
*[[Mladen Ivanić]]
*[[Đorge Ivanov]]
*[[Igor Ivanov]]
*[[Dafydd Iwan]]
*[[Tadeusz Iwiński]]

== J ==
*[[Bharrat Jagdeo]]
*[[Thorbjørn Jagland]]
*[[Atifete Jahjaga]]
*[[Subrahmanyam Jaishankar]]
*[[Stasys Jakeliūnas]]
*[[Miloš Jakeš]]
*[[Max Jakobson]]
*[[Aleksandr Jakovlev]]
*[[Wenzel Jaksch]]
*[[Marija Jakubauskienė]]
*[[Vladimir Jakušev]]
*[[Sa‘īd Jālīlī]]
*[[Ruslan Jamadajev]]
*[[Jan Jambon]]
*[[Yahya Jammeh]]
*[[Gennadi Janajev]]
*[[Jakub Janda]]
*[[Zelimhan Jandarbijev]]  
*[[Elvinas Jankevičius]]
*[[Janez Janša]]
*[[Viktor Janukovõtš]]
*[[Ana Jara]]
*[[Natalia Jaresko]]
*[[Lívia Járóka]]
*[[Piotr Jaroszewicz]]
*[[Dmõtro Jaroš]]
*[[Werner Jarowinsky]]
*[[Wojciech Jaruzelski]]
*[[Arseni Jatsenjuk]]
*[[Grigori Javlinski]]  
*[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]]
*[[Boriss Jeltsin]]
*[[Hans Jendretzky]]
*[[Gordana Jankuloska]]
*[[Kristian Jensen]]
*[[Mogens Jensen]]
*[[Siv Jensen]]
*[[Vuk Jeremić]]
*[[José Jerí]]
*[[Nurlan Jermekbajev]]
*[[Géza Jeszenszky]]
*[[Junus-bek Jevkurov]]
*[[Sally Jewell]]
*[[Jiang Jieshi]]
*[[Jiang Jingguo]]
*[[Jiang Qing]]
*[[Jiang Yi-huah]]
*[[Juan Jiménez Mayor]]
*[[Muhammad Ali Jinnah]]
*[[Anna Johansson]]
*[[Morgan Johansson]]
*[[Ylva Johansson]]
*[[Patrick John]]
*[[Jóhanna Sigurðardóttir]]
*[[Boris Johnson]]
*[[Lyndon B. Johnson]] 
*[[Mike Johnson]]
*[[Ellen Johnson-Sirleaf]] 
*[[Joko Widodo]]
*[[Jadranka Joksimović]]
*[[Jón Baldvin Hannibalsson]]
*[[Goodluck Jonathan]]
*[[Hugo de Jonge]]
*[[Pål Jonson]]
*[[Gísli Jónsson]]
*[[Ljupčo Jordanovski]]
*[[Anker Jørgensen]]
*[[Dan Jørgensen]]
*[[Ivo Josipović]]
*[[Lionel Jospin]]
*[[Věra Jourová]]
*[[Joseph Joute]]
*[[Irena Joveva]]
*[[Ādil al-Jubayr]]
*[[Anerood Jugnauth]]
*[[Pravind Jugnauth]]
*[[Anton Jugov]]
*[[Rasa Juknevičienė]]
*[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]]
*[[Jean-Claude Juncker]] 
*[[Jung Hong-won]] 
*[[Franz Josef Jung]]
*[[Ulrich Junghanns]]
*[[Tuure Junnila]]
*[[Vilhelm Junnila]]
*[[Alain Juppé]]
*[[Juris Jurašs]]
*[[Marian Jurečka]]
*[[Jānis Jurkāns]]
*[[Česlovas Juršėnas]]
*[[Eugen Jurzyca]]
*[[Viktor Juštšenko]]
*[[Kaisa Juuso]]
*[[Anneli Jäätteenmäki]]

== K ==
*[[Sigrid Kaag]]
*[[Nestori Kaasalainen]]
*[[Alina Kabajeva]]
*[[Ahmad Tejan Kabbah]]
*[[Donald Kaberuka]]
*[[Andrej Kabiakoŭ]]
*[[Joseph Kabila]]
*[[Laurent-Désiré Kabila]]
*[[Roch Marc Christian Kaboré]]
*[[Amata Kabua]] 
*[[David Kabua]]
*[[Ryszard Kaczorowski]]
*[[Jarosław Kaczyński]] 
*[[Lech Kaczyński]]
*[[János Kádár]]
*[[Ahmat Kadõrov]]
*[[Ramzan Kadõrov]]
*[[Michel Kafando]]
*[[Paul Kagame]]
*[[Lazar Kaganovitš]]
*[[Moshe Kahlon]]
*[[İsmail Kahraman]]
*[[Toshiki Kaifu]]
*[[Antti Kaikkonen]]
*[[Eva Kaili]]
*[[Artuss Kaimiņš]]
*[[Tim Kaine]]
*[[Simonas Kairys]]
*[[Gerald Otieno Kajwang]]
*[[Amineh Kakabaveh]]
*[[Kahha Kaladze]]
*[[Abdul Kalam]]
*[[Ivaylo Kalfin]]
*[[Robert Kaliňák]]
*[[Gyula Kállai]]
*[[Antti Kalliomäki]]
*[[Jānis Kalnbērziņš]]
*[[Sandra Kalniete]]
*[[Donald Kalpokas]]
*[[Aigars Kalvītis]]
*[[Yōko Kamikawa]]
*[[Abdallah Mohamed Kamil]]
*[[Mariusz Kamiński]]
*[[Pános Kamménos]]
*[[Viggo Kampmann]]
*[[Oleksandr Kamõšin]]
*[[Naoto Kan]]
*[[Panagiótis Kanellópoulos]]
*[[Ilkka Kanerva]]
*[[Stanisław Kania]]
*[[Toimi Kankaanniemi]]
*[[Assita Kanko]]
*[[Mehmet Kaplan]]
*[[Radovan Karadžić]]
*[[Krasimir Karakatšanov]]
*[[Konstantínos Karamanlís]]
*[[Kóstas Karamanlís]]
*[[Šolban Kara-ool]]
*[[Petko Karavelov]]
*[[Susanna Karawanskij]]
*[[Ramūnas Karbauskis]]
*[[Benjamina Karić]]
*[[Islom Karimov]]
*[[Arturs Krišjānis Kariņš]]
*[[Ahti Karjalainen]]
*[[Ida Karkiainen]]
*[[Karin Karlsbro]]
*[[Tawakul Karmān]]
*[[Raimundas Karoblis]]
*[[Justinas Karosas]]
*[[Włodzimierz Karpiński]]
*[[Aḩmad Walī Karzay]]
*[[Ḩāmid Karzay]]
*[[Fernand Kartheiser]]
*[[Laurynas Kasčiūnas]]
*[[Mihhail Kasjanov]]
*[[Ioánnis Kasoulídis]]
*[[Paulo Kassoma]] 
*[[Bernhard Nikolaus Kaster]]
*[[Anna-Liisa Kasurinen]] 
*[[Elsi Katainen]]
*[[Jyrki Katainen]]
*[[Satsuki Katayama]]
*[[Ahmed Kathrada]]
*[[Andreja Katič]]
*[[Katrín Jakobsdóttir]]
*[[Moshe Katsav]]
*[[Efrayim Katsir]]
*[[Israel Katz]]
*[[Volker Kauder]]
*[[Robertas Kaunas]]
*[[Kenneth Kaunda]]
*[[Mihheil Kavelašvili]]
*[[Grégoire Kayibanda]]
*[[Vjatšaslau Kebitš]]
*[[Saško Kedev]]
*[[Ólga Kefalogiánni]]
*[[Ibrahim Boubacar Keïta]]
*[[Modibo Keïta]]
*[[Arvind Kejriwal]]
*[[Rachel Keke]]
*[[Urho Kekkonen]]
*[[Ahmatbek Keldibekov]]
*[[Ska Keller]]
*[[Karin Keller-Sutter]]
*[[Mark Kelly]]
*[[Petra Kelly]] 
*[[Edward Kennedy]] 
*[[John F. Kennedy]]
*[[Robert Kennedy]]
*[[Enda Kenny]]
*[[Jomo Kenyatta]] 
*[[Uhuru Kenyatta]]
*[[Níki Keraméos]]
*[[Srgjan Kerim]]
*[[Suleiman Kerimov]]
*[[Christian Kern]]
*[[John Kerry]]
*[[Heinz Keßler]]
*[[John Key]]
*[[Miraj Khalid]]  
*[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]]
*[[Ian Khama]]
*[[Seretse Khama]]
*[[‘Alī Khāmene'ī]]
*[[Mojtabá Khāmene'ī]]
*[[Imran Khan]]
*[[Sadiq Khan]]
*[[Moḩammad Khātamī]]
*[[Xasan Cali Khayre]]
*[[Rūḩollāh Khomeynī]] 
*[[Mir Hazar Khan Khoso]]
*[[Robert Khotšharjan]]
*[[Mwai Kibaki]]
*[[Herbert Kickl]]
*[[Walter Kieber]]
*[[Kurt Georg Kiesinger]]
*[[Salva Kiir Mayardit]]
*[[Vasílis Kikílias]]
*[[Jakaya Kikwete]] 
*[[Kemal Kılıçdaroğlu]]
*[[Sato Kilman]]
*[[Kim Chŏng-il]]
*[[Kim Chŏng-un]]
*[[Kim Dae-jung]]
*[[Kim Gu]]  
*[[Kim Hwang-sik]]
*[[Kim Il-sŏng]]
*[[Kim Jae-ryong]]
*[[Kim Jong Pil]]
*[[Kim Seong-su]]
*[[Kim Yŏng-il]]
*[[Kim Yŏng-nam]]
*[[Kim Young-sam]] 
*[[Stephenson King]]
*[[Sylvie Kinigi]] 
*[[Klaus Kinkel]]
*[[Katja Kipping]]
*[[Cristina Fernández de Kirchner]]
*[[Néstor Kirchner]]
*[[Augusts Kirhenšteins]]
*[[Vahit Kirişci]]
*[[Gediminas Kirkilas]]
*[[Nobuo Kishi]]
*[[Fumio Kishida]]
*[[Andrej Kiska]]
*[[Károly Kiss]]
*[[Henry Kissinger]]
*[[Niyazi Kızılyürek]]
*[[Krista Kiuru]]
*[[Toivo Kivimäki]]
*[[Mari Kiviniemi]]
*[[Ingvild Kjerkol]]
*[[Václav Klaus]]
*[[Kauno Kleemola]]
*[[Günther Kleiber]]
*[[Kuupik Kleist]]
*[[Frederik Willem de Klerk]]
*[[Bogdan Klich]]
*[[Pavlo Klimkin]]
*[[Nikola Kljusev]]
*[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]]
*[[Julia Klöckner]] 
*[[Milan Kňažko]]
*[[Karin Kneissl]]
*[[Irakli Kobahhidze]]
*[[Jossif Kobzon]]
*[[Fahrettin Koca]]
*[[Mimi Kodheli]]
*[[Bert Koenders]]
*[[Simon Kofe]]
*[[Jeppe Kofod]]
*[[Werner Kogler]]
*[[Helmut Kohl]]
*[[Yuriko Koike]]
*[[Girijā Prasād Koīrālā]]
*[[Sushīl Koīrālā]]
*[[Kuniaki Koiso]]
*[[Jun'ichirō Koizumi]]
*[[Ryuji Koizumi]]
*[[Shinjirō Koizumi]]
*[[Mauno Koivisto]]
*[[Wim Kok]]
*[[Enn Kokk]]
*[[Eduard Kokoitõ]]
*[[Vasil Kolarov]]
*[[Lothar Kolditz]]
*[[Mária Kolíková]]
*[[André Kolingba]]
*[[Konstantínos Kóllias]] 
*[[Aleksei Kolodeznikov]]
*[[Vladimir Kolokoltsev]]
*[[Saleumxay Kommasith]]
*[[Bronisław Komorowski]]
*[[Konstantínos Kómpos]]
*[[Željko Komšić]]
*[[Dinmuhamed Konajev]]
*[[Elmedin Konaković]]
*[[Alpha Oumar Konaré]]
*[[Tarō Kōno]]
*[[Jioji Konrote]]
*[[Stávros Kontonís]]
*[[Anna Kontula]]
*[[Ewa Kopacz]]
*[[Ivan Korčok]]
*[[Ernest Bai Koroma]]
*[[Fahri Korutürk]]
*[[Janusz Korwin-Mikke]]
*[[Marta Kos]]
*[[Tadeusz Kościński]]
*[[Władysław Kosiniak-Kamysz]]
*[[Vihtori Kosola]]
*[[Hanna Kosonen]]
*[[Jadranka Kosor]]
*[[Aleksei Kossõgin]]
*[[Ivan Kostov]]
*[[Vojislav Koštunica]]
*[[Dmitri Kozak]]
*[[Lilijana Kozlovič]]
*[[Rihards Kozlovskis]]
*[[Leonid Kožara]]
*[[Níkos Kotzías]]
*[[Bernard Kouchner]]
*[[Delwa Kassiré Koumakoye]]
*[[Elena Kountoura]]
*[[László Kovács]] 
*[[Mõhhailo Koval]]
*[[Sergei Kovaljov]]
*[[Ram Nath Kovind]]
*[[Henryk Kowalczyk]]
*[[Erhard Krack]]
*[[Jens Otto Krag]]
*[[Maximilian Krah]]
*[[Annegret Kramp-Karrenbauer]]
*[[Vadim Krasnoselski]]
*[[Guntars Krasts]]
*[[Alexander Gerd Krauß]]
*[[Sergei Kravtsov]]
*[[Bruno Kreisky]]
*[[Dainius Kreivys]]
*[[Egon Krenz]]
*[[Katarina Kresal]]
*[[Günter Krings]]
*[[Henrik Dam Kristensen]]
*[[Ulf Kristersson]]
*[[Kristján Þór Júlíusson]]
*[[Ģirts Valdis Kristovskis]]
*[[Kristrún Frostadóttir]]
*[[Vilis Krištopans]]
*[[Zdravko Krivokapić]]
*[[Vladimir Krjutškov]] 
*[[Neelie Kroes]]
*[[Werner Krolikowski]]
*[[Damir Krstičević]]
*[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]]
*[[Andrius Kubilius]]
*[[Juscelino Kubitschek]]
*[[Ivan Kubrakoŭ]]
*[[Nela Kuburović]]
*[[Milan Kučan]]
*[[Aleksei Kudrin]]
*[[John Agyekum Kufuor]]
*[[Kahha Kukava]]
*[[Linas Kukuraitis]]
*[[Dmõtro Kuleba]]
*[[Jerzy Kulej]]
*[[Katri Kulmuni]]
*[[Feliks Kulov]]
*[[Chandrika Kumaratunga]]
*[[Miapetra Kumpula-Natri]]
*[[Russ Kun]]
*[[Mario Kunasek]]
*[[Algimantas Kuncaitis]]
*[[Arūnas Kundrotas]]
*[[Kostadinka Kuneva]]
*[[Robert Kupiecki]]
*[[Martin Kupka]]
*[[Janīna Kursīte]]
*[[Janīna Kursīte-Pakule]]
*[[Sebastian Kurz]]
*[[Albin Kurti]]
*[[Numan Kurtulmuş]]
*[[Antti Kurvinen]]
*[[Mūsá Kūsā]]
*[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]]
*[[Otto Kuusinen]]
*[[Leonid Kutšma]]
*[[Anna Kuvõtško]]
*[[Mindaugas Kvietkauskas]]
*[[Giorgi Kvirikašvili]]
*[[Kwasi Kwarteng]]
*[[Aleksander Kwaśniewski]]
*[[Seppo Kääriäinen]]
*[[Horst Köhler]]
*[[Elisabeth Köstinger]]
*[[Merja Kyllönen]]
*[[Márkos Kyprianoú]]

== L ==
*[[Luis Alberto Lacalle]]
*[[Luis Alberto Lacalle Pou]]
*[[Vilis Lācis]]
*[[Visvaldis Lācis]]
*[[Panagiótis Lafazánis]]
*[[Oskar Lafontaine]]
*[[Christine Lagarde]]
*[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]]
*[[Ricardo Lagos]]
*[[Hadja Lahbib]]
*[[Armas Lahoniitty]]
*[[Émile Lahoud]]
*[[Lai Ching-te]]
*[[Miroslav Lajčák]]
*[[Boris Lalovac]]
*[[Carrie Lam]]
*[[Werner Lamberz]]
*[[Christine Lambrecht]]
*[[Otto Graf Lambsdorff]]
*[[Norbert Lammert]] 
*[[David Lammy]]
*[[Luciana Lamorgese]]
*[[Laurent Lamothe]]
*[[Jeff Landry]]
*[[Gabrielius Landsbergis]]
*[[Vytautas Landsbergis]]
*[[Ingeburg Lange]]
*[[William Langer]]
*[[Helena Langšádlová]]
*[[Andrew Lansley]]
*[[Ya'ir Lapid]]
*[[Jean-Michel Lapin]]
*[[Joan Laporta]]
*[[Azzeddine Laraki]]
*[[Armin Laschet]]
*[[Guillermo Lasso]]
*[[György Lázár]]
*[[Pavlo Lazarenko]]
*[[Ingrīda Latimira]]
*[[Gérard Latortue]] 
*[[Kjell Eugenio Laugerud García]]
*[[Achille Lauro]]
*[[Frank Lautenberg]]
*[[Karl Lauterbach]]
*[[Sergei Lavrov]]
*[[Henrik Lax]]
*[[Paul Laxalt]]
*[[Caren Lay]]
*[[Albert Lebrun]]
*[[Jean-Yves Le Drian]]
*[[Lê Đức Thọ]]
*[[Bruno Le Maire]]
*[[Lê Minh Hưng]]
*[[Jean-Marie Le Pen]]
*[[Marine Le Pen]]
*[[Bruno Le Roux]]
*[[Patrick Leahy]]
*[[Iurie Leancă]]
*[[Aleksandr Lebedev]]
*[[Lee Hsien Loong]]
*[[Lee Kuan Yew]]
*[[Lee Myung-bak]]
*[[Lee Teng-hui]]
*[[Desmond Lee]]
*[[Lasse Lehtinen]]
*[[Paula Lehtomäki]]
*[[Yrjö Leino]]
*[[Aivars Lembergs]]
*[[Steffi Lemke]]
*[[Paul LePage]]
*[[Jari Leppä]]
*[[Salomón Lerner Ghitis]]
*[[Gabriel-Beniamin Leș]]
*[[Väinö Leskinen]]
*[[Orlando Letelier]]
*[[Yves Leterme]]
*[[Enrico Letta]]
*[[Moritz Leuenberger]]
*[[Bruno Leuschner]]
*[[Doris Leuthard]]
*[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]]
*[[Carl Levin]]
*[[Igor Levitin]]
*[[Brandon Lewis]]
*[[Robert Ley]] 
*[[Ursula von der Leyen]]
*[[Li Keqiang]]
*[[Li Zongren]]
*[[Bogusław Liberadzki]]
*[[Inese Lībiņa-Egnere]]
*[[Martin Lidegaard]]
*[[Trygve Halvdan Lie]]
*[[Avigdor Lieberman]]
*[[Joe Lieberman]]
*[[Ingbert Liebing]]
*[[Erkki Liikanen]]
*[[Keijo Liinamaa]]
*[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]]
*[[Lars Christian Lilleholt]]
*[[Gordon Darcy Lilo]]
*[[Eduard Limonov]]
*[[Lin Biao]]
*[[Simon Lindberg]]
*[[Ann Linde]]
*[[Vladimir Linderman]]
*[[Anna Lindh]]
*[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik
*[[Jari Lindström]]
*[[Antti Lindtman]]
*[[Ling Liong Sik]]
*[[Tālis Linkaits]]
*[[Linas Linkevičius]]
*[[Edwin Linkomies]]
*[[Mika Lintilä]]
*[[Jan Lipavský]]
*[[Paavo Lipponen]] 
*[[Pascal Lissouba]]
*[[Sylvi Listhaug]]
*[[Ondřej Liška‎]]
*[[Yaakov Litzman]]
*[[Sergiu Litvinenco]]
*[[Liu Kun]]
*[[Liu Shaoqi]]
*[[Nicholas Liverpool]] 
*[[Tzipi Livni]]
*[[Andrej Ljapčev]]
*[[Olga Ljubimova]]
*[[Porfirio Lobo Sosa]]
*[[Hans Loch]]
*[[Christopher Loeak]]
*[[Kelly Loeffler]]
*[[Anže Logar]]
*[[Agnese Logina]]
*[[Maria Lohela]]
*[[Nathalie Loiseau]]
*[[Inger Haldis Løite]]
*[[Morten Løkkegaard]]
*[[Simon Lokodo]]
*[[Alekhsandre Lomaia]]
*[[Bohumír Lomský]]
*[[Lon Nol]]
*[[Luigi Longo]]
*[[Inge Lønning]]
*[[Baldwin Lonsdale]]
*[[Sander Loones]]
*[[Patxi López]]
*[[Andrés Manuel López Obrador]]
*[[Delfin Lorenzana]]
*[[Pál Losonczi]]
*[[Matti Louekoski]]
*[[Mamadou Lamine Loum]]
*[[João Lourenço]]
*[[Annemarie Lorentzen]]
*[[Aleksejs Loskutovs]]
*[[Edward Lowassa]]
*[[Ruud Lubbers]]
*[[Svein Ludvigsen]]
*[[Richard Lugar]]
*[[Fernando Lugo]]
*[[Andrei Lugovoi]]
*[[Andrej Lukanov]]
*[[Alaksandr Łukašenka]]
*[[Anatoli Lukjanov]]
*[[Peeter Luksep]]
*[[Igor Lukšić]]
*[[Luiz Inácio Lula da Silva]]
*[[Patrice Lumumba]]
*[[Edgar Lungu]]
*[[Luo Shugang]]
*[[Marian Lupu]]
*[[Juri Lužkov]]
*[[Juri Lutsenko]]
*[[Volodõmõr Lõtvõn]]
*[[Stefan Löfven]]
*[[Hartwig Löger]]
*[[Gesine Lötzsch]]
*[[Isabella Lövin]]
*[[Annie Lööf]]
*[[Oumar Tatam Ly]]
*[[Ivar Lykke]]
*[[Mogens Lykketoft]]
*[[John Lyng]]
*[[Audun Lysbakken]]

== M ==
*[[Ma Yingjiu]]
*[[Taneti Maamau]]
*[[Heiko Maas]]
*[[Gloria Macapagal-Arroyo]]
*[[Seán MacBride]]
*[[María Corina Machado]]
*[[Riek Machar]]
*[[Graça Machel]]
*[[Samora Machel]]
*[[Francisco Macías Nguema]]
*[[Antoni Macierewicz]]
*[[Buddy MacKay]]
*[[Harold Macmillan]]
*[[Mauricio Macri]]
*[[Emmanuel Macron]]
*[[Marek Maďarič]]
*[[Muşţafā Madbūlī]]
*[[Ferenc Mádl]]
*[[Miguel de la Madrid]]
*[[Adahhan Madumarov]]
*[[Nicolás Maduro]]
*[[Ricardo Maduro]]
*[[Magid Magid]]
*[[Paul Magnette]]
*[[John Magufuli]]
*[[Yvonne Magwas]]
*[[Péter Magyar]]
*[[John Dramani Mahama]]
*[[Sammy Mahdi]]
*[[Kahhor Mahkamov]]
*[[Ibrāhīm Maḩlab]]
*[[Choguel Kokalla Maïga]]
*[[Ousmane Issoufi Maïga]]
*[[Mmusi Maimane]]
*[[Lothar de Maizière]]
*[[Thomas de Maizière]]
*[[Kassim Majaliwa]]
*[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]]
*[[John Major]] 
*[[Hideki Makihara]]
*[[Uladzimir Makjei]]
*[[Bernard Makuza]]
*[[Jana Maláčová]]
*[[Abubakar Malami]]
*[[Aušra Maldeikienė]]
*[[Georgi Malenkov]]
*[[Günther Maleuda]]
*[[Siniša Mali]]
*[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]]
*[[Nūrī al-Mālikī]]
*[[Reiz Malile]]
*[[Ričardas Malinauskas]]
*[[Nikolai Malinov]]
*[[Andrzej Malinowski]]
*[[Denõss Maljuska]]
*[[Cecilia Malmström]]
*[[Tandja Mamadou]]
*[[Zohran Mamdani]]
*[[Andrejs Mamikins]]
*[[Askar Mamin]]
*[[Anthony Joseph Mamo]]
*[[Ogerta Manastirliu]]
*[[James Mancham]]
*[[Alessandro Mancini]]
*[[Nelson Mandela]]
*[[Peter Mandelson]]
*[[Luiz Henrique Mandetta]]
*[[Manea Mănescu]]
*[[Ramona Mănescu]]
*[[Lucas Mangope]]
*[[Ulsi Manja]]
*[[Florin Manole]]
*[[Deniss Manturov]]
*[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]]
*[[Moussa Mara]]
*[[Roxana Maracineanu]]
*[[Pasqual Maragall i Mira]]
*[[James Marape]]
*[[Kazimierz Marcinkiewicz]]
*[[Bongbong Marcos]]
*[[Ferdinand Marcos]]
*[[Andranik Margarjan]]
*[[Mihhail Margelov]]
*[[Giorgi Margvelašvili]]
*[[Zdravko Marić]]
*[[Sanna Marin]]
*[[Radu Marinescu]]
*[[Mladen Marinov]]
*[[Oksana Markarova]]
*[[Leonid Markelov]] 
*[[Spýros Markezínis]]
*[[Sergei Markov]]
*[[Duško Marković]]
*[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister 
*[[Reyes Maroto]]
*[[Manuel Marrero]]
*[[Thomas R. Marshall]]
*[[Retno Marsudi]]
*[[Al-Munşif al-Marzūqī]]
*[[Michel Martelly]]
*[[Antoni Martí]]
*[[Micheál Martin]]
*[[Paul Martin]]
*[[Ricardo Martinelli]]
*[[Miguel Ángel Martínez]]
*[[János Martonyi]]
*[[Jevgen Martšuk]]
*[[Matias Marttinen]]
*[[Jan Masaryk]]
*[[Aslan Mashadov]]
*[[Mokgweetsi Masisi]]
*[[Rokas Masiulis]]
*[[Sandra Mason]]
*[[Hassoumi Massoudou]]
*[[Tadeusz Mazowiecki]]
*[[Valentinas Mazuronis]]
*[[Kęstutis Mažeika]]
*[[Kalkot Mataskelekele]]
*[[Hermann Matern]]
*[[Matthías Á. Mathiesen]]
*[[Marjo Matikainen-Kallström]]
*[[Anrijs Matīss]]
*[[Igor Matovič]]
*[[Takeaki Matsumoto]]
*[[Ivane Matšavariani]]
*[[Sergio Mattarella]] 
*[[Pirkko Mattila]]
*[[James Mattis]]
*[[Valentina Matvijenko]]
*[[Ion Gheorge Maurer]]
*[[Ueli Maurer]]
*[[Pierre Mauroy]]
*[[Kóstas Mavrídes]]
*[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]]
*[[Axmed Maxamed Maxamuud]]
*[[Xasan Shiikh Maxamuud]]
*[[Theresa May]]
*[[Eva Maydell]]
*[[Stephan Ernst Johann Mayer]]
*[[Alejandro Mayorkas]]
*[[Paul Biyoghé Mba]]
*[[Amama Mbabazi]]
*[[Sghaïr Ould M'Bareck]]
*[[Abdoul Mbaye]]
*[[Thabo Mbeki]] 
*[[Tito Mboweni]]
*[[Nangolo Mbumba]]
*[[Mary McAleese]]
*[[John McCain]]
*[[Joseph McCarthy]]
*[[Joe McCartin]]
*[[Emma McClarkin]]
*[[Mitch McConnell]]
*[[Helen McEntee]]
*[[Pat McFadden]]
*[[Michael McGrath]]
*[[Mairead McGuinness]]
*[[Martin McGuinness]]
*[[Martha McSally]]
*[[Esther McVey]]
*[[Russell Means]] 
*[[Vladimír Mečiar]]
*[[Markus Meckel]]
*[[Ernst Mecklenburg]]
*[[Danilo Medina]]
*[[Vladimir Medinski]]
*[[Dmitri Medvedev]]
*[[Emilie Enger Mehl]]
*[[Rexhep Meidani]]  
*[[Beate Meinl-Reisinger]]
*[[Golda Me'ir]]
*[[Dragan Mektić]]
*[[Dace Melbārde]]
*[[Guri Melby]]
*[[Jean-Luc Mélenchon]]
*[[Teodor Meleșcanu]]
*[[Eleonóra Meléti]]
*[[Nika Melia]]
*[[Kaspars Melnis]]
*[[Nuno Melo]]
*[[Giorgia Meloni]]
*[[Lambert Mende Omalanga]]
*[[Adnan Menderes]]
*[[Carlos Menem]]  
*[[Fradique de Menezes]]
*[[Mengistu Haile Mariam]] 
*[[Līga Meņģelsone]]
*[[Robert Menzies]]
*[[Ivane Merabišvili]]
*[[Leena Meri]]
*[[Angela Merkel]]
*[[Nikolai Merkuškin]] 
*[[Friedrich Merz]]
*[[Hans-Rudolf Merz]]
*[[Verena Mertens]]
*[[Carlos Mesa]]
*[[Luka Mesec]]
*[[Stjepan Mesić]]
*[[Ilir Meta]]
*[[Lubomír Metnar]]
*[[Roberta Metsola]]
*[[Jörg Meuthen]]
*[[Grigol Mgaloblišvili]]
*[[Michaił Miaśnikovič]]
*[[Fu'ād al-Mibaza‘]]
*[[Glenn Micallef]]
*[[Nikolaus Michalek]]
*[[Charles Michel]]
*[[James Michel]]
*[[Roberto Micheletti]]
*[[Adam Michnik]]
*[[Hristijan Mickoski]]
*[[Daiga Mieriņa]]
*[[Juha Mieto]]
*[[Martti Miettunen]]
*[[Zorana Mihajlović]]
*[[MaryAnn Mihychuk]]
*[[Krista Mikkonen]]
*[[Johanna Mikl-Leitner]]
*[[Stanisław Mikołajczyk]]
*[[Roman Mikulec]]
*[[Ignacio Milam Tang]]
*[[Enzo Moavero Milanesi]]
*[[Zoran Milanović]]
*[[Jakov Milatović]]
*[[Vasile Milea]]
*[[Javier Milei]]
*[[David Miliband]]
*[[Ed Miliband]]
*[[Alaksandr Milinkievič]]
*[[Leszek Miller]]
*[[John Atta Mills]]
*[[Slobodan Milošević]]
*[[Antonio Milošoski]]
*[[Vladimir Milov]]
*[[Milan Milutinović]]
*[[Neven Mimica]]
*[[Hilary Minc]]
*[[Ruth Ann Minner]]
*[[Hubert Minnis]]
*[[Marco Minniti]]
*[[Roxana Mînzatu]]
*[[Najīb Mīqātī]]
*[[Paul Mirerekano]]
*[[Sergei Mironov]]
*[[Shavkat Mirziyoyev]]
*[[Ararat Mirzojan]]
*[[Radu Miruță]]
*[[Eimutis Misiūnas]]
*[[Philipp Mißfelder]]
*[[Mihhail Mišustin]]
*[[Notis Mitarachi]]
*[[Keith Mitchell]]
*[[Daniel Mitov]]
*[[Ilinka Mitreva]]
*[[Konstantínos Mitsotákis]]
*[[Kyriákos Mitsotákis]]
*[[Günter Mittag]]
*[[François Mitterrand]] 
*[[Kenji Miyamoto]]
*[[Kiichi Miyazawa]]
*[[Zweli Mkhize]]
*[[Nikolai Mladenov]]
*[[Zdeněk Mlynář]]
*[[Emmerson Mnangagwa]]
*[[Zohrab Mnatsakanjan]]
*[[Steven Mnuchin]]
*[[Mobutu Sese Seko]]
*[[Alois Mock]]
*[[Narendra Modi]] 
*[[Silvia Modig]]
*[[Hans Modrow]]
*[[Nicolae Moga]]
*[[Festus Gontebanye Mogae]]
*[[Federica Mogherini]]
*[[Mahathir Mohamad]]
*[[Abdoulkader Kamil Mohamed]]
*[[Daniel arap Moi]] 
*[[Jovenel Moïse]]
*[[Alfred Moisiu]] 
*[[Ewald Moldt]]
*[[Abdul Quader Molla]]
*[[Per Stig Møller]]
*[[Vjatšeslav Molotov]]
*[[Denõss Monastõrskõi]]
*[[Walter Mondale]]
*[[Algirdas Monkevičius]]
*[[Jean Monnet]]
*[[Amélie de Montchalin]]
*[[Arnaud Montebourg]]
*[[Luís Montenegro]]
*[[Irene Montero]]
*[[María Jesús Montero]]
*[[Mario Monti]]
*[[Dolors Montserrat]]
*[[Moon Jae-in]]
*[[Evo Morales]] 
*[[Jimmy Morales]]
*[[Moisés Hassan Morales]]
*[[Layla Moran]]
*[[Mateusz Morawiecki]]
*[[Penny Mordaunt]]
*[[Alicia Moreau de Justo]]
*[[Pedro Morenés]]
*[[Lenín Moreno]]
*[[Manny Mori]]
*[[Masako Mori]]
*[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]]
*[[Aldo Moro]]
*[[Oleksandr Moroz]]
*[[Scott Morrison]]
*[[Krisztina Morvai]]
*[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]]
*[[Pierre Moscovici]]
*[[Tallis Obed Moses]]
*[[Pakalitha Mosisili]]
*[[Gennadi Moskal]]
*[[Petar Moskov]]
*[[Anna Moskwa]]
*[[Ionuț Moșteanu]]
*[[Toshimitsu Motegi]]
*[[Elisabeth Charlotte Motschmann]]
*[[Aaron Motsoaledi]]
*[[Vivian Motzfeldt]]
*[[Mia Mottley]]
*[[Clément Mouamba]]
*[[Étienne Mourrut]]
*[[Patrick Mphephu]]
*[[Mswati III]]  
*[[Walid Muallem]]
*[[Ḩusnī Mubārak]]
*[[Anna Maria Muccioli]]
*[[Robert Mugabe]] 
*[[André Muhirwa]]
*[[Frederick Muhlenberg]]
*[[Anita Muižniece]]
*[[José Mujica]]
*[[Pranab Mukherjee]]
*[[Antonella Mularoni]]
*[[Mulatu Teshome]]
*[[Hilgard Muller]]
*[[Brian Mullooly]]
*[[Sari Multala]]
*[[Bakili Muluzi]]
*[[E. Harold Munn]]
*[[Alexandru Munteanu]]
*[[Georgi Muradov]]
*[[Anastase Murekezi]]
*[[Frank Murkowski]]
*[[Draupadi Murmu]]
*[[Ināra Mūrniece]]
*[[Prokop Murra]]
*[[Patty Murray]]
*[[Muḩammad Mursī]]
*[[Joseph Muscat]]
*[[Yoweri Museveni]]
*[[Pervez Musharraf]]
*[[Edmund Muskie]]
*[[Isa Mustafa]]
*[[Besnik Mustafaj]]
*[[Nello Musumeci]]
*[[Adolphe Muzito]]
*[[Bingu wa Mutharika]]
*[[Peter Mutharika]]
*[[Vitali Mutko]]
*[[Levy Mwanawasa]]
*[[Melisbek Mõrzakmatov]]
*[[Novruz Məmmədov]]
*[[Elmar Məmmədyarov]]
*[[Hanna Mäntylä]]
*[[Kärim Mäsimov]]
*[[Erich Mückenberger]]
*[[Mehmet Müezzinoğlu]]
*[[Margarete Müller]]
*[[Ferenc Münnich]]
*[[Ayaz Mütəllibov]]
*[[Kai Mykkänen]]
*[[Alva Myrdal]]

== N ==
*[[Nuno Gomes Nabiam]]
*[[Elvira Nabiullina]]
*[[Jaroslav Naď]]
*[[Emmanuel Nadingar]]
*[[Fadei Nagacevschi]]
*[[Moses Nagamootoo]]
*[[Harish Nagpal]]
*[[Imre Nagy]]
*[[Andrea Nahles]]
*[[Epeli Nailatikau]]
*[[Muḩammad Najīb]]
*[[Najib Razak]]
*[[Moḩammad Najībullāh]]
*[[Yasuhiro Nakasone]]
*[[Gen Nakatani]]
*[[Fatos Nano]]
*[[Janet Napolitano]]
*[[Kocheril Raman Narayanan]]
*[[Jaroslav Narkevič]]
*[[Nesti Nase]]
*[[Mohamed Nasheed]]
*[[Hassan Nasrallah]]
*[[Gamal Abdel Nasser]]
*[[Adrian Năstase]]
*[[Nursultan Nazarbajev]]
*[[Alexandru Nazare]]
*[[Aḩmad Naz̧īf]]
*[[Edward Natapei]]
*[[Šalva Natelašvili]]
*[[Alessandro Natta]]
*[[Joe Natuman]]
*[[Denis Naughten]]
*[[Konrad Naumann]]
*[[Gitanas Nausėda]]
*[[Aleksei Navalnõi]]
*[[Kęstutis Navickas]]
*[[Monika Navickienė]]
*[[Karol Nawrocki]]
*[[Stella Ndabeni-Abrahams]]
*[[Melchior Ndadaye]]  
*[[Domitien Ndayizeye]]
*[[Souleymane Ndéné Ndiaye]]
*[[Jean Eyeghe Ndong]]
*[[Richard Neal]]
*[[Nureddin Nebati]]
*[[Petr Nečas]]
*[[Karl Nehammer]]
*[[Jawaharlal Nehru]]
*[[Zdeněk Nekula]]
*[[Ala Nemerenco]]
*[[Ralfs Nemiro]]
*[[Boriss Nemtsov]]
*[[Benjamin Netanyahu]]
*[[Agostinho Neto]]
*[[Dirk Neubauer]]
*[[Hildigund Neubert]]
*[[Jaroslav Neverovič]]
*[[José Maria Neves]]
*[[Nadezhda Neynski]]
*[[Ngapoi Ngawang Jigme]]
*[[Sangay Ngedup]]
*[[Pierre Ngendandumwe]]
*[[Édouard Ngirente]]
*[[Marien Ngouabi]]
*[[Firmin Ngrébada]]
*[[Joseph Dion Ngute]]
*[[Nguyễn Minh Triết]]
*[[Nguyễn Phú Trọng]]
*[[Nguyễn Tấn Dũng]]
*[[Nguyễn Xuân Phúc]]
*[[Malangatana Ngwenya]]
*[[Manuel Serifo Nhamadjo]]
*[[Moustapha Niasse]]
*[[Uta Nickel]]
*[[Adam Niedzielski]]
*[[Harald Nielsen]]
*[[Holger K. Nielsen]]
*[[Kirstjen Nielsen]]
*[[Jussi Niinistö]]
*[[Sauli Niinistö]] 
*[[Ville Niinistö]]
*[[Aissen Nikolajev]]
*[[Ionás Nikoláou]]
*[[Tomislav Nikolić]]
*[[Marius Nilsen]]
*[[Torsten Nilsson]]
*[[Kornelia Ninova]]
*[[Bujar Nishani]]
*[[Richard Nixon]]
*[[Maite Nkoana-Mashabane]]
*[[Kwame Nkrumah]]
*[[Pierre Nkurunziza]]
*[[Daniel Noboa]]
*[[Gustavo Noboa]]
*[[Yoshihiko Noda]]
*[[Philip Noel-Baker]]
*[[Kristi Noem]]
*[[Zurab Nogaideli]] 
*[[Albert Norden]]
*[[Carlo Nordio]]
*[[Eva Nordmark]]
*[[Lina Nordquist]]
*[[Manuel Noriega]]
*[[Ole Norrback]]
*[[Anatolie Nosatîi]]
*[[Kessai Note]]
*[[Aleksandr Novak]]
*[[Katalin Novák]]
*[[Valerija Novodvorskaja]]
*[[Barbara Nowacka]]
*[[Apolo Nsibambi]]
*[[Blade Nzimande]]
*[[Cyprien Ntaryamira]]  
*[[Sylvestre Ntibantunganya]]
*[[Christian Ntsay]]
*[[Pär Nuder]]
*[[Sam Nujoma]]
*[[Devin Nunes]]
*[[Laurent Nuñez]]
*[[Rašid Nurgalijev]]
*[[Otto Nuschke]]
*[[‘Abd Allāh an-Nusūr]]
*[[Paul Nuttall]]
*[[Jevgen Nõštšuk]]
*[[Julius Nyerere]]
*[[Filipe Nyusi]]
*[[Saparmyrat Nyýazow]]

==O==
*[[Barack Obama]]
*[[Francisco Pascual Obama Asue]]
*[[Olusegun Obasanjo]]
*[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]]
*[[Milton Obote]]
*[[Jaromír Obzina]]
*[[Yūko Obuchi]]
*[[Alexandria Ocasio-Cortez]]
*[[Edward Ochab]]
*[[Raila Odinga]]
*[[Mirian Odisharia]] 
*[[Luminița Odobescu]]
*[[Nelson Oduber]]
*[[Fred Oelßner]]
*[[Günther Oettinger]]
*[[Sinan Oğan]]
*[[Michael Ogio]]
*[[Maria Ohisalo]]
*[[Bertil Ohlin]]
*[[Monique Ohsan Bellepeau]]
*[[Outi Ojala]]
*[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]]
*[[Katsuya Okada]]
*[[Gazmend Oketa]]
*[[Okil Okilov]]
*[[Ngozi Okonjo-Iweala]]
*[[Irakli Okruašvili]]
*[[Ólafur Ragnar Grímsson]]
*[[Jan Olbrycht]]
*[[Jan Łukasz Ołdakowski]]
*[[Andrzej Olechowski]]
*[[Juozas Olekas]]
*[[Erich Ollenhauer]]
*[[Kajsa Ollongren]]
*[[Ehud Olmert]]
*[[Jan Olav Olsen]]
*[[Pia Olsen Dyhr]]
*[[Károly Olt]]
*[[Martin O'Malley]]
*[[Ilhan Omar]]
*[[Volodõmõr Omeljan]]
*[[Małgorzata ­Omilanowska]]
*[[Daniel Ona Ondo]]
*[[Ali Bongo Ondimba]]
*[[Michelle O'Neill]]
*[[Peter O'Neill]]
*[[Itsunori Onodera]]
*[[Janusz Onyszkiewicz]]
*[[Šerig-ool Ooržak]]
*[[Anita Orbán]]
*[[Ludovic Orban]]
*[[Viktor Orbán]]
*[[Plamen Orešarski]]
*[[Maksim Oreškin]]
*[[Tihomir Orešković]]
*[[Andrea Orlando]]
*[[Vitālijs Orlovs]]
*[[Beto O'Rourke]]
*[[Petteri Orpo]]
*[[Daniel Ortega]]
*[[Andoni Ortuzar]]
*[[George Osborne]]
*[[Vardan Oskanjan]]
*[[Bujar Osmani]]
*[[Vjosa Osmani]]
*[[Jostein Osnes]]
*[[Miguel Ángel Osorio Chong]]
*[[Jon Ossoff]]
*[[Ranko Ostojić]]
*[[Romualdas Ozolas]]
*[[Saadeddine Othmani]]
*[[Džoomart Otorbajev]]
*[[Harry Ott]]
*[[Henning Otte]]
*[[Roza Otunbajeva]]
*[[Francisco Ou]]
*[[Younes Ouaqasse]]
*[[Alassane Ouattara]]
*[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]]
*[[Ahmed Ouyahia]]
*[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]]
*[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]]
*[[Hāsinā Oyājed]]
*[[Ferdinand Oyono]]

== P ==
*[[Juho Kusti Paasikivi]]
*[[Pertti Paasio]]
*[[Rafael Paasio]]
*[[Sirpa Paatero]]
*[[Algimanta Pabedinskienė]]
*[[Artis Pabriks]]
*[[Behgjet Pacolli]]
*[[Pier Carlo Padoan]]
*[[Borut Pahor]]
*[[Antoni Pająk]]
*[[Jussi Pajunen]]
*[[Pak Pong-ju]]
*[[Bekir Pakdemirli]]
*[[Atte Pakkanen]]
*[[Rolandas Paksas]]
*[[Alfredo Palacio]]
*[[Justas Paleckis]]
*[[Sarah Palin]]
*[[Andrius Palionis]]
*[[Stefano Palmieri]]
*[[Páll Pétursson]]
*[[Olof Palme]]
*[[Eero Paloheimo]]
*[[Gintautas Paluckas]]
*[[Fidías Panagiótou]]
*[[Basdeo Panday]]
*[[Naledi Pandor]]
*[[Leon Panetta]]
*[[Boriss Pankin]]
*[[Mathilde Panot]]
*[[David W. Panuelo]]
*[[Antonio Panzeri]]
*[[Geórgios Papadópoulos]]
*[[Tássos Papadópoulos]]
*[[Aléxandros Papágos]]
*[[Andréas Papandréou]]
*[[Geórgios Papandréou]]
*[[Geórgios Papandréou noorem]]
*[[Károlos Papoúlias]]
*[[Šalva Papuašvili]]
*[[Ioánnis Paraskevópoulos]]
*[[Park Geun-hye]]
*[[Park Tae Joon]] 
*[[Vlasta Parkanová]]
*[[Annise Parker]]
*[[Guy Parmelin]]
*[[Sean Parnell]]
*[[Jiří Paroubek]]
*[[Bruno Rodríguez Parrilla]]
*[[Dimítrios Partsalídis]]
*[[Andri Parubi]]
*[[Georgi Pǎrvanov]]
*[[Diego Pary]]
*[[Hafiz Paşayev]]
*[[Solomon Pasi]]
*[[Pedro Passos Coelho]]
*[[Longin Pastusiak]]
*[[Nikol Pašinjan]]
*[[Zianon Paźniak]]
*[[Ange-Félix Patassé]]
*[[Priti Patel]]
*[[Antonio Patriota]]
*[[Dmitri Patrušev]]
*[[John Malcolm Patterson]]
*[[Petra Pau]]
*[[Ana Pauker]]
*[[Rand Paul]]
*[[Ron Paul]] 
*[[Artūras Paulauskas]]
*[[Raimonds Pauls]]  
*[[Dainius Pavalkis]]
*[[Žygimantas Pavilionis]]
*[[Prokópis Pavlópoulos]]
*[[Valentin Pavlov]]
*[[Daniels Pavļuts]]
*[[Waldemar Pawlak]]
*[[Julie Payette]]
*[[Marise Payne]]
*[[Lester B. Pearson]]
*[[Nilo Peçanha]]
*[[Ana Miguel Pedro]]
*[[Eduardo de Pedro]]
*[[Marija Pejčinović Burić]]
*[[Ahti Pekkala]]
*[[Eino Pekkala]]
*[[Mauno Pekkala]]
*[[Mauri Pekkarinen]]
*[[Aino-Kaisa Pekonen]]
*[[Niko Peleshi]]
*[[Jaana Pelkonen]] 
*[[Peter Pellegrini]]
*[[Nancy Pelosi]] 
*[[Eemeli Peltonen]]
*[[Enrique Peña Nieto]]
*[[Mike Pence]]
*[[Stevo Pendarovski]]
*[[Muriel Pénicaud]]
*[[Risto E. J. Penttilä]]
*[[Domingos Simões Pereira]]
*[[Fernando Pereira]]
*[[Shim'on Peres]]
*[[Tom Perez]]
*[[Otto Pérez Molina]]
*[[Lajla Përnaska]]
*[[Rick Perry]]
*[[Kamla Persad-Bissessar]]
*[[Marte Mjøs Persen]]
*[[Göran Persson]]
*[[Mas‘ūd Pezeshkīān]]
*[[Niels Helveg Petersen]]
*[[Kārina Pētersone]]
*[[Kiril Petkov]]
*[[Bratislav Petković]]
*[[Jurgita Petrauskienė]]
*[[Ramona Petraviča]]
*[[Pavlo Petrenko]]
*[[Tomáš Petříček]]
*[[Kharálambos Petrídis]]
*[[Gustavo Petro]]
*[[Frauke Petry]] 
*[[Göran Pettersson]]
*[[Phạm Bình Minh]]
*[[Phạm Minh Chính]]
*[[Maia Phandžikidze]]
*[[Édouard Philippe]]
*[[Danny Philip]]
*[[Jess Phillips]]
*[[Bridget Phillipson]]
*[[Kaysone Phomvihane]]
*[[Matteo Piantedosi]]
*[[Plaek Pibulsonggram]]
*[[Fabian Picardo]]
*[[Tonino Picula]]
*[[Andris Piebalgs]] 
*[[Janusz Piechociński]]
*[[Jacek Piechota]]
*[[Wilhelm Pieck]]
*[[Sirpa Pietikäinen]]
*[[Panagiótis Pikramménos]]
*[[Rihards Pīks]]
*[[Ivan Pilný]]
*[[Søren Pind]]
*[[Mizengo Pinda]]
*[[Marguerite Pindling]]
*[[Sebastián Piñera]]
*[[Augusto Pinochet]]
*[[Lucía Pinochet]]
*[[Alexandru Pînzari]]
*[[Maria de Lourdes Pintasilgo]]
*[[Albert Pintat Santolària]]
*[[Sándor Pintér]]
*[[Manuel Pinto da Costa]]
*[[Panagiótis Pipinélis]]
*[[Nataša Pirc Musar]]
*[[Pedro Pires]]
*[[Kati Piri]]
*[[Dragoș Pîslaru]]
*[[Alois Pisnik]]
*[[Boris Pistorius]]
*[[Vladimir Plahotniuc]]
*[[Ioannis Plakiotakis]]
*[[Nikólaos Plastíras]]
*[[Andrej Plenković]]
*[[Artūrs Toms Plešs]]
*[[Rosen Plevneliev]]
*[[Igor Plotnõtskõi]]
*[[Marek Plura]]
*[[Miroslav Poche]]
*[[Povilas Poderskis]]
*[[Nikolai Podgornõi]]
*[[Hifikepunye Pohamba]]
*[[Toivo T. Pohjala]]
*[[Zack Polanski]]
*[[Pierre Poilievre]]
*[[Pol Pot]]
*[[Genc Pollo]]
*[[Mike Pompeo]]
*[[Georges Pompidou]]
*[[Panteleimon Ponomarenko]]
*[[Ilja Ponomarjov]]
*[[Victor Ponta]]
*[[Augustin Matata Ponyo]]
*[[Nicu Popescu]]
*[[Călin Popescu-Tăriceanu]] 
*[[Nikola Poposki]]
*[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991
*[[Nenad Popović]]
*[[Raminta Popovienė]]
*[[Petro Porošenko]]
*[[Alfonso Portillo]]
*[[Soraya Post]]
*[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]]
*[[Vladimir Potanin]]
*[[Janez Potočnik]]
*[[Pierre Poujade]]
*[[Troels Lund Poulsen]]
*[[Colin Powell]]
*[[Imanol Pradales]]
*[[Prak Sokhonn]]
*[[Don Pramudwinai]]
*[[Cătălin Predoiu]]
*[[Victoria Prentis]]
*[[Grigore Preoteasa]]
*[[René Préval]] 
*[[Maxime Prévot]]
*[[Tom Price]]
*[[Zahhar Prilepin]] 
*[[Jevgeni Primakov]]
*[[Romano Prodi]]
*[[John Profumo]]
*[[Vladimiras Prudnikovas]]
*[[Kazimira Prunskienė]]
*[[Vadõm Prõstaiko]]
*[[Roman Prymula]]
*[[Juris Pūce]]
*[[Boriss Pugo]] 
*[[Carles Puigdemont]]
*[[Sakari Puisto]]
*[[Frigyes Puja]]
*[[Nauris Puntulis]]
*[[Ulla Puolanne]]
*[[Hardeep Singh Puri]]
*[[Rajkeswur Purryag]]
*[[Sergiu Pușcuța]]
*[[Aleksei Puškov]]
*[[Vladimir Putin]]
*[[Hans-Gert Pöttering]]

== Q ==
*[[Muammar al-Qaddafi]]
*[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]]
*[[Dan Quayle]]
*[[Manuel Quezón]]
*[[Juan Ramón Quintana]]
*[[Bernard Quintin]]
*[[Elpidio Quirino]]
*[[Rəsul Quliyev]]
*[[Vilayət Quliyev]]
*[[İsa Qəmbər]]

== R ==
*[[Dominic Raab]]
*[[Susanne Raab]]
*[[Burhānuddīn Rabbānī]]
*[[Ivica Račan]]
*[[Rumen Radev]]
*[[Iveta Radičová]]
*[[Nebojša Radmanović]]
*[[Konstanty Radziwiłł]]
*[[Đorđe Radulović]]
*[[Jean-Pierre Raffarin]]
*[[Brigi Rafini]]
*[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]]
*[[Virginia Raggi]]
*[[Ragnhildur Helgadóttir]]
*[[Jillur Rahmān]]
*[[Tarique Rahman]]
*[[Emomalii Rahmon]]
*[[Gina Raimondo]]
*[[Kari Rajamäki]]
*[[Hery Rajaonarimampianina]]
*[[Gotabaya Rajapaksa]]
*[[Mahinda Rajapaksa]]
*[[László Rajk]] 
*[[Marin Rajkov]]
*[[Andry Rajoelina]]
*[[Mariano Rajoy]]
*[[Mátyás Rákosi]] 
*[[Vít Rakušan]]
*[[Geórgios Rállis]]
*[[Edi Rama]] 
*[[Sellapan Ramanathan]]
*[[Cyril Ramaphosa]]
*[[Vivek Ramaswamy]]
*[[Franca Rame]]
*[[Navin Ramgoolam]]
*[[José Ramos Horta]]
*[[Donald Ramotar]]
*[[Juris Rancāns]]
*[[Paulo Rangel]]
*[[Lulu Ranne]]
*[[Rannveig Guðmundsdóttir]]
*[[Jarmo Rantanen]]
*[[Mari Rantanen]]
*[[Paavo Rantanen]]
*[[Rose Christiane Raponda]]
*[[Lars Rasch]]
*[[Sharof Rashidov]]
*[[Artur Rasizadə]]
*[[Anders Fogh Rasmussen]]
*[[Lars Løkke Rasmussen]]
*[[Poul Nyrup Rasmussen]]
*[[Dzintars Rasnačs]]
*[[Kohir Rasulzoda]]
*[[Nasima Razmyar]]
*[[Dmõtro Razumkov]]
*[[John Ratcliffe]]
*[[Didier Ratsiraka]]
*[[Heinrich Rau]]
*[[Johannes Rau]]
*[[Zbigniew Rau]]
*[[Marc Ravalomanana]] 
*[[Andris Rāviņš]]
*[[Dixy Lee Ray]]
*[[Angela Rayner]]
*[[Ronald Reagan]] 
*[[Marcelo Rebelo de Sousa]]
*[[Dorin Recean]]
*[[Julia Reda]]
*[[Jack Reed]]
*[[Ilmar Reepalu]]
*[[Jacob Rees-Mogg]]
*[[Rachel Reeves]]
*[[Khil Rāj Regmī]]
*[[Elisabeth Rehn]]
*[[Olli Rehn]]
*[[Juha Rehula]]
*[[Katherina Reiche]]
*[[Harry Reid]]
*[[Fredrik Reinfeldt]]
*[[Terry Reintke]]
*[[Rudi Reinwarth]]
*[[Jānis Reirs]]
*[[Dana Reizniece-Ozola]]
*[[Blerim Reka]]
*[[Tommy Remengesau]]
*[[Unai Rementeria]]
*[[Konstantin Remtšugov]]
*[[Jonvic Remulla]]
*[[France-Albert René]]
*[[Matteo Renzi]]
*[[Einars Repše]]
*[[Maksim Rešetnikov]]
*[[Carlos Reutemann]]
*[[Ana Revenco]]
*[[Didier Reynders]]
*[[Linda Reynolds]]
*[[Cecil Rhodes]]
*[[Ri Yong-ho (poliitik)]]
*[[Teresa Ribera Rodríguez]]
*[[Condoleezza Rice]] 
*[[George Maxwell Richards]]
*[[Hans-Joachim Riecke]]
*[[Māris Riekstiņš]]
*[[Franck Riester]]
*[[Bernd Riexinger]]
*[[Harald Ringstorff]]
*[[Snyder Rini]]
*[[Edgars Rinkēvičs]]
*[[Antti Rinne]]
*[[Rui Rio]]
*[[Efraín Ríos Montt]]
*[[Daniel Risch]]
*[[Paula Risikko]]
*[[Reuven Rivlin]]
*[[Mary Robinson]]
*[[Margarita Robles]]
*[[Michel Rocard]]
*[[Nelson Rockefeller]]
*[[Adolfo Rodríguez Saá]]
*[[Eduardo Rodríguez]]
*[[Jorge Rodríguez]]
*[[Isabel Rodríguez García]]
*[[Kolo Christopher Laurent Roger]]
*[[Michel Roger]]
*[[William P. Rogers]]
*[[Alexandru Rogobete]]
*[[Rose Francine Rogombé]]
*[[Dmitri Rogozin]] 
*[[Roh Moo-hyun]] 
*[[Roh Tae-woo]]
*[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]]
*[[Petre Roman]]
*[[Gabriel Romanus]]
*[[Walter Romberg]]
*[[Carlos Humberto Romero]]
*[[Manfred Rommel]]
*[[Mitt Romney]]
*[[María Paula Romo]]
*[[Aivis Ronis]]
*[[Marieke Roos]]
*[[Elihu Root]]
*[[Anton Rop]]
*[[Bronis Ropė]]
*[[Henrique Rosa]] 
*[[Carlos Agostinho do Rosário]]
*[[Dariusz Rosati]]
*[[Uri Rosenthal]]
*[[Agustín Rossi]]
*[[Jessika Roswall]]
*[[Mārtiņš Roze]]
*[[Petra Roth]]
*[[Dilma Rousseff]]
*[[Manuel Roxas]]
*[[Ségolène Royal]]
*[[Fernando de la Rúa]]
*[[Alfrēds Rubiks]]
*[[Amber Rudd]]
*[[Kevin Rudd]]
*[[Inga Ruginienė]]
*[[Ibrahim Rugova]]
*[[Ruhakana Rugunda]]
*[[Ḩasan Rūḩānī]]
*[[Siarhiej Rumas]]
*[[Willy Rumpf]]
*[[Donald Rumsfeld]]
*[[Veera Ruoho]]
*[[Liana Ruokytė Jonsson]]
*[[Dean Rusk]]
*[[Jiří Rusnok]]
*[[Branko Ružić]]
*[[Mark Rutte]]
*[[Nikolai Rõžkov]]
*[[Azad Rəhimov]]
*[[Päivi Räsänen]]
*[[Louis Rwagasore]]
*[[Wille Rydman]]
*[[Mauri Ryömä]]

== S ==
*[[Mihheil Saakašvili]]
*[[Vladimir Saar]]
*[[Annika Saarikko]]
*[[Carlos Saavedra Lamas]]  
*[[Nyamko Sabuni]]
*[[Antonio Saca]]
*[[Valeryj Sachaščyk]]
*[[Anwār as-Sadāt]] 
*[[Andri Sadovõi]]
*[[Muqtadā aş-Şadr]]  
*[[Adel Safar]]
*[[Mona Sahlin]]
*[[Ali Saibou]]
*[[Harjit Sajjan]]
*[[Aikateríni Sakellaropoúlou]]
*[[Tammām Salām]]
*[[Anatol Șalaru]]
*[[António de Oliveira Salazar]] 
*[[Ken Salazar]]
*[[Amrullah Saleh]]
*[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]]
*[[Barham Aḩmad Şāliḩ]]
*[[Macky Sall]]
*[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]
*[[Olof Salmén]]
*[[Charlot Salwai]]
*[[Jean-Michel Sama Lukonde]]
*[[Salome Samadašvili]]
*[[Antónis Samarás]]
*[[Catherine Samba-Panza]]
*[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]]
*[[Jorge Sampaio]]
*[[Anders Samuelsen]]
*[[Ivo Sanader]]
*[[Pedro Sánchez]]
*[[Salvador Sánchez Cerén]]
*[[Fidel Sánchez Hernández]]
*[[Per Sandberg]]
*[[Bernie Sanders]]
*[[Brian Sandoval]]
*[[Maia Sandu]]
*[[Evelyn Sanguinetti]]
*[[Julio Sanguinetti]]
*[[Artur Sanhá]] 
*[[Malam Bacai Sanhá]]
*[[Thomas Sankara]]
*[[Jan Tore Sanner]]
*[[Nyimasata Sanneh-Bojang]]
*[[Chan Santokhi]]
*[[José Eduardo dos Santos]]
*[[Juan Manuel Santos]]
*[[Augusto Santos Silva]]
*[[Michel Sapin]]
*[[Jussi Saramo]]
*[[Kadõrbek Sarbajev]]
*[[Daciana Sârbu]]
*[[Armen Sargsjan]]
*[[Serž Sargsjan]]
*[[Tigran Sargsjan]]
*[[Temir Sarijev]]
*[[Hanna Sarkkinen]]
*[[Nicolas Sarkozy]]
*[[Marielle de Sarnez]]
*[[Thilo Sarrazin]]
*[[Chrístos Sartzetákis]]
*[[Petri Sarvamaa]]
*[[Jacek Saryusz-Wolski]]
*[[Kimmo Sasi]]
*[[David Sassoli]]
*[[Denis Sassou-Nguesso]] 
*[[Michael Sata]]
*[[Eisaku Satō]]
*[[Arto Satonen]]
*[[Džantörö Satõbaldijev]]
*[[Algirdas Saudargas]]
*[[Charles Savarin]]
*[[Lukas Savickas]]
*[[Jonas Savimbi]]
*[[Fatma Betül Sayan Kaya]]
*[[Oscar Luigi Scalfaro]]
*[[Günter Schabowski]]
*[[Alexander Schallenberg]]
*[[Friedrich Scharf]]
*[[Walter Scheel]]  
*[[Hans Jörg Schelling]]
*[[Silvio Schembri]]
*[[Grzegorz Schetyna]]
*[[Alena Schillerová]]
*[[Tankred Schipanski]]
*[[Karl Schirdewan]]
*[[Poul Schlüter]]
*[[Samuel Schmid]]
*[[Christian Schmidt]]
*[[Elli Schmidt]]
*[[Helmut Schmidt]]
*[[Thomas Schmidt]]
*[[Wolfgang Schmidt]]
*[[Edzard Schmidt-Jortzig]]
*[[Werner Schmieder]]
*[[Pál Schmitt]]
*[[Olaf Scholz]]
*[[Dick Schoof]]
*[[Margarete Schramböck]]
*[[Gerhard Schröder]]
*[[Martin Schulz]]
*[[Sven Schulze]]
*[[Gerhard af Schultén]]
*[[Kurt Schumacher]]
*[[Chuck Schumer]]
*[[Scott Schwab]]
*[[Karel Schwarzenberg]]
*[[Arnold Schwarzenegger]]
*[[Wolfgang Schäuble]]
*[[Gerhard Schürer]]
*[[Wolfgang Schüssel]]
*[[Gudrun Schyman]]
*[[Guy Scott]]
*[[Luigi Scotti]]
*[[Ludwig Scotty]]
*[[Idrissa Seck]]
*[[Horst Seehofer]]
*[[Gonen Segev]]
*[[Mārīte Seile]]
*[[Helge Seip]]
*[[Fatmir Sejdiu]]
*[[Stéphane Séjourné]]
*[[Nikola Selaković]]
*[[Ziya Selçuk]]
*[[Abdelmalek Sellal]]
*[[Patrick Sensburg]]
*[[Esko Seppänen]]
*[[Piotr Serafin]]
*[[Anatoli Serdjukov]]
*[[Igor Sergejev]]
*[[Alfred Serreqi]]
*[[Jeff Sessions]]
*[[Ahmet Necdet Sezer]]
*[[Igor Setšin]]
*[[Vitali Sevastjanov]]
*[[Feleti Sevele]]
*[[Tokyo Sexwale]]
*[[Carlo Sforza]]
*[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]]
*[[Yits'ẖak Shamir]]
*[[Grant Shapps]]
*[[Moshe Sharet]]
*[[Nawaz Sharif]]
*[[Shehbaz Sharif]]
*[[Alok Sharma]]
*[[Ariel Sharon]]
*[[Mehmet Shehu]]
*[[Ali Mohamed Shein]]
*[[Claudia Sheinbaum]]
*[[Ardalan Shekarabi]]
*[[Shi Liang]]
*[[John Shimkus]]
*[[Hakubun Shimomura]]
*[[Paetongtarn Shinawatra]]
*[[Thaksin Shinawatra]]
*[[Yingluck Shinawatra]]
*[[Cabdi Faarax Shirdoon]]
*[[Sāmiḩ Shukrī]]
*[[David Shulkin]]
*[[George P. Shultz]]
*[[Maninder Sidhu]]
*[[Mandé Sidibé]]
*[[Modibo Sidibé]]
*[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]]
*[[‘Āţif Şidqī]]
*[[Günter Sieber]]
*[[Tomasz Siemoniak]]
*[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]]
*[[Sigríður Á. Andersen]]
*[[Sigríður Anna Þórðardóttir]]
*[[Sigurður Bjarnason]]
*[[Eva-Riitta Siitonen]]
*[[Endre Sík]]
*[[Jozef Síkela]]
*[[Radosław Sikorski]]
*[[Haris Silajdžić]]
*[[Evika Siliņa]]
*[[Gordana Siljanovska-Davkova]]
*[[Anton Siluanov]]
*[[Marina Silva]]
*[[Raymond Ndong Sima]]
*[[Kóstas Simítis]]
*[[Sven Simon]]
*[[Heide Simonis]]
*[[Vasko Simoniti]]
*[[Portia Simpson-Miller]]
*[[Mehmet Şimşek]]
*[[Horst Sindermann]]
*[[Kyrsten Sinema]]
*[[Manmohan Singh]]
*[[Feridun Sinirlioğlu]]
*[[Taisto Sinisalo]]
*[[Mindaugas Sinkevičius]]
*[[Rimantas Sinkevičius]]
*[[Virginijus Sinkevičius]]
*[[Anni Sinnemäki]]
*[[Fred Sinowatz]]
*[[Helvi Sipilä]]
*[[Juha Sipilä]]
*[[Eino Sirén]]
*[[Maithripala Sirisena]]
*[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]
*[[Thongloun Sisoulith]]
*[[Lindiwe Sisulu]]
*[[Marek Siwiec]]
*[[Sjoerd Sjoerdsma]]
*[[Jonas Sjöstedt]]
*[[Gintarė Skaistė]]
*[[Zorjana Skaletska]]
*[[Phandu Skelemani]]
*[[Roosevelt Skerrit]]
*[[Ville Skinnari]]
*[[Oleksandr Skitško]]
*[[Matvei Skobelev]]
*[[Pános Skourlétis]]
*[[Werner Skowron]]
*[[Krzysztof Skubiszewski]]
*[[Marius Skuodis]]
*[[Saulius Skvernelis]]
*[[Per Edvin Sköld]]
*[[Emilija Slabunova]]
*[[Atis Slakteris]]
*[[Rudolf Slánský]]
*[[Michel Sleiman]]
*[[Ljubov Sliska]]
*[[Aleh Śližeŭski]]
*[[Leonid Slutski]]
*[[Ian Smith]]
*[[Bezalel Smotrich]]
*[[Josef Smrkovský]]
*[[Mircea Snegur]]
*[[Johan Vilhelm Snellman]]
*[[Antanas Sniečkus]]
*[[Sobhuza II]]
*[[Sergei Sobjanin]]
*[[Bohuslav Sobotka]]
*[[Wolfgang Sobotka]]
*[[Anatoli Sobtšak]]
*[[José Sócrates]]
*[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997
*[[Manasseh Sogavare]]
*[[Nicéphore Soglo]]
*[[Timo Soini]]
*[[Sok Chenda Sophea]]
*[[Tomislav Sokol]]
*[[Maksim Sokolov]]
*[[Julija Sokolovska]]
*[[Włodzimierz Sokorski]]
*[[Felipe Solá]]
*[[Javier Solana]]
*[[Erna Solberg]]
*[[Ibrahim Mohamed Solih]]
*[[Luis Guillermo Solís]]
*[[Mõkola Solskõi]]
*[[László Sólyom]]
*[[Michael Somare]]
*[[Somchai Wongsawat]]
*[[Simonetta Sommaruga]]
*[[Song Ping]]
*[[Ringaudas Songaila]]
*[[Enele Sopoaga]]
*[[Ilan Șor]]
*[[Ine Marie Eriksen Søreide]]
*[[José Manuel Soria]]
*[[Guillaume Soro]]
*[[Kalevi Sorsa]]
*[[Ahmed Tidiane Souaré]]
*[[Anna Soubry]]
*[[Constança Urbano de Sousa]]
*[[Manuel Inocêncio Sousa]]
*[[Villy Søvndal]]
*[[Süleyman Soylu]]
*[[Paul-Henri Spaak]]
*[[Vincenzo Spadafora]]
*[[Jens Spahn]]
*[[Oliver Spasovski]]
*[[Baldwin Spencer]]
*[[Anne Spiegel]]
*[[Michael Spindelegger]]
*[[Andrei Spînu]]
*[[Myriam Spiteri Debono]]
*[[Andris Sprūds]]
*[[Edmunds Sprūdžs]]
*[[Oskars Spurdziņš]]
*[[József Szájer]]
*[[Paweł Szałamacha]]
*[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]
*[[Edward Szczepanik]]
*[[Alexandra Szentkirályi]]
*[[Szeto Wah]]
*[[Péter Szijjártó]]
*[[Jerzy Szmajdziński]]
*[[Łukasz Szumowski]]
*[[Beata Szydło]]
*[[Jolanta Szymanek-Deresz]]
*[[Konrad Szymański]]
*[[Szymon Szynkowski vel Sęk]]
*[[Jan Szyszko]]
*[[Chrístos Staïkoúras]]
*[[Mārtiņš Staķis]]
*[[Dāvis Stalts]]
*[[Olesea Stamate]]
*[[Stefan Stambolov]]
*[[Sergej Stanišev]]
*[[Zbyněk Stanjura]]
*[[Laurynas Stankevičius]]
*[[Bettina Stark-Watzinger]]
*[[Keir Starmer]]
*[[Roman Starovoit]]
*[[Galina Starovoitova]]
*[[Michaíl Stasinópoulos]]
*[[Ole Stavad]]
*[[Eléni Stávrou]]
*[[Kostís Stefanópoulos]]
*[[Stéfanos Stefanópoulos]]
*[[Nebojša Stefanović]]
*[[Karl Steinhoff]]
*[[Yuval Steinitz]]
*[[Frank-Walter Steinmeier]]
*[[Pär Stenbäck]]
*[[Per Stenmarck]]
*[[Jūlija Stepaņenko]]
*[[Maksõm Stepanov]]
*[[Viktor Stepanov]]
*[[Marcus Stephen]]
*[[Jaroslav Stetsko]]
*[[Max van der Stoel]]
*[[Chivu Stoica]] 
*[[Rasmus Stoklund]]
*[[Jens Stoltenberg]] 
*[[Theodor Stolojan]]
*[[Willi Stoph]]
*[[Jonas Gahr Støre]]
*[[Heinz-Christian Strache]]
*[[Joakim Strand]]
*[[Annika Strandhäll]]
*[[Laimdota Straujuma]]
*[[Dominique Strauss-Kahn]]
*[[Pēteris Strautmanis]]
*[[Svenn Stray]]
*[[Wes Streeting]]
*[[Valeriu Streleț]]
*[[Anna Streżyńska]]
*[[Johannes Gerhardus Strijdom]]
*[[Alfredo Stroessner]]
*[[Jegor Strojev]]
*[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]]
*[[Marek Strzaliński]]
*[[Gunnar Sträng]]
*[[Gunnar Strömmer]]
*[[Freundel Stuart]]
*[[Gisela Stuart]]
*[[Graham Stuart]]
*[[Alexander Stubb]]
*[[Sturla Böðvarsson]]
*[[Eugen Sturza]]
*[[Adolfo Suárez]]
*[[Yoshihide Suga]]
*[[Suharto]]
*[[Max Suhrbier]]
*[[Sukarno]]
*[[Megawati Sukarnoputri]]
*[[Vieno Johannes Sukselainen]]
*[[Marat Sultanov]]
*[[Samia Suluhu]]
*[[Tamás Sulyok]]
*[[Judith Suminwa]]
*[[Lorenzo Sumulong]]
*[[Rishi Sunak]]
*[[Samak Sundaravej]]
*[[Per Olof Sundman]]
*[[Gilbert Saboya Sunyé]]
*[[Ilkka Suominen]]
*[[Leo Suonpää]]
*[[Vladislav Surkov]]
*[[Giedrius Surplys]]
*[[Keisuke Suzuki]]
*[[Zenkō Suzuki]]
*[[Svandís Svavarsdóttir]]
*[[Sveinn Björnsson]]
*[[Cyril Svoboda]]
*[[Ludvík Svoboda]]
*[[Sushma Swaraj]]
*[[Jo Swinson]]
*[[Anna-Caren Sätherberg]]
*[[Mintimer Şäymiev]]
*[[Karin Söder]]
*[[Markus Söder]]
*[[Björn von Sydow]]
*[[Jan Peder Syse]]

== Š ==
*[[Rimantas Šadžius]]
*[[Kārlis Šadurskis]]
*[[Rimantė Šalaševičiūtė]]
*[[Michal Šalomoun]]
*[[Sergei Šamba]]
*[[Vilius Šapoka]]
*[[Marjan Šarec]]
*[[Zossima Šaškov]]
*[[Viktors Ščerbatihs]]
*[[Maroš Šefčovič]]
*[[Radmila Šekerinska]]
*[[Aleksandr Šelepin]]
*[[Petro Šelest]]
*[[Dmitri Šepilov]]
*[[Eduard Ševardnadze]]
*[[Jevgeni Ševtšuk]]
*[[Remigijus Šimašius]]
*[[Ingrida Šimonytė]]
*[[Ivan Šipić]]
*[[Andrej Šircelj]]
*[[Viliam Široký]]
*[[Jurgita Šiugždinienė]]
*[[Andris Šķēle]]
*[[Karla Šlechtová]]
*[[Ainārs Šlesers]] 
*[[Sergei Šmatko]]
*[[Didzis Šmits]]
*[[Denõss Šmõgal]]
*[[Sergei Šoigu]]
*[[Vladimír Špidla]] 
*[[Nikola Špirić]]
*[[Lubomír Štrougal]]
*[[Natan Štšaranski]]
*[[Juri Štšekotšihhin]]
*[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]]
*[[Nikolai Štšolokov]]
*[[Željko Šturanović]]
*[[Dubravka Šuica]]
*[[Olena Šuljak]]
*[[Ilga Šuplinska]]
*[[Stanisłaŭ Šuškievič]]
*[[Matúš Šutaj Eštok]]
*[[Igor Šuvalov]]
*[[Dominika Švarc Pipan]]
*[[Nikolai Švernik]]
*[[Atis Švinka]]

== Z ==
*[[Níkos Zachariádis]]
*[[Alma Zadić]]
*[[Zoran Zaev]]
*[[Grazia Zafferani]]
*[[Albert Zafy]]
*[[Andri Zagorodnjuk]]
*[[Ekaterina Zaharieva]]
*[[Jan Zahradil]]
*[[Wilhelm Zaisser]]
*[[Ewa Zajączkowska-Hernik]]
*[[Ahmad Zakajev]]
*[[Dragomir Zakov]]
*[[August Zaleski]]
*[[Anna Zalewska]]
*[[David Zalkaliani]]
*[[Leyla Zana]]
*[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]]
*[[Guerrino Zanotti]]
*[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]]
*[[Lubomír Zaorálek]]
*[[José Luis Rodríguez Zapatero]]
*[[Antonín Zápotocký]]
*[[Moḩammad Javād Z̧arīf]]
*[[Tatiana Zatîc]]
*[[Valdis Zatlers]]
*[[Zayd ibn Ra‘ad]]
*[[Bogdan Zdrojewski]]
*[[Vicente Zeballos]]
*[[Tobias Josef Zech]]
*[[Jurelang Zedkaia]]
*[[Manuel Zelaya]]
*[[Volodõmõr Zelenskõi]]
*[[Miloš Zeman]]
*[[Meles Zenawi]]
*[[Liamine Zéroual]]
*[[Sahle-Work Zewde]]
*[[Nihat Zeybekçi]]
*[[Rumyana Zheleva]]
*[[Zhou Enlai]]
*[[Yacouba Isaac Zida]]
*[[‘Alī Zīdān]]
*[[Halbe Zijlstra]]
*[[Roberts Zīle]]
*[[Helen Zille]]
*[[Jutta Zilliacus]]
*[[Yeshey Zimba]]
*[[Matthias Zimmer]]
*[[Jevgeni Zinitšev]]
*[[Ryan Zinke]]
*[[Zbigniew Ziobro]]
*[[Murat Zjazikov]]
*[[Gennadi Zjuganov]]
*[[Anatoli Zlenko]]
*[[Robert Zoellick]]
*[[Naira Zograbjan]]
*[[Juan Ignacio Zoido]]
*[[Xenofón Zolótas]]
*[[Tertius Zongo]]
*[[Salomé Zourabichvili]]
*[[Viktor Zubkov]]
*[[Lindiwe Zulu]]
*[[Jacob Zuma]]
*[[Beno Zupančič]]
*[[Denis Zvizdić]]
*[[Sándor Zöld]]
*[[Brigitte Zypries]]
*[[Ben Zyskowicz]]

== Ž ==
*[[Tatjana Ždanoka]]
*[[Andrei Ždanov]]
*[[Rosen Željazkov]]
*[[Vladimir Žirinovski]]
*[[Todor Živkov]]
*[[Zoran Živković]]
*[[Bata Živojinović]]
*[[Georgi Žukov]]
*[[Aleksei Žuravljov]]
*[[Miomir Žužul]]
*[[Zurab Žvania]]

== T ==
*[[Tommy Tabermann]]
*[[Ċensu Tabone]]
*[[Boris Tadić]] 
*[[Antonio Tajani]]
*[[Hadia Tajik]]
*[[Sanae Takaichi]]
*[[Jalāl aţ-Ţalabānī]]
*[[Mehmet Ali Talat]]
*[[Patrice Talon]]
*[[Mari-Leena Talvitie]]
*[[Rita Tamašunienė]]
*[[Oliver Tambo]]
*[[Fernando Tambroni]]
*[[Norihisa Tamura]]
*[[Tony Tan Keng Yam]]
*[[Alexandru Tănase]]
*[[Desislava Taneva]]
*[[Sadakazu Tanigaki]]
*[[Klaudia Tanner]]
*[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]]
*[[Tomáš Taraba]]
*[[Nur Mohammad Taraki]] 
*[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]]
*[[Imangali Tasmagambetov]]
*[[Kamtšõbek Tašijev]]
*[[Ersin Tatar]]
*[[Jean-Baptiste Tati Loutard]]
*[[Peter Tauber]] 
*[[Taur Matan Ruak]]
*[[Edgars Tavars]]
*[[Ville Tavio]]
*[[Christoffer Taxell]]
*[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] 
*[[Charles Ghankay Taylor]] 
*[[Krzysztof Tchórzewski]]
*[[Abdelmadjid Tebboune]]
*[[Zoran Tegeltija]]
*[[Nelson Teich]]
*[[Andris Teikmanis]]
*[[Grels Teir]]
*[[Ömürbek Tekebajev]]
*[[Yusuf Tekin]]
*[[Willy Telavi]]
*[[Robert Telus]]
*[[Oscar Temaru]]
*[[Michel Temer]]
*[[Alice Teodorescu Måwe]]
*[[Gilberto Teodoro]]
*[[Eugen Teodorovici]]
*[[Gianfranco Terenzi]]
*[[Levon Ter-Petrosjan]]
*[[Adnan Terzić]]
*[[Bülent Tezcan]]
*[[Erwin Teufel]]
*[[Tom Thabane]]
*[[Hashim Thaçi]]
*[[Thongsing Thammavong]]
*[[Than Shwe]]
*[[Givi Thargamadze]]
*[[Margaret Thatcher]]
*[[Srettha Thavisin]]
*[[Thein Sein]]
*[[Roland Theis]] 
*[[Ioánnis Theotókis]]
*[[Habib Thiam]]
*[[Paul Kaba Thieba]]
*[[Ilse Thiele]]
*[[Wolfgang Thierse]]
*[[Jigme Thinley]] 
*[[Tillman Thomas]]
*[[Américo Thomaz]] 
*[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]]
*[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]]
*[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]
*[[Astrid Thors]]
*[[Karl-Petter Thorwaldsson]]
*[[Róża Thun]]
*[[Nathela Thurnava]]
*[[Nicolas Tiangaye]]
*[[Luc-Adolphe Tiao]]
*[[Kurt Tiedke]]
*[[Nikolai Tihhonov]]
*[[Sulejman Tihić]]
*[[Kimmo Tiilikainen]]
*[[Muhtar Tileuberdi]]
*[[Rex Tillerson]]
*[[Stanislaw Tillich]]
*[[Khalīfah at-Tillīsī]]
*[[Frans Timmermans]]
*[[Nicolae Timofti]]
*[[Leo Tindemans]]
*[[Prem Tinsulanonda]]
*[[Bola Tinubu]]
*[[Harry Tisch]]
*[[Josip Broz Tito]]
*[[Eka Tkešelašvili]]
*[[Rashida Tlaib]]
*[[Tô Lâm]]
*[[Tudorel Toader]]
*[[Maatia Toafa]]
*[[Petre Tobă]]
*[[Tshering Tobgay]]
*[[Stanko Todorov]]
*[[Palmiro Togliatti]]
*[[Oana Țoiu]]
*[[Lenita Toivakka]]
*[[Kasõm-Žomart Tokajev]]
*[[Alejandro Toledo]]
*[[Tomislav Tolušić]]
*[[Valdemar Tomaševski]]
*[[Ruža Tomašić]]
*[[Litokwa Tomeing]]
*[[Anote Tong]]
*[[Matej Tonin]]
*[[David Tonojan]]
*[[Anatolie Topală]]
*[[Bamir Topi]]
*[[Maksim Topilin]]
*[[Mirek Topolánek]]
*[[Kjersti Toppe]]
*[[Ali Ertan Toprak]]
*[[Johnson Toribiong]]
*[[Quim Torra]]
*[[Martín Torrijos]]
*[[Aleksandr Toršin]]
*[[Nils Torvalds]]
*[[Panče Toškovski]]
*[[Faustin-Archange Touadéra]]
*[[Amadou Toumani Touré]]
*[[Marisol Touraine]]
*[[Aminata Touré]]
*[[Pekka Toveri]]
*[[Georgi Trajkov]]
*[[Trần Đại Quang]]
*[[Trần Đức Lương]]
*[[Dioncounda Traoré]]
*[[Moussa Traoré]]
*[[Kęstutis Trečiokas]]
*[[Ramon Tremosa]]
*[[David Trimble]] 
*[[Goran Trivan]]
*[[Nicolás Trotta]]
*[[Patrice Trovoada]]
*[[Justin Trudeau]]
*[[Harry S. Truman]]
*[[Donald Trump]]
*[[Trương Tấn Sang]]
*[[Elizabeth Truss]]
*[[Efkleídis Tsakalótos]]
*[[Konstantínos Tsátsos]]
*[[Klaus Tschütscher]]
*[[Jumdžaagijn Tsedenbal]]
*[[Ivan Tsetserski]]
*[[Lotay Tshering]]
*[[Félix Tshisekedi]]
*[[Aléxis Tsípras]]
*[[Ilías Tsirimókos]]
*[[Maia Tskhitišvili]]
*[[Damdin Tsogtbaatar]]
*[[Marutei Tsurunen]]
*[[Morgan Tsvangirai]]
*[[Konstantin Tšernenko]]
*[[Viktor Tšernomõrdin]]
*[[Dmitri Tšernõšenko]]
*[[Alekhsandre Tšikvaidze]]
*[[Horloogijn Tšojbalsan]]
*[[Anatoli Tšubais]]
*[[Igor Tšudinov]]
*[[Tzanís Tzannetákis]]
*[[Apóstolos Tzitzikóstas]]
*[[Dragoș Tudorache]]
*[[Mihai Tudose]]
*[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]]
*[[Oleg Țulea]]
*[[Arvo Tuominen]]
*[[Erkki Tuomioja]]
*[[Sakari Tuomioja]]
*[[Tytti Tuppurainen]]
*[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]]
*[[Filip Turek]]
*[[Bisera Turković]]
*[[Dainis Turlais]]
*[[Malcolm Turnbull]]
*[[Andrei Turtšak]]
*[[Oleksandr Turtšõnov]]
*[[Donald Tusk]] 
*[[Julija Tõmošenko]]
*[[Taisto Tähkämaa]]
*[[Johanna Töpfer]]
*[[Ralf Törngren]]
*[[Bülent Tüfenkci]]
*[[Danilo Türk]]

== U ==
*[[Feleknas Uca]]
*[[Sergei Udaltsov]]
*[[Zaal Udumašvili]]
*[[Giorgi Ugulava]]
*[[Walter Ulbricht]] 
*[[Tudor Ulianovschi]]
*[[Erik Ullenhag]]
*[[Ola Ullsten]]
*[[Knut H. Ulltveit]]
*[[Guntis Ulmanis]]
*[[Kārlis Ulmanis]]
*[[Saži Umalatova]]
*[[Doku Umarov]]
*[[Rustem Umjerov]]
*[[Per Unckel]]
*[[Östen Undén]]
*[[Unnur Brá Konráðsdóttir]]
*[[Riitta Uosukainen]]
*[[Shailendra Kumar Upadhyaya]]
*[[Francisco Urcuyo]]
*[[Torbjørn Urfjell]]
*[[Higinio Uriarte]]
*[[Álvaro Uribe Vélez]]
*[[Iñigo Urkullu]]
*[[Jutta Urpilainen]]
*[[Manuel Urrutia Lleó]]
*[[Ernest Urtasun]]
*[[Joseph John Urusemal]]
*[[Dmitri Ustinov]]
*[[Davith Usuphašvili]]
*[[Vygaudas Ušackas]]
*[[Nils Ušakovs]]
*[[Reinis Uzulnieks]]
*[[Agathe Uwilingiyimana]]

== V ==
*[[Nicolae Văcăroiu]]
*[[Milán Václavík]]
*[[Gediminas Vagnorius]]
*[[Jānis Vagris]]
*[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]]
*[[Žygimantas Vaičiūnas]]
*[[Inese Vaidere]]
*[[Milda Vainiutė]]
*[[Petras Vaitiekūnas]]
*[[Viktors Valainis]]
*[[Oscar Valdés]]
*[[Giuseppe Valditara]]
*[[Adina Vălean]]
*[[Vlastimil Válek]]
*[[Éamon de Valera]]
*[[Valgerður Sverrisdóttir]]
*[[Antanas Valionis]]
*[[Ely Ould Mohamed Vall]]
*[[Najat Vallaud-Belkacem]]
*[[Matúš Vallo]]
*[[Manuel Valls]]
*[[Elina Valtonen]]
*[[Van Vai-Tšen]]
*[[Marcel Van der Aa]]
*[[Peter Van Loan]]
*[[Vincent Van Quickenborne]]
*[[Herman Van Rompuy]]
*[[Steven Vanackere]]
*[[Cyrus Vance]]
*[[J. D. Vance]]
*[[Matti Vanhanen]]
*[[Ezio Vanoni]]
*[[Alberto Vaquina]]
*[[Jan Vapaavuori]]
*[[Shailesh Vara]]
*[[Leo Varadkar]]
*[[Juan Carlos Varela]]
*[[Judit Varga]]
*[[Getúlio Vargas]]
*[[Péter Várkonyi]]
*[[Giánis Varoufákis]]
*[[Radu Vasile]]
*[[Giórgos Vasileíou]]
*[[Lia Olguța Vasilescu]]
*[[Mirtha Vásquez]]
*[[Grigol Vašadze]]
*[[José Mário Vaz]]
*[[Tabaré Vázquez]]
*[[Ari Vatanen]]
*[[Gianni Vattimo]]
*[[Catherine Vautrin]]
*[[Mihhail Vedernikov]]
*[[Trygve Slagsvold Vedum]]
*[[Anu Vehviläinen]]
*[[Simone Veil]]
*[[Raimonds Vējonis]]
*[[Javier Velásquez]]
*[[Caspar Veldkamp]]
*[[Erion Veliaj]]
*[[George Vella]]
*[[Roland Venetiaan]]
*[[Pirro Vengu]]
*[[Evángelos Venizélos]]
*[[Sofoklís Venizélos]]
*[[Ramaswamy Venkataraman]]
*[[Pekka Vennamo]]
*[[Veikko Vennamo]]
*[[Ilie Verdeț]]
*[[Günter Verheugen]]  
*[[Annelies Verlinden]]
*[[Paul Verner]]
*[[Gianni Vernetti]]
*[[Hendrik Verwoerd]]
*[[Aurelijus Veryga]]
*[[Margrethe Vestager]]
*[[Alejo Vidal-Quadras]]
*[[Jorge Videla]]
*[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997
*[[João Bernardo Vieira]]
*[[Vigdís Finnbogadóttir]]
*[[Vaira Vīķe-Freiberga]]
*[[Andris Vilks]]
*[[César Villanueva]]
*[[Dominique de Villepin]]
*[[Emil Vindsetmo]]
*[[Ilze Viņķele]]
*[[Antanas Vinkus]]
*[[Lasse Virén]]
*[[Henna Virkkunen]]
*[[Anne-Mari Virolainen]]
*[[Johannes Virolainen]]
*[[Sofia Virta]]
*[[Veltto Virtanen]]
*[[Martín Vizcarra]]
*[[Jānis Vitenbergs]]
*[[Irina Vlah]]
*[[Pavel Voicu]]
*[[Udo Voigt]]
*[[Adam Vojtěch]]
*[[Knut Vollebæk]]
*[[Vjatšeslav Volodin]]
*[[Alexandr Vondra]]
*[[Bounnhang Vorachith]]
*[[Vladimir Voronin]]
*[[Nikolai Vorontsov]]
*[[Augusts Voss]]
*[[Níkos Voútsis]]
*[[Mateja Vraničar Erman]]
*[[Franz Vranitzky]]
*[[Veronika Vrecionová]]
*[[Jānis Vucāns]]
*[[Aleksandar Vučić]]
*[[Filip Vujanović]]
*[[Dušan Vujović]]
*[[Draginja Vuksanović]]
*[[Aleksandar Vulin]]
*[[Paavo Väyrynen]]

== W ==
*[[Abdoulaye Wade]]
*[[Sahra Wagenknecht]]
*[[Thomas Waitz]]
*[[Werner Walde]]
*[[Kurt Waldheim]]
*[[Lech Wałęsa]]
*[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]]
*[[George Wallace]]
*[[Henry A. Wallace]]
*[[Stefan Wallin]]
*[[Sinuhe Wallinheimo]]
*[[Margot Wallström]]
*[[Tim Walz]]
*[[Manfred Walther]]
*[[Mike Waltz]]
*[[Nicolai Wammen]]
*[[Paul Wandel]]
*[[Marco Wanderwitz]]
*[[Wang Yi]]
*[[Khandu Wangchuk]]
*[[Baron Waqa]]
*[[Tor Mikkel Wara]]
*[[Jörgen Warborn]]
*[[Herbert Warnke]]
*[[Raphael Warnock]]
*[[Elizabeth Warren]]
*[[Witold Waszczykowski]]
*[[Halina Wawzyniak]]
*[[George Weah]]
*[[Manfred Weber]]
*[[Paula Mae Weekes]]
*[[Oliver Wehner]]
*[[Wei Fenghe]]
*[[Alice Weidel]]
*[[Ezer Weizmann]]
*[[Richard von Weizsäcker]]
*[[Anders Wenström]]
*[[Alberto Weretilneck]]
*[[Lea Wermelin]]
*[[Guido Westerwelle]]
*[[Wen Jiabao]]
*[[Mark White]]
*[[Ranil Wickremesinghe]]
*[[Ulla-Maj Wideroos]]
*[[Eveline Widmer-Schlumpf]]
*[[Joeri Wiersma]]
*[[Geert Wilders]]
*[[Eliud Williams]]
*[[Rodney Williams]]
*[[Gavin Williamson]]
*[[Kåre Willoch]]
*[[Sophie Wilmès]]
*[[Win Myint]]
*[[Iuliu Winkler]]
*[[Otto Winzer]]
*[[Volker Wissing]]
*[[Elżbieta Witek]]
*[[Girma Wolde-Giorgis]]
*[[Penny Wong]]
*[[Aldona Wos]]
*[[Michał Woś]]
*[[Klaus Wowereit]]
*[[Christian Wulff]]
*[[Hella Wuolijoki]]
*[[Matti Wuori]]
*[[Ingegerd Wärnersson]]
*[[Kurt Wünsche]]
*[[Hendrik Wüst]]

== Ä ==
*[[Lasse Äikäs]]
*[[Heydər Əliyev]]
*[[İlham Əliyev]]
*[[Əli Əsədov]]

== Ö ==
*[[Lembit Öpik]]
*[[Össur Skarphéðinsson]]
*[[Cem Özdemir]]
*[[Mahinur Özdemir]]
*[[Özgür Özel]]
*[[Mahmut Özer]]
*[[Aydan Özoğuz]]

==Ü==
*[[Danijar Üsönov]]

==X==
*[[Olta Xhaçka]]
*[[Talat Xhaferi]]
*[[Xi Jinping]]
*[[Xie Juezai]]

==Y==
*[[Halimah Yacob]]
*[[Rāmvaraṇ Yādav]]
*[[Tokuo Yamashita]]
*[[Abdulla Yameen]]
*[[Philémon Yang]]
*[[Timothy Yang]]
*[[Yan Jiagan]]
*[[Umaru Yar'Adua]]
*[[Muhyiddin Yassin]]
*[[Mansur Yavaş]]
*[[Hannah Yeoh]]
*[[Ali Yerlikaya]]
*[[Hamza Yerlikaya]]
*[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]]
*[[Anders Ygeman]] 
*[[Binali Yıldırım]]
*[[Cevdet Yılmaz]]
*[[İsmet Yılmaz]]
*[[Mesut Yılmaz]]
*[[Toivo Yläjärvi]]
*[[Pascal Yoadimnadji]]
*[[Yoon Suk-yeol]]
*[[Colville Young]]
*[[Adoum Younousmi]]
*[[Susilo Bambang Yudhoyono]]
*[[Figen Yüksekdağ]]

[[Kategooria:Poliitikud]]
[[Kategooria:Biograafiate loendid]]
[[Kategooria:Välismaa loendid]]</text>
      <sha1>bl89c2bxim6b5aw7lm8ma3wypp8fja1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Vikiprojekt</title>
    <ns>4</ns>
    <id>15374</id>
    <revision>
      <id>7158326</id>
      <parentid>6803186</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T13:31:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vikiprojektid */</comment>
      <origin>7158326</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2804" sha1="pw8pwu4kxyw31py4ihjilbncp3e5zid" xml:space="preserve">'''Vikiprojekt''' on teatud Vikipeedia artiklite valdkonna haldamiseks loodud administratiivlehekülg. See lehekülg ei sisalda informatsiooni valdkonna enda kohta, vaid seda, mis moodi tuleks vastava valdkonna artikleid luua: milliseid artikleid lisada, kuidas vormindada jne. Ühtlasi on vastava vikiprojekti aruteluleheküljed loogiliseks paigaks valdkonnast huvitatute diskussiooni tarvis.

==Kuidas alustada Vikiprojekti==
# Tee Vikiprojekti jaoks leht (kõige lihtsam on lisada link järgmisesse alaossa ning vajutada sellele). Nimi peaks olema kujul &lt;u&gt;Vikipeedia:Vikiprojekt Nimi&lt;/u&gt;, kusjuures nimi peab algama suure tähega.
# Lehe sisuks kirjuta &lt;nowiki&gt;{{&lt;/nowiki&gt;subst:Vikipeedia:Vikiprojekt/blankett|teema=''teema ja põhiartikli nimi''|projekt=''kaasaütlev kääne teemast''|nimi=''sinu nimi''}} ja salvesta. Vaata ka [[/blankett]].
# Muuda lehte uuesti ja lisa sinna vajalik tekst.

Sa võid ka kasutada artiklite arutelus malle [[Mall:Vikiprojekti teade]] ja [[Mall:Vikiprojekti teade-2]], et märgistada loodud Vikiprojektiga seotud artikleid (nende mallide arutelus on juhised). Mallid tuleks panna ainult artiklitele, mis on selle Vikiprojekti põhiartiklid – näiteks kõikide maailma riikide artiklite arutellu pole mõtet liputeaduse Vikiprojekti linki panna.

==Vikiprojektid== 
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Asukohainfo‎‎|Asukohainfo]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Autoralli‎‎|Autoralli]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Biograafiad|Biograafiad]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Eesti|Eesti]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Eripedagoogika|Eripedagoogika]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Illustreerimine|Illustreerimine]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Imetajad|Imetajad]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Jalgpall|Jalgpall]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Kalender|Kalender]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Karantiin|Karantiin]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt KOV 2017|KOV 2017]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Kultuuripärand|Kultuuripärand]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt LGBT|LGBT]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Linnud|Linnud]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Liputeadus|Liputeadus]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Looduslikud pühapaigad|Looduslikud pühapaigad]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Maateadus|Maateadus]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Meditsiin|Meditsiin]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Mootorrattasport|Mootorrattasport]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Muusika|Muusika]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Muusikud|Muusikud]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Nüüdismuusika oskuskeel|Nüüdismuusika oskuskeel]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Psühholoogia|Psühholoogia]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Soome 100|Soome 100]] ([[Vikipeedia:Vikiprojekt Soome 100/Loetelu|loetelu]])
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Vigala|Vigala]]
* [[Vikipeedia:Vikiprojekt Rõõmusõnum Vikipeedias|Rõõmusõnum]]

===Mitteaktiivsed===
*

[[Kategooria:Vikiprojektid| ]]</text>
      <sha1>pw8pwu4kxyw31py4ihjilbncp3e5zid</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Radiohead</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18620</id>
    <revision>
      <id>7158397</id>
      <parentid>6942941</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:34:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158397</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26597" sha1="lakinno161ixw383lajap2e0s5tnqe9" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi = Radiohead
| pilt = Radiohead.jpg
| pildiallkiri = Radiohead (vasakult paremale): [[Thom Yorke]], [[Jonny Greenwood]], [[Colin Greenwood]], [[Ed O'Brien]] ja [[Phil Selway]]
| pildi_suurus = 
| horisontaalne = 
| taust = grupp_või_bänd
| alias = 
| päritolu = [[Abingdon, Oxfordshire|Abingdon]], [[Oxfordshire]], Inglismaa
| stiil = [[alternatiivrokk]]&lt;br /&gt;[[elektrooniline muusika]]&lt;br /&gt;[[eksperimentaalne rokk]]
| tegev = 1985–tänini
| plaadifirma = [[XL Recordings|XL]]/[[TBD Records|TBD]] (2007–tänini)&lt;br/&gt;[[Parlophone]]/[[Capitol Records|Capitol]] (1992–2005)
| seotud_esitajad = 
| URL = [http://www.radiohead.com/ radiohead.com]
| koosseis = [[Thom Yorke]]&lt;br/&gt;[[Jonny Greenwood]]&lt;br/&gt;[[Colin Greenwood]]&lt;br/&gt;[[Ed O'Brien]]&lt;br/&gt;[[Phil Selway]]
| endised_liikmed = 
}}
'''Radiohead''' on Inglise [[Rokkmuusika|rokkansambel]], mis loodi 1985. aastal [[Oxfordshire|Oxfordshire'i krahvkonnas]] [[Abingdon]]i linnas. Ansambli liikmed on [[Thom Yorke]] (vokaal ja kitarr), [[Jonny Greenwood]] (kitarr, klahvpillid ja muud instrumendid), [[Colin Greenwood]] (basskitarr), [[Ed O'Brien]] (kitarr ja taustalaul) ja [[Philip Selway]] (trummid ja löökpillid). Nad on 1994. aastast saati teinud koostööd produtsent [[Nigel Godrich]]i ja kunstnik [[Stanley Donwood]]iga. Radioheadi eksperimentaalne lähenemine on aidanud kaasa [[Alternatiivrokk|alternatiivroki]] arengule.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Erlewine |eesnimi=Stephen Thomas |pealkiri=Radiohead Songs, Albums, Reviews, Bio &amp; More |url=https://www.allmusic.com/artist/radiohead-mn0000326249 |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=AllMusic |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

Radiohead sõlmis 1991. aastal lepingu plaadifirma [[EMI|EMI-ga]] ning andis 1993. aastal välja debüütalbumi &quot;[[Pablo Honey]]&quot;. Nende debüütsingel &quot;[[Creep]]&quot; kujunes rahvusvaheliseks hitiks ning nende populaarsus ja kriitikute poolehoid kasvas nende teise stuudioalbumiga &quot;[[The Bends]]&quot; (1995). Nende kolmandat albumit, &quot;[[OK Computer]]&quot; (1997), loetakse rokkmuusika pöördepunktiks ning üheks [[levimuusika]] parimaks albumiks, käsitledes kaasaegset [[Võõrandumine|võõrandumistunnet]] muusikaliselt keeruka ülesehitusega. 

Nende neljas album, &quot;[[Kid A]]&quot; (2000), tõi kaasa märgatava muutuse ansambli muusikastiilis koos mõjutustega [[Elektronmuusika|elektroonilisest muusikast]], [[džäss]]ist, [[Klassikaline muusika|klassikalisest muusikast]] ja [[Krautrock|''krautrock''&lt;nowiki/&gt;'ist]]. Kuigi &quot;Kid A&quot; polariseeris kuulajaid, nimetasid mitmed väljaanded selle hiljem kümnendi parimaks albumiks. Albumile järgnes &quot;[[Amnesiac]]&quot; (2001), mis lindistati stuudios samal perioodil. 2003. aastal välja antud album &quot;[[Hail to the Thief]]&quot; käsitles laulusõnades tolleaegset [[Terrorismivastane sõda|terrorismivastast sõda]], liites kokku ansambli roki- ja elektroonilise isikupära, ning oli nende viimane EMI all välja antud album. 

Radiohead andis 2007. aastal iseseisvalt välja [[Allalaadimine|allalaaditava]] albumi &quot;[[In Rainbows]]&quot;, mille puhul võisid albumi ostjad ise määrata albumi hinna. &quot;In Rainbows&quot; pälvis kriitikute poolehoidu ning tõusis edetabelites kõrgetele kohtadele. Nende kaheksas album &quot;[[The King of Limbs]]&quot; eksperimenteeris rütmiga, kasutades ohtralt [[Luup (muusika)|tsükleid]] ja [[Sämpel|sämpleid]]. &quot;A Moon Shaped Pool&quot; (2016) sisaldas Jonny Greenwoodi [[Orkester|orkestrilisi]] [[Arranžeering|arranžeeringuid]]. Yorke, Jonny Greenwood, Selway ja O'Brien on välja andnud ka sooloalbumeid ning Yorke on olnud superansambli [[Atoms for Peace]] koosseisu liige. 2021. aastal moodustasid Yorke ja Jonny Greenwood ansambli [[The Smile]]. 

2011. aastaks oli Radiohead müünud enam kui 30 miljonit albumit.&lt;ref name=&quot;BBC Worldwide takes exclusive 20112&quot;&gt;Jonathan, Emma. [http://www.bbc.co.uk/pressoffice/bbcworldwide/worldwidestories/pressreleases/2011/05_may/radiohead.shtml &quot;BBC Worldwide takes exclusive Radiohead performance to the world&quot;]. [[BBC]]. 3 May 2011. Retrieved 30 November 2023.&lt;/ref&gt; Ansambel on pärjatud kuue [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] ja nelja [[Ivor Novello auhind|Ivor Novello auhinnaga]]. Nad on olnud viis korda nomineeritud [[Mercury Prize|Mercury Prize'i]] auhinnale, rohkem kordi kui ükski teine esitaja. Seitse Radioheadi singlit on Suurbritannia singlite edetabelis [[UK Singles Chart]] jõudnud esikümnesse: &quot;Creep&quot; (1992), &quot;Street Spirit (Fade Out)&quot; (1996), &quot;Paranoid Android&quot; (1997), &quot;Karma Police&quot; (1997), &quot;No Surprises&quot; (1998), &quot;Pyramid Song&quot; (2001) ja &quot;There There&quot; (2003). &quot;Creep&quot; ja &quot;Nude&quot; (2008) jõudsid Ameerika Ühendriikide [[Billboard Hot 100]] neljakümne parima hulka. Ajakiri [[Rolling Stone]] arvas Radioheadi kõigi aegade saja parima artisti nimekirja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stone |eesnimi=Rolling |kuupäev=2010-12-03 |pealkiri=100 Greatest Artists |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/100-greatest-artists-147446/ |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 

== Ajalugu ==
[[Thom Yorke]], [[Ed O'Brien]], vennad [[Jonny Greenwood|Jonny]] ja [[Colin Greenwood]], ning [[Phil Selway]] moodustasid Radioheadi 1985. aastal Oxfordshire'is Abingdoni poistekooli õpilastena. Algselt oli bändi nimeks '''On a Friday''', mis tulenes asjaolust, et reede oli ainuke päev, mil kõik bändi liikmed said koos harjutada.&lt;ref name=&quot;guitar-world&quot;&gt;{{cite journal|author=Mac Randall|url=https://www.guitarworld.com/radiohead-interview-golden-age-radiohead|title=The Golden Age of Radiohead|journal=[[Guitar World]]|date=1 April 1998|archive-url=https://web.archive.org/web/20170903205835/http://www.guitarworld.com/radiohead-interview-golden-age-radiohead|archive-date=3 September 2017}}&lt;/ref&gt; Kuigi kõik liikmed kirjutasid laule bändi algusaegadel, tõusis Yorke esile peamise laulukirjutajana.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Randall|first=Mac|url=https://tidal.com/magazine/article/philip-selway-backstory/1-91629|title=Philip Selway: Tidal Backstory|website=[[Tidal]]|date=9 June 2023|access-date=15 June 2023}}&lt;/ref&gt; Bändile ei meeldinud kooli range õhkkond ning nad leidsid meelerahu kooli muusikaosakonnas. Nende muusikaõpetaja tutvustas neile [[Džäss|džässi]], filmimuusikat, sõjajärgset [[Avangardism (muusika)|avangardlikku muusikat]] ning [[20. sajandi klassikaline muusika|20. sajandi klassikalist muusikat]].&lt;ref name=&quot;ROSS&quot;&gt;{{cite news|last=Ross|first=Alex|url=https://www.newyorker.com/archive/2001/08/20/010820fa_FACT1|title=The Searchers: Radiohead's unquiet revolution|newspaper=[[The New Yorker]]|date=20 August 2001|access-date=16 March 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20080214053947/http://www.therestisnoise.com/2004/04/mahler_1.html|archive-date=14 February 2008|author-link=Alex Ross}}&lt;/ref&gt;

Ülikooli päevil sai bänd proove teha ainult nädalalõppudel ja puhkuse ajal,&lt;ref name=&quot;ROSS&quot; /&gt; aga hoidus neli aastat esinemisest.&lt;ref name=&quot;guitar-world&quot; /&gt; [[Exeteri ülikool|Exeteri Ülikoolis]] mängis Yorke ansambliga Headless Chickens, esitades sealhulgas ka hilisema Radioheadi materjali.&lt;ref&gt;{{cite web|last=Minsker|first=Evan|url=https://pitchfork.com/news/60375-rare-footage-surfaces-of-thom-yorke-performing-high-and-dry-with-pre-radiohead-band/|title=Rare footage surfaces of Thom Yorke performing 'High and Dry' with pre-Radiohead band|website=[[Pitchfork]]|date=13 July 2015|access-date=16 July 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150715025618/http://pitchfork.com/news/60375-rare-footage-surfaces-of-thom-yorke-performing-high-and-dry-with-pre-radiohead-band/|archive-date=15 July 2015|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Ta kohtus seal ka Stanley Donwoodiga, kellest sai hiljem Radioheadi kunstnik.&lt;ref name=&quot;EYE&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.eyestorm.com/artists/profile/Stanley_Donwood.html|title=Stanley Donwood|publisher=Eyestorm|access-date=29 May 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20070516152202/http://www.eyestorm.com/artists/profile/Stanley_Donwood.html|archive-date=16 May 2007|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Bänd sai uuesti kokku Oxfordis 1991. aastal&lt;ref name=&quot;Fricke-2012&quot;&gt;{{cite magazine|last=Fricke|first=David|author-link=David Fricke|date=26 April 2012|title=Radiohead reconnect|url=https://www.rollingstone.com/music/news/radiohead-reconnect-20120426|url-status=live|magazine=[[Rolling Stone]]|archive-url=https://web.archive.org/web/20160317233858/http://www.rollingstone.com/music/news/radiohead-reconnect-20120426|archive-date=17 March 2016|access-date=15 March 2016}}&lt;/ref&gt; ning nende lindistatud demo äratas huvi ''[[shoegaze]]-''bändi [[Slowdive|Slowdive'i]] produtsendis Chris Huffordis,&lt;ref name=&quot;Doyle-2008&quot;&gt;{{Cite journal|last=Doyle|first=Tom|title=The complete Radiohead|publisher=[[Bauer Media Group]]|journal=[[Q (ajakiri)|Q]]|volume=261|pages=65–69|date=April 2008|issn=0955-4955}}&lt;/ref&gt; kelle sõnul oli ansamblil olemas kõik tulevase Radioheadi elemendid, kuigi bändil oli karmim, [[Punk rock|pungilaadsem]] helikeel ja kiiremad tempod.&lt;ref name=&quot;Gilbert-1996&quot;&gt;{{Cite journal|last=Gilbert|first=Pat|title=Radiohead|journal=[[Record Collector]]|date=November 1996}}&lt;/ref&gt; Huffordist ja tema äripartnerist Bryce Edge'ist said pärast Jericho Taverni esinemist bändi mänedžerid.&lt;ref name=&quot;Doyle-2008&quot; /&gt; 1991. aasta novembris esinesid nad Jericho Tavernis publikule, mille hulgas olid mitmed EMI talendiavastamise esindajad ning 21. detsembril pärast alles nende kaheksandat esinemist sõlmisid nad lepingu plaadifirmaga.&lt;ref name=&quot;ROSS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Doyle-2008&quot; /&gt; EMI palvel muudeti ära ansambli nimi, milleks said Radiohead viitena laulule &quot;Radio Head&quot; [[Talking Heads|Talking Headsi]] 1986. aasta albumilt &quot;[[True Stories]]&quot;.&lt;ref name=&quot;ROSS&quot; /&gt;

Radioheadi esimene EP, &quot;Drill&quot; (1992) ei leidnud edetabelites edu.&lt;ref name=&quot;guitar-world&quot; /&gt; Nende debüütsingel &quot;[[Creep]]&quot; pälvis Briti muusikakriitikute hulgas tähelepanu, mis ei olnud alati positiivne.&lt;ref name=&quot;FREQUENCY&quot;&gt;{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1182725.stm|title=Radiohead: The right frequency|newspaper=BBC News|date=22 February 2001|access-date=24 November 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20110728142710/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/1182725.stm|archive-date=28 July 2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Laul keelati [[BBC Radio 1]] poolt ära põhjendusega, et see oli liiga masendav.&lt;ref name=&quot;mel&quot;&gt;{{cite news|title=Creepshow|newspaper=[[Melody Maker]]|date=19 December 1992}}&lt;/ref&gt; Radiohead andis välja oma debüütalbumi &quot;[[Pablo Honey]]&quot; 1993. aasta veebruaris ning jõudis Suurbritannia edetabelites 22. kohale. Albumi singlid ei leidnud edu&lt;ref name=&quot;popisdead-1&quot;&gt;{{cite book|author=Randall, Mac|year=2011|title=Exit Music – The Radiohead Story: The Radiohead Story|publisher=Omnibus|isbn=978-0857126955|url=https://books.google.com/books?id=GU9QmQEpLoYC&amp;q=%22Pop+Is+Dead%22+radiohead&amp;pg=PT112}}&lt;/ref&gt; ning mõned kriitikud võrdlesid ansamblit grunge-muusikaga, nimetades neid [[Nirvana]] pehmemaks versiooniks.&lt;ref name=&quot;SMITH&quot;&gt;{{cite news|last=Smith|first=Andrew|url=http://observer.guardian.co.uk/life/story/0,6903,375564,00.html|title=Sound and Fury|newspaper=[[The Observer]]|date=1 October 2000|access-date=17 March 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20031226112721/http://observer.guardian.co.uk/life/story/0%2C6903%2C375564%2C00.html|archive-date=26 December 2003|location=London|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; 1993. aasta alguses leidis Radiohead kuulsust mujal, näiteks Iisraeli DJ Yoav Kutner oli sageli mänginud raadioeetris laulu &quot;Creep&quot; ning sellest sai seal hitt. Radiohead andis seetõttu oma esimese välismaise kontserti [[Tel Aviv|Tel Avivis]].&lt;ref&gt;{{cite news|last=Rubinstein|first=Harry|url=http://israelity.com/2009/01/20/the-radiohead-israel-connection/|title=The Radiohead&amp;nbsp;— Israel connection|newspaper=israelity.com|date=20 January 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090515111700/http://israelity.com/2009/01/20/the-radiohead-israel-connection/|archive-date=15 May 2009|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Lugu leidis ka populaarsust Ameerika Ühendriikides, tõustes USA kaasaegse roki edetabelis teisele kohale. 1993. aasta juunis oma Põhja-Ameerika turneed alustades oli Radioheadi laulu &quot;Creep&quot; muusikavideo väga sageli mängitud [[MTV|MTV-s]].&lt;ref name=&quot;ROSS&quot; /&gt;

Selleks ajaks oli bändile lugu muutunud ebameeldivaks.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{cite magazine|last=Runtagh|first=Jordan|date=22 February 2018|title=Radiohead's ''Pablo Honey'': 10 things you didn't know|url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/radioheads-pablo-honey-10-things-you-didnt-know-201729/|magazine=[[Rolling Stone]]|language=en-US|access-date=23 May 2019}}&lt;/ref&gt; Nad keeldusid täielikult seda mängimast pärast 1997. aasta turneed,&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{cite news|url=http://www.uncut.co.uk/features/radiohead-we-were-spitting-and-fighting-and-crying-73254/8|title=Radiohead: &quot;We were spitting and fighting and crying…&quot;|work=[[Uncut]]|date=18 March 2016|access-date=3 June 2017}}&lt;/ref&gt; aga esitasid seda taas 2001. aasta kontserdil Oxfordis, kuna varustuse rike ei lubanud neil üht teist lugu mängida.&lt;ref&gt;{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/entertainment/reviews/1429002.stm|title=Rapturous return for masters of misery|work=BBC News|date=8 July 2001|access-date=30 April 2010}}&lt;/ref&gt; Üllatusena esitasid nad seda 2009. aasta Reading Festivalil esmaloona&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nme.com/news/music/radiohead-416-1314147|title=Radiohead open with 'Creep' at Reading Festival 2009|website=NME|date=31 August 2009|access-date=17 July 2019|language=en-US}}&lt;/ref&gt; ning hoidusid taas selle esitamisest kuni 2016. aasta turneeni, kui üks fänn seda korduvalt neilt nõudis.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Geslani|first=Michelle|url=https://consequenceofsound.net/2016/06/thom-yorke-surprised-by-new-albums-success-thought-fans-would-have-abandoned-radiohead-by-now/|title=Thom Yorke surprised by new album's success, thought fans would have abandoned Radiohead by now|publisher=[[Consequence of Sound]]|date=28 June 2016}}&lt;/ref&gt; O'Brieni sõnul olid Jonny vihased kitarrilöögid enne refrääni meelega tehtud, kuna mees vihkas seda lugu esimesel kuulamisel.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20121120221820/http://paulmcgarry.com/cdcatalogue/details/1465.html ''CD Inlay Archive''. 1993] {{Arhiivilink|url=https://archive.today/20120629160328/http://paulmcgarry.com/cdcatalogue/details/1465.html|date=29 June 2012}}&lt;/ref&gt;

Nende järgmine album &quot;The Bends&quot; leidis kriitikute hulgas suuremat poolehoidu.&lt;ref name=&quot;FREQUENCY&quot; /&gt; Album tuli välja 1995. aasta märtsis ja singel &quot;Street Spirit (Fade Out)&quot; oli edetabelite esikümnes. Kuna bänd tahtis teha täiuslikku plaati, tehti ettevalmistustes väikesed muudatused, lõpetati mingiks ajaks stuudios mängimine ning mindi turneele Euroopasse, [[Jaapan|Jaapanisse]] ja [[Australaasia|Australaasiasse]].&lt;ref name=&quot;:03&quot;&gt;{{Cite web|last=Randall|first=Mac|url=https://www.guitarworld.com/features/high-dive-look-radioheads-bends-20-years-later|title=Radiohead's ''The Bends'' 20 years later: reexamining a modern rock masterpiece|website=[[Guitar World]]|date=15 May 2015|access-date=2019-09-20|language=en}}&lt;/ref&gt; Pärast suurt vaidlust bändiliikmete vahel kadus pinge ning töö sujus edukamalt kui varem.&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;{{Cite web|last=Dalton|first=Stephen|url=https://www.uncut.co.uk/features/radiohead-we-were-spitting-and-fighting-and-crying-73254/|title=Radiohead: &quot;We were spitting and fighting and crying…&quot;|website=[[Uncut]]|date=2016-03-18|access-date=2023-07-01|language=en-GB}}&lt;/ref&gt; Lood &quot;Planet Telex&quot;, &quot;Fake Plastic Trees&quot;, &quot;Black Star&quot; näitasid bändi arengulist edasiminekut ja muusikasse sügavamalt sisseelamist.

Albumi &quot;OK Computer&quot; tegemist alustasid nad [[1996]]. aastal [[Oxfordshire|Oxfordshire'is]], kuid suurem osa materjalist oli lindistatud [[Somerset]]i krahvkonnas asuva [[Bath]]i linna lähedal asuvas [[St. Catherine's Court]]i lossis, mis kuulus näitleja [[Jane Seymour]]ile.{{sfn|Randall|2000|p=196}} Nagu &quot;The Bendsi&quot; korral, otsustasid nad ka selle plaadi uue materjaliga anda kontserte, enne kui albumi lõpetavad. [[Kunstirokk|Kunstiroki]] ning [[Avangardism (muusika)|avangardliku-]] ja [[Ambient|''ambient''-muusika]] mõjutustega &quot;OK Computer&quot; tuli müügile [[1997]]. aasta juunis ja saavutas kohe kriitikute seas menu.&lt;ref&gt;{{cite magazine|author=Mark Kemp|url=https://www.rollingstone.com/music/albumreviews/ok-computer-19970710|title=OK Computer &amp;#124; Album Reviews|magazine=Rolling Stone|date=10 July 1997|access-date=26 October 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110117031912/http://www.rollingstone.com/music/albumreviews/ok-computer-19970710|archive-date=17 January 2011|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Album võitis Grammy parima alternatiivalbumi eest.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.amug.org/~scrnsrc/grammys_98.html|title=Screen Source presents: The 40th Annual Grammy Awards|publisher=amug.com|work=Screen Source|date=27 February 1998|access-date=20 November 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/19981201040406/http://www.amug.org/~scrnsrc/grammys_98.html|archive-date=1 December 1998|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; See album tõstis Radioheadi superstaaride seisusse ning album loeti mitme &quot;kõigi aegade parimate&quot; Briti albumite nimekirjade hulka.&lt;ref&gt;{{cite book|last=Letts|first=Marianne Tatom|date=2010|title=Radiohead and the Resistant Concept Album: How to Disappear Completely|publisher=Indiana University Press|isbn=978-0253004918|page=28|access-date=14 February 2017|url=https://books.google.com/books?id=3HSuhm6DRGgC&amp;pg=PA28|archive-url=https://web.archive.org/web/20170217094343/https://books.google.com/books?id=3HSuhm6DRGgC&amp;pg=PA28|archive-date=17 February 2017|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/culture/music/music-news/8219786/Radioheads-OK-Computer-named-best-album-of-the-past-25-years.html|title=Radiohead's OK Computer named best album of the past 25 years|work=Telegraph.co.uk|date=22 December 2010|access-date=4 April 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180201214751/http://www.telegraph.co.uk/culture/music/music-news/8219786/Radioheads-OK-Computer-named-best-album-of-the-past-25-years.html|archive-date=1 February 2018|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

Väsinud sellest suurest edust ja kuulsusest mis saatis turneed &quot;OK Computer&quot;, võtsid nad mõneks ajaks aja maha.&lt;ref name=&quot;guitar-world&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ZORIC&quot;&gt;{{cite news|last=Zoric|first=Lauren|url=https://www.theguardian.com/friday_review/story/0,,371289,00.html|title=I think I'm meant to be dead&amp;nbsp;...|work=[[The Guardian]]|date=22 September 2000|access-date=18 May 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20140102235438/http://www.theguardian.com/friday_review/story/0%2C%2C371289%2C00.html|archive-date=2 January 2014|url-status=live|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt; Nad jätkasid oma loomingut eksperimentaalsemalt kui varem. [[2000]]. aasta oktoobris tuli välja &quot;Kid A&quot;, mis oli üdini eksperimentaalne ja koosnes nende eelnevast tööst kuid palju [[minimalism|minimalistlikumas]] variandis.&lt;ref name=&quot;ECCLES&quot;&gt;{{cite journal|last1=Cavanagh|first1=David|title=I Can See The Monsters|journal=[[Q (ajakiri)|Q]]|issue=169|date=1 October 2000|last2=Eccleston|first2=Danny}}&lt;/ref&gt; Kuigi lood levisid kolm kuud enne ametlikku väljatulekut internetti&lt;ref name=&quot;COHEN&quot;&gt;{{cite web|last=Cohen|first=Warren|url=http://wjcohen.home.mindspring.com/insideclips/radiohead.htm|title=With Radiohead's ''Kid A'', Capitol busts out of a big-time slump. (Thanks, Napster.)|website=[[Inside.com]]|date=11 October 2000|access-date=20 March 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20150926050138/http://wjcohen.home.mindspring.com/insideclips/radiohead.htm|archive-date=26 September 2015|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; ja paljud arvasid, et album on määratud läbikukkumisele, oli tulemus vastupidine.&lt;ref name=&quot;SMITH&quot; /&gt; Plaati saatis taas tohutu edu ning oli nädalaks isegi USA [[Billboard 200]] esikohal.&lt;ref&gt;{{cite magazine|url=https://www.billboard.com/charts/year-end/2000/top-billboard-200-albums|title=Billboard 200 - 2000 Year-end charts|magazine=[[Billboard]]|date=2 January 2013|access-date=1 June 2020}}&lt;/ref&gt; &quot;Kid A&quot; sai ka Grammy parima alternatiivalbumi eest.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.grammy.com/nominees/search?artist=&amp;field_nominee_work_value=&amp;year=2000&amp;genre=All|title=43rd Annual Grammy Awards Winners|work=Grammy.com|access-date=8 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402095007/http://www.grammy.com/nominees/search?artist=&amp;field_nominee_work_value=&amp;year=2000&amp;genre=All|archive-date=2 April 2015|url-status=live|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt; Fännid ja kriitikud loevad &quot;Kid A&quot; parimaks elektroonilise muusika albumiks, mille on teinud [[rokkmuusika|rokk]]bänd.&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Radiohead - Kid A Album Reviews, Songs &amp; More |url=https://www.allmusic.com/album/kid-a-mw0000620999 |väljaanne=[[AllMusic]] |keel=en |vaadatud=2024-01-11}}&lt;/ref&gt; 

&quot;Amnesiaci&quot;, mis avaldati järgmise aasta juunis, võib lugeda järjeks &quot;Kid A-le&quot;.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Douridas |eesnimi=Chris |kuupäev=25. jaanuar 2001 |pealkiri=Interview with Ed &amp; Colin |ajakiri=Ground Zero}}&lt;/ref&gt;

Albumi &quot;Hail to the Thief&quot; valmimise protsess erines aga märkimisväärselt kolme eelmise omast. Kuudepikkuste stuudios istumiste ja pidevalt asja kallal töötamise asemel läksid nad 2002. aasta suvel Portugali-Hispaania turneele, kus nad said uue materjaliga rahulikult tegeleda. Salvestusprotsess kestis vaid kolm nädalat.&lt;ref name=&quot;Fricke&quot;&gt;{{Cite magazine|url=https://www.rollingstone.com/music/news/bitter-prophet-thom-yorke-on-hail-to-the-thief-20030626|title=Bitter Prophet: Thom Yorke on 'Hail to the Thief'|last=Fricke|first=David|date=27 June 2003|magazine=Rolling Stone|access-date=15 April 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170318111404/http://www.rollingstone.com/music/news/bitter-prophet-thom-yorke-on-hail-to-the-thief-20030626|archive-date=18 March 2017|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;NME-exclusive&quot;&gt;{{cite journal|title=Exclusive: Thom on new Radiohead album|journal=NME|date=5 October 2002}}&lt;/ref&gt; Kaks kuud enne ilmumistähtaega lõpetamata salvestised aga varastati ja pandi interneti üles.&lt;ref name=&quot;theage&quot;&gt;{{cite web|author=Farber, Jim|url=http://www.theage.com.au/articles/2003/06/04/1054700266212.html|title=Radiohead set to steal the show again|work=The Age|date=4 June 2003|access-date=15 December 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20071225234809/http://www.theage.com.au/articles/2003/06/04/1054700266212.html|archive-date=25 December 2007|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Sama juhtus aga ka originaalalbumiga mõned nädalad enne poelettidele jõudmist.{{Lisa viide}} Siiski oli &quot;Hail to the Thiefi&quot; läbimüük tohutult suur, ületades kahe viimase albumi oma.{{Lisa viide}} &quot;Hail to the Thiefi&quot; kirjeldati kui kolme eelneva albumi sulamit, sisaldades elektroonilist muusikat, ''ambient''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i ning uusi eksperimentaalseid helisid.&lt;ref name=&quot;Pitchfork-reissue&quot;&gt;{{cite web|author=Tangari, Joe|url=https://pitchfork.com/reviews/albums/13384-hail-to-the-thief-special-collectors-edition/|title=Radiohead: Hail to the Thief: Special Collectors Edition|work=[[Pitchfork]]|date=27 August 2009|access-date=26 March 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120331160755/http://pitchfork.com/reviews/albums/13384-hail-to-the-thief-special-collectors-edition/|archive-date=31 March 2012|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Albumile järgnes pea aasta pikkune turnee, külastati uuesti ka Austraaliat ja Jaapanit, seda pärast kuueaastast vaheaega. Turnee lõpus avaldati ka EP &quot;COM LAG (2plus2isfive)&quot;, mis sisaldas kontsertesitusi, remikse ja eri versioone lugudest &quot;Hail to the Thiefi&quot; pealt. 

== Mõjutused ==
Radioheadi muusika on leidnud mõjutusi artistidelt nagu [[Talking Heads]],&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-10-17 |pealkiri=The legendary band that Radiohead got their name from |url=https://faroutmagazine.co.uk/talking-heads-impace-on-radiohead-name/ |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=faroutmagazine.co.uk |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; [[Pink Floyd]],&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aaron |eesnimi=Charles |kuupäev=2017-06-23 |pealkiri=Before and After ‘OK Computer’ |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/interactive/2017/06/23/arts/music/radiohead-ok-computer-influences-playlist.html,%20https://www.nytimes.com/interactive/2017/06/23/arts/music/radiohead-ok-computer-influences-playlist.html |vaadatud=2024-01-11 |issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt; [[Elvis Costello]],&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=#42 Radiohead, 'OK Computer' (1997) |url=https://www.rs500albums.com/50-1/42 |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=Rolling Stone 500 Greatest Albums Of All Time |keel=en-US |arhiivimisaeg=2023-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231012152554/https://www.rs500albums.com/50-1/42 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; [[PJ Harvey]],&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; [[R.E.M.]],&lt;ref name=&quot;HARDING2&quot;&gt;{{cite news|last=Harding|first=Nigel|url=http://www.westnet.com/consumable/1995/May08.1995/revradio.html|title=Radiohead's Phil Selway|newspaper=consumable.com|access-date=28 May 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20070810101504/http://www.westnet.com/consumable/1995/May08.1995/revradio.html|archive-date=10 August 2007|year=1995|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; [[The Beatles]]&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; ja [[The Smiths]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Britton |eesnimi=Luke Morgan |kuupäev=2017-06-16 |pealkiri=Radiohead explain how The Smiths and Tony Blair influenced 'OK Computer' |url=https://www.nme.com/news/music/radiohead-ok-computer-the-smiths-tony-blair-2089552 |vaadatud=2024-01-11 |väljaanne=NME |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;

== Albumid ==
*&quot;[[Pablo Honey]]&quot; (1993)
*&quot;[[The Bends]]&quot; (1995)
*&quot;[[OK Computer]]&quot; (1997)
*&quot;[[Kid A]]&quot; (2000)
*&quot;[[Amnesiac]]&quot; (2001)
*&quot;[[Hail to The Thief]]&quot; (2003)
*&quot;[[In Rainbows]]&quot; (2007)
*&quot;[[The King of Limbs]]&quot; (2011)
*&quot;[[A Moon Shaped Pool]]&quot; (2016)

== Vaata ka ==
* [[Kid A Mnesia Exhibition]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Kirjandus ==
* {{cite book|last=Randall|first=Mac|year=2000|title=Exit Music: The Radiohead Story|url=https://archive.org/details/exitmusicradiohe0000rand_z2g7|publisher=Delta Trade Paperbacks|location=New York|isbn=0-385-33393-5}}

==Välislingid==
* {{veebi viide |pealkiri= Radiohead esineb Grammy auhinnagalal |url= http://www.elu24.ee/?id=74612|väljaanne=Elu24 |aeg=27. jaanuar 2009}}
* {{veebi viide |pealkiri= Robert Smith: ostjad ei tohiks plaadi hinda määrata|url= http://www.elu24.ee/?id=85732|väljaanne=Elu24 |aeg=22. veebruar 2009}}

[[Kategooria:Suurbritannia ansamblid]]</text>
      <sha1>lakinno161ixw383lajap2e0s5tnqe9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stalinism</title>
    <ns>0</ns>
    <id>21096</id>
    <revision>
      <id>7158477</id>
      <parentid>7154094</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:14:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20260521sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]]</comment>
      <origin>7158477</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="106748" sha1="almjo7lwn1bqjaitzy9xpsf6ysfo42f" xml:space="preserve">'''Stalinism''' on [[Jossif Stalin]]i juhtimisel [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] aastatel [[Nõukogude Liidu ajalugu (1927–1953)|1927–1953]] rakendatud valitsemisviis ja [[marksism-leninism|marksistlik-leninlik]] poliitika. See hõlmas [[Üheparteiline riik|üheparteilise]] [[Totalitarism|totalitaarse]] [[politseiriik|politseiriigi]] loomist, kiiret [[industrialiseerimine Nõukogude Liidus|industrialiseerimist]], [[sotsialism ühel maal|sotsialismi ühel maal]] teooriat, sunniviisilist [[kollektiviseerimine|põllumajanduse kollektiviseerimist]], [[klassivõitlus]]e teravdamist, [[Jossif Stalini isikukultus|isikukultust]]&lt;ref&gt;{{cite book|author-last=Deutscher |author-first=Isaac |author-link=Isaac Deutscher |date=1961 |url=https://archive.org/details/stalinpoliticalb00deut/page/n7 |pages=7–9 |title=Stalin: A Political Biography |edition=2nd |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0195002737}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book|author-last=Plamper |author-first=Jan |author-link=Jan Plamper |year=2012 |title=The Stalin Cult: A Study in the Alchemy of Power |publisher=Yale University Press |isbn=9780300169522}}&lt;/ref&gt; ning välismaiste [[kommunistlik partei|kommunistlike parteide]] huvide allutamist [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] huvidele, mida stalinism käsitles tollase [[kommunistlik revolutsioon|kommunistliku revolutsiooni]] juhtiva [[avangardpartei]]na.&lt;ref&gt;{{cite book|author-last=Bottomore |author-first=Thomas |author-link=Thomas Bottomore |date=1991 |title=A Dictionary of Marxist Thought |publisher=Wiley-Blackwell |page=54 |isbn=978-0631180821}}&lt;/ref&gt; Pärast Stalini surma ja [[Hruštšovi sula]] algust algas 1950. ja 1960. aastatel [[destaliniseerimine]], mille tulemusel hakkas Stalini ideoloogia mõju Nõukogude Liidus vähenema.

Stalini režiim puhastas ühiskonda jõuga inimestest ja rühmadest, keda ta pidas ohuks iseendale ja oma kommunismikäsitlusele. Neid nimetati „[[rahvavaenlane|rahvavaenlasteks]]” ning nende hulka arvati [[dissidentlus Nõukogude Liidus|poliitilised dissidendid]], mittevene rahvuslased, [[kodanlus]], jõukamad talupojad ehk [[kulak]]ud,{{sfn|Kotkin|1997|pp=71, 81, 307}} samuti töölisklassi liikmed, keda süüdistati [[kontrrevolutsioon]]ilistes sümpaatiates.&lt;ref&gt;{{cite book|author-last=Rossman |author-first=Jeffrey |date=2005 |title=Worker Resistance Under Stalin: Class and Revolution on the Shop Floor |publisher=Harvard University Press |isbn=0674019261}}&lt;/ref&gt; Selle tagajärjeks oli nende inimeste ja nende perekonnaliikmete massiline [[poliitilised repressioonid|represseerimine]], sealhulgas massilised vahistamised, [[näidisprotsess]]id, hukkamised ning vangistamine [[sunnitöö Nõukogude Liidus|sunnitöölaagrites]], mida tunti [[GULAG]]i nime all.&lt;ref&gt;{{cite book|editor-last1=Pons |editor-first1=Silvo |editor-last2=Service |editor-first2=Robert |editor-link2=Robert Service (historian) |date=2012 |title=A Dictionary of 20th Century Communism |publisher=Princeton University Press |page=307 |isbn=9780691154299}}&lt;/ref&gt; Tuntuimateks näideteks olid [[Suur terror]] ja [[kulakute likvideerimine klassina|dekulakiseerimine]]. Stalinismi iseloomustasid ka sõjakas ateism, ulatuslik [[usuvastane tagakiusamine Nõukogude Liidus|usuvastane tagakiusamine]]&lt;ref name=&quot;service&quot;&gt;{{cite book|author-last1=Service |author-first1=Robert |author-link1=Robert Service (historian) |date=2007 |title=Comrades!: A History of World Communism |publisher=Harvard University Press |pages=3–6 |isbn=9780674046993}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book|editor-last1=Greeley |editor-first1=Andrew |editor-link1=Andrew Greeley |title=Religion in Europe at the End of the Second Millennium: A Sociological Profile |publisher=Routledge|date=2009 |page=89 |isbn=9780765808219}}&lt;/ref&gt; ja [[etniline puhastus]] [[rahvaste küüditamine Nõukogude Liidus|sunniviisiliste ümberasustamiste]] kaudu.&lt;ref&gt;{{cite book|editor-last1=Pons |editor-first1=Silvo |editor-last2=Service |editor-first2=Robert |editor-link2=Robert Service (historian) |date=2012 |title=A Dictionary of 20th Century Communism |publisher=Princeton University Press |pages=308–310 |isbn=9780691154299}}&lt;/ref&gt; Teise maailmasõja ajal toimus siiski lühiajaline leppimine [[Vene Õigeusu Kirik]]u ja riigivõimu vahel.&lt;ref&gt;{{cite web | url=https://www.rbth.com/history/333593-how-russian-orthodox-church-helped/amp | title=How the Russian Orthodox Church helped the Red Army defeat the Nazis }}&lt;/ref&gt;

Mõned ajaloolased, sealhulgas [[Robert Service (ajaloolane)|Robert Service]], on pidanud stalinistlikku poliitikat, eriti kollektiviseerimist, vastutavaks näljahädade, näiteks [[holodomor]]i põhjustamise eest.&lt;ref name=&quot;service&quot;/&gt; Teised ajaloolased ja uurijad ei ole Stalini ja stalinismi rolli osas üksmeelel.

Ametlikult oli stalinismi eesmärk kiirendada arengut [[kommunism]]i suunas. [[Industrialiseerimine Nõukogude Liidus|Industrialiseerimise]] vajadust rõhutati, sest Nõukogude Liit oli majanduslikult lääneriikidest maha jäänud ning sotsialistlik ühiskond vajas tööstust, et tulla toime kommunismi sise- ja välisvaenlastega.{{sfn|Kotkin|1997|pp=70–71}} Kiire industrialiseerimisega kaasnes põllumajanduse massiline kollektiviseerimine ja kiire [[linnastumine]], mille käigus muudeti paljud väikesed külad [[tööstuslinn]]adeks.{{sfn|Kotkin|1997|p=70-79}} Industrialiseerimise kiirendamiseks importis Stalin Lääne-Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest materjale, ideid, oskusteavet ja tööjõudu.&lt;ref&gt;{{cite book|author-last1=De Basily |author-first1=N. |url=https://books.google.com/books?id=WkcrDwAAQBAJ |title=Russia Under Soviet Rule: Twenty Years of Bolshevik Experiment |year=2017 |publisher=Routledge |isbn=9781351617178 |series=Routledge Library Editions: Early Western Responses to Soviet Russia |location=Abingdon, Oxon |access-date=3 November 2017 |orig-year=1938}}&lt;/ref&gt; Pragmaatiliselt sõlmiti ühisettevõtete lepinguid suurte Ameerika eraettevõtetega, näiteks [[Ford Motor Company]]ga, mis aitasid riikliku järelevalve all 1920. aastate lõpus ja 1930. aastatel rajada [[Nõukogude Liidu majandus]]e tööstuslikku baasi. Pärast seda, kui Ameerika eraettevõtted olid oma ülesanded täitnud, võtsid töö üle Nõukogude [[riigiettevõte|riigiettevõtted]].

==Ajalugu==
Stalinismi mõistet kasutatakse perioodi kohta, mil [[Jossif Stalin]] oli [[Nõukogude Liidu juhid|Nõukogude Liidu juht]], täites [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee]] [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretär|peasekretäri]] ametikohta 3. aprillist 1922 kuni oma surmani 5. märtsil 1953.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/communism &quot;Communism&quot;]. ''[[Encyclopædia Britannica]] Online''. Retrieved 4 February 2020.&lt;/ref&gt; Stalinism kujunes välja [[leninism]]ist,{{Sfn|Montefiore|2007|p=352}} ning kuigi Stalin vältis mõiste „marksism-leninism-stalinism” kasutamist, lubas ta teistel seda teha.{{Sfn|Service|2004|p=357}}

Pärast Lenini surma osales Stalin Kommunistliku Partei teoreetilistes vaidlustes, arendades eelkõige välja idee [[sotsialism ühel maal|sotsialismist ühel maal]]. See kontseptsioon oli tihedalt seotud parteisiseste võitlustega, eriti vastasseisuga Trotskiga.{{Sfn|Sandle|1999|pp=208–209}} Stalin esitas selle idee esimest korda 1924. aasta detsembris ning arendas seda edasi oma 1925.–1926. aasta kirjutistes.{{Sfn|Sandle|1999|p=209}}

Stalini doktriini järgi oli võimalik sotsialism Venemaal üles ehitada, kuid selle lõplik võit ei olnud kindel kapitalistliku sekkumise ohu tõttu. Seetõttu säilitas ta leninliku seisukoha, et maailmarevolutsioon on sotsialismi lõpliku võidu tagamiseks endiselt vajalik.{{Sfn|Sandle|1999|p=209}} Kuigi Stalin säilitas marksistliku arusaama, et riik peaks sotsialismi arenemisel kommunismiks hääbuma, leidis ta, et Nõukogude riik peab püsima kuni rahvusvahelise kapitalismi lõpliku lüüasaamiseni.{{Sfn|Sandle|1999|p=261}} See kontseptsioon ühendas marksistlikud ja leninlikud ideed rahvuslike ideaalidega{{Sfn|Sandle|1999|p=211}} ning seda kasutati [[Lev Trotski]] ja tema [[permanentne revolutsioon|permanentse revolutsiooni]] idee diskrediteerimiseks.{{Sfn|Sandle|1999|p=210}}

===Etümoloogia===
Mõiste ''stalinism'' muutus tuntuks 1930. aastate keskpaigas, kui Stalini liitlane [[Lazar Kaganovitš]] olevat öelnud: „Asendame hüüdlause „Elagu leninism!” hüüdlausega „Elagu stalinism!””{{sfn|Montefiore|2004|p=164}} Stalin pidas seda liialduseks ja isikukultusele kaasaaitamiseks.{{sfn|Montefiore|2004|p=164}}

==Stalinistlik poliitika==
[[File:Stalin birthday2.jpg|thumb|left|[[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] liikmed tähistamas Stalini sünnipäeva 1949. aastal]]

Mõned ajaloolased näevad stalinismi [[leninism]]i ja [[marksism]]i ideoloogiate peegeldusena, samas kui teised peavad seda algsetest [[sotsialism|sotsialistlikest]] ideaalidest eraldiseisvaks nähtuseks. Pärast poliitilist võitlust, mis lõppes [[Nikolai Buhharin|Buhharini]] ja partei [[paremopositsioon]]i lüüasaamisega, sai stalinism kujundada poliitikat ilma tõsise parteisisese vastupanuta. See avas tee karmile [[totalitarism]]ile, mille eesmärk oli kiire [[industrialiseerimine]] sõltumata inimkaotustest.&lt;ref&gt;{{cite book|title=The Soviet Experiment: Russia, the USSR, and the Successor States|url=https://archive.org/details/sovietexperiment00suny|url-access=registration|last=Suny|first=Ronald|publisher=Oxford University Press|year=1998|location=New York, New York|pages=[https://archive.org/details/sovietexperiment00suny/page/221 221]}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 1917–1924 paistsid Stalin, [[Vladimir Lenin]] ja [[Lev Trotski]] sageli ühtse juhtkonnana, kuid nende ideoloogilistes seisukohtades oli märgatavaid erinevusi. Vaidluses Trotskiga vähendas Stalin arenenud [[kapitalism|kapitalistlike]] riikide tööliste rolli tähtsust.{{Citation needed|date=February 2025}}

===Sotsialism ühel maal===
{{Peamine artikkel|Sotsialism ühel maal}}

[[File:Ves mir budet nash.jpg|thumb|Stalinistliku ajastu plakat tekstiga „Kogu maailm saab meie omaks!”, mis propageeris [[maailmarevolutsioon]]i ideed. Stalini ajal hakati seda järk-järgult tagaplaanile jätma [[sotsialism ühel maal|sotsialismi ühel maal]] kontseptsiooni kasuks.]]

Kõik teised 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioon]]i [[bolševikud|bolševike]] juhid käsitlesid revolutsiooni suuremal või vähemal määral ülemaailmse revolutsiooni algusena, milles Venemaa oli hüppelaud. Stalin tõi 1924. aasta sügisel esile [[sotsialism ühel maal|sotsialismi ühel maal]] idee, mis vastandus teravalt Trotski [[permanentne revolutsioon|permanentse revolutsiooni]] teooriale ja varasematele sotsialistlikele seisukohtadele.

Revolutsioon ei levinud Venemaalt välja nii, nagu Lenin oli eeldanud. See ei õnnestunud ka mitmel endise [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] alal, näiteks [[Poola]]s, [[Soome]]s, [[Leedu]]s, [[Läti]]s ja [[Eesti]]s, kus taastati [[kapitalism|kapitalistlik]] [[kodanlus|kodanlik]] kord.&lt;ref&gt;On Finland, Poland etc., Deutscher, chapter 6 &quot;Stalin during the Civil War&quot;, p. 148 in the Swedish 1980 printing.&lt;/ref&gt;

Hoolimata sellest peeti Stalini sotsialismi ühel maal ideed 1924. aasta sügisel paljude teiste [[poliitbüroo]] liikmete seas peaaegu hereesiaks. Stalin sai selle doktriini jõuliselt kehtestada alles pärast seda, kui ta oli 1929. aasta paiku jõudnud peaaegu autokraatliku võimuni. Buhharin ja [[paremopositsioon]] toetasid lõpuks Stalini ideede pealesurumist, Trotski oli pagendatud ning [[Grigori Zinovjev|Zinovjev]] ja [[Lev Kamenev|Kamenev]] parteist välja heidetud.&lt;ref&gt;[[Isaac Deutscher|Deutscher, Isaac]]. [1949] 1961. &quot;The General Secretary.&quot; pp. 221–29 in ''Stalin, A Political Biography'' (2nd ed.).&lt;/ref&gt;

===Proletaarne riik===
Traditsioonilise kommunistliku mõtte järgi pidi riik sotsialismi rajamisel järk-järgult „[[riigi hääbumine|hääbuma]]”, sest klassierinevused vähenevad. Stalin leidis aga, et [[proletariaadi diktatuur|proletaarne riik]] peab enne hääbumist hoopis tugevnema. Tema arvates püüavad [[kontrrevolutsioon]]ilised jõud takistada üleminekut täielikule [[kommunistlik ühiskond|kommunismile]] ning riik peab olema piisavalt tugev, et need jõud purustada. Seetõttu on Stalini mõjuga [[kommunistlik riik|kommunistlikke režiime]] kirjeldatud [[totalitarism|totalitaarsetena]].&lt;ref&gt;&quot;[https://www.britannica.com/topic/Stalinism Stalinism].&quot; ''[[Encyclopædia Britannica]]''. [1998] 2020.&lt;/ref&gt;

===Ideoloogilised repressioonid ja tsensuur===
Stalini ajal laienesid repressioonid ka teadusele, loodusteadustele&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Service |first1=Robert |title=Stalin: A Biography |date=2005 |publisher=Harvard University Press |isbn=978-0-674-01697-2 |page=307 |url=https://books.google.com/books?id=hSWK6Dh4wRgC&amp;dq=stalin+repression+natural+science&amp;pg=PA307 |language=en}}&lt;/ref&gt; ja kirjandusele.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Kemp-Welch |first1=A. |title=Stalin and the Literary Intelligentsia, 1928–39 |year=2016 |publisher=Springer |isbn=978-1-349-21447-1 |page=222 |url=https://books.google.com/books?id=P-y-DAAAQBAJ&amp;dq=stalin+repression+natural+science&amp;pg=PA222 |language=en}}&lt;/ref&gt; Mitmeid teadusvaldkondi hinnati ideoloogiliste kriteeriumide alusel. Näiteks mõisteti [[Albert Einstein]]i [[relatiivsusteooria]] ideoloogilistel põhjustel avalikult hukka kui „kodanlik idealism”.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Vucinich |first1=Alexander |title=Einstein and Soviet Ideology |date=2001 |publisher=Stanford University Press |isbn=978-0-8047-4209-2 |pages=1–15, 90–120|url=https://books.google.com/books?id=f_-lAYZzP1UC |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Daniels |first1=Robert Vincent |title=Russia, the Roots of Confrontation |date=1985 |publisher=Harvard University Press |isbn=978-0-674-77966-2 |page=181 |url=https://books.google.com/books?id=yhjO-9aB0nwC&amp;dq=stalin+einstein+bourgeois+idealism+theory+of+relativity&amp;pg=PA181 |language=en}}&lt;/ref&gt;

Ideoloogiline surve puudutas muu hulgas [[geneetika]]t,&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Stanchevici |first1=Dmitri |title=Stalinist Genetics: The Constitutional Rhetoric of T. D. Lysenko |year=2017 |publisher=Taylor &amp; Francis |isbn=978-1-351-86445-9 |page=9 |url=https://books.google.com/books?id=qCUlDwAAQBAJ&amp;dq=stalin+genetics+repression&amp;pg=PA9 |language=en}}&lt;/ref&gt; [[küberneetika]]t,&lt;ref name=&quot;Univ of North Carolina Press&quot;&gt;{{cite book |last1=Zubok |first1=Vladislav M. |title=A Failed Empire: The Soviet Union in the Cold War from Stalin to Gorbachev |year=2009 |publisher=Univ of North Carolina Press |isbn=978-0-8078-9905-2 |page=166 |url=https://books.google.com/books?id=3j2VJj1hs1EC |language=en}}&lt;/ref&gt; [[bioloogia]]t, [[lingvistika]]t, [[füüsika]]t, [[sotsioloogia]]t, [[psühholoogia]]t, [[majandus]]t ja [[statistika]]t.

Stalini ajal eelistati [[Trofim Lõssenko]] pseudoteaduslikke teooriaid teaduslikule geneetikale.&lt;ref name=&quot;Univ of North Carolina Press&quot; /&gt; Nõukogude teadlasi sunniti hukka mõistma töid, mis olid vastuolus [[lõssenkism]]iga.&lt;ref&gt;{{cite journal |last1=Wrinch |first1=Pamela N. |title=Science and Politics in the U.S.S.R.: The Genetics Debate |journal=World Politics |date=1951 |volume=3 |issue=4 |pages=486–519 |doi=10.2307/2008893 |jstor=2008893 |s2cid=146284128 |url=https://www.jstor.org/stable/2008893 |issn=0043-8871|url-access=subscription }}&lt;/ref&gt; Tuhanded bioloogid vangistati, vallandati või hukati, kui nad lõssenkismile vastu seisid.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{cite book| last1 = Birstein| first1 = Vadim J.| title = The Perversion Of Knowledge: The True Story Of Soviet Science| url = https://books.google.com/books?id=2XqEAAAAQBAJ| publisher = Perseus Books Group| date = 2013| isbn = 978-0-7867-5186-0}}&lt;/ref&gt; Geneetikauuringud hävitati sisuliselt kuni Stalini surmani 1953. aastal.&lt;ref name=&quot;Soyfer Nature&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{cite book |last1=Soĭfer |first1=Valeriĭ. |title=Lysenko and The Tragedy of Soviet Science |date=1994 |publisher=Rutgers University Press |location=New Brunswick, N.J. |isbn=978-0-8135-2087-2}}&lt;/ref&gt;

Kultuuris kehtestati ideoloogiline ortodoksia. Enne Stalini võimuletulekut oli kirjanduslikel, usulistel ja rahvuslikel esindajatel 1920. aastatel teatav autonoomia, kuid stalinistlikul ajastul suruti need rühmad tugevalt alla.&lt;ref name=&quot;Censorship: A World Encyclopedia&quot;&gt;{{cite book |last1=Jones |first1=Derek |title=Censorship: A World Encyclopedia |date=2001 |publisher=Routledge |isbn=978-1-136-79864-1 |page=2083 |url=https://books.google.com/books?id=gDqsCQAAQBAJ&amp;q=stalin+mass+censorshipI&amp;pg=PA2092 |language=en}}&lt;/ref&gt; Kunstiloomingus kehtestati [[sotsialistlik realism]], samuti allutati [[muusika]], [[film]] ja [[sport]] tugevale poliitilisele kontrollile.&lt;ref name=&quot;Censorship: A World Encyclopedia&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;Soyfer Nature&quot;&gt;{{cite journal |last=Soyfer |first=Valery N.  |author-link=Valery Soyfer |title=The Consequences of Political Dictatorship for Russian Science |journal=Nature Reviews Genetics |date=1 September 2001 |volume=2 |issue=9 |pages=723–729 |doi=10.1038/35088598 |pmid=11533721 |s2cid=46277758 }}&lt;/ref&gt;

===Isikukultus===
{{Peamine artikkel|Jossif Stalini isikukultus}}

[[File:Poster of Azerbaijan 1938. Constitutions.jpg|right|thumb|150px|[[Aserbaidžaani NSV]] plakat Staliniga]]

Pärast võimuvõitlust, milles Stalin alistas nii [[vasakopositsioon]]i kui ka [[paremopositsioon]]i, kujunes välja Stalini isikukultus.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Fitzpatrick |first1=Sheila |title=The Shortest History of the Soviet Union |year=2023 |publisher=Pan Macmillan |isbn=978-93-90742-78-3 |page=116}}&lt;/ref&gt; Aastatel 1929–1953 levisid arhitektuuris, monumentides, plakatitel, loosungitel ja ikonograafias Stalini kujutised, milles teda samastati üha enam riigiga ning esitleti marksismi kehastusena.&lt;ref name=&quot;Introduction&quot;&gt;{{cite journal |last1=Pisch |first1=Anita |title=Introduction |journal=The Personality Cult of Stalin in Soviet Posters, 1929–1953 |date=2016 |pages=1–48 |url=https://www.jstor.org/stable/j.ctt1q1crzp.6 |publisher=ANU Press|jstor=j.ctt1q1crzp.6 |isbn=978-1-76046-062-4 }}&lt;/ref&gt;

Mõned uurijad on väitnud, et Stalin osales aktiivselt oma isikukultuse kujundamises.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Saxonberg |first1=Steven |title=Transitions and Non-Transitions from Communism: Regime Survival in China, Cuba, North Korea, and Vietnam |date=2013 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1-107-02388-8 |page=111}}&lt;/ref&gt; Teised on viidanud Stalini lähikondsete meenutustele, mille järgi suhtus ta isikukultusesse ambivalentselt või kriitiliselt.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Davies |first1=Sarah |last2=Harris |first2=James |title=Stalin's World: Dictating the Soviet Order |date=2014 |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-18281-1 |page=134}}&lt;/ref&gt;

Isikukultus aitas legitimeerida Stalini võimu ning luua järjepidevust Leniniga, esitledes Stalinit tema õpilase ja järglasena.&lt;ref name=&quot;Introduction&quot; /&gt; Tema järglane [[Nikita Hruštšov]] mõistis hiljem Stalini isikukultuse hukka kui leninlike põhimõtetega vastuolus oleva nähtuse.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Claeys |first1=Gregory |title=Encyclopedia of Modern Political Thought (set) |date=2013 |publisher=CQ Press |isbn=978-1-5063-0836-4 |page=162}}&lt;/ref&gt;

===Klassivägivald===
Stalin süüdistas [[kulak]]uid rahvavastase vägivalla õhutamises põllumajanduse [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] ajal.&lt;ref&gt;Zuehlke, Jeffrey. 2006. ''Joseph Stalin''. [[Twenty-First Century Books]]. p. 63.&lt;/ref&gt; Vastuseks alustas riik Stalini juhtimisel nende vastu vägivaldset kampaaniat. Seda laadi kampaaniat on hiljem kirjeldatud mõistega ''[[klassitsiid]]''.&lt;ref&gt;[[Jacques Sémelin|Sémelin, Jacques]], and [[Stanley Hoffmann|Stanley Hoffman]]. 2007. ''Purify and Destroy: The Political Uses of Massacre and Genocide''. New York: [[Columbia University Press]]. p. 37.&lt;/ref&gt; Mitme riigi parlament on kuulutanud [[holodomor]]i genotsiidiks,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://holodomormuseum.org.ua/en/recognition-of-holodomor-as-genocide-in-the-world/|title=Worldwide Recognition of the Holodomor as Genocide|date=October 18, 2019}}&lt;/ref&gt; kuid osa ajaloolasi vaidleb vastu väitele, et klassipõhiseid repressioone saab käsitleda genotsiidina.&lt;ref&gt;{{cite book|last1=Davies|first1=Robert|url=https://books.google.com/books?id=4s1lCwAAQBAJ&amp;pg=PR14|title=The Industrialisation of Soviet Russia Volume 5: The Years of Hunger: Soviet Agriculture 1931–1933|last2=Wheatcroft|first2=Stephen|publisher=Palgrave Macmillan UK|year=2009|isbn=978-0-230-27397-9|page=xiv}}&lt;/ref&gt;

===Puhastused ja hukkamised===
{{Peamine artikkel|Suur terror|Parempoolsete ja trotskistide nõukogudevastase bloki protsess|Trotskistliku nõukogudevastase sõjalise organisatsiooni protsess|Sandarmohh|Valgevenelaste massihukkamine 1937. aastal|Vinnõtsja massimõrv|Punaarmee puhastus 1941. aastal|Leningradi juhtum|NKVD Poola operatsioon|Katõni massimõrv|Valgevene Vabastamise Liidu juhtum|NKVD vangide massimõrvad|NKVD Eesti operatsioon|Metro-Vickersi afäär|NKVD Läti operatsioon|Stalini mahalaskmisnimekirjad|NKVD Soome operatsioon}}

{{Mitu pilti|align=right|direction=horizontal|width=100|image1=Execute 346 Berias letter to Politburo.jpg|caption1=|image2=Execute 346 Stalins resolution.jpg|caption2=|image3=Execute 346 Politburo passes.jpg|footer=Vasakul: [[Lavrenti Beria]] 1940. aasta jaanuari kiri Stalinile, milles ta palus luba hukata 346 „[[rahvavaenlane|kommunistliku partei ja nõukogude võimu vaenlast]]”, keda süüdistati „kontrrevolutsioonilises paremtrotskistlikus vandenõu- ja spioonitegevuses”.&lt;br /&gt;Keskel: Stalini käekiri „за” („poolt”).&lt;br /&gt;Paremal: [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Poliitbüroo|poliitbüroo]] otsus Stalini allkirjaga.}}

[[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Poliitbüroo|Poliitbüroo]] juhina kindlustas Stalin 1930. aastatel peaaegu piiramatu võimu partei [[Suur terror|suure puhastuse]] kaudu, mille eesmärgiks kuulutati „oportunistide” ja „kontrrevolutsiooniliste sisseimbujate” parteist kõrvaldamine.&lt;ref name=&quot;Figes&quot;&gt;[[Orlando Figes|Figes, Orlando]]. 2007. ''The Whisperers: Private Life in Stalin's Russia''. {{ISBN|0-8050-7461-9}}.&lt;/ref&gt;{{sfn|Gellately|2007}} Puhastuse sihtmärgiks sattunud inimesed heideti sageli parteist välja; karmimad karistused ulatusid asumisele saatmisest ja [[GULAG]]i töölaagritesse vangistamisest kuni hukkamiseni pärast [[NKVD troika]]de korraldatud kiirmenetlusi.&lt;ref name=&quot;Figes&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[[Ian Kershaw|Kershaw, Ian]], and [[Moshe Lewin]]. 1997. ''Stalinism and Nazism: Dictatorships in Comparison''. Cambridge: [[Cambridge University Press]]. {{ISBN|0-521-56521-9}}. p. 300.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Leo Kuper|Kuper, Leo]]. 1982. ''Genocide: Its Political Use in the Twentieth Century''. [[Yale University Press]]. {{ISBN|0-300-03120-3}}.&lt;/ref&gt;

1930. aastatel hakkas Stalin üha enam kartma [[Leningrad]]i parteijuhi [[Sergei Kirov]]i kasvavat populaarsust. [[ÜK(b)P XVII kongress|1934. aasta parteikongressil]], kus valiti uus keskkomitee, sai Kirov vaid kolm vastuhäält, kõige vähem kõigist kandidaatidest, samal ajal kui Stalin sai üle saja vastuhääle.{{sfn|Brackman|2001|p=204}} Vastuhäälte täpne arv ei ole teada. [[Anastas Mikojan]] kirjutas oma mälestustes, et 1225 delegaadist hääletas Stalini vastu umbes 270, kuid ametlikuks vastuhäälte arvuks märgiti kolm ja ülejäänud sedelid hävitati. Pärast [[Nikita Hruštšov]]i 1956. aasta „[[Isikukultusest ja selle tagajärgedest|salajast kõnet]]” uuris keskkomitee komisjon hääletust ning leidis, et 267 sedelit oli kadunud.

Pärast Kirovi mõrva, mille korraldamist on seostatud Staliniga, koostas Stalin üksikasjaliku skeemi opositsioonijuhtide, sealhulgas [[Lev Trotski|Trotski]], [[Lev Kamenev|Kamenevi]] ja [[Grigori Zinovjev|Zinovjevi]], süüdistamiseks mõrvas.{{sfn|Brackman|2001|pp=205–206}} Seejärel laienesid uurimised ja kohtuprotsessid.{{sfn|Brackman|2001|p=207}} Stalin kehtestas uue seaduse „terroristlike organisatsioonide ja terroriaktide” kohta, mille järgi tuli juhtumeid uurida kuni kümne päeva jooksul, ilma süüdistaja, kaitseadvokaadi ja edasikaebamisõiguseta ning otsus tuli täide viia „kiiresti”.{{sfn|Overy|2004|p=182}} Stalini poliitbüroo andis välja ka juhiseid massiliste vahistamiste ja hukkamiste kvootide kohta.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Harris |first1=James |title=The Anatomy of Terror: Political Violence under Stalin |date=2013 |publisher=OUP Oxford |isbn=978-0-19-965566-3 |page=15 |url=https://books.google.com/books?id=8190eftcnDwC&amp;dq=Stalin+quotas+police&amp;pg=PA15 |language=en}}&lt;/ref&gt; 1935. aastal laiendati Stalini ajal surmanuhtluse kohaldamist kuni 12-aastastele noorukitele.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Mccauley |first1=Martin |title=Stalin and Stalinism|edition=3rd rev. |date=2013 |publisher=Routledge |isbn=978-1-317-86369-4 |page=49 |url=https://books.google.com/books?id=oQ7dAAAAQBAJ&amp;dq=stalin+death+penalty+12+years+old&amp;pg=PA49 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Wright |first1=Patrick |title=Iron Curtain: From Stage to Cold War |date=2009 |publisher=OUP Oxford |isbn=978-0-19-162284-7 |page=342 |url=https://books.google.com/books?id=Ps5wZUFnE7IC&amp;dq=stalin+death+penalty+12+years+old&amp;pg=PA342 |language=en}}&lt;/ref&gt;{{sfn|Boobbyer|2000|p=160}}

Seejärel toimus mitu kohtuprotsessi, mida tuntakse [[Moskva protsessid]]e nime all, kuid samalaadseid menetlusi viidi läbi kogu riigis. [[Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahv 58|Paragrahv 58]], mis käsitles keelatud [[nõukogudevastane tegevus|nõukogudevastast tegevust]] kontrrevolutsioonilise kuriteona, sai üheks enim kasutatud süüdistusaluseks.{{sfn|Tucker|1992|p=456}} Inimesi kuulutati „rahvavaenlasteks” mitmesugustel väidetavatel nõukogudevastastel ettekäänetel. Sageli järgnesid sellele avalik tagakiusamine, ülekuulamised, piinamine, küüditamine või hukkamine.

Vene sõna ''troika'' sai sel ajal uue tähenduse: kiire ja lihtsustatud kohtupidamine kolme liikmega komisjonis, mis allus NKVD troikale, kus otsus viidi täide 24 tunni jooksul.{{sfn|Overy|2004|p=182}} Stalini väljavalitud hukkaja [[Vassili Blohhin]] täitis sel perioodil osa kõrgetasemelistest hukkamisotsustest.&lt;ref&gt;[[Timothy Snyder|Snyder, Timothy]]. ''Bloodlands: Europe Between Hitler and Stalin.'' [[Basic Books]], 2010. {{ISBN|0-465-00239-0}} p. 137.&lt;/ref&gt;

{{mitu pilti
 | joondus = vasakul
 | suund = vertikaalne
 | laius = 220
 | pilt1 = 
 | allkiri1 = 
 | pilt2 = 
 | allkiri2 = [[Nikolai Ježov]], keda on ülemisel 1930. aastate fotol kujutatud Staliniga jalutamas, hukati 1940. aastal. Pärast hukkamist eemaldasid Nõukogude tsensorid ta fotolt.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.newseum.org/berlinwall/commissar_vanishes/vanishes.htm|title=Newseum: The Commissar Vanishes|access-date=19. juuli 2008|archive-date=11. juuni 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20080611034558/http://www.newseum.org/berlinwall/commissar_vanishes/vanishes.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Selline retušeerimine oli Stalini võimu ajal tavaline.
}}

Paljud sõjaväejuhid mõisteti süüdi riigireetmises ning sellele järgnes ulatuslik [[Punaarmee]] ohvitserkonna puhastus. Stalini korraldatud Punaarmee ohvitserkonna puhastuse ulatus oli erakordne: väidetavalt tapeti 90% kindralitest ja 80% kolonelidest. See hõlmas kolme marssalit viiest, 13 armeejuhti 15-st, 57 korpuseülemat 85-st, 110 diviisiülemat 195-st ja 220 brigaadiülemat 406-st ning kõiki sõjaväeringkondade juhte.{{citation needed|date=October 2020}} Carell, P. [1964] 1974. ''Hitler's War on Russia: The Story of the German Defeat in the East'', translated by [[Ewald Osers|E. Osers]]. Delhi: B.I. Publications. p. 195.&lt;/ref&gt; Paljude endiste kõrgete revolutsionääride ja parteiliikmete represseerimine pani Trotski väitma, et Stalini režiimi ja Lenini vahel lahutab „verejõgi”.&lt;ref&gt;[[Robert C. Tucker|Tucker, Robert C.]] 1999. ''Stalinism: Essays in Historical Interpretation'', [[Transaction Publishers]]. {{ISBN|0-7658-0483-2}}. p. 5.&lt;/ref&gt; 1940. aasta augustis mõrvati Trotski Mehhikos, kus ta oli elanud paguluses alates 1937. aasta jaanuarist. Sellega kõrvaldati viimane Stalini vastane endise parteijuhtkonna hulgast.{{sfn|Overy|2004|p=338}}

[[NKVD massioperatsioonid]] olid suunatud ka „rahvuslike kontingentide” ehk välismaise päritoluga rahvusrühmade vastu, sealhulgas [[poolakad|poolakate]], [[sakslased|sakslaste]] ja [[korealased|korealaste]] vastu. Kokku vahistati umbes 350 000 inimest, neist 144 000 poolakad, ning hukati 247 157 inimest, neist 110 000 poolakad.{{sfn|Montefiore|2004|p=229}} Paljud [[suur depressioon|suure depressiooni]] ajal Nõukogude Liitu emigreerunud ameeriklased hukati, teised saadeti vangilaagritesse või GULAG-i.&lt;ref&gt;Tzouliadis, Tim. August 2, 2008. &quot;[http://news.bbc.co.uk/today/hi/today/newsid_7537000/7537585.stm Nightmare in the workers paradise].&quot; [[BBC]].&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Tzouliadis, Tim. 2008. ''The Forsaken: An American Tragedy in Stalin's Russia''. [[Penguin Press]], {{ISBN|1-59420-168-4}}.&lt;/ref&gt;

Puhastustega samaaegselt püüti ümber kirjutada ajalugu Nõukogude õpikutes ja propagandamaterjalides. NKVD poolt hukatud tuntud inimesed eemaldati tekstidest ja fotodelt, justkui poleks neid kunagi eksisteerinud.

Nõukogude arhiivide avanemise järel hindavad ajaloolased, et terrori käigus hukati ligi 700 000 inimest: 353 074 inimest 1937. aastal ja 328 612 inimest 1938. aastal.&lt;ref&gt;{{cite book|editor=McLoughlin, Barry|editor2=McDermott, Kevin|url=https://books.google.com/books?id=8yorTJl1QEoC&amp;pg=PA141|title=Stalin's Terror: High Politics and Mass Repression in the Soviet Union|publisher=[[Palgrave Macmillan]]|year=2002|isbn=978-1-4039-0119-4|page=141}}&lt;/ref&gt; Suure osa hukatutest moodustasid tavalised Nõukogude kodanikud: töölised, talupojad, koduperenaised, õpetajad, preestrid, muusikud, sõdurid, pensionärid, baleriinid ja kerjused.&lt;ref&gt;{{cite book|editor=McLoughlin, Barry|editor2=McDermott, Kevin|url=https://books.google.com/books?id=8yorTJl1QEoC&amp;pg=PA6|title=Stalin's Terror: High Politics and Mass Repression in the Soviet Union|publisher=[[Palgrave Macmillan]]|year=2002|isbn=978-1-4039-0119-4|page=6}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Kuromiya, Hiroaki. 2007. ''The Voices of the Dead: Stalin's Great Terror in the 1930s.'' [[Yale University Press]]. {{ISBN|0-300-12389-2}}.&lt;/ref&gt;{{Rp|4}} Uurijate hinnangul oli [[Suur terror|suure terrori]] aastatel 1936–1938 hukkunute koguarv koos vangistuses surnutega ligikaudu 700 000 kuni 1,2 miljonit inimest.&lt;ref&gt;{{Citation |title=Introduction: the Great Purges as history |date=1985 |url=http://dx.doi.org/10.1017/cbo9780511572616.002 |work=Origins of the Great Purges |pages=1–9 |publisher=Cambridge University Press |doi=10.1017/cbo9780511572616.002 |isbn=978-0-521-25921-7 |access-date=2021-12-02|url-access=subscription }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Homkes|first=Brett|date=2004|title=Certainty, Probability, and Stalin's Great Purge|url=https://scholarworks.gvsu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1032&amp;context=mcnair|journal=McNair Scholars Journal}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite journal |last1=Ellman |first1=Michael |title=Soviet Repression Statistics: Some Comments |journal=Europe-Asia Studies |date=2002 |volume=54 |issue=7 |pages=1151–1172 |doi=10.1080/0966813022000017177 |jstor=826310 |url=https://www.jstor.org/stable/826310 |issn=0966-8136|url-access=subscription }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Shearer |first1=David R. |title=Stalin and War, 1918–1953: Patterns of Repression, Mobilization, and External Threat |year=2023 |publisher=Taylor &amp; Francis |isbn=978-1-00-095544-6 |page=vii |url=https://books.google.com/books?id=CCHMEAAAQBAJ&amp;dq=great+purge+1.2+million&amp;pg=PR7 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Nelson |first1=Todd H. |title=Bringing Stalin Back In: Memory Politics and the Creation of a Useable Past in Putin's Russia |year=2019 |publisher=Rowman &amp; Littlefield |isbn=978-1-4985-9153-9 |page=7 |url=https://books.google.com/books?id=oJGyDwAAQBAJ&amp;dq=stalin+great+purge+1.2+million&amp;pg=PA7 |language=en}}&lt;/ref&gt; Paljud hukatud maeti [[Nõukogude massihukkamiste ühishauad|ühishaudadesse]], olulisteks hukkamis- ja matmispaikadeks olid muu hulgas [[Bõkivnja]], [[Kurapatõ]] ja [[Butovo polügoon]].&lt;ref&gt;[[Timothy Snyder|Snyder, Timothy]] (2010) ''Bloodlands: Europe Between Hitler and Stalin.'' [[Basic Books]], {{ISBN|0-465-00239-0}} p. 101.&lt;/ref&gt;

Osa lääne uurijaid on leidnud, et Nõukogude arhiividest avaldatud andmed on alahinnatud, puudulikud või ebausaldusväärsed.&lt;ref&gt;{{cite journal|author=Rosefielde, Stephen|url=https://sovietinfo.tripod.com/RSF-New_Evidence.pdf|title=Stalinism in Post-Communist Perspective: New Evidence on Killings, Forced Labour and Economic Growth in the 1930s|journal=Europe-Asia Studies|volume=48|issue=6|year=1996|doi=10.1080/09668139608412393|page=959}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sovietinfo.tripod.com/CNQ-Comments_WCR.pdf Comment on Wheatcroft] by [[Robert Conquest]], 1999.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Pipes, Richard (2003) ''Communism: A History (Modern Library Chronicles)'', p. 67. {{ISBN|0-8129-6864-6}}.&lt;/ref&gt;{{sfn|Applebaum|2003|p=584}}&lt;ref&gt;{{cite journal|author=Keep, John|year=1997|doi=10.4000/chs.1014|journal=Crime, Histoire &amp; Sociétés|title=Recent Writing on Stalin's Gulag: An Overview|pages=91–112|volume=1|issue=2|doi-access=free}}&lt;/ref&gt; Ajaloolane [[Stephen G. Wheatcroft]], kes on suure osa oma karjäärist pühendanud arhiivide uurimisele, on seevastu väitnud, et enne Nõukogude Liidu lagunemist ja arhiivide avanemist oli arusaam Nõukogude repressioonide ulatusest ja olemusest väga puudulik ning et osa varasemaid kõrgeid hinnanguid kaitsnud uurijaid on uute arhiiviandmetega raskesti kohanenud.&lt;ref&gt;{{cite journal|last=Wheatcroft|first=S. G.|author-link=Stephen G. Wheatcroft|year=1996|title=The Scale and Nature of German and Soviet Repression and Mass Killings, 1930–45|url=http://sovietinfo.tripod.com/WCR-German_Soviet.pdf|journal=[[Europe-Asia Studies]]|volume=48|issue=8|pages=1319–53|doi=10.1080/09668139608412415|jstor=152781|archive-date=July 17, 2011|access-date=November 15, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20110717103830/http://sovietinfo.tripod.com/WCR-German_Soviet.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite journal|author=Wheatcroft, S. G.|s2cid=205667754|year=2000|title=The Scale and Nature of Stalinist Repression and its Demographic Significance: On Comments by Keep and Conquest|url=http://sovietinfo.tripod.com/WCR-Comments_KEP_CNQ.pdf|journal=Europe-Asia Studies|volume=52|issue=6|pages=1143–59|doi=10.1080/09668130050143860|pmid=19326595|archive-date=October 26, 2019|access-date=November 15, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20191026105305/http://sovietinfo.tripod.com/WCR-Comments_KEP_CNQ.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

Stalin allkirjastas isiklikult 1937. ja 1938. aastal 357 mahalaskmisnimekirja, millega mõisteti hukkamisele 40 000 inimest; umbes 90% neist on kinnitatud andmetel maha lastud.&lt;ref name=&quot;Ellman&quot;&gt;{{cite journal|author=Ellman, Michael|s2cid=53655536|year=2007|title=Stalin and the Soviet Famine of 1932–33 Revisited|url=http://www.paulbogdanor.com/left/soviet/famine/ellman1933.pdf|journal=Europe-Asia Studies|volume=59|issue=4|pages=663–93|doi=10.1080/09668130701291899|access-date=April 6, 2014|archive-date=October 14, 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20071014232729/http://www1.fee.uva.nl/pp/mjellman/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Ühte sellist nimekirja läbi vaadates olevat ta öelnud: „Kes seda rämpsu kümne või kahekümne aasta pärast ikka mäletab? Mitte keegi. Kes mäletab praegu nende bojaaride nimesid, kellest [[Ivan Julm]] vabanes? Mitte keegi.”&lt;ref&gt;[[Dmitri Volkogonov|Volkogonov, Dmitri]]. 1991. ''Stalin: Triumph and Tragedy''. New York. p. 210. {{ISBN|0-7615-0718-3}}.&lt;/ref&gt;

Lisaks saatis Stalin NKVD operatiivtöötajad [[Mongoolia Rahvavabariik]]i, kus loodi NKVD ''troika'' kohalik vaste ning vallandati [[stalinistlikud repressioonid Mongoolias|verine puhastus]], mille käigus hukati kümneid tuhandeid inimesi „Jaapani spioonidena”. Mongoolia juht [[Horloogijn Tšoibalsan]] järgis Stalini eeskuju.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;{{Rp|2}} Stalin käskis likvideerida 100 000 [[budism|budistlikku]] [[laama]]t, kuid Mongoolia poliitiline juht [[Peljidiin Genden]] seisis sellele korraldusele vastu.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Baabar |first1=Bat-Ėrdėniĭn |title=History of Mongolia |date=1999 |publisher=Monsudar Pub. |isbn=978-99929-0-038-3 |page=322 |url=https://books.google.com/books?id=xXxxAAAAMAAJ |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Kotkin |first1=Stephen |last2=Elleman |first2=Bruce Allen |title=Mongolia in the Twentieth Century |year=2015 |publisher=Routledge |isbn=978-1-317-46010-7 |page=112 |url=https://books.google.com/books?id=FWmmBgAAQBAJ&amp;dq=stalin+100,000+order+mongolia&amp;pg=PA112 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Dashpu̇rėv |first1=Danzankhorloogiĭn |last2=Soni |first2=Sharad Kumar |title=Reign of Terror in Mongolia, 1920–1990 |date=1992 |publisher=South Asian Publishers |isbn=978-1-881318-15-6 |page=44 |url=https://books.google.com/books?id=Aw4cAAAAIAAJ&amp;q=stalin+100,000+order+mongolia |language=en}}&lt;/ref&gt; Ametlikel andmetel tapeti Mongoolia Rahvavabariigis stalinistliku mõju all hinnanguliselt 17 000 munka.&lt;ref name=&quot;reuters&quot;&gt;{{cite news |last=Thomas |first=Natalie |date=2018-06-04 |title=Young monks lead revival of Buddhism in Mongolia after years of repression. |url=https://www.reuters.com/article/uk-mongolia-monks-idUKKCN1J104O |work=Reuters. |access-date=2023-07-06}}&lt;/ref&gt;

Stalinistlikud jõud viisid [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal vabariiklaste poolel läbi puhastusi ka stalinismivastaste jõudude seas, sealhulgas [[trotskism|trotskistidega]] seotud [[POUM]]i fraktsiooni ja [[anarhistid|anarhistlike]] rühmade vastu.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Sakwa |first1=Richard |title=Soviet Politics: In Perspective |date=2012 |publisher=Routledge |isbn=978-1-134-90996-4 |page=43 |url=https://books.google.com/books?id=SQSiM2vPO54C&amp;dq=spanish+civil+war+stalin+purged+nin&amp;pg=PA43 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Whitehead |first1=Jonathan |title=The End of the Spanish Civil War: Alicante 1939 |year=2024 |publisher=Pen and Sword History |isbn=978-1-399-06395-1 |page=81 |url=https://books.google.com/books?id=7aLsEAAAQBAJ&amp;dq=andreu+nin+stalin+purges&amp;pg=PA81 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Service |first1=Robert |title=Comrades!: A History of World Communism |date=2007 |publisher=Harvard University Press |isbn=978-0-674-02530-1 |page=212 |url=https://books.google.com/books?id=Frgm5QodnFoC&amp;dq=andreu+nin+stalin+purged&amp;pg=PA211 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Kocho-Williams |first1=Alastair |title=Russia's International Relations in the Twentieth Century |date=2013 |publisher=Routledge |isbn=978-1-136-15747-9 |page=60 |url=https://books.google.com/books?id=Vu2kOJbrCuMC&amp;dq=spanish+civil+war+stalin+purged+nin&amp;pg=PA61 |language=en}}&lt;/ref&gt;

1930. ja 1940. aastatel saatis Nõukogude juhtkond NKVD rühmi teistesse riikidesse, et mõrvata Nõukogude režiimi vastaseid ja ülejooksikuid. Selliste operatsioonide ohvrite hulka kuulusid Trotski, [[Jevhen Konovalets]], [[Ignace Poretsky]], Rudolf Klement, [[Aleksandr Kutepov]], [[Jevgeni Miller]] ning Kataloonias tegutsenud Marksistliku Ühtsuse Töölispartei ([[POUM]]) juhid, näiteks [[Andreu Nin]].&lt;ref&gt;{{cite journal|author=Ellman, Michael|s2cid=13880089|year=2005|url=http://www.paulbogdanor.com/left/soviet/famine/ellman.pdf|title=The Role of Leadership Perceptions and of Intent in the Soviet Famine of 1931–1934|journal=Europe-Asia Studies|page=826|volume=57|issue=6|doi=10.1080/09668130500199392|access-date=April 6, 2014|archive-date=February 27, 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20090227181110/http://www.paulbogdanor.com/left/soviet/famine/ellman.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; [[Palestiina Kommunistlik Partei|Palestiina Kommunistliku Partei]] kaasasutaja [[Joseph Berger-Barzilai]] veetis pärast 1937. aasta puhastusi 25 aastat Stalini vanglates ja koonduslaagrites.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Deutscher |first1=Isaac |title=The Prophet: The Life of Leon Trotsky |date=2015 |publisher=Verso Books |isbn=978-1-78168-721-5 |page=1443|url=https://books.google.com/books?id=YGznDwAAQBAJ&amp;q=isaac+deutscher+trotsky+the+prophet |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Wasserstein |first1=Bernard |title=On the Eve: The Jews of Europe Before the Second World War |date=2012 |publisher=Simon and Schuster |isbn=978-1-4165-9427-7 |page=395 |url=https://books.google.com/books?id=HJSQZJKHX_8C&amp;dq=Joseph+Berger-Barzilai+purge&amp;pg=PA395 |language=en}}&lt;/ref&gt;

===Suur terror===
[[Suur terror]] ehk suur puhastus oli 1936. aasta septembrist 1938. aasta detsembrini kestnud stalinistlike poliitiliste repressioonide kõrgpunkt. Lääne ajalookirjutuses kasutatakse seda mõistet ajajärgu kohta, mil [[Nikolai Ježov]] juhtis [[NKVD]]-d ning korraldas enneolematu ulatusega massilisi vahistamisi ja hukkamisi.&lt;ref&gt;Letkemann, Peter. Mennonite Victims of &quot;The Great Terror,&quot; 1936–1938. ''Journal of Mennonite Studies'', 1998, 16: 33–58.&lt;/ref&gt; Sajad tuhanded parteitegelased, sõjaväelased, haritlased ja tavakodanikud mõisteti [[näidisprotsess]]idel süüdi ning hukati või saadeti [[GULAG]]i laagritesse. NKVD tegutses kesksetelt võimudelt saadud kvootide alusel, mis määrasid igas liiduvabariigis hukatavate või vangistatavate inimeste arvu.

Näiteks [[Kirgiisi NSV]]-s, mis oli toona umbes 1,5 miljoni elanikuga väike liiduvabariik, nägi 1938. aasta esimese kvartali direktiiv ette 35 hukkamist, 1250 inimest 25-aastase vangistusega ning 3740 inimest 10-aastase vangistusega. Kohalikud NKVD ametnikud nimetasid seda küüniliselt „saagi koristamiseks”. Kvootide täitmata jätmine võis kaasa tuua ka NKVD töötajate endi vahistamise või hukkamise. Mitme tuhande töövõimelise inimese kõrvaldamine lühikese aja jooksul andis vabariigi majandusele raske hoobi, kuid kvoote anti välja ka järgnevates kvartalites. Suulise ajaloo allikad kirjeldavad lisaks Kirgiisi eliidi dramaatilisi vahistamisi, avalikke kohtuprotsesse, mis lavastati massietendustena, ning „rahvavaenlasteks” kuulutatud inimeste perekondadele osaks saanud tagajärgi.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Kokaisl |first1=Petr |last2=Usmanov |first2=Amirbek |title=The History of Kyrgyzstan Through the Eyes of Witnesses |year=2025 |publisher=Nostalgie |url=https://books.google.com/books?id=c62GEQAAQBAJ |isbn=978-80-908883-3-3}}&lt;/ref&gt;

[[Sheng Shicai]], kommunistlike sümpaatiatega Hiina sõjapealik, kutsus Nõukogude Liidu sekkuma ning võimaldas 1930. aastatel stalinistliku võimu laienemist [[Xinjiang]]i provintsi. 1937. aastal korraldas Sheng [[Suur puhastus|suure puhastusega]] sarnase kampaania, mille käigus vangistati, piinati ja tapeti umbes 100 000 inimest, kellest paljud olid [[uiguurid]].&lt;ref&gt;{{cite book|url=https://books.google.com/books?id=IAs9AAAAIAAJ&amp;q=warlords+and+muslims|title=Warlords and Muslims in Chinese Central Asia: a political history of Republican Sinkiang 1911–1949|author=Andrew D. W. Forbes|year=1986|publisher=CUP Archive|location=Cambridge, England|isbn=978-0-521-25514-1|page=151|access-date=December 31, 2010}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=MT2D_0_eBPQC&amp;pg=PA57|title=Oasis Identities: Uyghur Nationalism Along China's Silk Road|last1=Rudelson|first1=Justin Jon|last2=Rudelson|first2=Justin Ben-Adam|last3=Ben-Adam|first3=Justin|date=1997|publisher=Columbia University Press|isbn=978-0-231-10786-0|language=en}}&lt;/ref&gt;

===Küüditamised===
{{Peamine artikkel|Rahvaste küüditamine Nõukogude Liidus|Korealaste küüditamine Nõukogude Liidus|Balkarite küüditamine|Tšetšeenide ja inguššide küüditamine|Mesheedi türklaste küüditamine|Krimmitatarlaste küüditamine|Karachaidide küüditamine|Kalmõkkide küüditamine}}

Vahetult enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], selle ajal ja pärast seda viis Stalin läbi rea [[sundasumised Nõukogude Liidus|küüditamisi]], mis muutsid sügavalt Nõukogude Liidu rahvuslikku kaarti. Küüditamiste ametlike põhjustena nimetati [[separatism]]i, vastupanu Nõukogude võimule ja koostööd [[operatsioon Barbarossa|sissetunginud sakslastega]]. [[Saksa okupatsioon Euroopas|Saksa okupatsiooni]] all olnud aladel viibinud inimeste individuaalseid asjaolusid ei uuritud. Pärast [[Kaukaasia lahing|Kaukaasia]] lühiajalist natslikku okupatsiooni küüditati ilma ettehoiatuse ja vara kaasa võtmise võimaluseta viie väikese mägirahva ning [[krimmitatarlased|krimmitatarlaste]] kogu elanikkond, kokku üle miljoni inimese.{{sfn|Bullock|1962|pp=904–906}}

Stalini umbusalduse tõttu teatud rahvusrühmade lojaalsuse suhtes viidi strateegilistest piirkondadest sunniviisiliselt välja sellised rühmad nagu [[korjo-saram|Nõukogude korealased]], [[Volga sakslased]], krimmitatarlased, [[tšetšeenid]] ja paljud [[poolakad]]. Nad asustati ümber Nõukogude Liidu keskossa, eriti [[Kasahhi NSV]]-sse. Mõne hinnangu järgi võisid sajad tuhanded küüditatud surra juba teekonnal.{{sfn|Boobbyer|2000|p=130}} Aastatel 1941–1949 küüditati hinnanguliselt ligi 3,3 miljonit inimest{{sfn|Boobbyer|2000|p=130}}&lt;ref&gt;Pohl, Otto, ''Ethnic Cleansing in the USSR, 1937–1949'', {{ISBN|0-313-30921-3}}.&lt;/ref&gt; [[Siber]]isse ja Kesk-Aasia liiduvabariikidesse. Mõne hinnangu järgi suri kuni 43% ümberasustatud elanikest haiguste ja alatoitumuse tõttu.&lt;ref&gt;{{cite web|title=Soviet Transit, Camp, and Deportation Death Rates|url=https://www.hawaii.edu/powerkills/USSR.TAB1B.GIF|access-date=June 25, 2010}}&lt;/ref&gt;

Nõukogude ametlike hinnangute järgi läbis aastatel 1929–1953 GULAG-i laagreid üle 14 miljoni inimese ning veel 7–8 miljonit inimest küüditati või saadeti asumisele Nõukogude Liidu kaugetesse piirkondadesse, mitmel juhul tervete rahvusrühmadena.&lt;ref&gt;{{cite journal|author=Conquest, Robert |title=Victims of Stalinism: A Comment|url=https://archive.org/details/sim_europe-asia-studies_1997-11_49_7/page/1316 |journal=Europe-Asia Studies|volume=49|issue=7|year=1997|pages=1317–1319|quote=We are all inclined to accept the Zemskov totals (even if not as complete) with their 14 million intake to Gulag 'camps' alone, to which must be added 4–5&amp;nbsp;million going to Gulag 'colonies', to say nothing of the 3.5 million already in, or sent to, 'labour settlements'. However taken, these are surely 'high' figures.|doi=10.1080/09668139708412501}}&lt;/ref&gt; Uurijate kujuneva konsensuse järgi suri aastatel 1930–1953 GULAG-i süsteemis umbes 1,5–1,7 miljonit inimest.&lt;ref&gt;{{cite journal|author=Wheatcroft, Stephen G.|year=1999|title=Victims of Stalinism and the Soviet Secret Police: The Comparability and Reliability of the Archival Data. Not the Last Word|url=https://sovietinfo.tripod.com/WCR-Secret_Police.pdf|journal=[[Europe-Asia Studies]]|volume=51|issue=2|pages=315–345|doi=10.1080/09668139999056|author-link=Stephen G. Wheatcroft}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Steven Rosefielde|Rosefielde, Steven]]. 2009. ''Red Holocaust.'' [[Routledge]], 2009. {{ISBN|0-415-77757-7}}. p. 67.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Dan Healey|Healey, Dan]]. 2018. &quot;[https://www.deepdyve.com/lp/ou_press/golfo-alexopoulos-illness-and-inhumanity-in-stalin-s-gulag-i363rKPYOp Golfo Alexopoulos. 'Illness and Inhumanity in Stalin's Gulag']&quot; (review). ''[[The American Historical Review|American Historical Review]]'' 123(3):1049–51. {{doi|10.1093/ahr/123.3.1049}}.&lt;/ref&gt;

1956. aasta veebruaris mõistis [[Nikita Hruštšov]] küüditamised hukka kui [[leninism]]i rikkumise ning tühistas suurema osa neist. [[Krimmitatarlased|Tatarlastel]], [[mesheedid|mesheetidel]] ja Volga sakslastel lubati aga massiliselt kodumaale naasta alles 1991. aastal.

===Majanduspoliitika===
{{Peamine artikkel|Kollektiviseerimine Nõukogude Liidus|Holodomor|Kasahstani näljahäda 1930–1933|Industrialiseerimine Nõukogude Liidus}}

[[File:GolodomorKharkiv.jpg|thumb|Nälginud talupojad [[Harkiv]]i tänaval [[Nõukogude näljahäda 1932–1933|Nõukogude näljahäda]] ajal]]

1930. aastate alguses käivitas Stalin radikaalsete majanduspoliitiliste meetmete laine, mis muutis põhjalikult Nõukogude Liidu tööstuse ja põllumajanduse. Seda tuntakse [[suur pööre|suure pöördena]], sest Nõukogude Venemaa loobus [[Uus majanduspoliitika|uue majanduspoliitika]] segamajanduslikust mudelist ja võttis kasutusele [[plaanimajandus]]e. Lenin oli NEP-i rakendanud sotsialistliku riigi püsimajäämise tagamiseks pärast seitset aastat sõda – [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Vene kodusõda|kodusõda]] – ning Nõukogude tootmine taastati 1913. aasta tasemele. Venemaa jäi aga endiselt Läänest kaugele maha ning Stalin ja enamik kommunistlikust parteist leidsid, et NEP teeb kommunistlikes ideaalides järeleandmisi, ei anna piisavaid majandustulemusi ega loo kavandatud sotsialistlikku ühiskonda.

Ajaloolase [[Sheila Fitzpatrick]]i sõnul on uurijate seas levinud seisukoht, et Stalin võttis [[vasakopositsioon]]ilt üle seisukohad sellistes küsimustes nagu [[industrialiseerimine]] ja [[kollektiviseerimine]].&lt;ref&gt;{{cite journal |last1=Fitzpatrick |first1=Sheila |title=The Old Man |journal=London Review of Books |date=22 April 2010 |volume=32 |issue=8 |url=https://www.lrb.co.uk/the-paper/v32/n08/sheila-fitzpatrick/the-old-man |language=en |issn=0260-9592}}&lt;/ref&gt; Trotski väitis, et 1930. aastate stalinistlikule planeerimisele iseloomulikud ebaproportsionaalsused ja tasakaalustamatus, näiteks tarbimissektori mahajäämus ning [[rasketööstus]]e eelistamine, tulenesid mitmest välditavast probleemist. Tema hinnangul viidi industrialiseerimine läbi raskemates oludes, mitu aastat hiljem ja vähem ratsionaalsel viisil, kui vasakopositsioon oli algselt kavandanud.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Deutscher |first1=Isaac |title=The Prophet: The Life of Leon Trotsky |date=2015 |publisher=Verso Books |isbn=978-1-78168-721-5 |page=1141|url=https://books.google.com/books?id=YGznDwAAQBAJ&amp;q=isaac+deutscher+trotsky+the+prophet |language=en}}&lt;/ref&gt;

Ametlikult oli majanduspoliitika eesmärk kiirendada arengut [[kommunism]]i suunas. [[Industrialiseerimine Nõukogude Liidus|Industrialiseerimise]] vajadust põhjendati sellega, et Nõukogude Liit oli lääneriikidest majanduslikult maha jäänud ning sotsialistlik ühiskond vajas tööstust sise- ja välisvaenlastega toimetulekuks.{{sfn|Kotkin|1997|pp=70–71}} Kiire industrialiseerimisega kaasnes põllumajanduse massiline kollektiviseerimine ja kiire [[linnastumine]], mille käigus muudeti paljud väikesed külad [[tööstuslinn]]adeks.{{sfn|Kotkin|1997|pp=70–79}} Industrialiseerimise kiirendamiseks importis Stalin Lääne-Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest materjale, ideid, oskusteavet ja tööjõudu.&lt;ref&gt;{{cite book |author-last1=De Basily |author-first1=N. |url=https://books.google.com/books?id=WkcrDwAAQBAJ |title=Russia Under Soviet Rule: Twenty Years of Bolshevik Experiment |publisher=Routledge |year=2017 |isbn=978-1-351-61717-8 |series=Routledge Library Editions: Early Western Responses to Soviet Russia |location=Abingdon, Oxon |access-date=3 November 2017 |orig-year=1938}}&lt;/ref&gt; Samuti sõlmiti ühisettevõtete lepinguid suurte Ameerika eraettevõtetega, näiteks [[Ford Motor Company]]ga, mis aitasid riikliku järelevalve all 1920. aastate lõpus ja 1930. aastatel rajada [[Nõukogude Liidu majandus]]e tööstuslikku alust. Kui Ameerika eraettevõtted olid oma ülesande täitnud, võtsid töö üle Nõukogude [[riigiettevõte|riigiettevõtted]].

[[Fredric Jameson]] on väitnud, et stalinism oli „edukas” ja täitis oma ajaloolise ülesande nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult, sest moderniseeris Nõukogude Liidu, muutes talupojaühiskonna tööstusriigiks, millel oli kirjaoskaja elanikkond ja märkimisväärne teaduslik pealisehitus.&lt;ref&gt;[[Fredric Jameson]]. ''Marxism Beyond Marxism'' (1996). p. 43. {{ISBN|0-415-91442-6}}.&lt;/ref&gt; [[Robert Conquest]] on selle järelduse vaidlustanud, märkides, et Venemaa oli juba enne Esimest maailmasõda maailma tööstusmajanduste seas neljandal-viiendal kohal ning tööstuslik areng oleks olnud võimalik ka ilma kollektiviseerimise, näljahäda ja terrorita. Conquesti hinnangul olid tööstuslikud saavutused väidetust palju väiksemad ning Nõukogude tüüpi industrialiseerimine oli innovatsiooni tõkestav ummiktee.&lt;ref name=&quot;reflections&quot;&gt;[[Robert Conquest]]. ''Reflections on a Ravaged Century'' (2000). p. 101. {{ISBN|0-393-04818-7}}.&lt;/ref&gt; [[Stephen Kotkin]]i sõnul eksivad need, kes peavad kollektiviseerimist vajalikuks; tema järgi näis see vajalik ainult kommunistliku ideoloogia ja kapitalismi eitamise raamides. Majanduslikult ei andnud kollektiviseerimine tema hinnangul oodatud tulemusi, vaid vähendas saake, sest talupojad reageerisid kõrgetele maksudele tootmise vähendamisega ja hoolitsesid eelkõige enda ellujäämise eest.{{sfn|Kotkin|2014|pp=724–725}}&lt;ref&gt;{{Cite book |last=Fitzpatrick |first=Sheila |title=Stalin's peasants : resistance and survival in the Russian village after collectivization |date=1994 |publisher=Oxford University Press |isbn=0-19-506982-X |location=New York |oclc=28293091|page=5}}&lt;/ref&gt;

Mitme lääne ajaloolase hinnangul olid stalinistlikud põllumajanduspoliitikad üks peamisi tegureid [[Nõukogude näljahäda 1932–1933|1930.–1933. aasta Nõukogude näljahäda]] tekkes.&lt;ref&gt;[https://www.historyplace.com/worldhistory/genocide/stalin.htm &quot;Genocide in the 20th century&quot;]. History Place.&lt;/ref&gt; Mõned uurijad leiavad, et [[holodomor]], mis algas 1932. aasta lõpus, kujunes näljahäda genotsiidi vahendiks; Ukraina valitsus tunnistab seda sellisena. Osa uurijaid vaidleb aga näljahäda tahtlikkuse üle.&lt;ref&gt;{{cite book|last1=Davies|first1=Robert|author-link1=Robert William Davies|last2=Wheatcroft|first2=Stephen|author-link2=Stephen G. Wheatcroft|title=The Industrialisation of Soviet Russia Volume 5: The Years of Hunger: Soviet Agriculture 1931–1933|url=https://books.google.com/books?id=4s1lCwAAQBAJ&amp;pg=PR14|year=2009|publisher=Palgrave Macmillan UK|isbn=978-0-230-27397-9|page=xiv}}&lt;/ref&gt;

===Sotsiaalküsimused===
Stalinismi ajajärku on sotsiaalküsimustes kirjeldatud suuresti tagurlikuna. Kuigi Lenini ajal toimus lühike dekriminaliseerimise periood, kriminaliseeris 1934. aasta kriminaalkoodeks taas homoseksuaalsuse.&lt;ref&gt;{{Cite news |date=2017-11-10 |title=1917 Russian Revolution: The gay community's brief window of freedom |language=en-GB |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-41737330 |access-date=2023-05-29}}&lt;/ref&gt; Abort muudeti 1936. aastal pärast ühiskondlikult vastuolulist arutelu uuesti ebaseaduslikuks.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=When Soviet Women Won the Right to Abortion (For the Second Time) |url=https://jacobin.com/2020/03/soviet-women-abortion-ussr-history-health-care/ |access-date=2023-05-29 |website=jacobin.com |language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2015-08-31 |title=Letters to the Editor on the Draft Abortion Law |url=https://soviethistory.msu.edu/1936-2/abolition-of-legal-abortion/abolition-of-legal-abortion-texts/abolition-of-legal-abortion/ |access-date=2023-05-29 |website=Seventeen Moments in Soviet History |language=en-US}}&lt;/ref&gt; Naiste küsimused jäid suuresti tagaplaanile.&lt;ref&gt;{{Cite book |last=Mamonova |first=Tatyana |title=Women and Russia: Feminist Writings from the Soviet Union |location=Oxford |publisher=Basil Blackwell Publisher |year=1984 |isbn=0-631-13889-7}}&lt;/ref&gt;

==Seos leninismiga==
{{Lisateave|Leninism#Leninism pärast 1924. aastat|Sovetoloogia|Oktoobrirevolutsioon#Historiograafia}}

[[File:19220900-lenin stalin gorky-02.jpg|thumb|left|Muudetud foto, mille eesmärk oli näidata [[Vladimir Lenin]]it koos Staliniga 1920. aastate alguses ning illustreerida ametlikult väidetud Stalini lähedust Leninile.&lt;ref&gt;{{cite book|last1=Gilbert|first1=Felix|author-link1=Felix Gilbert|last2=Large|first2=David Clay|title=The End of the European Era: 1890 to the Present|edition=6th|year=2008|page=213|publisher=[[W. W. Norton &amp; Company]]|location=New York City|isbn=978-0-393-93040-5}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|last1=Jones|first1=Jonathan|author-link1=Jonathan Jones (journalist)|title=The fake photographs that predate Photoshop|url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2012/aug/29/fake-photography-before-photoshop|access-date=27 August 2016|work=The Guardian|date=29 August 2012}}&lt;/ref&gt;]]

Stalin käsitles oma võimu ajal kehtinud poliitilist ja majanduslikku süsteemi [[marksism-leninism]]ina, mida ta pidas [[marksism]]i ja [[leninism]]i ainsaks õiguspäraseks järglaseks. Stalinismi historiograafia on mitmekesine ning käsitleb eri viisidel järjepidevust ja katkestusi Lenini ning Stalini kavandatud režiimide vahel.

Järjepidevuse rõhutajaid on nimetatud „traditsionalistlikeks” ajaloolasteks, „totalitarismi koolkonnaks” ja ka „külma sõja ajaloolasteks”, sest selle käsitluse kujunemine seostub külma sõja algusaastatega.&lt;ref&gt;{{Cite book |last=Mawdsley |first=Evan |author-link=Evan Mawdsley |title=The Russian Civil War|year=2011|publisher=Birlinn |isbn=9780857901231}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book |last=Suny |first=Ronald Grigor |author-link=Ronald Grigor Suny |title=Red Flag Unfurled: History, Historians and the Russian Revolution |date=2017 |publisher=Verso Books}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book |last=Acton |first=Edward |title=Critical Companion to the Russian Revolution |date=1997|pp=4–13}}&lt;/ref&gt; Selle vaate esindajad toovad esile, et mitte Stalin, vaid Lenin algatas [[punane terror|punase terrori]] koos pantvangide võtmise ja [[interneerimislaager|interneerimislaagritega]], arendas välja kurikuulsa [[Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahv 58|paragrahvi 58]] ning kehtestas [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistlikus parteis]] autokraatliku süsteemi.&lt;ref name=&quot;Pipes&quot;&gt;{{cite book|first=Richard|last=Pipes|title=Communism: A History|url=https://archive.org/details/communismhistory00pipe|url-access=registration|year=2001|isbn=978-0-8129-6864-4|pages=[https://archive.org/details/communismhistory00pipe/page/n90 73]–74|publisher=Random House Publishing }}&lt;/ref&gt; Samuti märgivad nad, et Lenin kehtestas [[fraktsioonide keeld Nõukogude Liidu Kommunistlikus Parteis|fraktsioonide keelu Venemaa Kommunistlikus Parteis]] ja viis 1921. aastal sisse [[üheparteiline riik|üheparteilise riigi]], mis võimaldas Stalinil pärast Lenini surma oma rivaalidest hõlpsamini vabaneda. Nad osutavad ka [[Felix Dzeržinski]] ütlusele bolševike võitluse ajal vastastega [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]]: „Me seisame organiseeritud terrori eest – seda tuleb ausalt öelda.”&lt;ref&gt;George Leggett, ''The Cheka: Lenin's Political Police''.&lt;/ref&gt;

Näiteks [[Richard Pipes]] peab stalinismi leninismi loomulikuks tagajärjeks ning leiab, et Stalin viis ustavalt ellu Lenini sise- ja välispoliitilisi programme.&lt;ref&gt;{{cite book |first=Richard|last=Pipes|title=Three Whys of the Russian Revolution|pages=83–84}}&lt;/ref&gt; [[Robert Service (ajaloolane)|Robert Service]] on kirjutanud, et institutsiooniliselt ja ideoloogiliselt pani Lenin aluse Stalinile, kuid üleminek leninismilt stalinismi rängemate terrorivormideni ei olnud sujuv ega vältimatu.&lt;ref&gt;{{cite journal|title=Lenin: Individual and Politics in the October Revolution|journal=Modern History Review|volume=2|year=1990|number=1|pages=16–19}}&lt;/ref&gt; Ajaloolane ja Stalini biograaf [[Edvard Radzinsky]] on leidnud, et Stalin oli Lenini tõeline järgija, nagu ta ka ise väitis.&lt;ref name=&quot;Radzinsky&quot;&gt;[[Edvard Radzinsky]] ''Stalin: The First In-depth Biography Based on Explosive New Documents from Russia's Secret Archives'', Anchor, (1997) {{ISBN|0-385-47954-9}}.&lt;/ref&gt; Stalini biograaf [[Stephen Kotkin]] on kirjutanud, et Stalini vägivald ei olnud tema alateadvuse produkt, vaid tulenes bolševike seotusest marksistlik-leninliku ideoloogiaga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.theatlantic.com/magazine/archive/2014/11/understanding-stalin/380786/|title=Understanding Stalin|website=The Atlantic|date=2014-10-14|access-date=2015-04-04|author=Anne Applebaum}}&lt;/ref&gt;

[[Dmitri Volkogonov]], kes kirjutas nii Lenini kui ka Stalini eluloo, märkis, et 1960.–1980. aastatel valitses Nõukogude Liidus ametlik patriootlik ja [[destaliniseerimine|destaliniseeritud]] käsitlus Lenini ja Stalini suhtest: selle järgi moonutas ülemäära autokraatlik Stalin targa „[[vanaisa|deduška]]” Lenini õpetust. Volkogonovi sõnul kadus selline vaade aga paljude jaoks, sealhulgas tema enda jaoks, vahetult enne ja pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemist]]. Nõukogude arhiive uurides jõudis ta Radzinsky ja Kotkiniga sarnasele järeldusele, et Lenin oli loonud vägivaldse autokraatliku totalitarismi kultuuri, mille loogiliseks jätkuks oli stalinism.

Selle seisukoha vastased on muu hulgas [[revisionistlikud ajaloolased]] ning paljud [[külma sõja järgne aeg|külma sõja järgsed]] ja dissidentlikud Nõukogude ajaloo uurijad, sealhulgas [[Roy Medvedev]]. Medvedevi järgi võib küll loetleda mitmeid Stalini samme, mis jätkasid Lenini ajal rakendatud ebademokraatlikke suundumusi ja meetmeid, kuid paljudes küsimustes tegutses Stalin mitte Lenini juhiste järgi, vaid nende vastaselt.&lt;ref&gt;Roy Medvedev, ''[https://archive.org/details/leninismwesterns0000medv Leninism and Western Socialism]'', Verso, 1981.&lt;/ref&gt; Mõned ajaloolased on püüdnud stalinismi leninismist eristada, et vaidlustada totalitarismi käsitlus, mille järgi olid Stalini meetodid kommunismis algusest peale olemuslikult olemas.&lt;ref&gt;Moshe Lewin, ''Lenin's Last Testament'', University of Michigan Press, 2005.&lt;/ref&gt;

Teised revisionistlikud ajaloolased, näiteks [[Orlando Figes]], on Nõukogude ajastu suhtes kriitilised, kuid rõhutavad, et Lenin püüdis aastatel 1922–1923 Stalini kasvavale mõjule vastu seista, liitus selles küsimuses Trotskiga, oli Staliniga eri meelt [[väliskaubandus]]e küsimuses ning tegi ettepanekuid parteireformideks, sealhulgas [[Keskkomitee]] demokratiseerimiseks ja 50–100 tavalise töölise kaasamiseks partei madalamatesse organitesse.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Figes |first1=Orlando |title=A people's tragedy : a history of the Russian Revolution |date=1997 |publisher=New York, NY : Viking |isbn=978-0-670-85916-0 |pages=796–801 |url=https://archive.org/details/peoplestragedyhi00fige/page/796/mode/2up}}&lt;/ref&gt;

Stalinismi kriitikute hulka kuulusid ka antistalinistlikud kommunistid, näiteks [[Lev Trotski]]. Trotski rõhutas, et Lenin püüdis veenda kommunistlikku parteid kõrvaldama Stalin [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretär|peasekretäri]] ametikohalt. Trotski väitis samuti, et tema ja Lenin kavatsesid [[Nõukogude Liidu poliitilised parteid|opositsiooniparteide]], nagu [[menševikud|menševike]] ja [[sotsialistid-revolutsionäärid|sotsialistide-revolutsionääride]], keelu tühistada niipea, kui [[Nõukogude Venemaa]] majanduslikud ja ühiskondlikud olud paranevad.&lt;ref name=&quot;books.google.com&quot;&gt;{{cite book |last1=Deutscher |first1=Isaac |title=The Prophet: The Life of Leon Trotsky |date=5 January 2015 |publisher=Verso Books |isbn=978-1-78168-721-5 |page=528 |url=https://books.google.com/books?id=YGznDwAAQBAJ&amp;q=isaac+deutscher+trotsky+the+prophet |language=en}}&lt;/ref&gt;

[[Lenini testament]], mis sisaldas ettepanekut Stalini ametist kõrvaldamiseks, suruti pärast Lenini surma maha. Mitmed ajaloolased on toonud Lenini ettepaneku nimetada Trotski [[Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja|Nõukogude Liidu aseesimeheks]] tõendina, et Lenin nägi Trotskit oma võimaliku järglasena valitsusjuhina.&lt;ref&gt;{{cite journal |last1=Danilov |first1=Victor |last2=Porter |first2=Cathy |title=We Are Starting to Learn about Trotsky |journal=History Workshop |date=1990 |issue=29 |pages=136–146 |jstor=4288968 |url=https://www.jstor.org/stable/4288968 |issn=0309-2984}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Daniels |first1=Robert V. |title=The Rise and Fall of Communism in Russia |date=1 October 2008 |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-13493-3 |page=438 |url=https://books.google.com/books?id=27JGzAoMLjoC&amp;dq=Victor+Danilov+Trotsky&amp;pg=PA438 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Watson |first1=Derek |title=Molotov and Soviet Government: Sovnarkom, 1930–41 |date=2016 |publisher=Springer |isbn=978-1-349-24848-3 |page=25 |url=https://books.google.com/books?id=xhm_DAAAQBAJ&amp;dq=Trotsky+chairman+rykov&amp;pg=PA25 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Deutscher |first1=Isaac |title=The prophet unarmed: Trotsky, 1921–1929 |date=1965 |publisher=New York, Vintage Books |isbn=978-0-394-70747-1 |page=135 |url=https://archive.org/details/prophetunarmed00isaa/page/134/mode/2up?q=promote+rykov+}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Dziewanowski |first1=M. K. |title=Russia in the twentieth century |date=2003 |publisher=Upper Saddle River, N.J. : Prentice Hall |isbn=978-0-13-097852-3 |page=162 |url=https://archive.org/details/russiaintwentiet0000dzie/page/162/mode/1up?view=theater}}&lt;/ref&gt; Trotski biograaf [[Isaac Deutscher]] on kirjutanud, et tõendite valguses võisid vaid pimedad ja kurdid mitte märgata stalinismi ja leninismi kontrasti.&lt;ref&gt;{{cite book|first=Isaac|last=Deutscher|title=Trotsky: The Prophet Unarmed|url=https://archive.org/details/prophetunarmedtr0000unse_c1b0|url-access=registration|year=1959|pages=[https://archive.org/details/prophetunarmedtr0000unse_c1b0/page/n497 464]–5}}&lt;/ref&gt; Sarnaselt on ajaloolane [[Moshe Lewin]] väitnud, et Nõukogude režiim elas läbi pika stalinismi perioodi, mis oli oma põhijoontes diametraalselt vastuolus Lenini testamendi soovitustega.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Lewin |first1=Moshe |title=Lenin's Last Struggle |date=2005 |publisher=University of Michigan Press |isbn=978-0-472-03052-1 |page=136 |url=https://books.google.com/books?id=iheBbViwVksC |language=en}}&lt;/ref&gt;

Prantsuse ajaloolane [[Pierre Broué]] on vaidlustanud selliste nüüdisaegsete ajaloolaste nagu Dmitri Volkogonovi hinnangud varasele Nõukogude Liidule. Broué hinnangul võrdsustavad need ekslikult [[leninism]]i, stalinismi ja [[trotskism]]i, et esitada ideoloogilise järjepidevuse idee ning tugevdada [[antikommunism|antikommunistlikku]] käsitlust.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Broue. |first1=Pierre |title=Trotsky: a biographer's problems. In The Trotsky reappraisal. Brotherstone, Terence; Dukes, Paul,(eds) |date=1992 |publisher=Edinburgh University Press |isbn=978-0-7486-0317-6 |pages=19, 20}}&lt;/ref&gt;

Mõned uurijad on seostanud üheparteisüsteemi kujunemist Nõukogude Liidus Lenini valitsusele sõjaolukorras peale surutud tingimustega.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Rogovin |first1=Vadim Zakharovich |title=Was There an Alternative? Trotskyism: a Look Back Through the Years |date=2021 |publisher=Mehring Books |isbn=978-1-893638-97-6 |pages=13–14 |language=en}}&lt;/ref&gt; Teised on esile tõstnud bolševike algsed katsed moodustada koalitsioonivalitsus koos [[vasakpoolsed sotsialistid-revolutsionäärid|vasakpoolsete sotsialistide-revolutsionääridega]].&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Carr |first1=Edward Hallett |title=The Bolshevik revolution 1917–1923. Vol. 1 |date=1977 |publisher=Penguin books |isbn=978-0-14-020749-1 |pages=111–112 |edition=Reprinted}}&lt;/ref&gt;

Ajaloolase [[Marcel Liebman]]i järgi olid Lenini sõjaaegsed meetmed, näiteks opositsiooniparteide keelustamine, tingitud asjaolust, et mitu parteid tõstsid uue [[Vene SFNV|Nõukogude valitsuse]] vastu relvad, osalesid sabotaažis, tegid koostööd kukutatud [[absoluutne monarhia|tsaarivõimu]] toetajatega või korraldasid [[atentaadid Vladimir Leninile|atentaadikatseid Lenini]] ja teiste bolševike juhtide vastu.&lt;ref name=&quot;Leninism Under Lenin&quot;&gt;{{cite book |last1=Liebman |first1=Marcel |title=Leninism Under Lenin |date=1985 |publisher=Merlin Press |isbn=978-0-85036-261-9 |pages=1–348 |url=https://books.google.com/books?id=OQjzAAAAMAAJ |language=en}}&lt;/ref&gt; Liebmani hinnangul ei olnud parteide keelustamisel Lenini ajal sama repressiivset iseloomu kui hilisematel keeldudel Stalini režiimi ajal.&lt;ref name=&quot;Leninism Under Lenin&quot; /&gt;

Mitmed uurijad on rõhutanud Lenini poliitika sotsiaalselt progressiivseid jooni, näiteks [[üldine hariduse kättesaadavus|üldist hariduse kättesaadavust]], [[üldine tervishoid|tervishoidu]] ja [[naised Venemaal|naiste võrdseid õigusi]].&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Adams |first1=Katherine H. |last2=Keene |first2=Michael L. |title=After the Vote Was Won: The Later Achievements of Fifteen Suffragists |date=2014 |publisher=McFarland |isbn=978-0-7864-5647-5 |page=109 |url=https://books.google.com/books?id=oyaxYvSG6gAC&amp;dq=lenin+universal+literacy+after+the+vote+was+won&amp;pg=PA109 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Ugri͡umov |first1=Aleksandr Leontʹevich |title=Lenin's Plan for Building Socialism in the USSR, 1917–1925 |date=1976 |publisher=Novosti Press Agency Publishing House |page=48 |url=https://books.google.com/books?id=gXknAQAAMAAJ&amp;q=lenin+universal+literacy |language=en}}&lt;/ref&gt; Stalini režiim pööras seevastu tagasi mitmeid Lenini poliitikaid ühiskondlikes küsimustes, sealhulgas seksuaalse võrdsuse, abielu õiguslike piirangute, seksuaalvähemuste õiguste ja abordiga seotud kaitsemeetmete osas.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Meade |first1=Teresa A. |author-link=Teresa Meade |last2=Wiesner-Hanks |first2=Merry E. |title=A Companion to Gender History |date=15 April 2008 |publisher=John Wiley &amp; Sons |isbn=978-0-470-69282-0 |page=197 |url=https://books.google.com/books?id=ZtQP5why918C&amp;dq=stalin+criminalize+abortion+religion+nationalism&amp;pg=PA197 |language=en}}&lt;/ref&gt;

Ajaloolane [[Robert Vincent Daniels]] peab stalinistlikku perioodi Nõukogude kultuurielus kontrrevolutsiooniks, mis taaselustas [[Nõukogude patriotism|patriootliku propaganda]], tsaariaegse [[venestamine|venestamise]] programmi ja traditsioonilised [[sõjaväelised auastmed]], mida Lenin oli kritiseerinud kui „suurvene šovinismi” väljendusi.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Daniels |first1=Robert V. |title=The End of the Communist Revolution |date=2002 |publisher=Routledge |isbn=978-1-134-92607-7 |pages=90–94 |url=https://books.google.com/books?id=ZKeJAgAAQBAJ&amp;dq=stalin+abortion+criminalised&amp;pg=PA94 |language=en}}&lt;/ref&gt; Daniels näeb stalinismis järsku katkestust ka majanduspoliitikas: kaalutletud ja teadusliku [[majandusplaneerimine|majandusplaneerimise]] süsteem, milles osalesid endised [[menševikud|menševikest]] majandusteadlased [[Gosplan]]is, asendus kiirustava planeerimisega, mida iseloomustasid ebarealistlikud eesmärgid, bürokraatlik raiskamine, [[pudelikael (tootmine)|pudelikaelad]] ja [[defitsiit]].&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Daniels |first1=Robert V. |title=The End of the Communist Revolution |date=2002 |publisher=Routledge |isbn=978-1-134-92607-7 |pages=90–92 |url=https://books.google.com/books?id=ZKeJAgAAQBAJ&amp;dq=stalin+abortion+criminalised&amp;pg=PA94 |language=en}}&lt;/ref&gt;

[[File:First edition of Krushchev's &quot;Secret Speech&quot;.jpg|thumb|180px|''O kulcie jednostki i jego następstwach'', Varssavi, märts 1956, [[Nikita Hruštšov]]i „salajase kõne” esimene väljaanne, mis avaldati [[Poola Ühendatud Töölispartei]] sisekasutuseks.]]

1956. aastal peetud kõnes „[[Isikukultusest ja selle tagajärgedest]]” väitis Stalini järglane [[Nikita Hruštšov]], et Stalini režiim erines oluliselt Lenini juhtimisest. Ta kritiseeris Stalini ümber loodud [[Jossif Stalini isikukultus|isikukultust]], samal ajal kui Lenin rõhutas „rahva rolli ajaloo loojana”.&lt;ref name=&quot;archive.org&quot;&gt;{{cite book |last1=Khrushchev |first1=Nikita Sergeevich |title=The Crimes Of The Stalin Era, Special Report To The 20th Congress Of The Communist Party Of The Soviet Union|date=1956 |pages=1–65 |url=https://archive.org/details/TheCrimesOfTheStalinEraSpecialReportToThe20thCongressOfTheCommunistPartyOfTheSovietUnion.}}&lt;/ref&gt; Hruštšov rõhutas ka, et Lenin pooldas [[kollektiivne juhtimine|kollektiivset juhtimist]], mis tugines isiklikule veenmisele, ning soovitas Stalini peasekretäri ametist eemaldada. Hruštšov vastandas sellele Stalini „despotismi”, mis nõudis tema seisukohale absoluutset allumist, ning märkis, et paljud inimesed, kes hiljem hävitati „partei vaenlastena”, olid töötanud Leniniga tema eluajal.&lt;ref name=&quot;archive.org&quot; /&gt; Samuti eristas ta Lenini „karme meetodeid”, mida kasutati kodusõja ajal „kõige hädavajalikumates olukordades” ellujäämisvõitluses, ja Stalini äärmuslikke meetodeid ning massirepressioone ajal, mil revolutsioon oli juba võitnud.&lt;ref name=&quot;archive.org&quot; /&gt;

Oma mälestustes kirjutas Hruštšov, et Stalini ulatuslikud puhastused [[vanad bolševikud|vanade bolševike]], sõjaväejuhtide ning [[teadus ja tehnika Nõukogude Liidus|teaduse]] juhtivate esindajate seas nõrgestasid riiki kahtlemata.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Khrushchev |first1=Nikita Sergeevich |last2=Khrushchev |first2=Serge |title=Memoirs of Nikita Khrushchev |date=2004 |publisher=Penn State Press |isbn=978-0-271-02861-3 |page=156 |url=https://books.google.com/books?id=uv1zv4FZhFUC&amp;dq=stalin+weaken+soviet+union+old+bolsheviks&amp;pg=PT170 |language=en}}&lt;/ref&gt; Stalini sekretäri [[Boriss Bažanov]]i väitel tundis Stalin Lenini surma üle rõõmu, kuigi kandis avalikult leinaja maski.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Kuromiya |first1=Hiroaki |title=Stalin |date=2013 |publisher=Routledge |isbn=978-1-317-86780-7 |page=60 |url=https://books.google.com/books?id=BRV4AAAAQBAJ&amp;dq=Stalin+swearing+Lenin+testament&amp;pg=PA59 |language=en}}&lt;/ref&gt;

Mõned marksistlikud teoreetikud on vaidlustanud käsitluse, et Stalini diktatuur oli bolševike tegevuse loomulik tulemus. Nad rõhutavad, et Stalin kõrvaldas suure osa 1917. aasta algse keskkomitee liikmetest.&lt;ref&gt;{{cite web |last1=Grant |first1=Alex |title=Top 10 lies about the Bolshevik Revolution |url=https://www.marxist.com/top-10-lies-about-the-bolshevik-revolution-part-one.htm |website=In Defence of Marxism |language=en-gb |date=1 November 2017}}&lt;/ref&gt; [[George Novack]] on toonud esile bolševike algsed katsed moodustada valitsus koos [[vasakpoolsed sotsialistid-revolutsionäärid|vasakpoolsete sotsialistide-revolutsionääridega]] ja lubada poliitilisse seaduslikkusse tagasi ka teisi parteisid, näiteks menševikke.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Novack |first1=George |title=Democracy and Revolution |date=1971 |publisher=Pathfinder |isbn=978-0-87348-192-2 |pages=307–347 |url=https://books.google.com/books?id=bLMgAQAAIAAJ |language=en}}&lt;/ref&gt; [[Tony Cliff]]i järgi saatis bolševike ja vasakpoolsete sotsialistide-revolutsionääride koalitsioonivalitsus [[Venemaa Asutav Kogu|Asutava Kogu]] laiali mitmel põhjusel, sealhulgas vananenud valimisnimekirjade tõttu, mis ei kajastanud sotsialistide-revolutsionääride partei lõhenemist, ning Asutava Kogu konflikti tõttu [[Ülevenemaaline Nõukogude Kongress|nõukogude kongressiga]] kui alternatiivse demokraatliku struktuuriga.&lt;ref&gt;{{cite web |last1=Cliff |first1=Tony |title=Revolution Besieged. The Dissolution of the Constituent Assembly) |url=https://www.marxists.org/archive/cliff/works/1978/lenin3/ch03.html |website=www.marxists.org}}&lt;/ref&gt;

Sarnast analüüsi leidub ka uuemates käsitlustes. Näiteks [[Graeme Gill]] on väitnud, et stalinism ei olnud varasemate arengute loomulik jätk, vaid terav katkestus, mis kujunes juhtivate poliitikategelaste teadlike otsuste tulemusel.{{sfn|Gill|1998}} Samas lisab Gill, et mõiste kasutamise raskused peegeldavad probleeme stalinismi mõiste endaga: peamiseks probleemiks on kokkuleppe puudumine selles, mida stalinismiks pidada.{{sfn|Gill|1998|p=1}} Revisionistlikud ajaloolased, sealhulgas [[Sheila Fitzpatrick]], on kritiseerinud keskendumist ühiskonna kõrgkihtidele ja külma sõja mõistetele, näiteks [[totalitarism]]ile, mis nende hinnangul on varjanud süsteemi tegelikku toimimist.&lt;ref&gt;{{cite book|title=Beyond Totalitarianism: Stalinism and Nazism Compared|last1=Geyer|first1=Michael|author1-link=Michael Geyer|last2=Fitzpatrick|first2=Sheila|author2-link=Sheila Fitzpatrick|year=2009|publisher=Cambridge University Press|isbn=978-0-521-72397-8|url=https://books.google.com/books?id=3wzDPQAACAAJ|doi=10.1017/CBO9780511802652}}&lt;/ref&gt;

Vene ajaloolane [[Vadim Rogovin]] on kirjutanud, et Lenini ajal eksisteeris parteis tegelik arvamuste mitmekesisus ning poliitiliste otsuste tegemisel arvestati mitte ainult enamuse, vaid ka vähemuse seisukohti. Ta võrdles seda hilisemate juhtkonnablokkidega, mis rikkusid parteitraditsiooni, eirasid vastaste ettepanekuid ning heitsid [[vasakopositsioon]]i parteist välja fabritseeritud süüdistuste alusel. See kulmineerus 1936.–1938. aasta [[Moskva protsessid]]ega. Rogovini järgi tapeti 80–90% keskkomitee liikmetest, kes olid valitud [[Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei VI kongress|kuuendast]] kuni [[ÜK(b)P XVII kongress|seitsmeteistkümnenda kongressini]].&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Rogovin |first1=Vadim Z |title=Was There an Alternative? 1923–1927: Trotskyism: a Look Back Through the Years |date=2021 |publisher=Mehring Books |isbn=978-1-893638-96-9 |pages=494–495 |language=en}}&lt;/ref&gt;

Mõned uurijad on pidanud nii parempoolset kui ka vasakopositsiooni stalinismi poliitilisteks alternatiivideks, hoolimata nende ühisest leninlikust lähtepunktist, sest nende majandus-, välis- ja kultuuripoliitilised seisukohad erinesid Stalinist.&lt;ref&gt;„While Trotsky was strongly biased toward industrial development, there is little basis to suppose that he would have adopted Stalin’s forcible collectivization, slapdash economic planning, anti expert campaigns, or cultural know-nothingism. Neither Trotsky nor Bukharin would have pursued anything like Stalin’s pseudo-revolutionary “[[third period]]” foreign policy and his connivance in the advent of [[Hitler]], another product of his political manoeuvring against the Bukharinists.” {{cite book |last1=Daniels |first1=Robert V. |title=The Rise and Fall of Communism in Russia |year=2008 |publisher=Yale University Press |page=396 |isbn=978-0-300-13493-3 |url=https://books.google.com/books?id=27JGzAoMLjoC |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite journal |last1=Day |first1=Richard B. |title=The Blackmail of the Single Alternative: Bukharin, Trotsky and Perestrojka |journal=Studies in Soviet Thought |date=1990 |volume=40 |issue=1/3 |pages=159–188 |doi=10.1007/BF00818977 |jstor=20100543 |url=https://www.jstor.org/stable/20100543 |issn=0039-3797|url-access=subscription }}&lt;/ref&gt;

==Pärand==
{{Peamine artikkel|Liigsuremus Nõukogude Liidus Jossif Stalini ajal|Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ennustused}}

[[File:Saxlmuzeum.jpg|upright|thumb|Stalini kuju [[Jossif Stalini muuseum Goris|Jossif Stalini muuseumi]] ees [[Gori]]s]]
[[File:Yalta Conference (Churchill, Roosevelt, Stalin) (B&amp;W).jpg|thumb|left|Suurbritannia peaminister [[Winston Churchill]], Ameerika Ühendriikide president [[Franklin D. Roosevelt]] ja Stalin [[Jalta konverents]]il 1945. aasta veebruaris]]

Lääne [[historiograafia]]s peetakse Stalinit üheks nüüdisaegse ajaloo kurikuulsamaks ja halvemaks poliitiliseks juhiks.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Dunn |first1=Dennis J. |title=Caught Between Roosevelt &amp; Stalin: America's Ambassadors to Moscow |year=1998 |publisher=University Press of Kentucky |isbn=978-0-8131-7074-9 |pages=6, 271 |url=https://books.google.com/books?id=Cm6IH1a4oksC&amp;pg=PR3 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Creveld |first1=Martin van |title=The Rise and Decline of the State |date=1999 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-65629-0 |page=402 |url=https://books.google.com/books?id=FdhnbrZJ3ZQC&amp;dq=joseph+stalin+%C2%A0one+of+the+worst+dictators%C2%A0&amp;pg=PA402 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Taylor |first1=Jeremy E. |title=Visual Histories of Occupation: A Transcultural Dialogue |year=2021 |publisher=Bloomsbury Academic |isbn=978-1-350-14220-6 |page=239 |url=https://books.google.com/books?id=baIyEAAAQBAJ&amp;dq=joseph+stalin+%C2%A0one+of+the+worst+dictators+of+the+20th+century%C2%A0&amp;pg=PA239 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Service |first1=Robert |title=Stalin: A Biography |date=2005 |publisher=Harvard University Press |isbn=978-0-674-01697-2 |page=3 |url=https://books.google.com/books?id=hSWK6Dh4wRgC&amp;q=Stalin+notorious+figures |language=en}}&lt;/ref&gt; Biograaf ja ajaloolane [[Isaac Deutscher]] rõhutas stalinismi [[totalitarism|totalitaarset]] iseloomu ja selle mõju „[[sotsialism|sotsialistliku]] inspiratsiooni” allasurumisel.&lt;ref name=&quot;Stalin: A Political Biography&quot;&gt;{{cite book |last1=Deutscher |first1=Isaac |title=Stalin: A Political Biography |date=1967 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-14-020757-6 |page=ix |url=https://books.google.com/books?id=Oa4eAAAAMAAJ&amp;q=isaac+deutscher+stalin |language=en}}&lt;/ref&gt;

Mitmed uurijad on kritiseerinud stalinismi [[antiintellektualism|antiintellektuaalsete]], [[antisemitism|antisemiitlike]] ja [[šovinism|šovinistlike]] hoiakute soodustamise eest Nõukogude Liidus.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Tismaneanu |first1=Vladimir |title=Stalinism Revisited: The Establishment of Communist Regimes in East-Central Europe |date=2009 |publisher=Central European University Press |isbn=978-963-386-678-8 |page=29 |url=https://books.google.com/books?id=vqLeEAAAQBAJ&amp;dq=Stalinism+anti+intellectualism+anti+westernism&amp;pg=PA29 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Fürst |first1=Juliane |title=Stalin's Last Generation: Soviet Post-War Youth and the Emergence of Mature Socialism |date=2010 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-957506-0 |page=94 |url=https://books.google.com/books?id=YCEUDAAAQBAJ&amp;dq=Stalinism+anti+intellectualism&amp;pg=PA94 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |title=Critical Companion to Contemporary Marxism |date=31 December 2007 |publisher=BRILL |isbn=978-90-474-2360-7 |page=339 |url=https://books.google.com/books?id=3wOwCQAAQBAJ&amp;dq=Stalinism+anti+intellectualism&amp;pg=PA339 |language=en}}&lt;/ref&gt; Marksistliku filosoofi [[Helena Sheehan]]i sõnul hinnatakse Stalini filosoofilist pärandit peaaegu üldiselt negatiivselt ning enamik Nõukogude allikaid peab tema mõju Nõukogude filosoofia loovale arengule kahjulikuks.&lt;ref name=&quot;Verso Books&quot;&gt;{{cite book |last1=Sheehan |first1=Helena |title=Marxism and the Philosophy of Science: A Critical History |date=2018 |publisher=Verso Books |isbn=978-1-78663-428-3 |page=230 |url=https://books.google.com/books?id=dG_nDwAAQBAJ&amp;dq=most+soviet+philosophers+today+reject+stalin&amp;pg=PT340 |language=en}}&lt;/ref&gt; Sheehan on käsitlenud puudusi Stalini dialektikakäsitluses ning märkinud, et enamik Nõukogude filosoofe lükkas tagasi tema [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel|Hegeli]] filosoofia tõlgenduse.&lt;ref name=&quot;Verso Books&quot;/&gt;

Pierre du Bois’ järgi kujundati Stalini ümber isikukultus teadlikult ja üksikasjalikult, et õigustada tema võimu. Selleks kasutati arvukaid tahtlikke moonutusi ja valeväiteid.&lt;ref&gt;Pierre du Bois, &quot;Stalin – Genesis of a Myth,&quot; ''Survey. A Journal of East &amp; West Studies'' 28#1 (1984) pp. 166–181.&lt;/ref&gt; Kreml ei võimaldanud ligipääsu arhiivimaterjalidele, mis oleksid võinud tegelikkust paljastada, ning kriitilisi dokumente hävitati. Fotosid muudeti ja dokumente fabritseeriti.&lt;ref&gt;Carol Strong and Matt Killingsworth, &quot;Stalin the Charismatic Leader?: Explaining the 'Cult of Personality' as a legitimation technique.&quot; ''Politics, Religion &amp; Ideology'' 12.4 (2011): 391–411.&lt;/ref&gt; Staliniga isiklikult kokku puutunud inimesi sunniti esitama „ametlikke” versioone, mis vastasid isikukultuse ideoloogilistele nõudmistele, eriti sellisel kujul, nagu Stalin esitas seda 1938. aastal teoses ''[[ÜK(b)P ajalugu. Lühikursus]]'', millest sai ametlik ajalookäsitlus.&lt;ref&gt;N. N. Maslov, &quot;Short Course of the History of the All-Russian Communist Party (Bolshevik) – An Encyclopedia of Stalin's Personality Cult&quot;. ''Soviet Studies in History'' 28.3 (1989): 41–68.&lt;/ref&gt; Ajaloolane [[David L. Hoffmann]] on võtnud uurijate konsensuse kokku seisukohaga, et Stalini kultus oli stalinismi keskne osa ja üks Nõukogude võimu silmatorkavamaid tunnuseid.&lt;ref&gt;[[David L. Hoffmann]], &quot;The Stalin Cult' ''The Historian'' (2013) 75#4 p. 909.&lt;/ref&gt;

Pärast Stalini surma 1953. aastal loobus [[Nikita Hruštšov]] paljudest tema poliitikatest ja mõistis 1956. aastal [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei XX kongress]]il peetud [[Isikukultusest ja selle tagajärgedest|salajases kõnes]] hukka Stalini [[isikukultus]]e. Sellega algas [[destaliniseerimine]] ja suhteline [[liberaliseerimine]], kuigi senise poliitilise süsteemi üldraamistik säilis. Seetõttu loobus enamik maailma kommunistlikke parteisid, mis olid varem stalinismi järginud, sellest ning võttis suuremal või vähemal määral omaks Hruštšovi seisukohad. Eranditeks olid muu hulgas [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] ja [[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik]]. [[Hiina Kommunistlik Partei]] otsustas Nõukogude Liidust lahkneda, mis viis [[Hiina-Nõukogude lõhe]]ni.

===Maoism ja hodžism===
[[Mao Zedong]] kuulutas tuntud ütluses, et Stalin oli „70% hea ja 30% halb”. [[Maoism|Maoistid]] kritiseerisid Stalinit peamiselt selle eest, et ta pidas kodanlikku mõju Nõukogude Liidus eeskätt väliste jõudude tulemuseks, jättes peaaegu täielikult kõrvale sisemised tegurid, ning et ta leidis, et klassivastuolud lõppesid pärast sotsialismi põhialuste rajamist. Mao kritiseeris ka Stalini isikukultust ja suure puhastuse liialdusi. Samas kiitsid maoistid Stalinit Nõukogude Liidu ja rahvusvahelise proletariaadi juhtimise, Saksamaa fašismi alistamise ning tema [[antirevisionism]]i eest.&lt;ref&gt;{{cite web|title=Mao's Evaluations of Stalin|url=https://www.massline.org/SingleSpark/Stalin/StalinMaoEval.htm|access-date=August 3, 2014|website=MassLine}}&lt;/ref&gt;

[[Hiina-Nõukogude lõhe]] ajal asus [[Albaania Rahva Sotsialistlik Vabariik]] Hiina Kommunistliku Partei poolele ning jäi [[Enver Hoxha]] juhtimisel aastakümneteks vähemalt teoreetiliselt truuks oma stalinismi vormile, mida tuntakse [[hodžism]]ina. Hoolimata esialgsest koostööst [[revisionism (marksism)|revisionismi]] vastu mõistis Hoxha hiljem hukka ka Mao kui revisionisti, nagu ka peaaegu kõik teised end kommunistlikeks nimetanud organisatsioonid maailmas. See viis [[Hiina-Albaania lõhe]]ni. Selle tulemusel isoleerus Albaania suurel määral ülejäänud maailmast, sest Hoxha suhtus vaenulikult nii Ameerika-meelsesse kui ka Nõukogude-meelsesse mõjusfääri ning ka [[Josip Broz Tito]] juhitud [[liitumatute liikumine|liitumatute liikumisse]], mille ta oli samuti varem hukka mõistnud.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Hoxha |first=Enver Halil |title=The Titoites |url=http://www.marx2mao.com/Other/TT82NB.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250825054234/http://www.marx2mao.com/Other/TT82NB.html |archive-date=25 August 2025 |access-date=2023-01-14 |website=From Marx to Mao |page=501}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book |title=Imperialism and the Revolution |date=1979 |first1=Enver |last1=Hoxha |chapter-url=https://www.marxists.org/reference/archive/hoxha/works/imp_rev/imp_ch1.htm |chapter=I – The Strategy of Imperialism and Modern Revisionism |access-date=2023-01-14 |via=Marxists Internet Archive }}&lt;/ref&gt;

===Trotskism===
[[File:Bundesarchiv Bild 183-R15068, Leo Dawidowitsch Trotzki.jpg|thumb|[[Lev Trotski]] oli [[vasakopositsioon]]i juht, mis pakkus Stalinile alternatiivseid poliitilisi seisukohti.]]

[[Lev Trotski]] nägi Stalinis võimuvõitluse ajal „meie partei ja revolutsiooni hauakaevaja kandidaati”.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Rogovin |first1=Vadim Zakharovich |title=Was There an Alternative? Trotskyism: a Look Back Through the Years |date=2021 |publisher=Mehring Books |isbn=978-1-893638-97-6 |page=431 |language=en}}&lt;/ref&gt; Ameerika ajaloolane [[Robert Vincent Daniels]] pidas Trotskit ja [[vasakopositsioon]]i mitmes valdkonnas oluliseks alternatiiviks Stalini-Buhharini enamusele. Danielsi sõnul oleks vasakopositsioon seadnud esikohale industrialiseerimise, kuid ei kavandanud kunagi Stalini kasutatud vägivaldset [[kollektiviseerimine Nõukogude Liidus|talurahva ümberkujundamist]]. Kõige selgemalt erines vasakopositsioon stalinismist partei demokratiseerimise ja bürokratiseerumise küsimustes.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Daniels |first1=Robert V. |title=The Rise and Fall of Communism in Russia |date=1 October 2008 |publisher=Yale University Press |page=195 |isbn=978-0-300-13493-3 |url=https://books.google.com/books?id=27JGzAoMLjoC |language=en}}&lt;/ref&gt;

Trotski ja [[trotskism|trotskistid]] ehk [[Neljas Internatsionaal]] erinesid [[marksism-leninism|marksistidest-leninistidest]] ehk stalinistidest tugevalt selle poolest, et toetasid [[poliitiline pluralism|poliitilist pluralismi]], [[tööliskontroll|tööliste osalust]] ja suuremat [[detsentraliseerimine|detsentraliseerimist]] [[majandusplaneerimine|majandusplaneerimises]].&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Wiles |first1=Peter |title=The Soviet Economy on the Brink of Reform: Essays in Honor of Alec Nove |date=2023 |publisher=Taylor &amp; Francis |isbn=978-1-000-88190-5 |page=31 |url=https://books.google.com/books?id=mHAIEQAAQBAJ&amp;dq=trotsky+legalization+of+soviet+parties+worker+control+of+production&amp;pg=PA31 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;BRILL&quot;&gt;{{cite book |last1=Twiss |first1=Thomas M. |title=Trotsky and the Problem of Soviet Bureaucracy |year=2014 |publisher=Brill |isbn=978-90-04-26953-8 |pages=105–106 |url=https://books.google.com/books?id=3o2fAwAAQBAJ&amp;dq=trotsky+decentralized+planning&amp;pg=PA106 |language=en}}&lt;/ref&gt; Trotski oli vastu Stalini sunniviisilisele kollektiviseerimisele ning pooldas [[kolhoos|põllumajandusliku tootmise]] vabatahtlikku ja järkjärgulist kollektiviseerimist.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Beilharz |first1=Peter |title=Trotsky, Trotskyism and the Transition to Socialism |date=2019 |publisher=Routledge |isbn=978-1-00-070651-2 |pages=1–206 |url=https://books.google.com/books?id=Lfe-DwAAQBAJ&amp;dq=trotsky+widely+acknowledged+collectivisation&amp;pg=PT196 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Rubenstein |first1=Joshua |title=Leon Trotsky : a revolutionary's life |date=2011 |publisher=New Haven : Yale University Press |isbn=978-0-300-13724-8 |page=161 |url=https://archive.org/details/leontrotskyrevol0000rube/page/160/mode/2up?q=forced+collectivization}}&lt;/ref&gt; Samuti pooldas ta suuremat sallivust Nõukogude Ukraina õiguste suhtes.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Deutscher |first1=Isaac |title=The Prophet: The Life of Leon Trotsky |date=2015 |publisher=Verso Books |isbn=978-1-78168-721-5 |page=637 |url=https://books.google.com/books?id=YGznDwAAQBAJ&amp;q=isaac+deutscher+trotsky |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title=Leon Trotsky: Problem of the Ukraine (1939) |url=https://www.marxists.org/archive/trotsky/1939/04/ukraine.html |website=www.marxists.org}}&lt;/ref&gt;

Trotskistide väitel ei olnud [[stalinistlik Nõukogude Liit]] ei [[sotsialism|sotsialistlik]] ega [[kommunism|kommunistlik]], vaid bürokratiseerunud [[degenereerunud töölisriik]] – mittekapitalistlik riik, kus ekspluateerimist kontrollis valitsev [[kast]], mis ei omanud küll [[tootmisvahendid|tootmisvahendeid]] ega moodustanud iseseisvat [[ühiskonnaklass]]i, kuid sai töölisklassi arvelt hüvesid ja privileege.

Trotski uskus, et [[Oktoobrirevolutsioon|bolševike revolutsioon]] tuleb levitada kogu maailma töölisklassi ehk [[proletariaat|proletariaadi]] seas. Pärast revolutsiooni läbikukkumist Saksamaal leidis Stalin aga, et Venemaa industrialiseerimine ja bolševismi kindlustamine teenib proletariaati pikemas perspektiivis paremini. Vaidlus lõppes alles siis, kui stalinistlik mõrvar [[Ramón Mercader]] tappis Trotski 1940. aastal tema Mehhiko villas.&lt;ref name=RefFariaStatistics&gt;{{cite web |last=Faria|first=MA|title=Stalin, Communists, and Fatal Statistics|url=https://www.haciendapublishing.com/articles/stalin-communists-and-fatal-statistics|access-date=September 5, 2012|date=January 8, 2012}}&lt;/ref&gt;

Ameerika Ühendriikide trotskistlik teoreetik [[Max Shachtman]] väitis, et Nõukogude Liit oli arenenud degenereerunud töölisriigist uueks tootmisviisiks, mida ta nimetas [[bürokraatlik kollektivism|bürokraatlikuks kollektivismiks]]. Ortodokssed trotskistid pidasid Nõukogude Liitu samal ajal eksiteele sattunud liitlaseks. Shachtman ja tema järgijad pooldasid seetõttu [[Kolmas leer|kolmanda leeri]] moodustamist, mis vastanduks ühtviisi nii [[idablokk|Nõukogude]] kui ka [[lääneblokk|kapitalistlikule]] blokile. 20. sajandi keskpaigaks määratlesid Shachtman ja paljud tema kaaslased, näiteks [[Social Democrats, USA]], end pigem [[sotsiaaldemokraadid]]ena kui trotskistidena; osa neist loobus lõpuks sotsialismist ja võttis omaks [[neokonservatism]]i. Suurbritannias arendas [[Tony Cliff]] iseseisvalt välja [[riigikapitalism]]i kriitika, mis sarnanes mõnes aspektis Shachtmani omaga, kuid säilitas pühendumuse [[revolutsiooniline kommunism|revolutsioonilisele kommunismile]].&lt;ref&gt;Cliff, Tony (1948). [http://www.marxists.org/archive/cliff/works/1948/xx/burcoll.htm &quot;The Theory of Bureaucratic Collectivism: A Critique&quot;]. In Cliff, Tony (1988) [1974]. ''State Capitalism in Russia''. London: Bookmarks pp. 333–353. {{ISBN|9780906224441}}. Retrieved 23 April 2020.&lt;/ref&gt;

Ameerika trotskist [[David North (sotsialist)|David North]] juhtis tähelepanu sellele, et Stalini eestkoste all võimule tõusnud bürokraatide põlvkond juhtis hiljem Nõukogude Liidu [[Nõukogude Liidu stagnatsioon|stagnatsiooni]] ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|lagunemist]].&lt;ref&gt;{{cite book |last1=North |first1=David |title=In Defense of Leon Trotsky |date=2010 |publisher=Mehring Books |isbn=978-1-893638-05-1 |pages=172–173 |url=https://books.google.com/books?id=mVqvouA22IkC |language=en}}&lt;/ref&gt;

{{Quote box|width=25em|align=left|bgcolor=|quote=Ajal, mil sajad tuhanded ja miljonid töölised, eriti Saksamaal, lahkuvad kommunismist, osalt fašismi ja peamiselt ükskõiksuse leeri, liiguvad tuhanded ja kümned tuhanded sotsiaaldemokraatlikud töölised sama lüüasaamise mõjul vasakule, kommunismi poole. Ent sellest ei saa olla juttugi, et nad võtaksid omaks lootusetult diskrediteeritud stalinistliku juhtkonna.|source=—Trotski kirjutis stalinismist ja fašismist 1933. aastal&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Trotsky |first1=Leon |title=The Struggle Against Fascism in Germany |date=1971 |publisher=Pathfinder Press |isbn=978-0-87348-136-6 |pages=555–556 |url=https://books.google.com/books?id=nH5KwgEACAAJ |language=en}}&lt;/ref&gt;}}

Trotskistlik ajaloolane [[Vadim Rogovin]] leidis, et stalinism diskrediteeris sotsialismi idee miljonite inimeste silmis kogu maailmas. Rogovin väitis ka, et Trotski juhitud [[vasakopositsioon]] oli poliitiline liikumine, mis pakkus stalinismile tegelikku alternatiivi, ning selle liikumise purustamine oli stalinistliku terrori peamine ülesanne.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Rogovin |first1=Vadim Zakharovich |title=Was There an Alternative? Trotskyism: a Look Back Through the Years |date=2021 |publisher=Mehring Books |isbn=978-1-893638-97-6 |pages=1–2 |language=en}}&lt;/ref&gt; Rogovini sõnul hävitas Stalin tuhandeid välismaa kommuniste, kes oleksid võinud juhtida sotsialistlikke muutusi oma riikides. Ta tõi näiteks 600 aktiivset [[Bulgaaria Kommunistlik Partei|Bulgaaria kommunisti]], kes hukkusid Stalini vangilaagrites, ning tuhanded Saksa kommunistid, kelle Stalin andis pärast [[Molotovi-Ribbentropi pakt|Saksa-Nõukogude pakti]] sõlmimist üle [[Gestapo]]le. Rogovin märkis ka, et 16 [[Saksamaa Kommunistlik Partei|Saksa Kommunistliku Partei]] keskkomitee liiget langes stalinistliku terrori ohvriks. Repressiivseid meetmeid rakendati ka [[Ungari Kommunistlik Partei|Ungari]], [[Jugoslaavia Kommunistlik Partei|Jugoslaavia]] ja [[Poola Kommunistlik Partei|Poola kommunistlike parteide]] vastu.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Rogovin |first1=Vadim Zakharovich |title=Was There an Alternative? Trotskyism: a Look Back Through the Years |date=2021 |publisher=Mehring Books |isbn=978-1-893638-97-6 |page=380 |language=en}}&lt;/ref&gt;

Briti ajaloolane Terence Brotherstone on leidnud, et Stalini ajastul oli sügav mõju neile, kes tundsid tõmmet Trotski ideede poole. Brotherstone’i sõnul olid paljud stalinistlikest parteidest esile kerkinud tegelased vääralt haritud, mis pidurdas marksismi arengut.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Brotherstone |first1=Terence |title=Trotsky's future. Brotherstone, Terence; Dukes, Paul,(eds) |date=1992 |publisher=Edinburgh University Press |isbn=978-0-7486-0317-6 |page=238}}&lt;/ref&gt;

===Teised tõlgendused===
[[File:GULag 2 Museum Moscow Russia.jpg|thumb|right|[[GULAG]]i muuseum Moskvas, mille asutas 2001. aastal ajaloolane [[Anton Antonov-Ovsejenko]]]]

Mõned ajaloolased ja kirjanikud, näiteks [[Dietrich Schwanitz]], on tõmmanud paralleele stalinismi ja [[Venemaa tsaar]]i [[Peeter I]] majanduspoliitika vahele. Schwanitzi arvates oli Stalin Peeter Suure „koletuslik reinkarnatsioon”. Mõlemad soovisid, et Venemaa mööduks arengult Lääne-Euroopa riikidest.&lt;ref&gt;Schwanitz, Dietrich. ''Bildung. Alles, was man wissen muss''.&lt;/ref&gt; Mõned autorid on käsitlenud stalinismi [[punane fašism|punase fašismi]] vormina.&lt;ref&gt;{{cite book |last=Fried |first=Richard M.|title=Nightmare in Red: The McCarthy Era in Perspective|publisher=Oxford University Press|year=1991|isbn=978-0-19-504361-7|page=50}}&lt;/ref&gt; Kuigi [[fašism|fašistlikud]] režiimid olid ideoloogiliselt Nõukogude Liidu vastu, suhtusid mõned neist stalinismi soodsalt, nähes selles bolševismi arengut fašismi vormiks. [[Benito Mussolini]] arvates oli stalinism muutnud Nõukogude bolševismi [[panslavism|slaavi]] fašismiks.&lt;ref&gt;MacGregor Knox. ''Mussolini Unleashed, 1939–1941: Politics and Strategy in Italy's Last War''. pp. 63–64.&lt;/ref&gt;

Briti ajaloolane [[Michael Ellman]] on kirjutanud, et näljahädadest põhjustatud massisurmad ei ole „ainuomaselt stalinistlik kurjus”. Tema sõnul on näljahädad ja põuad olnud [[Venemaa ja Nõukogude Liidu põuad ja näljahädad|Venemaa ajaloos]] korduv nähtus, sealhulgas [[Venemaa näljahäda 1921–1922]], mis toimus enne Stalini võimuletulekut. Ellman märgib ka, et näljahädad olid 19. ja 20. sajandil laialt levinud paljudes riikides, näiteks Indias, Iirimaal, Venemaal ja Hiinas. Ta võrdleb Stalini režiimi käitumist [[holodomor]]i ajal [[Suurbritannia valitsus]]e käitumisega [[Iiri suur näljahäda|Iirimaal]] ja [[Bengali näljahäda 1943|Indias]] ning tänapäevase [[G8]] tegevusetusega, väites, et Stalini käitumine ei olnud halvem paljude 19. ja 20. sajandi valitsejate omast.&lt;ref&gt;Ellman, Michael (November 2002). [http://sovietinfo.tripod.com/ELM-Repression_Statistics.pdf &quot;Soviet Repression Statistics: Some Comments&quot;]. ''Europe-Asia Studies''. Taylor &amp; Francis. '''54''' (7): 1152–1172. {{doi|10.1080/0966813022000017177}}.&lt;/ref&gt;

[[File:День памяти российских немцев, 28 августа 2011. Возложение цветов.jpg|thumb|right|Nõukogude poliitiliste repressioonide ohvrite mälestusmärk [[Peterburi]]s, tehtud [[Solovetsi saared|Solovetsi saartelt]] toodud rändrahnust]]

[[David L. Hoffmann]] seab kahtluse alla, kas stalinistlikud riigivägivalla praktikad tulenesid otseselt sotsialistlikust ideoloogiast. Asetades stalinismi rahvusvahelisse konteksti, väidab ta, et paljud Stalini valitsuse kasutatud riikliku sekkumise vormid, sealhulgas ühiskondlik liigitamine, järelevalve ja koonduslaagrid, olid olemas enne Nõukogude režiimi ja pärinesid väljastpoolt Venemaad. Hoffmanni sõnul arenesid ühiskondliku sekkumise tehnoloogiad koos 19. sajandi Euroopa reformijate tööga ning laienesid tugevalt Esimese maailmasõja ajal, kui kõigi sõdivate riikide võimud suurendasid jõupingutusi elanikkonna mobiliseerimiseks ja kontrollimiseks. Tema järgi sündis Nõukogude riik selles totaalse sõja hetkes ning muutis riikliku sekkumise praktikad püsivateks institutsioonideks.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Hoffmann |first1=David |title=Cultivating the Masses: Modern State Practices and Soviet Socialism, 1914–1939 |date=2011 |publisher=Cornell University Press |location=Ithaca, New York |isbn=978-0-8014-4629-0 |pages=6–10}}&lt;/ref&gt;

Raamatus ''The Mortal Danger: Misconceptions about Soviet Russia and the Threat to America'' väitis antikommunistlik kirjanik ja Nõukogude dissident [[Aleksandr Solženitsõn]], et mõiste ''stalinism'' kasutamine varjab kommunismi kui terviku vältimatut mõju inimvabadusele. Tema sõnul töötasid lääne intellektuaalid stalinismi mõiste pärast 1956. aastat välja selleks, et kommunistlikku ideaali elus hoida. Mõistet „stalinism” kasutati siiski juba 1937. aastal, kui Trotski kirjutas pamfleti ''Stalinism and Bolshevism''.&lt;ref&gt;[http://www.marxists.org/archive/trotsky/1937/08/stalinism.htm &quot;Leon Trotsky: Stalinism and Bolshevism (1937)&quot;]. Marxists.org, 28 August 1937. Retrieved 12 July 2013.&lt;/ref&gt;

Briti ajakirjanik [[Seumas Milne]] kirjutas 2002. ja 2006. aastal ajalehes ''[[The Guardian]]'', et külma sõja järgne narratiiv, mis kujutab Stalinit ja Hitlerit kaksikkurjusena ning võrdsustab kommunismi kuriteod [[natsism]]i kuritegudega, on tema hinnangul relativiseerinud natsismi ainulaadseid kuritegusid, varjanud [[kolonialism]]i kuritegusid ja toitnud arusaama, et iga radikaalne ühiskondlik muutus viib alati kannatuste, tapmise ja läbikukkumiseni.&lt;ref&gt;Milne, Seumas (12 September 2002). [https://www.theguardian.com/education/2002/sep/12/highereducation.historyandhistoryofart &quot;The battle for history&quot;]. ''The Guardian''. Retrieved 7 October 2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Milne, Seumas (16 February 2006). [https://www.theguardian.com/Columnists/Column/0,,1710891,00.html &quot;Communism may be dead, but clearly not dead enough&quot;]. ''The Guardian''. Retrieved 18 April 2020.&lt;/ref&gt;

Ajaloolase [[Eric D. Weitz]]i järgi likvideeriti stalinistliku terrori ajal 60% Nõukogude Liidus viibinud saksa pagulastest ning [[Saksamaa Kommunistlik Partei|Saksamaa Kommunistliku Partei]] poliitbüroo liikmeid suri Nõukogude Liidus suuremal osakaalul kui Natsi-Saksamaal. Weitz märkis ka, et Stalini valitsus andis [[Gestapo]]le üle sadu Saksamaa kodanikke, kellest enamik olid kommunistid.&lt;ref&gt;{{cite book |last1=Weitz |first1=Eric D. |title=Creating German Communism, 1890–1990: From Popular Protests to Socialist State |year=2021 |publisher=Princeton University Press |isbn=978-0-691-22812-9 |page=280 |url=https://books.google.com/books?id=JOgSEAAAQBAJ&amp;dq=stalin+handed+over+german+communists+gestapo&amp;pg=PA280 |language=en}}&lt;/ref&gt;

===Avalik arvamus===
{{Peamine artikkel|Neostalinism}}

[[File:Mayday Parade in communist Ethiopia, 1977.jpg|thumb|264x264px|Maiparaad [[Derg]]i-aegses [[Etioopia]]s 1977. aastal]]

Tänapäeva Venemaal on avalik arvamus Stalini ja endise Nõukogude Liidu kohta viimastel aastatel paranenud.&lt;ref&gt;{{cite news|title=In Russia, nostalgia for Soviet Union and positive feelings about Stalin|url=http://www.pewresearch.org/fact-tank/2017/06/29/in-russia-nostalgia-for-soviet-union-and-positive-feelings-about-stalin/|access-date=23 July 2018|work=[[Pew Research Center]]|date=June 29, 2017}}&lt;/ref&gt; [[Levada keskus]]e andmetel kasvas positiivne suhtumine Stalini ajastusse 18%-lt 1996. aastal 40%-ni 2016. aastal; seda on seostatud Stalini rehabiliteerimisega [[Vladimir Putin]]i valitsuse ajal sotsiaalse [[patriotism]]i ja [[militariseerimine|militariseerimise]] eesmärgil.&lt;ref&gt;{{cite web |last1=Kolesnikov |first1=Andrei |title=A Past That Divides: Russia's New Official History |url=https://carnegieendowment.org/research/2017/08/a-past-that-divides-russias-new-official-history?lang=en}}&lt;/ref&gt; 2015. aasta Levada küsitluse järgi ütles 34% vastanutest, võrreldes 28%-ga 2007. aastal, et Nõukogude rahva juhtimine võidule [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] oli sedavõrd väljapaistev saavutus, et see kaalus üles Stalini vead.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Stalin|date=April 6, 2015 |url=https://www.levada.ru/en/2015/04/06/stalin/|access-date=2021-02-12|language=en-GB}}&lt;/ref&gt;

2019. aasta Levada küsitlus näitas, et toetus Stalinile, keda paljud venelased näevad [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] võitjana, jõudis postsovetlikul ajal rekordtasemele: 51% pidas teda positiivseks tegelaseks ja 70% leidis, et tema valitsemisaeg oli riigile hea.&lt;ref&gt;{{cite news |title=Joseph Stalin: Why so many Russians like the Soviet dictator |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-47975704 |work=BBC News |date=18 April 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |last=Arkhipov|first=Ilya|date=April 16, 2019|title=Russian Support for Stalin Surges to Record High, Poll Says|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-04-16/russian-support-for-soviet-tyrant-stalin-hits-record-poll-shows|work=Bloomberg |access-date=May 2, 2019 }}&lt;/ref&gt;

Levada keskuse sotsioloog [[Lev Gudkov]] on öelnud, et [[Vladimir Putin]]i-aegne Venemaa vajab autoriteedi ja rahvusliku tugevuse sümboleid, olgu need kui tahes vastuolulised, et õigustada uut autoritaarset poliitilist korda. Stalin kui despootlik juht, kes vastutas massilise verevalamise eest, kuid keda seostatakse endiselt sõjavõidu ja rahvusliku ühtsusega, sobib tema hinnangul sellesse vajadusse.&lt;ref name=&quot;moscowtimes&quot; /&gt;

Positiivset suhtumist Stalinisse leidub ka mujal endises Nõukogude Liidus. [[Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapital]]i tellitud 2012. aasta uuringu järgi nõustus 38% [[Armeenia|armeenlastest]] väitega, et nende riik vajab alati Stalini-sarnast juhti.&lt;ref name=&quot;moscowtimes&quot;&gt;&quot;[https://themoscowtimes.com/articles/poll-finds-stalins-popularity-high-21998 Poll Finds Stalin's Popularity High]&quot;. ''[[The Moscow Times]]''. 2 March 2013.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;&quot;[http://carnegieeurope.eu/2013/03/01/stalin-puzzle-deciphering-post-soviet-public-opinion-pub-51075 The Stalin Puzzle: Deciphering Post-Soviet Public Opinion]&quot;. [[Carnegie Endowment for International Peace]]. 1 March 2013.&lt;/ref&gt; 2013. aastal [[Thbilisi Riiklik Ülikool|Thbilisi ülikooli]] tehtud uuringu järgi väljendas 45% [[Gruusia]] elanikest Stalini suhtes positiivset hoiakut.&lt;ref&gt;{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-21656615 |title=Georgia divided over Stalin 'local hero' status in Gori |website=BBC News |date=5 March 2013 |access-date=21 June 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180719183921/https://www.bbc.com/news/world-europe-21656615 |archive-date=19 July 2018 |url-status=live |df=dmy-all }}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Stalinlik revolutsioon]]
*[[Leninism]]
*[[Natsionaalbolševism]]

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.marxists.org/archive/trotsky/works/1936-rev/ Leon Trotsky, &quot;Revolution Betrayed&quot;]
*[http://www.marxists.org/archive/trotsky/works/1937/1937-sta.htm Leon Trotsky, &quot;Stalinism and Bolshevism&quot;]
*[https://www.delfi.ee/artikkel/35636527 Medvedev alustab Venemaa destaliniseerimise kampaaniat], www.DELFI.ee, 26. november 2010

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitika]]
[[Kategooria:Kommunism]]
[[Kategooria:Marksism]]
[[Kategooria:Jossif Stalin]]</text>
      <sha1>almjo7lwn1bqjaitzy9xpsf6ysfo42f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Airbus A380</title>
    <ns>0</ns>
    <id>23243</id>
    <revision>
      <id>7158337</id>
      <parentid>6527410</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:11:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Airbus_A380_sihtkohad.gif on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: The license is OK for WP and Commons, but NC for other uses, so it is not acceptable here..</comment>
      <origin>7158337</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4745" sha1="kchmlhbd1c6t7vysx7n74bxehbo0165" xml:space="preserve">{{Infokast õhusõiduk
| nimi          = Airbus A380
| logo          = Logo Airbus A380.svg
| logo suurus   = 
| logo allkiri  =  
| pilt          = Airbus A380 blue sky.jpg
| pildi allkiri = Airbus A380 (12. mai 2007)
| pildi suurus  = 
| riik          = 
| tüüp          = [[reisilennuk]]
| tootja        = [[Airbus]]
| disainer      = 
| esmalend      = [[27. aprill]] [[2005]]
| kasutusele    = [[25. oktoober]] [[2007]]
| kasutusest maha = 
| hetkeseis       = kasutusel
| põhikasutaja    = [[Emirates]]&lt;br&gt;[[Singapore Airlines]]&lt;br&gt;[[British Airways]]&lt;br&gt;[[Qantas]]
| muud kasutajad  = 
| aasta           = 2003–2021
| programmi maksumus = 
| ühe maksumus       = 
| arendatud          = 
| edasiarendus       = 
| variandid          = 
| toodanguarv        = 254
| meeskond           = 2
| reisijaid          = 525/853
| pikkus             = 73 m
| tiivaulatus        = 79,8 m
| tiivapindala       = 845 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
| tühimass           = 285 000 kg
| stardimass         = 575 000 kg 
| mootor             = 
| kiirus             = 
| reisikiirus        = 903 km/h
| lennulagi          = 13 000 m
| lennukaugus        = 14 800 km
| relvastus          = 
}}
'''Airbus A380''' on rahvusvahelise lennukiehitusettevõtte [[Airbus Group]]i loodud laiakereline kahekorruselise reisijatekiga neljamootoriline reaktiiv[[reisilennuk]].

A380 on maailma suurim reisilennuk (enne oli 35 aasta kestel seda olnud reisilennuk [[Boeing 747]]). Lennukaalult ületab A380-t üksnes [[Antonov An-225]]. Senini (oktoober 2020) on kokku ehitatud 243 reisilennukit A380.  

Airbus A380 prototüüp toodi avalikkuse ette [[18. jaanuar]]il [[2005]]. A380 esmalend toimus [[27. aprill]]il 2005 [[Toulouse]]'is, esimene liinilend  [[25. oktoober|25. oktoobril]] 2007 [[Singapur]]ist [[Sydney]]sse, mille sooritas reisilennufirma [[Singapore Airlines]]. [[28. oktoober|25. oktoobril]] alustas lennuk plaanipäraseid liinilende.

Suurimad A380 lennukipargiga reisilennufirmad on Emirates Airline (112 lennukit, 11 veel tellitud), Singapore Airlines (19), Qantas Airlines (12), Air France (10), Lufthansa (14), Korean Air (10), China Southern Airlines (5), Malaysia Airlines (6), Thai Airways (6), British Airways (12), Asiana Airlines (6), Qatar Airways (10), Etihad Airways (10), Hi Fly Malta (1) ja All Nippon Airways (2 ostetud, 1 tellitud).

Lennukite lõplik koostetehas asub [[Prantsusmaa]]l [[Toulouse]]'is. Sinna veetakse kokku lennukiosad, mis on valmistatud Prantsusmaal, [[Saksamaa]]l, [[Hispaania]]s ja [[Wales]]is asuvates ettevõtetes.

Standardkonfiguratsioonis on lennukis 555 kohta: 22 esimese klassi, 96 äriklassi ja 437 turistiklassi istet. Turistiklassi istmeid on peatekil 10 kõrvuti, ülatekil 8 kõrvuti. Lennufirmad on tellinud erinevaid sisustusi. Airbus katsetas [[29. märts]]il [[2006]] edukalt reisijate evakueerimist 853 reisijaga (sellises lennukis, kus olid ainult turistiklassi istmed). Hiljem pakkus Airbus välja täiendava standardkonfiguratsiooni 525 kohaga: 12 esimese klassi, 80 äriklassi ja 433 turistiklassi istet.

=== Märkimisväärsemad marsruudid ===
Lühim regulaarne A380 lend toimub Dubaist Muscati. Reisikorraldajaks on Emirates ja lennu pikkus on 349 km. Enne seda oli lühimaks marsruudiks Air France'i lend Paris Charles de Gaulle'i lennuväljalt Londoni Heathrow' lennuväljale. Selle lennu pikkus oli 344 km. A380 pikim vahemandumisteta lend on Dubaist Aucklandi. Liini pikkus on 14 203 km ning see on maailmas pikkuselt neljas lennumarsruut.

== Tehnilised andmed ==

[[Fail:Airbus A380 versus Boeing 747.svg|300 px|pisi]]Airbus A380 tehnilised andmed:

* Kõrgus: 24,1 m
* Tühikaal: 275 t
* Maksimaalne kaal õhkutõusmisel: 569 t
* Kasulik last: 66,4 t
* Tiiva noolsus: 33,5°
* Kere välislaius: 7,14 m
* Keskmise teki suurim siselaius: 6,58 m
* Ülemise teki suurim siselaius: 5,92 m
* 4 turboventilaatormootorit: Rolls-Royce Trent 970 või Engine Alliance GP7270, tõmbega 4 x 311 kN.  

== Airbus A380 sihtkohad&lt;ref name=&quot;z0s2o&quot; /&gt; ==
&lt;br /&gt; 

==Vaata ka==

* [[Boeing 747-8]]
* [[Qantasi lend 32]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;z0s2o&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Routes Online|url=https://www.routesonline.com/news/29/breaking-news/249703/where-does-the-airbus-a380-fly-q1-2018-network-update/|pealkiri=Where does the Airbus A380 fly? Q1 2018 network update|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-05-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180516024714/https://www.routesonline.com/news/29/breaking-news/249703/where-does-the-airbus-a380-fly-q1-2018-network-update/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commons|Airbus A380}}
*[http://www.airbus.com/en/aircraftfamilies/a380/ Airbus A380 ametlik koduleht]

[[Kategooria:Airbus]]
[[Kategooria:Reisilennukid]]</text>
      <sha1>kchmlhbd1c6t7vysx7n74bxehbo0165</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (O)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>24934</id>
    <revision>
      <id>7158850</id>
      <parentid>7156722</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:02:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Op */</comment>
      <origin>7158850</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="44161" sha1="53wjluef1wlhviy4xqi6651xoj6kmi2" xml:space="preserve">{{BiograafiadIndeks}}


'''Biograafiad (O)''' 

See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab O-tähega.

==O==
*[[Cathal Ó Searcaigh]], iiri kirjanik (1956–)

==Oa==
*[[Jaan Oad]], eesti maalikunstnik (1899–1984)
*[[Michael Oakeshott]], inglise filosoof (1901–1990)
*[[Annie Oakley]], Ameerika täpsuslaskur ja näidislaskur (1860–1926)
*[[Tyler Oakley]], USA internetiisiksus (1989–)
*[[Verner Oamer]], eesti ajakirjanik, iluuisutaja, treener ja venekeelne kirjanik (1934–)

==Ob==
*[[Barack Obama]], USA poliitik (1961–) 
*[[Michelle Obama]], USA presidendi Barack Obama abikaasa (1964–)
*[[Francisco Pascual Obama Asue]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik (1949–) 
*[[Olusegun Obasanjo]], Nigeeria poliitik (1937–)
*[[Stella Obasanjo]], president [[Olusegun Obasanjo]] abikaasa (1945–2005) 
*[[Agnes Obel]], Taani muusik ja laulukirjutaja (1980–) 
*[[Boris Obergföll]], Saksamaa odaviskaja (1973–)
*[[Christina Obergföll]], Saksamaa odaviskaja (1981–)
*[[Ilja Oberõšõn]], Ukraina Ülestõusuarmee sõdur ja metsavend (1921–2007)
*[[Erik Obermann]], eesti kunstnik ja karikaturist (1890–1911)
*[[Hermann Oberth]], Austria päritolu Saksamaa raketipioneer (1894–1989)
*[[Viktor Obet]], Eesti metsateadlane, maastikuarhitekt ja sõjaajaloolane (1913–1999) 
*[[John Mikel Obi]], Nigeeria jalgpallur (1987–) 
*[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik (1942–)
*[[Ernest John Obiena]], Filipiinide teivashüppaja (1995–) 
*[[Michael Obiku]], Nigeeria endine jalgpallur (1968–) 
*[[Francis Obikwelu]], Portugali kergejõustiklane (1978–)
*[[Hellen Obiri]], Keenia jooksja (1989–)
*[[Jan Oblak]], sloveeni jalgpallur (1993–) 
*[[Boriss Obnossov]], vene lennukimehaanikainsener (1953–) 
*[[Leonid Obolenski]], Nõukogude Liidu diplomaat (1873–1930) 
*[[Milton Obote]], Uganda poliitik (1924–2005) 
*[[Pavel Obraztsov]], vene teoloog (1840–1895)
*[[Jelena Obraztsova]], vene ooperilaulja (1939–2015) 
*[[Jacob Obrecht]], renessansihelilooja (suri 1505)
*[[Nina Obrezkova]], komi luuletaja (1965–) 
*[[Hugh O'Brian]], USA näitleja (1925–2016)
*[[Conan O'Brien]], USA saatejuht (1963–)
*[[Connor Olev Martin O'Brien]], Kanada päritolu Eesti mäesuusataja (1961–) 
*[[Dan O'Brien]], USA kergejõustiklane (1966–)
*[[Parry O'Brien]], USA kergejõustiklane, kuulitõukaja (1932–2007)
*[[David James O’Brock-Kaljuvee]], USA päritolu Eesti ärijuht (1970–) 
*[[Vladimir Obrutšev]], vene geoloog, geograaf ja ulmekirjanik (1863–1956)
*[[Sigbjørn Obstfelder]], norra kirjanik (1866–1900)
*[[Jaromír Obzina]], Tšehhoslovakkia kommunistlik riigitegelane (1929–2003) 
*[[Yūko Obuchi]], Jaapani poliitik (1973–)

==Oc==
*[[Pat O'Callaghan]], Iiri kergejõustiklane (1905–1991)
*[[Lucas Ocampos]], Argentina jalgpallur (1994–) 
*[[Fernando Ocáriz Braña]], hispaania päritolu Rooma Katoliku Kiriku vaimulik (1944–)
*[[Alexandria Ocasio-Cortez]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1989–)
*[[Billy Ocean]], briti poplaulja (1950–)
*[[Edward Ochab]], Poola poliitik (1906–1989)
*[[Johannes Ochmann]], Tallinna piiskop (suri 1418)
*[[Ellen Ochoa]], Ameerika Ühendriikide insener ja endine NASA astronaut (1958–)
*[[Guillermo Ochoa]], Mehhiko jalgpallur (1985–)
*[[Juan Adriel Ochoa Reyes]], Mehhiko jalgpallur (1987–) 
*[[Phil Ochs]], USA laulja (1940–1976)
*[[Johannes Ockeghem]], prantsuse-flaami koolkonna helilooja (suri 1497)
*[[Wubbo Ockels]], hollandi füüsik ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1946–2014)
*[[Esteban Ocon]], prantsuse vormelisõitja (1996–) 
*[[Aleksandr O'Connel-Bronin]], Eesti füüsik (1952–)
*[[Josh O'Connor]], inglise näitleja (1990–)
*[[Sinéad O'Connor]], iiri laulja (1966–2023)

==Od==
*[[Makoto Oda]], jaapani rahuaktivist ja kirjanik (1932–2007)
*[[Krista Odakivi]], eesti meteoroloog (1975–2009)
*[[Tõnu Odamus]], eesti sportlane (1943–2017)
*[[Jaano Odar]], eesti õigusteadlane (1940–)
*[[Eric O'Dell]], Kanada jäähokimängija (1990–) 
*[[Tom Odell]], inglise laulja, laulukirjutaja ja pianist (1990–)
*[[Lawrence O'Donnell]], Ameerika Ühendriikide saatejuht ja poliitikakommentaator (1951–) 
*[[Peter Odemwingie]], Nigeeria jalgpallur (1981–)
*[[Bob Odenkirk]], USA filminäitleja, stsenarist ja produtsent (1962–)
*[[Tuuli Oder]], eesti kasvatusteadlane (1958–)
*[[Marco Odermatt]], Šveitsi mäesuusataja (1997–) 
*[[Hanne Gaby Odiele]], belgia modell (1987–)
*[[Timur Odinajev]], Venemaa jalgpallur (1977–) 
*[[Eduard Odinets]], Eesti poliitik (1976–)
*[[Raila Odinga]], Keenia poliitik (1945–2025)
*[[Lilian Odira]], Keenia jooksja (1999–)
*[[Guram Odišaria]], gruusia kirjanik ja ühiskonnategelane (1951–)
*[[Mirian Odišaria]], Gruusia poliitik (1951–) 
*[[Odoaker]], germaani väepealik ja Itaalia kuningas (suri 493)
*[[Luminița Odobescu]], Rumeenia dilpomaat ja poliitik (1969–) 
*[[Denis Odoi]], Ghana jalgpallur (1988–) 
*[[Lamar Odom]], USA korvpallur (1979–)
*[[Colby O'Donis]], Ameerika Ühendriikide laulja, näitleja ja produtsent (1989–)
*[[Rosie O'Donnell]], USA näitleja, koomik, laulja ja kirjanik (1962–)
*[[Roy O'Donovan]], Iirimaa jalgpallur (1985–) 
*[[Ľudovít Ódor]], ungari päritolu Slovakkia poliitik ja majandusteadlane (1976–)
*[[Johannes Odres]], eesti omavalitsustegelane (1886–1941)
*[[Lembit Odres]], kodu-uurija, Paldiski linna aukodanik (1921–2010)
*[[Moses Odubajo]], Inglismaa jalgpallur (1993–)
*[[Nelson Oduber]], Aruba poliitik (1947–)

==Oe==
*[[Kenzaburō Ōe]], jaapani kirjanik (1935–2023) 
*[[Steve Oedekerk]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (1961–) 
*[[William Oefelein]], Ameerika Ühendriikide katselendur ja NASA astronaut (1965–)
*[[Gustav Axel Conrad Oehrn]], Eesti vaimulik (1855–1922)
*[[Gustav Hermann Axel Oehrn]], Eesti ja saksa vaimulik (1884–1970)
*[[Gustav Oskar Oehrn]], Eesti vaimulik (1820–1877/1878)
*[[Fred Oelßner]], saksa majandusteadlane ja Saksa DV riigitegelane (1903–1977)
*[[Alexander Dale Oen]], norra ujuja (1985–2012)
*[[Hugo Arnold Oengo]], eesti tehnikateadlane (1907–1978)
*[[Julius Oengo]] (J. Oro), eesti lastekirjanik ja luuletaja (1901–1941)
*[[Harald Oert]], eesti jurist (1895–1943)
*[[Al Oerter]], USA kergejõustiklane (1936–2007)
*[[Sven Oeselg]], eesti muusik (1973–)
*[[Jordan Oesterle]], USA jäähokimängija (1992–) 
*[[Christian Friedrich Gottlieb Oesterlen]], arstiteadlane (1812–1877) 
*[[Robert Oetjen]], Eesti looduskaitsetegelane (1970–)
*[[Carl Oettel]], Eesti kreiskooliinspektor (1808–1884)
*[[Alexander von Oettingen]], baltisaksa usuteadlane (1827–1905)
*[[Alexander von Oettingen (1798–1846)|Alexander von Oettingen]], baltisaksa päritolu Liivimaa maamarssal (1798–1846) 
*[[Arthur Joachim von Oettingen]], baltisaksa füüsik (1836–1920)
*[[August von Oettingen]], baltisaksa jurist ja riigitegelane (1823–1908)
*[[Georg Philipp von Oettingen]], baltisaksa arstiteadlane (1824–1916)
*[[Günther Oettinger]], Saksamaa poliitik (1953–)
*[[Jake Oettinger]], USA jäähokimängija (1998–)

==Of==
*[[August Heinrich Friedrich Offe]], Eesti vaimulik (1744–1806)
*[[Benedikt August Friedrich Offe]], Eesti vaimulik (1786–1850)
*[[Christian Emil August Offe]], Eesti vaimulik (1818–1885)
*[[Jacques Offenbach]], helilooja (1819–1880)

==Og==
*[[Sinan Oğan]], Türgi poliitik ja majandusteadlane (1967–)
*[[Renata Oganesjan]], Ukraina iluuisutaja (2001–)
*[[Nikolai Ogarkov]], NSV Liidu sõjaväelane (1917–1994)
*[[Yōko Ogawa]], jaapani kirjanik (1962–)
*[[Angelo Ogbonna]], Itaalia jalgpallur (1988–)
*[[Boriss Ogibenin]], etnograaf, keeleteadlane, indoloog ja semiootik (1940–)
*[[Sébastien Ogier]], Prantsusmaa rallisõitja (1983–) 
*[[Alexander Ogilvy]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1996–) 
*[[Angus Ogilvy]], Briti kuningliku perekonna liige (1928–2004)
*[[Flora Ogilvy]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1994–)  
*[[James Ogilvy]] (1964–) 
*[[Marina Ogilvy]] (1966–)
*[[Michael Ogio]], Paapua Uus-Guinea poliitik (1942–2017)
*[[Kenji Ogiwara]], jaapani kahevõistleja (1969–)
*[[Vjatšeslav Ogrõzko]], vene kirjandusteadlane, ajakirjanik, publitsist ja kriitik (1960–)
*[[Sean Ogunkoya]], Nigeeria jooksja (1977–)
*[[Yemisi Ogunleye]], Saksamaa kuulitõukaja (1998–)
*[[Yūko Ogura]], jaapani modell (1983–)

==Oh==
*[[Oh Eun-sun]], Lõuna-Korea alpinist (1966–)
*[[Oh Hyeon-gyu]], Lõuna-Korea jalgpallur (2001–) 
*[[Oh Joon]], Lõuna-Korea diplomaat (1955–)
*[[Sandra Oh]], Kanada filminäitleja (1971–)
*[[Madalyn Murray O'Hair]], Ameerika Ühendriikide aktivist ja ateistliku liikumise tegelane (1919–1995) 
*[[Anton Ohaka]], eesti kergejõustiklane (1894–1947)
*[[Valdur Ohakas]], eesti maalikunstnik (1925–1998)
*[[Maimu Ohanian]], eesti arstiteadlane, radioloog (1923–2011)
*[[Michael O'Hare]], USA näitleja (1952–2012)
*[[Kenzō Ōhashi]], Jaapani jalgpallur, ründaja (1934–2015)
*[[Yui Ōhashi]], jaapani ujuja (1995–) 
*[[Maria Ohisalo]], Soome poliitik (1985–)
*[[Roman Ohlau]], eesti karikaturist (1925–2011) 
*[[Johann von Ohle]], Liivi ordu maamarssal 14. sajandil
*[[Norman Ohler]], saksa kirjanik (1970–)
*[[Bertil Ohlin]], Rootsi poliitik (1899–1979)
*[[Klaus Ohlmann]], saksa purilendur ja hambaarst (1952–) 
*[[Georg Simon Ohm]], saksa füüsik (1789–1854)
*[[Erki Ohmann]], eesti diskor (1978–)
*[[Valdur Ohmann]], eesti ajaloolane, arhivaar (1958–)
*[[Benno Ohnesorg]], saksa üliõpilane, politseivägivalla ohver (1940–1967)
*[[Wilhelm Ohnesorge]], Saksamaa riigitegelane (1872–1962) 
*[[Monique Ohsan Bellepeau]], Mauritiuse ajakirjanik ja poliitik (1942–)
*[[Atte Ohtamaa]], Soome jäähokimängija (1987–) 
*[[Eduard Ohtra]], Eesti sõjaväelane (sündis 1899)
*[[Aleksander Ohu]], eesti geofüüsik ja meteoroloog (1901–1972) 
*[[Sirje Ohu]], eesti agronoom (1937–2013) 
*[[Christine Ohuruogu]], Suurbritannia jooksja (1984–) 
*[[Anneli Ohvril]], eesti turundusekspert (1972–) 
*[[Hanno Ohvril]], eesti atmosfäärifüüsik (1946–)
*[[Tiiu Ohvril]], eesti majandusteadlane (1941–)

==Oi==
*[[Juanito Oiarzabal]], baski alpinist (1956–)
*[[Kirsti Oidekivi]], eesti luuletaja ja tõlkija (1959–)
*[[Helgi Oiderma]], eesti teleajakirjanik ja stsenarist (1929–2004)
*[[Anna-Kaisa Oidermaa]], eesti psühholoog (1981–) 
*[[Ants Oidermaa]], Eesti poliitik (1891–1941)
*[[Enno Oidermaa]], eesti õigusteadlane (1941–)
*[[Rein Oidram]], eesti tehnikateadlane (1939–)
*[[Meelis Oidsalu]], eesti luuletaja (1976–)
*[[Michális Oikonómou]], Kreeka impressionistlik maalikunstnik (1888–1933)
*[[Aleksander Oinas]], Eesti poliitik (1887–1942)
*[[August Oinas]], eesti ajaloolane (1898–1965)
*[[Felix Oinas]], eesti folklorist ja keeleteadlane (1911–2004) 
*[[Janne Oinas]], soome endine jalgpallur (1973–) 
*[[Valdar Oinas]], eesti astrofüüsik (1942–)
*[[Hella Tiiu Oinas-Mikiver-Hallik]], eesti haritlane ja rahvuslane, põrandaaluse vastupanuliikumise tegelane (1919–1980)
*[[Edgar Oissar]], eesti pedagoogika- ja raamatuteadlane (1899–1977)
*[[Teodor Oizerman]], Nõukogude Liidu ja Venemaa filosoof (1914–2017) 
*[[Arne Oit]], eesti helilooja ja akordionist (1928–1975)
*[[Edgar Oit]], eesti tehnikateadlane (1922–2008)
*[[Henn Oit]], eesti arvutiteadlane (1956–)
*[[Lydia Oit]], eesti tehnikateadlane (1924–2008)
*[[Monika Oit]], eesti küberneetik (1952–2013)
*[[Jaan Oitmaa]], eesti füüsik (1943–)
*[[Hannu Oittinen]], soome tõlkija (1959–)
*[[Platon Oiunski]], jakuudi kirjanik (1893–1939)

==Oj==
*[[Ahto Oja]], eesti keskkonnakaitsja (1964–)
*[[Aini Oja]], eesti mullateadlane (1941–)
*[[Alfred Oja]], eesti rahvusest Venemaa kunstnik (1924–2000)
*[[Andrei Oja]], eesti rätsep (1908–1941) 
*[[Andres Oja]], eesti näitleja (1983–) 
*[[Arno Oja]], eesti kirjanduskriitik ja ajakirjanik (1950–)
*[[Arno Oja (agrotehnikateadlane)|Arno Oja]], eesti agrotehnikateadlane (1948–) 
*[[Arnold Oja]], eesti vaimulik (1926–2001)
*[[Arnold Oja (psühholoog)|Arnold Oja]], eesti psühholoog (1932–2018)
*[[Benedikt Oskar Oja]], eesti poliitik (1888–1946)
*[[Dagmar Oja]], eesti laulja (1981–)
*[[Eduard Oja]], eesti helilooja, koorijuht, muusikapedagoog ja kriitik (1905–1950)
*[[Elmar Oja]], eesti koolijuht ja teatritegelane (1906–1979)
*[[Endla Oja-Tamm]], eesti õpetaja (1914–2005)
*[[Enn Oja]], eesti koorijuht (1929–2025)
*[[Eve Oja]], eesti matemaatik (1948–2019) 
*[[Frits Oja]], eesti tehnikateadlane ja topograaf (1887–1954)
*[[Hannes Oja]], eesti ühiskonna- ja kultuuritegelane (1919–2012)
*[[Hannes Oja (alpinist)|Hannes Oja]], eesti alpinist (1973–)
*[[Juhan Oja]], eesti insener (1885–1965)
*[[Juhan Oja (kergejõustiklane)|Juhan Oja]], eesti päritolu Läti kergejõustiklane ja politseinik (1904–1942)
*[[Kaisa Oja]], eesti võistlustantsija (1984–)
*[[Kalju Oja]], eesti raamatukoguteadlane ja lugemissotsioloog (1920–1995)
*[[Kaspar Oja]], eesti majandusteadlane (1985–)
*[[Kristjan Oja]], endine eesti laskesuusataja (1968–) 
*[[Leila Oja]], eesti sporditeadlane (1966–)
*[[Leonhard Oja]], eesti köster ja muusik (1894–1983)
*[[Martin Oja]], eesti kriitik 
*[[Olev Oja]], eesti koori- ja orkestrijuht ning muusikapedagoog (1935–2023)
*[[Peeter Oja (matemaatik)|Peeter Oja]], eesti matemaatik (1949–)
*[[Peeter Oja]], eesti näitleja ja laulja (1960–)
*[[Pääru Oja]], eesti näitleja (1989–)
*[[Rait Oja]], eesti jalgpallur (1992–) 
*[[Reet Oja]], eesti teleajakirjanik (1955–)
*[[Reimo Oja]], eesti jalgpallur (1982–)
*[[Rein Oja]], eesti näitleja (1956–)
*[[Silvi Oja]], eesti kirjanik (1935–2013)
*[[Silvia Oja]], eesti spordipsühholoog, suusataja ja ujumistreener (1924–2012)
*[[Sten Oja]], eesti rallikrossisõitja (1991–) 
*[[Tarmo Oja]], eesti päritolu Rootsi astronoom (1934–2024)
*[[Tatjana Oja]], Eesti bioloog (1957–)
*[[Tiiu Oja]], eesti ajaloolane (1940–2014)
*[[Tõnis Oja (füüsik)|Tõnis Oja]], eesti füüsik (1937–2025)
*[[Tõnis Oja]], eesti geoloog (1957–)
*[[Tõnu Oja (ökoloog)|Tõnu Oja]], eesti loodusteadlane (1955–)
*[[Tõnu Oja]], eesti näitleja (1958–)
*[[Ursel Oja]], eesti muusik ja muusikaõpetaja (1953–) 
*[[Vahur Oja]], eesti tehnikateadlane (1967–)
*[[Vello Oja]], eesti biofüüsik (1943–2020)
*[[Vilja Oja]], eesti keeleteadlane (1945–)
*[[Voldemar Oja]], Eesti NSV riigitegelane (1894–1989)
*[[Mirko Ojakivi]], ajakirjanik ja saatejuht (1981–) 
*[[Jaak Ojakäär]], eesti muusikasaadete toimetaja ja muusikakriitik (1958–2016)
*[[Leo Ojakäär]], eesti keemik (1926–2015)
*[[Oliver Ojakäär]], eesti tennisist (2005–)
*[[Tõnis Ojakäär]], eesti arst (1889–1969)
*[[Valter Ojakäär]], eesti helilooja ja publitsist (1923–2016)
*[[Grete Ojala]], eesti jalgpallur (1994–)
*[[Outi Ojala]], Soome poliitik (1946–2017)
*[[Tõnu Ojala]], eesti ajakirjanik (1969–)
*[[Hanno Ojalo]], eesti sõjaajaloolane (1961–)
*[[Ilmar Ojalo]], eesti maalikunstnik ja restauraator (1910–1989)
*[[Jaan Ojalo]], eesti esperantist (1914–2004)
*[[Kati Ojaloo]], eesti vasaraheitja (1990–)
*[[Andres Ojamaa]], eesti sulgpallur (1969–)
*[[Eugen Ojamaa]], eesti ehitusteadlane (1918–2003)
*[[Henrik Ojamaa]], eesti jalgpallur (1991–)
*[[Hindrek Ojamaa]], eesti jalgpallur (1995–) 
*[[Jüri Ojamaa]], eesti tõlkija ja toimetaja (1932–2017) 
*[[Liisi Ojamaa]], eesti luuletaja ja tõlkija (1972–2019)
*[[Madis Ojamaa]], eesti näitleja ja lavastaja (1937–1987) 
*[[Maie Ojamaa]], eesti arstiteadlane (1957–)
*[[Ott Ojamaa]], eesti tõlkija (1926–1996)
*[[Ott Ojamaa (arhitekt)|Ott Ojamaa]], eesti arhitekt (1963–)
*[[Peedu Ojamaa]], eesti filmilavastaja (1933–2014)
*[[Pilvi Ojamaa]], eesti klaasikunstnik (1930–)
*[[Raul Ojamaa]], eesti kitarrist ja helilooja (1989–) 
*[[Triinu Ojamaa]], eesti filoloog ja rahvamuusikateadlane (1953–)
*[[Aadu Ojamets]], eesti kommunist (1904–1941)
*[[Airi Ojamets]], eesti laulja (1977–)
*[[Andrei Ojamets]], eesti võrkpallitreener ja endine võrkpallur (1963–) 
*[[Eduard Ojamets]], eesti näitleja (1908–1991)
*[[Kaarle Ojanen]], soome maletaja (1918–2009)
*[[Kristjan Ojang]], eesti teleprodutsent ja trummar (1983–) 
*[[Jaanus Ojangu]], eesti energeetik (1966–) 
*[[Voldemar Ojansoon]], eesti jurist ja diplomaat (1897–1942)
*[[Heikki August Ojansuu]], soome keeleteadlane (1873–1923)
*[[Marten Ojapõld]], eesti autosportlane (2006–) 
*[[Ann Ojarand]], eesti põllumajandusteadlane (1977–)
*[[Andres Ojari]], eesti arhitekt (1970–)
*[[Indrek Ojari]], eesti näitleja (1977–)
*[[Triin Ojari]], eesti arhitektuuriajaloolane (1974–) 
*[[Krista Ojasaar]], eesti luuletaja (1975–) 
*[[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (1983–2022)
*[[Ilmar Ojase]], eesti ujuja (1973–)
*[[Heino Ojasoo]], eesti kergejõustiku- ja käsipallitreener (1934–2011)
*[[Tiit Ojasoo]], eesti lavastaja ja näitleja (1977–)
*[[Tiiu Ojasoo]], eesti biokeemik (1945–)
*[[Villu Ojassalu]], eesti sporditegelane (1931–2019)
*[[Annela Ojaste]], võistkondlik naisekandmise maailmameister (1971–)
*[[Elmar Ojaste]], eesti filatelist ja ajaloolane (1920–2017)
*[[Hillar Ojaste]], eesti sporditegelane (1927–1992)
*[[Kalju Ojaste]], eesti mäeinsener ja tehnikateadlane (1927–2019)
*[[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]], eesti laskesuusataja (1961–)
*[[Triin Ojaste]], eesti murdmaasuusataja (1990–) 
*[[Annely Ojastu]], eesti invasportlane (1960–)
*[[Linda Ojastu]], eesti jooksja ja spordipedagoog (1936–2006)
*[[Jüri Ojatalu]], Eesti sõjaväelane (1904–1959)
*[[Ants Ojavee]], Eesti omavalitsustegelane
*[[Kärt Ojavee]], eesti disainer, kunstnik ja õppejõud (1982–) 
*[[Mart Ojavee]], eesti jalgrattur (1981–) 
*[[Tõnu Ojavee]], eesti illusionist (1949–2012)
*[[Anu Ojaveer]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1941–) 
*[[Evald Ojaveer]], eesti merebioloog, ihtüoloog (1933–2023)
*[[Helle-Maire Ojaveer]], eesti tehnikateadlane (1937–)
*[[Henn Ojaveer]], eesti bioloog (1965–)
*[[Osvald Ojaveer]], eesti põllumajandusteadlane (1906–1966)
*[[Ott Ojaveer]], eesti koolijuht (1965–) 
*[[Ülo Ojaveer]], eesti põllumajandusteadlane (1931–2019)
*[[Jüri Ojaver]], eesti skulptor (1955–)
*[[Terje Ojaver]], eesti skulptor (1955–)
*[[Elve Ojavere]], eesti geograaf ja majandusteadlane (1935–2022)
*[[Vally Ojavere]], eesti laulutekstide autor ja laulja (1941–) 
*[[Kalju Ojaveski]], eesti põllumajandusteadlane (1928–2016)
*[[Ludvig Ojaveski]], Eesti poliitik (1892–1940)
*[[Alonso de Ojeda]], hispaania maadeavastaja ja konkistadoor (suri 1515)
*[[Sergio Ojeda]], Tšiili poksija, poksitegelane ja poliitik (1906–1996) 
*[[Kristiina Ojuland]], Eesti poliitik (1966–)
*[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]], Mongoolia poliitik (1980–)

==Ok==
*[[Raul Ok]], eesti vaimulik (1913–1981)
*[[Masi Oka]], näitleja ja digitaalefektide looja (1974–)
*[[Katsuya Okada]], Jaapani poliitik (1953–)
*[[Shunichiro Okano]], Jaapani jalgpallur (1931–2017)
*[[Noah Okafor]], Šveitsi jalgpallur (2000–) 
*[[August Okas]], eesti arst (1904–1987)
*[[Evald Okas]], eesti kunstnik (1915–2011) 
*[[Heinold Okas]], eesti korporatsioonitegelane (1915–2013)
*[[Johannes Okas]], Eesti metsaülem (1902–1992)
*[[Jüri Okas]], eesti arhitekt ja graafik (1950–)
*[[Martin Okas]], eesti õpetaja ja õpikukoostaja (1864–1946)
*[[Hugo Okasmaa]], Eesti sõjaväelane (1901–1978)
*[[Misao Ōkawa]], jaapani ülipikaealine (1898–2015)
*[[John O'Keefe]], Ameerika-Briti neuroteadlane (1939–) 
*[[Georgia O'Keeffe]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1887–1986)
*[[Albéric O'Kelly de Galway]], Belgia maletaja (1911–1980)
*[[Gazmend Oketa]], Albaania poliitik (1968–) 
*[[Vladimir Okhotnik]], Prantsusmaa maletaja (1950–)
*[[Okil Okilov]], Tadžikistani poliitik (1944–)
*[[Arko Okk]], eesti filmilavastaja ja -operaator (1967–)
*[[Feodor Okk]], eesti kommunist (1898–1941)
*[[Gunnar Okk]], eesti ärijuht (1960–)
*[[Ivo Okk]], eesti spordipedagoog (1928–1996)
*[[Udo-Rein Okk]], eesti majandusteadlane (1932–2001)
*[[Onni Okkonen]], soome kunstiteadlane (1886–1962)
*[[Aleksander Voldemar Oklon]], Eesti sõjaväelane, arhitekt ja ornitoloog (1889–1961)
*[[Ivan O'Konnel-Bronin]], endine Eesti jalgpallur (1977–) 
*[[Ngozi Okonjo-Iweala]], Nigeeria majandusteadlane ja poliitik (1954–)  
*[[Kyle Okposo]], USA jäähokimängija (1988–) 
*[[Ben Okri]], Nigeeria kirjanik (1959–)
*[[Irakli Okruašvili]], Gruusia poliitik (1973–)
*[[Age Oks]], eesti balletitantsija (1970–)
*[[Andres Oks]], eesti näitleja (1947–2006)
*[[Jaan Oks]], eesti kirjanik ja kriitik (1884–1918)
*[[Riho Oks]], eesti ettevõtja (1979–) 
*[[August Oksa]], eesti advokaat (1902–1980)
*[[Arved Oksaar]], eesti riigiteadlane ja spordisotsioloog (1920–2016)
*[[Els Oksaar]], eesti keeleteadlane (1926–2015)
*[[Eevamari Oksanen]], soome laskesuusataja (1982–) 
*[[Sofi Oksanen]], eesti päritolu soome kirjanik (1977–)
*[[Arnold Oksmaa]], eesti laulja (1979–)
*[[Bulat Okudžava]], autorilaulude esitaja ja kirjanik (1924–1997)
*[[Amina Okujeva]], Ukraina tšetšeeni päritolu arst, sotsiaalne aktivist ja sõjaväelane (1983–2017)
*[[Nikolai Okulitš-Kazarin]], Eesti ajaloolane, arheoloog, museoloog ja kodu-uurija (1849–1923)
*[[Aleksandr Okunev]], Eesti näitleja ja teatripedagoog (1961–)
*[[Mehmet Okur]], Türgi endine korvpallur (1979–)

==Ol==
''Vaata [[Biograafiad (Ol)]]''

==Om==
*[[Martin O'Malley]], USA poliitik (1963–)
*[[Ilhan Omar]], somaali päritolu Ameerika Ühendriikide poliitik (1981–) 
*[[Moḩammad ‘Omar]], Ţālebāni usuline ja poliitiline juht (20.–21. sajand) 
*[[Omar Ali Saifuddien III]], Brunei sultan (1914–1986)
*[[Kate O'Mara]], inglise näitleja (1939–2014)
*[[Linus Omark]], rootsi jäähokimängija (1987–) 
*[[Volodõmõr Omeljan]], Ukraina ametnik, mänedžer ja poliitik (1979–)
*[[Rafał Omelko]], poola jooksja (1989–) 
*[[Kenneth Omeruo]], Nigeeria jalgpallur (1993–) 
*[[Małgorzata ­Omilanowska]], Poola kunstiajaloolane ja poliitik (1960–) 
*[[Suorun Omolloon]], jakuudi kirjanik ja kultuuritegelane (1906–2005)
*[[Satoshi Ōmura]], jaapani biokeemik (1935–) 
*[[Marie-Louise O'Murphy]], [[Louis XV]] armuke (1737–1814)

==On==
*[[Daniel Ona Ondo]], Gaboni poliitik (1945–)
*[[Ömer Onan]], türgi korvpallur (1978–)
*[[Amadou Onana]], Belgia jalgpallur (2001–)
*[[Aristoteles Onassis]], kreeka reeder (1906–1975) 
*[[Michael Ondaatje]], Kanada kirjanik (1943–)
*[[Ondjaki]], angola kirjanik (1977–)
*[[Jermaine O'Neal]], USA korvpallur (1978–)
*[[Ryan O'Neal]], USA filminäitleja (1941–2023)
*[[Shaquille O'Neal]], USA endine korvpallur (1972–)
*[[Tatum O'Neal]], USA filminäitleja (1963–)
*[[Louisa Peat O'Neil]], Ameerika Ühendriikide reisikirjanik (1949–) 
*[[Eugene O'Neill]], USA näitekirjanik (1888–1953)
*[[Michael O'Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallitreener ja endine mängija (1969–). 
*[[Michelle O'Neill]], Põhja-Iirimaa poliitik (1977–)
*[[Peter O'Neill]], Paapua Uus-Guinea poliitik (1965–)
*[[Kati Ong]], eesti näitleja (1986–)
*[[Uno Ong]], eesti kunstnik (1932–1994)
*[[Walter Ong]], USA õpetlane (1912–2003) 
*[[Fariza Ongarsõnova]], kasahhi kirjanik ja tõlkija (1939–2014)
*[[Jérôme Onguéné]], Kameruni jalgpallur (1997–) 
*[[Gennadi Oništšenko]], Venemaa riigitegelane (1950–)
*[[Ellison Onizuka]], Ameerika Ühendriikide aeronautikainsener, katselendur ja NASA astronaut (1946–1986)  
*[[Ivor Onksion]], Eesti ametnik (1989–)
*[[Aleksander Onno]], Eesti poliitik (1898–1969)
*[[Leemet Onno]], eesti laulja (1990–) 
*[[Paul Onno]], Eesti sõjaväelane (1902–1974)
*[[Samuel Onno]], eesti muusikapedagoog ja orkestridirigent (1911–1992)  
*[[Sven Onno]], eesti ornitoloog (1932–1974)
*[[Taiichi Ōno]], jaapani insener (1912–1990)
*[[Yoko Ono]], ameerika-jaapani kunstnik, filmitegija ja laulja (1933–) 
*[[Hirō Onoda]], Jaapani sõjaväelane (1922–2014)
*[[Itsunori Onodera]], Jaapani poliitik (1960–) 
*[[Lars Onsager]], norra keemik ja füüsik (1903–1976)
*[[Heiki Onton]], eesti ehitusteadlane ja ehitusinsener (1978–)
*[[Voldemar Onton]], eesti insener (1899–1979)
*[[Onu Bella]] (Igor Maasik), eesti laulja ja meelelahutaja (1961–2018)
*[[Paul Onuachu]], Nigeeria jalgpallur (1994–) 
*[[Oguchi Onyewu]], USA jalgpallur (1982–)
*[[Janusz Onyszkiewicz]], Poola poliitik (1937–)
*[[Narda Onyx]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1931–1991)

==Oo==
*[[Liffart von Ooj]], Liivi ordu liige (suri 1573)
*[[Makoto Ōoka]], jaapani luuletaja ja kirjanduskriitik (1931–2017)
*[[Taavi Oolberg]], eesti kunstnik, illustraator ja karikaturist (1983–)
*[[Karl Oole]], eesti poksija ja tõstja ning tõstetreener (1907–1961) 
*[[Rudolf Oole]], Eesti sõjaväelane (1896–1960)
*[[Hain Oona]], eesti füüsik (1945–)
*[[Henn Oona]], eesti füüsik (1939–2024)
*[[Marje Oona]], eesti arstiteadlane, perearst ja pediaater (1963–)
*[[Oonan]], Juuda poeg
*[[Andres Oopkaup]], eesti riigiametnik ja põllumajandustegelane (1966–)
*[[Margus Oopkaup]], eesti näitleja (1959–2025)
*[[Merje Oopkaup]], eesti õpetaja
*[[Valentin Oopkaup]], eesti õpetaja
*[[Arvo Oorn]], eesti tehnikateadlane (1953–)
*[[Feliks Oorn]], eesti energeetik ja Eesti NSV teeneline õpetaja (1924–2004)
*[[Šerig-ool Ooržak]], Tõva poliitik (1942–2026)
*[[Jan Oort]], hollandi astronoom (1900–1992) 
*[[Emma Oosterwegel]], hollandi seitsmevõistleja (1998–)
*[[Enno Ootsing]], eesti kunstnik (1940–)

==Op==
*[[Roman Opałka]], poola maalikunstnik (1931–2011)
*[[Aleksandr Oparin]], vene biokeemik (1894–1980)
*[[Nikolai Opatski]], Narva linnaarhitekt (1871–1936)
*[[Aleksandr Opekušin]], vene skulptor (1838–1923)
*[[Loïs Openda]], Belgia jalgpallur (2000–)
*[[Fjodor Matšeslavovitš Openhovski]], arstiteadlane (1854–1914)
*[[Andres Oper]], eesti jalgpallur (1977–)
*[[Frants Oper]], eesti õpetaja, koolijuht ning Eesti NSV partei- ja riigiametnik (1930–2014)
*[[Mart Opmann]], Eesti poliitik (1956–)
*[[Karel Opočenský]], tšehhi maletaja (1892–1975)
*[[Daina Opolskaitė]], leedu kirjanik (1979–)
*[[Kurt Oppelt]], Austria iluuisutaja (1932–2015)
*[[Joachim Oppenheim]], Toruńi rabi (1832–1891)
*[[Katherine Oppenheimer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide bioloog ja botaanik (1910–1972)
*[[Moritz Daniel Oppenheim]], juudi päritolu saksa kunstnik (1800–1882)
*[[Robert Oppenheimer]], USA füüsik (1904–1967)
*[[Karl Oppermann]], Hessen-Darmstadti ja Venemaa Keisririigi sõjaväeinsener (insener-kindral) (1766–1831) 
*[[Marian Oprea]], rumeenia kolmikhüppaja (1982–)
*[[Deyvid Oprja]], eesti mäesuusataja (1982–)

==Oq==
*[[Terry O'Quinn]], USA filminäitleja (1952–)

==Or==
''Vaata [[Biograafiad (Or)]]''

==Os==
*[[Alexander Os]], Norra laskesuusataja (1980–)
*[[Aivo Osa]], eesti keemik (1950–2017) 
*[[Naomi Ōsaka]], jaapani tennisist (1997–)
*[[Sami Osala]], soome trummar (1980–)
*[[Gottfried Wilhelm Osann]], keemik (1979–1866)
*[[Bright Osayi-Samuel]], Nigeeria jalgpallur (1997–) 
*[[George Osborne]], Briti poliitik (1971–)
*[[Joan Osborne]], USA laulja (1962–)
*[[Thomas Burr Osborne]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (1859–1929)
*[[Thomas Burr Osborne (poliitik)|Thomas Burr Osborne]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1798–1869)
*[[Kelly Osbourne]], inglise poplaulja, näitleja ja televisiooniesineja (1984–)
*[[Ozzy Osbourne]], inglise muusik (1948–2025)
*[[Alphonse Osbert]], prantsuse kunstnik (1857–1939)
*[[Bambale Osby]], USA korvpallur (1986–)
*[[Max Oscheit]], saksa helilooja (1880–1923)
*[[Kersti Oselin]], eesti arstiteadlane (1973–) 
*[[Alice Oseman]], inglise kirjanik, stsenarist ja illustraator (1994–) 
*[[Eduard August Osenbrüggen]], õigusteadlane (1809–1879)
*[[Georgi Oserov]], Eesti tehnikateadlane (1921–1991)
*[[Charles Osgood]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (1916–1991)
*[[Chris Osgood]], endine Kanada jäähokimängija (1972–)
*[[Daniel O'Shaughnessy]], Soome jalgpallur (1994–) 
*[[Eileen O'Shaughnessy]], Briti kirjanik (1905–1945)
*[[John O'Shea]], Iirimaa jalgpallur (1981–) 
*[[T. J. Oshie]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1986–) 
*[[Andreas Osiander]], saksa reformaator (1498–1552)
*[[Agnieszka Osiecka]], poola kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör (1936–1997)
*[[Helar Osila]], eesti spordiajakirjanik (1970–)
*[[Virve Osila]], eesti luuletaja (1946–2025)
*[[Victor Osimhen]], Nigeeria jalgpallur (1998–) 
*[[Bruno Osimo]], itaalia tõlketeoreetik ja semiootik (1958–)
*[[Jēkabs Osis]], filosoof (1860–1919)
*[[Vardan Oskanjan]], Armeenia poliitik (1955–) 
*[[Oskar I]], Rootsi ja Norra kuningas (1799–1859)
*[[Oskar II]], Rootsi ja Norra kuningas (1829–1907) 
*[[Ludvig Oskar]], Eesti kunstnik (1874–1951)
*[[Innokenti Oskolkov]], vene veterinaariateadlane (1861–1906) 
*[[Adam Osmajev]], tšetšeeni poliitaktivist ja sõjalise rühmituse juht (1981–)
*[[Ado Osman]], eesti energeetik ja tööstusjuht (1933–2006)
*[[Alfred Osman]], eesti advokaat (1893–1939)
*[[Cedi Osman]], türgi korvpallur (1995–)
*[[Bujar Osmani]], albaania rahvusest Põhja-Makedoonia arst ja poliitik (1979–) 
*[[Vjosa Osmani]], Kosovo jurist ja poliitik (1982–)
*[[Emily Osment]], USA näitleja (1992–)
*[[Haley Joel Osment]], USA näitleja (1988–)
*[[Marie Osmond]], USA näitleja ja laulja (1959–)
*[[Jostein Osnes]], Norra ametnik
*[[Olav Osolin]], eesti reklaamikorraldaja (1953–) 
*[[Yordan Osorio]], Venezuela jalgpallur (1994–) 
*[[Miguel Ángel Osorio Chong]], Mehhiko poliitik (1954–) 
*[[Nicolás Osorno]], Nicaragua poliitik
*[[Carlos Osoro Sierra]], Hispaania teoloog ja vaimulik, kardinal (1945–)
*[[Josef Ospelt]], Liechtensteini jurist ja poliitik (1881–1962)
*[[Valentina Ossejeva]], vene lastekirjanik (1902–1969)
*[[Armand Ossey]], Gaboni jalgpallur (1978–)
*[[Carl von Ossietzky]], saksa patsifist (1889–1938)
*[[Jevgeni Ossinovski]], Eesti poliitik (1986–)
*[[Oleg Ossinovski]], Eesti ettevõtja
*[[Afanassi Ossipov]], jakuudi maalikunstnik (1928–2017)
*[[Aleksander Ossipov]], Eesti poliitik (1890–1941)
*[[Igor Ossipov]], Venemaa sõjaväelane, admiral (1973–) 
*[[Ilja Ossipov]], Venemaa jalgpallur (1991–)
*[[Jevgeni Ossipov]], vene jalgpallur (1986–)
*[[Pjotr Ossiptšuk]], vene veterinaariateadlane (1869–?) 
*[[Jon Ossoff]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja uuriv ajakirjanik (1987–) 
*[[Adriaen van Ostade]], Hollandi maalikunstnik (1610–1685)
*[[Jeļena Ostapenko]], Läti tennisist (1997–)
*[[Tetjana Ostaštšenko]], Ukraina sõjaväearst (1974–)
*[[Ingvild Flugstad Østberg]], Norra murdmaasuusataja (1990–) 
*[[Mads Østberg]], norra rallisõitja (1987–)
*[[Fabian Gottlieb von der Osten-Sacken]], baltisaksa päritolu Venemaa väejuht (1752–1837)
*[[Friedrich Theodor Paul von der Osten-Sacken]], Eesti baltisaksa ajaloolane, arhivist ja pedagoog (1880–1934) 
*[[Georg von der Osten-Sacken]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1617–1690) 
*[[Nikolai von der Osten-Sacken]], baltisaksa päritolu Venemaa diplomaat (1831–1912)
*[[Simen Østensen]], norra suusataja
*[[Heinrich Johann Friedrich von Ostermann]], Venemaa riigitegelane (1686–1747)
*[[Ranko Ostojić]], Horvaatia poliitik (1962–)
*[[Ivika Ostonen-Märtin]], eesti botaanik (1973–)
*[[Alma Ostra-Oinas]], Eesti poliitikategelane (1886–1960) 
*[[Aino Ostrat]], eesti reumatoloog (1935–2021)
*[[Aleksis Ostrat]], eesti metsateadlane ja dendroloog (1915–1980) 
*[[Hindrik Ostrat]], Eesti poliitik ja põllumees (1871–1940)
*[[Jaak Ostrat]], eesti õigusteadlane ja patentoloog (1943–)
*[[Johann Ostrat]], eesti arhitekt (1894–1979)
*[[Johannes Ostrat]], Vabadussõja võitleja (1901–1979)
*[[Ken Ostrat]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide sõjaväelane
*[[Jeremiah Ostriker]], ameerika astrofüüsik (1937–2025) 
*[[Orest Ivanovitš Ostrogradski]], õigusteadlane (1868–1915)
*[[Elinor Ostrom]], USA majandusteadlane (1933–2012)
*[[Vincent Ostrom]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1919–2012) 
*[[Anatoli Ostroumov]], vene õigeusu vaimulik (1861–1936)
*[[Aleksandr Ostrovski]], vene kirjanik (1823–1886) 
*[[Nikolai Ostrovski]], vene kirjanik (1904–1936)
*[[Simon Ostrovsky]], USA dokumentalist ja ajakirjanik (1981–)
*[[Wilhelm Ostwald]], saksa keemik (1853–1932)  
*[[Hugo Osula]], eesti transpordiettevõtja (1956–) 
*[[Ronnie O'Sullivan]], briti snuukrimängija (1975–)
*[[Sonia O'Sullivan]]
*[[Yoshinori Ōsumi]], jaapani rakubioloog (1945–)  
*[[Konstantin Osvet]], eesti ajakirjanik (1889–1946)
*[[Lee Harvey Oswald]]
*[[William Henry O'Swald]], Hamburgi poliitik (1832–1923)
*[[Patton Oswalt]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1969–)

==Oz==
*[[Amos Oz]], Iisraeli kirjanik (1939–2018)
*[[Frank Oz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1944–)
*[[Andranik Ozanjan]], Armeenia sõjaväelane ja poliitaktivist (1865–1927)
*[[Madoka Ozawa]], jaapani pornofilminäitleja ja modell (1978–)
*[[Michihiro Ozawa]], Jaapani endine jalgpallur (1932–) 
*[[Andrei Ozdoba]], Eesti laulja 
*[[Magomed Ozdojev]], Venemaa jalgpallur (1992–) 
*[[Aleksandr Ozerski]], vene geoloog (1813–1880)
*[[Romualdas Ozolas]], Leedu poliitik ja pedagoog (1939–2015)
*[[Elvīra Ozoliņa]], Läti odaviskaja (1939–)
*[[Sinta Ozoliņa-Kovala]], Läti odaviskaja (1988–)
*[[Kārlis Ozoliņš (jurist)|Kārlis Ozoliņš]], Läti jurist ja poliitik (1866–1933)
*[[Sandis Ozoliņš]], Läti jäähokimängija (1972–)
*[[Jānis Ozols]], läti poliitik (1878–1968)
*[[Kārlis Ozols]], läti loomaarstiteadlane (1860–?) 
*[[Voldemārs Ozols]], Venemaa ja Läti sõjaväelane (1884—1949)

==Ož==
*[[Igor Ožiganov]], vene jäähokimängija (1992–) 

==Ot==
*[[Minoru Ōta]], Jaapani admiral (1891–1945)
*[[Yūki Ōta]], Jaapani vehkleja (1985–)
*[[Jan Otčenášek]], Tšehhi kirjanik (1924–1979)
*[[Susanna Otema]], eesti keraamik (1927–2009)
*[[Oteng Oteng]], Botswana poksija (1990–)
*[[Johannes Otepalu]], eesti põllumees ja Vabadussõja veteran (1898–1989)
*[[Liisi Oterma]], soome astronoom (1915–2001)
*[[Saadeddine Othmani]], Maroko poliitik (1956–)  
*[[Otho]], Vana-Rooma keiser (32–69)
*[[Hendrik Otloot]], eesti arhitekt, pedagoog ja ehitusteadlane (1906–1965) 
*[[Peter O'Toole]], iiri filminäitleja (1932–2013)
*[[Džoomart Otorbajev]], Kõrgõzstani poliitik
*[[Aaru Ots]] (Arnold Ots), Eesti sõjaväelane (1907–1941)
*[[Aavo Ots]], eesti trompetist, dirigent ja muusikapedagoog (1951–2023)
*[[Agu Ots]], eesti tehnikateadlane (1935–)
*[[Aivar Ots]], eesti võistlustantsija ja tantsuõpetaja (1962–2018)
*[[Aleksander Ots]], eesti filmi-, tele- ja teatriprodutsent (1983–) 
*[[Alfred Ots]], eesti päritolu insener (1918–1992) 
*[[Ando Ots]], eesti füüsik (1941–)
*[[Andres Ots]], eesti näitleja ja laulja (1944)
*[[Andres Ots (ettevõtja)|Andres Ots]], eesti ettevõtja (1984–)
*[[Arnold Ots]], Eesti spordipedagoog (1925–2003)
*[[Artur Ots]], eesti näitleja ja lavastaja (1917–1998)
*[[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane (1931–2022)
*[[Avo Ots]], eesti tehnikateadlane (1949–) 
*[[Eero Ots]], eesti alpinist (1964–)
*[[Edgar Ots]], eesti vaimulik (1917–1963)
*[[Georg Ots]], eesti laulja (1920–1975)
*[[Hans Ots]], eesti tehnikateadlane ja insener (1921–2018)
*[[Ilmar Ots]], eesti füüsik (1937–2011)
*[[Indrek Ots]], eesti zooloog (1972–) 
*[[Jaanus Ots]], eesti majandustegelane (1967–)
*[[Jaanus Ots (jurist)|Jaanus Ots]], eesti jurist (1973–) 
*[[Jakob Ots]], eesti kasvatusteadlane (1935–)
*[[Jori Ots]], eesti näitleja (1910–1946) 
*[[Jüri Ots]], Eesti sõjaväelane (1889–1972)
*[[Kaarel Ots]], eesti finantstegelane (1975–) 
*[[Kalev Ots]], eesti poliitik (1949–)
*[[Karl Ots]], eesti ooperilaulja (1882–1961) 
*[[Karl Ots (majandustegelane)]], Nõukogude Liidu majandustegelane (1892–1937)
*[[Katri Ots]], eesti metsateadlane (1971–) 
*[[Loone Ots]], eesti folklorist ja kirjanik (1965–)
*[[Martin Ots]], eesti vaimulik (1895–1975)
*[[Meelis Ots]], eesti loomakasvatusteadlane (1970–) 
*[[Rain Ots]], eesti filosoof, keeleõpetaja ja ajakirjanik (1970–)
*[[Tanel Ots]], Eesti vaimulik ja poliitik (1973–)
*[[Toomas Ots]], eesti näitleja (1951–2019)
*[[Tristan Ots]], eesti ettevõtja ja sisulooja (2006–) 
*[[Tõnu Ots]], eesti psühholoog (1941–)
*[[Harri Otsa]], eesti helilooja (1926–2001)
*[[Marika Otsa]], Eesti näitleja (1993–)
*[[Raul Otsa]], eesti advokaat (1978–)
*[[Aivar Otsalt]], Eesti riigiametnik (1964–)
*[[Aavo Otsar]], eesti majandusteadlane (1941–2004)
*[[Rein Otsason]], eesti majandusteadlane ja pangandustegelane (1931–2004)
*[[Karl Otsasoo]], eesti vallavanem (1875–?)
*[[Rein Otsepp]], eesti majandusteadlane (1935–2020)
*[[Jüri Otsmaa]], eesti kergejõustiklane (1943–) 
*[[Liilia Otsmaa]], eesti keeleteadlane (1925–2017) 
*[[Svea Otsmaa]], eesti majandusteadlane (1932–2025)
*[[Vello Otsmaa]], eesti tehnikateadlane (1932–2021) 
*[[Elmina Otsman]], eesti mehhanisaator (1924–2012)
*[[Erkki Otsman]], eesti laulja (1966–)
*[[Kristjan Otsman]], eesti ajakirjanik ja koolitaja (1971–)
*[[Raimond Otsman]], eesti tehnikateadlane (1916–2002)
*[[Mikk Otsmann]], eesti geofüüsik (1944–2020) 
*[[Rein Otson]], eesti keemik (1939–1997)
*[[Kaia Otstak]], eesti kunstnik (1987–)
*[[Hendrik Otstavel]], Eesti poliitik (1888–1942) 
*[[Kuno Otsus]], eesti näitleja ja lavastaja (1943–2014) 
*[[Tiiu Otsus]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1945–) 
*[[Velda Otsus]], eesti näitleja (1913–2006)
*[[Zurab Otšigava]], Ukraina jalgpallur (1995–) 
*[[Aadu Ott]], eesti füüsik (1940–2020) 
*[[Anneli Ott]], Eesti poliitik (1976–) 
*[[Cärol Ott]], eesti moekunstnik (1995–) 
*[[Harry Ott]], Saksa DV diplomaat ja riigitegelane (1933–2005) 
*[[Ingmar Ott]], eesti botaanik ja limnoloog (1955–)
*[[Juta Ott]], eesti õpetaja (1919–2007) 
*[[Jüri Ott]], Eesti poliitik ja omavalitsustegelane (1950–) 
*[[Liis Ott]], eesti jalgpallur (1990–) 
*[[Margus Ott]], eesti filosoof ja tõlkija (1975–)
*[[Paul Ott]], eesti metsateadlane (1930–2010) 
*[[Roman Ott]], eesti keemik (1917–1995) 
*[[Urmas Ott]], eesti ajakirjanik (1955–2008) 
*[[Ernst Ottan]], eesti advokaat (1903–1966)
*[[Ottar Hålogalandist]], norra pealik ja kaupmees (9. sajand)
*[[Herbert Joseph Alexander Ottas]], Eesti keemik (1897–1985)
*[[Juhan Ottas]], Eesti psühhiaater ja silmaarst (1870–1941)
*[[Jüri Ottas]], Eesti poliitik (1885–1942)
*[[Henning Otte]], Saksamaa poliitik (1968–) 
*[[Siiri Ottender]], eesti teleajakirjanik (1973–) 
*[[Karin Otter]], eesti arstiteadlane ja farmakoloog (1970–) 
*[[Margareete-Helge Otter]], eesti farmakoloog (1937–2006) 
*[[Merlene Ottey]], jooksja (1960–) 
*[[Benita Otti]], eesti draamanäitleja (1922–1984)
*[[Rain Ottis]], eesti arvutiteadlane (1981–)
*[[Albert-Johannes Ottisaar]], Eesti sõjaväelane ja politseinik (1906–1942)
*[[Géza Ottlik]], ungari kirjanik (1912–1990)
*[[Harry Ottmaa]], Eesti sõjaväelane (1899–1942)
*[[Otto (Baieri kuningas)|Otto]], Baieri kuningas (1848–1916) 
*[[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]], Saksa-Rooma keiser (912–973)
*[[Otto I (Braunschweig)|Otto I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog (suri 1252)
*[[Otto I (Braunschweig-Göttingen)|Otto I]], Göttingeni vürst (suri 1394)
*[[Otto, Ballenstedti krahv|Otto]] Rikas, Ballenstedti krahv, Saksimaa hertsog (suri 1123)
*[[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]], Saksa-Rooma keiser (955–983)
*[[Otto II (Braunschweig-Göttingen)|Otto II]], Göttingeni vürst (suri 1463)
*[[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]], Saksa-Rooma keiser (980–1002)
*[[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]], Saksa-Rooma keiser
*[[Otto Taanist]], Taani prints ja Karksi foogt (14. sajand)
*[[Björn Otto]], Saksamaa kergejõustiklane, teivashüppaja (1977–)
*[[Carl Eduard Otto]], õigusteadlane (1795–1869)
*[[Hillar Otto]], eesti jalgpallitreener (1952–2011)
*[[Kristin Otto]], Saksa DV ujuja (1966–) 
*[[Nikolaus Otto]], saksa leiutaja (1832–1891)
*[[Rudolf Otto]], saksa teoloog (1869–1937) 
*[[Sylke Otto]], saksa kelgutaja (1969–)
*[[Tauno Otto]], eesti tehnikateadlane (1967–)
*[[Ottokar II Přemysl]], Böömimaa kuningas (suri 1278)
*[[Emanuele Ottolenghi]], itaalia politoloog (1969–) 
*[[Rein Ottoson]], eesti purjetaja ja treener (1953–)
*[[Benno Richard Ottow]], eesti arstiteadlane (1884–1975) 
*[[Richard August Eduard Ottow]], Eesti arst, farmakoloog ja ajaloolane (1851–1931  
*[[Kalju Otu]], eesti omavalitsustegelane (1904–1984)
*[[Roza Otunbajeva]], Kõrgõzstani poliitik ja diplomaat (1950–)

==Ou==
*[[Francisco Ou]], Hiina Vabariigi diplomaat (1940–2021)
*[[Younes Ouaqasse]], Saksamaa poliitik (1988–) 
*[[Alassane Ouattara]], Elevandiluuranniku poliitik (1942–)
*[[Dango Ouattara]], Burkina Faso jalgpallur (2002–) 
*[[Cezar Ouatu]], Rumeenia ooperilaulja ja pianist (1980–) 
*[[Paul Oubril]], prantsuse päritolu Venemaa keisririigi diplomaat (1818−1896)
*[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]], Mauritaania poliitik (1945–)
*[[Azzedine Ounahi]], Maroko jalgpallur (2000–) 
*[[Patrik Ouředník]], tšehhi kirjanik ja tõlkija (1957–)
*[[Olavi Ouvinen]], soome poksija (1926–1990)
*[[Ahmed Ouyahia]], Alžeeria poliitik ja diplomaat (1952–)

==Ov==
*[[Anton Ovelacker von Wischlingen]], Maasilinna foogt (surnud enne 1535)
*[[Hermann Ovelacker von Wischlingen]], Bremeni ja Kursi komtuur 16. sajandil
*[[Marc Overmars]], hollandi jalgpallur (1973–)
*[[Thomas Overskou]], taani näitleja ja näitekirjanik (1798–1873)
*[[Charles Ernest Overton]], biofüüsik (1865–1933)
*[[Steve Ovett]], inglise kergejõustiklane (1955–)
*[[Liisa Oviir]], eesti jurist (1977–)
*[[Madis Oviir]], eesti vaimulik (1908–1999)
*[[Mihkel Oviir]], Eesti jurist ja riigiametnik (1942–)
*[[Siiri Oviir]], Eesti poliitik (1947–)
*[[Anna Ovsjankina]], Eesti videoblogija (1986–)
*[[Filipp Ovsjannikov]], vene arstiteadlane (1827–1906)
*[[Sergei Ovsjannikov]], ukraina päritolu Eesti tehnikateadlane (1951–)
*[[Marina Ovsjannikova]], vene ajakirjanik ja toimetaja (1978–)

==Ow==
*[[Leonard Sydney Owen]] (1851–1915)
*[[Michael Owen]], inglise jalgpallur (1979–)
*[[Richard Owen]], inglise bioloog, võrdlev anatoom ja paleontoloog (1804–1892)
*[[Delia Owens]], ameerika zooloog ja kirjanik (1949–)
*[[Jesse Owens]], USA kergejõustiklane (1913–1980)
*[[Kevin Owens]], korvpallur (1980–) 
*[[Tim Owens]], USA laulja (1967–)
*[[Ayden Owens-Delerme]], Puerto Rico kümnevõistleja (2000–)

==Ox==
*[[Anna Oxa]], itaalia laulja (1961–)
*[[Sandra Oxenryd]], rootsi laulja (1982–)
*[[Axel Oxenstierna]], Rootsi riigitegelane (1583–1654)
*[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]], Rootsi poliitik (1591–1643)
*[[Erik Axelsson Oxenstierna]], Rootsi riiginõunik ja riigikantsler (1624–1656)
*[[Erik Gabrielsson Oxenstierna]], Rootsi riigitegelane (umbes 1546 – 1594)
*[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]], Rootsi riiginõunik, riigitallmeister ja poliitik (1586–1656)
*[[Gabriel Kristiernsson Oxenstierna]], Rootsi riiginõunik ja admiral (umbes 1506 – 1585)
*[[Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1551–1597)|Gustaf Gabrielsson Oxenstierna]], Rootsi riigitegelane (1551–1597)
*[[Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)|Gustaf Gabrielsson Oxenstierna]], Rootsi riigitegelane (1613–1648)
*[[Alex Oxlade-Chamberlain]], Inglismaa jalgpallur (1993–)

==Oy==
*[[Bruno O'Ya]], filminäitleja ja laulja (1933–2002)
*[[Hāsinā Oyājed]], Bangladeshi poliitik (1947–)
*[[Masutatsu Ōyama]], korea päritolu karatemeister (1923–1994)
*[[Susan Oyama]], psühholoog ja teadusfilosoof (1943–) 
*[[Mikel Oyarzabal]], hispaania jalgpallur (1997–) 
*[[Ferdinand Oyono]], Kameruni diplomaat, poliitik ja kirjanik (1929–2010)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|O, Biograafiad]]</text>
      <sha1>53wjluef1wlhviy4xqi6651xoj6kmi2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Neljas Poola jagamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>25451</id>
    <revision>
      <id>7158598</id>
      <parentid>7015653</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T00:36:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158598</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5929" sha1="1c906jr1k8f4a5qbmgap4wwndoz4xt0" xml:space="preserve">'''Neljandaks Poola jagamiseks''' on nimetatud erinevaid [[Poola]] alade hilisemaid võõrriikide vahel [[Jagamine (poliitika)|jagamisi]]. Erinevalt esimesest kolmest jagamisest ei ole neljas jagamise mõiste laialdases kasutuses ning tavaliselt mõeldakse [[Poola jagamised|Poola jagamiste]] all ainult kolme esimest jagamist, millega likvideeriti 18. sajandi lõpus [[Poola-Leedu]].  

Kõige sagedamini kirjeldatakse neljanda Poola jagamisena [[Teine Poola Vabariik|Poola riigi]] likvideerimist 1939. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Natsi-Saksamaa|Saksamaa]] vahel. Neljanda jagamisena on kirjeldatud ka [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi Hertsogiriigi]] likvideerimist [[Viini kongress]]i otsustega 1815. aastal.

== Viini kongressil ==

[[Image:Karte_kongresspolen.png|thumb|Poola jagamine Viini kongressi järel]]

[[Poola kolmas jagamine|Poola kolmas]] ja viimane jagamine, millega lõppes Poola omariiklus täielikult, toimus 1795. aastal, pärast [[Prantsuse revolutsioon]]i algust. Pärast [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] alistamist rajas [[Napoleon I|Napoleon]] allutatud Poola aladel [[Varssavi Hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] 1807. aastal ja laiendas selle piire 1809. aastal [[Austria keisririik|Austria]] arvelt.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=B. |eesnimi=M. |kuupäev=1939 |pealkiri=The Partitions of Poland |ajakiri=[[Bulletin of International News]] |aastakäik=16 |üksiknumber=21 |lehekülg=3–12 |doi=10.2307/25642594}}&lt;/ref&gt;

Pärast Napoleoni Prantsusmaa alistamist on Varssavi hertsogiriigi jagamist [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] ja Preisimaa vahel loetud Poola neljandaks jagamiseks. Varssavi hertsogiriik jagati kaheks [[1815]]. aastal [[Viini kongress]]il: hertsogiriigi läänealadest moodustati [[Poseni suurhertsogkond]] Preisimaa koosseisus, ülejäänud hertsogiriik korraldati ümber Venemaaga [[reaalunioon]]is olevaks Poola Kuningriigiks (nn. [[Kongressi-Poola]]). Mõlemal riigil pidi olema autonoomia, kuid tegelikult allutati piirkonnad vallutaja keskvõimu alla: Posenist sai [[Poseni provints|provints]], Poolast [[Varssavi kindralkubermang|kindralkubermang]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Viini kongressil toimunud jagamise järel jäi iseseisvaks [[Kraków]] ja selle ümbruskond, millest moodustati [[Krakówi Vabariik]] (''Rzeczpospolita Krakowska''). Vabariik oli Austria, Preisimaa ja Venemaa ühise kaitse all ning ainuke iseseisva Poola sümbol pärast 1815. aastat. Pärast [[Galiitsia talupoegade ülestõus (1846)|Galiitsia talupoegade ülestõusu 1846. aastal]] otsustas [[Austria keisririik|Austria]] Krakówi vabariigi vallutada, et eemaldada poola rahvusluse keskus. 1846. aastal alistati Krakow pärast [[Krakówi ülestõus|lühikest vastupanu]] ja liideti [[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik|Galiitsia]] külge.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Republic of Cracow |url=https://www.britannica.com/place/Republic-of-Cracow |vaadatud=2024-08-22 |väljaanne=[[Britannica]]}}&lt;/ref&gt;

== Teises maailmasõjas ==

[[Fail:Wrzesien2.jpg|paremal|pisi|337x337px|Poola jagamine 1939. aastal]]

23. augustil 1939 sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]iga jagati Poola alad [[Natsi-Saksamaa|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Saksamaa alustas [[Saksamaa sissetung Poolasse|sõda Poola vastu]] 1. septembril 1939 ja vallutas kuu lõpuks suurema osa [[Poolakad|poolakatega]] asustatud aladest. [[Nõukogude Liidu sissetung Poolasse|Nõukogude Liit tungis Poolasse]] 17. septembril ning vallutas tollase [[Kresy|Ida-Poola]]: tänapäevased [[Lääne-Valgevene]] ja [[Lääne-Ukraina]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Żerko |eesnimi=Stanisław |autor-link=Stanisław Żerko |kuupäev=2020-09-28 |pealkiri=September 28, 1939: The fourth partition of Poland |url=https://www.iz.poznan.pl/en/file,download,1254,7b0610f3886c57e92848ad0cc9a6f0c9/September%2028,%201939:%20The%20fourth%20partition%20of%20Poland.pdf |ajakiri=[[Instytut Zachodni]] |vaadatud=2024-08-22 |arhiivimisaeg=2024-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240822105914/https://www.iz.poznan.pl/en/file,download,1254,7b0610f3886c57e92848ad0cc9a6f0c9/September%2028,%201939:%20The%20fourth%20partition%20of%20Poland.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Pärast [[Teine Poola Vabariik|Poola]] vallutamist sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit 29. septembril [[Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirileping|sõprus- ja piirilepingu]], kus täpsustasid Poolalt allutatud alade omavahelised piirid ja vahetasid vaidlusalaseid piirkondasid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[Suwałki piirkond]] läks Saksamaale, Leedu läks Nõukogude mõjusfääri, kuid sai selle eest endale [[Vilniuse piirkond|Vilniuse piirkonna]].&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=1939-09-30 |pealkiri=The Fourth Partition of Poland |url=https://www.nature.com/articles/144579c0 |ajakiri=[[Nature]] |aastakäik=144 |lehekülg=579–580 |doi=10.1038/144579c0}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Frankl |eesnimi=Michal |kuupäev=2024-08-22 |pealkiri=“Exhausted, frozen and only half alive.” The Suwałki No Man’s Land |väljaanne=[[Tšehhi Teaduste Akadeemia]] |url=https://en.we-refugees-archive.org/chapters/the-suwalki-no-mans-land/#}}&lt;/ref&gt;

[[Poola Rahvavabariik|Poola riiklus]] taastati teise maailmasõja lõpus, kuid Nõukogude vallutused jäid Nõukogude Liidu koosseisu. Poolale anti kaotatud alade eest kompensatsiooniks [[Saksamaa endised idapiirkonnad|Saksamaa endised idaalad]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Üksikud ajaloolased, kes on nimetanud [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] likvideerimist [[Viini kongress]]i poolt neljandaks jagamiseks, on pidanud [[Poola]] riigi likvideerimist Teise maailmasõja alguses viiendaks Poola jagamiseks.{{Lisa viide}}

== Vaata ka ==

* [[Poola II maailmasõjas]]
* [[Poola jagamised]]:
** [[Esimene Poola jagamine]]
** [[Teine Poola jagamine]]
** [[Kolmas Poola jagamine]]

== Viited ==
[[Kategooria:Poola ajalugu]]</text>
      <sha1>1c906jr1k8f4a5qbmgap4wwndoz4xt0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kolmas riik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>25762</id>
    <revision>
      <id>7158639</id>
      <parentid>6839603</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:07:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7158639</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17388" sha1="2pw1v1jxb1h3srk6k7dt0zkcma21lxy" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
{{viita}}
{{Endine riik
 |nimi                = Kolmas riik
 |omakeelne-nimi      = Drittes Reich
 |lipp                = Flag of Germany (1935–1945).svg
 |lipp-tekst          = [[Kolmanda riigi lipp]] (1935–1945)
 |vapp                = Reichsadler.svg
 |vapp-tekst          = [[Kolmanda riigi vapp]]
 |asendikaart         = NS_administrative_Gliederung_1944.png
 |algusaasta          = 1933
 |lõppaasta           = 1945
 |valitsusvorm        = [[Totalitarism|totalitaarne diktatuur]]
 |ajalugu1            = 
 |sündmus1            = 
 |riigikeel           = [[saksa keel]]
 |pealinn             = [[Berliin]]
 |riigipea            = [[Saksamaa president (1919–1945)|President]]
 |riigipea-nimi       = 1933–1934 [[Paul von Hindenburg]]&lt;br /&gt;1934–1945 [[Adolf Hitler]]&lt;br /&gt;1945 [[Karl Dönitz]]
 |riigipea2           = Kantsler
 |riigipea-nimi2      = 1933–1945 [[Adolf Hitler]]&lt;br /&gt;1945 [[Joseph Goebbels]]
 |religioon           = 
 |pindala             = 633 786 km²&lt;ref name=&quot;Knaur&quot;&gt;Knaurs Lexikon, Th. Knaur Nachf. Verlag, Berlin, 1939&lt;/ref&gt;
 |rahvaarv            = 78 800 000&lt;ref name=&quot;Knaur&quot; /&gt;
 |rahvaarv-aasta      = 1938
 |rahvastikutihedus   = 135&lt;ref name=&quot;Knaur&quot; /&gt;
 |rahaühik            = mark
 |eelnes              = [[Pilt:Flag_of_Germany_(3-2_aspect_ratio).svg|20px]] [[Weimari vabariik]]
 |järgnes             = [[Pilt:Flag of Germany (1946-1949).svg|20px]] [[Saksamaa 1945–1949]] 
 |hümn                = [[Das Lied der Deutschen|Deutschlandlied]]
 |ajavöönd            = [[Kesk-Euroopa aeg]]
 }}
[[Pilt:War_Ensign_of_Germany_1938-1945.svg|pisi|Kolmanda Riigi sõjalipp]]
[[Pilt:Nazi Germany.svg|pisi|Suur-Saksamaa 1943. aastal]]
[[Pilt:NS_administrative_Gliederung_1944.png|pisi|Suur-Saksamaa 1944. aastal]]
'''Kolmas riik'''&lt;ref&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kolmas_riik ''Kolmas riik'' Eesti Entsüklopeedias]&lt;/ref&gt; (ka ''Kolmas Riik''&lt;ref&gt;[https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/Kolmas_Riik/1 Sõnaveeb: ''Kolmas Riik'']{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; või ''Kolmas Reich'';&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/Kolmas_Reich/1 |pealkiri=Sõnaveeb: ''Kolmas Reich'' |vaadatud=2022-06-18 |arhiivimisaeg=2023-11-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231123073422/https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/Kolmas_Reich/1 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; [[saksa keel]]es ''Drittes Reich'') oli [[Saksamaa]] ([[Saksa Riik|Saksa Riigi]] ja [[Suursaksa Riik|Suursaksa Riigi]]) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel [[1933]]–[[1945]], kui [[riik]]i valitses [[Adolf Hitler]]i juhitud [[Natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlik]] [[totalitaarne režiim]].

&quot;Kolmas riik&quot; tähistas natsionaalsotsialistliku mõtteviisi kohaselt riiki, mille eelkäijad olid [[Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik]] ([[843]]–[[1806]] kui &quot;Esimene riik&quot;) ja &quot;[[Saksa keisririik]]&quot; ([[1871]]–[[1918]] kui &quot;Teine riik&quot;). &quot;Kolmas riik&quot; pidi pärast [[Weimari Vabariik|Weimari Vabariigi]] lõppu [[1933]]. aastal hakkama tähistama Saksamaa hiilguse taassündi. Mõiste võttis esimesena kasutusele [[Arthur Moeller van den Bruck]] oma [[1922]]. aastal ilmunud raamatu pealkirjas.

Eesti ajalookirjanduses kasutatakse sagedamini nimetusi ''natsionaalsotsialistlik Saksamaa'' või ''Natsi-Saksamaa''.

== Riigivalitsemine ==
=== [[Riigipea]] ===
* ''Führer und Reichskanzler'' (Adolf Hitler) [[1933]]–[[1945]];
* [[kantsler]] [[Karl Dönitz]], 1945
** Asekantsler, [[Franz von Papen]], [[1933]]
** [[Riigikantselei]] juht, [[Hans Lammers]]
Riigikantseleile allusid: Kiirteede (''Autobahn'') peainspektor; Riigi Regionaalarengu amet; Riigi noorteliikumiste juhtkond; riigi pealinna peainspektor; Riigi pealinna [[München]]isse üleviimise peaehitusnõunik; [[Linz]]i linna Riigi ehitusnõunik.
* [[Nelja-aastaplaan]]i volinik: [[Hermann Göring]]

== Riigi haldusasutused ==
=== Riigiministeeriumid ===
{{veergude loend|laius=20em|
* Riigi sõjaminister Adolf Hitler (1938–1945)
* Riigi Välisministeerium ([[Konstantin von Neurath]], [[1932]]-1938; [[Joachim von Ribbentrop]] [[1938]]–[[1945]])
* Riigi Siseministeerium ([[Wilhelm Frick]], [[Heinrich Himmler]])
* Riigi Haridus- ja propagandaministeerium ([[Joseph Goebbels]])
* Riigi Õhusõiduministeerium ([[Hermann Göring]]), kes ka ''Reichsmarshall'' ja [[Preisimaa]] minister-president
* Riigi Rahandusministeerium ([[Lutz Schwerin von Krosigk]])
* Riigi Kohtuministeerium ([[Franz Schlegelberger]])
* Riigi Majandusministeerium ([[Walther Funk]])
* Riigi Toitlustus- ja põllutööministeerium ([[Walther Darre]])
* Riigi Justiitsministeerium ([[Franz Guertner]], 1932–41; [[Franz Schlegelberger]], 1941–42, [[Otto Thierack]], 1942–45)
* Riigi Tööministeerium ([[Franz Seldte]])
* Riigi Teadus- ja haridusministeerium ([[Bernhard Rust]])
* Riigi Kirikuministeerium ([[Hanns Kerrl]])
* Riigi Teedeministeerium ([[Julius Dorpmüller]],1937–45)
* Riigi Postiministeerium ([[Wilhelm Ohnesorge]])
* Riigi Relvastusministeerium ([[Fritz Todt]], 1940–42; [[Albert Speer]], 1942–45)
* Portfellita riigiministrid ([[Konstantin von Neurath]], [[Hans Frank]], [[Hjalmar Schacht]], [[Artur Seyss-Inquart]])
* Riigikaitse Ministrite Nõukogu: Hermann Göring
}}
* [[Albert Speer]] &amp;ndash; esimene arhitekt, sõjavarustusminister alates [[1942]]
* [[Hjalmar Schacht]] &amp;ndash; minister, Riigipanga president
* [[Konstantin von Neurath]] &amp;ndash; Salakabineti (välispoliitika) ülem

=== Vallutatud alade okupatsioonivõimud ===
* [[Okupeeritud Idaalade Riigiministeerium]] (''Reichsleiter'' [[Alfred Rosenberg]], 1941–45)
* [[Kindralkubermang]] ([[kindralkuberner]] [[Hans Frank]])
* [[Ostland|Ida maa-ala Riigikomissariaat]], [[Hinrich Lohse]],
* [[Ukraina Riigikomissariaat]]
* [[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]] ([[Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektor|riigiprotektor]] [[Konstantin von Neurath]])
** Böömimaa and Määrimaa riigiprotektori asetäitja ([[Reinhard Heydrich]])
* Prantsusmaa Sõjakuberneri Ametkond
* [[Austria]] riigivanem, ülemvalitseja [[Holland]]is [[Arthur Seyß-Inquart]]

== Riigikaitse ==
=== Sõjavägi ===
* ''[[Oberkommando der Wehrmacht]]'' (OKW), ''[[Abwehr]]'', ''[[Wehrmacht]]''
* ''[[Oberkommando des Heeres]]'' (OKH), ''[[Heer]]''
* ''[[Oberkommando der Marine]]'' (OKM), ''[[Kriegsmarine]]''
* ''[[Oberkommando der Luftwaffe]]'' (OKL), ''[[Luftwaffe]]'' (''[[Reichsluftschutzbund]]''),
Vaata ''[[Karl Dönitz]]'', ''[[Erwin Rommel]]'', ''[[Wilhelm Keitel]]'', ''[[Wilhelm Canaris]]'', ''[[Alfred Jodl]]'', ''[[Erich Raeder]]'', ''[[Robert Ritter von Greim]]''.

== Sisejulgeolek ==
=== Paramilitaarsed organisatsioonid ===
* ''[[Sturmabteilung]]'' (SA)
* ''[[Schutzstaffel]]'' (SS)
** ''[[Allgemeine SS]]''
** ''[[Waffen-SS]]''
** ''[[Germanische SS]]''
* ''[[Volkssturm|Deutscher Volkssturm]]''
* ''[[Nationalsozialistisches Kraftfahrerkorps]]'' (NSKK)
* ''[[Nationalsozialistisches Fliegerkorps]]'' (NSFK)

=== Riigipolitsei ===
* ''[[Saksa Korrapolitsei]] Peaamet'' (''Ordnungspolizei, Orpo''), (vormiriietuses politsei) avaliku korra kaitse
** ''[[Schutzpolizei]]''
** ''[[Gendarmerie]]''
** ''[[Gemeindepolizei]]''
* ''[[Riigi Julgeoleku Peaamet]]'' (''Reichssicherheitshauptamt'', ''RSHA'')
** [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei|Julgeolekupolitsei]] (''Sicherheitspolizei'', ''Sipo''), [[NSDAP]] siseriiklik poliitiline politsei
*** [[Gestapo|Salajane Riiklik politsei]] (''Gestapo''), riiklik poliitiline politsei
*** [[Kriminaalpolitsei]] (''Kripo''), tegeles kriminaalkuritegudega
*** [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus|Julgeolekuteenistus]] (''Sicherheitsdienst''), [[NSDAP]] [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus|välisluureorganisatsioon]]

=== Poliitilised organisatsioonid ===
* [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei]],
** ''Führer'' [[Adolf Hitler]], [[Rudolf Heß]], kantselei ülem [[Martin Bormann]]([[Ernst Röhm]], [[Karl Harrer]])
* Noorsoo-organisatsioonid
** Hitleri-noored ''[[Hitlerjugend]]'' &amp;ndash; (poisid ja noormehed)
** Saksa Neidude Liit ''[[Bund Deutscher Mädel]]'' (tütarlapsed ja neiud)
** Saksa Noorukid ''[[Deutsches Jungvolk]]'' (poisid ja tüdrukud vanuses 6–8 aastat)

=== Tööorganisatsioonid ===
* ''Deutsche Arbeitsfront'' ([[Saksa Töörinne]])
** ''[[Reichsarbeitsdienst]]''
** ''[[Kraft durch Freude]]''
* ''[[Organisation Todt]]''
** ''[[Transport Korps Speer]]''

=== Teenistusorganisatsioonid ===
* ''[[Deutsche Reichsbahn]]''
* ''[[Reichspost]]''
* ''[[Deutsches Rotes Kreuz]]''

=== Vaimulikud organisatsioonid ===
* [[Saksa Kristlased]]
* [[Protestantlik Riigikirik]]
=== Akadeemilised organisatsioonid ===
* Natsionaalsotsialistlik Saksa Ülikooliõppejõudude Liiga
* Natsionaalsotsialistlik Saksa Üliõpilasliiga
* ''Reichskulturkammer&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=[[Pekka Erelt]]|url=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|arhiivimisaeg=26. juuli 2017}}&lt;/ref&gt;''

== Prominentsed persoonid ==
{{veergude loend|laius=20em|
* [[Otto Meissner]] &amp;ndash; Kantselei pea
* [[Fritz Todt]] &amp;ndash; Teede kindralinspektor
* [[Hans Frank]] &amp;ndash; minister, Saksa Õigusakadeemia juht
* [[Robert Ley]] &amp;ndash; Saksa Töörinde juht
* [[Baldur von Schirach]] &amp;ndash; Saksa noorsoo organisatsioonide juht
* [[Karl Brandt]]
* [[Alois Brunner]]
* [[Hanns Kerrl]] &amp;ndash; Kirikuasjade minister
* [[Otto Dietrich]] &amp;ndash; Riigisekretär, Riigi pressijuht
* [[Karl Hanke]] &amp;ndash; Riigisekretär, [[Propaganda]]minister
* [[Konstantin Hierl]] &amp;ndash; Tööteenistuse juht
* [[Hans von Tschammer und Osten]] &amp;ndash; Riigisekretär ja Riigi spordijuht
* [[Gertrud Scholtz-Klink]] &amp;ndash; Riigi naisliikumise juht
* [[Ernst Wilhelm Bohle]] &amp;ndash; Riigisekretär, Välisorganisatsioonide juht
* [[Roland Freisler]] &amp;ndash; Rahvakohtu president
* [[Hans Fritzsche]]
* [[Karl Otto Koch]]
* [[Herbert Lange]]
* [[Artur Axmann]]
* [[Alfred Meyer]]
* [[Erich Priebke]]
* [[Fritz Sauckel]]
* [[Carl Schmitt]]
* [[Julius Streicher]]
* [[Josef Terboven]]
* [[Gottfried Benn]]
* [[Eva Braun]]
* [[Wernher von Braun]]
* [[Houston Stewart Chamberlain]]
* [[Gottfried Feder]]
* [[Friedrich Flick]]
* [[Theodor Fritsch]]
* [[Arthur de Gobineau]]
* [[Hans Friedrich Karl Günther]] (mitte segi ajada [[Hans Günther]]iga)
* [[Willibald Hentschel]]
* [[Alfred Hoche]]
* [[Armin D. Lehmann]]
* [[Lanz von Liebenfels]]
* [[Guido von List]]
* [[Karl Lueger]]
* [[Alfred Ploetz]]
* [[Ferdinand Porsche]]
* [[John Rabe]]
* [[Geli Raubal]]
* [[Leni Riefenstahl]]
* [[Johannes Stark]]
* [[Rudolf von Sebottendorf]]
* [[Walter Thiel]]
* [[Winifred Wagner]]
* [[Konrad Zuse]]
}}

== Ajalugu ==

Saksamaad eriti rängalt tabanud [[ülemaailmne majanduskriis]] ([[1929]]–[[1933]]) saavutas aastal [[1932]] haripunkti: töötute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45% töölistest) ja [[tööstus]]toodang vähenes 1929. aastaga võrreldes 40%.

Majanduskriisi oludes saavutas [[natsionaalsotsialism]]i [[ideoloogia]]st lähtuv [[Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei]] esindaja [[Adolf Hitler]] [[1932. aasta Saksamaa presidendivalimised|1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel]] 30,1% häältest presidendiks saanud [[Paul von Hindenburg]]i järel ning määrati 1933. aastal Hindenburgi poolt [[Saksamaa kantsler]]iks.

Saksamaa kantslerina viis Adolf Hitler läbi edukat sisepoliitikat, mis võimaldas leevendada majanduskriisi tulemusi ning saavutas Saksamaa elanikkonna seas suure toetuse.

=== Saksamaa välispoliitika ===
Saksamaa välispoliitika 1930. aastatel suunatud Saksamaale kahjuliku [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõja]] lõpetanud [[Versailles' rahu]]lepingu revideerimisele. Rahulepinguga püüdsid sõja võitnud [[Antant]]e riigid piirata Saksamaa majandusliku ja sõjalise võimuse taastamist, milleks pidi Saksamaa Prantsusmaale tagastama 1871. aastal [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõja]] tulemusel Saksamaaga liidetud ja Saksamaad ja Prantsusmaad eraldava senise Saksa põhilise tööstuspiirkonna [[Elsass]]-[[Lothringen]]i piirkonna (prantsuspäraselt [[Alsace]] ja [[Lorraine]]) Prantsusmaale kuuluvaks ja Reini jõe piirkonna demilitariseeritud tsooniks ning seadsid piirangud Saksamaa sõjajõududele.

1935. aastal toimunud rahvahääletusel otsustasid [[Saarland]]i elanikud 90,8% poolthäältega taasliituda Saksamaaga. [[Versailles' rahu]]lepingu nõudeid rikkudes taastas A. Hitler 26. veebruaril 1935 Saksamaa õhuväe [[Luftwaffe]], mille ülemjuhatajaks sai [[Hermann Göring]]. 14. aprillil [[1935]] sõlmisid [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]], [[Prantsusmaa Kolmas Vabariik|Prantsusmaa]] ja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] [[Stresa]]s liidu, et täita [[Locarno rahuleping|Locarno]] ja [[Versailles' rahu]]lepingu tingimusi ning tagada [[Austria]] iseseisvus.

[[18. juuni]]l [[1935]] sõlmiti [[Inglise-Saksa mereväekokkulepe]], mis tühistas senised Saksa laevastikku piiranud piirangud ning millega Suurbritannia andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale pealveelaevastikku, mille [[tonnaaž]] oleks 35% Suurbritannia pealveelaevastiku kogutonnaažist, ning allveelaevastiku, mille tonnaaž oleks 45% Inglismaa allveelaevastiku kogutonnaažist. Lepingu alusel ehitati ka kaks Saksamaa laevastiku lahingulaeva: [[Bismarck (laev)|Bismarck]] ja [[Tirpitz (laev)|Tirpitz]]. Aastail 1935–1937 alustati ka viie ristleja ehitamist.

[[Juuli]]st [[1936]] [[aprill]]ini [[1939]] toimunud [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] [[Teine Hispaania Vabariik|Teises Hispaania Vabariigis]] parempoolsete natsionalistide, keda juhtis [[Francisco Franco]], ja vasakpoolsete rühmituste vahel toetasid [[Benito Mussolini]] [[Itaalia kuningriik (1861–1946)#Hispaania kodusõda|Itaalia kuningriik]], Saksamaa ja [[António de Oliveira Salazar|António Salazari]] juhitud [[Portugal]] natsionaliste ning [[Nõukogude Liit]] ja [[Mehhiko]] vabariiklasi. 1936. aasta novembris sõlmis Saksamaa koos [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] ja [[Jaapan]]iga NSV Liidu vastase [[Kominterni-vastane pakt]]i.

[[Pilt:Europe1937-1939.png|pisi|Saksamaa territooriumi laienemine 1937-1939]]
Saksamaa agressiivse välispoliitika ja Euroopa suurriikide juhtide järeleandmiste tõttu suutis Saksamaa hõivata 1936. aastal uuesti [[Reini jõe demilitariseeritud tsoon]]i läänes [[Reinimaa]]l, 1937. aastal [[Anšluss|liita Saksamaaga sakslastega asustatud]] [[Austria Liitriik|Austria Liitriigi]] lõunas; 1938. aastal liita [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] tulemusel suure protsentuaalse osalusega sakslastega asustatud [[Sudeedimaa]] idas. 1939. aasta 15. märtsil okupeerisid Wermachti maaväed seni iseseisvaks jäänud [[Tšehhoslovakkia#Tšehhi ja Slovakkia Teises maailmasõjas|Tšehhoslovakkia]], [[Böömimaa|Böömi-]] ja [[Määrimaa]] alad. 28. aprillil 1939 kuulutas A. Hitler Reichstagis kehtetuks Inglise-Saksa mereväeleppe ja [[Saksa-Poola mittekallaletungileping]]u.

[[1939]]. aasta [[23. august]]il [[1939]] sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu, mida tuntakse kui [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i, mille salajase protokolli alusel pidi Saksamaale jääma Poola lääneosa ja [[Leedu]] – NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Poola]] idaosa ([[Lääne-Ukraina]] ja [[Lääne-Valgevene]]) ning [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia kuningriigile]] kuulunud [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]].

1939. aasta 1. septembril tungisid Saksamaa väed [[II Rzeczpospolita|Poolasse]] läänest ning koos 17. septembril alanud [[NSV Liit|NSV Liidu]] vägede pealetungiga Poolale idast vallutati Poola ning jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Poolaga abistamislepingu alusel seotud Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid reaalset sõjategevust ei alustanud.

== Vaata ka ==
* [[Weimari vabariik]]
* [[Natsionaalsotsialism|Natsism]]
* [[Anschluß]]
* [[Saksa Riik]]
* [[Suursaksa Riik]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* ''The Rise and Fall of the Third Reich'' by [[William L. Shirer]]. ISBN 0-671-72868-7
* ''The Encyclopedia of the Third Reich'' by Christian Zenter and Friedemann Bedurftig. (1985 by Sudwest Verlag GmbH &amp; co. KG, Munich)
* ''The Coming of the Third Reich'' by Richard J. Evans. ISBN 0-14-100975-6
* ''A Social History of the Third Reich'' by Richard Grunberger. ISBN 0-14-013675-4
* Cohen, Nobel, Neuschell, Osheim, Roberts, Strauss (2002). ''Western Civilization The Continuing Experiment'' (3rd ed.). pp.&amp;nbsp;961–962. U.S.A: Houghton Mifflin Company. ISBN 0-618-10208-6.

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [http://www.calvin.edu/academic/cas/gpa/ww2era.htm Rahvussotsialistlik propaganda]
* [http://www.thirdreichruins.com/ Fotod Kolmandast Reichist ja samad vaated tänapäeval]

[[Kategooria:Kolmas Riik| ]]
[[Kategooria:Natsionaalsotsialism]]
[[Kategooria:Ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Saksamaa ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]]</text>
      <sha1>2pw1v1jxb1h3srk6k7dt0zkcma21lxy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eric Clapton</title>
    <ns>0</ns>
    <id>28895</id>
    <revision>
      <id>7158785</id>
      <parentid>7150476</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:39:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158785</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="98083" sha1="6ai8239lekserfics6b7zwrn5kblmua" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = Eric Clapton
| pilt                = Eric Clapton 2.jpg
| pildiallkiri     = Eric Clapton 2008. aastal Londonis
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = kitarrist
| sünninimi           = Eric Patrick Clapton
| alias               = Slowhand
| sünniaeg            = {{birth date and age|1945|3|30}}&lt;br /&gt;[[Surrey]], [[Suurbritannia]]
| surmaaeg              = 
| päritolu            = 
| pill                = [[kitarr]]
| hääleliik           = 
| stiil               = [[bluus]], [[Rokkmuusika|rokk]], ''[[blues rock]]'', ''[[hard rock]]''
| amet                = kitarrist, laulja
| tegev            = alates 1962
| plaadifirma         = 
| seotud_esitajad     = [[The Yardbirds]], [[Cream]], [[Derek and the Dominos]], [[Blind Faith]]
| url                 = 
| koosseis            = 
| endised_liikmed     = 
| tähelepanuväärsed_pillid  = [[Fender Stratocaster]] (&quot;Blackie&quot;, &quot;Brownie&quot;, nimeline mudel)
[[Gibson SG]] (&quot;The Fool&quot;), [[Gibson Les Paul]], akustiline 1939 Martin 000-42
}}
'''Eric Patrick Clapton''' (hüüdnimi '''Slowhand'''; sündinud [[30. märts]]il [[1945]] [[Inglismaa]]l [[Surrey]] krahvkonnas [[Ripley]]s) on [[Suurbritannia|Briti]] [[kitarrist]], [[laulja]] ja [[laulukirjutaja]]. Clapton on [[rokkmuusika|rokk]]muusikas üks mõjukamaid ja austatumaid kitarriste.&lt;ref name=&quot;0bfSo&quot; /&gt;

Kuigi Clapton on salvestanud muusikat paljudes stiilides, on ta ikkagi jäänud truuks [[bluus]]ile.

Ta on mänginud ansamblites [[The Yardbirds]], [[John Mayall &amp; the Bluesbreakers]], [[Cream]], [[Blind Faith]], [[Delaney &amp; Bonnie &amp; Friends]] ja [[Derek and the Dominos]].

Clapton on ainus muusik maailmas, kes on pääsenud [[Rock'n'rolli kuulsuste hall]]i nimekirja lausa kolm korda: sooloartistina&lt;ref name=&quot;PYyEQ&quot; /&gt; ning [[The Yardbirds]]i&lt;ref name=&quot;6QM92&quot; /&gt; ja [[Cream]]i&lt;ref name=&quot;iN9Xj&quot; /&gt; liikmena. Clapton on teisel kohal ajakirja [[Rolling Stone]] edetabelis &quot;[[100 Greatest Guitarists of All Time]]&quot;&lt;ref name=&quot;ZB9SI&quot; /&gt; (100 parimat kitarristi läbi aegade) ja neljandal kohal edetabelis &quot;Gibson's Top 50 Guitarists of All Time&quot;&lt;ref name=&quot;KkX7Z&quot; /&gt;. Neljandaks paigutati ta ka ajakirja [[Guitarist]] eriväljaandes &quot;[[Blues Guitar Heroes]]&quot;&lt;ref name=&quot;mGbou&quot; /&gt;.

Clapton lahkus 1960. aastate keskel The Yardbirdsist ja liitus [[John Mayall &amp; the Bluesbreakers]]iga. Selle üheaastase liikmeksoleku jooksul saigi ta endale hüüdnimeks Slowhand. Kohe pärast Bluesbreakersist lahkumist moodustas Clapton koos trummar [[Ginger Baker]]i ja bassist [[Jack Bruce]]'iga ansambli [[Cream]]. Selles superansamblis mängis Clapton [[improvisatsioon]]il põhinevat [[bluus]]i ja &quot;kunstipärast bluusipõhjalist psühhedeelset poppi&quot;&lt;ref name=&quot;1rlTs&quot; /&gt;.

1970. aastate keskel ja teisel poolel oli Claptoni muusika mõjutatud pehmematest stiilidest, nagu ''[[reggae]]'' ja ''[[Tulsa sound]]''. Tema [[kaver]] [[Bob Marley]] laulust &quot;[[I Shot the Sheriff]]&quot; aitas kõvasti kaasa ''reggae'' võidukäigule kogu maailmas.
Tema populaarseimad laulud on &quot;[[Layla]]&quot; (salvestatud ansambliga [[Derek and the Dominos]]) ja [[Robert Johnson]]i &quot;[[Crossroads]]&quot; (salvestatud Creamiga). 1991. aastal hukkus õnnetuses tema poeg Conor. Claptoni lein väljendus südamlikus ballaadis &quot;[[Tears in Heaven]]&quot;, mida võib kuulda tema albumilt &quot;[[Unplugged]]&quot;.

Clapton on saanud 17 [[Grammy auhind|Grammyt]]&lt;ref name=&quot;m5086&quot; /&gt; ning Briti Muusikaauhinna ([[Brit Award|Brit Awards]]) väljapaistva panuse eest muusikasse&lt;ref name=&quot;zN8gN&quot; /&gt;. 2004. aastal anti Claptonile teenete eest muusika alal [[Briti Impeeriumi orden]] (CBE)&lt;ref name=&quot;5W6gQ&quot; /&gt;.

Clapton on endine [[alkohoolik]] ja [[uimastisõltlane]]. Pärast paranemist asutas Clapton [[Antigua]]l alkohoolikute ja uimastisõltlaste rehabilitatsioonikeskuse [[Crossroads Centre]].

==Lapsepõlv==
Eric Patrick Clapton sündis Inglismaal Surrey krahvkonnas Ripleys. Tema vanemad olid 16-aastane Patricia Molly Clapton (1929–1999) ja 25-aastane [[Montréal]]ist pärit Kanada sõdur Edward Walter Fryer (1920–1985).&lt;ref name=&quot;9UDF1&quot; /&gt; Enne poja sündi läks isa sõtta ning naasis hiljem kodumaale. Clapton hakkas oma isa saatust lähemalt uurima alles 2007. aastal. Seni oli ta teadnud vaid isa nime, kuid soov teada rohkem oma isast oli kaua kriipinud ta hinge ning selle tunnistuseks on ka laul &quot;[[My Father's Eyes]]&quot; (1998). Ta palkas isa elukäiku uurima Montréali ajakirjaniku [[Michael Woloschuk]]i. Ajakirjanik tegi uurimistööd Kanada armee arhiivides ja pani lõpuks kokku loo Edward Fryerist, mehest, kes oli olnud muusik (klaveri- ja saksofonimängija), kuid loomult elupõletaja. Mees oli olnud mitu korda abielus, tal oli olnud mitu last, kuid ilmselt ta ei teadnudki, et on Eric Claptoni isa.{{lisa viide}}

Ericu kasvatasid üles vanaema Rose ja tolle teine abikaasa Jack Clapp. Väiksena arvas ta, et vanavanemad ongi tema vanemad ning ema ja tolle vend Adrian on tema õde ja vend. Aastaid hiljem abiellus ema teise Kanada sõduriga ja asus elama Saksamaale, jättes oma poja lõplikult vanavanemate hoole alla Surreysse.

Noor Clapton sai esimese akustilise (Hoyer) kitarri 13. sünnipäevaks. Odav kitarr oli metallkeeltega ja üsna ebamugav mängida. Juba varases eas köitis tulevast muusikut bluus. Ta harjutas tundide kaupa bluusi põhiakorde. Clapton õppis ühe esimese loona selgeks rahvalaulu &quot;Scarlet Ribbons&quot;, mille oli kuulsaks laulnud [[Harry Belafonte]], kuid mille bluusilik tõlgendus Josh White'i esituses oli huvitavam. Pillimängu õppimine oli poisile siiski tõeline piin ja seetõttu kaotas ta mõne aja pärast suurema huvi kitarri vastu. Paari aasta pärast nägi ta [[Kingstoni linnaosa|Kingston]]is vanakraamiturul ühe müügikioski seinal huvitavat kitarri. Kui ta pilli kätte võttis, tundis ta, et just see on talle kui loodud. See kitarr oli George Washburni toodang. Nüüd hakkas ta juba järjekindlalt harjutama, kuigi õppimine käis ainult kuulmise järgi. Claptonil oli [[Grundig]]i lintmakk ja seda kasutas ta nii lugude kuulamisel kui ka salvestamisel, et oma mänguoskusi üle kuulata ning lihvida seni, kuni tulemus on rahuldav.

Pärast Hollyfieldi kooli lõpetamist 1961. aastal astus Clapton Kingston College of Arti, kuid arvati selle õpilaste seast välja juba esimese õppeaasta lõpus, sest ta huvitus rohkem muusikast, jättes kunstiõpingud unarusse. 16. eluaastaks oli noormehe kitarrimänguoskus sedavõrd paranenud, et teda pandi juba muusikaringkondades tähele. Noor Clapton hakkas esinema Kingstoni, [[Richmond]]i ja West Endi tänavatel. 1962. aastal moodustas Clapton kahemeheansambli koos bluusientusiasti David Brockiga, et esineda Surrey ümbruse pubides. 17-aastaselt liitus ta oma esimese bändiga The Roosters, mis esitas briti [[rütm ja bluus|R&amp;B-d]]. Selles ansamblis, kus teiseks kitarristiks oli [[Tom McGuiness]] (hilisem [[Manfred Mann]]i kitarrist), mängis ta jaanuarist augustini 1963. Oktoobris tegi Clapton seitse ülesastumist Casey Jones &amp; The Engineersiga.

==Muusikakarjäär==
===1960. aastad===
====The Yardbirds ja John Mayall &amp; the Bluesbreakers====
[[Pilt:The Fool guitar (replica).jpg|pisi|vasakul|The Fool guitar]]
1963. aasta oktoobris liitus Eric Clapton The Yardbirdsiga ja jäi bändi kuni 1965. aasta märtsini. Ansambli muusikalist käekirja mõjutasid tugevalt Chicago bluus ja tolle aja juhtivad bluusikitarristid nagu [[Buddy Guy]], [[Freddie King]] ja [[B. B. King]]. Clapton saavutas oma erilise mänguoskusega edu ja varsti oli ta üks tunnustatuimaid kitarriste Briti muusikalaval. Esialgu mängis bänd Chess/Checker/Vee-Jay artistide bluusipalasid, meelitades tasapisi ligi üha suuremat publikuhulka. Bänd saavutas lausa kultusliku maine, kui bänd hakkas esinema [[Richmond]]i klubis Crawdaddy Club [[Richmond]] – paigas, kus seni oli resideerinud [[The Rolling Stones]]. Nad käisid Inglismaal turneel koos kuulsa Ameerika bluusiartisti [[Sonny Boy Williamson II]]-ga. Ühine album salvestati 1963. aasta detsembris ja 1965 tuli see müüki.

Toonasest ajast on pärit ka Claptoni hüüdnimi Slowhand. Yardbirdsi rütmikitarrist Chris Dreja on meenutanud, et Clapton ei lahkunud kunagi lavalt, kui kitarrikeel purunes. Ta vahetas keele välja otse laval publiku ees. Publik aga ootas ja samas plaksutas aeglaselt (nn ''slow handclap''). Hiljem on Clapton oma biograafile Ray Colemanile rääkinud järgmist: &quot;Minu hüüdnimi Slowhand on pärit Giorgio Gomelskylt. Tema panigi kokku sõnad ''slow'' ja ''handclap''. Ta leidis, et see on hea kalambuur ühe kiirete näppudega kitarristi kohta.&quot;&lt;ref name=&quot;qvKCP&quot; /&gt;

Detsembris 1964 astus Clapton esimest korda üles [[London]]is Royal Albert Hallis koos The Yardbirdsiga.&lt;ref name=&quot;ocGDs&quot; /&gt; Sellest ajast saadik on ta seal esinenud ligi paarisajal korral ja nagu Clapton ise ütleb, &quot;on see esinemine nagu mu enda eestoas.&quot;&lt;ref name=&quot;7FvOB&quot; /&gt;

Märtsis 1965 ilmus The Yardbirdsi esimene suurem hitt &quot;For Your Love&quot;, kus Claptonit võib kuulda kitarri mängimas. Bänd otsustas oma lugudes rohkem pöörduda popmuusika poole, osalt sellepärast, et &quot;For Your Love&quot; oli olnud edukas. Selle laulu on loonud popmuusik Graham Gouldman, kes on kirjutanud hittideks saanud lugusid ka [[Herman's Hermits]]ile ja [[The Hollies]]ile. Kuid Clapton jäi truuks bluusile ja otsustas bändist lahkuda. Ta soovitas enda asendajaks oma hea semu [[Jimmy Page]]'i. Kuid Page ei huvitunud sellest, sest tahtis jääda vabakutseliseks stuudiomuusikuks ja soovitas Claptoni järglaseks [[Jeff Beck]]i. Nii ongi juhtunud, et kolm kitarrikuulsust on küll mänginud ühes bändis, kuid mitte kunagi koos.

Clapton ühines John Mayall &amp; the Bluesbreakersiga aprillis 1965, kuid lahkus juba mõne kuu pärast. 1965. aasta suve veetis ta [[Kreeka]]s bändiga [[The Glands]], kus mängis klaverit tema vana sõber Ben Palmer. Sama aasta novembris oli ta tagasi The Bluesbreakersis, mille koosseisus uuesti mängides saavutas Clapton klubiringkondades parima bluuskitarristi kuulsuse. Albumi &quot;Blues Breakers – John Mayall – With Eric Clapton&quot;&lt;ref name=&quot;HNsqc&quot; /&gt; väljaandmine tõi bändile ka ülemaailmse kuulsuse. Kuid Clapton oli selleks ajaks juba bändist lahkunud. Ta vahetas oma Fender Telecasteri ja Vox AC30 võimenduse 1960. aasta Gibson Les Paul Standard kitarri ja Marshalli võimenduse vastu. Tema esitatava muusika uus kõla ja mängustiil andis kellelegi tundmatule ajendi maalida Islingtoni metroojaama seinale grafiti &quot;Clapton is God&quot;&lt;ref name=&quot;osVnf&quot; /&gt;. Sellest tehtud foto on saanud väga kuulsaks; sellel tõstab koer tagajalga seina juures, millele on kirjutatud &quot;Clapton is God&quot;. Claptonit ennast vaevasid seoses selle lausega segased tunded – ta andis endale küll aru, et väga paljud kitarristid on temast paremad, kuid samas oli selline tunnustav lause ka väga meeldiv.&lt;ref name=&quot;5D6ZD&quot; /&gt;

====Cream====
1966. aasta juulis lahkus Clapton The Bluesbreakersist (Claptoni asemele tuli Peter Green). Ginger Baker kutsus teda oma uude bändi [[Cream]], kus bassi hakkas mängima Jack Bruce (Manfred Mann, The Bluesbreakers ja The Graham Bond Organisation). Sündinud oli üks esimesi superbände. Enne Creami polnud Clapton [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] kuigi tuntud. Ta oli lahkunud Yardbirdsist enne nende American Top 10 hitti &quot;For Your Love&quot; ega olnud seega Ühendriikides laval esinenud. Ansamblis Cream arenes Clapton laulja ja lugude autorina, kuigi Bruce oli juhtiv laulja ja uued lood olid enamasti pärit tema sulest. Laulusõnade autor oli peamiselt luuletaja Pete Brown. Creami esimene mitteametlik esinemine toimus 29. juulil 1966 [[Manchester]]is Twisted Wheel Clubis. Kuid ülesastumine suure publikuhulga ees leidis aset kaks päeva hiljem Windsoris National Jazz and Blues Festivalil. Cream pani aluse oma legendaarsusele valju kõlaga bluusi jämmides ja oma kontsertidel pikki soolosid esitades.

[[Pilt:Cream_Clapton_Bruce_Baker_1960s.jpg|pisi|Ginger Baker, Jack Bruce, Eric Clapton]]

1. oktoobril 1966 oli [[Cream]]il esinemine Central London Polytechnicus. Esinemise vaheajal tutvustas Chas Chandler (The Animals) bändile noort mustanahalist kitarristi. Jutuks tuli ka, kas too mees võiks koos nendega laval esineda. Löödi käed ja laval anti võimas ''show''. Esitati Howlin Wolfi lugu &quot;Killing Floor&quot;. Noore kitarristi nimi oli [[Jimi Hendrix]]. Clapton oli tema mängust võlutud, kuid tundis seejuures ära ka tõelise konkurendi.

Esimest korda külastas Clapton Ameerika Ühendriike bändi turneel USA-sse märtsis 1967. Cream andis üheksa kontserti RKO Theateris [[New York|New Yorgis]]. Ka teise albumi &quot;Disraeli Gears&quot;&lt;ref name=&quot;TOOG5&quot; /&gt; salvestasid nad New Yorgis 11.–15. mail 1967. Album näitas ansambli muusikute kaugenemist bluusimuusika juurtest ja pöördumist rohkem psühhedeelia poole. Kõige bluusilähedasem pala albumil on &quot;Outside Woman Blues&quot;. &quot;Disraeli Gears&quot; näitas, et tegemist on tõeliselt jõulise trioga.

Pärast kaht aastat koos musitseerimist saatis ansamblit Cream suur edu. Müüdi miljoneid plaate ja mängiti täissaalidele Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. Ansambli liikmed tähtsustasid instrumentalistide rolli rokkmuusikas ja Cream oli üks esimesi bluusrokibände, kes rõhus pillimeeste virtuoossusele, kasutades kontsertidel pikki džässilikke improvisatsioone. USA-s oli neil mitu hittsinglit. Nende hulgas &quot;Sunshine of Your Love&quot; (nr 5, 1968), &quot;White Room&quot; (nr 6, 1968) ja &quot;Crossroads&quot; (nr 28, 1969) – kontsertversioon Robert Johnsoni palast &quot;Cross Road Blues&quot;. Kuigi Cream oli omal ajal üks suuremaid rokkbände ja Clapton saavutas seal mängides senisest veelgi parema taseme, ei olnud trio koos kuigi kaua. Alkohol ja uimastid mõjusid ansambli liikmete omavahelistele suhetele laastavalt. Eriti suured lahkarvamused olid Jacki ja Gingeri vahel. See oligi peamine põhjus, miks bänd lagunes. Lõpliku tõuke ansambli laialiminekuks andis väga kriitiline artikkel ajakirjas Rolling Stone ansambli teise USA-turnee kohta.

Creami hüvastijätualbum &quot;Goodbye&quot;&lt;ref name=&quot;grN8W&quot; /&gt; sisaldab kontsertesitusi, mis salvestati 19. oktoobril 1968 [[Los Angeles]]es The Forumis ja see ilmus märtsis 1969, bändi laialimineku järel. Sellel albumil on salvestatud ka Claptoni ja [[George Harrison]]i ühine laul &quot;Badge&quot;. Clapton oli kohtunud Harrisoniga Londonis Palladiumis, kus Claptoni-aegne Yardbirds jagas lava [[The Beatles]]iga. Lähedane sõprus kahe mehe vahel leidis väljundi ka The Beatlesi &quot;White Albumil&quot; (1968) Harrisoni looga &quot;While My Guitar Gently Weeps&quot;, kuhu Clapton paluti soolot mängima&lt;ref name=&quot;UN0ek&quot; /&gt;. Clapton mängis ka edaspidi Harrisoni sooloplaatidel kõlanud lugudes.

Cream ühines korraks 1993, kui nad võeti vastu [[Rock'n'rolli kuulsuste hall]]i. Pikemat aega oldi koos mais 2005, mil trio esines neljal väljamüüdud kontserdil Londonis Royal Albert Hallis&lt;ref name=&quot;bQBfG&quot; /&gt; ja kolmel sõul oktoobris New Yorgis Madison Square Gardenis&lt;ref name=&quot;bYWgu&quot; /&gt;. Londoni kontserdid salvestati ka CD-, LP- ja DVD-le.&lt;ref name=&quot;UPunQ&quot; /&gt;

====&quot;Blind Faith&quot; ja &quot;Delaney and Bonnie and Friends&quot;====
Claptoni järgmine ansambel Blind Faith (1969) koosnes Ginger Bakerist (Graham Bond Organisation, Cream), Steve Winwoodist (Spencer Davis Group, Traffic) ja Ric Grechist (Family). Bändi saavutusteks loetakse ühe LP väljaandmist ja ühe kontserditurnee läbiviimist. Superansambel debüteeris 100 000 fänni ees 7. juunil 1969 Londonis [[Hyde Park]]is. Nad andsid mõned kontserdid Skandinaavias ja alustasid juulis oma väljamüüdud kontserdireisi USA-s. Samal ajal jõudis müügile ka nende album &quot;Blind Faith&quot;&lt;ref name=&quot;GoZxO&quot; /&gt;, mis sisaldas ainult kuut pala, üks neist 15-minutiline jämm &quot;Do What You Like&quot;. LP ümbris oli oma aja kohta skandaalne (pilt palja ülakehaga teismelisest tüdrukust) ja USA-s keelati see ära. Kaanepilt asendati ansambli fotoga. Blind Faith lagunes seitse kuud hiljem.

Seejärel käis Clapton turneel koos Blind Faithi soojendusbändiga Delaney and Bonnie and Friends. Samal sügisel esines ta koos ansambliga The Plastic Ono Band. Nende ühiskontsert festivalil Toronto Rock and Roll Revival 1969. aasta septembris salvestati ning selle põhjal anti välja LP &quot;Live Peace in Toronto&quot; (1969)&lt;ref name=&quot;bjDwM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;8WOAn&quot; /&gt;. 15. detsembril 1969 esines Clapton koos [[John Lennon]]i, [[George Harrison]]i ja The Plastic Ono Bandiga Londonis, et koguda raha [[UNICEF|UNICEF-i]] heaks.

Delaney Bramlett julgustas Claptonit laulja ja laulukirjutajana. 1969. aasta suvel lõid Clapton ja Bramlett kaasa projektis Music From Free Creek. Lepingutest tulenevate piirangute tõttu esines Clapton nime King Cool all, musitseerides koos Dr. Johniga kolmes ja Bramlettiga kahes palas.

Ära kasutades Bramletti taustaansamblit ja kõiki kohal olnud staare (sh Leon Russell ja Stephen Stills), salvestas Clapton oma esimese sooloalbumi, mille pealkirjaks saigi &quot;[[Eric Clapton (album)|Eric Clapton]]&quot;&lt;ref name=&quot;qZyRY&quot; /&gt;. Sel albumil on Delaney Bramlett kuue laulu kaasautor ja Bonnie Bramlett pala &quot;Let It Rain&quot; kaasautor&lt;ref name=&quot;4Acgb&quot; /&gt;. [[J. J. Cale]]'i pala &quot;After Midnight&quot; saatis ootamatu edu ja sellest sai USA-s hittlugu. See ajajärk oli Claptonile väga töörohke. Ta lindistas koos Delaney and Bonniega 1970. aasta kevadel George Harrisoni &quot;All Things Must Pass&quot;. Lisaks tegi ta koostööd teiste artistidega, näiteks Dr. Johni, Leon Russelli, Plastic Ono Bandi, Billy Prestoni ja Ringo Starriga.

===1970. aastad===
2.–7. mail 1970 lindistas Howlin Wolf Londonis Olympic Studios plaadi &quot;The London Howlin Wolf Session&quot;&lt;ref name=&quot;OYfS9&quot; /&gt;. Saatebändis mängisid Eric Clapton (soolokitarr), Hubert Sumlin (rütmikitarr), Steve Winwood (klaver ja orel), Bill Wyman (bass), Charlie Watts (trummid). Kaasa tegid teiste seas ka Ringo Starr &quot;Richie&quot; ja Ian Stewart. Tõeline suurte muusikute tulevärk! Tulemuseks oli suurepärane plaat, mille andis välja firma Chess 1971. aasta augustis.

====&quot;Derek and the Dominos&quot;====
Clapton ei soovinud endale &quot;suure tähe&quot; kuulsust, mis teda järjest rohkem ümbritses. Et sellele veidigi vastu astuda, pani ta kokku uue bändi, mille koosseisu kuulusid Delaney and Bonnie rütmipillide mängijad Bobby Whitlock (klahvpillid ja vokaal), Carl Radle (bass), Jim Gordon (trummid) ja Clapton ise (kitarr). See oli püüe näidata ennast ühena ansambli liikmetest, mitte kui eraldi seisvat staari. Sel ajal oli Clapton väga sisse võetud ansambli [[The Band]] debüütalbumist &quot;Music from Big Pink&quot;. Ta ise on öelnud: &quot;Ma hindasin The Bandi juures seda, kui pühendunud olid nad lauludele ja laulmisele. Neil olid kolme- ja neljaosalised harmooniad, samal ajal oli kitarr kui saatepill täiesti tagaplaanil. See sobis mulle väga, sest olin väsinud oma virtuoosi või pseudo-virtuoosi osast. Mul oli igav mängida soolosid ainult sellepärast, et seda minult oodati. The Band pani asjad jälle paika, prioriteediks oli laul ise.&quot; Ehkki ansambli nimeks oli plaanitud panna Dynamos, sai eksituse tõttu selle nimeks hoopis Derek and the Dominos. Juhtus nii, et ajutine nimi Del and the Dynamos kuulutati välja valesti, nimelt kujul &quot;Derek and the Dominos&quot;&lt;ref name=&quot;ITGXB&quot; /&gt;. Ja legend oligi sündinud.

Claptoni lähedane sõprus George Harrisoniga viis ta kokku viimase naise Pattie Boydiga, kellesse Clapton oli väga kiindunud. Kuid leidmata vastutunnet oma kiindumusele, valas Clapton tunded muusikasse. Neid lugusid võibki kuulda albumil &quot;Layla and Other Assorted Love Songs&quot; (1970)&lt;ref name=&quot;KqK9l&quot; /&gt;. Plaat on väga tugevate bluusimõjutustega. Sellel on salvestatud kaks soolokitarri, Claptoni ja Duane Allmani (Allman Brothers) oma; Allman liitus bändiga salvestussessioonil Miamis Criteria Studios. Albumi produtsent oli Atlantic Recordsist Tom Dowd, kes oli töötanud koos Claptoniga ansambli Cream LP &quot;Disraeli Gears&quot; kallal. Stuudiotöö tulemuseks oligi duubelplaat.

Plaadi suurim hitt on armastuslaul &quot;Layla&quot;. Clapton sai inspiratsiooni Pärsia poeedi Nizami Ganjavi raamatust &quot;Layla ja Majnuni lugu&quot;, milles räägitakse noorest mehest, kes lootusetult armub kaunisse ja kättesaamatusse neidu. Noormees läheb hulluks, sest ei saa abielluda oma armastatuga. See kaunis lugu liigutas muusikut väga sügavalt. &quot;Layla&quot; kaks osa lindistati eri sessioonidel. Alguses sai linti kitarrisoologa avaosa ja teine pool salvestati mõned kuud hiljem, kui trummar Jim Gordon komponeeris ja 
mängis sisse klaveripartii.

Plaat salvestati viieliikmelise ansambliga. Nimelt kaasati ootamatult kitarrist Duane Allman (The Allman Brothers Band). Mõni päev pärast salvestuse algust tutvustas Dowd (kes produtseeris ka Allmane) kahte kitarristi omavahel The Allman Brothers Bandi kontserdil Miamis. Mehed kohtusid lava taga, hiljem jämmisid öö otsa stuudios ja sõbrunesid kohe. Algul lisas Duane oma ''slide''-kitarri paladele &quot;Tell the Truth&quot; ja &quot;Nobody Knows You When You're Down and Out&quot;. Nelja päeva jooksul salvestati viiekesi veel kolm lugu: &quot;Key to the Highway&quot;, &quot;Have You Ever Loved a Woman&quot; ja &quot;Why Does Love Got to be So Sad&quot;. Septembri algul lahkus Duane lühikeseks ajaks, et anda mõned kontserdid oma bändiga. Samal ajal salvestati neljakesi &quot;I Looked Away&quot;, &quot;Bell Bottom Blues&quot; ja &quot;Keep on Growing&quot;. Duane tuli tagasi ja linti võeti &quot;I am Yours&quot;, &quot;Anyday&quot;, &quot;It's Too Late&quot;, &quot;Little Wing&quot; ja &quot;It's Too Late&quot;. 10. septembriks saadi salvestustega ühele poole.

Claptonit muserdas väga [[Jimi Hendrix]]i surm. Kaheksa päeva enne uudist tuntud muusiku surmast oli bänd salvestanud [[kaver]]i laulust &quot;Little Wing&quot; kui austusavalduse suurele kitarristile. 17. septembril 1970, päev enne Hendrixi surma, ostis Clapton vasakukäelise [[Fender Stratocaster]]i, mille tahtis kinkida Jimile sünnipäevaks.&lt;ref name=&quot;5pzB1&quot; /&gt; Hingevalu süvendasid ka kriitikute jahedad retsensioonid uue LP kohta. USA-turneele mindi ilma Allmanita, kes ühines taas oma endise bändiga. Vaatamata sellele, et turnee ajal tarvitati rohkesti alkoholi ja narkootikume, salvestati kontsert duubelalbumile &quot;In Concert&quot;&lt;ref name=&quot;tQCk4&quot; /&gt;. Bänd salvestas veel mõned lood teise albumi jaoks 1971. aasta kevadel Londonis (viis neist on välja antud Eric Clapton box-setil Crossroads&lt;ref name=&quot;UvGx5&quot; /&gt;), kuid tulemused olid keskpärased. Teise plaadi salvestamise ajal hakkasid ilmnema suurte egode erimeelsused ja Clapton jalutas plaadisalvestuselt minema. See aga tähendas ka bändi tegutsemise lõppu. Ansambli liikmeid tabasid järjest igasugused tragöödiad. Allman sai surma mootorrattaõnnetuses 29. oktoobril 1971. Hiljem on Clapton öelnud: &quot;Duane Allmani puhul oli tegemist minu muusikalise vennaga, keda mul polnud, kuid keda ma endale soovisin&quot;.&lt;ref name=&quot;8h16l&quot; /&gt; Radle jäi Claptoni bassimeheks kuni 1979. aasta suveni (1980. aasta mais suri ta alkoholi ja narkootikumide liigtarbimise tagajärjel). Kuid ka trummar Jim Gordoni saatus oli traagiline. Ta põdes skisofreeniat, mida aga ei suudetud õigeaegselt diagnoosida. Ühe hullumeelsushoo ajal tappis ta oma ema ning selle tagajärjel mõisteti pikaks ajaks vanglasse. Sealt aga suunati Gordon vaimuhaiglasse, kus ta viibib siiani. Alles 2003. aastal esinesid Clapton ja Whitlock koos &quot;Jools Holland Shows&quot;.

====Soolokarjääri algus====
Claptoni 1970. aastate edukas karjäär oli täielikus kontrastis tema isikliku eluga, mis oli täis romantilisi ihalusi, uimasteid ja alkoholi. Leidmata Pattie Boydilt vastuarmastust, sulgus ta oma Surrey residentsi, loobudes salvestamisest ja esinemistest ning langedes järjest rohkem heroiinisõltuvusse. Lühike paus selles sõltuvusahelas oli augustis 1971, kui Clapton astus üles kontserdil Concert for Bangladesh. 1973. aasta jaanuaris organiseeris [[Pete Townshend]] ([[The Who]]) Claptonile tagasituleku-kontserdi &quot;Rainbow Concert&quot;&lt;ref name=&quot;NK5uB&quot; /&gt; Londoni Rainbow Theatre's. Sellega soovis Townshend aidata mehel üle saada uimastisõltuvusest. 1975. aastal astus Clapton üles Ken Russelli filmis &quot;The Who's [[Tommy]]&quot;. Ta mängis Jutlustajat (The Preacher), kes jumaldab Marilyn Monroed. Esitama pidi ta Sonny Boy Williamsoni vana laulu &quot;Eyesight to the Blind&quot;. Kogemus oli Claptoni jaoks väga sürrealistlik.&lt;ref name=&quot;LpGiq&quot; /&gt; 
[[Pilt:Clapton_and_Elliman.jpg|pisi|Clapton ja Elliman &quot;461 Ocean Boulevard&quot; promo turneel 1975]]

1974. aastal vastas Pattie Boyd lõpuks Claptoni tunnetele ja nendest said elukaaslased (abiellusid 1979. aastal). Mees loobus küll heroiinist, kuid hakkas seda enam tarbima alkoholi. Ta pani kokku bändi, kuhu kuulusid Carl Radle (bass), George Terry (kitarr), Dick Sims (klahvpillid), Jamie Oldaker (trummid) ja taustalauljaks Yvonne Elliman (hiljem liitus nendega veel Marcy Levy, tuntud ka nimega Marcella Detroit). Selle koosseisuga salvestati &quot;[[461 Ocean Boulevard]]&quot; (1974)&lt;ref name=&quot;9k8Iv&quot; /&gt;. Albumil pöörati rohkem tähelepanu lauludele kui tervikule ja vähem kitarrisoolodele. Bob Marley loost &quot;I Shot The Sheriff&quot; tehtud kaver sai Claptoni soolokarjääri esimeseks esikohahitiks ja aitas suuresti kaasa ''reggae-''muusika toomisele massidesse. 1975. aastal välja antud album &quot;[[There's One in Every Crowd]]&quot;&lt;ref name=&quot;OoPRd&quot; /&gt; jätkas sama trendi. Plaadi esmane pealkiri &quot;The World's Greatest Guitar Player&quot; muudeti vahetult enne pressimist &quot;There's One in Every Crowd&quot; vastu, et ei tekiks iroonilist valesti mõistmist. Bänd reisis kontserte andes mööda maailma ja 1975. aastal anti ka välja [[kontsertalbum]] &quot;E. C. Was Here&quot;&lt;ref name=&quot;5AouK&quot; /&gt;. Clapton jätkas esinemistega, andes samal ajal välja üha uusi plaate. 1976 ilmus &quot;[[No Reason to Cry]]&quot;&lt;ref name=&quot;B5vFY&quot; /&gt; (koostöös [[Bob Dylan]] ja the Bandiga) ning novembris 1977 nägi ilmavalgust kuulus &quot;[[Slowhand]]&quot;&lt;ref name=&quot;ylSeG&quot; /&gt;. Siin on salvestatud &quot;Wonderful Tonight&quot; (veel üks laul, mille loomisel sai Clapton inspiratsiooni Pattie Boydist)&lt;ref name=&quot;ZoaN5&quot; /&gt; ja &quot;Cocaine&quot; (J.J. Cale'i kaver). 1976. aasta lõpus esines Clapton koos teistega (sealhulgas Van Morrisoni ja Muddy Watersiga) ansambli the Band tegevuse lõpetamist tähistaval kontserdil, mille Martin Scorsese jäädvistas dokumentaalfilmina &quot;The Last Waltz&quot;. 1978. aastal ilmus &quot;[[Backless]]&quot;.&lt;ref name=&quot;OMuFM&quot; /&gt; Plaat oli viimane, mille lugudes tegi kaasa Claptoni pikaaegne saatebänd. 1979. aasta algul lahkus George Terry, kelle asemele Clapton palkas Roger Forresteri soovitusel Albert Lee. Kuna viimane on samuti inglane, hakkas kultuuriliste erinevuste tõttu suurenema lõhe kahe inglase ja ameeriklaste vahel. Laval oli kõik korras, aga lavaväline elu jooksis otsekui paralleelmaailmades. Ja 1979. aasta suvel vallandaski Clapton bändi. 1980. aasta mais suri Carl Radle alkoholist ja uimastitest põhjustatud neerupuudulikkusse.&lt;ref name=&quot;zXK8b&quot; /&gt;

===1980. aastad===
1979. aasta lõpus käis Clapton turneel oma uue saateansambliga, kuhu kuulusid Clapton (kitarr ja vokaal), Albert Lee (kitarr, orel ja vokaal), Chris Stainton (klahvpillid), Dave Markee (bass), Henry Spinetti (trummid), mööda maailma. Detsembris olid nad Jaapanis. Budokan Theatre’s antud kontserdist tehti salvestis. Aprillis 1980 ilmus duubelplaat &quot;Just One Night&quot;&lt;ref name=&quot;z6tB4&quot; /&gt;. 1981. aasta veebruaris ilmus LP &quot;[[Another Ticket]]&quot;&lt;ref name=&quot;auqti&quot; /&gt;, mis salvestati Nassaus Bahamal 1980. aasta teisel poolel. Sellel plaadil teeb kaasa ka Gary Brooker (ex Procol Harum) (klahvpillid ja vokaal).

1981. aastal kutsus produtsent Martin Lewis Claptonit esinema [[Amnesty International]] heategevusüritusel The Secret Policeman's Other Ball. Clapton võttis kutse vastu ja lõi kampa [[Jeff Beck]]iga, et esitada mõned lood koos duetina, mis on teadaolevalt kahe mehe esimene koostöö laval. Nendest kolm pala on salvestisena kontsertalbumil ja ühte lugudest kasutati filmis. Kuid Claptonit oli endiselt alkoholi küüsis. Jaanuaris 1982 tunnistas ta endale, et tegemist on alkoholismiga, ja otsustas pöörduda raviasutusse. Ta kutsuti Minnesotasse Center Citysse Hazelden Treatment Centerisse. Lennu kestel Minnesotasse jõi Clapton ohtralt, põhjendades seda hirmuga, et ta ei saa enam kunagi tarbida alkoholi. Muusik on oma autobiograafias öelnud järgmist: &quot;Oma elu kõige raskematel hetkedel takistas mind enesetappu tegemast ainult põhjus, et pärast surma ei saa enam juua. Ning see oli minu meelest ainuke asi, mille nimel elada ning mõte, et mind püütakse võõrutada, oli nii õudne, et ma aina jõin ja jõin. Mind tuli kliinikusse praktiliselt kanda.&quot;&lt;ref name=&quot;utDRB&quot; /&gt; Siiski sai Clapton kliinikust vajalikku abi ja mõned kuud pärast ravilt naasmist hakkas muusik töötama uue albumi kallal. See oli küll arstide nõuannete otsene eiramine, sest nood olid talle soovitanud täielikku rahu ja vältida stressi. Plaadi pealkirjaks sai &quot;[[Money and Cigarettes]]&quot;&lt;ref name=&quot;0PTJX&quot; /&gt;, sest ainult need [raha ja sigaretid] olidki talle veel jäänud pärast alkoholist loobumist. Seegi LP ei sündinud ilma loomepiinadeta. Nimelt sai mõni aeg pärast salvestuste algust selgeks, et bändi töö ei suju nii nagu vaja. Produtsent Tom Dowd rääkis Claptoniga avameelselt, et bändi liikmed tuleb välja vahetada. Ja nii tehtigi, kuigi tegu oli karmi otsusega. Vanast bändist jäi alles vaid Albert Lee. Uued mehed olid Ry Cooder (kitarr), Donald (Duck) Dunn (bass) ja Roger Hawkins (trummid) ning Chuck Kirkpatrick ja John Sambataro taustalauljatena.

1984. aastal astus Clapton üles [[Roger Waters]]i (ex [[Pink Floyd]]) esimesel sooloalbumil &quot;The Pros and Cons of Hitch Hiking&quot;&lt;ref name=&quot;BNkcA&quot; /&gt;. Plaadile järgnes juunis ja juulis turnee Euroopas ja Ameerikas. Sellest ajast on Watersi ja Claptoni vahel head suhted. Mehed on koos esinenud näiteks tsunami ohvrite mälestuskontserdil (2005) ja Highclere Castle'is, Countryside Alliance'i (Maapiirkondade Liidu) heategevuskontserdil (2006) lugudega &quot;Wish You Were Here&quot; ja &quot;Comfortably Numb&quot;. Clapton astus üles ka 13. juulil 1985 toimunud &quot;[[Live Aid]]i&quot; kontserdil. Ta esitas laulud &quot;White Room&quot;, &quot;She’s Waiting&quot; ja &quot;Layla&quot;&lt;ref name=&quot;cuVXc&quot; /&gt;. Järgmised kaks albumit &quot;[[Behind the Sun]]&quot; (1985)&lt;ref name=&quot;Jj2JW&quot; /&gt; ja [[August (Eric Claptoni album)|&quot;August&quot;]] (1986)&lt;ref name=&quot;F2oWp&quot; /&gt; andis Clapton välja koos Phil Collinsiga (ex Genesis). Neist viimasel on eriti tuntav Collinsile omane puhkpillide ja trummi ''sound''. &quot;Augustist&quot; sai tolle ajani müüduim plaat Claptoni soolokarjääri jooksul Suurbritannias, see jäi pidama edetabeli kolmandal kohal. Albumi esimesest laulust &quot;It’s In the Way That You Use It&quot;, sai filmi &quot;The Color of Money&quot; tunnusmeloodia. Lugudes &quot;Tearing Us Apart&quot; ja &quot;Hold On&quot; esines koos Claptoniga [[Tina Turner]]. Ka bändis oli uusi liikmeid: Greg Philliganes (klahvpillid ja vokaal) ja Nathan East (bass).

&quot;Augusti&quot; turnee salvestati kahel korral neljamehebändiga &quot;Eric Clapton Live from Montreux&quot;&lt;ref name=&quot;64M8x&quot; /&gt; ja &quot;Eric Clapton and Friends&quot;&lt;ref name=&quot;W4jx7&quot; /&gt; jaoks. Kõik need salvestused ja ringreisid olid Claptonile mõjunud psüühiliselt kurnavalt ning alkohol oli haaranud mehe jälle oma võimusesse. Novembris 1987 läks muusik uuesti ravile Hazeldeni. Seekord oli peamiseks põhjuseks sõltuvusest vabaneda 21. augustil 1986 Claptonile sündinud poeg Conor. Muusik ei tahtnud, et tema poeg näeks isa alkohoolikuna. Seekordne ravi sai aga täiesti teistsuguse ja ootamatu lõpu, kui Clapton leidis jõudu ja tuge palvetest Jumala poole&lt;ref name=&quot;3iZpL&quot; /&gt;.

1987. aasta [[Brit Award]]sil sai Clapton elutööauhinna (&quot;suure panuse eest muusikasse&quot;).

1988. aastal lahutas Clapton lõpuks abielu Pattie Boydiga, sest armuafäär Lory Del Santoga (Conori ema) oli kestnud juba mõnda aega ja poeg vajas isa. Boyd ei saanud lapsi. Clapton oli tuntud südametemurdja, kellel oli pikemaid või lühemaid romaane paljude naistega, teiste hulgas Krissy Woodi (Ron Woodi eksabikaasa), näitlejate Charlotte Martini, Patsy Kensiti, Sharon Stone'i ja Alicia Wittiga, lauljate [[Janis Joplin]]i, Marianne Faithfulli, Rosanne Cashi ja Yvonne Ellimaniga ning hilisema Prantsuse esileedi Carla Bruniga.&lt;ref name=&quot;YJhf8&quot; /&gt;

1989. aastal asus Clapton uue albumi &quot;[[Journeyman]]&quot;&lt;ref name=&quot;n6OuG&quot; /&gt; materjali salvestama. Produtsent oli Russ Titelman ja kaasa lõid paljud muusikud, tuntumatest [[George Harrison]], [[Phil Collins]], David Sanborn, Robert Cray, Chaka Khan ja Daryl Hall. Muusikaliselt on LP väga eripalgeline, sisaldades elemente bluusist, džässist, soulist, rokist ja popist. Tegu on kaverite ja originaalide seguga, kus domineerib Jerry Williamsi materjal. &quot;Journeyman&quot; on ka Claptoni enda üks lemmikalbumeid.&lt;ref name=&quot;ukcXs&quot; /&gt;

===1990. aastad===
1990 läks Clapton selle albumi lugudega kontserditurneele, mida alustas Suurbritanniast. 1990. aastal esines ta Londonis Royal Albert Hallis 18 korda ja 1991. aasta 5. veebruarist kuni 9. märtsini 24 korda. Nende 42 kontserdi parimatest paladest pandi kokku kontsertalbum &quot;24 Nights&quot;&lt;ref name=&quot;Jf6Sb&quot; /&gt;, mis ilmus 8. oktoobril 1991. 1990 jätkus menukas kontserdireis Euroopas ja USA-s. USA-turnee teises pooles esines Clapton oma bändiga Wisconsini suusakuurordis Alpine Valley Music Theatres. Esinejate nimekiri oli muljetavaldav: Buddy Guy, Robert Cray, Jimmie Vaughan ja Stevie Ray Vaughan. Kontserdi lõppedes lennati helikopteritega ööbimispaika, kuigi lennuilm oli väga kehv ja Clapton ei tundnud end kuigi turvaliselt. Siiski jõuti õnnelikult kohale. Ent hommikul kuulis ta kohutavat uudist: helikopter: mille pardal olid olnud Stevie Ray, veel kaks ansambliliiget ning Claptoni agent Bobby Brooks, oli lennanud vastu mäge ja alla kukkunud. Ellujääjaid ei olnud. Hukkunud oli üks suurtest kitarristidest.&lt;ref name=&quot;0Ttqt&quot; /&gt; Suur õnnetus tabas Claptonit ka 20. märtsil 1991, mil tema nelja-aastane poeg Conor kukkus 53. korruse aknast alla ja sai surma. Poja matus toimus 28. märtsil Ripleys Claptoni kodukülas. Kogu lein leidis väljundi Claptoni laulus &quot;Tears in Heaven&quot;, mille ta kirjutas kahasse Will Jenningsiga.&lt;ref name=&quot;Qj1cJ&quot; /&gt; 1991. aasta varasuvel sõitis Clapton [[New York]]i, kus ta kohtus Lili Zanuckiga. Viimane palus mehel kirjutada muusika tema filmile &quot;Rush&quot;. Pärast mõningast mõtlemist oli Clapton nõus. Kord mängis ta Lilile ette loo &quot;Tears In Heaven&quot; – too sattus sellest suurde vaimustusse ja palus pala kindlasti lisada filmi ''soundtrack''&lt;nowiki/&gt;'i&lt;ref name=&quot;x0VlZ&quot; /&gt;. See oli esimene kord, kui see suurepärane ja samas väga isiklik laul jõudis rahva ette.&lt;ref name=&quot;XBRZQ&quot; /&gt; 35. [[Grammy auhind]]ade tseremoonial pälvis laul auhinna parima singli eest. Lisaks sai Clapton veel viis auhinda, nende hulgas parima albumi oma &quot;Unpluggedi&quot; (1992) eest.&lt;ref name=&quot;fK03V&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;h8pGz&quot; /&gt; Heliplaat jõudis edetabelis &quot;Billboard 200&quot; esikohale ja see on saanud teemantplaadi staatuse&lt;ref name=&quot;psuLy&quot; /&gt;. Ainuüksi USA-s on seda albumit müüdud üle 10 miljoni eksemplari. 9. septembril 1992 võitis &quot;Tears in Heaven&quot; parima meesesineja video auhinna 1992. aasta MTV Video Music Awardsi auhinnatseremoonial Los Angeleses.&lt;ref name=&quot;U3UL7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Z80Ue&quot; /&gt;

Oktoobris 1992 võttis Clapton osa [[Bob Dylan]]i lavakarjääri 30. aastapäeva tähistavast kontserdist, mis toimus Madison Square Gardenis [[New York|New Yorgis]]. Kogu kontsert salvestati kohapeal duubel-CD/DVD materjalina. Kontserdil astusid üles ka [[George Harrison]], Neil Young, Roger McGuinn, Steve Cropper, Tom Petty ja muidugi Bob Dylan ise. Clapton esitas 7-minutilise versiooni Dylani loost &quot;Knockin’ On Heaven’s Door&quot;.

Claptoni albumil &quot;[[From the Cradle]]&quot; (1994)&lt;ref name=&quot;gjwKl&quot; /&gt; kõlab ainult teiste autorite looming – tegemist on vanade bluusilugude suurepäraste uute tõlgendustega. Clapton ja tema kitarrihelid säravad suurepäraselt. Nagu plaadi pealkirjastki näha, pöördus muusik neid lugusid esitades tagasi bluusimuusika algusaegade juurde. 1996 salvestas Clapton Wayne Kirkpatricku, Gordon Kennedy ja Tommy Simsi meloodia &quot;Change the World&quot; (kõlab filmis &quot;Phenomenon&quot; ''soundtrack''&lt;nowiki/&gt;'il). Lugu võitis Grammy aasta lauluna 1997. Samal aastal salvestas Clapton koos Simon Climiega albumi &quot;Retail Therapy&quot;. Esialgu kasutati seda muusikat ühel Armani moeetendusel. Plaat anti välja pseudonüümi T.D.F.&lt;ref name=&quot;GUOVb&quot; /&gt; ehk Totally Dysfunctional Family all.&lt;ref name=&quot;wy7ft&quot; /&gt;

1996 armusid Clapton ja laulja Sheryl Crow. Nende armulugu ei kestnud kuigi kaua, aga nad jäid headeks sõpradeks. Hiljem võttis Clapton külalisena osa Sheryl Crow kontserdist Central Parkis. Duo esitas Creami hittsingli &quot;White Room&quot;. Crow esines koos Claptoniga 2007. aasta Crossroads Guitar Festivalil looga &quot;Tulsa Time&quot;.

Album &quot;[[Pilgrim (album)|Pilgrim]]&quot;&lt;ref name=&quot;jGRgN&quot; /&gt; (1998) sisaldas uusi lugusid Claptoni sulest. Kaks neist – &quot;Circus&quot; ja &quot;My Father’s Eyes&quot; – olid kirjutatud kümnendi alguses pärast poja traagilist surma. Ülejäänud lood oli värske looming. Sama aasta 12. juunil kohtus 53-aastane Clapton ühel Hollywoodi peol 22-aastase Melia McEneryga. Nende suhe arenes vaikselt umbes aasta, enne kui see jõudis avalikkuse ette. Nad abiellusid 1. jaanuaril 2002 St Mary Magdalene'i kirikus Ripleys, Claptoni sünnikohas. Neil on kolm tütart: Julie Rose (2001), Ella May (2003) ja Sophie Belle (2005).

[[Pilt:B.B.King&amp;EricClapton.jpg|pisi|vasakul|B.B.King ja Eric Clapton]]
24. veebruaril 1999 sai Clapton parima meesartistina kolmanda Grammy auhinna, seekord laulu &quot;My Fatheräs Eyes&quot; eest. Oktoobris 1999 anti välja kogumikalbum &quot;Clapton Chronicles: The Best of Eric Clapton&quot;&lt;ref name=&quot;sz6Rh&quot; /&gt;, millel kõlas uue palana &quot;Blue Eyes Blue&quot;, mida võis kuulda ka filmis &quot;Runaway Bride&quot;. Kümnendi lõpus tegi Clapton koostööd ka [[Carlos Santana]]ga (album &quot;[[Supernatural]]&quot; (1999)&lt;ref name=&quot;Z9eiE&quot; /&gt;) ja B. B. Kingiga (album &quot;Deuces Wild&quot; (1997)&lt;ref name=&quot;aQZsD&quot; /&gt;). Juunis 2000 ilmus plaat &quot;[[Riding with the King]]&quot;&lt;ref name=&quot;JQsmG&quot; /&gt;. See oli kahe suure muusiku esimene täispikk koostööalbum, mis leidis tunnustust 2000. aasta Grammy auhinnagalal, võites parima traditsionaalse bluusimuusika plaadi auhinna. Billboardi bluusialbumite edetabelis saavutas LP esikoha ja USA-s ulatus plaadi läbimüük kahekordse plaatinaplaadi normini.

===2000. aastad===
15. stuudioalbum &quot;Reptile&quot; ilmus 13. märtsil 2001.&lt;ref name=&quot;zUglt&quot; /&gt;. Plaat oli küllaltki edukas, saavutades Billboard 200-s 5. koha ja albumite edetabelis (Album Chart) 7. koha. Mõlemas riigis sai album kuldplaadi staatuse. Sellel LP-l lööb esimest korda kaasa klahvpillidel Billy Preston, mees kes oli mänginud selliste kuulsustega nagu Little Richard, Ray Charles ja the Beatles. Plaadi ilmumise järel algas maailma turnee. 5. novembril 2002 ilmus turneest duubelkontsertalbum &quot;One More Car, One More Rider&quot;&lt;ref name=&quot;QChyo&quot; /&gt;, mis salvestati Staples Centeris Los Angeleses 18. ja 19. augustil 2001. Kaaslasteks Claptonile sellel albumil olid Andy Fairweather-Low (kitarr/vokaal), Steve Gadd (trummid), Nathan East (bass) ja David Sancious (klahvpillid). Jaapani ja Lõuna-Ameerika turneel lõi kaasa veel Greg Philliganes (klahvpillid). Albumist tehti ka DVD-versioon. Jaapani turneest, mis toimus novembris ja detsembris 2001, anti välja omakorda DVD &quot;Japan Tour 2001 Budokan / This Song For George&quot;. 
 
Juunis 2002 esines Clapton Buckinghami Palees korraldatud kontserdil &quot;Party at the Palace&quot;. Esitamisele tulid &quot;Layla&quot; ja &quot;While My Guitar Gently Weeps&quot;&lt;ref name=&quot;qpScx&quot; /&gt;. Sama aasta 29. novembril toimus Royal Albert Hallis &quot;Concert for George&quot;. Kontserdiga mälestati [[George Harrison]]i, kelle surmast möödus aasta. Clapton oli esineja ja samas ka muusikaline juht. Esinejate seas olid [[Paul McCartney]], [[Ringo Starr]], Jeff Lynne, Tom Petty and the Heartbreakers, Ravi Shankar, Gary Brooker, Billy Preston, Joe Brown ja Dhani Harrison.&lt;ref name=&quot;L41HJ&quot; /&gt; Kontsert salvestati ja plaat anti välja 18. novembril 2003&lt;ref name=&quot;ifCTU&quot; /&gt;.

2003.–2004. aasta vahetusel oli Claptonil ja tema saatebändil stuudios aeg kinni pandud. Kuid oli üks probleem, nimelt ei olnud Claptonil uut materjali. Stuudios hakati lihtsalt mängima [[Robert Johnson]]i lugusid. Kõigil oli lõbus ja nii valmiski plaat &quot;Me and Mr. Johnson&quot;&lt;ref name=&quot;gu9hW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;mddSP&quot; /&gt;, mis jõudis müügile 23. märtsil 2004 ja aasta lõpus 7. detsembril anti välja veel &quot;Session for Robert J&quot;&lt;ref name=&quot;EnXAV&quot; /&gt;. Siin olid koos CD ja DVD. CD-l on lisatud neli lugu, mis eelmisele plaadile ei mahtunud. DVD-l näeme aga lugude salvestust. Tegu on puhtalt bluusialbumiga; kõikide lugude autor on Robert Johnson – mees, kes on Claptonit sügavalt mõjutanud.&lt;ref name=&quot;ZIi77&quot; /&gt; Aasta teisel poolel läks Clapton taas stuudiosse, et valmis teha nii-öelda perealbum. Laulud rääkisid väga isiklikest asjadest, tema rollist pereisana. Plaadi pealkirjaks sai &quot;Back Home&quot;.&lt;ref name=&quot;mfU1k&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ZIi77&quot; /&gt;

Ajakirja Rolling Stone 2004. aastal valminud edetabelis &quot;100 Greatest Artists of All Time&quot; paigutati Clapton 55. kohale&lt;ref name=&quot;yxdr4&quot; /&gt;. 22. jaanuaril 2005 astus Clapton üles Cardiffis, Millennium Stadiumil korraldatud heategevuskontserdil &quot;Tsunami Relief Concert&quot;, millel koguti raha 2004. aasta India ookeani tsunami ohvrite abistamiseks.

2004. aasta lõpus tuli Claptonil idee korraldada ansambli [[Cream]] 40. aastapäeva auks uuesti kokkutulemise kontsert. Ta võttis ühendust Jack Bruce'i ja Ginger Bakeriga, kes olid asjaga päri. Lepiti kokku, et esinemised võiksid aset leida 2005. aasta mais Royal Albert Hallis – kohas, kus toimus ka Creami viimane kontsert. Kuu enne esinemisi alustati proove. Suurte egodega mehed said hästi hakkama ja kokkumäng sujus suurepäraselt. Soud leidsid aset 2., 3., 5. ja 6. mail. Publiku vastuvõtt oli suurepärane ja mehed nautisid esinemist. Kontsert salvestati ning anti välja CD-l ja DVD-l&lt;ref name=&quot;BY9C1&quot; /&gt;. Claptoni arvates oleks tulnud sellega lõpetada&lt;ref name=&quot;kpvey&quot; /&gt;. Oktoobris esineti veel ka [[New York|New Yorgis]] Madison Square Gardenis. Siin polnud atmosfäär enam pilvitu. Mehed olid taas tiivustatud oma egodest&lt;ref name=&quot;Ke9do&quot; /&gt;.

Augustis 2005 hakkas Clapton koos J.J. Cale’iga salvestama uut albumit. Asi sai alguse juba 2004. aasta Crossroads Guitar Festivalil. Siin oli Clapton palunud Cale’i produtsendiks oma uuele plaadile. Viimane andis ka nõusoleku.&lt;ref name=&quot;VlCPZ&quot; /&gt; Plaadil teeb kaasa palju muusikuid, teiste seas Billy Preston, Derek Trucks, Albert Lee, Taj Mahal, Doyle Bramhall II. LP pealkiri &quot;The Road to Escondido&quot;&lt;ref name=&quot;sTO57&quot; /&gt; tuli J.J. Cale kodukoha lähedal asuva linna nimest. Clapton oli nõus, et tegemist ei ole tema sooloplaadiga, vaid just kahe mehe koostööst ilmunud teosega.&lt;ref name=&quot;GICSB&quot; /&gt; Album ilmus 7. novembril 2006. [[Grammy auhind|Grammy Awardil]] 2008 sai LP auhinna parima kaasaegse bluusiplaadi kategoorias.
[[Pilt:Clapton2342.jpg|pisi|vasakul|Clapton Rotterdamis Ahoy Arenal 1. juunil 2006]]

Aastal 2006 kutsus Clapton Doyle Bramhall II ja Derek Trucksi ühinema oma bändiga, et nad võtaksid osa 2006.–2007. aasta maailmaturneest. Trucks oli kolmas mees Allman Brothers Bandist, keda Clapton appi palus. Esimene oli aastate eest Duane Allman. Teine oli Chuck Leavell (klahvpillid), kes tegi kaasa plaatidel &quot;MTV Unplugged&quot; ja &quot;24 Nights&quot;, mängides Royal Albert Halli kontsertidel 1990–1991 ja esines ka Claptoni 1992. aasta USA turneel. 20. mail 2006 mängis Clapton koos Roger Taylori (ex [[Queen]]) ja [[Roger Waters]]iga (ex [[Pink Floyd]]) Highclere Castle'is Countryside Alliance'i (Maapiirkondade Liidu) heategevuskontserdil&lt;ref name=&quot;r7GDh&quot; /&gt;. 13. augustil 2006 oli Clapton külalisesinejaks Bob Dylani kontserdil, mängides kolm lugu koos Jimmie Vaughaniga.

2005 ostis Frankfurt Book Fair nelja miljoni USA dollari eest Eric Claptoni eluloost raamatu kirjastamise õigused. Teose pani kirja Christopher Simon Sykes ja see ilmus 2007. aastal.&lt;ref name=&quot;dsy46&quot; /&gt;. Samal ajal ilmus ka Claptoni kirjutatud &quot;Clapton, The Autobiography&quot; (oktoober 2007 / EC Music Limited) &lt;ref name=&quot;vCY03&quot; /&gt;. Eesti keeles on see ilmunud 2009. aastal pealkirjaga &quot;Clapton : autobiograafia&quot; (kirjastus Olion, tõlkija Siiri Sau).

Veebruaris 2008 esines Clapton koos kauaaegse sõbra ja suurepärase muusiku Steve Winwoodiga Madison Square Gardenis ja oli külalisesinejaks Winwoodi singlil &quot;Dirty City&quot;, mis ilmus plaadil &quot;Nine Lives&quot;&lt;ref name=&quot;imUu8&quot; /&gt;. Kaks bändikaaslast Blind Faithi aegadest andsid juunis 2009 USA-s 14 kontserdist koosneva turnee. Mais 2009 ilmus plaat &quot;Eric Clapton / Steve Winwood – Live from Madison Square Garden&quot;&lt;ref name=&quot;wvcYs&quot; /&gt;.

26. veebruaril 2008 teatati, et Põhja-Korea kutsus ametlikult Claptoni kontserti andma. Kutse edastati muusikule, kuid viimane ei andnud kindlat vastust. Hiljem ütles Claptoni kõneisik Kristen Foster diplomaatiliselt nii: &quot;Eric Claptonit on kutsutud esinema paljudesse riikidesse üle maailma ja pole mingit põhjust, et ta ei peaks mängima Põhja-Koreas. Kuid seal ei ole planeeritud ühtki ''show''&lt;nowiki/&gt;'d.&quot;&lt;ref name=&quot;tEypk&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bembj&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ulZuf&quot; /&gt;

3. mail 2008 alustas Clapton järjekordset turneed esinemisega Tampa Bays Floridas. Edasi liiguti Kanadasse, sealt juba Euroopasse. 28. juunil 2008 oli Clapton peaesinejaks Londonis Hyde Parkis üritusel &quot;Hard Rock Calling&quot;. Kaasa tegid ka Sheryl Crow ja John Mayer.&lt;ref name=&quot;BRt5p&quot; /&gt; Septembris esines ta Londonis Countryside Alliance'i heategevusüritusel.
[[Pilt:Layla and Other Assorted Love Songs.jpg|pisi|Clapton ja Allman Brothers Band Beacon Theatres]]

Märtsis 2009 tähistas Allman Brothers Band (koos paljude külalismuusikutega) oma 40. tegevusaastat. Kontserdiga mälestati Duane Allmanit ja see toimus nende iga-aastases esinemispaigas Beacon Theatres. Üks esinejatest oli ka Eric Clapton. Sama aasta 4. mail astus Clapton lavale Joe Bonamassa kontserdil Royal Albert Hallis, esinedes palaga &quot;Futher on Up the Road&quot;. 30. oktoobril tähistas ''rock'n'roll''&lt;nowiki/&gt;'i kuulsuste hall oma 25. aastapäeva kontserdiga. Clapton oli ka kutsutud esinema, kuid pidi loobuma sapikivide operatsiooni tõttu&lt;ref name=&quot;a7MTM&quot; /&gt;. Ta pidi musitseerima koos Van Morrisoniga, kes aga samuti tühistas oma esinemise.&lt;ref name=&quot;PEZkN&quot; /&gt;

Võib öelda, et millenniumivahetus ja uue aastatuhande esimene kümnend olid Claptonile tõelised koostööprojektide tippaastad. Plaadid koos B.B. Kingi, J.J. Cale, Stewe Winwoodiga ning Creami uus kokkutulemine olid vaid suuremad neist. Lisaks paljud esinemised muusikutest sõprade – kolleegide kontsertidel ja lindistused külalisena plaatidel.

===2010. aastad===
13.–14. veebruaril 2010 esines Clapton koos Jeff Beckiga Londonis O2 Arenal&lt;ref name=&quot;6M5QJ&quot; /&gt;. Kaks endist Yardbirdsi liiget jätkasid oma turneed kontsertidega Madison Square Gardenis New Yorgis&lt;ref name=&quot;3Xc22&quot; /&gt;, Air Canada Centre's Torontos ja Bell Centre's Montrealis. Clapton andis rea kontserte USA 11 linnas alates 25. veebruarist kuni 13. märtsini 2010. Külalisena tegi kaasa Roger Daltrey. Koos Winwoodiga alustas ta kolmandat Euroopa turneed, mis kestis 18. maist kuni 13. juunini. Sellele järgnes lühike kontserdisari USA-s (26. juuni – 3. juuli), mis algas Illinoisi osariigis Bridgeview’s kolmanda Crossroads Guitar Festivaliga Toyota Parkis. 
Oma 19. stuudioalbumi &quot;Clapton&quot;&lt;ref name=&quot;oaAY7&quot; /&gt; andis ta Suurbritannias välja 27. septembril 2010 ja USA-s päev hiljem. Plaat võeti päris hästi vastu ning see jõudis Suurbritannia albumite edetabelis seitsmendale ja USA edetabelis &quot;Billboard 200’s&quot; kuuendale kohale. Lisaks saadi palju esiviisikukohti Euroopas. Kaasa tegid mitmed tuntud muusikud, keda oleme harjunud Claptoni plaatidel kohtama, nagu Derek Trucks, J.J. Cale, Wynton Marsalis ja Sheryl Crow.

17. novembril 2010 oli Clapton üks külalisesinejatest Prince's Trusti rokigalal Royal Albert Hallis&lt;ref name=&quot;oBXwX&quot; /&gt;. Teda saatis majabänd kuhu kuulusid teiste hulgas Jools Holland (klahvpillid), Midge Ure (kitarr) ja Mark King (bass).

24. juunil 2011 esines Clapton koos Pino Danielega Itaalias Cava de’ Tirreni staadionil 15 000-pealise publiku ees. Sama aasta 6.–16. oktoobrini andis ta rea kontserte Lõuna-Ameerikas. Novembris-detsembris sõitis ta koos Steve Winwoodiga Jaapanisse, et mängida 13 ''show''&lt;nowiki/&gt;'l eri linnades üle terve riigi.

13. septembril 2011 ilmus album &quot;Wynton Marsalis &amp; Eric Clapton Play the Blues – Live from Jazz at Lincoln Center&quot;&lt;ref name=&quot;Vbk14&quot; /&gt;. Kahes loos lõi kaasa ka Taj Mahal. Tegemist on džässi- ja bluusiplaadiga. Ilmselt üllatusliku väljaandega Claptoni fännide jaoks, kuid kui arvestada tema eelmist plaati, kus mängis ka Marsalis, pole midagi imestada. &quot;Layla&quot; kõlab sellises esituses aga suurepäraselt.

24. veebruaril 2012 esinesid Clapton, Keith Richards, Gary Clark Jr, Derek Trucks, Doyle Bramhall II, Kim Wilson ja veel mõned artistid New Yorgis Apollo Theater’s Hubert Sumlini (suri 80-aastaselt 04.12.2011) mälestuskontserdil &quot;Howlin’ For Hubert Tribute&quot;.

29. novembril ühines ta [[Rolling Stones]]iga, et mängida nende 50. tegevusaastat tähistaval juubelikontserdil Londonis O2 Arenal. Kitarri mängis ta Muddy Watersi loos &quot;Champagne and Reefer&quot;&lt;ref name=&quot;wsPkf&quot; /&gt;. 12. detsembril astus Clapton lavale Madison Square Gardenis üritusel &quot;The Concert for Sandy Relief&quot;, mida kanti üle kuuele kontinendile läbi televisiooni, raadio, kino ja interneti&lt;ref name=&quot;CqGBL&quot; /&gt;.

12. märtsil 2013 ilmus 12. stuudioalbum – &quot;Old Sock&quot;&lt;ref name=&quot;XYDQ7&quot; /&gt;. Nagu juba tavaks, tegi ka sellel plaadil kaasa mitu külalist: Paul McCartney, Taj Mahal, Steve Winwood ja J.J. Cale. Häält tegid ka Claptoni kolm tütart Julie, Ella ja Sophie. Albumi kaanel on pilt, mille Clapton tegi endast oma iPhone'iga, olles puhkamas Antigual. Alates 14. märtsist oli mees jälle turneel. Algul USA-s ja siis Euroopas. Selle turneega tähistab ta oma 50. tegevusaastat laval&lt;ref name=&quot;SylLI&quot; /&gt;. 5. juunil 2013 esines Clapton oma saateansambliga Riias. Eric Clapton (kitarr, vokaal),Doyle Bramhall II
(kitarr), Willie Weeks (bass), Chris Stainton (klahvpillid), Paul Carrack (klahvpillid), Steve Jordan (trummid), Greg Leisz (''pedal steel'' kitarr), Sharon White ja Michelle John (taustalaul).

==Muusikalised mõjud==
===Muusikalised mõjutajad===
Clapton on enda mõjutajatena toonud välja sellised nimed nagu Little Walter, B. B. King, [[Albert King]], Buddy Guy, Hubert Sumlin, [[Ray Charles]] ja Muddy Waters&lt;ref name=&quot;OXZT1&quot; /&gt;. Kuid tähtsaim mõjutaja bluusmuusikuna on kindlasti [[Robert Johnson]]. Viimasele on pühendatud ka 2004. aasta plaadid &quot;Me and Mr Johnson&quot;&lt;ref name=&quot;X5e6b&quot; /&gt; ja &quot;Session for Robert J&quot;&lt;ref name=&quot;EnXAV&quot; /&gt;, kus Clapton mängib Johnsoni lugusid nii elektri- kui ka akustilise kitarriga. Clapton oli raamatu &quot;Discovering Robert Johnson&quot; kaasautor &lt;ref name=&quot;m3se6&quot; /&gt;. Raamatus on ta öelnud: &quot;... Robert Johnson oli kõige tähtsam bluusmuusik, kes eales elanud. Ta oli absoluutne tõde oma muusikaliselt nägemuselt. Oma rohkem kui 30-aastase muusikas oldud aja jooksul pole ma kohanud sügavamalt hingestatud muusikut kui Robert Johnson. Tema muusika tähendas kõige võimsamat karjet, mida on võimalik teha inimese häälega..., see tundub kajana, mida ma olen kogu aeg kuulnud.&quot;&lt;ref name=&quot;qAnLk&quot; /&gt;

===Tähtsus muusika mõjutajana===
Claptonit on nimetatud üheks kõige tähtsamaks ja mõjuvõimsamaks kitarristiks läbi aegade. Ta on kolm korda arvatud ''rock'n'roll''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i kuulsuste halli. Ta on valitud teiseks ajakirja Rolling Stone edetabelis &quot;100 Greatest Guitarists of All Time&quot; ja neljandaks Gibsoni Top 50 Guitarists of All Time. Ajakirja Guitarist eriväljaandes &quot;Blues Guitar Heroes&quot; on ta samuti neljandal kohal. Ajakirja Rolling Stone 2004. aastal valminud edetabelis &quot;100 Greatest Artists of All Time&quot; oli Clapton 53. kohal.

Mõned kitarristid, kes on öelnud, et on mõjutatud Claptoni kitarrimängust: Slash (Guns n’ Roses), Allen Collins (Lynyrd Skynyrd), Richie Sambora (Bon Jovi), Stevie Ray Vaughan, Gary Moore, Duane Allman (Allman Brothers Band), Derek Trucks (Derek Trucks Band), Eddie Van Halen ([[VanHalen]]), [[Brian May]] ([[Queen]]),Tony Iommi ([[Black Sabbath]]), Lenny Kravitz, [[Ted Nugent]], Orianthi (Alice Cooper band), Vince Gill, Brad Paisley, Jonny Buckland (Coldplay), Joe Don Rooney (Rascal Flats), Alex Lifeson (Rush), Jonny Lang, John Mayer (John Mayer Trio), Joe Satriani, Joe Bonamassa, Davy Knowles (Back Door Slam), Lindsay Ell, Neal Schon ja Mark Knopfler ([[Dire Straits]]).

==Kitarrid==
Claptoni kitarride valik on sama väljapaistev nagu ta ise. Ühes reas Hank Marvini (The Shadows), [[The Beatles]]i ja [[Jimi Hendrix]]iga on ka Claptonil suur teene elektrikitarri populariseerimisel&lt;ref name=&quot;Y58fu&quot; /&gt;. Yardbirdsis mängis ta Fender Telecasteri ja Fender Jazzmasteri mudelitega, samuti Gretsch 6120 ja 1964. aasta kirsipunase Gibson ES-335-ga. 1965. aasta keskelt algas periood, kus ta kasutas ainult Gibsoni Les Pauli, mille oli ostnud ühest kasutatud asjade poest [[London]]is. Claptoni selgitusel oli tegemist ilmselt 1960. aasta mudeliga, sest pillil oli saleda profiiliga kael, nagu siis oli kombeks. Creami alguspäevadel varastati Claptoni esimene Les Paul Standard. Ta ostis Andy Summersilt ([[The Police]]) täpselt analoogse pilli ja jätkas sellega, kuni 1967. aastal sai endale 1964. aasta Gibson SG. Enne Creami esimest USA turneed värviti Claptoni SG, Bruce Fender VI ja Bakeri trummikomplekt üle. Tegemist oli psühhedeelse disainiga, mille autoriks oli visuaalse kunsti kollektiiv The Fool. (Samad mehed värvisid üle ka [[John Lennon]]i Rolls Royce'i)&lt;ref name=&quot;n2toY&quot; /&gt;. 1968. aastal ostis Clapton Gibson Firebirdi mudeli ja hakkas uuesti kasutama ka oma ES-335. Viimasel neist kujunes muljetavaldav karjäär. Nimelt mängis ta sellega Creami viimasel kontserdil 1968. aasta novembris, seejärel Blind Faithi ajajärgul. Ta kasutas kitarri laulus &quot;Hard Times&quot; plaadil &quot;Journeyman&quot;. Musitseeris sellega Hyde Parki kontserdil 1996. aastal. Veel kasutas ta sedasama pilli LP &quot;From the Cradle&quot; lindistusel ja turneel 1994–1995. 2004. aastal müüdi seesama Gibson ES-335 oksjonil 847 500 dollari eest&lt;ref name=&quot;biHgi&quot; /&gt;. Hiljem valmistas Gibson limiteeritult 250 tk mudelit Crossroads 335, mis olid selle kitarri täpsed koopiad. Gibson ES-335 oli alles teine elektrikitarr, mille Clapton oli endale ostnud.

Juulis 1968 andis Clapton oma Gibson SG (The Fool) George Harrisonile. Sama kitarriga mängis Clapton septembris sisse stuudiolindistuse Harrisoni loole &quot;While My Guitar Gently Weeps&quot;. Hiljem leidis pill tee Harrisoni sõbra Jackie Lomaxi kätte, kes omakorda müüs selle 1972. aastal 500 USA dollari eest muusik Todd Rundgrenile. Viimane restaureeris instrumendi ja andis pillile hüüdnime &quot;Sunny&quot; loo &quot;Sunshine of Your Love&quot; auks. 2000. aastal jõudis SG oksjonile, kus see osteti erakogusse 150 000 USA dollari eest. Kui üks pill vääriks kohta Rock and Rolli Kuulsuste Hallis, siis on see just Claptoni Gibson SG &quot;The Fool&quot;.
1969. aasta Blind Faithi kontserdil Hyde Parkis [[London]]is kasutas Clapton Fender eritellimuse Telecasterit, millele oli sobitatud Brownie kael. Sama aasta teisel poolel läks aga Clapton üle Fender Stratocasterile. Clapton on öelnud: &quot;Mul oli palju eeskujusid, et hakata mängima Stratiga. Esiteks [[Buddy Holly]] ja Buddy Guy. Ka Hank Marvin, kes oli kuulus kogu Inglismaal ja kasutas samasugust kitarri, kuigi tema muusikastiil polnud just minu lemmik. Sama pilliga hakkas mängima ka Steve Winwood ja ma mõtlesin, et kui tema saab sellega hakkama, siis saan ka mina.&quot;&lt;ref name=&quot;xLOkI&quot; /&gt; Esimene neist, mis oli kasutuses ka LP &quot;Eric Clapton&quot; salvestamisel oli Brownie ja 1974. aastal asendas seda Claptoni kõige kuulsam pill Blackie. Novembris 1970 oli Clapton ostnud korraga kuus Fender Stratocaserit. Hiljem andis ta neist kolm pilli George Harrisonile, Steve Winwoodile ja Pete Townshendile.
[[Pilt:Eric Clapton2 in 1978.jpg|pisi|vasakul|Clapton ja Blackie 1978. aastal]]

Ülejäänud kolmest koostas Clapton Blackie, kasutades igast pillist parimaid osi. See kitarr oli ta lemmiklavapill kuni 1985. aastani. Esimest korda kasutas mees seda instrumenti 13. jaanuaril 1973 Rainbow' kontserdil. Clapton kutsus ise seda 1956/57 aasta Fender Srati &quot;segavereliseks krantsiks&quot;&lt;ref name=&quot;H8NOg&quot; /&gt;. 24. juunil 2004 müüdi Blackie Christie oksjonil 959 500 dollari eest (maailmarekord pillimüügi eest). Üldse müüdi sellel oksjonil 88 kitarri kogusummas 7 438 624 dollarit. Raha läks Crossroads Centre'i fondile.&lt;ref name=&quot;VlCPZ&quot; /&gt; Brownie on praegu välja pandud Experience Music Projectis Seattle'is. Fender on sellest ajast tootnud 275 Blackie täpset koopiat, arvestades igat pisidetaili kuni selleni, et komplekti kuulub ka Duck Broothersi pillikohver. Ning kitarri on töödeldud Fender Relici protsessi käigus nii, nagu oleks tegu pikaajalise kasutamise tagajärjel kulunud pilliga. Kitarri esitleti Claptonile enne selle müügiletulekut ja kolme neist kasutas ta ka 17. mail 2006 Royal Albert Halli kontserdil.&lt;ref name=&quot;hwp8H&quot; /&gt;
[[Pilt:Hard Rock Cafe London Clapton's guitar Fender.JPG|pisi|Claptoni kitarr Hard Rock Cafes]]
1981. aastal kinkis esimese pillimehena Clapton enda signeeritud Fender Lead II kitarri Hard Rock Cafele. See on paigutatud tema lemmikistekoha juurde kohvikus&lt;ref name=&quot;raNfV&quot; /&gt;. Samas kohvikus võib näha ka [[Pete Townshend]]i Gibson Les Pauli. Nii sai alguse hea turundusnipp muusikutele.

1988. aastal lasi Fender Claptoni auks välja temanimelise signeeritud mudeli Eric Clapton Stratocaster&lt;ref name=&quot;N5fJp&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;s93bb&quot; /&gt;, millele järgnes Yngwie Malmsteen Stratocaster. Need kaks mudelit olid esimesed seeriast. Sellest ajast saadik on seerias järgnenud selliste meeste nagu Rory Gallagheri, Mark Knopfleri, Jeff Becki, Stevie Ray Vaughani ning Buddy Guy nimelised pillid. Clapton kasutab oma kitarridel Ernie Ball Slinky ja Super Slinky keeli mõõtudega .10 kuni .46&lt;ref name=&quot;5LS1t&quot; /&gt;. 
Claptoni auks on tootnud kitarre ka Ameerika firma C.F. Martin &amp; Company. Neid on lastud välja mitu signeeritud mudelit 000-numbriga. Esimene neist oli 1995. aasta limiteeritud väljalase 000-42 EC, mida toodeti 461 tükki. 2007. aasta detsembrini oli välja antud seitse EC mudelit. Claptoni 1939 000-42EC, millega ta mängis albumil &quot;Unplugged&quot;, müüdi 791 500 dollari eest. Ka praegu kasutab Clapton mudelit 000-ECHF Martin.&lt;ref name=&quot;cxL3P&quot; /&gt;

1999. aastal pani Clapton mõned oma kogusse kuulunud kitarrid oksjonile ja tulu müügist oli üle 5 miljoni dollari, millega ta sai edasi toetada enda asutatud projekti &quot;Crossroads Centre&quot; (1997) Antigual. See on raviasutus, kus saavad abi alkoholi ja uimastisõltlased. Järgmine oksjon kuulutati välja 24. juunil 2004. Siin olid müügis Claptoni Creami-aegsed pillid ja mõned kuulsad sõbrad lisasid omad kitarrid. Claptoni akustiline kitarr Lowden müüdi näiteks hinnaga 41 825 dollarit. Kogutulu oli märkimisväärne – 7 438 624 dollarit.
2011. aastal korraldas mees järjekordse oksjoni, et koguda jälle raha Crossroads Centre'i heaks. Üks pillidest, mille ta müüki pani, oli kasutuses olnud Creami 2005. aasta uuesti kokkutulemise kontsertidel. Müügis olid veel Derek and the Dominose aegsed 1970. aasta kõlarid, 1984. aasta kõlakojaga Gibson ja tema Blackie koopia. Maha müüdi ka Versace'i ülikond, mida Clapton oli kandnud 1990. aasta Royal Albert Halli kontserdil. Jällegi toetasid oksjonit ka sõbrad, teiste seas [[Jeff Beck]], J.J. Cale ja Joe Bonamassa oma kitarridega&lt;ref name=&quot;AdrZh&quot; /&gt;. Tulu oli 2 150 000 dollarit.

===''Woman tone''===
''Woman tone'' ('naise toon') on mitteametlik termin, mida Clapton kasutas oma erilise kitarrikõla kohta 1960. aastate teises pooles. Kõla saavutas ta kasutades Gibson SG (koos Humbucker helipeadega) kitarri ja Marshall võimendust&lt;ref name=&quot;wJSOG&quot; /&gt;. See oli ülevõimendatud ''sound'', kuid kõlas samas tuhmilt. Kõla iseloomustas üsna suur moonutus (saadi kätte kasutades ''fuzzi''), olles samas sordiini all. See oli päris suur kontrast võrreldes teiste kitarristidega sellest ajast, kes kasutasid säravat ja tinisevat kõla. Paljud pillimehed proovisid seda kõla jäljendada, tavaliselt eduta, sest Claptoni mängutehnika ja toon olid omavahel tugevalt seotud. Mõned helitehnikud proovisid kopeerida Claptoni ''soundi'' nii, et võimenduse helitugevus oli keeratud põhja, samas kitarri tooninupp oli keeratud nulli või ainult esimesele astmele.
Vahest parim näide ''woman tone''&lt;nowiki/&gt;'i kohta on Claptoni mängitud kitarririff laulus &quot;Sunshine of Your Love&quot;. Clapton selgitas ise seda kõla nii, et Gibsoni tooni kontrollnupud olid kõik maha keeratud, sisse lülitatud oli kitarrikaelale lähim helipea ja helitugevus oli täiesti põhjas, saavutades põhjaliku moonutuse. Võimenduse kõrgete-, kesk- ja madalate toonide nupud, olid samuti lõpus. Mõned ''woman tone''&lt;nowiki/&gt;'i&quot; versioonid kaasasid ka Claptoni ''wah-wah''-pedaali.&lt;ref name=&quot;bho21&quot; /&gt;

==Koostööesinemised ja muud tegemised meedias==
Clapton on tihe külaline teiste muusikute plaatidel. Näiteks mängib ta soolokitarri ja süntesaatorit [[Roger Waters]]i debüütalbumil &quot;The Pros and Cons of Hitch Hiking&quot;. Üksikute lugude peal on ta mänginud väga paljude artistide plaatidel: Toots &amp; the Maytals (album &quot;True Love&quot;) lugu &quot;Pressure Drop&quot;; Paul Brady (album &quot;Back to the Centre&quot;) lugu &quot;Deep in Your Heart&quot;; Sheryl Crow (album &quot;Hits and Rarities&quot;) lugu &quot;Run, Baby, Run&quot;. Frank Zappa albumil &quot;We’re Only In It for the Money&quot; kordab ta fraasi &quot;Are you hung up?&quot;. [[Dire Straits]]i albumil &quot;Brothers in Arms&quot; tänatakse teda selle eest, et ta laenas Mark Knopflerile ühte oma kitarri. Ta on olnud külaline kõigi nelja biitli sooloalbumitel, eriti tihti aga [[George Harrison]]i plaatidel. Richie Sambora albumil &quot;Strange In This Town&quot; teeb ta kaasa loos &quot;Mr. Bluesman&quot;, mis ongi pühendatud temale.&lt;ref name=&quot;0tqPa&quot; /&gt;

Clapton osales 1985. aastal heategevuskontserdil &quot;[[Live Aid]]&quot; Philadelphias koos Phil Collinsi, Tim Renwicki, Chris Staintoni, Jamie Oldakeri, Marcy Levy, Shaun Murphy ja Donald (Duck) Dunniga. 1988. aastal esines ta koos [[Dire Straits]]i ja [[Elton John]]iga Nelson Mandela 70. sünnipäeva kontserdil Wembley Staadionil ja Prince’s Trusti rokigalal Royal Albert Hallis. 30. juunil 1990 esines ta jälle koos Dire Straitsi ja Elton Johniga Knebworthis Nordoff-Robbinsi heategevuskontserdil. 12. septembril 1996 esines Clapton koos Greg Phillinganesi, Nathan Easti ja Steve Gaddiga Armani peol [[New York|New Yorgis]]. Erikülalisena astus seal üles Sheryl Crow' loos &quot;Tearing Us Apart&quot; plaadilt &quot;August&quot;, mida esimesena oli esitanud Tina Turner 1986. aasta Prince’s Trust All-Star Rock Show’l. 

Clapton on esinenud ka filmides. [[The Who]] rokkooperi &quot;Tommy&quot; filmiversioonis mängib ta preestrit. Filmis &quot;Blues Brothers 2000&quot; on ta üks bändist Louisiana Gator Boys. Eric Claptonit võrreldi Jumalaga telesarja &quot;That ’70s Show&quot; teise hooaja osas &quot;Holy Crap!&quot;, kui tegelased Eric Forman ja Steve Hyde palusid oma kirikuõpetajal joonistada Jumala pildi.&lt;ref name=&quot;aIxwX&quot; /&gt; 2010. aastal astus Clapton üles T-Mobile reklaamis, kirjeldades MyTouch Fenderi mobiiltelefoni. &quot;Top Geari&quot; 19. hooaja neljandas osas katsetas ta uue Kia Ceedi helisüsteemi.

==Eraelu==
===Poliitilised vaated===
====Toetusavaldused====
Clapton on Countryside Alliance'i (maapiirkondade liidu) toetaja. Ta on mänginud kontsertidel, et aidata koguda raha organisatsioonile, ning avalikult teatanud oma vastuseisust Leiboristide partei soovile keelustada rebasejaht Suurbritannias 2004. aasta jahiseadusega. Tema kõneisik on öelnud: &quot;Eric toetab Countryside Alliance'i. Ta küll ei küti ise, kuid peab lugu sellistest maalähedastest tegevustest nagu kalapüük ja ulukijaht. Ta toetab Alliance'i soovi rebasejahti mitte keelustada ja ta ei toeta riigi sekkumist inimeste erajahipidamisse.&quot;&lt;ref name=&quot;wdZIn&quot; /&gt;
2008. aastal kinkis ta laulu mittetulundusorganisatsioonile Aid Still Required, mis andis välja kogumik-CD, et toetada Kagu-Aasia ülesehitust pärast 2004. aasta tsunami laastamistööd.

====Lahkarvamused immigratsiooni küsimustes====
5. augustil 1976 esines Clapton Birminghamis. Ta rääkis laval oma nägemusest immigratsiooni suurendamisest ja kutsus sellega esile kärarikka ja pikale veninud diskussiooni. Olles ise silmnähtavalt napsitanud, teatas Clapton oma toetusest vastuolulisele poliitikule Enoch Powellile ja kuulutas, et Britanniast on saamas &quot;must koloonia&quot;. Ta ütles:&quot; Ma arvan, et Enochil on õigus, me peaksime nad kõik tagasi saatma. Viskame välismaalased välja! Hoiame Britannia valge!&quot;&lt;ref name=&quot;aNcIZ&quot; /&gt; Viimane fraas oli British National Fronti hüüdlause&lt;ref name=&quot;xalO9&quot; /&gt;. See intsident ja samal ajal toimunud sarnased väljaütlemised David Bowielt ning natslikud kõnekujundid Sid Viciousi (Sex Pistols) ja Siouxsie Siouxi (The Banshees) poolt olid peamisteks katalüsaatoriteks, et 30. aprillil 1978 toimus üritus &quot;Rock Against Racism&quot;.&lt;ref name=&quot;Ywmo5&quot; /&gt;
Vastuseks nendele Claptoni väljaütlemistele avaldas rokifotograaf Red Saunders avaliku kirja NME-s, Melody Makeris, Soundis ja Socialist Workeris. Seal võis lugeda: &quot;No mida, Eric... tunnista, et pool sinu muusikast on mustade muusika. Sa oled rokkmuusika suurim kolonist&quot; ja lõpus oli kirjutatud nii: &quot;PS. Kes tappis šerifi? Pagan võtku, kindlasti polnud see sina.&quot;

Intervjuus ajakirjale Sounds oktoobris 1976 rääkis Clapton: &quot;Arvasin, et see on vägagi aktuaalne. Kuigi ma ei tea eriti palju poliitikast. Ma isegi ei tea kas see on halb või hea, kui ta (Enoch Powell) saab peaministriks. Tegelikult ei tea ma isegi seda, kes on praegu peaminister. Ma ei mõista, mis mulle tol õhtul sisse läks. See oleks nagu Monty Pythoni sketš. Laval mängis rokkbänd oma lugusid ja järsku hakkas laulja rääkima poliitikast. See oli väga rumal. Inimesed, kes olid maksnud pileti eest, pidid seal istuma ja kuulama seda hullumeelse möla ning kindlasti mõtles bänd samal ajal &quot;oh sa poiss...&quot;&quot;&lt;ref name=&quot;vsA5r&quot; /&gt;
Ajakirjale Uncut ütles Clapton 2004. aastal, et Powell oli erakordselt vapper ja et tema tunded selles asjas ei ole muutunud, sest endiselt &quot;...kutsub neid inimesi odava tööjõuna ning paneb nad siis elama getodesse&quot;. Intervjuus nädalalehele Scotland on Sunday ütles Clapton: &quot;Ma pole kindlasti rassist. See on rumal arusaam.&quot;

===Varaline jõukus===
2010. aasta Surrey Life Magazine avaldas artikli paikkonna rikkamatest inimestest. Eric Clapton oli nende nimekirjas 22. kohal. Tema varanduse suuruseks hinnati 125 miljonit Suurbritannia naela. Siia olid arvatud nii kinnisvara kui ka sissetulekud. Varade hulka loeti tema muusikakataloog, turneede sissetulekud ja talle kuuluv Marshbrook Holding Company (mis oli sisse toonud 110 miljonit naela alates 1989. aastast)&lt;ref name=&quot;GJAYr&quot; /&gt;. Claptonil on ka luksusjaht Va Bene, mille ta ostis Bernie Ecclestone'i käest 9 miljoni naela eest.&lt;ref name=&quot;GICSB&quot; /&gt; 2003. aastal oli Clapton omandanud 50% härrasmeeste rõivaid müüvast firmast Cordings Piccadilly. Tol ajal püüdis firma omanik Noll Uloth päästa poodi sulgemise eest ning talle tuli mõte &quot;helistada oma kõige paremale kliendile ja rääkida oma murest&quot;. Ta sai kontakti Claptoniga ja mõne minutiga oli asi otsustatud. Clapton oli vastanud, et ei saa sellel lasta juhtuda.&lt;ref name=&quot;kfhHt&quot; /&gt; 2012. aastal ostis mees endale tellimise järgi tehtud Ferrari SP12 EC. See on tehtud Ferrari 458 Italia baasil ja väljanägemiselt on Ferrari 512 (Claptoni lemmikauto) moodi&lt;ref name=&quot;RyP6g&quot; /&gt;.

===Clapton ja jalgpall===
Tõelise inglasena tunneb ka Clapton huvi jalgpalli vastu. 1982. aastal esines ta kontserdil, mis oli korraldatud klubi West Bromwich Albion mängija John Wile'i lahkumismängu puhul. Erinevad allikad on tihti väitnud, et Clapton oli Albioni toetaja. Seda tõsiasja toetab ka foto albumi &quot;Backless&quot; kaanel, kus Clapton istub, kaela ümber fännisall, ja tagakaanel on see sall hästi nähtavalt kirjaga &quot;ALBION&quot;. Umbes sel ajal oli kuulda, et klubi lükkas tagasi Claptoni pakkumise investeerida klubisse&lt;ref name=&quot;6cDGq&quot; /&gt;. Hiljem on ta hakanud rohkem huvi tundma Chelsea mängude vastu&lt;ref name=&quot;Sn6bf&quot; /&gt;. Autobiograafias kirjeldab ta põgusalt oma tundeid 2006. aasta finaalmatši kohta ja sellest melust, kui Itaalia võitis Prantsusmaad. Clapton andis oma bändiga just mängule järgnenud päeval kontserdi Veronas Itaalias&lt;ref name=&quot;XBYgY&quot; /&gt;.

===Autasud ja aunimetused===
{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Aasta !! Autasu/tunnustus !!
|-
| 1983 || Hõbedast Noodivõti Kenti printsilt Michaelilt väljapaistva panuse eest Briti muusikasse ||
|-
| 1985 || BAFTA auhind parima originaalmuusika eest filmis &quot;Edge of Darkness&quot; koos Michael Kameniga&lt;ref name=&quot;nUWx9&quot; /&gt; ||
|-
| 1993 || &quot;Tears In Heaven&quot; võitis kolm [[Grammy auhind|Grammyt]] kategooriates &quot;Aasta laul&quot;, &quot;Aasta salvestis&quot; ja &quot;Parim laul meesesitaja esituses&quot;. Clapton võitis veel kategooriates &quot;Aasta album&quot;, &quot;Parim rokkvokaal&quot; albumi &quot;Unplugged&quot; eest ja &quot;Parim rokklaul&quot; &quot;Layla&quot; eest&lt;ref name=&quot;TjywD&quot; /&gt; ||
|-
| 1994 || OBE orden teenete eest muusikas ||   
|-
| 2000 || Kolmas kord ''rock'n'roll''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i kuulsuste halli, seekord sooloartistina. Enne seda oli ta seal ansamblite Cream ja The Yardbirds liikmena&lt;ref name=&quot;42hTO&quot; /&gt; ||
|-
| 2004 || Esitati CBE ordenile ja sai autasu kätte Tema Kõrgus Printsessilt Buckinghami palees uue aasta peo aukülaliste hulgas&lt;ref name=&quot;ThqJW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;fh6zN&quot; /&gt; || 
|-
| 2006 || [[Grammy auhind]] elutöö eest ansambli Cream liikmena&lt;ref name=&quot;xRjHY&quot; /&gt; ||
|}

==Diskograafia==
===Stuudioalbumid===
*[[Eric Clapton (album)|Eric Clapton]] (1970)
*[[461 Ocean Boulevard]] (1974)
*[[There's One in Every Crowd]] (1975)
*[[No Reason to Cry]] (1976) 
*[[Slowhand]] (1977)
*[[Backless]] (1978)
*[[Another Ticket]] (1981)
*[[Money and Cigarettes]] (1983)
*[[Behind the Sun]] (1985) 
*[[August (Eric Claptoni album)|August]] (1986)
*[[Journeyman]] (1989) 
*[[From the Cradle]] (1994) 
*[[Pilgrim (album)|Pilgrim]] (1998)
*[[Riding with the King]] (with B.B. King) (2000)
*Reptile (2001) 
*Me and Mr. Johnson (2004) 
*Sessions for Robert J (2004)
*Back Home (2005)
*The Road to Escondido (with JJ Cale) (2006)
*Clapton (2010)
*Old Sock (2013)&lt;ref name=&quot;CVmo1&quot; /&gt;
*The Breeze: An Appreciation of JJ Cale (2014)
*I Still Do (2016)
*Happy Xmas (2018)
*Meanwhile (2024)

===Kontsertalbumid===
*Eric Clapton's Rainbow Concert (1973)
*E.C. Was Here (1975)
*Just One Night (1980)
*Time Pieces Vol II Live in the Seventies (1983)
*24 Nights (1991) 
*Unplugged (1992) 
*Crossroads 2: Live in the Seventies (1996) 
*One More Car, One More Rider (2002)
*Live from Madison Square Garden (with Steve Winwood) (2009)
*Play the Blues Live from Jazz at Lincoln Center (with Wynton Marsalis) (2011)

===Kogumikud===
*The History of Eric Clapton (1972) 
*Eric Clapton at His Best (1972) 
*Clapton (1973) 
*Time Pieces: Best Of Eric Clapton (1982) 
*Backtrackin' (1984)
*Too Much Monkey Business (1984)
*The Cream of Eric Clapton (1987) 
*Crossroads (1988) 
*The Cream of Clapton (1995) 
*The Blues (1999)
*Clapton Chronicles: The Best of Eric Clapton (1999) 
*Eric Clapton &amp; The Yardbirds: The Early Years (2004) 
*Complete Clapton (2007)

==Eric Claptoni muusika filmides ja telesarjades==
*&quot;Mean Streets&quot; (1973) – &quot;I Looked Away&quot;
*&quot;Private Lessons&quot; (1981 film) (1981) – &quot;Next Time You See Her&quot;
*&quot;Purple Haze&quot; (1983) – &quot;I Feel Free&quot;
*&quot;The Hit&quot; (1984) – kirjutas partituuri
*&quot;Miami Vice&quot; (1984–1989) – neli laulu, mida kasutati viie hooaja jooksul: &quot;Wonderful Tonight&quot;, &quot;Knock On Wood&quot;, &quot;She's Waiting&quot; ja &quot;Layla&quot;
*&quot;Back to the Future&quot; (1985) – &quot;Heaven Is One Step Away&quot;
*&quot;Edge of Darkness&quot; (1985) – kogu filmi muusika
*&quot;The Color of Money&quot; (1986) – &quot;It's In The Way That You Use It&quot;
*&quot;SpaceCamp&quot; (1986 film) – &quot;Forever Man&quot; kõlas kui Tate Donovani tegelaskuju saabus Space Campi
*Saksa autotootja Opel ja Vauxhall Suurbritannias kasutas kitarririffi Claptoni &quot;Laylast&quot; reklaamikampaanias 1987–1995.
*&quot;Lethal Weapon&quot; (1987) – kogu filmi muusika koos Michael Kameniga
*&quot;1969&quot; (film) (1988) – &quot;White Room&quot;
*&quot;Lethal Weapon 2&quot; (1989) – &quot;Knockin' On Heaven's Door&quot;
*&quot;Communion&quot; (1989) – Clapton kirjutas partituuri
*&quot;Goodfellas&quot; (1990) – &quot;Layla&quot; ja &quot;Sunshine of Your Love&quot;
*&quot;Rush&quot; (1991) – Clapton kirjutas partituuri
*&quot;Wayne's World&quot; (1992) – &quot;Loving your Loving&quot;
*&quot;Peter's Friends&quot; (1992) – &quot;Give Me Strength&quot;
*&quot;Lethal Weapon 3&quot; (1992) – Clapton tegi koostööd partituuriga ja esitas laulu &quot;It's Probably Me&quot; koos Stingi ja &quot;Runaway Train&quot; koos Elton Johniga
*&quot;True Lies&quot; (1994) – &quot;Sunshine of Your Love&quot;
*Sarja &quot;The Simpsons&quot; osas &quot;Mother Simpson&quot; (1995) – &quot;Sunshine of Your Love&quot;
*&quot;Twister&quot; (1996) – &quot;Motherless Child&quot;
*&quot;Phenomenon&quot; (1996) – &quot;Change the World&quot;
*&quot;The Van&quot; (1996) – kogu filmi muusika
*&quot;Happy Gilmore&quot; (1996) – &quot;Wonderful Tonight&quot;
*&quot;Nil By Mouth&quot; (1997) – Clapton kirjutas partituuri
*&quot;Patch Adams&quot; (1998) – &quot;Let It Rain&quot;
*&quot;Lethal Weapon 4&quot; (1998) – &quot;Pilgrim&quot;
*&quot;City of Angels&quot; (1998) – &quot;Further On Up The Road&quot;
*&quot;Buffy the Vampire Slayer&quot; osades &quot;Band Candy&quot; ja &quot;Forever&quot; (1998) – &quot;Tales of Brave Ulysses&quot;
*&quot;Runaway Bride&quot; (1999) – &quot;Blue Eyes Blue&quot;
*&quot;The Story of Us&quot; (1999) – &quot;(I) Get Lost&quot; (kõlab mitu korda)
*Sarja &quot;Friends&quot; osas &quot;The One with the Proposal, osa 2&quot; (2000) – &quot;Wonderful Tonight&quot;
*&quot;Dancing At The Blue Iguana&quot; (2000) – &quot;River of Tears&quot;
*&quot;A Knight's Tale&quot; (2001) – &quot;Further On Up The Road&quot;
*&quot;Blow&quot; (2001) – &quot;Strange Brew&quot;
*Sarja &quot;Friends&quot; osas &quot;The One Where Rachel Has a Baby, osa 2&quot; (2002) – &quot;River of Tears&quot;
*Sarja &quot;Futurama&quot; osas &quot;The 30% Iron Chef&quot; (2002) – &quot;Sunshine of Your Love&quot;
*Sarja &quot;The Sopranos&quot; osas &quot;Whitecaps&quot; (2002) – Tony Soprano kuulab &quot;Laylat&quot;
*&quot;School of Rock&quot; (2003) – &quot;Sunshine of Your Love&quot;
*&quot;Starsky &amp; Hutch&quot; (2004) – &quot;Cocaine&quot;
*&quot;Anger Management&quot; (2004) – &quot;Strange Brew&quot;
*&quot;Fahrenheit 9/11&quot; (2004) – &quot;Cocaine&quot;
*&quot;Bad News Bears&quot; (2005) – &quot;Cocaine&quot;
*&quot;Lords of Dogtown&quot; (2005) – &quot;Strange Brew&quot;
*&quot;Lord of War&quot; (2005) – &quot;Cocaine&quot;
*Sarja &quot;United States of Tara&quot; osas – &quot;Cocaine&quot;
*Sarja &quot;Community&quot; osas – &quot;Layla&quot;
*Sarja &quot;The Good Guys&quot; osas &quot;Silvio's Way&quot; – &quot;Layla&quot;
*&quot;Due Date&quot; (2010) – &quot;White Room&quot;
*&quot;Shameless&quot; (USA telesari) (2011) – &quot;White Room&quot;
*&quot;Men in Black III&quot; (2012) – &quot;Strange Brew&quot;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;0bfSo&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130622234403/http://www.rollingstone.com/music/lists/100-greatest-artists-of-all-time-19691231/eric-clapton-20110420 EC mõju kitarristina] Vaadatud 12.07.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PYyEQ&quot;&gt;[http://rockhall.com/inductees/eric-clapton/ Eric Clapton]. The Rock and Roll Hall of Fame and Museum. Vaadatud 12.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6QM92&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100323114100/http://rockhall.com/inductees/the-yardbirds/ The Yardbirds]. The Rock and Roll Hall of Fame and Museum. Vaadatud 6.07.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iN9Xj&quot;&gt;[http://rockhall.com/inductees/cream/ Cream]. The Rock and Roll Hall of Fame and Museum. Vaadatud 12.03.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZB9SI&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130324003008/http://www.rollingstone.com/music/lists/100-greatest-guitarists-20111123/eric-clapton-20111122 Rolling Stone: 100 parimat kitarristi] Vaadatud 25.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KkX7Z&quot;&gt;[http://www2.gibson.com/News-Lifestyle/Features/en-us/Top-50-Guitarists-528.aspx/ Gibson's Top]. Top 50 Guitarists of All Time. Vaadatud 12.03.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mGbou&quot;&gt;''Blues Guitar Heroes'', Future Publishing Ltd. 2013, lk 223.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1rlTs&quot;&gt;[http://rockhall.com/inductees/eric-clapton/ Claptoni stiil]. Vaadatud 14.03.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m5086&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131226125844/http://www.allmusic.com/artist/eric-clapton-mn0000187478/awards Grammy]. Vaadatud 14.03.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zN8gN&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20121114043126/http://www.brits.co.uk/history/shows/1987 Brit Award]. Vaadatud 14.03.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5W6gQ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130814051221/http://www.telegraph.co.uk/news/uknews/1475787/Ex-rebel-Clapton-receives-his-CBE.html/ CBE]. Vaadatud 6.07.2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9UDF1&quot;&gt;[[Harry Shapiro]]. ''Eric Clapton: Lost in the Blues'', Guinness 1992, lk 29.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qvKCP&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070927223253/http://www.whereseric.com/ecfaq/biography-ecs-life-career/slowhand-nickname.html/ Slowhand hüüdnimi] Vaadatud 14.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ocGDs&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131010062802/http://life.royalalberthall.com/2012/09/eric-clapton-celebrates-50-years-as-a-professional-musician/ Clapton] Vaadatud 14.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7FvOB&quot;&gt;[http://www.rollingstone.com/music/news/eric-clapton-starts-royal-albert-hall-run-with-classics-and-covers-20090518#ixzz2HFkFECoM/ Royal Albert Hall] Vaadatud 14.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HNsqc&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/bluesbreakers-with-eric-clapton-mw0000650476/ album Bluesbreakers With Eric Clapton] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;osVnf&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070126080239/http://www.whereseric.com/ecfaq/biography-ecs-life-career/clapton-is-god-graffiti-nickname.html/ Graffity] Vaadatud 14.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5D6ZD&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 72–73, Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TOOG5&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/disraeli-gears-mw0000650029/ album Disraeli Gears] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;grN8W&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/goodbye-mw0000193429/ album Goodbye] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UN0ek&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 108, Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bQBfG&quot;&gt;[http://books.google.ee/books?id=rRQEAAAAMBAJ&amp;pg=PA62&amp;dq=cream+2005+royal+albert+hall&amp;hl=en&amp;ei=6lgcTfznBaKShAe9uv22Dg&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=cream%202005%20royal%20albert%20hall&amp;f=false/ Cream] Kontsert Royal Albert Hallis. Vaadatud 14.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bYWgu&quot;&gt;[http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2005/10/25/AR2005102501667.html/ Cream] Kontsert Madison Square Gardenis. Vaadatud 14.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UPunQ&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/royal-albert-hall-london-may-2-3-5-6-2005-mw0000398296/ Cream] CD, LP, DVD. Vaadatud 14.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GoZxO&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/blind-faith-mw0000197076/ album Blind Faith] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bjDwM&quot;&gt;[http://books.google.ee/books?id=LJ9Y0YgSE1oC&amp;pg=PA15&amp;dq=eric+clapton+-+the+plastic+ono+band&amp;hl=en&amp;ei=Hyk2TaT5I9uL4gb4kpC4Cg&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=eric%20clapton%20-%20the%20plastic%20ono%20band&amp;f=false/ Plastic Ono Band] Live. Vaadatud 14.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8WOAn&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/live-peace-in-toronto-1969-mw0000653014/ album Live Peace in Toronto] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qZyRY&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/eric-clapton-mw0000624369/ album &quot;Eric Clapton&quot;] Vaadatud 18.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4Acgb&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/song/let-it-rain-mt0033479419/ laul &quot;Let it Rain&quot;] Vaadatud 18.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OYfS9&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/the-london-howlin-wolf-sessions-mw0000200293/ album The London Howlin Wolf Session] Vaadatud 30.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ITGXB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140722171920/http://www.artistfacts.com/detail.php?id=100%2F &quot;Derek and the Dominos&quot;] Vaadatud 18.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KqK9l&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/layla-and-other-assorted-love-songs-mw0000650067/ album Layla and the Other Love Songs] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5pzB1&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 137, Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tQCk4&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/in-concert-mw0000189666/ album In Concert] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UvGx5&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/crossroads-mw0000193683/ box-set Crossroads] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8h16l&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 135 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NK5uB&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/eric-claptons-rainbow-concert-mw0000193259/ album EC Rainbow Concert] Vaadatud 20.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LpGiq&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 154, Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9k8Iv&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/461-ocean-boulevard-mw0000649978/ album 461 Ocean Boulevard] Vaadatud 20.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OoPRd&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/theres-one-in-every-crowd-mw0000649981/ album There's One in Every Crowd] Vaadatud 20.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5AouK&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/ec-was-here-mw0000189487/ album E.C. Was Here] Vaadatud 20.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B5vFY&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/no-reason-to-cry-mw0000189488/ album No Reason To Cry] Vaadatud 20.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ylSeG&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/slowhand-mw0000189410/ album Slowhand] Vaadatud 20.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZoaN5&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2007/08/27/books/27masl.html?_r=2&amp;ref=review&amp;oref=slogin&amp;/ &quot;Wonderful Tonight] Vaadatud 18.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OMuFM&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/backless-mw0000189372/ album Backless] Vaadatud 20.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zXK8b&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 193, Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z6tB4&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/just-one-night-mw0000118513/ album Just One Night] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;auqti&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/another-ticket-mw0000189486/ album Another Ticket] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;utDRB&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 202, Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0PTJX&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/money-and-cigarettes-mw0000649980/ album Money and Cigarettes] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BNkcA&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/the-pros-and-cons-of-hitch-hiking-mw0000196272/ album &quot;The Pros and Cons of Hitch Hiking] Vaadatud 26.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cuVXc&quot;&gt;Eestikeelne &quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 228 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jj2JW&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/behind-the-sun-mw0000649979/ album Behind the Sun] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F2oWp&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/august-mw0000193257/ album August] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;64M8x&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/live-at-montreux-1986-mw0001451004/ video Live at Montreux] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W4jx7&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/eric-clapton-friends-video-dvd-mw0000868415/ video EC and Friends] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3iZpL&quot;&gt;Eestikeelne &quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 239 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YJhf8&quot;&gt;Eestikeelne &quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 244–245 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n6OuG&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/journeyman-mw0000654245/ album Journeyman] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ukcXs&quot;&gt;Eestikeelne &quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 242 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jf6Sb&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/24-nights-mw0000268925/ album 24 nights] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0Ttqt&quot;&gt;Eestikeelne &quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 243 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qj1cJ&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 247 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x0VlZ&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/rush-mw0000271075/ album Rush] Vaadatud 20.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XBRZQ&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 256 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fK03V&quot;&gt;[http://books.google.ee/books?id=rw8EAAAAMBAJ&amp;pg=PA1&amp;dq=eric+clapton+six+grammy+awards&amp;hl=en&amp;ei=JbUaTYbgDsuyhAe4zq23Dg&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=eric%20clapton%20six%20grammy%20awards&amp;f=false/ Eric Clapton] Kuus Grammyt. Vaadatud 18.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h8pGz&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/unplugged-mw0000081583/ album Unplugged] Vaadatud 20.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;psuLy&quot;&gt;[http://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?table=tblDiamond/ Teemant plaat] Vaadatud 18.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U3UL7&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20121024010223/http://www.mtv.com/ontv/vma/1992/ MTV auhind] Vaadatud 18.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z80Ue&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130325204153/http://www.rockonthenet.com/archive/1992/mtvvmas.htm Parim video] Vaadatud 18.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gjwKl&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/from-the-cradle-mw0000119071/ album From the Cradle] Vaadatud 20.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GUOVb&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/artist/tdf-mn0000741924/ album T.D.F.] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wy7ft&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 273 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jGRgN&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/pilgrim-mw0000033769/ album Pilgrim] Vaadatud 20.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sz6Rh&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/clapton-chronicles-the-best-of-eric-clapton-mw0000251811/ album Clapton Chronicles: the Best of EC] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z9eiE&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/supernatural-mw0000243930/ album Supernatural] Vaadatud 23.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aQZsD&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/deuces-wild-import-bonus-tracks-mw0000030097/ album Deuces Wild] Vaadatud 23.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JQsmG&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/riding-with-the-king-mw0000066846/ album Riding with the King] Vaadatud 23.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zUglt&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/reptile-mw0000119706/ album Reptile] Vaadatud 23.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QChyo&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/one-more-car-one-more-rider-mw0000227083/ album One More Car, One More Rider] Vaadatud 23.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qpScx&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131215053058/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/2024971.stm Palee pidu] Vaadatud 23.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L41HJ&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 290 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ifCTU&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/concert-for-george-mw0000329292/ album Concert for George] Vaadatud 23.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gu9hW&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 295 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mddSP&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/me-and-mr-johnson-mw0000329329/ album Me and Mr.Johnson] Vaadatud 23.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EnXAV&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/sessions-for-robert-j-mw0000633930/ album Session for Robert J] Vaadatud 23.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZIi77&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 296 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mfU1k&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/back-home-mw0000210445/ album Back Home] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yxdr4&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20061017054537/http://www.rollingstone.com/news/coverstory/the_immortals/ Koht 53] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BY9C1&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/royal-albert-hall-london-may-2-3-5-6-2005-mw0000398296/ album Cream Royal Albert Hall May 2-3-5-6 2005] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kpvey&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 299–301 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ke9do&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 306 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VlCPZ&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 297 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sTO57&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/the-road-to-escondido-mw0000562803/ album The Road to Escondido] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GICSB&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 305 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r7GDh&quot;&gt;[http://books.google.ee/books?id=qnnl3FnO-B4C&amp;pg=RA4-PT52&amp;lpg=RA4-PT52&amp;dq=countryside+alliance+20+may+2006+-+clapton,+waters&amp;source=bl&amp;ots=HdXOzwHco1&amp;sig=yIMUxaQGOwFhrAdnr41jU56D0Hw&amp;hl=en&amp;sa=X&amp;ei=-Gj8TtSYGYuYOvTRjbgB&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=countryside%20alliance%2020%20may%202006%20-%20clapton%2C%20waters&amp;f=false/ Countryside Alliance] Vaadatud 24.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dsy46&quot;&gt;[http://www.guardian.co.uk/books/2005/oct/22/featuresreviews.guardianreview33/ Eluloo raamat] Vaadatud 25.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vCY03&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120310004928/http://www.ericclapton-online.com/review/clapton-the-autobiography-the-reviews.html ülevaade raamatust &quot;Clapton, The Autobiography&quot;] Vaadatud 29.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;imUu8&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/nine-lives-mw0000783315/ album Nine Lives] Vaadatud 26.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wvcYs&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/live-from-madison-square-garden-mw0000818043/ album Live from Madison Square Garden] Vaadatud 26.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tEypk&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20080303060303/http://edition.cnn.com/2008/SHOWBIZ/Music/02/26/clapton.northkorea.ap/index.html/ kutse Põhja-Koreasse /CNN] Vaadatud 26.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bembj&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131217035621/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/7265467.stm kutse Põhja-Koreasse /BBC] Vaadatud 26.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ulZuf&quot;&gt;[http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=980DE2DE113FF934A15751C0A96E9C8B63/ kutse Põhja-Koreasse/ NY Times] Vaadatud 26.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BRt5p&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130815124645/http://www.ericclapton-online.com/2008-summer-tour/hard-rock-calling-hyde-park-london-saturday-28-june-2008.html Hard Rock Calling kontsert] Vaadatud 6. juulil 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a7MTM&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130515171531/http://entertainment.oneindia.in/music/international/2009/eric-out-rocknroll-hall-gig-281009.html EC kontserdi tühistus] Vaadatud 29.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PEZkN&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130702055000/http://www.brooklynvegan.com/archives/2009/10/leonard_cohen_a_2.html Van Morrison kontserdi tühistus] Vaadatud 30.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6M5QJ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100217050705/http://www.telegraph.co.uk/culture/music/live-music-reviews/7238056/Eric-Clapton-and-Jeff-Beck-at-the-O2-Arena-review.html/ EC ja Jeff Beck O2 Arenal] Vaadatud 30.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3Xc22&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2010/02/20/arts/music/20clapton.html/ EC ja Jeff Beck MSG-s] Vaadatud 30.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oaAY7&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/clapton-mw0002038137/ album Clapton] Vaadatud 30.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oBXwX&quot;&gt;[http://www.telegraph.co.uk/news/picturegalleries/celebritynews/8142012/In-pictures-The-Princes-Trust-Rock-Gala-2010.html?image=9/ pilte Prince's Trusti rokigalalt] Vaadatud 30.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vbk14&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/play-the-blues-live-from-jazz-at-lincoln-center-mw0002193948/ album WM &amp; EC Plays the Blues] Vaadatud 30.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wsPkf&quot;&gt;[http://whereseric.com/eric-clapton-news/303-eric-clapton-stage-rolling-stones-londons-o2/ EC koos Rolling Stonesiga O2 Arenal] Vaadatud 30.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CqGBL&quot;&gt;[http://entertainment.time.com/2012/12/13/sprinsteen-jagger-clapton-sandy-concert/ fotod Sandy Reliefi kontserdist] Vaadatud 30.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XYDQ7&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/old-sock-mw0002483535/ album Old Sock] Vaadatud 30.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SylLI&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150415055318/http://coolalbumreview.com/?p=28839/ 50 aastat laval] Vaadatud 30.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OXZT1&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 330–331 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X5e6b&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/me-and-mr-johnson-mw0000329329/ album Me and Mr Johnson] Vaadatud 23.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m3se6&quot;&gt;[http://www.amazon.com/Robert-Johnson-New-Transcriptions/dp/0793589193/ raamat Avastades Robert Johnsonit] Vaadatud 31.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qAnLk&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130814065353/http://sesac.com/pdf/Focus_Fall_2003.pdf EC Robert Johnsonist] Vaadatud 31.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y58fu&quot;&gt;[http://www.legendarytones.com/claptonearly1.html/ EC ja kitarrid] Vaadatud 31.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n2toY&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 91 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;biHgi&quot;&gt;[http://www.stratcollector.com/newsdesk/archives/000180.html/ oksjon pillidele] Vaadatud 31.03.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xLOkI&quot;&gt;[http://books.google.co.uk/books?id=za1MQ9gITagC&amp;pg=PA8&amp;lpg=PA8&amp;dq=had+a+lot+of+influences+when+I+took+up+the+Strat.+First+there+was+Buddy&amp;source=bl&amp;ots=K3bcZMWSAr&amp;sig=9xWXI6O9Y3kzyv7WQN_chh6k2oU&amp;hl=en&amp;ei=BlIcTbqJNIrRhAfvnYm3Dg&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;resnum=1&amp;ved=0CBYQ6AEwAA#v=onepage&amp;q=had%20a%20lot%20of%20influences%20when%20I%20took%20up%20the%20Strat.%20First%20there%20was%20Buddy&amp;f=false/ Clapton ja Fender Strat] Vaadatud 4.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H8NOg&quot;&gt;[http://www.stratcollector.com/newsdesk/archives/000259.html/ intervjuu Lee Dicksoniga] Vaadatud 6.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hwp8H&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130407055334/http://gc.guitarcenter.com/clapton/detail.cfm Blackie koopiad] Vaadatud 6.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;raNfV&quot;&gt;[http://books.google.ee/books?id=SDJitKagniUC&amp;pg=PA164&amp;dq=hard+rock+cafe+-+Mine%27s+as+good+as+his!+Love,+Pete&amp;hl=en&amp;ei=BTgcTbXAHIyGhQe6zsy3Dg&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=false/ Claptoni kitarr HRC-s] Vaadatud 6.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N5fJp&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.fender.com/en-EE/series/artist/eric-clapton-stratocaster-maple-fingerboard-black/ |pealkiri=EC Stratocaster |vaadatud=2014-03-03 |arhiivimisaeg=2014-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140303233716/http://www.fender.com/en-EE/series/artist/eric-clapton-stratocaster-maple-fingerboard-black/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s93bb&quot;&gt;[http://www.blender.com/2010/02/ten-best-signature-guitars-out-there/ EC Signature Strat]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5LS1t&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120315213720/http://www.ernieball.com/artists?%2F EC kitarrikeeled] Vaadatud 6.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cxL3P&quot;&gt;[http://www.claptonweb.com/guitares_ang.php/ EC kitarrid] Vaadatud 6.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AdrZh&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131005114929/http://khitschicago.cbslocal.com/2010/12/10/eric-clapton-will-auction-vintage-guitars-amps-for-his-crossroads-centre/ EC kitarrid oksjonil 2011] Vaadatud 7.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wJSOG&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101202054456/http://www.gibson.com/en-us/Lifestyle/ProductSpotlight/Tone-Tips/how-to-get-claptons-classic/ EC Woman tone] Vaadatud 7.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bho21&quot;&gt;[http://www.youtube.com/watch?v=rq6r23-le5o/ EC näitab oma oskusi] Vaadatud 7.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0tqPa&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130508160346/http://www.whereseric.com/eric-clapton-discography/eric-clapton-guest-appearance-recordings-studio EC külalisena teiste plaatidel] Vaadatud 7.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aIxwX&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130417101130/http://www.tv.com/shows/that-70s-show/holy-crap-1135/ Holy Crap] Vaadatud 7.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wdZIn&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130521185305/http://www.contactmusic.com/news-article/clapton-headlines-pro-hunt-concert_30_04_2006 EC ja jahipidamine] Vaadatud 8.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aNcIZ&quot;&gt;[http://www.guardian.co.uk/music/2007/oct/14/popandrock2/print/ EC toetus E. Powellile] Vaadatud 8.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xalO9&quot;&gt;[http://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/features/the-ten-worst-rocknroll-career-moves-1774270.html?action=gallery&amp;ino=3/ EC poliitikas] Vaadatud 8.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ywmo5&quot;&gt;[http://www.guardian.co.uk/music/2008/apr/20/popandrock.race/ kontsert RAR] Vaadatud 8.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vsA5r&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130422052231/http://theband.hiof.no/articles/clapton_interview_sounds_oct_1976.html EC intervjuu ajakirjale Sounds] Vaadatud 11.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GJAYr&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131118040631/http://www.surreylife.co.uk/people/surrey_s_richest_50_2010_30_to_21_1_1638929 EC varanduse suurus] Vaadatud 9.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kfhHt&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131216003333/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/england/london/3528296.stm EC ja riietepood] Vaadatud 9.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RyP6g&quot;&gt;[http://www.dailymail.co.uk/news/article-2119708/Slow-Hand-fast-car-Guitar-legend-Eric-Clapton-blows-3MILLION-Ferrari.html/ EC ja Ferrari] Vaadatud 9.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6cDGq&quot;&gt;[http://www.baggies.com/celebrities/ EC ja jalgpalliklubi]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sn6bf&quot;&gt;[http://www.baggies.com/celebrities/ EC ja jalgpall] Vaadatud 13.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XBYgY&quot;&gt;&quot;Clapton : autobiograafia&quot; lk 311–312 Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nUWx9&quot;&gt;[http://awards.bafta.org/explore?year=1986&amp;category=Television&amp;award=Original+Television+Music/ BAFTA autasu] Vaadatud 7.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TjywD&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/1993/02/25/arts/eric-clapton-wins-6-grammys-with-his-unplugged-album.html/ EC ja Grammy auhinnad] Vaadatud 6.07.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;42hTO&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131008114621/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/555396.stm EC R&amp;R HoF liikmena] Vaadatud 7.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ThqJW&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131008090429/http://news.bbc.co.uk/2/hi/entertainment/3356959.stm EC ja CBE autasu] Vaadatud 7.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fh6zN&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20121110132623/http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/3357011.stm CBE nimekiri] Vaadatud 7.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xRjHY&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130116182032/http://www.grammy.org/recording-academy/awards/lifetime-awards autasu elutöö eest] Vaadatud 7.04.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CVmo1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=New Eric Clapton Album 'Old Sock' Due in March |url=http://www.rollingstone.com/music/news/new-eric-clapton-album-old-sock-due-in-march-20130129 |vaadatud=2013-01-29 |arhiivimisaeg=2013-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130207071225/http://www.rollingstone.com/music/news/new-eric-clapton-album-old-sock-due-in-march-20130129 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Eric Clapton, &quot;Clapton : autobiograafia&quot;. Inglise keelest tõlkinud Siiri Sau. Olion, [[Tallinn]] [[2009]], 352 lk. ISBN 9985-66-586-2
* Owen Bailey, &quot;Blues Guitar Heroes&quot;. Future Publishing Ltd– [[2013]] 258 lk. ISBN 1-858706-13-0
* &quot;100 Guitar Heroes&quot;. Future Publishing Ltd– [[2013]] 258 lk ISBN 1-858706-12-2
* Valter Ojakäär, &quot;Popmuusikast&quot;. Eesti Raamat, [[Tallinn]] [[1978]] 425 lk
* David Roberts, &quot;Rock Chronicles&quot;. Octopus Publishing Group Lim. [[2012]] 576 lk. ISBN 978-1-84403-706-3

==Välislingid==
{{commons|Eric Clapton}}
* [http://www.ericclapton.com/ Eric Claptoni koduleht]
* [http://www.whereseric.com/home/ Eric Claptoni fänniklubi ajakiri]
* [http://musicbrainz.org/artist/618b6900-0618-4f1e-b835-bccb17f84294/ Diskograafia – MusicBrainz]
* [http://www.imdb.com/name/nm0002008/ EC Internet Movie Database]
* [http://worldcat.org/identities/lccn-n84-222859/ teosed Eric Claptonist ja Claptonilt]
* [http://www.guardian.co.uk/music/ericclapton/ uudised EC (The Guardian)]
* [http://topics.nytimes.com/top/reference/timestopics/people/c/eric_clapton/index.html/ uudised EC (The New York Times)]
* [http://www.lyricsondemand.com/artistinfo/e/ericclaptonprofile.html/ Eric Claptoni profiil]

{{JÄRJESTA:Clapton, Eric}}
[[Kategooria:Suurbritannia muusikud]]
[[Kategooria:Suurbritannia kitarristid]]
[[Kategooria:Briti impeeriumi ordu komandörid]]
[[Kategooria:Sündinud 1945]]</text>
      <sha1>6ai8239lekserfics6b7zwrn5kblmua</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saksa Riik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>29300</id>
    <revision>
      <id>7158628</id>
      <parentid>6872903</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:03:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Weimari vabariik */</comment>
      <origin>7158628</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9213" sha1="56z4s748bjb3ui3uoifo3j0t5kkecf8" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
[[Fail:Karte Deutsches Reich, Gliederung der oberen Verwaltungsebenen 1900-01-01.png|pisi|Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900]]

'''Saksa Riik''' ([[saksa keel]]es ''Deutsches Reich''; 1871–1943) oli [[saksa kultuuriruum]]i alasid ühendav riik [[Kesk-Euroopa]]s.

== Ajalugu ==
=== Saksa keisririik ===
{{vaata|Saksa keisririik}}
[[Pilt:Reichsgruendung2.jpg|pisi|Saksa Riigi väljakuulutamine [[Versailles]]'s. [[Otto von Bismarck|Bismarck]] seisab maali keskel valges [[munder|mundris]]]]

18. jaanuaril 1871 kuulutati [[Versailles]]'s välja [[Wilhelm I]] vallutatud ja Preisimaaga liidetud, seni iseseisvaid Saksamaa väikeriike ühendav Saksa Riik ning selle esimeseks [[Keiser|keisriks]] krooniti Preisi kuningas [[Wilhelm I]].

Aastatel 1884–1885 sai alguse Saksamaa [[kolonialism|koloniaalekspansioon]], mille raames vallutasid teised suurriigid veel koloniseerimata piirkondi [[Aafrika]]s ja [[Okeaania]]s. 1898. aastal omandati ka valdus [[Hiina]] aladel – [[Jiaozhou laht|Jiaozhou lahe]] piirkond keskusega [[Qingdao]]s.

Kolonialismi etapil tekkis Saksa Riigil huvi raudteeühenduse rajamiseks [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] sadamatega, mis oleks võimaldanud sel kiiremini toorainet hankida ja pidada ühendust oma ülemerekolooniatega. 1888. aastast tehti [[Berliin]]i–[[İstanbul]]i–[[Bagdad]]i–[[Al-Başrah]]' raudteeliini rajamiseks koostööd [[Türgi]] valitsusega. Niinimetatud [[Bagdadi raudtee]]d ei jõutudki enne [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] lõpuni valmis ehitada. Selle rajamine põhjustas pingeid suhetes [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Venemaa]]ga ning kujunes üheks sõja puhkemise kaudseks põhjuseks.

Saksamaa esialgse edu järel esimeses maailmasõjas nurjus sõjategevuse aluseks olnud [[Schlieffeni plaan]] ja järgnes pikale veninud [[positsioonisõda]]. Sõja venimine ja Euroopas laiemalt levinud revolutsioonilised meeleolud tõid kaasa vasakjõudude aktiveerumise ka Saksamaal. Sõjavastase suuna esindajate seas andsid tooni [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraadid]] eesotsas [[Karl Liebknecht]]i, [[Rosa Luxemburg]]i ja [[Clara Zetkin]]iga. [[Kieli mäss]]uga algas 3. novembril 1918 novembrirevolutsioon.

[[Novembrirevolutsioon]]iga kukutati Saksamaal [[monarhia]] ning kuulutati välja [[vabariik]]. 11. novembril 1918 kirjutasid [[Antant]] ja Saksa Riik alla [[Compiègne'i vaherahu]]le. Seejärel sai Saksamaa valitsus asuda riigisiseste probleemide lahendamisele. 1919. aasta alguses likvideeriti sotsialistide välja kuulutatud [[Müncheni Nõukogude Vabariik]] ja [[Bremeni Nõukogude Vabariik]].

28. juunil 1919 sõlmiti Saksa Riigile kahjulik [[Versailles' rahu]]leping.

=== Weimari vabariik ===
{{vaata|Weimari vabariik}}
[[August]]is 1919 kehtestati Saksamaal vabariik, mis sai valitsuse ajutise asukoha tõttu hiljem tuntuks kui Weimari vabariik. Samas riigi nimi ei muutunud, selleks oli kuni teise maailmasõja lõpuni Saksa Riik (Deutsches Reich) ja [[Suursaksa Riik]] (Großdeutsches Reich 1943–1945).

1932. aastal valiti uuesti [[Saksamaa president (1919–1945)|presidendiks]] [[Paul von Hindenburg]]. 30. jaanuaril 1933 nimetati riigikantsleriks [[Adolf Hitler]]. 27. veebruaril 1933 pandi [[Riigipäevahoone süütamine|Riigipäevahoone põlema]]. Hitleri pealekäimisel andis president [[Paul von Hindenburg]] välja [[Riigipäevahoone süütamise dekreet|Riigipäevahoone süütamise dekreedi]], mis peatas kodanikuvabadused Saksamaal. Kuus päeva pärast tulekahju, 5. märtsil 1933, tugevdasid [[Saksa Riigipäeva valimised, 1933|Riigipäeva valimised]] [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|natsipartei]] positsiooni, kuigi nad ei saavutanud absoluutset enamust. Siiski, koos oma koalitsioonipartneri [[Saksa Rahvuslik Rahvapartei|Saksa Rahvusliku Rahvaparteiga]] juhatas Hitler nüüd nappi enamust riigipäeval. Göring esines nendel valimistel silmapaistvalt, kuna ta oli politseijõu juht riigis. Tema politsei peksis ja kiusas taga teisi parteisid (eriti kommuniste ja sotsiaaldemokraate) ning lubas ainult natsidel ja rahvuslastel suhteliselt puutumatult kampaaniat korraldada.

=== Kolmas riik ===
{{vaata|Kolmas riik}}
Uus riigipäev avati 21. märtsil 1933 [[Potsdam]]i garnisonikirikus president [[Paul von Hindenburg]]i kohalolekul, kes oli ammu vajunud [[seniilsus]]se. Propagandaga täidetud kohtumisel Hitleri ja NSDAP-ga tähistati &quot;vana Preisimaa abielu noore Saksamaaga&quot;, et võita enda poole Preisi monarhistid, konservatiivid ja rahvuslased ning meelitada nad hääletama [[Võimuakt, 1933|võimuakti]] poolt. Akt läks läbi 23. märtsil 1933, andes Hitlerile seaduslikult [[Diktatuur|diktaatorivõimu]].

23. augustil 1939 sõlmisid [[NSV Liit]] ja Saksa Riik [[Molotovi-Ribbentropi pakt|mittekallaletungilepingu]]. Saksa Riigi kallaletungiga [[II Rzeczpospolita|Poolale]] 1. septembril 1939 algas teine maailmasõda.

3. septembril 1939 kuulutasid [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]] küll Saksa Riigile sõja, kuid jäid algul passiivseks  [[Kummaline sõda|(kummaline sõda)]]. Saksa Riik [[Okupatsioon|okupeeris]] aastatel 1938–1941 14 riiki, sealhulgas [[Taani]], [[Norra]], Prantsusmaa, [[Belgia]], [[Holland]]i, [[Kreeka]], [[Jugoslaavia]], [[Läti]] ja [[Eesti]].

2. veebruaril 1943 lõppes [[Stalingradi lahing]], mis oli [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] pöördepunkt. [[Okupatsioon|Okupeeritud]] riikides tugevnes [[vastupanuliikumine]]. Saksamaal aktiveerus [[antifašism|natsismivastaste]] rühmade tegevus.

26. juunil 1943 nimetati Saksa Riik ümber [[Suursaksa Riik|Suursaksa Riigiks]] (Großdeutsches Reich).

== Riigipead ==
* 18. jaanuar 1871 – 9. märts 1888 [[Wilhelm I]], ''[[Saksa keiser|Deutscher Kaiser]], [[Preisi kuningas|König von Preußen]] usw.''
* 9. märts 1888 – 15. juuni 1888 [[Friedrich III (Saksa keiser)|Friedrich III]], ''Deutscher Kaiser, König von Preußen usw.''
* 15. juuni 1888 – 9. november 1918 [[Wilhelm II]], ''Deutscher Kaiser, König von Preußen usw.''
* 11. november 1918 – 21. detsember 1918 presiidium, ''Vollzugsrat der Arbeiter- und Soldatenräte Groß-Berlins''
* 21. detsember 1918 – 6. veebruar 1919 presiidium, ''Zentralrat der deutschen sozialistischen Republik''
* 6. veebruar 1919 – 11. veebruar 1919 presiidium, ''Verfassungsgebende Deutsche Nationalversammlung''
* 11. veebruar 1919 – 28. veebruar 1925 [[Friedrich Ebert]], ''Reichspräsident''
* 28. veebruar 1925 – 12. märts 1925 vakantne; ''Reichskanzler'': [[Hans Luther]]
* 12. märts 1925 – 12. mai 1925 [[Walter Simons]], ''Stellvertreter des Reichspräsidenten''
* 12. mai 1925 – 2. august 1934 [[Paul von Hindenburg]], ''Reichspräsident''
* 2. august 1934 – 17. mai 1939 [[Adolf Hitler]], ''Führer und Reichskanzler''
* 17. mai 1939 – 26. juuni 1943 [[Adolf Hitler]], ''Der [[Führer]]''

== Saksa Riigi territoorium ==
[[File:Karte Deutsches Reich 1892.jpg|pisi|Saksa Riik, 1892]]
[[Pilt:Karte des Deutschen Reiches, Weimarer Republik-Drittes Reich 1919–1937.svg|thumb|Saksa Riik 1919–1937]]
Saksa Riiki liidetud varem iseseisvad alad.

=== Kuningriigid ===
* [[Preisi kuningriik]], kuhu kuulusid [[Preisimaa]] ([[Ida-Preisimaa]], [[Kaliningrad|Königsbergi]] ja [[Memel]]i linnaga, pealinn [[Berliin]])
* [[Baieri kuningriik]], pealinn [[München]]
* [[Saksimaa kuningriik]], pealinn [[Dresden]]
* [[Württembergi kuningriik]], pealinn [[Stuttgart]]

=== Suurhertsogiriigid ===
* [[Badeni suurhertsogiriik]], pealinn [[Karlsruhe]]
* [[Hesseni suurhertsogiriik]] pealinn [[Darmstadt]]
* [[Mecklenburg-Schwerini suurhertsogiriik]], pealinn [[Schwerin]]
* [[Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogiriik]], pealinn [[Neustrelitz]]
* [[Oldenburgi suurhertsogiriik]], pealinn [[Oldenburg]]
* [[Saksi-Weimari-Eisenachi suurhertsogiriik]], pealinn [[Weimar]]

=== Hertsogiriigid ===
* [[Anhalti hertsogiriik]], pealinn [[Dessau]]
* [[Braunschweigi hertsogiriik]], pealinn [[Braunschweig]]
* [[Saksi-Altenburgi hertsogiriik]], pealinn [[Altenburg]]
* [[Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogiriik]], pealinnad [[Coburg]] ja [[Gotha]]
* [[Saksi-Meiningeni hertsogiriik]], pealinn [[Meiningen]]

=== Vürstiriigid ===
* [[Lippe vürstiriik]], pealinn [[Detmold]]
* [[Reußi noorem liin|Reussi noorema liini vürstiriik]], pealinn [[Gera]]
* [[Reußi vanem liin|Reussi vanema liini vürstiriik]], pealinn [[Greiz]]
* [[Schaumburg-Lippe]] vürstiriik, pealinn [[Bückeburg]]
* [[Schwarzburg-Rudolstadt]]i vürstiriik, pealinn [[Rudolstadt]]
* [[Schwarzburg-Sondershausen]]i vürstiriik, pealinn [[Sondershausen]]
* [[Waldeck-Pyrmonti vürstiriik]], pealinn [[Arolsen]]

=== Vabad hansalinnad ===
* [[Hamburg]]i [[vabalinn]]
* [[Lübeck]]i vabalinn
* [[Bremen]]i vabalinn

=== Riigiterritooriumid ===
* [[Elsass-Lotring]], keskus [[Strasbourg|Strassburg]]

== Välislingid ==
{{Commonscat|German Empire}}
* [http://www.deutsche-kaiserreich.de Das Kaiserreich – Deutsches Reich 1871–1918 in zeitgenössischen Postkarten und Texten]

[[Kategooria:19. sajand Saksamaal]]
[[Kategooria:20. sajand Saksamaal]]
[[Kategooria:Saksa Riik| ]]
[[Kategooria:Saksamaa ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]]
[[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]]</text>
      <sha1>56z4s748bjb3ui3uoifo3j0t5kkecf8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Diplomaatide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>33144</id>
    <revision>
      <id>7158450</id>
      <parentid>7157787</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T16:56:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* G */</comment>
      <origin>7158450</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14857" sha1="g2ez32d95jdghvkdk4jzmrnpijzixni" xml:space="preserve">''Siin on loetletud  [[diplomaat]]e.''

{{tähed}}

==A==
[[Kairat Abdrahmanov]] - [[Diana Abgar]] - [[Pjotr Abrassimov]] - [[Ḩamīd Abūţālebī]] - [[Eduardo Acevedo Díaz]] - [[Voldemar Aders]] - [[Ikram Adõrbekov]] - [[Demetrio Aguilera Malta]] - [[Martti Ahtisaari]] - [[Friedrich Akel]] - [[Arvo Alas]] - [[Irakli Alasania]] - [[Muḩammad al-Barāda‘ī]] - [[Niccolò Albergati]] - [[Madeleine Albright]] - [[Ludwig Nicolaus von Allart]] - [[Ross Allen]] - [[Ayşenur Alpaslan]] - [[Ömer Altuğ]] - [[Yukiya Amano]] - [[Celso Amorim]] - [[Georgs Andrejevs]] - [[Kofi Annan]] - [[Jüri Annusson]] – [[Henry W. Antheil]] - [[Eugen Antson]] - [[Gert Antsu]] - [[Ernesto Araújo]] - [[Giorgi Arsenišvili]] - Jüri Arusoo - [[Karl Ast]] - [[Miguel Ángel Asturias]] - [[Petras Auštrevičius]] – [[Joseph Avenol]]

==B==
[[Edminas Bagdonas]]
- [[Ma‘rūf al-Bakhīt]]
- [[Davith Bakradze]]
- [[Ladislav Ballek]]
- [[Ban Ki-moon]]
- [[Rupiah Banda]]
– [[Johannes Bauer]]
- [[Alexander von Berg]]
- [[Omer Beriziky]]
- [[Herman Anker Bernhoft]]
- [[Indulis Bērziņš]]
- [[Marjana Betsa]]
- [[Nils Bielke (1644–1716)|Nils Bielke]] 
- [[Ado Birk]] 
– [[Robert Birk]]
- [[Moses Blah]]
- [[Julius Bobinger]]
- [[Ilir Boçka]]
- [[Lennart Bodström]]
- [[John R. Bolton]]
- [[Boriss Bondarev]]
- [[Otto Borch]]
- [[Elisabet Borsiin Bonnier]]
- [[Volkan Bozkır]]
- [[Davor Božinović]]
- [[Vladimir Botškarjov]]
- [[Boutros Boutros-Ghali]]
- [[Asverus von Brandt]]
- [[Baiba Braže]]
- [[Katarina Brodin]]
- [[Gro Harlem Brundtland]]
- [[Ernest Bryll]]
- [[Matthew Bryza]]
- [[Theresa Bubbear]]
- [[Ralph Bunche]] 
- [[Joachim Burwitz]]
- [[Nicholas Murray Butler]]

==C==
[[Ernst Carlsen]]
- [[Jimmy Carter]]
- [[Peter Carter]]
- [[Baldassare Castiglione]] 
- [[Valeryj Cepkała]]
- [[Franciszek Charwat]]
- [[François René de Chateaubriand]] 
- [[Tomasz Chłoń]]
- [[Marian Chodacki]]
- [[Warren Christopher]]
- [[Stanisław Ciosek]]
- [[Marco Clemente]]
- [[Catherine Colonna]]
- [[André Corrêa do Lago]]
- [[Benedetto Cotrugli]] 
- [[Edward S. Crocker]]

==D==
[[Hans Dahlgren]]
- [[Johannes Dantiscus]] 
- [[Rubén Darío]]
- [[Alfonso Dastis]]
- [[Nikolai Demidov]]
- [[Doudou Diène]]
- [[Nikola Dimitrov]] 
- [[Xhemil Dino]]
- [[Abdoulaye Diop]]
– [[Viktor Ditmar]]
- [[Jan Długosz]]
- [[Jakov Dolgorukov]]
- [[Jörn Donner]]
- [[John Foster Dulles]]

==E==
[[Lawrence Eagleburger]] - [[Mario Echandi Jiménez]] - [[Eeva Eek-Pajuste]] - [[Bernhard Eenpalu]] - [[Christoph Eichhorn]] - [[Alfonsas Eidintas]] - [[Einar Ágústsson]] - [[Jan Eliasson]] - [[Mikael Eriksson]] - [[Wendelin Ettmayer]]

==F==
[[Peter Florin]]
- [[Carlos Alberto França]]
- [[Benjamin Franklin]]
- [[Robert Frasure]]
- [[Daniel Fried]]
- [[Boris Frlec]]
- [[Hans Frohwein]] 
– [[Ants Frosch]]

==G==
[[Alfonso García Robles]] - [[Raman Galovtšenka]] - [[Elbridge Gerry]] - [[Enrique Gildemeister]] - [[Aleksei Gluhhov]] - [[Ana Gomes]] - [[Otto Grant]] - [[Gordan Grlić Radman]] - [[Anatoli Gromõko]] - [[Andrei Gromõko]] - [[Rafael Grossi]] - [[Wacław Grzybowski]] - [[Lars Grundberg]] - [[Jiří Gruša]] - [[Kostjantõn Grõštšenko]] - [[Lidia Gueiler Tejada]] - [[José Ángel Gurría]] - [[Viktor Gvozd]] - [[Nils Gyldenstolpe]] - [[Enikő Győri]]

==H==
[[Stein Vegard Hagen]]
- [[Herbert Haljaspõld]]
- [[Thomas Hammarberg]]
- [[Hannes Hanso]]
– [[Juhan Haravee]]
- [[Dag Hartelius]]
- [[Nicholas Hawkins]]
- [[Jaan Hein]]
– [[Leenart Helisalu]]
- [[Ilmar Heinsoo]]
– [[Aleksander Hellat]]
– [[Hermann Hellat]]
- [[Mart Helme]]
- [[Eduard Hempel]]
- [[Gaston Henry-Haye]]
- [[Arti Hilpus]]
- [[Johann von Hoete]]
- [[Richard Holbrooke]]
- [[Harri Holkeri]]
- [[Rudolf Holsti]]
- [[Hitoshi Honda]]
- [[Jaap de Hoop Scheffer]]
- [[Henrik Karlsson Horn]]
- [[Stanislaus Hosius]]
- [[Hu Shih]]
- [[Huang Hua]]
- [[Ismael Huerta]]
– [[Edgar Hõbemägi]]
- [[Aleksi Härkönen]]

==I==
[[Themur Iakobašvili]] - [[Jorge Illueca]] - [[Tiina Intelmann]] - [[Wolfgang Ischinger]] - [[Rudolf Ise]] - [[Christoph Israng]] - [[Igor Ivanov]]

==J==
[[Ernst Jaakson]] 
- [[Karin Jaani]]
- [[Peep Jahilo]]
- [[Subrahmanyam Jaishankar]]
- [[Ludvig Jakobsen]]
- [[Max Jakobson]] 
- [[Aleksandr Jakovlev]]
- [[Vladimir Jakunin]]
– [[Peeter Jalaja]]
– [[Sa‘īd Jālīlī]]
- [[Igor Janev]] 
– [[David Janson]]
– [[Géza Jeszenszky]]
- [[Adolf Joffe]]
- [[Antonius John]] 
- [[Jón Baldvin Hannibalsson]]
– [[Jaan Junkur]]
– [[Mona Juul]]
– [[Jaak Jõerüüt]] 
– [[Janne Jõesaar-Ruusalu]]
– [[Richard Jõffert]]
– [[Peeter Jõgi]]
– [[Aleksander Jürgenson (diplomaat)|Aleksander Jürgenson]]
- [[Sven Jürgenson]]

==K==
[[Sigrid Kaag]]
- [[Nikolai Kaasik]] 
- [[Andrej Kabiakoŭ]]
- [[Michel Kafando]]
- [[Jüri Kahn]]
- [[Toomas Kahur]]
– [[Johannes Kaiv]] 
- [[Eve-Külli Kala]]
– [[Jaakko Kalela]]
- [[Aldur Kaljo]]
– [[Philip Kaljot]]
- [[Marina Kaljurand]] 
- [[Oskar Kallas]]
- [[Gita Kalmet]]
- [[Sandra Kalniete]]
– [[Edgar Kana]]
– [[Jaan Kanger]] 
– [[René Kangro]]
- [[Sulev Kannike]]
- [[Stanisław Kara]]
- [[Grigori Karassin]]
- [[Kristi Karelsohn]]
- [[Gulnora Karimova]]
- [[Andrei Karlov]]
– [[Reinhold Kask]]
– [[Karin Kaup Lapõnin]]
- [[Jaakko Kaurinkoski]]
- [[Søren Kelstrup]]
– [[George F. Kennan]] 
– [[Arnold Kerem]]
– [[Oskar Kerson]]
– [[Zalmay Khalilzad]]
– [[Arshad Sami Khan]]
- [[Krista Kilvet]]
- [[Riina Kionka]] 
- [[Jaanus Kirikmäe]]
– [[Elmar Kirotar]]
- [[Henry Kissinger]]
- [[Katrin Kivi]]
- [[Toivo Kivimäki]] 
– [[Peter Kleist]]
- [[Lise Kleven Grevstad]]
- [[Pavlo Klimkin]]
– [[Nikolai Klõško]]
- [[August Koern]] 
- [[Michael Kohl]]
- [[Merike Kokajev]]
- [[Marten Kokk]]
– [[Priit Kolbre]]
- [[Margus Kolga]]
- [[André Kolingba]]
- [[Aleksandra Kollontai]]
- [[Jaan Kopvillem]]
- [[Ivan Korčok]]
- [[Karl Kornel]]
- [[Fahri Korutürk]]
- [[Marta Kos]]
- [[Viktor Kozlov]]
- [[Grzegorz Kozłowski]]
- [[Valter Kotsar]]
- [[Bernard Kouchner]]
- [[Julija Kovaliv]]
- [[Ingrid Kressel Vinciguerra]]
- [[Eerik-Niiles Kross]]
- [[Villem Kruus]]
- [[Clyde Kull]]
- [[Ferdinand Kull]]
- [[Henn-Ants Kurg]]
- [[Andres Kurrikoff]]
- [[Mūsá Kūsā]]
- [[Kaimo Kuusk]]
- [[Johannes Kõdar]]
- [[Edgar Kõrver]]
- [[Serhi Kõslõtsja]]
- [[Kaupo Känd]]

==L==
[[Riho Laanemäe]]
- [[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]]
- [[Margus Laidre]] 
- [[Léon Laleau]]
- [[Éric Lamouroux]]
- [[Arthur Bliss Lane]]
- [[Guillebert de Lannoy]]
- [[Jorge Lara Castro]]
- [[Heinrich Laretei]]
- [[Jaan Lattik]] 
- [[Pavieł Łatuška]]
- [[Sergei Lavrov]] 
- [[Lê Đức Thọ]]
- [[Bruno Le Maire]]
- [[Yechiel Leiter]]
– [[Konstantin Lellep]]
- [[Uno Lender]]
- [[Jaak Lensment]]
- [[Albert Leopas]]
- [[Aino Lepik von Wirén]]
- [[Hans Peter Lepp|Hans Lepp]]
- [[Johan Leppik]]
- [[Ferdinand de Lesseps]]
- [[Jeffrey Levine]]
- [[Erkki Liikanen]]
- [[Eva-Maria Liimets]]
- [[Axel Linkhorst]]
- [[Erich Lipstok]]
- [[Liu Chieh]]
- [[Igor Ljakin-Frolov]]
- [[Kliment Ljovõtškin]]
- [[Anders Ljunggren]]
- [[Hans Lohk]]
- [[Johann Lohmüller]]
- [[Alekhsandre Lomaia]]
- [[Lu Shaye]]
- [[Viljar Lubi]]
- [[Jüri Luik]]
- [[Toomas Lukk]]
- [[Rasmus Lumi]]
- [[Mart Lätte]]

==M==
[[Matti Maasikas]]
- [[Merle Maigre]]
- [[Reiz Malile]]
- [[Mircea Malița]]
- [[Ambrose Dudley Mann]]
- [[Oksana Markarova]]
- [[Johannes Markus]] 
- [[Eerik Marmei]]
- [[Retno Marsudi]]
- [[Friedrich Fromhold Martens]] 
- [[Jan Masaryk]]
- [[Aleksander Massakas]]
- [[Tiit Matsulevitš]] 
- [[Kōichirō Matsuura]]
- [[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]]
- [[Amama Mbabazi]]
- [[Brett McGurk]]
- [[Francis J. Meehan]]
- [[Golda Me'ir]]
- [[James Desmond Melville]]
- [[Paul Menesius]]
- [[Karl Menning]] 
- [[Georg Meri]]
– [[Lennart Meri]]
- [[Kuido Merits]]
- [[Juri Merzljakov]]
- [[Andreas Meyer-Landrut]]
- [[Grigol Mgaloblišvili]] 
- [[Fu'ād al-Mibaza‘]]
– [[Rudolf Mickwitz]]
– [[Michael Miess]]
- [[Ignacio Milam Tang]]
- [[Wilhelm von Mirbach]]
- [[Tigran Mkrttšhjan]]
- [[Zohrab Mnatshakanjan]]
- [[Ewald Moldt]]
- [[Walter Mondale]]
– [[Edmund Monson]]
- [[Rihards Muciņš]]
- [[Georgi Muradov]]
- [[Mihhail Murnikov]]
- [[Victor Mutt]]
– [[Karl Mõistus]]
- [[Marin Mõttus]]
– [[Karl Mägi]]
- [[Raul Mälk]]
- [[Elmar Məmmədyarov]]
– [[Jaan Mölder (diplomaat)|Jaan Mölder]]
– [[Rudolf Möllerson]]
– [[Bernd Mützelburg]]
- [[Alva Myrdal]]

==N==
[[Tiit Naber]]
- [[Epeli Nailatikau]]
- [[Fridtjof Nansen]]
- [[Nesti Nase]]
- [[Vassili Nebenzja]]
- [[Gundemar Neggo]]
- [[Karl Nesselrode]]
- [[Leonhard Wilhelm Johann Neuman]]
- [[Konstantin von Neurath]]
- [[Jaroslav Neverovič]]
- [[Sangay Ngedup]]
- [[Arvo Niitenberg]]
- [[Kuzma Nikitin]]
- [[Philip Noel-Baker]]
- [[Sven Erik Nordberg]]
- [[Artur Normak]]
- [[Victoria Nuland]]

==O==
[[Leonid Obolenski]]
- [[Luminița Odobescu]]
- [[Oh Joon]]
- [[Ants Oidermaa]]
– [[Voldemar Ojansoon]]
- [[Alar Olljum]]
- [[Jaap Ora]]
- [[Aivo Orav]]
- [[Afanassi Ordin-Naštšokin]]
- [[Harry Ott]]
- [[Roza Otunbajeva]]
– [[Francisco Ou]]
– [[Paul Oubril]]
- [[Ahmed Ouyahia]]
- [[Ferdinand Oyono]]

==P==
[[Maurice Paléologue]]
- [[Meelike Palli]]
- [[Aleksander Pallo]]
- [[Priit Pallum]]
- [[Jan Palmstierna]]
– [[Boriss Pankin]] 
- [[Franz von Papen]]
- [[Bruno Rodríguez Parrilla]]
- [[Hafiz Paşayev]]
- [[Octavio Paz]]
- [[Antonio Patriota]]
- [[Christian Pauls]]
- [[Žygimantas Pavilionis]]
- [[Lester B. Pearson]]
- [[August Peet]]
- [[Daniil Penko]] 
- [[Dmitri Peskov]]
- [[Adolf Petrovski]]
- [[Jānis Peters]]
- [[Rogelio Pfirter]]
- [[Maia Phandžikidze]]
- [[Andris Piebalgs]]  
- [[Ants Piip]] 
- [[Roman Pipko]]
- [[Sergio Pitol]]
- [[Andrei Plahhin]]
- [[Michael C. Polt]]
- [[Panteleimon Ponomarenko]]
- [[Nicu Popescu]]
- [[Abel Posse]]
- [[Samantha Power]]
- [[Don Pramudwinai]]
- [[Kristjan Prikk]]
– [[Konstantin Provalov]]
- [[Stefan Przeździecki]]
- [[Dumitru Prunariu]]
- [[Voldemar Puhk]]
- [[Frigyes Puja]]
– [[Heinrich Pullerits]]
- [[Andre Pung]]
- [[Hardeep Singh Puri]]
- [[Kaarel Robert Pusta]]
– [[Edgar Pärli]]
– [[Karl Pärli]]

==Q==
[[Bernard Quintin]]
- [[Vilayət Quliyev]]
- [[Quo Tai-chi]]

==R==
[[Eldor Raidna]]
- [[Paul Indrek Rajamäe-Volmer]]
- [[Triinu Rajasalu]]
- [[Marin Rajkov]]
- [[Paavo Rantanen]]
- [[Fjodor Raskolnikov]]
- [[Mariin Ratnik]]
- [[Villibald Raud]]
- [[Nikolai Raudvere]]
- [[Hans Rebane]]
- [[Richard Rees]]
- [[Elisabeth Rehn]] 
- [[August Rei]]
- [[Markku Reimaa]]
- [[Väino Reinart]]
- [[Jaan Reinhold]]
- [[Gea Rennel]]
- [[Nikolai Repnin]]
- [[Peeter Reštšinski]]
- [[Māris Riekstiņš]] 
- [[Sergius Riis]]
- [[Dmitri Rogozin]]
- [[Karol Adam Romer]]
- [[Aivis Ronis]]
- [[Aarand Roos]] 
- [[Nikolai Rumjantsev]]

==S== 
[[Katrin Saarsalu-Layachi]]
- [[Martin Sajdik]]
- [[Jüri Sammul]]
- [[Kadõrbek Sarbajev]]
- [[Ernst Sarepera]]
- [[Ferdinand Saukas]]
- [[Charles Savarin]]
- [[Gudmund Saxrud]]
- [[Klaus Scharioth]]
- [[Filipp von Scheiding]]
- [[Christian Matthias Schlaga]]
- [[Pál Schmitt]]
- [[Sten Schwede]]
- [[Jüri Seilenthal]]
- [[Julius Seljamaa]] 
- [[Karl Selter]] 
- [[Karl Sepp]]
- [[Tanel Sepp]]
- [[Shigeru Shimada]]
- [[Günter Sieber]]
- [[Imre Siil]]
- [[Kyllike Sillaste-Elling]]
- [[Emilie Simenson]]
- [[Vladimir Simindei]]
- [[Ants Simm]]
- [[Riivo Sinijärv]]
- [[Helvi Sipilä]]
- [[Sjoerd Sjoerdsma]]
- [[Robert Peet Skinner]]
- [[Nikolai Slavin]]
- [[John Slidell]]
- [[Carl Snoilsky]]
- [[Valter Soever]]
- [[Javier Solana]]
- [[Enele Sopoaga]]
- [[Marian Szumlakowski]]
- [[Ernst Johann von Stackelberg]]
- [[Berndt von Staden]]
- [[Adolf Stafenau]]
– [[Leonid Stark]]
– [[Frederick A. Sterling]]
- [[Grigore-Kalev Stoicescu]]
- [[Otto Strandman]]
- [[Alar Streimann]]
- [[Valvi Strikaitienė]]
- [[Chiune Sugihara]]
- [[John J. Sullivan]]

==Š==
[[Maroš Šefčovič]] - [[Vassili Vassiljevitš Šuiski]] - [[Pavel Andrejevitš Šuvalov]]

==Z==
[[Norbert Żaba]]
- [[Dragomir Zakov]]
- [[Lamberto Zannier]]
- [[Hamrohon Zarifi]]
- [[Kārlis Reinholds Zariņš]]
- [[Zayd ibn Ra‘ad]]
- [[Achatius von Zehmen]]
- [[Karl Zirkel]]
– [[Salomé Zourabichvili]]
– [[Željana Zovko]] 
- [[Wojciech Żukrowski]]
- [[Tofiq Zülfüqarov]]

==Ž==
[[Miomir Žužul]]

==T==
[[Strobe Talbott]] 
– [[Theodor Tallmeister]]
– [[Konstantin Talven]]
- [[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]]
- [[Mart Tarmak]]
- [[Viktor Tarmas]]
– [[Albert Tattar]]
- [[Toivo Tasa]]
- [[Paul Teesalu]]
- [[Andris Teikmanis]]
- [[Shirley Temple]]
- [[Riho Terras]]
- [[Ingrid Tersman]]
- [[U Thant]]
- [[Luc-Adolphe Tiao]]
- [[Harri Tiido]] 
- [[Simmu Tiik]]
- [[Heli Tiirmaa-Klaar]]
- [[Toomas Tiivel]]
- [[Muhtar Tileuberdi]]
- [[Khalīfah at-Tillīsī]]
– [[Jakob Tillo]]
– [[Eduard Tiro]]
- [[Fjodor Tjuttšev]] 
– [[Karl Tofer]]
- [[Andres Tomasberg]]
- [[Tómas Tómasson]]
- [[William Tomingas]]
- [[Taavi Toom]]
- [[Raul Toomas]]
- [[August Torma]] 
- [[Andrzej Towpik]]
- [[Lynne M. Tracy]]
– [[August Traksmaa]] 
- [[Jüri Trei]] 
– [[Damasius Treude]]
– [[Harald Triikman]]
– [[Aleksandr Trofimov (diplomaat)|Aleksandr Trofimov]]
- [[Viktor Tšernomõrdin]]
- [[Stepan Tšervonenko]]
- [[Alekhsandre Tšikvaidze]]
- [[Georgi Tšitšerin]]
- [[Vitali Tšurkin]]
- [[Dmitri Tšuvahhin]]
– [[Artur Tuldava]]
- [[Harald Tummeltau]]
- [[Nikolai Tupitsõn]]
- [[Enn Tupp]]
- [[Priit Turk]]
- [[Bisera Turković]]
- [[Viktoria Tuulas]]

==U==
[[Ivan Udaltsov (ajaloolane ja diplomaat)|Ivan Udaltsov]]
- [[Andres Unga]]
- [[Shailendra Kumar Upadhyaya]]
- [[Nikolai Uspenski]]
– [[Aleksei Ustinov]]
– [[Vladimir Ustinov (diplomaat)|Vladimir Ustinov]]
– [[Vygaudas Ušackas]]
– [[Juri Ušakov]]
– [[Kaarel Uusmaa]]
– [[Evald Uustalu]]

==V==
[[Mati Vaarmann]] 
- [[Anton Vaino]]
- [[Petras Vaitiekūnas]]
- [[Tõnis Vares]]
- [[Olivér Várhelyi]]
- [[Vassílis Vassilikós]]
- [[Grigol Vašadze]] 
- [[Tudor Vaughan]]
- [[Caspar Veldkamp]]
– [[Evald Vellendi]]
– [[Johannes Veltmann]]
– [[Kerli Veski]]
– [[Eduard Vilde]]
- [[Dominique de Villepin]] 
– [[Nikolai Viralu]]
– [[Eduard Virgo]]
- [[Grigori Grigorjevitš Volkonski]]
- [[Knut Vollebæk]]
- [[Alexandr Vondra]]
- [[Vatslav Vorovski]]
- [[Jonatan Vseviov]]
– [[Anton Võhmar]]
- [[Vaino Väljas]]

==W==
[[Marek Wagner]]
- [[Stephen Wall]]
- [[Raoul Wallenberg]]
- [[Mike Waltz]]
- [[Aleksander Warma]] 
- [[Witold Waszczykowski]]
- [[Sumner Welles]]
– [[John C. Wiley]]
– [[Aldona Wos]]
– [[Aarne Wuorimaa]]

==Ä==
[[Rahhat Älijev]]

==Ö==
[[Oskar Öpik]]
- [[Mahinur Özdemir]]

==Ü==
[[Ahmet Üzümcü]]

==Y==
[[Philémon Yang]] - [[Timothy Yang]]

== Vaata ka ==
*[[Eesti saadikute loend]]

== Välislingid ==
*[http://books.google.ee/books?id=F80UAAAAIAAJ&amp;printsec=frontcover&amp;hl=en#PPA440,M1 Venemaa Keisririigi saadikud ja suursaadikud]

[[Kategooria:Diplomaadid| Diplomaatide loend]]
[[Kategooria:Diplomaatia loendid]]
[[Kategooria:Biograafiate loendid]]</text>
      <sha1>g2ez32d95jdghvkdk4jzmrnpijzixni</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saksamaa president</title>
    <ns>0</ns>
    <id>33794</id>
    <revision>
      <id>7158623</id>
      <parentid>6847641</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T04:51:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7158623</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1461" sha1="dhwg9pvuruppw44oezr7zstbylkq9vg" xml:space="preserve">[[Pilt:Standard of the President of Germany.svg|thumb|Saksamaa presidendi lipp]]
[[Pilt:Frank-Walter Steinmeier in 2025 (cropped).jpg|thumb|[[Frank-Walter Steinmeier]]]]

'''Saksamaa president''' (''Bundespräsident''; ''Bundespräsident der Bundesrepublik Deutschland'') on [[Saksamaa]] [[riigipea]]. 

Presidendil ei ole Saksamaal tegelikult poliitilist võimu. Tema peamisteks ülesanneteks on vastuvõetud seaduste allkirjastamine, [[Liidupäev]]a valimiste väljakuulutamine ning valitsuse ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine. 

Presidendi valib [[Liidukogu]] (Liidupäev ja sama palju liikmeid liidumaade esindustest) viieks aastaks. 

Presidendikandidaat peab olema vähemalt 40-aastane. Presidenti ei saa valida ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. 

Saksamaa presidendid alates 1949:
* [[Theodor Heuss]], 1949–1959
* [[Heinrich Lübke]], 1959–1969
* [[Gustav Heinemann]], 1969–1974
* [[Walter Scheel]], 1974–1979
* [[Karl Carstens]], 1979–1984
* [[Richard von Weizsäcker]], 1984–1994
* [[Roman Herzog]], 1994–1999
* [[Johannes Rau]], 1999–2004
* [[Horst Köhler]], 2004–2010
* [[Christian Wulff]], 2010–2012
* [[Joachim Gauck]], 2012 – 19. märts 2017
* [[Frank-Walter Steinmeier]], 19. märts 2017 – 

==Vaata ka==
*[[Saksamaa riigipeade loend]]

== Välislingid ==
*[http://www.bundespraesident.de/ Saksamaa Liitvabariigi President internetis]

[[Kategooria:Saksamaa]]
[[Kategooria:Saksamaa presidendid| ]]</text>
      <sha1>dhwg9pvuruppw44oezr7zstbylkq9vg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Treenerite loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>34364</id>
    <revision>
      <id>7158449</id>
      <parentid>7154713</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T16:55:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* L */</comment>
      <origin>7158449</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14141" sha1="ar3ghyvz9l4j5h8kcwhvuyaa2g5wy9x" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[treener]]eid. 

{{tähed}}

==A==

[[Harald Aabrekk]] – [[Uno Aavola]] – [[Aleksander Abel]] – [[Erna Abel]] – [[Herbert Abel]] – [[Viktors Adamovičs]] – [[Dick Advocaat]] – [[Viktor Agudin]] – [[Rein Ahun]] – [[Mati Alaver]] – [[Riho Aljand]] – [[Ilmar Aluvee]] – [[Carlo Ancelotti]] – [[Olle Anderberg]] – [[Vasile Andrei]] – [[Sven Andresoo]] – [[Kaimo Andresson]] – [[Adolf Andruškevitš]] – [[Nikolai Anikin]] – [[Oļegs Antropovs]] – [[Hannu Aravirta]] – [[Emili Arm]] – [[Aita Artma]] – [[Hugo-Herbert Artma]] – [[Harry Arumeel]] – [[Kristjan Arusoo]] – [[Harry Aumere]] – [[Tarvo Avaste]]

==B==

[[Hans Backe]] – [[Antanas Bagdonavičius]] – [[Helmuts Balderis]] – [[Ksenia Balta]] – [[Aleksandr Barkov]] – [[Marco van Basten]] – [[Franz Beckenbauer]] – [[Rafael Benítez]] – [[Frank Bernhardt]] – [[Toomas Bernstein]] – [[Marcelo Bielsa]] – [[Slaven Bilić]] – [[Larry Bird]] – [[Oleg Blohhin]] – [[Frank de Boer]] – [[Tudor Bompa]] – [[Valeri Bondarenko]] – [[Andrei Borissov]] – [[Vicente del Bosque]] – [[Inge Bråten]] – [[Karmen Braun]] – [[Algimantas Briaunys]] – [[Eduard Brovko]] – [[Harry Buddel]] – [[Rene Busch]] – [[Edvard Bužinskij]]

==C==
[[Phillip Cocu]] – [[Andrew Cole]] – [[Paul Cole]] – [[Antonio Conte]] – [[Eduardo Coudet]] – [[Gheorghe Crețu]]

==D==
[[Anatoli Dalidovitš]] – [[Roberto Di Matteo]] – [[Roman Dmitrijev]] – [[Dimitǎr Dobrev]] – [[Allan Dorbek]] - [[Boriss Družinin‎‎]] – [[Jaroslav Dudkin]] – [[Boriss Dugan]]

==E==
[[Ernst Ehaveer]]
– [[Heino Enden]]
– [[Rein Enden]]
– [[Imre Erik]]
– [[Uwe Erkenbrecher]]
– [[Ott Ernesaks]]
– [[Jarmo Eskelinen]]
– [[Kati Esna]]

==F==
[[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] – 
[[Dawn Fraser]] – 
[[Alex Ferguson]] – 
[[Patrick Fischer]] –
[[Robbie Fowler]] – 
[[Sergei Frantsev]] –
[[Anne Freimuth]] –
[[Joe Friel]] –
[[Getúlio Aurelio Fredo]]

==G==
[[Louis van Gaal]]
– [[Santi García]]
– [[Pablo Giacopelli]] 
– [[Jelle Goes]] 
– [[Aleksandr Gomelski]]
– [[Avram Grant]] 
– [[Arne Graumann]]
– [[Vadim Gri]]
– [[Pep Guardiola]] 
– [[Ruud Gullit]]
– [[Peet Gustel]]
– [[Karel Gut]]
– [[Jaan Gutmann]]
– [[Viiu Gutmann]]
– [[Şenol Güneş]]

==H==
[[Kert Haavistu]]
– [[Rolf Haikkola]]
– [[Kaja Haljaste]]
– [[Haljand Hallismaa]]
– [[Niilo Halonen]]
– [[Jaan Hansla]]
– [[Arkadi Harlampijev]]
– [[Andrej Hauptman]]
– [[Vladimir Heerik]]
– [[Henry Hein]]
– [[Hillar Hein]]
– [[Raivo Heinaru]]
– [[Raimo Helminen]] 
– [[Jürgen Henn]]
– [[Urmas Hepner]]
– [[Jupp Heynckes]]
– [[Guus Hiddink]]
– [[Nina Hoekman]]
– [[Jaroslav Holík]]
– [[Aino Huimerind]]
– [[Esa Hukkanen]]
– [[Norbert Hurt]]
– [[Jaan Härms]]
– [[Voldemar Hünerson]]
– [[Sami Hyypiä]]

==I==
[[Aleksander Illi]]
– [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]]
– [[Joel Indermitte]]
– [[Kaire Indrikson]]
– [[Dinibek Izbatõrov]]

==J==
[[Urmas Jaamul]]
– [[Tatjana Jaanson]]
– [[Aleksei Jagudin]]
– [[Nikolai Jakovenko]]
– [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]]
– [[Aleksei Jerjomenko]]
– [[Ain Joala]]
– [[Raivo Johanson]]
– [[Aili Jõgi]]
– [[Urmas Jõgi]]
– [[Nikolai Järveoja]]
– [[Jaan Jürimäe]]

==K==
[[Kaido Kaaberma]]
– [[Heidi Kaasik]]
– [[Vello Kade]]
– [[Merike Kahk]]
– [[Hans Kaiva]]
– [[Uno Kajak]]
– [[Valter Kalam]]
– [[Ago Kalde]]
– [[Tiit Kaldma]]
– [[Elmar Kaljot]]
– [[Rein Kaljula]]
– [[Jüri Kalmus]]
– [[Rein Kamarik]]
– [[Olav Karikosk]]
– [[Martin Karis]]
– [[Roman Kariste]]
– [[Ramiz Karitšev]]
– [[Silver Karjus]]
– [[Valeri Karpin]] 
– [[Enno Karrisoo]]
– [[Viktor Kass]]
– [[Vladimir Kazatšonok]]
– [[Tõnu Kaukis]]
– [[Roy Keane]]
– [[Avo Keel]]
– [[Kaimu Keerak]]
– [[Alfred Keerd]]
– [[Mart Keersalu]]
– [[Üllar Kerde]]
– [[Märt Kermon]] 
– [[Fritz Kerr]]
– [[Aksel Kersna]]
– [[Uno Kiiroja]]
– [[Ants Kiisa]]
– [[Tarmo Kikerpill]]
– [[Matti Killing]]
– [[Oleg Kim]]
– [[Priidik Kippar]]
– [[Dmitri Kiritšenko]]
– [[Meinhard Kirm]]
– [[Petǎr Kirov]]
– [[Urmas Kirs]] 
– [[Mall Kirsipuu]]
– [[Rein Kirsipuu]]
– [[Peeter Kirt]]
– [[Tevfik Kış]]
– [[Karl Kivastik]]
– [[Raul Kivilo]]
– [[Alfred Kivisaar]] 
– [[Janno Kivisild]]
– [[Vahur Kivisild]]
– [[Kalle Klandorf]]
– [[Romuald Klim]]
– [[Vladimir Klinkov]]
– [[Jürgen Klinsmann]]
– [[Vladimir Klotškov]]
– [[Valentin Klõšeiko]]
– [[Ferenc Kocsis]]
– [[Harri Koiduste]]
– [[Tiit Koitnurm]]
– [[Hannes Koivunen]]
– [[Marko Koks]]
– [[Aivar Kommisaar]]
– [[Ferenc Kónya]]
– [[Veli Koota]]
- [[Kaido Koppel]]
– [[Tapio Korjus]]
– [[Johannes Kotkas]]
– [[Alvin Kraenzlein]]
– [[Evald Kree]]
– [[Leo Kreinin]]
– [[Rudolf Krestinov]]
– [[Heino Krevald]]
– [[Jaanus Kriisk]]
– [[Anatoli Krikun]]
– [[Marko Kristal]]
– [[Nils Kroon]]
– [[Nikolai Kruglov seenior]] 
- [[Ranno Krusta]]
– [[Heino Kruus]]
– [[Juri Kudrjašov]]
– [[Fred Kudu]]
– [[Milvi Kuivkaev]]
– [[Ille Kukk]]
– [[Ilmar Kullam]]
– [[Gert Kullamäe]]
– [[Urmas Kulp]]
– [[Martin Kutman]]
– [[Roman Kuura]] 
– [[Aivar Kuusmaa]]
– [[Aarne Kõiv]]
– [[Karl Käbi]]
– [[Jüri Käen]]
– [[Uno Källe]]
– [[Enn Kääni]]
– [[Arved Külanurm]]
– [[Mait Künnap]]

==L==

[[Aare Laas]] – [[Viktor Laats]] – [[Emma Laine]] – [[Risto Lall]] – [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] – [[Ülar Lauk]] – [[Tiina Laurisson]] – [[Anneliis-Mall Leius]] – [[Toomas Leius]] – [[Marko Lelov]] – [[Karl Leman]] – [[Harry Lemberg]] – [[Mark Lenzi]] – [[Ranet Lepik]] – [[Evi Leppik]] – [[Mihkel Leppik]] – [[Allar Levandi]] – [[Anna Levandi]] – [[Jaanus Levkoi]] – [[Ervin Liebert]] – [[Jaanus Liivak]] – [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)|Toomas Liivak]] – [[Kalle Liivamägi]] – [[Harri Lill]] – [[Heino Lill]] – [[Aivar Lillevere]] – [[Rein Lindmäe]] – [[Curt Lindström]] – [[Henno Linn]] – [[Martin Linnamägi]] – [[Marcello Lippi]] – [[Valdo Lips]] – [[Jaak Lipso]] – [[Oleg Ljadov]] – [[Valeri Lobanovskõi]] – [[Erhard Loit]] – [[Meelis Loit]] – [[Johannes Looaru]] – [[Mihkel-Matteus Luik]] – [[Laos Lukas]] – [[Laur Lukin]] – [[Andrei Luzgin]] – [[Andres Lutsar]] – [[Vanderlei Luxemburgo]] – [[Joann Lõssov]] – [[Oliver Lüütsepp]]

==M==
[[Nigul Maatsoo]] – [[Tiit Madalvee]] – [[Erkki Mallenius]] – [[Antal Mally]] – [[Roberto Mancini]] – [[Pekka Marjamäki]] – [[Gerardo Martino]] – [[Bert van Marwijk]] – [[Walter Mazzarri]] – [[Veselin Matić]] – [[Jarmo Matikainen]] – [[Tuuli Matinsalo]] – [[Juho Matsalu]] – [[Peeter Matsov]] – [[Eve-Mai Maurer]] – [[Lembit Maurer]] – [[Tõnu Meijel]] – [[Boris Meos]] – [[Toomas Merila]] – [[Emanuel Merins]] – [[Ülle Merisalu]] – [[Gabriel Milito]] – [[Gustavo Morínigo]] – [[Steve Morison]] – [[Marek Morozov]] – [[Thiago Motta]] – [[José Mourinho]] – [[Emilia Muhhina]] – [[Selma Multer]] – [[Aniss Murtazin]] – [[Koit Muru]] – [[Kalmer Musting]] – [[Raiko Mutle]] – [[Arvo Mõttus]] – [[Janika Mölder]] – [[Jutta Müller]] – [[Martin Müürsepp]]

==N==
[[Edgar Naarits]] – [[Julian Nagelsmann]] – [[Ferenc Nagy]] – [[Andrei Nazarov]] – [[Remigija Nazarovienė]] – [[Iivo Nei]] – [[Arturs Neikšāns]] – [[Tiiu Neiland]] – [[Endel Nelis]] – [[Lembit Nelke]] – [[Ondrej Nepela]] – [[Harri Neppi]] – [[Richard Møller Nielsen]] – [[Meinhard Niglas]] – [[Jaan Niinep]] – [[Eino Niineste]] – [[Viktor Nikulin]] – [[Ants Nisu]] – [[Jüri Nisumaa]] – [[Olev Nisumaa]] – [[Martin Noodla]] – [[Johannes Noormägi]] – [[Peeter Noppel]] – [[Brett Nõmm]]

==O==
[[Verner Oamer]] – [[Silvia Oja]] – [[Heino Ojasoo]] – [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] – [[Gert Olesk]] – [[Ülo Ollis]] – [[Olaf Olmann]] – [[Villi Olumets]] – [[Karl Oole]] – [[Alessandro Orefice]] – [[Margus Oro]] – [[Lale Orta]] – [[Hillar Otto]] – [[Rein Ottoson]] – [[Ivan O'Konnel-Bronin]]

==P==

[[Mart Paama]] – [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] – [[Marians Pahars]] – [[Bob Paisley]] – [[Rein Pajur]] – [[Ando Palginõmm]] – [[Ramaz Paliani]] – [[Vello Palm]] – [[Uno Palu]] – [[Walter Pandiani]] – [[Mati Pari]] – [[Martin Parmas]] – [[Salme Parming]] – [[Eva Peebo]] – [[Rauno Pehka]] – [[Rudolf Pehka]] – [[Magnus Pehrsson]] – [[Viljar Pennert]] – [[Kalev Pensa]] – [[Momir Petković]] – [[Antonio Pettigrew]] – [[‎Uno Piir]] – [[Olev Piirsalu]] – [[Arno Pijpers]] – [[Ain Pinnonen]] – [[Mehmet Akif Pirim]] – [[Martin Plaser]] – [[Mauricio Pochettino]] – [[Õnne Pollisinski]] – [[Mart Poom]] – [[Mati Poom]] – [[Ahmed Porkveli]] - [[Renato Portaluppi]] – [[Ange Postecoglou]] -[[Cesare Prandelli]] – [[Viktor Preiman]] – [[Larissa Preobraženskaja]] – [[Voldemar Press]] – [[Aleksander Prikk]] – [[Igor Prins]] – [[Aleksei Prokurorov]] – [[Jakob Proovel]] – [[Raimund Pundi]] – [[Aleksandr Puštov]] – [[Edgar Puusepp]] – [[Heino Puuste]] – [[Aavo Põhjala]] – [[Aita Põldma]] – [[Jüri Põldoja]] – [[Henn Põlluste]] – [[Siiri Põlluveer]] – [[Marko Pärnpuu]] – [[Aita Pääsuke]] – [[Tõnu Pääsuke]] – [[Eduard Pütsep]]

==Q==

==R==
[[Helmut Raamat]]
– [[Lea Rand]]
– [[Claudio Ranieri]]
– [[Raul Rannaveer]]
– [[Heiko Rannula]]
– [[Ahto Raska]]
– [[Liina Raska]]
– [[Sergei Ratnikov]] 
– [[Pasi Rautiainen]] 
– [[Heino Rebane]]
– [[Lembit Rebane]]
– [[Harry Redknapp]] 
– [[Otto Rehhagel]] 
– [[Martin Reim]] 
– [[Olev Reim]] 
– [[Bernhard Rein]]
– [[Indrek Reinbok]]
– [[Mauri Repo]]
– [[Carles Rexach]]
– [[Mait Riisman]] 
– [[Frank Rijkaard]]
– [[Brendan Rodgers]] 
– [[Oksana Romanenkova]] 
– [[Meelis Rooba]]
– [[Enn Roosi (treener)|Enn Roosi]] 
– [[Sergei Rublevski]]
– [[Marge Rull]]
– [[Harri Russak]]
– [[Bill Russell]] 
– [[Rain Ruuder]]
– [[Raivo Ruukel]]
– [[Tõnu Rähn]] 
– [[Tarmo Rüütli]]

==S==
[[Aksel Saal]] – [[Elmar Saar]] – [[Pentti Saarman]] – [[Arrigo Sacchi]] – [[Arseni Sajankin]] – [[Bernhard Salong]] – [[Jaak Salumets]] –  [[Jorge Sampaoli]] – [[Gennadi Sapunov]] – [[‎Aavo Sarap]] – [[Jüri Schmidt]] – [[Luiz Felipe Scolari]] – [[Evald Seepere]] – [[Arnold Selge]] – [[Heido Selmet]] – [[Raimund Felix Sepp]] – [[Rocky Seto]] – [[Bill Shankly]] – [[Alan Shearer]] – [[Alfred Shrubb]] – [[Rein Siim]] – [[Rita Sild]] – [[Tõnis Sildaru]] – [[Olle Sildre]] – [[Mart Siliksaar]] – [[Ester Sillaste]] – [[Victor Silva]] – [[Tapio Sipilä]] – [[Kersti Sirel]] – [[Helmuth Sirgemets]] – [[Viktor Skrõpnõk]] – [[Andres Skuin]] – [[Hugo Soasepp]] – [[August Sokk]] – [[Tiit Sokk]] – [[Ståle Solbakken]] – [[Nikolai Solovjov]] – [[Leonhard Soom]] – [[Riho Soonik]] – [[Peet Soosaar]] – [[Luciano Spalletti]] – [[Gary Speed]] – [[Teófilo Stevenson]] – [[Ivan Stojković]] – [[Marco Sturm]] – [[Alpo Suhonen]] – [[Alo Suurna]] – [[Gunde Svan]] – [[Andres Sõber]] – [[Peep Sõber]] – [[Aimur Säärits]] – [[Boris Sülluste]]

==Š==
[[Aleksandra Ševoldajeva]]
– [[Boriss Šilkov]]
– [[Anatoli Šmigun]]

==Z==
[[Aleksandra Zabelina]]
– [[Mário Zagallo]]
– [[Hillar Zahkna]] 
– [[Vladimir Zažogin]] 
– [[Indrek Zelinski]] 
– [[Therese Zenz]] 
– [[Zico]] 
– [[Juhan Zimmermann]]
– [[Ryszard Zub]]

==Ž==

==T==
[[Mati Tabur]] – [[Urmas Tali]] – [[Valdo Tali]] – [[Jüri Talu]] – [[Jaan Tamm (treener)|Jaan Tamm]] – [[Piibe Tammemäe]] – [[Aleksander Tammert]] – [[Aleksander Tammert seenior]] – [[Eeri Tammik]] – [[Ireen Tarm]] – [[Jüri Tarto]] – [[Imre Taveter]] – [[Liis Teemusk]] – [[Harry Teeveer]] – [[Artemi Tepp]] – [[Carlos Tévez]] – [[Monica Theodorescu]] – [[Teitur Þórðarson]] – [[Jaanus Teppan]] – [[Viktor Tihhonov]] – [[Esa Tikkanen]] – [[Jukka Toijala]] – [[Gennadi Tolmatšov]] – [[Aavo Tomingas]] – [[Joosep Toome]] – [[Heiki Toots]] – [[Hans Torim]] – [[Tiina Torop]] – [[Curro Torres]] – [[Kalmer Tramm]] – [[Giovanni Trapattoni]] – [[Väino Treiman]] – [[Ivar Troost]] – [[Tõnu Truus]] – [[Monika Tsõganova]] – [[Aleksander Tšikin]] – [[Svetlana Tširkova]] – [[Aleksander Tšutšelov]] – [[Enn Tupp]] – [[Raimond Turja]] – [[Monika Tuvi]]      – [[Lembit Tõemäe]] – [[Toomas Tõnise]] – [[Enn Tõnisson]] – [[Gunnar Tõnning]] – [[Uno Tõnnus]] – [[Herik Tölpt]] – [[Rain Tölpus]] – [[Heldur Tüüts]]

==U==

[[Roman Ubakivi]]
– [[Pertti Ukkola]]
– [[Frank Ullrich]]
– [[Jaak Uudmäe]]
– [[Ervin Uuk]]

==V==
[[Ruth Vaar]]
- [[Lembit Vahesaar]]
- [[Viktor Vaiksaar]]
– [[Boris Valdek]]
– [[Uno Valdmets]] 
– [[Rein Valdru]]
– [[Tiiu Valgemäe]] 
– [[Kalju Valgus]]
– [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]]
– [[Marina Vallik]]
– [[Francisc Vaștag]]
– [[Jan Važinski]]
– [[Priit Vene (korvpallur)|Priit Vene]]
– [[Rivo Vesik]]
– [[Vésteinn Hafsteinsson]]
– [[Jaak Vettik]]
– [[Mare Vierland]]
– [[Jüri Viigipuu]]
– [[Margit Viilep]]
– [[Hans-Davis Viirmaa]]
– [[Tito Vilanova]]
– [[André Villas-Boas]]
– [[Jüri Villemson]]
– [[Heino Villum]]
– [[Mehis Viru]]
– [[Nikolai Viru]]
– [[Indrek Visnapuu]]
– [[Milvi Visnapuu]]
– [[Ossie Vitt]]
– [[Matt Vogel]]
– [[Albert Vollrat]]
– [[Ulvi Voog-Indrikson]]
– [[Nenad Vučinić]]
– [[Tõnu Võimula]]
– [[Eduard Võrk]]
– [[Ants Vändrik]]
– [[Rudi Völler]]

==W==
[[Ryszard Wolny]]

==Õ==

==Ä==

==Ö==

==Ü==

==X==

==Y==
[[Murat Yakin]]

==Välislingid==
* [https://www.spordiregister.ee/et/treener Eesti treenerite register]

[[Kategooria:Treenerid| ]]
[[Kategooria:Biograafiate loendid]]
[[Kategooria:Spordi loendid]]</text>
      <sha1>ar3ghyvz9l4j5h8kcwhvuyaa2g5wy9x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158648</id>
      <parentid>7158449</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:28:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* K */</comment>
      <origin>7158648</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14164" sha1="d3ldqe0wse2c2xh3kbyft0q4gcmlz0n" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[treener]]eid. 

{{tähed}}

==A==

[[Harald Aabrekk]] – [[Uno Aavola]] – [[Aleksander Abel]] – [[Erna Abel]] – [[Herbert Abel]] – [[Viktors Adamovičs]] – [[Dick Advocaat]] – [[Viktor Agudin]] – [[Rein Ahun]] – [[Mati Alaver]] – [[Riho Aljand]] – [[Ilmar Aluvee]] – [[Carlo Ancelotti]] – [[Olle Anderberg]] – [[Vasile Andrei]] – [[Sven Andresoo]] – [[Kaimo Andresson]] – [[Adolf Andruškevitš]] – [[Nikolai Anikin]] – [[Oļegs Antropovs]] – [[Hannu Aravirta]] – [[Emili Arm]] – [[Aita Artma]] – [[Hugo-Herbert Artma]] – [[Harry Arumeel]] – [[Kristjan Arusoo]] – [[Harry Aumere]] – [[Tarvo Avaste]]

==B==

[[Hans Backe]] – [[Antanas Bagdonavičius]] – [[Helmuts Balderis]] – [[Ksenia Balta]] – [[Aleksandr Barkov]] – [[Marco van Basten]] – [[Franz Beckenbauer]] – [[Rafael Benítez]] – [[Frank Bernhardt]] – [[Toomas Bernstein]] – [[Marcelo Bielsa]] – [[Slaven Bilić]] – [[Larry Bird]] – [[Oleg Blohhin]] – [[Frank de Boer]] – [[Tudor Bompa]] – [[Valeri Bondarenko]] – [[Andrei Borissov]] – [[Vicente del Bosque]] – [[Inge Bråten]] – [[Karmen Braun]] – [[Algimantas Briaunys]] – [[Eduard Brovko]] – [[Harry Buddel]] – [[Rene Busch]] – [[Edvard Bužinskij]]

==C==
[[Phillip Cocu]] – [[Andrew Cole]] – [[Paul Cole]] – [[Antonio Conte]] – [[Eduardo Coudet]] – [[Gheorghe Crețu]]

==D==
[[Anatoli Dalidovitš]] – [[Roberto Di Matteo]] – [[Roman Dmitrijev]] – [[Dimitǎr Dobrev]] – [[Allan Dorbek]] - [[Boriss Družinin‎‎]] – [[Jaroslav Dudkin]] – [[Boriss Dugan]]

==E==
[[Ernst Ehaveer]]
– [[Heino Enden]]
– [[Rein Enden]]
– [[Imre Erik]]
– [[Uwe Erkenbrecher]]
– [[Ott Ernesaks]]
– [[Jarmo Eskelinen]]
– [[Kati Esna]]

==F==
[[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] – 
[[Dawn Fraser]] – 
[[Alex Ferguson]] – 
[[Patrick Fischer]] –
[[Robbie Fowler]] – 
[[Sergei Frantsev]] –
[[Anne Freimuth]] –
[[Joe Friel]] –
[[Getúlio Aurelio Fredo]]

==G==
[[Louis van Gaal]]
– [[Santi García]]
– [[Pablo Giacopelli]] 
– [[Jelle Goes]] 
– [[Aleksandr Gomelski]]
– [[Avram Grant]] 
– [[Arne Graumann]]
– [[Vadim Gri]]
– [[Pep Guardiola]] 
– [[Ruud Gullit]]
– [[Peet Gustel]]
– [[Karel Gut]]
– [[Jaan Gutmann]]
– [[Viiu Gutmann]]
– [[Şenol Güneş]]

==H==
[[Kert Haavistu]]
– [[Rolf Haikkola]]
– [[Kaja Haljaste]]
– [[Haljand Hallismaa]]
– [[Niilo Halonen]]
– [[Jaan Hansla]]
– [[Arkadi Harlampijev]]
– [[Andrej Hauptman]]
– [[Vladimir Heerik]]
– [[Henry Hein]]
– [[Hillar Hein]]
– [[Raivo Heinaru]]
– [[Raimo Helminen]] 
– [[Jürgen Henn]]
– [[Urmas Hepner]]
– [[Jupp Heynckes]]
– [[Guus Hiddink]]
– [[Nina Hoekman]]
– [[Jaroslav Holík]]
– [[Aino Huimerind]]
– [[Esa Hukkanen]]
– [[Norbert Hurt]]
– [[Jaan Härms]]
– [[Voldemar Hünerson]]
– [[Sami Hyypiä]]

==I==
[[Aleksander Illi]]
– [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]]
– [[Joel Indermitte]]
– [[Kaire Indrikson]]
– [[Dinibek Izbatõrov]]

==J==
[[Urmas Jaamul]]
– [[Tatjana Jaanson]]
– [[Aleksei Jagudin]]
– [[Nikolai Jakovenko]]
– [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]]
– [[Aleksei Jerjomenko]]
– [[Ain Joala]]
– [[Raivo Johanson]]
– [[Aili Jõgi]]
– [[Urmas Jõgi]]
– [[Nikolai Järveoja]]
– [[Jaan Jürimäe]]

==K==
[[Kaido Kaaberma]]
– [[Heidi Kaasik]]
– [[Vello Kade]]
– [[Merike Kahk]]
– [[Hans Kaiva]]
– [[Uno Kajak]]
– [[Valter Kalam]]
– [[Ago Kalde]]
– [[Tiit Kaldma]]
– [[Elmar Kaljot]]
– [[Rein Kaljula]]
– [[Jüri Kalmus]]
– [[Rein Kamarik]]
– [[Olav Karikosk]]
– [[Martin Karis]]
– [[Roman Kariste]]
– [[Ramiz Karitšev]]
– [[Silver Karjus]]
– [[Valeri Karpin]] 
– [[Enno Karrisoo]]
– [[Viktor Kass]]
– [[Vladimir Kazatšonok]]
– [[Tõnu Kaukis]]
– [[Roy Keane]]
– [[Avo Keel]]
– [[Kaimu Keerak]]
– [[Alfred Keerd]]
– [[Mart Keersalu]]
– [[Üllar Kerde]]
– [[Märt Kermon]] 
– [[Fritz Kerr]]
– [[Aksel Kersna]]
– [[Uno Kiiroja]]
– [[Ants Kiisa]]
– [[Tarmo Kikerpill]]
– [[Matti Killing]]
– [[Oleg Kim]]
– [[Priidik Kippar]]
– [[Dmitri Kiritšenko]]
– [[Meinhard Kirm]]
– [[Petǎr Kirov]]
– [[Urmas Kirs]] 
– [[Mall Kirsipuu]]
– [[Rein Kirsipuu]]
– [[Peeter Kirt]]
– [[Tevfik Kış]]
– [[Karl Kivastik]]
– [[Raul Kivilo]]
– [[Alfred Kivisaar]] 
– [[Janno Kivisild]]
– [[Vahur Kivisild]]
– [[Kalle Klandorf]]
– [[Romuald Klim]]
– [[Vladimir Klinkov]]
– [[Jürgen Klinsmann]]
– [[Vladimir Klotškov]]
– [[Valentin Klõšeiko]]
– [[Ferenc Kocsis]]
– [[Harri Koiduste]]
– [[Tiit Koitnurm]]
– [[Hannes Koivunen]]
– [[Marko Koks]]
– [[Aivar Kommisaar]]
– [[Irina Kononova]]
– [[Ferenc Kónya]]
– [[Veli Koota]]
- [[Kaido Koppel]]
– [[Tapio Korjus]]
– [[Johannes Kotkas]]
– [[Alvin Kraenzlein]]
– [[Evald Kree]]
– [[Leo Kreinin]]
– [[Rudolf Krestinov]]
– [[Heino Krevald]]
– [[Jaanus Kriisk]]
– [[Anatoli Krikun]]
– [[Marko Kristal]]
– [[Nils Kroon]]
– [[Nikolai Kruglov seenior]] 
- [[Ranno Krusta]]
– [[Heino Kruus]]
– [[Juri Kudrjašov]]
– [[Fred Kudu]]
– [[Milvi Kuivkaev]]
– [[Ille Kukk]]
– [[Ilmar Kullam]]
– [[Gert Kullamäe]]
– [[Urmas Kulp]]
– [[Martin Kutman]]
– [[Roman Kuura]] 
– [[Aivar Kuusmaa]]
– [[Aarne Kõiv]]
– [[Karl Käbi]]
– [[Jüri Käen]]
– [[Uno Källe]]
– [[Enn Kääni]]
– [[Arved Külanurm]]
– [[Mait Künnap]]

==L==

[[Aare Laas]] – [[Viktor Laats]] – [[Emma Laine]] – [[Risto Lall]] – [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] – [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] – [[Ülar Lauk]] – [[Tiina Laurisson]] – [[Anneliis-Mall Leius]] – [[Toomas Leius]] – [[Marko Lelov]] – [[Karl Leman]] – [[Harry Lemberg]] – [[Mark Lenzi]] – [[Ranet Lepik]] – [[Evi Leppik]] – [[Mihkel Leppik]] – [[Allar Levandi]] – [[Anna Levandi]] – [[Jaanus Levkoi]] – [[Ervin Liebert]] – [[Jaanus Liivak]] – [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)|Toomas Liivak]] – [[Kalle Liivamägi]] – [[Harri Lill]] – [[Heino Lill]] – [[Aivar Lillevere]] – [[Rein Lindmäe]] – [[Curt Lindström]] – [[Henno Linn]] – [[Martin Linnamägi]] – [[Marcello Lippi]] – [[Valdo Lips]] – [[Jaak Lipso]] – [[Oleg Ljadov]] – [[Valeri Lobanovskõi]] – [[Erhard Loit]] – [[Meelis Loit]] – [[Johannes Looaru]] – [[Mihkel-Matteus Luik]] – [[Laos Lukas]] – [[Laur Lukin]] – [[Andrei Luzgin]] – [[Andres Lutsar]] – [[Vanderlei Luxemburgo]] – [[Joann Lõssov]] – [[Oliver Lüütsepp]]

==M==
[[Nigul Maatsoo]] – [[Tiit Madalvee]] – [[Erkki Mallenius]] – [[Antal Mally]] – [[Roberto Mancini]] – [[Pekka Marjamäki]] – [[Gerardo Martino]] – [[Bert van Marwijk]] – [[Walter Mazzarri]] – [[Veselin Matić]] – [[Jarmo Matikainen]] – [[Tuuli Matinsalo]] – [[Juho Matsalu]] – [[Peeter Matsov]] – [[Eve-Mai Maurer]] – [[Lembit Maurer]] – [[Tõnu Meijel]] – [[Boris Meos]] – [[Toomas Merila]] – [[Emanuel Merins]] – [[Ülle Merisalu]] – [[Gabriel Milito]] – [[Gustavo Morínigo]] – [[Steve Morison]] – [[Marek Morozov]] – [[Thiago Motta]] – [[José Mourinho]] – [[Emilia Muhhina]] – [[Selma Multer]] – [[Aniss Murtazin]] – [[Koit Muru]] – [[Kalmer Musting]] – [[Raiko Mutle]] – [[Arvo Mõttus]] – [[Janika Mölder]] – [[Jutta Müller]] – [[Martin Müürsepp]]

==N==
[[Edgar Naarits]] – [[Julian Nagelsmann]] – [[Ferenc Nagy]] – [[Andrei Nazarov]] – [[Remigija Nazarovienė]] – [[Iivo Nei]] – [[Arturs Neikšāns]] – [[Tiiu Neiland]] – [[Endel Nelis]] – [[Lembit Nelke]] – [[Ondrej Nepela]] – [[Harri Neppi]] – [[Richard Møller Nielsen]] – [[Meinhard Niglas]] – [[Jaan Niinep]] – [[Eino Niineste]] – [[Viktor Nikulin]] – [[Ants Nisu]] – [[Jüri Nisumaa]] – [[Olev Nisumaa]] – [[Martin Noodla]] – [[Johannes Noormägi]] – [[Peeter Noppel]] – [[Brett Nõmm]]

==O==
[[Verner Oamer]] – [[Silvia Oja]] – [[Heino Ojasoo]] – [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] – [[Gert Olesk]] – [[Ülo Ollis]] – [[Olaf Olmann]] – [[Villi Olumets]] – [[Karl Oole]] – [[Alessandro Orefice]] – [[Margus Oro]] – [[Lale Orta]] – [[Hillar Otto]] – [[Rein Ottoson]] – [[Ivan O'Konnel-Bronin]]

==P==

[[Mart Paama]] – [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] – [[Marians Pahars]] – [[Bob Paisley]] – [[Rein Pajur]] – [[Ando Palginõmm]] – [[Ramaz Paliani]] – [[Vello Palm]] – [[Uno Palu]] – [[Walter Pandiani]] – [[Mati Pari]] – [[Martin Parmas]] – [[Salme Parming]] – [[Eva Peebo]] – [[Rauno Pehka]] – [[Rudolf Pehka]] – [[Magnus Pehrsson]] – [[Viljar Pennert]] – [[Kalev Pensa]] – [[Momir Petković]] – [[Antonio Pettigrew]] – [[‎Uno Piir]] – [[Olev Piirsalu]] – [[Arno Pijpers]] – [[Ain Pinnonen]] – [[Mehmet Akif Pirim]] – [[Martin Plaser]] – [[Mauricio Pochettino]] – [[Õnne Pollisinski]] – [[Mart Poom]] – [[Mati Poom]] – [[Ahmed Porkveli]] - [[Renato Portaluppi]] – [[Ange Postecoglou]] -[[Cesare Prandelli]] – [[Viktor Preiman]] – [[Larissa Preobraženskaja]] – [[Voldemar Press]] – [[Aleksander Prikk]] – [[Igor Prins]] – [[Aleksei Prokurorov]] – [[Jakob Proovel]] – [[Raimund Pundi]] – [[Aleksandr Puštov]] – [[Edgar Puusepp]] – [[Heino Puuste]] – [[Aavo Põhjala]] – [[Aita Põldma]] – [[Jüri Põldoja]] – [[Henn Põlluste]] – [[Siiri Põlluveer]] – [[Marko Pärnpuu]] – [[Aita Pääsuke]] – [[Tõnu Pääsuke]] – [[Eduard Pütsep]]

==Q==

==R==
[[Helmut Raamat]]
– [[Lea Rand]]
– [[Claudio Ranieri]]
– [[Raul Rannaveer]]
– [[Heiko Rannula]]
– [[Ahto Raska]]
– [[Liina Raska]]
– [[Sergei Ratnikov]] 
– [[Pasi Rautiainen]] 
– [[Heino Rebane]]
– [[Lembit Rebane]]
– [[Harry Redknapp]] 
– [[Otto Rehhagel]] 
– [[Martin Reim]] 
– [[Olev Reim]] 
– [[Bernhard Rein]]
– [[Indrek Reinbok]]
– [[Mauri Repo]]
– [[Carles Rexach]]
– [[Mait Riisman]] 
– [[Frank Rijkaard]]
– [[Brendan Rodgers]] 
– [[Oksana Romanenkova]] 
– [[Meelis Rooba]]
– [[Enn Roosi (treener)|Enn Roosi]] 
– [[Sergei Rublevski]]
– [[Marge Rull]]
– [[Harri Russak]]
– [[Bill Russell]] 
– [[Rain Ruuder]]
– [[Raivo Ruukel]]
– [[Tõnu Rähn]] 
– [[Tarmo Rüütli]]

==S==
[[Aksel Saal]] – [[Elmar Saar]] – [[Pentti Saarman]] – [[Arrigo Sacchi]] – [[Arseni Sajankin]] – [[Bernhard Salong]] – [[Jaak Salumets]] –  [[Jorge Sampaoli]] – [[Gennadi Sapunov]] – [[‎Aavo Sarap]] – [[Jüri Schmidt]] – [[Luiz Felipe Scolari]] – [[Evald Seepere]] – [[Arnold Selge]] – [[Heido Selmet]] – [[Raimund Felix Sepp]] – [[Rocky Seto]] – [[Bill Shankly]] – [[Alan Shearer]] – [[Alfred Shrubb]] – [[Rein Siim]] – [[Rita Sild]] – [[Tõnis Sildaru]] – [[Olle Sildre]] – [[Mart Siliksaar]] – [[Ester Sillaste]] – [[Victor Silva]] – [[Tapio Sipilä]] – [[Kersti Sirel]] – [[Helmuth Sirgemets]] – [[Viktor Skrõpnõk]] – [[Andres Skuin]] – [[Hugo Soasepp]] – [[August Sokk]] – [[Tiit Sokk]] – [[Ståle Solbakken]] – [[Nikolai Solovjov]] – [[Leonhard Soom]] – [[Riho Soonik]] – [[Peet Soosaar]] – [[Luciano Spalletti]] – [[Gary Speed]] – [[Teófilo Stevenson]] – [[Ivan Stojković]] – [[Marco Sturm]] – [[Alpo Suhonen]] – [[Alo Suurna]] – [[Gunde Svan]] – [[Andres Sõber]] – [[Peep Sõber]] – [[Aimur Säärits]] – [[Boris Sülluste]]

==Š==
[[Aleksandra Ševoldajeva]]
– [[Boriss Šilkov]]
– [[Anatoli Šmigun]]

==Z==
[[Aleksandra Zabelina]]
– [[Mário Zagallo]]
– [[Hillar Zahkna]] 
– [[Vladimir Zažogin]] 
– [[Indrek Zelinski]] 
– [[Therese Zenz]] 
– [[Zico]] 
– [[Juhan Zimmermann]]
– [[Ryszard Zub]]

==Ž==

==T==
[[Mati Tabur]] – [[Urmas Tali]] – [[Valdo Tali]] – [[Jüri Talu]] – [[Jaan Tamm (treener)|Jaan Tamm]] – [[Piibe Tammemäe]] – [[Aleksander Tammert]] – [[Aleksander Tammert seenior]] – [[Eeri Tammik]] – [[Ireen Tarm]] – [[Jüri Tarto]] – [[Imre Taveter]] – [[Liis Teemusk]] – [[Harry Teeveer]] – [[Artemi Tepp]] – [[Carlos Tévez]] – [[Monica Theodorescu]] – [[Teitur Þórðarson]] – [[Jaanus Teppan]] – [[Viktor Tihhonov]] – [[Esa Tikkanen]] – [[Jukka Toijala]] – [[Gennadi Tolmatšov]] – [[Aavo Tomingas]] – [[Joosep Toome]] – [[Heiki Toots]] – [[Hans Torim]] – [[Tiina Torop]] – [[Curro Torres]] – [[Kalmer Tramm]] – [[Giovanni Trapattoni]] – [[Väino Treiman]] – [[Ivar Troost]] – [[Tõnu Truus]] – [[Monika Tsõganova]] – [[Aleksander Tšikin]] – [[Svetlana Tširkova]] – [[Aleksander Tšutšelov]] – [[Enn Tupp]] – [[Raimond Turja]] – [[Monika Tuvi]]      – [[Lembit Tõemäe]] – [[Toomas Tõnise]] – [[Enn Tõnisson]] – [[Gunnar Tõnning]] – [[Uno Tõnnus]] – [[Herik Tölpt]] – [[Rain Tölpus]] – [[Heldur Tüüts]]

==U==

[[Roman Ubakivi]]
– [[Pertti Ukkola]]
– [[Frank Ullrich]]
– [[Jaak Uudmäe]]
– [[Ervin Uuk]]

==V==
[[Ruth Vaar]]
- [[Lembit Vahesaar]]
- [[Viktor Vaiksaar]]
– [[Boris Valdek]]
– [[Uno Valdmets]] 
– [[Rein Valdru]]
– [[Tiiu Valgemäe]] 
– [[Kalju Valgus]]
– [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]]
– [[Marina Vallik]]
– [[Francisc Vaștag]]
– [[Jan Važinski]]
– [[Priit Vene (korvpallur)|Priit Vene]]
– [[Rivo Vesik]]
– [[Vésteinn Hafsteinsson]]
– [[Jaak Vettik]]
– [[Mare Vierland]]
– [[Jüri Viigipuu]]
– [[Margit Viilep]]
– [[Hans-Davis Viirmaa]]
– [[Tito Vilanova]]
– [[André Villas-Boas]]
– [[Jüri Villemson]]
– [[Heino Villum]]
– [[Mehis Viru]]
– [[Nikolai Viru]]
– [[Indrek Visnapuu]]
– [[Milvi Visnapuu]]
– [[Ossie Vitt]]
– [[Matt Vogel]]
– [[Albert Vollrat]]
– [[Ulvi Voog-Indrikson]]
– [[Nenad Vučinić]]
– [[Tõnu Võimula]]
– [[Eduard Võrk]]
– [[Ants Vändrik]]
– [[Rudi Völler]]

==W==
[[Ryszard Wolny]]

==Õ==

==Ä==

==Ö==

==Ü==

==X==

==Y==
[[Murat Yakin]]

==Välislingid==
* [https://www.spordiregister.ee/et/treener Eesti treenerite register]

[[Kategooria:Treenerid| ]]
[[Kategooria:Biograafiate loendid]]
[[Kategooria:Spordi loendid]]</text>
      <sha1>d3ldqe0wse2c2xh3kbyft0q4gcmlz0n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oklahoma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>35278</id>
    <revision>
      <id>7158829</id>
      <parentid>7142824</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:29:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158829</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="100161" sha1="e3womptzue1zyhtuajrm7lcob4g3t3k" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib USA osariigist; muusikali kohta vaata artiklit [[Oklahoma!]].}}

{{Provints
| nimi = Oklahoma osariik
| nimi1_keel = inglise
| nimi1 = State of Oklahoma
| lipp = Flag_of_Oklahoma.svg
| lipu_link = [[Oklahoma osariigi lipp]]
| vapp = Seal of Oklahoma.svg
| vapi_link = [[Oklahoma osariigi pitsat]]
| keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
| keskuse_nimi = [[Oklahoma City]]
| asendikaardi_pilt = Map_of_USA_OK.svg
}}

'''Oklahoma''' ([[tšerokii keel]]es ''Asgaya gigageyi''; [[pooni keel]]es ''Uukuhuúwa''; [[kajuka keel]]es ''Gahnawiyo‘geh'') on [[osariik (USA)|osariik]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] keskosas. Põhjas piirneb see [[Kansas]]e, lõunas ja läänes [[Texas]]e, loodenurgas [[Colorado]] ja [[New Mexico]], kirdes [[Missouri osariik|Missouri]] ja idas [[Arkansas]]e osariigiga. Rahvastikuarvestuse süsteemis ja enamasti ka kultuuriliselt liigitatakse Oklahoma [[lõunaosariigid|lõunaregiooni]].&lt;ref name=censusregion&gt;[https://www2.census.gov/geo/pdfs/maps-data/maps/reference/us_regdiv.pdf Census Regions and Divisions of the United States] U.S. Census Bureau (vaadatud 16.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Reed, John Shelton. [https://web.archive.org/web/20191023135349/http://xroads.virginia.edu/~DRBR/REED/tears.html &quot;The South: Where is it? What is it?&quot;] – ''My Tears Spoiled My Aim''. Harvest Books, 1994 (vaadatud 16.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahoma osariik moodustati [[Oklahoma territoorium]]i ja [[Indiaani territoorium]]i aladest ning võeti Ameerika Ühendriikide koosseisu 46. osariigina [[16. november|16. novembril]] [[1907]]&lt;ref name=netstate&gt;[http://www.netstate.com/states/intro/ok_intro.htm The State of Oklahoma] NetState (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;.

Osariigi nimi tuleb [[tšokto keel]]est.&lt;ref name=chronicles156&gt;Wright, Muriel H. [http://digital.library.okstate.edu/Chronicles/v014/v014p156.html &quot;Contributions of the Indian People to Oklahoma&quot;] – ''Chronicles of Oklahoma'', Vol. 14, No. 2, June 1936, p. 156 (vaadatud 16.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahoma ingliskeelne hüüdnimi on '''Sooner State''', mis viitab valgetele asunikele (''[[sooners]]''), kes siirdusid paremate maatükkide saamise lootuses [[Indiaani territoorium]]ile enne seal maade jagamise ametlikku algust [[1889]]. aastal.&lt;ref name=netstate/&gt; Oklahoma elanike ehk oklahomalaste kohta kasutatakse inglise keeles mitteametlikult ka sõna ''Okies''.&lt;ref&gt;[http://www.dictionary.com/browse/okie Okie] Dictionary.com (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt; Kuna Oklahoma asub ajalooliselt Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse poolt indiaanlaste kasutusse jäetud aladel, kõneldakse seal siiani 25 indiaani keelt, rohkem kui üheski teises osariigis.&lt;ref name=greymorning&gt;Greymorning, Stephen.
 [https://web.archive.org/web/20070910075959/http://www.sedl.org/pubs/lc05/intro.html Profiles of Native Language Education Programs] Southwest Educational Development Laboratory (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma on Ameerika Ühendriikide suuruselt 20. ja rahvaarvult 28. osariik.&lt;ref&gt;[http://www.netstate.com/states/tables/st_size.htm 50 State Rankings for Size] NetState.com (vaadatud 16.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://worldpopulationreview.com/states/ State Populations 2017] World Population Review (vaadatud 16.03.2017)&lt;/ref&gt; Selle suurim linn ja ühtlasi pealinn on [[Oklahoma City]]. [[Tulsa]] ja Oklahoma City on ka Oklahoma peamised majanduskeskused – nende [[suurlinna-ala]]del elab kokku umbes kaks kolmandikku osariigi elanikkonnast.&lt;ref&gt;[https://www.census.gov/population/www/cen2010/cph-t/CPH-T-5.pdf 2010 Census Population and Housing Tables] United States Census 2010 (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahoma osariik on oluline [[maagaas]]i, [[nafta]] ja [[põllumajandus]]saaduste tootja. Lisaks [[energeetika]]le ja põllumajandusele on Oklahoma peamised majandusharud [[infotehnoloogia]], [[transport]], [[biotehnoloogia]], [[lennundus]] ja [[kaitsetööstus]].&lt;ref name=newsmax&gt;DiPiero, Diane. [http://www.newsmax.com/FastFeatures/industries-in-oklahoma-economy/2015/04/13/id/638098/ &quot;Top 5 Industries in Oklahoma: Which Parts of the Economy Are Strongest?&quot;] – ''NewsMax'', 13.04.2015 (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt; Madalad naftahinnad on Oklahoma majandust 21. sajandi teisel kümnendil tugevalt kahjustanud – kui 2006. aastal oli osariik Ameerika Ühendriikide üks kiiremalt kasvavaid majandusi, siis 2015. aastal vähenes Oklahoma majandus osariikidest kõige kiiremini.&lt;ref&gt;Woodward, Brian. [http://www.reddirtreport.com/prairie-opinions/cheap-oil-killing-oklahoma%E2%80%99s-economy &quot;Cheap oil is killing Oklahoma’s economy&quot;] – ''REd Dirt Report'', 23.01.2016 (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20070704133957/http://www.bea.gov/newsreleases/regional/spi/2007/spi0307.htm State Personal Income 2006] Bureau of Economic Analysis, 27.03.2007 (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Mecoy, Don. [http://newsok.com/article/5465925 &quot;Oklahoma economy is nation's worst in second quarter&quot;] – ''The Oklahoman'', 10.12.2015 (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;

Looduslikult on Oklahomas ülekaalus [[tasandik]]ud ja [[preeria]]d, kuid leidub ka madalaid [[mäestik]]ke, [[lavamägi|lavamägesid]] ja metsasid.&lt;ref&gt;Sherman, Melissa. ''Let's Take a Look at Oklahoma.'' Great Neck Publishing, 2016, p. 1.&lt;/ref&gt; Suurem osa Oklahomast jääb kolme loodusregiooni aladele – läänes [[Suur tasandik]], osariigi keskosas preeria, [[savann]]ide ja metsade segaregioon [[Cross Timbers]], idas metsadega kaetud mägismaa [[Interior Highlands]]. Selles piirkonnas esineb tihti ohtlikke ilmastikunähtusi.

Oklahoma osariigi ametlikud lühendid on '''OK''' ([[sihtnumber|sihtnumbrite]] süsteemis), '''US-OK''' ([[ISO 3166-2:US|ISO 3166]] standardi kohaselt) ja '''Okla.''' ([[Associated Press]]i lühendite süsteemis).

==Etümoloogia==

Oklahoma nimi tuleb [[tšokto keel|tšoktokeelsest]] fraasist ''okla humma'', mis tähendab otsetõlkes 'punased inimesed' või 'punane rahvas'. [[Tšoktod]]e pealik [[Allen Wright]] pakkus nime välja [[1866]]. aastal Ameerika Ühendriikide valitsusega peetud läbirääkimistel [[Indiaani territoorium]]i üle. Tema nägemuses pidi Indiaani territoorium olema kõiki [[indiaanlased|indiaanlasi]] hõlmav üksus Ameerika Ühendriikide indiaaniasjade superintendendi juhtimise all. ''Okla humma'' oli tšoktokeelne vaste sõnale 'indiaanlased', mida kasutati Põhja-Ameerika põliselanike kirjeldamiseks tervikuna. Hiljem kinnistus see fraas Indiaani territooriumi aladel moodustatud [[Oklahoma territoorium]]i nimes ja kiideti ametliku nimena heaks [[1890]]. aastal, pärast nende alade avamist valgetele asunikele.&lt;ref name=chronicles156/&gt;&lt;ref&gt;Meserve, John Bartlett. [https://web.archive.org/web/20131023025422/http://digital.library.okstate.edu/chronicles/v019/v019p314.html &quot;Chief Allen Wright&quot;] – ''Chronicles of Oklahoma'', Vol. 19, No. 4, December 1941, pp. 318–319 (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;

==Geograafia==

Oklahoma on Ameerika Ühendriikide suuruselt 20. osariik. Selle kogupindala on 181 037&amp;nbsp;km², millest 177 660&amp;nbsp;km² on maad ja 3377&amp;nbsp;km² vett. Veekogude all on 1,9% osariigi pindalast.&lt;ref&gt;[https://water.usgs.gov/edu/wetstates.html How much of your state is wet?] USGS Water Science School (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahoma on üks kuuest osariigist, mis moodustavad sirge joonena põhjast lõunasse kulgeva niinimetatud [[Frontier Strip|piiririba]]. Osaliselt asub Oklahoma [[Suur tasandik|Suurel tasandikul]], 48 üksteisega piirneva Ameerika Ühendriikide osariigi geograafilise keskpunkti lähistel. Põhjas piirneb Oklahoma osariik [[Kansas]]e, lõunas ja läänes [[Texas]]e, loodenurgas [[Colorado]] ja [[New Mexico]], kirdes [[Missouri osariik|Missouri]] ning idas [[Arkansas]]e osariigiga. Suurem osa Oklahoma ja Texase piirist kulgeb mööda [[Lõuna-Oklahoma aulakogeen]]i, kitsast ja sügavat [[aluskord|aluskorra]] vagumust, kus voolab kahe osariigi piiriks olev [[Red River]]i jõgi&lt;ref&gt;''Historical Atlas of Oklahoma.'' Norman, University of Oklahoma Press, 2006, pp. 6–11.&lt;/ref&gt;.

Oklahoma piir New Mexico osariigiga ei ole Texase ja New Mexico piiriga samal joonel, vaid sellest 3,4–3,5&amp;nbsp;km ida pool. Texase ja New Mexico piir pandi esmakordselt paika piirivolinik John H. Clarki mõõtmiste tulemusel [[1859]]. aastal ja vastavalt kokkuleppele pidi see kulgema mööda [[103° läänemeridiaan]]i. 19. sajandi viimasel veerandil, kui täpsemat varustust ja metoodikat kasutades viidi läbi uued maamõõtmised, leiti, et senine piir ei ühtinud meridiaaniga. 1859. aasta maamõõtmismeetodid ei olnud piisavalt täpsed ja tegelik 103° meridiaan asus umbes 3,5&amp;nbsp;km ida suunas. Palju lihtsam oli jätta viga parandamata, kui hakata Texaselt New Mexico kasuks maad võõrandama. Piir Oklahoma ja New Mexico vahel pandi aga paika täpselt ja kulgeb mööda tegelikku 103° meridiaani.&lt;ref&gt;Roeder, Fred.
 [https://web.archive.org/web/20150424053426/http://www.amerisurv.com/PDF/TheAmericanSurveyor_Roeder-TX-NMLine_December2006.pdf &quot;Perhaps the Most Incorrect of Any Land Line&quot;] – ''The American Surveyor'', Winter 2007 (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Baker, Marcus. [https://pubs.usgs.gov/bul/0194/report.pdf The Northwest Boundary Of Texas] ''Bulletin of the United States Geological Survey'', No. 194, Washington, Government Printing Office, 1902, pp. 11–21, 45–50 (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;

[[Cimarroni maakond]] Oklahoma eenduvas loodenurgas on ainus maakond Ameerika Ühendriikides, millel on piir nelja osariigiga: New Mexico, Texase, Colorado ja Kansasega.&lt;ref&gt;Young, Norma Gene. [http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=CI003 Cimarron County] Oklahoma Historical Society (vaadatud 17.03.2017)&lt;/ref&gt;

===Pinnamood===

Oklahoma asub Suure tasandiku ja [[Ozarki platoo]] vahel [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] [[valgla]]s, ulatudes oma loodepiiril asuvatest kõrgetest [[tasandik]]est kaguosa madalate [[märgala]]deni.&lt;ref&gt;[https://pubs.usgs.gov/imap/i2720/ A Tapestry of Time and Terrain] United States Geological Survey (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=okgeography&gt;[http://www.netstate.com/states/geography/ok_geography.htm The Geography of Oklahoma] NetState (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=oklahomamaps&gt;[http://geology.com/state-map/oklahoma.shtml Oklahoma Map Collection] Geology.com (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt; Kõrguste muutumist loodest kagusse väljendavad ka osariigi kõrgeim ja madalaim punkt. Osariigi kõrgeim tipp [[Black Mesa]] (1516 m² merepinnast) asub Oklahoma eenduvas loodenurgas. Osariigi madalaim koht, mille kõrgus on vaid 88 m merepinnast, asub [[Little River]]i jõel Oklahoma kagupiiril [[Idabel]]i linna lähistel.&lt;ref name=arndt&gt;Arndt, Derek. [http://cig.mesonet.org/climateatlas/doc60.html The Climate of Oklahoma] Oklahoma Climatological Survey, 1.01.2003 (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma on Ameerika Ühendriikide geograafiliselt üks mitmekesisemaid osariike. See on üks neljast osariigist, mille territooriumil asub üle kümne [[ökoregioon]]i. Oklahoma aladel eristatakse kokku 11 ökoregiooni, mis tähendab, et ruutkilomeetri kohta on neid rohkem kui üheski teises osariigis. Ka siin ilmnevad suured erinevused osariigi ida- ja lääneosa vahel: kui Ida-Oklahomas on kaheksa ökoregiooni, siis Lääne-Oklahomas on neid ainult kolm. Ökoregioonide vähesust kompenseerib osariigi lääneosas haruldaste taimeliikide suur hulk.&lt;ref&gt;[http://www.travelok.com/article_page/oklahomasdiverseecoregions Oklahoma's Diverse Ecoregions] Oklahoma! Come See for Yourself (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;

Osariigi territooriumile jääb neli suuremat [[mäestik]]ku: [[Ouachita mäed]], [[Arbuckle'i mäed]], [[Wichita mäed]] ja [[Ozarki mäed]].&lt;ref name=okgeography/&gt; Ozarki ja Ouachita mäed moodustavad osa [[Interior Highlands]]i mägismaast ning kujutavad endast ainsat suuremat mägist piirkonda [[Apalatšid]]e ja [[Kaljumäestik]]u vahel.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20080622180232/http://www.srs.fs.usda.gov/4159/about/HotSpringsOffice.htm Managing Upland Forests of the Midsouth] USDA Forest Service (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt; Põhja-Oklahoma keskossa ulatub künkaline [[Flint Hills]]i preeriavöönd. Osariigi idapiiri lähistel asuvat [[Cavanal Hill]]i on kohalikud turismiametnikud nimetanud maailma kõrgeimaks [[küngas|künkaks]], kuid tegelikult on selle kõrgus 609 m maapinnast ja 727 m merepinnast, mistõttu on see ikkagi pigem [[mägi]].&lt;ref&gt;[http://www.travelok.com/listings/view.profile/id.1157 Cavanal Hill] Oklahoma! Come See for Yourself (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Newman, Mike. [http://arkokhiker.org/outdoors/news/cavanal-hill-video/ Cavanal Hill Profile Video] Arklahoma Hiker, 22.04.2012 (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma loodenurga poolkõrbelise kliimaga kõrgtasandikel leidub vaid väheseid metsaalasid; piirkonda iseloomustab laineline või tasane maastik, mida killustavad kohati [[kanjon]]id ja [[lavamägi|lavamäestikud]] nagu [[Klaasmäed]]. Osariigi edelaosas domineerivad Wichita mäed koos osaliste tasandikega, mille vahele kiiluvad väikesed isoleeritud mäestikud nagu [[Antelope Hills]]. Oklahoma keskosas on valdavaks üleminekupreeriad ja [[tammesavann]]id. Osariigist umbes kolmandiku moodustavas idaosas laiuvad lääne-idasuunaliselt paiknevad Ozarki ja Ouachita mäed, mille kõrgus kasvab järk-järgult itta liikudes.&lt;ref name=oklahomamaps/&gt;

Oklahoma [[veestik]]u moodustavad enam kui 500 jõge ja oja ning 200 järve, millest enamik on tekitatud vooluveekogudele paisude abil. Enamik osariigist jääb kahte peamisse, Red Riveri ja [[Arkansas (jõgi)|Arkansase]] jõe valglasse, kuigi ka [[Lee jõgi|Lee]] ja [[Little River]]i jõel on küllaltki märkimisväärsed valglad.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/place/Oklahoma-state#toc280845 Oklahoma: Drainage] Encyclopaedia Britannica (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entryname=RIVERS%20AND%20STREAMS Rivers and Streams] Oklahoma Historical Society (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;

===Elusloodus===

Kuna Oklahoma osariik asub mitme geograafilise piirkonna ristumispunktis, on see oma suuruse kohta bioloogiliselt väga mitmekesine. Mets katab umbes 28% Oklahoma territooriumist.&lt;ref name=forests&gt;[http://www.forestry.ok.gov/oklahoma-forests Oklahoma's Forests] Oklahoma Forestry Services (vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt; Nii kõrg- kui ka madalrohustu preeriad osariigi kesk- ja lääneosas toetavad ulatuslikke [[ökosüsteem]]e, kuigi tänapäeval domineerivad loodusliku rohttaimestiku asemel põllumajanduslikud kultuurtaimed. Oklahoma väheste sademetega lääneosas domineerivad ökosüsteemide seas madalrohustu preeriad ja [[põõsastik]]ud, kuigi kuni osariigi loodetipuni välja leidub jõgede lähistel ja ojasängides ka [[valge mänd|valgeid mände]], [[kollane mänd|kollaseid mände]] ja [[kadakas (perekond)|kadakaid]]. Oklahoma kirdeosas leidub mitmeid haruldasi, [[disjunktsioon (bioloogia)|disjunktsioonilise]] levikuga liike nagu [[suhkruvaher]], [[suurehambune vaher]], [[pudelpuu]] ja [[virgiinia tamm]].&lt;ref name=studentguide&gt;[https://web.archive.org/web/20061230052128/http://www.travelok.com/about/StudentGuide.pdf A Look at Oklahoma: A Student's Guide] Oklahoma Tourism &amp; Recreation Department, 2005 (koopia archiv.org veebiarhiivis, vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;

Osariigi kaguosas on valitsevaks [[padur]]id, [[küpress]]imetsad, [[heitlehisus|heitlehised metsad]] ning segametsad [[siilmänd]]ide, [[tõrvikumänd]]ide ja [[väike saabalpalm|väikeste saabalpalmidega]], samal ajal kui edelaosas on ülekaalus metsad, kus kasvavad [[virgiinia kadakas|virgiinia kadakad]], [[tähttamm]]ed ning mitut liiki [[jalakas (perekond)|jalakaid]] ja [[mänd (perekond)|mände]].&lt;ref name=studentguide/&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20071013192154/http://ok.gov/~okag/forestry-okforestshome.htm Oklahoma's Forests] Oklahoma Agriculture, Food and Forestry (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 18.03.2017)&lt;/ref&gt;

Mitmekesine on ka Oklahoma osariigi [[loomastik]], seal elutseb [[valgesaba-pampahirv|valgesaba-pampahirvi]], [[mustsaba-hirv|mustsaba-hirvi]], [[harksarvik|harksarvikuid]], [[vapiti|vapitisid]], [[koiott|koiotte]], [[puuma|puumasid]] ja [[punailves|punailveseid]], lindudest võib seal leida [[vutt]]e, [[tuvilased|tuvilasi]], [[kardinallased|kardinallasi]], [[faasan (perekond)|faasaneid]], [[valgepea-merikotkas]]t ja [[punasaba-viu]]d. Preeria ökosüsteemides on tavalised asukad [[ameerika piison]], [[preeriapüü]], [[mäger]] ja [[vöölased]], osariigi loodenurga madalate rohttaimedega preeriates asuvad riigi ühed suuremad [[rohtlahaukur]]ite kolooniad. Oklahoma keskosa [[Cross Timbers]]i regioonis, kus preeria läheb üle metsadeks, elab 351 [[selgroogsed|selgroogsete]] liiki. Kagus asuvates Ouachita mägedes elavad [[baribal]], [[rebane]], [[hallrebane]] ja [[Põhja-Ameerika jõesaarmas]], kokku asustab osariigi kaguosa 328 eri liiki selgroogseid. Samas piirkonnas elab ka [[ameerika alligaator]].&lt;ref name=studentguide/&gt;

===Kliima===

Oklahoma asub niiskes subtroopilises piirkonnas,&lt;ref name=ClimateOK&gt;[http://climate.mesonet.org/county_climate/Products/oklahoma_climate_overview.pdf Oklahoma's Climate: an Overview] Oklahoma Climatological Survey (vaadatud 20.03.2017)&lt;/ref&gt; üleminekutsoonis põhjapoolse niiske mandrilise kliima, läänepoolse poolkõrbelise kliima ning osariigi kesk-, lõuna- ja idaosas valitseva niiske subtroopilise kliima vahel. Enamik osariigist paikneb piirkonnas, mida tuntakse [[Tornado Alley]] nime all ning mida iseloomustab [[Kanada]]st lähtuvate külmade kuivade õhumasside, [[Mehhiko]]st ja Ameerika Ühendriikide edelaosast lähtuvate soojade või kuumade kuivade õhumasside ning [[Mehhiko laht|Mehhiko lahelt]] saabuvate soojade niiskete õhumasside sage segunemine. Nende kolme vastandliku õhuvoolu vastasmõju tekitab ohtlikke ilmastikunähtusi (tugevaid [[äike]]setorme, nendega kaasnevaid laastavaid tuuli, [[rahe]]t ja [[tromb]]e) märksa sagedamini kui enamikus maailma piirkondades.&lt;ref name=arndt/&gt; Aastas tabab osariiki keskmiselt 62 trombi, mille poolest on Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide seas [[Texas]]e, [[Kansas]]e ja [[Florida]] järel neljandal kohal.&lt;ref&gt;[https://www.ncdc.noaa.gov/climate-information/extreme-events/us-tornado-climatology U.S. Tornado Climatology] NOAA: National Centers for Environmental Information (vaadatud 20.03.2017)&lt;/ref&gt;

Kuna Oklahoma asub erineva temperatuuri ja õhuvooludega tsoonide kokkupuutepunktis, võivad ilmamustrid osariigis väga lühikese aja jooksul ja väga väikesete vahemaade tagant olulisel määral muutuda.&lt;ref name=arndt/&gt; Näiteks 11. novembri 1911 pärastlõunal oli õhutemperatuur [[Oklahoma City]]s 28&amp;nbsp;°C (selle kuupäeva soojarekord), siis sööstis aga enneolematu intensiivsusega üle osariigi arktiline külmalaine, mis tõi keskööks kaasa õhutemperatuuri langemise –8&amp;nbsp;°C (selle kuupäeva külmarekord); nii langes 11. novembri sooja- ja külmarekord täpselt samale päevale.&lt;ref&gt;[http://www.mesonet.org/index.php/news/article/november_11_1911_a_palindrome_to_remember November 11, 1911: A Palindrome to Remember] Mesonet (vaadatud 20.03.2017)&lt;/ref&gt; See fenomen on ka mitmete piirkonda tabanud trombide põhjuseks, näiteks 27.–28. aprillil 1912, mil sooja ja külma [[front|frondi]] põrkumisel tekkis päeva jooksul igas tunnis keskmiselt üks tromb.&lt;ref&gt;[https://www.weather.gov/oun/events-19120427 The Tornado Outbreak of April 27-28, 1912] National Weather Service (vaadatud 20.03.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma kesk-, lõuna- ja idaosa niisket subtroopilist kliimat ([[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]is ''Cfa'') mõjutavad tugevalt Mehhiko lahelt niiskust toovad lõunatuuled. Lääne poole liikudes läheb kliima osariigi loodenurga eenduvas osas ja teistes [[Lawton]]ist läände jäävatel aladel järk-järgult üle poolkõrbeliseks tsooniks (Köppeni kliimaklassifikatsioonis ''BSk''), kuhu lõunast tulev niiske õhk jõuab harva.&lt;ref name=ClimateOK/&gt; Samamoodi väheneb idast läände sademete hulk ja õhutemperatuur. Oklahoma kaguosas on [[aasta keskmine õhutemperatuur]] 16&amp;nbsp;°C ja [[aasta keskmine sademete hulk]] 1210&amp;nbsp;mm, samal ajal kui osariigi loodenurga kõrgematel aladel on aasta keskmine temperatuur 14&amp;nbsp;°C ja aasta keskmine sademete hulk alla 500&amp;nbsp;mm.&lt;ref&gt;[http://climate.ok.gov/index.php/climate/climate_trends/precipitation_history_annual_statewide Precipitation history - Annual] Oklahoma Climatological Survey (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://climate.ok.gov/index.php/climate/climate_trends/temperature_history_annual_statewide Temperature history - Annual] Oklahoma Climatological Survey (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

Peaaegu kogu Oklahomas on talv kõige kuivem aastaaeg. Kuu keskmine sademete hulk kasvab oluliselt kevadel, saavutades tipu mais, mis on suuremas osas Oklahomast aasta sademerikkaim kuu. Sel ajal esineb sagedasi, vahel väga tugevaid äikesetorme. Juuni algus võib olla veel sademerohke, kuid enamikul aastatel väheneb sademete hulk juunis ja juuli alguses tuntavalt. Kesksuvi (juuli ja august) on suuremas osas Oklahomast teine kuivaperiood, mil kauakestvate kuumahoogude vahel esineb sporaadilisi äikesetorme. Kõige kuumematel suvedel on tavalised [[põud|põuad]]: näiteks 1934., 1954., 1980. ja 2011. aasta suvel ei sadanud nädalaid vihma ja õhutemperatuur püsis üle 38&amp;nbsp;°C. Keskmine sademete hulk hakkab taas kasvama septembrist oktoobri keskpaigani, mis kujutab endast aasta teist sademerohket perioodi. Seejärel oktoobrist detsembrini sademed taas vähenevad.&lt;ref name=arndt/&gt;

Kogu osariigi ulatuses ei ole haruldased õhutemperatuurid üle 38&amp;nbsp;°C või alla –18&amp;nbsp;°C,&lt;ref name=ClimateOK/&gt; kuigi Oklahoma kesk- ja kaguosas langeb temperatuur harva alla 0&amp;nbsp;°C. Lund sajab keskmiselt alla 10&amp;nbsp;cm lõunas kuni üle 51&amp;nbsp;cm osariigi eenduvas loodenurgas [[Colorado]] piiril.&lt;ref name=arndt/&gt; Oklahoma soojarekord 49&amp;nbsp;°C on talletatud neljal korral: [[18. juuli]]l [[1936]] [[Alva]]s, [[19. juuli]]l [[1936]] ja [[12. august]]il [[1936]] [[Altus]]es ning [[10. august]]il [[1936]] [[Poteau]]'s. Oklahoma külmarekord –35&amp;nbsp;°C mõõdeti [[10. veebruar]]il [[2011]] [[Nowata]]s.&lt;ref&gt;[http://climate.ok.gov/index.php/site/page/state_records State Records] Oklahoma Climatological Survey (vaadatud 21.03.2011)&lt;/ref&gt;

Oklahoma osariigi [[Norman (Oklahoma)|Normani]] linnas asub mitu ilmastiku uurimise keskust, näiteks [[Storm Prediction Center]] ja [[National Severe Storms Laboratory]], aga samuti koolituskeskus [[Warning Decision Training Division]].&lt;ref&gt;[http://www.spc.noaa.gov/ Storm Prediction Center] (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.nssl.noaa.gov/ NSSL: National Severe Storms Laboratory] (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.wdtb.noaa.gov/ Warning Decision Training Division] (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;margin: 1em auto 1em auto&quot; &quot;text-align:center;font-size:90%;&quot; |
| colspan=&quot;13&quot; style=&quot;text-align:center;font-size:90%;background:#E5AFAA;&quot;|'''Kuu keskmised temperatuurid Oklahoma suuremates linnades'''
|- style=&quot;background: #E5AFAA;text-align:center;&quot;
! Linn
! Jaan
! Veebr
! Märts
! Apr
! Mai
! Juuni
! Juuli
! Aug
! Sept
! Okt
! Nov
! Dets
|- style=&quot;background: #F8F3CA;text-align:center;&quot;
! style=&quot;background:#f8f3ca; color:#000;&quot;| Oklahoma City
| 10 / –2
| 13 / 1
| 17 / 5
| 23 / 10
| 27 / 16
| 31 / 20
| 35 / 22
| 34 / 22
| 29 / 17
| 23 / 11
| 17 / 4
| 11 / –1
|- style=&quot;background: #C5DFE1;text-align:center;&quot;
! style=&quot;background:#c5dfe1; color:#000;&quot;| Tulsa
| 9 / –3
| 12 / –1
| 17 / 4
| 22 / 9
| 26 / 15
| 31 / 20
| 34 / 23
| 34 / 22
| 29 / 17
| 23 / 11
| 16 / 4
| 9 / –1
|- style=&quot;background: #F8F3CA;text-align:center;&quot;
! style=&quot;background:#f8f3ca; color:#000;&quot;| Lawton
| 11 / –3
| 13 / –1
| 18 / 4
| 23 / 9
| 27 / 15
| 32 / 19
| 35 / 22
| 35 / 22
| 30 / 17
| 24 / 10
| 17 / 4
| 11 / –2
|-
| colspan=&quot;13&quot;  style=&quot;text-align:center; font-size:90%; background:#e8eafa; text-align:center; font-size:90%; background:#e8eafa;&quot;| ''Kuu keskmine kõrgeim / madalaim temperatuur °C''&lt;ref&gt;[http://www.usclimatedata.com/climate/oklahoma-city/oklahoma/united-states/usok0400 Climate Oklahoma - Oklahoma City] U.S. Climate Data (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.usclimatedata.com/climate/tulsa/oklahoma/united-states/usok0537 Climate Oklahoma - Tulsa] U.S. Climate Data (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.usclimatedata.com/climate/lawton/oklahoma/united-states/usok0307 Climate Lawton - Oklahoma] U.S. Climate Data (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;
|}

===Kaitse- ja puhkealad===

Oklahomas on kokku 33 [[osariigi park|osariigi alluvuses maastikukaitseala]], kolm [[rahvuspark]]i, kolm [[metsakaitseala|metsa-]] ja [[preeriakaitseala]] ning laialdane [[loodusreservaat]]ide võrgustik.&lt;ref&gt;[http://www.travelok.com/state_parks State Parks] Oklahoma! Come See for Yourself (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=OKparks&gt;[https://www.nps.gov/state/ok/index.htm Oklahoma Parks] National Park Service (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.fs.fed.us/recreation/map/state_list.shtml#O Find a Forest by State] U.S. Forest Service (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; Tähtsaim metsakaitseala on [[1907]]. aastal president [[Theodore Roosevelt]]i korraldusel asutatud [[Ouachita rahvusmets]], mis asub Oklahoma ja [[Arkansas]]e osariigi territooriumil. See on vanim metsakaitseala lõunaosariikides ja hõlmab üle 7280&amp;nbsp;km².&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170322014750/http://backwoodsadventures.com/rootsrated/an-overview-of-the-ouachita-national-forest-the-oldest-national-forest-in-the-south/ An Overview of the Ouachita National Forest: The Oldest National Forest in the South] Backwoods Adventures (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.fs.usda.gov/ouachita/ Ouachita National Forest] U.S. Forest Service (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahoma metsadest on föderaalvalitsuse omandis kokku alla 5%.&lt;ref name=forests/&gt;

Kesk-Oklahoma põhjaosas asuv [[Tallgrass Prairie Preserve]] on maailma suurim [[kõrgrohustu preeria]] kaitseala (158&amp;nbsp;km²). See on osa ökosüsteemist, mis minevikus hõlmas 14 praeguse osariigi territooriumi, kokku ligi 690 000&amp;nbsp;km², aga millest inimtegevuse tulemusel on siiani säilinud vähem kui 4%.&lt;ref&gt;[https://www.nps.gov/tapr/index.htm Tallgrass Prairie National Preserve Kansas] National Park Service (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160817132843/http://www.nature.org/ourinitiatives/regions/northamerica/unitedstates/oklahoma/placesweprotect/tallgrass-prairie-preserve.xml Oklahoma: Joseph H. Williams Tallgrass Prairie Preserve] The Nature Conservancy (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; Lisaks asub Oklahoma kirdeosas veel teine preeriakaitseala, [[Black Kettle National Grassland]], mis hõlmab 127&amp;nbsp;km² preeriat.&lt;ref&gt;[https://www.fs.usda.gov/detail/cibola/home/?cid=stelprdb5397425 Black Kettle and McClellan Creek National Grasslands] U.S. Forest Service (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; [[Wichita Mountains Wildlife Refuge]] on vanim ja suurim üheksast Oklahoma territooriumil asuvast [[National Wildlife Refuge|National Wildlife Refuge'i]] süsteemi looduskaitsealast. See asutati [[1901]]. aastal ja katab ligi 239&amp;nbsp;km² suuruse ala.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20080207022542/http://www.fws.gov/refuges/refugeLocatorMaps/Oklahoma.html Refuge Locator Map: Oklahoma] U.S. Fish and Wildlife Service (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.fws.gov/refuge/Wichita_Mountains/about.html Wichita Mountains: About the Refuge] U.S. Fish and Wildlife Service (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

Suurim Oklahomas asuvatest föderaalvalitsuse alluvuses pargi- ja puhkealadest on [[Chickasaw National Recreation Area]], mis hõlmab 18&amp;nbsp;km².&lt;ref&gt;[https://www.nps.gov/chic/learn/management/statistics.htm Chickasaw National Recreation Area: Parks Statistics] National Park Service (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; Muud olulised pargid ja puhkealad on veel [[Santa Fe rada|Santa Fe]] ja [[Pisarate rada|Pisarate raja]] ajaloolised marsruudid, ajaloomälestiste registrisse kantud [[Fort Smithi ajaloopark|Fort Smith]] ja [[Washita lahinguväli]] ning [[Oklahoma City rahvusmemoriaal]].&lt;ref name=OKparks/&gt;

==Ajalugu==

Leidub tõendeid, mille kohaselt läbisid Põhja-Ameerika põliselanike eellased Oklahoma alasid või isegi asustasid neid juba [[Weichseli jäätumine|viimasel jääajal]], umbes 30 000 aastat tagasi.&lt;ref name=prehistory&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=PR008 Prehistoric Native Peoples] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahoma varaseimad eelajaloolised asukad olid kütid, kelle asustusest on leitud arheoloogilisi tõendeid peamiselt kolmest kohast: osariigi kirdeosast [[Ozarki mäed|Ozarki mägede]] koobastest ja kaljunukkidelt, osariigi eenduva loodenurga koobastest ning üle osariigi laiali pillutatuna jõgede ja ojade kallastelt. Osariigi idaosast leitud [[Fourche Maline'i kultuur]]i (300–800 eKr) matmispaigad on varaseimad jäljed inimmatustest Oklahoma aladel. Oklahoma eelajaloo kuldajastuks loetakse niinimetatud Spiro epohhi (500–1300 pKr). See ajastu on nime saanud [[Mississippi kultuur]]i [[Spiro kalmed|Spiro kalmete]] järgi, mis asuvad tänapäeval [[Spiro]] linna lähistel. Siin oli tegemist juba arenenud kultuuriga, mida iseloomustasid püsivad arvuka elanikkonnaga külad, kõrge käsitöö tase ja esimesed katsed metalli töödelda.&lt;ref name=prehistory/&gt;&lt;ref&gt;Gibson, Arrell Morgan. [https://books.google.ee/books?id=HiP-sWiqYL4C ''Oklahoma, a History of Five Centuries''] Norman, University of Oklahoma Press, 1981, pp. 9–15 (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

Teadaolevalt esimese eurooplasena läbis Oklahoma alasid [[1541]]. aastal hispaania [[konkistadoorid|konkistadoor]] ja maadeavastaja [[Francisco Vázquez de Coronado]], kes otsis aastatel [[1540]]–[[1542]] müütilist Cíbola seitset kullast linna. Coronado ekspeditsioon, mis lõppes ebaõnnestumisega, läbis ainult Oklahoma eenduvat loodenurka.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=CO062 Coronado Expedition] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Gibson, Arrell Morgan. [https://books.google.ee/books?id=HiP-sWiqYL4C ''Oklahoma, a History of Five Centuries''] Norman, University of Oklahoma Press, 1981, pp. 16–19 (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; Kuigi hispaanlased tegid uurimisretki Oklahoma aladele ka hiljem – tuntuim neist on [[Juan de Oñate]] ekspeditsioon [[1601]]. aastal – nad piirkonda ei koloniseerinud. [[1682]]. aastal kuulutas prantsuse maadeavastaja [[René-Robert Cavelier, Sieur de La Salle]] kõiki [[Mississippi]] jõe äärsed maad [[Prantsusmaa]] kuninga valduseks. [[1719]]. aastal tegid prantslased Oklahoma aladele kaks uurimisretke, otsides kauplemisvõimalusi kohalike indiaanlaste ja kaugemal asuvate Hispaania asundustega: [[Jean-Baptiste Bénard de la Harpe]] kulges mööda [[Red River]]i jõge nüüdisaegse Oklahoma lõunapiiril ja [[Claude Charles du Tisné]] uuris nüüdisaegse Oklahoma põhjaosa. Prantslased rajasid Oklahoma aladele ka kaubaposte, kuid alalist eurooplaste asustust seal veel ei tekkinud.&lt;ref&gt;Gibson, Arrell Morgan. [https://books.google.ee/books?id=HiP-sWiqYL4C ''Oklahoma, a History of Five Centuries''] Norman, University of Oklahoma Press, 1981, pp. 19–27 (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=FR020 French] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

18. sajandi lõpuks oli indiaani asustus Oklahoma aladel mitmekesine ja kirev. [[Vitšitad|Vitšita]] indiaanlased elasid põlluharijate ja küttide-korilastena veeteede ääres Oklahoma kesk- ja lõunaosas. Läänepoolsetel aladel domineerisid nomaadilise eluviisiga [[komantšid]] ja [[apatšid]], kes järgnesid [[Suur tasandik|Suurel tasandikul]] piisonikarjadele. Kirdes elasid põlluharijate ja küttide-korilastena [[kuapad]]. Kõige hiljem saabusid [[oseidžid|oseidži]] indiaanlased, kes asustasid samuti Oklahoma kirdeosa. Nemad elatusid peamiselt põlluharimisest, kuid organiseerisid ka suuri piisonijahte läänes laiuvatel tasandikel. Oseidži indiaanlased korraldasid ka röövretki vitšitade küladesse.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entryname=SETTLEMENT%20PATTERNS Settlement Patterns] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

===19. sajand===

Oklahoma läks ametlikult [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]] [[1803]]. aastal [[Louisiana ost]]uga, kui Prantsusmaa esimene konsul [[Napoleon I|Napoléon Bonaparte]] müüs Prantsusmaa valdused Mississippi jõest läänes ([[Uus-Prantsusmaa]]) Ameerika Ühendriikidele. Oklahoma alade haldusterritoriaalne kuuluvus muutus esialgu tihti: [[1804]]–[[1805]] kuulusid need [[Indiana territoorium]]i, [[1805]]–[[1812]] [[Louisiana territoorium]]i, [[1812]]–[[1819]] [[Missouri territoorium]]i ja alates [[1819]]. aastast [[Arkansase territoorium]]i koosseisu.&lt;ref&gt;Gibson, Arrell Morgan. [https://books.google.ee/books?id=HiP-sWiqYL4C ''Oklahoma, a History of Five Centuries''] Norman, University of Oklahoma Press, 1981, pp. 28–29 (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

Kui algselt pidid indiaanlastele jääma kõik alad [[Mississippi]] jõest läänes, liikus euroopa päritolu ameeriklaste asuala ometi üha enam lääne poole ja föderaalvalitsus legaliseeris piirimuutused indiaani hõimudega sõlmitud üha uute lepingutega. [[1828]]. aasta lepingutega kehtestati indiaanlaste asuala piir umbes seal, kus asub tänapäeval Oklahama ja Arkansase osariigi piir. 19. sajandi edenedes aeti üha enam indiaanlasi Ameerika Ühendriikides oma esivanemate maadelt minema ja küüditati indiaanlastele eraldatud aladele eurooplaste püsiasustusest lääne pool, muuhulgas nüüdisaegsetele Oklahoma aladele ja selle ümbrusse. [[1830]]. aasta [[indiaanlaste ümberasustamise seadus]] andis presidendile õiguse võõrandada indiaanlaste maid Mississippi jõest idas. Esimesena [[viis tsiviliseeritud hõim|viiest tsiviliseeritud hõimust]] küüditati [[1831]]. aastal Ameerika Ühendriikide kaguosast [[tšoktod]]. Seda küüditamist hakati nimetama &quot;[[pisarate rada|pisarate rajaks]]&quot;, kuigi tänapäeval kasutatakse seda mõistet enamasti hilisema [[tšerokiid]]e küüditamise kontekstis. [[1834]]. aastal määrati kindlaks [[Indiaani territoorium]]i piirid, mille raamesse jäi ka Oklahoma.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=TR003 Trail of Tears (term)] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=territory&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entryname=INDIAN%20TERRITORY Indian Territory] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

[[1838]]. aastal küüditati Oklahomasse 17 000 tšerokiid ja nende 2000 mustanahalist orja.&lt;ref&gt;Carter, Samuel. ''Cherokee sunset: A nation betrayed: a narrative of travail and triumph, persecution and exile.'' New York, Doubleday, 1976, p. 232.&lt;/ref&gt; Nad asustati aladele, mis kuulusid enne oseidži ja kuapa indiaanlastele. Üha ulatuslikuma indiaanlaste ümberasustamise tulemusel elas 1889. aastaks Indiaani territooriumil enam kui 30 indiaanirahvast ja -hõimu. Samal ajal oli Indiaani territooriumi ala pidevalt vähenenud, sest varem osaliselt selle alla kuulunud [[Kansas]] sai osariigiks [[1861]]. aastal ja [[Nebraska]] [[1867]]. aastal.&lt;ref name=territory/&gt; [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] ajal astusid mitmed hõimud lepingulistesse suhetesse [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]iga või toetasid konföderatsiooni mitteametlikult.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=CI011 Civil War Era] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; Orjus kaotati Indiaani territooriumil alles [[1866]]. aastal, kui sealsed hõimud sõlmisid Ameerika Ühendriikidega uued lepingud.&lt;ref&gt;Hornsby, Alton. [https://books.google.ee/books?id=bqIJ278VHuwC&amp;pg=PA127&amp;dq=Slaves+1866+Oklahoma&amp;hl=en&amp;ei=NNYATq_lFOTx0gH_nq2xDg&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q=Slaves%201866%20Oklahoma&amp;f=false ''A Companion to African-American History''] Blackwell Publishing, 2005, p. 127 (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

Pärast kodusõda püüdsid [[Texas]]e karjafarmid sammu pidada kasvanud nõudlusega Ameerika Ühendriikide idaosa linnades ja neile oli oluline toimetada kariloomad Oklahomast põhja poole Kansasesse, kus olid olemas loomade transpordiks vajalikud raudteeühendused. Seetõttu hakkasid [[kauboi]]d Indiaani territooriumile illegaalselt rajama karjateid.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=CA076 Cattle Drives] Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; 1881. aastal kulges neli viiest lääne piirialade peamisest karjateest läbi Indiaani territooriumi.&lt;ref&gt;[http://genealogytrails.com/main/cattletrails1881map.html 1881 Map of Cattle Drive Trails] Genealogy Trails, 2006 (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt; Valgete asunike kasvanud kohalolu Indiaani territooriumil mõjutas Ameerika Ühendriikide parlamenti [[1887]]. aastal vastu võtma [[Dawesi seadus]]t, mis jagas seni hõimudele kuulunud maad perekondlikeks kruntideks, mis ühelt poolt soodustas põllumajandusega tegelemist ja eraomandi põhimõtete omaksvõtmist indiaanlaste seas, kuid viis samal ajal maa võõrandamiseni föderaalvalitsuse kasuks. Selle protsessi tulemusel lõhuti senine reservaatide süsteem ja hõimustruktuur, võõrandati umbes 50% indiaanlaste maadest ja kiirendati traditsiooniliste indiaani kultuuride hääbumist. Võõrandatud maa müüdi raudteefirmadele ja valgetele asunikele.&lt;ref&gt;Hamilton, Robert. [http://itech.fgcu.edu/&amp;/issues/vol3/issue1/united.htm United States and Native American Relations] Florida Gulf Coast University (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;

Korraldati mitmeid maadejagamisi, mille raames jagati välja neid Indiaani territooriumi maa-alasid, mis enne olid valgetele asunikele suletud. Need jagamised algasid tavaliselt kindlal kuupäeval ja kellaajal ning maatükid anti välja vastavalt sellele, kes esimesena kohale jõudis. Asunikke, kes ületasid piiri ebaseaduslikult enne ametlikku maadejagamise algust ehk jõudsid kohale varem (inglise keeles ''sooner''), hakati inglise keeles nimetama ''sooners''. Eriti ulatuslik oli võistlus paremate maatükkide omandamise nimel kevadel [[1889]] toimunud maadejagamise eel ja ajal. Selle maadejagamise tulemusel tekkis Oklahomasse rohkearvuline euroopa päritolu elanikkond ja sealt sai tulevane Oklahoma osariik ka oma ingliskeelse hüüdnime ''Sooner State''.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=LA014 Land Run of 1889] Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt;

Ameerika Ühendriikide kodanike arvu kasv indiaanlastelt võõrandatud ja asunikele välja jagatud maadel tekitas olukorra, kus need alad kvalifitseerusid territooriumi staatusele Ameerika Ühendriikide koosseisus. [[2. mai]]l [[1890]] moodustati [[Oklahoma territoorium]] ja sama aasta augustis valiti selle parlamendi esimene koosseis. Järgmise 17 aasta kestel kasvas territooriumi pindala Indiaani territooriumi arvel mitmekordseks, peamiselt täiendava maade võõrandamise ja ümberjagamise tulemusel.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=OK085 Oklahoma Territory] Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt; Indiaanlaste positsioone nõrgendas veelgi [[1898]]. aastal vastu võetud [[Curtise seadus]], mis kaotas indiaanlaste hõimukohtud ja allutas kõik Indiaani territooriumi elanikud Ameerika Ühendriikide föderaalseadustele. Seaduse eesmärk oli sillutada teed indiaanlaste assimileerimisele ning Indiaani territooriumi ja Oklahoma territooriumi aladest uue osariigi moodustamisele.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=CU006 Curtis Act (1888)] Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt;

===20. sajand===

20. sajandi alguses tehtud katsed moodustada vähenenud, veel ainult nüüdisaegse Oklahoma idaosaga piirdunud Indiaani territooriumist eraldi indiaanlaste osariiki kukkusid läbi. Viimane katse moodustada taolist haldusüksust Sequoyah' osariigi nime all tehti [[1905]]. aastal, mil koostati ka vastav ametlik pöördumine [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]ile. Viimane keeldus aga seda üldse arutusele võtmast. [[1907]]. aastal toimunud Oklahoma osariigi kongressil otsustati moodustada uus osariik senise Indiaani territooriumi ja Oklahoma territooriumi aladest, mida indiaanlased olid seni soovinud vältida. Kongressi otsused said föderaalvõimude heakskiidu ja [[16. november|16. novembril]] [[1907]] võeti Oklahoma osariik 46. osariigina Ameerika Ühendriikide koosseisu.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=SE021 Sequoyah Convention] Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt;

Uuest osariigist sai alles kujunemisjärgus [[naftatööstus]]e oluline keskus, kus naftavarude avastamine tõi kaasa uute linnade rajamise, nende rahvaarvu ja jõukuse kiire kasvu. [[Tulsa]] oli suure osa 20. sajandist tuntud maailma naftapealinnana ja osariigi majandust toitsid esimestel aastakümnetel peamiselt investeeringud naftatootmisse.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170323054823/http://tulsahistory.org/learn/online-exhibits/early-tulsa-history/oil-and-riches/ Oil and Riches] Tulsa Historical Society &amp; Museum (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20161109084753/http://aoghs.org/oklahoma-oil-history/ Oklahoma Oil History] American Oil &amp; Gas Historical Society (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt;

Alates 19. sajandi teisest poolest oli Oklahomasse saabunud ka rohkelt [[afroameeriklased|afroameeriklasi]], sest seda reklaamiti nende kogukondades vabaduse ja võimaluste maana. Oklahoma poliitik [[Edward McCabe]] taotles president [[Theodore Roosevelt]]ilt uus osariigi moodustamist afroameeriklaste osariigina, kuid see ettepanek ei leidnud piisavat toetust ja pärast Oklahoma osariigi moodustamist võeti ka seal vastu mustanahaliste õigusi kitsendavad seadused. Kui 20. sajandi alguses oli Oklahomas kümneid mustanahaliste asutatud ja nende enamusega linnu, siis enamik neist hääbus 1940. aastateks. Tuntuimad erandid on [[Boley]] ja [[Langston]], mis eksisteerivad tänini.&lt;ref name=afro&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entryname=AFRICAN%20AMERICANS African Americans] Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt; Tulsa [[Greenwood]]i linnaosa oli 1920. aastate alguseks Ameerika Ühendriikide üks jõukamaid afroameeriklaste elurajoone, mida tunti ka Väikese Aafrika ja Musta Wall Streeti nime all.&lt;ref&gt;Oxman, Steven.
 [http://variety.com/2000/tv/reviews/the-tulsa-lynching-of-1921-a-hidden-story-1200461970/ &quot;Review: ‘The Tulsa Lynching of 1921: A Hidden Story’&quot;] – ''Variety'', 30.05.2000 (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt;

Rassilised pinged Oklahomas süvenesid pärast [[Ku Klux Klan]]i tegevuse algust Oklahomas 1920. aastate alguses. [[1921]]. aastal puhkesid [[Tulsa rassirahutused]], mis kujunesid Ameerika Ühendriikide ajaloo üheks kulukaimaks rassitüliks. Rahutuste käigus purustati 35 linnakvartalit, tekitati 1,8 miljoni USA dollari väärtuses varalist kahju ja hukkus kuni 300 inimest.&lt;ref name=afro/&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20080624204404/http://www.ok-history.mus.ok.us/trrc/file1.pdf Tulsa Race Riot] Oklahoma Commission to Study the Tulsa Race Riot of 1921, 28.02.2001 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt;

[[1925]]. aastal alustas Oklahoma ettevõtja [[Cyrus Avery]] kampaaniat maantee [[Route 66]] loomiseks, mis avati [[1926]]. aastal ja märgistati [[1927]]. aastal. [[Chicago]]st [[Santa Monica]]ni kulgenud kuulus maantee läbis Oklahomas Avery kodulinna Tulsat. Seal tegutses ka 1927. aastal Avery asutatud ühing [[U.S. Highway 66 Association]], mis vastutas tee kavandamise ja väljaehitamise eest. Averyt hakati hiljem kutsuma &quot;Route 66 isaks&quot;.&lt;ref&gt;Tremeear, Janice. ''Illinois' Haunted Route 66.'' The History Press, 2013, p. 10.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20130623050651/http://xroads.virginia.edu/~UG02/carney/avery.html &quot;The Father of Route 66&quot;] Route 66: The main stream of America (vaadatud 22.03.2017)&lt;/ref&gt;

1930. aastatel hakkasid mõningaid osariigi piirkondi mõjutama halvad põllumajanduspraktikad, pikaajalised [[põud|põuad]] ja tugevad tuuled. Kansase, Texase ja [[New Mexico]] teatud piirkonnad ning Oklahoma loodeosa moodustasid niinimetatud [[Dust Bowl]]i ('tolmukauss'), mida iseloomustasid vähesed sademed ja ebatavaliselt kõrged õhutemperatuurid. Need ilmastikuolud viisid tuhandete talunike vaesumiseni ja sundisid neid ümber asuma Ameerika Ühendriikide lääneosa viljakamatele aladele.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170426185936/http://www.english.illinois.edu/maps/depression/dustbowl.htm About The Dust Bowl] Modern American Poetry, Department of English, University of Illinois (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Amadeo, Kimberly. [https://web.archive.org/web/20170323234020/https://www.thebalance.com/what-was-the-dust-bowl-causes-and-effects-3305689 What Was the Dust Bowl? Causes and Effects] The Balance, 21.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt; Selle tulemusel elas Oklahoma kuni 1950. aastani kestnud kahekümneaastase perioodi vältel üle oma ajaloo suurima rahvaarvu languse (6,9%).&lt;ref&gt;Gibson, Arrell Morgan. [https://books.google.ee/books?id=HiP-sWiqYL4C ''Oklahoma, a History of Five Centuries''] Norman, University of Oklahoma Press, 1981, p. 240 (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt;

Pinnase ja veevarude konserveerimise projektid muutsid osariigi põllumajanduspraktikat ning viisid ulatusliku paisude ja üleujutustõkete süsteemi rajamiseni. Nende käigus rajati sadu veehoidlaid ja paisjärvi, et tagada majapidamiste ja põllumajanduslike maade varustamine veega. 1960. aastate alguseks oli Oklahomas rajatud üle 200 järve, mis tähendab, et seal on rohkem tehisveekogusid kui üheski teises Ameerika Ühendriikide osariigis.&lt;ref&gt;Layden, Logan. [https://stateimpact.npr.org/oklahoma/2012/09/27/why-oklahoma-built-more-lakes-than-any-other-state/ Why Oklahoma Built More Lakes Than Any Other State] State Impact, 27.09.2012 (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt;

[[19. aprill]]il [[1995]] toimus Oklahoma Citys üks Ameerika Ühendriikide senise ajaloo ohvrirohkemaid terrorirünnakuid. [[Timothy McVeigh]]' korraldatud [[Oklahoma City pommiplahvatus]]es Afred P. Murrah' nimelise föderaalhoone ees hukkus 168 inimest, nende seas 19 last. Plahvatuses sai vigastada üle 650 inimese ja kahjustada üle 300 hoone. Rünnaku korraldaja McVeigh mõisteti surma ja hukati [[2001]]. aastal, tema kaasosalisele [[Terry Nichols]]ile mõisteti eluaegne vanglakaristus ilma ennetähtaegse vabanemise õiguseta.&lt;ref&gt;[http://www.history.com/topics/oklahoma-city-bombing Oklahoma City Bombing] History Channel (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt;

==Rahvastik==

1. juulil 2018 elas Oklahoma osariigis [[Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo]] hinnangul 3 943 079 inimest, kaks aastat varem 3 923 561 inimest. [[Ameerika Ühendriikide 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli osariigi elanikkond 3 751 351 inimest, seega kasvas rahvaarv kaheksa aastaga 5,1%.&lt;ref name=quickfacts/&gt; Kui välja jätta majanduslangusest ja ilmastikuoludest tingitud rahvaarvu vähenemine 1930.–1940. aastatel, on Oklahoma elanikkond püsivalt kasvanud. Osariigi moodustamise ajal 1907. aastal elas Oklahoma aladel umbes 1 400 000 inimest, 1980. aastaks oli elanikkond kasvanud 3 025 500 inimeseni ja 1990. aastaks 3 224 000 inimeseni. Kõige kiirem oli elanikkonna kasv 1970. aastatel, mil elanike arv tõusis ühe aastakümnega üle 18%.&lt;ref&gt;[http://www.digitalprairie.ok.gov/cdm/ref/collection/stgovpub/id/23271 Oklahoma's Population:Growth, Size, Composition, and Policy Implications] Oklahoma Department of Commerce, June 1990, pp. 2–4 (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt; 2005. aastal elas osariigis hinnanguliselt 3 547 884 inimest.&lt;ref&gt;[http://www.infoplease.com/us/census/data/oklahoma QuickFacts from the US Census Bureau: Oklahoma] Infoplease (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt; 

2018. aasta hinnangutel oli Oklahoma elanike seas alla 18-aastasi inimesi 24,3% (2010. aasta rahvaloenduse andmetel 24,8%) ja üle 65-aastasi inimesi 15,7% (2010. aasta rahvaloenduse andmetel 13,5%). Nii võib öelda, et Oklahoma elanikkond vananeb aeglases tempos. Meeste ja naiste osakaal on püsinud viimasel kümnendil{{millal}} stabiilne: mehi on osariigi elanikkonnast 49,5% ja naisi 50,5%.&lt;ref name=quickfacts/&gt; Perioodil 2013–2017 oli 24,8% 25-aastastest ja vanematest elanikest kõrgharidusega, keskmine aastane sissetulek ühe [[leibkond|leibkonna]] kohta oli 49 767 USA dollarit.&lt;ref name=quickfacts/&gt; Nende näitajatega paigutus Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide edetabeli lõpuossa, 50 osariigi seas 43. kohale.&lt;ref&gt;[https://247wallst.com/special-report/2018/09/14/americas-most-and-least-educated-states-3/10/ America’s Most and Least Educated States] 24/7 Wall St, 14.09.2018 (vaadatud 13.08.2019)&lt;/ref&gt;

===Rass ja etniline päritolu===

Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo andmetel on osariigi elanikkonna rassiline koosseis ajavahemikus 1970–2015 olnud järgmine:

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;margin:auto;&quot;
! colspan=7 |Oklahoma osariigi elanikkonna jaotumine rassilise kuuluvuse alusel (%)
|-
! Rass
! 1970&lt;ref name=histcensus&gt;[https://www.census.gov/content/dam/Census/library/working-papers/2002/demo/POP-twps0056.pdf Historical Census Statistics on Population Totals By Race, 1790 to 1990, and By Hispanic Origin, 1970 to 1990, For The United States, Regions, Divisions, and States: Table 51] U.S. Census Bureau, 2002 (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt;
! 1980&lt;ref name=histcensus/&gt;
! 1990&lt;ref name=histcensus/&gt;
! 2000&lt;ref name=censusviewer&gt;[https://archive.today/20140812015252/http://oklahoma.us.censusviewer.com/client CensusViewer: Oklahoma] U.S. Census Bureau (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt;
! 2010&lt;ref name=quickfacts/&gt;
! 2015&lt;ref name=quickfacts/&gt;
|-
| valged ameeriklased
| align=right |89,1
| align=right |85,9
| align=right |82,1
| align=right |76,2
| align=right |72,2
| align=right |74,8
|-
| [[indiaanlased]]
| align=right |3,8
| align=right |5,6
| align=right |8,0
| align=right |7,9
| align=right |8,6
| align=right |9,1
|-
| [[afroameeriklased]]
| align=right |6,7
| align=right |6,8
| align=right |7,4
| align=right |7,6
| align=right |7,4
| align=right |7,8
|-
| segarassist inimesed
| align=right |
| align=right |
| align=right |
| align=right |4,5
| align=right |5,9
| align=right |6,0
|-
| aasia ameeriklased
| align=right |0,1
| align=right |0,6
| align=right |1,1
| align=right |1,4
| align=right |1,7
| align=right |2,2
|}

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Oklahomas 321 687 indiaanlast, mille järgi paigutus Oklahoma nii indiaanlastest elanikkonna koguarvult kui ka osakaalult kõigi osariikide seas [[California]] järel teisele kohale.&lt;ref&gt;[https://www.census.gov/prod/cen2010/briefs/c2010br-10.pdf The American Indian and Alaska Native Population: 2010] U.S. Census Bureau, January 2012 (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt; Valgete ameeriklaste seas moodustavad eraldi alarühma [[latiinod]], kelle arvukus ja osakaal Oklahoma rahvastikust on püsivalt kasvanud – kui 2000. aastal moodustasid nad 5,2% osariigi rahvastikust, siis 2010. aastal 8,9% ja 2015. aastal 10,1%.&lt;ref name=quickfacts/&gt;&lt;ref name=censusviewer/&gt;

Välismaal sündinud Oklahoma elanikke oli perioodil 2011–2015 5,8% osariigi elanikkonnast,&lt;ref name=quickfacts/&gt; samal ajal Ameerika Ühendriikides tervikuna oli välismaal sündinud elanikke 13,7%.&lt;ref&gt;Gomez, Alan. [http://www.usatoday.com/story/news/2015/09/28/us-foreign-born-population-nears-high/72814674/ U.S. foreign-born population nears high] USA Today, 28.09.2015 (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt; Välismaal sündinutest omakorda 59% pärinesid [[Ladina-Ameerika]]st, 27% [[Aasia]]st ja 7% [[Euroopa]]st.&lt;ref name=factfinder&gt;[https://web.archive.org/web/20180714212254/https://factfinder.census.gov/faces/tableservices/jsf/pages/productview.xhtml?src=bkmk American FactFinder: Oklahoma] U.S. Census Bureau (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt;

2015. aasta hinnangutel oli Oklahoma elanike peamine rahvuslik päritolu järgmine: 14,1% [[sakslased|saksa]] (543 721 inimest), 11,4% [[iirlased|iiri]] (439 472 inimest), 7,9% [[inglased|inglise]] (304 868 inimest), 2,1% [[prantslased|prantsuse]] (81 936 inimest), 1,7% [[itaallased|itaalia]] (66 428 inimest), 1,7% [[šotlased|šoti]] (65 473 inimest) ja 1,6% [[hollandlased|hollandi]] (61 629 inimest). 9,7% rahvastikust identifitseeris ennast lihtsalt [[ameeriklased|ameeriklastena]].&lt;ref name=factfinder/&gt;

===Linnad===

Oklahoma osariigis loetakse linnaks (''city'') asulat, kus elab vähemalt 1000 inimest ja mis on linnana registreeritud.&lt;ref&gt;[http://www.oscn.net/applications/OCISWeb/DeliverDocument.asp?CiteID=75764 Oklahoma Statutes Citationized: Title 11. Cities and Towns] The Oklahoma State Courts Network (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt; Suurim linn on osariigi keskosas [[Oklahoma maakond|Oklahoma maakonnas]] asuv [[Oklahoma City]], mis on ühtlasi nii osariigi pealinn kui ka Oklahoma maakonna keskus. Kui linna ametlikes piirides elas 2015. aasta hinnangutel 631 346 inimest, siis Oklahoma City [[suurlinna-ala]]l oli elanikke kokku 1 356 965 ehk sealne elanikkond moodustas kolmandiku kogu osariigi rahvastikust. Ligi miljon (980 459) inimest elab ka osariigi suuruselt teise linna [[Tulsa]] suurlinna-alal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180714212254/https://factfinder.census.gov/faces/tableservices/jsf/pages/productview.xhtml?src=bkmk American Fact Finder: Annual Estimates of the Resident Population] U.S. Census Bureau (vaadatud 23.03.2017)&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;margin:auto;&quot;
! colspan=4 | Elanike arv suuremates Oklahoma osariigi linnades&lt;ref name=citypop&gt;[https://www.citypopulation.de/USA-Oklahoma.html USA: Oklahoma] City Population (vaadatud 21.03.2017)&lt;/ref&gt;
|-
! Koht
! Linn
! Elanike arv&lt;br&gt;(2010)
! Elanike arv&lt;br&gt;(2015)
|-
| align=center | 1.
| [[Oklahoma City]]
| align=right | 579 999
| align=right | 631 346
|-
| align=center | 2.
| [[Tulsa]]
| align=right | 391 906
| align=right | 403 505
|-
| align=center | 3.
| [[Norman (Oklahoma)|Norman]]
| align=right | 110 925
| align=right | 120 284
|-
| align=center | 4.
| [[Broken Arrow]]
| align=right | 98 850
| align=right | 106 563
|-
| align=center | 5.
| [[Lawton]]
| align=right | 96 867
| align=right | 96 655
|-
| align=center | 6.
| [[Edmond]]
| align=right | 81 405
| align=right | 90 092
|-
| align=center | 7.
| [[Moore]]
| align=right | 55 081
| align=right | 60 451
|-
| align=center | 8.
| [[Midwest City]]
| align=right | 54 371
| align=right | 57 249
|-
| align=center | 9.
| [[Enid (Oklahoma)|Enid]]
| align=right | 49 379
| align=right | 51 776
|-
| align=center | 10.
| [[Stillwater]]
| align=right | 45 688
| align=right | 48 967
|}

===Keeled===

[[Inglise keel]] sai Oklahoma osariigis ametliku keele staatuse [[2010]]. aastal, enne seda osariigis ametlikku keelt seadusega määratletud ei olnud.&lt;ref&gt;[http://newsok.com/article/3510663 Oklahoma votes to make English official language] Oklahoman / NewsOK, 2.11.2010 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahomas räägitavat [[ameerika inglise keel]]t nimetatakse ka Oklahoma inglise keeleks, see [[murre]] on välja kujunenud ameerika keskosa murrete ja lõunaosariikide murde ebaühtlasel segunemisel.&lt;ref name=languages&gt;[http://www.city-data.com/states/Oklahoma-Languages.html Oklahoma: Languages] City-Data.com (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Neid üle viieaastaseid inimesi, kes rääkisid koduse keelena mingit muud keelt kui inglise keelt, oli 1990. aastal alla 5%, 2000. aastal 7,4%, 2010. aastal 9,1% ja 2013. aastal juba 9,8% elanikkonnast. Nii kasvas perioodil 2000–2013 kodus mõnda muud keelt kõnelevate inimeste arv 48%, jõudes 2013. aastal 353 391 inimeseni.&lt;ref&gt;[http://cis.org/record-one-in-five-us-residents-speaks-language-other-than-english-at-home One in Five U.S. Residents Speaks Foreign Language at Home, Record 61.8 million] Center for Immigration Studies, October 2014 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; 2015. aastaks oli nende osakaal tõusnud 10,1% osariigi rahvastikust ehk 368 820 inimeseni.&lt;ref name=unitedway&gt;[http://www.unitedwayokc.org/research/data-center/demographics/languages-spoken/languages-spoken-home-2015 Languages spoken at home 2015]{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} United Way of Central Oklahoma (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Suuruselt teine kodune keel Oklahomas on [[hispaania keel]]: kui 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli hispaania keele kõnelejaid 141 060 inimest, siis 2015. aastal juba 261 222 inimest ehk 7,2% osariigi üle viieaastastest elanikest.&lt;ref name=languages/&gt;&lt;ref name=unitedway/&gt; [[Indiaani keeled|Indiaani keeltest]] on Oklahomas levinuim [[tšerokii keel]], mille valdajaid oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel umbes 10 000, aga mida koduse keelena kõneles vaid 3776 inimest. Enamik selle kõnelejaid elab osariigi idaosas tšerokii hõimualadel, kus see on ka ametliku keele staatuses.&lt;ref&gt;[https://www.ethnologue.com/language/chr Cherokee] Ethnologue: Languages of the World (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref name=datacenter&gt;[https://apps.mla.org/map_data MLA Language Map Data Center] (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Kokku kõneldakse Oklahomas 25 indiaani keelt.&lt;ref name=languages/&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;margin:auto;&quot;
! colspan=3 | Levinumad kodused keeled Oklahomas (2010)&lt;ref name=datacenter/&gt;
|-
! Keel !! Kõnelejate arv !! Kõnelejaid&lt;br&gt;elanikkonnast (%)
|-
| Inglise keel || align=right | 3 117 161 || align=right | 91,15
|-
| Hispaania keel || align=right | 201 254 || align=right | 5,89
|-
| [[Vietnami keel]] || align=right | 14 116 || align=right | 0,41
|-
| [[Saksa keel]] || align=right | 10 774 || align=right | 0,31
|-
| Indiaani keeled* || align=right | 8589 || align=&quot;right&quot; | 0,25
|-
| [[Hiina keel]] || align=right | 6036 || align=&quot;right&quot; | 0,18
|-
| colspan=3 | ''*– välja arvatud tšerokii ja algonkini keel, mille üle peetakse arvestust eraldi.
|}

Lisaks tabelis mainitud keeltele oli vähemalt 3000 üle viieaastast kõnelejat veel [[prantsuse keel|prantsuse]], [[korea keel|korea]], tšerokii, [[araabia keel|araabia]] ja [[tagalogi keel|tagalogi]] keelel.&lt;ref name=datacenter/&gt;

===Religioon===

Oklahoma moodustab osa geograafilisest piirkonnast, mida tuntakse [[piiblivöö]] (''Bible Belt'') nime all ja kus on valitsevaks konservatiivne [[evangelikalism|evangelikaalne kristlus]]. Piiblivöösse kuuluvad valdavalt lõunapoolsed osariigid, mille elanikud peavad ennast väga religioosseks ning on poliitiliselt ja sotsiaalselt valdavalt konservatiivsete vaadetega. Tänapäeval on nendes osariikides, kaasa arvatud Oklahomas, tavaliselt suurem toetus [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklikul Parteil]], mis on ennast positsioneerinud religioossete konservatiivide huvide kaitsjana.&lt;ref name=biblebelt&gt;Rosenberg, Matt. [https://www.thoughtco.com/the-bible-belt-1434529 &quot;The Bible Belt&quot;] – ''ThoughtCo'', 3.03.2017 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Nii Oklahoma Cityt kui ka Tulsat on vahel nimetatud &quot;piiblivöö pandlaks&quot; (''Buckle of the Bible Belt'').&lt;ref name=biblebelt/&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160910074711/https://www.highbeam.com/doc/1G1-162762471.html Minister's book plunges into cultural issues: Meet the author] Tulsa World / HighBeam Research, 29.04.2007 (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Tulsas asub ka üleriigiliselt tuntud kristlik eraõppeasutus [[Oral Robertsi Ülikool]].&lt;ref&gt;[http://www.oru.edu/about-oru/ About ORU] Oral Roberts University (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt;

Uuringukeskuse [[Pew Research Center]] andmetel peab 79% Oklahoma täiskasvanud elanikkonnast ennast kristlasteks. Suurem osa Oklahoma elanikest on [[protestantism|protestandid]], seejuures kuulub neist 47% evangelikaalsetesse kirikutesse. 16% on seotud põhisuuna protestantlike kirikutega ja 4% afroameerika protestantlike kirikutega.&lt;ref name=pew&gt;[http://www.pewforum.org/religious-landscape-study/state/oklahoma/ Religious Landscape Study: Adults in Oklahoma] Pew Research Center (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Evangelikaalsete kirikute seas domineerivad omakorda [[baptism|baptistlikud]] ühendused nagu [[Lõuna Baptisti Konvent]] ja [[Vaba Tahte Baptistide Rahvuslik Ühendus]]. Põhisuuna protestantlikest kirikutest on suurim [[Ühinenud Metodisti Kirik]].&lt;ref name=arda2010&gt;[https://web.archive.org/web/20170325202033/http://www.thearda.com/rcms2010/r/s/40/rcms2010_40_state_cong_2010.asp State Membership Report 2010: Oklahoma] The Association of Religion Data Archives (vaadatud 24.03.2017)&lt;/ref&gt; Mitteprotestantlikest kristlikest kirikutest on suurim [[katoliku kirik]], millega seostab ennast 8% Oklahoma täiskasvanud elanikkonnast.&lt;ref name=pew/&gt;

Mittekristlikke religioone järgib osariigis 2% täiskasvanud elanikkonnast. Nii [[judaism]]i, [[islam]]it, [[budism]]i kui ka [[hinduism]]i tunnistab alla 1% inimestest.&lt;ref name=pew/&gt; 2010. aastal oli kõiki mittekristlike religioonide järgijaid kokku 78 462.&lt;ref name=arda2010/&gt;

Ühtegi kirikusse ei kuulu 18% Oklahoma täiskasvanud elanikest. Nendest 4% peab ennast [[ateism|ateistideks]] ja 3% [[agnostitsism|agnostikuteks]].&lt;ref name=pew/&gt;

Jumalasse usub täiesti või üsna kindlalt 89%, taevasse 79% ja põrgusse 67% Oklahoma täiskasvanud elanikest. Seejuures külastab 43% inimesi jumalateenistusi vähemalt korra nädalas ja 32% korra kuni paar kuus.&lt;ref name=pew/&gt;

==Majandus==

Oklahomal on mitmekesine majandus, mille tähtsaimad tegevusvaldkonnad on [[energeetika]], [[põllumajandus]], [[biotehnoloogia]], [[infotehnoloogia]], [[rahandus]], [[transport|transpordi-]] ja [[logistika]]teenused, [[lennundus]] ning [[kaitsetööstus]].&lt;ref name=newsmax/&gt;

2016. aasta kolmandas kvartalis oli Oklahoma [[sisemajanduse kogutoodang]] 171,1 miljardit USA dollarit. Sellega paigutus Oklahoma Ameerika Ühendriikide 50 osariigi seas 47. kohale. Veebruaris 2017 oli Oklahoma [[tööpuudus]] 4,7% ehk võrdne Ameerika Ühendriikide keskmise tööpuudusega. Sisemajanduse kogutoodangus on ametliku statistika järgi kaubanduse, transpordi ja kommunaalteenuste (18,3%) järel teisel kohal kaevandamine (15%), mille alla kuulub ka Oklahomas traditsiooniliselt majanduse mootoriks olnud energiaressursside nagu [[nafta]] ja [[maagaas]]i hankimine.&lt;ref name=econind&gt;[https://www.ok.gov/oesc_web/documents/lmiEconIndPub.pdf Oklahoma Economic Indicators: February 2017] State of Oklahoma (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Vaatamata sellele, et nafta ja maagaasi tootmine on nii 1980. kui ka 2010. aastatel kannatanud tugeva hinnalanguse tõttu, on see eraldi võetuna endiselt Oklahoma suurim majandusvaldkond, kust tuleb valdav osa osariigi maksutulust ja mis pakub tööd igale viiendale töötajale.&lt;ref&gt;[http://newsok.com/article/5519996 &quot;Industry official: Oil and gas continue to drive Oklahoma’s economy&quot;] – ''The Oklahoman'', 28.09.2016 (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;

2016. aastal tegutses Oklahomas kokku viis ettevõtet, mis kuulusid [[Fortune 500]] (500 suurima börsil kaubeldava ettevõtte) edetabelisse. Kõik need on energeetikafirmad – [[NGL Energy Partners]] (167. koht), [[Devon Energy]] (216. koht), [[Chesapeake Energy]] (223. koht), [[ONEOK]] (348. koht) ja [[Williams Companies]] (364. koht).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170125153956/http://okcommerce.gov/wp-content/uploads/2015/07/Fortune-500-Report.pdf Fortune 500 Companies] Oklahome Department of Commerce, July 2016 (vaadatud 28.03.2016)&lt;/ref&gt;

Valdav osa majandustegevusest on koondunud kahte suurlinna ja nende ümbrusse – 2016. aastal andis [[Oklahoma City]] 40,7% ja [[Tulsa]] 30,1% osariigi sisemajanduse kogutoodangust. Kolmanda keskusena võib välja tuua [[Lawton]]i linna, mille osakaal oli 2,6%.&lt;ref name=econind/&gt;

Üldise [[maksukoormus]]e poolest paigutus Oklahoma 2017. aastal osariikide seas 25. kohale. Kohandatuna [[elukallidus]]e indeksile on Oklahoma positsioon märksa parem – sel juhul ollakse maksukoormuselt 39. kohal. Sealsed maksumäärad on võrreldavad riigi keskmistega, erinedes neist vaid –0,17%.&lt;ref&gt;[https://wallethub.com/edu/best-worst-states-to-be-a-taxpayer/2416/ 2017’s Tax Rates by State] WalletHub, 14.03.2017 (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Viimase kümne aastaga{{millal}} on Oklahoma maksukoormus siiski märgatavalt tõusnud, sest veel 2007. aastal liigitati osariik üldiselt maksukoormuselt 51 osariigi (koos [[Washington]]iga) seas 45. kohale.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20070713211904/http://money.cnn.com/galleries/2007/pf/0704/gallery.tax_friendliest/8.html  Tax-Friendly Places 2007] CNN Money (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;

Valitsussektor annab 14,9% Oklahoma sisemajanduse kogutoodangust ja on üks kiiremini kasvavaid valdkondi: kui perioodil 2015–2016 kadus kaevanduses ja metsanduses aastas keskmiselt 10 500 töökohta ning tööstuses 8500 töökohta, siis valitsussektoris kasvas töökohtade arv 2400 võrra. Sama suur töökohtade kasv iseloomustas veel ainult hariduse ning meelelahutus- ja majutusteenuste valdkonda.&lt;ref name=econind/&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;margin:auto;&quot;
! colspan=2 | [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]] läbi aastate&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170328195619/http://www.deptofnumbers.com/gdp/oklahoma/ Oklahoma GDP] Department of Numbers (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;
|-
! Aasta
! SKT&lt;br&gt;(mld dollarit)
|-
| 1997
| align=right | 109,16
|-
| 2002
| align=right | 123,18
|-
| 2007
| align=right | 142,79
|-
| 2012
| align=right | 159,43
|-
| 2016
| align=right | 171,10
|}

===Tootmine ja teenused===

[[Lennundus]]es ja [[kaitsetööstus]]es töötab üle 120 000 Oklahoma elaniku. [[Tulsa]]s asub lennufirma [[American Airlines]] tehniline peakorter ja ülemaailmne hoolduskeskus, mis on suurim lennukite hooldus- ja remondibaas kogu maailmas.&lt;ref name=aerospace&gt;[https://web.archive.org/web/20170328200136/http://stateofsuccess.com/industries/aerospace-defense/ Aerospace &amp; Defense] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Lisaks asub Oklahomas kümme keskust, kus tegeldakse [[mehitamata õhusõiduk]]ite ehk droonide väljatöötamise ja katsetamisega. [[Oklahoma Osariigi Ülikool]] on esimene kõrgkool Ameerika Ühendriikides, mis pakub mehitamata õhusõidukite disaini alal magistri- ja doktoriõpet.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170328200950/http://stateofsuccess.com/industries/aerospace-defense/uas/ Unmanned Aerial Systems] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Suurtest lennundusettevõtetest tegutsevad osariigis veel [[Boeing]], [[General Electric]], [[Lockheed Martin]], [[Lufthansa Technik]] ja [[Northrop Grumman]]. Ka enamik kaitsesektorist on Oklahomas seotud just lennundusega. Osariigis asub kolm õhujõudude baasi, seejuures on [[Oklahoma City]] lähistel asuv [[Tinkeri õhujõudude baas]]i logistikakeskus suurim kaitsevarustuse ladu [[Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium]]i haldusalas. [[McAlester]]i linnas asub laskemoonatehas.&lt;ref name=aerospace/&gt;

Maagaas ja madalad elektrienergia kulud on soodustanud investeeringuid energiamahukatesse valdkondadesse. Nii on Oklahomas kokku 73 [[andmekeskus]]t, millest paljud on seotud juhtivate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetega nagu [[AT&amp;T]], [[Google]], [[Hewlett-Packard]], [[IBM]] ja [[Verizon]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170328195856/http://stateofsuccess.com/industries/information-financial-services/ Information &amp; Financial Services] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Infotehnoloogia kõrval on oluline ja kasvav sektor ka [[biotehnoloogia]]: lisaks arvukatele avaliku ja erasektori omandis uurimiskeskustele tegutseb osariigis kaks suurt [[lämmastikväetis]]te tootjat, [[Koch Nitrogen Company]] ja [[Terra Nitrogen Company]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170328200948/http://stateofsuccess.com/industries/agriculture-bioscience/ Agriculture &amp; Bioscience] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma asukoht Ameerika Ühendriikide keskel on kujundanud osariigist tähtsa transpordi- ja logistikakeskuse. Osariigis on kaks rahvusvahelist lennujaama, 140 avalikus kasutuses väiksemat lennujaama ja kolm siseveesadamat. Ainuüksi kahe rahvusvahelise lennujaama kaudu saabub igal aastal ligi 227 000 tonni kaupa. Osariigis tegutsevad sellised suured logistikaettevõtted nagu kullerfirma [[FedEx]] ning maanteevedusid korraldavad [[Ferymiller]], [[Melton Truck Lines]] ja [[Miller Truck Lines]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170328200651/http://stateofsuccess.com/industries/transportation-distribution/ Transportation &amp; Distribution] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;

===Energeetika===

Eraldi tuleb vaadata energeetikasektorit, mis annab tööd enam kui 190 000 inimesele, olles sellega osariigi suurim tööandja.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170329140532/http://stateofsuccess.com/industries/energy/ Energy] The State of Success (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahoma on Ameerika Ühendriikide osariikide seas kolmandal kohal maagaasi toodangult (2016. aastal 70 miljardit m³)&lt;ref&gt;[https://www.eia.gov/dnav/ng/ng_prod_sum_a_EPG0_VGM_mmcf_a.htm Natural Gas Gross Withdrawals and Production] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;, viiendal kohal toornafta toodangult (2016. aastal 153,9 miljonit barrelit)&lt;ref&gt;[https://www.eia.gov/dnav/pet/pet_crd_crpdn_adc_mbbl_a.htm Crude Oil Production] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; ja kolmandal kohal kasutusse võetud [[tuuleenergia]] võimsuselt (2016. aastal 6645 MW).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170705190308/https://apps2.eere.energy.gov/wind/windexchange/wind_installed_capacity.asp Installed Wind Capacity] WINDExchange (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Oklahomas on [[Texas]]e järel kõige rohkem puurtorne Ameerika Ühendriikides (2016. aastal 199 puurtorni).&lt;ref&gt;[http://files.shareholder.com/downloads/BHI/1397226957x0x500788/8852C779-8393-43D1-B07F-C68A059D9307/Rigs_by_State_091611.pdf Baker Hughes Rotary Rigs by State] BakerHughes (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Samuti ollakse osariikide seas neljandal kohal tuulegeneraatorite arvult –
2016. aastal oli Oklahomas kokku 3394 tuulegeneraatorit.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170507122918/http://awea.files.cms-plus.com/FileDownloads/pdfs/Oklahoma.pdf Oklahoma Wind Energy] American Wind Energy Association (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;

Nafta tootmine Oklahomas hakkas langema ületootmise tõttu rahvusvahelisel turul 1984.–1985. aastal ja püsis jätkuvas languses kuni 2005. aastani. Seejärel on naftatoodang järjepidevalt kasvanud, ületades kümne aasta tagust tootmismahtu ligi 2,5 korda.&lt;ref&gt;[https://www.eia.gov/dnav/pet/hist/LeafHandler.ashx?n=PET&amp;s=MCRFPOK1&amp;f=A Oklahoma Field Production of Crude Oil] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Maagaasi tootmine samasugust sügavat langust läbi ei teinud, saavutades tipptaseme 1990. aastate alguseks, pöördudes siis kergesse langusse ja jõudes uute tootmisrekorditeni 2010. aastate keskel.&lt;ref&gt;[https://www.eia.gov/dnav/ng/hist/n9050ok2a.htm Oklahoma Natural Gas Marketed Production] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;

Vaatamata tuuleenergia hoogsale kasutamisele toodetakse Oklahomas [[elektrienergia]]t endiselt peamiselt [[fossiilkütus]]test. 2016. aastal toodeti 35,9% elektrit maagaasist ja 34,6% elektrit [[kivisüsi|kivisöest]], taastuvate ressursside (peamiselt [[hüdroenergia|hüdro-]] ja tuuleenergia) osakaal elektritootmises oli 29,6%.&lt;ref name=profiledata&gt;[https://www.eia.gov/state/data.php?sid=OK Oklahoma: State Energy Profile Data] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt; Taastuvate ressursside osakaal on siiski pidevalt kasvanud – 2008. aastal toodeti nende baasil vaid 8% osariigi elektrienergiast.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170410214336/http://instituteforenergyresearch.org/media/state-regs/pdf/Oklahoma.pdf Oklahoma Energy Facts] Institute for Energy Research (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt; [[Tuumaelektrijaam|Tuumaelektrijaamu]] osariigis ei ole.

Energiatarbimiselt on Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide seas 22. kohal, kuid väga kõrge on energiatarbimine ühe elaniku kohta – selle järgi ollakse osariikide seas isegi 10. kohal.&lt;ref name=profiledata/&gt; Suurt tarbimist soodustavad madalad hinnad: elektrienergia hind on Oklahomas üks odavamaid Ameerika Ühendriikides, hinnatasemelt ollakse osariikide seas 48. kohal.&lt;ref&gt;[https://www.eia.gov/state/?sid=OK#tabs-5 Oklahoma: State Energy Profile Overview] U.S. Energy Information Administration (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;

===Põllumajandus===

Põllumajandus on üks Oklahoma olulisi majandusharusid, kuigi 2016. aasta kolmandas kvartalis andis põllumajandus koos metsanduse, jahinduse ja kalapüügiga vaid 1,3% Oklahoma sisemajanduse kogutoodangust.&lt;ref name=econind/&gt;

2015. aastal oli osariigis 78 000 majandit, mille kogupindala oli 138 402 km². Majandite arvult oli osariik Ameerika Ühendriikides 4. kohal ja nende pindalalt 8. kohal.&lt;ref name=agristat2016&gt;[https://web.archive.org/web/20170328201115/http://www.oda.state.ok.us/statistics_pocketbook_web.pdf Oklahoma Agriculture Statistics 2016] Oklahoma Department of Agriculture, Food and Forestry (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt; Nii majandite arv kui ka põllumajandusliku maa kogupindala on siiski pidevalt vähenenud – 2007. aastal oli Oklahomas 86 565 ja 2012. aastal 80 245 majandit, põllumajandusliku maa pindala vastavalt 177 679 km² ja 177 673 km².&lt;ref name=agrifacts&gt;[https://web.archive.org/web/20170328200656/https://data.ers.usda.gov/reports.aspx?StateFIPS=40&amp;StateName=Oklahoma&amp;ID=10633#.U852SfldVu0 State Fact Sheets: Oklahoma] United States Department of Agriculture (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma [[veisekasvatus]] moodustab umbes 5% kogu Ameerika Ühendriikide veisekasvatusest. Teised peamised tegevusharud on [[seakasvatus]] (4,2% USA seakasvatusest), [[linnukasvatus|linnu-]], eriti [[kanakasvatus]] (2,7% USA kanakasvatusest) ja [[teraviljakasvatus]] (5,5% USA teraviljakasvatusest). Teraviljakasvatuses on peamiseks põllukultuuriks [[nisu]], mis on osariigi põllumajandussaaduste ekspordis [[veiseliha]] järel teisel kohal. Ameerika Ühendriikide osariikide seas on Oklahoma esikümnes nelja põllumajandussaaduse ekspordis: loomanahad (5. koht), veiseliha (6. koht), [[sealiha]] (7. koht) ja nisu (8. koht). Põllumajandussaaduste koguekspordilt on Oklahoma osariikide seas 27. kohal.&lt;ref name=agrifacts/&gt;

Osariigi põllumajanduse keskus on [[Texase maakond (Oklahoma)|Texase maakond]], mis andis 2012. aastal 14,2% Oklahoma põllumajanduse käibest. Kokku moodustas osariigi põllumajanduse käive 2012. aastal 7,13 miljardit USA dollarit.&lt;ref name=agrifacts/&gt;

==Kultuur==

[[Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo]] paigutab Oklahoma [[lõunaosariigid|lõuna]] regiooni,&lt;ref name=censusregion/&gt; kuid tegelikult asub osariik eri määratluste kohaselt kas täielikult või osaliselt [[Kesk-Lääs|kesk-lääne]], [[edelaosariigid|edela]] või lõuna kultuuripiirkonnas, ja abstraktsete geograafilis-kultuuriliste piirkondade jaotuses osaliselt [[Upland South|ülem-lõuna]] ja [[Suur tasandik|Suure tasandiku]] aladel.&lt;ref&gt;Lew, Alan. [https://web.archive.org/web/20070510041836/http://www.geog.nau.edu/courses/alew/ggr346/text/chapters/ch1.html Chapter 1: What is Geography?] ''Geography: USA'', North Arizona University, 2004 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt; Oklahomalaste seas on palju [[inglased|inglise]], [[šotlased|šoti]], [[iirlased|iiri]], [[sakslased|saksa]] ja [[indiaanlased|indiaani]] päritolu inimesi ning osariigis räägitakse 25 indiaanikeelt.&lt;ref name=greymorning/&gt;&lt;ref&gt;Greene, Wayne. [https://web.archive.org/web/20100305214454/http://www.valpo.edu/geomet/pics/geo200/culture/ancestry.gif Largest Ancestry: 2000] Valparaiso University (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt; Kuna paljude muude piirkondade indiaanlased olid sunnitud valgete asunike pealetungi tõttu ümber asuma Oklahoma aladele, on sealne keeleline mitmekesisus väga suur. Seejuures on mitmed nendest keeltest väljasuremise ohus.&lt;ref&gt;Smith, Diane. [https://web.archive.org/web/20160201161321/http://indiancountrynews.com/index.php/news/76-culture/native-language/11831-universities-partner-to-save-dying-languages Universities partner to save dying languages] News from Indian Country, June 2011 (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;

Eri aegadel on täna Oklahoma osariigina tuntud alasid enda omaks pidanud seitse eri võimu ja selle kohal on lehvinud 14 erinevat lippu.&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/historycenter/flags 14 Flags Over Oklahoma] Oklahoma History Center (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt; Tänapäeval on Oklahomas esindatud 67 indiaani hõimu.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20070726075125/http://www.ok.gov/osfdocs/stinfo2.html Oklahoma's History]  Oklahoma Department of Tourism and Recreation (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt; Neist 38 hõimul on föderaalvõimu ametlik tunnustus ja kindlaks määratud piiridega omavalitsuslikud hõimualad.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170410220843/http://www.theamericanindiancenter.org/oklahoma-tribal-history Oklahoma Tribal History] The American Indian Cultural Center and Museum (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210505125200/https://www.ncsl.org/research/state-tribal-institute/list-of-federal-and-state-recognized-tribes.aspx#ok Federal and State Recognized Tribes] National Conference of State Legislatures (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt; Osariigi kultuurilist palet on kujundanud indiaani hõimud, läänealade karjakasvatajad, lõunaosariikide asunikud ja idaosariikide naftaparunid. Oklahoma suurlinnad on mõningatel hinnangutel teenimatult liiga vähe tähelepanu saanud kultuurisihtkohad.&lt;ref&gt;[http://newsok.com/article/2784761 &quot;Tulsa lauded as destination&quot;] – ''Oklahoman'' / NewsOK, 7.03.2002 (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Mosby, Kwin. [https://web.archive.org/web/20170411054049/http://travel.aarp.org/articles-tips/articles/info-2017/adventure-and-wellness-getaways.html 6 Adventures for 2017] AARP (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;

Osariigi elanikke seostatakse tihti lõuna külalislahkusega. Heategevusindeksis, kus mõõdetakse nii osariikide elanike osalemist vabatahtlikus töös kui ka nende annetusi heategevuseks, on Oklahoma osariikide üldjärjestuses viiendal kohal.&lt;ref&gt;Bernardo, Richie. [https://wallethub.com/edu/most-and-least-charitable-states/8555/ &quot;2016’s Most Charitable States&quot;] – ''WalletHub'', 28.11.2016 (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt; Samas seostatakse osariiki ka negatiivse kultuurilise [[stereotüüp|stereotüübiga]], mida esimesena populariseeris kirjanik [[John Steinbeck]] romaanis &quot;[[Vihakobarad]]&quot;. Seal kirjeldas ta vaeste ja harimatute [[tolmukauss|tolmukausi]] piirkonnas elanud ja sealt emigreeruma sunnitud talunike eluraskusi, kelle kohta kasutati halvustavas tähenduses sõna ''Okies''. Vaatamata sellele kasutavad oklahomalased ise sama sõna tihti positiivse enesemääratlusena.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20080918161023/http://www.csus.edu/news/022503film.htm &quot;Filmmaker to share documentary chronicling local poet’s life&quot;] – ''Sacramento State News'', 25.02.2003 (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.tulsaworld.com/archives/oklahoma-centennial-quiz/article_b53204a9-ea61-5abe-a60f-690ff756867c.html &quot;Oklahoma centennial quiz&quot;] – ''Tulsa World'', 15.07.2007 (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=OK008 Okie Migrations] Oklahoma Historical Society (vaadatud 10.04.2017)&lt;/ref&gt;

Kultuurielu, eelkõige kunstide valdkonna rahastamine föderaal- ja osariigi eelarvest sai alguse [[1965]]. aastal ning on jätkunud tänini.&lt;ref&gt;[http://arts.ok.gov/About_Us/Oklahoma_Arts_Council_Mission.html About the Oklahoma Arts Council] Oklahoma Arts Council (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; Kui 2000. aastate keskpaigas oli Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide seas kunstide valdkonna rahastamiselt 17. kohal,&lt;ref name=OKarts&gt;[https://web.archive.org/web/20070627065030/http://www.okcommerce.gov/index.php?option=content&amp;task=view&amp;id=332&amp;Itemid=413 Oklahoma - A Great Place To Play] Oklahoma Department of Commerce (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; siis 2010. aastatel on osariik püüdnud just kunstide arvel kokkuhoidu saavutada. Nii 2013., 2014. kui ka 2016. aastal on osariigi parlamendis esitatud eelnõusid, mis jätaksid kunstide rahastamiseks mõeldud peamise organisatsiooni [[Oklahoma Arts Council]] ilma eelarvelisest toetusest või ühendaksid selle mõne muu ametkonnaga.&lt;ref&gt;Knight, Christopher. [http://articles.latimes.com/2013/jan/24/entertainment/la-et-cm-bill-eliminate-oklahoma-arts-council-funding-20130124 &quot;Bill seeks to eliminate funding for Oklahoma Arts Council&quot;] – ''Los Angeles Times'', 24.01.2013 (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Eastes, Laura. [https://web.archive.org/web/20170412061726/http://okgazette.com/2016/05/11/budget-woes-put-oklahoma-arts-in-jeopardy/ &quot;Budget woes put Oklahoma arts in jeopardy&quot;] – ''Oklahoma Gazette'', 11.05.2016 (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt;

===Muusika===

Oklahoma suurlinnad on olulised muusikaelu keskused. [[Oklahoma City]] [[Deep Deuce]]'i piirkond, mis oli ajalooliselt eelkõige äripiirkond, on nüüdseks aastakümneid tuntud oma rohkete [[džäss]]i- ja [[bluus]]iklubide poolest. Seal musitseeris 1930. aastatel džässkitarrist [[Charlie Christian]], kelle auks on nimetatud üks linna tänavaid ja kelle mälestuseks toimub iga aasta juunis [[Charlie Christiani rahvusvaheline muusikafestival]].&lt;ref name=OKarts/&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170517005318/http://charliechristianmusicfestival.com/ Charlie Christian International Music Festival] (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt;

1920.–1930. aastatel oli osariik oluline [[sving]]muusika, eriti [[lääne sving]]i kujunemisala. Selle üheks oluliseks keskuseks kujunes [[Tulsa]]s asunud tantsu- ja kontserdisaal [[Cain's Ballroom]], mida kutsuti isegi &quot;lääne svingi kirikuks&quot;. 1930. aastatel oli see [[Bob Wills]]i ja tema ansambli [[Texas Playboys]] peamine esinemispaik.&lt;ref&gt;Elliott, Matt. [http://www.tulsaworld.com/archives/cain-s-ballroom-a-music-icon-venue-is-a-landmark/article_0396d765-d322-51d6-9711-4cdbc2711e03.html &quot;Cain’s Ballroom: A Music Icon: Venue is a landmark for Western swing, punk fans&quot;] – ''Tulsa World'', 25.03.2007 (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; 1950.–1960. aastatel kujunes Oklahomas, eriti [[Tulsa]]s muusikastiilidest nagu ''[[rockabilly]]'', ''[[rock'n'roll]]'', [[kantri]] ja [[bluus]] välja uus, [[Tulsa Sound]]i nime all tuntuks saanud segastiil, mille tuntumate esindajate seas on olnud [[J.J. Cale]], [[Leon Russell]] ja [[The Tractors]].&lt;ref&gt;Smith, William Michael. [http://www.houstonpress.com/music/remembering-jj-cale-architect-of-laid-back-tulsa-sound-6765511 &quot;Remembering J.J. Cale, Architect of Laid-Back &quot;Tulsa Sound&quot;&quot;] – ''Houston Press'', 30.07.2013 (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; [[Stillwater]]i linn on muusikastiili [[Red Dirt]] sünnipaigaks – selle stiili looja ja tuntuim esindaja oli [[Bob Childers]].&lt;ref&gt;[https://www.visitstillwater.org/things-to-do/red-dirt-music/ Rooted in Red Dirt] Visit Stillwater OK (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt;

Üleriigiliselt on tuntud [[Oklahoma City Filharmoonia]] (kannab seda nime alates 1988. aastast), mis asutati [[1924]]. aastal Oklahoma City esimese kutselise orkestrina. Alates 1988. aastast dirigent [[Joel Levine]]'i juhatusel tegutsev orkester esitab nii klassikalist kui ka popmuusikat.&lt;ref&gt;[http://www.okcphil.org/history History] Oklahoma City Philharmonic (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; Osariigi tähtsaim iga-aastane klassikalise muusika üritus [[OK Mozarti rahvusvaheline muusikafestival]] toimub aga hoopis [[Bartlesville]]'i linnas. Festivali külastavad tuhanded inimesed üle riigi ning selle kontserte on üle kantud telekanalites [[CNN]] ja [[NBC]] ning [[National Public Radio]] raadiokanalitel.&lt;ref&gt;[http://okmozart.com/ OK Mozart International Music Festival] (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt;

Iga oktoobri esimesel nädalavahetusel peetakse [[Guthrie]]' linnas [[Oklahoma rahvusvaheline bluegrassi festival|Oklahoma rahvusvahelist bluegrassi festivali]], millele pani aluse Guthries elav ''bluegrass''-muusik [[Byron Berline]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170411223708/http://www.oibf.com/about/ About] Oklahoma's International Bluegrass Festival (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; [[Okemah]]' linnas toimuva rahvamuusika festivaliga meenutatakse sealt pärinevat tuntud rahvamuusikut [[Woody Guthrie]]t.&lt;ref name=OKarts/&gt;

2000. aastatel andis [[Tulsa]] päevaleht [[Tulsa World]] välja oma [[Tulsa World Spot Music Awards|muusikaauhindu]], millega tunnustati nii linna kui ka osariigi parimaid muusikuid.&lt;ref name=OKarts/&gt; Pärast seda, kui ajaleht sattus 2000. aastate lõpul rahalistesse raskustesse, näib see traditsioon olevat katkenud.

===Teater===

Oklahoma on eelkõige tuntud oma [[ballett|balletiteatri]] poolest. Tulsa balletitrupi [[Tulsa Ballet]] asutasid [[1956]]. aastal kutselistest balletitantsijatest abielupaar [[Roman Jasinski]] ja [[Moscelyne Larkin]] koos muusik [[Rosalie Talbott]]iga. Ajalehe [[The New York Times]] hinnangul on tegemist ühe parima regionaalse balletitrupiga Ameerika Ühendriikides.&lt;ref name=OKarts/&gt;&lt;ref&gt;[https://tulsaballet.org/company/history/ History] Tulsa Ballet (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; Viis indiaani päritolu Oklahoma baleriini on saavutanud rahvusvahelise tuntuse – lisaks juba mainitud Moscelyne Larkinile ka [[Yvonne Chouteau]], [[Rosella Hightower]] ning õed [[Marjorie Tallchief|Marjorie]] ja [[Maria Tallchief]]. Viiekesi koos tuntakse neid nime &quot;Viis kuud&quot; (''Five Moons'') all. Yvonne Chouteau ja tema abikaasa [[Miguel Terekhov]] asutasid [[1963]]. aastal Oklahoma teise tuntuma balletitrupi [[Oklahoma City Ballet]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20080624204404/http://www.caprifilms.com/images/press/ballet/ballets_russes_presskit.pdf Ballets Russes press kit] Capri Releasing (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.okcballet.org/company/history/ History] Oklahoma City Ballet (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; 1960. aastate algul panid nad ühtlasi aluse [[Norman (Oklahoma)|Norman]]i linnas tegutseva [[Oklahoma Ülikool]]i tantsuosakonnale, mis arenes 1998. aastaks eraldi teaduskonnaks. Sealne õppekava oli esimene täielikult akrediteeritud tantsuõppekava Ameerika Ühendriikides. Tänapäeval tegutseb teaduskonna juures kaks tantsutruppi, [[Oklahoma Festival Ballet]] ja [[Contemporary Dance Oklahoma]].&lt;ref&gt;[http://dance.ou.edu/about/school-of-dance/ The School of Dance's History] The University of Oklahoma 
School of Dance (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahomast kõneleb [[1943]]. aastal [[Broadway]]l esietendunud [[muusikal]] &quot;[[Oklahoma!]]&quot;, mille autorid on helilooja [[Richard Rodgers]] ja libretist [[Oscar Hammerstein II]]. Muusikali autorite lapsed tunnistasid [[Sand Springs]]is asunud [[amfiteater|vabaõhuamfiteatri]] Discoveryland! selle muusikali &quot;ametlikuks koduks&quot; ning sealsed etendused olid tuntud nii üle riigi kui ka rahvusvaheliselt. See populaarne esinemispaik suleti aga rahaliste raskuste tõttu 2011. aastal.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170412061410/http://www.krmg.com/news/local/alternative-closed-discoveryland-may-the-horizon/xYZpsDEq84LOYg6b2zzdhK/ Alternative to Closed &quot;Discoveryland&quot; May Be on the Horizon] KRMG, 24.04.2015 (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; Oklahomast [[McAlester]]i linnast pärit näitleja [[Ridge Bond]] mängis 1940.–1950. aastatel nii New Yorgis Broadwayl kui ka ringreisidel selles muusikalis Curly McCaini, kokku enam kui 2600 etenduses. Ta aitas kaasa sellele, et muusikali nimiloost sai Oklahoma osariigi ametlik laul. Bondi on kujutatud ka muusikali esmaettekande 50. aastapäeva tähistaval postmargil.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140808050115/http://digital.library.okstate.edu/oktoday/1990s/1998/oktdv48n2.pdf &quot;Tribute: Ridge Bond 1922–1997&quot;] – ''Oklahoma Today'', February–March 1998, p. 76 (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma Citys on veel tähtsamad teatrid [[Carpenter Square Theatre]], kogukonnateater [[Jewel Box Theatre]], peamiselt muusikale etendav [[Lyric Theatre]], eelkõige draamale keskendunud [[Oklahoma City Theatre Company]], [[Oklahoma ooperi- ja muusikateater]], peamiselt suveetendustele keskendunud [[Oklahoma Shakespeare in the Park]], tantsuteater [[Prairie Dance Theatre]] ja gurmeeteater [[Yellow Rose Theater]].&lt;ref&gt;[https://www.visitokc.com/things-to-do/arts-culture/performing-arts/ Performing Arts] Oklahoma City (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; Tulsas tegutseb Oklahoma vanim oma teatrihoonega kutseline teater [[American Theatre Company]] ja vanim [[Mississippi]]st läänest tegutsev kogukonnateater [[Theatre Tulsa]]. Sealsetest teatritest väärivad mainimist [[Heller Theatre]] ja [[Tulsa Spotlight Theater]], samuti väike, kuid aastas üle saja etenduse andev [[Nightingale Theater]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170412062025/http://www.visittulsa.com/things-to-do/theaters/ Theaters] Tulsa: Up Close and Personal (vaadatud 11.04.2017)&lt;/ref&gt; Arvestataval tasemel kogukonnateatrid tegutsevad veel Normani, [[Lawton]]i ja [[Stillwater]]i linnas.

===Muuseumid===

Oklahoma osariigis on kokku üle 300 muuseumi, nende seas on mitu tuntud kunstimuuseumi. [[Tulsa]]s asuv [[Philbrooki Kunstimuuseum]] paikneb naftamagnaat [[Waite Phillips]]i villas, mille ta [[1938]]. aastal muutis kunstimuuseumiks. Tänapäeval kuulub see üle riigi tuntud kunstimuuseumide hulka ja seda külastab aastas üle 160 000 inimese.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170318130240/https://philbrook.org/about/the-philbrook-story The Philbrook Story] Philbrook Art Museum (vaadatud 20.04.2017)&lt;/ref&gt; Tulsas asub ka naftatööstur [[Thomas Gilcrease]]'i erakogust alguse saanud [[Gilcrease'i Muuseum]], kus on maailma suurim Ameerika Ühendriikide lääneosariikide kunsti kogu, sealhulgas ka ulatuslik ja esinduslik väljapanek indiaanlaste kunstist.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20201107071624/https://gilcrease.org/about/ About Gilcrease Museum] Gilcrease Museum (vaadatud 20.04.2017)&lt;/ref&gt; [[Oklahoma City Kunstimuuseum]] asub [[2002]]. aastal spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoones ja seda külastab aastas üle 125 000 inimese. Muuseumi rõhuasetus on 19.–21. sajandi euroopa ja ameerika kunstil, üks selle pärle on klaasikunstnik [[Dale Chihuly]] teoste kogu.&lt;ref&gt;[http://www.okcmoa.com/visit/ Visit] Oklahoma City Museum of Art (vaadatud 20.04.2017)&lt;/ref&gt; [[Shawnee]]s asuv [[Mabee-Gerreri Kunstimuuseum]], mis asutati [[1919]]. aastal, sai alguse [[benediktlased|benediktiini]] munga [[Gregory Gerrer]]i soetatud kunstikogust. Tegemist on Oklahoma ühe vanema muuseumiga, mida eristab teistest esinduslik antiikkunsti kogu.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170320200258/http://www.mgmoa.org/about-mgmoa/ About MGMOA] Mabee-Gerrer Museum of Art (vaadatud 20.04.2017)&lt;/ref&gt;

Muudest muuseumidest väärivad tähelepanu [[Oklahoma City]]s alates [[1965]]. aastast tegutsev [[National Cowboy and Western Heritage Museum]], mis tutvustab [[Metsik Lääs|Metsiku Lääne]] kultuuri ja ajalugu; [[Norman (Oklahoma)|Norman]]is asuv [[Sam Noble'i Oklahoma Loodusloomuuseum]], mis on maailma üks suurimaid ülikooli juures tegutsevaid loodusmuuseume ja mille kogus on üle viie miljoni museaali; Oklahoma Citys asuv [[Oklahoma Teadusmuuseum]], ja paljud teised. Hõimualadel asuvad mitmed indiaani kultuuri- ja pärandikeskused. [[Claremore]]'is ja [[Oologah]]'s paiknevad tuntud indiaani päritolu näitleja ja humoristi [[Will Rogers]]i muuseumid.&lt;ref name=OKarts/&gt;&lt;ref&gt;[http://www.travelok.com/article_page/oklahomas-top-museums Oklahoma's Top Tier Museums] Oklahoma: Come See for Yourself! (vaadatud 20.04.2017)&lt;/ref&gt;

===Sündmused ja pidustused===

{{pooleli}}

==Haridus==

==Tervishoid==

==Transport==

==Valitsemine ja õigussüsteem==

===Täitevvõim===

===Seadusandlik võim===

===Kohtuvõim===

===Kohalik omavalitsus===

{{vaata ka|Oklahoma maakondade loend}}
Osariik jaguneb 77 maakonnaks.

===Indiaanlaste omavalitsus===

==Poliitika==

==Meedia==

==Sport ja vaba aeg==

==Osariigi sümbolid==

Oklahoma ametlikud sümbolid on [[Oklahoma osariigi lipp]] ja [[Oklahoma osariigi pitsat]].

Oklahoma osariigi esimene lipp võeti kasutusele [[1911]]. aastal, sellest ajast on selle kujundust mitmel korral muudetud, kuigi praeguse lipu põhielemendid on suures osas samad alates [[1925]]. aastast. Lipul on taevasinine põhi, millel on kujutatud oliivioksa ja indiaanlaste sümboleid – sõdalase loomanahast kilpi, kotkasulgi ja rahupiipu. Alates [[1941]]. aastast kasutatakse lipul ka valges kirjas ja trükitähtedega osariigi nime. Lipu praegune kujundus kehtestati [[2006]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://flagspot.net/flags/us-ok.html Oklahoma (U.S.)] Flags of the World (vaadatud 28.03.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma osariigi pitsat on kasutusel alates osariigi moodustamisest [[1907]]. aastal ja kujutab ringi sees viisnurkset tähte. Tähe keskel on omakorda varasema [[Oklahoma territoorium]]i pitsat ja tähe igal harul ühe [[viis tsiviliseeritud hõimu|indiaanihõimu]] pitsat. Tähe taga sinisel taustal on 45 viisnurkset tähekest, mis sümboliseerivad enne Oklahomat Ameerika Ühendriikide koosseisu vastu võetud 45 osariiki.&lt;ref&gt;[https://www.sos.ok.gov/protocol/stateSeal.aspx Great Seal of the State of Oklahoma] Oklahoma Secretary of State (vaadatud 29.03.2017)&lt;/ref&gt;

Oklahoma osariigi [[moto]] on alates osariigi moodustamisest 1907. aastal [[ladina keel|ladinakeelne]] fraas &quot;Labor omnia vincit&quot; ('Töö võidab kõik'). See oli varem kasutusel Oklahoma territooriumi pitsatil ja kanti koos sellega üle ka Oklahoma osariigi pitsatile.&lt;ref&gt;[http://www.netstate.com/states/mottoes/ok_motto.htm Oklahoma State Motto] NetState (vaadatud 29.03.2017)&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;margin:auto;&quot;
! colspan=3 | Muud osariigi sümbolid ja embleemid&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140115182454/http://www.state.ok.us/osfdocs/stinfo.html Oklahoma State Icons] The State of Oklahoma (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 29.03.2017)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.netstate.com/states/symb/ok_symb.htm Oklahoma State Symbols, Songs, and Emblems] NetState (vaadatud 29.03.2017)&lt;/ref&gt;
|-
! Sümboli tüüp
! Sümbol
! Ametlik staatus
|-
| Animafilmitegelane
| [[Gusty]]
| align=right | 2005&lt;ref&gt;[http://www.statesymbolsusa.org/symbol-official-item/oklahoma/state-arts-drama-symbol/gusty Gusty® Oklahoma State Cartoon Character] States Symbols USA (vaadatud 29.03.2017)&lt;/ref&gt;
|-
| Imetaja
| [[Ameerika piison]]
| align=right | 1972&lt;ref name=symbols&gt;[https://web.archive.org/web/20160629102149/http://www.okhistory.org/historycenter/forms/tdsymbols.pdf Symbols of Oklahoma: Appreciating Oklahoma's Identity] Oklahoma Historical Society (vaadatud 29.03.2017)&lt;/ref&gt;
|-
| Lendimetaja
| [[brasiilia kurdmokk]]
| align=right | 2006&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Saakloom
| [[valgesaba hirv]]
| align=right | 1990&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Karusloom
| [[pesukaru]]
| align=right | 1990&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Lind
| [[käärsaba-tikat]]
| align=right | 1951&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Saaklind
| [[metskalkun]]
| align=right | 2006&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Kala
| [[triipahven]]
| align=right | 1974&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Roomaja
| [[kaelussisalik]]
| align=right | 1969&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Kahepaikne
| [[härgkonn]]
| align=right | 1997&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Putukas
| [[mesilane]]
| align=right | 1992&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Liblikas
| [[must pääsusaba]]
| align=right | 1996&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Puu
| [[kanada juudapuu]]
| align=right | 1971&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Lill
| [[Oklahoma roos]]
| align=right | 2003&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Metsik lill
| [[nägus mõrsjalill]]
| align=right | 1986&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Rohi
| [[longus tähtsorgo]]
| align=right | 1972&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| (Puu)vili
| [[aedmaasikas]]
| align=right | 2005&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| (Juur)vili
| [[arbuus]]
| align=right | 2005&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Kivistis
| ''[[Saurophaganax maximus]]''
| align=right | 2000&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Kivim
| [[kõrberoos]]
| align=right | 1968&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Kristall
| [[seleniit]]
| align=right | 2005&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Muld
| [[Porti kerge liivsavi]]
| align=right | 1987&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Jook
| [[piim]]
| align=right | 2002&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Söök
| praetud [[okra]], [[kõrvits]], [[maisileib]],&lt;br&gt;grillitud sealiha, [[karask]], vorstikaste,&lt;br&gt;maisihelbepuder, [[mais]], maasikad,&lt;br&gt;frititud kana[[šnitsel]], [[Pekanipähkel|pekanipirukas]], [[silmuba|silmoad]]
| align=right | 1988&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Pill
| [[viiul]]
| align=right | 1984&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Löökpill
| [[trumm]]
| align=right | 1993&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Rahvatants
| [[nelinurktants]]
| align=right | 1988&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Peotants
| [[valss]] &quot;[[Oklahoma Wind]]&quot;
| align=right | 1982&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Laul
| &quot;[[Oklahoma! (laul)|Oklahoma!]]&quot;
| align=right | 1953&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Gospellaul
| &quot;[[Swing Low, Sweet Chariot]]&quot;
| align=right | 2011&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Kantrilaul
| [[Bob Wills]]i &quot;[[Faded Love]]&quot;
| align=right | 1988&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Lastelaul
| [[Martha Kemm Barrett]]i &quot;[[Oklahoma, My Native Land]]&quot;
| align=right | 1996&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Rokklaul
| [[The Flaming Lips]]i &quot;[[Do You Realize??]]&quot;
| align=right | 2009&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170525204026/http://uk.reuters.com/article/music-us-oklahoma-idUKTRE53R0L520090428 Flaming Lips prepare for Oklahoma honor] Reuters, 28.04.2009 (vaadatud 29.03.2017)&lt;/ref&gt;
|-
| Luuletus
| [[David Randolph Milsten]]i &quot;[[Howdy Folks]]&quot;
| align=right | 1941&lt;ref name=symbols/&gt;
|-
| Värvid
| roheline ja valge
| align=right | 1915&lt;ref name=symbols/&gt;
|}

== Sündinud Oklahomas ==

Siin on loetletud valikuliselt rahvusvaheliselt tuntud inimesi, kes pärinevad Oklahoma osariigist:

* [[Garth Brooks]] ([[1962]]) – [[Tulsa]]s sündinud kantrilaulja;
* [[Anita Bryant]] ([[1940]]) – [[Barnsdall]]is sündinud laulja, meelelahutaja ja konservatiivne aktivist;
* [[Ernest Childers]] ([[1917]]–[[2005]]) – [[Broken Arrow]]'s sündinud indiaanlasest sõjakangelane;
* [[Ralph Ellison]] ([[1913]]–[[1994]]) – [[Oklahoma City]]s sündinud afroameerika kirjanik;
* [[Woody Guthrie]] ([[1912]]–[[1967]]) – [[Okemah]]'s sündinud rahvalaulik ja laulukirjutaja;
* [[Ron Howard]] ([[1954]]) – [[Duncan (Oklahoma)|Duncanis]] sündinud filmilavastaja ja näitleja;
* [[Toby Keith]] ([[1961]]) – [[Clinton (Oklahoma)|Clinton]]is sündinud kantrilaulja;
* [[Mickey Mantle]] ([[1931]]–[[1995]]) – [[Spavinaw]]'s sündinud pesapallur;
* [[Phil McGraw]] ([[1950]]) – [[Vinita]]s sündinud psühholoog, populaarse telesaate &quot;[[Dr. Phil]]&quot; saatejuht;
* [[Daniel Patrick Moynihan]] ([[1927]]–[[2003]]) – Tulsas sündinud poliitik ja sotsioloog;
* [[Chuck Norris]] ([[1940]]) – [[Ryan (Oklahoma)|Ryanis]] sündinud filminäitleja;
* [[T. Boone Pickens]] ([[1928]]) – [[Holdenville]]'is sündinud ettevõtja ja rahandustegelane;
* [[Brad Pitt]] ([[1963]]) – [[Shawnee]]'s sündinud filminäitleja;
* [[Oral Roberts]] ([[1918]]–[[1999]]) – [[Pontotoci maakond|Pontotoci maakonnas]] sündinud evangelist;
* [[John Michael Talbot]] ([[1954]]) – Oklahoma Citys sündinud katoliku munk ja muusik;
* [[Carrie Underwood]] ([[1983]]) – [[Muskogee]]'s sündinud laulja ja laulukirjutaja.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.ok.gov/ Oklahoma osariigi ametlik koduleht] (''inglise keeles'')

{{Geograafiline asukoht
|Keskel    = Oklahoma
|Põhi    = {{Pisilipp|Kansas}}
|Kirre = {{Pisilipp|Missouri}}
|Ida      = {{Pisilipp|Arkansas}}
|Kagu = {{Pisilipp|Louisiana}}
|Lõuna    = {{Pisilipp|Texas}}
|Edel = 
|Lääs    = {{Pisilipp|New Mexico}}
|Loe = {{Pisilipp|Colorado}}
}}

{{Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus}}

{{Coordinate |NS=35.5 |EW=-98.0 |type=adm1st |region=US-OK}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide osariigid]]
[[Kategooria:Oklahoma| ]]</text>
      <sha1>e3womptzue1zyhtuajrm7lcob4g3t3k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Räim</title>
    <ns>0</ns>
    <id>36022</id>
    <revision>
      <id>7158786</id>
      <parentid>7125401</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:43:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30585-53</username>
        <id>230034</id>
      </contributor>
      <origin>7158786</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5407" sha1="s8zgdrc52i7razjar1xcge5puvj1v7r" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Räim
| värvus = loomad
| pilt = Räim.JPG
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii''
| selts = [[Heeringalised]] ''Clupeiformes''
| sugukond = [[Heeringlased]] ''Clupeidae''
| perekond = [[Heeringas (perekond)|Heeringas]] ''Clupea''
| liik = [[Atlandi heeringas]] 
| alamliik = '''Räim'''
| trinaarne = ''Clupea harengus membras''
}}{{Toimeta}}
[[Fail:Silakka.jpg|pisi|Räim]]
[[Fail:Silakkapihvi.jpg|pisi|Suitsutatud räim]]
[[Fail:Baltic herring from Poland.jpg|pisi|Marineeritud räim]]
'''Räim''' ehk '''läänemere heeringas''' (''Clupea harengus membras''), kõnekeeles lihtsalt '''heeringas''' või '''silk''' on [[atlandi heeringas|atlandi heeringa]] [[alamliik]], kes elab [[Läänemeri|Läänemeres]].

Räim on [[Luukalad|luukala]].

Tavaline räim toitub [[plankton]]ist. Hiidräim on [[röövkala]] ja sööb sageli [[ogalik]]ke.&lt;ref name=&quot;Loomade elu&quot; /&gt;

Räim koeb kõval, kivisel või [[kruus]]asel põhjal 2–20 m sügavusel.&lt;ref name=&quot;Loomade elu&quot; /&gt;

[[22. veebruar]]il [[2007]] kuulutati räim [[Eesti rahvuskala]]ks.&lt;ref name=&quot;kalateebhead&quot;/&gt;

== Välimus ==
Räime keha on üsna lame, värvilt hõbedane ning tihti sinakasroheliste toonidega. Selja keskosas asub ainus seljauim. Soomused tulevad kergesti ära. Silmad on mõnevõrra suuremad kui atlandi heeringal.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Heli Shpilev. [https://web.archive.org/web/20161125110249/http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,50,1233 Rahvuskala räim]. Kalastaja.&lt;/ref&gt; 

Tavaliselt on räim teistest heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikkune. Suguküpseks saab räim 2–3 aasta vanuselt, kui on 13–14 cm pikk. Esineb ka kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus on 33–37,5 cm.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Tavaliselt kaaluvad räimed veidi üle 20 g.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150417003023/http://agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/KALAMAJANDUS/UURINGUD/PM-R_ime_ja_kilu_positsioneerimine.pdf Räime ja kilu positsioneerimine võrreldes teiste kalaliikidega]. (Juuli 2009) Toidu- ja Fermantsioonitehnoloogia Arenduskeskus.&lt;/ref&gt;  

Peale suuruse eristab räime teistest atlandi heeringatest väiksem [[selgroolüli]]de arv. Räimel on neid 54–57.&lt;ref name=&quot;Loomade elu&quot; /&gt; 

== Elupaigad ==
Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räime[[asurkond]]a: [[Liivi laht|Liivi lahe]] räime, Läänemere kirdeosa avamereräime ja [[Soome laht|Soome lahe]] räime. &lt;ref name=&quot;Euroopa&quot; /&gt; Kuna mõni asurkond [[kudemine|koeb]] varasuvel (mais-juunis) ja mõni sügisel, siis on eristatud ka [[kevadräim]]e ja [[sügisräim]]e, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel.

Räim on kohastunud eluks [[riimvesi|riimvees]] ja suudab kohati elada isegi  [[magevesi|magevees]], näiteks mõnes [[Rootsi]] [[järv]]es.&lt;ref name=&quot;Loomade elu&quot; /&gt;

== Räimed tööstuses ==
Räim on Läänemere peamine töönduskala, andes poole sealsest kalasaagist. Räime püütakse tavaliselt ranna lähedalt [[seisevvõrk]]ude ja [[seisevnoot]]adega.&lt;ref name=&quot;Loomade elu&quot; /&gt;

Rohkem kui pool saagist läheb [[konserv]]ide valmistamiseks (nt räim [[tomat mämmide]]is). Erilise küpsetusmeetodi abil saadakse poolsuitsuräim. Väiksem osa saagist realiseeritakse jahutatult või külmutatult. Räime [[marineerimine|marineeritakse]], [[suitsutamine|suitsutatakse]], [[praadimine|praetakse]] või [[küpsetamine|küpsetatakse]] [[hapukoor]]e ja [[till]]iga.

== Räim nimena ==
Tallinnas [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] asumis on [[Räime tänav]]. Tänav ulatub [[Kakumäe tee]]lt [[Tiskre oja]]ni ja sealt edasi mööda ojakallast [[Kakumäe laht|Kakumäe lahe]] äärde.

==Vaata ka==
* [[Eesti köök]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Euroopa&quot;&gt;P. J. Miller, M. J. Loates. &quot;Euroopa kalad&quot;. Tõlkinud [[Tiit Raid]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 2006, lk. 82&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;kalateebhead&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120206020110/http://www.kalateebhead.ee/?id=34&amp;SID=778a9b2f4a0018d09efe53d6c0190cd0 Eesti rahvuskala on räim.] Kala Teeb Head&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Loomade elu&quot;&gt;&quot;[[Loomade elu]]&quot;, 4. kd., lk. 99&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{Elurikkus}}
* Tiit Raid: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2440 &quot;Mõnda räimest, meie rahvuskalast&quot;] [[Eesti Loodus]], juuli 2008
* [http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr13/kala.htm Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis]
* [http://www.fishbase.org/Summary/FamilySummary.cfm?ID=43 FishBase info for Clupeidae]
* [http://www.fmnh.helsinki.fi/users/haaramo/Metazoa/Deuterostoma/Chordata/Actinopterygii/Clupeiformes/Clupeidae.htm Miko's Phylogeny Archive]
* [http://www.ekspress.ee/viewdoc/2C634B269F39C3DAC225728F0065399D Räim] Eesti Ekspress, 1. märts 2007.
* [http://www.epl.ee/artikkel/453534 R nagu Räim suure tähega] EPL, 31. detsember 2008
* [http://kala.elfond.ee/ KALA!], ühismäng 2 milj tonnise räimevaru kasutamisest Läänemerel
* [https://novaator.err.ee/1608670285/uuring-laanemerest-saab-raimepuugi-raportite-kiuste-kilumeri &quot;Uuring: Läänemerest saab räimepüügi raportite kiuste kilumeri&quot;] ERR Novaator, 29. juuli 2022
* [https://novaator.err.ee/1609120271/eesti-rahvuskala-elab-laanemeres-arvatust-poole-vahem &quot;Eesti rahvuskala elab Läänemeres arvatust poole vähem&quot;] ERR Novaator, 3. oktoober 2023

[[Kategooria:Heeringlased]]
[[Kategooria:Eesti kalad]]
[[Kategooria:Eesti sümboolika]]</text>
      <sha1>s8zgdrc52i7razjar1xcge5puvj1v7r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nafta</title>
    <ns>0</ns>
    <id>37725</id>
    <revision>
      <id>7158562</id>
      <parentid>7109240</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:55:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158562</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16474" sha1="fx3wopbtto43k9xn3gtfw5fjsxpnswh" xml:space="preserve">{{See artikkel| on maavarast; Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu kohta vaata artiklit [[NAFTA]]; jalgpalliklubi kohta vaata artiklit [[Lendava Nafta]]; Eesti laeva kohta vaata [[Nafta (laev)]]}}

{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2010}}

[[Pilt:Petroleum cm05.jpg|pisi|Nafta]]
'''Nafta''' on looduslik [[maakoor]]es leiduv peamiselt [[Vedelik|vedelate]] [[süsivesinik]]e [[segu]].

==Koostis==
Nafta koosneb põhiliselt [[süsinik]]ust (82–87%), [[vesinik]]ust (12–15%), [[Väävel|väävlist]] (1,5%), [[lämmastik]]ust (0,5%) ja [[hapnik]]ust (0,5%).&lt;ref name=&quot;ee6&quot; /&gt; Hoolimata sellest, et [[Keemiline element|elemendiline]] koostis on naftal suhteliselt lihtne, on [[molekul]]aarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad [[Keemiline ühend|ühendid]] liigitatakse [[parafiinid|alkaanideks]] (kuni 60%), [[nafteenid|tsükloalkaanideks]] (kuni 30%) ja [[aromaatsed ühendid|aromaatseteks ühendidteks]] (enamasti üle 10%).

Parafiinide ehk [[alkaanid]]e [[keemiline valem]] on C&lt;sub&gt;n&lt;/sub&gt;H&lt;sub&gt;2n+2&lt;/sub&gt;. Nende keemistemperatuur on 40–200&amp;nbsp;°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on C&lt;sub&gt;n&lt;/sub&gt;H&lt;sub&gt;2n&lt;/sub&gt;. Nad on raskemad ja keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka [[asfalt]]. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga C&lt;sub&gt;n&lt;/sub&gt;H&lt;sub&gt;2n-6&lt;/sub&gt;. Nende hulka kuulub näiteks [[benseen]]. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.{{lisa viide}}

Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta lisanditena [[Väävel|väävlit]], [[hapnik]]ku, [[lämmastik]]ku, lisaks pisut [[metall]]e ning mittetäielikult lagunenud [[Orgaanika|orgaanilist]] ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli.
Mida suurem on nafta [[erikaal]], seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks [[rasked naftad]] sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. [[Rafineerimine|Rafineerimise]] käigus puhastatakse nafta väävlist, sest [[atmosfäär]]i paiskudes põhjustab väävel palju [[keskkonnaprobleem]]e.

Naftaga koos esineb ka [[maagaas]], mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on [[metaan]].

==Omadused==
Nafta [[tihedus]] on 620-880 kg/m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;, [[eripõlemissoojus]] on 43,5–46,0 MJ/kg.

Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ja sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui [[Vesi|veel]]. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu [[Viskoossus|viskoossem]] kui sügaval [[Maa (planeet)|Maa]] sees olev nafta.

Nafta [[tihedus]]e hindamiseks kasutatakse [[API-skaala]]t. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20–25 on keskmine ja tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks.

Nafta [[värvus]] ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad [[Keemistemperatuur|keemis-]] ja [[sulamistemperatuur]]id, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel [[masin]]atel, mida kasutatakse külmas [[kliima]]s.

==Teke==
Nafta on üks [[fossiilkütus]]test. See on tekkinud loodusliku [[pürolüüs]]i protsessi käigus mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii [[Taimed|taimne]] kui ka [[Loomad|loomne]] ning kasvas kas [[Meri|meres]] või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest [[fütoplankton]]ist ja [[protistid]]est. Sellised on näiteks [[sinivetikad]] ja [[foraminifeerid]]. Mattudes läbis orgaaniline aine [[diagenees]]i ning muutus [[kerogeen]]iks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast [[settekivim]]ist, näiteks [[Savikilt|savikildast]]. Suurenev [[rõhk]] ja [[temperatuur]] viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks [[Liivakivi|liiva-]] või [[lubjakivi]]sse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu [[Kiht (geoloogia)|kivimkiht]], mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski [[nafta- ja gaasimaardla|naftamaardla]]. Nafta koguneb nn [[naftapüünis]]tesse, mis on [[Geoloogiline struktuur|geoloogilised struktuurid]], näiteks [[antiklinaal]]id või [[murrang]]ud, mis takistavad [[magma]] edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka [[Soolakuppel|soolakuplitega]] ehk [[diapiir]]ilaadselt ülespoole liikuvate [[Evaporiidid|evaporiitidega]].

Teise versiooni järgi tekivad loodusliku gaasi ja nafta koostisse kuuluvad süsivesinikud Maa sisemuses kõrge [[rõhk|rõhu]] ja [[temperatuur]]i mõjul ning tungivad [[maakoor]]es olevate pragude kaudu pinnale. Antud teooria kohaselt nafta tekkeprotsess jätkub.&lt;ref name=&quot;eava&quot; /&gt;

==Kasutus==
Nafta on üks olulisemaid [[maavara]]sid. Teda kasutatakse peamiselt [[kütus]]e ja [[keemiatööstus]]e [[tooraine]]na. Nafta tähtsust tänapäeva [[majandus]]ele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamiku muude kaupade hinnad. 
Ammutatud nafta eeltöödeldakse [[Nafta- ja maagaasitööstus|naftatööstusettevõttes]]: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid ([[butaan]] ja [[propaan]]), [[bensiin]], [[diislikütus]], [[kütteõli]], [[masuut]].

Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahu[[mõõtühik]] on [[barrel]]. Üks naftabarrel võrdub 42 [[gallon]]i ehk umbes 159 [[Liiter|liitriga]].&lt;ref name=&quot;eava&quot; /&gt;

Nafta on üks peamisi kasutusel olevaid fossiilkütuseliike. Rahvusvaheline Energiaagentuur on mõni aasta tagasi öelnud, kui tarbimine jääb samale tasemele, jätkub naftavarusid umbes 45 aastaks ([[maagaas]]i 60 aastaks). Probleemiks on veel see, et enamus varusid asub regioonides, mis on poliitiliselt ebastabiilsed.&lt;ref name=&quot;dohVX&quot; /&gt;

Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3–4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas väga ebaühtlaselt. 2/3 varudest on [[Lähis-Ida]]s, 8% [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Lõuna-Ameerika]]s, 7% [[Euroopa]]s, 7% [[Aafrika]]s, 6% [[Aasia]]s ja 1% [[Okeaania]]s. Riikidest on suurimad varud [[Saudi Araabia|Saudi Araabial]] ja [[Iraak|Iraagil]]. [[Venemaa]] varud moodustavad maailmavarudest umbes 30%. Suuremad naftatootjad on [[Saudi Araabia]] 12%, [[USA]] 10% ja [[Venemaa]] 9%. Suuremad nafta tarbijad aga [[USA]] 25%, [[EL]] 18%, [[Jaapan]] 8%, [[Hiina]] 6%.&lt;ref name=&quot;eava&quot; /&gt;

==Ajalugu ==

Nafta esmakasutamise au omistatakse [[sumerid|sumeritele]]. Väga ammu tunti naftat ka [[Hiina]]s ja osati sellest [[petrooleum]]i saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks.

Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane [[naftapuurtorn]] lasti käiku [[USA]]-s [[Pennsylvania]]s 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto [[Ford (automark)|Ford]] esimene, [[1892]]. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba [[bensiin]]i või [[piiritus]]t. Aastast [[1920]] on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus.

==Naftaleiukohti==
*[[Cantarelli naftaväli]] [[Mehhiko laht|Mehhiko lahes]]; ([[BP]] [[Deepwater Horizoni naftaplatvorm]])&lt;ref name=&quot;TDbTW&quot; /&gt;
*[[Libra naftamaardla]] [[Brasiilia]]s, [[Rio de Janeiro]] rannikust 183 kilomeetri kaugusel
*[[Rosebanki naftamaardla]]

==Suurimad naftatootjad==
{{vaata|Naftariik}}
Järjestatult [[2004]]. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas:
*[[Saudi Araabia]] – 10,37 
*[[Venemaa]] – 9,27 (2010. aastal juba 10,26)&lt;ref name=&quot;Hx1bZ&quot; /&gt;
*[[Ameerika Ühendriigid]] – 8,69
*[[Iraan]] – 4,09
*[[Mehhiko]] – 3,83
*[[Hiina]] – 3,62
*[[Norra]] – 3,18
*[[Kanada]] – 3,14
*[[Venezuela]] – 2,86
*[[Araabia Ühendemiraadid]] – 2,76
*[[Kuveit]] (OPEC) – 2,51
*[[Nigeeria]] (OPEC) – 2,51
*[[Suurbritannia]] – 2,08
*[[Iraak]] – 2,03

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Naftavarud 2004. aasta seisuga
!rowspan=&quot;2&quot;| Riik !!rowspan=&quot;2&quot;| Päevatoodang 
(miljonit barrelit)
! rowspan=&quot;2&quot; | Aastatoodang
(miljardit barrelit)
! colspan=&quot;2&quot; | Tõestatud varud !!colspan=&quot;2&quot;| Tõestamata varud
|-
! (miljardit barrelit) !! (jätkub aastaks) !! (miljonit barrelit) !! (jätkub aastaks)
|-
| Saudi Araabia || 10,37 || 3,79 || 261,9 || 69 || 264,3 || 70
|-
| Iraan || 4,09 || 1,49 || 125,8 || 84 || 132,7 || 89
|-
| Iraak || 2,03 || 0,74 || 115 || 155 || 115 || 155
|-
| Kuveit || 2,51 || 0,92 || 99 || 108 || 101,5 || 111
|-
| Araabia Ühendemiraadid || 2,76 || 1,01 || 69,9 || 69 || 97,8 || 97
|-
| Venemaa || 9,27 || 3,38 || 60 || 18 || 72,4 || 21
|-
| Venezuela || 2,86 || 1,04 || 52,4 || 50 || 361,2 || 346
|-
| Nigeeria || 2,51 || 0,92 || 35,3 || 39 || 35,9 || 39
|-
| Liibüa ||  ||  || 33,6 ||  || 39,1 || 
|-
| USA || 8,69 || 3,17 || 21,3 || 7 || 29,3 || 9
|-
| Kanada || 3,14 || 1,15 || 16,5 || 14 || 178,8 || 156
|-
| Hiina || 3,62 || 1,32 || 15,4 || 12 || 16 || 12
|-
| Katar ||  ||  || 15,2 ||  || 15,2 || 
|-
| Mehhiko || 3,83 || 1,4 || 12,9 || 9 || 14,8 || 11
|-
| Alžeeria ||  ||  || 11,4 ||  || 11,8 || 
|-
| Brasiilia ||  ||  || 10,6 ||  || 11,2 || 
|-
| Kasahstan ||  ||  || 9 ||  || 39,6 || 
|-
| Norra || 3,18 || 1,16 || 7,7 || 7 || 8 || 7
|-
| India ||  ||  || 4,9 ||  || 5,6 || 
|-
| Indoneesia ||  ||  || 4,3 ||  || 4,3 || 
|-
| Suurbritannia || 2,08 || 0,76 || 4,1 || 5 || 4,5 || 6
|-
| Austraalia ||  ||  || 1,5 ||  || 4 || 
|-
! Kokku !! !! !! 1082,0 !! !! 1650,7 !!
|}

==Naftasaadused==
Naftast saadavad kompleksühendid:
*[[toornafta]] 
*[[naftagaas]] 
*[[madala keemispunktiga nafta]] 
*madala keemispunktiga modifitseeritud [[toorbensiin]] 
*madala keemispunktiga katalüütiliselt [[krakitud toorbensiin]] 
*madala keemispunktiga katalüütiliselt muudetud toorbensiin 
*madala keemispunktiga [[termokrakitud nafta]] 
*madala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta 
*madala keemispunktiga nafta 
*[[otsedestilleeritud petrooleum]] 
*[[petrooleum]] 
*[[krakitud gaasiõli]] 
*[[gaasiõli]] 
*[[raske kütteõli]] 
*[[määre]] 
*rafineerimata või väherafineeritud baasõli 
*baasõli 
*destillaadi aromaatne ekstrakt 
*destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud) 
*[[setteõli]] 
*[[toorparafiin]] 
*[[vaseliin]]

== Naftatöötlemistehaste loetelu==
*[[Fail:Updated BP Texas City Animation on the 15th Anniversary of the Explosion.ogg|pisi|Animatsioon plahvatusest [[BP]] [[Texas|Texase]] naftatöötlustehases (2005. aasta 23. märtsil), kus hukkus 15 ja sai vigastada üle 180 inimese]]{{kas|[[Kiviõli Keemiatööstus]]e [[Kiviõli naftatöötlemistehas]]}}&lt;ref name=&quot;PNkQh&quot; /&gt;
*[[Shell]]i [[Mongstadi naftatöötlemistehas]] [[Norra]]s [[Mongstad]]is;
*[[Göteborgi naftatöötlemistehas]] [[Rootsi]]s [[Göteborg]]is;
*[[Frederigia naftatöötlemistehas]] [[Taani]]s [[Frederigia]]s;
*[[Kilpilahti naftatöötlemistehas]] [[Soome]]s [[Kilpilahti]]s;
*[[Fortum]]i [[Porvoo naftatöötlemistehas]] Soomes [[Porvoo]]s;
*[[Mazeikiu naftatöötlemistehas]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai]]s ja [[Butinge naftasadam]] [[Butinge]]s;
*[[Dinazi naftatöötlemistehas]] [[Läti]]s [[Daugavpilsi rajoon]]is;
*[[Grangemouthi naftatöötlemistehas]] [[Inglismaa]]l [[Cheshire|Cheshire']]is;
*[[PCK naftatöötlemistehas]] Saksamaal [[Schwedt]]is&lt;ref name=&quot;Lzmgv&quot; /&gt;;
*Kirishi/[[Kiriši naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Leningradi oblast]]is [[Kiriš]]i linna serval&lt;ref name=&quot;eLvbA&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;6KH81&quot; /&gt;;
*[[Rosneft]]i [[Slantsõ naftatöötlemistehas]]/rafineerimistehas Venemaal [[Leningradi oblast]]is;
*[[Jaroslavli naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Jaroslavli oblast]]is;
*[[Rjazani naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Rjazani oblast]]is;
*[[Onako]] ([[Orenburgneft]]) [[Orski naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is;
*[[Sibneft]] ([[Nojabrskneftegaz]]) [[Omski naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Omski oblast]]is;
*[[Groznõi naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenias]] [[Groznõi]]s;
*[[Mozõrski Naftatöötlemistehas|Mozõrski naftatöötlemistehas]]/naftanirafineerimistehas [[Valgevene]]s [[Mozõrsk]]is&lt;ref name=&quot;slmtL&quot; /&gt;;
*[[Kremenchug naftatöötlemistehas]] [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is [[Krementšuk]]is;
*[[OKTA naftatöötlemistehas]] [[Põhja-Makedoonia]]s [[Skopje]]s;
*[[Collombey naftatöötlemistehas]] [[Liibüa]]s;
*[[Maribi naftatöötlemistehas]] [[Jeemen]]is [[Marib]]is;
*Kuwait Petroleum Corporationi [[Shuaiba naftatöötlemistehas]] [[Kuveit|Kuveidis]];
*Kuwait Petroleum Corporationi [[Mina al-Ahmadi naftatöötlemistehas]] Kuveidis;
*Kuwait Petroleum Corporationi [[Mina Abdullah naftatöötlemistehas]] Kuveidis;
*[[Ābādāni naftatöötlemistehas]] [[Iraan]]is [[Ābādān]]is;
*[[Kirkuki naftatöötlemistehas]] [[Iraak|Iraagis]] [[Kirkuk]]is;
*[[Al Dawrahi naftatöötlemistehas]] Iraagis [[Al Dawrah]]is;
* [[BP]] [[Texas]]es asuv naftatöötlemistehas;
*[[Chevron]]ile kuuluv tehas [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Pembrocke Dock]]is&lt;ref name=&quot;sVsxS&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Naftatööstus]]
*[[Naftasaadused]]
*[[Naftakeemiasaadused]]
*[[Raske nafta]]
*[[Pürolüüs]]
*[[Naftageoloogia]]
*[[Iraagi naftavarud]]
*[[West Texas Intermediate]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ee6&quot;&gt;EE 6, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eava&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20170317152146/http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html 30. aprill 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dohVX&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20140811122357/http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor 30. aprill 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TDbTW&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/315142 BP suutis naftalekke lõpuks täielikult tõkestada], E23.ee, 19.09.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hx1bZ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20101104024617/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/venemaa-pustitas-uue-naftapuurimise-rekordi.d?id=34527827 Venemaa püstitas uue naftapuurimise rekordi], www.DELFI.ee, 2. november 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PNkQh&quot;&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/332161?lk_id=1111&amp;sisu=27 Kütuste kallinemine toob Eestisse naftatehase], Eesti Päevaleht, 25. mai 2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lzmgv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110815024711/http://tv.postimees.ee/270807/esileht/majandus/278883.php Vene-Saksa suunalise naftavoolu vähenemise tingisid lepinguvaidlused], Postimees, 25.08.2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eLvbA&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210125231445/https://www.ttpa.ee/?menuID=413 Tulekahju Kiriši naftatehases], Põhja-Eesti Päästekeskus&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6KH81&quot;&gt;[http://foto.ekspress.ee/viewdoc/1B6E83F1179EE9CFC2257382004B16A6 Salapärane 20 miljardi mees]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}; Eesti Ekspress, 31.10.2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;slmtL&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100714202843/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-vahendab-lukasenka-ja-chavezi-ari.d?id=32108717 Eesti vahendab Lukašenka ja Chávezi äri], Delfi, 13. juuli 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sVsxS&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/?id=458426 vWalesis nafta rafineerimistehase plahvatuses hukkus neli inimest], Postimees, 3.06.2011&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commons|Petroleum}}
{{vikitsitaadid}}
*[http://www.wtrg.com/daily/crudeoilprice.html Nafta hind viimase aasta jooksul]
*[http://www.livecharts.co.uk/MarketCharts/crude.php Nafta hind viimaste tundide jooksul]
*http://www.eia.doe.gov/oil_gas/petroleum/info_glance/petroleum.html
*http://www.eia.doe.gov/emeu/international/contents.html

[[Kategooria:Naftasaadused]]
[[Kategooria:Naftatööstus]]
[[Kategooria:Kütused]]
[[Kategooria:Maavarad]]</text>
      <sha1>fx3wopbtto43k9xn3gtfw5fjsxpnswh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Indrek Raadik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>38379</id>
    <revision>
      <id>7158716</id>
      <parentid>6416529</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:44:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7158716</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1228" sha1="q2b29qz4i58zshsqm38zqgq30v48b0e" xml:space="preserve">'''Indrek Raadik''' (esinejanimega '''Summer'''; sündinud [[13. märts]]il [[1975]]) on ansambli [[The Tuberkuloited|Tuberkuloited]] laulja.

Ta kuulus aastatel 2009–2022 [[Isamaa (erakond)|erakonda Isamaa]]. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kiili vald|Kiili vallas]] valimisliidu Parem Kiili – Restart nimekirjas, kogus 173 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 22. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Viited==

==Välislingid==
*[http://publik.delfi.ee/news/muusika/summer-on-ajalugu-elagu-indrek-raadik?id=21104484 Summer on ajalugu. Elagu Indrek Raadik!] www.Publik.ee 3. veebruar 2009
*[https://arhiiv.err.ee/vaata/pleier-pleier-indrek-raadik-cd-kas-maletad-veel PLEIER. Indrek Raadik. CD &quot;Kas mäletad veel?&quot;.]

{{JÄRJESTA:Raadik, Indrek}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 1975]]</text>
      <sha1>q2b29qz4i58zshsqm38zqgq30v48b0e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158717</id>
      <parentid>7158716</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:45:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7158717</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1239" sha1="nse2vlghy3d2gydsfvk2cpan0xylvic" xml:space="preserve">'''Indrek Raadik''' (esinejanimega '''Summer'''; sündinud [[13. märts]]il [[1975]]) on ansambli [[The Tuberkuloited|Tuberkuloited]] laulja.

Ta kuulus aastatel 2009–2022 [[Isamaa (erakond)|erakonda Isamaa]]. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kiili vald|Kiili vallas]] valimisliidu Parem Kiili – Restart nimekirjas, kogus 173 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 22. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://publik.delfi.ee/news/muusika/summer-on-ajalugu-elagu-indrek-raadik?id=21104484 Summer on ajalugu. Elagu Indrek Raadik!] www.Publik.ee 3. veebruar 2009
*[https://arhiiv.err.ee/vaata/pleier-pleier-indrek-raadik-cd-kas-maletad-veel PLEIER. Indrek Raadik. CD &quot;Kas mäletad veel?&quot;.]

{{JÄRJESTA:Raadik, Indrek}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 1975]]</text>
      <sha1>nse2vlghy3d2gydsfvk2cpan0xylvic</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saksamaa riigipeade loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>40008</id>
    <revision>
      <id>7158636</id>
      <parentid>4969697</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:06:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Weimari vabariik (1918&amp;ndash;1934) */</comment>
      <origin>7158636</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3941" sha1="bzjl353t8tsor6lohpfzhhudt4toh8r" xml:space="preserve">'''Saksamaa riigipeade loend''' loetleb [[Saksamaa]] riigipead ja selle territooriumil kõrgeimat võimu omanud valitsejad kronoloogilises järjestuses.

==Frangi riik (800&amp;ndash;840)==
Suurem osa Saksamaa territooriumist ühendati esmakordselt [[Karl Suur]]e vallutuste käigus. Tema poja [[Ludwig Vaga]] surma järel läks Saksamaa Ida-Frangi riigina [[Ludwig Sakslane|Ludwig Sakslase]] ja tema järglaste võimu alla.

Saksamaad valitsenud Frangi keisrid:
*[[800]]&amp;ndash;[[814]] [[Karl Suur]] (suri 814)
*[[814]]&amp;ndash;[[840]] [[Ludwig Vaga]] ([[778]]&amp;ndash;840)
  
==Ida-Frangi riik ja Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (843&amp;ndash;1806)==
''Selle perioodi valitsejaid vaata lehelt: [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend]]''

==Reini Liit (1806&amp;ndash;1813)==
[[Reini Liit]]u valitses terve selle eksistentsi vältel protektorina [[Napoleon Bonaparte]], sellest jäid välja [[Preisimaa]] ja [[Austria]].

==Saksa Liit (1814&amp;ndash;1866)==
*[[1814]]&amp;ndash;[[1835]] [[Franz II (Saksa-Rooma keiser)|Franz I]] ([[1768]]&amp;ndash;1835), liidu president ja [[Austria keiser]]
*[[1835]]&amp;ndash;[[1848]] [[Ferdinand I (Austria)|Ferdinand I]] ([[1793]]&amp;ndash;[[1875]]), liidu president ja Austria keiser
*[[1848]]&amp;ndash;[[1849]] [[ertshertsog Johann von Habsburg-Lothringen]] ([[1782]]&amp;ndash;[[1859]]), Saksa Impeeriumi regent [[1848. aasta revolutsioon]]i ajal
*[[1849]] [[Friedrich Wilhelm IV]] ([[1795]]&amp;ndash;[[1861]]), Preisimaa kuningas, valiti sakslaste keisriks, kuid loobus troonist
*[[1849]]&amp;ndash;[[1866]] [[Franz Joseph I]] ([[1830]]&amp;ndash;[[1916]]), liidu president ja Austria keiser

==Põhja-Saksa liit (1867&amp;ndash;1871)==
*[[1867]]&amp;ndash;[[1871]] [[Wilhelm I]] ([[1797]]&amp;ndash;[[1888]]), liidu president ja Preisimaa kuningas

==Saksa keisririik (1871&amp;ndash;1918)==
*1871&amp;ndash;1888 Wilhelm I, Saksa keiser ja Preisimaa kuningas
*1888 [[Friedrich III (Saksa keiser)|Friedrich III]] ([[1831]]&amp;ndash;1888), Saksa keiser ja Preisimaa kuningas
*1888&amp;ndash;[[1918]] [[Wilhelm II]] ([[1859]]&amp;ndash;[[1941]]), Saksa keiser ja Preisimaa kuningas

==Weimari vabariik (1918&amp;ndash;1934)==
{{vaata|Saksamaa president (1919–1945)}}
*[[1919]]&amp;ndash;[[1925]] [[Friedrich Ebert]] ([[1871]]&amp;ndash;[[1925]]), riigipresident
*[[1925]]&amp;ndash;[[1934]] [[Paul von Hindenburg]] ([[1847]]&amp;ndash;[[1934]]), riigipresident

==Natside diktatuur (der Dritte Reich; 1934&amp;ndash;1945)==
*[[1934]]&amp;ndash;[[1945]] [[Adolf Hitler]] ([[1889]]&amp;ndash;[[1945]]), ''Führer'' ja riigikantsler
*[[1945]] [[Karl Dönitz]] ([[1890]]&amp;ndash;[[1971]]), riigipresident

==Liitlaste okupatsioon (1945&amp;ndash;1949)==
''Selle perioodi Saksamaa valitsejaid vaata leheküljelt: [[Saksamaa okupatsioonitsoonid]]''

==Saksa Demokraatlik Vabariik (1949&amp;ndash;1990)==
''Selle riigi valitsejaid vaata leheküljelt: [[Saksa DV riigipeade loend]]''

==Saksamaa Liitvabariik (1949&amp;ndash;)==
Liidupresidendid:
*[[1949]]&amp;ndash;[[1959]] [[Theodor Heuss]] ([[1884]]&amp;ndash;[[1963]])
*[[1959]]&amp;ndash;[[1969]] [[Heinrich Lübke]] ([[1892]]&amp;ndash;[[1972]])
*[[1969]]&amp;ndash;[[1974]] [[Gustav Heinemann]] ([[1899]]&amp;ndash;[[1976]])
*[[1974]]&amp;ndash;[[1979]] [[Walter Scheel]] ([[1919]]–[[2016]])
*[[1979]]&amp;ndash;[[1984]] [[Karl Carstens]] ([[1914]]&amp;ndash;[[1992]])
*[[1984]]&amp;ndash;[[1994]] [[Richard von Weizsäcker]] ([[1920]]–[[2015]])
*[[1994]]&amp;ndash;[[1999]] [[Roman Herzog]] ([[1934]]–[[2017]])
*[[1999]]&amp;ndash;[[2004]] [[Johannes Rau]] ([[1931]]&amp;ndash;[[2006]])
*[[2004]]–[[2010]] [[Horst Köhler]] (sündinud [[1943]])
*[[31. mai]] – 30. juuni [[2010]] [[Jens Böhrnsen]] (kohusetäitja)
*[[30. juuni]] [[2010]] – 17. veebruar 2012 [[Christian Wulff]]
*[[17. veebruar]] [[2012]] – 18. märts 2012 – [[Horst Seehofer]] (kohusetäitja)
*[[18. märts]] [[2012]] – 18. märts [[2017]] [[Joachim Gauck]]
*[[19. märts|19. märtsist]] 2017 – [[Frank-Walter Steinmeier]] 


[[Kategooria:Saksamaa poliitika]]
[[Kategooria:Saksamaa ajalugu]]
[[Kategooria:Riigipeade loendid]]</text>
      <sha1>bzjl353t8tsor6lohpfzhhudt4toh8r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158637</id>
      <parentid>7158636</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:06:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Natside diktatuur (der Dritte Reich; 1934&amp;ndash;1945) */</comment>
      <origin>7158637</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4021" sha1="0vwcx8x6ru5u10siuc1gmrqqd3sgvvw" xml:space="preserve">'''Saksamaa riigipeade loend''' loetleb [[Saksamaa]] riigipead ja selle territooriumil kõrgeimat võimu omanud valitsejad kronoloogilises järjestuses.

==Frangi riik (800&amp;ndash;840)==
Suurem osa Saksamaa territooriumist ühendati esmakordselt [[Karl Suur]]e vallutuste käigus. Tema poja [[Ludwig Vaga]] surma järel läks Saksamaa Ida-Frangi riigina [[Ludwig Sakslane|Ludwig Sakslase]] ja tema järglaste võimu alla.

Saksamaad valitsenud Frangi keisrid:
*[[800]]&amp;ndash;[[814]] [[Karl Suur]] (suri 814)
*[[814]]&amp;ndash;[[840]] [[Ludwig Vaga]] ([[778]]&amp;ndash;840)
  
==Ida-Frangi riik ja Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (843&amp;ndash;1806)==
''Selle perioodi valitsejaid vaata lehelt: [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend]]''

==Reini Liit (1806&amp;ndash;1813)==
[[Reini Liit]]u valitses terve selle eksistentsi vältel protektorina [[Napoleon Bonaparte]], sellest jäid välja [[Preisimaa]] ja [[Austria]].

==Saksa Liit (1814&amp;ndash;1866)==
*[[1814]]&amp;ndash;[[1835]] [[Franz II (Saksa-Rooma keiser)|Franz I]] ([[1768]]&amp;ndash;1835), liidu president ja [[Austria keiser]]
*[[1835]]&amp;ndash;[[1848]] [[Ferdinand I (Austria)|Ferdinand I]] ([[1793]]&amp;ndash;[[1875]]), liidu president ja Austria keiser
*[[1848]]&amp;ndash;[[1849]] [[ertshertsog Johann von Habsburg-Lothringen]] ([[1782]]&amp;ndash;[[1859]]), Saksa Impeeriumi regent [[1848. aasta revolutsioon]]i ajal
*[[1849]] [[Friedrich Wilhelm IV]] ([[1795]]&amp;ndash;[[1861]]), Preisimaa kuningas, valiti sakslaste keisriks, kuid loobus troonist
*[[1849]]&amp;ndash;[[1866]] [[Franz Joseph I]] ([[1830]]&amp;ndash;[[1916]]), liidu president ja Austria keiser

==Põhja-Saksa liit (1867&amp;ndash;1871)==
*[[1867]]&amp;ndash;[[1871]] [[Wilhelm I]] ([[1797]]&amp;ndash;[[1888]]), liidu president ja Preisimaa kuningas

==Saksa keisririik (1871&amp;ndash;1918)==
*1871&amp;ndash;1888 Wilhelm I, Saksa keiser ja Preisimaa kuningas
*1888 [[Friedrich III (Saksa keiser)|Friedrich III]] ([[1831]]&amp;ndash;1888), Saksa keiser ja Preisimaa kuningas
*1888&amp;ndash;[[1918]] [[Wilhelm II]] ([[1859]]&amp;ndash;[[1941]]), Saksa keiser ja Preisimaa kuningas

==Weimari vabariik (1918&amp;ndash;1934)==
{{vaata|Saksamaa president (1919–1945)}}
*[[1919]]&amp;ndash;[[1925]] [[Friedrich Ebert]] ([[1871]]&amp;ndash;[[1925]]), riigipresident
*[[1925]]&amp;ndash;[[1934]] [[Paul von Hindenburg]] ([[1847]]&amp;ndash;[[1934]]), riigipresident

==Natside diktatuur (der Dritte Reich; 1934&amp;ndash;1945)==
{{vaata|Saksamaa president (1919–1945)}}
*[[1934]]&amp;ndash;[[1945]] [[Adolf Hitler]] ([[1889]]&amp;ndash;[[1945]]), ''Führer'' ja riigikantsler
*[[1945]] [[Karl Dönitz]] ([[1890]]&amp;ndash;[[1971]]), [[Saksamaa president (1919–1945)|riigipresident]]

==Liitlaste okupatsioon (1945&amp;ndash;1949)==
''Selle perioodi Saksamaa valitsejaid vaata leheküljelt: [[Saksamaa okupatsioonitsoonid]]''

==Saksa Demokraatlik Vabariik (1949&amp;ndash;1990)==
''Selle riigi valitsejaid vaata leheküljelt: [[Saksa DV riigipeade loend]]''

==Saksamaa Liitvabariik (1949&amp;ndash;)==
Liidupresidendid:
*[[1949]]&amp;ndash;[[1959]] [[Theodor Heuss]] ([[1884]]&amp;ndash;[[1963]])
*[[1959]]&amp;ndash;[[1969]] [[Heinrich Lübke]] ([[1892]]&amp;ndash;[[1972]])
*[[1969]]&amp;ndash;[[1974]] [[Gustav Heinemann]] ([[1899]]&amp;ndash;[[1976]])
*[[1974]]&amp;ndash;[[1979]] [[Walter Scheel]] ([[1919]]–[[2016]])
*[[1979]]&amp;ndash;[[1984]] [[Karl Carstens]] ([[1914]]&amp;ndash;[[1992]])
*[[1984]]&amp;ndash;[[1994]] [[Richard von Weizsäcker]] ([[1920]]–[[2015]])
*[[1994]]&amp;ndash;[[1999]] [[Roman Herzog]] ([[1934]]–[[2017]])
*[[1999]]&amp;ndash;[[2004]] [[Johannes Rau]] ([[1931]]&amp;ndash;[[2006]])
*[[2004]]–[[2010]] [[Horst Köhler]] (sündinud [[1943]])
*[[31. mai]] – 30. juuni [[2010]] [[Jens Böhrnsen]] (kohusetäitja)
*[[30. juuni]] [[2010]] – 17. veebruar 2012 [[Christian Wulff]]
*[[17. veebruar]] [[2012]] – 18. märts 2012 – [[Horst Seehofer]] (kohusetäitja)
*[[18. märts]] [[2012]] – 18. märts [[2017]] [[Joachim Gauck]]
*[[19. märts|19. märtsist]] 2017 – [[Frank-Walter Steinmeier]] 


[[Kategooria:Saksamaa poliitika]]
[[Kategooria:Saksamaa ajalugu]]
[[Kategooria:Riigipeade loendid]]</text>
      <sha1>0vwcx8x6ru5u10siuc1gmrqqd3sgvvw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paul von Hindenburg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>44483</id>
    <revision>
      <id>7158631</id>
      <parentid>7123887</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:04:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7158631</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7553" sha1="ntsfnr2cflzarwa2xryj77mry46wi43" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{{Sõjaväelane
| Taustavärv      = #EEDD82
| Pilt            = Paul von Hindenburg-2.png
| Pildisuurus     =
| Pildi info      = 
| Nimi            = Paul von Hindenburg
| Täisnimi        = Paul Ludwig Hans Antonvon Beneckendorff{{nowrap|und von Hindenburg}}
| Hüüdnimi        =
| Sünniaeg        = [[2. oktoober]] [[1847]]
| Sünnikoht       = [[Posen]], [[Poseni suurhertsogkond]], [[Preisi kuningriik]]&lt;br&gt;(Tänapäeval [[Poznań]], [[Poola]])
| Surmaaeg        = {{Surmaaeg ja vanus|1934|8|2|1847|10|2}}
| Surmakoht       = [[Neudeck]], [[Ida-Preisimaa]], [[Natsi-Saksamaa]]&lt;br&gt;(Tänapäeval&amp;nbsp;[[Ogrodzieniec (Warmia-Masuuria)|Ogrodzieniec]],&amp;nbsp;[[Poola]])
| Truudusvanded   = {{Lihtne loend|
* [[Pilt:Flag of the German Confederation (war).svg|23px]] [[Saksa liit]]
* [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|23px]] [[Põhja-Saksa Liit]]
* [[Pilt:Flag of Prussia (1892-1918).svg|23px]] [[Preisi kuningriik]]
* [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|23px]] [[Saksa keisririik]]
}}
| Teenistused     = [[Preisi armee]]&lt;br&gt;[[Saksa keiserlik armee]]
| Teenistusaeg    = 1866–1911&lt;br&gt;1914–1919
| Auaste          = [[Pilt:OF9 GenOberst iRd-GenFM (Preußen) 1832h.png|40px]]&amp;nbsp;''[[Generalfeldmarschall]]''
| Juhitud üksused = 
| Sõjad/lahingud  = [[Austria-Preisi sõda]]&lt;br&gt;
[[Prantsuse-Preisi sõda]]&lt;br&gt;
[[Esimene maailmasõda]]
* [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinne]]
| Autasud         = [[Pour le Mérite]]&lt;br&gt;[[Paul von Hindenburg#Autasud ja ordenid|Veel...]]
| Abikaasa(d)     = [[Gertrud von Hindenburg]]
| Allkiri         = Paul von Hindenburg signature.svg
}}
'''Paul Ludwig Hans Anton von Beneckendorff und von Hindenburg''' ([[2. oktoober]] [[1847]] [[Posen]], [[Poseni suurhertsogkond]], [[Preisi kuningriik]] – [[2. august]] [[1934]] [[Neudeck]], [[Ida-Preisimaa]], [[Natsi-Saksamaa]]) oli [[Saksamaa]] sõjaväelane ([[feldmarssal]] aastast [[1914]]) ja riigitegelane, [[Saksamaa president (1919–1945)|president aastatel]] [[1925]]–[[1934]].

==Elulugu==
Hindenburg sündis Posenis (tänapäeva [[Poznań]]is) Preisi aadliku pojana ning astus juba teismelisena sõjaväekooli. [[1866]] osales ta võidukas [[Königgrätzi lahing]]us ning sõdis ka [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] rajamiseks peetud [[Preisi-Prantsuse sõda|Preisi-Prantsuse sõjas]] [[1870]]–[[1871]]. [[1903]] sai ta kindrali aukraadi ning läks [[1911]] erru.

===Esimeses maailmasõjas===
[[1914]]. aastal, kui puhkes [[Esimene maailmasõda]], kutsuti Hindenburg teenistusse tagasi ning määrati koos [[Erich Ludendorff]]iga [[Ober-Ost|Idarinnet]] juhtima. Üheskoos võitsidki nad [[Tannenbergi lahing (1914)|Tannenbergi lahing]]u ning kindlustasid [[Venemaa]] pealetungi peatamise. Novembris 1914 määrati Hindenburg Idarinde juhatajaks ning ta sai [[feldmarssal]]i aukraadi. [[1914]]–[[1916]] saavutati tema juhtimisel olulisi võite. Ta sai Saksamaal populaarseks ning sellele aitas kaasa riigipropaganda, mis vajas edukuse ja preisiliku [[militarism]]i sümbolit.

[[1916]]. aasta [[30. august]]il määrati Hindenburg Saksamaa keisririigi sõjavägede peastaabi ülemaks ning ta alustas taas koostööd Ludendorffiga. Kuid [[1918]]. aastal, kui oli selge, et Saksamaa on sõja kaotanud, puhkesid Ludendorffi ja Hindenburgi vahel erimeelsused. Ludendorff soovitas esialgu relvarahu, siis aga otsustas end sellega mitte siduda ning astus tagasi. Hindenburg otsustas aga postile edasi jääda ning püüda võimalikult häid alistumistingimusi välja kaubelda. Ta saavutas keiser [[Wilhelm II]] troonist loobumise ning jäi peastaabi juhiks kuni sõja lõpuni. Siis läks ta uuesti erru ning plaanis avalikust elust täielikult tagasi tõmbuda.
[[Pilt:Hindenburg, Kaiser, Ludendorff HD-SN-99-02150.JPG|pisi|Paul von Hindenburg, [[Wilhelm II]] ja [[Erich Ludendorff]] [[1917]]. aasta jaanuaris]]

===Presidendina===
Kuid [[1925]]. aastal toimunud presidendivalimistel polnud ühtegi tugevat kandidaati ning lõpuks plaaniti ametisse seada [[kompromiss]]kandidaat [[Wilhelm Marx]]. Too ei sobinud aga konservatiividele ning need hakkasid Hindenburgi keelitama, et ta oma kandidatuuri üles seaks. Lõpuks Hindenburg nõustuski ning võitis sõltumatu kandidaadina valimised.

Hindenburg oli küll [[monarhia|monarhist]], kuid presidendina ei teinud ta midagi, et valmistuda monarhia taastamiseks Saksamaal, jäädes sõjaväelaslikult truuks oma vandele [[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] ees.

[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1998-013-25A, Berlin, Grundsteinlegung für den Erweiterungsbau der Reichskanzlei.jpg|pisi|President Paul von Hindenburg 1928. aastal]]

[[1932]] sundisid Hindenburgi lähikondlased, eriti poeg [[Oskar von Hindenburg]], teda uuesti presidendiks kandideerima, kuna ta oli ainus kandidaat, kes võinuks võita [[Adolf Hitler]]it. Vana ja haige Hindenburg pidigi sellega nõustuma ning valiti uuesti presidendiks. Talle ei meeldinud Hitler, kuid [[1933]]. aasta alguses oli Saksa parteipoliitika tupikusse jooksnud ning Hindenburgil ei jäänud muud üle kui Hitler kantsleriks määrata. Ta lootis, et valitsuse mõõdukad jõud tasakaalustavad [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialiste]], kuid Hitler oskas neist juba mõne kuu möödudes lahti saada.

===Surm===
[[1934]]. aastal Hindenburg suri ning vastavalt põhiseadusele sai presidendi kohusetäitjaks kantsler Hitler. Ta korraldas kohe rahvahääletuse, millega 90% häältega kinnitati kantsleri ja riigipea kohtade ühendamine.

Hindenburg maeti [[Tannenbergi memoriaal]]i, kuid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus viidi ta säilmed [[Lääne-Saksamaa]]le, et need ei langeks Nõukogude sõdurite saagiks. Seal maeti ta ümber [[Elisabethi kirik]]usse [[Marburg Lahni ääres|Marburgis Lahni ääres]].

==Mälestuse jäädvustamine==
[[Zabrze]] linn [[Ülem-Sileesia]]s nimetati [[1915]]. aastal tema auks Hindenburgiks.

== Tunnustus ==
[[Pilt:Coat_of_Arms_of_Paul_von_Hindenburg_(Order_of_the_Golden_Fleece).svg|pisi|Paul von Hindenburgi vapp Kuldvillaku ordeniga.]]
'''Saksa'''
* [[Musta Kotka orden|Musta Kotka ordu]] rüütel
* [[Hohenzollerni orden|Kuningliku Hohenzollerni ordu]] suurkomandör mõõkadega
* [[Pour le Mérite]] (2. september 1914); lisatud tammelehed (23. veebruar 1915)
* [[Raudrist]], 1. ja 2. klass
* [[Raudristi Suurrist]] (9. detsember 1916); lisatud Kuldtäht (25. märtsil 1918)
* [[Max Jospehi sõjaline ordu|Max Josephi sõjalise ordu]] rüütli Suurrist (Baieri)
* [[Püha Heinrichi sõjaline ordu|Püha Heinrichi sõjalise ordu]] rüütli Suurrist (Saksimaa)
* [[Sõjaliste teenete orden (Württemberg)|Württembergi sõjaliste teenete ordu]] rüütel
* [[Peter Frederick Louis'i orden]]i rüütli Suurrist (Oldenburg)
* [[Sõjaliste teenete orden (Mecklenburg-Schwerin)]], 1. klass
* [[Friedrichi rist]]i 1. klass (Anhalt)
* [[Püha Jaani ordu (Brandenburg)]] komandör
'''Välismaised'''
* [[Maria Theresia sõjaline ordu|Maria Theresia Sõjalise ordu]] Suurrist (Austria)
* [[Sõjaliste teenete rist (Austria-Ungari)]], 1. klass
* [[Sõjaliste teenete medal (Austria-Ungari)]], kuldne
* [[Kuldvillaku ordu]] rüütel (Hispaania)

==Vaata ka==
*[[Hindenburgi liin]] [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Läänerindel]] [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]

{{Commonskat|Paul von Hindenburg}}

{{JÄRJESTA:Hindenburg, Paul von}}
[[Kategooria:Saksamaa poliitikud]]
[[Kategooria:Saksamaa presidendid]]
[[Kategooria:Saksamaa kindralid Esimeses maailmasõjas]]
[[Kategooria:Musta Kotka ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1847]]
[[Kategooria:Surnud 1934]]</text>
      <sha1>ntsfnr2cflzarwa2xryj77mry46wi43</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158632</id>
      <parentid>7158631</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:04:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7158632</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7553" sha1="cbl4bzp23h288ppv3kq09mahdbboliu" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{{Sõjaväelane
| Taustavärv      = #EEDD82
| Pilt            = Paul von Hindenburg-2.png
| Pildisuurus     =
| Pildi info      = 
| Nimi            = Paul von Hindenburg
| Täisnimi        = Paul Ludwig Hans Antonvon Beneckendorff{{nowrap|und von Hindenburg}}
| Hüüdnimi        =
| Sünniaeg        = [[2. oktoober]] [[1847]]
| Sünnikoht       = [[Posen]], [[Poseni suurhertsogkond]], [[Preisi kuningriik]]&lt;br&gt;(Tänapäeval [[Poznań]], [[Poola]])
| Surmaaeg        = {{Surmaaeg ja vanus|1934|8|2|1847|10|2}}
| Surmakoht       = [[Neudeck]], [[Ida-Preisimaa]], [[Natsi-Saksamaa]]&lt;br&gt;(Tänapäeval&amp;nbsp;[[Ogrodzieniec (Warmia-Masuuria)|Ogrodzieniec]],&amp;nbsp;[[Poola]])
| Truudusvanded   = {{Lihtne loend|
* [[Pilt:Flag of the German Confederation (war).svg|23px]] [[Saksa liit]]
* [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|23px]] [[Põhja-Saksa Liit]]
* [[Pilt:Flag of Prussia (1892-1918).svg|23px]] [[Preisi kuningriik]]
* [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|23px]] [[Saksa keisririik]]
}}
| Teenistused     = [[Preisi armee]]&lt;br&gt;[[Saksa keiserlik armee]]
| Teenistusaeg    = 1866–1911&lt;br&gt;1914–1919
| Auaste          = [[Pilt:OF9 GenOberst iRd-GenFM (Preußen) 1832h.png|40px]]&amp;nbsp;''[[Generalfeldmarschall]]''
| Juhitud üksused = 
| Sõjad/lahingud  = [[Austria-Preisi sõda]]&lt;br&gt;
[[Prantsuse-Preisi sõda]]&lt;br&gt;
[[Esimene maailmasõda]]
* [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinne]]
| Autasud         = [[Pour le Mérite]]&lt;br&gt;[[Paul von Hindenburg#Autasud ja ordenid|Veel...]]
| Abikaasa(d)     = [[Gertrud von Hindenburg]]
| Allkiri         = Paul von Hindenburg signature.svg
}}
'''Paul Ludwig Hans Anton von Beneckendorff und von Hindenburg''' ([[2. oktoober]] [[1847]] [[Posen]], [[Poseni suurhertsogkond]], [[Preisi kuningriik]] – [[2. august]] [[1934]] [[Neudeck]], [[Ida-Preisimaa]], [[Natsi-Saksamaa]]) oli [[Saksamaa]] sõjaväelane ([[feldmarssal]] aastast [[1914]]) ja riigitegelane, [[Saksamaa president (1919–1945)|president]] aastatel [[1925]]–[[1934]].

==Elulugu==
Hindenburg sündis Posenis (tänapäeva [[Poznań]]is) Preisi aadliku pojana ning astus juba teismelisena sõjaväekooli. [[1866]] osales ta võidukas [[Königgrätzi lahing]]us ning sõdis ka [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] rajamiseks peetud [[Preisi-Prantsuse sõda|Preisi-Prantsuse sõjas]] [[1870]]–[[1871]]. [[1903]] sai ta kindrali aukraadi ning läks [[1911]] erru.

===Esimeses maailmasõjas===
[[1914]]. aastal, kui puhkes [[Esimene maailmasõda]], kutsuti Hindenburg teenistusse tagasi ning määrati koos [[Erich Ludendorff]]iga [[Ober-Ost|Idarinnet]] juhtima. Üheskoos võitsidki nad [[Tannenbergi lahing (1914)|Tannenbergi lahing]]u ning kindlustasid [[Venemaa]] pealetungi peatamise. Novembris 1914 määrati Hindenburg Idarinde juhatajaks ning ta sai [[feldmarssal]]i aukraadi. [[1914]]–[[1916]] saavutati tema juhtimisel olulisi võite. Ta sai Saksamaal populaarseks ning sellele aitas kaasa riigipropaganda, mis vajas edukuse ja preisiliku [[militarism]]i sümbolit.

[[1916]]. aasta [[30. august]]il määrati Hindenburg Saksamaa keisririigi sõjavägede peastaabi ülemaks ning ta alustas taas koostööd Ludendorffiga. Kuid [[1918]]. aastal, kui oli selge, et Saksamaa on sõja kaotanud, puhkesid Ludendorffi ja Hindenburgi vahel erimeelsused. Ludendorff soovitas esialgu relvarahu, siis aga otsustas end sellega mitte siduda ning astus tagasi. Hindenburg otsustas aga postile edasi jääda ning püüda võimalikult häid alistumistingimusi välja kaubelda. Ta saavutas keiser [[Wilhelm II]] troonist loobumise ning jäi peastaabi juhiks kuni sõja lõpuni. Siis läks ta uuesti erru ning plaanis avalikust elust täielikult tagasi tõmbuda.
[[Pilt:Hindenburg, Kaiser, Ludendorff HD-SN-99-02150.JPG|pisi|Paul von Hindenburg, [[Wilhelm II]] ja [[Erich Ludendorff]] [[1917]]. aasta jaanuaris]]

===Presidendina===
Kuid [[1925]]. aastal toimunud presidendivalimistel polnud ühtegi tugevat kandidaati ning lõpuks plaaniti ametisse seada [[kompromiss]]kandidaat [[Wilhelm Marx]]. Too ei sobinud aga konservatiividele ning need hakkasid Hindenburgi keelitama, et ta oma kandidatuuri üles seaks. Lõpuks Hindenburg nõustuski ning võitis sõltumatu kandidaadina valimised.

Hindenburg oli küll [[monarhia|monarhist]], kuid presidendina ei teinud ta midagi, et valmistuda monarhia taastamiseks Saksamaal, jäädes sõjaväelaslikult truuks oma vandele [[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] ees.

[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1998-013-25A, Berlin, Grundsteinlegung für den Erweiterungsbau der Reichskanzlei.jpg|pisi|President Paul von Hindenburg 1928. aastal]]

[[1932]] sundisid Hindenburgi lähikondlased, eriti poeg [[Oskar von Hindenburg]], teda uuesti presidendiks kandideerima, kuna ta oli ainus kandidaat, kes võinuks võita [[Adolf Hitler]]it. Vana ja haige Hindenburg pidigi sellega nõustuma ning valiti uuesti presidendiks. Talle ei meeldinud Hitler, kuid [[1933]]. aasta alguses oli Saksa parteipoliitika tupikusse jooksnud ning Hindenburgil ei jäänud muud üle kui Hitler kantsleriks määrata. Ta lootis, et valitsuse mõõdukad jõud tasakaalustavad [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialiste]], kuid Hitler oskas neist juba mõne kuu möödudes lahti saada.

===Surm===
[[1934]]. aastal Hindenburg suri ning vastavalt põhiseadusele sai presidendi kohusetäitjaks kantsler Hitler. Ta korraldas kohe rahvahääletuse, millega 90% häältega kinnitati kantsleri ja riigipea kohtade ühendamine.

Hindenburg maeti [[Tannenbergi memoriaal]]i, kuid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus viidi ta säilmed [[Lääne-Saksamaa]]le, et need ei langeks Nõukogude sõdurite saagiks. Seal maeti ta ümber [[Elisabethi kirik]]usse [[Marburg Lahni ääres|Marburgis Lahni ääres]].

==Mälestuse jäädvustamine==
[[Zabrze]] linn [[Ülem-Sileesia]]s nimetati [[1915]]. aastal tema auks Hindenburgiks.

== Tunnustus ==
[[Pilt:Coat_of_Arms_of_Paul_von_Hindenburg_(Order_of_the_Golden_Fleece).svg|pisi|Paul von Hindenburgi vapp Kuldvillaku ordeniga.]]
'''Saksa'''
* [[Musta Kotka orden|Musta Kotka ordu]] rüütel
* [[Hohenzollerni orden|Kuningliku Hohenzollerni ordu]] suurkomandör mõõkadega
* [[Pour le Mérite]] (2. september 1914); lisatud tammelehed (23. veebruar 1915)
* [[Raudrist]], 1. ja 2. klass
* [[Raudristi Suurrist]] (9. detsember 1916); lisatud Kuldtäht (25. märtsil 1918)
* [[Max Jospehi sõjaline ordu|Max Josephi sõjalise ordu]] rüütli Suurrist (Baieri)
* [[Püha Heinrichi sõjaline ordu|Püha Heinrichi sõjalise ordu]] rüütli Suurrist (Saksimaa)
* [[Sõjaliste teenete orden (Württemberg)|Württembergi sõjaliste teenete ordu]] rüütel
* [[Peter Frederick Louis'i orden]]i rüütli Suurrist (Oldenburg)
* [[Sõjaliste teenete orden (Mecklenburg-Schwerin)]], 1. klass
* [[Friedrichi rist]]i 1. klass (Anhalt)
* [[Püha Jaani ordu (Brandenburg)]] komandör
'''Välismaised'''
* [[Maria Theresia sõjaline ordu|Maria Theresia Sõjalise ordu]] Suurrist (Austria)
* [[Sõjaliste teenete rist (Austria-Ungari)]], 1. klass
* [[Sõjaliste teenete medal (Austria-Ungari)]], kuldne
* [[Kuldvillaku ordu]] rüütel (Hispaania)

==Vaata ka==
*[[Hindenburgi liin]] [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Läänerindel]] [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]

{{Commonskat|Paul von Hindenburg}}

{{JÄRJESTA:Hindenburg, Paul von}}
[[Kategooria:Saksamaa poliitikud]]
[[Kategooria:Saksamaa presidendid]]
[[Kategooria:Saksamaa kindralid Esimeses maailmasõjas]]
[[Kategooria:Musta Kotka ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1847]]
[[Kategooria:Surnud 1934]]</text>
      <sha1>cbl4bzp23h288ppv3kq09mahdbboliu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lázaro Cárdenas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>46234</id>
    <revision>
      <id>7158379</id>
      <parentid>6954286</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:22:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7158379</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2077" sha1="f8gteqtariv1lmcrfwpv2uzj5628lw2" xml:space="preserve">{{Infobox President
| nimi = Lázaro Cárdenas del Río
| pilt = Lázaro.Cárdenas.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| amet = [[Mehhiko president]]
| ametiajaalgus= [[1. detsember]] [[1934]]
| ametiajalõpp = [[30. november]] [[1940]]
| predecessor = [[Abelardo L. Rodríguez]]
| järgmine= [[Manuel Ávila Camacho]]
| sünniaeg= [[21. mai]] [[1895]]
| sünnikoht = Jiquilpan, [[Mehhiko]]
| surmaaeg = † {{surmaaeg ja vanus|1970|10|1|1895|5|21}}
| surmakoht = [[México]], [[Mehhiko]]
| partei = ''Partido de la Revolución Mexicana''
}}
'''Lázaro Cárdenas del Río''' ([[21. mai]] [[1895]] – [[19. oktoober]] [[1970]]) oli [[Mehhiko]] riigimees ja sõjaväelane, kes oli [[Mehhiko president]] [[1. detsember|1. detsembrist]] [[1934]] kuni [[1. detsember|1. detsembrini]] [[1940]].

Cárdenast peetakse üheks 20. sajandi mõjukamaks Mehhiko presidendiks. Tema ametiaega iseloomustasid ulatuslikud sotsiaal- ja majandusreformid, mille eesmärk oli vähendada ebavõrdsust ning tugevdada riigi kontrolli [[majandus]]e üle. Ta viis läbi maareformi, mille käigus jagati suurmaaomanike maid ümber talupoegadele, ning toetas [[ametiühing]]uliikumist.

Tema valitsusajal, 1938. aastal, natsionaliseeriti Mehhiko naftatööstus, mis kujunes üheks tema tuntumaks poliitiliseks sammuks. Samuti edendas ta haridusreforme ja [[Sekulariseerimine|sekulariseerimist]] ning pakkus poliitilist varjupaika [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] põgenikele.

Välispoliitikas püüdis Cárdenas tugevdada Mehhiko suhteid teiste riikidega. Tema ametiajal sõlmiti 28. jaanuaril 1937 [[Eesti-Mehhiko vaheline sõprusleping]]&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKriigiteataja19370416.2.4&lt;/ref&gt;, mis jõustus 3. veebruaril 1938&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKriigiteataja19380121.2.7&lt;/ref&gt;.

Pärast presidendiameti lõppu jäi Cárdenas aktiivseks avaliku elu tegelaseks ning mõjutas Mehhiko poliitikat ka hilisematel aastatel.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Cardenas, Lazaro}}
[[Kategooria:Mehhiko presidendid]]
[[Kategooria:Sündinud 1895]]
[[Kategooria:Surnud 1970]]</text>
      <sha1>f8gteqtariv1lmcrfwpv2uzj5628lw2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158413</id>
      <parentid>7158379</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:45:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7158413</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2073" sha1="dhiiz9qavccbpyzzkv7cuwktdvl6uqi" xml:space="preserve">{{Infobox President
| nimi = Lázaro Cárdenas del Río
| pilt = Lázaro.Cárdenas.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = 
| amet = [[Mehhiko president]]
| ametiajaalgus= [[1. detsember]] [[1934]]
| ametiajalõpp = [[30. november]] [[1940]]
| predecessor = [[Abelardo L. Rodríguez]]
| järgmine= [[Manuel Ávila Camacho]]
| sünniaeg= [[21. mai]] [[1895]]
| sünnikoht = Jiquilpan, [[Mehhiko]]
| surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1970|10|1|1895|5|21}}
| surmakoht = [[México]], [[Mehhiko]]
| partei = ''Partido de la Revolución Mexicana''
}}
'''Lázaro Cárdenas del Río''' ([[21. mai]] [[1895]] – [[19. oktoober]] [[1970]]) oli [[Mehhiko]] riigimees ja sõjaväelane, kes oli [[Mehhiko president]] [[1. detsember|1. detsembrist]] [[1934]] kuni [[1. detsember|1. detsembrini]] [[1940]].

Cárdenast peetakse üheks 20. sajandi mõjukamaks Mehhiko presidendiks. Tema ametiaega iseloomustasid ulatuslikud sotsiaal- ja majandusreformid, mille eesmärk oli vähendada ebavõrdsust ning tugevdada riigi kontrolli [[majandus]]e üle. Ta viis läbi maareformi, mille käigus jagati suurmaaomanike maid ümber talupoegadele, ning toetas [[ametiühing]]uliikumist.

Tema valitsusajal, 1938. aastal, natsionaliseeriti Mehhiko naftatööstus, mis kujunes üheks tema tuntumaks poliitiliseks sammuks. Samuti edendas ta haridusreforme ja [[Sekulariseerimine|sekulariseerimist]] ning pakkus poliitilist varjupaika [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] põgenikele.

Välispoliitikas püüdis Cárdenas tugevdada Mehhiko suhteid teiste riikidega. Tema ametiajal sõlmiti 28. jaanuaril 1937 [[Eesti-Mehhiko vaheline sõprusleping]]&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKriigiteataja19370416.2.4&lt;/ref&gt;, mis jõustus 3. veebruaril 1938&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKriigiteataja19380121.2.7&lt;/ref&gt;.

Pärast presidendiameti lõppu jäi Cárdenas aktiivseks avaliku elu tegelaseks ning mõjutas Mehhiko poliitikat ka hilisematel aastatel.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Cardenas, Lazaro}}
[[Kategooria:Mehhiko presidendid]]
[[Kategooria:Sündinud 1895]]
[[Kategooria:Surnud 1970]]</text>
      <sha1>dhiiz9qavccbpyzzkv7cuwktdvl6uqi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sampsa Astala</title>
    <ns>0</ns>
    <id>46441</id>
    <revision>
      <id>7158403</id>
      <parentid>6657445</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:39:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158403</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5698" sha1="jgwjcmmjhf21ywf1eyb20wd1epxvyja" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;

| nimi                = Sampsa Astala

| pilt                =

| pildiallkiri     = Sampsa Astala (2013)

| pildi_suurus        = 

| horisontaalne       = 

| taust               = soolo_laulja

| sünninimi           = Sampsa Astala

| alias               = Kita, Stala

| sünniaeg            = {{sünniaeg ja vanus|1974|01|23}} [[Vantaa]], [[Soome]]

| surmaaeg              = 

| päritolu            = [[Karkkila]], [[Soome]]

| pill                = [[trummid]]

| hääleliik           = 

| stiil               = ''[[heavy metal]]'', ''[[hard rock]]'', [[glämmrokk]], ''[[shock rock]]''

| amet                = muusik, laulukirjutaja, produtsent

| tegev            = 1997. aastast

| plaadifirma         = Sony BMG Finland
 
| seotud_esitajad     = [[Lordi]], [[Stala &amp; SO.]]

}}
'''Sampsa Astala''' (sündinud [[23. jaanuar]]il [[1974]] [[Vantaa]]s) on soome muusik, kelle esinejanimed on '''Kita''' ja '''Stala'''. Ta on tuntud eeskätt ansambli [[Lordi]] trummarina aastatel [[2000]]–[[2010]]. 

==Elulugu==

Sampsa Astala sündis Vantaas, kuid veetis oma lapsepõlve ja noorusaastad Karkkilas.
Varajases nooruses õppis ta Lohja muusikakoolis klassikalist kitarri, kuid tüdines sellest. Ta pääses maksimaalse tulemusega Karkkila muusikakooli, kus hakkas õppima trummimängu. 

Sampsa oli teismelisena Soome esiliiga motokrossimees. 
Tipptaseme saavutas ta 16-aastaselt. 19-aastaselt loobus ta sellest hobist, kui hakkas tõsisemalt tegelema muusikaga.

1990. aastatel tutvus Astala [[Niko Hurme]]ga, kes õppis basskitarri. 
Koos asutasid nad bändi [[Stala &amp; SO.|SO.]], mis tegutseb siiani. 
Hiljem mängisid Astala ja Hurme koos ka bändis Lordi.

Astala tutvus Lordi laulja [[Tomi Putaansuu]]ga 1995. aastal Radiomafia korraldatud Kissi-teemalise raadiomängu kaudu, kuna siis olid mõlemad kirglikud Kissi fännid. Putaansuu ja Astala pääsesid mõlemad finaali, ent Astala võitis Putaansuu tänu viimasele küsimusele. Küsiti, millist Kissi laulu on kaverdanud [[Foo Fighters]], ja õige vastus oli &quot;Ozone&quot;. Astala võitis kolm vabalt valitud Kissi CD-plaati. 1996. aastal kohtusid Astala ja Putansuu ka Kissi-laevakruiisil Stockholmi.

Aastatel 1995–1996 õppis Astala muusikat Eurajoki kristlikus rahvaülikoolis. 2000. aastal lõpetas ta Helsingi diakooniaülikooli bakalaureusekraadiga sotsioloogia erialal. Pärast ülikooli lõpetamist kuni aastani [[2001]], mil Lordi saavutas menu, töötas ta Helsingis Malmi kiriku noorsootöötajana.

Pärast seda on ta täielikult pühendunud muusikaga tegelemisele.
[[2005]]. aasta kevadel sai ta stuudiotehnikutunnistuse, vastava hariduse omandas ta Orimattila instituudis. Lisaks on Astala olnud ka produtsent [[Michael Wageneri]] praktikant USA-s Nashville'is. &lt;ref&gt;[http://www.somusicfinland.com/about.htm So Music Finlandi koduleht]&lt;/ref&gt;
Ta on teinud ohtralt stuudiosalvestusi ja helipuldis nuppe keeranud. 
Astalal on ka oma stuudio So Music Finland, kus ta produtseerib, salvestab ja kirjutab laule. Ta on olnud taustalaulja mitmete Soome artistide albumitel, sealhulgas ka Soome Eurovisiooni laulja Hanna Pakarineni albumil.

99% Lordi taustalaulust on popdžässikonservatooriumis laulu õppinud Sampsa teene.{{lisa viide}} 

Suurimateks iidoliteks peab ta Kissi [[Paul Stanley]]t, [[Lenny Kravitz]]it ja [[Tommy Lee]]d. 

Lordi tegelaskuju Kita, keda Sampsa kehastas, on iidsest tulnukarassist pärinev sauruselaadne inimelukas, kes on pärit Mu-Are tähesüsteemist. Kita nimi tähendab soome keeles (looma) lõugu.

1997. aastast on ta juhtinud bändi SO. (alates 2010 [[Stala &amp; SO.]]), kus ta on laulja.{{lisa viide}} 

2010. aasta suvel alustas Sampsa oma esimese sooloalbumi tegemist&lt;ref&gt;[http://twitter.com/KitaStala/status/15205571203 KitaStala Twitter]&lt;/ref&gt;. Hiljem liitus tema sooloprojekt Stala tema bändiga So. ning uueks bändiks sai [[Stala &amp; SO.]]

2010. aasta 4. oktoobril teatati Lordi kodulehel, et Kita (Sampsa Astala) lahkus bändist, kuna ta otsustas oma muusikukarjääriga edasi minna ilma Kita tegelaskujuta, esinedes edaspidi ainult iseendana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.lordi.fi/2010/10/04/announcement-from-the-band-ilmoitus-bandilta-2/ |pealkiri=Lordi.fi |vaadatud=2010-10-05 |arhiivimisaeg=2010-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101006062543/http://www.lordi.fi/2010/10/04/announcement-from-the-band-ilmoitus-bandilta-2/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. 2010. aasta sügisest jätkas ta karjääri bändiga [[Stala &amp; SO.]] (endine nimi SO.), kes kandideeris ka Soome 2011. aasta Eurovisiooni eelvooru &lt;ref&gt;[http://twitter.com/StalaSo/status/26008713430 StalaSo Twitter]&lt;/ref&gt;.

2011. aastal liitus Sampa Astala juba varem tegutsenud Soome KISS-i tribüütansambliga Paul Stanley Boozing Society, kus ta on laulja.&lt;ref&gt;[http://www.v2.fi/uutiset/viihde/10251/Entinen-Lordi-rumpali-KISS-tribuuttibandiin Entinen Lordi-rumpali KISS-tribuuttibändiin]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Muud allikad==
*[http://twitter.com/KitaStala/status/15205571203 KitaStala Twitter][http://www.lordi.fi/2010/10/04/announcement-from-the-band-ilmoitus-bandilta-2/ Lordi.fi] 
*[http://twitter.com/StalaSo/status/26008713430 StalaSo Twitter][http://www.v2.fi/uutiset/viihde/10251/Entinen-Lordi-rumpali-KISS-tribuuttibandiin Entinen Lordi-rumpali KISS-tribuuttibändiin]

==Välislingid==
*[http://www.monsterdiscohell.com/  Monsterdiscohell]
*[http://twitter.com/KitaStala  KitaStala Twitter]
*[http://www.somusicfinland.com/  So Music Finland]

{{JÄRJESTA:Astala, Sampsa}}
[[Kategooria:Soome muusikud]]
[[Kategooria:Trummarid]]
[[Kategooria:Lordi]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>jgwjcmmjhf21ywf1eyb20wd1epxvyja</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1982</title>
    <ns>0</ns>
    <id>46683</id>
    <revision>
      <id>7158851</id>
      <parentid>7157605</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:03:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuni */</comment>
      <origin>7158851</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15292" sha1="fq6qotu2vfovjvq9rv6cj7tgqss0c14" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;
Sellel leheküljel on loetletud [[1982]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
&lt;/noinclude&gt;
{{Sündinud|1982}}
== Jaanuar ==
*[[1. jaanuar]] – [[David Nalbandian]], [[Argentina]] tennisist
*[[2. jaanuar]] – [[Athanasía Tsoumeléka]], kreeka kergejõustiklane
*[[5. jaanuar]] – [[Janica Kostelić]], [[Horvaatia]] mäesuusataja
*[[6. jaanuar]] – [[Eddie Redmayne]], Inglise näitleja ja modell
*[[7. jaanuar]] – [[Priit Viks]], eesti laskesuusataja
* 7. jaanuar – [[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik
* 7. jaanuar – [[Jade North]], Austraalia jalgpallur
*[[9. jaanuar]] – [[Catherine, Cambridge'i hertsoginna]], Suurbritannia avaliku elu tegelane
*[[10. jaanuar]] – [[Josh Ryan Evans]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja
*[[12. jaanuar]] – [[Ané]] (Anne Loho), [[eesti]] laulja
*[[13. jaanuar]] – [[Guillermo Coria]], [[Argentina]] tennisist
* 13. jaanuar – [[Ruth Wilson]], inglise näitleja
*[[14. jaanuar]] – [[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur
* 14. jaanuar – [[Kerli Gutman]]
*[[16. jaanuar]] – [[Rene Kaas]], eesti endine jalgpallur 
*[[18. jaanuar]] – [[Tõnis Erm]], eesti orienteeruja
*[[21. jaanuar]] – [[Silver Ainomäe]], eesti tšellist
*[[22. jaanuar]] – [[Martin Koch]], Austria suusahüppaja
* 22. jaanuar – [[Mihkel Solvak]], eesti politoloog
*[[25. jaanuar]] – [[Noemi]], Itaalia laulja ja laulusõnade kirjutaja
*[[27. jaanuar]] – [[Mikk Tammepõld]], eesti laulja
* 27. jaanuar – [[Raimond Kaljulaid]]
*[[28. jaanuar]] – [[Caspar Austa]], eesti jalgrattur
* 28. jaanuar – [[Mirtel Pohla]], eesti näitleja
*[[31. jaanuar]] – [[Maret Ani]], eesti tennisist

==Veebruar==
*[[3. veebruar]] – [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]], USA laskesuusataja
*[[4. veebruar]] – [[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja
*[[5. veebruar]] – [[Marc Kennedy]], Kanada jääkeeglimängija
*[[9. veebruar]] – [[Du Wei]], Hiina jalgpallur
*[[10. veebruar]] – [[Justin Gatlin]], [[USA|ameerika]] kergejõustiklane
* 10. veebruar – [[Tarmo Neemelo]], eesti jalgpallur 
*[[11. veebruar]] – [[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur
* 11. veebruar – [[Natalie Dormer]], inglise näitleja
*[[14. veebruar]] – [[Andrei Jämsä]], [[Eesti]] sõudja 
*[[16. veebruar]] – [[Rickie Lambert]], Inglismaa jalgpallur
*[[17. veebruar]] – [[Adriano Leite Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur
* 17. veebruar – [[Deyvid Oprja]], eesti mäesuusataja
*[[18. veebruar]] – [[Krisztián Pars]], ungari vasaraheitja
* 18. veebruar – [[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (poolkaitsja)
* 18. veebruar – [[Marno Allika]], eesti vehkleja
* 18. veebruar – [[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik
*[[22. veebruar]] – [[Jenna Haze]], [[USA|ameerika]] pornotäht
*[[23. veebruar]] – [[Anna-Maria Galojan]], Eesti poliitik 
* 23. veebruar – [[Anna Chapman]], Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse salaagent, kes tegutses Ameerika Ühendriikides
* 23. veebruar – [[Eevamari Oksanen]], soome laskesuusataja
*[[25. veebruar]] – [[Flavia Pennetta]], itaalia profitennisist
*[[26. veebruar]] – [[Nate Ruess]], USA laulja
*[[28. veebruar]] – [[Jelena Slessarenko]], Venemaa kergejõustiklane

==Märts==
*[[2. märts]] – [[Kevin Kurányi]], saksa jalgpallur
* 2. märts – [[Pilou Asbæk]], taani näitleja
*[[3. märts]] – [[Jessica Biel]], [[USA|ameerika]] filminäitleja
* 3. märts – [[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik
*[[4. märts]] – [[Ganna Gopko]], Ukraina poliitik
* 4. märts – [[Madis Aesma]], eesti ajakirjanik ja muusik
*[[7. märts]] – [[Sandra Kvelstein]], [[eesti]] tennisist
*[[8. märts]] – [[Kadi Toom]], [[eesti]] laulja
*[[9. märts]] – [[Lauri Pihlap]], [[eesti]] laulja
*[[10. märts]] – [[Britt Samoson]], eesti vabakutseline moekunstnik ja stilist
* 10. märts – [[Heli Künnapas]], eesti kirjanik
*[[11. märts]] – [[Thora Birch]], [[USA|ameerika]] filminäitleja
*[[13. märts]] – [[Reigo Ahven]], eesti trummar
* 13. märts – [[Katrin Maimik]], eesti filmirežissöör ja -stsenarist
* 13. märts – [[Andrea Miller]], Uus-Meremaa naiskergejõustiklane
*[[15. märts]] – [[Daniel Rickardsson]], Rootsi murdmaasuusataja
* 15. märts – [[Janet Laidla]], eesti ajaloolane
*[[16. märts]] – [[Riin Magnus]], eesti semiootik
*[[18. märts]] – [[Timo Glock]], [[Saksamaa|saksa]] [[Vormel 1]] sõitja
* 18. märts – [[Grete Arro]], eesti haridus- ja keskkonnapsühholoog
*[[19. märts]] – [[Jorge Rodrigues]], Portugali jalgpallur
*[[20. märts]] – [[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur
*[[22. märts]] – [[Constance Wu]], Taiwanilt pärit Ameerika Ühendriikide filminäitleja
* 22. märts – [[Kirill Šamalov]], Venemaa ettevõtja
*[[26. märts]] – [[Andreas Hinkel]], saksa jalgpallur
* 26. märts – [[Innar Liiv]], eesti informaatik
* 26. märts – [[Matthau Mikojan]], soome laulja
*[[27. märts]] – [[Andrei Novikov]], Eesti poliitik
* 27. märts – [[Jan Erik Nõgisto]], eesti režissöör
*[[29. märts]] – [[Hedda Maurer]], eesti kirjanik
* 29. märts – [[Ilona Faustova]], eesti molekulaarbioloog

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Andreas Thorkildsen]], Norra kergejõustiklane
*[[2. aprill]] – [[Björn Koop]], eesti autodisainer 
* 2. aprill – [[David Ferrer]], hispaania tennisist
* [[3. aprill]] – [[Cobie Smulders]], Kanada näitleja ja endine modell.
*[[5. aprill]] – [[Thomas Hitzlsperger]], saksa jalgpallur
*[[11. aprill]] – [[Peeter Kümmel]], eesti suusataja
*[[17. aprill]] – [[Lee Jun Ki]], Lõuna-Korea näitleja, laulja ja modell
*[[19. aprill]] – [[Ivan Alõpov]], vene murdmaasuusataja
* 19. aprill – [[Ola Vigen Hattestad]], Norra murdmaasuusataja
* 19. aprill – [[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija
*[[22. aprill]] – [[Kaká]], Brasiilia jalgpallur
* 22. aprill – [[Aleksander Saharov]], endine Eesti jalgpallur
*[[24. aprill]] – [[Kelly Clarkson]], [[USA|ameerika]] laulja
*[[30. aprill]] – [[Kirsten Dunst]], [[USA|ameerika]] näitleja

==Mai==
*[[2. mai]] – [[Lorie]] (Laure Pester), prantsuse laulja
*[[3. mai]] – [[R. J. Umberger]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
*[[5. mai]] – [[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur
*[[6. mai]] – [[Kristaps Pētersons]], läti helilooja
*[[9. mai]] – [[Heilika Pikkov]], eesti dokumentalist ja kultuurikorraldaja
*[[10. mai]] – [[Tarvi Thomberg]], eesti maadleja
* 10. mai – [[Fərid Mənsurov]], Aserbaidžaani Kreeka-Rooma maadleja
*[[11. mai]] – [[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf
*[[13. mai]] – [[Oguchi Onyewu]], USA jalgpallur
* 13. mai – [[Oliver Kulpsoo]], eesti valguskunstnik
*[[15. mai]] – [[Veronica Campbell]], Jamaica kergejõustiklane
*[[16. mai]] – [[Kaila Yu]], Taiwani alastimodell ja laulja
*[[17. mai]] – [[Tony Parker]], Prantsusmaa korvpallur
*[[20. mai]] – [[Petr Čech]], tšehhi jalgpallur
*[[21. mai]] – [[Revo Raudjärv]], eesti teleprodutsent ja saatejuht
*[[22. mai]] – [[Marin Mägi]], eesti näitleja
*22. mai – [[Apolo Ohno]], USA lühirajauisutaja
*[[27. mai]] – [[Anna Hints]], eesti filmirežissöör

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Justine Henin-Hardenne]], [[Belgia]] tennisist 
* 1. juuni – [[Ulvar Käärt]], eesti loodusajakirjanik
*[[2. juuni]] – [[Andres Raja]], eesti kergejõustiklane 
*[[3. juuni]] – [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]] kergejõustiklane, teivashüppaja
* 3. juuni – [[Manfred Mölgg]], Itaalia mäesuusataja
* 3. juuni – [[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur
*[[4. juuni]] – [[Abel Kirui]], Keenia kergejõustiklane 
*[[6. juuni]] – [[Uku Suviste]], eesti laulja
* 6. juuni – [[Marian Oprea]], rumeenia kolmikhüppaja
*[[8. juuni]] – [[Nadežda Petrova]], [[Venemaa]] tennisist
*[[9. juuni]] – [[Christina Stürmer]], [[Austria]] poplaulja
*[[10. juuni]] – [[Tara Lipinski]], [[USA|ameerika]] iluuisutaja
* 10. juuni – [[Madeleine (Rootsi printsess)|Madeleine]], [[Rootsi]] printsess
* 10. juuni – [[Leelee Sobieski]], [[USA|ameerika]] filminäitleja
*[[11. juuni]] – [[Eldar Rønning]], norra murdmaasuusataja
*[[13. juuni]] – [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] kergejõustiklane
*[[15. juuni]] – [[Markus Huhtala]], soome endine poksija
*[[17. juuni]] – [[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur
*[[18. juuni]] – [[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur
* 18. juuni – [[Anna-Stina Treumund]], eesti fotokunstnik 
*[[20. juuni]] – [[Vassili Berezutski]], Venemaa jalgpallur
*[[21. juuni]] – [[William Mountbatten-Windsor]], [[Wales]]i prints, Briti troonipärija
*[[22. juuni]] – [[Antti Anatomy]], Soome muusik
*[[23. juuni]] – [[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja
* 23. juuni – [[Joona Puhakka]], soome endine vettehüppaja
*[[24. juuni]] – [[Joanna Kulig]], poola näitleja
*[[25. juuni]] – [[Meelis Kukk]], eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja aktivist
*[[29. juuni]] – [[Ott Sepp]], eesti näitleja

==Juuli==
* [[2. juuli]] – [[Olivia Munn]], USA näitleja
* [[7. juuli]] – [[Hando Nahkur]], eesti pianist
* [[9. juuli]] – [[Sakon Yamamoto]], Jaapani Vormel 1 sõitja
* 9. juuli – [[Julia Musakovska]], ukraina luuletaja ja tõlkija
* [[12. juuli]] – [[Antonio Cassano]], [[itaalia]] jalgpallur
* [[16. juuli]] – [[Steve Hooker]], Austraalia kergejõustiklane 
* [[24. juuli]] – [[Anna Paquin]], [[Kanada]]–[[Uus-Meremaa]] filminäitleja

==August==
*[[2. august]] – [[Hélder Postiga]], [[portugal]]i jalgpallur
*[[3. august]] – [[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja 
* 3. august – [[Viktor Hrjapa]], Venemaa korvpallur
*[[9. august]] – [[Joel Anthony]], Kanada korvpallur
*[[10. august]] – [[Devon Aoki]], [[jaapan]]i päritolu supermodell
*[[11. august]] – [[Annelies Kuijsters]], hollandi muusik
* 11. august – [[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane, õppejõud, kirjanik ja publitsist
*[[12. august]] – [[Bernhard Gruber]], austria kahevõistleja
*[[14. august]] – [[Mihhail Starodubtsev]], eesti jalgpallur
*[[16. august]] – [[Keri Herman]], Ameerika Ühendriikide vigursuusataja
*[[19. august]] – [[Ele Millistfer]], eesti muusikalilaulja ja lauluõpetaja
*[[20. august]] – [[Mijaín López Núñez]], kuuba maadleja
* 20. august – [[Martin Adamson]], eesti üldkirurg
*[[24. august]] – [[Kim Källström]], [[rootsi]] jalgpallur
* 24. august – [[Anders Bardal]], norra suusahüppaja
* 24. august – [[José Bosingwa]], portugali jalgpallur
* 24. august – [[Sten Esna]], eesti võrkpallur ja võrkpallitreener
*[[25. august]] – [[Kristjan Tiirik]], eesti jalgpallur
*[[27. august]] – [[Marius Aleksejev]], Eesti käsipallur
*[[28. august]] – [[LeAnn Rimes]], [[USA]] laulja
*[[30. august]] – [[Rait Rikberg]], eesti võrkpallur
* 30. august – [[Andy Roddick]], [[USA]] tennisist
* 30. august – [[Vukašin Poleksić]], montenegro jalgpallur
*[[31. august]] – [[José Manuel Reina]], hispaania jalgpallur

==September==
* [[3. september]] – [[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja
* 3. september – [[Sarah Burke]], Kanada vigursuusataja
* [[4. september]] – [[Mark Lewis-Francis]], [[Suurbritannia|briti]] kergejõustiklane
* [[11. september]] – [[Elvan Abeylegesse]] (sündinud Hewan Abeye), Etioopia päritolu Türgi kergejõustiklane 
* 11. september – [[Svjatlana Tsihhanovskaja]], Valgevene poliitik
* [[13. september]] – [[Sass Henno]], eesti kirjanik
* 13. september – [[Nenê]], Brasiilia korvpallur
* 13. september – [[J. G. Quintel]], USA animaator
* [[14. september]] – [[Sergo Vares]], eesti näitleja
* [[15. september]] – [[Timo Toots]], eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik  
* 15. september – [[Ray Fränkel]], Suriname jalgpallur
* [[16. september]] – [[Olev Mihkelmaa]], eesti fotograaf
* [[18. september]] – [[Maarius Pärn]], eesti näitleja
* [[22. september]] – [[Billie Piper]], [[Inglismaa|inglise]] laulja ja näitleja
* 22. september – [[Maarten Stekelenburg]], Hollandi jalgpallur
* [[23. september]] – [[Mait Künnap]], eesti tennisist
* [[27. september]] – [[Lil Wayne]], USA räppar
* 27. september – [[Inga Nõlvak]], eesti basskitarrist
* [[28. september]] – [[Aivar Rehemaa]], [[eesti]] suusataja
* [[30. september]] – [[Lacey Chabert]], [[USA|ameerika]] näitleja

==Oktoober==
*[[2. oktoober]] – [[Tyson Chandler]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
* 2. oktoober – [[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik ja kuraator
*[[7. oktoober]] – [[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur
*[[8. oktoober]] – [[Alik Tseiko]], Eesti maadleja ja vabavõitleja
*[[13. oktoober]] – [[Ian Thorpe]], Austraalia ujuja
*[[15. oktoober]] – [[Dannar Leitmaa]], eesti ajakirjanik
* 15. oktoober – [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane
*[[16. oktoober]] – [[Andrei Makovejev]], Venemaa laskesuusataja
*[[18. oktoober]] – [[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja ja helilooja
*[[21. oktoober]] – [[Nele Põldver]], eesti psühholoog
*[[23. oktoober]] – [[Kristjan Kangur]], [[eesti]] korvpallur
*[[24. oktoober]] – [[Amanda Aardsma]], USA filminäitleja
*[[25. oktoober]] – [[Nikolai Tšebotko]], Kasahstani murdmaasuusataja
*[[28. oktoober]] – [[Enver Jääger]], endine eesti jalgpallur
* 28. oktoober – [[Matt Smith]], Suurbritannia näitleja
* 28. oktoober – [[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur

==November==
*[[1. november]] – [[Tanel Toom]], eesti filmirežissöör 
* 1. november – [[Diana Leesalu]], eesti kirjanik
*[[3. november]] – [[Jevgeni Pljuštšenko]], vene iluuisutaja
*[[6. november]] – [[Ann Kristin Flatland]], Norra laskesuusataja
*[[11. november]] – [[Asafa Powell]], Jamaica kergejõustiklane
*[[12. november]] – [[Peter Fill]], Itaalia mäesuusataja
* 12. november – [[Anne Hathaway]], USA filminäitleja
*[[14. november]] – [[Iłona Usovič]], valgevene kergejõustiklane (jooksja)
*[[16. november]] – [[Ronald Pognon]], Prantsusmaa kergejõustiklane 
* 16. november – [[Amar'e Stoudemire]], USA korvpallur
*[[17. november]] – [[Sofija Andruhhovõtš]], ukraina kirjanik ja tõlkija
*[[20. november]] – [[Margo Stilley]], USA näitleja ja modell
*[[21. november]] – [[Päärn Brauer]], eesti kergejõustiklane
* 21. november – [[Daniel Murillo]], Ameerika Ühendriikide rokkmuusik
*[[25. november]] – [[Minna Kauppi]], soome orienteeruja
*[[30. november]] – [[Elisha Cuthbert]], kanada näitleja

==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Seraina Mischol]], Šveitsi murdmaasuusataja
* 1. detsember – [[Hassan Barojev]], Venemaa maadleja
*[[5. detsember]] – [[Karl Palatu]], eesti jalgpallur
*[[6. detsember]] – [[Alberto Contador]], Hispaania jalgrattur
*[[11. detsember]] – [[Rain Tölpus]], eesti mängiv jalgpallitreener
*[[15. detsember]] – [[Silja Miks]], eesti näitleja
*[[16. detsember]] – [[Argo Golberg]], [[eesti]] kergejõustiklane
*[[19. detsember]] – [[Tero Pitkämäki]], soome kergejõustiklane (odaviskaja)
* 19. detsember – [[Mo Williams]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
*[[20. detsember]] – [[Devon Kershaw]], Kanada murdmaasuusataja
*[[23. detsember]] – [[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja
*[[25. detsember]] – [[Hiljar Tammela]], eesti ajaloolane
*[[30. detsember]] – [[Kristin Kreuk]], [[kanada]] näitleja
*[[31. detsember]] – [[Kikkan Randall]], USA murdmaasuusataja


[[Kategooria:1982]]</text>
      <sha1>fq6qotu2vfovjvq9rv6cj7tgqss0c14</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karl Dönitz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>47553</id>
    <revision>
      <id>7158635</id>
      <parentid>7062608</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:05:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7158635</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6191" sha1="qqdl4y8ufmvyxsn490w0kuhrtkntep8" xml:space="preserve">{{toimeta}}
[[Pilt:Karl Dönitz.jpg|pisi|Karl Dönitz]]
'''Karl Dönitz''' ([[16. september]] [[1891]] [[Berliin]] – [[24. detsember]] [[1980]] [[Hamburg]]) oli [[Saksamaa]] sõjaväelane ([[suuradmiral]]), [[Suursaksa Riik|Suursaksa Riigi]] viimane [[Saksamaa president (1919–1945)|president]].

Karl Dönitz oli Emil ja Anna Dönitzi poeg. Tema isa töötas [[insener]]ina. Karlil oli vanem vend Friedrich.

Karl Dönitz astus [[1. aprill]]il [[1910]] Saksamaa mereväkke ja sai [[4. aprill]]il [[kursant|kadetiks]] (''Seekadett''). [[15. aprill]]il [[1911]] sai ta [[lipnik]]uks (''Fähnrich zur See'') – see auaste anti isikule, kes vähemalt aasta aega oli mereväes [[ohvitser]]iks õppinud ja läbinud esimese eksami.

[[27. september|27. septembril]] [[1913]] anti Dönitzile [[leitnant|leitnandi]] (''Leutnant zur See'') auaste ja ta sai seega ohvitseriks. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses teenis ta kergeristlejal &quot;Breslau&quot; [[Vahemeri|Vahemeres]]. [[1914]]. aasta augustis müüdi kaks ristlejat, sealhulgas &quot;Breslau&quot;, [[Osmanite riik|Osmanite riigile]] ja nimetati ümber. &quot;Breslau&quot; sai nimeks &quot;Midilli&quot; ja ta hakkas [[Konstantinoopol]]i lähedal [[Must meri|Mustal merel]] sõdima [[Venemaa]] laevastikuga. [[22. märts]]il [[1916]] ülendati Dönitz [[ülemleitnant|ülemleitnandiks]] (''Oberleutnant zur See''). Ajal, mil &quot;Midilli&quot; oli [[dokk|dokis]] remondis, juhatas Dönitz lühikest aega [[lennuväli|lennuvälja]] [[Dardanellid]]e kandis.

Seal taotles ta enda üleviimist laevastikku [[allveelaev]]adele ja see rahuldati alates 1916. aasta oktoobrist. Ta teenis vahiohvitserina allveelaeval [[U-39]] ja alates [[1918]]. aasta veebruarist allveelaeva [[UC-25]] kaptenina. [[5. september|5. septembril]] 1918 sai ta allveelaeva [[UB-68]] kapteniks. See laev tegutses Vahemerel. [[4. oktoober|4. oktoobril]] 1918 laskis [[Suurbritannia]] selle laeva põhja ja Dönitz võeti vangi. Ta oli vangis algul [[Malta]]l ja pärast [[Sheffield]]i lähedal kuni [[1919]]. aasta juulini. Saksamaale naasis ta [[1920]].

Dönitz jätkas [[Weimari vabariik|Weimari vabariigis]] oma karjääri. [[10. jaanuar]]il [[1921]] sai ta selle kaptenleitnandiks (''Kapitänleutnant''). [[1928]] juhatas ta [[hävitaja|torpeedopaate]] ja sai sama aasta [[1. november|1. novembril]] [[korvetikapten]]iks (''Korvettenkapitän''). [[1. september|1. septembril]] [[1933]] ülendati ta [[fregatikapten]]iks (''Fregattenkapitän''). [[1934]] sai ta [[Emden (1925)|ristleja &quot;Emden&quot;]] kapteniks. Sellel laeval sõitsid ohvitseriõpilased aasta otsa mööda maailma meresid, valmistudes ohvitseriks saama. 1. septembril [[1935]] ülendati Dönitz [[mereväekapten]]iks (''Kapitän zur See'') ja siis allus talle juba mitu allveelaeva.

1922. ja 1929. aastal külastas Dönitz Eestit&lt;ref&gt;Charles Gerndorf. Külalised merelt. 2009. Lk. 50–51&lt;/ref&gt;.

Dönitz oli Suursaksa Riigi allveelaevastiku juhataja [[1939]]–1943. [[1943]]–[[1945]] oli ta Suursaksa Riigi laevastiku ([[Kriegsmarine]]) ülemjuhataja. Ta korraldas [[Ida-Preisimaa]] tsiviilelanikkonna päästmise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Christensen |eesnimi=Else |perekonnanimi2=Busch |eesnimi2=Niels-Peter Granzow |kuupäev=2023-04-04 |pealkiri=Surmasõit üle Läänemere |url=https://www.imelineajalugu.ee/surmasoit-ule-laanemere/ |vaadatud=2023-05-21 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et |arhiivimisaeg=2023-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230521004553/https://www.imelineajalugu.ee/surmasoit-ule-laanemere/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[Adolf Hitler]]i [[Testament|testamendi]] alusel sai temast alates [[30. aprill]]ist 1945 (astus ametisse [[1. mai]]l 1945) Saksa Riigi viimane [[president]] asukohaga [[Flensburg]]is.

[[8. mai]]l 1945 kirjutas ta alla Saksamaa allaandmisprotokollile, mis lõpetas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Euroopa]]s.

[[23. mai]]l 1945 arreteeriti Dönitz ja tema valitsuse liikmed. [[Nürnbergi protsess]]il mõisteti ta 10 aastaks vangi. Selle karistuse kandis ta ära [[Spandau vangla]]s. Tema kaitsja protsessil oli [[Otto Kranzbühler]].

[[1968]]. aastal avaldas Karl Dönitz mälestusteraamatu &quot;Mein wechselvolles Leben&quot; (&quot;Minu vaheldusrikas elu&quot;).&lt;ref&gt;https://www.dhm.de/lemo/biografie/karl-doenitz&lt;/ref&gt;

== Tsitaadid ==

{{tsitaat|Ma olen ja jään seaduslikuks riigipeaks. Kuni oma surmani.&lt;ref&gt;Guido Knopp. Hitleri käsilased. 2001. Lk. 249&lt;/ref&gt;}}

{{tsitaat|Kes saab mulle garanteerida, et saksa rahvas ka saja aasta pärast ikka veel eksisteerib? Kes vastutab selle eest, et terved rahvakihid hävitatud ja neile harjunud ümbrusest mujale toimetatud pole ja et rahva plaanipärase lagundamise ja lämmatamise rahvusvaheline proletariaadi segu pole tekkinud, mis 'saksa' nimetust enam ei vääri?&lt;ref&gt;Guido Knopp. Hitleri käsilased. 2001. Lk. 285&lt;/ref&gt;}}

{{tsitaat|Meie füürer Adolf Hitler on langenud. Saksa rahvas langetab pea sügavas leinas ja aukartuses. Juba varakult tundis ta ära bolševismi ähvardava ohu, pühendades kogu oma elu selle vastu võitlemiseks. Tema võitlus ning eksimatult sirge elutee lõpeb tema kangelassurmaga Saksa riigi pealinnas. Ta elas kogu oma elu Saksamaa teenimise nimel. Bolševistliku üleujutuse vastu võideldes tegi ta lisaks teene ka Euroopale ja muule kultuurmaailmale. Füürer on minu enda kohapärijaks määranud. Teadlikuna mulle antud vastutusest võtan sel saatuslikul tunnil üle saksa rahva juhtimise.&lt;ref&gt;Guido Knopp. Hitleri käsilased. 2001. Lk. 287&lt;/ref&gt;}}

==Vaata ka==
*[[Karl Dönitzi poliitiline testament]]

== Viited ==
{{viited}}

==Teosed==
*''Zehn Jahre und Zwanzig Tage''. Bonn 1958.
*''Mein wechselvolles Leben''. Göttingen 1968

{{KFMjaSA}}

{{JÄRJESTA:Dönitz, Karl}}
[[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Allveelaevade komandörid]]
[[Kategooria:Saksamaa presidendid]]
[[Kategooria:Rüütliristi kavalerid]]
[[Kategooria:Punase Kotka II klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]]
[[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]]
[[Kategooria:Kriegsmarine]]
[[Kategooria:Sündinud 1891]]
[[Kategooria:Surnud 1980]]</text>
      <sha1>qqdl4y8ufmvyxsn490w0kuhrtkntep8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2 Quick Start</title>
    <ns>0</ns>
    <id>48616</id>
    <revision>
      <id>7158296</id>
      <parentid>7079110</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:11:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158296</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2496" sha1="2qzmcal0ejqnw3m2k3bf10w92qj82gr" xml:space="preserve">{{allikad}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
[[File:2 Quick Start.IMG 20210821 193756.jpg|thumb|2 Quick Start [[Tallinna lauluväljak]]ul.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 21. august 2021&lt;/small&gt;]]
'''2 Quick Start''' on Eesti ansambel, mis loodi [[1992]]. aastal [[Mikk Targo]] eestvedamisel. 

Idee sündis toonase välismaise popansambli Undercover eeskujul, kes kaverdas 1970. ja 1980. aastate muusikat moodsas tantsumuusika võtmes.

Ansambli nimi tuleneb nende sämpli &quot;too quick start&quot; nimest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* [[Eesti Muusikaauhinnad|Kuldse Plaadi]] auhind &quot;Panus Eesti muusikasse&quot; (2023)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Laas |eesnimi=Betty |kuupäev=27. märts 2023 |pealkiri=Pearu Paulus avaldab, miks 2 Quick Starti Spotifyst kuulata ei saa: raha, mis sealt saadakse on suhteliselt naeruväärne |url=https://kroonika.delfi.ee/a/120164080 |vaadatud=2023-03-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Koosseis==
*[[Pearu Paulus]] – vokaal
*[[Ilmar Laisaar]] – klahvpillid 
*[[Alar Kotkas]] – bass
*[[Karl Kanter]] – kitarr
*[[Urmas Kahk]] – kitarr
*[[Jüri Mazurtšak]] – trummid
*[[François Archanjo]] – perkussioon
*[[Hele-Riin Uib]] – perkussioon
*[[Eduard Akulin]] – tromboon
*[[Jaak Vasar]] – trompet
*[[Mairo Marjamaa]] – saksofon
*[[Kärt Anton]] – taustalaul

==Albumid==
*[[1994]] &quot;[[2 Quick Start (album)|2 Quick Start]]&quot; [[Sounder PLK]], MC
*[[1995]] &quot;[[Olen loobuda sust proovinud]]&quot; [[Aidem Pot]], CD MC
*[[1997]] &quot;[[Poolel teel su juurde]]&quot; [[Aidem Pot]], CD MC
*[[1999]] &quot;[[Teine pool, The Very Best of Vol. 1]]&quot; 2QS Productions, CD MC
*[[2001]] &quot;[[Ühega miljoneist (album)|Ühega miljoneist]]&quot; 2QS Productions, CD
*[[2010]] &quot;2010&quot; 2QS Production, CD
*[[2025]] &quot;Ristteel&quot; 2QS Production, CD LP

==Singlid==
* [[1996]] &quot;Nii kuum on tunne&quot; 2QS Production/Aidem Pot
* [[1997]] &quot;Poolel teel su juurde&quot; 2QS Production/Aidem Pot
* [[1999]] &quot;Sõnad viid mu suult&quot; 2QS Production
* [[2001]] &quot;[[Ühega miljoneist]]&quot; 2QS Production
* [[2001]] &quot;Sa oled laul&quot; 2QS Production 
* [[2002]] &quot;Sa tead mis teed&quot; 2QS Production
* [[2011]] &quot;Saladus&quot; 2QS Production
* [[2011]] &quot;Kolm soovi&quot; 2QS Production
* [[2023]] &quot;Ristteel&quot; 2QS Production
* [[2024]] &quot;Kohe selgeks sai&quot; 2QS Production

==Suuremad hitid==
*&quot;Neiu mustas kleidis&quot;
*&quot;Naerata&quot;
*&quot;Kingitus&quot;
*&quot;Ühega miljoneist&quot;
*&quot;Siis veel ei tundnud sind&quot;
*&quot;Olen loobuda sust proovinud&quot;
*&quot;Lõpuks leidsin sind&quot;
*&quot;C'est La Vie&quot;
*&quot;Ristteel&quot;

== Viited ==
[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>2qzmcal0ejqnw3m2k3bf10w92qj82gr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Smilers</title>
    <ns>0</ns>
    <id>48619</id>
    <revision>
      <id>7158394</id>
      <parentid>7071194</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:32:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158394</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11614" sha1="jwxoezx126ocq4d10a2ez88rprelllk" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib ansamblist; albumi kohta vaata artiklit [[Smilers (album)]]}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = Smilers
| pilt                = Hendrik Sal-Saller Ansambel Smilers 2023 (01).jpg
| pildiallkiri     = Ansambel Smilers esinemas 2023. aastal
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = grupp_või_bänd
| alias               = 
| päritolu            = [[Eesti]]/[[Soome]]
| stiil               = ''[[pop rock]]''
| tegev            = [[1993]]. aastast
| plaadifirma         = [[Bulldozer (plaadifirma)|Bulldozer]]
| seotud_esitajad     = [[Supernova]]
| URL                 = http://www.smilers.ee
| koosseis            = [[Hendrik Sal-Saller]] (vokaal, kitarr)&lt;br&gt;[[Urmas Jaarman]] (basskitarr, taustalaul)&lt;br&gt;[[Erko Laurimaa]] (soolokitarr)&lt;br&gt;[[Raido Kurri]] (trummid)&lt;br&gt;[[Mikko Saira]] (klahvpillid)
| endised_liikmed     = [[Petteri Hasa]] (trummid)&lt;br&gt;[[Jarmo Haapanen]] (trummid)&lt;br&gt;[[Martin Jürman]] (kitarr)&lt;br&gt;[[Marko Kainulainen]] (trummid)&lt;br&gt;Peevo (kitarr)&lt;br&gt;[[Lauri Murtomaa]] (kitarr)&lt;br&gt;Joni (basskitarr)&lt;br&gt;[[Anssi Saarnilehto]] (basskitarr)&lt;br&gt;Eba (kitarr)&lt;br&gt;Merzi (trummid)&lt;br&gt;The Lid (trummid)&lt;br&gt;Lare (kitarr)&lt;br&gt;[[Veljo Vingissar]] (taustalaul)
}}
'''Smilers''' on [[eesti]] [[popmuusika|pop-]] ja [[rokkmuusika|rokk]][[Ansambel (muusika)|ansambel]], mille [[laulja]] ja [[kitarrist]] on [[Hendrik Sal-Saller]].

Ansambel asutati [[1993]] [[Helsingi]]s, kuid grupp saavutas kommertsedu ennekõike 1990. aastate teisel poolel Eestis, kus Smilers on avaldanud kokku 15 [[stuudioalbum]]it mitmekümne raadiohitiga ning esinenud kõikides [[maakond]]ades ja olulisemates popkontserdipaikades.

==Ajalugu==
===1990. aastad===
Smilers kui bänd sai alguse [[1990. aastad|1990. aastate]] alguses Soomes. Eesti laulja, laulukirjutaja ning kitarrist Hendrik Sal-Saller oli kümnendi alguseks Soome emigreerunud, kuid polnud loobunud muusikategemisest. Bändi esialgne nimi oli Lezer Brozers, kuid 1994. aastaks kandis kollektiiv nime Smilers ning avaldas samanimelise ingliskeelse debüütalbumi &quot;[[Smilers (album)]]&quot;, millele kaks aastat hiljem järgnes [[Extended play|EP]] &quot;[[Take Five]]&quot;. EP ilmumise ajaks andis Smilers aastas kuni paarsada kontserti ning oli teinud endale nime, mängides Helsingi klubides.

Smilersi kommertsedu Eestis algas 1997. aastal ilmunud albumiga &quot;[[Olen kuul]]&quot;. Album, mis teenis ühest küljest eetriaega raadiotes, pakkus teisalt uusi ideid eestikeelsele poprokile. 1998. aastal avaldatud album &quot;[[Mõistus on kadunud]]&quot; kasvatas Smilersi populaarsust. Albumi olulisim lööklaul oli &quot;[[Tantsin sinuga taevas]]&quot;, mis on tänapäevani tuntumaid laule bändi repertuaaris.

1999. aastal avaldas kollektiiv kaks albumit, ingliskeelset Soome-perioodi koondava &quot;[[1994–1996|Smilers 1994–1996]]&quot; ning uue eestikeelse materjaliga &quot;[[Suure surmaga läbi elu]]&quot;. Aastatuhandevahetuse künnisel oli Smilersist saanud tuntumaid ja mängitumaid eesti levimuusikagruppe. Smilers andis nii klubikontserte kui ka osales Eesti linnu läbivatel suvistel kontserditurneedel.

===2000. aastad===
Ansambli kommertsedu jätkus ka [[2000. aastad|uuel kümnendil]]: 2001. aastal avaldatud album &quot;[[Jalgpall on parem kui sex]]&quot; sai kurikuulsaks, sest albumi kümnest laulust üheksa avaldati raadiosinglitena. Albumi nimilugu ilmus ka soome- ja ingliskeelsena, sellest on saanud üks eesti jalgpallifännide tunnuslaule ning palale on viidatud eesti popkultuuris.
Smilersi 10. tegutsemisaastat tähistas 8. väljalase, album &quot;[[Ainult unustamiseks]]&quot;. 2004. aastal avaldati kollektiivi armastuslaule koondav &quot;[[Ainult armastusest]]&quot;. Samal aastal andis Smilers kokku umbes 150 kontserti.

Aktiivne kontserditegevus talletati aastal 2005 kahel [[kontsertalbum]]il. &quot;[[Live Unplugged|Live unplugged]]&quot; sisaldab CD- ja DVD-plaatidel salvestist ansambli 2003. aastal toimunud akustilisest kontserdist. &quot;[[Esimene Eesti tuur]]&quot; on aga salvestis Tallinnas Pirita kloostri varemetes toimunud kontserdist, kus Smilers jagab lava külalisesinejatega (sh [[Ewert Sundja]], [[Ines]], [[Cool D]], [[Tanel Padar]], [[Mihkel Raud]]). Lisaks nendele albumitele ilmus bändi juhtfiguuril Hendrik Sal-Salleril album &quot;[[Hendrik Sal-Saller &amp; Estonian Dream Big Band]]&quot;, kus artist esitab tuntud Smilersi laule uuendatud kujul koos [[bigbänd]]iga.

2007. aastal ilmus album &quot;[[Õhus on Smilers]]&quot;. Aastal 2011 ilmus 15. stuudioalbum pealkirjaga &quot;[[Viimane]]&quot;.

==Kontserditegevus==
Lisaks kontsertidele ja turneedele Eestis ja Soomes on Smilers osalenud heategevusüritustel ning esinenud Lõuna-Prantsuse Alpides ja [[Sharm el Sheikh]]is [[Egiptus]]es.

==Muusika==
Lisaks bändiliikmete endi kirjutatud ''pop rock''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i stiilis originaallugudele on Smilers eestistanud, avaldanud ja esitanud [[Rod Stewart]]i hittlaulu &quot;Da Ya Think I'm Sexy&quot; (eesti keeles &quot;Kui sa tahad sexy&quot;, avaldatud albumil &quot;Olen kuul&quot; 1997).

==Koosseis==
===Praegused liikmed===
Alates Smilersi asutamisest on bändi juhtfiguuriks laulja, laulukirjutaja ja kitarrist Hendrik Sal-Saller, kes on lisaks Smilersile kirjutanud muusikat ka teistele eesti artistidele nagu Shanon, Ines, [[Supernova]] ja [[Gerli Padar]]. Ansambli ülejäänud koosseis on alates asutamisest oluliselt muutunud, peamine tendents on olnud Soome päritolu muusikute osakaalu vähenemine.

===Endised liikmed===
Ansamblis on kaasa löönud palju muusikuid, sealjuures 1990. aastate esimesel poolel, kui Smilers oli veel rohkem soome kui eesti bänd, hulk sealseid instrumentaliste. Ebatäielik nimekiri endistest liikmetest: [[Petteri Hasa]] (trummid), [[Jarmo Haapanen]] (trummid), [[Martin Jürman]] (kitarr) [[Marko Kainulainen]] (trummid), Peevo (kitarr), [[Lauri Murtomaa]] (kitarr), Joni (basskitarr), [[Anssi Saarnilehto]] (basskitarr), Eba (kitarr), Merzi (trummid), The Lid (trummid), Lare (kitarr), Veljo Vingissar (taustalaul).

==Diskograafia==
====Stuudioalbumid====
* [[1994]] – &quot;[[Smilers (album)|Smilers]]&quot;
* [[1996]] – [[Extended play|EP]] &quot;[[Take Five]]&quot;
* [[1997]] – &quot;[[Olen kuul]]&quot;
* [[1998]] – &quot;[[Mõistus on kadunud]]&quot;
* [[1999]] – &quot;[[Suure surmaga läbi elu]]&quot;
* [[2001]] – &quot;[[Jalgpall on parem kui sex]]&quot;
* [[2003]] – &quot;[[Ainult unustamiseks]]&quot;
* [[2007]] – &quot;[[Õhus on Smilers]]&quot;
* [[2009]] – &quot;[[2009 (Smilers)|2009]]&quot;
* [[2011]] – &quot;[[Viimane]]&quot;

====Kontsertalbumid====
* [[2005]] – &quot;[[Live Unplugged]]&quot;
* [[2005]] – &quot;[[Esimene Eesti tuur]]&quot;
* [[2008]] – &quot;[[Smilers ETV Live]]&quot;

====Kogumik- ja remiksalbumid====
* [[1999]] – &quot;[[1994–1996]]&quot;
* [[2002]] – &quot;[[Remixed (Smilersi album)|Remixed]]&quot;
* [[2004]] – &quot;[[Ainult armastusest]]&quot;
* [[2013]] – &quot;[[SMILERSXX: 20 aastat meteoriitide sajus]]&quot;

====Singlid====
* [[2002]] – &quot;[[Jalgpall on parem kui sex (laul)|Jalgpall on parem kui sex]]&quot;
* [[2002]] – &quot;[[Meteoriitide sajus]]&quot;
* [[2003]] – &quot;[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]&quot;
* [[2006]] – &quot;[[Pimedam pool]]&quot;
* [[2006]] – &quot;[[Üle tumeda vee]]&quot;
* [[2007]] – &quot;[[Keelatud viljade turg]]&quot;
* [[2013]] – &quot;[[Mojito (laul)|Mojito]]&quot;
* [[2015]] – &quot;[[Et Sa teaks]]&quot;
* [[2017]] – &quot;[[Hipisuvi]]&quot;
* [[2018]] – &quot;[[Anna mulle tuld]]&quot;
* [[2021]] – &quot;[[Tee mis sa tahad]]&quot;
* [[2026]] – &quot;[[Kõik mängu]]&quot;

==Tuntumad palad==
* &quot;[[Lähme sõidame (minu auto)]]&quot;
* &quot;[[Tantsin sinuga taevas]]&quot;
* &quot;[[Mina, Pets, Margus &amp; Priit]]&quot;
* &quot;[[Ainult unustamiseks (singel)|Ainult unustamiseks]]&quot;
* &quot;[[Käime katuseid mööda]]&quot;
* &quot;[[Räägi mis sa teed]]&quot;
* &quot;[[Jalgpall on parem kui sex (laul)|Jalgpall on parem kui sex]]&quot;
* &quot;[[Aega parajaks teen]]&quot;
* &quot;[[Mõistus on kadunud (laul)|Mõistus on kadunud]]&quot;
* &quot;[[Ära viska mind ära]]&quot;
* &quot;[[Asi on maitses]]&quot;
* &quot;[[Mojito (laul)|Mojito]]&quot;

==Auhinnad==
===[[Raadio 2 Aastahitt]]===
* [[1998]] – I koht eesti lugude arvestuses &quot;Tantsin sinuga taevas&quot; (1216 häält, [http://r2.err.ee/aastahitt/03_edetabel.php?aasta=1998])
* [[1999]] – II koht eesti lugude arvestuses &quot;Läbi elu&quot; (1063 häält, [http://r2.err.ee/aastahitt/03_edetabel.php?aasta=1999])
* [[2001]] – II koht eesti lugude arvestuses &quot;Mina, Pets, Margus &amp; Priit&quot; (1480 häält, [http://r2.err.ee/aastahitt/03_edetabel.php?aasta=2001])
* [[2003]] – III koht eesti lugude arvestuses &quot;Käime katuseid mööda&quot; (1425 häält; samas arvestuses esikümnes kokku 3 Smilersi lugu, [http://r2.err.ee/aastahitt/03_edetabel.php?aasta=2003])
* [[2013]] – I koht eesti lugude arvestuses &quot;Mojito&quot; (796 häält)

===[[Eesti Muusikaauhinnad]]===
* [[1998]] – aasta hittlugu &quot;Tantsin sinuga taevas&quot;
* [[2004]] – aasta artist
* [[2005]] – aasta artist

====[[Kuldne plaat]]====
* [[1998]] – Aasta Raadiohitt 1998 &quot;Tantsin sinuga taevas&quot; &lt;ref name=&quot;x167S&quot; /&gt;
* [[2004]] – Aasta Raadiohitt 2004 &quot;Ainult unustamiseks&quot; &lt;ref name=&quot;fm6bE&quot; /&gt;
* [[2005]] – Aasta Raadiohitt 2005 &quot;Käime katuseid mööda&quot;&lt;ref name=&quot;J0nIA&quot; /&gt;
* [[2007]] – Aasta Raadiohitt 2007 &quot;Üle tumeda vee&quot; &lt;ref name=&quot;I379J&quot; /&gt;
* [[2008]] – Aasta Ansambel 2008&lt;ref name=&quot;1SDVa&quot; /&gt;

==Mõjud popkultuurile==

Alates novembrist 2018 sõidab Tallinnas ansambli Smilers [[Nimelised muusikatrammid|nimeline tramm]].&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/news/paevapilt/fotod-tallinnas-vuras-teele-smilersi-tramm-sal-saller-paljudel-valismaa-staaridel-on-oma-lennuk-aga-mitmel-on-oma-tramm?id=84613917 Tallinnas vuras teele Smilersi tramm], Kroonika, 30.11.2018.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/881182/galerii-ansambel-smilers-sai-endanimelise-trammi Ansambel Smilers sai endanimelise trammi] ERR Menu, 30.11.2018.&lt;/ref&gt;

===Reklaamid===
Smilersi laule on kasutatud paljudes reklaamikampaaniates. Näiteks:
* Kütusefirma [[Neste]] kasutas palasid &quot;Lähme sõidame (minu auto)&quot; ja &quot;Kvaliteetaeg&quot; telereklaamides
* Laulu &quot;Käime katuseid mööda&quot; on rakendatud nii sporditarvete poeketi [[Sportland]] kui mobiiltelefoni kõnekaardi Simpel telereklaamides
* Soome telekomiettevõte [[Elisa Oyj]] kasutas Smilersi palasid &quot;Rikutud süda&quot;, &quot;Sina oled õige&quot; ja &quot;Nii sind ootan&quot;, tutvustamaks oma teenuseid Eestis
* Palal &quot;[[Asi on maitses]]&quot; oli kandev roll õlletootja [[A. Le Coq]]i reklaamikampaanias

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;x167S&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri= Eesti Popmuusika Aastaauhinnad 1998|url= http://www.ss.ee/kuldne/main.php?aasta=1998&amp;lang=est|vaadatud=22. detsember 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fm6bE&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri= Eesti Popmuusika Aastaauhinnad 2004|url= http://www.ss.ee/kuldne/main.php?aasta=2004&amp;lang=est|vaadatud=22. detsember 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J0nIA&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri= Eesti Popmuusika Aastaauhinnad 2005|url= http://www.ss.ee/kuldne/main.php?aasta=2005&amp;lang=est|vaadatud=22. detsember 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I379J&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri= Eesti Popmuusika Aastaauhinnad 2007|url= http://www.ss.ee/kuldne/main.php?aasta=2007&amp;lang=est|vaadatud=22. detsember 2008}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1SDVa&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri= Eesti Popmuusika Aastaauhinnad 2008|url= http://www.ss.ee/kuldne/main.php?aasta=2008&amp;lang=est|vaadatud=22. detsember 2008}}&lt;/ref&gt;
}}
==Välislingid==
*[http://www.smilers.ee Koduleht]
* {{MusicBrainz nimi|id=72f745b2-8545-4329-a0da-3f1772b5eb65|nimi=Smilers}}
*[http://www.smilersfamily.planet.ee/ The Smilers Family – fänniklubi]
*[http://php.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&amp;id=24 Smilersi ajalugu muusikalehel Allstarz.ee]
* {{veebi viide |pealkiri= Smilers tegi DVD/CD|url= http://www.elu24.ee/?id=61041|väljaanne=Elu24.ee |aeg=12. detsember 2008}}
* [http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=89502 Täna õhtul Smilers] ETV saadete arhiiv

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]
[[Kategooria:Eesti rock-ansamblid]]
[[Kategooria:Smilers| ]]</text>
      <sha1>jwxoezx126ocq4d10a2ez88rprelllk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kivi veereb</title>
    <ns>0</ns>
    <id>49654</id>
    <revision>
      <id>7158695</id>
      <parentid>6774742</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:31:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158695</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1688" sha1="od1nuv9e632icpm48xwm5ssd58bu4c2" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=mai}}
'''&quot;Kivi veereb&quot;''' on ansambli [[Ruja]] album. See salvestati ning ilmus [[LP]]-na [[1987]]. aastal plaadifirma [[Melodija]] väljaandel katalooginumbriga C60-26417-005.{{lisa viide}}

Albumil on silmatorkav ümbris, mille tõttu ta on välismaa kollektsionääride seas hinnatud.{{lisa viide}}

Laulu &quot;Valgusemaastikud&quot; hilisematel kogumikel ei ole.{{lisa viide}}

[[9. aprill]]il [[2005]] oli eetris seda albumit tutvustav [[Margus Kiis]]i saade [[Klassikaraadio]] saatesarjast &quot;[[Ideaalmaailmad]]&quot;. Lugusid kommenteeris [[Igor Garšnek]].

==Esitajad==
*[[Urmas Alender]] (laul)
*[[Indrek Patte]] (laul)
*[[Jaanus Nõgisto]] (kitarrid, klaver, taustalaul, löökriistad)
*[[Igor Garšnek]] (klahvpillid, trummid)
*[[Vladislav Petšnikov]] alias S P Gulliver (basskitarr, taustalaul, löökriistad)
*[[Rein Joasoo]] (trummid)
*[[Arvo Urb]] (trummid)

==Laulud==
===A-pool===
#&quot;Veerev kivi&quot; (muusika Jaanus Nõgisto; sõnad [[Vladislav Koržets]]; kestus 5.46)
#&quot;Murtud lilled&quot; (Igor Garšnek; [[Hando Runnel]]; 3.31)
#&quot;Lootuse laul&quot; (S P Gulliver; Urmas Alender; 4.34)
#&quot;Kahe näoga Janus&quot; (Garšnek; Alender; 3.07)
#&quot;Isamaa pale&quot; (Garšnek; Runnel; 2.06)

===B-pool===
#&quot;Meeste laul&quot; (Nõgisto; 3.40)
#&quot;Pime sõda&quot; (Garšnek; Alender; 2.56)
#&quot;Oled sa järv&quot; (Garšnek; Alender; 4.28)
#&quot;Ahtumine&quot; (Nõgisto; [[Doris Kareva]], Alender, [[Artur Alliksaar]]; 3.32)
#&quot;Valgusemaastikud&quot; (Nõgisto; Kareva; 2.17)

==Välislingid==
*{{MusicBrainz albumi grupp|id=6db9e7da-ce34-41dd-a768-536f7308658b|pealkiri=&quot;Kivi veereb&quot;}}
*[http://home.uninet.ee/~mel/estprog/lps/l-ruja3.htm Albumi ümbris]

[[Kategooria:1987. aasta albumid]]
[[Kategooria:Ruja albumid]]</text>
      <sha1>od1nuv9e632icpm48xwm5ssd58bu4c2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rakvere vapp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>53281</id>
    <revision>
      <id>7158816</id>
      <parentid>7105015</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:02:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rakvere vapi ajalugu */</comment>
      <origin>7158816</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3235" sha1="54kbbpzu3zzo4mg9ikikzllfu0063d8" xml:space="preserve">[[Pilt:Rakvere vapp.svg|thumb|[[Rakvere]] vapp]]
'''Rakvere vapp''' on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] asuva [[Eesti]] [[linn]]a [[Rakvere]] [[vapp]].

== Vapi kirjeldus ==
Rakvere linna vapil on kuldne aadlikroon kahe suure ja kahe väikese hõbedase vääriskiviga. Krooni all asetseb kuldne kuusnurkne täht. Vapi kilp on jaotatud vertikaaljoonega kaheks võrdseks osaks, millest üks on punane ja teine sinine.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sümboolika - Rakvere Linnavalitsus |url=https://rakvere.ee/et/sumboolika |vaadatud=2024-07-17 |väljaanne=rakvere.ee |arhiivimisaeg=2024-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240911175234/https://rakvere.ee/et/sumboolika |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Linna vapil on kaks kuju: kilbiga vapp ja kilbita vapp.

==Põhjendus==
Vapil sümboliseerib kroon kõrgemat võimu ning kuueharuline täht õitsengut.

== Vapi kasutamise kord ==
Kilbita või kilbiga, värvilisena või mustvalgena kasutatakse linna vapi kujutist  [[volikogu|linnavolikogu]], [[valitsus|linnavalitsuse]], munitsipaalettevõtete ja -asutuste dokumendiblankettidel, pitsatitel, trükistel, kaartidel, ümbrikutel, kuulutustel, meenetel ning nimekaartidel.

== Rakvere vapi ajalugu ==
Rakvere linna vanimal pitseril on kujutatud kroonitud [[Tarvas|tarvapead]]. Järgmine vapp pärineb [[1390]]. aastast, selleks oli kroon vapikilbil ning selle all kuusnurkne täht. [[1788]]. aasta [[4. oktoober|4. oktoobril]] kinnitati Rakvere linna vapiks hõbedasel kilbil kuldne kroon ning selle all kuldne kuusnurkne täht. Vapi kujundamisel oli eksitud [[heraldika]] reeglite vastu, nimelt metalli ei paigaldata metallile. [[1864]]–[[1865]] kogus [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Venemaa Senati]] Heraldikadepartemang linnade vappide jooniseid ning siis oli Rakvere linna vapiks omapärase nelinurkse kujuga [[vapikilp]], mille väli oli must ja ümbritsetud hõbedase raamiga. mustal väljal üksteise all olevad kroon ja kuusnurkne täht olid kuldsed. [[1909]]. aastal kinnitati vapiks punasepõhjaline kilp ning sellel olevad kroon ja kuusnurkne täht olid kuldsed.

Peale Eesti iseseisvumist [[1918]]. aastal kinnitati [[23. august]]il [[1934]] Rakvere linna vapiks sinisepõhjaline kilp kuldse krooni ja kuusnurkse tähega. [[16. detsember|16. detsembril]] [[1937]] muudeti vappi taas, kilp jagati kaheks võrdseks väljaks, siniseks ja punaseks, keskel olid nagu ka eelmistelgi vappidel kuldne kroon ja kuldne kuusnurkne täht (selline vapikuju on ka praegu kasutusel). Nõukogude ajal linna vappi ei kasutatud, kuid peale Eesti taasiseseisvumist kinnitati 29. aprillil 1994 linna vapp taas.

== Vaata ka ==
*[[Rakvere lipp]]
*[[Lääne-Viru maakond]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [http://rakvere.kovtp.ee/et/symboolika Rakvere sümboolika linna kodulehel]
* [http://valitsus.ee/et/riigikantselei/riigi-ja-omavalitsuste-symbolid/omavalitsuste-symbolid Rakvere sümboolika Riigikantselei lehel]
* [http://www.post.ee/index.php?id=1595&amp;product_id=71&amp;c_tpl=1019 700 aastat Lübecki linnaõigust Rakveres]
* [http://et.wikisource.org/wiki/Ajalooline_leid_Rakvere_Vallim%C3%A4elt Ajalooline leid Rakvere Vallimäelt]

[[Kategooria:Lääne-Viru maakonna vapid]]
[[Kategooria:Rakvere]]</text>
      <sha1>54kbbpzu3zzo4mg9ikikzllfu0063d8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustamäe linnaosa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54353</id>
    <revision>
      <id>7158364</id>
      <parentid>7131741</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:59:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158364</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31592" sha1="orgbaumu80lodm223vp8fahekk6orrg" xml:space="preserve">{{ajakohasta}} {{keeletoimeta}}
{{provints
|  nimi = Mustamäe linnaosa
|  hääldus = 
|  nimi1_keel =  | nimi1 = 
|  lipp = Mustamäe linnaosa lipp.svg
|  lipu_link = [[Mustamäe linnaosa lipp]]
|  vapp = Mustamäe linnaosa vapp.svg
|  vapi_link = [[Mustamäe linnaosa vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaart = Eesti/Tallinn
}}
[[Pilt:Mustamae Sopruse pst Busstop.jpeg|270px|pisi|Sõpruse puiestee Mustamäel]]
'''Mustamäe linnaosa''' on [[halduslik linnaosa]] [[Tallinn]]a edelaosas, mis piirneb läänes [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], lõunas [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] ning idas ja põhjas [[Kristiine linnaosa]]ga. Linnulennult on linnaosa keskpunktist [[Tallinn]]a linnasüdamikku umbes 5&amp;nbsp;km.

Mustamäe linnaosa territooriumi läänepoolsem piir kulgeb mööda endist [[Hiiu – Harku karjääri raudtee]]d. Kirdesse kulgedes ületab linnaosapiir [[Kadaka tee]], [[Akadeemia tee]], [[Ehitajate tee (Tallinn)|Ehitajate tee]] ning ristub [[Tuuliku tee]]ga. Seejärel pöördub piir kagusse. Liikudes mööda [[Tuuliku tee]]d, ületab [[Laki tänav]]a ja suundub edasi [[Kadaka tee]]le. [[Mustamäe tee]]ga ristudes jätkub piir mööda [[Tildri tänav]]at kuni [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]]ni, viimase ületades liigub [[Siili]] asumi piirina kuni [[Nõmme tee]]ni. [[Nõmme tee]]l pöördub piir edelasse, kus ristudes [[Tammsaare tee]]ga liigub mööda [[Retke tee]]d kuni [[Tervise tänav]]ani. Seal ületab piir [[Tervise tänav]]a ja hakkab edasi kulgema mööda [[Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala]] kuni [[Ehitajate tee (Tallinn)|Ehitajate tee]]ni. Viimase ületades suundub edasi piki [[Üliõpilaste tee]]d, [[Raja tänav (Tallinn)|Raja tänav]]at ja [[Soone tänav]]at [[Lossi tänav (Tallinn)|Lossi tänavani]]. Seepeale liigub mööda kinnistuid ning läbi metsa läänes [[Kadaka puiestee]]ni. Üle puiestee pöördub piir loodesse, kus ristub jälle [[Hiiu – Harku karjääri raudtee]]ga.&lt;ref name=&quot;1f5ap&quot; /&gt;

Mustamäe on avatud linnaruumiga parklinn ja talitleb peamiselt Tallinna linna elurajoonina.

Mustamäe linnaosa jaguneb kolmeks eriilmeliseks osaks: elamurajoonid eeskätt [[Mustamäe]], [[Siili]] ja [[Sääse]] asumis, [[Kadaka tee (Tallinn)|Kadaka tee]] äärne tööstusrajoon ning [[Akadeemia tee]] äärsed [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] ja Tehnopoli tehnoloogiapargiga.

==Territoorium== 
[[Pilt:Mustamäe Nõmme suusahüppetornist.JPG|pisi|270px|Vaade Mustamäele Nõmme suusahüppetornist&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]]&lt;/small&gt;]]
Mustamäe linnaosa pindala on 8,15&amp;nbsp;km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;, moodustades Tallinna linna pindalast vaid 5%. Sellest on pindalalt pisut väiksem vaid [[Kristiine linnaosa]] (7,87&amp;nbsp;km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;).&lt;ref name=&quot;ocPKq&quot; /&gt;
===Asumid===
Mustamäe linnaosa koosneb neljast [[asum]]ist ja 21 struktuursest üksusest (mikrorajoonid ja kvartalid).&lt;ref name=&quot;9i2gI&quot; /&gt;

Linnaosas on järgmised asumid:

* [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] [[asum]]is on 9 kvartalit (kv): Laki (I ja II kv), Kadaka (I, II ja III kv), Mäepealse (I, II ja III kv) ja Akadeemia;
* [[Mustamäe]] [[asum]]is on 8 mikrorajooni ja Tallinna Tehnikaülikooli kvartal;
* [[Siili]] ja [[Sääse]] [[asum]]id mõlemad on samades piirides ka mikrorajoonideks.&lt;ref name=&quot;Agm5q&quot; /&gt;

===Haldus===
[[Pilt:Mustamäe_Linnaosa_Valitsuse_hoone.jpg|thumb|300px|Mustamäe Linnaosa Valitsuse hoone]]
Linnaosa olemus, juriidiline staatus ning pädevus on määratletud Tallinna Linnavolikogu 7. septembri 2006 määrusega nr 54 kehtestatud Mustamäe linnaosa [[põhimäärus]]ega (Mustamäe linnaosa põhimäärus, 2006). Linnaosa tegevuse juhtimiseks on moodustatud linna ametiasutusena [[Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsus|Mustamäe Linnaosa Valitsus]], mida juhib [[Musamäe linnaosa vanem]]. [[Tallinna Linnavolikogu]] tööorganina tegutseb linnaosas Tallinna [[Mustamäe Linnaosa Halduskogu]], mis moodustatakse Tallinna põhimääruses sätestatud korras.&lt;ref name=&quot;Jni4o&quot; /&gt;

Mustamäe linnaosa vanema kt on Indrek Ahlberg. 2008. aastal töötas Mustamäe Linnaosa Valitsuses 101 inimest, kusjuures koosseisulisi kohti 65,5.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;
{{vaata|Mustamäe Linnaosa Valitsus}}
Mustamäe Linnaosa Halduskogu juhid

{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Halduskogu esimees
!Halduskogu aseesimees
|-
|1992–1993
|[[Ülo Tärno]] ([[Koonderakond]])
|n/a
|-
|1993–1996
|[[Ülo Tärno]] ([[Koonderakond]])
|n/a
|-
|1996–1999
|[[Ülo Tärno]] ([[Koonderakond]], [[Keskerakond]])
|n/a
|-
|1999–2002
|[[Maret Maripuu]] (kuni 15.01.2002, [[Reformierakond]]); [[Ülo Tärno]] (alates 15.01.2002, [[Keskerakond]])
|n/a
|-
|2002–2005
|?
|n/a
|-
|2005–2009
|[[Matti Tarum]] (kuni 11.03.2008, [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]); [[Igor Kravtšenko]] (alates 11.03.2008, [[Keskerakond]])
|[[Tiit Kivikas]] (alates 11.03.2008, [[Keskerakond]])
|-
|2009–2012
|[[Igor Kravtšenko]] ([[Keskerakond]])
|[[Gerd Tarand]] ([[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]])
|}

[[Mustamäe Linnaosa Halduskogu]] juurde on moodustatud ja töötab viis (5) komisjoni ning kaks (2) ajutist komisjoni, [[Mustamäe Linnaosa Valitsus|Linnaosa Valitsuse]] tööorganitena töötavad kaheksa (8)komisjoni.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;

Mustamäe linnaosa territooriumil oli 12. oktoobri 2007. aasta seisuga moodustatud ja registreeritud kokku 4231 [[äriühing]]ut, 861 [[mittetulundusühing]]ut ja 19 [[sihtasutus]]t. See arv on viimaste aastate lõikes kasvanud.

Mustamäe linnaosa korrusmajades on 2007. aasta oktoobri seisuga moodustatud [[korteriühistu|korteri]]- ja [[elamuühistu]]d pea 83% majadest, sh 266 korteriühistut (74,5% majadest) ja 61 elamuühistut (17,1%).&lt;ref name=&quot;JhX0f&quot; /&gt;

==Looduskeskkond==
===Pinnaehitus=== 
Mustamäe linnaosa paikneb [[mereliiv|mere]]- ja [[tuiskliiv]]ast pinnakattega [[Harku tasandik]]ul. Kagus asub [[Nõmme liivak]], selle järsk nõlv on [[Mustamägi]] (63,5 m üle merepinna).&lt;ref name=&quot;qsjig&quot; /&gt; Nõlv tekkis [[mandrijää]] viimase pealetungi ([[Valdai jäätumine|Valdai jäätumise]] nn Palivere staadiumis, kuni 11 200 aastat tagasi) ajal ja tähistab mandrijää serva asendit. Mustamäe elurajooni ala vabanes nn [[Litoriinameri|Litoriinamere]] alt 4000–6000 aastat tagasi.&lt;ref name=&quot;Tallinna haljastuse arengukava&quot; /&gt;
[[1927]]. aasta arheoloogilistel kaevamistel muistsel rannaliival leiti tuleasemest pärinevat [[puusüsi|puusütt]] ja hulk lihtsaid dekoorita keraamikakilde. Viimased pärinevad [[kiviaeg|kiviajast]], umbes aastast 2000 e.m.a. Kuna kaevamistel püsiva asula jälgi ei avastatud, tuleb oletada, et tegemist oli ajutise laagriasemega.&lt;ref name=&quot;fkhLg&quot; /&gt;
[[Pilt:Sütiste_mets_Mustamäe.jpg|thumb|300px|Sütiste mets]]

===Taimkate===
Võrreldes [[Kalamaja]] ja [[Kadriorg|Kadrioruga]] on Mustamäel [[okaspuu]]de ([[mänd]]) osatähtsus suurem (11,5%). Levinud on lepad (13,4%), eriti [[sanglepp]], kohati [[arukask|arukased]] koos [[sookask|sookasega]]. Tänavaäärse puuliigina on levinud [[pärn]]ad (7,8%), vähem on vahtraid (5,3%), [[harilik hobukastan|harilikku hobukastanit]] (3,7%), [[Harilik toomingas|toomingat]]. Palju on [[õunapuu|õunapuid]], mis pärinevad eelnevast haljastusest. Põõsastest on valdavad [[sirel]], [[viirpuu]], [[villane lodjapuu]], [[kuldsõstar]], [[ebajasmiin]], [[kontpuu]], [[kuslapuu]].

Väga väärtuslikud taimekooslused asuvad [[Sütiste tee]] luidetel. Tähelepanu väärivad linnatingimustes haruldased kooslused liigniisketes kasvupaikades nt. Mustamäe klindialune [[sanglepp|sanglepik]].

'''Ohualti taimeliigi''' [[hanepaju]] (''Salix repens'') kasvupaigad on teada [[Sütiste mets]]as ja liivikul. Arvatavasti on osa neist hübriidid [[hundipaju]]ga.&lt;ref name=&quot;Tallinna haljastuse arengukava&quot; /&gt;

===Veestik===
Pinnaveekogusid pole Mustamäel palju säilinud. Enamasti on ajaloolised veekogud jäänud ehitustegevusele ette ja veed on suunatud kanalisatsioonisüsteemi, Näiteks ajalooline [[Mustjõgi (Tallinn)|Mustjõe]] oja, mis algab [[Lepasalu allikad|Lepasalu allikatest]]. Suhteliselt palju on tehisveekogusid.&lt;ref name=&quot;WIpFC&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;UKPFj&quot; /&gt;

===Looduskaitseobjektid===
Looduskaitse alla on Mustamäe linnaosa territooriumil võetud [[maastikukaitseala]]na [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]] [[Mustamäe klint|Mustamäe klindi]] serval või nõlva ümber (196,0 ha Mustamäe linnaosas).&lt;ref name=&quot;mEwNu&quot; /&gt;

'''[[Rändrahn]]ud''': Mustamäe kivikülv ([[Mustamäe tee|Mustamäe]] ja [[Tammsaare tee]] ristmiku lähedal), Jäämäe ja Kirstukivi Mustamäe kivikülvist lõunas; [[Kadaka puiestee|Kadaka pst]] Suurkivi; Lastepäevakodu kivi ([[E. Vilde tee]] 72); Lehola kivi ([[E. Vilde tee]] Lehola bussipeatuse juures); Renniga kivi ([[Akadeemia tee]] ja [[Kadaka puiestee]] ristmiku lähedal)

'''[[Allikas|Allikad]]''': [[Lepasalu allikad]]. Mustamäel [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] Lepistiku bussipeatuse juures.

'''Üksikpuud ja puuderühmad''': [[Arukask|arukase]] kultivar (leinavorm) (''Betula pendul''a Youngii). [[Mustamäe tee]] 60 ees.&lt;ref name=&quot;vVrx4&quot; /&gt;

==Kultuuriline keskkond==
===Pargid ja haljastus===
[[Pilt:Parditiigi_park(talinn).jpg|pisi|300px|Parditiigi park]]
Mustamäe elamute vahele on projekteeritud siseõued, mis moodustavad mikrorajoonide haljasalad. Haljasalade pindala on linnaosadest suurim – 260,6 ha. Haljasmaad moodustavad linnaosa pindalast 43,71% (so 355,6 ha), ka see on suurim linnaosadest. Magistraalide haljasalasid on 83,05 ha. Parke ja pargilaadseid alasid on ligikaudu 6 ha.

'''[[Park|Pargid]]''' 
* [[Sütiste mets]] (59,0 ha) 
* [[Tallinna Tehnikaülikool]]i territoorium ja selle vahetu ümbrus (22,8 ha)
* [[Kadaka mets]] (19,3 ha) 
* [[Männipark]] (''Keskuse park'') (10,6 ha) 
* [[Parditiigi park]] (5,9 ha)
* [[Lepistiku park]] (2,9 ha)&lt;ref name=&quot;Tallinna haljastuse arengukava&quot; /&gt;

===Taristu=== 
[[Pilt:EE-TLN-Sõpruse.JPG|270px|pisi|Sõpruse puiestee]]
Mustamäe üks suurem lahendamata probleem on suur autode hulk ja sellest johtuvad parkimisprobleemid. Mustamäe linnaosas oli [[2004]]. aastal 18 300 parkimiskohta.

Sõiduteede kogupikkus on 29,6&amp;nbsp;km ja kõnniteede kogupikkus 34,2&amp;nbsp;km. Mustamäe linnaosa on nii era- ja ühistranspordiga hästi ligipääsetav. Probleemne on liiklus vaid tipptunnil ja näiteks avariide korral.
Tulevikus avaldab olulist mõju Mustamäed läbivale transiitliiklusele Haabersti ristmik, mille läbilaskevõime ei ole enam piisav ja kus lähiaastail ehitatakse välja mitmetasandiline ristmik. Koos [[Lõunaväil]]a väljaehitamisest tuleneva liiklusvoogude suurenemisega võib see IB Stratumi spetsialistide arvutustele tuginedes väga tõenäoliselt tingida [[Tammsaare tee]] rekonstrueerimise vajaduse.

Seoses võimaliku kiirtrammiühenduse rajamisega (aastatel 2014–2020) oli üldplaneeringus määratud trammitee koridor piki [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]]d.&lt;ref name=&quot;somJo&quot; /&gt;

====Linnaosa tänavad==== 
[[Pilt:EU-EE-Tallinn-MUS-Vilde street.JPG|270px|pisi|E. Vilde tee]] 
[[Pilt:EE-TLN-MUS-Tammsaare-Sõpruse.JPG|270 px|pisi]]
Tänavad, mis asuvad või läbivad linnaosa. Nimed seisuga [[12. jaanuar]] [[2009]]. Sulgudes linnaosa [[asum]].&lt;ref name=&quot;lkJQA&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;4Fhpr&quot; /&gt;
 
* [[Aiandi tänav (Tallinn)|Aiandi]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]]), [[Akadeemia tee]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]], [[Mustamäe]]), [[Algi tänav (Tallinn)|Algi]] ([[Sääse]]), 
* [[Ehitajate tee (Tallinn)|Ehitajate tee]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]], [[Mustamäe]]), 
* [[Herilase tänav (Tallinn)|Herilase]] ([[Mustamäe]]), 
* [[Iva tänav|Iva]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]]), 
* [[Kadaka puiestee]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]]), [[Kadaka tee (Tallinn)|Kadaka tee]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]], [[Mustamäe]]), [[Karsti tänav (Tallinn)|Karsti]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]]), [[Kassi tänav|Kassi]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]]), [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] ([[Mustamäe]]), [[Kiili tänav (Tallinn)|Kiili]] ([[Sääse]]), [[Kuklase tänav|Kuklase]] ([[Sääse]]), 
* [[Laki tänav (Tallinn)|Laki]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]]), [[Lehtri tänav|Lehtri]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]]), [[Lepatriinu tänav (Tallinn)|Lepatriinu]] ([[Mustamäe]]), [[Lossi tänav (Tallinn)|Lossi]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]]), 
* [[Mustamäe tee]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]], [[Sääse]], [[Mustamäe]]), [[Mäealuse tänav (Tallinn)|Mäealuse]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]]), [[Mäepealse tänav|Mäepealse]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]]), [[Männiliiva tänav|Männiliiva]] ([[Mustamäe]]), 
* [[Nirgi tänav (Tallinn)|Nirgi tänav]] ([[Sääse]]), [[Nõmme tee]] ([[Siili]]), 
* [[Parmu tänav]] ([[Sääse]]), 
* [[Rabaküla tänav|Rabaküla]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]]),[[Raja tänav (Tallinn)|Raja]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]], [[Mustamäe]]), [[Retke tee]] ([[Mustamäe]]), 
* [[Siili tänav (Tallinn)|Siili]] ([[Siili]]), [[Sipelga tänav (Tallinn)|Sipelga tänav]] ([[Sääse]]), [[Soone tänav (Tallinn)|Soone]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]]), [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] ([[Sääse]], [[Siili]], [[Mustamäe]]), [[J. Sütiste tee]] ([[Mustamäe]]), 
* [[A. H. Tammsaare tee]] ([[Mustamäe]], [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]], [[Sääse]], [[Siili]]), [[Teaduspargi tänav|Teaduspargi]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]]), [[Tervise tänav (Tallinn)|Tervise]] ([[Mustamäe]]), [[Tildri põik]] ([[Sääse]]), [[Tildri tänav]] ([[Sääse]]), [[Tuuliku tee (Tallinn)|Tuuliku tee]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]]), 
* [[Vaablase tänav]] ([[Sääse]]), [[E. Vilde tee]] ([[Mustamäe]]), [[Vinkli tänav|Vinkli]] ([[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]]), 
* [[Üliõpilaste tee]] ([[Mustamäe]]).

===Hooned ja elamud=== 
[[Pilt:EE-TLN-MUS-Tammsaare tee.JPG|270px|pisi|Tammsaare tee]]
Mustamäe linnaosas on arengukavaga hõlmatava perioodi alguses 2006. aastal 473 elamut ning 30 672 eluaset ning elamufondi kokku 1,43 miljonit m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Mustamäe peamine osa, Mustamäe asum oma mikrorajoonidega on valdavalt nõukogudeaegsest perioodist pärinevate korterelamutega. Need on väga suures osa tüüpsed korrusmajad, mis amortiseerumas või juba amortiseerunud ning kindlasti moraalselt vananenud. Enamus neist on ka just energeetiliselt vähesäästlikud ning nii hoonete poolelt kui ka õuealade väljaarendatuselt kindlasti vähekaasaegse või lausa vananenud ilmega. Korteriühistud, kes on igaüks vastavate kortermajade haldajad, on aastate jooksul maju remontinud ning riigi ja [[Kredex]]i toel hooneid soojustanud, tehes nad nii energiasäästlikumateks, mis oluliselt pikendab hoonete eluiga.

Uute kortermajade ehituse potentsiaal hoonestatud alal on väike, sest vaba ruumi olemasolevate hoonete vahel ei ole. Hoonestamine olemasolevatest elamualadest väljaspool võib aga riivata maa-alade kasutatavust üldistes huvides.

Munitsipaalelamute ehitust ei ole [[Tallinna Linnavalitsus]]e ja selle Elamumajandusameti poolt Mustamäe arengukava kestusperioodil kavandatud. Peamine põhjus on vabade munitsipaalpindade ja maade puudumine.&lt;ref name=&quot;BFsZL&quot; /&gt;

==Elanikkond==
{{ajakohasta}}
[[Pilt:EU-EE-Tallinn-MUS-Vilde-Szolnok.JPG|pisi|270px|Szolnok]]
Mustamäe linnaosa on rahvaarvult Eesti neljas &quot;linn&quot; [[Lasnamäe]] ehk Tallinna linna Lasnamäe linnaosa, [[Tartu]] linna ja [[Narva]] linna järel. Seda muidugi juhul, kui me hüpoteetiliselt käsitleme Tallinna linnaosasid tinglikult iseseisvate üksustena. Mustamäe linnaosas elas rahvastikuregistri andmetel [[1. jaanuar]] [[2008]] seisuga 64 243 alalist elanikku.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Arvestuslik&lt;br/&gt;rahvaarv&lt;br&gt;&lt;small&gt;[[1. jaanuar]]i seisuga&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;DyO7U&quot; /&gt;
|-
|2003
|62 993
|-
|2004
|64 918
|-
|2005
|65 837
|-
|2006
|65 692
|-
|2007
|64 560
|-
|2008
|64 243
|-
|2009
|64 339
|-
|2010
|64 113
|-
|2011
|64 589
|-
|2012
|64 237
|}

Ka on seal väga suur rahvastiku tihedus – [[1. jaanuar]] [[2005]] oli asustustihedus 8123 inimest km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;-l (võrdluseks [[Tallinn]]as keskmiselt 2524 in/km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;). See on konkurentsitult suurim kogu Tallinna alal, olles pea kaks korda suurem ehk tihedam kui [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]]l.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;

Rahvastikuregistri andmetel moodustasid 1. jaanuaril [[2012]] Mustamäe linnaosa elanikest [[eestlased]] 57,5%, [[venelased]] 34,3%, [[ukrainlased]] 3,3%, [[valgevenelased]] 1,7%, [[soomlased]] 0,7%, [[juudid]] 0,4%, [[tatarlased]] 0,3% ja teistest rahvustest inimesed 1,8%.&lt;ref name=&quot;4GN5e&quot; /&gt;

[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mustamäe linnaosas 62 255 elanikku, neist eestlasi 37 657 (60,49%).&lt;ref name=&quot;xsaTd&quot; /&gt;

===Turvalisus ja korrakaitse=== 
[[Põhja Politseiprefektuur]]i statistika järgi on Mustamäe linnaosa üks [[Tallinn]]a turvalisemaid – seal pannakse toime 31 kuritegu 1000 inimese kohta (kogu [[Tallinn]]a keskmine näitaja 53; väiksem vaid [[Haabersti linnaosa]] osas). Seal pandi [[2006]]. aastal kokku toime 2049 kuritegu, millest politsei suutis avastada 49,4% ([[Tallinn]]as 43,1%; suurem on see näitaja vaid [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] osas). Tänavakuritegusid toimus 852 ehk 9,9% [[Tallinn]]as toimunud analoogsetest kuritegudest.

Turvalisuse taseme tõstmisel on oma koht koostööl mittetulundusühinguga [[Eesti Naabrivalve]]. Mustamäel tegutses 2008. aastal 9 naabrivalve sektorit.&lt;ref name=&quot;37fQb&quot; /&gt;

==Ettevõtlus==
Mustamäe linnaosa territooriumil oli EV [[Justiitsministeerium]]i [[Registrite ja Infosüsteemide Keskus]]e andmetel 12. oktoobri 2007. a. seisuga moodustatud ja registreeritud kokku 4231 äriühingut.&lt;ref name=&quot;MPfk3&quot; /&gt;

Rahvaloenduse andmetel nimetas 11 761 [[Tallinn]]a elanikku oma töökohaks Mustamäe linnaosa. Mustamäe 31 080 töötavast elanikust nimetas töökohana [[Tallinn]]a 20 360 inimest ja 4250 Mustamäe linnaosa (36% Mustamäe linnaosas töötavatest Tallinna elanikest).&lt;ref name=&quot;6vAPJ&quot; /&gt;
[[Pilt:Põhja_Eesti_Regionaalhaigla_Tallinn.jpg|thumb|300px|Põhja-Eesti Regionaalhaigla]]
Suuremad tööandjad on [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla|Mustamäe haiglalinnak]] umbes 2220, [[Tallinna Tehnikaülikool]] umbes 1010 ja [[Tallinna Autobussikoondis]] umbes 765 töötajaga ja teised.&lt;ref name=&quot;5fzzq&quot; /&gt; Elurajoonide keskustes on endiste nn ABC-tüüpi kaupluste baasil välja arendatud kohaliku tähtsusega teeninduskeskused koos toidupoodidega.

Uute ettevõtlusobjektide, sealhulgas töökohtade arengualaks saab tulevikus endise Kadaka aiandi maa-alal arendamist Tallinna Läänekeskuseks. Oma panuse annab Tallinna Tehnoloogiapargi, sh tehnoloogilise orientatsiooniga ettevõtlusinkubaatori arendamine koos riigi ja [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]]-ga.&lt;ref name=&quot;1e6r8&quot; /&gt;

==Tervishoid== 
Mustamäe linnaosa territooriumil on kaks haiglat, neist üle-eestilise, piirkondliku ja [[Tallinn]]a mõistes linnalise tähtsusega [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]]. [[Polikliinik]]utest asuvad seal [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] [[Mustamäe Polikliinik]] ([[Ehitajate tee]] 27 ja [[Tallinna Lastehaigla]] [[Konsultatiivne Polikliinik]] ([[Tervise tänav]] 28).

==Turism==
Eriti head looduslikud eeldused on [[Mustamäe]]l lühiajalise puhkuse, ühepäevapuhkuse ja loodusliku puhkuse viljelemiseks. Mustamäe Linnaosa arengukava 2007&amp;ndash;2015 peab probleemiks kaasaegsetele nõuetele vastavate majutuskohtade puudumist.&lt;ref name=&quot;oVkIa&quot; /&gt; Kuna Mustamäe on magalarajoon, asuvad hotellid peamiselt Kesklinnas.

==Haridus==
[[16. mai]]l [[2007]] oli [[munitsipaallasteaed]]ades lapsi 3670. [[Üldhariduskool]]idest on Mustamäe linnaosa territooriumil kümme [[gümnaasium]]i, kaks [[lasteaed-algkool]]i, üks kutseõppeasutus, üks [[erakool]] ja üks [[parandusõpe|parandusõppega]] kool (on planeeritud sulgeda). Selline struktuur ja arv üldprintsiibis säilib ka aastani [[2015]]. Üldhariduskoolides õppis [[2005]]/[[2006]]. õppeaastal 7780 ja [[2006]]/[[2007]]. õppeaastal 7490 õpilast. [[2010]]. aastaks väheneb prognooside kohaselt õppijate arv üldhariduskoolides kuni 6460-ni, [[2015]]. aastaks aga on ette näha taas tõusu üle 7000.&lt;ref name=&quot;URGGa&quot; /&gt;

Noorsootööd teevad Mustamäe linnaosas (Mustamäe Linnaosa noorsootöö arengukava projekt, 2005): [[Mustamäe Avatud Noortekeskus]] (MANK), [[Mustamäe Kultuurikeskus Kaja]], [[Mustamäe Laste Loomingu Maja]] (MLLM).

Mustamäe linnaosa üldhariduskoolid&lt;ref name=&quot;O9hVv&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Nimi
!Tüüp
!Õppekeel
!Asum/allasum
!Aadress
!Koduleht
|-
|[[Eurogümnaasium]] 
|gümnaasium (era)
|vene
|[[Mustamäe VI mikrorajoon]]
|[[E. Vilde tee]] 72
|[http://www.erakool.ee/ Koduleht]
|-
|[[Tallinna 32. Keskkool]] 
|gümnaasium
|eesti
|[[Sääse]]
|[[Kiili tänav (Tallinn)|Kiili]] 10
|[http://www.32kk.edu.ee Koduleht]
|-
|[[Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium]] (ajutiselt)
|gümnaasium
|vene
|[[Mustamäe V mikrorajoon]]
|[[E. Vilde tee]] 69
|
|-
|[[Tallinna 53. Keskkool]] 
|gümnaasium
|vene
|[[Mustamäe VIII mikrorajoon]]
|[[J. Sütiste tee]] 42
|[http://www.53kk.tln.edu.ee Koduleht]
|-
|[[Tallinna Arte Gümnaasium]] 
|gümnaasium
|eesti
|[[Mustamäe VI mikrorajoon]]
|[[E. Vilde tee]] 62
|[http://www.arte.edu.ee Koduleht]
|-
|[[Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkool]]
|lasteaed-algkool
|eesti
|[[Mustamäe IX mikrorajoon]]
|[[Retke tee]] 4
|[http://www.lepistiku.tln.edu.ee Koduleht]
|-
|[[Tallinna Mustamäe Gümnaasium]] 
|gümnaasium
|eesti
|[[Mustamäe III mikrorajoon]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 18
|[http://www.mg.edu.ee Koduleht]
|-
|[[Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium]] 
|gümnaasium
|vene
|[[Mustamäe IV mikrorajoon]]
|[[A. H. Tammsaare tee]] 145
|[http://www.tallinn.ee/et/mhum Koduleht]
|-
|[[Tallinna Mustamäe I Lasteaed-Algkool]]
|lasteaed-algkool
|vene
|[[Mustamäe VI mikrorajoon]]
|[[A. H. Tammsaare tee]] 79
|[http://www.1alg.tln.edu.ee Koduleht]
|-
|[[Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium]] (remondis)
|gümnaasium
|vene
|[[Mustamäe VI mikrorajoon]]
|[[E. Vilde tee]] 64
|[http://www.mreal.tln.edu.ee Koduleht]
|-
|[[Tallinna Saksa Gümnaasium]] 
|gümnaasium
|eesti
|[[Mustamäe VIII mikrorajoon]]
|[[J. Sütiste tee]] 20
|[http://www.saksa.tln.edu.ee Koduleht]
|-
|[[Tallinna Tehnikagümnaasium]] 
|gümnaasium
|eesti
|[[Mustamäe IX mikrorajoon]]
|[[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 187
|[http://www.ttg.edu.ee Koduleht]
|-
|[[Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium]]
|gümnaasium
|eesti
|[[Mustamäe I mikrorajoon]]
|[[Akadeemia tee]] 25
|[https://murg.ee Koduleht]
|}

=== Mustamäel tegevuse lõpetanud koolid ===
* [[2004]]. [[Tallinna Mustamäe Üldhariduskool]] ([[Mustamäe I mikrorajoon|I mikrorajoon]], [[Akadeemia tee]] 30)&lt;ref name=&quot;qJX6l&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;MkzPK&quot; /&gt;.
* [[2007]]. [[Tallinna 63. Põhikool]] ([[Mustamäe II mikrorajoon|II mikrorajoon]], [[Eduard Vilde tee]] 120). Liideti [[Lasnamäe Põhikool]]iga&lt;ref name=&quot;uLQgC&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;U9M0b&quot; /&gt;
* [[2014]]. [[Tallinna 37. Keskkool]] ([[Mustamäe V mikrorajoon|V mikrorajoon]], [[E. Vilde tee]] 69. Liideti [[Tallinna Arte Gümnaasium|Arte Gümnaasium]]iga&lt;ref name=&quot;NRhsm&quot; /&gt;.

==Teadus==
[[Pilt:TUT Main entrance.jpg|thumb|300px|Tallinna Tehnikaülikool]]
Mustamäe linnaosa innovaatilise tegevuse eestvedajad ja innovaatilised üksused on eelkõige [[Tallinna Tehnikaülikool]] – väljaarendatav [[ülikoolilinnak]]; Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutus Tehnopol – tehnoloogiapark ning ettevõtluse ja innovatsiooni linnak; SA [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] – meditsiinilinnak.&lt;ref name=&quot;AHs5V&quot; /&gt;

==Teoseid Mustamäe kohta==
1970. aastail kirjutasid [[Arvo Valton]] (&quot;[[Mustamäe armastus]]&quot;, 1974) ja [[Mati Unt]] (&quot;[[Sügisball]]&quot;, 1979) oma Mustamäe-teemalised teosed.

Helilooja [[Avo Tamme]] ja [[Heldur Karmo]] on kirjutanud populaarse laulu &quot;[[Mustamäe valss]]&quot;.&lt;ref name=&quot;FLAKl&quot; /&gt;
==Ajalugu==
[[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14742151506).jpg|pisi|Mustamäe piirkond ja Tallinn 20. sajandi alguse kaardil (1914)]]
{{commonskat|Historical images of Mustamäe district|Mustamäe ajaloolised kujutised}}
{{vaata|Mustamäe linnaosa linnaehituslik kujunemine}}
Tänapäevased linnaosa alad kuulusid kuni [[1961]]. aastani [[Tallinn]]a ''Kesklinna rajooni'' (moodustati [[1945]]) koosseisu. Aastatel [[1961]]–[[1974]] asuti ''Keskrajooni'' haldusalas, mis [[1974]]. aastal nimetati ümber ''[[Lenini rajoon (Tallinn)|Lenini rajoon]]iks''. Mustamäe [[mikrorajoon]]id pidid mahutama 6000 – 10 000 elanikku. Uue rajooni koosseisu kuulunud [[Mustamäe]] ja [[Lilleküla]] maa-alad ühendati aga samal ajal asutatud ''[[Oktoobri rajoon (Tallinn)|Oktoobri rajoon]]iga''.&lt;ref name=&quot;svN7L&quot; /&gt;

[[1991]]. aastal nimetati ''[[Oktoobri rajoon (Tallinn)|Oktoobri rajoon]]'' ümber ''[[Läänerajoon]]iks''. Alates [[1993]]. aastast eksisteerib [[Tallinn]]a [[halduslik linnaosa]]na ''Mustamäe linnaosa''.&lt;ref name=&quot;3oEN1&quot; /&gt;
{{commonscat|Mustamäe}}
{{clear|right}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;1f5ap&quot;&gt;[http://tallinn.andmevara.ee/oa/failid/36125_m27_Mustamaepiir_.htm Mustamäe linnaosa piiri kirjeldus] Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 määrus nr 27.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ocPKq&quot;&gt;Mustamäe Linnaosa arengukava 2007–2015, lk 19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9i2gI&quot;&gt;Mustamäe Linnaosa arengukava 2007–2015, lk 19–20.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Agm5q&quot;&gt;sama, lk 22, 28–31.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jni4o&quot;&gt;[[Riigi Teataja]] [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12733852 Mustamäe linnaosa põhimäärus] Tallinna Linnavolikogu 7. septembri 2006. aasta määrus nr 54.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;Mustamäe Linnaosa arengukava 2007–2015, lk 51.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JhX0f&quot;&gt;sama, lk 53.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qsjig&quot;&gt;Tallinn : entsüklopeedia. 1., A-M, 2004, lk 350.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tallinna haljastuse arengukava&quot;&gt;[http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&amp;id=99781#_Toc97456870 Tallinna haljastuse arengukava.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fkhLg&quot;&gt;Roopalu 1976, lk 5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WIpFC&quot;&gt;Nerman, Robert.[https://web.archive.org/web/20090716035738/http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6479s39897 Seletuskiri Tallinna omaaegsete vooluveekogude lokaliseerimise töö juurde.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UKPFj&quot;&gt;Nerman, Robert.[http://www.postimees.ee/?id=31165 Mustjõe mäletab kõrtse ja supelmaju] // Postimees 5. september 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mEwNu&quot;&gt;[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=94824 Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus.] Keskkonnaministri 22. märtsi 2002. a määrus nr. 15.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vVrx4&quot;&gt;Tallinn : Nõmme, Mustamäe / Tallinna Looduskaitse Selts, Tallinna Keskkonnaamet, Geoloogia Instituut ; koostaja H. Kink ; toimetaja A. Raukas. Tallinn : Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1997, lk 16–18, 20.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;somJo&quot;&gt;Mustamäe Linnaosa arengukava 2007–2015, lk 36–38.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lkJQA&quot;&gt;[http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm#M Tallinna tänavanimed] 12. jaanuar 2009.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4Fhpr&quot;&gt;[http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm Tallinna tänavad linnaosade kaupa] 12. jaanuar 2009.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BFsZL&quot;&gt;sama, lk 38–40.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Mustamäe Linnaosa arengukava 2007–2015, lk 29.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DyO7U&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081025070236/http://www.tallinn.ee/est/g391s9268 Tallinna rahvastikuregistri] järgi.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;svN7L&quot;&gt;Tallinn : lühientsüklopeedia / [toimetuskolleegium: V. Valt jt]. Tallinn : Valgus, 1979. lk 212, 254–255.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4GN5e&quot;&gt;[http://www.tallinn.ee/est/g2677s61093 Tallinn arvudes 2012]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3oEN1&quot;&gt;Tallinn : entsüklopeedia. 1., A-M / (peatoimetaja Jaan Tamm ; märksõnastiku koostaja Robert Nerman; eessõna: Hardo Aasmäe). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004. lk 316.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xsaTd&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL002&amp;lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2021-05-31 |arhiivimisaeg=2019-06-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190607004209/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL002&amp;lang=2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;37fQb&quot;&gt;sama, lk 47–48.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MPfk3&quot;&gt;sama, lk 48.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6vAPJ&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070623022610/http://www.tallinnlv.ee/aktalav/Eelnoud/Dokumendid/ddok2784.pdf Mustamäe linnaosa üldplaneering 2004.] 25. märts 2004, lk 13.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5fzzq&quot;&gt;sama, lk 7.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1e6r8&quot;&gt;sama, lk 13.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oVkIa&quot;&gt;Mustamäe Linnaosa arengukava 2007–2015, lk 48.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;URGGa&quot;&gt;sama, lk 44.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O9hVv&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?t=k |pealkiri=Tallinna Haridusasutused. Mustamäe linnaosa. |vaadatud=2008-12-22 |arhiivimisaeg=2012-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120101082404/http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?t=k |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qJX6l&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150924024949/http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?asid=1293 Tallinna Mustamäe Üldhariduskool.] Tallinna Haridusasutused.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MkzPK&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140728074738/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&amp;aktid=95742 Tallinna Mustamäe Üldhariduskooli tegevuse lõpetamine] Tallinna Linnavolikogu 19.02.2004 otsus number 34.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uLQgC&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150924024941/http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?asid=1255 Tallinna 63. Põhikool.] Tallinna Haridusasutused.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U9M0b&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20111107203640/http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?asid=1267 Lasnamäe Põhikool.] Tallinna Haridusasutused.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NRhsm&quot;&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&amp;aktid=127950&amp;fd=1&amp;leht=1&amp;q_sort=elex_akt.akt_vkp Tallinna 37. Keskkooli ja Tallinna Arte Gümnaasiumi ümberkorraldamine Tallinna Arte Gümnaasiumiks.] Tallinna Linnavolikogu 20.03.2014 otsus nr 51.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AHs5V&quot;&gt;sama, lk 49.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FLAKl&quot;&gt;Viires, Piret.[http://www.eki.ee/km/place/pl03/Place3_Viires.pdf Mustamäe Metamorphoses]&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
* Nõmme ja Mustamäe. Koostanud K. Robert. Tallinn, Eesti Raamat, 1968.
* Henn Roopalu. Mustamäe. Tallinn, Eesti Raamat, 1976.
* Tallinn: Nõmme, Mustamäe. Tallinna Looduskaitse Selts, Tallinna Keskkonnaamet, Geoloogia Instituut; koostaja H. Kink; toimetaja A. Raukas. Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1997.

==Välislingid==
* [http://www.tallinn.ee/mustamae Mustamäe Linnaosa Valitsuse koduleht]
* [http://www.tallinn.ee/est/g13s32922 Mustamäe Linnaosa arengukava 2007–2015] Tallinna Linnavolikogu, Tallinna Linnavalitsus, Mustamäe Halduskogu, Mustamäe Linnaosa Valitsus. Tallinn; Mustamäe 2007
* [http://www.ekonsult.ee/uploads/t88d/Mustamae/index.htm Tallinna Mustamäe linnaosa üldplaneeringu materjale]
* [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&amp;id=99781#_Toc97456870 Tallinna haljastuse arengukava] Tallinna Linnavolikogu määrus nr 17, 3. märts 2005
* [[Robert Nerman]]. [http://www.postimees.ee/161205/esileht/siseuudised/tallinn/186352.php Mustamäe oli talupoegadest piirivahtide elupaigaks] [[Postimees]], 16. detsember 2005
* Robert Nerman. [https://www.postimees.ee/1516077/kuidas-mustamae-nime-sai Kuidas Mustamäe nime sai?] Postimees, 16. detsember 2005
* [http://www.cfe.ee/cantus-book?code=425&amp;l=25&amp;filter=all&amp;a=276 Laulu &quot;Mustamäe valss&quot; sõnad (Fr. Estica lauluraamat)]
* [http://www.internetbusinessbench.com/video/video/hjbia-MV7vg Laulu &quot;Mustamäe valss&quot; video. Solist Voldemar Kuslap, dirigent Jüri-Ruut Kangur. Öölaulupidu Märkamisaeg 19.08.2008 / Internet Business Videos]

{{Tallinna asumid}}
{{Mustamäe linnaosa}}

[[Kategooria:Mustamäe linnaosa| ]]
[[Kategooria:Tallinna linnaosad]]</text>
      <sha1>orgbaumu80lodm223vp8fahekk6orrg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asulad (S)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54539</id>
    <revision>
      <id>7158563</id>
      <parentid>7151632</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:58:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sh */</comment>
      <origin>7158563</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="185575" sha1="nzlfjh2lhunlmkhipek19i51xmru065" xml:space="preserve">{{Mall:AsuladIndeks}}


'''Asulad (S)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad S-tähega.
{{sisukord paremale}}
==Sa==
*[[Saadjärve]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] 
*[[Saanika]] küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Saarbrücken]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Saarimaa]] liidumaa [[pealinn]]
*[[Saarde]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Saardu]], [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Saare (Lääne-Nigula)|Saare]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Saare (Lääneranna)|Saare]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Saareküla (Saaremaa)|Saareküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Saareküla (Viljandi)|Saareküla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Saaremetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Saarepeedi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Saarepõllu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Saari]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Saarijärvi]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Soome]] maakonnas
*[[Saarlouis]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saarimaa]] liidumaal
*[[Saarnakõrve]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose valla]] lõunaosas
*[[Saastna]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Saate]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Sabbioneta]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Mantova provints]]is
*[[Sabdagas]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Sabie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Sabile]], [[linn]] [[Läti]]s [[Talsi rajoon]]is 
*[[Sabinov]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Sabinovi ringkond|Sabinovi ringkonna]] halduskeskus
*[[Sabivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Slovjanoserbski rajoon]]is
*[[Sablauskiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]]
*[[Sacavém]], [[linn]] [[Portugal]]is
*[[Săcele]], linn [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]]
*[[Sacheon]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Lõuna-Gyeongsangi provints]]is
*[[Sacramento (California)|Sacramento]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[California]] osariigi pealinn
*[[Săcueni]], linn [[Rumeenia]]s [[Krisaania]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]]
*[[Sadala]], alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]
*[[Sadala (Rapla)|Sadala]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Sade Budy]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Mazowiecki maakond|Grodzisk Mazowiecki maakonnas]] [[Jaktorówi vald|Jaktorówi vallas]]
*[[Sadove (Litõni rajoon)|Sadove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Sadská]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]]
*[[Sae (Kose)|Sae]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Şafāqis]], [[linn]] [[Tuneesia]]s, [[Şafāqise kubernerkond|Şafāqise kubernerkonna]] halduskeskus
*[[Safonovo]], linn [[Venemaa]]l [[Smolenski oblast]]is, [[Safonovo rajoon]]i keskus
*[[Saga]], linn [[Jaapan]]is, [[Saga prefektuur]]i halduskeskus
*[[Sagamihara]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is
*[[Sagaredžo]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Sagaredžo rajoon]]i keskus
*[[Sagariste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Saginaw]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Michigan]]i osariigis, [[Saginaw' maakond|Saginaw' maakonna]] halduskeskus
*[[Saguache]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis, [[Saguache'i maakond|Saguache'i maakonna]] halduskeskus 
*[[Saguenay]], [[linn]]aks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Kanada]]s [[Québeci provints]]is
*[[Saha]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Sahamalo]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]]
*[[Sahhanka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is
*[[Saiakopli]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Saides]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Saikava]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Saikla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Saint Andrews]], linn [[Šotimaa]]l
*[[Saint George's]], [[Grenada]] pealinn
*[[Saint John's]], [[Antigua ja Barbuda]] pealinn
*[[Saint John's (Kanada)|Saint John's]], linn [[Kanada]]s, [[Newfoundland ja Labrador|Newfoundlandi ja Labradori]] provintsi keskus
*[[Saint Louis]], linn [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s [[Missouri osariik|Missouri osariigis]]
*[[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Minnesota]] osariigi [[pealinn]]
*[[Saint Paul Capisterre]], asula [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsil ja Nevisel]] [[Saint Kitts]]i saarel
*[[Saint-Amable]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Saint-Amand-Montrond]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Cheri departemang]]us
*[[Saint-Antonin (Québec)|Saint-Antonin]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas
*[[Saint-Augustin-de-Desmaures]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Saint-Basile (Québec)|Saint-Basile]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Saint-Basile-le-Grand]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Saint-Bruno-de-Montarville]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Saint-Césaire]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Saint-Charles-Borromée]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Saint-Colomban (Québec)|Saint-Colomban]], küla [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Saint-Constant (Québec)|Saint-Constant]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Saint-Denis (Réunion)|Saint-Denis]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Réunion]]i halduskeskus
*[[Saint-Dié-des-Vosges]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Lorraine]]'i piirkonnas [[Vosges]]i departemangus
*[[Saint-Étienne]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Loire'i departemang]]u keskus
*[[Saint-Eustache (Québec)|Saint-Eustache]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Saint-Félicien (Québec)|Saint-Félicien]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Saguenay–Lac-Saint-Jean]]i halduspiirkonnas
*[[Saint-Gabriel]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Saint-Georges (Québec)|Saint-Georges]], linn [[Kanadas]] [[Québec]]i provintsis [[Chaudière-Appalaches]]i halduspiirkonnas
*[[Saint-Honoré (Québec)|Saint-Honoré]], linn Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Saguenay–Lac-Saint-Jean]]i halduspiirkonnas
*[[Saint-Hyacinthe]], linn Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Saint-Jean-d'Angély]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Charente-Maritime]]'i departemangus
*[[Saint-Jean-sur-Richelieu]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Saint-Jérôme]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Saint-Joseph-de-Beauce]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Chaudière-Appalaches]]i halduspiirkonnas
*[[Saint-Joseph-de-Sorel]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Saint-Lambert (Montérégie)|Saint-Lambert]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Saint-Lazare (Québec)|Saint-Lazare]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Saint-Lin–Laurentides]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas
*[[Saint-Marc-des-Carrières]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Saint-Ours (Québec)|Saint-Ours]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Saint-Pamphile]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Chaudière-Appalaches]]i halduspiirkonnas
*[[Saint-Pascal]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas
*[[Saint-Philippe (Québec)|Saint-Philippe]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Saint-Pie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Saint-Quentin]], linn Prantsusmaal [[Aisne'i departemang]]us
*[[Saint-Raymond]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Saint-Rémi]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Saint-Sauveur (Québec)|Saint-Sauveur]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas 
*[[Saint-Tite]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Mauricie]] halduspiirkonnas
*[[Sainte-Adèle]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Sainte-Agathe-des-Monts]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Sainte-Anne-de-Beaupré]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Sainte-Anne-de-Bellevue]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montréal (piirkond)|Montréali]] halduspiirkonnas
*[[Sainte-Anne-des-Monts]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Gaspésie–Îles-de-la-Madeleine]]'i halduspiirkonnas
*[[Sainte-Anne-des-Plaines]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Sainte-Brigitte-de-Laval]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Sainte-Catherine (Québec)|Sainte-Catherine]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Sainte-Catherine-de-la-Jacques-Cartier]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Sainte-Julie (Québec)|Sainte-Julie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Sainte-Marguerite-du-Lac-Masson]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Sainte-Marie (Québec)|Sainte-Marie]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Chaudière-Appalaches]]i halduspiirkonnas
*[[Sainte-Marthe-sur-le-Lac]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Sainte-Thérèse]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Laurentides]]i halduspiirkonnas
*[[Saitama]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Saitama prefektuur]]i [[halduskeskus]]
*[[Sajanogorsk]], linn Venemaal [[Hakassia]]s
*[[Sajansk]], linn [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is
*[[Sajnšand]], linn [[Mongoolia]]s, [[Ida-Gobi aimakk|Ida-Gobi aimaki]] halduskeskus
*[[Sajóbábony]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]] [[Miskolci kreis]]is
*[[Sajószentpéter]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]] [[Kazincbarcika kreis]]is
*[[Saka]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]]
*[[Saka (Läti)|Saka]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s, [[Saka vald (Läti)|Saka valla]] halduskeskus
*[[Sakaiminato]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tottori prefektuur]]is
*[[Sakata]], linn [[Jaapan]]is [[Yamagata prefektuur]]is
*[[Saki küla|Saki]], küla [[Eesti]]s Võru maakonnas Rõuge vallas
*[[Sakla]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Saksa küla|Saksa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] 
*[[Saksaküla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Saksi]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Sakstagals]], küla [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]], [[Sakstagalsi vald|Sakstagalsi valla]] halduskeskus
*[[Saku]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Saku vald|Saku valla]] [[halduskeskus]]
*[[Saku (Jaapan)|Saku]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Nagano prefektuur]]is
*[[Sakums]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Cesvaine vald|Cesvaine vallas]]
*[[Sakõ]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is
*[[Sala (Sala vald)|Sala]], küla [[Läti]]s, [[Sala piirkond|Sala piirkonna]] ja [[Sala vald|Sala valla]] keskus
*[[Sala (Tome vald)|Sala]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]]
*[[Salaberry-de-Valleyfield]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Salajõe]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Salakas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Salakase vald|Salakase valla]] halduskeskus
*[[Salamanca]], [[linn]] [[Hispaania]]s 
*[[Salamiestis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Alizava vald|Alizava vallas]]
*[[Salamína]], linn [[Kreeka]]s
*[[Salantai]], linn [[Leedu]]s [[Klaipėda maakond|Klaipėda maakonnas]] [[Kretinga rajoon]]is
*[[Salapi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Skrīveri vald|Skrīveri vallas]]
*[[Salas (Klintaine vald)|Salas]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]]
*[[Salas (Mētriena vald)|Salas]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mētriena vald|Mētriena vallas]]
*[[Salaspils]], linn [[Lätis]], [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]] keskus
*[[Salatsi]], [[linn]] [[Läti]]s [[Limbaži rajoon]]is 
*[[Salavat]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]]
*[[Salavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Salavere (Lääneranna)|Salavere]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Salcea]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]
*[[Saldanha]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Saldus]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Salduse rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Saldus stacija]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Salduse vald|Salduse vallas]]
*[[Saldutiškis]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Saldutiškise vald|Saldutiškise valla]] halduskeskus
*[[Salehard]], linn [[Venemaa]]l, [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomne ringkonna]] keskus
*[[Salem (Oregon)|Salem]], linn [[USA]]-s, [[Oregon|Oregoni osariigi]] pealinn, [[Marioni maakond (Oregon)|Marioni maakonna]] halduskeskus
*[[Salem (Tamil Nadu)|Salem]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis, [[Salemi ringkond|Salemi ringkonna]] keskus
*[[Salenieki]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Salevere]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Salgótarján]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s [[Nógrádi komitaat|Nógrádi komitaadis]]
*[[Salida]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Chaffee maakond|Chaffee maakonna]] halduskeskus
*[[Saļiena]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]]
*[[Salihorsk]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is
*[[Salinas]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Monterey maakond|Monterey maakonna]] halduskeskus
*[[Saliņkalns]], küla [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]]
*[[Salinõmme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]]
*[[Salisbury]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Wiltshire]]'is, [[Salisbury ringkond|Salisbury ringkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Salisbury (Maryland)|Salisbury]], linn [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis, [[Wicomico maakond|Wicomico maakonna]] halduskeskus
*[[Săliște]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]]
*[[Săliștea de Sus]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]]
*[[Salme alevik|Salme]], alevik [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Salme küla|Salme]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Salmistu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]]s [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]].
*[[Saļņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Salo linn]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Salo]], [[linn]] [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas, [[Salo linn]]aks nimetatava omavalitsusüksuse keskus
*[[Saločiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is, [[Saločiai vald|Saločiai valla]] halduskeskus
*[[Salon-de-Provence]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Bouches-de-Rhône]]'i departemangus, [[Salon-de-Provence'i kanton]]i [[halduskeskus]]
*[[Salonta]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]]
*[[Salos]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Kamajai vald|Kamajai valla]]s
*[[Salsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Salski rajoon]]i keskus
*[[Salzburg]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Salzburgi liidumaa]] [[pealinn]]
*[[Salzgitter]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal 
*[[Salt Rock]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[iLembe ringkond|iLembe ringkonnas]]
*[[Saltillo]], linn [[Mehhiko]]s, [[Coahuila]] osariigi pealinn
*[[Salto (Uruguay)|Salto]], [[linn]] [[Uruguay]]s, [[Salto departemang]]u keskus
*[[Saltupe]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Druviena vald|Druviena vallas]]
*[[Saltupi]], suvilapiirkond [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]]
*[[Salu (Põhja-Pärnumaa)|Salu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Salu (Rae)|Salu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Salumetsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Salumäe]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Salutaguse (Kohila)|Salutaguse]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Salvador (Brasiilia)|Salvador]], linn [[Brasiilia]]s, [[Bahia osariik|Bahia osariigi]] pealinn
*[[Samar (Ukraina)|Samar]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is, [[Samari rajoon|Samari rajooni]] halduskeskus
*[[Samara]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Samara oblast]]i [[halduskeskus]] 
*[[Samarkand]], linn [[Usbekistan]]is, [[Samarkandi vilajett|Samarkandi vilajeti]] pealinn
*[[Sāmarrā']], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Şalāh ad-Dīni kubernerkond|Şalāh ad-Dīni kubernerkonnas]]
*[[Sambir‎]], linn Ukrainas [[Lvivi oblast]]is
*[[Sambu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] 
*[[Samcheok]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s [[Gangwoni provints]]is
*[[Samdrup Jongkhar]], linn [[Bhutan]]is, [[Samdrup Jongkhari ringkond|Samdrup Jongkhari ringkonna]] keskus
*[[Samliku]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Sammaste]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Samokov]], linn [[Bulgaaria]]s [[Sofia piirkond|Sofia piirkonnas]], [[Samokovi vald|Samokovi valla]] halduskeskus
*[[Samolva]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is, [[Samolva vald|Samolva valla]] keskus
*[[Sámos]], linn [[Kreeka]]s
*[[Samsieczno]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Bydgoszczi maakond|Bydgoszczi maakonnas]] [[Sicienko vald|Sicienko vallas]]
*[[Samsun]], linn [[Türgi]]s
*[[Samtredia]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas, [[Samtredia rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Samtse]], linn [[Bhutan]]is, [[Samtse ringkond|Samtse ringkonna]] keskus
*[[Samylai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Samylai vald|Samylai valla]] halduskeskus
*[[San Antonio]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis
*[[San Antonio de Palé]], [[küla]] [[Ekvatoriaal-Guinea]]s, [[Annobóni provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[San Benedetto del Tronto]], linn [[Itaalia]]s [[Marche|Marche maakonnas]] [[Ascoli Piceno provints]]is
*[[San Bernardino]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]], [[San Bernardino maakond|San Bernardino maakonna]] keskus 
*[[San Bernardino (Paraguay)|San Bernardino]], linn [[Paraguay]]s [[Cordillera departemang]]us
*[[San Bruno]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]s [[California]] osariigis [[San Mateo maakond|San Mateo maakonnas]]
*[[San Demetrio Corone]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Calabria]] maakonnas [[Cosenza provints]]is
*[[San Diego]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis, [[San Diego maakond|San Diego maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[San Francisco]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis
*[[San Jose]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[San José]], [[Costa Rica]] [[pealinn]], [[San José provints]]i [[halduskeskus]]
*[[San José de las Lajas]], linn [[Kuuba]]l, [[Mayabeque provints]]i halduskeskus
*[[San Juan]], [[Puerto Rico]] [[pealinn]]
*[[San Luis Potosí]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[San Luis Potosí osariik|San Luis Potosí osariigi]] pealinn ja [[San Luis Potosí vald|San Luis Potosí valla]] halduskeskus
*[[San Marco (Abegondo)|San Marco]] ehk San Marcos, asula [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[Abegondo vald|Abegondo vallas]] [[Abegondo kihelkond|Abegondo kihelkonnas]], Abegondo valla keskus.
*[[San Marino (linn)|San Marino]], [[San Marino]] pealinn
*[[San Miguel (El Salvador)|San Miguel]], [[linn]] [[El Salvador]]is, [[San Migueli departemang]]u keskus
*[[San Pedro de la Paz]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]]
*[[San Pedro Sula]], [[linn]] [[Honduras]]es, [[Cortési departemang]]u keskus
*[[San Quentin]], asula [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Marini maakond|Marini maakonnas]]
*[[San Rafael]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Marini maakond|Marini maakonna]] halduskeskus
*[[San Ramon]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Contra Costa maakond|Contra Costa maakonnas]]
*[[San Salvador]], [[El Salvador]]i [[pealinn]]
*[[San Sebastián de los Reyes]], linn [[Hispaania]]s [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomses piirkonnas]]
*[[Sanaa]], [[Jeemen]]i [[pealinn]]
*[[Sancti Spíritus]], linn [[Kuuba]]l, [[Sancti Spírituse provints]]i halduskeskus
*[[Sanda]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is
*[[Sandakan]], linn [[Malaisia]]s
*[[Sanddrif]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Sandefjord]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Vestfold]]i [[maakond|maakonnas]]
*[[Sandfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Sandimetsa]], küla [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]
*[[Sandiväsitaja]], endine küla [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Koeru vald|Koeru vallas]]
*[[Sandla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Sandnes]], [[linn]] [[Norra]]s [[Rogaland]]i maakonnas, [[Sandnesi vald|Sandnesi valla]] keskus
*[[Sándorfalva]], linn [[Ungari]]s [[Csongrád-Csanádi komitaat|Csongrád-Csanádi komitaadis]] [[Szegedi kreis]]is
*[[Sandra]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Sangaste]], alevik [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Sângeorgiu de Pădure]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]]
*[[Sângeorz-Băi]], linn [[Rumeenia]]s [[Bistrița-Năsăudi maakond|Bistrița-Năsăudi maakonnas]]
*[[Sanger (Põhja-Dakota)|Sanger]], endine [[linn]] [[USA]]-s [[Põhja-Dakota]]s [[Oliveri maakond|Oliveri maakonnas]]
*[[Sangju]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Põhja-Gyeongsangi provints]]is
*[[Sangrūda]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Sangrūda vald|Sangrūda valla]] halduskeskus
*[[Sankt Anton am Arlberg]], [[küla]] [[Austria]]s [[Tirool]]is
*[[Sankt Augustin]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Rhein-Sieg-kreis]]is
*[[Sankt Egidien]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi kreis]]is [[Sankt Egidieni vald|Sankt-Egidieni vallas]] 
*[[Sankt Moritz]]
*[[Sankt Pölten]], linn [[Austria]]s, [[Alam-Austria]] liidumaa pealinn
*[[Sânnicolau Mare]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]]
*[[Sannieshof]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Sanniki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Gostynini maakond|Gostynini maakonnas]]
*[[Sanok]], [[linn]] [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Sanoki maakond|Sanoki maakonna]] halduskeskus
*[[Sanremo]], linn [[Itaalia]]s [[Liguuria]]s
*[[Sant Antoni de Portmany]], linn [[Hispaania]]s [[Baleaari saarestik]]us, [[Sant Antoni de Portmany vald|Sant Antoni de Portmany valla]] halduskeskus
*[[Sant Joan de Labritja]], asula [[Hispaania]]s [[Baleaari saarestik]]us, [[Sant Joan de Labritja vald|Sant Joan de Labritja valla]] halduskeskus
*[[Sant Josep de sa Talaia]], asula [[Hispaania]]s [[Baleaari saarestik]]us, [[Sant Josep de sa Talaia vald|Sant Josep de sa Talaia valla]] halduskeskus
*[[Santa Ana]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis, [[Orange'i maakond (California)|Orange'i maakonna]] halduskeskus
*[[Santa Barbara]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]], [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara maakonna]] keskus
*[[Santa Clara]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]]
*[[Santa Clara (Kuuba)|Santa Clara]], linn [[Kuuba]]l, [[Villa Clara provints]]i halduskeskus
*[[Santa Cruz de la Sierra]], linn [[Boliivia]]s, [[Santa Cruzi departemang]]u halduskeskus
*[[Santa Cruz de Tenerife]], linn [[Hispaania]]s, [[Santa Cruz de Tenerife provints]]i keskus
*[[Santa Eulària des Riu]], linn [[Hispaania]]s [[Baleaari saarestik]]us, [[Santa Eulària des Riu vald|Santa Eulària des Riu valla]] halduskeskus
*[[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[New Mexico]] osariigi pealinn ja [[Santa Fe maakond|Santa Fe maakonna]] halduskeskus
*[[Santa Maria (Rio Grande do Sul)|Santa Maria]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis
*[[Santa Monica]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]]
*[[Santa Rosa]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis, [[Sonoma maakond|Sonoma maakonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Sântana (Rumeenia)|Sântana]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]]
*[[Santander]], linn [[Hispaania]]s, [[Kantaabria]] [[autonoomne piirkond|autonoomse piirkonna]] ja [[Santanderi provints]]i) halduskeskus
*[[Santarém (Portugal)|Santarém]], linn [[Portugal]]is [[Alentejo]] piirkonnas, [[Santarémi ringkond|Santarémi ringkonna]] halduskeskus
*[[Santekliai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]]
*[[Santiago]], [[Tšiili]] [[pealinn]] 
*[[Santiago de Compostela]], linn [[Hispaania]]s, [[Galicia|Galicia autonoomse piirkonna]] pealinn
*[[Santiago de Cuba]], linn [[Kuuba]]l, [[Santiago de Cuba provints]]i halduskeskus
*[[Santiago de los Caballeros]], [[linn]] [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]], [[Santiago de los Caballerose provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Santiago de Querétaro]], linn [[Mehhiko]]s, [[Querétaro osariik|Querétaro osariigi]] pealinn
*[[Santiago del Estero]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Santiago del Estero provints]]i halduskeskus
*[[Santo António]], linn [[São Tomé ja Príncipe|São Tomél ja Príncipe]]l
*[[Santo Domingo]], [[dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigi]] [[pealinn]]
*[[Santos]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]]
*[[São Carlos]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]]
*[[São Gonçalo]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio de Janeiro osariik|Rio de Janeiro osariigis]]
*[[São Leopoldo]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis
*[[São Paulo]], [[linn]] [[Brasiilia]]s, [[São Paulo osariik|São Paulo osariigi]] [[halduskeskus]]
*[[São Tomé]], [[São Tomé ja Príncipe]] [[pealinn]] 
*[[Sapas]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Sapas (suvilapiirkond)|Sapas]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Sapjornõi]], alev [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Kolpino linnarajoon]]is
*[[Sapporo]], linn [[Jaapan]]is, [[Hokkaidō prefektuur]]i keskus
*[[Saraiķi]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Vērgale vald|Vērgale vallas]]
*[[Sarajevo]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]] [[pealinn]] 
*[[Sarandë]], linn [[Albaania]]s, [[Sarandë ringkond|Sarandë ringkonna]] keskus
*[[Saranoš]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigi]] [[pealinn]]
*[[Sarapul]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] 
*[[Sarapuu küla|Sarapuu]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Saratov]], linn [[Venemaa]]l, [[Saratovi oblast]]i keskus
*[[Sārcene]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]]
*[[Sārcene (Šķēde vald)|Sārcene]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Šķēde vald|Šķēde vallas]]
*[[Sar-e Pol]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Sar-e Poli provints]]i keskus
*[[Sārī]], linn [[Iraan]]is [[Māzandarān]]i provintsis
*[[Saría]], asula [[Kreeka]]s
*[[Sariai]], küla [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Sariai vald|Sariai valla]] halduskeskus
*[[Sarja]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Sarkad]], linn [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]], [[Sarkadi kreis]]i halduskeskus
*[[Sarkaņi (Sarkaņi vald)|Sarkaņi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]]
*[[Sārkaste]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]]
*[[Sarlat-la-Canéda]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Dordogne'i departemang]]us
*[[Sarma]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Baldone vald|Baldone vallas]]
*[[Sarmas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Sărmașu]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]]
*[[Sarnaki]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Łosice maakond|Łosice maakonnas]], [[Sarnaki vald|Sarnaki valla]] halduskeskus
*[[Sārnas]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Sārnate]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]]
*[[Sarnetki]], [[küla]] [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Giby vald|Giby vallas]]
*[[Sarnõ]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Sarnõ rajoon]]i halduskeskus
*[[Saron]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]]
*[[Sárospatak]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], [[Sárospataki kreis]]i keskus
*[[Sarov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is
*[[Sarpang]], linn [[Bhutan]]is, [[Sarpangi ringkond|Sarpangi ringkonna]] keskus
*[[Sarpsborg]], [[linn]] [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, Østfoldi maakonna [[halduskeskus]]
*[[Sarrewerden]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Alsace]]'i piirkonnas [[Bas-Rhini departemang]]us [[Saverne'i ringkond|Saverne'i ringkonnas]] [[Sarre-Unioni kanton]]is, [[Sarrewerdeni vald|Sarrewerdeni valla]] keskus
*[[Sars]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s [[Oktjabrski rajoon (Permi krai)|Oktjabrski rajoonis]]
*[[Sartana]], alev [[Ukraina]]s [[Donetski oblast|Donetski oblastis]] [[Mariupol]]i linna [[Illitšivskõi rajoon]]i koosseisus 
*[[Sárvár]], [[Ungari]]s [[Vasi komitaat|Vasi komitaadis]], [[Sárvári kreis]]i keskus
*[[Sásd]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]], [[Hegyháti kreis]]i halduskeskus
*[[Sasebo]], linn [[Jaapan]]is [[Nagasaki prefektuur]]is
*[[Saskatoon]], linn [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints]]is
*[[Sasnava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Sasnava vald|Sasnava valla]] halduskeskus
*[[Sasolburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is, [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonna halduskeskus]]
*[[Sassovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Sassovo rajoon]]i keskus
*[[Sassukvere]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Sastamala]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Pirkanmaa]] maakonnas
*[[Sázava]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonnas]].
*[[Sāti]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]]
*[[Satiķi]], küla [[Läti]]s [[Brocēni piirkond|Brocēni piirkonnas]], [[Gaiķi vald|Gaiķi valla]] halduskeskus
*[[Satka]], linn [[Venemaa]] [[Tšeljabinski oblast]]is
*[[Satkūnai]], küla [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Satkūnai vald|Satkūnai valla]] halduskeskus
*[[Sátoraljaújhely]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], Sátoraljaújhelyi kreisi keskus
*[[Satšhere]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas, [[Satšhere rajoon]]i keskus
*[[Satu Mare]], linn [[Rumeenia]]s, [[Satu Mare maakond|Satu Mare maakonna]] keskus
*[[Sauaru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] 
*[[Sauðárkrókur]], [[linn]] [[Island]]il [[Skagafjörðuri vald|Skagafjörðuri vallas]], [[Norðurland vestra]] [[Piirkond|piirkonna]] [[halduskeskus]]
*[[Saue]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]]
*[[Saue küla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]]
*[[Saueaugu]], küla Eestis [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi vald|Türi vallas]]
*[[Saue-Putla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Sauga]], [[alevik]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Tori vald|Tori valla]] [[halduskeskus]]
*[[Saugos]], küla [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Saugose vald|Saugose valla]] halduskeskus
*[[Saula]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] 
*[[Saulainā ieleja]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Saulaine]], asula [[Läti]]s [[Rundāle piirkond|Rundāle piirkonnas]]
*[[Saule]], küla Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]]
*[[Saule (Jaunpilsi vald)|Saule]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]
*[[Saule (Brenguļi vald)|Saule]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]]
*[[Saulepa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Saulepi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Saulesdārzs]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tīnūži vald|Tīnūži vallas]]
*[[Sauleskalns]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Bērzaune vald|Bērzaune valla]] halduskeskus
*[[Saulgoži]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Sauļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]]
*[[Sauļi (suvilapiirkond)|Sauļi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Rencēni vald|Rencēni vallas]]
*[[Sauliķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Saulīšciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Strazde vald|Strazde vallas]]
*[[Saulīte]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Saulītes]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]]
*[[Saulītes (Liepa vald)|Saulītes]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Liepa vald|Liepa vallas]]
*[[Saulkalne]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s, [[Salaspilsi vald|Salaspilsi valla]] halduskeskus
*[[Saulkrasti]], linn [[Läti]]s, [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonna]] keskus
*[[Saulsville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Saumlaki]], asula [[Indoneesia]]s [[Maluku provints]]is
*[[Saunags]], asula [[Läti]]s [[Kolka vald|Kolka vallas]]
*[[Saunaküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Saunametsa]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Saunja (Kuusalu)|Saunja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Saunja (Lääne-Nigula)|Saunja]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Saunoriai I]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Saunoriai II]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Saurieši]], asula [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]]
*[[Saurieši (Salaspilsi vald)|Saurieši]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Sausgāļciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure valla]]s
*[[Sausnēja]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]]
*[[Saustere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Sausti]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Saustinõmme]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]]
*[[Sautiņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]]
*[[Sauvälja]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Savala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Maidla vald|Maidla valla]] [[halduskeskus]]
*[[Savalduma]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Savannah]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Georgia]] osariigis, [[Chathami maakond|Chathami maakonna]] halduskeskus
*[[Savannah Overlook]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]]
*[[Savarina]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]]
*[[Sāvas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Savastvere]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Săveni]], linn [[Rumeenia]]s [[Botoșani maakond|Botoșani maakonnas]]
*[[Savenieki]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Skrunda vald|Skrunda vallas]]
*[[Saviaugu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Sāviena]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]]
*[[Savikoja]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]]
*[[Savikoti]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Savilöövi]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Savimäe (Põlva)|Savimäe]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Saviranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]]
*[[Savka]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Savonlinna]], [[linn]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Lõuna-Savo]] maakonnas
*[[Saxby]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Vormsi vald|Vormsi vallas]] 
*[[Saýat]], asula [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]]
*[[Sayda]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaa [[Freibergi kreis]]is
*[[Şaydā]], [[linn]] [[Liibanon]]is, [[Lõuna-Liibanoni kubernerkond|Lõuna-Liibanoni kubernerkonna]] keskus

==Sc==
*[[Scanno]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[L'Aquila provints]]is
*[[Schaffhausen]], linn [[Šveits]]is, [[Schaffhauseni kanton]]i halduskeskus
*[[Scharnhorst]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Celle kreis]]is [[Scharnhorsti vald|Scharnhorsti vallas]]
*[[Schefferville]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Côte-Nord]]i halduspiirkonnas
*[[Scheibenberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Annabergi kreis]]is
*[[Schengen]], asula [[Luksemburg]]is [[Remichi kanton]]is Schengeni vallas
*[[Schirgiswalde]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is 
*[[Schkeuditz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Delitzschi kreis]]is
*[[Schladming]], linn [[Austria]]s [[Steiermargi liidumaa]]l
*[[Schlettau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Annabergi kreis]]is
*[[Schlüsselburg]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Schmidtsdrift]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]
*[[Schneeberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Maagimäestiku kreis]]is
*[[Schoppach]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]] [[Arloni vald|Arloni vallas]] 
*[[Schwabach]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Schwaney]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Altenbekeni vald|Altenbekeni vallas]]
*[[Schwarzenberg]], [[linn]] [[Saksimaa]]l [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is
*[[Schwechat]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal
*[[Schweinfurt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Schweizer-Reneke]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]], [[Mamusa vald|Mamusa valla]] halduskeskus
*[[Schwepnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Schwepnitzi vald|Schwepnitzi vallas]] 
*[[Schwerin]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[pealinn]]
*[[Schwäbisch Gmünd]], linn Saksamaal [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Ostalbkreis]]is
*[[Schwyz]], linn [[Šveits]]is, [[Schwyzi kanton]]i halduskeskus
*[[Schönau-Berzdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Schönau-Berzdorfi vald|Schönau-Berzdorfi vallas]]
*[[Schönbach (Saksimaa)|Schönbach]], asula ja [[vald]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Görlitzi kreis]]is
*[[Schönberg (Saksimaa)|Schönberg]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi kreis]]is [[Schönbergi vald (Saksimaa)|Schönbergi vallas]]
*[[Schönheide]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Schönheide vald|Schönheide vallas]]
*[[Ścinawa]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubini maakond|Lubini maakonnas]]
*[[Scornicești]], linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]]
*[[Scotstown]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas
*[[Scottburgh]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]]

==Se==
*[[Seattle]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigi]]s [[Kingi maakond (Washington)|Kingi maakonnas]]
*[[Sebeș]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]]
*[[Sebež]], linn [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Sebeži rajoon]]i keskus
*[[Sebežnieki]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]][[Maliena vald| Maliena vallas]]
*[[Sebiș]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]]
*[[Sebokeng]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]]
*[[Secemin]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Włoszczowa maakond|Włoszczowa maakonnas]], [[Secemini vald|Secemini valla]] halduskeskus
*[[Sechna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Laskowa vald|Laskowa vallas]]
*[[Sečovce]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]], [[Trebišovi ringkond|Trebišovi ringkonnas]]
*[[Seda]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valka rajoon]]is
*[[Seda (Leedu)|Seda]], linn [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is
*[[Sederot]], [[linn]] [[Iisrael]]is
*[[Sedkõrkeštš]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Komi|Komi Vabariigis]] [[Sõktõvkari linnaringkond|Sõktõvkari linnaringkonnas]]
*[[Sedlčany]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]]
*[[Sedlec-Prčice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]]
*[[Sedlice (Strakonice ringkond)|Sedlice]], [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonnas]]
*[[Sędziszów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Jędrzejówi maakond|Jędrzejówi maakonnas]]
*[[Sędziszów Małopolski]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Ropczyce-Sędziszówi maakond|Ropczyce-Sędziszówi maakonnas]]
*[[Sedviņi]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Seefeld]], [[küla]] [[Austria]]s [[Tirool]]is
*[[Seelitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Mittweida kreis]]is, [[Seelitzi vald|Seelitzi valla]] keskus
*[[Segarcea]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]]
*[[Segeža]], [[linn]] [[Karjala]]s, [[Segeža rajoon]]i keskus 
*[[Segļi]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]
*[[Seidla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Albu vald|Albu vallas]]
*[[Seifhennersdorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is
*[[Seimuškas]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Seinapalu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]]
*[[Seini]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]]
*[[Seinäjoki]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is, [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonna [[halduskeskus]]
*[[Seira]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Sēja]], [[küla]] [[Läti]]s [[Sēja piirkond|Sēja piirkonnas]]
*[[Sejatas]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]]
*[[Sejny]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Sejny maakond|Sejny maakonna]] keskus
*[[Sękowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]]
*[[Selfoss]], asula [[Island|Islandil]] [[Árborg]]i vallas, [[Suðurland]]i piirkonna [[halduskeskus]]
*[[Selga]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Selgase]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Selgise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Seli (Lääneranna)|Seli]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Seli (Rae)|Seli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Seli (Rapla)|Seli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald]]
*[[Sēļi]], asula [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]], [[Sēļi vald|Sēļi valla]] halduskeskus
*[[Sēļi (Valka vald)|Sēļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]].
*[[Seli-Nurme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald]]
*[[Seliküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vald]]
*[[Selise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Seliste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Sēlīši]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]]
*[[Selja (Kehtna)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Selja (Hiiumaa)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]]
*[[Selja (Saaremaa)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Selja (Tori)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Selja (Lääneranna)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Selja (Viru-Nigula)|Selja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]]
*[[Seljaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Oru vald|Oru vallas]]
*[[Seljametsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Selli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]
*[[Sellye]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]], [[Sellye kreis]]i halduskeskus
*[[Seltjarnarnes]], linn [[Island]]il [[Höfuðborgarsvæði]] piirkonnas
*[[Seltso]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is
*[[Seltz]], linn ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Alsace]]'i [[Prantsusmaa piirkonnad|piirkonnas]] [[Bas-Rhini departemang]]us [[Wiessembourgi ringkond|Wiessembourgi ringkonnas]], [[Seltzi kanton]]i halduskeskus
*[[Selõdove]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Pokrovski rajoon]]is
*[[Selõštše (Litõni rajoon)|Selõštše]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Selõštše]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is
*[[Semanova]], [[küla]] Lätis [[Viļaka piirkond|Viļaka piirkonnas]], [[Medņeva vald|Medņeva valla]] keskus
*[[Semarang]], [[linn]] [[Indoneesia]]s, [[Kesk-Jaava provints]]i [[halduskeskus]] 
*[[Semboku]], linn [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is
*[[Sēme]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Sēme vald|Sēme valla]] halduskeskus
*[[Semej]], linn [[Kasahstan]]is [[Ida-Kasahstani oblast]]is
*[[Semeliškės]], alev [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Semeliškėse vald|Semeliškėse valla]] halduskeskus
*[[Semenivka]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Semenivka rajoon]]i halduskeskus
*[[Semikarakorsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Semikarakorski rajoon]]i keskus
*[[Semiluki]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Semiluki rajoon]]i keskus
*[[Semily]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]], [[Semily ringkond|Semily ringkonna]] halduskeskus
*[[Semmering]], linn Austrias
*[[Senaki]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonnas, [[Senaki rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Senasis Subačius]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Subačiuse vald|Subačiuse valla]]s
*[[Senči]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Lielvārde vald|Lielvārde vallas]]
*[[Sendai]], linn Jaapanis
*[[Senec]], linn [[Slovakkia]]s [[Bratislava maakond|Bratislava maakonnas]], [[Seneci ringkond|Seneci ringkonna]] halduskeskus
*[[Senekal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]]
*[[Sengilei]], linn [[Venemaa]]l [[Uljanovski oblast]]is, [[Sengilei rajoon]]i keskus
*[[Senica]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]], [[Senica ringkond|Senica ringkonna]] halduskeskus
*[[Senieji Trakai]], küla [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Senieji Trakai vald|Senieji Trakai valla]] halduskeskus
*[[Senlaukis]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Senmiestė]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Senneterre]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Abitibi-Témiscamingue]]'i halduspiirkonnas
*[[Senoji Varėna]], küla [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i [[Varėna vald|Varėna vallas]]
*[[Senta]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Põhja-Banat]]i ringkonnas 
*[[Senwabarwana]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]], [[Bloubergi vald|Bloubergi valla]] halduskeskus
*[[Sepa (Kaarma)|Sepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Sepa (Pihtla)|Sepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Sepa (Tabivere)|Sepa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]]
*[[Sepaküla (Haapsalu)|Sepaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]]
*[[Sepaküla (Põhja-Pärnumaa)|Sepaküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Separa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Sepaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]]
*[[Sepise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Sępólno Krajeńskie]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Sępólno maakond|Sępólno maakonna]] halduskeskus
*[[Sępopol]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Bartoszyce maakond|Bartoszyce maakonnas]]
*[[Sept-Îles]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsi idaosas [[Côte-Nord]]i [[halduspiirkond|halduspiirkonnas]] [[Sept-Rivières]]i [[piirkondlik maakonnamunitsipaliteet|piirkondlikus maakonnamunitsipaliteedis]]
*[[Serbanivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Serbõnivtsi]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Serdar]], linn [[Türkmenistan]]i [[Balkani vilajett|Balkani vilajetis]]
*[[Serdobsk]], linn [[Venemaa]]l [[Penza oblast]]is, [[Serdobski rajoon]]i halduskeskus
*[[Serebrija (Beršadi rajoon)|Serebrija]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Beršadi rajoon]]is
*[[Serebrija (Mogõliv-Podilskõi rajoon)|Serebrija]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Sereď]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] [[Galanta ringkond|Galanta ringkonnas]]
*[[Seredka]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva rajoon]]is, [[Seredka vald|Seredka valla]] keskus
*[[Seredžius]], alevik [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is
*[[Seredõna-Buda]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is, [[Seredõna-Buda rajoon]]i halduskeskus
*[[Serekunda]], linn [[Gambia]]s
*[[Seretsüvä]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Serga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Sergijev Possad]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Sergijev Possadi rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Serhetabat]], linn [[Türkmenistan]]is [[Mary vilajett|Mary vilajetis]] 
*[[Sermīte]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Laidi vald|Laidi vallas]]
*[[Sērmūkši]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Skujene vald|Skujene vallas]]
*[[Sernõkõ]], küla [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is [[Zaritšne rajoon]]is
*[[Serock]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Legionowo maakond|Legionowo maakonnas]]
*[[Serokomla]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łukówi maakond|Łukówi maakonnas]], [[Serokomla vald|Serokomla valla]] halduskeskus
*[[Serov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is
*[[Serovo]], [[alev]] Venemaal [[Peterburi]] haldusalas
*[[Serpuhhov]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Serpuhhovi rajoon]]i keskus
*[[Sertolovo]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Seruküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Servaääre]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]]
*[[Seshego]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]]
*[[Sesheke]], [[linn]] [[Sambia]]s [[Lääneprovints (Sambia)|Lääneprovints]]is
*[[Sesniki]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Sesselich]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]] [[Arloni vald|Arloni vallas]] 
*[[Sesto San Giovanni]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Milano provints]]is
*[[Sestriere]], asula [[Itaalia]]s [[Torino provints]]is 
*[[Sestroretsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Peterburi]] haldusalal
*[[Sezemice]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]]
*[[Sezimovo Ústí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]]
*[[Sežana]], linn [[Sloveenia]]s, [[Sežana vald|Sežana valla]] halduskeskus
*[[Sétif]], [[linn]] [[Alžeeria]]s, [[Sétifi provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Setlagole]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]], [[Ratlou vald|Ratlou valla]] halduskeskus
*[[Seuthopolis]], vanaaja asula
*[[Sevan]], linn [[Armeenia]]s [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikhi maakonnas]]
*[[Sevastopol]], linn Ukrainas, Krimmi poolsaarel
*[[Sevedstorp]], [[Rootsi]]s [[Kalmari lään]]is [[Vimmerby vald|Vimmerby vallas]]
*[[Severo-Kurilsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is
*[[Severodvinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is
*[[Severomorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is
*[[Severouralsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Severouralski linnaringkond|Severouralski linnaringkonna]] keskus
*[[Seversk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is
*[[Sevettijärvi]], küla [[Soome]]s [[Lapimaa]]l [[Inari vald|Inari vallas]]
*[[Sevilla]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Andaluusia]] autonoomse piirkonna halduskeskus
*[[Sevlievo]], linn [[Bulgaaria]]s [[Gabrovo piirkond|Gabrovo piirkonnas]], [[Sevlievo vald|Sevlievo valla]] keskus 
*[[Sevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Sevski rajoon]]i keskus
*[[Seýdi]], linn [[Türkmenistan]]is [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajetis]]
*[[Seymerich]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]] [[Arloni vald|Arloni vallas]]

==Sf==
*[[Sfântu Gheorghe]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Covasna maakond|Covasna maakonna]] keskus

==Sg== 
*[['s-Gravendeel]], [[küla]] [[Holland]]is [[Lõuna-Hollandi provints]]is, [['s-Gravendeeli vald|'s-Gravendeeli valla]] [[halduskeskus]]
*[['s-Gravenzande]]

==Sh== 
*[[Shaka's Rock]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[iLembe ringkond|iLembe ringkonnas]] [[KwaDukuza vald|KwaDukuza vallas]]
*[[Shakadza]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]].
*[[Shakaskraal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[iLembe ringkond|iLembe ringkonnas]]
*[[Shanghai]], linn [[Hiina]]s, [[Shanghai Shi]] keskus
*[[Shanghai Shi]], [[keskalluvusega linn]] (linnaks nimetatav haldusüksus) [[Hiina]]s 
*[[Shannon (Québec)|Shannon]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas
*[[Sharm el Sheikh]], [[linn]] [[Egiptus]]es
*[[Sharpeville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Sedibengi ringkond|Sedibengi ringkonnas]]
*[[Shawinigan]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Mauricie]] halduspiirkonnas
*[[Shawville]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Québec]]is [[Outaouais]]' piirkonnas
*[[Sheberghān]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Jowzjāni provints]]i keskus
*[[Shenzhen]], [[allprovintsilinn]] [[Hiina]]s [[Guangdong]]i provintsis
*[[Shenyang]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Liaoning]]i provintsi pealinn
*[[Sherbrooke]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas
*[[Sherobod]], linn [[Usbekistan]]is [[Surxondaryo vilajett|Surxondaryo vilajetis]], [[Sherobodi rajoon]]i halduskeskus
*[['s-Hertogenbosch]] 
*[[Shigalo]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]]
*[[Shijiazhuang]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Hebei]] provintsi halduskeskus
*[[Shikishela]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]] [[Mtubatuba vald|Mtubatuba vallas]]
*[[Shima]], linn [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is
*[[Shimada]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is
*[[Shimoda]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is
*[[Shimonoseki]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Yamaguchi prefektuur]]is
*[[Shippagan]], linn [[Kanada]]s [[New Brunswick]]i provintsis [[Gloucesteri maakond|Gloucesteri maakonnas]]
*[[Shirakawa]], linn Jaapanis [[Fukushima prefektuur]]is
*[[Shiroishi]], linn Jaapanis [[Miyagi prefektuur]]is
*[[Shizuoka]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Shizuoka prefektuur]]i [[halduskeskus]] 
*[[Shkodër]], linn [[Albaania]]s, [[Shkodëri maakond|Shkodëri maakonna]] ja [[Shkodëri ringkond|Shkodëri ringkonna]] keskus
*[[Shubrā al-Khaymah]], [[Kairo]] eeslinn [[Egiptus]]es
*[[Shūnan]], linn [[Jaapan]]is [[Yamaguchi prefektuur]]is

==Si==
*[[Sianno]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Sianno rajoon]]i keskus
*[[Sianów]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]]
*[[Siary]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Sękowa vald|Sękowa vallas]]
*[[Sibai]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan|Baškortostani Vabariigis]]
*[[Sibbo]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa maakond|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Sibbo vald|Sibbo valla]] [[kirikuküla]]
*[[Sibiu]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Sibiu maakond|Sibiu maakonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Sidabravas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Radviliškise rajoon]]is, [[Sidabravase vald|Sidabravase valla]] halduskeskus
*[[Sidgunda]], [[küla]] [[Läti]]s [[Mālpilsi piirkond|Mālpilsi piirkonnas]]
*[[Sidra]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]], [[Sidra vald|Sidra valla]] halduskeskus
*[[Sidrabiņi]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s, [[Sausnēja vald|Sausnēja valla]] halduskeskus
*[[Sieborowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Michałowice vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Michałowice vallas]]
*[[Siechnice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wrocławi maakond|Wrocławi maakonnas]]
*[[Siedlce]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Siedlce maakond|Siedlce maakonna]] halduskeskus
*[[Siedliszcze]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]]
*[[Siegen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Siegen-Wittgensteini kreis]]i [[halduskeskus]]
*[[Siekierzyńce]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Dołhobyczówi vald|Dołhobyczówi vallas]]
*[[Siem Reap]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Siĕm Réabi provints]]i keskus
*[[Siemianowice Śląskie]], maakonna õigustega linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Siemiatycze]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Siemiatycze maakond|Siemiatycze maakonnas]]
*[[Siemiežava]], agrolinnake (endine alev) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is
*[[Siena]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Siena provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Sieniawa]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przeworski maakond|Przeworski maakonnas]]
*[[Siennica]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Siennica vald|Siennica valla]] halduskeskus
*[[Sienno]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lipsko maakond|Lipsko maakonnas]], [[Sienno vald|Sienno valla]] halduskeskus
*[[Siepraw]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]], [[Sieprawi vald|Sieprawi valla]] halduskeskus
*[[Sieradz]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Sieradzi maakond|Sieradzi maakonna]] halduskeskus
*[[Sieraków]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Międzychódi maakond|Międzychódi maakonnas]]
*[[Sierockie]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Biały Dunajeci vald|Biały Dunajeci vallas]]
*[[Sierpc]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Sierpci maakond|Sierpci maakonna]] halduskeskus
*[[Sierre]], linn [[Šveits]]is [[Valais' kanton]]is
*[[Siesikai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Siesikai vald|Siesikai valla]] halduskeskus
*[[Siewierz]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Będzini maakond|Będzini maakonnas]]
*[[Sigaste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Saarde vald|Saarde vallas]]
*[[Sighetu Marmației]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]]
*[[Sighișoara]], [[linn]] [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]]
*[[Siglufjörður]], linn [[Island]]il [[Norðurland eystra]] piirkonnas [[Fjallabyggði vald|Fjallabyggði vallas]]
*[[Signagi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Signagi rajoon]]i keskus
*[[Sigtuna]], [[linn]] [[Rootsi]]s
*[[Sigula]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Sigulda]], [[linn]] [[Läti]]s
*[[Siguļi]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]]
*[[Sihva]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]]
*[[Siimika]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]
*[[Siimusti]], alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]]
*[[Sikana]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Sikasso]], [[linn]] [[Mali]]s, [[Sikasso piirkond|Sikasso piirkonna]] ja [[Sikasso cercle|Sikasso ''cercle'']]'i keskus
*[[Sikeldi]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Siklós]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]], [[Siklósi kreis]]i halduskeskus
*[[Sīkrõg]], [[küla]] [[Kuramaa]]l [[Läti]]s
*[[Siksala]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Sikšņi]], asula [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]], [[Dunika vald|Dunika valla]] halduskeskus
*[[Sikšņi (Vireši vald)|Sikšņi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]]
*[[Sīkuļi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Mārsnēni vald|Mārsnēni vallas]]
*[[Silabrieži]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Silagals]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]]
*[[Silaktis]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]]
*[[Silamuiža]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Madliena vald|Madliena vallas]]
*[[Silaunieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]]
*[[Silavas]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Ogresgalsi vald|Ogresgalsi vallas]]
*[[Silaveršas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]]
*[[Silavnieki]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Silciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Īve vald|Īve vallas]]
*[[Silenieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] 
*[[Sīļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]]
*[[Silieši]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]]
*[[Siligo]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Sardiinia maakond|Sardiinia maakonnas]] 
*[[Siliņi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Siliņi (Ošupe vald)|Siliņi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Siljāņi (Vietalva vald)|Siljāņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Vietalva vald|Vietalva vallas]]
*[[Silkakts]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] 
*[[Silkaļpi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Siļķava]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]]
*[[Silkeborg]], linn [[Taani]]s [[Kesk-Jüütimaa]]l, [[Silkeborgi vald|Silkeborgi valla]] halduskeskus
*[[Silla (Lääne-Nigula)|Silla]], küla [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Silla (Paikuse)|Silla]], küla [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Silla (Pärnu)|Silla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Silla (Saaremaa)|Silla]], küla [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Sillamäe]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]
*[[Silmači]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Druviena vald|Druviena vallas]]
*[[Silmala]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]]
*[[Silmalas]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Užava vald|Užava vallas]]
*[[Silmsi (Kose)|Silmsi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Silmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Īve vald|Īve vallas]] 
*[[Silnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]]
*[[Sils]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Silva küla|Silva]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Launkalne vald|Launkalne vallas]]
*[[Silverton (Colorado)|Silverton]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[San Juani maakond (Colorado)|San Juani maakonna]] halduskeskus
*[[Sim]], linn [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is [[Aša rajoon]]is
*[[Sīmaņi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Mārsnēni vald|Mārsnēni vallas]]
*[[Sīmašas]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]]
*[[Simeria]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]]
*[[Simferopol]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Krimmi Autonoomne Vabariik|Krimmi Autonoomse Vabariigi]] pealinn
*[[Simititsa]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volossovo rajoon]]is, [[Simititsa vald|Simititsa valla]] keskus
*[[Șimleu Silvaniei]], [[linn]] [[Rumeenia]]s [[Sălaji maakond|Sălaji maakonnas]]
*[[Simnas]], linn [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is
*[[Simontornya]], linn [[Ungari]]s [[Tolna komitaat|Tolna komitaadis]] [[Tamási kreis]]is
*[[Simuna]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]
*[[Simuna (Laukaa)|Simuna]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome]] maakonnas [[Laukaa vald|Laukaa vallas]]
*[[Simuny]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]]
*[[Sinaia]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]]
*[[Sinalepa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Sinapalo]], küla [[Põhja-Mariaanid]]el [[Rota saar]]el
*[[Sindelfingen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Böblingeni kreis]]is
*[[Sindi]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]
*[[Sinepes]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Līgatne vald|Līgatne vallas]]
*[[Sîngerei]], linn [[Moldova]]s, [[Sîngerei rajoon]]i keskus
*[[Sinialliku]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Siniküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]]
*[[Sinimäe]], alevik [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]
*[[Sinole]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]]
*[[Sinsheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal.
*[[Sintautai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is [[Sintautai vald|Sintautai vallas]]
*[[Sint Maarteni küla|Sint Maarten]], küla [[Holland]]is [[Põhja-Hollandi provints]]is [[Harenkarspeli vald|Harenkarspeli vallas]]
*[[Sint-Truiden]], linn [[Belgia]]s, [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provintsi]] keskus
*[[Siófok]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]]
*[[Sion]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Valais' kanton]]i ja [[Sioni ringkond|Sioni ringkonna]] halduskeskus
*[[Sipa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Siparia]], [[linn]] [[Trinidad ja Tobago|Trinidadil ja Tobagol]] [[Trinidad]]i saarel
*[[Sipi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]]
*[[Sippola]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso|Kymenlaakso maakonnas]], endine [[Sippola vald|Sippola valla]] [[kirikuküla]], praegu [[Anjalankoski linn]]a osa
*[[Siracusa]], [[linn]] [[Sitsiilia]]s [[Siracusa provints]]is
*[[Sirgumi]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ugāle vald|Ugāle vallas]]
*[[Sirocina]], küla [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Šumilina rajoon]]is, [[Sirocina külanõukogu]] keskus
*[[Sirutiškis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Surviliškise vald|Surviliškise vallas]]
*[[Şirvan]], linn [[Aserbaidžaan]]is
*[[Sise]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zirase vald|Zirase vallas]]
*[[Siseņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Sisimiut]], [[linn]] [[Gröönimaa]]l, [[Sisimiuti vald|Sisimiuti valla]] [[halduskeskus]]
*[[Sisŏphŏn]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Bântéay Méan Cheăy provints]]i keskus
*[[Sitges]], linn [[Hispaania]]s [[Barcelona provints]]is
*[[Sitía]], linn [[Kreeka]]s [[Kreeta]] saarel
*[[Siuntio kirikuküla]], asula [[Soome]]s [[Uusimaa]] maakonnas [[Siuntio vald|Siuntio vallas]]
*[[Siversk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Bahmuti rajoon]]is
*[[Siverski]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is, [[Siverski vald|Siverski valla]] keskus
*[[Siyabuswa]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]]

==Sj==
*[[Sjasstroi]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Volhovi rajoon]]is
*[[Sjevjerodonetsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is
*[[Sjomakõ (Žmerõnka rajoon)|Sjomakõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is
*[[Sjomakõ (Hmilnõki rajoon)|Sjomakõ]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Sjurte]], küla [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Užhorodi rajoon]]is, [[Sjurte vald|Sjurte valla]] halduskeskus

==Sk==
*[[Skabeikiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]]
*[[Skadovsk]], linn [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is
*[[Skagen]], [[linn]] [[Taani]]s [[Frederikshavni vald|Frederikshavni vald]]
*[[Skaistgirys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Joniškise rajoon]]is, [[Skaistgiryse vald|Skaistgiryse valla]] halduskeskus
*[[Skaistkalni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Skaistlejas]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]]
*[[Skała]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi vojevoodkond|Krakówi vojevoodkonnas]]
*[[Skalat]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Pidvolotšõski rajoon]]is
*[[Skalbmierz]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kazimierza Wielka maakond|Kazimierza Wielka maakonnas]]
*[[Skalica]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]]
*[[Skalná]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]]
*[[Skaļupes]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]] [[Līgatne vald|Līgatne vallas]]
*[[Skangaļi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Liepa vald|Liepa vallas]]
*[[Skaņkalne]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Skaņkalne vald|Skaņkalne vallas]]
*[[Skanuļi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Skapiškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is, [[Skapiškise vald|Skapiškise valla]] halduskeskus
*[[Skapstoti]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Skaras]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Skarszewy]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonnas]]
*[[Skarżysko-Kamienna]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Skarżysko-Kamienna maakond|Skarżysko-Kamienna maakonna]] halduskeskus
*[[Skaryszew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]]
*[[Skatval]], [[maa-asula]] [[Norra]]s [[Nord-Trøndelag]]i maakonnas [[Stjørdali vald|Stjørdali vallas]]
*[[Skaudvilė]], linn [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is
*[[Skawina]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]]
*[[Skellefteå]], [[linn]] [[Västerbotteni lään]]is, [[Skellefteå vald|Skellefteå valla]] keskus
*[[Skėmiai]], küla [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Skėmiai vald|Skėmiai valla]] halduskeskus
*[[Skępe]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lipno maakond|Lipno maakonnas]]
*[[Skėriai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Seda vald|Seda vallas]]
*[[Skiemonys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Skiemonysi vald|Skiemonysi valla]] halduskeskus
*[[Skiemonysi küla|Skiemonys]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Skiemonysi vald|Skiemonysi vallas]]
*[[Skien]], [[linn]] [[Norra]]s [[Telemark|Telemarg]]i maakonnas
*[[Skierbieszów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Zamośći maakond|Zamośći maakonnas]], [[Skierbieszówi vald|Skierbieszówi valla]] halduskeskus
*[[Skierniewice]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Skierniewice maakond|Skierniewice maakonna]] halduskeskus
*[[Skilpadshek]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Skirsnemunė]], küla [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is, [[Skirsnemunė vald|Skirsnemunė valla]] halduskeskus
*[[Skjånes]], küla [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Gamviki vald|Gamviki vallas]]
*[[Skjærhalden]], küla [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Hvaleri vald|Hvaleri valla]] keskus
*[[Skjønhaug]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Trøgstadi vald|Trøgstadi valla]] keskus 
*[[Skleipiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]]
*[[Skliaustė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]].
*[[Skoczów]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]]
*[[Skoki]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonnas]]
*[[Skole]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Skole rajoon]]i halduskeskus
*[[Skolkovo]], küla [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is
*[[Skopin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is, [[Skopini rajoon]]i keskus
*[[Skopje]], [[Põhja-Makedoonia]] [[pealinn]]
*[[Skórcz]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonnas]]
*[[Skovorodino]], linn [[Venemaa]]l [[Amuuri oblast]]is, [[Skovorodino rajoon]]i halduskeskus
*[[Skrāģi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]
*[[Skreite]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] 
*[[Skretiškė]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Skripsti]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Drusti vald|Drusti vallas]]
*[[Skrīveri]], asula Lätis [[Skrīveri piirkond|Skrīveri piirkonnas]]
*[[Skrzydlna]], küla [[Poola]] [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Dobra vald (Väike-Poola vojevoodkond)|Dobra vallas]]
*[[Skrzypne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Szaflary vald|Szaflary vallas]]
*[[Skrunda]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Skrunda piirkond|Skrunda piirkonna]] keskus
*[[Skrunda (Virbi vald)|Skrunda]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Virbi vald|Virbi vallas]] 
*[[Skrundenieku ciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Pelči vald|Pelči vallas]]
*[[Skryhałaŭ]], küla (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Mazyri rajoon]]is, [[Skryhałaŭ külanõukogu]] halduskeskus
*[[Skubiņi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]
*[[Skudnovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]]
*[[Skujaiņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]]
*[[Skujas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Skujene]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]], [[Skujene vald|Skujene valla]] halduskeskus
*[[Skujnieki]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]]
*[[Skuķīši]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Skukuza]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]]
*[[Skulsk]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]], [[Skulski vald|Skulski valla]] halduskeskus
*[[Skuodas]], linn [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is
*[[Skuodiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Šerkšnėnai vald|Šerkšnėnai vallas]]
*[[Skurbenieši]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Baldone vald|Baldone vallas]]
*[[Skustele]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Krasnopoli vald|Krasnopoli vallas]]
*[[Skutāneļmi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]]
*[[Skutāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]]
*[[Skuteč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]]
*[[Skvõra]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Skvõra rajoon]]i halduskeskus
*[[Skwierzyna]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Międzyrzeczi maakond|Międzyrzeczi maakonnas]]
*[[Skwirtne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]]
*[[Skõbõn]], küla [[Ukraina]] [[Kiievi oblast]]i [[Brovarõ rajoon]]is
*[[Skõtka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Skypstys]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Skýros]], on linn [[Kreeka]] [[Skýrose saar]]el

==Sl== 
*[[Słabodka]], asula [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Brasłaŭ rajoon]]is, [[Słabodka külanõukogu]] keskus
*[[Sládkovičovo]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] [[Galanta ringkond|Galanta ringkonnas]]
*[[Slagnäs]], asula [[Rootsi]]s
*[[Slampe]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Slampe vald|Slampe valla]] halduskeskus
*[[Slamsti]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Slangerup]], linn [[Taani]]s
*[[Slangrivier]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Slănic]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]]
*[[Slănic Moldova]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]]
*[[Slaņķi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Vaive vald|Vaive vallas]].
*[[Slantsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is 
*[[Slaný]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]
*[[Slatina]], linn [[Rumeenia]]s, [[Olti maakond|Olti maakonna]] keskus
*[[Slatiňany]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]]
*[[Slavičín]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]]
*[[Slavieši]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]]
*[[Slavikai]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Slavikai vald|Slavikai valla]] halduskeskus
*[[Slavjanka (Primorje krai)|Slavjanka]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Hassani rajoon]]i keskus
*[[Slavjansk-na-Kubani]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Slavjanski rajoon]]i halduskeskus
*[[Slavkov u Brna]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonnas]]
*[[Slavna]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Slavonice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]
*[[Slavsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Slavski rajoon]]i keskus
*[[Slavuta]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Slavuta rajoon]]i halduskeskus
*[[Slavutõtš]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]i haldusalas
*[[Sława]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Wschowa maakond|Wschowa maakonnas]]
*[[Sławatycze]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Sławatycze vald|Sławatycze valla]] halduskeskus
*[[Sławków]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Będzini maakond|Będzini maakonnas]]
*[[Sławno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Sławno maakond|Sławno maakonna]] halduskeskus
*[[Slengiai]], küla [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is, [[Sendvarise vald|Sendvarise valla]] halduskeskus
*[[Ślesin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]]
*[[Sliač]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]] [[Zvoleni ringkond|Zvoleni ringkonnas]]
*[[Slieķi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Zosēni vald|Zosēni vallas]]
*[[Slieķi (Liezēre vald)|Slieķi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Sligo]], [[linn]] [[Iirimaa]]l, [[Sligo maakond|Sligo maakonna]] [[halduskeskus]]
*[[Ślipcze]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Hrubieszówi vald|Hrubieszówi vallas]]
*[[Slīpe]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Nītaure vald|Nītaure vallas]]
*[[Slipiņciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Pelči vald|Pelči vallas]]
*[[Sliven]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Sliveni piirkond|Sliveni piirkonna]] keskus
*[[Sljuda]], endine asula Venemaal [[Murmanski oblast]]i [[Kovdori rajoon]]is
*[[Sljudjanka]], linn [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is
*[[Sloboda-Gulivska]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is
*[[Sloboda-Jarõšivska]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Sloboda-Šargorodska]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is
*[[Sloboda-Šlõškovetska]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Mogõliv-Podilskõi rajoonis
*[[Slobodka (Läti)|Slobodka]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Slobodskoi]], linn Venemaal Kirovi oblastis, Slobodskoi rajooni keskus
*[[Slobozia]], linn [[Rumeenia]]s, [[Ialomița maakond|Ialomița maakonna]] keskus
*[[Slobožanske]], alev [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is [[Tšuhujivi rajoon]]is
*[[Słojniki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Sokółka vald|Sokółka vallas]]
*[[Sloka]], endine linn [[Läti]]s, praegu [[Jūrmala]] osa
*[[Sloklejas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]]
*[[Słomniki]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]]
*[[Słonim]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, Słonimi rajooni keskus
*[[Słońsk]], küla [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]], [[Słoński vald|Słoński valla]] halduskeskus
*[[Slovjanoserbsk]], alev Ukrainas Luhanski oblastis, Slovjanoserbski rajooni keskus
*[[Slovjansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Słubice]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Słubice maakond|Słubice maakonna]] keskus
*[[Słuck]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Słucki rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Słupca]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Słupca maakond|Słupca maakonna]] halduskeskus
*[[Słupsk]], [[linn]] [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]]
*[[Slušovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonnas]]

==Sm==
*[[Smailagića Polje]], asula [[Montenegro]]s [[Kolašini vald|Kolašini vallas]]
*[[Smalany]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Orša rajoon]]is, [[Smalany külanõukogu]] keskus 
*[[Smalavičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is
*[[Smalininkai]], linn [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is
*[[Smārde]], asula [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]]
*[[Smardzewice]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Mazowiecki maakond|Tomaszów Mazowiecki maakonnas]] [[Tomaszów Mazowiecki vald|Tomaszów Mazowiecki vallas]]
*[[Smarhoń]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is
*[[Smečno]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]
*[[Smeiļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Smerekowiec]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]]
*[[Smetes]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Śmigiel]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kościani maakond|Kościani maakonnas]]
*[[Smiłavičy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Červieńi rajoon]]is
*[[Smila]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Smila rajoon]]i halduskeskus
*[[Smildzējciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Smile (Slovjanoserbski rajoon)|Smile]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Romnõ rajoon]]is
*[[Smilgas]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Aloja vald|Aloja vallas]]
*[[Smilgas (Ādaži piirkond)|Smilgas]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]
*[[Smilgiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Smilgiai vald|Smilgiai valla]] halduskeskus
*[[Smilgiai (Biržai)|Smilgiai]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is [[Pačeriaukštė vald|Pačeriaukštė vallas]]
*[[Smiltene]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valka rajoon]]is 
*[[Smiltinė]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Smiřice]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Hradec Králové ringkond|Hradec Králové ringkonnas]]
*[[Smithfield (LAV)|Smithfield]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Smogorzewiec]], küla [[Poola]] [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Toruńi maakond|Toruńi maakonnas]] [[Obrowo vald|Obrowo vallas]]
*[[Smolec]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kąty Wrocławskie vald|Kąty Wrocławskie vallas]]
*[[Smolensk]], linn [[Venemaa]]l, [[Smolenski oblast]]i keskus
*[[Smoljatškovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Kurortnõi rajoon]]is
*[[Smržovka]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]]
*[[Smukas]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Remte vald|Remte vallas]]
*[[Smuravjovo-2]], küla Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is
*[[Smurģi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Priekuļi vald|Priekuļi vallas]]

==Sn==
*[[Snapji]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]]
*[[Sneffels]], endine asula [[USA]]-s [[Colorado]]s [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]]
*[[Snēpele]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Snēpele vald|Snēpele valla]] halduskeskus
*[[Snežnogorsk]], [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is
*[[Snetterton]], [[küla]] [[Inglismaa]]l [[Norfolk]]i krahvkonnas
*[[Śnietnica]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]]
*[[Snigurivka]], linn [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is, [[Snigurivka rajoon]]i halduskeskus
*[[Sniķeri]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]]
*[[Snina]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Snina ringkond|Snina ringkonna]] halduskeskus
*[[Snižne]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Snjatõn]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Snjatõni rajoon]]i halduskeskus
*[[Snopków]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Jastkówi vald|Jastkówi vallas]]
*[[Snopova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Snoŭ]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Niasviži rajoon]]is

==So==
*[[Sobinka]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Sobinka rajoon]]i keskus
*[[Sobków]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Jędrzejówi maakond|Jędrzejówi maakonnas]], [[Sobkówi vald|Sobkówi valla]] halduskeskus
*[[Soblówka]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Ujsoły vald|Ujsoły vallas]]
*[[Sobolivka (Lõpovetsi rajoon)|Sobolivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Sobolów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Łapanówi vald|Łapanówi vallas]]
*[[Sobótka]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wrocławi maakond|Wrocławi maakonnas]]
*[[Sobral]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[Ceará osariik|Ceará osariigis]]
*[[Sobrance]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]], [[Sobrance ringkond|Sobrance ringkonna]] halduskeskus
*[[Sochaczew]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Sochaczewi maakond|Sochaczewi maakonna]] halduskeskus
*[[Sochocin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płoński maakond|Płoński maakonnas]], [[Sochocini vald|Sochocini valla]] halduskeskus
*[[Sodalė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Šatėse vald|Šatėse vallas]]
*[[Sodankylä]], asula [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is, [[Sodankylä vald|Sodankylä valla]] keskus
*[[Soe (Tõrva)|Soe]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Soe (Viljandi)|Soe]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Soebatsfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Soela]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Soesaare]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Soest]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]is, [[Soesti kreis]]i keskus
*[[Soeva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] 
*[[Sofia]], [[Bulgaaria]] [[pealinn]] 
*[[Sofikalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]]
*[[Sohland an der Spree]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Sohland an der Spree vald|Sohland an der Spree vallas]]
*[[Sohlu]], küla [[Pärnu  maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Sokal (Ukraina)|Sokal]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Sokali rajoon]]i halduskeskus
*[[Sokcho]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Gangwoni provints]]is
*[[Sokilnõkõ (Luhanski oblast)|Sokilnõkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is
*[[Sokoke]], [[küla]] [[Keenia]]s [[Rannikuprovints]]is 
*[[Sokol]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is
*[[Sokółka]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Sokółka maakond|Sokółka maakonna]] halduskeskus
*[[Sokolki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]]
*[[Sokolov (Tšehhi)|Sokolov]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]], [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonna]] halduskeskus
*[[Sokołów Małopolski]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]]
*[[Sokołów Podlaski]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Sokołów Podlaski maakond|Sokołów Podlaski maakonna]] halduskeskus
*[[Sokõrjanõ]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Sokõrjanõ rajoon]]i halduskeskus
*[[Sol-Iletsk]], linn [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is, [[Sol-Iletski rajoon]]i halduskeskus
*[[Sola]], asum [[Norra]]s [[Rogaland]]i maakonnas [[Stavanger/Sandnes]]i asulas, [[Sola vald|Sola valla]] keskus
*[[Solaskungi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Solca]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]
*[[Șoldănești]], linn [[Moldova]]s, [[Șoldănești rajoon]]i halduskeskus
*[[Solec Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Bydgoszczi maakond|Bydgoszczi maakonnas]]
*[[Solec nad Wisłą]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lipsko maakond|Lipsko maakonnas]], [[Solec nad Wisłą vald|Solec nad Wisłą valla]] halduskeskus
*[[Soledar]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Soligalitš]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is, [[Soligalitši rajoon]]i keskus
*[[Solikamsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s
*[[Solin]], linn [[Horvaatia]]s [[Spliti-Dalmaatsia maakond|Spliti-Dalmaatsia maakonnas]]
*[[Solingen]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal
*[[Sollentuna (asula)|Sollentuna]], endine asula [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is [[Sollentuna vald|Sollentuna vallas]]
*[[Solna]], linnaks nimetatav vald [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is
*[[Solnetšnogorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, Solnetšnogorski rajooni halduskeskus
*[[Solnetšnõi]], [[kinnine alev]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is
*[[Solnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]]
*[[Sologubivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Solothurn]], linn [[Šveits]]is, [[Solothurni kanton]]i halduskeskus
*[[Soloti]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki rajoon]]is
*[[Solt]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kalocsa kreis]]is
*[[Soltā]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Soltsõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Soltsõ rajoon]]i keskus 
*[[Soltvadkert]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kiskőrösi kreis]]is
*[[Solvang (linn)|Solvang]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Santa Barbara maakond|Santa Barbara maakonnas]]
*[[Solvõtšegodsk]], linn Venemaal [[Arhangelski oblast]]is [[Kotlase rajoon]]is
*[[Sombor]], [[linn]] [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s, [[Lääne-Bačka]] ringkonna ja [[Sombori vald|Sombori valla]] keskus
*[[Șomcuta Mare]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]]
*[[Somero]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Somerset East]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Sompolno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]]
*[[Sonda]], alevik [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]]
*[[Sønderborg]], [[linn]] [[Taani]]s [[Lõuna-Taani piirkond|Lõuna-Taani piirkonnas]], [[Sønderborgi vald|Sønderborgi valla]] keskus
*[[Sondrio]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Sondrio provints]]i halduskeskus
*[[Songsong]], küla [[Põhja-Mariaanid]]es
*[[Sonkajärvi]], küla [[Soome]]s [[Põhja-Savo]] maakonnas, [[Sonkajärvi vald|Sonkajärvi valla]] keskus
*[[Sonneberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal, [[Sonnebergi vald|Sonnebergi valla]] keskus
*[[Sonoma]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis
*[[Sonop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Sooaluste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]]
*[[Sooblase]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Soodla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Sookaera]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Sookaera-Metsanurga]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]]
*[[Sookalda]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Sookalduse]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Sookatse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Sooküla (Häädemeeste)|Sooküla]], küla [[Pärnu  maakond|Pärnu  maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Soolu]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Soome (Antsla)|Soome]],küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Soometsa]], küla [[Pärnu  maakond|Pärnu  maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Soomevere (Põhja-Sakala)|Soomevere]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Soomra]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]
*[[Sooniste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Soontaga]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Soo-otsa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Soorinna]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Sooru]], küla Valga maakonnas [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Soosalu (Märjamaa)|Soosalu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Soosalu (Põhja-Pärnumaa)|Soosalu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Sootaga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]]
*[[Sooviku]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Soovälja]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Sopot]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]]
*[[Sopron]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]]
*[[Sopõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is 
*[[Sorel-Tracy]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas
*[[Sormuli]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]]
*[[Sorø]], [[linn]] [[Taani]]s
*[[Soroca]], [[linn]] [[Moldova]]s, [[Soroca maakond|Soroca maakonna]] halduskeskus
*[[Sorokotjažõntsi]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is
*[[Sorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Hakassia]]s
*[[Sortland]], asula [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Langøya]] saarel, [[Sortlandi vald|Sortlandi valla]] keskus  
*[[Sorrento]], [[linn]] [[Itaalia]]s
*[[Sortavala]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Sortavala rajoon]]i keskus
*[[Sosa (Saksimaa)|Sosa]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Sosa vald|Sosa vallas]]
*[[Sōsa]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is 
*[[Soshanguve]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]]
*[[Sośnicowice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Gliwice maakond|Gliwice maakonnas]]
*[[Sosnivka]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Tšervonohradi rajoon]]is
*[[Sosnogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]]
*[[Sosnovoborsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s
*[[Sosnovõi Bor]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is
*[[Sosnowiec]], [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Sossenski]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is [[Kozelski rajoon]]is
*[[Sosva]], asula [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is [[Serovi rajoon]]is
*[[Sozopol]], linn [[Bulgaaria]]s [[Burgasi piirkond|Burgasi piirkonnas]], [[Sozopoli vald|Sozopoli valla]] keskus
*[[Sotkamo]], asula [[Soome]]s [[Kainuu]] maakonnas [[Sotkamo vald|Sotkamo vallas]]
*[[Sotši]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s
*[[Sottunga]], küla [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l [[Sottunga vald|Sottunga vallas]] 
*[[Sŏul]], [[Lõuna-Korea]] pealinn
*[[South Bend]], linn [[USA]]-s [[Indiana]] osariigis
*[[Southampton]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Hampshire]]'i krahvkonnas
*[[Southbroom]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]]
*[[Soutpan]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]]
*[[Sovaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]]
*[[Sovata]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]]
*[[Sovetsk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Sovetski rajoon (Kaliningradi oblast)|Sovetski rajoon]]i keskus
*[[Sovetsk (Kirovi oblast)|Sovetsk]], linn Venemaal Kirovi oblastis
*[[Sovetsk (Tula oblast)|Sovetsk]], linn Venemaal [[Tula oblast]]is [[Štšokino rajoon]]is
*[[Sovetskaja Gavan]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s
*[[Sovetski]], linn Venemaal [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Sovetski (Marimaa)|Sovetski]], alev Venemaal [[Marimaa|Mari-Eli Vabariigis]]
*[[Sowlany]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Supraśli vald|Supraśli vallas]]

==Sp==
*[[Spaigiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Spálené Poříčí]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Plzeňi lõunaringkond|Plzeňi lõunaringkonnas]]
*[[Spaļenieki]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Baldone vald|Baldone vallas]]
*[[Spanish Town]], linn [[Jamaica]]s, [[Saint Catherine'i vald|Saint Catherine'i valla]] keskus
*[[Spāre]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]]
*[[Spāre (Ģibuļi vald)|Spāre]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]]
*[[Spāriņi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Priekuļi vald|Priekuļi vallas]]
*[[Spass-Demensk]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Spass-Demenski rajoon]]i keskus
*[[Spass-Klepiki]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is
*[[Spassk]], linn [[Venemaa]]l [[Penza oblast]]is
*[[Spassk-Dalni]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s
*[[Spassk-Rjazanski]], linn [[Venemaa]]l [[Rjazani oblast]]is
*[[Speltes]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Speyer]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal
*[[Spietēni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Spīn Būldak]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Kandahāri provints]]is
*[[Spišská Belá]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Kežmaroki ringkond|Kežmaroki ringkonnas]]
*[[Spišská Nová Ves]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]], [[Spišská Nová Vesi ringkond|Spišská Nová Vesi ringkonna]] halduskeskus
*[[Spišská Stará Ves]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Kežmaroki ringkond|Kežmaroki ringkonnas]]
*[[Spišské Podhradie]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Levoča ringkond|Levoča ringkonnas]]
*[[Spišské Vlachy]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]] [[Spišská Nová Vesi ringkond|Spišská Nová Vesi ringkonnas]]
*[[Spitak]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]]
*[[Spithami]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Spoegrivier]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Spokane]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]], [[Spokane'i maakond|Spokane'i maakonna]] halduskeskus
*[[Spoleto]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Umbria]] maakonnas [[Perugia provints]]is
*[[Spreetal]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is [[Spreetali vald|Spreetali vallas]]
*[[Sprektīši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Sprīdīši]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Sprīdītis]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]]
*[[Spridzēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]]
*[[Sprinduļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Springbok]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is, [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonna]] halduskeskus
*[[Springfield]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s, [[Illinois]]i osariigi pealinn, [[Sangamoni maakond|Sangamoni maakonna]] halduskeskus
*[[Springfield (Missouri)|Springfield]], linn USA-s [[Missouri osariik|Missouri osariigis]]
*[[Springfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]]
*[[Spriņģi (Koknese vald)|Spriņģi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]]
*[[Springs]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]]
*[[Sprīzdāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]]
*[[Sprīvuļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]]
*[[Sproģi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Sprogiškė]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]]
*[[Sprosti]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Spuldzēni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Spulgas]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Zosēni vald|Zosēni vallas]]
*[[Spurganai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]]
*[[Spõtšõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Spychowo]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Szczytno maakond|Szczytno maakonnas]] [[Świętajno vald|Świętajno vallas]]
*[[Spydeberg]], asula [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Spydebergi vald|Spydebergi valla]] keskus

==Sq==
*[[Squaw Valley]], asula [[USA]]-s [[California]]s [[Placeri maakond|Placeri maakonnas]]

==Sr==
*[[Srebrenica]], [[linn]] ja omavalitsusringkond [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] [[Serblaste Vabariik|Serblaste Vabariigis]]
*[[Srednekolõmsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s, [[Srednekolõmski uluss]]i keskus
*[[Sredneuralsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Sredneuralski linnaringkond|Sredneuralski linnaringkonna]] keskus
*[[Śrem]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Śremi maakond|Śremi maakonna]] halduskeskus
*[[Sretensk]], linn [[Venemaa]]l [[Taga-Baikali krai]]s, [[Sretenski rajoon]]i halduskeskus
*[[Sri Jayewardenepura Kotte]], [[Sri Lanka]] ametlik pealinn
*[[Sriauptai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Lenkimai vald|Lenkimai vallas]]
*[[Środa Śląska]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Środa Śląska maakond|Środa Śląska maakonna]] halduskeskus
*[[Środa Wielkopolska]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Środa Wielkopolska maakond|Środa Wielkopolska maakonna]] halduskeskus
*[[Srokowo]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Kętrzyni maakond|Kętrzyni maakonnas]], [[Srokowo vald|Srokowo valla]] halduskeskus

==Sz==
*[[Szabadszállás]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kunszentmiklósi kreis]]is
*[[Sząbruk]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]] [[Gietrzwałdi vald|Gietrzwałdi vallas]]
*[[Szaciłówka]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Korycini vald|Korycini vallas]]
*[[Szadek]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zduńska Wola maakond|Zduńska Wola maakonnas]]
*[[Szaflary]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakond]], [[Szaflary vald|Szaflary valla]] halduskeskus
*[[Szamocin]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Chodzieżi maakond|Chodzieżi maakonnas]]
*[[Szamotuły]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonna]] halduskeskus
*[[Szarbia]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]] [[Koniusza vald|Koniusza vallas]]
*[[Szare]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]] [[Milówka vald|Milówka vallas]]
*[[Szarvas]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]]
*[[Százhalombatta]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] Érdi kreisis
*[[Szczaniec]], küla [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Świebodzini maakond|Świebodzini maakonnas]], [[Szczanieci vald|Szczanieci valla]] halduskeskus
*[[Szczawnica]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]]
*[[Szczawno-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wałbrzychi maakond|Wałbrzychi maakonnas]]
*[[Szczaworyż]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonnas]] [[Busko-Zdrój vald|Busko-Zdrój vallas]]
*[[Szczebrzeszyn]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Zamośći maakond|Zamośći maakonnas]]
*[[Szczecin]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] 
*[[Szczecinek]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonna]] halduskeskus
*[[Szczekociny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]]
*[[Szczerców]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Bełchatówi maakond|Bełchatówi maakonnas]], [[Szczercówi vald|Szczercówi valla]] halduskeskus
*[[Szczucin]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Dąbrowa Tarnowska maakond|Dąbrowa Tarnowska maakonnas]]
*[[Szczuczyn]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Grajewo maakond|Grajewo maakonnas]]
*[[Szczurowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]], [[Szczurowa vald|Szczurowa valla]] halduskeskus
*[[Szczyrk]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bielsko-Biała maakond|Bielsko-Biała maakonnas]] 
*[[Szczyrzyc]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Jodłowniki vald|Jodłowniki vallas]]
*[[Szczytna]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]]
*[[Szczytno]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Szczytno maakond|Szczytno maakonna]] halduskeskus
*[[Szécsény]], linn [[Ungari]]s [[Nógrádi komitaat|Nógrádi komitaadis]], [[Szécsényi kreis]]i halduskeskus
*[[Szeged]], linn [[Ungari]]s, [[Csongrádi komitaat|Csongrádi komitaadi]] keskus
*[[Szeghalom]], linn [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]], [[Szeghalomi kreis]]i halduskeskus
*[[Székesfehérvár]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadi]] [[halduskeskus]]
*[[Szekszárd]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Tolna komitaat|Tolna komitaadi]] keskus 
*[[Szemud]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]], [[Szemudi vald|Szemudi valla]] halduskeskus
*[[Szemudzka Huta]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wejherowo maakond|Wejherowo maakonnas]] [[Szemudi vald|Szemudi vallas]]
*[[Szendrő]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]] [[Edelényi kreis]]is
*[[Szentendre]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]]
*[[Szentes]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Csongrádi komitaat|Csongrádi komitaadis]]
*[[Szentgotthárd]], linn [[Ungari]]s [[Vasi komitaat|Vasi komitaadis]], [[Szentgotthárdi kreis]]i halduskeskus
*[[Szentlőrinc]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]], [[Szentlőrinci kreis]]i halduskeskus
*[[Szepietowo]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Wysokie Mazowieckie maakond|Wysokie Mazowieckie maakonnas]]
*[[Szerencs]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], [[Szerencsi kreis]]i halduskeskus
*[[Szerenosy]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]]
*[[Szerzyny]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]], [[Szerzyny vald|Szerzyny valla]] halduskeskus
*[[Szewna]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Ostrowiec Świętokrzyski maakond|Ostrowiec Świętokrzyski maakonnas]] [[Bodzechówi vald|Bodzechówi vallas]].
*[[Szigethalom]], linn Ungaris [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Szigetszentmiklósi kreis]]is
*[[Szigetszentmiklós]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]]
*[[Szigetvár]], linn [[Ungari]]s [[Baranya komitaat|Baranya komitaadis]], [[Szigetvári kreis]]i halduskeskus
*[[Szikszó]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], [[Szikszó kreis]]i halduskeskus
*[[Szklarska Poręba]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]]
*[[Szla]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przasnyszi maakond|Przasnyszi maakonnas]] [[Przasnyszi vald|Przasnyszi vallas]]
*[[Szlachtowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Szczawnica vald|Szczawnica vallas]]
*[[Szlichtyngowa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Wschowa maakond|Wschowa maakonnas]]
*[[Szob]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]], [[Szobi kreis]]i halduskeskus
*[[Szolnok]], [[linn]] [[Ungari]]s
*[[Szombathely]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Vasi komitaat|Vasi komitaadi]] [[halduskeskus]]
*[[Szpikołosy]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Hrubieszówi vald|Hrubieszówi vallas]]
*[[Szprotawa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żagańi maakond|Żagańi maakonnas]]
*[[Szreńsk]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mława maakond|Mława maakonnas]], [[Szreński vald|Szreński valla]] halduskeskus
*[[Sztabin]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Augustówi maakond|Augustówi maakonnas]], [[Sztabini vald|Sztabini valla]] halduskeskus
*[[Sztum]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Sztumi maakond|Sztumi maakonna]] halduskeskus
*[[Szubin]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nakło maakond|Nakło maakonnas]]
*[[Szudziałowo]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]], [[Szudziałowo vald|Szudziałowo valla]] halduskeskus
*[[Szwagrów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]] [[Osieki vald (Święty Krzyżi vojevoodkond)|Osieki vallas]]
*[[Szychowice]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Mircze vald|Mircze vallas]]
*[[Szydłów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]]
*[[Szydłowiec]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Szydłowieci maakond|Szydłowieci maakonna]] halduskeskus
*[[Szyk]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Jodłowniki vald|Jodłowniki vallas]]

==St==
*[[St Francis Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[St. Joseph]], linn [[USA]]-s [[Missouri osariik|Missouri osariigis]], [[Buchanani maakond (Missouri)|Buchanani maakonna]] halduskeskus 
*[[St. Lucia (LAV)|St. Lucia]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMkhanyakude ringkond|uMkhanyakude ringkonnas]]
*[[St. Petersburg]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Pinellase maakond|Pinellase maakonnas]]
*[[Stābeģi]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Aloja vald|Aloja vallas]]
*[[Stabulnieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Stacija &quot;Ventspils 2&quot;]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Stačiūnai]], küla [[Leedu]]s [[Pakruojise rajoon]]is [[Lygumai vald|Lygumai vallas]]
*[[Stade]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal, [[Stade kreis]]i keskus
*[[Stahhanov]], vt [[Asulad (K)#Ka|Kadijivka]]
*[[Staicele]], [[linn]] [[Läti]]s [[Limbaži rajoon]]is
*[[Staidi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]].
*[[Stākas]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]]
*[[Stakiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is
*[[Stakliškės]], küla [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Stakliškėse vald|Stakliškėse valla]] keskus
*[[Stalbe]], asula [[Läti]]s, [[Pārgauja piirkond|Pārgauja piirkonna]] ja [[Stalbe vald|Stalbe valla]] keskus
*[[Staldes]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Vireši vald|Vireši vallas]]
*[[Stalgėnai]], küla [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is, [[Stalgėnai vald|Stalgėnai valla]] halduskeskus
*[[Staļi]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Ērģeme vald|Ērģeme vallas]]
*[[Stalīdzāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]]
*[[Stałovičy]], [[agrolinnake]] (endine [[alev]] ja [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Baranavičy rajoon]]is
*[[Stalowa Wola]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Stalowa Wola maakond|Stalowa Wola maakonna]] halduskeskus
*[[Stāmeri]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]]
*[[Staņaudi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]
*[[Standerton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]]
*[[Standzes ciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]]
*[[Staniątki]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Niepołomice vald|Niepołomice vallas]]
*[[Stanisław Dolny]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Kalwaria Zebrzydowska vald|Kalwaria Zebrzydowska vallas]]
*[[Stanisławów (Mińsk Mazowiecki maakond)|Stanisławów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Stanisławówi vald|Stanisławówi valla]] halduskeskus
*[[Stańkava]], küla [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Dziaržynski rajoon]]is, [[Stańkava külanõukogu]] keskus
*[[Staňkov (Domažlice ringkond)|Staňkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Domažlice ringkond|Domažlice ringkonnas]]
*[[Stanley (Falklandi saared)|Stanley]], [[Falklandi saared|Falklandi saarte]] pealinn 
*[[Stanstead]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas
*[[Stanõtsja Luhanska]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Stanõtsja Luhanska rajoon]]i keskus
*[[Stapāni]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]]
*[[Stąporków]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Końskie maakond|Końskie maakonnas]]
*[[Stapriņi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]
*[[Stapriņi (mazciems)|Stapriņi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]]
*[[Stará Ľubovňa]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Stará Ľubovňa ringkond|Stará Ľubovňa ringkonna]] halduskeskus
*[[Stara Prõluka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Stara Zagora]], [[linn]] [[Bulgaaria]]s 
*[[Stará Turá]], linn [[Slovakkia]]s [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]] [[Nové Mesto nad Váhomi ringkond|Nové Mesto nad Váhomi ringkonnas]]
*[[Starachowice]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Starachowice maakond|Starachowice maakonna]] halduskeskus
*[[Staraja Kupavna]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Noginski rajoon]]is
*[[Staraja Ladoga]], küla [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Volhovi rajoon]]is
*[[Staraja Russa]], linn [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Staraja Russa rajoon]]i keskus
*[[Stārdupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Stare Babice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]], [[Stare Babice vald|Stare Babice valla]] halduskeskus
*[[Stargard]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]]
*[[Stari]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Daukstese vald|Daukstese valla]] halduskeskus
*[[Stari Bar]], linn [[Montenegro]]s [[Bari vald|Bari vallas]]
*[[Staritsa]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Staritsa rajoon]]i keskus
*[[Stárkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]]
*[[Starnberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal [[Ülem-Baieri]] ringkonnas, [[Starnbergi kreis]]i keskus
*[[Starobeševe]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Starobilsk]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Starobilski rajoon]]i keskus
*[[Starobin]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Salihorski rajoon]]is
*[[Starodub]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Starodubi rajoon]]i keskus
*[[Starogard Gdański]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonna]] ja [[Starogard Gdański vald|Starogard Gdański valla]] halduskeskus
*[[Starognativka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Telmanove rajoon]]is
*[[Starokostjantõniv]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Starokostjantõnivi rajoon]]i halduskeskus
*[[Staromieście]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|	Częstochowa maakonnas]] [[Lelówi vald|Lelówi vallas]]
*[[Starostõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Staroźreby]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płocki maakond|Płocki maakonnas]], [[Staroźreby vald|Staroźreby valla]] halduskeskus
*[[Starti]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Mārsnēni vald|Mārsnēni vallas]]
*[[Starõi Krõm]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is [[Kirovi rajoon]]is
*[[Starõi Oskol]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is
*[[Starõi Sambir]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is
*[[Starõje Bõgi]], küla [[Šarkani rajoon]]is [[Udmurtia]]s
*[[Starõje Tšetškabõ]], küla Venemaal [[Tatarstan]]is [[Kaibitsõ rajoon]]is
*[[Stary Sącz]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]]
*[[Stary Toruń]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Toruńi maakond|Toruńi maakonnas]] [[Zławieś Wielka vald|Zławieś Wielka vallas]]
*[[Staryja Darohi]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Staryja Darohi rajoon]]i keskus
*[[Stasiūnai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is [[Žiežmariai maavald|Žiežmariai maavallas]]
*[[Staszów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Staszówi maakond|Staszówi maakonna]] halduskeskus
*[[Stavanger]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Rogaland]]i maakonna [[halduskeskus]] 
*[[Stavkõ (Pištšanka rajoon)|Stavkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is
*[[Stavropol]], linn [[Venemaa]]l, [[Stavropoli krai]] keskus
*[[Stawiguda]], küla [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]], [[Stawiguda vald|Stawiguda valla]] halduskeskus
*[[Stawiski]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Kolno maakond|Kolno maakonnas]]
*[[Stawisza]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]]
*[[Stawiszyn]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kaliszi maakond|Kaliszi maakonnas]]
*[[Stebnõk]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Drohobõtši rajoon]]is
*[[Stefankowice]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Hrubieszówi vald|Hrubieszówi vallas]]
*[[Stēģi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]]
*[[Ștei]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]]
*[[Steinigtwolmsdorf]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Steinigtwolmsdorfi vald|Steinigtwolmsdorfi vallas]]
*[[Steinkopf]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Stella (LAV)|Stella]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] [[Naledi vald|Naledi vallas]]
*[[Stellarton]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Stellenbosch]], linn [[Lõuna-Aafrika vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]]
*[[Stelmužė]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is [[Imbradase vald|Imbradase vallas]]
*[[Stendal]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal, [[Stendali kreis]]i keskus 
*[[Stende]], [[linn]] [[Läti]]s [[Talsi rajoon]]is 
*[[Steninge]], asula [[Rootsi]]s [[Hallandi lään]]is [[Halmstadi vald|Halmstadi vallas]]
*[[Stensele]], asula [[Rootsi]]s [[Storumani vald|Storumani vallas]]
*[[Stepankõ (Pogrebõštše rajoon)|Stepankõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Stepaškõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaisõni rajoon]]is
*[[Stepes]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]
*[[Stephanavan]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]]
*[[Stephantsminda]], alev [[Gruusia]]s [[Mtshetha-Mthianethi]] piirkonnas, [[Kazbegi rajoon]]i keskus
*[[Stepi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]], [[Zvārtava vald|Zvārtava valla]] halduskeskus
*[[Stepnica]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Goleniówi maakond|Goleniówi maakonnas]]
*[[Stępuchowo]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonnas]] [[Damasławeki vald|Damasławeki vallas]]
*[[Sterdyń]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Sokołów Podlaski maakond|Sokołów Podlaski maakonnas]], [[Sterdyńi vald|Sterdyńi valla]] halduskeskus
*[[Sterkspruit]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]]
*[[Sterkstroom]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]]
*[[Sterlitamak]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]]
*[[Sterpenich]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints]]is [[Arloni vald|Arloni vallas]]
*[[Steržinova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Stęszew]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]]
*[[Stewiacke]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis
*[[Steynsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]]
*[[Steynsrus]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]]
*[[Steyr]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal 
*[[Steytlerville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]]
*[[Stikli]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]]
*[[Stilbaai]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Stilfontein]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]]
*[[Stiliņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]]
*[[Stipirkiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]]
*[[Stiprie]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]]
*[[Stirling]], linn Šotimaal, [[Stirlingi omavalitsus]]e keskus
*[[Stirnas]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]]
*[[Stirniene]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Stirnienes muiža]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Stirniškiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Subačiuse vald|Subačiuse vallas]]
*[[Stiukas]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Stīveri]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Allaži vald|Allaži vallas]]
*[[Stocene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Stochov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]
*[[Stočkai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]]
*[[Stockem (Arlon)|Stockem]], küla [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]] [[Arloni vald|Arloni vallas]]
*[[Stockholm]], linnaks nimetatav haldusüksus [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is
*[[Stockholm (linn)|Stockholm]], linn [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is
*[[Stockton (California)|Stockton]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]]
*[[Stoczek Łukowski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łukówi maakond|Łukówi maakonnas]]
*[[Stod]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Plzeňi lõunaringkond|Plzeňi lõunaringkonnas]]
*[[Stoke-on-Trent]], linn [[Suurbritannia]]s [[Staffordshire]]'is
*[[Stolac]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s, [[Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon]]i kuuluvas [[Herzegovina-Neretva kanton]]is
*[[Stolberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Aacheni linnaregioon]]is
*[[Stolin]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Stolini rajoon]]i keskus
*[[Stoniškiai]], küla [[Leedu]]s [[Pagėgiai omavalitsus]]es, [[Stoniškiai vald|Stoniškiai valla]] halduskeskus
*[[Stopnica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonnas]]
*[[Storas]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]]
*[[Storby]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l, [[Eckerö vald|Eckerö valla]] keskus
*[[Storožõnets]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernivtsi oblast]]is, [[Storožõnetsi rajoon]]i halduskeskus
*[[Storsteinnes]], asula [[Norra]]s [[Troms]]i maakonnas, [[Balsfjordi vald|Balsfjordi valla]] keskus
*[[Storuman]], asula [[Rootsi]]s [[Västerbotteni lään]]is, [[Storumani vald|Storumani valla]] keskus
*[[Stoŭbcy]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Stoŭbcy rajoon]]i keskus
*[[Stradiņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]
*[[Strahholissja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is
*[[Strahwalde]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Strahwalde vald|Strahwalde vallas]]
*[[Strakonice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]], [[Strakonice ringkond|Strakonice ringkonna]] halduskeskus
*[[Stralsund]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal
*[[Strandfontein]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]]
*[[Strante]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]]
*[[Strasbourg]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Alsace]]'i piirkonna [[halduskeskus]] 
*[[Strășeni]], linn [[Moldova]]s, [[Strășeni rajoon]]i halduskeskus
*[[Strazde]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Strazde vald|Strazde valla]] halduskeskus
*[[Stráž nad Nežárkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]
*[[Stráž pod Ralskem]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]]
*[[Strážnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]]
*[[Strážov]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]]
*[[Strážske]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]] [[Michalovce ringkond|Michalovce ringkonnas]]
*[[Stratford-upon-Avon]], linn [[Inglismaa]]l [[Warwickshire]]'is
*[[Stratijivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Straubing]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal
*[[Straupe]], asula [[Läti]]s [[Pārgauja piirkond|Pārgauja piirkonnas]] [[Straupe vald|Straupe vallas]] 
*[[Strauti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Strautiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]]
*[[Strautiņi (Ziemeri vald)|Strautiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]]
*[[Strautmaļi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Priekuļi vald|Priekuļi vallas]]
*[[Strēbeles]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]]
*[[Strehaia]], linn [[Rumeenia]]s [[Mehedinți maakond|Mehedinți maakonnas]]
*[[Strehla]], linn [[Saksamaa]] [[Saksimaa]] liidumaal [[Riesa-Großenhaini kreis]]is
*[[Strėliškiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Strelna]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalal [[Petrodvoretsi rajoon]]is
*[[Strenči]], [[linn]] [[Läti]]s [[Valka rajoon]]is
*[[Stresa]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte|Piemonte maakonnas]] [[Verbano-Cusio-Ossola provints]]is
*[[Strešyn]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Žłobini rajoon]]is
*[[Streževoi]], linn [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is
*[[Stříbro]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]]
*[[Strīķciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]]
*[[Strīķeļi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]]
*[[Strilkove]], küla [[Ukraina]]s [[Hersoni oblast]]is [[Genitšeski rajoon]]is
*[[Strimyliškės]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Kruopiai vald|Kruopiai vallas]]
*[[Stripiniai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Strmilov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]
*[[Stroitel]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Jakovlevo rajoon]]i halduskeskus
*[[Stronie Śląskie]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]]
*[[Stropkov]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Stropkovi ringkond|Stropkovi ringkonna]] halduskeskus
*[[Stróżna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Bobowa vald|Bobowa vallas]]
*[[Strzegom]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Świdnica maakond|Świdnica maakonnas]]
*[[Strzelce Krajeńskie]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Strzelce Krajeńskie maakond|Strzelce Krajeńskie maakonna]] halduskeskus
*[[Strzelce Opolskie]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]], [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]]
*[[Strzeleczki]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Krapkowice maakond|Krapkowice maakonnas]], [[Strzeleczki vald|Strzeleczki valla]] halduskeskus
*[[Strzelin]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Strzelini maakond|Strzelini maakonna]] halduskeskus
*[[Strzelno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Mogilno maakond|Mogilno maakonnas]]
*[[Strzeszyce]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Laskowa vald|Laskowa vallas]]
*[[Strzmiele]], küla [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Łobezi maakond|Łobezi maakonnas]] [[Radowo Małe vald|Radowo Małe vallas]].
*[[Strzyżów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Strzyżówi maakond|Strzyżówi maakonna]] halduskeskus
*[[Strugi Krasnõje]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Strugi Krasnõje rajoon]]i keskus
*[[Struisbaai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] [[Kaap Agulhase vald|Kaap Agulhase vallas]]
*[[Strumień]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]]
*[[Strunino]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Aleksandrovi rajoon (Vladimiri oblast)|Aleksandrovi rajoonis]]
*[[Struņķene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Struņķi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]]
*[[Strupiņi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]
*[[Strupļi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]], [[Sokolki vald|Sokolki valla]] halduskeskus
*[[Strutele]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]
*[[Struteles muiža]], küla [[Läti]]s [[Jaunpilsi piirkond|Jaunpilsi piirkonna]]s [[Jaunpilsi vald|Jaunpilsi vallas]]
*[[Strutõnka (Lõpovetsi rajoon)|Strutõnka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Strõi]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is
*[[Strängnäs]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Södermanlandi lään]]is, [[Strängnäsi vald|Strängnäsi valla]] [[halduskeskus]]
*[[Strydenburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]]
*[[Strydkraal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] [[Fetakgomo Tubatse vald|Fetakgomo Tubatse vallas]]
*[[Strygalė]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Stryków]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]]
*[[Stryn]], [[küla]] [[Norra]]s [[Sogn og Fjordane]] maakonnas, [[Stryni vald|Stryni valla]] keskus
*[[Stryszawa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Sucha maakond|Sucha maakonnas]], [[Stryszawa vald|Stryszawa valla]] halduskeskus
*[[Stryszowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Gdówi vald|Gdówi vallas]]
*[[Stuborova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]]
*[[Studena]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is
*[[Studénka]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Nový Jičíni ringkond|Nový Jičíni ringkonnas]]
*[[Stukalova Balka]], küla [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Slovjanoserbski rajoon]]is
*[[Stuķi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]]
*[[Stuķi (Liepa vald)|Stuķi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Liepa vald|Liepa vallas]]
*[[Stukmaņi]], asula [[Läti]]s [[Pļaviņase piirkond|Pļaviņase piirkonnas]], [[Klintaine vald|Klintaine valla]] halduskeskus
*[[Stūnīši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Olaine piirkond|Olaine piirkonnas]] [[Olaine vald|Olaine vallas]]
*[[Stupava]], linn [[Slovakkia]]s [[Bratislava maakond|Bratislava maakonnas]] [[Malacky ringkond|Malacky ringkonnas]]
*[[Stupino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Stupino rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Stupnõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Stupsk]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mława maakond|Mława maakonnas]], [[Stupski vald|Stupski valla]] halduskeskus
*[[Sturefors]], asula [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is [[Linköpingi vald|Linköpingi vallas]]
*[[Stūri]], küla [[Läti]]s [[Brocēni piirkond|Brocēni piirkonna]]s [[Blīdene vald|Blīdene vallas]]
*[[Stūrīši]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]]
*[[Stūrīši (Lauciene vald)|Stūrīši]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]]
*[[Stūrīši (Limbaži vald)|Stūrīši]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]]
*[[Stūrīši (Remte vald)|Stūrīši]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Remte vald|Remte vallas]]
*[[Stūrmežs]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]]
*[[Sturti]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]]
*[[Stutterheim]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]]
*[[Stuttgart]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Baden-Württemberg]]i liidumaa [[pealinn]]
*[[Stützengrün]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]is [[Stützengrüni vald|Stützengrüni vallas]]

==Su== 
*[[Subačius]], linn [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is
*[[Subate]], [[linn]] [[Läti]]s [[Daugavpilsi rajoon]]is
*[[Subotivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Mogõliv-Podilskõi rajoon]]is
*[[Sūbri]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]]
*[[Suceava]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]]
*[[Sucha Beskidzka]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Sucha maakond|Sucha maakonna]] halduskeskus
*[[Sucha Struga]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Rytro vald|Rytro vallas]]
*[[Suchań]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Stargard Szczeciński maakond|Stargard Szczeciński maakonnas]]
*[[Suchdol nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]]
*[[Suchedniów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Skarżysko-Kamienna maakond|Skarżysko-Kamienna maakonnas]]
*[[Suchowola]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]]
*[[Sucre]], [[Boliivia]] põhiseaduslik [[pealinn]], [[Chuquisaca departemang]]u keskus 
*[[Sudak]], [[linn]] [[Ukraina]]s
*[[Sudargas]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Sudargase vald|Sudargase valla]] halduskeskus
*[[Sudargi]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]]
*[[Sūde]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Sudeikiai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Sudeikiai vald|Sudeikiai valla]] halduskeskus
*[[Sudemäe]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Sūdintai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Sudiste]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Sudogda]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Sudogda rajoon]]i halduskeskus
*[[Sudova Võšnja]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Mostõska rajoon]]is
*[[Sudža]], linn Venemaal [[Kurski oblast]]is, [[Sudža rajoon]]i keskus
*[[Suess]], [[linn]] [[Egiptus]]es
*[[Suffolk (Virginia)]] 
*[[Sugaudžiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]
*[[Suginčiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Suginčiai vald|Suginčiai valla]] halduskeskus
*[[Suginčiai (Akmenė)|Suginčiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]]
*[[Suhharivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Narodõtši rajoon]]is
*[[Suhhinitši]], linn [[Venemaa]]l [[Kaluga oblast]]is, [[Suhhinitši rajoon]]i keskus
*[[Suhhoi Log]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is, Suhhoi Logi linnaringkonna keskus
*[[Suhhumi]], [[Abhaasia]] [[pealinn]]
*[[Suhl]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal
*[[Suiderstrand]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] [[Kaap Agulhase vald|Kaap Agulhase vallas]]
*[[Suigu (Tori)|Suigu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] 
*[[Suislepa]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Suita]], linn [[Jaapan]]is [[Ōsaka prefektuur]]is
*[[Sukturi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]]
*[[Sukturi (Lībagi vald)|Sukturi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]]
*[[Sulechów]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]]
*[[Sulęcin]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonna]] halduskeskus
*[[Sulejów]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Piotrków Trybunalski maakond|Piotrków Trybunalski maakonnas]]
*[[Sulejówek]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]]
*[[Sulevi]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s
*[[Sulina]], linn [[Rumeenia]]s [[Tulcea maakond|Tulcea maakonnas]]
*[[Sulkivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is
*[[Sułkowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]]
*[[Sulmierzyce]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Krotoszyni maakond|Krotoszyni maakonnas]]
*[[Sulmona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[L'Aquila provints]]is
*[[Sułoszowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]], [[Sułoszowa vald|Sułoszowa valla]] halduskeskus
*[[Sultsi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Sulu (Märjamaa)|Sulu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Sulupere]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Sumbawanga]], linn [[Tansaania]]s, [[Rukwa piirkond|Rukwa piirkonna]] halduskeskus
*[[Sumburciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Sumeinieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]]
*[[Sumõ]], [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s, [[Sumõ oblast]]i ja [[Sumõ rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Sundbyberg (asula)|Sundbyberg]], endine linn [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is
*[[Sundebru]], küla [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas [[Gjerstadi vald|Gjerstadi vallas]]
*[[Sunderland]], linn [[Inglismaa]]l [[Tyne and Wear]]i linnkrahvkonnas
*[[Sundimetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]]
*[[Sundra]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]]
*[[Sundsvall]], linn [[Rootsi]]s [[Västernorrlandi lään]]is
*[[Sunīši]], küla [[Läti]]s [[Krimulda piirkond|Krimulda piirkonnas]]
*[[Sunīši (Garkalne piirkond)|Sunīši]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Sunne]], linn [[Rootsi]]s [[Värmlandi lään]]is [[Sunne vald|Sunne vallas]]
*[[Sunrise-on-Sea]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]]
*[[Sunža]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Inguššia]]s, [[Sunža rajoon]]i keskus
*[[Suntaži]], küla [[Läti]]s [[Vidzeme]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Suntaži vald|Suntaži valla]] halduskeskus
*[[Sūnupes]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Baldone vald|Baldone vallas]]
*[[Sunwu]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Heihe Shi]]'s, [[Sunwu maakond|Sunwu maakonna]] ja [[Sunwu suurvald|Sunwu suurvalla]] keskus
*[[Suojärvi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Suojärvi rajoon]]i keskus
*[[Suonenjoki]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas
*[[Supa]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Supes]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]]
*[[Supetar]], linn [[Horvaatia]]s [[Spliti-Dalmaatsia maakond|Spliti-Dalmaatsia maakonnas]]
*[[Supingstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]]
*[[Supraśl]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]]
*[[Supsi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Sūq ash-Shuyūkh]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Dhī Qār|Dhī Qāri kubernerkonnas]]
*[[Şūr]], linn [[Liibanon]]is [[Lõuna-Liibanoni kubernerkond|Lõuna-Liibanoni kubernerkonnas]]
*[[Surabaya]], [[linn]] [[Indoneesia]]s, [[Ida-Jaava provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Surami]], alev [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli|Šida Kharthli piirkonnas]] [[Hašuri rajoon]]is
*[[Suraż]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]]
*[[Suraž]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Suraži rajoon]]i keskus
*[[Surat]], [[linn]] [[India]]s [[Gujarāt]]i osariigis
*[[Surat Thani]], linn [[Tai]]s
*[[Surčciems]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Heinaste vald|Heinaste vallas]]
*[[Surdegis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]i [[Troškūnai vald|Troškūnai vallas]]
*[[Surgut]], linn [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Surhów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Krasnystawi maakond|Krasnystawi maakonnas]] [[Krasnystawi vald|Krasnystawi vallas]]
*[[Surikava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Surju]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Saarde vald|Saarde vallas]]
*[[Surovikino]], linn [[Venemaa]]l [[Volgogradi oblast]]is, [[Surovikino rajoon]]i halduskeskus
*[[Sursk]], linn [[Venemaa]]l [[Penza oblast]]is [[Gorodištše rajoon]]is
*[[Surt]], linn [[Liibüa]]s
*[[Suru]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Surva]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Surviliškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Surviliškise vald|Surviliškise valla]] halduskeskus
*[[Susa (Itaalia)|Susa]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas [[Torino provints]]is
*[[Şuşa]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is [[Mägi-Karabahh]]is
*[[Sūsah]], [[linn]] [[Tuneesia]]s, [[Sūsah' kubernerkond|Sūsah' kubernerkonna]] keskus
*[[Susanville]], linn [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s, [[Lasseni maakond|Lasseni maakonna]] halduskeskus
*[[Susanville (Oregon)|Susanville]], kummituslinn [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Oregon]]i osariigis [[Granti maakond (Oregon)|Granti maakonnas]]
*[[Susitna North]], asula [[Alaska]]l
*[[Suskowola]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Pionki vald|Pionki vallas]]
*[[Susono]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is
*[[Sussuman]], linn [[Venemaa]]l [[Magadani oblast]]is, [[Sussumani rajoon]]i ja [[Sussumani linnaringkond|Sussumani linnaringkonna]] keskus
*[[Susz]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Iława maakond|Iława maakonnas]]
*[[Susta]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Gavieze vald|Gavieze vallas]]
*[[Sušice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]]
*[[Suzdal]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Suzdali rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Suzu]], linn [[Jaapan]]is [[Ishikawa prefektuur]]is
*[[Suzuka]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is
*[[Suži (Garkalne piirkond)|Suži]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Sutherland (LAV)|Sutherland]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]]
*[[Sutkai]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]i [[Kriūkai vald|Kriūkai vallas]]
*[[Sutlema]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonna]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] 
*[[Sutlepa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Sutomore]], linn [[Montenegro]]s [[Bari vald|Bari vallas]]
*[[Sutton (Québec)|Sutton]], küla [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas
*[[Sutu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Suuga]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Suur-Nõmmküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Suurbraak]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Suure-Ahli]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Suure-Jaani]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]]
*[[Suure-Lähtru]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Suure-Rootsi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Suurejõe]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Suurekivi]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Suuremõisa (Pühalepa)|Suuremõisa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]]
*[[Suuresta]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Suurküla (Lääne-Harju)|Suurküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]
*[[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Vormsi vald|Vormsi vallas]] 
*[[Suurküla (Märjamaa)|Suurküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Suurküla (Põlva)|Suurküla]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Suurmetsa]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Suurna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Suurpea]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Suursoo küla|Suursoo]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Suurupi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Harku vald|Harku vallas]] 
*[[Suva]], [[Fidži]] pealinn, [[Keskpiirkond (Fidži)|Keskpiirkonna]] halduskeskus
*[[Suvainiškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Pandėlysi vald|Pandėlysi vallas]]
*[[Suviekas]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Suviekase vald|Suviekase valla]] halduskeskus
*[[Suvorov (linn)|Suvorov]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Suvorovi rajoon]]i halduskeskus
*[[Suwałki]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]]

==Sv==
*[[Svaljava]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Svaljava rajoon]]i halduskeskus
*[[Svaneke]], asula [[Taani]]s [[Bornholmi piirkonnavald|Bornholmi piirkonnavallas]]
*[[Svari]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]]
*[[Svatove]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Svatove rajoon]]i halduskeskus
*[[Svay Riĕng]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Svay Riĕngi provints]]i keskus
*[[Svėdasai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Svėdasai vald|Svėdasai valla]] halduskeskus
*[[Sveiļi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Sveļmi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Svente]], asula [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]]
*[[Sverdlivka (Lõpovetsi rajoon)|Sverdlivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Svētciems]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Svēte]], asula [[Läti]]s [[Jelgava piirkond|Jelgava piirkonnas]], [[Svēte vald|Svēte valla]] keskus
*[[Sveti Stefan]], asula [[Montenegro]]s [[Budva vald|Budva vallas]] 
*[[Svētiņi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Lielvārde vald|Lielvārde vallas]]
*[[Světlá nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]]
*[[Svetlograd]], linn Venemaal [[Stavropoli krai]]s
*[[Svetogorsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Viiburi rajoon]]is
*[[Sviby]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Vormsi vald|Vormsi vallas]] 
*[[Svidník]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]], [[Svidníki ringkond|Svidníki ringkonna]] keskus
*[[Svieržań]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Rahačoŭ rajoon]]i [[Doŭski külanõukogu]]s.
*[[Sviestiņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]]
*[[Svilāre]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Druviena vald|Druviena vallas]]
*[[Sviļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Sviļu ciems]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]]
*[[Svinhult]], küla [[Rootsi]]s [[Östergötland]]is [[Östergötlandi lään]]is [[Ydre vald|Ydre vallas]]
*[[Svir]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Miadziełi rajoon]]is, [[Sviri külanõukogu]] keskus
*[[Svirkančiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]]
*[[Svirkos]], küla [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Svirkose vald|Svirkose valla]] halduskeskus
*[[Svirstroi]], [[alev]] [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Lodeinoje Pole rajoon]]is
*[[Svisłač]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Svisłači rajoon]]i keskus
*[[Svisłač (Minski oblast)|Svisłač]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is
*[[Svisłač (Mahiloŭ oblast)|Svisłač]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Asipovičy rajoon]]is
*[[Svit]], linn [[Slovakkia]]s [[Prešovi maakond|Prešovi maakonnas]] [[Popradi ringkond|Popradi ringkonnas]]
*[[Svitavy]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]], [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonna]] halduskeskus
*[[Svitene]], asula [[Läti]]s [[Rundāle piirkond|Rundāle piirkonnas]]
*[[Svitlodarsk]], asula [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is
*[[Svjatohirsk]], linn [[Ukraina]] [[Donetski oblast]]i [[Kramatorski rajoon]]is
*[[Svoboda nad Úpou]], linn [[Tšehhi]] [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]]
*[[Svobodnõi]], linn [[Venemaa]]l [[Amuuri oblast]]is, [[Svobodnõi rajoon]]i halduskeskus
*[[Svratka]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Žďár nad Sázavou ringkond|Žďár nad Sázavou ringkonnas]]
*[[Svõtõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is
*[[Svätý Jur]], linn [[Slovakkia]]s [[Bratislava maakond|Bratislava maakonnas]] [[Pezinoki ringkond|Pezinoki ringkonnas]]

==Sw== 
*[[Swakopmund]], linn [[Namiibia]]s, [[Erongo ringkond|Erongo ringkonna]] halduskeskus
*[[Swalala]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] [[Mbombela vald|Mbombela vallas]]
*[[Swansea]], linn [[Suurbritannia]]s, [[Wales]]is
*[[Swarzędz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]]
*[[Swarzewo]], küla [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Pucki maakond|Pucki maakonnas]] [[Pucki vald|Pucki vallas]]
*[[Swartklip]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]]
*[[Swartruggens]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Swellendam]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]]
*[[Świątniki Górne]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]]
*[[Świdnica]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Świdnica maakond|Świdnica maakonna]] halduskeskus
*[[Świdnik]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Świdniki maakond|Świdniki maakonna]] halduskeskus
*[[Świdwin]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Świdwini maakond|Świdwini maakonna]] halduskeskus
*[[Świebodzice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Świdnica maakond|Świdnica maakonnas]]
*[[Świebodzin]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]], [[Świebodzini maakond|Świebodzini maakonna]] halduskeskus
*[[Święciechowa]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Leszno maakond|Leszno maakonnas]], [[Święciechowa vald|Święciechowa valla]] halduskeskus
*[[Świeradów-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Lubańi maakond|Lubańi maakonnas]]
*[[Świerzawa]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Złotoryja maakond|Złotoryja maakonnas]].
*[[Świętochłowice]], [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Świętoszów]], [[küla]] [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]]
*[[Swindon]], linn [[Inglismaa]]l [[Wiltshire]]'i krahvkonnas
*[[Świnoujście]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]]

==Sõ==
*[[Sõgula]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]
*[[Sõitme]], küla Harju maakonnas [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Sõktõvkar]], linn [[Venemaa]]l, [[Komi Vabariik|Komi Vabariigi]] pealinn
*[[Sõmera]], küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kärla vald|Kärla vallas]]
*[[Sõmerpalu]], alevik [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Sõmerpalu küla|Sõmerpalu]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]]
*[[Sõmeru]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]]
*[[Sõmeru (Kiili)|Sõmeru]], küla Harju maakonnas Kiili vallas
*[[Sõmeru (Kose)|Sõmeru]], küla Harju maakonnas [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Sõmeru (Märjamaa)|Sõmeru]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Sõmeru (Paide)|Sõmeru]], küla [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linnas]]
*[[Sõnarna]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Sõnelnõkove]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is, [[Sõnelnõkove rajoon]]i halduskeskus
*[[Sõrandu]], küla Järva maakonnas [[Järva vald|Järva vallas]]
*[[Sõreste]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]]
*[[Sõru]], küla [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]]
*[[Sõrumäe]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]]
*[[Sõrve]], küla Harju maakonnas [[Harku vald|Harku vallas]]
*[[Sõssert]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is
*[[Sõtke (Märjamaa)|Sõtke]], küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas
*[[Sõtke (Narva-Jõesuu)|Sõtke]], küla Ida-Viru maakonnas [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]
*[[Sõzran]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Samara oblast]]is
*[[Sõtšovka]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Sõtšovka rajoon]]i keskus
*[[Sõvakivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is Lõpovetsi rajoonis
*[[Sõõrike]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]]
*[[Sõõru]], küla [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]

==Sä==
*[[Şəki]], linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Şəki rajoon]]i keskus
*[[Säkna]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Säre]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Särevere]], [[alevik]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi vald|Türi vallas]]
*[[Särgla]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Sääla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Sääre (Kihnu)|Sääre]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Kihnu vald|Kihnu vallas]]
*[[Sääritsa]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Sääsküla (Kose)|Sääsküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]]
*[[Säässaare]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Säästla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] 
*[[Säynätsalo]], asula [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Kesk-Soome]] maakonnas [[Jyväskylä linn]]as

==Sö==
*[[Söderby]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Vormsi vald|Vormsi vallas]]
*[[Södertälje]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Södermanlandi maakond|Södermanlandi maakonnas]] [[Stockholmi lään]]is, [[Södertälje vald|Södertälje valla]] keskus
*[[Södra Sandby]], küla [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is ja [[Lundi vald|Lundi vallas]], [[Södra Sandby vald|Södra Sandby valla]] halduskeskus
*[[Sölden]], asula [[Austria]]s [[Tirool]]i liidumaal, [[Söldeni vald|Söldeni valla]] keskus

==Sü==
*[[Sühbaatar]], linn [[Mongoolia]]s, [[Selenge aimakk|Selenge aimaki]] halduskeskus
*[[Sülüktü]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Batkeni oblast]]is
*[[Sülysáp]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Nagykáta kreis]]is
*[[Sümeg]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]], [[Sümegi kreis]]i halduskeskus
*[[Sürgavere]], [[küla]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]

==Sy== 
*[[Syców]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]]
*[[Sydney]], [[linn]] [[Austraalia]]s, [[Uus-Lõuna-Wales|Uus-Lõuna-Walesi osariigi]] [[pealinn]]
*[[Sydney (Nova Scotia)|Sydney]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis, [[Cape Bretoni piirkondlik omavalitsus|Cape Bretoni piirkondliku omavalitsuse]] keskus
*[[Sydney on Vaal]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] [[Dikgatlongi vald|Dikgatlongi vallas]]
*[[Syferskuil]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]]
*[[Sygneczów]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]]
*[[Synkavičy]], küla [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Zelva rajoon]]is [[Synkavičy külanõukogu]]s
*[[Syracuse]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]]

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>nzlfjh2lhunlmkhipek19i51xmru065</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asulad (U)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>54544</id>
    <revision>
      <id>7158763</id>
      <parentid>7131250</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:24:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>/* Uj */</comment>
      <origin>7158763</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32546" sha1="ermr266px4uig8655pn3s6flsm4szk2" xml:space="preserve">{{AsuladIndeks}}

'''Asulad (U)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad U-tähega.
{{sisukord paremale}}

==Ub==
*[[Ubakalu]], endine küla Eestis [[Järva maakond|Järva maakonna]] [[Järva vald|Järva valla]] alal
*[[Ūbāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Cesvaine vald|Cesvaine vallas]]
*[[Ubasalu]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Ube]], linn [[Jaapan]]is [[Yamaguchi prefektuur]]is
*[[Ubiad]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Chełmieci vald|Chełmieci vallas]]
*[[Ubiškė]], alev [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is [[Tryškiai vald|Tryškiai vallas]] 
*[[Ubrique]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is
*[[Ubrzeż]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Bochnia maakond|Bochnia maakonnas]] [[Łapanówi vald|Łapanówi vallas]]

==Uc==
*[[Uchanie]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]], [[Uchanie vald|Uchanie valla]] halduskeskus
*[[Uchquduq]], linn [[Usbekistan]]is [[Navoiy vilajett|Navoiy vilajetis]]

==Ud==
*[[Uda (Jaapan)|Uda]], linn [[Jaapan]]is [[Nara prefektuur]]is
*[[Udange]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]] [[Arloni vald|Arloni vallas]]
*[[Udatšnõi]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s [[Mirnõi uluss]]is
*[[Uddevalla]], linn [[Rootsi]]s [[Västra Götalandi lään]]is
*[[Udine]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Friuli-Venezia Giulia|Friuli-Venezia Giulia maakonnas]], [[Udine provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Udomlja]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Udomlja rajoon]]i keskus
*[[Udora (Ontario)|Udora]], küla [[Kanada]]s [[Ontario]] provintsis
*[[Udraliai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Mosėdise vald|Mosėdise vallas]]
*[[Ūdrande]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]]
*[[Ūdrēni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]]
*[[Ūdri]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]
*[[Udria]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]
*[[Ūdriņas]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Trikāta vald|Trikāta vallas]]
*[[Ūdrupe]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]]
*[[Uduküla]], endine küla [[Viljandimaa]]l [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonnas]]

==Ue==
*[[Uelen]], asula [[Venemaa]]l [[Tšuktšimaa]] [[Tšukotka rajoon]]is
*[[Uelzen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]]l, [[Uelzeni kreis]]i keskus
*[[Uetersen]], linn [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal [[Pinnebergi kreis]]is

==Uf==
*[[Ufa]], linn [[Venemaa]]l, [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigi]] pealinn

==Ug==
*[[Ugāle]], küla Lätis [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ugāle vald|Ugāle vallas]]
*[[Ugarove]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is
*[[Uglegorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is, [[Uglegorski rajoon]]i keskus
*[[Uglitš]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Uglitši rajoon]]i keskus
*[[Uglja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Tjatšivi rajoon]]is
*[[Uglovka]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is [[Okulovka rajoon]]is
*[[Ugniv]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Žovkva rajoon]]is
*[[Ugolnõje Kopi]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Tšuktšimaa]]l, [[Keskrajoon (Tšuktšimaa)|Keskrajoon]]i keskus
*[[Ūgrinīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]]
*[[Uguņciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]]

==Uh==
*[[Uherské Hradiště]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]], [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonna]] halduskeskus
*[[Uherský Brod]], [[linn]] [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonnas]]
*[[Uherský Ostroh]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonnas]]
*[[Uhlířské Janovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kutná Hora ringkond|Kutná Hora ringkonnas]]
*[[Uhmardu]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]]
*[[Uhta]], linn Venemaal [[Komi]] Vabariigis, [[Uhta linnaringkond|Uhta linnaringkonna]] keskus
*[[Uhtjärve]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Uhtna]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]]

==Ui==
*[[Uia]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Uibujärve]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]]
*[[Uikala]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]]
*[[Uikiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Seda vald|Seda vallas]]
*[[Uimaharju]], küla [[Soome]]s [[Põhja-Karjala]] maakonnas
*[[Uitenhage]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Nelson Mandela Bay linnaringkond|Nelson Mandela Bay linnaringkonnas]]
*[[Uitkoms]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] [[Mohokare vald|Mohokare vallas]]

==Uj==
*[[Ujanowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Laskowa vald|Laskowa vallas]]
*[[Ujar]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s, [[Ujari rajoon]]i keskus
*[[Ujarõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is
*[[Ujazd]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Strzelce Opolskie maakond|Strzelce Opolskie maakonnas]]
*[[Ujazd (Tomaszów Mazowiecki maakond)|Ujazd]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Mazowiecki maakond|Tomaszów Mazowiecki maakonnas]], [[Ujazdi vald (Łódźi vojevoodkond)|Ujazdi valla]] halduskeskus
*[[Újezd u Brna]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno maaringkond|Brno maaringkonnas]]
*[[Újfehértó]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]] [[Nyíregyháza kreis]]is
*[[Újhartyán]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Dabasi kreis]]is
*[[Uji]], linn [[Jaapan]]is [[Kyōto prefektuur]]is
*[[Ujjain]], [[linn]] [[India]]s [[Madhya Pradesh]]i osariigis
*[[Újkígyós]], linn [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]] [[Békéscsaba kreis]]is
*[[Ujście]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Piła maakond|Piła maakonnas]]
*[[Ujsoły]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Żywieci maakond|Żywieci maakonnas]], [[Ujsoły vald|Ujsoły valla]] halduskeskus
*[[Újszász]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat|Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis]] [[Szolnoki kreis]]is

==Uk==
*[[Ukmergė]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Vilniuse maakond|Vilniuse maakonnas]], [[Ukmergė rajoon]]i [[halduskeskus]]
*[[Ukrajinka]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Obuhhivi rajoon]]is
*[[Ukrajinsk]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Pokrovski rajoon]]is
*[[Ukri]], küla [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Ukri vald|Ukri valla]] halduskeskus
*[[Ukrinai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]]

==Ul==
*[[Ula (Saaremaa)|Ula]], [[küla]] [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]]
*[[Uła]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Biešankovičy rajoon]]is, [[Uła külanõukogu]] keskus
*[[Ulaanbaatar]], [[Mongoolia]] [[pealinn]] 
*[[Ulaangom]], linn [[Mongoolia]]s, [[Uvsi aimakk|Uvsi aimaki]] keskus
*[[Uladivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is
*[[Ulan-Majorat]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Radzyń Podlaski maakond|Radzyń Podlaski maakonnas]], [[Ulan-Majorati vald|Ulan-Majorati vallas]]
*[[Ulan-Ude]], linn [[Venemaa]]l, [[Burjaatia Vabariik|Burjaatia Vabariigi]] pealinn
*[[Ulaniv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is
*[[Ulanivka]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is
*[[Ulanów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Nisko maakond|Nisko maakonnas]]
*[[Ulaskova]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Ulbroka]], küla [[Läti]]s, [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] ja [[Stopiņi vald|Stopiņi valla]] halduskeskus
*[[Ulcinj]], linn [[Montenegro]]s, [[Ulcinji vald|Ulcinji valla]] keskus
*[[Ulefoss]], küla [[Norra]]s [[Telemark|Telemarg]]i maakonnas [[Nome vald|Nome vallas]]
*[[Uleniec]], küla [[Poola]]a [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Grójeci vald|Grójeci vallas]]
*[[Ulhówek]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]], [[Ulhóweki vald|Ulhóweki valla]] halduskeskus
*[[Uliastaj]], linn [[Mongoolia]]s, [[Dzavhani aimakk|Dzavhani aimaki]] halduskeskus
*[[Ulila]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]]
*[[Ulitina]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]]
*[[Ulja]], küla Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]]
*[[Uljanivka (Lõpovetsi rajoon)|Uljanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is
*[[Uljanovka]], [[alev]] [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]is [[Tosno rajoon]]is
*[[Uljanovsk]]
*[[Uljaste (Rägavere)|Uljaste]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Uljaste (Lüganuse)|Uljaste]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Sonda vallas]]
*[[Ulje]], küla Eestis Saare maakonnas [[Kärla vald|Kärla vallas]]
*[[Ullaste]], küla Eestis [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Ulm]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal
*[[Ulmale]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]]
*[[Ulmeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]]
*[[Ulsan]], linn [[Lõuna-Korea]]s
*[[Ulundi]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is, [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonna]] halduskeskus
*[[Uluste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Ulvi (Mustvee)|Ulvi]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]]
*[[Ulvi (Rägavere)|Ulvi]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]
*[[Ulvila]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Satakunta]] maakonnas

==Um==
*[[Umag]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]]
*[[Uman]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is
*[[Umari]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]]
*[[Umba]], alev [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is, [[Teri rajoon]]i keskus
*[[Umbogintwini]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[eThekwini linnaringkond|eThekwini linnaringkonnas]]
*[[Umbsoo küla|Umbsoo]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] 
*[[Umbumbulu]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[eThekwini linnaringkond|eThekwini linnaringkonnas]]
*[[Umdloti]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[eThekwini linnaringkond|eThekwini linnaringkonnas]]
*[[Umeå]], linn [[Rootsi]]s, [[Västerbotteni lään]]i ja [[Umeå vald|Umeå valla]] keskus
*[[Umhlanga]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Umkomaas]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is
*[[Umlazi]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[eThekwini linnaringkond|eThekwini linnaringkonnas]]
*[[Umm Durmān]], [[linn]] [[Sudaan]]is
*[[Umm Qaşr]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]]
*[[Ummaru]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Umzimkhulu]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Harry Gwala ringkond|Harry Gwala ringkonnas]], [[Umzimkhulu vald|Umzimkhulu valla]] halduskeskus
*[[Umzinto]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]]
*[[Umzumbe]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]]
*[[Umtentweni]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] [[Ray Nkonyeni vald|Ray Nkonyeni vallas]]
*[[Umuahia]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Abia osariik|Abia osariigi]] [[pealinn]]
*[[Umurga]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]], [[Umurga vald|Umurga valla]] halduskeskus

==Un==
*[[Unakvere]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]]
*[[Unametsa]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]
*[[Underberg (LAV)|Underberg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Harry Gwala ringkond|Harry Gwala ringkonnas]]
*[[Undi]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]]
*[[Undimäe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Undva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]
*[[Uneste]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Unetša]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is
*[[Unģeni]], küla [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]]
*[[Ungheni]], linn [[Moldova]]s, [[Ungheni rajoon]]i halduskeskus
*[[Ungheni (Rumeenia)|Rumeenia]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]]
*[[Unguma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] 
*[[Unguri]], asula [[Läti]]s [[Pārgauja piirkond|Pārgauja piirkonnas]]
*[[Unguri (Mazsalaca piirkond)|Unguri]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]]
*[[Unguriņi]] küla [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]] [[Kööna vald|Kööna vallas]]
*[[Unhošť]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kladno ringkond|Kladno ringkonnas]]
*[[Uničov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Olomouci ringkond|Olomouci ringkonnas]]
*[[Uniejów]], [[linn]] [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]]
*[[Uniküla (Valga)|Uniküla]], [[küla]] [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]]
*[[Uniondale (LAV)|Uniondale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]]
*[[Uniszowice]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Konopnica vald (Lublini vojevoodkond)|Konopnica vallas]]
*[[Univere]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Universitāte]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Skulte vald|Skulte vallas]].
*[[Unna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Unna kreis]]is
*[[Untšo]] ehk Šorunža, küla [[Venemaa]]l [[Mari Eli Vabariik|Mari Eli vabariigis]] [[Morki rajoon]]is

==Uo==
*[[Uogiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]]

==Up==
*[[Upa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]]
*[[Upatciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]] 
*[[Upenieki]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]
*[[Upenieki (Ķūļciemsi vald)|Upenieki]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ķūļciemsi vald|Ķūļciemsi vallas]]
*[[Upesciems]], asula [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]]
*[[Upesciems (Zlēkase vald)|Upesciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]]
*[[Upesgrīva]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Mērsragsi piirkond|Mērsragsi piirkonnas]]
*[[Upesgrīva (Vandzene vald)|Upesgrīva]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Vandzene vald|Vandzene vallas]]
*[[Upeslejas]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]]
*[[Upeslīči]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonna]]s [[Koknese vald|Koknese vallas]]
*[[Upeslīči (Salaspilsi vald)|Upeslīči]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]]
*[[Upespils]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Suntaži vald|Suntaži vallas]]
*[[Úpice]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]]
*[[Upington]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is, [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonna]] halduskeskus
*[[Upīškalns]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]]
*[[Upītes]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Īvande vald|Īvande vallas]]
*[[Upītes (Kocēni vald)|Upītes]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]]
*[[Upmalas]], küla [[Läti]]s [[Mālpilsi piirkond|Mālpilsi piirkonnas]]
*[[Upmaļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]
*[[Upninkai]], küla [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Upninkai vald|Upninkai valla]] halduskeskus
*[[Upper Montclair]], asula [[USA]]s [[New Jersey]]s [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi maakonnas]] [[Montclair (New Jersey)|Montclair]]is
*[[Upplands Väsby]], asula [[Rootsi]]s [[Upplandi maakond|Upplandi maakonna]] [[Stockholmi lään]]is, [[Upplands Väsby vald|Upplands Väsby valla keskus]]
*[[Uppsala]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Uppsala lään]]is
*[[Upsēde]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Saka vald (Läti)|Saka vallas]]
*[[Upyna]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Upyna vald|Upyna valla]] keskus
*[[Upyna (Telšiai)|Upyna]], küla [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is, [[Upyna vald (Telšiai)|Upyna valla]] halduskeskus
*[[Upytė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Upytė vald|Upytė valla]] halduskeskus

==Ur==
*[[Ura]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Urai]], linn Venemaal [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]]
*[[Uralaane]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]]
*[[Uranaži]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]]
*[[Urbino]], linn [[Itaalia]]s [[Marche]] maakonnas
*[[Urbonaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]]
*[[Urboniškė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]]
*[[Urdoma]], alev [[Venemaa]]l [[Arhangelski oblast]]is [[Lena rajoon]]is
*[[Urdziņa]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Ogresgalsi vald|Ogresgalsi vallas]]
*[[Urečča]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Lubańi rajoon]]is, [[Urečča külanõukogu]] halduskeskus
*[[Ureikste]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Ranka vald|Ranka vallas]]
*[[Uren]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is, [[Ureni rajoon]]i halduskeskus
*[[Urengoi]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] [[Purovski rajoon]]is
*[[Urevere]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]]
*[[Urga küla|Urga]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Braslava vald|Braslava vallas]]
*[[Urganch]], linn [[Usbekistan]]is, [[Horezmi vilajett|Horezmi vilajeti]] keskus
*[[Urgas]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]]
*[[Urge (Kohila)|Urge]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]
*[[Urge (Tori)|Urge]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Uricani]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]]
*[[Urissaare]], küla [[Pärnu  maakond|Pärnu  maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Urita]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]
*[[Urjupinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Volgogradi oblast]]is
*[[Urk]], linn [[Holland]]is [[Flevoland]]i provintsis
*[[Urlați]], linn Rumeenias Prahova maakonnas. 
*[[Urmarõ]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Tšuvaššia]]s, [[Urmarõ rajoon]]i keskus
*[[Urmia]], linn [[Iraan]]is, [[Lääne-Aserbaidžaani provints]]i keskus
*[[Urzędów]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Kraśniki maakond|Kraśniki maakonnas]]
*[[Urziceni]], linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakond|Ialomița maakonnas]]
*[[Urzut]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Pruszkówi maakond|Pruszkówi maakonnas]] [[Nadarzyni vald|Nadarzyni vallas]]
*[[Uržum]], linn [[Venemaa]]l [[Kirovi oblast]]is, [[Uržumi rajoon]]i keskus
*[[Uruguaiana]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis
*[[Urumarja]], küla [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Tori vald|Tori vallas]]
*[[Urvaste (Rae)|Urvaste]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Urvaste]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Urvikiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Reivyčiai vald|Reivyčiai vallas]]
*[[Urõtš]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Skole rajoon]]is

==Us==
*[[Usa (Jaapan)|Usa]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Ōita prefektuur]]is
*[[Uście Gorlickie]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]], [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie valla]] halduskeskus. 
*[[Uście Solne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]]
*[[Usėnai]], küla [[Leedu]]s [[Šilutė rajoon]]is, [[Usėnai vald|Usėnai valla]] halduskeskus
*[[Ushuaia]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Tulemaa provints (Argentina)|Tulemaa provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Usielub]], [[agrolinnake]] (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Navahrudaki rajoon]]is, [[Usielubi külanõukogu]] keskus
*[[Ūsiņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]]
*[[Uskani]], küla [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]]
*[[Usma]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Usma vald|Usma valla]] halduskeskus
*[[Usman]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Usmani rajoon]]i keskus
*[[Usmas stacija]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Usma vald|Usma vallas]]
*[[Uśmierz]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Dołhobyczówi vald|Dołhobyczówi vallas]]
*[[Úsov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]
*[[Uspenka (Amvrossijivka rajoon)|Uspenka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Amvrossijivka rajoon]]is
*[[Ussinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Komi]] Vabariigis
*[[Ussolje]], linn [[Venemaa]]l 
*[[Ussolje-Sibirskoje]], linn Venemaal [[Irkutski oblast]]is, [[Ussolje rajoon]]i keskus
*[[Ussuriisk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Ussuriiski rajoon]]i keskus
*[[Uszew]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Gnojniki vald|Gnojniki vallas]]
*[[Ust-Džeguta]], linn [[Venemaa]]l [[Karatšai-Tšerkessi Vabariik|Karatšai-Tšerkessi Vabariigis]], [[Ust-Džeguta rajoon]]i keskus
*[[Ust-Ilimsk]], linn Venemaal [[Irkutski oblast]]is, [[Ust-Ilimski rajoon]]i keskus
*[[Ust-Ižora]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas [[Kolpino linnarajoon]]is
*[[Ust-Jansk]], maa-asula [[Venemaa]]l [[Sahha]]s [[Ust-Janski uluss]]is, Ust-Janski rahvusliku naslegi keskus
*[[Ust-Kamtšatsk]], alev Venemaal, [[Kamtšatka krai]] [[Ust-Kamtšatski rajoon]]i halduskeskus
*[[Ust-Katav]], linn [[Venemaa]] [[Tšeljabinski oblast]]is
*[[Ust-Kut]], linn Venemaal [[Irkutski oblast]]is, [[Ust-Kuti rajoon]]i keskus
*[[Ust-Labinsk]], linn Venemaal [[Krasnodari krai]]s, [[Ust-Labinski rajoon]]i keskus
*[[Ust-Luga]], asula [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoonis]], [[Ust-Luga külanõukogu]] keskus
*[[Ustanów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] [[Prażmówi vald|Prażmówi vallas]]
*[[Ústí nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s, [[Ústí maakond|Ústí maakonna]] keskus
*[[Ústí nad Orlicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]], [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonna]] keskus
*[[Ustjužna]], linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, Ustjužna rajooni keskus
*[[Ustka]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Słupski maakond|Słupski maakonnas]]
*[[Ustroń]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]]
*[[Ustroņi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]]
*[[Ustrzyki Dolne]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonna]] halduskeskus
*[[Ustõlug]], linn [[Ukraina]]s [[Volõõnia oblast]]is [[Volodõmõr-Volõnskõi rajoon]]is
*[[Usvjatõ]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Usvjatõ rajoon]]i keskus

==Uš==
*[[Ušačy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is
*[[Uškovo]], alev [[Peterburi]]s [[Kurortnõi rajoon]]is
*[[Úštěk]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]]
*[[Ušuri]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]]

==Uz==
*[[Uzda]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Uzda rajoon]]i keskus
*[[Uzlovaja]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Uzlovaja rajoon]]i keskus
*[[Uzõn]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Bila Tserkva rajoon]]is

==Už==
*[[Užava]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Užava vald|Užava valla]] halduskeskus
*[[Užežerė]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Seda vald|Seda vallas]]
*[[Užgorod]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Taga-Karpaatia oblast]]i [[halduskeskus]]
*[[Užliedžiai]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Užliedžiai vald|Užliedžiai valla]] halduskeskus
*[[Užlieknė]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]]
*[[Užluobė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]]
*[[Užpaliai]], on alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Užpaliai vald|Užpaliai valla]] halduskeskus
*[[Užpelkiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Šerkšnėnai vald|Šerkšnėnai vallas]]
*[[Užur]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s, [[Užuri rajoon]]i keskus
*[[Užusaliai]], küla [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is, [[Užusaliai vald|Užusaliai valla]] halduskeskus
*[[Užventė]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]]
*[[Užventis]], linn [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is

==Ut==
*[[Utashinai]], linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is [[Sorachi allprefektuur]]is
*[[Utena]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Utena maakond|Utena maakonna]] keskus
*[[Úterý]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Plzeňi põhjaringkond|Plzeňi põhjaringkonnas]]
*[[Utqiaġvik]], linn [[USA]]-s [[Alaska osariik|Alaska osariigis]], North Slope'i maakonna keskus
*[[Utrecht]], [[linn]] [[Holland]]is, [[Utrechti provints]]i [[halduskeskus]]
*[[Utrecht (LAV)|Utrecht]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Amajuba ringkond|Amajuba ringkonnas]]
*[[Utsira]], [[küla]] [[Norra]]s [[Rogaland]]i maakonnas [[Utsira saar]]el, [[Utsira vald|Utsira valla]] keskus
*[[Utsunomiya]], linn [[Jaapan]]is, [[Tochigi prefektuur]]i halduskeskus
*[[Utšalõ]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]i Vabariigis, [[Utšalõ rajoon]]i halduskeskus
*[[Utšar]], küla [[Kõrgõzstan]]is, [[Oši oblast]]is

==Uu==
*[[Uudeküla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]]
*[[Uue-Antsla]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]]
*[[Uue-Kariste]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]]
*[[Uuearu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]]
*[[Uuemaa]], küla [[Pärnu  maakond|Pärnu  maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Uuemõisa]], [[alevik]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]]
*[[Uuemõisa (küla Haapsalus)|Uuemõisa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] 
*[[Uuemõisa (Pöide)|Uuemõisa]], [[küla]] [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]]
*[[Uuesalu]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]]
*[[Uueveski]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] 
*[[Uugla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Uulu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]]
*[[Uuri]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]]
*[[Uus-Amsterdam]], endine asula praeguse [[New York|New Yorgi]] linna kohal, [[Uus-Madalmaad]]e halduskeskus
*[[Uus-Irboska]], küla [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]i [[Petseri rajoon]]is, [[Uue-Irboska külanõukogu]] keskus
*[[Uusikaupunki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas
*[[Uusküla (Jõelähtme)|Uusküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]]
*[[Uusküla (Lääne-Nigula)|Uusküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]]
*[[Uusküla (Rapla)|Uusküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]
*[[Uusna]], küla [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]]

==Uv==
*[[Uva]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s, [[Uva rajoon]]i keskus
*[[Úvaly]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha idaringkond|Praha idaringkonnas]]
*[[Uvaravičy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Buda-Kašalova rajoon]]is, [[Uvaravičy külanõukogu]] halduskeskus
*[[Uvarovo]], linn [[Venemaa]]l [[Tambovi oblast]]is, [[Uvarovo rajoon]]i keskus
*[[Uvongo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]]

[[Kategooria:Asulate loendid]]</text>
      <sha1>ermr266px4uig8655pn3s6flsm4szk2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pringi (Viimsi)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>56600</id>
    <revision>
      <id>7158516</id>
      <parentid>6293769</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:20:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7158516</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="434" sha1="3wkkcvdc19t370kxwjcv2ibdsgxgpgp" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Pringi
|  pilt = Viimsi Open Air Museum Pringi.jpg
|  pildiallkiri = [[Viimsi vabaõhumuuseum]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Harju
}}
'''Pringi''' on [[küla]] Harju maakonnas [[Viimsi vald|Viimsi vallas]].

Külas on [[Viimsi vabaõhumuuseum]], [[Rannarahva muuseum]] ja [[Viimsi talveaed]]. 

==Viited==
{{viited}}

{{Viimsi vald}}

[[Kategooria:Harju maakonna külad]]
[[Kategooria:Viimsi vald]]</text>
      <sha1>3wkkcvdc19t370kxwjcv2ibdsgxgpgp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasabian</title>
    <ns>0</ns>
    <id>60371</id>
    <revision>
      <id>7158687</id>
      <parentid>6673413</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:21:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158687</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1792" sha1="63k08kltghsbw8pe7p5pblm4b1sdht6" xml:space="preserve">[[Pilt:Kasabian at Brixton Academy 2009.jpg|pisi|Kasabian (2009)]]
'''Kasabian''' on [[alternatiivrokk|alternatiivroki]] / ''[[indie rock]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i ansambel [[Inglismaa]]lt [[Leicester]]ist. Bänd moodustati aastal [[1997]]. Kasabian on välja andnud kuus stuudioalbumit.

Esimene Kasabiani album ilmus 2004. aastal. Teine album, &quot;[[Empire (Kasabiani album)|Empire]]&quot;, avaldati Suurbritannias [[28. august]]il [[2006]]. Album keskendub sõjakoledustele ja sellega seotud probleemidele. Singel &quot;Empire&quot; sellelt albumilt sai juulis [[Suurbritannia]] edetabelis UK Singles Chart 9. koha. Singel &quot;Shoot The Runner&quot; ilmus 6. novembril.

Album &quot;[[West Ryder Pauper Lunatic Asylum]]&quot; ilmus Suurbritannias 5. juunil 2009. Singlist &quot;[[Fire (Kasabiani laul)|Fire]]&quot; sai [[Inglismaa]] [[Premier League]]'i tunnusmeloodia (2010–2013).

Septembris 2011 ilmus stuudioalbum &quot;[[Velociraptor!]]&quot;.

Viies album, &quot;[[48:13]]&quot;, avaldati juunis 2014. Album sai pealkirja pikkuse järgi.

Kuues album, &quot;[[For Crying Out Loud]]&quot;, ilmus 5. mail 2017.

==Albumid==
*&quot;[[Kasabian (album)|Kasabian]]&quot; (2004)
*&quot;[[Empire (Kasabiani album)|Empire]]&quot; (2006)
*&quot;[[West Ryder Pauper Lunatic Asylum]]&quot; (2009)
*&quot;[[Velociraptor!]]&quot; (2011)
*&quot;[[48:13]]&quot; (2014)
*&quot;[[For Crying Out Loud]]&quot; (2017)
*&quot;[[The Alchemist's Euphoria]]&quot; (2022)
*&quot;Happenings&quot; (2024)

==Liikmed==
===Praegused liikmed===
* [[Tom Meighan]] – laul
* [[Serge Pizzorno]] – [[kitarr]], süntesaator, taustalaul ja peavokaal
* [[Christopher Edwards]] – [[bass]]
* [[Ian Matthews]] [[trummid]] 

===Endised liikmed===
* [[Christopher Karloff]] – kitarr
* [[Jay Mehler]] – [[kitarr]]

== Välislingid ==
*[http://www.kasabian.co.uk Ansambli koduleht]
*[http://www.myspace.com/kasabian Kasabian MySpace'is]

[[Kategooria:Suurbritannia ansamblid]]</text>
      <sha1>63k08kltghsbw8pe7p5pblm4b1sdht6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sepultura</title>
    <ns>0</ns>
    <id>61259</id>
    <revision>
      <id>7158389</id>
      <parentid>5970043</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:30:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158389</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2141" sha1="1zlqtujnukggfxmz8fbc2a8lfmd1att" xml:space="preserve">[[File:20140613-010-Nova Rock 2014-Sepultura-Derrick Leon Green and Andreas Kisser.JPG|300px|thumb|Sepultura (Nova Rock 2014)]]
'''Sepultura''' on [[Brasiilia]] päritolu ''[[death metal|death]]/[[thrash metal]]''-[[bänd]], mis tegutseb [[1984]]. aastast.
Bändi nimi tähendab [[portugali keel]]es 'hauda'.

==Ajalugu==

Ansambli asutasid [[Belo Horizonte]]s 1984. aastal vennad Max ja Igor Cavalera. Läbimurdealbumiks kujunes [[1987]]. aastal ilmunud bändi teine album &quot;Schizophrenia&quot;. [[1993]] ilmunud albumil &quot;Chaos A.D.&quot; oli esimest korda mõjutusi ''[[hardcore]]''-muusikast. Aastal [[1996]] ilmunud albumil &quot;Roots&quot; on lisaks ''hardcore''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ile mõjutusi ka Brasiilia [[indiaanlased|indiaanlaste]] rahvamuusikast. 1996. aastal lahkus bändist laulja Max Cavalera ning asutas oma bändi [[Soulfly]]. Teda asendas ameeriklane Derrick Green, kelle ajal on bändi muusikaline stiil liikunud ''[[hardcore punk]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i suunas.

==Koosseis (2006)==

* [[Derrick Green]] – vokaal, kitarr
* [[Andreas Kisser]] – kitarr, taustalaul
* [[Paulo Pinto]] – basskitarr
* [[Jean Dolabella]] – trummid 

== Endised liikmed ==
* [[Max Cavalera]] – vokaal, kitarr (1984–1996)
* [[Jairo Guedz]] – kitarr (1984–1986)
* [[Wagner Antichrist]] – vokaal (1984)
* [[Igor Cavalera]] – trummid (1984–2006)

== Diskograafia ==

===Albumid===

* [[Morbid Visions]] (1986)
* [[Schizophrenia]] (1987)
* [[Beneath the Remains]] (1989)
* [[Arise]] (1991)
* [[Chaos A.D.]] (1993)
* Roots (1996)
* [[Against]] (1998)
* [[Nation]] (2001)
* [[Under a Pale Grey Sky]] (live 1996) (2002)
* [[Roorback]] (2003)
* [[Live In Sao Paolo]] (2005)
* [[Dante XXI]] (2006)
* [[A-Lex]] (2009)
* Kairos (2011)
* The Mediator Between the Head and Hands Must Be the Heart (2013)
* Machine Messiah (2017)
* Quadra (2020)

=== DVDd ===

* Chaos (2003)
* Live In Sao Paolo (2005)

==Välislingid==
*[http://www.sepultura.com.br/ Ansambli koduleht]
*[http://www.lyricsdir.com/sepultura-lyrics.html Sepultura laulude sõnad]

[[Kategooria:Brasiilia ansamblid]]
[[Kategooria:Thrash metal'i ansamblid]]
[[Kategooria:Death metal'i ansamblid]]</text>
      <sha1>1zlqtujnukggfxmz8fbc2a8lfmd1att</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158390</id>
      <parentid>7158389</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:30:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158390</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2177" sha1="r3j4ozk5mk74hsvtbvykmg9xvhmqwtu" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
[[File:20140613-010-Nova Rock 2014-Sepultura-Derrick Leon Green and Andreas Kisser.JPG|300px|thumb|Sepultura (Nova Rock 2014)]]
'''Sepultura''' on [[Brasiilia]] päritolu ''[[death metal|death]]/[[thrash metal]]''-[[bänd]], mis tegutseb [[1984]]. aastast.
Bändi nimi tähendab [[portugali keel]]es 'hauda'.

==Ajalugu==

Ansambli asutasid [[Belo Horizonte]]s 1984. aastal vennad Max ja Igor Cavalera. Läbimurdealbumiks kujunes [[1987]]. aastal ilmunud bändi teine album &quot;Schizophrenia&quot;. [[1993]] ilmunud albumil &quot;Chaos A.D.&quot; oli esimest korda mõjutusi ''[[hardcore]]''-muusikast. Aastal [[1996]] ilmunud albumil &quot;Roots&quot; on lisaks ''hardcore''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ile mõjutusi ka Brasiilia [[indiaanlased|indiaanlaste]] rahvamuusikast. 1996. aastal lahkus bändist laulja Max Cavalera ning asutas oma bändi [[Soulfly]]. Teda asendas ameeriklane Derrick Green, kelle ajal on bändi muusikaline stiil liikunud ''[[hardcore punk]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i suunas.

==Koosseis (2006)==

* [[Derrick Green]] – vokaal, kitarr
* [[Andreas Kisser]] – kitarr, taustalaul
* [[Paulo Pinto]] – basskitarr
* [[Jean Dolabella]] – trummid 

== Endised liikmed ==
* [[Max Cavalera]] – vokaal, kitarr (1984–1996)
* [[Jairo Guedz]] – kitarr (1984–1986)
* [[Wagner Antichrist]] – vokaal (1984)
* [[Igor Cavalera]] – trummid (1984–2006)

== Diskograafia ==

===Albumid===

* [[Morbid Visions]] (1986)
* [[Schizophrenia]] (1987)
* [[Beneath the Remains]] (1989)
* [[Arise]] (1991)
* [[Chaos A.D.]] (1993)
* Roots (1996)
* [[Against]] (1998)
* [[Nation]] (2001)
* [[Under a Pale Grey Sky]] (live 1996) (2002)
* [[Roorback]] (2003)
* [[Live In Sao Paolo]] (2005)
* [[Dante XXI]] (2006)
* [[A-Lex]] (2009)
* Kairos (2011)
* The Mediator Between the Head and Hands Must Be the Heart (2013)
* Machine Messiah (2017)
* Quadra (2020)

=== DVDd ===

* Chaos (2003)
* Live In Sao Paolo (2005)

==Välislingid==
*[http://www.sepultura.com.br/ Ansambli koduleht]
*[http://www.lyricsdir.com/sepultura-lyrics.html Sepultura laulude sõnad]

[[Kategooria:Brasiilia ansamblid]]
[[Kategooria:Thrash metal'i ansamblid]]
[[Kategooria:Death metal'i ansamblid]]</text>
      <sha1>r3j4ozk5mk74hsvtbvykmg9xvhmqwtu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Norderney</title>
    <ns>0</ns>
    <id>62937</id>
    <revision>
      <id>7158647</id>
      <parentid>6778065</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:28:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158647</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4828" sha1="kvaogdkzlrd3cxb8fdbge1hw34aelpj" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Norderney
| vapp = DEU Norderney COA.svg
| lipp = Flag of Norderney.svg
| asendikaardi_pilt = Norderney in AUR.svg
| asendikaardi_pilt_seletus = Valla asend Aurichi kreisis
| asendikaart = Saksamaa
}}

'''Norderney''' on saar [[Põhjameri|Põhjameres]], see on üks [[Ida-Friisi saared|Ida-Friisi saartest]].

[[Pilt:Aerial image of Norderney (view from the west).jpg|thumb|Norderney õhuvaade läänest]]

Saar kuulub [[Saksamaa]]le. Halduslikult moodustab ta [[Aurichi kreis]]is Norderney valla. 1948. aastal linnaõigused saanud vallas on lisaks linnakeskus Norderneyle kolm linnaosa: Fischerhafen, Nordhelm ja Ostende.

Saar on pikk ja kitsas, 14×2,5 km, kogupindalaga umbes 26,3 km² ja seega Saksamaa suuruselt üheksas saar. 31. detsembril 2023 elas Norderneyl 5990 inimest. Saare põhjaküljel asub 14 km pikk liivarand.

Idapoolne naabersaar on [[Baltrum]], mis asub umbes 800 m eemal [[Wichter Ee]] väina taga. Läänes on naabriks [[Juisti]] saar, mis asub umbes 3 km eemal teisel pool [[Norderneyer Seegatt]]i.

Kogu Norderney idakülg kuulub [[Alam-Saksi padumere rahvuspark]]i. Pääs parki on piiratud, see on jaotatud erineva ligipääsetavusega tsoonideks, et kaitsta looduslikke elupaiku. Rahvuspargi staatus mõjutab saarel ka igasugust liiklust, kuid rangeid eeskirju kohaldatakse eriti autoliiklusele.

Mandrile jõuab kergesti parvlaevaga, mis sildub Norddeichi sadamas Põhja-Saksamaa linna [[Norden (Ida-Friisimaa)|Nordeni]] lähedal. Norderneyl on ka lennuväli 1000 m pikkuse lennurajaga.

== Ajalugu ==
Seitsmest Ida-Friisi saarest on Norderney noorim. Saar on oma praegusel kujul olemas olnud alles 16. sajandi keskpaigast. See on jäänuk [[Buise]] saarest, mis jagunes kaheks osaks [[Grote Mandrenke]] üleujutusega 1362. aastal, idapoolset osa kutsuti algul Oesterendeks. Buise läänepoolne osa vähenes aja jooksul ja kadus lõpuks [[Püha Peetruse üleujutus]]ega 1651. aastal [[Põhjameri|Põhjamerre]]. Oesterende aga kasvas ja pandi 1550. aasta loenduses kirja kui &quot;Norder neye Oog&quot; ('põhjapoolne uus saar'). 1650. aastal oli seal kirik ja 18 maja.&lt;ref&gt;&quot;Besiedelung mit Fischerhaus oder Driev-Huus?&quot; Väljaandes Norderneyer Kurier, 9. jaanuar 2009, lk 4.&lt;/ref&gt; Selleaegsed saareasukad tegutsesid peamiselt kaluritena. 18. sajandi teisel poolel kasvas merekaubanduse tähtsus. Kalapüügi järel muutus saare majandusele tähtsaks turism. 1797. aastal sai Norderneyst esimene Saksa suvituskoht Põhjamere ääres.

Usutavasti loodi esimene püsiasustus 13. ja 14. sajandil. Asula arenes saare lääneosas kõrgete luidete varjus. Esimest korda mainitakse Oesterende saart nimepidi 1398. aastal. 1650. aastal oli see umbes 8,3 km pikk ja asulas oli 101 elanikku. Tõsine torm ujutas saare üle 1717. aasta jõulude ajal. 1830. aastatel muutus elanike kõige tähtsamaks tegevuseks söödavate karpide korjamine.

1836. aastal külastas Norderneyd esmakordselt [[Georg V (Hannover)|Hannoveri kroonprints Georg]] ja alates 1851. aastast tõi ta õukonna igal suvel saarele. Õukonda hakkas jäljendama tolle aja härrasrahvas. 1858. aastal ehitati 950-meetrine kaldakindlustis koos [[promenaad|promenaadiga]]. Saare tuuleveski ehitati 1862. aastal. 1899. aastal oli saarel 4018 püsiasukat ja 26 000 suvitajat. 1901. aastal rajati kalakasvandus. 1925. aastal oli saarel 5564 asukat ja 38 140 külalist. [[Deutsche Luft Hansa]] alustas samal aastal saarele regulaarlende.

== Kultuurilised viited ==
* Saart mainitakse Iiri kirjaniku [[Robert Erskine Childers]]i 1903. aasta romaanis &quot;[[The Riddle of the Sands]]&quot;.
* Saart mainitakse Taani kirjaniku [[Karen Blixen|Karen Blixeni]] 1934. aasta lühilugude kogumikus &quot;Seitse fantastilist lugu&quot; (loos &quot;Üleujutus Norderneyl&quot;).

== Kliima ==
Norderneyl on mereline kliima, üldiselt vähem äärmuslike temperatuuridega kui lähedalasuval mandril. Sademed jaotuvad aasta lõikes enam-vähem ühtlaselt, kuid sügis on pisut niiskem. November on sajuseim kuu (sademete hulk 87,6 mm), veebruar kõige kuivem (sademete hulk 40,7 mm). Saarel on ka rohkem päikesepaistet kui mandril, üle 1600 tunni aastas. Merevee temperatuur kõigub talvel 3 ja 7 °C vahel ning on suvel üle 20 °C. 2019. aasta juulis saavutati uus kõigi aegade õhutemperatuuri rekord 35,4 °C.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20250117152059/https://www.moin.de/norddeutschland/norderney-rekord-auf-der-insel-das-gab-es-noch-nie-id232574303.html &quot;Norderney: Rekord auf der Insel: DAS gab es noch nie!&quot;] Väljaandes moin.de, 20. juuni 2021.&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Norderneyer Seegatt]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [http://www.norderney.de/ www.norderney.de]

{{Aurichi kreisi vallad}}

[[Kategooria:Alam-Saksi vallad]]
[[Kategooria:Ida-Friisi saared]]
[[Kategooria:Friisi saarte saared]]
[[Kategooria:Aurichi kreis]]</text>
      <sha1>kvaogdkzlrd3cxb8fdbge1hw34aelpj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Slide-Fifty</title>
    <ns>0</ns>
    <id>65204</id>
    <revision>
      <id>7158425</id>
      <parentid>6925047</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:50:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158425</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4257" sha1="16sudg3j2ctuy1nq7srsq495t168cgi" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2006}}{{viitamata}}
'''Slide-Fifty''' oli Eesti ansambel, mis tegutses aastatel 2000–2008. Ansambel viljeles [[punk rock|punkrokki]].

==Ajalugu==
Slide-Fifty moodustati 2000. aasta sügisel, mil kolm sõpra, [[Sander Loite]], [[Kallervo Karu]] ja [[Ramon Reimets]], otsustasid hakata bändi tegema. Kallervo võttis koha sisse trummide taga, Sander haaras kätte soolokitarri ja Ramon basskitarri.

Bändinimeks sai &quot;Slide 50&quot;, mis oli mõjutatud poiste huvist rula ja lumelauaga sõitmise vastu ning ühest lihtsast trikist nimega &quot;50-50 ''slide''&quot;. Ka oma muusika suunati siis peamiselt ''skatepunk''&lt;nowiki/&gt;'i skeene poole. Kuna bändinime &quot;Slide-50&quot; lugesid paljud kui &quot;Slaid Viiskümmend&quot;, siis otsustati hiljem nime muuta ja uueks kirjapildiks sai &quot;Slide-Fifty&quot;.

2003. aastal leidis bändis aset koosseisuvahetus. Bändist lahkus Ramon Reimets ning tema asemele tuli [[Martin Kuut]]. Kuna Martin oskas kitarri mängida paremini kui Sander, siis mängis edaspidi Martin soolokitarri ja Sander basskitarri.

Edukalt osaleti festivalil [[Noortebänd]], kus saavutati häid tulemusi ja ka publiku poolehoid. Silma jäädi Paavo Pauklinile ja Henri Laasnerile, kes võtsid poisid oma hoole alla. Sellele järgnes turnee tolle aja megabändi [[Recycle Bin]]iga, mille jooksul tekkisid ka soojemad suhted Henriga.

2003. aasta sügisel kirjutati alla leping Wave Recordsiga ja 8. aprillil 2004 ilmus nende esimene singel &quot;Dad's Nads&quot;, mis sisaldas ka selle loo eestikeelset varianti &quot;Loobuda kõigest&quot;. Sealt edasi hakati tegelema oma debüütalbumiga. 

2005. aasta jaanuari lõpus ilmus bändi esimene album &quot;The Way Ahead&quot;, mis meediaväljaannete arvustustes suuresti kiidusõnu sai ning mida paljud teadjamad on lausa täiuslikuks nimetanud.

Bändi koosseis täienes ning kevadel 2005 liitus bändiga [[Arno Tamm]], kes hakkas mängima klahvpille. Sügisel aga läks Arno sõjaväkke ja tema asemel võttis koha klahvide taga sisse [[Toomas Kolk]], kes mängis lisaks veel bändis [[Fluidum (ansambel)|Fluidum]]. Talvel hakkas teist kitarri mängima [[Robert Vaigla]], kes enne oli bändi helitehniline jõud ja mängis ansamblis [[Recycle Bin]].

Slide-Fifty osales edukalt Balti Uue Muusika Edetabelis, olles ainuke bänd, kes pidas tabelis vastu esimesest nädalast peale. 

Koostöös Andy Matšukevitsiga valmis video loole &quot;Let's Take A Walk&quot;, mis sai endale hellitavalt Viplala video nime. 

Aprilli lõpus 2006. aastal andis bänd välja oma teise albumi &quot;Reach Out&quot;. Novembris valmis bändi teine video loole &quot;Believe Me When I Wish Good Luck&quot;, millega sooviti saavutada edu ka Eestist väljaspool.

2008. aasta mais, pärast väikest muusikalist pausi avaldas bänd kaks uut singlit, eestikeelse raadiosingli &quot;Vara&quot; ning rokkloo &quot;Astray&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=17. mai 2008 |pealkiri=Slide-Fifty räägib tunnetest puhtas eesti keeles |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/279717/slide-fifty-raagib-tunnetest-puhtas-eesti-keeles |vaadatud=2024-02-07 |väljaanne=[[Õhtuleht]] |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kuid juba sama aasta augustis teatas bänd laialiminekust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=1. august 2008 |toimetaja-perekonnanimi=Talts |toimetaja-eesnimi=Triin |pealkiri=Slide-Fifty läks laiali |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/289615/slide-fifty-laks-laiali |vaadatud=2024-02-07 |väljaanne=[[Õhtuleht]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;  

==Liikmed==

===Koosseis===

*[[Sander Loite]] – asutajaliige, vokaal ja basskitarr
*[[Kallervo Karu]] – asutajaliige, trummid
*[[Martin Kuut]] – kitarr ja taustalaul (alates 2003)
* [[Toomas Kolk]] – klahvpillid (alates sügisest 2005)
* [[Robert Vaigla]] – kitarr (alates talvest 2005)

===Endised liikmed===

* Ramon Reimets – asutajaliige, basskitarr (2000–2003)
* [[Arno Tamm]] – klahvpillid (kevad 2005 – sügis 2005)

==Diskograafia==

* &quot;Dad's Nads&quot; [[Extended play|EP]] (2004)
* &quot;The Way Ahead&quot; [[LP]] (2005)
* &quot;Let's Take A Walk&quot; EP (2006)
* &quot;Reach Out&quot; LP (2006)
* &quot;Vara&quot; EP (2008)

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.slidefifty.com Slide-Fifty koduleht]{{Kõdulink|date=2024-02-07}}
* [http://www.purevolume.com/slidefifty PureVolume]{{Kõdulink|date=2024-02-07}}
* [http://www.myspace.com/slidefifty MySpace]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>16sudg3j2ctuy1nq7srsq495t168cgi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kõrvemaa maastikukaitseala</title>
    <ns>0</ns>
    <id>67541</id>
    <revision>
      <id>7158490</id>
      <parentid>7158048</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:43:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <comment>pildiuputusele leevendust</comment>
      <origin>7158490</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2893" sha1="0skotr1g98xm06iremle3dmt1iehdvu" xml:space="preserve">{{Mitte segi ajada| [[Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala]]ga}}

[[Pilt:Tarvasjõgi.jpg|pisi|[[Tarvasjõgi]] Kõrvemaa maastikukaitsealal]]
[[Pilt:Aegviidu Siniallikad.jpg|pisi|[[Aegviidu Siniallikad]]]]
[[Fail:Video of ural owl (Strix Uralensis) on the lookout and hunting.webm|pisi|Händkakk Kõrvemaal 2022. aasta kevadel]]
'''Kõrvemaa maastikukaitseala''' on [[maastikukaitseala]] Harjumaa [[Anija vald|Anija]] ja [[Kose vald|Kose vallas]], Järvamaal [[Järva vald|Järva vallas]] ja [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linna]]s ning Lääne-Virumaa [[Tapa vald|Tapa vallas]]. Selle kogupindalaga 20 390 ha. Kaitseala ulatus on põhjast [[Tallinna–Narva raudtee|Tallinna–Aegviidu raudtee]] joonelt lõunas [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee|Tallinna–Tartu teeni]] ligikaudu 36 km, läänest [[Põhjaku raba]] servast [[Roosna-Alliku soo]] idaservani ligikaudu 16,5 km.

Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid [[Epu-Kakerdi soostik]]us ([[Kakerdaja raba|Kakerdaja]], [[Kautla raba|Kautla]], [[Kodru raba|Kodru]], [[Seli raba|Seli]], [[Laeksaare raba|Laeksaare]], [[Aegviidu raba|Aegviidu]], [[Tellissaare raba|Tellissaare]] ja [[Põhjaku raba]] ning [[Tartussaare soo|Tartussaare]] ja [[Kilingi soo]]), samuti mitmeid pinnavorme, nagu [[Mägede mõhnastik|Mägede]] ja [[Taganurga mõhnastik]]ke, [[Külvandu luitestik]]ke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ja mitmeid väikevoori.

Kaitsealal pesitsevad kaitsealustest linnuliikidest näiteks [[kaljukotkas]], [[väike-konnakotkas]] ja [[must-toonekurg]], leidub ka mitmeid [[metsis]]e mängukohti.

Kaitseala on leitud kasvamas 23 liiki [[käpalised|käpalisi]].

Kaitsealale on rajatud rida matkaradasid: Simisalu-Matsimäe, Vargamäe-Järva-Madise, Noko-Kakerdaja järv jt.

Kaitsealal on neli lahustükki. Kaitsealasse kuuluvad Aegviidu, Jaaniveski, Jänijõe, Jäneda, Tarvasjõe, Kakerdaja, Põhjaku, Kautla, Kodru, Seli ja Kilingi sihtkaitsevööndid ning lisaks piiranguvööndid.

Maastikukaitsealal asuvad [[Aegviidu Siniallikad]] ning muud allikarühmad.

Üksikobjektidena asuvad kaitsealal näiteks [[Rehessaare rändrahn]] ja [[Vetepere tamm]].

Kaitseala piiresse jäävad ka [[Nelijärve järved]] ning [[Kakerdaja järv]], [[Jäneda Kalijärv|Kalijärv]], [[Kutniku järv]], [[Matsimäe Kaanijärv|Kaanijärv]], [[Matsimäe Pühajärv|Pühajärv]], [[Seli järv]] ja [[Vahessaare järv]].

&lt;gallery&gt;
Fail:Nelijärve Nikerjärv.jpg|[[Nikerjärv]]
Fail:Laukad Kakerdaja rabas, Priit Vilba.jpg|Laukad [[Kakerdaja raba]]s
Fail:Vaade Vetlas asuvale maastikukaitsealale 2021. aasta kevadel.jpg|Kaitseala Vetlas
Fail:Mixed forest in Kõrvemaa, Estonia.jpg|Kõrvemaa talvel
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
*[[Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala]]
*[[Simisalu matkakodu]]

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina|Kõrvemaa Nature Park}}

{{koord}}

[[Kategooria:Eesti maastikukaitsealad]]</text>
      <sha1>0skotr1g98xm06iremle3dmt1iehdvu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>My Chemical Romance</title>
    <ns>0</ns>
    <id>68778</id>
    <revision>
      <id>7158286</id>
      <parentid>7062541</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:05:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158286</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11024" sha1="00ai3prlxnn2awj8nialnb18tl9a0ci" xml:space="preserve">
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = My Chemical Romance
| pilt                = My Chemical Romance BDO Feb 4 07 1.jpg
| pildiallkiri     = 2007. aastal Austraalias Big Day Outi festivalil
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = grupp_või_bänd
| alias               = 
| päritolu            = [[New Jersey]], [[USA]]
| stiil               = ''[[pop-punk]]'', [[alternatiivrokk]], [[emo]], ''[[post-hardcore]]''
| tegev            = 2001–2013
                        2019 – tänini
| plaadifirma         = 
| seotud_esitajad     = 
| URL                 = http://www.mychemicalromance.com
| koosseis            = [[Gerard Way]], [[Ray Toro]], [[Mikey Way]], [[Frank Iero]]
| endised_liikmed     = Matt Pelissier, Bob Bryar, James Dewees
}}
'''My Chemical Romance''' on Ameerika [[rokkmuusika|rokk]]ansambel [[New Jersey]]s, mis tegutses aastatel [[2001]]–2013, pidas siis kuus aastat vahet ning jätkas tegevust 2019. aasta lõpus. 

Ansambli liikmed on [[Gerard Way]], [[Ray Toro]], [[Frank Iero]] ja [[Mikey Way]]. 22. märtsil [[2013]] teatasid nad ansambli tegevuse lõpetamisest. 1. novembril 2019 andis bänd aga teada, et tuleb uuesti kokku.

== Ajalugu ==
=== Ansambli loomine (2001–2002) ===
Bänd formeerus 2001. aastal, kui umbes nädal pärast [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid]] said kokku [[Gerard Way]] ja endine trummar Matt Pelissier. Gerard oli näinud, kuidas lennukid [[Maailma Kaubanduskeskus|Maailma Kaubanduskeskust]] ründasid. See mõjutas tema elu nii palju, et ta otsustas hakata bändi tegema. Gerard kirjutas oma esimese laulu &quot;Skylines and Turnstiles&quot;, et väljendada oma tundeid 11. septembri sündmuste kohta. Mõne aja pärast helistati Ray Torole ja kutsuti ta bändi, kuna sel ajal ei suutnud Gerard laulda ja samal ajal kitarri mängida.

Bändi esimesed lindistused tehti Matti pööningul, kus laulud &quot;Our Lady of Sorrows&quot; (sel ajal pealkirjaga &quot;Bring More Knives&quot;) ja &quot;Cubicles&quot; linti võeti. Gerardi nooremale vennale Mikey Wayle meeldisid demod sedavõrd, et ta otsustas bändiga liituda. Bändi nime võttis Mikey Way [[Irvine Welsh]]i raamatust &quot;Ecstasy: Three Tales of Chemical Romance&quot;. 

My Chemical Romance allkirjastas lepingu [[Eyeball Records]]iga ja mängis samas ruumis, kus [[Pencey Prep]] ja [[Thursday]]. Seal tutvus bänd Pencey Prepi peavokalisti ja kitarristi [[Frank Iero]]ga. Pärast Pencey Prepi lahkuminemist ajavahemikul 2001–2002 liitus Frank kitarristina My Chemical Romance'iga, ainult mõni päev enne bändi debüütalbumi salvestamist.

Kolm kuud pärast bändi loomist lindistasid nad oma debüütalbumi &quot;[[I Brought You My Bullets, You Brought Me Your Love]]&quot;, mis tuli välja 2002. aastal Eyeball Recordsi all. Vaatamata sellele, et Frank Iero oli bändiga alles liitunud, mängis ta kitarri juba kahes loos, üheks neist oli &quot;Early Sunsets Over Monroeville&quot;.

=== Suur karjäär (2003–2005) ===
2003. aastal lõpetas bänd senini kehtinud lepingu Eyeball Recordsiga ning läks [[Reprise Records]]i hoole alla. Pärast turneed koos [[Avenged Sevenfold]]iga hakati töötama teise plaadi kallal, mille pealkirjaks sai &quot;[[Three Cheers for Sweet Revenge]]&quot;. Plaat tuli välja aastal 2004 ja sai sama aasta jooksul plaatinaplaadiks. Albumilt anti välja kolm singlit: &quot;I'm Not Okay (I Promise)&quot;, &quot;[[Helena (My Chemical Romance)|Helena]]&quot; ja &quot;The Ghost of You&quot;. 

Umbes sel ajal vahetas bänd trummar Matt Pelissieri välja Bob Bryariga. Pelissieri lahkumise põhjuseks olid tülid bändiliikme Ray Toroga ning äpardused kontsertide ajal. 

2005. aasta algul osales bänd turneel &quot;Taste Of Chaos&quot; ja oli [[Green Day]] soojendusesinejaks &quot;American Idioti&quot; turneel. Hiljem sel aastal reisis bänd peaesinejana turneel ümber USA koos [[Alkaline Trio]] ja [[Reggie and the Full Effect]]iga.

Samal aastal salvestasid My Chemical Romance ja [[The Used]] kaveri [[David Bowie]] ja [[Queen]]i klassikalisest loost &quot;Under Pressure&quot;. Lugu anti välja iTunesis heategevusliku singlina.

=== &quot;Life on the Murder Scene&quot; (2006 suvi) ===
21. märtsil 2006 anti välja kahest DVD-st ja ühest CD-s koosnev album &quot;[[Life on the Murder Scene]]&quot;. Esimesel DVD-l on kroonika bändi ajaloost, teisel DVD-l on muusikavideod, muusikavideote tegemine ja kontsertesinemised.  

10. aprillil 2006 alustas bänd kolmanda stuudioalbumi lindistamist koos [[Green Day]] mitme albumi produtsendi Rob Cavalloga. Algul arvati, et plaadi pealkirjaks saab &quot;The Rise and Fall of My Chemical Romance&quot;, aga intervjuus ajakirjale Kerrang! ütles Gerard, et see oli lihtsalt ajutine nimi ning pigem nali.

3. augustil 2006 lõpetas bänd videote filmimise uue albumi kahele esimesele singlile, &quot;Welcome to the Black Parade&quot; ja &quot;Famous Last Words&quot;. Videote režissöör oli Sam Bayer, kes on teinud ka [[Nirvana]] &quot;Smells Like Teen Spiriti&quot; ja [[Green Day]] &quot;American Idioti&quot; videod.

&quot;Famous Last Wordsi&quot; filmimise ajal said bändiliikmed Gerard Way ja Bob Bryar vigastada. Way vigastas pahkluud ja Bryar sai põletusi jalale, mis põhjustas tõsise põletiku ning vajas pidevat haigla järelevalvet. Selle tõttu oli bänd sunnitud osa turneest ära jätma.

=== &quot;The Black Parade&quot; (2006– ) ===
22. augustil esitas bänd erilise ühekordse kontserdi 1800-kohalises Hammersmith Palais' Londonis. Kontserdi piletid müüdi välja 15 minutiga, mille tõttu hakati neid müüma eBays mitmekordse hinnaga. Uue albumi pealkiri tehti teatavaks, kui 20 mustades keepides inimest kõndis mööda Londonit, neile järgnemas suur hulk fänne ja ''street team'''i liikmeid, käes sildid kirjaga &quot;The Black Parade&quot;. Hiljem, kontserdi ajal, kinnitati, et albumi pealkiri on &quot;The Black Parade&quot;. Enne kui bänd lavale pidi minema, teatati, et My Chemical Romance ei saa mängida, aga neid asendab The Black Parade. Pärast publiku pahameeleavaldusi tehti selgeks, et bänd esineb lihtsalt pseudonüümi all.

2. septembril 2006 pandi My Chemical Romance'i MySpace'i ja PureVolume'i lehtedel üles lugu &quot;Welcome to the Black Parade&quot;. Raadioeetris mängiti lugu esimest korda 11. septembril ja selle muusikavideo tuli välja 26. septembril. 15. oktoobriks oli &quot;Welcome to the Black Parade&quot; UK singlite edetabelis esikohal, andes bändile nende esimese esikohahiti.

Album &quot;[[The Black Parade]]&quot; tuli välja 23. oktoobril Suurbritannias ja 24. oktoobril Ameerika Ühendriikides. 

My Chemical Romance sai palju positiivset ja negatiivset vastukaja. Ajakirja Kerrang! 2006. aasta lugejaküsitluses võitis My Chemical Romance esikoha järgmistes kategooriates: parim bänd, halvim bänd, parim album (&quot;The Black Parade&quot;), halvim album (&quot;The Black Parade&quot;), parim lugu (&quot;Welcome to the Black Parade&quot;), parim video (&quot;Welcome to the Black Parade&quot;), parim ''live''-kontsert, parim asi 2006. aastal, halvim asi 2006. aastal, aasta kangelane (Gerard Way), aasta kelm (Gerard Way) ja seksikaim mees (Gerard Way). Ajakirjas Rolling Stone saavutas &quot;The Black Parade&quot; 2006. aasta parimate albumite edetabelis 20. koha. NME auhindade jagamisel võitis My Chemical Romance 2007. aasta parima rahvusvahelise bändi auhinna.

3. märtsil teatas Iero ansambli kodulehel, et Bob Bryar on lahkunud nende bändist.

===Laialiminekuteade (2013)===
22. märtsil 2013 teatas bänd oma kodulehel laialiminekust.&lt;ref name=&quot;pGa1U&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uIMm9&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;G5GBD&quot; /&gt; {{quote|12 aastat selles bändis olemist on olnud tõeline õnnistus. Oleme saanud käia kohtades, mida enne ei osanud aimata. Oleme saanud näha ja kogeda asju, mida enne võimalikuks ei pidanud. Oleme jaganud lava inimestega, keda imetleme, kellele alt üles vaatame ja – mis kõige parem – oma sõpradega. Ja nüüd, nagu kõigi heade asjadega juhtub, on kätte jõudnud aeg see lõpetada. Täname kõiki toetuse eest, ja et olite osalised selles seikluses.|My Chemical Romance}}

== Muusikastiil ==
Meedias on My Chemical Romance'i muusikat nimetatud [[Alternatiivrokk|alternatiivrokiks]], ''[[emo]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ks, [[Pop punk|poppungiks]] ja ''[[post-hardcore]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;iks. Bänd ise on oma muusikat kirjeldanud lihtsalt [[rokkmuusika|rokina]] või &quot;vägivaldse, ohtliku [[popmuusika|popina]]&quot;, lisaks on nad tagasi lükanud väljendi ''emo'' oma stiili kirjeldamiseks.

Bändi sõnul on nende peamisteks mõjutajateks olnud [[Queen]], [[Thursday]], [[Iron Maiden]], [[The Misfits]] ja [[Morrissey]] / [[The Smiths]]. Lapsepõlves huvitusid bändiliikmed õudusfilmidest ja koomiksitest, mistõttu on nende muusikas, laulusõnades ja üldises välimuses elemente fantaasiast, õudusest ja teatraalsusest.

==Diskograafia==
===Albumid===

*&quot;[[I Brought You My Bullets, You Brought Me Your Love]]&quot; (ilmus 23. juulil 2002)
*&quot;[[Three Cheers For Sweet Revenge]]&quot; (ilmus 8. juunil 2004)
*&quot;[[The Black Parade]]&quot; (ilmus 23. oktoobril 2006, USA-s 24. oktoobril 2006 ja Austraalias 28. oktoobril 2006)
*&quot;[[Danger Days: The True Lives of the Fabulous Killjoys]]&quot; (ilmus 19. novembril 2010)

===Singlid===

*&quot;[[Honey, This Mirror Isn't Big Enough For The Two Of Us]]&quot; (2002)
*&quot;[[Vampires Will Never Hurt You]]&quot; (2002)
*&quot;[[Headfirst for Halos]]&quot; (2004)
*&quot;[[Our Lady of Sorrows]]&quot; (2004)
*&quot;[[Thank You for the Venom]]&quot; (2004)
*&quot;[[I'm Not Okay (I Promise)]]&quot; (2004)
*&quot;[[Helena (My Chemical Romance)|Helena]]&quot; (2005)
*&quot;[[The Ghost of You]]&quot; (2005)
*&quot;[[Welcome To The Black Parade]]&quot; (2006)
*&quot;[[Famous Last Words]]&quot; (2007)
*&quot;[[I Don't Love You]]&quot; (2007)
*&quot;[[Teenagers]]&quot; (2007)
*&quot;[[Desolation Row]]&quot; (2009)
*&quot;[[Na Na Na (Na Na Na Na Na Na Na Na Na)]]&quot; (2010)
*&quot;[[The Only Hope For Me IS You]]&quot; (2010)
*&quot;[[Sing]]&quot; (2010)
*&quot;[[Planetary (Go!)]]&quot; (2011)
*&quot;[[Bulletproof Heart]]&quot; (2011)
*&quot;[[The Kids from Yesterday]]&quot; (2012)
*&quot;Boy Division&quot; / &quot;Tomorrow's Money&quot; (2012)
*&quot;Ambulance&quot; / &quot;Gun.&quot; (2012)
*&quot;The World Is Ugly&quot; / &quot;The Light Behind Your Eyes&quot; (2012)
*&quot;Kiss the Ring&quot; / &quot;Make Room!&quot;	(2013)
*&quot;Surrender the Night&quot; / &quot;Burn Bright&quot; (2013)	
*&quot;Fake Your Death&quot; (2014)

== Koosseis ==
=== Praegused liikmed ===

* Gerard Way – vokaal &lt;small&gt;(2001–2013, 2019–)&lt;/small&gt;
* Ray Toro – kitarr, taustalaul &lt;small&gt;(2001–2013, 2019–)&lt;/small&gt;
* Mikey Way – bassikitarr &lt;small&gt;(2001–2013, 2019–)&lt;/small&gt;
* Frank Iero – rütmikitarr, taustalaul &lt;small&gt;(2002–2013, 2019–)&lt;/small&gt;

===Endised liikmed===
* Matt Pelissier – trummid &lt;small&gt;(2001–2004)&lt;/small&gt;
* Bob Bryar – trummid &lt;small&gt;(2004–2010)&lt;/small&gt;
*James Dewees – klahvpillid, taustalaul, löökpillid &lt;small&gt;(2012–2013, turneel 2007–2012)&lt;/small&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;pGa1U&quot;&gt;http://www.mychemicalromance.com/blog/mcr/my-chemical-romance&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uIMm9&quot;&gt;http://www.alterthepress.com/2013/03/my-chemical-romance-break-up.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G5GBD&quot;&gt;http://pupfresh.com/post/46042398532&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.mychemicalromance.com/ Ansambli koduleht]
*[http://www.imnotokay.net/ Fännileht]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]
[[Kategooria:Alternatiivroki ansamblid]]</text>
      <sha1>00ai3prlxnn2awj8nialnb18tl9a0ci</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ohtu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>73917</id>
    <revision>
      <id>7158825</id>
      <parentid>7084771</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:10:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158825</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6610" sha1="iaf098utpwfj1ecmpqd955s0gp7f2z0" xml:space="preserve">{{EestiAsula
|  nimi = Ohtu
|  pilt = Ohtu mõisa peahoone, 18.-20.saj (1).jpg
|  pildiallkiri = [[Ohtu mõis]]a peahoone
|  pindala = 
|  elanikke =
|  maakond = Harju
}}

[[File:Ohtu raba turbatootmisala.jpg|thumb|Ohtu raba turbatootmisala]]
'''Ohtu''' on [[küla]] Harju maakonnas [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]].

==Nimi==
Ohtu nime on arvatud pärinevat [[karu]] tähistavast [[soome-ugri keeled|soome-ugri]] sõnast, mis on näiteks [[soome keel]]es säilinud kujul ''ohto''.&lt;ref&gt;[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 96–97&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://kaino.kotus.fi/cgi-bin/kks/karjala.cgi?a=ohto01&amp;b=1&amp;ha=ohto ohto], [https://web.archive.org/web/20201228111805/http://kaino.kotus.fi/cgi-bin/kks/karjala.cgi Karjalan kielen sanakirja]. Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.&lt;/ref&gt;

== Elanikkond ==
[[Eesti 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli elanikke 152, [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 167 inimest ja [[Eesti 2021. aasta rahvaloendus|2021. aasta rahvaloenduse]] andmeil 156.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&amp;lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-08-28 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&amp;ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=RLV004: EESTLASTE ARV JA OSATÄHTSUS ELUKOHA (ASULA) JÄRGI (2000, 2011, 2021) |url=https://andmed.stat.ee/pxweb/et/stat/stat__rahvaloendus__rel_vordlus__rahvastiku_paiknemine/RLV004.px/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=PxWeb |keel=et}}&lt;/ref&gt; Külas elab samas ka inimesi, kes ei ole Ohtut oma elukohana registreerinud, kuid osalevad küla arengus.

Hajaasustusega külas on talukohti 78, neist 60-s elatakse aasta läbi, 18 on pärast põliselanike surma jäänud järgmisele põlvkonnale suvekoduks või on müügis. Lisaks on külas 1970. aastatest kolm korrusmaja 11 korteriga. 

==Ajalugu==
Küla minevik ja ka tänapäev on seotud küla maadel asuva [[Ohtu mõis]]a (''Ocht'') nimelise [[rüütlimõis]]aga.

[[Taani hindamisraamat]]u järgi (1241:Henksel) oli varem Ohtu asunduse kohal 20 [[adramaa]] suurune küla, mis [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõdade]] ajal tühjenes. Samasse paika [[17. sajand]]i algul rajatud mõis on saanud nime Ohtu vabatalu järgi (1534:Ochter). Rootsi võimu ajal läänistati mõis Nils Jönsson Krämerile. Tõelise Ohtu looja on [[Christoph Heinrich von Kursell]]. Mõisa hakati ehitama juba 1760. aastatel, aga ametlikult hakkas mõis kuuluma Kursellile 1775. aastal. Viimane ametlikult kinnitatud Ohtu mõisnik oli [[Gottlieb von Meyendorff]], kes lahkus oma perega Eestist 1918. aastal ja suri [[Dresden]]is 1923. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-08-12 |pealkiri=Ajalugu - Ohtu küla |url=https://ohtukyla.ee/ajalugu/,%20https://ohtukyla.ee/ajalugu/ |vaadatud=2026-02-05 |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; 

Parun [[Conrad Meyendorff]] asutas 1871. aastal Ohtusse [[Vallakool|vallakooli]]. Õppetöö toimus Uuetoa teomajas. 1872. aastal ehitati uus koolimaja valla keskele, Kuusikule. 1920. aasta 3. novembril kolis kool Ohtu mõisa. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal asus mõisas lühikest aega ka haigla.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1913. aastaks olid vabaks ostetud Mäe, Saueaugu, Aru, Sulu, Rõõmu, Rängu, Väike Pupsu, Suur Pupsu, Männiku, Kruusimäe, Lauka, Vidurisaun, Vähevere, Härjasilla, Kaasiku, Rehe, Hanseni, Makima, Taga-Sauna, Viduri-Sauna, Alliksauna, Rõngusauna, Väljaotsa ja Matsi talu. 1920. aastal toimus [[maareform]] ja mõisamaade jagamine. Tekkis rida uusi talusid, seda eriti mõisa ümbruses. Kujunes Ohtu asundus ja küla. 1940. aastatel oli paikkonnas kolm alajaotust: Ohtu asundus, Ohtu I küla, Ohtu II küla.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1949. aastal asutati Ohtu asunduses kolhoos [[Ohtu Jõud]] ja külas veel lühikeseks ajaks ka kolhoos [[Ohtu Lootus]]. 1950. aasta detsembris liideti Ohtu Lootus [[Nahkjala|Nahkjala külas]] tegutsenud kolhoosiga [[Külvaja (kolhoos)|Külvaja]]. Liitkolhoosi nimeks sai [[Ühine Jõud]]. 1971. aasta jaanuaris ühendati kolhoos [[Vasalemma sovhoos]]iga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1970. aastate alguses likvideeriti Ohtu algkool ja raamatukogu. [[Stagnatsiooniaeg|Stagnatsiooniaastate]] lõpul lõpetas tegevuse kümneid aastaid külarahvast teenindanud külapood. Uue aja tulekul asutati külas Vasalemma sovhoosi kohaliku osakonna baasil ühistu [[Ohtu Suurtalu]], mis aga peatselt pankrotistus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Aastatel 1992–2017 kuulus küla [[Keila vald]]a.

Külas asub 1930 pühitsetud [[Ohtu kalmistu]]. Seal on [[Ohtu soo]], kus on soosaar ([[Ohtu linnamägi]]), mis on arvele võetud [[kultuurimälestis]]ena.  

== Seltsitegevus== 
[[Ohtu Külaselts]] käib koos Ohtu külatoas. Külaselts korraldab ja tähistab ühisüritusi, s.h kokkutulekuid, talgupäeva, [[Eesti Vabariigi aastapäev|vabariigi aastapäeva]], [[Vastlapäev|vastlapäeva]], Ohtu küla laste maaelulaagrit, külatoas käib koos saviring. Külaseltsi eestvedamisel korraldatakse iga viie aasta tagant Ohtu küla kokkutulekuid. [[Külaplats]] on korrastatud ja seal asub lõkkeplats, [[külakiik]], madalaseiklusrada, laste mänguväljak, jõulinnak, palliplats, betoonist lauatenniselaud. Lisaks rattahoidjad, istepingid ja prügikastid.

Küla häälekandjaks on kaks korda aastas paberil tasuta küla postkastidesse ilmuv Ohtu Leht.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-05-16 |pealkiri=Ohtu ajalehed - Ohtu küla |url=https://ohtukyla.ee/2189-2/,%20https://ohtukyla.ee/2189-2/ |vaadatud=2026-02-05 |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Ohtu Motoklubi on eri vanuses motohuvilisi koondav mittetulundusühing. Ohtu Loodusselts on küla looduskeskkonda kaitsev mittetulundusühing.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-08-12 |pealkiri=Seltsid - Ohtu küla |url=https://ohtukyla.ee/seltsid/,%20https://ohtukyla.ee/seltsid/ |vaadatud=2026-02-05 |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Keila–Ohtu tee]]
* [[Keila–Ääsmäe tee]]
* [[Kulna–Vasalemma tee]]
* [[Ohtu Püha allikas]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://ohtukyla.ee/ Ohtu külaseltsi koduleht]

{{Lääne-Harju vald}}

[[Kategooria:Harju maakonna külad]]
[[Kategooria:Lääne-Harju vald]]</text>
      <sha1>iaf098utpwfj1ecmpqd955s0gp7f2z0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Musträhn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>79707</id>
    <revision>
      <id>7158369</id>
      <parentid>7049289</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:15:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158369</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15501" sha1="0wq8ixke2y0j6c05at6nkd8cakp3swe" xml:space="preserve">
{{See artikkel| räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Musträhn (perekond)]].}}
{{Taksonitabel
| nimi = Musträhn
| värvus = linnud
| seisund = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref = &lt;ref&gt;{{IUCN | nimi = Dryocopus martius | ID = 22681382 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2024 | IUCN_aasta = 2024}}&lt;/ref&gt;
| pilt = BlackWoods.jpg
| pildi_seletus = Isaslind ja noorlinnud
| pildi_laius = 240px
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts = [[Rähnilised]] ''Piciformes''
| sugukond = [[Rähnlased]] ''Picidae''
| perekond = [[Musträhn (perekond)|Musträhn]] ''Dryocopus''
| liik = '''Musträhn'''
| binaarne = ''Dryocopus martius''
| binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758)
| levikukaart = Dryocopus martius distr.PNG
}}
'''Musträhn''' (''Dryocopus martius'' [[Carl von Linné|L.]]) on rähnlaste sugukonda kuuluv tuhm- või läikivmusta sulestikuga linnuliik. Tegu on Eesti suurima rähnilisega, keda esineb siin nii [[paigalind|paigalinnu]] kui ka [[haudelind|haudelinnuna]].

Musträhni eluiga on kuni 14 aastat.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Aruoja, Tanel, Põder, Jaak.|url=https://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&amp;id=17|pealkiri=Musträhn ehk rahvapäraselt nõgikikas.|väljaanne=Looduspilt.ee|vaadatud=12.11.2022|arhiivimisaeg=13.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221113095523/https://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&amp;id=17|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Musträhni pesitsusareaal hõlmab kuni 38 900 000 km².&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://datazone.birdlife.org/species/factsheet/black-woodpecker-dryocopus-martius|pealkiri=Black Woodpecker Dryocopus martius|aeg=12.11.2022}}&lt;/ref&gt; Elupaikadena eelistab ta [[okasmets|okasmetsa]] ja [[männik|männikut]], kuid teda võib näha ka [[lehtmets|lehtmetsas]]. Samuti võib teda kohata [[raiesmik|raiesmikel]] ja põlenud metsamaadel.

Musträhn kuulub Eestis [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]]. Liik on soodsas seisundis: Eestis on hinnanguliselt 5000–7000 haudepaari.&lt;ref&gt;Elts, J. jt. (2019). [https://www.eoy.ee/pics/757_Elts_et_al_2019-1.pdf Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017]. Aruanne.&lt;/ref&gt;

==Välimus==

Musträhnil on tuhm- või läikivmust sulestik. Tiivasulgedel on pruunikas varjund, mis on aga märgatav vaid päikese käes. Musträhni pikk ja sale kael loob mulje, nagu oleks tema pea ebaproportsionaalselt suur. Isaslindu eristab emaslinnust tulipunane pealagi; emaslinnul on punane vaid kukal. Kuklas on musträhnil puhvis suletutt, samuti on talle iseloomulik terav kuklajoon.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Rob Hume|pealkiri=Linnuvaatleja ABC|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Eve Mägi|pealkiri=101 Eesti lindu|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak}}&lt;/ref&gt;

Musträhni kehapikkus on 40–46 cm, tiibade siruulatus 67–73 cm ning kaal 300–370 g&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;; mõõtmetelt on ta [[Euraasia]] suurim rähniliik&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Pass, Eliisa.|url=https://www.linnuvaatleja.ee/teadusuudised/mustraehn-loob-soodsad-elutingimused-paljudele-metsaliikidele|pealkiri=Musträhn loob soodsad elutingimused paljudele metsaliikidele.|väljaanne=Linnuvaatleja|aeg=2020|vaadatud=12.11.2022}}&lt;/ref&gt;. Suuruse ja lennu laadi tõttu aetakse musträhni tihti segamini [[vares|varesega]]&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Dr. Paul Sterry|pealkiri=Mis lind see on?|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak}}&lt;/ref&gt;, kuid neid saab eristada tiivalöökide järgi: musträhni tiivalöögid laperdavad nagu [[mänsak|mänsakul]]. Samuti on musträhnil ümara otsaga tiivad ja jäigad sabasuled.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://bio.edu.ee/loomad/Linnud/DRYMAR2.htm|pealkiri=Musträhn|väljaanne=Bio.edu.ee|vaadatud=12.11.2022}}&lt;/ref&gt;

Linnu nokk ja silmad on kollaka varjundiga. Noka ots on mustjas. Tänu tugevale ja pikale nokale trummeldab musträhn valjusti – päevas on musträhn võimeline tegema kuni 10 000 lööki&lt;ref&gt;Puverel C, Abourachid A, Böhmer C jt. (2019). This is my spot: What are the characteristics of the trees excavated by the Black Woodpecker? A case study in two managed French forests. – Forest Ecology and Management 453: 117621.&lt;/ref&gt; ning kahe sekundiga 20 lööki&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Pika, kuni 10 cm pikkuse kidase keele abil saab ta osavalt kätte puidus elava saagi.

==Levik ja arvukus==

Musträhn on paigutine [[parasvööde|parasvöötme]] [[paigalind]], kelle levialaks on peamiselt [[Euraasia]] metsavöönd alates [[Prantsusmaa|Kesk-Prantsusmaast]] ja [[Skandinaavia]]st kuni [[Korea]], [[Jaapan]]i, [[Sahhalin]]i ja [[Kamtšatka]]ni.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Olav Renno|pealkiri=Eesti Linnuatlas|aasta=1993|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus}}&lt;/ref&gt;

Musträhn on laialt levinud nii üle maailma kui ka üle kogu [[Eesti]]. Pesitsusala suurus on kokku umbes 38&amp;nbsp;900&amp;nbsp;000 km², koduterritooriumi suurus jääb 200–1000 [[hektar|ha]] sisse&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;. Tegu on Eesti ühe levinuma ja arvukama rähniliigiga, keda aastatel 2008–2012 oli umbes 6000–9000 haudepaari.&lt;ref&gt;Elts, J. jt. (2013). [https://www.eoy.ee/pics/335_Elts_et_al_2013_2.pdf Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012]. Aruanne.&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Musträhn.JPG|pisi|left|Musträhn Eestis]]
==Elupaigad==

Musträhn eelistab elupaigana suuri vanu [[okasmets|okasmetsasid]] ja kõrgeid hõredaid [[männik|männikuid]], kuid satub ka [[lehtmets|lehtmetsadesse]]. Samuti võib teda kohata [[raiesmik|raiesmikel]] ja põlenud metsamaadel.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Musträhni elupaik on äratuntav suurte tüveuuristuste ja -õõnsuste järgi. Pesaõõnsused rajatakse igal aastal uuesti.&lt;ref&gt;Pomerants, Marko. (2016). Kõnnumaa Looduskaitseala kaitse-eeskiri.&lt;/ref&gt; Tihti lahkub musträhn talve hakul metsast ning asub elama mõnda parki või koduaeda. Vana männi või [[pöök|pöögi]] tüvesse raiutud vanu musträhnipesi kasutavad näiteks väiksemad [[kakk|kakud]], [[õõnetuvi|õõnetuvid]], [[sõtkas|sõtkad]] ja ka [[orav|oravad]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Musträhn suudab uuristada õõnsusi ka elusatesse puudesse, täites sellega [[ökosüsteem|ökosüsteemis]] tähtsat rolli: tema rajatud [[mikroelupaik|mikroelupaikadesse]] saavad hiljem pesapaiga rajamist jätkata väiksemad rähniliigid, mis kokkuvõttes suurendab kogu ala [[elurikkus|elurikkust]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

==Pesitsemine==
[[File:Dryocopus martius pinetorum MHNT.ZOO.2010.11.164.6.jpg|thumb|Musträhni muna]]
[[Fail:Zwarte specht bij nesthol en drinkend-4962000.webm|pisi|Musträhn puhastab pesaõõnt (Holland, 2012)]]
Musträhn pesitseb üle kogu [[Eesti]], [[Lääne-Eesti|Lääne-Eestis]] ka väikeste saludega [[poolavatud maastik|poolavatud maastikul]].&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Jan Pedersen, Lars Svensson|pealkiri=Linnulaul|aasta=2022|koht=Tallinn|kirjastus=Tänapäev}}&lt;/ref&gt; Pesitsemist ei toimu ainult seal, kus on palju [[kultuurmaastik|kultuurmaastikku]]. Igal aastal pesitseb meil 6000–9000 haudepaari. 

Paigutisi [[pesitsusalad|pesitsusalasid]] leidub [[Vahemere maad|Vahemere maades]], [[Krimm|Krimmis]], [[Kaukaasia|Kaukaasias]] ja [[Kesk-Hiina|Kesk-Hiinas]].&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Pesitsemise algusest annab märku isaslinnu trummeldamine märtsis. Pesitsusaeg lõpeb juuni teises pooles, kui noored musträhnid lennuvõimestuvad.

Musträhn eelistab oma pesa rajada võimalikult kõrgele [[haab|haava]] või [[mänd|männi]] tüvesse. Pesa raiumiseks kulub mitu nädalat või koguni kuu. Pesaava on ovaalne, läbimõõduga umbes 10 cm ning õõne sügavus ulatub peaaegu meetrini. Pesa ainsaks vooderduseks on pesa tegemise käigus tekkiv [[hakkpuit]].&lt;ref&gt;Gorman, G. (2008) Central and Eastern European Wildlife. Bradt Travel Guides, Buckshire.&lt;/ref&gt;

Munemine algab aprilli lõpus või mai alguses. Pessa munetakse keskmiselt 4–6 muna, mis on tavaliselt valged, mõõtmetega 25 × 20 mm. [[haudumine|Hauduvad]] ja ka poegi toidavad mõlemad vanemad, kuid poegade turvalisuse tagab öösiti isaslind.

Haudeperiood kestab 12–14 päeva, misjärel [[koorumine|kooruvad]] roosaka nahaga, paljad ja pimedad pojad. 12 päeva pärast sündimist lähevad poegadel silmad lahti. Neli nädalat pärast koorumist lahkuvad noored musträhnid pesast.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

===Paaritumismäng===

Musträhnide [[paaritumismäng]] saab alguse metsaservast ning lõpeb sügaval metsas pesaehitusega. Sisuliselt mängib emaslind isaslinnuga: emaslind lendab madalamale puutüvele, isaslind järgneb talle, kuid liigub veel madalamale. Seejärel taganeb emane spiraalis ümber puutüve, kuid seda kõrgemalt, ning siis liigutakse järgmisele puule. Isaslind ei jää sammukestki maha. Kogu mäng kordub seni, kuni jõutakse sügavale metsa, kus algab pesaehitus.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

[[Pilt:Dryocopus martius 02.jpg|thumb|left|Musträhni töö]]
==Toitumine==

Musträhn on [[karnivoor]] ehk loomtoiduline lind. Toiduvalik on sellel liigil suhteliselt etteaimatav, ühekülgne ja järjepidev.&lt;ref&gt;Mikusiński, Grzegorz (1995). &quot;Population trends in black woodpecker in relation to changes and characteristics of European forests&quot;. Ecography. 18 (4): 363–369.&lt;/ref&gt; Tema lemmiktoit on [[hobusipelgas|hobusipelgad]], keda leiab kahjustatud puudest. Päevas võib musträhn ära süüa tuhatkond sipelgat.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.looduskalender.ee/n/node/4159|pealkiri=Musträhni &quot;töömaa&quot;|väljaanne=Looduskalender.ee|vaadatud=12.11.2022|arhiivimisaeg=13.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221113095526/https://www.looduskalender.ee/n/node/4159|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Samuti toitub musträhn nii puidus elavatest putukatest, [[ürasklased|üraski]] ja [[siklased|siku vastsetest]] kui ka muudest [[selgrootud|selgrootutest]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Talviti on peamine toit sipelgate perekonda kuuluvad [[kuklased]].&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;Muusikus, Ingmar. (2022, juuni). Musträhn – silmatorkav tegelane metsamaastikul. – Sinu Mets 67, 18.&lt;/ref&gt; Kuklasepesa külmunud pealiskoorest saab ta jagu tänu oma tugevale nokale, millega uuristab pesasse augu ning mille abil pääseb ka toiduni.

==Häälitsused ja laul==
[[File:Dryocopus martius - Black Woodpecker XC108340.mp3|Dryocopus_martius_-_Black_Woodpecker_XC108340|pisi|Musträhni üksikhüüde häälitsus]]
[[File:Dryocopus martius - Black Woodpecker XC311605.mp3|Dryocopus_martius_-_Black_Woodpecker_XC311605|pisi|Musträhni trummeldus]]
[[File:Dryocopus martius - spring call.oga|Dryocopus_martius_-_spring_call|pisi|Musträhni territooriumihäälitsus]]
Musträhnil eristatakse mitmeid häälitsusi.

Kevadine laul ''klü-klüi-klüi'' on ühtlane ja kõlav, kogu [[stroof]] on ühel helikõrgusel.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Kevadine trummeldamine, mis kuulutab territooriumi hõivatust, on pikk ja tärisev ning võib kosta mitme kilomeetri kaugusele.

Paaritushüüd sarnaneb [[hakk|haki]] järsu ja heleda häälitsusega, kuid musträhni häälitsuse tunneb ära paarishüüde ''gluit-gluit-gluit'' järgi.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Eerik Kumari|pealkiri=Eesti lindude välimääraja|aasta=1984|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus}}&lt;/ref&gt;

Musträhnil eristatakse veel üksikhüüdu, valju pasundavat ''kljööd'', ning ärevushüüdu, kiledalt kõlavat ''klööd''. Lennu ajal ja asukohta vahetades hüüab musträhn ''krii-krii'', maandumisel võib kuulda valju vilet ''klüüü''.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

==Ohustatus ja kaitse==

Musträhn kuulub 2020. aasta seisuga [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis|looduskaitse III kategooriasse]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Katrin Jõgisaar|url=https://bioneer.ee/bioneeri-seletav-s%C3%B5naraamat-iii-kaitsekategooriana-kaitse-alla-v%C3%B5etud-liigid|pealkiri=III kaitsekategooriana kaitse alla võetud liigid.|väljaanne=Bioneer.ee|aeg=2020|vaadatud=12.11.2022}}&lt;/ref&gt;

Musträhni vaenlaseks võib lugeda [[metsnugis]]t, kes kujutab ohtu nii munadele kui ka poegadele. Samuti võib metsnugis hõivata musträhnide pesad, mistõttu mõjub metsnugiste suur arvukus musträhnidele negatiivselt.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; Lisaks on liiki hakanud üha enam ohustama sobivate elupaikade kadumine, mis tuleneb näiteks [[metsaraie|metsaraidest]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Musträhn on iseloomulik liik vanades [[elurikkus|bioloogiliselt mitmekesistes]] metsaelupaikades, kus elab palju teisi vanadele metsadele omaseid liike. Seega toimib musträhn teiste ohustatud (metsa)liikide suhtes [[katusliik|katusliigina]].&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Keskkonnaamet|url=https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=763550432|pealkiri=Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018–2027.|aeg=2017|vaadatud=12.11.2022|arhiivimisaeg=13.11.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221113095524/https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=763550432|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Musträhnide kaitse tagatakse pesitsusterritooriumi (elupaik) [[tsoneerimine|tsoneeritusega]] [[sihtkaitsevöönd|sihtkaitsevööndites]].&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

===Roll ökosüsteemis===

Musträhn täidab [[ökosüsteem|ökosüsteemis]] kahte tähtsat rolli. Esiteks hävitab ta [[puidukahjur|puidukahjureid]] ning hoiab nende [[populatsioon|populatsiooni]] kontrolli all, kaitstes sellega puid. Teiseks toimivad musträhnid ökosüsteemis [[katusliik|katusliigina]].&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

==Rahvapärased nimetused==

Musträhni kõige levinum nimetus on ''nõgikikas'', kuid tal on veel terve hulk rahvapäraseid nimetusi, nagu ''kärg'', ''mõtskikas'', ''mustmeetsas'', ''vihmatrill'', ''metskukk'', ''laanekukk'', ''vihmakukk'', ''pähklikukk'', ''mustrõõt'', ''siplase kuningas'', ''reedutaja'', ''kärr'', ''korr'', ''poristi'', ''puukoristaja'', ''palukärg'', ''metskukk'', ''kuik''.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

==Rahvapärimus==

Musträhnidega on seotud nii mõnedki uskumused ja [[mütoloogiline|mütoloogilised]] kujutlused. Näiteks saavat musträhnilt hankida imeheina, mis avab kõik lukud.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

[[Soome]] rahvajuttudes kajastub uskumus, et musträhni ilmumine õue on halb enne.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Netiviide|autor=UPM Forest Life|url=https://www.upmforestlife.com/species/black-woodpecker|pealkiri=Musträhn|aeg=2020|vaadatud=12.11.2022}}&lt;/ref&gt; [[Kirde-Eesti|Kirde-Eestis]] on musträhnile iseloomulik nimetus ''toonetikas'', mis tähendab surmarähni&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Mall Hiiemäe|url=https://www.folklore.ee/tagused/nr5/linnud4.htm|pealkiri=Linnud|väljaanne=Folklore.ee|vaadatud=13.11.2022}}&lt;/ref&gt;. Samuti usutakse, et kui musträhn tuleb maja seinu toksima, siis keegi maja elanikest sureb.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

[[Lõuna-Eesti|Lõuna-Eestis]] on musträhni trummeldamine märguandeks, et naistel peavad takud [[ketramine|kedratud]] olema. Suvist rähni hüüdu on peetud vihma endeks.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

Kuuldavasti on musträhn leidnud kasutust ka [[rahvameditsiin|rahvameditsiinis]], näiteks musträhni nokast tehtud [[hambaork]] pidi hambavalu ära võtma. Vana uskumuse kohaselt saavat koduloomade [[koolikud|koolikuid]] ja muid tõbesid ravida, kui anda haigetele loomadele [[alkohol|alkoholi]], mille sees on hoitud kuivatatud musträhni.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
*[https://www.loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=313&amp;speciesid=514 Musträhni häälitsused] Loodusheli
*[https://citynature.eu/et/linnud/mustrahn-et/ Musträhn] citynature.eu

[[Kategooria:Eesti linnud]]
[[Kategooria:Rähnlased]]</text>
      <sha1>0wq8ixke2y0j6c05at6nkd8cakp3swe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paradise Crew</title>
    <ns>0</ns>
    <id>81306</id>
    <revision>
      <id>7158278</id>
      <parentid>6638947</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:01:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158278</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3151" sha1="d5blsg38tl4tcykrfzgv7zqcxme432j" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=mai}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = Paradise Crew
| taust               = grupp_või_bänd
| alias                = Kristjan Kasearu &amp; Paradise Crew
| päritolu            = [[Eesti]]  [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] 
| stiil               = [[popmuusika|pop]]- ja [[rokkmuusika]]
| tegev            = 2004–2010
| plaadifirma         = [[BGM Records]]
| seotud_esitajad     = [[Elav Legend]]
| URL                 = http://www.paradisecrew.ee
| koosseis            = [[Kristjan Kasearu]]&lt;br&gt;[[Siim Usin]]&lt;br&gt;[[Roland Tiiroja]]&lt;br&gt;[[Madis Muul]]&lt;br&gt;[[Kristjan Kaasik]]
| endised_liikmed     = [[Karel Bauer]]&lt;br&gt;[[Mark Kostrov]]
}}
'''Paradise Crew''' (täisnimega '''Kristjan Kasearu &amp; Paradise Crew''') oli [[eesti]] [[Ansambel (muusika)|ansambel]], mis tegutses [[Pärnu]]s aastatel [[2004]]–[[2010]].&lt;ref&gt;Leemet Prits. [https://www.ohtuleht.ee/365890 Kristjan Kasearu bänd Paradise Crew läks laiali!] Õhtuleht, 09. veebruar 2010&lt;/ref&gt; 

==Koosseis==
*[[Kristjan Kasearu]] (vokaal)
*[[Siim Usin]] (bass, taustalaul)
*[[Roland Tiiroja]] (trummid)
*[[Madis Muul]] (klahvpillid)
*[[Kristjan Kaasik]] (kitarr, taustalaul)

Bändi hea sõber
*[[Indrek Varend]] (saksofon)

Bändi endine liige
*[[Karel Bauer]] (kitarr)
*[[Mark Kostrov]] (trummid)

==Nimest==
Varem oli bändi nimeks Elav Legend, kuid 2006. aasta sügisel muudeti nimi Paradise Crew's. Põhjus lihtne, oli väga häiriv näha vana nime igal viina reklaamil, samuti on uus nimi parem tulevikku silmas pidades ja kui üldse nime muuta, siis oli just 2006. aasta sügis õige aeg. Hiljem siiski lisati Kristjan Kasearu nimi esikohale, sest enamik eestlasi teab Kristjanit, aga ei tea Paradise Crew'd. Pärast nime muutmist võis endiselt leida plakatitelt Elava Legendi nime või siis üldse oli sellega palju segadust. Kõige lihtsam viis oligi lisada nimi ette.&lt;ref&gt;[http://publik.delfi.ee/news/muusika/article.php?id=13829513 Viin tegi Elavast Legendist Paradise Crew.] Publik, 12. september 2006&lt;/ref&gt; 

* Paradise – maapealne paradiis on ''rock'n'roll'' ja paradiis on üleüldse selline lahe koht nagu ka bänd ise.
* Crew – sellel sõnal on eriti oluline tähendus Kristjani jaoks. Bänd on tema jaoks nagu teine pere.

==Diskograafia==
===Albumid===
* &quot;[[Jääda endaks]]&quot; (2008)

===Singlid===
* &quot;Üksinduses&quot; (2007)
* &quot;Jagatud rõõm&quot; (2007)
* &quot;Vahel just nii on hea&quot; (2007)
* &quot;So much to say&quot;/&quot;Nii palju on öelda&quot; (2007)
* &quot;Jääda endaks&quot; (2008)
* &quot;Unistus olematust&quot; (2008)
* &quot;Kadunud teelt&quot; (2009)
* &quot;Ellujääja&quot; (2008/2009)

== Viited==
{{viited}}

==Artikleid==
* {{veebi viide |pealkiri= Kristjan Kasearu bänd Paradise Crew läks laiali! |url= https://www.ohtuleht.ee/365890|väljaanne=Õhtuleht |aeg=9. veebruar 2010}}
* {{veebi viide |pealkiri= Kristjan Kasearu andis singli välja |url= http://publik.delfi.ee/news/muusika/article.php?id=20654442|väljaanne=Publik |aeg=17. detsember 2008}}

== Välislingid ==
* {{veebi viide |pealkiri= Paradise Crew ametlik Myspace |url=http://www.myspace.com/paradisecrewband/music}}

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>d5blsg38tl4tcykrfzgv7zqcxme432j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Allika tänav (Tallinn)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>85931</id>
    <revision>
      <id>7158740</id>
      <parentid>6792369</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:05:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30199-00</username>
        <id>229874</id>
      </contributor>
      <origin>7158740</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3035" sha1="0283fyfdoq8lq2dupn3d7usjb68w48l" xml:space="preserve">{{teekaart|suum=15}}
[[Pilt:Allika tänav, Tallinn.JPG|pisi|Allika tänav, vaade [[Kentmanni tänav]]alt]]
[[File:Allika street.jpg|thumb|püsti|Allika tänav, vaade [[Tatari tänav]]alt]]

'''Allika tänav''' on väike [[tänav]] [[Tallinn]]a [[Tallinna Kesklinn|kesklinnas]] [[Tatari asum]]is.&lt;ref&gt;http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm&lt;/ref&gt;

Allika tänav asub [[Tatari tänav]]a ja [[Kentmanni tänav]]a vahel. Allika tänav algab [[Kentmanni tänav]]alt, läbib võlvialuse ning suubub Tatari tänavale. Tänav kulgeb kirdest edelasse ja tema pikkus on 205 meetrit.&lt;ref&gt;[[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 33. Tallinna vanalinna kaart mõõtkavas 1:7600&lt;/ref&gt; 

==Ajalugu==

Allika ja [[Lätte tänav]]a nimi pärineb tänapäeva Tatari tänav 24 hoovis [[keskaeg|keskajal]] asunud [[Karjaallikas]]t.

Allika tänav sai nime [[1890]]. aastal. Tänava saksakeelne nimi oli ''Quellenstrasse'' ja venekeelne nimi ''Ключевая улица''.&lt;ref&gt;[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 24&lt;/ref&gt;

Tänava paaritute majade poolel asus [[1919]]–[[1966]] Allika tänav 1 [[Tallinna 14. Algkool]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.lg.edu.ee/koolist/ajalugu/ |pealkiri=Liivalaia Gümnaasium. Ajalugu |vaadatud=2011-10-09 |arhiivimisaeg=2011-12-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111221110211/http://www.lg.edu.ee/koolist/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, Allika tänav 5 hoovipoolses majas asus [[Tallinna II Baptistikogudus]]est eraldunud [[Tallinna Allika Baptistikogudus]]e palvemaja&lt;ref&gt;[http://www.allika.ee/uus/?valik=sisu&amp;sisutekst=3 Allika kogudus]&lt;/ref&gt;,&lt;ref&gt;[[Robert Nerman]], [http://epl.delfi.ee/news/eesti/allika-tanaval-tegutsesid-baptistid?id=50988957 Allika tänaval tegutsesid baptistid], Eesti Päevaleht, 22. juuli 2004&lt;/ref&gt;.

19. ja 20. sajandi Allika tänava hoonestusest on säilinud vaid paarisnumbritega majad 4, 6, 8 ([[Lenderi maja]] tüüp) ja 10. 

Hoone Allika tänav 12 (endine Allika tänav 10C&lt;ref&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=savepdf&amp;aktid=95359 Tallinna Linnavalitsuse korraldus, 14. jaanuar 2004 nr. 44-k]&lt;/ref&gt;) on uusehitus endise [[Dvigatel]]i lasteaia mänguväljaku kohal&lt;ref&gt;[http://www.arhliit.ee/uudised/2496/ Kentmanni tänava elanikud nõuavad majadevahelise haljasala säilitamist], Eesti Arhitektide Liit, 17.06.2003&lt;/ref&gt;. Paaritute numbritega majad (maja nr. 3 kevadel 1988) on lammutatud ning nende asemel asetseb Allika tänava ja Tatari tänava 13/15 hoonete kohal [[Rävala puiestee]] 19 aadressiga [[Rävala maja]]&lt;ref&gt;[http://www.merko.ee/ravala/index.php Rävala maja]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, www.merko.ee&lt;/ref&gt;.

&lt;gallery&gt;
File:Tallinn, Allika 4 (2).jpg|Allika tänav 4
File:Tallinn, Allika 6 (2).jpg|Hoone Allika tänav 6
Pilt:Allika tänav 8.JPG|Hoone Allika tänav 8
Pilt:Tallinn, Allika 4 (4).JPG
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Allika tänav (Tallinn)|Allika tänav}}

{{Tatari asumi tänavad}}

[[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]]</text>
      <sha1>0283fyfdoq8lq2dupn3d7usjb68w48l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158744</id>
      <parentid>7158740</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:07:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30199-00</username>
        <id>229874</id>
      </contributor>
      <origin>7158744</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3056" sha1="4dp08ka90lstkoyu14cmt5ci34jx389" xml:space="preserve">{{teekaart|suum=15}}
[[Pilt:Allika tänav, Tallinn.JPG|pisi|Allika tänav, vaade [[Kentmanni tänav]]alt]]
[[File:Allika street.jpg|thumb|püsti|Allika tänav, vaade [[Tatari tänav]]alt]]

'''Allika tänav''' on väike [[tänav]] [[Tallinn]]a [[Tallinna Kesklinn|kesklinnas]] [[Tatari asum]]is.&lt;ref&gt;http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm&lt;/ref&gt;

Allika tänav asub [[Tatari tänav]]a ja [[Kentmanni tänav]]a vahel. Allika tänav algab [[Kentmanni tänav]]alt, läbib võlvialuse ning suubub Tatari tänavale. Tänav kulgeb kirdest edelasse ja tema pikkus on 205 meetrit.&lt;ref&gt;[[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 33. Tallinna vanalinna kaart mõõtkavas 1:7600&lt;/ref&gt; 

==Ajalugu==

Allika ja [[Lätte tänav]]a nimi pärineb tänapäeva Tatari tänav 24 hoovis [[keskaeg|keskajal]] asunud [[Karjaallikas]]t.

Allika tänav sai nime [[1890]]. aastal. Tänava saksakeelne nimi oli ''Quellenstrasse'' ja venekeelne nimi ''Ключевая улица''.&lt;ref&gt;[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 24&lt;/ref&gt;

Tänava paaritute majade poolel asus [[1919]]–[[1966]] Allika tänav 1 [[Tallinna 14. Algkool]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.lg.edu.ee/koolist/ajalugu/ |pealkiri=Liivalaia Gümnaasium. Ajalugu |vaadatud=2011-10-09 |arhiivimisaeg=2011-12-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111221110211/http://www.lg.edu.ee/koolist/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, Allika tänav 5 hoovipoolses majas asus [[Tallinna II Baptistikogudus]]est eraldunud [[Tallinna Allika Baptistikogudus]]e palvemaja&lt;ref&gt;[http://www.allika.ee/uus/?valik=sisu&amp;sisutekst=3 Allika kogudus]&lt;/ref&gt;,&lt;ref&gt;[[Robert Nerman]], [http://epl.delfi.ee/news/eesti/allika-tanaval-tegutsesid-baptistid?id=50988957 Allika tänaval tegutsesid baptistid], Eesti Päevaleht, 22. juuli 2004&lt;/ref&gt;.

19. ja 20. sajandi Allika tänava hoonestusest on säilinud vaid paarisnumbritega majad 4, 6, 8 ([[Lenderi maja]] tüüp) ja 10. 

Hoone Allika tänav 12 (endine Allika tänav 10C&lt;ref&gt;[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=savepdf&amp;aktid=95359 Tallinna Linnavalitsuse korraldus, 14. jaanuar 2004 nr. 44-k]&lt;/ref&gt;) on uusehitus endise [[Dvigatel]]i lasteaia mänguväljaku kohal&lt;ref&gt;[http://www.arhliit.ee/uudised/2496/ Kentmanni tänava elanikud nõuavad majadevahelise haljasala säilitamist], Eesti Arhitektide Liit, 17.06.2003&lt;/ref&gt;. Paaritute numbritega majad (nurgamaja ehk maja nr. 3 lammutati kevadel 1988) on kadunud ning nende asemel asetseb Allika tänava ja Tatari tänava 13/15 hoonete kohal [[Rävala puiestee]] 19 aadressiga [[Rävala maja]]&lt;ref&gt;[http://www.merko.ee/ravala/index.php Rävala maja]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, www.merko.ee&lt;/ref&gt;.

&lt;gallery&gt;
File:Tallinn, Allika 4 (2).jpg|Allika tänav 4
File:Tallinn, Allika 6 (2).jpg|Hoone Allika tänav 6
Pilt:Allika tänav 8.JPG|Hoone Allika tänav 8
Pilt:Tallinn, Allika 4 (4).JPG
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Allika tänav (Tallinn)|Allika tänav}}

{{Tatari asumi tänavad}}

[[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]]</text>
      <sha1>4dp08ka90lstkoyu14cmt5ci34jx389</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Motörhead</title>
    <ns>0</ns>
    <id>88295</id>
    <revision>
      <id>7158297</id>
      <parentid>7144468</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:12:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158297</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10878" sha1="ee540axcytsdcne45zup3fwewvaqnr2" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib ansamblist; laulu kohta vaata artiklit [[Motörhead (laul)]]}} 
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}

{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = Motörhead
| pilt                = MotorheadWacken2009.JPG
| pildiallkiri     = Motörhead [[Wacken Open Air]] festivalil (juuli 2009)
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = grupp_või_bänd
| alias               = 
| päritolu            = [[Pilt:Flag_of_England.svg|border|20px]] [[Inglismaa]]
| stiil               = ''[[hard rock]]'' &lt;br/&gt; ''[[heavy metal]]'' &lt;br/&gt; ''[[rock'n'roll]]''
| tegev            = [[1975]]–[[2015]]
| plaadifirma         = 
| seotud_esitajad     = 
| URL                 = [http://www.imotorhead.com/ www.imotorhead.com]
| koosseis            = [[Lemmy Kilmister]] &lt;br/&gt; [[Phil Campbell]] &lt;br/&gt;[[Mikkey Dee]]
| endised_liikmed     = [[Larry Wallis]]&lt;br /&gt;[[Eddie Clarke|&quot;Fast&quot; Eddie Clarke]]&lt;br /&gt;[[Brian Robertson]]&lt;br /&gt;[[Würzel]]&lt;br /&gt;[[Lucas Fox]]&lt;br /&gt;[[Phil Taylor|Phil &quot;Philthy Animal&quot; Taylor]]&lt;br /&gt;[[Pete Gill]]&lt;br /&gt;[[Tommy Aldridge]]
}}

'''Motörhead''' oli [[Inglismaa]] päritolu ''[[hard rock]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i [[bänd]], mis tegutses aastatel [[1975]]–[[2015]]. Päev pärast [[Lemmy Kilmister]]i surma 28. detsembril 2015 teatas trummar [[Mikkey Dee]], et Motörhead ei jätka enam bändina.

Bändi asutas laulja ja bassimängija Lemmy Kilmister 1975. aastal pärast seda, kui oli juba aastaid tegutsenud mitmes rokkansamblis (näiteks [[Rockin' Vickers]] ja [[Hawkwind]]). Lemmy oli ka ainus Motörheadi liige, kes tegutses seal selle algusest lõpuni. Bänd sai tuntuks [[1980. aastad|1980. aastate]] alguses, samaaegselt mitmete teiste briti ''metal''-bändidega ([[Iron Maiden]], [[Def Leppard]], [[Saxon]] jt), keda loetakse ''[[New Wave of British Heavy Metal]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i (NWOBHM) alla kuuluvaks. Selle nähtusega oli seotud ka Motörhead, keda muuhulgas on peetud üheks alusepanijaks ka ''[[speed metal|speed]]'' ja ''[[thrash metal]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ile, kuid Motörheadi liider Lemmy väitis, et bänd mängib ''[[rock'n'roll]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i, aga mitte ''metal''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;it. Tihti on Motörhead siiski ''heavy metal''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i alla liigitatud.  

Motörheadi ilmselt kõige kuulsam lugu on [[1980]]. aastast pärinev &quot;[[Ace of Spades (laul)|Ace of Spades]]&quot;.

Motörhead esines [[Eesti]]s kahel korral: [[1995]]. aasta 13. oktoobril&lt;ref&gt;http://www.setlist.fm/setlist/motorhead/1995/linnahalli-jaahall-tallinn-estonia-5bdbff64.html&lt;/ref&gt; ning [[1999]]. aasta 30. novembril koos [[Dio (ansambel)|Dio]] ja [[Manowar]]iga; mõlemal korral [[Tallinna Linnahall]]is.&lt;ref&gt;http://www.setlist.fm/setlist/motorhead/1999/linnahall-tallinn-estonia-63dbf207.html&lt;/ref&gt;

Motörheadil on paljudes riikides tribuutbände, Eestis tegutses ansambel Lemmy's Beard.

==Ajalugu==
Motörhead sai alguse 1975. aastal, kui Lemmy vallandati [[Hawkwind]]ist ning ta otsustas rajada oma bändi, mille nimeks sai esialgu Bastard. Peagi pidi bänd aga nime vahetama, sest ansambli produtsendile tundus, et Bastardina pole bändil võimalik edukat karjääri teha. Uueks nimeks sai Motörhead – viimase laulu pealkiri, mille Lemmy Hawkwindi jaoks kirjutas. Motorhead tähendab slängis [[amfetamiin]]itarbijat, o-tähe asendamine ö-ga oli tingitud sellest, et Lemmy tahtis täppide lisamisega anda sellele &quot;kurjemat&quot; ilmet. 

Motörheadi esimene kontsert toimus 1975. aasta 20. juulil [[London]]is. Bändi esialgses koosseisus olid lisaks vokalistist ja basskitarristist Lemmyle kitarrist [[Larry Wallis]] ning trummar [[Lucas Fox]], kelle peagi vahetas välja [[Phil Taylor|Phil &quot;Philthy Animal&quot; Taylor]]. Oma esimesel tegutsemisaastal salvestas bänd materjali, mida esialgu välja ei antud, kuid [[1979]]. aastal avaldati see kogumikuna &quot;[[On Parole]]&quot;.

[[1976]]. aastal sai Motörheadi uueks kitarristiks [[Eddie Clarke|&quot;Fast&quot; Eddie Clarke]]. Nõnda moodustus bändi niinimetatud klassikaline koosseis, mis püsis muutumatuna [[1982]]. aastani. Sel ajal sai Motörhead ülemaailmselt tuntuks ning välja anti bändi tõenäoliselt mõjukaimad ja tuntuimad albumid: &quot;[[Overkill (Motörheadi album)|Overkill]]&quot;, &quot;[[Bomber]]&quot; (mõlemad 1979), &quot;[[Ace of Spades (album)|Ace of Spades]]&quot; (1980) ja &quot;[[Iron Fist]]&quot; (1982). 

Kui Eddie Clarke Motörheadist lahkus, asendas teda lühikest aega Šoti kitarrist [[Brian Robertson]], kellega salvestati album &quot;Another Perfect Day&quot; (1983). Seejärel, ehkki esialgu oli plaanis bändi võtta üks kitarrist, otsustati pärast proove [[Michael Burston]]i (hüüdnimi Würzel) ja [[Phil Campbell]]iga, et neist mõlemast saavad Motörheadi kitarristid. Ent 1984. aastal lahkus Motörheadist trummar Phil Taylor ning tema asemele tuli varem ''[[heavy metal]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i bändis [[Saxon]] mänginud [[Pete Gill]]. Samal aastal ilmus singlina Motörheadi üks tuntumaid lugusid &quot;[[Killed by Death]]&quot;. 

[[1987]]. aastal naasis Motörheadi trummar Taylor, kes püsis seal [[1992]]. aastani. Sel aastal ilmunud albumi &quot;[[March ör Die]]&quot; salvestamisel osales koguni kolm trummarit, sest plaadi tegemist alustati Tayloriga, ent enamiku lugusid mängis sisse [[Tommy Aldridge]], samas kui Motörheadi uueks trummariks saanud [[Mikkey Dee]] mängis trumme loos &quot;[[Hellraiser]]&quot;. [[1995]]. aastal lahkus ansamblist Würzel ning viimased 20 tegevusaastat oli Motörheadi koosseis kolmeliikmeline: Lemmy, Campbell ja Dee.

Alates 1980. aastatest viibis Motörhead väga pikkadel ja intensiivsetel kontserditurneedel, tihti koos teiste tuntud roki- ja ''heavy''-bändidega (Saxon, [[Anthrax]], [[Metallica]] jt). Turneedel tekkis tagasilööke alles Motörheadi viimastel tegevusaastatel (alates [[2013]]) kui bänd pidi Lemmy terviseprobleemide tõttu mitu plaanitud kontserti ära jätma või neid lühendama.

Motörheadi viimane ja kokkuvõttes 22. stuudioplaat &quot;[[Bad Magic]]&quot; ilmus [[2015]]. aasta [[28. august]]il, seejärel läks bänd oma viimaseks jäänud turneele, millega tähistati bändi 40. tegevusaastat. Motörheadi viimane kontsert anti [[11. detsember|11. detsembril]] Berliinis, mille järel läks bänd puhkusele, kuid turnee pidi jätkuma alates [[2016]]. aasta jaanuarist.

Edasised plaanid katkestas Motörheadi liidri Lemmy surm 2015. aasta 28. detsembril. Päev pärast seda teatas Mikkey Dee, et Motörhead ei jätka, kuna ilma Lemmyta ansamblit ei ole, peagi kinnitas seda ka kitarrist Campbell.

==Sümboolika==
[[Pilt:Motorhead Snaggletooth Belt Buckle.jpg|pisi|Motörheadi sümbol, ''War Pig'' ehk ''Snaggletooth'']]

Motörheadi sümboliks on kunstnik [[Joe Petagno]] loodud gorilla, koera ja hundi koljust inspireeritud kujutis, mida on nimetatud erinevalt, enamasti tuntakse teda kas ''War Pig''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i või ''Snaggletooth''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ina. Kujutis esineb, muutuval kujul ja mõnikord raskesti märgatavana, Motörheadi kõigil albumitel, välja arvatud &quot;On Parole&quot; ja &quot;Overnight Sensation&quot;.

==Muusikaline tähendus==
See, millist muusikastiili Motörhead esindas, on pidevalt olnud vaieldav. Lemmy väitis, et Motörhead mängib ''rock'n'roll''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i, samas kui bändi on stiililiselt sageli paigutatud ''hard rock''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i ja ''heavy metal''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i alla. 1970. aastate lõpu Motörheadi stiili võib kirjeldada kui segu [[punk|pungist]] ja kiirest ''hard rock''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ist, mis mõjutas väga paljusid ansambleid, eelkõige ''heavy''-bände, ning Motörheadi on peetud ka ''[[speed metal]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ile ja ''[[thrash metal]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ile alusepanijaks. Suur osa silmapaistvaid bände, sealhulgas [[Metallica]], on Motörheadi pidanud oma üheks peamiseks muusikaliseks mõjutajaks.

==Koosseisud==
{| class=&quot;wikitable&quot; border=&quot;1&quot; width=100%
|-
!width=&quot;75&quot;|Pilt
!width=&quot;175&quot;|Nimi
!width=&quot;100&quot;|Bändis tegev aastail
!width=&quot;150&quot;|Instrumendid
!Osalemine albumitel
|-
|[[File:Lemmy_Kilmister_Motorhead_in_NYC_by_John_Gullo.jpg|75px|Lemmy]]
|[[Lemmy Kilmister]]
|1975–2015
|[[Basskitarr]], [[vokaal]]
|kõik Motörheadi albumid
|-
|
|[[Larry Wallis]]
|1975–1976
|[[kitarr]], taustalaul
|&quot;[[On Parole]]&quot; (1975, avaldatud 1979)
|-
|
|[[Lucas Fox]]
|1975
|[[trummid]]
|&quot;On Parole&quot; (1975, avaldatud) – ainult loos &quot;Lost Johnny&quot;
|-
|[[File:Phil_Taylor_(1982).jpg|75px|Phil Taylor]]
|[[Phil Taylor]]
|1975–1984&lt;br /&gt;1987–1992
|trummid
|kõik Motörheadi albumid alates &quot;On Parole&quot; (1975) kuni &quot;[[Another Perfect Day]]&quot; (1983) ning alates &quot;[[Rock 'n' Roll (Motörhead album)|Rock 'n' Roll]]&quot; (1987) kuni &quot;March ör Die&quot; (1992) – viimases ainult loos &quot;I Ain't No Nice Guy&quot;
|-
|[[File:Fast Eddie Clarke Motorhead 1982.jpg|75px|Fast Eddie Clarke Motorhead 1982]]
|[[Eddie Clarke|&quot;Fast&quot; Eddie Clarke]]
|1976–1982
|kitarr, taustalaul
|kõik albumid alates &quot;[[Motörhead (album)|Motörhead]]&quot; (1977) kuni &quot;[[Iron Fist]]&quot; (1982)
|-
|[[File:Brian_Robertson_in_2011.jpg|75px|Brian &quot;Robbo&quot; Robertson]]
|[[Brian Robertson|Brian &quot;Robbo&quot; Robertson]]
|1982–1983
|kitarr
|&quot;Another Perfect Day&quot; (1983)
|-
|[[File:Motorhead-johngullo-photograph-sofajockey-com.jpg|75px|Phil Campbell]]
|[[Phil Campbell|Phil &quot;Wizzö&quot; Campbell]]
|1984–2015
|kitarr, taustalaul
|kõik Motörheadi albumid alates &quot;[[Orgasmatron (album)|Orgasmatron]]&quot; (1986)
|-
|
|[[Michael Burston|Michael &quot;Würzel&quot; Burston]]
|1984–1995
|kitarr
|kõik Motörheadi albumid alates &quot;Orgasmatron&quot; (1986) kuni &quot;[[Sacrifice (Motörhead album)|Sacrifice]]&quot; (1995)
|-
|
|[[Pete Gill]]
|1984–1987
|trummid
|&quot;Orgasmatron&quot; (1986)
|-
|[[File:Mikkey-dee-01.jpg|75px|Mikkey Dee]]
|[[Mikkey Dee]]
|1992–2015
|trummid
|kõik Motörheadi albumid alates &quot;[[March ör Die]]&quot; (1992) – seal ainult loos &quot;Hellraiser&quot;
|}

==Albumid==
* [[1977]] – &quot;Motörhead&quot;
* [[1979]] – &quot;Overkill&quot;
* [[1979]] – &quot;Bomber&quot;
* [[1980]] – &quot;Ace of Spades&quot;
* [[1982]] – &quot;Iron Fist&quot;
* [[1983]] – &quot;Another Perfect Day&quot;
* [[1986]] – &quot;Orgasmatron&quot;
* [[1987]] – &quot;Rock 'n' Roll&quot;
* [[1991]] – &quot;1916&quot;
* [[1992]] – &quot;March ör Die&quot;
* [[1993]] – &quot;Bastards&quot;
* [[1995]] – &quot;Sacrifice&quot;
* [[1996]] – &quot;Overnight Sensation&quot;
* [[1998]] – &quot;Snake Bite Love&quot;
* [[2000]] – &quot;We Are Motörhead&quot;
* [[2002]] – &quot;Hammered&quot;
* [[2004]] – &quot;Inferno&quot;
* [[2006]] – &quot;Kiss of Death&quot;
* [[2008]] – &quot;Motörizer&quot;
* [[2010]] – &quot;The Wörld is Yours&quot;
* [[2013]] – &quot;Aftershock&quot;
* [[2015]] – &quot;Bad Magic&quot;

;Koostöö ansambliga [[Girlschool]], mis kandis nime [[Headgirl]]
*1981 – &quot;[[St. Valentine's Day Massacre]]&quot; (EP)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonscat|Motörhead}}

*[http://www.imotorhead.com Ametlik koduleht]
*[http://www.motorheadbangers.ee Motörheadbangers Estonia] – Eesti Motörheadi fänniklubi

[[Kategooria:Motörhead| ]]
[[Kategooria:Suurbritannia ansamblid]]
[[Kategooria:Heavy metal'i ansamblid]]
[[Kategooria:Hard rock'i ansamblid]]</text>
      <sha1>ee540axcytsdcne45zup3fwewvaqnr2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vooremaa maastikukaitseala</title>
    <ns>0</ns>
    <id>89360</id>
    <revision>
      <id>7158489</id>
      <parentid>7158043</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:35:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7158489</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15803" sha1="ee3aneyj95xaj05ffgy27defxtoajm6" xml:space="preserve">'''Vooremaa maastikukaitseala''' on kaitseala [[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaal]].

Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku [[maastik]]u poolest. Seal asub Eesti suurim [[voorestik]]. Seda ala peetakse ka üheks esinduslikumaks voorestikuks [[Ida-Euroopa]] [[lauskmaa]]l. Vooremaa on ka üks [[kalevipoeg|Kalevipoja]] lugude tekkimise ja leviku südameid.

[[Pilt:Vooremaa11.JPG|pisi|450px|Voor [[Elistvere järv]]est lõunas Vooremaa maastikukaitsealal]]

== Kaitseala asukoht ==
Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal [[Jõgeva vald|Jõgeva]] ja [[Tartumaa]]l [[Tartu vald|Tartu vallas]]. Seega hõlmab Vooremaa kui maastikurajoon [[Pandivere]]st lõunas asuva ala Tartu lähisteni. Vastavalt kaitse-eeskirjale asub eespool nimetatud ala Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas [[Praaklima]], [[Mullavere]], [[Sudiste]], [[Nava (Jõgeva)|Nava]], [[Ehavere]], [[Pikkjärve]], [[Luua]] ja [[Kaiavere (Jõgeva)|Kaiavere]] külas ning Tartu maakonnas Tartu vallas [[Tabivere]] alevikus, [[Tormi]], [[Elistvere]], [[Kaiavere (Tartu)|Kaiavere]], [[Juula (Tartu)|Juula]], [[Otslava]], [[Lilu]], [[Õvanurme]], [[Voldi]], [[Kärksi]], [[Raigastvere]], [[Soitsjärve]], [[Äksi]], [[Saadjärve]], [[Puhtaleiva]], [[Kukulinna]], [[Salu (Tartu)|Salu]] ja [[Igavere (Tartu)|Igavere]] külas.

== Moodustamine ==
Vooremaa maastikukaitseala moodustati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] 4. veebruari 1964. aasta määruse nr 56 &quot;Maastikuliste keelualade, objektide ja dekoratiivsete taimeliikide riikliku kaitse alla võtmise kohta&quot; baasil. Kaitse alla võtmise põhjus oli see, et Vooremaa on eriline oma voorestiku ja järverohkuse poolest. Maastikuala hõlmab tüüpilisema osa Vooremaast. 9882-hektarise pindalaga maastikukaitseala moodustab 9,6% Vooremaa pindalast ja selle ulatus loodest kagusse on 16&amp;nbsp;km, kirdest edelasse 4–8 km.

== Kaitse-eeskiri ==
Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri võeti vastu Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2006. aasta määrusega nr 245. Kaitseala valitsejad olid kuni 2009. aastani Tartu maakonnas [[Keskkonnaministeerium]]i Tartumaa keskkonnateenistus ja Jõgeva maakonnas Jõgevamaa keskkonnateenistus. 2009. aastast on kaitseala valitsejaks [[Keskkonnaamet]].&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13125268 &quot;Looduskaitseseaduse&quot; alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse ühendamisega Keskkonnaametiks.] RT I 2009, 7, 48.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13346557 Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri.] RT I, 05.07.2023, 217.&lt;/ref&gt;

Vastavalt eeskirjale on Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk:
* suurvoorte kaitse;
* [[pärandkultuurmaastik]]e kaitse;
* looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse. Elupaigatüüpideks on:
** vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega [[järv]]ed,
** vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järved,
** niiskuslembeste kõrgrohused,
** soostuvad ja soo-[[lehtmets]]ad,
** looduslikult rohketoitelised järved.

[[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis]] ja [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kategooria kaitsealuste liikide]] kaitse. Näiteks [[harilik hink|hariliku hingi]] (''Cobitis taenia''), [[harilik vingerjas|hariliku vingerja]] (''Misgurnus fossilis'') ja [[laiujur]]i (''Dytiscus latissimus'').
* [[väike-käsitiivalised|väike-käsitiivaliste]] elupaikade kaitse;
* linnuliikide kaitse. Näiteks: [[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), [[händkakk|händkaku]] (''Strix uralensis''), [[jõgitiir]]u (''Sterna hirundo''), [[musträhn]]i (''Dryocopus martius''), [[mustviires]]e (''Chlidonias niger''), [[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), [[roo-loorkull]]i (''Circus aeruginosus''), [[rukkirääk|rukkiräägu]] (''Crex crex''), [[sookurg|sookure]] (''Grus grus''), [[täpikhuik|täpikhuigu]] (''Porzana porzana''), [[valge toonekurg|valge-toonekure]] (''Ciconia ciconia''), [[väike-kärbsenäpp|väike-kärbsenäpi]] (''Ficedula parva''), [[välja-loorkull]]i (''Circus cyaneus''), [[vööt-põõsalind|vööt-põõsalinnu]] (''Sylvia nisoria'').
* [[hallpõsk-pütt|hallpõsk-püti]] (''Podiceps grisegena'') kaitse.

Vabariigi valitsuse määruses on loetletud ka üldpõhimõtted. Vooremaa Maastikukaitse alal on lubatud:
viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal;
* kalapüük;
* telkida ja lõket tohib teha ainult kohtades, mille kaitseala valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud;
* rahvaürituse korraldamine, kindlate reeglite järgi;
* mootorsõidukiga sõita teedel;
* mootoriga sõidukiga kaitseala veekogude jääle sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, kaitseala valitseja nõusolekul tehtaval teadustööl ning Saadjärvel ka kaitseala valitse nõusolekul
* kaitseala veekogudel mootorita ujuvvahendiga sõitmine

Kaitse alla võtmisega määrati kaitse-eeskirjades ära ka keelatud tegevused Vooremaa maastikukaitse alal:
* muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet
* koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldus-toiminguid
* väljastada metsamajandamiskava
* kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut
* anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või [[paadisild|paadisilla]] ehitamiseks
* anda projekteerimistingimusi
* anda ehitusluba.

== Ala tsoneering ==
Vooremaa maastikukaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

Vooremaa kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
* [[Soitsjärv]]e sihtkaitsevöönd, mille kaitse-eesmärk on eutroofse järve kinnikasvamise uurimine ja väikejärve liigirikka linnustiku kaitse tagamine;
* [[Ehavere]] sihtkaitsevöönd, mille kaitse-eesmärk on haruldase loomaliigi kaitse ja [[kõdusoomets]]ade kaitse ning uurimine
* [[Nava (Jõgeva)|Nava]] sihtkaitsevöönd, mille kaitse-eesmärk on haruldase taimeliigi ja ainulaadse taimekoosluse kaitse ja uurimine

Vastavalt [[Looduskaitseseadus]] § 20 on sihtkaitsevöönd kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena.

Vooremaa maastikukaitse ala sihtkaitse vööndites võib kaitseala valitseja nõusolekul:
* poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks teha vajalik tegevusi
* olemasolevate ehitiste hooldustööd
* koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas
* olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine

Kuid samas on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, jahipidamine (v.a. Ehavere sihtkaitsevööndis) ja uute ehitiste püstitamine. Ainsana sihtkaitse vöönditena vajab Nava puu- ja põõsarinde harvendamist.

Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Vooremaa maastikukaitseala piiranguvööndiks on Vooremaa piiranguvöönd. Ala kaitse-eesmärk on Vooremaa maastikule tüüpiliste suurvoorte ja nende vahel asuvate järvede, sealse elustiku mitmekesisuse ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine ja taastamine.

Piiranguvööndis on lubatud: majandustegevus, jahipidamine, ehitise püstitamine ja uuendusraie. Piiranguvööndis on keelatud: [[energiapuistu]]te rajamine, [[maavara]] kaevandamine, [[biotsiid]]i ja [[taimekaitsevahend]]i kasutamine üleujutatavatel aladel ja külmunud [[pinnas]]el, [[metsamaa]]l ning looduslikul [[rohumaa]]l ja [[soomets|soo-]] ja [[soovikumets]]ades puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel. Peale lubatud ja keelatud tegevuste on poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks vajalik [[niitmine]], [[karjatamine]], puu- ja põõsarinde harvendamine ning puistu [[raadamine]], samuti on järvevaadete avamiseks on vajalikud puu- ja põõsarinde raied ning puistu raadamine.

== Kaitstavad loodusväärtused ==
Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: kümme [[park]]i, viis puud ja puudekogumikku, üks [[arboreetum]] ja neli [[rändrahn]]u. Enamik parke on rajatud 18. sajandi lõpust 19. sajandi keskpaigani. Huvipakkuvaima kompositsiooniga on [[Saare park|Saare]], korrastatuimad [[Kuremaa park|Kuremaa]] ja [[Luua park]]. [[Elistvere park|Elistvere pargi]] baasil rajatud loomapark, kus tutvustatakse eelkõige kodumaiseid loomaliike ning loodust tema mitmekesisuses, on kujunenud populaarseks turismiobjektiks.

[[Luua arboreetum]] on puu- ja põõsataksonite arvult Eestimaal [[Tallinna botaanikaaed|Tallinna botaanikaaia]] järel teisel kohal. Arboreetum koosneb taimegeograafilisest ning liigisiseste vormide ja haruldaste liikide kogust, mida täiendavad haljasalad Nigula, Udu ja Tutka talu maadel ligi 300 puu- ja põõsa[[takson]]iga.

== Pinnavorm ==
Vooremaa on üks osa meie alal kujunenud omapärasest jäätekkeliste pinnavormide kompleksist, mis on köitnud paljude teadlaste tähelepanu ka väljaspool meie vabariigi piire. Ilmselt voorte suur pikkus ja korrapärane kulg on olnud põhjuseks, miks nende teket püüti seletada juba rahvafantaasias. Rahvas on voorte tekkele andnud omapärase seletuse, pidades neid Kalevipoja künnivagudeks. Vooremaa pole Eesti ainus voorestik, kuid ta on meie ainus suurvoorestik – nii oma üldpindala kui ka voorte mõõtmete poolest.

Vooremaa põhilisteks pinnavormideks on rööbiti ja rühmiti esinevad voored, mis on esindatud [[künnis]]tena (nõlvade kalle alla 10º) ja [[seljak]]utena (nõlvade kalle üle 10º), ning nendega samasuunalised vagumused. Teised pinnavormid ([[oos]]id, [[mõhn]]ad, [[org|orud]]) on väiksema osatähtsusega, kuid mitmekesistavad voorestiku loodusolusid ja maastikupilti. Voorestikus on kujunenud omapärane viirgmaastik, mis avaldub selgesti ka maakasutuses ja asustuses. Kui teistes maailma voorestikes on voored enamasti pikkusega alla 2&amp;nbsp;km, ja kõrgusega 20–40&amp;nbsp;m, siis Saadjärve voorestikus on ligikaudu 100 voort, mille pikkus enamasti 2,5–5&amp;nbsp;km ja laius 0,5–0,8&amp;nbsp;km ning kõrgus 20–40&amp;nbsp;m.

Vooremaa põhjaosas paikneb tema kõrgeim – [[Laiuse voor]], 144&amp;nbsp;m kõrgusel merepinnast, 60&amp;nbsp;m üle ümbritseva madaliku. Laiuse voor on nagu Vooremaa peatelg, millest kirde ja edela poole jäävad mitmekordsete ahelikena väiksemad ja madalamad voored. Läänes ja edelas piirneb Vooremaa Kesk-Eesti [[moreen]]tasandiku ning soise ja metsase [[Võrtsjärv]]e nõoga.

Suurt maastikulist ja maakasutuslikku vaheldust pakub [[Ehavere oosistik]] kui liiva-kruusa vallistik, mis paikneb voorte suhtes põigiti ning on omapäraseks &quot;metsavööndiks&quot; põllumajandusmaastikus. Prossa-Pikkjärve ja [[Saadjärv]]e vahemikku jäävad kõrged, ilmekad, sümmeetrilised [[komeetvoored]] (Raigastvere, Nava, Praaklima, Saadjärve). See on nagu Vooremaa &quot;selgroog&quot;, kus põllustatud voored vahelduvad piklike järvedega. Vooremaa maastiku säilitamise üldpõhimõtete seisukohalt on oluline säilitada välja kujunenud üldilme – põllustatud alade vaheldumine voorte vahel paiknevate metsasiilude ja poollooduslike kooslustega, sh. väheste heina-ja karjamaadega, samuti ajalooliselt kujunenud asustus ja teedevõrk.

== Järved ==
[[Pilt:Harilik pilliroog saadjärvel.jpg|pisi|[[Harilik pilliroog]] Saadjärvel]]
Vooremaast on võetud kaitse alla tema lõunapoolne osa – ala Saadjärve lõunatipust kuni [[Prossa järv|Prossa]] ja [[Kaarepere Pikkjärv|Pikkjärve]] põhjatipuni. Seal on vooremaastik kõige selgekujulisem, voortest tingitud viirulisust aitavad seal omalt poolt rõhutada ja kaunistada voortevahelistes vagumustes paiknevad piklikud järved ja jõed. Nagu juba eespool öeldud, pole selline järvederohke voorestik mitte tüüpiline, vaid võrdlemisi ainulaadne nähtus. Sellepärast on järvede rohkus üks Vooremaa suuremaid väärtusi.

Järvi on Vooremaa maastikukaitsealal kaheksa: [[Saadjärv]], [[Kaiavere järv]], [[Soitsjärv]], [[Elistvere järv]], [[Raigastvere järv]], [[Kaarepere Pikkjärv|Pikkjärv]], [[Prossa järv]] ja [[Ilmjärv (Nava)|Ilmjärv]]. Jääaja lõppedes oli Vooremaal järvi tunduvalt rohkem kui tänapäeval. Enamik järvi on nüüdisajaks kinni kasvanud ja nende aset täidavad kuni 6&amp;nbsp;m paksuse turbalasundiga sood. Kõik praegused Vooremaa järved on jääaegsete suurte veekogude jäänukid sügavamates voortevahelistes vagumustes. Vooremaa järved moodustavad omaette voorejärvede rühma. Neile on iseloomulik, nagu voortelegi, loode-kagusuunaline piklik põhikuju, väheliigestatud kaldajoon ja põhjareljeef ning ühtlaselt süvenev järvenõgu. Alles jäänud järved on madalad või keskmise sügavusega välja arvatud Saadjärv.

Saadjärv, Soitsjärv, Elistvere, Raigastvere ja Kaiavere – moodustavad omaette nn Saadjärve järvede grupi. Järved paiknevad seal lähestikku, naaberjärvi eraldab üksteisest vaid üks-kaks voort. Neist loode pool, kaitseala põhjaosas, on lähestikku veel kaks järve – Prossa ja Pikkjärv. Nende kahe järvedegrupi vahel, Vooremaad kirdest edelasse läbivas orus asub väike Ilmjärv. Vooremaa järved kuuluvad [[Emajõe vesikond]]a, ning olles kõik äravoolu- või läbivoolujärved, saadavad oma vett sinna [[Amme jõgi|Amme]] ja [[Laeva jõgi|Laeva jõe]] kaudu. Suurimad jõed Vooremaal on [[Pedja jõgi|Pedja]] ning Amme.

Vooremaa järved toituvad [[põhjavesi|põhjaveest]] ja [[sademed|sademeist]]. Põhjaveeline toitumine on eriti tugev, kuna neisse avaneb palju [[allikas|allikaid]]. Järvede vesi on rohekaskollane ning võrdlemisi vähe läbipaistev. Suure lainetuse tõttu on järvedes ujulehtedega taimestik vähene, kuid veesisene taimestik rikkalik. Vooremaa järved kuuluvad Kõrg-Eesti eutroofsete ehk toitaineterikaste järvede rajooni.

== Taimed ==
Vooremaa taimkatet iseloomustab vööndilisus: voorte lagedel laiuvad põllud, nõlvadel metsatukad ja rohumaad, nõgudes leidub soolaike. Endised poollooduslikud kooslused, heina- ja [[karjamaa]]d, on praeguseks enamasti võsastunud või hoopis metsa kasvanud. Paiguti on säilinud ka looduslikke [[niit|niidu-]] ja [[puisniit|puisniidulaike]], kuid nende osatähtsus maastikus on kahtlemata kahanenud. Vooremaa kui põllumajanduspiirkond on suhteliselt metsavaene. Metsarikkamad alad on Luua-Ehavere – Nava ümbruses.

Vooremaa paikneb lubjarikkama [[silur]]i ja lubjavaesema [[devon]]i ladestu piirimail. See avaldab mõju ka taimestikule. Looduslike koosluste suhteline vähesus pikaajalise inimtegevuse tulemusel on põhjustanud ka haruldasemate taimeliikide vähesuse, õigemini on tingitud paljude, teoreetiliselt seal kasvada võivate liikide kadumise või tunduva vähenemise. Seni on haruldaseks jäänud ja kaitset vajavaid taimeliike Vooremaalt leitud 19. Leiud pärinevad erinevatest aegadest, mõni isegi sada aastat tagasi. Mitme liigi leiukohad on hävinenud-kuivendatud, hoonestatud või on kasvukoht loomuliku arengu tõttu muutunud liigile ebasobivaks. Praegu on Vooremaal suurimaks harulduseks [[odajas astelsõnajalg]] (''Polystichum lonchitis''), mis on teadaolevalt Eestimaa ainueksemplar. Samuti on väga haruldane Elistvere pargis kasvav [[pori-nõiakold|pori-nõiakolla]] (''Circaea lutetiana'') populatsioon. Mitmel pool on leitud [[kuldking]]a ja teisi [[käpalised|käpalisi]].

== Vaata ka ==
* [[Vooremaa metsaökoloogia jaam]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti maastikukaitsealad]]
[[Kategooria:Jõgeva vald]]
[[Kategooria:Tartu vald]]</text>
      <sha1>ee3aneyj95xaj05ffgy27defxtoajm6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Muutmälu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>90019</id>
    <revision>
      <id>7158407</id>
      <parentid>7118456</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:42:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158407</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8994" sha1="p4mcouuephdu72jmdqj8tiz82m3f5pc" xml:space="preserve">'''Muutmälu''' ehk '''operatiivmälu''' ehk '''RAM''' (''random-access memory'', suvapöördusmälu, otsepöördusmälu) on [[pooljuhtmälu]] liik, kuhu saab [[andmed|andmeid]] kirjutada ja kust saab neid lugeda.&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/dict/its/index.cgi?Q=RAM&amp;F=M&amp;C06=et&amp;C10=1 IT terministandardi sõnastik]&lt;/ref&gt; Suvapöördus tähendab, et muutmälu iga adresseeritava üksuse poole saab nii lugemiseks kui kirjutamiseks ühtmoodi kiiresti ning otse pöörduda.

Muutmälu kohta kasutatakse ka termineid '''põhimälu''' (näiteks protsessori põhimälu ja [[vahemälu]]), '''sisemälu''' (erinevalt [[välismälu]]st protsessori sees) ning '''töömälu''' (näiteks töömälu maht võrreldes[[mäluseade |salvestusmälu]] mahuga).&lt;ref&gt; [http://www.kollis.pri.ee/topicfiles/77.pdf Tarkvara]&lt;/ref&gt;

Muutmälu on haihtuv ehk [[hävimälu]], mis tähendab, et toitepinge kadumisel andmed kustuvad.

== Ajalugu ==
Esimene muutmälu tüüp loodi 1947. aastal ja see kasutas [[elektronkiiretoru]]. Andmed salvestati elektriliselt laetud punktidesse.&lt;ref name=&quot;Ajalugu, Mary Bell 2019, Külastatud 30.04.2020&quot;&gt;https://www.thoughtco.com/history-of-computer-memory-1992372&lt;/ref&gt;

Teine varane muutmälu liik oli [[ferriitmälu]], milles andmed salvestati tuumade magnetiseerimise abil. See loodi samuti 1947. aastal ning see jäi peamiseks muutmäluks kuni pooljuhtmälu kasutuselevõtuni.&lt;ref name=&quot;Ajalugu, Mary Bell 2019, Külastatud 30.04.2020&quot; /&gt;

Tänapäeval tuntud pooljuhtmälu [[kiip|kiibi]] DRAM lõi 1968. aastal Robert Dennard. Selles mälutüübis kasutatakse andmete säilitamiseks transistore.&lt;ref name=&quot;Ajalugu, Mary Bell 2019, Külastatud 30.04.2020&quot; /&gt;

Esimese DRAM-kiibi valmistas Intel 1970. aastal ning selle maht oli üks kbit. Kiibi nimi oli Intel 1103. See koosnes kolmest transistorist ja ühest kondensaatorist.&lt;ref name=&quot;Ajalugu, Mary Bell 2019, Külastatud 30.04.2020&quot; /&gt;

== Muutmälude tüübid ==
Mällu kirjutatud andmete säilitamise viisi järgi jagunevad muutmälud peamiselt dünaamilisteks ja staatilisteks.

[[SRAM|'''Staatiline muutmälu''']] ehk '''SRAM''' (inglise keeles s''tatic random access memory'') on suvapöördusega salvestatav või loetav mäluseade, milles sisalduvad andmed ei vaja säilitamiseks perioodilist uuendamist. Samas vajab see toitepinget, et andmeid säilitada. SRAM-i kasutatakse eelkõige vahemäluna (inglise keeles c''ache memory'') ning tööstus- ja tarbeelektroonikaseadmete [[kontroller]]ites. SRAM koosneb mäluelementidest, mis on valmistatud neljast kuni kuuest transistorist. Seetõttu on selle tootmine kallim kui DRAM-i tootmine, kuid töökiirus on suurem. Kui muutmälu koosneks ainult SRAM-moodulitest, siis oleksid hind, suurus ja energiatarve suuremad ning temperatuur kõrgem.&lt;ref name=&quot;Muutmälu definitsioonid, Madis Lehtla,2016, külastatud 30.04.2020&quot;&gt;http://www.tud.ttu.ee/im/Madis.Lehtla/WEB/Sissejuhatus_digitaaltehnikasse/Sonastikud/m%C3%A4luseadmed.html&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Muutmälu definitsioonid 2, külastatud 30.04.2020&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://heiki.tpt.edu.ee/eucip/mlu.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-04-30 |arhiivimisaeg=2020-08-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200815012930/http://heiki.tpt.edu.ee/eucip/mlu.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

[[Pilt:Dram zelle.PNG|pisi|150px|[[DRAM]]-i mäluelemendi skeem]]

[[dünaamiline muutmälu|'''Dünaamiline muutmälu''']] ehk '''DRAM''' (inglise keeles ''dynamic random access memory'') on juhuslikus järjekorras salvestatav või loetav mäluseade, mille salvestatud andmeid tuleb säilitamiseks regulaarselt värskendada, tavaliselt mõne millisekundi järel. DRAM koosneb mäluelementidest, mis sisaldavad isoleeritud paisuga [[väljatransistor|väljatransistori]] ([[MOSFET]], mis toimib [[elektronlüliti]]na) ja kondensaatorit (ühele [[bitt|bitile]] vastava [[elektrilaeng]]u salvestamiseks).&lt;ref name=&quot;Muutmälu definitsioonid, Madis Lehtla,2016, külastatud 30.04.2020&quot; /&gt;

Üks levinuim dünaamilise muutmälu tüüp on
[[SDRAM|'''sünkroonne dünaamiline muutmälu''']] ehk '''SDRAM''' (inglise keeles ''synchronous dynamic random access memory''). Selles sisalduvaid andmeid uuendatakse sünkroonselt [[keskprotsessor]]i [[taktsagedus]]ega. Sünkroonse dünaamilise muutmälu töökiirus on kuni 133 MHz ning see võeti kasutusele 1993. aastal.&lt;ref name=&quot;SRAM ja DRAM kirjeldus 2018, külastatud 30.04.2020&quot;&gt;https://www.atpinc.com/blog/computer-memory-types-dram-ram-module&lt;/ref&gt;

[[DDR SDRAM|'''Topeltkiiruseline sünkroonne dünaamiline muutmälu''']] ehk '''DDR SDRAM''' (inglise keeles ''double data rate synchronous dynamic random access memory'') on tavalisest SDRAM-ist kaks korda kiirem. Kui SDRAM-is loetakse impulssi ainult üks kord, siis DDR SDRAM-is loetakse impulssi nii tõusvas kui ka langevas faasis kasutades topeltpumpamismeetodit (inglise keeles ''double pump method''). DDR-mälu eri põlvkonnad erinevad üksteisest ehituselt ning ei ole omavahel ühilduvad. See tähendab, et arvuti toetab tavaliselt vaid üht kindlat DDR-i põlvkonda. Iga uus põlvkond on eelmisest kiirem.&lt;ref name=&quot;Muutmälu definitsioonid, Madis Lehtla,2016, külastatud 30.04.2020&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SRAM ja DRAM kirjeldus 2018, külastatud 30.04.2020&quot; /&gt;

[[Fail:Desktop_DDR_Memory_Comparison.svg|alt=Desktop DDR Memory Comparison.svg|pisi|DDR SDRAM-i põlvkondade võrdlus]]
DDR SDRAM jaguneb põlvkondadeks:

* '''DDR SDRAM''' (kutsutud ka DDR1 SDRAM mäluks) ilmus turule 2000. aastal ja tänapäeval seda enam ei kasutata. Selle kiirus oli 200–400 MT/s ja pinge 2,5 V.&lt;ref name=&quot;DDR SDRAM põlvkonnad,Toomas 2019, külastatud 30.04.2020&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.elektroonika24.ee/arvuti-malu-operatiivmalu-muutmalu-pohimalu-heal-lapsel-mitu-nime/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-04-30 |arhiivimisaeg=2019-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191021015121/https://www.elektroonika24.ee/arvuti-malu-operatiivmalu-muutmalu-pohimalu-heal-lapsel-mitu-nime/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* '''DDR2 SDRAM''' toodi välja 2003. aastal ning seda kasutatakse samuti nüüdseks harva. Toitepinge on tavaliselt 1,8 V ning kiirus 400–1066 MT/s.&lt;ref name=&quot;DDR SDRAM põlvkonnad,Toomas 2019, külastatud 30.04.2020&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;What is RAM?,15. märts 2020, külastatud 30.04.2020&quot;&gt;https://www.digitaltrends.com/computing/what-is-ram/&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Mida tähendavad erinevad mõisted arvutimaailmas?, Sander Hüüs, 2008, külastatud 30.04.2020&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://digitark.ee/mida-tahendavad-erinevad-moisted-arvutimaailmas/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-04-30 |arhiivimisaeg=2020-08-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200810220612/https://digitark.ee/mida-tahendavad-erinevad-moisted-arvutimaailmas/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* '''DDR3 SDRAM''' ilmus 2007. aastal. Olenevalt mudelist on selle toitepinge tavaliselt 1,35 V või 1,5 V ning kiirus 800–2133 MT/s.&lt;ref name=&quot;DDR SDRAM põlvkonnad,Toomas 2019, külastatud 30.04.2020&quot; /&gt;
* '''DDR4 SDRAM''' tuli kasutusele 2014. aastal. Selle toitepinge on enamasti 1,2 V ning kiirus 1600–3200 MT/s. Tänapäeval kasutab enamus arvuteid DDR4 muutmälu.&lt;ref name=&quot;DDR SDRAM põlvkonnad,Toomas 2019, külastatud 30.04.2020&quot; /&gt;
* '''DDR5 SDRAM''' toodi turule 2020. aastal.&lt;ref name=&quot;DDR5 latest, Charlie Noon, 7. veebruar 2020, külastatud 30.04.2020&quot;&gt;https://www.wepc.com/reviews/ddr5-latest/&lt;/ref&gt;

Dünaamilise muutmälu seadmeid kasutatakse [[mälumoodul|mälumoodulitena]] ([[DDR2 SDRAM|DDR2]], [[DDR3 SDRAM|DDR3]], [[DDR4 SDRAM|DDR4]]) [[arvuti]] '''põhimälus''' ehk '''operatiivmälus'''. 
Operatiivmällu laaditakse töötlemiseks vajalikud andmed ning [[Kõvaketas|kõvakettalt]] tuuakse sinna ka arvuti tööks vajalikud [[arvutiprogramm|programmid]].

Arvuti muutmälu koosneb peamiselt DRAM-mäluseadmetest, mitte SRAM-ist, sest SRAM-mälukiibid on oluliselt kallimad ning nende toitepinged on kõrgemad. Seevastu on SRAM DRAM-ist kiirem, kuna see ei vaja pidevat mälu värskendamist.&lt;ref name=&quot;Muutmälu definitsioonid 2, külastatud 30.04.2020&quot; /&gt;

== Teised rakendused muutmälu jaoks ==
{{vaata|Mäluketas}}
'''Mäluketas''' ehk virtuaalketas (inglise keeles ''RAM drive'') luuakse muutmälust nii, et eraldatakse osa selle mahust ja kasutatakse seda kõvakettana. Selle lahenduse nõrkus on see, et kuna tegu on ikkagi muutmäluga, kustutatakse arvuti väljalülitamisel virtuaalkettal olevad andmed. Lisaks ei saa eraldatud muutmälu samal ajal kasutada ning selle maht on piiratud, kuna muutmälu suurus on võrreldes kõvaketaste ja SSD-dega kordades väiksem. Virtuaalketta positiivne külg on see, et kiirused on mitukümmend korda suuremad kui tavalistel kõvaketastel ja SSD-del.&lt;ref name=&quot;RAM Disks Explained: What They Are and Why You Probably Shouldn’t Use One, Chris Hoffman, 8. veebruar 2019, Külastatud 30.04.2020&quot;&gt;https://www.howtogeek.com/171432/ram-disks-explained-what-they-are-and-why-you-probably-shouldnt-use-one/&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Arvuti mälu]]</text>
      <sha1>p4mcouuephdu72jmdqj8tiz82m3f5pc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nutitelefon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>93743</id>
    <revision>
      <id>7158705</id>
      <parentid>7146061</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:36:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158705</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49565" sha1="20xhqakvueosf6f0rzzz863dlu20nwy" xml:space="preserve">[[File:Hand holding (Unsplash).jpg|thumb|Nutitelefon kiirseadete vaatega (2017)]]
[[File:Сожжение чучела зимы (2).jpg|thumb|Nutitelefoni kasutamine videokaamerana (2018)]]

'''Nutitelefon''' (inglise keeles ''smartphone'') on [[mobiiltelefon]], millel on [[personaalarvuti]] võimekus. Teisisõnu on nutitelefon miniatuurne [[arvuti]], millel on lisaks ka [[telefon]]ifunktsioon. Samuti omab nutitelefon tavaliselt puutetundliku ekraani, interneti ühendust ning operatsiooni süsteemi, mis võimaldab rakendusi alla laadida ning käitada&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-29 |pealkiri=smartphone |url=https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/smartphone |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=dictionary.cambridge.org |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

== Definitsioon ==
[[Pilt:Neo 1973 smartphone.jpg|pisi|OpenMoko Neo1973 on [[vaba tarkvara]]ga nutitelefon]]
Nutitelefon on [[mobiiltelefon]], mis pakub ka [[personaalarvuti]]le sarnaseid kasutusomadusi. Ei ole olemas kindlat nutitelefonide standardit.&lt;ref name=&quot;2WjTd&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;autogenerated1&quot; /&gt; Nutitelefoniks peetakse mobiiltelefoni, millel on terviklik [[operatsioonisüsteem]]i tarkvara, mis võimaldab standardiseeritud kasutuskeskkonda ja platvormi erinevate [[tarkvararakendus]]te arendajate tarbeks.&lt;ref name=&quot;zHdam&quot; /&gt; Nutitelefoniks nimetatakse sageli telefoni, mille omadused on telefoni müügile paiskamisel uudsed – näiteks 2000. aastate alguses oli selleks [[e-post]]i ja [[Internet]]i kasutamine mobiiltelefonis, tänapäeval nendest omadustest enam ei piisa, et telefoni pidada nutitelefoniks. Teiste määratluste järgi on nutitelefonil [[e-raamat]]u lugemise võimekus, [[Bluetooth]], [[Wi-Fi]] ja/või sisseehitatud täissuuruses [[Sõrmistik|klaviatuur]]. Mõnel juhul ka välise klaviatuuri lisamise võimalus ja [[VGA]]-liides. Seega, nutitelefon on miniatuurne arvuti, millel on lisaks ka telefonifunktsioon.&lt;ref name=&quot;7kyVm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1scl7&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
[[Pilt:IBM Simon Personal Communicator.png|pisi|[[IBM Simon]] (mida tutvustati 1994. aastal) koos laadijaga]]

Esimene nutitelefon oli Simon (''personal communicator''), mille konstrueeris [[IBM]] 1992. aastal ja esitles seda ideetootena&lt;ref name=&quot;FeM3b&quot; /&gt; samal aastal arvutitööstuse messil [[COMDEX]] [[Las Vegas]]es. Telefon sai laiemale avalikkusele kättesaadavaks aastal 1993. Lisaks mobiiltelefoni võimekusele sisaldas see telefon ka kalendrit, aadressiraamatut, kella kasutamist vastavalt ajavöönditele, [[kalkulaator]]it, märkmikku, [[e-post]]i, [[faks]]i saatmise ja vastuvõtmise võimalust ning mänge. Sellel telefonil ei olnud nuppe: telefoninumbri valimiseks tuli kasutada [[puuteekraan]]i. Teksti sai sisestada erilise ekraanil kuvatava [[Sõrmistik|klaviatuuriga]]. Tänapäevaste standardite järgi oleks Simon madalama klassi toode, kuid omal ajal oli see uskumatult uuenduslik.

[[Nokia (firma)|Nokia]] esimene nutitelefon oli [[Nokia Communicator]]i sarjas 1996. aastal turule toodud [[Nokia 9000]]. Nokia Communicatori sarja iseloomustavad avatava klapiga disain, füüsiline QWERTY-klaviatuur, suure [[lahutusvõime]]ga (vähemalt 640x200 pikslit) ekraan ja [[pihuarvuti]] [[kasutajaliides]]. Tarkvara põhines GEOS V3.0 operatsioonisüsteemil, millel oli nii [[e-post]]i funktsioon kui ka tekstipõhine [[veebibrauser]]. 1998. aastal tuli välja [[Nokia 9110]] ja 2000. aastal [[Nokia 9110i]], milles oli paranenud veebibrauseri võimekus.

Aastal 1997 turule toodud [[Ericsson GS88]] oli esimene nutitelefon, mida reklaamiti kui nutitelefoni.&lt;ref name=&quot;YbSAT&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hLb0s&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;FUp7g&quot; /&gt;

== Hetkel aktiivsed telefonibrändid ==
''See telefonifirmade nimekiri on dünaamiline ning võib kogu aeg muutuda. Samuti pole siin nimekirjas välja toodud kõik firmad, mis tegelevad nutitelefonide välja arendamisega. Tundke end vabalt siia korrektsete viidete abil firmasid lisada.''

* [[Apple Inc.|Apple]]
* [[Samsung Electronics|Samsung]]
* [[HONOR]]
* [[Realme]]
* [[OnePlus]]
* [[Xiaomi]]
* [[Vivo]]
* [[OPPO]]
* [[Huawei]]
* [[Google]]
* [[Motorola]]
* [[HTC]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-03-28 |pealkiri=Top 10 Biggest Smartphone Brands in the World 2025 - All Top Everything |url=https://www.alltopeverything.com/biggest-smartphone-brands-in-the-world/ |vaadatud=2026-05-02 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Riistvara ==

=== Nutitelefoni ehitus ===

==== Ekraan ====
Puutetundlik ekraan on nutitelefonide äratuntavaim tunnus. Puutetundlike ekraane on kahte erinevat tüüpi: resistiivne ja mahtuvuslik.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bucher |eesnimi=Steve |kuupäev=2023-08-28 |pealkiri=Touch Screens: How our devices moved beyond buttons – Illumin Magazine - USC Viterbi School of Engineering |url=https://illumin.usc.edu/touch-screens-how-our-devices-moved-beyond-buttons/ |vaadatud=2026-05-02 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Nutitelefonid kasutavad enamasti mahtuvuslike ekraane, mis põhinevad elektrilisel laengul. Seda tüüpi ekraanid koosnevad tavaliselt kolmest kihist: karastatud klaas, puutetundlik ekraan ning kuvar. Elektrilisel laengul põhinevad puutetundlikud ekraanid koosnevad indiumdioksiidile prinditud positiivse ja negatiivse laenguga kihist, mida eraldab teineteistest isoleeriv kiht. Negatiivsel alumisel kihil olevad elektronid tekitavad ülemisele kihile positiivse laengu, kuid nende vahel olev isolaator takistab laengute liikumist. Kui ekraani puudutab laenguid juhtiv keha nn sõrm siis laeng muutub. Mõõtes negatiivsete laengute muutumist vertikaalselt ning positiivsete laengute muutumist horisontaalselt saab kindlaks määrata kokkupuutepunkti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=27. august 2024 |pealkiri=Kuidas puutetundlikud ekraanid töötavad |url=https://www.hp.com/us-en/shop/tech-takes/how-do-touch-screens-work |vaadatud=2. mai 2026}}&lt;/ref&gt;

==== Ühe kiibi süsteem ====
Piiratud ruumi ja kaalu tõttu on nutitelefonid ennekõike loodud töötamaks piiratud mahutavusega aku pealt, seega on vaja kasutada madala voolutarbega riistvara lahendust. Seda pakub SOC kiip &lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=System on a chip |kuupäev=2026-04-07 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=System_on_a_chip&amp;oldid=1347486308 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-02}}&lt;/ref&gt;(System on a Chip) milles on protsessor, graafikakaart, muutmälu ning vahel ka mälu. Lisaks aku säästmisele tagab piiratud voolutarve ka seadme madala töötemperatuuri – mida vähem voolu seade tarbib, seda vähem soojusenergiat selle töö käigus eraldub. Vaatamata piiratud võimsusele ei ole nutitelefonides leitavad SOC kiibid praktikas täissuuruses arvutikomponentidest kuidagi halvemad kuna nad põhinevad ARM arhitektuuril, mis arvestab riistvara piiratud võimekusega, pakkudes kasutajale sujuvat kasutamiskogemust. Nutitelefonide operatsioonisüsteemid nagu Android ja IOS loodud SOC kiipidel kasutamiseks, eriti hästi paistab taoline tarkvara optimeerimine välja Apple toodetega kuna nende SOC kiibid peavad töötama vaid IOS seadmetele ettenähtud tarkvaraga, seevastu Android OS peab töötama paljude erinevate riistvaraliste lahendustega. Kokkuvõttes pakuvad Apple Iphone'id sarnase sujuvusega kasutamiselamust nagu Android seadmed, kuigi nende riistvara on näitajatelt vähem võimsam&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Apple silicon |kuupäev=2026-05-01 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Apple_silicon&amp;oldid=1351999080 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-02}}&lt;/ref&gt;.

==== Kaamera ====
Tänapäeval on nutitelefonil kaamerad nii ees (''Selfie camera'') kui taga (''Rear camera''). Telefoni kaameraid on erinevaid: ultralai, lai, telefoto. Laia kaamerat nimetatakse kui &quot;tavakaamera&quot;, sest see on suurenduse poolest kahe ülejäänud kaameratüübi vahepealne ning see jäljendab inimese vaatevälja kõige paremini. Igal kaameral on oma [[Sensor|fotoelement]], ning mida suurem see on, seda kvaliteetsem pilt tuleb. See tuleneb sellest, et suuremasse fotoelementi jõuab rohkem informatsiooni valguslainete kujul, tagades kõrgema kvaliteediga pildi. Seega suurema megapikslite arvuga telefon ei tee üldiselt toore kvaliteediga paremat pilti kui näiteks 20 aastat vana [[peegelkaamera]], millel on pool-kaader fotoelement. Telefoni kaamerapilti kompenseeritakse digitaalse juurdetõõtluse abil, kasutades protsessoris olevat [[ISP kiipi]], [[neuraaltöötlust]] ja teisi tehnikaid (näiteks ''[[Ülisuure ulatusega pildistamine|HDR]], [[Night Mode]],'' ''[[Multi-frame noise reduction]]'' ja ''[[depth of of field simulator]]'').

===== Mehaanilised kaamerad =====
2018-2019 aastal toimus nutitelefonide maailmas palju huvitavat. Nimelt inimesed soovisid aina rohkem ekraani aina väiksemale korpusele. See lüke puhtamatele ekraanidele välistas ka lõikeid ekraanis, mis olid muidu mõeldud selfiekaameratele. Samal ajal sooviti, et telefonil oleks siiski selfie-võimekus. Ainus lahendus oli mehaaniliste osade kasutamine.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Andrew Martonik |kuupäev=2018-06-22 |pealkiri=Pop-up cameras are just the evolution of the slider phone |url=https://www.androidcentral.com/pop-cameras-are-just-evolution-slider-phone |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Android Central |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2019. aastal teavitas Samsung oma uuest [[Galaxy A80]] mudelist, millel oli ainult tagakaamerad. Selfiesid tehes liikus terve tagumine kaamera-moodul telefoni tagant ülesse, ning põõras end ümber, andes kasutajale kõige kvaliteetsema jäädvustuse.
[[Fail:Samsung Galaxy A80.jpg|pisi|Samsung Galaxy A80 mehaaniline kaamera. Eestvaade]]
[[Fail:Oneplus 7 Pro back 2019.jpg|pisi|Oneplus 7 Pro mehaaniline selfi-kaamera. Tagantvaade]]
OnePlus võttis pop-up selfiekaamera kasutusele 2019. aastal, lisades selle oma lipulaevale, [[OnePlus 7 Pro]], ning hiljem [[OnePlus 7T Pro]]-le. 

2019. aasta lõpuks selgus, et sellist sorti liikuvad osad igapäevaselt kasutatavatel telefonidel ei kestnud väga kaua. Süsteemid kulusid ja läksid katki. Veekindluse saavutamine liikuvate osadega telefonidel oli väga keeruline, kui mitte tolle aja tehnoloogiaga võimatu. Samuti muutusid auguga (''hole-punch'') ekraanid aina populaarsemaks mis omakorda vähendasid nõudlust sellistele telefonidele. Auguga ekraanidel puudusid ka mehaanilised probleemid, mis olid enne telefonitootjaid ning kasutajaid painanud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Shah |eesnimi=Parth |kuupäev=2025-03-30 |pealkiri=The rise and fall of the motorized selfie camera on Android |url=https://www.androidpolice.com/motorized-selfie-cams-are-dead/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Android Police |keel=en}}&lt;/ref&gt;

===== Ekraanialused selfi-kaamerad =====
[[Fail:Xiaomi MIX 4 front.jpg|pisi|Xiaomi Mi Mix 4 - ekraanialune selfi-kaamera. Eestvaade]]
Viimastel aastatel on hakatud rohkem arendama ka ekraanialuseid selfi-kaameraid. Erinevalt tavalisest selfi-kaamerast, mis on ekraanil näha kui täpi või musta laiguna, siis ekraanialused kaamerad eemaldavad selle täpi ekraanilt täielikult, võimaldades puhtamat ekraani. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bunton |eesnimi=Cam |kuupäev=2021-07-08 |pealkiri=Under display cameras (UPCs): What are they and which phones have them? |url=https://www.pocket-lint.com/phones/news/zte/157609-under-display-camera-which-phone-explainer/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Pocket-lint |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Sellisel tehnoloogial on hetkel veel piirangud. Nimelt on ekraanialused selfikaamerad kvaliteedi osas palju halvemad kui nähtavad kaamerad, sest valgus peab liikuma läbi ekraanil olevate pikslite. Samuti peab nende kaamerate kohal olevate pikslite kogust vähendama, tuues kaasa siiski kergelt nähtavaid aukusid ekraani peal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Tänapäeval on selliste kaameratega telefone välja lastud ka suuremate tootjate poolt&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;. Näiteks [[Samsung Z Fold3]] volditav nutitelefon, [[Xiaomi Mi Mix 4]] ja [[ZTE Axon 30 5g UDC]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=G.S |eesnimi=Vasan |kuupäev=2020-10-08 |pealkiri=List of Under-display Camera Phones |url=https://www.smartprix.com/bytes/under-display-camera-phones/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Smartprix |keel=en}}&lt;/ref&gt;

==== Tänapäev ====
[[Fail:Xiaomi 17 Ultra by Leica rear.jpg|pisi|Xiaomi 17 Ultra. Tagantvaade]]
2026. aasta ühe võimsaima kaamerakomplektiga telefonil [[Xiaomi 17 Ultra]] on kolm tagakaamerat (ultralai, lai, telefoto) ning üks selfi-kaamera. Selle telefoni teeb eriliseks tema &quot;tavakaamera&quot; fotoelemendi suurus, mis on antud mudelil 1&quot; LOFIC (''Lateral Overflow Integration Capacitor'') fotoelement.

Võimsaima suurendusega tagakaameratest on 200 MP resolutsiooniga telefoto kaamera (fotoelement diagonaaliga 1/1.4&quot;), mille nimetus ka ütleb, et selle suurendusvõimsus on peamisest kaamerast mitmekordselt suurem ning on rohkem võrreldav teleskoobiga. Samuti on Xiaomi 17 Ultra nutitelefonil on telefoto kaameral 75-100mm mehaaniline optiline suurendus, mis tähendab, et selles vahemikus püsib pildikvaliteet sama. Sellest edasi tuleb digitaalne suurendus, mis suurendab lihtsalt sisse olemasolevasse pilti, tuues endaga kaasa madalama kvalieedi, mida suurem suurendus on.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Xiaomi 17 Ultra |url=https://www.mi.com/global/product/xiaomi-17-ultra/ |vaadatud=3. mail 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Best camera phones 2026 - buyer’s guide |url=https://www.gsmarena.com/best_camera_phones_buyers_guide-review-2030.php |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=GSMArena.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=dxomark-qa |kuupäev=2026-02-11 |pealkiri=Xiaomi 17 Ultra Camera Test |url=https://www.dxomark.com/xiaomi-17-ultra-camera-test/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=DXOMARK |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

==== Aku ====
Tänapäeval on nutitelefonides kasutusel kahte tüüpi akusid: [[Liitiumpolümeeraku|Liitium-Polümeer]] (LiPo) ja [[Liitiumioonaku|Liitiumioon]] (Li-ion). LiPo-akud on tänapäeval nutitelefonide seas rohkem populaarsust kogunud tänu sellele, et neid saab paigutada väga õhukeste telefonide sisse, kus võib esineda paindumist. LiPo-akusid valitakse seetõttu, kuna need kasutavad geelitaolist polümeerelektrolüüti, mis võimaldab paigutada aku paindlikku korpusesse. Selline-geelitaoline materjal võimaldab LiPo-akul samuti efektiivsemat kiirlaadimist (kuni 125W&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Motorola Edge 50 Ultra |url=https://www.gsmarena.com/motorola_edge_50_ultra-12919.php |vaadatud=2. mail 2026}}&lt;/ref&gt;) Miinused on jällegi tootmise kõrge hind ning aku eluiga, mis jääb väiksemaks Li-ion-akudest.

Li-ion-akudel on kõrgem energiatihedus kui LiPo-akudel ja neid on odavam toota. Li-ion-akud on ümbritsetud kõva metallist korpusega, mis teeb neid vastupidavamaks kuid samuti vähenegi vigastus akule võib viia rikkeni. Osadel mudelitel on viinud aku vigastus telefoni süttimiseni.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2017-01-23 |pealkiri=Samsung confirms battery faults as cause of Note 7 fires |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/business-38714461 |vaadatud=2026-05-04}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Dave |pealkiri=Durability tester says Google's new $1,800 foldable phone is the first smartphone to explode during his routine test—and he caught it all on camera |url=https://fortune.com/2025/10/16/google-pixel-10-pro-fold-durability-test-jerryrigeverything-zack-nelson-folding-phone-explosion-video/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Fortune |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

Tänapäeval ulatuvad aku mahutavused lipulaev-telefonidel juba 8500 mAh-ni&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Xiaomi Poco X8 Pro Max |url=https://www.mi.com/global/product/poco-x8-pro-max/ |vaadatud=2. mai 2026}}&lt;/ref&gt;(tagades kuni 48 tunni pikkuse kasutusaja). Keskmine aku mahutavus jääb siiski 5000 mAh-ni (võimaldades maksimaalselt kuni 20 tundi kasutusaega).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Artikkel nutitelefonide akudest |url=https://techserps.com/know-about-smartphone-batteries/ |vaadatud=2. mail 2026}}&lt;/ref&gt;

==== Nutitelefoni lahti võtmine ====
Nutitelefoni riistvarale ligipääsemiseks tuleb esmalt eemaldada tagapaneel. Niiskus- ja veekindlates nutitelefondes võib tagapaneel olla seadme külge kleebitud, selle saab lahti kuumaõhupüstoli abil. Esimene komponent mida tavaliselt nutitelefonis näha on peale tagapaneeli eemaldamist on aku. Niiskus- ja veekindlates mudelites pole aku eemaldatav ning seda ülejäänud seadmega ühendavad ühendused jäävad nutitelefoni raami alla. Tagapaneelile järgnev raam võib olla jagatud kuni kolmeks tükiks, mida saab vastavalt vajadusele lahti kruvida. Ülemine raam või raami osa katab tavaliselt SIM-kaardi lugerit, kaamera katet, ülemist kõlarit, esikaamerat, vibreerivat mootorit ning mõningates nutitelefonide mudelites ka sõrmejäljelugerit ja kõrvaklappide porti. Raami keskosa taga on nutitelefonidel enamasti aku, mis võtab enda alla enamus seadme sees olevast ruumist. Raami alumises osas on harilikult kuvari ühendused, kõlar ja sõrmejäljeluger.

=== Volditavad nutitelefonid ===
[[Fail:Foldable Smartphones.jpg|pisi|Samsungi volditavad nutitelefonid (klapi- ja raamatu-stiilis). Eestvaade]]
[[Fail:Huawei Mate XT Ultimate Design.jpg|pisi|254x254px|Huawei Mate XT Ultimate kolmekordselt volditav nutitelefon. Eestvaade]]
Alates 2018. aastast on turule ilmunud mitmetelt nutitelfoni tootjatelt (esiotsas Samsung, Oppo, Google, Huawei ja Motorola) volditavad nutitelefonid. Peamiselt on turul kolme tüüpi volditavaid nutitelefone: klapiga, raamatu-stiilis, kolmekordselt volditavad. &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=23. märts 2020 |pealkiri=A (brief) history of the folding phone |url=https://www.androidcentral.com/brief-history-folding-phone |vaadatud=2. mai 2026}}&lt;/ref&gt;

Erinevalt tavalistest nutitelefonidest on volditavate telefonide omadus rohkema ekraanipindalaga mahtuda väiksemasse alasse. See tähendab, et sul on võimalik oma taskusse mahutada kaks korda suurema ekraaniga telefoni kui traditsiooniliselt. Volditavad nutitelefonid on tehtud kasutajatele, kellel on vaja teha mitmeid ülesandeid korraga erinevates rakendustes.

Volditavad nutitelefonid kasutavad pehmet ja painduvat õhukese klaasikattega OLED ekraani, millele annavad volditavuse telefoni ekraani taga olevad hinged, mis garanteerivad sadu tuhandeid kordi telefoni avamise-sulgemise. Kuna telefoni ekraan on tehtud pehmest materjalist, võivad sõrmeküüned, võtmed ja mündid sellele jäädavaid jälgi jätta. Ekraani ehitus on samuti muutnud telefoni parandamise väga raskeks, tagades kõrge hinna isegi väikese paranduse jaoks.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Caesar |eesnimi=Julio |kuupäev=2025-08-04 |pealkiri=Foldable Phones vs. Traditional Smartphones |url=https://techreviewadvisor.com/foldable-phones-vs-traditional-smartphones/ |vaadatud=2026-05-02 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Telefoni voltimise võimalikuks tegevad hinged on samuti väga haprad. Nende hingede vahele ei tohi minna tolmu, tükke ega liiva. Telefoni painutamiseks on jällegi vaja lahtiseid ning liikuvaid osi, seega tolmu- ja veekindlus on volditavatel nutitelefonidel veel arenduses. 2021 aastal välja tulnud Samsung Galaxy Z Fold3 ja Flip3&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=15. detsember 2021 |pealkiri=How has durability improved with the Galaxy Z Fold3 or Galaxy Z Flip3? |url=https://www.samsung.com/sg/support/mobile-devices/how-has-durability-improved-with-the-galaxy-z-fold3-or-galaxy-z-flip3/ |vaadatud=2. mail 2026}}&lt;/ref&gt; mudelid olid esimesed volditavad nutitelefonid, millega tuli kaasa IPX8 reiting, tagades sellele veekindluse, kuid mitte tolmukindluse. Esimene tolmu- ning veekindel telefon avaldati 2025 aastal kui Google Pixel 10 Pro Fold reitinguga IP68.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pixel 10 Pro Fold Is Tougher, Smarter and Totally Dust-Resistant |url=https://www.cnet.com/tech/mobile/pixel-10-pro-fold-is-tougher-smarter-and-totally-dust-resistant/ |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=CNET |keel=en}}&lt;/ref&gt; Hingede ning ekraani haprus teeb volditava telefoni omamise keeruliseks näiteks inimestele kes matkavad, tegelevad ehitusega või liiguvad pidevalt. Isegi telefoni maha pillamine võib hingedele jäädava kahjustuse luua. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Veekindlus ===
Alates 2010. aastas on niiskus- ja veekindlus olnud nutitelefonide olulised omadused. Teoorias käib nutitelefoni või mistahes elektroonika niiskus või veekindlaks tegemine rohke liimi ning tihenditega kuid praktikas võib selline lähenemine tekitada pikaajalises vaates probleeme. Kõige olulisemad avad mida nutitelefonide veekindlaks tegemisel tuleb katta on ekraani ümbris, SIM-kaardi ava, kõlarid ning kõrvaklappide port. Seadme veekindlaks tegemisel saab ekraani kinnitamiseks kasutada rohkelt liimi ning SIM-kaardi kaitsmisel vee vastu tulevad abiks kummist tihendid. Raskusi valmistavad ennekõike pidevalt lahti olevate avade katmine nagu kõlarid, laadimisport ja kõrvaklapiport. Lahti olevate avade kaitseks on viimase kümmekonna aasta jooksul loodud erinevaid vett hülgavaid võrke ja kattekihte, mis kantakse erinevatele avadele takistamaks vee jõudmist nutitelefonide sisemusse. Vee ja ka tolmukindlust iseloomustab elektroonika juures IP hinnang&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=IP code |kuupäev=2026-04-30 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=IP_code&amp;oldid=1351845167 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-02}}&lt;/ref&gt; (International Protection / Ingress Protection) mis loodi IEC &lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=International Electrotechnical Commission |kuupäev=2026-04-26 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=International_Electrotechnical_Commission&amp;oldid=1351233947 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-05-02}}&lt;/ref&gt;(International Electrotechnical Commission ehk Rahvusvaheline Elektrotehnika Komisjon) poolt 1980. aastatel. IP hinnangu esimene number määrab seadme kaitstust tahkete osakeste, näiteks tolmu vastu ning teine number tähistab seadme niiskus -ja veekindlust. Kui IP reitingus on numbri asemel „x“ siis seadmel kas pole antud testi sooritatud või pole selline test vajalik. Näiteks on [[IPhone X|iPhone]] [[IPhone X|X]] IP68 reiting, mille kohaselt peaks seade kannatama 100 kPa survega 12,5 mm läbimõõduga veejuga kuni 3 m kauguselt üle 3 minuti. Kuigi enamikul tänapäevastest nutitelefonidest on IP reiting, mille kohaselt on seadmed veekindlad kuni teatud piirini ette antud aja vahemikus, ei tähenda see, et seadmed oleks veekindlad igavesti. Nutitelefonid kaotavad oma veekindlad omadused paar kuud pärast kasutuselevõttu kuna igapäevase kasutamise käigus saadavad põrutused ning hõõrdumine mõjutavad kokkuvõttes nii kummist kui ka liimist isolatsiooni&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=21. september 2016 |pealkiri=Veekindlus nutitelefonides |url=https://www.cnet.com/tech/mobile/how-does-waterproofing-work-apple-iphone-7-samsung-galaxy-s7-sony-xperia/ |vaadatud=2. mail 2026}}&lt;/ref&gt;.

== Tarkvara ==
Kasutatavamad [[operatsioonisüsteem]]id nutitelefonides:&lt;ref name=&quot;pz0nL&quot; /&gt;
* [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]
* [[Symbian|Symbian OS]]
* [[iOS]]
* [[BlackBerry OS]]
* [[Bada OS]]
* [[Windows Phone]]
* [[Linux]]i distributsioonid [[Maemo]], [[MeeGo]]

=== Symbian OS ===
[[Pilt:Nokia 9210.jpg|pisi|[[Nokia 9210 Communicator]] ([[Symbian]]il põhinev 2000. aastal välja tulnud nutitelefon)]]

Aastal 2000 tuli turule puutetundliku ekraaniga [[Ericsson R380]] nutitelefon.&lt;ref name=&quot;xqj2b&quot; /&gt; See oli esimene seade, mis kasutas avatud operatsioonisüsteemi – [[Symbian|Symbian OS]].&lt;ref name=&quot;7rDeK&quot; /&gt; Ericsson R380 ühendas mobiiltelefoni ja pihuarvuti funktsioonid.&lt;ref name=&quot;EBw15&quot; /&gt; 1999. aasta detsembris valis ajakiri [[Popular Science]] Ericsson R380 nutitelefoni üheks kõige tähtsamaks [[teadus]]- ja [[tehnoloogia]]saavutuseks.&lt;ref name=&quot;PSsTb&quot; /&gt; Ericsson R380 oli murranguline seade, sest see oli niisama väike ja kerge nagu tavaline mobiiltelefon.&lt;ref name=&quot;R8CpX&quot; /&gt; Aastal 2002 tuli Sony Ericssonilt välja uus nutitelefon – [[Sony Ericsson P800]].&lt;ref name=&quot;jHhuV&quot; /&gt;

Aastatel 1996–2011 oli Symbian kõige populaarsem operatsioonisüsteem nutitelefonides. 2011. aastal haaras juhtrolli enda kätte [[Google]] [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]]. 2011. aasta veebruaris teatas Nokia, et asendab Symbiani kõikides oma tuleviku nutitelefonides [[Windows Phone]] operatsioonisüsteemiga.&lt;ref name=&quot;NokiaWinPho7&quot; /&gt; See üleminek sai teoks 2011. aasta oktoobris, kui Nokia avalikustas uued Windows Phone 7.5 operatsioonisüsteemiga nutitelefonid [[Nokia Lumia 710]] ning [[Nokia Lumia 800]].&lt;ref name=&quot;XuCSF&quot; /&gt;

=== Palm, Windows ja BlackBerry ===
[[Pilt:Htc Touch Pro2 Georgy.JPG|pisi|The [[HTC Touch Pro2]] nutitelefon (mai 2009)]]

1990. aastate lõpus olid enamikul mobiiltelefonidel vaid põhilisemad funktsioonid ning paljud inimesed pidid lisaks mobiilile kaasas kandma ka [[pihuarvuti|pihuarvuteid]] või [[piipar]]eid, milles olid kasutusel sellised varajased operatsioonisüsteemid nagu [[Palm OS]], [[BlackBerry OS]] või [[Windows CE]]/[[Pocket PC]].&lt;ref name=&quot;phonescoop-smartphone&quot; /&gt; Uuemad versioonid nendest süsteemidest integreerisid mobiiltelefoni võimalused pihuarvuti funktsioonidega (sõnumite saatmine, muude tootjate rakendused).

=== iOS (endiselt iPhone OS) ===
[[Pilt:Original iPhone docked.jpg|pisi|1. sarja iPhone (juuni 2007)]]
2007. aastal tutvustas [[Steve Jobs]] Macworld konverentsil [[Apple Inc.]] poolt esimest [[iPhone|iPhone'i]] – [[Iphone 2G]].&lt;ref name=&quot;Mnjlu&quot; /&gt; See oli esimene telefon, millel oli mitmikpuuteekaan ja -kasutajaliides (''multi-touch''), suur sõrmega töötamiseks mõeldud puutetundlik ekraan (kasutatav ilma [[stiilus]]eta), mistõttu puudus füüsiline klaviatuur. 

[[iOS]] tarkvara põhineb Mac OS X-il (alates 2016. aastast [[macOS]]), mida Apple on kasutanud oma [[Macintosh|Macintoshi]] arvutites alates 2001. aastast. 2010. aasta juunis nimetas Apple iPhone OS-i ümber iOS-iks, see muutus tuli peale seda, kui Apple ostis selle nime lisentsi ettevõttelt [[Cisco Systems]] (kes oli seda nime viimased kümme aastat kasutanud). 2015. aastal alustasid Apple ja Cisco koostööd võrguteenuste valdkonnas. Tänapäeval tegelevad kaks firmat käsikäes, et optimeerida Wi-Fi ühenduvust, parandada häälside ja luua sujuvam ühendus iOS-seadmetel. Koostöö teine eesmärk on muuta iOS-seadmetele Cisco võrku turvalisemaks ning eelisvalikuks kasutajate vahel&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Cisco ‘really excited’ at Apple partnership, confirms CEO |url=https://www.computerworld.com/article/1710772/cisco-really-excited-at-apple-partnership-confirms-ceo.html |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Computerworld |keel=English}}&lt;/ref&gt;. 2024. aastla teatas Cisco, et lisab Webex toe [[Apple Vision Pro]]'le.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Patel |eesnimi=Jeetu |perekonnanimi2=Patel |eesnimi2=Jeetu |kuupäev=2024-02-06 |pealkiri=How Cisco, together with Apple, is tackling the next frontier of hybrid work — spatial computing |url=https://blogs.cisco.com/news/how-cisco-together-with-apple-is-tackling-the-next-frontier-of-hybrid-work-spatial-computing |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Cisco Blogs |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

==== iOS'i suurimad läbimurded ====

===== App Store =====
Vähem kui neli kuud peale esimese iPhone'i avaldamist avaldas Steve Jobs, et annab tarkvara arendajatele vajalikud tööriistad iPhone'i rakenduste tegemiseks. See oli kokkuleppel, et rakenduse müümisel, saab Apple 30% osalustasu. Selle tagajärjel avaldati koos iOS 2 operatsioonisüsteemiga ka rakendus App Store (Juuli 2008). Selle uuenduse peale kasvasid iPhone'i müüginumbrid hüppeliselt, sest nüüdsest oli võimalik telefonidesse kolmandate isikute poolt loodud rakendusi alla laadida. Tänapäeval on App Store ning iOS üks turvalisemaid keskkondi, peale aastatepikkuseid võitlusi pahatahtlike häkkeritega, kes proovivad aina uusi võimalusi leida, et iOS operatsioonisüsteemiga telefonidesse sisse saada. 

===== Siri =====
iOS 6 (Oktoober 2011) tutvustas oma aja ühte suurimat läbimurret, virtuaalassistent [[Siri]]'t, kes oskas aru saada kasutaja häälkäsklustest ning võimaldas teha läbi kasutaja vokaalkäskluste kompleksseid ülesandeid, nagu märguannete lisamine, kalendri muutmine, internetist informatsiooni otsimine ja palju muud. 2026. aastal prognoositakse juba 15 aastat tagasi välja lastud üpris aegunud Siri suuremat uuendust, mis peaks Apple'i virtuaalassistenti kaasajastama tänaste tehisintellekti ja keelemudelite arengutega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Clover |eesnimi=Juli |kuupäev=2026-04-01 |pealkiri=Siri in iOS 27: Everything We Know |url=https://www.macrumors.com/2026/04/01/siri-ios-27-rumor-recap/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=MacRumors |keel=en}}&lt;/ref&gt;

==== Tänapäev ====
Vikipeedia artikli kirjutamise hetkel on kõige uuem iOS versioon iOS 26 (avaldatud 15. september 2025). Selles versioonis muutus juba 12 aastat kasutusel olnud disainivalik uuele välimusele &quot;Liquid Glass&quot;, mis on Apple'i sõnul järgmise kümnendi iOS-i disaini alus. Samuti uuendati selles versioonis veelgi telefoni tarka energiasäästmist ''Adaptive Power'', ning kasutajatel on võimalik filtreerida kõnesid tundmatutelt numbritelt. &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-03-13 |pealkiri=iOS 26: Everything We Know |url=https://www.macrumors.com/roundup/ios-26/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=MacRumors |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=iOS |url=https://www.britannica.com/technology/iOS |vaadatud=3. mai 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Android ===
[[Pilt:Galaxy Nexus smartphone.jpg|pisi|[[Galaxy Nexus]]]]
Nutiseadmetele mõeldud [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] operatsioonisüsteem tuli välja 2008. aastal. Android on Google'i loodud [[avatud lähtekood]]iga operatsioonisüsteem. Suurimad [[tarkvara|tark-]] ja [[riistvara]] arendajad Androidile on [[Intel]], [[HTC]], [[ARM Holdings|ARM]], [[Motorola]] ja [[Samsung]], mis moodustavad alliansi [[Open Handset Alliance]].&lt;ref name=&quot;LYHF8&quot; /&gt; Esimene telefon, mis kasutas Androidi operatsioonisüsteemi, oli [[HTC Dream]], mida müüs [[T-Mobile]] nime all G1. 

Tänu avatud lähtekoodile võib Androidi operatsioonisüsteemi igasse telefonisse tasuta alla laadida. See selgitab, miks 2025 aastaks oli kasvanud maailmas Android operatsioonisüsteemi omavate mobiiltelefonide kasutajate arv 4.2 miljardini&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-12 |pealkiri=How Many Android Users Are There? Global Statistics (2026) |url=https://www.bankmycell.com/blog/how-many-android-users-are-there |vaadatud=2026-05-03 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; (tol hetkel üle poole kogu maailma populatsioonist) ja on kogu nutitelefonide turust üle 70%. 2026. aasta suurimad telefonide tootjad on Samsung (koguturust 31%), [[Xiaomi]] (16%), Vivo (11%) ja Oppo (10%)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Android vs iOS Market Share: Most Popular Mobile OS in 2026 |url=https://www.mobiloud.com/blog/android-vs-ios-market-share |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=www.mobiloud.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;. 10. juunil 2025 avaldati Android 16 versioon nutitelefonidele.

=== Bada OS ===
10. novembril 2009 kuulutas Samsung välja Bada operatsioonisüsteemi nutitelefonidele.&lt;ref name=&quot;7PZmI&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;2vupZ&quot; /&gt; Bada oli mõeldud keskmise ja kõrgema hinnaklassi nutitelefonidele ning tahvelarvutitele. Nimi ''Bada (korea keeles: 바다 )'' tähendab &quot;ookeani&quot; või &quot;merd&quot;, mille tõttu kõik Bada operatsioonisüsteemiga Samsungi telefonid kasutasid oma nimes &quot;Wave&quot; (''eesti keeles: laine'').

Esimene Bada operatsioonisüsteemiga nutitelefon oli [[Samsung Wave GT-S8500]], mis jõudis turule 1. juunil 2010.&lt;ref name=&quot;GbcH3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cDIRy&quot; /&gt; Seda müüdi ainuüksi nelja nädalaga üle miljoni eksemplari.&lt;ref name=&quot;ikTmd&quot; /&gt;. See telefon oli esimene maailmas, mis tarniti [[AMOLED|Super AMOLED]]-ekraaniga. Sellel telefonil olid kusjuures riistvaraliselt samad omadused kui Samsungi Galaxy S-telefonil, mis oli tolle aasta Samsungi Android operatsioonisüsteemiga lipulaev. Järgnevatel aastatel väljastas Samsung veel paar Bada opratsioonisüsteemiga telefoni erinevate hinnaklassidel. Üks huvitavamaid oli [[Samsung Wave 2 Pro]], millel oli telefoni küljes välja libistatav klaviatuur. 

Samsung müüs 2011. aasta 1. kvartalis 3,5 miljonit Badaga nutitelefoni, järgmises kvartalis koguni 4,5 miljonit seadet.&lt;ref name=&quot;wIz6H&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;9JW7l&quot; /&gt;. 2011. aasta 3. kvartalis (18 kuud peale esimese mudeli välja andmist) suutis Samsung omastada Bada telefonidega 2.2% turuosalusest (tol hetkel maailmaturul populaarsuselt neljas), mis oli üllatav, sest Bada operatsiooniga telefone ei müüdud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].

==== Probleemid Bada OS-iga ====
Bada telefonid tulid kaasa lokaalse poerakendusega ''Samsung Apps.'' Aastal 2009 välja tulnud telefonid olid varustatud Bada 1.x operatsioonisüsteemiga, mille välimus (''Touchwiz interface'') sarnanes sarnanes Samsungi vanade telefonidega''.'' Kasutajad kurtsid pidevalt väheste ''multitasking'' võimaluste üle.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Onawole |eesnimi=Habeeb |kuupäev=2023-11-07 |pealkiri=Bada OS: Revisiting Samsung’s defunct mobile OS |url=https://www.notebookcheck.net/Bada-OS-Revisiting-Samsung-s-defunct-mobile-OS.764898.0.html |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Notebookcheck |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Erinevalt Android või IOS telefonidest, oli Bada telefonides ainsana rakenduste pood ''Samsung Apps''. Tänu Bada operatsioonisüsteemi kasutatavate nutitelefonide vähesusele, oli see rakenduste pood (võrreldes näiteks [[App Store]]'i või [[Google play|Google Play]]-ga) väga väikese valikuga. Sobivate rakenduste arv Samsung apps kataloogis jäi Bada 1.x versioonides alla tuhande, kui samal ajal oli App Store'i kataloogis 200. tuhande ning Google Play kataloogis 70. tuhande. Olukorda ei teinud paremaks see, et Samsung tootis Bada telefonidega samal ajal (ning ka sarnase hinnaga) Galaxy seeria nutitelefone, mis jooksutasid Androidi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Bada 2.x versioonis (2011 aastal) uuendas Samsung ''Samsung Apps'' kataloogi 40. tuhandele rakendusele. Selline kogus rakendusi oli võimalik ainult tänu sellele, et Samsung andis rakenduste arendajatele vajalikud tarkvara arenduse tööriistad, et Bada operatsioonisüsteemile sobilikke rakendusi teha. Samuti organiseeris Samsung mitmeid suure preemiafondiga võistlusi parimate Bada rakenduste jaoks, mis samuti aitas populariseerida seda operatsioonisüsteemi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Samsung announces bada 2.0 Power App Race contest for developers |url=https://www.fonearena.com/blog/43254/samsung-announces-bada-2-0-power-app-race-contest-for-developers.html |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=www.fonearena.com}}&lt;/ref&gt;

==== Bada OS-i lõpp ====
2012. aastal toimuval konverentsil CES 2012, andis Samsungi elektroonikameeskonna asepresident Tae-Jin Kang, et Bada OS ühendatakse Tizen OS-iga, mis oli uus avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem Inteli poolt. Tizen OS oli samuti äsja ümber nimetatud MeeGo operatsioonisüsteem, mida olid arendanud Intel ja Nokia. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Savov |eesnimi=Vlad |kuupäev=2012-01-14 |pealkiri=Samsung will merge Bada OS into the Tizen project |url=https://www.theverge.com/2012/1/14/2707279/samsung-bada-os-tizen-project |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=The Verge |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Ühiskondlik mõju ==
[[Fail:Texting while Driving (March 28, 2013).jpg|pisi|Roolis telefoni kasutamine]]

=== Roolis telefoni kasutamine ===
Autoga sõitmisel on üks peamisi õnnetuste põhjuseid telefonis olemine roolis. Kui sa sõidad autoga 90 km/h ning otsustad näiteks sõbrale kiiresti tagasi kirjutada, on sinu pilk sõiduteest eemal 4-5 sekundit. Selle aja jooksul on sinu auto läbinud 125 meetrit, mis on rohkem kui täispikk [[jalgpalliväljak]] ([[FIFA]] reeglite järgi 100-110 meetrit). Kuigi uuringutes vastavad mootorsõidukijuhid, et telefoni vaatamine roolis on üks kõige ohtlikumaid tegevusi, tunnistavad Ameerika Ühendriikides AAA (''American Automobile Association'') poolt tehtud uuringus 37% vastanutest, eelneva kuu jooksul nad seda siiski teinud olid. 2021. aastal NHTSA (''National Highway Traffic Safety Administration'') poolt tehtud uuring näitas, et sellel aastal oli ainult Ameerika Ühendriikides 410 inimest kaotanud oma elu tänu juhi poolt roolis telefoni kasutamise pärast. Samuti 2020. aastal kaotasid 397 inimest oma elu, sest autoga sõites otsustasid nad telefoni kasutada. Samuti 12% 2021. aastal toimunud õnnetusi Ameerika Ühendriikides lõppesid fataalselt. 2019. aastal põhjustas tähelepanu hajumine roolis üle 3000 surma ja 120 000 vigastuse Euroopa teedel, kusjuures mobiiltelefoni kasutamine on üks peamisi hajumise põhjuseid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Phone use as a driving distraction on European roads |url=https://www.movingdots.com/news-insights/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.movingdots.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Texting while driving statistics |url=https://www.forbes.com/advisor/car-insurance/texting-driving-statistics/ |vaadatud=4. mail 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rajasaar |eesnimi=Ylle |kuupäev=2025-07-17 |pealkiri=Uuring: Roolis telefoni kasutamine on kasvav ja ohtlik tendents |url=https://liikleja.ee/uuring/uuring-roolis-telefoni-kasutamine-on-kasvav-ja-ohtlik-tendents/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=liikleja.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Distracted Driving |url=https://www.nhtsa.gov/risky-driving/distracted-driving |vaadatud=4. mail 2026 |arhiivimisaeg=2022-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220120133702/https://www.nhtsa.gov/risky-driving/distracted-driving |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

=== Nutisõltuvus ===
[[Fail:People holding smart phones while sitting (24914731810).jpg|pisi|411x411px|Inimesed telefonides]]
[[Nutisõltuvus]] on liigne nutiseadme kasutus, mis segab tavapärast elu. 

2020. aastatel on levinuks saanud noorte seas slängi-sõna &quot;''brain rotting''&quot; ehk &quot;''aju mädanemine''&quot;, mis viitab enamasti sellele, kui inimene on pikka aega end unustanud sotsiaalmeedia lühi-videote küüsi. 

Lühi-videod on viimase kümne aasta jooksul tekkinud uus meedia tüüp, mis hõlmab kuni kahe minutilisi videosi, mida kasutaja vaatab tavaliselt püsti-asendis olevast telefonist. Saades alguse sotsiaalmeediarakendusest Vine, vallutas see interneti. Peale Vine'i tegevuse lõppemist 2016. aastal, peale seda, kui [[Instagram]] tutvustas oma platformil lühivideosi, tuli välja rakendus [[TikTok]], mis revolutsioneeris [[sotsiaalmeedia]] standardid, arendades välja algorütmi, mis õppis ära kasutaja käitumismustrid ning soovitas kasutajale üha enam videosi, mis temale võiks meeldida. Tänapäeval on välja arendanud sarnased algorütmid ka Instagram, [[YouTube]], [[Reddit]], [[Twitter]] ja teised.

Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringutes selgus, et ameeriklased veedavad päevas keskmiselt 5 tundi ja 16 minutit oma telefonides, kusjuures Z-põlvkond veedab telefonis keskmiselt 6 tundi ning 27 minutit päevast. Üle poole küsitluses osalenutest soovis oma telefoni kasutust vähendada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kaylin |kuupäev=2025-01-08 |pealkiri=Are You Addicted to Your Phone? American Phone Usage &amp; Screen Time Statistics - Healthcare Data Management Software &amp; Services {{!}} Harmony Healthcare IT |url=https://www.harmonyhit.com/phone-screen-time-statistics/ |vaadatud=2026-05-03 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; TikTok juhib rakenduste sõltuvust 2025. aastal ning sellel aastal tehtud uuringus leiti, et kasutajad veedavad platvormil keskmiselt 89 minutit päevas. Teismelised (13-17) veedavad väljaspool kooliülesandeid telefoniga üle 7 tunni päevas. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=LPC |eesnimi=Executive Director Hannah Carr |perekonnanimi2=Academy |eesnimi2=Nexus Teen |perekonnanimi3=Academy |eesnimi3=Executive Director Hannah Carr, LPC and Nexus Teen |kuupäev=2025-08-30 |pealkiri=Teen Phone Addiction Statistics 2025 |url=https://nexusteenacademy.com/phone-addiction-statistics/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=nexusteenacademy.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Thomoleroux |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=TikTok and Dopamine: How the App Hijacks Your Brain |url=https://medium.com/digital-gems/tiktok-and-dopamine-how-the-app-hijacks-your-brain-16e6d2f6611e |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Digital GEMs |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal avaldatud uuring leidis, kuidas noorukid, kes veetsid TikTokis üle kahe tunni päevas, teatasid ärevusest, unehäiretest ning tähelepanuraskustest. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Thomoleroux |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=TikTok and Dopamine: How the App Hijacks Your Brain |url=https://medium.com/digital-gems/tiktok-and-dopamine-how-the-app-hijacks-your-brain-16e6d2f6611e |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Digital GEMs |keel=en}}&lt;/ref&gt; Samuti 2025. aastal tehtud uuringus selgus, et 35% aktiivsetest telefoni kasutajatest (5+ tundi päevas) kurtsid silmade pingutusest, ähmasest nägemisest või peavaludest. &quot;Teksti kaela&quot; sündroom esineb igal viiendal alla 40-aastasel nutitelefoni kasutajal. Nutitelefoni ekraanist erituval sinisel valgusel on otsesed mõjud kasutaja unele, kus sinine valgus lükkab REM-une tsükleid keskmiselt 23 minuti võrra edasi. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=Robert A. |kuupäev=2026-03-24 |pealkiri=Smartphone Addiction Statistics 2026: Hidden Risks Now |url=https://sqmagazine.co.uk/smartphone-addiction-statistics/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=SQ Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lee |eesnimi=Robert A. |kuupäev=2026-03-24 |pealkiri=Smartphone Addiction Statistics 2026: Hidden Risks Now |url=https://sqmagazine.co.uk/smartphone-addiction-statistics/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=SQ Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Nutikell]]
* [[Nutistu]]
* [[Nutitelefonide markide loend]]
* [[Tahvelarvuti]]
* [[Nutisõltuvus]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;autogenerated1&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://networks.silicon.com/mobile/0,39024665,39156391,00.htm |pealkiri=Analysis: What is a smart phone? at ''Silicon.com'' |vaadatud=2010-03-24 |arhiivimisaeg=2009-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090831053902/http://networks.silicon.com/mobile/0,39024665,39156391,00.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NokiaWinPho7&quot;&gt;{{cite news |agency=Associated Press |url=http://www.cbc.ca/news/technology/story/2011/02/11/nokia-microsoft-smart-phone-apple-google.html |title=Nokia, Microsoft in pact to rival Apple, Google – Technology &amp; Science |publisher=CBC.ca |date=11. veebruar 2011|accessdate=16. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;phonescoop-smartphone&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.phonescoop.com/glossary/term.php?gid=131 |title=Smartphone |date= |publisher=Phone Scoop |accessdate=16. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fD8l6&quot;&gt;{{netiviide | url = http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&amp;act=2&amp;vld=46 | pealkiri = Uus sõna või väljend uue mõiste jaoks | täpsustus = 21. lõik | väljaanne = Eesti Keele Instituut}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2WjTd&quot;&gt;[http://www.wi-fiplanet.com/news/article.php/3551686 Smartphones Take Center Stage at ''Wi-Fi Planet'']&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zHdam&quot;&gt;[http://www.engadget.com/2007/01/09/the-iphone-is-not-a-smartphone/ The iPhone is not a smartphone at ''Engadget'']&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7kyVm&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=CEVA Glossary of Terms |url=http://ceva-dsp.mediaroom.com/index.php?s=glossary |vaadatud=2010-03-24 |arhiivimisaeg=2009-08-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090827083657/http://ceva-dsp.mediaroom.com/index.php?s=glossary |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1scl7&quot;&gt;http://www.mytelus.com/ncp_news/article.en.do?pn=tech&amp;articleID=2973940{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FeM3b&quot;&gt;Schneidawind, J: &quot;Big Blue unveiling&quot;, ''USA Today'', November 23, 1992, page 2B&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YbSAT&quot;&gt;{{cite web |url=http://pws.prserv.net/Eri_no_moto/GS88_Preview.htm |title=Ericsson GS88 Preview |publisher=Eri-no-moto |accessdate=16. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hLb0s&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.stockholmsmartphone.org/history/ |title=History |publisher=Stockholm Smartphone |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2011-07-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110728063725/http://www.stockholmsmartphone.org/history/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FUp7g&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.stockholmsmartphone.org/wp-content/uploads/penelope-box.jpg |title=Ericsson GS88 box |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2012-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120203094307/http://www.stockholmsmartphone.org/wp-content/uploads/penelope-box.jpg |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xqj2b&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.geek.com/hwswrev/pda/ericr380/ |title=PDA Review: Ericsson R380 Smartphone |publisher=Geek.com |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2011-07-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110712081211/http://www.geek.com/hwswrev/pda/ericr380/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7rDeK&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.i-symbian.com/wp-content/uploads/2009/11/Symbian_Evolution.pdf |format=PDF |title= Symbian Device – The OS Evolution |publisher=Independent Symbian Blog |accessdate=16. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EBw15&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.pcmag.com/article2/0,2817,40827,00.asp |title=Ericsson R380 World, Review &amp; Rating |publisher=PCMag.com |accessdate=16. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PSsTb&quot;&gt;{{cite book |url=http://books.google.com/books?id=8qSgh_Q-YOkC |title=Popular Science, December 1999 |publisher=Google Books |accessdate=16. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R8CpX&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.cellular.co.za/ericsson_r380.htm |title=Ericsson R380 PDA &amp; Phone |publisher=CellularOnline |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304030000/http://www.cellular.co.za/ericsson_r380.htm |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jHhuV&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.allaboutsymbian.com/features/item/Sony_Ericsson_P800.php |title=Sony Ericsson P800 |publisher=All About Symbian |accessdate=16. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XuCSF&quot;&gt;{{cite web |url=http://techcrunch.com/2011/10/26/nokia-debuts-lumia-710-and-lumia-800/ |title=Nokia Debuts Their First Windows Phones: The Lumia 800 and Lumia 710 |last=Velazco |first=Chris |date=26. oktoober 2011 |work=TechCruch |accessdate=16. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mnjlu&quot;&gt;{{cite news | url = http://www.macworld.com/article/54769/2007/01/iphone.html | title = Apple unveils iPhone | date = 9. jaanuar 2007 | accessdate = 16. jaanuaril 2012 | author = Honan, Mathew | publisher = [[Macworld]] | archive-date = 2008-04-15 | archive-url = https://web.archive.org/web/20080415223141/http://www.macworld.com/article/54769/2007/01/iphone.html | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LYHF8&quot;&gt;{{cite web |url= http://www.openhandsetalliance.com/oha_members.html |title=Alliance Members |work=Open Handset Alliance |accessdate=16. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7PZmI&quot;&gt;{{cite news |title=Samsung Bailing on Windows Mobile |newspaper=[[InformationWeek]] |author=Ed Hansberry |date=11. november 2009 |url=http://www.informationweek.com/blog/main/archives/2009/11/samsung_bailing.html |access-date=2012-01-27 |archive-date=2012-03-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120326193805/http://www.informationweek.com/blog/main/archives/2009/11/samsung_bailing.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2vupZ&quot;&gt;{{cite news |title=Samsung to Discard Windows Phone |newspaper=Telecoms Korea |date=9. november 2009 |accessdate=16. jaanuaril 2012 |url=http://www.telecomskorea.com/market-8281.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GbcH3&quot;&gt;{{cite news |title=Samsung Wave, first Bada smartphone hits the market |author= |url=http://www.bada.com/samsung-wave-first-bada-smartphone-hits-the-market/ |work=Bada |date=24. mai 2010 |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2010-12-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101223231522/http://www.bada.com/samsung-wave-first-bada-smartphone-hits-the-market/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cDIRy&quot;&gt;{{cite web |url=http://badawave.com/ |title=BadaWave |publisher=BadaWave |date= |accessdate=16. jaanuaril 2012 |archive-date=2010-02-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100218160905/http://badawave.com/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ikTmd&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1722287/samsung-waves-away-million |title=Samsung Waves away a million |date=13. juuli 2010 |accessdate=16. jaanuaril 2012 |publisher=[[The Inquirer]] |archive-date=2010-07-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100716173325/http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1722287/samsung-waves-away-million |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wIz6H&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.canalys.com/newsroom/android-increases-smart-phone-market-leadership-35-share |title=Android increases smart phone market leadership with 35% share |publisher=Canalys.com |date=4. mai 2011 |accessdate=7.09.2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9JW7l&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.pocketgamer.co.uk/r/PG.Biz/asymco+news/news.asp?c=32049 |title=Samsung Bada shipments up 355% to 4.5 million units in Q2 2011 &amp;#124; asymco news &amp;#124; PG.Biz |publisher=Pocket Gamer |date= |accessdate=16. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pz0nL&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.gartner.com/it/page.jsp?id=1764714|title= Gartner Says Sales of Mobile Devices in Second Quarter of 2011 Grew 16.5 Percent Year-on-Year; Smartphone Sales Grew 74 Percent|publisher=Gartner |date=11. august 2011 |accessdate=16. jaanuaril 2012}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Mobiiltelefonid]]
[[Kategooria:Telefon]]
[[Kategooria:Nutitelefonid| ]]

{{commonskat|Smartphones}}</text>
      <sha1>20xhqakvueosf6f0rzzz863dlu20nwy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kärbselised</title>
    <ns>0</ns>
    <id>95840</id>
    <revision>
      <id>7158833</id>
      <parentid>6754729</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:41:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30695-06</username>
        <id>230044</id>
      </contributor>
      <comment>heafyiasf</comment>
      <origin>7158833</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4780" sha1="hiogxwf2wumj3hzu1w8g34gxdejfxrg" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}}
{{See artikkel| räägib kärbselistest; sõna &quot;kärbes&quot; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kärbes (täpsustus)]]; ''Brachycera'' on ka [[tirtsulised|tirtsuliste]] sünonüüm.}}
{{Taksonitabel 
 | nimi    = Kärbselised
 | värvus  = putukad 
 | seisund = 
 | seisundi_süsteem = 
 | seisundi_ref  = 
 | pilt          = Fliege auf Brombeere.jpg
 | pildi_seletus = Kärbes
 | riik      = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond  = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
 | klass     = [[Putukad]] ''Insecta''
 | selts     = [[Kahetiivalised]] ''Diptera''
 | alamselts = '''Kärbselised''' ''Brachycera''
}}
[[Fail:Porikärbes.jpg|pisi|Porikärbse pea]]
[[Fail:Kärbse suu.jpg|pisi|Kärbse suu]]
'''Kärbselised''' (''Brachycera'') on [[kahetiivalised|kahetiivaliste]] alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad. See rühm on väga vormirikas. Paljud on väiksed, vaevalt 2-3 millimeetrit pikad, näiteks [[küürkärblased]], [[kõdukärblased]], [[kaevandikärblased]]. Vähem on suuri vorme, näiteks [[veiseparm]] ja [[küttkärbes]] - mõlemad on kuni 2,8 sentimeetrit pikad. Osa liike, eriti sugukondadest [[sirelased]] ja [[herilkärblased]] meenutavad herilasi või mesilasi. Osa kärbeste vastsed on koduloomade siseparasiidid (näiteks [[veise-nahakiin]]). 
Osa kärbeste vastsed on taimetoidulised ([[kapsakärbes]], [[sibulakärbes]], [[peedikärbes]].)
Osa kärbeste vastseid elavad laguainetes, ka sõnnikus ([[harilik roojakärbes]])
Paljude tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330 korda sekundis.

== Paljunemine ==
Palja silmaga on isastel ja emastel kärbestel vahet enamasti raske teha, aga mikroskoobi all on see tavaliselt võimalik. Vahet tehakse genitaalide järgi.  
 
Mõnedel liikidel on pulmalend ja teistel mitte. Eriti huvitav ja keerukas on [[surukärblased|surukärblaste]] pulmalend. Enne seda püüab isane mõne väikese putuka, et seda pulmalennu ajal emasele pakkuda. Vastutasuks pulmakingi eest saab emasega paaruda, ühtlasi päästab ta ka oma elu, sest pulmakingi puudumisel võib agressiivselt meelestatud emane isase enda ära süüa.  

Kärbseliste sigimiskäitumine ja areng on mitmekesine. Mõned liigid on väga viljakad ja kiire elutsükliga, teised mitte. Näiteks üks emane [[äädikakärbes]] võib muneda kuni 500 muna. Areng valmikuni kestab 25° juures 8–10 päeva. Väga viljakas ja kiire arengutsükliga on ka [[harilik toakärbes]]. Tema eelistab muneda [[sõnnik]]ule, kuid ka mujale, kus on vastsete arenguks sobivad tingimused. Munad on umbes ühe millimeetri pikkused, vhaskuf&lt;akfuliasujsföj 

alged. Ühte kohta muneb ta kuni 150 muna. 
 
== Toitumine ==
Vahet tuleb teha vastsete ja valmikute toidulaual. Näiteks parmu vastsed elavad vees, toituvad lagunevatest taimejäänustest või väikestest putukatest ja ussidest. Ka mitte kõik valmikud ei ole verejanulised. Verd imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda munade tootmiseks, isased saavad aga söönuks ka õite nektarist.
 
Niisuguseid kärbselisi, kes inimesi otseselt häirivad: imevad verd, ronivad prügikastides, munevad toidule jne, on umbes saja liigi ringisvmhz&lt;xcjvh&lt;jzkhvjl&lt;zlkvjh&lt;sdk.jvhlisadhgöoiasdljkvxlug 

. Liike, kellega me iga päev kokku puutume, neid sageli seejuures tähele panemata, on palju rohkem. 

Paljud kärbselised on õite külastajad ja tolmeldajad. On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, vartest, juurtest, nektarist, õietolmust, taimejäänustest. Inimese ja loomade välisparasiidid on peamiselt [[parmlased]] (33 liiki), [[raudkärblased]] (7 liiki), nende hulgas [[põdrakärbes]], [[hobuse-raudkärbes]]. Parmude kõrval imevad inimeste ja eriti koduloomade verd veel [[pistekärbsed]] sugukonnast [[päriskärblased]] (''Muscidae'').

== Kärbseliste sugukonnad ==
* [[Parmlased]] (''Tabanidae'') 
* [[Röövkärblased]] (''Asilidae'') 
* [[Kägukärblased]] (''Bombyliidae'') 
* [[Surukärblased]] (''Empididae'') 
* [[Kurvitskärblased]] (''Rhagionidae'') 
* [[Küürkärblased]] (''Phoridae'') 
* [[Sirelased]] (''Syrphidae'') 
* [[Sookärblased]] (''Ephydridae'') 
* [[Herilkärblased]] (''Conopidae'')
* [[Viljakärblased]] (''Chloropidae'') 
* [[Kaevandikärblased]] (''Agromysidae'') 
* [[Päriskärblased]] (''Muscidae'') 
* [[Kõdukärblased]] (''Drosophilidae'') 
* [[Laibakärblased]] (''Sarcophagidae'') 
* [[Nahakiinlased]] (''Hypodermatidae'') 
* [[Maokiinlased]] (''Gasterophilidae'') 
* [[Ninakiinlased]] (''Oestridae'') 
* [[Vastsekiinlased]] (''Tachinidae'') 
* [[Ogakärblased]] (''Stratiomyidae'') 
* [[Raudkärblased]] (''Hippoboscidae'') 
* [[Täikärblased]] (''Braulidae'') 
* [[Nahkhiirekärblased]] (''Nycteribiidae'')
* [[Seenekärblased]] (''Platypezidae'') 

[[Kategooria:Kahetiivalised]]</text>
      <sha1>hiogxwf2wumj3hzu1w8g34gxdejfxrg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu linnapea</title>
    <ns>0</ns>
    <id>96063</id>
    <revision>
      <id>7158496</id>
      <parentid>7153283</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:54:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Linnapead */</comment>
      <origin>7158496</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8635" sha1="tj7ouahbwin52h3wx105tr6ecptcf5i" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}}
'''Tartu linnapea''' juhib [[Tartu Linnavalitsus]]t. 

2007. aastal täitis Tartu linnapea [[Tartu linna põhimäärus]]e järgi järgmisi ülesandeid:
* korraldas linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;
* esindas [[Tartu]] linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning [[Tartu Linnavolikogu|volikogu]] poolt antud pädevusele;
* andis linnavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
* kirjutas alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;
* esitas volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu;
* esitas volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;
* osales õigusaktide ettevalmistamisel ja kinnitamiseks esitamisel volikogu istungile. 

==Ajalugu==
=== Linnapead ===
* [[1787]] – [[1788]] [[Georg Friedrich von Kymmel]]
* [[1788]] – [[Johann Major]]
* [[1793]] – [[1796]] [[Gerhard Wilde]] 
* [[1877]] – [[Carl Victor Kupffer]]
* [[1878]] – [[1891]] [[Georg von Oettingen]]&lt;ref&gt;TARTU KOGUTEOS. TARTU LINNA-UURIMISE TOIMKONNA KORRALDATUD JA TOIMETATUD. TARTU LINNA VÄLJAANNE, 1927, [https://galerii.kirmus.ee/grafo/fpdf/pdf.php?id=53494 lk 471]&lt;/ref&gt;
:Linnapea asetäitja ja ühtlasi [[Linnanõunik|linnanõunik]]&lt;ref&gt;TARTU KOGUTEOS. TARTU LINNA-UURIMISE TOIMKONNA KORRALDATUD JA TOIMETATUD. TARTU LINNA VÄLJAANNE, 1927, [https://galerii.kirmus.ee/grafo/fpdf/pdf.php?id=53494 lk 471]-[https://galerii.kirmus.ee/grafo/fpdf/pdf.php?id=53495 472]&lt;/ref&gt;: 1878–1886 [[Woldemar Toepffer]] (surn. 1895&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1896/01/11/9 Woldemar Toepffer, kes oli omal ajal kaua Tartu linna kaubabürgermeister ning pärast ka linnapää abi oli, Siberis oktoobri kuul ära surnud.], Postimees, nr. 8, 11. jaanuar 1896, lk 3&lt;/ref&gt;); Linnanõunik: 1878–1889 [[Franz Georg Faure]] (1822–1889);  1878–1886 dr. [[Carl Eduard Erdmann]] (1841–1898); 1878–1885 C. Braun
:Linnapea asetäitja ja ühtlasi [[Linnanõunik|linnanõunik]]: 1886–1891 dr. [[Carl Eduard Erdmann]] (1841–1898); Linnanõunik: 1885–1886  F. Bärtels; 1885–1887  P. Schultze; 1887–1894 Robert Brettschneider; 1887–1891 F. Fischer; 1889–1892 Roman Bätge
* [[1891]] – [[1898]] [[Wilhelm von Bock]] (1824–1904)&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1053398034|Bock, Friedrich Wilhelm* v. (1824-1904)}}&lt;/ref&gt;
:Linnapea asetäitja ja ühtlasi linnanõunik: 1891–1894  Friedrich Daugull; Linnanõunik: 1892–1894 Konstantin Bokownew;  Robert Brettschneider; Roman Bätge;
:Linnapea asetäitja ja ühtlasi linnanõunik: 1894–1905  Konstantin Bokownew; Linnanõunik: 1894–1902 Woldemar Müller; 1894–1909 Eduard Beckmann  (1835–);&lt;ref&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cbd72f8e-0e73-453e-b21b-a4624a93f9fb/content Schnakenburg's Kalender für das Jahr 1900.], Jurjew &amp; Riga. Schnakenburg's Druck und Verlag. 1899. ''Stadtverwaltung und Beamte'',  lk 168&lt;/ref&gt; 
* [[1898]] – [[1917]] [[Victor von Grewingk]]
:Linnapea asetäitja ja ühtlasi linnanõunik: 1905–1909 N. Sudakow; Linnanõunik: 1894–1902 Woldemar Müller; 1902–1916 Alexander Grossmann;  Eduard Beckmann;
:Linnapea asetäitja ja ühtlasi linnanõunik: 1909–1917 A.  Bokownew; Linnanõunik:  1909–1917 Gustav Tensmann; 1914–1917 Johann Anderson; 1916–1917 Gustav Seeland; 
* [[1917]] – [[Heinrich Luht]]
:Linnapеa abi ja ühtlasi linnanõunik: apr. – nov. 1917 Nikolai Štšukin; Linnanõunik:   apr. 1917 – nov. 1917 Ewald Steinberg&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/01/12/7 Kooliõpetaja ja seltskonna tegelane Ewald Steinberg 60 aastat wana.], Postimees, nr. 11, 12. jaanuar 1926. lk 2&lt;/ref&gt;  (1865–1933); apr. 1917 – nov. 1917 Peter Lukin; apr. 1917 –  nov. 1917 Sroel Kropmann; sept. 1917 –  nov. 1919 Jaan Pehap; 
* [[1917]] – [[1918]] [[Jaan Kriisa]]
:Linnapеa abi ja ühtlasi linnanõunik: nov. 1917 –  jaan. 1920  Eduard Juhanson; Linnanõunik:  okt. 1917 – jaan. 1919  Gustav Seeland (surn. 1919 [[Tartu Krediidikassa massimõrv|Tartu]]); okt. 1917 –   jaan. 1920 Johan Lehmann; 
* [[1918]] – [[Egmont Brock]]
* [[1918]] – [[1919]] Jaan Kriisa
* [[1919]] – [[1920]] [[Ants Simm]]
:Linnanõunik:  veebr. 1919 –   juuni 1919 Aleksander Punga; veebr. 1919 –  jaan. 1924 Ernst Kapsta; juuni 1919 –   dets. 1919  Karl Sööt; juuni 1919 – August Mõru; nov. 1919 –  dets. 1923 Feliks Saarsen; juuni 1919 –  märts 1921 Heinrich Veski;
* [[1920]] – [[1934]] [[Karl Luik]]
:Linnapеa abid ja ühtlasi linnanõunikud: jaan. 1920 –  aug. 1920 Johan Lehmann; aug. 1920 –   jaan. 1924 August Reeben; alates jaan. 1924 – Peeter Kase; Linnanõunik:  märts 1921 –  juuni 1921 Peeter Kase; juuni 1921 –  jaan. 1924 Mihkel Koik; jaan. 1924 – Karl Arrak; jaan 1924 – Hendrik Piirako; jaan 1924 – August Reeben.
* [[1934]] – [[Hans Ainson]]
* [[1934]] – [[1939]] [[Aleksander Tõnisson]]
* [[1939]] – [[1940]] [[Robert Sinka]]
...
* [[1941]] – Robert Sinka,  [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]iaegne  [[Eesti Omavalitsus]]e Tartu linnapea
* [[1941]] – [[1942]] [[Voldemar Onton]], Saksa okupatsiooniaegne  [[Eesti Omavalitsus]]e Tartu linnapea (kohusetäitja)
* [[1942]] – [[1944]] [[Karl Robert Keerdoja]], Saksa okupatsiooniaegne  [[Eesti Omavalitsus]]e Tartu linnapea

;Tartu Linna TSN/RSN Täitevkomitee esimehed 
*[[1940]]–[[1941]], [[Kristjan Jalak]], [[Tartu]] Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[1944]], [[Joann Riismantel]], Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[1944]]–[[1945]], [[August Prink]], Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[1945]]–[[1949]], [[Bronislav Võrse]], Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[1949]]–[[1950]], [[Eduard Schmidt]], Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[1950]]–[[1953]], [[Ivan Rosental]], Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[1953]] [[Heinrich Tiido]]
*[[1953]] [[Heinrich Ajo]]
*[[1953]]–[[1957]], [[Kaarel Kotsar]], Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[1957]]–[[1961]], [[Martin Varik]], Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[1961]]–[[1964]], [[Heino Sisask]], Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[22. mai]] [[1964]] – [[1973]], [[Arnold Karu (linnapea)|Arnold Karu]], Tartu Linna TSN  ja Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[29. juuni]] [[1973]] – [[1979]], [[Roland Ilp]], Tartu Linna TSN/RSN Täitevkomitee esimees 
*[[26. detsember]] 1979 – [[30. juuni]] [[1987]], [[Nikolai Preiman]], Tartu Linna RSN Täitevkomitee esimees 
*[[30. juuni]] [[1987]] – [[17. oktoober]] [[1991]], [[Toomas Mendelson]], Tartu Linna RSN Täitevkomitee esimees

=== Tartu linnapead ===
*[[21. november|21. novembril]] [[1991]] sai Tartu linnapeaks [[Ants Veetõusme]] (Kuningriiklased).
*11. novembril [[1993]] sai linnapeaks [[Väino Kull]] (Reformierakond). 
*[[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1996]] valiti linnapeaks [[Tõnis Lukas]] ([[Isamaaliit]]). [[3. aprill]] [[1997]] vabastati Tõnis Lukas linnapea kohalt seoses umbusalduse avaldamisega. 
*[[17. aprill]]il [[1997]] valiti linnapeaks [[Roman Mugur]]. [[10. september]] [[1998]] vabastati Roman Mugur linnapea kohalt seoses tagasiastumisega.
*[[10. september|10. septembril]] [[1998]] valiti linnapeaks [[Andrus Ansip]].
*[[23. september|23. septembril]] [[2004]] valiti linnapeaks [[Laine Jänes]] (Reformierakond). Senine linnapea Andrus Ansip lahkus ametist seose majandusministri ametikohale asumisega. Jänes jäi linnapeaks ka pärast 2005. aasta kohalikke valimisi. Pärast [[2007. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimisi 2007. aastal]] suundus Laine Jänes kultuuriministri ametikohale. 
*[[26. aprill]]il [[2007]] sai linnapeaks [[Urmas Kruuse]] ([[Reformierakond]]), kes oli enne seda olnud [[Elva]] linnapea. 26. märtsil 2014 sai Kruusest tervise ja tööminister [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase valitsus]]es.
*[[8. aprill]]il [[2014]] valiti linnapeaks [[Urmas Klaas]] (Reformierakond), kes oli enne [[XII Riigikogu]] liige.

=== Tartu linnapea ametiraha ===
1875. aastal valmistati Tartu linnapea ametiraha, mida linnapead kandsid ametikohuste täitmisel kuni 1917. aastani, mil see kaduma läks. 1940. aastal leidis endine linnapea Heinrich Luht selle oma raamatukapist, kus see oli nähtavasti kogu aeg olnud, ja andis selle tolleaegsele linnapeale Robert Sinkale&lt;ref&gt;Leiti Tartu linnapea ametiraha. [[Rahvaleht]], 27. aprill 1940, nr. 99, lk. 7.&lt;/ref&gt;.

==Vaata ka==
*[[Tartu raad]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Tartu linnapead| ]]
[[Kategooria:Tartu linnavalitsus|Linnapea]]</text>
      <sha1>tj7ouahbwin52h3wx105tr6ecptcf5i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158501</id>
      <parentid>7158496</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:05:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Linnapead */</comment>
      <origin>7158501</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8641" sha1="rzqrfkgj0yv6ttiljbhv9xs209x7xv9" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2007}}
'''Tartu linnapea''' juhib [[Tartu Linnavalitsus]]t. 

2007. aastal täitis Tartu linnapea [[Tartu linna põhimäärus]]e järgi järgmisi ülesandeid:
* korraldas linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;
* esindas [[Tartu]] linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning [[Tartu Linnavolikogu|volikogu]] poolt antud pädevusele;
* andis linnavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
* kirjutas alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;
* esitas volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu;
* esitas volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;
* osales õigusaktide ettevalmistamisel ja kinnitamiseks esitamisel volikogu istungile. 

==Ajalugu==
=== Linnapead ===
* [[1787]] – [[1788]] [[Georg Friedrich von Kymmel]]
* [[1788]] – [[Johann Major]]
* [[1793]] – [[1796]] [[Gerhard Wilde]] 
* [[1877]] – [[Carl Victor Kupffer]]
* [[1878]] – [[1891]] [[Georg von Oettingen]]&lt;ref&gt;TARTU KOGUTEOS. TARTU LINNA-UURIMISE TOIMKONNA KORRALDATUD JA TOIMETATUD. TARTU LINNA VÄLJAANNE, 1927, [https://galerii.kirmus.ee/grafo/fpdf/pdf.php?id=53494 lk 471]&lt;/ref&gt;
:Linnapea asetäitja ja ühtlasi [[Linnanõunik|linnanõunik]]&lt;ref&gt;TARTU KOGUTEOS. TARTU LINNA-UURIMISE TOIMKONNA KORRALDATUD JA TOIMETATUD. TARTU LINNA VÄLJAANNE, 1927, [https://galerii.kirmus.ee/grafo/fpdf/pdf.php?id=53494 lk 471]-[https://galerii.kirmus.ee/grafo/fpdf/pdf.php?id=53495 472]&lt;/ref&gt;: 1878–1886 [[Woldemar Toepffer]] (surn. 1895&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1896/01/11/9 Woldemar Toepffer, kes oli omal ajal kaua Tartu linna kaubabürgermeister ning pärast ka linnapää abi oli, Siberis oktoobri kuul ära surnud.], Postimees, nr. 8, 11. jaanuar 1896, lk 3&lt;/ref&gt;); Linnanõunik: 1878–1889 [[Franz Georg Faure]] (1822–1889);  1878–1886 dr. [[Carl Eduard Erdmann]] (1841–1898); 1878–1885 C. Braun
:Linnapea asetäitja ja ühtlasi [[Linnanõunik|linnanõunik]]: 1886–1891 dr. [[Carl Eduard Erdmann]] (1841–1898); Linnanõunik: 1885–1886  F. Bärtels; 1885–1887  P. Schultze; 1887–1894 Robert Brettschneider; 1887–1891 F. Fischer; 1889–1892 Roman Bätge
* [[1891]] – [[1898]] [[Wilhelm von Bock]] (1824–1904)&lt;ref&gt;{{BBLD|GND1053398034|Bock, Friedrich Wilhelm* v. (1824-1904)}}&lt;/ref&gt;
:Linnapea asetäitja ja ühtlasi linnanõunik: 1891–1894  Friedrich Daugull; Linnanõunik: 1892–1894 Konstantin Bokownew;  Robert Brettschneider; Roman Bätge;
:Linnapea asetäitja ja ühtlasi linnanõunik: 1894–1905  Konstantin Bokownew; Linnanõunik: 1894–1902 Woldemar Müller; 1894–1909 Eduard Beckmann  (1835–);&lt;ref&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cbd72f8e-0e73-453e-b21b-a4624a93f9fb/content Schnakenburg's Kalender für das Jahr 1900.], Jurjew &amp; Riga. Schnakenburg's Druck und Verlag. 1899. ''Stadtverwaltung und Beamte'',  lk 168&lt;/ref&gt; 
* [[1898]] – [[1917]] [[Victor von Grewingk]]
:Linnapea asetäitja ja ühtlasi linnanõunik: 1905–1909 N. Sudakow; Linnanõunik: 1894–1902 Woldemar Müller; 1902–1916 Alexander Grossmann;  Eduard Beckmann;
:Linnapea asetäitja ja ühtlasi linnanõunik: 1909–1917 Alexander Bokownew; Linnanõunik:  1909–1917 Gustav Tensmann; 1914–1917 Johann Anderson; 1916–1917 Gustav Seeland; 
* [[1917]] – [[Heinrich Luht]]
:Linnapеa abi ja ühtlasi linnanõunik: apr. – nov. 1917 Nikolai Štšukin; Linnanõunik:   apr. 1917 – nov. 1917 Ewald Steinberg&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/01/12/7 Kooliõpetaja ja seltskonna tegelane Ewald Steinberg 60 aastat wana.], Postimees, nr. 11, 12. jaanuar 1926. lk 2&lt;/ref&gt;  (1865–1933); apr. 1917 – nov. 1917 Peter Lukin; apr. 1917 –  nov. 1917 Sroel Kropmann; sept. 1917 –  nov. 1919 Jaan Pehap; 
* [[1917]] – [[1918]] [[Jaan Kriisa]]
:Linnapеa abi ja ühtlasi linnanõunik: nov. 1917 –  jaan. 1920  Eduard Juhanson; Linnanõunik:  okt. 1917 – jaan. 1919  Gustav Seeland (surn. 1919 [[Tartu Krediidikassa massimõrv|Tartu]]); okt. 1917 –   jaan. 1920 Johan Lehmann; 
* [[1918]] – [[Egmont Brock]]
* [[1918]] – [[1919]] Jaan Kriisa
* [[1919]] – [[1920]] [[Ants Simm]]
:Linnanõunik:  veebr. 1919 –   juuni 1919 Aleksander Punga; veebr. 1919 –  jaan. 1924 Ernst Kapsta; juuni 1919 –   dets. 1919  Karl Sööt; juuni 1919 – August Mõru; nov. 1919 –  dets. 1923 Feliks Saarsen; juuni 1919 –  märts 1921 Heinrich Veski;
* [[1920]] – [[1934]] [[Karl Luik]]
:Linnapеa abid ja ühtlasi linnanõunikud: jaan. 1920 –  aug. 1920 Johan Lehmann; aug. 1920 –   jaan. 1924 August Reeben; alates jaan. 1924 – Peeter Kase; Linnanõunik:  märts 1921 –  juuni 1921 Peeter Kase; juuni 1921 –  jaan. 1924 Mihkel Koik; jaan. 1924 – Karl Arrak; jaan 1924 – Hendrik Piirako; jaan 1924 – August Reeben.
* [[1934]] – [[Hans Ainson]]
* [[1934]] – [[1939]] [[Aleksander Tõnisson]]
* [[1939]] – [[1940]] [[Robert Sinka]]
...
* [[1941]] – Robert Sinka,  [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]iaegne  [[Eesti Omavalitsus]]e Tartu linnapea
* [[1941]] – [[1942]] [[Voldemar Onton]], Saksa okupatsiooniaegne  [[Eesti Omavalitsus]]e Tartu linnapea (kohusetäitja)
* [[1942]] – [[1944]] [[Karl Robert Keerdoja]], Saksa okupatsiooniaegne  [[Eesti Omavalitsus]]e Tartu linnapea

;Tartu Linna TSN/RSN Täitevkomitee esimehed 
*[[1940]]–[[1941]], [[Kristjan Jalak]], [[Tartu]] Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[1944]], [[Joann Riismantel]], Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[1944]]–[[1945]], [[August Prink]], Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[1945]]–[[1949]], [[Bronislav Võrse]], Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[1949]]–[[1950]], [[Eduard Schmidt]], Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[1950]]–[[1953]], [[Ivan Rosental]], Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[1953]] [[Heinrich Tiido]]
*[[1953]] [[Heinrich Ajo]]
*[[1953]]–[[1957]], [[Kaarel Kotsar]], Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[1957]]–[[1961]], [[Martin Varik]], Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[1961]]–[[1964]], [[Heino Sisask]], Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[22. mai]] [[1964]] – [[1973]], [[Arnold Karu (linnapea)|Arnold Karu]], Tartu Linna TSN  ja Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimees
*[[29. juuni]] [[1973]] – [[1979]], [[Roland Ilp]], Tartu Linna TSN/RSN Täitevkomitee esimees 
*[[26. detsember]] 1979 – [[30. juuni]] [[1987]], [[Nikolai Preiman]], Tartu Linna RSN Täitevkomitee esimees 
*[[30. juuni]] [[1987]] – [[17. oktoober]] [[1991]], [[Toomas Mendelson]], Tartu Linna RSN Täitevkomitee esimees

=== Tartu linnapead ===
*[[21. november|21. novembril]] [[1991]] sai Tartu linnapeaks [[Ants Veetõusme]] (Kuningriiklased).
*11. novembril [[1993]] sai linnapeaks [[Väino Kull]] (Reformierakond). 
*[[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1996]] valiti linnapeaks [[Tõnis Lukas]] ([[Isamaaliit]]). [[3. aprill]] [[1997]] vabastati Tõnis Lukas linnapea kohalt seoses umbusalduse avaldamisega. 
*[[17. aprill]]il [[1997]] valiti linnapeaks [[Roman Mugur]]. [[10. september]] [[1998]] vabastati Roman Mugur linnapea kohalt seoses tagasiastumisega.
*[[10. september|10. septembril]] [[1998]] valiti linnapeaks [[Andrus Ansip]].
*[[23. september|23. septembril]] [[2004]] valiti linnapeaks [[Laine Jänes]] (Reformierakond). Senine linnapea Andrus Ansip lahkus ametist seose majandusministri ametikohale asumisega. Jänes jäi linnapeaks ka pärast 2005. aasta kohalikke valimisi. Pärast [[2007. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimisi 2007. aastal]] suundus Laine Jänes kultuuriministri ametikohale. 
*[[26. aprill]]il [[2007]] sai linnapeaks [[Urmas Kruuse]] ([[Reformierakond]]), kes oli enne seda olnud [[Elva]] linnapea. 26. märtsil 2014 sai Kruusest tervise ja tööminister [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase valitsus]]es.
*[[8. aprill]]il [[2014]] valiti linnapeaks [[Urmas Klaas]] (Reformierakond), kes oli enne [[XII Riigikogu]] liige.

=== Tartu linnapea ametiraha ===
1875. aastal valmistati Tartu linnapea ametiraha, mida linnapead kandsid ametikohuste täitmisel kuni 1917. aastani, mil see kaduma läks. 1940. aastal leidis endine linnapea Heinrich Luht selle oma raamatukapist, kus see oli nähtavasti kogu aeg olnud, ja andis selle tolleaegsele linnapeale Robert Sinkale&lt;ref&gt;Leiti Tartu linnapea ametiraha. [[Rahvaleht]], 27. aprill 1940, nr. 99, lk. 7.&lt;/ref&gt;.

==Vaata ka==
*[[Tartu raad]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Tartu linnapead| ]]
[[Kategooria:Tartu linnavalitsus|Linnapea]]</text>
      <sha1>rzqrfkgj0yv6ttiljbhv9xs209x7xv9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaak Johanson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>96707</id>
    <revision>
      <id>7158443</id>
      <parentid>6921733</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T16:41:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Isiklikku */</comment>
      <origin>7158443</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6810" sha1="mkjj6zb005yvjho6okvh339tv0r2qqm" xml:space="preserve">[[Pilt:Jaak Johanson.jpg|thumb|Jaak Johanson, juuli 2007]]
[[Pilt:Johanson, Jaak.IMG 4696.JPG|pisi|Jaak Johanson 12. veebruaril 2014 esinemas &quot;[[Vadja keel]]e sõnaraamatu&quot; esitlusel [[Kloostri Ait|Kloostri Aidas]]]]
'''Jaak Johanson''' ([[15. detsember]] [[1959]] [[Tartu]] – [[14. veebruar]] [[2021]] [[Tallinn]]) oli eesti [[näitleja]] ja [[pärimusmuusik]].

Ta lõpetas 1978. aastal [[Tallinna 7. Keskkool]]i&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92558711/lahkus-muusik-ja-naitleja-jaak-johanson|pealkiri=Lahkus muusik ja näitleja Jaak Johanson|väljaanne=Maaleht|aeg=14. veebruar 2021|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ning 1982. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (10. lend, juhendaja [[Aarne Üksküla]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Muusika-_ja_Teatriakadeemia_lavakunstikool|pealkiri=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|väljaanne=Wikipedia|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; 

Ta sai tuntuks nii [[Johansonid|Johansonide pereansambli]] liikmena kui ka teatrilavastustes tehtud rollidega. Aastatel 1982–1987 oli ta [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]] ja 1987–1992 [[Pirgu Arenduskeskus]]e näitetrupi näitleja, seejärel Tallinna [[Vanalinna Muusikamaja]]s õpetaja ja programmijuht.
 
==Muusikakollektiivid==
Muusikuna esitas Jaak Johanson nii rahvalaule kui ka džässiloomingut ja astus üles paljudes riikides. 
*1976–1981 [[Leegajus]]
*1980–1987 [[Barbershop-kvartett]], Eesti Keeled, sooloprojektid
*loonud ja esitanud koos Mart Johansoniga kümneid laule, sh ansamblis [[Johanson ja Vennad]]

==Teatrirolle==
*Poiss, kes tahtis üht-teist korda saata ja kohe kaduda ([[Merle Karusoo]] &quot;Meie elulood&quot;, 1982, diplomilavastus Noorsooteatris)
*Poiss, kes laulab (Merle Karusoo &quot;Kui ruumid on täis…&quot;, 1982, diplomilavastus Noorsooteatris, ka helikujundus)
*Lesta ([[Oskar Luts]]u, [[Kalju Komissarov]]i ja [[Kalju Orro]] &quot;Kevade&quot;, 1984)
*Doktor Caius ([[William Shakespeare]]’i &quot;Windsori lõbusad naised&quot;, 1984 Noorsooteater Pirita kloostris)
*Pillimees ([[Juhan Saar]]e &quot;Valge tee kutse&quot;, 1985)
*Clitandre ([[Molière]]’i &quot;Misantroop&quot;, 1986)
*osaline (Merle Karusoo &quot;Aruanne&quot;, 1987 Pirgus)
*Schnake (Moseri &quot;Aastapidu&quot;, 1990)
*Toomas (Merle Karusoo &quot;Theodor Maripuu kirjad&quot;, 1990)
*laulja ([[Veljo Tormis]]e &quot;Eesti ballaadid&quot;, 2004; &quot;Eesti meeste laulud&quot;, 2008; mõlemad [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]])
*Tuuletallaja ([[Katrin Saukas]]e &quot;Tuult tiibadesse&quot;, 2009; [[R.A.A.A.M.]])
*osaline (Sepa &quot;Tantsumasin&quot;, 2009 Eesti Pärimusmuusika Aidas)
*Antonio ([[William Shakespeare]]’i &quot;Palju kära eimillestki&quot;, 2013, [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i Teatrikooli diplomilavastus [[Theatrum]]is)

==Helikandjaid==
*[https://www.lasering.ee/pohja-vahemang-cd.html Põhja vahemäng] (CD ja helikassett, 1993)
*[https://soundcloud.com/johansonid/sets/paevakera Päevakera] (CD, 2000)
*[https://soundcloud.com/johansonid/sets/mulgi-jutt-tarvastu-vanaisa-laulud Mulgi jutt – Tarvastu vanaisa laulud] (CD, 2000)
*[https://soundcloud.com/johansonid Külm] (CD, 2012)

==Liikmesus==
*1982–1992 Eesti Teatriliidu liige&lt;ref&gt;[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/johanson_jaak2 Eesti Teatriliit]&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*2010 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|17693}}&lt;/ref&gt;
*2022 Aasta autorilaul / rahvalik album: Jaak Johanson – &quot;Sisemeri silmini&quot; (postuumselt)

==Isiklikku==
Jaak Johanson oli kaks korda abielus. Esimesest abielust Raini Laidega on sündinud poeg [[Pärt Johanson|Pärt]]. Suvel 2020 abiellus Johanson muusik Krista Citra Joonasega.

Tema vanaisa oli kirjanik [[Paul Rummo]]. Tema ema oli ajakirjanik ja toimetaja [[Mall Johanson]] (1935–2026). 
Ta oli [[Ants Johanson]]i, [[Mart Johanson]]i ja [[Kärt Johanson]]i vend.

Jaak Johanson avalikustas 2019. aasta lõpul, et põeb ägedat [[leukeemia]]t.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/6846217/jaak-johanson-voitleb-raske-haigusega-sel-hingedeajal-kutsus-mind-tantsule-vastupandamatu-age-leukeemia Jaak Johanson võitleb raske haigusega: sel hingedeajal kutsus mind tantsule vastupandamatu äge leukeemia] Postimees/Elu24, 10.12.2019.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Mihkel Kärmas. [https://www.err.ee/1216123/raske-haigusega-voitlev-jaak-johanson-tahaks-ennast-veel-lauljana-pildile-tuua Raske haigusega võitlev Jaak Johanson: tahaks ennast veel lauljana pildile tuua] ERR Uudised, 24.12.2020.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*P. Tooma. Johansonid. Eesti Ekspress, 12. jaanuar 1990
*M.-L. Arujärv. Kaks printsi. Noorus 1992, 8/9
*M. Petder. Vennad Johansonid ei hooli rahast. Favoriit 10/ 1993
*Jaak Johanson mõtleb inimeste linnast. Intervjueerinud M. Müil. Kroonika 17/ 1998 
*Jaak Johanson hindab ajatuid laule. Intervjueerinud K. Nielsen. Pärnu Postimees, 19. veebruar 1999
*A. Johanson. Jaak Johanson 40. Postimees, 15. detsember 1999
*J. Johanson. Linnu autoriõigus. Intervjueerinud B. Vaher. Muusika 2002, 7
*Jaak Johanson: teeseldud lõbusust ja jõhkrat irooniat on meietagi palju. Intervjueerinud T. Linnard. Põhjarannik, 11. detsember 2007
*Jaak Johanson 50: antennid on endiselt püsti! [Intervjuu]. Postimees, 15. detsember 2009
*6+1 küsimust: Jaak Johanson. Intervjueerinud K. Moor. Kitarr 2012, 3 (suvi)
*[http://kes-kus.ee/johansonide-meeleparanduse-laulud/ Johansonide meeleparanduse laulud]. Intervjueerinud [[Tiit Pruuli]]. [[KesKus]], detsember 2012
*Helina Piip. [https://naine.ohtuleht.ee/1015883/naistelehe-arhiivist-jaak-johanson-voitlusest-leukeemiaga-igal-hommikul-argates-on-hea-meel-et-elus-olen- &quot;Jaak Johanson võitlusest leukeemiaga: Igal hommikul ärgates on hea meel, et elus olen&quot;]. [[Naisteleht]], 27. oktoober 2020

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[http://arhiiv.err.ee/vaata/lennud-lavakunstikooli-x-lend-1978-1982 Lennud: Lavakunstikooli X lend (1978–1982)]. Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 1992
*[http://arhiiv.err.ee/vaata/inemise-sisu-inemise-sisu-jaak-johanson Inemise sisu. Jaak Johanson]. Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 2006
*[http://arhiiv.err.ee/vaata/jutusaade-jutusaade-jaak-johanson Jutusaade. Jaak Johanson]. Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 2010
*Üks lugu: Jaak Johanson. MTÜ Ööülikool, Rühm Pluss Null, 2011
*[https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-jaak-johanson Plekktrumm: Jaak Johanson]. Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv, 2016 
*[https://jupiter.err.ee/1079025/laste-ooulikool-jaak-johanson-oma-laul Laste ööülikool. Jaak Johanson &quot;Oma laul&quot;]. Jupiter.err.ee 

{{JÄRJESTA:Johanson, Jaak}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]
[[Kategooria:Surnud 2021]]</text>
      <sha1>mkjj6zb005yvjho6okvh339tv0r2qqm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Els Himma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>97169</id>
    <revision>
      <id>7158654</id>
      <parentid>7152457</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:44:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30199-00</username>
        <id>229874</id>
      </contributor>
      <origin>7158654</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17384" sha1="185j2oeh3lrtcsln2wzgc93n74hlftn" xml:space="preserve">[[Pilt:Els Himma 2002.jpg|pisi|Els Himma (2002)]]

'''Els-Reet Himma''' (sünninimi '''Els-Reet Uusväli'''; [[23. jaanuar]] [[1940]] [[Tallinn]] – [[7. mai]] [[2025]]) oli eesti [[laulja]].

Poolsada aastat [[varietee]]- ja džässilavadel esinenud Els Himmat peetakse esimeseks Eesti džässlauljatariks, sest just selles žanris avanes tema haruldane hääletämber.&lt;ref name=&quot;els&quot;&gt;[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/88724833/els-himma-85-poolsada-aastat-laval-pusinud-lauljanna-mul-on-kuulsust-sama-palju-vaja-kui-janesel-kolmandat-silma Poolsada aastat laval püsinud lauljanna: mul on kuulsust sama palju vaja kui jänesel kolmandat silma] eestinaine.delfi.ee, 23. jaanuar 2025.&lt;/ref&gt; 

Himma oli esimesi lauljaid, kes hakkas Eestis tutvustama [[bossanoova]]t, mille ühe meeldejääva näitena oli tema repertuaaris laul &quot;Tütarlaps Ipanemast&quot;.&lt;ref&gt;Heidi Toome, Maiken Tiits. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120375948/els-himma-oli-staar-kulmavarinad-kaivad-labi-kui-kuuled-kuidas-els-laulab-uht-kaunimat-naissoo-ballaadi &quot;Els Himma oli staar. Külmavärinad käivad läbi, kui kuuled, kuidas Els laulab üht kaunimat Naissoo ballaadi&quot;] Delfi Kultuur / LP, 08.05.2025.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Margus Kiis. [https://kultuur.postimees.ee/8245419/in-memoriam-alati-peen-hork-isepaine-pohjalik-eesti-dzass-ja-popmuusika-kuninganna-els-himma-23-01-1940-7-05-2025 IN MEMORIAM ⟩ Alati peen, hõrk, isepäine, põhjalik – Eesti džäss- ja popmuusika kuninganna Els Himma (23.01.1940–7.05.2025)] Postimees.ee, 09.05.2025.&lt;/ref&gt;

== Elukäik ==
Els Himma saavutas rahvusvahelise taseme laulmises iseõppimise teel. 1962. aastal alustas ta lauljakarjääri ansambli [[Kevad (ansambel)|Kevad]] solistina, mis tegutses [[Ahto Veerme]] juhtimisel Tallinna restoranis [[Kevad (restoran)|Kevad]]. 

1965. aasta 31. detsembril toimus Tallinnas [[Eesti Raadio]] korraldatud võistluskontsert, kus Els Himma pälvis tähelepanu kahe menuka laulu esitajana: [[Uno Naissoo]] laul &quot;Must mees&quot; võitis kutseliste muusikute žüriilt peaauhinna ning koos [[Eri Klas]]i, [[Kalju Terasmaa]] ja [[Uno Loop|Uno Loobiga]] esitatud [[Felix Mandre]] laul &quot;See on hea&quot; sai publikult kolmanda koha preemia. (Mõlema loo sõnade autor oli [[Heldur Karmo]].)&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=EESTI NAISE 2021 TOP {{!}} &quot;Musu, sa oled lollakas, me tunneme teineteist liiga hästi.&quot; Vello Orumetsa ja Ada Lundveri armastus |väljaanne=Eesti Naine |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/95417491/eesti-naise-2021-top-musu-sa-oled-lollakas-me-tunneme-teineteist-liiga-hasti-vello-orumetsa-ja-ada-lundveri-armastus |vaadatud=2026-01-16}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kui-laulud-voistlesid-kui-laulud-voistlesid-3-saade?t=843 &quot;Kui laulud võistlesid&quot;. 3. saade] Eesti Raadio, 07.11.1995.&lt;/ref&gt;

[[1960. aastad|1960. aastate]] lõpus esines Himma ETV populaarses telesaates &quot;[[Horoskoop (saade)|Horoskoop]]&quot;.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/282349/els-himma-laulan-nii-kaua-kuni-tunnen-et-mul-tuleb-hasti-valja Els Himma: laulan nii kaua, kuni tunnen, et mul tuleb hästi välja] eeter.err.ee, 21.12.2014.&lt;/ref&gt; Sündisid ka Himma duetid mitme meeslauljaga, näiteks koos [[Kalju Terasmaa]]ga laulis ta tuntuks laulu &quot;Igaühe jaoks on kuskil keegi…&quot;.&lt;ref&gt;Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1050165/jumalagajatt-kalju-terasmaaga-on-peatunud-koik-vaid-tahelend- Jumalagajätt Kalju Terasmaaga: „On peatunud kõik, vaid tähelend.“] Õhtuleht.ee, 05.12.2021.&lt;/ref&gt; Järgnes töö [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Riikliku Filharmoonia]] solistina.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609687121/suri-laulja-els-himma Suri laulja Els Himma] ERR Kultuur, 08.05.2025.&lt;/ref&gt;

1970. aastal jõudis müügile vinüülplaat &quot;[[Tõnu Naissoo]] trio, Els Himma ja [[Avo Joala]]&quot; (Melodija, 1970), kus kõlas Els Himma esituses [[Eugen Felicius]]e laul &quot;Tule ikka [mu rõõmude juurde]&quot; (sõnade autor [[Paul-Eerik Rummo]]).&lt;ref&gt;[https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&amp;mid=32&amp;lang=est&amp;action=view&amp;id=69&amp;otsings=true&amp;method=biograafia Tõnu Naissoo elulugu] Eesti Muusika Infokeskus. Vaadatud 18.04.2026.&lt;/ref&gt;

Aastatel 1971–1991 töötas ta varieteeartistina ning esines [[Viru Varietee|Viru varietee]], baar-varietee Tallinn (Harju tänaval), restorani Tallinn ja [[Olümpia hotell]]i [[varietee]]programmides. Juba sel perioodil hakkas ta mõnele kaverloole ka ise eestikeelseid laulusõnu kirjutama.&lt;ref name=&quot;els&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Heli Reimann. [https://www.sirp.ee/ma-olin-ikka-uks-paris-enesekindel-tuup/ &quot;Ma olin ikka üks päris enesekindel tüüp!&quot;] Sirp, 16.05.2025.&lt;/ref&gt; 

1975. aastal esines Himma ühes NSV Liidu Kesktelevisiooni jaoks tehtud telesaates, mis pälvis Moskva Music Halli loometöötajate tähelepanu, nii et ta kutsuti pooleks aastaks sealsetele kontsertidele esinema ning laulu ja liikumise alal täiendkoolitust saama.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/muusikaline-tund-ohtujuttu-els-himmaga &quot;Muusikaline tund. Õhtujuttu Els Himmaga&quot;] Vikerraadio, 04.05.1977.&lt;/ref&gt; 

1970. aastate lõpul tegi Himma ajaga kaasas käies oma repertuaaris tõhusaks osutunud kannapöörde: kaverdas diskorütmi laulu &quot;[[Mis värvi on armastus]]&quot; ning hakkas eesti keeles esitama lääne klubimuusikas ilma teinud [[Gloria Gaynor]]i ja [[Eart, Wind &amp; Fire|Eart, Wind &amp; Fire'i]] hitte.&lt;ref&gt;Meelis Kapstas. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120382217/meenutus-stiiliikoon-igikestvalt-kaunis-ja-vaarikas-daam-els-himma-minu-elu-pole-rahva-lobustamiseks#cxrecs_s Meenutus | Stiiliikoon, igikestvalt kaunis ja väärikas daam Els Himma: minu elu pole rahva lõbustamiseks!] Eesti Naine / Delfi, 03.07.2025.&lt;/ref&gt; 

1982. aastal mängis ta naispeaosa – lauljatar Katrin Pruuni – [[Peeter Urbla]] muusikalises mängufilmis &quot;Šlaager&quot;.&lt;ref&gt;[https://efis.ee/film/400 &quot;Šlaager&quot;] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 09.05.2025.&lt;/ref&gt;

Alates [[1991]]. aastast oli ta vabakutseline laulja.

==Looming==
Els Himmat on nimetatud tõeliselt säravaks staariks, kes võlus publikut nii erilise naiseliku ilu kui ka sensuaalse lavasarmiga. Esile on tõstetud tema sügavat tundeküllast häält, millele lisandusid intellektuaalse muusika mõtestamisele kaasa aidanud laialdased teadmised kultuurist ja elust.&lt;ref&gt;Heidi Toome, Maiken Tiits. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120375948/els-himma-oli-staar-kulmavarinad-kaivad-labi-kui-kuuled-kuidas-els-laulab-uht-kaunimat-naissoo-ballaadi &quot;Els Himma oli staar. Külmavärinad käivad läbi, kui kuuled, kuidas Els laulab üht kaunimat Naissoo ballaadi&quot;] Delfi Kultuur / LP, 08.05.2025.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Margus Kiis. [https://kultuur.postimees.ee/8245419/in-memoriam-alati-peen-hork-isepaine-pohjalik-eesti-dzass-ja-popmuusika-kuninganna-els-himma-23-01-1940-7-05-2025 IN MEMORIAM ⟩ Alati peen, hõrk, isepäine, põhjalik – Eesti džäss- ja popmuusika kuninganna Els Himma (23.01.1940–7.05.2025)] Postimees.ee, 09.05.2025.&lt;/ref&gt;

Himma tegi tihedat koostööd helilooja ja juhtiva džässmuusiku Uno Naissooga, kes kirjutas talle ka mitu laulu, nende hulgas Himma esituses populaarseks lauldud [[ballaad]]i &quot;Neil päevil polnud algust&quot;. Sageli esitas ta džässi koos [[Raivo Tammik]]u trio või [[Helmut Aniko]] ansambliga.&lt;ref name=&quot;laul&quot;&gt; Virve Normet. [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2018/05/06/legendi-nimi-on-els-himma Legendi nimi on Els Himma] ajakirimuusika.ee, 6. mai 2018.&lt;/ref&gt; [[Eesti Televisioon]]is esines ta peamiselt [[Kustas Kikerpuu]] ansambli, [[Emil Laansoo ansambel|Emil Laansoo ansambli]] ja [[Jaan Kuman]]i ansambli saatel.&lt;ref&gt;Heidi Toome, Maiken Tiits. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120375948/els-himma-oli-staar-kulmavarinad-kaivad-labi-kui-kuuled-kuidas-els-laulab-uht-kaunimat-naissoo-ballaadi &quot;Els Himma oli staar. Külmavärinad käivad läbi, kui kuuled, kuidas Els laulab üht kaunimat Naissoo ballaadi&quot;] Eesti Päevaleht / LP, 08.05.2025.&lt;/ref&gt; Els Himma on meenutanud, et juba lapsepõlves oli üks tema lemmikmuusikakollektiive [[Big-Band Mickeys|bigbänd Mickeys]], kelle solistina ta ise hiljem samuti laulis. Ta esines ka [[Aleksander Rjabov]]i Stringorkestri, [[Tõnu Naissoo]] trio ja veel paljude instrumentaalansamblite solistina.&lt;ref&gt;Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/592999/arhiiv-els-himma-kuulsus-ei-ole-asi-mida-vaga-igatseda-ning-iga-hinna-eest-taga-ajada- Arhiiv | Els Himma: „Kuulsus ei ole asi, mida väga igatseda ning iga hinna eest taga ajada.“] Õhtuleht.ee, 30.08.2014 / 08.05.2025.&lt;/ref&gt;

Ta astus üles paljudel džässifestivalidel Tallinnas, [[Riia]]s, [[Leningrad]]is, [[Chișinău]]s, [[Soome]]s, [[Thbilisi]]s (laureaat) jne.

Ta oli mitmel aastal &quot;[[Eesti laul]]u&quot; žürii liige ning paar korda ka rahvusvahelise &quot;[[Eurovisioon]]i&quot; lauluvõistluse Eesti žüriis.&lt;ref name=&quot;laul&quot; /&gt;

2010. aastal ilmus Els Himma lauludega CD-album &quot;Millest sa elad ja hingad?&quot;.&lt;ref&gt;[https://rateyourmusic.com/release/album/els_himma/millest_sa_elad_ja_hingad_/ Millest Sa elad ja hingad?] rateyourmusic.com.&lt;/ref&gt; 

Tema viimased esinemised suurtel lavadel olid Horoskoobi 50. juubeli tuuril sügisel 2018. Kaaslasteks Heidy Tamme, Anne Velli, Voldemar Kuslap, Andres Ots ja Ivo Linna. Hiljem astus üles paaril väiksemal ja intiimsel üritusel. 

=== Filmid ===
Els Himma esines laulva näitlejana mitmes mängu- ja muusikafilmis: 
* &quot;Must habe tahab teada&quot; (1967), 
* &quot;[[Uksed (film)|Uksed]]&quot; (1969), 
* &quot;[[Varastati Vana Toomas]]&quot; (1970), 
* &quot;[[Šlaager (film)|Šlaager]]&quot; (1982) ja 
* &quot;[[Ükssarvik (film)|Ükssarvik]]&quot; (2019). 

Lisaks mängis ta telemängufilmides 
* &quot;[[Suletud ring]]&quot; (1983) – Inga Johnson ja 
* &quot;Võõra nime all&quot; (1984) – lauljanna.
 
Tema lauldud laule võib kuulda ka filmides 
* &quot;Meloodia 66&quot; (1966),
* &quot;Meloodia 67&quot; (1967),
* &quot;Vana Toomas kõike teab&quot; (1967),
* &quot;Heeringaöö&quot; (1968),
* &quot;Teenindamine restoranis&quot; (1970),
* &quot;Rõõm, muusika ja meri&quot; (1980) ja
* &quot;Sülita mulle näkku&quot; (2023).&lt;ref&gt;[https://efis.ee/person/569 Els Himma tutvustus ja looming] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 09.05.2025.&lt;/ref&gt; 

=== Repertuaar ===
Els Himma repertuaari kuulusid eelistatult talle iseloomulikud sensuaalsed ja mõtisklevad [[džäss]]palad ja ballaadid, millega ta sai väljendada tunnete sügavust. Ta esitas ka [[Estraadimuusika|estraadi-]] ja [[diskomuusika]]t ning [[Rahvalik muusika|rahvalikke laule]],&lt;ref name=&quot;laul&quot; /&gt; kuid katsetas muusikalist mitmekesisust otsides veel rokilugude, [[Ástor Piazzolla|Piazzolla]] muusika ja [[Argentina tango]]dega.&lt;ref&gt;Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/592999/arhiiv-els-himma-kuulsus-ei-ole-asi-mida-vaga-igatseda-ning-iga-hinna-eest-taga-ajada- Arhiiv | Els Himma: „Kuulsus ei ole asi, mida väga igatseda ning iga hinna eest taga ajada.“] Õhtuleht.ee, 30.08.2014 / 08.05.2025.&lt;/ref&gt;

====Populaarsemaid laule====
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* &quot;Millest sa elad ja hingad&quot; (Charles Fox / [[Vally Ojavere]])
* &quot;Neil päevil polnud algust&quot; (Uno Naissoo / Heldur Karmo)
* &quot;Tütarlaps Ipanemast&quot; ([[Antônio Carlos Jobim]] / Heldur Karmo)
* &quot;Must mees&quot; (Uno Naissoo / Heldur Karmo)
* &quot;Su ehteks ma ei saa&quot; (Clifton Davis)
* &quot;Võõrsil&quot; (&quot;Janu&quot;) (Antônio Carlos Jobim / Heldur Karmo)
* &quot;Windy&quot; (Ruthann Friedman / Heldur Karmo)
&lt;td&gt;
* &quot;See on hea&quot; (Felix Mandre / Heldur Karmo) 
* &quot;Raud on kõva&quot; ([[Lasse Mårtenson]] / Kustas Kikerpuu)
* &quot;See tunne pole uus&quot; ([[Benny Andersson]] / Vally Ojavere)
* &quot;Kailakee-kailakoo&quot; (M. ja G. Capuano ja Mike Shepstone / Heldur Karmo)
* &quot;Ootama peab&quot; ([[Rein Rannap]] / [[Ott Arder]])
* &quot;Üksinduse aeg&quot; (Rein Rannap / Ott Arder)
* &quot;Laulan vihma käes&quot; (&quot;Lauljad vihmas&quot;) (Nacio Herb Brown / Heldur Karmo)
&lt;td&gt;
* &quot;Mäel&quot; (Gus Cannon)
* &quot;Kevad on käes&quot; (Kustas Kikerpuu / Kustas Kikerpuu)
* &quot;Mis värvi on armastus&quot; ([[Arne Oit]] / Heldur Karmo)
* &quot;Maestro&quot; ([[Stevie Wonder]])
* &quot;Lahku me ei läe&quot; ([[Carole King]] / Vally Ojavere)
* &quot;Kesköö&quot; (Anargyros Koulouris / Heldur Karmo)
* &quot;Ei sa ole see kes näid&quot; (Uno Naissoo / Heldur Karmo)
&lt;/table&gt;

==Tunnustus==
* 2020 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19982}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Els Himma oli pärit suurest perest, tema emal oli kaheksa last.&lt;ref name=&quot;els&quot; /&gt; Tema vend oli [[organist]] [[Rolf Uusväli]], kelle loomingu säilitamise ja elulooraamatu koostamisega Himma innukalt tegeles.&lt;ref name=&quot;himma&quot;&gt;[https://eeter.err.ee/1031278/els-himma-labiloogivoimalusest-noukogude-liidus-minu-eesmark-polnud-suureks-staariks-saada Els Himma läbilöögivõimalusest Nõukogude Liidus: minu eesmärk polnud suureks staariks saada] eeter.err.ee, 4. veebruar 2020.&lt;/ref&gt;

Els Himma oli abielus džässmuusiku ja -laulja [[Lembit Himma]]ga (1931–2022), kelle õhutusel Els džässi laulma hakkaski.&lt;ref&gt;[https://vikerraadio.err.ee/918607/kabi-ei-kuku-els-ja-nancy-himma &quot;Käbi ei kuku... Els ja Nancy Himma&quot;] Vikerraadio saade, 24.03.2019.&lt;/ref&gt; Neil on kaks tütart, kellest [[Nancy Himma-Mantsik|Nancy Himma]] on laulja ja Helen Himma elab Rootsis. Mehe truudusetus lõhkus aga aegsasti abielu ning 1970.–1980. aastatel oli Elsu elukaaslane kirjanik [[Mihkel Mutt]].&lt;ref&gt;[[Jaanus Kulli]]. [https://elu.ohtuleht.ee/408363/els-himma-ma-pole-paris-kindel-et-inimesed-peaksid-oma-meelt-just-minu-eluga-lahutama Els Himma: ma pole päris kindel, et inimesed peaksid oma meelt just minu eluga lahutama] Õhtuleht.ee, 29.12.2010.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Meelis Kapstas. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120382217/meenutus-stiiliikoon-igikestvalt-kaunis-ja-vaarikas-daam-els-himma-minu-elu-pole-rahva-lobustamiseks#cxrecs_s Meenutus | Stiiliikoon, igikestvalt kaunis ja väärikas daam Els Himma: minu elu pole rahva lõbustamiseks!] Eesti Naine / Delfi, 03.07.2025.&lt;/ref&gt;

Üks Els Himma lähedasemaid sõbrannasid oli [[Vally Ojavere]], kes on nii Himma firmamärgiks saanud laulu &quot;Millest sa elad ja hingad&quot; kui ka veel paljude Himma repertuaari kuulunud laulude eestikeelsete sõnade autor.&lt;ref&gt;Meelis Kapstas. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120382217/meenutus-stiiliikoon-igikestvalt-kaunis-ja-vaarikas-daam-els-himma-minu-elu-pole-rahva-lobustamiseks#cxrecs_s Meenutus | Stiiliikoon, igikestvalt kaunis ja väärikas daam Els Himma: minu elu pole rahva lõbustamiseks!] Eesti Naine / Delfi, 03.07.2025.&lt;/ref&gt;

Els Himma on maetud Tallinna [[Siselinna kalmistu]]le vend Rolf Uusvälja ning vanemate Elsa ja Artur Uusvälja kõrvale.&lt;ref&gt;Meelis Kapstas. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120382217/meenutus-stiiliikoon-igikestvalt-kaunis-ja-vaarikas-daam-els-himma-minu-elu-pole-rahva-lobustamiseks#cxrecs_s Meenutus | Stiiliikoon, igikestvalt kaunis ja väärikas daam Els Himma: minu elu pole rahva lõbustamiseks!] Eesti Naine / Delfi, 03.07.2025.&lt;/ref&gt;

==Kirjandus==
*Silver Kuusik. &quot;Millest sa elad ja hingad. Els Himma laval ja elus&quot;. Tallinn: Hea Lugu, 2025

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{MusicBrainz nimi|id=a4ee124d-2885-484e-b1e2-ec5a8f968c06|nimi=Els Himma}}
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/ohtu-kahele-ohtu-kahele-els-himma-ja-ervin-abel &quot;Õhtu kahele. Els Himma ja Ervin Abel&quot;] Saatejuht [[Peeter Hein]]. Eesti Raadio raadiovarietee saade, 10. oktoober 1970
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tarmo-album-els-himma &quot;Tarmo album. Els Himma&quot;] ETV saade, 19. märts 1994
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ob-la-di-ob-la-da-els-himma &quot;Ob-la-di, Ob-la-da. Els Himma&quot;] ETV saade, 11. detsember 1999 
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-els-himma &quot;Tähelaev. Els Himma&quot;] Saatejuht [[Mati Talvik]]. ETV saade, 27. märts 2011 
* [https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2018/05/06/legendi-nimi-on-els-himma Legendi nimi on Els Himma] [[Muusika (ajakiri)|Muusika]], 6. mai 2018
* [https://vikerraadio.err.ee/918607/kabi-ei-kuku-els-ja-nancy-himma &quot;Käbi ei kuku... Els ja Nancy Himma&quot;] Vikerraadio saade, 24. märts 2019
* [https://eeter.err.ee/923308/els-himma-tutar-nancyst-nimi-on-teda-kovasti-kasvatanud Els Himma tütar Nancyst: nimi on teda kõvasti kasvatanud] eeter.err.ee, 25. märts 2019
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/sobrad-muusikas-els-himma-ja-tonu-naissoo &quot;Sõbrad muusikas. Els Himma ja Tõnu Naissoo&quot;] ETV saade, 13. september 2020
* Margus Kiis. [https://kultuur.postimees.ee/8245419/in-memoriam-alati-peen-hork-isepaine-pohjalik-eesti-dzass-ja-popmuusika-kuninganna-els-himma-23-01-1940-7-05-2025 In memoriam ⟩ Alati peen, hõrk, isepäine, põhjalik – Eesti džäss- ja popmuusika kuninganna Els Himma (23.01.1940–7.05.2025)] Postimees.ee, 9. mai 2025
* Krista Kiin. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/88724833/malestame-els-himma-tuleb-end-ise-onnelikuks-teha-siis-suudad-sa-ka-teise-vastu-hea-olla Mälestame | Els Himma: tuleb end ise õnnelikuks teha, siis suudad sa ka teise vastu hea olla] (sisaldab [[Eesti Telefilm]]i muusikafilmi &quot;Meloodia 67&quot; videot, kus Els Himma esitab laulu &quot;Must mees&quot;) Eesti Naine / Delfi, 8. mai 2025
* Heli Reimann. [https://www.sirp.ee/ma-olin-ikka-uks-paris-enesekindel-tuup/ &quot;Ma olin ikka üks päris enesekindel tüüp!&quot;] Sirp, 16. mai 2025
* Meelis Kapstas. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120382217/meenutus-stiiliikoon-igikestvalt-kaunis-ja-vaarikas-daam-els-himma-minu-elu-pole-rahva-lobustamiseks#cxrecs_s Meenutus | Stiiliikoon, igikestvalt kaunis ja väärikas daam Els Himma: minu elu pole rahva lõbustamiseks!] Eesti Naine / Delfi, 3. juuli 2025

{{JÄRJESTA:Himma, Els}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Vana-Kaarli kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 2025]]</text>
      <sha1>185j2oeh3lrtcsln2wzgc93n74hlftn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Def Leppard</title>
    <ns>0</ns>
    <id>100693</id>
    <revision>
      <id>7158392</id>
      <parentid>7020994</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:31:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158392</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7710" sha1="0u4umem7ebbwrutb5gao6mp4rswhj1z" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=aprill}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = Def Leppard
| pilt                = DefLeppard1.JPG
| pildiallkiri     = 
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = grupp_või_bänd
| alias               = 
| päritolu            = [[Sheffield]], [[Inglismaa]]
| stiil               = [[rokkmuusika|rokk]], ''[[hard rock]]''
| tegev            = [[1977]] – praeguseni
| plaadifirma         = [[Mercury]], [[Universal]], [[Phonogram]], [[Vertigo]], [[PolyGram]], [[Island ]] (USA), [[Frontiers]] (EU)
| URL                 = http://www.defleppard.com/
| koosseis            = [[Joe Elliott]]&lt;br&gt;[[Rick Savage]] &lt;br&gt;[[Phil Collen]]&lt;br&gt;[[Rick Allen]] &lt;br&gt;[[Vivian Campbell]] 
| endised_liikmed     = [[Steve Clark]] (kitarr 1977–1991)&lt;br&gt;[[Pete Willis]] (kitarr 1977–1982) &lt;br&gt;[[Tony Kenning]] (trummid 1977)&lt;br&gt;[[Frank Noon]] (trummid 1977–1978) &lt;br&gt;[[Jeff Rich]] (trummid 1977)
}}

'''Def Leppard''' on inglise ''[[hard rock]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i ansambel, mis asutati [[Sheffield]]is [[1977]]. aastal.

1977. aastal moodustasid [[Rick Savage]] ([[basskitarr]]), [[Pete Willis]] ([[kitarr]]) ja [[Tony Kenning]] ([[trummid]]) bändi Atomic Mass. Samal aastal tuli bändi lauljaks [[Joe Elliott]], kes tegi selle sammuga teoks oma ammuse unistuse. Juba kooliajal disainis Joe oma unelmate rokkbändile Deaf Leopardile plakateid ja plaadiümbriseid. Moodustatud ansambli nimeks sai siiski hoopis Def Leppard ja paistab, et sarnasus [[Led Zeppelin]]iga pole mitte juhus.

Aastatel 1978–1979 tehti liikmete seas mõningaid vahetusi, kuid jõuti ka esimese EP-plaadini. Elliotti ja Savage'i arvates oli bändist puudu veel üks kitarrist ning Pete kutsus mängima Steve Clarki. Samal aastal löödi bändist minema Kenning, sest ta polevat olnud küllalt ambitsioonikas. Kuna plaanis oli salvestada EP, oli vaja uut trummarit. Seekord aitas hädast välja [[Frank Noon]], mängides bändi esimesel EP-l &quot;The Def Leppard&quot;. Üle ootuste edukas EP-plaat tõi bändile [[plaadifirma|plaadifirma]] [[Vertigo]]ga lepingu salvestada esimene stuudioalbum. Selleks ajaks liitus bändiga 15-aastane [[Rick Allen]].

1980. aastal ilmus bändi esimene singel &quot;[[Hello America]]&quot; ja produtsent [[Tom Allom]]i käe all salvestati debüütalbum &quot;[[On Through the Night]]&quot;. Britid tegid kõva lärmi, kuna paljude arvates oli plaat tehtud Ameerika turgu silmas pidades. Sellegipoolest sai Def Leppardist Briti ''[[heavy metal]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i uue laine kandja.

Kõigest aasta hiljem ilmus nende teine album &quot;[[High 'n' Dry]]&quot;, mille produtsent oli [[Mutt Lange]]. Album sai esimesest veidi pehmem, kuid britid olid veel siiski kahtleval seisukohal. Ameerikas sai bänd aga väga kuulsaks, esinedes tihti koos [[Sammy Hagar]]i ja [[AC/DC]]-ga. 1982. aastal sai [[Pete Willis]] ansamblist kinga ja tema asemele tuli Phil Collen.

1983. aastal avaldati album &quot;[[Pyromania]]&quot;, mis viis USA-s lõpliku läbimurdeni ja sai müügiedu poolest [[Michael Jackson]]i &quot;[[Thriller]]i&quot; järel teise koha albumiks. Lühikest aega oli bänd siiski &quot;mustas nimekirjas&quot;, sest Joe oli lasknud lendu paar käredamat sõna mehhiklaste aadressil. See tituleeriti rassismiks, kuid pärast vabanduse palumist anti Joele andeks.

1984. aastal taheti teha järge kolmandale albumile koos [[Mutt Lange]]ga, kuid mees loobus pakkumisest. Seejärel prooviti koostööd [[Jim Steinman]]iga, kuid see ei sujunud kuigi hästi. Kolmanda katsena prooviti ka ise produtseerida, kuid tulemused ei olnud ootuspärased. Lõpuks saadi ikkagi Mutt produtsendiks, kuid samal perioodil juhtus õnnetus, kus [[Rick Allen]] kaotas oma vasaku käe. See aga ei pannud teda bändist lahkuma ja tänu uuele trummikomplektile sai ta jätkata.

1987. aastal valmis lõpuks pandi neljas album &quot;[[Hysteria]]&quot; ja seda saadab suur edu, müües ligi 13 miljonit plaati. Esmakordselt saadab singlimüüki edu ka Suurbritannias. Albumi tutvustamiseks tehti turnee 227 kontserdiga ja valmis kaks videoalbumit, &quot;[[Historia]]&quot; (kokkuvõte kõikidest Def Leppardi videotest) ja &quot;[[Live: In The Round In your Face]]&quot; (kontsertvideo kahest õhtust Ameerikas).

Väga pikaks veninud salvestuste tõttu tekkisid Steve'il üha tõsisemad probleemid alkoholiga, mistõttu andis bänd talle 1990. aasta keskpaigas kuus kuud puhkust. 8. jaanuaril 1991 aga leiti Steve oma majast surnuna. Talle sai saatuslikuks liigne kogus alkoholi koos mõnuainetega. &quot;Lahingus pudeliga jäi Steve kaotajaks,&quot; oli bändikaaslaste kommentaar.

1992. aastal ilmus Def Leppardi uus album &quot;[[Adrenalize]]&quot;, kus Phil mängis kõik kitarriosad üksinda sisse. Ka &quot;[[Adrenalize]]'i&quot; saadab suur edu (jäädes küll veidi alla &quot;[[Hysterial|Hysteriale]]&quot;) Ameerikas, Suurbritannias ja Euroopas. Steve'ist jäänud tühjale kohale võetakse [[Vivian Campbell]], kes oli siis juba tuntud pillimees. Jätkusid kontserditurneed ja valmis kontsertvideo &quot;[[Visualize]]&quot; (sisuks videod, intervjuud, ''live-''kontsert ja paljud muud võtted).

1993. aastal ilmunud &quot;[[Retro Active]]&quot; sisaldas paari seni avaldamata lugu ja vanade singlite B-pooli.

1995. aastal ilmus kogumikalbum &quot;[[Vault, Greatest Hits]]&quot;, kuhu lisati ka vähemalt üks uus lugu (Jaapani väljaandel on neid kaks). Samal aasta oktoobris purustas Def Leppard maailmarekordi, andes ühe päeva jooksul kontserdi kolmel kontinendil: Aafrikas, Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

1996. aastal ilmus stuudioalbum &quot;[[Slang]]&quot;. Bänd valis uue muusikalise suuna, milles segunevad mõjud ''indie''&lt;nowiki/&gt;'st, R&amp;B-st ja industriaalmuusikast. Bänd jätkas ka kontserditurneed. Peagi hakati salvestama uut albumit, mis pidi 1998. aasta sügiseks müügile jõudma, kuid see ei saanud valmis.
[[Pilt:Def_Leppard_Sweden_Rock_2008.jpg|right|thumb|Def Leppard Rootsi rokkfestivalil 2008]]

1999. aastal algas sissejuhatav turnee Euroopast ja liikus siis Ameerika mandrile. Ilmus kauaoodatud album &quot;[[Euphoria]]&quot;.

2000. aastal viis &quot;[[Euphoria]]&quot; turnee bändi Ameerikasse ja Kanadasse. Turnee lõppes bändi 147. kontserdiga 30. septembril [[West Springfield]]is.

Def Leppardi kümnes album &quot;[[X]]&quot; valmis 2002. aastal. 

2006. aastal ilmunud album &quot;[[Yeah!]]&quot; sisaldab kaverlugusid 1970. aastate rokitähtedelt, kes olid bändile suureks inspiratsiooniks.

2008. aastal ilmus Def Leppardi uus album &quot;[[Songs from the Sparkle Lounge]]&quot; ning algas uut albumit reklaamiv maailmaturnee. Turnee käigus külastati 11. juunil ka [[Eesti]]t.

2010. aastal pärast pikka turneed otsustas Def Leppard teha aastase pausi, kuid juba 2011. aastal valmis neil uus album &quot;[[Mirrorball]]&quot;. See on Def Leppardi esimene [[kontsertalbum]].

2022. aasta märtsis avalikustas bänd oma 12. stuudioalbumi &quot;Diamond Star Halos&quot; ja andis välja singli &quot;Kick&quot;.

== Praegune koosseis ==
* [[Joe Elliott]] – vokaal ([[1978]]–)
* [[Phil Collen]] – kitarr, taustalaul ([[1982]]–)
* [[Vivian Campbell]] – kitarr, taustalaul ([[1992]]–)
* [[Rick Savage]] – basskitarr, taustalaul ([[1977]]–)
* [[Rick Allen]] – trummid ([[1978]]–)

== Albumid ==
* &quot;[[On Through The Night]]&quot; (1980)
* &quot;[[High 'N' Dry]]&quot; (1981)
* &quot;[[Pyromania]]&quot; (1983)
* &quot;[[Hysteria]]&quot; (1987)
* &quot;[[Adrenalize]]&quot; (1992)
* &quot;[[Retro Active]]&quot; (1993)
* &quot;[[Slang]]&quot; (1996)
* &quot;[[Euphoria]]&quot; (1999)
* &quot;[[X (album)|X]]&quot; (2002)
* &quot;[[Yeah!]]&quot; (2006)
* &quot;[[Songs from the Sparkle Lounge]]&quot; (2008)
* &quot;[[Mirrorball]]&quot; (2011)
* &quot;Def Leppard&quot; (2015)
* &quot;Diamond Star Halos&quot; (2022)

== Välislingid ==

*[http://www.defleppard.com/ Koduleht]
* [http://www.defleppardworld.com/ The Def Leppard World – Discography]

{{Def Leppard}}

[[Kategooria:Def Leppard| Def Leppard]]
[[Kategooria:Suurbritannia ansamblid]]</text>
      <sha1>0u4umem7ebbwrutb5gao6mp4rswhj1z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>David Bowie</title>
    <ns>0</ns>
    <id>101033</id>
    <revision>
      <id>7158741</id>
      <parentid>7040866</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:05:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158741</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="104133" sha1="c3g9t0y9pqj6aneb5es1356224115ls" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi = David Bowie
| pilt = David-Bowie_Chicago_2002-08-08_photoby_Adam-Bielawski-cropped.jpg
| pildiallkiri = Bowie 2002. aasta kontserditurneel &quot;[[Heathen Tour]]&quot;
| pildi_suurus = 
| horisontaalne = 
| taust = soolo_laulja
| sünninimi = David Robert Jones
| alias = Ziggy Stardust&lt;br&gt;The Thin White Duke
| sünniaeg = {{Birth date|1947|1|8|df=yes}}
| surmaaeg = {{murdmata|{{Surmaaeg ja vanus|2016|1|10|1947|1|8}}}}
| päritolu = [[Brixton]], [[London]], [[Suurbritannia]]
| pill = [[vokaal]], [[kitarr]], [[klaver]], [[suupill]], [[saksofon]], [[vioola]], [[tšello]], [[koto]], [[löökpillid]]
| hääleliik = [[bariton]]
| stiil = [[Rokkmuusika|rokk]], [[glämmrokk]], ''[[art rock]]'', ''[[pop rock]]''
| amet = 
| tegev = 1964–2016
| plaadifirma = [[Deram]], [[RCA Records|RCA]], [[Virgin]], [[EMI]], [[ISO]], [[Columbia]], [[BMG]], [[Pye]]
| seotud_esitajad = [[The Riot Squad]], [[Tin Machine]], [[Arnold Corns]], [[The Hype]], [[The Lower Third]], [[The Konrads]]
| URL = {{URL|https://www.davidbowie.com}}
| koosseis = 
| endised_liikmed = 
| tähelepanuväärsed_pillid = 
}}
'''David Bowie''' (kodanikunimega '''David Robert Jones'''; [[8. jaanuar]] [[1947]] [[London]] – [[10. jaanuar]] [[2016]] [[New York]]) oli [[inglased|inglise]] [[laulja]], [[näitleja]] ja [[muusikaprodutsent]].

Alates 1970. aastatest oli Bowie [[popmuusika]] suurkuju ja uuendaja. Ta oli tuntud nii oma loomingu intellektuaalse sügavuse, iseloomuliku hääle kui ka märkimisväärse mitmekülgsuse poolest. Teda peetakse üheks 20. sajandi mõjukamaks ja viljakamaks popmuusikuks. Talle kuulus üks 20. sajandi suuremaid kunstikogusid.

Bowie sai tuntuks [[1969]]. aasta juulis lauluga &quot;[[Space Oddity]]&quot;, mis jõudis [[Suurbritannia singlimüügi edetabel]]is viie parima loo hulka. Pärast kolme aastat eksperimenteerimist tõusis ta uuesti esile [[glämmrokk|glämmroki]] ajastul toretseva [[androgüün]]se [[Ziggy Stardust]]i tegelaskujuga. Ta saavutas läbimurde lauluga &quot;[[Starman (David Bowie laul)|Starman]]&quot; ja [[album]]iga &quot;[[The Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars]]&quot;. Elulookirjutaja [[David Buckley]] on kirjeldanud Bowie tollast mõju nii: &quot;Ta pani proovile oma ajastu [[rokkmuusika]] peamised tõekspidamised,&quot; ja &quot;Ta lõi  tõenäoliselt [[popkultuur]]i ajaloo suurima kultuse&quot;.&lt;ref name=&quot;32FKj&quot; /&gt; Kuigi Ziggy tegelaskuju eluaeg jäi lühikeseks, oli see vaid esimene samm Bowie karjääris, mida iseloomustab pidev taasleiutamine, muusikalised uuendused ja silmatorkava visuaaliga esitusstiil.

Esimese suure edu [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] saavutas Bowie [[1975]]. aastal edetabelite [[singel|esikohasingliga]] &quot;[[Fame (David Bowie laul)|Fame]]&quot; ja albumiga &quot;[[Young Americans (album)|Young Americans]]&quot;, mille muusikat nimetas ta ''[[plastic soul]]''[[plastic soul|&lt;nowiki/&gt;']][[plastic soul|iks]]. Selle plaadi muusikastiil erines kõvasti Bowie varasemast loomingust ja mõjus tema [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]] elavatele austajatele esialgu võõralt. Vastu oma [[plaadifirma]] ja Ameerika publiku ootusi salvestas Bowie järgmiseks [[minimalistlik muusika|minimalistliku muusikaga]] albumi &quot;[[Low (David Bowie album)|Low]]&quot; (1977). See oli esimene album kolmest kahe aasta jooksul koos [[Brian Eno]]ga tehtud albumist. Niinimetatud Berliini triloogia albumid, mis jõudsid Suurbritannia edetabelis viie parema hulka, said kriitikutelt palju kiita.

Pärast [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpu vastuolulist edu saavutas Bowie [[1980]]. aastal Ühendkuningriigi edetabelites esikoha singliga &quot;[[Ashes to Ashes]]&quot; ja albumiga &quot;[[Scary Monsters (and Super Creeps)]]&quot; ning [[1981]]. aastal koostöös [[Queen]]iga ilmunud singliga &quot;[[Under Pressure]]&quot;. Veelgi suurem edu saatis [[1983]]. aastal albumit &quot;[[Let's Dance]]&quot;, millelt ilmus mitu hittsinglit. [[1990. aastad|1990.]] ja [[2000. aastad|2000. aastatel]] jätkas Bowie muusikastiilidega eksperimenteerimist, viljeledes muuhulgas ''[[blue-eyed soul]]''[[blue-eyed soul|&lt;nowiki/&gt;'i]], [[industriaalmuusika]]t, ''[[adult contemporary]]''[[adult contemporary|&lt;nowiki/&gt;'t]] ja ''[[drum and bass|jungle]]''[[drum and bass|&lt;nowiki/&gt;'it]]. Tema viimane salvestatud album on &quot;[[Reality (David Bowie album)|Reality]]&quot; (2003), millele järgnes ka kontserditurnee &quot;[[Reality Tour]]&quot; aastatel [[2003]]–[[2004]]. Bowie andis viimase avaliku kontserdi [[2006]]. aastal.

Buckley on öelnud, et Bowie mõju popkultuurile on kordumatu, sest ta on muutnud rohkemate inimeste elu kui ükski teine temasarnane artist.&lt;ref name=&quot;32FKj&quot; /&gt; [[2002]]. aastal sai Bowie 29. koha [[BBC]] korraldatud küsitluses, millega selgitati välja kõigi aegade sada mõjukamat britti (100 Greatest Britons). Tema eluajal osteti umbes 140 miljonit albumit. Ühendkuningriigis on ta teeninud plaatide läbimüügiga 9 [[plaatinaplaat|plaatina-]], 11 [[kuldplaat|kuld-]] ja 8 [[hõbeplaat|hõbeplaadi]] auhinda ning USA-s 5 plaatina- ja 7 kuldplaadi auhinda. [[2004]]. aastal paigutas ajakiri [[Rolling Stone]] Bowie kõigi aegade saja parima artisti (100 Greatest Artists of All Time) edetabelis 39. kohale ja kõigi aegade saja parima laulja (100 Greatest Singers of All Time) edetabelis 23. kohale.

==Elukäik ja muusikukarjäär==
===1947–1962: lapsepõlv ja noorpõlv===
David Robert Jones sündis [[London]]is [[Brixton]]is. Tema ema Margaret Mary (hüüdnimega Peggy, neiupõlvenimega Burns) töötas [[kino]]s [[kohanäitaja]]na ja isa Haywood Stenton Jones (hüüdnimega John) oli heategevusorganisatsiooni [[Barnardo's]] esindaja. Pere elas Lõuna-Londonis Brixtoni ja [[Stockwell]]i linnaosa piiri lähedal, aadressil Stansfield Road 40. Üks naaber on meenutanud: &quot;London oli neljakümnendatel nii halb, kui üks koht üldse olla saab ning ka aeg oli lapsele kasvamiseks äärmiselt halb.&quot; Bowie käis kuni seitsmenda eluaastani Stockwelli ''[[infant school]]''[[infant school|&lt;nowiki/&gt;']][[infant school|is]], kus teda peeti andekaks ja visaks lapseks, aga ka allumatuks rüblikuks.&lt;ref name=&quot;4nP7T&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=9–16}}

[[1953]]. aastal kolis pere Londoni äärelinna [[Bromley]]sse, kus Bowie läks kaks aastat hiljem Burnt Ashi algkooli. Tema [[hääl (muusika)|hääl]]t peeti kooli [[laulukoor]]i jaoks sobivaks ning tema [[plokkflööt|plokkflöödi]]mäng näitas, et ta on muusikaliselt üsna andekas.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=18–19}} Kui David oli üheksa-aastane, tantsis ta äsja õppekavva võetud muusika ja liikumise tunnis muljetavaldavalt loominguliselt: õpetajad pidasid tema tantsu elavalt artistlikuks ning tema enesekindlat kehavalitsemist lapse kohta rabavaks.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=18–19}} Samal aastal kasvas tal ka huvi muusika vastu, sest isa tõi koju Ameerika [[vinüülplaat]]ide kogumiku, millel laulsid teiste seas [[Frankie Lymon and the Teenagers]], [[The Platters]], [[Fats Domino]], [[Elvis Presley]] ja [[Little Richard]].&lt;ref name=&quot;Buckley 2000&quot; /&gt;{{Rp|p=21}}&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=19–20}} Little Richardi laulu &quot;[[Tutti Frutti]]&quot; kohta ütles Bowie hiljem: &quot;Ma olin kuulnud Jumalat&quot;.&lt;ref name=&quot;Ow0m9&quot; /&gt; Ka Presley avaldas talle sügavat muljet: &quot;Nägin, kuidas minu nõbu tantsis laulu &quot;[[Hound Dog]]&quot; järgi. Ma ei olnud kunagi näinud, et ta oleks olnud millestki nii vaimustatud ja liigutatud. Muusika mõjuvõim üllatas mind tõeliselt. Hakkasin kohe pärast seda endale [[heliplaat]]e hankima.&quot;&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=19–20}} Järgmise aasta lõpuks mängis ta [[klaver]]it, [[ukulele]]t ja ''[[tea-chest bass]]''[[tea-chest bass|&lt;nowiki/&gt;'i]] ning viljeles sõpradega ''[[skiffle]]''-muusikat. Bowie esitas kohalikele [[hundu]]dele [[Elvis Presley]] ja [[Chuck Berry]] lugusid koos originaalesitajate liigutustega. Esitused olid &quot;lummavad … nagu keegi teiselt planeedilt&quot;.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=19–20}} Bowie sai [[Eleven Plus]]i eksamil halva tulemuse ning astus [[Ravens Wood School|Bromley tehnikakeskkool]]i.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=21–22}}

Bowie biograaf [[Christopher Sandford]] kirjutab, et tegu polnud tavalise tehnikakooliga ([[Secondary Technical School]]): {{cquote|Hoolimata oma staatusest oli kool 1958. aastal, kui David sinna astus, sama tulvil salajasi rituaale nagu erainternaatkoolid. Koolis oli [[majasüsteem]], majad kandsid [[18. sajand]]i riigimeeste nimesid, nagu näiteks [[William Pitt, esimene Chathami krahv|William Pitt]] ja [[William Wilberforce]]. Kanti koolivormi ning rakendati keerulist ergutus- ja karistussüsteemi. Rõhku pandi keeltele, loodusteadusele ja eriti [[disain]]ile, mida õpetas [[Owen Frampton]], kes lõi kollegiaalse õhkkonna. Davidi sõnul tõmbas Frampton õpilasi kaasa tänu tugevale isiksusele, mitte intellektile. Teised õpetajad Bromley tehnikakoolis ei paistnud aga kummagagi silma ning nõnda kaldus kooli andekamate õpilaste huvi kunsti poole. Kord oli nii liberaalne, et Frampton julgustas aktiivselt oma poega [[Peter Frampton|Peter]]it püüdlema koos Davidiga muusikukarjääri poole. Nad teevad aeg-ajalt koostööd ka kolmkümmend aastat hiljem.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=21–22}}}}

Bowie õppis kunsti, muusikat ja disaini, sealhulgas küljendust ja trükiladumist. Kui poolvend Terry Burns tutvustas talle [[kaasaegne džäss|kaasaegset džässi]], vaimustus David sellistest muusikutest nagu [[Charles Mingus]] ja [[John Coltrane]]. Sellepärast kinkis ema 1961. aastal Davidile plastist [[altsaksofon]]i ning õige pea läks poiss ühe kohaliku muusiku juurde pillimängu õppima.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=25}} Aastal 1962 kakles ta koolis ühe tüdruku pärast [[George Underwood]]iga, kes lõi talle rusikaga vasakusse silma. Arstid kartsid, et Bowie jääb ühest silmast pimedaks. Ta oli neli kuud haiglas ning talle tehti mitu operatsiooni.&lt;ref name=&quot;9Vu94&quot; /&gt; Arstid leidsid, et silmakahjustus on jääv, tema [[sügavustaju]] on häiritud ja [[pupill]] jäävalt suurenenud ([[müdriaas]]). See on mõnikord jätnud mulje, nagu oleksid Bowie [[heterokroomia|silmad eri värvi]], kuigi tegelikult on mõlemad [[vikerkest]]ad sinised. Hoolimata tülist jäid Underwood ja Bowie headeks sõpradeks ning Underwood oli Bowie esimeste albumite disainer.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=19}}

===1962–1968: esimesed ansamblid The Konradsist Riot Squadini===
1962. aastal vahetas 15-aastane Bowie plastsaksofoni päris pilli vastu ja rajas oma esimese [[bänd]]i [[The Konrads]], mis mängis kohalikel noortekogunemistel ja [[pulmad]]es kitarripõhist ''[[rock'n'roll]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i. Bändi koosseis vahetus alatasa, liikmeid oli neli kuni kaheksa, nende seas ka Underwood.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=28}} Aasta hiljem lõpetas Bowie kooli ja teatas vanematele, et kavatseb saada popstaariks. Seepeale saatis Bowie ema poisi kohe elektriku abina tööle. Bowie ei olnud rahul oma bändikaaslaste ambitsioonitusega, lahkus The Konradsist ja liitus [[The King Bees]]iga. Ta kirjutas [[John Bloom]]ile, kes oli pesumasinaäriga äsja rikkaks saanud, ning tegi talle ettepaneku &quot;teha meie heaks sama, mida [[Brian Epstein]] tegi [[Biitlid|biitlite]] heaks, ja teenida veel üks miljon.&quot; Bloom ei võtnud pakkumist vastu, ent tänu tema soovitustele sai Bowie [[Dick James]]i partneri [[Leslie Conn]]iga esimese personaalse agendilepingu.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=29–30}}

Conn hakkas kohe Bowiet reklaamima. Davie Jonesi ja The King Beesi koostöös sündinud debüütsingel &quot;[[Liza Jane]]&quot; ei osutunud edukaks. Bowie polnud rahul The King Beesiga, mis mängis [[Howlin' Wolf]]i ja [[Willie Dixon]]i [[bluus]]ilugusid, ning lahkus bändist vähem kui kuu pärast. Ta liitus [[Manish Boys]]iga, mis oli folgi ja souli sugemetega bluusibänd. &quot;Unistasin, et minust saab nende [[Mick Jagger]]&quot;, meenutas Bowie hiljem.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=29–30}} Singel &quot;[[I Pity the Fool]]&quot; ei olnud edukam kui &quot;Liza Jane&quot; ning Bowie liitus peagi tugevate [[The Who]] mõjutustega bluusitrioga [[Lower Third]]. Ka lugu &quot;[[You've Got a Habit of Leaving]]&quot; ei olnud edukas ja leping Conniga lõppes. Bowie kuulutas, et jätab popmuusika ja läheb [[Sadler's Wells]]i [[pantomiim]]i õppima. Siiski jäi Bowie bändi Lower Third liikmeks. Bowie sai uueks mänedžeriks [[Ralph Horton]]i, kes aitas Bowiel hiljem sooloartistiks saada, ning liitus järjekordse bändiga [[The Buzz]], millega ta salvestas viienda ebaeduka singli &quot;[[Do Anything You Say]]&quot;. The Buzzis laulmise ajal tegi ta kaasa ka [[Riot Squad]]is. Riot Squadi lindistused, mille hulgas oli ka Bowie ja [[Velvet Underground]]i lugusid, ei ilmunud. Bowie uueks mänedžeriks sai [[Ken Pitt]], keda Horton ise Bowiele tutvustas.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=35–39}}

[[Pilt:David Bowie Logo.png|pisi|Bowie debüütalbumi &quot;David Bowie&quot; kaanekujundus]]

Bowie ei olnud oma lavanimega Davy või Davie Jones rahul, sest teda aeti segi [[The Monkees]]i laulja [[Davy Jones]]iga. Seepärast muutis ta oma nime [[19. sajand]]i ameerika rajamaapioneeri [[Jim Bowie]] ning tema järgi nime saanud kurikuulsa [[Bowie nuga|Bowie noa]] järgi David Bowieks.&lt;ref name=&quot;Buckley 2000&quot; /&gt;{{Rp|p=33}} Bowie [[1967]]. aasta aprillis ilmunud heeliumihäälne (kiirendatuse tõttu kõrgema häälega) soolosingel &quot;[[The Laughing Gnome]]&quot; edetabelitesse ei pääsenud. Sama saatus tabas ka kuus nädalat hiljem ilmunud debüütalbumit &quot;David Bowie&quot;, mis oli sulam popist, [[psühhedeelne rokk|psühhedeelsest rokist]] ja [[music hall|''music hall''&lt;nowiki/&gt;'i stiilist]]. Kahe järgmise aasta jooksul ei avaldanud Bowie ühtegi singlit ega albumit.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=41–42}}

Bowie huvi eriskummaliste asjade vastu sai toitu tutvusest tantsija [[Lindsay Kemp]]iga. Bowie on öelnud: &quot;Ta elas emotsioonide peal ja oli võrratu eeskuju. Ma polnud ealeski näinud midagi nii teatraalset kui tema igapäevaelu, mitte iialgi. Sellisena ma [[Boheemlane|boheemlust]] ette kujutasingi. Liitusin [[tsirkus]]ega.&quot;&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|pp=41–42}} Kemp on meenutanud: &quot;Tegelikult ei õpetanud ma talle pantomiimi, vaid seda, kuidas tuua oma sisemus rohkem nähtavale ... Aitasin tal valla päästa selle ingli ja deemoni, kes ta sisimas on.&quot;&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|pp=41–42}} Bowie õppis Kempilt [[näitekunst]]i (alates [[avangardteater|avangard]]ist ja [[pantomiim]]ist kuni ''[[Commedia dell'arte|commedia dell’arte]]''&lt;nowiki/&gt;'ni) ja sukeldus tegelaskujude loomisse. 1967. aastal ilmus Bowie sulest Briti vanglaelust pajatav humoorikas hitt &quot;[[Over the Wall We Go]]&quot;, mida esitas näitleja ja laulja [[Paul Nicholas]]. 1968. aastal ilmus Bowielt lugu &quot;[[Silly Boy Blue]]&quot;, mille esitaja oli [[Billy Fury]].&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=46}} Üht poeetilist menuetietüüdi lavastades viis Kemp Bowie kokku [[Hermione Farthingale|Hermione Farthingale'iga]]. Bowiest ja Farthingale'ist sai paar ja nad kolisid koos ühte Londoni korterisse. Naine mängis [[akustiline kitarr|akustilist kitarri]] ning lõi koos Bowie ja [[bassist|bassimängija]] [[John Hutchinson (basskitarrist)|John Hutchinsoniga]] trio. [[1968]]. aasta septembrist kuni [[1969]]. aasta esimeste kuudeni, mil Bowie ja Farthingale lahku läksid, andsid nad mõned kontserdid, mis sisaldasid folki, [[biitmuusika|biit]]i, [[luule]]t ja pantomiimi.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|pp=49–52}}

===1969–1973: psühhedeelsest folgist glämmrokini===
====Albumid &quot;Space Oddity&quot; ja &quot;Hunky Dory&quot;====
Et muusikuna tegutsemine ei osutunud kuigi tulusaks, oli Bowie sunnitud endale muudel viisidel elatist teenima. Ta osales ettevõtte [[Lyons Maid]] jäätise[[reklaam]]is ja kandideeris ka [[Kit Kat]]i reklaamklippi, kuhu teda ei võetud.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=49–50}} Laulja tutvustamiseks tehti tema esinemisest 30-minutiline [[film]] &quot;[[Love You till Tuesday]]&quot;. Film esilinastus küll alles [[1984]]. aastal, kuid selle võtted, mis toimusid jaanuaris [[1969]], tõid kaasa ootamatu edu. Võtete ajal teatas Bowie produtsentidele, et tal on filmi jaoks üks uus laul, ja mängis ette pala, millest sai tema äriline läbimurre. Laulu pealkiri on &quot;[[Space Oddity]]&quot; ja see anti välja 1969. aasta juulis pisut enne esimest mehitatud lendu [[Kuu]]le ([[Apollo 11]]).&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=49–50}} Veidi pärast filmi lõpetamist kolis Bowie Farthingale'ist lahku ja läks [[Mary Finnigan]]i juurde üüriliseks. Juba Farthingale'iga töötamise ajal oli Bowie hakanud ''rock'n'roll''&lt;nowiki/&gt;'ist ja bluusist kaugenema. Nüüd hakkas ta koos Finningani, [[Christina Ostrom]]i ja [[Barrie Jackson]]iga [[Beckenham]]i High Streetil asuvas pubis [[Three Tuns]] pühapäeviti [[folkmuusika]] õhtuid korraldama.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=53}} Folgiklubist kasvas peagi välja alternatiivkunsti keskus [[Beckenham Arts Lab]], mis muutus kiiresti ülipopulaarseks. Muu hulgas korraldas keskus lähedal asuvas pargis tasuta muusikafestivali, mille Bowie muutis surematuks laulus &quot;[[Memory of a Free Festival]]&quot;.&lt;ref name=&quot;yc7CO&quot; /&gt; Singel &quot;Space Oddity&quot; tuli välja 11. juulil, viis päeva enne kosmoselaeva [[Apollo 11]] väljalendu, ja tõusis Briti edetabelites esiviisikusse. [[1969]]. aasta novembris andis Bowie välja oma teise albumi &quot;[[Space Oddity (album)|Space Oddity]]&quot;, mis ilmus algul Suurbritannias pealkirja &quot;David Bowie&quot; all. See tekitas segadust, sest Bowie esimene album kandis sama pealkirja. USA-s ilmus album esialgu pealkirjaga &quot;Man of Words / Man of Music&quot;. Laulude filosoofilised [[hipiliikumine|hipiliikumisest]] mõjutatud tekstid rääkisid [[rahu]]st, [[armastus]]est ja [[kõlblus]]est, [[akustiline muusika|akustilist]] folki toetas kohati raskem rokk. Album ei olnud esialgu menukas.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=60}}

[[1969]]. aasta aprillis tutvus Bowie [[Angela Bowie|Angela Barnett]]iga ja aasta pärast nad abiellusid. Naine avaldas Bowiele algusest peale tugevat mõju, ta sekkus oluliselt ka mehe töösse, jättes Bowie mänedžeri Pitti tagaplaanile, millega too polnud rahul.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=54–60}} Albumiga &quot;Space Oddity&quot; [[soolo]]esinejana läbi löönud Bowie hakkas puudust tundma oma bändist. Esinemiste ja salvestuste jaoks ei olnud inimesi, kellega ta isiklikult seotud oleks.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=62–63}} Seda vajakajäämist teravdas veelgi Bowie loominguline konkurents [[Marc Bolan]]iga, kes mängis Bowie kontsertidel kitarri.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=62–63}} Varsti pandigi bänd kokku. [[Trummar]]iks kutsuti [[John Cambridge]], kellega Bowie oli tutvunud Arts Labis, [[basskitarr]]i hakkas mängima [[Tony Visconti]], [[elektrikitarr]]i [[Mick Ronson]]. Bänd võttis nimeks [[The Hype]]. Selle liikmed etendasid väljamõeldud tegelaskujusid ja kandsid ilutsevaid kostüüme, mis meenutasid Bowie hilisema bändi [[The Spiders from Mars]] glämmrokistiili. Pärast katastroofiliseks kujunenud avakontserti Londonis [[Roundhouse|Roundhouse'is]] pöörduti tagasi Bowie kui sooloesineja kontseptsiooni juurde.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=62–63}}&lt;ref name=&quot;Buckley 2000&quot; /&gt;{{Rp|pp=89–90}} Bändi tööd stuudios tumestasid algul ägedad vaidlused Bowie ja Cambridge'i vahel viimase mängustiili üle. Erimeelsused tipnesid tüliga, mille käigus raevunud Bowie teatas: &quot;Sa keerad mu albumi tuksi!&quot; Cambridge lahkus kohe bändist ja tema asemele võeti [[Mick Woodmansey]].&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=67}} Veidi hiljem vallandas laulja oma senise mänedžeri Pitti. See otsus tõi kaasa mitme aasta pikkuseks veninud kohtuprotsessi, mille tulemusena Bowie pidi Pittile kahjutasu maksma. Uueks mänedžeriks palkas ta [[Tony Defries]]i.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=67}}

Bändiga salvestas Bowie oma kolmanda albumi &quot;[[The Man Who Sold the World]]&quot;. Uue taustabändi raske roki tõttu erines see oluliselt albumist &quot;Space Oddity&quot;, mida iseloomustasid akustiline kitarr ja [[folkrokk]]. USA-s albumi tutvustamiseks maksis plaadifirma [[Mercury Records]] kinni [[1971]]. aasta jaanuaris ja veebruaris toimunud reklaamtuuri läbi terve Ameerika, mille käigus Bowie andis intervjuusid nii raadiojaamadele kui ka mujal meedias. Kaks kuud hiljem anti Suurbritannias välja albumi versioon, mille ümbrisel kandis [[androgüün]]se välimusega laulja [[kleit]]i. Ameerikas ilmus Bowie kleiti kandes nii intervjuudele (teenides sellega ära arvustajate heakskiidu, näiteks [[John Mendelsohn]] ajakirjast [[Rolling Stone]] väitis, et Bowie näeb välja jalustrabav ja meenutab peaaegu häirivalt [[Lauren Bacall]]i) kui ka tänavale, mis kutsus esile vastakaid reaktsioone, kaasa arvatud naerupahvakaid ja ühe vahejuhtumi meessoost möödujaga, kes tõmbas välja [[relv]]a ja käskis Bowiel oma tagumikku suudelda.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=73–74}}&lt;ref name=&quot;VOua5&quot; /&gt; Reklaamtuuri ajal tehtud põhjapanevad tähelepanekud kahe punkmuusika eelkäija ([[protopunk]]), [[Iggy Pop]]i ja [[Lou Reed]]i kohta viisid Bowie ideeni, millest hiljem arenes välja [[Ziggy Stardust]]i tegelaskuju: ta sulandas mõttes kokku Iggy Popi isiksuse ja Lou Reedi muusika, saades tulemuseks &quot;tõelise popiidoli võrdkuju&quot; (''the ultimate pop idol'').&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=73–74}} Üks Bowie sõbratar meenutas, kuidas Bowie kritseldas salvrätikule märkusi hullumeelse rokkstaari kohta, kelle nimi oli Iggy või Ziggy, ja Inglismaale naasnult teatas oma kavatsusest mõelda välja tegelaskuju, kes näeb välja, nagu ta oleks pärit [[Marss|Marsilt]].&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=73–74}}

Bowie järgmise albumi &quot;[[Hunky Dory]]&quot; ([[1971]]) salvestamisel oli Tony Visconti asemel produtsent [[Ken Scott]] ja bassimängija [[Trevor Bolder]]. Bowie pöördus osaliselt tagasi plaadile &quot;Space Oddity&quot; omase ''[[fey pop]]''[[fey pop|&lt;nowiki/&gt;'i]] juurde. Seda stiili kasutab ta kergemateemalises laulus &quot;[[Kooks]]&quot; ('Veidrikud'), mille ta kirjutas oma 30. mail sündinud pojale, kes sai nimeks [[Duncan Zowie Haywood Jones]].&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|pp=95–99}} (Kuni 12-aastaseks saamiseni kutsuti poissi Zowieks, vanemad seostasid nime kreeka sõnaga ''ζωή'' 'elu'.)&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|pp=95–99}} Albumi teised laulud käsitlesid tõsisemaid teemasid. Mõned laulud viitasid tavatult otseselt Bowie mõjutajatele: &quot;[[Song for Bob Dylan]]&quot;, &quot;[[Andy Warhol (laul)|Andy Warhol]]&quot; ja &quot;[[Queen Bitch]]&quot;, mis jäljendab [[Velvet Underground]]i. Märkimisväärset müügiedu plaat oma väljatuleku ajal ei saavutanud,&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=85–86}} kuid see jõudis muusikasõprade hääletuse alusel koostatud raamatus &quot;[[All Time Top 1000 Albums|Kõigi aegade 1000 parimat albumit]]&quot; 58. kohale.

====Ziggy Stardusti rollis====
[[Pilt:David-Bowie Early.jpg|pisi|David Bowie kontserditurneel &quot;[[Ziggy Stardust Tour]]&quot;]]
[[David Buckley]] sõnul esitas Bowie oma järgmise ettevõtmisega tolleaegse [[rokkmuusika]] põhiuskumusele tõsise proovikivi ning pani aluse võib-olla suurimale kultusele popkultuuris.&lt;ref name=&quot;32FKj&quot; /&gt; Rabavas riietuses ja punaseks värvitud juustega Bowie pani 10. veebruaril [[1972]] koos bändiga [[The Spiders from Mars]] (Ronson, Bolder ja Woodmansey) püsti Ziggy Stardusti nimelise lava-''show'' Toby Jugi pubis [[Tolworth]]is.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|pp=135–136}} See ''show'' oli nii menukas, et tegi ta ühekorraga staariks. Järgmise kuue kuu turneed Suurbritannias saatis hiilgav edu. Buckley sõnul tekkis Bowie-kultus, mis oli erakordselt kestev ja loominguline.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|pp=135–136}} Juunis ilmus album &quot;[[The Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars]]&quot;, mis sisaldas nii albumile &quot;[[The Man Who Sold the World]]&quot; omaseid ''hard rock''&lt;nowiki/&gt;'ilikke elemente kui ka kergemaid roki ja popi sugemeid, nagu &quot;[[Hunky Dory]]&quot;. &quot;[[Starman (David Bowie laul)|Starman]]&quot;, mis anti singlina välja plaadi ilmumise eel aprillis, kindlustas Bowiele läbilöögi Suurbritannias. Nii singel kui ka album tõusid edetabelite tippu kohe pärast seda, kui Bowie esines juulis selle lauluga telesaates &quot;[[Top of the Pops]]&quot;. Album püsis edetabelites järgmised kaks aastat, samuti leidis endale edetabelis koha kuus kuud varem ilmunud &quot;Hunky Dory&quot;. Samal ajal said Suurbritannias hittideks ka singel &quot;[[John, I'm Only Dancing|John, I’m Only Dancing]]&quot;, mis ei olnud seotud ühegi albumiga, ja lugu &quot;[[All the Young Dudes]]&quot;, mille Bowie kirjutas ja produtseeris bändi [[Mott the Hoople]] tarvis. Kontserditurnee &quot;[[Ziggy Stardust Tour]]&quot; jätkus peagi USA-s.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=93–95}}

[[1972]]. aastal aitas Bowie kaasa Lou Reedi soolokarjääri edule, lauldes tausta tema läbimurdealbumil &quot;[[Transformer]]&quot;, ning ta oli Mick Ransoni kõrval ka albumi kaasprodutsent.&lt;ref name=&quot;Buckley 2000&quot; /&gt;{{Rp|p=156}} [[1973]]. aastal ilmunud &quot;[[Aladdin Sane]]&quot; tõusis esimese Bowie albumina Briti müügiedetabelite tippu. Ziggy turnee alguses USA-s ja sinna sõites kirjutatud lugudest koosnevat albumit iseloomustas Bowie sõnadega &quot;Ziggy läheb Ameerikasse&quot;. Bowie turnee jätkus [[Jaapan]]is, et seal uuele albumile reklaami teha. Albumilt &quot;Aladdin Sane&quot; ilmunud singlid &quot;[[The Jean Genie]]&quot; ja &quot;[[Drive-In Saturday]]&quot; jõudsid mõlemad Briti edetabelis esiviisikusse.&lt;ref name=&quot;Rb8Tf&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=108}}

Bowie armastus näitlemise vastu aitas tal muusika jaoks välja mõeldud rollidesse sügavuti sisse minna. &quot;Väljaspool lava olen ma robot. Laval tuleb mul emotsioon. Küllap seepärast eelistangi Ziggyks riietumist lihtsalt David olemisele,&quot; on ta öelnud. Peale rahulolu tõi see kaasa tõsiseid isiklikke probleeme. Pika aja jooksul ikka ja jälle sama rolli etendamine muutis raskeks eristada rolle (Ziggy ja hiljem Thin White Duke'i) tema enda isikust. Bowie sõnul ei jätnud Ziggy teda aastaid rahule ja seepärast hakkaski kõik allamäge minema. &quot;See mõjutas kogu minu isiksust. Asi läks väga ohtlikuks. Mul oli tõsine kahtlus, kas olen ikka selge mõistuse juures.&quot;&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=106–107}} Hilisemad Ziggy kontserdid, kus esitati lugusid albumitelt &quot;Ziggy Stardust&quot; ja &quot;Aladdin Sane&quot;, olid üliteatraalsed ja täis šokeerivaid hetki: näiteks riietus Bowie laval lahti, jättes selga vaid [[sumo]]maadleja [[niudevöö]], või teeskles, nagu teeks Ronsoni kitarrile [[oraalseks]]i.&lt;ref name=&quot;Carr Murray 1981&quot; /&gt;{{Rp|p=7}} Bowie jätkas turneedel ja pressikonverentsidel Ziggy rolli etendamist kuni dramaatilise ja äkilise lõpuni 3. juulil [[1973]], kui ta esines Londonis [[Hammersmith Odeon]]is. Selle viimase lava-''show'' videomaterjalid avalikustati 1983. aastal filmis &quot;[[Ziggy Stardust and the Spiders from Mars (film)|Ziggy Stardust and the Spiders from Mars]]&quot;.&lt;ref name=&quot;Carr Murray 1981&quot; /&gt;{{Rp|p=116}}

Pärast bändi Spiders from Mars laialiminekut püüdis Bowie oma Ziggy rollist lahti saada. Tema senine looming oli nüüdseks ülinõutud: albumid &quot;The Man Who Sold the World&quot; ja &quot;Space Oddity&quot; anti [[1972]]. aastal uuesti välja. Singel &quot;[[Life on Mars?]]&quot; albumilt &quot;Hunky Dory&quot; ilmus juunis [[1973]] ja jõudis Briti singlimüügiedetabelis kolmandale kohale. [[1967]]. aastal ilmunud naljalaul &quot;[[The Laughing Gnome]]&quot; saavutas septembris samas edetabelis neljanda koha.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=163}} Oktoobris ilmus album &quot;[[Pin Ups]]&quot;, mis koosnes Bowie [[1960. aastad|1960. aastate]] lemmikute kaveritest ning millelt pärit lugu &quot;[[Sorrow]]&quot; saavutas Briti edetabelis kolmanda koha. Album ise tõusis lausa esikohale, tänu millele sai Bowiest 1973. aastal Suurbritannias enim plaate müünud artist. Sel ajal oli Briti edetabelis ühekorraga kokku kuus Bowie albumit.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=115}}

===1974–1976: soul, ''funk'' ja Thin White Duke'i tegelaskuju===
[[Pilt:David Bowie - TopPop 1974 08.png|pisi|vasakul|250px|Bowie video &quot;Rebel Rebel&quot; võtetel aastal 1974]]
[[1974]]. aastal kolis Bowie USA-sse. Kõigepealt peatus ta [[New York|New Yorgis]], kuid elama jäi [[Los Angeles]]se.&lt;ref name=&quot;Buckley 2000&quot; /&gt;{{Rp|p=3}} 1974. aastal ilmunud albumilt &quot;[[Diamond Dogs]]&quot; leiab viiteid soul- ja ''funk''-muusikale. Album lähtus kahest ideest: teha muusikal maailmalõpujärgse linna pöörasest elust ja panna muusikasse [[George Orwell]]i romaan &quot;[[1984 (Orwell)|1984]]&quot;.&lt;ref name=&quot;Buckley 2000&quot; /&gt;{{Rp|pp=180–83}} Ühendkuningriigi albumimüügiedetabelis jõudis see esikohale, USA omas viiendale kohale. Hittlugudeks said &quot;[[Rebel Rebel]]&quot; ja &quot;[[Diamond Dogs]]&quot;.

[[1974]]. aasta juunist detsembrini tutvustas Bowie albumit USA ja Kanada linnades kontserditurneel &quot;[[Diamond Dogs Tour]]&quot;. See oli kulukas, suurejooneline ja teatraalne lavastus, mille koreograafia lõi [[Toni Basil]]. Briti teleajakirjanik [[Alan Yentob]] tegi tuurist [[BBC|BBC-]]le [[dokumentaalfilm]]i &quot;[[Cracked Actor]]&quot;, mis kujutab kurnatud ja haiglast Bowiet. Just selle tuuri ajal sai Bowiest [[kokaiin]]isõltlane ning see tegi ta nõrgaks, paranoiliseks ja tundlikuks.&lt;ref name=&quot;Buckley 2000&quot; /&gt;{{Rp|pp=204–205}} Hiljem naljatas Bowie, et samal ajal välja tulnud kontsertalbumi &quot;[[David Live]]&quot; pealkiri oleks võinud olla &quot;David Bowie Is Alive and Well and Living Only In Theory&quot; (&quot;David Bowie on ainult teoreetiliselt elus ja terve&quot;). Sellest hoolimata tugevdas &quot;David Live&quot; Bowie superstaariimagot, sest tõusis Ühendkuningriigi plaadimüügiedetabelis teisele ja USA omas kaheksandale kohale. Albumilt pärit kaver &quot;[[Knock on Wood]]&quot; jõudis Ühendkuningriigis kümnendale kohale.

Turnee vaheajal lindistas Bowie [[Philadelphia]]s uusi lugusid. Pärast seda jätkus tuur souli tähe all.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=128}} Philadelphias lindistatud lood ilmusid [[1975]]. aastal albumil &quot;[[Young Americans]]&quot;. [[Christopher Sandford]] on kirjutanud Bowie elulooraamatus, et ühel või teisel moel üritas enamik briti rokkmuusikuid teha mustanahaliste muusikat, kuid vähestel õnnestus see nii hästi kui Bowiel.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=138}} Selle albumi helikeel, mida Bowie ise nimetas ''plastic soul''&lt;nowiki/&gt;'iks, kujutas endast kardinaalset stiilimuutust ja ehmatas algul Ühendkuningriigis paljusid andunud fänne.&lt;ref name=&quot;Carr Murray 1981&quot; /&gt;{{Rp|pp=68–74}} Sellelt albumilt on pärit ka esimene Bowie lugu, mis tõusis USA edetabelis esikohale: koos [[John Lennon]]i ja [[Carlos Alomar]]iga kirjutatud &quot;[[Fame (David Bowie laul)|Fame]]&quot;, kus Lennon oli ka taustalaulja. Lennon ütles Bowie lugude kohta: &quot;Lahe, aga see on lihtsalt üleslöödud ''rock'n'roll''.&quot;&lt;ref name=&quot;GiKh5&quot; /&gt; Bowie oli üks esimesi heledanahalisi, kes pääses esinema USA telesaatesse &quot;[[Soul Train (USA tele-show)|Soul Train]]&quot;, kus esitas ''playback''{{'}}iga lood &quot;Fame&quot; ja &quot;[[Golden Years (David Bowie laul)|Golden Years]]&quot;, viimase singel ilmus [[1975]]. aasta novembris.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=146}} &quot;Young Americans&quot; oli edukas nii Ühendkuningriigis kui ka USA-s. Mõni kuu pärast seda, kui &quot;Fame&quot; jõudis USA-s esikohale, tõusis esimese Bowie singlina Ühendkuningriigis edetabeli tippu &quot;[[Space Oddity]]&quot; – singel, mis ilmus esimest korda juba [[1969]]. aastal ja anti siis uuesti välja.&lt;ref name=&quot;R75Qw&quot; /&gt; Hoolimata sellest, et Bowiest oli nüüdseks saanud superstaar, ja et ainuüksi albumit &quot;[[Ziggy Stardust]]&quot; oli müüdud üle miljoni eksemplari, oli Bowiel vähe raha. [[1975]]. aastal vallandas ta oma mänedžeri Tony Defriesi. Mitu kuud kestnud kohtuvaidluse tulemus ei olnud Bowiele meeltmööda, sest tema tulevasest teenistusest pidi suur osa minema Defriesile. Uueks mänedžeriks sai Bowiet esindanud advokaat Michael Lippman, kelle Bowie vallandas juba aasta pärast ja kellele tuli samuti maksta kahjutasu.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=137, 153}}
[[Pilt: The Thin White Duke 76.jpg|pisi|Bowie Thin White Duke'ina Torontos 1976. aastal]]

Koos [[1976]]. aastal ilmunud albumiga &quot;[[Station to Station]]&quot; tuli Bowie välja uue, plaadi nimiloost pärit [[Thin White Duke|Thin White Duke'i]] (kõhna valge [[hertsog]]&lt;nowiki/&gt;i) tegelaskujuga. Väliselt sarnases see [[Thomas Jerome Newton]]iga – tulnukaga, keda Bowie mängis samal aastal esilinastunud filmis &quot;[[The Man Who Fell to Earth]]&quot;. Albumil &quot;[[Station to Station]]&quot;, mis arendas edasi &quot;[[Young Americans]]i&quot; ''funk''- ja soulstiili, võis juba aimata ''[[kraut-rock]]''[[kraut-rock|&lt;nowiki/&gt;'i]] ja süntesaatorimuusika mõjutusi, mis tulid rohkem esile järgmistel albumitel. Albumit tutvustava turnee eel andis Bowie [[London Weekend Television]]i ajakirjanikule [[Russell Harty]]le intervjuu, mille käigus sai avalikuks, kuivõrd uimastisõltuvus teda mõjutab. Vahetult enne satelliidi vahendusel antava intervjuu algust tuli teade [[Hispaania]] [[diktaator]]i [[Francisco Franco]] surmast. Bowiel paluti satelliidi broneeringust loobuda, et Hispaania valitsus saaks lasta uudise otse-eetrisse, kuid Bowie keeldus. Järgnenud pika intervjuu jooksul rääkis ta segaselt, suutis vaevalt lauseid moodustada ja paistis eemalolev.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=244}} Hiljem tunnistas ta, et selleks ajaks olid korduvad kokaiini üledoosid nõrgestanud nii tema vaimu kui ka keha.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=128, 158}}

&quot;[[Station to Station]]&quot; tuli välja jaanuaris ning veebruaris algas kolm ja pool kuud kestev Euroopa ja Põhja-Ameerika kontserditurnee &quot;[[Isolar – 1976 Tour]]&quot; . Selle albumi lood olid kõledalt valgustatud lava ja kontserdi keskmes. Ta esitas seal albumi pikka ja dramaatilist nimilugu, ballaade &quot;[[Wild Is the Wind]]&quot; ja &quot;[[Word on a Wing]]&quot; ning hoogsamaid palu &quot;[[TVC 15]]&quot; ja &quot;[[Stay]]&quot;. Ansambli tuumik, mis selle plaadi ja turnee jaoks kokku tuli, jäi Bowiega [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpuni: rütmikitarril [[Carlos Alomar|Alomar]], bassil [[George Murray]] ja trummidel [[Dennis Davis]]. Kontserditurnee oli väga edukas, kuid seda varjutas poliitiline skandaal. Bowie olevat öelnud [[Stockholm]]is, et Ühendkuningriigile kuluks ära [[fašism|fašistlik]] juht. [[Venemaa|Vene]]-[[Poola]] piiril peeti ta tollis kinni [[natsism|natsistliku]] taustaga esemete omamise pärast.&lt;ref name=&quot;Buckley 2000&quot; /&gt;{{Rp|pp=289–91}} Skandaal jõudis haripunkti mais, kui muusikaajakiri [[New Musical Express]] avaldas foto, kus Bowie viipab Londonis teda tervitama tulnud rahvale lahtisest [[Mercedes-Benz|Mercedes]]est liigutusega, mida peeti natside tervituse sarnaseks. See vahejuhtum on tuntud [[Victoria Station]]i intsidendina. Bowie enda sõnul oli pilt lihtsalt tehtud poole lehvitamise pealt.&lt;ref name=&quot;4Lg89&quot; /&gt; Hiljem pani ta oma tookordse käitumise ja fašistlikud väljaütlemised uimastisõltuvuse ja Thin White Duke’i tegelaskuju süüks.&lt;ref name=&quot;Carr Murray 1981&quot; /&gt;{{Rp|p=11}} &quot;Ma olin arust ära, täiesti meeletu. Mulle läks korda ainult [[mütoloogia]] […] kogu see [[Hitler]]i ja parempoolsuse värk […] Olin avastanud enda jaoks [[kuningas Arthur]]i.&quot;&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=158}} Näitekirjanik Alan Franks kirjutas hiljem ajalehes [[The Times]], et Bowie oli sel ajal tõepoolest meeltesegaduses ja et ta oli liialdanud kangete uimastite tarbimisega.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=252}}

===1976–1979: Berliin===
[[1976]]. aastal kolis Bowie [[Šveits]]i, kuhu ta ostis [[Genfi järv]]e põhjakaldal asuva [[Vevey]] lähedale mägedesse [[Clos des Mésanges|Clos des Mésangesi]] nimelise maja. Uues elukeskkonnas hakkas ta veelgi rohkem [[kokaiin]]i tarvitama ning pööras enam tähelepanu harrastustele, mis polnud seotud muusikutööga. Ta hakkas tegelema maalimisega ning lõi mitmed [[postmodernism|postmodernistlikud]] kunstiteosed. Turneel olles meeldis talle märkmikku visandeid teha ja pildistada. Bowie külastas [[Genf]]i kunstigaleriisid ja [[Brücke muuseum]]it [[Berliin]]is ning temast sai fotograaf [[Christopher Sandford]]i sõnul viljakas kaasaegse kunsti looja ja kollektsionäär. Temast ei saanud mitte ainult [[ekspressionism|ekspressionistliku]] kunsti tuntud [[metseenlus|metseen]], Clos des Mésanges'is nii öelda vangis olles hakkas ta end intensiivselt täiendama [[klassikaline muusika|klassikalise muusika]] ja kirjanduse vallas ning alustas tööd [[autobiograafia]] kallal.&quot;&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=154-55}}

[[Pilt:Hauptstraße 155 Berlin-Schöneberg.jpg|pisi|Elumaja Berliinis-Schönebergis, kus Bowie elas aastatel 1976–1978]]
Enne 1976. aasta lõppu sundisid huvi tärkava Saksa muusikamaastiku vastu ja uimastisõltuvus Bowiet kolima [[Lääne-Berliin]]i, et vabaneda sõltuvusest ja karjäärile taas hoog sisse lükata. Töötades koos [[Brian Eno]]ga ning jagades [[Schöneberg]]is korterit [[Iggy Pop]]iga, keskendus ta minimalistlikule [[ambient|''ambient''-]]muusikale. Nii valmis &quot;Low&quot;, esimene kolmest koos [[Tony Visconti]]ga produtseeritud albumist, mis said tuntuks kui Berliini triloogia.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=149}} Samal ajal valmisid Iggy Popi kaks esimest soololalbumit &quot;[[The Idiot]]&quot; ja &quot;[[Lust for Life]]&quot;, kus Bowie osales nii kaasautori kui ka muusikuna. 1977. aasta märtsis ja aprillis tuuritas ta Ühendkuningriigis, Euroopas ja USA-s.&lt;ref name=&quot;Fe2rU&quot; /&gt; Osaliselt mõjutatud ''[[kraut-rock]]''[[kraut-rock|&lt;nowiki/&gt;'ist]], mida viljelesid [[Kraftwerk]] ja [[Neu!]], märgib &quot;[[Low]]&quot; (1977) Bowie laululoomingus eemaldumist jutustavast stiilist ja liikumist [[abstraktsus|abstraktsema]] muusika poole, kus laulusõnad on katkendlikud ja tihti neid polegi. &quot;Low&quot; sai pärast väljaandmist märkimisväärselt negatiivset kriitikat. [[RCA Records|RCA]], tahtes säilitada saavutatud kommertsedu, ei soosinud &quot;Low&quot; väljalaskmist ja seda üritas takistada ka Bowie endine mänedžer [[Tony Defries]], kes teenis endiselt Bowie tegemistelt tulu. Vaatamata nendele halbadele ennetele tuli albumilt &quot;Low&quot; pärit singel &quot;[[Sound and Vision]]&quot; Ühendkuningriigi edetabelis kolmandale kohale ja album ise tõusis Ühendkuningriigi edetabelis teisele kohale ehk kõrgemale kui &quot;[[Station to Station]]&quot;. [[1992]]. aastal nimetas tunnustatud nüüdishelilooja [[Philip Glass]] &quot;Low'd&quot; meistriteoseks ja lõi selle põhjal oma esimese sümfoonia &quot;Low&quot;. Glass kasutas hiljem Bowie järgmist albumit oma [[1996]]. aastal valminud neljandas sümfoonias &quot;Heroes&quot;.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=166–68}}&lt;ref name=&quot;Perone 2007&quot; /&gt;{{Rp|p=175}} Glass on kiitnud Bowie annet luua küllaltki keerulisi lihtsateks teosteks maskeerunud muusikateosed.&lt;ref name=&quot;GTzyH&quot; /&gt;

&quot;Low&quot; minimalistlikku ja instrumentaalset lähenemist korrates oli triloogia teisel albumil &quot;[[Heroes]]&quot; (1977) siiski rohkem poppi ja rokki. Bowiega ühines kitarrist [[Robert Fripp]]. Nii nagu &quot;Low&quot; oli ka &quot;Heroes&quot; kantud [[külm sõda|külma sõja]] aegsest vaimust, mida sümboliseeris müüriga lõhestatud Berliin.&lt;ref name=&quot;FRbET&quot; /&gt; Albumil kõlasid erinevad ''[[ambient]]''-muusika helid [[valge müra generaator]]ilt, [[süntesaator]]ilt ja [[koto]]lt ning &quot;Heroes&quot; oli järjekordne hitt, mis saavutas Ühendkuningriigi edetabelis kolmanda koha. Kuigi albumi nimilugu jõudis Ühendkuningriigi singliedetabelis vaid 24. kohale, jäi see pikaks ajaks populaarseks ja anti vaid mõne kuu pärast välja nii saksa kui ka prantsuse keeles.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=181–82}} Aasta lõpus esitas Bowie seda laulu [[Marc Bolan]]i telesaates &quot;Marc&quot; ja kaks päeva hiljem [[Bing Grosby]] jõuluerisaates, kus nad laulsid koos uut versiooni laulust &quot;Väike trummipoiss&quot; (&quot;[[The Little Drummer Boy]]&quot; – &quot;Peace on Earth / Little Drummer Boy&quot;), kuhu Bowie lisas [[kontrapunkt]]i. Viis aastat hiljem sai sellest duetist ülemaailmne jõuluhitt, mis saavutas Ühendkuningriigi edetabelis [[1982]]. aasta esimesel jõulupühal kolmanda koha.&lt;ref name=&quot;LIEpr&quot; /&gt;

[[Pilt:David bowie 05061978 01 150.jpg|pisi|vasakul|250px|Bowie esinemas [[Oslo]]s 5. juunil 1978]]
Bowie veetis pärast &quot;Low'&quot; ja &quot;Heroesi&quot; lõpetamist suurema osa [[1978]]. aastast maailmaturneel [[Isolar II]], kus ta esitas 70 kontserdil ja 12 riigis pea miljonile inimesele Berliini triloogia kahe esimese albumi muusikat. Selleks ajaks oli ta uimastisõltuvusest vabanenud; biograaf David Buckley on kirjutanud: &quot;Isolar II oli Bowie esimene tuur viie aasta jooksul, kus ta ilmselt ei tuimastanud end enne lavale minekut suure koguse kokaiiniga. [...] Uimastite hävitava toimeta oli ta nüüd vaimselt piisavalt terve, et tahta taas sõpru leida.&quot;&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=293}} Tuuril tehtud salvestistega anti samal aastal välja ''live''-album &quot;[[Stage]]&quot;.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=189}}

&quot;[[Lodger]]&quot; (1979), viimane album neist kolmest, mida Bowie kutsus oma [[triptühhon]]iks, vältis kahe eelmise albumi minimalistlikku ja ambientset stiili ning naasis osaliselt Berliini perioodile eelnenud aja trummi- ja kitarripõhise roki ja popi juurde. Tulemuseks oli keeruline segu ''[[new wave]]''[[new wave|&lt;nowiki/&gt;'ist]] ja [[maailmamuusika]]st, kus kasutati kohati euroopalikust erinevat [[früügia dominant|früügia dominandi]] helirida. Mõned lood komponeeriti kasutades Brian Eno ja [[Peter Schmidt]]i &quot;Kaudsete strateegiate&quot; (&quot;Oblique Strategies&quot;) kaarte: loos &quot;[[Boys Keep Swinging]]&quot; vahetasid bändiliikmed omavahel pillid, loos &quot;[[Move on]]&quot; kasutati [[akord]]e, mis pärinesid Bowie noorpõlves kirjutatud loost &quot;[[All the Young Dudes]]&quot;, kuid neid mängiti tagurpidi, ja &quot;[[Red Monkey]]&quot; taustaheli võeti varem koos Iggy Popiga loodud palalt &quot;[[Sister Midnight]]&quot;.&lt;ref name=&quot;Carr Murray 1981&quot; /&gt;{{Rp|pp=102–107}} Album salvestati Šveitsis. Albumi väljaandmise eel ütles [[Mel Ilberman]] RCA-st: &quot;Seda võib julgelt nimetada Bowie oma &quot;[[Sergeant Pepper]]iks&quot; [...] See on kontseptuaalne album, mis kujutab üürnikku (''lodger'') kui kodutut rändajat, keda välditakse ning kes on langenud eluraskuste ja tehnoloogia ohvriks.&quot; Elulookirjutaja Christopher Sandford on aga kirjutanud, et album purustas need kõrged ootused kahtlaste valikutega ning lõpetas Bowie ja Eno koostöö 15 aastaks. &quot;Lodger&quot; saavutas Ühendkuningriigi edetabelis 4. ja USA edetabelis 20. koha ning Ühendkuningriigis said hittsingliteks albumi lood &quot;[[Boys Keep Swinging]]&quot; ja &quot;[[DJ]]&quot;.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=281}}&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=191–92}} Aasta lõpupoole algatasid Bowie ja Angela lahutusprotsessi ning nende abielu lõppes [[1980]]. aasta alguses pärast mitu kuud kestnud kohtuvaidlusi.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=197}}

===1980–1989: superstaarist megastaariks===
[[Pilt:Bowie 1983 serious moonlight.jpg|pisi|püsti|Kontserditurnee &quot;[[Serious Moonlight]]&quot; 1983. aastal]]
[[1980]]. aastal ilmunud albumilt &quot;[[Scary Monsters (and Super Creeps)]]&quot; tõusis edetabelite tippu singel &quot;[[Ashes to Ashes]]&quot;, mille muusikalise [[faktuur]]i lõi [[kitarrisüntesaator|Chuck Hammer]] [[kitarrisüntesaator]]il ja kus Bowie kasutas taas laulust &quot;[[Space Oddity]]&quot; tuntud tegelaskuju [[Major Tom]]. See laul tõi rahvusvahelise tuntuse [[uusromantism (levimuusika)|uusromantism]]i nimelisele ''underground'' popkultuuri muusikavoolule. Bowie külastas uusromantikute põhilist kohtumispaika Londoni ööklubi &quot;[[Blitz (ööklubi Londonis)|Blitz]]&quot; ja kutsus sealt mitmeid inimesi oma videosse esinema, teiste seas [[Steve Strange|Steve Strange'i]] bändist [[Visage]]. &quot;Ashes to Ashes&quot; videot peetakse üheks kõigi aegade uuenduslikumaks.&lt;ref name=&quot;1Fxzf&quot; /&gt; Album &quot;Scary Monsters&quot; sarnanes küll Berliini triloogia albumitega, kuid kriitikute arvates olid selle muusika ja sõnad vahetumad. ''Hard rock''&lt;nowiki/&gt;'iliku noodi andsid albumile [[Robert Fripp]]i, [[Pete Townshend]]i, [[Chuck Hammer]]i ja [[Tom Verlaine|Tom Verlaine'i]] silmapaistvad kitarripartiid.&lt;ref name=&quot;Carr Murray 1981&quot; /&gt;{{Rp|pp=108–114}} Samal ajal kui &quot;Ashes to Ashes&quot; tõusis Ühendkuningriigis edetabeli tippu, alustas Bowie mängimist [[Broadway]] lavastuses &quot;[[The Elephant Man]]&quot;. Samal aastal sai Bowie ka lühirolli filmis &quot;[[Christiane F.]]&quot;, mis on tõsieluline lugu noortest uimastisõltlastest [[1970. aastad|1970. aastate]] Berliinis. Paari kuu pärast ilmus filmi ''[[soundtrack]]'', kus kõlab põhiliselt Bowie muusika.

[[1981]]. aastal andsid Bowie ja [[Queen]] välja ühise singli &quot;[[Under Pressure]]&quot;, mis sai Bowie kolmandaks esikohahitiks Ühendkuningriigis. Samal aastal sai Bowie peaosa [[BBC]] telesarjas, mis põhines [[Bertolt Brecht]]i näidendil &quot;[[Baal]]&quot;. Samal ajal anti välja [[Extended play|EP]] &quot;[[David Bowie in Bertolt Brecht's Baal]]&quot;, kus Bowie esitab viit näidendist pärit laulu, mis olid salvestatud juba varem Berliinis. [[1982]]. aasta märtsis, enne [[Paul Schrader]]i filmi &quot;[[Cat People]]&quot; esilinastust, ilmus Bowie samanimeline singel &quot;[[Cat People (Putting Out Fire)]]&quot;, mille edu Ameerika Ühendriikides jäi tagasihoidlikuks ning Ühendkuningriigi edetabelis jõudis see 30 esimese hulka.&lt;ref name=&quot;ObbRq&quot; /&gt;

[[1983]]. aastal sai Bowie tänu albumile &quot;[[Let's Dance]]&quot; taas väga populaarseks ja talle sai osaks suur müügiedu. Album, mille kaasprodutsent oli bändi [[Chic]] kitarrist [[Nile Rodgers]], sai [[plaatinaplaat|plaatinaplaadiks]] nii Ühendkuningriigis kui ka Ameerika Ühendriikides. Mõlemas riigis jõudis sellelt albumilt kolm singlit edetabelis esimese 20 hulka ning [[Let's Dance (laul)|nimiloost]] sai esikohahitt. &quot;[[Modern Love]]&quot; ja &quot;[[China Girl]]&quot; tõusid Ühendkuningriigis teisele kohale. Tehti ka mitu menukat muusikavideot. &quot;Let's Dance'i&quot; video, mis jutustas kahe noore [[Austraalia aborigeenid|Austraalia pärismaalase]] suhtest, läks noortele hästi peale. &quot;China Girl'i&quot; videos oli küllaltki paljastav rannal armatsemise stseen, mis viitas filmile &quot;[[Siit igavikku (film)|Siit igavikku]]&quot; ja millest tsensuur hiljem osa välja jättis. See provokatsioon kindlustas aga edu [[MTV]] muusikakanalil. Selleks ajaks olid Bowie muusikavideod jõudnud tolle aja tuntuimate ja menukaimate hulka. Albumile &quot;Let's Dance&quot; järgnes kontserditurnee &quot;[[Serious Moonlight Tour]]&quot;, kus lõid kaasa kitarrist [[Earl Slick]] ning taustalauljad [[Frank Simms|Frank]] ja [[George Simms]]. Külalisena mängis [[Stevie Ray Vaughan]] soolot loos &quot;Let's Dance&quot;. Turnee kestis kuus kuud ja oli väga populaarne.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|pp=335–55}}

[[Pilt:David Bowie (1987).jpg|pisi|vasakul|180px|Kontserditurnee &quot;[[Glass Spider Tour]]&quot; 1987. aastal]]
[[1984]]. aastal ilmus järjekordne tantsumuusika album &quot;[[Tonight]]&quot;, mille Bowie tegi koos [[Tina Turner]]i ja [[Iggy Pop]]iga. Albumil oli mitmeid kavereid, näiteks [[The Beach Boys]]i [[1966]]. aasta hittlugu &quot;[[God Only Knows]]&quot;. Nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides jõudis esikümnesse &quot;[[Blue Jean]]&quot;, mille reklaamimiseks tehti lühifilm &quot;[[Jazzin' for Blue Jean]]&quot;, mis võitis [[parima lühikese muusika video Grammy auhind|parima lühikese muusikavideo]] [[Grammy auhind|Grammy]]. [[1985]]. aastal esines Bowie [[Wembley staadion]]il heategevuskontserdil &quot;[[Live Aid]]&quot;, millega toetati [[Etioopia]] näljahädalisi. Sel kontserdil näidati esimest korda heategevussingli &quot;[[Dancing in the Street]]&quot; videot, kus Bowie laulab duetti [[Mick Jagger]]iga. See singel tõusis kiiresti edetabelites esikohale. Samal aastal lindistas Bowie koos [[Pat Metheny Group]]iga filmi &quot;[[The Falcon and the Snowman]]&quot; jaoks loo &quot;[[This Is Not America]]&quot;. Laul anti välja singlina ja jõudis nii Ameerika Ühendriikide kui ka Ühendkuningriigi edetabelis 40 hulka.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|pp=165–166}}

[[1986]]. aastal sai Bowie rolli filmis &quot;[[Absolute Beginners]]&quot;. Kriitikud filmist suurt lugu ei pidanud, kuid Bowie kirjutatud tunnuslugu tõusis Ühendkuningriigi edetabelis teisele kohale. Samal aastal mängis ta veel [[Jim Henson]]i filmis &quot;[[Labyrinth]]&quot; mäekollide kuningat Jarethit ning kirjutas selle filmi jaoks viis lugu. [[1987]]. aastal ilmus Bowiel selle kümnendi viimane sooloalbum &quot;[[Never Let Me Down]]&quot;. Erinevalt eelmise kahe albumi pehmemast helikeelest pöördus Bowie uuel albumil raskema roki poole, lisades sellele [[industriaalmuusika]] ja [[tekno]] tantsulisi noote. Album jõudis Ühendkuningriigi edetabelis kuuendale kohale ning sellelt on pärit hitid &quot;[[Day-In, Day-Out]]&quot; (Bowie 60. hittsingel), &quot;[[Time Will Crawl]]&quot; ja &quot;[[Never Let Me Down]]&quot;. Hiljem nimetas Bowie seda albumit ämbriks ja ütles, et see on jube. Albumit reklaamis Bowie 30. mail 1987 alanud kontserditurnee &quot;[[Glass Spider Tour]]&quot; 86 kontserdil, millele eelnesid väiksemad pressikonverentsid ja kontserdid üheksas riigis. Saatebändis mängis soolokitarri [[Peter Frampton]]. Kriitikud leidsid, et turnee oli ülepakutud ning püüdis eriefektide ja tantsuga liigselt järgida kaasaegse staadionitel ja suurtel lavadel esitatava rokkmuusika suundumusi.&lt;ref name=&quot;4elvP&quot; /&gt;

===1989–1991: ansamblis Tin Machine===
[[1989]]. aastal katkestas Bowie soolokarjääri ja temast sai taas mõnevõrra anonüümse staatusega bändiliige, nagu see oli viimati olnud [[1970. aastad|1970. aastate]] alguses. ''Hard rock''&lt;nowiki/&gt;'i viljelev nelik [[Tin Machine]] sai alguse Bowie ja kitarrist [[Reeves Gabrels]]i eksperimentaalprojektist. Neile lisandusid [[Tony Sales|Tony]] ja [[Hunt Sales]], keda Bowie teadis juba [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpust tänu Tony trummipartiidele ja Hunti bassikäikudele [[Iggy Pop]]i albumil &quot;[[Lust for Life]]&quot;.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=387}}

[[Pilt:David Bowie Chile.jpg|pisi|püsti|1990. aastal [[Tšiili]]s kontserditurneel &quot;[[Sound+Vision Tour]]&quot;]]
Kuigi esialgu pidi Tin Machine'is valitsema demokraatia, domineeris bändis siiski Bowie, kes kirjutas suurema osa lugudest ja oli põhiline otsustaja.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=274}} Bändi 1989. aastal ilmunud debüütalbum &quot;[[Tin Machine (album)|Tin Machine]]&quot; oli algul väga populaarne, olgugi et Bowie sügavalt poliitilised laulusõnad kõigile ei meeldinud. Bowie on üht albumi lauludest kirjeldanud kui lihtsat, naiivset, radikaalset, ausat ja otsekohest lugu [[neonatsism|neonatsistliku]] liikumise tekkimisest. Bowie elulooraamatu autori Christopher Sandfordi meelest oli Bowie väga julge, astudes välja uimastite, fašismi ja televisiooni vastu tekstidega, mille kirjanduslikku taset võib võrrelda [[koomiks]]iga.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=275}} Plaadifirma EMI ei olnud rahul albumi lugude jutlusetaoliste sõnade, korduvate meloodiate ega lindistuste kvaliteediga.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=273}} Sellegipoolest tõusis album Ühendkuningriigi plaadimüügi edetabelis kolmandale kohale.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=275}} Tin Machine'i esimest maailmaturneed saatis edu, ent nii fännidele kui ka kriitikutele oli üha vastumeelsem, et Bowie esineb lihtsalt bändi ühe liikmena.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=394}} Mitmed debüütalbumi singlid ei jõudnud edetabelitesse ja pärast tõsiseid erimeelsusi EMI juhtkonnaga lõpetas Bowie plaadifirmaga lepingu.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=278–279}} Koos kuulajate ja kriitikutega kasvas Bowie enese rahulolematus ning bändiliikme roll ei rahuldanud enam teda.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=278}} Tin Machine alustas küll tööd teise albumi kallal, ent üsna pea otsustas Bowie ettevalmistused peatada ning soolokarjääri juurde naasta. Kontserditurneel &quot;[[Sound+Vision Tour]]&quot; esitas Bowie oma varasemaid hitte ning peagi saatis teda taas rahvusvaheline edu.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=280–286}}

Kümme aastat pärast lahutust abikaasa [[Angela Bowie|Angelast]] tutvus Bowie [[1990]]. aastal [[Somaalia]] päritolu [[supermodell]]i [[Iman]]iga. Bowie on meenutanud: &quot;Juba samal õhtul, kui kohtusime, mõtlesin meie tulevastele lastele nimesid ... See kõik juhtus silmapilkselt.&quot; Paar abiellus [[1992]]. aastal.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=289}} Samal ajal alustas Tin Machine taas tegutsemist, kuid esimeses albumis pettunud publik ja kriitikud suhtusid ka bändi uude loomingusse leigelt. Albumi &quot;[[Tin Machine II]]&quot; müügiletulekut varjutas konflikt albumi kaanekujunduse pärast, mille kohta oli meedias palju juttu. Kui plaat oli juba tootmisse antud, laitis bändi uus plaadifirma [[Victory|Victory Music]] maha selle kaanepildi, millel oli neli [[kouros]]t (alasti noormehe skulptuur [[Vana-Kreekas]]) meenutavat meest. Plaadifirma leidis, et Bowie meelest ülimalt maitsekas kujundus on ropu alatooniga ja sobimatu, ning nõudis pildi töötlemist, et kujude suguelundeid poleks näha.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=292}} Tin Machine läks ka uuele turneele, aga pärast ''live''-albumi &quot;[[Tin Machine Live: Oy Vey, Baby]]&quot; ebaedu läksid bändiliikmete teed lahku ja Bowie, kes küll vahel tegi koostööd ka Gabrielsiga, naasis jälle soolokarjääri juurde.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=294–295}}

===1992–1999: elektrooniline muusika===
[[Pilt:David_Bowie_1997.jpg|pisi|vasakul|200px|Bowie Soomes 1997. aastal]]
[[1992]]. aasta aprillis esines Bowie viis kuud varem surnud [[Freddie Mercury]] [[The Freddie Mercury Tribute Concert|mälestuskontserdil]]. Ta astus üles lauludega &quot;[[Heroes (David Bowie laul)|Heroes]]&quot;, &quot;[[All the Young Dudes]]&quot; ja &quot;[[Under Pressure]]&quot;, viimasena nimetatud laulu ajaks liitus temaga [[Annie Lennox]], kes võttis enda kanda Mercury vokaalpartii.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=298–299}} Neli päeva hiljem abiellusid Bowie ja Iman Šveitsis. Nad kavatsesid asuda elama [[Los Angeles]]se ja lendasid sinna sobivat elukohta otsima, kuid olid sunnitud jääma hotelli. Linnas kehtestati komandanditund, sest samal päeval algasid [[1992. aasta Los Angelese rassirahutused|Los Angelese rassirahutused]]. Paar otsustas end sisse seada hoopis New Yorgis.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|pp=413–414}}

[[1993]]. aastal ilmus souli, [[džäss]]i ja [[hiphop]]i mõjutustega album &quot;[[Black Tie White Noise]]&quot;, mis oli Bowie esimene sooloalbum pärast Tin Machine'ist lahkumist. Album, mis paistis silma sellel kasutatud elektrooniliste instrumentide poolest ning millel Bowie tegi taas koostööd albumi &quot;Let's Dance&quot; produtsendi Nile Rodgersiga, tegi Bowie uuesti populaarseks. Album tõusis Ühendkuningriigi edetabelis esikohale ja sellelt ilmus kolm singlit, mis jõudsid 40 parima hulka, lugu &quot;[[Jump They Say]]&quot; lausa esikümnesse.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=301–308}} [[1993]]. aastal ilmunud albumil &quot;[[The Buddha of Suburbia]]&quot; asus Bowie jälle uusi suundi avastama. Album sisaldas [[Hanif Kureish]]i samanimelise romaani &quot;[[Äärelinna Buddha (romaan)|Äärelinna Buddha]]&quot; ainetel loodud telesarja tarvis kirjutatud muusikat. Bowie kasutas mõningaid uusi, albumilt &quot;Black Tie White Noise&quot; tuttavaid muusikalisi elemente. Ühtlasi oli &quot;The Buddha of Suburbia&quot; märk Bowie liikumisest [[alternatiivrokk|alternatiivroki]] suunas. Kriitikud hindasid albumit kõrgelt, kuid seda reklaamiti vähe ja nii jõudis see Ühendkuningriigi edetabelis kõigest 87. kohale.&lt;ref name=&quot;Y9Qnq&quot; /&gt;

[[1995]]. aastal ilmunud [[industriaalmuusika]] sugemetega albumist &quot;[[Outside (David Bowie album)|Outside]]&quot;, mille Bowie tegi taas koos [[Brian Eno|Enoga]], pidi alul saama kunstist ja [[mõrv]]adest jutustava mittelineaarse loo esimene osa. Loos figureerivad tegelaskujud Bowie kirjutatud lühijutust. Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi edetabelites saatis albumit edu ja Ühendkuningriigi singlimüügi edetabelis jõudis sellelt albumilt 40 parima hulka kolm singlit.&lt;ref name=&quot;Buckley 2000&quot; /&gt;{{Rp|pp=623–624}} Nii fännides kui ka kriitikuis tekitas vastakaid tundeid see, kui Bowie otsustas esineda kontserditurneel &quot;[[Outside Tour]]&quot; koos [[Nine Inch Nails]]iga. Turneel, mille käigus väisati [[1995]]. aasta septembrist [[1996]]. aasta veebruarini palju Euroopa ja Põhja-Ameerika linnu, astus Bowie kitarristina taas üles [[Reeves Gabrels]].&lt;ref name=&quot;Buckley 2000&quot; /&gt;{{Rp|pp=512–513}}

[[1996]]. aasta 17. jaanuaril arvati Bowie [[Rock and Roll Hall of Fame|Rock and Roll Hall of Fame'i]]. [[1997]]. aastal ilmunud album &quot;[[Earthling (album)|Earthling]]&quot;, millel Bowie eksperimenteeris briti ''[[jungle]]''&lt;nowiki/&gt;'i ja ''drum'n'bass''&lt;nowiki/&gt;'iga, sai kriitikutelt kiidusõnu ning oli Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides edukas ka müüginumbrite poolest. Sellelt albumilt jõudsid Ühendkuningriigi edetabeli 40 parima hulka kaks singlit. Bowie lugu &quot;[[I'm Afraid of Americans]]&quot; [[Paul Verhoeven (Hollandi režissöör)|Paul Verhoeven]]i filmist &quot;[[Showgirls (film)|Showgirls]]&quot; ilmus albumil uues kuues ja hiljem anti lugu välja ka singlina, mille tarvis oli loo remiksinud [[Trent Reznor]]. Laulu videot, milles Reznor osales, näidati ohtralt telekanalites ning tänu sellele jäi lugu 16 nädalaks USA [[Billboard Hot 100]] edetabelisse. Kontserditurnee &quot;[[Earthling Tour]]&quot; Euroopas ja Põhja-Ameerikas kestis [[1997]]. aasta juunist novembrini.&lt;ref name=&quot;Buckley 2000&quot; /&gt;{{Rp|pp=533–534}} [[1998]]. aastal ühendas Bowie uuesti jõud [[Tony Visconti]]ga, et salvestada lugu &quot;(Safe in This) Sky Life&quot; täispika multifilmi &quot;[[Jõmpsikad (film)|Jõmpsikad]]&quot; jaoks. Laul jäi filmi lõppversioonist siiski välja, kuid ilmus uues versioonis ja uue pealkirjaga &quot;[[Safe (David Bowie laul)|Safe]]&quot; 2002. aastal singli &quot;[[Everyone Says 'Hi']]&quot; B-poolel.&lt;ref name=&quot;Thompson 2006&quot; /&gt;{{Rp|p=203}} Koostöö Viscontiga ei jäänud ühekordseks, muu hulgas oli Visconti [[Placebo]] loo &quot;[[Without You I'm Nothing (Placebo laul)|Without You I'm Nothing]]&quot; singliversiooni kaasprodutsent. Singel anti välja piiratud koguses ning sellel oli loo originaalversioonile lisatud Bowie harmoniseeritud vokaalosa.&lt;ref name=&quot;KWm2j&quot; /&gt;

===1999–2012: uusklassitsistlik Bowie===
[[Pilt:Heathen Tour Bowie and Sterling Campbell.jpg|pisi|300px|Bowie (vasakul) koos [[Sterling Campbell]]iga kontserditurneel &quot;[[Heathen Tour]]&quot; aastal 2002]]

[[1999]]. aastal lõi Bowie muusika arvutimängule &quot;[[Omikron: The Nomad Soul|Omikron]]&quot;, milles olid ka tema ja Imani tegelaskujud. Bowie album &quot;[[Hours...]]&quot; anti välja samal aastal ja see sisaldas Omikroni lugude uusi lindistusi. Ühele laulule kirjutas sõnad internetis korraldatud konkursi &quot;Cyber Song Contest&quot; võitja Alex Grant.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=466}} Bowie kasutas albumil palju ''live-''instrumente ning ühtlasi tähistas see album tema eemaldumist raskest elektroonilisest muusikast.&lt;ref name=&quot;Perone 2007&quot; /&gt;{{Rp|p=125}} Aastal [[2000]] asus Bowie salvestama albumit &quot;[[Toy (David Bowie album)|Toy]]&quot;, millel plaaniti avaldada Bowie varasemate lugude uusversioone ja ka kolm uut laulu, kuid albumit ei antud kunagi välja. Bowie ja Visconti jätkasid koostööd ja produtseerisid hoopis uue albumi täiesti uute lauludega. Koostöö tulemusena sündis [[2002]]. aastal album &quot;[[Heathen (David Bowie album)|Heathen]]&quot;.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|pp=488–489}} [[2000]]. aasta 15. augustil sündis Bowie ja Imani tütar Alexandria Zahra Jones.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=485}}

[[2001]]. aasta oktoobris avas Bowie [[heategevus]]ürituse [[The Concert for New York City]], millega toetati [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakute]] ohvreid. Bowie astus üles minimalistliku versiooniga [[Simon &amp; Garfunkel]]i laulust &quot;[[America (Simon &amp; Garfunkeli laul)|America]]&quot;, millele järgnes laul &quot;Heroes&quot; kogu Bowie bändi esituses.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=491}} [[2002]]. aastal nägi ilmavalgust album &quot;Heathen&quot; ja aasta teisel poolel toimus kontserditurnee &quot;[[Heathen Tour]]&quot; Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Kontserditurnee algas Londoni iga-aastasel &quot;[[Meltdown (festival)|Meltdowni]]&quot; festivalil, mille [[kunstiline juht]] oli tol aastal Bowie. Teiste hulgas valis ta festivalile esinema [[Philip Glass]]i, [[Television (band)|Television]]i ja [[The Dandy Warhols]]i. Turneel esitati laule nii uuelt albumilt kui ka albumi &quot;[[Low (David Bowie album)|Low]]&quot; ilmumise ajast.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|pp=493–495}} Aastal [[2003]] järgnes album &quot;[[Reality (David Bowie album)|Reality]]&quot; ja ühtlasi ka maailmaturnee &quot;[[A Reality Tour]]&quot;, mille kontserte külastas hinnanguliselt 722 000 inimest ja mis oli [[2004]]. aasta kõige tulutoovam kontserditurnee maailmas. 18. juunil [[Oslo]]s viskas üks fänn Bowiet pulgakommiga, mis tabas teda [[silm]]a. Nädal aega hiljem [[Saksamaa]]l [[Scheeßel]]is [[Hurricane Festival]]il esinedes tundis Bowie rinnas valu. Algul arvati, et tegu oli õla närvikahjustusega, hiljem [[diagnoos]]iti tal aga äge [[arter]]i ahenemine ning Bowie vajas [[Hamburg]]is erakorralist [[angioplastika]]t. Tuuri ülejäänud 14 kontserti tühistati.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|pp=504–505}}

[[Pilt:Duncan Jones and David Bowie at the premiere of Moon.jpg|pisi|vasakul|250px|Bowie koos poja [[Duncan Jones]]iga tema režissööridebüütfilmi &quot;[[Moon (film)|Moon]]&quot; esilinastusel 2009. aastal]]

Pärast südameoperatsioonist toibumist andis Bowie vaid üksikuid kontserte ja käis mõnikord harva stuudios. [[2004]]. aasta filmi &quot;[[Shrek 2]]&quot; jaoks tegi ta [[Butterfly Boucher]]iga [[duett]]versiooni oma [[1972]]. aasta laulust &quot;[[Changes]]&quot;. Suhteliselt vaiksel [[2005]]. aastal salvestas ta filmile &quot;[[Stealth]]&quot; koos [[Brian Transeau]]ga kirjutatud laulu &quot;[[(She Can) Do That]]&quot;.&lt;ref name=&quot;Perone 2007&quot; /&gt;{{Rp|p=142}} Bowie naasis lavale 8. septembril [[2005]] koos [[Kanada]] bändiga [[Arcade Fire]] [[USA]] üleriigilises saates &quot;[[Fashion Rocks]]&quot; ja esines nendega koos uuesti nädal aega hiljem [[CMJ]] [[Music Marathonil]].&lt;ref name=&quot;Thompson 2006&quot; /&gt;{{Rp|pp=291–292}} Ta laulis tausta bändi [[TV on the Radio]] laulule &quot;[[Province (TV on the Radiolaul)|Province]]&quot; nende albumil &quot;[[Return to Cookie Mountain]]&quot;&lt;ref name=&quot;TW2ME&quot; /&gt; ja tegi koos [[Snoop Dogg]]iga reklaami [[XM Satellite Radio]] jaoks.&lt;ref name=&quot;zo4My&quot; /&gt; Nagu ka [[Lou Reed]], tegi Bowie kaasa [[Taani]] alternatiivroki bändi [[Kashmir (bänd)|Kashmir]] albumi &quot;[[No Balance Palace]]&quot; ühes laulus.&lt;ref name=&quot;2N0ni&quot; /&gt;

8. veebruaril [[2006]]. aastal anti Bowiele elutöö [[Grammy]].&lt;ref name=&quot;Thompson 2006&quot; /&gt;{{Rp|p=293}} Aprillis teatas ta, et võtab aasta vabaks, mistõttu ei tule sel ajal ühtegi turneed ega uut albumit.&lt;ref name=&quot;1ucWN&quot; /&gt; 29. mail astus ta üllatuskülalisena üles [[David Gilmour]]i kontserdil [[London]]is [[Royal Albert Hall]]is. See kontsert salvestati ja valik laule, kus Bowie kaasa tegi, anti ka välja.&lt;ref name=&quot;I88w9&quot; /&gt; Novembris esines ta taas, seekord koos [[Alicia Keys]]iga [[New York|New Yorgi]] [[Black Ball]]is toimunud tuluõhtul [[Keep a Child Alive]].&lt;ref name=&quot;mybxb&quot; /&gt; See oli Bowie viimane ülesastumine laval.&lt;ref name=&quot;XDNrS&quot; /&gt;

[[2007]]. aastal valiti Bowie juhtima [[Manhattan]]il toimuvat [[High Line Festival]]i, kuhu ta valis muusikud ja teised esinejad.&lt;ref name=&quot;zfoLY&quot; /&gt; Bowiet kuuleb [[Scarlett Johansson]]i [[2008]]. aastal ilmunud albumil &quot;[[Anywhere I Lay My Head]]&quot;, millel Johansson esitab [[Tom Waits]]i muusikat.&lt;ref name=&quot;wqxi2&quot; /&gt; 2009. aastal, esimese Kuul maandumise ja Bowiele kuulsust toonud laulu &quot;[[Space Oddity]]&quot; 40. aastapäeval avaldas [[EMI]] selle loo originaalis kaheksarajalise stuudiosalvestise eraldi radadena, kutsudes sellega inimesi üles looma laulule remikse ja esitama neid konkursile.&lt;ref name=&quot;GMgzc&quot; /&gt; [[2010]]. aasta jaanuaris anti välja duubelalbum &quot;[[A Reality Tour]]&quot;, mis sisaldas [[2003]]. aasta kontserditurnee salvestisi.&lt;ref name=&quot;SjsQ5&quot; /&gt;

[[2011]]. aasta märtsi lõpus lekkis Bowie [[2001]]. aastal salvestatud, kuid seni avaldamata album &quot;Toy&quot; internetti. Album sisaldas lugusid, mida kasutati plaadil &quot;[[Heathen]]&quot;, lisaks ka enamiku selle singlite B-pooli ning varasema loomingu avaldamata uusversioone.&lt;ref name=&quot;CMi0w&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hhpq7&quot; /&gt;

==Näitlejakarjäär==

Elulookirjutaja David Buckley on öelnud: &quot;Bowie põhiline panus popmuusikasse on tema hämmastav võime analüüsida ja valida ideid väljastpoolt põhivoolu – kunstist, kirjandusest, teatri- ja filmikunstist – ja tuua need ideed popmuusikasse ning seeläbi popmuusikat pidevalt muuta.&quot;&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=526}} Buckley sõnul tõstis Bowie üksinda glämmroki uutesse kõrgustesse ning alustas popmuusikas nii öelda rollimängu, liites teatri ja popmuusika ühtseks ja tugevaks tervikuks.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=2}} Bowie karjääris on olnud olulised ka eri filmi- ja teatrirollid, mille eest on teda vääriliselt tunnustatud.

[[Pilt:Lindsey Kemp Allan Warren.jpg|pisi|vasakul|Bowie näitekunsti õpetaja Lindsay Kemp (1969)]]

Näitlejakarjääri algus eelneb tema suurele läbimurdele muusikuna. Kui ta õppis [[Lindsay Kemp]]i õpilasena [[avangard]]istlikku teatrikunsti ja [[pantomiim]]i, sai ta Kempi [[1967]]. aasta teatritükis &quot;Pierrot in Turquoise&quot; Cloudi rolli. [[1970]]. aastal tehti sellest ka film &quot;The Looking Glass Murders&quot;.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=43}} Lühifilmis &quot;[[The Image (short film)|The Image]]&quot; ([[1969]]) mängis ta noort [[vaim]]u, kes ilmus kunstniku maalist ja hakkas teda kummitama.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=49}} Samal aastal oli Bowie statist [[Leslie Thomas]]e [[1966]]. aasta [[komöödiafilm|komöödias]] &quot;[[The Virgin Soldiers]]&quot;.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=49}} [[1976]]. aastal tunnustati teda esimese suure rolli eest, kui ta kehastas filmis &quot;[[The Man Who Fell to Earth (film)|The Man Who Fell to Earth]]&quot; hävinevalt planeedilt pärit tulnukat. Filmi režissöör oli [[Nic Roeg]]. [[1979]]. aasta [[David Hemmings]]i lavastatud inglise-saksa ühisfilmis &quot;[[Just a Gigolo (1978 film)|Just a Gigolo]]&quot; mängis Bowie peaosa, kehastades [[Preisimaa|preisi]] [[ohvitser]]i Paul von Przygodskit, kellest [[Esimene maailmasõda|esimesest maailmasõjast]] naasnuna saab ühe parunessi ([[Marlene Dietrich]]i) [[gigolo]].

Bowie mängis Broadway lavastuses &quot;Elevantmees&quot; (&quot;[[The Elephant Man (play)|The Elephant Man]]&quot;) nimiosa ning sai ilmeka esinemise eest palju kiitust. Aastatel [[1980|1980–]][[1981]] mängis ta seda osa 157 korda.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=205–207}} 

Bowiel oli väike roll ka 1981. aasta eluloofilmis &quot;[[Christiane F. – Wir Kinder vom Bahnhof Zoo (film)|Christiane F.– Wir Kinder vom Bahnhof Zoo]]&quot;, mis keskendub noore tüdruku [[sõltuvus (narkoloogia)|uimastisõltuvusele]]. Tegevus toimub [[Lääne-Berliin]]is. Bowie esineb filmis oleval kontserdil iseendana. 1981. aastal ilmunud filmimuusika albumil &quot;[[Christiane F. (album)|Christiane F.]]&quot; (1981) oli palju muusikat Bowie Berliini triloogia albumitelt.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=208}} 

Bowie mängis peaosa koos [[Catherine Deneuve|Catherine Deneuve'i]] ja [[Susan Sarandon]]iga revisionistlikus [[vampiir]]ifilmis &quot;[[The Hunger]]&quot; (1983). Samal aastal mängis Bowie ka [[Nagisa Oshima]] filmis &quot;[[Merry Christmas, Mr. Lawrence]]&quot;, mis põhineb [[Laurens van der Post]]i [[romaan]]il &quot;[[The Seed and the Sower]]&quot;. Bowie mängis seal [[koonduslaager|koonduslaagris]] olevat sõjavangi [[major]] Jack Celliersit. Bowiel oli väike roll ka [[Monty Python]]i liikmete [[piraadid|piraadi]]komöödias &quot;[[Yellowbeard]]&quot; (1983) ja filmis &quot;[[Into the Night (film)|Into the Night]]&quot; (1985), kus ta mängis palgamõrvar Colinit. Kurikael [[Max Zorini]] rollist [[James Bond]]i filmis &quot;[[A View to a Kill]]&quot; (1985) ütles ta aga ära.&lt;ref name=&quot;dLVf1&quot; /&gt;

[[Colin MacInnes]]i [[1959]]. aastal ilmunud [[London]]i elu kajastaval romaanil põhinevas rokkmuusikalis &quot;[[Absolute Beginners (film)|Absolute Beginners]]&quot; (1986) kasutati Bowie muusikat ning talle anti ka väike roll. Samal aastal mängis ta [[Jim Henson]]i sünges [[ulmefilm]]is &quot;[[Labyrinth (film)|Labyrinth]]&quot; mäekollide kuninga Jarethi osa.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=252–253}} Kahe aasta pärast kehastas ta [[Martin Scorsese]] filmis &quot;[[The Last Temptation of Christ (film)|The Last Temptation of Christ]]&quot; (1988) [[Pontius Pilatus]]t. Seejärel mängis Bowie filmis &quot;[[The Linguini Incident]]&quot; (1991) rahulolematut restoranitöötajat. [[David Lynch]]i filmis &quot;[[Twin Peaks: Fire Walk with Me]]&quot; (1992) mängis ta salapärast [[FBI]] agenti [[Phillip Jeffries]]it. Mõne aja pärast võttis ta vastu väikese, kuid olulise rolli ja kehastas filmis &quot;[[Basquiat]]&quot; (1996) [[Andy Warhol]]i. Tegu on [[Jean-Michel Basquiat|Jean-Michel Basquiat']] elust rääkiva filmiga, mille lavastas [[Julian Schnabel]]. Järgmisena mängis Bowie teist peaosa [[Giovanni Veronesi|Giovanni Veronesi']] [[vestern]]is &quot;[[Il Mio West]]&quot; (1998, USA-s linastus film 2005. aastal pealkirjaga &quot;[[Gunslinger's Revenge]]&quot;). Bowie kehastab filmis piirkonna kõige kardetumat püstolikangelast.&lt;ref name=&quot;Thompson 2006&quot; /&gt;{{Rp|p=195}} [[1999]]. aastal mängis Bowie [[Andrew Goth]]i filmis &quot;[[Everybody Loves Sunshine]]&quot; vananevat gängsterit Berniet ja esines paaris õudussarja &quot;[[The Hunger (seriaal)|The Hunger]]&quot; episoodis. Järgmisel aastal mängis ta filmis &quot;[[Mr. Rice's Secret]]&quot; (2000) nimiosa, kehastades 12-aastase ravimatult haige lapse naabrit ning 2001. aastal esines iseendana filmis &quot;[[Zoolander]]&quot;.

2006. aastal mängis Bowie [[Christopher Nolan]]i filmis &quot;[[The Prestige (film)|The Prestige]]&quot; (2006) füüsikut [[Nikola Tesla]]t. Film räägib ägedast võistlusest kahe 19. sajandi lõpu mustkunstniku vahel. [[Animafilm]]is &quot;[[Arthur ja nähtamatud]]&quot; (&quot;Arthur and the Invisibles&quot;) luges ta sisse võimsa kurikaela Maltazardi osa ning [[Käsna-Kalle Kantpüks]]i telefilmis &quot;SpongeBob's Atlantis SquarePantis&quot; andis ta oma hääle tegelasele Lord Royal Highness. [[2008]]. aasta [[Austin Chick]]i lavastatud filmis &quot;[[August (2008 film)|August]]&quot; mängis Bowie kõrvalosa, kehastades Ogilviet. Filmis mängisid ka [[Josh Hartnett]] ja [[Rip Torn]], kellest viimasega oli Bowie varem koos töötanud 1976. aastal filmi &quot;The Man Who Fell to Earth&quot; võtetel.&lt;ref name=&quot;xPJuf&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;26a61&quot; /&gt;

==Seksuaalne sättumus==

Buckley on kirjutanud: &quot;Kui Ziggy ajas oma looja ja kuulajaskonna segadusse, siis suur osa sellest segadusest oli seotud [[seksuaalsus]]ega.&quot;&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=140}} [[1972]]. aasta 22. jaanuaril ajakirjas [[Melody Maker]] ilmunud intervjuus&lt;ref name=&quot;xpD6R&quot; /&gt; väitis Bowie, et ta on [[gei]] – see avaldus langes ajale, mil ta püüdis Ziggy Stardustina kuulsust koguma hakata.&lt;ref name=&quot;Carr Murray 1981&quot; /&gt;{{Rp|p=7}} [[1976]]. aasta septembris sõnas Bowie [[Playboy]] intervjuus: &quot;See on tõsi, ma olen [[Biseksuaalsus|biseksuaalne]]. Ma ei saa eitada, et olen seda asjaolu väga hästi ära kasutanud. Ma arvan, et see on parim, mis minuga eales juhtunud on.&quot;&lt;ref name=&quot;Vevy6&quot; /&gt;

[[1983]]. aastal ütles Bowie Rolling Stone'i intervjuus, et biseksuaalsuse avalik tunnistamine oli olnud ta elu suurim viga ja et ta olevat alati olnud kapi[[heteroseksuaalsus|hetero]].&lt;ref name=&quot;OmQSc&quot; /&gt; Hiljem on ta lisanud, et huvi homo- ja biseksuaalse kultuuri vastu ei olnud tingitud tema enda tunnetest, vaid tollasest ajast ja olukorrast. Bowie olevat öelnud, et ei teinud seda mitte oma tegeliku bioloogilise ja psühholoogilise soodumuse ajel, vaid vastupandamatust soovist eirata [[moraal]]inorme.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=106}}&lt;ref name=&quot;Buckley 2000&quot; /&gt;{{Rp|p=401}}

[[2002]]. aastal vastas Bowie USA muusikaajakirja [[Blender (ajakiri)|Blender]] küsimusele, kas ta arvab endiselt, et seksuaalsusest avalikult rääkimine on olnud ta elu suurim viga, nii:

{{cquote|Huvitav. (Pikk paus). Ma arvan, et Euroopas see ei olnud viga, aga olukord Ameerikas oli palju keerulisem. Mind ei häirinud, et mu biseksuaalsus on avalik. Kuid mul ei olnud mingit soovi loosungeid kanda ega mõne rühma kõneisik olla. Ma teadsin, et tahtsin laule kirjutada ja esineda, kuid biseksuaalsuse teema jäi siin väga pikaks ajaks põhiliseks kõneaineks. Kuna Ameerika on äärmiselt [[puritaan]]lik koht, takistas avameelsus mul palju asju korda saatmast.&lt;ref name=&quot;B9zoh&quot; /&gt;}}

Buckley kirjutab tollaste sündmuste kohta, et Bowie, kes on loomult [[tabu]]de lõhkuja, tekitas seksuaalse intriigi šokeerimise eesmärgil.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=141}} Peale selle arvas Buckley, et tõenäoliselt ei ole Bowie olnud kunagi gei ega isegi aktiivselt biseksuaalne; aeg-ajalt ta küll eksperimenteeris, kuid seda ainult uudishimust ja mässumeelsetega ühtekuulumissoovist.&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot; /&gt;{{Rp|p=147}} Mary Finnigan, kellega Bowiel oli [[1969]]. aastal suhe, rääkis väidetavalt: &quot;Mees elas koos abikaasaga fantaasiamaailmas [...] ning biseksuaalsed fantaasiad olid nende endi välja mõeldud.&quot;&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=48}} Sandford on kirjutanud: &quot;Abielus olles tekkis Bowiel [[fetišism (seksuoloogia)|fetiš]] – ta rääkis kõigile, et tutvus oma naisega olukorras, kui nad mõlemad olid seksuaalvahekorras ühe ja sama mehega. Geiseksi üle visati kogu aeg nalja. Seda, et mehed ei olnud Bowie maitse, näitavad tema arvukad naisarmukesed.&quot;&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|p=48}}

==Lauluhääl ja pillimänguoskus==
[[Pilt:David Bowie's Vox Mark VI guitar, HRC Warsaw.jpg|pisi|Bowie kitarr [[Varssav]]i Hard Rock Cafés]]

Bowie on alates [[1960. aastad|1960. aastatest]], mil ta salvestas oma esimesed lood, viljelenud mitut muusikastiili. Tema varajast loomingut ja esinemist mõjutasid tugevalt nii ''[[rock'n'roll]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i suurkujud nagu [[Little Richard]] ja [[Elvis Presley]], kui ka [[meelelahutus]]maailm laiemalt. Enim meeldis talle jäljendada Briti [[muusikal]]iteatri laulja, laulukirjutaja ja näitleja [[Anthony Newley]] laulustiili, mis oli valdav ka Bowie [[1967]]. aastal ilmunud debüütalbumil &quot;[[David Bowie (album)|David Bowie]]&quot;. Newley, kellele Bowie lähenemine ei meeldinud, hävitas Bowie plaadi, mis talle saadeti.&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot; /&gt;{{Rp|pp=41–42}}&lt;ref name=&quot;Perone 2007&quot; /&gt;{{Rp|p=4}} Bowie huvi muusikaliteatri vastu kerkis ajuti pinnale ka selliste stiilide kõrval nagu ''hard rock'', ''heavy metal'', soul, psühhedeelne folk ja popmuusika.&lt;ref name=&quot;o4WqY&quot; /&gt;

Muusikateadlane James Perone on uurinud Bowie võimet laulda ühte ja sama meloodiat eri [[oktav]]ites, mida Bowie on kasutanud näiteks läbimurdesinglil &quot;Space Oddity&quot; ja hiljem laulus &quot;Heroes&quot;. Perone on kirjutanud, et kõige madalamal hääle[[tämber|tämbril]], mida Bowie suudab tekitada, on [[ballaad (muusika)|ballaad]]ilauljale omane värving.&lt;ref name=&quot;Perone 2007&quot; /&gt;{{Rp|p=12}}

Hääleseadja Jo Thompson on nimetanud Bowie [[vibraato]]tehnikat väga mõjuvaks ja omanäoliseks.&lt;ref name=&quot;wEnT5&quot; /&gt; Schinder ja Schwartz on kirjeldanud Bowiet kui ennenägematu tehnilise oskusega lauljat, kes suudab tekitada häälega erisuguseid varjundeid.&lt;ref name=&quot;dviIn&quot; /&gt; Bowie suurepärane varieerimisoskus oli ilmne ka laulmisel – ajaloolane Michael Campbell on öelnud, et peale selle, et Bowie laulusõnad panevad kõiki kuulama, vahetab ta lauldes pidevalt rolle ning tema hääl võib laulu jooksul kardinaalselt muutuda.&lt;ref name=&quot;85uDP&quot; /&gt;

Bowie mängis mitmeid [[muusikainstrument]]e: [[elektrikitarr|elektri-]], [[akustiline kitarr|akustilist]] ja [[12-keeleline kitarr|12-keelelist]] [[kitarr]]i, [[altsaksofon|alt-]], [[tenorsaksofon|tenor-]] ja [[baritonsaksofon|bariton]][[saksofon]]i; [[klahvpillid|klahvpille]], sealhulgas [[klaver]]it, [[süntesaator]]it ja [[mellotron]]i, [[suupill]]i, ''stylophone''′i, [[ksülofon]]i, [[vibrafon]]i ja [[koto]]t, [[trumm]]e ja muid [[löökpill]]e ning [[keelpill]]e, sealhulgas [[vioola]]t ja [[tšello]]t.&lt;ref name=&quot;Thompson 2006&quot; /&gt;{{Rp|p=346}}&lt;ref name=&quot;goLF8&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;bnjMC&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Buckley 2004&quot; /&gt;{{Rp|p=48}}

==Muusikapärand==
[[Pilt:David Bowie's star at the Hollywood Walk of Fame in 2007.jpg|pisi|vasakul|David Bowie täht [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l]]
Bowie uuendusmeelsed laulud ja näitlejameisterlikkus tõid [[1970. aastad|1970. aastate]] alguses popmuusikasse uue mõõtme, mõjutades tugevalt nii juba olemasolevat popmuusikat kui ka selle tulevikku. Muusikaajaloolaste [[Schinder]]i ja [[Schwartz]]i arvates lõi Bowie koos [[Marc Bolan]]iga glämmrokistiili.&lt;ref name=&quot;p225a&quot; /&gt; Bowie inspireeris ka [[punk rock|punkroki]] liikumise uuendajaid; ajaloolane [[Michael Campbell]] on nimetanud Bowiet pungi üheks peamiseks mõjutajaks. Samal ajal kui punkmuusikud lõhkusid popstaariks olemise traditsioone, liikus Bowie edasi – seekord abstraktsema muusikastiili poole, millest said jälle alguse muutused – ja loobus peaaegu täielikult [[rokkmuusika]] tavapärastest instrumentidest.&lt;ref name=&quot;45elf&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Buckley 2004&quot; /&gt;{{Rp|p=45}} Bowie plaadifirma kirjeldas tema ainulaadset staatust popmuusikas loosungiga &quot;On olemas vana laine, on olemas uus laine ja on olemas Bowie ...&quot;.&lt;ref name=&quot;ovXJa&quot; /&gt; Muusikateadlane [[James Perone]] kiidab, et Bowie tõi rokkmuusikasse intelligentsust ja kriitilisi vaatenurki, mis sageli andsid tunnistust tema töö intellektuaalsest sügavusest ja mõjust.&lt;ref name=&quot;p225a&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ekA8R&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Perone 2007&quot; /&gt;{{Rp|p=183}}

Buckley kirjutab, et [[1970. aastad|1970. aastate]] alguses olid popmuusikud uhked, ennast täis, nahkrõivais ja enesega rahulolevad, Bowie aga kõigutas oma aja rokkmuusika põhiolemust. [[John Peel]] on kirjeldanud: &quot;1970. aastate alguse [[progressiivne rokk|progressiivse roki]] ainuke iseloomulik joon oli see, et see ei arenenud. Enne Bowie tulekut ei soovinud inimesed eriti muutusi.&quot; Buckley sõnul muutis Bowie täielikult arusaama sellest, kes on rokkstaar, millest tulenevalt ei ole pärast Bowiet tõusnud esile temaga võrdset popikooni, sest popkultuuri, mis toodaks selliseid rokijumalaid, ei ole enam olemas. Fännide poolehoid Bowie kultusele oli ainulaadne – selle mõju kestis kauem ja on olnud loomingulisem kui mistahes muu jõud popi austajate seas. Buckley on kokkuvõtvalt kirjutanud: &quot;Bowie on nii staar kui ka ikoon. Tohutu hulk tehtud tööd [...] ilmselt on ta loonud popkultuuri suurima kultuse [...] Tema mõju popkultuurile on olnud erakordne – ta on mõjutanud ja muutnud rohkemate inimeste elusid kui keegi teine.&quot;&lt;ref name=&quot;32FKj&quot; /&gt;

Bowie võeti [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i&lt;ref name=&quot;hall_of_fame_2&quot; /&gt; [[1996]]. aastal. Bowie korduv uus lähenemine on ta mõju pidevalt laiendanud; muusikakriitik [[Brad Filicky]] on kirjutanud, et aastakümnete jooksul on Bowie saanud tuntuks muusikalise kameeleonina, kes on muutnud ja dikteerinud trende sama palju, kui ta on muutnud enda stiili, mõjutanud moodi ja popkultuuri.&lt;ref name=&quot;dywsY&quot; /&gt; Elulookirjutaja [[Thomas Forget]] on lisanud: &quot;Kuna ta on olnud edukas nii paljude muusikastiilide viljelemisel, on tänapäeval praktiliselt võimatu leida popartisti, keda David Bowie ei oleks mõjutanud.&quot;&lt;ref name=&quot;pjWH1&quot; /&gt;

==Eraelu==
[[Pilt:Iman and David Bowie at the premiere of Moon.jpg|pisi|Iman ja David Bowie filmi &quot;[[Moon (film)|Moon]]&quot; esilinastusel]]
19. märtsil [[1970]] abiellus Bowie Londonis [[Angela Bowie|Mary Angela Barnettiga]]. [[1971]]. aastal sündis poeg Zowie Bowie, kellest sai [[Duncan Jones]]i nime all tuntud [[filmirežissöör]]. Bowie ja Barnett lahutasid abielu 8. veebruaril [[1980]] [[Šveits]]is.&lt;ref name=&quot;MnOBe&quot; /&gt;

Bowie oli alates [[1992]]. aastast abielus [[Somaalia|somaali]]-ameerika [[modell]]i [[Iman]]iga. Neil on tütar Alexandria Zahra Jones (sündinud [[2000]]). Paar elas peamiselt [[Manhattan]]il ja Londonis.&lt;ref name=&quot;cKbvE&quot; /&gt;

Oma [[usk|usulisi]] tõekspidamisi kommenteeris Bowie [[2005]]. aastal järgmiselt: &quot;Mu vaimse maailma kõhklused on alati olnud tihedalt seotud mu loominguga. Alati. Sest ma pole täielik [[ateist]] ja see häirib mind.&quot;&lt;ref name=&quot;lAQnG&quot; /&gt; Aasta varem ajakirjale [[Esquire (ajakiri)|Esquire]] antud intervjuus &quot;Mida ma olen õppinud&quot; ütles ta: &quot;[[Universum]] tekitab minus aukartust, kuid ma ei usu, et selle taga oleks ilmtingimata mingi intellekt või esindaja. Mulle meeldib küll väga [[rituaal|usurituaalide]] visuaalne külg, kuigi see võib olla täiesti tühi ja sisutu. [[Viiruk]] on jõuline ja provokatiivne, olgu siis [[budism]]is või [[katoliiklus]]es.&quot;&lt;ref name=&quot;bnfys&quot; /&gt;

==Surm==
[[Pilt:David Bowie Death New York Apartment Memorial 2016 7.JPG|pisi|Lilled Bowie New Yorgi elukoha ees staari surma päeval]]
Bowie suri 10. jaanuaril 2016, kaks päeva pärast 69. sünnipäeva ja albumi &quot;Blackstar&quot; väljaandmist. Ta suri oma New Yorgi korteris, mitme allika järgi oli surma põhjus [[maksavähk]].&lt;ref name=&quot;Ftl7m&quot; /&gt; Vähidiagnoosi oli ta saanud juba 18 kuud varem, kuid ei soovinud seda avalikkusega jagada.&lt;ref name=&quot;uddJy&quot; /&gt;

Koos Bowiega muusikali &quot;Lazarus&quot; kallal töötanud [[Ivo van Hove|Ivo van Hove'i]] sõnade järgi jätkas Bowie töötamist ka pärast vähidiagnoosi saamist.&lt;ref name=&quot;of2CX&quot; /&gt; Mõne allika järgi olevat Bowie teavitanud oma sõpru surmava maksavähi diagnoosist juba 2014. aastal.&lt;ref name=&quot;R5gjh&quot; /&gt;

Bowie produtsent Tony Visconti kirjutas:
{{Tsitaat2|Ta tegi alati seda, mida ta tahtis teha. Ja ta tahtis seda teha omal viisil ja ta tahtis seda teha parimal viisil. Tema surm ei erinenud tema elust – see oli kunstiteos. Ta tegi Blackstari meile, see oli tema hüvastijätukingitus. Teadsin aasta aega, et niiviisi läheb. Ometigi ei olnud ma selleks ette valmistatud. Ta oli erakordne inimene, täis armastust ja elu. Ta jääb alati meiega. Nüüd tohib nutta.&lt;!-- He always did what he wanted to do. And he wanted to do it his way and he wanted to do it the best way. His death was no different from his life — a work of art. He made ''Blackstar'' for us, his parting gift. I knew for a year this was the way it would be. I wasn't, however, prepared for it. He was an extraordinary man, full of love and life. He will always be with us. For now, it is appropriate to cry.--&gt;&lt;ref name=&quot;PnMws&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KP25J&quot; /&gt;|}}

Väidetavalt tuhastati Bowie surnukeha kooskõlas laulja eluajal kavandatuga viivitamatult pärast tema surma.&lt;ref name=&quot;pBTMR&quot; /&gt;

==Tunnustus==
{{Vaata|David Bowie auhinnad ja muu tunnustus}}

Bowie võitis läbimurdelauluga &quot;[[Space Oddity]]&quot; [[Ivor Novello Award|Ivor Novello]] originaalsuse eriauhinna (Special Award For Originality).&lt;ref name=&quot;tXEip&quot; /&gt; Rolli eest [[1976]]. aasta ulmefilmis &quot;[[The Man Who Fell to Earth]]&quot; võitis ta [[Saturn Award]]i parima näitleja auhinna.&lt;ref name=&quot;d78k4&quot; /&gt; Sellele järgnenud kümnenditel on Bowie muusikat ja muusikavideoid pärjatud paljude auhindadega, sealhulgas kahe [[Grammy auhind|Grammy auhinna]]&lt;ref name=&quot;ACx98&quot; /&gt; ja kahe [[Brit Awards]]iga.&lt;ref name=&quot;KXQrL&quot; /&gt;

[[1999]]. aastal andis [[Prantsusmaa|Prantsuse]] valitsus Bowiele kaunite kunstide ja kirjanduse ordeni (Ordre des Arts et des Lettres).&lt;ref name=&quot;UBAvn&quot; /&gt; Samal aastal nimetati ta Berklee muusikakolledži ([[Berklee College of Music]]) [[audoktor]]iks.&lt;ref name=&quot;Q3ZyO&quot; /&gt; [[2000]]. aastal keeldus Bowie vastu võtmast [[Briti impeeriumi ordu]] komandöri autiitlit ning [[2003]]. aastal ütles ta ära [[rüütliseisus]]est,&lt;ref name=&quot;rDFwv&quot; /&gt; põhjendades: &quot;Ma ei soovi kunagi midagi sellist vastu võtta. Ma tõesti ei tea, milleks need mõeldud on. See pole midagi, mille poole ma elu jooksul tööd tehes püüelnud oleks.&quot;&lt;ref name=&quot;Qu4Gp&quot; /&gt;

Bowie karjääri jooksul müüdi tema albumeid umbes 140 miljonit eksemplari.&lt;ref name=&quot;anniversary&quot; /&gt; Ühendkuningriigis sai ta plaatide läbimüügi eest 9 [[plaatinaplaat|plaatina-]], 11 [[kuldplaat|kuld-]] ja 8 [[hõbeplaat|hõbeplaadi]] auhinda ning USA-s 5 plaatina- ja 7 kuldplaadi auhinda.&lt;ref name=&quot;kSwag&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WJRnF&quot; /&gt; [[2002]]. aastal sai ta BBC saja suurima briti küsitluses ([[100 Greatest Britons]]) 29. koha.&lt;ref name=&quot;anniversary&quot; /&gt; [[2004]]. aastal paigutas ajakiri Rolling Stone ta kõigi aegade saja suurima rokkartisti nimekirjas 39. kohale&lt;ref name=&quot;JPIWK&quot; /&gt; ning kõigi aegade parimate lauljate seas 23. kohale.&lt;ref name=&quot;dVE9C&quot; /&gt; Bowie võeti [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i 17. jaanuaril 1996.&lt;ref name=&quot;hall of fame&quot; /&gt;

==Diskograafia==
{{Vaata|David Bowie diskograafia}}
{|
|- valign=&quot;top&quot;
|
*&quot;[[David Bowie (album)|David Bowie]]&quot; (1967)
*&quot;[[Space Oddity (album)|Space Oddity]]&quot; (1969)
*&quot;[[The Man Who Sold the World]]&quot; (1970)
*&quot;[[Hunky Dory]]&quot; (1971)
*&quot;[[The Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars]]&quot; (1972)
*&quot;[[Aladdin Sane]]&quot; (1973)
*&quot;[[Pin Ups]]&quot; (1973)
*&quot;[[Diamond Dogs]]&quot; (1974)
*&quot;[[Young Americans]]&quot; (1975)
*&quot;[[Station to Station]]&quot; (1976)
*&quot;[[Low]]&quot; (1977)
*&quot;[[Heroes (David Bowie album)|Heroes]]&quot; (1977)
*&quot;[[Lodger]]&quot; (1979)
|
*&quot;[[Scary Monsters (and Super Creeps)]]&quot; (1980)
*&quot;[[Let's Dance]]&quot; (1983)
*&quot;[[Tonight]]&quot; (1984)
*&quot;[[Never Let Me Down]]&quot; (1987)
*&quot;[[Black Tie White Noise]]&quot; (1993)
*&quot;[[The Buddha of Suburbia]]&quot; (1993)
*&quot;[[Outside]]&quot; (1995)
*&quot;[[Earthling]]&quot; (1997)
*&quot;[[Hours...]]&quot; (1999)
*&quot;[[Heathen]]&quot; (2002)
*&quot;[[Reality]]&quot; (2003)
*&quot;[[The Next Day]]&quot; (2013)
*&quot;[[Blackstar]]&quot; (2016)
|}

==Filmograafia==

===Näitlejana===
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 90%;&quot; border=&quot;2&quot; cellpadding=&quot;4&quot; background: #f9f9f9;
|- align=&quot;center&quot;
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Aasta
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Film
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Roll
! style=&quot;background:#B0C4DE;&quot; | Märkus
|-
| rowspan=2| 1969
| &quot;[[The Image (lühifilm)|The Image]]&quot;
| poiss (vaim)
| lühifilm
|-
| &quot;[[The Virgin Soldiers]]&quot;
| sõdur
| statist
|-
| 1970
| &quot;[[Pierrot in Turquoise or The Looking Glass Murders]]&quot;
| Cloud
| telefilm
|-
| 1976
| &quot;[[The Man Who Fell to Earth (film)|The Man Who Fell to Earth]]&quot;
| Thomas Jerome Newton
| Saturni parima näitleja auhind ([[Saturn Award for Best Actor]])
|-
| 1978
| &quot;[[Schöner Gigolo, armer Gigolo|Just a Gigolo]]&quot;
| Paul Ambrosius von Przygodski
|
|-
| 1981
| &quot;[[Christiane F. - Wir Kinder vom Bahnhof Zoo (film)|Christiane F.]]&quot; (Wir Kinder vom Bahnhof Zoo)
| mängis iseennast
| ''cameo''
|-
|rowspan=&quot;2&quot;| 1982
| &quot;[[The Snowman]]&quot;
| jutustaja
| uuesti linastatud versioonis
|-
| &quot;[[Baal (film)|Baal]]&quot;
| Baal
| telefilm
|-
|rowspan=&quot;3&quot;| 1983
| &quot;[[Merry Christmas, Mr. Lawrence]]&quot;
| major Jack 'Strafer' Celliers
| 
|-
| &quot;[[The Hunger (1983 film)|The Hunger]]&quot;
| John
|
|-
| &quot;[[Yellowbeard]]&quot;
| The Shark
| cameo (lõputiitrites mainimata)
|-
| 1985
| &quot;[[Into the Night (film)|Into the Night]]&quot;
| Colin Morris
| ''cameo''
|-
|rowspan=&quot;2&quot;| 1986
| &quot;[[Labyrinth (film)|Labyrinth]]&quot;
| [[Jareth the Goblin King]]
|
|-
| &quot;[[Absolute Beginners (film)|Absolute Beginners]]&quot;
| Vendice Partners
|
|-
| 1988
| &quot;[[The Last Temptation of Christ (film)|The Last Temptation of Christ]]&quot;
| [[Pontius Pilatus]]
| 
|-
| 1991
| &quot;[[The Linguini Incident]]&quot;
| Monte
|
|-
| 1991
| &quot;[[Twin Peaks: Fire Walk with Me]]&quot;
| [[Phillip Jeffries]]
| ''cameo''
|-
| 1996 || &quot;[[Basquiat (film)|Basquiat]]&quot; || [[Andy Warhol]] ||
|-
| 1998 || &quot;[[Gunslinger's Revenge]]&quot; (&quot;Il Mio West&quot;) || Jack Sikora ||
|-
| 1999 || &quot;[[Everybody Loves Sunshine]]&quot; || Bernie ||
|-
| 2000 || &quot;[[Mr. Rice's Secret]]&quot; || William Rice ||
|-
| 2001 || &quot;[[Zoolander]]&quot; || mängis iseennast || ''cameo'' (MTV filmiauhinna nominent)
|-
| 2006 || &quot;[[The Prestige (film)|The Prestige]]&quot; || [[Nikola Tesla]] || 
|-
| 2007 || &quot;[[Arthur and the Invisibles]]&quot; || Emperor Maltazard || pealelugeja ingliskeelses versioonis
|-
| 2008 || &quot;[[August (2008 film)|August]]&quot; || Cyrus Ogilvie || ''cameo''
|-
| 2008 || &quot;[[Käsna-Kalle Kantpüks]]&quot; (&quot;Spongebob Squarepants&quot;) || L.R.H || külalispealelugeja
|-
| 2009 || &quot;[[Bandslam]]&quot; || mängis iseennast || ''cameo''
|-
|}

===Muusikuna===
* &quot;[[Ziggy Stardust and the Spiders from Mars: The Motion Picture]]&quot; (1983, VHS ja DVD aastal 2003)
* &quot;[[Love You Till Tuesday]]&quot; (1984, VHS ja DVD aastal 2005)
* &quot;[[Serious Moonlight]]&quot; (1984 ,VHS ja mitteametlik DVD aastal 1999, ametlik DVD aastal 2006)
* &quot;[[Glass Spider]]&quot; (1988, VHS ja mitteametlik DVD &quot;Glass Spider Tour&quot; aastal 2001, ametlik DVD aastal 2007)
* &quot;[[Bowie – The Video Collection]]&quot; (1993, VHS)
* &quot;[[Black Tie White Noise]]&quot; (1993, VHS ja DVD aastal 2005)
* &quot;[[Best of Bowie]]&quot; (2002, DVD)
* &quot;[[A Reality Tour]]&quot; (2004, DVD)

===Produtsendina===
* &quot;[[Büvös vadász]]&quot; (1994, rahvusvahelises filmilevis &quot;Magic Hunter&quot;)
* &quot;[[Passaggio per il paradiso]]&quot; (1998, inglise keeles &quot;Gentle Into the Night&quot; või &quot;Passage to Paradise&quot;)
* &quot;[[Scott Walker: 30 Century Man]]&quot; (2006)

===Dokumentaalfilmid===
* &quot;[[Love You Till Tuesday]]&quot; (1969. peaosaline, lühifilm)
* &quot;[[Ziggy Stardust and the Spiders from Mars]]&quot; (1973, peaosaline, dokumentaal- ja kontsertfilm)
* &quot;[[Cracked Actor]]&quot; (1974, peaosaline, BBC)
* &quot;[[Group Madness]]&quot; (1983)
* &quot;[[Cool Cats: Twenty-Five Years of Rock 'N' Roll Style]]&quot; (1983)
* &quot;[[Queen: The Magic Years]]&quot; (1987)
* &quot;[[Imagine: John Lennon]]&quot; (1988)
* &quot;[[Superstar: The Life and Times of Andy Warhol]]&quot; (1990)
* &quot;[[Travelling Light]]&quot; (1992)
* &quot;[[Inspirations]]&quot; (1997)
* &quot;[[Lou Reed: Rock and Roll Heart]]&quot; (1998)
* &quot;[[Mayor of the Sunset Strip]]&quot; (2003)

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sandford 1997&quot;&gt;{{cite book|last=Sandford|first=Christopher|author-link=Christopher Sandford (biographer)|title=Bowie: Loving the Alien|location=London|publisher=Time Warner|year=1997|orig-date=1996|isbn=978-0-306-80854-8|url=https://archive.org/details/bowielovingalien00sand}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Buckley 2005&quot;&gt;{{cite book|last=Buckley|first=David|year=2005|orig-date=1999|title=Strange Fascination&amp;nbsp;– David Bowie: The Definitive Story|url=https://archive.org/details/strangefascinati0000buck|location=London|publisher=Virgin Books|isbn=978-0-7535-1002-5}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;32FKj&quot;&gt;{{Harvp|Buckley|2005|pp=516–517, 524, 529}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4nP7T&quot;&gt;{{cite book |title=Britain &amp; Ireland: Lives Entwined III |year=2008 |last=Hume |first=John |publisher=British Council |isbn=978-0-86355-612-8 |page=127}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Buckley 2000&quot;&gt;{{cite book|last=Buckley|first=David|year=2000|orig-date=1999|title=Strange Fascination&amp;nbsp;– David Bowie: The Definitive Story|url=https://archive.org/details/strangefascinati0000davi|location=London|publisher=[[Virgin Books]]|isbn=978-0-7535-0457-4}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ow0m9&quot;&gt;{{Cite journal |last=Doggett |first=Peter |title=Teenage Wildlife |journal=Mojo Classic |date=jaanuar 2007 |issue=60 Years of Bowie |pages=8–9}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9Vu94&quot;&gt;{{cite book |title=Rock 'n' Roll's Strangest Moments: Extraordinary Tales from Over Fifty Years |url=https://archive.org/details/rocknrollsstrang0000evan |last=Evans |first=Mike |publisher=Anova Books |year=2006 |isbn=978-1-86105-923-9 |page=[https://archive.org/details/rocknrollsstrang0000evan/page/57 57]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Carr Murray 1981&quot;&gt;{{cite book|last1=Carr|first1=Roy|author-link1=Roy Carr|last2=Murray|first2=Charles Shaar|author-link2=Charles Shaar Murray|year=1981|title=Bowie: An Illustrated Record|location=New York City|publisher=Avon|isbn=978-0-380-77966-6}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hall_of_fame_2&quot;&gt;[http://rockhall.com/inductees/david-bowie/ &quot;David Bowie: Rock and Roll Hall of Fame Induction&quot;] ''rockhall.com''. Rock and Roll Hall of Fame, 6. november 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;anniversary&quot;&gt;Ben Todd (27. november 2009) [http://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-1231539/David-Bowie-asked-play-Glastonbury-time-mark-40th-anniversary.html/ &quot;David Bowie asked to play at Glastonbury for third time to mark 40th anniversary&quot;] Daily Mail (UK), 6. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hall of fame&quot;&gt;[http://rockhall.com/inductees/david-bowie/ &quot;David Bowie: Rock and Roll Hall of Fame Induction&quot;] ''rockhall.com''. Rock and Roll Hall of Fame, 6. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yc7CO&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=McKay |eesnimi=George |pealkiri=Senseless acts of beauty: cultures of resistance since the sixties |kuupäev=1996 |kirjastus=Verso |isbn=978-1-85984-908-8 |koht=London |lehekülg=188}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VOua5&quot;&gt;Pegg (2000): lk 260–65&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rb8Tf&quot;&gt;Pegg (2004): lk 281–283.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GiKh5&quot;&gt;Buckley, 2003, lk 130&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R75Qw&quot;&gt;Roberts, David (ed.) (2001). Guinness World Records: British Hit Singles. Guinness World Records Ltd. lk 120. ISBN 0-85156-156-X.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4Lg89&quot;&gt;Paytress, Mark (jaanuar 2007). &quot;The Controversial Homecoming&quot;. Mojo (60 Years of Bowie): lk 64.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Fe2rU&quot;&gt;{{Cite journal |last=Needs|first=Kris |title=The Passenger |journal=Mojo Classic |date=jaanuar 2007 |issue=60 Years of Bowie |page=65}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Perone 2007&quot;&gt;{{cite book|last=Perone|first=James E.|title=The Words and Music of David Bowie|url=https://books.google.com/books?id=C6bz2BFdPawC&amp;pg=PA44|location=[[Westport, Connecticut]]|publisher=[[Greenwood Publishing Group|Greenwood]]|year=2007|isbn=978-0-275-99245-3}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GTzyH&quot;&gt;{{Harvp|Thomson|1993|loc=xiii}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FRbET&quot;&gt;Pegg (2000): lk 90–92.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LIEpr&quot;&gt;{{Cite book |last=Bronson |first=Fred |title=The Billboard Book of Number 1 Hits |year=1990 |publisher=Billboard Books |isbn=0-8230-7677-6 |page=572}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1Fxzf&quot;&gt;Pegg (2000): lk 29.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ObbRq&quot;&gt;{{Harvp|Sandford|1997|pp=208, 211–212}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4elvP&quot;&gt;Fyfe, Andy (2007). – ''&quot;Too Dizzy&quot;''. Mojo (60 Years of Bowie), jaanuar 2007, lk 88–91.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y9Qnq&quot;&gt;{{Harvp|Buckley|2000|pp=494–495, 623}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Thompson 2006&quot;&gt;{{cite book|last=Thompson|first=Dave|author-link=Dave Thompson (author)|title=Hallo Spaceboy: The Rebirth of David Bowie|publisher=Ecw Press|year=2006|isbn=978-1-55022-733-8}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KWm2j&quot;&gt;{{Harvp|Thompson|2006|pp=203, 212}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TW2ME&quot;&gt;&quot;Space Is the Place: Innovative Brooklyn rockers blast off to the future&quot;. Spin (Spin Media LLC): 1. juuni 2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zo4My&quot;&gt;Lamb, Charles W.; Hair, Joseph F.; McDaniel, Carl (2007). Marketing. South-Western College Pub. lk 472. ISBN 978-0-324-36208-4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2N0ni&quot;&gt;Stone, Andrew (2008). Denmark. Lonely Planet. lk 46. ISBN 978-1-74104-669-4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1ucWN&quot;&gt;{{cite web|last=Yuan |first=Jada |url=http://nymag.com/news/intelligencer/16865/ |title=The Dad Who Fell to Earth |work=New York Magazine |date=1. mai 2006 |accessdate=16. september 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I88w9&quot;&gt;Gulla, Bob (2008). Guitar Gods: The 25 Players Who Made Rock History. Greenwood. lk 95. ISBN 978-0-313-35806-7.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mybxb&quot;&gt;Mitchell, Gail (November 2009). &quot;The Elements of Style&quot;. Billboard: 22.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XDNrS&quot;&gt;Gilmore, Mikal (2 February 2012), &quot;How Ziggy Stardust Fell to Earth&quot;, Rolling Stone magazine (1149): 36–43, 68.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zfoLY&quot;&gt;Schinder &amp; Schwartz (2007): lk 500.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wqxi2&quot;&gt;Marchese, David (May 2008). &quot;The Inquisition: Scarlett Johansson&quot;. Spin (Spin Media LLC): lk 40.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GMgzc&quot;&gt;{{cite news |url=http://www.nme.com/news/david-bowie/45872 |work=NME News |title=David Bowie to release &quot;Space Oddity&quot; multi-tracks to celebrate moon landing |date=6. juuli 2009 |accessdate=2. september 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SjsQ5&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.bbc.co.uk/music/reviews/5gwx |title=David Bowie A Reality Tour Review |first=Mike |last=Diver |date=5. veebruar 2010 |accessdate=2. september 2010 |publisher=BBC}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CMi0w&quot;&gt;{{Cite news | last = Perpetua | first = Matthew | title = Unreleased David Bowie LP 'Toy' Leaks Online | newspaper=[[Rolling Stone]] | date = 22. märts 2011 | url = http://www.rollingstone.com/music/news/unreleased-david-bowie-lp-toy-leaks-online-20110322 | accessdate=25. märts 2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hhpq7&quot;&gt;{{Cite news | last = Michaels | first = Sean | title = David Bowie's unreleased album Toy leaks online | newspaper=[[The Guardian]] | location = UK | date = 23. märts 2011 | url = http://www.guardian.co.uk/music/2011/mar/23/david-bowie-toy-album-leak | accessdate=25. märts 2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dLVf1&quot;&gt;Pegg (2004) lk 561.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xPJuf&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.imdb.com/title/tt0470679 |title=August |work=imdb.com |accessdate=14. september 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26a61&quot;&gt;{{cite web |url=http://us.imdb.com/title/tt0074851/fullcredits |title=The Man Who Fell to Earth |work=imdb.com |accessdate=14. september 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xpD6R&quot;&gt;Michael Watts (22. jaanuar 2006) [http://www.guardian.co.uk/music/2006/jan/22/popandrock.davidbowie/ &quot;On the cusp of fame, Bowie tells Melody Maker he's gay – and changes pop for ever.&quot;] The Observer, 6. november 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vevy6&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100801045250/http://www.playboy.com/articles/david-bowie-interview/index.html?page=2 &quot;David Bowie: Playboy Interview&quot;] (September 1976) Playboy, 6. november 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OmQSc&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130508031208/http://articles.orlandosentinel.com/1993-05-30/news/9305300344_1_david-bowie-mick-jagger-ziggy &quot;David Bowie Calls Himself 'A Closet Heterosexual'&quot;] ''orlandosentinel.com'' (Orlando Sentinel, 30. mai 1993), 6. november 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B9zoh&quot;&gt;Clark Collis (august 2002) [http://www.bowiewonderworld.com/press/00/0208dearsuperstar.htm &quot;Dear Superstar: David Bowie&quot;] ''bowiewonderworld.com'', 6. november 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;o4WqY&quot;&gt;{{Harvp|Perone|2007|pp=22, 36–37}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wEnT5&quot;&gt;{{cite book |title=Find Your Voice: A Self-Help Manual for Singers |url=https://archive.org/details/isbn_9780634074356 |first=Jo |last=Thompson |publisher=Artemis Editions |year=2004 |isbn=978-0-634-07435-6 |page=[https://archive.org/details/isbn_9780634074356/page/76 76]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dviIn&quot;&gt;Schinder &amp; Schwartz (2007): lk 483.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;85uDP&quot;&gt;Campbell (2008): lk 254.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;goLF8&quot;&gt;{{cite book |title=Bowie |url=https://archive.org/details/bowie00hopk |first=Jerry |last=Hopkins |publisher=MacMillan |year=1985 |isbn=978-0-02-553730-9 |page=[https://archive.org/details/bowie00hopk/page/239 239]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bnjMC&quot;&gt;{{Harvp|Perone|2007|pp=17–44, 152–160}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Buckley 2004&quot;&gt;{{cite book|last=Buckley|first=David|year=2004|title=David Bowie: The Complete Guide To His Music|location=London|publisher=Omnibus Press|isbn=978-1-84449-423-1}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p225a&quot;&gt;Schinder &amp; Schwartz (2007): lk 482.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;45elf&quot;&gt;Campbell (2008) lk 304&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ovXJa&quot;&gt;{{Harvp|Thomson|1993|p=217}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ekA8R&quot;&gt;Paytress, Mark (2003). Bolan: The Rise and Fall of a 20th Century Superstar. Omnibus Press. lk 218. ISBN 978-0-7119-9293-1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dywsY&quot;&gt;Filicky, Brad (10 June 2002). &quot;Reviews; David Bowie: Heathen&quot;. CMJ New Music Report (CMJ) 71 (766): 13.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pjWH1&quot;&gt;Forget, Thomas (2002). David Bowie (Rock &amp; Roll Hall of Famers). Rosen Publishing Group. lk 7. ISBN 978-0-8239-3523-9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MnOBe&quot;&gt;Doggett (2011): lk 114.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cKbvE&quot;&gt;[http://www.fashionmodeldirectory.com/news/Model+News/still-ties-shoes-for-iman-reveals-how-david-bowie-makes-her-feel-special.htm/ Iman] Fashion Model Directory, 5. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lAQnG&quot;&gt;Anthony DeCurtis (5. mai 2005). [http://books.google.ee/books?id=8Rr53q4VxuoC&amp;pg=PA262&amp;redir_esc=y/ &quot;In Other Words: Artists Talk About Life And Work&quot;] Hal Leonard Corporation. Lk 262–263.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bnfys&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20121107045656/http://www.esquire.com/features/what-ive-learned/ESQ0304-MAR_WIL &quot;What I've Learned&quot;] Ajakiri Esquire. Hearst Communications, 29. veebruar 2004. 5. november 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ftl7m&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.independent.co.uk/news/people/news/david-bowie-died-from-liver-cancer-he-kept-secret-from-all-but-handful-of-people-friend-says-a6806596.html|title=David Bowie died from liver cancer he kept secret from all but handful of people, friend says|last=Gallagher|first=Paul|date=11.01.2016|work=The Independent}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uddJy&quot;&gt;{{cite news|last1=Sandle|first1=Paul|last2=Faulconbridge|first2=Guy|title=David Bowie dies after 18-month battle with cancer|url=http://www.reuters.com/article/us-people-bowie-death-idUSKCN0UP0KD20160111|agency=[[Reuters]]|date=11.01.2016|accessdate=11.01.2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;of2CX&quot;&gt;{{cite news|title=Shock and condolences as the Netherlands reacts to David Bowie's death – DutchNews.nl|url=http://www.dutchnews.nl/news/archives/2016/01/shock-and-condolences-as-netherlands-reacts-to-david-bowies-death/|accessdate=11.01.2016|publisher=DutchNews.nl|date=16.01.2016|language=en-GB}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R5gjh&quot;&gt;[http://www.nzherald.co.nz/entertainment/news/article.cfm?c_id=1501119&amp;objectid=11572921 &quot;David Bowie 'died from liver cancer' and was told it was terminal a year ago&quot;]. [[The New Zealand Herald]]. 13. jaanuar 2016. Vaadatud 14.01.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PnMws&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-35279642|title=David Bowie: Friends and stars pay tribute|publisher=BBC News|date=11.01.2016|accessdate=16.01.2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KP25J&quot;&gt;{{cite web|title=David Bowie's Death a 'Work of Art,' Says Tony Visconti|url=http://www.rollingstone.com/music/news/david-bowies-death-a-work-of-art-says-tony-visconti-20160111|website=[[Rolling Stone]]|accessdate=16.01.2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pBTMR&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/712892/david-bowie-tuhastati-kohal-polnud-isegi-pereliikmeid &quot;David Bowie tuhastati, kohal polnud isegi pereliikmeid&quot;]. Õhtuleht.ee, 14. jaanuar 2016. Vaadatud 16.01.2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tXEip&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170622042219/http://www.bucksmusicgroup.com/about/ivor-novello-awards/ Ivor Novello Awards] ''buckmusicgroup.com''. Bucks Music Group, 6. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d78k4&quot;&gt;[http://www.grammy.com/nominees/ Nominees And Winners] ''Grammy.com''. National Academy of Recording Arts &amp; Sciences, Inc., 6. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ACx98&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100826002047/http://www2.grammy.com/Recording_Academy/Awards/Lifetime_Awards/ Lifetime Achievement Award: Past Recipients] ''Grammy.com''. National Academy of Recording Arts &amp; Sciences, Inc., 6. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KXQrL&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120918144408/http://www.brits.co.uk/artist/david-bowie David Bowie] ''brits.co.uk''. Brit Awards Ltd., 6. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UBAvn&quot;&gt;John Lichfield (8. mai 2009) [http://www.independent.co.uk/news/world/europe/the-big-question-how-does-the-french-honours-system-work-and-why-has-kylie-been-decorated-822752.html &quot;The Big Question: How does the French honours system work, and why has Kylie been decorated?&quot;] The Independent (UK), 6. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q3ZyO&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160115122248/https://www.berklee.edu/about/honorary%20copy.html Honorary Degree Recipients] ''berklee.edu''. Berklee College of Music, 6. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rDFwv&quot;&gt;Jody Thompson (8. jaanuar 2007) [http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-20944291 &quot;Sixty things about David Bowie&quot;] Nr. 35: BBC News, 6. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qu4Gp&quot;&gt;Dominic Mohan (12. september 2003) [http://www.bowiewonderworld.com/press/00/030912thesun.htm &quot;Bowie refuses knighthood&quot;] The Sun, 6. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kSwag&quot;&gt;[http://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?resultpage=1&amp;table=SEARCH_RESULTS&amp;artist=David%20Bowie&amp;sort=Artist&amp;perPage=25/ &quot;Gold and Platinum: Search Results&quot;] ''riaa.com''. Recording Industry Association of America, 6. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WJRnF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130124005813/http://www.bpi.co.uk/certified-awards.aspx &quot;Certified Awards Search&quot;] ''bpi.co.uk''. British Phonographic Industry, 6. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JPIWK&quot;&gt;[http://www.rollingstone.com/music/lists/100-greatest-artists-of-all-time-19691231/ &quot;100 Greatest Artists&quot;] Rolling Stone (15. aprill 2004), 6. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dVE9C&quot;&gt;[http://www.rollingstone.com/music/lists/100-greatest-singers-of-all-time-19691231/david-bowie-19691231/ &quot;100 Greatest Singers&quot;] Rolling Stone, 6. november 2012&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* {{cite book|last1=Schinder|first1=Scott|year=2007|last2=Schwartz|first2=Andy|title=Icons of Rock: An Encyclopedia of the Legends Who Changed Music Forever|url=https://archive.org/details/iconsofrockencyc0000schi|publisher=Greenwood Press|location=Westport, Connecticut|isbn=978-0-313-33845-8}}
* {{cite book|last=Thomson|first=Elizabeth|title=The Bowie Companion|publisher=Macmillan|year=1993|isbn=978-0-283-06262-9|url=https://archive.org/details/bowiecompanion0000thom}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
{{vikitsitaadid}}
*[http://www.davidbowie.com/ David Bowie koduleht]
* {{veebi viide |pealkiri= David Bowie hakkab uut plaati tegema |url= http://www.elu24.ee/?id=72507|väljaanne=Elu24 |aeg=22. jaanuar 2009}}
* [http://teadus.err.ee/artikkel?id=762&amp;cat=1&amp;pg=200 David Bowie sai omanimelise ämblikuliigi], teadus.err.ee, 6. august 2009
* {{IMDb}}

{{JÄRJESTA:Bowie, David}}
[[Kategooria:Suurbritannia muusikud]]
[[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]
[[Kategooria:Surnud 2016]]</text>
      <sha1>c3g9t0y9pqj6aneb5es1356224115ls</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mindless Self Indulgence</title>
    <ns>0</ns>
    <id>101186</id>
    <revision>
      <id>7158411</id>
      <parentid>4439799</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:43:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158411</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="720" sha1="r9o33nay6k2cltxv2tx7zt439h54me1" xml:space="preserve">[[Pilt:Mindless.JPG|pisi]]
'''Mindless Self Indulgence''' ('''MSI''') on neljaliikmeline ansambel [[New York|New Yorgist]].

Ansambel loodi 1997. aastal. 

==Liikmed==
* [[Jimmy Urine]] – vokaal, süntesaator (1997–)
* [[Steve, Righ?]] – kitarr, taustalaul (1997–)
* [[Kitty]] – trummid (1997–)
* [[Lyn-Z]] – bassitarr (2001–)

===Endised liikmed===
* Markus Euringer – kitarr, basskitarr (1997)
* Vanessa YT – basskitarr (1998–2001)

==Diskograafia==
*&quot;Tight&quot; (1999)
*&quot;Frankenstein Girls Will Seem Strangely Sexy&quot; (2000)
*&quot;You'll Rebel to Anything&quot; (2005)
*&quot;If&quot; (2008)
*&quot;How I Learned to Stop Giving a Shit and Love Mindless Self Indulgence&quot; (2013)

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]</text>
      <sha1>r9o33nay6k2cltxv2tx7zt439h54me1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Üldine arutelu</title>
    <ns>4</ns>
    <id>101354</id>
    <revision>
      <id>7158729</id>
      <parentid>7158215</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:48:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>VillaK</username>
        <id>44375</id>
      </contributor>
      <comment>/* Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? */ Vastus</comment>
      <origin>7158729</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="128703" sha1="n4cpfp2sp1ia3xd3ullm592hxopnam7" xml:space="preserve">{{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}}
{{Arhiveerimine
|archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d
|algo = old(60d)
|counter = 64
|maxarchivesize = 100K
|minthreadstoarchive = 2
|minthreadsleft = 4
|archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}}
}}
{{Sisukord paremale|width=30%}}
&lt;!-- ----
     Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --&gt;

== Sugu ei tohi mainida ==

Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET)
:Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET)
::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET)
:::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad &quot;Mann&quot; ja &quot;Frau&quot;, ingliskeelses &quot;Men&quot; ja &quot;Women&quot;. Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. 
:::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria &quot;Mehed&quot;, aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET)
::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad &quot;mehed&quot; ja &quot;naised&quot; kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET)
Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET)
:Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET)
::Jah, mehed, kategooriad &quot;Mehed&quot; ja &quot;Naised&quot; oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu &quot;Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?&quot; Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub &quot;Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET)
:Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET)

Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET)
:Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas  tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras  määrab see meie  käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega -  sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET)
::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. 
::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET)
:::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit &quot;Gendered behavior&quot; [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262&lt;nowiki&gt;] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda &lt;/nowiki&gt;''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est&lt;nowiki&gt;] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed &quot;ilmselgelt avalikustanud&quot;. Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas &quot;&lt;/nowiki&gt;''seksuaalse käitumise spektri''&quot; kohta ja et &quot;''sugu on geneetiliselt määratud''&quot; võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et &quot;geneetiliselt määratud sugu&quot; ja &quot;seksuaalse käitumise spekter&quot; on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on &quot;õiguspärane eesmärk&quot;. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET)
::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole  seega eriti neutraalne.  Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi.  Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on,  siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET)
:::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt &quot;spektri peal&quot; olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET)
::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET)
:::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET)
::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET)
:::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː &quot;Kas ta on mees või naine?&quot;. Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab?  [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET)
:::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse.  --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET)
:::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist &quot;Sugu ei tohi mainida&quot; saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui &quot;tsensuuri ohvri&quot; vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET)
::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET)
:Demagoogilist pealkirja kõrvale jättes - see asi vajab põhimõttelist lahendust, sest on omajagu juhtumeid, kus lugejad on otseselt huvitatud sellest, millised konkreetse demograafilise grupi esindajad mingis valdkonnas tegutsevad või on tegutsenud. Naiskirjanikud ja -sportlased, LGBTQ+ kunstnikud (Eesti humanitaaria aastakonverentsil üks ettekanne just käsitles küsimust, mida teha, kui Natalie Mei kõigi väliste tunnuste järgi tundub olevat kväär, aga pole allikat, millele viidata), Eesti venelastest poliitikud, katoliiklastest kantslerid, minu poolest kas või puuetega arhitektid jne - kõigi nende puhul on kellelgi ilmselgelt vähemasti tema enda hinnangul õigustatud huvi. Minu pakkumine on, et: 1) '''kui teema on kõlbulikes allikates avalikult kajastatud''', olgu siis isiku enda või kellegi teise poolt, siis saab esitatud faktid või küsimusepüstitused lisada alajaotusse &quot;Isiklikku&quot; (mis üldjuhul üsna selgelt näitab, et teema ei ole eriliselt esile tõstetud), viidates allikale ja sõnastades hoolikalt just nimelt seda, mis allikas ütles, tegemata täiendavaid järeldusi; 2) kui soos, rahvuses vms ei ole segadust, avalikest allikates ilmneb see selgelt ja inimene ei ole avaldanud soovi seda tavapärasest delikaatsemalt käsitleda, siis võib lisada &quot;Isiklikku&quot; alla selgituse ''à la'' &quot;nimi X on Eestis tavapäraselt olnud üldjuhul Y-soo nimi, kuid X Z on W-soost&quot;, &quot;nimi Q on Hiinas üldjuhul Y-soo nimi ja Q Ö on samuti Y-soost&quot; vms. Loomulikult tuleb lähtuda tervest mõistusest, niivõrd kui meist kellelgi seda olema juhtub (või kui selline müütiline nähtus üldse olemas ongi), ent üldiselt on Vikipeedias kasutusel ka reegel, et ilmselge ja üldteatu ei vaja viitamist (Kristen Michal on mees, Kristen Bell on naine, Kristen Kähr on... jalgpallur?). Muude sotsiaalsete kategooriate puhul peale soo ei ole üldiselt vist mõistlik neid näppima hakata, kui ei ole täidetud punkti 1 tingimused (ei ole väga suur saladus, et Varro Vooglaid on katoliiklane, Juri Lotman oli vene emakeelega juut ja Jakob Rosin on nägemispuudega, ja need tõigad on osa nende elu ja tegevuse mõistmiseks olulisest kontekstist). Mida teha nt naiskirjanike esitamisega leitaval kujul, ma väga hästi pakkuda ei oska, sest n-ö isas- ja emaskirjanike kategooriaid ma ei poolda. Võib-olla piirduda esialgu loenditega, kuigi nende kureerimine on üks katk ja ikaldus. Aga ühiskondlik tellimus selliste andmete selgeks kureeritud esituseks ilmselgelt on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 14:04 (EEST)
::Palun mitte sildistada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:36 (EEST)
::Ma ei ole kindel, kas ma sain õigesti aru. Ma olen sellega nõus, et soo tõendamisel võib jääda terve mõistuse piiresse, see tähendab piirduda sellega, et pole mõistlikku kahtlust (nii on vist iga asjaga Vikipeedias), nii et enamasti piisab ka fotost. Aga seda läheb harva tarvis, sest paljudes võõrkeeltes allikad kirendavad soovormidest ja eestikeelsetestki allikatest tuleb sugu vahel välja. Muide, mõelge selle peale, kas ajakirjanikul on inimese sotsiaalsele soole parem juurdepääs kui illustreeritud intervjuu lugejal või teleesinemise vaatajal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:13 (EEST)
::Mina ei tea Kristen Bellist midagi, nii et ma ei nõustuks sellega, et tema sugu on üldteada, kuigi ma aiman, et ta on palju tuntum kui Kristen Michal. Aga hädast aitavad välja pildid. Eriti Belli puhul. Kui keegi ütleb, et pilt ei ole piisav tõendus, et ta on naine, siis on tal minu arvates Vikipeedia jaoks liiga range epistemoloogia. Samas, kui öeldakse, et usaldatav on ainult see, mida öeldakse, mitte see, mida näha on, siis see tundub mulle liiga kergeusklik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:32 (EEST)
::Kas see, kuidas artiklis [[Neve Uudelt]] praegu on tehtud, on Sinu meelest vastuvõetav? Seda ei ole kustutatud. Tõepoolest, selle võiks panna &quot;Isiklikku&quot; alla, isegi kui seal. Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellest, kas tegu on tavaliselt mehe- või naisenimega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 19:04 (EEST)
:Lisan siia juurde, et inglise vikis on kasutaja enda postitused näiteks facebookis kõlbmatud, kuna võivad olla deklaratiivsed. Ei saa eitada, et vahel on inimestel huvi näidata end kellenagi, kes nad tegelikult ei ole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:01 (EEST)
:: Minu teada võib isiku enda ütlustele toetuda, kui neid keegi ei vaidlusta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:34 (EEST)

== Kuidas luua malli &quot;Mootorratta sportlane&quot;? ==

Tere! Soovin luua uut malli &quot;Mootorratta sportlane&quot;, mida saaks kasutada MotoGP ja teiste motoringraja sõitjate artiklites.
Kas keegi oskab öelda, kuidas selle loomine käib? Lugesin läbi [[Juhend:Mall]], kuid jäi ikka veidi arusaamatuks.{{allkirjata|Kasparkelk}}
: {{Ping|Kasparkelk}}: Tervist! Ma soovitan aluseks võtta lähtekoodi ingliskeelsest mallist &quot;[https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Infobox_motorcycle_rider Infobox motorcycle rider]&quot; ja hakata seda tõlkima. Teine võimalus on võtta aluseks mõni meie oma olemasolev infokast ja hakata seda sinu teema jaoks ymbertegema. Ingliskeelsete mallide koodid on vahel väga keerulised ning neist läbinärimine võtab yksjagu aega, kuid iseenesest pole see kindlasti yletamatu ylesanne ning tihti on sealsed mallid väga head.
: Alul võid tegutseda näiteks [[Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane|oma liivakastis]], mispuhul saab malli väljakutsuda siestades &lt;code&gt;{{Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane [järgnevad parameetrid]}}&lt;/code&gt;. Malli eestindamisel saab abi tihti ka sellest, kui vaadata teiste olemasolevate infokastide (nt {{t1|Infokast sportlane}} jne) lähtekoode. Kui mall korralikult töötab, saab selle teisaldada juba õigesse kohta. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 13. märts 2026, kell 18:43 (EET)
:: Ja malli esituse testimiseks võid kasutada näiteks oma liivakasti põhilehte, st [[Kasutaja:Kasparkelk]]. Ma soovitan alul kopeerida sinna ingliskeelse malli koodi mõnest artiklist ja siis seda siis lähtekoodi tõlkides yha muuta. Samuti saad niimoodi pidevalt aru, mida muudatused koodis praktikas teevad.&lt;br&gt;
:: - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 13. märts 2026, kell 18:46 (EET)
:::… ja malli luues võiks eelnevalt veenduda selle keelelises korrektsuses. Kokku-lahku kirjutamine jne. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 6. aprill 2026, kell 16:42 (EEST)

== Täpsustus ==

Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul &quot;[[Arabic (laev 1908)]]&quot; või &quot;[[Aednik (film 1912)]]&quot; ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige.
Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf &quot;Komaga ja komata&quot;] üks autor), kes ütles: &quot;Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma.&quot; ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.)

Korrektsed variandid, mida saaks kasutada:
* Aednik (film, 1912)
* Aednik (1912. aasta film)
* Aednik (1912. a film)

Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks:
* Aednik (1912. aasta USA film)
või
* Aednik (film, 1912, USA)

Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET)
: Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul &quot;Kaasik 2013&quot;. Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde:
:* Aednik (film 1912)
: See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks &quot;Aednik (film, 1912)&quot;.
: Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET)
:Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET)
::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET)
:: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike.
:: Laeva puhul tundub &quot;1912. aasta laev&quot; väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET)
::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje.
:::Filmide kohta vist ikka  öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET)
::: Ega &quot;laev, 2012&quot; pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) 
:: &quot;Kaasik 2013&quot; on erand reeglist. Erandid on ka &quot;suvi 2025&quot; või &quot;jaanuar 1996&quot;. Lisaks &quot;Kaasik&quot; on ka pärisnimi (&quot;Kaasik nr 2013&quot; oleks mõttetus, &quot;laev nr 2013&quot; on mõeldav). &quot;Suvi 2025&quot; taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja &quot;Kaasik 2013&quot; taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET)
:::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim &quot;Aednik (1912 film)&quot; [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET)
:::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on &quot;film&quot; eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET)
:::: &quot;Aednik (1912 film)&quot; on samal põhjusel vale, mis &quot;Aednik (film 1912)&quot; -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: &quot;film 1912&quot; on korrektne tähenduses &quot;film nr 1912&quot;. &quot;1912 film&quot; ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET)
::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu &quot;Kaasik 2013&quot;, käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi.
::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et &quot;Kaasik&quot; on pärisnimi. Kumbki neist variantidest (&quot;Kaasik nr 2013&quot;, &quot;laev nr 2013&quot;) ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud.
::: &quot;Jaanuar 1996&quot; ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda.
::: Vormel &quot;laev 2012&quot; (või ka &quot;laev, 2012&quot;) tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes &quot;laev&quot; ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu &quot;1912. aasta laev&quot; on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET)
::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see &quot;laev 2018&quot; peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET)
::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit.
::::: Muidu olen nõus, et &quot;1912. aasta laev&quot; kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada &quot;1912. aastal valminud laev&quot;, ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET)
::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET)
::::::: &quot;1912 valminud laev&quot; on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET)
:::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii &quot;Kaasik 2013&quot; kui ka &quot;Kaasik, 2013&quot;. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET)
::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab &quot;laev 2018&quot;, sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses &quot;2018. aasta laev&quot; seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita.
::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite &quot;Kaasik 2013&quot; puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb.
::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu &quot;Kaasik 2013&quot; esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET)
:::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et &quot;Kaasik 2013&quot; on õige, ei tulene, et &quot;film 2014&quot; on ka õige (tähenduses &quot;2014. aasta film&quot;). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET)
: Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis &quot;(laev, 1917)&quot;, aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 20. märts 2026, kell 10:52 (EET)

::Mind häirivad pigem nimed nagu &quot;[[Jõhvi vald (2005)]]&quot;, sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites &quot;Jõhvi vald (2005–2025)&quot;). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET)
:::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas.
:::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks.
:::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET)
:::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}}

Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust:
 &quot;minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga &quot;Kaasik 2013&quot;)&quot;
Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et &quot;film 2013&quot; on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et &quot;film, 2014&quot; on korrektne ja et &quot;2014. aasta film&quot; on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit &quot;üldnimi aastaarv&quot;? &quot;Kaasik 2013&quot; näide ei sobi tõestuseks, sest seal on &quot;pärisnimi aastaarv&quot; ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET)
: Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 22. märts 2026, kell 21:32 (EET)
:: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET)
::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele &quot;Kaasik 2013&quot; puhul. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 23. märts 2026, kell 11:57 (EET)
:::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST)
: &quot;Kaasik 2013&quot; ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, &quot;Kaasik 2013&quot; ega &quot;film 2013&quot;, ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust &quot;film nr 1912&quot;, mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas &quot;Kaasik 2013&quot; on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli &quot;film 2012&quot; kohta.
: Võib muidugi vaielda selle üle, kas &quot;Kaasik 2013&quot; on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET)
:: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus &quot;film 2013&quot; (&quot;misiganes üldnimi misiganes aastaarv&quot;) esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST)
::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST)
::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. 
::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST)
::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame &quot;film 2025&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST)
::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&amp;id=133 ümber lükanud].
::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu &quot;film 2025&quot; eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas (&quot;Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma&quot;). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas &quot;Kaasik 2013&quot; näite alusel võiks &quot;film 2013&quot; mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST)
::::::&quot;Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma&quot;. Ei ole ju niisugust reeglit sõna &quot;film&quot; (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: &quot;esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)&quot; on minu meelest korrektne. 
::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST)

Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse:
{| class=&quot;wikitable&quot;
| Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri &quot;Aednik (film 1912)&quot; on korrektne? Või pealkiri &quot;Aurora (laev 2000)&quot;. Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada &quot;(Haarmann 1991)&quot;, siis sama reegli järgi on võimalik ka &quot;Aednik (film 1912)&quot;. Kui &quot;Aednik (film 1912)&quot; pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub?
|-
| Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: &quot;&quot;Aednik&quot; (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)&quot;, &quot;Aurora (2000. aastal ehitatud laev)&quot;. Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt.

Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused &quot;&quot;Aednik&quot; on film 1912&quot; ja &quot;Aurora on laev 2000&quot; või eeslisand &quot;film 1912 &quot;Aednik&quot;&quot;, &quot;laev 2000 Aurora&quot;.

Tiina Leemets, EKI
|}

Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka &quot;Aurora (leib 69)&quot; või &quot;Aurora (öökull 1200)&quot;. Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada &quot;Aurora (laev, 2000)&quot;, siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST)

:Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et &quot;Aednik (film 1912)&quot; on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka &quot;film, 1912&quot; ning ka näiteks &quot;keemia&quot; ja &quot;Austraalia&quot;. Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka &quot;keemia&quot; ega &quot;Autraalia&quot;. Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid.
:Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. 
:Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST)
:: Seda ei saagi tõendada, et &quot;Aednik (film 1912)&quot; on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga &quot;film 1912&quot; ei tähenda ka &quot;1912. aasta film&quot;, vaid &quot;film nr 1912&quot;. Võrdle: &quot;liin 20&quot; (bussiliin 20), &quot;rada 13&quot; (rada nr 13, 13. rada), &quot;pilet 25&quot; (eksamipilet nr 25). 
:: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et &quot;sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav&quot;. Ta ütles, et sellisel kujul nagu &quot;film 1912&quot; on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks.
:: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST)
:::No siis ikkagi selles tähenduses on vale.
:::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. 
:::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST)
:::: &quot;Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata.&quot; Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|&quot;Kevade&quot;]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose &quot;Kevade&quot; pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus &quot;kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt&quot; käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel &quot;Oskar Lutsu &quot;Kevade&quot;&quot;, siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: &lt;nowiki&gt;[[Oskar Lutsu &quot;Kevade&quot;]]&lt;/nowiki&gt;. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: &quot;[[Roheline miil (romaan)]]&quot;. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST)
:::::Tiina Leemets ütleb nii: &quot;Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt.&quot; Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja.
:::::&quot;Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata.&quot; Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST)
:::::: &lt;s&gt;Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. &quot;Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt.&quot; -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.&lt;/s&gt;
:::::: &lt;s&gt;&quot;kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid&quot; -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.&lt;/s&gt; 
:::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST)
:::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. &quot;Film, 2012&quot; ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST)
:::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST)
:Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul &quot;Nimi (liik, algusaasta)&quot;. Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. 
:Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid.
:Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST)

== Robotitervitused ==

Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET)
: Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet &quot;Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!&quot; või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET)
::&quot;Meil on hea meel, et sa siin oled.&quot; [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET)
::&quot;Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled.&quot; See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET)
:::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET)
::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET)
:::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET)
:::::Mis mõttes &quot;tere tulemast&quot; ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET)
::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp
::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. 
::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET)
:::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha.
:::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET)
::::::::See ühelauseline &quot;tere tulemast&quot; jääb nii ehk naa trafaretseks ja formaalseks, et mitte öelda robotlikuks. Mitte mingeid tundeid sellest lausest välja lugeda ja kirjutajale omistada pole võimalik. Selles mõttes ei näe ma paraku kvalitatiivset vahet, kas seda kirjutab füüsiline isik või robot. Seejuures võib roboti puhul isegi olla kindel, et tal ei ole seda kirjutades vähemalt mingeid kahetisi mõtteid ega ka ülemääraseid ootusi. Inimese kirjutatud teksti puhul ei saa paraku eeldada, et kirjutaja oli siiras. Hüva, võib küll heas usus loota, et see tervitus oli öeldud ja kirjutatud ''bona fide.'' Ent tõeline siirus eeldab tervitatava inimese tundmist. Kui üks pseudonüüm tervitab teist pseudonüümi, siis tunnetest ja siirusest rääkimine on kummaline. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 14:18 (EEST)
:::::::::Jah, selles on iva küll. Ka inimese siiruses võib kahelda, eriti kui ta on võõras ja suhtlus on ainult kirjalik. Siiski juba see, et inimene võtab vaevaks sind tähele panna ja ekstra kirjutada, on väärtuslik. Jah, asjale võib vaadata eri nurkadest ja inimesed võivad reageerida risti vastupidiselt. Mul tuleb meelde, kuidas keegi, kes sai tervituse, ei olnud kindel, kas see ikka on inimese saadetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:03 (EEST)
: Ei ole nõus. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 23. märts 2026, kell 12:02 (EET)

Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi &quot;mitme konto väärtarvitus&quot;. Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST)
:Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. 
:Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST)
:: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST)
:::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST)
:: Mina ja kindlasti veel mõni tundsime su kohe ära küll, aga üsna kindlasti ei tundnud uued kasutajad ja teised, kes enamikku arutelusid ja viimaseid muudatusi harilikult ei vaata, tõenäoliselt ka osa aktiivsematest kasutajatest ei tundnud. Minu meelest ka oleks seetõttu ilus märkida kasutajalehele, kellega on tegu, ka siis kui seda otseselt nõutud ei ole. Seda eriti siis, kui postitada samasse arutellu mitme kontoga.
:: Ideaalis küll peaksid aruteludes lugema eeskätt argumendid, aga tegelikult vaadatakse siiski ka seda, mitu inimest mingit seisukohta pooldab, pahatihti veel nii, et mingeid argumente polegi esitatud.
:: Kontode sidumine ei ole kuigi oluline siis, kui teise kontoga teha harva üksikuid muudatusi ja kui kontode tegevus ei ristu. Aga kuna on raske piiri tõmmata, millal see on oluline ja millal mitte, siis küllap seetõttu peetakse suuremates vikides otstarbekaks nõuda seda alati (v.a teatud privaatsuskaalutluse puhul).
:: Lisaks paarile käitumisprobleemide tõttu blokeeritud tegelasele on meil tegelikult veel mõned kasutajad, kes kasutavad või on kasutanud läbisegi ja aktiivselt mitut kontot ilma neid omavahel sidumata ning kelle puhul tõenäoliselt enamik teisi kasutajaid ei tea, et mitme konto taga on sama inimene. Kirjutasin sellest mõne aasta eest [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Mitme konto kasutamine|siin]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. aprill 2026, kell 21:09 (EEST)
:::Ma olen sama meelt Ehitajaga ja osalt ka Märt Põdraga. Ma leian, et mitme konto alt redigeerimist ei peaks keelama ja nende sidumist ei peaks nõudma, sest see on vastuolus privaatsuse põhimõttega. Samuti ei tohiks keelata mitmel inimesel ühte kontot kasutada. Neid keelde saab järjekindlalt jõustada ainult nuhkimise abil, kui sedagi. Eeskirjad, mida      järjekindlalt ei jõustata, on minu arust ebaõiglased. Ja pettust ei saa deklareerimise nõudega ära hoida, sest see, mida deklareeritakse, võib olla väär. See, et aru ei saada, kes on kes, on tühine võrreldes sellega, millest kõigest aru ei saada. Me ei saa ju niikuinii üldjuhul aru, kes on ühe või teise kasutajanime või numbri taga. Kui keegi teeb tõeliselt halbu asju, siis tuleb märkus teha ja/või blokeerida, aga sokinukukahtlustuste tegemine on minu arust ebaväärikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 22:52 (EEST)
:::: Õnneks viimati tõstati käpiknukluse kahtlustus isiku suhtes enwikis, kus see CheckUserite poolt kinnitati ja misjärel ta ka blokeeriti. Arvan, et '''põhjendatud ja mõjuva põhjuse korral''' (ka enwikis ei saa IP-aadresside ja kasutajate seoseid suvalised administraatorid vaadata) on õigus nõuda kasutajalt sellekohaseid selgitusi ning neid kolmandate vahenditega ka kontrollida. Yhtesamasse arutellu postitamine erinevate nimede alt ilma seda seost avaldamata peaks samuti keelatud olema. Yleyldist keeldu mitme konto kasutamisele pole tõepoolest vaja. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. aprill 2026, kell 23:17 (EEST)
:::::Mis see põhjendatud ja mõjuv põhjus siis on? Kui see on mitme konto kasutamise kahtlus, siis tuleb nii välja, et teha võib, aga vahele jääda ei tohi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:26 (EEST)
:::::: Näiteks arutelude manipuleerimine, kasutajablokeeringutest mööda lipsamine. Samuti peaks keelatud olema probleemsete artiklite puhul artiklit muuta erinevate nimede alt (lisades nt vaidlustatud sisu tagasijmt), sest see jätab jälle mulje nagu asjaga tegeleks mitu erinevat inimest. Ma ei tea, kuidas see enwikis jm täpselt reguleeritud on, aga peaks olema ka kohustus vähemalt administraatori sellekohase kysimuse peale selgelt vastata. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 2. aprill 2026, kell 11:26 (EEST)
:::::::Algusaegadel oli küll niisugune juhtum, kus me blokeerisime ühe kasutaja üheks aastaks ja ta tuli mõne aja pärast teise nime all tagasi. Me küsisime temalt, kas ta on see-ja-see,  ta vastas jaatavalt ja me blokeerisime uuesti. Praegu ma pooldan pigem tähtajatut blokeerimist, aga võimaluse andmist puhta lehena tagasi tulla. Ma teen seda alati, kui mõni kontoga tegelane ainult sodib. Nii oleks palju vähem jama. 
:::::::Minu meelest kui on näha, et keegi tegutseb halvas usus, siis tuleb ta blokeerida. Kui tehakse seda, mida teha ei tohi, siis pole tähtis, mitu inimest seda teeb. Kui tekib redigeerimissõda, siis tuleb artikkel kaitsta.  
:::::::Minu meelest meie väikeses vikis pole aruteludega ka probleemi. Me saame ju kohe aru, kui mingi jama tuleb. Kui tahta blokeerida, siis trollimise eest.
:::::::Mulle tundub, et sokinuklus on justkui asendussüütegu. Pigem võiks teiste asjade eest otsustavalt blokeerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:04 (EEST)
::::Ma ei ole kindel, kas see käib sama teema alla, aga privaatsusest tundub Wikimedia Eestil olevat äraspidine arusaam. Toimetamistalgute tulemustes avaldati võitjate kodanikunimed, kuid mitte kasutajatenimed. See on lugupidamatus Vikipeedia kogukonna vastu. Kui seost isiku ja kasutajanime vahel ei taheta avaldada, siis tuleb avaldada kasutajanimed. Meie jaoks on võitjad saladusse jäetud. Ma leian, et see on skandaal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:39 (EEST)
:::::Ma olen selles küsimuses sama meelt Pikse ja Neptuuniumiga. Isegi kui mitme kasutajakonto samaaegne kasutamine ei ole keelatud, siis ei tähenda see veel, et seda saaks pidada normaalseks praktikaks. Ehkki Sendrasendra puhul tekkis ka mul loomulikult kahtlus (muidu ma polekski küsinud), siis ei saanud ma kindlalt eeldada, et tegemist on Andrese ''alter ego''ga ja mitte juhusliku kokkusattumuse, kellegi nalja või mõne teise Andrese (selle eesnimega on Eestis üle 6 tuhande inimese) valitud kasutajanimega olukorras, kus kasutajanimi Andres on juba hõivatud. Kui keegi peaks valima endale Vikipeedia kasutajanimeks KallikalliV, siis ma palun eeldada, et see ei ole mina. Loomulikult on pseudonüümi kasutamine Vikipeedias tavapärane ja selles mõttes isegi loogiline, et Vikipeedia tekstid on kunst, mis kuulub rahvale, ehk siin ei ole teksti loojatel autoriõigust oma loomingule. Kirjandusajaloost on teada, et on olnud selliseid autoreid, kes on kasutanud mitut erinevat pseudonüümi. Vikipeedias tekib probleem just siis kui sama persooni mitu ''alter ego'' osalevad aruteludes, sest siis ei ole enam küsimus lihtsalt pseudonüümi kasutamises, vaid pseudonüümi taha varjunud inimese isiksuse kahestumises. Mis on teada-tuntud vaimse tervise probleem, kus inimene vajab abi, sest võib olla endale ja teistele ohtlik. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 13:55 (EEST)
::::::Ma ütlesin Sendrasendra kohta mina, kas see ei olnud siis piisavalt ühemõtteline? Alter egost rääkisin ainult naljatamisi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:23 (EEST)
::: Keegi siin polegi soovinud mitme konto kasutamist täielikult keelata. Eespool viidatud teises arutelus ma ka seda ei öelnud. Inglise viki reeglite järgi võib privaatsuskaalutlusel kontod sidumata jätta siis, kui mitme konto kasutamine puudutabki otsesemalt inimese privaatsust ehk teist kontot kasutatakse, kui teatud artiklites peetakse vajalikuks anonüümsemalt parandusi teha ja kui põhikonto puhul on kasutaja isik üldiselt teistele teada. Privaatsusega ei peaks õigustama mitme konto kasutamist mis tahes mängude mängimiseks.
::: Selliseid eeskirju ei jõustata vikides küll järjekindlalt, aga sama võib öelda praktiliselt iga eeskirja või seaduse kohta. Eks selliseid eeskirju jõustatakse vikides eeskätt siis, kui on vaja ehk kui tekivad probleemid.
::: Probleem ei olegi selles, et ei teata, kes on iga kasutaja taga, vaid ikka teiste tahtlikus või tahtmatus eksitamises: teatud viisil mitut kontot kasutades jääb teistele kergesti valemulje, et mitme konto taga on mitu inimest.
::: Käpiknukluse kahtlustuse esitamine on ebaväärikas siis, kui seda tehakse ilma kaalukaid tõendeid esitamata.
::: Miks inglise vikis on blokeerimise esmaseks põhjuseks sageli just mitme konto väärkasutus, mitte redigeerimissõja pidamine või muu konkreetsem põhjus? Esiteks sellepärast, et mitut kontot kasutataksegi mõnikord selleks, et teisi sihilikult eksitada (mil moel, see on lahti kirjutatud: [[:en:WP:SOCK]]). Teiseks, kui blokeeritud kasutaja teeb uue konto, siis väga sageli teeb ta seda selleks, et jätkata tegutsemist halvas usus, ta ei alusta tegelikult puhtalt lehelt. Siis ei ole mõistlik lasta sama inimest puudutavatel probleemidel iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti eskaleeruda. Meil on inglise vikiga võrreldes selliseid probleeme küll vähe, aga mingil määral siiski.
::: Ma ei mõtle, et sinule, Andres, tuleks käpiknuklust ette heita, kuna sa ilmselt ei kasutanud teist kontot selleks, et teisi tahtlikult eksitada. Eespool toodud põhjustel ma lihtsalt leian, et palve kontod siduda on üldjuhul põhjendatud ka siis, kui mitut kontot ei kasutata parasjagu halval eesmärgil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2026, kell 23:27 (EEST)
::::Mul hakkas päris hirmus, kui ma neid reegleid vaatasin.
::::Minu ettepanek oleks loobuda isikupõhisusest kontopõhisuse kasuks. Ja blokeerida ilma pikema jututa need kontod, kust tuleb ilmselt pahatahtlikku tegevust. Võib ju ka ühe hoiatuse teha. Meil ei pea olema samasugused reeglid kui palju suuremas ja palju anonüümsemas vikis. Ja me ei pea olema nii surmtõsised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:40 (EEST)
:::: Tahtsin sama öelda, et Sendra juhtum ilmselgelt polnud selline pahatahtlik käpiknuklus. Mis puudutab isikupõhisuse kõrvale jätmist, siis see pole tingimata hea idee, sest tihti on käpiknukkudega seotud juhtumid kyllalt piiripealsed ning täielik alus blokeerimiseks võibki avalduda ainult laiemat pilti (st kõigi nukkude tegevust koos) vaadates. Niisama kõige labasema sodimise puhul pole tõesti eriti tähtis, et kas kõigi kontode taga on sama inimene või mitte, sest siis tuleb need kontod nagunii blokeerida. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 13:18 (EEST)
:::::Too mõni näide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:44 (EEST)
:::::Kus ühegi konto tegevus ei olnud pahatahtlik, aga koostegevus oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:46 (EEST)
:::::: Viimasest ajast kasvõi 3 Löwi ja tema käpikud? Mitte kõik tema teistelt nimedelt ja IP-delt tehtud parandused ei olnud iseseisvalt sedavõrd probleemsed, et nende eest tulnuks kohe blokeerida. Lõpuks sai määravaks minu meelest just tema systemaatiline käitumismuster, sh käpiknuklus (sh teda ennast puudutavates aruteludes) ning suhtlusstiil. Enwiki vastavatest juurdlustest kindlasti leiad ka veel hulgaliselt näiteid.&lt;br&gt;
:::::: - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 15:03 (EEST)
:::::::Mul on täitsa ükskõik, kas tegu oli sama isikuga. Minu meelest oleks pidanud blokeerima trollimise eest. See oli ikkagi väga häbematu. Sa oled ise seda soovitanud. Aga ma ei hakka ju blokeerima seda, kes mind mõnitab. See oleks huvide konflikt ja administraatoriõiguste kuritarvitamine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)
::::: Ma leian samuti jätkuvalt, et siin pole tarvis olla päris nii ranged nagu inglise vikis. Aga ma ei ole nõus sellega, et eksitamise ja mitme kontoga seotud muu ebasoovitava tegevuse korral peaks teised teesklema, et kontode taga ei ole sama inimene. Ei ole mõistlik rikkumiste korduvust eirata lihtsalt sellepärast, et kasutaja teeb uue konto ja ei ole mõistlik sama inimesega seotud samu probleeme iga uue konto puhul uuesti lahata ning kannatlikult jälgida ja oodata, millal karikas jälle täis saab. Ei ole mõistlik tolereerida kasutajat, kes pidevalt sõimleb ja redigeerimissõdu peab, lihtsalt sellepärast, et kõige häirivama tegevuse jaoks on tal teine konto. Eeldatavasti tähendaks kontopõhisus seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST)
::::::See tähendab seda, et mõlemad kontod tuleb blokeerida. Ei ole tarvis kannatlikult oodata. Sõimlemise puhul kohe blokeerida, redigeerimissõja puhul enne hoiatada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:26 (EEST)
::::::: Mida sinu pakutud kontopõhisus siis ikkagi tähendab? Hoiatamise juures on samuti mõistlik arvestada sellega, kas sama inimest on hoiatatud juba varem, kui ta kasutas teist kontot. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST)
::::::::Minu meelest ei ole erilist vahet, mitu korda ma hoiatan. Ja ma ei pea tingimata hoiatama, kui ma näen, et ta tegutseb halvas usus. Ma võin ta ka ära tunda, aga ma ei pea hakkama tõestama, kes ta on, ega tema tegutsemist teiste kontodega põhjenduseks tooma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:23 (EEST)
:Aga olgu, ma reen, siis ka sellise asja. Oi, aga selleks ma pean välja logima. Seda ma ei taha teha, sest sisselogimine on keeruline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:12 (EEST)

== Request for Review ==

Hello everyone,

I am writing this request in English, as I do not speak Estonian, and I sincerely ask you to carefully consider my appeal.

I was recently subjected to a partial block on the Estonian Wikipedia (&quot;[[Eri:Kaastöö/Osps7|See]]&quot;) after posting a message on user &quot;Taivo&quot; talk page. The reason given was: &quot;[[Eri:Kaastöö/Osps7|probleemide import teistest projektidest eesti vikipeediasse]].&quot;

I would like to respectfully clarify that I have not engaged in any persistent vandalism, nor have I acted in an uncivil or disrespectful manner. I have not harassed anyone, and I have not attempted to damage articles, introduce harmful edits, or repeatedly violate Wikipedia policies. I have also never posted machine translations, unclear or incomprehensible text, misleading instructions, or any kind of promotional links.

For nearly nine years, I have been contributing to Wikimedia projects with [https://meta2.toolforge.org/crossactivity/Osps7 genuine dedication and good faith]. I deeply value the principles of collaboration, respect, and shared knowledge that these projects stand for. At times, I have needed to communicate with other users through external platforms such as Telegram, simply to maintain constructive dialogue. However, in this case, I chose to communicate in the most transparent and appropriate way through a public talk page on the Estonian Wikipedia, without any intention of causing harm, offense, or disruption.

What has been especially difficult for me to understand is that there was no prior warning or gradual escalation before applying this block. I was not informed that my actions might be considered inappropriate, nor was I given a temporary block as a first step. It was truly surprising and discouraging to find that the restriction was applied indefinitely from the outset.

While I understand that this is technically a partial block, I sincerely hope you can appreciate how distressing this situation is for me. It affects not only my ability to participate but also my record across Wikimedia projects, which I have worked hard to maintain over many years. It feels like a mark against my contributions and intentions, which have always been positive.

I respectfully request the removal of this block. I want to assure you that I will not return to editing or posting on the Estonian Wikipedia in any way. My only wish is to have this restriction lifted so that my record remains fair and reflective of my true contributions.

I truly hope you can view this situation with understanding and empathy, and I kindly ask that my request be reviewed by a neutral.

Thank you very much for your time, your consideration, and your understanding. [[Kasutaja:Osps7|Osps7]] ([[Kasutaja arutelu:Osps7|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 19:24 (EEST)
:Nojah, eks ma siis selgitan. Osps blokeeriti Commonsis ([[:Commons:user talk:Osps7]], vaadake ka blokilogi), kus ta tegi hulga ebaõnnestunud taotlusi blokeering lõpetada. Asi lõppes temalt õiguse äravõtmisega kasutajalehele kirjutada, misjärel ta pommitas mind e-kirjadega, ma võtsin talt ka õiguse e-kirju saata. Seejärel kirjutas ta minu kasutajalehele metas ([[:meta:user talk:Taivo]]) ja lõpuks siia, justkui mina oleksin ainus administraator. Ütlesin talle korduvalt, et ta minuga rohkem ühendust ei võtaks, aga tema ikka jaurab edasi. Blokk on vajalik. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 3. aprill 2026, kell 00:35 (EEST)
::Minu meelest teil on küll imelikud reeglid: Blokeerida selle eest, et inimene, kes pilte läbi vaatab, jätab mõnikord kustutamismärkusel põhjuse märkimata? Kas ei võiks selliseid märkusi lihtsalt ignoreerida ja/või kustutada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:56 (EEST)
:::Ma ei tea, kust sa selle võtsid. Palun vaata blokilogi. Teda pole iial sellise asja eest blokitud. Ta sai esimese bloki selle eest, et laadis üles autoriõigusi rikkuvaid faile pärast hoiatusi, ja teise bloki mitme konto väärtarvituse pärast. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 3. aprill 2026, kell 17:49 (EEST)

::Dear Taivo,
::I would like to reiterate that when I attempted to contact you, I remained respectful at all times. I did not engage in any disruptive behavior, nor did I violate the policies of Estonian Wikipedia. Holding administrator privileges should not be grounds for imposing a block simply because I tried to reach out to you.
::I understand that a warning, or even a temporary block for a week or two, might have been appropriate. However, the severity of this action is quite surprising.
::I kindly ask you to reconsider your decision, and I hope that a neutral party can review my block on Estonian Wikipedia.
::I would like to make a note regarding my block on Commons. Recently, I was allowed to edit my talk page, and I have posted multiple times on the talk page of the administrator who granted me this permission. They did not express any objection or take action against me in other Wikimedia projects; rather, they permitted me to submit a new request on Commons.
::Thank you. [[Kasutaja:Osps7|Osps7]] ([[Kasutaja arutelu:Osps7|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 16:23 (EEST)

== Maakondade (ajaloo)kategooriate pealkirjadest ==

Minu meelest on häiriv, et meil on kategooriad stiilis &quot;[[:Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]&quot;, milles on alamkategooriad nt Võru kreisist ning Vastseliina rajoonist. Palju loogilisem ja suupärasem oleks &quot;Võrumaa ajalugu&quot;, mis hõlmab kogu ajaloolist regiooni korraga. Praeguse pealkirja järgi ([[Võru maakond]] räägib definitsiooni järgi nt rangelt vaid tänasest haldusyksusest) peaks &quot;Võru maakonna ajaloos&quot; olema artiklid ainult sellest ajast, mil praegune maakond on eksisteerinud. Sellepärast on meil ka Eesti ajalugu suurima yldkat-ina, mitte &quot;Eesti Vabariigi ajalugu&quot;.

Võimalik, et ka tänase maakonna kat võiks olla ylemkat-is &quot;Võrumaa&quot;.- &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 13:53 (EEST)
: Ka kategooriad nagu &quot;Viljandi maakonna geograafia&quot; võiks olla &quot;Viljandimaa geograafia&quot;. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. aprill 2026, kell 14:16 (EEST)
:: Kas kategooriate pealkirjas on &quot;Võrumaa&quot; või &quot;Võru maakond&quot; lähtub praegu nähtavasti vastavate artiklite pealkirjadest. Võib-olla tuleks siis ennem arutada seda, kas artiklite pealkirjad või materjali jaotus artiklite vahel on õnnestunud. 
:: Praegu on [[:Kategooria:Võrumaa]], mille kogu teema minu arusaamise järgi ongi ajalooline. Sellepärast ei näi olevat mõtet teha selle alla lisaks kategooriat &quot;Võrumaa ajalugu&quot;.
:: Kreisi kategooriat minu meelest polekski pidanud &quot;Võru maakonna ajaloo&quot; alla tagasi panema (vt [[Kategooria arutelu:Võru kreis]]). Tuleks jälgida, et territooriumi kategoorias ja selle alamkategooriates on artiklid teemadel, mis on tegelikult selle territooriumiga seotud. Kui lisada ajaloolise Võrumaa kategooriasse kogu nüüdse Võrumaa kategooria, siis satuksid ajaloolise Võrumaa alla muu hulgas Setumaa külad, mis ajaloolisele Võrumaale ei kuulunud.
:: Maakondade geograafia kategooriate kohta on mul teistsugune ettepanek, vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST)
::: Tähendab, mu meelest &quot;Võru maakond&quot; (praegune haldusyksus) ja &quot;Võrumaa&quot; (piirkond kui selline) ei ole tingimata sama asi. Samas ma möönan, et nende kahe asja eristamine võib praktikas ysna tylikaks ja keeruliseks kujuneda, mistap võiks tegelikult vist lihtsalt kõik maakonnad teisendada sellise – neutraalsema ja kaasavama – stiili alla.
::: Geograafia kategooriate lammutamise poolt ma väga ei ole, sest formaat paistab toimivat, ehkki sul võib õigus olla, et eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt teisiti. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 6. aprill 2026, kell 23:35 (EEST)
:Oot, Võrumaaga on lugu liiga lihtne. Aga kas &quot;Jõgeva maakonna ajalugu&quot; peaks sisalduma ühtlasi artiklis &quot;Tartu maakonna ajalugu&quot;, sest pikka aega käis nüüdne Jõgevamaa Tartumaa (ja osalt Viljandimaa) alla? Kas peaks olema eraldi &quot;Lääne-Viru maakonna ajalugu&quot;, &quot;Ida-Viru maakonna ajalugu&quot; ja &quot;Virumaa ajalugu&quot;? Praktiline oleks määratleda selge alus, millel see jaotus põhineb, ning see alus katuskategooriasse kirja panna (ja vajadusel selgitavad märkused üksikkategooriate alla). Me võime arbitraarseid reegleid kasutada küll, kui need on selgelt paigas. ja antud juhul oleks mõistlik vältida sisu dubleerimist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:44 (EEST)

== Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? ==

Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid (&quot;ma pole kuigi hea füüsik&quot;) ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks &quot;füüsik ja õpetaja&quot; ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna &quot;füüsik&quot; laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. 

Kui tahta jääda sõna &quot;füüsik&quot; üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna &quot;füüsikateadlane&quot; (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna &quot;füüsik&quot; võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki.

Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. 

Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST)

:Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm.   [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST)
::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal &quot;füüsik&quot;  olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&amp;F=M&amp;C06=et VSL]. Seal on &quot;füüsika eriteadlane&quot;. Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult &quot;füüsikaõpetaja&quot;, võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja &quot;füüsik&quot; ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST)
:::&quot;''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''&quot; Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST)
::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu &quot;füüsik ja õpetaja&quot; kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt &quot;füüsik&quot;, siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi.
::::&quot;Füüsik ja õpetaja&quot; tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST)
::::Kui öeldakse &quot;füüsik ja õpetaja&quot;, siis mulle küll ei tundu, et &quot;õpetaja&quot; oleks &quot;füüsiku&quot; täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna &quot;ja&quot; niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST)
:::&quot;''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''.&quot; See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik -  ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST)
::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. 
::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga &quot;füüsikaõpetaja&quot; (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST)
:::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST)
::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? 
::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt &quot;majandusteadlane&quot;, kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST)
:::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. 
:::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST)
::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST)
:::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade &quot;tegelikku ja õiget&quot; tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised &quot;eksitused&quot; siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk &quot;välja toimetada&quot; seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti.  [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST)
::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST)
:::&quot;''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''&quot;. No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST)
::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). 
::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest.
::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. 
::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST)

::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet &quot;füüsikateadlane&quot;, aga ma ei samastaks seda &quot;füüsikuga&quot;, sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada &quot;füüsikateadlane&quot;, aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et &quot;füüsik&quot;. Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt &quot;füüsikaõpetaja&quot;, sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on &quot;teoreetiline füüsik&quot;, siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt &quot;füüsikuna&quot;). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama).
::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli &quot;füüsik&quot; kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST)
:::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. 
:::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna.  
:::Mõnikord jah öeldakse &quot;füüsikateoreetik&quot; (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või &quot;osakestefüüsik&quot;, kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. 
:::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST)
::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui &quot;eesti füüsik ja teaduse populariseerija&quot;? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb.
::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST)
:::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST)
:::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. 
:::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias
::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. 
:::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised
:::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud 
:::::&quot;füüsikaõpetaja&quot;, siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana.
:::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit
::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse.
:::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST)
:::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama
::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima.
:::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. 
:::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST)

::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST)
:::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada &quot;endine&quot;. Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. 
:::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui &quot;füüsik&quot;, siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. 
:::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine
::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi.
:::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST)
:::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST)
::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna &quot;füüsik&quot; tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja,  Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna &quot;füüsik&quot; võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase&quot; tähenduses.
::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane
::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama.
::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata
:::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta.
::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav
::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb.
::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST)

:See on nüüd palju selgem. Tänan!
:Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus.
:Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus &quot;on füüsik&quot; pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna.
:Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on &quot;x on füüsik&quot; ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile.
:Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida &quot;füüsik&quot; tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas &quot;x on eesti jalgpallur&quot; või &quot;x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse&quot; vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST)
::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. 
::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus &quot;on füüsik&quot; pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb
:::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima.
::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. 
::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST)
Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategooriates võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST)
::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et &quot;Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi&quot;, millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta &quot;on füüsikaõpetaja&quot; ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et &quot;eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator&quot; ning &quot;eesti füüsik ja teaduse populariseerija&quot; ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST)
:::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks &quot;füüsik ja õpetaja&quot; ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks &quot;füüsikaõpetaja&quot; ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita.
:::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale.
::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla.
:::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST)
:::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole.
:::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene
::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna.
:::Kui ma ütlen &quot;ainult füüsikateadlasi&quot;, siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna &quot;füüsik&quot; esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST)
::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST)
::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane.  --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST)
:::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST)
:::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST)

== Eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäev ==

Tervist!

Annan teada, et eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäeva tähistamine toimub seekord laupäeval, 22. augustil Tartus. Täpsem info laekub kuupäeva lähenedes, suve keskpaigas.

[[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] 22. aprill 2026, kell 12:12 (EEST), WMEE büroojuht

== Report concerning User:~2026-26218-26 ==

* {{User|~2026-26218-26}}
Spammer. Thanks, [[Kasutaja:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]] ([[Kasutaja arutelu:Syunsyunminmin|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 07:09 (EEST)

== Ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumisse ==

Tere!

Wikimedia Eesti kutsub ekskursioonile [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumisse]]!

Ootame huvilisi 8. mail kell 10.00-11:30 juhendatud ekskursioonile Eesti Kirjandusmuuseumis. Tutvume lähemalt muuseumi maja ja tööga  ning saame harukordse võimaluse piiluda ka hoidlatesse.

Koguneme kell 9:50 Kirjandusmuuseumi peaukse ees (Tartus, Vanemuise 42).
Kohtade arv on piiratud, seega palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee

[[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 5. mai 2026, kell 17:31 (EEST)

== Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus ==

Väga sageli on tarvis lisada mall &quot;kustutada&quot; seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt &quot;kustutada-tähelepanuväärsus&quot;), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST)

:Tegin ka malli &quot;[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]&quot;. Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST)
::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST)

:::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta.
:::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et &quot;see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites&quot; ning &quot;tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall &quot;kustutada&quot;&quot; jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski.
:::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST)

::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST)

::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST)
:::See on teretulnud lisa.
:::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua.
:::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST)
:Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid&quot;|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST)

== Ringkäik Tartu Toomemäel ==

Wikimedia Eesti kutsub (vikifoto)retkele Tartu Toomemäele, 25. mail kell 17.00–18.45.
 
Toomemäel alustame muinaslinnuse arvatavast asukohast, kus ühtlasi on ka Maailmapärandisse kuuluva Struve kaare kõige tähtsam punkt Tähetornis. Räägime Toomemäe kujunemisest, selle osast Tartu linna ja kindlustiste arengus ja muidugi ülikoolilinnaku tekkest. Hävinenud osadest ja ehitisest näitame kaasa võetud pilte. Tuuri juhendab arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt.

Koguneme Tartus, Tähetorni ees, 25. mail kell 17.

Palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee

[[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 15. mai 2026, kell 11:25 (EEST)</text>
      <sha1>n4cpfp2sp1ia3xd3ullm592hxopnam7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nihilistikrypt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>102589</id>
    <revision>
      <id>7158689</id>
      <parentid>6849546</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:23:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158689</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4875" sha1="ea8vipe1dandon1475bg7xr9rcgdws0" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2021}} {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Infokast muusik
| nimi = Nihilistikrypt
| taust = grupp_või_bänd
| päritolu = [[Eesti]]
| stiil = ''[[death metal]]''
| tegev = 2004. aastast
| plaadifirma = 
| seotud_esitajad = 
| URL = 
| koosseis = Raino “Uziel” Suurna&lt;br /&gt;Andrus “Doomhand” Suik&lt;br /&gt;Marko “Orc” Murulauk&lt;br /&gt;Madis Kaljurand&lt;br /&gt;Martin Kalmet
| endised_liikmed = Riho “Sorts” Kiiber&lt;br&gt;Meriliis Ojamäe&lt;br&gt;Mart “Port” Metsma&lt;br&gt;Ken Takmazjan&lt;br&gt;Markus Saar&lt;br&gt;Are Kangus&lt;br&gt;Simo Männiste&lt;br&gt;[[Simo Atso]]
}}
'''Nihilistikrypt''' on 2004. aastal loodud eesti ''[[death metal]]''-bänd. Tegutsemiskohaks on Tallinn. Varasematel albumitel käsitletud oletuslikud teemad nagu “predeath”, “postdeath” ning “lots of killer-side effort demanding process of during the unnecessarily painful way of dying death” metal on vahepeal sujuvalt põhjus-tagajärg põhimõttel arenenud süngemaks ja&lt;nowiki&gt; &lt;/nowiki&gt;mõtlikumaks, kuid endiselt kurjaks death metaliks. Uue materjaliga toob bänd kuulajani oma muusikalise arusaama sarimõrtsuka värvikast mõttemaailmast ning kirjeldab sellest tulenevaid valdavalt ühevärvilisi tagajärgi.{{lisa viide}} 

==Koosseis==
===Praegused liikmed===
*Marko “Orc” Murulauk – vokaal (2005–2013, 2022–…)
*Raino “Uziel” Suurna – kitarr, taustalaul (2004–…)
*Martin Kalmet – kitarr (2024–…)
*Andrus “Doomhand” Suik – basskitarr (2004–…)
*Madis Kaljurand – trummid (2018–…)

===Endised liikmed===
*Riho “Sorts” Kiiber – kitarr (2004–2007)
*Mart “Port” Metsma – trummid (2005-2006)
*Ken Takmazjan – trummid (2006-2012)
*Markus Saar – trummid (2013-2016)
*Are Kangus – kitarr (2013–2016)
*Meriliis Ojamäe – vokaal (2014–2022)
*Simo Männiste – kitarr (2018–2021)
*[[Simo Atso]] – kitarr (2021–2024)

==Diskograafia==
*[[2005]] “Required Sacrifices” (album)
*[[2007]] “Catakrypt” (split koos Catafalciga)
*[[2008]] “Perverse Dark Somnolence” (lühialbum)
*[[2011]] “Psykhosis” (album)
*[[2016]] “Serial Killer Diaries” (album)
*[[2021]] “Diemension” (album)
*[[2024]] &quot;Cross-section Hatefold&quot; (kogumik)

==Ajajoon==
&lt;div align=&quot;left&quot;&gt;&lt;timeline&gt;
ImageSize = width:700 height:auto barincrement:18
PlotArea = left:130 bottom:80 top:10 right:10
Alignbars = justify
DateFormat  = dd/mm/yyyy
Period = from:10/06/2004 till:01/04/2025
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy

Colors =
  id:vocal  value:red   legend:Vokaal
  id:guitar value:green legend:Kitarr
  id:bass   value:blue  legend:Basskitarr
  id:drums  value:orange legend:Trummid
  id:backing  value:pink  legend:Taustavokaal
  id:lines1 value:black   legend:Stuudioalbumid
  id:other  value:gray(0.50)  legend:Lühialbumid
  id:bars   value:gray(0.95)

Legend = orientation:vertical position:bottom columns:1
BackgroundColors = bars:bars
ScaleMajor = unit:year increment:2 start:2005
ScaleMinor = unit:year increment:2 start:2005

BarData =
  bar:Uziel     text:Raino “Uziel” Suurna
  bar:Sorts    text:Riho “Sorts” Kiiber
  bar:Are       text:Are Kangus
  bar:Simo1   text:Simo Männiste
  bar:Simo2  text:Simo Atso
  bar:Martin text:Martin Kalmet
  bar:Doom   text:Andrus “Doomhand” Suik
  bar:Orc       text:Marko “Orc” Murulauk
  bar:Meriliis text:Meriliis Ojamäe
  bar:Tarmo  text:Tarmo Premet
  bar:Port      text: Mart “Port” Metsma
  bar:Ken      text:Ken Takmazjan
  bar:Markus text:Markus Saar
  bar:Madis  text:Madis Kaljurand

PlotData=
  width:10 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-4)
  bar:Uziel  from:10/06/2004 till:end color:guitar
  bar:Uziel  from:10/06/2004 till:end color:backing width:3
  bar:Sorts  from:10/06/2004 till:09/03/2007 color:guitar
  bar:Are  from:01/11/2013 till:01/07/2016 color:guitar
  bar:Simo1  from:01/09/2018 till:13/07/2021 color:guitar
  bar:Simo2  from:13/07/2021 till:28/06/2024 color:guitar
  bar:Martin from:15/11/2024 till:end color:guitar
  bar:Doom   from:10/06/2004 till:end color:bass
  bar:Orc  from:01/01/2005 till:01/11/2013 color:vocal
  bar:Orc  from:22/11/2022 till:end color:vocal
  bar:Meriliis   from:01/01/2014 till:22/11/2022 color:vocal
  bar:Tarmo   from:10/06/2004 till:01/01/2005 color:drums
  bar:Port  from:01/01/2005 till:01/01/2006 color:drums
  bar:Ken  from:01/01/2006 till:01/02/2012 color:drums
  bar:Markus  from:01/01/2013 till:01/07/2016 color:drums
  bar:Madis   from:01/09/2018 till:end color:drums

LineData =
  at:09/09/2005 color:lines1 layer:back
  at:01/04/2007 color:other layer:back
  at:01/01/2008 color:other layer:back
  at:28/11/2011 color:lines1 layer:back
  at:15/12/2016 color:lines1 layer:back
  at:10/06/2021 color:lines1 layer:back
&lt;/timeline&gt;

==Välislingid==
* https://www.facebook.com/nihilistikrypt

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>ea8vipe1dandon1475bg7xr9rcgdws0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tusk. Töötus. Armetus.</title>
    <ns>0</ns>
    <id>107453</id>
    <revision>
      <id>7158424</id>
      <parentid>6773216</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:49:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158424</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="691" sha1="3nnt68tl3ex0f2uw38lpm1zgyv6oq6d" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
'''&quot;Tusk. Töötus. Armetus.&quot;''' on ansambli [[Psychoterror]] album, mis ilmus [[1995]]. aastal. 

Pealkiri on [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskonna]] albumi &quot;[[Usk. Lootus. Armastus.]]&quot; pealkirja [[paroodia]].

==Laulud==
# Psühhoterror (2:20)
# Nitrokaif (1:33)
# Esteet kusipea (1:40)
# Enesetapp (1:18)
# Mürgiseen (0:38)
# Tahan tappa (2:41)
# Mad bomb (1:20)
# Let's go animals (1:10)
# Freddy oi! punk + No fun (3:25)

==Muusikud==
*Freddy - vokaal
*Uims - kitarr &amp; bass
*Tõnu - trummid
*M.ü.ü.L - M.ü.ü.L
*Peeter Pask - taustalaul (6, 10)

[[Kategooria:Psychoterrori albumid]]
[[Kategooria:1995. aasta albumid]]
[[Kategooria:Debüütalbumid]]</text>
      <sha1>3nnt68tl3ex0f2uw38lpm1zgyv6oq6d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Asterix</title>
    <ns>0</ns>
    <id>108187</id>
    <revision>
      <id>7158466</id>
      <parentid>7094937</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:43:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30510-04</username>
        <id>229985</id>
      </contributor>
      <comment>lisatud &quot;Asterix ja rahapada&quot;</comment>
      <origin>7158466</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6170" sha1="rhk2q41rso58tyo7ounwul1seskskqx" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2020}}
{{See artikkel| räägib koomiksisarjast; tehiskaaslase kohta vaata [[Astérix (tehiskaaslane)]]}}

'''&quot;Asterix&quot;''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] '''&quot;Astérix&quot;''') on [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[koomiks|koomiksisari]], mille autorid olid [[René Goscinny]] (tekst) ja [[Albert Uderzo]] (pildid). 

Pärast Goscinny surma [[1977]]. aastal on Uderzo kirjutanud ka koomiksite tekstid. Esimesed koomiksid ilmusid [[1959]]. ning esimene koomiksiraamat tuli välja [[1961]]. aastal. 2013. aastast on koomiksi autorid Jean-Yves Ferri (tekst) ja Didier Conrad (pildid).

Kõige uuema Asterixi seiklustest jutustav koomiksi teksti autoriks on Fabcaro ja see ilmus 26. oktoobril 2023.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Asterix: Fabcaro avalikustab oktoobris ilmuva 40. albumi pealkirja |url=https://www.sortiraparis.com/et/uudised/pariisis/articles/290880-asterix-fabcaro-avalikustab-oktoobris-ilmuva-40-albumi-pealkirja |vaadatud=2024-10-14 |väljaanne=www.sortiraparis.com |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Eesti keeles ilmus esimene Asterixi koomiks &quot;Asterix. Gallia kangelane&quot; 1994. aastal Egmont Estonia kirjastuselt. Eesti keelde tõlkijaks oli [[Helle-Iris Michelson]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Asterix around the World - the many Languages of Asterix |url=https://asterix-obelix.nl/?lng=ee |vaadatud=2024-10-14 |väljaanne=asterix-obelix.nl}}&lt;/ref&gt;

Alates 2024. aastast on kirjastus taasalustanud Asterixi seikluste eesti keeles välja andmist neli korda aastas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Miki Hiir |url=https://egmont.ee/toode/asterix-tellimus/ |vaadatud=2024-10-14 |väljaanne=Egmont Estonia |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Koomiksi tegevus toimub esimese aastatuhande alguses ühes väikeses [[Gallia]] külas, mille elanikud seisavad vastu [[Rooma riik|Rooma]] okupatsioonile. Kohaliku [[druiid]]i valmistatud võlujook annab külaelanikele tohutu jõu. Raamatute peategelased rändavad sageli ringi ka mööda [[Euroopa]]t.

Kokku on ilmunud 40 koomiksiraamatut, mida on tõlgitud enam kui sajasse keelde.

Asterixi koomiksi põhjal on loodud ka filme, animafilme ja arvutimänge.

==Peamised tegelaskujud==
*[[Asterix (koomiksitegelane)|Asterix]] – nutikas ja vapper Gallia sõdalane
*[[Obelix]] – [[menhir]]itahuja, kes kukkus väiksena võlujoogi patta ja on seetõttu üliinimliku jõuga. Obelix on Asterixi parim sõber ning tal on koer [[Ideefix]]
*[[Aquavitix]] – küla druiid, kes valmistab võlujooki
*[[Majestix]] – küla pealik
*[[Lyrix]] – küla [[bard]], kelle vilets laulu- ja musitseerimisoskus pahandab külaelanikke
*[[Automatix]] – küla sepp
*[[Crevetix]] – küla kalakaupmees
*[[Julius Caesar]] – Rooma keiser

==Koomiksiraamatud==

Esitatud on ilmumisaasta, prantsuskeelne pealkiri ja kui raamat on ilmunud ka eesti keeles, siis ka eestikeelne pealkiri ja ilmumisaasta.
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
!Autor
!Ilmumisaasta
!Originaalpealkiri
!Eestikeelne pealkiri
!Ilmumisaasta eestis
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1961
|''Astérix le Gaulois''
|&quot;Asterix. Gallia kangelane&quot;
|1994
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1962
|''La Serpe d'or''
|&quot;Asterix ja kuldsirp&quot;
|1998
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1963
|''Astérix et les Goths''
|&quot;Asterix ja goodid&quot; 
|1998
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1964
|''Astérix gladiateur''
|&quot;Gladiaator Asterix&quot;
|1994
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1965
|''Le Tour de Gaule d'Astérix'' 
|&quot;Asterix. Gallia-tuur&quot;
|1995
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1965
|''Astérix et Cléopâtre'' 
|&quot;Asterix ja Kleopatra&quot;
|1995
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1966
|''Le combat des chefs''
|&quot;Asterix. Pealikute võitlus&quot;
|2000, 2025
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1966
|''Astérix chez les Bretons''
|&quot;Asterix brittide juures&quot;
|1997, 2025
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1966
|''Astérix et les Normands''
|&quot;Asterix ja normannid&quot; 
|1999
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1967
|''Astérix légionnaire''
|&quot;Leegionär Asterix&quot;
|2026
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1968
|''Le bouclier Arverne''
|&quot;Asterix. Arverne'i kilp&quot;
|2000
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1968
|''Astérix aux Jeux Olympiques'' 
|&quot;Asterix. Olümpiamängudel&quot; 
|2000, 2026
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1969
|''Astérix et le chaudron''
|&quot;Asterix ja rahapada&quot;
|2026
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1969
|''Astérix en Hispanie''
|
|eeldatavalt IV kv 2026
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1970
|''La Zizanie'' 
|&quot;Asterix ja Kurikeel&quot; 
|1996
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1970
|''Astérix chez les Helvètes'' 
|&quot;Asterix. Helveetide juures&quot; 
|1999
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1971
|''Le Domaine des dieux''
|
|
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1972
|''Les Lauriers de César''
|&quot;Asterix. Caesari loorberipärg&quot; 
|1997
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1972
|''Le Devin''
|
|
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1973
|''Astérix en Corse''
|&quot;Asterix Korsikal&quot;
|1996
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1974
|''Le Cadeau de César''
|&quot;Asterix. Caesari kingitus&quot;
|2000
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1975
|''La Grande traversée'' 
|&quot;Asterix. Suur mereretk&quot;
|1999
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1976
|''Obélix et Compagnie''
|&quot;Asterix. Ärimees Obelix&quot;
|2024
|-
|Goscinny ja Uderzo
|1979
|''Astérix chez les Belges'' 
|&quot;Asterix Belgide juures&quot;
|2024
|-
|Uderzo
|1980
|''Le Grand fossé''
|&quot;Asterix. Lõhestatud küla&quot;
|2025
|-
|Uderzo
|1981
|''L'Odyssée d'Astérix''
|&quot;Asterixi eksirännakud&quot;
|2025
|-
|Uderzo
|1983
|''Le Fils d'Astérix''
|&quot;Asterixi poeg&quot;
|2025
|-
|Uderzo
|1987
|''Astérix chez Rahazade''
|&quot;Asterix ja lendav vaip&quot;
|2025
|-
|Uderzo
|1991
|''La Rose et le glaive''
|
|
|-
|Uderzo
|1996
|''La Galère d'Obélix''
|
|
|-
|Uderzo
|2001
|''Astérix et Latraviata''
|
|
|-
|Uderzo
|2003
|''Astérix et la rentrée gauloise''
|
|
|-
|Uderzo
|2005
|''Le ciel lui tombe sur la tête''
|
|
|-
|Uderzo
|2009
|L'Anniversaire d'Astérix et Obélix - le Livre d'Or
|
|
|-
|Jean-Yves Ferri ja Didier Conrad
|2013
|Astérix chez les Pictes
|
|
|-
|Jean-Yves Ferri ja Didier Conrad
|2015
|Le Papyrus de César
|
|
|-
|Jean-Yves Ferri ja Didier Conrad
|2017
|Astérix et la Transitalique
|
|
|-
|Jean-Yves Ferri ja Didier Conrad
|2019
|La Fille De Vercingétorix
|
|
|-
|Jean-Yves Ferri ja Didier Conrad
|2021
|Astérix et le Griffon
|
|
|-
|Fabcaro ja Didier Conrad
|2023
|L'Iris blanc
|
|
|-
|Fabcaro ja Didier Conrad
|2025
|Astérix en Lusitanie
|Asterix Lusitaanias
|eeldatavalt III kv 2026
|}
*

[[Kategooria:Koomiksid]]</text>
      <sha1>rhk2q41rso58tyo7ounwul1seskskqx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mart Sander</title>
    <ns>0</ns>
    <id>109311</id>
    <revision>
      <id>7158665</id>
      <parentid>7118941</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:31:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Kordusi vähemaks.</comment>
      <origin>7158665</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27966" sha1="oocbqswczqurs96esa3l5y2gmh3wdrc" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=november}} {{Lisaviiteid|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Ajakohasta|aasta=2023|kuu=oktoober}}
[[Fail:Mart Sander.jpg|pisi|Mart Sander lavastuses &quot;Ruddigore&quot; (Buxton Opera House, 2007)]]
[[Fail:Mart Sander Queen's-Visit-small.jpg|pisi|Mart Sander kuninganna [[Elizabeth II]] vastuvõtul (2006)]]
'''Mart Sander''' (õieti '''Martin Laurent Sander'''; sündinud [[10. august]]il [[1967]] [[Tallinn]]as&lt;ref name=&quot;imdb&quot; /&gt;) on eesti [[muusik]], filmitegija, [[lavastaja]] ja [[kirjanik]].

==Haridus==
Mart Sander on õppinud{{millal}} [[Tallinna Muusikakeskkool]]is [[viiul]]it ja [[klaver]]it{{lisa viide}} ning hiljem [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] [[koorijuhtimine|koorijuhtimist]]. Ta on õppinud ka [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] semiootikat ja ajalugu ning [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is inglise ja saksa keelt&lt;ref name=&quot;estoonlane&quot; /&gt; (viimast kaht lõpetamata). 2005. aastal sooritas ta eksternina Cambridge'i ülikooli kõrgeimad välismaalastele mõeldud inglise keele eksamid (''Proficiency In English'').{{lisa viide}}

Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli [[Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi]] bakalaureuseõppes kunstide didaktika õppesuunal ning magistriõppes telerežii ja tootmise erialal ning 2024. aastal doktoriõppes&lt;ref&gt;[https://sirp.ee/s1-artiklid/film/akadeemilised-filmimangud/ &quot;Akadeemilised filmimängud&quot;] Sirp, 29.04.2022.&lt;/ref&gt; (audiovisuaalkunstid ja meediauuringud), olles samas ka külalislektor (20. ja 21. sajandi kunsti ja muusika ajalugu){{lisa viide}}.

Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]]&lt;ref&gt;[https://www.ekl.ee/meist/liikmed/ Eesti Kirjanike Liidu liikmed] Eesti Kirjanike Liidu koduleht. Vaadatud &lt;/ref&gt; ja [[Eesti Audiovisuaalautorite Liit|Eesti Audiovisuaalautorite Liidu]] liige.

==Töö ja looming==
===Muusika===
[[Pilt:Modern Fox 89. Priit Zimmermann, Aivar Raigla, Uko Paabumets, Ülo Mälgand, Henno Soode ja Mart Sander.jpg|pisi|left|[[Modern Fox]] 1989. aastal. Priit Zimmermann, Aivar Raigla, Uko Paabumets, Ülo Mälgand, Henno Soode ja Mart Sander.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
Kutselise muusiku teed alustas Sander [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] koorilauljana aastatel 1985–1991, hiljem on ta samas teatris lavastanud ja olnud külalissolist.&lt;ref name=&quot;estoonlane&quot; /&gt;

Ta oli pikka aega laulja 1930.–1940. aastate estraadimuusikat viljelenud ansamblis [[Modern Fox]] ning pärast seda oma ansamblis [[The Swing Swindlers]] ehk [[Bel-Etage Swingorkester]]. Tal on ilmunud paarkümmend [[heliplaat]]i, millest enamiku produtsent on ta ise.&lt;ref name=&quot;estoonlane&quot; /&gt;

Sandri hobid on raamatute kirjutamine ja maalimine. Ta on [[Tallinna Peeter-Pauli katedraal]]i koguduse liige ja [[Püha Stanislause ordu]] rüütel.{{lisa viide}} Sander valdab seitset võõrkeelt{{lisa viide}} ning on Woody Alleni raamatu &quot;Arveteklaarimine&quot; (Pegasus, 2003) kaastõlkija.

Mart Sander juhib [[Bel-Etage Svingorkester|Bel-Etage Svingorkestrit]] (rahvusvahelise nimega [[Swing Swindlers]]) ja on selle solist. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva raames toimus orkestri turnee Ameerika Ühendriikides, mille käigus esineti muuhulgas [[Kennedy Keskus]]es [[Washington]]is. Washingtoni linnapea [[Muriel Bowser]] kuulutas 24. veebruari 2018 ametlikuks Eesti päevaks ning mainis oma proklamatsioonis muuhulgas ka Mart Sandri kontserti kui kaalukat kultuurisündmust&lt;ref&gt;[https://news.err.ee/685808/washington-dc-mayor-declares-feb-24-estonia-day]&lt;/ref&gt;. Orkestri albumid on ilmunud eelkõige USA plaadifirma Divine Art kaudu ning saanud mainekaid auhindu (näiteks klassikalise muusika ajakirja The Gramophone kriitikute aastapreemia).&lt;ref&gt;[https://divineartrecords.com/recording/the-monckton-album/]&lt;/ref&gt;

Sander on loonud muusikat filmidele ja telelavastustele ning oma tantsuorkestrile, kammermuusikat, soololaule ja vaimulikku muusikat. Tema filmimuusika on saanud rahvusvahelisi preemiaid.{{lisa viide}}

===Teater===
[[Fail:Zanderz-by-Jarek-glamour.jpg|pisi|Mart Sander Bel Etage'i lavastuses &quot;Beau Monde&quot; (2001)]]
Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt [[operett]]ides ja [[muusikal]]ides, kuid ka [[sõnalavastus]]tes. Ta on kirjutanud [[muusikaline fantaasia|muusikalise fantaasia]] &quot;The Vaudevillains&quot; (2005), mille on ette kandnud BBC4 klassikaraadio.&lt;ref name=&quot;estoonlane&quot; /&gt;

2000. aastal asutas Sander teatri [[Bel-Étage]] ja 2003. aastal Bel-Étage'i [[tantsuorkester|tantsuorkestri]] [[The Swing Swindlers]]. Ta on selles teatris ise lavastanud ja olnud näitleja&lt;ref name=&quot;estoonlane&quot; /&gt; ning kuulub [[mittetulundusühing|MTÜ]] Teater Bel-Etage juhatusse.&lt;ref name=&quot;enimteenivaid&quot; /&gt;

Rahvusooperis Estonia on ta lavastaja ja kunstnikuna toonud lavale lavastused &quot;Silva&quot; (2010) ja &quot;Savoy ball&quot; (2014). Mõlemad lavastused on olnud aasta kõige külastatumad (vastavalt 2011 ja 2014). 2012. aastal sai ta oma muusikalise ja lavategevuse eest Georg Otsa medali.{{lisa viide}}

Sandri kirjutatud ja lavastatud monodraama &quot;Juhuslik nimetaja&quot; etendus 2015. aasta septembris New Yorgis [[Broadway (teater)|Broadway]] teatris&lt;ref name=&quot;TWr4k&quot; /&gt; ning pälvis festivalil UnitedSolo parima helilahenduse preemia.{{lisa viide}} Järgnes lavastuse turnee USA-s ja Kanadas. 2018. aastal jõudis lavale põnevusdraama &quot;Äratõmbetuli&quot;, mis esietendus aprillis USA-s ja juunis Eestis (Eesti Draamateater).{{lisa viide}} 

===Film ning telesarjad ja -saated===
Sander on mänginud filmides &quot;Iskelmäprinssi&quot; (1991), &quot;Senkiföldje&quot; (1993), &quot;Candles in the Dark&quot; (1993) ja &quot;[[Kallis härra Q (film)|Kallis härra Q]]&quot; (1998) ning telesarjas &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; (2011, osad &quot;Blondid 1&quot; ja &quot;Blondid 2&quot;).&lt;ref name=&quot;imdb&quot; /&gt; Ta oli üks peaosatäitjaid Mihkel Raua näidendi &quot;Viimne voor&quot; järgi valminud telefilmis (2014).

Ta on lavastanud kuus mängufilmi, nende seas filmi &quot;Varas&quot; (1992)&lt;ref name=&quot;77AQY&quot; /&gt; ja &quot;Berlin 1945: Musik Unter Bomben&quot; (2007), mida näidati ka 2008. aastal [[Cannes'i filmifestival]]i lühifilmide programmis&lt;ref name=&quot;IZiqC&quot; /&gt;.

Mart Sander oli meelelahutussaate &quot;Tähed muusikas&quot; saatejuht 1998–2002 ETV-s ja alates 2002. aastast Kanal 2-s; &quot;[[Tantsud tähtedega]]&quot; saatejuht [[2006]]. aastal koos [[Kristiina Heinmets-Aigro]]ga&lt;ref name=&quot;cVb7y&quot; /&gt; ja [[2007]]. aastal koos [[Merle Liivak]]uga&lt;ref name=&quot;mYSkO&quot; /&gt;; hiljem olid tema kaassaatejuhid [[Gerli Padar]] ja [[Liina Randpere]]. Koos Randperega on ta mitmel aastal juhtinud meelelahutussaadet &quot;[[Viking Lotto aastaloos]]&quot;. Ta on olnud ka [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e Eesti eelvooru (1999)&lt;ref name=&quot;imdb&quot; /&gt; ning telesaadete &quot;Muusa poolt valitud&quot;, &quot;Ooperilabor&quot; jne saatejuht.

Sander on olnud{{millal}} TV3 meelelahutussaate &quot;Eesti otsib superstaari&quot; kohtunik.&lt;ref name=&quot;CFyut&quot; /&gt;

Aastatel 2013–2014 oli ta TV3 meelelahutussaate &quot;[[Su nägu kõlab tuttavalt]]&quot; saatejuht&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/76426685/mis-toimub-populaarseima-telesaate-kaadri-taga? &quot;Mis toimub populaarseima telesaate kaadri taga?&quot;] Eesti Ekspress, 30.11.2016.&lt;/ref&gt; ja märtsis 2016 juhtis televiktoriini &quot;Mälupokker&quot;.&lt;ref&gt;[https://elu.ohtuleht.ee/723213/mart-sander-naaseb-taas-teleekraanile &quot;Mart Sander naaseb teleekraanile&quot;] Õhtuleht, 18.03.2016.&lt;/ref&gt;

Näidendi &quot;Juhuslik nimetaja&quot; järgi tehtud mängufilm (produtsent ja režissöör Mart Sander) esilinastus 2017. aasta [[Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival]]il (HÕFF) ning leidis äramärkimist ka Cineuropa filmisaidil.&lt;ref&gt;[https://cineuropa.org/en/newsdetail/328487/]&lt;/ref&gt; Filmi pälvis Nice'i filmifestivalil parima režissööri auhinna&lt;ref&gt;[https://www.filmfestinternational.com/nice-iff-2020-winners-online-edition/]&lt;/ref&gt; ja Madridi filmifestivalil parima meesnäitleja auhinna. Sügisel 2021 omandas filmi õigused [[Amazon Prime]].&lt;ref&gt;[https://www.amazon.com/Behind-Random-Denominator-Mart-Sander/dp/B09DTKYLG1/ Behind the Random Denominator] Amazon&lt;/ref&gt; 2018. aastal esilinastus HÕFF-il Sanderi lühimängufilm &quot;Tegelikult&quot;, mis sai auhindu tosinalt festivalilt. 

2017. aastal valmis tema ajalooline draamasari &quot;[[Litsid]]&quot;, mis jõudis TV3 kaudu vaatajani Eesti Vabariigi 100. juubeli raames veebruaris 2018. [[IMDB]] järgi on see kõige kõrgema reitinguga Eestis valminud telesari (hinne 8,8).{{lisa viide}} Sarja peaosatäitja Merle Palmiste pälvis Kroonika Meelelahutusauhinna aasta parima teleseriaali näitlejanna kategoorias ning sari ise sai EFTA aasta parima telesarja auhinna. Sügisest 2020 jõudis vaatajate ette selle sarja jätkusari &quot;Naiste sõda&quot;.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93320669/naiste-soja-hooaja-dramaatilises-finaalis-teevad-naitlejadebuudi-jaak-madison-ja-ester-karuse &quot;&quot;Naiste sõja&quot; hooaja dramaatilises finaalis teevad näitlejadebüüdi Jaak Madison ja Ester Karuse&quot;] Kroonika, 03.05.2021.&lt;/ref&gt;

2019. aastal jõudis kinodesse filmiantoloogia &quot;[[Kõhedad muinaslood]]&quot;, mis tunnistati 2020. aasta mais Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalil HÕFF parimaks Eesti žanrifilmiks. Film on toonud rahvusvahelistelt filmifestivalidelt tosinkond auhinda, sealhulgas ka kaks peaauhinda. Sügisel 2021 omandas filmi õigused Amazon Prime.&lt;ref&gt;[https://www.amazon.com/Eerie-Fairy-Tales-Mart-Sander/dp/B09CX5RLWT Eerie Fairy Tales] Amazon&lt;/ref&gt; 

Veebruaris 2021 esilinastus USA-s Santa Fe Filmifestivalil &quot;Naiste sõja&quot; paralleelprojektina valminud mängufilm &quot;Kennedy intsident&quot;, mis võitis festivali peapreemia ja muid auhindu veel tosinalt filmifestivalilt.&lt;ref&gt;[https://www.imdb.com/title/tt12797976/awards/?ref_=tt_awd]&lt;/ref&gt; Mais 2022 esilinastus Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalil HÕFF Sandri film &quot;Kuues saladus&quot;, mis võitis seal publikupreemia. Juuli alguses lekkis piraatkoopia sellest internetti ning levis kulutulena. Maailma suurimatelt piraadisaitidelt laaditi seda alla miljoneid kordi, kusjuures eriline kultus tekkis Indias.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/7562876/ameerikast-indiasse-piraatluse-ohvriks-sattunud-mart-sanderi-oudusfilm-loob-valismaal-laineid &quot;Ameerikast Indiasse ⟩ Piraatluse ohvriks sattunud Mart Sanderi õudusfilm lööb välismaal laineid&quot;] Elu24, 12.07.2022.&lt;/ref&gt; 

Aastatel 2020–2023 oli Mart Sander TV3 meelelahutussaatesaate &quot;[[Maskis laulja]]&quot; saatejuht ja 2024. aastal detektiiv.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=KOKKUVÕTE {{!}} „Maskis lauljast“ langes välja Triibuline: maski taga peitus armastatud tele- ja raadiosaatejuht! |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120280266/kokkuvote-maksis-lauljast-langes-valja-triibuline-maski-taga-peitus-armastatud-tele-ja-raadiosaatejuht |vaadatud=2024-03-24 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal esilinastus tema ajalooline põnevik &quot;[[Kaarnakuld]]&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-01-27 |pealkiri=VAATA {{!}} Mart Sanderi uue filmi treiler tekitab külmavärinaid |url=https://kroonika.delfi.ee/a/120134702 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230127201842/https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120134702/vaata-mart-sanderi-uue-filmi-treiler-tekitab-kulmavarinaid |arhiivimisaeg=2023-01-27 |vaadatud=2023-01-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

===Kunst===
Sander on harrastanud nii maalikunsti, teatrikunsti kui ka raamatuillustreerimist{{lisa viide}}. Kunstnikuna on ta iseõppija; on täiendanud end meistriklassides Londonis.{{lisa viide}} 
[[Fail:Mart Sander (1).jpg|pisi|Mart Sandri näitus projekti &quot;Meistriteoste lummus&quot; raames Eesti Kunstimuuseumis (2006)]]
Kunstnik [[Sandra Jõgeva]] on kritiseerinud Sandri harrastuskunsti esitamist Eesti ajakirjanduses võrdväärsena professionaalse kunstiga: &quot;Mart Sandri kui mitte kunstiharidust saanud inimese maale vaadates on kohe aru saada, et tegemist on asjaarmastaja ning diletandiga. /---/ Seda üllatavam on, et Mart Sandrit, tuntud tele- ja meelelahutustegelast intervjueerisid hiljuti ka kui kunstnikku nii Eesti Päevalehe kultuuritoimetaja [[Kaarel Kressa]] kui ajakirja [[Naised]] tarvis selle toimetaja, ka filmikriitikuna tuntud [[Dagmar Reinolt]]. /---/ Asi muutub kahtlaseks alles siis, kui isegi kultuuriajakirjanikud amatöörluse ja professionaalsuse mõiste lootusetult segamini ajavad ning oma olemuselt ''[[art brut]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i esindaja ei tea ise ka enam, kelleks ennast pidada.&quot;&lt;ref name=&quot;nujTt&quot; /&gt; Vastuseks kritiseeris Sander Jõgeva teoseid (need on sageli väljakutsuvad fotod Jõgevast endast) ning avaldas nördimust sallimatuse pärast: &quot;Ma ei tea, kas autor esindab kogu akadeemilist kunstikonda, või kas viimasedki tema vere- ja kakamänge ametlikul tasandil hindavad. Ent nüüd on ka Sandra Jõgeva kuulus&quot;&lt;ref name=&quot;qsTfA&quot; /&gt;. Hiljem on Sander juhtinud tähelepanu, et tema kõrghariduse diplomil seisab &quot;kunstide didaktik&quot; (kunstipedagoog); samuti on ta lektorina pidanud loenguid Eesti Kunstiakadeemias ning olnud koos kunstiteadlase Epp Preemiga Julie Hagen-Schwarzi kunstialbumi koostaja ja väljaandja. 

Sander on alates 2009. aastast {{lisa viide}} esinenud isikunäitustega nii oma galeriis kui ka Eesti Kontserdi Tallinna ja Tartu saalides{{lisa viide}} ning osalenud mitmel koondnäitusel (ka Eesti Kunstnike Liidu portreenäitusel){{lisa viide}}. Tema teoseid on omandanud nii Eesti kui välismaa kollektsionäärid. 2011. aastal toetas Kultuuriministeerium Mart Sandri Tallinna vanalinna vaadetega kalendri &quot;Euroopa Kultuuripealinn Tallinn&quot; väljaandmist. 2013. aastal pääses üks tema teos maailma ühe nimekama portreekunstivõistluse, Inglise Kuningliku Portreemaalijate Ühingu (Royal Academy Of Portrait Painters) aastanäituse finaali, samuti maailma suurima realistlikku kunsti propageeriva keskuse [[Art Renewal Center]] (USA) iga-aastase ülemaailmse maalivõistluse finaali (ainsa teise eestlasena on seal figureerinud Aapo Pukk). 2018. aastal valiti tema üks portreemaal mahukasse USA-s ilmunud albumisse &quot;Modern Realist Art&quot;. Tema teosed on esindatud Saatchi Gallerys (London){{lisa viide}}, isikunäitused on toimunud lisaks ka Venemaal (Moskvas ja Peterburis){{lisa viide}}. Oma teoseid on Sander annetanud heategevusoksjonitele{{lisa viide}}.

Sander ise on kritiseerinud [[tänavakunst]]i, väites 2010. aastal, et &quot;lööks sodijad maha&quot; ja oleks nõus maksma &quot;mätserdaja&quot; tabajale omast taskust 10 000 krooni preemiat.&lt;ref name=&quot;XVNXv&quot; /&gt; Sellegipoolest oli ta 2012. aastal valmis juhtima [[Tartu ettevõtlusnädal]]a raames korraldatavat noore kunsti oksjoni, kus tulnuks müüki ka tänavakunst; seoses maalivõltsingute skandaaliga asendati Sander oksjonijuhina siiski [[Berk Vaher]]iga.&lt;ref name=&quot;yADVS&quot; /&gt;

Sander on ka kunstikaupmees, talle kuulub kirjastamise, kunstiteoste müügi ja galeriipidamisega tegelev ettevõte Literarity OÜ&lt;ref name=&quot;enimteenivaid&quot; /&gt;. 2011–2012 juhtis ta saatesarja &quot;Antiigireporter&quot; (2011 [[Kanal 2]]-s, 2012 [[TV3]]-s), kus korraldas oksjoneid inimeste kodudest leitud maalidele ja vanavarale.&lt;ref name=&quot;võltsis&quot; /&gt; Oksjonite tulust toetati heategevust.

2012. aasta septembris sattus Sander ajakirjanduse huviorbiiti seoses tema kunstigaleriis toime pandud võltsingutega: [[veebioksjon]]itelt ostetud vähetuntud Lääne kunstnike teostele oli lisatud tuntud Eesti kunstnike allkirju, mis võimaldas neid Eesti oksjonitel märksa kallimalt müüa. Lisatud oli ka muid asjakohaseid detaile, näiteks oli ühel [[Ria Picco-Rückert]]i signatuuriga teosel lisatud vedurile viisnurk ning signatuur asendatud [[Andrus Johani]] omaga. Intervjuus [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehele]] väitis Sander, et võltsingutes on süüdi mõni tema assistent, ehkki majandusaruande kohaselt firmas ühtki palgalist assistenti polnud&lt;ref name=&quot;võltsis&quot; /&gt;. Ka keeldus ta nimetamast konkreetseid nimesid.&lt;ref name=&quot;wKhhv&quot; /&gt; Õhtulehele avaldas ta arvamust, et skandaali taga on mõni tema konkurent ning et ajakirjanduse tähelepanu juhiti maalidele sihilikult.&lt;ref name=&quot;tohterdamine&quot; /&gt; Päevalehe päringu peale eemaldas Sander samal õhtul toimunud &quot;Antiigireporteri&quot; oksjonilt kahtluse alla sattunud maalid&lt;ref name=&quot;võltsis&quot; /&gt; (72 teosest 7).&lt;ref name=&quot;tohterdamine&quot; /&gt; Mõni päev pärast skandaali teatas Politseiamet, et kahtlusalune on üks Sandri galerii vabatahtlik kaastöötaja, kes ka on politseile oma süüd tunnistanud.

Tema kunstigalerii paikneb Tallinnas aadressil Tõnismägi 3; lisaks tema isikunäitustele eksponeeritakse seal ka teiste Eesti kunstnike ülevaatenäitusi (näiteks on koostöös [[Johannes Võerahansu]] lese Erna Saarega on toimunud kaks Võerahansu teoste näitust{{lisa viide}}, näitus Düsseldorfi koolkonna kunstnike loomingust{{lisa viide}}, baltisaksa kunstnike näitusi{{lisa viide}}, orientalisminäitus{{lisa viide}} jm).

&lt;gallery&gt;
M.Sander - Mart Sander - Mediaeval Madonna, 40x33 Oil on Canvas.jpg|
M.Sander - Self Portrait As A Disappointed Artist, 2010.jpg|
M.Sander - Urban Hunter.jpg|
M.Sander---The-Whore,-120-x.jpg|
&lt;/gallery&gt;

===Raamatud===
Mart Sandri raamatuid on ilmunud eesti ja inglise keeles. 1994. aastal ilmus tema eestikeelne raamat &quot;Mercator: 2 novelli&quot; (Tallinn: Underwelt)&lt;ref name=&quot;26Nz8&quot; /&gt; järgnesid ingliskeelne romaan &quot;Lux Gravis&quot; (Tallinn: LiteRarity, 2008) ja ingliskeelne novellikogu &quot;Z, The Terminal Letter&quot; (Tallinn: Martin&amp;Martin, 2005).&lt;ref name=&quot;Kz5E3&quot; /&gt; Tema ingliskeelne näidend &quot;The Swan Prince&quot; (Tallinn: Pilgrim, 2013) räägib helilooja Pjotr Tšaikovski surma salapärastest asjaoludest; sama aasta jõulude ajal jõudis tema raamat &quot;Lugusid suurtest heliloojatest&quot; (Tallinn: Pilgrim) müügiedetabeli tippu. Tema ajalooline romaan &quot;The Goddess Of The Devil&quot; (Florida: Global Lion, 2015) &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://globallionmanagement.com/the-goddess-of-the-devil-mart-sander/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-16 |arhiivimisaeg=2019-01-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190117070256/http://globallionmanagement.com/the-goddess-of-the-devil-mart-sander/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; räägib natsipartei sünnist Saksamaa okultistlike organisatsioonide kaudu. 

Augustis 2015 ilmus Sandri ajaloolise romaani &quot;Litsid&quot; I osa (Ajakirjade Kirjastus), mis hõivas kohe raamatumüügi edetabelite tipud. Romaanist on ilmunud kuus trükki ning romaan kandideeris Euroopa Kirjandusauhinnale 2016. Detsembris 2015 ilmus Sandri esimene lasteraamat – &quot;Jõulurahu&quot;, mis räägib I maailmasõja sündmustest läbi loomade silmade. Selle raamatu on autor ise ka illustreerinud. 2016. aastal ilmus romaani &quot;Litsid&quot; II osa. Eesti rahvaraamatukogude 2017. aasta laenutusedetabeleis oli mitmel pool Eestis Sandri käes kaks esikohta (&quot;Litsid I&quot; ja &quot;Litsid II&quot;). 2017. aastal ilmus ümber töötatud ja eestikeelne ulmesugemetega ajalooline romaan &quot;Lux Gravis ehk Raske valgus&quot; (kirjastus Paradiis), mida tunnustasid kõrgelt kirjanduskriitikud Mihkel Kunnus (Postimees), Kais Allkivi (Õhtuleht), Ove Hillep (Ulmeajakiri) ja teised. Raamat valiti Postimehe ülevaate &quot;Raamatuaasta 2017&quot; esikümnesse. Koostöös kunstiteadlase Epp Preemiga on Sander välja andnud Eesti esimese akadeemilise haridusega naiskunstniku Julie Hagen-Schwarzi eluloolise kunstialbumi. Suvel 2019 ilmus novellikogu &quot;Kõhedad muinaslood&quot;, millest sama aasta sügisel valmis mängufilm. 2021. aastal omandas &quot;Litside&quot; triloogia kirjastusõigused Bonnier Group ning 2022. aastal andis teose välja Soome kirjastus WSOY.&lt;ref&gt;[https://www.wsoy.fi/kirja/mart-sander/ilolinnut/9789510475102]&lt;/ref&gt; Romaanitsükli &quot;Litsid&quot; III osa ilmus 2019. aastal.

2022. aastal ilmus romaan &quot;Kaarnakuld. Kõhe muinaslugu&quot;, mis jõudis noorsookirjanduse edetabelisse.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://raamatud.postimees.ee/7672205/jarelvaadatav-mart-sander-esitles-kohedat-mutoloogiliste-sugemetega-ponevusromaani-kaarnakuld|pealkiri=Järelvaadatav Mart Sander esitles kõhedat mütoloogiliste sugemetega põnevusromaani «Kaarnakuld»|väljaanne=Postimees|aeg=19. detsember 2022|vaadatud=20. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;

2024. aastal ilmus tema ajalooline romaan &quot;Värvide sosinad&quot;, mis räägib kunstnike [[Johann Köler]]i ja ­[[Julie Hagen-Schwarz]]i kohtumisest. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mart Sander on kogenud praktiliselt kõike üleloomulikku, mida on võimalik ette kujutada |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120321628/mart-sander-on-kogenud-praktiliselt-koike-uleloomulikku-mida-on-voimalik-ette-kujutada |vaadatud=2025-06-12 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Lisaks on Sandri sulest ilmunud teatri- ja filmikriitikat{{lisa viide}} ning populaarteaduslikke artikleid{{lisa viide}}; ta on kirjutanud laulutekste ning tõlkinud nii ilukirjandust{{lisa viide}} kui ka näidendeid{{lisa viide}} ja libretosid{{lisa viide}}.

[[2014]]. aastal kaebas ta advokaat [[Helen Hääl]]e abiga kohtusse [[Raivo Kaer]]a, kelle kirjutatud elulooraamat &quot;Varjatud elu&quot; oli kohtuvaidluse põhjuseks.&lt;ref name=&quot;L0xvX&quot; /&gt; Kohus tunnistas Kaera raamatus toodud Sandrit puudutavad väited ebatõesteks ning keelas raamatu levitamise mis tahes kujul.

===Helikandjad===
[[Fail:Swing Swindlers.jpg|pisi|Mart Sander ja Bel-Etage Swingorkester (The Swing Swindlers)]]
* &quot;Kohv ja suudlused&quot; (singel) (Eesti Raadio, 1986, CD)
* Modern Fox ([[Melodija]], 1987, CD LP)
* Modern Fox (Bang Trax / Megarecords, 1989, CD – esimene Eesti muusikakollektiivi välja antud CD, kus kõlab esimene eestikeelne digitaalselt salvestatud pala: Mart Sandri laul &quot;Kui mind hülgad, mulle naerata&quot;)
* &quot;Ööbiku suudlus&quot; (THEKA, 1993, CD MC)
* &quot;Horror Radio parimad palad&quot; (THEKA, 1993, MC)
* Mercator (Raamat, 1994, CD)
* Modern Fox 10 ([[Urmas Kõiv]], 1994, MC)
* Modern Fox: Juubelialbum (Mart Sander / [[Jüri Leiten]], 1999, CD)
* Bel-Etage: 1900 (Mart Sander, 2003, CD)
* &quot;Swing mind ikka lohutab&quot; (Global Music, 2003, CD)
* The Monckton Album (Divine Art, 2004, CD)
* Nüüd lendame! (Theatre Bel-Etage, 2005, CD)
* Five-Fifteen. A Tribute to the BBC Dance Orchestra (Divine Art, 2005, CD)
* Landessender Reval. German Swing Music 1940–1945 (Divine Art, 2006, CD)
* The Finck Album (Divine Art, 2006, CD)
* Deutsche Swingmusik 1939–1945 (Mart Sander &amp; Theatre Bel-Etage, 2006, CD)
* &quot;Tähtede taga&quot; (koos Riho Sibula, Liisi Koiksoni ja Rebecca Kontusega, Crescendo, 2007, CD)
* The Swing Swindlers – In Concert and on Film (DVD; Bel-Etage Film, 2007, CD)
* Swing &amp; Sweet (Theatre Bel-Etage, 2012, CD)
* The Finck Album (comp – Herman Finck; Theatre Bel-Etage, 2012, CD)&lt;ref name=&quot;Y0E39&quot; /&gt;
* Raskete aegade laulud – Valgre ja sõbrad (2013) [[Bel-Etage Svingorkester]]iga &lt;ref name=&quot;uRjrs&quot; /&gt;
* Swing And Sweet – Art Deco Music From the 1930s (Theatre Bel-Etage, 2014, CD)
* &quot;Savoy ball&quot; (Theatre Bel-Etage, Rahvusooper Estonia, 2015, CD)
* Bella Italia (Theatre Bel-Etage, 2015, duubel-CD)

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;imdb&quot;&gt;[http://www.imdb.com/name/nm0761415/ Mart Sander] IMDB-s&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;estoonlane&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150324210841/http://www.opera.ee/estoonlane/mart-sander/ Mart Sander] rahvusooper Estonia kodulehel&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y0E39&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.dcc.ttu.ee/andri/bands/get.asp?ident=2748 |pealkiri=Eesti Ansamblite Andmebaas |vaadatud=2013-07-04 |arhiivimisaeg=2016-06-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160602222735/http://www.dcc.ttu.ee/andri/bands/get.asp?ident=2748 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uRjrs&quot;&gt;[https://eeter.err.ee/264703/mart-sanderi-uus-album-raagib-raskete-aegade-loomingust Mart Sanderi uus album räägib raskete aegade loomingust], Menu, 04.07.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;enimteenivaid&quot;&gt;[https://elu24.postimees.ee/984566/mart-sander-on-uks-enimteenivaid-meelelahutajaid &quot;Mart Sander on üks enimteenivaid meelelahutajaid&quot;] Postimees, 25.09.2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TWr4k&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://unitedsolo.org/us/randomdenominator-2015 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-05-02 |arhiivimisaeg=2015-09-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150922173819/http://unitedsolo.org/us/randomdenominator-2015/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;77AQY&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110720125111/http://www.kambja.ee/koduvald/1201leht.html &quot;Vihma käest telestuudiosse jõululauluvõistlusele&quot;] Koduvald&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IZiqC&quot;&gt;[http://www.listal.com/video/2516827 Lõik filmist &quot;Berlin 1945&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cVb7y&quot;&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2008]], lk 426.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mYSkO&quot;&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 429.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CFyut&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20121021142319/http://www.tv3.ee/content/view/9698/549/ &quot;Mart Sanderist saab superstaarisaate ettevaatlik kohtunik&quot;] tv3.ee.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nujTt&quot;&gt;Sandra Jõgeva [https://web.archive.org/web/20101002103353/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/sandra-jogeva-mart-sanderi-vastu.d?id=33458249 &quot;Mart Sanderi vastu&quot;] Delfi, 29.09.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qsTfA&quot;&gt;Stella K. Wadowsky [https://web.archive.org/web/20101002044918/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/mart-sander-sandra-jogeva-runnak-oli-mulle-komplimendiks.d?id=33498199 &quot;Mart Sander: Sandra Jõgeva rünnak oli mulle komplimendiks!&quot;] Delfi, 30.09.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XVNXv&quot;&gt;Katrin Pauts [https://www.ohtuleht.ee/389385 &quot;Mart Sander: lööksin linnaruumi rüvetaja lihtsalt maha!&quot;] Õhtuleht, 05.08.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yADVS&quot;&gt;Tuuli Jõesaar. [https://www.delfi.ee/artikkel/65046606/mart-sander-voeti-oksjonijuhi-kohalt-maha &quot;Mart Sander võeti oksjonijuhi kohalt maha&quot;] EPL, 02.10.2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;võltsis&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/mart-sanderi-galerii-voltsis-oksjoni-jaoks-maale.d?id=65013048 &quot;Mart Sanderi galerii võltsis oksjoni jaoks maale&quot;] EPL, 25.09.2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wKhhv&quot;&gt;Dannar Leitmaa [https://www.delfi.ee/artikkel/65024148/mart-sanderi-vastamata-jaetud-kusimused &quot;Mart Sanderi vastamata jäetud küsimused&quot;] EPL, 27.09.2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tohterdamine&quot;&gt;Maarius Suviste. [http://www.ohtuleht.ee/493699 &quot;Mart Sander skandaalist: eks maalide &quot;tohterdamine&quot; on sama vana kui kunstiäri&quot;] Õhtuleht, 27.09.2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26Nz8&quot;&gt;[http://books.google.com/books?id=HUGeGQAACAAJ&amp;dq &quot;Mercator: 2 novelli&quot;], ISBN 9985-60-027-4&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kz5E3&quot;&gt;Sander, Mart [http://books.google.com/books?id=HUGeGQAACAAJ&amp;dq ''Z, the Terminal Letter: Short Stories'']. (2005) Martin &amp; Martin ISBN 9949-10-865-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L0xvX&quot;&gt;Juhan Haravee. [http://www.ohtuleht.ee/584587/komulise-elulooga-hakkama-saanud-raivo-kaer-ahvardab-mart-sanderit-pariisist-internetiga Kõmulise elulooga hakkama saanud Raivo Kaer ähvardab Mart Sanderit Pariisist internetiga], Õhtuleht, 20.06.2014.&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|Mart Sander}}
* [http://www.imdb.com/name/nm0761415/ Mart Sander] IMDB-s
* [http://www.opera.ee/estoonlane/mart-sander/ Mart Sander] rahvusooperi Estonia kodulehel
* Maarius Suviste [http://www.ohtuleht.ee/493699 &quot;Mart Sander skandaalist: eks maalide &quot;tohterdamine&quot; on sama vana kui kunstiäri&quot;] Õhtuleht, 27. september 2012
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/65013048 &quot;Mart Sanderi galerii võltsis oksjoni jaoks maale&quot;] EPL, 25. september 2012
* [http://www.elu24.ee/984566/mart-sander-on-uks-enimteenivaid-meelelahutajaid/ &quot;Mart Sander on üks enimteenivaid meelelahutajaid&quot;] Postimees, 25. september 2012
* [http://arhiiv.err.ee/vaata/siin-me-oleme-siin-me-oleme-mart-sander-etendus-silva &quot;Mart Sander. Etendus &quot;Silva&quot;&quot;] saatesarjas &quot;Siin me oleme&quot;, Raadio 2, 25. september 2010
* [http://www.youtube.com/watch?v=scJpxZ1dWAw Mart Sander ja Bel-Etage Swingorkester: &quot;Türgi suudlus&quot; operetist &quot;Savoy ball&quot;], YouTube
* [http://www.youtube.com/watch?v=VtqspdBaqMA Mart Sander ja Modern Fox &quot;Paula, sul on poisipea&quot;], YouTube
* [http://www.cineuropa.org/f.aspx?t=film&amp;l=en&amp;did=328495 Mart Sanderi intervjuu ja filmi &quot;Juhuslik nimetaja&quot; arvustus] Euroopa filmisaidil Cineuropa, 2017

{{JÄRJESTA:Sander, Mart}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti katoliiklased]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>oocbqswczqurs96esa3l5y2gmh3wdrc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158673</id>
      <parentid>7158665</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:58:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158673</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27778" sha1="m4xk91pzaafispph7nskb73te2d0fjh" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=november}} {{Lisaviiteid|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Ajakohasta|aasta=2023|kuu=oktoober}}
[[Fail:Mart Sander.jpg|pisi|Mart Sander lavastuses &quot;Ruddigore&quot; (Buxton Opera House, 2007)]]
[[Fail:Mart Sander Queen's-Visit-small.jpg|pisi|Mart Sander kuninganna [[Elizabeth II]] vastuvõtul (2006)]]
'''Mart Sander''' (õieti '''Martin Laurent Sander'''; sündinud [[10. august]]il [[1967]] [[Tallinn]]as&lt;ref name=&quot;imdb&quot; /&gt;) on eesti [[muusik]], filmitegija, [[lavastaja]] ja [[kirjanik]].

==Haridus==
Mart Sander on õppinud{{millal}} [[Tallinna Muusikakeskkool]]is [[viiul]]it ja [[klaver]]it{{lisa viide}} ning hiljem [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] [[koorijuhtimine|koorijuhtimist]]. Ta on õppinud ka [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] semiootikat ja ajalugu ning [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is inglise ja saksa keelt&lt;ref name=&quot;estoonlane&quot; /&gt; (viimast kaht lõpetamata). 2005. aastal sooritas ta eksternina Cambridge'i ülikooli kõrgeimad välismaalastele mõeldud inglise keele eksamid (''Proficiency In English'').{{lisa viide}}

Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli [[Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi]] bakalaureuseõppes kunstide didaktika õppesuunal ning magistriõppes telerežii ja tootmise erialal ning 2024. aastal doktoriõppes&lt;ref&gt;[https://sirp.ee/s1-artiklid/film/akadeemilised-filmimangud/ &quot;Akadeemilised filmimängud&quot;] Sirp, 29.04.2022.&lt;/ref&gt; (audiovisuaalkunstid ja meediauuringud), olles samas ka külalislektor (20. ja 21. sajandi kunsti ja muusika ajalugu){{lisa viide}}.

Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]]&lt;ref&gt;[https://www.ekl.ee/meist/liikmed/ Eesti Kirjanike Liidu liikmed] Eesti Kirjanike Liidu koduleht. Vaadatud &lt;/ref&gt; ja [[Eesti Audiovisuaalautorite Liit|Eesti Audiovisuaalautorite Liidu]] liige.

==Töö ja looming==
===Muusika===
[[Pilt:Modern Fox 89. Priit Zimmermann, Aivar Raigla, Uko Paabumets, Ülo Mälgand, Henno Soode ja Mart Sander.jpg|pisi|left|[[Modern Fox]] 1989. aastal. Priit Zimmermann, Aivar Raigla, Uko Paabumets, Ülo Mälgand, Henno Soode ja Mart Sander.&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
Kutselise muusiku teed alustas Sander [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] koorilauljana aastatel 1985–1991, hiljem on ta samas teatris lavastanud ja olnud külalissolist.&lt;ref name=&quot;estoonlane&quot; /&gt;

Ta oli pikka aega laulja 1930.–1940. aastate estraadimuusikat viljelenud ansamblis [[Modern Fox]] ning pärast seda oma ansamblis [[The Swing Swindlers]] ehk [[Bel-Etage Swingorkester]]. Tal on ilmunud paarkümmend [[heliplaat]]i, millest enamiku produtsent on ta ise.&lt;ref name=&quot;estoonlane&quot; /&gt;

Sandri hobid on raamatute kirjutamine ja maalimine. Ta on [[Tallinna Peeter-Pauli katedraal]]i koguduse liige ja [[Püha Stanislause ordu]] rüütel.{{lisa viide}} Sander valdab seitset võõrkeelt{{lisa viide}} ning on Woody Alleni raamatu &quot;Arveteklaarimine&quot; (Pegasus, 2003) kaastõlkija.

Mart Sander juhib [[Bel-Etage Svingorkester|Bel-Etage Svingorkestrit]] (rahvusvahelise nimega [[Swing Swindlers]]) ja on selle solist. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva raames toimus orkestri turnee Ameerika Ühendriikides, mille käigus esineti muuhulgas [[Kennedy Keskus]]es [[Washington]]is. Washingtoni linnapea [[Muriel Bowser]] kuulutas 24. veebruari 2018 ametlikuks Eesti päevaks ning mainis oma proklamatsioonis muuhulgas ka Mart Sandri kontserti kui kaalukat kultuurisündmust&lt;ref&gt;[https://news.err.ee/685808/washington-dc-mayor-declares-feb-24-estonia-day]&lt;/ref&gt;. Orkestri albumid on ilmunud eelkõige USA plaadifirma Divine Art kaudu ning saanud mainekaid auhindu (näiteks klassikalise muusika ajakirja The Gramophone kriitikute aastapreemia).&lt;ref&gt;[https://divineartrecords.com/recording/the-monckton-album/]&lt;/ref&gt;

Sander on loonud muusikat filmidele ja telelavastustele ning oma tantsuorkestrile, kammermuusikat, soololaule ja vaimulikku muusikat. Tema filmimuusika on saanud rahvusvahelisi preemiaid.{{lisa viide}}

===Teater===
[[Fail:Zanderz-by-Jarek-glamour.jpg|pisi|Mart Sander Bel Etage'i lavastuses &quot;Beau Monde&quot; (2001)]]
Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt [[operett]]ides ja [[muusikal]]ides, kuid ka [[sõnalavastus]]tes. Ta on kirjutanud [[muusikaline fantaasia|muusikalise fantaasia]] &quot;The Vaudevillains&quot; (2005), mille on ette kandnud BBC4 klassikaraadio.&lt;ref name=&quot;estoonlane&quot; /&gt;

2000. aastal asutas Sander teatri [[Bel-Étage]] ja 2003. aastal Bel-Étage'i [[tantsuorkester|tantsuorkestri]] [[The Swing Swindlers]]. Ta on selles teatris ise lavastanud ja olnud näitleja&lt;ref name=&quot;estoonlane&quot; /&gt; ning kuulub [[mittetulundusühing|MTÜ]] Teater Bel-Etage juhatusse.&lt;ref name=&quot;enimteenivaid&quot; /&gt;

Rahvusooperis Estonia on ta lavastaja ja kunstnikuna toonud lavale lavastused &quot;Silva&quot; (2010) ja &quot;Savoy ball&quot; (2014). Mõlemad lavastused on olnud aasta kõige külastatumad (vastavalt 2011 ja 2014). 2012. aastal sai ta oma muusikalise ja lavategevuse eest Georg Otsa medali.{{lisa viide}}

Sandri kirjutatud ja lavastatud monodraama &quot;Juhuslik nimetaja&quot; etendus 2015. aasta septembris New Yorgis [[Broadway (teater)|Broadway]] teatris&lt;ref name=&quot;TWr4k&quot; /&gt; ning pälvis festivalil UnitedSolo parima helilahenduse preemia.{{lisa viide}} Järgnes lavastuse turnee USA-s ja Kanadas. 2018. aastal jõudis lavale põnevusdraama &quot;Äratõmbetuli&quot;, mis esietendus aprillis USA-s ja juunis Eestis (Eesti Draamateater).{{lisa viide}} 

===Film ja televisioon===
Sander on mänginud mängufilmides &quot;Iskelmäprinssi&quot; (1991), &quot;Senkiföldje&quot; (1993), &quot;Candles in the Dark&quot; (1993) ja &quot;[[Kallis härra Q (film)|Kallis härra Q]]&quot; (1998) ning telesarjas &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; (2011, osad &quot;Blondid 1&quot; ja &quot;Blondid 2&quot;).&lt;ref name=&quot;imdb&quot; /&gt; Ta oli üks peaosatäitjaid Mihkel Raua näidendi &quot;Viimne voor&quot; järgi valminud Tartu Uue Teatri lavastuses (2015).

Ta on lavastanud kuus mängufilmi, nende seas filmi &quot;Varas&quot; (1992)&lt;ref name=&quot;77AQY&quot; /&gt; ja &quot;Berlin 1945: Musik Unter Bomben&quot; (2007), mida näidati ka 2008. aastal [[Cannes'i filmifestival]]i lühifilmide programmis&lt;ref name=&quot;IZiqC&quot; /&gt;.

Mart Sander oli meelelahutussaate &quot;Tähed muusikas&quot; saatejuht 1998–2002 ETV-s ja alates 2002. aastast Kanal 2-s; &quot;[[Tantsud tähtedega]]&quot; saatejuht [[2006]]. aastal koos [[Kristiina Heinmets-Aigro]]ga&lt;ref name=&quot;cVb7y&quot; /&gt; ja [[2007]]. aastal koos [[Merle Liivak]]uga&lt;ref name=&quot;mYSkO&quot; /&gt;; hiljem olid tema kaassaatejuhid [[Gerli Padar]] ja [[Liina Randpere]]. Koos Randperega on ta mitmel aastal juhtinud meelelahutussaadet &quot;[[Viking Lotto aastaloos]]&quot;. Ta on olnud ka [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e Eesti eelvooru (1999)&lt;ref name=&quot;imdb&quot; /&gt; ning telesaadete &quot;Muusa poolt valitud&quot;, &quot;Ooperilabor&quot; jne saatejuht.

Sander on olnud{{millal}} TV3 meelelahutussaate &quot;Eesti otsib superstaari&quot; kohtunik.&lt;ref name=&quot;CFyut&quot; /&gt;

Aastatel 2013–2014 oli ta TV3 meelelahutussaate &quot;[[Su nägu kõlab tuttavalt]]&quot; saatejuht&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/76426685/mis-toimub-populaarseima-telesaate-kaadri-taga? &quot;Mis toimub populaarseima telesaate kaadri taga?&quot;] Eesti Ekspress, 30.11.2016.&lt;/ref&gt; ja märtsis 2016 juhtis Kanal 2 televiktoriini &quot;Mälupokker&quot;.&lt;ref&gt;[https://elu.ohtuleht.ee/723213/mart-sander-naaseb-taas-teleekraanile &quot;Mart Sander naaseb teleekraanile&quot;] Õhtuleht, 18.03.2016.&lt;/ref&gt;

Näidendi &quot;Juhuslik nimetaja&quot; järgi tehtud mängufilm (produtsent ja režissöör Mart Sander) esilinastus 2017. aasta [[Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival]]il (HÕFF) ning leidis äramärkimist ka Cineuropa filmisaidil.&lt;ref&gt;[https://cineuropa.org/en/newsdetail/328487/]&lt;/ref&gt; Filmi pälvis Nice'i filmifestivalil parima režissööri auhinna&lt;ref&gt;[https://www.filmfestinternational.com/nice-iff-2020-winners-online-edition/]&lt;/ref&gt; ja Madridi filmifestivalil parima meesnäitleja auhinna. Sügisel 2021 omandas filmi õigused [[Amazon Prime]].&lt;ref&gt;[https://www.amazon.com/Behind-Random-Denominator-Mart-Sander/dp/B09DTKYLG1/ Behind the Random Denominator] Amazon&lt;/ref&gt; 2018. aastal esilinastus HÕFF-il Sanderi lühimängufilm &quot;Tegelikult&quot;, mis sai auhindu tosinalt festivalilt. 

Tema ajalooline draamasari &quot;[[Litsid]]&quot; jõudis TV3 kaudu vaatajateni Eesti Vabariigi 100. aastapäeva kultuuriprogrammi raames veebruaris 2018. [[IMDB]] järgi on see kõige kõrgema reitinguga Eestis valminud telesari (hinne 8,8).{{lisa viide}} Sarja peaosatäitja Merle Palmiste pälvis Kroonika meelelahutusauhinna aasta parima teleseriaali näitlejanna kategoorias ning sari ise sai EFTA aasta parima telesarja auhinna. Sügisest 2020 jõudis vaatajate ette selle sarja jätkusari &quot;Naiste sõda&quot;.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93320669/naiste-soja-hooaja-dramaatilises-finaalis-teevad-naitlejadebuudi-jaak-madison-ja-ester-karuse &quot;&quot;Naiste sõja&quot; hooaja dramaatilises finaalis teevad näitlejadebüüdi Jaak Madison ja Ester Karuse&quot;] Kroonika, 03.05.2021.&lt;/ref&gt;

2019. aastal jõudis kinodesse filmiantoloogia &quot;[[Kõhedad muinaslood]]&quot;, mis tunnistati 2020. aasta Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalil HÕFF parimaks Eesti žanrifilmiks. Film on toonud rahvusvahelistelt filmifestivalidelt tosinkond auhinda, sealhulgas ka kaks peaauhinda. Sügisel 2021 omandas filmi õigused Amazon Prime.&lt;ref&gt;[https://www.amazon.com/Eerie-Fairy-Tales-Mart-Sander/dp/B09CX5RLWT Eerie Fairy Tales] Amazon&lt;/ref&gt; 

Veebruaris 2021 esilinastus USA-s Santa Fe filmifestivalil &quot;Naiste sõja&quot; paralleelprojektina valminud mängufilm &quot;Kennedy intsident&quot;, mis võitis festivali peapreemia ja muid auhindu veel tosinalt filmifestivalilt.&lt;ref&gt;[https://www.imdb.com/title/tt12797976/awards/?ref_=tt_awd]&lt;/ref&gt; Mais 2022 esilinastus HÕFF-il Sandri film &quot;Kuues saladus&quot;, mis võitis seal publikupreemia. Juuli alguses lekkis piraatkoopia sellest internetti ning levis kulutulena. Maailma suurimatelt piraadisaitidelt laaditi seda alla miljoneid kordi, kusjuures eriline kultus tekkis Indias.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/7562876/ameerikast-indiasse-piraatluse-ohvriks-sattunud-mart-sanderi-oudusfilm-loob-valismaal-laineid &quot;Ameerikast Indiasse ⟩ Piraatluse ohvriks sattunud Mart Sanderi õudusfilm lööb välismaal laineid&quot;] Elu24, 12.07.2022.&lt;/ref&gt; 

Aastatel 2020–2023 oli Mart Sander TV3 meelelahutussaatesaate &quot;[[Maskis laulja]]&quot; saatejuht ja 2024. aastal detektiiv.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=KOKKUVÕTE {{!}} „Maskis lauljast“ langes välja Triibuline: maski taga peitus armastatud tele- ja raadiosaatejuht! |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120280266/kokkuvote-maksis-lauljast-langes-valja-triibuline-maski-taga-peitus-armastatud-tele-ja-raadiosaatejuht |vaadatud=2024-03-24 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal esilinastus tema ajalooline põnevik &quot;[[Kaarnakuld]]&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-01-27 |pealkiri=VAATA {{!}} Mart Sanderi uue filmi treiler tekitab külmavärinaid |url=https://kroonika.delfi.ee/a/120134702 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230127201842/https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120134702/vaata-mart-sanderi-uue-filmi-treiler-tekitab-kulmavarinaid |arhiivimisaeg=2023-01-27 |vaadatud=2023-01-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

===Kunst===
Sander on harrastanud nii maalikunsti, teatrikunsti kui ka raamatuillustreerimist{{lisa viide}}. Kunstnikuna on ta iseõppija; on täiendanud end meistriklassides Londonis.{{lisa viide}} 
[[Fail:Mart Sander (1).jpg|pisi|Mart Sandri näitus projekti &quot;Meistriteoste lummus&quot; raames Eesti Kunstimuuseumis (2006)]]
Kunstnik [[Sandra Jõgeva]] on kritiseerinud Sandri harrastuskunsti esitamist Eesti ajakirjanduses võrdväärsena professionaalse kunstiga: &quot;Mart Sandri kui mitte kunstiharidust saanud inimese maale vaadates on kohe aru saada, et tegemist on asjaarmastaja ning diletandiga. /---/ Seda üllatavam on, et Mart Sandrit, tuntud tele- ja meelelahutustegelast intervjueerisid hiljuti ka kui kunstnikku nii Eesti Päevalehe kultuuritoimetaja [[Kaarel Kressa]] kui ajakirja [[Naised]] tarvis selle toimetaja, ka filmikriitikuna tuntud [[Dagmar Reinolt]]. /---/ Asi muutub kahtlaseks alles siis, kui isegi kultuuriajakirjanikud amatöörluse ja professionaalsuse mõiste lootusetult segamini ajavad ning oma olemuselt ''[[art brut]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i esindaja ei tea ise ka enam, kelleks ennast pidada.&quot;&lt;ref name=&quot;nujTt&quot; /&gt; Vastuseks kritiseeris Sander Jõgeva teoseid (need on sageli väljakutsuvad fotod Jõgevast endast) ning avaldas nördimust sallimatuse pärast: &quot;Ma ei tea, kas autor esindab kogu akadeemilist kunstikonda, või kas viimasedki tema vere- ja kakamänge ametlikul tasandil hindavad. Ent nüüd on ka Sandra Jõgeva kuulus.&quot;&lt;ref name=&quot;qsTfA&quot; /&gt; Hiljem on Sander juhtinud tähelepanu, et tema kõrghariduse diplomil seisab &quot;kunstide didaktik&quot; (kunstipedagoog) ning lektorina on ta pidanud loenguid Eesti Kunstiakadeemias ning olnud koos kunstiteadlase Epp Preemiga Julie Hagen-Schwarzi kunstialbumi koostaja ja väljaandja. 

Sander on alates 2009. aastast {{lisa viide}} esinenud isikunäitustega nii oma galeriis kui ka Eesti Kontserdi Tallinna ja Tartu saalides{{lisa viide}} ning osalenud mitmel koondnäitusel (ka Eesti Kunstnike Liidu portreenäitusel){{lisa viide}}. 2011. aastal toetas Kultuuriministeerium Mart Sandri Tallinna vanalinna vaadetega kalendri &quot;Euroopa Kultuuripealinn Tallinn&quot; väljaandmist. 2013. aastal pääses üks tema teos Inglise Kuningliku Portreemaalijate Ühingu (Royal Academy Of Portrait Painters) aastanäituse finaali, samuti maailma suurima realistlikku kunsti propageeriva keskuse [[Art Renewal Center]] (USA) iga-aastase ülemaailmse maalivõistluse finaali (ainsa teise eestlasena on seal figureerinud Aapo Pukk). 2018. aastal valiti tema üks portreemaal USA-s ilmunud albumisse &quot;Modern Realist Art&quot;. Tema teosed on esindatud Saatchi Gallerys (London){{lisa viide}}, isikunäitusi on toimunud ka Venemaal (Moskvas ja Peterburis){{lisa viide}}. Oma teoseid on Sander annetanud heategevusoksjonitele{{lisa viide}}.

Sander on kritiseerinud [[tänavakunst]]i, väites 2010. aastal, et &quot;lööks sodijad maha&quot; ja oleks nõus maksma &quot;mätserdaja&quot; tabajale omast taskust 10 000 krooni preemiat.&lt;ref name=&quot;XVNXv&quot; /&gt; Sellegipoolest oli ta 2012. aastal valmis juhtima [[Tartu ettevõtlusnädal]]a raames korraldatavat noore kunsti oksjoni, kus tulnuks müüki ka tänavakunst; seoses maalivõltsingute skandaaliga asendati Sander oksjonijuhina siiski [[Berk Vaher]]iga.&lt;ref name=&quot;yADVS&quot; /&gt;

Sander on ka kunstikaupmees, talle kuulub kirjastamise, kunstiteoste müügi ja galeriipidamisega tegelev ettevõte Literarity OÜ&lt;ref name=&quot;enimteenivaid&quot; /&gt;. 2011–2012 juhtis ta saatesarja &quot;Antiigireporter&quot; (2011 [[Kanal 2]]-s, 2012 [[TV3]]-s), kus korraldas inimeste kodudest leitud maalide ja vanavara oksjoneid.&lt;ref name=&quot;võltsis&quot; /&gt; Oksjonite tulust toetati heategevust.

2012. aasta septembris sattus Sander meedia huviorbiiti seoses tema kunstigaleriis toime pandud võltsingutega: [[veebioksjon]]itelt ostetud vähetuntud Lääne kunstnike teostele oli lisatud tuntud Eesti kunstnike allkirju, mis võimaldas neid Eesti oksjonitel märksa kallimalt müüa. Lisatud oli ka muid asjakohaseid detaile, näiteks oli ühel [[Ria Picco-Rückert]]i signatuuriga teosel lisatud vedurile viisnurk ning signatuur asendatud [[Andrus Johani]] omaga. Intervjuus [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehele]] väitis Sander, et võltsingutes on süüdi mõni tema assistent, ehkki majandusaruande kohaselt firmas ühtki palgalist assistenti polnud&lt;ref name=&quot;võltsis&quot; /&gt;. Ka keeldus ta nimetamast konkreetseid nimesid.&lt;ref name=&quot;wKhhv&quot; /&gt; Õhtulehele avaldas ta arvamust, et skandaali taga on mõni tema konkurent ning et ajakirjanduse tähelepanu juhiti maalidele sihilikult.&lt;ref name=&quot;tohterdamine&quot; /&gt; Päevalehe päringu peale eemaldas Sander samal õhtul toimunud &quot;Antiigireporteri&quot; oksjonilt kahtluse alla sattunud maalid&lt;ref name=&quot;võltsis&quot; /&gt; (72 teosest 7).&lt;ref name=&quot;tohterdamine&quot; /&gt; Mõni päev pärast skandaali teatas Politseiamet, et kahtlusalune on üks Sandri galerii vabatahtlik kaastöötaja, kes on politseile oma süüd tunnistanud.

Tema kunstigalerii paikneb Tallinnas aadressil Tõnismägi 3; lisaks tema isikunäitustele eksponeeritakse seal ka teiste Eesti kunstnike ülevaatenäitusi (näiteks on koostöös [[Johannes Võerahansu]] lese Erna Saarega on toimunud kaks Võerahansu teoste näitust{{lisa viide}}, näitus Düsseldorfi koolkonna kunstnike loomingust{{lisa viide}}, baltisaksa kunstnike näitusi{{lisa viide}}, orientalisminäitus{{lisa viide}} jm).

&lt;gallery&gt;
M.Sander - Mart Sander - Mediaeval Madonna, 40x33 Oil on Canvas.jpg|
M.Sander - Self Portrait As A Disappointed Artist, 2010.jpg|
M.Sander - Urban Hunter.jpg|
M.Sander---The-Whore,-120-x.jpg|
&lt;/gallery&gt;

===Raamatud===
Mart Sandri raamatuid on ilmunud eesti ja inglise keeles. 1994. aastal ilmus tema eestikeelne raamat &quot;Mercator: 2 novelli&quot; (Tallinn: Underwelt)&lt;ref name=&quot;26Nz8&quot; /&gt; järgnesid ingliskeelne romaan &quot;Lux Gravis&quot; (Tallinn: LiteRarity, 2008) ja ingliskeelne novellikogu &quot;Z, The Terminal Letter&quot; (Tallinn: Martin&amp;Martin, 2005).&lt;ref name=&quot;Kz5E3&quot; /&gt; Tema ingliskeelne näidend &quot;The Swan Prince&quot; (Tallinn: Pilgrim, 2013) räägib helilooja Pjotr Tšaikovski surma salapärastest asjaoludest; sama aasta jõulude ajal jõudis tema raamat &quot;Lugusid suurtest heliloojatest&quot; (Tallinn: Pilgrim) müügiedetabeli tippu. Tema ajalooline romaan &quot;The Goddess Of The Devil&quot; (Florida: Global Lion, 2015) &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://globallionmanagement.com/the-goddess-of-the-devil-mart-sander/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-16 |arhiivimisaeg=2019-01-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190117070256/http://globallionmanagement.com/the-goddess-of-the-devil-mart-sander/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; räägib natsipartei sünnist Saksamaa okultistlike organisatsioonide kaudu. 

Augustis 2015 ilmus Sandri ajaloolise romaani &quot;Litsid&quot; I osa (Ajakirjade Kirjastus), mis hõivas kohe raamatumüügi edetabelite tipud. Romaanist on ilmunud kuus trükki ning romaan kandideeris Euroopa Kirjandusauhinnale 2016. Detsembris 2015 ilmus Sandri esimene lasteraamat – &quot;Jõulurahu&quot;, mis räägib I maailmasõja sündmustest läbi loomade silmade. Selle raamatu on autor ise ka illustreerinud. 2016. aastal ilmus romaani &quot;Litsid&quot; II osa. Eesti rahvaraamatukogude 2017. aasta laenutusedetabeleis oli mitmel pool Eestis Sandri käes kaks esikohta (&quot;Litsid I&quot; ja &quot;Litsid II&quot;). 2017. aastal ilmus ümber töötatud ja eestikeelne ulmesugemetega ajalooline romaan &quot;Lux Gravis ehk Raske valgus&quot; (kirjastus Paradiis), mida tunnustasid kõrgelt kirjanduskriitikud Mihkel Kunnus (Postimees), Kais Allkivi (Õhtuleht), Ove Hillep (Ulmeajakiri) ja teised. Raamat valiti Postimehe ülevaate &quot;Raamatuaasta 2017&quot; esikümnesse. Koostöös kunstiteadlase Epp Preemiga on Sander välja andnud Eesti esimese akadeemilise haridusega naiskunstniku Julie Hagen-Schwarzi eluloolise kunstialbumi. Suvel 2019 ilmus novellikogu &quot;Kõhedad muinaslood&quot;, millest sama aasta sügisel valmis mängufilm. 2021. aastal omandas &quot;Litside&quot; triloogia kirjastusõigused Bonnier Group ning 2022. aastal andis teose välja Soome kirjastus WSOY.&lt;ref&gt;[https://www.wsoy.fi/kirja/mart-sander/ilolinnut/9789510475102]&lt;/ref&gt; Romaanitsükli &quot;Litsid&quot; III osa ilmus 2019. aastal.

2022. aastal ilmus romaan &quot;Kaarnakuld. Kõhe muinaslugu&quot;, mis jõudis noorsookirjanduse edetabelisse.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://raamatud.postimees.ee/7672205/jarelvaadatav-mart-sander-esitles-kohedat-mutoloogiliste-sugemetega-ponevusromaani-kaarnakuld|pealkiri=Järelvaadatav Mart Sander esitles kõhedat mütoloogiliste sugemetega põnevusromaani «Kaarnakuld»|väljaanne=Postimees|aeg=19. detsember 2022|vaadatud=20. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;

2024. aastal ilmus tema ajalooline romaan &quot;Värvide sosinad&quot;, mis räägib kunstnike [[Johann Köler]]i ja ­[[Julie Hagen-Schwarz]]i kohtumisest. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mart Sander on kogenud praktiliselt kõike üleloomulikku, mida on võimalik ette kujutada |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120321628/mart-sander-on-kogenud-praktiliselt-koike-uleloomulikku-mida-on-voimalik-ette-kujutada |vaadatud=2025-06-12 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Lisaks on Sandri sulest ilmunud teatri- ja filmikriitikat{{lisa viide}} ning populaarteaduslikke artikleid{{lisa viide}}; ta on kirjutanud laulutekste ning tõlkinud nii ilukirjandust{{lisa viide}} kui ka näidendeid{{lisa viide}} ja libretosid{{lisa viide}}.

[[2014]]. aastal kaebas ta advokaat [[Helen Hääl]]e abiga kohtusse [[Raivo Kaer]]a, kelle kirjutatud elulooraamat &quot;Varjatud elu&quot; oli kohtuvaidluse põhjuseks.&lt;ref name=&quot;L0xvX&quot; /&gt; Kohus tunnistas Kaera raamatus toodud Sandrit puudutavad väited ebatõesteks ning keelas raamatu levitamise mis tahes kujul.

===Helikandjad===
[[Fail:Swing Swindlers.jpg|pisi|Mart Sander ja Bel-Etage Swingorkester (The Swing Swindlers)]]
* &quot;Kohv ja suudlused&quot; (singel) (Eesti Raadio, 1986, CD)
* Modern Fox ([[Melodija]], 1987, CD LP)
* Modern Fox (Bang Trax / Megarecords, 1989, CD – esimene Eesti muusikakollektiivi välja antud CD, kus kõlab esimene eestikeelne digitaalselt salvestatud pala: Mart Sandri laul &quot;Kui mind hülgad, mulle naerata&quot;)
* &quot;Ööbiku suudlus&quot; (THEKA, 1993, CD MC)
* &quot;Horror Radio parimad palad&quot; (THEKA, 1993, MC)
* Mercator (Raamat, 1994, CD)
* Modern Fox 10 ([[Urmas Kõiv]], 1994, MC)
* Modern Fox: Juubelialbum (Mart Sander / [[Jüri Leiten]], 1999, CD)
* Bel-Etage: 1900 (Mart Sander, 2003, CD)
* &quot;Swing mind ikka lohutab&quot; (Global Music, 2003, CD)
* The Monckton Album (Divine Art, 2004, CD)
* Nüüd lendame! (Theatre Bel-Etage, 2005, CD)
* Five-Fifteen. A Tribute to the BBC Dance Orchestra (Divine Art, 2005, CD)
* Landessender Reval. German Swing Music 1940–1945 (Divine Art, 2006, CD)
* The Finck Album (Divine Art, 2006, CD)
* Deutsche Swingmusik 1939–1945 (Mart Sander &amp; Theatre Bel-Etage, 2006, CD)
* &quot;Tähtede taga&quot; (koos Riho Sibula, Liisi Koiksoni ja Rebecca Kontusega, Crescendo, 2007, CD)
* The Swing Swindlers – In Concert and on Film (DVD; Bel-Etage Film, 2007, CD)
* Swing &amp; Sweet (Theatre Bel-Etage, 2012, CD)
* The Finck Album (comp – Herman Finck; Theatre Bel-Etage, 2012, CD)&lt;ref name=&quot;Y0E39&quot; /&gt;
* Raskete aegade laulud – Valgre ja sõbrad (2013) [[Bel-Etage Svingorkester]]iga &lt;ref name=&quot;uRjrs&quot; /&gt;
* Swing And Sweet – Art Deco Music From the 1930s (Theatre Bel-Etage, 2014, CD)
* &quot;Savoy ball&quot; (Theatre Bel-Etage, Rahvusooper Estonia, 2015, CD)
* Bella Italia (Theatre Bel-Etage, 2015, duubel-CD)

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;imdb&quot;&gt;[http://www.imdb.com/name/nm0761415/ Mart Sander] IMDB-s&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;estoonlane&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150324210841/http://www.opera.ee/estoonlane/mart-sander/ Mart Sander] rahvusooper Estonia kodulehel&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y0E39&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.dcc.ttu.ee/andri/bands/get.asp?ident=2748 |pealkiri=Eesti Ansamblite Andmebaas |vaadatud=2013-07-04 |arhiivimisaeg=2016-06-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160602222735/http://www.dcc.ttu.ee/andri/bands/get.asp?ident=2748 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uRjrs&quot;&gt;[https://eeter.err.ee/264703/mart-sanderi-uus-album-raagib-raskete-aegade-loomingust Mart Sanderi uus album räägib raskete aegade loomingust], Menu, 04.07.2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;enimteenivaid&quot;&gt;[https://elu24.postimees.ee/984566/mart-sander-on-uks-enimteenivaid-meelelahutajaid &quot;Mart Sander on üks enimteenivaid meelelahutajaid&quot;] Postimees, 25.09.2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TWr4k&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://unitedsolo.org/us/randomdenominator-2015 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-05-02 |arhiivimisaeg=2015-09-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150922173819/http://unitedsolo.org/us/randomdenominator-2015/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;77AQY&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110720125111/http://www.kambja.ee/koduvald/1201leht.html &quot;Vihma käest telestuudiosse jõululauluvõistlusele&quot;] Koduvald&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IZiqC&quot;&gt;[http://www.listal.com/video/2516827 Lõik filmist &quot;Berlin 1945&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cVb7y&quot;&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2008]], lk 426.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mYSkO&quot;&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 429.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CFyut&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20121021142319/http://www.tv3.ee/content/view/9698/549/ &quot;Mart Sanderist saab superstaarisaate ettevaatlik kohtunik&quot;] tv3.ee.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nujTt&quot;&gt;Sandra Jõgeva [https://web.archive.org/web/20101002103353/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/sandra-jogeva-mart-sanderi-vastu.d?id=33458249 &quot;Mart Sanderi vastu&quot;] Delfi, 29.09.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qsTfA&quot;&gt;Stella K. Wadowsky [https://web.archive.org/web/20101002044918/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/mart-sander-sandra-jogeva-runnak-oli-mulle-komplimendiks.d?id=33498199 &quot;Mart Sander: Sandra Jõgeva rünnak oli mulle komplimendiks!&quot;] Delfi, 30.09.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XVNXv&quot;&gt;Katrin Pauts [https://www.ohtuleht.ee/389385 &quot;Mart Sander: lööksin linnaruumi rüvetaja lihtsalt maha!&quot;] Õhtuleht, 05.08.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yADVS&quot;&gt;Tuuli Jõesaar. [https://www.delfi.ee/artikkel/65046606/mart-sander-voeti-oksjonijuhi-kohalt-maha &quot;Mart Sander võeti oksjonijuhi kohalt maha&quot;] EPL, 02.10.2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;võltsis&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/mart-sanderi-galerii-voltsis-oksjoni-jaoks-maale.d?id=65013048 &quot;Mart Sanderi galerii võltsis oksjoni jaoks maale&quot;] EPL, 25.09.2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wKhhv&quot;&gt;Dannar Leitmaa [https://www.delfi.ee/artikkel/65024148/mart-sanderi-vastamata-jaetud-kusimused &quot;Mart Sanderi vastamata jäetud küsimused&quot;] EPL, 27.09.2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tohterdamine&quot;&gt;Maarius Suviste. [http://www.ohtuleht.ee/493699 &quot;Mart Sander skandaalist: eks maalide &quot;tohterdamine&quot; on sama vana kui kunstiäri&quot;] Õhtuleht, 27.09.2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26Nz8&quot;&gt;[http://books.google.com/books?id=HUGeGQAACAAJ&amp;dq &quot;Mercator: 2 novelli&quot;], ISBN 9985-60-027-4&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kz5E3&quot;&gt;Sander, Mart [http://books.google.com/books?id=HUGeGQAACAAJ&amp;dq ''Z, the Terminal Letter: Short Stories'']. (2005) Martin &amp; Martin ISBN 9949-10-865-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L0xvX&quot;&gt;Juhan Haravee. [http://www.ohtuleht.ee/584587/komulise-elulooga-hakkama-saanud-raivo-kaer-ahvardab-mart-sanderit-pariisist-internetiga Kõmulise elulooga hakkama saanud Raivo Kaer ähvardab Mart Sanderit Pariisist internetiga], Õhtuleht, 20.06.2014.&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|Mart Sander}}
* [http://www.imdb.com/name/nm0761415/ Mart Sander] IMDB-s
* [http://www.opera.ee/estoonlane/mart-sander/ Mart Sander] rahvusooperi Estonia kodulehel
* Maarius Suviste [http://www.ohtuleht.ee/493699 &quot;Mart Sander skandaalist: eks maalide &quot;tohterdamine&quot; on sama vana kui kunstiäri&quot;] Õhtuleht, 27. september 2012
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/65013048 &quot;Mart Sanderi galerii võltsis oksjoni jaoks maale&quot;] EPL, 25. september 2012
* [http://www.elu24.ee/984566/mart-sander-on-uks-enimteenivaid-meelelahutajaid/ &quot;Mart Sander on üks enimteenivaid meelelahutajaid&quot;] Postimees, 25. september 2012
* [http://arhiiv.err.ee/vaata/siin-me-oleme-siin-me-oleme-mart-sander-etendus-silva &quot;Mart Sander. Etendus &quot;Silva&quot;&quot;] saatesarjas &quot;Siin me oleme&quot;, Raadio 2, 25. september 2010
* [http://www.youtube.com/watch?v=scJpxZ1dWAw Mart Sander ja Bel-Etage Swingorkester: &quot;Türgi suudlus&quot; operetist &quot;Savoy ball&quot;], YouTube
* [http://www.youtube.com/watch?v=VtqspdBaqMA Mart Sander ja Modern Fox &quot;Paula, sul on poisipea&quot;], YouTube
* [http://www.cineuropa.org/f.aspx?t=film&amp;l=en&amp;did=328495 Mart Sanderi intervjuu ja filmi &quot;Juhuslik nimetaja&quot; arvustus] Euroopa filmisaidil Cineuropa, 2017

{{JÄRJESTA:Sander, Mart}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti katoliiklased]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>m4xk91pzaafispph7nskb73te2d0fjh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Punkentsefaliit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>110777</id>
    <revision>
      <id>7158421</id>
      <parentid>7144161</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:48:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158421</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12323" sha1="654gytehbd5hu0d1uuhkhv5qxurpdln" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=aprill}}{{Infokast muusik
| nimi = Punkentsefaliit
| taust = grupp_või_bänd
| päritolu = [[Image:Flag of Estonia.svg|25px]] Eesti
| stiil = ''[[punkrock]]''
| tegev = 2002 -
| koosseis = Indrek Paas ([[vokaal)]]&lt;br /&gt;[[Kurmet Kahju]] ([[kitarr)]]&lt;br /&gt;[[Märt Jerve]] ([[basskitarr)]]&lt;br /&gt;[[Priidu Peegel]] ([[trummid)]]&lt;br /&gt;
| endised_liikmed = Siim Suurkivi&lt;br /&gt;Marko Ots&lt;br /&gt;Ardi Õispuu&lt;br /&gt;Madis Merk&lt;br /&gt;Kaisa Ling&lt;br /&gt;Andre Nõu&lt;br /&gt;Jüri Ge&lt;br /&gt;Ando Õispuu
| seotud_esitajad = Liha, [[Monstercöuq]], [[Maleva]]
| url = https://www.facebook.com/punkentsefaliit
| pilt = Punkentsefaliit 2022.jpg
}}
'''Punkentsefaliit''' on [[2002]]. aastal [[Saare maakond|Saaremaal]] loodud Eesti [[punk]]bänd. {{lisa viide}}

==Liikmed==
* Indrek Paas – vokaal (alates 2002)
* [[Kurmet Kahju]] – kitarr, taustalaul (alates 2002)
* Märt Jerve – basskitarr (alates 2016)
* [[Priidu Peegel]] – trummid (alates 2007)
'''Endised liikmed'''
* Siim Suurkivi – kitarr (2002–2004)
* Marko Ots – (2002–2004, 2009)
* Ardi Õispuu – trummid (2005–2007), basskitarr (2004)
* Madis Merk – basskitarr (2005), taustalaul (2009–2010)
* [[Kaisa Ling]] – viiul (2004–2006, 2009)&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Kaisa Ling |kuupäev=2022-10-12 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kaisa_Ling&amp;oldid=6217251 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-01-09}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Andeka eestlanna kirge täis bluusiajamasin |url=https://maaleht.delfi.ee/a/90290189 |vaadatud=2023-01-09 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Andre Nõu – basskitarr (2006–2010, 2016)
* Jüri Ge – kitarr (2010–2012)
* Ando Õispuu – basskitarr (2004–2015){{lisa viide}}

== Bändi loomine ==
Bändi sünnipäevaks loetakse 1. aprilli 2002, kuna bändiliikmed arvasid ekslikult, et see kuupäev on [[Jean-Claude Van Damme]] sünnipäev ning seega hea põhjus bändi alustamiseks&lt;ref name=&quot;punkentsef&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Punkentsefaliit - arvatavasti Saaremaa skandaalseim punkbänd |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51192136/punkentsefaliit-arvatavasti-saaremaa-skandaalseim-punkband |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;. Algusaja looming koosnes peamiselt Indrek Paasi loodud lugudest, mida osaliselt kasutati ka tema varasemas bändis Organiseerimiskomitee. 2003. aastal salvestati [[Orissaare Gümnaasium|Orissaare Gümnaasiumi]] ruumides esimene demoalbum [[Nekrofiilia (Punkentsefaliidi demo)|Nekrofiilia]]. Demoalbumit esitleti suhteliselt ebaõnnestunult sama aasta aprillis [[Laimjala]] kultuurimajas, kus laulja joobe tõttu suudeti esitada vaid paar lugu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=„Oksendasin prügikasti ja ajasin püksid maha...” |url=https://www.nelli.ee/oksendasin-prugikasti-ja-ajasin-puksid-maha |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=Nelli Teataja}}&lt;/ref&gt; 2004. aastal kutsuti bändi ühte lugu viiulil toetama Kaisa Ling, kes pärast seda vahelduva eduga kontsertidel ka muid lugusid viiulipartiidega vürtsitas. Samal aastal avaldati Punkentsefaliidi lood &quot;5 väikest kutsupoega&quot; ning &quot;Talvel parmudel on külm&quot; punkkogumikel &quot;Punk on surn'd&quot;&lt;ref name=&quot;release&quot;&gt;https://www.discogs.com/release/6910918-Various-Punk-On-Surnd-VI&lt;/ref&gt; 5 ja Mätta Fondi 25 Kuldset lööklaulu 6 osa&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;https://www.discogs.com/release/5886180-Various-M%C3%A4tta-Fondi-25-Kuldset-L%C3%B6%C3%B6klaulu-6-Osa&lt;/ref&gt;.  

2005. ja 2006. aastal salvestati stabiilseks muutunud koosseisuga Orissaare kultuurimaja prooviruumis demoalbumid [[Fuck You Pinocchio]] ning [[Maanteepervar]], mida levitati peamiselt CD-Ridel. 2006. aastal lahkus bändist Ardi Õispuu ning 2007. aastal ei toimunud ühtegi kontserti ning keskenduti vaid uute lugude kirjutamisele. Kuna plaaniti hakata salvestama oma esimest stuudioalbumit ning bändis trummarit ei olnud, paluti stuudio tarbeks trummipartiisid sisse mängima varem Muhu metal-bändides Imp ja [[Maleva (ansambel)|Maleva]] trumme mänginud Priidu Peegel, kes seejärel jäigi bändi. 

== Albumid ==
2008. aasta jaanuaris läks Punkentsefaliit [[Alar Aigro]] stuudiosse salvestama oma esimest albumit. 2009. aasta sügisel ilmus 15 looga album [[Haigused farmis]], millele järgnesid kontserdid üle Eesti. Sama aasta lõpul avaldati raadiosinglina lugu &quot;Jõulud on üks kord aastas&quot;&lt;ref&gt;https://www.discogs.com/release/11197719-Punkentsefaliit-J%C3%B5ulud-On-%C3%9Cks-Kord-Aastas&lt;/ref&gt; ning tehti punkaeroobikat Ühendatud Ürgmeeste DVD esitlusel&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2009-12-10 |pealkiri=Ürgmehed esitlesid DVDd punkaeroobika saatel |url=https://elu24.postimees.ee/199147/urgmehed-esitlesid-dvdd-punkaeroobika-saatel |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}&lt;/ref&gt;. Meediakünnist ületati peamiselt veidrate esinemisriiete valikutega&lt;ref&gt;
{{Netiviide |pealkiri=FOTOD: Jan Uuspõllu lemmikbänd esines aluspükstes |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/28419431/fotod-jan-uuspollu-lemmikband-esines-aluspukstes |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;, [[Jan Uuspõld|Jan Uuspõllu]] lemmikbändiks olemisega&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa 5 veebruar 2014 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=meiemaa20140205.2.9.6 |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; ning skandaalse intervjuuga&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Kadi Raadio intervjuu ans. Punkentsefaliit kuula lõpuni! |url=https://www.youtube.com/watch?v=_V7abUCAtOg |keel=et-EE |vaadatud=2024-03-15}}&lt;/ref&gt;. 
2010. salvestati lugu &quot;Muldonni vanamees&quot;, mis ilmus [[Trash Can Dance]] välja antud kogumikul &quot;Sügis&quot;&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;https://www.discogs.com/release/2754356-Various-S%C3%BCgis&lt;/ref&gt;. Loos teeb esimest korda kaasa kitarrist Jüri Ge, kes värvati bändi pärast vägagi ebaõnnestunud kontserti [[Lelle|Lelles]], Veebruari Alternatiivil. 2011. aasta alguses hakati Aigro Stuudios uue albumi materjali salvestama. Kuna bänd tegevust jätkas kahe kitarristiga, muutusid nii lood kui helikeel tunduvalt keerukamaks. Bändi stiilinimetusteks hakati foorumites pakkuma nii läbucore'i kui kardaanipunki.&lt;ref name=&quot;punkentsef&quot; /&gt; 2011. avaldati albumi esiksinglina lugu &quot;Vajan sponsorit&quot;. 2012. aastal ilmus teine album [[Süsimustad mõtted]], kus esmakordselt kasutati lisaks meesvokaalile ka naisvokaali. Aasta lõpus lahkus Jüri Ge bändist. Järgneval paaril-kolmel aastal anti vaid paar kontserti aastas. 

2013. aastal andis Trash Can Dance välja lugude kontsertversioonidest ning paarist demost koosneva kasseti &quot;[[Laivi Laps (live)|Laivi Laps (live)&quot;]], mida toodeti vaid 30 tk ning mis müüdi kiiresti läbi. Traditsiooniks muutus ansambli sünnipäevakontsertide korraldamine peamiselt Saaremaal. 2015. ja 2016. aastal salvestati omal käel lühialbum [[Spordimehe geenid]], mis sisaldas nii uuemaid kui varasematelt demoplaatidelt tuttavaid lugusid. Lindistamine toimus nii [[Tagavere (Saaremaa)|Tagavere]] seltsimajas, Orissaares Kuke stuudios, bändiliikmete elutubades kui ka [[Ruhnu]] saarel. Lisaks tavapärastele pillidele kasutati seekord nii [[Ksülofon|ksülofoni]] kui [[Süntesaator|süntesaatorit]]. Ando Õispuu oli selleks ajaks bändist lahkunud ning basskitarri mängisid vaheldumisi Andre Nõu ja Märt Jerve, kellest viimane jäigi püsiliikmena bändi. 

2017. aastal avaldati Punkentsefaliidi 15. sünnipäeva puhul kogumikalbum &quot;[[15 aastat haigusi]]&quot;, mis sisaldas seni ilmunud stuudioalbumite lugude paremikku ning kahte 2017. aastal Aigro Stuudios salvestatud uut lugu: &quot;Kägistatud kääbus&quot; ja &quot;Skype Love&quot;. Saabus jälle loominguline paus, mõne aasta jooksul anti vaid paar kontserti ning tegeleti uue materjaliga. 2020. aastal kaverdas Tartu nu-punk ansambel Puberteet lugu &quot;16 kilone põnn&quot; oma kaverialbumil &quot;Yo Me Ei Ole Puberteet&quot;&lt;ref&gt;https://sky.ee/rockfm/puberteet-avaldab-sel-nadalal-cover-ep-yo-me-ei-ole-puberteet{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Koroonaajal kirjutatud materjaliga siirduti 2021. aastal [[Tallinna Linnahall|Linnahalli]] Walter Productionsi stuudiosse, kus asuti Karl Kortsu käe all uue albumi tarbeks trumme sisse mängima. Kitarride ja vokaalide salvestamine toimus [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia]] ruumides ning bändi 20. sünnipäevaks avaldati album &quot;[[Nali on läbi]]&quot;. Albumi kujundas bändi ihukunstnikuks kujunenud Das Grauenkunstinstitut, kelle kujundatud on pea kõik seni ilmunud albumid, särgid ning promomaterjal. 

== Skandaalid ==
16.01.2026 esitati [[Tartu|Tartus]] uut albumit: &quot;[[Kehaline väärkohtlemine]]&quot;. Kui oldi umbes pool tundi lauldud, tekkis bändi vokalisti Indrek Paasi  ja noore külastaja vahel vaidlus, kulmineerudes solisti poolt öelduga: &quot;Keegi viige see alakas siit ära&quot;. Pärast seda lahkus külastaja siseruumidest, võttes kaasa endaga osa publikust. Väljas räägiti, et vokalist oli olnud [[Homofoobia|homofoobiline]], mis ajas antud kuulajad raevu. Kui solistiga vaielnud külastaja läks tagasi sisse, et uuesti vokalistiga rääkida, ähvardas vokalist noorele lõuga anda.

17.01.2026, läks bänd [[Viljandi|Viljandisse]] esitama nende uut albumit: &quot;Kehaline väärkohtlemine&quot;. Laulja Indrek Paas oli teinud ka Viljandis homofoobseid kommentaare ning olles juba Tartus elavatelt sõpradelt kuulnud, et mees oli sama teinud ka eelneval esitlusel, hakkas publik kordama &quot;elagu gei seks&quot;. Pärast esinemist kirjutasid paljud külastajad seda ka [[Instagram|Instagrami]], mis teavitas olukorrast veel rohkemaid inimesi, kes seda samuti tegid.{{Lisa viide}} 

==Diskograafia==
=== Albumid ===
* Haigused farmis (2009)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2009-12-18 |pealkiri=Ansambel Punkentsefaliit hoiatab jõuluajaga kaasneva ajupesu eest |url=https://elu24.postimees.ee/202830/ansambel-punkentsefaliit-hoiatab-jouluajaga-kaasneva-ajupesu-eest |vaadatud=2023-01-09 |väljaanne=Muusika ja live |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Punkansambel Punkentsefaliit avaldas oma esimese stuudioalbumi |url=https://kroonika.delfi.ee/a/26663759 |vaadatud=2023-01-09 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Punkentsefaliit “Haigused farmis” |url=https://ekspress.delfi.ee/a/69250523 |vaadatud=2023-01-09 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Süsimustad mõtted (2012)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012-03-18 |pealkiri=Punkentsefaliit avaldas oma süsimustad mõtted |url=https://elu24.postimees.ee/777962/punkentsefaliit-avaldas-oma-susimustad-motted |vaadatud=2023-01-09 |väljaanne=Muusika ja live |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Nali on läbi (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nali läbi! Huumoribändina tuntud Punkentsefaliit lubab uuel albumil laulda vaid tõsistest teemadest |url=https://sky.ee/rockfm/nali-labi-huumoribandina-tuntud-punkentsefaliit-lubab-uuel-albumil-laulda-vaid-tosistest |vaadatud=2023-01-09 |väljaanne=Rock FM |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Punkentsefaliit – Nali on läbi (2022) {{!}} Müürileht |url=https://www.muurileht.ee/punkentsefaliit-nali-on-labi-2022/ |vaadatud=2023-01-09 |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Kehaline väärkohtlemine&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-31 |pealkiri=PUNKENTSEFALIIT AVALDAS 14. NOVEMBRIL ILMUVALT ALBUMILT SINGLI “KORINAD KÕHUS” |url=https://muusikaplaneet.ee/2025/10/31/korinadkohus/ |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=🎶 MuusikaPlaneet |keel=et}}&lt;/ref&gt; (2025)

=== Lühialbumid ===

* &quot;Spordimehe geenid&quot; (2016)

=== Kogumikud ===

* &quot;Laivi Laps (live)&quot; (2013)
* &quot;15 aastat haigusi&quot; (2017)

=== Demod ===

* &quot;Nekrofiilia&quot; (2003)
* &quot;Fuck You Pinocchio&quot; (2005)
* &quot;Maanteepervar&quot; (2006)

===Lood kogumikel===
* &quot;Talvel parmudel on külm&quot; kogumikus &quot;Mätta fond 6&quot; (Mätta Fond, 2004, CD)&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;
* &quot;5 väikest kutsupoega&quot; kogumikus &quot;Punk on surn'd VI&quot; (Fucking Cunt Records, 2004, CD/MC)&lt;ref name=&quot;release&quot; /&gt;
* &quot;Muldonni vanamees&quot; kogumikus Trash Can Dance &quot;Sügis&quot; (TCD, 2010, CD)&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
*[https://www.facebook.com/punkentsefaliit/ Facebook]
*[https://www.instagram.com/punkentsefaliit/ Instagram] 
*[https://punkentsefaliit.bandcamp.com/ Bandcamp]
*[https://soundcloud.com/punkentsefaliit1 Soundcloud]
*[https://open.spotify.com/artist/5ZCAEtCbHCKdTHqaVRg3Ou Spotify]

[[Kategooria:Eesti punkansamblid]]</text>
      <sha1>654gytehbd5hu0d1uuhkhv5qxurpdln</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Christian Kuband</title>
    <ns>0</ns>
    <id>111297</id>
    <revision>
      <id>7158295</id>
      <parentid>6965203</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:11:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7158295</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10588" sha1="b47ql934l20dxzssbhh3vn36rvp1w81" xml:space="preserve">'''Christian Kuband''' (? – [[21. juuli]]l [[1432]] [[Rooma]]) oli [[Saare-Lääne piiskop]] [[1423]]–[[1432]].

== Elukäik ==
Kuband oli [[Riia peapiiskop]]i [[Henning Scharpenberg]]i sugulane. Ta kuulus katoliiklikku [[Premonstraadid|premonstraatlaste ordusse]].

Kuband oli [[Wrocław]]i (''Breslau'') Vincenti [[klooster|kloostri]] [[abt]] ja [[Rooma]] San Alessio kloostri abt ''commendatario''.

=== Suhtumine Saksa ordusse ===
[[Saksa ordu]] orduprokuraatori 1423. aasta teates Kubandi määramisest [[piiskop]]iks on teda peetud orduvaenulikuks meheks (''eyn hessiger, krigisscher man sey''). 1430. aastal iseloomustas orduprokuraator [[Caspar Wandofen]] teda kui &quot;umbrohu külvajat&quot; (''seminator zizanie'') Liivimaal.

=== Tüli Saare-Lääne piiskopi ametisse määramise pärast ===

Christian Kuband määrati Saare-Lääne piiskopiks paavst [[Martinus V]] poolt [[5. september|5. septembril]] [[1423]] &lt;ref&gt;'''Friedrich Georg von Bunge''', ''&quot;Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten kd.7.&quot;''.&lt;/ref&gt; ja 31. oktoobril 1423 jõudsid uued teated Kubandi määramisest [[Malbork]]i (''Marienburg''). Ta sai oma [[regaal]]id [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] käest 22. detsembril 1429 [[Bratislava]]s (''Pressburg'').

[[Kapiitel]] valis piiskopiks [[Johannes I (Saare-Lääne piiskop)|Johannes I Schutte]]. [[10. november|10. novembril]] 1423 teatas [[Saksa ordu kõrgmeister]] [[Paul von Rusdorf]] ordu [[Liivi ordu maameister|Liivimaa maameistrile]] [[Siegfried Lander von Spanheim]]ile, et mõni õpetatud [[Saaremaa]] [[kanoonik]] astuks kapiitli otsuse kaitseks välja ja juhul kui kapiitel [[apellatsioon|apelleerib]] [[paavst]]i otsuse vastu, lubas [[Rooma]] siirduva saadiku varustada vastava nõude osas kirjaga. Seejuures kavatseti mõni ordumeelsem isik enne Kubandi ametissemääramise teate saabumist saata Rooma. Samal ajal olid Roomas Kuband ja Saare-Lääne piiskopi [[vasall]] [[Wilhelm Fahrensbach]] saavutanud teatud küsimustes üksmeele.

22. novembril 1423 saadeti Saksa ordu kõrgmeistri käskjalg Rooma. 25. novembril teatas Rusdorf, et Kuband peaks [[Bonifatius IX]] otsuse alusel võtma ametissepühitsemisel vastu [[Saksa ordu]] ordurüü ja paavstile antava vande läbi kohustuks mitte tegema oma ametiajal kahjulikke kokkuleppeid Saksa ordule või [[stift]]ile. Novembri lõpus 1423 saatis Rusdorf vastavasisulise kirja paavstile. 4. detsembril kohustas Rusdorf Saksa ordut mitte sekkuma [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] tülisse. Sama aasta 13. detsembril teatas Rusdorf orduprokuraatorile, et Kuband on määratud piiskopiks, kuid asja oli vaja Roomas edasi ajada, sest Schutte olevat end piiskopkonnas &quot;sisse seadnud&quot;, tal oli palju pooldajaid ja raha. Kõrgmeister pöördus Schutte jaoks toetuse saamiseks Heilbergi piiskopi poole.
 
Kuband pühitses 2. veebruaril [[1424]] paavsti [[käärkamber|käärkambris]] (''secreta capella'') [[preester|preestriks]] Andreas Patkuli ja oli andnud talle Saksa ordu ordurüü. Samal ajal asus ordu okupeerima Saare-Lääne piiskopkonna valdusi. Kõrgmeister saatis enne 14. märtsi 1424 Schutte toetamiseks kirja Rooma, soovitades Martinus V [[bulla]] täideviimisega venitada, kuni edasised teated Roomast saabuvad.

Samal ajal 1424 sai Riia peapiiskopiks [[Henning Scharpenberg]]. Kõrgmeister saatis 29. augustil 1424 Saksa ordu Liivimaa maameistrile teate, et paavsti otsuse alusel tuleb Kubandi abistada ja ordu pidi Saare-Lääne piiskopkonna okupeerimise lõpetama. 9. septembril 1424 teatas orduprokuraator Johann Tiergart, et paavsti juures arutati Saare-Lääne piiskopkonna küsimust. 15. detsembril 1424 teatas Tiergart, et ei esitanud Roomas [[Saaremaa]] kapiitli palvet. 1425 oli Saaremaa kapiitel saatnud saadikuks Rooma [[toomhärra]] Johann Helwingi.

[[Taani kuningas]] [[Erik Pommerist|Erik]] teatas 18. augustil 1425, et võttis Kubandi ja Saare-Lääne piiskopkonna Martinus V korralduse alusel oma kaitse alla.

=== Viibimine Eestis ===

Kuband saabus [[Lübeck]]i kaudu oktoobris 1425 laevaga Saaremaale. 1426. aastal on teda mainitud [[Valga (Liivimaa)|Valga]] [[Maapäev (keskaeg)|maapäev]]a [[retsess]]is. 6. juunil 1426 viibis ta [[Haapsalu]]s, 28. augustil 1426 [[Kuressaare]]s, 23. märtsil [[1427]] Haapsalus, 5. mail 1427 Kuressaares, 22. juunil 1427 Haapsalus ja 15. septembril 1427 Kuressaares. Kuband lahkus [[Eesti]]st hiljemalt 1429 algul.

Tema [[kaplan]] oli Heinrich.

=== Tegevus vahekohtunikuna ===

Kuband langetas 29. augustil 1425 [[Ratzeburg]]i piiskopi ja [[toompraost]] Ulrich von Blüchneri vahelises kohtuasjas otsuse.

=== Tüli Wilhelm Fahrensbachiga ===

1426 uuris [[Riia peapiiskop]] Scharpenberg Saare-Lääne [[foogt]]ilt [[Wilhelm Fahrensbach]]ilt seda, et kuivõrd tõepärane on, et nagu oleks Kuband lubanud Fahrensbachile [[Hanila kihelkond|Hanila kihelkonnas]] asuva [[Varbla mõis|Varbla]] (''Werpel'') ja [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]] asuva [[Haimre mõis]]ad (''Heimar''). Saksa ordu Liivimaa maameister [[Cisse von Rutenberg]] teatas Fahrensbachile, et Kuband oli maameistrit selles asjas teavitanud. Asi oli arutlusel Valga maapäeval, kus Fahrensbachil tuli valida Varbla ja Haimre vahel. Kuband lubas Fahrensbachile anda Haimre. 6. juunil 1426 saatis Kuband [[Tallinna raad|Tallinna raele]] Fahrensbachi asjus kirja.

Fahrensbach astus [[Schleswigi hertsog]]i teenistusse, kes nõudis 16. augustil 1426 Kubandilt Fahrensbachilt ebaõiglaselt võetud mõisate tagasiandmist. Kuband teatas oktoobris 1428, et Haimre, Varbla, [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula kihelkonnas]] (''Pönal'') asuvad [[Oru mõis (Lääne-Nigula)|Oru mõisa]] (''Orenkas'') ja [[Uugla]] (''Udenküll'') küla oli omandanud [[Caspar Schuwenflug]], mistõttu Kuband kaebas asja edasi.

Kuband sätestas 5. mail 1427, et Liivimaa maaisandate nõudel andis ta Fahrensbachile Haimre mõisa koos kolme küla (''Padenküll'', ''Takever'' ja ''Sorsever'') ning veskiga.

15. septembril 1427 teatas Kuband kõrgmeistrile, et kõrgmeistri korraldus Liivi ordu maameistrile Saare-Lääne piiskopkonna kaitseks on jäänud tulemusteta. Augustis ründasid piiskopkonda mereröövlid ([[vitaalivennad]]), kelle seas olid ka 2 Fahrensbachi poega.

=== Taotlused maksude alandamiseks ===

Kuband taotles 1426 ja 1428 paavstilt Saare-Lääne piiskopkonnale kehtestatud maksude alandamist. Ta oli kehtestanud maksud [[kõrts]]idele.

=== Suhted Tallinna raega ===

[[Tallinna raad]] teatas 15. juunil 1427 Kubandile Saare-Lääne piiskopkonna ja Tallinna vahelise tüli asjus, et kuulduste järgi olevat Kuband süüdistanud Tallinna paavsti juures. Kuband vastas 25. juunil, et need kuuldused on laim ja ta on Tallinnast hästi mõtelnud. 1. juulil teatas Tallinn Kubandi juurde saadetud 2 [[raehärra]]st ja ühtlasi kinnitati sõprust.

Kuband saatis 13. novembril 1427 Tallinna raele palvekirja, milles soovis Tallinna kaupmehe Hans Droghe karistamist.

=== Tegevus rahuvahendajana ===

Kubandi on mainitud 11. juunil 1429 [[Nyköping]]i [[Konvent (klooster)|konvendis]] kui vahendajat rahusõlmimisel Taani kuninga ja [[Holstein]]i vahel. Ta sätestas 1. juulil 1429 [[Kopenhaagen]]is koos Saksa ordu kõrgmeistri saadikute Johann Pomersheimiga ja Burchard von Guntersbergiga Nyköpingi rahuleppe punkte.

=== Muud otsused ===

Kuband sätestas 12. mail 1424 Schwerini kanoonikute prokuraatorile Johannes Cobandile, et Zeveni kloostri praost Ortgis Spade peab saama kaks prebendi. &lt;ref&gt;Elfriede Bachmann ja Josef Dolle: &quot;Urkundenbuch des Klosters Zeven.&quot; 2016&lt;/ref&gt;

Kuband soovis Tallinnalt 28. augustil 1426 juurde saada 4 meistrit ja 6 sulast, et viia lõpule ühe hoone ehitamine, millega oli alustatud Schuwenflugi ajal.

Martinus V teatas 13. novembril 1426 Kubandile Riia peapiiskopile saadetud otsusest.

Kuband palus 23. märtsil 1427 Saksa ordu kõrgmeistrit seoses tüliga [[Kuramaa piiskop]]iga. 21. aprillil 1427 teatas ordu Liivimaa maameister Kubandile oma volitatud saadikutest Riia peapiiskopi juures.

Taani kuningas Erik teatas 24. mail 1430 paavstile Saaremaa asjadest ja soovis Kubandit kaitsta.

=== Tegevus Itaalias ===

Kuband siirdus 1429 [[Itaalia]]sse. Saksa ordu versiooni järgi soovis ta ordu aladele [[interdikt]]i kehtestamise taotlemist või kavatses midagi halvemat ordu vastu. Seejuures taunis Saksa ordu kõrgmeister Rusdorf Taani kuningat, et see ei takistanud Kubandi lahkumist Taanist. Samal ajal teatas ordu Liivimaa maameister, et [[Saaremaa]] ametnikud (''Vorzeiger'') Lorenz ja Niclis soovivad astuda Saksa ordu teenistusse.

Ordu oli kursis Kubandi reisimarsruudiga Kopenhaagenist Rooma. Ta oli septembris 1429 [[Hamburg]]is, detsembris [[Bratislava]]s, jaanuaris 1430 [[Viin]]is ja veebruaris jõudis Rooma.

Kuband määrati veebruaris 1430 paavsti [[legaat|legaadiks]] [[Nürnberg]]i [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Riigipäev (Saksa-Rooma riik)|riigipäeval]], kuid tema minek Saksamaale lükkus edasi.

Kuband osales 29. mail 1430 [[kardinal]]ide [[konsistoorium]]il, kus ta kaebas Saksa ordu peale, süüdistades ordut kavatsustes tema piiskopkonda vägisi okupeerida ja olles röövinud temalt 2 lossi. Ordu Liivimaa maameister [[Cisse von Rutenberg]] apelleeris 11. augustil 1430 paavsti otsuse vastu. Kuband saatis 23. septembril 1430 oma käskjalad [[Martinus V]] otsusega teele ja nõudis Saksa ordult Saare-Lääne piiskopkonna [[stift]]i loovutamist endale.

Samal ajal teatas ordu Taani kuningale, nagu oleks Kuband kavatsenud teha Liivimaa [[prelaat]]idele ettepanekut sõlmida Taani vastu liitu. Martinus V oli Kubandiga ühel meelel, mistõttu Saksa ordu sattus paavsti juures ebasoosingusse. Saksa ordu taotles Kubandi üleviimist [[Ratzeburg]]i piiskopkonda.

Kuband oli 29. juulil 1431 palunud [[Eugenius IV]]-t restitutsiooni osas. Kuband sai piiskopkonnast aastarenti, kuid ta ei saanud Liivimaale tagasi minna.

=== Surm ===

Christian Kuband suri 21. juulil 1432 Roomas. Ta maeti sealsele Saksa hospidali kalmistule.

==Viited==

{{reflist|1}}

==Allikad==
*'''Leonid Arbusow''', ''&quot;Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert&quot;''.
*'''Friedrich Georg von Bunge''', ''&quot;Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten&quot;''.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Caspar Schuwenflug]]|nimi=[[Saare-Lääne piiskop]]|aeg=[[1423]]–[[1432]]|järgnev=[[Johannes I (Saare-Lääne piiskop)|Johannes I Schutte]]}}
{{lõpp}}


{{DEFAULTSORT:Kuband, Christian}}
[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopid|Kuband, Christian]]
[[Kategooria:Surnud 1432|Kuband, Christian]]</text>
      <sha1>b47ql934l20dxzssbhh3vn36rvp1w81</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158299</id>
      <parentid>7158295</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:13:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Allikad */</comment>
      <origin>7158299</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10582" sha1="nap094twnrzv1dlqm8vjl5d7zzusmm6" xml:space="preserve">'''Christian Kuband''' (? – [[21. juuli]]l [[1432]] [[Rooma]]) oli [[Saare-Lääne piiskop]] [[1423]]–[[1432]].

== Elukäik ==
Kuband oli [[Riia peapiiskop]]i [[Henning Scharpenberg]]i sugulane. Ta kuulus katoliiklikku [[Premonstraadid|premonstraatlaste ordusse]].

Kuband oli [[Wrocław]]i (''Breslau'') Vincenti [[klooster|kloostri]] [[abt]] ja [[Rooma]] San Alessio kloostri abt ''commendatario''.

=== Suhtumine Saksa ordusse ===
[[Saksa ordu]] orduprokuraatori 1423. aasta teates Kubandi määramisest [[piiskop]]iks on teda peetud orduvaenulikuks meheks (''eyn hessiger, krigisscher man sey''). 1430. aastal iseloomustas orduprokuraator [[Caspar Wandofen]] teda kui &quot;umbrohu külvajat&quot; (''seminator zizanie'') Liivimaal.

=== Tüli Saare-Lääne piiskopi ametisse määramise pärast ===

Christian Kuband määrati Saare-Lääne piiskopiks paavst [[Martinus V]] poolt [[5. september|5. septembril]] [[1423]] &lt;ref&gt;'''Friedrich Georg von Bunge''', ''&quot;Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten kd.7.&quot;''.&lt;/ref&gt; ja 31. oktoobril 1423 jõudsid uued teated Kubandi määramisest [[Malbork]]i (''Marienburg''). Ta sai oma [[regaal]]id [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundi]] käest 22. detsembril 1429 [[Bratislava]]s (''Pressburg'').

[[Kapiitel]] valis piiskopiks [[Johannes I (Saare-Lääne piiskop)|Johannes I Schutte]]. [[10. november|10. novembril]] 1423 teatas [[Saksa ordu kõrgmeister]] [[Paul von Rusdorf]] ordu [[Liivi ordu maameister|Liivimaa maameistrile]] [[Siegfried Lander von Spanheim]]ile, et mõni õpetatud [[Saaremaa]] [[kanoonik]] astuks kapiitli otsuse kaitseks välja ja juhul kui kapiitel [[apellatsioon|apelleerib]] [[paavst]]i otsuse vastu, lubas [[Rooma]] siirduva saadiku varustada vastava nõude osas kirjaga. Seejuures kavatseti mõni ordumeelsem isik enne Kubandi ametissemääramise teate saabumist saata Rooma. Samal ajal olid Roomas Kuband ja Saare-Lääne piiskopi [[vasall]] [[Wilhelm Fahrensbach]] saavutanud teatud küsimustes üksmeele.

22. novembril 1423 saadeti Saksa ordu kõrgmeistri käskjalg Rooma. 25. novembril teatas Rusdorf, et Kuband peaks [[Bonifatius IX]] otsuse alusel võtma ametissepühitsemisel vastu [[Saksa ordu]] ordurüü ja paavstile antava vande läbi kohustuks mitte tegema oma ametiajal kahjulikke kokkuleppeid Saksa ordule või [[stift]]ile. Novembri lõpus 1423 saatis Rusdorf vastavasisulise kirja paavstile. 4. detsembril kohustas Rusdorf Saksa ordut mitte sekkuma [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] tülisse. Sama aasta 13. detsembril teatas Rusdorf orduprokuraatorile, et Kuband on määratud piiskopiks, kuid asja oli vaja Roomas edasi ajada, sest Schutte olevat end piiskopkonnas &quot;sisse seadnud&quot;, tal oli palju pooldajaid ja raha. Kõrgmeister pöördus Schutte jaoks toetuse saamiseks Heilbergi piiskopi poole.
 
Kuband pühitses 2. veebruaril [[1424]] paavsti [[käärkamber|käärkambris]] (''secreta capella'') [[preester|preestriks]] Andreas Patkuli ja oli andnud talle Saksa ordu ordurüü. Samal ajal asus ordu okupeerima Saare-Lääne piiskopkonna valdusi. Kõrgmeister saatis enne 14. märtsi 1424 Schutte toetamiseks kirja Rooma, soovitades Martinus V [[bulla]] täideviimisega venitada, kuni edasised teated Roomast saabuvad.

Samal ajal 1424 sai Riia peapiiskopiks [[Henning Scharpenberg]]. Kõrgmeister saatis 29. augustil 1424 Saksa ordu Liivimaa maameistrile teate, et paavsti otsuse alusel tuleb Kubandi abistada ja ordu pidi Saare-Lääne piiskopkonna okupeerimise lõpetama. 9. septembril 1424 teatas orduprokuraator Johann Tiergart, et paavsti juures arutati Saare-Lääne piiskopkonna küsimust. 15. detsembril 1424 teatas Tiergart, et ei esitanud Roomas [[Saaremaa]] kapiitli palvet. 1425 oli Saaremaa kapiitel saatnud saadikuks Rooma [[toomhärra]] Johann Helwingi.

[[Taani kuningas]] [[Erik Pommerist|Erik]] teatas 18. augustil 1425, et võttis Kubandi ja Saare-Lääne piiskopkonna Martinus V korralduse alusel oma kaitse alla.

=== Viibimine Eestis ===

Kuband saabus [[Lübeck]]i kaudu oktoobris 1425 laevaga Saaremaale. 1426. aastal on teda mainitud [[Valga (Liivimaa)|Valga]] [[Maapäev (keskaeg)|maapäev]]a [[retsess]]is. 6. juunil 1426 viibis ta [[Haapsalu]]s, 28. augustil 1426 [[Kuressaare]]s, 23. märtsil [[1427]] Haapsalus, 5. mail 1427 Kuressaares, 22. juunil 1427 Haapsalus ja 15. septembril 1427 Kuressaares. Kuband lahkus [[Eesti]]st hiljemalt 1429 algul.

Tema [[kaplan]] oli Heinrich.

=== Tegevus vahekohtunikuna ===

Kuband langetas 29. augustil 1425 [[Ratzeburg]]i piiskopi ja [[toompraost]] Ulrich von Blüchneri vahelises kohtuasjas otsuse.

=== Tüli Wilhelm Fahrensbachiga ===

1426 uuris [[Riia peapiiskop]] Scharpenberg Saare-Lääne [[foogt]]ilt [[Wilhelm Fahrensbach]]ilt seda, et kuivõrd tõepärane on, et nagu oleks Kuband lubanud Fahrensbachile [[Hanila kihelkond|Hanila kihelkonnas]] asuva [[Varbla mõis|Varbla]] (''Werpel'') ja [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]] asuva [[Haimre mõis]]ad (''Heimar''). Saksa ordu Liivimaa maameister [[Cisse von Rutenberg]] teatas Fahrensbachile, et Kuband oli maameistrit selles asjas teavitanud. Asi oli arutlusel Valga maapäeval, kus Fahrensbachil tuli valida Varbla ja Haimre vahel. Kuband lubas Fahrensbachile anda Haimre. 6. juunil 1426 saatis Kuband [[Tallinna raad|Tallinna raele]] Fahrensbachi asjus kirja.

Fahrensbach astus [[Schleswigi hertsog]]i teenistusse, kes nõudis 16. augustil 1426 Kubandilt Fahrensbachilt ebaõiglaselt võetud mõisate tagasiandmist. Kuband teatas oktoobris 1428, et Haimre, Varbla, [[Lääne-Nigula kihelkond|Lääne-Nigula kihelkonnas]] (''Pönal'') asuvad [[Oru mõis (Lääne-Nigula)|Oru mõisa]] (''Orenkas'') ja [[Uugla]] (''Udenküll'') küla oli omandanud [[Caspar Schuwenflug]], mistõttu Kuband kaebas asja edasi.

Kuband sätestas 5. mail 1427, et Liivimaa maaisandate nõudel andis ta Fahrensbachile Haimre mõisa koos kolme küla (''Padenküll'', ''Takever'' ja ''Sorsever'') ning veskiga.

15. septembril 1427 teatas Kuband kõrgmeistrile, et kõrgmeistri korraldus Liivi ordu maameistrile Saare-Lääne piiskopkonna kaitseks on jäänud tulemusteta. Augustis ründasid piiskopkonda mereröövlid ([[vitaalivennad]]), kelle seas olid ka 2 Fahrensbachi poega.

=== Taotlused maksude alandamiseks ===

Kuband taotles 1426 ja 1428 paavstilt Saare-Lääne piiskopkonnale kehtestatud maksude alandamist. Ta oli kehtestanud maksud [[kõrts]]idele.

=== Suhted Tallinna raega ===

[[Tallinna raad]] teatas 15. juunil 1427 Kubandile Saare-Lääne piiskopkonna ja Tallinna vahelise tüli asjus, et kuulduste järgi olevat Kuband süüdistanud Tallinna paavsti juures. Kuband vastas 25. juunil, et need kuuldused on laim ja ta on Tallinnast hästi mõtelnud. 1. juulil teatas Tallinn Kubandi juurde saadetud 2 [[raehärra]]st ja ühtlasi kinnitati sõprust.

Kuband saatis 13. novembril 1427 Tallinna raele palvekirja, milles soovis Tallinna kaupmehe Hans Droghe karistamist.

=== Tegevus rahuvahendajana ===

Kubandi on mainitud 11. juunil 1429 [[Nyköping]]i [[Konvent (klooster)|konvendis]] kui vahendajat rahusõlmimisel Taani kuninga ja [[Holstein]]i vahel. Ta sätestas 1. juulil 1429 [[Kopenhaagen]]is koos Saksa ordu kõrgmeistri saadikute Johann Pomersheimiga ja Burchard von Guntersbergiga Nyköpingi rahuleppe punkte.

=== Muud otsused ===

Kuband sätestas 12. mail 1424 Schwerini kanoonikute prokuraatorile Johannes Cobandile, et Zeveni kloostri praost Ortgis Spade peab saama kaks prebendi. &lt;ref&gt;Elfriede Bachmann ja Josef Dolle: &quot;Urkundenbuch des Klosters Zeven.&quot; 2016&lt;/ref&gt;

Kuband soovis Tallinnalt 28. augustil 1426 juurde saada 4 meistrit ja 6 sulast, et viia lõpule ühe hoone ehitamine, millega oli alustatud Schuwenflugi ajal.

Martinus V teatas 13. novembril 1426 Kubandile Riia peapiiskopile saadetud otsusest.

Kuband palus 23. märtsil 1427 Saksa ordu kõrgmeistrit seoses tüliga [[Kuramaa piiskop]]iga. 21. aprillil 1427 teatas ordu Liivimaa maameister Kubandile oma volitatud saadikutest Riia peapiiskopi juures.

Taani kuningas Erik teatas 24. mail 1430 paavstile Saaremaa asjadest ja soovis Kubandit kaitsta.

=== Tegevus Itaalias ===

Kuband siirdus 1429 [[Itaalia]]sse. Saksa ordu versiooni järgi soovis ta ordu aladele [[interdikt]]i kehtestamise taotlemist või kavatses midagi halvemat ordu vastu. Seejuures taunis Saksa ordu kõrgmeister Rusdorf Taani kuningat, et see ei takistanud Kubandi lahkumist Taanist. Samal ajal teatas ordu Liivimaa maameister, et [[Saaremaa]] ametnikud (''Vorzeiger'') Lorenz ja Niclis soovivad astuda Saksa ordu teenistusse.

Ordu oli kursis Kubandi reisimarsruudiga Kopenhaagenist Rooma. Ta oli septembris 1429 [[Hamburg]]is, detsembris [[Bratislava]]s, jaanuaris 1430 [[Viin]]is ja veebruaris jõudis Rooma.

Kuband määrati veebruaris 1430 paavsti [[legaat|legaadiks]] [[Nürnberg]]i [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Riigipäev (Saksa-Rooma riik)|riigipäeval]], kuid tema minek Saksamaale lükkus edasi.

Kuband osales 29. mail 1430 [[kardinal]]ide [[konsistoorium]]il, kus ta kaebas Saksa ordu peale, süüdistades ordut kavatsustes tema piiskopkonda vägisi okupeerida ja olles röövinud temalt 2 lossi. Ordu Liivimaa maameister [[Cisse von Rutenberg]] apelleeris 11. augustil 1430 paavsti otsuse vastu. Kuband saatis 23. septembril 1430 oma käskjalad [[Martinus V]] otsusega teele ja nõudis Saksa ordult Saare-Lääne piiskopkonna [[stift]]i loovutamist endale.

Samal ajal teatas ordu Taani kuningale, nagu oleks Kuband kavatsenud teha Liivimaa [[prelaat]]idele ettepanekut sõlmida Taani vastu liitu. Martinus V oli Kubandiga ühel meelel, mistõttu Saksa ordu sattus paavsti juures ebasoosingusse. Saksa ordu taotles Kubandi üleviimist [[Ratzeburg]]i piiskopkonda.

Kuband oli 29. juulil 1431 palunud [[Eugenius IV]]-t restitutsiooni osas. Kuband sai piiskopkonnast aastarenti, kuid ta ei saanud Liivimaale tagasi minna.

=== Surm ===

Christian Kuband suri 21. juulil 1432 Roomas. Ta maeti sealsele Saksa hospidali kalmistule.

==Viited==

{{reflist|1}}

==Allikad==
*'''Leonid Arbusow''', ''&quot;Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert&quot;''.
*'''Friedrich Georg von Bunge''', ''&quot;Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten&quot;''.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Caspar Schuwenflug]]|nimi=[[Saare-Lääne piiskop]]|aeg=[[1423]]–[[1432]]|järgnev=[[Johannes I (Saare-Lääne piiskop)|Johannes I Schutte]]}}
{{lõpp}}


{{JÄRJESTA:Kuband, Christian}}
[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopid]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]
[[Kategooria:Surnud 1432]]</text>
      <sha1>nap094twnrzv1dlqm8vjl5d7zzusmm6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johannes I (Saare-Lääne piiskop)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>111298</id>
    <revision>
      <id>7158301</id>
      <parentid>7039075</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:14:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7158301</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6044" sha1="eygjlm2lkicj37bqdxoz5pwt1lynf3s" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste Johannes I kohta vaata lehekülge [[Johannes I]]; Johann I kohta vaata lehekülge [[Johann I]]}}

'''Johannes I Schutte''' (surnud [[12. september|12. septembril]] [[1438]]) oli [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[Saare-Lääne piiskop|piiskop]] [[1432]]–1438.
[[Pilt:BM09102Am.jpg|pisi|[[Saare-Lääne piiskop]]i Johannes I Schutte hauakivi. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]

==Elulugu==
Schutte õppis [[Praha ülikool]]is&lt;ref&gt;Böthführ, Heinrich Julius, [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, {{BSB|11533471,00046|seite 6}}&lt;/ref&gt;, oli [[1394]] [[Praha]]s [[jurist]]. [[16. september|16. septembril]] 1394 on teda mainitud kui &quot;maksu maksjat&quot;. Ta oli [[23. juuli]]st [[1417]] – [[1432]] [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnas]] [[Dekaan (vaimulik)|dekaan]]. Johannes Schutte vend [[Gottschalk Schutte]] oli [[Kuramaa piiskop]]&lt;ref&gt;Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, {{BSB|11533471,00045|seite 5}}&lt;/ref&gt;. Tal olid veel vend Augustyn ja õde.

Schuttet mainiti [[13. juuli]]l 1417 Otto von Ixkulli (Uxkülli) [[testament|testamendis]] ning [[14. veebruar]]il [[1419]] Hans von Doleni ja tema [[ema]] Gertrudi avalduses. [[26. august]]il [[1426]] mainiti Schuttet orduprokuraator Johannes Tiergarti kirjas [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa ordu kõrgmeistrile]]. Teda on mainitud Võnnu [[Maapäev (keskaeg)|maapäev]]a retsessis 1422.

== 1423 tüli ametisse määramise üle ==

[[Saksa ordu kõrgmeister]] [[Paul von Rusdorf]] teatas [[31. oktoober|31. oktoobril]] 1423 oma soovist toetada Schuttet piiskopina. [[Kapiitel]] valis Schutte [[13. november|13. novembril]] 1423 piiskopiks. Schutte palus ordult toetust, ta omandas valdused ja sai pooldajaid. Tema toetuseks saadeti [[Rooma]] soovituskirjad.

[[10. november|10. novembril]] 1423 teatas Saksa ordu kõrgmeister Paul von Rusdorf [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu maameistrile]] [[Siegfried Lander von Spanheim]]ile, et mõni õpetatud [[Saaremaa]] [[kanoonik]] astuks kapiitli otsuse kaitseks välja ja juhul kui kapiitel [[apellatsioon|apelleerib]] paavsti otsuse vastu, lubas Rooma siirduva saadiku varustada vastava nõude osas kirjaga. Seejuures kavatseti mõni ordumeelsem isik enne [[Christian Kuband]]i ametissemääramise teate saabumist saata Rooma.

[[22. november|22. novembril]] 1423 oli Saksa ordu kõrgmeistri käskjalg saadetud Rooma. Schutte olevat end piiskopkonnas sisse seadnud, tal oli palju pooldajaid ja raha. Kõrgmeister pöördus Schutte jaoks toetuse saamiseks Heilbergi piiskopi poole.
 
[[4. juuli]]l [[1424]] oli Schutte koos Roomast tagasi jõudnud [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] saatkonnaga kõrgmeistri juures. [[1425]] saatis ta Rooma [[toomhärra]] Johann Helwigi.

== Tegevus dekaanina ==

Schutte selgitas [[6. veebruar]]il [[1428]] [[Riia]] toomkapiitlis [[Saaremaa]] maksukoorma alandamise taotlust.

[[Martinus V]] otsustas [[6. august]]il [[1430]] seoses Kubandi viibimisega Roomas loovutada Saare-Lääne piiskopkonna haldamine Schuttele. [[14. september|14. septembril]] 1430 teatas Saksa ordu orduprokuraator Caspar Wandofen Schuttele, et tegi paavstile ettepaneku määrata Schutte Kubandi järeltulijaks, mis polnud paavstile meelepärane. Wandofen soovitas Schuttel stiftimõisate osas apelleerida paavstlikule komisjonile. Liivi ordu maameister soovis [[10. aprill]]il [[1431]] Saksa ordu kõrgmeistrilt saata Schutte koos soovituskirjaga Rooma. Schutte oli Roomas [[Liivi ordu]] saadikuna. 1432 on teda mainitud kui paavstlikku [[vikaar]]i.

== Ametisse määramine ==

[[Eugenius IV]] kinnitas Schutte [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1432 piiskopiks. Ta sai [[26. detsember|26. detsembril]] 1432 keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismundilt]] [[Siena]]s [[Regaal|regaaliad]].

== Viibimine Eestis ==

Schutte oli [[13. jaanuar]]il [[1434]] [[Kuressaare]]s, [[18. jaanuar]]il 1434 [[Haapsalu]]s, [[16. juuni]]l [[1436]] Kuressaares, [[28. aprill]]il [[1437]] Haapsalus ja [[27. oktoober|27. oktoobril]] 1437 Kuressaares. Teda on mainitud 1437 [[Riia peapiiskop]]i provintsiaalsinodil.

== Suhted Tallinnaga ==

Schutte saatis [[13. jaanuar]]il 1434 [[Tallinn]]a [[raad|raele]] kirja Curd Herderi pärandinõude asjus.

Ta saatis [[18. jaanuar]]il 1434 Tallinna raele nõude arestitud kariloomade asjus.

[[19. aprill]]il 1434 saatis ta palvekirja Tallinna raele, et Tallinn tagastaks Saare-Lääne piiskopkonna elanikelt ära võetud kariloomad. [[16. juuni]]l 1436 palus ta kirjas Tallinnale kontrollida Haapsalu toomkirikule kuuluvat rahasummat. [[28. aprill]]il 1437 teatas Tallinnale, et tema sulased peletasid [[Osmussaar]]elt (''Wodesholm'') minema [[vitaalivennad|mereröövlid]] ja vangistasid neist kaks.

== Lepped ==

Schutte kinnitas [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1437]] [[Valjala kihelkond|Valjala kihelkonnas]] oma [[vasall]]i Hans von Jursi läänilepingu.

Ta sõlmis [[25. juuli]]l 1438 Saksa ordu volinikuga Saaremaal piirileppe ja leppe [[Karksi]]st [[Läänemaa]]le põgenenud inimeste asjus.

== Surm ==

Johannes Schutte suri 12. septembril 1438.

==Allikad==
*Leonid Arbusow, ''&quot;Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert&quot;''.
*Friedrich Georg von Bunge, ''&quot;Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten&quot;''.
== Viited ==
{{viited}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Christian Kuband]]|nimi=[[Saare-Lääne piiskop]]|aeg=[[1432]]–[[1438]]|järgnev=[[Johannes II (Saare-Lääne piiskop)|Johannes II Creul]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopid]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]
[[Kategooria:Surnud 1438]]</text>
      <sha1>eygjlm2lkicj37bqdxoz5pwt1lynf3s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johannes II (Saare-Lääne piiskop)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>111299</id>
    <revision>
      <id>7158303</id>
      <parentid>5714636</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:16:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Allikad */</comment>
      <origin>7158303</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9129" sha1="ndaq2i80e6by405ltoms7azcorobevc" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste Johannes II kohta vaata lehekülge [[Johannes II]]; Johann II kohta vaata lehekülge [[Johann II]]}}

'''Johannes II Creul''' (ka '''Johann Creul''', '''Krowel''', '''Krouwel''', '''Crowel''', end nimetas '''Johannes Crewl''', umbes 1400 [[Gdańsk]] – surnud millalgi ajavahemikul [[20. veebruar]]ist [[1456]] [[7. märts]]ini [[1457]]) oli [[Saare-Lääne piiskop]] [[1439]]–1457.

Creul oli Gdański juristi ja hilisema raehärra Peter Creuli poeg. Tal olid vennad Albrecht, Peter ja Antonius. Creul oli [[Saksa ordu]] liige.

Creul [[immatrikuleerimine|immatrikuleeriti]] [[12. mai]]l [[1420]] [[Rostocki ülikool]]is, kus ta sai [[1422]] [[bakalaureus|baccalaureus artiumi]] kraadi. [[1426]] siirdus ta [[Bologna ülikool]]i. Ta sai [[4. november|4. novembril]] [[1429]] paavsti kuuria notariks, hiljem apostellikuks notariks, [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1429]] [[Pommeri]] [[diakon|ülemdiakoniks]], sai [[november|novembris]] 1429 [[prebend]]e [[Frombork]]ist ja [[benefiits]]e [[Roskilde]]st, [[17. juuni]]l [[1430]] [[Wrocław]]i [[kanoonik]]uks ja [[1433]] Gdański ülemdiakoniks. [[1437]]–[[1444]] oli Creul Saksa ordu orduprokuraator Roomas. Ta oli 1444–[[1449]] [[Elbląg]]i (''Elbing'') [[preester]]. &lt;ref&gt;[https://www.gedanopedia.pl/index.php?title=CROWEL_JOHANN Radosław Krajniak: &quot;Crowel Johann&quot;. Fundacja Gdańska, Gdańsk 2012-2015]&lt;/ref&gt;

== Tegevus orduprokuraatorina ==

Creul resideeris orduprokuraatorina [[Ferrara]]s. Peaaegu igas kirjas [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa ordu kõrgmeistrile]] kajastas ta toimunud sündmusi, eriti [[Baseli oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilise kirikukogu]] ja [[Itaalia]] osas. Creuli mainiti [[24. august]]il 1438 kui Baseli oikumeenilise kirikukogu poolt kinnitatud [[statuut]]ide koopia edasitoimetajat. [[1. september|1. septembril]] 1438 saatis ta kõrgmeistrile kirja seoses Saksa ordu ja liivimaalaste vahelise tüliga ja toetas Johannes Niclosdorfi rahaga. Samuti pälvisid tähelepanu ordu sisetülid.

[[25. aprill]]il [[1441]] ordu asehaldurile saadetud kirjas kahetses Creul kõrgmeistri [[Paul von Rusdorf]]i surma üle ja soovitas ordul jääda ustavaks [[paavst]] [[Eugenius IV]]-le, ta soovitas samuti Culmi piiskopil jääda ustavaks paavstile.
 
Creul oli [[2. september|2. septembril]] 1444 Gdańskis, kus ta teatas kõrgmeistrile, et sai Solerno vürstilt teate, mida tuleb omavahel arutada. Hiljem ei viibinud ta Roomas, mistõttu [[Leonid Arbusow vanem]] annab tema ametiaja lõpuks 1444,&lt;ref&gt;'''Leonid Arbusow''', ''&quot;Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert&quot;''.&lt;/ref&gt; kuid [[23. juuni]]l [[1446]] teatas kõrgmeister, et määrab orduprokuraatoriks Creuli asemel Andreas Ruperti.&lt;ref&gt;'''Friedrich Georg von Bunge''', ''&quot;Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten&quot;''.&lt;/ref&gt;

== Ametisse määramine ja kodusõda ==

Creul teatas [[19. mai]]l 1439 Saksa ordu kõrgmeistrile [[Paul von Rusdorf]]ile oma ametissemääramisest ja palus abi oma ametikoha omandamiseks. Ta tegi [[Warmia]] (''Ermland'') [[praost]]ile korralduse toimetada 2000 [[kulden|kuldnat]] [[Rooma]] oma piiskopiksmääramise eest. [[15. juuni]]l 1439 palus Creul kõrgmeistrilt tungivalt raha. [[8. jaanuar]]il [[1440]] palus ta kõrgmeistrit takistada liivimaalaste upsakust kuna [[Riia peapiiskop]] oli kinnitanud piiskopiks [[Ludolf Grove]].

[[Eugenius IV]] teatas [[2. detsember|2. detsembril]] 1440, et [[kardinal]] [[Antonio Correr]] pidi [[Saaremaa]] vaidluse lahendama. Creul soovis [[15. mai]]l 1441 abi Chełmno (''Culm'') piiskopilt. Eugenius IV soovitas [[19. november|19. novembril]] 1443 Saksa ordu kõrgmeistril toetada Creuli.

Kõrgmeister [[Konrad von Erlichshausen]] nõudis [[29. märts]]il [[1445]] maameistrilt [[Heidenreich Vinke von Overberg]]ilt Grovega tekkinud tüli lahendamist ja nõudis mitte viivitada Creuli taotluste täitmisega. Creul kurtis [[17. august]]il 1445 eelmise Elblągi preestri üle.

Creul soovitas [[31. august]]il 1445 oma asja arutamiseks Friedrich von der Ropet, kes omakorda teatas, et [[Riia]] ja [[Tartu]] [[rüütel|rüütlid]] tahavad Creuli abistada. 31. augustil 1445 saatis Creul kõrgmeistrile kirja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] omandi asjus. Kõrgmeister andis [[september|septembris]] 1445 instruktsiooni maameistrile Creuli ametissepaigutamise asjus. [[17. veebruar]]il [[1446]] nõudis kõrgmeister maameistrilt taas Creuli abistamist.

Creul teatas [[25. aprill]]il 1446 oma loobumisest Saare-Lääne piiskopi ametikohast, vastutasuks pidi Grove talle maksma vähemalt 5000 ungari kuldnat ja 8 [[täkk]]u. [[16. juuni]]l 1446 soovis Creul saada teist ametikohta ja jätkas kahjutasu nõudmist, Grove poolt väljastatud lepe pidi saama [[kapiitel|kapiitli]] ja Konrad von Uxkülli poolt pitseritega kinnitatud. Creul sõnastas [[22. juuni]]l 1446 notariaali, mille järgi jäi Grove piiskopiks ja Creul lubas teda mitte takistada. Grove pidi kahjutasu ära maksma kahes osas.

[[Juuni]]s 1446 teatas ordu ülemprokuraator Ruperti, et Eugenius IV avaldas 3 [[bulla]]t, mille järgi tuleb Saksa ordul aidata Creuli. [[10. detsember|10. detsembril]] 1446 kohustas Eugenius IV maameister [[Heidenreich Vinke von Overberg]]i aitama Creulil omandada piiskopkonda, kuna Creul on õigusjärgne piiskop (''ipsum Johannem in suum verum et legitimum episcopum''). Seetõttu saatis kõrgmeister Erlichshausen [[10. veebruar]]il [[1447]] palvekirja kantsler [[Caspar Schlick]]ile, paludes Saksa kuningalt abi Creuli abistamiseks. Creul omakorda otsis [[20. märts]]il 1447 kõrgmeistrilt nõu edasise tegevuse osas. Kõrgmeister saatis Rooma volikirja Saaremaa osas ja [[8. aprill]]il teatas ülemprokuraatorile, et Creul pole veel oma &quot;ametikohal, vaid asub rahulikus paigas.&quot;

[[Nicolaus V]] kohustas [[24. mai]]l 1447 [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] [[rüütelkond]]i abistama Saare-Lääne piiskoppi Creuli võitluses Ludolf Grove vastu. Kõrgmeister teatas [[30. jaanuar]]il [[1448]], et Creul tuleb [[ülestõusmispühad]]e järel [[Liivimaa]] [[prelaat]]ide, kapiitlite ja rüütelkondade abiga ametisse paigutada. Creuli [[Tallinn]]asse siirdumist pidi toidumoonaga varustama maameister, Creul oli [[22. juuli]]l 1448 Tallinnas oma taotlusi nõudmas, mistõttu Grovet kohustati alad loovutama.

[[Rootsi kuningas]] [[Karl VIII]] teatas oma [[neutraalsus]]est; ordu, Harjumaa ja Virumaa rüütelkonnad ja [[Turu]] linn pidid Creuli abistama. Paavst oli kinnitanud Creuli õigusjärgse piiskopina. Kõrgmeister saatis [[2. jaanuar]]il 1449 Creuli asjus teated paavstile ja Saksa kuningale, kes teatas [[31. jaanuar]]il Rootsile, et Creuli tuleb abistada.

== Kuressaare rahuleping ==

Creul ja Grove sõlmisid [[9. märts]]il 1449 Saksa ordu vahendusel [[Kuressaare rahuleping|Kuressaares rahulepingu]], jagades ära üksteise haldusalad. Lepingu järgi sai Grove saared ja Creul [[Läänemaa]]. Creul saatis [[18. märts]]il 1449 kõrgmeistrile tänukirja. Creulile anti [[20. aprill]]il [[Haapsalu]] üle. [[30. aprill]]il 1449 tunnustas Nicolaus V Rootsi kuningat Karl VIII ja [[Brandenburgi markkrahv]]e Creuli toetamise eest. Creul saatis Rooma saadiku Marquardi, et saada paavstilt lepingule kinnitust. [[1. detsember|1. detsembril]] 1449 kohustas Nicolaus V [[Riia peapiiskop]]pi kinnitama [[Kuressaare]]s sõlmitud rahulepingut.

== Viibimine Eestis ==

Creul oli 22. juulil 1448 Tallinnas, [[5. märts]]il [[1451]] [[Lihula]]s ja [[31. märts]]il [[1453]] [[Haapsalu]]s.

== Muud otsused ==

Creul teatas [[5. märts]]il 1451 kõrgmeistrile Roomas ostetava ordumaja hinna.

Ta oli üks Warmia dekaani Johann Plastewigi poolt saadetud kirja saajaid Saksa ordu ordurüü kandmise osas Riia peapiiskopkonnas.

Ta teatas [[31. märts]]il [[1453]] [[Gdańsk]]i raele [[Pärnu]] kodaniku Jacheim Davidise laeva asjus. [[20. aprill]]il 1453 arutles ta Saksa ordu privileege käsitlevas kohtuasjas.

[[23. juuli]]l 1453 vahendas [[Riia peapiiskop]] Creuli ja [[Tartu piiskop]]i vahelist tüli.
Saksa ordu kõrgmeister teatas talle [[27. oktoober|27. oktoobril]] 1455 Brandenburgi kuurvürsti vahendustegevusest kõrgmeistri ja ordu palgasõdurite vahel.

== Pärandustüli ==

[[Aprill]]is 1451 teatas [[Gdańsk]]i [[raad]] Albrecht Creuli päranditülist [[Lübeck]]is elavate Bartolt Burammersi laste vastu. [[20. jaanuar]]il [[1452]] andis Albrecht piiskopist venna juuresolekul [[Valmiera]]s oma nõudest aru.

== Surm ==

Johannes Creul suri enne [[7. märts]]i 1457.

==Viited==

{{reflist|2}}

==Allikad==
* Leonid Arbusow, ''&quot;Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert&quot;''.
* Friedrich Georg von Bunge, ''&quot;Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten&quot;''.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johannes I (Saare-Lääne piiskop)|Johannes I Schutte]]|nimi=[[Saare-Lääne piiskop]]|aeg=[[1439]]–[[1457]]; alates 1449 koos [[Ludolf Grove]]ga|järgnev=[[Jodokus Hoenstein]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopid]]
[[Kategooria:Rostocki Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]
[[Kategooria:Surnud 1457]]</text>
      <sha1>ndaq2i80e6by405ltoms7azcorobevc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jodokus Hoenstein</title>
    <ns>0</ns>
    <id>111300</id>
    <revision>
      <id>7158304</id>
      <parentid>6285831</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:16:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <origin>7158304</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11303" sha1="b9h5rjum1i9tarsuvicgmy1g038495w" xml:space="preserve">'''Jodokus Hoenstein''' (ka ''Jodocus Hogenstein''; surnud [[17. jaanuar]]il [[1471]]) oli [[Saare-Lääne piiskop]] [[1458]]–1471.

Hoenstein oli pärit [[Gdańsk]]ist (''Danzig''). Ta asus [[1435]] õppima [[Rostocki ülikool]]is, sai [[1438]] [[bakalaureus|baccalaureus artiumi]] kraadi, siirdus [[1441]] [[Leipzigi Ülikool|Leipzigi ülikooli]], kus sai [[1442]] [[magister|magistriks]]. [[30. märts]]il 1445 on teda mainitud Lepzigi Maarja kolleegiumis. [[1448]] sai ta [[Saksa ordu]] ülemprokuraatoriks. Teda mainiti [[1458]] kui [[Adige]] (''Etsch'') [[komtuur]]i [[Bolzano]]s.

Hoenstein oli Saksa ordu liige.

== Tegevus ülemprokuraatorina ==

Hoensteini on mainitud Saksa ordu ülemprokuraatorina [[8. jaanuar]]il [[1448]]. Ta määrati [[1456]] Saksa ordu poolt akrediteeritud saadikuks [[Rooma]]s. Hoensteini teener oli Kaspar Berg.

Hoenstein teatas [[12. aprill]]il [[1452]], et ta oli [[kardinal]] [[Domenico Capranica]] ja [[Nicolaus V]] meelsust mõjutanud ordu suhtes.

[[6. august]]il [[1453]] palus [[Liivi ordu maameister]] paavsti kuulata Hoenstein ära [[Liivimaa]]d puudutavates küsimustes.

Hoenstein saatis [[24. september|24. septembril]] 1458 Roomast teateid [[Pius II]] tegemistest, kardinalide [[konsistoorium]]ist ja Paulus Logendorfi suunamisest [[Warmia]]sse.

=== Ordu suhted Liivimaa naabritega ===

[[1448]] andis [[Saksa ordu kõrgmeister]] [[Konrad von Erlichshausen]] Hoensteinile juhiseid [[Novgorod]]iga peetava sõja asjus ordule vajaliku toetuse otsimiseks.

Kõrgmeister [[Ludwig von Erlichshausen]] teatas [[13. detsember|13. detsembril]] [[1451]] talle, et kõrgmeister ei saa osaleda [[Rooma]]s [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]] kroonimisel keisriks, kuna [[Pihkva]]ga ähvardas puhkeda sõda.

Hoensteini on mainitud [[1. september|1. septembril]] [[1454]] Nicolaus V teates [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Kazimierz IV]].

Hoenstein teatas [[30. aprill]]il [[1455]] [[Preisimaa]] [[seisus]]te suhetest orduga.

Hoenstein teatas 1455, et Poola kuninga saadik oli Saksa ordut Roomas laimanud.

===Tüli Riia peapiiskopiga===

[[Saksa ordu kõrgmeister]] Erlichshausen andis Hoensteinile [[13. veebruar]]il 1448 juhiseid, kuidas saada Saksa ordule Roomas toetust tülis [[Riia peapiiskop]]iga ja nõudis talt, et ordu peaks jääma [[Riia]] isandaks.

[[30. august]]il 1455 teatas Saksa ordu kantsler Andreas Santberg talle Liivi ordu tülist Riia peapiiskopiga.

===Privileegide saamine===

Hoenstein pidi 1448 saavutama Saksa ordu alamate vabastamise [[feemikohus|feemikohtu]] [[jurisdiktsioon]]i alt.

[[Veebruar]]is [[1450]] andis Saksa ordu asehaldur Heinrich Soler von Richtenberg Hoensteinile juhiseid, kuidas paavstile selgitada väljakuulutatud [[juubeliaasta]] puhul ordu poolt määratletud kitsendusi, kuna Liivimaalt siirdusid paljud ordu alamad Rooma [[palverännak]]ule.

===Ordu lepe johanniitidega===

Saksa ordu kõrgmeister Ludwig von Erlichshausen saatis [[8. detsember|8. detsembril]] [[1452]] Hoensteinile nimekirja Saksa ordu ja johanniitide ordu vahel vahetatud mõisate osas.

===Praost Birgeri saabumisest Liivimaale===

Hoenstein teatas [[12. juuni]]l [[1453]] kõrgmeistrile, et Saksa ordu vastu vaenulik [[Uppsala]] [[praost]] Birger soovis reisida Liivimaale.

===Osalus Riia peapiiskopi ametisse määramises===

Saksa ordu kõrgmeister Konrad von Erlichshausen palus [[16. aprill]]il 1448 Roomas olevat korrektorit toetada Hoensteini, kes pidi propageerima Roomas [[Silvester Stodewescher]]i määramise kasuks [[Riia peapiiskop]]iks. Stodewescheri määramisele toetuse saamiseks saadeti Liivimaalt Hoensteinile 4000 [[tukat]]it.

Hoenstein saatis [[30. juuli]]l 1448 vastused [[Riia]] asjus, mille peale [[2. august]]il teatas Erlichshausen, et paavstile tuleks soovitada Riia peapiiskopiks määrata ordule meelepärast isikut, juhul kui paavst keeldub Stodewescherit ametisse määramast.

Kõrgmeister saatis Riia asjus [[26. jaanuar]]il [[1449]] Rooma saadikuks [[toomhärra]] Johannes Scheffscheni. [[11. mai]]l 1449 tundis kõrgmeister muret Saksa ordu ordurüü kandmise pärast Riia peapiiskopkonna ametnikel. Hoenstein saatis [[29. august]]il 1449 Stodewescherile arve tema määramisega seotud kulude kohta ja [[31. oktoober|31. oktoobril]] 1450 uue teate raha asjus. Hoenstein määrati [[5. november|5. novembril]] 1451 Roomas Saksa ordu volinikuks vaidluses Saksa ordu ordurüü kandmisest Riia piiskopkonna ametnikel.

===Osalus Saare-Lääne piiskopkonna tüli lahendamisel===

Kõrgmeister Konrad von Erlichshausen teatas Hoensteinile [[20. detsember|20. detsembril]] 1448 [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] asjus, et see ei ohustaks Riiaga seonduvat probleemi. Hoenstein pidi soovitama paavstil saata kirju [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]], [[Brandenburgi markkrahv]]idele ja [[Braunschweigi hertsog]]ile.

Kõrgmeister tegi talle [[14. juuni]]l [[1449]] [[Kuressaare rahuleping]]u osas korralduse, et saada lepingule paavstilt tunnustust ja alates [[10. august]]ist otsiti paavstilt toetust Kuressaare lepingule.

===Tüli Tallinnaga===

Hoenstein teatas Saksa ordu kõrgmeistrile [[21. november|21. novembril]] [[1450]] [[Tallinn]]a kodaniku Schere asjus, kelle väidete vastu asus Hoenstein [[8. märts]]il 1451 tegutsema. Kõrgmeister saatis [[5. august]]il 1451 Hoensteinile Scherele adresseeritud [[Tallinna piiskop]]i kirja koopia, nõudes Hoensteinilt Schere asja ajamist Roomas.

[[14. aprill]]il [[1452]] ja [[19. aprill]]il 1452 teatas Saksa ordu kõrgmeister Hoensteinile doktor Leonard Rothose asjus. Hoenstein teatas [[12. juuni]]l [[1453]] kõrgmeistrile oma tahtest tegutseda Schere vastu.

===Osalus Kuramaa piiskopi ametissemääramisel===

Hoenstein sai 1453 kõrgmeister [[Ludwig von Erlichshausen]]ilt korralduse toetada [[Kuramaa piiskop]]i järglasena Augustin Tiergarti, millest Hoenstein oli enne [[18. märts]]i 1453 paavsti teavitanud, muretsedes ka, et Roomast [[Liivimaa]]le tagasiteel olnud, kuid [[Bentheim]]i krahvkonnas surnud Hans Steinchemi omanduses olnud dokumendid ei satuks võõrastesse kätesse. [[12. juuni]]l 1453 teatas Hoenstein kõrgmeistrile, et Kuramaa piiskopi järglase määramise asjus tahab ta toetada Tiergarti.

Kõrgmeister saatis [[5. oktoober|5. oktoobril]] 1453 Hoensteinile [[ürik]]uid, milles tõestati ordu õigust hallata [[Kuramaa piiskopkond]]a.

===Osalus Tallinna piiskopi ametissemääramisel===

[[Aprill]]is [[1456]] nõudis Saksa ordu kõrgmeister Ludwig von Erlichshausen Hoensteinilt [[Tallinna piiskop]]i määramise osas propageerimist [[Paul Einwald]]i kasuks, kuna piiskop [[Heinrich Uxküll]] oli surnud. [[24. mai]]l [[1454]] palus kõrgmeister paavstil määrata Tallinna piiskopiks Hoensteini, juhul kui paavst ei toeta Einwaldit. Hoenstein teatas [[13. juuli]]l [[1456]], et [[Calixtus III]] tegeles Tallinna küsimusega.

===Rahaküsimused===

Hoenstein andis ordu asjade ajamisel pidevalt aru rahaküsimustes, kuna raha maksmise tõttu tekkis aeg-ajalt probleeme. [[14. juuni]]l [[1452]] andis Hoenstein Saksa ordu kõrgmeistrile ülevaate oma sissetulekutest ja väljaminekutest viimase poolteise aasta jooksul ja kinnitas, et kui talle raha juurde ei saadeta, olevat ta sunnitud Roomast pöörduma tagasi Liivimaale.

== Määramine piiskopiks ==

Kuramaa piiskop [[Paul Einwald]] teatas Hoensteinile [[aprill]]is 1458 [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] vakantse ametikoha asjus. Saare-Lääne piiskopkonnas puhkes tüli [[Johannes Vatelkanne]]ga, kes valiti [[24. märts]]il 1458 [[kapiitel|kapiitli]] poolt Saare-Lääne piiskopiks. Tekkinud tüli asus lahendama kardinal [[Guillaume d'Estouteville]].

Calixtus III määras piiskopina esitlenud Hoensteini [[24. juuli]]l 1458 Saare-Lääne piiskopiks, tema otsuse kinnitas [[Pius II]] [[31. detsember|31. detsembril]] 1458. Hoenstein palus [[24. september|24. septembril]] 1458 [[Liivi ordu]]lt abi ametikoha omandamiseks.

[[November|Novembris]] 1458 teavitas [[Taani kuningas]] [[Christian I]] [[kardinalide kolleegium]]it Saare-Lääne piiskopkonnas toimuvast, kuid Pius II kinnitas talle [[23. detsember|23. detsembril]] 1458, et Hoensteini määramine oli õiguspärane, Vatelkanne oma aga mitte.

Hoensteini teatel oli Saksa ordu asehaldur talle [[19. juuli]]ks [[1459]] maksnud välja 180 ungari kuldnat. 31. detsembril 1459 soovitas Pius II Hoensteinil vabastada Vatelkanne järgijad [[ekskommunikatsioon]]ist, kui nad oma nõudlusest loobuvad. Pius II tunnustas teda taas [[23. august]]il 1460.

Hoensteini oli [[1460]] teel [[Mantova]]st Liivimaale vangistatud [[Ravenstein]]is. [[7. september|7. septembril]] [[1461]] teatas [[Liivi ordu maameister]] Taani kuningale, et Hoenstein on õigusjärgne piiskop. 1461 otsustasid Liivimaa maaisandad Pärnu [[Maapäev (keskaeg)|maapäeval]], et Hoensteini tuleb Saare-Lääne piiskopkonna omandamisel aidata.

Hoensteini ja Vatelkanne vahel saavutati kokkulepe [[6. veebruar]]il [[1463]] ja Paulus II langetas [[21. aprill]]il 1463 otsuse Saare-Lääne piiskopkonna kohta, milles kinnitas Hoensteini ja Vatelkanne vahel sõlmitud kokkuleppe ja mille alusel loovutas Hoenstein Vatelkannele aastarendi.

Hoenstein pakkus [[4. veebruar]]il [[1465]] Vatelkannele õigust pantida Saare-Lääne piiskopkonda. [[1467]] sõlmitud leppe järgi sai Hoenstein 732 Reini kuldnat aastarenti, 7200 Riia marka kompensatsiooniks 9 aasta eest ja 11 000 Riia marka annaatidena.

== Diplomaatiline tegevus ==

1463 sügisel siirdus Hoenstein Rooma. [[22. juuni]]l [[1464]] oli ta Saksa ordu kõrgmeistri saadikuna [[Chełmno]]s. [[Juuli]]s 1464 osales ta [[Toruń]]is Saksa ordu ja [[Poola]] vahel peetud rahuläbirääkimistel. Hoenstein viibis [[24. august]]il 1465 Roomas.

Laurencz Blumenaw teatas [[18. mai]]l [[1468]] kõrgmeistrile, et ta oli Hoensteinilt teada saanud, et [[Paulus II]] tegi [[Wrocław]]i piiskopile ülesandeks kaotada [[Preisimaa]]l [[interdikt]].

== Muud otsused ==

[[Gdańsk]]i [[raad]] teatas [[11. jaanuar]]il [[1469]] Hoensteinile [[Haapsalu]] [[toomhärra]] Anthonius Kreugilli [[testament|testamendi]] asjus.

Hoenstein andis [[4. juuni]]l 1469 [[Kuressaare]]s Marquard Grivelile isikuvabaduse. Ta andis [[24. november|24. novembril]] 1469 Haapsalus toomhärrade palvel korralduse piiskop [[Hermann I (Saare-Lääne piiskop)|Hermann I]] poolt välja antud Haapsalu linna asutamisüriku kohta.

== Surm ==

Hoenstein suri [[17. jaanuar]]il 1471 [[Haapsalu]]s.

==Allikad==
*'''Leonid Arbusow''', ''&quot;Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert&quot;''.
*'''Friedrich Georg von Bunge''', ''&quot;Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten&quot;''.

==Kirjandus==
*[[Anu Mänd]]: (2019) &quot;Ühest Saare-Lääne piiskopi hauaplaadist&quot;. [[Läänemaa Muuseumi toimetised]] 22 (2019): 101-116.
*[[Christiane Schuchard]]: &quot;Rom und die päpstliche Kurie in den Berichten des Deutschordens-Generalprokurators Jodocus Hohenstein (1448–1468)&quot;. Quellen und Forschungen aus Italienischen Archiven und Bibliotheken 72, 1992: 54–122

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Ludolf Grove]]|nimi=[[Saare-Lääne piiskop]]|aeg=[[1458]]–[[1471]]|järgnev=[[Peter Wetberg]]}}
{{lõpp}}


{{JÄRJESTA:Hoenstein, Jodokus}}
[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopid]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]
[[Kategooria:Surnud 1471]]</text>
      <sha1>b9h5rjum1i9tarsuvicgmy1g038495w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peter Wetberg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>111301</id>
    <revision>
      <id>7158305</id>
      <parentid>7030542</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:17:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7158305</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12109" sha1="tokytkkkum0sj0lfha6p5lymvotp3wh" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}}
'''Peter Wetberg''' (ka '''Petrus Wettberg''', '''Wettberch''', '''Wetberch''') (suri enne [[14. november|14. novembrit]] [[1491]]) oli [[Saare-Lääne piiskop]] [[1471]]–1491.

==Päritolu ja varajane tegevus==
Peter Wetberg põlvnes [[Liivimaa]] [[Wettberg|vasallisuguvõsast]]. Tal olid vend Erik ja õde, tema õetütar oli Conradt Ixkulli abikaasa.&lt;ref name=&quot;christian&quot;&gt;[[Christian_Gahlbeck]], Klaus Neitmann, Madlena Mahling: ''&quot;Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch 1480–1483.&quot;'' 14. kd&lt;/ref&gt;

Wetberg [[immatrikuleerimine|immatrikuleeriti]] [[16. juuli]]l [[1439]] [[Rostocki ülikool|Rostocki ülikooli]].&lt;ref&gt;[http://matrikel.uni-rostock.de/id/100040175 Andmed Rostocki ülikooli matrikliportaalis.]&lt;/ref&gt; Isand Peter Wetbergiks nimetatu (''Dns. Petrus Wetberch'') oli Rostockis ka [[1453]]. aasta sügissemestril, tõenäoliselt oli tegemist sama isikuga.&lt;ref&gt;[http://matrikel.uni-rostock.de/id/100001796 Andmed Rostocki ülikooli matrikliportaalis.]&lt;/ref&gt; [[1456]]. ja [[1457]]. aastal oli ta [[Rooma]]s kui [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[skolastik]] ja [[kanoonik]]. 1456 on teda mainitud [[Bologna ülikool]]is. &lt;ref&gt;Philipp Schwartz: &quot;Die Livländer auf der Universität Bologna 1289–1562.&quot; Mittheilungen aus dem Gebiet der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands 14 (1890): 410–460.&lt;/ref&gt; 1457. aastal oli ta [[prokuraator]] ja aastal [[1470]] [[Tallinn]]a kanoonik.

==Saare-Lääne piiskop&lt;ref&gt;[[Klaus_Neitmann]], [[Matthias_Thumser]], [[Madlena_Mahling]]: ''&quot;Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch.&quot;'' 13. kd.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;christian&quot; /&gt;==
[[Paavst]] [[Paulus II]] määras Wetbergi [[17. juuni]]l 1471 Saare-Lääne piiskopiks. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] piiskopiks Bari peapiiskopi Šimun Vosići poolt [[7. juuli]]l 1471. &lt;ref&gt;[http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/bwedb.html Catholic-Hierarchy andmebaas.]&lt;/ref&gt;

===Suhted Riia peapiiskopiga===
[[Riia peapiiskop]] [[Silvester Stodewescher]] teatas [[6. mai]]l [[1473]] Wetbergile teatud lepingute osas.

===Suhted Saksa orduga===
Wetberg kirjutas [[19. september|19. septembril]] [[1474]] [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa ordu kõrgmeistrile]] [[Herbert von Dellwig]]i kinnitamise kohta [[Maasilinna foogt]]iks. [[Liivi ordu maameister]] [[Bernhard von der Borch]] volitas Saare-Lääne piiskoppi [[19. veebruar]]il [[1476]] oma volinikuks tülis [[Tallinn]]a piiskopitooli pärast. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]] soovis [[22. aprill]]il [[1481]], et piiskop toetaks [[Liivi ordu]] maameistrit Riia peapiiskopkonna regaalide saamisel. [[Riia]] raad soovis [[15. veebruar]]il 1482 piiskopilt toetust Liivi orduga seotud tüli lõpetamiseks.

===Suhted Tallinna raega===
Wetberg teatas [[3. veebruar]]il [[1475]] Tallinna raadile Tallinna raehärra Hinrik Hunninghuseni kaebustest.

Ta teatas [[7. veebruar]]il 1475 Tallinna raele Jacob Kypvicki taotlusest [[haakrik]]u asjus.

Ta teavitas [[4. september|4. septembril]] 1477 Tallinna raadi Tallinnast varastatud hobuse asjus, kes viibis Saare-Lääne piiskopkonnas.

Piiskop teatas Tallinna raele [[16. jaanuar]]il [[1480]], et [[Kuressaare]] elaniku Hinrick Wulffi lesk Agatha oli talle tõendanud, et oli Tallinna surnud kodaniku Korneliuse pärija ja palus Agatha jaoks pärand valmis seada. Ta palus raadi [[13. november|13. novembril]] 1480 arvestada Nicolaus Dangkwardi muret seoses tema vikariaadi ja lääni äravõtmisega. Ta teatas raele [[22. veebruar]]il 1481 seoses [[Hiiumaa]] landknechti Hans Kaneri protestiga kaupmees Jurgen Loeffi süüdistuse vastu 3 palli [[holland]]i [[lina]]se riide omastamises.

Piiskop teatas raele [[12. aprill]]il 1481 oma soovist lasta ülekanda päevapalk kiviraidur Hansule. Raad teavitas [[13. detsember|13. detsembril]] 1481 piiskoppi seoses Jacob Tolke turbega hiljuti surnud Diderik Hovede võlanõude asjus ja palus 1481 või [[1482]] piiskopil tasuda kaupmeheselli Merten Becki võlga ning piiskopi õetütre võlajäägi. Raad soovis 1482, et piiskop muretseks päästeraha kaupmehesell Hans Mannertile, kelle kaup jäi Oleff Mysner ja Hinrick Beselori laevale ning kirjutas seoses piiskopi alama Mychel Parasmetza võlgadega. Piiskop soovis raelt [[14. aprill]]il 1482 Saare-Lääne toomhärra Andreas Bekewerter äriasjade osas soosivust.

[[Viiburi]] hauptmann [[Laurens Axelsson Tott]] tegi [[8. mai]]l 1482 Tallinna raele etteheiteid rae ja Saare-Lääne piiskopkonna vahelise kaubavahetuse osas, millele piiskop [[5. juuni]]l 1482 vastas. Raad palus 1482 suvel palus läbirääkimistähtaega vastavate etteheidete osas.

Piiskop kirjutas raele [[24. juuni]]l 1482, et [[Saaremaa]] stifti mehed Hinrick Bare ja Herbort Roloves tunnistasid, et Jonss Ekendorpi lesk Margareta, tema vennad, [[Keila kirik]]härra Johan Steenwedder ja Tallinna kodanik Jacob Steenwedder volitasid neid, et osta elamut Tallinnas [[Pikk tänav|Pikal tänaval]] [[Oleviste kirik]]u lähedal.

Piiskop kirjutas raele [[26. juuni]]l 1482 Saaremaa maapäeva kokkukutsumisest seoses Laurens Fridachi tüliga Hinrik Bixhoveden van Pernigeliga, surnud Ludolph Nageli võlanõudjaga, Hinrik Hunningkhuseni vaenusega Saaremaa stifti vastu ja Tallinna kodaniku Laurens Beckeri arestitud nisulastiga.

Piiskop kirjutas raele [[12. november|12. novembril]] 1482, et Tallinna kodanik Hinrik Fridach aitaks ebaõiglaselt [[Travemünde]]s varguses süüdistatavat piiskopi teenrit Jurgen van Ekenit. Raad palus 1482 piiskoppi pikendada Tallinna kodaniku Kersten Krochi võla tagasimaksmist Saare-Lääne toomhärrale Johan Dusebrochile. Wetberg teavitas [[3. veebruar]]il [[1483]] raadi surnud Saare-Lääne toomhärra Godert Rode varade asjus. Ta kirjutas [[17. veebruar]]il 1483 raele, et kuna mittekeegi Tallinnast ei esitanud omandinõuet Hiiumaalt päästetud tünnitäie tahke [[rasv]]a osas, kasutab ta haakrikku [[Jumal]]a auks (''Juwen ersamheiden wy vruntliken doen to erkennen, wo in den schepen, am lasten up unssem lande Dageden vorbleven, en faath myt talge van unssen buren darsulvet geborgen wart).''

Piiskop soovitas [[9. aprill]]il 1483 Tallinna raele sekretär Christianus van Overduncki. Ta kirjutas [[27. aprill]]il 1483 hiljuti surnud Saare-Lääne toomhärra Gerd Gyme pärandatud kalevi asjus, mistõttu toomhärra lesk peab saama 100 marka. Ta kirjutas raele [[10. august]]il 1483 seoses Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahelise tüliga. Raad soovis 1483 [[sügis]]el piiskopilt [[meespäev]]a edasilükkamist ja arvamust Jacob Eckmanni õigustüli osas.

===Suhted Gdańskiga===
Piiskop kirjutas [[Gdańsk]]i raele [[29. september|29. septembril ]]1482 Gerd van Zutteni lese Barbare ja Rolov van Gochcheni abikaasa Ame asjus. Piiskop nõudis raelt [[19. märts]]il 1483 poole lasti [[nisu]] väljastamist, mille ta koos Danzigi kodaniku Lutke Wispendorpiga oli Wispendorpi abikaasale saatnud. Piiskop kirjutas [[8. juuni]]l 1483 raele Haapsalu kodaniku Rolov van Gachcheni abikaasa Barbara asjus.

===Ludolph Nageli testament===
Paavst Sixtus IV soovis [[16. jaanuar]]il [[1481]] Wetbergil kinnitada Saare-Lääne toomhärra Ludolph Nageli testament. Tallinna raad ja piiskop Borch teatasid [[24. mai]]l 1483 piiskopi tüli asjus seoses asedekaan Nageli testamendi täitmisega, millele piiskop vastas 9. juunil 1483.

===Borgeri ja Berchimi protsess===
Piiskop Wetberg oli alates 1479 volitatud kohtunikuks ja keiserlikuks komissariks Iwan Borgeri ja Margareta Berchimi protsessis Tallinna rae vastu. Paul Molitoris palus 1481 algul piiskopilt, et kohtunik ja Saare-Lääne kanoonik Borchard Trupenicht jätkaks Berchimi, Borgeri ja Herbord van der Lindeni protsessi. Ta teatas koos [[Padise klooster|Padise abtiga]] [[6. veebruar]]il 1480 keiser Friedrich III-le seoses Tallinna linna ja Henning Rumori apellatsiooniprotsessiga Berchimi ja Borgeri vastu. Tallinn apelleeris [[9. veebruar]]il 1480 piiskopile seoses Borgeri protsessiga.

=== Hinrik Bixhovedeni protsess===
Ta sätestas [[20. august]]il [[1477]] Tallinna kodaniku Hans Peveneri kaebuse asjus vandega kinnitatud [[Buxhoeveden|Hinrik Bixhovedeni]] tunnistuse. Ta sätestas [[22. august]]il 1477 Hinrik Bixhovedeni tunnistuse, keda süüdistas üks Beata-nimeline naine.

Ta sätestas [[4. mai]]l [[1478]] Saare-Lääne piiskopi [[Jodokus Hoenstein]]i otsuse, mis lahendas Hinrik Bixhovedeni ja Cornelies Grelle vahelise tüli.

Ta teatas Tallinna raadile [[11. september|11. septembril]] [[1479]] Hinrik Bixhovedeni protsessi asjus, et Bixhoveden on kinni peetud. Tallinna raad teatas 1482 jaanuaris piiskopile, et piiskop saadaks saadikud seoses Tallinna kodaniku Laurens Fridachi taotlusega Hinrik van Bixhoveden van Perningeli vastu. Raad palus mais 1482 piiskopilt abi Fridachi nõudes Bixhovedeni vastu maapäeval, Ludolph Nageli võlgade asjus ja kodanik Laurens Beckeri osas, kes Mychel Parasmetza käest ostis nisu. Raad kirjutas 1482 suvel piiskopile piiskopi teenri Andres Jecke asjus ja Fridachi tüli asjus Saaremaa stiftifoogt Bixhovedeniga. Piiskop soovis raelt [[26. juuli]]l 1483, et ta võiks pidada Haapsalus [[15. september|15. septembril]] [[meespäev]]a. Ta tegi raele [[8. august]]il 1483 ettepaneku käsitleda Fridachi tüli järgmisel meespäeval, kuna tema toodud ürikut ei tunnustatud.

===Suhted Lübeckiga===
[[Lübeck]]i raad soovis [[17. november|17. novembril]] 1478 Saare-Lääne piiskopilt Lübecki kodaniku Hans Maenvoerti kauba tagastamist. Raad saatis [[13. august]]il 1481 piiskopile kirja ja palus [[2. oktoober|2. oktoobril]] 1483 piiskoppi haige kodaniku Dytmar Paeli asjus, kes oli Gerdt Ghyme pärija.

===Muud otsused===
Wetberg määras [[3. mai]]l 1473 toompraosti kohast loobunud Burkhard Trupenichti [[kanoonik]]uks.

Ta läänistas 1478 Hinrich Buxhovedenile [[Kirimäe mõis]]a. &lt;ref&gt;Petrus E. Oseen: &quot;DelaGardiska archivet: eller Handlingar ur Grefl. DelaGardiska bibliotheket på Löberöd.&quot; 1832.&lt;/ref&gt;

Paavst [[Sixtus IV]] tegi [[19. jaanuar]]il 1479 Tallinna piiskopile [[Simon von der Borch]]ile ülesandeks uurida ühe kingilt määratud intressi õiguspärasust, mille Riia raad Saare-Lääne piiskopile tegi.

Ta protsessis Riiaga, kohtuprotsessi eksekuutoriks oli Tallinna piiskop Simon von der Borch.

Notar Michael Tamrese tunnistas [[28. jaanuar]]il 1481, et ta Saare-Lääne piiskopi Riia [[sündik]]u Johannes Molre de Sehusen äraütlemise alusel kinnitas notariaaditeate [[27. juuni]]l 1480 [[Vana-Pärnu]] Toomase kiriku und [[Uus-Pärnu]] Nikolai kiriku ustele.

Paavst teatas Wetbergile [[24. august]]il 1481 seoses Riia toompraosti Georg Hollanti surmaga, et tema ametijärglaseks tuleks määrata [[Verden]]i piiskopkonna vaimulik Heinrich Hilghenvelt.

===Viibimine Liivimaal===
Piiskop Wetberg osales [[21. jaanuar]]il [[1472]] [[Valmiera|Volmari]] [[maapäev]]al, oli 3. mail 1473 [[Haapsalu]]s, 19. septembril 1474 [[Lihula]]s, [[veebruar]]is 1475 Haapsalus, 20. augustil 1477 [[Kuressaare]]s, 4. septembril 1477 [[Koluvere]]s ja 11. septembril 1479 Haapsalus. Ta viibis 16. jaanuaril 1480 Kuressaares, 6. veebruaril 1480 [[Vormsi]]l, [[13. november|13. novembrist]] 1480 5. juunini 1482 Haapsalus, 24. juunil 1482 Kuressaares, [[29. september|29. septembril]] 1482 Haapsalus, 12. novembril 1482 [[Kaarma]]l, 3. veebruaril 1483 Koluveres, 17. veebruaril 1483 Kuressaares ja alates 19. märtsist 1483 Haapsalus.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Arbusow, Leonid. ''Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert''.

== Välislingid ==
*[[Madis Maasing]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2019/07/0/6.5 Saare-Lääne toomhärrad piiskop Peter Wetbergi ajal (1471–91)], Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 22, juuli 2019

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jodokus Hoenstein]]|nimi=[[Saare-Lääne piiskop]]|aeg=[[1471]]–[[1491]]|järgnev=[[Johannes III (Saare-Lääne piiskop)|Johannes III Orgas]]}}
{{lõpp}}

{{DEFAULTSORT:Wetberg, Peter}}
[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopid]]
[[Kategooria:Rostocki Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]
[[Kategooria:Surnud 1491]]</text>
      <sha1>tokytkkkum0sj0lfha6p5lymvotp3wh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johannes III (Saare-Lääne piiskop)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>111302</id>
    <revision>
      <id>7158306</id>
      <parentid>6994289</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:19:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <origin>7158306</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5753" sha1="ndktwapvlf8g5tgdjg9kdw7ho8x6grq" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste Johannes III kohta vaata lehekülge [[Johannes III]]; Johann III kohta vaata lehekülge [[Johann III]]}}

[[Pilt:Piiskopi vapikivi Martna kirikul.JPG|pisi|Johannes III Orgase vapikivi [[Martna kirik]]ul]]

'''Johannes III Orgas''' (ka '''Johann Orges''', '''Orghes''', '''Orgias''', '''Orgies''', '''Ories''') (umbes [[1420]] või [[1430]]/[[1435]]&lt;ref&gt;[[Leonid Arbusow vanem]], ''Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert''. Teil IV (1912), lk 155.&lt;/ref&gt; – [[19. märts]] [[1515]]) oli [[Saare-Lääne piiskop]] [[1491]]–[[1515]].

==Elulugu==
===Päritolu===
[[Orgies gen. Rutenberg|Vasallisuguvõsast]] pärit Orgas sündis kõige varem 1420. aasta paiku [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] alal, tema nõnda varases sünniajas on aga kaheldud ja arvatud, et ta võis sündida ka 10–15 aastat hiljem. Tema isa oli Jürgen Orgas ja tal oli vend Georg ning õde Katharina, viimane oli abielus Tile von Herzenradega.&lt;ref&gt;[[Leonid Arbusow vanem]], ''Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert''. Teil IV (1912), lk 154–155.&lt;/ref&gt;

===Haridustee===
Orgas [[immatrikuleerimine|immatrikuleeriti]] [[14. juuni]]l [[1451]] koos vend Georgiga [[Rostocki ülikool]]i.&lt;ref&gt;[http://matrikel.uni-rostock.de/id/100001209 Andmed Johannes Orgase kohta Rostocki ülikooli matrikliportaalis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://matrikel.uni-rostock.de/id/100001207 Andmed Georg Orgase kohta Rostocki ülikooli matrikliportaalis.]&lt;/ref&gt; Tema ja ta vend said ajavahemikus oktoobrist [[1452]] aprillini [[1453]] [[bakalaureus]]ekraadi.&lt;ref&gt;[http://matrikel.uni-rostock.de/id/400050902 Andmed Johannes Orgase kohta Rostocki ülikooli matrikliportaalis.]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://matrikel.uni-rostock.de/id/400050901 Andmed Georg Orgase kohta Rostocki ülikooli matrikliportaalis.]&lt;/ref&gt; [[1460]]–[[1461]] õppis ta [[Bologna ülikool]]is,&lt;ref&gt;Philipp Schwartz: &quot;Die Livländer auf der Universität Bologna 1289–1562.&quot; Mittheilungen aus dem Gebiet der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands 14 (1890): 410–460.&lt;/ref&gt; 1461 sai temast seal Saksa natsiooni (Saksa aladelt pärinevate üliõpilaste) [[prokuraator]]. [[21. veebruar]]il [[1463]] sai ta Bologna ülikoolis [[litsentsiaat|litsentsiaadi]], seejärel kanoonilise õiguse [[doktorikraad]]i.

===Vaimulik Vana-Liivimaal===
Alates [[1464]]. aastast oli ta Riia peapiiskopkonna ofitsiaal (kõrgametnik), selles ametis võis ta olla kuni [[1477]]. aastani. [[1473]]. aastal on teda esimest korda mainitud [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[toomkapiitel|toomkapiitli]] dekaanina. [[August]]is [[1482]] määrati ta Riia peapiiskopkonna [[vikaar]]iks (asevalitsejaks), samas ametis oli ta ka veel järgmisel aastal. [[1485]]., [[1486]]. ja [[1489]]. aastal on teda nimetatud [[Tartu]] [[toomhärra]]ks ja [[1489]]. aastal Saare-Lääne piiskopkonna ofitsiaaliks. Ta oli ka Riia peapiiskopkonna generaalvikaar, paavsti nuntsius, eksekuutor ja paavstlik komissar. Paavst [[Sixtus IV]] soovis Saare-Lääne dekaanilt Orgaselt [[1480]] aidata [[Riia peapiiskop]] [[Stephan Grube]]t ametisse asuda [[Riia]]s ja et [[Liivi ordu]] liikmed ei teostaks peapiiskopi vastu õigusrikkumisi. Orgase soovil saatis [[Samlandi piiskop]] [[Johann Rehwinkel]] [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[1481]] paavsti otsuse [[Saksa ordu]] kirikliku karistuse (indult) osas. Ta oli 1480 seotud Nicolaus Dangkwardi murega, kellelt võeti ära [[vikariaat]]. &lt;ref&gt;[[Christian Gahlbeck]], Klaus Neitmann, Madlena Mahling: ''&quot;Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch 1480–1483.&quot;'' 14. kd&lt;/ref&gt;

===Saare-Lääne piiskop===
Ajavahemikus [[14. november|14.]]–[[21. november|21. novembrini]] 1491 valis Saare-Lääne [[toomkapiitel]] Orgase piiskopiks. Seejärel siirdus ta [[Rooma]], et endale paavsti kinnitus hankida, samuti saavutas ta Riia linna [[interdikt]]i alt vabastamise. [[26. märts]]il 1492 kinnitas [[Innocentius VIII]] ta ametisse ja ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] piiskopiks [[1. aprill]]il 1492. &lt;ref&gt;[http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/borgass.html Catholic Hierarchy andmebaas.]&lt;/ref&gt;

[[1513]]. aastal sai Johannes Orgase [[koadjuutor]]iks [[Johannes Kievel]], sel puhul märgiti, et Orgas on üle 80 aasta vana. Johannes Orgas suri 19. märtsil 1515 kella 8 paiku õhtul [[Haapsalu]]s ja maeti [[23. märts]]il [[Haapsalu piiskopilinnus]]es asuvasse Maarja kabelisse. Tema surma järel koostas vana ja uut piiskoppi ülistava kirjutise toonane Saare-Lääne piiskopkonna kantsler [[Johann Lohmüller]], kes väitis, et Orgas oli surres 95-aastane.&lt;ref&gt;[[Tiina Kala]]. Ühe Liivimaa kirikuvürsti ametisseastumisest. [[Tuna]], 2009, nr. 1, lk. 29–38.&lt;/ref&gt;
[[Fail:Piiskop_Johannes_III_Orgese_vapiga_raidkivi_(16._sajandi_algus)_Käina_kirikust.jpg|pisi|Piiskop Johannes III Orgese vapiga raidkivi (16. sajandi algus) Käina kirikust]]

==Varia==
Umbes [[1500]]. aastal sai [[Tallinna raad]] Saare-Lääne piiskopilt Johannes Orgeselt loa [[Kõpu tuletorn]]i ehitamiseks ja 1504. aastal hakati seda ehitama. Johannes Orgese piiskopiks oleku ajal, arvatavasti [[1500. aastad|1500. aastatel]], ehitati ka [[Käina kirik]]. 

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Arbusow, Leonid. ''Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert''. Teil II (1901), lk 80; Teil II (1902), lk 62, Teil IV (1912), lk 154.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Peter Wetberg]]|nimi=[[Saare-Lääne piiskop]]|aeg=[[1491]]–[[1515]]|järgnev=[[Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)|Johannes IV Kievel]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopid]]
[[Kategooria:Rostocki Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Bologna ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1420. aastatel]]
[[Kategooria:Surnud 1515]]</text>
      <sha1>ndktwapvlf8g5tgdjg9kdw7ho8x6grq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>111303</id>
    <revision>
      <id>7158308</id>
      <parentid>6962692</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:19:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7158308</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4703" sha1="9aariilzpi3eap9zw900f7mfus0p4kn" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste Johannes IV kohta vaata lehekülge [[Johannes IV]]; Johann IV kohta vaata lehekülge [[Johann IV]]}}

[[Pilt:Johann Kieveli vapp.jpg|thumb|Johannes Kieveli vapp [[Haapsalu piiskopilinnus]]el]]

'''Johannes IV Kievel''' (ka '''Johann Kyvel''', surnud [[22. aprill]]il [[1527]] [[Haapsalu]]s) oli [[Saare-Lääne piiskop]] [[1515]]–1527.

Johannes [[Kievel]] pärines aadlisuguvõsast, mille liikmeid on Liivimaal mainitud juba [[13. sajand]]il. Ta võis pärineda [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnast]], kus [[Kersten Kievel]] ostis [[1517]]. aastal endale Suur- ja Väike-[[Aakaru]] külad.&lt;ref&gt;J. Siebmacher's grosses und allgemeines Wappenbuch. Bd. 3. Abth. 11, Der Adel der russischen Ostseeprovinzen. T. 2, Der nichtimmatrikulirte Ade. Toim. M. Gritzner, 1901, lk 91 ; Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1501 bis 1545), Band II. Väljaandja [[Hermann von Bruiningk]], Riia, 1923, Nr. 232.&lt;/ref&gt;

[[1506]]. aasta juulis ja [[1508]]. aasta juulis on Johannes Kievelit mainitud [[magister|magistri]] ning [[Tartu piiskopkond|Tartu]] ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[toomhärra]]na, 1508. aasta juunis ainult Tartu toomhärrana. [[1513]]. aasta sügisel viibis Kievel [[Rooma]]s, kus ta saavutas selle, et [[paavst]] [[Leo X]] kinnitas ta Saare-Lääne piiskopi [[koadjuutor]]iks, mille põhjuseks toodi piiskop [[Johannes Orgas]]e vanadusnõtrus.&lt;ref&gt;Leonis X. Pontificis Maximi Regesta, toim. Joseph Hergenröther, 1884, nr. 4802.&lt;/ref&gt; Võimalik, et just Roomas viibimise tõttu ning enda sidemete rõhutamiseks paavstiga lasi Kievel [[Kuressaare piiskopilinnus]]esse üles panna Leo X vapi.&lt;ref&gt;[[Anu Mänd]], &quot;Piiskoppide vappidest ja Medicite vapist Kuressaare linnuses&quot;, Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2013-2014, 2015, lk 150-158.&lt;/ref&gt;

Koadjuutorikohta oli endale juba [[1509]]. aastast taotlenud ka Saare-Lääne toomdekaan [[Johann Wetberg]], kes püüdis oma positsioone tugevdada ka edaspidi, kuid tagandati [[1516]]. aastal, pärast järjekordset Roomas-käiku, dekaani kohalt.&lt;ref&gt; [[Leonid Arbusow vanem]]. Livlands Geistlichkeit, Teil 2, lk 138; Teil 4, lk 235.&lt;/ref&gt; 

[[1513]]. aasta novembris valiti Kievel väidetavalt Tartu piiskopiks, kuid ta ei astunud sellesse ametisse.&lt;ref&gt;Akten und Rezesse der livländischen Ständetage, Bd. 3, lk. 272, allmärkus 1.&lt;/ref&gt;

Pärast Johannes Orgase surma kinnitati Kievel [[23. märts]]il 1515 Saare-Lääne piiskopiks ja pühitseti [[Riia peapiiskop]]i poolt [[24. juuni]]l 1515 pidulikult ametisse. Viimasel üritusel, mis toimus [[Haapsalu]]s osalesid ka teised Liivimaa võimukandjad või nende esindajad.&lt;ref&gt;[[Tiina Kala]]. Ühe Liivimaa kirikuvürsti ametisseastumisest. [[Tuna]], 2009, nr. 1, lk. 29–38.&lt;/ref&gt;

Kievel korraldas aastail [[1519]]–[[1522]] visitatsioone&lt;ref&gt;[[Evald Blumfeldt]], &quot;Saare-Lääne piiskopkonna visitatsiooniprotokolle aastaist 1519–1522&quot;, Ajalooline Ajakiri, 1933, lk 44–55, 116–125, 160–164.&lt;/ref&gt; ning taotles maahärra võimu suurendamist, kuid selle taotluse nurjasid [[vasall]]id. [[1524]]. aastal oli ta sunnitud andma vasallidele eesõiguskirja, milles piirati maahärra võimu.&lt;ref&gt;Akten und Rezesse der livländischen Ständetage, Bd. 3, Nr. 169.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Madis Maasing]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2018/07/0/6.3 Kas Saare-Lääne toomkapiitlist sai 1524. aasta järel aadlikapiitel?], Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 21, juuli 2018&lt;/ref&gt; Kevel soovis ka [[Vana-Pärnu]]sse rajada kõrgemat kooli, kuid seegi plaan ebaõnnestus. 

On oletatud, et Kievel laskis [[1517]]. aastal trükkida eestikeelse katoliikliku katekismuse (&quot;[[Kieveli katekismus]]&quot;){{lisa viide}}. 

Johannes Kievel suri 22. aprillil 1527 kell 6 õhtul [[Haapsalu]]s ja maeti [[24. aprill]]il [[Haapsalu toomkirik]]u kooriossa.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Leonid Arbusow vanem]], &quot;Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert&quot;, aastaraamatus ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik'', 1900 [1. osa], lk 43; 1902 [3. osa], lk 55; 1911/1912/1913 [4. osa], lk 100–101.
*[[Tiina Kala]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/01/KalaTiina%20Yhe%20Liivima%20TUNA2009%201.pdf Ühe Liivimaa kirikuvürsti ametisseastumisest]. [[Tuna]], 2009, nr. 1, lk. 29–38.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johannes III (Saare-Lääne piiskop)|Johannes III Orgas]]|nimi=[[Saare-Lääne piiskop]]|aeg=[[1515]]–[[1527]]|järgnev=[[Georg von Tiesenhausen]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopid]]
[[Kategooria:Surnud 1527]]
[[Kategooria:Tartu toomhärrad]]
[[Kategooria:Saare-Lääne toomhärrad]]</text>
      <sha1>9aariilzpi3eap9zw900f7mfus0p4kn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158309</id>
      <parentid>7158308</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:20:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <origin>7158309</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4735" sha1="qqtci7qsrxcjat7k0b45q09ey6v0nfg" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste Johannes IV kohta vaata lehekülge [[Johannes IV]]; Johann IV kohta vaata lehekülge [[Johann IV]]}}

[[Pilt:Johann Kieveli vapp.jpg|thumb|Johannes Kieveli vapp [[Haapsalu piiskopilinnus]]el]]

'''Johannes IV Kievel''' (ka '''Johann Kyvel''', surnud [[22. aprill]]il [[1527]] [[Haapsalu]]s) oli [[Saare-Lääne piiskop]] [[1515]]–1527.

Johannes [[Kievel]] pärines aadlisuguvõsast, mille liikmeid on Liivimaal mainitud juba [[13. sajand]]il. Ta võis pärineda [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnast]], kus [[Kersten Kievel]] ostis [[1517]]. aastal endale Suur- ja Väike-[[Aakaru]] külad.&lt;ref&gt;J. Siebmacher's grosses und allgemeines Wappenbuch. Bd. 3. Abth. 11, Der Adel der russischen Ostseeprovinzen. T. 2, Der nichtimmatrikulirte Ade. Toim. M. Gritzner, 1901, lk 91 ; Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1501 bis 1545), Band II. Väljaandja [[Hermann von Bruiningk]], Riia, 1923, Nr. 232.&lt;/ref&gt;

[[1506]]. aasta juulis ja [[1508]]. aasta juulis on Johannes Kievelit mainitud [[magister|magistri]] ning [[Tartu piiskopkond|Tartu]] ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[toomhärra]]na, 1508. aasta juunis ainult Tartu toomhärrana. [[1513]]. aasta sügisel viibis Kievel [[Rooma]]s, kus ta saavutas selle, et [[paavst]] [[Leo X]] kinnitas ta Saare-Lääne piiskopi [[koadjuutor]]iks, mille põhjuseks toodi piiskop [[Johannes Orgas]]e vanadusnõtrus.&lt;ref&gt;Leonis X. Pontificis Maximi Regesta, toim. Joseph Hergenröther, 1884, nr. 4802.&lt;/ref&gt; Võimalik, et just Roomas viibimise tõttu ning enda sidemete rõhutamiseks paavstiga lasi Kievel [[Kuressaare piiskopilinnus]]esse üles panna Leo X vapi.&lt;ref&gt;[[Anu Mänd]], &quot;Piiskoppide vappidest ja Medicite vapist Kuressaare linnuses&quot;, Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2013-2014, 2015, lk 150-158.&lt;/ref&gt;

Koadjuutorikohta oli endale juba [[1509]]. aastast taotlenud ka Saare-Lääne toomdekaan [[Johann Wetberg]], kes püüdis oma positsioone tugevdada ka edaspidi, kuid tagandati [[1516]]. aastal, pärast järjekordset Roomas-käiku, dekaani kohalt.&lt;ref&gt; [[Leonid Arbusow vanem]]. Livlands Geistlichkeit, Teil 2, lk 138; Teil 4, lk 235.&lt;/ref&gt; 

[[1513]]. aasta novembris valiti Kievel väidetavalt Tartu piiskopiks, kuid ta ei astunud sellesse ametisse.&lt;ref&gt;Akten und Rezesse der livländischen Ständetage, Bd. 3, lk. 272, allmärkus 1.&lt;/ref&gt;

Pärast Johannes Orgase surma kinnitati Kievel [[23. märts]]il 1515 Saare-Lääne piiskopiks ja pühitseti [[Riia peapiiskop]]i poolt [[24. juuni]]l 1515 pidulikult ametisse. Viimasel üritusel, mis toimus [[Haapsalu]]s osalesid ka teised Liivimaa võimukandjad või nende esindajad.&lt;ref&gt;[[Tiina Kala]]. Ühe Liivimaa kirikuvürsti ametisseastumisest. [[Tuna]], 2009, nr. 1, lk. 29–38.&lt;/ref&gt;

Kievel korraldas aastail [[1519]]–[[1522]] visitatsioone&lt;ref&gt;[[Evald Blumfeldt]], &quot;Saare-Lääne piiskopkonna visitatsiooniprotokolle aastaist 1519–1522&quot;, Ajalooline Ajakiri, 1933, lk 44–55, 116–125, 160–164.&lt;/ref&gt; ning taotles maahärra võimu suurendamist, kuid selle taotluse nurjasid [[vasall]]id. [[1524]]. aastal oli ta sunnitud andma vasallidele eesõiguskirja, milles piirati maahärra võimu.&lt;ref&gt;Akten und Rezesse der livländischen Ständetage, Bd. 3, Nr. 169.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Madis Maasing]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2018/07/0/6.3 Kas Saare-Lääne toomkapiitlist sai 1524. aasta järel aadlikapiitel?], Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 21, juuli 2018&lt;/ref&gt; Kevel soovis ka [[Vana-Pärnu]]sse rajada kõrgemat kooli, kuid seegi plaan ebaõnnestus. 

On oletatud, et Kievel laskis [[1517]]. aastal trükkida eestikeelse katoliikliku katekismuse (&quot;[[Kieveli katekismus]]&quot;){{lisa viide}}. 

Johannes Kievel suri 22. aprillil 1527 kell 6 õhtul [[Haapsalu]]s ja maeti [[24. aprill]]il [[Haapsalu toomkirik]]u kooriossa.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Leonid Arbusow vanem]], &quot;Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert&quot;, aastaraamatus ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik'', 1900 [1. osa], lk 43; 1902 [3. osa], lk 55; 1911/1912/1913 [4. osa], lk 100–101.
*[[Tiina Kala]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/01/KalaTiina%20Yhe%20Liivima%20TUNA2009%201.pdf Ühe Liivimaa kirikuvürsti ametisseastumisest]. [[Tuna]], 2009, nr. 1, lk. 29–38.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johannes III (Saare-Lääne piiskop)|Johannes III Orgas]]|nimi=[[Saare-Lääne piiskop]]|aeg=[[1515]]–[[1527]]|järgnev=[[Georg von Tiesenhausen]]}}
{{lõpp}}

[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopid]]
[[Kategooria:Tartu toomhärrad]]
[[Kategooria:Saare-Lääne toomhärrad]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]
[[Kategooria:Surnud 1527]]</text>
      <sha1>qqtci7qsrxcjat7k0b45q09ey6v0nfg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Georg von Tiesenhausen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>111304</id>
    <revision>
      <id>7158310</id>
      <parentid>6595137</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:21:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7158310</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3947" sha1="n00sa02acxkh4e8s5p4l0dbry8v9ubm" xml:space="preserve">'''Georg von Tiesenhausen''' (surnud [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1530]]) oli [[Katoliku kirik|katoli]]iklik [[Tallinna piiskop]] [[1525]]–1530 ja [[Saare-Lääne piiskop]] [[1527]]–1530.

Georg von [[Tiesenhausen]] pärines [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] vasallide seast. Tema isa oli kas (''Erlaa'') [[Ērgļi mõis]]nik Detlef von Tiesenhausen{{lisa viide}} või [[Vietalva mõis]]a (''Fehteln'') isand Christoffer von Tiesenhausen.&lt;ref&gt;[[Leonid Arbusow vanem]], &quot;Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert (Fortsetzung)&quot;, ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. 1901'' (1902), lk 124; sama autor, &quot;Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert. Dritter Nachtrag&quot;, ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. 1911, 1912, 1913'' (1914), lk 217.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=426 Georg von Tiesenhausen], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.:1, Görlitz, 1931,  seite 409&lt;/ref&gt; 

Ta [[immatrikuleerimine|immatrikuleeriti]] [[1515]] [[Rostocki ülikool]]is&lt;ref&gt;[http://matrikel.uni-rostock.de/id/100013561?_searcher=9fb830d4-5c99-4157-a252-ee75ed22b062&amp;_hit=4 Andmed Rostocki matrikliportaalis]&lt;/ref&gt; ning sai sealt [[aprill]]is [[1517]] ''[[magister|magister artium]]''&lt;nowiki/&gt;'i kraadi&lt;ref&gt;[http://matrikel.uni-rostock.de/id/400060918 Andmed Rostocki matrikliportaalis]&lt;/ref&gt;. Ta oli [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] [[toomhärra]], [[5. märts]]il [[1523]] on teda teadaolevalt esmakordselt nimetatud [[toompraost]]iks, kellena teda on nimetatud ka 1525. aastal. Lisaks oli Tiesenhausen ka [[Tallinna toomhärra]].

17. märtsil 1525 valiti Tiesenhausen [[Tallinna piiskop]]iks, paavst kinnitas ta ametisse [[21. juuli]]l 1525; siis oli ta veel ka Saare-Lääne toompraost. [[4. mai]]l [[1527]] valiti ta ka Saare-Lääne piiskopiks, paavst kinnitas ta piiskopkonna administraatorina sama aasta [[20. mai]]l&lt;ref&gt;[http://www.catholic-hierarchy.org/bishop/btisen.html Catholic-Hierarchy andmebaas.]&lt;/ref&gt; ning [[30. oktoober|30. oktoobril]] sai ta [[riigivürst]]i regaalid nii Tallinna kui ka Saare-Lääne piiskopina.&lt;ref&gt;Leonid Arbusow vanem. &quot;Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert (Schluss)&quot;, ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. 1902'' (1904), lk 71.&lt;/ref&gt; [[Läänemaa rüütelkond]] andis talle kuulekusvande aga alles [[4. veebruar]]il [[1528]], samal ajal, kui ta laiendas märgatavalt oma vasallide privileege.&lt;ref&gt;''Akten und Rezesse dere livländischen Ständetage, Bd. 3, 1494–1535''. Koost. Leonid Arbusow vanem. Riga: Deubner, 1910, nr 251.&lt;/ref&gt;  

Georg von Tiesenhausen suri 2. oktoobril 1530 õhtul kella 20 paiku [[Kuressaare]]s ja maeti [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[Haapsalu toomkirik]]usse&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;. Sama aasta 6. novembril andis [[Rooma paavst]] talle loa kanda korraga nii Saare-Lääne kui ka Tallinna piiskopi ametinimetust, teadmata, et ta oli juba surnud.

==Vaata ka==
*[[Tiesenhausen]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000600,00426.html?prozent= Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 2 osa, 2 köide: Görlitz 1930, lk 409]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johann Blankenfeld]]|nimi=[[Tallinna piiskop]]|aeg=[[1525]]–[[1530]]|järgnev=[[Johannes Roterd]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)|Johannes IV Kievel]]|nimi=[[Saare-Lääne piiskop]]|aeg=[[1528]]–[[1530]]|järgnev=[[Reinhold von Buxhoeveden]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Tiesenhausen, Georg von}}
[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopid]]
[[Kategooria:Tallinna piiskopid]]
[[Kategooria:Tiesenhausenid|Georg]]
[[Kategooria:Rostocki Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]
[[Kategooria:Surnud 1530]]</text>
      <sha1>n00sa02acxkh4e8s5p4l0dbry8v9ubm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Reinhold von Buxhoeveden</title>
    <ns>0</ns>
    <id>111305</id>
    <revision>
      <id>7158311</id>
      <parentid>7143500</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:24:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7158311</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4601" sha1="lb5j3tlji04tw8s2mp31e9xw0cifmhf" xml:space="preserve">{{See artikkel|See artikkel räägib Saare-Lääne piiskopist. Teiste samanimeliste kohta vaata [[Reinhold von Buxhoeveden (täpsustus)]]}}

[[Pilt:Reinhold von Buxhoevedeni vapp Koluvere linnuselt.jpg|thumb|Reinhold von Buxhoevedeni vapp Koluvere linnusel]]

'''Reinhold von Buxhoeveden''' (umbes [[1480]] – [[1557]]) oli [[Saare-Lääne piiskop]] aastatel [[1532]]–[[1541]].

Ta oli teine [[Buxhoeveden]]ide soost Saare-Lääne piiskop.

Buxhoeveden sündis tõenäoliselt [[1480. aastad|1480. aastate]] alguses ja pärines ilmselt [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnast]]. Ta [[immatrikuleerimine|immatrikuleeriti]] [[1501]]. aastal [[Rostocki ülikool]]i,&lt;ref&gt;[http://purl.uni-rostock.de/matrikel/100005019 Andmed Rostocki matrikliportaalis]&lt;/ref&gt; kus ta sai [[1506]]. aastal bakalaureusekraadi.&lt;ref&gt;[http://purl.uni-rostock.de/matrikel/400060345 Andmed Rostocki matrikliportaalis]&lt;/ref&gt; [[1508]]. aastal sai ta samast ka kanoonilise õiguse [[magister|magistri]] ja ''magister artium''i kraadi.&lt;ref&gt;Siis on magistrikraadi saajana kirja pandud ''Arnoldus Byxhoueden'' ([http://matrikel.uni-rostock.de/id/400060482 Andmed Rostocki matrikliportaalis]), kuid Hanns-Albert von Buxhoevedeni andmetel oli tegemist eksitusega ning tegelikuks magistrikraadi saajaks oli just Reinhold (Familiengeschichte Buxhoeveden. Lk 200).&lt;/ref&gt; Seejäel asus ta valmistuma vaimuliku karjääriks ning tal õnnestus siirduda vaimuliku kandidaadiajaks [[Rooma]]. Pole teada, kui kaua ta seal viibis, kuid sealolemise ajal määrati ta nii Tartu kui ka Saare-Lääne toomhärraks ning hiljemalt [[1519]]. aastal oli ta Liivimaal tagasi, kus temast sai Tartu piiskopi ja tulevase Riia peapiiskopi [[Johannes Blankenfeld]]i lähemaid abilisi. [[13. november|13. novembril]] 1519 sai ta [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[toomdekaan]]iks. Järgnenud aastatel ei viibinud ta siiski mitte Lääne-Eestis, vaid läks hoopis Blankenfeldi saadikuna paavst [[Leo X]] juurde audientsile. [[1520]]. aasta järel tegutses ta vaheldumisi Saaremaal ja Tartus. 

[[1527]]. aastal, kui Saare-Lääne piiskop [[Johannes IV Kievel]] suri, võis Buxhoevedenil olla piisavalt mõju, et lasta end valitud saada tema järglaseks, kuid ometi ei saanud temast toona piiskoppi, võimalik, et seetõttu, et teda seostati Blankenfeldi jäigalt katoliikliku poliitikaga, pealegi oli kahtlusi, et viimane soovis Liivimaad venelastele reeta. Nõnda jäi Buxhoeveden veel kolmeks aastaks toomdekaani kohale.

[[18. oktoober|18. oktoobril]] 1530 valiti Buxhoeveden Saare-Lääne kapiitli ja rüütelkonna poolt piiskopiks, sealjuures anti Läänemaa vasallide hulgast talle kaks vastuhäält. Keiser kinnitas uue piiskopi [[1531]]. aasta detsembris, paavsti poolt tuli kinnitus aga alles [[3. august]]il [[1532]]. Kuid enne, kui Liivimaal sellest teada saadi, puhkes [[Saare-Lääne vaenus]].

Saare-Lääne vaenuse ajal (1532–1536) võitles Buxhoeveden Läänemaale tunginud Riia peapiiskopi koadjuutori [[Wilhelm von Hohenzollern]]iga, kes püüdis ise piiskopiau endale saada. Lõpuks õnnestus Buxhoevedenil vaenus võita, kuid see tõi kaasa tõsise rahalise puudujäägi ning tülid mõjukate vasallisuguvõsadega. Seetõttu jätkusid sisevastuolud piiskopkonnas ka [[1540. aastad|1540. aastatel]].

Buxhoeveden loobus ametist enne [[13. juuli]]t 1541. Sealjuures avaldas talle tugevat survet [[Liivi ordu]]. Tema järel sai ordu tahtel piiskopikoha administraatoriks [[Kuramaa piiskop]] [[Johann von Münchhausen]].

Buxhoeveden suri enne [[7. mai]]d (võib-olla [[2. mai]]l) [[1557]] [[Koluvere piiskopilinnus]]es.&lt;ref&gt;[[Leonid Arbusow vanem]], ''&quot;Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert&quot;''. Teil I (1902), lk 59&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Buxhoeveden]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Leonid Arbusow vanem]], ''&quot;Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert&quot;''.
*[[Jüri Kivimäe]], Piiskop ja Hansakaupmees: Reinhold von Buxhövdeni ja Johann Selhorsti kaubasuhetest 1530. aastate algul. In: ''Sõnadesse püütud minevik: in honorem [[Enn Tarvel]]''. Tallinn: Argo, [[2009]], lk-d 138-158.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Georg von Tiesenhausen]]|nimi=[[Saare-Lääne piiskop]]|aeg=[[1532]]–[[1541]]|järgnev=[[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V von Münchhausen]]}}
{{lõpp}}

{{DEFAULTSORT:Buxhoeveden, Reinhold von}}
[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopid]]
[[Kategooria:Buxhoevedenid|Reinhold]]
[[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]]
[[Kategooria:Rostocki Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 15. sajandil]]
[[Kategooria:Surnud 1557]]</text>
      <sha1>lb5j3tlji04tw8s2mp31e9xw0cifmhf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kutse tantsule nr 5</title>
    <ns>0</ns>
    <id>112728</id>
    <revision>
      <id>7158290</id>
      <parentid>6611518</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:08:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158290</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2301" sha1="j1l06nzqd5gc6wqubgk5t1zpg0cg02c" xml:space="preserve">'''&quot;Kutse tantsule nr 5&quot;''' on viies plaat sarjast &quot;[[Kutse tantsule]]&quot; alapealkirjaga &quot;Aeg kaob rõõmud jäävad&quot;. Laule esitab [[Tarmo Pihlap]]. 

Ilmumisaasta [[1997]]. Väljaandja [[Aidem Pot]].

1 helikassett (50:33)

Kujundaja: Mart Anderson

Salvestatud 1997. aasta märtsis [[Tallinna Linnahall]]i stuudios.

Saateansambel: [[Jaak Jürisson]] (klahvpillid), [[Raivo Tafenau]] (saksofon), [[Raul Vaigla]] (basskitarr), [[Ivo Varts]] (trummid), [[Ain Varts]] (kitarr).

Taustalaul: Tarmo Pihlap, [[Priit Pihlap]], [[Kadi-Signe Selde]].

== Laulud ==
# &quot;Valged roosid&quot; (originaalpealkiri &quot;[[Paper Roses]]&quot;) / [[Fred Spielman]], [[Janice Torre]], sõnad [[Valli Ojavere]]
# &quot;Koju läen&quot; (originaalpealkiri &quot;[[Blue Bayou]]&quot;) / [[Roy Orbison]], [[Will Jennings]], [[J. D. Souther]], sõnad [[Kustas Kikerpuu]]
# &quot;Amarillo&quot; (originaalpealkiri &quot;[[Is This the Way to Amarillo]]&quot;) / [[Neil Sedaka]], sõnad [[Kustas Kikerpuu]]
# &quot;Ütle mul&quot; (originaalpealkiri &quot;[[Quien Será]]) / [[Pablo Beltrán Ruíz]], sõnad [[Heldur Karmo]]
# &quot;Alice&quot; (originaalpealkiri &quot;[[Living Next Door To Alice]]&quot;) / [[Nicky Chinn]], [[Mike Chapman]], sõnad [[Vello Salumets]]
# &quot;Miks sa vaatad täis igatsust teele&quot; / Vene rahvalik viis, sõnad [[Heldur Karmo]]
# &quot;Alpi lauluke&quot; / Tirooli lauluke, sõnad [[Otto Roots]]
# &quot;That's Amore&quot; / Harry Warren, sõnad Jack Brooks
# &quot;Kalakii kalakoo&quot; (originaalpealkiri &quot;[[Kailakee Kailakoo]]&quot;) / Mario Capuano, Giosy Capuano, sõnad [[Tiiu Varik]]
# &quot;Vanaisa kell&quot; (originaalpealkiri &quot;[[My Grandfather's Clock]]&quot;) / [[Henry Clay Work]], sõnad Vello Salumets
# &quot;Mustlane&quot; / Jara Beneš, sõnad Heldur Jõgioja
# &quot;Kallim&quot; (originaalpealkiri &quot;Darling&quot;&lt;!--[[:en:Darlin' (Poacher song)]]--&gt;) / [[Oscar Stewart Blandamer]], sõnad [[Vello Salumets]]
# &quot;Järve keskel&quot; (originaalpealkiri &quot;[[In The Middle Of An Island]]&quot;) / [[Ted Warnick]], sõnad [[Heldur Karmo]]
# &quot;Maagiline kuu&quot; (&quot;Te quiero dijiste&quot;) / [[María Grever]], sõnad [[Heldur Karmo]]
# &quot;Vana kuunar&quot; / [[Uno Naissoo]], sõnad Heldur Karmo
# &quot;Aeg kaob, rõõmud jäävad&quot; (originaalpealkiri &quot;[[Love Me Like I Love You]]&quot;) / [[George Baker]], sõnad Vello Salumets

== Välislingid ==
*[http://erb.nlib.ee/?kid=22009498]

[[Kategooria:Kutse tantsule]]
[[Kategooria:1997. aasta albumid]]
[[Kategooria:Tarmo Pihlapi albumid]]</text>
      <sha1>j1l06nzqd5gc6wqubgk5t1zpg0cg02c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Weimari vabariik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>117476</id>
    <revision>
      <id>7158638</id>
      <parentid>7071916</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:07:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7158638</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25139" sha1="7cja6ku11xr1rdlkthhn4csz1ih5gau" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2010}}
{{viita}}
{{Endine riik
| nimi = Weimari vabariik (Saksa Reich ; 1919-1933)
| omakeelne-nimi = Weimarer Republik
| algusaasta = 1919
| lõppaasta = 1933
| lipp = Flag_of_Germany_(3-2_aspect_ratio).svg
| vapp = Wappen Deutsches_Reich (Weimarer Republik).svg
| asendikaart = 
| valitsusvorm = presidentaalne-parlamentaarne
| riigipea = [[Saksamaa president (1919–1945)|Riigipresident]]
| riigipea-nimi = [[Friedrich Ebert]] (1919–1925)&lt;br /&gt;[[Paul von Hindenburg]] (1925–1934)
| riigipea2 = Riigikantsler
| riigipea-nimi2 = [[#Riigikantsler|Loend]]
| pealinn = [[Berliin]]
| pindala = 468787
| pindala-aasta = 
| rahvaarv = 62411000
| rahvaarv-aasta = 1925
| ajalugu1 = 
| sündmus1 = 
| ajalugu2 = 
| sündmus2 = 
| ajalugu3 = 
| sündmus3 = 
| ajalugu4 = 
| sündmus4 = 
| ajalugu5 = 
| sündmus5 = 
| riigikeel = [[Saksa keel|saksa]]
| rahaühik = 1 riigimark = 100 riigipenni
| hümn = [[Das Lied der Deutschen]]
| ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]]
| eelnes = [[Saksa keisririik]]
| järgnes = [[Kolmas riik]]
}}

'''Weimari vabariigiks''' nimetatakse ajajärku [[Saksa Riik|Saksa Riigis]] aastatel [[1919]]–[[1933]]. See on saanud nime [[Weimar]]i linna järgi, kus võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja Saksa vabariik.

Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos. Riigi eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast [[Adolf Hitler]]i võimuletulekut asendus see [[Natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistliku]] [[Kolmas riik|riigiga]]. Ametlik nimi, Saksa Riik, mis oli kasutusel alates 1871. aastast, jäi aga muutmata.

[[Versailles' rahu]]lepingu piirangute tõttu ei olnud Weimari vabariik sõltumatu riik ja selle maa-ala olid sõja võitjad osaliselt okupeerinud. Samuti seisis riik silmitsi sõjakahjude tasumise kohustusega ning selle rahandust kahjustas [[hüperinflatsioon]].

== Ajaloost ==
Saksamaal algas [[Saksa Revolutsioon|revolutsioon]] 3. novembril [[1918]] sõjalaevastiku madruste ülestõusuga [[Kiel]]is, kust ta levis kiiresti suurtesse linnadesse. [[Baier]]is kukutati [[monarhia]] ja 7. novembril 1918 kuulutati välja [[Baieri Nõukogude Vabariik|Baieri nõukogude vabariik]]. 9. novembril loobus troonist [[Saksa Keisririik|Saksa keisririigi]] keiser [[Wilhelm II]]. Teised Saksa monarhiad ([[Preisi kuningriik]], [[Baieri kuningriik]], [[Saksimaa kuningriik]], [[Württembergi kuningriik]], [[Braunschweigi hertsogkond]] jt.) kukutati 1918. aasta novembri jooksul.

[[Max von Baden]]i valitsus astus 9. novembril tagasi ning ametisse asus uus [[Friedrich Eberti valitsus|parem- ja vasaksotsialistidest koosnev valitsus]] [[Friedrich Ebert]]i juhatusel. Eberti valitsus seadis eesmärgiks lähitulevikus toimuma pidanud konstitutsioonilise kogu valimised. [[Philipp Scheidemann]] kuulutas [[Riigipäevahoone]] aknalt välja vabariigi. Kaks tundi hiljem kuulutas [[Karl Liebknecht]] [[Berliini linnaloss]]i rõdult välja &quot;vaba sotsialistliku vabariigi&quot;.

== Versailles' rahuleping ==
{{vaata|Versailles' rahu}}
[[11. november|11. novembril]] [[1918]] lõppes [[esimene maailmasõda]] ja juunis [[1919]] oli Saksamaa sunnitud alla kirjutama [[Versailles' rahu]]lepingule. Rahuleping lõpetas [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]], viies lõpule [[11. november|11. novembril]] [[1918]] sõlmitud [[Compiègne'i vaherahu]]ga alustatu. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad, mistõttu riigi territoorium vähenes kaheksandiku võrra. Okupeeriti [[Reini jõgi|Reini jõe]] vasak kallas ja 50&amp;nbsp;km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati [[Reini demilitariseeritud tsoon]] ja kuhu ei tohtinud sõjaväge paigutada (vt [[Reinimaa okupeerimine]]). Saksamaa kaotas suuri alasid [[Poola]]le, [[Prantsusmaa]]le ja [[Leedu]]le (vt [[Versailles' rahu#Versailles' rahulepingu tingimused|Versailles' rahulepingu tingimused)]]. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust. 1923. aastal hävis inflatsiooni tõttu senine rahaühik mark, selle asemele loodi stabiilse väärtusega rentmark ja riigimark.

Saksamaa [[novembrirevolutsioon]]i tagajärjel kokku varisenud poliitilise süsteemi ([[monarhia]]) asemele asuti looma uut demokraatlikku riigikorraldust. Keiser oli põgenenud ning riigivormi muutmine vajas vormistamist. [[Saksa Vabariik|Saksa Vabariigi]] [[Asutav Kogu (Saksamaa)|Asutav Kogu]] valiti [[1919]]. aasta jaanuaris. Kokku tuli see [[Weimar]]i linnas, kuna [[Berliin]]is oli pärast Saksa kommunistide alustatud [[Spartakuse ülestõus|Spartacusbundi ülestõusu]] ja üldstreike ikka veel rahutu. Aasta algul töötati välja [[põhiseadus]], Saksamaast sai [[vabariik]], kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli [[Riigipäev (Weimari vabariik)|riigipäev]] – ''Reichstag''.
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-00015, Friedrich Ebert.jpg|pisi|Friedrich Ebert ([[1925]])]]
== Riigikorrast ==
Põhiseaduse kohaselt oli Saksamaa [[presidentaalne vabariik]], kus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli [[Riigipäev (Weimari vabariik)|riigipäev]] (''Reichstag''). Riigipäev oli kahekojaline. Ülemkoja moodustas liidumaade esindajaist koosnev 68-liikmeline [[Riiginõukogu (Weimari vabariik)|riiginõukogu]] (''Reichsrat''). Alamkoja moodustas riigipäev, mis valiti proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Valimisõigus oli nii meestel kui ka naistel alates 20. eluaastast. Riigipäev arutas jooksvaid poliitilisi probleeme, võttis vastu seadusi, kinnitas riigieelarve, kinnitas ametisse valitsusjuhi – [[Saksamaa riigikantsler|riigikantsleri]] – ning valitsuse liikmed. Valitsus, mille moodustas tavaliselt parlamendi enamus, oli riigipäeva ees aruandekohuslane.

[[Riiginõukogu (Weimari vabariik)|Riiginõukogu]] oli kontrollorgan, mille ülesanne oli riigipäeva tegevuse kontrollimine ning liidumaade huvide kaitse. Tal oli riigipäeva otsuste suhtes edasilükkava [[veto]] õigus. Põhiseaduse § 61 alusel oli [[Austria]]le kuni lõpliku liitumiseni ette nähtud nõuandev hääl riiginõukogus. Liidumaad säilitasid kuni 1934. aastani muuhulgas õiguse olla omavahel diplomaatilistes suhetes.

Täidesaatva võimu eesotsas oli [[Saksamaa president|president]], kellel olid laialdased võimuvolitused. Esimeseks Weimari vabariigi presidendiks valiti [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|sotsiaaldemokraat]] [[Friedrich Ebert]].

=== Riigikantsler ===
Riigikantslerid olid:
* 1919 [[Philipp Scheidemann]]
* 1919–1920 [[Gustav Bauer]]
* 1920 [[Hermann Müller]]
* 1920–1921 [[Konstantin Fehrenbach]]
* 1921–1922 [[Joseph Wirth]]
* 1922–1923 [[Wilhelm Cuno]]
* 1923 [[Gustav Stresemann]]
* 1923–1925 [[Wilhelm Marx]]
* 1925–1926 [[Hans Luther]]
* 1926–1928 Wilhelm Marx
* 1928–1930 Hermann Müller
* 1930–1932 [[Heinrich Brüning]]
* 1932 [[Franz von Papen]]
* 1932–1933 [[Kurt von Schleicher]]

== Heaoluriigi projekt ==
Weimari vabariigi heaoluriigi rajamise projekt ulatus kaugemale kui [[Otto von Bismarck|Bismarcki]] loodud sotsiaalkindlustus. Kodanik pidi saama isegi riikliku tagatise materiaalse kriisi ajal olla täiesti kindel oma minimaalsete vajaduste katmises ja loota sellele, et riik aitab teda haiguse korral, abistab laste kasvatamisel, vahendab kooliharidust ja aitab ka juhul, kui on vaja elamiseks korterit.

Weimari konstitutsiooniga valasid sakslased heaoluriigi program­mi konstitutsioonilistesse sätetesse. Liberaalsete põhiõiguste kui riigi vastu suunatud kaitseõiguste kõrvale astusid sotsiaalsed põhiõigused kui nõudeõigused riigi vastu, et see hoolitseks oma kodanike eksistentsi eest. Peatükis &quot;Ühiskondlik elu&quot; sai erilise hoolitsuse osaliseks perekond, tagamaks selle &quot;puhtuse, tervenemise ja ühiskondliku edendamise&quot;. Emadel pidi olema õigus riigi kaitsele ja hoolekandele (art 119). Riik lubas hoolitseda ka kasvatuse eest, tagades iseäranis oma abi abieluvälistele lastele (art 120). Üleüldse pidi kaitstama noorsugu järelevalvetuse eest (art 122). Peatükis &quot;Haridus ja kool&quot; lubas riik oma kaitset teadusele, kunstile ja õpetusele (art 132), garanteeris ulatusliku koolisüsteemi nõudliku õpetajaharidusega (art 144) ja lubas anda igale koolilõpetajale konstitutsiooni teksti (art 148). Kõige enam puudutas riik­likult tagatud heaolu ikkagi majanduselu. Liigkasuvõtmine keelati konstitutsiooniga (art 152), kuigi see keeld sisaldus juba tsiviilkoodeksis (§ 138 lg 2). Tagati omand ja pärimis­õigus, seda siiski ainult kehtivate seaduste piires (art-d 153,154). Maa kasutamisele ja elamispinna hankimise eesmärgil kinnisasja omandamisele pühendas Weimari konstitutsioon ulatusliku artikli, lubas tööjõule erilist kaitset, ühtset tööõigust (art 157) ja kinnitas ([[Reichsgesetzblatt]] 1919, 1414):

''&quot;Art 161. Tervise ja töövõime säilitamiseks, emaduse kaitseks ja vanaduse, nõrkuse ning elu keerdkäikude kui majanduslike tagajärgede eest hoolitsemiseks loob riik ulatusliku kindlustussüsteemi kindlustatute endi olulisel osalusel.&quot;''

Töö ja kapitali suhtele pööras konstitutsioon erilist tähelepanu. See lubas töötajate osalemist ettevõtetes ettevõtte nõukogu kaudu, samuti riiklike töölisnõukogude asu­tamist (art 165). Ükski lääneriikide konstitutsioon ei sisaldanud suurejoonelisemaid sotsiaalriiklikke lubadusi. Kuid need põhiõiguste garantiid olid siiski vaid vahetu kehtivuseta programmlaused, mida seadusandja pidi hakkama realiseerima. Kõigile kriisidele vaatamata suutis Weimari vabariik nii mõndagi korda saata ning püüdis oma konstitutsioonilisi programmlauseid realiseerida. Lisaks rahvasaadikute revolutsioonilise nõukogu korraldustele kuuluvad siia ka hilisemad seadused, nende hulgas eelkõige

* noorsoo heaolu seadus 1922. aastast,
* noorsookohtute seadus 1923. aastast,
* hoolekandekorraldus 1924. aastast,
* seadus töö vahendusest ja töötuskindlustusest 1928. aastast.

Peale selle võeti vastu tööaja seadus ning seadused ettevõtte töösisekorrast, sot­siaalkindlustusest ja hädaabitöödest. Seejuures tuli ilmsiks heaoluriigi pahupool oma määratult tõusnud finantsvajadustega. Kunagi varem ei olnud riik ehitanud nii palju kortereid, koole ega õpetajate seminare, kunagi varem, ka mitte rahuaegadel, andnud välja ja vajanud nii palju raha.

Sotsiaalriiki pidi hakkama finantseerima kodanik, kelle eest hoolitsemiseks see raha pidi minema. Halduse tohutu kasvuga kaasnes kodanike üha suurem võrdsustamine. Esimese maailmasõja tulemusel oligi saabunud klassideta ühiskond. Sotsiaalriik tegi oma kodanikest veelgi võrdsemad, kuid samal ajal oma teenustest sõltuvad isikud. Lõpuks andis vaimustus heaoluühiskonnast Weimari vabariigile surmahoobi. 27. märtsil 1930 varises viimane tegutsemisvõimeline valitsus. Küsimus oli toona selles, kas maailma majanduskriisi silmas pidades peaks tõstma töötuskindlustuse osamakseid. Sotsiaaldemokraadid ega vasakliberaalne Saksa Rahvapartei ei olnud oma valijaid arvestades sellega nõus ja Mülleri kabinet kukkus. See viis tugeva presidendi diktatuurini, seejärel 1933. aasta volitusseaduse ja Hitleri riigini.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Hattenhauer, Hans|pealkiri=Euroopa õigusajalugu|aasta=2007|koht=Tartu|kirjastus=Juura|lehekülg=752–754}}&lt;/ref&gt;

== Vabariigi poliitilise parteide areng ==
Weimari vabariigile oli tugev [[opositsioon]] nii [[Parempoolsus|paremalt]] kui ka [[Vasakpoolsus|vasakult]] opositsioonist.

[[Vasakpoolsus|Vasakpoolse]] opositsiooni kandvaim jõud oli [[Saksamaa Kommunistlik Partei]] (KPD). See kujunes [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikust Parteist]] erimeelsuste tõttu sõja suhtes eraldunud inimestest ning selle asutajad oli [[Karl Liebknecht]] ja [[Rosa Luxemburg]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal tekkinud Spartakistide Liit ehk [[spartakistid]] oli [[marksism|marksistlik]]-[[revolutsioon]]iline liikumine [[Saksamaa]]l, loodi [[Karl Liebknecht]]i, [[Rosa Luxemburg]]i, [[Klara Zetkin]]i ja teiste eestvedamisel. Liit nimetas end ümber Saksamaa Kommunistlikuks Parteiks (KPD) ja ühines [[Komintern]]iga 1919. [[Karl Liebknecht]] ja [[Rosa Luxemburg]] lasti [[1919]] [[15. jaanuar]]il [[Berliin]]is [[Berliini ülestõus|ülestõusu]] ajal maha. Spartakistide aktiivseim tegevus toimus Saksa [[novembrirevolutsioon]]i ajal, Berliinis ja [[Braunschweigi Vaba Riik|Braunschweigi vabariigis]].

Massiparteiks kujunes Saksamaa Kommunistlik Partei (KPD) 1920. aastal, mil temaga ühinesid sõltumatud sotsiaaldemokraadid. [[Saksamaa Kommunistlik Partei|Saksamaa KP]] poolt hääletas pidevalt 9–16 protsenti valijaist. Oktoobris [[1923]] üritasid kommunistid [[Kommunistlik Internatsionaal|Kommunistliku Internatsionaali]] juhtimisel [[Hamburg]]is [[Hamburgi ülestõus|jõuga võimu haarata]], mässu juhtis Hamburgis [[Ernst Thälmann]].

Ühendatud [[Parempoolsus|parempoolse]] [[opositsioon]]i, kuhu kuulusid ka &quot;Teraskiiver&quot; ([[Stahlhelm, Bund der Frontsoldaten]], juhid [[Franz Seldte]] ja [[Theodor Duesterberg]]), Deutschnationale Volkspartei, juht [[Alfred Hugenberg]], Reichslandbund, Alldeutscher Verband ja Harzburger Front, tuntuim esindaja oli [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei]] (NSDAP). 1919. aastal oli Baieris palju pahempoolseid organisatsioone, [[Rahvuslik Töölispartei]] (NAP) tekkis jaanuaris 1919. [[1923]]. aasta 8. oktoobril üritas [[Adolf Hitler]] Weimari vabariiki likvideerida, katset hakati hiljem [[õllekeldriputš]]iks nimetama. Vandenõulastel õnnestus kaasa tõmmata ka kindral [[Erich Ludendorff]]. Putši ettevalmistajad ning osavõtjad mõisteti kohtus süüdi ning määrati erinevad karistused, mässu juhile Adolf Hitlerile mõisteti vanglakaristus.

Weimari vabariigi 1920. aastate esimese poole sisepoliitika üheks tähtsamaks probleemiks kujunes suhtumine Versailles' rahulepingusse. Sel pinnal eristatakse kaht põhisuunda.

# Lepingu pooldajad, kes olid lojaalselt valmis täitma Versailles' rahulepingu nõudeid – vasakpoolsed ja tsentrijõud ([[SSDP]], [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|SDP]] ja [[Saksamaa Kommunistlik Partei|KDP]] ehk [[Weimari koalitsioon]]). Nemad olid moodustanud esimese valitsuse pärast [[rahvuskogu]] kokkukutsumist ning kirjutasid alla Versailles' rahulepingule.
# Rahulepingu vastased olid peamiselt paremparteid (SRP, SRRP jt parempoolsed ning paremäärmuslikud parteid), kes nõudsid [[monarhia]] taastamist, revolutsiooni tulemuste revideerimist ja Versailles' lepingu mittetäitmist. Seetõttu nimetati nende poliitikat &quot;katastroofide poliitikaks&quot;. Mitmed paremäärmuslikud rühmitused kasutasid võitlusmeetodina ka terrorit. Nad tapsid näiteks välisminister [[Walther Rathenau]], kes kirjutas alla [[Rapallo leping]]utele, ning keskpartei [[Zentrum]]i liidri [[Matthias Erzberger]]i, kes kirjutas alla Versailles' rahulepingule.

== Weimari vabariigi haldusorganid ==
* Välisministeerium,
** välisminister 12. veebruar – 20. juuni 1919 [[krahv]] [[Ulrich von Brockdorff-Rantzau]];
*** suursaadik [[Venemaa SFNV]]-s [[krahv]] [[Wilhelm von Mirbach]]

=== Sõjajõud ===
===== Reichswehr =====
{{vaata|Reichswehr}} (kaitsevägi), ''[[Vabakorpused]], [[Must Reichswehr]]''
* Kindralstaap (Üleüldise Sõjaväebüroo nime all)
Versailles' lepingu põhjal Saksamaa desarmeeriti, ta sai õiguse pidada vaid 100 000 kerge relvastusega Reichswehri sõdurit, relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raske[[suurtükk]]e, ning pidi keelama üldise [[sõjaväekohustus]]e. Keelatud oli omada [[Õhuvägi|õhuväge]].

===== Reichsmarine =====
{{vaata|Reichsmarine}} (sõjalaevastik)
Vastavalt [[Versailles' rahu]]lepingule anti suurem osa [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] [[I maailmasõda|I maailmasõja]] aegsest sõjalaevastikust üle võitjariikidele. Mereväes Reichsmarines võis olla ainult 15 000 meest, kusjuures keelatud oli [[lahingulaev]]ade, [[lahinguristleja]]te, [[lennukikandja]]te ning [[allveelaev]]ade omamine. Saksamaa laevastikul lubati pidada vaid 6 [[soomuslaev]]a: [[Schlesien]], [[Schleswig-Holstein (laev)|Schleswig-Holstein]], 6 [[kergeristleja]]t, 12 [[hävitaja]]t ja sellist hulka [[traaler]]eid, mis oli vajalik ümbritsevate merealade puhastamiseks [[meremiin]]idest. Kõik Saksa [[allveelaev]]ad tuli ära anda või hävitada ja uute allveelaevade juurdeehitamine oli keelatud. Uute sõjalaevade ehitamine Saksamaal algas [[1925]]. aastal, esimesena sai valmis [[Emden]] ning seejärel aastail [[1929]]–[[1930]] veel kolm kergeristlejat: [[Karlsruhe (laev)|Karlsruhe]], [[Königsberg (laev)|Königsberg]] ja [[Köln (laev)|Köln]], aastail [[1931]] ja [[1935]] said valmis kergeristlejad [[Leipzig (laev)|Leipzig]] ja [[Nürnberg (laev)|Nürnberg]].

Aastail 1928–1932 alustati Saksamaal kolme sõjalaeva ehitamist, mis üldlevinud põhimõttest lähtudes ei mahtunud ühtegi tolleaegsesse laevaklassi. Need olid raskeristleja mõõtudega laevad, mis olid varustatud kuue 28&amp;nbsp;cm-se suurtükiga kahes soomustornis: [[Deutschland (laev)|Deutschland]], [[Admiral Scheer]] ja [[Admiral Graf Speel]]. Ametlikult nimetati neid soomuslaevadeks.

[[18. juuni]]l [[1935]] sõlmiti [[Inglise-Saksa mereväekokkulepe]], mis tühistas senised Saksa laevastiku piirangud ning millega Inglismaa andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale pealveelaevastiku, mille [[tonnaaž]] oleks 35% Inglismaa pealveelaevastiku kogutonnaažist, ning allveelaevastiku, mille tonnaaž oleks 45% Inglismaa allveelaevastiku kogutonnaažist. Lepingu alusel ehitati ka kaks Saksamaa laevastiku lahingulaeva, [[Bismarck (laev)|Bismarck]] ja [[Tirpitz (laev)|Tirpitz]]. Aastail 1935–1937 alustati ka viie ristleja ehitamist, mis vettelaskmise järjekorras said nimeks [[Admiral Hipper]], [[Blücher]], [[Prinz Eugen]], [[Seydlitz]] ja [[Lützow]]. [[1939]]. aastaks, [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] alguseks, sai valmis ainult üks raskeristleja, Admiral Hipper, raskeristleja Blücher sai lahingukorda 20. septembril 1939 ja Prinz Eugen alles 1. augustil 1940. Lützow müüdi 1940. aastal Nõukogude Liidule, kus kandis algul nime Petropavlovski, aastail 1944–1953 aga [[Tallin (raskeristleja)|Tallin]]. Seydlitzi ehitus jäigi lõpetamata.

== Liidumaad ==
[[Pilt:Karte des Deutschen Reiches, Weimarer Republik-Drittes Reich 1919–1937.svg|270px|pisi|Saksamaa Weimari vabariigi ajal. Suurim liidumaa, [[Preisimaa Vaba Riik]], on kujutatud sinisega]]
[[Pilt:Deutsches Reich 1925 b.png|270px|pisi|Saksamaa liidumaad (1925)]]

Enne esimest maailmasõda olid [[Saksa keisririik#Saksa Keisririigi osariigid|Saksa keisririigi liiduriigid]] 22 väiksemat monarhiat, kolm vabariiklikku linnriiki ja keiserlik territoorium [[Elsass-Lotring]]. Pärast territoriaalseid kaotusi [[Versailles' rahu]]ga ja Saksa revolutsiooni aastatel 1918–1919 jätkasid allesjäänud liiduriigid vabariikidena. Endised [[ernestiinide hertsogkonnad]] jätkasid mõnda aega vabariikidena, enne kui ühendati [[Tüüringi]] liidumaa moodustamiseks aastal 1920 (välja arvatud [[Saksi-Coburg]], millest sai [[Baieri]] osa).

{| style=&quot;text-align: left; border-collapse: collapse; line-height: 1.3em; font-size: 90%;&quot;
|+
!colspan =&quot;2&quot; bgcolor=&quot;#eeeee&quot; style=&quot;border-bottom: solid 1px #cacaca&quot;|Liidumaa (saksa nimi)
!bgcolor=&quot;#eeeee&quot; style=&quot;border-bottom: solid 1px #cacaca&quot;|Pealinn
|-
| [[Pilt:Flagge Herzogtum Anhalt.svg|25px|border]]
| '''[[Anhalti Vaba Riik|Anhalt]]'''
| [[Dessau]]
|-
| [[Pilt:Flagge Großherzogtum Baden (1891-1918).svg|25px|border]]
| '''[[Badeni vabariik|Baden]]'''
| [[Karlsruhe]]
|-
| [[Pilt:Flag of Bavaria (lozengy).svg|25px|border]]
| '''[[Baieri]]''' (Bayern)
| [[München]]
|-
| [[Pilt:Flagge Herzogtum Braunschweig.svg|25px|border]]
| '''[[Braunschweigi Vaba Riik|Braunschweig]]'''
| [[Braunschweig]]
|-
| [[Pilt:Flagge Großherzogtum Hessen ohne Wappen.svg|25px|border]]
| '''[[Hesseni Rahvariik|Hessen]]''' (Hessen / Hessen-Darmstadt)
| [[Darmstadt]]
|-
| [[Pilt:Flagge Fürstentum Lippe.svg|25px|border]]
| '''[[Lippe Vaba Riik|Lippe]]'''
| [[Detmold]]
|-
| [[Pilt:Flagge Großherzogtümer_Mecklenburg.svg|25px|border]]
| '''[[Mecklenburg-Schwerini Vaba Riik|Mecklenburg-Schwerin]]'''
| [[Schwerin]]
|-
| [[Pilt:Flagge Großherzogtümer_Mecklenburg.svg|25px|border]]
| '''[[Mecklenburg-Strelitzi Vaba Riik|Mecklenburg-Strelitz]]'''
| [[Neustrelitz]]
|-
| [[Pilt:Civil flag of Oldenburg.svg|25px|border]]
| '''[[Oldenburgi Vaba Riik|Oldenburg]]'''
| [[Oldenburg]]
|-
| [[Pilt:Flag of Prussia (1918–1933).svg|25px|border]]
| '''[[Preisimaa Vaba Riik|Preisimaa]]''' (Preußen)
| [[Berliin]]
|-
| [[Pilt:Flagge Herzogtum Sachsen-Coburg-Gotha (1911-1920).svg|25px|border]]
| '''[[Saksi-Coburg]]''' (Sachsen-Coburg) – Baierile aastal 1920
| [[Coburg]]
|-
| [[Pilt:Flag of Saxony.svg|25px|border]]
| '''[[Saksimaa]]''' (Sachsen)
| [[Dresden]]
|-
| [[Pilt:Flagge Fürstentum Schaumburg-Lippe.svg|25px|border]]
| '''[[Schaumburg-Lippe Vaba Riik|Schaumburg-Lippe]]'''
| [[Bückeburg]]
|-
| [[Pilt:Flag of Thuringia.svg|25px|border]]
| '''[[Tüüringi]]''' (Thüringen) – aastast 1920
| [[Weimar]]
|-
| [[Pilt:Flag_of_Germany_(3-2_aspect_ratio).svg|25px|border]]
| '''[[Waldeck-Pyrmonti Vaba Riik|Waldeck-Pyrmont]]''' – Preisimaale aastal 1921/1929
| [[Arolsen]]
|-
| [[Pilt:Flagge_Königreich_Württemberg.svg|25px|border]]
| '''[[Württembergi Vaba Rahvariik|Württemberg]]'''
| [[Stuttgart]]
|-
|colspan =&quot;3&quot; bgcolor=&quot;#efefef&quot; align=&quot;center&quot; | '''Linnriigid'''
|-
| [[Pilt:Flag of Bremen.svg|25px|border]]
| colspan=&quot;2&quot; | '''[[Bremeni liidumaa|Bremen]]'''
|-
| [[Pilt:Flag of Hamburg.svg|25px|border]]
| colspan=&quot;2&quot; | '''[[Hamburg]]'''
|-
| [[Pilt:Flag of the Free City of Lübeck.svg|25px|border]]
| colspan=&quot;2&quot; | '''[[Lübecki vabalinn|Lübeck]]'''
|-
|colspan =&quot;3&quot; bgcolor=&quot;#efefef&quot; align=&quot;center&quot; | '''Tüüringi moodustamiseks aastal 1920 ühendatud riigid'''
|-
| [[Pilt:Flagge Fürstentum Reuß ältere Linie.svg|25px|border]]
| '''[[Reussi Rahvariik|Reuss]]'''
| [[Gera]]
|-
| [[Pilt:Flagge_Herzogtum_Sachsen-Coburg-Gotha_(1826-1911).svg|25px|border]]
| '''[[Saksi-Altenburg]]''' (Sachsen-Altenburg)
| [[Altenburg]]
|-
| [[Pilt:Flagge Herzogtum Sachsen-Coburg-Gotha (1911-1920).svg|25px|border]]
| '''[[Saksi-Gotha]]''' (Sachsen-Gotha)
| [[Gotha (town)|Gotha]]
|-
| [[Pilt:Flagge Herzogtum Sachsen-Meiningen.svg|25px|border]]
| '''[[Saksi-Meiningen]]''' (Sachsen-Meiningen)
| [[Meiningen]]
|-
| [[Pilt:Flagge Großherzogtum Sachsen-Weimar-Eisenach (1813-1897).svg|25px|border]]
| '''[[Saksi-Weimar-Eisenach]]''' (Sachsen-Weimar-Eisenach)
| [[Weimar]]
|-
| [[Pilt:Flagge Fürstentümer Schwarzburg.svg|25px|border]]
| '''[[Schwarzburg-Rudolstadt]]'''
| [[Rudolstadt]]
|-
| [[Pilt:Flagge Fürstentümer Schwarzburg.svg|25px|border]]
| '''[[Schwarzburg-Sondershausen]]'''
| [[Sondershausen]]
|-
|}

Need liidumaad kaotati natsirežiimi ajal ''[[Gleichschaltung]]'&lt;nowiki/&gt;''i protsessis järk-järgult ''de facto'', nad reorganiseeriti suuresti piirkondadeks. Siiski liidendati aastal 1937 [[Lübecki vabalinn]] [[Suur-Hamburgi akt]]iga ametlikult Preisimaaga – ilmselt sellepärast, et Hitlerile isiklikult see linn ei meeldinud. Enamiku ülejäänud liidumaid kaotasid liitlased ametlikult teise maailmasõja lõppedes ja need reorganiseeriti lõpuks kaasaegseteks [[Saksamaa liidumaad]]eks.

== 1932. aasta Saksamaa parlamendivalimised ==
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-S38324, Tag von Potsdam, Adolf Hitler, Paul v. Hindenburg.jpg|pisi|Riigikantsler [[Adolf Hitler]] ja president [[Paul von Hindenburg]] tervitavad teineteist [[Potsdami päev]]al]]
[[1932]]. aasta suvel toimunud üldvalimiste tagajärjel said rahvussotsialistid Weimari vabariigi parlamendis suurima esindatuse, nende poolt hääletas veidi üle 30 miljoni sakslase, mis oli enam kui kolmandik valijatest. Need inimesed andsid hääle erakonna poolt, kes nimetas end patriootlikuks erakonnaks ja kinnitas, et &quot;Saksamaa peab kuuluma vaid sakslastele&quot;, kes lubas lahendada nn juudiküsimuse ja majanduskriisis vaevlevas riigis &quot;korra majja lüüa&quot;. Hitler püüdis end näidata kui &quot;mõõdukat&quot; valitsejat, keda ei huvita mitte vaid tema partei, vaid kes eelkõige muretseb rahva kui terviku heaolu pärast: ta rääkis vaesuse käes vaevlevatest töölistest ja pensionäridest, sellest, kui palju on riigis nälgivaid lapsi jne. Toonane kantsler [[Franz von Papen]] jõudis järeldusele, et Hitlerile võiks pakkuda kantsleri ametikohta, kuid seda tingimusel, et tema jääks asekantsleri kohale. Peale selle seati veel tingimuseks, et uue koalitsioonivalitsuse koosseisu kuuluvad peale Hitleri vaid kaks NSDAPi esindajat – [[Hermann Göring]] ja [[Wilhelm von Frick]]. Franz von Papen veenis Weimari vabariigi presidenti, 84-aastast [[Paul von Hindenburg]]i selles, et ta teeks just Hitlerile ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks.
{{vaata|1932. aasta Saksamaa parlamendivalimised}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Saksa keisririik]] | nimi=Weimari vabariik | aeg=[[1919]]–[[1933]] | järgnev=[[Kolmas Riik]]}}

{{lõpp}}

== Vaata ka ==

* [[Saksamaa Liitvabariik]]
* [[Saksa Riik]]
* [[Suursaksa Riik]]

== Viited ==

{{viited}}

[[Kategooria:20. sajand Saksamaal]]
[[Kategooria:Weimari vabariik| ]]
[[Kategooria:Saksamaa ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]]</text>
      <sha1>7cja6ku11xr1rdlkthhn4csz1ih5gau</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dream Theater</title>
    <ns>0</ns>
    <id>121512</id>
    <revision>
      <id>7158697</id>
      <parentid>7013350</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:32:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158697</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8651" sha1="np2bkyvuyg1jsfe5z9z95n7p5i44x74" xml:space="preserve">{{allikad}}
{{keeletoimeta}}
[[File:Dream Theater 2326994259 c689a5f104 o.jpg|thumb|Dream Theater 2008]]

'''Dream Theater''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[progressiivne metal|progressiivse metali]] ja [[progressiivne rokk|progressiivse roki]] ansambel, mis loodi [[1985]]. aastal '''Majesty''' nime all. Ansambli liikmed on [[John Myung]], [[John Petrucci]], [[James LaBrie]], [[Jordan Rudess]] ja [[Mike Portnoy]].

==Ajalugu==
[[1985]]. aastal tutvusid basskitarrist John Myung ja kitarrist John Petrucci Berklee kolledžis õppides trummar Mike Portnoyga. Kolmekesi moodustati Majesty-nimeline trio. Kõik kolm hindasid kõrgelt selliste bändide nagu [[Rush]]i ja [[Iron Maiden]]i loomingut, mistõttu kaverdati palju nende loomingut. 1986. aastal liitusid trioga Petrucci sõber [[Kevin Moore]], kes hakkas mängima klahvpille ja laulja Chris Collins. Sellest perioodist on pärit niinimetatud Majesty demod, millest mõned lood on uuemas kuues jõudnud ka kontsertide loovalikusse. Tõelise eduni jõuti alles [[1992]]. aasta albumiga &quot;Images and Words&quot;, mille lugu &quot;[[Pull Me Under]]&quot; sai tuntuks [[MTV]]s ja seda mängiti pikka aega [[raadio]]s.

Aastal [[1994]]. anti välja album &quot;Awake&quot;, mis lõi läbi sama hästi, kui eelmine album ning saavutas ka suurt edu. Siis vapustas aga oma ootamatu lahkumisega bändi klahvpillimängija [[Kevin Moore]], kes soovis oma loomingule pühenduda.
Dream Theater soovis ka oma lugusid turneedel mängida ning seetõttu tuli kiiresti leida klahvpillimängija. Bändi kutsuti ka Jordan Rudessi, kes keeldus, sest talle ei oleks sobinud pikad tuuritamised. Dream Theater oli väga pettunud ja siis kutsuti bändi oma endine kolledžikaaslane Derek Sherinian. Peale tuuri lõppu sai Sherinianist lõplikult ansambli liige.

[[1995]]. aastal kirjutasid ansambli liikmed valmis uue 20-minutilise singli &quot;A Change of Seasons&quot; ning aastatel [[1996]]–[[1997]] tegeleti järgmise albumiga &quot;Falling Into Infinity&quot;. See album oli teistsugune, sest nende plaadifirma [[EastWest]] juhtkond oli just vahetunud ning uus juhtkond soovis, et nad kirjutaksid &quot;raadiosõbralikku&quot; muusikat. Appi kutsuti produtsent [[Desmond Child]], kes &quot;parandas&quot; lugude sõnu. Kuigi lood olid progressiivse kõlaga, leidusid plaadil lood nagu &quot;Hollow Years&quot; ja &quot;You Not Me&quot;, mis tekitasid fännides tunde, nagu oleks alanud bändi loomingus uus ''mainstream''-ajastu. Kokkuvõttes oli album suur pettumus ning ansambli juhtliige Mike Portnoy kaalus tõsiselt grupi laialisaatmist.

1997. aastal moodustas Mike Portnoy [[Magna Chart Records]]i palvel ''[[supergroup]]''&lt;nowiki/&gt;'i [[Liquid Tension Experiment]], mille liikmeteks said trummidel tema ise, John Petrucci kitarril, [[Tony Levin]] basskitarril ja Jordan Rudess klahvpillidel. Sellest bändist sai meedium, mille kaudu Portnoy ja Petrucci kutsusid Rudessi uuesti oma bändi. Pärast pikka mõtlemist nõustus Rudess [[1999]]. aastal pakkumisega. Järgmiseks hakati kirjutama fännide poolt kaua nõutud järge &quot;Images and Wordsi&quot; loole &quot;[[Metropolis Pt 1: The Miracle and the Sleeper|Metropolis Pt 1]]&quot;. Valmis kirjutati terve [[kontseptalbum]], mille teemad keerlesid armastuse, taassünni, mõrva ja reetmise ümber. Plaadi pealkirjaks sai &quot;Metropolis Pt 2: Scenes from a Memory&quot;. Kuigi plaat jõudis vaid 73. kohani Ameerika edetabelites, võis bänd rõõmuga tähistada enda taassündi, sest nende fännid võtsid selle plaadi rõõmupisaratega vastu. [[2000]]. aastal anti välja kontsert-DVD &quot;[[Metropolis 2000: Scenes from New York]]&quot;. [[2001]]. aastal anti välja kontsertplaat &quot;[[Live Scenes from New York]]&quot;, millel olid kõik neljatunnise kontserdi palad.

[[2002]]. aastal sisenesid ansambli liikmed taas stuudiosse, et uut materjali välja töötada. Nende plaadifirma loal kirjutati duubelalbum, mille esimesel plaadil oli viis lugu ja teine plaat koosnes 42-minutilisest kuueosalisest muusikapalast. Terve albumi pealkirjaks sai &quot;[[Six Degrees of Inner Turbulence]]&quot;. Kriitikud ja fännid hindasid ka seda plaati ning plaadi müük läks ka väga hästi. Sellele järgnes pooleteistaastane turnee, mille jooksul esitati lisaks oma loomingule ka [[Iron Maiden]]i ja [[Metallica]] loomingut.

[[2003]]. aasta keskel asuti töötama järgmise plaadi &quot;[[Train of Thought]]&quot; kallal, kusjuures samaaegselt tuuritati koos [[Queensrÿche]]'i ja [[Fates Warning]]iga. See plaat oli suuresti inspireeritud Metallica loomingust ning seetõttu mõjutas Metallica [[heavy metal]] selle plaadi muusikalist stiili raskemas ja tumedamas suunas. Kuigi kriitikud hindasid plaati suurepäraseks, olid osad vanema loomingu fännid pettunud, sest olid lootnud kuulda eelmiste albumite stiilis muusikat. Sellegipoolest leidis Dream Theater endale uusi fänne ja laiendas oma mõju. [[2004]]. aastal esineti [[Tokyo]]s Budokani saalis ning aasta lõpus antigi välja kontsert-DVD &quot;[[Live at Budokan]]&quot;, millel leidus lisaks viimasele plaadile ka vanemat loomingut ja &quot;kulissidetagust&quot; materjali.

[[2005]]. aastal anti välja &quot;[[Octavarium]]&quot;, mis tähistas järjekordset uut suunda nende loomingus. Väga palju oli sellel plaadil U2 ja Coldplay mõjutusi, kuid leidus ka pikki ja eepilisemaid lugusid. Bändi kitarrist John Petrucci on öelnud, et peab seda plaati nende parimaks loominguks. Kaks aastat kestis ka ansambli turnee ning [[29. august]]il [[2006]] anti välja bändi asutamisest 20 aasta möödumise tähistamiseks kontsert-DVD ja CD &quot;[[Score]], kus ansamblit saatis esimest korda nende karjääri jooksul orkester.

[[5. juuni]]l [[2007]] anti välja &quot;[[Systematic Chaos]]&quot;, mida promoti võimalikult palju ning seda saatis ka edu, sest sellest sai nende kõige kõrgema edetabelikoha saavutanud plaat. Tolle plaadi looming sai palju mõjutusi koomiksitest, poliitikast ja mütoloogiast. Järgnes järjekordne turnee, mis viis neid esimest korda ka Austraaliasse ning mis kestab tänaseni. Sel aastal anti välja ka nende suurkogumik &quot;[[Greatest Hit (...and 21 Other Pretty Cool Songs)]]&quot;.

[[2010]]. aasta septembris lahkus Mike Portnoy bändist. Mike Portnoy oli asendanud [[Avenged Sevenfold]]i Jimmy ''The Rev'' Sullivani, kes oli äsja surnud.

Jaanuaris [[2011]] leidsid Dream Theateri liikmed end taas stuudiost. Asuti kirjutama materjali uue plaadi jaoks. Aprillis leiti kolmeosalise dokumentaalprotsessi kaudu uus trummar, kelleks osutus Mike Mangini. Mai alguseks oli plaadimaterjal valmis ning peaaegu kogu muusika salvestatud.

31. jaanuaril 2023 esines Dream Theater esmakordselt Eestis. Kontsert toimus Tallinnas, [[Alexela kontserdimaja|Alexela Kontserdimajas]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-01-31 |pealkiri=RAJU GALERII &amp;#10217; Dream Theateri metalne vägi vaimustas rahvast |url=https://kultuur.postimees.ee/7703081/raju-galerii-dream-theateri-metalne-vagi-vaimustas-rahvast |vaadatud=2023-12-02 |väljaanne=Muusika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

25. oktoobril 2023 teatas Dream Theater avalikus pöördumises, et Mike Portnoy naaseb bändi.&lt;ref&gt;https://www.facebook.com/dreamtheater/posts/pfbid0g82yZkDnaAkhPL1hroFyajXuVd7i1xbYZcU23P6k8eEyMToM9vyfPJz6GPQb8G9l&lt;/ref&gt;

==Liikmed==
*Mike Portnoy (trummid, taustalaul, löökriistad)
*John Myung (basskitarr)
*John Petrucci (kitarrid)
*James LaBrie (vokaal)
*Jordan Rudess (klahvpillid)

==Endised liikmed==
*Chris Collins (vokaal)
*Charlie Dominici (vokaal)
*Kevin Moore (klahvpillid; 1985–1995)
*Derek Sherinian (klahvpillid; 1995–1999)
*Mike Mangini (trummid; 2011-2023)

==Albumid==
===Stuudio===
*&quot;[[When Dream and Day Unite]]&quot; (1989) 
*&quot;[[Images and Words]]&quot; (1992) 
*&quot;[[Awake (Dream Theateri album)|Awake]]&quot; (1994) 
*&quot;[[A Change of Seasons]]&quot; (1995) 
*&quot;[[Falling into Infinity]]&quot; (1997) 
*&quot;[[Metropolis Pt. 2: Scenes from a Memory]]&quot; (1999) 
*&quot;[[Six Degrees of Inner Turbulence]]&quot; (2002) 
*&quot;[[Train of Thought]]&quot; (2003) 
*&quot;[[Octavarium]]&quot; (2005) 
*&quot;[[Systematic Chaos]]&quot; (2007)
*&quot;[[Black Clouds &amp; Silver Linings]]&quot; (2009)
*&quot;[[A Dramatic Turn of Events]]&quot; (2011)
*&quot;[[Dream Theater (album)|Dream Theater]]&quot; (2013)
*&quot;[[The Astonishing]]&quot; (2016)
*&quot;[[Distance over Time]]&quot; (2019)
*&quot;[[A View from the Top of the World]]&quot; (2021)
*&quot;[[Parasomnia]]&quot; (2025)

===[[Kontsertalbum]]id===
*&quot;[[Live at the Marquee]]&quot; (1993) 
*&quot;[[Once in a LIVEtime]]&quot; (1998) 
*&quot;[[Live Scenes from New York]]&quot; (2001) 
*&quot;[[Live at Budokan]]&quot; (2004) 
*&quot;[[Score]]&quot; (2006) 
*&quot;Chaos in Motion: 2007–2008&quot; (2008) 
*&quot;Live at Luna Park&quot; (2013) 
*&quot;Breaking the Fourth Wall&quot; (2014)
*&quot;Distant Memories - Live in London&quot; (2020)
*&quot;Quarantiéme: Live à Paris&quot; (2025)

===Kogumikud===
*&quot;[[Greatest Hit (...and 21 Other Pretty Cool Songs)]]&quot; (2008) 
*&quot;The Studio Albums 1992–2011&quot; (2014) 

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]</text>
      <sha1>np2bkyvuyg1jsfe5z9z95n7p5i44x74</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158698</id>
      <parentid>7158697</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:34:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158698</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8643" sha1="8g8aink8fy5gxclpzs8pghh80722cp3" xml:space="preserve">{{allikad}} {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{keeletoimeta}}
[[File:Dream Theater 2326994259 c689a5f104 o.jpg|thumb|Dream Theater 2008]]

'''Dream Theater''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[progressiivne metal|progressiivse metali]] ja [[progressiivne rokk|progressiivse roki]] ansambel, mis loodi [[1985]]. aastal '''Majesty''' nime all. Ansambli liikmed on [[John Myung]], [[John Petrucci]], [[James LaBrie]], [[Jordan Rudess]] ja [[Mike Portnoy]].

==Ajalugu==
[[1985]]. aastal tutvusid basskitarrist John Myung ja kitarrist John Petrucci Berklee kolledžis õppides trummar Mike Portnoyga. Kolmekesi moodustati Majesty-nimeline trio. Kõik kolm hindasid kõrgelt selliste bändide nagu [[Rush]]i ja [[Iron Maiden]]i loomingut, mistõttu kaverdati palju nende loomingut. 1986. aastal liitusid trioga Petrucci sõber [[Kevin Moore]], kes hakkas mängima klahvpille ja laulja Chris Collins. Sellest perioodist on pärit niinimetatud Majesty demod, millest mõned lood on uuemas kuues jõudnud ka kontsertide loovalikusse. Tõelise eduni jõuti alles [[1992]]. aasta albumiga &quot;Images and Words&quot;, mille lugu &quot;[[Pull Me Under]]&quot; sai tuntuks [[MTV]]s ja seda mängiti pikka aega [[raadio]]s.

Aastal [[1994]]. anti välja album &quot;Awake&quot;, mis lõi läbi sama hästi, kui eelmine album ning saavutas ka suurt edu. Siis vapustas aga oma ootamatu lahkumisega bändi klahvpillimängija [[Kevin Moore]], kes soovis oma loomingule pühenduda.
Dream Theater soovis ka oma lugusid turneedel mängida ning seetõttu tuli kiiresti leida klahvpillimängija. Bändi kutsuti ka Jordan Rudessi, kes keeldus, sest talle ei oleks sobinud pikad tuuritamised. Dream Theater oli väga pettunud ja siis kutsuti bändi oma endine kolledžikaaslane Derek Sherinian. Peale tuuri lõppu sai Sherinianist lõplikult ansambli liige.

[[1995]]. aastal kirjutasid ansambli liikmed valmis uue 20-minutilise singli &quot;A Change of Seasons&quot; ning aastatel [[1996]]–[[1997]] tegeleti järgmise albumiga &quot;Falling Into Infinity&quot;. See album oli teistsugune, sest nende plaadifirma [[EastWest]] juhtkond oli just vahetunud ning uus juhtkond soovis, et nad kirjutaksid &quot;raadiosõbralikku&quot; muusikat. Appi kutsuti produtsent [[Desmond Child]], kes &quot;parandas&quot; lugude sõnu. Kuigi lood olid progressiivse kõlaga, leidusid plaadil lood nagu &quot;Hollow Years&quot; ja &quot;You Not Me&quot;, mis tekitasid fännides tunde, nagu oleks alanud bändi loomingus uus ''mainstream''-ajastu. Kokkuvõttes oli album suur pettumus ning ansambli juhtliige Mike Portnoy kaalus tõsiselt grupi laialisaatmist.

1997. aastal moodustas Mike Portnoy [[Magna Chart Records]]i palvel ''[[supergroup]]''&lt;nowiki/&gt;'i [[Liquid Tension Experiment]], mille liikmeteks said trummidel tema ise, John Petrucci kitarril, [[Tony Levin]] basskitarril ja Jordan Rudess klahvpillidel. Sellest bändist sai meedium, mille kaudu Portnoy ja Petrucci kutsusid Rudessi uuesti oma bändi. Pärast pikka mõtlemist nõustus Rudess [[1999]]. aastal pakkumisega. Järgmiseks hakati kirjutama fännide poolt kaua nõutud järge &quot;Images and Wordsi&quot; loole &quot;[[Metropolis Pt 1: The Miracle and the Sleeper|Metropolis Pt 1]]&quot;. Valmis kirjutati terve [[kontseptalbum]], mille teemad keerlesid armastuse, taassünni, mõrva ja reetmise ümber. Plaadi pealkirjaks sai &quot;Metropolis Pt 2: Scenes from a Memory&quot;. Kuigi plaat jõudis vaid 73. kohani Ameerika edetabelites, võis bänd rõõmuga tähistada enda taassündi, sest nende fännid võtsid selle plaadi rõõmupisaratega vastu. [[2000]]. aastal anti välja kontsert-DVD &quot;[[Metropolis 2000: Scenes from New York]]&quot;. [[2001]]. aastal anti välja kontsertplaat &quot;[[Live Scenes from New York]]&quot;, millel olid kõik neljatunnise kontserdi palad.

[[2002]]. aastal sisenesid ansambli liikmed taas stuudiosse, et uut materjali välja töötada. Nende plaadifirma loal kirjutati duubelalbum, mille esimesel plaadil oli viis lugu ja teine plaat koosnes 42-minutilisest kuueosalisest muusikapalast. Terve albumi pealkirjaks sai &quot;[[Six Degrees of Inner Turbulence]]&quot;. Kriitikud ja fännid hindasid ka seda plaati ning plaadi müük läks ka väga hästi. Sellele järgnes pooleteistaastane turnee, mille jooksul esitati lisaks oma loomingule ka [[Iron Maiden]]i ja [[Metallica]] loomingut.

[[2003]]. aasta keskel asuti töötama järgmise plaadi &quot;[[Train of Thought]]&quot; kallal, kusjuures samaaegselt tuuritati koos [[Queensrÿche]]'i ja [[Fates Warning]]iga. See plaat oli suuresti inspireeritud Metallica loomingust ning seetõttu mõjutas Metallica [[heavy metal]] selle plaadi muusikalist stiili raskemas ja tumedamas suunas. Kuigi kriitikud hindasid plaati suurepäraseks, olid osad vanema loomingu fännid pettunud, sest olid lootnud kuulda eelmiste albumite stiilis muusikat. Sellegipoolest leidis Dream Theater endale uusi fänne ja laiendas oma mõju. [[2004]]. aastal esineti [[Tokyo]]s Budokani saalis ning aasta lõpus antigi välja kontsert-DVD &quot;[[Live at Budokan]]&quot;, millel leidus lisaks viimasele plaadile ka vanemat loomingut ja &quot;kulissidetagust&quot; materjali.

[[2005]]. aastal anti välja &quot;[[Octavarium]]&quot;, mis tähistas järjekordset uut suunda nende loomingus. Väga palju oli sellel plaadil U2 ja Coldplay mõjutusi, kuid leidus ka pikki ja eepilisemaid lugusid. Bändi kitarrist John Petrucci on öelnud, et peab seda plaati nende parimaks loominguks. Kaks aastat kestis ka ansambli turnee ning [[29. august]]il [[2006]] anti välja bändi asutamisest 20 aasta möödumise tähistamiseks kontsert-DVD ja CD &quot;[[Score]], kus ansamblit saatis esimest korda nende karjääri jooksul orkester.

[[5. juuni]]l [[2007]] anti välja &quot;[[Systematic Chaos]]&quot;, mida promoti võimalikult palju ning seda saatis ka edu, sest sellest sai nende kõige kõrgema edetabelikoha saavutanud plaat. Tolle plaadi looming sai palju mõjutusi koomiksitest, poliitikast ja mütoloogiast. Järgnes turnee, mis viis neid esimest korda ka Austraaliasse ning mis kestab tänaseni. Sel aastal anti välja ka nende suurkogumik &quot;[[Greatest Hit (...and 21 Other Pretty Cool Songs)]]&quot;.

[[2010]]. aasta septembris lahkus Mike Portnoy bändist. Mike Portnoy oli asendanud [[Avenged Sevenfold]]i Jimmy ''The Rev'' Sullivani, kes oli äsja surnud.

Jaanuaris [[2011]] leidsid Dream Theateri liikmed end taas stuudiost. Asuti kirjutama materjali uue plaadi jaoks. Aprillis leiti kolmeosalise dokumentaalprotsessi kaudu uus trummar, kelleks osutus Mike Mangini. Mai alguseks oli plaadimaterjal valmis ning peaaegu kogu muusika salvestatud.

31. jaanuaril 2023 andis Dream Theater kontserdi Tallinnas [[Alexela kontserdimaja|Alexela Kontserdimajas]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-01-31 |pealkiri=RAJU GALERII &amp;#10217; Dream Theateri metalne vägi vaimustas rahvast |url=https://kultuur.postimees.ee/7703081/raju-galerii-dream-theateri-metalne-vagi-vaimustas-rahvast |vaadatud=2023-12-02 |väljaanne=Muusika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

25. oktoobril 2023 teatas Dream Theater avalikus pöördumises, et Mike Portnoy naaseb bändi.&lt;ref&gt;https://www.facebook.com/dreamtheater/posts/pfbid0g82yZkDnaAkhPL1hroFyajXuVd7i1xbYZcU23P6k8eEyMToM9vyfPJz6GPQb8G9l&lt;/ref&gt;

==Liikmed==
*Mike Portnoy (trummid, taustalaul, löökriistad)
*John Myung (basskitarr)
*John Petrucci (kitarrid)
*James LaBrie (vokaal)
*Jordan Rudess (klahvpillid)

==Endised liikmed==
*Chris Collins (vokaal)
*Charlie Dominici (vokaal)
*Kevin Moore (klahvpillid; 1985–1995)
*Derek Sherinian (klahvpillid; 1995–1999)
*Mike Mangini (trummid; 2011-2023)

==Albumid==
===Stuudio===
*&quot;[[When Dream and Day Unite]]&quot; (1989) 
*&quot;[[Images and Words]]&quot; (1992) 
*&quot;[[Awake (Dream Theateri album)|Awake]]&quot; (1994) 
*&quot;[[A Change of Seasons]]&quot; (1995) 
*&quot;[[Falling into Infinity]]&quot; (1997) 
*&quot;[[Metropolis Pt. 2: Scenes from a Memory]]&quot; (1999) 
*&quot;[[Six Degrees of Inner Turbulence]]&quot; (2002) 
*&quot;[[Train of Thought]]&quot; (2003) 
*&quot;[[Octavarium]]&quot; (2005) 
*&quot;[[Systematic Chaos]]&quot; (2007)
*&quot;[[Black Clouds &amp; Silver Linings]]&quot; (2009)
*&quot;[[A Dramatic Turn of Events]]&quot; (2011)
*&quot;[[Dream Theater (album)|Dream Theater]]&quot; (2013)
*&quot;[[The Astonishing]]&quot; (2016)
*&quot;[[Distance over Time]]&quot; (2019)
*&quot;[[A View from the Top of the World]]&quot; (2021)
*&quot;[[Parasomnia]]&quot; (2025)

===[[Kontsertalbum]]id===
*&quot;[[Live at the Marquee]]&quot; (1993) 
*&quot;[[Once in a LIVEtime]]&quot; (1998) 
*&quot;[[Live Scenes from New York]]&quot; (2001) 
*&quot;[[Live at Budokan]]&quot; (2004) 
*&quot;[[Score]]&quot; (2006) 
*&quot;Chaos in Motion: 2007–2008&quot; (2008) 
*&quot;Live at Luna Park&quot; (2013) 
*&quot;Breaking the Fourth Wall&quot; (2014)
*&quot;Distant Memories - Live in London&quot; (2020)
*&quot;Quarantiéme: Live à Paris&quot; (2025)

===Kogumikud===
*&quot;[[Greatest Hit (...and 21 Other Pretty Cool Songs)]]&quot; (2008) 
*&quot;The Studio Albums 1992–2011&quot; (2014) 

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]</text>
      <sha1>8g8aink8fy5gxclpzs8pghh80722cp3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laste Eurovisiooni lauluvõistlus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>125845</id>
    <revision>
      <id>7158436</id>
      <parentid>7106306</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:57:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158436</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28625" sha1="0zsrrlk3yd6m13mcwpyf1g5d16m56e4" xml:space="preserve">{{ajakohasta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2019|kuu=detsember}}{{viita}} {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}}
'''Laste Eurovisiooni lauluvõistlus''' ([[inglise keel]]es ''Junior Eurovision Song Contest'', [[prantsuse keel]]es ''Concours Eurovision de la Chanson Junior'') on rahvusvaheline lauluvõistlus, mida korraldab [[Euroopa Ringhäälingute Liit|Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU)]] alates [[2003]]. aastast. Lauluvõistlus korraldatakse igal aastal erinevas Euroopa linnas. 

Iga osalev ringhääling saadab võistlusele laulu, mille pikkus on 2 minutit ja 30 sekundit kuni 2 minutit ja 45 sekundit. Iga laul esindab riiki, mille ringhääling lauluvõistlusel osaleb. Osalevate riikide televaatajad on palutud telehääletuse kaudu hääletama oma lemmiku poolt. Kuid kasutusel on ka tagavaražürii, kui ringhäälingul pole võimalik näidata lauluvõistlust otseülekandena või kui telehääletus ebaõnnestub. Kümme laulu, mis saavad kõige rohkem hääli ühelt riigilt, saavad vastavalt punkte 1–8, 10 ja 12 punkti. Kogu võistluse võitja on see, kes kogub kõikide riikide peale kõige rohkem punkte. 

Lauluvõistlusest võivad osa võtta kõik ringhäälingud, mis on [[EBU]] liikmed. Lauluvõistlus sarnaneb väga [[Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusega]], mille järgi on ka laste Eurovisiooni lauluvõistlus nime saanud. Algul oli lauluvõistlus mõeldud 8–15-aastastele lastele. [[2007]]. aastal kitsendati lubatud vanusevahet ning siis oli lubatud osaleda kõigil lastel vanuses 10–15, kuid [[2016]]. aastast on lubatud esineda 9–14-aastastel lastel. 

Lisaks osalevatele riikidele on lauluvõistlust üle kantud ka mujal maailmas, sealhulgas [[Austraalia]]s, [[Eesti]]s, [[Soome]]s, [[Saksamaa]]l ja [[Iisrael]]is. [[2006]]. aastast kantakse lauluvõistlust üle ka internetis laste Eurovisiooni lauluvõistluse kodulehel. Edastusel kasutatakse Octoshape P2P tehnoloogiat. 

==Lauluvõistluse ajalugu==
[[Image:Ksenia Sitnik JESC 2005.jpg|left|thumb|[[Ksenia Sitnik]], kes tõi Valgevenele esimese võidu lauluga &quot;Мы вместе&quot; (&quot;Mõ vmeste&quot;)]]

Lauluvõistluse idee pärineb [[2000]]. aastast, kui [[Danmarks Radio]] korraldas kahel aastal lauluvõistluse [[Taani]] lastele. Seda ideed laiendati ning korraldati Skandinaavia lauluvõistlus. [[2002]]. aastal korraldas Taani laste lauluvõistluse MGP Nordic, kus võistlesid Taani, Norra ja Rootsi lapsed. [[EBU]] tuli sealt ideele korraldada lauluvõistlus, kus Euroopa lapsed saaksid omavahel võistelda. Taanil paluti korraldada esimene lauluvõistlus, sest neil oli kogemusi nii oma võistluste kui ka MGP Nordic korraldamisega. 

Teise lauluvõistluse korraldamisel tekkisid probleemid toimumiskohaga. Esialgu pidi võistlust korraldama Briti ringhääling ITV, kuid hiljem ITV teatas, et finantsprobleemide tõttu kontserti siiski [[Suurbritannia]]s siiski ei toimu. On arvatud, et üheks otsuse põhjuseks võis olla ka vaadatavuse reiting, mis oli väiksem, kui ITV oli oodanud. Selle järel tegi [[EBU]] pakkumise korraldada lauluvõistlus [[Horvaatia]] ringhäälingule HRT, kes oli esimese võistluse võitnud. Lauluvõistlus pidi toimuma [[Zagreb]]is, kuid HRT teatas, et &quot;unustas&quot; broneerida saaliga hoone, kus lauluvõistlus võiks aset leida. Viis kuud enne lauluvõistlust pakkus [[Norra]] ringhääling NRK välja võimaluse korraldada lauluvõistlus [[Lillehammer]]is. 

Alates [[2004]]. aastast peavad kõik ringhäälingud, kes on huvitatud võistluse korraldamisest, esitama [[EBU|EBU-]]le oma kandidatuuri. Belgia oli esimene riik, kes nii taotles [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]e korraldamise õigust ja ka sai selle.

Kõik võistlused on üle kantud 16:9 laiekraanformaadis ja HD-kvaliteedis heliga. Kõikidel võistlustel on ka välja antud ametlik CD. 

Lauluvõistluse võitja valitakse telehääletuse kaudu. Aastatel [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]–[[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] oli televaatajatele antud pärast laulude kõlamist 10 minutit, et helistada ja hääletada oma lemmiku poolt. Alates [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006.]] aastast on hääletusliinid avatud kogu programmi vältel ning hääletusest saadud tulu on alates [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007.]] aastast annetatud [[UNICEF]]ile (v.a [[2009. aasta Laste Eurovisiooni Lauluvõistlus|2009]])

Enne [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007.]] aastat sai osalev ringhääling trahvi, kui ei näidanud võistlust otseülekandena. Nüüd ei ole ringhäälingud sunnitud näitama kontserti otseülekandena, vaid võivad näidata võistlust mõnetise hilinemisega, et aeg oleks lastele vaatamiseks sobivam. 

Üheks 2008. aasta dokumentaalfilmi &quot;Like Teen Spirit: A Popumentary&quot; teemaks oli [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]. Filmis näidati osalejate teed alates riiklikust eelvoorust kuni võistluseni välja. Filmi näidati [[Rahvusvahelisel Toronto Filmifestivalil]] ja [[Küpros|Küprosel]] [[Limassol]]is, kui toimus [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2008. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus]].

== Formaat ==
[[Image:Malin Reitan JESC 2005.jpg|right|thumb|[[Malin Reitan]] esindamas Norrat 2005. aastal lauluga &quot;Sommer Og Skolefri&quot;]]

Lauluvõistluse formaat ei ole aastatega eriti muutunud. Formaat koosneb muusikalistest etteastetest, mida esitavad lapsed, kelle on võistlusele saatnud osalevad ringhäälingud. [[EBU]] sõnul on lauluvõistluse mõte &quot;julgustada noori popmuusikatalente innustava lauluvõistlusega&quot;. 

Teleülekannet näidatakse alati laupäeva õhtul novembri lõpus või detsembri alguses kell 21.15 (Ida-Euroopa aeg) ja see kestab umbes 2 tundi ja 15 minutit, lõppedes kell 23.30 (Ida-Euroopa aeg).

Lauluvõistlus algab avatseremooniaga, kus tervitatakse osalejaid. Sellele järgnevad esinemised ja siis esinemiste kordamine, et aidata televaatajatel otsustada, kelle poolt hääletada. Tavaliselt esineb pärast hääletust külalisesineja. Sellele järgneb punktide edastamine, punkte annavad lapsed vanuses 10–15. Etendus lõppeb võitja väljakuulutamise ja võidulaulu kordamisega. 

Õhtujuhtideks on tavaliselt üks mees ja teine naine (v.a [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006.]] aasta võistlus). Õhtujuhid ilmuvad etenduse jooksul korduvalt lavale ning ''green room''{{'}}i. Õhtujuhtide ülesandeks on ka pärast iga punktiandmist punkte korrata, et kinnitada, mitu punkti millisele riigile antakse. [[2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2004.]]–[[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006.]] aastani rääkisid õhtujuhid nii [[inglise keel|inglise]] kui ka [[prantsuse keel]]es, sest osalejate hulgas oli prantsuskeelseid ringhäälinguid. [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003.]] aastal oli ja alates [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006.]] aastast on kasutusel ainult inglise keel, sest kõik prantsuskeelsed ringhäälingud on võistlusest eemaldunud. (Belgia osaleb võistlusel ainult hollandikeelse ringhäälinguga [[VRT]]). 

Olenemata sellest, et Laste Eurovisiooni lauluvõistluse formaat on koostatud [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e põhjal, on lauluvõistlustel mitmeid erinevusi. Kui Eurovisiooni lauluvõistlusel peavad kõik vokaalid olema lauldud etendusel otse, siis Laste Eurovisiooni lauluvõistlusel võivad taustapartiid olla lauldud taustamuusikalindile. Iga riik peab korraldama televisioonis näidatava rahvusliku eelvooru. Alates [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005.]] aastast antakse kõikidele osalejatele &quot;stardikapitalina&quot; lihtsalt osavõtu eest 12 punkti, et keegi ei peaks kurvastama punktideta jäämise pärast. 

Võitjad saavad auhinna. Erinevalt Eurovisiooni lauluvõistlusest ei saa võitjariik võiduga kaasa õigust korraldada järgmise aasta lauluvõistlust.

== Nõuded laulule ==
Osalev laul peab olema kirjutatud ja lauldud riigi ametlikus keeles. Esinejad peavad olema selle riigi kodanikud, mida nad esindavad, või peavad olema elanud seal vähemalt kaks ja pool aastat. Laul, mis võistlusel osaleb, ei tohi olla varem kaubanduslikult välja antud. Varem kehtis ka reegel, et osalevad lapsed ei tohi üldse olla varem avaldanud muusikat kaubanduslikult, kuid see kaotati [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007.]] aastal, et lubada ka tuntumatel lastel ja bändidel võistlusel osaleda. Alates [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2008.]] aastast on täiskasvanutel lubatud osaleda laulukirjutamisel. Varem pidid olema kõik laulukirjutajad vanuses 8–15. 

== Osalejad ==
Võistlusel osalejad muutuvad igal aastal. Ainult üks riik, Holland, on osalenud kõikidel võistlustel. Viimastel aastatel osaleb võistlusel järjest vähem Lääne-Euroopa riike, kuid järjest rohkem Ida-Euroopa riike. Esialgsed Skandinaavia ringhäälingud lahkusid võistlusest 2006. aastal ning hakkasid taas organiseerima MGP Nordicut, mida ei korraldatud alates laste Eurovisiooni lauluvõistluse algusest. 

[[2022. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2022. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistluse]] järgse seisuga on võistluses osalenud kokku 40 riiki vähemalt ühe korra.

=== Riikide liitumine ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! scope=&quot;col&quot; width=10% | Aasta
! Liituvad riigid
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| {{pisiLipp|Valgevene}}, {{pisiLipp|Belgia}}, {{pisiLipp|Horvaatia}}, {{pisiLipp|Küpros}}, {{pisiLipp|Taani}}, {{pisiLipp|Kreeka}}, {{pisiLipp|Läti}}, {{pisiLipp|Põhja-Makedoonia}}, {{pisiLipp|Malta}}, {{pisiLipp|Holland}}, {{pisiLipp|Norra}}, {{pisiLipp|Poola}}, {{pisiLipp|Rumeenia}}, {{pisiLipp|Hispaania}}, {{pisiLipp|Rootsi}}, {{pisiLipp|Suurbritannia}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]
| {{pisiLipp|Prantsusmaa}}, {{pisiLipp|Šveits}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]
| {{pisiLipp|Venemaa}}, {{pisiLipp|Serbia ja Montenegro}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]
| {{pisiLipp|Portugal}}, {{pisiLipp|Serbia}}, {{pisiLipp|Ukraina}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]
| {{pisiLipp|Armeenia}}, {{pisiLipp|Bulgaaria}}, {{pisiLipp|Gruusia}}, {{pisiLipp|Leedu}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2010. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]]
| {{pisiLipp|Moldova}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]]
| {{pisiLipp|Albaania}}, {{pisiLipp|Aserbaidžaan}}, {{pisiLipp|Iisrael}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2013. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]]
| {{pisiLipp|San Marino}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]]
| {{pisiLipp|Itaalia}}, {{pisiLipp|Montenegro}}, {{pisiLipp|Sloveenia}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]
| {{pisiLipp|Austraalia}}, {{pisiLipp|Iirimaa}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2018. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]]
| {{pisiLipp|Kasahstan}}, {{pisiLipp|Wales}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2020. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2020]]
| {{pisiLipp|Saksamaa}}
|-
![[2023. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]]
|{{pisiLipp|Eesti}}
|}

=== Riikide eemaldumine===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! scope=&quot;col&quot; width=10% | Aasta
! Eemalduvad riigid
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]
| {{pisiLipp|Prantsusmaa}} , {{pisiLipp|Šveits}}, {{pisiLipp|Küpros}}, {{pisiLipp|Poola}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]
| {{pisiLipp|Norra}}, {{pisiLipp|Suurbritannia}}, {{pisiLipp|Läti}}, {{pisiLipp|Taani}}, {{pisiLipp|Serbia ja Montenegro}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]
| {{pisiLipp|Horvaatia}}, {{pisiLipp|Hispaania}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]
| {{pisiLipp|Rootsi}}, {{pisiLipp|Portugal}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2009. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2009]]
| {{pisilipp|Kreeka}}, {{pisilipp|Bulgaaria}}, {{pisilipp|Leedu}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2010. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]]
| {{pisilipp|Rumeenia}}, {{pisilipp|Küpros}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2011. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]]
| {{pisilipp|Malta}}, {{pisilipp|Serbia}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]]
| {{pisilipp|Bulgaaria}}, {{pisilipp|Leedu}}, {{pisilipp|Läti}}, {{pisilipp|Põhja-Makedoonia}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2013. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]]
| {{pisilipp|Albaania}}, {{pisilipp|Belgia}}, {{pisilipp|Iisrael}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]]
| {{pisilipp|Aserbaidžaan}}, {{pisilipp|Moldova}}, {{pisilipp|Põhja-Makedoonia}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]
| {{pisilipp|Horvaatia}}, {{pisilipp|Küpros}}, {{pisilipp|Rootsi}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2016. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]]
| {{pisilipp|Montenegro}}, {{pisilipp|San Marino}}, {{pisilipp|Sloveenia}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2017. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2017]]
| {{pisilipp|Bulgaaria}}, {{pisilipp|Iisrael}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2018. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]]
| {{pisilipp|Küpros}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2019. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2019]]
| {{pisilipp|Aserbaidžaan}}, {{pisilipp|Iisrael}}
|-
! scope=&quot;row&quot; valign=&quot;top&quot; | [[2020. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2020]]
| {{pisiLipp|Albaania}}, {{pisiLipp|Armeenia}}, {{pisiLipp|Austraalia}}, {{pisiLipp|Iirimaa}},{{pisiLipp|Itaalia}}, {{pisiLipp|Põhja-Makedoonia}}, {{pisiLipp|Portugal}}, {{pisiLipp|Wales}}
|-
![[2021. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]]
|{{pisiLipp|Valgevene}}
|-
![[2022. aasta Laste Eurovisiooni laluluvõistlus|2022]]
|{{pisilipp|Aserbaidžaan}}, {{pisilipp|Bulgaaria}}, {{pisiLipp|Saksamaa}}, {{pisiLipp|Venemaa}}
|-
![[2023. aasta Laste Eurovisiooni laluluvõistlus|2023]]
|{{pisilipp|Kasahstan}}, {{pisilipp|Serbia}}
|}

===Riigid laste Eurovisiooni lauluvõistlusel===

[[Pilt:Junior Eurovision Participants.svg|thumbnail|300px|right|Osalemine alates 2003. aastast:
{{legend|#22b14c|osalenud vähemalt ühel korral}}
{{legend|#ffc20e|mitte kunagi osalenud, kuigi see oleks võimalik}}
{{legend|#d40000|plaaninud osaleda, aga hiljem eemaldunud}} 
{{legend|#00ff00|osalenud kui teise riigi osa, aga mitte kunagi iseseisvalt}}
]]

[[File:Junior Eurovision winners map.svg|pisi|Võitjad]]

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|- style=&quot;background:#efefef&quot;
! Riik !! Debüüdi aasta !! Osaluste arv !! Võitude arv !!class=&quot;unsortable&quot;| Ringhääling(ud) 
|-
|{{pisiLipp|Albaania}}
|[[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]]
|10
| 0
| [[RTSH]]
|-
|{{pisiLipp|Armeenia}}
| [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]
|17
| 2
| [[AMPTV]]
|-bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Austraalia}}
| [[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]
|5
| 0
| [[SBS]] (2015-2016)
[[Australian Broadcasting Company|ABC]] (2017-)
|-
|- 
|{{pisiLipp|Aserbaidžaan}}
|[[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]]
| 4
| 0
| [[ITV]]
|-
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Belgia}}
| [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| 10
| 0 
| [[Vlaamse Radio- en Televisieomroep|VRT]]
|-
|- 
|{{pisiLipp|Bulgaaria}}
| [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]
|7
| 0
| [[Bulgaaria Rahvuslik Televisioon|BNT]]
|-
|{{pisiLipp|Eesti}}
|[[2023. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]]
|2
|0
|[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]
|-
|{{pisiLipp|Gruusia}}
| [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]
|18
|4
| [[Gruusia Rahvusringhääling|GTVR]]
|-
| {{pisiLipp|Hispaania}}
|  [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
|  10
|  1
| [[Televisión Española|TVE]]
|-
|{{pisiLipp|Holland}}
| [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
|22
| 1
| [[AVRO]]
|-
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |{{pisiLipp|Horvaatia}}
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 5
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 1
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[Croatian Radiotelevision|HRT]]
|-
|{{pisiLipp|Iirimaa}}
|[[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]
|9
| 0
|[[TG4]]
|-
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Iisrael}}
|[[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]]
|3
| 0
|[[IBA]]
|-
|{{pisiLipp|Itaalia}}
|[[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]]
|10
| 1
|[[RAI]]
|-
|{{pisiLipp|Kasahstan}}
| [[2018. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]]
|5
|0
|[[Khabar Agency]]
|-
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |{{pisiLipp|Kreeka}}
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |6
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |0
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |[[ERT]]
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; 
|{{pisiLipp|Küpros}}
|[[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
|10
|0
|[[Cyprus Broadcasting Corporation|CyBC]]
|-
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Leedu}}
| [[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]
| 4
| 0
| [[Lietuvos nacionalinis radijas ir televizija|LRT]]
|-
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |{{pisiLipp|Läti}}
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |[[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |5
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |0
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |[[Latvijas Televīzija|LTV]]
|-
|{{pisiLipp|Põhja-Makedoonia}}
| [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
|19
| 0
| [[Makedonska Radio Televizija|MKRTV]]
|-
| {{pisiLipp|Malta}}
| [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
||20
|2
| [[Public Broadcasting Services|PBS]]
|-
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisilipp|Moldova}}
|[[2010. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]]
| 4
| 0
|[[TRM]]
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Montenegro}}
| [[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]]
|2
| 0
| [[RTCG]]
|-
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |{{pisiLipp|Norra}}
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 3
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 0
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[Norsk rikskringkasting|NRK]]
|-
|{{pisiLipp|Poola}}
| [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
|11
| 2
| [[Telewizja Polska|TVP]]
|-
|{{pisiLipp|Portugal}}
|[[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]
|9
|0
| [[Rádio e Televisão de Portugal|RTP]]
|-
| {{pisiLipp|Prantsusmaa}}
|  [[2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]
|  8
|  3
|  [[France 3]]
|-
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Rootsi}}
| [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| 11
| 0
| [[Sveriges Television|SVT]] (2003–2005,2010–2014)&lt;br/&gt; [[TV4 (Rootsi)|TV4]] (2006–2007,2009)
|-
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |{{pisiLipp|Rumeenia}}
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |7
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |0
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |[[Televiziunea Română|TVR]]
|-
|- 
|{{pisiLipp|Saksamaa}}
|[[2020. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2020]]
|4
| 0
|[[KiKa]]
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisilipp|San Marino}}
|[[2013. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]]
|4
| 0
|[[San Marino RTV|SMTV]]
|- 
| {{pisiLipp|Serbia}}
| [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]
|14
| 0
| [[Radio-televizija Srbije|RTS]]
|-
|- bgcolor=&quot;#f88379&quot;
|{{pisiLipp|Serbia ja Montenegro}}
| [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]
| 1
| 0
| [[Radio-televizija Srbije|RTS]]/[[Radio Televizija Crne Gore|RTCG]]
|-
|- bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Sloveenia}}
| [[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]]
|2
| 0
| [[RTVSLO]]
|-
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |{{pisiLipp|Suurbritannia}}
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 5
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 0
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[ITV]]
|-
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |{{pisiLipp|Šveits}}
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 1
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 0
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[SRG SSR idée suisse|SF DRS]]
|-
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; |{{pisiLipp|Taani}}
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 3
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | 0
| bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot; | [[Danmarks Radio|DR]]
|-
|{{pisiLipp|Ukraina}}
| [[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]
|19
| 1
| [[Natsionalna Telekompanija Ukraini|NTU]]
|-bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Valgevene}}
| [[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]
|18
| 2
| [[BTRC]]
|-
|{{pisiLipp|Venemaa}}
| [[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]
|17
|2
| [[Rossija|RTR]]
|-bgcolor=&quot;#dcdcdc&quot;
|{{pisiLipp|Wales}}
| [[2018. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]]
|2
|0
|[[S4C]]
|-
|-
|}

==Võistlused==
{| class=wikitable
|-
!Aasta
!Võitja
!Keel
!Esitaja
!Laul
!Punktid
!Teine koht
!Kuupäev
!Toimumiskoht
!Linn
!Osalejaid
|-
|'''[[2003. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2003]]'''
|{{pisiLipp|Horvaatia}}
|[[horvaadi keel|horvaadi]]
|[[Dino Jelusić]]
|&quot;Ti Si Moja Prva Ljubav&quot;
|134
|{{pisiLipp|Hispaania}}
|[[15. november]] [[2003]]
|[[Forum Copenhagen]]
|[[Pilt:Flag of Denmark.svg|border|22px]] [[Kopenhaagen]]
| 16
|-
|'''[[2004. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2004]]'''
|{{pisiLipp|Hispaania}}
|[[hispaania keel|hispaania]]
|[[María Isabel]]
|&quot;Antes Muerta Que Sencilla&quot;
|171
|{{pisiLipp|Suurbritannia}}
|[[20. november]] [[2004]]
|[[Haakons Hall]]
|[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Lillehammer]]
| 18
|-
|'''[[2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]'''
|{{pisiLipp|Valgevene}}
|[[vene keel|vene]]
|[[Ksenia Sitnik]]
|&quot;Mõ vmeste&quot; (&quot;Мы вместе&quot;)
|149
|{{pisiLipp|Hispaania}}
|[[26. november]] [[2005]]
|[[Ethias Arena]]
|[[Pilt:Flag of Belgium.svg|border|22px]] [[Hasselt]]
| 16
|-
|'''[[2006. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2006]]'''
|{{pisiLipp|Venemaa}}
|[[vene keel|vene]]
|[[Õed Tolmatšovad]]
|&quot;Vessenni džaz&quot; (&quot;Весенний джаз&quot;)
|154
|{{pisiLipp|Valgevene}}
|[[2. detsember]] [[2006]]
|[[Sala Polivalentă]]
|[[Pilt:Flag of Romania.svg|border|22px]] [[Bukarest]]
| 15
|-
|'''[[2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2007]]'''
|&lt;s&gt;{{pisiLipp|Valgevene}}&lt;/s&gt;
|[[vene keel|vene]]
|[[Aleksei Žigalkovitš]]
|&quot;S druzjami&quot; (&quot;С друзьями&quot;)
|137
|{{pisiLipp|Armeenia}} 
|[[8. detsember]] [[2007]]
|[[Ahoy Rotterdam]]
|[[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|border|22px]] [[Rotterdam]]
| 17
|-
|'''[[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2008]]'''
|{{pisiLipp|Gruusia}}
|[[Tehiskeel|väljamõeldud]]
| [[Bzikebi]]
| &quot;Bzz...&quot;
| 154
| {{pisiLipp|Ukraina}}
|[[22. november]] [[2008]]
|[[Spyros Kyprianou Athletic Centre]]
|[[Pilt:Flag of Cyprus.svg|border|22px]] [[Limassol]]
| 15
|-
|'''[[2009. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2009]]'''
|{{pisiLipp|Holland}}
|[[Hollandi keel|hollandi]], [[Inglise keel|inglise]]
| [[Ralf Mackenbach]]
| &quot;Click Clack&quot;
| 121
| {{pisilipp|Armeenia}}
|[[21. november]] [[2009]]
|[[Palats Sportu|Палац спорту (Palats Sportu)]]
|[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Kiiev]]
| 13
|-
|'''[[2010. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]]'''
|{{pisilipp|Armeenia}}
|[[Armeenia keel|armeenia]] 
|[[Vladimir Arzumanyan]]
| &quot;Mama&quot; (&quot;Մամա&quot;)
| 120
|{{pisilipp|Venemaa}}
| [[20. november]] [[2010]]
| [[Minsk Arena]]
|[[Pilt:Flag of Belarus.svg|border|22px]] [[Minsk]]
| 14
|-
|'''[[2011. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2011]]'''
|{{pisiLipp|Gruusia}}
|[[Gruusia keel|gruusia]]&lt;ref name=&quot;laul-sisal&quot;&gt;Laul sisaldab ühte korduvat fraasi inglise keeles.&lt;/ref&gt;
| [[CANDY]]
| &quot;Candy Music&quot;
| 108
| {{pisiLipp|Holland}}
| [[ 3. detsember]] [[2011]]
| [[Karen Demirchyan Complex]]
| [[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Jerevan]]
| 13
|-
|'''[[2012. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2012]]'''
|{{pisiLipp|Ukraina}}
|[[Ukraina keel|ukraina]], [[Inglise keel|inglise]]
| [[Anastassija Petrõk]]
| &quot;Nebo&quot; (&quot;Небо&quot;)
| 138
| {{pisiLipp|Gruusia}}
| [[ 1. detsember]] [[2012]]
| [[Heineken Music Hall]]
| [[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|border|22px]] [[Amsterdam]]
| 12
|-
|'''[[2013. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2013]]'''
|{{pisiLipp|Malta}}
|[[Inglise keel|inglise]]
| [[Gaia Cauchi]]
| &quot;The Start&quot;
| 130
| {{pisiLipp|Ukraina}}
| [[ 30. november]] [[2013]]
| [[Palace Ukraine]]
| [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Kiiev]]
| 12
|-
|'''[[2014. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2014]]'''
|{{pisiLipp|Itaalia}}
|[[Itaalia keel|itaalia]], [[Inglise keel|inglise]]
| [[Vincenzo Cantiello]]
| &quot;Tu primo grande amore&quot;
| 159
| {{pisiLipp|Bulgaaria}}
| [[ 15. november]] [[2014]]
| [[Malta Shipbuilding]]
| [[Pilt:Flag of Malta.svg|border|22px]] [[Marsa]]
| 16
|-
|'''[[2015. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2015]]'''
| {{pisiLipp|Malta}}
|[[Inglise keel|inglise]]
| [[Destiny Chukunyere]]
| &quot;Not My Soul&quot;
| 185
| {{pisiLipp|Armeenia}}
| [[ 21. november]] [[2015]]
| [[Arena Armeec]]
| [[Pilt:Flag of Bulgaria.svg|border|22px]] [[Sofia]]
| 17
|-
|'''[[2016. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]]'''
| {{pisiLipp|Gruusia}}
|[[Gruusia keel|gruusia]]
|[[Mariam Mamadashvili]]
| &quot;Mzeo&quot; (&quot;მზეო&quot;)
| 239
| {{pisiLipp|Armeenia}}
| [[ 20. november]] [[2016]]
| [[Mediterranean Conference Centre]]
| [[Pilt:Flag of Malta.svg|border|22px]] [[Valletta]]
| 17
|-
|'''[[2017. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2017]]'''
| &lt;s&gt;{{pisiLipp|Venemaa}}&lt;/s&gt;
|[[Vene keel|vene]], [[Inglise keel|inglise]]
|[[Polina Bogusevitš]]
| &quot;Wings&quot;
| 188
| {{pisiLipp|Gruusia}}
|[[26. november]] [[2017]]
|[[Thbilisi Olümpiapalee]]
| [[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Thbilisi]]
|16
|-
|'''[[2018. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2018]]'''
| rowspan=&quot;2&quot; | {{pisiLipp|Poola}}
|[[Poola keel|poola]], [[Inglise keel|inglise]]
|[[Roksana Węgiel]]
|&quot;Anyone I Want to Be&quot;
| 215
|{{pisiLipp|Prantsusmaa}}
|[[25. november]] [[2018]]
| [[Minsk Arena]]
|[[Pilt:Flag of Belarus.svg|border|22px]] [[Minsk]]
| 20
|-
|[[2019. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus|'''2019''']]
|[[Poola keel|poola]], [[Inglise keel|inglise]]
|[[Viki Gabor]]
|&quot;Superhero&quot;
|278
| rowspan=&quot;2&quot; |{{pisiLipp|Kasahstan}}
|[[24. november]] [[2019]]
|[[Gliwice Arena]]
|[[Pilt:Flag of Poland.svg|border|22px]] [[Gliwice]]
|19
|-
|[[2020. aasta Laste Eurovisiooni Lauluvõistlus|'''2020''']]
|{{pisiLipp|Prantsusmaa}}
|[[Prantsuse keel|prantsuse]]
|[[Valentina Tronel|Valentina]]
|&quot;J'Imagine&quot;
|200
|[[29. november]] [[2020]]
|[[Telewizja Polska|TVP Peakorter]]
|[[Pilt:Flag of Poland.svg|border|22px]] [[Varssavi]]
|12
|-
|'''[[2021. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2021]]'''
|{{pisilipp|Armeenia}}
|[[Armeenia keel|armeenia]], [[Inglise keel|inglise]]
|[[Maléna]]
|&quot;Qami Qami&quot; (&quot;Քամի Քամի&quot;)
|224
|{{pisiLipp|Poola}}
|[[19. detsember|19. Detsember]] [[2021]]
|[[La Seine Musicale]]
|[[Pilt:Flag of France.svg|border|22px]] [[Pariis]]
|19
|-
|'''[[2022. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2022]]'''
|{{pisilipp|Prantsusmaa}}
|[[Prantsuse keel|prantsuse]]&lt;ref name=&quot;laul-sisal&quot; /&gt;
|[[Lissandro]]
|&quot;Oh Maman!&quot;
|203
|{{pisiLipp|Armeenia}}
|[[11. detsember|11. Detsember]] [[2022]]
|[[Karen Demirchyan Complex]]
|[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Jerevan]]
|16
|-
|'''[[2023. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2023]]'''
|{{pisiLipp|Prantsusmaa}}
|[[Prantsuse keel|prantsuse]]
|[[Zoé Clauzure]]
|&quot;Cœur&quot;
|228
|{{pisiLipp|Hispaania}}
|[[26. november|26. november]] [[2023]]
|[[Palais Nikaïa]]
|[[Pilt:Flag of France.svg|border|22px]] [[Nice]]
|16
|-
|[[2024. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]]
|{{pisiLipp|Gruusia}}
|[[Gruusia keel|gruusia]]
|[[Andria Putkaradze]]
|&quot;To My Mom&quot;
|239
|{{pisiLipp|Portugal}}
|[[16. november]] [[2024]]
|[[Caja Mágica]]
|[[Pilt:Flag of Spain.svg|border|22px]] [[Madrid]]
|17
|-
|[[2025. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2025]]
|{{pisiLipp|Prantsusmaa}}
|[[Prantsuse keel|prantsuse]]
|[[Lou Deleuze]]
|&quot;Ce monde&quot;
|248
| {{pisiLipp|Ukraina}}
|[[13. detsember]] [[2025]]
|[[Thbilisi Olümpiapalee]]
|[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Thbilisi]]
|18
|}

==Vaata ka==
*[[2019. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]
*[[Eurovisiooni noorte muusikute konkurss]] (inglise Eurovision Young Musicians)

== Välislingid ==
{{Commonscat|Junior Eurovision Song Contest}}
* [http://www.junioreurovision.tv/ Laste Eurovisiooni ametlik koduleht]

[[Kategooria:Laste Eurovisiooni lauluvõistlus| ]]</text>
      <sha1>0zsrrlk3yd6m13mcwpyf1g5d16m56e4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bring Me the Horizon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>126824</id>
    <revision>
      <id>7158284</id>
      <parentid>6666290</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:04:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158284</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="958" sha1="6qkwx5kr8bf9p16kcaegphg1oqcwjfp" xml:space="preserve">[[Pilt:Bring-Me-The-Horizon.jpg|pisi|Bring Me the Horizon (2009)]]
'''Bring Me the Horizon''' (lühend '''BMTH''') on 2004. aastal loodud inglise ''[[metalcore]]''-ansambel. Ansambli laulja on [[Oliver Sykes]] (tuntud ka Oli Sykesi nime all).

==Stuudioalbumid==
*&quot;[[Count Your Blessings]]&quot; (2006) 
*&quot;[[Suicide Season]]&quot; (2008)
*&quot;[[There Is a Hell, Believe Me I've Seen It. There Is a Heaven, Let's Keep It a Secret]]&quot; (2010)
* &quot;Sempiternal&quot; (2013)
* &quot;That's The Spirit (2015)

== Liikmed ==
*[[Oliver Sykes]] – vokaal
*[[Lee  Malia]] – kitarr
*[[Matt Kean]] – basskitarr
*[[Matt Nicholls]] – trummid
*[[Jordan Fish]] − klahvpillid, programmeerimine, taustalaul (2012–...)

=== Endised liikmed ===
*[[Jona Weinhofen]] – kitarr, süntesaator, taustalaul (2009–2013)
*[[Curtis Ward]] – kitarr

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Bring Me the Horizon}}
*[http://www.bringmethehorizon.co.uk/ Koduleht]

[[Kategooria:Suurbritannia ansamblid]]</text>
      <sha1>6qkwx5kr8bf9p16kcaegphg1oqcwjfp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Göran Sonesson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>128476</id>
    <revision>
      <id>7158543</id>
      <parentid>7157341</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:28:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Linnapp</username>
        <id>81296</id>
      </contributor>
      <comment>Raamatu Semiotic investigations 2026 lisamine</comment>
      <origin>7158543</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7747" sha1="6hbqg3mujen8pmustks9cyf20iisnzl" xml:space="preserve">'''Göran Harry Sonesson''' ([[17. oktoober]] [[1951]] [[Malmö]] – [[17. märts]] [[2023]]) oli rootsi [[semiootika|semiootik]]. Ta oli esimene semiootikaprofessor Rootsis al 2000.a. Ta oli ka Rahvusvahelise Visuaalemiootika Assotsiatsiooni (IAVS) asutajaid 1989.a. Blois’is ja selle asepeasekretär aastatel 2004–2009 jm. Sonesson oli Rahvusvahelise Semiootika Uuringute Assotsiatsiooni (IASS-AIS) asepeasekretär ning mitu aastakümmet Rootsi esindaja selle täitevkomitees. Göran Sonesson oli [[Lundi Ülikool]]i semiootikaprofessor. Samal ajal ei unustanud ta ka kodumaad ning oli aastatel 1992–2012 Põhjamaade semiootikauuringute ühingu (NASS) president ja alates 1991. aastast ka Svenska Föreningen för Semiotik (SFFS) ''president.'' 

Sonesson sündis 1951. aastal Malmös Rootsis ja õppis [[lingvistika]]t Lundi Ülikoolis (1978 Ph.D) ning semiootikat [[Algirdas Greimas]]i juures Pariisi École des Hautes Études en Sciences Sociales’is, kaitses selles valdkonnas teise doktorikraadi samuti 1978. aastal. Oma järeldoktorantuuri raames Pariisis tegeles ta žestide semiootikaga. Töötas 1981-1982 Mehhikos, kus ta uuris maiade keeli ja kultuurisemiootikat. Seal ta ka kohtus oma tulevase elukaaslase ''Ana Tajera Sonessoniga'' ja abiellus temaga. Pärast 1983. aastal Rootsi naasmist tegi Göran Sonesson palju selle nimel, et semiootika kui eriala Rootsis juurduda saaks. 1986. aastal algatas ta Lundi Ülikooli kunstiajaloo osakonnas semiootika seminari. Mitmeid aastaid kogunes väike semiootikahuviliste rühm, kuhu kuulus ka [https://www.lunduniversity.lu.se/lucat/user/30a280fed3f0af58eae03260974fe1dc Gunnar Sandin], igal teisel kolmapäeval, et lugeda ja arutada nii klassikalisi kui ka uuemaid erialaseid tekste. 2000. aastal sai Göran Sonessonist Rootsi esimene ja seni ainus semiootika professor. Olles hispaania, prantsuse, saksa ja inglise keele valdaja, avaldas ta oma töid kõigis neis keeltes, välja arvatud rootsi keeles, ning oli rahvusvaheliselt väga tunnustatud. 

Tema peamisteks uurmisvaldkondadeks olid [[kultuurisemiootika]], [[visuaalsemiootika]] ja [[kognitiivsemiootika]]. Ta on loonud oma originaalse ''ikonismiteooria'' (plastilised märgid jm) ja mitmetes uurimustes analüüsinud visuaalsemiootikasse puutuvaid [[Nelson Goodman]]i ja [[Umberto Eco]] ikoonilise tähistamise jm märgiteooriaid. Ta on analüüsinud ka [[Juri Lotman]]i teoreetilisi vaateid. Tema põhjalik kultuurisemiootika tugineb peamiselt Lotmanile, 2) tema visuaalne semiootika sai alguse kriitikast [[Umberto Eco]] ja [[Nelson Goodman|Nelson Goodmani]] ikoonilisuse arusaamade suhtes ning 3) tema kognitiivne semiootika (fenomenoloogial põhinev vaade eluilmale, milles käsitleti [[Terrence Deacon]]i jt. vaateid. 

Oma pika karjääri jooksul avaldas Göran Sonesson rohkesti teadusartikleid ja kaks publitseeris raamatut. Mahukas teos ''„Pictorial Concepts“ (1989)'' on pälvinud rahvusvahelist tunnustust kaasaegse visuaalsemiootika alusteosena. Rootsi keeles ilmunud ''„Bildbetydser”'' (1992) on esimene visuaalse semiootika alane terviklik õpik (mis tahes keeles). Koos ''David Dunériga'' avaldas ta raamatu ''„Human Lifeworlds: The Cognitive Semiotics of Cultural Evolution”'' (2016). Ta on olnud mitme olulise kogumiku, nagu ''„Encyclopaedia of Semiotics“ (1998)'' ja ajakirja Cognitive Development eriväljaande „Semiotics and Cognition in Human Development“ kaastoimetaja koos Chris Sinha ja Sara Lenningeriga (2015) ning kogumiku „Meaning, Mind and Communication: Explorations in Cognitive Semiotics” (2016) väljaandja koos Jordan Zlatevi ja Piotr Konderakiga.  

Püüdes saavutada teoreetilist järjepidevust, seadis Göran sageli kahtluse alla semiootilise teooria, jäädes alati humanistiks. Tema jaoks ei olnud kunagi valik „kas Saussure või Peirce“, vaid pigem mõlemad ja paljud teised, eelkõige Husserl. Püüdes kindlameelselt säilitada sidet kogemusega, tõi Göran esile märkide ja muude tähenduste olulisuse inimeste jaoks. „Kõiges, mida ma teen, on alati olemas elumaailma aspekt,” ütles ta kord väga tabavalt. Tema kirjutised märkidest ja muudest tähendustest, eriti piltide osas, jäävad selles valdkonnas kahtlemata mõjukaks.  

Kogu oma semiootikukarjääri jooksul, alates 1989. aasta põhjalikust doktoritööst „Pictorial Concepts“ kuni 2026. aastal postuumselt avaldatud raamatuni „Semiotic Investigations“, pühendas Sonesson erilist tähelepanu ikooni või ikoonilisuse mõiste erinevate tahkude põhjalikule uurimisele ja selgitamisele. Ta kaitses ikooni rolli mitte (nagu paljud Peirce’i järgijad teevad) üksnes pildilise sarnasuse juhtumina, vaid eraldiseisva semiootilise seose loogilise vormina, mis eeldab, et me näeme vahet ikoonilisuse (suhe), ikoonilise aluse (eeltingimus) ja ikoonilise märgi (edastatav tähendus) vahel. Nende eristuste tegemise kaudu suutis ta võtta kriitilise lähenemisviisi, esialgu selliste autorite suhtes nagu Goodman ja Eco ning hiljem Deacon, et mainida vaid mõningaid. Mis puutub tema kultuurisemiootikasse, siis rõhutas ta kolmeosalist kultuurivaldkonda (Ego, Alter ja Alius), vaadet, mis pärineb Lotmani kirjutistest. Sonesson pidas seda siiski selgemalt sõnastatud põhimudelit vajavaks - võrreldes semiosfääri idees esineva veidi dihhotoomsema või kaasatusele orienteeritud vaatega kultuurivahetuse toimepõhjustele. Oma viimastes kirjutistes pühendas Sonesson aega evolutsiooni uurimisele ja arutamisele, rõhutades näiteks „sedimentatsiooni” mõistet, mis on laenatud Husserli taju- ja tunnetusteooriast, kuid mida siin rakendatakse pigem ajaloolise ja arengulise kontseptsioonina.&lt;ref&gt;Eravestlusest Sonessoni kaasteadlase Gunnar Sandiniga Lundi ülikoolist 19.05.2026&lt;/ref&gt;  

Sonesson esines loengukursusega [[PallasFoto|Kõrgema Kunstikooli Pallas fotograafiaosakonnas]] 2011. aastal ning avaldas põhjaliku intervjuu Pallase professori [[Peeter Linnap|Peeter Linnapiga]]. Sonesson pidas loengukursuse [[Tartu Ülikooli semiootika osakond|Tartu Ülikooli semiootikaosakonnas]] 1997. aastal ja külastas osakonda hiljem korduvalt. Polemiseerides, Rene Lindekensi, Henri Van Lieri, Jean Marie Schaefferi, Groupe Mju jt visuaalsemiootikutega on Sonesson loonud oma teooria ka fotograafia käsitlemiseks.  

==Teosed==
*Sonesson, Göran 1989. Pictorial Concepts. Inquiries into the semiotic heritage and its relevance for the analysis of the visual world. Lund: Lund University Press. &lt;nowiki&gt;ISBN 91-7966-062-2&lt;/nowiki&gt;
*Sonesson, Göran 1989. [https://portal.research.lu.se/en/publications/semiotics-of-photography-on-tracing-the-index/ Semiotics of photography - On tracing the index - Lund University] 
*Sonesson, Göran 1992. „Bildbetydser. Inledning till bildsemiotiken som vetenskap&quot;. Studentlitteratur AB. ISBN: 91-44-31661-5
*Sonesson, Göran and Duner, David 2016. „Human Lifeworlds: The Cognitive Semiotics of Cultural Evolution”. Peter Lang Editions. ISBN 9783653054866
*Sonesson, Göran, Zlatev, Jordan and Konderak, Piotr 2016. „Meaning, Mind and Communication: Explorations in Cognitive Semiotics”. &lt;nowiki&gt;ISBN 9783631657041&lt;/nowiki&gt;
*Sonesson, Göran. Intervjuu Peeter Linnapile.- Rmt.: Peeter Linnap. &quot;Intervjuud visuaalkultuuri intellektuaalidega 1992–2010&quot;. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011, 355 lk. (Silmakirjad 4). ISBN 9789985991541 (köites) ISSN 14068893
*Semiotic investigations: From Meaning to Pictures and Communication. Ed.By. Jordan Zlatev, Sara Lenninger and Todd Oakly. De Gruyter Brill, 2026. 

{{DEFAULTSORT:Sonesson, Göran}}
[[Kategooria:Rootsi semiootikud]]
[[Kategooria:Kõrgem Kunstikool Pallas]]
[[Kategooria:Visuaalsemiootika]]
[[Kategooria:Sündinud 1951]]
[[Kategooria:Surnud 2023]]
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>6hbqg3mujen8pmustks9cyf20iisnzl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158570</id>
      <parentid>7158543</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T21:18:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Linnapp</username>
        <id>81296</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teosed */ 'postuumselt 2026 ilmunud raamatule</comment>
      <origin>7158570</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7780" sha1="23ybok6pr2l5r21ve3ilpsrr2u7aqsh" xml:space="preserve">'''Göran Harry Sonesson''' ([[17. oktoober]] [[1951]] [[Malmö]] – [[17. märts]] [[2023]]) oli rootsi [[semiootika|semiootik]]. Ta oli esimene semiootikaprofessor Rootsis al 2000.a. Ta oli ka Rahvusvahelise Visuaalemiootika Assotsiatsiooni (IAVS) asutajaid 1989.a. Blois’is ja selle asepeasekretär aastatel 2004–2009 jm. Sonesson oli Rahvusvahelise Semiootika Uuringute Assotsiatsiooni (IASS-AIS) asepeasekretär ning mitu aastakümmet Rootsi esindaja selle täitevkomitees. Göran Sonesson oli [[Lundi Ülikool]]i semiootikaprofessor. Samal ajal ei unustanud ta ka kodumaad ning oli aastatel 1992–2012 Põhjamaade semiootikauuringute ühingu (NASS) president ja alates 1991. aastast ka Svenska Föreningen för Semiotik (SFFS) ''president.'' 

Sonesson sündis 1951. aastal Malmös Rootsis ja õppis [[lingvistika]]t Lundi Ülikoolis (1978 Ph.D) ning semiootikat [[Algirdas Greimas]]i juures Pariisi École des Hautes Études en Sciences Sociales’is, kaitses selles valdkonnas teise doktorikraadi samuti 1978. aastal. Oma järeldoktorantuuri raames Pariisis tegeles ta žestide semiootikaga. Töötas 1981-1982 Mehhikos, kus ta uuris maiade keeli ja kultuurisemiootikat. Seal ta ka kohtus oma tulevase elukaaslase ''Ana Tajera Sonessoniga'' ja abiellus temaga. Pärast 1983. aastal Rootsi naasmist tegi Göran Sonesson palju selle nimel, et semiootika kui eriala Rootsis juurduda saaks. 1986. aastal algatas ta Lundi Ülikooli kunstiajaloo osakonnas semiootika seminari. Mitmeid aastaid kogunes väike semiootikahuviliste rühm, kuhu kuulus ka [https://www.lunduniversity.lu.se/lucat/user/30a280fed3f0af58eae03260974fe1dc Gunnar Sandin], igal teisel kolmapäeval, et lugeda ja arutada nii klassikalisi kui ka uuemaid erialaseid tekste. 2000. aastal sai Göran Sonessonist Rootsi esimene ja seni ainus semiootika professor. Olles hispaania, prantsuse, saksa ja inglise keele valdaja, avaldas ta oma töid kõigis neis keeltes, välja arvatud rootsi keeles, ning oli rahvusvaheliselt väga tunnustatud. 

Tema peamisteks uurmisvaldkondadeks olid [[kultuurisemiootika]], [[visuaalsemiootika]] ja [[kognitiivsemiootika]]. Ta on loonud oma originaalse ''ikonismiteooria'' (plastilised märgid jm) ja mitmetes uurimustes analüüsinud visuaalsemiootikasse puutuvaid [[Nelson Goodman]]i ja [[Umberto Eco]] ikoonilise tähistamise jm märgiteooriaid. Ta on analüüsinud ka [[Juri Lotman]]i teoreetilisi vaateid. Tema põhjalik kultuurisemiootika tugineb peamiselt Lotmanile, 2) tema visuaalne semiootika sai alguse kriitikast [[Umberto Eco]] ja [[Nelson Goodman|Nelson Goodmani]] ikoonilisuse arusaamade suhtes ning 3) tema kognitiivne semiootika (fenomenoloogial põhinev vaade eluilmale, milles käsitleti [[Terrence Deacon]]i jt. vaateid. 

Oma pika karjääri jooksul avaldas Göran Sonesson rohkesti teadusartikleid ja kaks publitseeris raamatut. Mahukas teos ''„Pictorial Concepts“ (1989)'' on pälvinud rahvusvahelist tunnustust kaasaegse visuaalsemiootika alusteosena. Rootsi keeles ilmunud ''„Bildbetydser”'' (1992) on esimene visuaalse semiootika alane terviklik õpik (mis tahes keeles). Koos ''David Dunériga'' avaldas ta raamatu ''„Human Lifeworlds: The Cognitive Semiotics of Cultural Evolution”'' (2016). Ta on olnud mitme olulise kogumiku, nagu ''„Encyclopaedia of Semiotics“ (1998)'' ja ajakirja Cognitive Development eriväljaande „Semiotics and Cognition in Human Development“ kaastoimetaja koos Chris Sinha ja Sara Lenningeriga (2015) ning kogumiku „Meaning, Mind and Communication: Explorations in Cognitive Semiotics” (2016) väljaandja koos Jordan Zlatevi ja Piotr Konderakiga.  

Püüdes saavutada teoreetilist järjepidevust, seadis Göran sageli kahtluse alla semiootilise teooria, jäädes alati humanistiks. Tema jaoks ei olnud kunagi valik „kas Saussure või Peirce“, vaid pigem mõlemad ja paljud teised, eelkõige Husserl. Püüdes kindlameelselt säilitada sidet kogemusega, tõi Göran esile märkide ja muude tähenduste olulisuse inimeste jaoks. „Kõiges, mida ma teen, on alati olemas elumaailma aspekt,” ütles ta kord väga tabavalt. Tema kirjutised märkidest ja muudest tähendustest, eriti piltide osas, jäävad selles valdkonnas kahtlemata mõjukaks.  

Kogu oma semiootikukarjääri jooksul, alates 1989. aasta põhjalikust doktoritööst „Pictorial Concepts“ kuni 2026. aastal postuumselt avaldatud raamatuni „Semiotic Investigations“, pühendas Sonesson erilist tähelepanu ikooni või ikoonilisuse mõiste erinevate tahkude põhjalikule uurimisele ja selgitamisele. Ta kaitses ikooni rolli mitte (nagu paljud Peirce’i järgijad teevad) üksnes pildilise sarnasuse juhtumina, vaid eraldiseisva semiootilise seose loogilise vormina, mis eeldab, et me näeme vahet ikoonilisuse (suhe), ikoonilise aluse (eeltingimus) ja ikoonilise märgi (edastatav tähendus) vahel. Nende eristuste tegemise kaudu suutis ta võtta kriitilise lähenemisviisi, esialgu selliste autorite suhtes nagu Goodman ja Eco ning hiljem Deacon, et mainida vaid mõningaid. Mis puutub tema kultuurisemiootikasse, siis rõhutas ta kolmeosalist kultuurivaldkonda (Ego, Alter ja Alius), vaadet, mis pärineb Lotmani kirjutistest. Sonesson pidas seda siiski selgemalt sõnastatud põhimudelit vajavaks - võrreldes semiosfääri idees esineva veidi dihhotoomsema või kaasatusele orienteeritud vaatega kultuurivahetuse toimepõhjustele. Oma viimastes kirjutistes pühendas Sonesson aega evolutsiooni uurimisele ja arutamisele, rõhutades näiteks „sedimentatsiooni” mõistet, mis on laenatud Husserli taju- ja tunnetusteooriast, kuid mida siin rakendatakse pigem ajaloolise ja arengulise kontseptsioonina.&lt;ref&gt;Eravestlusest Sonessoni kaasteadlase Gunnar Sandiniga Lundi ülikoolist 19.05.2026&lt;/ref&gt;  

Sonesson esines loengukursusega [[PallasFoto|Kõrgema Kunstikooli Pallas fotograafiaosakonnas]] 2011. aastal ning avaldas põhjaliku intervjuu Pallase professori [[Peeter Linnap|Peeter Linnapiga]]. Sonesson pidas loengukursuse [[Tartu Ülikooli semiootika osakond|Tartu Ülikooli semiootikaosakonnas]] 1997. aastal ja külastas osakonda hiljem korduvalt. Polemiseerides, Rene Lindekensi, Henri Van Lieri, Jean Marie Schaefferi, Groupe Mju jt visuaalsemiootikutega on Sonesson loonud oma teooria ka fotograafia käsitlemiseks.  

==Teosed==
*Sonesson, Göran 1989. Pictorial Concepts. Inquiries into the semiotic heritage and its relevance for the analysis of the visual world. Lund: Lund University Press. &lt;nowiki&gt;ISBN 91-7966-062-2&lt;/nowiki&gt;
*Sonesson, Göran 1989. [https://portal.research.lu.se/en/publications/semiotics-of-photography-on-tracing-the-index/ Semiotics of photography - On tracing the index - Lund University] 
*Sonesson, Göran 1992. „Bildbetydser. Inledning till bildsemiotiken som vetenskap&quot;. Studentlitteratur AB. ISBN: 91-44-31661-5
*Sonesson, Göran and Duner, David 2016. „Human Lifeworlds: The Cognitive Semiotics of Cultural Evolution”. Peter Lang Editions. ISBN 9783653054866
*Sonesson, Göran, Zlatev, Jordan and Konderak, Piotr 2016. „Meaning, Mind and Communication: Explorations in Cognitive Semiotics”. &lt;nowiki&gt;ISBN 9783631657041&lt;/nowiki&gt;
*Sonesson, Göran. Intervjuu Peeter Linnapile.- Rmt.: Peeter Linnap. &quot;Intervjuud visuaalkultuuri intellektuaalidega 1992–2010&quot;. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011, 355 lk. (Silmakirjad 4). ISBN 9789985991541 (köites) ISSN 14068893
*Sonesson, Göran. Semiotic investigations: From Meaning to Pictures and Communication. Ed.By. Jordan Zlatev, Sara Lenninger and Todd Oakly. De Gruyter Brill, 2026. (Postuumselt). 

{{DEFAULTSORT:Sonesson, Göran}}
[[Kategooria:Rootsi semiootikud]]
[[Kategooria:Kõrgem Kunstikool Pallas]]
[[Kategooria:Visuaalsemiootika]]
[[Kategooria:Sündinud 1951]]
[[Kategooria:Surnud 2023]]
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>23ybok6pr2l5r21ve3ilpsrr2u7aqsh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158730</id>
      <parentid>7158570</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:49:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Linnapp</username>
        <id>81296</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teosed */</comment>
      <origin>7158730</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7771" sha1="tm8n5eh0vpwmp7d5zbpclw80gpou5gc" xml:space="preserve">'''Göran Harry Sonesson''' ([[17. oktoober]] [[1951]] [[Malmö]] – [[17. märts]] [[2023]]) oli rootsi [[semiootika|semiootik]]. Ta oli esimene semiootikaprofessor Rootsis al 2000.a. Ta oli ka Rahvusvahelise Visuaalemiootika Assotsiatsiooni (IAVS) asutajaid 1989.a. Blois’is ja selle asepeasekretär aastatel 2004–2009 jm. Sonesson oli Rahvusvahelise Semiootika Uuringute Assotsiatsiooni (IASS-AIS) asepeasekretär ning mitu aastakümmet Rootsi esindaja selle täitevkomitees. Göran Sonesson oli [[Lundi Ülikool]]i semiootikaprofessor. Samal ajal ei unustanud ta ka kodumaad ning oli aastatel 1992–2012 Põhjamaade semiootikauuringute ühingu (NASS) president ja alates 1991. aastast ka Svenska Föreningen för Semiotik (SFFS) ''president.'' 

Sonesson sündis 1951. aastal Malmös Rootsis ja õppis [[lingvistika]]t Lundi Ülikoolis (1978 Ph.D) ning semiootikat [[Algirdas Greimas]]i juures Pariisi École des Hautes Études en Sciences Sociales’is, kaitses selles valdkonnas teise doktorikraadi samuti 1978. aastal. Oma järeldoktorantuuri raames Pariisis tegeles ta žestide semiootikaga. Töötas 1981-1982 Mehhikos, kus ta uuris maiade keeli ja kultuurisemiootikat. Seal ta ka kohtus oma tulevase elukaaslase ''Ana Tajera Sonessoniga'' ja abiellus temaga. Pärast 1983. aastal Rootsi naasmist tegi Göran Sonesson palju selle nimel, et semiootika kui eriala Rootsis juurduda saaks. 1986. aastal algatas ta Lundi Ülikooli kunstiajaloo osakonnas semiootika seminari. Mitmeid aastaid kogunes väike semiootikahuviliste rühm, kuhu kuulus ka [https://www.lunduniversity.lu.se/lucat/user/30a280fed3f0af58eae03260974fe1dc Gunnar Sandin], igal teisel kolmapäeval, et lugeda ja arutada nii klassikalisi kui ka uuemaid erialaseid tekste. 2000. aastal sai Göran Sonessonist Rootsi esimene ja seni ainus semiootika professor. Olles hispaania, prantsuse, saksa ja inglise keele valdaja, avaldas ta oma töid kõigis neis keeltes, välja arvatud rootsi keeles, ning oli rahvusvaheliselt väga tunnustatud. 

Tema peamisteks uurmisvaldkondadeks olid [[kultuurisemiootika]], [[visuaalsemiootika]] ja [[kognitiivsemiootika]]. Ta on loonud oma originaalse ''ikonismiteooria'' (plastilised märgid jm) ja mitmetes uurimustes analüüsinud visuaalsemiootikasse puutuvaid [[Nelson Goodman]]i ja [[Umberto Eco]] ikoonilise tähistamise jm märgiteooriaid. Ta on analüüsinud ka [[Juri Lotman]]i teoreetilisi vaateid. Tema põhjalik kultuurisemiootika tugineb peamiselt Lotmanile, 2) tema visuaalne semiootika sai alguse kriitikast [[Umberto Eco]] ja [[Nelson Goodman|Nelson Goodmani]] ikoonilisuse arusaamade suhtes ning 3) tema kognitiivne semiootika (fenomenoloogial põhinev vaade eluilmale, milles käsitleti [[Terrence Deacon]]i jt. vaateid. 

Oma pika karjääri jooksul avaldas Göran Sonesson rohkesti teadusartikleid ja kaks publitseeris raamatut. Mahukas teos ''„Pictorial Concepts“ (1989)'' on pälvinud rahvusvahelist tunnustust kaasaegse visuaalsemiootika alusteosena. Rootsi keeles ilmunud ''„Bildbetydser”'' (1992) on esimene visuaalse semiootika alane terviklik õpik (mis tahes keeles). Koos ''David Dunériga'' avaldas ta raamatu ''„Human Lifeworlds: The Cognitive Semiotics of Cultural Evolution”'' (2016). Ta on olnud mitme olulise kogumiku, nagu ''„Encyclopaedia of Semiotics“ (1998)'' ja ajakirja Cognitive Development eriväljaande „Semiotics and Cognition in Human Development“ kaastoimetaja koos Chris Sinha ja Sara Lenningeriga (2015) ning kogumiku „Meaning, Mind and Communication: Explorations in Cognitive Semiotics” (2016) väljaandja koos Jordan Zlatevi ja Piotr Konderakiga.  

Püüdes saavutada teoreetilist järjepidevust, seadis Göran sageli kahtluse alla semiootilise teooria, jäädes alati humanistiks. Tema jaoks ei olnud kunagi valik „kas Saussure või Peirce“, vaid pigem mõlemad ja paljud teised, eelkõige Husserl. Püüdes kindlameelselt säilitada sidet kogemusega, tõi Göran esile märkide ja muude tähenduste olulisuse inimeste jaoks. „Kõiges, mida ma teen, on alati olemas elumaailma aspekt,” ütles ta kord väga tabavalt. Tema kirjutised märkidest ja muudest tähendustest, eriti piltide osas, jäävad selles valdkonnas kahtlemata mõjukaks.  

Kogu oma semiootikukarjääri jooksul, alates 1989. aasta põhjalikust doktoritööst „Pictorial Concepts“ kuni 2026. aastal postuumselt avaldatud raamatuni „Semiotic Investigations“, pühendas Sonesson erilist tähelepanu ikooni või ikoonilisuse mõiste erinevate tahkude põhjalikule uurimisele ja selgitamisele. Ta kaitses ikooni rolli mitte (nagu paljud Peirce’i järgijad teevad) üksnes pildilise sarnasuse juhtumina, vaid eraldiseisva semiootilise seose loogilise vormina, mis eeldab, et me näeme vahet ikoonilisuse (suhe), ikoonilise aluse (eeltingimus) ja ikoonilise märgi (edastatav tähendus) vahel. Nende eristuste tegemise kaudu suutis ta võtta kriitilise lähenemisviisi, esialgu selliste autorite suhtes nagu Goodman ja Eco ning hiljem Deacon, et mainida vaid mõningaid. Mis puutub tema kultuurisemiootikasse, siis rõhutas ta kolmeosalist kultuurivaldkonda (Ego, Alter ja Alius), vaadet, mis pärineb Lotmani kirjutistest. Sonesson pidas seda siiski selgemalt sõnastatud põhimudelit vajavaks - võrreldes semiosfääri idees esineva veidi dihhotoomsema või kaasatusele orienteeritud vaatega kultuurivahetuse toimepõhjustele. Oma viimastes kirjutistes pühendas Sonesson aega evolutsiooni uurimisele ja arutamisele, rõhutades näiteks „sedimentatsiooni” mõistet, mis on laenatud Husserli taju- ja tunnetusteooriast, kuid mida siin rakendatakse pigem ajaloolise ja arengulise kontseptsioonina.&lt;ref&gt;Eravestlusest Sonessoni kaasteadlase Gunnar Sandiniga Lundi ülikoolist 19.05.2026&lt;/ref&gt;  

Sonesson esines loengukursusega [[PallasFoto|Kõrgema Kunstikooli Pallas fotograafiaosakonnas]] 2011. aastal ning avaldas põhjaliku intervjuu Pallase professori [[Peeter Linnap|Peeter Linnapiga]]. Sonesson pidas loengukursuse [[Tartu Ülikooli semiootika osakond|Tartu Ülikooli semiootikaosakonnas]] 1997. aastal ja külastas osakonda hiljem korduvalt. Polemiseerides, Rene Lindekensi, Henri Van Lieri, Jean Marie Schaefferi, Groupe Mju jt visuaalsemiootikutega on Sonesson loonud oma teooria ka fotograafia käsitlemiseks.  

==Teosed==
*Sonesson, Göran 1989. Pictorial Concepts. Inquiries into the semiotic heritage and its relevance for the analysis of the visual world. Lund: Lund University Press. &lt;nowiki&gt;ISBN 91-7966-062-2&lt;/nowiki&gt;
*Sonesson, Göran 1989. [https://portal.research.lu.se/en/publications/semiotics-of-photography-on-tracing-the-index/ Semiotics of photography - On tracing the index - Lund University] 
*Sonesson, Göran 1992. „Bildbetydser. Inledning till bildsemiotiken som vetenskap&quot;. Studentlitteratur AB. ISBN: 91-44-31661-5
*Sonesson, Göran and Duner, David 2016. „Human Lifeworlds: The Cognitive Semiotics of Cultural Evolution”. Peter Lang Editions. ISBN 9783653054866
*Sonesson, Göran, Zlatev, Jordan and Konderak, Piotr 2016. „Meaning, Mind and Communication: Explorations in Cognitive Semiotics”. &lt;nowiki&gt;ISBN 9783631657041&lt;/nowiki&gt;
*Sonesson, Göran. 2011. Intervjuu Peeter Linnapile.- Rmt.: Peeter Linnap. &quot;Intervjuud visuaalkultuuri intellektuaalidega 1992–2010&quot;. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas. (Silmakirjad 4). ISBN 9789985991541 (köites) ISSN 14068893
*Sonesson, Göran. 2026. Semiotic investigations: From Meaning to Pictures and Communication. Ed.By. Jordan Zlatev, Sara Lenninger and Todd Oakly. De Gruyter Brill. (Postuumselt).

{{DEFAULTSORT:Sonesson, Göran}}
[[Kategooria:Rootsi semiootikud]]
[[Kategooria:Kõrgem Kunstikool Pallas]]
[[Kategooria:Visuaalsemiootika]]
[[Kategooria:Sündinud 1951]]
[[Kategooria:Surnud 2023]]
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>tm8n5eh0vpwmp7d5zbpclw80gpou5gc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jüri Liim</title>
    <ns>0</ns>
    <id>129031</id>
    <revision>
      <id>7158468</id>
      <parentid>7157922</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:44:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Erkko13</username>
        <id>118253</id>
      </contributor>
      <comment>1 välislink lisaks</comment>
      <origin>7158468</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4052" sha1="7d109wpnirqw7qa6hmqbhdkqnenjceq" xml:space="preserve">'''Jüri Liim''' (sündinud [[9. november|9. novembril]] [[1940]]) on endine Eesti poliitik, ajakirjanik ja sportlane. 

Jüri Liim oli aastail 1990–1992 mõlema vabalt valitud esinduskogu, nii [[Eesti Kongress|Eesti Kongressi]] kui ka [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]], liige ning ta kuulub 1991. aastal Eesti taasiseseisvumise poolt hääletanud Ülemnõukogu liikmete [[20. Augusti Klubi]]sse. Ta oli ka üks 1989. aastal organiseeritud liikumise [[Genf-49]] (võitles okupeeritud Eestist meeste Nõukogude Liidu sõjaväkke sundvärbamise vastu) ja Nõukogude kohalike võimuesindajate poolt registreerimata [[Eesti Roheline Partei|Eesti Rohelise Partei]] peamisi eestvedajaid ning seejärel erakonna [[Eesti Rohelised]] esimees aastail 1991–1995. Oli aastail 1993-1994 valitsuse eriesindaja [[Paldiski]]s.

Teda on autasustatud 2002. aastal [[Riigivapi V klassi teenetemärk|Riigivapi V klassi]]&lt;ref&gt;[http://riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=163562 Riiklike autasude andmine] Riigi Teataja, 2002&lt;/ref&gt; ja 2006. aastal III klassi teenetemärgiga&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/994378 Riiklike autasude andmine] Riigi Teataja, 2006&lt;/ref&gt;.

Mais 2006 rääkis Liim [[Kanal 2]] uudistesaatele &quot;[[Reporter (Kanal 2)|Reporter]]&quot; ja [[TV3]] jutusaates &quot;[[Kahvel (saade)|Kahvel]]&quot;, et kavatseb [[pronkssõdur]]i monumendi õhku lasta, kui seda [[Tõnismäe]]lt ära ei viida. Liim väitis end teadvat, kust saada lõhkeainet, ning ka seda, kuhu on vaja lõhkeaine paigutada, sest ta olevat &quot;kuju selle pilguga juba üle vaadanud&quot;.&lt;ref name=&quot;lk183&quot;&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; 2008, lk 183&lt;/ref&gt; Septembris 2006 otsustas [[Harju maakohus]], et pronkssõduri õhkimise ähvardus oli avaliku korra raske rikkumine ning määras Liimile karistuseks 25 300 krooni suuruse rahatrahvi.&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 86&lt;/ref&gt; Liim kaebas kohtuotsuse edasi ning mais 2007 mõistis [[Riigikohus]] Liimi lõplikult õigeks.&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 121&lt;/ref&gt; Riigikohtu otsuse kohaselt puudus kuriteokoosseis, sest tegelikult Liim pronkssõdurit õhku lasta ei plaaninud.&lt;ref name=&quot;lk183&quot;&gt;&lt;/ref&gt; Enne lõplikku õigeksmõistvat kohtuotsust oli Eesti valitsus ise pronkssõduri senisest asukohast ära viinud. 

Liim on harrastanud pikamaajooksu. Ta on võitnud 1965–1976 Eesti meistrivõistlustel [[maraton]]is kuld- (1972) ja pronksmedali, 20 ja 30 km maanteejooksus 3 hõbemedalit ja 1 pronksmedali ning 10 000 meetris pronksi. Isiklikke rekordeid: 10 000 m 31.01,0 (1973), 3000 m takistusjooks 9.16,8 (1968), maraton 2:28.03 (1973).&lt;ref&gt;[https://www.esbl.ee/biograafia/J%FCri_Liim Biograafia] [[ESBL]]-is&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/r2-koolis-juri-liim Millised keemiarelvad on Läänemere põhjas, kes need sinna lasi, millal lasi ning kuhu lasi?] Raadio2 koolis, 10. veebruar 2006
* [https://reporter.kanal2.ee/3493173/john-mccain-kais-eestis-olles-paldiskis-ja-keldripoes John McCain käis Eestis olles Paldiskis ja keldripoes] Reporter.ee, 3. november 2008
* [http://www.postimees.ee/?id=60819  Reporter.ee: Liim lubas jätkata punamonumentide teisaldamist] Postimees, 19. detsember 2008
* [http://www.postimees.ee/?id=160297 Liim loobus Vene telekanali otsesaates esinemisest] Postimees, 4. september 2009
* [https://reporter.kanal2.ee/3499425/juri-liimi-unikaalne-arhiivivideo-kuidas-eesti-kaitseliitlased-vene-armeelt-varad-ule-votsid Kuidas Eesti kaitseliitlased Vene armeelt varad üle võtsid] Reporter.ee, 4. september 2009
* [https://arvamus.postimees.ee/3662737/postimees-1993-aastal-valitsuse-eriesindaja-juri-liim-kangutab-paldiski-varavaid Postimees 1993. aastal: valitsuse eriesindaja Jüri Liim kangutab Paldiski väravaid] Postimees.ee, 21. aprill 2016
* {{ESBL|Jüri_Liim}}

{{JÄRJESTA:Liim, Jüri}}
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti pikamaajooksjad]]
[[Kategooria:Riigivapi V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]</text>
      <sha1>7d109wpnirqw7qa6hmqbhdkqnenjceq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kolga Kool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>130282</id>
    <revision>
      <id>7158672</id>
      <parentid>7071291</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:56:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30199-00</username>
        <id>229874</id>
      </contributor>
      <origin>7158672</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2625" sha1="jcxpvbjq5dspvd51te22v38ae0yqobc" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{Kool
|Nimi            = Kolga Kool
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|Asutatud        = 1864
|Koolitüüp       = üldhariduskool
|Direktor        = Tõnu Valdma
|Õpilaste arv    = 
|Klassikomplekte = 9
|Õpetajate arv   = 22
|Koolipersonal   = 16
|Linn            = 
|Maakond         = [[Harju maakond|Harjumaa]]
|Vald            = [[Kuusalu vald]]
|Asula           = [[Kolga]]
|Kooli ajaleht   = Koopula
|Kodulehekülg    = [http://www.kolga.edu.ee/ Kolga Kool]
|Moto            = 
|Koordinaadid    =
|Logo            = 
}}
'''Kolga Kool''' (varem Kolga Keskkool) on üldhariduskool [[Kolga]] alevikus[[Kuusalu vald| Kuusalu vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]]. 

==Ajalugu==
[[1864]]. aastal loodi Kolga vallakool, mille jaoks mõis loovutas Vaadisepa talu [[Uuri]] külas, mis asus 3 km kaugusel Kolgast. Koolimaja õnnistati [[mihklipäev]]al, 29. septembril [[1864]]. Mõni aasta hiljem kolis kool Luuba talusse. Esimeseks koolmeistriks oli Juhan Tuts.&lt;ref&gt;&quot;Uuri kool&quot; 75-aastane.
Pidupäev Kolga algkooli pika elutee tähistamiseks., Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 148, 28 detsember 1939 [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=maahaal19391228.2.35 lk. 6]&lt;/ref&gt; 

[[1877]]. aastal ehitati uus koolihoone. 

[[1899]]. aastal Uuri vallakool likvideeriti ja selle asemele loodi Kolga kaheklassiline ministeeriumikool, mille esimeseks juhatajaks oli Anton Kärk. 25. oktoobril [[1899]] sai õnnistuse uus koolimaja. 

Kooli nimetust on mitu korda muudetud: algul oli see algkool, seejärel etapiliselt 6-, 7-, 8-klassiline algkool, [[1984]]. aastal nimetati kool põhikooliks ning [[1991]]. aastal Kolga Keskkooliks. Hoone, kus kool tänapäeval töötab, avati aastal [[1986]]. 

Sügisest 2002 kuni maini 2026 töötas koolijuhina Tõnu Valdma. 

==Tunnustus==
Kolga Keskkool pälvis [[Avatud Eesti Fond]]i [[2009]]. aasta [[Koosmeele auhind|Koosmeele auhinna]], millega tunnustati kooliõpilaste tegevust [[2008]]. aastal [[Venemaa]] pommirünnakutes kannatanud [[Gruusia]] sõpruskooli toetamisel.

==Asukoht==
Kolga Keskkool paikneb Kuusalu vallas Kolga alevikus, Kuusalu ja [[Loksa]] vahel.

==Vilistlasi==
* [[Jakob Kalle]], riigivolikogu liige
* [[Gustav Vilbaste]], looduskaitse inspektor
* [[Joosep Prümmel]], maarahva ajaleht [[Maa Hääl]] toimetaja
* [[Ludvig Parkas]], pangandustegelane

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==

*[http://www.kolga.edu.ee/ Kooli koduleht]
*[http://www.oef.org.ee/et/news/20090417092605/ 2009. aasta Koosmeele auhinna saab Kolga Keskkool], Avatud Eesti Fond

[[Kategooria:Harju maakonna koolid]]
[[Kategooria:Kuusalu vald]]</text>
      <sha1>jcxpvbjq5dspvd51te22v38ae0yqobc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158674</id>
      <parentid>7158672</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:59:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30199-00</username>
        <id>229874</id>
      </contributor>
      <origin>7158674</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2645" sha1="1ni3btq7nm62d0e6wks3pc4ut2oreug" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{Kool
|Nimi            = Kolga Kool
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|Asutatud        = 1864
|Koolitüüp       = üldhariduskool
|Direktor        = Tõnu Valdma
|Õpilaste arv    = 
|Klassikomplekte = 9
|Õpetajate arv   = 22
|Koolipersonal   = 16
|Linn            = 
|Maakond         = [[Harju maakond|Harjumaa]]
|Vald            = [[Kuusalu vald]]
|Asula           = [[Kolga]]
|Kooli ajaleht   = Koopula
|Kodulehekülg    = [http://www.kolga.edu.ee/ Kolga Kool]
|Moto            = 
|Koordinaadid    =
|Logo            = 
}}
'''Kolga Kool''' (varem Kolga Keskkool) on üldhariduskool [[Kolga]] alevikus[[Kuusalu vald| Kuusalu vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]]. 

==Ajalugu==
[[1864]]. aastal loodi Kolga vallakool, mille jaoks mõis loovutas Vaadisepa talu [[Uuri]] külas, mis asus 3 km kaugusel Kolgast. Koolimaja õnnistati [[mihklipäev]]al, 29. septembril [[1864]]. Mõni aasta hiljem kolis kool Luuba talusse. Esimeseks koolmeistriks oli Juhan Tuts.&lt;ref&gt;&quot;Uuri kool&quot; 75-aastane.
Pidupäev Kolga algkooli pika elutee tähistamiseks., Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 148, 28 detsember 1939 [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=maahaal19391228.2.35 lk. 6]&lt;/ref&gt; 

[[1877]]. aastal ehitati uus koolihoone. 

[[1899]]. aastal Uuri vallakool likvideeriti ja selle asemele loodi Kolga kaheklassiline ministeeriumikool, mille esimeseks juhatajaks oli Anton Kärk. 25. oktoobril [[1899]] sai õnnistuse uus koolimaja. 

Kooli nimetust on mitu korda muudetud: algul oli see algkool, seejärel etapiliselt 6-, 7-, 8-klassiline algkool, [[1984]]. aastal nimetati kool põhikooliks ning [[1991]]. aastal Kolga Keskkooliks. Hoone, kus kool tänapäeval töötab, avati aastal [[1986]]. 

Sügisest 2002 kuni maini 2026 (vaheaeg 2003-2004) töötas koolijuhina Tõnu Valdma. 

==Tunnustus==
Kolga Keskkool pälvis [[Avatud Eesti Fond]]i [[2009]]. aasta [[Koosmeele auhind|Koosmeele auhinna]], millega tunnustati kooliõpilaste tegevust [[2008]]. aastal [[Venemaa]] pommirünnakutes kannatanud [[Gruusia]] sõpruskooli toetamisel.

==Asukoht==
Kolga Keskkool paikneb Kuusalu vallas Kolga alevikus, Kuusalu ja [[Loksa]] vahel.

==Vilistlasi==
* [[Jakob Kalle]], riigivolikogu liige
* [[Gustav Vilbaste]], looduskaitse inspektor
* [[Joosep Prümmel]], maarahva ajaleht [[Maa Hääl]] toimetaja
* [[Ludvig Parkas]], pangandustegelane

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==

*[http://www.kolga.edu.ee/ Kooli koduleht]
*[http://www.oef.org.ee/et/news/20090417092605/ 2009. aasta Koosmeele auhinna saab Kolga Keskkool], Avatud Eesti Fond

[[Kategooria:Harju maakonna koolid]]
[[Kategooria:Kuusalu vald]]</text>
      <sha1>1ni3btq7nm62d0e6wks3pc4ut2oreug</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158676</id>
      <parentid>7158674</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:00:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30199-00</username>
        <id>229874</id>
      </contributor>
      <origin>7158676</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2633" sha1="q6quw9gp6dg40p9qgdryge7jw9ynk4a" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{Kool
|Nimi            = Kolga Kool
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|Asutatud        = 1864
|Koolitüüp       = üldhariduskool
|Direktor        = 
|Õpilaste arv    = 
|Klassikomplekte = 9
|Õpetajate arv   = 22
|Koolipersonal   = 16
|Linn            = 
|Maakond         = [[Harju maakond|Harjumaa]]
|Vald            = [[Kuusalu vald]]
|Asula           = [[Kolga]]
|Kooli ajaleht   = Koopula
|Kodulehekülg    = [http://www.kolga.edu.ee/ Kolga Kool]
|Moto            = 
|Koordinaadid    =
|Logo            = 
}}
'''Kolga Kool''' (varem Kolga Keskkool) on üldhariduskool [[Kolga]] alevikus[[Kuusalu vald| Kuusalu vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]]. 

==Ajalugu==
[[1864]]. aastal loodi Kolga vallakool, mille jaoks mõis loovutas Vaadisepa talu [[Uuri]] külas, mis asus 3 km kaugusel Kolgast. Koolimaja õnnistati [[mihklipäev]]al, 29. septembril [[1864]]. Mõni aasta hiljem kolis kool Luuba talusse. Esimeseks koolmeistriks oli Juhan Tuts.&lt;ref&gt;&quot;Uuri kool&quot; 75-aastane.
Pidupäev Kolga algkooli pika elutee tähistamiseks., Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 148, 28 detsember 1939 [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=maahaal19391228.2.35 lk. 6]&lt;/ref&gt; 

[[1877]]. aastal ehitati uus koolihoone. 

[[1899]]. aastal Uuri vallakool likvideeriti ja selle asemele loodi Kolga kaheklassiline ministeeriumikool, mille esimeseks juhatajaks oli Anton Kärk. 25. oktoobril [[1899]] sai õnnistuse uus koolimaja. 

Kooli nimetust on mitu korda muudetud: algul oli see algkool, seejärel etapiliselt 6-, 7-, 8-klassiline algkool, [[1984]]. aastal nimetati kool põhikooliks ning [[1991]]. aastal Kolga Keskkooliks. Hoone, kus kool tänapäeval töötab, avati aastal [[1986]]. 

Sügisest 2002 kuni maini 2026 (vaheaeg 2003-2004) töötas koolijuhina Tõnu Valdma. 

==Tunnustus==
Kolga Keskkool pälvis [[Avatud Eesti Fond]]i [[2009]]. aasta [[Koosmeele auhind|Koosmeele auhinna]], millega tunnustati kooliõpilaste tegevust [[2008]]. aastal [[Venemaa]] pommirünnakutes kannatanud [[Gruusia]] sõpruskooli toetamisel.

==Asukoht==
Kolga Keskkool paikneb Kuusalu vallas Kolga alevikus, Kuusalu ja [[Loksa]] vahel.

==Vilistlasi==
* [[Jakob Kalle]], riigivolikogu liige
* [[Gustav Vilbaste]], looduskaitse inspektor
* [[Joosep Prümmel]], maarahva ajaleht [[Maa Hääl]] toimetaja
* [[Ludvig Parkas]], pangandustegelane

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==

*[http://www.kolga.edu.ee/ Kooli koduleht]
*[http://www.oef.org.ee/et/news/20090417092605/ 2009. aasta Koosmeele auhinna saab Kolga Keskkool], Avatud Eesti Fond

[[Kategooria:Harju maakonna koolid]]
[[Kategooria:Kuusalu vald]]</text>
      <sha1>q6quw9gp6dg40p9qgdryge7jw9ynk4a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158681</id>
      <parentid>7158676</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:01:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30199-00</username>
        <id>229874</id>
      </contributor>
      <origin>7158681</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2650" sha1="q69cfepcz56moas22xcm0ra75x47c6r" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{Kool
|Nimi            = Kolga Kool
|Pilt            = 
|Pildiallkiri    = 
|Asutatud        = 1864
|Koolitüüp       = üldhariduskool
|Direktor        = kt. Melika Kindel
|Õpilaste arv    = 
|Klassikomplekte = 9
|Õpetajate arv   = 22
|Koolipersonal   = 16
|Linn            = 
|Maakond         = [[Harju maakond|Harjumaa]]
|Vald            = [[Kuusalu vald]]
|Asula           = [[Kolga]]
|Kooli ajaleht   = Koopula
|Kodulehekülg    = [http://www.kolga.edu.ee/ Kolga Kool]
|Moto            = 
|Koordinaadid    =
|Logo            = 
}}
'''Kolga Kool''' (varem Kolga Keskkool) on üldhariduskool [[Kolga]] alevikus[[Kuusalu vald| Kuusalu vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]]. 

==Ajalugu==
[[1864]]. aastal loodi Kolga vallakool, mille jaoks mõis loovutas Vaadisepa talu [[Uuri]] külas, mis asus 3 km kaugusel Kolgast. Koolimaja õnnistati [[mihklipäev]]al, 29. septembril [[1864]]. Mõni aasta hiljem kolis kool Luuba talusse. Esimeseks koolmeistriks oli Juhan Tuts.&lt;ref&gt;&quot;Uuri kool&quot; 75-aastane.
Pidupäev Kolga algkooli pika elutee tähistamiseks., Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 148, 28 detsember 1939 [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=maahaal19391228.2.35 lk. 6]&lt;/ref&gt; 

[[1877]]. aastal ehitati uus koolihoone. 

[[1899]]. aastal Uuri vallakool likvideeriti ja selle asemele loodi Kolga kaheklassiline ministeeriumikool, mille esimeseks juhatajaks oli Anton Kärk. 25. oktoobril [[1899]] sai õnnistuse uus koolimaja. 

Kooli nimetust on mitu korda muudetud: algul oli see algkool, seejärel etapiliselt 6-, 7-, 8-klassiline algkool, [[1984]]. aastal nimetati kool põhikooliks ning [[1991]]. aastal Kolga Keskkooliks. Hoone, kus kool tänapäeval töötab, avati aastal [[1986]]. 

Sügisest 2002 kuni maini 2026 (vaheaeg 2003-2004) töötas koolijuhina Tõnu Valdma. 

==Tunnustus==
Kolga Keskkool pälvis [[Avatud Eesti Fond]]i [[2009]]. aasta [[Koosmeele auhind|Koosmeele auhinna]], millega tunnustati kooliõpilaste tegevust [[2008]]. aastal [[Venemaa]] pommirünnakutes kannatanud [[Gruusia]] sõpruskooli toetamisel.

==Asukoht==
Kolga Keskkool paikneb Kuusalu vallas Kolga alevikus, Kuusalu ja [[Loksa]] vahel.

==Vilistlasi==
* [[Jakob Kalle]], riigivolikogu liige
* [[Gustav Vilbaste]], looduskaitse inspektor
* [[Joosep Prümmel]], maarahva ajaleht [[Maa Hääl]] toimetaja
* [[Ludvig Parkas]], pangandustegelane

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==

*[http://www.kolga.edu.ee/ Kooli koduleht]
*[http://www.oef.org.ee/et/news/20090417092605/ 2009. aasta Koosmeele auhinna saab Kolga Keskkool], Avatud Eesti Fond

[[Kategooria:Harju maakonna koolid]]
[[Kategooria:Kuusalu vald]]</text>
      <sha1>q69cfepcz56moas22xcm0ra75x47c6r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>All That Remains</title>
    <ns>0</ns>
    <id>132411</id>
    <revision>
      <id>7158691</id>
      <parentid>7109995</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:26:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158691</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3148" sha1="4cc40q4wbyj2gif5b2ns207khy4awm0" xml:space="preserve">{{ajakohasta}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=märts}}
'''All That Remains''' on Springfieldist [[Massachusetts]]ist pärit ''metalcore''&lt;nowiki/&gt;'i viljelev ansambel. Ansambel on välja andnud üheksa stuudioalbumit, millest viimane &quot;Victim of the New Disease&quot; ilmus 2018. aastal.

==Ajalugu==
All That Remainsi debüütalbum &quot;Behind Silence and Solitude&quot; ilmus 26. märtsil 2002. Bändi esimene album sisaldas vähe &quot;puhast vokaali&quot; ning koosnes rohkem meloodilise ''death metal''&lt;nowiki/&gt;'i elementidest, mistõttu erines see ansambli hilisematest kauamängivatest. See oli ka ansambli ainuke album koos kitarrist [[Chris Bartlett]]i ja basskitarrist [[Josh Stolowitz]]iga. Veidi aega pärast debüütalbumi ilmumist üritas All That Remainsi laulja [[Philip Labonte]] saada hoopis ansambli [[Killswitch Engage]]'i lauljaks. Valituks osutus aga Howard Jones ning Philip Labonte jäi All That Remainsi ridadesse.

Album &quot;The Darkened Heart&quot; ilmus 23. märtsil 2004. Album oli oma eelkäijast edukam ning sisaldas ka &quot;puhast vokaali&quot;. Sellelt albumilt ilmus kolm singlit: &quot;This Darkened Heart&quot;, &quot;Tattered on My Sleeve&quot; ja &quot;The Deepest Gray&quot;. Albumi produtseeris Killswitch Engage'i kitarrist [[Adam Dutkiewicz]].

Album &quot;The Fall of Ideals&quot; anti välja 11. juulil 2006. Selle produtsendiks oli taas Adam Dutkiewicz. Seda peetakse nende läbilöögi albumiks, sest sellega siseneti Billboard 200 edetabelitesse ning esimesel nädalal müüdi albumit 13 000 eksemplari. Albumi esiksingliks sai &quot;This Calling&quot;, mis oli ka filmi &quot;[[Saag III]]&quot; (&quot;Saw III&quot;) heliribal ning laulu muusikavideo sisaldas kaadreid samast filmist. Lisaks tehti videod lauludele &quot;The Air That I Breathe&quot; ja &quot;Not Alone&quot;.

Ansambli neljas stuudioalbum &quot;Overcome&quot; ilmus 19. septembril 2008. Ühtlasi on see ka ansambli esimene album, mille produtsent ei ole Adam Dutkiewicz, vaid [[Jason Suecof]].

==Liikmed==
* Philip Labonte – vokaal
* Mike Martin – kitarr
* Jason Costa – trummid
* Aaron Patrick – basskitarr, taustalaul
* Jason Richardson – kitarr

===Endised===
* Chris Bartlett – kitarr
* Matt Deis – basskitarr (praegu ansamblis CKY)
* Josh Venn – basskitarr (praegu ansamblis She Is A Liar)
* Mike Bartlett – trummid
* Colin &quot;Beaulieu&quot; Conway – trummid (praegu ansamblis Frozen)
* Shannon Lucas – trummid (praegu ansamblis The Black Dahlia Murder)
* Tim Yeung – trummid (praegu ansamblis Divine Heresy)
* Oli Herbert – kitarr
* Jeanne Sagan – basskitarr

==Diskograafia==
===Stuudioalbumid===

* &quot;Behind Silence and Solitude&quot; (2002)
* &quot;The Darkened Heart&quot; (2004)
* &quot;The Fall of Ideals&quot; (2006)
* &quot;Overcome&quot; (2008)
* &quot;For We Are Many&quot; (2010)
* &quot;A War You Cannot Win&quot; (2012)
* &quot;The Order of Things&quot; (2015)
* &quot;Madness&quot; (2017)
* &quot;Victim of the New Disease&quot; (2018)

===Singlid===

* &quot;The Deepest Gray&quot;
* &quot;The Darkened Heart&quot;
* &quot;Tattered on my Sleeve&quot;
* &quot;This Calling&quot; 
* &quot;The Air That I Breathe&quot;
* &quot;Not Alone&quot;
* &quot;Six&quot;

===DVD===
* &quot;All That Remains Live&quot; – etteasteid kahelt kontserdilt, intervjuud ansambliliikmete ja fännidega. Lisaks ka kaadreid lava tagant.

[[Kategooria:Metalcore'i ansamblid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]</text>
      <sha1>4cc40q4wbyj2gif5b2ns207khy4awm0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Musträstas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>133928</id>
    <revision>
      <id>7158372</id>
      <parentid>6909783</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:16:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158372</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9935" sha1="9kugjhn0mylbgbz9bxpt1hr0be3z741" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib linnust; 1915. aasta filmi kohta vaata artiklit [[Musträstad (film 1915)]]}}
{{Taksonitabel 
| nimi           = Musträstas
| värvus         = linnud
| seisund        = LC
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
| seisundi_ref   = 
| pilt           = Blackbird_2.jpg
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 260px
| riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond       = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass          = [[Linnud]] ''Aves''
| selts          = [[Värvulised]] ''Passeriformes''
| sugukond       = [[Rästaslased]] ''Turdidae''
| perekond       = [[Rästas]] ''[[Turdus]]''
| liik           = '''Musträstas'''
| binaarne       = ''Turdus merula''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linné]], 1758
| levikukaart   = Turdus merula distribution2.jpg
}}
[[File:Turdus merula 2.ogg|thumb|Musträsta laul Lõuna-Soomes 2007. aastal]]

'''Musträstas''' (''Turdus merula'') on [[rästaslased|rästaslaste]] sugukonda [[rästas|rästa]] perekonda kuuluv [[lind]].

== Levik ==
Musträstas on levinud [[Euroopa]]s ja Loode-Aafrikas, [[Väike-Aasia|Väike-]] ja [[Kesk-Aasia]]s, Põhja-[[India]]s ja Lõuna-[[Hiina]]s. Võõrliigina on ta sisse toodud Kagu-[[Austraalia]]sse ja [[Uus-Meremaa]]le. Eestis on musträstas tavaline, kuid väikesearvuline [[haudelind]], kes elab pigem [[Lääne-Eesti]]s ja linnades. Levila suuremas osas on ta paigalind, põhjas esineb rännet. Eestis on musträstas pigem rändlind, kuid osa jääb talveks paigale.&lt;ref name=&quot;Loomade elu&quot;&gt;&quot;[[Loomade elu]]&quot;, 6. kd, lk. 368-369, joon. 275&lt;/ref&gt;
Eestis hinnatakse musträsta pesitsusaegset arvukust 300 000 - 400 000 paarile, talvist arvukust 5000 – 10 000 isendile.&lt;ref name=&quot;hirundo&quot; /&gt;

== Välimus ==
Musträstas on umbes hallrästa suurune. Isaslind on süsimusta [[sulestik]]u, kollase [[silmarõngas|silmarõnga]], kollase [[nokk|noka]] ja tumepruunide jalgadega (esimesel talvel on isased tumeda nokaga). Emaslinnud on valdavalt pruunisulelised, valkja kurgualuse ja ookrivärvi tumedatähnilise rinnaga. Noorlinnud sarnanevad emastega, kuid on heledamad ja kirjumad.&lt;ref name=&quot;Loomade elu&quot; /&gt;

== Eluviisid ==
Musträstad toituvad [[selgrootud|selgrootutest]], [[mari|marjadest]] ja [[seeme|seemnetest]]; sealjuures suudavad musträstad rästastest ainsana jalgadega maad siblida, et hankida toitu pinnasest. Maapinnal liigub musträstas hüpeldes.

Musträstas rajab pesa enamasti lehtpuude võrasse, kuusehekkidesse, aga ka majade katusealustesse, puuriitadesse jm. Samas on teada juhtumeid, kus musträstas on rajanud pesa madalale kännutüükale või suisa maapinnale. Laul meenutab [[laulurästas|laulurästa]] oma, aga on sellest aeglasem ja melanhoolsem.&lt;ref name=&quot;Loomade elu&quot; /&gt;

Musträstas ei pelga inimtegevust. Ta elutseb [[park]]ides, [[kalmistu]]tel ja isegi [[tänav]]atel. Linnades on ta paigalind ja vahel isegi pesitseb talvel. Näiteks leiti kord [[jaanuar]]is musträsta poegadega pesa suure kaupluse neoonsildil [[Berliin]]is.&lt;ref name=&quot;Loomade elu&quot; /&gt;

Talve lõppedes laulavad isased keerukalt ja kaunikõlaliselt. Iga isendi laul on erinev ja tõendab, et vanemate lindude repertuaar on virtuoossem kui nooremate suguvendade oma. Külm ilm tõkestab laulmist, vähemasti varajasel kevadajal, mahe ja niiske ilm hoogustab seda. Haudumise ajal jõuab laul haripunkti ja seda võib siis kuulda varajasest õhtuhämarikust kuni hilise koidikuni.&lt;ref&gt;Dominic Couzens, Linnud, Varrak, 2005&lt;/ref&gt;

Musträsta keskmine eluiga on 2,4 aastat. [[Rõngastamine|Rõngastamise]] andmetel elas kõige vanem musträstas 21 aastat ja 10 kuud.

== Pesitsemine ==
[[File:Turdus merula merula  MHNT.ZOO.2010.11.186.11.jpg|thumb|''Turdus merula merula '']]
[[Fail:Common blackbird (Turdus merula) chicks 2 days old.jpg|pisi|Musträsta kahepäevased pojad]]
Isane musträstas püüab emase tähelepanu võita pulmatantsuga, milleks on pead noogutades edasi-tagasi jooksmine, nokk lahti, ja madalahäälse lauluga. Emane jääb liikumatuks seniks, kuni ta tõstab pea ja saba, mis näitab, et ta on valmis paarituma.

Musträstas on monogaamne lind. Harilikult püsivad paarid koos kuni ühe poole surmani. Siiski, kui pesitsemine ebaõnnestub, läheb 20% paaridest lahku. Ehkki musträstas on sotsiaalselt monogaamne, näitab üks uuring, et 17% musträstatibudest on sündinud väljaspool &quot;abielu&quot;.

Paar otsib pesitsemiseks sobiva koha tihnikus või [[põõsas]]. Sealjuures eelistab ta igihaljaid või okkalisi taimi, näiteks [[astelpaju]], [[luuderohi]], [[viirpuu]], [[kuslapuu]] ja [[harilik toomingas|toomingas]].

Emane ehitab rohust ja teistest taimedest kena kausja [[pesa]], mille ta kindlustab [[muda]] ja mudaste [[leht]]edega. Ta muneb 3–5, tavaliselt 4 [[sinakasroheline|sinakasrohelist]] punakaspruunide tähnidega [[muna]], mis on 2,9×2,1 cm suured ja kaaluvad 7,2 g, millest 6% on [[munakoor]]. Lõuna-Indias on munad kahvatumad kui Euroopas.

Eestis muneb emaslind aprilli teisel poolel pesasse neli kuni kuus rohekat muna, mis tihedalt roostepunaste täppidega kaetud. [[Haudumine|Haudumist]] alustab emaslind enne viimase muna munemist. Isaslind asendab hauduvat emaslindu pesal harva.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VIDEO: linnupesadest - musträstas {{!}} Looduskalender.ee |url=https://www.looduskalender.ee/n/node/5612 |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=www.looduskalender.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Pojad kooruvad olenevalt ilmastikust kahe nädala pärast või mõned päevad varem. Vanalinnud liiguvad sel ajal võimalikult peiduliselt nii pesale, kui sealt ära. Alul emaslinnu poolt soojas hoitud ja mõlema vanalinnu usina toitmise tagajärjel väljuvad pojad pesast umbes paari nädala möödudes, aga häirimise korral ka varem (poegade toitmine käib sarnaselt kuldnokkadele, mida oleme aasta linnu lugudes kirjeldanud).[[Pilt:Musträstas.jpg|pisi|Musträstas pesal]]
Emane haub 12–14 päeva. Pojad sünnivad pimedate ja täiesti paljastena. Poegi toidavad ja pesast eemaldavad [[räppetomp]]e mõlemad vanemad. Pojad lennuvõimestuvad 10–19, keskmiselt 13,6 päeva vanuselt. Pärast pesast lahkumist toidavad vanemad neid veel kuni 3 nädalat. Kui emane hakkab looma teist [[kurn]]a, jätkab isane üksinda esimese kurna poegade toitmist. Teine kurn on üsna tavaline ja kui esimene läks korda, siis muneb emane teise kurna samasse pessa kuhu esimesegi. Levila lõunaosas võib esineda kolmaski kurn.

Mägedes elaval [[alamliik|alamliigil]] ''T. maximus'' on lühem pesitsushooaeg ja seetõttu vähem kurnasid. Pesas on ka vähem mune (2–4, keskmiselt 2,86), aga munad on suuremad. Haudeperiood on pisut lühem, 12–13 päeva, kuid poegade pesast lahkumiseni kulub rohkem aega, 16–18 päeva.

== Looduslikud vaenlased ==
[[Pilt:Weiße Amsel Flug.jpg|pisi|Poolalbiino musträstas]]
Musträsta peamine looduslik vaenlane on [[kass]]. Neid kütivad võimaluse korral ka [[rebane|rebased]] ja [[röövlind|röövlinnud]], näiteks [[haugas|haukad]]. [[Muna|Mune]] varastavad [[vareslased]], näiteks [[harakas]] ja [[pasknäär]]. Siiski pole märgata, et looduslikud vaenlased musträsta arvukust oluliselt mõjutaksid.

Mõnikord muneb musträsta pessa [[kägu]]. Kägude mõju musträstaste arvukusele on tühine, sest musträstad tunnevad üldiselt võõra muna ära ja viskavad selle pesast välja. [[Uus-Meremaa]]le, kus elab [[maoori koelkägu]] (''Urodynamis taitensis''), viidi musträstad 1870. aastate alguses, kuid sealsetel musträstastel on ikka säilinud võime võõraid mune ära tunda ja kalduvus need pesast välja visata.&lt;ref&gt;Hale, K.; Briskie, J. V. (2007). [https://web.archive.org/web/20120113014727/http://www.biology.ualberta.ca/courses.hp/biol506.hp/pdfs/Hale07_JAvBi_BroodParasitism.pdf Response of introduced European birds in New Zealand to experimental brood parasitism]. ''Journal of Avian Biology''. 38 (2): 198–204.&lt;/ref&gt;

Nagu teistel värvulistel, on ka musträstastel sageli [[siseparasiit]]e, kõige sagedamini perekondadest ''[[Isospora]]'' ja ''[[Capillaria]]''. Üle 80% musträstastest on nakatunud siseparasiitidega.

Musträstad veedavad palju aega maapinnal toitu otsides ja seal võivad nad saada [[välisparasiit]]e, nimelt [[puuk]]e. Puugid kinnituvad kõige sagedamini musträsta pea külge. [[Prantsusmaa]]l leiti, et maal elavatest musträstastest 74%-l on perekonda ''[[Ixodes]]'' kuuluv puuk, aga linnas elavatest kõigest 2%-l. See tuleb osalt sellest, et maapiirkondades on puukide vaheperemehed, näiteks rebased, hirved ja karud, märksa arvukamad kui linnades. On täheldatud, et puugid levitavad musträstastele [[borrelioos]]i, aga musträstad peavad sellele üsna hästi vastu, välja arvatud varakevadel, kui nad on pikast rändest kurnatud.

== Musträstas kultuuris ==
Musträstas on kahel korral valitud [[Rootsi]] [[rahvuslind|rahvuslinnuks]] (1962 ja 2015). Uus hääletus korraldati, sest kahtlustati, et varasem hääletus oli kallutatud ja sellel osales liiga vähe inimesi, kes elasid peamiselt ühes Rootsi piirkonnas.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Veedla, Peep|pealkiri=Rahvuslinnud ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal|aasta=2021|koht=Mõedaka|kirjastus=Pesapaik|lehekülg=75–77}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad
&lt;ref name=&quot;hirundo&quot;&gt;{{netiviide| url = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| pealkiri = Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = [[Hirundo]]| aeg = 2009| koht = | väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing| vaadatud = 2011-10-27| arhiivimisaeg = 2011-12-14| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonscat|Turdus merula}}
{{Vikitsitaadid}}
* {{Elurikkus}}

[[Kategooria:Rästaslased]]
[[Kategooria:Eesti värvulised]]
[[Kategooria:Rootsi sümboolika]]
[[Kategooria:Rahvuslinnud]]</text>
      <sha1>9kugjhn0mylbgbz9bxpt1hr0be3z741</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ehitise rekonstrueerimine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>134414</id>
    <revision>
      <id>7158302</id>
      <parentid>7157577</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:15:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MartenLms</username>
        <id>222000</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158302</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4575" sha1="sqk9xe5w0dgfxjxpoe4v548phvr9uf9" xml:space="preserve">'''Ehitise rekonstrueerimine''' ehk ümberehitamine on olemasoleva [[ehitis]]e omaduste oluline muutmine. Kui rekonstrueerimisega seotud kulud ületavad ühe neljandiku rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest [[Ehitusmaksumus|ehitusmaksumusest]], siis loetakse seda oluliseks rekonstrueerimiseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ehitusseadustik–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001 |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}&lt;/ref&gt;

== Ehitise rekonstrueerimise tööd ==
Rekonstrueerimise eesmärgid on ehitise tehnilise seisukorra parandamine, energiatõhususe suurendamine, kasutusotstarbe muutmine, ehitise ohutusnõuetele vastavusse viimine ja/või ehitise eluea pikendamine.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Publicomos |url=https://publ.icomos.org/publicomos/jlbSai?html=Pag&amp;page=Pml/Not&amp;base=technica&amp;ref=49BA35A350FD83A61FEB6C8B6BD0A565 |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=publ.icomos.org}}&lt;/ref&gt;
# piirdekonstruktsioonide muutmine;
# [[kandekonstruktsioon|kande]]- ja [[Jäigastav konstruktsioon|jäigastavate konstruktsioonide]] muutmine ja asendamine;
# [[Tehnosüsteem|tehnosüsteemi]] paigaldamine, muutmine või lammutamine, mis muudab ehitise omadusi ja välisilmet;
# tööparameetrite või kasutatava [[tehnoloogia]] oluline muutmine;
# kasutusotstarbele vastavate nõuetega kooskõlla viimine;
# osaliselt või täielikult hävinud ehitise taastamine.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Nõuded rekonstrueeritavale hoonele ==
Oluliselt rekonstrueeritav hoone peab rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hoone energiatõhususe miinimumnõuded–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/127082025012 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}&lt;/ref&gt; Kui ehitamine toimus ehitusloa alusel, peab hoone vastama loa andmise ajal kehtinud energiatõhususe miinimumnõuetele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Üle 60 m² ehitisealuse pindalaga elamute (üksikelamud, korterelamud, ühiselamud jms) ümberehitamisel tuleb koostada nõuetele vastav ehitusprojekt ja esitada see koos ehitusteatisega omavalitsusele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-02-28 |pealkiri=Hoone laiendamine ja ümberehitamine {{!}} Tartu linn |url=https://www.tartu.ee/et/hoone-laiendamine-ja-umberehitamine |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=www.tartu.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ehitusprojekti etapid rekonstrueerimisel ==
Eelprojekt - rekonstrueerimise staadium, mille käigus hindab spetsialist hoone seisukorda, koostatakse põhilahenduse joonised ja nende alusel taotletakse [[ehitusluba]] [[Omavalitsus|omavalitsuselt]].

Põhiprojekt - täpsustatakse konstruktsioonid ja [[Tehnosüsteem|tehnosüsteemid]], et koostada [[eelarve]] ja valida ehitaja.

Tööprojekt - tehniline ja detailne juhend ehitajale.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nõuded ehitusprojektile–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13359325 |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}&lt;/ref&gt;

== Väljakutsed rekonstrueerimisel ==
* Esialgsed ehitised on sageli puudulikult dokumenteeritud, seega puuduvad osad tuleb valmistada originaalist erinevalt;
* [[Ehitusmaterjal|Ehitusmaterjalid]] ja -[[Ehitustehnika|tehnikad]], mida algselt kasutati, on vaevu või pole üldse kättesaadavad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Reconstruction: Background and Issues {{!}} Historic England |url=https://historicengland.org.uk/advice/planning/the-reconstruction-of-heritage-assets/reconstruction-background-and-issues/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=historicengland.org.uk |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Tuntud rekonstrueeritud ehitised Eestis ==
* [[Narva Hermanni linnus|Narva]] [[Narva Hermanni linnus|Hermanni linnus]] (esialgselt taastatud aastatel 1970–1980 ja hilisemad täiendused 2018–2020).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Narva linnus - Narva Muuseum |url=https://www.narvamuuseum.ee/est/muuseum/narva-linnus1/ |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=www.narvamuuseum.ee}}&lt;/ref&gt;
* [[Tartu Jaani kirik]] (sajandite jooksul mitmeid kordi taastatud, kõige hilisemalt 20. sajandi lõpul).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jaani kiriku ja koguduse ajajoon – Tartu Ülikooli-Jaani kogudus |url=https://www.jaanikirik.ee/jaani-kiriku-ja-koguduse-ajajoon/ |vaadatud=2026-03-04 |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* [[Lennusadam]] – [[Vesilennuk|vesilennukite]] [[angaar]] (2007 alustati korrastustöid, 2012. aastal avati vesilennukite angaaris muuseum).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lennusadama lugu |url=https://meremuuseum.ee/lennusadam/muuseum/lennusadama-lugu/ |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=Lennusadam |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
[[Kategooria:Ehitus]]</text>
      <sha1>sqk9xe5w0dgfxjxpoe4v548phvr9uf9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Triin Tael</title>
    <ns>0</ns>
    <id>136496</id>
    <revision>
      <id>7158650</id>
      <parentid>7093357</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:31:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30622-04</username>
        <id>230025</id>
      </contributor>
      <origin>7158650</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4873" sha1="8ct2xkgbpytjylqbo4jt7wp9zlehd5b" xml:space="preserve">[[Pilt:Tael, Triin_153.jpg|pisi|Triin Tael esinemas Püha Hieronymuse päeval 30. septembril 2010]]
'''Triin Tael''' (sündinud [[15. august]]il [[1973]]){{lisa viide}} on eesti [[tõlkija]].

Ta on lõpetanud [[1996]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i [[inglise keel]]e ja kirjanduse erialal ''[[cum laude]]''.&lt;ref&gt;http://raud.ut.ee/~elasn/LP_1996TY.html{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

==Eesti keelde tõlgitud teosed==
*[[Anne Rice]] &quot;[[Intervjuu vampiiriga (romaan)|Intervjuu vampiiriga]]&quot;. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[1995]]
*[[Hanif Kureishi]] &quot;[[Äärelinna Buddha]]&quot;. Varrak, [[1996]]
*[[Angela Carter]] &quot;Õhtud tsirkuses&quot;. Varrak, [[1998]]
*[[Martha Davis]], [[Patrick Fanning]] ja [[Matthew McKay]] &quot;Suhtlemisoskused&quot;. Väike Vanker, 1998
*[[Tibor Fisher]] &quot;Kogujate koguja&quot;. Varrak, [[2001]]
*[[Nick Hornby]] &quot;[[Elu edetabelid]]&quot;. Varrak, 2001
*[[Lawrence Norfolk]] &quot;[[Lemprière'i sõnaraamat]]&quot;. Varrak, 2001
*[[Lawrence E. Saphiro]] &quot;Kuidas kasvatada lapses emotsionaalset intelligentsust&quot;. [[Väike Vanker (kirjastus)|Väike Vanker]], [[2002]]
*[[Mark Haddon]] &quot;[[Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal]]&quot;. Varrak, 2003
*[[Hanif Kureishi]] &quot;Gabrieli and&quot;. Varrak, [[2003]]
*[[Stephen Baker]] &quot;Kuidas elada koos närvilise koeraga&quot;. [[Eesti Ekspressi Kirjastus]], [[2004]]
*[[Jennifer Johnston]] &quot;Illusionist&quot;. Varrak, 2004
*[[Zadie Smith]] &quot;Valged hambad&quot;. Varrak, [[2005]]
*[[Ali Smith]] &quot;Juhuslik&quot;. Varrak, [[2007]]
*[[Lionel Shriver]] &quot;[[Me peame rääkima Kevinist]]&quot;. Varrak, 2008
*[[John Boyne]] &quot;Poiss triibulises pidžaamas&quot;. [[Fookus Meedia]], [[2009]]
*[[Hanif Kureishi]] &quot;[[Midagi sulle öelda]]&quot;. Varrak, 2009
*[[Khaled Hosseini]] &quot;[[Tuhat hiilgavat päikest]]&quot;. Eesti Ajalehed AS, 2010
* [[Nick Hornby]] &quot;[[Julia, alasti]]&quot;. Varrak, 2010
*[[David Nicholls]] &quot;Üks päev&quot;. Varrak, 2011
*[[Rawi Hage]] &quot;[[De Niro mäng]]&quot;. Varrak, 2012
*[[Siri Hustvedt]] &quot;Meesteta suvi&quot;. Varrak, 2013
* [[John Burnside]] &quot;Uppumiste suvi&quot;. Varrak, 2013
* Lydia Davis &quot;Arved klaariks&quot; . Loomingu Raamatukogu, 2015
* [[Tan Twan Eng]] &quot;Õhtuste udude aed&quot;. Varrak, 2015
* [[Nick Hornby]] &quot;[[Naljakas tüdruk]]&quot;. Varrak, 2015
* [[Will Self]] &quot;Vihmavari&quot;. Varrak, 2016
* [[Hanif Kureishi]] &quot;Äärelinna Buddha&quot;. 1996. a. tõlke parandatud versioon. Varrak, 2017
* [[Hanif Kureishi]] &quot;Eimiski&quot;. Varrak, 2017
* [[Mia Kankimäki]] &quot;Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma&quot;. Varrak, 2018
*Mark Haddon &quot;Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal&quot;. 2003. aasta tõlke täiendatud versioon. Draakon &amp; Kuu, 2018
*[[Sally Rooney]] &quot;Vestlused sõpradega&quot;. Varrak, 2019
*[[Marcia Willett]] &quot;Kojutulekud&quot;. Varrak, 2019
*[[Mia Kankimäki]] &quot;Naised, kellest ma öösiti mõtlen&quot;. Varrak 2020
*[[Ben Okri]] &quot;Vabadusekunstnik&quot;. Varrak 2020
*Aino Havukainen ja Sami Toivonen &quot;Teedu ja Peedu, õudne Koletis-Koletis ja teised kentsakad lood&quot;. Hea Lugu 2020
*Wanda Gág &quot;Miljonid kassid&quot;. Hea Lugu 2020
*Miriam Toews &quot;Kõik mu mured mannetud&quot;. Hea Lugu 2021
*Aino Havukainen ja Sami Toivonen &quot;Teedu ja Peedu raju rongisõit&quot;. Hea Lugu 2021
*[[Richard Powers]] &quot;Ilmapuu&quot;. Varrak 2021
*Paula Havaste &quot;Pronkstäht&quot; (värsid). Hea Lugu 2021
*[[Jenny Offill]] &quot;Ilm&quot;. Varrak 2021
*Aino Havukainen ja Sami Toivonen &quot;Teedu ja Peedu veidrad leiutised läbi aegade&quot;. Hea Lugu 2021
*Tony Oppedisano &quot;Sinatra ja mina. Hilisöisel tunnil.&quot; Ühinenud Ajakirjad 2021
*Anja Portin &quot;Raadio Popov&quot;. Ühinenud Ajakirjad 2021
*[[Sally Rooney]] &quot;Kaunis maailm, kus sa oled&quot;. Varrak 2022
*Laura Pörsti &quot;Viimane aasta. Ülestähendusi mõningatest riidekappidest&quot;. Hea Lugu 2022
*Richard Powers &quot;Hämming&quot;. Varrak 2022
*Sanna Mander &quot;Mu tilluke nõid&quot;. Ühinenud Ajakirjad 2023
*Sandra Newman &quot;Mehed&quot;. Rahva Raamat AS 2023
*Julie Otsuka &quot;Buddha pööningul&quot;. Varrak 2023
*&quot;Muumioru kokaraamat&quot;. Hea Lugu 2023
*Anna Englund &quot;Puust palitu&quot;. Ühinenud Ajakirjad 2023
*Pirkko Saisio &quot;Passioon&quot;. Varrak 2024
*Aino Havukainen ja Sami Toivonen &quot;Teedu ja Peedu fantaasiaseiklus&quot;. Hea Lugu 2024
*Emily St John Mandel &quot;Vaikuse meri&quot;. Varrak 2024
*Anja Portin &quot;Udupuude raamat&quot;. Vesta Raamatud 2024
*Sandra Newman &quot;Julia&quot;. Rahva Raamat AS 2024
*Jan Sundell &quot;Aeglusta vananemist&quot;. Vesta Raamatud 2025
*Aino Havukainen ja Sami Toivonen &quot;Teedu ja Peedu - tähelepanu, valmis olla, hopp!&quot; Hea Lugu 2025
*Sally Rooney &quot;Intermezzo&quot;. Varrak 2025
*Salla Vuorikoski &quot;Sanna Marin. Erakordne peaminister&quot;. KAVA Kirjastus 2025
*Niall Williams &quot;Neli armastuskirja&quot;. Hea Lugu 2025
*Anne Allan &quot;Tantsud printsess Dianaga&quot;. Hea Lugu 2025
*Salla Simukka &quot;Poiss pööningul, poiss keldris&quot;. Vesta Raamatud 2025
*Laura Lähteenmäki &quot;Loe mõttes kümneni&quot;. Hea Lugu 2026
*Pauliina Susi &quot;Eravaldus&quot;. Vesta Raamatud 2026

==Viited. ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Tael, Triin}}
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>8ct2xkgbpytjylqbo4jt7wp9zlehd5b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rakvere Ametikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>143139</id>
    <revision>
      <id>7158860</id>
      <parentid>6720786</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:37:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ka2R6a</username>
        <id>230001</id>
      </contributor>
      <origin>7158860</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5556" sha1="aiy9anru1y8otkdqc5rx8sgehp9ms2i" xml:space="preserve">{{Infokast kool
| nimi = Rakvere Ametikool
| pilt = Rakvere grammar school in Rakvere, Estonia.jpg
| pildiallkiri = 
| asutatud = 1981
| koolitüüp = Kutsekool
| direktor = Kuno Rooba
| õpilaste arv = 1200
| klassikomplekte = 39
| õpetajate arv = 52
| koolipersonal = 
| asukoht = [[Rakvere]], Lääne-Virumaa
| aadress = [[Piiri tänav (Rakvere)|Piiri]] 8
| kooli ajaleht = Crüket
| koduleht = [http://www.rak.edu.ee/ Rakvere Ametikool]
| deviis = Hea oskus meilt
| logo = 
}}

'''Rakvere Ametikool''' (varem ''Rakvere Kutsekeskkool'') on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere]]s asuv [[kutsekool|kutseharidust andev kool]], mis on suurim kutseõppeasutus Lääne-Virumaal. Koolis õpib 2025/26. õppeaastal ligikaudu 1000 õpilast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-03-23 |pealkiri=Ametikooli tutvustus |url=https://www.rak.ee/et/uldinfo/ametikooli-tutvustus |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Rakvere Ametikool |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

== Ajalugu ==
1914. aastal kolis vastvalminud majja [[Rakvere Õpetajate Seminar#cite ref-EE 1-1|Rakvere Õpetajate Seminar]], mis tegutses hoones kuni 1957. aastani. Seejärel [[Rakvere Internaatkool]], mis asutati 1956. aastal ning see tegutses internaatkoolina kuni 1979. aastani. Koolis õppimise ajal elasid õpilased internaadis. Suurt tähelepanu pöörati praktilisele õppele, spordile ja ühistegevustele.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-03-23 |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.rak.ee/et/uldinfo/kooli-ajalugu |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Rakvere Ametikool |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Rakvere Kutsekeskkool ===
1981. aastal loodi endise metsakooli baasil '''Rakvere Kutsekeskkool nr 38''', mille esimeseks direktoriks sai Ülo Torm. Koolis hakati ette valmistama erinevate erialade oskustöölisi. Samal ajal toimus hoonete põhjalik remont. 1985. aastal lõpetas esimene lend. 1991. aastal nimetati kool ümber Rakvere Kutsekeskkooliks. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumis]]&lt;nowiki/&gt;t algas kooli kiire areng ja rahvusvaheline koostöös [[Rootsi|Rooti]], [[Soome]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]], mille abil uuendati õppeklasse ja töökodasid. Direktorina juhtisid kooli Jaak Kaseväli, Ero Unt ja alates 2002. aastast Hannes Mets.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Rakvere Ametikool ===
2008. aastal sai kooli uueks nimeks Rakvere Ametikool. Järgnevatel aastatel toimus kooli ulatuslik moderniseerimine. 2012. aastal lõpetati kooli peahoone ajaloo suurim renoveerimine '''Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi''' ja [[Eesti]] riigi toetusel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;  Mitu aastat kestnud uuendustööd läksid maksma ligi 10 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2012-09-06 |pealkiri=Rakvere ametikooli ligi 100 aastat vana peahoone sai värske ilme |url=https://www.err.ee/351224/rakvere-ametikooli-ligi-100-aastat-vana-peahoone-sai-varske-ilme |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 1914. aastal õpetajate seminariks ehitatud ajalooline hoone restaureeriti osaliselt algupärasel kujul, kasutades ka [[Peterburi]] arhiivimaterjale. Hoone sai kaasaegsed tehnosüsteemid ning samal ajal taastati ajaloolise sisekujunduse elemente. Uuendati ka kooli õppe- ja raamatukoguruume. Kooli direktor on alates 2014 [[Kuno Rooba]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Erialad ja õpe ==
Rakvere Ametikoolis saab õppida erinevaid erialasid nii põhikooli kui ka gümnaasiumi baasil ning omandada haridust ka täiskasvanute õppes. Lisaks tasemeõppele pakub kool tasuta täiend- ja ümberõpe täiskasvanutele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Väljastpoolt Rakveret pärit õpilastele on kaasaaegne õplaskodu, mis valmis 2019. aastal. Neljakorruseline hoone pakub ligi 200 õppekohta ning selle juurde kuuluvad ka sportimis- ja parkimisvõimalused.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rakvere Ametikooli õpilaskodu |url=https://group.merko.ee/project/rakvere-ametikooli-opilaskodu/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Merko Group |keel=et}}&lt;/ref&gt;

'''Kutsekeskkoo'''l algusaastatel õpetati peamiselt lukksepp-elektriku ja maaleri, hiljem lisandusid mööblitisleri, remondilukksepa, sanitaartehnik-keevitaja, õmbleja-motorist ja koka erialad.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

2010. aastal valmis uus praktikabaasi korpus, kus asuvad kaasaegsed metalli- ja puidutöökojad, autoremonditöökoda, keskkonnatehnika- ja ehituslaborid, õpperestoran ning õppeklassid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; '''Rakvere Ametikoolis''' saab tänapäeval õppida 30 eriala erinevates valdkondades, näiteks ehituses, IT-s, tehnikas, ettevalmistavas õppes, teeninduses ja toitlustuses.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=Erialad |url=https://www.rak.ee/et/sisseastumine/erialad |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Rakvere Ametikool |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Kooli nimed ==

* 1912 – Rakvere Õpetajate Seminar
* 1950 – Rakvere Pedagoogiline Kool
* 1957 – Rakvere Internaatkool
* 1979 – Sanatoorne Metsakool
* 1981 – Rakvere Kutsekeskkool
* 2008 – Rakvere Ametikool

== Direktorid ==

* 1912 – 1919 – Aleksander Orlovski
* 1919 – 1947 Voldemar Raam
* 1947– 1949 Jaan Kurni
* 1949 – 1954 Jüri Kipper
* 1957 – 1974 Ants Sillar 
* 1974 – 1981 Tiit Aruste
* 1981–1996 Ülo Torm
* 1996 – 2001 Jaak Kaseväli
* 2001 – 2002 Eero Unt
* 2002 – 2014 Hannes Mets
* alates 2014 Kuno Rooba

== Viited ==
[[Kategooria:Rakvere koolid]]
[[Kategooria:Eesti kutsekoolid]]

&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* [https://rak.ee/et Rakvere Ametikooli veebisait]

*[https://www.err.ee/351224/ &quot;Rakvere ametikooli ligi 100 aastat vana peahoone sai värske ilme&quot;]. ERR, 6. september 2012</text>
      <sha1>aiy9anru1y8otkdqc5rx8sgehp9ms2i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158867</id>
      <parentid>7158860</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:47:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ka2R6a</username>
        <id>230001</id>
      </contributor>
      <comment>/* Direktorid */</comment>
      <origin>7158867</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5573" sha1="quev6a9ah4nkz7t4iwmjp7ws3v8d4qe" xml:space="preserve">{{Infokast kool
| nimi = Rakvere Ametikool
| pilt = Rakvere grammar school in Rakvere, Estonia.jpg
| pildiallkiri = 
| asutatud = 1981
| koolitüüp = Kutsekool
| direktor = Kuno Rooba
| õpilaste arv = 1200
| klassikomplekte = 39
| õpetajate arv = 52
| koolipersonal = 
| asukoht = [[Rakvere]], Lääne-Virumaa
| aadress = [[Piiri tänav (Rakvere)|Piiri]] 8
| kooli ajaleht = Crüket
| koduleht = [http://www.rak.edu.ee/ Rakvere Ametikool]
| deviis = Hea oskus meilt
| logo = 
}}

'''Rakvere Ametikool''' (varem ''Rakvere Kutsekeskkool'') on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere]]s asuv [[kutsekool|kutseharidust andev kool]], mis on suurim kutseõppeasutus Lääne-Virumaal. Koolis õpib 2025/26. õppeaastal ligikaudu 1000 õpilast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-03-23 |pealkiri=Ametikooli tutvustus |url=https://www.rak.ee/et/uldinfo/ametikooli-tutvustus |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Rakvere Ametikool |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

== Ajalugu ==
1914. aastal kolis vastvalminud majja [[Rakvere Õpetajate Seminar#cite ref-EE 1-1|Rakvere Õpetajate Seminar]], mis tegutses hoones kuni 1957. aastani. Seejärel [[Rakvere Internaatkool]], mis asutati 1956. aastal ning see tegutses internaatkoolina kuni 1979. aastani. Koolis õppimise ajal elasid õpilased internaadis. Suurt tähelepanu pöörati praktilisele õppele, spordile ja ühistegevustele.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-03-23 |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.rak.ee/et/uldinfo/kooli-ajalugu |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Rakvere Ametikool |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Rakvere Kutsekeskkool ===
1981. aastal loodi endise metsakooli baasil '''Rakvere Kutsekeskkool nr 38''', mille esimeseks direktoriks sai Ülo Torm. Koolis hakati ette valmistama erinevate erialade oskustöölisi. Samal ajal toimus hoonete põhjalik remont. 1985. aastal lõpetas esimene lend. 1991. aastal nimetati kool ümber Rakvere Kutsekeskkooliks. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumis]]&lt;nowiki/&gt;t algas kooli kiire areng ja rahvusvaheline koostöös [[Rootsi|Rooti]], [[Soome]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]], mille abil uuendati õppeklasse ja töökodasid. Direktorina juhtisid kooli Jaak Kaseväli, Ero Unt ja alates 2002. aastast Hannes Mets.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Rakvere Ametikool ===
2008. aastal sai kooli uueks nimeks Rakvere Ametikool. Järgnevatel aastatel toimus kooli ulatuslik moderniseerimine. 2012. aastal lõpetati kooli peahoone ajaloo suurim renoveerimine '''Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi''' ja [[Eesti]] riigi toetusel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;  Mitu aastat kestnud uuendustööd läksid maksma ligi 10 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2012-09-06 |pealkiri=Rakvere ametikooli ligi 100 aastat vana peahoone sai värske ilme |url=https://www.err.ee/351224/rakvere-ametikooli-ligi-100-aastat-vana-peahoone-sai-varske-ilme |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 1914. aastal õpetajate seminariks ehitatud ajalooline hoone restaureeriti osaliselt algupärasel kujul, kasutades ka [[Peterburi]] arhiivimaterjale. Hoone sai kaasaegsed tehnosüsteemid ning samal ajal taastati ajaloolise sisekujunduse elemente. Uuendati ka kooli õppe- ja raamatukoguruume. Kooli direktor on alates 2014 [[Kuno Rooba]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Erialad ja õpe ==
Rakvere Ametikoolis saab õppida erinevaid erialasid nii põhikooli kui ka gümnaasiumi baasil ning omandada haridust ka täiskasvanute õppes. Lisaks tasemeõppele pakub kool tasuta täiend- ja ümberõpe täiskasvanutele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Väljastpoolt Rakveret pärit õpilastele on kaasaaegne õplaskodu, mis valmis 2019. aastal. Neljakorruseline hoone pakub ligi 200 õppekohta ning selle juurde kuuluvad ka sportimis- ja parkimisvõimalused.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rakvere Ametikooli õpilaskodu |url=https://group.merko.ee/project/rakvere-ametikooli-opilaskodu/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Merko Group |keel=et}}&lt;/ref&gt;

'''Kutsekeskkoo'''l algusaastatel õpetati peamiselt lukksepp-elektriku ja maaleri, hiljem lisandusid mööblitisleri, remondilukksepa, sanitaartehnik-keevitaja, õmbleja-motorist ja koka erialad.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

2010. aastal valmis uus praktikabaasi korpus, kus asuvad kaasaegsed metalli- ja puidutöökojad, autoremonditöökoda, keskkonnatehnika- ja ehituslaborid, õpperestoran ning õppeklassid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; '''Rakvere Ametikoolis''' saab tänapäeval õppida 30 eriala erinevates valdkondades, näiteks ehituses, IT-s, tehnikas, ettevalmistavas õppes, teeninduses ja toitlustuses.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=Erialad |url=https://www.rak.ee/et/sisseastumine/erialad |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Rakvere Ametikool |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Kooli nimed ==

* 1912 – Rakvere Õpetajate Seminar
* 1950 – Rakvere Pedagoogiline Kool
* 1957 – Rakvere Internaatkool
* 1979 – Sanatoorne Metsakool
* 1981 – Rakvere Kutsekeskkool
* 2008 – Rakvere Ametikool

== Direktorid ==

* 1912 – 1919 Aleksander Orlovski
* 1919 – 1947 [[Voldemar Raam]]
* 1947– 1949 [[Jaan Kurn|Jaan Kurni]]
* 1949 – 1954 Jüri Kipper
* 1957 – 1974 [[Ants Sillar]]
* 1974 – 1981 Tiit Aruste
* 1981–1996 Ülo Torm
* 1996 – 2001 Jaak Kaseväli
* 2001 – 2002 Eero Unt
* 2002 – 2014 Hannes Mets
* alates 2014 Kuno Rooba

== Viited ==
[[Kategooria:Rakvere koolid]]
[[Kategooria:Eesti kutsekoolid]]

&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* [https://rak.ee/et Rakvere Ametikooli veebisait]

*[https://www.err.ee/351224/ &quot;Rakvere ametikooli ligi 100 aastat vana peahoone sai värske ilme&quot;]. ERR, 6. september 2012</text>
      <sha1>quev6a9ah4nkz7t4iwmjp7ws3v8d4qe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nordkapp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>151182</id>
    <revision>
      <id>7158651</id>
      <parentid>7029139</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:33:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158651</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8836" sha1="m5dsc05qzk3u3vjchoau63vook65jy6" xml:space="preserve">[[Fail:Nordkapp_map.png|pisi|400x400px]]
'''Nordkapp''' (saami Davvenjárga) on [[neem]] [[Skandinaavia poolsaar]]e põhjatipus [[Magerøya]] saarel. Halduslikult asub see Norras [[Finnmargi maakond|Finnmargi maakonnas]] [[Nordkapi vald|Nordkapi vallas]].

Maantee [[E69]] põhjatipp asub Nordkapil. See on Euroopa põhjapoolseim punkt, kuhu pääseb autoga, seega on E69 Euroopa põhjapoolseim avalik tee.Nordkapi platoo on populaarne vaatamisväärsus. Neeme juurde kuulub 307-meetrine kalju, millel on kõrge tasane platoo, kus külastajad saavad jälgida [[polaarpäev]]a ja vaadet põhja poole [[Barentsi meri|Barentsi merele]]. Külastuskeskus Nordkapp Hall ehitati platoole 1988. aastal. Sinna kuuluvad kohvik, restoran, postkontor, suveniiripood, väike muuseum ja videokino.&lt;ref name=&quot;snl&quot;&gt;{{Cite web|last=Svein Askheim|url=https://snl.no/Nordkapp|title=Nordkapp|publisher=Store norske leksikon|accessdate=1.11.2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.visitnorway.com/places-to-go/northern-norway/the-north-cape/|title=The northernmost point of Europe|publisher=Innovation Norway|accessdate=1.11.2017}}&lt;/ref&gt;

== Äärmuspunkt ==
[[Fail:North_Cape_71º10'21&quot;_Nordkapp.jpg|pisi|Nordkapi laiuskraad]]
Järsk kalju Nordkapil asub 71° 10′ 21″ N 25° 47′ 04″ E, umbes 2102,3 km kaugusel [[põhjapoolus]]est. Nordkappi nimetatakse sageli ekslikult Euroopa põhjapoolseimaks punktiks. Selle kõrval asuv [[Knivskjellodden]]i neem ulatub aga tegelikult 1450 meetrit rohkem põhja poole. Lisaks asuvad mõlemad punktid saarel ([[Magerøya]]), ehkki üks neist on maanteega ühendatud. Mandri-Euroopa põhjapoolseim punkt asub [[Nordkinn]]i neemel ({{Keel|no|Kinnarodden}}), mis asub umbes 5,7 km lõuna pool ja umbes 70 km ida pool. See punkt asub [[Nordkinni poolsaar|Nordhamni poolsaarel]] [[Mehamn]]i küla lähedal. Euroopa põhjapoolseim punkt, võttes arvesse ka saared, on sadu kilomeetreid põhja pool, kas Venemaa [[Franz Josephi maa]]l või Norra [[Svalbard]]i saarestikus, sõltuvalt sellest, kas Franz Josephi maad peetakse Euroopaks või Aasiaks.
[[Fail:North_Cape_2011.jpg|pisi|Vaade neemele edelast. Pildi maksimaalsel suurusel on näha turismiobjektide paiknemine neemel]]
Nordkapp on punkt, kus [[Norra meri]], mis on osa [[Atlandi ookean]]ist, kohtub [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] [[Barentsi meri|Barentsi merega]]. [[Polaarpäev]]a võib seal näha 14. maist 31. juulini. Päike jõuab neil päevadel madalaimasse punkti kellavahemikus 00.14 ja 00.24.

== Transport ==
Nordkapini jõuab Euroopa maantee [[E69]] kaudu (rajatud 1956. aastal), läbides merealuse [[Põhja-Kapimaa tunnel|Nordkapi tunneli]], mis ühendab [[Magerøya]] saart mandriga. [[EuroVelo]] jalgrattamarsruudid EV1, EV7 ja EV11 ühendavad Nordkappi vastavalt [[Portugal]]i, [[Malta]] ja [[Ateena]]ga.

Nordkappi külastab igal aastal mitu kruiisilaeva. [[Honningsvåg]] on [[Hurtigruten]]i rannikulaevade üks peamisi peatusi.

Lähedal asuvast [[Honningsvåg]]i linnast suunduvad Nordkappi liinibussid (33 km) ja bussid kohtuvad paljude kruiisilaevadega, mis Honningsvågi sadamasse sisenevad.

Lähim lennujaam on [[Honningsvågi lennujaam, Valan|Honningsvåg Valan Airport (HVG)]], mis pakub mitmeid lende [[Tromsø lennujaam|Tromsø Langnesi rahvusvahelisse lennujaama (TOS)]] ja tagasi.&lt;ref&gt;https://www.wideroe.no/en Widerøe Airlines, official website&lt;/ref&gt;

Nordkapile lähimate linnade kaugus
*  [[Honningsvåg]] – 33 km
*  [[Lakeselv]] – 194 km
*  [[Hammerfest]] – 205 km
*  [[Alta]] – 237 km
*  [[Kirkenes]] – 530 km
*  [[Tromsø]] – 592 km

=== Talv ===
[[Fail:A_starboard_view_of_Gripsholm_at_Nordkapp,_Norway,_during_the_midsummer_season_(5074435245).jpg|pisi|MS Gripsholm Nordkapi juures]]Talvel on võimalik külastada Nordkappi, kuid tugeva lumesaju ja tuule puhul on viimane teelõik avatud ainult konvoisõiduks teatud kellaaegadel. Nordkappi viiv tee hoitakse talvel lahti ning sellele pääsevad tavalised sõidukid ja sõidukijuhid, kes saavad hakkama talvel esineda võiva lume ja tuulega. Enne oli E69 ainus talvel suletud [[Rahvusvaheline E-teede võrk|E-marsruut]] Euroopas.
[[Fail:Midnight_sun.jpg|pisi]]

== Ajalugu ==
[[Fail:Battle_of_North_Cape_26_December_1943_map.png|pisi| Kaasaegne kaart Nordkapi lahingust ]]
Nordkapile pani nime inglane Steven Borough, kes oli laeva [[Bonaventure (1551)|Edward Bonaventure]] kapten. Laev purjetas 1553. aastal [[Kirdeväil]]a otsima.&lt;ref name=&quot;snl&quot;/&gt;

=== Teine maailmasõda ===
1943. aastal peeti seal [[Põhja-Kapimaa lahing|Nordkapi lahing]], kus natside lahingulaev [[Scharnhorst (lahingulaev)|Scharnhorst]] uppus lõpuks Briti lahingulaeva [[HMS Yorki hertsog (17)|HMS Yorki hertsogi]], Norra hävitaja [[HNoMS Stord (G26)|HNoMS Stordi]] ning teiste [[Briti merevägi|Briti mereväe]] laevade abil.

=== Sissepääsutasu poleemika ===
Alates 2011. aastast maksis Nordkapi külastuskeskuse täiskasvanupilet 160–235 krooni.&lt;ref name=&quot;Demands&quot;&gt;{{Cite news|url=http://e24.no/naeringsliv/krangel-om-235-kroner/20097860|title=Krangel om 235 kroner|work=E24 Næringsliv|date=11. september 2011|accessdate=27.01.2018|language=norra|archive-date=11.12.2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181211085126/https://e24.no/naeringsliv/krangel-om-235-kroner/20097860|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Kuna platoo asub pilvisel alal, on seal sageli udu, mis varjab vaadet. Selles olukorras soodustust ei saa, kuid täishinnaga pilet kehtib 48 tundi ja siseneda saab mitu korda.

2000. aastal ja taas 2011. aastal vastas Norra keskkonnaministeerium huvirühmade survele ja palus ala haldaval ettevõttel Nordkapps VEL vähendada platoole pääsemise tasu.&lt;ref name=&quot;Demands&quot;/&gt; Nordkapps VEL vastas, et 8000 igapäevast külastajat ja kaugel paiknev asukoht seavad suured nõudmised rajatise toimimisele, hooldamisele ja turvalisusele ning looduslikele omadustele. Tasu ei alandatud ja pärast seda on seda hoopis suurendatud, ehkki tänapäeval on külastajatele, kes saabuvad jalgsi, jalgratta või muude mootorita sõidukitega, sissepääs tasuta.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.visitnordkapp.net/en/opening-hours|title=Opening hours and Prices|access-date=2020-04-19|archive-date=2023-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20230608054108/https://www.visitnordkapp.net/en/opening-hours|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

== Sport ja vaba aeg ==
2009. aasta [[Trans-Euroopa jalgpallijooks|Trans-Euroopa jalgsimaraton]] algas Itaalias Baris ja lõppes Nordkapil. Kogu distants oli 4485 kilomeetrit.

[[NorthCape4000]] on jalgrattavõistlus, mis lõpeb Nordkapil. Kogu võistluse distants on 4200 kilomeetrit.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.northcape4000.com/en|title=NorthCape4000|website=Official website|accessdate=26.07.2018|archive-date=30.10.2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181030092735/http://www.northcape4000.com/en|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

2014. aasta Arctic Race of Norway esimene etapp toimus Nordkapil 14. augustil 2014. aastal. Jalgrattavõistlus algas [[Hammerfesti vald|Hammerfestis]] ja lõppes Nordkapil. Selle võitis norralane Lars Petter Nordhaug, võisteldes Team Jumbo–Visma võistkonnas, 4 tunni 51 minuti ja 3 sekundiga.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.letour.com/arctic-race-of-norway/2014/no/etappen-1.html|title=Hammerfest/Nordkapp|publisher=Amaury Sport Organisation|website=Arctic Race of Norway|accessdate=24.08.2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20150108203514/http://www.letour.com/arctic-race-of-norway/2014/no/etappen-1.html|archivedate=8.01.2015}}&lt;/ref&gt;

Jalgrattaga Norra põhjatipust Nordkapilt lõunatippu [[Lindesnesi vald|Lindesnesini]] sõitmise rekord on 4 päeva 22 tundi ja 18 minutit, mille püstitas[[Oslo]]st pärit viiest mehest koosnev rühm 2003. aasta juulis.&lt;ref&gt;[https://www.nrk.no/ostlandssendingen/ny-sykkelrekord-1.354726 Ny sykkelrekord]&lt;/ref&gt;

== Popkultuuris ==
Nordkapi kaadreid näidatakse sageli filmides ja televisioonis, eriti 2014. aasta põnevuskomöödiafilmis &quot;[[Børning]]&quot;, mis keerleb [[Streetrace|ebaseadusliku tänavavõistluse]] ümber, mis toimub [[Oslo]]st Nordkapini.

&lt;gallery&gt;
Fail:North Cape. Restaurant Kompasset - panoramio.jpg|Nordkapp Hall
Fail:Mageröya Nordkaphalle.JPG|Nordkapp Halli sissepääs
Fail:North cape battle memorial plaque.jpg|Nordkapi lahingu mälestustahvel
Fail:Northcap02.jpg|Polaarpäev Nordkapil
Fail:Nordkapp (North Cape).jpg|Nordkapi verstapost
Fail:Peder Balke-Nordkapp.jpg|Peder Balke (1804–1887) &quot;Nordkapp&quot;
Fail:Knivskjellodden Varde.jpg|Norra Riikliku Matkaassotsiatsiooni ühing
Fail:Obelisk in North Cape by King Oscar II 01.jpg|2. juulil 1873. aastal kuningas [[Oscar II]]  püstitatud obelisk, mis tähistab [[Norra]] põhjapoolseimat punkti
Fail:Obelisk in North Cape by King Oscar II 02.jpg|Teabetahvel obeliski kõrval
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Norra neemed]]
[[Kategooria:Finnmargi maakond]]</text>
      <sha1>m5dsc05qzk3u3vjchoau63vook65jy6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 6. juunil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155731</id>
    <revision>
      <id>7158853</id>
      <parentid>6945768</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:04:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7158853</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6833" sha1="38szlkv9270wm4qz8fsr8x05uzhclp3" xml:space="preserve">{{sündinud juunis}}
''Siin loetletakse [[6. juuni]]l sündinud tuntud inimesi.

*[[1436]] – [[Regiomontanus]], astronoom ja astroloog
*[[1599]] – [[Diego Velázquez]], hispaania maalikunstnik
*[[1606]] – [[Pierre Corneille]], [[Prantsusmaa|prantsuse]] näitekirjanik 
*[[1773]] – [[Simó de Guardiola i Hortoneda]], Katalaani poliitik, Urgelli piiskop ja Andorra kaasvürst
*[[1799]] – [[Aleksandr Puškin]], [[Venemaa|vene]] [[kirjanik]] 
*[[1844]] – [[Konstantin Savitski]], vene maalikunstnik ja kunstipedagoog
*[[1852]] – [[Ludwig Johann August Peter Mendelsohn]], saksa filoloog
*[[1853]] – [[Georg Kuphaldt]], saksa maastikuarhitekt ja dendroloog
*[[1868]] – [[Robert Falcon Scott]], [[Inglismaa|inglise]] [[polaaruurija]] 
*[[1872]] – [[Aleksandra Fjodorovna (1872–1918)|Aleksandra Fjodorovna]], Hesseni printsess, Venemaa Keisririigi keisrinna
* 1872 – [[Nikolai Kropotkin]], Venemaa riigitegelane
*[[1875]] – [[Thomas Mann]], [[Saksamaa|saksa]] kirjanik 
*[[1886]] – [[Alma Koskel]], eesti tarbekunstnik, pedagoog ja koolijuhataja
*[[1887]] – [[Ruth Benedict]], USA kultuuriantropoloog ja kirjanik
*[[1888]] – [[Valerian Kuibõšev]], Nõukogude Liidu riigitegelane
* 1888 – [[Kaarlo Linkola]], soome botaanik ja taimegeograaf
*[[1895]] – [[Vladimir Zazubrin]], vene kirjanik
* 1895 – [[Oskar Tork]], Eesti ametiühingutegelane ja poliitik
*[[1896]] – [[Henry Allingham]], Suurbritannia ülipikaealine
*[[1901]] – [[Sukarno]], [[Indoneesia]] riigitegelane 
*[[1902]] – [[James Melvin (Jimmie) Lunceford|James Melvin]], [[USA|ameerika]] orkestrijuht 
* 1902 – [[Samvel Safarjan]], armeenia arhitekt
*[[1903]] – [[Aram Hatšhaturjan]], [[Armeenia]] [[helilooja]] 
* 1903 – [[Rafael Paasio]], [[Soome]] riigitegelane 
*[[1907]] – [[Heino Lehepuu]], eesti kunstnik, illustraator ja karikaturist
*[[1909]] – [[Mikk Põlde]], eesti õigusteadlane
* 1909 – [[Isaiah Berlin]], juudi päritolu Inglise filosoof
*[[1910]] – [[Harri Kaasik]], eesti laulja ja näitleja
*[[1913]] – [[Jiří Hájek]], Tšehhoslovakkia riigitegelane ja diplomaat
* 1913 – [[Mignon McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik
*[[1914]] – [[Oskar Raudmets]], eesti koduloolane ja harrastusarheoloog
*[[1917]] – [[Jaan Sammul]], eesti näitlejad
*[[1918]] – [[Edwin Krebs]], Ameerika Ühendriikide biokeemik
*[[1922]] – [[Biruta Baumane]], läti maalikunstnik
*[[1925]] – [[Maxine Kumin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik 
*[[1930]] – [[David Scott]], Ameerika Ühendriikide insener ja astronaut
* 1930 – [[Lehte Rannut]], eesti keeleteadlane
*[[1931]] – [[Kiki Dimoula]], kreeka luuletaja
*[[1933]] – [[Reet Ruga]], eesti matemaatik ja pedagoog
*[[1934]] – [[Albert II (Belgia)|Albert II]], [[Belgia]] kuningas
* 1934 – [[Toivo Veenre]], eesti ühiskonnategelane ja agronoom
*[[1936]] – [[Toomas Kalmet]], eesti näitleja
* 1936 – [[Tõnis Härm]], eesti jurist ja ettevõtja
*[[1938]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea
*[[1939]] – [[Louis Andriessen]], hollandi helilooja
*[[1940]] – [[Aarne Hermlin]], eesti maletaja
*[[1941]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik
*[[1942]] – [[Enn Plaan]], eesti majandusteadlane
* 1942 – [[Gideon Toury]], iisraeli tõlketeadlane
*[[1943]] – [[Taimi Käos]], eesti ajakirjanik 
*[[1944]] – [[Heli Rajangu]], eesti arstiteadlane ja dermatoveneroloog
*[[1946]] – [[Tony Levin]], USA muusik, basskitarrist
*[[1948]] – [[Toomas Varek]], Eesti poliitik
* 1948 – [[Aare Laht]], eesti keemik
*[[1951]] – [[Paulo Kassoma]], Angola poliitik
*[[1952]] – [[Pavel Kogan]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[1953]] – [[Jerzy Rybicki]], poola endine poksija ning poksitreener ja -tegelane
*[[1954]] – [[Merle Talvik]], eesti näitleja
* 1954 – [[Urve Tiidus]], eesti ajakirjanik ja poliitik
*[[1955]] – [[Mati Kuntro]], eesti kirjanik 
* 1955 – [[Peeter Raidla]], eesti ajakirjanik 
* 1955 – [[Rauno Esa Nieminen]], pillimeister ja muusikapedagoog
* 1955 – [[Antonio Panzeri]], Itaalia poliitik
* 1955 – [[Lee Smolin]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide ja Kanada füüsik ja teaduskirjanik
*[[1956]] – [[Björn Borg]], [[Rootsi]] [[tennis]]ist
* 1956 – [[Marco Minniti]], Itaalia poliitik
*[[1958]] – [[Gordan Grlić Radman]], Horvaatia poliitik ja diplomaat 
*[[1959]] – [[Aivar Kallaste]], eesti balletiartist
* 1959 – [[Margus Haavamägi]], eesti kujunduskunstnik 
* 1959 – [[Vladimir Steržakov]], vene näitleja
* 1959 – [[Zakir Həsənov]], Aserbaidžaani sõjaväelane ja poliitik
*[[1961]] – [[Tom Araya]], USA muusik
* 1961 – [[Eda Reinot]], eesti keemik
*[[1962]] – [[Mait Raava]], eesti psühholoog ja juhtimiskonsultant
*[[1964]] – [[Toomas Kevvai]], Eesti riigiametnik 
* 1964 – [[Guru Josh]], inglise DJ
*[[1966]] – [[Faure Gnassingbé]], Togo poliitik
*[[1967]] – [[Paul Giamatti]], USA filminäitleja
*[[1970]] – [[Tanel Lepsoo]], eesti romanist ja tõlkija 
* 1970 – [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]], Ungari diplomaat ja poliitik
*[[1972]] – [[Noriaki Kasai]], jaapani suusahüppaja 
*[[1973]] – [[Jorge Arreaza]], Venezuela poliitik
*[[1974]] – [[Guillaume Musso]], prantsuse kirjanik
*[[1977]] – [[Rain Epler]], Eesti poliitik
*[[1978]] – [[Mariana Popova]], bulgaaria laulja
*[[1979]] – [[Linda Kaljundi]], eesti ajaloolane
* 1979 – [[Aino-Kaisa Pekonen]], Soome poliitik
*[[1980]] – [[Eva Liivak]], eesti alpinist
* 1980 – [[Mmusi Maimane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
*[[1981]] – [[Jürgen Joost]], eesti fotograaf
* 1981 – [[Siret Siilbek]], eesti advokaat
*[[1982]] – [[Uku Suviste]], eesti laulja
* 1982 – [[Marian Oprea]], rumeenia kolmikhüppaja
*[[1983]] – [[Roman Fosti]], Eesti pikamaajooksja
*[[1985]] – [[Heiki Nabi]], eesti maadleja
* 1985 – [[Sebastian Larsson]], rootsi jalgpallur
* 1985 – [[Nikolai Varbanov]], bulgaaria korvpallur
*[[1986]] – [[Uota Ale]], Tuvalu jalgpallur
*[[1987]] – [[Maario Essa]], eesti luuletaja
*[[1988]] – [[Stanislav Prins]], Eesti jalgpallur 
* 1988 – [[Martti Juhkami]], eesti võrkpallur
* 1988 – [[Arianna Errigo]], itaalia vehkleja
*[[1989]] – [[Jelena Petrova]], endina Eesti ujuja
* 1989 – [[Karl-Martin Rammo]], eesti purjetaja
* 1989 – [[Paweł Wojciechowski]], Poola teivashüppaja
* 1989 – [[Kärt Kaseorg]], eesti jalgpallur 
*[[1992]] – [[Getter Saar]], eesti sulgpallur 
*[[1994]] – [[Torben Lange]], saksa füüsik
*[[1995]] – [[Victor Ejdsell]], rootsi jäähokimängija
*[[1996]] – [[Andrei Zevakin]], eesti muusikaprodutsent ja laulukirjutaja
*[[1997]] – [[Frants Tikerpuu]], eesti pianist ja helilooja
*[[1998]] – [[Jahor Šaranhovič]], valgevene jäähokimängija
*[[2001]] – [[Cole Hocker]], USA jooksja

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuni, 06.]]</text>
      <sha1>38szlkv9270wm4qz8fsr8x05uzhclp3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>The Fourth Legacy</title>
    <ns>0</ns>
    <id>159532</id>
    <revision>
      <id>7158396</id>
      <parentid>6898100</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:34:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158396</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1784" sha1="bxzxlke7thtowh6qbuffmj9c4nvshl4" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
'''&quot;The Fourth Legacy&quot;''' on neljas [[Kamelot]]i album, mis anti välja [[2000]]. aastal [[Noise Records|Noise Recordsi]] / [[Modern Music|Modern Musicu]] kaudu.

== Lugude nimekiri ==
#&quot;New Allegiance&quot; – 0:54
#&quot;The Fourth Legacy&quot; – 4:55
#&quot;Silent Goddess&quot; – 4:15
#&quot;Desert Reign&quot; – 1:39
#&quot;Nights of Arabia&quot; – 5:26
#&quot;The Shadow of Uther&quot; – 4:45
#&quot;A Sailorman's Hymn&quot; – 4:05
#&quot;Alexandria&quot; – 3:53
#&quot;The Inquisitor&quot; – 4:35
#&quot;Glory&quot; – 3:42
#&quot;Until Kingdom Come&quot; – 4:11
#&quot;Lunar Sanctum&quot; – 5:59

Jaapani versioon sisaldab boonuslugu: 

13. &quot;Can You Remember?&quot; (live) – 4:27

== Koosseis ==
*Roy Khan – laul
*Thomas Youngblood – kitarr, taustalaul
*Glenn Barry – basskitarr
*Casey Grillo – trummarid

== Albumi info ==
*Salvestatud Gate Studios ja Pathway Studios (Wolfsburg, Saksamaa) august-september 1999
*Produtseerinud Sascha Paeth ja Miro
*Juhtkond: KMI Entertainment
*Albumi illustratsioon: Derek Gores 
*Fotograaf: Thomas Kuschewski

== Külalismuusikud ==
*Klahvpillid ja orkestri arranžeering – Miro
*Lisakitarrid – Sascha Paeth
*Taustalaul lauludes &quot;Nights of Arabia&quot;, &quot;Until Kingdom Come&quot; ja &quot;Alexandria&quot; – Thomas Rettke
*Lisatrummid – Dirk Buirneberg ja Robert Hunecke-Rizzo
*Naisvokaal laulus &quot;A Sailorman's Hymn&quot; – Rannveig Sif Sigurdardóttir
*Naisvokaal laulus &quot;Nights of Arabia&quot; – Cinzia Rizzo
*Flööt ja lisatrumm laulus &quot;Desert Reign&quot; – Farouk Asjadi
*D-basskitarr laulus &quot;Nights of Arabia&quot; – Andre Neygenfind
*Keelpillid – Fallersleben String Quartet
*Flööt – Simon McTavish

== Välislingid ==
*[http://www.kamelot.com/thefourthlegacy.htm Koduleht]

{{Kamelot}}

{{DEFAULTSORT:Fourth Legacy, The}}
[[Kategooria:2000. aasta albumid]]
[[Kategooria:Kameloti albumid]]</text>
      <sha1>bxzxlke7thtowh6qbuffmj9c4nvshl4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lämmastikusidumine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>159653</id>
    <revision>
      <id>7158320</id>
      <parentid>6414180</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T13:02:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30647-35</username>
        <id>229962</id>
      </contributor>
      <comment>/* Biokeemiline olemus */</comment>
      <origin>7158320</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3744" sha1="c9ws7hqv60yarcm3jvs12h66f73in2h" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}
[[Pilt:Inkubatsioonikambrid nitrogenaasi aktiivsuse mõõtmiseks.jpg|pisi|Inkubatsioonikambrid [[tsüanobakterid|tsüanobakterite]] proovidega, et hinnata nende bakterite lämmastikku siduva ensüümi (nitrogenaas) aktiivsust. Pilt on tehtud [[Teravmäed|Teravmägedes]] Sassendaleni piirkonnas]]
'''Lämmastikusidumine''' (ka '''lämmastiku sidumine''', '''lämmastiku fikseerimine''', '''lämmastiku seondamine''') on [[keemiline protsess]], mille tagajärjel [[Maa atmosfäär|atmosfääri]] suhteliselt inertne molekulaarne [[lämmastik]] (N&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;) muundatakse redutseeritud (näiteks [[ammoniaak]]) või oksüdeeritud (näiteks [[nitraat]]) vormiks.

Lämmastikusidumine toimub looduses peamiselt [[mikroorganismid]]e (näiteks [[tsüanobakterid|tsüano-]] ja [[asotobakterid]]), [[UV-kiirgus]]e ja [[välk|välgu]] kaasabil. Bioloogilise dilämmastiku muundamise saadus on ammoniaak. Abioloogilisel teel tekivad lämmastikoksiidid. Õhu lämmastikku seotakse ka inimtegevuse tagajärjel (ammoniaagi tööstuslik tootmine [[Haberi-Boschi protsess|Haberi-Boschi protsessi]] abil) ja tahtmatult mitmesuguste põlemisprotsesside (näiteks automootor) teel.

Lämmastikusidumine on vajalik [[elu]] kestmiseks. Kõik [[biosfäär|biosfääri]] bioloogilised organismid vajavad elutegevuseks lämmastikku, kuna väga paljud asendamatud [[biomolekul]]id sisaldavad seda oma koostises. Lämmastik on üks neljast tähtsamast [[keemiline element|keemilisest elemendist]], millest koosnevad elus [[rakk|rakkude]] molekulid, st moodustub elu. Olgugi et suur osa atmosfäärist koosneb lämmastikumolekulidest, pole need oma väga tugevast kolmiksidemest põhjustatud keemilise inertsuse tõttu enamikule elusorganismidele kättesaadavad. Kuigi lämmastikoksiide tekib ka eluta looduse protsessides välguenergia ja UV-kiirguse abil, on bioloogiline lämmastikusidumine väga oluline protsess. Suurem osa biosfääris vajaminevast lämmastikust seotakse bioloogilisel teel.

== Biokeemiline olemus ==

Tüüpiline lämmastikusidumise keemiline reaktsioon, mida viivad läbi mikroorganismid [[nitrogenaas]]i vahendusel, on järgmine:

:N&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; + 6H + energia → 2NH&lt;sub&gt;3&lt;/sub&gt;

Tööstuslik lämmastikusidumine (Haberi-Boschi protsess) nõuab üsna kõrget temperatuuri ja rõhku, st eritingimusi, mille loomiseks kulub palju energiat. Bioloogilise lämmastikusidumise puhul teostab nitrogenaas sedavõrd efektiivselt katalüüsi, et reaktsioon toimub hariliku temperatuuri ja rõhuga mitmete vaheetappide kaupa, kasutades üksnes [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-molekulide energiat. Ühe lämmastikumolekuli katalüüsireaktsiooniks kulub samuti rohkelt energiat: 16 ATP-molekuli, 16 [[vesi|veemolekuli]], 8 [[elektron]]i ja 8 [[prooton]]it. Reaktsiooni saaduseks on 2 ammoniaagimolekuli, vesinikumolekul, 16 ADP-molekuli ja 16 fosfaatiooni. Teadaolevalt on kõikidel bioloogilistel lämmastikusidujatel samasuguse ehitusega ensüüm: nitrogenaas. 

Nitrogenaasikompleks on tundlik [[dihapnik|hapnikumolekuli]] (O&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;) inaktiveerivale mõjule. Näiteks kaunviljad, mille juurtes olevate [[mügarbakterid|mügarbakterite]] abil toimub lämmastiku sidumine, hoiavad oma juuremügarikes hapnikumolekulide väga väikest kontsentratsiooni, sidudes need leghemoglobiiniga (hemoglobiiniga sarnane hapnikku siduv [[valk]]).

== Kirjandus ==
* Biokeemia lühikursus. Õpik kõrgkoolidele. John L. Tymoczko, Jeremy M. Berg, Lubert Stryer. Lk 506''–''508. 2016, TTÜ Kirjastus ISBN: 9789949239313

== Välislingid ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=jUyg-28rdlk] Ingliskeelne video &quot;Nitrogenase - Nitrogen fixation Enzyme&quot;

[[Kategooria:Ökoloogia]]
[[Kategooria:Mikrobioloogia]]
[[Kategooria:Lämmastik]]</text>
      <sha1>c9ws7hqv60yarcm3jvs12h66f73in2h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eternity</title>
    <ns>0</ns>
    <id>161351</id>
    <revision>
      <id>7158401</id>
      <parentid>6752395</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:38:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158401</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2185" sha1="3quzkgpwfaw8b6susqs1te3f5mb8ob8" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}}
{{See Artikkel|Kameloti debüütalbumist}}

{{Albumi info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| Nimi           = &quot;Eternity&quot;
| Liigitus       = stuudio
| Esitaja        = [[Kamelot]]i
| Kaas           = 
| Pildi kirjeldus=
| Väljaantud     = 1995
| Lindistatud    = 
| Stiil          = ''[[Symphonic power metal]]''
| Pikkus         = 51:24
| Plaadifirma    = [[Noise Records]] (Saksamaa)
| Produtsent     = [[Jim Morris]]
| Arvustused     = * The Metal Crypt {{Rating|3.5|5}} [http://www.metalcrypt.com/pages/review.php?revid=1230 link]
* [[The Metal Observer]] {{Rating|7.5|10}} [http://www.metal-observer.com/articles.php?lid=1&amp;sid=1&amp;id=3310 link]
| Eelmine album  = 
| See album      = '''&quot;Eternity&quot;'''&lt;br /&gt;(1995)
| Järgmine album = &quot;[[Dominion]]&quot;&lt;br /&gt;(1997)
}}
'''&quot;Eternity&quot;''' on [[Kamelot]]i debüütalbum. Selle andis välja [[1995]]. aastal plaadifirma [[Noise Records]]. 

Lugude muusika autor on Thomas Youngblood, sõnad kirjutas Richard Warner. Produtseeritud ja kavandatud Jim Morris D.U.A.F. Productionsile; kaasprodutsent Kamelot. Salvestatud, miksitud ja masterdatud firma Morrisound Studios stuudios Florida osariigis Tampas.

== Lugude nimekiri ==
#&quot;Eternity&quot; – 5:41 (Igavik)
#&quot;Black Tower&quot; – 4:06 (Must torn)
#&quot;Call of the Sea&quot; – 5:15 (Mere kutse)
#&quot;Proud Nomad&quot; – 4:52 (Uhke nomaad)
#&quot;Red Sands&quot; – 4:09 (Punased Liivad)
#&quot;One of the Hunted&quot; – 5:26 (Üks jahitutest)
#&quot;Fire Within&quot; – 4:54 (Sisemine tuli)
#&quot;Warbird&quot; – 5:22 (Sõjalind)
#&quot;What About Me&quot; – 4:20 (Mis saab minust)
#&quot;Étude Jongleur&quot; – 0:50 (Rändmuusiku etüüd)
#&quot;The Gleeman&quot; – 6:19 (Rändmuusik)

== Koosseis ==
*[[Mark Vanderbilt]] – [[laulja]]
*[[Thomas Youngblood]] – [[kitarrist]], taustalaulja
*[[David Pavlicko]] – [[klahvpillimängija]]
*[[Glenn Barry]] – [[basskitarrist]]
*[[Richard Warner]] – [[trummar]]

=== Külalismuusikud ===
*Taustalaul – Todd Plant, Leroy Meyers
*Klahvpillid – Howard Helm

== Välislingid ==
*[http://www.kamelot.com/site/release/eternity/ Koduleht]

{{kamelot}}

[[Kategooria:Kameloti albumid]]
[[Kategooria:1995. aasta albumid]]
[[Kategooria:Debüütalbumid]]</text>
      <sha1>3quzkgpwfaw8b6susqs1te3f5mb8ob8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Siége Perilous</title>
    <ns>0</ns>
    <id>161482</id>
    <revision>
      <id>7158400</id>
      <parentid>3540119</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:37:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158400</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1671" sha1="691d7siucc4yhrtd4aco8wt47fnb5yx" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
'''&quot;Siége Perilous&quot;''' on [[Kamelot]]i kolmas täispikk album. See ilmus 4. augustil [[1998]] plaadifirma [[Noise Records]]i kaudu. See on esimene album koos uute liikmete - laulja [[Roy Khan]]i (endine [[Conception]]i laulja) ja trummari [[Casey Grillo]]ga; ühtlasi on see viimane album koos klahvpillimängijaga [[David Pavlicko]]ga.

Albumi ümbrisel on lugude järjekorras vead - &quot;Rhydin&quot; peaks olema 6. lugu, &quot;Parting Visions&quot; ja &quot;Once A Dream&quot; peaksid olema üksteise järel (siin näidatud lugude nimekiri on sama nagu plaadiümbrisel).

== Lugude nimekiri ==
#&quot;Providence&quot; – 5:35
#&quot;Millennium&quot; – 5:15
#&quot;King's Eyes&quot; – 6:14
#&quot;Expedition&quot; – 5:41
#&quot;Where I Reign&quot; – 5:58
#&quot;Parting Visions&quot; – 3:24
#&quot;Once A Dream&quot; – 4:24
#&quot;Rhydin&quot; – 5:03 
#&quot;Irea&quot; – 4:32 
#&quot;Siége&quot; (instrumentaal) – 4:21

Jaapani versioon sisaldab lisalugu:

*11. &quot;One Day&quot; – 4:10

== Koosseis ==
*[[Roy Khan]] – [[laulja]]
*[[Thomas Youngblood]] – [[kitarr]], taustalaul
*[[David Pavlicko]] – [[klahvpillid]]
*[[Glenn Barry]] – [[basskitarr]]
*[[Casey Grillo]] – [[trummid]]

== Albumi info ==
*''Mix''itud Tommy Newtoni poolt Area 51 Studios, Celle, [[Saksamaa]]
*''Engineers'' - Mark Prator, Jim Morris, Tom Morris
*Juhtkond - KMI Entertainment
*Albumi kaanepilt - Derek Gores
*Graafiline produktsioon ja kujundus - Rachel Youngblood
*Fotograaf - Kim Grillo

== Külalismuusikud ==
*Akustilise kitarri soolo laulus &quot;Siége&quot; - Tore Østby (ARK ja endine Conception'i liige)

== Välislingid ==
*[http://www.kamelot.com/siegeperilous.htm Koduleht]


{{kamelot}}

[[Kategooria:Kameloti albumid]]
[[Kategooria:1998. aasta albumid]]</text>
      <sha1>691d7siucc4yhrtd4aco8wt47fnb5yx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>G7</title>
    <ns>0</ns>
    <id>161581</id>
    <revision>
      <id>7158561</id>
      <parentid>6481953</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:54:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7158561</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8177" sha1="02l20jtc44czucxdhcuttyr6tj52wlc" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib rahandusministrite grupist; tööstusriikide liidrite tippkohtumisi korraldava grupi kohta vaata artiklit [[G8]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[G7 (täpsustus)]]}}
[[Pilt:Group of Seven (G7) Countries.svg|pisi|Seitsme grupi liikmed sinises, [[Euroopa Liit]] sinakasrohelises]]

'''G7''' (ka '''Seitsme grupp'''; 1990. aastatel tuntud ka kui '''Suur seitsmik''') on ühendus, mille moodustavad seitsme juhtiva tööstusriigi [[rahandusminister|rahandusministrid]] ja neile alluvad töörühmad. G7 korraldab regulaarseid kohtumisi, kus arutatakse majanduspoliitilisi küsimusi. 

Senise tava kohaselt on liikmesriikide rahandusministrid ja keskpankade juhid kohtunud vähemalt kaks korda aastas. [[Euro]] kasutuselevõtmisest alates osaleb kokkusaamistel ka [[Euroopa Keskpank]].

2014. aastani toimunud G7 liikmesriikide ja [[Venemaa]] valitsusjuhtide iga-aastasi kokkusaamisi tuntakse [[G8]] nime all.

G7 moodustati [[1976]]. aastal, mil [[G6]]-ga liitus [[Kanada]].

==G7 liidrite kohtumised==
[[Pilt:G7 Finance ministers.jpg|thumb|400px|G7 kohtumine aprillis [[2008]]. Esireas rahandusministrid; vasakult: [[Jim Flaherty]] (Kanada), [[Christine Lagarde]] (Prantsusmaa), [[Peer Steinbrueck]] (Saksamaa), [[Henry Paulson]] (USA), [[Tommaso Padoa-Schioppa]] (Itaalia), [[Fukushirō Nukaga]] (Jaapan), [[Alistair Darling]] (Suurbritannia) ja Euroopa Liidu töörühma esimees [[Jean-Claude Juncker]].]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! width=5% | !! width=15% | Kuupäev !! width=15% | Eesistujamaa !! width=15% | Võõrustav riigijuht !! width=15% | Toimumiskoht !!  width=35% | Märkused 
|- 
| 1. || 15.–17.11.1975 || [[Prantsusmaa]] || [[Valéry Giscard d'Estaing]] || [[Rambouillet]] || G6 tippkohtumine
|- 
| 2. || 27.–28.06.1976 || [[Ameerika Ühendriigid]] || [[Gerald R. Ford]] || [[San Juan]], [[Puerto Rico]] || Grupiga liitus Kanada, moodustades G7
|- 
| 3. || 07.–08.05.1977 || [[Suurbritannia]] || [[James Callaghan]] || [[London]] || Euroopa Komisjoni president sai loa regulaarselt kohtumistel osaleda
|- 
| 4. || 16.–17.07.1978 || [[Lääne-Saksamaa]] || [[Helmut Schmidt]] || [[Bonn]], [[Nordrhein-Westfalen]] || 
|- 
| 5. || 28.–29.06.1979 || [[Jaapan]] || [[Masayoshi Ōhira]] || [[Tōkyō]] ||
|- 
| 6. || 22.–23.06.1980 || [[Itaalia]] || [[Francesco Cossiga]] || [[Veneetsia]] ||
|- 
| 7. || 20.–21.07.1981 || [[Kanada]] || [[Pierre E. Trudeau]] || [[Montebello]], [[Quebec]] || 
|- 
| 8. || 04.–06.06.1982 || [[Prantsusmaa]] || [[François Mitterrand]] || [[Versailles]] ||
|- 
| 9. || 28.–30.05.1983 || [[Ameerika Ühendriigid]] || [[Ronald Reagan]] || [[Williamsburg]], [[Virginia]] ||
|- 
| 10. || 07.–09.06.1984 || [[Suurbritannia]] || [[Margaret Thatcher]] || [[London]] ||
|- 
| 11. || 02.–04.05.1985 || [[Lääne-Saksamaa]] || [[Helmut Kohl]] ||[[Bonn]], [[Nordrhein-Westfalen]] ||
|- 
| 12. || 04.–06.05.1986 || [[Jaapan]] || [[Yasuhiro Nakasone]] || [[Tōkyō]] ||
|- 
| 13. || 08.–10.06.1987 || [[Itaalia]] || [[Amintore Fanfani]] || [[Veneetsia]] ||
|- 
| 14. || 19.–21.06.1988 || [[Kanada]] || [[Brian Mulroney]] || [[Toronto]], [[Ontario]]||
|- 
| 15. || 14.–16.07.1989 || [[Prantsusmaa]] || [[François Mitterrand]] || [[Grande Arche]], [[Pariis]] ||
|- 
| 16. || 09.–11.07.1990 || [[Ameerika Ühendriigid]] || [[George H. W. Bush]] || [[Houston]], [[Texas]] ||
|- 
| 17. || 15.–17.07.1991 || [[Suurbritannia]] || [[John Major]] || [[London]] ||
|- 
| 18. || 06.–08.07.1992 || [[Saksamaa]] || [[Helmut Kohl]] || [[München]], [[Baieri]] ||
|- 
| 19. || 07.–09.07.1993 || [[Jaapan]] || [[Kiichi Miyazawa]] || [[Tōkyō]] ||
|- 
| 20. || 08.–10.07.1994 || [[Itaalia]] || [[Silvio Berlusconi]]|| [[Napoli]] ||
|- 
| 21. || 15.–17.06.1995 || [[Kanada]] || [[Jean Chrétien]] || [[Halifax]], [[Nova Scotia]] ||
|- 
| 22. || 27.–29.06.1996 || [[Prantsusmaa]] || [[Jacques Chirac]] || [[Lyon]] || Esmakordselt osalesid rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad. Kutsutud olid [[ÜRO]], [[Maailmapank]], [[Rahvusvaheline Valuutafond]] ja [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]
|- 
| 23. || 20.–22.06.1997|| [[Ameerika Ühendriigid]] || [[Bill Clinton]] ||[[Denver]], [[Colorado]] || Grupiga liitus Venemaa, moodustades G8
|- 
| 24. || 15.–17.05.1998 || [[Suurbritannia]] || [[Tony Blair]] || [[Birmingham]] ||
|- 
| 25. || 18.–20.06.1999 || [[Saksamaa]] || [[Gerhard Schröder]] || [[Köln]], [[Nordrhein-Westfalen]] || Berliinis toimus paralleelselt [[G20]] esimene tippkohtumine
|- 
| 26. || 21.–23.07.2000 || [[Jaapan]] || [[Yoshiro Mori]] || [[Nago]], [[Okinawa]] ||
|- 
| 27. || 20.–22.07.2001 || [[Itaalia]] || [[Silvio Berlusconi]] || [[Genova]] ||
|- 
| 28. || 26.–27.06.2002 || [[Kanada]] ||[[Jean Chrétien]] ||[[Kananaskis]], [[Alberta]] ||
|- 
| 29. || 02.–03.06.2003 || [[Prantsusmaa]] || [[Jacques Chirac]] ||[[Évian-les-Bains]] ||
|- 
| 30. || 08.–10.06.2004 || [[Ameerika Ühendriigid]] || [[George W. Bush]] || [[Sea Island]], [[Georgia]] ||
|- 
| 31. || 06.–08.07.2005 || [[Suurbritannia]] || [[Tony Blair]] || [[Gleneagles|Gleneagles]], [[Šotimaa]] || G8+5 ametlik moodustamine.
|- 
| 32. || 15.–17.07.2006 || [[Venemaa]] || [[Vladimir Putin]] || [[Strelna]], [[Peterburi]] ||
|- 
| 33. || 06.–08.06.2007 || [[Saksamaa]] || [[Angela Merkel]] || [[Heiligendamm]], [[Mecklenburg-Vorpommern]] ||
|- 
| 34. || 07.–09.07.2008 || [[Jaapan]] || [[Yasuo Fukuda]] ||[[Tōyako]], [[Hokkaidō]] ||
|- 
| 35. || 08.–10.07.2009 || [[Itaalia]] || [[Silvio Berlusconi]] || [[L'Aquila]]|| 
|- 
| 36. || 25.–26.06.2010 || [[Kanada]] || [[Stephen Harper]] || [[Huntsville (Kanada)|Huntsville]], [[Ontario]] ||
|- 
| 37. || 26.–27.05.2011 || [[Prantsusmaa]] || [[Nicolas Sarkozy]] || [[Deauville]]|| 
|- 
| 38. || 18.–19.05.2012 || [[Ameerika Ühendriigid]] || [[Barack Obama]] || [[Camp David]]|| 
|- 
| 39. || 17.–18.06.2013 || [[Suurbritannia]] || [[David Cameron]] || [[Lough Erne]]|| 
|- 
| 40. || 4.–5.06.2014 || [[Belgia]] ||   || [[Brüssel]] ||Märtsis 2014 teatasid G7 liikmesriigid ettevalmistuse peatamisest seoses Krimmi kriisiga. 24. märtsil teatas [[David Cameron]], et kohtumine [[Sotši]]s jääb Venemaa tegevuse tõttu [[Ukraina]]s ära.&lt;ref&gt;[http://www.bbc.com/news/uk-politics-26722668 G8 summit 'won't be held in Russia']&lt;/ref&gt; G7 liidrid kohtusid Sotši asemel Brüsselis.&lt;ref&gt;{{cite news|url=http://online.wsj.com/news/articles/SB10001424052702303949704579458753312382992?mg=reno64-wsj&amp;url=http%3A%2F%2Fonline.wsj.com%2Farticle%2FSB10001424052702303949704579458753312382992.html| title=G-7 Agrees to Exclude Russia, Increase Sanctions/World Powers to Meet in Brussels in June Without Russia| work=The Wall Street Journal| date=25. märts 2014}}&lt;/ref&gt;
|- 
| 41. || 7.–8.06.2015 ||[[Saksamaa]] || [[Angela Merkel]] || [[Schloss Elmau]]&lt;ref&gt;[https://archive.today/20140123171618/www.washingtonpost.com/business/germany-to-hold-2015-g8-summit-at-alpine-spa/2014/01/23/66783558-842a-11e3-a273-6ffd9cf9f4ba_story.html Germany to hold 2015 G8 summit at Alpine spa Elmau in Bavaria]&lt;/ref&gt; || 
|- 
| 42. || 26.–27.05.2016 ||[[Jaapan]] || [[Shinzo Abe]] || [[Shima]]||
|- 
| 43. || 26.–27.05.2017 ||[[Itaalia]] || [[Paolo Gentiloni]] || [[Taormina]]||
|- 
| 44. || 8.–9.06.2018 ||[[Kanada]] || [[Justin Trudeau]] || [[La Malbaie]]||
|- 
| 45. || 24.–26.08.2019 ||Prantsusmaa || [[Emmanuel Macron]] || [[Biarritz]]||
|- 
| 46. || ''tühistati'' || USA || ||||
|- 
| 47. || 11.–13. juuni 2021 || Suurbritannia || [[Boris Johnson]] || [[St Ives]]||https://www.g7uk.org/
|- 
| 48. || 26.–28. juuni 2022 || Saksamaa || [[Olaf Scholz]] || [[Schloss Elmau]]||
|- 
| 49. || 19.–21. mai 2023 || Jaapan || [[Fumio Kishida]] || [[Hiroshima]] || 
|- 
| 50. || 13.–15. juuni 2024 || Itaalia ||[[Giorgia Meloni]] || [[Fasano]]|| 
|- 
| 51. || 16.–17. juuni 2024 || Kanada || [[Mark Carney]] || [[Kananaskis]]||
|- 
| 52. || 15.-17. juuni 2026 || Prantsusmaa || [[Emmanuel Macron]] || [[Évian-les-Bains]]|| 
|}

==Liikmed==
* [[Ameerika Ühendriigid]]
* [[Itaalia]]
* [[Jaapan]]
* [[Kanada]]
* [[Prantsusmaa]]
* [[Saksamaa]]
* [[Suurbritannia]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]]</text>
      <sha1>02l20jtc44czucxdhcuttyr6tj52wlc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Soda Effect</title>
    <ns>0</ns>
    <id>163577</id>
    <revision>
      <id>7158282</id>
      <parentid>6963692</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:03:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158282</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1344" sha1="g2r5vmmq5nute8vik1ywtca0i9yvyvw" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
'''Soda Effect''' on [[2005]]. aastal asutatud [[Tartu]] [[eksperimentaal]]/''[[indie]]''/[[grunge]]-ansambel.  

Algul tegutses ansambel kolmekesi ja 2005. aasta sügisel salvestati selles koosseisus ka esimene album &quot;Goodbye Fantasy&quot;. Loos &quot;Embrace the Enlightened One&quot; mängib külalisena suupilli Margus Anderson, kes astus üles ka mõnel ''live''-esinemisel. 2006. aasta veebruaris liitus teine kitarrist Runn, kes osales ka &quot;Goodbye Fantasy&quot; väljaandmisel ja esitluskontsertidel. 6. juulil 2006 astus Soda Effect üles Raadio 2 saates &quot;R2 Live&quot;. 
== Koosseis ==
===2005===
*Karlis &quot;Kraana&quot; Kütt – [[vokaal]], [[kitarr]]
*Alan &quot;Gonzales&quot; Proosa – [[bass]], taustalaul
*Kristjan Kostabi – [[trummid]]

*Margus Anderson – [[suupill]] 

===2006 – ===
*Karlis &quot;Kraana&quot; Kütt – [[vokaal]], [[kitarr]]
*Alan &quot;Gonzales&quot; Proosa – [[bass]], taustalaul
*Runo &quot;Runn&quot; Tammelo – [[kitarr]], taustalaul
*Kristjan Kostabi – [[trummid]]

== Diskograafia ==
=== Albumid ===
*&quot;Goodbye Fantasy&quot; ([[2006]])

==Välislingid==
* [http://www.myspace.com/sodaeffect/ Soda Effecti MySpace'is] 
* [http://www.r2.ee/lived/Live_SodaEffect.rm Soda Effect @ R2 Live 6.07.2006]

[[Kategooria:Indie-ansamblid]]
[[Kategooria:Eesti ansamblid]]

==Sõbrad==
* [http://www.visahing.com/  Tartu Paintball Club Visahing]</text>
      <sha1>g2r5vmmq5nute8vik1ywtca0i9yvyvw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Obriku lennuväli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>164713</id>
    <revision>
      <id>7158807</id>
      <parentid>6721672</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:28:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158807</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1273" sha1="qavhuodc1wtsu2u5twqwmlkaogo7hnp" xml:space="preserve">{{allikad}}
'''Obriku''' ehk '''Suislepa lennuväli'''  oli 2,7 km pikkuse pinnase-, hiljem asfaltkatterajaga [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[merevägi|mereväe]] 174 ha pindalal paiknev Põhja-Lõuna suunaline tagavaralennuväli&lt;ref&gt;https://www.militarist.ee/kaart/lennuvaljad{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://projects.centralbaltic.eu/images/files/result_pdf/Cultural_heritage_result1_Viljandimaa.pdf Viljandi pärandkultuurist], Viljandi 2011, lk 136&lt;/ref&gt;, mis asus [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Suislepa]] küla lähedal, [[Mustla]] - [[Pikasilla]] maantee ääres.  

Lennuväli ja Obriku 448. lennuväetehniline komandantuur allus [[Ostrov]]i lähedal asunud [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Balti laevastik]]u 12. üksikule merelennuväe kaugpommituslennukite polgule (sõjaväeosa 53808) ja [[Ostrovi merelennuväebaas]]ile. Suviti paiknesid lennuväljal pommituslennukid Tu-16.

Suislepa lennuvälja juures asus ka [[Valga-Tartu raudteeliin|Valga-Tartu raudtee]]l asuva [[Palupera raudteejaam]]a lähedal asunud [[Palupera]] lennukikütuse hoidla.

{{koord}}
==Viited==

{{viited}}

[[Kategooria:Eesti lennuväljad]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu merevägi Eestis]]
[[Kategooria:Balti laevastik]]</text>
      <sha1>qavhuodc1wtsu2u5twqwmlkaogo7hnp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Møsvatn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>170622</id>
    <revision>
      <id>7158488</id>
      <parentid>6780627</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:35:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158488</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2527" sha1="i2i2zxj6usa54a92rgh5tl17bi24upp" xml:space="preserve">{{Järv
| nimi = Møsvatn
| pildi_nimi = Storfjorden på Møsvatn.jpg
| pildi_seletus = Møsvatn
| valgla_riigid = Norra
| suubuvad = 
| voolab_välja = 
| valgla_suurus = 1510,26
| järve_pindala = 78,43
| kõrgus_merepinnast = 919 m
| suurim_pikkus = 
| suurim_laius = 
| keskmine_sügavus = 20 m
| suurim_sügavus = 68,5 m
| vee_maht = 1,57 km³
| kaart = Mosvatn.PNG
}}

'''Møsvatn''' ehk '''Møsvann''' on järv Norras [[Telemargi maakond|Telemargi maakonnas]] [[Vinje vald|Vinje vallas]] (väike osa järvest on [[Tinni vald|Tinni valla]] territooriumil). Järv on osa [[Skiensvassdraget]]ist.

Järvel on ebakorrapärane kolme haruga kuju.

Järve pikkus on kuni umbes 40 km.

Veehoidla rajamist alustati aastal 1903.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150402152331/http://www.nve.no/Global/Publikasjoner/Publikasjoner%202004/Dokument%202004/Trykkefl%20Dok%205-04.pdf Flomberegning for Måna ved Rjukan (016.HZ)]. Norges vassdrags- og energidirektorat, 2004, vaadatud 31.03.2015.&lt;/ref&gt; Järve veepinna kõrgust reguleeritakse alates aastatest 1904–1906&lt;ref&gt;[https://snl.no/Møsvatn Store norske leksikon]&lt;/ref&gt; [[Møsvassdammen]]i paisuga. Veetase on 918,5...900 m merepinnast. Järv on [[Rjukan]]ist ülesjõge asetsevate [[hüdroelektrijaam]]ade suurim [[veehoidla]].

Tegu on pindalalt (78,43 km²) 11. järvega Norras.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120525111359/http://www.nve.no/no/Vann-og-vassdrag/Lengste-dypeste-storste-/De-storste-innsjoene-i-Norge/ De største innsjøene i Norge]. Norges vassdrags- og energidirektorat, 1. aprill 2009, vaadatud 31.03.2015.&lt;/ref&gt; Veetaseme reguleerimisel kõigub pindala 78 ja 80,9 km² vahel. Ümbermõõt on 206,62 km.&lt;ref name=&quot;NVEAtlas&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20141227223356/http://atlas.nve.no/ Dybdekart, Innsjodatabase]. NVEAtlas, Norges vassdrags- og energidirektorat, vaadatud 31.03.2015.&lt;/ref&gt;

Suurim mõõdetud sügavus on 68,5 m.&lt;ref name=&quot;NVEAtlas&quot; /&gt;

Järve kaldalt on leitud leide [[kiviaeg|kiviajast]].

Suurim järve suubuv jõgi on [[Kvenna]], mis toob vett [[Hardangervidda]] edelaosa järvedest.

Järvest voolab välja [[Måna]] jõgi, mis suubub [[Tinnsjø]]sse.

Järve ääres on hajusalt talusid. Pärast järve paisutamist asetseb [[Møsstrandi kirik]] ühel järvesaarel.

Piki järve kagukallast kulgeb maantee [[riksvei 37]], mis ühendab [[Rauland]]it [[Rjukan]]iga.

Järve nime päritolu pole selge; seda on seostatud [[Måna]] jõe nimega.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Norra järved]]
[[Kategooria:Telemargi maakond]]</text>
      <sha1>i2i2zxj6usa54a92rgh5tl17bi24upp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jäähoki maailmameistrivõistlused</title>
    <ns>0</ns>
    <id>172334</id>
    <revision>
      <id>7158559</id>
      <parentid>7148811</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:51:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Peeter Pihlak</username>
        <id>80659</id>
      </contributor>
      <comment>/* Medalivõitjad */</comment>
      <origin>7158559</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24010" sha1="plh8lwo9yn7ssl6ek33khadthchcdoi" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib meeste võistlusest; naiste võistluse kohta vaata artiklit [[Naiste jäähoki maailmameistrivõistlused]]}}
{{Spordiliiga
| nimi                 = Jäähoki maailmameistrivõistlused
| pilt                 = Praha,_magistrát_na_Mariánském_náměstí,_pohár_pro_mistra_světa_IIHF_v_ledním_hokeji_(2).jpg
| pildisuurus          = 200px
| pildiallkiri         = IIHF-i maailmameistrivõistluste karikas
| asutatud             = [[1920]]
| lõpetatud            = 
| sport                = [[Jäähoki]]
| regioon              = rahvusvaheline ([[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|IIHF]])
| süsteem              = 
| võistkondi           = 16 (kõrgliiga)
| meister              = {{Riigi ikoon|USA}} [[Ameerika Ühendriikide jäähokikoondis|USA]] (2025)
| enim meistritiitleid = {{jh|Kanada}} (28 tiitlit)
| tvülekandjad         = 
| moto                 = 
| praegune hooaeg      = 
| eelmine hooaeg       = 
| järgmine hooaeg      = 
| kõrgem liigaaste     = 
| madalam liigaaste    = [[Jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|1. divisjon]]
| tv                   = 
| koduleht             = [https://www.iihf.com/en/tournaments IIHF.com]
}}
'''[[Jäähoki]] maailmameistrivõistlused''' korraldati esimest korda 1920. aastal. Maailmameistrivõistlusi korraldab [[IIHF|Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon]] (IIHF).

Algselt võisid neil osaleda ainult harrastussportlased. Alates 1976. aastast võivad MM-il osaleda ka elukutselised mängijad.

Esimesed MM-võistlused toimusid samal ajal [[Antwerpen]]is peetud [[1920. aasta suveolümpiamängud]]ega. 1983. aastal kinnitas Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon need võistlused ametlikult esimesteks maailmameistrivõistlusteks. Ka [[1924. aasta taliolümpiamängud|1924.]] ja [[1928. aasta taliolümpiamängud|1928. aasta]] taliolümpiamängudel peetud jäähokivõistlused said 1930. aastal tagantjärele MM-võistluste väärtuse. Samal aastal otsustati, et MM-võistlusi hakatakse korraldama igal aastal. Vahele jäid MM-võistlused aastatel 1940–1946. 1971. aastani ühendati MM olümpiamängude aastal olümpiaturniiriga. 1980.–1988. aastani MM-turniiri olümpiamängude aastal ei korraldatud. 1989. aastast toimub MM-turniir igal aastal.

== Maailmameistrivõistlused ==
{| class=Wikitable
| bgcolor=&quot;#FFEEAA&quot; |&amp;nbsp;&amp;nbsp;*&amp;nbsp;&amp;nbsp;
|Sel aastal peetud [[Jäähoki olümpiamängudel|suveolümpiamängude jäähokiturniiri]] loeti maailmameistrivõistlusteks.
|-
| bgcolor=&quot;#CFECEC&quot; |&amp;nbsp;&amp;nbsp;*&amp;nbsp;&amp;nbsp;
|Sel aastal peetud [[Jäähoki olümpiamängudel‎|taliolümpiamängude jäähokiturniiri]] loeti maailmameistrivõistlusteks.
|-
|}

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Aasta !! {{kuld}} Kuld !! {{hõbe}} Hõbe !! {{pronks}} Pronks !! 4. koht !! Võistluste korraldaja
|-
! scope=row style=&quot;background-color : #FFEEAA&quot; | [[Jäähoki 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]]*
| {{jh|Kanada|variant=1868}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{PisiLipp|Rootsi}}
| [[Antwerpen]], {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1924. aasta taliolümpiamängudel|1924]]*
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{jh|Suurbritannia}} || {{PisiLipp|Rootsi}}
| [[Chamonix]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1928. aasta taliolümpiamängudel|1928]]*
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|Rootsi}} || {{jh|Šveits}} || {{jh|Suurbritannia}}
| [[Sankt Moritz]], {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1930. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1930]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|Saksamaa}}
| {{jh|Šveits}} || {{PisiLipp|Austria}}
| [[Chamonix]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ja [[Berliin]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
! [[1931. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1931]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{PisiLipp|Austria}} || {{PisiLipp|Poola}}
| [[Krynica]], {{Riigi ikoon|Poola}}
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1932. aasta taliolümpiamängudel|1932]]*
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || {{PisiLipp|Poola}}
| [[Lake Placid]], {{Riigi ikoon|USA}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1933. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1933]]
| {{PisiLipp|USA|1912}} || {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{PisiLipp|Austria}}
|  [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
! [[1934. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1934]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{PisiLipp|Saksamaa|1933}} || {{jh|Šveits}}
|  [[Milano]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|-
! [[1935. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1935]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{jh|Šveits}} || {{jh|Suurbritannia}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
|  [[Davos]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1936. aasta taliolümpiamängudel|1936]]*
| {{jh|Suurbritannia}} || {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| [[Garmisch-Partenkirchen]], [[Pilt:Flag of German Reich (1935–1945).svg|24px|Saksamaa]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1937. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1937]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{jh|Suurbritannia}} || {{jh|Šveits}} ||[[Pilt:Flag of German Reich (1935–1945).svg|24px]] [[Saksamaa]]
|  [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|-
! [[1938. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1938]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{jh|Suurbritannia}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || [[Pilt:Flag of German Reich (1935–1945).svg|24px]] [[Saksamaa]]
|  [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
! [[1939. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1939]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{jh|Šveits}} ||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
|  [[Zürich]], [[Basel]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|- align=&quot;center&quot;
| colspan=6 | ''MM-i ei toimunud 1940–1946 ([[Teine maailmasõda]])''
|-
! [[1947. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1947]]
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{PisiLipp|Rootsi}} || {{PisiLipp|Austria}} || {{jh|Šveits}}
|  [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1948. aasta taliolümpiamängudel|1948]]*
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Šveits}} ||{{PisiLipp|Rootsi}}
| [[Sankt Moritz]], {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1949. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1949]]
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{PisiLipp|Rootsi}}
| [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[1950. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1950]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}}
|| {{jh|Šveits}} || {{jh|Suurbritannia}}
| [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|-
! [[1951. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1951]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|Rootsi}} || {{jh|Šveits}}||{{PisiLipp|Norra}} || [[Pariis]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1952. aasta taliolümpiamängudel|1952]]*
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{PisiLipp|Rootsi}}||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| [[Oslo]], {{Riigi ikoon|Norra}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1953. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1953]]
| {{PisiLipp|Rootsi}} || {{PisiLipp|Lääne-Saksamaa|nimi=Saksa FV}}
| {{jh|Šveits}} || {{PisiLipp|Itaalia}}
|[[Zürich]] ja [[Basel]] {{Riigi ikoon|Šveits}}
|-
! [[1954. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1954]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Kanada|variant=1921}}
| {{PisiLipp|Rootsi}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
|[[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[1955. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1955]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{jh|NSVL}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|USA|variant=1912}}
| [[Krefeld]], [[Dortmund]], [[Köln]] ja [[Düsseldorf]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1956. aasta taliolümpiamängudel|1956]]*
| {{jh|NSVL}} || {{jh|USA|variant=1912}}
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{jh|Rootsi}}
| [[Cortina d'Ampezzo ]], {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1957. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1957]]
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|NSVL}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Soome}} || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
! [[1958. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1958]]
| {{jh|Kanada|variant=1957}} || {{jh|NSVL}}
| {{jh|Rootsi}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || [[Oslo]], {{Riigi ikoon|Norra}}
|-
! [[1959. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1959]]
| {{jh|Kanada|variant=1957}} || {{jh|NSVL}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|USA}} || [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1960. aasta taliolümpiamängudel|1960]]*
| {{PisiLipp|USA}} || {{jh|Kanada|variant=1957}}
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| [[Squaw Valley]], {{Riigi ikoon|USA}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1961. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1961]]
| {{jh|Kanada|variant=1957}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}} || [[Genf]] ja [[Lausanne]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|-
! [[1962. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1962]]
| {{jh|Rootsi}} || {{PisiLipp|Kanada|1957}} || {{PisiLipp|USA}} || {{jh|Soome}} || [[Denver]], {{Riigi ikoon|USA}}
|-
! [[1963. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1963]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Kanada}} || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1964. aasta taliolümpiamängudel|1964]]*
|{{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Kanada}}
| [[Innsbruck]], {{Riigi ikoon|Austria}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1965. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1965]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Kanada}} || [[Tampere]], {{Riigi ikoon|Soome}}
|-
! [[1966. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1966]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Rootsi}} || [[Ljubljana]], {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}
|-
! [[1967. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1967]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || [[Viin]], {{Riigi ikoon|Austria}}
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1968. aasta taliolümpiamängudel|1968]]*
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Rootsi}}
| [[Grenoble]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1969. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1969]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Kanada}} || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[1970. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1970]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Soome}} || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[1971. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1971]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Soome}} || [[Bern]] ja [[Genf]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|-
! [[1972. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1972]]
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|NSVL}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Soome}} || [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
! [[1973. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1973]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Soome}} || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
! [[1974. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1974]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Soome}} || [[Helsingi]], {{Riigi ikoon|Soome}}
|-
! [[1975. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1975]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
|{{jh|Rootsi}} || {{jh|Soome}} || [[München]] ja [[Düsseldorf]], {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}}
|-
! [[1976. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1976]]
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|NSVL}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|USA}} || [[Katowice]], {{Riigi ikoon|Poola}}
|-
! [[1977. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1977]]
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| {{jh|Rootsi}}
|{{jh|NSVL}} || {{jh|Kanada}} || [[Viin]], {{Riigi ikoon|Austria}}
|-
! [[1978. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1978]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Rootsi}} || [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
! [[1979. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1979]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Kanada}} || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
!1980
|colspan=5 align=&quot;center&quot;|''MM-võistlusi ei peetud [[Jäähoki 1980. aasta taliolümpiamängudel|1980. aasta taliolümpiamängude aastal]]''
|-
! [[1981. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1981]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Kanada}} || [[Göteborg]] ja [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[1982. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1982]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Rootsi}} || [[Helsingi]] ja [[Tampere]], {{Riigi ikoon|Soome}}
|-
! [[1983. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1983]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Rootsi}}
| [[Düsseldorf]], [[Dortmund]] ja [[München]], {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}}
|-
!1984
|colspan=5 align=&quot;center&quot;|''MM-võistlusi ei peetud [[Jäähoki 1984. aasta taliolümpiamängudel|1984. aasta taliolümpiamängude aastal]]''
|-
! [[1985. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1985]]
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{PisiLipp|Kanada}}
| {{jh|NSVL}} || {{jh|USA}} || [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
! [[1986. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1986]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Soome}} || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
! [[1987. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1987]]
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|NSVL}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Kanada}} || [[Viin]], {{Riigi ikoon|Austria}}
|-
!1988
|colspan=5 align=&quot;center&quot;|''MM-võistlusi ei peetud [[Jäähoki 1988. aasta taliolümpiamängudel|1988. aasta taliolümpiamängude aastal]]''
|-
! [[1989. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1989]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Kanada}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Soome}} || [[Stockholm]] ja [[Södertälje]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[1990. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1990]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Kanada}} || [[Bern]] ja [[Fribourg]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|-
! [[1991. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1991]]
| {{jh|Rootsi}} || {{PisiLipp|Kanada}}
| {{jh|NSVL}} || {{jh|USA}} || [[Turu]], [[Helsingi]] ja [[Tampere]], {{Riigi ikoon|Soome}}
|-
! [[1992. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1992]]
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Soome}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Šveits}} || [[Praha]] ja [[Bratislava]], {{Riigi ikoon|Tšehhi}}
|-
! [[1993. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1993]]
| {{jh|Venemaa}} || {{jh|Rootsi}}
|  {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Kanada}} || [[Dortmund]] ja [[München]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
! [[1994. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1994]]
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Soome}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|USA}} || [[Bolzano]], [[Canazei]] ja [[Milano]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|-
! [[1995. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1995]]
| {{jh|Soome}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Tšehhi}} || [[Stockholm]] ja [[Gävle]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[1996. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1996]]
| {{jh|Tšehhi}} || {{PisiLipp|Kanada}}
| {{PisiLipp|USA}} || {{jh|Venemaa}} || [[Viin]], {{Riigi ikoon|Austria}}
|-
! [[1997. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1997]]
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Rootsi}}
| {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Venemaa}} || [[Helsingi]], [[Turu]] ja [[Tampere]], {{Riigi ikoon|Soome}}
|-
! [[1998. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1998]]
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Soome}}
| {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Šveits}} || [[Zürich]] ja [[Basel]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|-
! [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999]]
| {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Soome}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Kanada}} || [[Oslo]], [[Lillehammer]] ja [[Hamar]], {{Riigi ikoon|Norra}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2000. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2000]]
| {{jh|Tšehhi}} || {{PisiLipp|Slovakkia}}
| {{jh|Soome}} || {{jh|Kanada}} || [[Peterburi]], {{Riigi ikoon|Venemaa}}
|-
! [[2001. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2001]]
| {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Soome}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|USA}}
| [[Köln]], [[Hannover]] ja [[Nürnberg ]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]]
| {{PisiLipp|Slovakkia}} || {{jh|Venemaa}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Soome}}
| [[Göteborg]], [[Karlstad]] ja [[Jönköping]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[2003. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2003]]
| {{jh|Kanada}} || {{jh|Rootsi}} || {{PisiLipp|Slovakkia}} || {{jh|Tšehhi}}
|| [[Helsingi]], [[Tampere]] ja [[Turu]], {{Riigi ikoon|Soome}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2004]]
| {{jh|Kanada}} || {{jh|Rootsi}} || {{jh|USA}} || {{PisiLipp|Slovakkia}}
|| [[Praha]] ja [[Ostrava]], {{Riigi ikoon|Tšehhi}}
|-
! [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]]
| {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Kanada}} || {{jh|Venemaa}} ||{{jh|Rootsi}}
 || [[Innsbruck]] ja [[Viin]], {{Riigi ikoon|Austria}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]]
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Soome}} ||{{jh|Kanada}}
 || [[Riia]], {{Riigi ikoon|Läti}}
|-
! [[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]]
| {{jh|Kanada}} || {{jh|Soome}} || {{PisiLipp|Venemaa}} || {{jh|Rootsi}}
 || [[Moskva]] ja [[Mõtištši]], {{Riigi ikoon|Venemaa}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]]
| {{jh|Venemaa}} || {{jh|Kanada}} || {{jh|Soome}} ||{{jh|Rootsi}}
 || [[Halifax]] ja [[Québec]], {{Riigi ikoon|Kanada}}
|-
! [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]]
| {{jh|Venemaa}} || {{jh|Kanada}} || {{jh|Rootsi}} ||{{jh|USA}}
 || [[Bern]] ja [[Zürich]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]]
| {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Venemaa}} || {{jh|Rootsi}} || {{jh|Saksamaa}}
|| [[Köln]] ja [[Mannheim]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
! [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]]
| {{jh|Soome}} || {{jh|Rootsi}} || {{jh|Tšehhi}} ||{{jh|Venemaa}}
|| [[Bratislava]] ja [[Košice]], {{Riigi ikoon|Slovakkia}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]]
| {{jh|Venemaa}} || {{PisiLipp|Slovakkia}} || {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Soome}}
|| [[Helsingi]] {{Riigi ikoon|Soome}} ja [[Stockholm]] {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]]
| {{jh|Rootsi}} || {{PisiLipp|Šveits}} || {{jh|USA}} || {{jh|Soome}}
|| [[Helsingi]] {{Riigi ikoon|Soome}} ja [[Stockholm]] {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]]
| {{jh|Venemaa}} || {{jh|Soome}} || {{jh|Rootsi}} ||{{jh|Tšehhi}}
|| [[Minsk]], {{Riigi ikoon|Valgevene}}
|-
! [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]]
| {{jh|Kanada}} || {{jh|Venemaa}} || {{jh|USA}} ||{{jh|Tšehhi}}
|| [[Praha]] ja [[Ostrava]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]]
| {{jh|Kanada}} || {{jh|Soome}} || {{jh|Venemaa}} ||{{jh|USA}}
|| [[Moskva]] ja [[Peterburi]] {{Riigi ikoon|Venemaa}}
|-
! [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]]
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Kanada}} || {{jh|Venemaa}} || {{jh|Soome}}
|| [[Köln]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ja [[Pariis]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]]
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Šveits}} || {{jh|USA}} ||{{jh|Kanada}}
|| [[Kopenhaagen]] ja [[Herning]] {{Riigi ikoon|Taani}}
|-
! [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]]
| {{jh|Soome}} || {{jh|Kanada}} || {{jh|Venemaa}} || {{jh|Tšehhi}}
|| [[Bratislava]] ja [[Košice]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
![[2020. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2020]]
| colspan=10 align=center|''Võistlus tühistati [[koroonapandeemia]] tõttu''
|-
! [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]]
| {{jh|Kanada}} || {{jh|Soome}} || {{jh|USA}} || {{jh|Saksamaa}}
|| [[Riia]], {{Riigi ikoon|Läti}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]]
| {{jh|Soome}} || {{jh|Kanada}} || {{jh|Tšehhi}} || {{jh|USA}}
|| [[Helsingi]] ja [[Tampere]] {{Riigi ikoon|Soome}}
|-
! [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]]
| {{jh|Kanada}} || {{jh|Saksamaa}} || {{jh|Läti}} || {{jh|USA}}
|| [[Tampere]] {{Riigi ikoon|Soome}} ja [[Riia]] {{Riigi ikoon|Läti}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]]
| {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Šveits}} || {{jh|Rootsi}} || {{jh|Kanada}}
|| [[Praha]] ja [[Ostrava]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}}
|-
! [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]]
| {{jh|USA}} || {{jh|Šveits}} || {{jh|Rootsi}} || {{jh|Taani}}
|| [[Stockholm]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} ja [[Herning]] {{Riigi ikoon|Taani}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026]]
| || || || 
|| [[Zürich]] ja [[Fribourg]] {{Riigi ikoon|Šveits}}
|-
! [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]]
| || || || 
|| [[Düsseldorf]] ja [[Mannheim]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2028. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2028]]
| || || || 
|| [[Pariis]] ja [[Lyon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|-
! [[2029. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2029]]
| || || || 
|| [[Bratislava]] ja [[ Košice]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}}
|-
|}

== Medalivõitjad ==

{{Small|Seisuga 26. mai 2025}}

{|class=wikitable
|-
!width=&quot;140&quot; align=left|Riik
!width=&quot;40&quot;| {{Kuld}}
!width=&quot;40&quot;| {{Hõbe}}
!width=&quot;40&quot;| {{Pronks}}
!width=&quot;60&quot;| Medaleid
!width=&quot;60&quot;| Osalemisi
|-
|align=left|{{PisiLipp|Kanada}}
|'''28'''
|'''16'''
|'''9'''
|'''53'''
|78

|-
|align=left|{{PisiLipp|NSVL}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Venemaa}}&lt;br&gt;[[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Venemaa jäähokikoondis|VOK]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;
|22&lt;br&gt;5&lt;br&gt;0&lt;br&gt;'''27'''
|7&lt;br&gt;3&lt;br&gt;0&lt;br&gt;'''10'''
|5&lt;br&gt;5&lt;br&gt;0&lt;br&gt;'''10'''
|34&lt;br&gt;13&lt;br&gt;0&lt;br&gt;'''47'''
|34&lt;br&gt;28&lt;br&gt;1&lt;br&gt;63&lt;br&gt;
|-
|align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}&lt;br&gt;&amp;nbsp;
|7&lt;br&gt;6&lt;br&gt;'''13'''
|1&lt;br&gt;12&lt;br&gt;'''13'''
|6&lt;br&gt;16&lt;br&gt;'''22'''
|14&lt;br&gt;34&lt;br&gt;'''47'''
|32&lt;br&gt;52&lt;br&gt;84
|-
|align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}
|'''11'''
|'''19'''
|'''19'''
|'''49'''
|83
|-
|align=left|{{PisiLipp|Soome}}
|'''4'''
|'''9'''
|'''3'''
|'''16'''
|71
|-
|align=left|{{PisiLipp|USA}}
|'''3'''
|'''9'''
|'''9'''
|'''21'''
|76
|-
|align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}
|'''1'''
|'''2'''
|'''2'''
|'''5'''
|19
|-
|align=left|{{PisiLipp|Slovakkia}}
|'''1'''
|'''2'''
|'''1'''
|'''4'''
|29
|-
|align=left|{{PisiLipp|Šveits}}
|0
|'''5'''
|'''8'''
|'''13'''
|57
|-
|align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}&lt;br&gt; {{PisiLipp|Lääne-Saksamaa|nimi=Saksa FV}} &lt;br&gt;&amp;nbsp;
|0&lt;br&gt;0&lt;br&gt;0
|1&lt;br&gt;1&lt;br&gt;'''2'''
|3&lt;br&gt;0&lt;br&gt;'''3'''
|4&lt;br&gt;1&lt;br&gt;'''5'''
|47&lt;br&gt;25&lt;br&gt;71

|-
|align=left|{{PisiLipp|Austria}}
|0
|0
|'''2'''
|'''2'''
|75

|-
|align=left|{{PisiLipp|Läti}}
|0
|0
|'''1'''
|'''1'''
|36
|}

== Vaata ka ==

* [[Jäähoki olümpiamängudel]]
* [[Naiste jäähoki maailmameistrivõistlused]]

[[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused| ]]</text>
      <sha1>plh8lwo9yn7ssl6ek33khadthchcdoi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158560</id>
      <parentid>7158559</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:52:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Peeter Pihlak</username>
        <id>80659</id>
      </contributor>
      <comment>/* Medalivõitjad */</comment>
      <origin>7158560</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24010" sha1="3r05are7sjqmfvryig3p9pquppzsd61" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib meeste võistlusest; naiste võistluse kohta vaata artiklit [[Naiste jäähoki maailmameistrivõistlused]]}}
{{Spordiliiga
| nimi                 = Jäähoki maailmameistrivõistlused
| pilt                 = Praha,_magistrát_na_Mariánském_náměstí,_pohár_pro_mistra_světa_IIHF_v_ledním_hokeji_(2).jpg
| pildisuurus          = 200px
| pildiallkiri         = IIHF-i maailmameistrivõistluste karikas
| asutatud             = [[1920]]
| lõpetatud            = 
| sport                = [[Jäähoki]]
| regioon              = rahvusvaheline ([[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|IIHF]])
| süsteem              = 
| võistkondi           = 16 (kõrgliiga)
| meister              = {{Riigi ikoon|USA}} [[Ameerika Ühendriikide jäähokikoondis|USA]] (2025)
| enim meistritiitleid = {{jh|Kanada}} (28 tiitlit)
| tvülekandjad         = 
| moto                 = 
| praegune hooaeg      = 
| eelmine hooaeg       = 
| järgmine hooaeg      = 
| kõrgem liigaaste     = 
| madalam liigaaste    = [[Jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|1. divisjon]]
| tv                   = 
| koduleht             = [https://www.iihf.com/en/tournaments IIHF.com]
}}
'''[[Jäähoki]] maailmameistrivõistlused''' korraldati esimest korda 1920. aastal. Maailmameistrivõistlusi korraldab [[IIHF|Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon]] (IIHF).

Algselt võisid neil osaleda ainult harrastussportlased. Alates 1976. aastast võivad MM-il osaleda ka elukutselised mängijad.

Esimesed MM-võistlused toimusid samal ajal [[Antwerpen]]is peetud [[1920. aasta suveolümpiamängud]]ega. 1983. aastal kinnitas Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon need võistlused ametlikult esimesteks maailmameistrivõistlusteks. Ka [[1924. aasta taliolümpiamängud|1924.]] ja [[1928. aasta taliolümpiamängud|1928. aasta]] taliolümpiamängudel peetud jäähokivõistlused said 1930. aastal tagantjärele MM-võistluste väärtuse. Samal aastal otsustati, et MM-võistlusi hakatakse korraldama igal aastal. Vahele jäid MM-võistlused aastatel 1940–1946. 1971. aastani ühendati MM olümpiamängude aastal olümpiaturniiriga. 1980.–1988. aastani MM-turniiri olümpiamängude aastal ei korraldatud. 1989. aastast toimub MM-turniir igal aastal.

== Maailmameistrivõistlused ==
{| class=Wikitable
| bgcolor=&quot;#FFEEAA&quot; |&amp;nbsp;&amp;nbsp;*&amp;nbsp;&amp;nbsp;
|Sel aastal peetud [[Jäähoki olümpiamängudel|suveolümpiamängude jäähokiturniiri]] loeti maailmameistrivõistlusteks.
|-
| bgcolor=&quot;#CFECEC&quot; |&amp;nbsp;&amp;nbsp;*&amp;nbsp;&amp;nbsp;
|Sel aastal peetud [[Jäähoki olümpiamängudel‎|taliolümpiamängude jäähokiturniiri]] loeti maailmameistrivõistlusteks.
|-
|}

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Aasta !! {{kuld}} Kuld !! {{hõbe}} Hõbe !! {{pronks}} Pronks !! 4. koht !! Võistluste korraldaja
|-
! scope=row style=&quot;background-color : #FFEEAA&quot; | [[Jäähoki 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]]*
| {{jh|Kanada|variant=1868}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{PisiLipp|Rootsi}}
| [[Antwerpen]], {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1924. aasta taliolümpiamängudel|1924]]*
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{jh|Suurbritannia}} || {{PisiLipp|Rootsi}}
| [[Chamonix]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1928. aasta taliolümpiamängudel|1928]]*
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|Rootsi}} || {{jh|Šveits}} || {{jh|Suurbritannia}}
| [[Sankt Moritz]], {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1930. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1930]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|Saksamaa}}
| {{jh|Šveits}} || {{PisiLipp|Austria}}
| [[Chamonix]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ja [[Berliin]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
! [[1931. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1931]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{PisiLipp|Austria}} || {{PisiLipp|Poola}}
| [[Krynica]], {{Riigi ikoon|Poola}}
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1932. aasta taliolümpiamängudel|1932]]*
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{PisiLipp|Saksamaa}} || {{PisiLipp|Poola}}
| [[Lake Placid]], {{Riigi ikoon|USA}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1933. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1933]]
| {{PisiLipp|USA|1912}} || {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{PisiLipp|Austria}}
|  [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
! [[1934. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1934]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{PisiLipp|Saksamaa|1933}} || {{jh|Šveits}}
|  [[Milano]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|-
! [[1935. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1935]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{jh|Šveits}} || {{jh|Suurbritannia}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
|  [[Davos]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1936. aasta taliolümpiamängudel|1936]]*
| {{jh|Suurbritannia}} || {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| [[Garmisch-Partenkirchen]], [[Pilt:Flag of German Reich (1935–1945).svg|24px|Saksamaa]] [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1937. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1937]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{jh|Suurbritannia}} || {{jh|Šveits}} ||[[Pilt:Flag of German Reich (1935–1945).svg|24px]] [[Saksamaa]]
|  [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|-
! [[1938. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1938]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{jh|Suurbritannia}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || [[Pilt:Flag of German Reich (1935–1945).svg|24px]] [[Saksamaa]]
|  [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
! [[1939. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1939]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{jh|Šveits}} ||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
|  [[Zürich]], [[Basel]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|- align=&quot;center&quot;
| colspan=6 | ''MM-i ei toimunud 1940–1946 ([[Teine maailmasõda]])''
|-
! [[1947. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1947]]
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{PisiLipp|Rootsi}} || {{PisiLipp|Austria}} || {{jh|Šveits}}
|  [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1948. aasta taliolümpiamängudel|1948]]*
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Šveits}} ||{{PisiLipp|Rootsi}}
| [[Sankt Moritz]], {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1949. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1949]]
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{PisiLipp|Rootsi}}
| [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[1950. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1950]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}}
|| {{jh|Šveits}} || {{jh|Suurbritannia}}
| [[London]], {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}
|-
! [[1951. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1951]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|Rootsi}} || {{jh|Šveits}}||{{PisiLipp|Norra}} || [[Pariis]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1952. aasta taliolümpiamängudel|1952]]*
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{PisiLipp|USA|1912}} || {{PisiLipp|Rootsi}}||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| [[Oslo]], {{Riigi ikoon|Norra}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1953. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1953]]
| {{PisiLipp|Rootsi}} || {{PisiLipp|Lääne-Saksamaa|nimi=Saksa FV}}
| {{jh|Šveits}} || {{PisiLipp|Itaalia}}
|[[Zürich]] ja [[Basel]] {{Riigi ikoon|Šveits}}
|-
! [[1954. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1954]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Kanada|variant=1921}}
| {{PisiLipp|Rootsi}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
|[[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[1955. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1955]]
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{jh|NSVL}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|USA|variant=1912}}
| [[Krefeld]], [[Dortmund]], [[Köln]] ja [[Düsseldorf]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1956. aasta taliolümpiamängudel|1956]]*
| {{jh|NSVL}} || {{jh|USA|variant=1912}}
| {{jh|Kanada|variant=1921}} || {{jh|Rootsi}}
| [[Cortina d'Ampezzo ]], {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1957. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1957]]
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|NSVL}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Soome}} || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
! [[1958. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1958]]
| {{jh|Kanada|variant=1957}} || {{jh|NSVL}}
| {{jh|Rootsi}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || [[Oslo]], {{Riigi ikoon|Norra}}
|-
! [[1959. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1959]]
| {{jh|Kanada|variant=1957}} || {{jh|NSVL}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|USA}} || [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1960. aasta taliolümpiamängudel|1960]]*
| {{PisiLipp|USA}} || {{jh|Kanada|variant=1957}}
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| [[Squaw Valley]], {{Riigi ikoon|USA}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1961. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1961]]
| {{jh|Kanada|variant=1957}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}} || [[Genf]] ja [[Lausanne]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|-
! [[1962. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1962]]
| {{jh|Rootsi}} || {{PisiLipp|Kanada|1957}} || {{PisiLipp|USA}} || {{jh|Soome}} || [[Denver]], {{Riigi ikoon|USA}}
|-
! [[1963. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1963]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Kanada}} || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1964. aasta taliolümpiamängudel|1964]]*
|{{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Kanada}}
| [[Innsbruck]], {{Riigi ikoon|Austria}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1965. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1965]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Kanada}} || [[Tampere]], {{Riigi ikoon|Soome}}
|-
! [[1966. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1966]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Rootsi}} || [[Ljubljana]], {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}
|-
! [[1967. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1967]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || [[Viin]], {{Riigi ikoon|Austria}}
|-
! scope=row style=&quot;background-color: #CFECEC&quot;| [[Jäähoki 1968. aasta taliolümpiamängudel|1968]]*
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Rootsi}}
| [[Grenoble]], {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]]
|-
! [[1969. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1969]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Kanada}} || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[1970. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1970]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Soome}} || [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[1971. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1971]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Soome}} || [[Bern]] ja [[Genf]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|-
! [[1972. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1972]]
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|NSVL}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Soome}} || [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
! [[1973. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1973]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Soome}} || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
! [[1974. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1974]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Soome}} || [[Helsingi]], {{Riigi ikoon|Soome}}
|-
! [[1975. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1975]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
|{{jh|Rootsi}} || {{jh|Soome}} || [[München]] ja [[Düsseldorf]], {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}}
|-
! [[1976. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1976]]
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|NSVL}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|USA}} || [[Katowice]], {{Riigi ikoon|Poola}}
|-
! [[1977. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1977]]
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}|| {{jh|Rootsi}}
|{{jh|NSVL}} || {{jh|Kanada}} || [[Viin]], {{Riigi ikoon|Austria}}
|-
! [[1978. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1978]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Rootsi}} || [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
! [[1979. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1979]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Kanada}} || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
!1980
|colspan=5 align=&quot;center&quot;|''MM-võistlusi ei peetud [[Jäähoki 1980. aasta taliolümpiamängudel|1980. aasta taliolümpiamängude aastal]]''
|-
! [[1981. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1981]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Kanada}} || [[Göteborg]] ja [[Stockholm]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[1982. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1982]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Rootsi}} || [[Helsingi]] ja [[Tampere]], {{Riigi ikoon|Soome}}
|-
! [[1983. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1983]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Rootsi}}
| [[Düsseldorf]], [[Dortmund]] ja [[München]], {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}}
|-
!1984
|colspan=5 align=&quot;center&quot;|''MM-võistlusi ei peetud [[Jäähoki 1984. aasta taliolümpiamängudel|1984. aasta taliolümpiamängude aastal]]''
|-
! [[1985. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1985]]
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{PisiLipp|Kanada}}
| {{jh|NSVL}} || {{jh|USA}} || [[Praha]], {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}}
|-
! [[1986. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1986]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Soome}} || [[Moskva]], {{Riigi ikoon|NSVL}}
|-
! [[1987. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1987]]
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|NSVL}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Kanada}} || [[Viin]], {{Riigi ikoon|Austria}}
|-
!1988
|colspan=5 align=&quot;center&quot;|''MM-võistlusi ei peetud [[Jäähoki 1988. aasta taliolümpiamängudel|1988. aasta taliolümpiamängude aastal]]''
|-
! [[1989. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1989]]
| {{jh|NSVL}} || {{PisiLipp|Kanada}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Soome}} || [[Stockholm]] ja [[Södertälje]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[1990. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1990]]
| {{jh|NSVL}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Kanada}} || [[Bern]] ja [[Fribourg]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|-
! [[1991. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1991]]
| {{jh|Rootsi}} || {{PisiLipp|Kanada}}
| {{jh|NSVL}} || {{jh|USA}} || [[Turu]], [[Helsingi]] ja [[Tampere]], {{Riigi ikoon|Soome}}
|-
! [[1992. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1992]]
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Soome}}
| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || {{jh|Šveits}} || [[Praha]] ja [[Bratislava]], {{Riigi ikoon|Tšehhi}}
|-
! [[1993. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1993]]
| {{jh|Venemaa}} || {{jh|Rootsi}}
|  {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Kanada}} || [[Dortmund]] ja [[München]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
! [[1994. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1994]]
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Soome}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|USA}} || [[Bolzano]], [[Canazei]] ja [[Milano]], {{Riigi ikoon|Itaalia}}
|-
! [[1995. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1995]]
| {{jh|Soome}} || {{jh|Rootsi}}
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Tšehhi}} || [[Stockholm]] ja [[Gävle]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[1996. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1996]]
| {{jh|Tšehhi}} || {{PisiLipp|Kanada}}
| {{PisiLipp|USA}} || {{jh|Venemaa}} || [[Viin]], {{Riigi ikoon|Austria}}
|-
! [[1997. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1997]]
| {{PisiLipp|Kanada}} || {{jh|Rootsi}}
| {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Venemaa}} || [[Helsingi]], [[Turu]] ja [[Tampere]], {{Riigi ikoon|Soome}}
|-
! [[1998. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1998]]
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Soome}}
| {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Šveits}} || [[Zürich]] ja [[Basel]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|-
! [[1999. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|1999]]
| {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Soome}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Kanada}} || [[Oslo]], [[Lillehammer]] ja [[Hamar]], {{Riigi ikoon|Norra}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2000. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2000]]
| {{jh|Tšehhi}} || {{PisiLipp|Slovakkia}}
| {{jh|Soome}} || {{jh|Kanada}} || [[Peterburi]], {{Riigi ikoon|Venemaa}}
|-
! [[2001. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2001]]
| {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Soome}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|USA}}
| [[Köln]], [[Hannover]] ja [[Nürnberg ]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2002. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2002]]
| {{PisiLipp|Slovakkia}} || {{jh|Venemaa}}
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Soome}}
| [[Göteborg]], [[Karlstad]] ja [[Jönköping]], {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[2003. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2003]]
| {{jh|Kanada}} || {{jh|Rootsi}} || {{PisiLipp|Slovakkia}} || {{jh|Tšehhi}}
|| [[Helsingi]], [[Tampere]] ja [[Turu]], {{Riigi ikoon|Soome}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2004]]
| {{jh|Kanada}} || {{jh|Rootsi}} || {{jh|USA}} || {{PisiLipp|Slovakkia}}
|| [[Praha]] ja [[Ostrava]], {{Riigi ikoon|Tšehhi}}
|-
! [[2005. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2005]]
| {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Kanada}} || {{jh|Venemaa}} ||{{jh|Rootsi}}
 || [[Innsbruck]] ja [[Viin]], {{Riigi ikoon|Austria}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2006. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2006]]
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Soome}} ||{{jh|Kanada}}
 || [[Riia]], {{Riigi ikoon|Läti}}
|-
! [[2007. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2007]]
| {{jh|Kanada}} || {{jh|Soome}} || {{PisiLipp|Venemaa}} || {{jh|Rootsi}}
 || [[Moskva]] ja [[Mõtištši]], {{Riigi ikoon|Venemaa}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2008. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2008]]
| {{jh|Venemaa}} || {{jh|Kanada}} || {{jh|Soome}} ||{{jh|Rootsi}}
 || [[Halifax]] ja [[Québec]], {{Riigi ikoon|Kanada}}
|-
! [[2009. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2009]]
| {{jh|Venemaa}} || {{jh|Kanada}} || {{jh|Rootsi}} ||{{jh|USA}}
 || [[Bern]] ja [[Zürich]], {{Riigi ikoon|Šveits}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2010. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2010]]
| {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Venemaa}} || {{jh|Rootsi}} || {{jh|Saksamaa}}
|| [[Köln]] ja [[Mannheim]], {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-
! [[2011. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2011]]
| {{jh|Soome}} || {{jh|Rootsi}} || {{jh|Tšehhi}} ||{{jh|Venemaa}}
|| [[Bratislava]] ja [[Košice]], {{Riigi ikoon|Slovakkia}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2012. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2012]]
| {{jh|Venemaa}} || {{PisiLipp|Slovakkia}} || {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Soome}}
|| [[Helsingi]] {{Riigi ikoon|Soome}} ja [[Stockholm]] {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-
! [[2013. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2013]]
| {{jh|Rootsi}} || {{PisiLipp|Šveits}} || {{jh|USA}} || {{jh|Soome}}
|| [[Helsingi]] {{Riigi ikoon|Soome}} ja [[Stockholm]] {{Riigi ikoon|Rootsi}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2014. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2014]]
| {{jh|Venemaa}} || {{jh|Soome}} || {{jh|Rootsi}} ||{{jh|Tšehhi}}
|| [[Minsk]], {{Riigi ikoon|Valgevene}}
|-
! [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]]
| {{jh|Kanada}} || {{jh|Venemaa}} || {{jh|USA}} ||{{jh|Tšehhi}}
|| [[Praha]] ja [[Ostrava]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]]
| {{jh|Kanada}} || {{jh|Soome}} || {{jh|Venemaa}} ||{{jh|USA}}
|| [[Moskva]] ja [[Peterburi]] {{Riigi ikoon|Venemaa}}
|-
! [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]]
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Kanada}} || {{jh|Venemaa}} || {{jh|Soome}}
|| [[Köln]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ja [[Pariis]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2018. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2018]]
| {{jh|Rootsi}} || {{jh|Šveits}} || {{jh|USA}} ||{{jh|Kanada}}
|| [[Kopenhaagen]] ja [[Herning]] {{Riigi ikoon|Taani}}
|-
! [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]]
| {{jh|Soome}} || {{jh|Kanada}} || {{jh|Venemaa}} || {{jh|Tšehhi}}
|| [[Bratislava]] ja [[Košice]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
![[2020. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2020]]
| colspan=10 align=center|''Võistlus tühistati [[koroonapandeemia]] tõttu''
|-
! [[2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2021]]
| {{jh|Kanada}} || {{jh|Soome}} || {{jh|USA}} || {{jh|Saksamaa}}
|| [[Riia]], {{Riigi ikoon|Läti}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2022. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2022]]
| {{jh|Soome}} || {{jh|Kanada}} || {{jh|Tšehhi}} || {{jh|USA}}
|| [[Helsingi]] ja [[Tampere]] {{Riigi ikoon|Soome}}
|-
! [[2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2023]]
| {{jh|Kanada}} || {{jh|Saksamaa}} || {{jh|Läti}} || {{jh|USA}}
|| [[Tampere]] {{Riigi ikoon|Soome}} ja [[Riia]] {{Riigi ikoon|Läti}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2024. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2024]]
| {{jh|Tšehhi}} || {{jh|Šveits}} || {{jh|Rootsi}} || {{jh|Kanada}}
|| [[Praha]] ja [[Ostrava]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}}
|-
! [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]]
| {{jh|USA}} || {{jh|Šveits}} || {{jh|Rootsi}} || {{jh|Taani}}
|| [[Stockholm]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} ja [[Herning]] {{Riigi ikoon|Taani}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026]]
| || || || 
|| [[Zürich]] ja [[Fribourg]] {{Riigi ikoon|Šveits}}
|-
! [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]]
| || || || 
|| [[Düsseldorf]] ja [[Mannheim]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}}
|-bgcolor=&quot;#FFFFFF&quot;
! [[2028. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2028]]
| || || || 
|| [[Pariis]] ja [[Lyon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}
|-
! [[2029. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2029]]
| || || || 
|| [[Bratislava]] ja [[ Košice]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}}
|-
|}

== Medalivõitjad ==

{{Small|Seisuga 26. mai 2025}}

{|class=wikitable
|-
!width=&quot;140&quot; align=left|Riik
!width=&quot;40&quot;| {{Kuld}}
!width=&quot;40&quot;| {{Hõbe}}
!width=&quot;40&quot;| {{Pronks}}
!width=&quot;60&quot;| Medaleid
!width=&quot;60&quot;| Osalemisi
|-
|align=left|{{PisiLipp|Kanada}}
|'''28'''
|'''16'''
|'''9'''
|'''53'''
|78

|-
|align=left|{{PisiLipp|NSVL}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Venemaa}}&lt;br&gt;[[Pilt:Olympic flag.svg|23px]] [[Venemaa jäähokikoondis|VOK]]&lt;br&gt;&amp;nbsp;
|22&lt;br&gt;5&lt;br&gt;0&lt;br&gt;'''27'''
|7&lt;br&gt;3&lt;br&gt;0&lt;br&gt;'''10'''
|5&lt;br&gt;5&lt;br&gt;0&lt;br&gt;'''10'''
|34&lt;br&gt;13&lt;br&gt;0&lt;br&gt;'''47'''
|34&lt;br&gt;28&lt;br&gt;1&lt;br&gt;63&lt;br&gt;
|-
|align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}}&lt;br&gt;{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}&lt;br&gt;&amp;nbsp;
|7&lt;br&gt;6&lt;br&gt;'''13'''
|1&lt;br&gt;12&lt;br&gt;'''13'''
|6&lt;br&gt;16&lt;br&gt;'''22'''
|14&lt;br&gt;34&lt;br&gt;'''48'''
|32&lt;br&gt;52&lt;br&gt;84
|-
|align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}
|'''11'''
|'''19'''
|'''19'''
|'''49'''
|83
|-
|align=left|{{PisiLipp|Soome}}
|'''4'''
|'''9'''
|'''3'''
|'''16'''
|71
|-
|align=left|{{PisiLipp|USA}}
|'''3'''
|'''9'''
|'''9'''
|'''21'''
|76
|-
|align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}
|'''1'''
|'''2'''
|'''2'''
|'''5'''
|19
|-
|align=left|{{PisiLipp|Slovakkia}}
|'''1'''
|'''2'''
|'''1'''
|'''4'''
|29
|-
|align=left|{{PisiLipp|Šveits}}
|0
|'''5'''
|'''8'''
|'''13'''
|57
|-
|align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}&lt;br&gt; {{PisiLipp|Lääne-Saksamaa|nimi=Saksa FV}} &lt;br&gt;&amp;nbsp;
|0&lt;br&gt;0&lt;br&gt;0
|1&lt;br&gt;1&lt;br&gt;'''2'''
|3&lt;br&gt;0&lt;br&gt;'''3'''
|4&lt;br&gt;1&lt;br&gt;'''5'''
|47&lt;br&gt;25&lt;br&gt;71

|-
|align=left|{{PisiLipp|Austria}}
|0
|0
|'''2'''
|'''2'''
|75

|-
|align=left|{{PisiLipp|Läti}}
|0
|0
|'''1'''
|'''1'''
|36
|}

== Vaata ka ==

* [[Jäähoki olümpiamängudel]]
* [[Naiste jäähoki maailmameistrivõistlused]]

[[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused| ]]</text>
      <sha1>3r05are7sjqmfvryig3p9pquppzsd61</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>The All-American Rejects</title>
    <ns>0</ns>
    <id>172846</id>
    <revision>
      <id>7158375</id>
      <parentid>6756890</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:19:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158375</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1522" sha1="8p8smlhyii5w60yizd2d64dpmogmsef" xml:space="preserve">{{allikad}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = The All-American Rejects
| pilt                = All american rejects.jpg
| pildiallkiri     = The All-American Rejects 2006
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = grupp_või_bänd
| alias               = 
| päritolu            = [[Oklahoma]], [[USA]]
| stiil               = [[alternatiivrokk]], [[pop-punk]], [[emo]]
| tegev            = 1999–
| plaadifirma         = Epitaph, Doghouse, DreamWorks, DGC, Interscope
| seotud_esitajad     = 
| URL                 = http://www.allamericanrejects.com/
| koosseis            = [[Tyson Ritter]]&lt;br&gt;[[Nick Wheeler]]&lt;br&gt;[[Mike Kennerty]]&lt;br&gt;[[Chris Gaylor]]
| endised_liikmed     = 
}}

'''The All-American Rejects''' on neljaliikmeline [[USA]] [[rokkmuusika|rokk]]ansambel, mis on asutatud [[1999]]. aastal. Ansambel on välja andnud neli  [[stuudioalbum]]it. Nende debüütalbum &quot;The All-American Rejects&quot; ilmus [[2002]]. aastal.

== Liikmed ==

*[[Tyson Ritter]] – laul, basskitarr, klaver
*[[Nick Wheeler]] – kitarr, süntesaator, taustalaul
*[[Mike Kennerty]] – kitarr, taustalaul
*[[Chris Gaylor]] – trummid

== Diskograafia ==

===Albumid===

*&quot;[[The All-American Rejects (album)|The All-American Rejects]]&quot; (2002)
*&quot;[[Move Along]]&quot; (2005)
*&quot;[[When the World Comes Down]]&quot; (2008)
*&quot;[[Kids in the Street]]&quot; (2012)

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]
[[Kategooria:Pop-pungi ansamblid]]
[[Kategooria:Emoansamblid]]</text>
      <sha1>8p8smlhyii5w60yizd2d64dpmogmsef</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rein Kilk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>175987</id>
    <revision>
      <id>7158281</id>
      <parentid>7158265</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:03:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7158281</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21855" sha1="af4nuh0yf0m8y51hjjsmpzji6abp30b" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
{{Persoon
| nimi        = Rein Kilk
| pilt        = Rein Kilk 2009.JPG
| pildisuurus = 
| pildiallkiri  = Rein Kilk 2009. aastal
| sünninimi   = 
| sünniaeg    = 
| sünnikoht   = 
| surmaaeg    = 
| surmakoht   = 
| rahvus      = 
| a1          = Amet
| a2          = ettevõtja
| b1          = Suuremad ettevõtted
| b2          = [[AS Pere]], [[Pärnu sadam]], [[Sakala Saeveski]]
| c1          = Vara
| c2          = umbes 44,7 miljonit eurot (2008)&lt;ref name=&quot;PgPVF&quot; /&gt;&lt;br /&gt;üle 20,7 miljoni euro (2014)&lt;ref name=&quot;YpIrd&quot; /&gt;
| d1          = Tunnustus
| d2          = [[aasta ärimees]] (1995)&lt;br&gt;[[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]] (2005)
| e1          = Veel
| e2          = [[Eesti Sõudeliit|Eesti Sõudeliidu]] president&lt;ref name=&quot;Sõudeliit&quot; /&gt;
| f1          = 
| f2          = 
}}
'''Rein Kilk''' (sündinud [[8. märts]]il [[1953]]) on [[Eesti]] ettevõtja. 

Ta tegutseb või on olnud tegev kinnisvara-, meedia-, metalli-, restorani-, turva-, toiduaine- ja trükitööstuses, sadamaäris ning [[metsandus]]e ja [[põllumajandus]]e valdkonnas. Kilgile kuulus varem 50% toidukontsernist [[AS Pere]] ja tema omanduses on Eesti suurim erasadam [[AS Pärnu Sadam]]. Kilk on tähelepanu pälvinud ka seoses vanade hoonete restaureerimisega.&lt;ref name=&quot;Aasta ärimees&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;10i63&quot; /&gt;

Aastatel 2003–2021 oli Rein Kilk [[Eesti Sõudeliit|Eesti Sõudeliidu]] president&lt;ref name=&quot;Sõudeliit&quot; /&gt; ja 2004–2012 [[Eesti Olümpiakomitee]] täitevkomitee liige.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

== Elulugu ==

Rein Kilk sündis ajalooõpetajate perekonna esimese lapsena.&lt;ref name=&quot;Raidla 2005&quot; /&gt;

== Haridus ==
[[1971]]. aastal lõpetas ta Tartu 5. keskkooli (praeguse [[Tartu Tamme Gümnaasium|Tamme Gümnaasium]]i) ja läks [[Tartu Ülikool]]i [[õigusteadus]]e erialale [[kaugõpe|kaugõppesse]], kuid [[1972]]. aasta mais (enne esimese õppeaasta lõppu) läks kaheaastasele väeteenistusele, mis möödus peamiselt [[Ukraina]]s&lt;ref name=&quot;Raidla 2005&quot; /&gt; ning jätkas seejärel kaugõppes.

== Töö ja äritegevus ==

=== 1970-aastad ===
Kaugõppega samal ajal töötas pool aastat [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut]]i laborandina. Seejärel töötas ta [[Tartu näidissovhoos]]is kraavikaevajana ja tutvus lähemalt ka köögiviljakasvatusega, millest sai hiljem tema esimene äriline tegevus.&lt;ref name=&quot;Raidla 2005&quot; /&gt;

=== 1980-aastad ===
Esimese kurgimaja rajas Rein Kilk 1981. aastal. Sellega oli seotud ka töö Tartu näidissovhoosis. Kuna köögivilju sai kasvatatud üle tol ajal lubatud normi, ohustas teda ka kriminaalasi. Aasta hiljem alustas ta [[roosid]]e kasvatamist, mis jätkus hiljem [[Marga Roosikasvatus|Marga Roosikasvatuses]].&lt;ref name=&quot;Raidla 2005&quot; /&gt;

=== 1990-aastad ===
Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] alustas Rein Kilk metalliäriga, mis edenes tänu metallihindade langusele [[Venemaa]]l. [[1993]]. aastal kuulutati Eestis metalliäri ebaseaduslikuks ja kehtestati kriminaalkaristus metalliveo eeskirjade rikkumise eest ning sundis Rein Kilgi metalliäri lõpetama.&lt;ref name=&quot;Aasta ärimees&quot; /&gt;

Järgnevalt tegi Rein Kilk [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] äri [[liulaud]]adega, kus jõudis õunakujulise liulaua [[patent]]eerimiseni ning teenis enam kui 100 000 seesuguse toote müügilt 1995. ja 1996. aastal kokku ligi 80 000 [[USA dollar]]it. Seejärel tekkisid lahkhelid Eesti tootjaga ning Rein Kilk lõpetas liulaudadega kauplemise.&lt;ref name=&quot;Aasta ärimees&quot; /&gt;

Seejärel osales Rein Kilk meediaäris, talle kuulus osalus [[Tartu Päikeseraadio]]s, [[Pärnu Raadio]]s ja Tallinna raadiojaamas [[Mega FM]]. Viimase müüs 1999. aasta lõpus [[Skandinaavia]] meediaettevõttele [[Modern Times Group]].

=== 2000-aastad ===
2004.–2007. aastal oli Rein Kilgile kuuluv ettevõte Nurmus Grupp Eesti suurim lambakasvataja.&lt;ref name=&quot;helXU&quot; /&gt;

[[1. oktoober|1. oktoobril]] [[2006]] omandas Rein Kilgile kuuluv [[tapamaja]] OÜ Ahto Sirel Tartumaal [[Konguta vald|Konguta vallas]] asuva [[aktsiaselts]]i [[Lihameister]] lihatööstuse.&lt;ref name=&quot;W19aw&quot; /&gt; Sama aasta [[6. oktoober|6. oktoobril]] ühendasid ärimehed Rein Kilk ja [[Neeme Raig]] kõik oma ettevõtted [[AS Pere]] alla, luues sellega [[Lõuna-Eesti]] suurima toidukontserni.&lt;ref name=&quot;oOmug&quot; /&gt;

[[17. aprill]]il [[2007]] kuulutas [[Pärnu maakohus]] välja Rein Kilgile kuuluva [[Zelluloos]]i vabaajakeskuse ehitanud AS L.Rei [[pankrot]]i. [[Pankrotiavaldus]]e esitas Rein Kilgi teine ettevõte OÜ Likante 0,4 miljoni krooni suuruse [[laenuleping]]u põhjal. L.Rei võlg ulatus mitme miljoni kroonini, sealhulgas võlgneti AS [[Eesti Ehitus]] [[Tütarettevõte|tütarettevõttele]] OÜ Mapri Projekt koos [[viivis]]tega 2,6 miljonit krooni. Sama aasta [[29. mai]]l kuulutas Pärnu maakohus pankroti Rein Kilgi teisele ettevõttele, L.Rei ühele omanikfirmale OÜ Premia Invest.&lt;ref name=&quot;OlMaN&quot; /&gt;

[[2009]]. aastal müüs Rein Kilgi valdusfirma [[Transcom Grupp]] turvafirmale [[Pristis]] ettevõtte Skorpion Julgestusteenistus. Väidetavalt oli tehingu hind 30 miljonit krooni. Sellest jäi aga 13 miljonit maksmata ning algas ettevõtetevaheline vaidlus, mis lõppes 2011. aastal [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|kaubandus-tööstuskoja]] juures tegutseva [[vahekohus|arbitraažikohtu]] otsusega Kilgi ettevõtte kasuks.&lt;ref name=&quot;1HwVt&quot; /&gt;

=== 2010-aastad ===
Aastal [[2012]] pankrotistusid majandusraskustes ettevõtted AS Werol Tehased&lt;ref name=&quot;Lkt6P&quot; /&gt; ja Lihameister&lt;ref name=&quot;OgTCf&quot; /&gt; ning AS Pere kontsern,&lt;ref name=&quot;rKZtF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pkGyC&quot; /&gt;

== Poliitika ==
1980. aastate lõpus kuulus Rein Kilk [[Rahvarinne|Rahvarinde]] volikogusse ja Rahvarinde saadikuna ka [[Tartu]] linna 1989. aastal valitud volikokku, kus oli 1992. aastani.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

== Sport ==
Pärast sõjaväeteenistuse lõppu sai alguse Rein Kilgi sportlaskarjäär, mis möödus spordiühingus [[Jõud (spordiühing)|Jõud]] ja kestis umbes seitse aastat. Jooksutreeninguid alustas ta treener [[Elmot Heido]] käe all 21. eluaastal. Jõudis [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] meistrikandidaadi normini nii [[pikamaajooksud|pikamaajooksus]] kui ka [[mitmevõistlus (kergejõustik)|mitmevõistluses]]. Eesti meistrivõistlustel võitis ta 1979. aastal 10 000 meetri jooksus pronksi, 1981. aastal samal alal hõbeda ning 12 kilomeetri murdmaajooksus pronksi. Samal aastal võitis [[Suurjooks ümber Viljandi järve|jooksul ümber Viljandi järve.]]&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt; 

1981. aastal jäi sport tagaplaanile.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

== Kohtuvaidlused ja süüdistused ==
2016. aastal esitati Rein Kilgile kriminaalsüüdistus AS-i Pere maksejõuetuse põhjustamises.&lt;ref name=&quot;PqMGW&quot; /&gt;

2015. aastal ilmus [[Tarmo Teeväli]] ja [[Jaano Martin Ots]]a raamat &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli: pankrottimine kui uue aja hobusevargus&quot;, milles on mälestusi Rein Kilgist. Teos korjati novembris raamatulettidelt seoses ähvardusega esitada kirjastaja Raamatuvägi OÜ vastu nõue.&lt;ref name=&quot;cJaP5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;DMrxY&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WNtTW&quot; /&gt; Et nõuet ei esitatud, toodi raamat mõne nädala pärast taas poodidesse müügile.&lt;ref name=&quot;J3Kl8&quot; /&gt; 

2019. aastal süüdistas Kilk valeväidete esitamises [[Hans H. Luik|Hans H. Luike]] raamatus &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot;, kuid seitse aastat hiljem jättis [[Harju Maakohus|Harju maakohus]] hagi rahuldamata.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=Rein Kilk kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Hans H. Luigega |url=https://www.err.ee/1610030215/rein-kilk-kaotas-seitse-aastat-kestnud-kohtuvaidluse-hans-h-luigega |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kilk kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Luigega |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/05/21/kilk-kaotas-seitse-aastat-kestnud-kohtuvaidluse-luigega |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal otsustas [[riigikohus]], et raamatus esitatud [[Faktiväide|faktiväiteid]] peab kontrollima maakohus. 2022. aasta augustis ilmus Eesti Päevalehes teade, kus raamatu kirjastajad ja autorid kirjutasid, et &quot;raamatus on Rein Kilgi kohta avaldatud ebaõigeid väiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
*1995 – [[aasta ärimees]]&lt;ref name=&quot;Aasta ärimees&quot; /&gt;
*2005 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref name=&quot;QPvAF&quot; /&gt;
*2007 – [[Tartu aasta tegu|Tartu aasta teo]] auhind Athena ja Volga maja restaureerimise eest&lt;ref name=&quot;ScAjG&quot; /&gt;
*2015 – [[pressivaenlane]]

== Isiklikku ==

Tal on viis aastat noorem vend Andres.

Rein Kilgil on kahest kooselust kokku viis tütart ja kaks poega. [[25. august]]il [[2007]] abiellus [[Kaspar Kokk]] Rein Kilgi tütre Annaliisiga.&lt;ref name=&quot;gP1iC&quot; /&gt;

Rein Kilk mängib [[saksofon]]i ja tegeleb kunstiga. Oma 50. sünnipäeval avas ta isikunäituse, kus eksponeeris oma [[serigraafia]]tehnikas teoseid, [[kompositsioon (kunst)|kompositsioone]] ja [[skulptuur]]e.

Ta kuulub [[Akadeemiline malevkond (Tartu)|Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda]].&lt;ref name=&quot;nDvk0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;PgPVF&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäeva rikaste TOP 2008 |url=http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=67d55013-fafb-42fe-b81c-af95a885593f |vaadatud=2009-06-17 |arhiivimisaeg=2009-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090703145840/http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=67d55013-fafb-42fe-b81c-af95a885593f |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YpIrd&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://top.wpmurdk.mbp.ee/ |pealkiri=Äripäeva rikaste TOP |vaadatud=2016-06-02 |arhiivimisaeg=2016-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160612122426/http://top.wpmurdk.mbp.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sõudeliit&quot;&gt;[http://www.soudeliit.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=51&amp;Itemid=5 Sõudeliidu juhatus]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Aasta ärimees&quot;&gt;Eda-Liis Kann: [http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&amp;code=2795/new_eri_artiklid_279511 &quot;Aasta ärimees Rein Kilk&quot;]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Äripäev, 26. jaanuar 2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;10i63&quot;&gt;[[Aivar Hundimägi]]: [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&amp;code=4558/uud_uudidx_455812 &quot;Rikaste TOP: Rein Kilk – tegi Pindi nime tuntuks&quot;]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Äripäev, 11. jaanuar 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;[https://www.esbl.ee/biograafia/Rein_Kilk Biograafia] [[ESBL]]-is&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Raidla 2005&quot;&gt;Peeter Raidla. &quot;Rein Kilk – miljonisadu saksofonihelide saatel&quot;, Äripäeva Kirjastus 2005&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6JgbI&quot;&gt;[http://www.kergejoustik.ee/content/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=2876&amp;Itemid=238 Kergejoustik.ee &gt; Eesti rekordite areng &gt; Meeste 10 000 meetri jooks]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HNNnl&quot;&gt;[http://paber.maaleht.ee/?page=&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=7405 &quot;Rein Kilk tahtis saada olümpiavõitjaks&quot;]{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Maaleht, 14. detsember 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;helXU&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170328015802/http://www.greengate.ee/?page=4&amp;id=11644 &quot;Eesti suurima lambakarja loomad müüakse välismaale&quot;] Roheline Värav, 17. juuni 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W19aw&quot;&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; 2008, lk 290&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oOmug&quot;&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 291&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OlMaN&quot;&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 319&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1HwVt&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/532974/rein-kilgi-firma-voitis-arbitraazivaidluse-pristisega/ &quot;Rein Kilgi firma võitis arbitraaživaidluse Pristisega&quot;] e24.ee, 17. august 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lkt6P&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06249885 &quot;Kohus kuulutas välja Weroli pankroti&quot;] ERR, 5. aprill 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OgTCf&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06250294 &quot;Kohus kuulutas välja Rein Kilgi Lihameistri pankroti&quot;] ERR, 11. aprill 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rKZtF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120501221650/http://majandus.delfi.ee/news/uudised/maksuamet-ja-as-pere-voivad-pankrotiasjas-solmida-kompromissi.d?id=64327665 &quot;Maksuamet ja AS Pere võivad pankrotiasjas sõlmida kompromissi&quot;] Delfi Majandus, 30. aprill 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pkGyC&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20121104121737/http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/uks-kilgi-ari-jalle-pankrotis.d?id=65196674 &quot;Üks Kilgi äri jälle pankrotis&quot;] Maaleht, 1. november 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cJaP5&quot;&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/ainult-delfis-1osa-poelettidelt-arakorjatud-teos-paljastab-rein-kilgi-salatrikid-loll-saab-eestimaa-kreeklasega-ari-tehes-alati-peksa?id=73015011 &quot;1. OSA: Poelettidelt ärakorjatud teos paljastab Rein Kilgi salatrikid: loll saab &quot;Eestimaa kreeklasega&quot; äri tehes alati peksa!&quot;] Delfi, 24. november 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DMrxY&quot;&gt;Anne Soosalu [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kavala-kilgi-raamat-ajas-paris-kilgi-marru-pahane-arimees-kaskis-raamatud-lettidelt-ara-korjata-ja-ahvardab-kirjastajat-kohtuga?id=73032749 &quot;Kavala Kilgi raamat ajas päris-Kilgi marru! Pahane ärimees käskis raamatud lettidelt ära korjata ja ähvardab kirjastajat kohtuga&quot;] Delfi, 24. november 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WNtTW&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/a862eeb3-cd60-4a73-9b4c-598bf2edb9fb/rein-kilgi-advokaadid-lasid-raamatu-kaval-kilk-ja-kaksteist-lolli-lettidelt-eemaldada &quot;Rein Kilgi advokaadid lasid raamatu &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot; lettidelt eemaldada&quot;] ERR, 25. november 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J3Kl8&quot;&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/keelatud-raamat-tagasi-poelettidel-kaval-kilk-ja-kaksteist-lolli-on-alates-tanasest-taas-muugil?id=73101091 &quot;Keelatud raamat tagasi poelettidel: &quot;Kaval kilk ja kaksteist lolli&quot; on alates tänasest taas müügil!&quot;] Delfi, 2. detsember 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PqMGW&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/b73628d9-bd81-403a-9302-f447c64e17a0/ettevotja-rein-kilk-sai-kriminaalsuudistuse &quot;Ettevõtja Rein Kilk sai kriminaalsüüdistuse&quot;] ERR, 2. juuni 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QPvAF&quot;&gt;[http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=4624 Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid: Rein Kilk]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ScAjG&quot;&gt;Mari-Liis Hüvato: [http://tartu.postimees.ee/281207/tartu_postimees/uudised/303354.php &quot;Rein Kilk jätkab pilvedes kõndi&quot;]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tartu Postimees, 28. detsember 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nDvk0&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.kaitseliit.ee/index.php?news_id=104&amp;op=news |pealkiri=Akadeemilised kaitseliitlased tähistavad aastapäeva |vaadatud=2005-04-10 |arhiivimisaeg=2005-04-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050410193937/http://www.kaitseliit.ee/index.php?news_id=104&amp;op=news |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gP1iC&quot;&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 454&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
*[[Anneli Ammas]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50955412/kas-rein-kilk-millalgi-ka-peatub Kas Rein Kilk millalgi ka peatub?], epl.ee, 24. mai 2003
* [[Peeter Raidla]]. ''Rein Kilk – miljonisadu saksofonihelide saatel'', Tallinn: Äripäeva Kirjastus 2005, ISBN 9985957636
*[[Eda-Liis Kann]]. [https://www.aripaev.ee/uudised/2005/01/25/aasta-arimees-rein-kilk Aasta ärimees Rein Kilk], ap3.ee, 26. jaanuar 2005
*[[Janar Filippov]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69042653/eesti-suurim-kinnisvarapettus256F9C0032647D Eesti suurim kinnisvarapettus] ekspress.ee, 3. veebruar 2005
*[[Ester Vilgats]]. [https://parnu.postimees.ee/2118679/rein-kilk-eesti-riigis-on-praegu-toeline-kuldaeg-seda-tuleb-puuda-maksimaalselt-ara-kasutadaRein Kilk: Eesti riigis on praegu tõeline kuldaeg, seda tuleb püüda maksimaalselt ära kasutada], parnupostimees.ee, 3. august 2005
*[https://parnu.postimees.ee/2121941/rein-kilk-tahab-parnu-rannapaviljonid-taastada Rein Kilk tahab Pärnu rannapaviljonid taastada], parnupostimees.ee, Pärnu Postimees, 14. oktoober 2005
*[[Silja Lättemäe]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=4953 Rein Kilk: Werol tuleb pankrotist päästa, maaleht.ee, 2. veebruar 2006
*[https://www.aripaev.ee/uudised/2006/02/02/rein-kilk-ostis-ara-tulevase-pruudi-volad Rein Kilk ostis ära tulevase pruudi võlad], aripaev.ee, 2.2.2026
*[[Madis Jürgen]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/9207E2C256CE50A4C225710F00393921 Rein Kilk: jõukus muudab inimese leplikuks, sallivaks ja sõbralikuks], ekspress.ee, 9. veebruar 2006
*[[Toivo Tänavsuu]].  [http://epl.delfi.ee/news/eesti/rein-kilk-ostis-weroli-soorumaa-loobus?id=51045883 Rein Kilk ostis Weroli, Sõõrumaa loobus, epl.delfi.ee, 1. august 2006
*[http://uudised.err.ee/index.php?0565576 Rein Kilk ühendab toiduainete tootmise ja toitlustusfirmad] err.ee, 6. oktoober 2006
*[[Hindrek Riikoja]]. [https://majandus.postimees.ee/1547049/kilk-ahvardab-werolit-pankrotiga Kilk ähvardab Werolit pankrotiga], majandus.postimees.ee, 17. mai 2006.
*[http://www.postimees.ee/140507/esileht/siseuudised/260630.php Rein Kilk lõpetab majade restaureerimise ära], postimees.ee, 14. mai 2007
*[[Andres Reimer]]. [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rein-kilk-tahan-saada-eesti-suurimaks-toiduainetoosturiks?id=51105126 Rein Kilk: tahan saada Eesti suurimaks toiduainetöösturiks] Eesti Päevaleht (arileht.delfi.ee), 17. oktoober 2007
*[[Mari-Liis Hüvato]].  [http://tartu.postimees.ee/281207/tartu_postimees/uudised/303354.php Rein Kilk jätkab pilvedes kõndi] [[Tartu Postimees]], 28. detsember 2007
*[http://pilt.delfi.ee/picture/2579519/ Foto Rein Kilgist presidendi vastuvõtul Estonia teatris 2008. aastal], delfi.ee
*[[Priit Pullerits]]. [http://www.tarbija24.ee/290108/lisad/arter/arteri_persoon/306911.php Rein Kilk leiab ööpäevas üle 24 tunni], Postimees (tarbija24.ee), 19. jaanuar 2008
*[[Toivo Tänavsuu]]. [http://195.250.160.49/viewdoc/0ACAD86724F962E1C225757C004AC449 Suur vennatapp Rein Kilgi Peres], Eesti Ekspress, 27. märts 2009
*[[Nils Niitra]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=127038 Rein Kilgi firmast ei jäänud alles punast krossigi], tartupostimees.ee, 3. juuni 2009
*[[Nils Niitra]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=130364 Kilgi lambakasvatusfirmast jäid alles vaid riismed], tartupostimees.ee, 11. juuni 2009
*[[Nils Niitra]]. [http://www.tartupostimees.ee/161539/rein-kilk-nouab-oma-firmadelt-kasumit/ Rein Kilk nõuab oma firmadelt kasumit], tartupostimees.ee, 9. september 2009
*[[Urve Viik]][https://www.aripaev.ee/uudised/2010/01/26/aasta-arimees-1995-rein-kilk Aasta ärimees 1995: Rein Kilk], aripaev.ee, 26.1.2010
*[[Kadri Paas]]. [http://www.ap3.ee/article/2010/04/14/Varade_kantimine_loppes_kopsaka_kahjunoudega Neeme Raigi ja tema väimees Rein Kilki firma Pere Leiva varade kantimine lõppes miljonitesse küündiva kahjunõudega], ap3.ee,  14. aprill 2010
*[[Eeva Variksoo]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/55830196 Rein Kilk: 1991. aastal oli asi klaar ja selge, et oleme iseseisvad], delfi.ee, 20. august 2011
*[http://www.parnupostimees.ee/554306/rein-kilgi-transcomi-puhaskasum-langes-mullu-37-protsenti/ Rein Kilgi Transcomi puhaskasum langes mullu 37 protsenti], parnupostimees.ee, 6. september 2011
*  [https://www.err.ee/324496/rein-kilki-ahvardab-arikeeld Rein Kilki ähvardab ärikeeld], err.ee, 11.7.2013  
*[http://www.tartupostimees.ee/726784/ Kilgi vorstivabrik lõpetas tootmise], Tartu Postimees, 3. veebruar 2012
*[https://www.err.ee/370298/ariraskustesse-sattunud-rein-kilk-tahab-opetajaks-hakata Äriraskustesse sattunud Rein Kilk tahab õpetajaks hakata], err.ee, 29.04.2012 
*[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/64339299 Kilgil on suur osa varast alles], ekspress.delfi.ee, 3. mai 2012
* [[Tarmo Teeväli]], [[Jaano Martin Ots]]. &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli: pankrottimine kui uue aja hobusevargus&quot; Tallinn: Raamatuvägi, 2015, ISBN 9789949386994
*[[Piret Kütt]].[https://www.ohtuleht.ee/780684/ettevotja-rein-kilk-astub-kohtu-ette Ettevõtja Rein Kilk astub kohtu ette], ohtuleht.ee, 8.1.2017
*[[Siim Randla]]. [https://www.ohtuleht.ee/1028237/rein-kilgi-kohtusaaga-on-loppenud-arimehe-oigeks-moistmine-joustus Rein Kilgi kohtusaaga on lõppenud: ärimehe õigeks mõistmine jõustus], ohtuleht.ee, 10. märts 2021

== Välislingid ==
*[[Toivo Tänavsuu]]: [http://epl.delfi.ee/news/eesti/rein-kilk-ostis-weroli-soorumaa-loobus?id=51045883 &quot;Rein Kilk ostis Weroli, Sõõrumaa loobus&quot;] Eesti Päevaleht (arileht.ee), 1. august 2006
*Andres Reimer: [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rein-kilk-tahan-saada-eesti-suurimaks-toiduainetoosturiks?id=51105126 &quot;Rein Kilk: tahan saada Eesti suurimaks toiduainetöösturiks&quot;] Eesti Päevaleht (arileht.ee), 17. oktoober 2007
*Nils Niitra: [http://www.tartupostimees.ee/?id=127038 &quot;Rein Kilgi firmast ei jäänud alles punast krossigi&quot;] Tartu Postimees, 3. juuni 2009
*Nils Niitra: [http://www.tartupostimees.ee/?id=130364 &quot;Kilgi lambakasvatusfirmast jäid alles vaid riismed&quot;] Tartu Postimees, 11. juuni 2009
*Nils Niitra: [http://www.tartupostimees.ee/161539/rein-kilk-nouab-oma-firmadelt-kasumit/ &quot;Rein Kilk nõuab oma firmadelt kasumit&quot;] Tartu Postimees, 9. september 2009
*Eeva Variksoo: [https://epl.delfi.ee/artikkel/55830196 &quot;Rein Kilk: 1991. aastal oli asi klaar ja selge, et oleme iseseisvad&quot;] Delfi Majandus, 20. august 2011
*[http://www.parnupostimees.ee/554306/rein-kilgi-transcomi-puhaskasum-langes-mullu-37-protsenti/ &quot;Rein Kilgi Transcomi puhaskasum langes mullu 37 protsenti&quot;] Pärnu Postimees, 6. september 2011
*[http://www.tartupostimees.ee/726784/ Kilgi vorstivabrik lõpetas tootmise], Tartu Postimees, 3. veebruar 2012
*[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/64339299 &quot;Kilgil on suur osa varast alles&quot;] Eesti Ekspress, 3. mai 2012

{{JÄRJESTA:Kilk, Rein}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tartu maleva liikmed]]
[[Kategooria:Eesti sõudjad]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]</text>
      <sha1>af4nuh0yf0m8y51hjjsmpzji6abp30b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:PK2</title>
    <ns>2</ns>
    <id>183683</id>
    <revision>
      <id>7158606</id>
      <parentid>7033685</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T02:48:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>PK2</username>
        <id>19602</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>add user pages for new Wikipedia editions</comment>
      <origin>7158606</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="35942" sha1="dud3tixug1qffje4pl8q76cccmmhg8l" xml:space="preserve">{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:85%&quot;
|-
| [[User:PK2/sandbox|This]] is where my sandbox pages in different languages are
|}

;&lt;div class=&quot;center&quot; style=&quot;width:auto; margin-left:auto; margin-right:auto; font-size:85%&quot;&gt;My user pages in different languages by language code&lt;/div&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ A
|-
| [[:ab:User:PK2|User page]] in [[:en:Abkhaz language|Abkhaz]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ab&lt;/code&gt;)
| [[:ace:User:PK2|User page]] in [[:en:Acehnese language|Acehnese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ace&lt;/code&gt;)
| [[:ady:User:PK2|User page]] in [[:en:Adyghe language|Adyghe]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ady&lt;/code&gt;)
| [[:af:User:PK2|User page]] in [[:en:Afrikaans|Afrikaans]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;af&lt;/code&gt;)
| [[:als:User:PK2|User page]] in [[:en:Alemannic German|Alemannic German]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;als&lt;/code&gt;)
| [[:alt:User:PK2|User page]] in [[:en:Southern Altai language|Southern Altai]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;alt&lt;/code&gt;)
| [[:am:User:PK2|User page]] in [[:en:Amharic|Amharic]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;am&lt;/code&gt;)
| [[:ami:User:PK2|User page]] in [[:en:Amis language|Amis]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ami&lt;/code&gt;)
| [[:an:User:PK2|User page]] in [[:en:Aragonese language|Aragonese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;an&lt;/code&gt;)
| [[:ang:User:PK2|User page]] in [[:en:Old English|Old English]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ang&lt;/code&gt;)
|-
| [[:ann:User:PK2|User page]] in [[:en:Obolo language|Obolo]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ann&lt;/code&gt;)
| [[:anp:User:PK2|User page]] in [[:en:Angika|Angika]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;anp&lt;/code&gt;)
| [[:ar:User:PK2|User page]] in [[:en:Arabic|Arabic]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ar&lt;/code&gt;)
| [[:arc:User:PK2|User page]] in [[:en:Aramaic|Aramaic]] ([[:en:Syriac language|Syriac]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;arc&lt;/code&gt;)
| [[:ary:User:PK2|User page]] in [[:en:Moroccan Arabic|Moroccan Arabic]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ary&lt;/code&gt;)
| [[:arz:User:PK2|User page]] in [[:en:Egyptian Arabic|Egyptian Arabic]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;arz&lt;/code&gt;)
| [[:as:User:PK2|User page]] in [[:en:Assamese language|Assamese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;as&lt;/code&gt;)
| [[:ast:User:PK2|User page]] in [[:en:Asturleonese language|Asturleonese]] ([[:en:Asturian language|Asturian]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ast&lt;/code&gt;)
| [[:atj:User:PK2|User page]] in [[:en:Atikamekw language|Atikamekw]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;atj&lt;/code&gt;)
| [[:av:User:PK2|User page]] in [[:en:Avar language|Avar]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;av&lt;/code&gt;)
|-
| [[:avk:User:PK2|User page]] in [[:en:Kotava|Kotava]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;avk&lt;/code&gt;)
| [[:awa:User:PK2|User page]] in [[:en:Awadhi language|Awadhi]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;awa&lt;/code&gt;)
| [[:ay:User:PK2|User page]] in [[:en:Aymara language|Aymara]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ay&lt;/code&gt;)
| [[:az:User:PK2|User page]] in [[:en:Azerbaijani language|Azerbaijani]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;az&lt;/code&gt;)
| [[:azb:User:PK2|User page]] in [[:en:Azerbaijani language#South Azerbaijani|South Azerbaijani]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;azb&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ B
|-
| [[:ba:User:PK2|User page]] in [[:en:Bashkir language|Bashkir]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ba&lt;/code&gt;)
| [[:ban:User:PK2|User page]] in [[:en:Balinese language|Balinese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ban&lt;/code&gt;)
| [[:bar:User:PK2|User page]] in [[:en:Bavarian language|Bavarian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bar&lt;/code&gt;)
| [[:bat-smg:User:PK2|User page]] in [[:en:Samogitian language|Samogitian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bat-smg&lt;/code&gt;)
| [[:bbc:User:PK2|User page]] in [[:en:Toba Batak language|Toba Batak]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bbc&lt;/code&gt;)
| [[:bcl:User:PK2|User page]] in [[:en:Central Bikol|Central Bikol]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bcl&lt;/code&gt;)
| [[:bdr:User:PK2|User page]] in [[:en:Sama–Bajaw languages|West Coast Bajau]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bdr&lt;/code&gt;)
| [[:be:User:PK2|User page]] in [[:en:Belarusian language|Belarusian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;be&lt;/code&gt;)
| [[:be-tarask:User:PK2|User page]] in [[:en:Belarusian language|Belarusian]] ([[:en:Taraškievica|Taraškievica]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;be-tarask&lt;/code&gt;)
| [[:bew:User:PK2|User page]] in [[:en:Betawi language|Betawi]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bew&lt;/code&gt;)
|-
| [[:bg:User:PK2|User page]] in [[:en:Bulgarian language|Bulgarian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bg&lt;/code&gt;)
| [[:bh:User:PK2|User page]] in [[:en:Bihari languages|Bihari]] ([[:en:Bhojpuri language|Bhojpuri]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bh&lt;/code&gt;)
| [[:bi:User:PK2|User page]] in [[:en:Bislama|Bislama]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bi&lt;/code&gt;)
| [[:bjn:User:PK2|User page]] in [[:en:Banjarese language|Banjarese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bjn&lt;/code&gt;)
| [[:blk:User:PK2|User page]] in [[:en:Pa'O language|Pa'O]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;blk&lt;/code&gt;)
| [[:bm:User:PK2|User page]] in [[:en:Bambara language|Bambara]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bm&lt;/code&gt;)
| [[:bn:User:PK2|User page]] in [[:en:Bengali language|Bengali]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bn&lt;/code&gt;)
| [[:bo:User:PK2|User page]] in [[:en:Central Tibetan|Central Tibetan]] ([[:en:Lhasa Tibetan|Lhasa Tibetan]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bo&lt;/code&gt;)
| [[:bpy:User:PK2|User page]] in [[:en:Bishnupriya Manipuri|Bishnupriya Manipuri]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bpy&lt;/code&gt;)
| [[:br:User:PK2|User page]] in [[:en:Breton language|Breton]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;br&lt;/code&gt;)
|-
| [[:bs:User:PK2|User page]] in [[:en:Bosnian language|Bosnian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bs&lt;/code&gt;)
| [[:btm:User:PK2|User page]] in [[:en:Mandailing Batak language|Mandailing Batak]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;btm&lt;/code&gt;)
| [[:bug:User:PK2|User page]] in [[:en:Buginese language|Buginese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bug&lt;/code&gt;)
| [[:bxr:User:PK2|User page]] in [[:en:Buryat language|Buryat]] (Russia Buriat)&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;bxr&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ C
|-
| [[:ca:User:PK2|User page]] in [[:en:Catalan language|Catalan]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ca&lt;/code&gt;)
| [[:cbk-zam:User:PK2|User page]] in [[:en:Chavacano|Chavacano]] (Zamboanga)&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;cbk-zam&lt;/code&gt;)
| [[:cdo:User:PK2|User page]] in [[:en:Eastern Min|Eastern Min]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;cdo&lt;/code&gt;)
| [[:ce:User:PK2|User page]] in [[:en:Chechen language|Chechen]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ce&lt;/code&gt;)
| [[:ceb:User:PK2|User page]] in [[:en:Cebuano language|Cebuano]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ceb&lt;/code&gt;)
| [[:ch:User:PK2|User page]] in [[:en:Chamorro language|Chamorro]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ch&lt;/code&gt;)
| [[:chr:User:PK2|User page]] in [[:en:Cherokee language|Cherokee]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;chr&lt;/code&gt;)
| [[:chy:User:PK2|User page]] in [[:en:Cheyenne language|Cheyenne]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;chy&lt;/code&gt;)
|-
| [[:ckb:User:PK2|User page]] in [[:en:Kurdish language|Kurdish]] ([[:en:Sorani|Sorani]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ckb&lt;/code&gt;)
| [[:co:User:PK2|User page]] in [[:en:Corsican language|Corsican]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;co&lt;/code&gt;)
| [[:crh:User:PK2|User page]] in [[:en:Crimean Tatar language|Crimean Tatar]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;crh&lt;/code&gt;)
| [[:cs:User:PK2|User page]] in [[:en:Czech language|Czech]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;cs&lt;/code&gt;)
| [[:csb:User:PK2|User page]] in [[:en:Kashubian language|Kashubian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;csb&lt;/code&gt;)
| [[:cu:User:PK2|User page]] in [[:en:Old Church Slavonic|Old Church Slavonic]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;cu&lt;/code&gt;)
| [[:cv:User:PK2|User page]] in [[:en:Chuvash language|Chuvash]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;cv&lt;/code&gt;)
| [[:cy:User:PK2|User page]] in [[:en:Welsh language|Welsh]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;cy&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ D
|-
| [[:da:User:PK2|User page]] in [[:en:Danish language|Danish]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;da&lt;/code&gt;)
| [[:dag:User:PK2|User page]] in [[:en:Dagbani language|Dagbani]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;dag&lt;/code&gt;)
| [[:de:User:PK2|User page]] in [[:en:German language|German]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;de&lt;/code&gt;)
| [[:dga:User:PK2|User page]] in [[:en:Dagaare language|Dagaare]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;dga&lt;/code&gt;)
| [[:din:User:PK2|User page]] in [[:en:Dinka language|Dinka]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;din&lt;/code&gt;)
| [[:diq:User:PK2|User page]] in [[:en:Zaza language|Zaza]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;diq&lt;/code&gt;)
| [[:dsb:User:PK2|User page]] in [[:en:Lower Sorbian language|Lower Sorbian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;dsb&lt;/code&gt;)
| [[:dtp:User:PK2|User page]] in [[:en:Dusun language|Dusun]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;dtp&lt;/code&gt;)
| [[:dty:User:PK2|User page]] in [[:en:Doteli|Doteli]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;dty&lt;/code&gt;)
| [[:dv:User:PK2|User page]] in [[:en:Maldivian language|Maldivian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;dv&lt;/code&gt;)
| [[:dz:User:PK2|User page]] in [[:en:Dzongkha|Dzongkha]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;dz&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ E
|-
| [[:ee:User:PK2|User page]] in [[:en:Ewe language|Ewe]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ee&lt;/code&gt;)
| [[:el:User:PK2|User page]] in [[:en:Greek language|Greek]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;el&lt;/code&gt;)
| [[:eml:User:PK2|User page]] in [[:en:Emilian–Romagnol|Emilian–Romagnol]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;eml&lt;/code&gt;)
| [[:en:User:PK2|User page]] in [[:en:English language|English]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;en&lt;/code&gt;)
| [[:eo:User:PK2|User page]] in [[:en:Esperanto|Esperanto]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;eo&lt;/code&gt;)
| [[:es:User:PK2|User page]] in [[:en:Spanish language|Spanish]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;es&lt;/code&gt;)
| [[:et:User:PK2|User page]] in [[:en:Estonian language|Estonian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;et&lt;/code&gt;)
| [[:eu:User:PK2|User page]] in [[:en:Basque language|Basque]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;eu&lt;/code&gt;)
| [[:ext:User:PK2|User page]] in [[:en:Extremaduran language|Extremaduran]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ext&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ F
|-
| [[:fa:User:PK2|User page]] in [[:en:Persian language|Persian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;fa&lt;/code&gt;)
| [[:fat:User:PK2|User page]] in [[:en:Akan language|Akan]] ([[:en:Fante dialect|Fante]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;fat&lt;/code&gt;)
| [[:ff:User:PK2|User page]] in [[:en:Fula language|Fula]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ff&lt;/code&gt;)
| [[:fi:User:PK2|User page]] in [[:en:Finnish language|Finnish]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;fi&lt;/code&gt;)
| [[:fiu-vro:User:PK2|User page]] in [[:en:Võro language|Võro]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;fiu-vro&lt;/code&gt;)
| [[:fj:User:PK2|User page]] in [[:en:Fijian language|Fijian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;fj&lt;/code&gt;)
| [[:fo:User:PK2|User page]] in [[:en:Faroese language|Faroese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;fo&lt;/code&gt;)
| [[:fon:User:PK2|User page]] in [[:en:Fon language|Fon]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;fon&lt;/code&gt;)
| [[:fr:User:PK2|User page]] in [[:en:French language|French]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;fr&lt;/code&gt;)
| [[:frp:User:PK2|User page]] in [[:en:Franco-Provençal|Franco-Provençal]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;frp&lt;/code&gt;)
| [[:frr:User:PK2|User page]] in [[:en:North Frisian language|North Frisian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;frr&lt;/code&gt;)
| [[:fur:User:PK2|User page]] in [[:en:Friulian language|Friulian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;fur&lt;/code&gt;)
| [[:fy:User:PK2|User page]] in [[:en:West Frisian language|West Frisian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;fy&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ G
|-
| [[:ga:User:PK2|User page]] in [[:en:Irish language|Irish]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ga&lt;/code&gt;)
| [[:gag:User:PK2|User page]] in [[:en:Gagauz language|Gagauz]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;gag&lt;/code&gt;)
| [[:gan:User:PK2|User page]] in [[:en:Gan Chinese|Gan Chinese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;gan&lt;/code&gt;)
| [[:gcr:User:PK2|User page]] in [[:en:French Guianese Creole|French Guianese Creole]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;gcr&lt;/code&gt;)
| [[:gd:User:PK2|User page]] in [[:en:Scottish Gaelic|Scottish Gaelic]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;gd&lt;/code&gt;)
| [[:gl:User:PK2|User page]] in [[:en:Galician language|Galician]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;gl&lt;/code&gt;)
| [[:glk:User:PK2|User page]] in [[:en:Gilaki language|Gilaki]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;glk&lt;/code&gt;)
| [[:gn:User:PK2|User page]] in [[:en:Guarani language|Guarani]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;gn&lt;/code&gt;)
| [[:gom:User:PK2|User page]] in [[:en:Konkani language|Konkani]] (Goan Konkani)&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;gom&lt;/code&gt;)
|-
| [[:gor:User:PK2|User page]] in [[:en:Gorontalo language|Gorontalo]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;gor&lt;/code&gt;)
| [[:got:User:PK2|User page]] in [[:en:Gothic language|Gothic]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;got&lt;/code&gt;)
| [[:gpe:User:PK2|User page]] in [[:en:Ghanaian Pidgin English|Ghanaian Pidgin English]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;gpe&lt;/code&gt;)
| [[:gu:User:PK2|User page]] in [[:en:Gujarati language|Gujarati]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;gu&lt;/code&gt;)
| [[:guc:User:PK2|User page]] in [[:en:Wayuu language|Wayuu]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;guc&lt;/code&gt;)
| [[:gur:User:PK2|User page]] in [[:en:Farefare language|Farefare]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;gur&lt;/code&gt;)
| [[:guw:User:PK2|User page]] in [[:en:Gun language|Gun]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;guw&lt;/code&gt;)
| [[:gv:User:PK2|User page]] in [[:en:Manx language|Manx]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;gv&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ H
|-
| [[:ha:User:PK2|User page]] in [[:en:Hausa language|Hausa]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ha&lt;/code&gt;)
| [[:hak:User:PK2|User page]] in [[:en:Hakka Chinese|Hakka Chinese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;hak&lt;/code&gt;)
| [[:haw:User:PK2|User page]] in [[:en:Hawaiian language|Hawaiian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;haw&lt;/code&gt;)
| [[:he:User:PK2|User page]] in [[:en:Hebrew language|Hebrew]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;he&lt;/code&gt;)
| [[:hi:User:PK2|User page]] in [[:en:Hindi|Hindi]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;hi&lt;/code&gt;)
| [[:hif:User:PK2|User page]] in [[:en:Fiji Hindi|Fiji Hindi]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;hif&lt;/code&gt;)
| [[:hr:User:PK2|User page]] in [[:en:Croatian language|Croatian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;hr&lt;/code&gt;)
| [[:hsb:User:PK2|User page]] in [[:en:Upper Sorbian language|Upper Sorbian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;hsb&lt;/code&gt;)
| [[:ht:User:PK2|User page]] in [[:en:Haitian Creole|Haitian Creole]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ht&lt;/code&gt;)
| [[:hu:User:PK2|User page]] in [[:en:Hungarian language|Hungarian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;hu&lt;/code&gt;)
| [[:hy:User:PK2|User page]] in [[:en:Armenian language|Armenian]] ([[:en:Eastern Armenian|Eastern Armenian]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;hy&lt;/code&gt;)
| [[:hyw:User:PK2|User page]] in [[:en:Western Armenian|Western Armenian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;hyw&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ I
|-
| [[:ia:User:PK2|User page]] in [[:en:Interlingua|Interlingua]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ia&lt;/code&gt;)
| [[:iba:User:PK2|User page]] in [[:en:Iban language|Iban]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;iba&lt;/code&gt;)
| [[:id:User:PK2|User page]] in [[:en:Indonesian language|Indonesian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;id&lt;/code&gt;)
| [[:ie:User:PK2|User page]] in [[:en:Interlingue|Interlingue]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ie&lt;/code&gt;)
| [[:ig:User:PK2|User page]] in [[:en:Igbo language|Igbo]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ig&lt;/code&gt;)
| [[:igl:User:PK2|User page]] in [[:en:Igala language|Igala]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;igl&lt;/code&gt;)
| [[:ik:User:PK2|User page]] in [[:en:Iñupiaq language|Iñupiaq]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ik&lt;/code&gt;)
| [[:ilo:User:PK2|User page]] in [[:en:Ilocano language|Ilocano]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ilo&lt;/code&gt;)
| [[:inh:User:PK2|User page]] in [[:en:Ingush language|Ingush]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;inh&lt;/code&gt;)
| [[:io:User:PK2|User page]] in [[:en:Ido|Ido]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;io&lt;/code&gt;)
| [[:is:User:PK2|User page]] in [[:en:Icelandic language|Icelandic]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;is&lt;/code&gt;)
| [[:it:User:PK2|User page]] in [[:en:Italian language|Italian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;it&lt;/code&gt;)
| [[:iu:User:PK2|User page]] in [[:en:Inuktitut|Inuktitut]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;iu&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ J
|-
| [[:ja:User:PK2|User page]] in [[:en:Japanese language|Japanese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ja&lt;/code&gt;)
| [[:jam:User:PK2|User page]] in [[:en:Jamaican Patois|Jamaican Patois]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;jam&lt;/code&gt;)
| [[:jbo:User:PK2|User page]] in [[:en:Lojban|Lojban]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;jbo&lt;/code&gt;)
| [[:jv:User:PK2|User page]] in [[:en:Javanese language|Javanese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;jv&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ K
|-
| [[:ka:User:PK2|User page]] in [[:en:Georgian language|Georgian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ka&lt;/code&gt;)
| [[:kaa:User:PK2|User page]] in [[:en:Karakalpak language|Karakalpak]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;kaa&lt;/code&gt;)
| [[:kab:User:PK2|User page]] in [[:en:Kabyle language|Kabyle]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;kab&lt;/code&gt;)
| [[:kai:User:PK2|User page]] in [[:en:Karai-karai|Karai-karai]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;kai&lt;/code&gt;)
| [[:kaj:User:PK2|User page]] in [[:en:Jju language|Jju]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;kaj&lt;/code&gt;)
| [[:kbd:User:PK2|User page]] in [[:en:Kabardian language|Kabardian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;kbd&lt;/code&gt;)
| [[:kbp:User:PK2|User page]] in [[:en:Kabiye language|Kabiye]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;kbp&lt;/code&gt;)
| [[:kcg:User:PK2|User page]] in [[:en:Tyap|Tyap]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;kcg&lt;/code&gt;)
| [[:kg:User:PK2|User page]] in [[:en:Kongo language|Kongo]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;kg&lt;/code&gt;)
| [[:kge:User:PK2|User page]] in [[:en:Komering language|Komering]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;kge&lt;/code&gt;)
| [[:ki:User:PK2|User page]] in [[:en:Kikuyu language|Kikuyu]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ki&lt;/code&gt;)
| [[:kk:User:PK2|User page]] in [[:en:Kazakh language|Kazakh]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;kk&lt;/code&gt;)
| [[:km:User:PK2|User page]] in [[:en:Khmer language|Khmer]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;km&lt;/code&gt;)
|-
| [[:kn:User:PK2|User page]] in [[:en:Kannada|Kannada]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;kn&lt;/code&gt;)
| [[:knc:User:PK2|User page]] in [[:en:Central Kanuri|Central Kanuri]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;knc&lt;/code&gt;)
| [[:ko:User:PK2|User page]] in [[:en:Korean language|Korean]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ko&lt;/code&gt;)
| [[:koi:User:PK2|User page]] in [[:en:Komi-Permyak language|Komi-Permyak]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;koi&lt;/code&gt;)
| [[:krc:User:PK2|User page]] in [[:en:Karachay-Balkar|Karachay-Balkar]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;krc&lt;/code&gt;)
| [[:ks:User:PK2|User page]] in [[:en:Kashmiri language|Kashmiri]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ks&lt;/code&gt;)
| [[:ksh:User:PK2|User page]] in [[:en:Ripuarian language|Ripuarian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ksh&lt;/code&gt;)
| [[:ku:User:PK2|User page]] in [[:en:Kurdish language|Kurdish]] ([[:en:Kurmanji|Kurmanji]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ku&lt;/code&gt;)
| [[:kus:User:PK2|User page]] in [[:en:Kusaal language|Kusaal]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;kus&lt;/code&gt;)
| [[:kv:User:PK2|User page]] in [[:en:Komi language|Komi]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;kv&lt;/code&gt;)
| [[:kw:User:PK2|User page]] in [[:en:Cornish language|Cornish]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;kw&lt;/code&gt;)
| [[:ky:User:PK2|User page]] in [[:en:Kyrgyz language|Kyrgyz]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ky&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ L
|-
| [[:la:User:PK2|User page]] in [[:en:Latin|Latin]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;la&lt;/code&gt;)
| [[:lad:User:PK2|User page]] in [[:en:Judaeo-Spanish|Judaeo-Spanish]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;lad&lt;/code&gt;)
| [[:lb:User:PK2|User page]] in [[:en:Luxembourgish|Luxembourgish]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;lb&lt;/code&gt;)
| [[:lbe:User:PK2|User page]] in [[:en:Lak language|Lak]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;lbe&lt;/code&gt;)
| [[:lez:User:PK2|User page]] in [[:en:Lezgian language|Lezgian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;lez&lt;/code&gt;)
| [[:lfn:User:PK2|User page]] in [[:en:Lingua Franca Nova|Lingua Franca Nova]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;lfn&lt;/code&gt;)
| [[:lg:User:PK2|User page]] in [[:en:Luganda|Luganda]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;lg&lt;/code&gt;)
| [[:li:User:PK2|User page]] in [[:en:Limburgish|Limburgish]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;li&lt;/code&gt;)
|-
| [[:lij:User:PK2|User page]] in [[:en:Ligurian language|Ligurian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;lij&lt;/code&gt;)
| [[:lld:User:PK2|User page]] in [[:en:Ladin language|Ladin]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;lld&lt;/code&gt;)
| [[:lmo:User:PK2|User page]] in [[:en:Lombard language|Lombard]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;lmo&lt;/code&gt;)
| [[:ln:User:PK2|User page]] in [[:en:Lingala|Lingala]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ln&lt;/code&gt;)
| [[:lo:User:PK2|User page]] in [[:en:Lao language|Lao]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;lo&lt;/code&gt;)
| [[:lt:User:PK2|User page]] in [[:en:Lithuanian language|Lithuanian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;lt&lt;/code&gt;)
| [[:ltg:User:PK2|User page]] in [[:en:Latgalian language|Latgalian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ltg&lt;/code&gt;)
| [[:lv:User:PK2|User page]] in [[:en:Latvian language|Latvian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;lv&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ M
|-
| [[:mad:User:PK2|User page]] in [[:en:Madurese language|Madurese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;mad&lt;/code&gt;)
| [[:mai:User:PK2|User page]] in [[:en:Maithili language|Maithili]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;mai&lt;/code&gt;)
| [[:map-bms:User:PK2|User page]] in [[:en:Javanese language|Javanese]] ([[:en:Banyumasan dialect|Banyumasan]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;map-bms&lt;/code&gt;)
| [[:mdf:User:PK2|User page]] in [[:en:Moksha language|Moksha]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;mdf&lt;/code&gt;)
| [[:mg:User:PK2|User page]] in [[:en:Malagasy language|Malagasy]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;mg&lt;/code&gt;)
| [[:mhr:User:PK2|User page]] in [[:en:Meadow Mari language|Meadow Mari]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;mhr&lt;/code&gt;)
| [[:mi:User:PK2|User page]] in [[:en:Māori language|Māori]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;mi&lt;/code&gt;)
| [[:min:User:PK2|User page]] in [[:en:Minangkabau language|Minangkabau]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;min&lt;/code&gt;)
| [[:mk:User:PK2|User page]] in [[:en:Macedonian language|Macedonian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;mk&lt;/code&gt;)
| [[:ml:User:PK2|User page]] in [[:en:Malayalam|Malayalam]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ml&lt;/code&gt;)
| [[:mn:User:PK2|User page]] in [[:en:Mongolian language|Mongolian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;mn&lt;/code&gt;)
|-
| [[:mni:User:PK2|User page]] in [[:en:Meitei language|Meitei]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;mni&lt;/code&gt;)
| [[:mnw:User:PK2|User page]] in [[:en:Mon language|Mon]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;mnw&lt;/code&gt;)
| [[:m:mos:User:PK2|User page]] in [[:en:Mooré|Mooré]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;mos&lt;/code&gt;)
| [[:mr:User:PK2|User page]] in [[:en:Marathi language|Marathi]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;mr&lt;/code&gt;)
| [[:mrj:User:PK2|User page]] in [[:en:Hill Mari language|Hill Mari]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;mrj&lt;/code&gt;)
| [[:ms:User:PK2|User page]] in [[:en:Malay language|Malay]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ms&lt;/code&gt;)
| [[:mt:User:PK2|User page]] in [[:en:Maltese language|Maltese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;mt&lt;/code&gt;)
| [[:mwl:User:PK2|User page]] in [[:en:Mirandese language|Mirandese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;mwl&lt;/code&gt;)
| [[:my:User:PK2|User page]] in [[:en:Burmese language|Burmese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;my&lt;/code&gt;)
| [[:myv:User:PK2|User page]] in [[:en:Erzya language|Erzya]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;myv&lt;/code&gt;)
| [[:mzn:User:PK2|User page]] in [[:en:Mazanderani language|Mazanderani]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;mzn&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ N
|-
| [[:nah:User:PK2|User page]] in [[:en:Nahuatl|Nahuatl]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;nah&lt;/code&gt;)
| [[:nap:User:PK2|User page]] in [[:en:Neapolitan language|Neapolitan]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;nap&lt;/code&gt;)
| [[:nds:User:PK2|User page]] in [[:en:Low German|Low German]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;nds&lt;/code&gt;)
| [[:nds-nl:User:PK2|User page]] in [[:en:Dutch Low Saxon|Dutch Low Saxon]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;nds-nl&lt;/code&gt;)
| [[:ne:User:PK2|User page]] in [[:en:Nepali language|Nepali]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ne&lt;/code&gt;)
| [[:new:User:PK2|User page]] in [[:en:Newar language|Newar]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;new&lt;/code&gt;)
| [[:nia:User:PK2|User page]] in [[:en:Nias language|Nias]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;nia&lt;/code&gt;)
| [[:nl:User:PK2|User page]] in [[:en:Dutch language|Dutch]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;nl&lt;/code&gt;)
| [[:nn:User:PK2|User page]] in [[:en:Norwegian language|Norwegian]] ([[:en:Nynorsk|Nynorsk]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;nn&lt;/code&gt;)
|-
| [[:no:User:PK2|User page]] in [[:en:Norwegian language|Norwegian]] ([[:en:Bokmål|Bokmål]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;no&lt;/code&gt;)
| [[:nov:User:PK2|User page]] in [[:en:Novial|Novial]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;nov&lt;/code&gt;)
| [[:nqo:User:PK2|User page]] in [[:en:N'Ko language|N'Ko]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;nqo&lt;/code&gt;)
| [[:nr:User:PK2|User page]] in [[:en:Southern Ndebele language|Southern Ndebele]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;nr&lt;/code&gt;)
| [[:nrm:User:PK2|User page]] in [[:en:Norman language|Norman]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;nrm&lt;/code&gt;)
| [[:nso:User:PK2|User page]] in [[:en:Northern Sotho|Northern Sotho]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;nso&lt;/code&gt;)
| [[:nup:User:PK2|User page]] in [[:en:Nupe language|Nupe]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;nup&lt;/code&gt;)
| [[:nv:User:PK2|User page]] in [[:en:Navajo language|Navajo]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;nv&lt;/code&gt;)
| [[:ny:User:PK2|User page]] in [[:en:Chewa language|Chewa]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ny&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ O
|-
| [[:oc:User:PK2|User page]] in [[:en:Occitan language|Occitan]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;oc&lt;/code&gt;)
| [[:olo:User:PK2|User page]] in [[:en:Livvi-Karelian language|Livvi-Karelian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;olo&lt;/code&gt;)
| [[:om:User:PK2|User page]] in [[:en:Oromo language|Oromo]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;om&lt;/code&gt;)
| [[:or:User:PK2|User page]] in [[:en:Odia language|Odia]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;or&lt;/code&gt;)
| [[:os:User:PK2|User page]] in [[:en:Ossetian language|Ossetian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;os&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ P
|-
| [[:pa:User:PK2|User page]] in [[:en:Punjabi language|Punjabi]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;pa&lt;/code&gt;)
| [[:pag:User:PK2|User page]] in [[:en:Pangasinan language|Pangasinan]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;pag&lt;/code&gt;)
| [[:pam:User:PK2|User page]] in [[:en:Kapampangan language|Kapampangan]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;pam&lt;/code&gt;)
| [[:pap:User:PK2|User page]] in [[:en:Papiamento|Papiamento]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;pap&lt;/code&gt;)
| [[:pcd:User:PK2|User page]] in [[:en:Picard language|Picard]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;pcd&lt;/code&gt;)
| [[:pcm:User:PK2|User page]] in [[:en:Nigerian Pidgin|Nigerian Pidgin]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;pcm&lt;/code&gt;)
| [[:pdc:User:PK2|User page]] in [[:en:Pennsylvania Dutch language|Pennsylvania Dutch]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;pdc&lt;/code&gt;)
| [[:pfl:User:PK2|User page]] in [[:en:Palatine German dialects|Palatine German]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;pfl&lt;/code&gt;)
| [[:pi:User:PK2|User page]] in [[:en:Pali|Pali]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;pi&lt;/code&gt;)
|-
| [[:pl:User:PK2|User page]] in [[:en:Polish language|Polish]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;pl&lt;/code&gt;)
| [[:pms:User:PK2|User page]] in [[:en:Piedmontese language|Piedmontese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;pms&lt;/code&gt;)
| [[:pnb:User:PK2|User page]] in [[:en:Punjabi language|Punjabi]] (Western Punjabi)&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;pnb&lt;/code&gt;)
| [[:pnt:User:PK2|User page]] in [[:en:Pontic Greek|Pontic Greek]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;pnt&lt;/code&gt;)
| [[:ppl:User:PK2|User page]] in [[:en:Nawat language|Nawat]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ppl&lt;/code&gt;)
| [[:ps:User:PK2|User page]] in [[:en:Pashto|Pashto]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ps&lt;/code&gt;)
| [[:pt:User:PK2|User page]] in [[:en:Portuguese language|Portuguese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;pt&lt;/code&gt;)
| [[:pwn:User:PK2|User page]] in [[:en:Paiwan language|Paiwan]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;pwn&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ Q
|-
| [[:qu:User:PK2|User page]] in [[:en:Quechuan languages|Quechua]] ([[:en:Southern Quechua|Southern Quechua]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;qu&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ R
|-
| [[:rki:User:PK2|User page]] in [[:en:Rakhine language|Rakhine]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;rki&lt;/code&gt;)
| [[:rm:User:PK2|User page]] in [[:en:Romansh language|Romansh]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;rm&lt;/code&gt;)
| [[:rmy:User:PK2|User page]] in [[:en:Romani language|Romani]] ([[:en:Vlax Romani language|Vlax Romani]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;rmy&lt;/code&gt;)
| [[:rn:User:PK2|User page]] in [[:en:Kirundi|Kirundi]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;rn&lt;/code&gt;)
| [[:ro:User:PK2|User page]] in [[:en:Romanian language|Romanian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ro&lt;/code&gt;)
| [[:roa-rup:User:PK2|User page]] in [[:en:Aromanian language|Aromanian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;roa-rup&lt;/code&gt;)
| [[:roa-tara:User:PK2|User page]] in [[:en:Neapolitan language|Neapolitan]] ([[:en:Tarantino dialect|Tarantino]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;roa-tara&lt;/code&gt;)
| [[:rsk:User:PK2|User page]] in [[:en:Pannonian Rusyn|Pannonian Rusyn]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;rsk&lt;/code&gt;)
| [[:ru:User:PK2|User page]] in [[:en:Russian language|Russian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ru&lt;/code&gt;)
| [[:rue:User:PK2|User page]] in [[:en:Rusyn language|Rusyn]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;rue&lt;/code&gt;)
| [[:rw:User:PK2|User page]] in [[:en:Kinyarwanda|Kinyarwanda]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;rw&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ S
|-
| [[:sa:User:PK2|User page]] in [[:en:Sanskrit|Sanskrit]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;sa&lt;/code&gt;)
| [[:sah:User:PK2|User page]] in [[:en:Yakut language|Yakut]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;sah&lt;/code&gt;)
| [[:sat:User:PK2|User page]] in [[:en:Santali language|Santali]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;sat&lt;/code&gt;)
| [[:sc:User:PK2|User page]] in [[:en:Sardinian language|Sardinian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;sc&lt;/code&gt;)
| [[:scn:User:PK2|User page]] in [[:en:Sicilian language|Sicilian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;scn&lt;/code&gt;)
| [[:sco:User:PK2|User page]] in [[:en:Scots language|Scots]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;sco&lt;/code&gt;)
| [[:sd:User:PK2|User page]] in [[:en:Sindhi language|Sindhi]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;sd&lt;/code&gt;)
| [[:se:User:PK2|User page]] in [[:en:Northern Sámi|Northern Sámi]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;se&lt;/code&gt;)
| [[:sg:User:PK2|User page]] in [[:en:Sango language|Sango]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;sg&lt;/code&gt;)
| [[:sh:User:PK2|User page]] in [[:en:Serbo-Croatian|Serbo-Croatian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;sh&lt;/code&gt;)
| [[:shi:User:PK2|User page]] in [[:en:Shilha language|Shilha]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;shi&lt;/code&gt;)
|-
| [[:shn:User:PK2|User page]] in [[:en:Shan language|Shan]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;shn&lt;/code&gt;)
| [[:si:User:PK2|User page]] in [[:en:Sinhala language|Sinhala]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;si&lt;/code&gt;)
| [[:simple:User:PK2|User page]] in [[:en:Basic English|Basic English]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;simple&lt;/code&gt;)
| [[:sk:User:PK2|User page]] in [[:en:Slovak language|Slovak]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;sk&lt;/code&gt;)
| [[:skr:User:PK2|User page]] in [[:en:Saraiki language|Saraiki]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;skr&lt;/code&gt;)
| [[:sl:User:PK2|User page]] in [[:en:Slovene language|Slovene]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;sl&lt;/code&gt;)
| [[:sm:User:PK2|User page]] in [[:en:Samoan language|Samoan]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;sm&lt;/code&gt;)
| [[:smn:User:PK2|User page]] in [[:en:Inari Sámi language|Inari Sámi]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;smn&lt;/code&gt;)
| [[:sn:User:PK2|User page]] in [[:en:Shona language|Shona]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;sn&lt;/code&gt;)
| [[:so:User:PK2|User page]] in [[:en:Somali language|Somali]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;so&lt;/code&gt;)
| [[:sq:User:PK2|User page]] in [[:en:Albanian language|Albanian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;sq&lt;/code&gt;)
|-
| [[:sr:User:PK2|User page]] in [[:en:Serbian language|Serbian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;sr&lt;/code&gt;)
| [[:srn:User:PK2|User page]] in [[:en:Sranan Tongo|Sranan Tongo]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;srn&lt;/code&gt;)
| [[:ss:User:PK2|User page]] in [[:en:Swazi language|Swazi]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ss&lt;/code&gt;)
| [[:st:User:PK2|User page]] in [[:en:Sotho language|Sotho]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;st&lt;/code&gt;)
| [[:stq:User:PK2|User page]] in [[:en:Saterland Frisian language|Saterland Frisian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;stq&lt;/code&gt;)
| [[:su:User:PK2|User page]] in [[:en:Sundanese language|Sundanese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;su&lt;/code&gt;)
| [[:sv:User:PK2|User page]] in [[:en:Swedish language|Swedish]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;sv&lt;/code&gt;)
| [[:sw:User:PK2|User page]] in [[:en:Swahili language|Swahili]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;sw&lt;/code&gt;)
| [[:syl:User:PK2|User page]] in [[:en:Sylheti language|Sylheti]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;syl&lt;/code&gt;)
| [[:szl:User:PK2|User page]] in [[:en:Silesian language|Silesian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;szl&lt;/code&gt;)
| [[:szy:User:PK2|User page]] in [[:en:Sakizaya language|Sakizaya]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;szy&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ T
|-
| [[:ta:User:PK2|User page]] in [[:en:Tamil language|Tamil]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ta&lt;/code&gt;)
| [[:tay:User:PK2|User page]] in [[:en:Atayal language|Atayal]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tay&lt;/code&gt;)
| [[:tcy:User:PK2|User page]] in [[:en:Tulu language|Tulu]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tcy&lt;/code&gt;)
| [[:tdd:User:PK2|User page]] in [[:en:Tai Nuea language|Tai Nuea]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tdd&lt;/code&gt;)
| [[:te:User:PK2|User page]] in [[:en:Telugu language|Telugu]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;te&lt;/code&gt;)
| [[:tet:User:PK2|User page]] in [[:en:Tetum language|Tetum]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tet&lt;/code&gt;)
| [[:tg:User:PK2|User page]] in [[:en:Tajik language|Tajik]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tg&lt;/code&gt;)
| [[:th:User:PK2|User page]] in [[:en:Thai language|Thai]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;th&lt;/code&gt;)
| [[:ti:User:PK2|User page]] in [[:en:Tigrinya language|Tigrinya]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ti&lt;/code&gt;)
| [[:tig:User:PK2|User page]] in [[:en:Tigre language|Tigre]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tig&lt;/code&gt;)
| [[:tk:User:PK2|User page]] in [[:en:Turkmen language|Turkmen]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tk&lt;/code&gt;)
| [[:tl:User:PK2|User page]] in [[:en:Tagalog language|Tagalog]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tl&lt;/code&gt;)
| [[:tly:User:PK2|User page]] in [[:en:Talysh language|Talysh]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tly&lt;/code&gt;)
|-
| [[:tn:User:PK2|User page]] in [[:en:Tswana language|Tswana]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tn&lt;/code&gt;)
| [[:to:User:PK2|User page]] in [[:en:Tongan language|Tongan]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;to&lt;/code&gt;)
| [[:tok:User:PK2|User page]] in [[:en:Toki Pona|Toki Pona]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tok&lt;/code&gt;)
| [[:tpi:User:PK2|User page]] in [[:en:Tok Pisin|Tok Pisin]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tpi&lt;/code&gt;)
| [[:tr:User:PK2|User page]] in [[:en:Turkish language|Turkish]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tr&lt;/code&gt;)
| [[:trv:User:PK2|User page]] in [[:en:Seediq language|Seediq]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;trv&lt;/code&gt;)
| [[:ts:User:PK2|User page]] in [[:en:Tsonga language|Tsonga]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ts&lt;/code&gt;)
| [[:tt:User:PK2|User page]] in [[:en:Tatar language|Tatar]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tt&lt;/code&gt;)
| [[:tum:User:PK2|User page]] in [[:en:Tumbuka language|Tumbuka]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tum&lt;/code&gt;)
| [[:tw:User:PK2|User page]] in [[:en:Akan language|Akan]] (Twi)&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tw&lt;/code&gt;)
| [[:ty:User:PK2|User page]] in [[:en:Tahitian language|Tahitian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ty&lt;/code&gt;)
| [[:tyv:User:PK2|User page]] in [[:en:Tuvan language|Tuvan]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;tyv&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ U
|-
| [[:udm:User:PK2|User page]] in [[:en:Udmurt language|Udmurt]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;udm&lt;/code&gt;)
| [[:ug:User:PK2|User page]] in [[:en:Uyghur language|Uyghur]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ug&lt;/code&gt;)
| [[:uk:User:PK2|User page]] in [[:en:Ukrainian language|Ukrainian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;uk&lt;/code&gt;)
| [[:ur:User:PK2|User page]] in [[:en:Urdu|Urdu]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ur&lt;/code&gt;)
| [[:uz:User:PK2|User page]] in [[:en:Uzbek language|Uzbek]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;uz&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ V
|-
| [[:ve:User:PK2|User page]] in [[:en:Venda language|Venda]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;ve&lt;/code&gt;)
| [[:vec:User:PK2|User page]] in [[:en:Venetian language|Venetian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;vec&lt;/code&gt;)
| [[:vep:User:PK2|User page]] in [[:en:Veps language|Veps]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;vep&lt;/code&gt;)
| [[:vi:User:PK2|User page]] in [[:en:Vietnamese language|Vietnamese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;vi&lt;/code&gt;)
| [[:vls:User:PK2|User page]] in [[:en:West Flemish|West Flemish]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;vls&lt;/code&gt;)
| [[:vo:User:PK2|User page]] in [[:en:Volapük|Volapük]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;vo&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ W
|-
| [[:wa:User:PK2|User page]] in [[:en:Walloon language|Walloon]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;wa&lt;/code&gt;)
| [[:war:User:PK2|User page]] in [[:en:Waray language|Waray]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;war&lt;/code&gt;)
| [[:wo:User:PK2|User page]] in [[:en:Wolof language|Wolof]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;wo&lt;/code&gt;)
| [[:wuu:User:PK2|User page]] in [[:en:Wu Chinese|Wu Chinese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;wuu&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ X
|-
| [[:xal:User:PK2|User page]] in [[:en:Oirat language|Oirat]] ([[:en:Kalmyk Oirat|Kalmyk Oirat]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;xal&lt;/code&gt;)
| [[:xh:User:PK2|User page]] in [[:en:Xhosa language|Xhosa]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;xh&lt;/code&gt;)
| [[:xmf:User:PK2|User page]] in [[:en:Mingrelian language|Mingrelian]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;xmf&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ Y
|-
| [[:yi:User:PK2|User page]] in [[:en:Yiddish|Yiddish]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;yi&lt;/code&gt;)
| [[:yo:User:PK2|User page]] in [[:en:Yoruba language|Yoruba]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;yo&lt;/code&gt;)
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center; font-size:85%&quot;
|+ Z
|-
| [[:za:User:PK2|User page]] in [[:en:Zhuang languages|Zhuang]] ([[:en:Standard Zhuang|Standard Zhuang]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;za&lt;/code&gt;)
| [[:zea:User:PK2|User page]] in [[:en:Zeelandic|Zeelandic]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;zea&lt;/code&gt;)
| [[:zgh:User:PK2|User page]] in [[:en:Standard Moroccan Amazigh|Standard Moroccan Amazigh]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;zgh&lt;/code&gt;)
| [[:zh:User:PK2|User page]] in [[:en:Chinese language|Chinese]] ([[:en:Mandarin Chinese|Mandarin Chinese]])&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;zh&lt;/code&gt;)
| [[:zh-classical:User:PK2|User page]] in [[:en:Classical Chinese|Classical Chinese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;zh-classical&lt;/code&gt;)
| [[:zh-min-nan:User:PK2|User page]] in [[:en:Southern Min|Southern Min]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;zh-min-nan&lt;/code&gt;)
| [[:zh-yue:User:PK2|User page]] in [[:en:Cantonese|Cantonese]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;zh-yue&lt;/code&gt;)
| [[:zu:User:PK2|User page]] in [[:en:Zulu language|Zulu]]&lt;br /&gt;(code: &lt;code&gt;zu&lt;/code&gt;)
|}</text>
      <sha1>dud3tixug1qffje4pl8q76cccmmhg8l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bloodhound Gang</title>
    <ns>0</ns>
    <id>185196</id>
    <revision>
      <id>7158408</id>
      <parentid>6639282</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:42:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158408</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2064" sha1="ml5k6yov7iuw5l5ixdqb9u2th94wo9r" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = Bloodhound Gang
| pilt                = The Bloodhound Gang.jpg
| pildiallkiri     = 
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = grupp_või_bänd
| alias               = 
| päritolu            = [[Collegeville]], [[Pennsylvania]]
| stiil               = 
| tegev            = 1992–
| plaadifirma         = [[Universal Music]]/[[Geffen Records]]
| seotud_esitajad     = [[Bang Chamber 8]], [[Wolfpac]], [[The Dicamillo Sisters]]
| URL                 = [http://www.bloodhoundgang.com www.bloodhoundgang.com]
| koosseis            = [[Jimmy Pop]]&lt;br/&gt;[[DJ Q-Ball]]&lt;br/&gt;[[Jared Hasselhoff]]&lt;br/&gt;[[Adam Perry|The Yin]]&lt;br/&gt;[[Daniel P. Carter]]
| endised_liikmed     = [[Daddy Long Legs]], [[M.S.G.]], Skip O'Pot2Mus, Tard-E-Tard, [[Spanky G]], [[Willie The New Guy]], [[Foof]], [[Bubba K. Love]], [[Lupus Thunder]]
}}
'''Bloodhound Gang''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] alternatiiv-rokki viljelev [[ansambel (muusika)|ansambel]].

==Koosseis==
===Praegused liikmed===
* [[Jimmy Pop]] – vokaal, rütmikitarr, laulukirjutaja (1992–)
* [[Jared Hasselhoff]] – basskitarr (1995–)
* [[DJ Q-Ball]] – ''turntables'', klahvpillid, taustalaul (1995–)
* [[Adam Perry|The Yin]] – trummid, muud löökpillid (2006–)
* [[Daniel P. Carter]] – kitarr (2009)

===Endised liikmed===
* [[Foof]] – vokaal (1992)
* [[Bubba K. Love]] – trummid (1992–1993)
* [[Daddy Long Legs]] – vokaal, basskitarr (1992–1995)
* [[M.S.G.]] – ''turntables'' (1993–1995)
* [[Skip O'Pot2Mus]] – trummid (1993–1995)
* [[Tard-E-Tard]] – ''turntables'' (1995)
* Spanky G – trummid (1995–1998)
* [[Lupus Thunder]] – kitarr (1994–2008)
* [[Willie The New Guy]] – trummid (1999–2005)

==Diskograafia==
===Stuudioalbumid===
*&quot;[[Use Your Fingers]]&quot; (1995)
*&quot;[[One Fierce Beer Coaster]]&quot; (1996)
*&quot;[[Hooray for Boobies]]&quot; (1999)
*&quot;[[Hefty Fine]]&quot; (2006)
*&quot;[[Hard-Off]]&quot; (2015)

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]</text>
      <sha1>ml5k6yov7iuw5l5ixdqb9u2th94wo9r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>185764</id>
    <revision>
      <id>7158539</id>
      <parentid>6990380</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:18:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158539</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52887" sha1="p5m2avolwqbz595a3hd5ikthxn5d0kz" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2010}}
{{keeletoimeta}}
{{infokast organisatsioon
|nimi = NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus&lt;br&gt;([[vene keel]]es) ''Первое главное управление КГБ СССР''
|embleem = KGB Symbol.png
|embleemiallkiri =
|pilt =
|pildiallkiri =
|lühend = NSV Liidu RJK
|asutatud = [[1978]]&lt;br&gt; (20. detsember 1920)
|likvideeritud = [[1991]]
|tüüp =
|eesmärk =
|peakorter =
|asukoht =
|emaorg = [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]]
|allorg =
|töötajad =
|eelarve =
}}
'''NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus''' oli [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[välisluure]]ga tegelenud välisluure keskasutus.

NSV Liidu RJK tegutses ajavahemikul 1954 / [[5. juuli]] [[1978]] – [[6. november]] [[1991]] ning asus oma tegevuse ajal Moskva [[Lubjanka väljak]]ul ja alates [[20. juuni]]st [[1972]] [[Moskva ringtee]] lähedal spetsiaalselt välisluurele ehitatud kompleksis [[Jasnevo]]s.

Nõukogude Venemaa esimene välisluureüksus [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon|Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni]] Välisosakond moodustati [[20. detsember|20. detsembril]] [[1920]]. Seda kuupäeva loevad NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni [[välisluure]]asutuste töötajad oma asutuste sünnipäevaks.

18. detsembril 1991. aastal reorganiseeriti NSV Liidu RJK EP, [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus]]eks.
==NSV Liidu RJK EP juhid ja organisatsioon==
'''Juhtkond'''

*NSV Liidu RJK Esimese Peavalitsuse ülem
*NSV Liidu RJK EP ülema 1. asetäitja
*NSV Liidu RJK EP ülema asetäitja analüütilise töö alal
*NSV Liidu RJK EP ülema asetäitja [[läänepoolkera]] alal
*NSV Liidu RJK EP ülema asetäitja [[Lähis-Ida]], [[Kesk-Ida]] ja [[Aafrika]] alal
*NSV Liidu RJK EP ülema asetäitja, illegaalide S valitsuse ülem
*Valitsuse ülema juures asuv konsultantide grupp
*[[NSV Liidu RJK Esimese Peavalitsuse Parteikomitee]]
*NSV Liidu RJK EP Sekretariaat
*NSV Liidu RJK EP Luureinstituut, &quot;Juri Antropovi nimeline Luureinstituut&quot;
*Haldusmajandusteenistus
*Finantsosakond
*Kaadriosakond
*Operatiivraamatukogu
*Diplomaatilise posti sektsioon
*Korrapidamine
*Administratiivosakond
*Käskjalad

{{Vaata|NSV Liidu välisluure juhtide loend}}

== EP organisatsioon 1989. aastal==
===Esimese Peavalitsuse valitsused===
*'''R Valitsus''' (Operatiivplaneerimine ja analüüs), (''Управление Р'')
*'''[[Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese Peavalitsuse K Valitsus|K Valitsus]]''' (''Управление K''), mille ülesanneteks: [[vastuluure]] välismaal NSV Liidu, NSV Liidu ametiasutuste ja kodanike suhtes välismaiste luureametkondade poolt teostatava tegevuste väljaselgitamine ja tõkestamine; välisriikide luureasutustesse imbumine&lt;ref name=&quot;A2NDp&quot; /&gt;. Ülemad: [[Aleksei Krohhin]], [[Grigori Grigorenko]], 1973–1979 [[Oleg Kalugin]].
**5. osakond, vastuluure ja julgeolek EP allasutustes, ülem: [[Vitali Jurtšenko]].
*'''[[Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese Peavalitsuse S Valitsus|S Valitsus]]''' (''Управление C'') ([[illegaalne residentuur|illegaalsesse residentuuri]] kuuluvate [[muudetud identiteet|muudetud identiteediga]] luureohvitseride ja värvatud agentide ettevalmistamine, juhendamine, kontroll ja tegevuse toetamine Esimese Peavalitsuse keskaparaadis [[Moskva]]s, NSV Liidus);
:Ülemad: 1955–1956, [[Aleksandr Korotkov]] (''Коротков Александр Михайлович''); 1956–1958, [[Aleksei Krohhin]] (''Крохин Алексей Алексеевич''); 1958–1961, Vitali Pavlov (''Павлов Виталий Григорьевич''); 1961–1966, [[Mihhail Tsõmbal]] (''Цымбал Михаил Степанович''); 1966–1974, Anatoli Lazarev (''Лазарев Анатолий Иванович''); 1974–1979, [[Vadim Kirpitšenko]] (''Кирпиченко Вадим Александрович''); 1979–1991, [[kindralmajor]] [[Juri Drozdov]] (''Дроздов Юрий Иванович'');
*1. osakond, RJK keskaparaadile alluvad illegaalid/[[muudetud identiteet|muudetud identiteediga]] luureohvitserid;	
*2. osakond, [[muudetud identiteet|identiteedi muutmisega]] seotud dokumentatsiooni ja legendi ettevalmistamised vastavalt piirkondadele;
*3. osakond, illegaalide/[[muudetud identiteet|muudetud identiteediga]] luureohvitseride valik ja ettevalmistamine ning tegevuse materiaal-tehniline kindlustamine;
*4. osakond ([[Põhja-Ameerika|Põhja-]] ja [[Lõuna-Ameerika]]);
*5. osakond ([[Lääne-Euroopa]]) 	
*6. osakond ([[Kaug-Ida]]); 	
*7. osakond (Põhja-[[Aafrika]], [[Kesk-Ida]], [[Indostan]]) 	 ;
*8. osakond, loodi 1976. aastal EP &quot;''B''&quot; Valitsuse baasil (''прямые действия''), välisriikides terroristlike ja diversiooniaktide planeerimine ja teostamine&lt;ref name=&quot;i6SNV&quot; /&gt;;
:[[1981]]. aastal moodustati [[Nõukogude-Afganistani sõda|Nõukogude-Afganistani sõja]] alguses 1979. aastal moodustatud ajutiste luure-diversioonigruppide &quot;[[Zeniit (NSV Liidu RJK eriüksus)]]&quot; ja &quot;[[Kaskad (NSV Liidu RJK eriüksus)]]&quot;, &quot;[[Omega (NSV Liidu RJK eriüksus)]]&quot; asemel alaline NSV Liidu RJK Üksik õppekeskus (''Отдельный учебный центр КГБ СССР&quot;), (воинская часть № 35690)'' sõjaväeosa nr 35690), ehk [[pataljon]]isuurune luure-diversiooniüksus [[Vimpel (NSV Liidu RJK eriüksus)]]&lt;ref name=&quot;uP5Oz&quot; /&gt;. Enne Õppekeskuse moodustamist tegutses EP juures Ohvitseride täienduskoolituse kursused (''Курсы усовершенствования офицерского состава (КУОС)''), kus viidi läbi RJK territoriaalorganite ohvitseride väljaõpet luurediversioonitegevuseks välisriikides, pärast õppuste läbiviimist arvati kursused läbiteinud RJK EP Eriotstarbelise brigaadi koosseisu, kuid jätkasid oma igapäevategevust piirkondlikes allüksustes&lt;ref name=&quot;tL3zF&quot; /&gt;.
*9. osakond (julgeolek);
*12. osakond, tegutses [[1984]]–[[1992]], tegeles [[Bioloogiline relv|bioloogilise relvana]] kasutatavate [[nakkushaigus]]te ja [[epideemia]]tekitajate kohta teabe kogumisega NSV Liidus ja välismaal. Ülesanded: 1) bioloogiline spionaaž; 2) bioloogiliste [[terrorism]]i ja [[sabotaaž]]iaktide läbiviimise ettevalmistamine ja teostamine; 3) bioloogilise terrorismi ja sabotaažiaktide teostamine täiemõõdulise relvastatud konflikti ajal või sõja ajal NSV Liidu ja Lääne vahel; 4) bioloogilise sõja ettevalmistamisele kaasaaitamine; 5) Nõukogude bioloogilise relva programmile kaasabi osutamine&lt;ref name=&quot;Wz13E&quot; /&gt;.
*'''OT Valitsus''' (''Управление OT, Oперативной техники'') (Operatiivtehniline)
*'''[[Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese Peavalitsuse T Valitsus|T Valitsus]]''' (''Управление T''), [[teaduslik-tehniline luure]] ehk [[tööstusspionaaž]]. Osakond moodustati 1963. aastal 10. osakonna baasil, Lääne tehnoloogiliste arenduste ning tehnoloogiliste lahendite kogumiseks ja Nõukogude majanduses ja tööstuses juurutamiseks. Valitsus oli jaotatud keskaparaadis 4 osakonnaks ning täiendavalt olid Nõukogude välisresidentuurides tööstusspionaažiga tegelevad luureohvitserid.
*'''RT Valitsus''' (''Управление РT, Pазведка с территории СССР'') (välisluure NSV Liidu territoorium'''ilt'''), millele allusid RJK territoriaalüksuste (liiduvabariigi, krai- ja oblastivalitsuste, rajooniosakondade) koosseisus 1. valitsused, osakonnad vms (nt [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond|Eesti NSV RJK 1. osakond]]). Tegevusvaldkond: NSV Liitu saabunud välismaalaste (turistid, ärimehed, stažeerimisele saabunud, ajakirjanikud, üliõpilased jm) salajane läbitöötlus NSV Liidu territooriumil, eesmärgiga neid tundma õppida ja võimalusel värvata. Samuti NSV Liidu elanike seast potentsiaalsete Nõukogude välisluurele (sh illegaalse välisluure) agendikandidaatide otsimine.
*'''I Valitsus''', Analüüsi ja Planeerimisvalitsus (''Управление И''), moodustati 1969. aastal,
*'''Luureinformatsiooni valitsus''' (''Управление Разведывателъноий информации'')
*'''RI Valitsus''' (''Управление «РИ» информационно-аналитическое''), ülemad [[Leonid Šebaršin]] (1984–1987), [[kindral]] [[Nikolai Leonov]] (1991)&lt;ref name=&quot;oAt85&quot; /&gt;;
===Esimese Peavalitsuse teenistused===
*'''[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese Peavalitsuse A teenistus|A teenistus]]''' (''Служба А'') ([[Desinformatsioon]], [[psühholoogiline sõda|psühholoogilise]]- ja [[infosõda|infosõja]] salaoperatsioonid&lt;ref name=&quot;RzWpR&quot; /&gt;. Mida defineeriti, kui &quot;agentuuroperatiivseid meetmeid, mis on suunatud sihtmärk-riigi huvipakkuvate poliitilise elu aspektide mõjutamiseks, nagu välispoliitika, rahvusvaheliste küsimuste lahendamiseks, vastase eksiteele viimiseks, tema positsioonide nõrgendamiseks, vaenulike plaanide nurjamiseks ja teiste eesmärkide saavutamiseks&quot; &lt;ref&gt;[[Ivo Juurvee]], [https://www.ra.ee/tuna/kgb-aktiivmeetmete-kasutamisest/ KGB „aktiivmeetmete“ kasutamisest], TUNA 3 / 2018&lt;/ref&gt;.
:Mõjuoperatsioonide läbiviimiseks loodi jaanuaris 1959 D valitsus, kuid desinformatsiooni ja valeandmete edastamisega välisriiikide luureorganisatsioonidele tegelesid Nõukogude luureteenistused juba [[1922]]. aastast &lt;ref name=&quot;rrvJG&quot; /&gt;, kui moodustati [[ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] otsusega&lt;ref name=&quot;nYqFU&quot; /&gt; [[OGPU]] juures desinformatsiooni spetsiaalbüroo, mille koosseisu kuulusid [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus|OGPU Vastuluureosakonna]], [[GRU|Nõukogude sõjaväeluure peavalitsuse]] ja [[NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadi]] esindajad.
:Praktilist desinformatsioonimaterjalide ettevalmistamist Punaarmee ja Nõukogude sõjalisest olukorrast viis läbi 3 Tööliste ja talupoegade Punaarmee Luurevalitsuse töötajat, kes alustasid tööd [[22. detsember]] 1922&lt;ref name=&quot;Gu4fZ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;qQtUA&quot; /&gt;. Eesmärgiga nõrgendada NSV liidu vastaseid kasutas teenistus ära ka heauskseid inimesi, kes polnud kaugeltki kommunistid. NATO tuumaheidutuse nõrgestamiseks kasutati 1980. aastail Lääne-Euroopas levinud tuumarelvavastased valitsusvälised survegrupid, keda rahastati või kasutati &quot;sobiva&quot; infoga varustamiseks. Nende liikumistega oli võimalik suunata rohelise mõtteviisiga inimesi ja teadlasi, kes võisid olla ka täiesti apoliitilised ning seepärast mitte Nõukogude Liidu huvidega seostatavad. Nii osales tuumavastases liikumises [[Euroopa Komisjon]]i välissuhete volinik (2009), komisjoni asepresident [[Catherine Ashton]].
*'''R teenistus''' (''Служба P'') (Raadioside)
*'''[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus|Kaheksanda Peavalitsuse]] A teenistus''' (Šifreerimisteenistused)

===Esimese Peavalitsuse osakonnad===
(Piirkondliku suunitlusega) Esimese PV osakonnad:
*1. osakond, [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Kanada]]; ülem Dmitri Dmitrjevitš Jakušin
*2. osakond, [[Ladina-Ameerika]];
*3. osakond, [[Suurbritannia]], [[Austraalia]], [[Aafrika]], [[Uus-Meremaa]], [[Skandinaavia]] maad; ülem Dmitri Dmitrjevitš Jakušin (1982–1986).
*4. osakond, [[SDV|Ida-Saksamaa]], [[SLV|Lääne-Saksamaa]], [[Austria]];
**[[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s]] (''Представительство КГБ в ГДР'')
*5. osakond, [[Benelux|Beneluxi maad]], [[Prantsusmaa]], [[Hispaania]], [[Portugal]], [[Šveits]], [[Kreeka]], [[Itaalia]], [[Jugoslaavia]], [[Albaania]], [[Rumeenia]];
*6. osakond, [[Hiina]], [[Vietnam]], [[Laos]], [[Kambodža]], [[Põhja-Korea]];
*7. osakond, [[Tai]], [[Indoneesia]], [[Jaapan]], [[Malaisia]], [[Singapur]], [[Filipiinid]];
*8. osakond, [[Lähis-Ida]] mitte[[araabia maad]], kaasa arvatud [[Afganistan]], [[Iraan]], [[Iisrael]], [[Türgi]]; ülem Jakov Medjanik
*9. osakond, [[Aafrika]] ingliskeelsed riigid; ülem Vadim Kirpitšenko (1967–1970).
*10. osakond, [[Aafrika]] prantsuskeelsed riigid;
*11. osakond, kontaktid ning nõunikud sotsialistlikes maades ([[Kuuba]], [[Saksa DV]], [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia Rahvavabariik]], [[Poola|Poola Rahvavabariik]], [[Ungari|Ungari Vabariik]], [[Bulgaaria|Bulgaaria Rahvavabariik]] ja [[Rumeenia]];
*12. osakond, katte- ja [[variorganisatsioon]] luureametnikele – Nõukogude ametiasutused, diplomaadid, ajakirjanikud, turistid või konverentside delegaadid ja saadikud;
*13. osakond, turvalised sidekanalid residentidele, luureametnikele ja agentidele tegevuspiirkondades;
*14. osakond, tegeles isikut tõendavate dokumentide võltsimise, nähtamatute kirjavahendite ja [[kemikaal]]ide ning muude välisluure operatsioonide läbiviimiseks vajalike tehnikavahenditega. Osakonna välisesindustes asuvad töötajad jälgisid kohalike politsei- ja vastuluureasutuste raadiosidet ning osutasid tehnilist abi residentuurile.
{{vaata|identiteedivargus}}
*15. osakond, Registreerimis- ja arvestusosakond ning arhiiviosakond;
*16. osakond, Elektroonilised vahelthaardeoperatsioonid ja operatsioonid lääneriikide šifreerimisteenistuste vastu;
*17. osakond, [[India]], [[Sri Lanka]], [[Pakistan]], [[Nepal]], [[Bangladesh]], [[Birma]];
*18. osakond, [[Lähis-Ida]] [[Araabia maad]], sh [[Egiptus]], ({{kas|[[Palestiina]]&lt;ref name=&quot;YkNlg&quot; /&gt;}});
*19. osakond (loodi 1978), emigratsioon;
*20. osakond (loodi 1979), sidemed arengumaade julgeoleku- ja luureorganitega.

===Esimese Peavalitsuse residentuurid===
Teabehanget ehk luuret viisid läbi esimese peavalitsuse kaastöötajad, kes olid vastavalt väljaõppele ning spetsialiseerumisele jaotatud [[legaalne residentuur|legaalseks residentuuriks]] ja [[illegaalne residentuur|illegaalseks residentuuriks]] (esinduseks välismaal).

'''Legaalne residentuur''', mille koosseisus olid eriettevalmistusega koosseisulised luureametnikud ning nende poolt salajasele kaastööle kaasatud asukoha agendid ning riikliku sunniga kaastööle sunnitud Nõukogude asutuste töötajad välismaal.
*Legaalse residentuuri hulka kuulusid traditsiooniliselt järgmised ametnikud, vastavalt tööjaotusele:
*Resident
*Residendi asetäitja poliitilise luure alal (PR liin)
*Residendi asetäitja vastuluure alal (KP liin)
*Residendi asetäitja [[teadus-tehniline luure|teadus-tehnilise luure]] alal (X liin)
*&quot;N liini&quot; esindaja illegaalset luuretegevust läbiviivate [[Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese Peavalitsuse S valitsus|S valitsus]]e luureametnike ja agentide toetus)
*&quot;EM liini&quot; esindaja (Nõukogude ja vene emigrandid)
*&quot;OT liini&quot; esindaja (operatiivtehnika)
*&quot;RP liini&quot; esindaja (raadioelektrooniline luure)
*&quot;I liini&quot; esindaja (arvutid ja infotehnoloogia)
*šifreerija
*radist
*sekretär-masinakirjutaja
*raamatupidaja
*autojuht
*1963. aastal hakati vastavalt vajadusele lisama residentuuri koosseisu ka raadiokõneluste vahelthaaramispunkte, mille abil teostati vastuluuret ja koguti infot asukohamaade eriteenistuste kohta nende raadioside pealtkuulamisega.
*1960.–1970. aastatel moodustati ka piirkondlikud pearesidentuurid [[Washington]]is, [[New York|New Yorgis]], [[San Francisco]]s, [[Delhi]]s, [[Rooma]]s.
'''Illegaalne residentuur''', mille koosseisus eriettevalmistusega koosseisulised luureametnikud, kes pärast pikaajalist individuaalset väljaõpet kasutasid välismaal muudetud identiteeti, esinesid valenime ja -dokumentidega ning allusid [[Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese Peavalitsuse S valitsus|S Valitsus]]ele.

===Nõukogude välisluureagendid===
*[[Kim Philby]]
**[[Cambridge'i viisik]]
*[[Arne Treholt]]&lt;ref name=&quot;BgIs2&quot; /&gt;

==RJK välisluure järjepidevus==
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]|nimi=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]]|aeg=1978–1991|järgnev=[[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus]]}}
{{lõpp}}
==Ajalugu==
===NSV Liidu välisluure juhid ja struktuur===
{{Vaata|NSV Liidu välisluure juhtide loend}}
NSV Liidu riiklike julgeolekuasutuste välisluureüksuste nimetused läbi aegade:
*[[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon|Vene SFNV RKN juures asuva Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus#Ajalugu|Eriosakonna]] Välisosakond (Иностранный отдел (ИНО) при ОО ВЧК) (1920–1921)
*[[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon|Erakorralise Komisjoni]] Salajas-Operatiivvalitsuse Välisosakond (''Иностранный отдел (ИНО) Секретно-оперативного управления (СОУ) ВЧК'') (1921–1922)
*[[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse]] Välisosakond (ИНО ГПУ НКВД РСФСР) (1922–1923),
*[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus|NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse]] Salajas-Operatiivvalitsuse Välisosakond (ИНО OГПУ при Совете народных комиссаров (СНК)) (1923–1934)
*[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]e välisosakond
*NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 7. osakond (7 отдел Главного управления государственной безопасности (ГУГБ) НКВД СССР)
*NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 5. osakond (5 отдел Главного управления государственной безопасности (ГУГБ) НКВД СССР)
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] Luurevalitsus
*NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 1. Valitsus (I Управление НКГБ СССР)
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i 1. Peavalitsus (I Управление МГБ СССР) (1946–1947)
*[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Informatsioonikomitee]] (Комитет информации (КИ) при Совете Министров СССР) (1947–1949)
*[[NSV Liidu Välisministeeriumi juures asuv Informatsioonikomitee]] (КИ при Министерстве иностранных дел СССР) (1949–1952)
*NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 1. Peavalitsus (Первое Главное управление (ПГУ) МГБ СССР) (1952–1953)
*[[NSV Liidu Siseministeerium]]i 2. Peavalitsus (2 Главное Управление МВД СССР)
*[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]] Esimene Peavalitsus (Первое Главное управление (ПГУ) Комитета государственной безопасности при СМ СССР) (1954–1978)
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] (Первое Главное управление (ПГУ) Комитета государственной безопасности СССР) (1978–1991)
*[[NSV Liidu Luure Keskteenistus]] (Центральная служба разведки (ЦСР) СССР) (1991)
*[[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus]] (Служба внешней разведки Российской Федерации (СВР РФ)) 18. detsember (1991–)

===Vene SFNV ÜVEK EOK Välisosakond===
[[Nõukogude Venemaa]] välisluurega tegeleva allüksuse täpne aeg ei ole teada, kuna Nõukogude riigi moodustamise algetapil võeti vastu korduvalt otsuseid 12. detsember 1918, 20. detsember 1920 välisluure moodustamiseks ja julgeolekuorganite koosseisust iseseisvaks üksuseks eraldamise kohta. NSV Liidu välisluure pidas ametlikuks loomise daatumiks 20. detsembrit 1920, kui Tšekaa esimees [[Feliks Dzeržinski]] käskkirjaga nr 69 kinnitati [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus#Ajalugu|Tšekaa Eriosakonna]] Välisosakonna likvideerimine ja tšekaa välisosakonna struktuur ja ülesanded&lt;ref name=&quot;gwNle&quot; /&gt;. 
;Tšekaa Välisosakonna struktuur
*osakonna juhtkond (ülem, kaks üle abi, erivolinik eriti tähtsate ülesannete jaoks, juristkonsult, 2 kaastöölist ja 1 nooremkaastöötaja ülesannete täitmiseks);
*osakonna kantselei (kantseleiülem, kantseleiülema asetäitja, 2 vanem-, 3 nooremkantseleitöötajat, 2 tõlki ja 3 masinakirjutajat);
* [[agentuur]]jaoskond (jaoskonnaülem, jaoskonnaülema asetäitja, 2 volinikku, 2 käsundusametnikku, 1 šifreerija, 1 masinakirjutaja);
* välisjaoskond (volinik, jaoskonna sekretär, masinakirjutaja);
* [[viisa]]büroo, kus 11 kaastöölist.

Hilisema struktuurimuudatustega allutati Välisosakond [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse]] Salajas-Operatiivvalitsuse koosseisu. [[6. veebruar]]il 1922 võttis [[Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Vene SFNV Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidium]] vastu dekreedi &quot;[[Tšekaa]] likvideerimisest&quot;), mille alusel likvideeriti [[Tšekaa|Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon]] ning moodustati Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus. Riikliku Poliitvalitsuse Salajas-Operatiivvalitsuse koosseisus tegutses Riikliku Poliitvalitsuse SOV Välisosakond ajavahemikul 20. detsember 1920 – 6. veebruar 1922.

===Vene SFNV SaRKi RPV välisosakond===
[[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|Vene SFNV SaRKi juures asuva Riiklik Poliitvalitsus]] välisosakond tegutses aastatel 1922–1923.

Nõukogude välisluure tegutses kuni 1922. aastani põhiliselt illegaalsete residentuuridena, alles pärast 1922. aasta kevadel [[Rapallo leping]]u sõlmimist sai välisluure võimaluse avada esimene legaalne residentuur välisesinduse juures [[Berliin]]is Saksamaal. Juunis 1922 kinnitati Välisosakonna uus põhimäärus, mille kohaselt kuulusid välisosakonda:

*Üldkantselei
*Piiritaguse jaoskonna kantselei
*Piiritagune jaoskond (''закордонное отделение'')
**'''Põhjasektor, sealhulgas Balti riigid ja [[Skandinaavia]] maad''',
**[[Poola]] sektor,
**Kesk-Euroopa sektor, residentuurid [[Berliin]]is ja [[London]]is,
**Lõuna-Euroopa ja [[Balkan|Balkani maade]] sektor, residentuur [[Viin]]is,
**Idamaade sektor, mille suunal viisid läbi infokogumist riikidega piirnevad NSV Liidu territoriaalsed ÜRPv organid:
***Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse esindus Kaukaasias – [[Türgi]] ja [[Iraan]]i suunal;
***Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse esindus [[Habarovsk]]is – [[Jaapan]]i ja [[Hiina]] suunal.
**[[Ameerika]] sektor, residentuurid [[New York|New Yorg]]is ja [[Montreal]]is.
*Viisabüroo
*Väljasõidu laud;
*Sissesõidu laud;
*Sisse- ja väljasõit [[ešelon]]idega;
*Avalduste vastuvõtulaud;

[[1. detsember|1. detsembril]] 1922 tehti järjekordne struktuurimuudatus, mille kohaselt jäi 5. detsembrist 1922 välisosakonnas juhiks Meer Trilliser ja osakonnajuhi abideks [[Grigori Prokofjev]] ja V. Seleznjov.
*Välisosakonna koosseisus olid:
**Piiritagune osakond, ülem [[Meer Trilliser]]/[[Mihhail Trilliser]] (august 1931 – märts 1922);
**Viisabüroo, ülem N. Ugarov.

===Vene SFNV ja NSV Liidu ÜRPV Välisosakond===
Vene SFNV ja [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitiline Valitsus|NSV Liidu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitilise Valitsuse]] Välisosakond, tegutses aastatel 1923–1934.
*1. jaoskond – [[illegaalne luure]], st teabehange kasutades [[muudetud identiteet]]i) (''Л.Г. Эльберт''), [[Naum Eitingon]]; [[Jakov Serebrjanski]] (1.04.1929–);
*2. jaoskond – arvestus NSV Liitu sisse- ja väljasõidu ja sõitjate kohta (''И.А. Бабкин''), (''Я.М. Бодеско'')
*3. jaoskond – [[poliitiline luure]] lääneriikides – Ameerika Ühendriikides ja Euroopa riikides (''М.Г. Молотковский''), (''О.О. Штейнбрюк'')
*4. jaoskond – poliitiline luure piiririikides, sh [[Nõukogude Liidu luuretegevus Eestis|Eesti]], Soome, Läti, Leedu ja Poola (''А.П. Невский''), (''К.С. Баранский'')
*5. jaoskond – vene [[valgekaartlased]] emigratsioonis (''А.П. Федоров'')
*6. jaoskond – luure idamaa riikides (''К.С. Баранский''), (''И.Г. Герт'')
*7. jaoskond – [[majandusluure]], mis ''kontrollis Nõukogude väliskaubandustegevust'' (''А.А. Нейман'') / Nõukogude kolooniate julgeolek välismaal ([[vastuluure]])) (''Э.Я. Фурман'')
*8. jaoskond – [[Teadus-tehniline luure]] [[Aleksandr Orlov (luuraja)|Aleksandr Orlov]], kes kasutas ka Lev Lazarevitš Nikolski varjunime (''П.Д. Гутцайт'')
{{vaata|tööstusspionaaž#Teadus-tehniline luure ja tööstusspionaaž Nõukogude Liidus}}
*''Jaša grupp'', [[Jakov Serebrjanski]] juhitud erigrupp [[individuaalterror]]i ja diversioonioperatsioonide läbiviimiseks vastase tagalas. Erigrupp (''Особая группа при председателе ОГПУ/НКВД'') ([[ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] vastaste, Nõukogude-vastase võitluse aktiivse emigratsiooni esindajate ning reetmises kahtlustatavate Nõukogude julgeolekutöötajate ja agentide suhtes allutati ÜRPV/SARKi esimehele.

1930. aastal muudeti välisosakonna struktuuri, mille tulemusena jäi välisosakonna keskasutusse 121 töötajat ja [[aktiivreserv]], kus 1932. aastal oli 68 eriettevalmistusega luureametnikku ja [[agent]]i.

Riikliku Poliitvalitsuse Välisosakonnale allusid veel eraldiolevad:
*Välisosakonna [[legaalne residentuur|legaalsed residentuur]]id;
*Välisosakonna [[illegaalne residentuur|illegaalsed residentuur]]id;

Halduslikult [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitiline Peavalitsus|NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuvale Ühendatud Riiklikule Poliitilisele Peavalitsusele]] alluv, kuid operatiivselt Välisosakonnale alluvad NSV Liidu territoriaalsete Riiklike Poliitvalitsuste koosseisus olevad ''Välisosakonnad/jaoskonnad'', kõigis NSV Liidu välispiiriga puutumises olevates haldusüksustes.

===NSV Liidu RKN ja ÜRP Pv välisosakond===
[[NSV Liidu RKN]] juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitilise Peavalitsuse välisosakond

===NSV Liidu SARKi RJPV välisosakond===
[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|NSV Liidu SARKi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]e Välisosakond, tegutses aastail 1934–1937
*1. sektor,
*2. sektor,
*3. sektor,
*4. sektor,
*5. sektor, [[Läti]], [[Leedu]]

===NSV Liidu SARKi RJPV 7. osakond ===
[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|RJPv]] 7. osakond, tegutses aastatel 1937–1938, 7. osakonna juht riikliku julgeoleku 2. järgu komissar [[Abram Slutski]]: asetäitjad (2).
*Sekretariaat (koos salajase asjaajamisega, 30 töötajat).
:Operatiivjaoskonnad
*1. jaoskond – [[Saksamaa]], [[Itaalia]], [[Tšehhoslovakkia]], [[Ungari]],
*2. jaoskond – [[Jaapan]], [[Hiina]]
*3. jaoskond – [[Poola]], [[Rumeenia]], [[Bulgaaria]], [[Jugoslaavia]],
*4. jaoskond – [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]], [[Hispaania]], [[Šveits]], [[Holland]], [[Belgia]], [[Luksemburg]],
*5. jaoskond – [[Kreeka]], [[Türgi]], [[Iraan]], [[Afganistan]],
*6. jaoskond – [[Soome]], Skandinaaviariigid ([[Rootsi]], [[Norra]] ja [[Taani]]) ja Baltimaad ([[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]])
*7. jaoskond – [[Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada]],
*8. jaoskond – välismaal asuv Nõukogude võimuvastane [[opositsioon]],
*9. jaoskond – välismaal asuvad emigratsiooniringkonnad,
*10. jaoskond – [[teaduslik-tehniline luure]],
*11. jaoskond – operatiivtehnika,
*12. jaoskond – riiki sisse sõitvate ja välismaalastele antavad [[viisa]]d ja arvestus.
Majandus-, kaadri, rahandusüksused.

===NSV Liidu SARKi RJPV 5. osakond===
NSV Liidu SARKi RJPV 5. osakond, tegutses aastatel 1938–1941.
*1. jaoskond – [[Saksamaa]], [[Ungari]], [[Taani]],
**Residentuur Saksamaal: [[Berliin]]is, resident [[Bogdan Kobulov]] (− 22.07.1941);
*2. jaoskond – [[Poola]],
*3. jaoskond – [[Prantsusmaa]], [[Belgia]], [[Šveits]], [[Holland]],
*4. jaoskond – [[Suurbritannia]],
*5. jaoskond – [[Itaalia]],
*6. jaoskond – [[Hispaania]],
*7. jaoskond – [[Rumeenia]], [[Bulgaaria]], [[Jugoslaavia]] ja [[Kreeka]],
*8. jaoskond – [[Soome]], [[Rootsi]], [[Norra]],
**NSV liidu välisluure residendid Soomes:[[Vassili Zarubin]] (''Зарубин Василий Михайлович'')&lt;ref name=&quot;W4wiD&quot; /&gt; ([[1926]]–[[1927]]); [[Ivan Kaminski]] (''Каминский Иван Николаевич'') [[1929]]–[[1930]]; [[Ivan Tšitšajev]] (''Чичаев Иван Андреевич'')&lt;ref name=&quot;uNJnw&quot; /&gt; [[1932]]–[[1934]], asukoht [[Viiburi]]; [[legaalne resident]]- [[Genrih Bržzovski]] (''Бржзовский Генрих Иосифович'') 193.-[[1935]]; [[legaalne resident]] [[Boriss Rõbkin]]/[[Boriss Jartsev]] (''Рыбкин Борис Аркадьевич (Ярцев)''&lt;ref name=&quot;PtGoX&quot; /&gt;,&lt;ref name=&quot;LyHmV&quot; /&gt; (varjunimi kirjavahetuses Kiin, &quot;Кин&quot;) [[1935]]–[[1938]]; [[legaalne resident]] [[Jelisei Sinitšõn]] (''Синицын Елисей Тихонович'')&lt;ref name=&quot;U8HXN&quot; /&gt; (&quot;&quot;) [[1939]]–[[1941]], asetäitja [[Vassili Jakovlev (1899-1950)]] ; [[legaalne resident]] [[Vassili Roštšin]] (''Рощин Василий Петрович'')&lt;ref name=&quot;Rwhpv&quot; /&gt; (&quot;&quot;) [[1945]]–[[1947]]
**NSV liidu välisluure residendid Rootsis:[[legaalne resident]] [[Artur Bajevski]] (''Баевский Артур Матвеевич'')&lt;ref name=&quot;xXVp8&quot; /&gt; (&quot;Гаиб&quot;); [[legaalne resident]] [[Ivan Tšitšajev]] (&quot;&quot;) [[1940]]–[[1941]]; [[Boriss Rõbkin]] (&quot;&quot;) [[1941]]–[[1943]](1944); [[legaalne resident]] [[Vassili Roštšin]] (&quot;&quot;) 1944–1945
*9. jaoskond – '''[[Läti]], [[Eesti]] ja [[Leedu]],'''
**NSV liidu välisluure residendid Eestis:[[legaalne resident]] [[Dmitri Feditškin]] (''Федичкин Дмитрий Георгиевич'') (&quot;&quot;) [[1932]]–[[1934]]; [[legaalne resident]] [[Ivan Tšitšajev]] (&quot;&quot;) [[1935]]–[[1936]]; [[legaalne resident]] [[Sergei Roditeljev]] (''Сергей А.Родителев'') (&quot;&quot;) [[1937]]–[[1938]]; [[legaalne resident]] Jermakov (''С.И.Ермаков'') (&quot;&quot;) [[1937]]–[[1940]]
9. jaoskonnas töötasid [[NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadi]] &quot;katte all&quot; [[NSV Liidu Saatkond Tallinnas|NSV Liidu Saatkonnas Tallinnas]] [[Boriss Rõbkin]] ja [[TASS]]-i &quot;ajakirjanikukatte&quot; all [[Pjotr Izmestjev]]. (Vaata [[Nõukogude Liidu luuretegevus Eestis]])
**NSV liidu välisluure residendid Lätis:[[resident]] [[Ivan Kaminski]] (&quot;&quot;) [[1925]]–[[1927]]; [[legaalne resident]] [[Sergei Roditeljev]] (&quot;&quot;) [[1935]]–[[1937]]; [[legaalne resident]] [[Ivan Tšitšajev]] (&quot;&quot;) [[1938]]–[[1940]]
**NSV liidu välisluure residendid Leedus: [[legaalne resident]] [[Igor Lebedinski]] (''Игорь К.Лебединский'') (&quot;&quot;) 1924–1926, asukoht [[Kovno]] ([[Kaunas]]);[[legaalne resident]] [[Pavel Žuravljov]] (''Журавлев Павел Матвеевич'')&lt;ref name=&quot;ynOgX&quot; /&gt; (&quot;&quot;) [[1925]]–[[1927]]; [[legaalne resident]] [[Sergei Roditeljev]] ([[varjunimi]] &quot;Роман&quot;) [[1938]]–[[1939]]&lt;ref name=&quot;IjJgo&quot; /&gt;
*10. jaoskond – [[Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada]], Lõuna-Ameerika, [[Mehhiko]],
*11. jaoskond – [[Jaapan]], [[Mandžuuria]],
*12. jaoskond – [[Hiina]] ja Tsinzan?
*13. jaoskond – [[Mongoolia]] ja [[Tuva]],
*14. jaoskond – [[Türgi]], [[Iraan]] ja [[Afganistan]],
*15. jaoskond – [[Teadus-tehniline luure]],
*16. jaoskond – operatiivtehnika, ülem Aleksandr Timaškov;
*17. jaoskond – viisade väljaandmine

===NSV Liidu RJRK Luurevalitsus===
[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] Luurevalitsus, tegutses 3. veebruarist kuni 20. juulini 1941.

===NSV Liidu SARKi 1. Valitsus===
[[NSV Liidu SARK|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]]i 1. Valitsus, tegutses aastatel 1941–1943.
;Organisatsioon
*Juhtkond;
**Luurevalitsuse sekretariaat.
*1. osakond:
**1., 2., 3. jaoskond (Saksamaa, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Jugoslaavia, Kreeka).
*2. osakond:
**1. jaoskond (Prantsusmaa, Itaalia, Šveits, Belgia, Hispaania, Portugal);
**2. jaoskond (Taani, Soome, Rootsi, Norra, Holland).
*3. osakond:
**1. jaoskond (Suurbritannia);
**2. jaoskond (Ameerika Ühendriigid, Kanada, Lõuna-Ameerika);
**3. jaoskond (tehniline luure).
*4. osakond:
**1. jaoskond (Jaapan, Mandžuuria, Korea);
**2. jaoskond (Hiina);
**3. jaoskond ([[Xinjiang]], Mongoolia, Taiwan).
*5. osakond
**1. jaoskond (Türgi);
**2. jaoskond (Iran, Afganistan, India, araabia maad);
**3. jaoskond ([[Kaukaasia]] emigratsioon välismaal).
*6. osakond
**1. jaoskond (Nõukogude asutuste kolooniad välismaal);
**2. jaoskond (operatiivarvestused);
**3. jaoskond (sissesõit ja väljasõit NSV Liidust).
*Sidejaoskond
*A grupp
*Eriotstarbelise kooli jaoskond

===NSV Liidu RJRK 1. Valitsus ===
[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] 1. Valitsus, tegutses aastatel 1943–1946.
===NSV Liidu RJMi 1. valitsus ===
[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i 1. valitsus, tegutses 1946. aastal. Reorganiseeriti 4. mail 1946. aastal 1. peavalitsuseks. 
:valitsuse ülem [[Pavel Fitin]], 12.5.1943 – 15.6.1946.
*1. osakond – Saksamaa ja tema liitlased, [[Balkani riigid|Balkani maad]]
*2. osakond – [[Lääne-Euroopa]] ja [[Skandinaavia]]
*3. osakond – [[Suurbritannia]], [[Ameerika Ühendriigid]], [[Ladina-Ameerika]], [[teadus-tehniline luure]]
*4. osakond – [[Kaug-Ida]]
*5. osakond – [[Lähis-Ida]] ja [[Kesk-Ida]]
*6. osakond – Nõukogude kolooniad, operatiivarvestused, viisad
*7. osakond – illegaalne luure, raadioside
*Informatsioonijaoskond (7.12.1943 reorganiseeriti 8. osakonnaks)
*9. osakond – emigratsioon 
*10. osakond – slaavi-balkani osakond
*11. osakond – [[teadus-tehniline luure]] ( moodustati 21.6.1945)
*Luurekool (18.1.1946 nimetati 12. osakonnaks)
===NSV Liidu RJMi 1. Peavalitsus ===
[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i 1. Peavalitsus, tegutses aastatel 1946–1947.
:peavalitsuse ülem [[Pavel Fitin]], 12.5.1943 – 15.6.1946; [[Pavel Fedotov]], 9.9.1946 – 30 5.1947.
*1-A («1-А») valitsus – legaalne luure
**«1-А» osakond – Suurbritannia
** «2-А» osakond – [[Ameerika Ühendriigid]]
** «3-А» osakond – [[Ladina-Ameerika]]
** «4-А» osakond – [[Saksamaa 1945–1949|Saksamaa]] ja [[Austria]]
** «5-А» osakond – [[Ida-Euroopa]], [[Balkani riigid|Balkani maad]]
** «6-А» osakond – [[Prantsusmaa]], [[Benelux]], [[Šveits]], [[Itaalia]], [[Hispaania]], [[Portugal]]
** «7-А» osakond – [[Skandinaavia]]
** «8-А» osakond – [[Lähis-Ida]]
** «9-А» osakond – [[Kaug-Ida]]
** «10-А» osakond – emigratsioon
*1-B («1-Б») valitsus – illegaalne luure
** «1-Б» osakond – [[Suurbritannia]], [[Ameerika Ühendriigid]]
** «2-Б» osakond – Euroopa
** «3-Б» osakond – [[Lähis-Ida]]
** «4-Б» osakond – [[Kaug-Ida]]
** «1-Б» jaoskond – kattetegevus ja side
** «2-Б» jaoskond – dokumentatsioon
:Esindused välismaal:
**Berliin, [[Kesk-Euroopa]] ja [[Lääne-Euroopa]] riikides
**Lvov, Ida-Euroopa ja Balkani maad
**Bakuu, Türgi, Iraan, Afganistan, Egiptus
**Vladivostok, Jaapan, Hiina, Korea
**RJM volinik Saksamaal (EPV ülema operatiivalluvuses)
*«1-Г» osakond – Nõukogude kolooniad
*«1-Д» osakond – operatiivarvestus, viisade väljaandmine
*«1-Е» osakond – [[teadus-tehniline luure]]
*«К» jaoskond – kaadrid
*«Р» jaoskond – raadioside
*«Ш» jaoskond – šifreerimine

===NSV Liidu MN ja IK===
[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Informatsioonikomitee]], tegutses aastatel 1947–1949.

Pärast 1946. aastal alanud [[Külm sõda|külma sõda]] NSV Liidus tehtud muudatuste käigus reorganiseeriti NSV Liidu välisluurega tegelevad allüksused [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] määrusega [[30. mai]]st [[1947]] '''NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Informatsioonikomitee''', mille juhiks määrati Välisministeeriumi välisminister [[Vjatšeslav Molotov]] ja faktiliseks luuretöö juhiks sai esimehe asetäitja [[Pjotr Fedotov]]. Informatsioonikomiteesse ühendati poliitilise, sõjalise ja teadus-tehnilise ehk [[tööstusspionaaž]]i liinis teabehankega tegelenud:
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i 1. Valitsus;
*[[GRU|NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure peavalitsus]]e strateegilise luurega tegelenud valitsused;
*[[NSV Liidu Välisministeerium]] välisesinduste ja saatkondade infoüksused.
*[[NLKP KK]] Sekretariaadi Infoosakond.
*1. Valitsus, luure angloameerika riikide kohta;
*2. Valitsus, luure Euroopa riikide kohta;
*3. Valitsus, luure [[Lähis-Ida|Lähis-]] ja [[Kaug-Ida]] riikide kohta;
*4. Valitsus, illegaalne luure;
*5. Valitsus, teadus-tehniline luure;
*6. Valitsus, šifreerimisvalitsus;
*Rahvademokraatiamaade nõunike Valitsus;
*Suund &quot;EM&quot;, välismaal asuvate Venemaa emigrantide kohta luuretöö läbiviimiseks;
*Suund &quot;CK&quot;, välismaal asuvate Nõukogude kolooniate kohta luuretöö läbiviimiseks;
**Tugiosakonnad
===NSV Liidu RJMi 1. Peavalitsus ===
[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i 1. Peavalitsus, aastatel 1952–1953.
*1. osakond
**1. jaoskond, Saksamaa ([[Saksamaa LV]] ja [[Saksa DV]]), [[Poola Rahvavabariik]], [[Tšehhoslovakkia Vabariik]]
**2. jaoskond, [[Ungari Rahvavabariik]], [[Bulgaaria Rahvavabariik]], [[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik]]
**3. jaoskond, [[Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik]], [[Kreeka]]
*2. osakond
**1. jaoskond, [[Prantsusmaa]], [[Itaalia]], [[Hispaania]], [[Belgia]], [[Portugal]], [[Šveits]]
**2. jaoskond, [[Põhja-Euroopa]] ja [[Holland]]
*3. osakond
**[[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]
**[[Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada]]
**[[teadus-tehniline luure]]
*4. osakond
**[[Jaapan]], [[Mandžuuria]], [[Korea]]
**[[Hiina]] siserajoonid
**[[Mongoolia]], [[Xinjiang]], [[Tuva]] autonoomne oblast
*5. osakond
**[[Türgi]]
**[[Iraak]], [[Afganistan]], [[India]] ja [[araabia maad]]
**[[Kaukaasia]] ja emigratsioon
*6. osakond
**Nõukogude kodanike kolooniad välismaal
**operatiivarvestus 
**väljasõis ja sissesõit NSV Liitu
**sidejaoskond
**А grupp ([[spetsnaz]], aktiivsed operatsioonid)
**Eriotstarbeline kool (''Школа особого назначения (ШОН'').

1953. aasta jaanuaris kuulutati NSV Liidu RJM 1., 2. valitsuse ning teiste valitsuste ja osakondade baasil '''NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Luurepeavalitsus'''e (''Главного разведывательного управления МГБ'') moodustamine, mis aga ei teostunud.

===NSV Liidu SM 2. Peavalitsus===
*[[30. mai]]l [[1953]] moodustati [[NSV Liidu Siseministeerium|NSV Liidu ühendsiseministeeriumi]] siseministri [[Lavrenti Beria]] käskkirjaga N 00318 NSV Liidu SM koosseisus NSV Liidu SM 9. (luure- ja diversiooni)osakond individuaalterrori ja diversioonioperatsioonide läbiviimiseks [[kindralleitnant]] [[Pavel Sudoplatov]]i juhtimisel. 31. juulil 1953 anti 9. osakond aga 2. Peavalitsuse koosseisu.

[[7. september]] [[1953]] määratleti 2. Peavalitsuse 12. osakonna allüksuste ülesanded&lt;ref name=&quot;hA2kY&quot; /&gt; eriülesannete täitmisel:
*Sekretariaat, üldine osakonna töö juhtimine;
*1. jaoskond – luure- ja diversioonialased eriülesanded [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]];
*2. jaoskond – luure- ja diversioonialased eriülesanded [[Ladina-Ameerika]] riikides;
*3. jaoskond – luure- ja diversioonialased eriülesanded [[Suurbritannia]]s, [[Kanada]]s, [[Lõuna-Aafrika]] Liidus, [[Austraalia]]s, [[Uus-Meremaa]]l, [[Iirimaa]]l;
*4. jaoskond – luure- ja diversioonialased eriülesanded [[Saksamaa]]l ja [[Austria]]s;
*5. jaoskond – luure- ja diversioonialased eriülesanded [[Soome]]s ja [[Skandinaavia]] maades;
*6. jaoskond – luure- ja diversioonialased eriülesanded [[Prantsusmaa]]l, [[Belgia]]s, [[Holland]]is, [[Šveits]]is;
*7. jaoskond – luure- ja diversioonialased eriülesanded [[Itaalia]]s, [[Hispaania]]s, [[Portugal]]is, [[Jugoslaavia]]s, [[Kreeka]]s;
*8. jaoskond – luure- ja diversioonialased eriülesanded [[Iraan]]is, [[Afganistan]]is, [[Türgi]]s;
*9. jaoskond – luure- ja diversioonialased eriülesanded [[Egiptus]]es, [[Saudi Araabia]]s, [[Iisrael]]is, [[Liibüa]]s,[[Süüria]]s, [[Iraak|Iraagis]];
*10. jaoskond – luure- ja diversioonialased eriülesanded [[Jaapan]]is, [[Indoneesia]]s, [[Filipiinid]]el, [[Indohiina poolsaar|Indohiinas]], [[India]]s;
*11. jaoskond, luure- ja diversioonialane materiaal-tehniline ja majandusalane kindlustamine.

[[12. september]] [[1953]] kinnitas NSV Liidu kõrgeim võimuasutus [[NLKP KK]] välisriikides läbiviidava luure- ja diversiooniosakonna loomise ja tööjaotuse riigiti.

===NSV Liidu MN ja RJK EPV ===
[[13. märts]]il [[1954]] moodustatud [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]] Esimese Peavalitsuse struktuur, moodustamisel:
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
Keskaparaat, 1954. aasta märtsis:
*1. osakond, tegevuspiirkond [[Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada]], [[Ladina-Ameerika]] ;
*2. osakond, tegevuspiirkond [[Lääne-Euroopa]]
*3. osakond, tegevuspiirkond [[Saksa FV]] ja [[Austria]];
*4. osakond, tegevuspiirkond [[Idamaad]];
*5. osakond, tegevusvaldkond vastuluure välismaal ja emigratsioon;
*6. osakond, tegevusvaldkond [[teadus-tehniline luure]];
*7. osakond, tegevusvaldkond sidemed [[sotsialismimaad]]e riikliku julgeoleku asutustega;  
*8. osakond, tegevusvaldkond illegaalne luuretegevus
*9. osakond, tegevusvaldkond [[NSV Liidu ministeeriumite loend|NSV Liidu ministeeriumite]] ja [[asutus]]te kasutamine luuretöös
*10. osakond, informatsiooniosakond
*12. osakond, [[diversioon]]ioperatsioonid eriolukorras ja sõja ajal (''прямые действия'')
&lt;td&gt;
[[1954]]. aasta juunis tehti juba struktuurimuudatused:
*Sekretariaat
*S valitsus ([[illegaalne residentuur|illegaalsesse residentuuri]] kuuluvate [[muudetud identiteet|muudetud identiteediga]] &lt;br&gt;luureohvitseride ja värvatud agentide ettevalmistamine, juhendamine, kontroll &lt;br&gt;ja tegevuse toetamine RJK keskaparaadis [[Moskva]]s, NSV Liidus);
*1. osakond, tegevuspiirkond [[Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada]], [[Ladina-Ameerika]];
*2. osakond, tegevuspiirkond [[Suurbritannia ja Iiri Ühendkuningriik]];
*3. osakond, tegevuspiirkond [[Saksa FV]] ja [[Austria]];
*4. osakond, tegevuspiirkond [[Lääne-Euroopa]];
*5. osakond, tegevuspiirkond [[Skandinaavia]] maad;
*6. osakond, tegevuspiirkond [[Hiina RV]], [[Vietnam]], [[Laos]], [[Kambodža]], [[Korea RDV]]
*7. osakond, tegevuspiirkond [[Kaug-Ida]];
*8. osakond, tegevuspiirkond [[Lähis-Ida]], [[Kesk-Ida]] ja [[Aafrika]]
*9. osakond, tegevusvaldkond emigratsioon;
*10. osakond, tegevusvaldkond [[teadus-tehniline luure]];
*11. osakond, tegevusvaldkond sidemed [[sotsialismimaad]]e riikliku julgeoleku asutustega;  
*12. osakond, tegevusvaldkond ?
*13. osakond, tegevusvaldkond – [[diversioon]]ioperatsioonid eriolukorras ja sõja ajal;
*14. osakond, tegevusvaldkond – vastuluure välismaal;
*15. osakond, tegevusvaldkond – luure NSV Liidu territooriumilt;
*16. osakond, tegevusvaldkond – tõlke- ja informatsiooniosakond;
*Raadiosideosakond;
*Kaadriosakond;
*Kool nr 101.
&lt;/table&gt;
Järgnenud struktuurimuudatused:
*Jaanuar [[1959]] – moodustati seni NSV LIidu Välisministeeriumi juures asuva Informatsioonikomitee desinformatsiooniteenistuse baasil D osakond (aktiivüritused).
*[[1960]] – jaotati senine ühine Ameerika osakond – [[Põhja-Ameerika]] ja [[Lõuna-Ameerika]] osakondadeks;
*August [[1960]] – loodi Aafrika osakond, mis [[1965]]. aastal jaotati [[Aafrika]] ingliskeelsete riikide ja [[Aafrika]] prantsuskeelsete riikide osakondadeks;
*September [[1962]] – tõlke- ja infoosakond reorganiseeriti 1. teenistuseks;
*[[1962]] – D osakond reorganiseeriti A teenistuseks;
*[[1965]] – 9. osakond ja 14. osakond ühendati 2. teenistuseks;
*[[1966]] – 13. osakond reorganiseeriti V osakonnaks (ülem 1967–1968, Виктор Михайлович Владимиров);
*14. oktoober [[1968]] – Kõrgem Luurekool reorganiseeriti Riikliku Julgeoleku Komitee Instituudiks;
*[[1969]] – loodi 16. osakond (raadioelektroonilise luure läbiviimiseks) ning ka I valitsus (arvuti- ja [[infotehnoloogia]]küsimused);
*[[1973]] – 2. teenistus reorganiseeriti K valitsuseks (vastuluure välismaal);
*Veebruar [[1974]] – 10. osakond reorganiseeriti T valitsuseks ([[teadus-tehniline luure]] ehk [[majandusspionaaž]])
*[[1976]] – V osakond liideti S valitsuse koosseisu ([[muudetud identiteet|muudetud identiteediga]] teabehange);
*[[1978]] – loodi 19. osakond (emigratsioon);
*[[1979]] – loodi 20.osakond (sidemed [[arengumaad]]e julgeoleku ja luureorganitega);
*[[1984]] – 1. teenistus reorganiseeriti RI valitsuseks (Informatsiooni- ja [[analüüs]]ivalitsus)

==Vaata ka==
*[[Cambridge'i viisik]]
*[[Cambridge'i nelik]]
*[[SVR]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;A2NDp&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://rusolub.0catch.com/pages/library/cia/part_01.htm |pealkiri=&quot;СУПЕРКРОТ&quot; ЦРУ В КГБ 35 лет шпионажа генерала Олега Калугина. Альманах «Вымпел» Mосква 1999. Aleksandr Sorokin |vaadatud=2010-01-27 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304185208/http://rusolub.0catch.com/pages/library/cia/part_01.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i6SNV&quot;&gt;[http://artofwar.ru/1/1071/text_0050.shtml История создания подразделений специального назначения органов государственной безопасности 1970–1980], Art of War&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uP5Oz&quot;&gt;[http://www.kuos-vympel.ru/ КУОС КГБ СССР]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tL3zF&quot;&gt;Руслан Горевой, [http://versia.ru/articles/2010/mar/10/sovetskie_killery_kgb Киллеры СССР], versia.ru, 10 марта 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wz13E&quot;&gt;[http://www.seu.ru/cci/lib/books/bioweapon/4/02.htm КРУШЕНИЕ ВОЕННО-БИОЛОГИЧЕСКОЙ ИМПЕРИИ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oAt85&quot;&gt;Николай Леонов, [http://www.stoletie.ru/territoriya_istorii/u_velikoj_razvedki__duhovnaja_osnova_2010-12-17.htm У великой разведки – духовная основа],Информационное агентство СТОЛЕТИЕ ,17.12.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RzWpR&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.pseudology.org/information/Active/index.htm |pealkiri=Soviet active measures – Советские активные мероприятия |vaadatud=2010-11-07 |arhiivimisaeg=2010-11-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101127044636/http://pseudology.org/information/Active/index.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rrvJG&quot;&gt;[Записка заместителя председателя ГПУ И.С. Уншлихта секретарям Политбюро И.В. Сталину и Л.Д. Троцкому о необходимости ведения дезинформационной работы 22.12.1922]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nYqFU&quot;&gt;[http://books.google.ee/books?id=TKScdXcNQ9MC&amp;pg=PA68&amp;lpg=PA68&amp;dq=%D0%9F%D0%9F+%D0%9E%D0%93%D0%9F%D0%A3&amp;source=bl&amp;ots=qwKoNJ35Au&amp;sig=8QKQ4mN933iKLedAsYM-si3tqfQ&amp;hl=et&amp;ei=ystlS-PvC4v4-Abg_ZyoBw&amp;sa=X&amp;oi=book_result&amp;ct=result&amp;resnum=9&amp;ved=0CCcQ6AEwCDhu#v=onepage&amp;q=%D0%9F%D0%9F%20%D0%9E%D0%93%D0%9F%D0%A3&amp;f=false Тайные информаторы Кремля-2. С них начиналась разведка By Владимир Сергеевич Антонов lk 75]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gu4fZ&quot;&gt;[http://www.alexanderyakovlev.org/almanah/inside/almanah-document/1000406 «ДЕЗИНФОРМАЦИЯ... УВЕЛИЧИВАЕТ И ОБЕСПЕЧИВАЕТ УСПЕХ КОМПАНИИ: Документы российских архивов о первых шагах работы по советской дезинформации. 1922–1925 гг.»]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qQtUA&quot;&gt;[http://www.alexanderyakovlev.org/almanah/inside/almanah-doc/1000411 Доклад начразведупра Штаба РККА Я.К. Берзина о работе по дезинформации председателю Реввоенсовета СССР М.В. Фрунзе 21.01.1925]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YkNlg&quot;&gt;[https://www.ohtuleht.ee/146348 Rumeenia pagulane: Yasser Arafat on KGB agent], Õhtuleht, 23.09.2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BgIs2&quot;&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/584264 Spioon püüab Norras puhtaid pabereid saada], Eesti Päevaleht, 27. september 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gwNle&quot;&gt;Александр КОЛПАКИДИ [https://web.archive.org/web/20150901194845/http://xn--h1aagokeh.xn--p1ai/special_posts/%D0%BA%D0%B0%D0%BA-%D1%80%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B0%D0%BB%D0%B0%D1%81%D1%8C-%D0%B2%D0%BD%D0%B5%D1%88%D0%BD%D1%8F%D1%8F-%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%B2%D0%B5%D0%B4%D0%BA%D0%B0-%D1%81%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%82/ КАК РОЖДАЛАСЬ ВНЕШНЯЯ РАЗВЕДКА СОВЕТСКОЙ РОССИИ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W4wiD&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://svr.gov.ru/history/zar.html |pealkiri=Зарубин Василий Михайлович |vaadatud=2001-02-22 |arhiivimisaeg=2001-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010222102536/http://svr.gov.ru/history/zar.html |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uNJnw&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://svr.gov.ru/history/chi.html |pealkiri=Чичаев Иван Андреевич |vaadatud=2001-03-09 |arhiivimisaeg=2001-03-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010309024558/http://svr.gov.ru/history/chi.html |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PtGoX&quot;&gt;[http://hrono.info/biograf/bio_r/ryvkin_ba.html Рыбкин Борис Аркадьевич]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LyHmV&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://svr.gov.ru/history/rybkin.html |pealkiri=Рыбкин Борис Аркадьевич |vaadatud=2007-08-04 |arhiivimisaeg=2007-08-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070804123552/http://svr.gov.ru/history/rybkin.html |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U8HXN&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://svr.gov.ru/history/sinitsynE.html |pealkiri=Синицын Елисей Тихонович |vaadatud=2008-11-21 |arhiivimisaeg=2008-11-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081121112831/http://svr.gov.ru/history/sinitsynE.html |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rwhpv&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://svr.gov.ru/history/roz.html |pealkiri=Рощин Василий Петрович |vaadatud=2001-02-22 |arhiivimisaeg=2001-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010222053740/http://svr.gov.ru/history/roz.html |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xXVp8&quot;&gt;[http://www.hrono.info/biograf/bio_b/baevsky.html Баевский Артур Матвеевич]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ynOgX&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://svr.gov.ru/history/zur.html |pealkiri=Журавлев Павел Матвеевич |vaadatud=2001-02-22 |arhiivimisaeg=2001-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010222103302/http://svr.gov.ru/history/zur.html |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IjJgo&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.agentura.ru/dossier/russia/svr/resident/ |pealkiri=Руководители резидентур внешней разведки |vaadatud=2009-10-19 |arhiivimisaeg=2009-02-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090209004007/http://www.agentura.ru/dossier/russia/svr/resident/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hA2kY&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://psi.ece.jhu.edu/~sasha/IRUSS/BUK/GBARC/pdfs/sovter74/khr53-7.pdf |pealkiri=kk 1014 September 3, 1953 |vaadatud=2016-12-10 |arhiivimisaeg=2016-12-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161220105952/http://psi.ece.jhu.edu/~sasha/IRUSS/BUK/GBARC/pdfs/sovter74/khr53-7.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Christopher Andrew]], [[Oleg Gordijevski]]. &quot;KGB: The Inside Story of Its Foreign Operations from Lenin to Gorbachev&quot;. [[Harpercollins]], 1992, ASIN: B000OA9FNO
*John Earl Haynes, Harvey Klehr. &quot;Spies: The Rise and Fall of the KGB in America&quot;. Yale University Press, 2009. 704 lk ISBN 9780300123906, ISBN 978-0300123906, ASIN: 0300123906

==Välislingid==
*[http://www.pseudology.org/people/INO_NKVD.htm Иностранный отдел НКВД]

[[Kategooria:KGB]]</text>
      <sha1>p5m2avolwqbz595a3hd5ikthxn5d0kz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiit Noormets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>185822</id>
    <revision>
      <id>7158726</id>
      <parentid>7087973</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:47:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30199-00</username>
        <id>229874</id>
      </contributor>
      <origin>7158726</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3707" sha1="5i988epmz0aaj07sqrb5ngf0la4ana4" xml:space="preserve">[[Pilt:Noormets Tiit 1997 by Noorits Tonu.jpg|pisi|Tiit Noormets, 1997]]
'''Tiit Noormets''' ([[8. mai]] [[1959]] [[Kunda]] – [[17. aprill]] [[2024]]) oli [[eesti]] ajaloolane ja arhivaar.

Ta lõpetas [[1977]]. aastal [[Kunda 1. Keskkool]]i ja [[1982]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna. [[1985]]. aastal lõpetas ta Moskva Ajaloo-arhiivinduse Instituudi.

[[1983]]–[[1993]] töötas [[Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv|Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklikus Keskarhiivis]] (FFFRKA) mitmel ametikohal, sh kasutusosakonna juhatajana, 1993–[[1996]] [[Kaitseministeerium]]is toimetajana, 1996–[[2000]] [[Eesti riigiarhiiv|Riigiarhiiv]]i teaduse ja publitseerimisala nõunikuna, alates [[2001]]. aastast publitseerimistalituse peaspetsialistina. Aastast 2012 oli [[Rahvusarhiiv]]i teadus- ja publitseerimisbüroo peaspetsialist.

Tiit Noormetsa uurimisvaldkonnad olid sõjaajalugu, sealhulgas relvastatud vastupanuliikumised; Eesti ajalugu 20. sajandil; kodulugu.

Ta oli [[Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts|Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi]] asutajaid (1988), MTÜ Nõukogude aja uurimise keskus asutajaid (1999), [[Eesti Arhivaaride Ühing]]u asutajaid (1989), Eesti Kodu-uurijate Seltsi liige.

Ta oli Eesti Kaitseväe reservohvitser, nooremleitnant. Kaitseliidu liige. On maetud Kunda uuele kalmistule. 

==Teoseid==
*&quot;Mida teame [[Toolse linnus]]est&quot;. // Kalender 1989. Tallinn 1988. Lk 187–191
*Eesti Filmiarhiivi filmidokumentide annoteeritud kataloog 1912–1980, I–III osa. Tallinn 1991–1995
*dokumentaalfilmid &quot;Eesti Vabariik 75&quot; (1993) ja &quot;Hammasrataste vahel. Eesti II maailmasõjas&quot; (1995) 
*Luuramisi. Salateenistuste tegevusest Eestis XX sajandil. Artiklite ja dokumentide kogumik. Tallinn 1999 (koostaja ja kaasautor) 
*Eesti soomusmasinad. Soomusautod ja tankid 1918–1940. Tallinn 1999 (kaasautor) 
*''The Summer War: the 1941 armed resistance in Estonia''. // The anti-soviet resistance in the Baltic states. Vilnius 1999 
*Eesti Julgeolekupolitsei aruanded 1941–1944. Eesti üldine olukord ja rahva meeleolu Saksa okupatsiooni perioodil politseidokumentide peeglis. Tallinn 2002 (koostaja) 
*Mobilisatsioon Punaarmeesse Eestis 1941. // Laidoneri muuseumi aastaraamat 2. Tallinn 2003 
*Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941. Tallinn 2003 (koostaja ja kaasautor) 
*Metsavennad Suvesõjas 1941. Eesti relvastatud vastupanuliikumine Omakaitse dokumentides. Tallinn 2003 
*Hävitajad. Nõukogude hävituspataljonid Eestis 1944–1954. Dokumentide kogumik. Tallinn 2006 
*Eesti Vabadussõda 1918–1920 (fotoalbum). Tallinn 2008 
*''Fate of the Estonian Border Guard in 1940–1941''. // Estonia 1940–1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Tallinn 2006
*''Mobilisation into the Red Army in Estonia in 1941''. // Estonia 1940–1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Tallinn 2006
*''Soviet destruction battalions in Estonia in 1944–1954''. // Estonia since 1944. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Tallinn 2009

==Isiklikku==
Tiit Noormetsa isa oli insener [[Hubert Noormets]].&lt;ref&gt;Eesti Rahvusarhiiv ERAF.1.6.12462 - personalitoimik&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

== Kirjandus ==
*Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. Tallinn 1998, lk 125

{{DEFAULTSORT:Noormets, Tiit}}
[[Kategooria:Eesti sõjaajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti arhivaarid]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]
[[Kategooria:Surnud 2024]]</text>
      <sha1>5i988epmz0aaj07sqrb5ngf0la4ana4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Adrian Smith</title>
    <ns>0</ns>
    <id>193048</id>
    <revision>
      <id>7158393</id>
      <parentid>6663542</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:32:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158393</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="549" sha1="rblct9s0kctuimsc2wd7pctqrc7qcpk" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib kitarristist; arhitekti kohta vaata artiklit [[Adrian Smith (arhitekt)]]}}  
[[Pilt:Adrian Smith 1.jpg|pisi|Adrian Smith (2008)]]
'''Adrian Frederick Smith''' (sündinud [[27. veebruar]]il [[1957]] [[Inglismaa]]l [[Hackney]]s) on inglise kitarrist.

Ta on eelkõige tuntud [[Iron Maiden]]i kitarristi ja laulukirjutajana. Samuti laulab ta mõnel lool tausta koos [[Steve Harris]]ega.

{{Iron Maiden}}

{{JÄRJESTA:Smith, Adrian}}
[[Kategooria:Suurbritannia muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1957]]
[[Kategooria:Iron Maiden]]</text>
      <sha1>rblct9s0kctuimsc2wd7pctqrc7qcpk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Otto Hupp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>193908</id>
    <revision>
      <id>7158353</id>
      <parentid>6077879</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:41:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7158353</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="975" sha1="8ffdhq2ip08cd92lami365fdwc6glll" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Beispiel Sammelblatt der Neuen Reihe 1925.png|pisi|Tema loomingu näiteid]]
'''Hermann Joseph Otto Hubert August Constantin Hupp''' ([[21. mai]] [[1859]] [[Düsseldorf]] – [[31. jaanuar]] [[1949]] [[Oberschleißheim]]) oli [[sakslased|saksa]] [[heraldik]] ja kunstnik, kes on tuntud eelkõige oma töödega vapi- ja sümboolikakunsti valdkonnas.

Hupp tegutses peamiselt 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel ning andis olulise panuse kaasaegse [[heraldika]] arengusse [[Saksamaa]]l. Ta kujundas arvukalt [[vapp]]e, [[pitser]]eid ja graafilisi töid ning oli hinnatud nii kunstniku kui ka heraldikaeksperdina.

Lisaks praktilisele loomingule tegeles Hupp ka heraldika ajaloo ja teooriaga, avaldades sel teemal mitmeid kirjutisi ja illustreeritud töid.

{{JÄRJESTA:Hupp, Otto}}
[[Kategooria:Saksamaa kunstnikud]]
[[Kategooria:Heraldikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1859]]
[[Kategooria:Surnud 1949]]</text>
      <sha1>8ffdhq2ip08cd92lami365fdwc6glll</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Braille kiri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>195434</id>
    <revision>
      <id>7158753</id>
      <parentid>7019602</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:15:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30537-80</username>
        <id>230032</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tähed ja numbrid */</comment>
      <origin>7158753</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3551" sha1="cydgz1cz71tx6f7suag9a0wy3o4pzzi" xml:space="preserve">[[File:Braille on tablet box.JPG|pisi|Braille kiri ravimikarbil]]

'''Braille kiri'''&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=Braille&amp;F=M&amp;O=0&amp;E=0 ÕS]&lt;/ref&gt; ehk '''Braille' kiri'''&lt;ref&gt;Eesti entsüklopeedia, 7. kd, lk 315&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=7110{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.nlib.ee/termin/public_term/termin/view/5420{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; [braj kiri] ehk '''braikiri'''&lt;ref&gt;[https://arhiiv.eki.ee/dict/eks/index.cgi?Q=braikiri Braikiri] Eesti keele sõnaraamat 2019.&lt;/ref&gt; (ka '''punktkiri''' ehk '''pimedate kiri''') on taktiilne kirjasüsteem, milles tavapäraseid tähti ja numbreid kujutatakse reljeefsete, sõrmedega tajutavate punktikombinatsioonide abil. See võimaldab pimedatel ja nägemispuudega inimestel lugeda kirja sõrmede abil.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://novaator.err.ee/744539/video-kuidas-loetakse-punktkirja|pealkiri=Video: kuidas loetakse punktkirja?|väljaanne=ERR Novaator|aeg=09.04.2018|vaadatud=21.06.2019}}&lt;/ref&gt; Braille kiri, mis on saanud nime prantslase [[Louis Braille]] järgi, kuulub [[alternatiivkommunikatsioon]]i vahendite hulka.

Braille kiri tähistab kõnesolevaid [[häälik]]uid, [[numbreid]], [[häälikuühend]]eid jne punktide abil. Häälikuid tähistab kuni kuus paberist välja pressitud punkti. Kirja lugemiseks kasutavad pimedad [[taktiilset tundlikkus]]t ehk loevad sõrmedega.

Braille kirjasüsteem on teadaolevalt kasutusel vähemalt 133 keeles üle maailma.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Braille kirja&lt;ref&gt;[http://www.braille.ch/#system Braille Süsteem] (''saksa keeles'')&lt;/ref&gt; punktmärgid võivad keeleti erineda. Punktkirjaga&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160311021202/http://www.tbsv.org/index.php?site=braille&amp;infos=1 Punktkiri] (''saksa keeles'')&lt;/ref&gt; on võimalik tähistada kuni 64 eri märki. Märkidega on peale häälikute võimalik tähistada ka [[number|numbreid]], [[häälikuühend]]eid, [[noot (muusika)|noot]]e, [[keemia]] [[sümbol]]eid jpm.

[[Eesti]]s õpetatakse pimedatele Braille kirja aastast [[1883]], kui asutati [[Tallinna Pimedate Kool]]. Tänapäeval õpetatakse Braille kirja [[Tartu Emajõe Kool|Tartu Emajõe Koolis]].

== Märgid ==
=== Tähed ja numbrid ===
=== Muid sümboleid ===
&lt;gallery widths=&quot;40px&quot; heights=&quot;50px&quot;&gt;
Pilt:Braille CapitalSign.svg|järgneb suurtäht
Pilt:Braille NumberSign.svg|järgneb number
Pilt:Braille Apostrophe.svg|[[apostroof]]
Pilt:Braille Period.svg|[[punkt (kirjavahemärk)|punkt]]
Pilt:Braille Comma.svg|[[koma]]
Pilt:Braille Semicolon.svg|[[semikoolon]]
Pilt:Braille ExclamationPoint.svg|[[hüüumärk]]
Pilt:Braille QuoteOpen.svg|jutumärgid algavad, [[küsimärk]] *
Pilt:Braille QuoteClose.svg|jutumärgid lõpevad
Pilt:Braille Bracket.svg|[[sulud]] algavad/lõpevad *
Pilt:Braille Hyphen.svg|[[sidekriips]]
&lt;/gallery&gt;

&lt;small&gt;* tähendus sõltub märgi asukohast&lt;/small&gt;

== Vaata ka ==
*[[Eesti Braille kiri]]
*[[Braille kirjutusmasin]]
*[[Braille klaviatuur]]
*[[Braille kuvar]]
*[[Braille noodikiri]]
*[[Braille printer]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Eesti punktkirja käsiraamat. Tartu Emajõe Kool, 2012.

==Välislingid==
* [http://www.braille.ee Braille 200 infoportaal]
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/64069251 &quot;Punktkiri põnevates paikades&quot;] Eesti Päevaleht, 14. märts 2012 ([[Eesti Pimedate Raamatukogu]] pressiteade)
* [[:en:Estonian Braille]]

{{Commons|Category:Braille}}

[[Kategooria:Tüflopedagoogika]]
[[Kategooria:Kiri]]</text>
      <sha1>cydgz1cz71tx6f7suag9a0wy3o4pzzi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158756</id>
      <parentid>7158753</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:21:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30537-80</username>
        <id>230032</id>
      </contributor>
      <comment>/* Muid sümboleid */</comment>
      <origin>7158756</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2978" sha1="0au8g2m79j4dwnz099i4hsd1s6gs69z" xml:space="preserve">[[File:Braille on tablet box.JPG|pisi|Braille kiri ravimikarbil]]

'''Braille kiri'''&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=Braille&amp;F=M&amp;O=0&amp;E=0 ÕS]&lt;/ref&gt; ehk '''Braille' kiri'''&lt;ref&gt;Eesti entsüklopeedia, 7. kd, lk 315&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=7110{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.nlib.ee/termin/public_term/termin/view/5420{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; [braj kiri] ehk '''braikiri'''&lt;ref&gt;[https://arhiiv.eki.ee/dict/eks/index.cgi?Q=braikiri Braikiri] Eesti keele sõnaraamat 2019.&lt;/ref&gt; (ka '''punktkiri''' ehk '''pimedate kiri''') on taktiilne kirjasüsteem, milles tavapäraseid tähti ja numbreid kujutatakse reljeefsete, sõrmedega tajutavate punktikombinatsioonide abil. See võimaldab pimedatel ja nägemispuudega inimestel lugeda kirja sõrmede abil.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://novaator.err.ee/744539/video-kuidas-loetakse-punktkirja|pealkiri=Video: kuidas loetakse punktkirja?|väljaanne=ERR Novaator|aeg=09.04.2018|vaadatud=21.06.2019}}&lt;/ref&gt; Braille kiri, mis on saanud nime prantslase [[Louis Braille]] järgi, kuulub [[alternatiivkommunikatsioon]]i vahendite hulka.

Braille kiri tähistab kõnesolevaid [[häälik]]uid, [[numbreid]], [[häälikuühend]]eid jne punktide abil. Häälikuid tähistab kuni kuus paberist välja pressitud punkti. Kirja lugemiseks kasutavad pimedad [[taktiilset tundlikkus]]t ehk loevad sõrmedega.

Braille kirjasüsteem on teadaolevalt kasutusel vähemalt 133 keeles üle maailma.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Braille kirja&lt;ref&gt;[http://www.braille.ch/#system Braille Süsteem] (''saksa keeles'')&lt;/ref&gt; punktmärgid võivad keeleti erineda. Punktkirjaga&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160311021202/http://www.tbsv.org/index.php?site=braille&amp;infos=1 Punktkiri] (''saksa keeles'')&lt;/ref&gt; on võimalik tähistada kuni 64 eri märki. Märkidega on peale häälikute võimalik tähistada ka [[number|numbreid]], [[häälikuühend]]eid, [[noot (muusika)|noot]]e, [[keemia]] [[sümbol]]eid jpm.

[[Eesti]]s õpetatakse pimedatele Braille kirja aastast [[1883]], kui asutati [[Tallinna Pimedate Kool]]. Tänapäeval õpetatakse Braille kirja [[Tartu Emajõe Kool|Tartu Emajõe Koolis]].

== Märgid ==
=== Tähed ja numbrid ===
=== Muid sümboleid ===
&lt;small&gt;* tähendus sõltub märgi asukohast&lt;/small&gt;

== Vaata ka ==
*[[Eesti Braille kiri]]
*[[Braille kirjutusmasin]]
*[[Braille klaviatuur]]
*[[Braille kuvar]]
*[[Braille noodikiri]]
*[[Braille printer]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Eesti punktkirja käsiraamat. Tartu Emajõe Kool, 2012.

==Välislingid==
* [http://www.braille.ee Braille 200 infoportaal]
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/64069251 &quot;Punktkiri põnevates paikades&quot;] Eesti Päevaleht, 14. märts 2012 ([[Eesti Pimedate Raamatukogu]] pressiteade)
* [[:en:Estonian Braille]]

{{Commons|Category:Braille}}

[[Kategooria:Tüflopedagoogika]]
[[Kategooria:Kiri]]</text>
      <sha1>0au8g2m79j4dwnz099i4hsd1s6gs69z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158777</id>
      <parentid>7158756</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:33:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-30537-80|~2026-30537-80]] ([[User talk:~2026-30537-80|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:~2025-34458-01|~2025-34458-01]].</comment>
      <origin>7019602</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4466" sha1="povdo19jd3dtpz6h0czr82sk0vn8ii6" xml:space="preserve">[[File:Braille on tablet box.JPG|pisi|Braille kiri ravimikarbil]]

'''Braille kiri'''&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=Braille&amp;F=M&amp;O=0&amp;E=0 ÕS]&lt;/ref&gt; ehk '''Braille' kiri'''&lt;ref&gt;Eesti entsüklopeedia, 7. kd, lk 315&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=7110{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.nlib.ee/termin/public_term/termin/view/5420{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; [braj kiri] ehk '''braikiri'''&lt;ref&gt;[https://arhiiv.eki.ee/dict/eks/index.cgi?Q=braikiri Braikiri] Eesti keele sõnaraamat 2019.&lt;/ref&gt; (ka '''punktkiri''' ehk '''pimedate kiri''') on taktiilne kirjasüsteem, milles tavapäraseid tähti ja numbreid kujutatakse reljeefsete, sõrmedega tajutavate punktikombinatsioonide abil. See võimaldab pimedatel ja nägemispuudega inimestel lugeda kirja sõrmede abil.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://novaator.err.ee/744539/video-kuidas-loetakse-punktkirja|pealkiri=Video: kuidas loetakse punktkirja?|väljaanne=ERR Novaator|aeg=09.04.2018|vaadatud=21.06.2019}}&lt;/ref&gt; Braille kiri, mis on saanud nime prantslase [[Louis Braille]] järgi, kuulub [[alternatiivkommunikatsioon]]i vahendite hulka.

Braille kiri tähistab kõnesolevaid [[häälik]]uid, [[numbreid]], [[häälikuühend]]eid jne punktide abil. Häälikuid tähistab kuni kuus paberist välja pressitud punkti. Kirja lugemiseks kasutavad pimedad [[taktiilset tundlikkus]]t ehk loevad sõrmedega.

Braille kirjasüsteem on teadaolevalt kasutusel vähemalt 133 keeles üle maailma.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Braille kirja&lt;ref&gt;[http://www.braille.ch/#system Braille Süsteem] (''saksa keeles'')&lt;/ref&gt; punktmärgid võivad keeleti erineda. Punktkirjaga&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160311021202/http://www.tbsv.org/index.php?site=braille&amp;infos=1 Punktkiri] (''saksa keeles'')&lt;/ref&gt; on võimalik tähistada kuni 64 eri märki. Märkidega on peale häälikute võimalik tähistada ka [[number|numbreid]], [[häälikuühend]]eid, [[noot (muusika)|noot]]e, [[keemia]] [[sümbol]]eid jpm.

[[Eesti]]s õpetatakse pimedatele Braille kirja aastast [[1883]], kui asutati [[Tallinna Pimedate Kool]]. Tänapäeval õpetatakse Braille kirja [[Tartu Emajõe Kool|Tartu Emajõe Koolis]].

== Märgid ==
=== Tähed ja numbrid ===
&lt;gallery widths=&quot;40px&quot; heights=&quot;50px&quot;&gt;
Pilt:Braille A1.svg|[[A]], 1
Pilt:Braille B2.svg|[[B]], 2
Pilt:Braille C3.svg|[[C]], 3
Pilt:Braille D4.svg|[[D]], 4
Pilt:Braille E5.svg|[[E]], 5
Pilt:Braille F6.svg|[[F]], 6
Pilt:Braille G7.svg|[[G]], 7
Pilt:Braille H8.svg|[[H]], 8
Pilt:Braille I9.svg|[[I]], 9
Pilt:Braille J0.svg|[[J]], 0
Pilt:Braille K.svg|[[K]]
Pilt:Braille L.svg|[[L]]
Pilt:Braille M.svg|[[M]]
Pilt:Braille N.svg|[[N]]
Pilt:Braille O.svg|[[O]]
Pilt:Braille P.svg|[[P]]
Pilt:Braille Q.svg|[[Q]]
Pilt:Braille R.svg|[[R]]
Pilt:Braille S.svg|[[S]]
Pilt:Braille %C3%9B.svg|[[Š]]
Pilt:Braille Z.svg|[[Z]]
Pilt:Braille %C3%88.svg|[[Ž]]
Pilt:Braille T.svg|[[T]]
Pilt:Braille U.svg|[[U]]
Pilt:Braille V.svg|[[V]]
Pilt:Braille W.svg|[[W]]
Pilt:Braille %C3%8A.svg|[[Õ]]
Pilt:Braille Ä.svg|[[Ä]]
Pilt:Braille Ö.svg|[[Ö]]
Pilt:Braille Ü.svg|[[Ü]]
Pilt:Braille X.svg|[[X]]
Pilt:Braille Y.svg|[[Y]]
&lt;/gallery&gt;

=== Muid sümboleid ===
&lt;gallery widths=&quot;40px&quot; heights=&quot;50px&quot;&gt;
Pilt:Braille CapitalSign.svg|järgneb suurtäht
Pilt:Braille NumberSign.svg|järgneb number
Pilt:Braille Apostrophe.svg|[[apostroof]]
Pilt:Braille Period.svg|[[punkt (kirjavahemärk)|punkt]]
Pilt:Braille Comma.svg|[[koma]]
Pilt:Braille Semicolon.svg|[[semikoolon]]
Pilt:Braille ExclamationPoint.svg|[[hüüumärk]]
Pilt:Braille QuoteOpen.svg|jutumärgid algavad, [[küsimärk]] *
Pilt:Braille QuoteClose.svg|jutumärgid lõpevad
Pilt:Braille Bracket.svg|[[sulud]] algavad/lõpevad *
Pilt:Braille Hyphen.svg|[[sidekriips]]
&lt;/gallery&gt;

&lt;small&gt;* tähendus sõltub märgi asukohast&lt;/small&gt;

== Vaata ka ==
*[[Eesti Braille kiri]]
*[[Braille kirjutusmasin]]
*[[Braille klaviatuur]]
*[[Braille kuvar]]
*[[Braille noodikiri]]
*[[Braille printer]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* Eesti punktkirja käsiraamat. Tartu Emajõe Kool, 2012.

==Välislingid==
* [http://www.braille.ee Braille 200 infoportaal]
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/64069251 &quot;Punktkiri põnevates paikades&quot;] Eesti Päevaleht, 14. märts 2012 ([[Eesti Pimedate Raamatukogu]] pressiteade)
* [[:en:Estonian Braille]]

{{Commons|Category:Braille}}

[[Kategooria:Tüflopedagoogika]]
[[Kategooria:Kiri]]</text>
      <sha1>povdo19jd3dtpz6h0czr82sk0vn8ii6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Corey Taylor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>195964</id>
    <revision>
      <id>7158410</id>
      <parentid>5693083</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:43:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158410</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2054" sha1="ohtc8vft56v9jtjj138tpp8xq4ftipl" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}}

[[Pilt:Corey Taylor of Slipknot in 2005.jpg|pisi|'''Nimi''' Corey Todd Taylor
'''Sündinud''' 8. detsembril 1973, Des Oines, Iowa, USA

'''Žanr''' ''heavy metal'', ''nu metal'', ''alternative metal'', ''hard rock'', [[alternatiivrokk]]

'''Instrumendid''' vokaal, kitarr, bass, klaver

'''Koduleht''' thecoreytaylor.com
]]
'''Corey Todd Taylor''' (sündinud [[8. detsember|8. detsembril]] [[1973]]) on USA laulja, laulukirjutaja ja näitleja. 

Ta on tuntud ansamblite [[Slipknot]] ja [[Stone Sour]] laulusolistina.

Corey liitus Slipknotiga 1997 aastal, asendades senist lauljat Anders Colsefni. Ta on koostööd teinud paljude teiste tuntud bändide ja artistidega, näiteks Disturbed, Apocalyptica, Junk Beer Kidnap Band, Anthrax, Aaron Lewis, Soulfly ja Korn, kes ka avastas Slipknoti, aitas ja ka mõjutas.

==Diskograafia==
=== Slipknot ===
*''Slipknot Demo'' (1998)
*''[[Slipknot (album)|Slipknot]]'' (1999)
*''[[Iowa (album)|Iowa]]'' (2001)
*''[[Vol. 3: The Subliminal Verses]]'' (2004)
*''[[9.0: Live]]'' (2005)
*''[[All Hope Is Gone]]'' (2008)
*The Gray Chapter (2014)
*We Are Not Your Kind (2019)

=== Stone Sour ===
*''Stone Sour'' (2002)
*''Come What(ever) May'' (2006)
*''Live in Moscow'' (2007)
*''Audio Secrecy'' (2010)

=== Muud tööd ===
* 2000 – [[Snot]] - ''[[Strait Up]]'' (laul &quot;Requiem&quot;)
* 2000 – [[Soulfly]] - ''[[Primitive (album)|Primitive]]'' (laul &quot;Jump Da Fuck Up&quot;)
* 2004 – [[Damageplan]]- ''[[New Found Power]]'' (laul &quot;Fuck You&quot;)
* 2005 – [[Roadrunner United]] (laul &quot;Rich Man&quot;)
* 2007 – [[Apocalyptica]] - ''[[Worlds Collide]]'' (laul &quot;I'm Not Jesus&quot;)
* 2007 – [[Dream Theater]] - ''[[Systematic Chaos]]'' (kõneldud tekst laulus &quot;Repentance&quot;)
* 2009 – [[Steel Panther]] ''[[Feel The Steel]]'' (taustalaul lauludes &quot;Death to All But Metal&quot;, &quot;Asian Hooker&quot; ja &quot;Eyes of a Panther&quot;)
* 2010 – Corey Taylor ''[[XM@$]]''
* 2020 - CMFT Must be Stopped

{{JÄRJESTA:Taylor, Corey}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>ohtc8vft56v9jtjj138tpp8xq4ftipl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Püha Eelkäija skiita</title>
    <ns>0</ns>
    <id>204935</id>
    <revision>
      <id>7158861</id>
      <parentid>6857130</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:40:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7158861</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3239" sha1="stj33uicbdiljrle94czeqnwn7n0ktb" xml:space="preserve">[[Pilt:Ööriku klooster 054.jpg|thumb|Püha Eelkäija skiita endine maja Öörikul, august 2009]]

'''[[Ristija Johannes|Püha Eelkäija]] skiita''' oli [[nunn]]a[[klooster]] [[Saaremaa]]l, mis tegutses aastail 2009–2023. 

== Ajaloost ==
Vastavalt [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Põhikirjale avati [[13. juuni]]l [[2009]] Püha Eelkäija [[skiita]], mis on [[kloostriseadus]]e järgi ajutiselt seotud [[Kreeka]]s Dimitriadose ja Almirose metropoolias Anatoli-Agias asuva Ausa Eelkäija kloostriga. 

Skiita rajati Pärnu ja Saare [[piiskop]]i Aleksandri kanoonilisel nõusolekul (EAÕK PK p.20.4) EAÕK Püha Sinodi esildise alusel. Skiitas meenutatakse jumalikul [[liturgia]]l kohalikku piiskoppi. 

Algselt asus klooster [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Ööriku]] külas. [[2012]]. aastal alustati kolimist [[Pihtla vald]]a [[Reo]] külla. Kloostrihooneks ehitati ümber [[Reomäe Apostel Andrease kirik|Reomäe Apostel Andrease kiriku]] endine preestrimaja. [[Pilt:Skiita_kloostrimaja_reo_külas.jpg|pisi|Skiita uus kloostrimaja Reo külas, 7. august 2012]]
[[Pilt:Skiita_kloostri_kabel_reo_külas.jpg|pisi|Püha Eelkäija skiita kabel, august 2012]]
[[Pilt:Reomäe_Püha_Andrease_kirik_lõunakülg.jpg|pisi|Reomäe Apostel Andrease kirik. Vaade lõunast]]
Kloostri uued ruumid pühitseti [[9. juuni]]l [[2012]] toimunud piiskoplikul liturgial.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160306040522/http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=2667&amp;Itemid=1 Püha Eelkäija skiita jätkab tegevust Reomäel] Meie Kirik, 9. juuni 2012.&lt;/ref&gt;

Reomäe klooster lõpetas tegevuse 2023. aasta märtsis, kui nunnad kolisid Kreeka emakloostrisse tagasi.

2024. aasta novembris avati skiita maal iseseisev [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] klooster nimega '''[[Reomäe klooster|Aulise Eelkäija Ristija Johannese ja püha apostel Andreas Esmakutsutu püha klooster Reomäel]]'''.&lt;ref&gt;[https://saartehaal.postimees.ee/8143687/video-reomae-skiitast-sai-paris-klooster T. Veldre. Reomäe skiitast sai päris klooster. - Saarte Hääl, 28. november 2024]&lt;/ref&gt;

== Tegevus ==
Liturgiaid toimetas skiitas preester [[Toivo Treima]] (1958–2022). 

Skiita [[eestseisja]] on olnud [[skeemanunn]] '''Theofili''' ([[Anu Siinmaa]]). 


==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[[Marjam Vaher]]. [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=1&amp;artid=26265&amp;term=toivo%20treima Saaremaa nunnaklooster valmib jõuluks]. Meie Maa, 30. september 2008
*[[Heli Salong]]. [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=1&amp;artid=30264&amp;term=klooster Nunnade tulemine]. Meie Maa, 12. juuni 2009
*[[Alver Kivi]]. [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=1&amp;artid=30302&amp;term=klooster Nunnaklooster pühitseti sisse]. Meie Maa, 15. juuni 2009
*[[Raul Vinni]]. [http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=41&amp;artid=13846&amp;sec=1&amp;term=skiita Nunnad seadsid end sisse]. Oma Saar, 16. juuni 2009
*Raul Vinni. [http://www.saartehaal.ee/2010/05/25/nunnad-kolivad-oorikult-ara/  Nunnad kolivad Öörikult ära]. [[Saarte Hääl]], 25. mai 2010

{{koord}}

[[Kategooria:Saaremaa vald]]
[[Kategooria:EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkond]]
[[Kategooria:Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]
[[Kategooria:Eesti kloostrid]]</text>
      <sha1>stj33uicbdiljrle94czeqnwn7n0ktb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>José González</title>
    <ns>0</ns>
    <id>213901</id>
    <revision>
      <id>7158692</id>
      <parentid>6252942</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:28:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158692</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4251" sha1="tki14m3zwjzaha9hlix7r2vxuiyk3hm" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} {{Ajakohasta|kuu=august|aasta=2018}}

[[Pilt:José González 2008.jpg|pisi|José González, 2008]]
'''José Gabriel González''' (sündinud [[1978]]) on [[Argentina]] juurtega [[Rootsi]] ''[[indie-folk]]''&lt;nowiki/&gt;'i [[laulukirjutaja]], [[kitarrist]] ja [[laulja]].

== Elulugu ==
[[Göteborg]]i äärelinnast pärit González hakkas muusikaga tegelema 14-aastaselt. Peres oli aastaid olnud [[klassikaline kitarr]], mida keegi ei mänginud, millel Jośe asus omal käel [[biitlid|biitlite]] lugude akorde õppima.

Ta asus mängima [[basskitarr]]i sõprade bändis, mis oli inspireeritud [[Black Flag]]i ja [[Mistfits]]i muusikast. Ta hakkas ka kirjutama muusikat, millest kasvasid välja mitmed tema 2003. aastal ilmunud esikplaadi lood. 

2003. aastal ilmunud &quot;Veneer&quot; saavutas peatselt suurt edu kogu Rootsis ja ka Suurbritannias. González, kes õppis Göteborgi ülikooli doktorantuuris biokeemiat, jättis õpingud pooleli, et pühenduda täiel määral muusikale.

2007. aastal ilmus José Gonzáleze teine täispikk album &quot;In Our Nature&quot;.

== Stiil ==
Olgugi et González on nüüdisajal seotud plaadifirmaga Imperial, on temale omane ''indie''-stiilis salvestusprotsess, mis tagab talle sõltumatu kontrolli lõpptulemuse üle. Mõlemad oma albumid on ta salvestanud kodustes oludes, akustilise kitarri ja üksikute käsimikrofonidega.

González on inspireeritud ladinaameerika muusikast ning see on tuntav ka tema kitarrimängus. Tema lemmikartist on Kuuba folkmuusik Silvio Rodríguez. Esimeseks kontserdielamuseks oli 12-aastaselt The Wailersi kuulamine.

Gonzáleze muusikat võrreldakse tihti Nick Drake'i omaga. Muusikale on omane tehniline kitarrimäng, millesse on põimitud keerulised sõrmitsemismustrid ja rütmid ning malbe meloodiline vokaal. González kasutab harva hispaania häälestust, vaid eelistab pigem muid häälestusi.

Gonzáleze laulusõnad on tihti ühiskonnakriitilised ja poliitilise alltekstiga. Plaadi “In Our Nature” tekstid on mõjutatud Richard Dawkinsi raamatust “The God Delusion” ja Peter Singeri raamatust “Practical Ethics”, mida González luges viimase albumi lindistamisprotsessi vältel. 

== Kaverid ==
Jose González on laialdaselt tuntud omanäoliste kaverite pärast, mis on tihti rohkem kõlapinda saavutanud kui tema enda lood. Kaverite hulgas on [[Massive Attack]]i &quot;Teardrop&quot;, [[Kylie Minogue]]'i &quot;Hand on Your Heart&quot;, [[Joy Division]]i &quot;Love Will Tear Us Apart&quot; ning [[The Knife]]'i &quot;Heartbeats&quot;.

== Teised projektid ==
José González mängib kitarri ja laulab kolmeliikmelises ''indie''-bändis Junip. 2005. aastal andsid nad välja oma esimese EP, esimene album on planeeritud aastasse 2010.

2006. aastal salvestas González Suurbritannia downtempo ansambli Zero 7 albumi &quot;The Garden&quot; jaoks taustalaulu lugudele “Futures”, “Left Behind”, “Today” ja “Crosses”.

2009. aastal osales José González Red Hot Organisationi, HIV ja AIDSi ennetustööga tegeleva organisatsiooni jaoks raha koguva albumi &quot;Dark Was the Night&quot; salvestusel.

== Diskograafia ==
===Albumid===
*Veneer (2003)
*In Our Nature (2007)
* Vestiges &amp; Claws (2015)
* Local Valley (2021)

===EP-d===
*Crosses EP (juuni 2003)
*José González &amp; Jens Lekman Split Tour Single (detsember 2003)
*Remain EP (jaanuar 2004)
*Stay in the Shade EP (juuni 2004)
*Australian Tour EP (november 2005)
*B-Sides Collected EP (november 2006)
*3 EP Collection (september 2007)
*José González &amp; Promise and the Monster Split Tour Single (detsember 2007)

===Singlid===
*Heartbeats (The Knife cover) (jaanuar 2006)
*Crosses (aprill 2006)
*Hand on Your Heart (juuli 2006)
*Down the Line (september 2007)
*Killing for Love (september 2007)
*Teardrop (Massive Attack cover) (november 2007)
*Down the Line (veebruar 2008)
*Killing for Love (jaanuar 2008)
*Cycling Trivialities (märts 2009)

== Välislingid ==
*[http://www.jose-gonzalez.com José Gonzáleze ametlik koduleht] (inglise keeles)
*[http://www.youtube.com/watch?v=s4_4abCWw-w José González “Heartbeats (The Knife cover)”] (Youtube) 
*[http://www.youtube.com/watch?v=8lyqBHiuYIg José González “Fold”] (Youtube)

{{DEFAULTSORT:Gonzales, Jose}}
[[Kategooria:Rootsi muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>tki14m3zwjzaha9hlix7r2vxuiyk3hm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Olev Mihkelmaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>222380</id>
    <revision>
      <id>7158869</id>
      <parentid>7136408</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:54:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158869</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11415" sha1="h34431irf4dj78zqcfx7wr6xp4mtbu3" xml:space="preserve">[[File:Olev Mihkelmaa.JPG|thumb|Olev Mihkelmaa]]
[[Fail:Olev Mihkelmaa at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Olev Mihkelmaa 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Olev Mihkelmaa''' (sündinud [[16. september|16. septembril]] [[1982]] [[Haapsalu]]s) on eesti [[fotograaf]], [[Fotokunst|fotokunstnik]] ja [[fotograafia]] õpetaja.

==Elukäik==
Ta õppis aastatel 2002–2004 [[Tallinna Sidekool]]is ja 2021–2024 [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] fotograafia erialal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://pallasart.ee/korgkoolist/vilistlased/ |vaadatud= |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}&lt;/ref&gt; Alates 2024. aastast õpib ta [[Tallinna Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ühise magistriõppekava järgi kutseõpetajaks. Olev Mihkelmaa töötab vabakutselise fotograafi ja fotokoolitajana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=Fotograaf Olev Mihkelmaa |url=https://www.olev.ee/ |vaadatud= |väljaanne=www.olev.ee |keel=}}&lt;/ref&gt; 

Aastatel 2008–2016 pühendus ta [[Kihnu]] saare pärandkultuuri ja looduse jäädvustamisele, mille tulemusena jõudis koostöös [[Kihnu muuseum]]iga [[Eesti rahvaluule arhiiv|Rahvaluule arhiivi]] üle 12 000 foto ja valmis fotonäitus &quot;Kihnu&quot;.

== Looming ==
* 2003 Tallinna Sidekooli kursuse ühisnäitus Tallinna [[Raevangla fotomuuseum|Raevangla fotomuuseumis]] LEE, kuraator [[Kristel Lukats]]
* 2009 Pärnumaa fotograafide aastanäitus &quot;Pärnumaa foto 2009&quot; Pärnu linnagaleriis ja kontserdimajas&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2009-10-31 |pealkiri=Valik taieseid viiendalt Pärnumaa fotograafide aastanäituselt |url=https://parnu.postimees.ee/181794/valik-taieseid-viiendalt-parnumaa-fotograafide-aastanaituselt |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2009-10-07 |pealkiri=Linnagaleriis avati Pärnumaa fotonäitus |url=https://parnu.postimees.ee/172499/linnagaleriis-avati-parnumaa-fotonaitus |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
* 2010 Pärnu fotoklubi ühisnäitus „Vaba teema“ [[Pärnu Keskraamatukogu]] trepigaleriis, kogu korraldus ja kuraatoritöö&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2010-04-09 |pealkiri=Fotoklubi muljetab vabal teemal |url=https://elu24.postimees.ee/247580/fotoklubi-muljetab-vabal-teemal |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
* 2010 Isikunäitus „Kihnu“ kuraator Kristel Lukats, Tallinna Raevangla fotomuuseumis LEE&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=1. märts 2010 |pealkiri=Olev Mihkelmaa viis Kihnu pildid Tallinnasse näitusele |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kihnuleht20100301.2.20 |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Kihnu Leht}}&lt;/ref&gt; , Kihnu [[Rootsiküla (Kihnu)|Rootsiküla]] Metsamaa talus, [[Lihula Raamatukogu]]s 8. [[Matsalu loodusfilmide festival]]i raames ja detsembris Pärnu Külastuskeskuses.
* 2012 Isikunäitus „Kakuamipüük Kihnus“ [[Kihnu muuseum|Kihnu muuseumis]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012-07-03 |pealkiri=Kihnu peab mere pidu |url=https://parnu.postimees.ee/894702/kihnu-peab-mere-pidu |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; , Kihnu Mere Peol
* 2012-2022 Püsinäitus „Matsalu“, Matsalu Looduskeskuses Penijõel
* 2012 Isikunäitus „Matsalu“ [[Kõmsi rahvamaja|Kõmsi rahvamajas]], Matsalu loodusfilmide festivalil Lihulas&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ilves |eesnimi=Kaie |kuupäev=2012-09-15 |pealkiri=Lihulas näeb filmifestivali raames tipptasemel loodusfotosid |url=https://online.le.ee/2012/09/15/lihulas-naeb-filmifestivali-raames-tipptasemel-loodusfotosid/ |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Lääne Elu |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Huviäratav fotoprogramm 10. Matsalu Loodusfilmide Festivalil |url=https://www.looduskalender.ee/vana/node/14484.html |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Looduskalender.ee |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* 2012 Ühisnäitus &quot;Kaks päeva Kihnu majakavahina. Kihnu puagi pildid&quot; koostöös kunstnik Hedda Peediga Pärnu keskraamatukogu trepigaleriis ja [[Paks Margareeta|Paksus Margareetas]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tobias |eesnimi=Riina |kuupäev=2012-06-13 |pealkiri=Fotograaf Olev Mihkelmaa näitab meremuuseumis pilte Kihnu majakast |url=https://online.le.ee/2012/06/13/fotograaf-olev-mihkelmaa-naitab-meremuuseumis-pilte-kihnu-majakast/ |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Lääne Elu |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012-06-13 |pealkiri=Näitus Eesti Meremuuseumis |url=https://www.sirp.ee/naeitus-eesti-meremuuseumis/ |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt;  
* 2012 Püsinäitus &quot;Läänemaa ja Pärnumaa&quot; Pärnu Haigla õendus- ja hoolduskeskuses&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012-09-13 |pealkiri=Pärnu haigla avab moodsa õendus- ja hoolduskeskuse |url=https://parnu.postimees.ee/971132/parnu-haigla-avab-moodsa-oendus-ja-hoolduskeskuse |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
* 2013 Isikunäitus &quot;Läänemaa pildid&quot; Matsalu loodusfilmide festivalil&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tobias |eesnimi=Riina |kuupäev=2013-09-19 |pealkiri=Matsalu filmifestivalil näeb Läänemaa fotograafide loomingut |url=https://online.le.ee/2013/09/19/matsalu-filmifestivalil-naeb-laanemaa-fotograafide-loomingut/ |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Lääne Elu |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
* 2013 Isikunäitus „Kakuamipüük Kihnus“ RäimeWestil&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=RäimeWest „Liivi lahe räimerajal“ |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/84368458/raimewest-liivi-lahe-raimerajal |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2013-05-15 |pealkiri=Räimepeo peaesineja on kodumere räim |url=https://parnu.postimees.ee/1235316/raimepeo-peaesineja-on-kodumere-raim |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;  
* 2013 Püsinäitus &quot;Pärnumaa&quot; Pärnu Haigla sisekliinikus
* 2014 Grupinäitus &quot;Fookus:Endla!&quot; [[Endla (teater)|Endla teatris]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2014-10-22 |pealkiri=Fotod paljastavad Endla teatri tagatubades toimuva |url=https://kultuur.err.ee/302354/fotod-paljastavad-endla-teatri-tagatubades-toimuva |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-10-22 |pealkiri=Galerii: Endla teatri tagatubadest sündis fotonäitus |url=https://parnu.postimees.ee/2963267/galerii-endla-teatri-tagatubadest-sundis-fotonaitus |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;  
* 2017 Isikunäitus „Fotomaastikud“ Matsalu loodusfilmide festivalil, Lihula valla kohvikutepäeval&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ilves |eesnimi=Kaie |kuupäev=2017-07-29 |pealkiri=Lihulas on täna kohvikutepäev |url=https://online.le.ee/2017/07/29/lihulas-on-tana-kohvikutepaev/ |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Lääne Elu |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2021 Välinäitus „Kasahstan 30“ [[Kadrioru park|Kadrioru pargi]] rosaariumis koostöös Kasahstani suursaatkonnaga, kogu korraldus ja kuraatoritöö
* 2022 Fotonäitus „Kasahstani ajalugu“ Kasahstani suursaatkonnas koostöös Kasahstani suursaatkonnaga, kogu korraldus ja kuraatoritöö
* 2022 Fotonäitus „Kasahstan“ Tallinna keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas koostöös Kasahstani suursaatkonnaga, kogu korraldus ja kuraatoritöö
* 2022 Pallase fotoosakonna ülevaatenäitus „Hortus PallasFoto II“ [[Galerii Pallas|Galeriis Pallas]], osalemine kuraatorite meeskonnas ja tehniline töö&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kaevats |eesnimi=Piret |kuupäev=2022-05-04 |pealkiri=Galeriis Pallas avatakse näitus &quot;Hortus PallasFoto II&quot; |url=https://pallasart.ee/galeriis-pallas-avatakse-fotograafia-naitus-hortus-pallasfoto-ii/ |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}&lt;/ref&gt;   
* 2022 Pallase fotoosakonna ülevaatenäitus „Hortus PallasFoto“ Galeriis Pallas, tehniline abitöö&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=maikenaustin |kuupäev=2022-01-11 |pealkiri=Pallase fotograafia osakonna näitus „Hortus PallasFoto“ Pallase galeriis |url=https://pallasart.ee/pallase-fotoosakond-avab-naitused-pallase-galeriis/ |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}&lt;/ref&gt;  
* 2023 Isikunäitus “Igapäevane pühadus” [[Püha Katariina klooster|Dominiiklaste kloostri]] ristikäigus koostöös katoliku kirikuga Eestis&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Käämer |eesnimi=Lennart |kuupäev=2023-06-30 |pealkiri=Fotonäituse “Igapäevane pühadus” autoril Olev Mihkelmaal on uued näituseideed juba küpsemas |url=https://kolleegium.ee/2023-nr-2/fotonaituse-igapaevane-puhadus-autor-olev-mihkelmaa-lubab-juba-varsti-veel-uhte-usuelu-teemalist-naitust/ |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Kolleegium |keel=et}}&lt;/ref&gt;  
* 2023 Grupinäitus „Aga sul on terve õun“ Galeriis Pallas&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-01-19 |pealkiri=Fotodelt vaatab vastu lihtsaid lätlasi ja varalahkunud eestlasi |url=https://tartu.postimees.ee/7693881/fotodelt-vaatab-vastu-lihtsaid-latlasi-ja-varalahkunud-eestlasi |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;  
* 2023 [[Peeter Linnap|Peeter Linnapi]] isikunäituse „Taevatrepp“ tehniline idee ja teostus&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-01-27 |pealkiri=Peeter Linnap vaatleb surelikkust |url=https://tartu.postimees.ee/7699764/peeter-linnap-vaatleb-surelikkust |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
* 2024 Pallase üliõpilaste ühisprojekt „Ruum/pildiruum“ Galeriis Pallas&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kaevats |eesnimi=Piret |kuupäev=2024-02-21 |pealkiri=Kõrgema Kunstikooli Pallas infokiri 21.02 (nr 4 / 2024) |url=https://pallasart.ee/korgema-kunstikooli-pallas-infokiri-21-02-nr-4-2024/ |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
* 2025 Grupinäitus &quot;Laev Kihnu Virve 10&quot; Kihnu Muuseumis 
* 2025 Grupinäitus &quot;meie majad&quot; Galeriis Pallas&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meie majad. Pallase fotograafia osakonna tudengite ja õppejõudude ühisnäitus. |url=https://noba.ac/et/naitus/meie-majad-pallase-fotograafia-osakonna-tudengite-ja-oppejoudude-uhisnaitus |vaadatud=2025-12-12 |väljaanne=NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

=== Raamatud ===
Fotod raamatutesse:&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est?/aMihkelmaa%2C+Olev%2C+1982-+fotograaf/amihkelmaa+olev+++++1982+fotograaf/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&amp;FF=amihkelmaa+olev+++++1982+fotograaf&amp;1%2C18%2C '''Mihkelmaa, Olev, 1982-, fotograaf''']&lt;/ref&gt; 

* 2024 Kümnendast kahekümnendani : meenutusi Matsalu loodusfilmide festivalidest läbi aegade
* 2023 Eestisse rändama!
* 2021 Minu Kihnu. Külas või külata.
* 2020 Läänemaa kihelkondade rahvarõivad : 19. sajandil ja 20. sajandi alguses
* 2018 Eesti läbi 100 silmapaari 
* 2014 Kihnu kiriku lugu
* 2013 Kadripäev
* 2009 Kihnu kokaraamat

=== Fotoloomingu näiteid ===
&lt;gallery&gt;
Pilt:Riisa raba.JPG
Pilt:Kasari jõgi 1.jpg
Pilt:Matsalu laht.JPG
Pilt:Salevere salumägi 2.JPG
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{Commonscat|Photos by Olev Mihkelmaa|Olev Mihkelmaa}}
*[https://www.olev.ee/ Fotograaf Olev Mihkelmaa koduleht]
* [https://www.olev.ee/fotoblogi/ Fotograaf Olev Mihkelmaa fotoblogi]
*[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3145_3110.html Olev Mihkelmaa. &quot;Naiste rand&quot;] Eesti Loodus, veebruar 2010

{{JÄRJESTA:Mihkelmaa, Olev}}
[[Kategooria:Eesti fotograafid]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>h34431irf4dj78zqcfx7wr6xp4mtbu3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stala &amp; SO.</title>
    <ns>0</ns>
    <id>224264</id>
    <revision>
      <id>7158275</id>
      <parentid>6863584</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:00:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158275</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2987" sha1="ljfhdfcon93hiwfs41epux1vmc7923u" xml:space="preserve">'''Stala &amp; SO.''' on meloodilist [[rokkmuusika|rokki]] viljelev [[Soome]] ansambel. 

Bänd on asutatud [[1997]]. aastal ning selle juht on laulja Stala ehk [[Sampsa Astala]], kes laulukirjutaja ja produtsendina on teinud koostööd paljude artistidega. Algselt oli bändi nimeks '''So.''', aga kuna bändi laulja Stala plaanis ka omanimelist sooloalbumit, aga muusikat tegev bänd oleks sama olnud, saigi bändi nimeks 2010. aastal Stala &amp; So.&lt;ref&gt;[http://twitter.com/KitaStala/status/24209504669278209 Sampsa Astala (KitaStala) on Twitter]&lt;/ref&gt;

==Eurovisioonil==
2011. aastal osales bänd ka Soome Eurovisiooni eelvoorus &quot;Euroviisut&quot; looga &quot;Pamela&quot;. Bänd esines 3. poolfinaalis 28. jaanuaril, kus sai edasi ka 12. veebruaril toimuvasse finaali [[Turu]] linnas. Sealt aga edasi superfinaali ehk kolme parema sekka ei pääsetud. &quot;Üks meie sõber kuulis lugu ja soovitas osaleda avalikul konkursil. Osalejaid oli kokku 270 ja nende seast pääsesid lood poolfinaali. Üllatuseks olime me üks nendest,&quot; ütlesid Sami J. ja Stala bändist. Viimased on koos õppinud ka Orimattilas muusikatehnoloogiat. &lt;ref&gt;[http://www.karkkilalainen.fi/Uutiset/Paikallisuutiset/Stala-SO.-bandi-euroviisuehdokkaana Stala &amp; SO. -bändi euroviisuehdokkaana]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

==Stala &amp; So. 2011– ==
2011. aasta veebruaris ilmus bändi esimene album &quot;It Is So.&quot;, mis septembris ja oktoobris ilmus nii Jaapanis, Kagu-Aasias, Saksamaal kui ka Põhja-Ameerikas. 2011. aasta sügisel ilmus EP &quot;Gimme Five&quot; viie uue looga. 

2012. aasta märtsis läks Stala &amp; SO. Euroopa turneele USA bändiga Vain ning esineti Suurbritannias, Saksamaal, Belgias, Rootsis ja Norras. Pärast Euroopa turneed algas lugude kirjutamine uue albumi jaoks ning sai alguse koostöö Ameerika produtsendiga Beau Hill. Uus album &quot;Play Anohter Round&quot; ilmus 2013. aasta veebruaris. &lt;ref&gt;[http://www.escape-music.com/coming.htm]&lt;/ref&gt;

==Albumid==
*[[It Is So.]] (2011)
*[[Gimme Five]] ([[Extended play|EP]]) (2011)
*[[Play Another Round]] (2013)
*[[Naughty Or Nice]] ([[Extended play|EP]]) (2013)

==Koosseis==
Praegu{{millal}} kuuluvad bändi koosseisu:

*Stala ([[Sampsa Astala]]) – vokaal
*Nick Gore ([[Niko Hurme]]) – basskitarr, taustalaul
*Hank – trummid
*Sami J. – soolokitarr, taustalaul
*Pete Vaughn – rütmikitarr, taustalaul

== Välislingid ==
* [http://www.stalaso.com/ Stala &amp; SO. koduleht]
* [http://www.twitter.com/stalaso/ Bändi Twitter]
* [http://www.facebook.com/stalaso/ Bändi Facebook]
* [http://www.myspace.com/showbyso/ Bändi Myspace]
* [http://twitter.com/KitaStala/status/24209504669278209 Sampsa Astala (KitaStala) Twitteris]
* [http://www.karkkilalainen.fi/Uutiset/Paikallisuutiset/Stala-SO.-bandi-euroviisuehdokkaana Stala &amp; SO. -bändi euroviisuehdokkaana] 
* [http://www.levykauppax.fi/artist/stala_so/it_is_so/ Stala &amp; So. : It Is So. – Levykauppa Äx] 
* [http://www.escape-music.com/coming.htm]

[[Kategooria:Soome ansamblid]]</text>
      <sha1>ljfhdfcon93hiwfs41epux1vmc7923u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eduard Beckmann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>226202</id>
    <revision>
      <id>7158482</id>
      <parentid>7101026</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:22:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7158482</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2221" sha1="1k25w6fwgw5wf6mofb5q7adhk3gonsz" xml:space="preserve">'''Eduard Beckmann''' (ka '''Gustav Eduard Beckmann'''; 23. juuni/[[5. juuli]] [[1868]] [[Kaavere (Põltsamaa)|Kaavere]], [[Põltsamaa kihelkond]] – [[22. juuni]] [[1939]] [[Tallinn]]) oli eesti vaimulik.

Õppis aastatel [[1888]], [[1889]]–[[1891]] ja [[1892]]–[[1893]] [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas; õpingute vahepealsel ajal töötas koduõpetajana. Oli prooviaastal [[Tallinna Jaani kogudus]]es [[Karl Woldemar Emil Grohmann]]i juures. Ordineeriti [[6. aprill]]il ([[vkj]] [[paastumaarjapäev]]al) [[1895]] Moskva Peeter-Pauli kirikus õpetajaks.

Oli aastatel [[1895]]–[[1899]] [[Irkutsk]]i koguduse õpetaja (aastatel [[1895]]–[[1896]] oli ta ka sõjaväevaimulik). Samuti hooldas ta (aastani [[1900]]) vaimulikult kõiki Ida-Siberi sunnitöövanglaid&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1939/06/26/57 Kirikuõp. E. Beckmann surnud], Uus Eesti, nr. 169, 26. juuni 1939&lt;/ref&gt;. Aastatel [[1901]]–[[1921]] oli ta Venemaal, peamiselt [[Peterburi]]s mitmel usulisel ja kiriklikul tööalal ametis (näiteks oli aastatel [[1904]]–[[1914]] Peterburi linnavikaar, samuti oli ta usuõpetajaks mitmetes koolides). Opteerus aastal [[1921]] Eestisse.

Oli aastatel [[1924]]–[[1939]] (alates [[8. aprill]]ist [[1924]]) [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e abiõpetaja. Lisaks sellele töötas ta aastani [[1932]] usuõpetajana. Samuti oli ta tegev vanglavaimulikuna. Konsistooriumi poolt nimetati Eduard Beckmann vanglaõpetajate seenioriks&lt;ref&gt;Erik Amburger &quot;Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands&quot; vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Konrad Veem]]. Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon. EVR Stockholm, 1988&lt;/ref&gt;.

Eduard Beckmann maeti [[24. juuni]]l [[1939]] [[Kopli kalmistu]]le&lt;ref&gt;Eesti Kirik (ajaleht),  29. juuni 1939 (lk 4)&lt;/ref&gt;.

== Isiklikku ==
Tema tütar [[Renate Beckmann]] oli arst.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Beckmann, Gustav Eduard}}
[[Kategooria:Tallinna Püha Vaimu koguduse vaimulikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Kopli kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1873]]
[[Kategooria:Surnud 1939]]</text>
      <sha1>1k25w6fwgw5wf6mofb5q7adhk3gonsz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Netimärkmik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>226462</id>
    <revision>
      <id>7158601</id>
      <parentid>7023750</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T01:12:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158601</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30649" sha1="e2mveej4z9w0q4jesm5qyyemozwjcmk" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:HP 2133 Mini-Note PC (side).jpg|pisi|HP 2133 Mini-Note minisülearvuti A4-formaadis raamatuga]]
[[Pilt:HP 2133 Mini-Note PC (front view compare with pencil).jpg|pisi|HP 2133 Mini-Note minisülearvuti tavalise hariliku pliiatsiga. Sellel mudelil on 8,9-tolline kuvar]]
'''Netimärkmik'''&lt;ref name=akit/&gt;&lt;ref name=oxf/&gt; ([[inglise keel|inglise]] ''netbook'') ehk '''minisülearvuti''' on väike, kerge ja odavama hinnaklassi [[sülearvuti]].&lt;ref name=&quot;btwsj&quot; /&gt;

Minisülearvutite populaarsus sai alguse 2007. aastal, kui [[Asus]] esitles Computex Taipei IT-messil esimest korda oma [[Asus Eee PC]] 701 mudelit. See sisaldas vaid 4 GB &quot;kõvaketast&quot; flash-kaardil, Intel Celeron M900 protsessorit, 512 MB mälu ja 7-tollist ekraani. Minisülearvutite esimene ülesanne on kasutajale pakkuda [[Internet]]ti, peamiselt [[Wi-Fi]]-ühendust kasutades, kuid enamasti on võimalik ka võrgujuhtme kasutamine. Minisülearvuti on ekraanidiagonaaliga 5&lt;ref name=&quot;RVpmw&quot; /&gt; kuni 12 tolli,&lt;ref name=&quot;l1AwB&quot; /&gt; keskmiselt 1&amp;nbsp;kg raskune ja tihti odavam teistest sülearvutitest.&lt;ref name=&quot;pricegrabber&quot; /&gt;

Alates 2007. aastast on minisülearvutite ekraanid muutunud suuremaks ja üha enam väikeste sülearvutite sarnaseks. 2009. aasta augustis teatas CNET, võrreldes [[Dell]]i sülearvuteid ja Delli minisülearvuteid: &quot;Need ei ole muud kui väiksemad, odavamad sülearvutid. Need on niivõrd sarnased, et tavaostja ei saa aru, miks üks on teisest parem. Kokkuvõttes – tavaline sülearvuti ei erine enam minisülearvutist.&quot;&lt;ref name=&quot;cnnogg&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
[[Pilt:ASUS Eee White Alt.jpg|pisi|ASUS Eee PC 700, esimene masstoodangusse toodud minisülearvuti 7-tollise ekraaniga]]
[[Pilt:Netbook popularity in 2008 (PriceGrabber).png|pisi|Minisülearvutite populaarsus sülearvutite turul 2008. aasta teisel poolel PriceGrabber andmetel]]
Minisülearvutite algus ulatub juba 1990. aastate keskpaika. 1997. aasta märtsis tutvustas Apple Computer eMate 300, mille tootmine lõpetati 1998. aastal Steve Jobsi tagasi tulles. Kuigi hiljem toodeti väikseid, kaasaskantavaid Interneti kasutusvõimalustega arvuteid (Palm Foleo ja Psioni OLPC XO-1), hakati kasutama terminit &quot;minisülearvuti&quot; alles 2007. aastal, kui Asus tuli välja Asus Eee PC-ga. Algselt turule tulnud mudel oli 23x17 cm, kaalus 0,9&amp;nbsp;kg ja oli 7-tollise (18&amp;nbsp;cm) ekraaniga. [[Sõrmistik|Klaviatuur]] on umbes 85% tavalisest klaviatuuri suurusest.&lt;ref name=&quot;PCMag2&quot; /&gt; Pärast EE PC-d tuli Everex välja [[Linux]]il baseeruva CloudBookiga. [[Windows XP]] ja [[Windows Vista]] operatsioonisüsteemid olid samuti esindatud MSI mudelis Wind.

OLPC ('üks sülearvuti lapse kohta') projekti – tuntud oma innovaatilisuse poolest toota kestvaid, odavaid ja energiasäästlikke minisülearvuteid arengumaadele – peetakse üheks peamiseks teguriks, mis pani suuremaid riistvaratootjaid valmistama odavaid minisülearvuteid. Kui esimene ASUS Eee PC müüs üle 300 000 minisülearvuti nelja kuuga, siis Dell ja Acer ei jäänud passima, vaid tulid turule oma odavate minisülearvutitega. OLPC XO-1 oli tekitanud iseendale konkurendid – arengumaadel tekkis võimalus valida tarnijate vahel, kelle odavama hinnaklassiga minisülearvutit nad eelistavad.&lt;ref name=&quot;URhx2&quot; /&gt;

2008. aasta lõpuks hakkasid minisülearvutid tavalistelt sülearvutitelt turgu üle võtma.&lt;ref name=&quot;pcLEe&quot; /&gt; Minisülearvutite tootmine sai võimalikuks tänu riistvara arengule, mis rahuldas enamiku PC kasutajate vajadusi – varasemad katsed tuua turule minisülearvuteid olid ebaõnnestunud just piiratud tehniliste võimaluste ja kalli tehnika pärast. Seda illustreerib fakt, et tüüpilise minisülearvuti jõudlus on samal tasemel 2001. aasta keskmise lauaarvutiga ning maksab neli korda vähem. Kuna sellisest jõudlusest piisab enamikule kasutajatest, tekkis vajadus vähem mahukate programmide järele nagu [[Google]] Chrome. Hinnanguliselt 30 korda rohkem minisülearvuteid müüdi 2008. aastal (11,4 miljonit, millest 70% Euroopas),&lt;ref name=&quot;C8srK&quot; /&gt; kui 2007. aastal (400 000).&lt;ref name=&quot;ee2009-01-10&quot; /&gt; 2009. aastaks loodeti müüa 35 miljonit ja 2013. aastaks 139 miljonit.&lt;ref name=&quot;yH6nS&quot; /&gt; Sellist trendi kindlustab veebipõhiste rakenduste, mobiilse Interneti ja majandussurutise mõju.&lt;ref name=&quot;4w2yx&quot; /&gt;

Austraalias Uus-Lõuna-Walesi osariigis varustas kohalik haridusministeerium koostöös Lenovoga riiklike keskkoolide õpilasi 2009. aastal tasuta Lenovo S10 ja 2010. aastal Lenovo Mini 10 minisülearvutitega, kuhu oli eelinstallitud Microsoft Office ja Adobe Systemsi Creative Suite 4. Jagatud Netbookidel jookseb Windows 7 Enterprise. Arvutitele on lisatud ka jälitamisseade, mis aitab arvuti varguse või kaotamise puhul üles leida. Pärast keskkooli lõpetamist saavad õpilased minisülearvutid endale.

Kreeka varustas kõiki 13-aastaseid õpilasi ja õpetajaid tasuta nimisülearvutitega 2009. aastal.&lt;ref name=&quot;Y4jJO&quot; /&gt; Neile anti 450-eurone kupong, millega nad said vabal valikul riigisiseselt suvalisest arvutipoest soetada endale sobiva minisülearvuti. Nendele arvutitele pandi peale Windows XP (või uuem Windowsi versioon) või Linux, viirustõrjeprogramm, õpiprogrammide paketid ja vanemliku kontrolli programmid. Samuti toetasid need juhtmevaba Internetti.
 
[[Microsoft]] ja Intel on üritanud hoida minisülearvuteid kindlates piirides, et need ei võtaks turul üle tavaliste sülearvutite ja personaalarvutite kohta. Sellest hoolimata lubavad tootjad aga aeg-ajalt välja tulla aina võimsamate minisülearvutitega.&lt;ref name=&quot;WOgzf&quot; /&gt;

2008. aasta lõpus olid tüüpilise minisülearvuti omadused järgmised: kaalus 1,4&amp;nbsp;kg; ekraanidiagonaal 9 tolli (23&amp;nbsp;cm); traadita side ühendusega Internetti ühendatav; Linuxi või Windows XP operatsioonisüsteemiga; Intel Atom protsessoriga; maksis alla 400 USD.&lt;ref name=&quot;fortune&quot; /&gt; 2009. aasta keskel olid tüüpilise minisülearvuti omadused järgmised: 1,2&amp;nbsp;kg; hind kuni 300 USD; 10-tollise (25&amp;nbsp;cm) ekraanidiagonaaliga; 1 GB RAM-iga; 160 GB kõvakettaga; juhtmevabasse internetti ühilduv ja ka mobiilsesse internetti ühilduv.&lt;ref name=&quot;EKvc0&quot; /&gt; Nõudlus oli aga suuremate ekraanide järgi, mille tulemusena kasvas ekraani suurus 7 tollist (18&amp;nbsp;cm-st) algupärasel Asus Eee PC 700-l, 12-tolliseks (30,5&amp;nbsp;cm) mudelitel 2009. aasta suvel.&lt;ref name=&quot;TKBOA&quot; /&gt;

==Kaubamärk==
1996. aastal hakkas Psion taotlema kaubamärki netBooki tootesarjale, mis ilmus 1999. aastal.&lt;ref name=&quot;zPfat&quot; /&gt; Kaubamärk saadi, aga Psioni minisülearvutid ei kogunud populaarsust&lt;ref name=&quot;arstechnica.com&quot; /&gt; ning tootmine seisati (kuigi jätkati kasutajatele lisaseadmete ja klienditeeninduse pakkumist).

Psion on Delli ja Inteliga netBooki kaubamärgi pärast kohut käinud. 2. juunil 2009 teatas Psion, et annab netBooki kaubamärgi vabaks ning lubab kolmandatel osapooltel seda kaubamärki kasutada ka tulevikus.

==Riistvara==
[[Pilt:MSI Wind MB1.jpg|pisi|MSI Wind minisülearvuti [[emaplaat]] [[Intel Atom]]i protsessoriga]]
Minisülearvutite riistvara ei ole enamasti nii võimas kui tavalistel sülearvutitel. Mõnel minisülearvutil pole isegi tavapärast kõvaketast.&lt;ref name=&quot;4JXyW&quot; /&gt; Sellised minisülearvutid kasutavad pooljuhtkettaid (Solid State Drive), mis kasutavad vähem elektrit, on kiiremad ja kergemad, aga väiksema mahuga (näiteks 32, 64 või 128 GB).

Kõik tänapäeval toodetavad minisülearvutid toetavad Wi-Fi juhtmevaba internetti ja paljusid saab kasutada mobiiltelefoni interneti levialas (näiteks 3G).&lt;ref name=&quot;Uz9IB&quot; /&gt;

===Protsessorite arhitektuur===
====x86====
Enamik [[Asus|Asuse]], BenQ, Delli, [[Toshiba]] ja Aceri minisülearvutitest kasutab Intel Atomi sülearvuti protsessoreid (näiteks N270 1,6&amp;nbsp;GHz või N280 1,66&amp;nbsp;GHz, aga ka 1,66&amp;nbsp;GHz N450 seeria protsessoreid, kuhu on integreeritud graafika). VIA Technologies C7 protsessorid on kasutusel aga peamiselt HP&lt;ref name=&quot;AL2BS&quot; /&gt; ja Samsungi minisülearvutites.&lt;ref name=&quot;XJDqW&quot; /&gt; VIA on disaininud ka Nano mudeli, mis on x86-64-ühilduva arhitektuuriga. Nano arhitektuuri kasutab näiteks Samsung NC20. Mõned väga odavad minisülearvutid kasutavad [[süsteemikiip|süsteemikiibil]] Vortex86 protsessorit, mis on väga väikse jõudlusega. AMD andis välja minisülearvutitele mõeldud protsessori 2010. aastal, mis on Asus Eee PC 1015T-l ja paljudel teistel minisülearvutitel.&lt;ref name=&quot;ATgzU&quot; /&gt;

=====Võrdlus=====
Definitsiooni järgi on minisülearvutite protsessorid väikese jõudlusega. Näiteks tavaliselt Core 2 Duo T5600, 1,83&amp;nbsp;GHz, 2 MB L2-vahemäluga, mida kasutatakse sülearvutites, millel on PassMarki tulemus umbes 1000 punkti. Alljärgnevas tabelis on kõige levinumate minisülearvutite protsessorite võrdlus:&lt;ref name=&quot;sFw7F&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
! Tootja !! Nimi !! Taktsagedus/[[GHz]]!![[L2 cache|L2-vahemälu]]/[[Kilobyte|kB]] !! [[Thermal Design Power|TDP]]/[[Watt|W]] !! Viide !! Keskmine&lt;br /&gt;PassMarki tulemus
|-
| [[Intel]] || Atom N270 || 1,6 || 512 || 2,5 ||[http://processorfinder.intel.com/details.aspx?sSpec=SLB73] || 310
|-
| Intel || Atom N450 || 1,66 || 512 || 5,5 ||[http://ark.intel.com/Product.aspx?id=42503] || 320
|-
| Intel || Atom N550 || 1,5 || 1024 || 8,5 ||[http://ark.intel.com/Product.aspx?id=50154] || 563
|-
| [[AMD]] || Athlon Neo MV-40 || 1,6 || 512 || 15 || [http://products.amd.com/en-ca/NotebookCPUDetail.aspx?id=513&amp;f1=&amp;f2=&amp;f3=&amp;f4=&amp;f5=&amp;f6=&amp;f7=&amp;f8=&amp;f9=] || 391
|-
|}

====ARM====
ARM Holdings arendab ja toodab mikroprotsessorite tehnoloogiaid väikese energiakulu ja hinnaga, mis on minisülearvutite puhul ideaalseks lähtekohaks. Näiteks hiljutine ARM Cortex-A9 MPCore seeria protsessorituumad on kiidetud ARMi poolt kui alternatiivne platvorm x86 minisülearvutitele. ARM kiipide tootja on ennustanud, et 2012. aastaks töötavad pooled minisülearvutid ARMi kiipidelt.&lt;ref name=&quot;4ay0c&quot; /&gt;

====MIPS====
Mõned minisülearvutid kasutavad MIPS arhitektuuriga ühilduvaid protsessoreid. Need on näiteks Skytone Alpha 400s ja Gdiumi minisülearvutites, mis kasutavad 64-bitist Loongson protsessoreid, mis on võimelised 400 miljoniks käsuks sekundis.&lt;ref name=&quot;FETBB&quot; /&gt;

==Operatsioonisüsteemid==
===Windows===
2009. aasta jaanuaris oli USA-s üle 90% minisülearvutitest [[Windows XP]]-ga,&lt;ref name=&quot;pcw-linux&quot; /&gt; mille Microsoft oli müünud 15–35 dollariga minisülearvuti kohta.&lt;ref name=&quot;g7ci5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;k2gfU&quot; /&gt; Microsoft on laiendanud Windows XP kättesaadavust hästi odavatele personaalarvutitele juunist 2008 kuni juunini 2010.&lt;ref name=&quot;ZXX6F&quot; /&gt; Samas kehtis allahinnatud litsents ainult vähendatud suuruse ja funktsionaalsusega minisülearvutitele, mis tagas odavate personaalarvutite, lauaarvutite ja tavaliste sülearvutite müügi jätku. Samas aitas see ka hoiduda Linuxi kasutamisest minisülearvutitel.&lt;ref name=&quot;r7yea&quot; /&gt; 2009. aastast hakkas Microsoft pakkuma ka [[Windows 7]] Starterit minisülearvutitele.&lt;ref name=&quot;P57bg&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;0QHCE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AcriV&quot; /&gt;

===Linux===
[[Pilt:Tux.svg|pisi|50px|Linuxi logo]]
2009. aasta novembri seisuga hinnati kohandatud Linuxi operatsioonisüsteemidega minisülearvutite arvuks 32% kogu maailma minisülearvutitest,&lt;ref name=&quot;computerworld-linux&quot; /&gt; mis tähendab populaarsuselt teist kohta Windowsi järel. Kuna Linuxi tarkvara installitakse tarkvara &quot;varamust&quot; (repository), siis ei vaja Linux tarkvara paigaldamiseks optilist lugerit.

2010. aasta augusti seisuga ei installi ega toeta suuremad minisülearvutite tootjad USA-s Linuxit. Sellise muutuse põhjus on segane, kuigi samal ajal muutus kättesaadavamaks Windows 7 Starter. Nišiturgudele suunatud tootjad nagu System 76 ja ZaReason aga jätkavad Linuxi kasutamist oma toodetes.

Minisülearvutid on andnud lükke Linuxi arendamiseks ja optimeerimiseks väiksematele ekraanidele ja piiratud võimsusega Atomi protsessoritele, mis tavaliselt minisülearvutites on. Sellistele süsteemidele sobivad on näiteks Ubuntu Netbook Edition, EasyPeasy ja Jolicloud. Algselt Inteli poolt toetatud Moblin on ka nüüd Linuxi toele üle läinud. Mõlemad (Jolicloud ja Moblin) on pigem orienteeritud suhtlusele kui kontoritööle. Inteli spondeeritud beetaversioon Moblin 2.0-st tuli välja 2009. aasta sügisel.

====Android====
Google'i opsüsteemi [[Android]], mis algselt töötati välja mobiiltelefonide jaoks, on demonstreeritud töötamas ASUS Eee PC-l.&lt;ref name=&quot;u2AsO&quot; /&gt; ASUS on palganud insenerid arendamaks Androidil baseeruvat minisülearvutit.&lt;ref name=&quot;F02Ty&quot; /&gt; Freescale on samuti teatanud plaanist anda välja odav ARM-arhitektuurile loodud minisülearvuti, millel jookseb Android.&lt;ref name=&quot;Jnc9o&quot; /&gt;

2009. aasta juulis algatati uus projekt, mille eesmärk on pakkuda vabavaralist lahendust Androidi x86-le, ennekõike minisülearvutitele.&lt;ref name=&quot;Q8X9d&quot; /&gt;

====Chrome OS====
Google'i uus operatsioonisüsteem Chrome OS on juba osadele minisülearvutitesse laaditud. Neid arvuteid nimetatakse Chromebookideks.

===Mac OS X ja iOS===
OSx86 projekti tulemusel on [[Mac OS X]]-i demonstreeritud mitmel minisülearvutil.&lt;ref name=&quot;Lg0sE&quot; /&gt; [[Apple]] on kaevanud mitme veebiportaali peale (sh Wired ja Youtube), kes jagavad informatsiooni, kuidas installida OS X arvutile, mis pole Apple'i riistvara, kes on tulemusena sellekohase sisu maha võtnud.&lt;ref name=&quot;ziXlf&quot; /&gt; Üks artikkel nimetas minisülearvutit, millel jooksis OS X, Hackintoshiks.&lt;ref name=&quot;FJ6SX&quot; /&gt;

===Muud===
Minisülearvutitel on demonstreeritud ka selliseid operatsioonisüsteeme nagu [[NetBSD]], [[FreeBSD]], [[OpenBSD]], [[MeeGo]] ja Darwin.{{viita}}

==Kasutus==
2009. aasta juunis tehtud uuring näitas, et 60% minisülearvutite omanikest ei võta seda kunagi kodust kaasa.&lt;ref name=&quot;tevFp&quot; /&gt; Teine uuring 2009. aasta septembris näitas, et kõigist kaasaskantavate arvutite tarnetest moodustasid minisülearvutid ligi 20%.&lt;ref name=&quot;TRKVx&quot; /&gt;

Eraldi &quot;laste&quot; minisülearvuti tuli välja Disney brändi all. Nende odavust (väiksem risk), DVD-mängija puudumist (vähem lõhkuda) ja väiksemat klaviatuuri (lapse käele mugavam suurus) on peetud olulisteks sihtturu eelisteks. Selliste minisülearvutite põhiliseks puuduseks on videoülekannete laadimise ja esitamise kehv kvaliteet ja isegi lihtsate mängude jaoks vähene kiirus.

==Minisülearvutid hariduses==
Minisülearvutite kasutatavuse tõus hariduses on mitmeti selgitatav. Vajadus valmistada lapsi ette 21. sajandi elustiiliks, sajad uued veebist kättesaadavad õppevahendid ja kasvav surve õpilasekesksemaks õppeks on kolm suurimat tegurit, mis on minisülearvutite kasutatavust koolides kasvatanud. Dell oli esimeste seas, kes viis masstootmisse haridussektorile mõeldud minisülearvutid.

Minisülearvutid pakuvad selgeid eeliseid hariduse andmisel. Esiteks on need kompaktsed ja kerged, sobides seega nii õpikeskkonda kui ka lihtsustades oma kaasaskantavust. Samuti on minisülearvutid odavad, mis on kergenduseks koolide eelarvetele. Hoolimata odavusest ja väiksusest saab minisülearvutiga teha enamikku koolitöös vajalikust, näiteks saab teha tekstitöötlust, luua ja redigeerida esitlusi, kasutada internetti, esitada multimeediat ja hallata fotosid.&lt;ref name=&quot;HqxvY&quot; /&gt;

===Kasutus klassiruumides===
Minisülearvutitel on potentsiaali muuta õpilase ja õpetaja vahelist suhtlust ning need omavad praktilist kasutust klassiruumides. Pilvandmetöötluse tähtsus koolides on kasvamas. Pilvandmetöötlus välistab paljud tehnikaga seotud mured, mis on saanud tavaliseks kooli ja kodu arvutitel. Näiteks andmekadu arvuti rikki minemisel jne. Kuna peaaegu kõigil minisülearvutitel on juhtmevaba interneti võimalus, siis on võimalik ka täielik juurdepääs tasuta veebirakendustele ja serveritele.

====Tegevusalad====
Minisülearvutid sobivad õpetamiseks juba alates lasteaiast. Minisülearvutid sobivad näiteks:

*klassi ajaveebi uudiste või teadaannete ülespanemiseks
*klassi informatsiooni ülespanemiseks Vikidesse
*[[Veeb 2.0]] tegevusteks
*uurimistöödeks või andmeanalüüsiks
*interaktiivseteks internetidebattideks või -aruteludeks
*harivateks mängudeks, mälu arendamise ülesanneteks
*loomaks või kuulamaks harivaid ülekandeid
*tekstitöötluseks
*ettekannete tegemiseks
*juurdepääs veebiõpikutele ja ülesannetele
*isikliku kalendri ja ajaplaani tegemiseks
*koostööks pilvandmetöötluse kaudu

===Mõju õppetööle===
Minisülearvutite kasutamisel klassiruumides on palju eeliseid, aga neid on kõige rohkem siis, kui iga õpilase kohta on üks arvuti.&lt;ref name=&quot;Gulek Demirtas&quot; /&gt; Uuringud on näidanud, et sülearvutitega õpilased töötavad enam ja kõrgema kvaliteediga, omavad ligipääsu rohkemale informatsioonile, mis arendab andmete analüüsivõimet ja õpilastekeskne õppimine on kergemini saavutatav.

==Nutiarvuti==
Nutiarvuti (inglise ''smartbook'') on mobiilne seade, mis omadustelt jääb kuhugi [[nutitelefon]]ide ja minisülearvutite vahele. Mõned omadused on sarnased nutitelefonide omadustega (töötab pidevalt, aku pikk tööaeg ühe laadimisega, [[3G]]-ühendust toetav, [[GPS]]), aga seade on suurem ja täisklaviatuuriga. Nutiarvutid on ette nähtud töötamiseks veebirakendustega.&lt;ref name=&quot;guardian&quot; /&gt; Nutiarvuteid müüakse üldiselt mobiilsideoperaatorite kaudu.&lt;ref name=&quot;citation3&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Pihuarvuti]]
* [[Nutitelefon]]
* [[Personaalarvuti]]
* [[Sülearvuti]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=akit&gt;{{cite web|url=https://akit.cyber.ee/term/6948-netbook#t_6948 |title=netimärkmik |date= |accessdate=11.05.2018 |publisher=Cybernetica|quote=olemus // võrguarvuti väikese sülearvuti kujul}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=oxf&gt;{{cite web |url=https://en.oxforddictionaries.com/definition/netbook |title=netbook |trans-title= |date= |accessdate=11.05.2018 |publisher=[[Oxford English Dictionary|Oxford Living Dictionaries]] |language=en |quote=A small laptop computer designed primarily for accessing Internet-based applications |archive-date=11.05.2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180511215323/https://en.oxforddictionaries.com/definition/netbook |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;btwsj&quot;&gt;{{cite news | title = Cheap PCs Weigh on Microsoft | publisher = Business Technologies, The Wall Street Journal, December 8, 2008 | url = http://blogs.wsj.com/biztech/2008/12/08/cheap-pcs-weigh-on-microsoft/ | access-date = 2010-12-07 | archive-date = 2009-04-22 | archive-url = https://web.archive.org/web/20090422132517/http://blogs.wsj.com/biztech/2008/12/08/cheap-pcs-weigh-on-microsoft/ | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RVpmw&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170705011241/http://www.elitezoom.com/umid-netbook-only-48-display.html UMID Netbook Only 4.8″].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l1AwB&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100302153021/http://www.mobilewhack.com/asus-set-to-release-101-inch-netbook-in-japan/ Asus Set to Release 10.1 Inch Netbook in Japan].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pricegrabber&quot;&gt;{{cite book |title=Netbook Trends and Solid-State Technology Forecast |publisher=pricegrabber.com |pages=7 |url=https://mr.pricegrabber.com/Netbook_Trends_and_SolidState_Technology_January_2009_CBR.pdf|accessdate=28.01.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cnnogg&quot;&gt;{{cite news | title = Time to drop the Netbook label | publisher = CNN, Erica Ogg, August 20, 2009 | url = http://www.cnn.com/2009/TECH/ptech/08/20/cnet.drop.netbook.label/index.html | accessdate=20.05.2010 | date=20. august 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PCMag2&quot;&gt;{{cite web |title = Netbooks vs. Notebooks |publisher = PCMagazine.com, Tim Bajarin, September 12, 2008 |url = http://www.pcmag.com/article2/0,2817,2330274,00.asp}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;URhx2&quot;&gt;Kraemer et al.: &quot;One Laptop Per Child: Vision vs. Reality&quot;, ''Communications of the ACM'', June 2009.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pcLEe&quot;&gt;{{cite web |url=http://hardware.slashdot.org/article.pl?sid=08/10/04/1827200 |title=&quot;Netbooks&quot; Move Up In Notebook Rankings |accessdate=23.10.2008 |author=Ian Lamont |date=4. oktoober 2008 |work=Slashdot}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C8srK&quot;&gt;[http://www.umpcportal.com/2008/11/70-of-netbook-sales-are-in-europe 70% of Netbook sales are in Europe].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ee2009-01-10&quot;&gt;[http://www.eetimes.com/news/latest/showArticle.jhtml?articleID=212701251 Analysis: Did Intel underestimate netbook success?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yH6nS&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110707074650/http://www.abiresearch.com/press/1355-35+Million+Netbook+Shipments+Expected+in+2009:+An+Era+Begins ABI Research: 35 Million Netbook Shipments Expected in 2009: An Era Begins] [[ABI Research]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4w2yx&quot;&gt;http://www.liliputing.com/tag/economy&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y4jJO&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.digitalaid.gr/defaulteng.asp |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-12-07 |arhiivimisaeg=2009-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090531183644/http://www.digitalaid.gr/defaulteng.asp |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WOgzf&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.computerworld.com/action/article.do?command=viewArticleBasic&amp;articleId=9130757 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-12-07 |arhiivimisaeg=2007-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070302144543/http://www.computerworld.com/action/article.do?command=viewArticleBasic |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fortune&quot;&gt;{{cite news |title = Tech's hope in 2009 – or curse? |publisher = Fortune Magazine, December 24, 2008, Jon Fortt |url = http://money.cnn.com/2008/12/24/technology/fortt_netbooks.fortune/index.htm |date = 24. detsember 2008 |accessdate = 20.05.2010 |archive-date = 6.06.2011 |archive-url = https://web.archive.org/web/20110606080922/http://money.cnn.com/2008/12/24/technology/fortt_netbooks.fortune/index.htm |url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EKvc0&quot;&gt;{{cite news |url=http://seattletimes.nwsource.com/html/businesstechnology/2009579304_ptmacc01.html |work=The Seattle Times |title=Netbooks' price, size make them a worthy Apple rival |first=Glenn |last=Fleishman |date=1. august 2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TKBOA&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20090918234706/http://www.asus.com/product.aspx?P_ID=LUiLXJyf53i17Dmh Eee PC 1008HA&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zPfat&quot;&gt;[http://www.prnewswire.co.uk/cgi/release?id=16302 Psion netbook news release].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;arstechnica.com&quot;&gt;[http://arstechnica.com/gadgets/news/2009/02/save-the-netbooks-fighting-a-trademark-on-extinct-hardware.ars Save the Netbooks: fighting a trademark on extinct hardware]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4JXyW&quot;&gt;[http://news.cnet.com/8301-13554_3-10063963-33.html What is a Netbook computer?]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pcw-linux&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Think Linux Rules on Netbooks? Think Again |url=http://www.pcworld.com/businesscenter/article/160567/think_linux_rules_on_netbooks_think_again.html |vaadatud=2010-12-07 |arhiivimisaeg=2009-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090608010445/http://www.pcworld.com/businesscenter/article/160567/think_linux_rules_on_netbooks_think_again.html |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Uz9IB&quot;&gt;{{cite web |url=http://blog.wired.com/gadgets/2008/12/next-time-you-s.html |title=The Next Netbook Trend: Cellphone-Like Contract Deals |publisher=Wired]]|first=Priya|last=Ganapati|date=15. detsember 2008 |accessdate=20.05.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;computerworld-linux&quot;&gt;{{Citation |url=http://www.computerworld.com/s/article/9140343/Linux_s_share_of_netbooks_surging_not_sagging_says_analyst |title=Linux's share of netbooks surging, not sagging, says analyst |first=Eric |last=Lai |work=Computerworld |date=4. november 2009 |access-date=2010-12-07 |archive-date=2011-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110213182730/http://www.computerworld.com/s/article/9140343/Linux_s_share_of_netbooks_surging_not_sagging_says_analyst |url-status=dead }}.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AL2BS&quot;&gt;{{cite news |url=http://news.cnet.com/8301-13924_3-9914927-64.html |title=Why HP chose Via chip over Intel for Mini-Note |first=Brooke |last=Crothers |publisher=[[CNET News]] |date=9. aprill 2009 |accessdate=9.04.2009 |archive-date=7.09.2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20080907152917/http://news.cnet.com/8301-13924_3-9914927-64.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gulek Demirtas&quot;&gt;{{Citation |last=Gulek |first=J. C. |name-list-style=amp |last2=Demirtas |first2=H. |year=2005 |title=Learning With Technology: The Impact of Laptop Use on Student Achievement |journal=Journal of Technology, Learning, and Assessment |volume=3 |issue=2 |pages= |doi= |url=http://www.k12blueprint.com/k12/blueprint/cd/v3n2_jtla.pdf }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XJDqW&quot;&gt;{{cite news |url=http://www.electronista.com/articles/09/04/03/samsung.nc20.now.available/ |title=Samsung's VIA-powered NC20 netbook now available |publisher=Electronista |date=3. aprill 2009 |accessdate=9.04.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;guardian&quot;&gt;{{cite news| url=http://www.guardian.co.uk/technology/2009/jul/29/smartbooks-netbooks | work=The Guardian | location=London | title=The smartbook has been waiting 28 years to be the next best thing | first=Jack | last=Schofield | date=29. juuli 2009 | accessdate=20.05.2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ATgzU&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.smartbooktalk.com/processor-discussions-f36/amd-plans-to-launch-netbooks-processors-next-year-t174.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-12-07 |arhiivimisaeg=2011-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110609052416/http://www.smartbooktalk.com/processor-discussions-f36/amd-plans-to-launch-netbooks-processors-next-year-t174.html |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;citation3&quot;&gt;Ganapat, Priya (2008-12-15). &quot;[http://blog.wired.com/gadgets/2008/12/next-time-you-s.html The Next Netbook Trend: Cellphone-Like Contract Deals]&quot; – [[Wired (ajakiri)|Wired]] News.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sFw7F&quot;&gt;http://cpubenchmark.net/cpu_list.php&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ay0c&quot;&gt;{{cite news | url=http://jkontherun.com/2009/02/18/freescale-says-arm-will-power-half-the-netbook-market/ | first=Kevin C. | last=Tofel | publisher=[[jkOnTheRun]] | date=18. veebruar 2009 | accessdate=9.04.2009 | title=Arhiivikoopia | archive-date=21.04.2009 | archive-url=https://web.archive.org/web/20090421091157/http://jkontherun.com/2009/02/18/freescale-says-arm-will-power-half-the-netbook-market/ | url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FETBB&quot;&gt;[http://www.osnews.com/story/21530/The_Loongson-2_MIPS_Lemote_Yeeloong_Netbook osnews lemote netbook with MIPS processor]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g7ci5&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Microsoft shares hit 11-year low |url=http://news.zdnet.com/2100-9595_22-272793.html |vaadatud=2010-12-07 |arhiivimisaeg=2009-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090228051810/http://news.zdnet.com/2100-9595_22-272793.html |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k2gfU&quot;&gt;{{cite news| url=http://online.wsj.com/article/SB124018108488732939.html | work=The Wall Street Journal | title=Microsoft Gambles on Windows 7 'Starter' | date=20. aprill 2009 | first1=Nick | last1=Wingfield | first2=Don | last2=Clark}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZXX6F&quot;&gt;[http://www.microsoft.com/presspass/features/2008/apr08/04-03xpeos.mspx Microsoft Announces Extended Availability of Windows XP Home for ULCPCs], April 3, 2008 Press release&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r7yea&quot;&gt;[http://www.computerworlduk.com/technology/hardware/laptops/news/index.cfm?newsid=9006 Microsoft U-turn to stop Linux dominating ultra low cost PC]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P57bg&quot;&gt;[http://arstechnica.com/journals/microsoft.ars/2008/10/28/arspdc-steven-sinofsky-on-windows-7-and-netbooks Ars@PDC: Steven Sinofsky on Windows 7 and netbooks]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0QHCE&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Windows 7 to Ship In Six Different Versions |url=http://www.pcworld.com/article/158861/windows_7_to_ship_in_six_different_versions.html |vaadatud=2010-12-07 |arhiivimisaeg=2010-02-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100225114510/http://www.pcworld.com/article/158861/windows_7_to_ship_in_six_different_versions.html |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AcriV&quot;&gt;[http://crave.cnet.co.uk/laptops/0,39029450,49300490,00.htm Confirmed: Windows 7 'netbook edition']&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u2AsO&quot;&gt;{{Citation |url=http://venturebeat.com/2009/01/01/android-netbooks-on-their-way-likely-by-2010/ |title=Android netbooks on their way, likely by 2010 |work=SocialBeat |date=1. jaanuar 2009 |first=Matthäus |last=Krzykowski |name-list-style=amp |first2=Daniel |last2=Hartmann |access-date=2010-12-07 |archive-date=2020-10-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201020153838/https://venturebeat.com/2009/01/01/android-netbooks-on-their-way-likely-by-2010/ |url-status=dead }}.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F02Ty&quot;&gt;{{Citation |url=http://www.bloomberg.com/apps/news?pid=newsarchive&amp;sid=a4E9sAyqigOU |title=Google Android May Run Asus Netbook, Rival Microsoft (Update1) |work=Bloomberg |date=20. veebruar 2009 |first=Tim |last=Culpan}}.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jnc9o&quot;&gt;{{Citation |url=http://blogs.zdnet.com/gadgetreviews/?p=1563 |title=Freescale to use Android, ARM for US$ 100 Netbook |work=ZDNet |first=Andrew |last=Nusca |date=18. veebruar 2009 |access-date=2010-12-07 |archive-date=2009-02-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090228133602/http://blogs.zdnet.com/gadgetreviews/?p=1563 |url-status=dead }}.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q8X9d&quot;&gt;[http://www.android-x86.org/ Android-x86 project]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lg0sE&quot;&gt;[http://gadgets.boingboing.net/2008/12/17/osx-netbook-compatib.html Mac OS X Netbook Compatibility Chart (Updated)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ziXlf&quot;&gt;[http://blog.wired.com/gadgets/2008/12/gadget-lab-vide.html Gadget Lab Video: Running OS X on a Netbook]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FJ6SX&quot;&gt;[http://www.last100.com/2009/01/05/netbook-goodbye-xp-hello-osx/ Last100, &quot;Hackintosh Netbook: Goodbye XP, hello OSX,&quot; Jan. 5, 2009]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tevFp&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.npd.com/press/releases/press_090622b.html |vaadatud=2010-12-07 |arhiivimisaeg=2010-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100228212214/http://www.npd.com/press/releases/press_090622b.html |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TRKVx&quot;&gt;http://www.techcrunch.com/2009/08/31/report-netbooks-now-a-fifth-of-all-portable-computer-shipments/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HqxvY&quot;&gt;{{Citation |last=Descy |first=D. |year=2009 |title=Netbook: Small but Powerful Friends |journal=Tech Trends |volume=53 |issue=2 |pages=9–10 |doi=10.1007/s11528-009-0256-z }}.&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.digitark.ee/?p=2283 Mis on netbook ehk minisülearvuti?] ''Digitark.ee''
* [http://geek2live.blogspot.com/2008/09/netbook-what-is-netbook.html Netbook, what is Netbook?] ''Geek2Live''
* [http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?id=328&amp;sid=27e6497f356878abc825c2445c58d5a9 Minisülearvutid ehk netbook'id – midagi läheb ka odavamaks] ''Praktiline arvutikasutaja''

[[Kategooria:Sülearvutid]]</text>
      <sha1>e2mveej4z9w0q4jesm5qyyemozwjcmk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alestorm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>226646</id>
    <revision>
      <id>7158287</id>
      <parentid>6331658</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:06:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158287</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1351" sha1="a0pfyh4h5fohoja8984g5wucmnuej4g" xml:space="preserve">[[Pilt:Alestorm 01.jpeg|pisi|Alestorm]]
'''Alestorm''' on [[Šotimaa]]lt pärinev [[power metal|''power'']] ja [[folk metal|''folk'' ''metal''&lt;nowiki/&gt;']]it viljelev ansambel, mille laulude temaatika on seotud piraatidega. Seetõttu on ansambli muusikastiili nimetatud ka piraadi-''metal''&lt;nowiki/&gt;'iks.

Ansambel alustas tegevust [[2004]]. aastal Battlehearti nime all, kuid alates [[2007]]. aastast kannab see nime Alestorm. Battlehearti nime all anti välja kaks EP-d. Pärast plaadilepingu sõlmimist Napalm Recordsiga otsustati nime muuta, sest plaadifirma all tegutses juba sarnase nimega bänd, [[Battlelore]]. Alestormi esikplaat &quot;Captain Morgan's Revenge&quot; ilmus [[2008]]. aastal. Aasta hiljem ilmus teine album &quot;Black Sails at Midnight&quot;.

[[2010]]. aasta [[1. november|1. novembril]] esines Alestorm koos [[Sabaton]]i ja [[Steelwing]]iga [[Eesti]]s [[Rock Café]] klubis.

==Koosseis==
*[[Christopher Bowes]] – vokaal, klahvpillid &lt;small&gt;(alates 2004)&lt;/small&gt;
*[[Dani Evans (muusik)|Dani Evans]] – kitarr &lt;small&gt;(alates 2008)&lt;/small&gt;, bass &lt;small&gt;(2006–2008)&lt;/small&gt;, taustalaul &lt;small&gt;(alates 2006)&lt;/small&gt;
*[[Gareth Murdock]] – bass, taustalaul &lt;small&gt;(alates 2008)&lt;/small&gt;
*[[Peter Alcorn]]  – trummid &lt;small&gt;(alates 2010)&lt;/small&gt;

== Välislingid ==
*[http://www.alestorm.net Ametlik koduleht]

[[Kategooria:Šotimaa ansamblid]]</text>
      <sha1>a0pfyh4h5fohoja8984g5wucmnuej4g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nintendo Entertainment System</title>
    <ns>0</ns>
    <id>230791</id>
    <revision>
      <id>7158609</id>
      <parentid>7083900</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T04:01:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158609</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15288" sha1="rxaqj8vfh73mqmy0di6pssvwipxlkvy" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
{{Mängukonsool
|nimi = Nintendo Entertainment System (Famicom)
|logo = [[Pilt:NES_logo.svg|147px]]
|pilt = [[Pilt:NES-console-with-controller-png.png|140px]]
|tootja = [[Nintendo]]
|tüüp = [[mängukonsool]]
|generatsioon = [[kolmas generatsioon]]
|saadaval = {{Riigi ikoon|Jaapan}} 15. juulil [[1983]] [[Jaapan]]is,
{{Riigi ikoon|USA}} 18. oktoobril [[1985]] [[USA]]-s,
{{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} 1. septembril [[1986]] [[Euroopa]]s,
{{Riigi ikoon|Eesti}} [[1993]] Eestis&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://adt.arcanum.com/en/view/Hommikuleht_1993_02/?query=interpons+nintendo&amp;pg=346&amp;layout=s |title=Jaapani firma NINTENDO vallutab maailma}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://adt.arcanum.com/en/view/RahvaHaal_1993-2/?query=interpons&amp;pg=250&amp;layout=s |title=Videomäng rõőmuks kogu perele}}&lt;/ref&gt;
|CPU = [[Ricoh 2A03]] [[8-bit]] protsessor
|meedia = [[ROM-kassett]]
|müüdud = 61,91 miljonit
|top game = [[Super Mario Bros.]], 40,23 miljonit
|eelkäija = [[Color TV Game]]
|järeltulija = [[Super Nintendo Entertainment System]]}}

'''Nintendo Entertainment System''' (lühendatult '''NES'''), on [[8-bitine]] [[mängukonsool]], mis anti välja [[Nintendo]] poolt 1985. aastal Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Austraalias. Aasias anti see välja nimega '''Family Computer''' (lühendatult '''Famicom''') ja Lõuna-Koreas levitas seadet [[Hyundai Electronics]] nime '''Hyundai Comboy''' all. Venemaal levitati litsentsimata koopiat '''[[Dendy]]''' (Де́нди). NES-i järeltulija oli '''Super Nintendo Entertainment System'''.
Oma aja müüduima konsoolina aitas NES pärast 1983. aasta krahhi elavdada USA videomängu turgu ja kehtestas järgnevatele konsoolidele standardid alates mängu disainist lõpetades puldi kujundusega. 2009. aastal nimetas [[IGN]] NES-i ajaloo tähtsaimaks konsooliks.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.ign.com/top-25-consoles/|title=IGN 25 tähtsama konsooli edetabel|access-date=2011-01-02|archive-date=2011-01-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20110110114725/http://www.ign.com/top-25-consoles/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==
[[Pilt:Famicom HVC-001 20040609.jpg|pisi|vasakul|Family Computer (Famicom)]]
15. juulil 1983 Jaapanis turule toodud seadme (hinnaga 14 800 ¥) on välja töötanud [[Masayuki Uemura]]. Mängudest olid siis müügil Donkey Kong, Donkey Kong Junior ja Popeye. Family Computeri (Famicom) algse väljalaske vigane kiibistik põhjustas süsteemi kokkujooksmist. Pärast toodete tagasikutsumist ja emaplaatide väljavahetamist suurenes seadme populaarsus kiiresti ning 1984. aasta lõpuks sai see müüduimaks mängukonsooliks Jaapanis.

Kuna NES-il oli Jaapanis suur menu, huvitus Nintendo selle turustamisest ka mujal maailmas. Uue konsoolitootjana oleks firmal olnud raskusi rahva seas menu saavutamisega, seega otsustati sõlmida leping [[Atari]]ga, mis turustaks seadet Ameerikas. Kokkuleppeni oldi juba väga lähedal, kui tekkis arusaamatus [[Coleco]]ga ja Atari majanduslik olukord raskenes seoses 1983. aasta videomängude krahhiga. Arvestades NES-i hilisemat menu, valis Gamespy Atari &quot;raharongist mahajäämise&quot; kõige rumalamaks momendiks videomängude ajaloos.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://archive.gamespy.com/articles/june03/dumbestmoments/index24.shtml |title=Top 25 dumbest moments in Gaming |publisher=www.gamespy.com |accessdate=15.12.2010 |archive-date=23.12.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101223063931/http://archive.gamespy.com/articles/june03/dumbestmoments/index24.shtml |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;.

1985. aastal tutvustas Nintendo [[Consumer Electronics Show]]'l Famicomi Ameerika versiooni. Pärast 1983. aasta krahhi pidasid paljud poeketid videomänge moeröögatuseks, mille aeg oli läbi. Sellepärast pidi Nintendo NES-i turustama konsooli asemel mänguasjana, tähtsustades ja müües seda koos R.O.B.-ga (Robotic Operating Buddy). R.O.B. oli väike patareidel töötav robot, mis reageeris liigutustega ekraanil toimunud välgatusetele. Piiratud hulk süsteeme tuli New Yorgis turule 18. oktoobril 1985. Terves Põhja-Ameerikas lasti konsool müüki alles järgmise aasta veebruaris. Euroopas ja Austraalias tuli seade müügile kahes erinevas turundusregioonis. Esimesse regiooni kuulus enamik Euroopast, v.a Itaalia ja Suurbritannia. Teises regioonis, kuhu kuulusid Suurbritannia, Itaalia, Austraalia ja Uus-Meremaa, vastutas konsoolide müügi eest [[Mattel]]. Kuigi väljaspool Jaapanit ja Põhja-Ameerikat jäid müüginumbrid kesiseks, oli 1990. aastate alguseks NES mängukonsooli müüdud rohkem, kui ühtegi teist varem väljastatud konsooli. Nõukogude Liidus Nintendo Entertainment Systemit ei müüdud.

NES valitses konsooliturgu kauem kui ükski teine konsool. Süsteemi populaarsus hakkas langema alles 1990. aastate alguses, kui müügile tulid võimsamad [[Sega Mega Drive]] ja [[Super Nintendo]]. 1995. aastal USA-s lõpetatud tootmisest hoolimata elab NES edasi emulaatorites ja [[vanakraamiturg]]udel.

==Regionaalsed erinevused==
[[Pilt:Famicom_controllers.jpg|pisi|Erinevalt NESist ei saanud Famicomi pulte konsoolist lahti ühendada]]
Kuigi Jaapani Famicomides ning Põhja-Ameerika ja Euroopa NES-ides kasutati sama riistvara, olid nendes süsteemides olulised erinevused.
Famicomi sai mängukassette sisestada ülalt ning need oli punast ja valget värvi. NES-i sai halli värvusega kassette sisestada eest. Famicomi esialgsele versioonile olid puldid külge ehitatud, mistõttu neid ei saanud konsooli küljest eemaldada. Seadme esipaneelil oli laienduspesa. Heli ja pildi väljundina kasutas Famicom [[RF modulaator]]it. NES-il olid olemas nii RF modulaator kui ka [[RCA konnektor]] kaablid.
Famicom kasutas 60-kontaktist kassetidisaini, mistõttu olid selle kassetid NES-i omadest (72 kontakti) väiksemad. Mõned varajased USA-s välja lastud mängud olid adapterile kinnitatud Famicomi kassetid, mida sai NES-iga ühendada.

===Lukustuskiip===
Famicomiga ei olnud kaasas lukustusriistvara ja seetõttu olid litsentsimata kassetid Jaapanis väga populaarsed. Originaalne NES sisaldas [[10NES]] lukustuskiipi, mis raskendas oluliselt litsentsita tarkvara arendajate tööd. Konsoolides kasutatud lukustuskiibid erinesid piirkonniti, mis tähendas, et ühes piirkonnas müügil olevad mängud ei töötanud teise piirkonna konsoolil. Erinevad regioonid olid: USA/Kanada (3193 kiip), enamus Euroopast (3195), Aasia (3196) ning Suurbritannia, Itaalia ja Austraalia (3197). Kuna Euroopas kasutati kahte tüüpi kiipe, olid need märgistatud tähtedega &quot;A&quot; või &quot;B&quot;. &quot;A&quot; näitas, et mäng töötab Suurbritannia, Itaalia ja Austraalia konsoolidel. Ülejäänud Euroopa konsoolide tunnus oli tähis &quot;B&quot;.

==Mängukontrollerid==
[[Pilt:Nes_zapper.jpg|pisi|vasakul|Valguspüstol NES Zapper]]
[[Pilt:NES_controller.jpg|pisi|NESi pult]]
Nii Famicomi kui ka NES-i puldil oli kaks ümmargust nuppu: &quot;A&quot;, &quot;B&quot;, &quot;START&quot;, &quot;SELECT&quot; ja ristikujuline liikumisnupp ([[D-Pad]]), mis asendas varasemate konsoolide juhtkange. 
Famicomi konsooli teisel puldil puudusid Start- ja Select-nupud: nende asemel oli sisseehitatud mikrofon, mida kasutasid vaid vähesed mängud. Esimestel Famicomi konsoolidel olid kasutusel kinni kiiluvad kandilised A- ja B- nupud, mistõttu tehti need ümmargusteks. NES-il ei olnud puldid külge ehitatud, vaid neid sai ühendada konsooli eesotsas olevatesse 7-kontaktistesse pesadesse.

NES-i mängude jaoks tehti mitmeid spetsiaalseid kontrollereid, kuid ainult vähesed neist said populaarseks. Nende hulka kuulusid näiteks [[NES Zapper]] ([[valguspüstol]]), [[Power Glove]], [[Power Pad]], [[LaserScope]] jt. Famicomil oli väliste seadmete ühendamiseks esiküljel [[DA-15]] pesa. NES-il ühendati need tavaliselt ühte kahest kontrolleripesast seadme esiküljel. Viimastel aastatel on NES-i kontrollerist saanud üks firma tuntumaid sümboleid.

===Riistvaralised probleemid===
Kui Nintendo lasi USA-s välja NES-i, kasutati konkurentide seadmetest teistsugust kujundust, et konsool oleks teistest paremini eristatav. Firma võttis kasutusele eest avatava kassetipesa süsteemi, mis meenutas videomakkidel kasutatavat mehhanismi. Kahjuks kulutas korduv kassettide sisestamine kontakte ja süsteem oli palju tundlikum mustuse ning tolmu suhtes.

Üks konsooli kurikuulsamaid probleeme oli seotud 10NES kiibiga. Et mäng töötaks, vajas 10NES kiip vajas pidevat ühendust tarkvara kiibiga. Vananevad, painutatud ja mustad ühendused takistasid kiipedevahelist suhtlust ja seetõttu hakkas konsoolil olev punane tuluke vilkuma, sest 10NES kiip lülitas konsooli iga sekundi möödudes uuesti sisse. Kasutajad proovisid sellest probleemist mitmete konsoolidele ja kassettidele kahjulike võtetega lahti saada. 1989. aastal andis Nintendo välja NES-i puhastuskomplekti, millega inimesed said hooldada oma seadmeid.

Vastusena nendele probleemidele tekkisid USA-s Nintendo volitatud remondikeskused. Firma sõnul töötasid nad programmi välja, et tagada seadmete kvaliteetne remont. Nintendo toimetas vajalikud varuosad ainult sellistesse poodidesse, mis olid registreerunud autorisatsiooni programmile. Praktikas ei koosnenud protsess millestki muust kui Nintendole tasu maksmisest.

==Litsentsimine==
Nintendo mõju videomänguturul ületas isegi [[Atari]] õitsenguaega 1980. aastatel. Erinevalt sellest toetas Nintendo kolmanda osapoole arendajaid, kellelt nõuti Nintendo kehtestatud reeglite järgmist. 10NES autentimiskiip paigaldati igasse konsooli ja litsentsiga mängukassetti. Mäng ei töötanud, kui kasseti kiibi tuvastamine ebaõnnestus. Nintendo kasutas kontrolli kassettide tootmise üle, et suruda arendajatele peale oma reegleid. Viimased pidid allkirjastama lepingu, mis kohustas mänge arendama vaid selle süsteemi jaoks, pidid tellima vähemalt 10 000 kassetti ja võisid teha kuni 5 mängu aastas.

===Litsentsimata mängud===
Mitmed ettevõtted, kes keeldusid Nintendole litsentsitasu maksmisest, leidsid mooduseid konsooli autentimissüsteemist mööda hiilimiseks. Enamus neist kasutasid elektripinget, et ajutiselt blokeerida 10NES kiip.

1990. aastate alguses, kui turule tulid [[Sega Mega Drive/Genesis]], suurenes konkurents mängutööstuses ja Nintendo pidi muutma oma suhtumist arendajatesse, kellest paljud olid juba teistele süsteemidele üle läinud. Kui konsool anti välja uue disainiga (NES-101), puudus sealt kokkuhoiu eesmärgil 10NES kiip. Mängudel oli siiski kiip sees selleks, et nad töötaks ka originaalsetel NES konsoolidel.

===Riistvaralised kloonid===
NES-i populaarsuse tipul kasvas jõudsalt kloonide turg. Algselt olid need populaarsed piirkondades, kus Nintendo konsooli ei turustanud. Eriti populaarseks sai Dendy (vene keeles: Де́нди), litsentsita NES-i kloon, mida toodeti Taiwanis ja müüdi endises Nõukogude Liidus. Argentinas turustati konsooli Family Game, mis meenutas riistvara disainilt originaali. Konsooli Micro Genius müüdi Kagu-Aasias ning Kesk-Euroopas oli saadaval Pegasus.

Pärast seda, kui Nintendo lõpetas NES-i tootmise, kasvas litsentsita kloonide turg veelgi. Neist mõned on võrreldes originaalriistvaraga funktsionaalsuselt edasi läinud. Sinna hulka kuulub näiteks kaasaskantav süsteem värvilise LCD ekraaniga: [[Pocket Fami]]. Mõned on valmistatud spetsiaalsete turgude jaoks: näiteks NES-i kloon, mis töötab nagu klaviratuuri ja algelise tekstitöötlusprogrammiga primitiivne [[personaalarvuti]].

Kuigi enamik koopiatest ei omanud Nintendo litsentsi, võimaldas Nintendo teatud firmadel valmistada NES-iga ühilduvaid tooteid. [[Sharp]] tootis vähemalt kahte sellist klooni: [[Twin Famicon]] ja [[SHARP 19SC111]] televiisor. Twin Famicom oli saadaval kahes värvis (punane ja must) ja sellel olid külgeehitatud kontrollerid (nagu ka Famicomil), kuid teistsugune disain. SHARP 19SC111 oli televiisor, millesse oli sisse ehitatud Famicom. Sarnane tehing tehti ka Hyundai Electronicsiga, mis levitas süsteemi Comboy nime all Lõuna-Koreas. Leping oli vajalik, kuna Lõuna-Korea valitsus oli keelanud kõik Jaapani &quot;kultuurilised tooted&quot; (kehtis 1998. aastani), mistõttu ainus viis Jaapani tooteid Lõuna-Korea turul müüa oli kolmanda osapoole levitaja kaudu.

==Tehnilised andmed==
===Ümbertöötatud mudel===
[[Pilt:Consola_NES_2.jpg|150px|vasakul|Nes-101]]
NES-101 (Jaapanis tuntud kui HVC-101) mudelis on kasutatud samu värve, mida kasutati NES-is, kuid sellel on võrreldes originaaliga mitmeid erinevusi. Näiteks on sisselülitusnupp punane ning sarnaselt [[SNES]]iga saab seda vajutamise asemel liigutada sisse- ja väljaasendisse. Ka puudub LED tuli, mis näitaks, kas konsool on sisse lülitatud. Sarnaselt Famicomiga on selles versioonis kasutatud pealtlaetavat kassetisüsteemi. NES-101 mudel loodi pärast SNES-it ja neil on mitmeid sarnaseid jooni. NES-101 on palju kompaktsem kui originaalne NES-001.

===Kassetid===
[[Pilt:NES-Cartridge.jpg|150px|vasakul|Kassett]]
Kõik ametliku litsentsiga Põhja-Ameerika ([[NTSC]]) ja Euroopa ([[PAL]]) kassetid on 13,3&amp;nbsp;cm kõrged, 12&amp;nbsp;cm laiad ja 2&amp;nbsp;cm paksud. Kasseti tagumisel küljel on silt juhistega kasseti käsitlemiseks. Kõik NTSC ja PAL piirkonna kassetid (välja arvatud [[The Legend of Zelda]] ja [[Zelda II: The Adventure of Link]], mis olid kuldsed) olid tehtud standardsest halli värvi plastist. Litsentsita kassette toodeti mustadena, sinistena ja kuldsetena ning neil oli natuke erinev kuju. Jaapani (Famicomi) kassetid on veidike erineva kujuga. Nad on ainult 7,6&amp;nbsp;cm kõrged kuid 13,5&amp;nbsp;cm laiad. Erinevalt NESi mängudest toodeti Famicomi kassette paljudes värvides.
{{clear}}

===Protsessor===
[[Pilt:RP2A07.jpg|pisi|RP2A07]]
NES-is oli kasutusel [[MOS 6502]] tehnoloogial põhinev 8-bitine [[mikroprotsessor]], mida tootis [[Ricoh]]. Põhja-Ameerika konsoolides on kasutusel Ricoh 2A03, mis töötab taktsagedusel 1,79 [[Mhz|MHz]]. Euroopa ja Austraalia versioonis kasutatakse Ricoh 2A07-t, mis on identne 2A03-ga, kuid töötab madalamal taktsagedusel: 1,66&amp;nbsp;MHz.

===Mälu===
NES-il on 2 [[KiB]] [[muutmälu]] (RAM). Mängukassetid võivad sisaldada lisamälu, mis selle koguhulka suurendab. Lisaks sellele on konsoolil graafikaprotsessori jaoks 2 KiB mälu, 256 baiti OAM (Objekti Atribuudi Mälu) ja 28 baiti värvipaleti RAMi. Süsteem toetab korraga kuni 32 KiB programmi [[Püsimälu|ROM]] mälu, mida on võimalik laiendada.

===Graafika===
NES kasutab Ricoh poolt välja töötatud graafikaprotsessorit. Põhja-Ameerika versioonis kasutatav RP2C02 töötab taktsagedusel 5,37&amp;nbsp;MHz ning Euroopa versioonis on kasutusel 5,32&amp;nbsp;MHz sagedusega RP2C07. Mõlemad kasutavad 2 KiB videomälu. Süsteem toetab 48 värvi ja 5 tooni halli. Punast, rohelist ja sinist saab teatud ekraani piirkondades tumendada, kasutades hoolikalt ajastatud koodi. Korraga võib ekraanil kuvada kuni 64 kujutist, mille suuruseks võib olla kas 8x8 pikslit või 8x16 pikslit. NES kasutab ekraanilahutust 256x240 pikslit. Pildiväljundi ühendused erinesid konsooli versioonide vahel. Esialgsel Family Computeril oli ainult raadiosagedus modulaator väljund. Kui konsool anti välja Põhja-Ameerikas ja Euroopas, lisati sellele veel RCA pistikud.

==Viited==
{{reflist}}
*[http://en.wikipedia.org/wiki/Nintendo_Entertainment_System Nintendo Entertainment System] ingliskeelne Wikipedia artikkel.

[[Kategooria:Mängukonsoolid]]</text>
      <sha1>rxaqj8vfh73mqmy0di6pssvwipxlkvy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ilmakaart</title>
    <ns>0</ns>
    <id>233287</id>
    <revision>
      <id>7158307</id>
      <parentid>6019752</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:19:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-27991-39</username>
        <id>228947</id>
      </contributor>
      <origin>7158307</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7183" sha1="dban2atg4bz516nx2gbuc9gt1l01cq3" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2020}}
[[Pilt:Windstorm Emma.png|pisi|Tsüklon Emma Euroopa ilmakaardil (3. märts 2008)]]
'''Ilmakaart''' on geograafiline kaart, millele kantakse ilmajamade võrgustiku üheaegselt mõõdetud ilmavaatluste andmed numbrite ja [[tingmärk]]idega. Tulemuseks on ilma seis mingil maa-alal mingil ajal ning mille põhjal koostatakse ilmaennustus. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;&lt;nowiki&gt;https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2566&lt;/nowiki&gt;  &lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ilmakaart1&lt;/ref&gt; 

Ilmakaarte uuendatakse pidevalt, vähemalt iga kolme tunni tagant kõikidest ilmajaamadest saadud  mõõtmistulemuste põhjal. Operatiivselt võimaldavad ilma-andmeid koguda automaatilmajaamad.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;https://www.opiq.ee/kit/1/chapter/14&lt;/ref&gt;

Pinnakaartideks nimetatakse kaarte, mis põhinevad maapinnalähedases õhukihis kogutud ilmaolude andmetel. Kõrgemate õhukihtide ilmakaarte koostatakse [[lennuk]]itelt või [[raadiosond]]idelt saadud andmete põhjal. Ilmakaarte, mis kujutavad ilmaolusid 1,5 km, 3 km või 5,5 km kõrgusel, kasutatakse laiemalt ilma ennustamiseks. Näiteks saab kõrgemates õhukihtides puhuvate tuulte suuna ja kiiruse järgi ennustada madalrõhkkondade liikumist.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

Sünoptilised ilmakaardid laaditakse üles maailmaaja järgi keskööl. Veel on olemas erinevate ilmaelementide mudelprognooside, ilmahoiatuse ja üksikute ilmaelementide kaarte.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
19. sajandi keskpaigast hakati esmakordselt regulaarselt mõõtma ilmaelemente. 1816. aastal lõi saksa füüsik [[Heinrich Wilhelm Brandes]] esimesed ilmakaardid, mis joonistati käsitsi ja rekonstrueeriti 1783. aastal kogutud andmetest. Varasemad ilmakaardid tehti sünkroonsete ilmateadete kogumisega posti teel.&lt;ref&gt;https://www.britannica.com/science/weather-map&lt;/ref&gt; 1865. aastal pani Eestis organiseeritud meteoroloogilistele mõõtmistele aluse Tartu Ülikooli füüsikakateedri juhataja [[Arthur Joachim Oettingen]]. 2. detsembril 2015 möödus 150 aastat pidevate meteoroloogiliste mõõtmiste algusest. Tänapäeval koordineerib ja korraldab Eestis riiklikul tasemel ilmavaatlusi Keskkonnaagentuuri alla kuuluv [[Riigi Ilmateenistus]], varasema nimega [[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut]] – EMHI.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Ilmanähtuste kujutamine kaartil ==
Õhutemperatuuri andmed kantakse [[Kaart|kaardile]]. Samasuguse temperatuuriga punktid ühendatakse joonega ning neid nimetatakse [[Samatemperatuurijoon|isotermideks]]. Veel võidakse kahe isotermi vaheline osa värvida ühte värvi.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;&lt;nowiki&gt;https://sites.google.com/tg.edu.ee/geograafia-2/2-atmosfäär/2-6-ilmakaardid-ja-mudelid&lt;/nowiki&gt; &lt;/ref&gt;
[[Fail:Isotherma Erope average year.svg|keskel|pisi|Isotermid Euroopa kaardil]]
[[Fail:2015-11-21 Color Max-min Temperature Map NOAA.png|keskel|pisi|Joonisel on kujutatud 2015. aasta 21. nov maksimum- ja miinimum temperatuurid USAs ]]
Samarõhujoontega ([[Isobaar|isobaariga]]) kantakse kaartile [[Õhurõhk|õhurõhku]]. Niiviisi nähtuvad kaartil baarilised väljad. Eestikeelsetel kaartidel tähistatakse [[Kõrgrõhuala|kõrgrõhualasid]] (K) ja [[Tsüklon|madalrõhualasid]] (M). Ingliskeelsetel kaartidel tähistatakse H (''high'' – kõrge) ja L (''low'' – madal). [[Front|Fronte]] tähistatakse punaste ja siniste sakiliste joontega.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
[[Fail:Ddayweather.jpg|keskel|pisi|Ilm Põhja-Atlandil 05.06 1944]]
Vastassuunaliste nooltega märgitakse [[Tuul|tuuled]]. Vahepeal värvitakse sama kiirusega tuuled sama värvi. Teinekord ei ole tuuli kaardile märgitud, kuid nende kohta saab oletusi teha õhurõhkude abil, sest mida suurem on õhurõhkude vahe, seda kiiremini tuul puhub. Seega kehtib ilmakaardi puhul järgmine seaduspärasus: mida lähemal (mida tihedamalt) on isobaarid üksteisele, seda kiiremini tuul puhub.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
[[Fail:Noaa wind map 20161016-2.jpg|keskel|pisi|365x365px|Euraasia tuuled]]
[[Sademete hulk|Sademete hulka]] tähistatakse samuti samajoontega või erinevate värvidega.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
[[Fail:Precipitation Map of Europe (May 10-18, 2014).svg|keskel|pisi|225x225px|2014. aasta Euroopa sademetekaart]]

==Tingmärkide legend==
Tavaliselt on ilmakaartidel kokkuleppelised [[Tingmärk|tingmärgid]] ilmanähtuste ja pilvisuse kujutamiseks, mis on märgitud legendis. Osad tingmärgid (pilvisuse) võivad olla öö ja päeva jaoks erinevad (koos kuu või päikesega). Laiemale kasutajaskonnale mõeldud kaartidel on tavaliselt vaid inimeste igapäevaelus olulised ilmaelemendid (sademed, udu, tuisk, äike, jäide, temp., pilvisus). Nooled tähistavad tuule suunda. Lühikese saba lisamine noolele lisab tuule tugevusele juurde 5 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]] ja pikk 10 sõlme.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;[[Pilt:Wind barbs.svg|pisi|[[Tuul]]e tugevuse märkimine ilmakaartidel|alt=|tühi]]
[[Fail:Pilvisus.png|tühi|pisi|249x249px|Pilvisuse tingmärgid]]
[[Fail:Ilmanähtuste legend at 17.47.00.png|tühi|pisi|406x406px|Ilmanähtuste tingmärgid]]

== Sünoptika ja sünoptiline ilmakaart ==
Sünoptika on meteoroloogia haru, mis tegeleb mitmesuguste kaartide (nn sünoptiliste kaartide, vaatluste ja muu sarnase lisainformatsiooni) töötlemisega ja selle kaudu [[Ilmaprognoos|ilmaennustamisega]]. Kõige rohkem hoitakse silma peal [[tsüklon]]itel ja [[antitsüklon]]itel ning nende liikumist juhtival [[jugavool]]ul.&lt;ref&gt;https://ilm.ee/?45715&lt;/ref&gt; Selle valdkonnaga on seotud atmosfäärfüüsikud, merefüüsikud ja geofüüsikud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Sünoptiline ilmakaart ===
Sünoptikute ilmakaardid erinevad ilmakaartidest, mis on mõeldud tavakasutajatele, sest need on palju põhjalikumad ja nende lugemiseks on vaja kogemust. Sünoptilised kaardid annavad kiiresti põhjaliku ülevaate oodatavast ilmast.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Ring tähistab ilmajaama asukohta. Ringi sees mustaks värvitud osa suurus näitab pilvisuse hulka. Ringi sisse tõmmatud joon näitab tuule suunda näiteks jaamast edelasse suunatud joon märgib edelatuult. Väiksemad kriipsud (suled) joone otsas näitavad tuule kiirust. Mida rohkem kriipse ja mida rohkem pikemaid kriipse, seda tugevam tuul on. 

Ilmajaama ringi ümber märgitakse kindla skeemiga ilmaelementide väärtused. Ruumi kokkuhoiu huvides numbrite vahel komasid ei kasutata, seega näiteks õhutemperatuuri märkiv number 57 tähendab 5,7 kraadi. Samuti jäetakse õhurõhu lugemil eest ära kaks numbrit. Näiteks tähendab ilmakaardil õhurõhk 107 tegelikult 1010,7 millibaari. Kaardil on märgitud veel sajualad (roheline viirutus), udu (kollane) ja äikese levikuala (punane). Tugeva sinise või punase joonega märgitakse frondid. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[ilm]]
* [[ilmaennustus]]
* [[ilma prognoosimine]] 
* [[sünoptik]]
* [[meteoroloogia]]
* [[Ilmakaared|ilmakaared]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/ilmakaart/ Euroopa ilmakaart] [[EMHI]] kodulehel
*[http://ilm.pri.ee/hetkeilm.php  Euroopa ilmakaardid] ilm.pri.ee saidil
*[http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/praxid%202003/leppemargid.pdf Meteoroloogiliste nähtuste leppemärgid]

[[Kategooria:Meteoroloogia]]
[[Kategooria:Kaardid]]</text>
      <sha1>dban2atg4bz516nx2gbuc9gt1l01cq3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mängupult</title>
    <ns>0</ns>
    <id>233456</id>
    <revision>
      <id>7158444</id>
      <parentid>6219085</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T16:47:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158444</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13374" sha1="c1p2timqht590v0d2as4tshp1mjaqwo" xml:space="preserve">{{viita}} {{toimeta}} {{keeletoimeta}}
[[Pilt:Snes control.jpg|pisi|[[Super Nintendo Entertainment System|SNES]] mängupult]]

'''Mängupult''' ([[inglise keel]]es ''gamepad'') on [[mängukonsool]]ide sisendseade, mida hoitakse käes ja millega juhitakse nuppude abil mängu käiku. Kõige tähtsamaks sõrmeks osutub tavaliselt pöial. Mängupuldil on tavaliselt teatud hulk tegevusnuppe, mida vajutatakse parema käe pöidlaga ja suunanupp, mida vajutatakse vasaku käe sõrmedega. Suunanupp oli vanasti ristikujuline neljasuunaline nupp (nn joypad või [[D-pad]]), aga tänapäeva puldid kasutavad selle jaoks juhtkangi.

Mõnedel tuntud mängupultidel on lisaks standardnuppudele ka veel lisanupud, mis asuvad puldi külgedel ja puldi keskele asetatud ''Start'', ''Select'' ja ''Mode'' nupud.

Mängupuldid on tänapäeva mängukonsoolide peamised sisendseadmed, välja arvatud Nintendo [[Wii]] mängukonsooli jaoks (kuigi Wii Remote suudab samuti töötada nagu traditsionaalne mängupult). Mängupulte on olemas ka personaalarvutitele.

On olemas ka programmeerivad mängupuldid, mis emuleerivad klaviatuuri. Neid tehti peamiselt selle jaoks, et lihtsustada nende kasutamist erinevate arvutimängudega. On ka mitu programmi, mis simuleerivad klaviatuuri või hiire sisendit mängupuldiga, nagu näiteks JoyTokey, Xpadder ja Pinnacle Game Profiler.

==Kolmas generatsioon==
Videomängude kolmas generatsioon tõi kaasa suuri muutusi ning mängupultide väljapaistvuse videomängude turul. Nintendo lasi välja NES mängupuldi, mõnda aega pärast Sega Master Systemit 1986. aastal. Mängupuldid pakkusid mängijatele uue ja rohkem universaalse viisi mänge mängida ning 
sellisel kujul puldid domineerisid läbi järgnevate generatsioonide, kuni nendest sai tähtsaim mängukontrolleri tüüp.

=== Nintendo Entertainment System/Family Computer ===
NES (tuntud kui Family Computer või &quot;Famicon&quot; Kagu-Aasias) kontroller kasutas Nintendo patenteeritud ristikujulist pulti, mida kasutati nende &quot;Game &amp; Watch&quot; mänguseeriates standardina konsoolides. Mõlemate, NESi ja Famiconi, kontrollerite tunnuseks oli telliskivikujuline disain lihtsa, nelja nupu paigutusega: 2 tegevusnuppu märgitud &quot;A&quot; ja &quot;B&quot;, &quot;Start&quot; ja &quot;Select&quot; nupud. NESi eluea lõpus, enne AV Famiconi ja NES 2 väljalaskmist, kontrollerite disainis toimusid väikesed muudatused, loobudes &quot;telliskivi&quot; kujust muutudes rohkem &quot;koerakondi&quot; kujuliseks. 
[[Pilt:Nintendo-Entertainment-System-NES-Controller-FL.jpg|pisi|NES mängupult]]
[[Pilt:Famicom controllers.jpg|pisi|Famiconi mängupuldid]]

Algsed Famiconi kontrollerid erinesid NESi omadest selles mõttes, et peale kosmeetiliste erinevuste ja et Famiconid oli konsooli sisseehitatud, puudusid neil ja &quot;Select&quot; ja &quot;Start&quot; nupud. Nende asemel oli sisseehitatud mikrofon, kuigi vähesed mängud toetasid seda. Famiconi kontrollerid olid algul toodetud ruudukujuliste &quot;A&quot; ja &quot;B&quot; nuppudega, aga sellest kujust loobuti 1984. aastal, sest nupud kippusid katki minema.

Famiconi süsteem kasutas esimest korda juhtimisnuppe puldi vasakul pool.

===Master System===
[[Pilt:Sega Master System Controller Diagram.svg|pisi|vasakul|180px|Diagram Master System kontrolleri paigutusest]]
[[Pilt:Mandoms2.png|pisi|180px|Sega Master System I/II kontroller]]
Master System sarnaneb oma telliskivikujulise välimuse poolest NES-i kontrolleriga, aga d-pad (juhtimisnupp, nimetusega &quot;D nupp&quot;) on ruudukujuline ristikujulise asemel ning sellel pole eraldiseisvaid &quot;Select&quot; ja &quot;Start&quot; nuppe. 2 tegevusnuppu on märgitud &quot;1&quot; ja &quot;2&quot;-na. Nupp &quot;1&quot; oli &quot;Start&quot; nupu eest. Master System oli pauseeritav ainult vajutades konsooli enda peal asetsevat nuppu. Mõnedel varajastel mudelitel oli auk juhtnuppude keskel, kuhu oli võimalik kruvida väike lisand, mis meenutas joystick'i. Korralik joystick töötati hiljem konsoolile välja. Erinevalt tolleaegsetest Nintendo masinatest, Sega masinad kasutasid standardset D9-connectorit ja protokolli, mis võimaldas kasutada pulte ka teistel toetavatel süsteemidel.

==Neljas generatsioon==
===Genesis/Mega Drive===
[[Pilt:Sega-Mega-Drive-controllers.jpg|pisi|Originaalis 3 nupuga ja hiljem 6 nupuga pult]]
Mega Drive/Genesis puldil on 8-suunaline d-pad, start nupp ning 3 tegevusnuppu. 3 tegevusnuppu oli piisav varajastele arcade-mängudele, nagu &quot;Golden Axe&quot;, aga kui võitlusmängud tekkisid (eriti &quot;Street Fighter II&quot; ja &quot;Mortal Kombati&quot; tulekuga, mille mängimiseks oli vaja rohkem kui kolme tegevusnuppu), lasti välja 6 tegevusnupuga versioon. See oli nähtavalt väiksem ning 3 lisanuppu paiknesid olemasolevate nuppude üleval. Mõned mängud algselt ei toetanud 6-nupu pulti ning selle jaoks lisati &quot;mode&quot; nupp, et neid mänge oleks võimalik mängida.&lt;ref name=&quot;6button&quot; /&gt; Režiimi sai selle nupuga vahetada siis, kui konsool käima läks ning enne kui SEGA logo ekraanile ilmus. Mõlemad versioonid pultidest kasutasid DE9 konnektorit ning oli võimalik kasutada enamikus Master Systemi konsoolides ning ka muudes süsteemides, nagu Atari 2600.

===TurboGrafx-16/PC-Engine===
TurboGrafx-16 kontroller sarnanes Nintendo NES kontrolleritega (&quot;d-pad&quot;, &quot;Start&quot; ja &quot;Select&quot; nupud, 2 tegevusnuppu, märgistatuna &quot;I&quot; ja &quot;II&quot;). Süsteem lasti välja Jaapani (kus on see tuntud kui PC-Engine), Ameerika ja Euroopa kasutajatele aastatel 1987–1993 ning mänge toodeti aastani 1999. Unikaalne omadus puldil oli sisseehitatud Turbo nupud, mis sisaldas kolme sätet &quot;I&quot; ja &quot;II&quot; nupule.

===Super Nintendo Entertainment System/Super Famicom===
[[Pilt:Nintendo-Super-NES-Controller.jpg|pisi|vasakul|SNESi Põhja-Ameerika versioon]]
Super Nintendo Entertainment Systemii (SNES) puldil oli rohkem &quot;koerakondi&quot; moodi disain ning lisandunud on kaks tegevusnuppu, &quot;X&quot; ka &quot;Y&quot;, mis moodustavad eelneva kahega teemandi kuju. Veel lisati kaks nuppu puldi küljele, L- ja R-nupp, mis on siiani enamikul pultidel olemas. Kuue tegevusnupu kasutuselevõtt oli tugevalt mõjutatud mängu &quot;Street Fighter&quot; populaarsusest, mille mängimiseks oli vaja sellist arvu nuppe.

==Viies generatsioon==
=== Saturn ===
Jaapani [[Sega Saturn]] mängupult baseerus Mega Drive'i (Genesis) kuuenupulisest puldist. Sellel on D-pad, 6 tegevusnuppu (A, B, C, X, Y, Z), &quot;Start&quot; nupp ning 2 puldi küljel asetsevat nuppu. Algne Euroopa ja Põhja-Ameerika variant oli suurem ning erineva kujuga, kuid 1996/1997 aastatel vahetati välja Jaapani omaga mudel 2 Saturn tulekuga.

[[Pilt:Sega Saturn Controller - Type 2.png|pisi|vasakul|SEGA Saturni Jaapani versioon]]

&quot;3D Control Pad&quot; (tuntud kui Multi Controller või NiGHTS Controller) &lt;ref name=&quot;3DPad&quot; /&gt;, välja lastud 1996. aastal, tutvustas analoogkangi ja analoognupud. See sisaldus mänguga &quot;NiGHTS into Dreams...&quot;, mis oli läbimurre tollel ajal ning ka teised mängud, nagu &quot;Manx TT&quot;, &quot;Daytona USA: Championship Circuit Edition&quot;, &quot;Space Harrier&quot;, &quot;After Burner&quot; ja &quot;Sky Target&quot; toetasid analoogi.

SEGA on turule toonud ka USB-liidesega Saturn mängupuldi (Jaapani versioon), mida on võimalik kasutada Microsoft Windows'i, Mac OS X arvutites ning ka PlayStation 3 konsoolis.&lt;ref name=&quot;UwTXm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SaturnUSB&quot; /&gt;

== Kuues generatsioon ==

=== Dreamcast ===
[[Pilt:Sega-dreamcast-set.png|pisi|275x275px|Dreamcast oma puldiga]]
[[Dreamcast]]il tuli välja uus pult, millel oli analoogkang, D-pad, 4 tegevusnuppu (A, B, X, Y), &quot;Start&quot; nupp ja kaks analoognuppu vasakul ja paremal pool puldi all. Puldil oli ka kaks sisendit, kuhu sai panna vibratsioonipaki või VMU (ekraaniga seade, mida sai kasutada mäluna). Dreamcastil oli ka teisi kontrollereid, nagu kalapüügiõng, hiir ja klaviatuur ning valguspüss.

=== PlayStation 2 ===
[[PlayStation 2]] tuli välja uue puldiga – [[DualShock#DualShock 2|DualShock 2]]. Uue versiooniga muutusid nupud rõhutundlikuks (tuvastasid, kui tugevalt nupp oli alla vajutatud), kaablid mustaks ja puldil oli siniselt kirjas &quot;DUALSHOCK 2&quot;. Pea kõik uued mängud kasutasid lisandunud analoogkange, mistõttu vanem DualShock pult paljude mängudega ei sobinud. Puldi tavaliseks värviks oli must, kaaskõlastudes konsooli enda värvimuutusega.

=== GameCube ===
[[GameCube]] tuli välja puldiga, mis sarnanes PlayStation 2 DualShock 2-ga. Sel oli 2 analoogkangi, D-pad, 4 tegevusnuppu (A, B, X, Y), start/pause nupp, kaks rõhutundlikku nuppu (L ja R), tavaline nupp (Z) ja värinamootor. Nupud tegid täielikult alla vajutades klõpsu, andes igale nupule teoreetiliselt kahe nupu funktsiooni. Nintendo tuli hiljem välja ka juhtmevaba puldiga, mis kasutas Atari Wireless RF pultidelt võetud juhtmevaba tehnoloogiat, et ei peaks infrapunal töötama. Need puldid olid samasugused, aga ilma värinamootorita.

=== Xbox ===
Microsofti [[Xbox]]i pult sarnaneb disainilt Dreamcasti puldiga, aga paremale poole oli lisatud veel üks analoogkang. Ette lisati veel kaks nuppu (must ja valge) ning &quot;back&quot; (select) nupp. Algselt oli kriitikat, et pult oli liiga suur ja kohmakas, nii et väljastati teine, Type-S pult.

== Seitsmes generatsioon ==

=== Xbox 360 ===
[[Pilt:Xbox 360 Controller.jpg|pisi|196x196px|Xbox 360 juhtmevaba pult]]
[[Xbox 360]] väljatulekuga tuli ka uus pult, mis oli juhtmevaba ja eemaldas originaalselt puldilt musta ja valge nupud, asendades need puldi ülaosas paiknevate &quot;bumper&quot; nuppudega (LB ja RB). Tuli ka välja juhtmega pult, mis ühendus konsooliga USB-kaabli kaudu. Juhtmega pulti või juhtmevaba pulti koos adapteriga saab kasutada ka arvutiga ning töötavad standardina kõigi Games for Windows mängudega.

=== PlayStation 3 ===
[[PlayStation 3]] väljatulekuga kaasnes ka uus, [[DualShock#DualShock 3|DualShock 3]] kontroller, algselt Sixaxis. Disainilt sarnane DualShockiga, sellele lisati sisseehitatud kallutussensor ja kiirendusandur ning 4 LEDi, et näidata nelja mängija puhul puldi numbrit. Pult muutus ka juhtmevabaks ja seda saab laadida [[mini-USB]] pordi kaudu, mis paikneb seal, kus varasematel pultidel on kaabel. See ühendus võimaldab ka juhtmega mängimist. Sixaxis puldil puudus värina tugi litsentsi puudumise tõttu. Kui litsents saadi, väljastati DualShock 3, mis oli pea kõigil muul viisidel sama mis Sixaxis.

=== Wii ===
[[Nintendo Wii]] väljatulekuga tuli välja hoopis teistsugune pult, Wii Remote. See pult sarnaneb kujult teleripuldiga ning võimaldab kolmedimensioonilist asukoha ja pöörde tuvastust. Puldil on ka nupud (A, B, 1, 2, start, select, D-pad ja Home). Puldile saab ka külge ühendada liideseid, näiteks Nunchuck pult, millel on analoogkang ja kaks nuppu teise käe jaoks. Pulti saab ka kasutada külili kui tavalist pulti. Välja tuli ka Classic pult, mis sarnaneb loomult Super NES puldiga, kuid sel on ka kaks analoogkangi PlayStationi puldi asetuses.

Hiljem tuli välja ka liides, mis parandas Wii Remote'i liikumistuvastust, nimega Wii MotionPlus. See hiljem integreeriti pulti ja uue puldi nimetuseks sai Wii Remote Plus.

== Kaheksas generatsioon ==

=== Wii U ===
[[Pilt:Wii U Console and Gamepad.jpg|pisi|225x225px|Wii U konsool ja pult]]
[[Wii U]] tuli välja uue Wii U GamePad puldiga, mille suurim tunnus on ta 6,2-tolline puutetundlik ekraan, mis võib lisada teleri ekraanil toimuvale infot või töötada kui koopia sellest, mida seal kuvatakse, andes funktsionaalsuse kui käeshoitav konsool. Lisaks on ka puldil liikumisandurid, kaamera, kõlarid, mikrofon ja värinamootor. Puldil on kaks analoogkangi, D-pad, neli esinuppu (A, B, X, Y), neli ülalpaiknevat nuppu (L, R, Zl, Zr), select, start, home nupud ja voolu nupp.

=== Xbox One ===
[[Xbox One]]'i pult sarnaneb Xbox 360 puldiga. Akuhoidik on tehtud õhemaks ja D-padi nupud on üksteisest eraldatud, Start- ja Back-nupud on asendatud menu ja view nuppudega. Lisaks on rõhutundlikel nuppudel ka eraldi värinamootorid.

=== PlayStation 4 ===
[[PlayStation 4]] väljatulekuga kaasneb [[DualShock 4]] pult, mis erineb oma eelkäijast väikese puutetundliku ala lisandumisega. Pult toetab ka liikumistuvastust ja paremat värinat. Puldil on ka väljundava peakomplekti jaoks ja micro-USB-port laadimiseks ja juhtmega mängimiseks. Puldil on ka lisandunud Share nupp, mis võimaldab mängust üles laadida videot, et teistega jagada. Puldil on ka väike valgusriba, mis võib näidata erinevaid värve.
== Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;6button&quot;&gt;{{cite web|title=6 Button Controller|url=http://www.segagagadomain.com/hardware-mega/megadrive-6button.htm|publisher=segagagadomain.com|accessdate=1. august 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3DPad&quot;&gt;{{cite web|title=Multi Controller (analoog-Pad)|url=http://www.segagagadomain.com/hardware-sat/hard-analoguepad.htm|publisher=segagagadomain.com|accessdate=1. august 2010|archive-date=2011-07-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20110719150123/http://www.segagagadomain.com/hardware-sat/hard-analoguepad.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UwTXm&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=National Console Support, Inc. {{!}} Saturn USB Control Pad – Grey&lt;!-- Bot generated title --&gt; |url=http://www.ncsxshop.com/cgi-bin/shop/07827.html |vaadatud=2011-01-23 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714162415/http://www.ncsxshop.com/cgi-bin/shop/07827.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SaturnUSB&quot;&gt;[http://forums.shoryuken.com/showthread.php?t=159513 OMG: Sega Saturn USB Controller works Flawlessly on PS3!!]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

{{Arvuti}}

[[Kategooria:Mängukontrollerid]]</text>
      <sha1>c1p2timqht590v0d2as4tshp1mjaqwo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saaremaa rüütelkonna vapp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>235506</id>
    <revision>
      <id>7158814</id>
      <parentid>7150304</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:59:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <origin>7158814</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3925" sha1="kqbwuclvku668erzrsq785a89ls50g6" xml:space="preserve">[[Pilt:Coat of arms of Osel.png|thumb|150px|Saaremaa rüütelkonna vapp]]
'''Saaremaa rüütelkonna vapp''' on [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] embleem, mida on kasutatud alates 1525. aastast.

Selle ebaheraldilise &quot;vapi&quot; ametlik kirjeldus 1802. aastast on järgmine: lehestikuga ääristatud sinine kilp, millel seisab kiiver. Kilbil tähed D. W. G. B. E. (''De Wort Gottes blifft ewig'', [[Jesaja raamat|Jesaja]] 40: 8; eesti keeles &quot;Jumala sõna püsib igavesti&quot;). Kiivrist lehvib sinine lint pealiskirjaga &quot;Glow der Ritterschop in de Wick vnd up Oesel&quot;. Kiivril seisab kahest loorberioksast varjutatud kurg väljasirutatud tiibadega.

Maamarssal [[Peter von Buxhöwden]] arvas 1838. aastal, et vapikilbi ebakorrapärane kuju tähendab [[Saaremaa]] kontuure ja oksad [[Harilik saar|saart]] [siit [[Kuressaare]] (Kurre Saar) nimi].

Tegelikult eksisteerib paralleelne teooria,  nagu [[Johann Christoph Brotze]] 1791. aastal märkis, et Saaremaa vapilind on hoopis evangelist [[Apostel Johannes|Johannese]] kotkas, mitte kurg.

Vapp põhineb Läänemaa ja Saaremaa rüütelkonna pitseril, mille esimene teadaolev jäljend pärineb 25. veebruarist 1525. [[Martin Körber]] väitis 1889. aastal, et vapp on annetatud piiskop [[Johannes Kyvel]]i privileegiga 15. detsembril 1524, märkimaks üleminekut katoliku usult luterlusele. See väide pole õige. Tegelikult jäi piiskopkonna vapp, mida kasutasid piiskop, toomkapiitel, stiftifoogtid ja meeskohtunikud, muutumatuks kuni sekularisatsioonini ja isegi hiljem kasutas seda hertsog [[Magnus]] pretensioonivapina.

Peale [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ei kasutanud Vana-Liivimaa rüütelkonnad 16. sajandini oma pitsateid, vaid pitseerisid oma liikmete pitsatitega. Konflikti ajal piiskop Johannes Kyveli ja rüütelkonna vahel 29. juulil 1524 kirjutas piiskop, et ta on rüütelkonnalt saanud ebatavalise pitseriga kirja. Tõenäoliselt see ongi uus rüütelkonna pitser, mis võeti kasutusele samal kuul Tallinnas toimunud Liivimaa evangeelsete rüütelkondade ja linnade kokkutuleku ajal. Luterlikuks muutunud rüütelkond vajas uut ühendavat embleemi.

On väidetud, et Saaremaa rüütelkonnale annetas vapi Saksi kuurvürst [[Friedrich III (Saksimaa)|Friedrich III Tark]]&lt;ref&gt;[[Tiit Saare]]. [http://www.eestikirik.ee/node/6483 Evangelist Johannes – Jeesuse noorim õpilane]. [[Eesti Kirik]], 23. detsember 2008.&lt;/ref&gt;1525. aastal, kui Saaremaa vasallid ähvardasid astuda luteri usku. See väide ei saa olla õige, kuna Saaremaa rüütelkond oli siis juba evangeelne ja Friedrich III pole kunagi Saaremaad valitsenud.

1. oktoobril 1866 esitas senati heraldikadepartemang kinnitamiseks uue Saaremaa rüütelkonna vapi kavandi, millel oli sinisel väljal hõbedane [[sookurg]] mustade silmade, noka ja küüntega. Teadaolevalt seda uut vappi kasutusele ei võetud.&lt;ref&gt;Tiiu Oja, Eero Medijainen. Eesti vapid ja lipud. Tallinn, Olion, 1993, lk. 37–38.&lt;/ref&gt;

Saaremaa rüütelkonna vapp on kujutatud [[Saaremaa Põllumeeste Selts]]i (''Societas Rerum Rusticarum Studiosa Osiliensis'') hõbemedalil.&lt;ref&gt;Tiiu Leimus. Põllumeeste seltside medalid Eestis 1940. aastani. Studia Numismatica II. Tallinn, 2001, lk. 107 ja –145–146&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Saaremaa rüütelkond]]
* [[Kuressaare piiskopilinnus]]
* [[Rüütelkonna hoone (Kuressaare)]]
* [[Eestimaa rüütelkonna vapp]]
* [[Liivimaa rüütelkonna vapp]]

== Viited ==
&lt;references/&gt;

== Kirjandus ==
* Bericht über die 84. Sitzung vom 5. November 1902. [Astaf von Transehe ettekanne]. [[Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik]]. 1902. Mitau. 1904. S. 226-229.

== Välislingid ==
* [http://www.ra.ee/pitserid/index.php/seal/view?id=15270&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKFMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMjUSiklsaQ0F8Q2slIyNFOCqgOLuuUX5SaWgIWslJKhdCGUNgTRJlZKBYnpqVAhoO7aWgCY2iL%252B Saaremaa rüütelkonna pitser]

[[Kategooria:Saaremaa rüütelkond]]
[[Kategooria:Vapid]]</text>
      <sha1>kqbwuclvku668erzrsq785a89ls50g6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158817</id>
      <parentid>7158814</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:02:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158817</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3974" sha1="0sxgyjy1ojlrxhuruhp0940uyukpaou" xml:space="preserve">[[Pilt:Coat of arms of Osel.png|thumb|150px|Saaremaa rüütelkonna vapp]]
'''Saaremaa rüütelkonna vapp''' on [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] embleem, mida on kasutatud alates 1525. aastast.

Selle ebaheraldilise &quot;vapi&quot; ametlik kirjeldus 1802. aastast on järgmine: lehestikuga ääristatud sinine kilp, millel seisab kiiver. Kilbil tähed D. W. G. B. E. (''De Wort Gottes blifft ewig'', [[Jesaja raamat|Jesaja]] 40: 8; eesti keeles &quot;Jumala sõna püsib igavesti&quot;). Kiivrist lehvib sinine lint pealiskirjaga &quot;Glow der Ritterschop in de Wick vnd up Oesel&quot;. Kiivril seisab kahest loorberioksast varjutatud kurg väljasirutatud tiibadega.

Maamarssal [[Peter von Buxhöwden]] arvas 1838. aastal, et vapikilbi ebakorrapärane kuju tähendab [[Saaremaa]] kontuure ja oksad [[Harilik saar|saart]] [siit [[Kuressaare]] (Kurre Saar) nimi].

Tegelikult eksisteerib paralleelne teooria,  nagu [[Johann Christoph Brotze]] 1791. aastal märkis, et Saaremaa vapilind on hoopis evangelist [[Apostel Johannes|Johannese]] kotkas, mitte kurg.

Vapp põhineb Läänemaa ja Saaremaa rüütelkonna pitseril, mille esimene teadaolev jäljend pärineb 25. veebruarist 1525. [[Martin Körber]] väitis 1889. aastal, et vapp on annetatud piiskop [[Johannes Kyvel]]i privileegiga 15. detsembril 1524, märkimaks üleminekut katoliku usult luterlusele. See väide pole õige. Tegelikult jäi piiskopkonna vapp, mida kasutasid piiskop, toomkapiitel, stiftifoogtid ja meeskohtunikud, muutumatuks kuni sekularisatsioonini ja isegi hiljem kasutas seda hertsog [[Magnus]] pretensioonivapina.

Peale [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ei kasutanud Vana-Liivimaa rüütelkonnad 16. sajandini oma pitsateid, vaid pitseerisid oma liikmete pitsatitega. Konflikti ajal piiskop Johannes Kyveli ja rüütelkonna vahel 29. juulil 1524 kirjutas piiskop, et ta on rüütelkonnalt saanud ebatavalise pitseriga kirja. Tõenäoliselt see ongi uus rüütelkonna pitser, mis võeti kasutusele samal kuul Tallinnas toimunud Liivimaa evangeelsete rüütelkondade ja linnade kokkutuleku ajal. Luterlikuks muutunud rüütelkond vajas uut ühendavat embleemi.

On väidetud, et Saaremaa rüütelkonnale annetas vapi Saksi kuurvürst [[Friedrich III (Saksimaa)|Friedrich III Tark]]&lt;ref&gt;[[Tiit Saare]]. [http://www.eestikirik.ee/node/6483 Evangelist Johannes – Jeesuse noorim õpilane]. [[Eesti Kirik]], 23. detsember 2008.&lt;/ref&gt;1525. aastal, kui Saaremaa vasallid ähvardasid astuda luteri usku. See väide ei saa olla õige, kuna Saaremaa rüütelkond oli siis juba evangeelne ja Friedrich III pole kunagi Saaremaad valitsenud.

1. oktoobril 1866 esitas [[[[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Venemaa senati]] heraldikadepartemang kinnitamiseks uue Saaremaa rüütelkonna vapi kavandi, millel oli sinisel väljal hõbedane [[sookurg]] mustade silmade, noka ja küüntega. Teadaolevalt seda uut vappi kasutusele ei võetud.&lt;ref&gt;Tiiu Oja, Eero Medijainen. Eesti vapid ja lipud. Tallinn, Olion, 1993, lk. 37–38.&lt;/ref&gt;

Saaremaa rüütelkonna vapp on kujutatud [[Saaremaa Põllumeeste Selts]]i (''Societas Rerum Rusticarum Studiosa Osiliensis'') hõbemedalil.&lt;ref&gt;Tiiu Leimus. Põllumeeste seltside medalid Eestis 1940. aastani. Studia Numismatica II. Tallinn, 2001, lk. 107 ja –145–146&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Saaremaa rüütelkond]]
* [[Kuressaare piiskopilinnus]]
* [[Rüütelkonna hoone (Kuressaare)]]
* [[Eestimaa rüütelkonna vapp]]
* [[Liivimaa rüütelkonna vapp]]

== Viited ==
&lt;references/&gt;

== Kirjandus ==
* Bericht über die 84. Sitzung vom 5. November 1902. [Astaf von Transehe ettekanne]. [[Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik]]. 1902. Mitau. 1904. S. 226-229.

== Välislingid ==
* [http://www.ra.ee/pitserid/index.php/seal/view?id=15270&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKFMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMjUSiklsaQ0F8Q2slIyNFOCqgOLuuUX5SaWgIWslJKhdCGUNgTRJlZKBYnpqVAhoO7aWgCY2iL%252B Saaremaa rüütelkonna pitser]

[[Kategooria:Saaremaa rüütelkond]]
[[Kategooria:Vapid]]</text>
      <sha1>0sxgyjy1ojlrxhuruhp0940uyukpaou</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158818</id>
      <parentid>7158817</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:03:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158818</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3972" sha1="df820s1812de2s6pj3etp5dfp394dnw" xml:space="preserve">[[Pilt:Coat of arms of Osel.png|thumb|150px|Saaremaa rüütelkonna vapp]]
'''Saaremaa rüütelkonna vapp''' on [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] embleem, mida on kasutatud alates 1525. aastast.

Selle ebaheraldilise &quot;vapi&quot; ametlik kirjeldus 1802. aastast on järgmine: lehestikuga ääristatud sinine kilp, millel seisab kiiver. Kilbil tähed D. W. G. B. E. (''De Wort Gottes blifft ewig'', [[Jesaja raamat|Jesaja]] 40: 8; eesti keeles &quot;Jumala sõna püsib igavesti&quot;). Kiivrist lehvib sinine lint pealiskirjaga &quot;Glow der Ritterschop in de Wick vnd up Oesel&quot;. Kiivril seisab kahest loorberioksast varjutatud kurg väljasirutatud tiibadega.

Maamarssal [[Peter von Buxhöwden]] arvas 1838. aastal, et vapikilbi ebakorrapärane kuju tähendab [[Saaremaa]] kontuure ja oksad [[Harilik saar|saart]] [siit [[Kuressaare]] (Kurre Saar) nimi].

Tegelikult eksisteerib paralleelne teooria,  nagu [[Johann Christoph Brotze]] 1791. aastal märkis, et Saaremaa vapilind on hoopis evangelist [[Apostel Johannes|Johannese]] kotkas, mitte kurg.

Vapp põhineb Läänemaa ja Saaremaa rüütelkonna pitseril, mille esimene teadaolev jäljend pärineb 25. veebruarist 1525. [[Martin Körber]] väitis 1889. aastal, et vapp on annetatud piiskop [[Johannes Kyvel]]i privileegiga 15. detsembril 1524, märkimaks üleminekut katoliku usult luterlusele. See väide pole õige. Tegelikult jäi piiskopkonna vapp, mida kasutasid piiskop, toomkapiitel, stiftifoogtid ja meeskohtunikud, muutumatuks kuni sekularisatsioonini ja isegi hiljem kasutas seda hertsog [[Magnus]] pretensioonivapina.

Peale [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ei kasutanud Vana-Liivimaa rüütelkonnad 16. sajandini oma pitsateid, vaid pitseerisid oma liikmete pitsatitega. Konflikti ajal piiskop Johannes Kyveli ja rüütelkonna vahel 29. juulil 1524 kirjutas piiskop, et ta on rüütelkonnalt saanud ebatavalise pitseriga kirja. Tõenäoliselt see ongi uus rüütelkonna pitser, mis võeti kasutusele samal kuul Tallinnas toimunud Liivimaa evangeelsete rüütelkondade ja linnade kokkutuleku ajal. Luterlikuks muutunud rüütelkond vajas uut ühendavat embleemi.

On väidetud, et Saaremaa rüütelkonnale annetas vapi Saksi kuurvürst [[Friedrich III (Saksimaa)|Friedrich III Tark]]&lt;ref&gt;[[Tiit Saare]]. [http://www.eestikirik.ee/node/6483 Evangelist Johannes – Jeesuse noorim õpilane]. [[Eesti Kirik]], 23. detsember 2008.&lt;/ref&gt;1525. aastal, kui Saaremaa vasallid ähvardasid astuda luteri usku. See väide ei saa olla õige, kuna Saaremaa rüütelkond oli siis juba evangeelne ja Friedrich III pole kunagi Saaremaad valitsenud.

1. oktoobril 1866 esitas [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Venemaa senati]] heraldikadepartemang kinnitamiseks uue Saaremaa rüütelkonna vapi kavandi, millel oli sinisel väljal hõbedane [[sookurg]] mustade silmade, noka ja küüntega. Teadaolevalt seda uut vappi kasutusele ei võetud.&lt;ref&gt;Tiiu Oja, Eero Medijainen. Eesti vapid ja lipud. Tallinn, Olion, 1993, lk. 37–38.&lt;/ref&gt;

Saaremaa rüütelkonna vapp on kujutatud [[Saaremaa Põllumeeste Selts]]i (''Societas Rerum Rusticarum Studiosa Osiliensis'') hõbemedalil.&lt;ref&gt;Tiiu Leimus. Põllumeeste seltside medalid Eestis 1940. aastani. Studia Numismatica II. Tallinn, 2001, lk. 107 ja –145–146&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Saaremaa rüütelkond]]
* [[Kuressaare piiskopilinnus]]
* [[Rüütelkonna hoone (Kuressaare)]]
* [[Eestimaa rüütelkonna vapp]]
* [[Liivimaa rüütelkonna vapp]]

== Viited ==
&lt;references/&gt;

== Kirjandus ==
* Bericht über die 84. Sitzung vom 5. November 1902. [Astaf von Transehe ettekanne]. [[Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik]]. 1902. Mitau. 1904. S. 226-229.

== Välislingid ==
* [http://www.ra.ee/pitserid/index.php/seal/view?id=15270&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKFMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMjUSiklsaQ0F8Q2slIyNFOCqgOLuuUX5SaWgIWslJKhdCGUNgTRJlZKBYnpqVAhoO7aWgCY2iL%252B Saaremaa rüütelkonna pitser]

[[Kategooria:Saaremaa rüütelkond]]
[[Kategooria:Vapid]]</text>
      <sha1>df820s1812de2s6pj3etp5dfp394dnw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Petrooleum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>240011</id>
    <revision>
      <id>7158684</id>
      <parentid>7140783</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:11:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ülo12345</username>
        <id>225512</id>
      </contributor>
      <comment>EMÜ terminitöö, artikli pôhjalikumaks muutmine</comment>
      <origin>7158684</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2492" sha1="br052svzsjes9jcwrjozxs0w8g20f9z" xml:space="preserve"> 
'''Petrooleum''' ehk kerosiin on vedel [https://sonaveeb.ee/search/unif/est,rus/dsall/s%C3%BCsivesinik/1/est süsivesinike] segu, mis on üks nafta fraktsioonidest ja mida kasutatakse kütusena, [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/lambi%C3%B5li/1/est lambiõlina], [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/kool_KV/lahusti/1/est lahustina] ja kütusena.&lt;ref name=&quot;britannica&quot;&gt;Speight, J. G. (2014). ''The Chemistry and Technology of Petroleum''. CRC Press.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;refining&quot;&gt;Gary, J. H., Handwerk, G. E., &amp; Kaiser, M. J. (2007). ''Petroleum Refining: Technology and Economics''. CRC Press.&lt;/ref&gt;

== Keemilised ja füüsikalised omadused ==
Petrooleum koosneb peamiselt süsivesinikest ([[Alkaanid|alkaanidest]] ja tsükloalkaanidest) ning selle [[keemistemperatuur]] on tavaliselt umbes 150–300 °C.&lt;ref name=&quot;britannica&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Sisekaitseakadeemia. ''Kütuste omadused ja nafta töötlemine''.&lt;/ref&gt; Keemiline koostis võib varieeruda sõltuvalt toornafta tüübist ja rafineerimisprotsessist.&lt;ref name=&quot;refining&quot; /&gt;

== Tootmine ==
Petrooleum eraldatakse toornafta [[Fraktsioneeriv destillatsioon|fraktsioneeriva destilleerimise]] teel naftatöötlemistehastes. Vajaduse korral läbib see täiendavaid puhastus- ja töötlemisetappe, et saavutada soovitud omadused.&lt;ref name=&quot;refining&quot; /&gt;

== Kasutus ==
Petrooleumi kasutatakse laialdaselt nii tööstuses kui ka igapäevaelus. Ajalooliselt oli see üks peamisi valgustusallikaid petrooleumilampides enne elektrivalgustuse levikut ning see mängis olulist rolli 19. ja 20. sajandi varajases arengus.&lt;ref name=&quot;britannica&quot; /&gt;Tänapäeval kasutatakse petrooleumi peamiselt [[Reaktiivkütus|reaktiivkütusena]] ning kütteainena, eriti piirkondades, kus puudub usaldusväärne ligipääs [[Maagaas|maagaasile]] või [[Elektrienergia|elektrienergiale]].&lt;ref name=&quot;refining&quot; /&gt; Lisaks kasutatakse petrooleumi lahustina värvide ja lakkide tootmises ning erinevates puhastusvahendites.

== Ohutus ja keskkonnamõju ==
Petrooleum on tuleohtlik vedelik ning selle aurud võivad olla tervisele kahjulikud, mistõttu käitlemisel tuleb järgida [[Tuleohutus|tuleohutuse]] ja tervisekaitse nõudeid. Lisaks võib petrooleumi lekkimine keskkonda põhjustada pinnase ja [[Veereostus|veereostust]], mistõttu tuleb selle ladustamisel ja transportimisel vältida lekkimise ohtu.&lt;ref name=&quot;britannica&quot; /&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Vaata ka ==
{{Vikitsitaadid}}
* [[Gaasiõli]]

[[Kategooria:Kütused]]
[[Kategooria:Naftasaadused]]</text>
      <sha1>br052svzsjes9jcwrjozxs0w8g20f9z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raul Ruutu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>243865</id>
    <revision>
      <id>7158288</id>
      <parentid>6639408</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:07:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158288</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="892" sha1="5hsw0igt3v0r8cv3qmgo2ibjssa0iuq" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = Raul Ruutu
| pilt                = Sunrise Avenue Raul und Samu Haber.JPG|pisi|Raul Ruutu ja [[Samu Haber]]
| pildiallkiri     = Raul Ruutu ja [[Samu Haber]]
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = Raul Ruutu
| sünniaeg            = 28. augustil 1975&lt;br /&gt;[[Vantaa]]s
| pill                = [[basskitarr]], taustalaul
}}

'''Raul Ruutu''' (sündinud [[28. august]] [[1975]] [[Vantaa]]s) on [[Soome]] muusik, ansambli [[Sunrise Avenue]] basskitarrist ja taustalaulja. 

Ta on ema poolt pooleldi filipiinlane. 

Varem on Ruutu kuulunud poistebändi Unit. Ta harrastas nooremana balletti ja mängis viiulit.

Ta on tuntud hokimängijate [[Jarkko Ruutu]], [[Tuomo Ruutu]] ja [[Mikko Ruutu]] nõbu.

{{JÄRJESTA:Ruutu, Raul}}
[[Kategooria:Soome muusikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1975]]</text>
      <sha1>5hsw0igt3v0r8cv3qmgo2ibjssa0iuq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sadajalgsed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>249250</id>
    <revision>
      <id>7158534</id>
      <parentid>6989348</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:02:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eesti liikidega perekondi ja liike */</comment>
      <origin>7158534</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2370" sha1="oo2p9ehhk8wpbi3norfk6bdlk0hdeay" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = Sadajalgsed
 | värvus         = loomad
 | pilt           = Steinläufer (Lithobius forficatus) 1.jpg
 | pildi_seletus  = [[Harilik kivihark]] (''Lithobius forficatus'')
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' 
 | klass          = '''Sadajalgsed''' ''Chilopoda''
 | selts          = 
 | sugukond       = 
 | perekond       = 
 | liik           = 
 | binaarne       = 
 | binaarse_autor = [[Pierre André Latreille|Latreille]], 1817
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Sadajalgsed''' (''Chilopoda'') on [[Hulkjalgsed|hulkjalgsete]] alamhõimkonda kuuluv [[lülijalgsed|lülijalgsete]] klass. Nende keha moodustub paljudest lülidest, iga lüli külge kinnitub paar lülilisi [[jalg]]u.

Sadajalgseil on neli [[silm]]a ning tugevad, lõugade sarnased mürginäärmetega varustatud esijalad, mille abil nad püüavad valdavalt teisi selgrootuid, näiteks putukaid, usse ja tigusid. Sageli elavad sadajalgsed kivide ja sambla all.

Maailmas on umbes 2800 sadajalgsete liiki. Mõni troopikas elav liik on inimesele mürgine.

==Süstemaatika==
Sadajalgsed on liigitatud nelja seltsi.
*''Geophilomorpha'' – sadajalalised
*''Scolopendromorpha'' – skolopendrilised
*''Lithobiomorpha'' – kivihargilised
*''Scutigeromorpha'' – kilpsadajalgsed

==Eesti liikidega perekondi ja liike==
Eestis on leitud 10 liiki, võib elada kuni 20 liiki sadajalgseid.

Sugukond ''Lithobidae''																			
*''Lithobius curtipes'' 												
*''Lithobius crassipes'' 
*''Lithobius erythrocephalus'' 												
*''Lithobius forficatus'' – [[harilik kivihark]]
*''Lithobius microps'' 
						
Sugukond ''Geophilidae''
*''[[Geophilus flavus]]''												
*''Geophilus proximus'' 
**''[[Geophilus truncorum]]''  										
*''Pachymerium ferrugineum'' 	
											
Sugukond ''Schendylidae''												
*''Schendyla nemorensis''

==Vaata ka==
*[[tuhatjalgsed]]

== Kirjandus ==
* G. Abrikossov. Selgrootute zooloogia. Tallinn 1960
* [[Loomade elu]]. 3. köide. Selgrootud III. Tallinn 1984
* H. Remm. Lülijalgsed. Tartu 1987

== Välislingid ==
* [http://www.zbi.ee/satikad/hulk/klassada/ Alamklass sadajalgsed (Chilopoda). Üldinfo]
* [http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/hulkjalgsed.htm Alamklass sadajalgsed. Üldinfo]
 
[[Kategooria:Sadajalgsed| ]]</text>
      <sha1>oo2p9ehhk8wpbi3norfk6bdlk0hdeay</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158535</id>
      <parentid>7158534</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:06:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <origin>7158535</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2618" sha1="rqioqtmhejusidpihqezp7l7uv3xu5k" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = Sadajalgsed
 | värvus         = loomad
 | pilt           = Steinläufer (Lithobius forficatus) 1.jpg
 | pildi_seletus  = [[Harilik kivihark]] (''Lithobius forficatus'')
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' 
 | klass          = '''Sadajalgsed''' ''Chilopoda''
 | selts          = 
 | sugukond       = 
 | perekond       = 
 | liik           = 
 | binaarne       = 
 | binaarse_autor = [[Pierre André Latreille|Latreille]], 1817
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Sadajalgsed''' (''Chilopoda'') on [[Hulkjalgsed|hulkjalgsete]] alamhõimkonda kuuluv [[lülijalgsed|lülijalgsete]] klass. Nende keha moodustub paljudest lülidest, iga lüli külge kinnitub paar lülilisi [[jalg]]u.

Sadajalgseil on neli [[silm]]a ning tugevad, lõugade sarnased mürginäärmetega varustatud esijalad, mille abil nad püüavad valdavalt teisi selgrootuid, näiteks putukaid, usse ja tigusid. Sageli elavad sadajalgsed kivide ja sambla all.

Maailmas on umbes 2800 sadajalgsete liiki. Mõni troopikas elav liik on inimesele mürgine.

==Süstemaatika==
Sadajalgsed on liigitatud nelja seltsi.
*''Geophilomorpha'' – sadajalalised
*''Scolopendromorpha'' – skolopendrilised
*''Lithobiomorpha'' – kivihargilised
*''Scutigeromorpha'' – kilpsadajalgsed

==Eesti liikidega perekondi ja liike==
Eestis on leitud 10 liiki, võib elada kuni 20 liiki sadajalgseid.&lt;ref&gt;[[Mari Ivask]], [[Annely Kuu]], [[Mart Meriste]], [[Sander Kutti]], [[Jane Raamets]], [[Anneli Palo]] 2019. Chilopoda and Diplopoda of semi natural flooded meadows in Matsalu, Estonia. ''Pedobiologia'' 74: 24–33.&lt;/ref&gt;

Sugukond ''Lithobidae''																			
*''Lithobius curtipes'' 												
*''Lithobius crassipes'' 
*''Lithobius erythrocephalus'' 												
*''Lithobius forficatus'' – [[harilik kivihark]]
*''Lithobius microps'' 
						
Sugukond ''Geophilidae''
*''[[Geophilus flavus]]''												
*''Geophilus proximus'' 
**''[[Geophilus truncorum]]''  										
*''Pachymerium ferrugineum'' 	
											
Sugukond ''Schendylidae''												
*''Schendyla nemorensis''

==Vaata ka==
*[[tuhatjalgsed]]

== Kirjandus ==
* G. Abrikossov. Selgrootute zooloogia. Tallinn 1960
* [[Loomade elu]]. 3. köide. Selgrootud III. Tallinn 1984
* H. Remm. Lülijalgsed. Tartu 1987

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.zbi.ee/satikad/hulk/klassada/ Alamklass sadajalgsed (Chilopoda). Üldinfo]
* [http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/hulkjalgsed.htm Alamklass sadajalgsed. Üldinfo]
 
[[Kategooria:Sadajalgsed| ]]</text>
      <sha1>rqioqtmhejusidpihqezp7l7uv3xu5k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158536</id>
      <parentid>7158535</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:07:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eesti liikidega perekondi ja liike */</comment>
      <origin>7158536</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2609" sha1="eqcfs5f75m9rt1g46xhko5ot2fo8w4r" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = Sadajalgsed
 | värvus         = loomad
 | pilt           = Steinläufer (Lithobius forficatus) 1.jpg
 | pildi_seletus  = [[Harilik kivihark]] (''Lithobius forficatus'')
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' 
 | klass          = '''Sadajalgsed''' ''Chilopoda''
 | selts          = 
 | sugukond       = 
 | perekond       = 
 | liik           = 
 | binaarne       = 
 | binaarse_autor = [[Pierre André Latreille|Latreille]], 1817
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Sadajalgsed''' (''Chilopoda'') on [[Hulkjalgsed|hulkjalgsete]] alamhõimkonda kuuluv [[lülijalgsed|lülijalgsete]] klass. Nende keha moodustub paljudest lülidest, iga lüli külge kinnitub paar lülilisi [[jalg]]u.

Sadajalgseil on neli [[silm]]a ning tugevad, lõugade sarnased mürginäärmetega varustatud esijalad, mille abil nad püüavad valdavalt teisi selgrootuid, näiteks putukaid, usse ja tigusid. Sageli elavad sadajalgsed kivide ja sambla all.

Maailmas on umbes 2800 sadajalgsete liiki. Mõni troopikas elav liik on inimesele mürgine.

==Süstemaatika==
Sadajalgsed on liigitatud nelja seltsi.
*''Geophilomorpha'' – sadajalalised
*''Scolopendromorpha'' – skolopendrilised
*''Lithobiomorpha'' – kivihargilised
*''Scutigeromorpha'' – kilpsadajalgsed

==Eesti liikidega perekondi ja liike==
Eestis on leitud 10 liiki, võib elada kuni 20 liiki sadajalgseid.&lt;ref&gt;[[Mari Ivask]], [[Annely Kuu]], [[Mart Meriste]], [[Sander Kutti]], [[Jane Raamets]], [[Anneli Palo]] 2019. Chilopoda and Diplopoda of semi natural flooded meadows in Matsalu, Estonia. ''Pedobiologia'' 74: 24–33.&lt;/ref&gt;

Sugukond ''Lithobidae''																			
*''Lithobius curtipes'' 												
*''Lithobius crassipes'' 
*''Lithobius erythrocephalus'' 												
*''Lithobius forficatus'' – [[harilik kivihark]]
*''Lithobius microps'' 
						
Sugukond ''Geophilidae''
*''Geophilus flavus''												
*''Geophilus proximus'' 
*''Geophilus truncorum''  										
*''Pachymerium ferrugineum'' 	
											
Sugukond ''Schendylidae''												
*''Schendyla nemorensis''

==Vaata ka==
*[[tuhatjalgsed]]

== Kirjandus ==
* G. Abrikossov. Selgrootute zooloogia. Tallinn 1960
* [[Loomade elu]]. 3. köide. Selgrootud III. Tallinn 1984
* H. Remm. Lülijalgsed. Tartu 1987

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.zbi.ee/satikad/hulk/klassada/ Alamklass sadajalgsed (Chilopoda). Üldinfo]
* [http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/hulkjalgsed.htm Alamklass sadajalgsed. Üldinfo]
 
[[Kategooria:Sadajalgsed| ]]</text>
      <sha1>eqcfs5f75m9rt1g46xhko5ot2fo8w4r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158537</id>
      <parentid>7158536</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:07:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eesti liikidega perekondi ja liike */</comment>
      <origin>7158537</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2617" sha1="hd5vn4n93o4xm1d3qrzm2d55ns2ep16" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = Sadajalgsed
 | värvus         = loomad
 | pilt           = Steinläufer (Lithobius forficatus) 1.jpg
 | pildi_seletus  = [[Harilik kivihark]] (''Lithobius forficatus'')
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' 
 | klass          = '''Sadajalgsed''' ''Chilopoda''
 | selts          = 
 | sugukond       = 
 | perekond       = 
 | liik           = 
 | binaarne       = 
 | binaarse_autor = [[Pierre André Latreille|Latreille]], 1817
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Sadajalgsed''' (''Chilopoda'') on [[Hulkjalgsed|hulkjalgsete]] alamhõimkonda kuuluv [[lülijalgsed|lülijalgsete]] klass. Nende keha moodustub paljudest lülidest, iga lüli külge kinnitub paar lülilisi [[jalg]]u.

Sadajalgseil on neli [[silm]]a ning tugevad, lõugade sarnased mürginäärmetega varustatud esijalad, mille abil nad püüavad valdavalt teisi selgrootuid, näiteks putukaid, usse ja tigusid. Sageli elavad sadajalgsed kivide ja sambla all.

Maailmas on umbes 2800 sadajalgsete liiki. Mõni troopikas elav liik on inimesele mürgine.

==Süstemaatika==
Sadajalgsed on liigitatud nelja seltsi.
*''Geophilomorpha'' – sadajalalised
*''Scolopendromorpha'' – skolopendrilised
*''Lithobiomorpha'' – kivihargilised
*''Scutigeromorpha'' – kilpsadajalgsed

==Eesti liikidega perekondi ja liike==
Eestis on leitud 10 liiki, võib elada kuni 20 liiki sadajalgseid.&lt;ref&gt;[[Mari Ivask]], [[Annely Kuu]], [[Mart Meriste]], [[Sander Kutti]], [[Jane Raamets]], [[Anneli Palo]] 2019. ''Chilopoda'' and ''Diplopoda'' of semi natural flooded meadows in Matsalu, Estonia. ''Pedobiologia'' 74: 24–33.&lt;/ref&gt;

Sugukond ''Lithobidae''																			
*''Lithobius curtipes'' 												
*''Lithobius crassipes'' 
*''Lithobius erythrocephalus'' 												
*''Lithobius forficatus'' – [[harilik kivihark]]
*''Lithobius microps'' 
						
Sugukond ''Geophilidae''
*''Geophilus flavus''												
*''Geophilus proximus'' 
*''Geophilus truncorum''  										
*''Pachymerium ferrugineum'' 	
											
Sugukond ''Schendylidae''												
*''Schendyla nemorensis''

==Vaata ka==
*[[tuhatjalgsed]]

== Kirjandus ==
* G. Abrikossov. Selgrootute zooloogia. Tallinn 1960
* [[Loomade elu]]. 3. köide. Selgrootud III. Tallinn 1984
* H. Remm. Lülijalgsed. Tartu 1987

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.zbi.ee/satikad/hulk/klassada/ Alamklass sadajalgsed (Chilopoda). Üldinfo]
* [http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/hulkjalgsed.htm Alamklass sadajalgsed. Üldinfo]
 
[[Kategooria:Sadajalgsed| ]]</text>
      <sha1>hd5vn4n93o4xm1d3qrzm2d55ns2ep16</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158541</id>
      <parentid>7158537</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:25:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <origin>7158541</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2595" sha1="jqwtiyhb78bl7tix694dectag45lwt0" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = Sadajalgsed
 | värvus         = loomad
 | pilt           = Steinläufer (Lithobius forficatus) 1.jpg
 | pildi_seletus  = [[Harilik kivihark]] (''Lithobius forficatus'')
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' 
 | klass          = '''Sadajalgsed''' ''Chilopoda''
 | selts          = 
 | sugukond       = 
 | perekond       = 
 | liik           = 
 | binaarne       = 
 | binaarse_autor = [[Pierre André Latreille|Latreille]], 1817
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Sadajalgsed''' (''Chilopoda'') on [[Hulkjalgsed|hulkjalgsete]] alamhõimkonda kuuluv [[lülijalgsed|lülijalgsete]] klass. Nende keha moodustub paljudest lülidest, iga lüli külge kinnitub paar lülilisi [[jalg]]u.

Sadajalgseil on neli [[silm]]a ning tugevad, lõugade sarnased mürginäärmetega varustatud esijalad, mille abil nad püüavad valdavalt teisi selgrootuid, näiteks putukaid, usse ja tigusid. Sageli elavad sadajalgsed kivide ja sambla all.

Maailmas on umbes 2800 sadajalgsete liiki. Mõni troopikas elav liik on inimesele mürgine.

==Süstemaatika==
Sadajalgsed on liigitatud nelja seltsi.
*''Geophilomorpha'' – sadajalalised
*''Scolopendromorpha'' – skolopendrilised
*''Lithobiomorpha'' – kivihargilised
*''Scutigeromorpha'' – kilpsadajalgsed

==Eesti liigid==
Eestis on leitud 10 liiki, võib elada kuni 20 liiki sadajalgseid.&lt;ref&gt;[[Mari Ivask]], [[Annely Kuu]], [[Mart Meriste]], [[Sander Kutti]], [[Jane Raamets]], [[Anneli Palo]] 2019. ''Chilopoda'' and ''Diplopoda'' of semi natural flooded meadows in Matsalu, Estonia. ''Pedobiologia'' 74: 24–33.&lt;/ref&gt;

Sugukond ''Lithobidae''																			
*''Lithobius curtipes'' 												
*''Lithobius crassipes'' 
*''Lithobius erythrocephalus'' 												
*''Lithobius forficatus'' – [[harilik kivihark]]
*''Lithobius microps'' 
						
Sugukond ''Geophilidae''
*''Geophilus flavus''												
*''Geophilus proximus'' 
*''Geophilus truncorum''  										
*''Pachymerium ferrugineum'' 	
											
Sugukond ''Schendylidae''												
*''Schendyla nemorensis''

==Vaata ka==
*[[tuhatjalgsed]]

== Kirjandus ==
* G. Abrikossov. Selgrootute zooloogia. Tallinn 1960
* [[Loomade elu]]. 3. köide. Selgrootud III. Tallinn 1984
* H. Remm. Lülijalgsed. Tartu 1987

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.zbi.ee/satikad/hulk/klassada/ Alamklass sadajalgsed (Chilopoda). Üldinfo]
* [http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/hulkjalgsed.htm Alamklass sadajalgsed. Üldinfo]
 
[[Kategooria:Sadajalgsed| ]]</text>
      <sha1>jqwtiyhb78bl7tix694dectag45lwt0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustvee Betaania koguduse palvemaja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>249961</id>
    <revision>
      <id>7158374</id>
      <parentid>6877473</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:19:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158374</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1570" sha1="7adefssfv6fcjekdzzlpjfilyna3uwj" xml:space="preserve">[[Pilt:Mustvee Betaania koguduse palvemaja2.jpg|pisi|Mustvee Betaania koguduse palvemaja (2011)]]
'''Mustvee Betaania koguduse palvemaja''' on [[EEKBKL]]-le kuuluv kirik [[Mustvee]]s aadressil Tähe 5. 

Palvemaja sai valmis 2008. aastal. Selle ehitus läks maksma 4,8 miljonit krooni, mis suuremas osas laekus vabatahtlike annetustest.&lt;ref name=&quot;virumaa&quot; /&gt; 

Uus kirik asub Mustvee kesklinnas krundil, mille [[1935]]. aastal ostis Mustvee Betaania kogudus palvemaja ehitamiseks. Palvela pühitseti [[1937]]. aastal.&lt;ref name=&quot;jõgevamv&quot; /&gt; Nõukogude ajal kirik [[natsionaliseerimine|natsionaliseeriti]] ning ehitati ümber [[kino]]ks.&lt;ref name=&quot;jõgevamv&quot; /&gt; Hoone lammutati enne uue kiriku ehitamist.&lt;ref name=&quot;virumaa&quot; /&gt; 

Palvemajas on kunstnik [[Dolores Hoffmann]]i [[vitraaž]]id.&lt;ref name=&quot;virumaa&quot; /&gt;

Kirikut kasutab [[Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit|Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu]] [[Mustvee Betaania kogudus]].

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;virumaa&quot;&gt;[http://www.virumaa.ee/mustvee-betaania-kogudus/ Virumaa.ee lehel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jõgevamv&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.jogevamv.ee/?page=497 |pealkiri=Jõgeva Maavalitsuse koduleht |vaadatud=2011-06-27 |arhiivimisaeg=2021-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210826033224/http://sinuraha.info/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.eestikirik.ee/node/5590 Jumalateenistusi peetakse linna viies kirikus] Eestikirik.ee

{{koord}}
[[Kategooria:Jõgeva maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Mustvee]]</text>
      <sha1>7adefssfv6fcjekdzzlpjfilyna3uwj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustvee vanausuliste palvela</title>
    <ns>0</ns>
    <id>250111</id>
    <revision>
      <id>7158380</id>
      <parentid>4422597</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:22:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158380</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1790" sha1="1ucv6kn4h67ths2k9wvuigm5gidntm6" xml:space="preserve">[[Pilt:Mustvee vanausuliste kirik.jpg|pisi|Mustvee vanausuliste palvela]]
[[Pilt:Mustvee vanausuliste kiriku väravaehitis.jpg|pisi|Mustvee vanausuliste palvela väravaehitis]]
'''Mustvee vanausuliste palvela''' on [[vanausulised|vanausuliste]] pühakoda [[Mustvee]]s aadressil Lohu 2. Palvelat kasutab [[Mustvee Vanausuliste kogudus]].

Palvela kohta olid esimesed projektid 1927. aastast. Uus hoone ehitati aastatel 1928–1930 insener J. Janseni projekti järgi. Palvela sisseõnnistamine toimus 1930. aasta juunis.  Mõningatel andmetel oli sisseõnnistamise päeval kirikus 3500 inimest&lt;ref name=&quot;starover&quot; /&gt;, kuid ametlikult on see Eesti suurim vanausuliste palvemaja, mis mahutab üle tuhande inimese.&lt;ref name=&quot;jõgevamv&quot; /&gt;

Palvela oli algselt puitehitis. Aastal [[1933]] ehitati kirik põhjalikult ümber ja krohviti. [[1935]]. aastal ehitati ümber hoone [[malm]]ist piirdeaed.&lt;ref name=&quot;jõgevamv&quot; /&gt; Palvela sissepääsu märgistab telliskivivärav.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;jõgevamv&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.jogevamv.ee/?page=497 |pealkiri=Jõgeva Maavalitsuse koduleht |vaadatud=2011-06-30 |arhiivimisaeg=2021-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210826033224/http://sinuraha.info/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;starover&quot;&gt;[http://www.starover.ee/est/kirikud/mustvee.html Vene Vanausulised Eestis]&lt;/ref&gt;
}} 

==Kirjandus==
*Роберт Трейфельдт. ''&quot;Старообрядческие храмы в эстонской архитектуре 1920-1930-х годов&quot;''. // Очерки по истории и культуре староверов Эстонии. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2007

{{koord}}
[[Kategooria:Eesti vanausuliste pühakojad]]
[[Kategooria:Jõgeva maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Mustvee]]</text>
      <sha1>1ucv6kn4h67ths2k9wvuigm5gidntm6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nikolai (Leisman)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>250913</id>
    <revision>
      <id>7158875</id>
      <parentid>6909270</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:57:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7158875</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5918" sha1="f7s7pq7s2q6hl7srnvv7jlqqmqwgrxu" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Petseri kloostri ülemast, vaimuliku seminari juhatajast ja piiskopist; samanimelise märtrisurma surnud ja kanoniseeritud preestri kohta vaata artiklit [[Nikolai Leisman (1902–1943)]]}}
[[Pilt:Ülempiiskop Nikolai Leismann Petseris 1938.jpg|pisi|Ülempiiskop Nikolai Leisman Petseris (1938)]]
'''Nikolai''' ([[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Nikolai Leisman'''; [[5. oktoober]] ([[23. september]] [[Juliuse kalender|vkj]]) [[1862]] [[Neanurme]] – [[27. aprill]] [[1947]] [[Penuja]]) oli eesti [[õigeusk|õigeusu]] [[vaimulik]], [[Petseri klooster|Petseri kloostri]] ülem, [[Petseri vaimulik seminar|Petseri vaimuliku seminari]] juhataja ja [[Petseri]] [[ülempiiskop]].

== Päritolu ja haridus ==

Nikolai Leisman sündis Neanurme külas [[Lustivere]] õigeusu abikooli õpetaja Andrei Leismani ja tema naise Anna (sündinud Pere) pojana ning ristiti preester [[Aleksei Troitski]] poolt [[7. oktoober|7. oktoobril]] (vkj) [[Põltsamaa Pühavaimu kirik]]us [[Kuningamäe]]l. Alghariduse omandas ta Lustivere õigeusu abikoolis ja õigeusu kihelkonnakoolis. Vaimuliku hariduse omandas ta [[1873]]–[[1883]] [[Riia Vaimulik Seminar|Riia vaimulikus koolis ja seminaris]], lõpetades esimese järguga, ning [[Peterburi Vaimulik Akadeemia|Peterburi Vaimulikus Akadeemias]], mille lõpetas [[1887]] usuteaduste magistri kraadiga &lt;ref&gt;Raudsepp, Anu. Riia Vaimulik Seminar 1846–1918. [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Tartu]], [[1998]]&lt;/ref&gt;. [[13. september|13. septembril]] 1887 pühitseti ta [[Tallinna Issanda Muutmise kirik]]us [[diakon]]iks ja [[14. september|14. septembril]] [[preester|preestriks]]. 17. novembril 1934 valiti ta [[EÜS Põhjala]] auvilislaseks&lt;ref&gt;&quot;Põhjala&quot; pidupäevad. Esmaspäev, 18. november 1934, nr. 47, lk. 1&lt;/ref&gt;.

== Teenistuskäik ==
*[[1887]]–1888 preester [[Paadrema Püha Kolmainu kogudus]]es
*[[1888]]–1896 preester [[Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus]]es, olles ühtlasi koolides usuõpetaja ja ringkonna [[praost]]
*[[1896]]–1914 preester [[Riia Peeter-Pauli katedraal]]is, alates [[1901]] [[ülempreester]], oli ka linna praost
*1896–[[1916]] jumalateenistuste raamatute komitee esimees
*[[1899]]–[[1915]] Riia vaimuliku konsistooriumi liige ja eestikeelsete vaimulike trükiste tsensor-läbivaataja
*[[1914]]–1917 Riia Nikolai gümnaasiumi usuõpetaja
*[[1917]]–1921 preester [[Ukraina]]s [[Genitšesk]]is
*[[1921]]–[[1933]] [[Kilingi Püha Nikolai kogudus|Kilingi Püha Nikolai koguduse]] ülempreester 
*[[1922]]–1933 [[Mõisaküla Pühavaimu kogudus]]e preestri asetäitja, vaheaegadega [[1926]] ja [[1930]]
*1922–1926 [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u vaimuliku kohtu esimees
*[[1924]]–1926, 1933–1940, 1943–1944 Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku sinodi liige
*[[1927]]–[[1932]] [[Pärnumaa]] praost
*1933–[[1940]] [[Petseri klooster|Petseri kloostri]] ülem
*[[1. aprill]]il 1933 nimetas Sinod ta piiskopiks. [[2. aprill]]il pühitsesid [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]] ning [[Karjala ja kogu Soome peapiiskop]] [[Herman (Aav)|Herman]] ta [[Tallinna Aleksander Nevski katedraal]]is Petseri piiskopiks ning Petserimaa kloostriülemaks.
*[[11. juuli]]l 1933 nimetati ta [[Petseri vaimulik seminar|Petseri vaimuliku seminari]] rektoriks.
*[[29. august]]il 1940 läks ta erru.
*[[1943]]–[[1944]] Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksandri abi

Leisman oli üks Riia Eesti Seltsi [[Imanta (selts)|Imanta]] asutajaid ja liige [[1881]]–1883 ning Peterburi Sõprade Salgakese (hilisem [[EÜS Põhjala]]) üks asutajaid ja liige 1883–1887. Ta oli [[1894]]–1896 [[Haapsalu]] linnavolinik. Ta avaldas vaimuliku sisuga teoseid ning artikleid ajakirjades [[Virulane]], [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], {{kas|[[Usk ja Elu]]}}, [[Uus Elu]] jt.&lt;ref&gt;Eesti avalikud tegelased. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartu, lk 151–152&lt;/ref&gt;

== Surm ja matus =/
Nikolai Leisman suri [[27. aprill]]il [[1947]] [[Penuja|Penujal]] ning maeti [[Penuja Kõikide Pühakute kirik|Penuja kirik]]u lõunapoolse haarde seina äärde. [[1979]]. aastal rüüstati tema haud ja tema põrm maeti ümber [[Penuja kalmistu]]le. 

==Tunnustus==
*[[puusaehe]], 21.08.1888
*skuufia, 07.01.1892
*[[kamilavka]], 06.05.1895
*Aleksander III hõbemälestusmedal, 1897
*Sinodi rinnarist, 06.05.1898
*[[Püha Anna orden]]i III järk, 06.05.1905
*Püha Anna ordeni II järk,  06.05.1909
*[[Püha Vladimiri orden]]i IV järk, 06.05.1913
*Romanovite dünastia mälestusmedal ja rist, 1913
*[[paalitsa]], 06.05.1916
*[[Valgetähe II klassi teenetemärk]], 1937

== Isiklikku ==

Nikolai Leisman oli 1887. aastast abielus ülempreester [[Aleksander Poletajev]]i tütre Lidiaga. Tema vend [[Juhan Leisman]] oli õigeusu [[kösterkooliõpetaja]] ning teine vend [[Aleksei Leisman]] õigeusu preester. [[2012]]. aastal uusmärtriks kuulutatud [[Nikolai Leisman (1902–1943)|Nikolai Leisman]] oli tema vennapoeg.

== Teoseid ==
*&quot;История православия въ Прибалтийскомъ краѣ&quot; ([[1893]])
*&quot;Imelik raamat&quot; ([[1905]])
*&quot;Jeesuse imelik isik&quot; ([[1906]])
*&quot;Õigeusu ajalugu Baltimaal uuemal ajal&quot; ([[1907]])
*&quot;Судьба православия в Лифляндии c 40-х до 80-х годов XIX столетия&quot; ([[1908]])
*&quot;Kristlik trööst&quot; (jutluste kogu, [[1911]])
*&quot;Vaimulikud kõned&quot; (1911)

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.eoc.ee/vaimulik/leisman-nikolai/ EAÕK vaimulike andmebaas: piiskop Nikolai Leismani elulugu]
*Eesti rahvusbibliograafia. [http://erb.nlib.ee/?otsi=Leisman%2C+Nikolai&amp;exact=false&amp;register=autorid Leisman, Nikolai] 

{{JÄRJESTA:Nikolai (Leisman)}}
[[Kategooria:Vene Eestimaa kubermangu vaimulikud]]
[[Kategooria:Eesti õigeusu piiskopid]]
[[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]]
[[Kategooria:Haapsalu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1862]]
[[Kategooria:Surnud 1947]]</text>
      <sha1>f7s7pq7s2q6hl7srnvv7jlqqmqwgrxu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158876</id>
      <parentid>7158875</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:58:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7158876</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5978" sha1="mghdi7y5hd9vl099fk630csi31rk6wo" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Petseri kloostri ülemast, vaimuliku seminari juhatajast ja piiskopist; samanimelise märtrisurma surnud ja kanoniseeritud preestri kohta vaata artiklit [[Nikolai Leisman (1902–1943)]]}}
[[Pilt:Ülempiiskop Nikolai Leismann Petseris 1938.jpg|pisi|Ülempiiskop Nikolai Leisman Petseris (1938)]]
'''Nikolai''' ([[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Nikolai Leisman'''; [[5. oktoober]] ([[23. september]] [[Juliuse kalender|vkj]]) [[1862]] [[Neanurme]] – [[27. aprill]] [[1947]] [[Penuja]]) oli eesti [[õigeusk|õigeusu]] [[vaimulik]], [[Petseri klooster|Petseri kloostri]] ülem, [[Petseri vaimulik seminar|Petseri vaimuliku seminari]] juhataja ja [[Petseri]] [[ülempiiskop]].

== Päritolu ja haridus ==

Nikolai Leisman sündis Neanurme külas [[Lustivere]] õigeusu abikooli õpetaja Andrei Leismani ja tema naise Anna (sündinud Pere) pojana ning ristiti preester [[Aleksei Troitski]] poolt [[7. oktoober|7. oktoobril]] (vkj) [[Põltsamaa Pühavaimu kirik]]us [[Kuningamäe]]l. Alghariduse omandas ta Lustivere õigeusu abikoolis ja õigeusu kihelkonnakoolis. Vaimuliku hariduse omandas ta [[1873]]–[[1883]] [[Riia Vaimulik Seminar|Riia vaimulikus koolis ja seminaris]], lõpetades esimese järguga, ning [[Peterburi Vaimulik Akadeemia|Peterburi Vaimulikus Akadeemias]], mille lõpetas [[1887]] usuteaduste magistri kraadiga &lt;ref&gt;Raudsepp, Anu. Riia Vaimulik Seminar 1846–1918. [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Tartu]], [[1998]]&lt;/ref&gt;. [[13. september|13. septembril]] 1887 pühitseti ta [[Tallinna Issanda Muutmise kirik]]us [[diakon]]iks ja [[14. september|14. septembril]] [[preester|preestriks]]. 17. novembril 1934 valiti ta [[EÜS Põhjala]] auvilislaseks&lt;ref&gt;&quot;Põhjala&quot; pidupäevad. Esmaspäev, 18. november 1934, nr. 47, lk. 1&lt;/ref&gt;.

== Teenistuskäik ==
*[[1887]]–1888 preester [[Paadrema Püha Kolmainu kogudus]]es
*[[1888]]–1896 preester [[Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus]]es, olles ühtlasi koolides usuõpetaja ja ringkonna [[praost]]
*[[1896]]–1914 preester [[Riia Peeter-Pauli katedraal]]is, alates [[1901]] [[ülempreester]], oli ka linna praost
*1896–[[1916]] jumalateenistuste raamatute komitee esimees
*[[1899]]–[[1915]] Riia vaimuliku konsistooriumi liige ja eestikeelsete vaimulike trükiste tsensor-läbivaataja
*[[1914]]–1917 Riia Nikolai gümnaasiumi usuõpetaja
*[[1917]]–1921 preester [[Ukraina]]s [[Genitšesk]]is
*[[1921]]–[[1933]] [[Kilingi Püha Nikolai kogudus|Kilingi Püha Nikolai koguduse]] ülempreester 
*[[1922]]–1933 [[Mõisaküla Pühavaimu kogudus]]e preestri asetäitja, vaheaegadega [[1926]] ja [[1930]]
*1922–1926 [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u vaimuliku kohtu esimees
*[[1924]]–1926, 1933–1940, 1943–1944 Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku sinodi liige
*[[1927]]–[[1932]] [[Pärnumaa]] praost
*1933–[[1940]] [[Petseri klooster|Petseri kloostri]] ülem
*[[1. aprill]]il 1933 nimetas Sinod ta piiskopiks. [[2. aprill]]il pühitsesid [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]] ning [[Karjala ja kogu Soome peapiiskop]] [[Herman (Aav)|Herman]] ta [[Tallinna Aleksander Nevski katedraal]]is Petseri piiskopiks ning Petserimaa kloostriülemaks.
*[[11. juuli]]l 1933 nimetati ta [[Petseri vaimulik seminar|Petseri vaimuliku seminari]] rektoriks.
*[[29. august]]il 1940 läks ta erru.
*[[1943]]–[[1944]] Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksandri abi

Leisman oli üks Riia Eesti Seltsi [[Imanta (selts)|Imanta]] asutajaid ja liige [[1881]]–1883 ning Peterburi Sõprade Salgakese (hilisem [[EÜS Põhjala]]) üks asutajaid ja liige 1883–1887. Ta oli [[1894]]–1896 [[Haapsalu]] linnavolinik. Ta avaldas vaimuliku sisuga teoseid ning artikleid ajakirjades [[Virulane]], [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], {{kas|[[Usk ja Elu]]}}, [[Uus Elu]] jt.&lt;ref&gt;Eesti avalikud tegelased. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartu, lk 151–152&lt;/ref&gt;

== Surm ja matus =/
Nikolai Leisman suri [[27. aprill]]il [[1947]] [[Penuja|Penujal]] ning maeti [[Penuja Kõikide Pühakute kirik|Penuja kirik]]u lõunapoolse haarde seina äärde. [[1979]]. aastal rüüstati tema haud ja tema põrm maeti ümber [[Penuja kalmistu]]le. 

==Tunnustus==
*[[puusaehe]], 21.08.1888
*skuufia, 07.01.1892
*[[kamilavka]], 06.05.1895
*Aleksander III hõbemälestusmedal, 1897
*Sinodi rinnarist, 06.05.1898
*[[Püha Anna orden]]i III järk, 06.05.1905
*Püha Anna ordeni II järk,  06.05.1909
*[[Püha Vladimiri orden]]i IV järk, 06.05.1913
*Romanovite dünastia mälestusmedal ja rist, 1913
*[[paalitsa]], 06.05.1916
*[[Valgetähe II klassi teenetemärk]], 1937

== Isiklikku ==

Nikolai Leisman oli 1887. aastast abielus ülempreester [[Aleksander Poletajev]]i tütre Lidiaga. Tema vend [[Juhan Leisman]] oli õigeusu [[kösterkooliõpetaja]] ning teine vend [[Aleksei Leisman]] õigeusu preester. [[2012]]. aastal uusmärtriks kuulutatud [[Nikolai Leisman (1902–1943)|Nikolai Leisman]] oli tema vennapoeg.

== Teoseid ==
*&quot;История православия въ Прибалтийскомъ краѣ&quot; ([[1893]])
*&quot;Imelik raamat&quot; ([[1905]])
*&quot;Jeesuse imelik isik&quot; ([[1906]])
*&quot;Õigeusu ajalugu Baltimaal uuemal ajal&quot; ([[1907]])
*&quot;Судьба православия в Лифляндии c 40-х до 80-х годов XIX столетия&quot; ([[1908]])
*&quot;Kristlik trööst&quot; (jutluste kogu, [[1911]])
*&quot;Vaimulikud kõned&quot; (1911)

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.eoc.ee/vaimulik/leisman-nikolai/ EAÕK vaimulike andmebaas: piiskop Nikolai Leismani elulugu]
*Eesti rahvusbibliograafia. [http://erb.nlib.ee/?otsi=Leisman%2C+Nikolai&amp;exact=false&amp;register=autorid Leisman, Nikolai] 

{{JÄRJESTA:Nikolai (Leisman)}}
[[Kategooria:Vene Eestimaa kubermangu vaimulikud]]
[[Kategooria:Eesti õigeusu piiskopid]]
[[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]]
[[Kategooria:Haapsalu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1862]]
[[Kategooria:Surnud 1947]]</text>
      <sha1>mghdi7y5hd9vl099fk630csi31rk6wo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oskar Kuul</title>
    <ns>0</ns>
    <id>255962</id>
    <revision>
      <id>7158291</id>
      <parentid>7158242</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:09:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>63547</id>
      </contributor>
      <origin>7158291</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4510" sha1="nt6qda9e6iw2gd6xfdwdmw64c2ml03f" xml:space="preserve">'''Oskar Kuul''' ([[6. november]] [[1924]] Omski maakond, [[Omski kubermang]], [[Vene NFSV]], [[NSV Liit]] – [[10. detsember]] [[1992]])&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://my.tele2.ee/kaidoko/synnipee/esynov/esy06nov.htm |pealkiri=Tuntud eestlaste sünnipäevad |vaadatud=2011-09-04 |arhiivimisaeg=2001-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010507083402/http://my.tele2.ee/kaidoko/synnipee/esynov/esy06nov.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; oli eesti majandijuht, [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|Kirovi kalurikolhoosi]] esimees (1955–1990).

Ta sündis [[Siber]]is [[Omsk]]i lähedal eesti külas, teenis [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] ajal [[Punaarmee]]s. [[1945]]. aastal oli [[NKGB]] vägedes [[Narva]]s. Töötas [[1946]]–[[1949]] [[komsomol]]ijuhina [[Lihula]]s ja [[Haapsalu]]s. Aastatel [[1949]]–[[1951]] õppis ta [[Vilnius]]e [[KGB]] ohvitseride koolis, seejärel töötas [[Eesti NSV]] KGB-s, kust saadeti [[1955]]. aastal aktiivsesse reservi [[Vanemleitnant|vanemleitnandi]] auastmes.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PihlauJaak_Eestlaste_pogenemised_III_TUNA2003_3.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-11-25 |arhiivimisaeg=2016-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161126003434/http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PihlauJaak_Eestlaste_pogenemised_III_TUNA2003_3.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Alates 1955. aasta 22. detsembrist kuni 1990. aasta 20. juulini oli ta [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi]] esimees.&lt;ref name=&quot;Simson&quot;&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69199851/kolhoosijuhi-skulptuuri-tegi-seakula-simson &quot;Kolhoosijuhi skulptuuri tegi Seaküla Simson&quot;], Eesti Ekspress, 10.10.2008 (vaadatud 21.05.2026)&lt;/ref&gt; 

==Tunnustus==
* 1967-1971 [[ENSV Ülemnõukogu]] liige
* 1979-1989 [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] liige
* 1961 [[EKP Keskkomitee]] liikmekandidaat (hiljem ka liige)
* 1966 [[Lenini orden]]
* 1974 [[Oktoobrirevolutsiooni orden]]
* 1980 [[Sotsialistliku töö kangelane|sotsialistliku töö kangelase]] kuldmedal &quot;Sirp ja Vasar&quot;
* teine Lenini orden
* 1974 aunimetus [[Eesti NSV teeneline kalur|ENSV teeneline kalur]]
* 1987 [[NSV Liidu riiklik preemia|NSV Liidu riikliku preemia]] laureaat (kollektiivi koosseisus)&lt;ref name=&quot;Raidla&quot;&gt;[[Peeter Raidla]], [https://arileht.delfi.ee/artikkel/90237513/ensv-rikkad-mees-kes-rajas-eesti-nsv-tahtsate-kulaliste-lemmikpaiga &quot;Mees, kes rajas Eesti NSV tähtsate külaliste lemmikpaiga&quot;] Delfi, 21. juuni 2020 (vaadatud 21.05.2026)&lt;/ref&gt;

==Mälestuse jäädvustamine==
* Oskar Kuuli büsti vamistas skulptor [[Ülo Õun]].&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2888049 Ülo Õun Oskar Kuuli büstiga] (fotograaf teadmata, Muis, EKM j 55991:1 FK 1281:1; vaadatud 21.05.2026)&lt;/ref&gt;
* Kuuli järgi on saanud nime [[Miiduranna]] lähedal [[Tallinna laht|Tallinna lahes]] asuv laevade tankimisehitis [[Kuuli Muna]] ehk Reidikai.{{lisa viide}}
* Kunagised Kirovi kolhoosi töötajad tellisid Oskar Kuuli monumendi skulptor [[Seaküla Simson]]ilt. Skulptor lahendas ülesande formalistlikult, kirjutades kuulikujulise kuju kohale &quot;Oskar&quot;.&lt;ref name=&quot;Simson&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [[Peeter Raidla]], [https://arileht.delfi.ee/artikkel/90237513/ensv-rikkad-mees-kes-rajas-eesti-nsv-tahtsate-kulaliste-lemmikpaiga &quot;Mees, kes rajas Eesti NSV tähtsate külaliste lemmikpaiga&quot;] Delfi, 21. juuni 2020
* [https://dea.digar.ee/article/randlaneuus/1992/12/23/24 &quot;Oskar Kuul 6. XI 1924-10. XII 1992&quot;], [[Randlane (ajaleht)|Randlane]]: aktsiaseltsi [[Esmar]] ajaleht, nr. 21/22, 23. detsember 1992
* [https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=meLa31wYlrnR Haud Tallinna Metsakalmistul]

{{JÄRJESTA:Kuul, Oskar}}
[[Kategooria:KGB töötajad Eestis]]
[[Kategooria:Eesti majandustegelased]]
[[Kategooria:Eesti NSV kalurikolhooside esimehed]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]]
[[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased Eesti NSV-s]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kalurid]]
[[Kategooria:Eestlased Venemaal]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1924]]
[[Kategooria:Surnud 1992]]</text>
      <sha1>nt6qda9e6iw2gd6xfdwdmw64c2ml03f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158349</id>
      <parentid>7158291</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:35:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>63547</id>
      </contributor>
      <origin>7158349</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4839" sha1="d9yhcovk3e2k3i9gsc1dhph455u8fki" xml:space="preserve">[[Pilt:S. M. Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi esimees Oskar Kuul - MMF982 72 (suurem jpg).jpg|pisi|Oskar Kuul (u 1975–1979)]]
[[Pilt:S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi esimees Oskar Kuul kõnelemas 1974 - MMF982 73.jpg|pisi|Oskar Kuul kõnet pidamas 1974. aastal oma 50. sünnipäeva eel]]
'''Oskar Kuul''' ([[6. november]] [[1924]] Omski maakond, [[Omski kubermang]], [[Vene NFSV]], [[NSV Liit]] – [[10. detsember]] [[1992]])&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://my.tele2.ee/kaidoko/synnipee/esynov/esy06nov.htm |pealkiri=Tuntud eestlaste sünnipäevad |vaadatud=2011-09-04 |arhiivimisaeg=2001-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010507083402/http://my.tele2.ee/kaidoko/synnipee/esynov/esy06nov.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; oli eesti majandijuht, [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|Kirovi kalurikolhoosi]] esimees (1955–1990).

Ta sündis [[Siber]]is [[Omsk]]i lähedal eesti külas, teenis [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] ajal [[Punaarmee]]s. [[1945]]. aastal oli [[NKGB]] vägedes [[Narva]]s. Töötas [[1946]]–[[1949]] [[komsomol]]ijuhina [[Lihula]]s ja [[Haapsalu]]s. Aastatel [[1949]]–[[1951]] õppis ta [[Vilnius]]e [[KGB]] ohvitseride koolis, seejärel töötas [[Eesti NSV]] KGB-s, kust saadeti [[1955]]. aastal aktiivsesse reservi [[Vanemleitnant|vanemleitnandi]] auastmes.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PihlauJaak_Eestlaste_pogenemised_III_TUNA2003_3.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-11-25 |arhiivimisaeg=2016-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161126003434/http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/PihlauJaak_Eestlaste_pogenemised_III_TUNA2003_3.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Alates 1955. aasta 22. detsembrist kuni 1990. aasta 20. juulini oli ta [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi]] esimees.&lt;ref name=&quot;Simson&quot;&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69199851/kolhoosijuhi-skulptuuri-tegi-seakula-simson &quot;Kolhoosijuhi skulptuuri tegi Seaküla Simson&quot;], Eesti Ekspress, 10.10.2008 (vaadatud 21.05.2026)&lt;/ref&gt; 

==Tunnustus==
* 1967-1971 [[ENSV Ülemnõukogu]] liige
* 1979-1989 [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] liige
* 1961 [[EKP Keskkomitee]] liikmekandidaat (hiljem ka liige)
* 1966 [[Lenini orden]]
* 1974 [[Oktoobrirevolutsiooni orden]]
* 1980 [[Sotsialistliku töö kangelane|sotsialistliku töö kangelase]] kuldmedal &quot;Sirp ja Vasar&quot;
* teine Lenini orden
* 1974 aunimetus [[Eesti NSV teeneline kalur|ENSV teeneline kalur]]
* 1987 [[NSV Liidu riiklik preemia|NSV Liidu riikliku preemia]] laureaat (kollektiivi koosseisus)&lt;ref name=&quot;Raidla&quot;&gt;[[Peeter Raidla]], [https://arileht.delfi.ee/artikkel/90237513/ensv-rikkad-mees-kes-rajas-eesti-nsv-tahtsate-kulaliste-lemmikpaiga &quot;Mees, kes rajas Eesti NSV tähtsate külaliste lemmikpaiga&quot;] Delfi, 21. juuni 2020 (vaadatud 21.05.2026)&lt;/ref&gt;

==Mälestuse jäädvustamine==
* Ühe Oskar Kuuli büsti valmistas skulptor [[Ülo Õun]].&lt;ref&gt;[https://www.muis.ee/museaalview/2888049 Ülo Õun Oskar Kuuli büstiga] (fotograaf teadmata, Muis, EKM j 55991:1 FK 1281:1; vaadatud 21.05.2026)&lt;/ref&gt;
* Kuuli järgi on saanud nime [[Miiduranna]] lähedal [[Tallinna laht|Tallinna lahes]] asuv laevade tankimisehitis [[Kuuli Muna]] ehk Reidikai.{{lisa viide}}
* Kunagised Kirovi kolhoosi töötajad tellisid [[2008]]. aastal Oskar Kuuli monumendi skulptor [[Seaküla Simson]]ilt. Skulptor lahendas ülesande formalistlikult, kirjutades kuulikujulise kuju kohale &quot;Oskar&quot;.&lt;ref name=&quot;Simson&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [[Peeter Raidla]], [https://arileht.delfi.ee/artikkel/90237513/ensv-rikkad-mees-kes-rajas-eesti-nsv-tahtsate-kulaliste-lemmikpaiga &quot;Mees, kes rajas Eesti NSV tähtsate külaliste lemmikpaiga&quot;] Delfi, 21. juuni 2020
* [https://dea.digar.ee/article/randlaneuus/1992/12/23/24 &quot;Oskar Kuul 6. XI 1924-10. XII 1992&quot;], [[Randlane (ajaleht)|Randlane]]: aktsiaseltsi [[Esmar]] ajaleht, nr. 21/22, 23. detsember 1992
* [https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=meLa31wYlrnR Haud Tallinna Metsakalmistul]

{{JÄRJESTA:Kuul, Oskar}}
[[Kategooria:KGB töötajad Eestis]]
[[Kategooria:Eesti majandustegelased]]
[[Kategooria:Eesti NSV kalurikolhooside esimehed]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]]
[[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]]
[[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased Eesti NSV-s]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised kalurid]]
[[Kategooria:Eestlased Venemaal]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1924]]
[[Kategooria:Surnud 1992]]</text>
      <sha1>d9yhcovk3e2k3i9gsc1dhph455u8fki</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Ta)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>258013</id>
    <revision>
      <id>7158344</id>
      <parentid>7144617</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:28:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tab */</comment>
      <origin>7158344</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48987" sha1="lzveqsxowg6ypyw2auoq0e23hknt37b" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Ta)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Ta&quot;. 
==Taa==
*[[Eduard von Taaffe]], Austria riigitegelane (1833–1895)
*[[Peter Taaffe]], Briti poliitik (1942–)
*[[Karl Taagepera]], eesti loomaarst (1894–1993) 
*[[Mare Taagepera]], eesti keemik (1938–2013)
*[[Rein Taagepera]], eesti politoloog ja füüsik ning Eesti poliitik (1931–)
*[[Olari Taal]], eesti ärimees ja poliitik (1953–)
*[[Ralf Taal]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1974–)
*[[Petteri Taalas]], soome meteoroloog (1961–) 
*[[Indrek Taalmaa]], eesti näitleja (1967–)
*[[Aune Taamal]], eesti tekstiilikunstnik (1963–) 
*[[Albert Taar]], eesti jalgpallur (1990–)
*[[Boris Taar]], Eesti sõjaväelane (1910–1942)
*[[Erich Taar]], eesti poksija ja maadleja (1908–1986) 
*[[Helene Taar]], eesti ajakirjanik ja haritlane (1880-?) 
*[[Robert Taar]], eesti jalgpallur (1994–)
*[[Adel Taarabt]], Maroko jalgpallur (1989–)
*[[Rein Taaramäe]], eesti jalgrattur (1987–)
*[[Hilana Taarka]], Hilana külast pärit setu lauluema (1856–1933) 
*[[Inna Taarna]], eesti näitleja ja teatripedagoog (1926–2015)
*[[Nadežda Taarna]], Eesti tantsija, koreograaf ja tantsupedagoog (1906–1978)
*[[Taavet]], Iisraeli kuningas
*[[Ave Taavet]], eesti animaator ja karikaturist (1988–)

==Tab==
*[[Hilda Taba]], eesti päritolu USA pedagoogikateadlane (1902–1967)
*[[Rudolf Taba]], eesti algkooliõpetaja (1904–1944)
*[[Siim Taba]], eesti raadiosaatejuht, DJ ja meelelahutaja (1992–) 
*[[Maija Tabaka]], läti kunstnik (1939–)
*[[Oleg Tabakov]], vene teatri- ja filminäitleja, lavastaja ning teatridirektor (1935–2018)
*[[Amin Tabatabaei]], iraani maletaja (2001–)
*[[Junko Tabei]], jaapani alpinist (1939–2016)
*[[Tabelinus]], Pudiviru kihelkonna vanem (suri 13. sajandil)
*[[Tommy Tabermann]], soomerootsi luuletaja ja poliitik (1947–2010)
*[[Ċensu Tabone]], Malta poliitik (1913–2012)
*[[Garmen Tabor]], eesti näitleja (1968–)
*[[Horace Tabor]], Ameerika Ühendriikide maavarade otsija, ettevõtja ja poliitik (1830–1899) 
*[[Margus Tabor]], eesti näitleja (1962–)
*[[Theodor Tabor]], eesti näitleja (1996–) 
*[[Kristjan Tabri]], eesti tehnikateadlane (1979–)
*[[Antonio Tabucchi]], itaalia kirjanik, tõlkija ja filoloog (1943–2012)
*[[Andres Tabun]], eesti näitleja (1954–)
*[[Kai Tabun]], eesti näitleja (1957–)
*[[Ell Tabur]], eesti muusik (1943–2020) 
*[[Jakob Tabur]], Eesti ohvitser (1892–1919)
*[[Lauri Tabur]], Eesti riigiametnik (1974–)
*[[Mati Tabur]], eesti jalgrattur, spordipedagoog ja -tegelane (1949–2023)

==Tac==
*[[Paul Tacchella]], prantsuse keele lektor Tartu ülikoolis (1848–1914)
*[[Tacitus]], vanarooma ajaloolane

==Tad==
*[[Joni Eareckson Tada]], USA kristlik publitsist (1949–)
*[[Zersenay Tadese]], Eritrea pikamaajooksja (1982–) 
*[[Boris Tadić]], Serbia poliitik (1958–)
*[[Dušan Tadić]], serbia jalgpallur (1988–)
*[[Josip Tadić]], Horvaatia jalgpallur (1987–) 
*[[Dragutin Tadijanović]], horvaadi luuletaja (1905–2007)

==Tae==
*[[Julius Taeker]], Eesti sõjaväelane, loomaarst (1866–1923)
*[[Alo Tael]], Eesti sõjaväelane (1899–1994)
*[[Ants Tael]], eesti tantsuõpetaja (1936–2025) 
*[[Hugo Tael]] (1904–2002)
*[[Kadri Tael]], eesti aja- ja koduloolane (1984–)
*[[Kaja Tael]], Eesti diplomaat ja filoloog (1960–) 
*[[Karl Tael]], Eesti kunstnik ja graveerija (1894–1975)
*[[Triin Tael]], eesti keelde tõlkija (1973–)
*[[Leila Tael-Mikešin]], eesti ulmekirjanik (1984–)
*[[Karl Taev]], eesti kirjandusteadlane (1903–1992)
*[[Klaudia Taev]], eesti laulupedagoog (1906–1985)
*[[Artur Taevere]] (1980–)
*[[Mart Taevere]], eesti filmi- ja telerežissöör ning toimetaja (1951–2016)

==Taf==
*[[Marget Tafel]], eesti keraamik (1946–)
*[[Kai Tafenau]], eesti klassikaline filoloog, keeleteadlane ja tõlkija (1975–) 
*[[Raivo Tafenau]], eesti džäss-saksofonist (1963–) 
*[[Ramuel Tafenau]], eesti trummar (1991–) 
*[[Vello Tafenau]], Eesti poliitik (1952–) 
*[[Anatoli Tafitšuk]], ukraina päritolu eesti näitleja ja telesaatejuht (sündinud 1985)
*[[William Howard Taft]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1857–1930)

==Tag==
*[[Ando Tagamets]], Eesti korvpallur (1979–)
*[[Tarmo Tagamets]], eesti näitleja ja lavastaja (1978–)
*[[Tanya Tagaq]], Kanada inuiti laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (1975–)
*[[Asta Tagel]], eesti õpetaja ja käsitöömeister (1930–2024) 
*[[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (1944–2024)
*[[Adam Taggart]], Austraalia jalgpallur (1993–)
*[[Zaur Tağızadə]], aserbaidžaani jalgpallur (1979–)
*[[Anna Maria Perez de Tagle]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja (1990–)
*[[Nicolás Tagliafico]], Argentina jalgpallur (1992–) 
*[[Maria Taglioni]], itaalia baleriin (1804–1884)
*[[Erik Tago]], eesti astrofüüsik (1950–2021) 
*[[Abanindranath Tagore]], bengali kunstnik ja kirjanik (1871–1951)
*[[Rabindranath Tagore]], bengali kirjanik (1861–1941)
*[[Mitsuhisa Taguchi]], jaapani jalgpallur (1955–2019)

==Tah==
*[[Jonathan Tah]], Saksamaa jalgpallur (1996–)
*[[Sadaf Taherian]], Iraani näitleja ja endine modell (1988–)

==Tai==
*[[Taichang]], Hiina keiser (1582–1620)
*[[Evald Taidur]], Eesti sõjaväelane (1903–1940)
*[[Ülo Taigro]], eesti ajaloolane (1913–1995)
*[[Taihō Kōki]], jaapani sumomaadleja (1940–2013)
*[[Sulev Tailo]], eesti luuletaja ja kunstnik (1920–2010) 
*[[Krista Taim]], eesti ajakirjanik (1969–)
*[[Merle Taimalu]], eesti kasvatusteadlane (1969–)
*[[Andres Taimla]], Eesti poliitik, sporditegelane ja -pedagoog (1947–2022)
*[[Peep Taimla]], eesti ilmateadustaja (1965–)
*[[Toomas Taimla]], eesti näitleja (1964–2012)
*[[Tunnet Taimla]], eesti rendžumängija (1988–2023)
*[[Siiri Taimla-Rannala]], eesti kunstnik ja visualiseerija (1981–)
*[[Julius-Johannes Taimre]], eesti vabadusvõitleja (1895–1977) 
*[[Viktor Taimre]], eesti näitleja ja laulja (1917–1984)
*[[Arnold Taimre]], eesti helilooja (1924–1979) 
*[[Johannes-Rudolf Taimsalu]], Eesti sõjaväelane ja insener (1891–1942)
*[[Kaspar Taimsoo]], eesti sõudja (1987–)
*[[Teemu Tainio]], soome jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1979–) 
*[[Jorma Taipale]], soome poksija (1949–)
*[[Taira Masakado]], Jaapani väejuht (suri 940)
*[[Aleksandr Tairov]], juudi rahvusest Vene lavastaja ja näitleja (1885–1950) 
*[[Taye Taiwo]], Nigeeria jalgpallur (1985–)

==Taj==
*[[Antonio Tajani]], Itaalia poliitik (1953–)
*[[Vitali Tajbert]], Saksamaa poksija (1982–)
*[[Henri Tajfel]], Briti sotsiaalpsühholoog (1919–1982)
*[[Hadia Tajik]], Norra jurist, ajakirjanik ja poliitik (1983–) 
*[[Martin Tajmar]], Austria füüsik
*[[Sonja Tajsich]], Saksamaa triatleet (1975–) 
*[[Martin Tajur]]

==Tak==
*[[Kenzō Takada]], jaapani päritolu Prantsuse moekunstnik (1939–2020) 
*[[Yōjirō Takahagi]], Jaapani jalgpallur (1986–) 
*[[Rumiko Takahashi]], jaapani mangakirjanik (1957–) 
*[[Isao Takahata]], jaapani animafilmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1935–2018)
*[[Sanae Takaichi]], Jaapani poliitik (1961–) 
*[[Helena Takalo]], soome murdmaasuusataja (1947–)
*[[Yasuo Takamori]], Jaapani jalgpallur (1934–2016)
*[[George Takei]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1937–) 
*[[Aleksander Takel]], Eesti sõjaväelane (1897–1941)
*[[Tōru Takemitsu]], jaapani helilooja ja muusikateoreetik (1930–1996)
*[[Hirotaka Takeuchi]], jaapani alpinist (1971–)
*[[Emma Takis]], eesti õpetaja (1931–)
*[[Jüri Takjas]], eesti saksofonist (1964–2014) 
*[[Toomas Takjas]], eesti põllumees ja agronoom (1900–1987)
*[[Voldemar Takkel]], eesti vaimulik (1914–1998)
*[[Toomas Takkis]], eesti pedagoog ja munitsipaalpoliitik (1958–)
*[[Jaan Taklaja]], Vabadussõja veteran (1898–1942)
*[[Andres Taklaja]], eesti tehnikateadlane ja tootmisjuht (1947–2025)

==Tal==
*[[Mihhail Tal]], Läti maletaja (1936–1992)
*[[Jalāl aţ-Ţalabānī]], Iraagi poliitik (1933–2017)
*[[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja (1993–)
*[[Amir Talai]], USA näitleja (1977–)
*[[Alina Tałaj]], Valgevene tõkkejooksja (1989–)
*[[Nadežda Talanova]], vene laskesuusataja (1967–)
*[[Mehmet Ali Talat]], Põhja-Küprose Türgi Vabariigi poliitik (1952–)
*[[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur (1998–) 
*[[Cam Talbot]], Kanada jäähokimängija (1987–) 
*[[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (1932–2024) 
*[[John Michael Talbot]], USA muusik (1954–)
*[[William Henry Fox Talbot]], inglise leidur (1800–1877)
*[[Strobe Talbott]], USA diplomaat (1946–)
*[[Jenaro Talens]], hispaania kirjandusteadlane ja luuletaja (1946–)
*[[Georg Taleš]], Eesti ooperilaulja (bariton) (1912–1997)
*[[Leo Talgre]], eesti luuraja (1919–1944)
*[[Maarja Talgre]], eesti päritolu Rootsi ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija (1945–)
*[[Andres Tali]], eesti kunstnik (1956–)
*[[Anne Tali]], eesti matemaatik (1944–) 
*[[Anu Tali]], eesti dirigent (1972–)
*[[Ene-Maris Tali]], eesti teleajakirjanik (1952–) 
*[[Erich Tali]], eesti skulptor (1938–1990) 
*[[Johan Tali]], eesti arhitekt (1986–)
*[[Kadri Tali]], eesti muusikategelane (1972–)
*[[Kaire Tali]], eesti tekstiilikunstnik (1960–)
*[[Maarja Tali]], eesti stilist ja moelooja (1976–)
*[[Sven Tali]], eesti kunstnik (1970–)
*[[Urmas Tali]], eesti võrkpallitreener (1970–) 
*[[Valdo Tali]], eesti poksija ja treener (1954–)
*[[Veiko Tali]], Eesti riigiametnik (1960–)
*[[Talibald]], latgalite vanem (suri 1215)
*[[Harri Taliga]], eesti ametiühingutegelane (1957–)
*[[Johan Talihärm]], eesti laskesuusataja (1994–)
*[[Johanna Talihärm]], eesti laskesuusataja (1993–) 
*[[Heikki Talimaa]], eesti jalgpallur (1985–)
*[[Rauno Talisoo]], eesti sõudja (1988–)  
*[[Arnold Talistu]], eesti vaimulik (1917–2008)
*[[Elle-Mari Talivee]], eesti kirjandusteadlane (1974–) 
*[[Marek Talivere]], eesti diskor (1977–)
*[[Tauri Tallermaa]], eesti koolitaja (1968–) 
*[[Jeralean Talley]], USA ülipikaealine (1899–2015)
*[[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (1946–2026)
*[[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord]], Prantsusmaa poliitik (1754–1838)
*[[Aarne Michael Tallgren]], soome arheoloog (1885–1945) 
*[[Tallima Paap]], eesti hernhuutlane (suri 1768)
*[[Jaan Tallinn]], eesti programmeerija (1972–)
*[[Jüri Tallinn]], eesti režissöör ja stsenarist (1948–2018)
*[[Otto Tallinn]], eesti kirikuõpetaja (1914–1995)
*[[Thomas Tallis]], inglise helilooja (umbes 1505–1585)
*[[Eugen Tallmeister]], eesti arst ja õppejõud (1916–2006)
*[[Theodor Tallmeister]], eesti vaimulik (1889–1947)
*[[Helle Tallo]], eesti suusataja ja spordipedagoog (1940–)
*[[Hendrik Tallo]], eesti arst (1893–1938)
*[[Ivar Tallo]], Eesti poliitik ja politoloog (1964–)
*[[Jaan Tallo]], eesti advokaat (1896–1942)
*[[Karl Tallo]], Eesti sõjaväelane (1891–1942)
*[[Mirjam Tally]], eesti helilooja (1976–)
*[[Gustav Talmar]], eesti muusik ja koorijuht (2005–) 
*[[Raul Talmar]], eesti koorijuht (1959–)
*[[Herman Talmre]], eesti oboemängija ja muusikapedagoog (1912–1999) 
*[[Johannes Talmre]], eesti kergejõustiklane (1911–1991)
*[[Siegfried Talmre]], eesti õpetaja (1883–1944)
*[[Patrice Talon]], Benini ärimees ja poliitik (1958–)
*[[Elena Taloș]], rumeenia kergejõustiklane (1995–)
*[[Karl Talpak]], Eesti sõjaväelane (1905–1991)
*[[Avo Talpas]], eesti maadleja (1946–1979)
*[[Tiit Talpsep]], eesti bioloog (1954–2008)
*[[Jullo Talpsepp]], eesti lavastaja ja näitleja (1906–1976) 
*[[Lembit Talpsepp]], eesti merefüüsik ja kergejõustiklane (1950–)
*[[Berit Talpsepp-Jaanisoo]], eesti kunstnik (1984–)
*[[Eeva Talsi]], eesti viiuldaja (1988–)
*[[Villu Talsi]], eesti mandoliinimängija (1988–) 
*[[Aadu Talts]], eesti geodeesiaõppejõud ja ühiskonnateadlane (1932–2009) 
*[[Evelin Talts]], eesti jooksja (1977–)
*[[Gustav Talts]], Eesti kohtunik (1890–1958)
*[[Gustav Talts (linnapea)|Gustav Talts]], Eesti jurist ja [[Viljandi linnapea]]  (1887–1941)
*[[Helmut Talts]], Eesti poliitik (1919–1992)
*[[Jaan Talts]], eesti tõstja (1944–)
*[[Jaan Talts juunior]], eesti kergejõustiklane ja tõstja (1975–) 
*[[Janar Talts]], eesti korvpallur (1983–)
*[[Maarja Talts]], eesti pianist (1973–)
*[[Nikolai Talts]], Eesti poliitik (1890–1949)
*[[Silvia Talts]], eesti botaanik (1901–1992)
*[[Toomas Talts]], eesti IT-ettevõtja ja langevarjur (1978–)
*[[Viire Talts]], eesti koroonamängija (1968–)
*[[Jüri Talu]], eesti laskur ja lasketreener (1936–2020) 
*[[Tiina Talumees]], eesti moekunstnik (1973–)
*[[Astrid Talumäe]], eesti purjetaja (1926–) 
*[[Anti Talur]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1944–2020)
*[[Bernhard Talvar]], eesti vaimulik (1912–1977)
*[[Ilmar Talve]], eesti kirjanik ja etnoloog (1919–2007)
*[[Juhan Kristjan Talve]], eesti jurist, ajakirjanik ja politoloog (1951–2003)
*[[Siret Talve]], eesti keskkonnateadlane (1970–)
*[[Tanel Talve]], eesti ajakirjanik (1976–)
*[[Urmas Talve]], eesti poksija (1941–1997)
*[[Paavo Talvela]], Soome sõjaväelane (1897–1973)
*[[Konstantin Talven]], Eesti diplomaat (1892–1948)
*[[Mai Talvest]], eesti näitekirjanik (1909–2001) 
*[[Arnold Talvet]], Eesti sõjaväelane (1907–1948) 
*[[Jüri Talvet]], eesti tõlkija, kirjandusteadlane ja kirjanik (1945–)
*[[Marta-Liisa Talvet]], eesti helilooja (1998–) 
*[[Malle Talvet-Mustonen]], Eesti tõlkija, luuletaja ja diplomaat (1955–)
*[[Aino Talvi]], eesti näitleja (1909–1992)
*[[Tiina Talvi]], eesti bioloog (1962–)
*[[Tõnu Talvi]], eesti zooloog ja looduskaitsja (1962–)
*[[Agu-Tõnis Talvik]], eesti keemik (1934–)  
*[[Alice Talvik]], eesti telediktor ja näitleja (1940–)
*[[Artur Talvik]], eesti filmiprodutsent ja stsenarist (1964–)
*[[Edgar Talvik]], eesti õigusteadlane (1911–1992)
*[[Frieda Talvik]], eesti pianist (1878–1943) 
*[[Heiti Talvik]], eesti luuletaja (1904–1947)
*[[Herman Talvik]], eesti kunstnik (1906–1984)
*[[Leelo Talvik]], eesti vokaalpedagoog (1944–2021)
*[[Mati Talvik]], eesti teleajakirjanik (1942–2018)
*[[Merle Talvik]], eesti näitleja (1954–)
*[[Raul Talvik]], eesti arstiteadlane (1935–2016)
*[[Rein Talvik]], eesti tehnikateadlane ja õpetaja (1928–1988) 
*[[Siegfried Talvik]], eesti arst ja arstiteadlane (1878–1929)
*[[Taavi Talvik]], eesti internetipioneer (1969–)
*[[Tiina Talvik]], eesti pediaater ja arstiteadlane (1938–2021)
*[[Heikki Talving]], eesti ajakirjanik (1950–2012)
*[[Peep Talving]], eesti arst ja arstiteadlane (1965–)
*[[Katre Talviste]], eesti tõlkija (1978–) 
*[[Vello Talviste]], eesti haridustegelane (1952–) 
*[[Enriko Talvistu]], eesti kunstiajaloolane (1961–)
*[[Peeter Talvistu]], eesti kunstikriitik, -ajaloolane ja kuraator (1983–) 
*[[Tiiu Talvistu]], eesti kunstiajaloolane, kuraator ja pedagoog (1955–2020)
*[[Mari-Leena Talvitie]], Soome poliitik (1980–)

==Tam==
*[[Vittorio Tamagnini]], itaalia poksija (1910–1981)
*[[Rita Tamašunienė]], poola päritolu Leedu poliitik ja pedagoog (1973–)
*[[Andres Tambek]], eesti arhitekt (1952–2003)
*[[Elmar Tambek]], Eesti riigiametnik (1897–1991)
*[[Regina Tambek]], eesti laulja, laulukirjutaja ja laulupedagoog
*[[Adam Tambellini]], Kanada jäähokimängija (1994–) 
*[[Eino Tamberg]], eesti helilooja (1930–2010)
*[[Ernst Tamberg]], eesti poksija ja kaitsepolitseinik (1902–1925)
*[[Kadri Tamberg]], eesti näitleja (1954–)
*[[Oolav Tamberg]], eesti põllumajandus- ja sporditegelane (1929–2017)
*[[Tanel Tamberg]], eesti jalgpallur (1992–)
*[[Gianmarco Tamberi]], Itaalia kõrgushüppaja (1992–)
*[[Peep Tambet]], eesti munitsipaalpoliitik (1942–2004)
*[[Ülo Tambet]], eesti mäeinsener, tööstusjuht, parteitegelane ja sporditegelane (1932–2021)
*[[Kristiina Tambets]], eesti geeniteadlane (1970–) 
*[[Oliver Tambo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidivastane aktivist ja poliitik (1917–1993)
*[[Jolanta Tambor]], Poola keeleteadlane (1958–) 
*[[Urmet Tambre]], Eesti riigiametnik (1977–) 
*[[Fernando Tambroni]], Itaalia poliitik (1901–1963) 
*[[Silver Tambur]], eesti ajakirjanik (1977–) 
*[[Teddy Tamgho]], Prantsusmaa kolmik- ja kaugushüppaja (1989–)
*[[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]], Katari emiir (1980–)
*[[Hannes Tamjärv]], eesti ärimees ja haridustegelane (1961–)
*[[Jaanus Tamkivi]], Eesti poliitik (1959–)
*[[Paul Tamkivi]], eesti tehnikateadlane (1927–2012)
*[[Raivo Tamkivi]], eesti füüsik ja teadusparkide rajaja (1953–2012)
*[[Sten Tamkivi]], eesti majandustegelane (1978–) 
*[[Helmet Tamkõrv]], eesti jalgrattur (1978–)
*[[Monika Tamla]], eesti teleajakirjanik (1972–)
*[[Toomas Tamla]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1951–) 
*[[Ülle Tamla]], eesti arheoloog (1952–)
*[[Jaak Tamleht]], eesti näitleja (1942–1986)
*[[Ado Tamm]], eesti puhkpillimängija (1938–2005)
*[[Agu Tamm]], eesti arstiteadlane (1942–)
*[[Aino Tamm]], eesti laulja (1864–1945)
*[[Aivo Tamm]], eesti entomoloog ja loodusõpetaja (1960–)
*[[Aksel Tamm]], eesti kirjandustegelane (1931–2023)
*[[Alari Tamm]], eesti laulja, muusik ja muusikapedagoog (1950–2020)
*[[Aldo Tamm]], Eesti poliitik (1953–)
*[[Aleksander Tamm]], eesti laulja (1903–1988)
*[[Aleksander Tamm (haridus- ja kultuuritegelane)|Aleksander Tamm]], eesti haridus- ja kultuuritegelane (1868–1950)
*[[Ann Tamm]], eesti taastusraviarst ja suusataja (1950–2021)
*[[Antti Tamm]], eesti astrofüüsik (1977–) 
*[[Arno Tamm]], eesti muusik ja näitleja (1985–)
*[[Arved Tamm]], eesti pikaealine (1910–2017) 
*[[August Tamm]], Venemaa filmioperaator (1897–1938) 
*[[Boris Tamm (1922-2000)|Boris Tamm]], eesti marksismi õppejõud, TPI prorektor (1922–2000)
*[[Boris Tamm]], eesti küberneetik (1930–2002)
*[[Eduard Tamm (füüsik)|Eduard Tamm]], eesti füüsik (1935–2023)
*[[Eduard Tamm (helilooja)|Eduard Tamm]], eesti helilooja (1879–1941) 
*[[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]], eesti spordipedagoog (1914–2010)
*[[Edvard Tamm]], eesti vaimulik (1905–1978)
*[[Egle Tamm]], eesti kunstiajaloolane (1969–)
*[[Ellen Tamm]], eesti ehtekunstnik ja kunstipedagoog (1927–2018)
*[[Endrik Tamm]], eesti sõjaväelane (1894–1988) 
*[[Enno Tamm]], Eesti poliitik (1960–) 
*[[Epp Tamm]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1940–2020)
*[[Eric Enno Tamm]], eesti päritolu Kanada ajakirjanik, kirjanik, keskkonnaaktivist ja analüütik
*[[Eva Tamm]], eesti keeleteadlane (1972–2024) 
*[[Hando Tamm]], eesti kunstnik (1980–) 
*[[Heiki Tamm]], eesti botaanik ja dendroloog (1941–) 
*[[Hendrik Tamm]], eesti kabetaja (1996–) 
*[[Igor Tamm]], Venemaa füüsik (1895–1971) 
*[[Igor Tamm (viroloog)|Igor Tamm]], eesti päritolu ameerika viroloog ja rakubioloog (1922–1995) 
*[[Ilmar Tamm]], Eesti sõjaväelane (1972–) 
*[[Jaak Tamm]], Eesti poliitik (1950–1999)
*[[Jaan Tamm (arheoloog)|Jaan Tamm]], eesti arheoloog, arhitektuuriloolane ja muinsuskaitsetegelane (1948–)
*[[Jaan Tamm (lennundustegelane)|Jaan Tamm]], eesti lennundustegelane (1957–) 
*[[Jaan Tamm (muusikategelane)|Jaan Tamm]], eesti muusikategelane (1875–1933)
*[[Jaan Tamm (major)|Jaan Tamm]], eesti sõjaväelane (major) (1894–1977)
*[[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]], eesti tõstja (1904–1974)
*[[Jaanus Tamm]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1957–2010)
*[[Jakob Tamm]], eesti luuletaja (1861–1907)  
*[[Jevgeni Tamm]], Venemaa füüsik ja alpinist (1926–2008)  
*[[Joonas Tamm]], eesti jalgpallur (1992–)
*[[Juss Tamm]], eesti muusik (1977–)
*[[Jüri Tamm]], Eesti poliitik ja kergejõustiklane (vasaraheitja) (1957–2021) 
*[[Jüri Tamm (keemik)|Jüri Tamm]], eesti keemik (1937–) 
*[[Karl Tamm]], Eesti sõjaväelane (1901–1941)
*[[Katariina Tamm]], eesti näitleja (1989–)
*[[Kiiri Tamm]], eesti näitleja (1962–)
*[[Konstantin Tamm]], Eesti sõjaväelane (1896–1949)
*[[Kristjan Tamm]], eesti kitarrist (1984–)
*[[Laur Tamm]], eesti kirjanik (1911–1998)
*[[Marek Tamm]], eesti ajaloolane (1973–)
*[[Margus Tamm]], eesti kunstnik ja kirjanik (1977–) 
*[[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]], eesti triatleet (1968–)
*[[Mary Tamm]], eesti päritolu inglise näitleja (1950–2012)
*[[Sri Rama Michael Tamm|Mihkel Tamm]], eesti müstik (1911–2002)
*[[Oku Tamm]], eesti arst (1927–2022) 
*[[Raivo Tamm]], Eesti sõjaväelane (1974–) 
*[[Raivo E. Tamm]], eesti näitleja (1965–) 
*[[Reigo Tamm]], eesti ooperilaulja (1988–) 
*[[Reimo Tamm]], Eesti korvpallur (1984–) 
*[[Riin Tamm]], eesti geneetik ja teaduse populariseerija (1981–)
*[[Rudolf Tamm (arst)|Rudolf Tamm]], eesti arst (1886–1952)
*[[Rudolf Tamm]], eesti sordiaretaja ja loodusvaatleja (1898–1987)
*[[Saima Tamm]], eesti arstiteadlane
*[[Sander Tamm]], eesti koorijuht (1992–)
*[[Sille Tamm]], eesti koorilaulja, muusikapedagoog ja lastelaulude helilooja (1975–) 
*[[Sirje Tamm]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1950–)
*[[Sulev Tamm]], eesti näitleja (1935–1962)
*[[Tarmo Tamm]], Eesti poliitik (1953–)
*[[Tarmo Tamm (poliitik, sündinud 1965)|Tarmo Tamm]], Eesti poliitik (1965–)
*[[Tarmo Tamm (keemik)|Tarmo Tamm]], eesti keemik (1974–) 
*[[Tiia Tamm]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht
*[[Tiina Tamm]], eesti alpinist (1963–)
*[[Timothy Henry Charles Tamm]], eesti õpilane (1995–)
*[[Triinu Tamm]], eesti tõlkija ja toimetaja
*[[Tõnis Tamm]], eesti maadleja (1972–)
*[[Tõnu Tamm]], eesti bioloog, turismiettevõtja ja [[Leigo järvemuusika festival]]i peakorraldaja (1941–)
*[[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]], eesti näitleja (1942–2021)
*[[Tõnu Tamm (füüsik)|Tõnu Tamm]], eesti füüsik (1946–2015)
*[[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (1936–2026)
*[[Ulvi Tamm]], eesti muusikapedagoog (1959–)
*[[Viljo Tamm]], eesti muusik ja laulukirjutaja (1956–)
*[[Villem Tamm (Auvere)|Villem Tamm]], Auvere mõisa omanik (1862–1940)
*[[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]], Eesti sportlane ja politseinik (1912–1973)
*[[Villem Tamm (majandusteadlane)|Villem Tamm]], eesti majandusteadlane (1942–)
*[[Vivo Tamm]], eesti ehitusettevõtja (1932–2015)
*[[Voldemar Tamm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1892–1958) 
*[[Vootele Tamm]], eesti trompetimängija (1909–1981)
*[[Väino Tamm]], eesti sisearhitekt (1930–1986) 
*[[Ülo Tamm]], eesti metsandusteadlane (1935–2020)
*[[Lea Tammai]], eesti arst (1930–2011) 
*[[Tiina Tamman]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1948–) 
*[[Aleksander Tammann]], eesti tennisist ja treener (sündis 1895)
*[[Gustav Tammann]], baltisaksa keemik (1861–1938)
*[[Jaan Tammann]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1832–1890)
*[[Venda Tammann]], eesti akordionist ja pedagoog (1932–2010)
*[[Mari Tammar]], eesti pärimusmuusik (1988–) 
*[[Henno Tammart]], eesti kirjanik (1909–1943)
*[[Kalju Tammaru]], eesti raamatukogundustegelane (1956–)
*[[Karin Tammaru]], eesti näitleja (1971–)
*[[Mariann Tammaru]], eesti näitleja (1997–) 
*[[Philip Aleksander Tammaru]], eesti vaimulik (1909–1998)
*[[Tiit Tammaru (poliitik)|Tiit Tammaru]], eesti poliitik (1952–)
*[[Tiit Tammaru]], eesti geograaf (1972–)
*[[Toomas Tammaru]], eesti entomoloog (1968–)
*[[Aare Tamme]], eesti sööstlaskuja (1966–) 
*[[Asko Tamme]], eesti raamatukogutegelane (1961–)
*[[Enn Tamme]], eesti matemaatik (1930–2019) 
*[[Heidy Tamme]], eesti laulja ja pedagoog (1943–)
*[[Helje Tamme]], eesti pedagoog ja munitsipaalpoliitik (1953–) 
*[[Jaanus Tamme]], eesti purjetaja, ettevõtja, leiutaja ja disainer (1973–)
*[[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (1940–2024)
*[[Tõnu Tamme]], eesti loogik 
*[[Villu Tamme]], eesti muusik (1963–)
*[[Märt Tammearu]], eesti võrkpallur (2001–)
*[[Peeter Tammearu]], eesti näitleja ja lavastaja (1964–)
*[[Kuno Tammearu]], Eesti riigiametnik (1974–) 
*[[Kaarel Tammekand]], Eesti sõjaväelane (1894–1942)
*[[Karl-Voldemar Tammekand]], Eesti sõjaväelane (1889–1942)
*[[August Tammekann]], eesti geograaf (1894–1959)
*[[Eeva-Maija Tammekann]], eesti päritolu Soome raamatukoguhoidja (1930–2016)
*[[Leili Tammel]], eesti laulja (1943–) 
*[[Hiljar Tammela]], eesti ajaloolane (1982–) 
*[[Paul Tammela]], eesti matemaatik (1945–2015) 
*[[Tiit Tammela]], Eesti sõjaväelane (1956–)
*[[Tea Tammelaan]], eesti sisearhitekt (1964–)
*[[Siiri Tammeleht]], eesti ooperilaulja (1983–) 
*[[Matti Tammelin]], Soome poksija (1926–1998)
*[[Eda Tammelo]], eesti inglise filoloog, tõlkija ja õppejõud (1947–2012) 
*[[Ilmar Tammelo]], eesti õigusteadlane ja filosoof (1917–1982)
*[[Risto Tammelo]], eesti füüsik (1945–2010)
*[[Timo Tammemaa]], eesti võrkpallur (1991–)
*[[Alli Tammemets]], eesti näitleja (1904–1965) 
*[[Joosep Tammemäe]], eesti suusataja ja rogainija (1990–) 
*[[Kalle Tammemäe]], eesti infotehnoloog (1958–) 
*[[Olavi Tammemäe]], eesti geoloog, keskkonnategelane ja riigiametnik (1954–)
*[[Piibe Tammemäe]], eesti orienteeruja, õpetaja ja treener (1990–) 
*[[Timmo Tammemäe]], eesti orienteeruja (1984–)
*[[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (1970–2026)
*[[Karin Tammemägi]], Eesti munitsipaalpoliitik (1975–)
*[[Martin Tammemägi]], eesti päritolu Kanada meditsiiniteadlane (1948–)
*[[Richard Tammemägi]], Eesti sõjaväelane (1906–1942)
*[[Tanel Tammemägi]], eesti jalgpallur (1990–2014)
*[[Otto Tammend]], Vangimajade Talituse direktor (1882–1943)
*[[Agu Tammeorg]], eesti muusik (1957–2026)
*[[Aino Tammeorg]], eesti õpetaja ja parteitöötaja (1927–2017)
*[[Kadri Tammepuu]], eesti proviisor (1967–) 
*[[Mikk Tammepõld]], eesti laulja (1982–) 
*[[Enno Tammer]], eesti ajakirjanik (1960–) 
*[[Harald Tammer]], eesti ajakirjanik, sportlane ja riigitegelane (1899–1942)
*[[Maris Tammer]], eesti kunstnik (1994–) 
*[[Ivar Tammeraid]], eesti matemaatik, tehnikateadlane ja õppejõud (1941–)
*[[Otto Tammeraid]], eesti metallikunstnik ja rahvakunstikoguja (1904–1942) 
*[[Priit Tammeraid]], (1978–)
*[[Aleksander Tammert]], eesti kettaheitja (1973–)
*[[Aleksander Tammert seenior]], eesti kuulitõukaja ja treener (1947–2006)
*[[Katariina Tammert]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1982–) 
*[[Madis Tammert]] (1940–2008), eesti ihtüoloog
*[[Paul Tammert]], eesti majandusteadlane (1956–) 
*[[Aare Tammesalu]], eesti tšellist (1960–) 
*[[Heldur Tammesalu]], eesti metsasarvemängija (1904–1941)
*[[Mart Tammesild]], Eesti omavalitsustegelane (1897–1987)
*[[Ain Tammesson]], eesti muusik ja laulja (1956–)
*[[Daniel Tammet]], inglise matemaatikageenius (1979–)
*[[Hannes Tammet]], eesti füüsik (1937–2020) 
*[[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (1949–2022) 
*[[Tanel Tammet]], eesti arvutiteadlane (1965–)
*[[Tiina Tammetalu]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1961–)
*[[Alexei Tammet-Romanov]], väidetav [[Aleksei Nikolajevitš]] Romanov (suri 1977)
*[[Johannes Tammets]], eesti vaimulik (1900–1978)
*[[Agu Tammeveski]], eesti kirjanik ja filmistsenarist (1951–)
*[[Mihkel-Kalju Tammeveski]], eesti kabetaja (1943–)
*[[Paul Tammeveski]], eesti helilooja ja muusikategelane (1898–1982)
*[[Abdullah Tammi]], soome usutegelane (1949–)
*[[Ants Tammik]], eesti filmitegija ja harrastusfotograaf (1990–)
*[[Arnold-Ferdinand Tammik]], eesti vaimulik (1893–1970)
*[[Eeri Tammik]], eesti sõudja, suusatreener ja sporditegelane (1957–)
*[[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (1970–) 
*[[Kalver Tammik]], eesti sõudja (1980–) 
*[[Katrin Tammik]], eesti luuletaja (1945–1999)
*[[Kristi Tammik]], eesti laulja ja ajakirjanik (1941–2025) 
*[[Külli Tammik]], eesti skulptor, iluuisutaja ning ilu- ja rulluisutamistreener (1950–2013) 
*[[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur (1998–)
*[[Marju Tammik]], eesti kunstnik ja moeillustraator (1972–)
*[[Toivo Tammik]], eesti arhitekt (1968–)
*[[Alfred Tammiko]], eesti vaimulik (1903–1981)
*[[Arbo Tammiksaar]], eesti filmirežissöör (1971–)
*[[Erki Tammiksaar]], Eesti geograaf ja teadusajaloolane (1969–) 
*[[Leo Tammiksaar]], Eesti poliitik (1961–)  
*[[Kalev Tammin]], eesti näitleja ja trupijuht (1941–2006)
*[[Alar Tamming]], eesti psühholoog ja ettevõtja (1963–) 
*[[Toomas Tammis]], eesti arhitekt (1969–) 
*[[Kaspar Tammist]], eesti ettevõtja ja kodanikuühiskonna aktivist (1988–)
*[[Rene Tammist]], Eesti energeetikaekspert ja poliitik (1978–)
*[[Aleksei Tammiste]], endine Eesti korvpallur (1946–) 
*[[Astrid Tammiste]], eesti arst (1930–2002) 
*[[Tarmo Tammiste]], Eesti poliitik (1962–) 
*[[Diana Tammisto]], eesti näitleja (1969–)
*[[Juhan Tammistu]], Eesti sõjaväelane (1909–1982)
*[[Karel Tammjärv]], eesti suusataja (1989–)
*[[Maia Tammjärv]], eesti literaat ja toimetaja (1986–)
*[[Evald Tammlaan]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1904–1945) 
*[[Ants Tammleht]] (1947–)
*[[Heiki Tammoja]], eesti tehnikateadlane (1947–2021) 
*[[Aldo Tammpere]], eesti arhitekt (1927–2013) 
*[[Erika Tammpere]], eesti tekstiilikunstnik (1942–)
*[[Paul-Osvald Tammpere]], Eesti õpetaja ja sõjaväelane (1895–1942)
*[[Meigo Tammsaar]], eesti kergejõustiklane, kettaheitja (1990–)
*[[Siim Tammsaar]], eesti tarkvaraarendaja ja ettevõtja (1986–)
*[[Tiit Tammsaar]], eesti poliitik (1951–)
*[[Hilda Tammsalu]], eesti loomakasvatusteadlane (1928–2006) 
*[[Jaan Tammsalu]], eesti vaimulik (1960–)
*[[Johanna Tammsalu]], eesti disainer (1987–)
*[[Urve Tammsalu]], eesti sõudja (1948–) 
*[[Einar Tammur]], eesti ornitoloog (1960–2004)
*[[Harald Tammur]], eesti luteri vaimulik (1917–2001) 
*[[Ilmar Tammur]], eesti lavastaja ja näitleja (1921–1989)
*[[Külli Tammur]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1983–) 
*[[Raivo Tammus]], Eesti poliitik (1987–)
*[[Dimosthénis Tampákos]], Kreeka riistvõimleja (1976–)
*[[Herbert Tampere]], eesti folklorist ja muusikateadlane (1909–1975)
*[[Kaja Tampere]], eesti suhtekorraldaja ja kommunikatsiooniteadlane (1962–)
*[[Tambet Tampuu]], eesti jurist (1963–)
*[[Elmar Tampõld]], eesti arhitekt (1920–2013)
*[[Kait Tamra]], eesti laulja ja helilooja (1962–)
*[[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (1932–2026) 
*[[Tonio Tamra]], eesti muusik (1962–2024) 
*[[Mart Tamre]], eesti tehnikateadlane (1957–) 
*[[Rein Tamsalu]], eesti merefüüsik (1940–2015)
*[[Tahar Tamsamani]], Maroko poksija (1980–) 
*[[Toomas Tamsar]], eesti ettevõtja ja tippjuht (1967–)
*[[Aleksander Tamson]], Eesti sõjaväelane (1898–1975)
*[[Kati Tamtik]], Eesti riigiametnik (1988–) 
*[[Elo Tamul]], eesti laulja ja näitleja (1913–1994)
*[[Sirje Tamul]], eesti ajaloolane (1951–)
*[[Villu Tamul]], eesti ajaloolane (1954–) 
*[[Ričardas Tamulis]], leedu poksija (1938–2008)
*[[Norihisa Tamura]], Jaapani poliitik (1964–)
*[[Ryūichi Tamura]], jaapani luuletaja, esseist ja tõlkija (1923–1998)
*[[Johan Tamverk]], eesti helilooja (1906–1988)

==Tan==
*[[Amy Tan]], hiina päritolu USA kirjanik (1952–) 
*[[Tony Tan Keng Yam]], Singapuri matemaatik ja poliitik (1940–)
*[[Tan Zhongyi]], hiina maletaja (1991–)
*[[Kiyoshi Tanabe]], jaapani poksija (1940–)
*[[Alexandru Tănase]], Moldova jurist ja poliitik (1971–) 
*[[Tomoji Tanabe]], jaapani ülipikaealine (1895–2009)
*[[Ao Tanaka]], jaapani jalgpallur (1998–)
*[[Atomu Tanaka]], jaapani jalgpallur (1987–) 
*[[Junya Tanaka]], Jaapani jalgpallur (1987–) 
*[[Kane Tanaka]], jaapani ülipikaealine (1903–2022)
*[[Olof Tandberg]], rootsi poksija (1918–1996)
*[[Petter Tande]], norra kahevõistleja (1985–)
*[[Järvo Tandre]], Eesti poliitik (1899–1943) 
*[[Arina Tanemura]], jaapani mangakunstnik (1978–)
*[[Andrew S. Tanenbaum]], infotehnoloog (1944–)
*[[Gjoko Taneski]], Makedoonia laulja (1977–)
*[[Brandon Tanev]], Kanada jäähokimängija (1991–) 
*[[Christopher Tanev]], Kanada jäähokimängija (1989–) 
*[[Desislava Taneva]], Bulgaaria poliitik (1972–) 
*[[Gavriil Tanfiljev]], vene botaanik, mullateadlane ja geograaf (1857–1928)
*[[Katrina Tang]], eesti lastemoe- ja portreefotograaf (1985–) 
*[[Mihail Tang]], Eesti politseinik (1895–1946)
*[[Tang Xuezhong]], hiina jalgrattur (1969–)
*[[Abdulla Tangriyev]], usbeki judoka (1981–)  
*[[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (1963–)
*[[Aleksander Tani]], Jõgeva alevivanem (1872–1942)
*[[Harry Tani]], eesti tehnikateadlane (1930–2007) 
*[[Gennadi Taniel]], Eesti helilooja (1940–2015) 
*[[Sadakazu Tanigaki]], Jaapani poliitik (1945–)
*[[Shuntarō Tanikawa]], jaapani kirjanik (1931–2024)
*[[Endel Taniloo]], eesti skulptor (1923–2019)
*[[Kadi Taniloo]], eesti näitleja, lavastaja ja kultuuriajakirjanik (1911–1998)
*[[Pille Taniloo]], eesti pianist ja klaveriõpetaja (1961–)
*[[Urmas Taniloo]], eesti helitehnik ja oreliõpetaja (1953–)
*[[Alfred Johannes Tanimäe]], eesti üliõpilastegelane (1914–2009) 
*[[Liidia Tanimäe]], eesti õpetaja (1912–1982)
*[[Jun'ichirō Tanizaki]], jaapani kirjanik (1886–1965)
*[[Maksim Tank]], Nõukogude valgevene poeet ja tõlkija (1912–1995)
*[[Serj Tankian]], USA muusik (1967–)
*[[Allar Tankler]], eesti ajakirjanik (1981–) 
*[[Hain Tankler]], eesti teadusajaloolane (1945–2008)
*[[Heinrich Tann]], Eesti sportlane ja politseitöötaja (1898–1941)
*[[Nikolai Tann]], eesti õpetaja (1899–1963) 
*[[Raimo Tann]], eesti ettevõtja, külavanem ja omavalitsustegelane (1954–)
*[[Ene Tannberg]], Eesti haridustegelane ja poliitik (1963–) 
*[[Harald Tannberg]], väliseesti kunstnik ja arhitekt (1910–2004)
*[[Tõnu-Andrus Tannberg]], eesti ajaloolane (1961–)
*[[Ferdinand Gottlieb Tannenberg]], Eesti vaimulik (1832–1909)
*[[Eugen Tanner]], eesti vaimulik (1892–1960)
*[[Feliks Tanner]], Eesti Panga direktor (1893–1947)
*[[Harald Tanner]], Soome ja Eesti konsul (1893–1972)
*[[Joseph Tanner]], Ameerika Ühendriikide mehaanikainsener, mereväelane ja NASA astronaut (1950–)
*[[Klaudia Tanner]], Austria poliitik (1970–) 
*[[Risto Tanner]], eesti biokeemik ja alpinist (1941–)
*[[Väinö Tanner]], Soome poliitik (1881–1966) 
*[[Dorothea Tanning]], USA kunstnik, skulptor ja kirjanik (1910–2012)
*[[Salme Tanning]], eesti keeleteadlane (1904–1962)
*[[Isamu Tanonaka]], jaapani näitleja (1932–2010)
*[[Danis Tanović]], Bosnia ja Hertsegoviina filmilavastaja ja -stsenarist (1969–)
*[[Arthur Tansley]], inglise botaanik ja ökoloog (1871–1955)
*[[Tamara Tansõkkužina]], Venemaa kabetaja (1978–)
*[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]], Egiptuse sõjaväelane ja riigitegelane (1935–2021)
*[[Carl August Tanton]], Eesti orelimeister (1801–1890)
*[[Erkki Tanttu]], soome raamatuillustraator, graafik ja koomiksikunstnik (1907–1985)
*[[Malietoa Tanumafili I]], Samoa kuningas (1879–1939)

==Tao==
*[[Terence Tao]], Austraalia ja USA matemaatik (1975–)

==Tap==
*[[Johannes Taperson]], eesti koolijuht (1901–1955)
*[[Ramón Tapia]], Tšiili poksija (1932–1984)
*[[Antoni Tàpies]], Hispaania maalikunstnik, skulptor ja kunstiteoreetik (1923–2012)
*[[Tappete]], Saaremaa maavanem
*[[Amanda Tapping]], Inglismaal sündinud Kanada näitleja ja produtsent (1965–)
*[[Liis Tappo-Treial]], eesti miss ja näitleja (1970–)
*[[Edmond Tapsoba]], Burkina Faso jalgpallur (1999–)
*[[Olev Tapupere]], eesti tehnikateadlane (1930–2018)

==Tar==
*[[Tomáš Taraba]], Slovakkia poliitik (1980)
*[[Ruslan Tarahhovski]], jakuudi lavastaja (1980–)
*[[Nūr Moḩammad Tarakī]], Afganistani poliitik (1917–1979)
*[[Taranatha]] (1575–1634)
*[[Andres Tarand]], Eesti klimatoloog ja poliitik (1940–)
*[[Gerd Tarand]], eesti blogija (1983–)
*[[Helmut Tarand]], eesti kultuuritegelane, filoloog ja luuletaja (1911–1987)
*[[Indrek Tarand]], Eesti riigiametnik ja poliitik (1964–)
*[[Kaarel Tarand]], eesti ajakirjanik (1966–)
*[[Mari Tarand]], eesti raadioajakirjanik (1941–2020)
*[[Gediminas Taranda]], Venemaa teatrijuht ja endine balletitantsija (1961–)
*[[Kaarel Tarandi]], eesti mullateadlane (1907–2008)
*[[Fjodor Taranovski]], poola-vene õigusteadlane (1875–1936)
*[[Brian Tarantina]], USA näitleja (1959–2019)
*[[Quentin Tarantino]], USA filmirežissöör (1963–)
*[[Tururangi Tarapu]], Cooki saarte kergejõustiklane (1972–) 
*[[Johannes Taras]], Eesti Vabadussõja veteran (1895–1989)
*[[Martin Taras]], eesti ooperilaulja (1899–1968) 
*[[Vassili Tarassenko]], vene mineraloog (1859–1926)
*[[Daniil Tarassov]], vene jäähokimängija (1999–)
*[[Maksim Tarassov]], Venemaa kergejõustiklane (1970–)
*[[Savva Tarassov]], jakuudi kirjanik (1934–2010)
*[[Eero Tarasti]], soome muusikateadlane ja semiootik (1948–)
*[[Branisłaŭ Taraškievič]], valgevene ühiskonnategelane, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist (1892–1938)  
*[[Georgi Taratorkin]], vene teatri- ja filminäitleja (1945–2017)
*[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]], Jordaania poliitik ja diplomaat (1949–2021)
*[[Johann-Aksel Tarbe]], eesti arhitekt (1978–) 
*[[Tõnis Tarbe]], eesti arhitekt (1953–) 
*[[Gabriel Tarde]], prantsuse sotsioloog, kriminoloog ja sotsiaalpsühholoog (1843–1904) 
*[[Diego Tardelli]], Brasiilia jalgpallur (1985–) 
*[[Signe Taremaa]], eesti köite- ja nahakunstnik (1955–)
*[[Tõnu Taremaa]], eesti luterlik vaimulik (1959–)
*[[Uuno Taremaa]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1931–2017) 
*[[Valter Taremaa]], Eesti kohtunik (1901–1956)
*[[Mehdi Taremi]], iraani jalgpallur (1992–)  
*[[Tiiu Targama]], eesti dirigent ja organist (1907–1994)
*[[Kaarel Targo]], eesti näitleja (1989–)
*[[Linda Tinnu Targo]], eesti tõlkija ja keeletoimetaja (1928–2021)
*[[Mikk Targo]], eesti muusik, laulukirjutaja ja produtsent (1959–2025)
*[[Aryan Tari]], Norra maletaja (1999–)
*[[Eero Tari]], eesti näitleja ja laulja (1914–1984)  
*[[Uudo Tari]], eesti vaimulik (1931–)
*[[Villu Tari]], eesti näitleja ja televisioonitöötaja USA-s (1957–)
*[[Jaak Tarien]], Eesti sõjaväelane (1974–) 
*[[Eneda Tarifa]], albaania laulja ja saatejuht (1982–) 
*[[Elle Tarik]], eesti raamatukogundustegelane (1938–2014)
*[[Rustam Tariko]], tatari rahvusest Venemaa ettevõtja (1962–) 
*[[Onni Tarjanne]], soome arhitekt (1864–1946)
*[[Alo Tarjo]], eesti ohvitser (1896–1951)
*[[Eero Tarjus]], eesti õpetaja ja koorijuht (1917–2005)
*[[Aare Tark]], eesti vandeadvokaat (1959–) 
*[[Johannes Tark]], eesti pikaealine, Vabadussõja veteran (1900–2004)
*[[Maret Tark]], eesti finantsjuht (1959–) 
*[[Erich Tarkpea]], eesti poliitik (kommunist) (1904–1978) 
*[[Ülle Tarkiainen]], eesti ajaloolane (1957–)
*[[Marit Tarkin]], eesti õpetaja (1968–)
*[[Krõõt Tarkmeel]], eesti fotograaf (1985–)
*[[Aleksander Tarkmees]], eesti õigeusu vaimulik (1911–1984) 
*[[Lili Tarkmees]], eesti pikaealine (1909–2010)
*[[Andrei Tarkovski]], vene filmirežissöör (1932–1986)
*[[Arseni Tarkovski]], vene luuletaja
*[[James Tarkowski]], inglise jalgpallur (1992–)
*[[Kalev Tarkpea]], eesti füüsik (1958–)
*[[Tiit Tarlap]], Eesti ulmekirjanik (1954–2017)
*[[Jevgeni Tarle]], vene ajaloolane (1874–1955)
*[[Ireen Tarm]], eesti võimlemistreener (1969–) 
*[[Toomas Tarm]], eesti jooksja (1968–) 
*[[Mati Tarma]], Eesti elektrotehnikateadlane ja poliitik (1938–1995)
*[[Aadu Tarmak]], eesti kergejõustiklane ja ökonomist (1914–2000) 
*[[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (1946–)
*[[Mart Tarmak]], Eesti diplomaat (1955–)
*[[Viktor Tarmas]], Eesti diplomaat, poliitik ja advokaat (1891–1963)
*[[Artur Tarmet]], eesti agronoom (1898–1998)
*[[Julius Tarmisto]], eesti põllumajandustegelane (1890–1956) 
*[[Vello Tarmisto]], eesti majandusteadlane ja geograaf (1918–1991) 
*[[Enar Tarmo]], eesti näitleja, kaskadöör ja teatritegelane (1968–)
*[[Lia Tarmo]], eesti näitleja (1923–1996)
*[[Ruut Tarmo]], eesti näitleja ja lavastaja (1896–1967)
*[[Arvo Tarmula]], eesti pressifotograaf (1937–2021) 
*[[Władysław Tarnowski]], poola kirjanik, helilooja ja pianist (1836–1878)
*[[Igor Taro]], ajakirjanik (1981–)
*[[Külli Taro]], eesti avaliku halduse ekspert (1980–)
*[[Roy Tarpley]], USA korvpallur (1964–2015)
*[[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (1955–2026)
*[[Siegbert Tarrasch]], saksa maletaja (1862–1934)
*[[Francisco Tárrega]], Hispaania helilooja ja kitarrist (1852–1909)
*[[Sulev Tarros]], Eesti tõstja (1956–2023)
*[[Indrek Tart]], eesti sotsioloog, kirjandusteadlane ja luuletaja (pseudonüüm Julius Ürt; 1946–)
*[[Savielly Tartakower]], male suurmeister (1887–1956) 
*[[Heino Tartes]], eesti lõõtspillimeister (1952–)
*[[Urmas Tartes]], eesti bioloog ja loodusfotograaf (1963–)
*[[Jaan Tartland]], eesti insener ja ehitusettevõtja (1888–1963)
*[[Enn Tarto]], eesti poliitik (1938–2021)
*[[Heinrich Tarto]], Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (1897–1919)
*[[Jüri Tarto]], eesti sulgpallur ja treener (1942–)
*[[Donna Tartt]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1963–) 
*[[Arnold Tartu]], Eesti poliitik (1910–1986) 
*[[Jean-François Tartu]], Prantsuse sõjaväelane (1751–1793)
*[[Joonas Tartu]], eesti teatritegelane (1980–)
*[[Anna Taru]], Eesti ametnik (1916–1995)
*[[Arvo Taru]], Eesti sõjaväelane (1898–1969)
*[[Imbi Tarum]], eesti klavessinist ja pedagoog (1956–) 
*[[Tõnu Tarum]], eesti trompetist ja muusikapedagoog (1942–1984)
*[[Karl Tarvas]], eesti arhitekt (1885–1975)
*[[Mari Tarvas]], eesti tõlkija (1969–)
*[[Peeter Tarvas]], eesti arhitekt ja pedagoog (1916–1987)
*[[Timo Tarve]], eesti ajakirjanik (1980–)
*[[Udo Tarve]], eesti biokeemik ja maletaja (1934–1979)
*[[Enn Tarvel]], eesti ajaloolane (1932–2021)
*[[Peeter Tarvel]], eesti ajaloolane (1894–1953)
*[[Laine Tarvis]], Eesti poliitik (1937–2024)

==Tas==
*[[Esko Tasa]], eesti raadioajakirjanik (1929–2004)
*[[Johannes Tasa]], eesti orienteeruja (1950–) 
*[[Rita Tasa]], eesti tõlkija ja kirjandusteadlane (1930–2007)
*[[Toivo Tasa]], Eesti diplomaat (1951–)
*[[Voldemar Tasa]], eesti sporditegelane, orienteeruja ja orienteerumistreener (1948–)
*[[Kazuaki Tasaka]], Jaapani endine jalgpallur (1971–) 
*[[Evald Tasane]], eesti sõudja (1930–2012) 
*[[Marco Tasane]], eesti artist (1975–) 
*[[Tarvi Tasane]], eesti õpetaja, koolijuht ja omavalitsustegelane (1970–) 
*[[Tõnis Tasane]], eesti entomoloog (1986–)
*[[Tefta Tashko-Koço]], albaania laulja (1910–1947)
*[[Adele Taska]], eesti modell ja näitleja (2001–) 
*[[Artur Taska]], eesti õigusteadlane ja kultuuriloolane (1912–1994)
*[[Eduard Taska]], eesti nahakunstnik ja tööstur (1890–1942)
*[[Ilmar Taska]], eesti filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist (1953–) 
*[[Kris Taska]], eesti filmiprodutsent (1973–)
*[[Martin Taska]], eesti jalgpallur (1986–)
*[[Imangali Tasmagambetov]], Kasahstani poliitik (1956–)
*[[Abel Tasman]], hollandi meresõitja ja maadeavastaja (1603–1659)
*[[Randar Tasmuth]], eesti teoloog (1955–)
*[[René-Erich Tasmuth]], eesti vaimulik (1928–2008)
*[[Tiina Tasmuth]], eesti arstiteadlane (1959–)
*[[Ștefan Tașnadi]], Rumeenia tõstja (1953–2018)
*[[Matthias Tass]], eesti korvpallur (1999–) 
*[[Aleksander Tassa]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1955)
*[[Konstantin Tassa]], Eesti kohtunik (1899–1969)
*[[Robert Tasso]], eesti jurist ja ÜS Liivika taasasutaja (1909–2005)
*[[Hergo Tasuja]], eesti omavalitsustegelane(1986–)
*[[Jaanus Tasuja]], Eesti poliitik (1896–1941)
*[[Tambet Tasuja]], eesti filmimonteerija (1978–) 
*[[Triin Tasuja]], eesti luuletaja (1989–)

==Taš==
*[[Kamtšõbek Tašijev]], Kõrgõzstani poliitik (1968–)

==Taz==
*[[Haroun Tazieff]], Prantsuse vulkanoloog (1914–1998) 

==Tat==
*[[Ersin Tatar]], Põhja-Küprose Türgi Vabariigi poliitik (1960–)
*[[Piret Tatar]], eesti laulja ja näitleja (1967–)
*[[Tomáš Tatar]], slovaki jäähokimängija (1990–) 
*[[Tõnis Tatar]], eesti kunstiajaloolane (1980–)
*[[Gheorghe Tătărescu]], Rumeenia poliitik (1886–1959) 
*[[Frederick Tatasciore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–)
*[[Sharon Tate]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (1943–1969)
*[[Jacques Tati]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (1907–1982)
*[[Jean-Baptiste Tati Loutard]], Kongo kirjanik ja poliitik (1938–2009) 
*[[Nodiko Tatišvili]], gruusia laulja (1986–) 
*[[Edis Tatli]], Soome poksija (1987–)
*[[Vladimir Tatlin]], vene maalija, skulptor ja arhitekt (1885–1953)
*[[Esta Tatrik]], eesti kriitik ja tõlkija
*[[Merike Tatsi]], eesti näitleja (1957–2014)
*[[Taavi Tatsi]], eesti tõlkija ja luuletaja (1978–)
*[[Albert Tattar]], Eesti diplomaat ja ärimees (1901–1989)
*[[Kristin Tattar]], eesti discgolfar (1992–) 
*[[Tanel Tatter]], eesti muusik
*[[Art Tatum]], USA pianist (1909–1956)
*[[Channing Tatum]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent, tantsija ja modell (1980–)
*[[Edward Tatum]], Ameerika Ühendriikide geneetik (1909–1975)

==Tau==
*[[Arved von Taube]], baltisaksa ajaloolane (1905–1978)
*[[Evert Taube]], rootsi muusik, kunstnik ja kirjanik (1890–1976)
*[[Jacob Johan Taube]], Rootsi sõjaväelane (1624–1695)
*[[Johann von Taube]], Eestimaa aadlikust Saksimaa sõjaväelane (1591–1629)
*[[Magnus Karl von Taube]], Venemaa sõjaväelane (1826–1907)
*[[Michael von Taube]], baltisaksa päritolu Venemaa õigusteadlane ja ajaloolane (1869–1961)
*[[Otto Reinhold Taube]], Rootsi sõjaväelane (1627–1689) 
*[[Gustav Reinhold Robert Taubenheim]], Eesti vaimulik (1795–1865)
*[[Peter Tauber]], Saksamaa poliitik (1974–) 
*[[Taufa'ahau Tupou IV]], Tonga kuningas (1918–2006)
*[[Helju Tauk]], eesti pianist, muusikateadlane ja pedagoog (1930–2005) 
*[[Peeter Tauk]], eesti insener (1878–1959)
*[[Andres Taul]], eesti vaimulik ja teoloog (1936–2018)
*[[Ants Taul]], eesti rahvamuusik (1950–)
*[[Anu Taul]], eesti muusik (1979–)
*[[Jaak Taul]], eesti vaimulik ja teoloog (1905–2007) 
*[[Johannes Taul]], eesti rahvamuusik ja pillimeister (1922–2010)
*[[Triinu Taul]], eesti muusik (1984–) 
*[[Tuuli Taul]], eesti laulja ja luuletaja
*[[Valter Tauli]], eesti keeleteadlane (1907–1986)
*[[Aleksander Taumi]], Eesti sõjaväelane (1892–1961)
*[[Taur Matan Ruak]], Ida-Timori poliitik (1956–)
*[[Otto Taur]], eesti lendur ja lennundustegelane (1931–2004)
*[[Tiina Tauraite]], eesti näitleja (1976–) 
*[[John Taurek]], USA filosoof (1936–2003) 
*[[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja (1998–)
*[[Audrey Tautou]], prantsuse näitleja (1976–)
*[[Ants Tauts]], eesti matemaatik (1936–2004–)
*[[Elve Tauts]], eesti klaasikunstnik (1942) 
*[[Olev Tauts]], eesti majandusteadlane (1941–2020) 
*[[Urve Tauts]], eesti ooperilaulja (1935–)

==Tav==
*[[Artur Tava]], eesti arst (1910–1988)
*[[Júlio Tavares]], Roheneemesaarte jalgpallur (1988–) 
*[[Sara Tavares]], portugali laulja (1978–2023)
*[[Edgars Tavars]], Läti poliitik (1982–) 
*[[Arvi Tavast]], eesti filoloog (1969–) 
*[[Roman Tavast]], eesti kunstnik ja kullassepp (1895–1942)
*[[Lehte Tavel]], eesti kirjandusteadlane (1938–)
*[[Marcus Tavernier]], Inglismaa jalgpallur (1999–)
*[[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (1967–2026)
*[[Kuldar Taveter]], eesti informaatik (1965–)
*[[Ville Tavio]], Soome poliitik ja jurist (1984–)
*[[Gaabriel Tavits]], eesti õigusteadlane (1972–)

==Taw==
*[[Yōko Tawada]], jaapani kirjanik (1960–)
*[[Tawadros II]], kopti kiriku vaimulik (1952–)

==Tax==
*[[Christoffer Taxell]], Soome poliitik (1948–)

==Tay==
*[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]], Mauritaania poliitik (1941–)
*[[Henry Tayali]], Sambia kunstnik (1943–1987)
*[[Tayanna]], ukraina laulja (1984–) 
*[[Angelo Taylor]], USA kergejõustiklane (1978–)
*[[Charles Ghankay Taylor]], Libeeria poliitik (1948–)
*[[Charles Taylor (filosoof)|Charles Margrave Taylor]], Kanada filosoof (1931–)
*[[Christian Taylor]], USA kolmikhüppaja (1990–)
*[[Corey Taylor]], USA laulja (1973–)
*[[Dennis Taylor]], Põhja-Iirimaa snuukrimängija (1949–)
*[[Elizabeth Taylor]], Briti päritolu USA filminäitleja (1932–2011)
*[[Holland Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja näitekirjanik (1943–) 
*[[James Taylor]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (1948–)
*[[John Taylor]], inglise muusik ja näitleja (1960–) 
*[[Lili Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–)
*[[Meldrick Taylor]], Ameerika Ühendriikide endine poksija (1966–) 
*[[Mick Taylor]], inglise muusik (1949–)
*[[Oliver Taylor]], Austraalia poksija (1938–2000) 
*[[Phil Taylor]], Briti trummar (1954–2015)
*[[Richard Taylor (filosoof)|Richard Taylor]], USA filosoof ja mesinik (1919–2003)
*[[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]], Soome jalgpallur (1994–) 
*[[Roger Andrew Taylor]], inglise muusik (1960–)
*[[Roger Meddows Taylor]], inglise laulja ja laulukirjutaja (1949–) 
*[[Roger Taylor (tennisist)|Roger Taylor]], Suurbritannia tennisist (1941–)
*[[Zachary Taylor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1784–1850)


[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ta, Biograafiad]]</text>
      <sha1>lzveqsxowg6ypyw2auoq0e23hknt37b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158345</id>
      <parentid>7158344</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:29:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tab */</comment>
      <origin>7158345</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49009" sha1="0etloehpu1r0610xarfpebo9bpxxgde" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Ta)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Ta&quot;. 
==Taa==
*[[Eduard von Taaffe]], Austria riigitegelane (1833–1895)
*[[Peter Taaffe]], Briti poliitik (1942–)
*[[Karl Taagepera]], eesti loomaarst (1894–1993) 
*[[Mare Taagepera]], eesti keemik (1938–2013)
*[[Rein Taagepera]], eesti politoloog ja füüsik ning Eesti poliitik (1931–)
*[[Olari Taal]], eesti ärimees ja poliitik (1953–)
*[[Ralf Taal]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1974–)
*[[Petteri Taalas]], soome meteoroloog (1961–) 
*[[Indrek Taalmaa]], eesti näitleja (1967–)
*[[Aune Taamal]], eesti tekstiilikunstnik (1963–) 
*[[Albert Taar]], eesti jalgpallur (1990–)
*[[Boris Taar]], Eesti sõjaväelane (1910–1942)
*[[Erich Taar]], eesti poksija ja maadleja (1908–1986) 
*[[Helene Taar]], eesti ajakirjanik ja haritlane (1880-?) 
*[[Robert Taar]], eesti jalgpallur (1994–)
*[[Adel Taarabt]], Maroko jalgpallur (1989–)
*[[Rein Taaramäe]], eesti jalgrattur (1987–)
*[[Hilana Taarka]], Hilana külast pärit setu lauluema (1856–1933) 
*[[Inna Taarna]], eesti näitleja ja teatripedagoog (1926–2015)
*[[Nadežda Taarna]], Eesti tantsija, koreograaf ja tantsupedagoog (1906–1978)
*[[Taavet]], Iisraeli kuningas
*[[Ave Taavet]], eesti animaator ja karikaturist (1988–)

==Tab==
*[[Hilda Taba]], eesti päritolu USA pedagoogikateadlane (1902–1967)
*[[Rudolf Taba]], eesti algkooliõpetaja (1904–1944)
*[[Siim Taba]], eesti raadiosaatejuht, DJ ja meelelahutaja (1992–) 
*[[Maija Tabaka]], läti kunstnik (1939–)
*[[Oleg Tabakov]], vene teatri- ja filminäitleja, lavastaja ning teatridirektor (1935–2018)
*[[Amin Tabatabaei]], iraani maletaja (2001–)
*[[Junko Tabei]], jaapani alpinist (1939–2016)
*[[Tabelinus]], Pudiviru kihelkonna vanem (suri 13. sajandil)
*[[Tommy Tabermann]], soomerootsi luuletaja ja poliitik (1947–2010)
*[[Ċensu Tabone]], Malta poliitik (1913–2012)
*[[Garmen Tabor]], eesti näitleja (1968–)
*[[Horace Tabor]], Ameerika Ühendriikide maavarade otsija, ettevõtja ja poliitik (1830–1899) 
*[[Margus Tabor]], eesti näitleja (1962–)
*[[Theodor Tabor]], eesti näitleja (1996–) 
*[[Kristjan Tabri]], eesti tehnikateadlane ja laevaehitusinsener (1979–)
*[[Antonio Tabucchi]], itaalia kirjanik, tõlkija ja filoloog (1943–2012)
*[[Andres Tabun]], eesti näitleja (1954–)
*[[Kai Tabun]], eesti näitleja (1957–)
*[[Ell Tabur]], eesti muusik (1943–2020) 
*[[Jakob Tabur]], Eesti ohvitser (1892–1919)
*[[Lauri Tabur]], Eesti riigiametnik (1974–)
*[[Mati Tabur]], eesti jalgrattur, spordipedagoog ja -tegelane (1949–2023)

==Tac==
*[[Paul Tacchella]], prantsuse keele lektor Tartu ülikoolis (1848–1914)
*[[Tacitus]], vanarooma ajaloolane

==Tad==
*[[Joni Eareckson Tada]], USA kristlik publitsist (1949–)
*[[Zersenay Tadese]], Eritrea pikamaajooksja (1982–) 
*[[Boris Tadić]], Serbia poliitik (1958–)
*[[Dušan Tadić]], serbia jalgpallur (1988–)
*[[Josip Tadić]], Horvaatia jalgpallur (1987–) 
*[[Dragutin Tadijanović]], horvaadi luuletaja (1905–2007)

==Tae==
*[[Julius Taeker]], Eesti sõjaväelane, loomaarst (1866–1923)
*[[Alo Tael]], Eesti sõjaväelane (1899–1994)
*[[Ants Tael]], eesti tantsuõpetaja (1936–2025) 
*[[Hugo Tael]] (1904–2002)
*[[Kadri Tael]], eesti aja- ja koduloolane (1984–)
*[[Kaja Tael]], Eesti diplomaat ja filoloog (1960–) 
*[[Karl Tael]], Eesti kunstnik ja graveerija (1894–1975)
*[[Triin Tael]], eesti keelde tõlkija (1973–)
*[[Leila Tael-Mikešin]], eesti ulmekirjanik (1984–)
*[[Karl Taev]], eesti kirjandusteadlane (1903–1992)
*[[Klaudia Taev]], eesti laulupedagoog (1906–1985)
*[[Artur Taevere]] (1980–)
*[[Mart Taevere]], eesti filmi- ja telerežissöör ning toimetaja (1951–2016)

==Taf==
*[[Marget Tafel]], eesti keraamik (1946–)
*[[Kai Tafenau]], eesti klassikaline filoloog, keeleteadlane ja tõlkija (1975–) 
*[[Raivo Tafenau]], eesti džäss-saksofonist (1963–) 
*[[Ramuel Tafenau]], eesti trummar (1991–) 
*[[Vello Tafenau]], Eesti poliitik (1952–) 
*[[Anatoli Tafitšuk]], ukraina päritolu eesti näitleja ja telesaatejuht (sündinud 1985)
*[[William Howard Taft]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1857–1930)

==Tag==
*[[Ando Tagamets]], Eesti korvpallur (1979–)
*[[Tarmo Tagamets]], eesti näitleja ja lavastaja (1978–)
*[[Tanya Tagaq]], Kanada inuiti laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (1975–)
*[[Asta Tagel]], eesti õpetaja ja käsitöömeister (1930–2024) 
*[[Philip Tagg]], Briti muusikateadlane (1944–2024)
*[[Adam Taggart]], Austraalia jalgpallur (1993–)
*[[Zaur Tağızadə]], aserbaidžaani jalgpallur (1979–)
*[[Anna Maria Perez de Tagle]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja (1990–)
*[[Nicolás Tagliafico]], Argentina jalgpallur (1992–) 
*[[Maria Taglioni]], itaalia baleriin (1804–1884)
*[[Erik Tago]], eesti astrofüüsik (1950–2021) 
*[[Abanindranath Tagore]], bengali kunstnik ja kirjanik (1871–1951)
*[[Rabindranath Tagore]], bengali kirjanik (1861–1941)
*[[Mitsuhisa Taguchi]], jaapani jalgpallur (1955–2019)

==Tah==
*[[Jonathan Tah]], Saksamaa jalgpallur (1996–)
*[[Sadaf Taherian]], Iraani näitleja ja endine modell (1988–)

==Tai==
*[[Taichang]], Hiina keiser (1582–1620)
*[[Evald Taidur]], Eesti sõjaväelane (1903–1940)
*[[Ülo Taigro]], eesti ajaloolane (1913–1995)
*[[Taihō Kōki]], jaapani sumomaadleja (1940–2013)
*[[Sulev Tailo]], eesti luuletaja ja kunstnik (1920–2010) 
*[[Krista Taim]], eesti ajakirjanik (1969–)
*[[Merle Taimalu]], eesti kasvatusteadlane (1969–)
*[[Andres Taimla]], Eesti poliitik, sporditegelane ja -pedagoog (1947–2022)
*[[Peep Taimla]], eesti ilmateadustaja (1965–)
*[[Toomas Taimla]], eesti näitleja (1964–2012)
*[[Tunnet Taimla]], eesti rendžumängija (1988–2023)
*[[Siiri Taimla-Rannala]], eesti kunstnik ja visualiseerija (1981–)
*[[Julius-Johannes Taimre]], eesti vabadusvõitleja (1895–1977) 
*[[Viktor Taimre]], eesti näitleja ja laulja (1917–1984)
*[[Arnold Taimre]], eesti helilooja (1924–1979) 
*[[Johannes-Rudolf Taimsalu]], Eesti sõjaväelane ja insener (1891–1942)
*[[Kaspar Taimsoo]], eesti sõudja (1987–)
*[[Teemu Tainio]], soome jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1979–) 
*[[Jorma Taipale]], soome poksija (1949–)
*[[Taira Masakado]], Jaapani väejuht (suri 940)
*[[Aleksandr Tairov]], juudi rahvusest Vene lavastaja ja näitleja (1885–1950) 
*[[Taye Taiwo]], Nigeeria jalgpallur (1985–)

==Taj==
*[[Antonio Tajani]], Itaalia poliitik (1953–)
*[[Vitali Tajbert]], Saksamaa poksija (1982–)
*[[Henri Tajfel]], Briti sotsiaalpsühholoog (1919–1982)
*[[Hadia Tajik]], Norra jurist, ajakirjanik ja poliitik (1983–) 
*[[Martin Tajmar]], Austria füüsik
*[[Sonja Tajsich]], Saksamaa triatleet (1975–) 
*[[Martin Tajur]]

==Tak==
*[[Kenzō Takada]], jaapani päritolu Prantsuse moekunstnik (1939–2020) 
*[[Yōjirō Takahagi]], Jaapani jalgpallur (1986–) 
*[[Rumiko Takahashi]], jaapani mangakirjanik (1957–) 
*[[Isao Takahata]], jaapani animafilmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1935–2018)
*[[Sanae Takaichi]], Jaapani poliitik (1961–) 
*[[Helena Takalo]], soome murdmaasuusataja (1947–)
*[[Yasuo Takamori]], Jaapani jalgpallur (1934–2016)
*[[George Takei]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1937–) 
*[[Aleksander Takel]], Eesti sõjaväelane (1897–1941)
*[[Tōru Takemitsu]], jaapani helilooja ja muusikateoreetik (1930–1996)
*[[Hirotaka Takeuchi]], jaapani alpinist (1971–)
*[[Emma Takis]], eesti õpetaja (1931–)
*[[Jüri Takjas]], eesti saksofonist (1964–2014) 
*[[Toomas Takjas]], eesti põllumees ja agronoom (1900–1987)
*[[Voldemar Takkel]], eesti vaimulik (1914–1998)
*[[Toomas Takkis]], eesti pedagoog ja munitsipaalpoliitik (1958–)
*[[Jaan Taklaja]], Vabadussõja veteran (1898–1942)
*[[Andres Taklaja]], eesti tehnikateadlane ja tootmisjuht (1947–2025)

==Tal==
*[[Mihhail Tal]], Läti maletaja (1936–1992)
*[[Jalāl aţ-Ţalabānī]], Iraagi poliitik (1933–2017)
*[[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja (1993–)
*[[Amir Talai]], USA näitleja (1977–)
*[[Alina Tałaj]], Valgevene tõkkejooksja (1989–)
*[[Nadežda Talanova]], vene laskesuusataja (1967–)
*[[Mehmet Ali Talat]], Põhja-Küprose Türgi Vabariigi poliitik (1952–)
*[[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur (1998–) 
*[[Cam Talbot]], Kanada jäähokimängija (1987–) 
*[[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija ja jäähokitreener (1932–2024) 
*[[John Michael Talbot]], USA muusik (1954–)
*[[William Henry Fox Talbot]], inglise leidur (1800–1877)
*[[Strobe Talbott]], USA diplomaat (1946–)
*[[Jenaro Talens]], hispaania kirjandusteadlane ja luuletaja (1946–)
*[[Georg Taleš]], Eesti ooperilaulja (bariton) (1912–1997)
*[[Leo Talgre]], eesti luuraja (1919–1944)
*[[Maarja Talgre]], eesti päritolu Rootsi ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija (1945–)
*[[Andres Tali]], eesti kunstnik (1956–)
*[[Anne Tali]], eesti matemaatik (1944–) 
*[[Anu Tali]], eesti dirigent (1972–)
*[[Ene-Maris Tali]], eesti teleajakirjanik (1952–) 
*[[Erich Tali]], eesti skulptor (1938–1990) 
*[[Johan Tali]], eesti arhitekt (1986–)
*[[Kadri Tali]], eesti muusikategelane (1972–)
*[[Kaire Tali]], eesti tekstiilikunstnik (1960–)
*[[Maarja Tali]], eesti stilist ja moelooja (1976–)
*[[Sven Tali]], eesti kunstnik (1970–)
*[[Urmas Tali]], eesti võrkpallitreener (1970–) 
*[[Valdo Tali]], eesti poksija ja treener (1954–)
*[[Veiko Tali]], Eesti riigiametnik (1960–)
*[[Talibald]], latgalite vanem (suri 1215)
*[[Harri Taliga]], eesti ametiühingutegelane (1957–)
*[[Johan Talihärm]], eesti laskesuusataja (1994–)
*[[Johanna Talihärm]], eesti laskesuusataja (1993–) 
*[[Heikki Talimaa]], eesti jalgpallur (1985–)
*[[Rauno Talisoo]], eesti sõudja (1988–)  
*[[Arnold Talistu]], eesti vaimulik (1917–2008)
*[[Elle-Mari Talivee]], eesti kirjandusteadlane (1974–) 
*[[Marek Talivere]], eesti diskor (1977–)
*[[Tauri Tallermaa]], eesti koolitaja (1968–) 
*[[Jeralean Talley]], USA ülipikaealine (1899–2015)
*[[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (1946–2026)
*[[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord]], Prantsusmaa poliitik (1754–1838)
*[[Aarne Michael Tallgren]], soome arheoloog (1885–1945) 
*[[Tallima Paap]], eesti hernhuutlane (suri 1768)
*[[Jaan Tallinn]], eesti programmeerija (1972–)
*[[Jüri Tallinn]], eesti režissöör ja stsenarist (1948–2018)
*[[Otto Tallinn]], eesti kirikuõpetaja (1914–1995)
*[[Thomas Tallis]], inglise helilooja (umbes 1505–1585)
*[[Eugen Tallmeister]], eesti arst ja õppejõud (1916–2006)
*[[Theodor Tallmeister]], eesti vaimulik (1889–1947)
*[[Helle Tallo]], eesti suusataja ja spordipedagoog (1940–)
*[[Hendrik Tallo]], eesti arst (1893–1938)
*[[Ivar Tallo]], Eesti poliitik ja politoloog (1964–)
*[[Jaan Tallo]], eesti advokaat (1896–1942)
*[[Karl Tallo]], Eesti sõjaväelane (1891–1942)
*[[Mirjam Tally]], eesti helilooja (1976–)
*[[Gustav Talmar]], eesti muusik ja koorijuht (2005–) 
*[[Raul Talmar]], eesti koorijuht (1959–)
*[[Herman Talmre]], eesti oboemängija ja muusikapedagoog (1912–1999) 
*[[Johannes Talmre]], eesti kergejõustiklane (1911–1991)
*[[Siegfried Talmre]], eesti õpetaja (1883–1944)
*[[Patrice Talon]], Benini ärimees ja poliitik (1958–)
*[[Elena Taloș]], rumeenia kergejõustiklane (1995–)
*[[Karl Talpak]], Eesti sõjaväelane (1905–1991)
*[[Avo Talpas]], eesti maadleja (1946–1979)
*[[Tiit Talpsep]], eesti bioloog (1954–2008)
*[[Jullo Talpsepp]], eesti lavastaja ja näitleja (1906–1976) 
*[[Lembit Talpsepp]], eesti merefüüsik ja kergejõustiklane (1950–)
*[[Berit Talpsepp-Jaanisoo]], eesti kunstnik (1984–)
*[[Eeva Talsi]], eesti viiuldaja (1988–)
*[[Villu Talsi]], eesti mandoliinimängija (1988–) 
*[[Aadu Talts]], eesti geodeesiaõppejõud ja ühiskonnateadlane (1932–2009) 
*[[Evelin Talts]], eesti jooksja (1977–)
*[[Gustav Talts]], Eesti kohtunik (1890–1958)
*[[Gustav Talts (linnapea)|Gustav Talts]], Eesti jurist ja [[Viljandi linnapea]]  (1887–1941)
*[[Helmut Talts]], Eesti poliitik (1919–1992)
*[[Jaan Talts]], eesti tõstja (1944–)
*[[Jaan Talts juunior]], eesti kergejõustiklane ja tõstja (1975–) 
*[[Janar Talts]], eesti korvpallur (1983–)
*[[Maarja Talts]], eesti pianist (1973–)
*[[Nikolai Talts]], Eesti poliitik (1890–1949)
*[[Silvia Talts]], eesti botaanik (1901–1992)
*[[Toomas Talts]], eesti IT-ettevõtja ja langevarjur (1978–)
*[[Viire Talts]], eesti koroonamängija (1968–)
*[[Jüri Talu]], eesti laskur ja lasketreener (1936–2020) 
*[[Tiina Talumees]], eesti moekunstnik (1973–)
*[[Astrid Talumäe]], eesti purjetaja (1926–) 
*[[Anti Talur]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1944–2020)
*[[Bernhard Talvar]], eesti vaimulik (1912–1977)
*[[Ilmar Talve]], eesti kirjanik ja etnoloog (1919–2007)
*[[Juhan Kristjan Talve]], eesti jurist, ajakirjanik ja politoloog (1951–2003)
*[[Siret Talve]], eesti keskkonnateadlane (1970–)
*[[Tanel Talve]], eesti ajakirjanik (1976–)
*[[Urmas Talve]], eesti poksija (1941–1997)
*[[Paavo Talvela]], Soome sõjaväelane (1897–1973)
*[[Konstantin Talven]], Eesti diplomaat (1892–1948)
*[[Mai Talvest]], eesti näitekirjanik (1909–2001) 
*[[Arnold Talvet]], Eesti sõjaväelane (1907–1948) 
*[[Jüri Talvet]], eesti tõlkija, kirjandusteadlane ja kirjanik (1945–)
*[[Marta-Liisa Talvet]], eesti helilooja (1998–) 
*[[Malle Talvet-Mustonen]], Eesti tõlkija, luuletaja ja diplomaat (1955–)
*[[Aino Talvi]], eesti näitleja (1909–1992)
*[[Tiina Talvi]], eesti bioloog (1962–)
*[[Tõnu Talvi]], eesti zooloog ja looduskaitsja (1962–)
*[[Agu-Tõnis Talvik]], eesti keemik (1934–)  
*[[Alice Talvik]], eesti telediktor ja näitleja (1940–)
*[[Artur Talvik]], eesti filmiprodutsent ja stsenarist (1964–)
*[[Edgar Talvik]], eesti õigusteadlane (1911–1992)
*[[Frieda Talvik]], eesti pianist (1878–1943) 
*[[Heiti Talvik]], eesti luuletaja (1904–1947)
*[[Herman Talvik]], eesti kunstnik (1906–1984)
*[[Leelo Talvik]], eesti vokaalpedagoog (1944–2021)
*[[Mati Talvik]], eesti teleajakirjanik (1942–2018)
*[[Merle Talvik]], eesti näitleja (1954–)
*[[Raul Talvik]], eesti arstiteadlane (1935–2016)
*[[Rein Talvik]], eesti tehnikateadlane ja õpetaja (1928–1988) 
*[[Siegfried Talvik]], eesti arst ja arstiteadlane (1878–1929)
*[[Taavi Talvik]], eesti internetipioneer (1969–)
*[[Tiina Talvik]], eesti pediaater ja arstiteadlane (1938–2021)
*[[Heikki Talving]], eesti ajakirjanik (1950–2012)
*[[Peep Talving]], eesti arst ja arstiteadlane (1965–)
*[[Katre Talviste]], eesti tõlkija (1978–) 
*[[Vello Talviste]], eesti haridustegelane (1952–) 
*[[Enriko Talvistu]], eesti kunstiajaloolane (1961–)
*[[Peeter Talvistu]], eesti kunstikriitik, -ajaloolane ja kuraator (1983–) 
*[[Tiiu Talvistu]], eesti kunstiajaloolane, kuraator ja pedagoog (1955–2020)
*[[Mari-Leena Talvitie]], Soome poliitik (1980–)

==Tam==
*[[Vittorio Tamagnini]], itaalia poksija (1910–1981)
*[[Rita Tamašunienė]], poola päritolu Leedu poliitik ja pedagoog (1973–)
*[[Andres Tambek]], eesti arhitekt (1952–2003)
*[[Elmar Tambek]], Eesti riigiametnik (1897–1991)
*[[Regina Tambek]], eesti laulja, laulukirjutaja ja laulupedagoog
*[[Adam Tambellini]], Kanada jäähokimängija (1994–) 
*[[Eino Tamberg]], eesti helilooja (1930–2010)
*[[Ernst Tamberg]], eesti poksija ja kaitsepolitseinik (1902–1925)
*[[Kadri Tamberg]], eesti näitleja (1954–)
*[[Oolav Tamberg]], eesti põllumajandus- ja sporditegelane (1929–2017)
*[[Tanel Tamberg]], eesti jalgpallur (1992–)
*[[Gianmarco Tamberi]], Itaalia kõrgushüppaja (1992–)
*[[Peep Tambet]], eesti munitsipaalpoliitik (1942–2004)
*[[Ülo Tambet]], eesti mäeinsener, tööstusjuht, parteitegelane ja sporditegelane (1932–2021)
*[[Kristiina Tambets]], eesti geeniteadlane (1970–) 
*[[Oliver Tambo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidivastane aktivist ja poliitik (1917–1993)
*[[Jolanta Tambor]], Poola keeleteadlane (1958–) 
*[[Urmet Tambre]], Eesti riigiametnik (1977–) 
*[[Fernando Tambroni]], Itaalia poliitik (1901–1963) 
*[[Silver Tambur]], eesti ajakirjanik (1977–) 
*[[Teddy Tamgho]], Prantsusmaa kolmik- ja kaugushüppaja (1989–)
*[[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]], Katari emiir (1980–)
*[[Hannes Tamjärv]], eesti ärimees ja haridustegelane (1961–)
*[[Jaanus Tamkivi]], Eesti poliitik (1959–)
*[[Paul Tamkivi]], eesti tehnikateadlane (1927–2012)
*[[Raivo Tamkivi]], eesti füüsik ja teadusparkide rajaja (1953–2012)
*[[Sten Tamkivi]], eesti majandustegelane (1978–) 
*[[Helmet Tamkõrv]], eesti jalgrattur (1978–)
*[[Monika Tamla]], eesti teleajakirjanik (1972–)
*[[Toomas Tamla]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1951–) 
*[[Ülle Tamla]], eesti arheoloog (1952–)
*[[Jaak Tamleht]], eesti näitleja (1942–1986)
*[[Ado Tamm]], eesti puhkpillimängija (1938–2005)
*[[Agu Tamm]], eesti arstiteadlane (1942–)
*[[Aino Tamm]], eesti laulja (1864–1945)
*[[Aivo Tamm]], eesti entomoloog ja loodusõpetaja (1960–)
*[[Aksel Tamm]], eesti kirjandustegelane (1931–2023)
*[[Alari Tamm]], eesti laulja, muusik ja muusikapedagoog (1950–2020)
*[[Aldo Tamm]], Eesti poliitik (1953–)
*[[Aleksander Tamm]], eesti laulja (1903–1988)
*[[Aleksander Tamm (haridus- ja kultuuritegelane)|Aleksander Tamm]], eesti haridus- ja kultuuritegelane (1868–1950)
*[[Ann Tamm]], eesti taastusraviarst ja suusataja (1950–2021)
*[[Antti Tamm]], eesti astrofüüsik (1977–) 
*[[Arno Tamm]], eesti muusik ja näitleja (1985–)
*[[Arved Tamm]], eesti pikaealine (1910–2017) 
*[[August Tamm]], Venemaa filmioperaator (1897–1938) 
*[[Boris Tamm (1922-2000)|Boris Tamm]], eesti marksismi õppejõud, TPI prorektor (1922–2000)
*[[Boris Tamm]], eesti küberneetik (1930–2002)
*[[Eduard Tamm (füüsik)|Eduard Tamm]], eesti füüsik (1935–2023)
*[[Eduard Tamm (helilooja)|Eduard Tamm]], eesti helilooja (1879–1941) 
*[[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]], eesti spordipedagoog (1914–2010)
*[[Edvard Tamm]], eesti vaimulik (1905–1978)
*[[Egle Tamm]], eesti kunstiajaloolane (1969–)
*[[Ellen Tamm]], eesti ehtekunstnik ja kunstipedagoog (1927–2018)
*[[Endrik Tamm]], eesti sõjaväelane (1894–1988) 
*[[Enno Tamm]], Eesti poliitik (1960–) 
*[[Epp Tamm]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1940–2020)
*[[Eric Enno Tamm]], eesti päritolu Kanada ajakirjanik, kirjanik, keskkonnaaktivist ja analüütik
*[[Eva Tamm]], eesti keeleteadlane (1972–2024) 
*[[Hando Tamm]], eesti kunstnik (1980–) 
*[[Heiki Tamm]], eesti botaanik ja dendroloog (1941–) 
*[[Hendrik Tamm]], eesti kabetaja (1996–) 
*[[Igor Tamm]], Venemaa füüsik (1895–1971) 
*[[Igor Tamm (viroloog)|Igor Tamm]], eesti päritolu ameerika viroloog ja rakubioloog (1922–1995) 
*[[Ilmar Tamm]], Eesti sõjaväelane (1972–) 
*[[Jaak Tamm]], Eesti poliitik (1950–1999)
*[[Jaan Tamm (arheoloog)|Jaan Tamm]], eesti arheoloog, arhitektuuriloolane ja muinsuskaitsetegelane (1948–)
*[[Jaan Tamm (lennundustegelane)|Jaan Tamm]], eesti lennundustegelane (1957–) 
*[[Jaan Tamm (muusikategelane)|Jaan Tamm]], eesti muusikategelane (1875–1933)
*[[Jaan Tamm (major)|Jaan Tamm]], eesti sõjaväelane (major) (1894–1977)
*[[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]], eesti tõstja (1904–1974)
*[[Jaanus Tamm]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1957–2010)
*[[Jakob Tamm]], eesti luuletaja (1861–1907)  
*[[Jevgeni Tamm]], Venemaa füüsik ja alpinist (1926–2008)  
*[[Joonas Tamm]], eesti jalgpallur (1992–)
*[[Juss Tamm]], eesti muusik (1977–)
*[[Jüri Tamm]], Eesti poliitik ja kergejõustiklane (vasaraheitja) (1957–2021) 
*[[Jüri Tamm (keemik)|Jüri Tamm]], eesti keemik (1937–) 
*[[Karl Tamm]], Eesti sõjaväelane (1901–1941)
*[[Katariina Tamm]], eesti näitleja (1989–)
*[[Kiiri Tamm]], eesti näitleja (1962–)
*[[Konstantin Tamm]], Eesti sõjaväelane (1896–1949)
*[[Kristjan Tamm]], eesti kitarrist (1984–)
*[[Laur Tamm]], eesti kirjanik (1911–1998)
*[[Marek Tamm]], eesti ajaloolane (1973–)
*[[Margus Tamm]], eesti kunstnik ja kirjanik (1977–) 
*[[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]], eesti triatleet (1968–)
*[[Mary Tamm]], eesti päritolu inglise näitleja (1950–2012)
*[[Sri Rama Michael Tamm|Mihkel Tamm]], eesti müstik (1911–2002)
*[[Oku Tamm]], eesti arst (1927–2022) 
*[[Raivo Tamm]], Eesti sõjaväelane (1974–) 
*[[Raivo E. Tamm]], eesti näitleja (1965–) 
*[[Reigo Tamm]], eesti ooperilaulja (1988–) 
*[[Reimo Tamm]], Eesti korvpallur (1984–) 
*[[Riin Tamm]], eesti geneetik ja teaduse populariseerija (1981–)
*[[Rudolf Tamm (arst)|Rudolf Tamm]], eesti arst (1886–1952)
*[[Rudolf Tamm]], eesti sordiaretaja ja loodusvaatleja (1898–1987)
*[[Saima Tamm]], eesti arstiteadlane
*[[Sander Tamm]], eesti koorijuht (1992–)
*[[Sille Tamm]], eesti koorilaulja, muusikapedagoog ja lastelaulude helilooja (1975–) 
*[[Sirje Tamm]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1950–)
*[[Sulev Tamm]], eesti näitleja (1935–1962)
*[[Tarmo Tamm]], Eesti poliitik (1953–)
*[[Tarmo Tamm (poliitik, sündinud 1965)|Tarmo Tamm]], Eesti poliitik (1965–)
*[[Tarmo Tamm (keemik)|Tarmo Tamm]], eesti keemik (1974–) 
*[[Tiia Tamm]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht
*[[Tiina Tamm]], eesti alpinist (1963–)
*[[Timothy Henry Charles Tamm]], eesti õpilane (1995–)
*[[Triinu Tamm]], eesti tõlkija ja toimetaja
*[[Tõnis Tamm]], eesti maadleja (1972–)
*[[Tõnu Tamm]], eesti bioloog, turismiettevõtja ja [[Leigo järvemuusika festival]]i peakorraldaja (1941–)
*[[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]], eesti näitleja (1942–2021)
*[[Tõnu Tamm (füüsik)|Tõnu Tamm]], eesti füüsik (1946–2015)
*[[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (1936–2026)
*[[Ulvi Tamm]], eesti muusikapedagoog (1959–)
*[[Viljo Tamm]], eesti muusik ja laulukirjutaja (1956–)
*[[Villem Tamm (Auvere)|Villem Tamm]], Auvere mõisa omanik (1862–1940)
*[[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]], Eesti sportlane ja politseinik (1912–1973)
*[[Villem Tamm (majandusteadlane)|Villem Tamm]], eesti majandusteadlane (1942–)
*[[Vivo Tamm]], eesti ehitusettevõtja (1932–2015)
*[[Voldemar Tamm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1892–1958) 
*[[Vootele Tamm]], eesti trompetimängija (1909–1981)
*[[Väino Tamm]], eesti sisearhitekt (1930–1986) 
*[[Ülo Tamm]], eesti metsandusteadlane (1935–2020)
*[[Lea Tammai]], eesti arst (1930–2011) 
*[[Tiina Tamman]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1948–) 
*[[Aleksander Tammann]], eesti tennisist ja treener (sündis 1895)
*[[Gustav Tammann]], baltisaksa keemik (1861–1938)
*[[Jaan Tammann]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1832–1890)
*[[Venda Tammann]], eesti akordionist ja pedagoog (1932–2010)
*[[Mari Tammar]], eesti pärimusmuusik (1988–) 
*[[Henno Tammart]], eesti kirjanik (1909–1943)
*[[Kalju Tammaru]], eesti raamatukogundustegelane (1956–)
*[[Karin Tammaru]], eesti näitleja (1971–)
*[[Mariann Tammaru]], eesti näitleja (1997–) 
*[[Philip Aleksander Tammaru]], eesti vaimulik (1909–1998)
*[[Tiit Tammaru (poliitik)|Tiit Tammaru]], eesti poliitik (1952–)
*[[Tiit Tammaru]], eesti geograaf (1972–)
*[[Toomas Tammaru]], eesti entomoloog (1968–)
*[[Aare Tamme]], eesti sööstlaskuja (1966–) 
*[[Asko Tamme]], eesti raamatukogutegelane (1961–)
*[[Enn Tamme]], eesti matemaatik (1930–2019) 
*[[Heidy Tamme]], eesti laulja ja pedagoog (1943–)
*[[Helje Tamme]], eesti pedagoog ja munitsipaalpoliitik (1953–) 
*[[Jaanus Tamme]], eesti purjetaja, ettevõtja, leiutaja ja disainer (1973–)
*[[Rein Tamme]], Eesti ehitusinsener ja poliitik (1940–2024)
*[[Tõnu Tamme]], eesti loogik 
*[[Villu Tamme]], eesti muusik (1963–)
*[[Märt Tammearu]], eesti võrkpallur (2001–)
*[[Peeter Tammearu]], eesti näitleja ja lavastaja (1964–)
*[[Kuno Tammearu]], Eesti riigiametnik (1974–) 
*[[Kaarel Tammekand]], Eesti sõjaväelane (1894–1942)
*[[Karl-Voldemar Tammekand]], Eesti sõjaväelane (1889–1942)
*[[August Tammekann]], eesti geograaf (1894–1959)
*[[Eeva-Maija Tammekann]], eesti päritolu Soome raamatukoguhoidja (1930–2016)
*[[Leili Tammel]], eesti laulja (1943–) 
*[[Hiljar Tammela]], eesti ajaloolane (1982–) 
*[[Paul Tammela]], eesti matemaatik (1945–2015) 
*[[Tiit Tammela]], Eesti sõjaväelane (1956–)
*[[Tea Tammelaan]], eesti sisearhitekt (1964–)
*[[Siiri Tammeleht]], eesti ooperilaulja (1983–) 
*[[Matti Tammelin]], Soome poksija (1926–1998)
*[[Eda Tammelo]], eesti inglise filoloog, tõlkija ja õppejõud (1947–2012) 
*[[Ilmar Tammelo]], eesti õigusteadlane ja filosoof (1917–1982)
*[[Risto Tammelo]], eesti füüsik (1945–2010)
*[[Timo Tammemaa]], eesti võrkpallur (1991–)
*[[Alli Tammemets]], eesti näitleja (1904–1965) 
*[[Joosep Tammemäe]], eesti suusataja ja rogainija (1990–) 
*[[Kalle Tammemäe]], eesti infotehnoloog (1958–) 
*[[Olavi Tammemäe]], eesti geoloog, keskkonnategelane ja riigiametnik (1954–)
*[[Piibe Tammemäe]], eesti orienteeruja, õpetaja ja treener (1990–) 
*[[Timmo Tammemäe]], eesti orienteeruja (1984–)
*[[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (1970–2026)
*[[Karin Tammemägi]], Eesti munitsipaalpoliitik (1975–)
*[[Martin Tammemägi]], eesti päritolu Kanada meditsiiniteadlane (1948–)
*[[Richard Tammemägi]], Eesti sõjaväelane (1906–1942)
*[[Tanel Tammemägi]], eesti jalgpallur (1990–2014)
*[[Otto Tammend]], Vangimajade Talituse direktor (1882–1943)
*[[Agu Tammeorg]], eesti muusik (1957–2026)
*[[Aino Tammeorg]], eesti õpetaja ja parteitöötaja (1927–2017)
*[[Kadri Tammepuu]], eesti proviisor (1967–) 
*[[Mikk Tammepõld]], eesti laulja (1982–) 
*[[Enno Tammer]], eesti ajakirjanik (1960–) 
*[[Harald Tammer]], eesti ajakirjanik, sportlane ja riigitegelane (1899–1942)
*[[Maris Tammer]], eesti kunstnik (1994–) 
*[[Ivar Tammeraid]], eesti matemaatik, tehnikateadlane ja õppejõud (1941–)
*[[Otto Tammeraid]], eesti metallikunstnik ja rahvakunstikoguja (1904–1942) 
*[[Priit Tammeraid]], (1978–)
*[[Aleksander Tammert]], eesti kettaheitja (1973–)
*[[Aleksander Tammert seenior]], eesti kuulitõukaja ja treener (1947–2006)
*[[Katariina Tammert]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1982–) 
*[[Madis Tammert]] (1940–2008), eesti ihtüoloog
*[[Paul Tammert]], eesti majandusteadlane (1956–) 
*[[Aare Tammesalu]], eesti tšellist (1960–) 
*[[Heldur Tammesalu]], eesti metsasarvemängija (1904–1941)
*[[Mart Tammesild]], Eesti omavalitsustegelane (1897–1987)
*[[Ain Tammesson]], eesti muusik ja laulja (1956–)
*[[Daniel Tammet]], inglise matemaatikageenius (1979–)
*[[Hannes Tammet]], eesti füüsik (1937–2020) 
*[[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (1949–2022) 
*[[Tanel Tammet]], eesti arvutiteadlane (1965–)
*[[Tiina Tammetalu]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1961–)
*[[Alexei Tammet-Romanov]], väidetav [[Aleksei Nikolajevitš]] Romanov (suri 1977)
*[[Johannes Tammets]], eesti vaimulik (1900–1978)
*[[Agu Tammeveski]], eesti kirjanik ja filmistsenarist (1951–)
*[[Mihkel-Kalju Tammeveski]], eesti kabetaja (1943–)
*[[Paul Tammeveski]], eesti helilooja ja muusikategelane (1898–1982)
*[[Abdullah Tammi]], soome usutegelane (1949–)
*[[Ants Tammik]], eesti filmitegija ja harrastusfotograaf (1990–)
*[[Arnold-Ferdinand Tammik]], eesti vaimulik (1893–1970)
*[[Eeri Tammik]], eesti sõudja, suusatreener ja sporditegelane (1957–)
*[[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (1970–) 
*[[Kalver Tammik]], eesti sõudja (1980–) 
*[[Katrin Tammik]], eesti luuletaja (1945–1999)
*[[Kristi Tammik]], eesti laulja ja ajakirjanik (1941–2025) 
*[[Külli Tammik]], eesti skulptor, iluuisutaja ning ilu- ja rulluisutamistreener (1950–2013) 
*[[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur (1998–)
*[[Marju Tammik]], eesti kunstnik ja moeillustraator (1972–)
*[[Toivo Tammik]], eesti arhitekt (1968–)
*[[Alfred Tammiko]], eesti vaimulik (1903–1981)
*[[Arbo Tammiksaar]], eesti filmirežissöör (1971–)
*[[Erki Tammiksaar]], Eesti geograaf ja teadusajaloolane (1969–) 
*[[Leo Tammiksaar]], Eesti poliitik (1961–)  
*[[Kalev Tammin]], eesti näitleja ja trupijuht (1941–2006)
*[[Alar Tamming]], eesti psühholoog ja ettevõtja (1963–) 
*[[Toomas Tammis]], eesti arhitekt (1969–) 
*[[Kaspar Tammist]], eesti ettevõtja ja kodanikuühiskonna aktivist (1988–)
*[[Rene Tammist]], Eesti energeetikaekspert ja poliitik (1978–)
*[[Aleksei Tammiste]], endine Eesti korvpallur (1946–) 
*[[Astrid Tammiste]], eesti arst (1930–2002) 
*[[Tarmo Tammiste]], Eesti poliitik (1962–) 
*[[Diana Tammisto]], eesti näitleja (1969–)
*[[Juhan Tammistu]], Eesti sõjaväelane (1909–1982)
*[[Karel Tammjärv]], eesti suusataja (1989–)
*[[Maia Tammjärv]], eesti literaat ja toimetaja (1986–)
*[[Evald Tammlaan]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1904–1945) 
*[[Ants Tammleht]] (1947–)
*[[Heiki Tammoja]], eesti tehnikateadlane (1947–2021) 
*[[Aldo Tammpere]], eesti arhitekt (1927–2013) 
*[[Erika Tammpere]], eesti tekstiilikunstnik (1942–)
*[[Paul-Osvald Tammpere]], Eesti õpetaja ja sõjaväelane (1895–1942)
*[[Meigo Tammsaar]], eesti kergejõustiklane, kettaheitja (1990–)
*[[Siim Tammsaar]], eesti tarkvaraarendaja ja ettevõtja (1986–)
*[[Tiit Tammsaar]], eesti poliitik (1951–)
*[[Hilda Tammsalu]], eesti loomakasvatusteadlane (1928–2006) 
*[[Jaan Tammsalu]], eesti vaimulik (1960–)
*[[Johanna Tammsalu]], eesti disainer (1987–)
*[[Urve Tammsalu]], eesti sõudja (1948–) 
*[[Einar Tammur]], eesti ornitoloog (1960–2004)
*[[Harald Tammur]], eesti luteri vaimulik (1917–2001) 
*[[Ilmar Tammur]], eesti lavastaja ja näitleja (1921–1989)
*[[Külli Tammur]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1983–) 
*[[Raivo Tammus]], Eesti poliitik (1987–)
*[[Dimosthénis Tampákos]], Kreeka riistvõimleja (1976–)
*[[Herbert Tampere]], eesti folklorist ja muusikateadlane (1909–1975)
*[[Kaja Tampere]], eesti suhtekorraldaja ja kommunikatsiooniteadlane (1962–)
*[[Tambet Tampuu]], eesti jurist (1963–)
*[[Elmar Tampõld]], eesti arhitekt (1920–2013)
*[[Kait Tamra]], eesti laulja ja helilooja (1962–)
*[[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (1932–2026) 
*[[Tonio Tamra]], eesti muusik (1962–2024) 
*[[Mart Tamre]], eesti tehnikateadlane (1957–) 
*[[Rein Tamsalu]], eesti merefüüsik (1940–2015)
*[[Tahar Tamsamani]], Maroko poksija (1980–) 
*[[Toomas Tamsar]], eesti ettevõtja ja tippjuht (1967–)
*[[Aleksander Tamson]], Eesti sõjaväelane (1898–1975)
*[[Kati Tamtik]], Eesti riigiametnik (1988–) 
*[[Elo Tamul]], eesti laulja ja näitleja (1913–1994)
*[[Sirje Tamul]], eesti ajaloolane (1951–)
*[[Villu Tamul]], eesti ajaloolane (1954–) 
*[[Ričardas Tamulis]], leedu poksija (1938–2008)
*[[Norihisa Tamura]], Jaapani poliitik (1964–)
*[[Ryūichi Tamura]], jaapani luuletaja, esseist ja tõlkija (1923–1998)
*[[Johan Tamverk]], eesti helilooja (1906–1988)

==Tan==
*[[Amy Tan]], hiina päritolu USA kirjanik (1952–) 
*[[Tony Tan Keng Yam]], Singapuri matemaatik ja poliitik (1940–)
*[[Tan Zhongyi]], hiina maletaja (1991–)
*[[Kiyoshi Tanabe]], jaapani poksija (1940–)
*[[Alexandru Tănase]], Moldova jurist ja poliitik (1971–) 
*[[Tomoji Tanabe]], jaapani ülipikaealine (1895–2009)
*[[Ao Tanaka]], jaapani jalgpallur (1998–)
*[[Atomu Tanaka]], jaapani jalgpallur (1987–) 
*[[Junya Tanaka]], Jaapani jalgpallur (1987–) 
*[[Kane Tanaka]], jaapani ülipikaealine (1903–2022)
*[[Olof Tandberg]], rootsi poksija (1918–1996)
*[[Petter Tande]], norra kahevõistleja (1985–)
*[[Järvo Tandre]], Eesti poliitik (1899–1943) 
*[[Arina Tanemura]], jaapani mangakunstnik (1978–)
*[[Andrew S. Tanenbaum]], infotehnoloog (1944–)
*[[Gjoko Taneski]], Makedoonia laulja (1977–)
*[[Brandon Tanev]], Kanada jäähokimängija (1991–) 
*[[Christopher Tanev]], Kanada jäähokimängija (1989–) 
*[[Desislava Taneva]], Bulgaaria poliitik (1972–) 
*[[Gavriil Tanfiljev]], vene botaanik, mullateadlane ja geograaf (1857–1928)
*[[Katrina Tang]], eesti lastemoe- ja portreefotograaf (1985–) 
*[[Mihail Tang]], Eesti politseinik (1895–1946)
*[[Tang Xuezhong]], hiina jalgrattur (1969–)
*[[Abdulla Tangriyev]], usbeki judoka (1981–)  
*[[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (1963–)
*[[Aleksander Tani]], Jõgeva alevivanem (1872–1942)
*[[Harry Tani]], eesti tehnikateadlane (1930–2007) 
*[[Gennadi Taniel]], Eesti helilooja (1940–2015) 
*[[Sadakazu Tanigaki]], Jaapani poliitik (1945–)
*[[Shuntarō Tanikawa]], jaapani kirjanik (1931–2024)
*[[Endel Taniloo]], eesti skulptor (1923–2019)
*[[Kadi Taniloo]], eesti näitleja, lavastaja ja kultuuriajakirjanik (1911–1998)
*[[Pille Taniloo]], eesti pianist ja klaveriõpetaja (1961–)
*[[Urmas Taniloo]], eesti helitehnik ja oreliõpetaja (1953–)
*[[Alfred Johannes Tanimäe]], eesti üliõpilastegelane (1914–2009) 
*[[Liidia Tanimäe]], eesti õpetaja (1912–1982)
*[[Jun'ichirō Tanizaki]], jaapani kirjanik (1886–1965)
*[[Maksim Tank]], Nõukogude valgevene poeet ja tõlkija (1912–1995)
*[[Serj Tankian]], USA muusik (1967–)
*[[Allar Tankler]], eesti ajakirjanik (1981–) 
*[[Hain Tankler]], eesti teadusajaloolane (1945–2008)
*[[Heinrich Tann]], Eesti sportlane ja politseitöötaja (1898–1941)
*[[Nikolai Tann]], eesti õpetaja (1899–1963) 
*[[Raimo Tann]], eesti ettevõtja, külavanem ja omavalitsustegelane (1954–)
*[[Ene Tannberg]], Eesti haridustegelane ja poliitik (1963–) 
*[[Harald Tannberg]], väliseesti kunstnik ja arhitekt (1910–2004)
*[[Tõnu-Andrus Tannberg]], eesti ajaloolane (1961–)
*[[Ferdinand Gottlieb Tannenberg]], Eesti vaimulik (1832–1909)
*[[Eugen Tanner]], eesti vaimulik (1892–1960)
*[[Feliks Tanner]], Eesti Panga direktor (1893–1947)
*[[Harald Tanner]], Soome ja Eesti konsul (1893–1972)
*[[Joseph Tanner]], Ameerika Ühendriikide mehaanikainsener, mereväelane ja NASA astronaut (1950–)
*[[Klaudia Tanner]], Austria poliitik (1970–) 
*[[Risto Tanner]], eesti biokeemik ja alpinist (1941–)
*[[Väinö Tanner]], Soome poliitik (1881–1966) 
*[[Dorothea Tanning]], USA kunstnik, skulptor ja kirjanik (1910–2012)
*[[Salme Tanning]], eesti keeleteadlane (1904–1962)
*[[Isamu Tanonaka]], jaapani näitleja (1932–2010)
*[[Danis Tanović]], Bosnia ja Hertsegoviina filmilavastaja ja -stsenarist (1969–)
*[[Arthur Tansley]], inglise botaanik ja ökoloog (1871–1955)
*[[Tamara Tansõkkužina]], Venemaa kabetaja (1978–)
*[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]], Egiptuse sõjaväelane ja riigitegelane (1935–2021)
*[[Carl August Tanton]], Eesti orelimeister (1801–1890)
*[[Erkki Tanttu]], soome raamatuillustraator, graafik ja koomiksikunstnik (1907–1985)
*[[Malietoa Tanumafili I]], Samoa kuningas (1879–1939)

==Tao==
*[[Terence Tao]], Austraalia ja USA matemaatik (1975–)

==Tap==
*[[Johannes Taperson]], eesti koolijuht (1901–1955)
*[[Ramón Tapia]], Tšiili poksija (1932–1984)
*[[Antoni Tàpies]], Hispaania maalikunstnik, skulptor ja kunstiteoreetik (1923–2012)
*[[Tappete]], Saaremaa maavanem
*[[Amanda Tapping]], Inglismaal sündinud Kanada näitleja ja produtsent (1965–)
*[[Liis Tappo-Treial]], eesti miss ja näitleja (1970–)
*[[Edmond Tapsoba]], Burkina Faso jalgpallur (1999–)
*[[Olev Tapupere]], eesti tehnikateadlane (1930–2018)

==Tar==
*[[Tomáš Taraba]], Slovakkia poliitik (1980)
*[[Ruslan Tarahhovski]], jakuudi lavastaja (1980–)
*[[Nūr Moḩammad Tarakī]], Afganistani poliitik (1917–1979)
*[[Taranatha]] (1575–1634)
*[[Andres Tarand]], Eesti klimatoloog ja poliitik (1940–)
*[[Gerd Tarand]], eesti blogija (1983–)
*[[Helmut Tarand]], eesti kultuuritegelane, filoloog ja luuletaja (1911–1987)
*[[Indrek Tarand]], Eesti riigiametnik ja poliitik (1964–)
*[[Kaarel Tarand]], eesti ajakirjanik (1966–)
*[[Mari Tarand]], eesti raadioajakirjanik (1941–2020)
*[[Gediminas Taranda]], Venemaa teatrijuht ja endine balletitantsija (1961–)
*[[Kaarel Tarandi]], eesti mullateadlane (1907–2008)
*[[Fjodor Taranovski]], poola-vene õigusteadlane (1875–1936)
*[[Brian Tarantina]], USA näitleja (1959–2019)
*[[Quentin Tarantino]], USA filmirežissöör (1963–)
*[[Tururangi Tarapu]], Cooki saarte kergejõustiklane (1972–) 
*[[Johannes Taras]], Eesti Vabadussõja veteran (1895–1989)
*[[Martin Taras]], eesti ooperilaulja (1899–1968) 
*[[Vassili Tarassenko]], vene mineraloog (1859–1926)
*[[Daniil Tarassov]], vene jäähokimängija (1999–)
*[[Maksim Tarassov]], Venemaa kergejõustiklane (1970–)
*[[Savva Tarassov]], jakuudi kirjanik (1934–2010)
*[[Eero Tarasti]], soome muusikateadlane ja semiootik (1948–)
*[[Branisłaŭ Taraškievič]], valgevene ühiskonnategelane, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist (1892–1938)  
*[[Georgi Taratorkin]], vene teatri- ja filminäitleja (1945–2017)
*[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]], Jordaania poliitik ja diplomaat (1949–2021)
*[[Johann-Aksel Tarbe]], eesti arhitekt (1978–) 
*[[Tõnis Tarbe]], eesti arhitekt (1953–) 
*[[Gabriel Tarde]], prantsuse sotsioloog, kriminoloog ja sotsiaalpsühholoog (1843–1904) 
*[[Diego Tardelli]], Brasiilia jalgpallur (1985–) 
*[[Signe Taremaa]], eesti köite- ja nahakunstnik (1955–)
*[[Tõnu Taremaa]], eesti luterlik vaimulik (1959–)
*[[Uuno Taremaa]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1931–2017) 
*[[Valter Taremaa]], Eesti kohtunik (1901–1956)
*[[Mehdi Taremi]], iraani jalgpallur (1992–)  
*[[Tiiu Targama]], eesti dirigent ja organist (1907–1994)
*[[Kaarel Targo]], eesti näitleja (1989–)
*[[Linda Tinnu Targo]], eesti tõlkija ja keeletoimetaja (1928–2021)
*[[Mikk Targo]], eesti muusik, laulukirjutaja ja produtsent (1959–2025)
*[[Aryan Tari]], Norra maletaja (1999–)
*[[Eero Tari]], eesti näitleja ja laulja (1914–1984)  
*[[Uudo Tari]], eesti vaimulik (1931–)
*[[Villu Tari]], eesti näitleja ja televisioonitöötaja USA-s (1957–)
*[[Jaak Tarien]], Eesti sõjaväelane (1974–) 
*[[Eneda Tarifa]], albaania laulja ja saatejuht (1982–) 
*[[Elle Tarik]], eesti raamatukogundustegelane (1938–2014)
*[[Rustam Tariko]], tatari rahvusest Venemaa ettevõtja (1962–) 
*[[Onni Tarjanne]], soome arhitekt (1864–1946)
*[[Alo Tarjo]], eesti ohvitser (1896–1951)
*[[Eero Tarjus]], eesti õpetaja ja koorijuht (1917–2005)
*[[Aare Tark]], eesti vandeadvokaat (1959–) 
*[[Johannes Tark]], eesti pikaealine, Vabadussõja veteran (1900–2004)
*[[Maret Tark]], eesti finantsjuht (1959–) 
*[[Erich Tarkpea]], eesti poliitik (kommunist) (1904–1978) 
*[[Ülle Tarkiainen]], eesti ajaloolane (1957–)
*[[Marit Tarkin]], eesti õpetaja (1968–)
*[[Krõõt Tarkmeel]], eesti fotograaf (1985–)
*[[Aleksander Tarkmees]], eesti õigeusu vaimulik (1911–1984) 
*[[Lili Tarkmees]], eesti pikaealine (1909–2010)
*[[Andrei Tarkovski]], vene filmirežissöör (1932–1986)
*[[Arseni Tarkovski]], vene luuletaja
*[[James Tarkowski]], inglise jalgpallur (1992–)
*[[Kalev Tarkpea]], eesti füüsik (1958–)
*[[Tiit Tarlap]], Eesti ulmekirjanik (1954–2017)
*[[Jevgeni Tarle]], vene ajaloolane (1874–1955)
*[[Ireen Tarm]], eesti võimlemistreener (1969–) 
*[[Toomas Tarm]], eesti jooksja (1968–) 
*[[Mati Tarma]], Eesti elektrotehnikateadlane ja poliitik (1938–1995)
*[[Aadu Tarmak]], eesti kergejõustiklane ja ökonomist (1914–2000) 
*[[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (1946–)
*[[Mart Tarmak]], Eesti diplomaat (1955–)
*[[Viktor Tarmas]], Eesti diplomaat, poliitik ja advokaat (1891–1963)
*[[Artur Tarmet]], eesti agronoom (1898–1998)
*[[Julius Tarmisto]], eesti põllumajandustegelane (1890–1956) 
*[[Vello Tarmisto]], eesti majandusteadlane ja geograaf (1918–1991) 
*[[Enar Tarmo]], eesti näitleja, kaskadöör ja teatritegelane (1968–)
*[[Lia Tarmo]], eesti näitleja (1923–1996)
*[[Ruut Tarmo]], eesti näitleja ja lavastaja (1896–1967)
*[[Arvo Tarmula]], eesti pressifotograaf (1937–2021) 
*[[Władysław Tarnowski]], poola kirjanik, helilooja ja pianist (1836–1878)
*[[Igor Taro]], ajakirjanik (1981–)
*[[Külli Taro]], eesti avaliku halduse ekspert (1980–)
*[[Roy Tarpley]], USA korvpallur (1964–2015)
*[[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (1955–2026)
*[[Siegbert Tarrasch]], saksa maletaja (1862–1934)
*[[Francisco Tárrega]], Hispaania helilooja ja kitarrist (1852–1909)
*[[Sulev Tarros]], Eesti tõstja (1956–2023)
*[[Indrek Tart]], eesti sotsioloog, kirjandusteadlane ja luuletaja (pseudonüüm Julius Ürt; 1946–)
*[[Savielly Tartakower]], male suurmeister (1887–1956) 
*[[Heino Tartes]], eesti lõõtspillimeister (1952–)
*[[Urmas Tartes]], eesti bioloog ja loodusfotograaf (1963–)
*[[Jaan Tartland]], eesti insener ja ehitusettevõtja (1888–1963)
*[[Enn Tarto]], eesti poliitik (1938–2021)
*[[Heinrich Tarto]], Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane (1897–1919)
*[[Jüri Tarto]], eesti sulgpallur ja treener (1942–)
*[[Donna Tartt]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1963–) 
*[[Arnold Tartu]], Eesti poliitik (1910–1986) 
*[[Jean-François Tartu]], Prantsuse sõjaväelane (1751–1793)
*[[Joonas Tartu]], eesti teatritegelane (1980–)
*[[Anna Taru]], Eesti ametnik (1916–1995)
*[[Arvo Taru]], Eesti sõjaväelane (1898–1969)
*[[Imbi Tarum]], eesti klavessinist ja pedagoog (1956–) 
*[[Tõnu Tarum]], eesti trompetist ja muusikapedagoog (1942–1984)
*[[Karl Tarvas]], eesti arhitekt (1885–1975)
*[[Mari Tarvas]], eesti tõlkija (1969–)
*[[Peeter Tarvas]], eesti arhitekt ja pedagoog (1916–1987)
*[[Timo Tarve]], eesti ajakirjanik (1980–)
*[[Udo Tarve]], eesti biokeemik ja maletaja (1934–1979)
*[[Enn Tarvel]], eesti ajaloolane (1932–2021)
*[[Peeter Tarvel]], eesti ajaloolane (1894–1953)
*[[Laine Tarvis]], Eesti poliitik (1937–2024)

==Tas==
*[[Esko Tasa]], eesti raadioajakirjanik (1929–2004)
*[[Johannes Tasa]], eesti orienteeruja (1950–) 
*[[Rita Tasa]], eesti tõlkija ja kirjandusteadlane (1930–2007)
*[[Toivo Tasa]], Eesti diplomaat (1951–)
*[[Voldemar Tasa]], eesti sporditegelane, orienteeruja ja orienteerumistreener (1948–)
*[[Kazuaki Tasaka]], Jaapani endine jalgpallur (1971–) 
*[[Evald Tasane]], eesti sõudja (1930–2012) 
*[[Marco Tasane]], eesti artist (1975–) 
*[[Tarvi Tasane]], eesti õpetaja, koolijuht ja omavalitsustegelane (1970–) 
*[[Tõnis Tasane]], eesti entomoloog (1986–)
*[[Tefta Tashko-Koço]], albaania laulja (1910–1947)
*[[Adele Taska]], eesti modell ja näitleja (2001–) 
*[[Artur Taska]], eesti õigusteadlane ja kultuuriloolane (1912–1994)
*[[Eduard Taska]], eesti nahakunstnik ja tööstur (1890–1942)
*[[Ilmar Taska]], eesti filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist (1953–) 
*[[Kris Taska]], eesti filmiprodutsent (1973–)
*[[Martin Taska]], eesti jalgpallur (1986–)
*[[Imangali Tasmagambetov]], Kasahstani poliitik (1956–)
*[[Abel Tasman]], hollandi meresõitja ja maadeavastaja (1603–1659)
*[[Randar Tasmuth]], eesti teoloog (1955–)
*[[René-Erich Tasmuth]], eesti vaimulik (1928–2008)
*[[Tiina Tasmuth]], eesti arstiteadlane (1959–)
*[[Ștefan Tașnadi]], Rumeenia tõstja (1953–2018)
*[[Matthias Tass]], eesti korvpallur (1999–) 
*[[Aleksander Tassa]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1955)
*[[Konstantin Tassa]], Eesti kohtunik (1899–1969)
*[[Robert Tasso]], eesti jurist ja ÜS Liivika taasasutaja (1909–2005)
*[[Hergo Tasuja]], eesti omavalitsustegelane(1986–)
*[[Jaanus Tasuja]], Eesti poliitik (1896–1941)
*[[Tambet Tasuja]], eesti filmimonteerija (1978–) 
*[[Triin Tasuja]], eesti luuletaja (1989–)

==Taš==
*[[Kamtšõbek Tašijev]], Kõrgõzstani poliitik (1968–)

==Taz==
*[[Haroun Tazieff]], Prantsuse vulkanoloog (1914–1998) 

==Tat==
*[[Ersin Tatar]], Põhja-Küprose Türgi Vabariigi poliitik (1960–)
*[[Piret Tatar]], eesti laulja ja näitleja (1967–)
*[[Tomáš Tatar]], slovaki jäähokimängija (1990–) 
*[[Tõnis Tatar]], eesti kunstiajaloolane (1980–)
*[[Gheorghe Tătărescu]], Rumeenia poliitik (1886–1959) 
*[[Frederick Tatasciore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–)
*[[Sharon Tate]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (1943–1969)
*[[Jacques Tati]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (1907–1982)
*[[Jean-Baptiste Tati Loutard]], Kongo kirjanik ja poliitik (1938–2009) 
*[[Nodiko Tatišvili]], gruusia laulja (1986–) 
*[[Edis Tatli]], Soome poksija (1987–)
*[[Vladimir Tatlin]], vene maalija, skulptor ja arhitekt (1885–1953)
*[[Esta Tatrik]], eesti kriitik ja tõlkija
*[[Merike Tatsi]], eesti näitleja (1957–2014)
*[[Taavi Tatsi]], eesti tõlkija ja luuletaja (1978–)
*[[Albert Tattar]], Eesti diplomaat ja ärimees (1901–1989)
*[[Kristin Tattar]], eesti discgolfar (1992–) 
*[[Tanel Tatter]], eesti muusik
*[[Art Tatum]], USA pianist (1909–1956)
*[[Channing Tatum]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent, tantsija ja modell (1980–)
*[[Edward Tatum]], Ameerika Ühendriikide geneetik (1909–1975)

==Tau==
*[[Arved von Taube]], baltisaksa ajaloolane (1905–1978)
*[[Evert Taube]], rootsi muusik, kunstnik ja kirjanik (1890–1976)
*[[Jacob Johan Taube]], Rootsi sõjaväelane (1624–1695)
*[[Johann von Taube]], Eestimaa aadlikust Saksimaa sõjaväelane (1591–1629)
*[[Magnus Karl von Taube]], Venemaa sõjaväelane (1826–1907)
*[[Michael von Taube]], baltisaksa päritolu Venemaa õigusteadlane ja ajaloolane (1869–1961)
*[[Otto Reinhold Taube]], Rootsi sõjaväelane (1627–1689) 
*[[Gustav Reinhold Robert Taubenheim]], Eesti vaimulik (1795–1865)
*[[Peter Tauber]], Saksamaa poliitik (1974–) 
*[[Taufa'ahau Tupou IV]], Tonga kuningas (1918–2006)
*[[Helju Tauk]], eesti pianist, muusikateadlane ja pedagoog (1930–2005) 
*[[Peeter Tauk]], eesti insener (1878–1959)
*[[Andres Taul]], eesti vaimulik ja teoloog (1936–2018)
*[[Ants Taul]], eesti rahvamuusik (1950–)
*[[Anu Taul]], eesti muusik (1979–)
*[[Jaak Taul]], eesti vaimulik ja teoloog (1905–2007) 
*[[Johannes Taul]], eesti rahvamuusik ja pillimeister (1922–2010)
*[[Triinu Taul]], eesti muusik (1984–) 
*[[Tuuli Taul]], eesti laulja ja luuletaja
*[[Valter Tauli]], eesti keeleteadlane (1907–1986)
*[[Aleksander Taumi]], Eesti sõjaväelane (1892–1961)
*[[Taur Matan Ruak]], Ida-Timori poliitik (1956–)
*[[Otto Taur]], eesti lendur ja lennundustegelane (1931–2004)
*[[Tiina Tauraite]], eesti näitleja (1976–) 
*[[John Taurek]], USA filosoof (1936–2003) 
*[[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja (1998–)
*[[Audrey Tautou]], prantsuse näitleja (1976–)
*[[Ants Tauts]], eesti matemaatik (1936–2004–)
*[[Elve Tauts]], eesti klaasikunstnik (1942) 
*[[Olev Tauts]], eesti majandusteadlane (1941–2020) 
*[[Urve Tauts]], eesti ooperilaulja (1935–)

==Tav==
*[[Artur Tava]], eesti arst (1910–1988)
*[[Júlio Tavares]], Roheneemesaarte jalgpallur (1988–) 
*[[Sara Tavares]], portugali laulja (1978–2023)
*[[Edgars Tavars]], Läti poliitik (1982–) 
*[[Arvi Tavast]], eesti filoloog (1969–) 
*[[Roman Tavast]], eesti kunstnik ja kullassepp (1895–1942)
*[[Lehte Tavel]], eesti kirjandusteadlane (1938–)
*[[Marcus Tavernier]], Inglismaa jalgpallur (1999–)
*[[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (1967–2026)
*[[Kuldar Taveter]], eesti informaatik (1965–)
*[[Ville Tavio]], Soome poliitik ja jurist (1984–)
*[[Gaabriel Tavits]], eesti õigusteadlane (1972–)

==Taw==
*[[Yōko Tawada]], jaapani kirjanik (1960–)
*[[Tawadros II]], kopti kiriku vaimulik (1952–)

==Tax==
*[[Christoffer Taxell]], Soome poliitik (1948–)

==Tay==
*[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]], Mauritaania poliitik (1941–)
*[[Henry Tayali]], Sambia kunstnik (1943–1987)
*[[Tayanna]], ukraina laulja (1984–) 
*[[Angelo Taylor]], USA kergejõustiklane (1978–)
*[[Charles Ghankay Taylor]], Libeeria poliitik (1948–)
*[[Charles Taylor (filosoof)|Charles Margrave Taylor]], Kanada filosoof (1931–)
*[[Christian Taylor]], USA kolmikhüppaja (1990–)
*[[Corey Taylor]], USA laulja (1973–)
*[[Dennis Taylor]], Põhja-Iirimaa snuukrimängija (1949–)
*[[Elizabeth Taylor]], Briti päritolu USA filminäitleja (1932–2011)
*[[Holland Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja näitekirjanik (1943–) 
*[[James Taylor]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (1948–)
*[[John Taylor]], inglise muusik ja näitleja (1960–) 
*[[Lili Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–)
*[[Meldrick Taylor]], Ameerika Ühendriikide endine poksija (1966–) 
*[[Mick Taylor]], inglise muusik (1949–)
*[[Oliver Taylor]], Austraalia poksija (1938–2000) 
*[[Phil Taylor]], Briti trummar (1954–2015)
*[[Richard Taylor (filosoof)|Richard Taylor]], USA filosoof ja mesinik (1919–2003)
*[[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]], Soome jalgpallur (1994–) 
*[[Roger Andrew Taylor]], inglise muusik (1960–)
*[[Roger Meddows Taylor]], inglise laulja ja laulukirjutaja (1949–) 
*[[Roger Taylor (tennisist)|Roger Taylor]], Suurbritannia tennisist (1941–)
*[[Zachary Taylor]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1784–1850)


[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ta, Biograafiad]]</text>
      <sha1>0etloehpu1r0610xarfpebo9bpxxgde</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kamakura ajastu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>259044</id>
    <revision>
      <id>7158476</id>
      <parentid>7158046</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:11:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <origin>7158476</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3115" sha1="6112ezhhh6cqygqwp2edjkg7x71wxzw" xml:space="preserve">[[Pilt:Mokoshuraiekotoba.jpg|pisi|Illustratsioon 13. sajandi lõpul Jaapanisse tunginud mongolite vastu peetud [[Kōani lahing]]ust; pärit [[samurai]] [[Takezaki Suenaga]] tellitud teosest &quot;[[Mōko Shūrai Ekotoba]]]&quot; (u 1293).]]
'''Kamakura ajastu''' ([[jaapani keel]]es 鎌倉時代, ''Kamakura jidai'') on [[Jaapani ajalugu|Jaapani ajaloo]] periood aastatest [[1185]] kuni [[1333]], kui võim kuulus [[Kamakura šogunaat|Kamakura šogunaadile]]. Periood märgib [[samurai]]de esiletõusu algust ning [[feodalism]]i kehtestamist Jaapanis.

Ajastu täpse algusaasta kohta on erinevaid arvamusi. Varasemas historiograafias on tihti kasutatud aastat 1192, mil sõjapealik [[Minamoto no Yoritomo]] pühitseti ametlikult [[šogun]]iks. Hiljem on hakatud eelistama 1185. aastat, mil Yoritomo asutas oma kohalikele asevalitsejatele uued tiitlid [[šugo]] (sõjaline vastutus, politseivõim) (守護) ja ''[[jitō]]'' (administratsioon, maksude kogumine). Ajastu esimestel aastatel jätkas šogun sõdimist [[Fujiwara]] klanni põhjapoolse haru (''[[Ōshū Fujiwara-shi]]'') vastu, kes suudeti lõplikult alistada 1198. aastaks.

Kui Yoritomo aga 1199. aastal suri, lõi Minamotode võim ja autoriteet tugevalt kõikuma. Ehkki Yorimoto aujärje päris ta 18-aastane poeg [[Minamoto no Yoriie]], oli ta šogunina ametisse astumiseks liiga noor ning järgmised kolm aastat valitses regendina (''[[Shikken]]'') ta emapoolne vanaisa [[Hōjō Tokimasa]]. 1202. aasta juulis sai Yoriiest ametlikult šogun, kuid juba järgmisel aastal jäi ta tõsiselt haigeks, misjärel teravnes õukonnas võimuvõitlus tema äia [[Hiki Yoshikazu|Yoshikazu]] juhitud [[Hiki]] klanni ning ta vanaisa Tokimasa juhitud [[Hōjō klann]]ide vahel. 1203. aasta 2. septembril lasi Tokimasa oma sõduritel Yoshikazu tappa ning tema majapidamise hävitada, mille käigus tapeti ka Yoriie 6-aastane poeg ja pärija [[Minamoto no Ichiman|Ichiman]]. Seejärel sunniti voodihaige šogun troonist loobuma ja pagendati budistlikku templisse [[Izu provints]]is, kus Hōjō agendid ta järgmise aasta juulis tapsid. Nüüdsest kuulus tegelik võim riigis Hōjō klanni asevalitsejatele, ehkki formaalselt jätkasid valitsemist šogunid, kelleks nüüd määrati Yoriie noorem vend [[Minamoto no Sanetomo]].

1232. aasta augustis võeti ''shikken'' [[Hōjō Yasutoki]] juhtimisel vastu seaduskoodeks '&quot;[[Goseibai Shikimoku]]&quot;.

1274. ja 1281. aastal [[Mongolite sissetungid Jaapanisse|tungisid riiki mongolid]], kes suudeti küll alistada, kuid kaasnenud sõjategevus kurnas riiki tugevalt ja tekitas sisepingeid. Püüdes kasvavat kaost ohjata ja tasalülitada [[Kyoto]]s paikneva keiserlikku õukonna mõjuvõimu, langetas Hōjō klanni juhtkond otsuse{{millal}}, et edaspidi valitakse keiser kordamööda kahest konkureerivast keiserliku dünastia harust. Ajastu lõppes aastal 1333, mil lõunaharust pärit keiser [[Go-Daigo]] juhtimisel mässu alustanud sõjapealik [[Nitta Yoshisada]] vallutas ja hävitas [[Kamakura]] linna.

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}

[[Kategooria:Jaapani ajalugu]]
[[Kategooria:1185]]
[[Kategooria:1333]]</text>
      <sha1>6112ezhhh6cqygqwp2edjkg7x71wxzw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158787</id>
      <parentid>7158476</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:45:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158787</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3114" sha1="sl0nslbf1jfay4zfjyl726ntgr1ln46" xml:space="preserve">[[Pilt:Mokoshuraiekotoba.jpg|pisi|Illustratsioon 13. sajandi lõpul Jaapanisse tunginud mongolite vastu peetud [[Kōani lahing]]ust; pärit [[samurai]] [[Takezaki Suenaga]] tellitud teosest &quot;[[Mōko Shūrai Ekotoba]]&quot; (u 1293).]]
'''Kamakura ajastu''' ([[jaapani keel]]es 鎌倉時代, ''Kamakura jidai'') on [[Jaapani ajalugu|Jaapani ajaloo]] periood aastatest [[1185]] kuni [[1333]], kui võim kuulus [[Kamakura šogunaat|Kamakura šogunaadile]]. Periood märgib [[samurai]]de esiletõusu algust ning [[feodalism]]i kehtestamist Jaapanis.

Ajastu täpse algusaasta kohta on erinevaid arvamusi. Varasemas historiograafias on tihti kasutatud aastat 1192, mil sõjapealik [[Minamoto no Yoritomo]] pühitseti ametlikult [[šogun]]iks. Hiljem on hakatud eelistama 1185. aastat, mil Yoritomo asutas oma kohalikele asevalitsejatele uued tiitlid [[šugo]] (sõjaline vastutus, politseivõim) (守護) ja ''[[jitō]]'' (administratsioon, maksude kogumine). Ajastu esimestel aastatel jätkas šogun sõdimist [[Fujiwara]] klanni põhjapoolse haru (''[[Ōshū Fujiwara-shi]]'') vastu, kes suudeti lõplikult alistada 1198. aastaks.

Kui Yoritomo aga 1199. aastal suri, lõi Minamotode võim ja autoriteet tugevalt kõikuma. Ehkki Yorimoto aujärje päris ta 18-aastane poeg [[Minamoto no Yoriie]], oli ta šogunina ametisse astumiseks liiga noor ning järgmised kolm aastat valitses regendina (''[[Shikken]]'') ta emapoolne vanaisa [[Hōjō Tokimasa]]. 1202. aasta juulis sai Yoriiest ametlikult šogun, kuid juba järgmisel aastal jäi ta tõsiselt haigeks, misjärel teravnes õukonnas võimuvõitlus tema äia [[Hiki Yoshikazu|Yoshikazu]] juhitud [[Hiki]] klanni ning ta vanaisa Tokimasa juhitud [[Hōjō klann]]ide vahel. 1203. aasta 2. septembril lasi Tokimasa oma sõduritel Yoshikazu tappa ning tema majapidamise hävitada, mille käigus tapeti ka Yoriie 6-aastane poeg ja pärija [[Minamoto no Ichiman|Ichiman]]. Seejärel sunniti voodihaige šogun troonist loobuma ja pagendati budistlikku templisse [[Izu provints]]is, kus Hōjō agendid ta järgmise aasta juulis tapsid. Nüüdsest kuulus tegelik võim riigis Hōjō klanni asevalitsejatele, ehkki formaalselt jätkasid valitsemist šogunid, kelleks nüüd määrati Yoriie noorem vend [[Minamoto no Sanetomo]].

1232. aasta augustis võeti ''shikken'' [[Hōjō Yasutoki]] juhtimisel vastu seaduskoodeks '&quot;[[Goseibai Shikimoku]]&quot;.

1274. ja 1281. aastal [[Mongolite sissetungid Jaapanisse|tungisid riiki mongolid]], kes suudeti küll alistada, kuid kaasnenud sõjategevus kurnas riiki tugevalt ja tekitas sisepingeid. Püüdes kasvavat kaost ohjata ja tasalülitada [[Kyoto]]s paikneva keiserlikku õukonna mõjuvõimu, langetas Hōjō klanni juhtkond otsuse{{millal}}, et edaspidi valitakse keiser kordamööda kahest konkureerivast keiserliku dünastia harust. Ajastu lõppes aastal 1333, mil lõunaharust pärit keiser [[Go-Daigo]] juhtimisel mässu alustanud sõjapealik [[Nitta Yoshisada]] vallutas ja hävitas [[Kamakura]] linna.

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}

[[Kategooria:Jaapani ajalugu]]
[[Kategooria:1185]]
[[Kategooria:1333]]</text>
      <sha1>sl0nslbf1jfay4zfjyl726ntgr1ln46</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>X (Def Leppardi album)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>260719</id>
    <revision>
      <id>7158293</id>
      <parentid>5656519</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:10:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158293</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1401" sha1="joun8ay34ek143l03znq3oef7ngia4g" xml:space="preserve">{{Albumi info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| Nimi           = X
| Liigitus       = stuudio
| Esitaja        = [[Def Leppard]]
| Kaas           = 
| Pildi kirjeldus=
| Väljaantud     = [[30. juuli]] [[2002]]
| Lindistatud    = 
| Stiil          = ''[[pop rock]]'', [[rokkmuusika|rokk]], ''[[hard rock]]''
| Pikkus         = 47:09
| Plaadifirma    = [[Mercury]], [[Island]] (US)
| Produtsent     = [[Pete Woodroffe]], [[Def Leppard]], [[Per Aldeheim]], [[Andreas Carlsson]], 
[[Marti Frederiksen]]
| Arvustused     = 
| Eelmine album  = '''&quot;[[Euphoria]]&quot;''' &lt;br&gt; (1999)
| See album      = '''&quot;X (Def Leppardi album)&quot;''' &lt;br&gt; (2002)
| Järgmine album = '''&quot;[[Yeah!]]&quot;''' &lt;br&gt; (2006)
}}

'''&quot;X&quot;''' on [[Def Leppard]]i [[2002]]. aastal ilmunud album.

==Lugude nimekiri==
# Now (3:58)
# Unbelievable (3:58)
# You're So Beautiful (3:31)
# Everyday (3:08)
# Long Long Way To Go (4:38)
# Four Letter Word (3:07)
# Torn To Shreds (2:56)
# Love Don't Lie (4:46)
# Gravity (2:33)
# Cry (3:17)
# Girl Like You (2:49)
# Let Me Be The One (3:29)
# Scar (4:59)
# Kiss The Day (4:25)
# Long Long Way To Go (acoustic) (4:43)

==Koosseis==
* [[Joe Elliott]] – laul
* [[Rick Savage]] – bass, taustalaul
* [[Rick Allen]] – trummid
* [[Vivian Campbell]] – kitarr, taustalaul
* [[Phil Collen]] – kitarr, taustalaul

{{Def Leppard}}

[[Kategooria:2002. aasta albumid]]
[[Kategooria:Def Leppard]]</text>
      <sha1>joun8ay34ek143l03znq3oef7ngia4g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Interneti Sihtasutus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>261731</id>
    <revision>
      <id>7158686</id>
      <parentid>6791805</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:17:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158686</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12945" sha1="l8rucgwnqtryilp890y11jia43f0x1u" xml:space="preserve">[[Fail:Estonian Internet Foundation logo.svg|pisi|Eesti Interneti Sihtasutuse logo]]
'''Eesti Interneti Sihtasutus (EIS)''' on [[Eesti]] [[.ee]] maatunnusega [[domeeninimi|domeeninimesid]] haldav [[organisatsioon]], mille põhikirjalisteks ülesanneteks on Eesti internetikogukonna esindamine piiriüleses internetikogukonnas, Eesti maatunnusega ja Eestiga seotud tipptaseme domeeninimede haldamine ning nende registreerimise korraldamine internetikogukonna, sealhulgas riigi ühistes huvides, Eesti maatunnusega domeenininimede reeglite ja tasude kehtestamine, domeeninimede infosüsteemide ja registrite pidamine ning nende kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja turvalisuse tagamine.&lt;ref name=&quot;eis&quot;&gt;[http://www.internet.ee/ Eesti Interneti SA koduleht], (vaadatud 30.10.2011)&lt;/ref&gt;

EIS kaasab oma töösse Eesti Internetikogukonna esindajaid ehk ühendusi ja organisatsioone, kes omavad mõju Interneti arengu suhtes Eestis. Nendeks võivad olla näiteks Internetialase õiguskaitse organisatsioonid, akadeemilised ja uurimisorganisatsioonid, kutseliidud, ameti- või erialased ühingud, tarbijaõiguste kaitse organisatsioonid, Interneti- või arvutikasutajate ühinguid.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2011 |pealkiri=Eesti Interneti Sihtasutuse põhikiri |url=https://www.internet.ee/files/EIS_pC3B5hikiri_2011.pdf |vaadatud=25.10.2023 |väljaanne=Eesti Interneti Sihtasutus}}&lt;/ref&gt;

== Juhtimine ==
[[Fail:Interneti Päev 2021. Heiki Sibul.jpg|pisi|Alates 2012. aastast on sihtasutuse juhatuse esimees Heiki Sibul]]
Eesti Interneti Sihtasutuse tööd juhivad nõukogu ja juhatuse liige. 

Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ja korraldab selle juhtimist ning teostab järelevalvet. Nõukogu on kuueliikmeline, liikmed nimetab ametisse valdkonna eest vastutav minister ([[Eesti justiits- ja digiminister|justiits- ja digiminister]]).

Sihtasutuse nõukokku kuuluvad 2024. aasta seisuga:&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ülesanded, juhatus ja nõukogu |url=https://www.internet.ee/eis/ulesanded-juhatus-ja-noukogu |vaadatud=2025-01-02 |väljaanne=Eesti Interneti SA |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* [[Eneken Lipp]], [[Rahandusministeerium|Rahandusministeeriumi]] eelarvearenduste osakonna juhataja, 
* [[Erik Janson]], [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi]] riigiside tehnoloogia nõunik, 
* [[Karmen Turk]], [[TRINITI|Advokaadibüroo Triniti]] partner, vandeadvokaat, 
* [[Toomas Vaks]], [[Swedbank AS|Swedbanki]] küberriskijuht, 
* [[Tõnu Grünberg]], [[Elektrilevi]] nõukogu esimees. 
Juhatus tegeleb sihtasutuse juhtimise ja esindamisega, sh [[:en:ICANN|ICANN]] ja teistes asjaomastes organisatsioonides. Alates 2012. aasta septembrist on Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimees [[Heiki Sibul]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== .ee domeenid ==
EIS haldab maatunnusega .ee tippdomeene. Domeene tuuakse turule vastavalt .ee domeenireeglitele:

* uued domeenid &quot;kes ees, see mees&quot; põhimõttel;
* kustuvad domeenid pimeoksjoni vahendusel;
* reserveeritud ja blokeeritud domeenid avatud pakkumistega Inglise oksjoni kaudu;

Domeeninimi võib sisaldada ainult numbreid (0–9), sidekriipse ja tähti, seejuures ei eristata suur- ja väiketähti. Domeeninimena ei registreerita tähiseid, milles kasutatavad sümbolid ei vasta [[Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood|ASCII]]-le, välja arvatud eesti tähestikku kuuluvad tähed. Domeeni pikkus saab olla 2–63 sümbolit, veebiaadressi saab registreerida 3, 6, 9 kuuks või 1–10 aastaks. Domeenide registreerimine on korraldatud kaheastmeliselt ehk EIS on andnud domeenide registreerijate teenindamise registripidajatele. Registripidajateks on ettevõtted, kes on läbinud EIS-i akrediteerimisprotsessi ja sõlminud registrilepingu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=.ee Domeenireeglid |url=https://www.internet.ee/domeenid/ee-domeenireeglid |vaadatud=2023-10-25 |väljaanne=Eesti Interneti SA |keel=et}}&lt;/ref&gt;

.ee akrediteeritud registripidajate nimekiri on leitav kodulehelt: https://www.internet.ee/registripidajad/akrediteeritud-registripidajad

==== Kustuvad domeenid ====
EIS on alates 2019. aastast kasutanud kustuvate .ee domeenide vabastamist läbi domeenioksjoni. Selleks kasutatakse pimeoksjonit, mille kohaselt ei ole domeenile tehtavad pakkumised avalikud. Domeenioksjon kestab 24 tundi ning oksjonil oleva domeeni registreerimise eelisõiguse alghind on 5 eurot. Domeenid, millele 24 tunni jooksul pakkumist ei tehta, vabanevad ja on registreerimiseks kättesaadavad kõigile huvilistele üldisel “kes ees, see mees” põhimõttel. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Muutub kustuvate .ee domeenide vabanemine |url=https://www.internet.ee/eis/uudised/muutub-kustuvate-ee-domeenide-vabanemine |vaadatud=2023-10-25 |väljaanne=Eesti Interneti SA |keel=et}}&lt;/ref&gt; Pimeoksjonit kasutatakse põhjusel, et see loob kõigile pakkujatele võrdsed võimalused. Iga pakkuja saab pimeoksjonile teha pakkumisi talle sobival ajal ja kohas. Kui tehakse mitu sama suurusega pakkumist, loetakse võitjaks pakkumine, mis tehti ajaliselt esimesena.&lt;ref name=&quot;pimeoksjon&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pimeoksjon vs avatud pakkumistega oksjon domeeninimede soetamisel |url=https://www.internet.ee/eis/uudiste-arhiiv/pimeoksjon-vs-avatud-pakkumistega-oksjon-domeeninimede-soetamisel |vaadatud=2023-10-25 |väljaanne=Eesti Interneti SA |keel=et}}&lt;/ref&gt; Domeenioksjonil saab osaleda oksjonikeskkonnas https://auction.internet.ee/.

==== Reserveeritud ja blokeeritud domeenid ====
EIS reserveeris 2011. aastal Eesti haldusüksuste, välisriikide nimedega ning lühinumbritega .ee domeenid eesmärgiga anda need õigustatud huviga asutuste kasutusse. Lisaks blokeeriti samal aastal juhatuse otsusega ka ühemärgilised .ee domeenid. Reserveeritud ja blokeeritud domeene hakati turule tooma alates 2023. aasta sügisest avatud pakkumistega Inglise oksjoni vahendusel. Sellega muudetakse paljud Eesti maatunnusega tippdomeenid .ee nimeressursist huvitatud inimestele kättesaadavaks, samuti täidetakse sellega vaba ja liberaalse registri eesmärki. Domeenid jõuavad turule iganädalaste piiratud partiidena fikseeritud alghinnaga: reserveeritud domeenide puhul 5 ja ühemärgilistel domeenidel on selleks 500 eurot. &lt;ref name=&quot;reserveeri&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Reserveeritud ja ühemärgiliste domeenide oksjon |url=https://www.internet.ee/domeenioksjonid/reserveeritud-ja-uhemargiliste-domeenide-oksjon |vaadatud=2023-10-25 |väljaanne=Eesti Interneti SA |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Avatud pakkumistega ehk Inglise [[Oksjon|oksjonil]] on kõik tehtud pakkumised avalikud, kuid pakkuja tegijale genereeritakse oksjonikeskkonna poolt varjunimi. Reserveeritud ja blokeeritud domeenide turule toomisel kasutatakse avatud pakkumistega oksjonit põhjusel, et nimede vastu on suurem avalikkuse huvi. Seetõttu on olulisem ka protsessi läbipaistvus ning domeenile kujuneb õiglasem lõpphind. Tavaliselt kujuneb avatud pakkumistega oksjonil kõige kriitilisemaks oksjoni lõppfaas: kasutajatele võimalikult võrdsete võimaluste loomise eesmärgil rakendab EIS domeenioksjoni puhul pikeneva lõpu lahendust 15 minuti ulatuses. Domeenid jõuavad oksjonile kuni 2024. aasta suveni.&lt;ref name=&quot;pimeoksjon&quot; /&gt;

Reserveeritud ja blokeeritud domeenid, mille oksjoni parima pakkumise teinud kasutaja ei tasu lõpphinnaks jäänud summat seitsme päeva jooksul, lähevad uuesti oksjonile. EIS-il on õigus suunata registreerimata jäänud domeenid uuesti oksjonile. Oksjonil olevad domeenid, millele ei teha ühtegi pakkumist, vabanevad ning neid saab pärast oksjoni lõppu registreerida &quot;kes ees, see mees&quot; põhimõttel.&lt;ref name=&quot;reserveeri&quot; /&gt;

Reserveeritud ja blokeeritud domeenide oksjonil saab osaleda oksjonikeskkonnas: https://auction.internet.ee/

== Domeenioksjonite tulude investeerimine ==
EIS suunab .ee domeenioksjonitelt saadud tulu tagasi ühiskonda.

EIS on alates 2017. aastast välja andnud toetusi IT-alaste teadmiste arendamisega seotud projektidele. Toetusi jagatakse välja domeenioksjonitelt saadud tuludest, esitatud projekte hindab EIS-i nõukogu. Valiku tegemisel lähtutakse projekti vajalikkusest, teostatavusest, mõjust ja jätkusuutlikkusest. Toetatud on noortekeskuste, põhikoolide kui kutseõppekeskuste ning ülikoolide tegevust ja uurimistööd. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Soetasid oksjonilt endale domeeninime? Seda tehes annad oma panuse internetialaste teadmiste arendamiseks |url=https://www.internet.ee/eis/uudiste-arhiiv/soetasid-oksjonilt-endale-domeeninime-seda-tehes-annad-oma-panuse-internetialaste-teadmiste-arendamiseks |vaadatud=2023-10-25 |väljaanne=Eesti Interneti SA |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Reserveeritud ja blokeeritud domeenide oksjonite tulu investeeritakse Eesti interneti tõhusamaks ja turvalisemaks muutmiseks. Selle raames rakendatakse pilveteenus, mis aitab pakkuda domeeniomanikele turvalisemat, tõhusamat ja kvaliteetsemat teenust. Lisaks arendatakse ja levitatakse küberturvalisusega seotud lahendusi nagu [[:en:Domain_Name_System_Security_Extensions|DNSSEC]] ja [[:en:DNS-based_Authentication_of_Named_Entities|DANE]], mis muudavad veebilehed turvalisemaks nii selle omanikule kui lõppkasutajale. &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-09-19 |pealkiri=Domeenioksjon aitab muuta Eesti interneti tõhusamaks ja turvalisemaks |url=https://digipro.geenius.ee/sisuturundus/domeenioksjon-aitab-muuta-eesti-interneti-tohusamaks-ja-turvalisemaks/ |vaadatud=2023-10-25 |väljaanne=DigiPRO}}&lt;/ref&gt;

== Domeenivaidluste komisjon ==
Domeeninimede õigusvastase tegevuse takistamiseks on Eesti Interneti Sihtasutuse juurde moodustatud domeenivaidluste komisjon, mis lahendab .ee domeeninimede registreerimisega seotud vaidlusi. Komisjoni pöördumine ei välista õiguste kaitset muul viisil, sealhulgas kohtumenetluse. Komisjon lahendab vaidlusi vastava reglemendi alusel lähtudes .ee domeenireeglitest ja Eesti õigusest. Domeenivaidluste Komisjon ei ole kohus ega vahekohus, vaid spetsiaalne sõltumatu organ .ee domeeninimedega seotud vaidluste lahendamiseks.

Domeenivaidluste komisjon lahendab vaidlusi, mis on tekkinud domeeninimede &quot;kes ees, see mees&quot; printsiibi järgi, mil domeeninimi registreeritakse isiku(te) poolt, kes ei pruugi olla domeeni suhtes heauskselt õigustatud. Enamasti puudutab sellise tegevus tuntud kaubamärkidega kokkulangevaid või nendega sarnaseid domeeninimesid. Pahausksete registreerijate eesmärgiks on reeglina saada kasu vastava domeeninime müügist selle omanikule.

Domeenivaidluste komisjoni liikmed on Indrek Eelmets, Almar Sehver, Madis Päts, [[Carri Ginter]], Taivo Kivistik, Riina Pärn, Mari Must ja Risto Käbi.

== Interneti päev ==
[[Fail:Interneti Päev 2022 (2).jpg|pisi|Interneti Päev 2022]]
{{Vaata|Interneti Päev}}
EIS on alates 2015. aastast korraldanud [[Interneti Päev|Interneti päev]]a.

== Domeenireform ==
Eesti Interneti Sihtasutus kutsuti ellu 2009. aastal [[domeenireform]]i läbiviimiseks.{{lisa viide}}

2011. aasta juunis lahkusid kolm [[Eesti_Infotehnoloogia_ja_Telekommunikatsiooni_Liit|ITL-]]i esindajat asutuse nõukogust, viidates suutmatusele sihtasutuses toimuvaid protsesse suunata.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110823135542/http://majandus.delfi.ee/news/uudised/itl-loobus-osalemast-eesti-interneti-sihtasutuse-noukogus.d?id=48261011 ITL loobus kohast interneti sihtasutuse nõukogus], (vaadatud 9.11.2011)&lt;/ref&gt; Lisaks viidati, et organisatsioon tegeleb riikliku sunni rakendamisega nii domeeninimede registreerijate, kui registripidajate suhtes, selle asemel, et teeni(nda)da Eesti Interneti kogukonda. Samuti viidati, et organisatsioon tegeleb registritasudena kogutud vahendite kontrollimatu kulutamisega.&lt;ref&gt;[http://domeenireform.wordpress.com/2010/07/12/avalik-kiri-eesti-vabariigi-valitsusele/ Ettepanek Eesti Interneti Sihtasutuse põhikirja muutmiseks]&lt;/ref&gt;

18. detsembril 2012 nõustus pärast ebaõnnestunud domeenireformile järgnenud vägikaikavedu lõpuks redelegeerimisega [[Eesti Interneti Kogukond]], kes kaasati kompromissina Eesti Interneti Sihtasutuse nõukogu asemel Internetikasutajate Nõukotta.{{lisa viide}}

Domeenireform suurendas aga .ee domeeni registreerimist kolm korda ning võimaldas selle endale registreerida soovitud arvul kordadel kõigil huvilistel (sh eraisikutel) kogu maailmas.{{lisa viide}}

==Vaata ka==
*[[Internet Society Estonia]]

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* Gert D. Hankewitz [http://www.postimees.ee/821630/konkurentsiamet-uurib-eesti-interneti-sa-hinnapoliitikat/ &quot;Konkurentsiamet uurib Eesti Interneti SA hinnapoliitikat&quot;] Postimees, 26. aprill 2012
* [http://www.postimees.ee/821310/eesti-interneti-kogukond-eesti-interneti-sa-esimees-peab-tagasi-astuma/ &quot;Eesti Interneti Kogukond: Eesti Interneti SA esimees peab tagasi astuma&quot;] Postimees, 26. aprill 2012
* [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=64312393 Eesti Interneti SA juht Marek Andres Kauts: On tulnud tegutseda jõuliselt!] ekspress.ee, 26. aprill 2012

[[Kategooria:Eesti sihtasutused]]
[[Kategooria:Internet Eestis]]</text>
      <sha1>l8rucgwnqtryilp890y11jia43f0x1u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Must lesk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>262210</id>
    <revision>
      <id>7158350</id>
      <parentid>7045135</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:36:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158350</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14772" sha1="684smdxcws320yztpa6ynbqyyoszxa9" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
 | nimi           = Must lesk
 | värvus         = putukad
 | seisund          = 
 | seisundi_süsteem = 
 | seisundi_ref     = 
 | pilt           = Black Widow Spider 07-04-20.jpg|240px]]
 | pildi_seletus  = ''Latrodectus mactans''
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia'' 
 | hõimkond       = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
 | klass          = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida''
 | selts          = [[Ämblikulised]] ''Araneae''
 | sugukond       = [[Keraämbliklased]] ''Theridiidae''
 | perekond       = [[Leskämblik]] ''Latrodectus''
 | liik           = ''Latrodectus mactans''
 | binaarne       = ''Latrodectus mactans''
 | binaarse_autor = [[Johan Christian Fabricius|Fabricius]], 1775
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''Must lesk''' (ka '''must leskämblik''', '''Lõuna must lesk'''; teaduslik ladinakeelne nimetus ''Latrodectus mactans'') on väga mürgine [[ämblik]]uliik perekonnast ''[[Latrodectus]]''. See liik on hästi tuntud selgelt eristuva värvusmustriga emaste poolest. Neil on üleni mustalt värvunud keha ja tagakeha alapoolel paikneb punane värvilaik, mis sarnaneb [[liivakell]]aga. 

Legendi järgi söövat emased isendid pärast sigimisakti oma kosilase ära. Selle põhjal ongi liik nimetatud. Liik on pärit [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Kanada]] aladelt. Eelkõige on inimestele ohtlik emane must lesk, sest isasämblik hammustab inimesi väga harva. Hammustus on suhteliselt mürgine ja mõnikord surmav.

==Süstemaatika==
Esimesena kirjeldas musta leske [[Johan Christian Fabricius]] [[1775]]. aastal; ta paigutas selle liigi ''[[Aranea]]'' perekonda.&lt;ref name=&quot;Fabricius&quot; /&gt; Tänapäeval paikneb ta [[keraämbliklased|keraämbliklaste]] ''([[Theridiidae]])'' sugukonnas, mis omakorda [[ämblikulised|ämblikuliste]] ''([[Araneae]])'' seltsis.&lt;ref name=&quot;Platnick&quot; /&gt; Must lesk on lähedases suguluses ''[[Latrodectus hesperus]]''’e (Lääne must lesk) ja ''[[Latrodectus variolus]]''’ega (Põhja must lesk). Nimetatud kolme liiki aetakse sageli segi perekonnaga ''[[Steatoda]]'', kelle esindajaid kutsutakse seepärast ka valedeks mustadeks leskedeks. Enne [[1970]]. aastat, mil [[Benjamin Julian Kaston]]&lt;ref name=&quot;Kaston&quot; /&gt; lõi taksonoomia [[Põhja-Ameerika]] mustade leskede jaoks, loeti kõik kolm variatsiooni üheks [[liik (bioloogia)|liigiks]] ''L. mactans''. Selle tulemusel on arvukalt viiteid, mis väidavad, et nimetus &quot;must lesk&quot; käib üksnes ''L. mactans''’i kohta. Tavaliselt ei eristata &quot;mustast lesest&quot; rääkides neid kolme liiki.

==Kirjeldus==
Täiskasvanud emane on umbkaudu 38&amp;nbsp;mm pikk ja tema diameeter ulatub 6,4 millimeetrini.&lt;ref name=&quot;nationalgeographic&quot; /&gt; Ta on läikivmust ja kannab oma hästi ümardunud tagakeha [[ventraalne|ventraalsel]] küljel punast liivakellakujulist värvilaiku.&lt;ref name=&quot;tamu&quot; /&gt; Emaste mõõtmed varieeruvad suuresti, seda eriti mune kandvate ([[graviidne|graviidsete]]) emaste hulgas. Graviidse emase tagakeha võib olla suurema diameetriga kui 1,25&amp;nbsp;cm. Paljudel emastel leskedel võib esineda oranž või punane laik kohe [[võrgunäsa]]de kohal.&lt;ref name=&quot;Virginia Tech&quot; /&gt;

Isane isend võib olla musta tooni või värvunud [[juveniil]]idega sarnaselt. Lisaks on ta palju väiksem, tema keha diameeter on tavaliselt alla 0,75&amp;nbsp;cm. Juveniilid on võrreldes vanematega selgelt teistsuguse väljanägemisega. Nende tagakeha on hallikas kuni must ning see on kaetud kollaste ja oranžide tähnikestega. Lisaks leidub valgeid triipe tervel kehapinnal, kaasa arvatud jalgadel.&lt;ref name=&quot;Virginia Tech&quot; /&gt;

==Levila==
Lõuna musta leske ''([[Latrodectus mactans]])'' võib peamiselt leida Ameerika Ühendriikide kaguosast, [[Florida]]st kuni [[New York|New Yorgini]] ja lääne poole liikudes kuni [[Texas]]e, [[Oklahoma]], [[Arizona]] ja [[Nevada]]ni.&lt;ref name=&quot;nevada&quot; /&gt; Põhja musta lese ([[Latrodectus variolus]]) peamiseks leiualaks on Ameerika kirdeosa ja Kanada kaguosa. Siinkohal peab silmas pidama, et tema levila kattub osaliselt Lõuna lese asurkonnaga. Mustade leskede levila Kanadas on [[Briti Columbia]] lõunaosades, [[Alberta]]s, [[Saskatchewani provints|Saskatchewanis]], [[Manitoba]]s ja [[Ontario]]s.&lt;ref name=&quot;canadiangeographic&quot; /&gt;

Must leskämblik, ''[[Latrodectus hesperus]]'' ja ''[[Latrodectus geometricus]]'' ([[pruun leskämblik]]) on suutnud levida [[Hawaii saared|Hawaii saartele]]&lt;ref name=&quot;Tenorio&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Scott&quot; /&gt;, mida peetakse potentsiaalselt oluliseks levimisvõimaluseks mujalegi.&lt;ref name=&quot;biosecurity&quot; /&gt;

==Paljunemine==
Täiskasvanuks saanud isane koob [[sperma]]võrgu, millesse ta asetab oma [[seemnerakk|seemnerakud]] ja paigutab selle oma [[lõugkobija]]tesse. Musta lese [[suguline paljunemine]] leiab aset siis, kui isane sisestab oma lõugkobija emase [[seemnehoidla]] kanalisse. Emane muneb munad [[globulaarne|globulaarsesse]] [[siid]]konteinerisse, milles nad püsivad varjatud ja kaitstud. Emane must lesk suudab ühe suve jooksul luua neli kuni üheksa munakotti ja igasse neisse paigutada 100–400 muna. Tavaliselt võtab munade [[inkubatsioon]] aega 20–30 päeva. Harva jääb pärast seda protsessi ellu rohkem kui sada järglast. Pärast esimest kestumist jääb ellu keskmiselt 30 juveniili. Seda [[kannibalism]]i, toidu nappuse või sobiliku varjualuse puudumise tõttu. Suguküpsuse saavutamiseks kulub mustal lesel kaks kuni neli kuud. Täielikuks arengu lõpetamiseks kulub aga veelgi kauem, tavaliselt kuus kuni üheksa kuud. Emased võivad elada kuni viie aasta vanuseks, isaste elutsükkel on palju lühem. Pärast paaritumist on emasel vahel kombeks oma kosilane ära süüa. Ämblike eluiga sõltub kõige enam asustatavast keskkonnast, enim piirab eluiga varjualuse puudumine ja seejärel toidu kättesaadavus.&lt;ref name=&quot;bwfacts&quot; /&gt; Isased, kes pääsevad emase ohvriks langemisest, saavad minna järgmist emast viljastama.&lt;ref name=&quot;UQqiC&quot; /&gt; Laialt levinud uskumus, et emased söövad pärast paaritumist alati oma kaaslase ära, ei vasta tõele.

==Toitumine==
Musta lese saakloomadeks on paljud [[putukad|putukaliigid]], kuid aeg-ajalt toituvad nad ka [[kakandilised|kakandilistest]], [[tuhatjalgsed|tuhatjalgsetest]], [[sadajalgsed|sadajalgsetest]] ja teistest [[ämblikulaadsed|ämblikulaadsetest]].&lt;ref name=&quot;animaldiversity&quot; /&gt; Kui saakloom on võrku kinni jäänud, väljub must leskämblik kiiresti oma pesast, mässib ohvri kindlalt oma tugevasse võrku ja seejärel mürgitab saagi hammustamise läbi. Mürgi mõju avaldumiseks kulub umbes kümme minutit. Kui saagi liikumine on lõppenud, sisestab ämblik eelnevalt tekitatud [[haav]]a kaudu oma ohvrisse [[seedeensüüm]]id. Seejärel kannab must lesk oma saagi tagasi pessa, et seal sellest toituda.&lt;ref name=&quot;Foelix&quot; /&gt;

==Looduslikud vaenlased==
Mustal lese vaenlasteks on mitmed [[parasiit|parasiidid]] ja temast toituvad [[kiskja]]d. Sellele vaatamata pole nende arvukuse tõstmist, tõhusama [[biokontroll]]i saavutamiseks musta lese üle, kunagi rakendatud. Munakoti parasiitide seas on lennuvõimetu ''[[Baeus latrodecti]]'' (eestikeelne vaste puudub, kuulub [[rippkehalised|rippkehaliste]] alamseltsi [[munetilised|munetiliste]] sugukonda) ja mitmed [[kärbselised|kärbseliste]] esindajad perekonnast ''[[Pseudogaurax]]''. Musta leske ohustavad mõned [[herilane|herilaseliigid]], eriti ''[[Chalybion californicum]]'', [[ämblikuhunt]] (''Tastiotenia festiva''). On veel teisigi liike, nagu erinevad ''[[Mantodea]]'' või [[sadajalalised|sadajalaliste]] esindajad, kes võivad võimaluse korral musta leskämblikku toiduobjektina kasutada, kuid nende puhul on täheldatud liigispetsiifilist spetsialiseerumist erinevate ''Latrodectus'' esindajate suhtes.

==Toksikoloogia==
Vaatamata sellele, et tegu pole suurte ämblikega, on nende mürk väga tõhus. Võrreldes mitmete teiste ämblikuliikidega, ei ole nende [[lõugtundel|lõugtundlad]] kuigi suured ega tugevad. Täiskasvanud emase ämbliku lõugtundla otsas paiknev õõnes [[nõel]]akujuline osa lõugtundlast, millega ta on suuteline [[nahk]]a läbistama, on keskmiselt 1 millimeetri pikkune. Sellest pikkusest piisab, et mürk jõuaks nii sügavale, et avalduks selle kahjulik toime.Siiski on emasämbliku ühe hammustusega eritatav mürgikogus väga väike. Isased, kes on palju väiksemad, suudavad oma väiksemamõõduliste lõugtundlatega eritada palju vähem mürki.  Kui see mahult väga väike kogus mürki kandub üle füüsiliselt terve ja täiskasvanud inimese keha laiali, ei ole tavaliselt tegu surmava [[doos]]iga. Sellegipoolest võib see põhjustada ebameeldivaid [[latrodektism]]i sümptomeid. 

Ämblikult hammustada saanud tervete inimeste surmajuhtumid on suhteliselt haruldased. Kõnealune hinnang tugineb statistilisele uuringule, milles loetleti hammustusi tuhande inimese kohta. Aastatel [[1950]]–[[1959]] registreeriti Ameerika Ühendriikides 63 surmajuhtumit, mis olid tingitud musta lese hammustusest.&lt;ref name=&quot;Miller&quot; /&gt; Kuid [[leskämblikud|leskämblike]] levila on väga ulatuslik, mistõttu on terve maailma mastaabis väga paljud inimesed ohustatud musta leskämbliku sugukonna teiste esindajate poolt. Leskämblikel on väga suure toimepotentsiaaliga mürk ja enne vastumürgi väljatöötamist lõppes surmaga 5%&lt;ref name=&quot;Bettini&quot; /&gt; teadaolevatest hammustusjuhtudest. Mürk võib põhjustada kuni 15-sentimeetrise diameetriga paistetuse. 
Arendustööd kanalisatsiooni vallas on oluliselt vähendanud ämblike hammustusjuhtumite arvu, seda eriti neis piirkondades, kus välikäimlad on asendatud vesikäimlatega.

Mürk sisaldab järgmisi aktiivseid komponente:
*[[latrotoksiinid]]
*hulk väiksemat sorti [[polüpeptiid]]e – [[toksiin]]id, mis interakteeruvad [[katioonkanal]]itega, millel on ruumiline [[homoloogia]] – seondumine mõjutab [[kaltsium]]-, [[naatrium]]- ja [[kaalium]]kanalite tööd
*[[adenosiin]]
*[[guanosiin]]
*[[inosiin]]
*[[2,4,6-trihydroxypurine]]

==Vaata ka==
* [[ämblikulised]]
* [[keraämbliklased]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Fabricius&quot;&gt;Fabricius, J. C. 1775. ''Systema entomologiae, sistens insectorum classes, ordines, genera, species, adiectis, synonymis, locis descriptionibus observationibus''. Flensburg and Lipsiae, 832 pp. (Araneae, pp. 431–441). [432]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Platnick&quot;&gt;[[Norman I. Platnick|Platnick, N. I.]]2008. The World Spider Catalog, version 9.0. American Museum of Natural History. [http://research.amnh.org/entomology/spiders/catalog/THERIDIIDAE.html]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kaston&quot;&gt;{{cite journal|author=Kaston, B. J.|year=1970|title=Comparative biology of American black widow spiders|journal=Transactions of the San Diego Society of Natural History|volume=16|issue=3|pages=33–82}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nationalgeographic&quot;&gt;{{cite web|author=Latrodectus hesperus |url=http://animals.nationalgeographic.com/animals/bugs/black-widow-spider.html |title=Black Widow Spider, Black Widow Spider Profile, Facts, Information, Photos, Pictures, Sounds, Habitats, Reports, News – National Geographic |publisher=Animals.nationalgeographic.com |date= |accessdate=18.02.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tamu&quot;&gt;{{cite web|url=http://insects.tamu.edu/fieldguide/cimg368.html |title=Southern black widow spider |publisher=Insects.tamu.edu |date= |accessdate=10.03.2009}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Virginia Tech&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.ext.vt.edu/pubs/entomology/444-422/444-422.html |title=Widow Spiders |publisher=Ext.vt.edu |date= |accessdate=18.02.2009 |archive-date=18.10.2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081018005324/http://www.ext.vt.edu/pubs/entomology/444-422/444-422.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nevada&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://coe.nevada.edu/jcarroll/lesson-template1.htm |pealkiri=Nevada's State Insects |vaadatud=2011-11-02 |arhiivimisaeg=2012-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120306084715/http://coe.nevada.edu/jcarroll/lesson-template1.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;canadiangeographic&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.canadiangeographic.ca/kids/animal-facts/images/black_widow_spider_range.jpg |pealkiri=Black widow spider range |vaadatud=2011-11-02 |arhiivimisaeg=2012-03-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120331163920/http://www.canadiangeographic.ca/kids/animal-facts/images/black_widow_spider_range.jpg |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tenorio&quot;&gt;Tenorio, Joanne&amp;nbsp;M., and Gordon&amp;nbsp;M. Nishida. 1995. What's Bugging Me? Identifying and Controlling Household Pests in Hawaii. University of Hawaii Press (Honolulu). 184+7&amp;nbsp;pp. illus. ([https://web.archive.org/web/20090723090520/http://www.uhpress.hawaii.edu/cart/shopcore/?page=shop%2Fbrowse&amp;db_name=uhpress&amp;search_type=Specific+Search&amp;sfield=product_name&amp;subject_keyword=what%27s+bugging+me publisher's&amp;nbsp;listing])&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Scott&quot;&gt;Scott, Susan, and Craig Thomas,&amp;nbsp;M.D. 2000. Pest of Paradise: First Aid and Medical Treatment of Injuries from Hawaii's Animals. University of Hawaii Press (Honolulu). 190+xii&amp;nbsp;pp. illus. ([https://web.archive.org/web/20120305184855/http://www.uhpress.hawaii.edu/cart/shopcore/?page=shop%2Fbrowse&amp;db_name=uhpress&amp;search_type=Specific+Search&amp;sfield=product_name&amp;subject_keyword=pests+of+paradise publisher's&amp;nbsp;listing])&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;biosecurity&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120306072006/http://www.biosecurity.govt.nz/files/ihs/grape-us.pdf Import Health Standard Commodity Sub-class: Fresh Fruit/Vegetables Table grapes, (''Vitis&amp;nbsp;vinifera'') from the United States of America – State of California] (Issued pursuant to Section 22 of the (New&amp;nbsp;Zealand) Biosecurity Act 1993; Date Issued: 18 August 2005).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bwfacts&quot;&gt;Jones, Susan C. (2000). [https://web.archive.org/web/20080714061508/http://ohioline.osu.edu/hyg-Fact/2000/2061A.html Black Widow Spider Fact Sheet.] Ohio State University, U.S.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UQqiC&quot;&gt;{{cite journal|author= Breene, R . G . and M. H. Sweet|year=1985|title=Evidence of insemination of multiple females by the male black widow spider, Latrodectus mactans (Araneae, Theridiidae)| journal=The Journal of Arachnology| volume=13|issue=3|pages=331–335}}[https://web.archive.org/web/20170811012823/http://americanarachnology.org/joa_free/joa_v13_n3/joa_v13_p331.pdf PDF]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;animaldiversity&quot;&gt;[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/latrodectus/l._mactans#habitat Latrodetus Mactans] McCorkle, Matthew. October 17, 2002.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Foelix&quot;&gt;Foelix, R. (1982). ''Biology of Spiders'', pp. 162–163. Harvard University, U.S.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Miller&quot;&gt;Miller T. Latrodectism: bite of the black widow spider. American Family Physician 1992; 45:181–187.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bettini&quot;&gt;Bettini S. Epidemiology of latrodectism. Toxicon 1964; 2:93–101.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Ämblikud]]
[[Kategooria:Mürgised ämblikud]]</text>
      <sha1>684smdxcws320yztpa6ynbqyyoszxa9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paul Laasik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>262594</id>
    <revision>
      <id>7158322</id>
      <parentid>6811438</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T13:16:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30492-51</username>
        <id>229963</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7158322</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3424" sha1="ivzzasouuvh80q37xvquxgwbks9t0n8" xml:space="preserve">'''Paul Laasik''' (sündinud [[29. juuli]]l [[1949]] [[Idrinskoje rajoon]]is [[Krasnojarski krai]]s) on eesti näitleja.

Paul Laasik sündis küüditatute peres ja elas 7. eluaastani Siberis.&lt;ref name=&quot;ERR1&quot;&gt;{{netiviide 
| Autor = Jõekalda, Norma
| Pealkiri = Näitleja: Paul Laasik
| URL = http://arhiiv.err.ee/guid/201005070805221010010002081001517C41A040000005020B00000D0F006978
| Täpsustus = 
| Väljaandja = Eesti Rahvusringhääling
| Aeg = 10.12.1989
| Kasutatud = 23.09.2018
| Keel = 
}}&lt;/ref&gt; Küüditamiselt pääsedes tuldi tagasi ema kodukohta [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu kihelkonnas]].

== Haridus ==
[[1968]]. aastal lõpetas ta [[Loksa Keskkool]]i ja [[1972]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (5. lend).

== Töökohad ==
Ta töötas aastatel [[1972]]–[[1996]] [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteateris]]/ [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] näitlejana.&lt;ref&gt;Eesti teatri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Eesti Teatriliit. Tallinn 2000&lt;/ref&gt; Seejärel olnud vabakutseline näitleja.

== Filmid ==

* 1975 – &quot;[[Indrek (film)|Indrek]]&quot; – Vutt
* 1977 – &quot;[[Surma hinda küsi surnutelt]]&quot; – poiss
* 1979 – &quot;[[Kõrboja peremees (film)|Kõrboja peremees]]&quot; – Villu kambamees
* 1980 – &quot;[[Ideaalmaastik]]&quot; – Prillidega
* 1984 – &quot;[[Hundiseaduse aegu]]&quot; – Tunneti salga liige
* 1986 – &quot;[[Keskea rõõmud]]&quot; – leitnant Kaseorg
* 1990 – &quot;[[Regina (film)|Regina]]&quot; – Elmar
* 1991 – &quot;[[Surmatants (film)|Surmatants]]&quot; – varas
* 1992 – &quot;[[Need vanad armastuskirjad]]&quot; – mees õllesaalis
* 1992 – &quot;[[Lammas all paremas nurgas]]&quot; – III kordnik
* 1993 – &quot;[[Tallinn pimeduses]]&quot; – surnud politseinik Luks
* 1994 – &quot;[[Tulivesi]]&quot; – restoranikülaline
* 1999 – &quot;[[Sellised kolm lugu: Kõrbekuu]]&quot; – teener
* 2007 – &quot;[[Sügisball (film)|Sügisball]]&quot; – telekaparandaja
* 2007 – &quot;[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]&quot; – seemendaja
* 2010 – &quot;[[Punane elavhõbe (film)|Punane elavhõbe]]&quot; – 2. taksojuht
* 2012 – &quot;[[Seenelkäik]]&quot; – korraldaja metsas
* 2015 – &quot;[[Vehkleja (film)|Vehkleja]]&quot; – lapsevanem koosolekul
* 2016 – &quot;[[Perekonnavaled]]&quot; – elektrik Eini
* 2020 – &quot;[[Kratt (film)|Kratt]]&quot; – Heino
* 2023 – &quot;[[Taevatrepp]]&quot; – onu Arno

== Televisioon ==

* 2006-2007 – &quot;[[Kelgukoerad]]&quot; – Volli
* 2010 – &quot;[[Ühikarotid]]&quot; – komandant
* 2010-2011 – &quot;[[ENSV (seriaal)|ENSV]]&quot; – seltsimees Endel Võsa
* 2012 – &quot;[[Süvahavva (seriaal)|Süvahavva]]&quot; – Rene
* 2016 – &quot;[[Savisaare protsess]]&quot; – Eesti kodanik
* 2016 – &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; – Vitja Malkin
* 2019 – &quot;[[ENSV (seriaal)|EnsV]]&quot; – seltsimees Endel Võsa

== Isiklikku ==
Paul Laasik on olnud abielus [[Zoja Mellov]]iga.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.imdb.com/name/nm1550203/ Paul Laasik andmebaasis IMDb]
*[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000134638 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991]
*[https://sonumitooja.ee/paul-laasik-kolgakuelast-naeitlejaks-viis-oppima-mu-vali-haeael PAUL LAASIK Kolgakülast: „Näitlejaks viis õppima mu vali hääl”]. Sõnumitooja, 23. november 2010

{{JÄRJESTA:Laasik, Paul}}
[[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1949]]</text>
      <sha1>ivzzasouuvh80q37xvquxgwbks9t0n8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>No-Big-Silence</title>
    <ns>0</ns>
    <id>262745</id>
    <revision>
      <id>7158419</id>
      <parentid>6766913</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:47:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158419</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3155" sha1="njk9j238uehokwb1x5938fk40ucs0d2" xml:space="preserve">'''No-Big-Silence''' (ka '''No Big Silence''', lühendatult '''NBS''') on [[eesti]] ''[[industrial metal]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i ansambel, mis tegutseb alates [[1995]]. aastast.

Aastal [[1989]] alustas tegevust ''[[death metal]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i ansambel '''Aggressor''', mis otsustas 1995. aastal vahetada nii stiili kui ka nime, mistõttu saigi alguse ''industrial metal''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;it viljelev No-Big-Silence.&lt;ref name=&quot;NBS kodulehekülg&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://no-big-silence.com/ |vaadatud=2011-11-05 |arhiivimisaeg=2011-11-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111107143341/http://no-big-silence.com/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

1995 alustas No-Big-Silence oma esimese albumi salvestamist ning astus Eestis üles ansambli [[Motörhead]] soojendajana. [[1996]]. aastal esines No-Big-Silence Eestis, [[Läti]]s ja [[Ungari]]s ning [[1995]] ilmus bändi esikalbum &quot;99&quot;. [[1999]]. aastal astus No-Big-Silence soojendajana üles [[Metallica]] Eesti-kontserdil ja [[2000]] anti välja uus album, &quot;Successful, Bitch and Beautiful&quot;, samal aastal soojendati ka [[Iron Maiden]]it ning järgmisel [[Rammstein]]i. [[2003]]. aastal avaldas No-Big-Silence 1996–1999 salvestatud lood [[internet]]is albumina &quot;Unreleased&quot;.&lt;ref name=&quot;NBS kodulehekülg&quot; /&gt;

[[2004]]. aastal tegi No-Big-Silence koos [[Kosmikud|Kosmikute]] ja [[Peeter Volkonski]]ga plaadi &quot;Kuidas kuningas Kuu peale kippus&quot; ning järgmisel aastal esineti koos [[Tiit Kikas]]ega Leigo Järvemuusikafestivalil projektiga &quot;Suurte masinate muusika&quot;, mis [[2007]]. aastal avaldati ka DVD-l. [[2006]]. aastal ilmus bändi kolmas album &quot;War in Wonderland&quot; ning [[2009]]. aastal seni viimane album &quot;Starstealer&quot;.&lt;ref name=&quot;NBS kodulehekülg&quot; /&gt;

==Diskograafia==
*&quot;[[99 (album)|99]]&quot; (1995)
*&quot;[[Successful, Bitch &amp; Beautiful]]&quot; (2000)
*&quot;[[Unreleased (No-Big-Silence)|Unreleased]]&quot; (2003)
*&quot;[[Kuidas kuningas kuu peale kippus (album)|Kuidas kuningas kuu peale kippus]]&quot; (2004, koos [[Kosmikud|Kosmikute]] ja [[Peeter Volkonski]]ga)
*&quot;[[War in Wonderland]]&quot; (2006)
*&quot;[[Suurte Masinate Muusika]]&quot; (2007, DVD, koos [[Tiit Kikas]]ega)
*&quot;[[Starstealer]]&quot; (2009)

==Koosseis==
===Praegune koosseis===
*[[Marek Piliste]] (Cram) – vokaal (alates 1995)
*[[Villem Tarvas]] (Willem) – basskitarr, kitarr, taustalaul (alates 1995)
*[[Kristo Kotkas]] (Kristo K) – kitarr, klahvpillid ja programmeerimine (alates 1995)
*[[Rainer Mere]] – trummid (alates 2008)

===Endised liikmed===
*[[Marko Atso]] – trummid (1995–2000)
*[[Kristo Rajasaare]] (Kristo R) – trummid (2000–2008)
*[[Raimo Jussila]] – basskitarr (1995–1996)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://no-big-silence.com/ Ansambli koduleht]
*{{MusicBrainz nimi|id=77930111-d045-42b8-8fe1-c0d3b699f5e2|nimi=No-Big-Silence}}
*[http://php.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&amp;id=384 No-Big-Silence Allstarz.ee-s]
*[http://www.myspace.com/nobigsilence No-Big-Silence MySpace'is]
*[http://www.estonianmetal.com/bands.php?id=122 No-Big-Silence Estonianmetal.com lehel]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]
[[Kategooria:Industrial metal'i ansamblid]]
[[Kategooria:Heavy metal'i ansamblid]]</text>
      <sha1>njk9j238uehokwb1x5938fk40ucs0d2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustamäe I mikrorajoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>263135</id>
    <revision>
      <id>7158362</id>
      <parentid>6850698</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:57:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158362</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8294" sha1="3hufborg0407hqqbzo2myjsx7ntlv57" xml:space="preserve">'''Mustamäe I mikrorajoon''' on [[Mustamäe]] [[asum]]i allasum [[Tallinn]]as [[Mustamäe linnaosa]]s. Asum piirneb [[Ehitajate tee|Ehitajate]], [[Akadeemia tee|Akadeemia]] ja [[Eduard Vilde tee]]ga. See on Mustamäe asumi vanim osa, mille esimesed elamud Akadeemia tee ääres valmisid [[1963]]. aastal betoonist plokkidest.

Mustamäe I mikrorajooniga külgnevad [[Mustamäe]] [[asum]]i [[Mustamäe II mikrorajoon|II]], [[Mustamäe III mikrorajoon|III]], [[Mustamäe IV mikrorajoon|IV, VI, VII, VIII]],  ja [[TTÜ kvartal|Tallinna Tehnikaülikooli kvartal]] ning [[Männipark]], [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] [[asum]]ist aga [[Akadeemia kvartal]]&lt;ref&gt;Mustamäe Linnaosa arengukava 2007–2015. Lk 95 (kaart IV-1 maakasutus)&lt;/ref&gt;.

Asumisiseseid kergliiklusteid (peateed) on 1,1 km&lt;ref&gt;Mustamäe Linnaosa arengukava 2007–2015. Lk 97 (kaart IV-3 kergliiklus)&lt;/ref&gt;.

==Ühistranspordiühendus==
[[Pilt:SolarisT18ACInTallinn.jpg|pisi|Troll number [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] Akadeemia teel sõitmas kesklinna poole.]]
Mustamäe I mikrorajooni sõidavad liinibussid: [[9 (Tallinna bussiliin)|9]], 24, 24A, [[26 (Tallinna bussiliin)|26]], [[26A]], [[36 (Tallinna bussiliin)|36]] ([[Eduard Vilde tee]]); [[11 (Tallinna bussiliin)|11]], [[23 (Tallinna bussiliin)|23]], ([[Akadeemia tee]]); [[27 (Tallinna bussiliin)|27]], [[33 (Tallinna bussiliin)|33]], [[36 (Tallinna bussiliin)|36]] ([[Ehitajate tee]]).

Trollibussid: [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] ([[Akadeemia tee]]); [[1 (Tallinna trolliliin)|1]], [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] ([[Eduard Vilde tee]]). 

Allasumisse jäävad Eduard Vilde teel peatused Akadeemia tee ja Kaja. Akadeemia tee ääres on Mustamäe, Raja ja Keemia ning Ehitajate teel Eduard Vilde tee ja Männi.

== Ettevõtlus ja endised asutused ==
[[1959]]. aastal valminud Mustamäe planeerimisprojektis sooviti esimene kaubandus ja ühiskondlik keskus rajada Sõpruse puiestee, Ehitajate ja Keskuse tee vahelisele (tänase [[Männipark|Männipargi]]) alale, teeninduspiirkonnaga I ja [[Mustamäe III mikrorajoon|III mikrorajoon]]. Kuni plaani realiseerimiseni ehitati kahte rajooni väikesed ajutised teeninduspaviljonid. [[1960. aastad|1960. aastate]] algul aga sellest projektist loobuti ning võeti suund, et igas mikrorajooni oleks oma mitmeotstarbeline ühiskondlik kaubanduskeskus. Sinna aga jäetigi rajamata n-ö piirkondlik suur ABC-keskus&lt;ref&gt;Epp Lankots, Helen Sooväli. [https://web.archive.org/web/20141015183605/http://ktu.kty.ee/index.php?id=page&amp;lang=est&amp;cont=25 ABC-keskused ja Mustamäe mikrorajoonide identiteedid.] Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2008/4 (17). Lk 93, 102&lt;/ref&gt;. 

Peale [[Mustamäe II mikrorajoon|II mikrorajoonis]] avatud toidukaupluse Tuluke, mis allus [[Tallinna 1. Toidukaubastu]]le, tegutses selles asumis kolm Tulukese filiaali aadressidel [[Ehitajate tee]] 41 (tänane [[Grossi Toidukaubad]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20111112130245/http://www.ogelektra.ee/index.php/kauplused Kauplused.] OG Elektra koduleht&lt;/ref&gt;) ja [[Akadeemia tee]] 8 (tänane Tipi Pood&lt;ref&gt;[http://www.emateab.ee/companies/12522/VART+O%C3%9C/ Vart OÜ.]{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Ettevõtte otsing&lt;/ref&gt;) ning Akadeemia tee 36&lt;ref name=&quot;Tallinna telefonid&quot;&gt;Eesti NSV ametitelefonid. Eesti Raamat, 1990&lt;/ref&gt;.

[[Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastu]] kauplus asus aadressil [[Akadeemia tee]] 40. [[Tallinna Tööstuskaubastu]] oli mikrorajoonis esindatud kolme poega: majapidamiskaupu müüdi aadressil [[Akadeemia tee]] 20 ([[2007]]. aastal rajati ühekorruselise hoone asemele kolmekorruseline maja&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.speleta.ee/Kontakt.htm |pealkiri=Spelekta koduleht |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2012-01-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120104013251/http://www.speleta.ee/Kontakt.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;), pudukaupu Akadeemia tee 44 (tänane santehnika ja pumbakeskus) ja keemiatarbeid [[Ehitajate tee]] 29 (tänane Pagaripoiste kohvik&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20111114105956/http://www.pagaripoisid.ee/uudised/artikkel/pagaripoisid-ehitjate-tee-kohvik Ehitajate tee kohvik on nüüd avatud.] Pagaripoisid&lt;/ref&gt;)&lt;ref name=&quot;Tallinna telefonid&quot;/&gt;.

Alates [[1960. aastad|1960. aastatest]] tegutses aadressil [[Akadeemia tee]] 28 pikka aega [[kohvik]] Komeet&lt;ref&gt;Tallinna telefonid. Eesti Raamat, 1968&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinna telefonid&quot;/&gt;. Tänapäeval on selle hoone valdaja kaabeltelefirma [[Starman]]&lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/news/majandus/starman-avas-mustamael-telekeskuse.d?id=50740411 Starman avas Mustamäel telekeskuse.] Eesti Päevaleht, 6. juuni 1997&lt;/ref&gt;.

Lisaks tegutsesid nõukogude perioodi lõpus I mikrorajoonis teeninduskombinaadi Kiir selvepesumaja ([[Akadeemia tee]] 18), kauplus Nõmme hulgimüügibaas ([[Eduard Vilde tee]] 131), Marati esinduskauplus ([[Ehitajate tee]] 11), apteek (Ehitajate tee 27) ja naistejuuksur (Ehitajate tee 47). Hoones [[Akadeemia tee]] 24 asusid Hoiupanga osakond, postkontori sidejaoskond nr 26 ja värvifotoateljee&lt;ref name=&quot;Tallinna telefonid&quot;/&gt;.

== Haridus ==
=== Raamatukogu ===
[[Tallinna Keskraamatukogu]] esimene Mustamäe haruraamatukogu (tänane [[Männi raamatukogu]]) tegutses aastatel [[1964]]–[[1999]] [[Eduard Vilde tee]] 143 neljakorruselises kivimajas&lt;ref&gt;[http://www.keskraamatukogu.ee/index.php?id=1758#6722 Männi raamatukogu.] Tallinna Keskraamatukogu&lt;/ref&gt;.

=== Lasteaiad ja koolid ===
Piirkonda on rajatud kaks [[lasteaed]]a ja üks [[kool]]. [[1964]]. aastal valmis Mustamäe esimese lasteaiana Tallinna 97. Lastepäevakodu aadressil [[Ehitajate tee]] 23. Alates [[1983]]. aastast tegutses seal vaimse puudega lastele mõeldud Tal­linna 3. Erilasteaed. [[2001]]. aastast asub hoones [[eesti keel|eesti]]- ja [[vene keel|venekeel]]ne munitsipaallasteaed [[Tallinna Lasteaed Õunake|Õunake]], mis jätkab vaimse ja füüsilise puudega ning autistlike lastega tegelemist&lt;ref&gt;Meeli Parijõgi. [http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&amp;articleid=6442 Eriline lasteaed eriliste inimestega.] Õpetajate Leht, 25. november 2011. Lk 11&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Ounauss-etendab-Tare-tarekest Õunauss etendab Tare-tarekest.]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tallinn.ee, 28.oktoober 2011&lt;/ref&gt;.

Aastatel [[1966]]–[[1997]] tegutses aadressil [[Akadeemia tee]] 50 Tallinna 105. Lastepäevakodu. Täna kannab eestikeelne munitsipaallasteaed [[Tallinna Lasteaed Pallipõnn|Pallipõnni]] nime&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20111224232408/http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?asid=1849 Tallinna Lasteaed Pallipõnn.] Tallinna Haridusasutused&lt;/ref&gt;.

Aastal [[2004]] lõpetas piirkonnas tegevuse [[Tallinna Mustamäe Üldhariduskool]] (endine Tallinna 50. Keskkool, [[Akadeemia tee]] 30)&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140728074738/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&amp;aktid=95742 Tallinna Mustamäe Üldhariduskooli tegevuse lõpetamine.] Tallinna Linnavolikogu 19.02.2004 otsus number 34&lt;/ref&gt;.

== Asutused mikrorajoonis ==
* Tipi pood. Akadeemia tee 8 
* [[Mustamäe Sotsiaalmaja]]. Akadeemia tee 32
* [[Tallinna Sotsiaaltöö Keskus]] kodutute öömaja. Akadeemia tee 48
* [[Tallinna Lasteaed Pallipõnn]]. Akadeemia tee 50
* [[Tallinna Lasteaed Õunake]]. Ehitajate tee 23
* [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] [[Mustamäe polikliinik]]. Ehitajate tee 27
* Tallinna Mustamäe apteek. Ehitajate tee 27
* Grossi Toidukaubad. Ehitajate tee 41
* Baar-restoran Valge Torn. Ehitajate tee 51a

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.tallinn.ee/est/g13s32922 Mustamäe Linnaosa arengukava 2007 – 2015.] Tallinna Linnavolikogu, Tallinna Linnavalitsus, Mustamäe Halduskogu, Mustamäe Linnaosa Valitsus. Tallinn; Mustamäe 2007.
* [http://wikimapia.org/#lat=59.4046029&amp;lon=24.6629333&amp;z=15&amp;l=0&amp;m=b&amp;search=Mustam%C3%A4e%20II%20mikrorajoon%20(Tallinn) Mustamäe I mikrorajoon (Tallinn).] Wikimapia
* [http://www.tallinn.ee/g4102s52031 Mustamäe kaart.] Tallinn
* 07.1960, [http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=130181&amp; EFA.204.0.51334, Mustamäe elamurajooni projekt.]
* 21.06.1962, [http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=115536&amp; EFA.252.0.36452, Hotellitüüpi majade ehitus Mustamäel.]


{{Mustamäe linnaosa}}

[[Kategooria:Mustamäe linnaosa]]
[[Kategooria:Tallinna allasumid]]</text>
      <sha1>3hufborg0407hqqbzo2myjsx7ntlv57</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toomas Väljataga</title>
    <ns>0</ns>
    <id>263476</id>
    <revision>
      <id>7158649</id>
      <parentid>6609809</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:29:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7158649</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2027" sha1="dhuf9e5q67bu667mm4sgcngorc96hw4" xml:space="preserve">'''Toomas Väljataga''' (sündinud [[23. november|23. novembril]] [[1960]]&lt;ref&gt;[https://www.inforegister.ee/BUKYQWJ-TOOMAS-VaLJATAGA Päring inforegister.ee andmebaasist]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;) on eesti kirjastaja.

Ta on mitmeid kultuuriajalehti ning -ajakirju (Akadeemia, Diplomaatia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater. Muusika. Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk ja Hea Laps) väljaandva sihtasutuse [[Sihtasutus Kultuurileht|Kultuurileht]] juhatuse esimees.
Samuti on ta [[Eesti Keele Sihtasutus]]e juhatuse liige.

Väljataga kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kiili vald|Kiili vallas]] valimisliidu Kiili Külade Ühendus nimekirjas, kogus 32 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 22. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* [[2010]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]

==Pere==
Tema vend on [[Märt Väljataga]].

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* http://epl.delfi.ee/news/eesti/toomas-valjataga-minister-lang-maaras-koos-kenderiga-sirbi-koondamised?id=67123632
* [[14. november]] [[2013]], [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=67092648 Urmas Klaas: nõukogu ei sekku Sirbi peatoimetaja valikusse], delfi.ee
* [[15. november]] 2013, [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=67103520 Väljataga: teadsin, et Kenderi isik toob kaasa ka negatiivset vastukaja], delfi.ee

{{JÄRJESTA:Väljataga, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti kirjastajad]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1960]]</text>
      <sha1>dhuf9e5q67bu667mm4sgcngorc96hw4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nvidia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>263985</id>
    <revision>
      <id>7158713</id>
      <parentid>7073727</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:42:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158713</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17639" sha1="84higaeutaqztzpyna24k7l70rdsdxo" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}
{{ettevõte
| nimi = Nvidia Corporation
| tüüp = 
| asutamisaeg = 1993
| asutajad = [[Jen-Hsun Huang]]&lt;br/&gt;[[Chris Malachowsky]]&lt;br/&gt;[[Curtis Priem]]
| peakorter = [[Santa Clara]], USA
| piirkond = ülemaailmne
| võtmeisikud = {{murdmata|[[Jen-Hsun Huang]] &lt;small&gt;(president, CEO)&lt;/small&gt;}}
| valdkonnad = pooljuhid
| tooted = [[graafikaprotsessor]]id
| käive = 155,5 [[miljard|mld]] [[USA dollar|$]] (2025)
| puhaskasum = 72,9 [[miljard|mld]] [[USA dollar|$]] (2025)
| vara = 111,6 [[miljard|mld]] [[USA dollar|$]] (2025)
| omakapital = 79,3 [[miljard|mld]] [[USA dollar|$]] (2025)
| töötajaid = 36 000 (2025)
| tunnuslause = &quot;The Way It's Meant to Be Played&quot;
| logo = NVIDIA logo.svg
| kodulehekülg = [http://nvidia.com Nvidia]
| börsil = Nasdaq: NVDA
}}
[[Pilt:2788-2888 San Tomas Expwy.jpg|pisi|Nvidia peakorter [[Santa Clara]]s]]

'''Nvidia''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ettevõte, mis on tuntud põhiliselt [[graafikaprotsessor]]ite tootmise poolest. Firma peakorter asub [[California|California osariigi]]s [[Santa Clara]]s.

Nvidia edu algas [[1999]]. aastal, kui nad võtsid kasutusele graafikaprotsessori mõiste (inglise keeles ''graphics processing unit'' – GPU). Sellest ajast peale on Nvidia töötanud välja tooteid nii [[arvuti]]tele, [[mängukonsool]]idele kui ka [[nutitelefon]]idele. Nvidia toodab ka lahendusi paralleelsete arvutuste tegemiseks [[superarvuti]]tes&lt;ref&gt;{{netiviide | pealkiri=Top500 Supercomputing Sites|url=http://www.top500.org/|väljaandja=Top500|vaadatud=26.02.2011|keel= inglise keeles}}&lt;/ref&gt; ning protsessorit [[Tegra]] mobiiltelefonidele ja [[tahvelarvuti]]tele.

Nvidia on koos oma konkurendi [[AMD]]-ga juhtivad suure jõudlusega graafikaprotsessorite tootjad. Teised suurimad konkurendid on [[Intel]] ja [[Qualcomm]].

2023. aasta mais jõudis ettevõtte turuväärtus triljoni dollarini.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608993335/kiibitootja-nvidia-liitus-triljoni-dollari-klubiga &quot;Kiibitootja Nvidia liitus triljoni dollari klubiga&quot;] ERR, 30. mai 2023&lt;/ref&gt; 2024. aasta juuniks oli ettevõtte turuväärtus ületanud 3,3 triljonit dollarit, millega sai sellest maailma kõige väärtuslikum börsiettevõte.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609375169/kiibifirmast-nvidia-sai-maailma-koige-vaartuslikum-borsiettevote &quot;Kiibifirmast Nvidia sai maailma kõige väärtuslikum börsiettevõte&quot;] ERR, 19. juuni 2024&lt;/ref&gt; 2025. aasta oktoobris ületas ettevõtte turuväärtus viie triljoni dollari piiri. See oli tingitud aina suurenevast nõudlusest tehisintellektikiipide järele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-10-29 |pealkiri=Nvidia turuväärtus ületas viie triljoni dollari piiri |url=https://www.err.ee/1609842846/nvidia-turuvaartus-uletas-viie-triljoni-dollari-piiri |vaadatud=2026-01-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Nvidia asutati [[1993]]. aastal ning praeguseks on sellest ettevõttest saanud suurim graafikaprotsessorite tootja. Kui algul kasutasid Nvidia tooteid põhiliselt mänguritele suunatud arvutid, siis nüüdisajal võib Nvidia tooteid leida ka näiteks nutitelefonidest. Nvidia on kasvanud tänu uuenduslikele toodetele ja väiksemate konkurentide omandamisele. Nvidia on [[Microsoft]]-i poolt valitud ainuvarustajaks nende mängukonsooli [[Xbox]] tarbeks. Aastal [[2007]] valis ajakiri [[Forbes]] Nvidia aasta ettevõtteks. On teada fakt, et Nvidia graafikaprotsessorid on kiireimad maailmas{{lisa viide}}. See teeb neist turuliidrid, aga ka [[AMD]] hõlmab suure osa turust.

=== Tähtsamad aastaarvud ===
* 1993 – NVIDIA asutamine.
* 1995 – NVIDIA andis välja NV1, esimese laialt kasutatud multimeedia protsessori.
* 1997 – NVIDIA andis välja RIVA 128, esimese ''high-performance'' 128-bitilise Direct3D protsessori.
* 1999 – NVIDIA andis välja GeForce 256, mis on teistest olemasolevatest toodetest pea jagu üle.
* 2000 – [[Microsoft]] valis NVIDIA graafikaprotsessorite varustajaks oma X-Box mängukonsoolile.
* 2000 – NVIDIA andis välja GeForce2 GTS.
* 2000 – NVIDIA omandas suure osa [[3dfx]]-i intellektuaalsest omandist ja töötajatest.
* 2001 – NVIDIA andis välja GeForce3, esimese programmeeritava graafikaprotsessori.
* 2002 – NVIDIA omandas [[Exluna]] (summat ei avaldatud).
* 2003 – NVIDIA omandas [[MediaQ]] (70 miljonit dollarit).
* 2004 – NVIDIA omandas [[iReady]].
* 2005 – NVIDIA omandas [[ULI Electronics]].
* 2006 – NVIDIA omandas [[Hybrid Graphics]].
* 2007 – NVIDIA omandas [[PortalPlayer]].
* 2008 – NVIDIA omandas [[Ageia Technologies]] (summat ei avaldatud).
* 2011 – NVIDIA omandas [[Icera]] (367 miljonit dollarit).
* 2012 – NVIDIA tuli välja Kepler GPU mikroarhitektuuriga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NVIDIA Launches First GeForce GPUs Based on Next-Generation Kepler Architecture |url=http://nvidianews.nvidia.com//nvidia-launches-first-geforce-gpus-based-on-next-generation-kepler-architecture |vaadatud=2026-01-23 |väljaanne=NVIDIA Newsroom |keel=en-us }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* 2013 – NVIDIA omandas kompilaatorite ja arendustööriistade tootja The Portland Group (summat ei avaldatud). &lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=NVIDIA Acquires The Portland Group |keel=en |url=https://www.datacenterknowledge.com/business/nvidia-acquires-the-portland-group |vaadatud=2026-01-23}}&lt;/ref&gt;
* 2014 – NVIDIA tuli välja Maxwell GPU mikroarhitektuuriga. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NVIDIA Unveils Full Power of Maxwell GPU Architecture With Breakthroughs in Performance, Graphics, Efficiency |url=http://nvidianews.nvidia.com//nvidia-unveils-full-power-of-maxwell-gpu-architecture-with-breakthroughs-in-performance-graphics-efficiency |vaadatud=2026-01-23 |väljaanne=NVIDIA Newsroom |keel=en-us }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* 2015 – NVIDIA tutvustas Tegra X1 süsteemikiipi ja hakkas tõsisemalt keskenduma [[Süvaõpe|süvaõppe]] ja [[Tehisintellekt|tehisintellekti]] võimekuse loomisele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NVIDIA Corporation - Financial Info - Annual Reports and Proxies |url=https://investor.nvidia.com/financial-info/annual-reports-and-proxies/default.aspx |vaadatud=2026-01-23 |väljaanne=investor.nvidia.com}}&lt;/ref&gt;
* 2016 – NVIDIA tuli välja DGX-1 superarvutiga, mis loodi spetsiifiliselt tehisintellekti ja süvaõppe arendamiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NVIDIA Launches World's First Deep Learning Supercomputer |url=http://nvidianews.nvidia.com/news/nvidia-launches-world-s-first-deep-learning-supercomputer |vaadatud=2026-01-23 |väljaanne=NVIDIA Newsroom |keel=en-us}}&lt;/ref&gt;
* 2017 – NVIDIA tõi turule Tesla V100 [[Graafikaprotsessor|GPU]], mis sai [[Arvutuskeskus|andmekeskustes]] oluliseks riistvaraks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bourne |eesnimi=James |kuupäev=2017-11-14 |pealkiri=NVIDIA boasts cloud prowess of Tesla V100 GPU as results soar |url=https://www.cloudcomputing-news.net/news/nvidia-boasts-cloud-prowess-tesla-v100-gpu-results-soar/ |vaadatud=2026-01-23 |väljaanne=Cloud Computing News |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* 2018 – NVIDIA tuli turule GeForce RTX 20 seeria [[Videokaart|graafikakaartidega]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Mark Knapp |kuupäev=2018-12-29 |pealkiri=Nvidia in 2018: faster and faster, pricier and dicier |url=https://www.techradar.com/news/nvidia-in-2018 |vaadatud=2026-01-23 |väljaanne=TechRadar |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* 2019 – NVIDIA omandas tehnoloogiaettevõtte Mellanox, mis võimaldas NVIDIA-l tugevdada oma positsiooni kõrgjõudlusega arvutusvõimekuse ja AI-taristu terviklahenduste pakkujana. Tehingu väärtus oli 6,9 miljardit dollarit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NVIDIA to Acquire Mellanox for $6.9 Billion |url=http://nvidianews.nvidia.com/news/nvidia-to-acquire-mellanox-for-6-9-billion |vaadatud=2026-01-23 |väljaanne=NVIDIA Newsroom |keel=en-us}}&lt;/ref&gt;
* 2020 – NVIDIA teatas kavatsusest omandada Ühendkuningriigi pooljuhtide tootja ARM Holdings 40 miljardi dollari eest, et tugevdada oma postisiooni AI-maailmas. Tehing tühistati 2022. aastal laialdase regulatiivse vastuseisu tõttu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Shead |eesnimi=Sam |kuupäev=2022-02-08 |pealkiri=Doomed from the start? Why Nvidia failed to buy Arm from SoftBank |url=https://www.cnbc.com/2022/02/08/nvidia-arm-deal-may-have-been-doomed-from-the-start.html |vaadatud=2026-01-23 |väljaanne=CNBC |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* 2023 – NVIDIA tugevdas positsiooni andmekeskuste ja tehisintellekti arvutusvõimekuse turul. NVIDIA GPU-d leidsid laialdast kasutust suurte serveri- ja pilveteenuse pakkujate infrastruktuuris, nagu näiteks Amazon Web Services.
* 2024 – NVIDIA tutvustas Blackwell platvormi, millest sai alus järgmise põlvkonna AI-andmekeskustele. Seda hakkasid kasutama hüperpilved (nt [[Amazon Web Services|AWS]], [[Google]], [[Microsoft]]). &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NVIDIA Blackwell Platform Arrives to Power a New Era of Computing |url=https://investor.nvidia.com/news/press-release-details/2024/NVIDIA-Blackwell-Platform-Arrives-to-Power-a-New-Era-of-Computing/default.aspx |vaadatud=2026-01-23 |väljaanne=investor.nvidia.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
* 2025 – NVIDIA restruktureeris oma investeerimisportfelli, vähendades osalust Arm Holdingsis, lõpetades investeeringud ettevõtetesse [[Serve Robotics]] ja [[SoundHound AI]] ning soetas osalused pilveteenuste pakkujas [[Nebius Group]] ja autonoomsete sõidukite arendajas [[WeRide]].&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Singh |eesnimi=Jaspreet |kuupäev=14. veebruar 2025 |pealkiri=Nvidia cuts stake in Arm Holdings, discloses position in China's WeRide |väljaanne=Reuters |url=https://www.reuters.com/technology/nvidia-cuts-stake-arm-holdings-invests-chinas-weride-2025-02-14 |vaadatud=23. jaanuar 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Asutajad ===
* [[Jen-Hsun Huang]] (president ja aastast 2008 CEO), Taiwanis sündinud ameeriklane, kes on varem töötanud sellistes firmades nagu [[AMD]] ja [[LSI Logic]].
* [[Chris Malachowsky]] (riistvaraehituse asepresident), elektriinsener, kes töötas firmas [[Sun Microsystems]].
* [[Curtis Priem]] (CTO), kes on samuti töötanud Sun Microsystemsis.

Vajaliku raha alustamiseks said nad riskikapitali firmast [[Sequoia Capital]].

== The Nvidia GPU Litigation ==
[[2009]]. aasta aprillis pani kohus kokku paljud kaebused ja nimetas need koondnimetusega &quot;The Nvidia GPU Litigation&quot;. Probleem oli selles, et ostjad olid saanud vigaseid [[sülearvuti|sülearvuteid]]. Nvidia oli nõus juppe välja vahetama või maksma kinni paranduskulud. Paljudele anti ka asendussülearvuteid. Kuigi probleem tekkis juba 2009. aastal, siis lahendati see alles 2011. aastal. Vigased jupid olid kahes [[Apple]] [[Macbook Pro]] mudelis ning paljudes [[Dell]]i ja [[HP]] sülearvutites. Kuigi see läks Nvidiale tohutult maksma, siis ei olnud paljud siiski lahendusega rahul.

== Dokumentatsioon ja draiverid ==
Nvidia ei avalikusta oma [[riistvara]] dokumentatsioone, mis tähendab seda, et [[programmeerija]]d ei saa sobivaid ja efektiivseid [[draiver]]eid Nvidia toodetele kirjutada. Nvidia pakub küll enda graafikadraivereid, aga väga paljud tasuta [[tarkvara]] kasutajad pole sellega sugugi rahul. Võrreldes Inteli ja AMD-ga on Nvidia avatud [[lähtekood]]i osa üliväike. Mõned [[Linux]]i ja BSD kasutajad soovivad kasutada ainult avatud lähtekoodiga draivereid ning seetõttu leiavad nad, et Nvidia draiverid on ebaadekvaatsed.

== Müügitulu ==
Vastavalt firma Jon Peddie Research andmetele, müüs Nvidia 2010 aasta esimeses kvartalis 33 miljonit graafikaprotsessorit, mis moodustas kogu turust 31,5%. AMD müüs 25,15 miljonit komponenti(24% kogu turust) ning Intel 45,49 miljonit (43,5% kogu turust). Nvidia aastast-aastasse kasv oli 41,9%.

2011. aasta septembris prognoosis Nvidia aastaks 2013 väga suuri müüke (4,75 miljardit kuni 5 miljardit [[Ameerika Ühendriikide dollar]]it). Analüütikud arvavad aga, et see jääb vaid $4,45 miljardi peale.

== Optimus ==
[[Nvidia Optimus]] on Nvidia välja töötatud [[tehnoloogia]], mis aitab sülearvutite akudel kauem kesta. Optimuse töö põhimõte seisneb selles, et kui graafikaprotsessorit vaja pole, lülitatakse see välja ning vajaduse korral sisse tagasi. Kui graafikaprotsessor on välja lülitatud, saadab draiver kõik käsud integreeritud graafikaprotsessorile. Hetkel{{millal}} toetab Optimust ainult [[Windows 7]].

Nvidia ei kavatse Optimust Linuxiga ühilduvaks teha, aga on loodud projekt Bumblebee, mis peaks tooma Optimuse kasutatavuse ka Linuxisse.

== Scalable Link Interface ==
Nvidia SLI on revolutsiooniline tehnoloogia, mis aitab tõsta arvuti sooritust, kombineerides mitu graafikakaarti [[emaplaat|emaplaadis]], mis toetab SLI-d. Kahe kaardi puhul on sooritusvõime kuni kaks korda suurem, kolme kaardi puhul kuni kolm korda suurem.

== PhysX ==
[[PhysX]] on tehnoloogia, mis teeb mängudes liikumised realistlikumaks ning tänu sellele näib ja tundub ka graafika parem.

Enne PhysX-i pidid mängudisainerid objekti erinevatele sündmustele reageerima panema. Näiteks joonistati jalgpalluri kukkumine pärast mahaniitmist. Viga oli selles, et nii nägi jalgpalluri kukkumist alati samamoodi. PhysX aga paneb jalgpalluri keha liikuma olenevalt sellest, kuidas ta maha niideti.

Praeguseks on PhysX kasutusel rohkem kui 150 mängus.

== Tähtsaimad graafikaprotsessorid ==
=== GeForce ===
GeForce on mõeldud põhiliselt mänguritele.
Nimi tuleneb võistlusest, kus Nvidia andis seitsmele võitjale tasuta graafikakaardi. Kokku osales üle 12 000 inimese.

* GeForce 256 – august 1999
* GeForce 2 Series – aprill 2000
* GeForce 3 Series – veebruar 2001
* GeForce 4 Series – veebruar 2002
* GeForce FX Series – 2003
* GeForce 6 Series – aprill 2004
* GeForce 7 Series – juuni 2005
* GeForce 8 Series – november 2006
* GeForce 9 Series – veebruar 2008
* GeForce 100 Series – märts 2009
* GeForce 200 Series – juuni 2008
* GeForce 300 Series – november 2009
* GeForce 400 Series – aprill 2010
* GeForce 500 Series – november 2010

=== Quadro ===
Quadro on mõeldud tööjaamades kasutamiseks, sest Quadrot iseloomustab kiire CAD (''Computer-Aided Design'') ja DCC (''digital content creation'').

==== Videokaardid ====
* PCI Express
** Quadro FX 330
** Quadro FX 350
** Quadro FX 370
** Quadro FX 370 LP
** Quadro FX 380
** Quadro FX 380 LP
** Quadro FX 540
** Quadro FX 550
** Quadro FX 560
** Quadro FX 570
** Quadro FX 580
** Quadro FX 1300
** Quadro FX 1400
** Quadro FX 1500
** Quadro FX 1700
** Quadro FX 1800
** Quadro FX 3400
** Quadro FX 3450
** Quadro FX 3500
** Quadro FX 3700
** Quadro FX 3800
** Quadro FX 4000 SDI
** Quadro FX 4400
** Quadro FX 4500
** Quadro FX 4500 SDI
** Quadro FX 4500 X2
** Quadro FX 5500
** Quadro FX 5500 SDI
** Quadro FX 4600
** Quadro FX 4600 SDI
** Quadro FX 4700 X2
** Quadro FX 5600
** Quadro FX 4800
** Quadro FX 5800
** Quadro CX
** Quadro VX 200
** Quadro 400
** Quadro 600
** Quadro 2000
** Quadro 2000 D
** Quadro 4000
** Quadro 5000
** Quadro 6000
* AGP
** Quadro
** Quadro2 MXR
** Quadro2 EX
** Quadro2 Pro
** Quadro DCC
** Quadro4 380 XGL
** Quadro4 500 XGL
** Quadro4 550 XGL
** Quadro4 580 XGL
** Quadro4 700 XGL
** Quadro4 750 XGL
** Quadro4 780 XGL
** Quadro4 900 XGL
** Quadro4 980 XGL
** Quadro FX 500
** Quadro FX 700
** Quadro FX 1000
** Quadro FX 1100
** Quadro FX 2000
** Quadro FX 3000
** Quadro FX 3000G
** Quadro FX 4000
** Quadro FX 4000 SDI
* PCI
** Quadro FX 600 PCI

==== Äri jaoks ====
* Quadro NVS 50
* Quadro NVS 100
* Quadro NVS 200
* Quadro NVS 210s
* Quadro NVS 280
* Quadro NVS 285
* Quadro NVS 290
* Quadro NVS 295
* Quadro NVS 400
* Quadro NVS 420
* Quadro NVS 440
* Quadro NVS 450
* Quadro NVS 300

==== Mobiilsetele rakendustele ====
* Quadro FX M
** Quadro FX 350M
** Quadro FX 360M
** Quadro FX 370M
** Quadro FX 380M
** Quadro FX 540M
** Quadro FX 550M
** Quadro FX 560M
** Quadro FX 570M
** Quadro FX 770M
** Quadro FX 880M
** Quadro FX 1500M
** Quadro FX 1600M
** Quadro FX 1700M
** Quadro FX 1800M
** Quadro FX 2500M
** Quadro FX 2700M
** Quadro FX 2800M
** Quadro FX 3500M
** Quadro FX 3600M
** Quadro FX 3700M
** Quadro FX 3800M
** Quadro 1000M
** Quadro 2000M
** Quadro 3000M
** Quadro 4000M
** Quadro 5000M
** Quadro 5010M
* Quadro NVS M
** Quadro NVS 110M
** Quadro NVS 120M
** Quadro NVS 130M
** Quadro NVS 135M
** Quadro NVS 140M
** Quadro NVS 150M
** Quadro NVS 160M
** Quadro NVS 300M
** Quadro NVS 320M
** Quadro NVS 510M

=== Tegra ===
[[Nvidia Tegra]] on mõeldud mobiilseadmetele, näiteks nutitelefonidele ja [[pihuarvuti]]tele.

* Tegra APX series
** Tegra APX 2500
** Tegra APX 2600
* Tegra 6xx series
** Tegra 600
** Tegra 650
* Tegra 2 series
** Tegra 250 AP20H
** Tegra 250 T20
** Tegra 250 3D AP25
** Tegra 250 3D T25
* Tegra 3 (Kal-El) series
* Tegra (Wayne) series
* Tegra (Grey) series
* Tegra (Logan) series
* Tegra (Stark) series

=== Tesla ===
Tesla on Nvidia esimene GPGPU (''General-purpose computing on graphics processing units'').
Nimi tuleneb [[Nikola Tesla]] nimest.

* C870
* D870
* S870
* C1060
* S1070
* C2050/C2070
* M2050
* M2070/M2070Q
* M2090
* S2050

=== nForce ===
nForce loodi AMD Athloni ja AMD Duroni jaoks.

* 220
* 415
* 420

==Vaata ka==
*[[Nvidia Jetson]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.nvidia.com Koduleht]
* [http://nvidiasettlement.com/ The Nvidia GPU Litigation]
* [http://www.nvidia.co.uk/object/optimus_technology_uk.html Nvidia Optimus Technology]
* [http://www.nvidia.co.uk/object/sli_technology_overview_uk.html Nvidia SLI]

{{NASDAQ-100}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide infotehnoloogiaettevõtted]]
[[Kategooria:NASDAQile noteeritud ettevõtted]]
[[Kategooria:Nvidia| ]]</text>
      <sha1>84higaeutaqztzpyna24k7l70rdsdxo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustamäe II mikrorajoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>264948</id>
    <revision>
      <id>7158359</id>
      <parentid>6263634</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:55:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158359</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5929" sha1="kxcvsahns1xcffk4lnjexfk62nqtf37" xml:space="preserve">[[Pilt:EU-EE-Tallinn-MUS-Vilde.JPG|pisi|Vasakul endine kauplus Tuluke]]
[[File:Endine kino Kaja.jpg|pisi|Endine kino Kaja. Hoone 2012. aasta maikuus]]
'''Mustamäe II mikrorajoon''' on [[Mustamäe]] [[asum]]i allasum [[Tallinn]]as [[Mustamäe linnaosa]]s. Asum piirneb [[Ehitajate tee|Ehitajate]], [[Akadeemia tee|Akadeemia]], [[Eduard Vilde tee|Eduard Vilde]], [[Kadaka tee|Kadaka]] ja [[A. H. Tammsaare tee]]ga.

Mustamäe II mikrorajooniga külgnevad [[Mustamäe]] [[asum]]i [[Mustamäe I mikrorajoon|I]] ja [[Mustamäe IV mikrorajoon|IV mikrorajoon]] ning [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] [[asum]]i [[Akadeemia kvartal|Akadeemia]] ja [[Kadaka II kvartal]]&lt;ref&gt;Mustamäe Linnaosa arengukava 2007 – 2015. Lk. 95 (kaart IV-1 maakasutus)&lt;/ref&gt;. Allasumi-keskus [[Mustamäe Kultuurikeskus Kaja]] paikneb E. Vilde tee ääres&lt;ref&gt;Mustamäe Linnaosa arengukava 2007 – 2015. Lk. 22 (Tabel 2: Mustamäe linnaosa asumid ja nende osad ehk osaasumid – mikrorajoonid (MR) ja kvartalid (KV)&lt;/ref&gt;. 

Asumisiseseid kergliiklusteid (peateed) on 1,4 kilomeetrit&lt;ref&gt;Mustamäe Linnaosa arengukava 2007 – 2015. Lk. 97 (kaart IV-3 kergliiklus)&lt;/ref&gt;.

Mikrorajooni idaossa jääb 19,3 [[hektar]]ile [[Kadaka parkmets]], kus peamiselt kasvavad [[okaspuu]]d ([[mänd]])&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305012946/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&amp;aktid=99781#_Toc97456900 Tallinna haljastuse arengukava kinnitamine.] Tallinna Linnavolikogu 03. märts 2005 määrus number 17&lt;/ref&gt;.

== Ühistranspordiühendus ==
Mustamäe II mikrorajooni sõidavad liinibussid: [[9 (Tallinna bussiliin)|9]], [[20 (Tallinna bussiliin)|20]], [[20A (Tallinna bussiliin)|20A]], [[24 (Tallinna bussiliin)|24]], [[36 (Tallinna bussiliin)|36]] (Eduard Vilde tee); [[10 (Tallinna bussiliin)|10]], [[12 (Tallinna bussiliin)|12]], [[13 (Tallinna bussiliin)|13]], [[26 (Tallinna bussiliin)|26]], [[26A]], [[27 (Tallinna bussiliin)|27]], [[28 (Tallinna bussiliin)|28]], [[33 (Tallinna bussiliin)|33]], [[61 (Tallinna bussiliin)|61]] ([[Tammsaare tee]]); 10, 26, 26A, 28 ([[Ehitajate tee]]); 9, [[11 (Tallinna bussiliin)|11]], 20, 20A, [[23 (Tallinna bussiliin)|23]], [[36 (Tallinna bussiliin)|36]] ([[Akadeemia tee]]); 13 ([[Kadaka tee]]).

Trollibussid: [[1 (Tallinna trolliliin)|1]], [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] Trollibuss nr 2 lõpetas töö 2011 talvel, [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] ([[Eduard Vilde tee]]). 

Allasumisse jäävad mööda Eduard Vilde teed liikudes peatused ''Akadeemia tee'' ja ''Kaja''. Ehitajate tee äärde jääb ''E.Vilde tee'' ja Kadaka teele ''Kadaka''.

== Ettevõtlus ja endised asutused ==
Sellesse mikrorajooni Eduard Vilde tee äärde (124) rajati Mustamäe esimene mitmeotstarbeline ühiskondlik kaubanduskeskus. Madalas kandilise U-kujulise asetusega hoonetes paiknesid [[Tallinna I Toidukaubastu]] [[Tuluke (kauplus)|toidukauplus Tuluke]], teenindusettevõtted (nt teeninduskombinaadi Kiir keemiline puhastus), restoran ja [[Schwerin (kohvik)|kohvik Schwerin]] ning [[Mustamäe Mängude Maja]]. Lähedusse jäi ka piirkonna ainuke kino [[Kaja (kino)|Kaja]]&lt;ref&gt;Epp Lankots, Helen Sooväli. [https://web.archive.org/web/20141015183605/http://ktu.kty.ee/index.php?id=page&amp;lang=est&amp;cont=25 ABC-keskused ja Mustamäe mikrorajoonide identiteedid.] Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2008/4 (17). Lk. 103&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt; Andres Klement, [https://web.archive.org/web/20111021060120/http://www.hot.ee/klemet/tallinnakohvikud.htm Tallinna kohvikud.]&lt;/ref&gt;.

== Lasteaiad ja koolid ==
Piirkonda on rajatud kaks [[lasteaed]]a ja üks [[kool]]. Täna tegutsevad mikrorajoonis [[Tallinna Männikäbi Lasteaed|Lasteaed Männikäbi]] (endine ''Tallinna 118. Lastepäevakodu'', avatud [[1967]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20111029121330/http://www.mannikabi.eu/index.php?page=23 Ajalugu.] Tallinna Männikäbi Lasteaed&lt;/ref&gt;) asukohaga [[Kadaka tee]] 115 ja [[Tallinna Kadaka Lasteaed|Kadaka]] (''Tallinna 119. Lasteaed'', avatud [[1967]]&lt;ref&gt;[http://www.kadakalasteaed.ee/ Tallinna Kadaka Lasteaia lühitutvustus.]&lt;/ref&gt;) [[Akadeemia tee]] 66.

Aastal [[2007]]. lõpetas piirkonnas tegevuse [[vene keel|vene]] õppekeelega [[Tallinna 63. Põhikool]] (Eduard Vilde tee 120)&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150924024941/http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?asid=1255 Tallinna 63. Põhikool.] Tallinna Haridusasutused&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20111107203640/http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?asid=1267 Lasnamäe Põhikool.] Tallinna Haridusasutused&lt;/ref&gt;. Samas hoones asus ka ''Tallinna Linna Oktoobri Rajooni RSN Täitevkomitee Haridusosakond''&lt;ref name=&quot;Tallinna telefonid&quot;&gt;Eesti NSV ametitelefonid. Eesti Raamat, 1990&lt;/ref&gt;.

Aadressil [[Kadaka tee]] 153 asusid nõukogude ajal Lastekodu nr. 3 ja Eriinternaatkool nr. 2 (tänane [[Tallinna Lastekodu]])&lt;ref name=&quot;Tallinna telefonid&quot;/&gt;.

== Asutused mikrorajoonis ==
* Spordiklubi Rafter. [[Kadaka tee]] 131
* [[Tallinna Lastekodu]] (Mustamäe Keskus). Kadaka tee 153
* [[Tallinna Männikäbi Lasteaed]]. Kadaka tee 155
* [[Mustamäe Kultuurikeskus Kaja]] (endine kino [[Kaja (kino)|Kaja]]). [[Eduard Vilde tee|Vilde tee]] 118
* [[Haabersti Vene Eragümnaasium]] ja [[Haabersti Eramuusikakool]]. Vilde tee 120
* Y2K Ararat kauplus (endine kauplus Tuluke). Vilde tee 124 
* [[Peetri Pizza]]. Vilde tee 128
* Maitimi spordiklubi. Vilde tee 139
* [[Tallinna Kadaka Lasteaed]]. [[Akadeemia tee]] 66

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.tallinn.ee/est/g13s32922 Mustamäe Linnaosa arengukava 2007 – 2015.] Tallinna Linnavolikogu, Tallinna Linnavalitsus, Mustamäe Halduskogu, Mustamäe Linnaosa Valitsus. Tallinn; Mustamäe 2007.
* [http://wikimapia.org/#lat=59.4046029&amp;lon=24.6629333&amp;z=15&amp;l=0&amp;m=b&amp;search=Mustam%C3%A4e%20II%20mikrorajoon%20%28Tallinn%29 Mustamäe II mikrorajoon (Tallinn).] Wikimapia
* [http://www.tallinn.ee/g4102s52031 Mustamäe kaart.] Tallinn

{{Mustamäe linnaosa}}

[[Kategooria:Mustamäe linnaosa]]
[[Kategooria:Tallinna allasumid]]</text>
      <sha1>kxcvsahns1xcffk4lnjexfk62nqtf37</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustamäe IV mikrorajoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>265375</id>
    <revision>
      <id>7158360</id>
      <parentid>6967319</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:56:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158360</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7950" sha1="3rhy5yjh78d5gj8bpl3rnobrulbemst" xml:space="preserve">{{ajakohasta}} {{Toimeta|kuu=august|aasta=2021}}
[[Pilt:Mustamäe_Linnaosa_Valitsuse_hoone.jpg|pisi|Mustamäe Linnaosa Valitsuse hoone. Lammutati 2019]]
[[Pilt:EU-EE-TLN-MUS-View to Vilde street.JPG|pisi|]]
'''Mustamäe IV mikrorajoon''' on [[Mustamäe]] [[asum]]i allasum [[Tallinn]]as [[Mustamäe linnaosa]]s. Asum piirneb läänes [[Ehitajate tee|Ehitajate]], lõunas [[Eduard Vilde tee|E. Vilde]], idas [[Mustamäe tee|Mustamäe]] ja põhjas [[A. H. Tammsaare tee]]ga.

Mustamäe IV mikrorajooniga külgnevad [[Mustamäe]] [[asum]]i [[Mustamäe II mikrorajoon|II]], [[Mustamäe III mikrorajoon|III]] ja [[Mustamäe VI mikrorajoon|VI mikrorajoon]] ning [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] [[asum]]i [[Laki I kvartal|Laki I]] ja [[Laki II kvartal|II kvartal]]iga&lt;ref&gt;Mustamäe Linnaosa arengukava 2007 – 2015. Lk. 95 (kaart IV-1 maakasutus)&lt;/ref&gt;. Allasumi keskus [[Mustamäe Linnaosa Valitsus|Mustamäe Linnaosa Valitsuse haldushoone]] paikneb A. H. Tammsaare tee ääres&lt;ref&gt;Mustamäe Linnaosa arengukava 2007 – 2015. Lk. 22 Tabel 2: Mustamäe linnaosa asumid ja nende osad ehk osaasumid – mikrorajoonid (MR) ja kvartalid (KV)&lt;/ref&gt;.

Asumisiseseid kergliiklusteid (peateed) on 2 kilomeetrit&lt;ref&gt;Mustamäe Linnaosa arengukava 2007 – 2015. Lk. 97 (kaart IV-3 kergliiklus)&lt;/ref&gt;. Ainsad nimega tänavad on [[Lepatriinu tänav|Lepatriinu]] ja [[Herilase tänav]].

Mikrorajooni loode- ja lääneosas (mööda Ehitajate tee äärset ala) on säilinud [[Kadaka parkmets]]a [[okaspuu]]d ([[mänd]])&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305012946/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&amp;aktid=99781#_Toc97456900 Tallinna haljastuse arengukava kinnitamine.] Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005 määrus number 17&lt;/ref&gt;.

==Ühistranspordiühendus==
Mustamäe IV mikrorajooni sõidavad liinibussid: [[9 (Tallinna bussiliin)|9]], [[10 (Tallinna bussiliin)|10]], [[20 (Tallinna bussiliin)|20]], [[20A (Tallinna bussiliin)|20A]], [[24 (Tallinna bussiliin)|24]], [[24A]], [[26 (Tallinna bussiliin)|26]], [[26A]], [[28 (Tallinna bussiliin)|28]] ([[Eduard Vilde tee]]); [[12 (Tallinna bussiliin)|12]], [[13 (Tallinna bussiliin)|13]], [[61 (Tallinna bussiliin)|61]] ([[Tammsaare tee]]); 10, 26, 26A, [[27 (Tallinna bussiliin)|27]], 28 ([[Ehitajate tee]]) ja 9, 13, 26, 26A, 61 ([[Mustamäe tee]]).

Trollibussid: [[1 (Tallinna trolliliin)|1]], [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] ([[Mustamäe tee]]).

Allasumisse jäävad mööda Eduard Vilde teed liikudes peatus S''zolnok'', Tammsaare tee äärde ''Lakiotsa'' ja ''Autobussikoondis'', Ehitajate tee äärde ''E. Vilde tee'' ja Mustamäe teele ''A. H. Tammsaare tee''.

== Ettevõtlus ja endised asutused ==
[[1970]]. aastal avati mikrorajoonis Mustamäe esimene kaubandus- ja ühiskondlik keskus. Hooned üldpindalaga 1259 m&lt;sup&gt;2 &lt;/sup&gt;projekteerisid [[arhitekt]]id [[Paula Koido]] ja [[Enno Talger]]. Algul valmis viiekorpuseline planeering, kuhu oli ette nähtud ka [[restoran]] ja [[kohvik]]. Ehituse käigus aga kerkisid kolm üksteisega seljakuti kokku projekteeritud hoonet, mille keskel moodustus avar sisehoov. [[A. H. Tammsaare tee]] 133 äärde valmis 444 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; müügisaaliga selvekauplus '''ABC-4'''. Teenustemaja hoone, kus asusid TK ''Kiir selvepesumaja'', ''naiste juuksur'', ''postkontor (sidejaoskond nr 26)'' ning ''majapidamis- ja kultuuritarvete laenutus'' kerkis aadressile Tammsaare 137. Elamuekspluatatsiooni valitsuse haldusruumid ja tehniline plokk garaažidega asus aadressil Tammsaare 135 (lammutati 2019).&lt;ref&gt;Epp Lankots, Helen Sooväli. [https://ktu.artun.ee/articles/2008_4/ktu_2008_17_4_088-109_lankots_soovxli.pdf ABC-keskused ja Mustamäe mikrorajoonide identiteedid]. Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2008/4 (17). Lk 103&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;E. Paeväli. ABC-4. Uut kaubanduses. 1/70. Lk. 5-7&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Tallinna telefonid&quot;&gt;Eesti NSV ametitelefonid. Eesti Raamat. 1990&lt;/ref&gt;

Endises ühiselamus aadressil [[Eduard Vilde tee]] 90 asus kuni [[1971]]. aastani [[Mustamäe Polikliinik]] ja aastatel [[1972]]–[[1999]] [[Mustamäe Lastepolikliinik]].&lt;ref&gt;[http://www.keskhaigla.ee/public/files/erilehtnetti.PDF 40 aastat Mustamäe polikliinikut]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eri LTKH Leht nr 10, september 2011&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kersti Eero. [http://www.ohtuleht.ee/81472 Mustamäe lastepolikliinik: täna eluohtlik, sügisest kodutu]. Õhtuleht, 15. veebruar 1999&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Piret Peensoo. [http://www.epl.ee/news/tallinn/mustamae-lastepolikliinik-kolib-peagi-uude-koju.d?id=50779056 Mustamäe lastepolikliinik kolib peagi uude koju]. Eesti Päevaleht, 11. november 1999&lt;/ref&gt;

Aadressil [[Ehitajate tee]] 70 asus Alaealiste Asjade Inspektsioon.&lt;ref name=&quot;Tallinna telefonid&quot;/&gt;

== Lasteaiad ja koolid ==
Piirkonda on rajatud kolm [[lasteaed]]a ja kaks [[kool]]. Mikrorajoonis tegutsevad [[Tallinna Lasteaed Sinilind|Lasteaed Sinilind]] (endine ''Tallinna 129. Lastepäevakodu'', avatud [[1969]]. aastal&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20111026193757/http://www.sinilind.edu.ee/ajalugu.html Ajalugu.] Tallinna Lasteaed Sinilind&lt;/ref&gt;) asukohaga [[A. H. Tammsaare tee]] 115 ja [[Tallinna Rõõmupesa Lasteaed|Rõõmupesa]] (endine ''Tallinna 134. Lastepäevakodu'', avatud [[1969]]. aastal&lt;ref&gt;[http://www.roomupesa.tln.edu.ee/index.php?option=com_content&amp;view=category&amp;layout=blog&amp;id=54&amp;Itemid=64 Lühiülevaade lasteaia ajaloost.] Tallinna Rõõmupesa Lasteaed&lt;/ref&gt;) Tammsaare tee 141. Endise ''Tallinna 130. Lastepäevakodu'' hoonetes [[Ehitajate tee]] 82&lt;ref name=&quot;Tallinna telefonid&quot;/&gt; asub [[Mustamäe Sotsiaalkeskus]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://web.zone.ee/sotsiaalkeskus/ |pealkiri=Mustamäe Sotsiaalkeskus. |vaadatud=2011-12-01 |arhiivimisaeg=2011-12-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111219083737/http://web.zone.ee/sotsiaalkeskus/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

[[1969]]. aastal avati Tammsaare tee 145 vene ja eesti õppekeelega ''Tallinna 52. Keskkool'', praegune [[Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120725081059/http://www.mhum.tln.edu.ee/koduleht/index.php/et/3-1-1 Kooli ajalugu.] Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium&lt;/ref&gt;. Põhikooli naabrusse Tammsaare tee 147 rajati ''Tallinna Majandustehnikumi'' ([[Tallinna Majanduskool]]) uus õppehoone, kus õppetöö algas [[1986]]. aastal&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.vana.tmk.edu.ee/yldinfo/ajalugu |pealkiri=Tallinna Majanduskooli ajalugu. |vaadatud=2014-07-09 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714153606/http://www.vana.tmk.edu.ee/yldinfo/ajalugu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

== Asutused mikrorajoonis ==
* [[Tallinna Lasteaed Sinilind]]. [[A. H. Tammsaare tee]] 115
* Kauplus [[Maxima X]] (endine ''ABC-4''). Tammsaare tee 133
* [[Mustamäe Linnaosa Valitsus]]. Tammsaare tee 135
** [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i Mustamäe tugipunkt
** [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Mustamäe Maarja-Magdaleena kogudus]]
* [[Tallinna Rõõmupesa Lasteaed]]. Tammsaare tee 141
* [[Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium]] (endine ''Tallinna 52. Keskkool''). Tammsaare tee 145
* [[Tallinna Majanduskool]] (endine ''Tallinna Majandustehnikum''). Tammsaare tee 147
* Rannavolle keskus. Tammsaare tee 147c
* Mustamäe Haljastus. [[Ehitajate tee]] 68a
* [[Mustamäe Sotsiaalkeskus]]. Ehitajate tee 82
** Mustamäe Avatud Noortekeskus
** Tallinna Puuetega Noorte Õppekeskus Juks Töö Keskus

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.tallinn.ee/est/g13s32922 Mustamäe Linnaosa arengukava 2007 – 2015.] Tallinna Linnavolikogu, Tallinna Linnavalitsus, Mustamäe Halduskogu, Mustamäe Linnaosa Valitsus. Tallinn; Mustamäe 2007.
* [http://wikimapia.org/#lat=59.4047995&amp;lon=24.6736622&amp;z=15&amp;l=0&amp;m=b&amp;search=Mustam%C3%A4e%20IV%20mikrorajoon%20%28Tallinn%29 Mustamäe IV mikrorajoon (Tallinn).] Wikimapia
* [http://www.tallinn.ee/g4102s52031 Mustamäe kaart.] Tallinn

{{Mustamäe linnaosa}}

[[Kategooria:Mustamäe linnaosa]]
[[Kategooria:Tallinna allasumid]]</text>
      <sha1>3rhy5yjh78d5gj8bpl3rnobrulbemst</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Neymar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>267308</id>
    <revision>
      <id>7158604</id>
      <parentid>6766837</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T01:46:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158604</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22987" sha1="lxjd3qyhasl0jsduurx867grcttcbuu" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| pilt = Neymar Jr. with Al Hilal, 3 October 2023 - 03.jpg
| pildiallkiri = Neymar (2023)
| täisnimi = Neymar da Silva Santos Júnior&lt;ref name=&quot;DEn6U&quot; /&gt;
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1992|2|5}}
| sünnilinn = [[Mogi das Cruzes]]
| sünnimaa = Brasiilia
| surmaaeg = 
| surmalinn = 
| surmamaa = 
| pikkus = 175cm
| positsioon = [[ründaja (jalgpall)|ründaja]]
| koduklubi = [[Al Hilal SFC|Al Hilal]]
| särginumber = 10
| noorteaastad1 = 1999–2003
| noorteklubi1 = Portuguesa Santista
| noorteaastad2 = 2003–2009
| noorteklubi2 = [[Santos FC|Santos]]
| aastad1 = 2009–2013
| mänge1 = 103
| väravaid1 = 54
| klubi1 = [[Santos FC|Santos]]
| aastad2 = 2013–2017
| mänge2 = 122
| väravaid2 = 68
| klubi2 = [[FC Barcelona|Barcelona]]
| aastad3 = 2017–2023
| mänge3 = 112
| väravaid3 = 82
| klubi3 = [[Paris Saint-Germain]]
| aastad4 = 2023–
| mänge4 = 2
| väravaid4 = 0
| klubi4 = [[Al Hilal SFC|Al Hilal]]
| mänge_kokku = 
| väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga = 18. august 2023
| koondiseaastad1 = 2009
| koondisemänge1 = 3
| koondiseväravaid1 = 1
| koondis1 = Brasiilia U17
| koondiseaastad2 = 2011
| koondisemänge2 = 7
| koondiseväravaid2 = 9
| koondis2 = Brasiilia U20
| koondiseaastad3 = 2012–2016
| koondisemänge3 = 14
| koondiseväravaid3 = 8
| koondis3 = Brasiilia U23
| koondiseaastad4 = 2010–
| koondisemänge4 = 124
| koondiseväravaid4 = 77
| koondis4 = [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]
| koondis_seisuga = 18. august 2023
| treeneriaastad1 = 
| treeneriklubi1 = 
}}
'''Neymar da Silva Santos Júnior''' ({{IPA-pt|nejˈmaʁ dɐ ˈsiwvɐ ˈsɐ̃tus ˈʒũɲoʁ}}; sündinud [[5. veebruar]]il [[1992]] [[Mogi das Cruzes]]), tuntud rohkem kui '''Neymar''' või '''Neymar Jr.''', on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib ründajana [[Saudi Pro League|Saudi Araabia kõrgliiga]] klubis [[Al Hilal SFC|Al Hilal]] ja [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es.

Varem on ta mänginud sellistes klubides nagu [[Santos FC|Santos]] ja [[FC Barcelona|Barcelona]].

Barcelonaga võitis ta hooajal 2014–15 nii [[La Liga]], [[Copa del Rey]] kui ka [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]].

Brasiilia koondises löödud 60 väravaga 97 mängus on Neymar koondise kõigi aegade paremuselt teine väravakütt. Koondisega on ta võitnud [[2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2013. aasta Konföderatsioonide karika]] ja [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el kuldmedali.&lt;ref name=&quot;rDqPl&quot; /&gt;

== Klubikarjäär ==

=== Santos ===
Neymar liitus [[Santos FC|Santos]]e noorteakadeemiaga 2003. aastal. Debüüdi tegi ta 17-aastaselt mängus [[Oeste Futebol Clube|Oeste]] vastu, mis võideti 2:1.

Ta aitas klubil võita järjest kaks [[Campeonato Paulista]] meistrivõistlust, [[Copa do Brasil|Brasiilia karika]] ja 2011. aasta [[Copa Libertadores]]e, mis oli Santose esimene kontinentaalne tiitel alates aastast 1963.

Neymar lõi Santoses 225 mänguga kokku 136 väravat. 2011. aastal löödud iluvärava eest võitis Neymar [[FIFA Puskási auhind|FIFA Puskási auhinna]].

=== Barcelona ===

;2013–14
2013. aastal liitus Neymar 57,1 miljoni euro eest [[FC Barcelona|Barcelona]]ga.&lt;ref name=&quot;urou5&quot; /&gt; 

Ta alustas hooaega resultatiivselt, kui lõi [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]] peaga võiduvärava Atlético vastu. 2013–14 hooajal lõi ta [[Primera División|La Liga]]s 9 väravat, [[FC Barcelona|Barcelona]] pidi leppima teise kohaga Madridi Atlético järel.

Oma esimese Barcelona kübaratriki lõi ta [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrie Liiga]] alagrupimängus [[Celtic FC|Celtic]]'iga.

;2014–15
[[Pilt:Neymar (cropped).jpg|pisi|Neymar 2015. aastal [[FC Barcelona|Barcelona]] koondises mängimas|vasakul]]
Neymar lõi hooajal 2014–15 [[Primera División|La Liga]]s 22 väravat, Barcelonal tuli Hispaania meistriks. 

Meistrite Liiga veerandfinaalis [[Paris Saint-Germain]]iga lõi ta kaks väravat ning poolfinaalis [[Müncheni Bayern]]i vastu kolm väravat. Finaalis [[Torino Juventus|Juventus]]ega lõi Neymar samuti värava, kui vormistas lõppseisuks 3:1. 

Ta aitas samal hooajal Barcelonal võita ka [[Copa del Rey|Hispaania karika]], lüües finaalis [[Athletic Bilbao|Bilbao]] vastu värava.

;2015–16
Hooajal 2015–16 lõi Neymar [[Primera División|La Liga]]s 24 väravat ja kõikide sarjade peale 31 väravat. 

Ta aitas Barcelonal võita nii [[Primera División|La Liga]], [[Copa del Rey]] kui ka [[jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]. [[UEFA Superkarikas 2015|Euroopa superkarika]] finaalist [[Sevilla FC|Sevilla]]ga pidi ta [[mumps]]i tõttu loobuma. 

Copa del Rey finaalis lõi ta värava [[Lionel Messi]] resultatiivsest söödust.

;2016–17
19. oktoobril lõi ta värava [[Manchester City FC|Manchester City]] vastu, kui Barcelona võitis 4:0.&lt;ref name=&quot;PFNpG&quot; /&gt; Ta jagas Meistrite Liiga alagrupiturniiril rekordilised seitse väravasöötu.&lt;ref name=&quot;Wtj68&quot; /&gt; Neymar lõi kaks väravat ja andis resultatiivse söödu, kui klubi alistas kaheksandikfinaalis [[Paris Saint-Germain]]i 6:1.&lt;ref name=&quot;DPJdc&quot; /&gt; 

3. aprillil lõi ta 1:4 võidumängus [[Granada CF|Granada]]ga oma 100. Barcelona värava.&lt;ref name=&quot;BRlq7&quot; /&gt; 

Neymar skooris Copa del Rey finaalis [[Deportivo Alavés|Alavés]]i vastu ühe värava ja jagas resultatiivse söödu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=78364434|pealkiri=Iniesta ja Messi võitsid Barcelona mängijatena 30. trofee|väljaanne=DELFI|aeg=28. mai 2017|vaadatud=28. mail 2017}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

=== Paris Saint-Germain ===

;2017–18
Neymar liitus 3. augustil 2017 kõigi aegade suurima summa 222 miljoni [[euro]] eest [[Prantsusmaa]] [[Ligue 1|kõrgliiga]] klubiga [[Paris Saint-Germain]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://sport.err.ee/611082/neymar-ajaloolisest-uleminekust-ma-vajasin-uut-valjakutset|pealkiri=Neymar ajaloolisest üleminekust: ma vajasin uut väljakutset|väljaanne=ERR Sport|aeg=4. august 2017|vaadatud=11. augustil 2017}}&lt;/ref&gt;

13. augustil debüteeris ta Pariisi klubis [[En Avant de Guingamp|Guingamp]]i vastu, lüües värava ja andes ka väravasöödu.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=79174536|pealkiri=Neymar lõi debüütmängus värava|väljaanne=DELFI|aeg=14. august 2017|vaadatud=16. augustil 2017}}&lt;/ref&gt;

===Al Hilal===
Suvel 2023 liitus Neymar ligi 80 miljoni euro eest Al Hilaliga.

== Koondisekarjäär ==
Neymar debüteeris [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia koondis]]es 10. augustil 2010 18-aastaselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriikide]] vastu, ta lõi selles mängus ka peaga debüütvärava.
[[Pilt:Pique&amp;neymar.jpg|pisi|Neymar [[2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2013. aasta Konföderatsioonide karikal]] võitlemas tulevase meeskonnakaaslase [[Gerard Piqué|Gerard Piquéga]]]]
[[2011. aasta Copa América]]l [[Argentina]]s lõi ta 2 väravat, mis mõlemad tulid mängus [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadoriga]].

[[Jalgpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012. aasta suveolümpiamängudel]] lõi Neymar kolm väravat, mis aitasid jõuda Brasiilial finaali. Finaalis kaotati [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]le 2:1.

Neymar lõi [[2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2013. aasta Konföderatsioonide karikal]] värava alagrupimängudes [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]]i ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]ga ning poolfinaalis karistuslöögist [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] vastu. Finaalis aitas ta alistada [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] 3:0, lüües ühe värava. Neymar valiti turniiri parimaks mängijaks.

[[2014. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Neymar turniiri avamängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]]ga kaks väravat, millest üks tuli [[penalti]]st. Viimases alagrupikohtumises lõi ta [[Kameruni jalgpallikoondis|Kamerun]]i vastu kaks väravat. Veerandfinaalis [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]]ga sai Neymar raske seljatrauma, mille tõttu ei saanud ta mängida poolfinaali ega pronksimängu. 

[[2015. aasta Copa América]]l lõi Neymar [[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]] vastu avamängus võiduvärava. Teises alagrupimängus [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]]ga sai ta pärast lõpuvilet punase kaardi.

[[Jalgpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016. aasta suveolümpiamängudel]] lõi Neymar veerandfinaalis [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]]ga karistuslöögist värava ja andis ühe resultatiivse söödu. Poolfinaalis lõi ta [[Hondurase jalgpallikoondis|Honduras]]e vastu olümpiamängude aegade kiireima värava. Finaalis [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]ga viis ta Brasiilia karistuslöögist juhtima ja lõi viimase otsustava penalti penaltiseerias.

== Statistika ==
=== Klubid ===
:''Seisuga 30. september 2017''&lt;ref name=&quot;LeGn5&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; |Klubi
! rowspan=&quot;2&quot; |Hooaeg
! colspan=&quot;3&quot; |Liiga
! colspan=&quot;2&quot; |Karikas
! colspan=&quot;2&quot; |Kontinentaalne
! colspan=&quot;2&quot; |Muu
! colspan=&quot;2&quot; |Kokku
|-
!Divisjon!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid
|-
| rowspan=&quot;6&quot; |[[Santos FC|Santos]]
|2009
| rowspan=&quot;5&quot;|[[Campeonato Brasileiro Série A|Série A]]
|33||10||3||1|| colspan=&quot;2&quot; |–||12||3||48||14
|-
|2010
|31||17||8||11||2||0||19||14||60||42
|-
|2011
|21||13|| colspan=&quot;2&quot; |–||13||6||13||5||47||24
|-
|2012
|17||14|| colspan=&quot;2&quot; |–||14||9||16||20||47||43
|-
|2013
|1||0||4||1|| colspan=&quot;2&quot; |–||18||12||23||13
|-
! colspan=&quot;2&quot; |'''Kokku'''
!103!!54!!15!!13!!29!!15!!78!!54!!225!!136
|-
| rowspan=&quot;5&quot; |[[FC Barcelona|Barcelona]]
|2013–14
| rowspan=&quot;4&quot;|[[La Liga]]
|26||9||3||1||10||4||2||1||41||15
|-
|2014–15
|33||22||6||7||12||10|| colspan=&quot;2&quot; |–||51||39
|-
|2015–16
|34||24||5||4||9||3||1||0||49||31
|-
|2016–17
|30||13||6||3||9||4||0||0||45||20
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kokku
!123!!68!!20!!15!!40!!21!!3!!1!!186!!105
|-
| rowspan=&quot;2&quot;|[[Paris Saint-Germain]]
| 2017–18
| rowspan=&quot;1&quot;|[[Ligue 1]]
|6||6||0||0||2||2||0||0||8||8
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kokku
!6!!6!!0!!0!!2!!2!!0!!0!!8!!8
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Karjäär kokku
!232!!128!!35!!28!!71!!38!!81!!55!!419!!249
|}

=== Rahvuskoondis ===
:''Seisuga 12. september 2017''&lt;ref name=&quot;B6Eke&quot; /&gt;
{| class=&quot;mw-collapsible mw-collapsed wikitable&quot; style=&quot;font-size:100%&quot;
! colspan=&quot;7&quot; | Neymari väravad [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] koondises
|-
!Värav
!Kuupäev
!Staadion
!Vastane
!Skoor
!Tulemus
!Võistlus
|-
|1
|10. august 2010
|MetLife Stadium, East Rutherford, Ameerika Ühendriigid
| {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]]
|'''1''':0
|2:0
| rowspan=&quot;3&quot; |Sõpruskohtumine
|-
|2
| rowspan=&quot;2&quot; |27. märts 2011
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Emirates Stadium]], [[London]], Inglismaa
| rowspan=&quot;2&quot; | {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]]
|'''1''':0
| rowspan=&quot;2&quot; |2:0
|-
|3
|'''2''':0
|-
|4
| rowspan=&quot;2&quot; |13. juuli 2011
| rowspan=&quot;2&quot; |Estadio Mario Alberto Kempes, Córdoba, Argentina
| rowspan=&quot;2&quot; |{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]]
|'''2''':1
| rowspan=&quot;2&quot; |4:2
| rowspan=&quot;2&quot; |[[2011. aasta Copa América]]
|-
|5
|'''4''':2
|-
|6
|10. august 2011
|Mercedes-Benz Arena, [[Stuttgart]], Saksamaa
| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]
|'''2''':3
|2:3
| rowspan=&quot;15&quot; |Sõpruskohtumine
|-
|7
|28. september 2011
|Estádio Olímpico do Pará, [[Belém]], Brasiilia
| {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]
|'''2''':0
|2:0
|-
|8
|8. oktoober 2011
|Estadio Nacional, San José, Costa Rica
| {{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Costa Rica jalgpallikoondis|Costa Rica]]
|'''1''':0
|1:0
|-
|9
|30. mai 2012
|FedExField, Landover, Ameerika Ühendriigid
| {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]]
|'''1''':0
|4:1
|-
|10
| rowspan=&quot;3&quot; |10. september 2012
| rowspan=&quot;3&quot; |Estádio do Arruda, [[Recife]], Brasiilia
| rowspan=&quot;3&quot; | {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Hiina jalgpallikoondis|Hiina]]
|'''2''':0
| rowspan=&quot;3&quot; |8:0
|-
|11
|'''5''':0
|-
|12
|'''6''':0
|-
|13
|19. september 2012
|Estádio Serra Dourada, [[Goiânia]], Brasiilia
| {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]
|'''2''':1
|2:1
|-
|14
|11. oktoober 2012
|Swedbank Stadion, [[Malmö]], Rootsi
| {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Iraagi jalgpallikoondis|Iraak]]
|'''5''':0
|6:0
|-
|15
| rowspan=&quot;2&quot; |16. oktoober 2012
| rowspan=&quot;2&quot; |Stadion Miejski, [[Wrocław]], Poola
| rowspan=&quot;2&quot; | {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]]
|'''2''':0
| rowspan=&quot;2&quot; |4:0
|-
|16
|'''3''':0
|-
|17
|15. november 2012
|MetLife Stadium, East Rutherford, Ameerika Ühendriigid
| {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]]
|'''1''':1
|1:1
|-
|18
| rowspan=&quot;2&quot; |6. aprill 2013
| rowspan=&quot;2&quot; |Estadio Ramón Tahuichi Aguilera, Santa Cruz, Boliivia
| rowspan=&quot;2&quot; | {{Riigi ikoon|Boliivia}} [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]]
|'''2''':0
| rowspan=&quot;2&quot; |4:0
|-
|19
|'''3''':0
|-
|20
|24. aprill 2013
|Estádio Mineirão, [[Belo Horizonte]], Brasiilia
| {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]]
|'''2''':1
|2:2
|-
|21
|15. juuni 2013
|Estádio Nacional Mané Garrincha, [[Brasília]], Brasiilia
| {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]]
|'''1''':0
|3:0
| rowspan=&quot;4&quot; |[[2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2013. aasta Konföderatsioonide karikas]]
|-
|22
|19. juuni 2013
|Estádio Castelão, [[Fortaleza]], Brasiilia
| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]
|'''1''':0
|2:0
|-
|23
|22. juuni 2013
|Itaipava Arena Fonte Nova, Salvador, Brasiilia
| {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]]
|'''2''':1
|4:2
|-
|24
|30. juuni 2013
|Estádio do Maracanã, [[Rio de Janeiro]], Brasiilia
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]]
|'''2''':0
|3:0
|-
|25
|7. september 2013
|Estádio Nacional Mané Garrincha, Brasília, Brasiilia
| {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]]
|'''3''':0
|6:0
| rowspan=&quot;7&quot; |Sõpruskohtumine
|-
|26
|10. september 2013
|Gillette Stadium, Foxborough, Ameerika Ühendriigid
|{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]]
|'''2''':1
|3:1
|-
|27
|12. oktoober 2013
|Seoul World Cup Stadium, [[Soul]], Lõuna-Korea
| {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]]
|'''1''':0
|2:0
|-
|28
| rowspan=&quot;3&quot; |5. märts 2014
| rowspan=&quot;3&quot; |[[FNB Stadium]], [[Johannesburg]], Lõuna-Aafrika
| rowspan=&quot;3&quot; | {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]
|'''2''':0
| rowspan=&quot;3&quot; |5:0
|-
|29
|'''3''':0
|-
|30
|'''5''':0
|-
|31
|3. juuni 2014
|Estádio Serra Dourada, [[Goiânia]], Brasiilia
| {{Riigi ikoon|Panama}} [[Panama jalgpallikoondis|Panama]]
|'''1''':0
|4:0
|-
|32
| rowspan=&quot;2&quot; |12. juuni 2014
| rowspan=&quot;2&quot; |Arena Corinthians, [[São Paulo]], Brasiilia
| rowspan=&quot;2&quot; | {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]]
|'''1''':1
| rowspan=&quot;2&quot; |3:1
| rowspan=&quot;4&quot; |[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlused]]
|-
|33
|'''2''':1
|-
|34
| rowspan=&quot;2&quot; |23. juuni 2014
| rowspan=&quot;2&quot; |Estádio Nacional Mané Garrincha, Brasília, Brasiilia
| rowspan=&quot;2&quot; | {{Riigi ikoon|Kamerun}} [[Kameruni jalgpallikoondis|Kamerun]]
|'''1''':1
| rowspan=&quot;2&quot; |4:1
|-
|35
|'''2''':1
|-
|36
|5. september 2014
|Sun Life Stadium, Miami Gardens, Ameerika Ühendriigid
| {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]]
|'''1''':0
|1:0
| rowspan=&quot;8&quot; |Sõpruskohtumine
|-
|37
| rowspan=&quot;4&quot; |14. oktoober 2014
| rowspan=&quot;4&quot; |National Stadium, Kallang, Singapur
| rowspan=&quot;4&quot; | {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapani jalgpallikoondis|Jaapan]]
|'''1''':0
| rowspan=&quot;4&quot; |4:0
|-
|38
|'''2''':0
|-
|39
|'''3''':0
|-
|40
|'''4''':0
|-
|41
| rowspan=&quot;2&quot; |12. november 2014
| rowspan=&quot;2&quot; |Şükrü Saracoğlu Stadium, [[Istanbul]], Türgi
| rowspan=&quot;2&quot; | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]]
|'''1''':0
| rowspan=&quot;2&quot; |4:0
|-
|42
|'''4''':0
|-
|43
|26. märts 2015
|[[Stade de France]], Saint-Denis, Prantsusmaa
| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]]
|'''2''':1
|3:1
|-
|44
|14. juuni 2015
|Estadio Municipal Germán Becker, [[Temuco]], Tšiili
| {{Riigi ikoon|Peruu}} [[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]]
|'''1''':1
|2:1
|[[2015. aasta Copa América]]
|-
|45
| rowspan=&quot;2&quot; |8. september 2015
| rowspan=&quot;2&quot; |Gillette Stadium, Foxborough, Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;2&quot; | {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]]
|'''2''':0
| rowspan=&quot;2&quot; |4:1
| rowspan=&quot;2&quot; |Sõpruskohtumine
|-
|46
|'''4''':0
|-
|47
|1. september 2016
|Estadio Olímpico Atahualpa, [[Quito]], Ecuador
| {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]]
|'''1''':0
|3:0
| rowspan=&quot;6&quot; |[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018 MM-i]] valikmäng
|-
|48
|6. september 2016
|Arena da Amazônia, [[Manaus]], Brasiilia
| {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]]
|'''2''':1
|2:1
|-
|49
|6. oktoober 2016
|Arena das Dunas, Natal, Brasiilia
| {{Riigi ikoon|Boliivia}} [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]]
|'''1''':0
|5:0
|-
|50
|10. november 2016
|Estádio Mineirão, Belo Horizonte, Brasiilia
| {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]]
|'''2''':0
|3:0
|-
|51
|23. märts 2017
|[[Estadio Centenario]], [[Montevideo]], Uruguay
| {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]]
|'''3''':1
|4:1
|-
|52
|27. märts 2017
|Arena Corinthians, São Paulo, Brasiilia
| {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]
|'''2''':0
|3:0
|}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center&quot;
!Koondis
!Aasta
!Mänge
!Väravaid
|-
| rowspan=&quot;8&quot; |[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]
|2010||2||1
|-
|2011||13||7
|-
|2012||12||9
|-
|2013||19||10
|-
|2014||14||15
|-
|2015||9||4
|-
|2016||6||4
|-
|2017||4||2
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kokku
!79!!52
|}

== Saavutused ==
=== Meeskondlikud ===
; Santos
* [[Campeonato Paulista]]: 2010, 2011, 2012
* [[Copa do Brasil]]: 2010
* [[Copa Libertadores]]: 2011
* [[Recopa Sudamericana]]: 2012
; Barcelona
* [[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2014–2015|2014–15]], [[La Liga hooaeg 2015–2016|2015–16]]
* [[Copa del Rey]]: 2014–15, 2015–16, 2016–17
* [[Hispaania superkarikas]]: 2013
* [[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|2014–15]]
* [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2015
;Paris Saint-Germain
*[[Ligue 1]]: [[Ligue 1 hooaeg 2017–2018|2017–18]], [[Ligue 1 hooaeg 2018–2019|2018–19]]
*[[Coupe de France]]: 2017–18
*[[Coupe de la Ligue]]: 2017–18
*[[Trophée des Champions]]: 2018

; Brasiilia
[[Pilt:Neymar Olympics August 2016.jpg|pisi|Neymar 2016. aastal]]
* [[FIFA konföderatsioonide karikas|Konföderatsioonide karikas]]: [[2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2013]]
* [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]: [[Jalgpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]]
* [[Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|Lõuna-Ameerika U20 meistrivõistlused]]: [[2011. aasta Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|2011]]

=== Individuaalsed ===
* Copa Libertadoresi parim väravakütt hooajal: 2012
* UEFA Meistrite Liiga parim väravakütt hooajal: [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|2014–15]] (10 väravat)
* [[FIFA Puskási auhind]]: 2011

== Isiklikku ==
Neymaril on Carolina Nogueira Dantasega poeg David Lucca da Silva Santos, kes sündis 24. augustil 2011.

Neymar on [[Kristlus|kristlane]].

Väljaspool jalgpalliväljakut peetakse teda üheks kuulsamaks sportlaseks. ''Sportspro'' nimetas ta 2012. ja 2013. aastal maailma kõige paremini turustatavaks sportlaseks ja ''ESPN'' valis ta 2016. aastal kuulsuse poolest maailma neljandaks sportlaseks.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;DEn6U&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/player/132948/neymar|pealkiri=Neymar da Silva Santos Júnior|väljaanne=ESPN|vaadatud=15. oktoobril 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;urou5&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/neymar-jr|pealkiri=Neymar|väljaanne=FC Barcelona|vaadatud=15. oktoobril 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rDqPl&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/sport/2016/aug/20/brazil-germany-rio-2016-mens-football-olympic-final-match-report |pealkiri=Neymar the shootout hero blasts Brazil to Olympic football gold against Germany|väljaanne=The Guardian|aeg=21. august 2016|vaadatud=9. detsembril 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wtj68&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.goal.com/en-us/news/174/uefa-champions-league/2016/11/23/29825892/neymar-equals-champions-league-assists-record|pealkiri=Neymar equals Champions League assists record|väljaanne=GOAL.com|aeg=23. november 2016|vaadatud=9. detsembril 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PFNpG&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/oct/19/barcelona-manchester-city-champions-league-match-report-messi?CMP=share_btn_tw|pealkiri=Lionel Messi hat-trick sends Barcelona waltzing past Manchester City|väljaanne=The Guardian|aeg=19. oktoober 2016|vaadatud=20. oktoobril 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LeGn5&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://int.soccerway.com/players/neymar-da-silva-santos-junior/102697//|pealkiri=Neymar da Silva Santos Junior|väljaanne=Soccerway|vaadatud=15. oktoobril 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B6Eke&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.national-football-teams.com/player/39625/Neymar.html|pealkiri=Neymar|väljaanne=National Football Teams|vaadatud=15. oktoobril 2016}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DPJdc&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://sport.postimees.ee/4038555/barcelona-tegi-meistrite-liigas-ajalugu-ja-joudis-raske-lahingu-jaerel-veerandfinaali?_ga=1.220760536.1909121661.1489768001|pealkiri=Barcelona tegi Meistrite liigas ajalugu ja jõudis raske lahingu järel veerandfinaali|väljaanne=Postimees|aeg=8. märts 2017|vaadatud=17. märtsil 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BRlq7&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://sport.postimees.ee/4066885/messita-manginud-barcelona-ei-paasenud-tagumise-otsa-meeskonna-vastu-puhta-varavaga|pealkiri=Messita mänginud Barcelona ei pääsenud tagumise otsa meeskonna vastu puhta väravaga|väljaanne=Postimees|aeg=3. aprill 2017|vaadatud=3. aprillil 2017}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://twitter.com/neymarjr Neymar Twitteris]
* [https://www.instagram.com/neymarjr/ Neymar Instagramis]
* [https://www.facebook.com/neymarjr/?fref=ts Neymar Facebookis]
* {{imdb}}

{{FIFA World Cup 2014 Brasiilia koondis}}
{{FIFA World Cup 2018 Brasiilia koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Brasiilia koondis}}

{{JÄRJESTA:Neymar}}
[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Santos FC mängijad]]
[[Kategooria:FC Barcelona mängijad]]
[[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]]
[[Kategooria:La Liga mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>lxjd3qyhasl0jsduurx867grcttcbuu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Surnud 2012</title>
    <ns>0</ns>
    <id>268935</id>
    <revision>
      <id>7158751</id>
      <parentid>7142198</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:13:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Märts */</comment>
      <origin>7158751</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="59280" sha1="fgyjdzddfdopkticymltdq5nyypimn5" xml:space="preserve">&lt;small&gt;&lt;/small&gt;''Sellel leheküljel on loetletud [[2012]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi.
{{Surnud|2012}}

==Jaanuar==
* [[1. jaanuar]] – [[Kiro Gligorov]], Makedoonia esimene president (94)
* 1. jaanuar – [[Bob Anderson]], inglise vehkleja ja filmivõitluste koreograaf (89) 
* 1. jaanuar – [[Frank Horwell]], Briti kergejõustikutreener (84)
* 1. jaanuar – [[Marcelle Narbonne]], Prantsusmaa ja Euroopa vanim inimene (113)
* [[2. jaanuar]] – [[Abdelfattah Amor]], Tuneesia õigusteadlane, 2003–2005 ÜRO Inimõiguste Komisjoni president (68)
* 2. jaanuar – [[Ivan Călin]], Moldaavia NSV ja Moldova poliitik (76)
* 2. jaanuar – [[Gordon Hirabayashi]], USA sotsioloog ja USA jaapanlaste õiguste aktivist (93)
* 2. jaanuar – [[Margus Joonas]], Eesti ettevõtja ja munitsipaalpoliitik (46)
* 2. jaanuar – [[Anatoli Kolessov]], NSV Liidu maadleja, olümpiavõitja (1964) ja maailmameister (1962–1965) (73)
* 2. jaanuar – [[Johannes Piiper (füsioloog)|Johannes Piiper]], eesti füsioloog (87)
* [[3. jaanuar]] – [[Sergei Oštšepkov]], NSV Liidu aerutaja, olümpiavõitja (1964) ja maailmameister (1958) (77)
* 3. jaanuar – [[Juri Stepanov]], vene keeleteadlane ja semiootik (81)
* 3. jaanuar – [[Vicar]], Tšiili koomiksikunstnik (77)
* [[4. jaanuar]] – [[Xaver Unsinn]], Saksa FV jäähokimängija ja treener (82)
* 4. jaanuar – [[Rod Robbie]], Kanada arhitekt (83)
* [[5. jaanuar]] – [[Frederica Sagor Maas]], USA näitekirjanik ja stsenarist (111)
* 5. jaanuar – [[Arnold Pukk]], eesti agronoom ja rodoloog (81)
* 5. jaanuar – [[Aleksandr Sizonenko]], NSV Liidu korvpallur, 1990. aastal maailma pikim inimene (52)
* [[6. jaanuar]] – [[Roger Boisjoly]], USA kosmoseinsener, kes ennustas Challengeri katastroofi (73)
* 6. jaanuar – [[Heldur Vaabel]], eesti orkestrijuht ja muusikapedagoog (83)
* [[7. jaanuar]] – [[Vladimir Koslov]], eesti majandusteadlane (83)
* [[8. jaanuar]] – [[Franz Dorfer]], Austria poksija 1975 (61)
* 8. jaanuar – [[Gunnar Dyrberg]], Taani vastupanuliikumise Holger Danske juht (90)
* 8. jaanuar – [[Karl Kivastik]], eesti treener (90)
* [[9. jaanuar]] – [[Malam Bacai Sanhá]], Guinea-Bissau president (64)
* 9. jaanuar – [[Ants Viidalepp]], Eesti maalikunstnik (91)
* [[10. jaanuar]] – [[Erich Loit]], eesti vioolamängija (83)
* 10. jaanuar – [[Takao Sakurai]], Jaapani poksija (70)
* [[11. jaanuar]] – [[John Madin]], inglise arhitekt (87)
* [[12. jaanuar]] – [[Charles H. Price II]], USA ettevõtja ja diplomaat (80)
* 12. jaanuar – [[Reginald Hill]], Briti kirjanik (75)
* 12. jaanuar – [[Henno-Jüri Tigane]], eesti puidurestauraator (69)
* 12. jaanuar – [[Jaan Unt]], eesti tõlkija ja kirjandusteadlane (64)
* 12. jaanuar – [[Kalju Enniko]], eesti luuletaja (59)
* [[13. jaanuar]] – [[Rauf Denktaş]], Küprose jurist ja poliitik, Põhja-Küprose Vabariigi president (87)
* 13. jaanuar – [[Richard Threlkeld]], USA ajakirjanik (74)
* [[14. jaanuar]] – [[Lasse Kolstad]], norra näitleja (90)
* 14. jaanuar – [[Txillardegi]], baski keeleteadlane, kirjanik ja poliitik (82)
* 14. jaanuar – [[August Undusk]], eesti pedagoogikateadlane (80)
* 14. jaanuar – [[Dan Evins]], USA ettevõtja, restorani- ja kaupluseketi [[Cracker Barrel]] asutaja (76)
* [[15. jaanuar]] – [[Manuel Fraga Iribarne]], Hispaania poliitik, viimane elusolev [[Francisco Franco]] valitsuse minister (89)
* 15. jaanuar – [[Pavel Reifman]], Eesti kirjandusteadlane (88)
* 15. jaanuar – [[Eduard Ivanov]], vene hokimängija (73)
* 15. jaanuar – [[Jevgeni Ginzburg]], NSV Liidu ja Venemaa filmirežissöör (66)
* 15. jaanuar – [[Mika Ahola]], soome motosportlane (37)
* [[16. jaanuar]] – [[Haljand Uuemõis]], eesti tehnikateadlane (83)
* 16. jaanuar – [[Valentin (Russantsov)]], Venemaa Õigeusu Autonoomse Kiriku eestseisja, Suzdali ja Vladimiri metropoliit (72)
* 16. jaanuar – [[Květoslav Chvatík]], tšehhi filosoof ja kirjandusteadlane
* [[17. jaanuar]] – [[Johnny Otis]], USA muusik ja helilooja (90)
* 17. jaanuar – [[Piet Römer]], hollandi näitleja (83)
* 17. jaanuar – [[Kari Lagerspetz]], soome bioloog (80)
* 17. jaanuar – [[Vilja Volens]], eesti klaasikunstnik (67)
* [[18. jaanuar]] – [[Jevgeni Žarikov]], vene näitleja (70)
* 18. jaanuar – [[Andres Kokk]], eesti muusik ja orkestrant (41)
* [[19. jaanuar]] – [[Uno Meikas]], eesti arst ja tervishoiutegelane (80)
* 19. jaanuar – [[Rudi van Dantzig]], hollandi koreograaf (78)
* 19. jaanuar – [[Winston Riley]], Jamaica muusik (65)
* 19. jaanuar – [[Peter Åslin]], rootsi hokimängija (49)
* 19. jaanuar – [[Sarah Burke]], Kanada vigursuusataja (29)
* [[20. jaanuar]] – [[Leida Levald]], eesti näitleja ja telerežissöör (97)
* 20. jaanuar – [[Etta James]], USA laulja (73)
* 20. jaanuar – [[Jiří Raška]], tšehhi suusahüppaja (70)
* 20. jaanuar – [[Philip Vannatter]], USA politseiuurija (70)
* [[21. jaanuar]] – [[Vincenzo Consolo]], itaalia kirjanik (78)
* [[22. jaanuar]] – [[Joe Paterno]], USA jalgpallitreener (85)
* 22. jaanuar – [[Erlen Pomeranets]], Ukraina/Iisraeli kabetaja (78)
* [[23. jaanuar]] – [[Linda Pobul]], eesti keemik (91)
* 23. jaanuar – [[Uno Järvela]], Eesti koorijuht ja muusikapedagoog, soomepoiss (85)
* 23. jaanuar – [[Charla Krupp]], USA moeajakirjanik (58)
* 23. jaanuar – [[Bingham Ray]], USA filmiprodutsent (57)
* [[24. jaanuar]] – [[Sukumar Azhikode]], India kirjanik ja kirjandusteadlane (85)
* 24. jaanuar – [[Theódoros Angelópoulos]], kreeka filmilavastaja (76)
* 24. jaanuar – [[James Farentino]], USA filminäitleja (73)
* 24. jaanuar – [[Carl Weissner]], saksa kirjanik ja tõlkija (71)
* [[25. jaanuar]] – [[Paavo Berglund]], soome dirigent (82)
* [[26. jaanuar]] – [[Roberto Mieres]], Argentina autovõidusõitja (87)
* 26. jaanuar – [[Clare Fischer]], USA muusik (83)
* 26. jaanuar – [[Ian Abercrombie]], inglise filminäitleja (77)
* [[27. jaanuar]] – [[Aleksei Denissov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, viimane Eestis elanud Nõukogude Liidu kangelane (93)
* 27. jaanuar – [[Ludvig Raudsepp]], eesti botaanik (89)
* 27. jaanuar – [[István Rózsavölgyi]], ungari jooksja (82)
* [[29. jaanuar]] – [[Oscar Luigi Scalfaro]], Itaalia poliitik (93)
* 29. jaanuar – [[Camilla Williams]], USA ooperilaulja (92)
* 29. jaanuar – [[Karin Aasma]], eesti kunstiajaloolane (85)
* 29. jaanuar – [[Oskar Priilinn]], eesti bioloog (85)
* 29. jaanuar – [[Aloizs Blonskis]], Läti politseikindral (78)
* 29. jaanuar – [[Jaan Kivisilla]], eesti geoloog (70)
* 29. jaanuar – [[François Migault]], prantsuse autovõidusõitja (67)
* [[31. jaanuar]] – [[Dorothea Tanning]], USA kunstnik, skulptor ja kirjanik (101)
* 31. jaanuar – [[Olaf-Mihkel Klaassen]], eesti ajaloolane (82)
* 31. jaanuar – [[Peet-Henn Kingisepp]], eesti füsioloog (75)

==Veebruar==
* [[1. veebruar]] – [[Angelo Dundee]], USA poksitreener (90)
* 1. veebruar – [[Wisława Szymborska]], poola luuletaja (88)
* 1. veebruar – [[Ingolf Mork]], Norra suusahüppaja (64)
* 1. veebruar – [[Mike Kelley]], USA kunstnik (57)
* [[2. veebruar]] – [[Valli Helde]], eesti tõlkija (86)
* 2. veebruar – [[Hiie Lätte]], eesti muusikapedagoog (76)
* [[3. veebruar]] – [[Maria Orutalu]], eesti pikaealine (108)
* 3. veebruar – [[Mart Port]], eesti arhitekt (90)
* 3. veebruar – [[Ben Gazzara]], USA näitleja (81)
* 3. veebruar – [[Zalman King]], USA filmilavastaja (69)
* 3. veebruar – [[Lembit Sossi]], eesti füüsik (68)
* [[4. veebruar]] – [[Florence Green]], viimane teadaolev esimese maailmasõja veteran (110)
* 4. veebruar – [[Toivo Tomson (võrkpallur)|Toivo Tomson]], eesti võrkpallur (77)
* 4. veebruar – [[István Csurka]], ungari ajakirjanik ja poliitik (77)
* 4. veebruar – [[Mike deGruy]], USA dokumentalist (59)
* 4. veebruar – [[Andrew Wight]], Austraalia stsenarist ja produtsent (51)
* [[6. veebruar]] – [[Antoni Tàpies]], katalaani kunstnik (88)
* 6. veebruar – [[Janice E. Voss]], USA astronaut (55)
* [[7. veebruar]] – [[Jüri Männiste]], eesti arstiteadlane ja kirurg (73)
* [[8. veebruar]] – [[Luis Alberto Spinetta]], Argentina muusik (62)
* [[9. veebruar]] – [[John Hick]], Briti religioonifilosoof ja teoloog (90)
* 9. veebruar – [[Maria Thun]], Saksa biodünaamilise põllumajanduse edendaja (89) 
* 9. veebruar – [[Jill Kinmont Boothe]], USA mäesuusataja (75)
* 9. veebruar – [[Patricia Stephens Due]], USA kodanikuõiguste liikumise aktivist (72)
* [[10. veebruar]] – [[Jeffrey Zaslow]], USA ajakirjanik (53)
* 10. veebruar – [[Ivan Pravilov]], ukraina jäähokitreener (48)
* [[11. veebruar]] – [[Sergei Kolossov]], Nõukogude Liidu filmilavastaja (90)
* 11. veebruar – [[Konrad Kikas]], eesti raamatukogundustegelane (84)
* 11. veebruar – [[Whitney Houston]], USA laulja ja näitleja (48)
* [[12. veebruar]] – [[John Severin]], USA koomiksikunstnik (90)
* 12. veebruar – [[David Kelly]], iiri näitleja (82)
* [[13. veebruar]] – [[Lev Tšurilov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (86)
* 13. veebruar – [[Leta Peer]], Šveitsi kunstnik ja fotokunstnik (47)
* [[14. veebruar]] – [[Leida Sibul]], eesti laulja (91)
* 14. veebruar – [[Dory Previn]], USA laulja ja luuletaja (86)
* 14. veebruar – [[Tonmi Lillman]], soome muusik (38)
* [[15. veebruar]] – [[Zelda Kaplan]], USA seltskonnategelane (94)
* 15. veebruar – [[Jevgeni Taškov]], vene filmilavastaja (85)
* [[16. veebruar]] – [[Baddeley Devesi]], Saalomoni Saarte esimene kindralkuberner 1978–1988 (70)
* 16. veebruar – [[John Macionis]], Leedu päritolu USA ujuja 1936 (95)
* 16. veebruar – [[Tiiu Sild]], eesti molekulaarbioloog, teaduskeskuse Ahhaa looja (53)
* [[17. veebruar]] – [[Robert Carr]], Suurbritannia poliitik, siseminister 1972–1974 (95)
* 17. veebruar – [[Tatjana Golikova (baleriin)|Tatjana Golikova]], vene baleriin (66)
* 17. veebruar – [[Kurt Lehovec]], Tšehhi päritolu USA leiutaja, leiutas p-n-siirde isolatsiooni (93)
* 17. veebruar – [[Ulric Neisser]], Saksa päritolu USA psühholoog (83)
* 17. veebruar – [[Frank Sanders]], USA hokimängija 1972 (62)
* [[18. veebruar]] – [[Roald Aas]], norra kiiruisutaja, olümpiavõitja 1960 (83)
* 18. veebruar – [[George Brizan]], Grenada peaminister 1995 (69)
* 18. veebruar – [[Miles Jackson-Lipkin]], esimene Hongkongi kohtunik, kes kohtus süüdi mõisteti (87)
* [[19. veebruar]] – [[Renato Dulbecco]], Itaalia viroloog, Nobeli meditsiiniauhinna laureaat 1975 (97)
* 19. veebruar – [[Steve Kordek]], USA ettevõtja, pinballi mänguautomaadi leiutaja (100)
* 19. veebruar – [[Ruth Barcan Marcus]], USA loogik (90)
* 19. veebruar – [[Stasys Stonkus]], leedu korvpallur (80)
* 19. veebruar – [[Vitali Vorotnikov]], NSV Liidu poliitik, VNFSV ÜN presiidiumi esimees 1988–1990 (87)
* [[20. veebruar]] – [[Richard Boyd]], ameerika filosoof (78) 
* 20. veebruar – [[Aksel Treimann]], Eesti ärijuht, poliitik (68)
* [[21. veebruar]] – [[Barney Rosset]], USA kirjastaja (89)
* 21. veebruar – [[Yusuf Kurçenli]], türgi filmilavastaja (65)
* [[22. veebruar]] – [[Ljudmila Kassatkina]], vene teatri- ja filminäitleja (86)
* 22. veebruar – [[Dmitri Nabokov]], USA ooperilaulja, [[Vladimir Nabokov]]i poeg (77)
* 22. veebruar – [[Marie Colvin]], USA ajakirjanik (56)
* [[23. veebruar]] – [[Stella Nardari-Vecchiato]], itaalia ülipikaealine (113)
* 23. veebruar – [[Grigori Kossõhh]], NSV Liidu laskur, olümpiavõitja (1968) (78)
* [[24. veebruar]] – [[Jan Berenstain]], USA kirjanik ja raamatukunstnik (88)
* 24. veebruar – [[Theodore Mann]], USA teatrilavastaja ja -produtsent (87)
* 24. veebruar – [[Red Holloway]], USA džässmuusik (84)
* [[25. veebruar]] – [[Lynn Compton]], USA sõjakangelane ja jurist (90)
* 25. veebruar – [[Erland Josephson]], rootsi teatri- ja filminäitleja, lavastaja (88) 
* 25. veebruar – [[Maurice André]], prantsuse trompetist (78)
* [[26. veebruar]] – [[Tasoltan Bassijev]], NSV Liidu füüsik (65)
* 26. veebruar – [[Trayvon Martin]], USA tapmisohver (17)
* [[27. veebruar]] – [[Armand Penverne]], Prantsusmaa jalgpallur 1958 (85)
* [[28. veebruar]] – [[Jaime Graça]], Portugali jalgpallur 1966 (70)
* 28. veebruar – [[Teodor Šumovski]], vene orientalist ja arabist, esimese poeetilise venekeelse koraanitõlke autor (99)
* 28. veebruar – [[William Hamilton]], USA teoloog, arvas, et jumal on surnud (87)
* 28. veebruar – [[Evi Leppik]], eesti sõudetreener (77)
* [[29. veebruar]] – [[Davy Jones]], Briti laulja ja näitleja, ansambli [[The Monkees]] laulja (66)

==Märts==
* [[1. märts]] – [[Fathulla Jameel]], Maldiivide poliitik, välisminister 1978–2005 (69)
* 1. märts – [[Lucio Dalla]], itaalia laulja (68)
* [[2. märts]] – [[Eduard Blossfeldt]], eesti võrkpallur ja treener (93)
* 2. märts – [[James Wilson]], USA politoloog (80)
* 2. märts – [[Vera Dujunova]], NSV Liidu võrkpallur, olümpiavõitja (1968, 1972) (66)
* [[3. märts]] – [[Ralph McQuarrie]], USA illustraator ja kujundaja (82)
* 3. märts – [[Dave Charnley]], Briti poksija (76)
* 3. märts – [[Eduard Zarembo]], NSV Liidu jalgpallur (74)
* [[4. märts]] – [[Shmuel Tankus]], Iisraeli sõjaväelane, mereväe juhataja 1954–1960 (97)
* 4. märts – [[Joan Taylor]], USA näitleja (82)
* [[5. märts]] – [[Robert B. Sherman]], USA laulukirjutaja (86)
* 5. märts – [[Pavel Šalnov]], vene näitleja (85)
* 5. märts – [[Philip Madoc]], kõmri näitleja (77)
* [[6. märts]] – [[Felix Kadarik]], eesti õigeusu vaimulik (88)
* 6. märts – [[Marquitos]], Hispaania jalgpallur (78)
* 6. märts – [[Francisco Xavier do Amaral]], Ida-Timori esimene president 9 päeva jooksul 1975 (75)
* [[7. märts]] – [[Félicien Marceau]], prantsuse kirjanik (98)
* 7. märts – [[Włodzimierz Smolarek]], poola jalgpallur (54)
* 7. märts – [[Ramaz Urušadze]], gruusia jalgpallur (72)
* [[8. märts]] – [[Simin Daneshvar]], Iraani esimene naiskirjanik (90)
* 8. märts – [[Charlie Hoag]], USA korvpallur, olümpiavõitja (1952) (81)
* [[9. märts]] – [[Karl Velts]], Eesti sõjaveteranide keskorganisatsiooni juht (94)
* [[10. märts]] – [[Jean Giraud]], prantsuse koomiksikunstnik (73)
* 10. märts – [[Julio César González]], Mehhiko poksija, poolraskekaalu maailmameister 2003–2004 (35)
* 10. märts – [[Nikolai Plavjuk]] – Ukraina viimase eksiilvalitsuse juht (86)
* 10. märts – [[Frank Sherwood Rowland]], USA keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (84)
* [[11. märts]] – [[Henry Adefope]], Nigeeria poliitik (85)
* 11. märts – [[Hans Helms]], juudi rahvusest Saksa kirjanik ja sotsiaalteadlane (79)
* [[12. märts]] – [[Timo Konietzka]], saksa jalgpallur ja treener (73)
* 12. märts – [[Michael Hossack]], USA muusik (65)
* [[13. märts]] – [[Ljudmila Šagalova]], Nõukogude Liidu ja Venemaa näitleja (88)
* 13. märts – [[Lassi Nummi]], soome kirjanik ja tõlkija (83)
* 13. märts – [[Michel Duchaussoy]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (73)
* [[14. märts]] – [[Ċensu Tabone]], Malta poliitik (98)
* 14. märts – [[Pierre Schoendoerffer]], prantsuse filmilavastaja (83)
* [[15. märts]] – [[Jean-Marie Souriau]], prantsuse matemaatik (89)
* [[16. märts]] – [[Toivo Rännäli]], soome maalikunstnik (90)
* [[17. märts]] – [[Liidia Tuulse]], eesti luuletaja (99) 
* 17. märts – [[Ivan Demjanjuk]], ukraina sõjakurjategija (91)
* 17. märts – [[Elmina Otsman]], Eesti NSV esimene kutseline naismehhanisaator ja töökangelane (87)
* 17. märts – [[Shenouda III]], [[kopti kirik]]u pea, Aleksandria paavst (88)
* 17. märts – [[Chaleo Yoovidhya]], tai ettevõtja, energiajoogi [[Red Bull]] looja (üle 80)
* [[18. märts]] – [[George Tupou V]], Tonga kuningas (63)
* [[19. märts]] – [[Ulu Grosbard]], Belgia päritolu USA filmilavastaja (83)
* 19. märts – [[Heikki Talving]], eesti ajakirjanik (61)
* [[20. märts]] – [[Bernard Zadi Zaourou]], Elevandiluuranniku kirjanik ja poliitik (73)
* [[21. märts]] – [[Bruno Giacometti]], Šveitsi arhitekt (104)
* 21. märts – [[Tonino Guerra]], itaalia kirjanik ja filmistsenarist (92)
* 21. märts – [[Elem Treier]], eesti kirjandusteadlane (84)
* 21. märts – [[Claude Duneton]], prantsuse kirjanik, publitsist, tõlkija ja näitleja (76)
* [[22. märts]] – [[David Waltz]], USA arvutiteadlane, tehisintellekti arendaja (68)
* 22. märts – [[Mohammed Merah]], Prantsuse islamiäärmuslane ja sarimõrvar (23)
* [[23. märts]] – [[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]], Somaalia poliitik (77)
* 23. märts – [[Vello Kala]], eesti tehnikaajakirjanik (59)
* [[24. märts]] – [[Vigor Bovolenta]], itaalia võrkpallur (37)
* [[25. märts]] – [[Juhan Veel]], eesti ühiskonnategelane (72)
* 25. märts – [[Antonio Tabucchi]], itaalia kirjanik, tõlkija ja portugali filoloog (68)
* [[27. märts]] – [[Warren Stevens]], USA näitleja (92)
* 27. märts – [[Adrienne Rich]], USA luuletaja (82)
* 27. märts – [[Mihhail Belikov]], NSV Liidu ja Ukraina filmilavastaja (72)
* [[28. märts]] – [[Aleksandr Arutjunjan]], armeenia helilooja (91)
* 28. märts – [[Earl Scruggs]], USA ''bluegrass''-muusik (88)
* 28. märts – [[Harry Crews]], USA kirjanik (76)
* 28. märts – [[Eduard Šteinberg]], juudi rahvusest Venemaa kunstnik, avangardist (75)
* [[29. märts]] – [[Thompson Clarke]], USA filosoof (84)
* [[30. märts]] – [[Leonid Šebaršin]], Nõukogude julgeolekutöötaja (77)
* 30. märts – [[Viktor Kossitškin]], vene kiiruisutaja (74)
* [[31. märts]] – [[Jüri Vene]], eesti koolijuht ja õpetaja (80)
* 31. märts – [[Omar Calabrese]], itaalia semiootik (62)

==Aprill==
* [[1. aprill]] – [[Leila Denmark]], USA arst ja ülipikaealine (114)
* 1. aprill – [[Lionel Bowen]], Austraalia poliitik 1983–1990 (89)
* 1. aprill – [[Miguel de la Madrid]], Mehhiko poliitik, riigi president 1982–1988 (77)
* 1. aprill – [[Giorgio Chinaglia]], itaalia jalgpallur (65)
* [[2. aprill]] – [[Elizabeth Catlett]], USA skulptor ja graafik (96)
* 2. aprill – [[Fatma Neslişah]], viimane Osmanite riigis sündinud Osmanite sultanliku perekonna liige (91)
* [[3. aprill]] – [[Xenia Stad-de Jong]], hollandi kergejõustiklane, olümpiavõitja (1948) (90)
* 3. aprill – [[Jaan Kruusvall]], eesti kirjanik (71)
* [[4. aprill]] – [[Nikolai Krassovski]], vene matemaatik (87)
* 4. aprill – [[Gábor Bereczki]], Ungari fennougrist ja tõlkija (84)
* 4. aprill – [[Claude Miller]], prantsuse filmilavastaja ja -stsenarist (70)
* 4. aprill – [[Hallar Lind]], eesti ajakirjanik (61)
* [[5. aprill]] – [[Pedro Bartolomé Benoit]], Dominikaani Vabariigi poliitik (91)
* 5. aprill – [[Bingu wa Mutharika]], Malawi poliitik, riigi president 2004–2012 (78)
* 5. aprill – [[Ferdinand Alexander Porsche]], saksa disainer (76)
* 5. aprill – [[Barney McKenna]], iiri muusik, ansambli The Dubliners asutajaliige (72)
* 5. aprill – [[Andrei Novikov (näitleja)|Andrei Novikov]], vene näitleja (32)
* [[6. aprill]] – [[Reed Whittemore]], USA luuletaja (92)
* 6. aprill – [[Thomas Kinkade]], USA maalikunstnik (54)
* [[7. aprill]] – [[Mike Wallace]], USA ajakirjanik (93)
* 7. aprill – [[Igor Rogatšov (diplomaat)|Igor Rogatšov]], NSV Liidu ja Venemaa diplomaat ning poliitik (80)
* 7. aprill – [[Tiit Kiken]], eesti kitarrist (64)
* 7. aprill – [[Steven Kanumba]], Tansaania filminäitleja ja -režissöör (28)
* [[8. aprill]] – [[Ivan Oliger]], vene zooloog (102)
* 8. aprill – [[George Wilberforce Kakoma]], Uganda helilooja (89)
* 8. aprill – [[Anatoli Ravikovitš]], juudi päritolu Venemaa näitleja (75)
* [[9. aprill]] – [[Boriss Parõgin]], Nõukogude ja Venemaa sotsiaalpsühholoog (81)
* 9. aprill – [[Ivan Nagel]], juudi päritolu Saksamaa teatrijuht (80)
* 9. aprill – [[Mark Lenzi]], USA vettehüppaja ja treener (43)
* [[10. aprill]] – [[Barbara Buchholz]], saksa muusik ja helilooja (52)
* [[11. aprill]] – [[Ahmed Ben Bella]], Alžeeria poliitik (93)
* 11. aprill – [[Teet Kallasvee]], Eesti poliitik (46)
* [[12. aprill]] – [[Vladimir Astapovski]], vene jalgpallur (65)
* [[13. aprill]] – [[Inge Bråten]], Norra suusatreener (63)
* [[14. aprill]] – [[Émile Bouchard]], Kanada jäähokimängija (92)
* 14. aprill – [[Malle Agabuš]], eesti kujunduskunstnik (63)
* 14. aprill – [[Piermario Morosini]], itaalia jalgpallur (25)
* [[15. aprill]] – [[Aleksander Porohovštšikov]], vene näitleja ja filmilavastaja (73)
* 15. aprill – [[Murray Rose]], Austraalia ujuja, olümpiavõitja (1956, 1960) (73)
* 15. aprill – [[Jenny Olsson]], rootsi murdmaasuusataja (32)
* [[16. aprill]] – [[Arnold Mærsk Mc-Kinney Møller]], Taani laevandusmagnaat ja filantroop, Loksa aukodanik (98)
* 16. aprill – [[George Kunda]], Sambia poliitik, asepresident 2008–2011 (56)
* [[17. aprill]] – [[Leila Berg]], Briti lastekirjanik ja ajakirjanik (94)
* 17. aprill – [[Karl Martinson]], eesti ajaloolane (84)
* 17. aprill – [[Almasbei Ktšatš]], Abhaasia poliitik (53)
* 17. aprill – [[Toomas Taimla]], eesti näitleja (47)
* [[18. aprill]] – [[Cora Hansen]], Kanada ülipikaealine (113)
* 18. aprill – [[Dick Clark]], USA raadio- ja teleajakirjanik (82)
* [[19. aprill]] – [[Leopold David de Rothschild]], Briti pangandustegelane ja filantroop (84)
* 19. aprill – [[Uno Anton]], eesti poliitik ja majandijuht (70)
* 19. aprill – [[Valeri Vassiljev]], vene jäähokimängija (62)
* [[20. aprill]] – [[Bert Weedon]], inglise kitarrist ja helilooja (91) 
* 20. aprill – [[Peter Carsten]], saksa näitleja (83)
* 20. aprill – [[Kimmo Kaivanto]], soome skulptor (79)
* 20. aprill – [[Mario Arturo Acosta Chaparro]], Mehhiko sõjaväelane (70)
* [[21. aprill]] – [[Leonid Menaker]], Venemaa filmilavastaja (82)
* 21. aprill – [[Charles Colson]], USA poliitik ja evangelist, president [[Richard Nixon]]i erinõunik [[Watergate'i skandaal]]i ajal (80)
* [[22. aprill]] – [[Bill Granger]], USA kirjanik (70)
* [[23. aprill]] – [[Lillemor Arvidsson]], Rootsi poliitik ja ametiühingutegelane (68)
* 23. aprill – [[Thomas Marth]], USA saksofonimängija (33)
* [[24. aprill]] – [[Erast Parmasto]], eesti mükoloog (83)
* [[26. aprill]] – [[Helga Kõrge]], eesti klaasikunstnik (85)
* 26. aprill – [[Terry Spinks]], Suurbritannia poksija (74)
* [[27. aprill]] – [[Akivo Lenzner]], eesti arst ja mikrobioloog (85)
* 27. aprill – [[David Weiss]], Šveitsi kunstnik (65)
* 27. aprill – [[Tiit Veeber]], eesti ettevõtja (63)
* 27. aprill – [[František Procházka]], tšehhi jäähokimängija (50)
* [[28. aprill]] – [[Matilde Camus]], hispaania luuletaja (92)
* 28. aprill – [[Vilma Raudsepp]], eesti loomakasvatusteadlane (86)
* 28. aprill – [[Sven-Allan Sagris]], eesti õpetaja (83)
* 28. aprill – [[Ervin Zádor]], Ungari vesipallur (76)
* [[30. aprill]] – [[Benzion Netanyahu]], Iisraeli ajaloolane (102) 
* 30. aprill – [[Tomás Borge]], Nicaragua poliitik (81)
* 30. aprill – [[Alexander Dale Oen]], norra ujuja (26)

== Mai ==

* [[1. mai]] – [[Viktoras Petkus]], leedu vabadusvõitleja (83)
* [[3. mai]] – [[Jorge Illueca]], Panama poliitik ja diplomaat (93)
* 3. mai – [[Silvia Laidla]], eesti näitleja (84)
* [[4. mai]] – [[Valter Aasmäe]], eesti majandusteadlane ja riigiametnik (80)
* 4. mai – [[Adam Yauch]], USA muusik (ansambli [[Beastie Boys]] asutajaid) ja filmilavastaja (47)
* [[5. mai]] – [[Carl Johan Bernadotte]], rootsi krahv, kuningas [[Carl XVI Gustaf]]i onu (95)
* 5. mai – [[Laine Mesikäpp]], eesti näitleja ja leelotaja (95)
* 5. mai – [[Kadri Gross]], eesti naistearst, [[Tartu Ülikool]]i emeriitprofessor (87)
* 5. mai – [[Aatos Erkko]], soome kirjastaja (79)
* [[6. mai]] – [[Jean Laplanche]], prantsuse psühhoanalüütik (87)
* [[7. mai]] – [[Silvia Oja]], eesti treener ja õppejõud (88)
* [[8. mai]] – [[Roman Totenberg]], Poola päritolu USA viiuldaja (101)
* 8. mai – [[Maurice Sendak]], USA lastekirjanik ja illustraator (83)
* [[9. mai]] – [[Vidal Sassoon]], Briti juuksur (84)
* 9. mai – [[Rein Zobel]], eesti arhitekt ja arhitektuuriajaloolane (84)
* [[10. mai]] – [[Pekka Marjamäki]], soome hokimängija (64)
* 10. mai – [[Günther Kaufmann]], saksa filminäitleja (64)
* [[12. mai]] – [[Paul Cyr]], Kanada jäähokimängija (48)
* [[13. mai]] – [[Donald Dunn]], USA muusik ja muusikaprodutsent (70)
* 13. mai – [[Lee Richardson]], Briti motovõidusõitja (33)
* [[15. mai]] – [[Carlos Fuentes]], Mehhiko kirjanik (83)
* [[16. mai]] – [[Andrei Mõlnikov]], vene maalikunstnik (93)
* 16. mai – [[James Abdnor]], USA poliitik (89)
* [[17. mai]] – [[Herbert Breslin]], USA päritolu muusikaagent, [[Luciano Pavarotti]] mänedžer (87)
* 17. mai – [[Jon Istad]], norra laskesuusataja (74)
* 17. mai – [[Warda Al-Jazairia]], Alžeeria laulja (72)
* 17. mai – [[Donna Summer]], USA laulja (63)
* [[18. mai]] – [[Dietrich Fischer-Dieskau]], saksa laulja (86)
* [[19. mai]] – [[Bob Boozer]], USA korvpallur (75)
* [[20. mai]] – [[Eugene Polley]], USA insener, teleri kaugjuhtimispuldi leiutaja (96)
* 20. mai – [[Svenn Stray]], Norra poliitik (90)
* 20. mai – [[Robin Gibb]], Briti muusik (62)
* 20. mai – [[‘Abd al-Bāsiţ al-Miqraḩī]], Liibüa terrorist (60)
* [[21. mai]] – [[Otis Clark]], USA pikaealine, näitlejate [[Charlie Chaplin]]i, [[Joan Crawford]]i ja [[Clark Gable]]'i teener (109)
* 21. mai – [[Constantine (Buggan)|Constantine]], õigeusu metropoliit, USA Ukraina Õigeusu Kiriku eestseisja (75)
* [[22. mai]] – [[Aleksei Vanin]], vene näitleja (87)
* [[24. mai]] – [[Klaas Carel Faber]], hollandi päritolu Saksa sõjakurjategija (90)
* [[25. mai]] – [[Edoardo Mangiarotti]], itaalia vehkleja, neljakordne olümpiavõitja (93)
* 25. mai – [[Laine Toomsalu]], eesti õpetaja (80)
* [[26. mai]] – [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (74)
* 26. mai – [[Vello Orumets]], eesti laulja (70)
* 26. mai – [[Johnny Tapia]], USA poksija (45)
* 26. mai – [[Topi Koistinen]], soome pesapallimängija (19)
* [[27. mai]] – [[Zita Kabátová]], tšehhi näitleja (99)
* 27. mai – [[Friedrich Hirzebruch]], saksa matemaatik (84)
* [[28. mai]] – [[Stig Erik Örjan Ohlsson]], [[Tartu Ülikool]]i rootsi keele professor (72)
* 28. mai – [[Juri Susloparov]], NSV Liidu jalgpallur (53)
* [[29. mai]] – [[Kaneto Shindō]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (100)
* 29. mai – [[Martin Kutman]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (83)
* 29. mai – [[Mark Minkov]], juudi rahvusest Venemaa helilooja (67)
* [[30. mai]] – [[Andrew Huxley]], Briti füsioloog ja biofüüsik (94)

==Juuni==

* [[1. juuni]] – [[Kiira Kahn]], eesti raadioajakirjanik (80)
* [[2. juuni]] – [[Edgar Selberg]] oli eesti raadioajakirjanik (82)
* 2. juuni – [[Richard Dawson]], inglise päritolu USA näitleja ja telesaatejuht (79)
* 2. juuni – [[Kathryn Joosten]], USA näitleja (72)
* [[3. juuni]] – [[Brian Talboys]], Uus-Meremaa poliitik (90)
* [[4. juuni]] – [[Eduard Hill]], Venemaa laulja (77)
* [[5. juuni]] – [[Ray Bradbury]], USA ulmekirjanik (91)
* 5. juuni – [[Avo Keerend]], eesti graafik (91)
* [[6. juuni]] – [[Lesley Brown]], Briti naine, kes sünnitas 1978. aastal esimese [[viljastamine katseklaasis|katseklaasis viljastatud]] lapse (64)
* 6. juuni – [[Vladimir Krutov]], NSV Liidu hokimängija (52)
* 6. juuni – [[Chätrin Bagala]], Eesti filminäitleja (44)
* [[7. juuni]] – [[Phillip Tobias]], LAVi paleoantropoloog (86)
* 7. juuni – [[Hubert Veldermann]], eesti raadioajakirjanik (82)
* [[10. juuni]] – [[Georges Mathieu]], prantsuse kunstnik (91)
* 10. juuni – [[Piero Bellugi]], itaalia dirigent (87)
* 10. juuni – [[George Saitoti]], Keenia poliitik (66)
* 10. juuni – [[Judy Freudberg]], USA telestsenarist, telesarja &quot;Sesame Street&quot; üks autoreid (62)
* 10. juuni – [[Joshua Orwa Ojode]], Keenia poliitik (53)
* [[11. juuni]] – [[Ann Rutherford]], USA näitleja (94)
* 11. juuni – [[Alex Milits]], Rootsi eesti ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija (80)
* 11. juuni – [[Teófilo Stevenson]], Kuuba poksija (60)
* [[12. juuni]] – [[Elinor Ostrom]], USA majandusteadlane (78)
* [[13. juuni]] – [[Roger Garaudy]], prantsuse filosoof, kirjanik ja poliitik (98)
* [[14. juuni]] – [[Bob Chappuis]], USA endine jalgpallur (89)
* [[15. juuni]] – [[Günther Domenig]], Austria arhitekt (77)
* [[16. juuni]] – [[Nils Karlsson]], rootsi suusataja (94)
* 16. juuni – [[Dan Dorfman]], USA rahandusajakirjanik (81)
* 16. juuni – [[Nāyīf ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kroonprints ja siseminister (78)
* 16. juuni – [[Hans Sissas]], eesti memuaarikirjanik, [[Eesti Ema monument|Eesti Ema monumendi]] idee autor (78)
* 16. juuni – [[Susan Tyrrell]], USA filminäitleja (67)
* [[17. juuni]] – [[Raivo Järvi]], Eesti kunstnik ja poliitik (57)
* 17. juuni – [[Rodney King]], USA rassivägivalla ohver, kelle juhtum põhjustas 1991. aasta Los Angelese rassirahutused (47)
* [[18. juuni]] – [[Victor Spinetti]], Briti näitleja (82)
* 18. juuni – [[Tom Maynard]], Suurbritannia (Walesi) kriketimängija (23)
* [[19. juuni]] – [[Walter Haefner]], šveitsi päritolu iiri multimiljonär (101)
* 19. juuni – [[Gerhard Kallmann]], USA arhitekt (97)
* [[20. juuni]] – [[Heinrich IV (Reußi prints)|Heinrich IV]], Reußi vürstliku perekonna pea ja titulaarne Reußi vürst (92)
* 20. juuni – [[LeRoy Neiman]], USA kunstnik (91)
* 20. juuni – [[Aldona Vederaitė]], Leedu näitleja ja lavastaja (88)
* 20. juuni – [[Andrew Sarris]], USA filmikriitik (83)
* [[21. juuni]] – [[Anna Schwartz]], USA majandusteadlane (96)
* 21. juuni – [[Pieter Bergsma]], Hollandi kabetaja (85)
* 21. juuni – [[Ramas Šengelia]], Gruusia jalgpallur (55)
* [[24. juuni]] – [[Gu Chaohao]], hiina matemaatik (87)
* 24. juuni – [[Heino Kruus]], eesti endine korvpallur ja treener (86) 
* 24. juuni – [[Ene-Liis Velberg]], eesti ilmatark (70)
* [[26. juuni]] – [[Sverker Åström]], Rootsi poliitik (96)
* 26. juuni – [[Nora Ephron]], USA filmilavastaja (71)
* [[27. juuni]] – [[Don Grady]], USA laulja ja näitleja (68)
* 27. juuni – [[Iurie Miterev]], Moldova jalgpallur (37)
* [[28. juuni]] – [[Robert Sabatier]], prantsuse kirjanik (88)
* 28. juuni – [[Ivan Karp]], USA kunstikaupmees (86)
* [[30. juuni]] – [[Yits'ẖak Shamir]], Iisraeli peaminister (97)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Evelyn Lear]], USA ooperilaulja (86)
* 1. juuli – [[Alan Poindexter]], USA astronaut (50)
* [[3. juuli]] – [[Andy Griffith]], USA näitleja, teleprodutsent ja laulja (86)
* [[4. juuli]] – [[Eric Sykes]], Briti koomik, stsenarist ja lavastaja (89)
* [[5. juuli]] – [[Gerrit Komrij]], hollandi kirjanik ja tõlkija (68)
* 5. juuli – [[Kalev Kalkun]], eesti tõlkija (63)
* 5. juuli – [[Mart Vardja]], Ahja vallavanem (58)
* 5. juuli – [[Brita (amuuri tiiger)|Brita]], Tallinna Loomaaia emane amuuri tiiger (11)
* [[7. juuli]] – [[Leon Schlumpf]], Šveitsi poliitik, liidupresident 1984. aastal (87)
* [[8. juuli]] – [[Ernest Borgnine]], USA filminäitleja (95)
* [[9. juuli]] – [[Isuzu Yamada]], jaapani näitlejanna (95)
* [[10. juuli]] – [[Eva Rausing]], USA ettevõtja (48)
* [[11. juuli]] – [[Donald Sobol]], USA ajakirjanik ja lastekirjanik (87)
* 11. juuli – [[Marvin Traub]], USA ettevõtja (87)
* [[12. juuli]] – [[Dara Singh]], India maadleja ja filminäitleja (83)
* [[13. juuli]] – [[Ginny Tyler]], USA näitleja (86)
* 13. juuli – [[Richard Zanuck]], USA filmiprodutsent (77)
* 13. juuli – [[Jerzy Kulej]], Poola poliitik ja endine poksija (71)
* [[14. juuli]] – [[Sixten Jernberg]], rootsi suusataja (83)
* [[15. juuli]] – [[Celeste Holm]], USA näitleja (95)
* [[16. juuli]] – [[Kitty Wells]], USA kantrilaulja (92)
* 16. juuli – [[Stephen Covey]], USA juhtimiskonsultant (79)
* 16. juuli – [[Jon Lord]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (71)
* [[17. juuli]] – [[Raimund Hagelberg]], eesti majandusteadlane, akadeemik (85)
* [[18. juuli]] – [[Jean François-Poncet]], Prantsuse poliitik, 1978–1981 välisminister (83)
* 18. juuli – [[Günther Maleuda]], Saksa DV riigitegelane ja Saksa poliitik (81)
* 18. juuli – [[Hassan Turkmani]], Süüria poliitik (77)
* 18. juuli – [[Rajesh Khanna]], India filminäitleja (69)
* 18. juuli – [[Daoud Rajiha]], Süüria kaitseminister (65)
* 18. juuli – [[Assef Shawkat]], Süüria asekaitseminister (62)
* [[19. juuli]] – [[Omar Suleiman]], Egiptuse poliitik (76)
* 19. juuli – [[Tom Davis]], USA koomik ja kirjanik (59)
* 19. juuli – [[Valiulla Jakupov]], Tatarstani asemufti (48)
* [[20. juuli]] – [[Alastair Burnet]], Briti ajakirjanik (84)
* 20. juuli – [[Hisham Ikhtiar]], Süüria luurejuht (71)
* 20. juuli – [[Ivar Puura]], eesti paleontoloog (51)
* [[21. juuli]] – [[Andrzej Łapicki]], poola filminäitleja ja teatripedagoog (87)
* 21. juuli – [[Susanne Lothar]], saksa filminäitleja (51)
* [[22. juuli]] – [[Bogdan Stupka]], Ukraina teatri- ja filminäitleja (70)
* 22. juuli – [[Oswaldo Payá]], Kuuba dissident (60)
* [[23. juuli]] – [[Maria Emanuel]], Saksi kuningliku perekonna pea (86)
* 23. juuli – [[John Treloar]], Austraalia jooksja (84)
* 23. juuli – [[Seppo Liitsola]], soome jäähokimängija ja treener (79)
* 23. juuli – [[Margaret Mahy]], Uus-Meremaa laste- ja noorsookirjanik (76)
* 23. juuli – [[Sally Ride]], USA astrofüüsik ja astronaut (61)
* [[24. juuli]] – [[Chad Everett]], USA filminäitleja (76)
* 24. juuli – [[Sherman Hemsley]], USA filminäitleja (74)
* 24. juuli – [[John Atta Mills]], Ghana poliitik, 2009–2012 Ghana president (68)
*24. juuli – [[Aina Haljaste]], eesti eripedagoog (42)
* [[26. juuli]] – [[James D. Watkins]], USA mereväelane ja poliitik, 1989–1993 energeetikaminister (85)
* 26. juuli – [[Franz West]], Austria kunstnik (65)
* 26. juuli – [[Mary Tamm]], eesti päritolu Briti näitleja (62)
* [[27. juuli]] – [[Carl-Ludwig Wagner]], Saksamaa poliitik, 1988–1991 Rheinland-Pfalzi peaminister (82)
* 27. juuli – [[Geoffrey Hughes]], Briti näitleja (68)
* 27. juuli – [[Madis Õunapuu]], eesti maadleja, sumomaadleja ja sumokohtunik (43)
* [[29. juuli]] – [[James Mellaart]], Briti arheoloog (87)
* 29. juuli – [[Adam Cullen (kunstnik)|Adam Cullen]], Austraalia maalikunstnik (46)
* [[30. juuli]] – [[Niina Aršas]], eesti raamatukogundustegelane ja bibliograaf (80)
* 30. juuli – [[Maeve Binchy]], iiri kirjanik (72)
* [[31. juuli]] – [[Jevgeni Pasternak]], vene-juudi kirjandusteadlane, kirjanik [[Boriss Pasternak]]i poeg (88)
* 31. juuli – [[Gore Vidal]], USA kirjanik ja poliitikakommentaator (86)
* 31. juuli – [[Tony Sly]], USA laulja ja kitarrist (41)

== August ==
* [[1. august]] – [[Aldo Maldera]], itaalia jalgpallur (58)
* [[2. august]] – [[John Keegan]], Briti sõjaajaloolane (78)
* 2. august – [[Mihaela Ursuleasa]], rumeenia pianist (33)
* [[3. august]] – [[Paul McCracken]], USA majandusteadlane (96)
* [[4. august]] – [[Metin Erksan]], türgi filmilavastaja (83)
* 4. august – [[Virgo Tulit]], eesti laulja (32)
* [[5. august]] – [[Kirk Urso]], USA jalgpallur (22)
* [[6. august]] – [[Bernard Lovell]], Briti astronoom (98)
* 6. august – [[Robert Hughes]], austraalia kunstikriitik ja ajaloolane (74)
* 6. august – [[Marvin Hamlisch]], USA helilooja ja dirigent (68)
* 6. august – [[Dan Roundfield]], USA korvpallur (59)
* [[7. august]] – [[Judith Crist]], USA filmikriitik (90)
* 7. august – [[Mart Keersalu]], eesti poksija ja treener (71)
* [[8. august]] – [[Kurt Maetzig]], saksa filmilavastaja (101)
* 8. august – [[Jaan Tänavots]], eesti botaanik (77) 
* [[9. august]] – [[Mel Stuart]], USA filmilavastaja (83)
* 9. august – [[Pjotr Fomenko]], vene teatrilavastaja (80)
* 9. august – [[Heino Müller]], eesti metallikunstnik (76)
* [[10. august]] – [[Irving Fein]], USA filmi- ja teleprodutsent (101)
* 10. august – [[Madeleine Leininger]], Ameerika Ühendriikide õendusteoreetik (87)
* 10. august – [[Ardu Treinbuk]], eesti kirikabetaja (76)
* [[11. august]] – [[Henning Moritzen]], taani näitleja (84)
* [[12. august]] – [[Olaf Kuuli]], eesti ajaloolane (82)
* [[13. august]] – [[Helen Gurley Brown]], USA ettevõtja ja ajakirjanik (90)
* [[14. august]] – [[Svetozar Gligorić]], serbia maletaja (89)
* 14. august – [[Sergei Kapitsa]], vene füüsik ja ajakirjanik (84)
* 14. august – [[Eduard Võrk]], eesti jalgpallitreener (61)
* [[15. august]] – [[Harry Harrison]], USA ulmekirjanik (87)
* 15. august – [[Müşfik Kenter]], türgi näitleja (80)
* [[16. august]] – [[William Windom]], USA filminäitleja (88)
* 16. august – [[Paulos (Etioopia patriarh)|Paulos]], Etioopia õigeusu kiriku patriarh aastast 1992 kuni surmani (76)
* [[17. august]] – [[Victor Poor]], USA insener, mikrokiibi kaasleiutaja (79)
* [[18. august]] – [[Scott McKenzie]], USA muusik (73)
* 18. august – [[Jesse Robredo]], Filipiinide poliitik (54)
* [[19. august]] – [[Ilo Aarmann]], eesti arhitekt (89)
* 19. august – [[Miloslav Petrusek]], tšehhi sotsioloog (76)
* 19. august – [[Tony Scott]], Suurbritannia filmilavastaja (68)
* [[20. august]] – [[Dom Mintoff]], Malta poliitik, 1955–1958 ja 1971–1984 peaminister (96)
* 20. august – [[Phyllis Diller]], USA näitleja (95)
* 20. august – [[Meles Zenawi]], Etioopia poliitik, 1995–2012 peaminister (57)
* 20. august – [[Urmas Oja]], eesti ajakirjanik (30)
* [[21. august]] – [[Cornelis Geurtz]], Hollandi ülipikaealine, riigi vanim inimene (110)
* 21. august – [[Veljo Ranniku]], eesti looduskaitsja (78)
* 21. august – [[William Paul Thurston]], USA matemaatik (65)
* [[22. august]] – [[Nikolai Kormašov]], Eesti maalikunstnik (82)
* [[23. august]] – [[Jerry Nelson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (78)
* 23. august – [[James Fogle]], USA kirjanik ja kurjategija (75)
* 23. august – [[Enn Uusen]], eesti majandusteadlane (71)
* [[24. august]] – [[Pauli Ellefsen]], Fääri saarte poliitik, 1981–1985 peaminister (76)
* [[25. august]] – [[Neil Armstrong]], USA astronaut (82)
* [[26. august]] – [[Krzysztof Wilmanski]], poola füüsik (72)
* [[27. august]] – [[Geli Koržev]], vene maalikunstnik (87)
* 27. august – [[Malcolm Browne]], USA ajakirjanik ja fotograaf, 1964. aasta [[Pulitzeri preemia]] laureaat (81)
* [[28. august]] – [[Alfred Schmidt (filosoof)|Alfred Schmidt]], saksa filosoof (81)
* [[29. august]] – [[Paule Bronzini]], prantsuse ülipikaealine, Prantsusmaa vanim inimene (112)
* 29. august – [[Elmar Kaar]], eesti bioloog (84) 
* 29. august – [[Sergei Ovtšinnikov]], vene võrkpallitreener (43)
* [[30. august]] – [[Jacek Sempoliński]], poola maalikunstnik ja kunstikriitik (85)
* 30. august – [[Igor Kvaša]], vene näitleja (79)
* 30. august – [[Kaupo Elberg]], eesti entomoloog (77)
* 30. august – [[Cornel Todea]], rumeenia teatri- ja filmilavastaja (76)
* [[31. august]] – [[Melva Radcliffe]], USA ülipikaealine (111)
* 31. august – [[Sergei Sokolov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, Nõukogude Liidu marssal (101)
* 31. august – [[Aleksandr Jefimov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, lennuväemarssal (89)
* 31. august – [[Carlo Maria Martini]], Itaalia kardinal (85)
* 31. august – [[Norbert Walter]], saksa majandusteadlane (67)

== September ==

* [[1. september]] – [[Hal David]], USA luuletaja (91)
* 1. september – [[Smarck Michel]], Haiti poliitik, 1994–1995 peaminister (75)
* 1. september – [[William Petzäll]], Rootsi poliitik (24)
* [[2. september]] – [[Emmanuel Nunes]], portugali helilooja (71)
* 2. september – [[Taimi Piin-Aaspõllu]], eesti lihhenoloog (61)
* [[3. september]] – [[Sun Myung Moon]], korea usujuht, [[Ühinemiskirik]]u looja (92)
* 3. september – [[Michael Clarke Duncan]], USA filminäitleja (54)
* [[4. september]] – [[Ian Parrott]], Briti helilooja (96)
* [[5. september]] – [[Christian Marin]], prantsuse filminäitleja (83)
* 5. september – [[Aleksander Loit (arstiteadlane)|Aleksander Loit]], eesti-vene päritolu arstiteadlane (80)
* 5. september – [[Joe South]], USA laulja ja kitarrist (72)
* 5. september – [[Viktorija Fjodorova]], vene näitleja (66)
* [[6. september]] – [[Jerome Horwitz]], USA keemik, vähi- ja HIV-ravi üks pioneere (93)
* 6. september – [[Art Modell]], USA ettevõtja ja spordiettevõtja (87)
* 6. september – [[Jake Eberts]], Kanada filmiprodutsent (71)
* 6. september – [[Rita Loel]], eesti ajakirjanik ja naiskodukaitsja (45)
* [[7. september]] – [[Francisco Fernández]], hispaania ülipikaealine, Hispaania ja Euroopa vanim mees (111)
* 7. september – [[Ilmar Heinsoo]], eestluse hoidja Kanadas (89)
* [[8. september]] – [[Aleksandr Beljavski]], vene teatri- ja filminäitleja (80)
* 8. september – [[Mārtiņš Roze]], läti poliitik (47)
* [[9. september]] – [[Verghese Kurien]], India insener ja ettevõtja (90)
* [[10. september]] – [[John Moffatt]], inglise näitleja ja näitekirjanik (89)
* 10. september – [[Lance LeGault]], USA filminäitleja (75)
* 10. september – [[Tadahiro Matsushita]], Jaapani poliitik (73)
* [[11. september]] – [[Irving Reed]], USA matemaatik ja insener (88)
* 11. september – [[Tibor Csernai]], ungari jalgpallur (73)
* 11. september – [[Christopher Stevens]], USA diplomaat (52)
* [[12. september]] – [[Kame Nakamura]], jaapani ülipikaealine (114)
* 12. september – [[Radoslav Brzobohatý]], tšehhi näitleja (79)
* 12. september – [[Arkadi Dragomoštšenko]], vene luuletaja (66)
* [[13. september]] – [[Otto Stich]], Šveitsi poliitik, kahekordne liidupresident (85)
* 13. september – [[Griffith Edwards]], Briti psühhiaater, sõltuvusravi üks pioneere (83)
* [[14. september]] – [[Louis Simpson]], USA luuletaja (89)
* 14. september – [[András Szente]], ungari kanuusõitja (72)
* [[15. september]] – [[Arthur Magugu]], Keenia poliitik (78)
* [[16. september]] – [[Friedrich Zimmermann]], Saksamaa poliitik (87)
* 16. september – [[John Ingle]], USA näitleja (84)
* 16. september – [[Ragnhild Lorentzen (Norra printsess)|Ragnhild Alexandra Lorentzen]], Norra printsess (82)
* [[17. september]] – [[Édouard Leclerc]], prantsuse ettevõtja, omanimelise kauplusteketi asutaja (85)
* [[18. september]] – [[Santiago Carrillo]], Hispaania poliitik (97)
* 18. september – [[Voldemar Pahkla]], eesti näitleja (92)
* 18. september – [[Haim Hefer]], juudi kirjanik (86)
* 18. september – [[Romulus Vulpescu]], Rumeenia kirjanik ja poliitik (79)
* [[19. september]] – [[Bettye Lane]], USA fotoajakirjanik (82)
* [[20. september]] – [[Tereska Torres]], juudi päritolu Prantsuse kirjanik (92)
* 20. september – [[Enn-Tiit Päärt]], eesti tehnikateadlane ja keemik (82)
* [[21. september]] – [[Yehuda Elkana]], juudi ajaloolane ja teadusfilosoof (78)
* [[22. september]] – [[Jan Hendrik van den Berg]], Hollandi psühhiaater (98)
* 22. september – [[Grigori Frid]], juudi rahvusest Venemaa helilooja (97)
* [[23. september]] – [[Henry Champ]], Kanada ajakirjanik (75)
* 23. september – [[Pavel Gratšov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane, Venemaa poliitik (64)
* [[24. september]] – [[Mikk Tammsoo]], eesti [[jett|jetisportlane]] (26)
* [[25. september]] – [[Andy Williams]], USA laulja (84)
* [[26. september]] – [[Eugene Genovese]], USA ajaloolane (82)
* 26. september – [[Eda Liin]], eesti kunstiteadlane (82)
* 26. september – [[Johnny Lewis]], USA näitleja (28)
* [[27. september]] – [[Ellen Hansen]], eesti tekstiilikunstnik (102)
* 27. september – [[Herbert Lom]], tšehhi päritolu Suurbritannia näitleja (95)
* 27. september – [[Hans Hindpere]], eesti helilooja (84)
* 27. september – [[Aleksandr Gorelik]], vene iluuisutaja (67)
* [[28. september]] – [[Michael O'Hare]], USA näitleja (60)
* [[29. september]] – [[Arthur Ochs Sulzberger]], USA kirjastaja (86)
* 29. september – [[Carlos Büsser]], Argentina admiral, Argentina vägede juhataja [[Falklandi sõda|Falklandi sõjas]] (84)
* 29. september – [[Hebe Camargo]], Brasiilia näitleja ja laulja (83)
* 29. september – [[Hugo Verpoest]], Belgia kabetaja (77)
* 29. september – [[Michael Henry Heim]], Ameerika Ühendriikide tõlkija (69)
* 29. september – [[Enn Seppet]], eesti arstiteadlane (62)
* [[30. september]] – [[Barbara Ann Scott]], Kanada iluuisutaja, olümpiavõitja (1948) (84)
* 30. september – [[Sirje Keva]], eesti nahakunstnik (65)
* 30. september – [[Boris Šprem]], Horvaatia poliitik, 2011–2012 parlamendi esimees (56)

==Oktoober==

* [[1. oktoober]] – [[Eric Hobsbawm]], Briti ajaloolane (95)
* 1. oktoober – [[Heinrich Schultz]], Eesti kultuuritöötaja (88)
* 1. oktoober – [[Moshe Sanbar]], Iisraeli majandusteadlane (86)
* 1. oktoober – [[Dirk Bach]], saksa koomik ja telesaatejuht (51)
* [[2. oktoober]] – [[Nguyễn Chí Thiện]], Vietnami luuletaja ja poliitiline dissident (73)
* 2. oktoober – [[Heino Altosaar]], välis-eesti leiutaja ja vaimulik (93)
* [[3. oktoober]] – [[Robert Christy]], USA füüsik, üks [[Manhattani projekt]]i meeskonna liikmetest (96)
* [[4. oktoober]] – [[Stan Mudenge]], Zimbabwe poliitik (71)
* 4. oktoober – [[Erhard Wunderlich]], saksa käsipallur (55)
* [[5. oktoober]] – [[Eduard Mirzojan]], armeenia helilooja (91)
* 5. oktoober – [[Claude Pinoteau]], prantsuse filmilavastaja ja -produtsent (87)
* [[6. oktoober]] – [[John Jamieson Carswell Smart]], Austraalia filosoof (92)
* 6. oktoober – [[Chadli Bendjedid]], Alžeeria poliitik (83)
* [[7. oktoober]] – [[Heriberto Lazcano Lazcano]], Mehhiko kurjategija, narkokartelli Los Zetas asutaja (37)
* [[8. oktoober]] – [[Eric Lomax]], šoti kirjanik (93)
* 8. oktoober – [[Ken Sansom]], USA näitleja (85)
* 8. oktoober – [[Eduard Volodarski]], vene stsenarist (71)
* [[9. oktoober]] – [[Ken Bartholomew]], USA kiiruisutaja (92)
* 9. oktoober – [[Paddy Roy Bates]], tunnustamata [[Sealand]]i vürstiriigi asutaja ja vürst (91)
* 9. oktoober – [[Luna Alcalay]], Austria pianist ja helilooja (83)
* 9. oktoober – [[Heino Torga]], eesti näitleja ja lavastaja (79)
* 9. oktoober – [[Harris Savides]], USA filmioperaator (55)
* [[10. oktoober]] – [[Oļģerts Kroders]], läti näitleja ja lavastaja (91)
* 10. oktoober – [[Piotr Lenartowicz]], poola filosoof (78)
* 10. oktoober – [[Alex Karras]], USA [[Ameerika jalgpall]]ur ja filminäitleja (77)
* 10. oktoober – [[Harris Savides]], USA filmioperaator (55)
* 10. oktoober – [[Marina Golub]], vene näitleja ja telesaatejuht (54)
* [[11. oktoober]] – [[Maria Richard]], Prantsusmaa ülipikaealine, riigi vanim inimene (111)
* 11. oktoober – [[Hergi Karik]], eesti keemik (82)
* 11. oktoober – [[Helmut Haller]], saksa jalgpallur (73)
* 11. oktoober – [[Frank Alamo]], prantsuse laulja (70)
* [[12. oktoober]] – [[John Garcia]], USA psühholoog (95)
* 12. oktoober – [[Břetislav Pojar]], tšehhi nuku- ja animafilmide lavastaja (89)
* 12. oktoober – [[Erik Moseholm]], Taani džässkontrabassist, helilooja ja ansamblijuht (82)
* [[13. oktoober]] – [[Heiti Haldre]], eesti põllumajandusteadlane ja õppejõud (84)
* 13. oktoober – [[Gary Collins]], USA näitleja ja telesaatejuht (74)
* [[14. oktoober]] – [[Arlen Specter]], USA poliitik (82)
* 14. oktoober – [[Lembit Aadusoo]], eesti tehnikateadlane (80)
* 14. oktoober – [[Kyle Bennett]], USA [[BMX]] jalgrattur, kolmekordne maailmameister (33)
* [[15. oktoober]] – [[Claude Cheysson]], Prantsusmaa poliitik, 1981–1984 välisminister (92)
* 15. oktoober – [[Norodom Sihanouk]], Kambodža endine kuningas (89)
* 15. oktoober – [[Jaagup Alaots]], eesti loomaarstiteadlane ja õppejõud (72)
* 15. oktoober – [[Tarmo Tali]], eesti graafik (65)
* [[16. oktoober]] – [[Hilve Rebane]], eesti kirjandusteadlane (73)
* 16. oktoober – [[Aleksandr Koškin]], vene poksija (53)
* [[17. oktoober]] – [[Émile Allais]], prantsuse mäesuusataja (100)
* 17. oktoober – [[Stanford Ovshinsky]], USA leiutaja (89)
* 17. oktoober – [[Kōji Wakamatsu]], jaapani filmilavastaja (76) 
* 17. oktoober – [[Sylvia Kristel]], hollandi filminäitleja (60)
* [[18. oktoober]] – [[David Ware]], USA džässmuusik, saksofonist (62)
* [[19. oktoober]] – [[Fiorenzo Magni]], itaalia jalgrattur (91)
* 19. oktoober – [[Inge Pehtla]], eesti haljastusarhitekt (89)
* [[20. oktoober]] – [[Donnall Thomas]], USA arstiteadlane, 1990. aasta Nobeli meditsiiniauhinna laureaat (92)
* [[21. oktoober]] – [[George McGovern]], USA poliitik, kandidaat 1972. aasta presidendivalimistel (90)
* 21. oktoober – [[Henn-Jüri Uibopuu]], eesti päritolu austria õigusteadlane, Salzburgi ülikooli audoktor, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige (83)
* 21. oktoober – [[Yash Chopra]], India filmilavastaja ja stsenarist (80)
* [[22. oktoober]] – [[Arthur Jensen]], USA psühholoog (89)
* 22. oktoober – [[Russell Means]], USA indiaanlaste aktivist, poliitik ja näitleja (72)
* [[23. oktoober]] – [[Wilhelm Brasse]], Poola fotograaf, viimane elus olnud [[Oświęcimi koonduslaager|Oświęcimi koonduslaagri]] vang (94)
* [[24. oktoober]] – [[Anita Björk]], rootsi näitleja (89)
* 24. oktoober – [[Jeff Blatnick]], USA maadleja (55)
* [[25. oktoober]] – [[Jacques Barzun]], prantsuse päritolu USA ajaloolane (104)
* [[26. oktoober]] – [[Joža Horvat]], horvaadi kirjanik (97)
* 26. oktoober – [[Natina Reed]], USA näitleja ja laulja (32)
* 26. oktoober – [[Björn Sieber]], Austria mäesuusataja (23)
* [[27. oktoober]] – [[Hans Werner Henze]], saksa helilooja (86)
* 27. oktoober – [[Illar Hallaste]], eesti vaimulik, poliitik, jurist ja ettevõtja (53)
* [[28. oktoober]] – [[Terry Callier]], USA muusik (67)
* [[29. oktoober]] – [[Endel Reinpõld]], eesti skautmaster (86) 
* 29. oktoober – [[Letitia Baldridge]], USA etiketiekspert (86)
* 29. oktoober – [[Pirkko Huurto]], soome tõlkija (86)
* 29. oktoober – [[Albano Harguindeguy]], Argentina kindral (85)
* 29. oktoober – [[J. Bernlef]] (õieti Hendrik Jan Marsman), hollandi kirjanik (75)
* 29. oktoober – [[Mladen Kiselov]], bulgaaria lavastaja (69)
* [[31. oktoober]] – [[Viktor Salmre]], eesti fotograaf (98)
* 31. oktoober – [[Konstantin Võrupajev]], NSV Liidu maadleja (82)
* 31. oktoober – [[Aleksandr Kibrik]], vene keeleteadlane (73)

==November==

* [[1. november]] – [[Agustín García Calvo]], hispaania filosoof, keeleteadlane ja kirjanik (86)
* 1. november – [[Pascual Pérez (pesapallur)|Pascual Pérez]], Dominikaani pesapallur (55)
* [[2. november]] – [[János Rózsás]], ungari kirjanik (86)
* 2. november – [[Milt Campbell]], USA kümnevõistleja, olümpiavõitja (1956) (78)
* [[3. november]] – [[Eugenija Pleškytė]], leedu näitleja (74)
* [[4. november]] – [[David Resnick]], Iisraeli arhitekt ja linnaplaneerija (88)
* 4. november – [[Tarvo Rajasalu]], eesti arst, Tartu Ülikooli õppejõud (43)
* [[5. november]] – [[Elliott Carter]], USA helilooja (103)
* 5. november – [[Leonardo Favio]], Argentina filmilavastaja, näitleja ja laulja (74)
* [[6. november]] – [[Maksim (Bulgaaria patriarh)|Maksim]], Bulgaaria Õigeusu Kiriku patriarh 1971–2012 (98)
* 6. november – [[Clive Dunn]], briti näitleja (92)
* [[7. november]] – [[Beryl Kapaun]], USA ülipikaealine (113)
* 7. november – [[Maimu Laretei Evéquoz]], eesti rahvusest Šveitsi diplomaadiproua ja moelooja (92)
* 7. november – [[Elliott Stein]], USA ajakirjanik ja filmikriitik (83)
* 7. november – [[Aleksandr Berkutov]], vene sõudja, olümpiavõitja (1956, 1960) (80)
* [[8. november]] – [[Nikolai Preiman]], Tartu RSN TK esimees (79)
* [[9. november]] – [[Sergei Nikolski]], vene matemaatik (107)
* 9. november – [[Milan Čič]], Slovakkia jurist ja poliitik, peaminister (1989–1990) (80)
* 9. november – [[Rafael Amos]], Eesti poliitik ja mälumängur (62)
* [[11. november]] – [[Jack Gilbert]], USA luuletaja (87)
* 11. november – [[Rex Hunt]], Briti diplomaat ja koloniaaladministraator, Falklandi saarte kuberner 1980–1985 (86)
* 11. november – [[Uuve Kirso]], eesti keemik (74)
* 11. november – [[Ilja Oleinikov]], vene näitleja (65)
* 11. november – [[Rein Etruk]], Eesti maletaja (74)
* [[12. november]] – [[Willis Whitfield]], USA füüsik ja leiutaja (92)
* 12. november – [[Daniel Stern (psühholoog)|Daniel Stern]], USA psühhiaater ja psühholoog (78)
* 12. november – [[Inara Õun]], Eesti nahakunstnik (70)
* [[13. november]] – [[Will Barnet]], USA maalikunstnik (101)
* [[14. november]] – [[Eha Lättemäe]], eesti luuletaja (90)
* [[15. november]] – [[Josef Kloimstein]], austria sõudja (84)
* 15. november – [[Frode Thingnæs]], norra džässmuusik (72)
* [[16. november]] – [[William Turnbull]], šoti skulptor (90)
* 16. november – [[Ruth Tulving]], eesti kunstnik (81)
* 16. november – [[Juhan Simonson]], eesti vabadusvõitleja (79)
* 16. november – [[Maie Toompere]], eesti nukunäitleja (72)
* [[17. november]] – [[Bal Thackeray]], India poliitik (86)
* [[18. november]] – [[Philip Ledger]], Briti helilooja ja muusikajuht (74)
* 18. november – [[Jelena Ahmõlovskaja]], vene-ameerika maletaja, naiste suurmeister (55)
* [[19. november]] – [[Boriss Strugatski]], vene ulmekirjanik (79)
* 19. november – [[John Hefin]], Briti telerežissöör ja -produtsent (71)
* [[20. november]] – [[Aleksandr Davõdov]], vene animaator (75)
* 20. november – [[Kaspars Astašenko]], läti hokimängija (37)
* [[21. november]] – [[Algirdas Šocikas]], Leedu poksija (84)
* 21. november – [[Deborah Raffin]], USA filminäitleja (59)
* 21. november – [[Arne Otter]], eesti üliõpilasaktivist ja poliitik (39)
* [[22. november]] – [[Jan Trefulka]], tšehhi kirjanik, tõlkija, kirjanduskriitik ja publitsist (83)
* 22. november – [[Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaa]], leedu-eesti pianist ja muusikapedagoog, [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|EMTA]] professor (69)
* 22. november – [[Raivo Tamkivi]], eesti füüsik (59)
* [[23. november]] – [[José Luis Borau]], Hispaania filmilavastaja (83)
* 23. november – [[Larry Hagman]], USA filmi- ja telenäitleja (81)
* 23. november – [[Nelson Prudêncio]], Brasiilia kergejõustiklane, kolmikhüppaja (68)
* [[24. november]] – [[Ilmar Sulg]], arstiteadlane, dr. med, soomepoiss (93)
* 24. november – [[Tony Leblanc]], hispaania näitleja ja režissöör (90)
* 24. november – [[Héctor Camacho]], Puerto Rico poksija (50)
* [[25. november]] – [[Lars Hörmander]], rootsi matemaatik (81)
* [[26. november]] – [[Joseph Murray]], USA arst, esimese neerusiirdamise läbiviija ja 1990. aasta Nobeli meditsiiniauhinna laureaat (93)
* 26. november – [[Kuno Pajula]], eesti luterlik vaimulik, EELK peapiiskop 1987–1994 (88)
* 26. november – [[Veljo Kalep]], eesti insener ja vabadusvõitleja (77)
* 26. november – [[Julius Veselka]], leedu poliitik (69)
* 26. november – [[Juhan Schütz (viiuldaja)|Juhan Schütz]], eesti viiuldaja (65)
* 26. november – [[Katrin Freiman]], eesti nahakunstnik (58)
* [[27. november]] – [[Leenu Siimisker]], eesti kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik (87)
* 27. november – [[Jorma Limmonen]], soome poksija ja spordiajakirjanik (78)
* 27. november – [[Erik Izraelewicz]], juudi päritolu Prantsusmaa ajakirjanik ja meediajuht (58)
* [[28. november]] – [[Franco Ventriglia]], USA ooperilaulja (90)
* 28. november – [[Knut Ahnlund]], rootsi kirjandusteadlane (89)
* 28. november – [[Erkki Vesterinen]], Stockholmi Eesti Maja kohviku Einela kauaaegne juhataja (72)
* [[29. november]] – [[Tatjana Jeremejeva]], vene näitleja (99)
* 29. november – [[Klaus Schütz]], saksa poliitik (86)
* [[30. november]] – [[Inder Kumar Gujral]], India poliitik (92)
* 30. november – [[Lauri Schmidt]], eesti arhitekt (66)

==Detsember==
* [[1. detsember]] – [[Tõnu Ojavee]], eesti illusionist (63)
* [[3. detsember]] – [[Fjodor Hitruk]], vene multifilmide lavastaja (95)
* [[4. detsember]] – [[Besse Cooper]], USA ülipikaealine (116)
* 4. detsember – [[Vassili Belov]], vene kirjanik (80)
* 4. detsember – [[Branislav Milinković]], Serbia diplomaat (52)
* [[5. detsember]] – [[Oscar Niemeyer]], Brasiilia arhitekt (104)
* 5. detsember – [[Ignatios IV]], Antiookia Õigeusu kiriku patriarh (91)
* 5. detsember – [[Dave Brubeck]], USA džässmuusik ja helilooja (91)
* 5. detsember – [[Liane Polberg]], eesti tekstiilikunstnik (81)
* 5. detsember – [[Jevgeni Tšubarov]], vene maalikunstnik, skulptor ja graafik (77)
* [[8. detsember]] – [[Rein Hanson]], eesti ajakirjanik (64)
* [[9. detsember]] – [[Henn Roopalu]], eesti arhitekt (94)
* 9. detsember – [[Toomas-Naatan Lepp]], eesti vaimulik (79)
* 9. detsember – [[Patrick Moore]], inglise astronoom (89)
* 9. detsember – [[Jenni Rivera]], Mehhiko päritolu USA laulja (43)
* [[10. detsember]] – [[Albert Hirschman]], majandusteadlane (97)
*10. detsember – [[Iājuddīn Āhmed]], Bangladeshi poliitik (81)
* [[11. detsember]] – [[Galina Višnevskaja]], vene ooperilaulja (86)
*11. detsember – [[Toomas-Erik Rebane]], eesti füüsik (82)
* [[12. detsember]] – [[Ravi Shankar]], bengali muusik (92)
* [[15. detsember]] – [[Heli Martin]], eesti muusikaõpetaja ja koorijuht (86)
* [[16. detsember]] – [[Valdek Lõuk]], eesti sporditegelane (77)
* [[17. detsember]] – [[Hannes Oja]], eesti ühiskonna- ja kultuuritegelane, luuletaja, kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (93)
* 17. detsember – [[Daniel Inouye]], jaapani päritolu USA poliitik (88)
* [[18. detsember]] – [[Mustafa Ould Salek]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (76)
* [[21. detsember]] – [[Toomas Jõesaar]], eesti laulja (67)
* [[23. detsember]] – [[Frank Dycus]], USA laulukirjutaja (72)
*23. detsember – [[Prits Liblik]], eesti parteitöötaja ja ettevõtja (68)
* [[24. detsember]] – [[Jack Klugman]], USA teatri-, filmi- ja seriaalinäitleja (90)
* 24. detsember – [[Charles Durning]], USA filminäitleja (89)
* 24. detsember – [[Richard Rodney Bennett]], inglise helilooja (76)
* [[25. detsember]] – [[Harald-Adam Velner]], eesti ehitusteadlane, professor (89)
* 25. detsember – [[Othmar Schneider]], Austria mäesuusataja (84)
* [[26. detsember]] – [[Fontella Bass]], USA laulja (72)
* 26. detsember – [[Mati Merimaa]], eesti jurist (69)
* [[27. detsember]] – [[Jorma Kortelainen]], soome suusataja ja sõudja (80)
* 27. detsember – [[Valentin Boreiko]], vene sõudja (79)
* 27. detsember – [[Norman Schwarzkopf]], USA sõjaväelane (78)
* [[29. detsember]] – [[Ants-Vihur Salum]], endine [[Viljandi Kultuuriakadeemia]] õppejõud, endine [[Viljandi Linnavolikogu]] liige (89)
* [[30. detsember]] – [[Rita Levi-Montalcini]], itaalia neuroloog, Nobeli meditsiiniauhinna laureaat (103)
* 30. detsember – [[Carl Woese]], USA mikrobioloog (84)
* 30. detsember – [[Irvine Patnick]], Suurbritannia ettevõtja ja poliitik (83)
* [[31. detsember]] – [[Artur-Mihail Rätsep]], eesti ajakirjanik (94)
* 31. detsember – [[Velta Līne]], läti näitleja (89)
*31. detsember – [[Geert van Dijk]], Hollandi kabetaja (88)
* 31. detsember – [[Edvin Hiedel]], eesti tõlkija (82)

[[Kategooria:2012]]

[[en:Lists of deaths by year#2012]]</text>
      <sha1>fgyjdzddfdopkticymltdq5nyypimn5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raffaeli teoste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>269002</id>
    <revision>
      <id>7158653</id>
      <parentid>7114796</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:42:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Surajr7</username>
        <id>227591</id>
      </contributor>
      <origin>7158653</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26942" sha1="oz9y1l2mk4ure46dxnbtyc48ivo2j8i" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Itaalia]] [[kõrgrenessanss|kõrgrenessansi]] [[maalikunstnik]]ule ja [[arhitekt]]ile [[Raffael]]ile omistatavate teoste loend.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;font-size:95%;border:0px;text-align:left;line-height:150%;&quot;
|-
! width=250px class=&quot;unsortable&quot;| Kujutis
! Pealkiri (variandid)
! Aasta(d)
! width=200px class=&quot;unsortable&quot;| Iseloomustus (mõõdud cm)
! Asukoht
|-
| [[Pilt:Raffaello Madonna col Bambino 1498.jpg|250px]]
| 
: [[Casa Santi madonna]]
|
: u [[1498]]  
|
: [[fresko]], 97 × 67
| 
: [[Casa Santi]], [[Urbino]]
|-
| [[Pilt:Rafael - Bandeira processional.jpg|250px]]
| 
: [[Püha kolmainsuse lipp]] &lt;br /&gt;(parem pool)&lt;ref&gt;Omistatakse Raffaelile – Thoenes, 2005, p. 15&lt;/ref&gt;
|
: [[1499]]–[[1500]]
|
: õlimaal lõuendil, 166 × 94
| 
: [[Città di Castello pinakoteek |Pinacoteca Comunale]], [[Città di Castello]]
|-
| [[Pilt:Rafael - Bandeira processional 2.jpg|250px]]
| 
: [[Püha kolmainsuse lipp]]&lt;br /&gt;(vasem pool)
|
: [[1499]]–[[1500]]
|
: õlimaal lõuendil, 166 × 94
| 
: [[Città di Castello pinakoteek |Pinacoteca Comunale]], [[Città di Castello]]
|-
|[[Pilt:Rafael - ressureicaocristo01.jpg|250px]]
|
: [[Kristuse ülestõusmine]]
|
: [[1499]]–[[1502]] 
|
: õlimaal paneelil, 52 × 44
|
: [[São Paulo kunstimuuseum]], [[São Paulo]]
|-
| [[Pilt:Raffaello Angelo 1 (frammento pala Baronci).jpg|250px]]
|
: [[Baronci altarimaal]]&lt;br /&gt;(fragment; eksisteerib ka teine fragment, 57 x 36 cm, [[Louvre]])
|
: [[1500]]–[[1501]] 
|
: õlimaal puidul 31 × 27  
|
: Tosio Martinengo linnapinakoteek, [[Brescia]]
|-
| [[Pilt:Raffaello Angelo 2 (frammento pala Baronci).jpg|250px]]
|
: [[Baronci altarimaal]]&lt;br /&gt;(fragment)
|
: [[1500]]–[[1501]] 
|
: õlimaal puidul 57 × 36  
|
: [[Louvre]], [[Pariis]]
|-
| [[Pilt:Raffael 021.jpg|250px]]
|
: [[Püha Sebastian]]
|
: [[1501]]–[[1502]] 
|
: õlimaal puidul 43 × 34  
|
: [[Carrara Akadeemia]], [[Bergamo Maaligalerii]]
|-
| [[Pilt:Raffael - Madonna Solly.jpg|250px]]
|
: [[Solly madonna]]
|
: u [[1502]]  
|
: õlimaal puidul 52 × 38  
|
: [[Maaligalerii (Berliin)|Maaligalerii]], [[Berliin]]
|-
| [[Pilt:PalaOddiRaffaello.jpg|250px]]
|
: [[Oddi altarimaal]]
|
: [[1502]]–[[1504]] 
|
: [[tempera]] riidel, 267 × 163  
|
: [[Vatikani muuseumid]], Rooma
|-
| [[Pilt:CrocefissioneRaffaello.jpg|250px]]
|
: [[Ristilöömine (Raffael)|Ristilöömine]]&lt;br /&gt;''Gavari ristilöömine''
|
: [[1502]]–[[1503]] 
|
: õlimaal puidul 280 × 165  
|
: [[Londoni Rahvusgalerii|Rahvusgalerii]], [[London]]

|-
| [[Pilt:Raphaelportraityoungman.jpg|250px]]
|
: [[Mehe portree]] &lt;br /&gt;''Mehe portree'', Borgia Raffaello galerii
|
: [[1502]] 
|
: õlimaal puidul 45 × 31  
|
: [[Borgia galerii]], [[Rooma]]
|-
| [[Pilt:Raffael 024.jpg|250px]]
|
: [[Connestabile madonna]]
|
: [[1502]]–[[1503]] 
|
: tempera lõuendil, 17,5 × 18  
|
: [[Ermitaaž]], [[Peterburi]]
|-
| [[Pilt:Raphael Madonna Pasadena.jpg|250px]]
|
: [[Pasadena madonna]]
|
: [[1503]] 
|
: õlimaal puidul 55 × 45  
|
: [[Norton Simon Museum]], [[Pasadena]], [[California]]
|-
| [[Pilt:Raphael - Portrait of a Man (L.M.).jpg|250px]]
|
: [[Mehe portree]] 
|
: [[1502]]–[[1504]] 
|
: õlimaal puidul 47 × 37  
|
: [[Liechtenstein Museum]], [[Liechtenstein]]
|-
| [[Pilt:Raphael - Saint George Fighting the Dragon.jpg|250px]]
|
: [[Püha Jüri ja draakon]] 
|
: [[1504]] 
|
: õlimaal puidul 31 × 27  
|
: [[Louvre]], [[Pariis]]
|-
| [[Pilt:Raffaello - Spozalizio - Web Gallery of Art.jpg|250px]]
|
: [[Neitsi Maarja kihlus]]
|
: [[1504]] 
|
: õlimaal paneelil, 170 × 118
|
: [[Brera pinakoteek]], [[Milano]]
|-
| [[Pilt:Raphael - Saint George and the Dragon - Google Art Project.jpg|250px]]
|
: [[Püha Miikael ja lohe]]
|
: [[1504]]–[[1505]] 
|
: õlimaal puidul 30 × 26  
|
:[[Louvre]], [[Pariis]]
|-
| [[Pilt:Three Graces.jpg|250px]]
|
: [[Kolm graatsiat]]
|
: [[1504]]–[[1505]] 
|
: õlimaal puidul 17 × 17  
|
: [[Musée Condé]], [[Chantilly]]
|-
| [[Pilt:Raffael 007.jpg|250px]]
|
: [[Rüütli unenägu]]
|
: [[1504]]–[[1505]]
|
: tempera puidul, 17 × 17  
|
: [[Londoni Rahvusgalerii|Rahvusgalerii]], [[London]]
|-
| [[Pilt:Sanzio 00.jpg|250px]]
|
: [[Autoportree (Raffael)|Autoportree]]
|
: [[1504]]–[[1506]] 
|
: õlimaal paneelil, 47,5 × 33
|
: [[Uffizi galerii]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:Madonna and Child Enthroned with Saints.jpg|250px]]
|
: [[Colonna altarimaal]]
|
: [[1504]]–[[1505]] 
|
: tempera ja kuld paneelil, 172,4 × 172,4
|
: [[Metropolitan Museum of Art]], [[New York]]
|-
| [[Pilt:Rafael - Retrato de Pietro Perugino.jpg|250px]]
|
: [[Perugino portree]]
|
: [[1504]] 
|
: tempera puidul, 57 × 42  
|
: [[Uffizi galerii]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:Portrait of Elisabetta Gonzaga, Duchess of Urbino (by Raffaello Sanzio) – Galleria degli Uffizi, Florence FXD.jpg|250px]]
|
: [[Elisabetta Gonzaga portree]]
|
: [[1504]] 
|
: õlimaal puidul 52,9 × 37,4
|
: [[Uffizi galerii]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:IMG 0882 - Perugia - Cappella di San Severo (Raffaello e Perugino) - Foto G. Dall'Orto - 5 ago 2006.jpg|250px]]
|
: [[Kolmainsus (Raffael)|Kolmainsus]]&lt;br /&gt;Ülaosa – Raffael (u 1505),&lt;br /&gt;alaosa – [[Perugino]] ([[1520]])
|
: u [[1505]]  
|
: fresko  
|
: [[San Severo kabel]], [[Pérouse (Itaalia)|Pérouse]]
|-
| [[Pilt:Raphael - Madonna dell Granduca.jpg|250px]]
|
: [[Suurhertsogi madonna]]
|
: [[1505]] 
|
: õlimaal puidul 84 × 55  
|
: [[Pitti palee]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:PalaAnsidei.jpg|250px]]
|
: [[Ansidei altarimaal]] &lt;/br&gt;''Neitsi Maarja lapsega troonil, koos Ristija Johannese ja Myra Püha Nikolausega''
|
: [[1505]] 
|
: õlimaal puidul 274 × 152  
|
: [[Londoni Rahvusgalerii|Rahvusgalerii]], [[London]]
|-
| [[Pilt:Young Man Apple.jpg|250px]]
|
: [[Noormees õunaga]]
|
: [[1505]] 
|
: õlimaal puidul 47 × 35  
|
: [[Uffizi galerii]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:CristoRaffaello.jpg|250px]]
|
: [[Kristuse õnnistus]]
|
: [[1505]] 
|
: õlimaal puidul 30 × 25  
|
: [[Martinengo pinakoteek]], [[Brescia]]
|-
| [[Pilt:Raffael 033.jpg|250px]]
|
: [[Terranuova madonna]]
|
: [[1504]]–[[1505]] 
|
: õlimaal puidul 87 × 87  
|
: [[Gemäldegalerie (Berliin)|Gemäldegalerie]], [[Berliin]]
|-
| [[Pilt:Raffaello, ritratto di maria pia da montefeltro.jpg|250px]]
|
: [[Emilia Pia de Montefeltro portree]]
|
: u [[1504]]–[[1505]] 
|
: õlimaal puidul 58 × 36  
|
: [[Baltimore Museum of Art]], [[Baltimore]]
|-
| [[Pilt:Madonna of the Goldfinch (by Raffaello Sanzio) – Galleria degli Uffizi, Florence.jpg|250px]]
|
: [[Ohakalinnu madonna]]
|
: [[1506]] 
|
: õlimaal puidul 107 × 76  
|
: [[Uffizi galerii]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:Raffaello Sanzio - Pietro Bembo.jpg|250px]]
|
: [[Noormehe portree]]
|
: [[1504]] 
|
: õlimaal puidul 54 × 39  
|
: Kaunite kunstide muuseum, [[Budapest]]
|-
| [[Pilt:Raffael 030.jpg|250px]]
|
: [[Niidu madonna]]&lt;br /&gt;''Aasa madonna'' või&lt;br /&gt; ''Belvedere madonna''
|
: [[1506]] 
|
: õlimaal puidul 113 × 88  
|
: [[Kunstiajaloo muuseum]], [[Austria]]
|-
|[[Pilt:Raffael 017.jpg|250px]]
|
: [[Püha perekond palmiga]]
|
: u [[1506]]  
|
: õlimaal puidul 101,5 × 101,5 kantud lõuendile  
|
: [[Šoti Rahvusgalerii]], [[Edinburgh]]
|-
| [[Pilt:Guidobaldo montefeltro.jpg|250px]]
|
: [[Guidobaldo I de Montefeltro portree]]
|
: [[1506]] 
|
: tempera puidul, 70,5 × 49,9
|
: [[Uffizi galerii]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:Raffael 029.jpg|250px]]
|
: [[Esterhazy madonna]]
|
: [[1508]] 
|
: õlimaal lõuendil, 29 × 21,5
|
: [[Kaunite kunstide muuseum (Budapest)|Kaunite kunstide muuseum]], [[Budapest]]
|-
| [[Pilt:Raffaello Madonna Cowper.jpg|250px]]
|
:[[Cowperi pisimadonna]]
|
: [[1505]]–[[1506]] 
|
: õlimaal lõuendil, 58 × 43
|
: [[National Gallery of Art]], [[Washington]]
|-
| [[Pilt:Raphael - Saint George and the Dragon - Google Art Project.jpg|250px]]
|
: [[Püha Jüri ja draakon (Raffael-Washington)|Püha Jüri ja lohe]]
|
: [[1504]]–[[1506]] 
|
: õlimaal puidul 28,5 × 21,5
|
: [[National Gallery of Art]], [[Washington]]
|-
| [[Pilt:Raphael-LaDonnaGravida(1505-1506).jpg|250px]]
|
: [[Rase naine]]&lt;br /&gt;''Lapseootel naine''
|
: [[1504]]–[[1506]] 
|
: õlimaal puidul 66 × 52  
|
: [[Pitti palee]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:Agnolo Doni's portrait paintings by Raffaello Sanzio.jpg|250px]]
|
: [[Agnolo Doni prtree]]
|
: [[1506]] 
|
: õlimaal puidul 65 × 45  
|
: [[Palatina galerii]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:Ritratto di maddalena strozzi.jpg|250px]]
|
: [[Maddalena Doni portree]]
|
: [[1506]] 
|
: õlimaal puidul 63 × 45  
|
: [[Pitti palee]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:Raphael Madonna of the Pinks.jpg|250px]]
|
: [[Madonna nelkidega]]
|
: [[1506]]–[[1507]] 
|
: õlimaal puidul 28,8 × 22,8
|
: [[Rahvusgalerii]], [[London]]
|-
| [[Pilt:Raffaello Sanzio - Lady with unicorn.jpg|250px]]
|
: [[Daam ükssarvega]]
|
: [[1506]] 
|
: õlimaal puidul 65 × 51  
|
: [[Borghese galerii]], [[Rooma]]
|-
| [[Pilt:Raphael Madonna with Beardless St. Joseph.jpg|250px]]
|
: [[Neitsi Maarja koos lapse ja püha Joosepiga]]
|
: [[1506]] 
|
: tempera lõuendil (kantud paneelile), 72,5 × 56,5  
|
: [[Ermitaaž]], [[Peterburi]]
|-
| [[Pilt:Raffael 020.jpg|250px]]
|
: [[Alexandria Püha Katariina]]
|
: [[1507]] 
|
: õlimaal lõuendil, 72,2 × 55,7
|
: [[Rahvusgalerii]], [[London]]
|-
| [[Pilt:Raffaello Santi - Sacra Famiglia Canigiani (Alte Pinakothek).jpg|250px]]
|
: [[Canigiani Püha perekond]]
|
: [[1507]] 
|
: õlimaal lõuendil, 131 × 107
|
: [[Alte Pinakothek]], [[München]]
|-
| [[Pilt:Raffael 009.jpg|250px]]
|
: [[Kaunitar Jardinière]]
|
: [[1507]] 
|
: õlimaal lõuendil, 122 × 80
|
: [[Louvre]], [[Pariis]]
|-
| [[Pilt:Raffael 004.jpg|250px]]
|
: [[Baglioni altarimaal]] 
|
: [[1507]] 
|
:
|
: üksikud osad on hajutatud
|-
| [[Pilt:Raffael 004.jpg|250px]]
|
: [[Déposition Borghèse]] &lt;br /&gt;[[Baglioni altarimaal]]i keskpannoo
|
: [[1507]] 
|
: õlimaal lõuendil, 184 × 176
|
: [[Borghese galerii]], [[Rooma]]
|-
| [[Pilt:Raphaël_-_La_Madone_de_la_maison_d'Orléans_-_Google_Art_Project.jpg|250px]]
|
:[[Orléansi madonna]]
|
: [[1507]] 
|
: õlimal puidul, 31,7 × 23,3  
|
: [[Musée Condé]], [[Chantilly]]
|-
| [[Pilt:Raffael 015.jpg|250px]]
|
: [[Püha perekond tallega]]
|
: [[1507]] 
|
: õlimaal puidul kantud lõuendile, 29 × 21  
|
: [[Prado muuseum]], [[Madrid]]
|-
| [[Pilt:Raffael 043.jpg|250px]]
|
: [[Tumm]] &lt;br /&gt;&quot;Tumm&quot; või &quot;Noore naise portree&quot;
|
: [[1507]]–[[1508]] 
|
: õlimaal lõuendil, 80 × 60
|
: [[Galleria Nazionale delle Marche]], [[Urbino]]
|-
| [[Pilt:Tempi Madonna by Raffaello Sanzio - Alte Pinakothek - Munich - Germany 2017.jpg|250px]]
|
: [[Neitsi Maarja Tempi]] &lt;br /&gt;''Neitsi Maarja ja laps''
|
: [[1508]] 
|
: õlimaal riidel, 75 × 51  
|
: [[Alte Pinakothek]], [[München]]
|-
| [[Pilt:Madonna Colonna by Rafael - Gemäldegalerie - Berlin - Germany 2017.jpg|250px]]
|
: [[Colonna madonna]]
|
: [[1508]] 
|
: õlimaal lõuendil, 52 × 38
|
: [[Gemäldegalerie (Berliin)|Gemäldegalerie]], [[Berliin]]
|-
| [[Pilt:Raphael Madonna of Loreto.jpg|250px]]
|
: [[Lorette madonna]]&lt;br /&gt;''Madonna looriga'' või ''Looriga madonna''
|
: [[1509]]–[[1510]] 
|
: õlimaal lõuendil, 120 × 90
|
: [[Musée Condé]], [[Chantilly]], Oise, [[Prantsusmaa]]
|-
| [[Pilt:Rafael - Alessandro Farnese.jpg|250px]]
|
: [[Kardinal Alessandro Farnese portree]]
|
: [[1509]]–[[1511]] 
|
: õlimaal puidul 139 × 91  
|
: [[Musée Capodimonte de Naples|Musée Capodimonte]], [[Napoli]]
|-
| [[Pilt:Raffael 078.jpg|250px]]
|
: [[Püha sakramendi arutelu]]
|
: [[1509]]–[[1510]] 
|
: La Signature saali neljas [[fresko]], 139 × 770  
  
|
: [[Vatikani palee]], [[Rooma]]
|-
| [[Pilt:Raffael 058.jpg|250px]]
|
: [[Ateena kool]]
|
: [[1509]]–[[1511]] 
|
:[[fresko]], la Signature saal, 440 × 770  
  
|
: [[Vatikani palee]], [[Rooma]]
|-
| [[Pilt:The Aldobrandini Madonna.jpg|250px]]
|
: [[Aldobrandini madonna]]&lt;br /&gt;''Garvagh' madonna''
|
: [[1510]] 
|
: õlimaal puidul 38,7 × 32,7
  
|
: [[Rahvusgalerii]], [[London]]
|-
| [[Pilt:La Vierge au voile, by Raffaello Sanzio, from C2RMF retouched.jpg|250px]]
|
: [[Neitsi Maarja sinise diadeemiga]]
|
: [[1510]]–[[1511]] 
|
: õlimaal puidul 68 × 44  
  
|
: [[Louvre]], [[Pariis]]
|-
| [[Pilt:Portrait_of_a_Cardinal,_by_Raffael,_from_Prado_in_Google_Earth.jpg|250px]]
|
: [[Kardinali portree]]
|
: [[1510]] 
|
: õlimaal puidul 79 × 61  
  
|
: [[Prado muuseum]], [[Madrid]]
|-
| [[Pilt:Raffael 023.jpg|250px]]
|
: [[Alba madonna]]&lt;br /&gt;''Alba hertsogi madonna''
|
: [[1511]] 
|
: õlimaal lõuendil, 94 × 94
  
|
: [[National Gallery of Art]], [[Washington]]
|-
| [[Pilt:Grande madonna cowper.jpg|250px]]
|
: [[La Grande Madone Cowper]]&lt;br /&gt;''Niccolini madonna''
|
: [[1511]] 
|
: õlimaal lõuendil, 80,7 × 57,5
  
|
: [[National Gallery of Art]], [[Washington]]
|-
| [[Pilt:Raffael 072.jpg|250px]]
|
: [[Parnassos]]
|
: [[1511]] 
|
: fresko, ''salle de la Signature'', ? × 670
|
: [[Vatikani palee]], [[Rooma]]
|-
| [[Pilt:Raffael 054.jpg|250px]]
|
: [[Vertuse kardinalid ja teoloogid]]
|
: [[1511]] 
|
: fresko, ''la Signature saal'', ? × 660
|
: [[Vatikani palee]], [[Rooma]]
|-
| [[Pilt:Raffael - The Prophet Isaiah - 1511-1512.jpg|250px]]
|
: [[Prohvet Jesaja]]
|
: [[1511]]–[[1512]]
|
: fresko, 250 × 155  
|
:[[Sant'Agostino kirik (Rooma)|Sant'Agostino kirik]], [[Rooma]]
|-
| [[Pilt:Raphael Heliodorus.jpg|250px]]
|
: [[Héliodore chassé du temple]]
|
: [[1511]]–[[1512]] 
|
: fresko, ''la Signature saal'', ? × 750
|
: [[Vatikani palee]], [[Rooma]]
|-
| [[Pilt:Pope_Julius_II.jpg|250px]]
|
: [[Paavst Julius II portree]]
|
: [[1511]]–[[1512]] 
|
: õlimaal puidul 108 × 80,7  
|
: [[Rahvusgalerii]], [[London]]
|-
| [[Pilt:MadonnaDiFoligno.jpg|250px]]
|
: [[Foligno Neitsi Maarja]]
|
: [[1511]]–[[1512]] 
|
: õlimaal lõuendil, 320 × 194
|
: [[Vatikani muuseumid]], [[Rooma]]
|-
| [[Pilt:Raffael 012.jpg|250px]]
|
: [[Galatea võit]]
|
: [[1512]] 
|
: fresko, 295 × 224  
|
: [[Villa Farnesina]], [[Rooma]]
|-
| [[Pilt:Workshop_of_Raphael_-_Madonna_of_the_Candelabra_-_Walters_37484.jpg|250px]]
|
: [[Neitsi Maarja kandelaabritega]]
|
: u [[1513]]  
|
: õlimaal paneelil, 65,7 × 64
|
: [[Walters Art Museum]], [[Baltimore]]
|-
| [[Pilt:Raffael 051.jpg|250px]]
|
: [[Sixtuse madonna]]
|
: [[1512]]–[[1514]] 
|
: õlimaal lõuendil, 265 × 196
|
: [[Gemäldegalerie Alte Meister]], [[Dresden]]
|-
| [[Pilt:Raffael 026.jpg|250px]]
|
: [[Neitsi Maarja tooliga]]
|
: [[1513]]–[[1514]] 
|
: õlimaal paneelil, 71 × 71
|
: [[Pitti palee]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:Madonna Impannata.jpg|250px]]
|
: [[Neitsi Maarja de l'Impannata]]
|
: [[1513]]–[[1514]] 
|
: õlimaal puidul 158 × 125  
|
: [[Pitti palee]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:Raffael 027.jpg|250px]]
|
: [[Neitsi Maarja kardinaga]]
|
: [[1514]] 
|
: õlimaal puidul 65,8 × 51,2  
|
: Alte Pinakothek, München
|-
| [[Pilt:Giulio Romano 001.jpg|250px]]
|
: [[L'Incendie de Borgo]]
|
: [[1514]] 
|
: fresko, ''l'Incendie saal'', 268 × 160  
|
: Vatikani muuseumid, Rooma
|-
| [[Pilt:Leoattila-Raphael.jpg|250px]]
|
: [[Leo I Suure ja Attila kohtumine]]
|
: [[1514]] 
|
: fresko, ''Eliodore ruum'', ? × 750  
|
: Vatikani muuseumid, Rooma
|-
| [[Pilt:Deliveranceofstpeter.jpg|250px]]
|
: [[Peetruse päästmine]]
|
: [[1514]] 
|
: fresko, ''Eliodore ruum'', ? × 560  
|
: Vatikani muuseumid, Rooma
|-
| [[Pilt:Massatbolsena.jpg|250px]]
|
: [[Bolsena missa]]
|
: [[1514]] 
|
: fresko, ''Eliodore ruum'', ? × 660  
|
: Vatikani muuseumid, Rooma
|-
| [[Pilt:Raffaello Sanzio - Ritratto di Bindo Altoviti.jpg|250px]]
|
: [[Bindo Altoviti portree]]
|
: [[1512]]–[[1515]]
|
: õlimaal puidul 60 × 44  
|
: National Gallery of Art, [[Washington]]
|-
| [[Pilt:Raphael The Sibyls.jpg|250px]]
|
: [[Sibüllid ja prohvetid]]&lt;br /&gt;''Sibüllid inglitelt juhiseid saamas''&lt;!-- (seules de la main du maître)--&gt;
|
: [[1514]]
|
: fresko, Itaalia 615 × 440  
|
: [[Église Notre-Dame-de-la-Paix]], Rooma
|-
| [[Pilt:Cecilia Raphael.jpg|250px]]
|
: [[Püha Cecilia ekstaas]]
|
: [[1514]]–[[1516]]
|
: õlimaal lõuendil, 238 × 150
|
: [[Pinacothèque nationale (Bologne)|Pinacoteca Nazionale]], [[Bologne]]
|-
| [[Pilt:Baldassare_Castiglione,_by_Raffaello_Sanzio,_from_C2RMF_retouched.jpg|250px]]
|
: [[Baldassare Castiglione portree]]
|
: [[1514]]–[[1515]]
|
: õlimaal lõuendil, 82 × 67
|
: [[Louvre]], [[Pariis]]
|-
| [[Pilt:La velada, por Rafael.jpg|250px]]
|
: [[Daam looriga]]&lt;br /&gt;''Loor''
|
: [[1514]]–[[1515]]
|
: õlimaal lõuendil, 82 × 60,5
|
: [[Pitti palee]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:Inghirami Raphael.jpg|250px]]
|
: [[Tommaso Inghirami portree]]&lt;br /&gt;''Fedra Inghirami''
|
: [[1509]]
|
: õlimaal puidul 91 × 61  
|
: [[Palatina galerii]], [[Pitti palee]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:PalazzoBranconioDellAquila.jpg|250px]]
|
: [[Branconio palee Aquila's]]
|
: u [[1520]] 
|
: Giovan Battista Naldini XVII sajandi gravüür
|
: Kadumaläinud teos
|-
|[[Pilt:V&amp;A - Raphael, The Miraculous Draught of Fishes (1515).jpg|250px]]
| 
: [[Les Cartons de Raffael|La Pêche miraculeuse]]&lt;br /&gt;kartongkate
|
: [[1515]]–[[1516]]
|
: tempera kartongil 319 × 399
| 
: [[Victoria and Albert Museum|Victoria ja Alberti muuseum]], [[London]], [[Royaume-Uni]]
|-
|[[Pilt:V&amp;A - Raphael, Christ's Charge to Peter (1515).jpg|250px]]
|
: '''&quot;Kristus ulatab võtmed Peetrusele&quot;'''&lt;br /&gt;kartongkate
|
: [[1515]]–[[1516]]
|
: tempera kartongil 343 × 532
| 
: Victoria ja Alberti muuseum, London
|-
|[[Pilt:V&amp;A - Raphael, The Healing of the Lame Man (1515).jpg|250px]]
| 
: '''&quot;Lombaka tervendamine&quot;'''&lt;br /&gt;kartongkate
|
: [[1515]]–[[1516]]
|
: tempera kartongil 342 × 536
|
: Victoria ja Alberti muuseum, London
|-
| [[Pilt:V&amp;A - Raphael, The Death of Ananias (1515).jpg|250px]]
| 
: '''&quot;Ananiase surm&quot;'''&lt;br /&gt;kartongkate
|
: [[1515]]–[[1516]]
|
: tempera kartongil 342 × 532
|
: Victoria ja Alberti muuseum, London
|-
| [[Pilt:V&amp;A - Raphael, The Conversion of the Proconsul (1515).jpg|250px]]
|
: '''&quot;La conversion du proconsul&quot;'''&lt;br /&gt;kartongkate
|
: [[1515]]–[[1516]]
|
: tempera kartongil 342 × 446
| 
: Victoria ja Alberti muuseum, London
|-
| [[Pilt:V&amp;A - Raphael, The Sacrifice at Lystra (1515).jpg|O sacrifício em Listra|250px]]
| 
: '''&quot;Ohverdus Lystres&quot;'''&lt;br /&gt;kartongkate
|
: [[1515]]–[[1516]]
|
: tempera kartongil 342 × 542
| 
: Victoria ja Alberti muuseum, London
|-
| [[Pilt:V&amp;A - Raphael, St Paul Preaching in Athens (1515).jpg|250px]]
|
: '''&quot;Pauluse jutlus Ateenas&quot;'''&lt;br /&gt;kartongkate
| 
:[[1515]]–[[1516]]
|
: tempera kartongil 343 × 442
| 
: Victoria ja Alberti muuseum, London
|-
| [[Pilt:Double Raphael.jpg|250px]]
|
: [[Andrea Navagero ja Agostino Beazzano kaksikportree]]
|
: [[1516]]
|
: õlimaal lõuendil, 76 × 107
|
: [[Galerie Doria-Pamphilj]], [[Rooma]]
|-
| [[Pilt:Bernardo Dovizi.jpg|250px]]
|
: [[Kardinal Bibbiena portree]]
|
: [[1516]]
|
: õlimaal lõuendil, 85 × 66,3
|
:[[Galerie Palatine]], [[Pitti palee]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:Regola - S. Eligio degli Orefici.JPG|250px]]
|
: [[Sant'Eligio kullasseppade kirik]]
|
: [[1509]]–[[1575]]
|
:Esialgse Raffaeli kavandi viisid lõpule [[Baldassarre Peruzzi]] ja [[Aristotele da Sangallo]]&lt;!--&lt;ref&gt;D'après le témoignage de Salvestro Peruzzi, Sant'Eligio degli Orefici serait une œuvre de Raffael; l'église a subi des remaniements ultérieurs, mais il est probable que l'idée primitive, une [[croix grecque]] avec coupole, est de l'artiste&lt;/ref&gt;--&gt;
|
: [[Regola (rione de Rome)|Rione Regola]], [[Rooma]]
|-
| [[Pilt:Roma-santa maria del popolo.jpg|250px]]
|
: [[Maailma loomine (Raffael)|Maailma loomine]]
|
: [[1516]]
|
: [[Mosaïque]]  
|
:Dôme,[[Chapelle Chigi]], [[Église Sainte-Marie-du-Peuple]], [[Rooma]]
|-
| [[Pilt:Transfiguration Raphael.jpg|250px]]
|
: [[Noormehe portree]] &lt;ref&gt;Kunstniku surmaajaks (1520) lõpetamata&lt;/ref&gt;
|
: [[1518]]–[[1520]]
|
: õlimaal puidul 405 × 218  
|
:[[Vatikani muuseumid]], [[Rooma]]
|-
| [[Pilt:Raffael 040.jpg|250px]]
|
: [[Paavst Leo X portree]] &lt;ref&gt;Paavst Leo X portree, koos nõbude, kardinalide Giulio de' Medici ja Luigi de' Rossiga.&lt;/ref&gt;
|
: [[1518]]–[[1520]]
|
: õlimaal puidul 154 × 119  
|
:[[Uffizi galerii]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:Christ_Falling_on_the_Way_to_Calvary_-_Raphael.jpg|250px]]
|
: [[Ristikandmine]] &lt;/br&gt;''Minek Kolgatale'', samuti ''Sitsiilia kramp''
|
: [[1516]]–[[1517]]
|
: õlimaal lõuendil, 318 × 229
|
:[[Prado muuseum]], [[Madrid]]
|-
| [[Pilt:Portrait of Lorenzo di Medici.jpg|250px]]
|
: [[Urbino hertsogi Lorenzo de' Medici portree]] 
|
: u [[1510]]–[[1517]] 
|
: õlimaal lõuendil, 97 × 79
|
: Erakogu
|-
| [[Pilt:The Holy Family - Rafael.jpg|250px]]
|
: [[Püha perekond]] 
|
: [[1518]]
|
: õlimaal puidul kantud riidele, 207 × 140  
|
:[[Louvre]], [[Pariis]]
|-
| [[Pilt:Raffael 099.jpg|250px]]
|
: [[Hesekieli nägemus]] 
|
: [[1518]]
|
: õlimaal puidul 40,7 × 29,5
|
:[[Palatina galerii]], [[Pitti palee]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:Le Grand Saint Michel, by Raffaello Sanzio, from C2RMF retouched.jpg|250px]]
|
: [[Püha Miikael hävitab deemoni]] 
|
: [[1518]]
|
: õlimaal puidul kantud riidele, 268 × 160  
|
:[[Louvre]], [[Pariis]]
|-
| [[Pilt:Raffaello Santi - Madonna della Rosa (Prado).jpg|250px]]
|
: [[Neitsi Maarja roosiga]]&lt;br /&gt;''Roosi madonna''&lt;ref&gt;Võimalik kaastöö: [[Giulio Romano]]&lt;/ref&gt;
|
: [[1518]]–[[1520]]
|
: õlimaal puidul kantud riidele, 268 × 160  
|
:[[Prado muuseum]], [[Madrid]]
|-
| [[Pilt:Portrait de l'artiste avec un ami, by Raffaello Sanzio, from C2RMF retouched.jpg|250px]]
|
: [[Autoportree sõbraga]] &lt;br /&gt;''Kaksikportree''
|
: [[1518]]–[[1519]]
|
: õlimaal lõuendil, 99 × 83
|
:[[Louvre]], [[Pariis]]
|-
| [[Pilt:Fornarina.jpg|250px]]
|
: [[La Fornarina]] &lt;br /&gt;''Noore naise portree''
|
: [[1518]]–[[1519]]
|
: õlimaal lõuendil, 85 × 60
|
:[[Galerie nationale d'art ancien (Rooma)|Galerie nationale d'art ancien]], [[Rooma]]
|-
| [[Pilt:Visitation-400.jpg|250px]]
|
: [[Külastus (Raffael)|Külastus]] 
|
: [[1517]]
|
: õlimaal lõuendil, 200 × 145
|
:[[Prado muuseum]], [[Madrid]]
|-
| [[Pilt:Raphael missing.jpg|250px]]
|
: [[Noormehe portree (Raffael perdu)|Noormehe portree]] &lt;ref&gt;Maal kadus 1945. aastal&lt;/ref&gt;
|
: [[1513]]–[[1514]]
|
: õlimaal lõuendil, 72 × 56
|
:[[Czartoryski muuseum]], [[Kraków]] &lt;ref&gt;Raffaeli &quot;Noormehe portree&quot; asus [[Kraków]]i Czartoryski muuseumis, kust see läks [[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal kaduma, võimalik et Saksa sõjaväe käe läbi.&lt;/ref&gt;
|-
| [[Pilt:Rafael_-_La_Madona_de_Bogota.jpg|250px]]
|
: [[Bogota Neitsi]]&lt;!--&lt;br /&gt;(Omistamine)&lt;ref&gt;Le tableau, traditionnellement identifié comme le travail de l'artiste colombien Gregorio Vazquez Arce y Ceballos, était situé dans une collection privée de Bogota en [[1938]] et attribué à Rafael par Santiago Martinez Delgado. Cette hypothèse sur l'acceptation de l'époque tend à être rejeté par la critique contemporaine&lt;/ref&gt;.--&gt;
|
: u [[1517]]–[[1520]] 
|
:  
|
: Erakogu, [[Bogota]]
|-
| [[Pilt:Portrait-of-a-Young-Girl-Raphael.jpg|250px]]
|
: [[Noore naise portree]] 
|
: u [[1520]] 
|
: õlimaal lõuendil, 60 × 44
|
:Musée des beaux-arts, [[Strasbourg]]
|-
| [[Pilt:Raffaello Sanzio - Sacra Famiglia con Rafael, Tobia e San Girolamo, o Vergine del pesce.jpg|250px]]
|
: [[Neitsi Maarja kalaga]] &lt;br /&gt;''Kala madonna''
|
: u [[1513]]–[[1514]] 
|
: õlimaal puidul 215 × 158  
|
: [[Prado muuseum]], [[Madrid]]
|-
| [[Pilt:Raphael - Mackintosh Madonna.JPG|250px]]
|
: [[Mackintosh'i madonna]] &lt;br /&gt;''Torni madonna''
|
: u [[1509]]–[[1511]] 
|
: õlimaal puidul kantud riidele, 78,8 × 64,2
|
: [[Rahvusgalerii]], [[London]]
|-
| [[Pilt:Raffael 100.jpg|250px]]
|
: [[Püha perekond koos Ristija Johannesega]] 
|
: u [[1513]]–[[1514]] 
|
: õlimaal puidul 154,5 × 114  
|
: [[Kunstiajaloo muuseum]], [[Viin]]
|-
| [[Pilt:Raphael - Madonna del Passeggio.jpg|250px]]
|
: [[Promenaadi madonna]]
|
: u [[1516]] 
|
: õlimaal puidul 90 × 63,3
|
: [[Šoti Rahvusgalerii]], [[Edinburgh]]
|-
| [[Pilt:Sainte Jean-Baptiste, by Raffaello Sanzio, from C2RMF retouched.jpg|250px]]
|
: [[Ristija Johannes kõrbes]] 
|
: u [[1516]] 
|
: õlimaal puidul kantud riidele, 135 × 142  
|
: [[Louvre]], [[Pariis]]
|-
| [[Pilt:Atelier de Raphäel - Cérès, dite aussi L'Abondance.jpg|250px]]
|
: [[Cérès]] &lt;br /&gt;''Küllus''
|
: u [[1516]] 
|
: õlimaal puidul 38 × 31  
|
: [[Louvre]], [[Pariis]]
|-
| [[Pilt:Raphael - The visitation.jpg|250px]]
|
: [[Külastus]] 
|
: u [[1517]] 
|
: õlimaal puidul 200 × 145  
|
: [[Prado muuseum]], [[Madrid]]
|-
| [[Pilt:Rafael - São João Batista.jpg|250px]]
|
: [[Ristija Johannes (Raffael)|Ristija Johannes]] 
|
: u [[1518]] 
|
: õlimaal puidul 165 × 147  
|
: [[Uffizi galerii]], [[Firenze]]
|-
| [[Pilt:Rafael - La Perla.JPG|250px]]
|
: [[Püha perekond (La Perla)]] 
|
: u [[1518]] 
|
: õlimaal puidul 147,4 × 116  
|
: [[Prado muuseum]], [[Madrid]]
|-

| [[Pilt:Raffaello Ritratto di donna.jpg|250px]]
|
: [[Naise portree (La Perla)]] &lt;br /&gt;''Modena pärl''
|
: u [[1518]]–[[1520]] 
|
: õlimaal puidul 35 × 30  
|
: Galerie Estense, [[Modena]]
|-
| [[Pilt:Raphael - Holy Family below the Oak.jpg|250px]]
|
: [[Püha perekond tamme all]] 
|
: u [[1518]]–[[1520]] 
|
: õlimaal puidul 144 × 110  
|
: Prado muuseum, Madrid
|-
| [[Pilt:Rafael - Retrato de Isabel de Requesens.jpg|250px]]
|
: [[Napoli kuninganna Isabelle de Requesensi portree]] 
|
: u [[1518]] 
|
: õlimaal puidul kantud riidele, 120 × 95  
|
: Louvre, Pariis
|-
| [[Pilt:Raffael 101.jpg|250px]]
|
: [[Püha Margariita (Raffael-Viin)|Püha Margariita]] 
|
: u [[1518]] 
|
: õlimaal lõuendil, 192 × 122
|
: [[Kunstiajaloo muuseum]], Viin, Austria
|-
| [[Pilt:Raphael Portrait of a Young Man.jpg|250px]]
|
: [[Noormehe portree]] 
|
: u [[1518]]–[[1519]] 
|
: õlimaal lõuendil, 43,8 × 29
|
: Musée Thyssen-Bornemisza, Madrid
|-
| [[Pilt:Raphäel - La Petite Sainte Famille.jpg|250px]]
|
: [[La Petite Püha perekond]]&lt;ref&gt;Giulio Romano väitel omistatakse Giulio Pippi'le&lt;/ref&gt;

|
: u [[1518]]–[[1519]] 
|
: õlimaal puidul (pappel), 38 × 32  
|
: Louvre, Pariis
|-
|}

==Allikad==
* [[Mihhail Alpatov|M Alpatov]] Kunstiajalugu, II kd Renessansi ja uusaja kunst Tallinn: Kunst, 1982 Lk 55–59
* Barone, Juliana &amp; Marques, Luiz Raffaello Sanzio In: Marques, Luiz (org) ''Catálogo do Museu de Arte de São Paulo Assis Chateaubriand'': Arte italiana São Paulo: Prêmio, 1998, p 62-67
* Richard Mühlberger, ''O que faz de um Rafael um Rafael?'', éditeur Cosac et Naify, 2003, p7-9 ISBN 85-7503-134-1
* S Negrini, ''La Galería de los Uffizi de Florencia y sus pinturas'', Collection Los Grandes Museos, éditeur Noguer, Barcelone, 1974, p 13-20 ISBN 84-279-9203-3
* Christof Thoenes, ''Rafael'', éditeur Taschen, Cologne, 2005, p 13-20 ISBN 3-8228-2302-3

==Märkused==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [http://www.artehistoria.jcyl.es/genios/pintores/3077.htm Raffaello Sanzio] teoste tähestikuline, kronoloogiline ja asukohapõhine loend (hispaania keeles)
* [http://www.museodelprado.es/en/the-collection/online-gallery/on-line-gallery/obra/mater-dolorosa/ Prado muuseum] (inglise keeles)

[[Kategooria:Kunsti loendid]]</text>
      <sha1>oz9y1l2mk4ure46dxnbtyc48ivo2j8i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johann von Buxhoeveden</title>
    <ns>0</ns>
    <id>274056</id>
    <revision>
      <id>7158314</id>
      <parentid>6710581</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:27:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7158314</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1547" sha1="e6u6a706mbfpevm61ibyumz13t85fa4" xml:space="preserve">'''Johann von Buxhoeveden'''  (surnud 1548&lt;ref&gt;Essen, Nicolai von, [http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000345,00058.html?prozent= Johann von Buxhoeveden.], Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, 1971, s. 58&lt;/ref&gt;) oli [[Saaremaa stiftifoogt]] [[1527]]., [[1528]]. ja [[1534]]. aastal.

Johann von Buxhoeveden pärines arvatavasti Saaremaalt. Esimest korda on teda Saaremaa stiftifoogtina mainitud 17. märtsil 1527 ja seejärel korduvalt nii 1527. kui ka 1528. aastal. Viimast korda on teda stiftifoogtina mainitud 11. detsembril 1534, kuid ilmselt ajavahemikus [[1530]]–1534 ta selles ametis ei olnud, sest siis on [[Kuressaare]] foogtina mainitud [[Gotthard von Gilsen]]it. 

1527. ja veel ka [[1536]]. aastal on Johann von Buxhoevedeni mainitud [[Saare-Lääne piiskop]]i nõunikuna. Tõenäoliselt oli piiskop [[Reinhold von Buxhoeveden]] tema küllaltki lähedane sugulane.

[[1528]]. aastal abiellus Johann von Buxhoeveden Barbara Danelovega. 
== Viited ==
{{viited}}
==Kirjandus==
* [[Leonid Arbusow vanem]]. ''Livlands Geistlichkeit von 12. bis ins 16. Jahrhundert. 3. Nachtrag''. 1913, lk 39.

== Välislingid ==
* Essen, Nicolai von, [http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000345,00058.html?prozent= Johann von Buxhoeveden.], Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, 1971

{{JÄRJESTA:Buxhoeveden, Johann von}}
[[Kategooria:Baltisakslased]]
[[Kategooria:Buxhoevedenid]]
[[Kategooria:Saaremaa stiftifoogtid]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]
[[Kategooria:Surnud 1548]]</text>
      <sha1>e6u6a706mbfpevm61ibyumz13t85fa4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158315</id>
      <parentid>7158314</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:28:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7158315</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1551" sha1="8u10qp27hkpp72y4etw2s0w7qjrc8lp" xml:space="preserve">'''Johann von Buxhoeveden'''  (surnud [[1548]]&lt;ref&gt;Essen, Nicolai von, [http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000345,00058.html?prozent= Johann von Buxhoeveden.], Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, 1971, s. 58&lt;/ref&gt;) oli [[Saaremaa stiftifoogt]] [[1527]]., [[1528]]. ja [[1534]]. aastal.

Johann von Buxhoeveden pärines arvatavasti Saaremaalt. Esimest korda on teda Saaremaa stiftifoogtina mainitud 17. märtsil 1527 ja seejärel korduvalt nii 1527. kui ka 1528. aastal. Viimast korda on teda stiftifoogtina mainitud 11. detsembril 1534, kuid ilmselt ajavahemikus [[1530]]–1534 ta selles ametis ei olnud, sest siis on [[Kuressaare]] foogtina mainitud [[Gotthard von Gilsen]]it. 

1527. ja veel ka [[1536]]. aastal on Johann von Buxhoevedeni mainitud [[Saare-Lääne piiskop]]i nõunikuna. Tõenäoliselt oli piiskop [[Reinhold von Buxhoeveden]] tema küllaltki lähedane sugulane.

[[1528]]. aastal abiellus Johann von Buxhoeveden Barbara Danelovega.

== Viited ==
{{viited}}
==Kirjandus==
* [[Leonid Arbusow vanem]]. ''Livlands Geistlichkeit von 12. bis ins 16. Jahrhundert. 3. Nachtrag''. 1913, lk 39.

== Välislingid ==
* Essen, Nicolai von, [http://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000345,00058.html?prozent= Johann von Buxhoeveden.], Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, 1971

{{JÄRJESTA:Buxhoeveden, Johann von}}
[[Kategooria:Baltisakslased]]
[[Kategooria:Buxhoevedenid]]
[[Kategooria:Saaremaa stiftifoogtid]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]
[[Kategooria:Surnud 1548]]</text>
      <sha1>8u10qp27hkpp72y4etw2s0w7qjrc8lp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gotthard von Gilsen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>274103</id>
    <revision>
      <id>7158313</id>
      <parentid>6710582</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:26:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <origin>7158313</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1553" sha1="sxtv4vq4u4k9lflxligxj8nic8mkfy8" xml:space="preserve">'''Gotthard von Gilsen''' (ka ''Goddert Gilsen'') oli [[Saaremaa stiftifoogt|Saaremaa ehk Kuressaare stiftifoogt]] aastatel [[1530]]–[[1534]].

Gilsen pärines ilmselt Läänemaalt. [[1528]]. aastal võis ta olla [[Preisimaa hertsog]]i [[Albrecht von Hohenzollern]]i teenistuses, [[1530]]. aastal on teda aga mainitud Kuressaare stiftifoogtina, kellena ta keeldus esialgu linnust vastvalitud [[Saare-Lääne piiskop]]ile [[Reinhold von Buxhoeveden]]ile üle andmast, kuna talle ja teistele ametnikele ei olnud palka makstud. 

Hiljem tema suhted piiskopiga aga paranesid ning [[1532]]. aasta lõpus, kui Läänemaa aadlikud eesotsas [[Georg von Ungern]]iga valisid endale uueks piiskopiks [[Riia peapiiskop]]i [[koadjuutor]]i [[Wilhelm von Hohenzollern]]i, jäi Gilsen Buxhoevedenile truuks. [[1533]]. aastal juhtis ta [[Saare-Lääne vaenus]]es rüüsteretkede korraldamist Läänemaale ning [[12. august]]i paiku tapsid tema sõjamehed Saare-Lääne [[toomhärra]] [[Michael Gralow]]i. Gilsenit selles mõrvas siiski otseselt ei süüdistatud ning ta jäi Saaremaa stiftifoogtiks kuni 1534. aasta oktoobrini, mil teda selles ametis on viimast korda mainitud, detsembris oli stiftifoogtiks ka enne Gilsenit selles ametis olnud [[Johann von Buxhoeveden]].

==Kirjandus==
*[[Leonid Arbusow vanem]]. ''Livlands Geistlichkeit von 12. bis ins 16. Jahrhundert. 3. Nachtrag''. 1913, lk 66.

{{JÄRJESTA:Gilsen, Gotthard von}} 
[[Kategooria:Baltisakslased]]
[[Kategooria:Saaremaa stiftifoogtid]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]
[[Kategooria:Surmaaeg puudub]]</text>
      <sha1>sxtv4vq4u4k9lflxligxj8nic8mkfy8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ilmar Tomusk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>279275</id>
    <revision>
      <id>7158808</id>
      <parentid>7155939</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:31:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30674-49</username>
        <id>230036</id>
      </contributor>
      <comment>/* Muud teosed */</comment>
      <origin>7158808</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32948" sha1="nv3k4non6xeoigvkj3us48f26kkl9fg" xml:space="preserve">[[Pilt:Tomusk, Ilmar.IMG 1207.JPG|pisi|Ilmar Tomusk 5. aprillil 2014 Nukitsa konkursi auhinda vastu võtmas]]
'''Ilmar Tomusk''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1964]] [[Tallinn]]as) on Eesti riigiametnik ja [[lastekirjanik]]. Ta on alates oktoobrist 1995 [[Keeleamet]]i peadirektor.

Lastekirjanikuna on ta kantud [[Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu|Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY)]] aunimekirja (2024).

==Haridus==
Ilmar Tomusk on õppinud aastatel 1971–1982 [[Tallinna 32. Keskkool]]is ning lõpetanud 1989. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.&lt;ref&gt;http://www.vvk.ee/varasemad/r03/kandidaadid/2326.html&lt;/ref&gt; Täiendanud end Soomes [[Jyväskylä Ülikool]]is ning saanud soome keele, kirjanduse ja kultuuri õpetaja kutse, sel perioodil kirjutanud soome keele õpiku keskkoolile ([[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], [[1994]]).&lt;ref name=&quot;ilmar-tomu&quot;&gt;Mari-Vivian Ellam. [https://teek.ee/teemad/8-persoon/2726-ilmar-tomusk-puehendub-lastele-ja-eesti-keelele Ilmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele] Teekäija, märts 2021.&lt;/ref&gt; 

2002. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Instituudis haldusjuhtimise alal väitekirja &quot;Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ja rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis&quot; (juhendaja [[Ülo Kaevats]]&lt;ref&gt;http://www.ttu.ee:8080/public/t/teadus/Kaitstud_doktoritood_aastatel_2000-2011.pdf&lt;/ref&gt;) ning sai [[doktorikraad]]i.

==Töö==
Ilmar Tomusk on töötanud [[Kadrina Keskkool]]is õpetajana, seejärel olnud [[Kadrina EPT]] juhatuse aseesimees ja tegevdirektori abi. Ta on olnud Kadrina Vallavalitsuse palgal ja toimetanud kohalikku ajalehte. Õpetanud soome keelt.&lt;ref name=&quot;ilmar-tomu&quot; /&gt; Alates 2014. aastast õpetab ta [[Tallinna 32. Keskkool]]is humanitaarsuuna õpilastele loovkirjutamist.&lt;ref&gt;Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naine/1013965/tuntud-inimesed-opetaja-ametis-ilmar-tomusk-tore-on-opetada-koolis-kus-ise-11-aastat-kaisin- Tuntud inimesed õpetaja ametis | Ilmar Tomusk: &quot;Tore on õpetada koolis, kus ise 11 aastat käisin.&quot;] Õhtuleht.ee, 05.10.2020.&lt;/ref&gt;

Alates 5. oktoobrist 1995 on ta [[Keeleamet]]i peadirektor. 

Keeleameti esindajana on ta [[Eesti keelenõukogu]]&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/319042022001 Eesti keelenõukogu koosseisu kinnitamine] Riigi Teataja, RT III, 19.04.2022.&lt;/ref&gt; ja kohanimenõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.eki.ee/knn/knn_ks2022.htm Kohanimenõukogu liikmed, III koosseis] Eesti Keele Instituudi arhiiv, 10.01.2022.&lt;/ref&gt; Ta on ka [[Emakeele Selts]]i liige.&lt;ref&gt;[http://vana.emakeeleselts.ee/liikmed.htm Tegevliikmed (2019. aasta seisuga)] Emakeele Seltsi koduleht. 31.12.2019.&lt;/ref&gt;

Ta on kuulunud laste ja noorte kirjandusvõistluste žüriidesse ning olnud alates 2016. aastast&lt;ref&gt;[https://arvamus.postimees.ee/3616771/ilmar-tomusk-paneme-eesti-firmale-eesti-nime Ilmar Tomusk: paneme Eesti firmale eesti nime!] Postimees.ee, 14.03.2016.&lt;/ref&gt; iga-aastase võistluse &quot;Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi&quot; žürii esimees.&lt;ref&gt;[https://www.emakeeleselts.ee/koik-teated/ehe-eesti-2023-voitjad/ Ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2023“ võitjad] Emakeele Seltsi koduleht. 17.10.2023.&lt;/ref&gt; 

==Loominguline tegevus==
Humoorikaid jutukesi hakkas Tomusk kirjutama koolipoisina. Tema esimesed kirjatööd ilmusid ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. Hiljem on tema [[humoresk]]e ette kantud [[Eesti Raadio]] &quot;[[Meelejahutaja]]s&quot;. Ta on olnud ka ETV huumorisarja &quot;Teeveejahutaja&quot; (2004) kaas[[stsenarist]].&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Teeveejahutaja &quot;Teeveejahutaja&quot; saated] ERR Arhiiv. Vaadatud 13.04.2025.&lt;/ref&gt; 19 aastat tegi ta püsiautorina kaastööd [[Maaleht|Maalehe]] huumorirubriigile &quot;Naeris&quot;, kus kasutas sageli pseudonüümi '''Sergei Kraana'''.&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68411655/ilmar-tomusk-voitis-nukitsa Ilmar Tomusk võitis Nukitsa] Maaleht.ee, 10.04.2014.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-ilmar-tomusk-469597 Vikerraadio saade &quot;Kajalood. Ilmar Tomusk&quot;] ERR Arhiiv, 30.03.2024.&lt;/ref&gt; Tomuski loomingu hulka kuulub ka &quot;Euroopa Liidu huumoridirektiiv&quot;, mis ilmus Maalehes 15. aprillil 2004.&lt;ref name=&quot;maalehe-la&quot;&gt;Silja Lättemäe, Mati Soomre, Aive Sarjas. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/59258354/maalehe-laureaadid-2011-leht-tunnustab-sunnipaeva-puhul-parimaid-kaasautoreid Maalehe laureaadid 2011: leht tunnustab sünnipäeva puhul parimaid kaasautoreid] Maaleht, 06.10.2011.&lt;/ref&gt;

Ilmar Tomusk on meenutanud, et ammuses unenäos ärgitas teda lastele kirjutama hakkama tema lemmikkirjanik [[Astrid Lindgren]]. Päriselus aga asus ta lasteraamatuid kirjutama [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] innustusel.&lt;ref name=&quot;ilmar-tomu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;Katrin Helend-Aaviku. [https://www.ohtuleht.ee/elu/995240/ilmar-tomusk-et-peaksin-hakkama-lasteraamatuid-kirjutama-utles-mulle-unenaos-astrid-lindgren Ilmar Tomusk: et peaksin hakkama lasteraamatuid kirjutama, ütles mulle unenäos Astrid Lindgren] Õhtuleht.ee, 13.03.2020.&lt;/ref&gt; Esikraamat &quot;Tere, Volli!&quot; ilmus 2007. aastal. 2024. aasta seisuga on tal ilmunud poolsada lasteraamatut.&lt;ref&gt;[https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/ilmar-tomusk/ Ilmar Tomuski bibliograafia] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 06.04.2024.&lt;/ref&gt; 

Tema lasteraamatud kõnetavad ka muus eas inimesi, sest sinna on peidetud palju enam, kui esmapilgul tundub. Lisaks fantaasiarikastele süžeedele ja karakteersetele tegelastele on tema raamatute tunnustajad esile tõstnud autori osavat keelekasutust, mis demonstreerib hästi eesti keele mitmetasandilisust, humoorikust, keerukust ja kummalisust.&lt;ref&gt;Katrin Hiietam. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/12/Hiietam.pdf Ilmar Tomuski mängulised ja humoorikad keeleraamatud] Oma Keel, 2/2021.&lt;/ref&gt; Kirjanik näitab kujukalt, kuidas sõnadega mängides ja neid kombineerides saab anda neile uusi tähendusi, varjundeid, nüansse.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;

{{Tsitaat|Keele ja sõnadega on väga kummaline lugu. Sa ütled, et paned mütsi pähe, aga tegelikult paned pea mütsi. Proovid panna soki jalga, kuid juhtub hoopis vastupidi ning jalg läheb sokki. Kui talv on käes, pole see tegelikult üldse käes, vaid hoopis õues. Sügav lumi on aga eriti naljakas – sina hakkad lumememme tegema või kelgutama, lumi muudkui sügab. Sul võib olla suus mitu keelt, kuid kõige ilusam neist on eesti keel.|Katkend Ilmar Tomuski lasteraamatust &quot;Kõrvalised isikud&quot;&lt;ref&gt;[https://vikerraadio.err.ee/1608224851/korvalised-isikud-2 Laste lood. Ilmar Tomusk &quot;Kõrvalised isikud&quot;] Vikerraadio/Raadioteater, 08.06.2021.&lt;/ref&gt;}}

Tomuski lasteraamatute kvaliteeti ja populaarsust iseloomustavad rohked kirjandusauhinnad, kuid vähem teatakse, et tema raamatutele kuulub samades edetabelites sageli ka hulk järgmisi kõrgeid kohti. Näiteks XVII [[Nukitsa konkurss|Nukitsa konkursi]] edetabelis (mis koostatakse üle-eestilise lugejaküsitlusega viimase kahe aasta eesti lastekirjanduse uudiskirjandusest ja hindajateks on lapsed ise) pälvis Tomuski &quot;Kullakallis kass&quot; auhinnalise teise koha, kuid sama edetabeli esikümnesse jõudis koguni viis tema raamatut.&lt;ref&gt;[https://elk.ee/lastekirjandus/auhinnad-voistlused/nukitsa-konkurss-2/elk-ee-lastekirjandus-auhinnad-voistlused-nukitsa-konkurss-2-xvii-nukitsa-konkurss/xvii-nukitsa-konkursi-tulemused-kirjanike-edetabel/ XVII Nukitsa konkursi tulemused: kirjanike edetabel] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 07.04.2024.&lt;/ref&gt; Ka [[Autorihüvitusfond]]i peetava laenutusstatistika järgi on ta populaarne kirjanik: tema kirjutatud teoseid laenutati Eesti rahvaraamatukogudes 2023. aastal kõige enam – 26 299 korda.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609382501/taispikk-tabel-2024-aasta-laenutushuvitiste-jaotus Täispikk tabel: 2024. aasta laenutushüvitiste jaotus] ERR Kultuur, 27.06.2024.&lt;/ref&gt;

[[Eesti Rahvusraamatukogu|Rahvusraamatukogu]] kultuurinõunik [[Karl Martin Sinijärv]] on 2024. aastal öelnud: &quot;Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks ning seda teenitult. Tema janti ei aja ja on lausa heas mõttes õpetlik.&quot;&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609481753/sinijarve-raamatusoovitused-ilmar-tomusk-on-tousnud-lastekirjanduse-tuvitegijaks Sinijärve raamatusoovitused: Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks] ERR Kultuur, 04.10.2024.&lt;/ref&gt; 

Tomusk on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige (2017).&lt;ref&gt;[https://www.ekl.ee/liikmebaas/tomusk-ilmar/ Tomusk, Ilmar] Eesti Kirjanike Liidu koduleht. Vaadatud 23.10.2025.&lt;/ref&gt;

==Poliitiline ja usutegevus==
Aastatel [[1999]]–[[2014]] kuulus Ilmar Tomusk erakonda [[Eesti Kristlikud Demokraadid]].&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Ilmar+Tomusk Ilmar Tomusk] e-Äriregistris. Vaadatud 06.04.2924.&lt;/ref&gt; Selle erakonna nimekirjas kandideeris ta [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999.]] (sai 610 häält) ja [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]. aastal (sai 254 häält) [[Riigikogu|Riigikokku]], kuid ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Ilmar%20Tomusk Ilmar Tomuski valimistulemus] veebisaidil Valimised.ee. Vaadatud 07.04.2024.&lt;/ref&gt;

Ilmar Tomusk on Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio Koguduse MTÜ juhatuse liige.&lt;ref&gt;[https://www.inforegister.ee/en/80208525-EESTI-EVANGEELSETE-JA-VABAKOGUDUSTE-LIIDU-TALLINNA-KESKLINNA-KOGUDUS Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio kogudus MTÜ] veebisaidil Inforegister.ee. Vaadatud 07.04.2024.&lt;/ref&gt; Ta jutlustab koguduse teenistustel umbes korra kuus. 1990. aastate lõpus õpetas ta Oleviste piiblikoolis, 2019. aasta detsembris oli peakõneleja Riigikogu palvushommikusöögil.&lt;ref name=&quot;ilmar-tomu&quot; /&gt;

==Isiklikku==
Ilmar Tomusk on 1986. aastast abielus inglise filoloogi Reet Tomuskiga, neil on kaks poega.&lt;ref name=&quot;ilmar-tomu&quot; /&gt; 1950. aastatel aretatud porgandisordi &quot;Tomuski porgand&quot; autor on Ilmar Tomuski vanaisa.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;

Tomusk on varem jooksnud maratone&lt;ref&gt;Priit Pullerits. [https://sport.postimees.ee/1722695/maratonijooks-tombab-uha-enam-kuulsusi-pikale-kannatuste-rajale Maratonijooks tõmbab üha enam kuulsusi pikale kannatuste rajale] Postimees.ee, 03.11.2007.&lt;/ref&gt; ja harrastab tervisejooksu. Ta on öelnud, et paljud uue raamatu ideed on tekkinud sõna otseses mõttes jooksu pealt.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2004 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|4519}}&lt;/ref&gt;
* 2008 – Aasta Rahvuslane&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/59144/ Aasta rahvuslaseks valiti Ilmar Tomusk] Postimees.ee, 16.12.2008.&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]&lt;ref&gt;[https://www.tlu.ee/taxonomy/term/58/sajandi-vilistlased Sajandi vilistlased] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 06.04.2024.&lt;/ref&gt;
* 2021 – Venemaa musta nimekirja kandmine ainsa eestlasena kaheksa Euroopa Liidu kodaniku seas&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/7237849/venemaa-kandis-keeleinspektsiooni-peadirektori-ilmar-tomuski-musta-nimekirja &quot;Venemaa kandis keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski musta nimekirja&quot;] Postimees/Interfax/BNS, 30.04.2021.&lt;/ref&gt;
* 2025 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] – II preemia kategoorias &quot;Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil&quot; (&quot;Paul hakkab inseneriks&quot;)&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/1609856217/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-ene-margit-tiit Teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene-Margit Tiit] ERR Novaator, 12.11.2025.&lt;/ref&gt;
* 2026 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest] ERR Uudised, 30.01.2026.&lt;/ref&gt;

===Kirjandusauhinnad===
* 2011 – Maalehe laureaat&lt;ref name=&quot;maalehe-la&quot; /&gt;
* 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (&quot;Volli vanad vigurid&quot;)&lt;ref&gt;http://www.kulka.ee/?module=news&amp;id=141&lt;/ref&gt;
* 2012 – [[Järje Hoidja]] (&quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;)&lt;ref name=&quot;jarje-hoid&quot;&gt;[https://keskraamatukogu.ee/lasteleht/soovitame/jarje-hoidja/ Järje Hoidja] Tallinna Keskraamatukogu kodulehel. Vaadatud 06.04.2024.&lt;/ref&gt;
* 2014 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias (&quot;Kriminalistide&quot; sari: &quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;; &quot;Kriminaalsed viineripirukad&quot;; &quot;Kriminaalne koolipapa&quot;
* 2015 – Järje Hoidja (“Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi&quot;)&lt;ref name=&quot;jarje-hoid&quot; /&gt;
* 2016 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias (&quot;Kriminaalne suvevaheaeg&quot;; &quot;Kriminaalsed automatkajad&quot;; &quot;Kriminaalne pangapresident&quot; (&quot;Kriminalistide&quot; sari; 2014–2015))&lt;ref&gt;http://www.elk.ee/?p=20826&lt;/ref&gt;
* 2016 – Apollo lugejate lemmik&lt;ref&gt;Kais Allkivi. [http://www.ohtuleht.ee/788358/galerii-apollo-parjas-lugejate-lemmikautoreid-vaata-kes-trofee-pihku-said Galerii | Apollo pärjas lugejate lemmikautoreid: vaata, kes trofee pihku said!] Õhtuleht.ee, 17.02.2017.&lt;/ref&gt;
* 2018 – Nukitsa konkurss, esikoht kirjanike kategoorias (&quot;Algaja ajaränduri seiklused&quot;; &quot;Seiklused paralleelmaailmas&quot;)&lt;ref&gt;http://www.elk.ee/?p=28661&lt;/ref&gt;
* 2019 – [[Aasta Rosin]] (&quot;Kõrvalised isikud&quot;)&lt;ref&gt;https://www.elk.ee/?p=35917&lt;/ref&gt;
* 2020 – Nukitsa konkurss, 3.-4. koht kirjanike kategoorias (&quot;Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid&quot;)&lt;ref&gt;https://www.elk.ee/?p=39134&lt;/ref&gt;
* 2022 – Järje Hoidja (&quot;Kullakallis kass&quot;)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608933131/jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 31.03.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Järje Hoidja (&quot;Matemaatiline sõber. Marss Marsile&quot;)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609300746/kahekumnenda-jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Kahekümnenda Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 02.04.2024.&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Tartu lastekirjanduse auhind]] (&quot;Julius, mida sina suvel tegid?&quot;)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608957544/tartu-lastekirjanduse-auhinna-laureaat-on-ilmar-tomusk Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 24.04.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Hea Tuju Raamat (&quot;Tere, Volli!&quot;)&lt;ref&gt;[https://raamatud.postimees.ee/7768791/top-10-selgusid-eesti-parimad-hea-tuju-raamatud Top 10 ⟩ Selgusid Eesti parimad hea tuju raamatud] Postimees.ee, 06.05.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Hea Noorteraamat (&quot;Uks&quot;)&lt;ref&gt;[https://opleht.ee/2024/03/selgusid-2023-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud Selgusid 2023. aasta head laste- ja noorteraamatud] Õpetajate Leht, 05.03.2024.&lt;/ref&gt;
* 2024 – [[Nukitsa konkurss]], teine koht kirjanike kategoorias (&quot;Kullakallis kass&quot;)&lt;ref&gt;[https://elk.ee/nukitsa-auhinna-laureaadid-on-selgunud-2/ Nukitsa auhinna laureaadid on selgunud] Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht. 06.04.2024.&lt;/ref&gt;
* 2024 – IBBY aunimekiri („Matemaatiline sõber. Marss Marsile”)&lt;ref&gt;https://elk.ee/ibby/eestlased-ibby-aunimekirjas/&lt;/ref&gt;
* 2024 – Hea Lasteraamat (“Paul hakkab inseneriks”)&lt;ref&gt;[https://elk.ee/blog/2025/03/04/tana-selgusid-mullused-head-laste-ja-noorteraamatud/ Täna selgusid mullused head laste- ja noorteraamatud] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 04.03.2025.&lt;/ref&gt;
* 2024 – Järje Hoidja (&quot;Matemaatiline sõber. Uus õpetaja&quot;)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609652861/jarje-hoidja-auhinna-palvis-kolmandat-aastat-jarjest-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis kolmandat aastat järjest Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 03.04.2025.&lt;/ref&gt;
* 2026 – Julius Oro nimeline lastekirjanduse auhind&lt;ref&gt;[https://raamatud.postimees.ee/8432037/julius-oro-lastekirjanduse-auhinna-saab-kirjanik-kes-oskab-noori-lugejaid-kaasa-haarata] Postimees, 12.03.2026.&lt;/ref&gt;

==Teosed==
=== Lasteraamatud ===
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
*&quot;Tere, Volli!&quot;, [[Tänapäev]] 2007
*&quot;Vend Johannes&quot;, Tänapäev 2009
*&quot;Lõpuaktus&quot;, [[Tammerraamat]] 2010
*&quot;Pöörane puhkus Parakatkus&quot;, Tammerraamat 2010
*&quot;Inglid kuuendas B-s&quot;, Tammerraamat 2011
*&quot;Volli vanad vigurid&quot;, Tänapäev 2011 
*&quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;, Tammerraamat 2012
*&quot;Volli kasvab suureks&quot;, Tänapäev 2013
*&quot;Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda A kriminalistid&quot;, Tammerraamat 2013
*&quot;Mauno saladuslik kadumine. Väga kriminaalne lugu&quot;, Tammerraamat 2013
*&quot;Kriminaalne koolipapa. Viienda A kriminalistid&quot;, Tammerraamat 2013
*&quot;Kriminaalne suvevaheaeg. Kuuenda A kriminalistid&quot;, Tammerraamat 2014
*&quot;Kriminaalsed automatkajad. Meistriklass&quot;, Tammerraamat 2014
*&quot;Nuustik&quot;, Tammerraamat 2014
*&quot;Volli läheb tööle&quot;, Tänapäev 2014
*&quot;Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi&quot;, Tammerraamat 2015
*&quot;Digipöörane kool&quot;, Tammerraamat 2015
*&quot;Rasmuse vuntsid&quot;, Tammerraamat 2015
*&quot;Amanda patsid&quot;, Tammerraamat 2016
*&quot;Algaja ajaränduri seiklused&quot;, Tammerraamat 2016
*&quot;Seiklused paralleelmaailmas&quot;, Tammerraamat 2017
*&quot;Triinu tomat&quot;, Tammerraamat 2017
*&quot;Isamoodi unejutud&quot;, Tammerraamat 2017
*&quot;Universumi saladused&quot;, Tammerraamat 2018
*&quot;Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid. Kribu ja Krabu tegutsevad jälle&quot;, Tammerraamat 2018
*&quot;Hundi sõbrad&quot;, Tammerraamat 2018
*&quot;Kõik emad on head&quot;, Elford Press 2018
*&quot;Kõrvalised isikud&quot;, Tammerraamat 2019
*&quot;Tulnukate rünnak&quot;, Tammerraamat 2019
&lt;td&gt;
*&quot;Porgandipirukas&quot;, Tammerraamat 2019
*&quot;Väike Vunts&quot;, Tammerraamat 2019
*&quot;Kes tahab saada kummituseks?&quot;, Tammerraamat 2020
*&quot;Linnutee südames&quot;, Tammerraamat 2020
*&quot;Vapper siil&quot;, Tammerraamat 2020
*&quot;Footoni seiklused&quot;, Tammerraamat 2020
*&quot;Kõik isad teevad pannkooke&quot;, Elford Press 2020
*&quot;Matemaatiline sõber. Ajukiip&quot;, Tammerraamat 2021
*&quot;Kops läks üle maksa&quot;, Tammerraamat 2021
*&quot;Matemaatiline sõber. Peaaegu tavaline poiss&quot;, Tammerraamat 2021
*&quot;Päästetud jõulud&quot; (koos Georg Voldemar Tomuskiga), Tammerraamat 2021
*&quot;Kullakallis kass&quot;, Tammerraamat 2022
*&quot;Matemaatiline sõber. Vanatädi Laine&quot;, Tammerraamat 2022
*&quot;Julius, mida sina suvel tegid?&quot;, Tammerraamat 2022
*&quot;Matemaatiline sõber. Marss Marsile&quot;, Tammerraamat 2023
*&quot;Isa preemia&quot;, Tammerraamat 2023
*&quot;Uks&quot;, Tammerraamat 2023
*&quot;Matemaatiline sõber. Uus õpetaja&quot;, Tammerraamat 2024
*&quot;Kukeleegu&quot;, Tammerraamat 2024
*&quot;Karmeli lapsed&quot;, EEKBKL Rakvere Karmeli Kogudus 2024
*&quot;Paul hakkab inseneriks&quot;, Rahva Raamat 2024
*&quot;Traktor, printsess ja teised putukad&quot;, Tammerraamat 2024
*&quot;Kohev ja Tibu&quot;, Tammerraamat 2024
*&quot;Matemaatiline sõber. Kuldplaneet&quot;, Tammerraamat 2024
*&quot;Matemaatiline sõber. Tagasi koju&quot;, Tammerraamat 2025
*&quot;Linnalaste krimisuvi. Ruudulise särgiga mees&quot;, Tammerraamat 2025
*&quot;Linnalaste krimisuvi. Vastik kassikasvataja&quot;, Tammerraamat 2025
*&quot;Seiklus raamatumetsas&quot;, Tammerraamat 2025
*&quot;Kui me oleksime väiksed&quot;, Tammerraamat 2026
*&quot;Esimene õpetaja&quot;, Tammerraamat 2026
&lt;/table&gt;

====Neist ka punktkiriväljaandes====
*&quot;Pöörane puhkus Parakatkus&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2011
*&quot;Kolmanda A kriminalistid&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013
*&quot;Lõpuaktus&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013
*&quot;Kriminaalne pangapresident&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2016
*&quot;Inglid kuuendas b-s&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2017
*&quot;Triinu tomat&quot;, Eesti Pimedate Raamatukogu 2018
*&quot;Kõrvalised isikud&quot;, Eesti Pimedate Raamatukogu 2020
*&quot;Digipöörane kool&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023
*&quot;Julius, mida sina suvel tegid?&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023
*&quot;Nuustik&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024
*&quot;Kukeleegu!&quot;, Eesti Pimedate Raamatukogu 2024
*&quot;Traktor, printsess ja teised putukad&quot; (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024
*&quot;Kõik emad on head&quot;, Eesti Pimedate Raamatukogu 2025
*&quot;Footoni seiklused&quot;, Eesti Pimedate Raamatukogu 2025

=== Tema teoste tõlked ===
*&quot;Привет, Волли!&quot; (&quot;Tere, Volli!&quot;), Aleksandra 2012
*&quot;Криминалисты из третьего &quot;A&quot;&quot; (&quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;), Aleksandra 2017
*&quot;Криминальные пирожки с сосисками&quot; (&quot;Kriminaalsed viineripirukad&quot;), Aleksandra 2017
*&quot;Друзі Вовчика&quot; (&quot;Hundi sõbrad&quot;), Видавництво Старого Лева (Ukraina), 2020
*&quot;All Mothers Are Good&quot; (&quot;Kõik emad on head&quot;), Elford Press, 2020
*&quot;Datordullā skola&quot; (&quot;Digipöörane kool&quot;), Zvaigzne ABC (Läti), 2021
*&quot;Vĺčik a jeho kamaráti&quot; (&quot;Hundi sõbrad&quot;), Ikar (Slovakkia), 2021
*&quot;Vilka draugi&quot; (&quot;Hundi sõbrad&quot;), Zvaigzne ABC (Läti), 2021
*&quot;Izmeklētāji no 3.A&quot; (&quot;Kolmanda A kriminalistid&quot;), Pētergailis (Läti), 2023
*&quot;Mieliausias Katinėlis“ (&quot;Kullakallis kass&quot;), Žalias kalnas (Leedu), 2024
*&quot;Vilko bičiuliai&quot; (&quot;Hundi sõbrad&quot;), Nieko rimto (Leedu), 2024
*&quot;Kriminālie cīsiņi mīklā. Izmeklētāji no 4.A&quot; (&quot;Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda a kriminalistid&quot;), Pētergailis (Läti), 2024

====Tõlked võru keelde====
*&quot;Väiku Vunts&quot;. Võro kiilde pandsõ Aasa Liiv. Veebiversioon 2021

=== Muud teosed ===
*&quot;Soome keel: õpik keskkoolile&quot;, Koolibri 1994
*&quot;Soome keel: töövihik keskkoolile&quot;, Koolibri 1994
*&quot;Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ning rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis&quot;, doktoritöö, TTÜ kirjastus 2002 
*&quot;Keel ja poliitika&quot;. Artiklid ja ettekanded 1996–2003, Eesti Keele Sihtasutus 2004
*&quot;Keel ja poliitika II&quot;. Artiklid ja ettekanded 2003–2009, Eesti Keele Sihtasutus 2009
*&quot;Kuue kuuga tankistiks&quot;. Mälestusi Nõukogude merejalaväest 1982–1984, Tammerraamat 2013
*&quot;Juriidiliselt on kõik korrektne&quot;, Tänapäev 2013
*&quot;Kiisaelmar. Kangelaseepos&quot; (koos Voldemar Tomuskiga), I. Tomusk 2015
*&quot;Keel ja poliitika III&quot;. Artiklid ja ettekanded 2009–2017, EKSA 2017
*&quot;Keel ja poliitika IV&quot;. Artiklid ja ettekanded 2018–2021, EKSA 2021
*&quot;Keel ja poliitika V&quot;. Artiklid ja ettekanded 2021–2026, EKSA 2026

===Artikleid===
* [https://www.delfi.ee/artikkel/17463855/ilmar-tomusk-mida-teha-muulasega Ilmar Tomusk: Mida teha muulasega?] Delfi.ee, 19. november 2007 
* [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/OK-1-2017_13.pdf Eesti ettevõttele eesti nimi!] Oma Keel, 1/2017 
* [https://www.err.ee/1608321890/ilmar-tomusk-pohiseadus-selle-preambul-ja-eesti-keel Ilmar Tomusk: põhiseadus, selle preambul ja eesti keel] ERR Uudised, 30. august 2021 (artikkel põhineb VIII Eduard Ahrensi konverentsil &quot;Eesti keele kaitseks&quot; peetud ettekandel) 
* [https://arvamus.postimees.ee/7605460/ilmar-tomusk-seadused-kaitsevad-eesti-keelt-kuid-ise-peab-ka-pingutama Ilmar Tomusk ⟩ Seadused kaitsevad eesti keelt, kuid ise peab ka pingutama] Postimees.ee, 14. september 2022
* [https://arvamus.postimees.ee/7736933/ilmar-tomusk-mida-teha-liiderliku-ja-teiste-sonadega-mille-tahendust-noored-enam-ei-tea Ilmar Tomusk ⟩ Mida teha «liiderliku» ja teiste sõnadega, mille tähendust noored enam ei tea?] Postimees.ee, 21. märts 2023
* [https://kultuur.err.ee/1609299546/ilmar-tomusk-norm-annab-voimaluse-keelega-mangida Ilmar Tomusk: norm annab võimaluse keelega mängida] ERR Kultuur, 1. märts 2024
* [https://arvamus.postimees.ee/7971531/ilmar-tomusk-ohusonumid-ei-tohi-tekitada-hirmu Ilmar Tomusk ⟩ Ohusõnumid ei tohi tekitada hirmu] Postimees.ee, 2. märts 2024
* [https://arvamus.postimees.ee/8006431/ilmar-tomusk-oopium-rahvale-ehk-mitte-ainult-leninist Ilmar Tomusk ⟩ Oopium rahvale ehk mitte ainult Leninist] Postimees.ee, 23. aprill 2024
* [https://arvamus.postimees.ee/8095049/ilmar-tomusk-vastuolu-pohiseaduse-ja-tegelikkuse-vahel-vajab-lahendust Ilmar Tomusk ⟩ Vastuolu põhiseaduse ja tegelikkuse vahel vajab lahendust] Postimees, 12. september 2024
* [https://www.opleht.ee/2025/02/lugemisega-singulaarsuse-vastu/ Lugemisega singulaarsuse vastu] Õpetajate Leht, 4. veebruar 2025

===Kontsertetendus===
* &quot;Trikiga küsimus&quot; – helilooja [[Kristo Matson]]i ja lastekirjanik Ilmar Tomuski kogupere-kontsertetendus [[Tallinna Filharmoonia]] sarjas &quot;Noorte filharmoonia&quot; (esietendus 14. oktoobril 2017 Tallinnas [[Mustpeade maja]]s)&lt;ref&gt;[https://opleht.ee/2017/10/tallinna-filharmoonia-toob-lavale-uue-kontsertetenduse-noortele/ Tallinna filharmoonia toob lavale uue kontsertetenduse noortele] Õpetajate Leht, 10.10.2017.&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100919.mp3 Ilmar Tomusk] raadiosaates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 19. september 2010
* [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/tere-volli Ilmar Tomusk. &quot;Tere, Volli!&quot;] 11 Eesti Raadio lastesaadet, 2009–2010. ERR Arhiiv
* [http://www.elk.ee/?p=2584 Aprill 2009. Ilmar Tomusk. &quot;Vend Johannes&quot;] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 1. aprill 2009
* Madis Filippov. [https://www.postimees.ee/455652/toom-peab-keeleinspektsiooni-juhi-lasteraamatut-venelasi-solvavaks Toom peab Keeleinspektsiooni juhi lasteraamatut venelasi solvavaks] Postimees.ee, 1. juuni 2011
* Merike Tamm. [https://www.postimees.ee/476124/tomusk-liiga-paljud-tsitaatvaljendid-on-lubatud Tomusk: liiga paljud tsitaatväljendid on lubatud] Postimees.ee, 20. juuni 2011
* [https://www.err.ee/379518/tomusk-suurim-oht-eesti-keelele-on-laste-vahene-lugemus Tomusk: suurim oht eesti keelele on laste vähene lugemus] ERR Uudised, 20. juuni 2011
* Mati Soomre. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66000318/lugemismulje-uheksa-ametit-kumnes-kirjanik Lugemismulje: Üheksa ametit, kümnes kirjanik] Maaleht.ee, 19. aprill 2013
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/juri-udi-klubi-koolikirjandist-kulka-aurahani &quot;Jüri Üdi klubi. Koolikirjandist kulka aurahani&quot;] ETV saade, 19. märts 2012
* Kristi Helme. [https://www.delfi.ee/artikkel/66249536/ilmar-tomusk-pigi-on-selgelt-solvavam-kui-neeger Ilmar Tomusk: &quot;pigi&quot; on selgelt solvavam kui &quot;neeger&quot;] Delfi.ee, 9. juuni 2013 
* [https://www.ohtuleht.ee/699861/tomusk-pipi-pikksuka-isa-voiks-jaada-neegrikuningaks Tomusk: Pipi Pikksuka isa võiks jääda neegrikuningaks] Õhtuleht.ee, 20. oktoober 2015
* Urmas Saard. [http://www.kylauudis.ee/2016/03/13/ilmar-tomusk-kuna-ei-teatud-et-ma-kirjutada-ei-oska-sain-sisseastumiseksamil-viie/ Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie] Kylauudis.ee, 13. märts 2016
* Ilmar Tomusk. [http://opleht.ee/2016/04/digipoorane-ettekanne-kuidas-leida-tasakaal-nuti-ja-pariselu-vahel/ Digipöörane ettekanne: kuidas leida tasakaal nuti- ja päriselu vahel] Õpetajate Leht, 22. aprill 2016
* Ilmar Tomusk. [http://jeful.ut.ee/index.php/JEFUL/article/view/jeful.2017.8.1.16/ Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine] Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri, nr 1 / 2017
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/603438/arvustus-arakrutitud-ajalugu-vaandes-fuusikaga-vaheldumisi Arvustus: Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi] ERR Kultuur, 21. juuni 2017
* Merike Teder, Ilmar Tomusk. [http://arvamus.postimees.ee/3105909/ilmar-tomusk-kuhu-kaob-uudishimu/ Kuhu kaob uudishimu] Postimees/Arvamus, 1. märts 2015
* Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4350095/radar-keeleinspektsiooni-juht-ma-ei-hakka-varisema-kui-keegi-utleb-okei/ «Radar»: keeleinspektsiooni juht: ma ei hakka värisema, kui keegi ütleb okei] Postimees TV, 19. detsember 2017
* Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4347951/radar-pilk-minevikku-ehk-kuidas-lennart-meri-kaskis-vallandada-eesti-suurima-keelekriitiku/ «Radar»: Pilk minevikku ehk kuidas Lennart Meri käskis vallandada Eesti suurima keelekriitiku] Postimees TV, 18. detsember 2017
* [https://kultuur.err.ee/635525/kristo-matsoni-ja-ilmar-tomuski-lavastus-esitab-noortele-trikiga-kusimuse/ Kristo Matsoni ja Ilmar Tomuski lavastus esitab noortele trikiga küsimuse] ERR Kultuur, 10. oktoober 2017
* Jüri Pino. [https://kultuur.postimees.ee/4272981/mehed-me-oleme-paastetud/ Arvustus: Mehed, me oleme päästetud] Postimees/Kultuur, 11. oktoober 2017
* Anu Viita-Neuhaus. [https://virumaateataja.postimees.ee/4463921/ilmar-tomusk-voitis-kadrina-lugudega-nukitsa/ Ilmar Tomusk võitis Kadrina lugudega Nukitsa] Virumaa Teataja, 8. aprill 2018
* Kristjan Roos. [https://www.ohtuleht.ee/865119/keeleinspektsiooni-juht-ilmar-tomusk-pangem-lapsed-lugema Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk: pangem lapsed lugema!] Õhtuleht, 15. märts 2018
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/830209/arvustus-markmeid-suurtest-saladustest/ Arvustus. Märkmeid suurtest saladustest] ERR Kultuur, 10. mai 2018
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/838968/arvustus-wastne-suwitus-roman-herra-dr-tomuski-sulest/ Arvustus. Wastne suwitus-roman herra dr Tomuski sulest] ERR Kultuur, 12. juuni 2018
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/878162/arvustus-tomuskmultfilm-kirjutab/ Arvustus. Tomuskmultfilm kirjutab] ERR Kultuur, 19. november 2018
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/898356/arvustus-kribu-ja-krabu-jaavad-vanaks-aga-nutikaks/ Arvustus. Kribu ja Krabu jäävad vanaks, aga nutikaks] ERR Kultuur, 14. jaanuar 2019
* [http://www.elk.ee/?p=33510/ Mai 2019. Ilmar Tomusk, Priit Pärn &quot;Kõrvalised isikud&quot;] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 7. mai 2019
* Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/937115/arvustus-priit-parn-ja-ilmar-tomusk-pakuvad-keelemange-ja-pilte/ Arvustus. Priit Pärn ja Ilmar Tomusk pakuvad keelemänge ja -pilte] ERR Kultuur, 7. mai 2019
* Mari Klein / Siim Lõvi. [https://kultuur.err.ee/1056065/kirjanduspreemia-nominent-ilmar-tomusk-naitab-kui-ponev-on-eesti-keel/ Kirjanduspreemia nominent Ilmar Tomusk näitab, kui põnev on eesti keel] ERR Kultuur, 23. veebruar 2020 
* [https://www.elk.ee/?p=40141/ September 2020. Ilmar Tomusk &quot;Vapper siil&quot;] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 15. september 2020
* Reet Weidebaum. [https://kultuur.err.ee/1132924/naitleja-stefan-hein-mauno-salaparane-kadumine-on-hasti-kirjutatud-lugu/ Näitleja Stefan Hein: &quot;Mauno salapärane kadumine&quot; on hästi kirjutatud lugu] ERR Kultuur, 9. september 2020
* Tambet Kaugema. [https://kultuur.err.ee/1153840/arvustus-digimees-mauno-paastmine/ Arvustus. Digimees Mauno päästmine] ERR Kultuur, 1. november 2020 
* [https://lasteekraan.err.ee/1211602/uus-mauno-saladuslik-kadumine/ Piip ja Tuut Teater, &quot;Mauno saladuslik kadumine&quot;] ERR Lasteekraan, 3. jaanuar 2021
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/lastekirjandusministeerium-piip-tuut-ja-ilmar-tomusk &quot;Lastekirjandusministeerium. Piip, Tuut ja Ilmar Tomusk&quot;] ETV2 saade, 24. september 2021
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kultuuristuudio-kirjandusministri-juures-ilmar-tomusk &quot;Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures&quot;] ETV saade, 18. oktoober 2022
* [https://www.err.ee/1608773737/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-ilmar-tomusk-eesti-keelest/ &quot;Otse uudistemajast&quot;: Ilmar Tomusk eesti keelest] ERR Uudised, 1. november 2022
* [https://vikerraadio.err.ee/1608780430/keelesaade-keeleseaduse-muudatusettepanekud/ Keelesaade. Keeleseaduse muudatuste ettepanekud] Vikerraadio, 20. november 2022
* Tiina Kruus. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120240390/ilmar-tomusk-soomes-umbkeelseid-taksojuhte-ei-kohta-meil-kull Ilmar Tomusk: Soomes umbkeelseid taksojuhte ei kohta, meil küll] Eesti Päevaleht / LP, 20. oktoober 2023
* [https://podcast.ee/pealinna-podcast/kultuuriamps-ilmar-tomusk/ Kultuuriamps. Ilmar Tomusk] Linnameedia, 16. veebruar 2023
* [https://pealinn.ee/2024/03/14/keeleameti-juht-ilmar-tomusk-muretsen-et-digirikkus-vaesestab-laste-sonavara/ Keeleameti juht Ilmar Tomusk: Muretsen, et digirikkus vaesestab laste sõnavara] Pealinn.ee, 14. märts 2024
* [https://vikerraadio.err.ee/1609284836/kajalood-ilmar-tomusk-koige-parem-raamat-on-mul-veel-kirjutamata/ Kajalood. Ilmar Tomusk] Vikerraadio saade, 30. märts 2024
* [https://www.postimees.ee/8118467/president-ja-mudilased-alar-karis-andis-lasteaialastele-edasi-raamatu-lugemise-pisikut/ President ja mudilased ⟩ Alar Karis andis lasteaialastele edasi raamatu lugemise pisikut] President Karis loeb raamatut &quot;Traktor, printsess ja teised putukad&quot;. Postimees.ee, 20. oktoober 2024
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/vikerhommik-intervjuu-ilmar-tomusk-pentsikutest-nimedest-ja-soovitustest-nimepanekuks &quot;Vikerhommik. Intervjuu. Ilmar Tomusk pentsikutest nimedest ja soovitustest nimepanekuks&quot;] Vikerraadio, 10. jaanuar 2025
* [https://kultuur.err.ee/1609628528/ilmar-tomusk-poorame-liiga-palju-tahelepanu-valistele-asjadele Ilmar Tomusk: pöörame liiga palju tähelepanu välistele asjadele] ERR Kultuur, 10. märts 2025
* [https://www.youtube.com/watch?v=v2xNd5BUEcY Kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2024 nominent Ilmar Tomusk] Kirjaniku intervjuu lasteraamatu &quot;Kukeleegu&quot; loomise ja uute sõnade teemadel. Kirjanike Liit YouTube'is, märts 2025
* Meinhard Pulk. [https://www.postimees.ee/8406822/teenetemargi-palvinud-tomusk-eestis-voiks-olla-populaarteaduslik-roppude-sonade-leksikon Teenetemärgi pälvinud Tomusk: Eestis võiks olla populaarteaduslik roppude sõnade leksikon] Postimees.ee, 30. jaanuar 2026

{{JÄRJESTA:Tomusk, Ilmar}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti riigiametnikud]]
[[Kategooria:Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid poliitikud]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>nv3k4non6xeoigvkj3us48f26kkl9fg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sillad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>286036</id>
    <revision>
      <id>7158285</id>
      <parentid>4313356</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:05:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158285</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1321" sha1="5x1fwlcswmmgte6tyge32atnaf2fg19" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
'''&quot;Sillad&quot;''' on [[1994]]. aastal ilmunud [[Tarmo Pihlap]]i CD/MC.

Selle andis välja Valindo.

1 CD (36:07) + 1 voldik

Lindistatud: Linnahalli stuudios aprillis 1994

Helirežissöör: Indrek Patte

Said: Tiit Koha

Kunstnik: Mare Koha

Produtsent: Aarne Valmis

Esitavad: Margus Kappel (klaver ja Hammondi orel), Margus Minn (bass), Ain Varts (kitarr), Ivo Varts (trummid), Andres Peetson (trompet), Mart Sork (tromboon), Raul Sööt (tenorsaksofon).

Kaasa aitas: Karl Olaf Kappel ja Hammond Leslie-Box.

Taustalaul: Novella Hanson, Hedvig Hanson, Tarmo Pihlap.

==Laulud==
# &quot;Hüljatud mees&quot; / Chris Andrews; Heldur Karmo. 
# &quot;Võta mind kaasa&quot; / L. Haslewood; sõnad Kustas Kikerpuu. 
# &quot;Born with a song&quot; / Tarmo Pihlap; sõnad M. Haab. 
# &quot;Bella-Bella&quot; / The Roosters; sõnad Vello Salumets. 
# &quot;Jälle koos&quot; / B. Owens; Heldur Karmo. 
# &quot;Sillad&quot; / Tarmo Pihlap; sõnad Heldur Karmo. 
# &quot;Tütre küsimus&quot; / H. Middlebrooks; Vello Salumets. 
# &quot;I have still brave&quot; (beating in my chest) / Tarmo Pihlap; sõnad A. Raid. 
# &quot;Kas mu peale mõtled veel&quot; / B. Burnett; sõnad M. Smotherman ja Heldur Karmo. 
# &quot;Me vanad sõbrad ju&quot; / B. Ulveaus; Heldur Karmo.

==Välislingid==
*[http://erb.nlib.ee/?kid=17800705]

[[Kategooria:Tarmo Pihlapi albumid]]
[[Kategooria:1994. aasta albumid]]</text>
      <sha1>5x1fwlcswmmgte6tyge32atnaf2fg19</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zorg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>286135</id>
    <revision>
      <id>7158398</id>
      <parentid>6451316</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:35:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158398</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5380" sha1="l5d15t794y101ke1wseigjbwcw5di2k" xml:space="preserve">{{vikinda}}
{{ajakohasta}}

[[File:Zorg2012.jpg|thumb|Zorg2012]]
'''Zorg''' on Eesti ''[[metal]]''-ansambel. Zorgi muusikasse on segatud ''industrial''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt;, hiphoppi, triphoppi ja rahvamuusikat. Zorg asutati 1999. aastal Tallinnas.

==Ajalugu==
Zorg loodi 1999. aasta alguses, kui Tallinnas Lilleküla Gümnaasiumis tegutsenud ansambel Creature läks laiali ning Creature'i liikmed Tanel, Joel, Indrek ja groZmot (Toomas) moodustasid uue ansambli, mille stiiliks oli algselt planeeritud triphop.  

Algselt pidi Zorgist tulema hoopis midagi muud. Kogu seltskond kuulas innukalt Massive Attacki ja Trickyt ning Zorgi signatuuriks pidi saama spagetivesterni &quot;kauboikitarridega&quot; maitsestatud triphop.

Kohe alguses liitus bändiga ka Renx ehk Dr.R, kes samal ajal tegi Lilleküla Gümnaasiumis ''funk metal''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt; bändi Rhapsody. 

Esialgu planeeritud muusikastiilist sai õige pea midagi hoopis karmimat. Paraku kiskus see suund väga kiiresti käest ning ainsateks lugudeks, mille puhul esialgne kavatsus ehk veidi läbi kumab, on &quot;Daydream&quot; ja &quot;Voices Of Silence&quot;. Kõik ülejäänud lood löövad puhta tööstusmürana otse kõrva.

Esimesed lood salvestati 1999. aasta keskel ning muusikastiiliks jäi industriaalse alatooniga metal. 

Detsembris 1999 hakati muusikat levitama internetis. 

Aastal 2001 liitus Zorgiga Riina – bänd tutvus temaga Eesti (ulme)kirjaniku [[Karen Orlau|Karen Orlau]] kaudu, kes on kirjutanud mitme &quot;Artificiali&quot; loo sõnad.

2004. aasta alguses soojendas Zorg Clawfingerit ja avaldas LP singli “Activator”, millel lugu “The One” remiksisid No Big Silence, DJ Critikal, Forgotten Sunrise, Barbariz, Virx ja Zorg ise. Plaadi lõpulugu on ligi 30-minutiline suurvorm &quot;Activator&quot;, mille algus on tänaseni Zorgi kontserdi intro. Järgnes pikem stuudiopaus.

4. märtsil 2011 pärjati Zorg Radio Mania aasta üllataja muusikaauhinnaga.

7. oktoobril 2011 ilmus Zorgi esimene muusikavideo, mis oli tehtud piksillatsioonitehnikas ja valmis Fork Filmi abiga. Video on albumi nimiloole “Rooste”.

2013. aastal ilmunud [[Kukerpillid]]e 40 tegevusaastat tähistanud plaadi jaoks salvestas Zorg oma versiooni loost &quot;Jahitrofeed&quot;. &quot;See lugu on käinud minuga kaasas lapsepõlvest saati. Miski imeline jõud ja sõnum on selles loos,&quot; kommenteerib loo valikut Zorgi laulja Lemo. 

24. mail 2013 ilmus Saksamaal internetikogumik &quot;Depeche Rock Covers vol. 2&quot;, mille väljaandja pöördus Zorgi poole palvega teha kogumiku jaoks üks lugu. Bänd valis selleks loo &quot;Behind The Wheel&quot;.

14. aprillil 2014 ilmus kolmas stuudioalbum – &quot;Hüperborea&quot;. Plaadil on 10 uut lugu, 2 kaverit ja 2 remiksi. Uut albumit reklaamiv ringreis tehti koos ''rap metal''&lt;nowiki&gt;'i&lt;/nowiki&gt; bändiga Driven. Bänd esines kontsertidega Tallinnas, Tartus, Võrus, Narvas ja Pärnus.

==Liikmed== 
*Lemo – vokaal 
*Intz – kitarr
*Dr.R – bass, taustalaul
*groZmot (Toomas) – süntesaator, sämpler, taustalaul
*Joel – trummid

===Endised liikmed===
*Tanel – vokaal
*Riina – vokaal

==Diskograafia==
===Albumid===
*2001 &quot;Artificial&quot; (Zorg Sound Laboratory 2001)
*2002 &quot;XXX&quot; (EP) (Zorg Sound Laboratory 2002)
*2004 &quot;Activator&quot; (Zorg Sound Laboratory 2004)
*2010 &quot;Rooste&quot; (Zorg Sound Laboratory 2010)
*2014 &quot;Hüperborea&quot; (Zorg Sound Laboratory 2014) 

===Singlid===
*2010 &quot;Õndsus&quot; (Zorg Sound Laboratory 2010)
*2010 &quot;Hüpikhiir&quot; (Zorg Sound Laboratory 2010)
*2011 &quot;Mann&quot; (Zorg Sound Laboratory 2011) 
*2011 &quot;Rooste&quot; (Zorg Sound Laboratory 2011)
*2012 &quot;Jahitrofeed&quot; (Zorg Sound Laboratory 2012)
*2013 &quot;Behind The Wheel&quot; (Zorg Sound Laboratory 2013)
*2014 &quot;AS Maa&quot; (Zorg Sound Laboratory 2014) 

===Remix &amp; Cover===
* Personal Jesus (Depeche Mode kaver [http://www.discogs.com/Various-No-Hidden-Catch-A-Tribute-To-Depeche-Mode/release/876457 tribuutplaadile No Hidden Catch]) (EP XXX 2002)
* Eat Me Alive (Judas Priest kaver [http://www.discogs.com/Various-Worship-Judas-Priest-A-Tribute-To-Judas-Priest/release/3135270 tribuutplaadile Worship Judas Priest]) (EP XXX 2002)
* Mann ([[Kukerpillid|Kukerpillide]] kaver [http://www.kukerpillid.ee/?op=body&amp;id=41 juubeliplaadile Pojad on mul õige naksid]) (EP XXX 2002)
* [o3] No Face remix 
* [http://soundcloud.com/zorglab/a-r-hm-marukoer-zorg-remix A_Rühm Marukoer Zorg remix]
* [[No Big Silence]] [http://www.facebook.com/photo.php?v=1724858408003 Starstealer remix]
* [http://soundcloud.com/zorglab/goresoerd-hauakivid-segatud-by Goresoerd Hauakivid segatud by Zorg]
* [https://soundcloud.com/zorglab/zorg-jahitrofeed-mp3 Jahitrofeed (Kukerpillide 40 sünnipäeva kogumikule)]
* [https://soundcloud.com/zorglab/behind-the-wheel-returned-by Behind The Wheel (Depeche Rock Covers vol.2)]

==Video==
* [http://www.youtube.com/watch?v=aaIDLabalNY&amp;feature=plcp &quot;Rooste&quot;] (Zorg Sound Laboratory &amp; Fork Film 2010)

==Välislingid==
* [http://www.zorg.ee Zorgi koduleht]
* [http://www.facebook.com/ZORG.Rooste Zorgi Facebook]
* [http://www.youtube.com/user/ZORGofficial Zorgi YouTube]
* [http://www.myspace.com/zorglaboratory Zorgi myspace]
* [http://zorglab.blogspot.com/ Zorgi Blogspot]
* [http://www.reverbnation.com/zorgofficial Zorg Reverbnation]
* [http://soundcloud.com/zorglab ZORG Soundcloud]
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50806211 Albumi &quot;Artificial&quot; arvustus]
* [http://zblogi.wordpress.com/2011/04/10/zorg-rooste-2010/ Albumi &quot;Rooste&quot; arvustus]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>l5d15t794y101ke1wseigjbwcw5di2k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Olga Zavilohhina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>290230</id>
    <revision>
      <id>7158566</id>
      <parentid>5215671</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T21:10:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>Ta on abiellunud</comment>
      <origin>7158566</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1017" sha1="im194c7ijnxs16q3w0a2bfga2c119k1" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib iluuisutajast; Venemaa poliitiku kohta vaata [[Olga Vassiljeva (Venemaa poliitik)]].}}
'''Olga Zavilohhina''' (neiuna '''Olga Vassiljeva'''; sündinud [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1977]] [[Tallinn]]as) on endine Eesti iluuisutaja.

Aastatel 1999–2001 ja 2003 tuli Vassiljeva Eesti meistriks iluuisutamises.

[[Rahvusvaheline Uisuliit|Rahvusvahelise Uisuliidu]] korraldatud meistrivõistlustest oli ta suurim saavutus 15. koht [[2003. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|Euroopa meistrivõistlustel iluuisutamises 2003. aastal]].

Olga Vassiljeva on 170 cm pikk. Tema treenerid olid [[Irina Kononova]] ja [[Tiiu Valgemäe]], koreograaf [[Anda Rage]] ning iluuisutamisklubi [[Medal (klubi)|Medal]]. Võistlusspordist loobus Vassiljeva 2004. aastal.

==Välislingid==
* {{ESBL|id=Olga_Vassiljeva}}
* [http://www.isuresults.com/bios/isufs00001839.htm Olga Vassiljeva] isuresults.com

{{JÄRJESTA:Zavilohhina, Olga}}
[[Kategooria:Eesti iluuisutajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>im194c7ijnxs16q3w0a2bfga2c119k1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158567</id>
      <parentid>7158566</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T21:10:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Juhan121 teisaldas lehekülje [[Olga Vassiljeva]] pealkirja [[Olga Zavilohhina]] alla</comment>
      <origin>7158566</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1017" sha1="im194c7ijnxs16q3w0a2bfga2c119k1" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib iluuisutajast; Venemaa poliitiku kohta vaata [[Olga Vassiljeva (Venemaa poliitik)]].}}
'''Olga Zavilohhina''' (neiuna '''Olga Vassiljeva'''; sündinud [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1977]] [[Tallinn]]as) on endine Eesti iluuisutaja.

Aastatel 1999–2001 ja 2003 tuli Vassiljeva Eesti meistriks iluuisutamises.

[[Rahvusvaheline Uisuliit|Rahvusvahelise Uisuliidu]] korraldatud meistrivõistlustest oli ta suurim saavutus 15. koht [[2003. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|Euroopa meistrivõistlustel iluuisutamises 2003. aastal]].

Olga Vassiljeva on 170 cm pikk. Tema treenerid olid [[Irina Kononova]] ja [[Tiiu Valgemäe]], koreograaf [[Anda Rage]] ning iluuisutamisklubi [[Medal (klubi)|Medal]]. Võistlusspordist loobus Vassiljeva 2004. aastal.

==Välislingid==
* {{ESBL|id=Olga_Vassiljeva}}
* [http://www.isuresults.com/bios/isufs00001839.htm Olga Vassiljeva] isuresults.com

{{JÄRJESTA:Zavilohhina, Olga}}
[[Kategooria:Eesti iluuisutajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>im194c7ijnxs16q3w0a2bfga2c119k1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pep Guardiola</title>
    <ns>0</ns>
    <id>292501</id>
    <revision>
      <id>7158600</id>
      <parentid>6136336</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T01:00:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30583-07</username>
        <id>230018</id>
      </contributor>
      <origin>7158600</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11887" sha1="0fwush1g7bq1cyhqslgin6m9sogw3gx" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi        = Pep Guardiola
| pilt       =
| pildiallkiri     = 
| täsinimi    = Josep Guardiola Sala
| sünniaeg  = {{sünniaeg ja vanus|1971|1|18|df=y}}
| sünnilinn = [[Santpedor]]
| sünnimaa  = [[Kataloonia]] 
| pikkus      = 180 cm&lt;ref&gt;{{Netiviide|URL=http://listnetworth.com/pep-guardiola-net-worth-height-weight-age/|Pealkiri=Pep Guardiola Net Worth-Height-Weight-Age|Väljaanne=Listnetworth|Kasutatud=16. oktoober 2016|arhiivimisaeg=2016-10-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161019001144/http://listnetworth.com/pep-guardiola-net-worth-height-weight-age/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
| positsioon    = [[poolkaitsja|kaitsev poolkaitsja]]
| koduklubi = [[Manchester City FC|Manchester City]] (peatreener)
| noorteaastad1 = 1984–1990 | noorteklubi1 = [[FC Barcelona B|Barcelona]]
| aastad1 = 1990–1992 | klubi1 = [[FC Barcelona B|Barcelona B]] | mänge1 = 59  | väravaid1 = 5
| aastad2 = 1990–2001 | klubi2 = [[FC Barcelona|Barcelona]]     | mänge2 = 263 | väravaid2 = 6
| aastad3 = 2001–2002 | klubi3 = [[Brescia Calcio|Brescia]]     | mänge3 = 11  | väravaid3 = 2
| aastad4 = 2002–2003 | klubi4 = [[AS Roma|Roma]]             | mänge4 = 4   | väravaid4 = 0
| aastad5 = 2003      | klubi5 = [[Brescia Calcio|Brescia]]     | mänge5 = 13  | väravaid5 = 1
| aastad6 = 2003–2005 | klubi6 = [[Al Ahli SC (Doha)|Al-Ahli]]  | mänge6 = 18  | väravaid6 = 2
| aastad7 = 2005–2006 | klubi7 = [[Dorados de Sinaloa|Dorados]] | mänge7 = 10  | väravaid7 = 1
| mänge_kokku = 378 | väravaid_kokku = 17
| koondiseaastad1 = 1991      | koondis1 = Hispaania U21 | koondisemänge1  = 2  | koondiseväravaid1 = 0
| koondiseaastad2 = 1991–1992 | koondis2 = Hispaania U23 | koondisemänge2  = 12 | koondiseväravaid2 = 2
| koondiseaastad3 = 1992–2001 | koondis3 = [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]]              | koondisemänge3  = 47 | koondiseväravaid3 = 5
| koondiseaastad4 = 1995–2005 | koondis4 = [[Kataloonia jalgpallikoondis|Kataloonia]]      | koondisemänge4  = 7  | koondiseväravaid4 = 0
| treeneriaastad1  = 2007–2008 | treeneriklubi1 = [[FC Barcelona B|Barcelona B]]
| treeneriaastad2  = 2008–2012 | treeneriklubi2 = [[FC Barcelona|Barcelona]]
| treeneriaastad3  = 2013–2016 | treeneriklubi3 = [[Müncheni Bayern]]
| treeneriaastad4  = 2016–2026    | treeneriklubi4 = [[Manchester City FC|Manchester City]]
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]}}
{{Kuldmedal|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]|jalgpall}}
}}
'''Josep &quot;Pep&quot; Guardiola i Sala''' ({{IPA-ca|ʒuˈzɛb ɡwəɾðiˈɔɫə}}; sündinud [[18. jaanuar]]il [[1971]] [[Santpedor]]is [[Bages]]is [[Kataloonia]]s) on [[Hispaania]] jalgpallitreener, kes juhendab [[Inglismaa]] [[Premier League|kõrgliiga]] klubi [[Manchester City FC|Manchester City]], ja endine mängija.

Mängijana oli ta kaitsev poolkaitsja ja enamiku oma karjäärist mängis ta [[Hispaania]] [[Primera División|kõrgliiga]] klubi [[FC Barcelona|Barcelona]] ridades. Samuti on ta mänginud ka [[Itaalia]] klubides [[Brescia Calcio]] ning [[AS Roma]], [[Katar]]i klubis [[Al-Ahli]] ja [[Mehhiko]] klubis [[Dorados de Sinaloa]].

Ta kuulus ka [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania koondis]]se ning mängis sõprusmänge [[Kataloonia jalgpallikoondis|Kataloonia koondis]]es.

Pep Guardiola võitis mängijana 16 karikat ning on peatreenerina võitnud üle 20 karika, sh kaks [[UEFA Meistrite Liiga]] võitu.

== Klubikarjäär ==
[[Pilt:Pep Guardiola.jpg|vasakul|pisi|Guardiola mängijana]]

=== Barcelona ===
Guardiola sündis [[Santpedor]]is [[Barcelona provints|Barcelona]]s [[Kataloonia]]s, ta liitus [[La Masia]] akadeemiaga 13-aastaselt ja mängis Barcelona noortesüsteemis kuus aastat. Ta tegi oma klubidebüüdi 1990. aastal [[Cádiz CF]] vastu.

[[Johan Cruijff]]i juhendamise all sai Guardiolast regulaarne põhimängija hooajal 1991–92. 20-aastaselt mängis ta tähtsal rolli selles meeskonnas, mis võitis [[Primera División|La Liga]] ja [[Euroopa karikas|Euroopa karika]].

Cruijffi &quot;Unistuste tiim&quot; (inglise keeles &quot;[[Dream Team]]&quot;) võitis veel 1992–93 ja 1993–94 hooaja La Liga tiitlid. 1994. aastal jõudis Guardiola Barcelonaga uuesti UEFA Meistrite Liiga finaali, kuid katalaanid pidid tunnistama [[AC Milan]]i 4:0 paremust. Barcelona lõpetas 1994–95 hooajal La Ligas neljandana ja 1995–96 hooajal kolmandana. Cruijff lahkus Barcelonast 1996. aastal, aga Guardiola säilitas oma positsiooni klubi poolkaitsjana.

1996–97 hooajal võitis Barca kolm karikat ([[Copa del Rey]], [[Hispaania superkarikas|Hispaania superkarika]] ja [[UEFA karikavõitjate karikas|Euroopa karikavõitjate karika]]) [[Bobby Robson]]i juhendamisel. Suurem osa &quot;Unistuste tiimist&quot; oli Barcelonast tollal juba lahkunud. 1997. aastal nimetati Pep Barcelona kapteniks peatreener Louis van Gaali all. Säärelihase vigastuse tõttu ei saanud ta peaaegu terve 1997–98 hooaeg mängida. Barcelona võitis siiski liiga ja Copa del Rey. Hooaja lõpus loobus klubi pakkumistest Guardiola eest [[AS Roma]]lt ja [[Parma FC|Parma]]lt. Guardiola pikendas oma lepingut katalaani klubiga.

Guardiola naasis vigastuselt järgmine hooaeg. Barcelona võitis taas La Liga. 1998. aastal pidi Pep minema operatsioonile ja jätma vahele [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta maailmameistrivõistlused]]. 1999–2000 hooajal oli ta taas vigastatud. 2000–01 hooajal ei võitnud Barca ühtegi karikat ja lõpetas liigas neljandana.

11. aprillil 2001 teatas Guardiola, et ta soovib Barcelonast lahkuda. 24. juunil 2001 mängis ta [[Celta de Vigo]] vastu oma viimase mängu Barcelona meeskonnas.

=== Serie A ===
[[Pilt:Guardiola 2010.jpg|pisi|Pep Guardiola (2010)]]2001. aastal liitus Guardiola [[Serie A]] klubiga [[Brescia]].

Pärast Bresciat siirdus ta mängima [[AS Roma|Roma]]sse. Itaalias ei suutnud ta ühtegi karikat võita. Ta mängis Brescia ja AS Roma meeskondades kokku 71 mängu.

=== Al-Ahli ===
Alates 2003. aastast mängis Guardiola [[Katar]]is [[Doha]] jalgpalliklubis [[Al-Ahli]].

2005–06 hooajal loobus ta pakkumistest Euroopa klubidelt [[Manchester City FC|Manchester City]], [[Manchester United FC|Manchester United]] ja [[Chelsea FC|Chelsea]], kuna uskus, et ta mängijakarjääri lõpp on lähedal.

=== Dorados de Sinaloa ===
Guardiola liitus 2006. aastal Mehhiko klubiga [[Dorados de Sinaloa]]. Ta mängis klubis kuus kuud, enne kui lõpetas oma mängijakarjääri.

== Koondisekarjäär ==
[[Pilt:Pep Guardiola Training FC Bayern München-10.jpg|pisi|Pep Guardiola [[Müncheni Bayern|Bayern]]i peatreenerina]]
=== Hispaania jalgpallikoondis ===
Guardiola tegi oma debüüdi [[Hispaania jalgpallikoondis]]es 14. oktoobril 1992 0:0 viigimängus [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] vastu.

[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta Barcelona suveolümpiamängud]]el võitis ta Hispaania koondisega kuldmedali.

14. novembril 2001 mängis ta Mehhiko vastu oma viimase mängu koondise tasandil.

Ta mängis koondises [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2000. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. Ta pidi vigastuse tõttu loobuma [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta maailmameistrivõistlustest]].

=== Kataloonia jalgpallikoondis ===
Aastatel 1995–2005 mängis Guardiola [[Kataloonia jalgpallikoondis|Kataloonia]] koondises seitse sõpruskohtumist.

== Treenerikarjäär ==

=== Barcelona ===
Pärast mängijakarjääri lõppu sai temast [[FC Barcelona B|Barcelona B]] võistkonna peatreener ning 2008. aastal [[Frank Rijkaard]]i järel juba põhimeeskonna peatreener.

[[FC Barcelona|Barcelona]] võitis tema esimesel hooajal klubi peatreenerina nii [[La Liga|Hispaania liiga]], [[Copa del Rey|Hispaania karika]] kui ka [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]]. Sellega sai temast läbi aegade noorim Meistrite Liiga võitnud peatreener.

2009–10 hooajal võitis Barcelona tema juhendamise all taas La Liga.

2010–11 võideti uuesti La Liga ja Copa del Rey.

Barcelona võitis Guardiolaga ka 2012. aasta Hispaania karika. 2012. aasta aprillis teatas Guardiola Kataloonia klubi peatreeneri ameti mahapanekust. Selleks ajaks oli Barcelona tema käe all võitnud 14 karikat. Tema järglaseks treeneriametis sai [[Tito Vilanova]].

=== Müncheni Bayern ===
2013. aastal, pärast ühte aastat juhendamisest eemal, palgati Guardiola [[Müncheni Bayern]]i peatreeneriks. Ta võttis juhendamise üle [[Jupp Heynckes]]ilt.

2013–14 hooajal võitis Bayern [[Euroopa superkarikas|Euroopa superkarika]], [[jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]], [[Bundesliga]] ja [[DFB-Pokal|Saksamaa karika]]. Meistrite Liiga poolfinaalis pidi Müncheni klubi tunnistama [[Madridi Real]]i paremust.

2014–15 hooajal võideti taas Bundesliga. Meistrite Liigas langeti taas poolfinaalis, kui kaotati Barcelonale kahe mängu kokkuvõttes 5:3.

2015–16 juhendas Guardiola Bayerni Bundesliga ja Saksamaa karika võiduni.

2016. aastal võttis [[Carlo Ancelotti]] talt klubi juhendamise üle.

=== Manchester City ===
Alates 2016. aastast juhendab Guardiola Inglismaa [[Premier League|kõrgliiga]] klubi [[Manchester City FC|Manchester City]].

Esimesel hooajal juhendas ta klubi Premier League's kolmandaks, Meistrite Liigas langeti kaheksandikfinaalis [[AS Monaco]] vastu.

== Saavutused ja tunnustus ==

=== Mängijana ===
; Barcelona B
* [[Segunda División B]]: 1990–91
; Barcelona
* [[Primera División|La Liga]]: 1990–91, 1991–92, 1992–93, 1993–94, 1997–98, 1998–99
* [[Copa del Rey]]: 1996–97, 1997–98
* [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 1991, 1992, 1994, 1996
* [[Euroopa meistrite karikavõistlused|Euroopa karikas]]: 1991–92
* [[UEFA karikavõitjate karikas]]: 1996–97
* [[Euroopa Superkarikas]]: 1992, 1997
;Hispaania jalgpallikoondis
* [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiakuld]]: [[Jalgpall 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]]

=== Treenerina ===
;Barcelona B
* [[Tercera División]]: 2007–08
;Barcelona
* [[Primera División|La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2008–2009|2008–09]], [[La Liga hooaeg 2009–2010|2009–10]], [[La Liga hooaeg 2010–2011|2010–11]]
* [[Copa del Rey]]: 2008–09, 2011–12
* [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2009, 2010, 2011
* [[UEFA Meistrite Liiga]]: 2008–09, 2010–11
* [[Euroopa superkarikas]]: 2009, 2011
* [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2009, 2011
;Müncheni Bayern
* [[Bundesliga]]: [[Bundesliga hooaeg 2013–2014|2013–14]], [[Bundesliga hooaeg 2014–2015|2014–15]], [[Bundesliga hooaeg 2015–2016|2015–16]]
* [[DFB-Pokal]]: 2013–14, 2015–16
* [[Euroopa superkarikas]]: 2013
* [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2013
;Manchester City
*[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]], [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]]
*[[FA Cup]]: 2018–19
*[[EFL Cup]]: 2017–18, 2018–19
*[[FA Community Shield]]: 2018

[[Johan Cruijff]] nimetas Guardiola oma autobiograafias aegade parimasse algrivistusse.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [http://www.bdfutbol.com/en/j/j1566.html Pep Guardiola klubikarjäär – BDFUTBOL]
* [http://www.bdfutbol.com/en/l/l1566.html Pep Guardiola treenerikarjäär – BDFUTBOL]
* [http://www.bdfutbol.com/en/p/j1566.html?cat=SEL Guardiola mängud Hispaania koondises – BDFUTBOL]

{{Manchester City FC mängijad}}

{{DEFAULTSORT:Guardiola, Pep}}
[[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]]
[[Kategooria:Kataloonia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Hispaania jalgpallitreenerid]]
[[Kategooria:FC Barcelona mängijad]]
[[Kategooria:AS Roma mängijad]]
[[Kategooria:Brescia Calcio mängijad]]
[[Kategooria:FC Barcelona peatreenerid]]
[[Kategooria:Olümpiavõitjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>0fwush1g7bq1cyhqslgin6m9sogw3gx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kummitus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>295479</id>
    <revision>
      <id>7158366</id>
      <parentid>7039632</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:02:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Warlockelder</username>
        <id>203236</id>
      </contributor>
      <origin>7158366</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10196" sha1="jffne5uhqmv6s381ejdljse3wxtkevq" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib vaimust; filmi kohta vaata artiklit [[Kummitus (film)]]; Ibseni näidendi kohta vaata artiklit [[Kummitused (Ibsen)]]}}
[[Pilt:William Hope 001.png|pisi|Mees oma teise tondiga. [[William Hope]]'i (1863–1933) foto, mis hiljem tunnistati võltsituks]]
'''Kummitus''' on [[mütoloogia]]s surnu [[hing]] või kollitav [[vaim (tont)|vaim]]&lt;nowiki/&gt;olend, kes ilmub elavatele tihti ebamäärase varjukujuna&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012 |pealkiri=Eesti nõukogude entsüklopeedia – kummitus |url=https://www.entsyklopeedia.ee/meedia/kummitus3/nene4_page_0249 |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |lehekülg=235}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Vaus |eesnimi=Mari |perekonnanimi2=Janson |eesnimi2=Kairi |kuupäev=2025 |pealkiri=Keeleminutid. Vaimude välimääraja |url=https://kultuur.err.ee/1609853895/keeleminutid-vaimude-valimaaraja |väljaanne=ERR kultuur}}&lt;/ref&gt;. Tänapäevase kummituse mõiste kujunemine on tugevalt seotud 19. sajandi [[Spiritism|spiritismi]]&lt;nowiki/&gt;liikumisega, mis tõi ühiskonnas ja kunstis kaasa kõrgenenud huvi hingede surmajärgse elu vastu.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Valk |eesnimi=Ülo |kuupäev=23. veebruar 2018 |pealkiri=Tähelepanekuid Eesti kummitustest |url=https://www.sirp.ee/tahelepanekuid-eesti-kummitustest/ |ajakiri=,[[Sirp]]}}&lt;/ref&gt; Vanemas pärimuses on kummitus ennekõike hirmutav või ohtlik nähtus, sarnanedes seega [[Kodukäija|kodukäijale]], ent tänapäeval võidakse kummituseks nimetada kõiki surnute vaime, kes elavatega ühendust võtavad&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hiiemäe |eesnimi=Reet |kuupäev=2016 |pealkiri=Teispoolsuskujutelmad pärimustekstides |ajakiri=[[Keel ja Kirjandus]] |aastakäik=2016 |üksiknumber=5 |lehekülg=337–353}}&lt;/ref&gt;.

== Eesti rahvapärimuses ==
{{vaata|Kodukäija}}
Nimetus ''kummitus'' on pärit Kirde-Eestist rannikumurdest ([[kirdemurre|kirdemurdest]]) ja trükisõna kaudu üldistunud terminiks&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Sarnane sõna, mis viitab ebamäärastele hirmutavatele vaimolenditele, on ''tont'', mis algselt tähendas [[Majavaim|majavaimu]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012 |pealkiri=Eesti nõukogude entsüklopeedia – tont |url=https://www.entsyklopeedia.ee/artikkel/tont2 |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |lehekülg=24}}&lt;/ref&gt;. Eriti lastejuttudes kutsutakse pahatahtlikke üleloomulikke olendeid ka sõnaga ''koll''&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Hirmutavaid nägemusi surnutest on rahvasuus kutsutud ka nimetustega ''hirmutis, kohutaja, õud-asi''&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=Richard |pealkiri=Läänemaa rahvaluule |kirjastus=Eesti kirjanduse selts |aasta=1937 |koht=Tartu |lehekülg=142–143}}&lt;/ref&gt;.  

Hirmutava või isegi ohtliku surnuna kattub kummitus suuresti olenditega nagu [[kodukäija]] ja [[külmking]]. Nagu noodki, võib kummitus üritada elavaid surma kaasa meelitada, millele viitavad nimetused nagu ''lummutis'' ja ''võrgutaja''.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Vilms |eesnimi=Keiti |kuupäev=2017 |pealkiri=Sõnasäuts. Kes on näinud lummutist? |url=https://kultuur.err.ee/634165/sonasauts-kes-on-nainud-lummutist |väljaanne=ERR}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Loorits |eesnimi=Oskar |kuupäev=1928 |pealkiri=Liivi rahva usund |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/011df536-c79a-4f40-9958-1c3fce2c0441/content |ajakiri=Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetused. Humaniora. |üksiknumber=12 |lehekülg=65–148}}&lt;/ref&gt; Kummitustel on kombeks ilmuda ootamatult või ebamääraselt ning ka äkitselt kaduda, samuti võisid kummitada loomad või kummitused ilmuda looma kujul&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kõiva |eesnimi=Mare |kuupäev=2. oktoober 1991 |pealkiri=Esivanemate vaimuvara. Kummitused. |url=https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/esivanemate-vaimuvara-esivanemate-vaimuvara-kummitused |väljaanne=ERR Arhiiv}}&lt;/ref&gt;. Ebamäärasemad ilmutised kannavad ka nimetusi ''näidis, viirastus, vilbus, varp'' ja ''kojus''&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kõrv |eesnimi=August Voldemar |pealkiri=Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik |kirjastus=[[Ilo]] |aasta=1939 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=112}}&lt;/ref&gt;.  

Üldmõiste elusolendi sisemise olemuse kohta, millel võis olla võime kehast irduda ning ka pärast surma edasi elada, oli ''vaim'' või ''hing''&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2006 |pealkiri=vaim |url=https://www.entsyklopeedia.ee/artikkel/vaim3 |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2006 |pealkiri=hing |url=https://www.entsyklopeedia.ee/artikkel/hing1 |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia}}&lt;/ref&gt;. Setu pärimuses kutsuti teise ilma asukaid ''manalasteks''&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eisen |eesnimi=Matthias Johann |pealkiri=Eesti mütoloogia |kirjastus=Eestimaa Kooliõpetajate Vastastikuse Abistamise Seltsi Raamatukaupluse Kirjastus |aasta=1920 |koht=Tallinn |lehekülg=53}}&lt;/ref&gt;. Eisen toob eraldi vaimolendina välja sihitult hulkuvad hinged, kes pole teises elus oma kohta leidnud, kuid pole erinevalt kodukäijast vaenulikud&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eisen |eesnimi=Matthias Johann |pealkiri=Eesti mütoloogia |kirjastus=Eestimaa Kooliõpetajate Vastastikuse Abistamise Seltsi Raamatukaupluse Kirjastus |aasta=1920 |koht=Tallinn |lehekülg=41–47}}&lt;/ref&gt;. Rahvausundi järgi võis surnu hingest saada ka [[kaitsevaim]] või loodus[[haldjas]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Et surnu ei tuleks kummitama, tuli ta kombekohaselt matta ning [[Hingedeaeg|hingedeajal]] täita õigeid kombeid, näiteks surnutele toidu välja panemine.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Tänapäeva Eesti kuulsaimate kummituspärimuste hulka kuuluvad [[Valge Daam (Haapsalu)|Haapsalu Valge Daam]] ja [[Lühikese jala väravatorn|Lühikese jala väravatorni]] [[Must Munk (Tallinn)|Must Munk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Legendid |url=https://linnus.salm.ee/romantilised-jalutuskaigud/ |väljaanne=Haapsalu Linnus}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=7. juuli 2025 |pealkiri=Tallinna vanalinna kaheksa kuulsat kummitusmaja |url=https://www.visittallinn.ee/est/k%C3%BClastaja/loe-soovitusi/k%C3%B5ik-artiklid-soovitused/tallinna-vanalinna-kaheksa-kuulsat-kummitusmaja |väljaanne=Visit Tallinn}}&lt;/ref&gt;.  

== Teistes maades ==
Viirastuvaid või teisest elust naasvaid surnuid tunti nii Mesopotaamias, Vana-Egiptuses, Vana-Hiinas, Vana-Roomas kui ka Vana-Kreekas. Need olendid võisid nõuda korralikke hauariitusi, maksta kätte oma surma eest, ekselda allilma pääsemata ringi või valvata ning aidata oma järeltulijaid. Roomast on pärit kummituslugu, kus filosoof kohtub öösel majas lärmi tegeva kummitusega ning aitab tollel rahuleida. Selle loo Plinius Noorema kirjapandud versioon on esimene ülestähendus Euroopas levinud ahelatega kolistava kummituse motiivist. Kristluse tulekuga tekkisid lood, kuidas Jumal võis surnutel lubada abipalumise, hoiatamise või juhatamise eesmärgil teisest elust elavatele ilmuda; kuid kummitused võisid esineda ka deemonlike olenditena, kes inimesi eksiteele viisid või isegi [[Seestumus|seestasid]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Morton |eesnimi=Lisa |pealkiri=Ghosts: A Haunted History |kirjastus=Reaktion Books |aasta=2017 |koht=London |lehekülg=22–49}}&lt;/ref&gt; Saksamaal nimetati lärmakat või tülikat kummitust ''[[poltergeist]]''&lt;nowiki/&gt;'iks.

Ida traditsioonides kummitasid tihti need, kes ei olnud saanud kombekohast matust, või siis (enamasti budismi järgi) pahelised hinged, kes sündisid ümber nn &quot;[[Preeta|näljaste kummitustena]]&quot; (hiina kirjas 餓鬼, sanskriti ''preta'') ehk kurjade vaimude ja kollidena. Viimased armastasid tihti inimesi piinata, tappa ning süüa. Indias ja Jaapanis rõhutati ka vägivaldset surma ning surnu kättemaksuiha kummitamise põhjustena – jaapani kuulsaid ja võimsaid kättemaksuhimulisi kummitusi tuntakse nimega ''[[onryō]]''. Samuti leidub India, Korea ja Hiina pärimuses uskumus, et abiellumata surnud noor inimene tuleb kummitama ning talle rahu andmiseks on vaja ta kellegagi (enamasti mõne teise surnuga) sümboolselt paari panna.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Morton |eesnimi=Lisa |pealkiri=Ghosts: A Haunted History |kirjastus=Reaktion Books |aasta=2017 |koht=London |lehekülg=50–116}}&lt;/ref&gt;

== Kummituste uurimine ==
Kummituste uurimine algas siis, kui [[ratsionalism|ratsionalistlik]] maailmavaade hakkas kõrvale tõrjuma sellele eelnenud mütoloogilist maailmavaadet. Arst John Ferriar (1761–1815) avaldas [[1813]] &quot;Essee kummituste teooriast&quot;, milles väitis, et kummitused on lihtsalt [[optiline illusioon|optilised illusioonid]]. [[1845]] avaldas [[Prantsusmaa|prantsuse]] arst ja psühhiaater Alexandre Jacques Franois Brire de Boismont (1797–1881) &quot;Hallutsinatsioonidest ehk kummituste, unenägude, ekstaasi, magnetismi ja uneskõndimise ratsionaalne ajalugu&quot;, milles väitis, et kummituste nägemise põhjuseks on [[hallutsinatsioon]]id.

Kummitustele ei ole ühest selgitust. Lisaks hallutsinatsioonidele ja illusioonidele võivad juttudele kummitustest alust anda muu hulgas [[miraaž]]id, [[legend]]id ja teadlikud [[müstifikatsioon]]id. [[Kuulujutt]]ude levides võib tekkida olukord, kus keegi ei ole ise kummitust näinud, aga kõik on veendunud selle olemasolus, sest oma sõnul on kõik kuulnud selle olemasolust usaldusväärse inimese käest, kellele seda olevat rääkinud kummituse oma silmaga nägija.

Kummituste väljakutsumist ja nendega suhtlemist nimetatakse [[spiritism]]iks. Surnute vaimude väljakutsumist nimetatakse [[nekromantia]]ks.

== Vaata ka ==

* [[Kodukäija]]
* [[Külmking]]
* [[Mardus]]
* [[Poltergeist]]
* [[Toonela]]

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=EE&gt;[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 5. köide, 1990. Lk 209&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Petzholdt &amp; Hiiemäe, 2010&quot;&gt;L. Petzholdt, R. Hiiemäe. Väike deemonite ja vaimuolendite leksikon. [[Tartu]], Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, [[Eesti Folkloori Instituut]], 2010. Lk 221–222&lt;/ref&gt;}}

==Vaata ka==
*[[Psühhofotograafia]]

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Paranormaalsed nähtused]]
[[Kategooria:Väljamõeldised]]
[[Kategooria:Üleloomulikud olendid]]</text>
      <sha1>jffne5uhqmv6s381ejdljse3wxtkevq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158478</id>
      <parentid>7158366</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:20:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Warlockelder</username>
        <id>203236</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7158478</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9895" sha1="pglt3nci3ie8ghine4kh2giuvb6vooq" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib vaimust; filmi kohta vaata artiklit [[Kummitus (film)]]; Ibseni näidendi kohta vaata artiklit [[Kummitused (Ibsen)]]}}
[[Pilt:William Hope 001.png|pisi|Mees oma teise tondiga. [[William Hope]]'i (1863–1933) foto, mis hiljem tunnistati võltsituks]]
'''Kummitus''' on [[mütoloogia]]s surnu [[hing]] või kollitav [[vaim (tont)|vaim]]&lt;nowiki/&gt;olend, kes ilmub elavatele tihti ebamäärase varjukujuna&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012 |pealkiri=Eesti nõukogude entsüklopeedia – kummitus |url=https://www.entsyklopeedia.ee/meedia/kummitus3/nene4_page_0249 |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |lehekülg=235}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Vaus |eesnimi=Mari |perekonnanimi2=Janson |eesnimi2=Kairi |kuupäev=2025 |pealkiri=Keeleminutid. Vaimude välimääraja |url=https://kultuur.err.ee/1609853895/keeleminutid-vaimude-valimaaraja |väljaanne=ERR kultuur}}&lt;/ref&gt;. Tänapäevase kummituse mõiste kujunemine on tugevalt seotud 19. sajandi [[Spiritism|spiritismi]]&lt;nowiki/&gt;liikumisega, mis tõi ühiskonnas ja kunstis kaasa kõrgenenud huvi hingede surmajärgse elu vastu.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Valk |eesnimi=Ülo |kuupäev=23. veebruar 2018 |pealkiri=Tähelepanekuid Eesti kummitustest |url=https://www.sirp.ee/tahelepanekuid-eesti-kummitustest/ |ajakiri=,[[Sirp]]}}&lt;/ref&gt; Vanemas pärimuses on kummitus ennekõike hirmutav või ohtlik nähtus, sarnanedes seega [[Kodukäija|kodukäijale]], ent tänapäeval võidakse kummituseks nimetada kõiki surnute vaime, kes elavatega ühendust võtavad&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hiiemäe |eesnimi=Reet |kuupäev=2016 |pealkiri=Teispoolsuskujutelmad pärimustekstides |ajakiri=[[Keel ja Kirjandus]] |aastakäik=2016 |üksiknumber=5 |lehekülg=337–353}}&lt;/ref&gt;.

== Eesti rahvapärimuses ==
{{vaata|Kodukäija}}
Nimetus ''kummitus'' on pärit Kirde-Eestist rannikumurdest ([[kirdemurre|kirdemurdest]]) ja trükisõna kaudu üldistunud terminiks&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Sarnane sõna, mis viitab ebamäärastele hirmutavatele vaimolenditele, on ''tont'', mis algselt tähendas [[Majavaim|majavaimu]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012 |pealkiri=Eesti nõukogude entsüklopeedia – tont |url=https://www.entsyklopeedia.ee/artikkel/tont2 |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |lehekülg=24}}&lt;/ref&gt;. Eriti lastejuttudes kutsutakse pahatahtlikke üleloomulikke olendeid ka sõnaga ''koll''&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Hirmutavaid nägemusi surnutest on rahvasuus kutsutud ka nimetustega ''hirmutis, kohutaja, õud-asi''&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=Richard |pealkiri=Läänemaa rahvaluule |kirjastus=Eesti kirjanduse selts |aasta=1937 |koht=Tartu |lehekülg=142–143}}&lt;/ref&gt;.  

Hirmutava või isegi ohtliku surnuna kattub kummitus suuresti olenditega nagu [[kodukäija]] ja [[külmking]]. Nagu noodki, võib kummitus üritada elavaid surma kaasa meelitada, millele viitavad nimetused nagu ''lummutis'' ja ''võrgutaja''.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Vilms |eesnimi=Keiti |kuupäev=2017 |pealkiri=Sõnasäuts. Kes on näinud lummutist? |url=https://kultuur.err.ee/634165/sonasauts-kes-on-nainud-lummutist |väljaanne=ERR}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Loorits |eesnimi=Oskar |kuupäev=1928 |pealkiri=Liivi rahva usund |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/011df536-c79a-4f40-9958-1c3fce2c0441/content |ajakiri=Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetused. Humaniora. |üksiknumber=12 |lehekülg=65–148}}&lt;/ref&gt; Kummitustel on kombeks ilmuda ootamatult või ebamääraselt ning ka äkitselt kaduda, samuti võisid kummitada loomad või kummitused ilmuda looma kujul&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kõiva |eesnimi=Mare |kuupäev=2. oktoober 1991 |pealkiri=Esivanemate vaimuvara. Kummitused. |url=https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/esivanemate-vaimuvara-esivanemate-vaimuvara-kummitused |väljaanne=ERR Arhiiv}}&lt;/ref&gt;. Ebamäärasemad ilmutised kannavad ka nimetusi ''näidis, viirastus, vilbus, varp'' ja ''kojus''&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kõrv |eesnimi=August Voldemar |pealkiri=Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik |kirjastus=[[Ilo]] |aasta=1939 |trükk=teine |koht=Tallinn |lehekülg=112}}&lt;/ref&gt;.  

Üldmõiste elusolendi sisemise olemuse kohta, millel võis olla võime kehast irduda ning ka pärast surma edasi elada, oli ''vaim'' või ''hing''&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2006 |pealkiri=vaim |url=https://www.entsyklopeedia.ee/artikkel/vaim3 |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2006 |pealkiri=hing |url=https://www.entsyklopeedia.ee/artikkel/hing1 |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia}}&lt;/ref&gt;. Setu pärimuses kutsuti teise ilma asukaid ''manalasteks''&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eisen |eesnimi=Matthias Johann |pealkiri=Eesti mütoloogia |kirjastus=Eestimaa Kooliõpetajate Vastastikuse Abistamise Seltsi Raamatukaupluse Kirjastus |aasta=1920 |koht=Tallinn |lehekülg=53}}&lt;/ref&gt;. Eisen toob eraldi vaimolendina välja sihitult hulkuvad hinged, kes pole teises elus oma kohta leidnud, kuid pole erinevalt kodukäijast vaenulikud&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Eisen |eesnimi=Matthias Johann |pealkiri=Eesti mütoloogia |kirjastus=Eestimaa Kooliõpetajate Vastastikuse Abistamise Seltsi Raamatukaupluse Kirjastus |aasta=1920 |koht=Tallinn |lehekülg=41–47}}&lt;/ref&gt;. Rahvausundi järgi võis surnu hingest saada ka [[kaitsevaim]] või loodus[[haldjas]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Et surnu ei tuleks kummitama, tuli ta kombekohaselt matta ning [[Hingedeaeg|hingedeajal]] täita õigeid kombeid, näiteks surnutele toidu välja panemine.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Tänapäeva Eesti kuulsaimate kummituspärimuste hulka kuuluvad [[Valge Daam (Haapsalu)|Haapsalu Valge Daam]] ja [[Lühikese jala väravatorn|Lühikese jala väravatorni]] [[Must Munk (Tallinn)|Must Munk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Legendid |url=https://linnus.salm.ee/romantilised-jalutuskaigud/ |väljaanne=Haapsalu Linnus}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=7. juuli 2025 |pealkiri=Tallinna vanalinna kaheksa kuulsat kummitusmaja |url=https://www.visittallinn.ee/est/k%C3%BClastaja/loe-soovitusi/k%C3%B5ik-artiklid-soovitused/tallinna-vanalinna-kaheksa-kuulsat-kummitusmaja |väljaanne=Visit Tallinn}}&lt;/ref&gt;.  

== Teistes maades ==
Viirastuvaid või teisest elust naasvaid surnuid tunti nii Mesopotaamias, Vana-Egiptuses, Vana-Hiinas, Vana-Roomas kui ka Vana-Kreekas. Need olendid võisid nõuda korralikke hauariitusi, maksta kätte oma surma eest, ekselda allilma pääsemata ringi või valvata ning aidata oma järeltulijaid. Roomast on pärit kummituslugu, kus filosoof kohtub öösel majas lärmi tegeva kummitusega ning aitab tollel rahuleida. Selle loo Plinius Noorema kirjapandud versioon on esimene ülestähendus Euroopas levinud ahelatega kolistava kummituse motiivist. Kristluse tulekuga tekkisid lood, kuidas Jumal võis surnutel lubada abipalumise, hoiatamise või juhatamise eesmärgil teisest elust elavatele ilmuda; kuid kummitused võisid esineda ka deemonlike olenditena, kes inimesi eksiteele viisid või isegi [[Seestumus|seestasid]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Morton |eesnimi=Lisa |pealkiri=Ghosts: A Haunted History |kirjastus=Reaktion Books |aasta=2017 |koht=London |lehekülg=22–49}}&lt;/ref&gt; Saksamaal nimetati lärmakat või tülikat kummitust ''[[poltergeist]]''&lt;nowiki/&gt;'iks.

Ida traditsioonides kummitasid tihti need, kes ei olnud saanud kombekohast matust, või siis (enamasti budismi järgi) pahelised hinged, kes sündisid ümber nn &quot;[[Preeta|näljaste kummitustena]]&quot; (hiina kirjas 餓鬼, sanskriti ''preta'') ehk kurjade vaimude ja kollidena. Viimased armastasid tihti inimesi piinata, tappa ning süüa. Indias ja Jaapanis rõhutati ka vägivaldset surma ning surnu kättemaksuiha kummitamise põhjustena – jaapani kuulsaid ja võimsaid kättemaksuhimulisi kummitusi tuntakse nimega ''[[onryō]]''. Samuti leidub India, Korea ja Hiina pärimuses uskumus, et abiellumata surnud noor inimene tuleb kummitama ning talle rahu andmiseks on vaja ta kellegagi (enamasti mõne teise surnuga) sümboolselt paari panna.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Morton |eesnimi=Lisa |pealkiri=Ghosts: A Haunted History |kirjastus=Reaktion Books |aasta=2017 |koht=London |lehekülg=50–116}}&lt;/ref&gt;

== Kummituste uurimine ==
Kummituste uurimine algas siis, kui [[ratsionalism|ratsionalistlik]] maailmavaade hakkas kõrvale tõrjuma sellele eelnenud mütoloogilist maailmavaadet. Arst John Ferriar (1761–1815) avaldas [[1813]] &quot;Essee kummituste teooriast&quot;, milles väitis, et kummitused on lihtsalt [[optiline illusioon|optilised illusioonid]]. [[1845]] avaldas [[Prantsusmaa|prantsuse]] arst ja psühhiaater Alexandre Jacques Franois Brire de Boismont (1797–1881) &quot;Hallutsinatsioonidest ehk kummituste, unenägude, ekstaasi, magnetismi ja uneskõndimise ratsionaalne ajalugu&quot;, milles väitis, et kummituste nägemise põhjuseks on [[hallutsinatsioon]]id.

Kummitustele ei ole ühest selgitust. Lisaks hallutsinatsioonidele ja illusioonidele võivad juttudele kummitustest alust anda muu hulgas [[miraaž]]id, [[legend]]id ja teadlikud [[müstifikatsioon]]id. [[Kuulujutt]]ude levides võib tekkida olukord, kus keegi ei ole ise kummitust näinud, aga kõik on veendunud selle olemasolus, sest oma sõnul on kõik kuulnud selle olemasolust usaldusväärse inimese käest, kellele seda olevat rääkinud kummituse oma silmaga nägija.

Kummituste väljakutsumist ja nendega suhtlemist nimetatakse [[spiritism]]iks. Surnute vaimude väljakutsumist nimetatakse [[nekromantia]]ks.

== Vaata ka ==

* [[Kodukäija]]
* [[Külmking]]
* [[Mardus]]
* [[Poltergeist]]
* [[Toonela]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

==Vaata ka==
*[[Psühhofotograafia]]

{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Paranormaalsed nähtused]]
[[Kategooria:Väljamõeldised]]
[[Kategooria:Üleloomulikud olendid]]</text>
      <sha1>pglt3nci3ie8ghine4kh2giuvb6vooq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut</title>
    <ns>0</ns>
    <id>296651</id>
    <revision>
      <id>7158491</id>
      <parentid>7019647</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:44:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>BalticScholar</username>
        <id>228831</id>
      </contributor>
      <comment>Added links</comment>
      <origin>7158491</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6610" sha1="8v75by4j1h9rlonmjx0caxtjsyajr5v" xml:space="preserve">[[Fail:BFMi logo.png|alt=BFMi logo|pisi|300x300px|BFM-i ja TLÜ logod]]
'''Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut'''&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.tlu.ee/bfm|pealkiri=Tallinna Ülikool Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|väljaanne=TLÜ koduleht|aeg=31. märts 2021|vaadatud=31. märtsil 2021}}&lt;/ref&gt; (lühend '''BFM''') on [[Tallinna Ülikool]]i koosseisus olev instituut, mille akadeemilised suunad on film, meedia ja kommunikatsioon ning kunstid ja kunstide didaktika.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.tlu.ee/et/Balti-filmi-meedia-kunstide-ja-kommunikatsiooni-instituut/Instituut/Akadeemilised-suunad|pealkiri=Akadeemilised suunad BFMis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Õppetöö toimub eesti ja inglise keeles.

Instituudis on loodud võimalused saada laiapõhjaline haridus rahvusvahelises keskkonnas. Instituudi õppekavad annavad erialase ettevalmistuse töötamiseks mitmesugustes ametites, mis on seotud filmitootmise, televisiooni, uue meedia, kommunikatsiooni, koreograafia, kunsti ja muusikaga. Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris.

Kõikides õppekavades on tähtsal kohal praktikad ja koostööprojektid, mis võimaldavad aimu saada oma eriala toimimisest ning juba õppimise ajal Eestis ja välismaal kasulikke kontakte luua. BFM-il on oma telestuudio, kinosaal, montaažikeskus ja filmipaviljon.

Lisaks kraadiõppele on instituudil oma tootmis- ja täienduskoolitusüksus BFM Koolitused, mis pakub mitmesuguseid koostöövõimalusi audiovisuaalseteks projektideks ja loominguliseks enesetäienduseks.

Aastatel 2006–2011 juhtis kooli [[Hagi Šein]] ja 2011–2020 [[Katrin Saks]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Ülikool|url=http://www.tlu.ee/et/uudised/827/tlu-balti-filmi-ja-meediakooli-direktoriks-valiti-katrin-saks|pealkiri=TLÜ Balti Filmi- ja Meediakooli direktoriks valiti Katrin Saks|väljaanne=|aeg=17.02.2011|vaadatud=|arhiivimisaeg=27.02.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180227215315/http://www.tlu.ee/et/uudised/827/tlu-balti-filmi-ja-meediakooli-direktoriks-valiti-katrin-saks|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 2020. aasta 1. septembrist on instituudi direktor [[Birgit Vilgats]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Urmet Kook|url=https://www.err.ee/1087069/bfm-i-uueks-direktoriks-valiti-birgit-vilgats|pealkiri=BFM-i uueks direktoriks valiti Birgit Vilgats|väljaanne=ERR|aeg=07.05.2020|vaadatud=10.09.2020}}&lt;/ref&gt; 

== Ajalugu ==
28. märtsil 2005 loodi Tallinna Ülikooli senati otsusega '''Balti Filmi- ja Meediakool'''.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.eesti.ca/tallinnas-asutati-balti-filmi-ja-meediakool-pm/article9555|pealkiri=Tallinnas asutati Balti filmi- ja meediakool PM|väljaanne=Estonian World Review|aeg=28. märts 2005|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Kool loodi [[Jüri Sillart|Jüri Sillarti]] eestvedamisel varem kultuuriteaduskonna alluvuses olnud telerežii ja filmi- ja video õppetooli põhjal, millele lisati uusi erialasid. 

1. septembril 2015 jõustunud struktuurireformiga ühendati Balti Filmi- ja Meediakool, Kunstide instituut ja Kommunikatsiooni instituut üheks instituudiks (Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiks). 1. jaanuarist 2021 on BFM-i ametlik nimetus '''Balti filmi, meedia ja kunstide instituut'''.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Maja ===
Aastatel 2006–2012 asusid BFM-i tööruumid aadressil Sütiste tee 21. Aadressil Kotka 12 asus samal perioodil filmipaviljon.

2012. aastal valmis BFM-i õppehoone (ülikoolilinnaku Nova maja).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-vaata-milline-naeb-valja-vastavatud-tallinna-ulikooli-uus-nova-oppehoone?id=65022502|pealkiri=Vaata, milline näeb välja vastavatud Tallinna ülikooli uus Nova õppehoone|väljaanne=Delfi|aeg=26.09.2012|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Majas on mitmeid eritingimustele vastavaid ruume: 161 m² filmipaviljon, 112 m² telestuudio, 4K-projektoriga kinosaal, kaks helistuudiot, 3 helimontaažiruumi, 8 videomontaažiruumi ja arvutiklass. 2014. aasta kevadel koliti Kotka tänava filmipaviljonist lõplikult ülikoolilinnaku Nova majja. 2020. aastate seisuga on kogu BFM ja BFM-iga seotud osakonnad koondatud Tallinna Ülikooli linnakusse Narva maanteel.

2020. aasta jaanuaris avati peamiselt BFM-i kasutamiseks uus, Vita maja.

==Õppekavad==
Instituudis õpetatakse [[Rakenduskõrgharidus|rakenduskõrghariduse]] tasemel spetsialiseerumisvõimalusega [[Filmikunst|filmikunsti]] eriala. Bakalaureuseõppe kavasid on kuus: [[ajakirjandus]], [[integreeritud kunst, muusika ja multimeedia]], [[koreograafia]], [[reklaam]] ja [[suhtekorraldus]], audiovisuaalne meedia ning [[ristmeedia]]. Kahte viimast õppekava õpetatakse inglise keeles. Magistriõppes õpetatakse eesti keeles neljal õppekaval: koreograafia, nüüdismeedia, [[muusikaõpetaja]] (ühisõppekava [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga]]) ja [[kunstiõpetaja]] (ühisõppekava [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Kunstiakadeemiaga]]). Ingliskeelseid õppekavu on magistritasemel neli: [[dokumentaalfilm]], [[ekraanimeedia]] ja [[innovatsioon]], [[kommunikatsioonijuhtimine]] ja filmikunst Kino Eyes (ühisõppekava [[Universidade Lusófona]], [[Edinburgh Napier University]] ja [[Iadt Dun Laoghaire]]´ga). BFM-is on ka üks doktoriõppekava – [[Audiovisuaalkunst|audiovisuaalkunstid]] ja [[meediauuringud]].

== MEDIT ==
Instituudi eriliseks vastutusvaldkonnaks Tallinna Ülikoolis on teadus- ja loometöö digi- ja meediakultuuri fookusvaldkonnas. Sel otstarbel loodi 2015. aasta suvel Tallinna Ülikooli [[meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus]] MEDIT. MEDIT-i juht oli kuni 2020. aastani BFM-i meediainnovatsiooni professor [[Indrek Ibrus]]. Alates 2021. aastast on juhtideks osaluskultuuri professor [[Katrin Tiidenberg]] ja meediamajanduse ja -juhtimise professor [[Ulrike Rohn]].

==BFM Koolitused==
BFM Koolitused korraldab filmi, meedia ja sõnumi visualiseerimisega seotud täiendkoolitusi ja seminare nii ettevõtetele, filmi-, televisiooni- ja meediavaldkonnas töötajatele kui ka filmi- ja videokunstihuvilistele ehk harrastajatele.

== Vaata ka ==

* [[Audentese ülikool]]
* [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia ülikool]]
* [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.bfm.ee/ BFM-i koduleht]
* [http://www.tlu.ee Tallinna Ülikooli koduleht]
* [http://vimeo.com/bfmuniversity BFM Vimeo]
* [https://www.facebook.com/bfm.university/ BFM Facebookis]

[[Kategooria:Tallinna Ülikool]]
[[Kategooria:Eesti meedia]]
[[Kategooria:Eesti filmikunst]]</text>
      <sha1>8v75by4j1h9rlonmjx0caxtjsyajr5v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dmitri Ustinov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>302663</id>
    <revision>
      <id>7158657</id>
      <parentid>7157207</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:04:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30199-00</username>
        <id>229874</id>
      </contributor>
      <origin>7158657</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10210" sha1="71fxgm0pw8m7leub9traobylmw487rg" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Pilt:1988 CPA 6001.jpg|thumb|220px|Dmitri Ustinovi auks välja antud NSV Liidu [[postmark]]]]
'''Dmitri Fjodorovitš Ustinov''' ([[vene keel]]es Дми́трий Фёдорович Усти́нов; [[30. oktoober]] [[1908]] – [[20. detsember]] [[1984]]) oli [[NSv Liit|NSV Liidu]] partei- ja riigitegelane, kaitseminister 1976–1984.

== Elulugu ==
Dmitri Ustinov sündis [[töölisklass|töölis]]&lt;nowiki/&gt;peres [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigis]] [[Samara]]s.

Ta hakkas palgatööd tegema juba kümneaastaselt. Tema mõlemad vanemad surid 1920. aastate alguses. 

1922. aastal astus vabatahtlikuna [[Punaarmee]]sse, telefonistiks, [[eriväeosad]]esse [[Samarkand]]is. 1923. aastal astus 12. Turkestani polku.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://museum.goz.ru/persons/ustinov-dmitriy-fedorovich-/ Устинов Дмитрий Фёдорович], Музей истории Обуховского, mumuseum.goz.ru, vaadatud 2.8.2025.&lt;/ref&gt; Osales lahingutegevuses Kesk-Aasia ülestõusnute ([[basmatšid]]e) vastu. Pärast [[demobiliseerimine|demobiliseerimist]] õppis kutsekoolis [[Makarjev]]is [[Kostroma kubermang]]us.
1927. aasta novembris astus ta [[NLKP|ÜK(b)P]]sse ja lõpetas kutsekooli. Aastatel 1927–1929 oli ta lukksepp [[Balahna]] paberikombinaadis, seejärel [[Ivanovo|Ivanovo-Voznessensk]]is Fjodor Zinovjevi nimelises vabrikus.

Aastal 1929 astus ta [[Ivanovo-Voznessenski Polütehniline Instituut|Ivanovo-Voznessenski Polütehnilise Instituudi]] mehaanikainseneriteaduskonda. Ta valiti komsomoliorganisatsiooni sekretäriks, instituudi parteibüroo liikmeks. Seejärel läks ta üle [[Baumani-nimeline Moskva Riiklik Tehnikaülikool|Baumani-nimelisse Moskva Kõrgemasse Tehnikakooli]]. Aastal 1932 suunati tema grupp täies koosseisus äsja loodud [[Balti Riiklik Tehnikaülikool Vojenmehh|Sõjaväe Mehaanikainstituuti]], mille ta lõpetas 1934.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Alates 1934. aastast oli ta [[insener-konstruktor]], ekspluatatsiooni- ja katsetööde büroo ülem Leningradi [[Suurtükiväe Teadusliku Uurimise Mereinstituut|Suurtükiväe Teadusliku Uurimise Mereinstituudis]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Alates 1937. aastast oli ta insener-konstruktor, peakonstruktori asetäitja, direktor tehases Bolševik ([[Obuhhovi tehas]])&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

Sõjaeelsel ajal saabus mitmesse Leningradi ettevõttesse uusim importsisseseade, mis jäi seisma. Seoses sellega kutsuti direktorid, sealhulgas Ustinov, välja ÜK(b)P Poliitbüroole. Ettevõtetes käinud komisjon näitas fotosid tühjadest tsehhidest ja paigaldamata sisseseadest, mille peale [[Jossif Stalin|Stalin]] päris aru. Ustinov näitas ette oma fotod mis olid tehtud päev pärast komisjoni lahkumist – sisseseade oli juba paigaldatud ja andis toodangut&lt;ref name=autogenerated1&gt;[http://russian-bazaar.com/ru/content/76740.htm Кремлёвский «ястреб»], Русский Базар, russian-bazaar.com.&lt;/ref&gt;.

Kui algas [[Idarinne (Teine maailmasõda)|sõda NSV Liidu ja Saksamaa vahel]] vahel, pani [[Stalin]] Ustinovi juhtima Relvastuse Rahvakomissariaati. Selles ametis korraldas ja kontrollis ta kaitsetööstuse evakueerimist [[Leningradi blokaad|ümberpiiratavast Leningradist]] [[Uural]]ite taha. Ümber paigutati üle 80 tehase koos kuuetuhande töölise ja inseneriga. Stalin premeeris Ustinovit ülesande eduka täitmise eest [[sotsialistliku töö kangelane|sotsialistliku töö kangelase]] aunimetusega.

1952. aastal sai Ustinovist [[NLKP Keskkomitee]] liige. 1953. aastal, kui [[Stalin]] suri, liideti NSV Liidu relvastusministeerium ja lennundusministeerium ühiseks kaitsetööstuse ministeeriumiks ning Ustinov määrati viimast juhtima.

1957. aastal nimetati Ustinov [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitjaks. 1961. aastal anti Ustinovile uus sotsialistliku töö kangelase autasu. [[Hruštšov]] tunnustas teda hea töö eest Juri Gagarini kosmosesse lennutamisel. Hruštšov hindas Ustinovi organiseerimisvõimeid piisavaks, et nimetada ta rahvamajanduse juhiks 1963. aastal, [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe esimeseks asetäitjaks.

1964. aasta oktoobris Hruštšov kukutati, milles oli oma osa ka Ustinovil. Nimelt ajal, mil Hruštšov kohtus [[Must meri|Musta mere]] ääres Prantsuse aatomiteadlase [[Gaston Palewski]]ga, tehti Ustinovile ülesandeks Hruštšov üles leida ja käskida tal kiiresti naasta [[Moskva]]sse seal toimuvale [[NLKP KK Poliitbüroo]] tähtsale kohtumisele.

Pärast Hruštšovi kukutamist võttis võimu üle [[Leonid Brežnev]] ning Ustinov siirdus tööle NLKP Keskkomiteesse.

1965. aastal nimetas Brežnev Ustinovi [[NLKP KK Poliitbüroo]] liikmekandidaadiks ja Keskkomitee sekretäriks. Ustinovile tehti ülesandeks strateegiliste pommitajate ja [[ballistiline rakett|ballistiliste rakettide]] väljatöötamine. Aegamisi Ustinovi mõjuvõim kaitsetööstuses kasvas. Kui kaitseminister [[Rodion Malinovski]] 1967. aastal suri, oli levinud arvamus, et amet läheb üle Ustinovile, kuid [[Moskva Kreml|Kreml]] otsustas [[Andrei Gretško]] kasuks. 

[[File:Bundesarchiv Bild 183-1984-0628-409, Berlin, Honecker empfängt Dmitri Ustinow.jpg|thumb|Dmitri Ustinov koos [[Erich Honecker]]iga Ida-Berliinis 1984. aastal]]

Kui Gretško 26. aprillil 1976 suri, siis sai 29. aprillil Ustinovist [[NSV Liidu kaitseminister]]. Koos sellega anti talle samal päeval ka [[armeekindral]]i auaste, seda hoolimata sellest, et tal puudus sõjaväeline karjäär. Juba 30. juulil 1976 ülendati Ustinov [[Nõukogude Liidu marssal]]iks.

Alates 1976. aastast surmani oli ta NLKP KK Poliitbüroo liige. 

Ustinovil oli märkimisväärne roll [[Nõukogude-Afganistani sõda|Afganistani vastu relvastatud konflikti alustamisel]].

Dmitri Ustinov suri 20. detsembril 1984. Talle korraldati riiklikud matused ning urn tema tuhaga maeti 24. detsembril Kremli müüri. Hüvastijätt toimus Ametiühingute maja sammassaalis. Haige parteijuht K. Tšernenko osales küll hüvastijätul, kuid mitte matusetalitusel Punasel väljakul. Hüvastijätukõne mausoleumi tribüünilt pidas G. Romanov. 

Tegu oli viimase urnimatusega Kremli müüris. 

Pärast Ustinovi surma nimetati [[Iževsk]]i linn tema auks Ustinoviks. Pärast [[Mihhail Gorbatšov]]i võimule pääsemist taastati mitmete Nõukogude Liidu riigitegelaste järgi nimetatud linnade endised nimed. Ustinovi järgi on nimetatud ka ristleja.

== Perekond ==
Ustinovil oli poeg Nikolai (1931–1992) ja tütar Vera (1940–1989). Ta oli abielus Taissa Briekalovaga.

== Auastmed ==
* [[Kindralleitnant]], 24. jaanuar 1944
* [[kindralpolkovnik]], 18. november 1944
* [[armeekindral]], 29. aprill 1976
* [[Nõukogude Liidu marssal]], 30. juuli 1976

== Tunnustus ==
* [[Nõukogude Liidu kangelane]] (1978)
* [[Sotsialistliku töö kangelane]], kahekordne nimetuse saanu (1942, 1961)
* [[Lenini orden]], üheteistkümnekordne kavaler (1939, 1942, 1944, 1951, 1956, 1957, 1958, 1968, 1971, 1978, 1983)
* [[Suvorovi orden]], 1. klass (1945)
* [[Kutuzovi orden]], 1. klass (1944)
* [[medal &quot;Eriliste teenete eest NSV Liidu riigipiiri kaitsmisel&quot;]]
* [[medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks&quot;]]
* [[medal &quot;Moskva kaitsmise eest&quot;]]
* [[medal &quot;Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945&quot;]]
* [[juubelimedal &quot;20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945&quot;]]
* [[juubelimedal &quot;30 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945&quot;]]
* [[medal &quot;Võidu eest Jaapani üle&quot;]]
* [[medal &quot;Sangarliku töö eest Suures Isamaasõjas 1941–1945&quot;]]
* [[medal &quot;Sõjaliste operatsioonide tugevdamise eest&quot;]]
* [[medal &quot;Uudismaade ülesharimise eest&quot;]]
* [[juubelimedal &quot;30 aastat NSV Liidu relvajõude&quot;]]
* [[juubelimedal &quot;40 aastat NSV Liidu relvajõude&quot;]]
* [[juubelimedal &quot;50 aastat NSV Liidu relvajõude&quot;]]
* [[juubelimedal &quot;60 aastat NSV Liidu relvajõude&quot;]]
* [[juubelimedal &quot;50 aastat Nõukogude miilitsat&quot;]]
* [[medal &quot;Moskva 800. aastapäev&quot;]]
* [[medal &quot;Leningradi 250. aastapäev&quot;]]
* [[Stalini preemia]] 1. klass (1953)
* [[Lenini preemia]] (1982)
* [[NSV Liidu riiklik preemia]] (1983)
=== Välismaised autasud ===
* [[Mongoolia Rahvavabariigi kangelane]] (6. august 1981)
* [[Sükhbaatari orden]] (1975, 1978, 1981)
* [[Mongoolia Punalipu orden]] (1983)
* [[Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi kangelane]] (6. oktoober 1982)
* [[Klement Gottwaldi orden]] (1978, 1983)&lt;!--
* [[Order of the White Lion]], 1. klass (1977)
* 2 other medals ;Vietnam
* [[Order of Ho Chi Minh]] (1983) ;Bulgaria
* [[Order of Georgi Dimitrov]], kahekordne laureaat (1976, 1983)
* 7 other medals ;Polja
* [[Cross of Grunwald]], 1. klass (1976) ;Peru
* Order &quot;For Services to the Air Force&quot; ;[[People's Republic of Hungary|Hungary]]
* [[Order of the Flag of the Hungarian Republic]] with rubies, kahekordne laureaat (1978, 1983)
* medal ;[[Democratic Republic of Afghanistan|Afghanistan]]
* Order of the Sun Liberty{{clarify|date=October 2011}} (1982) ;East Germany
* [[Order of Karl Marx]], kahekordne laureaat (1978, 1983)
* [[Scharnhorsti orden]] (1977)
* medal ;Finlja
* [[Order of the White Rose]], 1. klass (1978) ;Cuba
* [[Order of Playa Giron]] (1983)
* 2 other medals !--&gt;

==Viited==
{{viited}}
{{DEFAULTSORT:Ustinov, Dmitri}}

{{Nõukogude Liidu marssalid}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Boris Bannikov]] | nimi=NSV Liidu relvastuse rahvakomissar (al 1946 minister) |aeg=[[1941]]–[[1953]]| järgnev=ametikoht kaotati }}
{{eelnev-järgnev | eelnev=ametikoht loodi | nimi=NSV Liidu kaitsetööstuse minister |aeg=[[1953]]–[[1957]]| järgnev=ametikoht kaotati }}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andrei Gretško]] | nimi=NSV Liidu kaitseminister |aeg=[[1976]]–[[1984]]| järgnev=[[Sergei Sokolov]] }}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Ustinov, Dmitri}}
[[Kategooria:Nõukogude Liidu marssalid]]
[[Kategooria:NLKP KK Poliitbüroo liikmed]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]]
[[Kategooria:Kahekordsed sotsialistliku töö kangelased]]
[[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]]
[[Kategooria:Karl Marxi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Scharnhorsti ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Kremli müüri äärde maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1908]]
[[Kategooria:Surnud 1984]]</text>
      <sha1>71fxgm0pw8m7leub9traobylmw487rg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maia Rõigas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>303804</id>
    <revision>
      <id>7158474</id>
      <parentid>7156783</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:03:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30311-58</username>
        <id>229990</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin väitekirja pealkirja + allikaviite</comment>
      <origin>7158474</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5740" sha1="9qqzvtravhnsethy6n5a1j35gqvvjj2" xml:space="preserve">{{allikad}}
[[Pilt:Maia Rõigas.jpg|pisi|paremal|Maia Rõigas]]
'''Maia Rõigas''' (aastani 1965 '''Arst''', 1994–2003 '''Madisso'''; [[12. mai]] [[1942]], [[Tapa]] – [[18. mai]] [[2026]]) oli eesti keeleteadlane, [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna]] emeriitdotsent, kahe poja ema.

== Haridus == 
Ta sündis sõjaväelase ja raamatupidaja peres. Kooliteed alustas Pajusi-Kalana algkoolis. [[1960]]. aastal lõpetas Maia Rõigas [[Johannes Käisi nimeline Põlva Keskkool|Põlva Keskkooli]] ja [[1965]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] Ajaloo-Keeleteaduskonna eesti filoloogia soome-ugri keelte eriharu. Diplomitöö Tveri-Karjala adverbidest. 
Aastatel [[1971]]–[[1974]] oli ta Tartu Riikliku Ülikooli [[aspirant]], pedagoogikakandidaat (1974, TÜ). Väitekiri “Eesti keele lauseõpetuse individualiseeritud käsitlemine 7. klassis algoritmide baasil” eesti keele lauseõpetuse metoodikast&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rõigas |eesnimi=Maia |kuupäev=2006 |pealkiri=Eesti keele õpetajate ettevalmistus Tartu Ülikoolis |ajakiri=Haridus |üksiknumber=7/8}}&lt;/ref&gt;.

== Töökäik ==
1965–1972 oli Rõigas A. H. Tammsaare nimelise [[Tartu I Keskkool]]i eesti keele ja kirjanduse õpetaja, 1967–1972 Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse metoodika-kabineti vanemlaborant, 1972–1973 TRÜ eesti keele kateedri õpetaja ning 1973. aastast TRÜ eesti keele kateedri vanemõpetaja.  Alatest aastast [[1981]] oli ta TRÜ eesti keele kateedri (hiljem eesti keele õppetooli) dotsent, [[1990]]–[[1992]] Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna prodekaan. Aastatel [[1996]]–[[2001]] õpetas Rõigas ka [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] õigekeelsust ja stilistikat. 2009. aastast oli ta Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsent [[Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut|eesti ja üldkeeleteaduse instituudi]] juures.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Töötajad |url=https://keel.ut.ee/et/sisu/eesti-keele-osakond |vaadatud=19.05.2026 |väljaanne=Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kodulehekülg}}&lt;/ref&gt; Maia Rõigas on õpetanud eesti keele metoodikat, eesti õigekeelsust ja väljendusõpetust, eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetust, õpetanud praktilist eesti keelt ning juhendanud eriseminare ja [[pedagoogiline praktika|pedagoogilist praktikat]]. 

Ta oli [[Emakeele Selts|Emakeele Seltsi]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Liikmed |url=https://www.emakeeleselts.ee/liikmed/ |vaadatud=19.05.2026 |väljaanne=Emakeele Seltsi koduleht}}&lt;/ref&gt;, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Eesti Akadeemilise Pedagoogikaseltsi, Eesti Genealoogiaseltsi ning Eesti keele ja kirjanduse riigieksamikomisjoni liige.

== Uurimisalad == 
Tema peamised uurimisalad olid eesti keele metoodika, [[kirjandiõpetus|kirjandi]]- ja [[tekstiõpetus]], [[eesti keel võõrkeelena]], [[õigekeelsus]] ja [[väljendusõpetus]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maia Rõigas CV |url=https://www.etis.ee/CV/Maia_R%C3%B5igas |vaadatud=19.05.2026 |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem ETIS}}&lt;/ref&gt;
 
== Publikatsioone ==
Maia Rõigas on avaldanud üle 90 publikatsiooni.
* &quot;Eesti keele lugemik vene filoloogidele&quot;. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1977, 87 lk
* &quot;Eesti keele harjutusi TRÜ ettevalmistusosakonnas õppijaile&quot;, 2. vihik (kaasautor V.-L. Kingisepp), Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder, 1978, 75 lk
* &quot;Etteütlusi ja ümberjutustusi vi-VIII klassile&quot;. Tallinn, 1983, 127 lk
* &quot;Eesti keele harjutusi kõrgkoolidesse astujaile&quot; (kaasautor V.-L. Kingisepp), Tallinn: Valgus, 1984, 112 lk
* &quot;Valimik kirjandeid keskkoolile&quot;. Tallinn, 1986, 97 lk
* &quot;Lukion äidinkielen kurssin vierasperäisten sanojen omaksuminen. - Äidinkielen opetustiede&quot;. Helsinki 1992, lk 45-47 
* &quot;Valimik Tartu Ülikooli sisseastumiskirjandeid&quot;. Tallinn: Haridustöötajate Koolituskeskus, 1993, 130 lk
* &quot;Sõnad lendavad, kirjutatu jääb: sada Tartu Ülikooli sisseastumiskirjandit, 1996&quot;. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 225 lk
* &quot;Sõnastusharjutusi eksamikirjandiks valmistujatele&quot;. Tallinn: Koolibri,1998, 93 lk
* &quot;Õigekeele- ja analüüsiharjutusi eksamikirjandiks valmistujatele&quot;. Tallinn: Künnimees, 1999, 80 lk
* &quot;Keele- ja tekstiharjutusi abiturientidele&quot;. Tallinn: Künnimees, 2002, 94 lk
* &quot;Eestlus Põhja-Inglismaal 20. sajandi keskel.&quot; - Krimmi kogumik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, lk 202-215
* &quot;Keeleoskuse mõõtmine&quot; (kaasautorid A.-R. Hausenberg, T. Kikerpill ja Ü. Türk), Tallinn: TEA, 2003, 116 lk
* &quot;Õigekirja ja vormiõpetuse harjutusi&quot; (kaasautorid K. Kaljumägi, K. Kern, K. Lepajõe, U. Pirso). Tartu: Tartu Ülikool, 2005, 45 lk

== Tunnustus ==
* 2009 [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}&lt;/ref&gt;

[[Eksliibris]]e on valmistanud [[Johann Naha]] 1965. aastal.

==Viited==
&lt;references /&gt;

== Kirjandus ==
* Uusi pedagoogikakandidaate. Maia Rõigas. Nõukogude Õpetaja (1975) 25
* Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944-1980. Tartu, 1987, 243-244
* [[Eesti teaduse biograafiline leksikon]], 3. köide
* Eesti Teadusportaali andmebaas
* Eesti keele õpetamise metoodika Tartu Ülikoolis. // 200 aastat eesti keele ülikooliõpet, Tartu, 2003

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Rõigas, Maia}}
[[Kategooria:Eesti keeleteadlased]]
[[Kategooria:Eesti pedagoogikateadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetajad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1942]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>9qqzvtravhnsethy6n5a1j35gqvvjj2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sidesõna</title>
    <ns>0</ns>
    <id>305700</id>
    <revision>
      <id>7158815</id>
      <parentid>6703540</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:01:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30483-76</username>
        <id>230038</id>
      </contributor>
      <comment>Teksti</comment>
      <origin>7158815</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3182" sha1="0ol6qzz9tfourpw2c128r4zn55vpzvq" xml:space="preserve">'''Sidesõna''' ehk '''konjunktsioon''' on muutumatu [[sõna]], mille ainsaks süntaktiliseks funkt­siooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata.

Sidesõnu on kõikides [[Keel (keeleteadus)|keel]]tes vähe. [[Eesti keel]]es on neid paar­kümmend: ''ja'', ''ning'', ''ega'', ''ehk'', ''või'', ''aga'', ''kuid'', ''ent'', ''vaid'', ''et'', ''kui'', ''kuna'', ''sest'', ''kuni'', ''kuigi'', ''ehkki'', ''nagu'', arhailised ''saati'', ''elik'' ning liitsõnalised ''justkui'', ''otsekui''. Nt ''Alguses lõi Jumal taeva ja maa. See on hea raamat, aga too teine on huvitavam. Jüri on noorem kui Mari''.

Paljud sidesõnad kuuluvad ka ühendsidendite koosseisu koos [[asesõna|ase-]] või [[rõhumäärsõna|rõhumäärsõnaga]]: ''nii et'', ''nõnda et'', ''sellepärast et'', ''niikaua kui'', ''parajasti kui'', ''nõnda nagu'', ''kas ... või'', ''kui ... siis'', ''ei ... ega'', ''niihästi ... kui ka'' jne; nimi‑ või asesõnafraasiga: ''selleks et'', ''samal ajal kui'', ''sel ajal kui'', ''selle asemel et'', ''sellest hoolimata et'', ''peale seda kui''. Nt ''See küsimus jääbki lahendamata, niikaua kui kumbki pool järeleandmisi ei tee. Nad peavad valima kas ühe või teise võimaluse, muud väljapääsu pole. Ta istus uuesti laua taha, samal ajal kui külalised alles esikus kobistasid ning ta hüüdis vahepeal neile ,,KÄIGE METSA RAISK!&quot; Õhk oli lämbe, sellest hoolimata et päev läbi oli vihma sadanud''. Kõige enam mitme­sõnalisi sidendeid moodustavad sidesõnad ''et'' ja ''kui'', üldse ei moodusta neid sidesõnad ''ja'', ''ning'', ''ehk'', ''elik'', ''kuna'', ''kuigi'', ''ehkki'', ''otsekui'', ''justkui''.

Vastavalt oma võimele esineda rinnastavas või alistavas seoses jagunevad sidesõnad rinnastavateks (''ja'', ''ning'', ''saati'', ''elik'', ''või'', ''ega'', ''aga'', ''kuid'', ''ent'', ''vaid'') ja alistavateks (''et'', ''kuna'', ''sest'', ''kuigi'', ''ehkki'', ''olgugi'', ''nagu'', ''otsekui'', ''justkui''). Nt ''linn ja maa; kolm või neli; teab, aga ei räägi''  – ''Ma tean, et loota pole midagi. Ta vaatas mind nagu ilmutust''. Sidesõnad kui, kuni, ehk võivad esineda nii rinnastavas kui ka alistavas seoses, nt ''Valvasin ööd kui päevad'' – ''Söö, kui maitseb''. ''Paranemine võtab kolm kuni neli kuud – Ole siin, kuni ma tulen. Maria oli komtess ehk krahvipreili – Ehk ta küll kõike teab, ei räägi ta midagi.''

Rinnastavad sidesõnad jagunevad tähenduse järgi ühendavateks ja eraldavateks. Ühendavad sidesõnad on kas üldühendavad: ''ja'', ''ning'', ''ega'', ''saati'', nt ''Alguses lõi Jumal taeva ja maa'', vastandavad: ''aga'', ''kuid'', ''ent'', ''vaid'', nt ''Tuleksin hea meelega, aga mul pole aega'', või seletavad: ''ehk'', ''elik'', nt ''Ta töötab Eesti Keele Instituudis ehk endises Keele ja Kirjanduse Instituudis''. Eraldav sidesõna on ''või'', nt ''elu või surm''.

Alistavad ja alistav-rinnastavad sidesõnad võivad täita väga erinevaid funktsioone, olenevalt sellest, missuguste sõnadega koos nad sidendi moodustavad ja/või missuguseid [[osalause]]id omavahel ­seovad.

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
*[[sidend]]

[[Kategooria:Sõnaliigid]]</text>
      <sha1>0ol6qzz9tfourpw2c128r4zn55vpzvq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ilmalikustamine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>307074</id>
    <revision>
      <id>7158426</id>
      <parentid>5891005</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:50:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7158426</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="369" sha1="qxd23pt8od1pj1vrevafy9nxfos0n29" xml:space="preserve">'''Ilmalikustamine''' ehk '''sekulariseerimine''' (ka '''sekularisatsioon''') on protsess, mille käigus [[ühiskond|ühiskonna]]s väheneb [[religioon]]i ja usuliste institutsioonide (nt [[Kirik (institutsioon)|kirikute]]) mõju nende asemel omandavad suurema tähtsuse mittereligioossed ehk ilmalikud väärtused, normid ja institutsioonid. 

[[Kategooria:Ühiskond]]</text>
      <sha1>qxd23pt8od1pj1vrevafy9nxfos0n29</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Strahholissja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>307772</id>
    <revision>
      <id>7158441</id>
      <parentid>5522093</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T16:07:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Spokiyny</username>
        <id>206340</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7158441</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="427" sha1="7o5ivt49ia23l76jrd5xxcilxa3jgrs" xml:space="preserve">{{linn
| nimi = Straholissja
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina
| nimi1 = Страхолісся
| lipp = 
| lipu_link = 
| vapp = 
| vapi_link = 
| pindala = 1,4
| elanikke = 720 (2001)
| asendikaardi_pilt = 
}}

'''Straholissja''' ([[ukraina keel]]es Страхолісся) on [[küla]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Ivankivi rajoon]]is. Elanike arv on 560. Pindala on 1,4 km².

[[Kategooria:Kiievi oblasti külad]]</text>
      <sha1>7o5ivt49ia23l76jrd5xxcilxa3jgrs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Facelift Deer</title>
    <ns>0</ns>
    <id>309451</id>
    <revision>
      <id>7158273</id>
      <parentid>5576756</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T11:59:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158273</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1007" sha1="oymmnyuy0e2cmrol59v4obagyt17d64" xml:space="preserve">'''Facelift Deer''' on eesti alternatiivroki [[Ansambel (muusika)|ansambel]] [[Pärnu]]st. 

Bändi praegune solist on 2012. aasta &quot;[[Eesti otsib superstaari (viies hooaeg)|Eesti otsib superstaari]]&quot; konkursi võitja [[Rasmus Rändvee]]. Facelift Deer alustas tegevust 2011. aasta jaanuaris, praeguses koosseisus tegutsetakse 2011. aasta sügisest.

Lauluga &quot;[[Dance]]&quot; pääsesid nad konkursi [[Eesti Laul 2013]] finaali. 2014. aastal sai bänd Eesti Muusikaauhinna parima rokialbumi eest ja parima uue tulijana.

== Koosseis ==
*[[Rasmus Rändvee]] – vokaal
*[[Paal Piller]] – kitarr/taustalaul
*[[Karl Kallas]] – kitarr/taustalaul
*[[Aap-Eerik Lai]] – basskitarr
*Renar Trummal või Siim Arusaar– trummid

Endised liikmed
*[[Erko Elblaus]] – vokaal
*[[Gertrud Luhaoja]] – kitarr

== Välislingid ==
*[https://www.facebook.com/FaceliftDeer Ansambel] [[Facebook]]is
*[http://board.koffer.ee/parnu-band-facelift-deer-t79166.html Ansambel] board.koffer.ee-s

[[Kategooria:Eesti rock-ansamblid]]</text>
      <sha1>oymmnyuy0e2cmrol59v4obagyt17d64</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karp Tiisik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>310766</id>
    <revision>
      <id>7158865</id>
      <parentid>6854072</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:44:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7158865</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4300" sha1="8xrox38hrw5rn0qa5oyp7l5iez7awqd" xml:space="preserve">[[Pilt:Karp Tiisik.jpg|pisi|Karp Tiisik]]
'''Karp Tiisik''' (sünninimi '''Karl'''; [[6. märts]] ([[Juliuse kalender|vkj]] [[22. veebruar]]) [[1843]] [[Jõõpre]] – [[30. juuli]] [[1922]] [[Tartu]]) oli [[eestlased|eesti]] õigeusu vaimulik ja professor. 

==Päritolu ja haridus==
Karp Tiisik sündis [[Pärnumaa]]l [[Audru kihelkond|Audru kihelkonnas]] [[Jõõpre mõis]]apiirkonnas vabadiku ja rätsepa Hindrik Tiisiku ja tema naise Mari pojana. Ristiti 28. veebruaril (vkj) [[Audru Püha Risti kirik]]us. Üks ristiisadest oli kohalik pastor [[Karl Friedrich Paul]]. Õppis [[1853]]–[[1863]] [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris]] ning [[1866]]–[[1870]] [[Moskva Vaimulik Akadeemia|Moskva Vaimulikus Akadeemias]], mille lõpetas usuteaduste kandidaadi kraadiga.&lt;ref&gt;Raudsepp, Anu. Riia Vaimulik Seminar 1846–1918. [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Tartu]], [[1998]].&lt;/ref&gt;

==Töökäik==
*1863–1866 eesti keele ja laulu õpetaja [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminar]]is
*1870–1872 [[filosoofia]], [[pedagoogika]] ja [[psühholoogia]] õpetaja Riia Vaimulikus Seminaris
*1872–1874 preester [[Aruküla Püha Kolmainu kogudus]]es
*1874–1879 preester [[Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus]]es
*1874–1919 usuõpetaja mitmes koolis
*1879–1919 preester [[Tallinna Aleksander Nevski kogudus]]es ja [[Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku kogudus]]es, alates 1900 ülempreester
*1919–1922 [[dogmaatika]] professor [[Tartu Ülikool]]i Apostelliku õigeusu õppetoolis

== Muu tegevus ==
Karp Tiisik oli [[1883]]. aastast alates kreekakatoliku kirikuteenistuse raamatute eesti ja läti keelde tõlkimise toimetuskomitee redaktor, aastatel [[1885]]–[[1919]] Baltimaade vennasteseltsi Eestimaa osakonna esimees. [[1889]]. aastast alates oli ta [[Tallinna Eesti Põllumeeste Selts]]i auliige. [[1893]]. aastal kuulus [[Tallinna Linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]] vaimuliku ametkonna esindajana, olles üks esimesi eestlasi selles ametis. [[1917]]. aastal oli Tiisik Riia piiskopkonna esimese eesti-läti-vene täiskogu juhataja. Lisaks oli ta õigeusu kiriku ajalehe toimetaja ning mitme raamatu autor, toimetaja ja tõlkija.&lt;ref&gt;Eesti biograafiline leksikon. [[Tartu]], [[Loodus (kirjastus)|Loodus]], 1926-1929, lk 519 &lt;/ref&gt;

Karp Tiisikut on iseloomustatud kui &quot;kõva eestlast&quot; ja rahvuslast &lt;ref&gt;Lender, E. Minu lastele. [[Stockholm]], [[1967]], 41.&lt;/ref&gt;. Oma vaadete ja meelsuse tõttu sattus ta mitmel korral kohalike kõrgemate riigivõimu esindajatega vastuollu. [[1913]]. aasta [[24. august]]il [[Estonia (teater)|Estonia]] teatrimaja õnnistamise puhuks peetud õigeusu jumalateenistusel esines Karp Tiisik eestikeelse kõnega, seda kuberneri juuresolekul. [[Eestimaa kuberner]] [[Izmail Korostovets]] nõudis seepeale Tiisiku tagandamist, kuid ülemprokuröri eestkostel lahenes olukord Tiisiku kasuks.&lt;ref&gt;Kui eestikeelne jutlus oli riigiwõimu mõnitamine. Postimees, 24.02.1937, nr 54, lk 4 &lt;/ref&gt;

== Teoseid ==
* &quot;988–1888. Wene rahwa ristmise 900 jubeli aasta&quot; ([[1888]])
* &quot;Kiewi Petseri klooster = Киево-Печерская лавра&quot; ([[1888]])
* &quot;Sergia klooster Moskva ligidal = Свято-Троицкая Сергиевская лавра&quot; ([[1888]])
* &quot;Pihkwa Petseri Klooster&quot; ([[1889]])
* &quot;Дни богослужения Православной кафолической восточной церкви = Õigeusu kõigemaapäälse homikumaa ristikoguduse Pühitsemise päävad&quot; ([[1892]])
* &quot;Keiser Aleksander II elu ja teod.&quot; (toimetaja)([[1905]])
* &quot;Peeter Suur : Kolm könet.&quot; (toimetaja)([[1905]])
* &quot;Algaimed sellest, kuidas meie keha elab ja mis temale kasulik ning kahjulik on.&quot; (toimetaja)([[1906]])

== Tunnustus ==
*1897 [[Püha Anna orden]], III klass &lt;ref&gt;Postimees, 13.05.1897, nr 105, lk 3 &lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*Eesti rahvusbibliograafia. [http://erb.nlib.ee/?reg=6aabf1b2 Tiisik, Karp]

{{JÄRJESTA:Tiisik, Karp}}
[[Kategooria:Vene Eestimaa kubermangu vaimulikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Tartu Aleksander Nevski kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1843]]
[[Kategooria:Surnud 1922]]</text>
      <sha1>8xrox38hrw5rn0qa5oyp7l5iez7awqd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peterburi Kunstide Edendamise Selts</title>
    <ns>0</ns>
    <id>320360</id>
    <revision>
      <id>7158679</id>
      <parentid>4698409</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:01:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158679</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1125" sha1="ikmlfem4epvvie4uzxjh9m22ce3ovp3" xml:space="preserve">'''Peterburi Kunstide Edendamise Selts''' oli aastatel 1820–1929 [[Peterburi]]s tegutsenud selts, mille eesmärk oli toetada andekaid kunstnikke ning aidata kaasa kunstiliikide suuremale tähtsustamisele ühiskonnas.

Kuni [[1857]]. aastani kuulusid seltsi liikmeskonda peamiselt aadlikud ning positsioonikad kunsti[[metseen]]id. Seltsi tegevust toetas rahaliselt ka [[Venemaa keiser]]. Selts andis välja õpikuid ning albumeid, mille eesmärk oli vene kunstnike loomingu populariseerimine. Tegutsesid ka oma ajakirjad. Seltsi üks olulisemaid tegutsemissuundi oli noorte kunstnike aineline toetamine [[stipendium]]ide, tellimuste, [[loterii]]de, [[oksjon|oksjonite]] ja müüginäituste korraldamisega. 1857. aastal läks keisri korraldusel seltsi alluvusse joonistuskool, mis sai nimeks [[Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi joonistuskool]]. Kool, kus on õppinud ka eesti kunstnikke, korraldas õppereise Venemaa linnadesse, avas töökodasid ning andis välja iga-aastaseid preemiaid. 

==Allikas==
* Tiina Abel, Vene kunst Baltimaade kogudest, [[Eesti Kunstimuuseum]], Tallinn, 2012

[[Kategooria:Kunstirühmitused]]</text>
      <sha1>ikmlfem4epvvie4uzxjh9m22ce3ovp3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mihkli Salumägi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>323430</id>
    <revision>
      <id>7158819</id>
      <parentid>6195438</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:06:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158819</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="601" sha1="eegxaz75jzdgtq65rq1v4lcd5wee82c" xml:space="preserve">'''Mihkli Salumägi''' (ka: ''Koeramägi, Taaramägi'') on [[kõrgendik]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]. 

Mägi on aastast 1976 kaitse all (''Mihkli Salumäe kaitseala''); praegu kaitstakse mäge [[Kurese maastikukaitseala]] osana&lt;ref&gt;{{EELIS|ala|1320|Sissekanne}} (vaadatud 09.04.2013)&lt;/ref&gt;.

Mäe laeosas asub [[Mihkli Salumäe lookarstiala]].

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{EELIS|ala|1320|Sissekanne}}

{{koord}}

[[Kategooria:Eesti künkad]]
[[Kategooria:Lääneranna vald]]
[[Kategooria:Mihkli kihelkonna looduslikud pühapaigad]]</text>
      <sha1>eegxaz75jzdgtq65rq1v4lcd5wee82c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nõmme-Harku terviserada</title>
    <ns>0</ns>
    <id>323554</id>
    <revision>
      <id>7158742</id>
      <parentid>6696949</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:05:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158742</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4222" sha1="l7ikiju9pqsoaia5cryoicqwngajqn5" xml:space="preserve">'''Nõmme-Harku terviserada''' on 15 kilomeetri pikkune valgustatud terviserada, kus saab suusatada, joosta, sõita jalgrattaga ja harrastada kepikõndi.

==Ajalugu==
===Loomine===
15 kilomeetri pikkune valgustatud terviserada loodi 2006. aastal, kuna [[Nõmme Spordikeskus]]e radade koormus kasvas nii suureks, et ei mahutanud enam kõiki spordihuvilisi ära. „Kuna looduslikud rajad on [[Harku parkmets]]as olemas ja need leiavad igapäevast kasutamist, oleks vaja radade aastaringseks süsteemseks kasutamiseks arendada piirkonna infrastruktuuri, rajada autoparklaid ja ehitada välja valgustus. Otstarbekas on liita Harku parkmetsa rajad Nõmme spordikeskuse olemasolevate valgustatud liikumisradadega, mis võimaldaksid kokku saada 15 kilomeetrit omavahel seotud valgustatud liikumisradu,” selgitas [[Rainer Vakra]]. &quot;Nii mastaapse projekti teostamisel tuleb ühendada kõik asjast huvitatud jõud ja toetajad. Meie sarnased ettevõtmised Eesti terviseradade valgustamisel näitavad, et valgustuse rajamine maksab umbes 300 000 krooni (umbes 19 000 eurot) kilomeeter,&quot; ütles [[Sandor Liive]]. 

Harku metsaparki kavandatavad valgustatud liikumisrajad tulid kogupikkusega kümme kilomeetrit. Radade ja juurdepääsuteede valgustamiseks oli tarvis rajada valgustust ligikaudu 13,5 kilomeetrit. Nõmme spordikeskuse direktori [[Toomas Klaseni]] sõnul olid juba siis radadel [[IAAF|IAAF-]]i sertifikaadid, mis võimaldab seal pidada ka rahvusvahelisi võistlusi. [[SA Eesti Terviserajad]] juhatuse esimehe [[Jaanus Pulles]]e sõnul on [[Eesti Terviserajad|Eesti Terviseradade]] projekt, mille tulemusena on värskelt rekonstrueeritud kogu [[Nõmme spordikeskus]]e 5&amp;nbsp;km ringi rajavalgustuse võrgustik, [[Merko Ehitus]]e, [[Eesti Energia]] ja Hansapanga (praegune [[Swedbank]]) ning [[Kultuuriministeerium]]i ja [[Eesti Suusaliit|Eesti Suusaliidu]] algatatud ettevõtmine [[Eesti]] looduslike sportimiskeskuste uuendamiseks. Ettevõtmise eesmärgiks oli toetada Eestimaa liikumis- ja spordiradade väljaarendamist, et kindlustada looduses aasta läbi ja tasuta aktiivse liikumisvõimaluse kättesaadavus kõigile huvilistele.&lt;ref&gt;[[Alar Rästa]]: [http://www.tallinn.ee/est/g1510s25643 &quot;Harku metsaparki tulevad valgustatud liikumisrajad&quot;]&lt;/ref&gt;

===Tänapäev===
Nõmme Spordikeskus haldab Nõmme ja Harku parkmetsas liikumisradu, mis on kasutusel aasta läbi. Seni on välja ehitatud 1, 2, 3, 5 ja 15&amp;nbsp;km pikkused rajad, mis on märgistatud ja valgustatud. Nõmme parkmetsa liikumisrajad on ühendatud Harku metsa liikumisradadega turvalise tunneli kaudu. Talvel kaetakse Mustamäe nõlvadel asuvad rajad vajadusel kunstlumega, mille tegemiseks on keskusel tänapäevane lumemasin; radu hooldatakse regulaarselt rajatraktoriga.
[[Harku ring]]il toimuvad regulaarselt jooksuvõistlused, neist tuntuim on kaks korda aastas [[Sweco Projekt AS]]-i ja [[Nõmme Linnaosa valitsus|Nõmme LOV]] koostöös korraldatav Rabajooks, millel lööb aprillis ja oktoobris kaasa paar tuhat spordisõpra.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.sportkeskus.ee/index.php?page=70 |pealkiri=Nõmme Spordikeskuse koduleht. Nõmme-Harku liikumisrada |vaadatud=2013-04-11 |arhiivimisaeg=2013-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130216011314/http://www.sportkeskus.ee/index.php?page=70 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[2009]]. aasta seisuga on Nõmme-Harku terviserajad Eesti pikimad valgustatud terviserajad.&lt;ref&gt;[http://www.sportkeskus.ee/index.php?page=90&amp;action=article&amp;article_id=872 Nõmme Spordikeskuse koduleht. 8.Nõmme - Harku metsajooks]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

==Kaitsmine==
[[2012]]. aastal korraldas [[Nõmme Tee Selts]] küsitluse, kus küsiti, kas Harku parkmets tuleks kaitse alla võtta, kuna seda ohustab raie.
118 vastanust
*ütles &quot;jah&quot; – 108 inimest ehk 93,1%;
*ei osanud midagi arvata – 6 inimest ehk 5,2%;
*oli vastu – 2 inimest ehk 1,7%.&lt;ref&gt;[http://www.nommeteeselts.ee/ Nõmme Tee Seltsi küsitlus 2012.]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
*[http://www.sportkeskus.ee/ Nõmme spordikeskuse koduleht]
*[http://www.nommeteeselts.ee/ Nõmme Tee Seltsi koduleht]

[[Kategooria:Nõmme linnaosa]]
[[Kategooria:Eesti terviserajad]]</text>
      <sha1>l7ikiju9pqsoaia5cryoicqwngajqn5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oleg Ljadov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>323632</id>
    <revision>
      <id>7158856</id>
      <parentid>6863216</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:15:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158856</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6526" sha1="e3tuwufcrnfzi551vxpmmcq3oksbhn3" xml:space="preserve">[[Fail:Duatlon '88 (53) Oleg Ljadov.jpg|pisi|Oleg Ljadov 1988. aastal&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
'''Oleg Ljadov''' ([[29. jaanuar]] [[1955]] [[Tallinn]] – [[11. aprill]] [[2013]]) oli [[Eesti]] [[Jalgrattasport|jalgrattur]], [[triatleet]], [[treener]] ja [[ettevõtja]].

Ta õppis [[Tallinna 36. Keskkool]]is ja [[Tallinna Spordiinternaatkool]]is.&lt;ref&gt;[https://www.esbl.ee/biograafia/Oleg_Ljadov Oleg Ljadov] Eesti spordi biograafilises leksikonis. Vaadatud 15.04.2025.&lt;/ref&gt; 

==Sportlasena==
Jalgrattatreeninguid alustas 1975. aastal spordiühingus [[Tööjõureservid]] Väino Lipardi juhendamisel.&lt;ref&gt;[https://www.esbl.ee/biograafia/Oleg_Ljadov Oleg Ljadov] Eesti spordi biograafilises leksikonis. Vaadatud 15.04.2025.&lt;/ref&gt; Juba 1978. aastal osales ta Venezuelas maailmameistrivõistlustel, kus saavutas 4 km jälitussõidus 9. koha.&lt;ref&gt;Raul Ranne. [https://arileht.delfi.ee/artikkel/50863101/ee-ljadov-tahab-sadamat EE: Ljadov tahab sadamat] Delfi Ärileht, 25.01.2001.&lt;/ref&gt;

Ta sai aastatel 1977–1983 NSV Liidu meistrivõistlustel treki- ja maanteesõidus 18 medalit: 6 kuldmedalit (maanteel 1978., 1982. ja 1983. aastal eraldistardist ning 1983. aastal 50 km paarissõidus, trekil 1981. aastal 4 km jälitus- ja 4 km paarissõidus), 6 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Ta kuulus üheksa aastat NSV Liidu koondisse. 

Ljadov tuli aastatel 1976–1987 treki- ja maanteesõidus 19 korda (sh 6 korda individuaalselt) [[Eesti NSV]] meistriks. 

Hiljem võistles ta kahel Hawaii Ironmani triatlonil: 1988. aastal sai 48. ja 1989. aastal 39. koha. Ljadov ja Mart Haruoja olid üldse esimesed Hawaii Ironmanil osalenud eestlased.&lt;ref&gt;[https://tolknet.ee/triatlon/etl.php?type=10&amp;artID=0&amp;tabID=4 Ajalugu] Eesti Triatloni Liidu koduleht. Vaadatud 15.04.2025.&lt;/ref&gt; 

==Treeneri ja sporditegelasena==
Aastatel 1982–1986 töötas ta spordiühingus Tööjõureservid vanemtreenerina. 

Ta oli aastatel 1993–1994 [[Eesti Jalgratturite Liit|Eesti Jalgratturite Liidu]] asepresident ja 1997–1998 Eesti Mootorrattaspordiföderatsiooni president. 

==Elu pärast tippsporti==
Oleg Ljadov oli kütuse- ja sadamaärimees.&lt;ref name=&quot;kahe-venna&quot;&gt;[https://www.aripaev.ee/uudised/1997/04/03/kahe-venna-suured-arid Kahe venna suured ärid] Äripäev, 04.04.1997.&lt;/ref&gt; Kuni 1998. aastani oli ta mööbliettevõtte [[Standard (ettevõte)|Standard]] aktsionär. Teda on seostatud ka osalusega padruniäris.&lt;ref&gt;Raul Ranne. [https://arileht.delfi.ee/artikkel/50863101/ee-ljadov-tahab-sadamat EE: Ljadov tahab sadamat] Delfi Ärileht, 25.01.2001.&lt;/ref&gt;
 
2012. aasta jaanuaris mõistis Harju maakohus Oleg Ljadovi mitme tuntud ärimehega seotud palgamõrva lavastamises osalemises süüdi ja karistas teda tingimisi vangistusega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/331625/suri-arimees-oleg-ljadov Suri ärimees Oleg Ljadov] ERR Uudised, 11.04.2013.&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 1976 – meistersportlane ja suurmeister trekisõidus 
* 1978 – meistersportlane ja suurmeister maanteesõidus
* 2007 – Eesti Jalgratturite Liidu auliige&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20251210141647/https://www.ejl.ee/wp-content/uploads/2023/01/ykp2007_1.pdf Eesti Jalgratturite Liidu üldkoosoleku protokoll, 31.01.2007] Eesti Jalgratturite Liidu koduleht. Vaadatud 15.04.2025.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema vanemad olid Pjotr Ljadov ja Vilma Pihela, ärimees Igor Pihela on tema vend.&lt;ref&gt;Toivo Tänavsuu, Sulev Vedler. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/68995947/pihela-viib-naitused-pirita-teelt-minema Pihela viib näitused Pirita teelt minema] Eesti Ekspress, 23.11.2006.&lt;/ref&gt; Oleg Ljadov oli [[Laura Põldvere]] onu.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/21324849/mis-uhendab-laura-poldvere-ema-ja-oleg-ljadovit Mis ühendab Laura Põldvere ema ja Oleg Ljadovit?] Delfi/Kroonika, 20.02.2009.&lt;/ref&gt; 

Oleg Ljadov oli kolm korda abielus. Tema esimene abikaasa oli sprinter Ulvi Nauts.&lt;ref name=&quot;kahe-venna&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Toivo Tukk. Oleg Ljadov viis Cardo Remmeli tütre altari ette. Ajaleht Post, 31.07.1996.&lt;/ref&gt;

Aastatel 1985–1991 oli ta abielus toonase Soome [[Yle|YLE]] diktori ja spordiajakirjaniku ning hilisema [[Soome parlament|Soome parlamendi]] liikme Saara Karhuga.&lt;ref&gt;Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/63792904/oleg-ljadov-luurele-laheksin-ainult-imre-arakaga Oleg Ljadov: „Luurele läheksin ainult Imre Arakaga!”] Eesti Ekspress, 12.04.2013.&lt;/ref&gt; 

1996. aastal abiellus ta [[Cardo Remmel]]i tütre [[Kristina Ljadov|Kristina Remmeliga]].&lt;ref&gt;Toivo Tukk. Oleg Ljadov viis Cardo Remmeli tütre altari ette. Ajaleht Post, 31.07.1996.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120136782/kroonika-podcast-supermodell-alexandra-ljadov-mu-vanemad-tegid-parima-kui-nad-lahutasid Victoria Beckhami muusa supermodell Alexandra Ljadov: modellimaailm tegi mind alguses ebakindlaks] Kroonika/Delfi. 31.01.2023.&lt;/ref&gt; Nende tütar [[Alexandra Elizabeth Ljadov]] on rahvusvaheliste moeajakirjade kaanepiltidele jõudnud [[modell]].&lt;ref&gt;Sarah Barns. [http://www.dailymail.co.uk/femail/article-3203150/Alexandra-Elizabeth-Ljadov-Victoria-Beckham-s-muse-revealed-17-year-old-Estonian-model.html From a meat festival in Estonia to becoming Victoria Beckham's 'muse': How a 17-year-old model who drinks milkshakes for dinner became the talk of the fashion world] Daily Mail. 19.08.2015&lt;/ref&gt; 

Hilisema elukaaslase Kerttu Viiendaga on tal poeg Tristan (sündinud 2006).&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/19997056/oleg-ljadov-monules-eksnaisega-turgis Oleg Ljadov mõnules eksnaisega Türgis] Kroonika/Delfi, 30.09.2008.&lt;/ref&gt; Tal on kolme naisega kokku viis last.&lt;ref&gt;Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/63792904/oleg-ljadov-luurele-laheksin-ainult-imre-arakaga Oleg Ljadov: „Luurele läheksin ainult Imre Arakaga!”] Eesti Ekspress, 12.04.2013.&lt;/ref&gt;

Oleg Ljadov suri vähki.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/331625/suri-arimees-oleg-ljadov Suri ärimees Oleg Ljadov] ERR Uudised, 11.04.2013.&lt;/ref&gt; Ta on maetud Tallinna [[Metsakalmistu]]le.&lt;ref&gt;[https://www.kalmistud.ee/burial-place/6p5NnRlwlN1G Oleg Ljadovi haud Tallinna Metsakalmistul] Vaadatud 15.04.2025.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commons|Category:Oleg Ljadov}}
* {{ESBL|id=Oleg_Ljadov}}
* [https://www.kalmistud.ee/burial-place/6p5NnRlwlN1G Haud Tallinna Metsakalmistul]

{{JÄRJESTA:Ljadov}}
[[Kategooria:Eesti jalgratturid]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu jalgratturid]]
[[Kategooria:Eesti triatleedid]]
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]
[[Kategooria:Surnud 2013]]</text>
      <sha1>e3tuwufcrnfzi551vxpmmcq3oksbhn3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sihtasutus Rannarahva Muuseum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>330564</id>
    <revision>
      <id>7158504</id>
      <parentid>6293820</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:11:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7158504</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1997" sha1="mo2mddu1e4brak8na1dh9o60qve84ho" xml:space="preserve">'''Sihtasutus Rannarahva Muuseum''' (varem ''Sihtasutus Viimsi Muuseumid'') on [[sihtasutus]], mis haldab kolme [[muuseum]]i: [[Viimsi vabaõhumuuseum]]i, [[Rannarahva muuseum]]i ning [[Naissaare muuseum]]i.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=http://www.rannarahvamuuseum.ee/muuseumid/ |pealkiri=Muuseumid |vaadatud=2015-11-16 }}&lt;/ref&gt;

SA Rannarahva Muuseumi eelkäija on S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi muuseum, mis asutati 1971. aastal. 
[[Pringi (Viimsi)|Pringi]] külas avati 1980. aastal muuseumi vabaõhuosakond. Tänapäevasel kujul on muuseum loodud peale mitmeid reorganiseerimisi juunis 2007, mil loodi SA Viimsi Muuseumid. 2009. aasta sügisel nimetati asutus ümber Sihtasutus Rannarahva Muuseumiks, kuna uus nimi peegeldas senisest enam muuseumi sisulist tööd ja ajalugu.

Sihtasutuse koosseisu kuulub kolm muuseumikompleksi, mis üksteist täiendades annavad Eestimaa rannarahva elust laiema pildi:
*Rannarahva muuseum (rannarahvas Läänemere kallastel muinasajast tänapäevani);
*Viimsi vabaõhumuuseum (kaluriküla lugu);
*Naissaare muuseum (rannarahvas väikesaartel, militaarajalugu).

Sihtasutus tegutseb rannarahva mäluasutusena, kogudes ja eksponeerides oma muuseumides randlaste kultuuri- ja ajaloopärandiga seonduvat &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.rannarahvamuuseum.ee/muuseumid/strateegia-2015-2025/ |pealkiri=Strateegia 2015-2025 |vaadatud=2015-11-16 |arhiivimisaeg=2015-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151117022813/http://www.rannarahvamuuseum.ee/muuseumid/strateegia-2015-2025/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

2025. aastast on muuseumi juhataja Marje Kuusmik.&lt;ref&gt;{{uudiseviide |url=https://viimsi.ee/sites/default/files/documents/2025-05/VT%2024.01.25.pdf |pealkiri=Rannarahva muuseumi hakkab juhtima Marje Kuusmik |väljaanne=Viimsi Teataja |aeg=2025-01-24 }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://rannarahvamuuseum.ee/ Rannarahva Muuseumi koduleht]

[[Kategooria:Eesti sihtasutused]]
[[Kategooria:Harju maakonna muuseumid]]</text>
      <sha1>mo2mddu1e4brak8na1dh9o60qve84ho</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ants Johanson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>332121</id>
    <revision>
      <id>7158445</id>
      <parentid>7132200</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T16:48:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Isiklikku */</comment>
      <origin>7158445</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5117" sha1="mdkymh7737bb1m6awhhf5az04ltr4vy" xml:space="preserve">[[Fail:Kärt ja Ants Johanson 2023 01.jpg|pisi|[[Kärt Johanson|Kärt]] ja Ants Johanson]]
'''Ants Johanson''' (sündinud [[11. juuli]]l [[1962]]) on eesti pärimusmuusik, saatejuht ja muusikateadlane.

== Elulugu ==
Ants Johanson õppis 1969–1972 [[Kalamaja Põhikool|Tallinna 18. 8-klassilises koolis]], 1972–1980 [[Tallinna 22. Keskkool]]is ning 1980–1986 [[Tartu Ülikool]]is eesti keele ja kirjanduse erialal [[folkloristika]]t.

1986–1990 töötas ta [[Ülenurme Keskkool]]is õpetajana, 1990–1993 [[Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut|Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudis]] nooremteadurina, 1993–1996 [[Q-Raadio]]s ja [[Raadio Kuku]]s toimetajana ning 1995–2007 [[Eesti Pärimusmuusika Keskus]]es pressipealikuna. 2002. aastast on ta ARM Music OÜ projektijuht ja 2006. aastast [[Eesti Rahvusringhääling]]us poole kohaga toimetaja-saatejuht.

Ants Johanson on toimetanud ja juhtinud [[ETV]] saadet &quot;Muusikaelu&quot; (2006), [[Vikerraadio]] saadet &quot;Pärimuster&quot; (alates 2005) ja [[Klassikaraadio]] saadet &quot;Ruutjuur&quot; (alates 2007); ta on tegelnud pressi- ja korraldustööga [[Viljandi pärimusmuusika festival]]il, [[autorilaul]]ufestivalil [[Mailaul]] ning [[Tartu Hansapäevad]]el.

Ta on [[Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts]]i juhatuse liige.

== Poliitiline tegevus ==
Ants Johanson kuulub aastast 2018 [[SDE|Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda]].

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] ja kogus [[valimisringkond nr 10|valimisringkonnas nr 10]] ([[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]]) 114 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230610043910/https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-10.html Valimisringkond nr 10] valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)&lt;/ref&gt; Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Tartu linnas, kogus 98 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 15. aprill 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==

* 2004 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (Viljandi Pärimusmuusika Festivali toimkonna liige)
*2006 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind (rahvakultuurikandja)

== Isiklikku ==
Ants Johanson pärineb muusikute suguvõsast. 
Tema ema oli ajakirjanik ja toimetaja [[Mall Johanson]] (1935–2026). 
Tema õde ja vennad on [[Kärt Johanson|Kärt]], [[Mart Johanson|Mart]] ja [[Jaak Johanson]], tema tädimees oli helilooja [[Veljo Tormis]].

==Publikatsioone==
* Lõhmus, Maarja; Johanson, Ants (2011). Raadiokanalid, saated, programmid 2010. Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat, 1, 73–75.
* Lõhmus, Maarja; Johanson, Ants (2011). Eesti teel avalikõiguslikust ringhäälingust avalikõiguslikuks meediaks. Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat, 1, 58–65.
* Lõhmus, M.; Tiikmaa, H.; Jõesaar, A.; Johanson, A. (2010). Eesti identiteedi kujundamine: ringhäälingu valikute teekond. Akadeemia, 12, 2141–2176.
* Särg, Taive; Johanson, Ants (2010). [http://www.folklore.ee/tagused/authors/johansona.htm Pärimusmuusika mõiste ja kontseptsiooni kujunemine Eestis]. Eesti folkloristide viies talvekonverents „Pärimuslugu ja ajalugu: piirid, pidepunktid ja tähenduste dünaamika”: Teesid: Eesti folkloristide viies talvekonverents „Pärimuslugu ja ajalugu: piirid, pidepunktid ja tähenduste dünaamika”; Taevaskoja seminari- ja puhkekeskuses; 4.–5. veebruar 2010. Tartu: Tartu Ülikool, 2010, 30–32.
* Ants Johanson, Peeter Rebane [https://epl.delfi.ee/artikkel/50989092 &quot;Kuidas teha suveüritusest suur suvesündmus?&quot;] EPL, 24. juuli 2004

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
* {{ETIS}}
* [http://www.ohtuleht.ee/389498 &quot;Muusik Ants Johanson: Tormis on praegugi raske jalaga autojuht&quot;] Õhtuleht, 6. august 2010
* [http://naistemaailm.ee/inimesed/inimesed/574/ &quot;Paar: Ants ja Pille Johanson&quot;] Naiste Maailm, 3.06.2004
* [http://arhiiv.err.ee/vaata/parimuster-parimuster-ants-johanson-32856 &quot;Pärimuster&quot;] ERR, 11.05.2007
* [http://arhiiv.err.ee/vaata/parimuster-parimuster-ants-johanson-33190 &quot;Pärimuster&quot;] ERR, 7.12.2007
* [http://arhiiv.err.ee/vaata/parimuster-parimuster-ants-johanson-33197 &quot;Pärimuster&quot;] ERR, 12.10.2007
* [http://arhiiv.err.ee/vaata/parimuster-parimuster-ants-johanson-33031 &quot;Pärimuster&quot;] ERR, 8.09.2006
* Jürgen Rooste [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65365512 &quot;Johansonid vaiksel moel maailma parandamas&quot;] Maaleht, 7. detsember 2012

{{JÄRJESTA:Johanson, Ants}}
[[Kategooria:Eesti muusikateadlased]]
[[Kategooria:Eesti muusikud]]
[[Kategooria:Eesti saatejuhid]]
[[Kategooria:Keele ja Kirjanduse Instituudi koosseis]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>mdkymh7737bb1m6awhhf5az04ltr4vy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nõo koduloomuuseum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>337297</id>
    <revision>
      <id>7158762</id>
      <parentid>6669291</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:24:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158762</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="847" sha1="nm9kv7nb6040w9lgddkiobc3fi5vo9b" xml:space="preserve">'''Nõo koduloomuuseum''' (ka: '''Nõo muuseum''') oli aastal 1999 asutatud [[muuseum]], mis tegutses [[Nõo vald|Nõo vallas]] [[Voika]] asulas&lt;ref name=&quot;muuseum.ee&quot;&gt;http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&amp;museum_id=215 (vaadatud 10.07.2013)&lt;/ref&gt;.

Muuseumis sai ülevaate [[Nõo kihelkond|Nõo kihelkonna]] ja [[Nõo vald|Nõo valla]] minevikust ja kultuuriloost&lt;ref name=&quot;muuseum.ee&quot;/&gt;.

Muuseumi eestvõttel on sarjast &quot;[[Lehekülgi Nõo ajaloost]]&quot; välja antud kolm osa&lt;ref name=&quot;muuseum.ee&quot;/&gt;.

Muuseumi tegevus lõpetati 30. juuniks 2023 ja muuseumikogu haldamine anti üle [[Nõo raamatukogu]]le.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240614142831/https://nvv.ee/noo-koduloomuuseum Muuseumikogu] Nõo vald&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Tartu maakonna muuseumid]]
[[Kategooria:Nõo vald]]</text>
      <sha1>nm9kv7nb6040w9lgddkiobc3fi5vo9b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naakamäe asulakoht</title>
    <ns>0</ns>
    <id>338703</id>
    <revision>
      <id>7158343</id>
      <parentid>6003525</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:27:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aneteeee</username>
        <id>191388</id>
      </contributor>
      <origin>7158343</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8248" sha1="0vx3vh9yqgsqllzqio07t7saqsa3jj4" xml:space="preserve"> 
{{infokast muistis
| nimi           = Naakamäe asulakoht ja matmispaik
| pilt           = 
| pildiallkiri   = Naakamäe asulakoht 2026. aasta kevadel
| asukoht        = [[Kõrkküla]], [[Saaremaa vald]], [[Saare maakond]]
| tüüp           = arheoloogiamälestis
| perioodid      = [[neoliitikumi lõpp]]
| kaevatud       = 1958-1962, 2024
| seisund        = rikutud
}}
'''Naakamäe asulakoht''' '''ja matmispaik''' on [[Saaremaa|Saaremaal]] [[Kõrkküla|Kõrkkülas]] paiknev [[Neoliitikum|neoliitikumi]] lõppu kuuluv [[muistis]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12402 Naakamäe asulakoht] kultuurimälestiste registris&lt;/ref&gt; Tegemist on ühe olulisema [[Kiviaeg|kiviaja]] muistisega Eestis, kus on elatud peamiselt [[Kammkeraamika kultuur|kammkeraamika kultuuri]] ajal ning millelt on leitud ka [[Nöörkeraamika kultuur|nöörkeraamika kultuuriga]] seotud leide.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kriiska |eesnimi=Aivar |perekonnanimi2=Khrustaleva |eesnimi2=Irina |perekonnanimi3=Nordqvist |eesnimi3=Kerkko |perekonnanimi4=Macāne |eesnimi4=Aija |kuupäev=Detsember 2024 |pealkiri=Naakamäe asulakoht (Naakamäe settlement site; in Estonian) |url=https://www.researchgate.net/publication/388420580_Naakamae_asulakoht_Naakamae_settlement_site_in_Estonian |vaadatud=10. aprill 2026 |väljaanne=researchgate.net |lehekülg=50}}&lt;/ref&gt; Asulakohta on uuritud alates 20. sajandi keskpaigast ning see on saanud kahjustusi nii maantee ehituse kui ka hilisemate tegevuste käigus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Asukoht ==
Naakamäe asulakoht ja matmispaik paikneb Saaremaa kaguosas [[Kõrkküla]] (endise nimega Hirmuste küla) territooriumil.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kriiska |eesnimi=Aivar |perekonnanimi2=Khrustaleva |eesnimi2=Irina |perekonnanimi3=Macāne |eesnimi3=Aija |perekonnanimi4=Kirs |eesnimi4=Juho |perekonnanimi5=Nordqvis |eesnimi5=Kerkko |kuupäev=11. märts 2025 |pealkiri=Archaeological investigations at the Naakamäe Stone Age Settlement Site on Saaremaa |url=https://doi.org/10.15157/ave.vi.26159 |vaadatud=10. aprill 2026 |väljaanne=ojs.utlib.ee}}&lt;/ref&gt; Muistis asub järsu reljeefiga muistse rannamoodustise tipus, mis avaneb ida–kagu suunas ning paikneb ligikaudu 12,5–15,5 meetri kõrgusel merepinnast.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Muistis|Muistise]] ümbrus on suhteliselt tasane, mis koos kõrgema asukohaga on pakkunud soodsaid tingimusi elutegevuseks. Selline maastikuline paiknemine on iseloomulik mitmetele Eesti [[Neoliitikum|neoliitikumi]] [[Asulakoht|asulakohtadele]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Uurimislugu ==

=== '''Varased leiud ja muistise avastamine''' ===
Paigaga seostatakse juba 1869. aastal leitud [[Silmaga kivikirves|silmaga kivikirvest]] ning hiljem on Naakamäega seotud ka teine samalaadne leid, mille täpne leiukoht ei ole teada.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 1920. aastate alguses täheldati ala harimisel korduvalt [[Tulekivikild|tulekivikilde]] ja [[Süsi|söe]] jälgi, mille põhjal hakati Naakamäge pidama [[Kiviaeg|kiviaegseks]] [[Asulakoht|asulakohaks]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Asulakohta on kirjeldatud ka 1924. aastal ilmunud [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] [[Muinasjäänus|muinasjäänuste]] ülevaates.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Hiljem kujunes Naakamäest üks neist [[Muistis|muististest]], millele tuginedes tõlgendati [[Eesti kiviaeg|Eesti kiviaega]], eriti [[kammkeraamika kultuuriga]] seotud asustust.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== '''1950.''' '''– 1960. aastate kaevamised''' ===
1958. aastal sai Naakamäe muistis kahjustada maantee ehituse käigus ning seetõttu hävis osa [[Kultuurikiht|kultuurkihist]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Selle järel toimusid aastatel 1958–1962 [[arheoloogilised päästekaevamised]] [[Lembit Jaanits|Lembit Jaanitsa]] juhatusel. Uuringute käigus koguti leide nii kaevamistelt kui ka maanteetööde käigus eemaldatud [[Pinnas|pinnasest]]. Kaevamistel selgus, et [[Kultuurikiht|kultuurkihi]] ülaosa oli [[põlluharimise]] tõttu segunenud, kuid alumine osa koosnes peenest, osaliselt kruusasest rannaliivast. Selles kihis avastati [[koldekohti]], mis olid veidi maasse süvendatud. 1962. aastal leiti neli [[savinõu]] põhjaosa fragmenti, mis olid asetatud liiva sisse kaevatud lohkudesse, samuti avastati [[Asulakoht|asulakoha]] servas [[matmispaik]], kus surnu oli maetud selili, väljasirutatud jalgadega ja käed kõhul. [[Kolju]] alla oli asetatud [[Punamullad|punamulda]] ning hauapanusena leiti [[Luu|luust]] naaskel.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Kohalike elanike teatel oli samast piirkonnast varem leitud ka teine [[inimskelett]] koos loomahammastest [[Ripats|ripatsitega]]. Valdav osa leiumaterjalist seostub [[kammkeraamika kultuuriga]], kuid Naakamäelt on saadud ka [[nöörkeraamika kultuurile]] omistatavaid leide.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Leitud hulgaliste [[hülgeluude]] põhjal on oletatud, et asulakoht võis algselt olla hooajaliste [[Hülgeküttimine|hülgeküttide]] laagripaik, millest kujunes hiljem püsivam asustus.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== '''2024. aasta uuringud''' ===
2023. aastal kahjustati Naakamäe leiukohta ja selle [[kaitsevööndit]] [[elektriliini aluse puhastustööde käigus]], milleks kasutati [[rasketehnikat]]. Seejärel viidi 2024. aastal läbi [[korrastus- ja päästetööd]], millega kaasnesid ka [[arheoloogilised uuringud]]. Uuringute käigus rajati mitmeid [[proovikaeveid]], mille abil täpsustati asulakoha ulatust, [[Kultuurikiht|kultuurkihi]] säilivust ja [[Stratigraafia|stratigraafiat]]. Selgus, et varasemad kaevamised hõlmasid vaid osa [[Muistis|muistises]]&lt;nowiki/&gt;t ning kultuurkiht ulatub ka põhja ja lääne suunas varasemast oletatust kaugemale.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Leiud ==
Naakamäe asulakohalt on leitud mitmekesine [[Aineline kultuuripärand|aineline]] [[materjal]], mis hõlmab [[Keraamika|keraamikat]], [[kiviesemeid]], loomaluid ja [[orgaanilisi jäänuseid]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Suurima osa leidudest moodustab [[keraamika]], millest enamik kuulub [[Kammkeraamika kultuur|kammkeraamika kultuuri]]. [[Savinõukillud]] pärinevad mitmetest [[Anum|anumates]]&lt;nowiki/&gt;t ning nende pinnad on kas silutud või triibulised. Kaunistuses esinevad peamiselt lohud ja [[kammijäljed]]. Kiviesemete hulgas on ülekaalus [[Kvarts|kvartsist]] leiud, kuid tähelepanuväärne on ka [[Läänemeri|Läänemere]] [[Punane kvartsporfüür|punase kvartsporfüür]]&lt;nowiki/&gt;i ning teiste [[Porfüür|porfüürsete]] kivimite rohke kasutus. Need kivimid esinevad [[Saaremaa|Saaremaal]] [[Rändkivi|rändkividena]] ning neid töödeldi Naakamäel sarnaselt kvartsile ja [[Tulekivi (rändrahn)|tulekivile]]. Valdav osa kivileidudest on [[töötlusjäägid]], nagu laastud ja killud, kuid leidub ka üksikuid [[Tööriist|tööriistu]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Loomaluude hulgas domineerivad [[Mereloomastik|mereloomade]], eeskätt [[Hülglased|hülge]]&lt;nowiki/&gt;luud, mis viitab [[Meri|merele]] suunatud majandusele.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Lisaks on leitud maismaaloomade, [[Linnud|lindude]] ja [[Kalad|kalade]] luid, mis osutavad mitmekesisele toidulauale. Loomaluud on kohati hästi säilinud ning selle hulgas esineb ka üksikuid töödeldud luuesemeid. 2024. aasta uuringute käigus koguti suhteliselt väikese kaevamisala kohta märkimisväärne hulk leide, sealhulgas ligikaudu tuhat eset ning loomaluid.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Dateering ==
Naakamäe [[muistis]] on dateeritud [[Neoliitikum|neoliitikumi]], peamiselt [[Kammkeraamika kultuur|kammkeraamika kultuuri]] aega. [[Radiosüsinikumeetod|Radiosüsiniku]] [[Radiosüsinikumeetod|meetodil]] tehtud vanusemäärangud näitavad, et varaseim asustus pärineb 4. aastatuhande teisest poolest [[eKr]] (umbes 3600–3000 [[eKr]]). Lisaks sellele on leitud ka [[nöörkeraamika kultuuriga]] seotud materjali ning üks [[matmispaik]], mis pärinevad 3. aastatuhandest [[eKr]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Dateerimine|Dateeringud]] viitavad sellele, et Naakamäe oli kasutusel pikema aja jooksul ning tegemist ei olnud ühekordse [[Asulakoht|asulakohaga]]. Dateeringud põhinevad peamiselt loomaluudelt saadud [[radiosüsiniku analüüside]]&lt;nowiki/&gt;l.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;{{EE|12|355}}&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
* {{kultuurimälestis}}

{{koord}}
[[Kategooria:Eesti asulakohad]]
[[Kategooria:Saaremaa vald]]
[[Kategooria:Eesti kiviaeg]]</text>
      <sha1>0vx3vh9yqgsqllzqio07t7saqsa3jj4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158352</id>
      <parentid>7158343</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:40:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aneteeee</username>
        <id>191388</id>
      </contributor>
      <origin>7158352</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8274" sha1="l2fv9c3t9n7m70ivbmijjef2y71n9o0" xml:space="preserve"> 
{{infokast muistis
| nimi           = Naakamäe asulakoht ja matmispaik
| pilt           = Naakamae_asulakoht_2026.pdf| pildiallkiri   = Naakamäe asulakoht 2026. aasta kevadel
| asukoht        = [[Kõrkküla]], [[Saaremaa vald]], [[Saare maakond]]
| tüüp           = arheoloogiamälestis
| perioodid      = [[neoliitikumi lõpp]]
| kaevatud       = 1958-1962, 2024
| seisund        = rikutud
}}
'''Naakamäe asulakoht''' '''ja matmispaik''' on [[Saaremaa|Saaremaal]] [[Kõrkküla|Kõrkkülas]] paiknev [[Neoliitikum|neoliitikumi]] lõppu kuuluv [[muistis]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12402 Naakamäe asulakoht] kultuurimälestiste registris&lt;/ref&gt; Tegemist on ühe olulisema [[Kiviaeg|kiviaja]] muistisega Eestis, kus on elatud peamiselt [[Kammkeraamika kultuur|kammkeraamika kultuuri]] ajal ning millelt on leitud ka [[Nöörkeraamika kultuur|nöörkeraamika kultuuriga]] seotud leide.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kriiska |eesnimi=Aivar |perekonnanimi2=Khrustaleva |eesnimi2=Irina |perekonnanimi3=Nordqvist |eesnimi3=Kerkko |perekonnanimi4=Macāne |eesnimi4=Aija |kuupäev=Detsember 2024 |pealkiri=Naakamäe asulakoht (Naakamäe settlement site; in Estonian) |url=https://www.researchgate.net/publication/388420580_Naakamae_asulakoht_Naakamae_settlement_site_in_Estonian |vaadatud=10. aprill 2026 |väljaanne=researchgate.net |lehekülg=50}}&lt;/ref&gt; Asulakohta on uuritud alates 20. sajandi keskpaigast ning see on saanud kahjustusi nii maantee ehituse kui ka hilisemate tegevuste käigus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Asukoht ==
Naakamäe asulakoht ja matmispaik paikneb Saaremaa kaguosas [[Kõrkküla]] (endise nimega Hirmuste küla) territooriumil.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kriiska |eesnimi=Aivar |perekonnanimi2=Khrustaleva |eesnimi2=Irina |perekonnanimi3=Macāne |eesnimi3=Aija |perekonnanimi4=Kirs |eesnimi4=Juho |perekonnanimi5=Nordqvis |eesnimi5=Kerkko |kuupäev=11. märts 2025 |pealkiri=Archaeological investigations at the Naakamäe Stone Age Settlement Site on Saaremaa |url=https://doi.org/10.15157/ave.vi.26159 |vaadatud=10. aprill 2026 |väljaanne=ojs.utlib.ee}}&lt;/ref&gt; Muistis asub järsu reljeefiga muistse rannamoodustise tipus, mis avaneb ida–kagu suunas ning paikneb ligikaudu 12,5–15,5 meetri kõrgusel merepinnast.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Muistis|Muistise]] ümbrus on suhteliselt tasane, mis koos kõrgema asukohaga on pakkunud soodsaid tingimusi elutegevuseks. Selline maastikuline paiknemine on iseloomulik mitmetele Eesti [[Neoliitikum|neoliitikumi]] [[Asulakoht|asulakohtadele]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Uurimislugu ==

=== '''Varased leiud ja muistise avastamine''' ===
Paigaga seostatakse juba 1869. aastal leitud [[Silmaga kivikirves|silmaga kivikirvest]] ning hiljem on Naakamäega seotud ka teine samalaadne leid, mille täpne leiukoht ei ole teada.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 1920. aastate alguses täheldati ala harimisel korduvalt [[Tulekivikild|tulekivikilde]] ja [[Süsi|söe]] jälgi, mille põhjal hakati Naakamäge pidama [[Kiviaeg|kiviaegseks]] [[Asulakoht|asulakohaks]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Asulakohta on kirjeldatud ka 1924. aastal ilmunud [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] [[Muinasjäänus|muinasjäänuste]] ülevaates.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Hiljem kujunes Naakamäest üks neist [[Muistis|muististest]], millele tuginedes tõlgendati [[Eesti kiviaeg|Eesti kiviaega]], eriti [[kammkeraamika kultuuriga]] seotud asustust.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== '''1950.''' '''– 1960. aastate kaevamised''' ===
1958. aastal sai Naakamäe muistis kahjustada maantee ehituse käigus ning seetõttu hävis osa [[Kultuurikiht|kultuurkihist]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Selle järel toimusid aastatel 1958–1962 [[arheoloogilised päästekaevamised]] [[Lembit Jaanits|Lembit Jaanitsa]] juhatusel. Uuringute käigus koguti leide nii kaevamistelt kui ka maanteetööde käigus eemaldatud [[Pinnas|pinnasest]]. Kaevamistel selgus, et [[Kultuurikiht|kultuurkihi]] ülaosa oli [[põlluharimise]] tõttu segunenud, kuid alumine osa koosnes peenest, osaliselt kruusasest rannaliivast. Selles kihis avastati [[koldekohti]], mis olid veidi maasse süvendatud. 1962. aastal leiti neli [[savinõu]] põhjaosa fragmenti, mis olid asetatud liiva sisse kaevatud lohkudesse, samuti avastati [[Asulakoht|asulakoha]] servas [[matmispaik]], kus surnu oli maetud selili, väljasirutatud jalgadega ja käed kõhul. [[Kolju]] alla oli asetatud [[Punamullad|punamulda]] ning hauapanusena leiti [[Luu|luust]] naaskel.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Kohalike elanike teatel oli samast piirkonnast varem leitud ka teine [[inimskelett]] koos loomahammastest [[Ripats|ripatsitega]]. Valdav osa leiumaterjalist seostub [[kammkeraamika kultuuriga]], kuid Naakamäelt on saadud ka [[nöörkeraamika kultuurile]] omistatavaid leide.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Leitud hulgaliste [[hülgeluude]] põhjal on oletatud, et asulakoht võis algselt olla hooajaliste [[Hülgeküttimine|hülgeküttide]] laagripaik, millest kujunes hiljem püsivam asustus.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== '''2024. aasta uuringud''' ===
2023. aastal kahjustati Naakamäe leiukohta ja selle [[kaitsevööndit]] [[elektriliini aluse puhastustööde käigus]], milleks kasutati [[rasketehnikat]]. Seejärel viidi 2024. aastal läbi [[korrastus- ja päästetööd]], millega kaasnesid ka [[arheoloogilised uuringud]]. Uuringute käigus rajati mitmeid [[proovikaeveid]], mille abil täpsustati asulakoha ulatust, [[Kultuurikiht|kultuurkihi]] säilivust ja [[Stratigraafia|stratigraafiat]]. Selgus, et varasemad kaevamised hõlmasid vaid osa [[Muistis|muistises]]&lt;nowiki/&gt;t ning kultuurkiht ulatub ka põhja ja lääne suunas varasemast oletatust kaugemale.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Leiud ==
Naakamäe asulakohalt on leitud mitmekesine [[Aineline kultuuripärand|aineline]] [[materjal]], mis hõlmab [[Keraamika|keraamikat]], [[kiviesemeid]], loomaluid ja [[orgaanilisi jäänuseid]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Suurima osa leidudest moodustab [[keraamika]], millest enamik kuulub [[Kammkeraamika kultuur|kammkeraamika kultuuri]]. [[Savinõukillud]] pärinevad mitmetest [[Anum|anumates]]&lt;nowiki/&gt;t ning nende pinnad on kas silutud või triibulised. Kaunistuses esinevad peamiselt lohud ja [[kammijäljed]]. Kiviesemete hulgas on ülekaalus [[Kvarts|kvartsist]] leiud, kuid tähelepanuväärne on ka [[Läänemeri|Läänemere]] [[Punane kvartsporfüür|punase kvartsporfüür]]&lt;nowiki/&gt;i ning teiste [[Porfüür|porfüürsete]] kivimite rohke kasutus. Need kivimid esinevad [[Saaremaa|Saaremaal]] [[Rändkivi|rändkividena]] ning neid töödeldi Naakamäel sarnaselt kvartsile ja [[Tulekivi (rändrahn)|tulekivile]]. Valdav osa kivileidudest on [[töötlusjäägid]], nagu laastud ja killud, kuid leidub ka üksikuid [[Tööriist|tööriistu]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Loomaluude hulgas domineerivad [[Mereloomastik|mereloomade]], eeskätt [[Hülglased|hülge]]&lt;nowiki/&gt;luud, mis viitab [[Meri|merele]] suunatud majandusele.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Lisaks on leitud maismaaloomade, [[Linnud|lindude]] ja [[Kalad|kalade]] luid, mis osutavad mitmekesisele toidulauale. Loomaluud on kohati hästi säilinud ning selle hulgas esineb ka üksikuid töödeldud luuesemeid. 2024. aasta uuringute käigus koguti suhteliselt väikese kaevamisala kohta märkimisväärne hulk leide, sealhulgas ligikaudu tuhat eset ning loomaluid.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Dateering ==
Naakamäe [[muistis]] on dateeritud [[Neoliitikum|neoliitikumi]], peamiselt [[Kammkeraamika kultuur|kammkeraamika kultuuri]] aega. [[Radiosüsinikumeetod|Radiosüsiniku]] [[Radiosüsinikumeetod|meetodil]] tehtud vanusemäärangud näitavad, et varaseim asustus pärineb 4. aastatuhande teisest poolest [[eKr]] (umbes 3600–3000 [[eKr]]). Lisaks sellele on leitud ka [[nöörkeraamika kultuuriga]] seotud materjali ning üks [[matmispaik]], mis pärinevad 3. aastatuhandest [[eKr]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Dateerimine|Dateeringud]] viitavad sellele, et Naakamäe oli kasutusel pikema aja jooksul ning tegemist ei olnud ühekordse [[Asulakoht|asulakohaga]]. Dateeringud põhinevad peamiselt loomaluudelt saadud [[radiosüsiniku analüüside]]&lt;nowiki/&gt;l.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;{{EE|12|355}}&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
* {{kultuurimälestis}}

{{koord}}
[[Kategooria:Eesti asulakohad]]
[[Kategooria:Saaremaa vald]]
[[Kategooria:Eesti kiviaeg]]</text>
      <sha1>l2fv9c3t9n7m70ivbmijjef2y71n9o0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158354</id>
      <parentid>7158352</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:47:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aneteeee</username>
        <id>191388</id>
      </contributor>
      <origin>7158354</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8238" sha1="0t0u8qx01786bimccv6ocbkc6mltu0r" xml:space="preserve"> 
{{infokast muistis
| nimi           = Naakamäe asulakoht ja matmispaik
| pilt           = Naakamae_asulakoht_2026.pdf| pildiallkiri   = Naakamäe asulakoht 2026. aasta kevadel
| asukoht        = [[Kõrkküla]], [[Saaremaa vald]], [[Saare maakond]]
| tüüp           = arheoloogiamälestis
| perioodid      = [[neoliitikumi lõpp]]
| kaevatud       = 1958-1962, 2024
| seisund        = rikutud
}}
'''Naakamäe asulakoht''' '''ja matmispaik''' on [[Saaremaa|Saaremaal]] [[Kõrkküla|Kõrkkülas]] paiknev [[Neoliitikum|neoliitikumi]] lõppu kuuluv [[muistis]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12402 Naakamäe asulakoht] kultuurimälestiste registris&lt;/ref&gt; Tegemist on ühe olulisema [[Kiviaeg|kiviaja]] muistisega Eestis, kus on elatud peamiselt [[Kammkeraamika kultuur|kammkeraamika kultuuri]] ajal ning millelt on leitud ka [[Nöörkeraamika kultuur|nöörkeraamika kultuuriga]] seotud leide.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kriiska |eesnimi=Aivar |perekonnanimi2=Khrustaleva |eesnimi2=Irina |perekonnanimi3=Nordqvist |eesnimi3=Kerkko |perekonnanimi4=Macāne |eesnimi4=Aija |kuupäev=Detsember 2024 |pealkiri=Naakamäe asulakoht (Naakamäe settlement site; in Estonian) |url=https://www.researchgate.net/publication/388420580_Naakamae_asulakoht_Naakamae_settlement_site_in_Estonian |vaadatud=10. aprill 2026 |väljaanne=researchgate.net |lehekülg=50}}&lt;/ref&gt; Asulakohta on uuritud alates 20. sajandi keskpaigast ning see on saanud kahjustusi nii maantee ehituse kui ka hilisemate tegevuste käigus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Asukoht ==
Naakamäe asulakoht ja matmispaik paikneb Saaremaa kaguosas [[Kõrkküla]] (endise nimega Hirmuste küla) territooriumil.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kriiska |eesnimi=Aivar |perekonnanimi2=Khrustaleva |eesnimi2=Irina |perekonnanimi3=Macāne |eesnimi3=Aija |perekonnanimi4=Kirs |eesnimi4=Juho |perekonnanimi5=Nordqvis |eesnimi5=Kerkko |kuupäev=11. märts 2025 |pealkiri=Archaeological investigations at the Naakamäe Stone Age Settlement Site on Saaremaa |url=https://doi.org/10.15157/ave.vi.26159 |vaadatud=10. aprill 2026 |väljaanne=ojs.utlib.ee}}&lt;/ref&gt; Muistis asub järsu reljeefiga muistse rannamoodustise tipus, mis avaneb ida–kagu suunas ning paikneb ligikaudu 12,5–15,5 meetri kõrgusel merepinnast.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Muistis|Muistise]] ümbrus on suhteliselt tasane, mis koos kõrgema asukohaga on pakkunud soodsaid tingimusi elutegevuseks. Selline maastikuline paiknemine on iseloomulik mitmetele Eesti [[Neoliitikum|neoliitikumi]] [[Asulakoht|asulakohtadele]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Uurimislugu ==

=== '''Varased leiud ja muistise avastamine''' ===
Paigaga seostatakse juba 1869. aastal leitud [[Silmaga kivikirves|silmaga kivikirvest]] ning hiljem on Naakamäega seotud ka teine samalaadne leid, mille täpne leiukoht ei ole teada.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 1920. aastate alguses täheldati ala harimisel korduvalt [[Tulekivikild|tulekivikilde]] ja [[Süsi|söe]] jälgi, mille põhjal hakati Naakamäge pidama [[Kiviaeg|kiviaegseks]] [[Asulakoht|asulakohaks]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Asulakohta on kirjeldatud ka 1924. aastal ilmunud [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] [[Muinasjäänus|muinasjäänuste]] ülevaates.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Hiljem kujunes Naakamäest üks neist [[Muistis|muististest]], millele tuginedes tõlgendati [[Eesti kiviaeg|Eesti kiviaega]], eriti [[kammkeraamika kultuuriga]] seotud asustust.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== '''1950.''' '''– 1960. aastate kaevamised''' ===
1958. aastal sai Naakamäe muistis kahjustada maantee ehituse käigus ning seetõttu hävis osa [[Kultuurikiht|kultuurkihist]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Selle järel toimusid aastatel 1958–1962 [[arheoloogilised päästekaevamised]] [[Lembit Jaanits|Lembit Jaanitsa]] juhatusel. Uuringute käigus koguti leide nii kaevamistelt kui ka maanteetööde käigus eemaldatud [[Pinnas|pinnasest]]. Kaevamistel selgus, et [[Kultuurikiht|kultuurkihi]] ülaosa oli [[põlluharimise]] tõttu segunenud, kuid alumine osa koosnes peenest, osaliselt kruusasest rannaliivast. Selles kihis avastati [[koldekohti]], mis olid veidi maasse süvendatud. 1962. aastal leiti neli [[savinõu]] põhjaosa fragmenti, mis olid asetatud liiva sisse kaevatud lohkudesse, samuti avastati [[Asulakoht|asulakoha]] servas [[matmispaik]], kus surnu oli maetud selili, väljasirutatud jalgadega ja käed kõhul. [[Kolju]] alla oli asetatud [[Punamullad|punamulda]] ning hauapanusena leiti [[Luu|luust]] naaskel.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Kohalike elanike teatel oli samast piirkonnast varem leitud ka teine [[inimskelett]] koos loomahammastest [[Ripats|ripatsitega]]. Valdav osa leiumaterjalist seostub [[kammkeraamika kultuuriga]], kuid Naakamäelt on saadud ka [[nöörkeraamika kultuurile]] omistatavaid leide.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Leitud hulgaliste [[hülgeluude]] põhjal on oletatud, et asulakoht võis algselt olla hooajaliste [[Hülgeküttimine|hülgeküttide]] laagripaik, millest kujunes hiljem püsivam asustus.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== '''2024. aasta uuringud''' ===
2023. aastal kahjustati Naakamäe leiukohta ja selle [[kaitsevööndit]] [[elektriliini aluse puhastustööde käigus]], milleks kasutati [[rasketehnikat]]. Seejärel viidi 2024. aastal läbi [[korrastus- ja päästetööd]], millega kaasnesid ka [[arheoloogilised uuringud]]. Uuringute käigus rajati mitmeid [[proovikaeveid]], mille abil täpsustati asulakoha ulatust, [[Kultuurikiht|kultuurkihi]] säilivust ja [[Stratigraafia|stratigraafiat]]. Selgus, et varasemad kaevamised hõlmasid vaid osa [[Muistis|muistises]]&lt;nowiki/&gt;t ning kultuurkiht ulatub ka põhja ja lääne suunas varasemast oletatust kaugemale.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Leiud ==
Naakamäe asulakohalt on leitud mitmekesine [[Aineline kultuuripärand|aineline]] [[materjal]], mis hõlmab [[Keraamika|keraamikat]], [[kiviesemeid]], loomaluid ja [[orgaanilisi jäänuseid]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Suurima osa leidudest moodustab [[keraamika]], millest enamik kuulub [[Kammkeraamika kultuur|kammkeraamika kultuuri]]. [[Savinõukillud]] pärinevad mitmetest [[Anum|anumates]]&lt;nowiki/&gt;t ning nende pinnad on kas silutud või triibulised. Kaunistuses esinevad peamiselt lohud ja [[kammijäljed]]. Kiviesemete hulgas on ülekaalus [[Kvarts|kvartsist]] leiud, kuid tähelepanuväärne on ka [[Läänemeri|Läänemere]] [[Punane kvartsporfüür|punase kvartsporfüür]]&lt;nowiki/&gt;i ning teiste [[Porfüür|porfüürsete]] kivimite rohke kasutus. Need kivimid esinevad [[Saaremaa|Saaremaal]] [[Rändkivi|rändkividena]] ning neid töödeldi Naakamäel sarnaselt kvartsile ja [[Tulekivi (rändrahn)|tulekivile]]. Valdav osa kivileidudest on [[töötlusjäägid]], nagu laastud ja killud, kuid leidub ka üksikuid [[Tööriist|tööriistu]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Loomaluude hulgas domineerivad [[Mereloomastik|mereloomade]], eeskätt [[Hülglased|hülge]]&lt;nowiki/&gt;luud, mis viitab [[Meri|merele]] suunatud majandusele.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Lisaks on leitud maismaaloomade, [[Linnud|lindude]] ja [[Kalad|kalade]] luid, mis osutavad mitmekesisele toidulauale. Loomaluud on kohati hästi säilinud ning selle hulgas esineb ka üksikuid töödeldud luuesemeid. 2024. aasta uuringute käigus koguti suhteliselt väikese kaevamisala kohta märkimisväärne hulk leide, sealhulgas ligikaudu tuhat eset ning loomaluid.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Dateering ==
Naakamäe [[muistis]] on dateeritud [[Neoliitikum|neoliitikumi]], peamiselt [[Kammkeraamika kultuur|kammkeraamika kultuuri]] aega. [[Radiosüsinikumeetod|Radiosüsiniku]] [[Radiosüsinikumeetod|meetodil]] tehtud vanusemäärangud näitavad, et varaseim asustus pärineb 4. aastatuhande teisest poolest [[eKr]] (umbes 3600–3000 [[eKr]]). Lisaks sellele on leitud ka [[nöörkeraamika kultuuriga]] seotud materjali ning üks [[matmispaik]], mis pärinevad 3. aastatuhandest [[eKr]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Dateerimine|Dateeringud]] viitavad sellele, et Naakamäe oli kasutusel pikema aja jooksul ning tegemist ei olnud ühekordse [[Asulakoht|asulakohaga]]. Dateeringud põhinevad peamiselt loomaluudelt saadud [[radiosüsiniku analüüside]]&lt;nowiki/&gt;l.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited|allikad=


==Välislingid==
* {{kultuurimälestis}}

{{koord}}
[[Kategooria:Eesti asulakohad]]
[[Kategooria:Saaremaa vald]]
[[Kategooria:Eesti kiviaeg]]</text>
      <sha1>0t0u8qx01786bimccv6ocbkc6mltu0r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158355</id>
      <parentid>7158354</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:48:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aneteeee</username>
        <id>191388</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7158355</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8274" sha1="l2fv9c3t9n7m70ivbmijjef2y71n9o0" xml:space="preserve"> 
{{infokast muistis
| nimi           = Naakamäe asulakoht ja matmispaik
| pilt           = Naakamae_asulakoht_2026.pdf| pildiallkiri   = Naakamäe asulakoht 2026. aasta kevadel
| asukoht        = [[Kõrkküla]], [[Saaremaa vald]], [[Saare maakond]]
| tüüp           = arheoloogiamälestis
| perioodid      = [[neoliitikumi lõpp]]
| kaevatud       = 1958-1962, 2024
| seisund        = rikutud
}}
'''Naakamäe asulakoht''' '''ja matmispaik''' on [[Saaremaa|Saaremaal]] [[Kõrkküla|Kõrkkülas]] paiknev [[Neoliitikum|neoliitikumi]] lõppu kuuluv [[muistis]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12402 Naakamäe asulakoht] kultuurimälestiste registris&lt;/ref&gt; Tegemist on ühe olulisema [[Kiviaeg|kiviaja]] muistisega Eestis, kus on elatud peamiselt [[Kammkeraamika kultuur|kammkeraamika kultuuri]] ajal ning millelt on leitud ka [[Nöörkeraamika kultuur|nöörkeraamika kultuuriga]] seotud leide.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kriiska |eesnimi=Aivar |perekonnanimi2=Khrustaleva |eesnimi2=Irina |perekonnanimi3=Nordqvist |eesnimi3=Kerkko |perekonnanimi4=Macāne |eesnimi4=Aija |kuupäev=Detsember 2024 |pealkiri=Naakamäe asulakoht (Naakamäe settlement site; in Estonian) |url=https://www.researchgate.net/publication/388420580_Naakamae_asulakoht_Naakamae_settlement_site_in_Estonian |vaadatud=10. aprill 2026 |väljaanne=researchgate.net |lehekülg=50}}&lt;/ref&gt; Asulakohta on uuritud alates 20. sajandi keskpaigast ning see on saanud kahjustusi nii maantee ehituse kui ka hilisemate tegevuste käigus.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Asukoht ==
Naakamäe asulakoht ja matmispaik paikneb Saaremaa kaguosas [[Kõrkküla]] (endise nimega Hirmuste küla) territooriumil.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kriiska |eesnimi=Aivar |perekonnanimi2=Khrustaleva |eesnimi2=Irina |perekonnanimi3=Macāne |eesnimi3=Aija |perekonnanimi4=Kirs |eesnimi4=Juho |perekonnanimi5=Nordqvis |eesnimi5=Kerkko |kuupäev=11. märts 2025 |pealkiri=Archaeological investigations at the Naakamäe Stone Age Settlement Site on Saaremaa |url=https://doi.org/10.15157/ave.vi.26159 |vaadatud=10. aprill 2026 |väljaanne=ojs.utlib.ee}}&lt;/ref&gt; Muistis asub järsu reljeefiga muistse rannamoodustise tipus, mis avaneb ida–kagu suunas ning paikneb ligikaudu 12,5–15,5 meetri kõrgusel merepinnast.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Muistis|Muistise]] ümbrus on suhteliselt tasane, mis koos kõrgema asukohaga on pakkunud soodsaid tingimusi elutegevuseks. Selline maastikuline paiknemine on iseloomulik mitmetele Eesti [[Neoliitikum|neoliitikumi]] [[Asulakoht|asulakohtadele]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Uurimislugu ==

=== '''Varased leiud ja muistise avastamine''' ===
Paigaga seostatakse juba 1869. aastal leitud [[Silmaga kivikirves|silmaga kivikirvest]] ning hiljem on Naakamäega seotud ka teine samalaadne leid, mille täpne leiukoht ei ole teada.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 1920. aastate alguses täheldati ala harimisel korduvalt [[Tulekivikild|tulekivikilde]] ja [[Süsi|söe]] jälgi, mille põhjal hakati Naakamäge pidama [[Kiviaeg|kiviaegseks]] [[Asulakoht|asulakohaks]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Asulakohta on kirjeldatud ka 1924. aastal ilmunud [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] [[Muinasjäänus|muinasjäänuste]] ülevaates.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Hiljem kujunes Naakamäest üks neist [[Muistis|muististest]], millele tuginedes tõlgendati [[Eesti kiviaeg|Eesti kiviaega]], eriti [[kammkeraamika kultuuriga]] seotud asustust.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== '''1950.''' '''– 1960. aastate kaevamised''' ===
1958. aastal sai Naakamäe muistis kahjustada maantee ehituse käigus ning seetõttu hävis osa [[Kultuurikiht|kultuurkihist]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Selle järel toimusid aastatel 1958–1962 [[arheoloogilised päästekaevamised]] [[Lembit Jaanits|Lembit Jaanitsa]] juhatusel. Uuringute käigus koguti leide nii kaevamistelt kui ka maanteetööde käigus eemaldatud [[Pinnas|pinnasest]]. Kaevamistel selgus, et [[Kultuurikiht|kultuurkihi]] ülaosa oli [[põlluharimise]] tõttu segunenud, kuid alumine osa koosnes peenest, osaliselt kruusasest rannaliivast. Selles kihis avastati [[koldekohti]], mis olid veidi maasse süvendatud. 1962. aastal leiti neli [[savinõu]] põhjaosa fragmenti, mis olid asetatud liiva sisse kaevatud lohkudesse, samuti avastati [[Asulakoht|asulakoha]] servas [[matmispaik]], kus surnu oli maetud selili, väljasirutatud jalgadega ja käed kõhul. [[Kolju]] alla oli asetatud [[Punamullad|punamulda]] ning hauapanusena leiti [[Luu|luust]] naaskel.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Kohalike elanike teatel oli samast piirkonnast varem leitud ka teine [[inimskelett]] koos loomahammastest [[Ripats|ripatsitega]]. Valdav osa leiumaterjalist seostub [[kammkeraamika kultuuriga]], kuid Naakamäelt on saadud ka [[nöörkeraamika kultuurile]] omistatavaid leide.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Leitud hulgaliste [[hülgeluude]] põhjal on oletatud, et asulakoht võis algselt olla hooajaliste [[Hülgeküttimine|hülgeküttide]] laagripaik, millest kujunes hiljem püsivam asustus.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== '''2024. aasta uuringud''' ===
2023. aastal kahjustati Naakamäe leiukohta ja selle [[kaitsevööndit]] [[elektriliini aluse puhastustööde käigus]], milleks kasutati [[rasketehnikat]]. Seejärel viidi 2024. aastal läbi [[korrastus- ja päästetööd]], millega kaasnesid ka [[arheoloogilised uuringud]]. Uuringute käigus rajati mitmeid [[proovikaeveid]], mille abil täpsustati asulakoha ulatust, [[Kultuurikiht|kultuurkihi]] säilivust ja [[Stratigraafia|stratigraafiat]]. Selgus, et varasemad kaevamised hõlmasid vaid osa [[Muistis|muistises]]&lt;nowiki/&gt;t ning kultuurkiht ulatub ka põhja ja lääne suunas varasemast oletatust kaugemale.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Leiud ==
Naakamäe asulakohalt on leitud mitmekesine [[Aineline kultuuripärand|aineline]] [[materjal]], mis hõlmab [[Keraamika|keraamikat]], [[kiviesemeid]], loomaluid ja [[orgaanilisi jäänuseid]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Suurima osa leidudest moodustab [[keraamika]], millest enamik kuulub [[Kammkeraamika kultuur|kammkeraamika kultuuri]]. [[Savinõukillud]] pärinevad mitmetest [[Anum|anumates]]&lt;nowiki/&gt;t ning nende pinnad on kas silutud või triibulised. Kaunistuses esinevad peamiselt lohud ja [[kammijäljed]]. Kiviesemete hulgas on ülekaalus [[Kvarts|kvartsist]] leiud, kuid tähelepanuväärne on ka [[Läänemeri|Läänemere]] [[Punane kvartsporfüür|punase kvartsporfüür]]&lt;nowiki/&gt;i ning teiste [[Porfüür|porfüürsete]] kivimite rohke kasutus. Need kivimid esinevad [[Saaremaa|Saaremaal]] [[Rändkivi|rändkividena]] ning neid töödeldi Naakamäel sarnaselt kvartsile ja [[Tulekivi (rändrahn)|tulekivile]]. Valdav osa kivileidudest on [[töötlusjäägid]], nagu laastud ja killud, kuid leidub ka üksikuid [[Tööriist|tööriistu]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Loomaluude hulgas domineerivad [[Mereloomastik|mereloomade]], eeskätt [[Hülglased|hülge]]&lt;nowiki/&gt;luud, mis viitab [[Meri|merele]] suunatud majandusele.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Lisaks on leitud maismaaloomade, [[Linnud|lindude]] ja [[Kalad|kalade]] luid, mis osutavad mitmekesisele toidulauale. Loomaluud on kohati hästi säilinud ning selle hulgas esineb ka üksikuid töödeldud luuesemeid. 2024. aasta uuringute käigus koguti suhteliselt väikese kaevamisala kohta märkimisväärne hulk leide, sealhulgas ligikaudu tuhat eset ning loomaluid.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Dateering ==
Naakamäe [[muistis]] on dateeritud [[Neoliitikum|neoliitikumi]], peamiselt [[Kammkeraamika kultuur|kammkeraamika kultuuri]] aega. [[Radiosüsinikumeetod|Radiosüsiniku]] [[Radiosüsinikumeetod|meetodil]] tehtud vanusemäärangud näitavad, et varaseim asustus pärineb 4. aastatuhande teisest poolest [[eKr]] (umbes 3600–3000 [[eKr]]). Lisaks sellele on leitud ka [[nöörkeraamika kultuuriga]] seotud materjali ning üks [[matmispaik]], mis pärinevad 3. aastatuhandest [[eKr]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Dateerimine|Dateeringud]] viitavad sellele, et Naakamäe oli kasutusel pikema aja jooksul ning tegemist ei olnud ühekordse [[Asulakoht|asulakohaga]]. Dateeringud põhinevad peamiselt loomaluudelt saadud [[radiosüsiniku analüüside]]&lt;nowiki/&gt;l.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;{{EE|12|355}}&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
* {{kultuurimälestis}}

{{koord}}
[[Kategooria:Eesti asulakohad]]
[[Kategooria:Saaremaa vald]]
[[Kategooria:Eesti kiviaeg]]</text>
      <sha1>l2fv9c3t9n7m70ivbmijjef2y71n9o0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Noavere</title>
    <ns>0</ns>
    <id>341192</id>
    <revision>
      <id>7158622</id>
      <parentid>6415383</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T04:39:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158622</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1139" sha1="omucr18s1z482z0yvprxrnegjxjcuns" xml:space="preserve">'''Noavere''' (kaartidel ''Nawerre'') oli küla [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonna]] põhjaosas [[Muuga mõis]]ast edelas.

Mõisahärra [[Peter Gustav von Uexküll-Güldenbandt]] ehitas Muuga–Noavere külla [[1839]]. aastal koolimaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://muugakool.laekvere.eu/index.php/muuga-kooli-ajalugu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-04-06 |arhiivimisaeg=2014-10-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141007072409/http://muugakool.laekvere.eu/index.php/muuga-kooli-ajalugu |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

1949. aastal asutati külas kolhoos &quot;[[Tõusev Võit]]&quot;.

Noavere külas oli 1956. aastal asutatud raamatukogu, mis alates 1987. aastast asub [[Muuga (Laekvere)|Muuga]] keskuses.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.laekvere.ee/?pg=223 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-04-06 |arhiivimisaeg=2017-12-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171204234526/http://www.laekvere.ee/?pg=223 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

1977. aastal liideti Noavere küla [[Muuga (Laekvere)|Muuga]] külaga.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Lääne-Viru maakonna endised külad]]
[[Kategooria:Simuna kihelkond]]</text>
      <sha1>omucr18s1z482z0yvprxrnegjxjcuns</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksander Pallas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>347608</id>
    <revision>
      <id>7158486</id>
      <parentid>6848864</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:29:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7158486</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="851" sha1="bhpye5v7ek6zkde0zl6m4rxxeyshlk3" xml:space="preserve">'''Aleksander Pallas''' ([[10. september]] [[1887]] [[Hageri kihelkond]] – [[7. jaanuar]] [[1939]]) oli eesti advokaat.

Ta õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis ja lõpetas [[Moskva ülikool]]i õigusteaduskonna.

Aleksander Pallas oli vandeadvokaat [[Otto Strandman]]i abi, seejärel iseseisev vandeadvokaat [[Tallinn]]as, [[Tallinna linnavalitsus]]e liige ehk [[Linnanõunik|linnanõunik]] ja [[Tallinna linnapea]] asetäitja, olles linna toitlusbüroo juhataja ja riikliku toitlusvalitsuse esimees. Osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]], [[Tallinna kaitsepataljon]]i
koosseisus.

{{JÄRJESTA:Pallas, Aleksander}}
[[Kategooria:Eesti advokaadid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1887]]
[[kategooria:Surnud 1939]]</text>
      <sha1>bhpye5v7ek6zkde0zl6m4rxxeyshlk3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rütmimuusika</title>
    <ns>0</ns>
    <id>350447</id>
    <revision>
      <id>7158835</id>
      <parentid>6574962</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:41:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ulrikaekm</username>
        <id>32635</id>
      </contributor>
      <comment>Viki</comment>
      <origin>7158835</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3241" sha1="8gp0j4jw4svau3jd4jns31wvsnuv2y1" xml:space="preserve">'''Rütmimuusika''' on koondnimetus, mille all mõeldakse enamasti teatud muusikastiile, sealhulgas [[Džäss|džässi]], [[Bluus|bluusi]] ning eri kümnendite [[Popmuusika|pop]]- või [[rokkmuusika]] stiile, aga ka ansamblimängu üldisemalt. 

Ennekõike on tegu mõistega muusikahariduses, mis hõlmab 20. sajandil väljaspool akadeemilist muusikat tekkinud muusikastiilide (bluus, džäss, popp, rokk jne) õppimis- ja õpetamismeetodeid. Võrreldes akadeemilise muusikaõppega, kus suur rõhk on [[Noodikiri|noodikirja]] tundmisel ja selle täpsel esitusel, on rütmimuusikas oluliselt suurem tähtsus kuulmispõhisel õppel ja [[Improvisatsioon|improvisatsioonil]].

Rütmimuusika termin võeti kasutusele 20. sajandi teisel poolel [[Taani|Taanis]], et tähistada kõiki neid omaaegseid muusikastiile, mille õpetamist pidasid muusikaakadeemiad ja muud haridusasutused toona pigem sobimatuks. Nende hulka loetakse tavaliselt džäss-, bluus-, pop- ja rokkmuusika stiilid, aga sageli ka nn [[maailmamuusika]] või isegi [[Estraadimuusika|estraadi]]-, ajaviite- ja lavamuusika. Kõikide nende nähtuste ühiseks tunnuseks oli paiknemine väljaspool traditsioonilise akadeemilise muusika(hariduse) valdkonda. &lt;ref&gt;[[Virgo Sillamaa]] &quot;[https://web.archive.org/web/20131114231750/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=19732:2013-10-23-15-36-33&amp;catid=5:muusika&amp;Itemid=12&amp;issue=3460 Rütmimuusika - millest me räägime?]&quot;, Sirp, 23. oktoober 2013&lt;/ref&gt;

Eesti keeles on rohkem või vähem sarnase tähendusega olnud kasutusel ka mõisted &quot;kergemuusika&quot;, &quot;estraadimuusika&quot;, &quot;levimuusika&quot;, &quot;pop-džässmuusika&quot;.

Eestis õpetatakse rütmimuusikat nii alg-, kesk- kui ka kõrgkoolide tasandil. Kõrgharidust pakuvad [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] ning [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|TÜ Viljandi kultuuriakadeemia]]. Keskhariduskoolidest on rütmimuusika suund avatud [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] (juba aastast 1977, mil esmakordselt Eestis avati toonane levimuusika osakond) ja ka [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis]]. Algkoolide osas on rütmimuusika hariduse tase piirkonniti väga erinev ja tihti edeneb pigem tänu kohalikult tegutsevale pilliõpetajale kui terviklikule haridussüsteemile. Edukalt on rütmimuusika õpet antud näiteks [[Viljandi Muusikakool|Viljandi]], [[Pärnu Muusikakool|Pärnu]], [[Kuressaare Muusikakool|Kuressaare]], [[Saue Muusikakool|Saue]], [[Sillamäe Muusikakool|Sillamäe]] ja muudes kohalikes muusikakoolides. Enamus rütmimuusikaõppest toimub ka väljaspool riiklikke institutsioone. Suure osa moodustavad haridusmaastikul ka eraõpetajad, laulustuudiod, huvikoolid ja lisaks ka n-ö bändiruumid, kus õpitakse iseseisvalt, hankides infot peamiselt internetist ning helisalvestistelt (kuulmispõhine õpe).

30. septembril 2013 loodi [[Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit]], mille üheks peamiseks eesmärgiks on selle valdkonna hariduse edendajate koostöövõrgustiku loomine ja arendamine.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-09-08 |pealkiri=Missioon |url=https://erhl.ee/missioon/ |vaadatud=2026-05-22 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Muusika]]</text>
      <sha1>8gp0j4jw4svau3jd4jns31wvsnuv2y1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Priit Pikamäe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>351633</id>
    <revision>
      <id>7158358</id>
      <parentid>6576769</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:55:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-27049-64</username>
        <id>228596</id>
      </contributor>
      <origin>7158358</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9836" sha1="rcp605gfap3c5c9t5xjmhgj7oqwawpz" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=mai}}
'''Priit Pikamäe''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1973]]) on Eesti [[jurist]], [[kohtunik]], Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor, endine [[Euroopa Kohtu kohtujurist]]. 

Ta õppis [[Tallinna 1. Keskkool]]is prantsuse eriklassis.&lt;ref name=&quot;EPL-09012019&quot;/&gt; 

Pikamäe õppis [[Tartu Ülikool]]i õiguse erialal [[bakalaureus|bakalaureuseõppes]] 1992–1997, [[magister|magistriõppes]] 1999–2001 ning [[doktoriõpe|doktoriõppes]] 2002–2006.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt; Ta on oma teadmisi täiendanud [[Prantsusmaa]]l [[Poitiers' ülikool|Poitiers']] ja [[Pariisi 1. Ülikool|Paris I (Panthéon-Sorbonne)]] ülikoolide õigusteaduskondades. 

{{lisa viide 2|Bakalaureusetöö kirjutas ta teemal &quot;Euroopa Liidu liikmesriigi parlamendi pärdevuse vähenemine: Prantsusmaa parlamendi näitel&quot;}}. Doktoritöö kirjutas Pikamäe teemal [https://dspace.ut.ee/handle/10062/676 &quot;Tahtluse struktuur. Tahtlus kui koosseisupäraste asjaolude teadmine&quot;].&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt; 

Enne kohtunikuks asumist töötas ta nii [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]i õigusosakonna juhataja nõunikuna kui ka [[Välisministeerium]]i konsulaarosakonna büroo direktorina, õppides samal ajal [[Tartu Ülikool]]is. Aastatel 1996–2001 töötas Pikamäe [[Justiitsministeerium]]is.&lt;ref name=&quot;RK-06062006&quot;/&gt; 

Oktoobrist 2001 – 2002  oli ta esimese astme kohtunik [[Tallinna Linnakohus|Tallinna Linnakohtus]].&lt;ref name=&quot;RT-2001&quot;/&gt; 

2002–2006 teise astme kohtunik [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtus]].&lt;ref name=&quot;RT-2002&quot;/&gt; 

1. septembrist 2006 [[Riigikohus|Riigikohtu liige]].&lt;ref name=&quot;RK-07062006&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;RT-07062006&quot;/&gt; Selle otsuse poolt oli salajasel hääletusel 64 Riigikogu liiget, vastu oli 2 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.&lt;ref name=&quot;RK-07062006&quot;/&gt; Ta andis [[ametivanne|ametivande]] 8. juunil 2006.&lt;ref name=&quot;RK-08062006&quot;/&gt; 2010–2013 oli ta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees.&lt;ref name=&quot;PM-2016&quot;/&gt; 

13. septembrist 2013 [[Riigikohtu esimees]].&lt;ref name=&quot;RT-2013&quot;/&gt; Selle otsuse poolt oli salajasel hääletusel 89 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ning erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.&lt;ref name=&quot;RK-14052013&quot;/&gt; 

13. septembril 2018 otsustas [[Vabariigi Valitsus]] esitada Priit Pikamäe [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] [[Euroopa Kohtu kohtujurist|kohtujuristi]] kandidaadiks. Pikamäe kandidatuuri esitas valitsusele [[Eesti välisminister|välisminister]] kooskõlastatult [[Eesti justiitsminister|justiitsministriga]], olles kuulanud ära valikukomisjoni, [[õiguskantsler]]i ja [[Eesti riigisekretär|riigisekretär]]i arvamuse. 19. detsembril 2018 kohtus Pikamäe seitsmeliikmelise valikukomiteega [[Luxembourg]]is, kes [[eksam|eksamineerisid]] teda sobivuses kandideeritavale ametikohale. [[Euroopa Liidu toimimise leping]]u (ELTL) artikkel 255 alusel moodustatud valikukomitee esitas samal päeval oma arvamuse, mille kohaselt vastab Pikamäe ELTL artiklis 253 sätestatud nõuetele ning sobib [[Euroopa Kohtu kohtujurist]]i ametikohale. 30. jaanuaril 2019 kinnitasid Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad Priit Pikamäe ametisse.&lt;ref name=&quot;EU-01022019&quot;/&gt; Tema ametiaeg kestab kuni 6. oktoobrini 2024.&lt;ref name=&quot;EU-01022019&quot;/&gt; Selle ajani on tema volitused riigikohtunikuna peatunud.&lt;ref name=&quot;KS-2019&quot;/&gt; 
Veebruarist 2019 kuni oktoobrini 2024 töötas ta [[Euroopa Kohtu kohtujurist|Euroopa Kohtus kohtujuristina]].&lt;ref name=&quot;RK-31012019&quot;/&gt;

Kui 2024. aasta oktoobris olnuks Riigikohtus vaba ametikoht, olnuks tal võimalik naasta Riigikohtusse. Pikamäel on ka võimalus asuda madalama astme kohtu vabale kohtunikukohale. Kui sellega seoses talle makstav palk oleks väiksem võrreldes sellega, mis Pikamäe oleks saanud, kui ta oleks tagasi pöördunud Riigikohtusse vabale kohtunikukohale, säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk. Teisal juhul vabastatakse ta ametist koos hüvitisega määras, milline oli tema ametipalk enne rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni ametikohale minekut.&lt;ref name=&quot;KS-2019&quot;/&gt; 

29. jaanuaril 2019 anti talle [[Riigivapi III klassi teenetemärk]].&lt;ref name=&quot;VP&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;RT-29012019&quot;/&gt; 

Ta on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna [[külalisprofessor]] ning tema põhiline uurimisvaldkond on [[karistusõigus]], eriti selle harud [[kriminaalmenetlus]] ja [[vangistusõigus]].
Aastast 2025 on ta Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor. 

Ta on Eesti Vabariigi [[justiitsministeerium]]i juures tegutseva [[põhiseaduse asjatundjate kogu]] liige 5. detsembrist 2016.&lt;ref name=&quot;just&quot;/&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RT-2001&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/86419 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 22.10.2001 otsus nr 4 &quot;Kohtunike nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RTL 2001, 117, 1685.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-2002&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/163648 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 14.02.2002 otsus nr 106 &quot;Kohtunike nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RTL 2002, 29, 416.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-07062006&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/1038033 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 07.06.2006 otsus &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RT I 2006, 28, 213.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-2013&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/315052013001 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 14.05.2013 otsus &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 15.05.2013, 1.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-06062006&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200606061000#PKP-2000013104 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 7. juuni 2006, päevakorrapunkt &quot;Otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot; eelnõu (901 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-07062006&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200606071300#PKP-2000013109 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 7. juuni 2006, päevakorrapunkt &quot;Otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot; eelnõu (901 OE) esimese lugemise jätkamine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-08062006&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200606081000#PKP-2000013133 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 8. juuni 2006, päevakorrapunkt &quot;Riigikohtu liikme Priit Pikamäe ametivanne&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-14052013&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201305141000#PKP-12891 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). XII Riigikogu stenogramm, V istungjärk, 14. mai 2013, päevakorrapunkt &quot;Riigikogu otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine&quot; eelnõu (416 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KS-2019&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018017 Elektrooniline Riigi Teataja. &quot;Kohtute seadus&quot; § 58&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;. Avaldamismärge: RT I 2002, 64, 390; redaktsioonis RT I, 31.05.2018, 17.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-31012019&quot;&gt;[Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). XIII Riigikogu stenogramm, IX istungjärk, 31. jaanuar 2019, päevakorrapunkt &quot;Riigikogu otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine&quot; eelnõu (787 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PM-2016&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/3883063/pikamaest-sai-eli-korgemate-kohtute-president &quot;Pikamäest sai ELi kõrgemate kohtute president&quot;] Postimees, 23. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL-09012019&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/eesti/euroopa-kohtusse-toole-minev-pikamae-lahen-ara-mure-sudames?id=84970237 &quot;Euroopa Kohtusse tööle minev Pikamäe: lähen ära, mure südames&quot;] Eesti Päevaleht, 9. jaanuar 2019.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-29012019&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/331012019001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 29.01.2019 otsus nr 384 &quot;Riiklike autasude andmine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 31.01.2019, 1.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EU-01022019&quot;&gt;[https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/02/01/court-of-justice-of-the-european-union-eleven-members-appointed/ &quot;Euroopa Liidu Kohus: ametisse nimetati üksteist liiget&quot;, Euroopa Liidu Nõukogu pressiosakonna (consilium.europa.eu) 01.02.2019 pressiteade.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS|Priit_Pikamäe}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VP&quot;&gt;{{Mall:EVkavaler|19793}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;just&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministri_05.12.2016._a_kaskkiri_pohiseaduse_asjatundjate_kogu_moodustamine.pdf |pealkiri=Justiitsminister Urmas Reinsalu 05.12.2016 käskkiri nr 110 |vaadatud=1.02.2019 |arhiivimisaeg=2.02.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202042126/https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministri_05.12.2016._a_kaskkiri_pohiseaduse_asjatundjate_kogu_moodustamine.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[https://www.err.ee/837093/priit-pikamae-kohtuvoim-teeb-otsuseid-mitte-ei-osuta-teeneid &quot;Priit Pikamäe: kohtuvõim teeb otsuseid, mitte ei osuta teeneid&quot;] ERR, 5. juuni 2018
*[http://epl.delfi.ee/news/eesti/riigikohtu-esimees-oiguskaitse-on-juba-nii-ohukeseks-hooveldatud-et-turvalisuse-tagamine-voib-kusitavaks-muutuda?id=80952889 Riigikohtu esimees: õiguskaitse on juba nii õhukeseks hööveldatud, et turvalisuse tagamine võib küsitavaks muutuda] Eesti Päevaleht, 31. jaanuar 2018


{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Susan Denham]] | nimi=[[Euroopa Liidu Kõrgemate Kohtute Presidentide Ühendus]]e president | aeg= 1. jaanuar 2017 – 1. jaanuar 2019 | järgnev=[[Jean-Claude Wiwinius]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Märt Rask]] | nimi=[[Riigikohtu esimees]] | aeg= 13. september 2013 – 3. veebruar 2019 | järgnev=[[Villu Kõve]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Pikamäe, Priit}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>rcp605gfap3c5c9t5xjmhgj7oqwawpz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158363</id>
      <parentid>7158358</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:57:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-27049-64</username>
        <id>228596</id>
      </contributor>
      <origin>7158363</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9862" sha1="93q4vwdh7pfm3vqvhzziudrp53ex7h3" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=mai}}
'''Priit Pikamäe''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1973]]) on [[Eesti]] [[jurist]], [[kohtunik]], [[Tartu ülikool]]i õigusteaduskonna direktor, endine [[Euroopa Kohtu kohtujurist]]. 

Ta õppis [[Tallinna 1. Keskkool]]is prantsuse eriklassis.&lt;ref name=&quot;EPL-09012019&quot;/&gt; 

Pikamäe õppis [[Tartu Ülikool]]i õiguse erialal [[bakalaureus|bakalaureuseõppes]] 1992–1997, [[magister|magistriõppes]] 1999–2001 ning [[doktoriõpe|doktoriõppes]] 2002–2006.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt; Ta on oma teadmisi täiendanud [[Prantsusmaa]]l [[Poitiers' ülikool|Poitiers']] ja [[Pariisi 1. Ülikool|Paris I (Panthéon-Sorbonne)]] ülikoolide õigusteaduskondades. 

{{lisa viide 2|Bakalaureusetöö kirjutas ta teemal &quot;Euroopa Liidu liikmesriigi parlamendi pärdevuse vähenemine: Prantsusmaa parlamendi näitel&quot;}}. Doktoritöö kirjutas Pikamäe teemal [https://dspace.ut.ee/handle/10062/676 &quot;Tahtluse struktuur. Tahtlus kui koosseisupäraste asjaolude teadmine&quot;].&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt; 

Enne kohtunikuks asumist töötas ta nii [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]i õigusosakonna juhataja nõunikuna kui ka [[Välisministeerium]]i konsulaarosakonna büroo direktorina, õppides samal ajal [[Tartu Ülikool]]is. Aastatel 1996–2001 töötas Pikamäe [[Justiitsministeerium]]is.&lt;ref name=&quot;RK-06062006&quot;/&gt; 

Oktoobrist 2001–2002 oli ta esimese astme kohtunik [[Tallinna Linnakohus|Tallinna Linnakohtus]].&lt;ref name=&quot;RT-2001&quot;/&gt; 

2002–2006 teise astme kohtunik [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtus]].&lt;ref name=&quot;RT-2002&quot;/&gt; 

1. septembrist 2006 [[Riigikohus|Riigikohtu liige]].&lt;ref name=&quot;RK-07062006&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;RT-07062006&quot;/&gt; Selle otsuse poolt oli salajasel hääletusel 64 Riigikogu liiget, vastu oli 2 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.&lt;ref name=&quot;RK-07062006&quot;/&gt; Ta andis [[ametivanne|ametivande]] 8. juunil 2006.&lt;ref name=&quot;RK-08062006&quot;/&gt; 2010–2013 oli ta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees.&lt;ref name=&quot;PM-2016&quot;/&gt; 

13. septembrist 2013 [[Riigikohtu esimees]].&lt;ref name=&quot;RT-2013&quot;/&gt; Selle otsuse poolt oli salajasel hääletusel 89 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ning erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.&lt;ref name=&quot;RK-14052013&quot;/&gt; 

13. septembril 2018 otsustas [[Vabariigi Valitsus]] esitada Priit Pikamäe [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] [[Euroopa Kohtu kohtujurist|kohtujuristi]] kandidaadiks. Pikamäe kandidatuuri esitas valitsusele [[Eesti välisminister|välisminister]] kooskõlastatult [[Eesti justiitsminister|justiitsministriga]], olles kuulanud ära valikukomisjoni, [[õiguskantsler]]i ja [[Eesti riigisekretär|riigisekretär]]i arvamuse. 19. detsembril 2018 kohtus Pikamäe seitsmeliikmelise valikukomiteega [[Luxembourg]]is, kes [[eksam|eksamineerisid]] teda sobivuses kandideeritavale ametikohale. [[Euroopa Liidu toimimise leping]]u (ELTL) artikkel 255 alusel moodustatud valikukomitee esitas samal päeval oma arvamuse, mille kohaselt vastab Pikamäe ELTL artiklis 253 sätestatud nõuetele ning sobib [[Euroopa Kohtu kohtujurist]]i ametikohale. 30. jaanuaril 2019 kinnitasid Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad Priit Pikamäe ametisse.&lt;ref name=&quot;EU-01022019&quot;/&gt; Tema ametiaeg kestab kuni 6. oktoobrini 2024.&lt;ref name=&quot;EU-01022019&quot;/&gt; Selle ajani on tema volitused riigikohtunikuna peatunud.&lt;ref name=&quot;KS-2019&quot;/&gt; 
Veebruarist 2019 kuni oktoobrini 2024 töötas ta [[Euroopa Kohtu kohtujurist|Euroopa Kohtus kohtujuristina]].&lt;ref name=&quot;RK-31012019&quot;/&gt;

Kui 2024. aasta oktoobris olnuks Riigikohtus vaba ametikoht, olnuks tal võimalik naasta Riigikohtusse. Pikamäel on ka võimalus asuda madalama astme kohtu vabale kohtunikukohale. Kui sellega seoses talle makstav palk oleks väiksem võrreldes sellega, mis Pikamäe oleks saanud, kui ta oleks tagasi pöördunud Riigikohtusse vabale kohtunikukohale, säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk. Teisal juhul vabastatakse ta ametist koos hüvitisega määras, milline oli tema ametipalk enne rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni ametikohale minekut.&lt;ref name=&quot;KS-2019&quot;/&gt; 

29. jaanuaril 2019 anti talle [[Riigivapi III klassi teenetemärk]].&lt;ref name=&quot;VP&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;RT-29012019&quot;/&gt; 

Augustist 2024 on Pikamäe Tartu Ülikooli õigusteaduskonna [[külalisprofessor]] ning tema põhiline uurimisvaldkond on [[karistusõigus]], eriti selle harud [[kriminaalmenetlus]] ja [[vangistusõigus]].
Aastast 2025 on ta Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor. 

Ta on Eesti Vabariigi [[justiitsministeerium]]i juures tegutseva [[põhiseaduse asjatundjate kogu]] liige 5. detsembrist 2016.&lt;ref name=&quot;just&quot;/&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RT-2001&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/86419 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 22.10.2001 otsus nr 4 &quot;Kohtunike nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RTL 2001, 117, 1685.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-2002&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/163648 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 14.02.2002 otsus nr 106 &quot;Kohtunike nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RTL 2002, 29, 416.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-07062006&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/1038033 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 07.06.2006 otsus &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RT I 2006, 28, 213.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-2013&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/315052013001 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 14.05.2013 otsus &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 15.05.2013, 1.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-06062006&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200606061000#PKP-2000013104 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 7. juuni 2006, päevakorrapunkt &quot;Otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot; eelnõu (901 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-07062006&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200606071300#PKP-2000013109 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 7. juuni 2006, päevakorrapunkt &quot;Otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot; eelnõu (901 OE) esimese lugemise jätkamine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-08062006&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200606081000#PKP-2000013133 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 8. juuni 2006, päevakorrapunkt &quot;Riigikohtu liikme Priit Pikamäe ametivanne&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-14052013&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201305141000#PKP-12891 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). XII Riigikogu stenogramm, V istungjärk, 14. mai 2013, päevakorrapunkt &quot;Riigikogu otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine&quot; eelnõu (416 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KS-2019&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018017 Elektrooniline Riigi Teataja. &quot;Kohtute seadus&quot; § 58&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;. Avaldamismärge: RT I 2002, 64, 390; redaktsioonis RT I, 31.05.2018, 17.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-31012019&quot;&gt;[Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). XIII Riigikogu stenogramm, IX istungjärk, 31. jaanuar 2019, päevakorrapunkt &quot;Riigikogu otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine&quot; eelnõu (787 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PM-2016&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/3883063/pikamaest-sai-eli-korgemate-kohtute-president &quot;Pikamäest sai ELi kõrgemate kohtute president&quot;] Postimees, 23. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL-09012019&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/eesti/euroopa-kohtusse-toole-minev-pikamae-lahen-ara-mure-sudames?id=84970237 &quot;Euroopa Kohtusse tööle minev Pikamäe: lähen ära, mure südames&quot;] Eesti Päevaleht, 9. jaanuar 2019.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-29012019&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/331012019001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 29.01.2019 otsus nr 384 &quot;Riiklike autasude andmine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 31.01.2019, 1.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EU-01022019&quot;&gt;[https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/02/01/court-of-justice-of-the-european-union-eleven-members-appointed/ &quot;Euroopa Liidu Kohus: ametisse nimetati üksteist liiget&quot;, Euroopa Liidu Nõukogu pressiosakonna (consilium.europa.eu) 01.02.2019 pressiteade.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS|Priit_Pikamäe}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VP&quot;&gt;{{Mall:EVkavaler|19793}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;just&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministri_05.12.2016._a_kaskkiri_pohiseaduse_asjatundjate_kogu_moodustamine.pdf |pealkiri=Justiitsminister Urmas Reinsalu 05.12.2016 käskkiri nr 110 |vaadatud=1.02.2019 |arhiivimisaeg=2.02.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202042126/https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministri_05.12.2016._a_kaskkiri_pohiseaduse_asjatundjate_kogu_moodustamine.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[https://www.err.ee/837093/priit-pikamae-kohtuvoim-teeb-otsuseid-mitte-ei-osuta-teeneid &quot;Priit Pikamäe: kohtuvõim teeb otsuseid, mitte ei osuta teeneid&quot;] ERR, 5. juuni 2018
*[http://epl.delfi.ee/news/eesti/riigikohtu-esimees-oiguskaitse-on-juba-nii-ohukeseks-hooveldatud-et-turvalisuse-tagamine-voib-kusitavaks-muutuda?id=80952889 Riigikohtu esimees: õiguskaitse on juba nii õhukeseks hööveldatud, et turvalisuse tagamine võib küsitavaks muutuda] Eesti Päevaleht, 31. jaanuar 2018


{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Susan Denham]] | nimi=[[Euroopa Liidu Kõrgemate Kohtute Presidentide Ühendus]]e president | aeg= 1. jaanuar 2017 – 1. jaanuar 2019 | järgnev=[[Jean-Claude Wiwinius]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Märt Rask]] | nimi=[[Riigikohtu esimees]] | aeg= 13. september 2013 – 3. veebruar 2019 | järgnev=[[Villu Kõve]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Pikamäe, Priit}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>93q4vwdh7pfm3vqvhzziudrp53ex7h3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158365</id>
      <parentid>7158363</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:59:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-27049-64</username>
        <id>228596</id>
      </contributor>
      <origin>7158365</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9875" sha1="sd099jutna9mcwds35fxxmaak0t19id" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=mai}}
'''Priit Pikamäe''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1973]]) on [[Eesti]] [[jurist]], [[kohtunik]], [[Tartu ülikool]]i õigusteaduskonna direktor, endine [[Euroopa Kohtu kohtujurist]]. 

Ta õppis [[Tallinna 1. Keskkool]]is prantsuse eriklassis.&lt;ref name=&quot;EPL-09012019&quot;/&gt; 

Pikamäe õppis [[Tartu Ülikool]]i õiguse erialal [[bakalaureus|bakalaureuseõppes]] 1992–1997, [[magister|magistriõppes]] 1999–2001 ning [[doktoriõpe|doktoriõppes]] 2002–2006.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt; Ta on oma teadmisi täiendanud [[Prantsusmaa]]l [[Poitiers' ülikool|Poitiers']] ja [[Pariisi 1. Ülikool|Paris I (Panthéon-Sorbonne)]] ülikoolide õigusteaduskondades. 

{{lisa viide 2|Bakalaureusetöö kirjutas ta teemal &quot;Euroopa Liidu liikmesriigi parlamendi pärdevuse vähenemine: Prantsusmaa parlamendi näitel&quot;}}. Doktoritöö kirjutas Pikamäe teemal [https://dspace.ut.ee/handle/10062/676 &quot;Tahtluse struktuur. Tahtlus kui koosseisupäraste asjaolude teadmine&quot;].&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt; 

Enne kohtunikuks asumist töötas ta nii [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]i õigusosakonna juhataja nõunikuna kui ka [[Välisministeerium]]i konsulaarosakonna büroo direktorina, õppides samal ajal [[Tartu Ülikool]]is. Aastatel 1996–2001 töötas Pikamäe [[Justiitsministeerium]]is.&lt;ref name=&quot;RK-06062006&quot;/&gt; 

Oktoobrist 2001–2002 oli ta esimese astme kohtunik [[Tallinna Linnakohus|Tallinna Linnakohtus]].&lt;ref name=&quot;RT-2001&quot;/&gt; 

2002–2006 teise astme kohtunik [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtus]].&lt;ref name=&quot;RT-2002&quot;/&gt; 

1. septembrist 2006 [[Riigikohus|Riigikohtu liige]].&lt;ref name=&quot;RK-07062006&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;RT-07062006&quot;/&gt; Selle otsuse poolt oli salajasel hääletusel 64 Riigikogu liiget, vastu oli 2 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.&lt;ref name=&quot;RK-07062006&quot;/&gt; Ta andis [[ametivanne|ametivande]] 8. juunil 2006.&lt;ref name=&quot;RK-08062006&quot;/&gt; 2010–2013 oli ta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees.&lt;ref name=&quot;PM-2016&quot;/&gt; 

13. septembrist 2013 [[Riigikohtu esimees]].&lt;ref name=&quot;RT-2013&quot;/&gt; Selle otsuse poolt oli salajasel hääletusel 89 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ning erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.&lt;ref name=&quot;RK-14052013&quot;/&gt; 

13. septembril 2018 otsustas [[Vabariigi Valitsus]] esitada Priit Pikamäe [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] [[Euroopa Kohtu kohtujurist|kohtujuristi]] kandidaadiks. Pikamäe kandidatuuri esitas valitsusele [[Eesti välisminister|välisminister]] kooskõlastatult [[Eesti justiitsminister|justiitsministriga]], olles kuulanud ära valikukomisjoni, [[õiguskantsler]]i ja [[Eesti riigisekretär|riigisekretär]]i arvamuse. 19. detsembril 2018 kohtus Pikamäe seitsmeliikmelise valikukomiteega [[Luxembourg]]is, kes [[eksam|eksamineerisid]] teda sobivuses kandideeritavale ametikohale. [[Euroopa Liidu toimimise leping]]u (ELTL) artikkel 255 alusel moodustatud valikukomitee esitas samal päeval oma arvamuse, mille kohaselt vastab Pikamäe ELTL artiklis 253 sätestatud nõuetele ning sobib [[Euroopa Kohtu kohtujurist]]i ametikohale. 30. jaanuaril 2019 kinnitasid Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad Priit Pikamäe ametisse.&lt;ref name=&quot;EU-01022019&quot;/&gt; Tema ametiaeg kestab kuni 6. oktoobrini 2024.&lt;ref name=&quot;EU-01022019&quot;/&gt; Selle ajani on tema volitused riigikohtunikuna peatunud.&lt;ref name=&quot;KS-2019&quot;/&gt; 
Veebruarist 2019 kuni augustini 2024 töötas ta [[Euroopa Kohtu kohtujurist|Euroopa Kohtus kohtujuristina]].&lt;ref name=&quot;RK-31012019&quot;/&gt;

Kui 2024. aasta oktoobris olnuks Riigikohtus vaba ametikoht, olnuks tal võimalik naasta Riigikohtusse. Pikamäel on ka võimalus asuda madalama astme kohtu vabale kohtunikukohale. Kui sellega seoses talle makstav palk oleks väiksem võrreldes sellega, mis Pikamäe oleks saanud, kui ta oleks tagasi pöördunud Riigikohtusse vabale kohtunikukohale, säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk. Teisal juhul vabastatakse ta ametist koos hüvitisega määras, milline oli tema ametipalk enne rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni ametikohale minekut.&lt;ref name=&quot;KS-2019&quot;/&gt; 

29. jaanuaril 2019 anti talle [[Riigivapi III klassi teenetemärk]].&lt;ref name=&quot;VP&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;RT-29012019&quot;/&gt; 

Augustist 2024 on Pikamäe Tartu Ülikooli õigusteaduskonna [[külalisprofessor]] ning tema põhiline uurimisvaldkond on [[karistusõigus]], eriti selle harud [[kriminaalmenetlus]] ja [[vangistusõigus]].

Alates 1. jaanuarist 2025 on ta Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor. 

Ta on Eesti Vabariigi [[justiitsministeerium]]i juures tegutseva [[põhiseaduse asjatundjate kogu]] liige 5. detsembrist 2016.&lt;ref name=&quot;just&quot;/&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RT-2001&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/86419 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 22.10.2001 otsus nr 4 &quot;Kohtunike nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RTL 2001, 117, 1685.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-2002&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/163648 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 14.02.2002 otsus nr 106 &quot;Kohtunike nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RTL 2002, 29, 416.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-07062006&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/1038033 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 07.06.2006 otsus &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RT I 2006, 28, 213.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-2013&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/315052013001 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 14.05.2013 otsus &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 15.05.2013, 1.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-06062006&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200606061000#PKP-2000013104 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 7. juuni 2006, päevakorrapunkt &quot;Otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot; eelnõu (901 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-07062006&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200606071300#PKP-2000013109 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 7. juuni 2006, päevakorrapunkt &quot;Otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot; eelnõu (901 OE) esimese lugemise jätkamine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-08062006&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200606081000#PKP-2000013133 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 8. juuni 2006, päevakorrapunkt &quot;Riigikohtu liikme Priit Pikamäe ametivanne&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-14052013&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201305141000#PKP-12891 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). XII Riigikogu stenogramm, V istungjärk, 14. mai 2013, päevakorrapunkt &quot;Riigikogu otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine&quot; eelnõu (416 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KS-2019&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018017 Elektrooniline Riigi Teataja. &quot;Kohtute seadus&quot; § 58&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;. Avaldamismärge: RT I 2002, 64, 390; redaktsioonis RT I, 31.05.2018, 17.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-31012019&quot;&gt;[Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). XIII Riigikogu stenogramm, IX istungjärk, 31. jaanuar 2019, päevakorrapunkt &quot;Riigikogu otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine&quot; eelnõu (787 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PM-2016&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/3883063/pikamaest-sai-eli-korgemate-kohtute-president &quot;Pikamäest sai ELi kõrgemate kohtute president&quot;] Postimees, 23. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL-09012019&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/eesti/euroopa-kohtusse-toole-minev-pikamae-lahen-ara-mure-sudames?id=84970237 &quot;Euroopa Kohtusse tööle minev Pikamäe: lähen ära, mure südames&quot;] Eesti Päevaleht, 9. jaanuar 2019.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-29012019&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/331012019001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 29.01.2019 otsus nr 384 &quot;Riiklike autasude andmine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 31.01.2019, 1.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EU-01022019&quot;&gt;[https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/02/01/court-of-justice-of-the-european-union-eleven-members-appointed/ &quot;Euroopa Liidu Kohus: ametisse nimetati üksteist liiget&quot;, Euroopa Liidu Nõukogu pressiosakonna (consilium.europa.eu) 01.02.2019 pressiteade.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS|Priit_Pikamäe}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VP&quot;&gt;{{Mall:EVkavaler|19793}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;just&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministri_05.12.2016._a_kaskkiri_pohiseaduse_asjatundjate_kogu_moodustamine.pdf |pealkiri=Justiitsminister Urmas Reinsalu 05.12.2016 käskkiri nr 110 |vaadatud=1.02.2019 |arhiivimisaeg=2.02.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202042126/https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministri_05.12.2016._a_kaskkiri_pohiseaduse_asjatundjate_kogu_moodustamine.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[https://www.err.ee/837093/priit-pikamae-kohtuvoim-teeb-otsuseid-mitte-ei-osuta-teeneid &quot;Priit Pikamäe: kohtuvõim teeb otsuseid, mitte ei osuta teeneid&quot;] ERR, 5. juuni 2018
*[http://epl.delfi.ee/news/eesti/riigikohtu-esimees-oiguskaitse-on-juba-nii-ohukeseks-hooveldatud-et-turvalisuse-tagamine-voib-kusitavaks-muutuda?id=80952889 Riigikohtu esimees: õiguskaitse on juba nii õhukeseks hööveldatud, et turvalisuse tagamine võib küsitavaks muutuda] Eesti Päevaleht, 31. jaanuar 2018


{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Susan Denham]] | nimi=[[Euroopa Liidu Kõrgemate Kohtute Presidentide Ühendus]]e president | aeg= 1. jaanuar 2017 – 1. jaanuar 2019 | järgnev=[[Jean-Claude Wiwinius]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Märt Rask]] | nimi=[[Riigikohtu esimees]] | aeg= 13. september 2013 – 3. veebruar 2019 | järgnev=[[Villu Kõve]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Pikamäe, Priit}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>sd099jutna9mcwds35fxxmaak0t19id</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158367</id>
      <parentid>7158365</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:05:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-27049-64</username>
        <id>228596</id>
      </contributor>
      <origin>7158367</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9837" sha1="1k7nk57fa8f2ubc5159zl4rueexgb56" xml:space="preserve">'''Priit Pikamäe''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1973]]) on [[Eesti]] [[jurist]], [[kohtunik]], [[Tartu ülikool]]i õigusteaduskonna direktor, endine [[Euroopa Kohtu kohtujurist]]. 

Ta õppis [[Tallinna 1. Keskkool]]is prantsuse eriklassis.&lt;ref name=&quot;EPL-09012019&quot;/&gt; 

Pikamäe õppis [[Tartu Ülikool]]i õiguse erialal [[bakalaureus|bakalaureuseõppes]] 1992–1997, [[magister|magistriõppes]] 1999–2001 ning [[doktoriõpe|doktoriõppes]] 2002–2006.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt; Ta on oma teadmisi täiendanud [[Prantsusmaa]]l [[Poitiers' ülikool|Poitiers']] ja [[Pariisi 1. Ülikool|Paris I (Panthéon-Sorbonne)]] ülikoolide õigusteaduskondades. 

{{lisa viide 2|Bakalaureusetöö kirjutas ta teemal &quot;Euroopa Liidu liikmesriigi parlamendi pärdevuse vähenemine: Prantsusmaa parlamendi näitel&quot;}}. Doktoritöö kirjutas Pikamäe teemal [https://dspace.ut.ee/handle/10062/676 &quot;Tahtluse struktuur. Tahtlus kui koosseisupäraste asjaolude teadmine&quot;].&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt; 

Enne kohtunikuks asumist töötas ta nii [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]i õigusosakonna juhataja nõunikuna kui ka [[Välisministeerium]]i konsulaarosakonna büroo direktorina, õppides samal ajal [[Tartu Ülikool]]is. Aastatel 1996–2001 töötas Pikamäe [[Justiitsministeerium]]is.&lt;ref name=&quot;RK-06062006&quot;/&gt; 

Oktoobrist 2001–2002 oli ta esimese astme kohtunik [[Tallinna Linnakohus|Tallinna Linnakohtus]].&lt;ref name=&quot;RT-2001&quot;/&gt; 

2002–2006 teise astme kohtunik [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtus]].&lt;ref name=&quot;RT-2002&quot;/&gt; 

1. septembrist 2006 [[Riigikohus|Riigikohtu liige]].&lt;ref name=&quot;RK-07062006&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;RT-07062006&quot;/&gt; Selle otsuse poolt oli salajasel hääletusel 64 Riigikogu liiget, vastu oli 2 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.&lt;ref name=&quot;RK-07062006&quot;/&gt; Ta andis [[ametivanne|ametivande]] 8. juunil 2006.&lt;ref name=&quot;RK-08062006&quot;/&gt; 2010–2013 oli ta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees.&lt;ref name=&quot;PM-2016&quot;/&gt; 

13. septembrist 2013 [[Riigikohtu esimees]].&lt;ref name=&quot;RT-2013&quot;/&gt; Selle otsuse poolt oli salajasel hääletusel 89 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ning erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.&lt;ref name=&quot;RK-14052013&quot;/&gt; 

13. septembril 2018 otsustas [[Vabariigi Valitsus]] esitada Priit Pikamäe [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] [[Euroopa Kohtu kohtujurist|kohtujuristi]] kandidaadiks. Pikamäe kandidatuuri esitas valitsusele [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Sven Mikser]] kooskõlastatult [[Eesti justiitsminister|justiitsministriga]], olles kuulanud ära valikukomisjoni, [[õiguskantsler]]i ja [[Eesti riigisekretär|riigisekretär]]i arvamuse. 19. detsembril 2018 kohtus Pikamäe seitsmeliikmelise valikukomiteega [[Luxembourg]]is, kes [[eksam|eksamineerisid]] teda sobivuses kandideeritavale ametikohale. [[Euroopa Liidu toimimise leping]]u (ELTL) artikkel 255 alusel moodustatud valikukomitee esitas samal päeval oma arvamuse, mille kohaselt vastab Pikamäe ELTL artiklis 253 sätestatud nõuetele ning sobib [[Euroopa Kohtu kohtujurist]]i ametikohale. 30. jaanuaril 2019 kinnitasid Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad Priit Pikamäe ametisse.&lt;ref name=&quot;EU-01022019&quot;/&gt; Tema ametiaeg pidi kestma kuni 6. oktoobrini 2024.&lt;ref name=&quot;EU-01022019&quot;/&gt; Selle ajani olid tema volitused riigikohtunikuna peatunud.&lt;ref name=&quot;KS-2019&quot;/&gt; 
[[Euroopa Kohtu kohtujurist|Euroopa Kohtus kohtujuristina]] töötas Pikamäe kuni augustini.&lt;ref name=&quot;RK-31012019&quot;/&gt; 

Kui 2024. aasta oktoobris olnuks Riigikohtus vaba ametikoht, olnuks tal võimalik naasta Riigikohtusse. Pikamäel on ka võimalus asuda madalama astme kohtu vabale kohtunikukohale. Kui sellega seoses talle makstav palk oleks väiksem võrreldes sellega, mis Pikamäe oleks saanud, kui ta oleks tagasi pöördunud Riigikohtusse vabale kohtunikukohale, säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk. Teisal juhul vabastatakse ta ametist koos hüvitisega määras, milline oli tema ametipalk enne rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni ametikohale minekut.&lt;ref name=&quot;KS-2019&quot;/&gt; 

Augustist 2024 on Pikamäe Tartu Ülikooli õigusteaduskonna [[külalisprofessor]] ning tema põhiline uurimisvaldkond on [[karistusõigus]], eriti selle harud [[kriminaalmenetlus]] ja [[vangistusõigus]].

Alates 1. jaanuarist 2025 on ta Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor. 

Ta on Eesti Vabariigi [[justiitsministeerium]]i juures tegutseva [[põhiseaduse asjatundjate kogu]] liige 5. detsembrist 2016.&lt;ref name=&quot;just&quot;/&gt; 

29. jaanuaril 2019 anti talle [[Riigivapi III klassi teenetemärk]].&lt;ref name=&quot;VP&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;RT-29012019&quot;/&gt; 

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RT-2001&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/86419 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 22.10.2001 otsus nr 4 &quot;Kohtunike nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RTL 2001, 117, 1685.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-2002&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/163648 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 14.02.2002 otsus nr 106 &quot;Kohtunike nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RTL 2002, 29, 416.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-07062006&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/1038033 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 07.06.2006 otsus &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RT I 2006, 28, 213.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-2013&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/315052013001 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 14.05.2013 otsus &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 15.05.2013, 1.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-06062006&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200606061000#PKP-2000013104 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 7. juuni 2006, päevakorrapunkt &quot;Otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot; eelnõu (901 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-07062006&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200606071300#PKP-2000013109 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 7. juuni 2006, päevakorrapunkt &quot;Otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot; eelnõu (901 OE) esimese lugemise jätkamine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-08062006&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200606081000#PKP-2000013133 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 8. juuni 2006, päevakorrapunkt &quot;Riigikohtu liikme Priit Pikamäe ametivanne&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-14052013&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201305141000#PKP-12891 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). XII Riigikogu stenogramm, V istungjärk, 14. mai 2013, päevakorrapunkt &quot;Riigikogu otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine&quot; eelnõu (416 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KS-2019&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018017 Elektrooniline Riigi Teataja. &quot;Kohtute seadus&quot; § 58&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;. Avaldamismärge: RT I 2002, 64, 390; redaktsioonis RT I, 31.05.2018, 17.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-31012019&quot;&gt;[Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). XIII Riigikogu stenogramm, IX istungjärk, 31. jaanuar 2019, päevakorrapunkt &quot;Riigikogu otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine&quot; eelnõu (787 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PM-2016&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/3883063/pikamaest-sai-eli-korgemate-kohtute-president &quot;Pikamäest sai ELi kõrgemate kohtute president&quot;] Postimees, 23. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL-09012019&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/eesti/euroopa-kohtusse-toole-minev-pikamae-lahen-ara-mure-sudames?id=84970237 &quot;Euroopa Kohtusse tööle minev Pikamäe: lähen ära, mure südames&quot;] Eesti Päevaleht, 9. jaanuar 2019.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-29012019&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/331012019001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 29.01.2019 otsus nr 384 &quot;Riiklike autasude andmine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 31.01.2019, 1.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EU-01022019&quot;&gt;[https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/02/01/court-of-justice-of-the-european-union-eleven-members-appointed/ &quot;Euroopa Liidu Kohus: ametisse nimetati üksteist liiget&quot;, Euroopa Liidu Nõukogu pressiosakonna (consilium.europa.eu) 01.02.2019 pressiteade.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS|Priit_Pikamäe}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VP&quot;&gt;{{Mall:EVkavaler|19793}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;just&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministri_05.12.2016._a_kaskkiri_pohiseaduse_asjatundjate_kogu_moodustamine.pdf |pealkiri=Justiitsminister Urmas Reinsalu 05.12.2016 käskkiri nr 110 |vaadatud=1.02.2019 |arhiivimisaeg=2.02.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202042126/https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministri_05.12.2016._a_kaskkiri_pohiseaduse_asjatundjate_kogu_moodustamine.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[https://www.err.ee/837093/priit-pikamae-kohtuvoim-teeb-otsuseid-mitte-ei-osuta-teeneid &quot;Priit Pikamäe: kohtuvõim teeb otsuseid, mitte ei osuta teeneid&quot;] ERR, 5. juuni 2018
*[http://epl.delfi.ee/news/eesti/riigikohtu-esimees-oiguskaitse-on-juba-nii-ohukeseks-hooveldatud-et-turvalisuse-tagamine-voib-kusitavaks-muutuda?id=80952889 Riigikohtu esimees: õiguskaitse on juba nii õhukeseks hööveldatud, et turvalisuse tagamine võib küsitavaks muutuda] Eesti Päevaleht, 31. jaanuar 2018

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Susan Denham]] | nimi=[[Euroopa Liidu Kõrgemate Kohtute Presidentide Ühendus]]e president | aeg= 1. jaanuar 2017 – 1. jaanuar 2019 | järgnev=[[Jean-Claude Wiwinius]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Märt Rask]] | nimi=[[Riigikohtu esimees]] | aeg= 13. september 2013 – 3. veebruar 2019 | järgnev=[[Villu Kõve]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Pikamäe, Priit}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>1k7nk57fa8f2ubc5159zl4rueexgb56</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158368</id>
      <parentid>7158367</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:08:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-27049-64</username>
        <id>228596</id>
      </contributor>
      <origin>7158368</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9872" sha1="jet9bqwgf99m5t9dtr53si1dg3qvgla" xml:space="preserve">'''Priit Pikamäe''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1973]]) on [[Eesti]] [[jurist]], [[kohtunik]], [[Tartu ülikool]]i õigusteaduskonna direktor, endine [[Euroopa Kohtu kohtujurist]]. 

Ta õppis [[Tallinna 1. Keskkool]]is prantsuse eriklassis.&lt;ref name=&quot;EPL-09012019&quot;/&gt; 

Pikamäe õppis [[Tartu Ülikool]]i õiguse erialal [[bakalaureus|bakalaureuseõppes]] 1992–1997, [[magister|magistriõppes]] 1999–2001 ning [[doktoriõpe|doktoriõppes]] 2002–2006.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt; Ta on oma teadmisi täiendanud [[Prantsusmaa]]l [[Poitiers' ülikool|Poitiers']] ja [[Pariisi 1. Ülikool|Paris I (Panthéon-Sorbonne)]] ülikoolide õigusteaduskondades. 

{{lisa viide 2|Bakalaureusetöö kirjutas ta teemal &quot;Euroopa Liidu liikmesriigi parlamendi pärdevuse vähenemine: Prantsusmaa parlamendi näitel&quot;}}. Doktoritöö kirjutas Pikamäe teemal [https://dspace.ut.ee/handle/10062/676 &quot;Tahtluse struktuur. Tahtlus kui koosseisupäraste asjaolude teadmine&quot;].&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;/&gt; 

Enne kohtunikuks asumist töötas ta nii [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]i õigusosakonna juhataja nõunikuna kui ka [[Välisministeerium]]i konsulaarosakonna büroo direktorina, õppides samal ajal [[Tartu Ülikool]]is. Aastatel 1996–2001 töötas Pikamäe [[Justiitsministeerium]]is.&lt;ref name=&quot;RK-06062006&quot;/&gt; 

Oktoobrist 2001–2002 oli ta esimese astme kohtunik [[Tallinna Linnakohus|Tallinna Linnakohtus]].&lt;ref name=&quot;RT-2001&quot;/&gt; 

2002–2006 teise astme kohtunik [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtus]].&lt;ref name=&quot;RT-2002&quot;/&gt; 

1. septembrist 2006 [[Riigikohus|Riigikohtu liige]].&lt;ref name=&quot;RK-07062006&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;RT-07062006&quot;/&gt; Selle otsuse poolt oli salajasel hääletusel 64 Riigikogu liiget, vastu oli 2 ning erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige.&lt;ref name=&quot;RK-07062006&quot;/&gt; Ta andis [[ametivanne|ametivande]] 8. juunil 2006.&lt;ref name=&quot;RK-08062006&quot;/&gt; 2010–2013 oli ta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees.&lt;ref name=&quot;PM-2016&quot;/&gt; 

13. septembrist 2013 [[Riigikohtu esimees]].&lt;ref name=&quot;RT-2013&quot;/&gt; Selle otsuse poolt oli salajasel hääletusel 89 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ning erapooletuks jäi 2 Riigikogu liiget.&lt;ref name=&quot;RK-14052013&quot;/&gt; 

13. septembril 2018 otsustas [[Vabariigi Valitsus]] esitada Priit Pikamäe [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] [[Euroopa Kohtu kohtujurist|kohtujuristi]] kandidaadiks. Pikamäe kandidatuuri esitas valitsusele [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Sven Mikser]] kooskõlastatult [[Eesti justiitsminister|justiitsminister]] [[Urmas Reinsalu]]ga, olles kuulanud ära valikukomisjoni, [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] ja [[Eesti riigisekretär|riigisekretär]]i arvamuse. 19. detsembril 2018 kohtus Pikamäe seitsmeliikmelise valikukomiteega [[Luxembourg]]is, kes [[eksam|eksamineerisid]] teda sobivuses kandideeritavale ametikohale. [[Euroopa Liidu toimimise leping]]u (ELTL) artikkel 255 alusel moodustatud valikukomitee esitas samal päeval oma arvamuse, mille kohaselt vastab Pikamäe ELTL artiklis 253 sätestatud nõuetele ning sobib [[Euroopa Kohtu kohtujurist]]i ametikohale. 30. jaanuaril 2019 kinnitasid Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad Priit Pikamäe ametisse.&lt;ref name=&quot;EU-01022019&quot;/&gt; Tema ametiaeg pidi kestma kuni 6. oktoobrini 2024.&lt;ref name=&quot;EU-01022019&quot;/&gt; Selle ajani olid tema volitused riigikohtunikuna peatunud.&lt;ref name=&quot;KS-2019&quot;/&gt; 
[[Euroopa Kohtu kohtujurist|Euroopa Kohtus kohtujuristina]] töötas Pikamäe kuni augustini.&lt;ref name=&quot;RK-31012019&quot;/&gt; 

Kui 2024. aasta oktoobris olnuks Riigikohtus vaba ametikoht, olnuks tal võimalik naasta Riigikohtusse. Pikamäel on ka võimalus asuda madalama astme kohtu vabale kohtunikukohale. Kui sellega seoses talle makstav palk oleks väiksem võrreldes sellega, mis Pikamäe oleks saanud, kui ta oleks tagasi pöördunud Riigikohtusse vabale kohtunikukohale, säilitatakse talle kuue kuu jooksul kõrgem palk. Teisal juhul vabastatakse ta ametist koos hüvitisega määras, milline oli tema ametipalk enne rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni ametikohale minekut.&lt;ref name=&quot;KS-2019&quot;/&gt; 

Augustist 2024 on Pikamäe Tartu Ülikooli õigusteaduskonna [[külalisprofessor]] ning tema põhiline uurimisvaldkond on [[karistusõigus]], eriti selle harud [[kriminaalmenetlus]] ja [[vangistusõigus]].

Alates 1. jaanuarist 2025 on ta Tartu ülikooli õigusteaduskonna direktor. 

Ta on Eesti Vabariigi [[justiitsministeerium]]i juures tegutseva [[põhiseaduse asjatundjate kogu]] liige 5. detsembrist 2016.&lt;ref name=&quot;just&quot;/&gt; 

29. jaanuaril 2019 anti talle [[Riigivapi III klassi teenetemärk]].&lt;ref name=&quot;VP&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;RT-29012019&quot;/&gt; 

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;RT-2001&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/86419 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 22.10.2001 otsus nr 4 &quot;Kohtunike nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RTL 2001, 117, 1685.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-2002&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/163648 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 14.02.2002 otsus nr 106 &quot;Kohtunike nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RTL 2002, 29, 416.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-07062006&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/1038033 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 07.06.2006 otsus &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RT I 2006, 28, 213.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-2013&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/315052013001 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu 14.05.2013 otsus &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 15.05.2013, 1.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-06062006&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200606061000#PKP-2000013104 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 7. juuni 2006, päevakorrapunkt &quot;Otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot; eelnõu (901 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-07062006&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200606071300#PKP-2000013109 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 7. juuni 2006, päevakorrapunkt &quot;Otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu liikme ametisse nimetamine&quot; eelnõu (901 OE) esimese lugemise jätkamine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-08062006&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200606081000#PKP-2000013133 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). X Riigikogu stenogramm, VII istungjärk, 8. juuni 2006, päevakorrapunkt &quot;Riigikohtu liikme Priit Pikamäe ametivanne&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-14052013&quot;&gt;[http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201305141000#PKP-12891 Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). XII Riigikogu stenogramm, V istungjärk, 14. mai 2013, päevakorrapunkt &quot;Riigikogu otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametisse nimetamine&quot; eelnõu (416 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KS-2019&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018017 Elektrooniline Riigi Teataja. &quot;Kohtute seadus&quot; § 58&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;. Avaldamismärge: RT I 2002, 64, 390; redaktsioonis RT I, 31.05.2018, 17.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RK-31012019&quot;&gt;[Riigikogu veebilehekülg (riigikogu.ee). XIII Riigikogu stenogramm, IX istungjärk, 31. jaanuar 2019, päevakorrapunkt &quot;Riigikogu otsuse &quot;Priit Pikamäe Riigikohtu esimehe ametist vabastamine&quot; eelnõu (787 OE) esimene lugemine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PM-2016&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/3883063/pikamaest-sai-eli-korgemate-kohtute-president &quot;Pikamäest sai ELi kõrgemate kohtute president&quot;] Postimees, 23. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EPL-09012019&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/eesti/euroopa-kohtusse-toole-minev-pikamae-lahen-ara-mure-sudames?id=84970237 &quot;Euroopa Kohtusse tööle minev Pikamäe: lähen ära, mure südames&quot;] Eesti Päevaleht, 9. jaanuar 2019.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RT-29012019&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/331012019001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 29.01.2019 otsus nr 384 &quot;Riiklike autasude andmine&quot;. Avaldamismärge: RT III, 31.01.2019, 1.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EU-01022019&quot;&gt;[https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/02/01/court-of-justice-of-the-european-union-eleven-members-appointed/ &quot;Euroopa Liidu Kohus: ametisse nimetati üksteist liiget&quot;, Euroopa Liidu Nõukogu pressiosakonna (consilium.europa.eu) 01.02.2019 pressiteade.]&lt;/ref&gt;

&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS|Priit_Pikamäe}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VP&quot;&gt;{{Mall:EVkavaler|19793}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;just&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministri_05.12.2016._a_kaskkiri_pohiseaduse_asjatundjate_kogu_moodustamine.pdf |pealkiri=Justiitsminister Urmas Reinsalu 05.12.2016 käskkiri nr 110 |vaadatud=1.02.2019 |arhiivimisaeg=2.02.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202042126/https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministri_05.12.2016._a_kaskkiri_pohiseaduse_asjatundjate_kogu_moodustamine.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[https://www.err.ee/837093/priit-pikamae-kohtuvoim-teeb-otsuseid-mitte-ei-osuta-teeneid &quot;Priit Pikamäe: kohtuvõim teeb otsuseid, mitte ei osuta teeneid&quot;] ERR, 5. juuni 2018
*[http://epl.delfi.ee/news/eesti/riigikohtu-esimees-oiguskaitse-on-juba-nii-ohukeseks-hooveldatud-et-turvalisuse-tagamine-voib-kusitavaks-muutuda?id=80952889 Riigikohtu esimees: õiguskaitse on juba nii õhukeseks hööveldatud, et turvalisuse tagamine võib küsitavaks muutuda] Eesti Päevaleht, 31. jaanuar 2018

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Susan Denham]] | nimi=[[Euroopa Liidu Kõrgemate Kohtute Presidentide Ühendus]]e president | aeg= 1. jaanuar 2017 – 1. jaanuar 2019 | järgnev=[[Jean-Claude Wiwinius]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Märt Rask]] | nimi=[[Riigikohtu esimees]] | aeg= 13. september 2013 – 3. veebruar 2019 | järgnev=[[Villu Kõve]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Pikamäe, Priit}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>jet9bqwgf99m5t9dtr53si1dg3qvgla</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Niue keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>352412</id>
    <revision>
      <id>7158620</id>
      <parentid>6296435</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T04:23:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158620</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2503" sha1="2f99kinahzwxh7m9ieubm06a0d02tfd" xml:space="preserve">[[Pilt:Niue-cia-world-factbook-map.png|pisi]]
'''Niue keel''' (Niuē) on [[keel]], mis kuulub [[Austroneesia keeled|Austroneesia hõimkonda]], [[Kesk-Ida-Austroneesia keelkond]]a, [[Polüneesia keeled|Polüneesia keelte]] rühma. Keelt räägitakse [[Niue]] saarel Vaikse ookeani lõunaosas, umbes 2400 km Uus-Meremaast kirdes. Lisaks ka [[Uus-Meremaa]]l, [[Tonga]]s ning [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://geography.about.com/library/cia/blcniue.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-11-25 |arhiivimisaeg=2013-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131126063312/http://geography.about.com/library/cia/blcniue.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 1991. aastal rääkis seda umbes 2200 inimest.

Keelekood: niu&lt;ref&gt;http://www.eki.ee/knab/lgv/anep.htm&lt;/ref&gt;

Kasutatakse ladina kirjaviisi.&lt;ref&gt;http://www.ethnologue.com/language/niu&lt;/ref&gt;


==Foneetika==
Tähestik: a, ā, e, ē, f, g, h, i, ī, k, l, m, n, o, ō, p, s, t, u, ū, v. 
R-häälikuga ei alga mitte ühtegi sõna.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!  !! Huulhäälik !! Somphäälik !! Pehme suulae häälik !! Kõrisulghäälik
|-
| '''Sulghäälik''' || p || t || k || 
|-
| '''Ahtushäälik''' || f v || (s) ||  || h
|-
| '''Ninahäälik''' || m || n || ŋ  || 
|-
| '''Sulahäälik''' ||  || l (r) ||  || 
|}

==Morfoloogia==
Keeles on prefiksid, nt ''faka-'', millel on mitmeid tähendusi (''Fakamolemole'' 'ﾠpalun'), ja sufiksid, näiteks tegusõnade puhul lisandub ''-aga'' (''maaga'' 'ﾠkohtuma').&lt;ref&gt;http://www.omniglot.com/writing/niuean.php&lt;/ref&gt;

Paljud sõnad on moodustatud teiste sõnade kokku liitmisel. Näiteks ''vakalele'' - lennuk, mis koosneb kahest osast: ''vaka''- kanuu ja ''lele''- lendama.

== Keelenäiteid ==
*''Hau nakai a Bowen po ke nākai?'' Kas Bowen tuleb või ei?
*''Ko hai a koe?'' Kes sa oled?
*''Hafagi e tau fakamaama.'' Tee palun aknad lahti.&lt;ref&gt;http://www.learnniue.com/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=29&amp;Itemid=43{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
=== Arvsõnad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!1
|taha
!10
|tahafulu
!100
|taha e teau
!1000
|taha e afe
|-
!2
|ua
!20
|uafulu
!200
|ua (e) teau
!2000
|ua (e) afe
|-
!3
|tolu
!30
|tolugofulu
!300
|tolu (e) teau
!3000
|tolu (e) afe
|-
!4
|fa*
!40
|fagofulu
!etc.
|etc.
!etc.
|etc.
|-
!5
|lima
!50
|limagofulu
|-
!6
|ono
!etc.
|etc.
|-
!7
|fitu
|-
!8
|valu
|-
!9
|hiva
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Polüneesia keeled]]
[[Kategooria:Niue]]</text>
      <sha1>2f99kinahzwxh7m9ieubm06a0d02tfd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlik Ühing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>353004</id>
    <revision>
      <id>7158644</id>
      <parentid>6344046</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:09:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158644</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1182" sha1="74g8gakgqqqf5sp37vna4rh67ycewos" xml:space="preserve">'''Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlik Ühing''' (ka ''Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit''; [[lühend]] '''NNKÜ-NMKÜ''') on praegusel kujul 1994. aastast tegutsev organisatsioon&lt;ref name=&quot;ymca.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20131203061902/http://www.ymca.ee/moodul.php?moodul=CMS&amp;Komponent=Lehed&amp;id=60&amp;sm_id=202 (vaadatud 30.11.2013)&lt;/ref&gt;.

==Ajalugu==
Organisatsiooni ajalugu ulatub 1920. aastate algusse&lt;ref name=&quot;ymca.ee&quot;/&gt;. 1925. aastal asutati [[Noorte Meeste Kristlik Ühing]] (lühend: NMKÜ)&lt;ref name=&quot;ymca.ee&quot;/&gt;. 1931. aastal registreeriti [[Noorte Naiste Kristlik Ühing]] (lühend: NNKÜ) [[põhikiri]]&lt;ref name=&quot;ymca.ee&quot;/&gt;.

1940. aastal sulges Nõukogude okupatsioonivõim need kaks organisatsiooni&lt;ref name=&quot;ymca.ee&quot;/&gt;.

1994. aastal need kaks organisatsiooni ühinesid ja moodustati '''Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlik Ühing'''&lt;ref name=&quot;ymca.ee&quot;/&gt;.

==Vaata ka==
*[[Saaremaa Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlik Ühing]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.ymca.ee Organisatsiooni koduleht]

[[Kategooria:Eesti noorteorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Kristlus Eestis]]
[[Kategooria:Eesti usulised ühendused]]</text>
      <sha1>74g8gakgqqqf5sp37vna4rh67ycewos</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>The Boondocks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>353147</id>
    <revision>
      <id>7158385</id>
      <parentid>7102549</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:27:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158385</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2189" sha1="9ugswhbqp761c0i2edbeohthij46mqf" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = The Boondocks
| taust               = grupp_või_bänd
| pilt                =
| päritolu            = {{pisiLipp|Eesti}}, [[Pärnu]]
| stiil               = ''[[indie rock]]''
| tegev            = 2012-
| URL                 = http://www.facebook.com/theboondocksband
| koosseis            = Villem Sarapuu &lt;br&gt; Romet Mägar &lt;br&gt; Hendrik Tamberg &lt;br&gt; Karl Kevad &lt;br&gt;
}}
'''The Boondocks''' on 2012. aastal asutatud Eesti [[Indie rock|''indie rock''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i]] ansambel [[Pärnu]]st.  

Bänd sai 2013. aasta Pärnu bändide konkursil Bändomaania publiku lemmiku auhinna ning oli 2013. aasta Noortebändi finalist. Video loole &quot;Plastic Century&quot; oli 4 nädalat esikohal telesaates &quot;Eesti TOP7&quot; ning aasta arvestuses 2. kohal saates &quot;Eesti TOP50&quot;. 

26. septembril 2014 andis The Boondocks välja debüütalbumi &quot;[[USB (album)|USB]]&quot;. 2016. aasta 7. oktoobril ilmus ansambli teine plaat &quot;[[Thriller (The Boondocks)|Thriller]]&quot;. 2018. aastal andis bänd välja albumi &quot;[[How to Build a Love Bomb]]&quot;.

Loo &quot;U and Me&quot; eest pälvis bänd [[Raadio 2]] &quot;Uue tulija&quot; auhinna. 2017. aasta [[Tallinn Music Week]]il sai The Boondocks publiku hääletusel enim hääli ning võitis [[Telia Eesti|Telia]] sponsitud publiku lemmiku auhinna. 2018. aasta Raadio 2 aastahiti galal jõudis nende lugu &quot;That '60s Song&quot; edetabelis 5. kohale ning album &quot;[[How to Build a Love Bomb]]&quot; nimetati aasta albumiks.

Ansambli neljas stuudioalbum &quot;[[Soup Can Pop Band]]&quot; sai 2022. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindadel]] Aasta Rockalbumi kategoorias võidu.

Viies album &quot;[[Silver Buzz]]&quot; pälvis 2026. aasta Eesti Muusikaauhindadel samuti Aasta Rockalbumi auhinna.

== Koosseis ==
* [[Villem Sarapuu]] – kitarr/vokaal
* [[Romet Mägar]] – kitarr
* [[Hendrik Tamberg]] – basskitarr/taustalaul
* [[Karl Kevad]] – trummid/taustalaul

== Välislingid ==
* [https://www.facebook.com/TheBoondocksBand Ansambli leht Facebookis]
* [https://soundcloud.com/the-boondocks-band Ansambli leht Soundcloudis]
* [http://www.youtube.com/theboondocksband Ansambli leht Youtube'is]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>9ugswhbqp761c0i2edbeohthij46mqf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158386</id>
      <parentid>7158385</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:28:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158386</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2175" sha1="pldjtwcf4yyayxjxq1vxghts1wo9vko" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = The Boondocks
| taust               = grupp_või_bänd
| pilt                =
| päritolu            = {{pisiLipp|Eesti}}, [[Pärnu]]
| stiil               = ''[[indie rock]]''
| tegev            = 2012-
| URL                 = http://www.facebook.com/theboondocksband
| koosseis            = Villem Sarapuu &lt;br&gt; Romet Mägar &lt;br&gt; Hendrik Tamberg &lt;br&gt; Karl Kevad &lt;br&gt;
}}
'''The Boondocks''' on 2012. aastal asutatud Eesti [[Indie rock|''indie rock''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i]] ansambel [[Pärnu]]st.  

Bänd sai 2013. aasta Pärnu bändide konkursil Bändomaania publiku lemmiku auhinna ning oli 2013. aasta Noortebändi finalist. Video loole &quot;Plastic Century&quot; oli 4 nädalat esikohal telesaates &quot;Eesti TOP7&quot; ning aasta arvestuses 2. kohal saates &quot;Eesti TOP50&quot;. 

26. septembril 2014 andis The Boondocks välja debüütalbumi &quot;[[USB (album)|USB]]&quot;. 2016. aasta 7. oktoobril ilmus ansambli teine plaat &quot;[[Thriller (The Boondocks)|Thriller]]&quot;. 2018. aastal andis bänd välja albumi &quot;[[How to Build a Love Bomb]]&quot;.

Loo &quot;U and Me&quot; eest pälvis bänd [[Raadio 2]] &quot;Uue tulija&quot; auhinna. 2017. aasta [[Tallinn Music Week]]il sai The Boondocks publiku hääletusel enim hääli ning võitis [[Telia Eesti|Telia]] sponsitud publiku lemmiku auhinna. 2018. aasta Raadio 2 aastahiti galal jõudis nende lugu &quot;That '60s Song&quot; edetabelis 5. kohale ning album &quot;[[How to Build a Love Bomb]]&quot; nimetati aasta albumiks.

Ansambli neljas stuudioalbum &quot;[[Soup Can Pop Band]]&quot; sai 2022. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindadel]] Aasta Rockalbumi kategoorias võidu.

Viies album &quot;[[Silver Buzz]]&quot; pälvis 2026. aasta Eesti Muusikaauhindadel samuti Aasta Rockalbumi auhinna.

== Koosseis ==
* [[Villem Sarapuu]] – kitarr/vokaal
* [[Romet Mägar]] – kitarr
* [[Hendrik Tamberg]] – basskitarr/taustalaul
* [[Karl Kevad]] – trummid/taustalaul

== Välislingid ==
* [https://www.facebook.com/TheBoondocksBand Ansambel Facebookis]
* [https://soundcloud.com/the-boondocks-band Ansambel Soundcloudis]
* [https://www.youtube.com/theboondocksband Ansambel Youtube'is]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>pldjtwcf4yyayxjxq1vxghts1wo9vko</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naomi Novik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>361120</id>
    <revision>
      <id>7158582</id>
      <parentid>6964271</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T21:56:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158582</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9066" sha1="dbn6z4uxcqg1jg953drd238x59dravy" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|kuu=august|aasta=2020}}
[[Pilt:Naomi_Novik_July08.jpg|pisi|Naomi Novik raamatututvustusel [[Philadelphia]]s 2008. aastal]]
'''Naomi Novik''' (sündinud [[30. aprill]]il [[1973]] [[New York|New Yorgis]] [[USA]]-s) on ameerika kirjanik ja programmeerija. Teda tuntakse peamiselt [[alternatiivajalugu|alternatiivajaloolise]] [[imeulme]]romaanisarja &quot;[[Temeraire (romaanisari)|Temeraire]]&quot; järgi, milles on 2014. aasta aluseks ilmunud kaheksa romaani. 

==Haridus==
Novik õppis [[Browni Ülikool]]is inglise kirjandust ning sai [[Columbia Ülikool]]ist magistrikraadi [[arvutiteadus]]es. 

==Looming==
Ta osales arvutimängu &quot;[[Neverwinter Nights: Shadows of Undrentide]]&quot; arendamises, kuni hakkas tegelema kirjutamisega.&lt;ref name=NewYorkTimes&gt;{{cite news|url=http://www.nytimes.com/2006/10/11/books/11novi.html?ex=1318219200&amp;en=0fed0d396b94be0d&amp;ei=5090&amp;partner=rssuserland&amp;emc=rss|title=A New Writer Is Soaring on the Wings of a Dragon|date=11. oktoober 2006|work=The New York Times|first=Julie|last=Bosman|accessdate=19.05.2010}}&lt;/ref&gt; 

Naomi Noviku romaanisari &quot;Temeraire&quot; kujutab [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdu]] alternatiivajaloolises maailmas, milles on levinud [[lohe]]d, keda kasutatakse [[lennuvägi|lennuväena]]. Sari on saanud nime ühe peategelase järgi, kes on [[Suurbritannia|Briti]] sõjaväes teeniv lohe Temeraire.&lt;ref name=&quot;compcrk&quot;&gt;{{cite web |publisher=Baltimore Science Fiction Society |title=Compton Crook Award Winners |url=http://www.bsfs.org/bsfsccw.htm |accessdate=25. juuni 2012 |archive-date=2015-08-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150811171722/http://www.bsfs.org/bsfsccw.htm |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

2006. aastal omandas filmirežissöör [[Peter Jackson]] &quot;Temeraire'i&quot; sarja filmimisõigused.&lt;ref&gt;{{cite news |url=http://www.guardian.co.uk/film/2006/sep/12/books.news |title=Peter Jackson enters dragons' den |date=12. september 2006 |work=[[The Guardian]]}}&lt;/ref&gt; Ingliskeelsed raamatud on ilmunud ka audioraamatutena, mille on sisse lugenud Simon Vance.&lt;ref&gt;{{cite web|url= http://www.booksontape.com/search.cfm?author=60490&amp;|title= Books by Naomi Novik|access-date= 2014-02-07|archive-date= 2012-04-05|archive-url= https://web.archive.org/web/20120405125644/http://www.booksontape.com/search.cfm?author=60490&amp;|url-status= dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url= http://www.tantor.com/BookDetail.asp?Product=1933_TonguesSerpents|title= Tongues of Serpents}}&lt;/ref&gt; 

Tema esimene romaan &quot;[[Tema majesteedi lohe]]&quot; (&quot;His Majesty's Dragon&quot;) võitis 2007. aastal [[Compton Crooki auhind|Compton Crooki auhinna]] parima ulmeromaani eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bsfs.org/bsfsccw.htm |pealkiri=Baltimore Science Fiction Society: Compton Crook Award Winners |vaadatud=2014-02-07 |arhiivimisaeg=2015-08-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150811171722/http://www.bsfs.org/bsfsccw.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 2007. aastal kandideeris see ka parima romaani kategoorias ulmekirjandusauhinnale [[Hugo]].&lt;ref&gt;[http://www.thehugoawards.org/hugo-history/2007-hugo-awards/ Official Hugo Awards 2007 website]&lt;/ref&gt;

2010. aastal teatas Novik kavatsusest kirjutada noortele mõeldud ulmeromaan, mille aluseks on [[Frances Hodgson Burnett]]i raamat &quot;[[Salaaed]]&quot;.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://portland.thephoenix.com/arts/105298-interview-naomi-novik-on-her-temeraire-series/Authors/CLEA-SIMON/|title=Portland Phoenix interview with Naomi Novik|access-date=2014-02-07|archive-date=2011-07-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20110717034804/http://portland.thephoenix.com/arts/105298-interview-naomi-novik-on-her-temeraire-series/Authors/CLEA-SIMON/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

2011. aastal avaldas Naomi Novik koomiksiraamatu &quot;Will Supervillains Be on the Final?&quot; superkangelastest.

===Romaanisari &quot;Temeraire&quot;===
2014. aasta alguseks oli Novik avaldanud &quot;Temeraire'i&quot; sarjas kaheksa romaani ning kavatses lõpetada sarja üheksanda romaaniga, milles Napoleoni sõjad lõpule jõuavad.

# &quot;Temeraire&quot; (jaanuar 2006, Suurbritannia); eesti keeles &quot;[[Tema Majesteedi lohe]]&quot;, 2010
#* Ilmus USA-s pealkirjaga &quot;His Majesty's Dragon&quot; märtsis 2006
# &quot;[[Throne of Jade]]&quot; (aprill 2006, ISBN 0-345-48129-1)
#* Ilmus Suurbritannias augustis 2007, ISBN 0-00-721912-1
# &quot;[[Black Powder War]]&quot; (mai 2006, ISBN 0-345-48130-5)
#* Ilmus Suurbritannias augustis 2007, ISBN 978-0-00-721917-9
# &quot;[[Empire of Ivory]]&quot; (september 2007, ISBN 0-345-49687-6)
#* Ilmus Suurbritannias novembris 2007, ISBN 978-0-00-725673-0
# &quot;[[Victory of Eagles]]&quot; (juuli 2008, ISBN 0-345-49688-4)
# &quot;[[Tongues of Serpents]]&quot; (juuli 2010, ISBN 0-345-49689-2)
# &quot;[[Crucible of Gold]]&quot; (märts 2012, ISBN 0-345-52286-9)
# &quot;[[Blood of Tyrants]]&quot; (august 2013, ISBN 0-345-52290-7)
# &quot;[[League of Dragons]]&quot; (juuni 2016, ISBN 978-0-345-52292-4)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://sf-fantasy.suvudu.com/2013/08/new-release-interview-blood-of-tyrants-by-naomi-novik.html |vaadatud=2014-02-07 |arhiivimisaeg=2013-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131224094504/http://sf-fantasy.suvudu.com/2013/08/new-release-interview-blood-of-tyrants-by-naomi-novik.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

===Kogumikud===
* &quot;In the Service of the King&quot; (SFBC, 2006, ISBN 0-7394-6871-5)
* &quot;In His Majesty's Service&quot; (October 2009, ISBN 0-345-51354-1)

=== Muud romaanid ===
* &quot;Uprooted&quot; (mai 2015); eesti keeles &quot;[[Välja juuritud]]&quot;, 2016

===Lühijutud===
* &quot;Temeraire'i&quot; sarja kuuluv lühijutt &quot;Feast or Famine&quot; avaldati Noviku kodulehel ja on tõlgitud ka tšehhi keelde.
* Kustutatud lõigud teostest &quot;Throne of Jade&quot; ja &quot;Empire of Ivory&quot;.
* &quot;Apples&quot;.
* &quot;Araminta, or, the Wreck of the Amphidrake&quot;. ''Fast Ships, Black Sails'', [[Night Shade Books]], 2008, ISBN 978-1-59780-094-5.
* &quot;Commonplaces&quot;. ''The Improbable Adventures of Sherlock Holmes'', [[Night Shade Books]], 2009, ISBN 978-1-59780-160-7
* &quot;Vici&quot;. ''The Dragon Book: Magical Tales from the Masters of Modern Fantasy '', toim. [[Jack Dann]] ja [[Gardner Dozois]], 2009, ISBN 978-0-441-01764-5
* &quot;Purity Test&quot;. ''Zombies vs. Unicorns'', [[Margaret K. McElderry]], 2010, ISBN 978-1-4169-8953-0.
* &quot;Seven Years from Home&quot;. ''Warriors'', toim. [[George R. R. Martin]] ja [[Gardner Dozois]], 2010, ISBN 978-0-7653-2048-3

===Arvustused===
* {{cite web|url=http://www.sfsite.com/04a/te221.htm|title=Temeraire/His Majesty's Dragon|author=Alma A. Hromic|publisher=Featured review, [[SF Site]]}}
* {{cite web|url=http://sfreviews.net/his_majestys_dragon.html|title=His Majesty's Dragon|author=T. M. Wagner|publisher=SF Reviews.net}}
* {{cite web|url=http://sfreviews.net/throne_of_jade.html|title=Throne of Jade|author=T. M. Wagner|publisher=SF Reviews.net}}
* {{cite web|url=http://sfreviews.net/black_powder_war.html|title=Black Powder War|author=T. M. Wagner|publisher=SF Reviews.net}}
* {{cite web|url=http://sfreviews.net/empire_of_ivory.html|title=Empire of Ivory|author=T. M. Wagner|publisher=SF Reviews.net}}

===Eesti keeles ilmunud===
Eesti keeles ilmus Noviku esikromaan &quot;[[Tema Majesteedi lohe]]&quot; 2010. aastal kirjastuse [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]] väljaandes [[Tiina Viil]]i tõlkes.

===Ühiskondlik kultuuritegevus===
Novik on ka vaba kultuuri eestvõitleja, kes kuulub emeriitliikmena [[fännimeedia]]t toetavasse mittetulundusühendusse [[Organization for Transformative Works]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.transformativeworks.org|title=Homepage of the Organization for Transformative Works}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Naomi Novik on abielus ettevõtja ja kirjaniku [[Charles Ardai]]ga, nad elavad New Yorgis [[Manhattan]]il.&lt;ref name=NewYorkTimes/&gt; 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* [http://www.temeraire.org Naomi Noviku koduleht]
* [http://naominovik.livejournal.com/ Dragons! Lipgloss! Death!] Naomi Noviku leht LiveJournalis
* [http://www.sffworld.com/interview/167p0.html &quot;Interview with Naomi Novik&quot;] portaalis [http://www.sffworld.com SFFWorld.com], 15 February 2006
* Rose Fox [http://www.strangehorizons.com/2006/20060814/novik-int-a.shtml &quot;Interview: Naomi Novik&quot;] veebiajakirjas [http://www.strangehorizons.com/index.shtml Strange Horizons], 14 August 2006
* [http://www.locusmag.com/2007/Issue01_Novik.html &quot;Naomi Novik: Regency Dragons&quot;] veebiajakirjas [http://www.locusmag.com/ Locus Online], January 2007
* [http://www.aintitcool.com/node/31183 &quot;Quint interviews Temeraire author Naomi Novik about Peter Jackson, dream casting and Book 4&quot;] veebilehel [http://www.aintitcool.com/ Ain't it Cool News], 8 January 2007
* [http://www.isfdb.org/cgi-bin/ea.cgi?Naomi_Novik Naomi Novik] andmebaasis [[Internet Speculative Fiction Database]]
* [http://www.transformativeworks.org The Organization for Transformative Works]
* [http://upcoming4.me/news/book-news/naomi-novik-blood-of-tyrants-cover-art-and-release-date-reveal &quot;Naomi Novik - Blood Of Tyrants cover art and release date reveal&quot;] portaalis Upcoming4.me

{{DEFAULTSORT:Novik, Naomi}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ulmekirjanikud]]
[[Kategooria:Browni Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>dbn6z4uxcqg1jg953drd238x59dravy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viimsi Püha Jaakobi kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>362751</id>
    <revision>
      <id>7158518</id>
      <parentid>6789068</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:24:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7158518</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="984" sha1="rygz46kmjbummc3o94ctom5iqzufjzp" xml:space="preserve">[[Pilt:Viimsi Püha Jaakobi kirik 0197.jpg|pisi|Viimsi Püha Jaakobi kirik]]
'''Viimsi Püha Jaakobi kirik''' on [[Kirik (pühakoda)|kirik]] Viimsi vallas [[Haabneeme]] alevikus. Kirikut kasutab [[Viimsi Püha Jaakobi kogudus]].

Arhitektid [[Martin Aunin]] ja [[Erkki Ristoja]] projekteerisid kiriku rannaolustikku sobivana. Kiriku ehitustööd algasid aastal 2003 ja kirik pühitseti 25. juulil 2007.

Kirikus tähistati 4. septembril 2023 [[Nargeni festival]]i ajal Pärdi päevi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=5. september 2023 |pealkiri=FOTOD {{!}} Nargenfestivalil kõlas Pärdi päevade raames Pärdi ja Tormise looming |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120229323/fotod-nargenfestivalil-kolas-pardi-paevade-raames-pardi-ja-tormise-looming |vaadatud=2023-09-05 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{koord |piirkond=EE-37}}

[[Kategooria:Harju maakonna kirikud]]
[[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikud‎]]
[[Kategooria:Viimsi vald]]</text>
      <sha1>rygz46kmjbummc3o94ctom5iqzufjzp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>461 Ocean Boulevard</title>
    <ns>0</ns>
    <id>363532</id>
    <revision>
      <id>7158433</id>
      <parentid>7122563</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:56:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158433</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10237" sha1="r2ccyv5ki43s2qm8q1o1schfsrihjib" xml:space="preserve">'''&quot;461 Ocean Boulevard&quot;''' on [[Eric Clapton]]i teine [[stuudioalbum]], mis ilmus [[1974]]. aasta juulis. 

Album ilmus plaadifirma RSO Records väljaandel. Plaadil salvestatud [[kaver]] [[Bob Marley]] laulust &quot;I Shot the Sheriff&quot; sai esimeseks Claptoni soolokarjääri esikohahitiks. Albumi kaanel kujutatud maja asus [[Florida|Florida osariigi]]s Golden Beachil aadressil 461 Ocean Boulevard. Selles majas Clapton plaadi salvestamise ajal elaski.&lt;ref name=&quot;NSRel&quot; /&gt;

2004. aastal ilmus uuesti masterdatud luksusduubelplaat. Teisel plaadil oli salvestis kontserdist, mis toimus HMV Hammersmith Apollo (algselt [[Hammersmith Odeon]]) kontserdimajas.
Esimesel plaadil olid ka stuudiosessioonil jämmitud lood.

==Ajalugu==

See oli aeg, mil Eric Clapton oli just oma heroiinisõltuvusest jagu saanud. Ta soovis salvestada uut muusikat ja tema mänedžer [[Robert Stigwood]] korraldas salvestuse Criteria Studios [[Miami]]s. Bändikaaslased olid Carl Radle (bass), Dick Sims (klahvpillid), Jamie Oldaker (trummid) ja produtsent Tom Dowd. Selle plaadi lindistamisel kasutas Eric Clapton oma kuulsat Fender Stratocasterit hüüdnimega Blackie. Kui salvestamine oli juba alanud, palkas Clapton veel Yvonne Ellimani (vokaal) ja teise kitarristina George Terry. Viimane salvestas samal ajal ka [[Bob Marley and the Wailers]]i albumit &quot;Burnin&quot;. Inspireerituna Marley muusikast soovitaski ta Claptonile laulu &quot;I Shot the Sheriff&quot;. Clapton ei tahtnud esialgu seda pala plaadile lisada, kuid kaaslased veensid ta ümber. Lugu lasti välja singlina ja sellest sai edetabeli [[Billboard]] Hot 100 esikohalugu.&lt;ref name=&quot;gAg57&quot; /&gt;

==Retsensioonid==

Stephen Thomas Erlewine veebiandmebaasist Allmusicus kirjeldas albumit eelkõige kui esteetilist.&lt;ref name=&quot;YU5rw&quot; /&gt; Ajakirja Blender kriitik Jon Pareles aga väitis, et &quot;I Shot the Sheriff&quot; on ainult koopia ilma omapoolsete lisadeta. Samuti kritiseeris ta laulu &quot;Let It Grow&quot;, sest see pidavat kõlama väga sarnaselt [[Led Zeppelin]]i looga &quot;Stairway to Heaven&quot;. Seda tõika on Clapton hiljem ka ise tunnistanud.&lt;ref name=&quot;O8fnQ&quot; /&gt; Robert Christgau nimetas albumi ausaks ja pöördeliseks Claptoni jaoks, kuid märkis ka, et parimad lood sellel on [[Kaver|kaverid]]. Ajakirja Rolling Stone kriitik Ken Emerson nimetas Claptoni kitarrimängu plaadil märkamatuks, ta kritiseeris meest, et see jääb liialt oma kaaslaste varju. Emerson seadis kahtluse alla ka asjaolu, et Clapton ise dobrot mängis. Parimaks looks plaadil nimetas ta &quot;Let It Grow&quot;.&lt;ref name=&quot;i4Zgh&quot; /&gt; Rolling Stone paigutas albumi oma 2003. aasta koostatud edetabelis &quot;[[Rolling Stone'i kõigi aegade 500 parema albumi loend|500 Greatest Albums of all time]]&quot; 411. kohale&lt;ref name=&quot;NItYD&quot; /&gt;.

==Lugude järjekord==

===Originaal-LP===

'''A-pool'''
#&quot;Motherless Children&quot; (traditsionaal; arranžeerijad Eric Clapton, Carl Radle) – 4:55
#&quot;Give Me Strength&quot; (Clapton) – 2:51
#&quot;Willie and the Hand Jive&quot; (Johnny Otis) – 3:31
#&quot;Get Ready&quot; (Clapton, Yvonne Elliman) – 3:50
#&quot;I Shot the Sheriff&quot; (Bob Marley) – 4:30
'''B-pool'''
#&quot;I Can't Hold Out&quot; (Elmore James) – 4:10
#&quot;Please Be With Me&quot; (Charles Scott Boyer) – 3:25
#&quot;Let It Grow&quot; (Clapton) – 4:57
#&quot;Steady Rollin' Man&quot; (Robert Johnson) – 3:14
#&quot;Mainline Florida&quot; (George Terry) – 4:05

===Originaal-CD===

#&quot;Motherless Children&quot; (traditsionaal; arranžeerijad Clapton, Radle) – 4:55
#&quot;Better Make It Through Today&quot; (Clapton) – 4:07 (plaadilt &quot;There's One in Every Crowd&quot;)
#&quot;Willie and the Hand Jive&quot; (Otis) – 3:31
#&quot;Get Ready&quot; (Clapton, Elliman) – 3:47
#&quot;I Shot the Sheriff&quot; (Marley) – 4:25
#&quot;I Can't Hold Out&quot; (James) – 4:14
#&quot;Please Be With Me&quot; (Boyer) – 3:26
#&quot;Let It Grow&quot; (Clapton) – 5:00
#&quot;Steady Rollin' Man&quot; (Johnson) – 3:14
#&quot;Mainline Florida&quot; (Terry) – 4:09
#&quot;Give Me Strength&quot; (Clapton) – 2:54

===''Delux''-väljaande CD===

'''Esimene CD'''
#&quot;Motherless Children&quot; (traditsionaal; arranžeerijad Clapton ja Radle) – 4:55
#&quot;Give Me Strength&quot; (Clapton) – 2:54
#&quot;Willie and the Hand Jive&quot; (Otis) – 3:31
#&quot;Get Ready&quot; (Clapton, Elliman) – 3:47
#&quot;I Shot the Sheriff&quot; (Marley) – 4:25
#&quot;I Can't Hold Out&quot; (James) – 4:14
#&quot;Please Be With Me&quot; (Boyer) – 3:26
#&quot;Let It Grow&quot; (Clapton) – 5:00
#&quot;Steady Rollin' Man&quot; (Johnson) – 3:14
#&quot;Mainline Florida&quot; (Terry) – 4:09
#&quot;Walkin' Down the Road&quot; (Musgrave, Levine) – 5:17
#&quot;Ain't That Loving You&quot; (Jimmy Reed) – 5:30
#&quot;Meet Me (Down at the Bottom)&quot; (Willie Dixon) – 6:59
#&quot;Eric After Hours Blues&quot; (Clapton) – 4:23
#&quot;B Minor Jam&quot; (Clapton) – 7:11

'''Teine CD'''

Kõik laulud on salvestatud 4. ja 5. detsembril 1974. aastal [[London]]is Hammersmith Odeonis toimunud kontserdil
 
#&quot;[[Smile (Charlie Chaplini laul)|Smile]]&quot; (Charlie Chaplin, Geoffrey Parsons, John Turner) – 4:39
#&quot;Let It Grow&quot; (Clapton) – 6:23
#&quot;Can't Find My Way Home&quot; (Steve Winwood) – 4:49
#&quot;I Shot the Sheriff&quot; (Marley) – 7:49
#&quot;Tell the Truth&quot; (Clapton, Bobby Whitlock) – 7:03
#&quot;The Sky Is Crying/Have You Ever Loved a Woman/Rambling on My Mind&quot; (James/Billy Myles/Johnson) – 7:23
#&quot;Little Wing&quot; (Jimi Hendrix) – 6:49
#&quot;Singin' the Blues&quot; (McCreary) – 7:42
#&quot;Badge&quot; (Clapton, George Harrison) – 8:36
#&quot;Layla&quot; (Clapton, Jim Gordon) – 5:26
#&quot;Let It Rain&quot; (Bonnie Bramlett, Clapton) – 6:33

==Edetabelikohad==
===Album===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!scope=&quot;col&quot;|Edetabel (1974)
!scope=&quot;col&quot;|Kõrgeim&lt;br /&gt;koht
|-
|Kanada RPM Top Albums&lt;ref name=&quot;VrhWo&quot; /&gt;
| style=&quot;text-align:center;&quot; |1.
|-
|Holland (Album Top 100)&lt;ref name=&quot;NgtXC&quot; /&gt;
| style=&quot;text-align:center;&quot; |4.
|-
|Norra (VG-lista)&lt;ref name=&quot;5L82H&quot; /&gt;
| style=&quot;text-align:center;&quot; |4.
|-
|Suurbritannia (UK Albums Chart)&lt;ref name=&quot;QQcQM&quot; /&gt;
| style=&quot;text-align:center;&quot; |3.
|-
|USA [[Billboard (ajakiri)|Billboard]] [[Billboard 200|200]]&lt;ref name=&quot;56jCn&quot; /&gt;
| style=&quot;text-align:center;&quot; |1.
|}

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:16.5em;&quot;|Edetabel (1975)
!scope=&quot;col&quot;|Kõrgeim&lt;br /&gt;koht
|-
|Uus-Meremaa (RIANZ)&lt;ref name=&quot;YAiHo&quot; /&gt;
| style=&quot;text-align:center;&quot; |38.
|}

===Singlid===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!Aasta
!Singel
!Edetabel
!Koht
|-
|1974
|&quot;I Shot the Sheriff&quot;
|Billboard Hot 100
|1.&lt;ref name=&quot;billboard1&quot; /&gt;
|-
|1974
|&quot;I Shot the Sheriff&quot;
|Billboard R&amp;B Singles
|33.&lt;ref name=&quot;billboard1&quot; /&gt;
|-
|1974
|&quot;Willie and the Hand Jive&quot;
|Billboard Hot 100
|26.&lt;ref name=&quot;billboard1&quot; /&gt;
|-
|1974
|&quot;I Shot the Sheriff&quot;
|UK Singlid
|9.&lt;ref name=&quot;MGWgi&quot; /&gt;
|}

==Muusikud==
*[[Eric Clapton]] – vokaal, kitarr, dobro, arranžeering
*George Terry – kitarr, vokaal
*Dick Sims – klahvpillid
*Carl Radle – bass, arranžeering
*Jamie Oldaker – löökriistad
*Yvonne Elliman – vokaal

Külalismuusikud:
*Al Jackson, Jr – trummid &quot;Give Me Strength&quot;
*Albhy Galuten – süntesaator, klaver
*Tom Bemfield – taustalaul
*Marcy Levy – suupill, taustalaul

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NSRel&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maja 461 Ocean Boulevard |url=http://www.miaminewtimes.com/2004-12-09/news/musical-mecca/ |vaadatud=2014-03-02 |arhiivimisaeg=2013-12-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131211055928/http://www.miaminewtimes.com/2004-12-09/news/musical-mecca/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gAg57&quot;&gt;Eestikeelne &quot;Autobiograafia&quot; lk 156–158 kirjastus Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YU5rw&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/461-ocean-boulevard-mw0000649978/ All Music]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O8fnQ&quot;&gt;Eestikeelne &quot;Autobiograafia&quot; lk 154 kirjastus Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i4Zgh&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rolling Stone |url=http://www.rollingstone.com/music/albumreviews/461-ocean-boulevard-19740829/ |vaadatud=2014-03-02 |arhiivimisaeg=2014-03-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140331121122/http://www.rollingstone.com/music/albumreviews/461-ocean-boulevard-19740829 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NItYD&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rolling Stone koht 411 |url=http://www.rollingstone.com/music/lists/500-greatest-albums-of-all-time-20120531/eric-clapton-461-ocean-boulevard-20120525/ |vaadatud=2014-03-02 |arhiivimisaeg=2014-02-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140228134645/http://www.rollingstone.com/music/lists/500-greatest-albums-of-all-time-20120531/eric-clapton-461-ocean-boulevard-20120525 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VrhWo&quot;&gt;[http://www.collectionscanada.gc.ca/rpm/028020-119.01-e.php?&amp;file_num=nlc008388.3849a&amp;type=2&amp;interval=20&amp;PHPSESSID=m89iq841abagb37ld9c0fdc1f3/ Kanada edetabel| Vaadatud 9.03.2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NgtXC&quot;&gt;[http://dutchcharts.nl/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=461+Ocean+Boulevard&amp;cat=a/ Hollandi edetabel|Vaadatud 9.03.2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5L82H&quot;&gt;[http://norwegiancharts.com/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=461+Ocean+Boulevard&amp;cat=a/ Norra edetabel| Vaadatud 9.03.2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QQcQM&quot;&gt;[http://www.officialcharts.com/archive-chart/_/3/1974-08-31/ UK edetabel| Vaadatud 9.03.2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;56jCn&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.allmusic.com/artist/eric-clapton-mn0000187478/awards/ |pealkiri=Billboardi edetabeli koht |vaadatud=2014-03-10 |arhiivimisaeg=2013-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131226125844/http://www.allmusic.com/artist/eric-clapton-mn0000187478/awards |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YAiHo&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://charts.org.nz/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=461+Ocean+Boulevard&amp;cat=a%2F |pealkiri=Uus-Meremaa edetabel{{!}}Vaadatud 9.03.2014 |vaadatud=1.07.2022 |arhiivimisaeg=19.11.2017 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171119071120/http://charts.org.nz/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=461+Ocean+Boulevard&amp;cat=a%2F |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;billboard1&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/artist/p64692 Eric Clapton] Allmusic.com William Ruhlmann&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MGWgi&quot;&gt;[http://www.everyhit.com/ UK singli koht|Vaadatud 9.03.2014]&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus== 
* Eric Clapton, &quot;Autobiograafia&quot;. Inglise keelest tõlkinud Siiri Sau. Olion, Tallinn 2009, 352 lk ISBN 9985-66-586-2

==Välislingid==
* [http://www.ericclapton.com/ EC koduleht]
* [http://www.whereseric.com/home/ EC Fänniklubi ajakiri]
* [http://musicbrainz.org/artist/618b6900-0618-4f1e-b835-bccb17f84294/ diskograafia – MusicBrainz]

[[Kategooria:Eric Claptoni albumid]]
[[Kategooria:1974. aasta albumid]]</text>
      <sha1>r2ccyv5ki43s2qm8q1o1schfsrihjib</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>There's One in Every Crowd</title>
    <ns>0</ns>
    <id>364127</id>
    <revision>
      <id>7158765</id>
      <parentid>6861327</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:25:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158765</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2797" sha1="dnb7omrc18s4zpv0dals0h9639g3png" xml:space="preserve">'''&quot;There’s One in Every Crowd&quot;''' on [[Eric Clapton]]i kolmas sooloalbum. Salvestis ilmus RSO kaubamärgi all [[1975]]. aasta märtsis. 

Plaat on stiililt lähedane eelmisele albumile &quot;[[461 Ocean Boulevard]]&quot;, kuid edukuselt ei olnud ta samaväärne (ei jõudnud edetabelites esikümnesse ei [[USA]]-s ega [[Suurbritannia]]s). Pärast eelmise albumi ilmumist ja sellele järgnenud kontserditurneed läksid Clapton ja tema saateansambel [[Jamaica]]le, et salvestada uut materjali. Uus album oli segu ''rock'n'roll''&lt;nowiki/&gt;'ist ja ''blues rock''&lt;nowiki/&gt;'ist, millel laulud &quot;Swing Low, Sweet Chariot&quot;, &quot;Little Rachel&quot; ja &quot;Don't Blame Me&quot; olid ''reggae''-stiilis. Kuna Clapton tarvitas järjest rohkem alkoholi ning saarel viibimine ei möödunud skandaalideta, oli kogu plaadi salvestamine muusikutele paras väljakutse.&lt;ref&gt;Eestikeelne &quot;Autobiograafia&quot;, lk 166–168, Olion 2009&lt;/ref&gt; Allmusicu kriitik William Ruhlmann andis albumile ainult kaks tärni.&lt;ref&gt;[http://www.allmusic.com/album/theres-one-in-every-crowd-mw0000649981/ Allmusic hinnang| Vaadatud 09.03.2014]&lt;/ref&gt;

==Lugude järjekord==

#&quot;We've Been Told (Jesus Coming Soon)&quot; (Willie Johnson/Traditsionaal) – 4:28
#&quot;Swing Low, Sweet Chariot&quot; (traditsionaal, arranžeerija Eric Clapton) – 3:33
#&quot;Little Rachel&quot; (Jim Byfield) – 4:06
#&quot;Don't Blame Me&quot; (Clapton/George Terry) – 3:35a
#&quot;The Sky Is Crying&quot; (Elmore James) – 3:58
#&quot;Singin' the Blues&quot; (Mary McCreary) – 3:26
#&quot;Better Make It Through Today&quot; (Clapton) – 4:07
#&quot;Pretty Blue Eyes&quot; (Clapton) – 4:45
#&quot;High&quot; (Clapton) – 3:30
#&quot;Opposites&quot; (Clapton) – 4:52

==Edetabelikohad==

===Album===
{| class=&quot;wikitable&quot; border=&quot;1&quot;
|-
!Aasta
!Edetabel
!Koht
|-
|1975
|Billboard 200
|21
|-
|1975
|UK Album Chart
|15&lt;ref&gt;[http://www.everyhit.com/ UK edetabel| Vaadatud 09.03.2014]&lt;/ref&gt;
|} 

===Singlid===
{| class=&quot;wikitable&quot; border=&quot;1&quot;
|-
!Aasta
!Singel
!Edetabel
!Koht
|-
|1975
|&quot;Swing Low, Sweet Chariot&quot;
|UK Top 40
|19&lt;ref&gt;[http://www.everyhit.com/ UK singlite edetabel| Vaadatud 09.03.2014]&lt;/ref&gt;
|}

==Muusikud==
*Eric Clapton – vokaal, elektri- ja akustiline kitarr, dobro
*George Terry – elektri- ja akustiline kitarr, taustalaul
*Jamie Oldaker – trummid
*Dick Sims – orel, klaver ja elektriklaver 
*Carl Radle – basskitarr, elektrikitarr
*Yvonne Elliman – vokaal
*Marcy Levy – taustalaul

==Viited==
{{Viited|allikad}}

==Kirjandus==
* Eric Clapton, &quot;Autobiograafia&quot;. Inglise keelest tõlkinud Siiri Sau. Olion, Tallinn 2009, 352 lk ISBN 9985-66-586-2

==Välislingid==
* [http://www.ericclapton.com/ EC koduleht]
* [http://www.whereseric.com/home/ EC fänniklubi ajakiri]
* [http://musicbrainz.org/artist/618b6900-0618-4f1e-b835-bccb17f84294/ diskograafia – MusicBrainz]

[[Kategooria:Eric Claptoni albumid]]
[[Kategooria:1975. aasta albumid]]</text>
      <sha1>dnb7omrc18s4zpv0dals0h9639g3png</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Backless</title>
    <ns>0</ns>
    <id>365452</id>
    <revision>
      <id>7158770</id>
      <parentid>6517379</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:29:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158770</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4581" sha1="8cpyfogrcj3b6s8d7ywun50uiqcam9f" xml:space="preserve">'''&quot;Backless&quot;''' on [[Eric Clapton]]i kuues [[stuudioalbum]]. Selle andis 1978. aasta novembris välja plaadifirma [[Polydor]]. 

Suurbritannias ei olnud album eriti edukas, peatudes UK Top 40-s 18. kohal; Billboardi edetabelis tõusis plaat 8. kohale. [[Suurbritannia]]s tõusis singel &quot;Promises&quot; 37. kohale, aga [[USA]]-s oli see hoopis edukam, tõustes Billboardi edetabelis 9. kohale. Erilist edu ei saavutanud album eelkõige sellepärast, et muusika oli eriti eelmise plaadi &quot;Slowhand&quot; omaga võrreldes suhteliselt nõrk. Enamiku salvestatud lugude autor on Clapton ise, kaks laulu on [[Bob Dylan]]i sulest ja üks laul J. J. Cale'i loomingust&lt;ref&gt;[http://www.allmusic.com/album/backless-mw0000189372/ Allmusic ülevaade]&lt;/ref&gt;.

Albumi kaanel oleval fotol on Claptoni kaelas sall, mis kuulub jalgpalliklubile [[West Bromwich Albion FC]]&lt;ref&gt;[http://www.baggies.com/features/?id=11&amp;pag=0/ klubi sall]&lt;/ref&gt;. Clapton oli toona selle klubi toetaja&lt;ref&gt;[http://www.baggies.com/celebrities/ klubi toetus]&lt;/ref&gt;, hiljem on tema poolehoid kandunud rohkem [[FC Chelsea]] poole.
Plaadi pealkirja pakkus Clapton välja pärast kontserti Bob Dylaniga, sest tema arvates olid Dylanil silmad ka kuklas ja ta teadis täpselt, mis tema ümber toimub. Parimaks looks hindas Clapton ise laulu &quot;Golden Ring&quot;.&lt;ref&gt;Eestikeelne autobiograafia lk 183, kirjastus Olion 2009&lt;/ref&gt; 

==Lugude nimekiri==
#&quot;Walk Out in the Rain&quot; (Bob Dylan, Helena Springs) – 4:16
#&quot;Watch Out for Lucy&quot; (Clapton) – 3:26
#&quot;I'll Make Love to You Anytime&quot; (J. J. Cale) – 3:23
#&quot;Roll It&quot; (Clapton, Marcy Levy) – 3:42
#&quot;Tell Me That You Love Me&quot; (Clapton) – 3:31
#&quot;If I Don't Be There by Morning&quot; (Dylan, Springs) – 4:38
#&quot;Early in the Morning&quot; (traditsionaal, arranžeerija Eric Clapton) – 7:58
#&quot;Promises&quot; (Richard Feldman, Roger Linn) – 3:04
#&quot;Golden Ring&quot; (Clapton) – 3:32
#&quot;Tulsa Time&quot; (Danny Flowers) – 3:28

==Singlid==
*1978 – &quot;Promises&quot; (UK ja USA)
*1979 – &quot;Promises&quot; (rahvusvaheline)
*1979 – &quot;Watch Out for Lucy&quot;
*1979 – &quot;Walk Out in the Rain&quot;
*1980 – &quot;Tulsa Time&quot; (stuudiolindistus albumilt “Backless” ei ole singel, kontsertversioon ilmus plaadil “Just One Night”)

==Edetabelikohad==
===Album===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!scope=&quot;col&quot;|Edetabel (1978)
!scope=&quot;col&quot;|Kõrgeim&lt;br /&gt;koht
|-
|USA [[Billboard (ajakiri)|Billboard]] [[Billboard 200|200]]&lt;ref name=billboard1&gt;{{Netiviide |url=http://www.allmusic.com/artist/eric-clapton-mn0000187478/awards/ |pealkiri=Billboardi edetabel |vaadatud=2014-03-24 |arhiivimisaeg=2013-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131226125844/http://www.allmusic.com/artist/eric-clapton-mn0000187478/awards |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|style=&quot;text-align:center;&quot;|8.
|-
|UK Albums Chart
|style=&quot;text-align:center;&quot;|18.&lt;ref&gt;[http://www.everyhit.com/ UK albumid]&lt;/ref&gt;
|-
|Prantsusmaa (SNEP Album Charts)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Prantsuse edetabel {{!}} Vaadatud 18. aprill 2014 |url=http://infodisc.fr/Albums_Detail.php/ |vaadatud=2014-04-18 |arhiivimisaeg=2016-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160201151312/http://infodisc.fr/Albums_Detail.php/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|style=&quot;text-align:center;&quot;|21.
|}

===Singlid===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!Aasta
!Singel
!Edetabel
!Koht
|-
|1978
|&quot;Promises&quot;
|Country Singles
|82.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.allmusic.com/artist/eric-clapton-mn0000187478/awards/ |pealkiri=Country Singles |vaadatud=2014-03-24 |arhiivimisaeg=2013-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131226125844/http://www.allmusic.com/artist/eric-clapton-mn0000187478/awards |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|-
|1979
|&quot;Watch Out For Lucy&quot;
|Billboard Hot 100
|40.&lt;ref name=&quot;billboard1&quot;/&gt;
|-
|1979
|&quot;Promises&quot;
|Billboard Hot 100
|9.&lt;ref name=&quot;billboard1&quot;/&gt;
|-
|1979
|&quot;Promises&quot;
|UK Top 40
|37.&lt;ref&gt;[http://www.everyhit.com/ UK Top 40]&lt;/ref&gt;
|}

==Muusikud==
*Eric Clapton – kitarr, vokaal
*Dick Sims – klahvpillid
*Marcy Levy – vokaal
*George Terry – kitarr
*Carl Radle – basskitarr, vokaal
*Jamie Oldaker – löökriistad, vokaal
*Benny Gallagher ja Graham Lyle – taustalaul laulus &quot;Golden Ring&quot;

==Viited==
{{Viited|2|allikad}}

==Kirjandus==
* Eric Clapton, &quot;Autobiograafia&quot;. Inglise keelest tõlkinud Siiri Sau. Olion, Tallinn 2009, 352 lk ISBN 9985-66-586-2

==Välislingid==
* [http://www.ericclapton.com/ EC ametlik koduleht]
* [http://www.whereseric.com/home/ EC Fänniklubi ajakiri]
* [http://musicbrainz.org/artist/618b6900-0618-4f1e-b835-bccb17f84294/ diskograafia – MusicBrainz]

[[Kategooria:Eric Claptoni albumid]]
[[Kategooria:1978. aasta albumid]]</text>
      <sha1>8cpyfogrcj3b6s8d7ywun50uiqcam9f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti looduslike pühapaikade loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>366418</id>
    <revision>
      <id>7158820</id>
      <parentid>6465609</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:07:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <comment>/* M */</comment>
      <origin>7158820</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10515" sha1="ctwxlsb5getlddpllogddikn3k2r8xy" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Eesti looduslike pühapaikade loend''' loetleb Eesti looduslikke pühapaiku tähestikulises järjekorras.

===A===

*[[Aarna Kala teeharu ristipuud]]
*[[Aarna ristipuud]]
*[[Ahja jõgi]]
*[[Aidakivi]] (Katusekivi)
*[[Aitsra ohvrikivi]]
*[[Ala ohvrikivi]]
*[[Alatskivi Silmaallikas]]
*[[Aluoja joastik]]
*[[Andre Tõnisekivi]]
*[[Annemägi]]
*[[Aresi hiiekivi]]
*[[Arkna Kuldallikas]]
*[[Arussaare püha kivi]]
*[[Arussaare Uduallikas]]
*[[Assaku Nõiakivi]]
*[[Assikvere Hiitemägi]]
*[[Atika ohvrikivi]]
*[[Avispea ohvrikivi]]
*[[Avispea ohvrikoht]]

===E===

*[[Ebavere mägi]]
*[[Eerikvere ohvrikivi]]
*[[Eesküla ohvrikivi]]
*[[Eesnurga Silmaallikas]]
*[[Endla ohvrikivi]]
*[[Eoste Keldrimägi]]
*[[Eoste Porgandi ristimänd]]
*[[Eoste Porgandi ristipuud]]
*[[Eoste Ristimägi]]
*[[Eoste Ristimäe ohvrikivi]]
*[[Eoste ristimänd]]
*[[Eoste ristipuud]]
*[[Ervu Tulimäe hiis]]

===H===
*[[Haage ohvrikivi]]
*[[Haeska Hiiekivi]]
*[[Haiba allikas]]
*[[Haki Kuntsamäe ohvritamm]]
*[[Haki Kuntsamägi]]
*[[Hargla ohvrimänd]]
*[[Helgikivi]] ehk [[Kähu ohvrikivi]]
*[[Helme Arstiallik]]
*[[Helme Orjakivi]]
*[[Helme Pärliallik]]
*[[Hiiealune]]
*[[Hiiekivi (Hageri)]]
*[[Hiieotsa ohverdamiskoht]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20201020063304/https://adr.rik.ee/kum/dokument/7518216 Ohverdamiskoha „Hiieotsa“ kultuurimälestiseks tunnistamine], 	1-2/2020 Kultuuriministri käskkirjad, 15.09.2020&lt;/ref&gt;
*[[Himmaste allikad]]
*[[Horsa ohvriallikas]]
*[[Humala ohvrikivi]]
*[[Humala Ristallikas]]
*[[Hurmi Suure Kullaaugu ohvrikivi]]
*[[Hutita Helsekivi]]
*[[Hutita ohvrikivi]]
*[[Hälvati Hiiealune]]
*[[Härmä Kalmepettäi]]

===I===

*[[Igaküla Mualjakivi]]
*[[Iida urked]]
*[[Iila Ellu kivi]]
*[[Iila hiieallikas]]
*[[Iila Hiiemägi]]
*[[Ilumäe allikas]]
*[[Ilumäe hiieniinepuu]]
*[[Intsu Siniallikas]]
*[[Iru ämm]]

===J===
*[[Jaagu-Mihkli kivi]]
*[[Jakobimõisa hiiemänd]]
*[[Jakobimõisa ohverdamiskoht]]
*[[Jakobimõisa ohvrikivi]]
*[[Jalukse ohvripuud]]
*[[Jaska ohvrikivi]]
*[[Juuru tammed]]
*[[Jumalamägi]] ([[Kolossova]]s)
*[[Jõune Hiiemäe kivikalme]]
*[[Jõune ohvrikivi]]

===K===

*[[Kaali järv]]
*[[Kaatsi ristimänd]]
*[[Kabelikivi]]
*[[Kabli mänd]]
*[[Kaeramäe Silmaallikas]]
*[[Kahala hiiemets]]
*[[Kakuvälja Kolme kuninga kivi]]
*[[Kalina ohvritamm]]
*[[Kalliküla ristimets]] (tähelepanuväärsus?)
*[[Kallukse Lodikivi]]
*[[Kallukse mänd]]
*[[Kallukse mänd]]
*[[Kalme hiie ohvrikivi]]
*[[Kalme Hiiekoht]]
*[[Kangsti silmaveeallikad]]
*[[Karilatsi ristimänd]]
*[[Karinu kuused]]
*[[Karkuse hiiekaev]]
*[[Karkuse hiiemägi]]
*[[Karkuse ohvrikivi]]
*[[Karste hiietamm]]
*[[Kassari hiiemets]]
*[[Kassema ohvrikivi]]
*[[Kastna hiiemägi]]
*[[Kastna hiiemäe pärn]]
*[[Kastre Pähnialune]]
*[[Kataveski ohvrikadakas]]
*[[Keblaste hiis]]
*[[Kernu kadakas]]
*[[Kiduspe ohvripärn]]
*[[Kiidjärve Laari ristipuud]]
*[[Kiidjärve ohvrikivi]]
*[[Kiltsi Järvepera pärnad]]
*[[Kirbu ohvrikivi]]
*[[Kirbu Soka püha kivi]]
*[[Kiuma ristipuud]]
*[[Kiviloo Nõiakivi]]
*[[Koila Linnamäe allikas]]
*[[Koila Lähtoru allikas]]
*[[Koitjärve hiiemets]]
*[[Koke Kiigeoru hiiesalu]]
*[[Koke Kiigeoru hiiesalu ohvrikivi]]
*[[Koke Kiigeoru ohvriallikas]]
*[[Kolli Nuudaläte]]
*[[Kooraste Kõrgemäe hiis]]
*[[Koorvere Öpiku talu ristipuu]]
*[[Kooskora ristipuud]]
*[[Kostivere Liukivi]]
*[[Krootuse Kõrveläte]]
*[[Kuie hiiemägi]]
*[[Kuie ohvrikivi]]
*[[Kulla hiietamm]]
*[[Kullaga ohvrikivi]]
*[[Kunda hiiemägi]]
*[[Kuremäe ohvriallikas]]
*[[Kuremäe ohvritamm]]
*[[Kuremägi]]
*[[Kurevere Kihu ohvrikivi]]
*[[Kurista Leinamänd]]
*[[Kuutsi ohvrikivi]]
*[[Kõrgepalu ohvrikivi]]
*[[Kõõru ohvriallikas]]
*[[Kähri ristipuu]]
*[[Kähu ohvrikivi]]
*[[Kääpa Kuningakivi]]
*[[Külmallik]]

===L===

*[[Laanemetsa ohvrikivi]]
*[[Laatre ristimänd]]
*[[Laekvere mänd]]
*[[Laeva Ohvrikivi]]
*[[Laitse ohvriallikas]]
*[[Laiuse Siniallikas]]
*[[Lalli hiie ohvrimänd]]
*[[Lalli hiis]]
*[[Laukna Hiiekivi]]
*[[Laukna ohvrikivi]]
*[[Lauritsakivi]]
*[[Lautna hiietamm]]
*[[Lavi ohvriallikas]]
*[[Lavi ohvrikivi]]
*[[Lavi Põlula Pühamänd]]
*[[Leevre hiietamm]]
*[[Lehmja tammik]]
*[[Leie Kalmetikivi]]
*[[Liigvalla orjakivi]]
*[[Lilli Hiiemägi]]
*[[Lilli Ussikivi]]
*[[Linda kivi]]
*[[Lindsi saarik]]
*[[Linte Maarjamägi]]
*[[Lokuti Ussikivi]]
*[[Losu hiiekuusk]]
*[[Lutsu ristipuud]]
*[[Luulupe Hiieallikas]]
*[[Lõve ohvrikivi]]
*[[Lümandu ohvriallikas]]

===M===
*[[Maardu hiiemets]]
*[[Maarjamäe ohvripärn]]
*[[Madise ohvrikivi]]
*[[Mammaste-Kanariku ristipuud]]
*[[Marksa hiiemägi]]
*[[Meriküla mänd]]
*[[Metste ristipuu]]
*[[Mihkli Salumägi]]
*[[Mihkli tammik]]
*[[Miikse Jaanikivi]]
*[[Miila hiiemägi]]
*[[Muraka hiiesaar]]
*[[Muraste hiiemets]]
*[[Mustallikas]]
*[[Mustahamba tamm]]
*[[Mustahamba tamm]]
*[[Mustajõe ohvrikivi]]
*[[Mõdriku Hiieallikad]]
*[[Mõisanurme Kave läte]]
*[[Mäletjärve Annemäe ohvrikask]]
*[[Mäletjärve Annemäe ohvrikivi]]
*[[Mäletjärve Annemägi]]
*[[Mäletjärve Silmaläte]]
*[[Märjamaa ohvripärn]]

===N===

*[[Naiskivi]]
*[[Neitsikoobas]]
*[[Neljakuningakivi]]
*[[Navi Silmaläte]]
*[[Nulga Lipualuse hiis]]
*[[Nõiakivi (Rooglaiu)]]

===O===

*[[Odalätsi allikad]]
*[[Ohekatku hiiemägi]]
*[[Ohekatku tamm]]
*[[Ohu allikas]]
*[[Ohvriallikas (Arussaare)]]
*[[Ohvripärn]] [[Päraküla (Pärnu)|Pärakülas]]
*[[Osula Juudapedastik]]
*[[Osula ohvrikoht]]
*[[Osula Pühaliistu tamm]]

===P===

*[[Paduvere ohvriallikas]]
*[[Paduvere ohvrikivi]]
*[[Paenase Hiiekivi]]
*[[Pajaka tammik]]
*[[Palivere künnapuu]]
*[[Palmse rändrahn]]
*[[Paluküla hiiemägi]]
*[[Panga pank]]
*[[Parika Ristivälja suurkivi]]
*[[Partsi ristimänd]]
*[[Partsi ristipuud]]
*[[Partsi-Lutsu ristikuusk]]
*[[Pearna ohvrihiis]]
*[[Pelsi Annekivi]]
*[[Peri ristipuu]]
*[[Peri Tõnise petai]]
*[[Pihla hiiemänd]]
*[[Poka Põrguvaluläte]]
*[[Poriküla Kurjavaimu ohvrikivi]]
*[[Pragi Silmaläte]]
*[[Pringi ohvrimäe ohvrikivi]]
*[[Pringi ohvrimäe tammed]]
*[[Pringi ohvrimägi]]
*[[Proomu allikad]]
*[[Purtse Hiiemäe ohvripärn]]
*[[Purtse Hiiemägi]]
*[[Purtse Silmaallikas]]
*[[Purtse Uku allikas]]
*[[Puru tamm]]
*[[Puskaru ristipuud]]
*[[Puuri ristikuusk]]
*[[Puuri ristimets]]
*[[Põltsamaa hiis]]
*[[Põru Villemisilla mägi]]
*[[Pärase Moaljakivi]]
*[[Pärase Tondikivi]]
*[[Pärna Koumardi hiis]]
*[[Pärnamäe hiis]]
*[[Pääsküla Põlendiku hiiemets]]
*[[Pühajõe ohvrikivi]]
*[[Pühajõgi]]
*[[Pühajärv]]
*[[Püha kivi (Kulli)]]
*[[Pühati mägi]]

===R===

*[[Raeküla liukivi]]
*[[Raela Hiiemägi]]
*[[Rampe ristipettai]]
* [[Raudoja hiiekivi]]
*[[Ranna Tuhandeaastane tamm]]
*[[Reastvere Kuldallikas]]
*[[Rihu ämm]]
* [[Riidika hiietamm]]
*[[Rimmi püha mänd]]
*[[Roostoja Iissaar]]
*[[Rosma Moorimäe ristipuud]]
*[[Rosma ristimets]]
*[[Rosma ristipuud]]
*[[Rõngu Hiietamm]]
*[[Rõstla Pöndi hiiepärn]]

===S===

*[[Saadjärve Noorema Kalevipoja kivi]]
*[[Saadjärve ohvrikivi]]
*[[Saastna nõiamänd]]
*[[Saate ohvrijalakas]]
*[[Salatse ohvrikivi]]
*[[Salevere Salumägi]] 
*[[Salevere Salumäe allikad]]
*[[Salla liukivi]]
*[[Samma Silmaallikas]]
*[[Samma Tammealuse hiie ohvrikivi]]
*[[Samma Tammealuse hiis]]
*[[Samma Tammealuse tamm]]
*[[Saukse hiiesalu]]
*[[Saula Siniallikad]]
*[[Seaallikas]]
*[[Sihva Kloostrisaare tammed]]
*[[Sinialliku allikad]]
*[[Sipa pärn]]
*[[Sipe Kõivusaare kased]]
*[[Soomevere Hiiesaar]]
*[[Sudiste Kaprali hiiepuu]]
*[[Sultsi ohvrikivi]]
*[[Sulustvere ohvrikivi]]
*[[Suur Taevaskoda]]
*[[Suure-Veerksu ohvrikivi]]
*[[Sõsarsaarte tammed]]
*[[Sõtke ohvrikivi]]
*[[Säässaare ristimänd]]
*[[Süvahavva Uku koobas]]

===T===

*[[Taagepera ohvrikivi]]
*[[Taara Tammemägi]]
*[[Taaralaskemägi]]
*[[Taebla ohvriallikas]]
*[[Taevaskoja Neitsikoobas]]
*[[Taevaskoja ristipuu]]
*[[Taevaskoja Väike-Taevaskoja Emaläte]]
*[[Tagaküla Tiigi talu ristimännid]]
*[[Tamme-Lauri tamm]]
*[[Tamsa Kabelimägi]]
*[[Tamsa Kullavare]]
*[[Tatra Hiiejumala kivikalme]]
*[[Tepia ohvriallikas]]
*[[Terikeste Suitsumäe hiiepärn]]
*[[Terikeste Suitsumäe hiis]]
*[[Toborna pettäi]]
*[[Tohkri Tammetsõõr]]
*[[Tohkri Ilmamäe allikas]]
*[[Toila Pühaorg]]
*[[Toomemäe ohvrikivi]]
*[[Toomemägi]]
*[[Tsirgu mänd Kalmõpettäi]]
*[[Tsirgumäe ohvrimänd]]
*[[Tuhala nõiakaev]]
*[[Tuhu hiiekivi]]
*[[Tulimägi]]
*[[Tutermaa ohvrikivi]]
*[[Tõdva Silmaallikas]]	
*[[Tõllamäe tamm]]
*[[Tõnni auk]]
*[[Tõrenurme Hiiepärn]]
*[[Tõrma hiiemägi]]
*[[Tärkma ohvritamm]]
*[[Tääksi Hiiemägi]]
*[[Tääksi ohvriallikas]]
*[[Tääksi Tõnni vakk]]
*[[Tülivere hiietamm]]

===U===
*[[Uduvere ohvripärn Riinu]]
*[[Uku Sillaotsa ohvrikivi]]
*[[Ukukivi]]
*[[Ulmu allikad]]
*[[Unipiha ohvrikivi]]
*[[Unipiha Kivisaare hiis]]
*[[Urvaste ohvriallikas]]
*[[Urvaste ohvrikivi]]
*[[Urvaste Silmaveeallikas]]
*[[Urvaste Tamme-Lauri tamm]]
*[[Ussikivi]]
*[[Uuri hiiemets]]

===V===
*[[Vahenurme ohvripärn Kai]]
*[[Vahenurme ohvripärn Mai]]
*[[Vaidavere Silmaallikas]]
*[[Valgesoo ohvrikivi]]
*[[Valgjärve ohvrikivi]]
*[[Vanaküla Kalmetimägi]]
*[[Vanaküla ohvrikivi]]
*[[Vanaküla ohvripuud]]
*[[Vanaküla Sanksaare ristimets]]
*[[Vanamõisa Risti Kabelimägi]]
*[[Vanamõisa Tammemägi]]
*[[Vana-Vigala ohvrihiis]]
*[[Vara ohvritamm]]
*[[Varbuse Tilleoru ristimänd]]
*[[Varbuse Tilleoru Silmavee läte]]
*[[Varbuse Ukukivi]]
*[[Varudi-Altküla Hiiekivi]]
*[[Varudi-Vanaküla ohvriallikas]]
*[[Vassevere Metsakivi]]
*[[Vatku Vahakivi]]
*[[Vedu Riibaku pärn]]
*[[Vedruka hiiemägi]]
*[[Vedruka Ukukivi]]
*[[Veelikse hiiepärn]]
*[[Vellavere Hiiemägi]]
*[[Vetla Pühaallikas]]
*[[Verhulitsa Laudsi pettäi]]
*[[Vihavu Heavaimu kivi]]
*[[Vihula hiieniit]]
*[[Viimsi Rauaallikas]]
*[[Viira ristipuu]]
*[[Viitka Ristimäe ohvrikivi]]
*[[Viitka Ristimägi]]
*[[Villa ohvriallikas]]
*[[Villa Tõnisekivi]]
*[[Virtsu ohvrikivi]]
*[[Viru ohvrikivi]]
*[[Visela Põrguläte]]
*[[Visela Silmaläte]]
*[[Voika Kabelimägi]]
*[[Võhandu jõgi]]
*[[Võhksa Nõiakivi]]
*[[Võlla tamm]]
*[[Võrkla hiiemägi]]
*[[Võrumõisa Konnametsa ristimännid]]
*[[Väike Taevaskoda]]
*[[Välgita ohvrikivi]]
*[[Väkra hiis]]
*[[Väkra hiiekivi]]

===Õ===

*[[Õvanurme Hiiemäe ohvrikivi]]
*[[Õvanurme Hiiemägi]]

===Ä===
*[[Ääsmäe Nõiakivi]]
*[[Äntu hiiemägi]]

===Ü===

*[[Ülendi ohvripärn]]
*[[Üügu pank]]

==Vaata ka==
* [[Eesti looduslike pühapaikade loend kihelkonniti]]
* [[Eesti looduslike pühapaikade loend haldusüksuste kaupa]]
== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Eesti looduslikud pühapaigad| ]]
[[Kategooria:Maausk]]
[[Kategooria:Eesti religiooni loendid]]
[[Kategooria:Eesti looduse loendid]]</text>
      <sha1>ctwxlsb5getlddpllogddikn3k2r8xy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti looduslike pühapaikade loend kihelkonniti</title>
    <ns>0</ns>
    <id>367203</id>
    <revision>
      <id>7158821</id>
      <parentid>6465611</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:07:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Mihkli kihelkond */</comment>
      <origin>7158821</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14280" sha1="4fwr7v7cbv9r35olm5l1rn4lrchkt9l" xml:space="preserve">'''Eesti looduslike pühapaikade loend kihelkonniti''' loetleb Eesti looduslikke pühapaiku ajalooliste [[kihelkond]]ade kaupa.

==[[Ambla kihelkond]]==
* [[Karkuse hiiekaev]]
* [[Karkuse hiiemägi]] 
* [[Karkuse ohvrikivi]]

==Anna kihelkond==
==Anseküla kihelkond==
==Audru kihelkond==

==[[Emmaste kihelkond]]==

* [[Tärkma ohvritamm]]

==[[Hageri kihelkond]]==
*[[Haiba allikas]] 
*[[Hageri hiiekivi]] 
*[[Kernu kadakas]] 
*[[Tõdva Silmaallikas]] 
*[[Ukukivi]]

==[[Haljala kihelkond]]==
*[[Kakuvälja Kolme kuninga kivi]]
*[[Salatse ohvrikivi]]
*[[Vihula hiieniit]]

==[[Halliste kihelkond]]==
*[[Atika ohvrikivi]]
*[[Kulla hiietamm]]
*[[Losu hiiekuusk]]
*[[Saate ohvrijalakas]]

==[[Hanila kihelkond]]==
*[[Jaagu-Mihkli kivi]] 
*[[Nõiakivi (Rooglaiu)]]
*[[Virtsu ohvrikivi]]
*[[Salevere Salumägi]] 
*[[Salevere Salumäe allikad]]

==[[Hargla kihelkond]]==
*[[Hargla ohvrimänd]]
*[[Kalliküla ristimets]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks?)
*[[Kuutsi ohvrikivi]]
*[[Laanemetsa ohvrikivi]]
*[[Sooblase küla hingepuu]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks?)
*[[Tsirgumäe ohvrimänd]]

==[[Harju-Jaani kihelkond]]==
*[[Kiviloo Nõiakivi]] 
*[[Raudoja hiiekivi]]

==[[Harju-Madise kihelkond]]==
*[[Hiiealune]] 
*[[Madise ohvrikivi]]

==[[Helme kihelkond]]==
*[[Aitsra ohvrikivi]]
*[[Ala ohvrikivi]]
*[[Helgikivi]] ehk [[Kähu ohvrikivi]]
*[[Helme Arstiallik]]
*[[Helme Orjakivi]]
*[[Helme Pärliallik]]
*[[Lindsi saarik]]
*[[Lõve ohvrikivi]] 
*[[Taagepera ohvrikivi]]

==Häädemeeste kihelkond==
==[[Iisaku kihelkond]]==
*[[Kuremäe ohvritamm]] 
*[[Kuremäe ohvriallikas]] 
*[[Kuremägi]] 
*[[Roostoja Iissaar]]

==Jaani kihelkond==
==[[Juuru kihelkond]]==
*[[Iida urked]] 
*[[Juuru tammed]] 
*[[Ulmu allikad]]

==[[Jõelähtme kihelkond]]==
*[[Iru ämm]] 
*[[Kabelikivi]]
*[[Kostivere liukivi]]
*[[Maardu hiiemets]]
*[[Maardu hiiemetsa ohvrikivi]]
*[[Pärnamäe hiis]]
*[[Viimsi Rauaallikas]]

==[[Jõhvi kihelkond]]==
*[[Aluoja joastik]]
*[[Kalina ohvritamm]]
*[[Kuremäe ohvritamm]]
*[[Kuremäe ohvriallikas]]
*[[Pauliku Tammiku hiietammed]]
*[[Puru tamm]]
*[[Pühajõgi]]
*[[Pühajõe ohvrikivi]]
*[[Toila Pühaorg]]

==Jämaja kihelkond==
==[[Järva-Jaani kihelkond]]==
*[[Karinu kuused]] 
*[[Kuie hiiemägi]]
*[[Kuie ohvrikivi]]

==Järva-Madise kihelkond==
==[[Jüri kihelkond]]==
*[[Assaku Nõiakivi]]
*[[Lehmja tammik]]
*[[Lokuti Ussikivi]]
*[[Pearna ohvrihiis]]
*[[Taara Tammemägi]]
*[[Taaralaskemägi]]

==Kaarma kihelkond==
==[[Kadrina kihelkond]]==
*[[Ilumäe allikas]]
*[[Ilumäe hiieniinepuu]]
*[[Kallukse Lodikivi]]
*[[Kallukse mänd]]
*[[Kunda hiiemägi]]
*[[Palmse rändrahn]]
*[[Saukse hiiesalu]]
*[[Uku Sillaotsa ohvrikivi]]
*[[Vatku Vahakivi]]

==[[Kambja kihelkond]]==
*[[Kaatsi ristimänd]]
*[[Kullaga ohvrikivi]]
*[[Lalli hiie ohvrimänd]]
*[[Lalli hiis]]
*[[Sipe Kõivusaare kased]]
*[[Tatra Hiiejumala kivikalme]]

==[[Kanepi kihelkond]]==
*[[Hurmi Suure Kullaaugu ohvrikivi]]
*[[Karste hiietamm]]
*[[Kooraste Kõrgemäe hiis]]
*[[Krootuse Kõrveläte]]
*[[Puskaru ristipuud]]
*[[Valgjärve ohvrikivi]]

==Karja kihelkond==
*[[Luulupe Hiieallikas]]

==[[Karksi kihelkond]]==
*[[Annemägi]]
*[[Lilli Hiiemägi]]
*[[Lilli Ussikivi]]
*[[Sudiste Kaprali hiiepuu]]

==[[Karula kihelkond]]==
*[[Kirbu ohvrikivi]]
*[[Kirbu Soka püha kivi]]
==Karuse kihelkond==
*[[Saastna nõiamänd]]
* [[Tuhu hiiekivi]]

==[[Keila kihelkond]]==
*[[Aidakivi]] (Katusekivi)
*[[Humala ohvrikivi]]
*[[Humala Ristallikas]]
*[[Muraste hiiemets]]
*[[Proomu allikad]]
*[[Pääsküla Põlendiku hiiemets]]
*[[Tutermaa ohvrikivi]]
*[[Ääsmäe Nõiakivi]]

==[[Kihelkonna kihelkond]]==
*[[Odalätsi allikad]]

==[[Kodavere kihelkond]]==
*[[Alatskivi Silmaallikas]]
*[[Assikvere Hiitemägi]]
*[[Ranna Tuhandeaastane tamm]]
==Kirbla kihelkond==
*[[Lautna hiietamm]]

==[[Koeru kihelkond]]==
*[[Liigvalla orjakivi]]
==[[Kolga-Jaani kihelkond]]==
*[[Eesnurga Silmaallikas]]
*[[Leie Kalmetikivi]]
*[[Parika Ristivälja suurkivi]]
==[[Kose kihelkond]]==
*[[Kaeramäe Silmaallikas]]
*[[Kataveski ohvrikadakas]]
*[[Saula Siniallikad]]
*[[Tuhala nõiakaev]]

==[[Kullamaa kihelkond]]==
*[[Laukna Hiiekivi]]
*[[Laukna ohvrikivi]]
*[[Leevre hiietamm]]
*[[Sipa pärn]]

==[[Kursi kihelkond]]==
*[[Jõune Hiiemäe kivikalme]]
*[[Jõune ohvrikivi]]
*[[Laeva Ohvrikivi]]

==[[Kuusalu kihelkond]]==
*[[Kahala hiiemets]]
*[[Koitjärve hiiemets]]
*[[Lauritsakivi]]
*[[Neljakuningakivi]]
*[[Rihu ämm]] 
*[[Tülivere hiietamm]]
*[[Uuri hiiemets]]

==[[Laiuse kihelkond]]==
*[[Endla ohvrikivi]]
*[[Laiuse Siniallikas]]
*[[Paduvere ohvriallikas]]
*[[Paduvere ohvrikivi]]
==Kõpu kihelkond==

==Käina kihelkond==
==Kärla kihelkond==
==Lihula kihelkond==
* [[Hälvati Hiiealune]]

==[[Lääne-Nigula kihelkond]]==

*[[Jalukse ohvripuud]]
*[[Palivere künnapuu]]
*[[Taebla ohvriallikas]]

==[[Lüganuse kihelkond]]==
*[[Purtse Hiiemäe ohvripärn]]
*[[Purtse Hiiemägi]]
*[[Purtse Silmaallikad]]
*[[Purtse Uku allikas]]

==[[Maarja-Magdaleena kihelkond]]==
*[[Kassema ohvrikivi]]
*[[Vaidavere Silmaallikas]]
*[[Vara ohvritamm]]

==[[Martna kihelkond]]==
*[[Haeska Hiiekivi]]

==[[Mihkli kihelkond]]==
*[[Keblaste hiis]]
*[[Mihkli Salumägi]]
*[[Mihkli tammik]]
*[[Seaallikas]]

==[[Muhu kihelkond]]==
*[[Igaküla Mualjakivi]]
*[[Paenase Hiiekivi]]
*[[Pärase Moaljakivi]]
*[[Pärase Tondikivi]]
*[[Pühati mägi]]
*[[Võlla tamm]]
*[[Üügu pank]]

==[[Mustjala kihelkond]]==
*[[Panga pank]]

==[[Märjamaa kihelkond]]==
*[[Lümandu ohvriallikas]]
*[[Mustallikas]]
*[[Märjamaa ohvripärn]]

==[[Nissi kihelkond]]==
*[[Laitse ohvriallikas]]
*[[Pajaka tammik]]
*[[Vetla Pühaallikas]]

==[[Nõo kihelkond]]==
*[[Tamsa Kabelimägi]]
*[[Tamsa Kullavare]]
*[[Unipiha Kivisaare hiis]]
*[[Unipiha ohvrikivi]]
*[[Vellavere Hiiemägi]]
*[[Voika Kabelimägi]]

==[[Otepää kihelkond]]==
*[[Pühajärv]]
*[[Sihva Kloostrisaare tammed]]
*[[Sõsarsaarte tammed]]

==Paide kihelkond==
==[[Paistu kihelkond]]==
*[[Intsu Siniallikas]]
*[[Sultsi ohvrikivi]]
*[[Tõllamäe tamm]]

==[[Palamuse kihelkond]]==
*[[Eerikvere ohvrikivi]]
*[[Vassevere Metsakivi]]

==[[Peetri kihelkond]]==
*[[Vedruka hiiemägi]]
*[[Vedruka Ukukivi]]

==[[Pilistvere kihelkond]]==
*[[Arussaare püha kivi]]
*[[Arussaare Uduallikas]]
*[[Rõstla Pöndi hiiepärn]]
*[[Soomevere Hiiesaar]]
==[[Puhja kihelkond]]==
*[[Mõisanurme Kave läte]]
*[[Poriküla Kurjavaimu ohvrikivi]]
*[[Vihavu Heavaimu kivi]]

==[[Põltsamaa kihelkond]]==
*[[Kalme hiie ohvrikivi]]
*[[Kalme Hiiekoht]]
*[[Põltsamaa hiis]]
*[[Sulustvere ohvrikivi]]
*[[Tõrenurme Hiiepärn]]

==[[Põlva kihelkond]]==
*[[Aarna Kala teeharu ristipuud]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks? ühendada artikliga [[Aarna ristipuud]]?)
*[[Aarna ristipuud]]
*[[Aarna ristipuud I]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks? ühendada artikliga [[Aarna ristipuud]]?)
*[[Ahja jõgi]]
*[[Andre Tõnisekivi]]
*[[Eoste Keldrimägi]]
*[[Eoste Porgandi ristimänd]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks? ühendada artikliga [[Eoste Porgandi ristipuud]]?)
*[[Eoste Porgandi ristipuud]] (pole sama mis [[Eoste ristipuud]]!)
*[[Eoste Ristimägi]]
*[[Eoste Ristimäe ohvrikivi]]
*[[Eoste ristimänd]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks? ühendada artikliga [[Eoste ristipuud]]?)
*[[Eoste ristipuud]] (pole sama mis [[Eoste Porgandi ristipuud]]!)
*[[Eoste ristipuud III]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks? ühendada artikliga [[Eoste ristipuud]]?)
*[[Himmaste allikad]]
*[[Karilatsi ristimänd]]
*[[Kiuma ristipuud]] 
*[[Kiuma ristipuud II]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks? ühendada artikliga [[Kiuma ristipuud]]?)
*[[Kooskora ristipuud]]
*[[Kähri ristipuu]]
*[[Kääpa Kuningakivi]]
*[[Lutsu ristipuud]]
*[[Metste ristipuu]]
*[[Mustajõe ohvrikivi]]
*[[Navi Silmaläte]]
*[[Partsi ristimänd]]
*[[Partsi ristipuud]]
*[[Partsi-Lutsu ristikuusk]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks?)
*[[Peri ristipuu]]
*[[Peri Tõnise petai]]
*[[Pragi Silmaläte]]
*[[Puuri ristikuusk]]
*[[Puuri ristimets]]
*[[Rosma Moorimäe ristipuud]]
*[[Rosma ristimets]]
*[[Rosma ristipuud]]
*[[Suur Taevaskoda]]
*[[Säässaare ristipuud III]] (ühendada artikliga [[Säässaare ristipuud]]?)
*[[Säässaare ristipuud IV]] (ühendada artikliga [[Säässaare ristipuud]]?)
*[[Säässaare ristimänd]]
*[[Taevaskoja ristipuu]]
*[[Tagaküla Tiigi talu ristimännid]]
*[[Tilleoru ristimänd]]
*[[Tilleoru Silmavee läte]]
*[[Vanaküla Kalmetimägi]]
*[[Vanaküla ohvrikivi]]
*[[Vanaküla ohvripuud]]
*[[Vanaküla Sanksaare ristimets]]
*[[Varbuse Ukukivi]]
*[[Viira ristipuud]]
*[[Viira ristipuu II]] (ühendada artikliga [[Viira ristipuud]]?)
*[[Võrumõisa Konnametsa ristimännid]]
*[[Väike Taevaskoda]]

==Pärnu kihelkond==
==Pärnu-Jaagupi kihelkond==
*[[Uduvere ohvripärn Riinu]]
*[[Vahenurme ohvripärn Kai]]
*[[Vahenurme ohvripärn Mai]]

==Pöide kihelkond==
==[[Püha kihelkond]]==
*[[Kaali järv]]

==[[Pühalepa kihelkond]]==
*[[Kabli mänd]] ~ [[Kablimänd]] Nõmba külas
*[[Kassari hiiemets]]

==[[Rakvere kihelkond]]==
*[[Aresi hiiekivi]]
*[[Arkna Kuldallikas]]
*[[Eesküla ohvrikivi]]
*[[Tõrma hiiemägi]]

==Rannu kihelkond==
* [[Ervu Tulimäe hiis]]

==[[Rapla kihelkond]]==
*[[Ohekatku hiiemägi]]
*[[Ohekatku tamm]]
*[[Paluküla hiiemägi]]
*[[Raela Hiiemägi]]
*[[Tõnni auk]]

==[[Reigi kihelkond]]==
*[[Külmallik]]
*[[Kiduspe ohvripärn]]
*[[Pihla hiiemänd]]
*[[Ülendi ohvripärn]]

==Ridala kihelkond==
==[[Risti kihelkond]]==
*[[Ohu allikas]]
*[[Riidika hiietamm]]

==[[Rõngu kihelkond]]==
*[[Rõngu Hiietamm]]

==[[Rõuge kihelkond]]==
*[[Haki Kuntsamäe ohvritamm]]
*[[Haki Kuntsamägi]]
*[[Horsa ohvriallikas]]
*[[Jõeveere küla ristimänd]] ja [[Jõeveere küla ristimänd II]] 
*[[Kangsti silmaveeallikad]] (Kangsti silmaveeallikas I, Kangsti silmaveeallikas II)
*[[Leevi ristipuu]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks?)
*[[Kõrgepalu ohvrikivi]]
*[[Mustahamba tamm]]
*[[Toborna pettäi]]
*[[Villa ohvriallikas]]
*[[Villa Tõnisekivi]]
*[[Viru ohvrikivi]]

==[[Räpina kihelkond]]==
*[[Linte Maarjamägi]]
*[[Maarjamäe ohvripärn]]
*[[Nulga Lipualuse hiis]]
*[[Raigla Vaadimäe ristimänd]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks?)
*[[Suure-Veerksu ohvrikivi]]
*[[Süvahavva Uku koobas]]

==Saarde kihelkond==
*[[Veelikse hiiepärn]]

==[[Sangaste kihelkond]]==
*[[Kolli Nuudaläte]]
*[[Laatre ristimänd]]
*[[Kurevere Kihu ohvrikivi]]
*[[Pringi ohvrimäe ohvrikivi]]
*[[Pringi ohvrimäe tammed]]
*[[Pringi ohvrimägi]]
*[[Põru Villemisilla mägi]]
*[[Rampe ristipettai]]

==[[Simuna kihelkond]]==
*[[Laekvere mänd]]
*[[Reastvere Kuldallikas]]
*[[Salla liukivi]]
==[[Suure-Jaani kihelkond]]==
*[[Jaska ohvrikivi]]
*[[Tääksi Hiiemägi]]
*[[Tääksi ohvriallikas]]
*[[Tääksi Tõnni vakk]]
*[[Vanamõisa Risti Kabelimägi]]
==[[Tartu-Maarja kihelkond]]==
*[[Haage ohvrikivi]]
*[[Toomemägi]]
*[[Toomemäe ohvrikivi]]

==[[Tarvastu kihelkond]]==
*[[Jakobimõisa ohverdamiskoht]] (sh Jakobimõisa hiiemänd ja Jakobimõisa ohvrikivi)

==[[Tori kihelkond]]==
*[[Muraka hiiesaar]]
==Torma kihelkond==

==[[Tõstamaa kihelkond]]==
*[[Marksa hiiemägi]]
*[[Ohvripärn]] [[Päraküla (Pärnu)|Pärakülas]]

==Türi kihelkond==
*[[Kõltsi hiiemägi]]

==[[Urvaste kihelkond]]==
*[[Hutita Helsekivi]]
*[[Hutita ohvrikivi]]
*[[Osula Juudapedastik]]
*[[Osula ohvrikoht]]
*[[Osula Pühaliistu tamm]]
*[[Rimmi püha mänd]]
*[[Tamme-Lauri tamm]]
*[[Urvaste ohvriallikas]]
*[[Urvaste ohvrikivi]]
*[[Urvaste Silmaveeallikas]]
*[[Visela Põrguläte]]
*[[Visela Silmaläte]]

==[[Vaivara kihelkond]]==
*[[Meriküla mänd]]
*[[Sõtke ohvrikivi]]

==[[Valjala kihelkond]]==
*[[Võhksa Nõiakivi]]
*[[Väkra hiis]]
*[[Väkra hiiekivi]]

==[[Varbla kihelkond]]==
*[[Püha kivi (Kulli)]]

==[[Vastseliina kihelkond]]==
*[[Tohkri Ilmamäe allikas]]
*[[Tohkri Tammetsõõr]]
*[[Viitka Ristimäe ohvrikivi]]
*[[Viitka Ristimägi]]

==[[Vigala kihelkond]]==
*[[Vana-Vigala ohvrihiis]]

==[[Viljandi kihelkond]]==
*[[Vanamõisa Tammemägi]]
*[[Välgita ohvrikivi]]
==[[Viru-Jaagupi kihelkond]]==
*[[Lavi ohvriallikas]]
*[[Lavi ohvrikivi]]
*[[Lavi Põlula Pühamänd]]
*[[Mõdriku Hiieallikad]]

==[[Viru-Nigula kihelkond]]==
*[[Iila Ellu kivi]]
*[[Iila hiieallikas]]
*[[Iila Hiiemägi]]
*[[Koila Linnamäe allikas]]
*[[Koila Lähtoru allikas]]
*[[Miila hiiemägi]]
*[[Pärna Koumardi hiis]]
*[[Samma Silmaallikas]]
*[[Samma Tammealuse hiis]] 
*[[Varudi-Altküla Hiiekivi]]
*[[Varudi-Vanaküla ohvriallikas]]
*[[Võrkla hiiemägi]]

==[[Võnnu kihelkond]]==
*[[Ahja ristikuused]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks?)
*[[Emaläte]]
*[[Kastre Pähnialune]]
*[[Kiidjärve Laari ristipuud]]
*[[Kiidjärve ohvrikivi]]
*[[Koke Kiigeoru hiiesalu]] (sh Koke Kiigeoru hiiesalu ohvrikivi)
*[[Koke Kiigeoru ohvriallikas]]
*[[Koorvere Öpiku talu ristipuu]]
*[[Kooskora ristipuud]]
*[[Kosova ristipuu]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks?)
*[[Kosova ristipuud I]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks?)
*[[Kosova ristipuud II]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks?)
*[[Kosova ristipuud III]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks?)
*[[Kosova ristimets]] (tähelepanuväärsus eraldi artikliks?)
*[[Kurista Leinamänd]]
*[[Mammaste-Kanariku ristipuud]]
*[[Mäletjärve Annemäe ohvrikask]]
*[[Mäletjärve Annemägi]] (sh Mäletjärve Annemäe ohvrikivi)
*[[Mäletjärve Silmaläte]]
*[[Neitsikoobas]]
*[[Poka Põrguvaluläte]]
*[[Terikeste Suitsumäe hiiepärn]]
*[[Terikeste Suitsumäe hiis]]
*[[Valgesoo ohvrikivi]]

==[[Väike-Maarja kihelkond]]==
*[[Avispea ohvrikivi]]
*[[Avispea ohvrikoht]]
*[[Ebavere mägi]]
*[[Kiltsi Järvepera pärnad]]
*[[Raeküla liukivi]]
*[[Äntu hiiemägi]]

==[[Vändra kihelkond]]==
*[[Kastna hiiemägi]]
*[[Kastna hiiemäe pärn]]

==[[Äksi kihelkond]]==
*[[Saadjärve Noorema Kalevipoja kivi]]
*[[Saadjärve ohvrikivi]]
*[[Vedu Riibaku pärn]]
*[[Õvanurme Hiiemäe ohvrikivi]]
*[[Õvanurme Hiiemägi]]

==[[Setumaa]]==
*[[Härmä Kalmepettäi]]
*[[Jumalamägi]] ([[Kolossova]]s)
*[[Kõõru ohvriallikas]]
*[[Meremäe männid]]
*[[Miikse Jaanikivi]]
*[[Pelsi Annekivi]]
*[[Tepia ohvriallikas]]
*[[Tsirgu mänd Kalmõpettäi]]
*[[Verhulitsa Laudsi pettäi]]

==Vaata ka==
* [[Eesti looduslike pühapaikade loend]]
* [[Eesti looduslike pühapaikade loend haldusüksuste kaupa]]

[[Kategooria:Eesti looduslikud pühapaigad kihelkonniti| ]]
[[Kategooria:Maausk]]
[[Kategooria:Eesti religiooni loendid]]
[[Kategooria:Eesti looduse loendid]]</text>
      <sha1>4fwr7v7cbv9r35olm5l1rn4lrchkt9l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Journeyman</title>
    <ns>0</ns>
    <id>367881</id>
    <revision>
      <id>7158283</id>
      <parentid>6778765</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:04:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158283</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11083" sha1="swncy6xch3ib1ycepfik221w7k3cspk" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Eric Claptoni albumist; Iron Meideni laulu kohta vaata artiklit [[Journeyman (Iron Maideni laul)]].}}

'''&quot;Journeyman&quot;''' on [[Eric Clapton]]i üheteistkümnes [[stuudioalbum]], mis ilmus 1989. aasta novembris. Siin on väga palju elektroonilist soundi ning tunda on 1980. aastate roki mõjutusi. Aga plaadil on ka mõned bluusilood, nagu “Before You Accuse Me”, &quot;Running on Faith&quot; ja &quot;Hard Times&quot;. Plaat on kaverite ja originaalide segu, kus domineerivad Jerry Lynn Williamsi laulud.&lt;ref name=&quot;cZWpx&quot; /&gt; 

Kõige menukam singel sellelt albumilt oli “Bad Love”, mille eest pälvis Clapton 1990. aastal Grammy kategoorias &quot;Parim rokkmuusika esitus – meesvokaal&quot;.&lt;ref name=&quot;SrjpG&quot; /&gt; See lugu jõudis ka edetabelis (Mainstream Rock) esikohale, kuhu jäi kolmeks nädalaks. Aasta varem oli esikohale jõudnud singel &quot;Pretending&quot; ja püsinud seal tervelt viis nädalat.

Albumit saatis mõõdukas edu. See piirdus edetabelis Billboard 200 16. kohaga, kuid albumi läbimüük kujunes edetabelikohta arvestades suurepäraseks. See oli esimene Claptoni sooloplaat, mis ületas topelt plaatinaplaadi normi. See on ka Claptoni enda üks lemmikplaate; tema lemmiklugu sellelt plaadilt oli “Old Love”, mille ta kirjutas koos [[Robert Cray]]ga ning kus nad esitavad võrdselt ka kitarripartiisid.&lt;ref name=&quot;6OXpg&quot; /&gt;

==Lugude järjekord== 
#&quot;Pretending&quot; (Jerry Lynn Williams) – 4:48
#&quot;Anything for Your Love&quot; (Jerry Lynn Williams) – 4:16
#&quot;Bad Love&quot; (Eric Clapton, Mick Jones) – 5:11
#&quot;Running on Faith&quot; (Jerry Lynn Williams) – 5:27
#&quot;Hard Times&quot; (Ray Charles) – 3:00
#&quot;Hound Dog&quot; (Jerry Leiber, Mike Stoller) – 2:26
#&quot;No Alibis&quot; (Jerry Lynn Williams) – 5:32
#&quot;Run So Far&quot; (George Harrison) – 4:06
#&quot;Old Love&quot; (Clapton, Robert Cray) – 6:25
#&quot;Breaking Point&quot; (Marty Grebb, Williams) – 5:37
#&quot;Lead Me On&quot; (Cecil Womack, Linda Womack) – 5:52
#&quot;Before You Accuse Me&quot; (Ellas McDaniel) – 3:55

===Väljajäänud lood===
#&quot;Forever&quot; – avaldamata
#&quot;Don't Turn Your Back&quot; – avaldamata
#&quot;Something About You&quot; – avaldamata

===Singlid===
#&quot;Pretending&quot; (1989)
#&quot;Bad Love&quot; (1990)
#&quot;Before You Accuse Me&quot; (1990)
#&quot;No Alibis&quot; (1990)
#&quot;Run So Far&quot; (1990)

==Edetabelikohad==
===Album===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|-
!scope=&quot;col&quot;|Edetabel (1989/90)
!scope=&quot;col&quot;|Kõrgeim&lt;br /&gt;koht
|-
|Austraalia (ARIA Albums Chart)&lt;ref name=&quot;ATYjU&quot; /&gt;
|style=&quot;text-align:center;&quot;|27.
|-
|Austria (Austria Top 40)&lt;ref name=&quot;iLzrm&quot; /&gt;
|style=&quot;text-align:center;&quot;|29.
|-
|Kanada (RPM Top 100 Albums)&lt;ref name=&quot;s2TFt&quot; /&gt;
|style=&quot;text-align:center;&quot;|12.
|-
|Holland (Dutch Charts)&lt;ref name=&quot;6QnrZ&quot; /&gt;
|style=&quot;text-align:center;&quot;|9.
|-
|Prantsusmaa (SNEP Albums Charts)&lt;ref name=&quot;LBuFA&quot; /&gt;
|style=&quot;text-align:center;&quot;|17.
|-
|Saksamaa (Media Control)&lt;ref name=&quot;n5HuJ&quot; /&gt;
|style=&quot;text-align:center;&quot;|16.
|-
|Itaalia (Hit Parade Italia)&lt;ref name=&quot;WZPZV&quot; /&gt;
|style=&quot;text-align:center;&quot;|11.
|-
|Jaapan (Oricon Album Chart)&lt;ref name=&quot;oF0mf&quot; /&gt;
|style=&quot;text-align:center;&quot;|29.
|-
|Uus-Meremaa (Recorded Music NZ)&lt;ref name=&quot;w7Asd&quot; /&gt;
|style=&quot;text-align:center;&quot;|43.
|-
|Norra (VG lista)&lt;ref name=&quot;fn4VW&quot; /&gt;
|style=&quot;text-align:center;&quot;|2.
|-
|Rootsi (Sverigetopplistan)&lt;ref name=&quot;ueHm7&quot; /&gt;
|style=&quot;text-align:center;&quot;|3.
|-
|Šveits (Schweizer Hitparade)&lt;ref name=&quot;tu4zC&quot; /&gt;
|style=&quot;text-align:center;&quot;|7.
|-
|Suurbritannia&lt;ref name=&quot;OeTW3&quot; /&gt;
|style=&quot;text-align:center;&quot;|2.
|-
|USA (Billboard 200)&lt;ref name=&quot;LrvLp&quot; /&gt;
|style=&quot;text-align:center;&quot;|16.
|-
|}

===Singlid===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!Aasta
!Singel
!Edetabel
!Koht&lt;ref name=&quot;iQf7L&quot; /&gt;
|-
|1989
|&quot;Pretending&quot;
|Mainstream Rock Tracks
|align=&quot;center&quot;|1.
|-
|1989
|&quot;Bad Love&quot;
|Mainstream Rock Tracks
|align=&quot;center&quot;|1.
|-
|1989
|&quot;Pretending&quot;
|The Billboard Hot 100
|align=&quot;center&quot;|55.
|-
|1990
|&quot;Run So Far&quot;
|Mainstream Rock Tracks
|align=&quot;center&quot;|40.
|-
|1990
|&quot;No Alibis&quot;
|Mainstream Rock Tracks
|align=&quot;center&quot;|4.
|-
|1990
|&quot;Before You Accuse Me&quot;
|Mainstream Rock Tracks
|align=&quot;center&quot;|9.
|-
|1990
|&quot;Bad Love&quot;
|The Billboard Hot 100
|align=&quot;center&quot;|88.
|-
|1990
|&quot;Bad Love&quot;
|OCC&lt;ref name=&quot;CVKM1&quot; /&gt;
|align=&quot;center&quot;|25.
|-
|1990
|&quot;No Alibis&quot;
|OCC
|align=&quot;center&quot;|53.
|-
|}

==Müügiedetabelid==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!Riik
!Müügitase
!Müügiarv
|-
|Kanada (Music Canada)&lt;ref name=&quot;y902a&quot; /&gt;
|plaatina
|align=&quot;center&quot;|100 000
|-
|Prantsusmaa (SNEP)&lt;ref name=&quot;CCIeD&quot; /&gt;
|kuld
|align=&quot;center&quot;|162 500
|-
|Holland (NVPI)
|kuld
|align=&quot;center&quot;|50 000
|-
|Šveits(IFPI Switzerland)&lt;ref name=&quot;wmILv&quot; /&gt;
|kuld
|align=&quot;center&quot;|25 000
|-
|Suurbritannia(BPI)&lt;ref name=&quot;ry0Ze&quot; /&gt;
|plaatina
|align=&quot;center&quot;|300 000
|-
|USA (RIAA)&lt;ref name=&quot;Xg65z&quot; /&gt;
|2 x plaatina
|align=&quot;center&quot;|2 000 000
|-
|}

==Muusikud==
*Eric Clapton – kitarr, vokaal, dobro 
*Nathan East – basskitarr, taustalaul
*Jim Keltner – löökpillid, trummid, tamburiin, trummiprogramm
*Phil Collins (ex [[Genesis (ansambel)|Genesis]]) – trummid (lugu 3), taustalaul
*David Sanborn – altsaksofon
*Robert Cray – kitarr (soolo lugudes “Old Love” ja “Before You Accuse Me”)
*Phil Palmer – kitarr
*John Tropea – rütmikitarr
*[[George Harrison]] (ex [[The Beatles]]) – kitarr ja vokaal (lugu 8)
*Cecil Womack – akustilinekitarr, vokaal
*Jerry Lynn Williams – kitarr, taustalaul
*Gary Burton – vibrafon
*Jeff Bova – süntesaator, trummiprogramm, süntesaatorpasun
*Jimmy Bralower – trummiprogramm
*Alan Clark – sünesaator, klahvpillid, Hammond orel
*Robbie Kondor – süntesaator, suupill, klahvpillid, trummiprogramm
*Rob Mounsey – süntesaator
*Robby Kilgore – süntesaator
*Greg Phillinganes – süntesaator, klaver, klahvpillid, taustalaul
*Richard Tee – klaver, Fender Rhodes
*Carol Steele – löökriistad, konga, tamburiin
*Linda Womack – vokaal
*Daryl Hall – vokaal
*Tawatha Agee – taustalaul
*Lani Groves – taustalaul
*Chaka Khan – taustalaul
*Tessa Niles – taustalaul
*Vanessa Thomas – taustalaul

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;cZWpx&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/journeyman-mw0000654245/ Allmusic ülevaade]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SrjpG&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Grammy auhind {{!}} Kasutatud 16.04.2014 |url=http://www.rockonthenet.com/archive/1991/grammys.htm/ |vaadatud=16.04.2014 |arhiivimisaeg=7.04.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140407012339/http://rockonthenet.com/archive/1991/grammys.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6OXpg&quot;&gt;Eestikeelne autobiograafia, kirjastus Olion 2009, lk 242.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ATYjU&quot;&gt;[http://australian-charts.com/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=Journeyman&amp;cat=a/ Austraalia edetabel | Kasutatud 17.aprill 2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iLzrm&quot;&gt;[http://austriancharts.at/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=Journeyman&amp;cat=a/ Austria edetabel | Kasutatud 17.aprill 2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s2TFt&quot;&gt;[http://www.collectionscanada.gc.ca/rpm/028020-119.01-e.php?&amp;file_num=nlc008388.6667&amp;type=1&amp;interval=50&amp;PHPSESSID=mhe12pta2k83e08udtq66ot062/ Kanada edetabel | Kasutatud 17.aprill 2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6QnrZ&quot;&gt;[http://dutchcharts.nl/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=Journeyman&amp;cat=a/ Hollandi edetabel | Kasutatud 17.aprill 2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LBuFA&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Prantsuse edetabel {{!}} Kasutatud 17.aprill 2014 |url=http://infodisc.fr/Albums_Detail.php/ |vaadatud=2014-04-16 |arhiivimisaeg=2016-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160201151312/http://infodisc.fr/Albums_Detail.php/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n5HuJ&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Saksa edetabel {{!}} Kasutatud 17. aprill 2014 |url=http://www.charts.de/album.asp?artist=Eric+Clapton&amp;title=Journeyman&amp;cat=a&amp;country=de%2F |vaadatud=2021-12-25 |arhiivimisaeg=2014-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140417053534/http://www.charts.de/album.asp?artist=Eric+Clapton&amp;title=Journeyman&amp;cat=a&amp;country=de%2F |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WZPZV&quot;&gt;[http://www.hitparadeitalia.it/ Itaalia edetabel | Kasutatud 17. aprill 2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oF0mf&quot;&gt;[http://www.oricon.co.jp/music/release/d/9297/2// Jaapani edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;w7Asd&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://charts.org.nz/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=Journeyman&amp;cat=a%2F |pealkiri=Uus-Meremaa edetabel {{!}} Kasutatud 17. aprill 2014 |vaadatud=2021-12-25 |arhiivimisaeg=2017-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906003316/http://charts.org.nz/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=Journeyman&amp;cat=a%2F |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fn4VW&quot;&gt;[http://norwegiancharts.com/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=Journeyman&amp;cat=a/ Norra edetabel | Kasutatud 17.aprill 2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ueHm7&quot;&gt;[http://swedishcharts.com/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=Journeyman&amp;cat=a/ Rootsi edetabel | Kasutatud 17.aprill 2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tu4zC&quot;&gt;[http://hitparade.ch/album/Eric-Clapton/Journeyman-965/ Šveitsi edetabel | Kasutatud 17.aprill 2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OeTW3&quot;&gt;[http://www.officialcharts.com/artist/_/eric%20clapton/ UK edetabel | Kasutatud 17. aprill 2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LrvLp&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.allmusic.com/artist/eric-clapton-mn0000187478/awards/ |pealkiri=USA edetabel {{!}} Kasutatud 17. aprill 2014 |vaadatud=2014-04-16 |arhiivimisaeg=2013-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131226125844/http://www.allmusic.com/artist/eric-clapton-mn0000187478/awards |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iQf7L&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.allmusic.com/artist/eric-clapton-mn0000187478/awards/ |pealkiri=Singlid |vaadatud=2014-04-16 |arhiivimisaeg=2013-12-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131226125844/http://www.allmusic.com/artist/eric-clapton-mn0000187478/awards |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CVKM1&quot;&gt;[http://www.officialcharts.com/artist/_/eric%20clapton/ UK singlid | Kasutatud 17.04.2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y902a&quot;&gt;[http://www.musiccanada.com/GPSearchResult.aspx?st=Journeyman&amp;sa=Eric+Clapton&amp;smt=0/ müük Kanadas | Kasutatud 20.04 2014]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CCIeD&quot;&gt;[http://www.infodisc.fr/Certif_Album.php/ müük Prantsusmaal | Kasutatud 20.04 2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wmILv&quot;&gt;[http://www.infodisc.fr/Certif_Album.php/ müük Šveitsis | Kasutatud 20.04. 2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ry0Ze&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=müük Suurbritannias {{!}} Kasutatud 20.04.2014 |url=http://www.bpi.co.uk/certified-awards.aspx/ |vaadatud=20.04.2014 |arhiivimisaeg=7.06.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200607053109/https://www.bpi.co.uk/certified-awards.aspx |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Xg65z&quot;&gt;[http://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?artist=%22Journeyman%22/ müük USA | Kasutatud 20.04. 2014]&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Eric Clapton, &quot;Autobiograafia&quot;. Inglise keelest tõlkinud Siiri Sau. [[Olion]], Tallinn 2009, 352 lk ISBN 9985-66-586-2

==Välislingid==
* [http://www.ericclapton.com/ EC ametlik koduleht]
* [http://www.whereseric.com/home/ EC fänniklubi ajakiri]
* [http://musicbrainz.org/artist/618b6900-0618-4f1e-b835-bccb17f84294/ diskograafia – MusicBrainz]

[[Kategooria:1989. aasta albumid]]
[[Kategooria:Eric Claptoni albumid]]</text>
      <sha1>swncy6xch3ib1ycepfik221w7k3cspk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Noorte Meeste Kristlik Ühing (rahvusvaheline organisatsioon)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>368802</id>
    <revision>
      <id>7158641</id>
      <parentid>5846346</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:08:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158641</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="899" sha1="2b43r0ab95ddedkk9mtoctgwvpskxv8" xml:space="preserve">'''Noorte Meeste Kristlik Ühing''' ([[lühend]] '''NMKÜ'''; inglise keeles ''Young Men's Christian Association'', ''YMCA'' või ''the Y'') on ülemaailmne [[kristlik]] organisatsioon, kuhu kuulub üle 58 miljoni liikme 125-st kohalikust (nt Saksamaa, Eesti) ühingust{{lisa viide}}. Ühingu asutas Londonis [[6. juuni]]l [[1844]] [[George Williams]]{{lisa viide}}.

==Noorte Meeste Kristlik Ühing Eestis==
{{Vaata| Noorte Meeste Kristlik Ühing (Eesti)}}

Eestis loodi NMKÜ 1924. aastal&lt;ref name=&quot;ymca.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20131203061902/http://www.ymca.ee/moodul.php?moodul=CMS&amp;Komponent=Lehed&amp;id=60&amp;sm_id=202 (vaadatud 25.04.2014)&lt;/ref&gt;.

Aastal 1994 Noorte Meeste Kristlik Ühing ja [[Noorte Naiste Kristlik Ühing]] ühinesid ja moodustati: [[Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlik Ühing]]&lt;ref name=&quot;ymca.ee&quot;/&gt;.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Kristlikud organisatsioonid]]</text>
      <sha1>2b43r0ab95ddedkk9mtoctgwvpskxv8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Näitav asesõna</title>
    <ns>0</ns>
    <id>370395</id>
    <revision>
      <id>7158733</id>
      <parentid>6135483</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:53:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158733</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5475" sha1="nqrd2q2ta9cpqv45k7vghtyf78bnct4" xml:space="preserve">'''Näitav asesõna''' ehk '''demonstratiivpronoomen''' on [[asesõna]], mis viitab min­gile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele.&lt;ref name=&quot;Eesti keele käsiraamat&quot; /&gt; Demonstratiivpronoomeni valik sõltub sageli sellest, kui lähedal või kaugel referent asub.&lt;ref name=&quot;Reile, Maria 2011. Demonstratiivide kasutus ruumis. Magistritöö. Tartu Ülikool: Tartu.&quot; /&gt;

Eesti keeles on olemas kaks demonstratiivpronoomenit - ''see'' ja ''too''.&lt;ref name=&quot;Pajusalu 2009&quot; /&gt;

==Demonstratiivpronoomenid eesti keeles==

Eesti keele demonstratiivpronoomen ''see'' viitab lähedal ning ''too'' eemal asuvatele referentidele, kuigi aja jooksul on demonstratiivi ''see'' kasutus keeles muutunud universaalsemaks.&lt;ref name=&quot;Pajusalu 2009&quot; /&gt;

Demonstratiivi ''see'' kasutatakse peamiselt siis, kui on tarvis viidata elutule, näiteks ''Võta '''see''' homme kaasa!''. Elusale viitamisel kasutatakse seda siis, näiteks [[isikuline asesõna|isikulise asesõna]] asemel, kui referent ei ole fookuses. Sellisel kasutusviisil võib tekkida ütlusele halvustav varjund: ''Peeter käis meil. – Mida '''see''' siit tahtis?''.&lt;ref name=&quot;Eesti keele käsiraamat&quot; /&gt;

Demonstratiivpronoomen ''too'' ei ole [[kirjakeel]]es siiski kuigi levinud, seda kasutatakse rohkem [[Lõuna-Eesti]]s. [[Lõunaeesti keel]]es eksisteerib veel ka kolmeliikmeline demonstratiivide süsteem, kus demonstratiivpronoomeneid ''sjoo'', ''taa'' ja ''tuu'' kasutatakse vastavalt entiteedi kaugusele.&lt;ref name=&quot;Pajusalu 2009&quot; /&gt;

Keele pideva muutumise tõttu on aga nii ''see''-''too'' kui ka ''sjoo''-''taa''-''tuu'' süsteem muutumas. Ühiskeelele omase ''see''-''too'' asemel on sagedasem juba ''see'' süsteem, kus ''see'' on neutraalne demonstratiivpronoomen. Lõuna-Eesti kolmeliikmelisest süsteemist võib kujuneda lihtsam kaheliikmeline ''see''-''too'' süsteem.&lt;ref name=&quot;Reile, Maria 2011. Demonstratiivide kasutus ruumis. Magistritöö. Tartu Ülikool: Tartu.&quot; /&gt;

==Demonstratiivpronoomenid teistes keeltes==

===Soome keel===

[[Soome keel]]es on kolmeliikmeline demonstratiivide süsteem. Kasutusel on demonstratiivpronoomenid ''tämä'', ''tuo'', ''se''. 
Demonstratiivi ''tämä'' (mitmus ''nämä'') kasutatakse viitamiseks objektidele, mis asuvad kõnelejale lähedal. Objektidega, mis on kõnelejast eemal, kuid siiski nähtavas kauguses, kasutatakse sõna ''tuo'' (mitmus ''nuo''). Kaugemal asuvatele objektidele viidatakse ''se''-ga.

Näiteks lauses '''''Tämä''' kirja on uusi.'' (eesti k ''See on uus raamat.'') on kasutatud ''tämä'', sest raamat on näiteks kõneleja käes või läheduses.

Lauses '''''Tuo''' kirja on uusi.'' (eesti k ''Too on uus raamat.'') on kasutatud ''tuo'', sest raamat on kõneleja käeulatusest kaugemal, kuid siiski nähtavas kauguses.

Lauses '''''Se''' kirja on uusi.'' (eesti k ''See on uus raamat.'') on kasutatud demonstratiivpronoomenit ''se'', mis näitab, et räägitakse raamatust, mis ei ole kõneleja läheduses (näiteks on teises ruumis).&lt;ref name=&quot;Finnish Grammar&quot; /&gt;

===Inglise keel===

[[Inglise keel]]es on kaks sagedasemat demonstratiivpronoomenit ''this'', ''that'' ning nende mitmuse variandid ''these'', ''those''. Demonstratiivpronoomeni valik oleneb sellest, kui kaugel viidatav objekt on ning kas selle puhul tuleb kasutada ainsust või mitmust.

Näiteks lauses ''You take '''these''' bags and I'll take '''those'''.'' (eesti k ''Sa võta need kotid ja ma võtan nood.'') on teisel juhul kasutatud demonstratiivi ''those'', sest viidatakse kaugemal asetsevatele kottidele.&lt;ref name=&quot;Using English&quot; /&gt;

===Hispaania keel===

[[Hispaania keel]]es on kolm demonstratiivpronoomenit - ''éste'', ''ése'', ''aquél'' - kus kõigil on vastavad ainsuse ja mitmuse meessoo- ning naissoovormid.

Näiteks lauses ''Yo quiero '''ésta''' aquí.'' (eesti k ''Ma tahan seda siin.'') kasutatakse demonstratiivpronoomenit ''ésta'', sest viidatakse sõnale, mis on naissoost ning asub kõnelejale lähedal.

Lauses ''¿Te gusta '''ésa'''?'' (eesti k ''Kas sulle meeldib too?'') on kasutatud demonstratiivpronoomenit ''ésa'', sest viidatakse millelegi, mis on naissoost ning asub kõnelejast eemal.

Demonstratiivpronoomenit ''aquél'' kasutatakse siis, kui referent asub kõigi jaoks kaugel, näiteks lauses '''''Aquéllos''' son los jefes.'' (eesti k ''Need seal on bossid.'').&lt;ref name=&quot;SpanishDict&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Eesti keele käsiraamat&quot;&gt;[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=106&amp;p=3&amp;p1=1/ Eesti keele käsiraamat] Vaadatud 13. detsembril 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Reile, Maria 2011. Demonstratiivide kasutus ruumis. Magistritöö. Tartu Ülikool: Tartu.&quot;&gt;Reile, Maria 2011. Demonstratiivide kasutus ruumis. Magistritöö. Tartu Ülikool: Tartu.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Pajusalu 2009&quot;&gt;Pajusalu, Renate 2009. Pronouns and reference in Estonian. STUF, Akademie Verlag, 62 (2009) 1/2, 122–139.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Finnish Grammar&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161102070559/http://users.jyu.fi/~pamakine/kieli/suomi/pronominit/demonstratiivien.html Finnish Grammar] Vaadatud 14. detsembril 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Using English&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161212062144/https://www.usingenglish.com/glossary/demonstrative-pronoun.html Using English] Vaadatud 14. detsembril 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SpanishDict&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161221162702/http://www.spanishdict.com/topics/show/80 SpanishDict] Vaadatud 14. detsembril 2016&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Sõnaliigid]]</text>
      <sha1>nqrd2q2ta9cpqv45k7vghtyf78bnct4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti looduslike pühapaikade loend haldusüksuste kaupa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>370884</id>
    <revision>
      <id>7158824</id>
      <parentid>6465610</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:10:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <comment>/* Lääneranna vald */</comment>
      <origin>7158824</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6276" sha1="jug774626t1rzg3mu0ys7rtm1spyy9b" xml:space="preserve">'''Eesti looduslike pühapaikade loend haldusüksuste kaupa''' loetleb Eesti [[looduslik pühapaik|looduslikke pühapaiku]] praeguste [[haldusüksus]]te kaupa.

==Harju maakond==

===Anija vald===
* [[Kaeramäe Silmaallikas]]
* [[Raudoja hiiekivi]]

===Harku vald===
*[[Humala ohvrikivi]]
*[[Humala Ristallikas]]
*[[Muraste hiiemets]]
*[[Proomu allikad]]
*[[Tutermaa ohvrikivi]]

===Jõelähtme vald===
*[[Iru ämm]]
*[[Kostivere Liukivi]]
*[[Maardu hiiemets]]
*[[Pärnamäe hiis]]

===Lääne-Harju vald===
* [[Aidakivi]] (Katusekivi)
* [[Riidika hiietamm]]

===Saue vald===
*[[Haiba allikas]]
*[[Kernu kadakas]]
*[[Laitse ohvriallikas]]
*[[Ääsmäe Nõiakivi]]

===Kiili vald===

===Kose vald===
*[[Kataveski hiiekadakas]]
*[[Saula Siniallikad]]

===Kuusalu vald===
*[[Kahala hiiemets]]
*[[Neljakuningakivi]]
*[[Lauritsakivi]]
*[[Tülivere tamm]]
*[[Uuri hiiemets]]

===Raasiku vald===
*[[Kiviloo Nõiakivi]]

===Rae vald===
*[[Lehmja tammik]]
*[[Taara Tammemägi]]
*[[Taaralaskemägi]]

===Saku vald===
===Viimsi vald===
*[[Kabelikivi]]
*[[Viimsi Rauaallikas]]

==Hiiu maakond==
===Hiiumaa vald===
*[[Kabli mänd]] ~ [[Kablimänd]] Nõmba külas
*[[Kassari hiiemets]]
*[[Kiduspe ohvripärn]]
*[[Külmallik]]
*[[Pihla hiiemänd]]
*[[Tärkma ohvritamm]]
*[[Ülendi ohvripärn]]

==Ida-Viru maakond==
*[[Pühajõgi]]
===Alutaguse vald===
*[[Kuremäe ohvriallikas]]
*[[Kuremäe ohvritamm]]
*[[Kuremägi]]

===Lüganuse vald===
*[[Purtse hiiemägi]]
===Toila vald===
*[[Toila Pühaorg]]
*[[Aluoja joastik]]

==Jõgeva maakond==
===Jõgeva vald===
*[[Laiuse Siniallikas]]

==Järva maakond==
===Paide linn (haldusüksus)===
*[[Vedruka hiiemägi]]

===Türi vald===
*[[Kõltsi hiiemägi]]

==Lääne maakond==
===Haapsalu linn (haldusüksus)=== 
*[[Haeska Hiiekivi]]
===Lääne-Nigula vald===
*[[Jalukse ohvripuud]]
*[[Palivere künnapuu]]
*[[Taebla ohvriallikas]]

==Lääne-Viru maakond==
===Haljala vald===
*[[Ilumäe allikas]]
*[[Ilumäe hiiepärn]]
*[[Kakuvälja Kolme kuninga kivi]]
*[[Palmse Vahakivi]]
*[[Salatse ohvrikivi]]
*[[Vatku Vahakivi]]
*[[Vihula hiieniit]]

===Kadrina vald===
*[[Kallukse mänd]]
*[[Lodikivi]]
*[[Saukse hiiesalu]]
*[[Uku Sillaotsa ohvrikivi]]

===Lüganuse vald===
*[[Purtse Hiiemäe ohvripärn]]
*[[Purtse Hiiemägi]]
*[[Purtse Silmaallikad]]
*[[Purtse Uku allikas]]

===Rakvere vald=== 
*[[Aresi hiiekivi]]
*[[Arkna Kuldallikas]]
*[[Eesküla ohvrikivi]]
*[[Tõrma hiiemägi]]
*[[Varudi-Altküla Hiiekivi]]
*[[Varudi-Vanaküla ohvriallikas]]

===Tapa vald===
*[[Karkuse hiiekaev]]
*[[Karkuse hiiemägi]]
*[[Karkuse ohvrikivi]]

===Vinni vald===
*[[Laekvere mänd]]
*[[Lavi allikas]]
*[[Lavi ohvrikivi]]
*[[Miila hiiemägi]]
*[[Mõdriku Hiieallikad]]
*[[Põlula pühamänd]]

===Viru-Nigula vald===
*[[Iila Ellu kivi]] 
* [[Iila hiieallikas]]
*[[Iila Hiiemägi]]
*[[Koila linnamäe allikas]]
*[[Koumardi hiis]]
*[[Kunda hiiemägi]]
*[[Lähtoru allikas]]
*[[Samma Silmaallikas]]
*[[Samma Tammealuse hiie ohvrikivi]]
*[[Samma Tammealuse hiis]]
*[[Samma Tammealuse tamm]]
*[[Võrkla hiiemägi]]

===Väike-Maarja vald===
*[[Avispea ohvrikivi]]
*[[Avispea ohvrikoht]]
*[[Ebavere mägi]]
*[[Kiltsi Järvepera pärnad]]
*[[Raeküla liukivi]]
*[[Salla liukivi]]
*[[Äntu hiiemägi]]

==Pärnu maakond==
===Halinga vald===
*[[Uduvere ohvripärn Riinu]]
*[[Vahenurme ohvripärn Kai]]
*[[Vahenurme ohvripärn Mai]]

===Lääneranna vald===
* [[Hälvati Hiiealune]]
*[[Jaagu-Mihkli kivi]]
*[[Lautna hiietamm]]
*[[Mihkli Salumägi]]
*[[Mihkli tammik]]
*[[Nõiakivi (Rooglaiu)]]
*[[Püha kivi (Kulli)]]
*[[Saastna nõiamänd]]
*[[Salevere Salumägi]] 
*[[Salevere Salumäe allikad]]
*[[Seaallikas]]
*[[Tuhu hiiekivi]]
*[[Virtsu ohvrikivi]]

===Pärnu linn (haldusüksus)===
====Endine Audru vald====
*[[Marksa hiiemägi]]
====Endine Tõstamaa vald====
*[[Ohvripärn]] [[Päraküla (Pärnu)|Pärakülas]]

===Saarde vald===
*[[Veelikse hiiepärn]]

===Tori vald===
*[[Muraka hiiesaar]]

==Põlva maakond==
* [[Võhandu jõgi]]
===Otepää vald===
*[[Pühajärv]]
===Põlva vald===
*[[Emalätte koobas]]
*[[Eoste Ristimägi]]
*[[Himmaste allikad]]
*[[Väike Taevaskoda]]

==Rapla maakond==
===Kohila vald===
*[[Hageri hiiekivi]]

===Rapla vald===
*[[Iida urked]] Kuimetsa külas

===Kehtna vald===
*[[Kastna hiiemägi]]
*[[Kastna hiiemäe pärn]]
*[[Paluküla hiiemägi]]

===Märjamaa vald===
*[[Laukna Hiiekivi]]
*[[Laukna ohvrikivi]]
*[[Leevre hiietamm]]
*[[Lümandu ohvriallikas]]
*[[Mustallikas]]
*[[Pajaka tammik]]
*[[Sipa pärn]]
*[[Vana-Vigala ohvrihiis]]
*[[Vetla Pühaallikas]]

==Saare maakond‎==
===Muhu vald===
*[[Igaküla Mualjakivi]]
*[[Paenase Hiiekivi]]
*[[Pärase Moaljakivi]]
*[[Pärase Tondikivi]]
*[[Pühati mägi]]
*[[Võlla tamm]]
*[[Üügu pank]]

===Saaremaa vald===
* [[Kaali järv]]
*[[Luulupe Hiieallikas]]
*[[Odalätsi allikad]]
* [[Panga pank]]
*[[Võhksa Nõiakivi]]
*[[Väkra hiis]]
*[[Väkra hiiekivi]]

==Tartu maakond‎==
===Elva vald===
*[[Tulimägi|Ervu Tulimäe hiis]]
*[[Vellavere hiiemägi]]

===Kastre vald=== 
*[[Kiigeoru hiiesalu]]
*[[Terikeste Suitsumäe hiiepärn]]
*[[Terikeste Suitsumäe hiis]]

===Nõo vald===
*[[Tamsa Kabelimägi]]
*[[Tamsa Kullavare]]
*[[Unipiha Kivisaare hiis]]
*[[Voika Kabelimägi]]

===Tartu linn===
*[[Toomemäe ohvrikivi]]
*[[Toomemägi]]
===Tartu vald===
*[[Saadjärve Noorema Kalevipoja kivi]]
*[[Saadjärve ohvrikivi]]

==Valga maakond‎==
===Tõrva vald===
*[[Helme Arstiallik]]
*[[Helme Orjakivi]]
*[[Helme Pärliallik]]
===Valga vald===
*[[Laatre ristimänd]]

==Viljandi maakond‎==
===Viljandi vald===
*[[Sinialliku allikad]]
*[[Sultsi ohvrikivi]]
*[[Tõllamäe tamm]]

===Mulgi vald===
*[[Annemägi]]
*[[Atika ohvrikivi]]
*[[Kulla hiietamm]]
*[[Lilli Hiiemägi]]
*[[Lilli Ussikivi]]
*[[Losu hiiekuusk]]
*[[Saate ohvrijalakas]]
*[[Sudiste Kaprali hiiepuu]]

==Võru maakond‎==
* [[Võhandu jõgi]]

===Antsla vald===
*[[Tamme-Lauri tamm]]

===Setomaa vald===
*[[Jumalamägi]]
*[[Pelsi Annekivi]]
*[[Meremäe männid]]
*[[Miikse Jaanikivi]]

===Võru vald===
*[[Osula ohvrikoht]]
*[[Toborna pettäi]]

{{pooleli}}

==Vaata ka==
* [[Eesti looduslike pühapaikade loend]]
* [[Eesti looduslike pühapaikade loend kihelkonniti]]

[[Kategooria:Eesti looduslikud pühapaigad| ]]
[[Kategooria:Maausk]]
[[Kategooria:Eesti religiooni loendid]]
[[Kategooria:Eesti looduse loendid]]</text>
      <sha1>jug774626t1rzg3mu0ys7rtm1spyy9b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nargenfestival</title>
    <ns>0</ns>
    <id>371096</id>
    <revision>
      <id>7158519</id>
      <parentid>5245564</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:25:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Pikne teisaldas lehekülje [[Nargen Festival]] ümbersuunamise [[Nargenfestival]] asemele: kodulehe järgi</comment>
      <origin>5245564</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="705" sha1="41vh15nurefkmz28k5a4hwc9kp6qq2k" xml:space="preserve">'''Nargen Festival''' on aastast 2006 [[Naissaar]]el toimuv [[muusikafestival]]. Festivali korraldab OÜ Nargen Opera&lt;ref&gt;http://www.nargenfestival.ee/index.php?id=22 (vaadatud 15.05.2014)&lt;/ref&gt;.

Festivali kunstiline juht on [[Tõnu Kaljuste]]&lt;ref&gt;http://www.nargenfestival.ee/index.php?id=2 (vaadatud 15.05.2014)&lt;/ref&gt;.

Festivali raames toimuvad Pärdi päevad, mis on seotud [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] muusikaga.&lt;ref name=&quot;arvopart.ee&quot;&gt;https://www.arvopart.ee/tana-algavad-nargenfestivali-pardi-paevade-kontserdid/ (vaadatud 19.03.2019)&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.nargenfestival.ee/ Festivali koduleht]

[[Kategooria:Eesti muusikafestivalid]]
[[Kategooria:Naissaar]]</text>
      <sha1>41vh15nurefkmz28k5a4hwc9kp6qq2k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158522</id>
      <parentid>7158519</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:27:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7158522</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="731" sha1="6khir2m9kdx1hacngv83hue0e2nwnpl" xml:space="preserve">'''Nargenfestival''' (ka ''Nargeni festival'') on aastast 2006 [[Naissaar]]el toimuv [[muusikafestival]]. Festivali korraldab OÜ Nargen Opera.&lt;ref&gt;http://www.nargenfestival.ee/index.php?id=22 (vaadatud 15.05.2014)&lt;/ref&gt;

Festivali kunstiline juht on [[Tõnu Kaljuste]].&lt;ref&gt;http://www.nargenfestival.ee/index.php?id=2 (vaadatud 15.05.2014)&lt;/ref&gt;

Festivali raames toimuvad Pärdi päevad, mis on seotud [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] muusikaga.&lt;ref name=&quot;arvopart.ee&quot;&gt;https://www.arvopart.ee/tana-algavad-nargenfestivali-pardi-paevade-kontserdid/ (vaadatud 19.03.2019)&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.nargenfestival.ee/ Festivali koduleht]

[[Kategooria:Eesti muusikafestivalid]]
[[Kategooria:Naissaar]]</text>
      <sha1>6khir2m9kdx1hacngv83hue0e2nwnpl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>OÜ Nargen Opera</title>
    <ns>0</ns>
    <id>371097</id>
    <redirect title="Nargenfestival" />
    <revision>
      <id>7158591</id>
      <parentid>3915376</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T00:04:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Xqbot</username>
        <id>13355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Nargenfestival]]</comment>
      <origin>7158591</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" sha1="j5jjk6vsg43muoedrjkcbu08okf6a1h" xml:space="preserve">#suuna [[Nargenfestival]]</text>
      <sha1>j5jjk6vsg43muoedrjkcbu08okf6a1h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nargen festival</title>
    <ns>0</ns>
    <id>371098</id>
    <redirect title="Nargenfestival" />
    <revision>
      <id>7158592</id>
      <parentid>3915377</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T00:04:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Xqbot</username>
        <id>13355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Nargenfestival]]</comment>
      <origin>7158592</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" sha1="j5jjk6vsg43muoedrjkcbu08okf6a1h" xml:space="preserve">#suuna [[Nargenfestival]]</text>
      <sha1>j5jjk6vsg43muoedrjkcbu08okf6a1h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nargen Opera</title>
    <ns>0</ns>
    <id>371099</id>
    <redirect title="Nargenfestival" />
    <revision>
      <id>7158593</id>
      <parentid>3915378</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T00:04:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Xqbot</username>
        <id>13355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Nargenfestival]]</comment>
      <origin>7158593</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" sha1="j5jjk6vsg43muoedrjkcbu08okf6a1h" xml:space="preserve">#suuna [[Nargenfestival]]</text>
      <sha1>j5jjk6vsg43muoedrjkcbu08okf6a1h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Noorte Meeste Kristlik Ühing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>371727</id>
    <revision>
      <id>7158640</id>
      <parentid>6706599</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:07:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158640</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3213" sha1="oelepsy65kvtj8mi05tyfadzarzcmxl" xml:space="preserve">{{See artikkel| on NMKÜ kohalikust organisatsioonist Eestis; rahvusvahelise organisatsiooni kohta vaata [[Noorte Meeste Kristlik Ühing (rahvusvaheline organisatsioon)]]}}

'''Noorte Meeste Kristlik Ühing''' ([[lühend]] '''NMKÜ''') on rahvusvahelise [[kristlik]]u organisatsiooni [[Noorte Meeste Kristlik Ühing (rahvusvaheline organisatsioon)|Noorte Meeste Kristlik Ühing]] (YMCA) kohalik organisatsioon Eestis.

== Ajalugu ==
Eestisse saabusid senini Venemaal tegutsenud Ameerika YMCA liikmed 1919. aastal. 1920. aastani kuulus noorte meeste kristliku ühingu töö Eestis Berliinis asuva YMCA Vene osakonna alla.

Eestis loodi NMKÜ 1924. aastal&lt;ref name=&quot;ymca.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20131203061902/http://www.ymca.ee/moodul.php?moodul=CMS&amp;Komponent=Lehed&amp;id=60&amp;sm_id=202 (vaadatud 25.04.2014)&lt;/ref&gt;, kui Eesti ja Läti NMKÜ-de eraldusid YMCA Vene osakonna alluvusest. 
[[Fail:Toompea keskus.jpg|pisi|368x368px|[[Harjuoru võimla]], [[Toompea]] 3, Tallinn]]
[[1931]]. aastal võitis ühing rahvusvahelisel matkavõistlusel rändauhinna, siidilipu. Auhind pälviti seepärast, et ühingu liikmed oli [[1930]]. aasta suvel matkanud Eestis ja Soomes 58 000 kilomeetrit.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/article/sakalaew/1931/02/05/20|pealkiri=Rahvusvaheline matkaauhind Eestisse|väljaanne=Sakala|aeg=5. veebruar 1931|vaadatud=5.02.1931}}&lt;/ref&gt; 1931. aasta 15. aprill registreeriti KNNÜ (kristlike noorte naiste ühingu) Liidu põhikiri. 

NMKÜ osakonnad tegutsesid mh [[Lutheri vabrik]]us [[Kreenholmi vabrik|Kreenholmi]], [[Narva linavabrik|Narva kalevi- ja linavabrik]]ute juures. NMKÜ töötas 9 eri kohas: [[Lai tänav (Tallinn)|Lai]] 1 üldhariduslik tegevus, [[Suur-Roosikrantsi tänav|S. Roosikrantsi]] 11 liikmeskond, Lutheri NMKÜ klubiruumid [[Suur-Pärnu maantee|S. Pärnu]] 27, [[Lutheri vabriku rahvamaja]]s, kehakasvatuslik tegevus [[Töölisvõimla]], Kopli NMKÜ Koplis, suvekuudel arenes osa tegevust [[Pirita]] suvekodus, [[Kloostrimetsa]] [[Kloostrimetsa ujula|ujulas]] ja [[Koitjärve]] laagris. Liitu kuulus üldse 27 ühingut 3500 tegevliikmega&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/11/29/34 Noorte Meeste Kristlik Ühing 15-aastane], Päewaleht, nr. 330, 29 november 1935&lt;/ref&gt;. Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] oli Noorte Meeste Kristliku Ühingu  valduses [[Harjuoru võimla]]. 1940. aastal organisatsioonid suleti.

Eesti NMKÜ registreeriti 15. veebruar 1991 EV [[Haridusministeerium]]is.

Aastal 1994 Noorte Meeste Kristlik Ühing ja [[Noorte Naiste Kristlik Ühing]] ühinesid ja moodustati: [[Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlik Ühing]]&lt;ref name=&quot;ymca.ee&quot; /&gt;.

[[Eesti NNKÜ-NMKÜ-de Liit|Eesti NNKÜ-NMKÜ-de Liidu]] liikmed on:
* [[Tallinna NNKÜ-NMKÜ]], [[Roosikrantsi tänav|Roosikrantsi]] 11, Tallinn 10119
* [[Sillamäe NNKÜ-NMKÜ]], Tallinna mnt. 32- 225 Narva 21006
* [[Tamsalu NNKÜ-NMKÜ]], Tehnika 1 A Tamsalu 46107 Lääne- Virumaa
* [[Saaremaa NNKÜ-NMKÜ]], Uus tn. 38-16 93814 Kuressaare, Saaremaa
* [[Põltsamaa NNKÜ-NMKÜ]], Ringtee 14-7, Põltsamaa 48106

==Vaata ka==
*[[Noorte Naiste Kristlik Ühing]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Kristlus Eestis]]
[[Kategooria:Eesti organisatsioonid]]</text>
      <sha1>oelepsy65kvtj8mi05tyfadzarzcmxl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hans Berger</title>
    <ns>0</ns>
    <id>372595</id>
    <revision>
      <id>7158356</id>
      <parentid>6739077</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:49:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158356</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6121" sha1="njn392m2ieikmrq6h7e48jl0ftqmclk" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib neuroloogist; poksija kohta vaata artiklit [[Hans Berger (poksija)]]}}
[[Pilt:HansBerger_Univ_Jena.jpeg|pisi|Hans Berger]]
'''Hans Berger''' ([[21. mai]] [[1873]] [[Neuses]], [[Saksamaa]] – [[1. juuni]] [[1941]], [[Jena]], Saksamaa) oli Saksa [[neuroloogia|neuroloog]], kelle tuntuimateks saavutusteks peetakse [[elektroentsefalograafia]] (aju elektriliste signaalide mõõtmise metoodika) leiutamist 1924. aastal ning ajus esineva alfalaine (tuntud ka Bergeri lainena) rütmi avastamist.

==Elulugu==
Berger sündis Neuses (nüüdses [[Coburg]]i osas) [[Saksi-Coburgi ja Gotha dünastia|Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogkonnas]] Saksamaal.&lt;ref name=&quot;Bergeri elulugu, Encyclopedia.com&quot;&gt;[http://www.encyclopedia.com/topic/Hans_Berger.aspx|Hans Bergeri elulugu, Encyclopedia.com]&lt;/ref&gt;

Pärast Coburgi Casimirianumi gümnaasiumi lõpetamist 1892. aastal suundus Berger [[Jena Friedrich Schilleri ülikool]]i matemaatikat õppima kavatsusega saada astronoomiks. Pärast üht semestrit jättis ta aga õpingud pooleli ning astus aastaseks teenistuseks ratsaväkke. Ühe treeningharjutuse ajal kukkus Berger oma hobuselt ning oleks peaaegu hobuste veetava kahuri teele ette jäänud, kuid pääses siiski vaid ehmatusega. Tema õde, kes viibis mitmete kilomeetrite kaugusel kodus, tundis oma venna turvalisuse pärast muret ning palus nende isal Bergerile telegrammi saata. See kogemus jättis Bergerile sügava jälje ning aastaid hiljem, 1940. aastal kirjutas ta: &quot;Tegu oli spontaanse telepaatiaga – hetkel, mil olin surmasuus, edastasin oma mõtteid ning mu õde, kes oli mulle väga lähedane, käitus vastuvõtjana.&quot;&lt;ref&gt;Radin (2006), Entangled Minds, 21.&lt;/ref&gt;

Pärast ratsaväeteenistuse lõpetamist hakkas Bergeri tegevust paljuski juhtima sellest vahejuhtumist tingitud kinnisidee aju objektiivse tegevuse ja subjektiivsete psüühiliste fenomenide seosest.&lt;ref name=&quot;Bergeri elulugu, Encyclopedia.com&quot;/&gt; Ta sai 1897. aastal Jenas meditsiinikraadi ning liitus [[Otto Ludwig Binswanger]]i uurimisrühmaga, kes oli Jena kliiniku psühhiaatria ja neuroloogia õppetool. 1906. aastal kvalifitseerus Berger ülikooli vanemlektoriks ning võttis üle Binswangeri positsiooni aastal 1919. Samuti tegi ta koostööd mitmete tuntud teadlaste ja arstidega, sealhulgas [[Oskar Vogt]]i (1870–1959) ja [[Korbinian Brodmann]]iga (1868–1918) nende ajufunktsioonide lateralisatsiooniga seotud teadustöös.&lt;ref&gt;H. R. Wiedemann (1994), &quot;Hans Berger&quot; in European Journal of Pediatrics, Vol. 153, Number 10, 705.&lt;/ref&gt; Berger abiellus oma tehnilise assistendi Ursula von Bülowga 1911. aastal ja teenis I maailmasõja ajal läänerindel sõjaväepsühhiaatrina. Berger valiti 1927. aastal Jena ülikooli rektoriks.&lt;ref&gt;[http://www.answers.com/topic/hans-berger-1|Hans Bergeri elulugu, Answers.com]&lt;/ref&gt;

1924. aastal õnnestus Bergeril mõõta esimene inimelektroentsefalogramm (EEG).&lt;ref name=&quot;F. Haas 1941&quot;&gt;L. F. Haas, &quot;Hans Berger (1873-1941), Richard Caton (1842-1926), and electroencephalography&quot;. In Journal of Neurology, Neurosurgery &amp; Psychiatry, Vol. 74, Issue 1.&lt;/ref&gt; Saksa meditsiiniliste ja teaduslike institutsioonide suhtumine EEG-sse oli esialgu kahtlev, kuid pärast seda, kui briti [[elektrofüsioloogia|elektrofüsioloogid]] Edgar Douglas Adrian ja B. H. C. Matthews tema põhilisi vaatlusi kinnitasid, tunnustati elektroentsefalograafia tähtsust viimaks rahvusvahelisel foorumil 1937. aastal.&lt;ref name=&quot;Bergeri elulugu, Encyclopedia.com&quot;/&gt;

1938. aastal nimetati Berger Jena ülikooli psühholoogia [[professor|emeriitprofessoriks]]. Pärast pikaajalist kliinilist depressiooni ja tõsise nahapõletiku all kannatades sooritas Berger enesetapu 1. juunil 1941 Jena kliiniku lõunatiivas.&lt;ref&gt;Radin (2006). Entangled Minds, 23.&lt;/ref&gt;

==Teadustöö==
[[Pilt:1st-eeg.png|pisi|400px|ääris|paremal|Üks varajasi Bergeri salvestatud EEG-signaale]]

Oma paljude neuroloogiaga seotud huvide seas uuris Berger aju [[vereringe]]t, psühhofüsioloogiat ja aju [[temperatuur]]i. Tema põhipanus meditsiini ja neuroloogiasse oli siiski inimaju elektrilise aktiivsuse süstemaatiline uurimine ja elektroentsefalograafia metoodika arendamine inglise teadlase Richard Catoni (1842–1926) loomadega seotud tööst lähtudes. 1924. aastal sooritas Berger esimese inimese EEG salvestuse ning andis sellele nimetuse ''Elektrenkephalogramm''.&lt;ref name=&quot;F. Haas 1941&quot;/&gt;

EEG-d kasutades kirjeldades ta esimesena erinevate ajulainete või teisisõnu rütmide olemasolu normaalsetes ja abnormaalsetes ajudes, nagu näiteks alfalained ehk &quot;Bergeri lained&quot; (7,812–13,28&amp;nbsp;Hz) ning nende allasurumist (asendumist kiiremate beetalainetega) uuritava silmade avanemisel. Samuti uuris ja kirjeldas ta esimesena EEG muudatusi ajuhaiguste, näiteks [[epilepsia]] korral.&lt;ref name=&quot;F. Haas 1941&quot;/&gt;

Tema EEG-metoodika sisaldas hõbedast kaablite asetamist patsientide peanaha alla, üks pea esi- ja teine tagaküljele. Hiljem kasutas ta hõbepaberist elektroode, mis kinnitati kummipaelaga uuritava pea külge. Mõõtevahendina kasutas ta esmalt [[Gabriel Lippmann|Lippmanni]] kapillaarset [[elektromeeter|elektromeetrit]], kuid tulemused valmistasid pettumust. Seejärel kasutas ta Siemensi [[galvanomeeter|galvanomeetrit]], mis võimaldas tal registreerida elektrilisi signaale alates ühest mikrovoldist ülespoole. Aparatuuri väljastatava väljundi pildistas seejärel tema assistent.&lt;ref name=&quot;F. Haas 1941&quot;/&gt;

==Hans-Berger-Preis==
Hans-Berger-Preisi nimelist teadusauhinda antakse välja iga kolme aasta tagant Saksa Kliinilise Neurofüsioloogia Seltsi (''Deutsche Gesellschaft für Klinische Neurophysiologie'') poolt pikaajalise, põhjaliku akadeemilise töö eest teoreetilise või kliinilise neurofüsioloogia valdkonnas.&lt;ref&gt;Die Deutsche Gesellschaft für Klinische Neurophysiologie - DKGN (Deutsche EEG-Gesellschaft). [https://web.archive.org/web/20120325225801/http://portal.mytum.de/forschung/eoe/doc/preisen_erlaeuterungen_en.pdf   Lisainfo.]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Berger, Hans}}
[[Kategooria:Saksamaa neuroloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1873]]
[[Kategooria:Surnud 1941]]</text>
      <sha1>njn392m2ieikmrq6h7e48jl0ftqmclk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>National Geographic Eesti</title>
    <ns>0</ns>
    <id>373697</id>
    <revision>
      <id>7158589</id>
      <parentid>6928043</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T23:44:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158589</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1765" sha1="3y0xsljvwzrv0b6ltjhrhyflfhe5y4o" xml:space="preserve">'''National Geographic Eesti''' oli Eesti [[ajakiri]], ajakirja [[National Geographic (ajakiri)|National Geographic]] eestikeelne väljaanne. Seda andis välja meediaettevõte [[AS Äripäev]].

Alates oktoobrist [[2011]] kuni detsembrini 2021 ilmus eestikeelne väljaanne kord kuus. Alates 2022. aastast ilmus eesti keeles kuus erinumbrit aastas.&lt;ref&gt;[https://teadus.postimees.ee/7368143/ajakiri-national-geographic-lopetab-eestikeelsena-ilmumise Ajakiri National Geographic lõpetab eestikeelsena ilmumise] Postimees, 22.10.2021.&lt;/ref&gt; Viimaseks eriväljaandeks jäi 2024. aasta lõpus ilmunud &quot;Jeesus. Illustreeritud elulugu&quot;. Alates 2025. aastast ajakirja National Geographic eesti keeles enam välja ei anta.&lt;ref&gt;Anu Pillesson. [https://www.bestmarketing.ee/uudised/2024/12/04/aripaev-annab-keskkonnahoidu-panuse-ja-digitaliseerub-pea-taielikult Äripäev suundub täieliku digitaliseerumise poole] Äripäev / Best Marketing, 04.12.24.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Silja Felt. [https://keskeesti.treraadio.ee/uudised/53222/maailma-kuulsaim-populaarteaduslik-ajakiri-lopetab-oma-teekonna-eestis Maailma kuulsaim populaarteaduslik ajakiri lõpetab oma teekonna Eestis]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tre Raadio koduleht, 28.04.2025.&lt;/ref&gt;

Ajakirja peatoimetaja oli [[Erkki Peetsalu]]. Eesti keel oli 33. kohalik keel, milles ajakirja National Geographic lisaks inglise keelele välja anti.&lt;ref&gt;Mirjam Nutov. [http://www.lounaleht.ee/?page=1&amp;id=7916&amp;print=1 Kagu-Eestis hakkab valmima eestikeelne National Geographic] Lõunaleht, 01.09.2011.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.nationalgeographic.ee/ Ajakirja koduleht] (2025. aasta seisuga see enam ei tööta)

[[Kategooria:Eesti populaarteaduslikud ajakirjad]]</text>
      <sha1>3y0xsljvwzrv0b6ltjhrhyflfhe5y4o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Syn Cole</title>
    <ns>0</ns>
    <id>376093</id>
    <revision>
      <id>7158573</id>
      <parentid>7007867</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T21:26:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30614-12</username>
        <id>230005</id>
      </contributor>
      <comment>Diskograafia uuendamine. https://open.spotify.com/artist/6i1GVNJCyyssRwXmnaeEFH?si=JOOd0NqrQZaptgiq6j9Mtw</comment>
      <origin>7158573</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9798" sha1="st53on4buru81b4izrspjo2l1gfu4yd" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi = Syn Cole
| pilt = 
| pildiallkiri = 
| pildi_suurus = 
| horisontaalne = 
| taust = tegevartist
| sünninimi = Rene Pais
| alias = Syn Cole
| sünniaeg = {{birth date and age|df=yes|1988|3|25}}
| surmaaeg = 
| päritolu = [[Pärnu]], [[Eesti]]
| pill = [[süntesaator]], [[klaver]], [[kitarr]], [[trummid]]
| hääleliik = 
| stiil = ''[[electro house]]'', ''[[progressive house]]'', ''[[future house]]'', [[EDM]]
| amet = DJ, produtsent
| tegev = 2012–
| plaadifirma = [[PRMD]]
| seotud_esitajad = [[Martin Garrix]], [[Avicii]], [[DVBBS]]
| URL = http://syncole.com
| koosseis = 
| endised_liikmed = 
| tähelepanuväärsed_pillid = 
}}
 
'''Syn Cole''' (kodanikunimega '''Rene Pais'''; sündinud [[25. märts]]il [[1988]] [[Pärnu]]s) on [[Diskor|DJ]] ja [[muusikaprodutsent]]. 

Ta alustas rootsi artisti [[Avicii]] plaadifirma ning mänedžmendi all. Syn Cole'i lugusid ja remikse kuulatud Spotifys ja Youtube'is üle miljardi korra.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95908513/populaarseim-eestlane-planeedil-eesti-tantsumuusika-produtsendi-syn-cole-i-lugusid-on-striimitud-ule-miljardi-korra|pealkiri=Populaarseim eestlane planeedil? Eesti tantsumuusika produtsendi Syn Cole'i lugusid on striimitud üle miljardi korra}}&lt;/ref&gt; Hiljem on ta muusikat välja andnud plaadifirmade Universal, [[Wagneri grupp|Warner]], Sony, NCS, Spinnin' Records ning [[Martin Garrix]] STMPD RCRDS alt. Ta on esinenud sellistel festivalidel nagu [[Tomorrowland (festival)|Tomorrowland]] Belgias, Creamfields Inglismaal, EDC Las Vegases ning [[Ultra Music Festival]] Miamis. Lisaks mänginud klubides Ushuaia Ibiza, XS Las Vegas ning Exchange LA. Syn Cole on ametlikke tellimus-remikse tootnud artistele nagu näiteks [[Coldplay]], Avicii, Martin Garrix, [[Ellie Goulding]], [[Alan Walker]], [[Charlie Puth]], [[Ed Sheeran]], Lauv, Clean Bandit, [[Miley Cyrus]], [[P!nk]], [[Katy Perry]], Kygo, [[Zedd]] ja teised.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://syncole.com/|pealkiri=Syn Cole koduleht}}&lt;/ref&gt; Alates 2016. aastast võitnud Kuldne Plaat auhindu erinevates kategooriates, sealhulgas &quot;Aasta Autor&quot;, &quot;Aasta Raadiohitt&quot; ning &quot;Aasta Autor Internetis&quot;. &lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.kuldneplaat.ee/|pealkiri=Kuldne Plaat auhinnad}}&lt;/ref&gt; Eesti Muusikaauhinnad 2021 &quot;Aasta popartist&quot; nominent.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/1608072829/selgusid-eesti-muusikaauhinnad-2021-nominendid|pealkiri=Eesti Muusikaauhinnad 2021 nominendid}}&lt;/ref&gt; 2022. veebruaris andis Syn Cole väljaandele Eesti Ekspress oma esimese põhjaliku intervjuu kodumaal.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Esimeseks teoseks oli remiks Avicii singlile &quot;Silhouettes&quot;, Spotifys on seda 2022. veebruari seisuga kuulatud üle 162 miljoni korra.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://open.spotify.com/track/4X2BIIya9UFeVKF9G6nU4d|pealkiri=Avicii Silhouettes Syn Cole Remix Spotify}}&lt;/ref&gt; Lisaks remiksis ta 2013. aastal ilmunud Avicii &quot;Hey Brother&quot; singlit.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/267649/maailmakuulus-dj-avicii-kiidab-eesti-artisti-syn-cole-i|pealkiri=Maailmakuulus DJ Avicii kiidab Eesti artisti Syn Cole'i}}&lt;/ref&gt;

Syn Cole esimene vokaalsingel &quot;Miami 82&quot; ilmus 2013. aastal, millele omapoolse remiksi tegid ka [[Kygo]] ning [[Avicii]]. Lugu jõudis [[Billboard]] Club Play ning Billboard Dance edetabelites 11. kohale.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.billboard.com/artist/syn-cole/chart-history/dsi/|pealkiri=Billboard edetabelid}}&lt;/ref&gt; Syn Cole lugusid ja remikse on korduvalt mängitud ka Inglismaa [[BBC Radio 1]] eetris.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.bbc.co.uk/programmes/b03q13gh|pealkiri=BBC Radio 1}}&lt;/ref&gt; Singlit &quot;Miami 82&quot; kasutati [[Sprite (jook)|Sprite]]'i 2018. aasta telereklaami taustal, milles osalesid [[Blackpink]] liikmed.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=DlrGfNaC7_w|pealkiri=2018 Sprite TV Reklaam}}&lt;/ref&gt; Lugu &quot;Feel Good&quot; avaldati UK plaadifirma NCS poolt aastal 2016.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.youtube.com/watch?v=q1ULJ92aldE|pealkiri=Syn Cole - Feel Good}}&lt;/ref&gt; Sellest loost ilmus 2017. aastal Sony/RCA alt versioon &quot;Got The Feeling&quot;, koostöös Pentatonix solisti Kirstin Maldonadoga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://open.spotify.com/track/5or3DfWwQPvoFSEKhifZaq|pealkiri=Syn Cole ft. kirstin - Got The Feeling}}&lt;/ref&gt; 2018. aastal ilmunud singel &quot;Who You Are&quot; jõudis Billboard Club Songs edetabelis neljandale kohale.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Syn Cole vokaalsinglit &quot;It's You&quot; kasutati 2017. aastal ilmunud filmides &quot;47 Meters Down&quot; ning &quot;Reality High&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt2932536/soundtrack|pealkiri=47 Meters Down filmimuusika}}&lt;/ref&gt;

== Diskograafia ==

=== Singlid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Pealkiri
|-
|2013
|&quot;April&quot;
|-
|2013
|&quot;Miami 82&quot; (koos [[Madame Buttons]]iga)
|-
|2014
|&quot;Bright Lights&quot;
|-
|2015
|&quot;Pump!&quot; (koos [[Felguk]]iga)
|-
|2015
|&quot;It's You&quot;
|-
|2015
|&quot;May&quot;
|-
|2016
|&quot;Feel Good&quot;
|-
|2016
|&quot;The Daze&quot; (koos [[Madame Buttons]]iga)
|-
|2016
|&quot;Follow Me&quot; (koos [[Joshua Radin]]iga)
|-
|2016
|&quot;Californication&quot; (koos [[Caroline Pennell]]iga)
|-
|2017
|&quot;Sway&quot; (koos [[Nevve]]ga)
|-
|2017
|&quot;Got The Feeling&quot;
|-
|2018
|&quot;Who You Are&quot;
|-
|2018
|&quot;Happy Again&quot;
|-
|2018
|&quot;Getaway&quot;
|-
|2019
|&quot;Horizon 83&quot;
|-
|2019
|&quot;Lights Go Down&quot; (koos [[Dakota (laulja)|Dakota]]ga)
|-
|2019
|&quot;Discovery&quot; (koos [[Victor Crone]]ga)
|-
|2019
|&quot;Gizmo&quot;
|-
|2019
|&quot;Cool With That&quot; (koos Golden Agega)
|-
|2019
|&quot;Mind Blown&quot;
|-
|2019
|&quot;Keep Going&quot;
|-
|2020
|&quot;Groove&quot;
|-
|2020
|&quot;Cinematix&quot;
|-
|2020
|&quot;Gold&quot; (koos Graham Candyga)
|-
|2020
|&quot;Catch&quot; (koos [[Victor Crone]]ga)
|-
|2020
|&quot;Over You&quot; (koos Carly Paigega)
|-
|2020
|&quot;Crawl&quot; (koos Sarah Closega)
|-
|2020
|&quot;Time&quot;
|-
|2020
|&quot;Thinking of You&quot;
|-
|2021
|&quot;Breathe&quot; (koos Kasparaga)
|-
|2021
|&quot;Feels Like Love&quot; (koos Miya Miyaga)
|-
|2021
|&quot;Drive&quot;
|-
|2021
|&quot;Wicked&quot; (koos Jojeega)
|-
|2021
|&quot;Drift&quot;
|-
|2021
|&quot;Sorry I Ain't Sorry&quot; (koos Willimi ja Katy Tiziga)
|-
|2021
|&quot;Melodia&quot;
|-
|2022
|&quot;Like This&quot;
|-
|2022
|&quot;Overdrive&quot; (koos Carla Monroega)
|-
|2022
|&quot;Need Ya&quot;
|-
|2022
|&quot;Shadow&quot; (koos Alidaga)
|-
|2022
|&quot;Somewhere&quot; (koos Andrahiga)
|-
|2022
|&quot;Do It Now&quot;
|-
|2023
|&quot;Without it&quot; (koos Novia Bachmidiga)
|-
|2023
|&quot;Reflect&quot;
|-
|2023
|&quot;Lovely Day&quot;
|-
|2023
|&quot;Let You Go&quot;
|-
|2023
|&quot;Edge Of The World&quot; (koos Katie Pearlmaniga)
|-
|2024
|&quot;iGotta&quot;
|-
|2024
|&quot;Don't Break My Heart&quot;
|-
|2024
|&quot;Loose Ends&quot;
|-
|2024
|&quot;Rescue Me&quot; (koos Parson Jamesiga)
|-
|2024
|&quot;Crazy&quot;
|-
|2024
|&quot;Waterfall&quot; (koos Alidaga)
|-
|2024
|&quot;Fantasia&quot; (koos K-391)
|-
|2024
|&quot;I Can Feel&quot;
|-
|2025
|&quot;Observe / All Night&quot;
|-
|2025
|&quot;Another Way&quot; (koos Vikkstariga)
|-
|2025
|&quot;Other Side&quot; (koos Tygersoundsiga)
|-
|2025
|&quot;Waking Up&quot;
|-
|2025
|&quot;Ngoma&quot; (koos Foinix &amp; Daramolaga)
|-
|2025
|&quot;Life&quot; (koos Edward Mayaga)
|-
|2025
|&quot;Between The Lines&quot; (koos Ekkoga)
|-
|2025
|&quot;Momentum&quot;
|-
|2025
|&quot;Ain't Nobody&quot; (koos vidi Rocaga)
|-
|2025
|&quot;Real Love&quot; (koos Alexander Jeaniga)
|-
|2026
|&quot;Chasing Echoes&quot;
|-
|2026
|&quot;Stories Untold&quot;
|-
|2026
|&quot;Weightless&quot;
|}

=== Remiksid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Pealkiri
!Originaalartist(id)
|-
|2012
|&quot;Sillhouettes&quot;
|[[Avicii]]
|-
|2013
|&quot;Lucky Ones&quot;
|[[Kerli Kõiv]]
|-
|2013
|&quot;Hey Brother&quot;
|[[Avicii]]
|-
|2014
|&quot;Find You&quot;
|[[Zedd]], [[Matthew Koma]], [[Miriam Bryant]]
|-
|2014
|&quot;Unconditionally&quot;
|[[Katy Perry]]
|-
|2014
|&quot;Sing&quot;
|[[Ed Sheeran]]
|-
|2014
|&quot;First Love&quot;
|[[Jennifer Lopez]]
|-
|2014
|&quot;A Sky Full Of Stars&quot;
|[[Coldplay]]
|-
|2014
|&quot;No Enemiesz&quot;
|[[Kiesza]]
|-
|2014
|&quot;These Days&quot;
|[[Take That]]
|-
|2015
|&quot;Goodbye&quot;
|[[Feder]]
|-
|2015
|&quot;Warriors&quot;
|[[Nicky Romero]], [[Volt &amp; State]]
|-
|2016
|&quot;Don't Be So Hard On Yourself&quot;
|[[Jess Glynne]]
|-
|2016
|&quot;California Love&quot;
|[[Cold Chilling Collective and The Rooks]]
|-
|2017
|&quot;Chained To The Rhythm&quot;
|[[Katy Perry]]
|-
|2017
|&quot;Mama&quot;
|[[Jonas Blue]]
|-
|2017
|&quot;Younger Now&quot;
|[[Miley Cyrus]]
|-
|2017
|&quot;Changes&quot;
|Hazers
|-
|2017
|&quot;We Could Go Back&quot;
|[[Jonas Blue]]
|-
|2018
|&quot;Give and Take&quot;
|Call Me Loop
|-
|2018
|&quot;I Wanna Know&quot;
|NOTD
|-
|2018
|&quot;Done For Me&quot;
|[[Charlie Puth]]
|-
|2018
|&quot;Follow Your Fire&quot;
|Kodaline
|-
|2018
|&quot;Remind Me To Forget&quot;
|[[Kygo]]
|-
|2018
|&quot;Secrets&quot;
|[[P!nk]]
|-
|2018
|&quot;Ocean&quot;
|[[Martin Garrix]]
|-
|2018
|&quot;Solo&quot;
|Clean Bandit
|-
|2018
|&quot;Losing It Over You&quot;
|Matoma
|-
|2018
|&quot;Diamond Heart&quot;
|[[Alan Walker]]
|-
|2019
|&quot;Colder&quot;
|Nina Nesbitt
|-
|2019
|&quot;Selfish&quot;
|Dimitri Vegas &amp; Like Mike ft. Era Istrefi
|-
|2019
|&quot;What I Like About You&quot;
|[[Jonas Blue]] ft. Theresa Rex
|-
|2019
|&quot;Mad Love&quot;
|Mabel
|-
|2019
|&quot;Never Really Over&quot;
|[[Katy Perry]]
|-
|2019
|&quot;Using&quot;
|Ritual &amp; Emily Warren
|-
|2020
|&quot;Look Into My Eyes&quot;
|Brando
|-
|2020
|&quot;Dancing Next To Me&quot;
|Greyson Chance
|-
|2020
|&quot;Salt&quot;
|[[Ava Max]]
|-
|2020
|&quot;Naked&quot;
|[[Jonas Blue]] &amp; Max
|-
|2020
|&quot;Say Something&quot;
|[[Kylie Minogue]]
|-
|2020
|&quot;Baby&quot;
|Madison Beer
|-
|2020
|&quot;Slow Grenade&quot;
|[[Ellie Goulding]] &amp; Lauv
|-
|2021
|&quot;Fake A Smile&quot;
|[[Alan Walker]]
|-
|2021
|&quot;All I Know So Far&quot;
|[[P!nk]]
|-
|2022
|&quot;Three Little Words&quot;
|Lynnea M
|-
|2023
|&quot;Nothing Is Lost&quot;
|[[The Weeknd]]
|-
|2023
|&quot;What Love Is&quot;
|Zak Abel
|-
|2023
|&quot;We Got History&quot;
|Mitchell Tenpenny
|-
|2024
|&quot;Exes&quot;
|Tate Mcrae
|}

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/95908513/populaarseim-eestlane-planeedil-eesti-tantsumuusika-produtsendi-syn-cole-i-lugusid-on-striimitud-ule-miljardi-korra Populaarseim eestlane planeedil? Eesti tantsumuusika produtsendi Syn Cole'i lugusid on striimitud üle miljardi korra]
* [http://syncole.com/ Syn Cole'i koduleht]
* [http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/e6b4db1c-dd4a-4370-b930-e2fb50b003d6 Pärnus esinev maailmakuulus Eesti produtsent Syn Cole saatis fännidele videotervituse]

{{JÄRJESTA:Cole, Syn}}
[[Kategooria:Eesti DJd]]
[[Kategooria:Eesti muusikaprodutsendid]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>st53on4buru81b4izrspjo2l1gfu4yd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hell</title>
    <ns>0</ns>
    <id>376350</id>
    <revision>
      <id>7158767</id>
      <parentid>6332995</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:27:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158767</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1910" sha1="0ib5tc9mherz7d6lekzb83y7xcyi1nk" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{See artikkel| räägib ansamblist; muinaspõhja allmaailma valitsejanna kohta vaata artiklit [[Hel]]}}
[[Pilt:Hell - Tuska 2011 - 01.JPG|pisi|Hell [[2011]]. aasta [[Tuska Open Air]]il]]

'''Hell''' on [[Suurbritannia]] [[heavy metal]]i ansambel, mis on tegutsenud aastail [[1982]]–[[1987]] ja alates [[2008]].

Ansambli rajasid bändide Race Against Time ja Paralex liikmed [[Inglismaa]]l [[Derbyshire]]'s. Ansambli esinemised olid provokatiivsed ja teatraalsed, ent heavy metali ringkondades pälvis suurt tähelepanu ka Helli muusika. [[1986]]. aastal sai bänd plaadilepingu [[Belgia]] kompaniiga Mausoleum, kuid firma läks pankrotti ning plaadi väljaandmine ebaõnnestus. Seejärel läks bänd laiali ning selle laulja ja kitarrist [[Dave G. Hallyday]] tegi enesetapu.

Hoolimata sellest, et Hellil ei õnnestunud ühtegi albumit välja anda, saavutas ta tänu demodele heavy metal'i ringkondades küllalt laia tuntuse ning see muutus teataval määral kultusbändiks. [[2008]]. aastal tuli Hell uuesti kokku ning pärast lepingu sõlmimist kompaniiga [[Nuclear Blast]] anti [[2011]]. aastal välja esimene album &quot;[[Human Remains]]&quot;, mis äratas laialdast positiivset vastukaja. [[2013]]. aastal ilmus Helli teine album &quot;[[Curse and Chapter]]&quot;.

==Koosseisud==
[[Pilt:Hell Wacken 1.jpg|pisi|Hell [[2014]]. aasta [[Wacken Open Air]]il]]

===Praegune===
*David Bower – vokaal (alates 2010)
*Kevin Bower – kitarr, klahvpillid, taustalaul (1982–1986, alates 2008)
*Tony Speakman – basskitarr (1982–1987, alates 2008)
*[[Andy Sneap]] – kitarr (alates 2008)
*Tim Bowler – trummid (1982–1987, alates 2008)

===Endised liikmed===
*Dave G. Hallyday – vokaal (1982–1987)
*Shaun Kelley – kitarr (1986–1987)
*[[Martin Walkyier]] – vokaal (2008–2010)

== Välislingid ==
*[http://www.hell-metal.com/ Koduleht]

[[Kategooria:Suurbritannia ansamblid]]</text>
      <sha1>0ib5tc9mherz7d6lekzb83y7xcyi1nk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Soda Stereo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>377806</id>
    <revision>
      <id>7158405</id>
      <parentid>6506795</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:41:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158405</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4424" sha1="8kovmqrc5uoj6y2pn60in6pky35z8fc" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
[[Pilt:Soda Stereo Circa 1984.jpg|pisi|Soda Stereo 1984. aastal]]
[[Pilt:Cristina Fernandez y Soda Stereo.jpg|pisi|Soda Stereo ja Argentina president [[Cristina Fernández de Kirchner]] 2007. aastal]]
[[pilt:SodaenLima-2100924195.jpg|pisi|&quot;Me Verás Volveri&quot; turnee 2007. aastal]]

'''Soda Stereo''' (ka '''Soda''') oli [[Argentina]] [[rokkmuusika|rokk]]ansambel. Soda Stereo on olnud üks olulisemaid ja mõjukamaid [[Ladina-Ameerika]] bände.&lt;ref&gt;[http://www.allmusic.com/artist/gustavo-cerati-mn0000543169/biography Gustavo Cerati Artist Biography]. AllMusic.com.&lt;/ref&gt;

Soda Stereo tegutses aastatel 1982–1997, selle liikmed olid [[Gustavo Cerati]] (vokaal, [[kitarr]]id, [[süntesaator]], [[sämpler]], muud pillid), Héctor &quot;Zeta&quot; Bosio ([[basskitarr]], taustalaul, süntesaator, sämpler) ja Charly Alberti ([[trumm]]id). 

Soda Stereo oli esimene Ladina-Ameerika rokkansambel, mis kasvas väljapoole koduriigi piire ja nägi Ladina-Ameerikas ühtset kultuuriruumi, kus tegutseda. Edu saavutati nii Lõuna-, Kesk- kui Põhja-Ameerikas ([[USA]] [[hispaania keel|hispaaniakeelse]] elanikkonna seas) ja samuti [[Hispaania]]s. Ansamblil oli oluline roll hispaaniakeelse rokkmuusika populariseerimises ja paljud teised grupid on oma muusikas nende seatud eeskuju jäljendanud. Bänd on oma saavutuste poolest paljude Ladina-Ameerika &quot;kõigi aegade&quot; nimekirjade tipus. Kodumaal Argentinas on Soda Stereo püstitanud plaadimüügi ja kontsertide külastatavuse rekordeid. 

Soda Stereo muusikas on palju mõjutusi briti rokist. Teiste seas kujundasid trio muusikamaitset [[The Beatles]] (sh [[George Harrison]]i, [[Paul McCartney]] ja [[John Lennon]] i soolokarjäärid), [[The Cure]], [[Talking Heads]], [[David Bowie]], [[XTC]], [[The Specials]], [[Squeeze]], [[Pink Floyd]], [[My Bloody Valentine]], [[Cocteau Twins]] ja [[Queen]]). Soda Stereo algusaegade helikeelt (albumid &quot;Soda Stereo&quot; (1984), &quot;Nada Personal&quot; (1985), &quot;Signos&quot; (1986), &quot;Doble Vida&quot; (1988)) mõjutasid ''new wave''&lt;nowiki/&gt;'i bändid (näiteks [[Virus]], [[The Police]], [[Elvis Costello]]) ja ''post-punk''&lt;nowiki/&gt;'i bändid (näiteks [[Television]]). Hiljem areneti raskemakõlalise alternatiivroki suunas – mõjutused tulid klassikalisest rokist, progressiivsest rokist, ''shoegaze'''ist, neopsühhedeeliast, [[britpop]]ist ja elektroonilisest muusikast (albumid &quot;Canción Animal&quot; (1990), &quot;Dynamo&quot; (1992), &quot;Sueño Stereo&quot; (1995)).
 
Tegutsemisaastate jooksul müüdi ainuüksi Ladina-Ameerikas üle 17 miljoni plaadi ja pärast ansambli lagunemist on müügiarv suurenenud. 2002. aastal tunnustas Ladina-Ameerika [[MTV]] Soda Stereot legendi auhinnaga (Legend Prize). Portaali Musiteka hinnangul kuuluvad neli Soda Stereo albumit kõigi aegade parima 250 iberoameerika rokkmuusika albumi nimekirja (&quot;Canción Animal&quot; (2), &quot;Comfort y Música Para Volar&quot; (15), &quot;Signos&quot; (40), &quot;Sueño Stereo&quot; (41)).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110102013630/http://www.musiteka.net/2010/12/250-albums-del-rock-iberoamericano/ 12 albums del Rock iberoamericano]. 12.12.2010.&lt;/ref&gt; 

1997. aastal läks ansambel isiklike ja loominguliste erimeelsuste tõttu laiali. 2007. aastal tuldi uuesti kokku turnee &quot;Me Verás Volver&quot; jaoks, mille 22 esinemisest 20 müüdi välja. Argentinas, [[Tšiili]]s, [[Colombia]]s, [[Ecuador]]is, [[Mehhiko]]s, [[Panama]]s, [[Peruu]]s, USA-s ja [[Venezuela]]s antud kontserte külastas üle miljoni fänni. Pärast kogu Ameerika [[maailmajagu]] hõlmavaks kultuurisündmuseks{{lisa viide}} kasvanud kokkutulekuturneed läks meeste tee uuesti lahku.

Pärast ansambli lagunemist tegi ansambli eestvedaja Gustavo Cerati edukat soolokarjääri. Ta suri 4. septembril 2014 pärast nelja aastat [[kooma]]s viibimist.&lt;ref&gt;[http://www.nbcnews.com/news/latino/argentinian-rocker-gustavo-cerati-soda-stereo-dies-55-n195956 Argentinian Rocker Gustavo Cerati, Of Soda Stereo, Dies At 55]. NBC news. 04.09.2014.&lt;/ref&gt; Zeta Bosio tegutseb produtsendi ja [[DJ]]-na. Charly Alberti pani aluse mitmele muusikaga seotud ettevõtmisele (ajakiri, muusika- ja meelelahutusportaal, plaadifirma) ja moodustas oma vennaga ansambli MOLE.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140907234755/http://edant.clarin.com/diario/2007/05/02/espectaculos/c-00811.htm Charly Alberti: &quot;Ser un ex Soda facilita las cosas&quot;]. 02.05.2007.&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Argentina ansamblid]]
[[Kategooria:Argentina lauljad]]</text>
      <sha1>8kovmqrc5uoj6y2pn60in6pky35z8fc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Neuropeptiid Y</title>
    <ns>0</ns>
    <id>382168</id>
    <revision>
      <id>7158602</id>
      <parentid>7045978</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T01:22:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158602</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19670" sha1="2dho5i5jz5v84r9b4ptlbq745myddtn" xml:space="preserve">'''Neuropeptiid Y''' ('''NPY''') on lineaarne ja 36 [[aminohape|aminohap]]pest koosnev [[peptiid]], mis käitub inimese ajus ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteem]]is ehk vegetatiivses närvisüsteemis [[virgatsaine]]na. Teistes loomades võib kohata sarnase talitlusega, kuid teistsuguse struktuuriga peptiidi.&lt;ref name=&quot;NPY&quot; /&gt; 

Autonoomses närvisüsteemis toodavad neuropeptiidi Y põhiliselt [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[neuron]]id. Ajus võib seda peptiidi toota mitu piirkonda, näiteks [[hüpotalamus]]. Ajus toodetud NPY-l on mitu ülesannet: suurendada söögi tarbimist ja sellest saadud energia salvestamist [[rasv]]ana, vähendada ärevustunnet, [[stress]]i, valu tajumist, alkoholitarbimist, alandada vererõhku ning hoida kontrolli all [[epilepsia]]hooge. &lt;ref name=&quot;NPY&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;NeMTf&quot; /&gt;

[[Pilt:Neuropeptide_Y.png|pisi|NPY struktuur]]
==Avastus==

1978. aastal töötasid Kazuhiko Tatemoto ja [[Viktor Mutt (biokeemik)|Viktor Mutt]] bioloogiliselt aktiivsete peptiidide avastamiseks välja meetodi, mis tugineb [[C-terminaalne|C-terminaalse]] [[amiid]]i struktuurile. See omadus on ainulaadne peptiidhormoonidele ja [[neuropeptiidid|neuropeptiididele]]. &lt;ref name=&quot;NPY&quot; /&gt;
1982. aastal pärast neuropeptiidi Y eraldamist kodusea hüpotalamusest hakkasid teadlased spekuleerima, milline võiks olla NPY seotus funktsioonidega, mida mõjutab hüpotalamus. 1983. aastal tehtud uuringus selgus, et NPY-rikkad aksonterminalid asuvad hüpotalamuse paraventrikulaarsetes tuumades (''paraventricular nucleus'', PVN) ja kõige suurem NPY kontsentratsioon on samuti hüpotalamuse paraventrikulaarsete tuumade sees.&lt;ref name=&quot;allen_et_al83&quot; /&gt; 
1989. aastal juhtisid Morris ja teised kaasteadurid tähelepanu NPY-rikastele tuumadele ajus. Uuringutulemused näitasid, et kõige kõrgem NPY [[mRNA]] tase on hüpotalamuse arkuaattuumades (''arcuate nucleus'', ARC).&lt;ref name=&quot;pmid2592617&quot; /&gt;
Samal aastal teatasid Haas ja George, et NPY süstimine hüpotalamuse paraventrikulaarsetesse tuumadesse põhjustas suuremahulise kortikotropiini vabastava [[hormoon]]i vabanemise roti ajus. See tõestas, et NPY stimuleerib otseselt kortikotropiini vabastava hormooni sünteesi ja vabastamist.&lt;ref name=&quot;pmid2551461&quot; /&gt; 
Viimane avastus oli aluseks NPY uuringuteks, kuna juba 1970. aastatel oli põhjalikult uuritud kortikotropiini vabastavat hormooni ja selle rolli stressis ning sellistes söömishäiretes nagu ülekaalulisus.&lt;ref name=&quot;pmid167093&quot; /&gt;

==Roll ülekaalulisuses==

Dryden ja teised uurijad tegid 1995. aastal uurimuse, kus katseobjektideks olid ülekaalulised rotid. Katse eesmärgiks oli näidata NPY rolli sellistes söömishäiretes nagu ülekaalulisus. Uurimistöö käigus paljastusid neli põhitegurit, mis soodustasid roti ülekaalulisust:
* [[glükokortikosteroid]]ide kontsentratsiooni tõus vereplasmas,
* tundetus või resistentsus [[insuliin]]ile, 
* [[leptiiniretseptor]]i [[mutatsioon]],
* NPY [[mRNA]] ja NPY vabastamise kasv. &lt;ref name=&quot;ZV2hD&quot; /&gt; 
Lisaks sellele on need tegurid vastastikuses sõltuvuses. Püsiv kõrge glükokortikosteroidide kontsentratsioon ergutab [[glükoneogenees]]i, mis hiljem põhjustab vere glükoosisisalduse suurenemist. Glükoositaseme suurenemine omakorda aktiveerib insuliini vabastamist, mis reguleerib glükoositaset glükogeeni kasutuselevõtuga või hoiustamisega lihastes ja maksas. Kui tegemist on ülekaalulisusega, mis uurijate spekulatsioonide kohaselt on tugeva geneetilise tagapõhjaga ja sõltub toitumisharjumustest, siis insuliiniresistentsus hoiab ära suure veresuhkrusisalduse reguleerimise. See omakorda põhjustab haiglaslikku vere [[glükoos|glükoosisisaldust]] ja suhkurtõbe.&lt;ref name=&quot;8tteS&quot; /&gt; Lisaks sellele põhjustab suur glükokortikosteroidide hulk NPY koguse suurenemise, mis on otseselt seotud glükokortikosteroidide retseptorite aktiveerumisega ning kaudselt kortikotropiini vabastava teguri negatiivse [[tagasiside]] tühistamisega, mis mõjutab NPY sünteesi ja vabastamist. Samal ajal ülekaalulisust põhjustanud insuliiniresistentsuse ja leptiinretseptorite muteerumise tagajärjel on NPY aktiivsuse pärssimine tühistatud ning lõplikku toidutarbimist reguleerivad teised negatiivsed tagasisidemehhanismid. Rottide rasvumist suudeti märkimisväärselt vähendada [[neerupealis]]te&lt;ref name=&quot;GuWxL&quot; /&gt; või [[ajuripats]]i eemaldamisel&lt;ref name=&quot;ldyen&quot; /&gt;.

==Roll toidutarbimises==

Käitumisanalüüsides, mis uurivad söögiisu stimuleerimist, kasutatakse põhiliselt [[rott]]e katseobjektidena. Koostöös nende, immunoloogiliste uuringute ja [[in situ hübridisatsioon|''in situ'' hübridisatsioon]]i uuringutega on leitud, et suurenenud NPY aktiivsus suurendab toidutarbimist. Uuringute käigus süstiti südamevatsakesse&lt;ref name=&quot;Hanson ES, Dallman MF 1995 273–9&quot; /&gt; või hüpotalamusse&lt;ref name=&quot;White1994&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;QOUTC&quot; /&gt; eksogeenset NPY-d&lt;ref name=&quot;Hanson ES, Dallman MF 1995 273–9&quot; /&gt; või NPY-ga sarnast ühendit, millel on samasugune [[afiinsus (biokeemia)|afiinsus]] ja mis stimuleerib rakuretseptorite aktiivsust samamoodi nagu looduslikult esinev ühend, näiteks deksametasoon.&lt;ref name=&quot;White1994&quot; /&gt; 
[[Pilt:BIIE-0246 structure.png|pisi|BIIE0246 struktuur]]
Uuringutulemused näitasid ühehäälselt, et NPY [[agonist]]id, mis stimuleerivad NPY aktiivsust, suurendavad rottide toidutarbimist. Kontrollgrupi puhul, kus NPY aktiivsust polnud stimuleeritud, oli aga toidutarbimine tavapärane. NPY aktiivsuse mõju toidutarbimisele väljendab ka teatud NPY retseptorite (Y1 ja Y5) blokeerimine. Retseptorite tõkestamine pärsib NPY aktiivsust ja seega väheneb ka toidutarbimine. King ja teised teadlased viisid 1999. aastal läbi uuringu, mis demonstreeris NPY Y2 retseptori aktiveerimise mõju. Selgus, et Y2 retseptori aktiveerimine pärsib NPY vabastamist ja seega reguleerib toidutarbimist aktiveerumisel.&lt;ref name=&quot;ctXpE&quot; /&gt; Uuringu käigus süstiti kõrge selektiivsusega Y2 retseptori [[antagonist]]i BIIE0246 ARC-i (''activity-regulated cytoskeleton-associated protein''). Pärast BIIE0246 süsti näitas radioimmuunanalüüs, et märkimisväärne kogus NPY on vallandunud võrreldes kontrollgrupiga. Eksogeense NPY, agonistide ja antagonistide farmakoloogiline poolestusaeg on ikka veel kahtluse all, nende mõju ei kesta kaua ning roti keha suudab reguleerida ja normaliseerida ebanormaalset NPY kogust ja seega ka toidutarbimist.&lt;ref name=&quot;Hanson ES, Dallman MF 1995 273–9&quot; /&gt;

==Roll stressi ja toidu vastastikuse sõltuvuse reguleerimises==

Hiirte ja ahvidega tehtud uuringud näitavad, et korduv stress ning suure rasva- ja suhkrusisaldusega toit stimuleerivad neuropeptiidi Y vabastamist, mis põhjustab rasva kogunemist kõhukudedesse. Teadlased usuvad, et NPY taseme manipuleerimisega suudavad nad elimineerida rasva sealt, kus seda vaja pole, ning koguda kohta, kus rasv vajalik on.&lt;ref name=&quot;kuo&quot; /&gt;
Kõrge NPY kontsentratsioon võib olla seotud posttraumaatilisest stressihäirest taastumisega&lt;ref name=&quot;pmid16325152&quot; /&gt; ja sellele haigusele vastupanu tugevdamisega. Suurenenud NPY sisaldus võib vähendada ka hirmule reageerimist. Tänu sellele on inimestel võimalik suure pinge all paremini toime tulla.&lt;ref name=&quot;9MLpo&quot; /&gt;

==Mõju alkoholismile==

On kaks põhjust, mille põhjal võib järeldada, et NPY kaitseb alkoholismi vastu: [[Pilt:PDB 1k8v EBI.jpg|pisi|Neuropeptiid F]]
* ''[[Knock-out]]'' hiirte puhul, kus NPY retseptor Y1 on eemaldatud, on alkoholitarbimine suurendatud. Lisaks on suurenenud vastupanu alkoholi rahustavatele efektidele võrreldes tavaliste hiirtega. Võib järeldada, et NPY retseptor Y1 reguleerib [[alkohol]]i manustamist. Samuti näitasid uurimistulemused, et retseptori Y2 blokeerimine vähendab alkoholitarbimist. See annab põhjust arvata, et Y2 retseptor võib olla abiks alkoholismiga võitlemises.&lt;ref name=&quot;pmid11826154&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;UvKTX&quot; /&gt; 
* [[Harilik äädikakärbes]] omab neuropeptiidi F, mis sarnaneb neuropeptiidiga Y. Neuropeptiidi F kontsentratsioon on seksuaalselt frustreeritud isastel kärbestel vähenenud ja selle tõttu on kärbeste alkoholitarbimine suurenenud.&lt;ref name=&quot;Yj3Rb&quot; /&gt;

==Ööpäevarütmi reguleerimine==

1984. aastal tegid Albers ja Ferris uuringu, milles selgus, et väikeste koguste NPY süstimine hüpotalamusse muutis nende hamstrite ööpäevarütmi, kes elasid pidevalt valgustatud ruumides. Nad pakkusid välja, et NPY kui keemiline signaalikandja on oluline ööpäevarütmi väljakujunemises.&lt;ref name=&quot;NPY&quot; /&gt;

==NPY retseptorid==

Neuropeptiidi Y retseptorid on [[G-valguga seotud retseptorid]], mida neuropeptiidi Y, peptiid-YY ja [[pankreas]]e polüpeptiid on võimelised aktiveerima.&lt;ref name=&quot;bqrZE&quot; /&gt; Need retseptorid hoiavad kontrolli all mitmesuguseid käitumislikke protsesse nagu söögiisu, ärevust ja ööpäevarütmi.&lt;ref name=&quot;woFQx&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;c2ERk&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;9XUm5&quot; /&gt;
Aktiveeritud neuropeptiidiretseptorid vabastavad G&lt;sub&gt;i&lt;/sub&gt;-alaühiku G-valgu kolmeosaliselt kompleksist. G&lt;sub&gt;i&lt;/sub&gt;-alaühik omakorda pärsib [[Tsükliline adenosiinmonofosfaat|cAMP]] tootmist [[adenosiintrifosfaat|adenosiintrifosfaadist]].
Teatakse viit imetajate neuropeptiidi Y retseptori tüüpi, milleks on Y1, Y2, Y3, Y4 ja Y5.&lt;ref name=&quot;pmid15337367&quot; /&gt; Neli neuropeptiidi Y retseptorit, mida kodeerivad erinevad geenid, on tuvastatud inimese kehas. Nendeks on Y1, Y2, Y4 ja Y5. Kõik neli võivad olla ravieesmärgiks kasutatavad, näiteks rasvumise vastu.&lt;ref name=&quot;pmid17785427&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pmid17979781&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pmid17979782&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NPY&quot;&gt;K. Tatemoto [https://web.archive.org/web/20141111030140/http://bilder.buecher.de/zusatz/12/12492/12492467_lese_1.pdf &quot;Neuropeptide Y:History and Overview&quot;] Leheküljed 2–15 Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;allen_et_al83&quot;&gt;{{cite journal | author = Allen YS, Adrian TE, Allen JM, Tatemoto K, Crow TJ, Bloom SR, Polak JM | title = Neuropeptide Y distribution in the rat brain | url = https://archive.org/details/sim_science_1983-08-26_221_4613/page/876 | journal = Science | volume = 221 | issue = 4613 | pages = 877–9 |date=august 1983 | pmid = 6136091 | doi = 10.1126/science.6136091}} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid2592617&quot;&gt;{{cite journal | author = Morris BJ | title = Neuronal localisation of neuropeptide Y gene expression in rat brain | journal = J. Comp. Neurol. | volume = 290 | issue = 3 | pages = 358–68 |date=detsember 1989 | pmid = 2592617 | doi = 10.1002/cne.902900305}} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid2551461&quot;&gt;{{cite journal | author = Haas DA, George SR | title = Neuropeptide Y-induced effects on hypothalamic corticotropin-releasing factor content and release are dependent on noradrenergic/adrenergic neurotransmission | url = https://archive.org/details/sim_brain-research_1989-10-02_498_2/page/332 | journal = Brain Res. | volume = 498 | issue = 2 | pages = 333–8 |date=oktoober 1989 | pmid = 2551461 | doi = 10.1016/0006-8993(89)91112-8}} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid167093&quot;&gt;{{cite journal | author = Edwardson JA, Hough CA | title = The pituitary-adrenal system of the genetically obese (ob/ob) mouse | journal = J. Endocrinol. | volume = 65 | issue = 1 | pages = 99–107 |date=aprill 1975 | pmid = 167093 | doi = 10.1677/joe.0.0650099}} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hanson ES, Dallman MF 1995 273–9&quot;&gt;{{cite journal |author=Hanson ES, Dallman MF |title=Neuropeptide Y (NPY) may integrate responses of hypothalamic feeding systems and the hypothalamo-pituitary-adrenal axis |journal=J. Neuroendocrinol. |volume=7 |issue=4 |pages=273–9 |date=aprill 1995 |pmid=7647769 |doi=10.1111/j.1365-2826.1995.tb00757.x |url=}} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;White1994&quot;&gt;{{cite journal |author=White BD, Dean RG, Edwards GL, Martin RJ |title=Type II corticosteroid receptor stimulation increases NPY gene expression in basomedial hypothalamus of rats |journal=Am. J. Physiol. |volume=266 |issue=5 Pt 2 |pages=R1523–9 |date=mai 1994 |pmid=8203629 |url=http://ajpregu.physiology.org/cgi/pmidlookup?view=reprint&amp;pmid=8203629 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kuo&quot;&gt;{{cite journal |author=Kuo LE, Kitlinska JB, Tilan JU, ''et al.'' |title=Neuropeptide Y acts directly in the periphery on fat tissue and mediates stress-induced obesity and metabolic syndrome |journal=Nat. Med. |volume=13 |issue=7 |pages=803–11 |date=juuli 2007 |pmid=17603492 |doi=10.1038/nm1611 |url=}} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid16325152&quot;&gt;{{cite journal | author = Yehuda R, Brand S, Yang RK | title = Plasma neuropeptide Y concentrations in combat exposed veterans: relationship to trauma exposure, recovery from PTSD, and coping | url = https://archive.org/details/sim_biological-psychiatry_2006-04-01_59_7/page/660 | journal = Biol. Psychiatry | volume = 59 | issue = 7 | pages = 660–3 |date=aprill 2006 | pmid = 16325152 | doi = 10.1016/j.biopsych.2005.08.027}} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid11826154&quot;&gt;{{cite journal | author = Thiele TE, Koh MT, Pedrazzini T | title = Voluntary alcohol consumption is controlled via the neuropeptide Y Y1 receptor | journal = J. Neurosci. | volume = 22 | issue = 3 | pages = RC208 |date=veebruar 2002 | pmid = 11826154 | doi =}} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid15337367&quot;&gt;{{cite journal | author = Larhammar D, Salaneck E | title = Molecular evolution of NPY receptor subtypes | journal = Neuropeptides | volume = 38 | issue = 4 | pages = 141–51 | year = 2004 | pmid = 15337367 | doi = 10.1016/j.npep.2004.06.002}} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid17785427&quot;&gt;{{cite journal | author = Kamiji MM, Inui A | title = Neuropeptide y receptor selective ligands in the treatment of obesity | journal = Endocrine Reviews | volume = 28 | issue = 6 | pages = 664–84 |date=oktoober 2007 | pmid = 17785427 | doi = 10.1210/er.2007-0003 | url = | issn =}} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid17979781&quot;&gt;{{cite journal | author = MacNeil DJ | title = NPY Y1 and Y5 receptor selective antagonists as anti-obesity drugs | journal = Current Topics in Medicinal Chemistry | volume = 7 | issue = 17 | pages = 1721–33 | year = 2007 | pmid = 17979781 | doi = 10.2174/156802607782341028 | url = http://www.bentham-direct.org/pages/content.php?CTMC%2F2007%2F00000007%2F00000017%2F0009R.SGM | issn =  | access-date = 2014-10-26 | archive-date = 2013-01-12 | archive-url = https://archive.today/20130112100200/http://www.bentham-direct.org/pages/content.php?CTMC/2007/00000007/00000017/0009R.SGM | url-status = dead }} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmid17979782&quot;&gt;{{cite journal | author = Kamiji MM, Inui A | title = NPY Y2 and Y4 receptors selective ligands: promising anti-obesity drugs? | journal = Current Topics in Medicinal Chemistry | volume = 7 | issue = 17 | pages = 1734–42 | year = 2007 | pmid = 17979782 | doi = 10.2174/156802607782340957 | url = http://www.bentham-direct.org/pages/content.php?CTMC%2F2007%2F00000007%2F00000017%2F0010R.SGM | issn =  | access-date = 2014-10-26 | archive-date = 2013-04-14 | archive-url = https://archive.today/20130414095428/http://www.bentham-direct.org/pages/content.php?CTMC/2007/00000007/00000017/0010R.SGM | url-status = dead }} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NeMTf&quot;&gt;Colmers WF, El Bahn B (2003). &quot;Neuropeptide Y and Epilepsy&quot; https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC321170/ Read 53–58 Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZV2hD&quot;&gt;{{cite journal |author=Dryden S, Pickavance L, Frankish HM, Williams G |title=Increased neuropeptide Y secretion in the hypothalamic paraventricular nucleus of obese (fa/fa) Zucker rats |journal=Brain Res. |volume=690 |issue=2 |pages=185–8 |date=september 1995 |pmid=8535835 |doi=10.1016/0006-8993(95)00628-4 |url=https://archive.org/details/sim_brain-research_1995-09-04_690_2/page/184}} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8tteS&quot;&gt;{{cite journal |author=Wilcox G |title=Insulin and insulin resistance |journal=Clin Biochem Rev |volume=26 |issue=2 |pages=19–39 |date=mai 2005 |pmid=16278749 |pmc=1204764 |url=}} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GuWxL&quot;&gt;{{cite journal |author=Yukimura Y, Bray GA |title=Effects of adrenalectomy on body weight and the size and number of fat cells in the Zucker (fatty) rat |journal=Endocr Res Commun |volume=5 |issue=3 |pages=189–98 |year=1978 |pmid=747998 |url= |doi=10.1080/07435807809083752}} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ldyen&quot;&gt;{{cite journal |author=Powley TL, Morton SA |title=Hypophysectomy and regulation of body weight in the genetically obese Zucker rat |journal=Am. J. Physiol. |volume=230 |issue=4 |pages=982–7 |date=1. aprill 1976 |pmid=1267030 |url=http://ajplegacy.physiology.org/cgi/content/abstract/230/4/982 |access-date=2014-10-26 |archive-date=2009-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090210175108/http://ajplegacy.physiology.org/cgi/content/abstract/230/4/982 |url-status=dead }} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QOUTC&quot;&gt;{{cite journal |author=Pomonis JD, Levine AS, Billington CJ |title=Interaction of the hypothalamic paraventricular nucleus and central nucleus of the amygdala in naloxone blockade of neuropeptide Y-induced feeding revealed by c-fos expression |journal=J. Neurosci. |volume=17 |issue=13 |pages=5175–82 |date=1. juuli 1997|pmid=9185555 |url=http://www.jneurosci.org/cgi/pmidlookup?view=long&amp;pmid=9185555}} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ctXpE&quot;&gt;King PJ, Williams G, Doods H, Widdowson PS (May 2000). &quot;Effect of a selective neuropeptide Y Y(2) receptor antagonist, BIIE0246 on neuropeptide Y release&quot; http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0014299900002302 Alapunkt R1-3 Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9MLpo&quot;&gt;{{cite news|url=http://www.newsdaily.com/stories/tre51f02b-us-stress-soldiers/|title=Research shows why some soldiers are cool under fire|author=Julie Steenhuysen|date=16. veebruar 2009|access-date=2014-10-26|archive-date=2009-02-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20090219122203/http://newsdaily.com/stories/tre51f02b-us-stress-soldiers/|url-status=dead}} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UvKTX&quot;&gt;K.Tatemoto &quot;Neuropeptide Y:History and Overview&quot; https://web.archive.org/web/20141111030140/http://bilder.buecher.de/zusatz/12/12492/12492467_lese_1.pdf Alapunkt 5.3.7 Read 1–12 Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Yj3Rb&quot;&gt;{{cite web|title=Deprived of Sex, Jilted Flies Drink More Alcohol|author=|date=15. märts 2012|work=UCSF News Center|url=http://www.ucsf.edu/news/2012/03/11662/deprived-sex-jilted-flies-drink-more-alcohol}} Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bqrZE&quot;&gt;Michel MC, Beck-Sickinger A, Cox H, Doods HN, Herzog H, Larhammar D, Quirion R, Schwartz T, Westfall T (March 1998). &quot;XVI. International Union of Pharmacology recommendations for the nomenclature of neuropeptide Y, peptide YY, and pancreatic polypeptide receptors&quot; http://pharmrev.aspetjournals.org/content/50/1/143.long Read 143–150 Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;woFQx&quot;&gt;Harro J (October 2006). &quot;CCK and NPY as anti-anxiety treatment targets: promises, pitfalls, and strategies&quot; http://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00726-006-0334-x Read 215–230 Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c2ERk&quot;&gt;Larhammar D, Salaneck E (2004). &quot;Molecular evolution of NPY receptor subtypes&quot; http://www.nutritionjrnl.com/article/S0899-9007(08)00296-7/abstract Read 141–151 Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9XUm5&quot;&gt;Heilig M (August 2004). &quot;The NPY system in stress, anxiety and depression&quot; http://www.neuropeptidesjournal.com/article/S0143-4179(04)00031-9/abstract Read 213–224 Kasutatud 05.10.2014&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Virgatsained]]</text>
      <sha1>2dho5i5jz5v84r9b4ptlbq745myddtn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Narva Johannese kogudus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>385247</id>
    <revision>
      <id>7158585</id>
      <parentid>7108568</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T22:32:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158585</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21313" sha1="9wvose2pzprb97ledvx5isl521qz0e0" xml:space="preserve">[[Pilt:Narva 0003-050 800x600.jpg|pisi|[[Narva Jaani kirik]]]]
'''Narva Johannese kogudus''' (ka '''Narva Jaani kogudus''') oli [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]], mis enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõd]]a kasutas [[Narva Johannese kirik]]ut (hävis [[1944]]). Narva Johannese kogudusele kuulus hoone [[Helsingi tänav]] 9.

[[Reformatsioon Liivimaal|Reformatsioon]]ist saadik eristati [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik]]us eesti ja saksa kogudust, kummalgi olid oma pastorid. Pärast [[Narva piiramine (1581)|Narva vallutamist]] rootslaste poolt 1581. aastal loodi Narvas ka rootsi ja soome kogudused&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-narva-jaani/ Koguduse lugu: Narva Jaani], e-kirik.eelk.ee, 2. nov. 2022&lt;/ref&gt;.  Tõenäoliselt juba 16. sajandil ehitas eesti kogudus endale eraldi kiriku. Kui Narva linn 1610. aastal peaaegu täielikult põles maha, hävines ka eesti koguduse kirik, mis asetses [[Pikk tänav (Narva)|Pikal tänav]]al, umbes hilisemal [[Suur tänav (Narva)|Suurel tänav]]al. Uus puitkirik eesti kogudusele ei ehitatud enam vanale kohale, vaid umbes hilisemale [[Rahu tänav (Narva)|Rahu tänav]]a ja [[Kooli tänav (Narva)|Kooli tänav]]a nurga ligidale. Peale eesti koguduse kasutas seda samuti kui endist kirikutki, ka [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus|Narva soome kogudus]], mille moodustasid osalt linna soomlastest garnisoniväe perekonnad ja Soomest sisserännanud&lt;ref&gt;[[Helle Kalervo Erviö]], [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/usuteadusline%20ajakiri/usuteadusline_ajakiri_1933_V_vihik_2.pdf Narva eesti kogudus Rootsi valitsuse ajal.], [[Usuteaduslik Ajakiri]], 1933, nr 1, lk 51 &lt;/ref&gt;. Soome ja eesti kogudused ühendati 1655. aastal&lt;ref&gt; Helle Kalervo Erviö, Narva eesti kogudus Rootsi valitsuse ajal., Usuteaduslik Ajakiri, 1933, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/f1477a6b-bb24-4ba9-83a6-14d4d04e29e3/content nr 3], lk 87&lt;/ref&gt;.

Johannese kirik oli algul rootsi [[Luteriusuline|luteriusu]] riigikiriku peakirik ja [[Narva ja Ingerimaa superintendent|Narvas ja Ingerimaa  superintendendi]] ja Narva Johannese kiriku ülempastori kirik Narvas ja [[Ingerimaa kubermang]]us. [[1645]]. aastal kinnitas [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] valitsus Narva Jaani kiriku Narva [[toomkirik]]uks ja rootsi kogudus kasutas  [[Rootsi aeg Eestimaal|Rootsiaegses]] [[Ingerimaa kubermang]]u keskuses, [[Narva Toomkirik|Narva toomkirik]]ut jumalateenistuseks kuni [[1704]]. aastani. 1691. aastal avati Narva saksa Püha Johannese koguduse [[vaestemaja]] ehk [[seek]] (pansionaat) 18-le elatunud koguduseliikmele.&lt;ref&gt;Heiki Raudla, [https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2020-12/2002_kodaniku_raamat.pdf 9.2. Hoolekande varasem ajalugu Eestis], KODANIKU RAAMAT, Tallinn 2002, lk 85&lt;/ref&gt;

Narva elanike [[Narva küüditamine (1708)|küüditamise järel Narvast 1708]], oli Narva Johannese kirik vene [[õigeusu kirik]], kuni [[Narva Issanda Muutmise peakirik|Narva Jeruusalemma Johannese kirik]]u 29. juunil 1708  pühitseti vene õigeusu Issanda Muutmise [[peakirik]]uks&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;.

[[1718]]. aastal lubati [[1708]]. aastal küüditatud sakslastel ja rootslastel Narva naasta. Kuna saksa kogudusel puudus kirik, anti [[1733]]. aastal kirik Venemaa keisrikojas mõjuvõimu omavate saksa päritolu [[Münnich]]i, [[Ernst Johann von Biron|Bironi]], [[Heinrich Johann Friedrich Ostermann|Ostermanni]] ja [[Novgorodi piiskop]]i Theofani kaasabil üle luterlikule saksa kogudusele. Pärast remonti pühitses pastor [[Caspar Matthias Rodde]] selle [[1734]]. aastal '''[[Ristija Johannes]]e kirikuks''' ehk saksa '''Jaani kirikuks'''&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;. [[1727]]. aastal kui oli valminud [[Narva uuslinn]]as [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik]], liitusid soome kogudusega asumiselt tagasi pöördunud rootslased ja samal aastal asutati rootsi-soome Miikaeli kogudus. 

1823. aastal asutati Narva Johannese koguduse Jamburgi filiaalkogudus.&lt;ref&gt;Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. [https://www.blackseagr.org/pdfs/konrad/Church%20and%20Religious%20Life%20of%20Germans%20in%20Russia.pdf Church and Religious Life of Germans in Russia]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}-St. Johannis in Narva Parish, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 87&lt;/ref&gt;

[[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembril]] võeti Venemaa keisri [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus]], millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks ja millega Peterburis asutati [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]], millele allutati kõik [[Läänemere kubermangud]]e, Soome ja Venemaa luterlikud [[konsistoorium]]id ja [[kogudus]]ed. Narva linnakogudused ([[Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus]] ja ka filiaalkogudused ning Narva Johannese kogudus ja ka filiaalkogudused [[Oudova]]s ja Jamburgis&lt;ref&gt;Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0139.html  Jamburg], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865.&lt;/ref&gt;) kui [[Peterburi kubermang]]u piires asuvad luteriusulised kogudused allusid [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]]i [[VELK Peterburi konsistoriaalringkond]]a.

1939. aastast oli [[Narva Jaani kirik]] eesti Narva Jaani koguduse kirik, 1939. aastal pidas  esimese eestikeelse jumalateenistuse, 26. novembril [[Narva Aleksandri kogudus]]e abiõpetaja [[Eduard Niggol]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1939/11/23/28 Eestikeelne jutlus Narva saksa kirikus.], Uus Eesti, nr. 320, 23 november 1939&lt;/ref&gt;, kogudus kuulus EELK [[Narva-Alutaguse praostkond]]a. Koguduse õigusjärglane oli 2000. aastast [[Narva Aleksandri kogudus]].

==Narva Johannese koguduse vaimulikud==
*1533... [[Luterlus|luterius]]u koguduse pastor, [[Narva Issanda Muutmise peakirik|Narva Jeruusalemma Johannese kirik]]us
*1539–1542, [[Hermann Gronau]], Narva Johannese koguduse pastor&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[[Liivi Aarma]], 2007. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885. 2. raamat. Tallinn: [[G. ja T. Aarma Maja OÜ]], lk 91&lt;/ref&gt;
*1558, Simon Melis&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=35&amp;ocr=true s. 29],  Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;
* Joachim Balck&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
*1561–1569?, [[Timann Brakel]], Narva Johannese saksa koguduse pastor
** 15.., Johan Povinius, rootsi-soome kiriku pastor&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=18716&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMjESqkgMT0VxDSyUjIzgooV5xeVgJimVkr55XmpRUrWtbUA6U8YjA%253D%253D Johan Povinius Rootsi-Soome kiriku pastor ja assessor], Pitserid, www.ra.ee&lt;/ref&gt;
** 1584–1638, [[Johannes Petri Walwich-Gestricius]], &lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0077.html lk 67]&lt;/ref&gt;, Narva rootsi koguduse pastor
*1570– Brictius Thor Norde, [[Vestfaal]]ist&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=35&amp;ocr=true s. 29],  Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;
* enne 1581. aastat – umbes 1599&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;, [[Lambert Kemmerling]]h (surn. 1603&lt;ref&gt;{{BBLD|0000000012700937|Kemmerling, Lambert (-1603)}}&lt;/ref&gt;), Narva Johannese saksa koguduse pastor&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;[[Jaak Naber]], [https://www.diva-portal.org/smash/get/diva2:77904/FULLTEXT01.pdf Motsättningarnas Narva Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581-1704], Opuscula Historica Upsaliensia 15, lk 25&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Hugo Richard Paucker. Ehstlands Geistlichkeit in geordneter Zeit- und Reihefolge, Reval 1849&lt;/ref&gt; 
* Friedericus Winning (surn. ca 1603), saksa koguduse jutlustaja või pastor&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;
*1608&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;, Martin(us) Rauthan(us) (surn. ~1610), saksa koguduse pastor&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;
*1609–1610&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Georgius Quinter, saksa koguduse pastor&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
* ..1610..., Gabriel Westhoff, Narva Johannese rootsi&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=128&amp;ocr=true s. 122]-123, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt; koguduse pastor&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; 
*1612&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Martinus Beer, saksa koguduse pastor&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;
*1615, Jonas (Johannes?) Petri Walwich, rootsi koguduse pastor&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;
*1627/1628–1646&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0079.html lk 69]&lt;/ref&gt;, Martinus Beer/Martinus Bär (surn. 1646/1648) ([[:ru:Бер, Мартин|ru]]), saksa koguduse pastor&lt;ref&gt;[[Das Inland]] 1836 nr 36, [https://books.google.ee/books?id=gTxbAAAAcAAJ&amp;pg=PA593&amp;lpg=PA593&amp;dq=Martinus+Beer+narva&amp;source=bl&amp;ots=5ZT0K2NUsp&amp;sig=ACfU3U0aL9lhgOTClaDMOnklc2y7e4F25g&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwix_OXE1LOGAxU5QlUIHXjjIh84ChDoAXoECAMQAw#v=onepage&amp;q=Martinus%20Beer%20narva&amp;f=false seite 593]&lt;/ref&gt;, ülempastor, [[Alutaguse praostkond|Alutaguse]] praost 1634– &lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=113&amp;ocr=true s. 107],  Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;
**1643–1656 [[Michael Scholbach]], [[Komminister|komminister]]&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 
** 1648- ~1653 Daniel Brockhausen, diakon&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 
*Heinrich Vogelmann, pastor&lt;ref&gt;Johann Gottlieb Biedermann, Altes und Neues von Schulsachen. Erster Theil, Halle 1752, [https://books.google.de/books?id=v83eupFk5HQC&amp;pg=PA277#v=onepage&amp;q&amp;f=false seite 277]&lt;/ref&gt;
* 1650–1655, [[Salomon Matthiae]], Narva Johannese saksa koguduse pastor&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; ja pastor primario
*1657, [[Michael Scholbach]], Narva Johannese saksa koguduse pastor&lt;ref&gt;[[Piret Lotman]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/unustatud-uus-linn/ Unustatud uus linn]. Tuna, 2003, nr 3, lk 29&lt;/ref&gt;
**1654–1665 Simon Blanckenhagen, diakon&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 
* 1660–1665, [[Salomon Matthiae]], saksa koguduse pastor/''Narva Johannese kiriku ülempastor''&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;[https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/usuteadusline%20ajakiri/usuteadusline_ajakiri_1932_lisavihik_3.pdf Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli usuteaduskonna õppejõud, nende elukäik ja tegevus] 7. Salomo Matthiae, [[Usuteaduslik Ajakiri|Usuteadusline Ajakiri]] nr 1932 LISAVIHK NR 3, lk 60-61&lt;/ref&gt;
*1665&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Herbert(us) Ulrich (u 1629−1682), Narva Johannese kiriku ülempastor, pastor primarius, ülempastor oli 1665. aastast pastor primarius&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=126&amp;ocr=true s. 120]-121, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;
**1665, Simon Blanckenhagen, kiriku [[Kompastor|kompastor]] (pastor adjunctus, [[Adjunktpastor|adjunktpastor]])&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 
**1665–1671 Joachimus Meincke, saksa koguduse diakon&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 
*1671, Simon Blanckenhagen&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; (maeti 1681&lt;ref&gt;[https://akatemiasampo.fi/fi/relatives/page/pU403_1/table Blanckenhagen, Simon (-1681)], Akademiasampo&lt;/ref&gt;), Narva Johannese kiriku (ülem)pastor&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* 1674, Herbert(us) [[Ulrichen|Ulrich]]&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; (u 1629−1682), Narva Johannese kiriku ülempastor,  pastor primarius
**1681–1682 Georg Gnospelius  (surn. 1691), kiriku kompastor&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; ja ülempastori kohusetäitja&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 
** 1682–1685, Jacob Gnospelius (surn. 1691), saksa koguduse diakon&lt;ref&gt;[https://sok.riksarkivet.se/sbl/Presentation.aspx?id=13098&amp;forceOrdinarySite=true Gnospelius, släkt], Svenskt Biografiskt Lexikon&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;
**1686/1687– ~1688 Ulrich Poorten (surn. 1692), saksa koguduse diakon&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 
*1688–1691, [[Georg Gnospelius]]  (surn. 1691)&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[https://bbld.de/0000000013239660 Gnospelius, Georg (-1691)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Georg Adelheim]], &quot;[https://web.archive.org/web/20240716201146/https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/65250/est%20a%203299%201929%20ocr.pdf Revaler Ahnentafeln. 56. V. Arpshoven]&quot;  Eine Fortsetzung der Laurenty’schen „Genealogie der alten Familien Revals“ I, 1929, seite 2&lt;/ref&gt; noorem, Narva Johannese kiriku ülempastor ja   pastor primarius
**1688–1691 Ulrich Poorten (surn. 1692), kiriku kompastor&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 
**1689–1691 Johannes Andreas Dorsche, saksa koguduse diakon&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 
*1691–1692, Ulrich Poorten (surn. 1692),  Narva Johannese kiriku ülempastor&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;,  pastor primarius
**1692 Jacob Eberhard Rolfinck (surn. 1696), kiriku diakon&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; ja kompastor&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 
*1692–1696, Jacob Eberhard Rolfinck (surn. 1696),  Narva Johannese kiriku ülempastor&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;, pastor primarius
**1692–1696  Hermann Herbers (surn. 1701&lt;ref&gt;Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=U472 Herbers, Hermann (-1701)],   (vaadatud 07.07.2025)&lt;/ref&gt;), kiriku kompastor&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 
*1696–1699, Hermann Herbers (surn. 1701&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;),  Narva Johannese kiriku ülempastor&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;, pastor primarius
**1697–1701 Johannes Andreas Helwig, kiriku kompastor&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 
*1699–1708, [[Johannes Andreas Helwig]], Narva Johannese kiriku ülempastor (1699–1708)&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;, pastor primarius ja Narva konsistooriumi assessor
**1699–1701 Heinrich Bruiningk, saksa koguduse diakon&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; 
** 1701–1710, [[Heinrich Bruiningk]], koguduse pastor  ja Narva konsistooriumi assessor
* 1711–1723, [[Johann Justin Schmalenberg]], Narva saksa koguduse&lt;ref&gt;Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0137.html  Narwa, St. Johannis tyska forsamling.], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865.&lt;/ref&gt; pastor, 
**1720–1723, [[Caspar Matthias Rodde]], Narva Johannese koguduse adjunktpastor
** 1723–1743, [[Caspar Matthias Rodde]], Narva Johannese koguduse pastor
** 1743–1755, [[Johann Andreas Hartkop]], Narva Johannese saksa koguduse pastor
** 1755–1775, [[Johann Govinius]], Narva Johannese saksa koguduse pastor, [[Narva linnakonsistoorium]]i eesistuja/president&lt;ref&gt;Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1775, Ревельская губерния [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1775.pdf&amp;page=137 стр. 249]&lt;/ref&gt;
** 1777–1788, [[Johann Heinrich Lange]], Narva Johannese saksa koguduse pastor
** 1788–1798, [[Friedrich Ludolf Treufurt]], Narva Johannese saksa koguduse pastor
** 1799, [[Samuel Traugott Andreae]] (1768–1823)&lt;ref&gt;[https://bbld.de/GND10417109XAndreae, Samuel Traugott* (1768-1823)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital&lt;/ref&gt;, Narva Johannese koguduse pastor&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/record=b5208866*est~S95 Von Traugott Andrae, Pastor an der Lutherischen St. Johanniskirche in Narva], www.ester.ee&lt;/ref&gt; ja vanempastor (1810), [[superintendent]] Narvas, [[Narva linnakonsistoorium]]i president&lt;ref&gt;[[Johann Friedrich von Recke|Recke, Johann Friedrich von]] / [[Carl Eduard Napiersky|Napiersky, Karl Eduard]] / [[Theodor Beise|Beise, Theodor]], Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd.: 1, A - F, Mitau, 1827, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000340/images/index.html?id=00000340&amp;groesser=&amp;fip=193.174.98.30&amp;no=&amp;seite=55 seite 55, Andreae (Samuel Traugott)]&lt;/ref&gt;
** 1800–1805, [[Friedrich Knorre]], Narva Johannese saksa koguduse pastor
** 1807–1820, [[Jacob Andreas Makowski]], Narva Johannese saksa koguduse pastor
*''1820–1826, [[Heinrich Friedrich Dieckhoff]], Narva Johannese kiriku ülempastor&lt;ref&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2944 Perekond Dieckhoff], Eesti Ajalooarhiiv, EAA.2474&lt;/ref&gt;''
**1820–1826, Johann Friedrich Radecker&lt;ref&gt;Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. [https://www.blackseagr.org/pdfs/konrad/Church%20and%20Religious%20Life%20of%20Germans%20in%20Russia.pdf Church and Religious Life of Germans in Russia]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}-St. Johannis in Narva Parish, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 86&lt;/ref&gt;
** 1827–1862, [[August Wilhelm Ernst]], Narva Johannese saksa koguduse pastor&lt;ref&gt;Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. [https://www.blackseagr.org/pdfs/konrad/Church%20and%20Religious%20Life%20of%20Germans%20in%20Russia.pdf Church and Religious Life of Germans in Russia]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 80-81&lt;/ref&gt;
**1831–1868, [[Konstantin Hunnius]], Narva Johannese koguduse abipastor (kompastor), teenis ka filiaalkogudustes Oudovas (alates 1856) ja Jamburgis
** 1863–1885, [[Ferdinand Gottlieb Tannenberg]], Narva Johannese koguduse pastor, alates 1866. aastast teenis Narva Johannese koguduse juurde moodustatud [[Narva Johannese eesti kogudus]]e pastorina&lt;ref&gt;Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865, [http://runeberg.org/aminkeri/0137.html lk. 127-128]&lt;/ref&gt;
** 1868–1887, [[Georg Karl Christian Hoffmeister]], Narva Johannese koguduse pastor, ka Peterburi kubermangu Jamburgi ja Oudova pastor
** 1888–1913, [[Johannes Eduard Robert Hörschelmann]], Narva Johannese koguduse pastor, 1888–1893 ka Jamburgis
** 1913–1918, [[Johannes Heinrich Luther]], Narva Johannese saksa koguduse pastor 
** 1919–1939, [[Wilfried Kraack]],  Narva Johannese saksa koguduse õpetaja
1939. aastal lõpetas eksistentsi [[Saksa praostkond|Saksa praostkonna]] [[Narva Püha Johannese saksa kogudus]]

== Narva Jaani kogudus ==
1940. aastal moodustati Johannese saksa koguduse asemel [[EELK Narva Jaani kogudus]].

==Narva Jaani kiriku õpetajad==
*[[Oskar Pastik]], 1939–1940 [[Narva Jaani kogudus]]e õpetaja
*[[Elmar Tõldsepp]], 1940–1941, Narva Jaani koguduse õpetaja

==Vaata ka==
*[[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik]]
*[[Narva Aleksandri kogudus]],  [[Narva Aleksandri Suurkirik]]
*[[Narva Peetri kogudus]], [[Narva Peetri kirik]]
*[[Narva Mihkli kogudus]], [[Narva Mihkli kirik]]

== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
*Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell &amp; Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0077.html lk 67-72]
*E. H. von Busch. Ergänzungen der Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen und Schulwesens der Ev-Luth: Gemeinden in Russland, Band 1, 1867, Haessel, [https://books.google.ee/books?id=V9IMAQAAMAAJ&amp;pg=PA73&amp;lpg=PA73&amp;dq=Lars+Elfdal&amp;source=bl&amp;ots=g_CNsMzTEf&amp;sig=ACfU3U3AnPypNwUqroklh8p-3BWksnb66Q&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwjAptKJ0bOGAxUsFhAIHedYAAg4FBDoAXoECAUQAw#v=onepage&amp;q=Lars%20Elfdal&amp;f=false seite 73-74]
*Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. [https://www.blackseagr.org/pdfs/konrad/Church%20and%20Religious%20Life%20of%20Germans%20in%20Russia.pdf Church and Religious Life of Germans in Russia]-St. Johannis in Narva Parish, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 86

[[Kategooria:Narva Jaani kirik]]
[[Kategooria:Narva ajalugu]]
[[Kategooria:Evangeelne kirik Eestis]]
[[Kategooria:EELK Saksa praostkond]]
[[Kategooria:Narva kogudused]]
[[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]]
[[Kategooria:Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]
[[Kategooria:Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik]]</text>
      <sha1>9wvose2pzprb97ledvx5isl521qz0e0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Surnud 20. mail</title>
    <ns>0</ns>
    <id>386523</id>
    <revision>
      <id>7158473</id>
      <parentid>6894461</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:02:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7158473</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4944" sha1="it89svllzimn8yc15rwjc8rh0tce9iw" xml:space="preserve">{{surnud mais}}

''Siin loetletakse [[20. mai]]l surnud tuntud isikuid.''

* [[1277]] – [[Johannes XXI]], paavst aastal 1276–1277
* [[1506]] – [[Christoph Kolumbus]], maadeavastaja
* [[1887]] – [[Aleksandr Uljanov]], Vene revolutsionäär ja terrorist, [[Vladimir Lenin]]i vanem vend
* [[1893]] – [[Jacob Moleschott]], hollandi füsioloog ja materialistlik filosoof
* [[1894]] – [[Edmund Yates]], inglise kirjanik
* [[1896]] – [[Clara Schumann]], saksa helilooja ja pianist
* [[1908]] – [[Woldemar von Aderkas (1849–1908)|Woldemar von Aderkas]], Saaremaa maanõunik
* [[1909]] – [[Theodor Wilhelm Engelmann]], saksa füsioloog, bioloog ja zooloog
* [[1922]] – [[Juhan Kurrik]], eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise tegelane
* [[1938]] – [[Daniel Plau]], eesti rahvusest NSV Liidu sõjaväelane
* [[1939]] – [[Roman Steinberg]], Eesti maadleja, olümpiapronksmedalist
* [[1940]] – [[Verner von Heidenstam]], rootsi kirjanik
* [[1944]] – [[Olaf Sild]], eesti jalgrattur
* [[1945]] – [[Aleksandr Fersman]], vene geokeemik ja mineraloog
* [[1958]] – [[Varvara Stepanova]], vene kunstnik
* [[1964]] – [[Rudy Lewis]], USA laulja
* [[1973]] – [[Mykolas Vaitkus]], leedu kirjanik ja ajakirjanik
*1973 – [[Jarno Saarinen]], soome motosportlane
* [[1978]] – [[Walther Eichrodt]], saksa protestantlik teoloog
* [[1981]] – [[Lauri Pihkala]], soome kirjanik
* [[1982]] – [[Tuudur Vettik]], eesti helilooja
* 1982 – [[Eik Albri]], eesti poksija ja poksitegelane
* [[1992]] – [[Edgar Talvik]], eesti jurist
* [[1997]] – [[Virgilio Barco Vargas]], Colombia poliitik
* [[2001]] – [[Tamara Habicht]], Eesti etnoloog
* [[2002]] – [[Stephen Jay Gould]], USA paleontoloog ja evolutsiooniteoreetik
* [[2003]] – [[Teet Rajasalu]], eesti majandusteadlane
* [[2005]] – [[Paul Ricœur]], prantsuse filosoof
* [[2006]] – [[Annis Stukus]], Kanada jalgpallur, jalgpallitreener ja hokimänedžer
*2006 – [[Cherd Songsri]], tai filmirežissöör
* [[2007]] – [[Norman Von Nida]], austraalia golfimängija
*2007 – [[Ben Weisman]], USA helilooja, paljude [[Elvis Presley]] laulude autor
*2007 – Dame [[Jean Herbison]], [[Uus-Meremaa]] teadlane ja riigi esimene naisrektor
*2007 – [[Valentina Leontjeva]], vene saatejuht
*2007 – [[Stanley Miller]], USA keemik ja bioloog
*2007 – [[Guram Šaradze]], Gruusia poliitik ja keeleteadlane
* [[2008]] – [[Margot Boyd]], Briti näitleja
*2008 – [[Viktor Bortsov]], vene näitleja
*2008 – [[Hamilton Jordan]], USA politoloog, president [[Jimmy Carter]]i nõunik ja administratsiooni ülem
* [[2009]] – [[Randi Lindtner Næss]], norra näitleja 
*2009 – [[Yehoshua Zettler]], Iisraeli vastupanuvõitleja 
*2009 – [[Jerzy Zubrzycki]], poola päritolu Austraalia sotsioloog 
*2009 – [[Helen Khal]], USA kunstnik 
*2009 – [[Arthur Erickson]], Kanada arhitekt 
*2009 – [[Alan Kelly]], iiri jalgpallur 
*2009 – [[Paul Vinar]], Austraalia jalgpallur 
*2009 – [[Oleg Jankovski]], vene näitleja 
*2009 – [[Larry Rice]], USA motosportlane 
*2009 – [[Lucy Gordon]], Briti näitleja 
*2009 – [[Pierre Gamarra]], prantsuse kirjanik
* [[2011]] – [[Michael Bell]], Iirimaa poliitik 
*2011 – [[Eduard Janota]], Tšehhi poliitik
*2011 – [[Randy Savage]], USA sõumaadleja
* [[2012]] – [[Eugene Polley]], USA insener, teleri kaugjuhtimispuldi leiutaja
*2012 – [[Robin Gibb]], Briti muusik
*2012 – [[‘Abd al-Bāsiţ al-Miqraḩī]], Liibüa terrorist
* [[2013]] – [[Ray Manzarek]], USA muusik 
*2013 – [[Anders Eliasson]], rootsi helilooja
* [[2014]] – [[Arthur Gelb]], USA ajakirjanik, The New York Timesi tegevtoimetaja 1986–1989
*2014 – [[Tadeusz Dominik]], poola maalikunstnik
*[[2015]] – [[Leili Iher]], eesti kirjandusteadlane ja luulekriitik
*[[2017]] – [[Juta Eskel]], eesti skulptor
* 2017 – [[Ants Nummert]], eesti loomaarstiteadlane
* 2017 – [[Virgi Jalakas]], eesti õpetaja
* 2017 – [[Paul Falk]], saksa iluuisutaja 
* 2017 – [[Emile Degelin]], Belgia filmilavastaja 
* 2017 – [[Jean E. Sammet]], USA arvutiteadlane 
* 2017 – [[Miguel Mykycej]], Argentina päritolu Ukraina vaimulik 
* 2017 – [[Aleksandr Volkov (poliitik)|Aleksandr Volkov]], Venemaa poliitik, endine Udmurdi Vabariigi president 
* 2017 – [[Lisa Spoonauer]], USA filminäitleja
*[[2019]] – [[Niki Lauda]], austria vormelisõitja ja ettevõtja
*[[2020]] – [[Adolfo Nicolás]], hispaania katoliku preester, [[2008]]–[[2016]] [[jesuiidid|jesuiitide]] ordukindral
*[[2022]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik
* 2022 – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist
*[[2025]] – [[Harri Lumi]], eesti ettevõtja ja riigitegelane
*2025 – [[Erik Lillo]], eesti spordiajakirjanik
*2025 – [[George Wendt]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[2026]] – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane 

[[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Mai, 20.]]</text>
      <sha1>it89svllzimn8yc15rwjc8rh0tce9iw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Sihtasutus Rannarahva Muuseum</title>
    <ns>1</ns>
    <id>386687</id>
    <revision>
      <id>7158511</id>
      <parentid>5243857</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:15:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7158511</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="947" sha1="r645ofsl7f294odm6h4zz75e4db7mrs" xml:space="preserve">Link [[Rannarahva muuseum]] ([[Rannarahva Muuseum]]) suunab valesti--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 17. detsember 2014, kell 15:38 (EET)
:Õige oleks kustutada ümbersuunamine [[Rannarahva Muuseum]]ilt siia ja parandada punases lingis m suurtäheks. Sihtsutus võib olla omaette asi ja omaette artikkel, aga muuseumi artiklis peaks olema jutt sellest muuseumist. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 17. november 2015, kell 01:12 (EET)
::{{OK}} liigisõna jätsin küll esialgu väiketähega: [[Rannarahva muuseum]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. märts 2019, kell 09:08 (EET)
:: Läbiva esisuurtähega ametlik nimi saab olla asutusel (siin sihtasutus). Filiaalide ja muude allüksuste nimed tuleks keelereegli järgi kirjutada väikese tähega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. mai 2026, kell 22:15 (EEST)</text>
      <sha1>r645ofsl7f294odm6h4zz75e4db7mrs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ansambel Maasikad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>389273</id>
    <revision>
      <id>7158371</id>
      <parentid>6894445</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:16:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158371</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2664" sha1="soupuxnxfow77oyrbjidzze4p3xpo7f" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = Maasikad
| pilt                = 
| pildiallkiri     = 
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = grupp_või_bänd
| alias               = Maasikad
| päritolu            = [[Eesti]]/[[Saaremaa]]
| stiil               = ''[[pop rock]]''
| tegev            = [[2007]]–[[2018]]
| URL                 = 
| koosseis            = [[Risto Ränk]] (vokaal, kitarr)&lt;br&gt;[[Renat Ränk]] (basskitarr, taustavokaal)&lt;br&gt;[[Reimo Ränk]] (soolokitarr)&lt;br&gt;[[Robert Vahter]] (trummid)&lt;br&gt;[[Aivo Ränk]] (akordion)
| endised_liikmed     =Marko Sepp (trummid) 
}}

'''Maasi Poisid''' ehk '''Maasikad''' on aastatel [[2007]]–[[2018]] tegutsenud Eesti [[poprokk]]ansambel, mille laulja ja kitarrist on [[Saaremaa]]l keraamik Risto Ränk. Ansambli rahva pakutud nimi tuleneb [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] asuva [[Maasi]] küla nimest.

== Koosseis ==
Kõik liikmed on pärit Saaremaa idaosast.

Ansambel alustas tegevust küll kõigest kolme kitarristiga, kuid 2016. aastaks koosnes juba viiest liikmest.
* Risto Ränk (vokaal/kitarr)
* Renat Ränk (taustalaul/basskitarr)
* Reimo Ränk (taustalaul/soolokitarr)
* Robert Vahter (trummid)
* Aivo Ränk (akordion)

== Kontserttegevus ==
Maasi Poisid on korduvalt üles astunud Orissaare Kultuurimaja korraldatud üritustel, samuti Saaremaa õllepeol [[Õlletoober]], jaanipäeva tähistamisel [[Ruhnu]]s&lt;ref&gt;[http://kultuurielu.ruhnu.ee/galerii/main.php?g2_itemId=5379]&lt;/ref&gt;, Tagaverel, Orissaares ja mujal, mitmeid kordi [[Illiku Päevad]]el. Suviti esineb Maasi Poisid ka Kuressaares Antiigiaia Paargu vabaõhukohvikus.

Ansambel on tantsuks mängimas käinud ka pulmades, sünnipäevadel, firmapidudel ja muudel tähtpäevadel.

== Muusika ==
Lisaks popmuusikale on bändi repertuaaris ka kavereid 1980. aastatest ja rahvuslikke meremeeste lugusid.
* 2016. aasta juulis ilmus esimene omaloominguline laul &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=uP8OXtt3nDE Kitarriga mees]&quot;. (Muusika ja sõnad Risto Ränk. Produtsent, miksimine ja masterdamine Martti Nõu)
* 2016. aasta detsembris ilmus teine omaloominguline singel &quot;Sinuta&quot; (Muusika ja sõnad Risto Ränk. Produtsent ja miksimine Martti Nõu. Masterdamine Glen Pilvre). Singlile valmis 2017. aasta jaanuaris ka bändi esimene muusikavideo.
* 2017. aasta septembris ilmus kolmas singel &quot;Mängi veel&quot;. (Muusika ja sõnad Risto Ränk. Produtsent ja miksimine Martti Nõu. Masterdamine Glen Pilvre).

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://maasikad.band Koduleht]
*[https://www.facebook.com/maasipoisid/?fref=ts Facebook]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>soupuxnxfow77oyrbjidzze4p3xpo7f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158690</id>
      <parentid>7158371</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:25:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158690</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2698" sha1="anje0f215llh20tj4esnyu9fb3lo2ou" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi                = Maasikad
| pilt                = 
| pildiallkiri     = 
| pildi_suurus        = 
| horisontaalne       = 
| taust               = grupp_või_bänd
| alias               = Maasikad
| päritolu            = [[Eesti]]/[[Saaremaa]]
| stiil               = ''[[pop rock]]''
| tegev            = [[2007]]–[[2018]]
| URL                 = 
| koosseis            = [[Risto Ränk]] (vokaal, kitarr)&lt;br&gt;[[Renat Ränk]] (basskitarr, taustalaul)&lt;br&gt;[[Reimo Ränk]] (soolokitarr)&lt;br&gt;[[Robert Vahter]] (trummid)&lt;br&gt;[[Aivo Ränk]] (akordion)
| endised_liikmed     =Marko Sepp (trummid) 
}}

'''Maasi Poisid''' ehk '''Maasikad''' on aastatel [[2007]]–[[2018]] tegutsenud Eesti [[poprokk]]ansambel, mille laulja ja kitarrist on [[Saaremaa]]l keraamik Risto Ränk. Ansambli rahva pakutud nimi tuleneb [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] asuva [[Maasi]] küla nimest.

== Koosseis ==
Kõik liikmed on pärit Saaremaa idaosast.

Ansambel alustas tegevust küll kõigest kolme kitarristiga, kuid 2016. aastaks koosnes juba viiest liikmest.
* Risto Ränk (vokaal/kitarr)
* Renat Ränk (taustalaul/basskitarr)
* Reimo Ränk (taustalaul/soolokitarr)
* Robert Vahter (trummid)
* Aivo Ränk (akordion)

== Kontserttegevus ==
Maasi Poisid on korduvalt üles astunud Orissaare Kultuurimaja korraldatud üritustel, samuti Saaremaa õllepeol [[Õlletoober]], jaanipäeva tähistamisel [[Ruhnu]]s&lt;ref&gt;[http://kultuurielu.ruhnu.ee/galerii/main.php?g2_itemId=5379]&lt;/ref&gt;, Tagaverel, Orissaares ja mujal, mitmeid kordi [[Illiku Päevad]]el. Suviti esineb Maasi Poisid ka Kuressaares Antiigiaia Paargu vabaõhukohvikus.

Ansambel on tantsuks mängimas käinud ka pulmades, sünnipäevadel, firmapidudel ja muudel tähtpäevadel.

== Muusika ==
Lisaks popmuusikale on bändi repertuaaris ka kavereid 1980. aastatest ja rahvuslikke meremeeste lugusid.
* 2016. aasta juulis ilmus esimene omaloominguline laul &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=uP8OXtt3nDE Kitarriga mees]&quot;. (Muusika ja sõnad Risto Ränk. Produtsent, miksimine ja masterdamine Martti Nõu)
* 2016. aasta detsembris ilmus teine omaloominguline singel &quot;Sinuta&quot; (Muusika ja sõnad Risto Ränk. Produtsent ja miksimine Martti Nõu. Masterdamine Glen Pilvre). Singlile valmis 2017. aasta jaanuaris ka bändi esimene muusikavideo.
* 2017. aasta septembris ilmus kolmas singel &quot;Mängi veel&quot;. (Muusika ja sõnad Risto Ränk. Produtsent ja miksimine Martti Nõu. Masterdamine Glen Pilvre).

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://maasikad.band Koduleht]
*[https://www.facebook.com/maasipoisid/?fref=ts Facebook]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>anje0f215llh20tj4esnyu9fb3lo2ou</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:NBA</title>
    <ns>10</ns>
    <id>389891</id>
    <revision>
      <id>7158811</id>
      <parentid>5255266</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:43:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158811</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2089" sha1="7f97zxdlfykse2ge7qplrcdmnxgwnhz" xml:space="preserve">{{Navmall
|nimi = NBA
|päis = [[NBA]]

| grupp1 = Klubid
| loend1 = {{navmall|raam=tütar|
  | grupp1 = [[Idakonverents (NBA)|Idakonverents]]
  | loend1 = {{navmall|raam=tütar|
    | grupp1 = [[Atlandi divisjon (NBA)|Atlandi divisjon]]
    | loend1 = [[Boston Celtics]]{{•}} [[Brooklyn Nets]]{{•}} [[New York Knicks]]{{•}} [[Philadelphia 76ers]]{{•}} [[Toronto Raptors]]
    | grupp2 = [[Keskdivisjon (NBA)|Keskdivisjon]]
    | loend2 = [[Chicago Bulls]]{{•}} [[Cleveland Cavaliers]]{{•}} [[Detroit Pistons]]{{•}} [[Indiana Pacers]]{{•}} [[Milwaukee Bucks]]
    | grupp3 = [[Kagudivisjon (NBA)|Kagudivisjon]]
    | loend3 = [[Atlanta Hawks]]{{•}} [[Charlotte Hornets]]{{•}} [[Miami Heat]]{{•}} [[Orlando Magic]]{{•}} [[Washington Wizards]]}}
  | grupp2 = [[Läänekonverents (NBA)|Läänekonverents]]
  | loend2 = {{navmall|raam=tütar|
    | grupp1 = [[Loodedivisjon (NBA)|Loodedivisjon]]
    | loend1 = [[Denver Nuggets]]{{•}} [[Minnesota Timberwolves]]{{•}} [[Oklahoma City Thunder]]{{•}} [[Portland Trail Blazers]]{{•}} [[Utah Jazz]]
    | grupp2 = [[Vaikse ookeani divisjon (NBA)|Vaikse ookeani]]
    | loend2 = [[Golden State Warriors]]{{•}} [[Los Angeles Clippers]]{{•}} [[Los Angeles Lakers]]{{•}} [[Phoenix Suns]]{{•}} [[Sacramento Kings]]
    | grupp3 = [[Edeladivisjon (NBA)|Edeladivisjon]]
    | loend3 = [[Dallas Mavericks]]{{•}} [[Houston Rockets]]{{•}} [[Memphis Grizzlies]]{{•}} [[New Orleans Pelicans]]{{•}} [[San Antonio Spurs]]}}}}

|grupp2 = Sündmused
|loend2 = [[NBA meistrivõistluste finaalmängud]]{{,}} [[NBA tähtede mäng]]{{,}} [[NBA draft|''Draft'']] ([[NBA drafti esimeste valikute loend|esimesed valikud]])

|grupp3 = Mängijate statistika
|loend3 = [[NBA parimate punktitoojate loend|Parimad punktitoojad]]{{,}} [[NBA parimate lauapallihankijate loend|Parimad lauapallihankijad]]{{,}} [[NBA enim resultatiivseid sööte kogunud mängijate loend|Enim resultatiivseid sööte]]
&lt;!--
|grupp4 = Hooajad
|loend4 = [[NBA hooaegade loend]]--&gt;
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Korvpalli navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>7f97zxdlfykse2ge7qplrcdmnxgwnhz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Välismaalase pass</title>
    <ns>0</ns>
    <id>391294</id>
    <revision>
      <id>7158874</id>
      <parentid>7106325</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:57:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Jaqsuurna</username>
        <id>199594</id>
      </contributor>
      <comment>Keeletoimetasin</comment>
      <origin>7158874</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9608" sha1="eze9jxo5xz023pn41f3uz1wfmmps2bz" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
[[Pilt:Eesti välismaalase pass 2021.jpg|pisi|Välismaalase passi kaas aastast 2021]]
[[Pilt:Estonian aliens passport2.jpg|pisi|Välismaalase passi kaas]]

'''Välismaalase pass''', kõnekeeles tuntud ka kui '''hall pass''', on [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] antav [[isikut tõendav dokument]] ja ühtlasi ka [[reisidokument]], mida Eesti [[Politsei- ja Piirivalveamet]] annab [[välismaalane|välismaalasele]]. Väljaandmise tingimusteks on, et inimesel on kehtiv Eesti [[elamisluba]] või [[elamisõigus]], ning kui on tõendatud, et isikul puudub välisriigi reisidokument ja seda ei ole võimalik saada.&lt;ref name=&quot;eRT&quot;&gt;https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013047?leiaKehtiv (vaadatud 13.02.2015)&lt;/ref&gt; Erandina saavad välismaalase passi ka need, kes on mõne riigi kodanikud, aga kellel mingil põhjusel ei ole oma kodakondsusjärgse riigi passi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Liis Velsker|url=https://www.postimees.ee/3990789/ulevaade-millised-oigused-annaks-halli-passi-omanikele-eesti-kodakondsus|pealkiri=Ülevaade: millised õigused annaks halli passi omanikele Eesti kodakondsus|väljaanne=Postimees|aeg=24.01.2017}}&lt;/ref&gt; Passi taotlemisel tuleb alates 12. eluaastast anda [[sõrmejäljed]], mis taotleja passi kantakse. Välismaalase pass kehtib kuni kümme aastat.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.politsei.ee/et/juhend/vaelismaalase-passi-taotlemine-taeiskasvanule|pealkiri=Välismaalase passi taotlemine täiskasvanule|väljaanne=PPA|vaadatud=30.10.2021}}&lt;/ref&gt; Reisimiseks on välismaalase passi omanikul vaja ette näidata nii hall pass kui ka [[Eesti elamisluba]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://reisitargalt.vm.ee/kas-ma-vajan-viisat/|pealkiri=Kas ma vajan viisat?|väljaanne=Reisi Targalt|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230203125838/https://reisitargalt.vm.ee/kas-ma-vajan-viisat/|arhiivimisaeg=2023-02-03|väljaandja=[[Eesti Välisministeerium]]}}&lt;/ref&gt;

[[Määratlemata kodakondsusega isik|Määratlemata kodakondsusega inimeste]] arv on Eestis aastatega vähenenud. Kui passi kasutusele võtmise algusajal (1992. aastal) oli kodakondsuseta inimesi 494 000, siis 2010. aastaks oli nende arv langenud juba alla 100 000 isiku.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1109203/maaratlemata-kodakondsusega-elanike-arv-on-langenud-alla-70-000|pealkiri=Määratlemata kodakondsusega elanike arv on langenud alla 70 000|väljaanne=ERR|aeg=03.07.2020}}&lt;/ref&gt; 2021. aastal on määratlemata kodakondsusega inimeste arv alla 69 000 isiku.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://buller.ee/uudised/eesti-uudised/maaratlemata-kodakondsusega-elanike-arv-on-langenud-alla-69-000/|pealkiri=Eestis elavate määratlemata kodakondsusega inimeste arv on langenud alla 69 000 inimese.|väljaanne=Buller}}&lt;/ref&gt; Mittekodanike arv on Eestis 25 aastaga vähenenud 32 protsendilt 6 protsendini ehk rohkem kui viiekordselt ning Eestis alaliselt elavaid muude riikide kodanikke on rohkem kui halli passi omanikke.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=MIHHAIL TRUNIN|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/marginaalid-ja-sissesoitnud/|pealkiri=Marginaalid ja sissesõitnud|väljaanne=Sirp|aeg=26.05.2017}}&lt;/ref&gt; Alates 2016. aasta algusest saavad Eestis sündivad mittekodanike lapsed automaatselt [[Eesti kodakondsus]]e, samuti määrati Eesti kodakondsusesse kõik 2016. aastal alla 15-aastased lapsed.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Välismaalase passi omaniku õigused ==
Välismaalase passi omanikul on õigus viisavabalt reisida [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikidesse ja [[Venemaa Föderatsioon]]i. Samuti on isikule tagatud kõik muud õigused, mis on kindlustatud Eestis seaduslikult elavatele inimestele – vajadusel saab kasutada riigi pakutavaid [[sotsiaalteenus]]eid, isiku lapsed saavad käia Eestis koolis ja lasteaias.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteni]] (k.a) oli halli passi omanikel õigus hääletada ka kohalikel valimistel.&lt;ref name=&quot;:02&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-26 |pealkiri=Riigikogu muutis põhiseadust: Vene ja Valgevene kodanike valimisõigus kaob |url=https://www.err.ee/1609644758/riigikogu-muutis-pohiseadust-vene-ja-valgevene-kodanike-valimisoigus-kaob |vaadatud=2025-03-26 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Eesti kodakondsuseta inimesed ei saa hääletada ja kandideerida [[riigikogu]] valimistel, töötada riigiametis ja [[Kohalik omavalitsus|kohalikes omavalitsuses]] ega minna [[Eesti kaitsevägi|sõjaväkke]]. Erinevalt Eesti Vabariigi kodanikest ei ole välismaalase passi omanikud automaatselt [[Euroopa Liidu kodanik]]ud. Samuti ei paku Eesti riik kodakondsuseta inimesele välismaal viibides Eesti riigi diplomaatilist kaitset. Siiski pakub Eesti riik välismaalase passiga isikule konsulaarabi. Konsulaarseaduse järgi pakub riik abi ka välismaalasele, kes on sattunud ajutisse hädaolukorda õnnetusjuhtumi, haiguse, kuriteo ohvriks langemise või muu asjaolu tõttu ega ole ise võimeline olukorrast välja tulema.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Juhul kui isik otsustab Eesti kodakondsust taotleda, peab ta selleks ise ametlikult soovi avaldama ja täitma vastava taotluse. Kodakondsuse saamise eelduseks Eesti Vabariigis on [[eesti keel]]e oskus. Kui välismaalase passi omanik Eesti kodakondsust taotleb, peab ta hallist passist loobuma, sest ta muutub kodakondsuseta inimesest kodakondsusega inimeseks. Samas on Eestis inimesi, kes ei soovi välismaalase passist loobuda, sest nii on mugavam viisavabalt näiteks Venemaale reisida. Seetõttu on mittekodanikest lapsevanemad ka mitmel korral loobunud automaatselt saadavast kodakondsusest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Passi ajalugu ==
2. veebruaril 1992. aastal võttis Venemaa Föderatsioon vastu seaduse, millega jättis kõik [[Nõukogude Liidu kodanik]]ud, kes elasid väljaspool Venemaa Föderatsiooni, [[Venemaa kodakondsus]]eta. Venemaa küll võimaldas neil passi teha, kuid mitte automaatselt. Eesti oli iseseisvudes taastanud okupeeritud Eesti Vabariigi ja andis Eesti kodakondsuse vaid isikutele, kelle vanemad olid elanud Eestis enne [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tunne Kelam|url=https://arvamus.postimees.ee/51934/tunne-kelam-eesti-kodanikud-iseseisvuse-teel|pealkiri=Tunne Kelam: Eesti kodanikud iseseisvuse teel|väljaanne=Postimees|aeg=26.11.2008}}&lt;/ref&gt; Seetõttu jäi Eestisse suur arv endisi [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kodanikke, kellel polnud ühegi riigi kodakondsust. 1992. aastal oli [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]i andmetel määratlemata kodakondsusega isikuid Eestis 494 000.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Lahendus leiti 1993. aastal, kui avaldati tollane kodakondsuse seadus. Välismaalase passi loomise sihiks oli leida lahendus kodakondsuseta inimestele ja võimaldada neil ka [[Reisimine|reisida]]. Üheks seaduse peamiseks autoriks oli [[Mart Nutt]]. Seadusega võeti kasutusele rahvusvaheliselt tunnustatud välismaalase pass, mis on üks reisidokumendi vorme.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Välismaalase passi kirjeldus ==
Passi kaaned on halli värvi. Esikaanel on kuldset värvi sõnad „EESTI VABARIIK“, „REPUBLIC OF ESTONIA“, „VÄLISMAALASE PASS“ ja „ALIEN’S PASSPORT“ ning ICAO elektroonilise reisidokumendi sümbol. Kaante sisekülgede taustatrükis on kombatava trükivärviga esitatud pilliroo ja lindude ning vasakus nurgas rändrahnu kujutisega. Rändrahnu kujutisel on kaldvalguses nähtav tekst „EESTI ESTONIA“. Passis on 34 lehekülge ning passi kaante ja lehekülgede nurgad on ümarad. Passi leheküljed on nummerdatud alates neljandast leheküljest.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/115122020011|pealkiri=Välismaalase passi vorm, tehniline kirjeldus ja passi kantavate andmete loetelu|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=30.12.2021}}&lt;/ref&gt;

== Viisavabadus ==
Välismaalase passi omanikel on (2023. aasta seisuga) õigus viisavabalt siseneda halli passi ning Eesti elamisloaga järgmistesse riikidesse:&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|'''Riik'''
|'''Tingimused'''
|-
|[[Aruba]]
|kuni 30 päeva korraga
|-
|[[Bosnia ja Hertsegoviina]]
|kuni 90 päeva poole aasta jooksul
|-
|[[Curaçao]]
|kuni 30 päeva korraga
|-
|[[Dominikaani Vabariik]]
|kuni 30 päeva turistikaardi alusel, juhul kui on olemas kehtiv [[USA]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigi, [[Kanada]] või [[Suurbritannia]] viisa
|-
|[[Euroopa Liidu liikmesriigid|EL liikmesriigid]] (välja arvatud [[Iirimaa]]), [[Island]], [[Norra]] ja [[Šveits]]
|kuni 90 kalendripäeva poole aasta jooksul
|-
|[[Gruusia]]
|pikaajalise elaniku elamisloaga kuni 90 päeva poole aasta jooksul.
|-
|[[Kariibi Madalmaad]]e omavalitsuse alad ([[Bonaire]], [[Saba saar|Saba]], [[Sint Eustatius]])
|kuni 30 päeva korraga
|-
|[[Mehhiko]]
|pikaajalise elaniku elamisloaga kuni 180 päeva ühe aasta jooksul.
|-
|[[Montenegro]]
|kuni 30 päeva korraga
|-
|[[Sint Maarten]]
|kuni 30 päeva korraga
|-
|[[Tuneesia]]
|kuni 90 päeva poole aasta jooksul turismi eesmärgil järgnevatel tingimustel:
• organiseeritud turismireis või turismigrupi suurus vähemalt viis inimest

• esitada ettemakstud hotelli broneering, lennupiletid ja kehtiv pass
|-
|[[Venemaa]]
|kuni 90 päeva poole aasta jooksul
|}

== Vaata ka ==
*[[Määratlemata kodakondsusega isikud Eestis]]

== Välislingid ==
*[https://www.politsei.ee/et/juhend/vaelismaalase-passi-taotlemine-taeiskasvanule Välismaalase passi taotlemine täiskasvanule]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti dokumendid]]
[[Kategooria:Eesti julgeolek]]
[[Kategooria:Eesti välispoliitika]]
[[Kategooria:Passid]]</text>
      <sha1>eze9jxo5xz023pn41f3uz1wfmmps2bz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pilgrim (album)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>391974</id>
    <revision>
      <id>7158711</id>
      <parentid>6829890</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:41:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158711</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12457" sha1="0gftzdal1yt64fso6mv2yb7vs5kfq7m" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
'''&quot;Pilgrim&quot;''' on [[Eric Clapton]]i kolmeteistkümnes [[stuudioalbum]]. Plaat salvestati 1997. aasta lõpus [[London]]is stuudios [[Olympic Studios]] ja ilmus 3. oktoobril [[1998]]. Kaane kujundas [[Yoshiyuki Sadamoto]]. 

&quot;Pilgrim&quot; on esimene Claptoni originaalloominguga album pärast 1989. aasta albumit &quot;[[Journeyman]]&quot;.
 
Oma autobiograafias on Clapton öelnud, et soovis teha &quot;kõigi aegade kurvemat plaati&quot;. Ta kutsus Simon Climie kaasprodutsendiks ja hakkas salvestama. Kaks laulu olid tal juba varasemast ajast, 1991. aasta märtsist, kui hukkus ta poeg Conor. Need olid &quot;My Father's Eyes&quot; ja &quot;Circus&quot; (algse pealkirjaga &quot;Circus Left Town&quot;). Viimane oli sellest, kui ta käis Conoriga tsirkuses ja järgmisel päeval juhtus poisiga kohutav õnnetus&lt;ref name=&quot;nmqhx&quot; /&gt;. 

Albumil eksperimenteeritakse trummimasinatega, süntesaatorite ja keelpillidega. Salvestus kestis peaaegu aasta ja kujunes päris kulukaks.
Laulu &quot;Pilgrim&quot; on kuulda filmis &quot;Lethal Weapon 4&quot;. Neli pala salvestati ka kontsertplaadile &quot;One More Car, One More Rider&quot;. Akustilist versiooni laulust &quot;Broken Hearted&quot; oli esitatud juba 1997. aasta kontserdil Royal Albert Hallis. 2005. aastal taaselustasid laulu Clapton ja John Mayer.

====Arvustused====
Arvustajate arvamused läksid lahku. Allmusicu kriitik [[Stephen Thomas Erlewine]] pidas albumit lahjaks teoseks&lt;ref name=&quot;EfqAp&quot; /&gt;, samas ajakirja Rolling Stone kriitik David Wild andis neli tärni viiest, öeldes, et tegu on plaadiga, mille autor on aru saanud, et ta ei suuda muuta maailma, kuid ta on võimeline muutma ennast.&lt;ref name=&quot;E1zoV&quot; /&gt;

==Lugude järjekord==
# &quot;My Father's Eyes&quot; ([[Eric Clapton]]) – 5:24
# &quot;River of Tears&quot; (Clapton, [[Simon Climie]]) – 7:22
# &quot;Pilgrim&quot; (Clapton, Climie) – 5:50
# &quot;Broken Hearted&quot; (Clapton, [[Greg Phillinganes]]) – 7:52
# &quot;One Chance&quot; (Clapton, Climie) – 5:55
# &quot;Circus&quot; (Clapton) – 4:11
# &quot;Going Down Slow&quot; ([[St. Louis Jimmy Oden]]) – 5:19
# &quot;Fall Like Rain&quot; (Clapton) – 3:50
# &quot;Born in Time&quot; ([[Bob Dylan]]) – 4:41
# &quot;Sick and Tired&quot; (Clapton, Climie) – 5:43
# &quot;Needs His Woman&quot; (Clapton) – 3:45
# &quot;She's Gone&quot; (Clapton, Climie) – 4:45
# &quot;You Were There&quot; (Clapton) – 5:31
# &quot;Inside of Me&quot; (Clapton, Climie) – 5:25

==Muusikud==
* [[Eric Clapton]] – kitarr ja vokaal
* Simon Climie – klahvpillid ja trummiprogramm
* Steve Gadd – trummid
* Paul Waller – trummiprogramm
* Dave Bronze – basskitarr
* Chris Stainton – Hammondi orel
* Joe Sample – klaver
* London Session Orchestra – keelpillid
* Nathan East – basskitarr
* Luís Jardim – basskitarr ja löökriistad
* Andy Fairweather-Low – kitarr
* Paul Carrack – Hammondi orel
* Greg Phillinganes – klahvpillid
* Paul Brady – tinavile
* Pino Paladino – basskitarr
* Chyna Whyne – taustalaul
* Kenneth Edmonds – taustalaul

==Edetabelid==
{{col-begin}}
{{col-2}}

===Kõrgeim koht===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!Edetabel (1998)
!Koht
|-
|align=&quot;left&quot;|Austraalia ARIA albumiedetabel&lt;ref name=&quot;P1Z11&quot; /&gt;&gt;
|17
|-
|align=&quot;left&quot;|Austria albumiedetabel&lt;ref name=&quot;cA2lb&quot; /&gt;
|4
|-
|align=&quot;left&quot;|Belgia albumiedetabel (Flandria)&lt;ref name=&quot;hc6zh&quot; /&gt; 
|9
|-
|align=&quot;left&quot;|Belgia albumiedetabel (Walloonia)&lt;ref name=&quot;Ilhl1&quot; /&gt;
|6
|-
|align=&quot;left&quot;|Kanada RPM albumiedetabel
|5
|-
|align=&quot;left&quot;|Hollandi Mega albumiedetabel&lt;ref name=&quot;xkycR&quot; /&gt;
|7
|-
|align=&quot;left&quot;|Soome albumiedetabel&lt;ref name=&quot;BL57O&quot; /&gt;
|5
|-
|align=&quot;left&quot;|Prantsusmaa SNEP albumiedetabel&lt;ref name=&quot;AlFnP&quot; /&gt;
|5
|-
|align=&quot;left&quot;|Saksamaa Media Control albumiedetabel&lt;ref name=&quot;yZrrg&quot; /&gt;
|3
|-
|align=&quot;left&quot;|Itaalia albumiedetabel&lt;ref name=&quot;sQItL&quot; /&gt;
|4
|-
|align=&quot;left&quot;|Jaapani Oricon albumiedetabel
|2
|-
|align=&quot;left&quot;|Uus-Meremaa albumiedetabel&lt;ref name=&quot;2ypZS&quot; /&gt;
|10
|-
|align=&quot;left&quot;|Norra VG-lista albumiedetabel&lt;ref name=&quot;3aDWv&quot; /&gt;
|1
|-
|align=&quot;left&quot;|Rootsi albumiedetabel&lt;ref name=&quot;4eN8b&quot; /&gt;
|3
|-
|align=&quot;left&quot;|Šveitsi albumiedetabel&lt;ref name=&quot;sEt8U&quot; /&gt;
|4
|-
|align=&quot;left&quot;|Suurbritannia albumiedetabel&lt;ref name=&quot;GTKHo&quot; /&gt;
|6
|-
|align=&quot;left&quot;|USA [[Billboard 200|Billboard 200]]&lt;ref name=&quot;DbxrH&quot; /&gt;
|4
|-
|}
{{col-2}}

===Koht aasta lõpus===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; cellspacing=&quot;2&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
!Edetabel (1998)
!Koht
|-
|align=&quot;left&quot;|Austria albumiedetabel&lt;ref name=&quot;aj5h4&quot; /&gt;
|25
|-
|align=&quot;left&quot;|Belgia albumiedetabel (Flandria)&lt;ref name=&quot;uMIEk&quot; /&gt;
|100
|-
|align=&quot;left&quot;|Belgia albumiedetabel (Wallonia)&lt;ref name=&quot;DiNHc&quot; /&gt;
|47
|-
|align=&quot;left&quot;|Kanada RPM albumiedetabel&lt;ref name=&quot;v90bT&quot; /&gt;
|46
|-
|align=&quot;left&quot;|Hollandi albumiedetabel&lt;ref name=&quot;VlLs1&quot; /&gt;
|68
|-
|align=&quot;left&quot;|Prantsusmaa albumiedetabel&lt;ref name=&quot;WgkAm&quot; /&gt;
|79
|-
|align=&quot;left&quot;|Itaalia albumiedetabel&lt;ref name=&quot;H83Qi&quot; /&gt;
|37
|-
|align=&quot;left&quot;|Jaapani albumiedetabel
|74
|-
|align=&quot;left&quot;|US Billboard 200
|65
|-
|}
{{col-end}}

==Müügiedetabelid==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!Riik
!Müügitase
!Müügiarv
|-
|Austraalia (ARIA)&lt;ref name=&quot;qsgZR&quot; /&gt;
|Kuld
|align=&quot;center&quot;|35 000
|-
|Austria (IFPI Austria)&lt;ref name=&quot;YZBHi&quot; /&gt;
|Kuld
|align=&quot;center&quot;|25 000
|-
|Kanada (Music Canada)&lt;ref name=&quot;nwBMu&quot; /&gt;
|2XPlaatina
|align=&quot;center&quot;|200 000
|-
|Soome (Musiikkituottajat)&lt;ref name=&quot;bj7De&quot; /&gt;
|Kuld
|align=&quot;center&quot;|21 583
|-
|Prantsusmaa (SNEP)&lt;ref name=&quot;DqjA1&quot; /&gt;
|Kuld
|align=&quot;center&quot;|166 600
|-
|Saksa (BVMI)&lt;ref name=&quot;TPlx7&quot; /&gt;
|Kuld
|align=&quot;center&quot;|250 000
|-
|Jaapan (RIAJ)
|2XPlaatina
|align=&quot;center&quot;|307 000
|-
|Norra (IFPI Norway)
|Plaatina
|align=&quot;center&quot;|50 000
|-
|Poola (ZPAV)&lt;ref name=&quot;FB0bx&quot; /&gt;
|Kuld
|align=&quot;center&quot;|50 000
|-
|Hispaania (PROMUSICAE)&lt;ref name=&quot;ifmDs&quot; /&gt;
|Kuld
|align=&quot;center&quot;|50 000
|-
|Rootsi (GLF)
|Kuld
|align=&quot;center&quot;|40 000
|-
|Šveits(IFPI Switzerland)&lt;ref name=&quot;y22ST&quot; /&gt;
|Kuld
|align=&quot;center&quot;|25 000
|-
|Suurbritannia(BPI)&lt;ref name=&quot;pmzX9&quot; /&gt;
|Kuld
|align=&quot;center&quot;|100 000
|-
|USA (RIAA)&lt;ref name=&quot;jj8gG&quot; /&gt;
|Plaatina
|align=&quot;center&quot;|1 000 000
|-
|-
|Euroopa (IFPI)&lt;ref name=&quot;1aODF&quot; /&gt;
|Plaatina
|align=&quot;center&quot;|1 000 000
|-
|}

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;nmqhx&quot;&gt;Eesti keelne Autobiograafia lk.273 kirjastus Olion 2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EfqAp&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/pilgrim-mw0000033769/ Allmusic ülevaade]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E1zoV&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rolling Stone ülevaade |url=http://www.rollingstone.com/music/albumreviews/pilgrim-19980225/ |vaadatud=2015-02-21 |arhiivimisaeg=2015-02-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150225083520/http://www.rollingstone.com/music/albumreviews/pilgrim-19980225 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P1Z11&quot;&gt;[http://australian-charts.com/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=Pilgrim&amp;cat=a/ Austraalia edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cA2lb&quot;&gt;[http://austriancharts.at/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=Pilgrim&amp;cat=a/ Austria edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hc6zh&quot;&gt;[http://www.ultratop.be/nl/album/a9d/Eric-Clapton-Pilgrim/ Belgia Flandria edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ilhl1&quot;&gt;[http://www.ultratop.be/fr/album/a9d/Eric-Clapton-Pilgrim/ Belgia Walloonia edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xkycR&quot;&gt;[http://dutchcharts.nl/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=Pilgrim&amp;cat=a/ Hollandi edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BL57O&quot;&gt;[http://finnishcharts.com/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=Pilgrim&amp;cat=a/ Soome edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AlFnP&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Prantsusmaa edetabel |url=http://infodisc.fr/Albums_Detail.php/ |vaadatud=2015-02-21 |arhiivimisaeg=2016-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160201151312/http://infodisc.fr/Albums_Detail.php/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yZrrg&quot;&gt;[http://www.officialcharts.de/album.asp?artist=Eric+Clapton&amp;title=Pilgrim&amp;cat=a&amp;country=de/ Saksamaa edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sQItL&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.hitparadeitalia.it/hp_yenda/lpe1998.htm/ |pealkiri=Itaalia edetabel |vaadatud=2015-02-21 |arhiivimisaeg=2015-07-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150701190646/http://www.hitparadeitalia.it/hp_yenda/lpe1998.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2ypZS&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://charts.org.nz/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=Pilgrim&amp;cat=a%2F |pealkiri=Uus-Meremaa edetabel |vaadatud=2022-06-29 |arhiivimisaeg=2015-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150322034402/http://charts.org.nz/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=Pilgrim&amp;cat=a%2F |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3aDWv&quot;&gt;[http://norwegiancharts.com/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=Pilgrim&amp;cat=a/ Norra edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4eN8b&quot;&gt;[http://swedishcharts.com/showitem.asp?interpret=Eric+Clapton&amp;titel=Pilgrim&amp;cat=a/ Rootsi edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sEt8U&quot;&gt;[http://hitparade.ch/album/Eric-Clapton/Pilgrim-2717/ Šveitsi edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GTKHo&quot;&gt;[http://www.officialcharts.com/Artist/17285/ERIC-CLAPTON/ UK edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DbxrH&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.allmusic.com/album/pilgrim-mw0000033769/awards/ |pealkiri=Billboardi edetabel |vaadatud=2015-02-21 |arhiivimisaeg=2015-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150928041104/http://www.allmusic.com/album/pilgrim-mw0000033769/awards |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aj5h4&quot;&gt;[http://austriancharts.at/1998_album.asp/ Austria aasta]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMIEk&quot;&gt;[http://www.ultratop.be/nl/annual.asp?year=1998&amp;cat=a/ Belgia (Flandria) aasta]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DiNHc&quot;&gt;[http://www.ultratop.be/fr/annual.asp?year=1998&amp;cat=a/ Belgia (Wallonia) aasta]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;v90bT&quot;&gt;[http://www.collectionscanada.gc.ca/rpm/028020-119.01-e.php?brws_s=1&amp;file_num=nlc008388.7015&amp;type=1&amp;interval=24&amp;PHPSESSID=mhe12pta2k83e08udtq66ot062/ Kanada aasta]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VlLs1&quot;&gt;[http://dutchcharts.nl/jaaroverzichten.asp?year=1998&amp;cat=a/ Holland aasta]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WgkAm&quot;&gt;[http://www.infodisc.fr/B-CD_1998.php/ Prantsusmaa aasta]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H83Qi&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.hitparadeitalia.it/hp_yenda/lpe1998.htm/ |pealkiri=Itaalia aasta |vaadatud=2015-02-21 |arhiivimisaeg=2015-07-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150701190646/http://www.hitparadeitalia.it/hp_yenda/lpe1998.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qsgZR&quot;&gt;[http://www.aria.com.au/pages/aria-charts-accreditations-albums-1999.htm/ Austraalia müük]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YZBHi&quot;&gt;[http://www.ifpi.at/?section=goldplatin/ Austria müük]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nwBMu&quot;&gt;[http://musiccanada.com/gold-platinum/?fwp_gp_search=Eric%20Clapton&amp;fwp_gp_certification=26/ Kanada müük]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bj7De&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.ifpi.fi/tilastot/artistit/Eric+Clapton/ |pealkiri=Soome müük |vaadatud=2015-02-21 |arhiivimisaeg=2015-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150221193939/http://www.ifpi.fi/tilastot/artistit/Eric+Clapton/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DqjA1&quot;&gt;[http://www.infodisc.fr/CD_Certif.php/ Prantsusmaa müük]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TPlx7&quot;&gt;[http://www.musikindustrie.de/gold_platin_datenbank/?action=suche&amp;strTitel=Pilgrim&amp;strInterpret=Eric+Clapton&amp;strTtArt=alle&amp;strAwards=checked/ Saksamaa müük]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FB0bx&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://bestsellery.zpav.pl/wyroznienia/zloteplyty/cd/archiwum.php?year=1998#title/ |pealkiri=Poola müük |vaadatud=2015-02-21 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305185327/http://bestsellery.zpav.pl/wyroznienia/zloteplyty/cd/archiwum.php?year=1998#title/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ifmDs&quot;&gt;[http://www.mediafire.com/view/pd758fesp2w7i7f/ Hispaania müük]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y22ST&quot;&gt;[http://www.swisscharts.com/search_certifications.asp?search=Eric+Clapton+Pilgrim/ Šveits müük]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pmzX9&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=UK müük |url=http://www.bpi.co.uk/certified-awards/search.aspx/ |vaadatud=2015-02-21 |arhiivimisaeg=2015-03-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150315021441/http://www.bpi.co.uk/certified-awards/search.aspx |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jj8gG&quot;&gt;[http://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?artist=%22Pilgrim%22/ USA müük]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1aODF&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20131117195048/http://ifpi.org/content/section_news/plat1998.html/ Euroopa müük]&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
* Eric Clapton, &quot;Autobiograafia&quot;. Inglise keelest tõlkinud Siiri Sau. Olion, Tallinn 2009, 352 lk ISBN 9985-66-586-2

==Välislingid==
* [http://www.ericclapton.com/ EC ametlik koduleht]
* [http://www.whereseric.com/home/ EC Fänniklubi ajakiri]
* [http://musicbrainz.org/artist/618b6900-0618-4f1e-b835-bccb17f84294/ diskograafia – MusicBrainz]

[[Kategooria:1998. aasta albumid]]
[[Kategooria:Eric Claptoni albumid]]</text>
      <sha1>0gftzdal1yt64fso6mv2yb7vs5kfq7m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riding with the King</title>
    <ns>0</ns>
    <id>392641</id>
    <revision>
      <id>7158437</id>
      <parentid>7119086</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:57:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158437</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14297" sha1="s5zyuap9xhf1oo9ujkbnyp0ndnnbi0n" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
'''&quot;Riding with the King&quot;''' on [[bluus]]ialbum, millel musitseerivad koos [[Eric Clapton]] ja [[B. B. King]]. See anti välja 13. juunil [[2000]] plaadifirma [[Duck Records]] kaudu. 

Plaat oli väga edukas, see võitis 2000. aasta [[Grammy]] kategoorias &quot;Parim traditsionaalne bluusi album&quot; (''Best Traditional Blues Album'')&lt;ref name=&quot;fVUgQ&quot; /&gt;, tõusis &quot;Billboard 200/ Top Blues Albums&quot; edetabelis esikohale ja saavutas [[USA]]-s müügitulemuseks kahekordse plaatinaplaadi taseme. Lisaks [[CD]]-le anti välja veel heli-DVD suure eraldusvõime ja 5.1 ringheliga. 
Album võeti ka kriitikute poolt hästi vastu, kuigi kostis väiteid, et ühe bluusialbumi kohta on plaadi kõla liigagi lihvitud.

==Tagamaad==
&quot;Riding with the King&quot; on kahe suure kitarristi esimene koostööalbum&lt;ref name=&quot;VHB0M&quot; /&gt;. Esimest korda esinesid nad koos 1967. aastal [[New York|New Yorgi]] kohvikus &quot;Cafe Au Go Go&quot;, kui Clapton oli kõigest 22-aastane ja mängis kitarri ansamblis [[Cream]]&lt;ref name=&quot;xomWS&quot; /&gt;. Esimest korda salvestasid nad koos laulu &quot;Rock Me Baby&quot; B.B. Kingi duettide plaadile &quot;Deuces Wild&quot;. Clapton oli alati vaadanud B.B. Kingile alt üles ja soovinud salvestada koos temaga albumit. B.B. King aga ütles, et nad olid seda plaani tihti arutanud, ja lisas: &quot;Ma vaatasin teda vaimustatult. Arvan, et ta on nr 1 kitarrist rock'n'roll'is ja nr 1 ka suure isiksusena.&quot;&lt;ref name=&quot;dMWRk&quot; /&gt; Plaadi salvestamise ajal oli Clapton 55- ja King 74-aastane.
Salvestamise algataja oli [[Eric Clapton]], kes valis ka muusikud, kes teevad plaadil kaasa. Tema valis välja ka lood, mida esitada, ning on kaasprodutsent koos Simon Climiega, kes oli olnud ka Claptoni mitme varasema plaadi produtsent. Kuigi tegu on Claptoni ja Kingi koostööga, laseb Clapton viimasel asuda lava keskele. B.B. King saab endale peaosa nii laulmise kui ka kitarrisoolodega paljudes lugudes. 
==Plaadi sisu==
Plaadil on viis klassikalist B.B. Kingi laulu 1950. ja 1960. aastatest: &quot;Ten Long Years&quot;, &quot;Three O'Clock Blues&quot;, &quot;Help the Poor&quot;, &quot;Days of Old&quot; ja &quot;When My Hearts Beats Like a Hammer&quot;. Teised lood on samuti bluusi kullafondist. Big Bill Broonzy kirjutatud &quot;Key to the Highway&quot;, mida Clapton oli lindistanud 1970. aastate alguses koos Derek and the Dominosiga. [[Chicago]] pianisti Maceo Merriweatheri &quot;Worried Life Blues&quot;, kaver Isaac Hayesi kompositsioonist &quot;Hold On, I'm Comin'&quot;, mis oli originaalis 1966. aastal singel Sam &amp; Dave'i esituses ja lugu muusikalist &quot;St. Louis Woman&quot; &quot;Come Rain or Come Shine&quot;. Albumi nimilugu &quot;Riding wit the King&quot; on pärit John Hiatti repertuaarist ja räägib tema imelikust unest, kui ta lendab samas lennukis koos [[Elvis Presley]]ga. See lugu on salvestatud 1983. aasta John Hiatti samanimelisel albumil.
Plaadil olevad lood on segu akustilistest (&quot;Worried Life Blues&quot;) ja elektrilistest (&quot;Three O'Clock Blues&quot;), segu aeglastest (&quot;Ten Long Years&quot;) ja keskmiselt tempokatest lugudest (&quot;Help the Poor&quot;).

==Arvustused==
AllMusicu kriitik William Ruhlmann kirjutas, et plaat on rohkem B.B. Kingi kui Claptoni oma, viimase roll on rohkem toetav. Ta märkis, et albumil on lisaks kahele kitarrile sageli kuulda veel teisigi kitarriste. Tulemus on küll efektne, kuid mitte jalustrabav.&lt;ref name=&quot;VHB0M&quot; /&gt;
Dan Moos &quot;PopMattersist&quot; kirjeldas albumit kui &quot;kanget bluusikokteili, milles on üks osa härra Claptoni kavalust ja kolm osa härra Kingi väärikust.&quot;&lt;ref name=&quot;Wj9O8&quot; /&gt;
Steve Futterman Entertainment Weeklyst nimetas &quot;poja&quot; ja &quot;isa&quot; koostööd võidukaks&lt;ref name=&quot;kjhk8&quot; /&gt;.
Louis Gerber Cosmopolisest kirjutas, et &quot;Riding with the King&quot; läheb otse hinge ja südamesse ning on värskendav ja sensatsiooniline album, parim popmuusika turul pärast Santana albumit &quot;Supernatural&quot;&lt;ref name=&quot;xovwz&quot; /&gt;.
Dave Ferman kirjutas The Spokesman-Review's, et kuigi kogu plaat on &quot;suurpärase idee hea teostus&quot;, pole see nii hea, kui ta võiks olla. Ferman kurdab, et tema arvates pole Clapton kunagi olnud hea bluusilaulja, et Joe Sample klahvpillide mix pole tasemel ja et kogu plaat kõlab liiga antiseptiliselt ja kliiniliselt puhtalt ühe bluusialbumi kohta.
Nicole Bode kirjutas Columbia Daily Spectatoris, et plaadil &quot;võtab King Claptoni kaasa bluusialadel kaugemale, kui viimane ise on üksi eales läinud. Ta nendib, et B.B. Kingi osalus toob välja Claptoni hääle &quot;toore urina&quot;, mis üllatab fänne. Eriliselt kiidab ta laulu &quot;Come Rain or Come Shine&quot;, milles King kasutab oma hääle &quot;kurblikku vibraatot nii hellalt, et see purustab südame&quot;. Samuti meeldib naisele kitarri ja vokaali duett loos &quot;Hold On, I'm Comin'&quot;, kuid lisab, et Claptoni hääl pole siiski samast kaliibrist kui Kingi oma&lt;ref name=&quot;uO9Sc&quot; /&gt;.

==Lood==
#&quot;Riding with the King&quot; (John Hiatt) – 4:23
#&quot;Ten Long Years&quot; (Jules Taub, B.B. King) – 4:40
#&quot;Key to the Highway&quot; (Big Bill Broonzy, Charlie Segar) – 3:39
#&quot;Marry You&quot; (Doyle Bramhall II, Susannah Melvoin, Craig Ross, Charlie Segar) – 4:59
#&quot;Three O'Clock Blues&quot; (Lowell Fulson, B.B. King, Jules Taub) – 8:36
#&quot;Help the Poor&quot; (Charles Singleton) – 5:06
#&quot;I Wanna Be&quot; (Doyle Bramhall II, Charlie Sexton) – 4:45
#&quot;Worried Life Blues&quot; (Lightnin' Hopkins, Big Maceo Merriweather) – 4:25
#&quot;Days of Old&quot; (Jules Taub, B.B. King) – 3:00
#&quot;When My Heart Beats Like a Hammer&quot; (B.B. King, Jules Taub) – 7:09
#&quot;Hold On, I'm Comin'&quot; (David Porter) – 6:20
#&quot;Come Rain or Come Shine&quot; (Harold Arlen, Johnny Mercer) – 4:11

==Muusikud==

*[[B.B. King]] – vokaal, kitarr
*[[Eric Clapton]] – vokaal, kitarr, produtsent
*Doyle Bramhall II – kitarr, taustalaul
*Andy Fairweather Low – kitarr
*Jimmie Vaughan – kitarr
*Joe Sample – klaver, Wurlitzeri klaver
*Tim Carmon – orel
*Nathan East – bass
*Steve Gadd – trummid
*Susannah Melvoin – taustalaul
*Wendy Melvoin – taustalaul
*Paul Waller – programmeerimine, keelpilliarranžeering

==Läbimüügi edetabelid==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!Riik
!Müügitase
!Müügiarv
|-
|Austraalia (ARIA)&lt;ref name=&quot;fs1qQ&quot; /&gt;
|plaatina
|align=&quot;center&quot;|70 000
|-
|Austria (IFPI Austria)&lt;ref name=&quot;6AlGa&quot; /&gt;
|kuld
|align=&quot;center&quot;|25 000
|-
|Kanada (Music Canada)&lt;ref name=&quot;gfCE2&quot; /&gt;
|2x plaatina
|align=&quot;center&quot;|200 000
|-
|Saksa (BVMI)&lt;ref name=&quot;uTxeG&quot; /&gt;
|kuld
|align=&quot;center&quot;|150 000
|-
|Jaapan (RIAJ)
|plaatina
|align=&quot;center&quot;|204 000
|-
|Uus-Meremaa (RMNZ)
|plaatina
|align=&quot;center&quot;|15 000
|-
|Hispaania (PROMUSICAE)&lt;ref name=&quot;xLw9Y&quot; /&gt;
|kuld
|align=&quot;center&quot;|50 000
|-
|Šveits (IFPI Switzerland)&lt;ref name=&quot;XsEP9&quot; /&gt;
|Kuld
|align=&quot;center&quot;|25 000
|-
|Suurbritannia (BPI)&lt;ref name=&quot;tKRRG&quot; /&gt;
|kuld
|align=&quot;center&quot;|100 000
|-
|USA (RIAA)&lt;ref name=&quot;Cr3KT&quot; /&gt;
|2x plaatina
|align=&quot;center&quot;|2 000 000
|-
|}

==Edetabelid==
{{col-begin}}
{{col-2}}

===Kõrgeim koht===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!Edetabel (2000)
!Koht
|-
|align=&quot;left&quot;|Austraalia (ARIA Albums Chart)&lt;ref name=&quot;0wD7Q&quot; /&gt;
|5
|-
|align=&quot;left&quot;|Austria albumiedetabel&lt;ref name=&quot;3h8ge&quot; /&gt;
|3
|-
|align=&quot;left&quot;|Belgia albumiedetabel (Flandria)&lt;ref name=&quot;SPr8U&quot; /&gt; 
|26
|-
|align=&quot;left&quot;|Belgia albumiedetabel (Walloonia)&lt;ref name=&quot;dNuIs&quot; /&gt;
|17
|-
|align=&quot;left&quot;|Kanada (RPM Albums Chart)&lt;ref name=&quot;0Msac&quot; /&gt;
|4
|-
|align=&quot;left&quot;|Hollandi (Mega Albums Chart)&lt;ref name=&quot;KV0u9&quot; /&gt;  
|6
|-
|align=&quot;left&quot;|Soome albumiedetabel&lt;ref name=&quot;ICku3&quot; /&gt; 
|11
|-
|align=&quot;left&quot;|Prantsusmaa (SNEP Albums Chart)&lt;ref name=&quot;0nmRg&quot; /&gt; 
|11
|-
|align=&quot;left&quot;|Saksamaa (Media Control Albums Chart)&lt;ref name=&quot;LHBh8&quot; /&gt;  
|3
|-
|align=&quot;left&quot;|Itaalia albumiedetabel&lt;ref name=&quot;lVkEk&quot; /&gt;  
|4
|-
|align=&quot;left&quot;|Jaapani (Oricon Albums Chart)  
|6
|-
|align=&quot;left&quot;|Uus-Meremaa albumiedetabel&lt;ref name=&quot;7Nkzo&quot; /&gt;  
|2
|-
|align=&quot;left&quot;|Norra (VG-lista Albums Chart)&lt;ref name=&quot;izttt&quot; /&gt;  
|1
|-
|align=&quot;left&quot;|Rootsi albumiedetabel&lt;ref name=&quot;X4P2f&quot; /&gt;  
|8
|-
|align=&quot;left&quot;|Šveitsi albumiedetabel&lt;ref name=&quot;7blkP&quot; /&gt; 
|3
|-
|align=&quot;left&quot;|UK albumiedetabel  
|15
|-
|align=&quot;left&quot;|USA Billboard 200&lt;ref name=&quot;mCLYF&quot; /&gt;
|3
|-
|align=&quot;left&quot;|USA Top Blues Albums&lt;ref name=&quot;Us0Kv&quot; /&gt;
|1
|-
|align=&quot;left&quot;|US Top Internet Albums
|1
|-
|}
{{col-2}}

===Koht aasta lõpus===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; cellspacing=&quot;2&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
!Edetabel (2000)
!Koht
|-
|align=&quot;left&quot;|Austraalia albumiedetabel  
|67
|-
|align=&quot;left&quot;|Austria albumiedetabel  
|30
|-
|align=&quot;left&quot;|Belgia albumiedetabel (Walloonia)  
|99
|-
|align=&quot;left&quot;|Hollandi albumiedetabel  
|51
|-
|align=&quot;left&quot;|Prantsusmaa albumiedetabel  
|96
|-
|align=&quot;left&quot;|Itaalia albumiedetabel  
|31
|-
|align=&quot;left&quot;|Jaapani albumiedetabel  
|97
|-
|align=&quot;left&quot;|USA Billboard 200  
|52
|-
|}
{{col-end}}

==Viited==
{{viited|1=3|allikad=
&lt;ref name=&quot;fVUgQ&quot;&gt;[http://www.grammy.com/nominees/search?artist=Eric+Clapton/ Grammy võit]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VHB0M&quot;&gt;[http://www.allmusic.com/album/riding-with-the-king-mw0000066846/ Allmusic ülevaade]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xomWS&quot;&gt;Eestikeelne autobiograafia, Olion 2009, lk 283&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dMWRk&quot;&gt;[http://news.google.com/newspapers?id=r28fAAAAIBAJ&amp;sjid=RX8EAAAAIBAJ&amp;pg=6362,12083&amp;dq=clapton+riding-with-the-king&amp;hl=en/ B.B. Kingi kommentaar]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wj9O8&quot;&gt;[http://www.popmatters.com/review/king-clapton-riding/ PopMatters artikkel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kjhk8&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.ew.com/article/2000/06/16/riding-king/ |pealkiri=Entertainment Weekly artikkel |vaadatud=2015-02-28 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402173827/http://www.ew.com/article/2000/06/16/riding-king |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xovwz&quot;&gt;[http://www.cosmopolis.ch/english/cosmo8/kingclapton.htm/ Cosmopolis artikkel]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uO9Sc&quot;&gt;[http://columbiaspectator.com/2000/07/05/blues-and-cream-king-returns/ Columbia Daily Spector artikkel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fs1qQ&quot;&gt;[http://www.aria.com.au/pages/aria-charts-accreditations-albums-2001.htm/ Austraalia müük]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6AlGa&quot;&gt;[http://www.ifpi.at/?section=goldplatin/ Austria müük]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gfCE2&quot;&gt;[http://musiccanada.com/gold-platinum/?fwp_gp_search=Eric%20Clapton&amp;fwp_gp_format=25/ Kanada müük]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uTxeG&quot;&gt;[http://www.musikindustrie.de/no_cache/gold_platin_datenbank/#topSearch/ Saksamaa müük]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xLw9Y&quot;&gt;[http://www.mediafire.com/view/7q55521w7go6vh6/ Hispaania müük]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XsEP9&quot;&gt;[http://www.swisscharts.com/search_certifications.asp?search=Riding+with+the+King/ Šveitsi müük]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tKRRG&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=UK müük |url=http://www.bpi.co.uk/certified-awards/search.aspx/ |vaadatud=2015-03-07 |arhiivimisaeg=2015-03-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150315021441/http://www.bpi.co.uk/certified-awards/search.aspx |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cr3KT&quot;&gt;[http://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?artist=%22Riding+with+the+King%22/ USA müük]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0wD7Q&quot;&gt;[http://australian-charts.com/showitem.asp?interpret=B.B.+King+%26+Eric+Clapton&amp;titel=Riding+With+The+King&amp;cat=a/ Austraalia edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3h8ge&quot;&gt;[http://austriancharts.at/showitem.asp?interpret=B.B.+King+%26+Eric+Clapton&amp;titel=Riding+With+The+King&amp;cat=a/ Austria edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SPr8U&quot;&gt;[http://www.ultratop.be/nl/album/d0b/B.B.-King-&amp;-Eric-Clapton-Riding-With-The-King/ Belgia (Flandria) edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dNuIs&quot;&gt;[http://www.ultratop.be/fr/album/d0b/B.B.-King-&amp;-Eric-Clapton-Riding-With-The-King/ Belgia (Walloonia) edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0Msac&quot;&gt;[http://www.collectionscanada.gc.ca/rpm/028020-119.01-e.php?&amp;file_num=nlc008388.7214&amp;type=2&amp;interval=50&amp;PHPSESSID=m89iq841abagb37ld9c0fdc1f3/ Kanada edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KV0u9&quot;&gt;[http://dutchcharts.nl/showitem.asp?interpret=B.B.+King+%26+Eric+Clapton&amp;titel=Riding+With+The+King&amp;cat=a/ Hollandi edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ICku3&quot;&gt;[http://finnishcharts.com/showitem.asp?interpret=B.B.+King+%26+Eric+Clapton&amp;titel=Riding+With+The+King&amp;cat=a/ Soome edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0nmRg&quot;&gt;[http://lescharts.com/showitem.asp?interpret=B.B.+King+%26+Eric+Clapton&amp;titel=Riding+With+The+King&amp;cat=a/ Prantsusmaa edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LHBh8&quot;&gt;[http://www.officialcharts.de/album.asp?artist=B.B.+King+%26+Eric+Clapton&amp;title=Riding+With+The+King&amp;cat=a&amp;country=de/ Saksamaa edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lVkEk&quot;&gt;[http://italiancharts.com/showitem.asp?interpret=B.B.+King+%26+Eric+Clapton&amp;titel=Riding+With+The+King&amp;cat=a/ Itaalia edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7Nkzo&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://charts.org.nz/showitem.asp?interpret=B.B.+King+%26+Eric+Clapton&amp;titel=Riding+With+The+King&amp;cat=a%2F |pealkiri=Uus-Meremaa edetabel |vaadatud=2022-06-29 |arhiivimisaeg=2016-05-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160527023927/http://charts.org.nz/showitem.asp?interpret=B.B.+King+%26+Eric+Clapton&amp;titel=Riding+With+The+King&amp;cat=a%2F |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;izttt&quot;&gt;[http://norwegiancharts.com/showitem.asp?interpret=B.B.+King+%26+Eric+Clapton&amp;titel=Riding+With+The+King&amp;cat=a/ Norra edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X4P2f&quot;&gt;[http://swedishcharts.com/showitem.asp?interpret=B.B.+King+%26+Eric+Clapton&amp;titel=Riding+With+The+King&amp;cat=a/ Rootsi edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7blkP&quot;&gt;[http://hitparade.ch/album/B.B.-King-&amp;-Eric-Clapton/Riding-With-The-King-3339/ Šveitsi edetabel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mCLYF&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.allmusic.com/album/riding-with-the-king-mw0000066846/awards/ |pealkiri=USA edetabel |vaadatud=2015-03-07 |arhiivimisaeg=2015-05-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150505181621/http://www.allmusic.com/album/riding-with-the-king-mw0000066846/awards |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Us0Kv&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.allmusic.com/album/riding-with-the-king-mw0000066846/awards/ |pealkiri=USA Blues edetabel |vaadatud=2015-03-07 |arhiivimisaeg=2015-05-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150505181621/http://www.allmusic.com/album/riding-with-the-king-mw0000066846/awards |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
* Eric Clapton, &quot;Autobiograafia&quot;. Inglise keelest tõlkinud Siiri Sau. Olion, Tallinn 2009, 352 lk ISBN 9985-66-586-2

==Välislingid==
* [http://www.ericclapton.com/ EC ametlik koduleht]
* [http://www.whereseric.com/home/ EC Fänniklubi ajakiri]
* [http://musicbrainz.org/artist/618b6900-0618-4f1e-b835-bccb17f84294/ diskograafia – MusicBrainz]

[[Kategooria:2000. aasta albumid]]
[[Kategooria:Eric Claptoni albumid]]</text>
      <sha1>s5zyuap9xhf1oo9ujkbnyp0ndnnbi0n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Goresoerd</title>
    <ns>0</ns>
    <id>393499</id>
    <revision>
      <id>7158384</id>
      <parentid>6732122</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:27:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158384</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5231" sha1="esiwei9v8s8ttp4cefndqb9htqqammr" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Metsavend|aasta=2019|kuu=oktoober}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi      = Goresoerd
| pilt      = Goresoerd HRL2016.jpg
| pildiallkiri = Goresoerd muusikafestivalil Hard Rock Laager 2016
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust     = grupp_või_bänd
| alias     = 
| päritolu  = [[Tallinn]], [[Eesti]]
| stiil     = ''[[metal]]''
| tegev  = 2004 – 
| plaadifirma = [[Nailboard Records]]&lt;br&gt;[[Crunch Industry]]
| seotud_esitajad = 
| URL       = [http://www.goresoerd.com/index.php www.goresoerd.com]
| koosseis  = [[Eero &quot;Nagy&quot; Soomere]]&lt;br&gt;[[Stig Lindeberg]]&lt;br&gt;[[Erkki-Siim Kalbus]]&lt;br&gt;[[René Jõhve]]&lt;br&gt;[[Rasmus Tauk]]&lt;br&gt;[[Laur Lindmäe]]
| endised_liikmed = [[Ando Enns]]&lt;br&gt;[[Raino &quot;Uziel&quot; Suurna]]&lt;br&gt;[[Meelis Tauk]]&lt;br&gt;[[Martin Lepalaan]]&lt;br&gt;[[Otto Mättas]]&lt;br&gt;[[Ken Takmazjan]] &lt;br&gt;[[Janar Tiitus]]&lt;br&gt;[[Tõnis Noevere]] &lt;br&gt;[[Tõnu Jalakas]]&lt;br&gt;[[Rauno Murakas]]
}}
'''Goresoerd''' on eestikeelset ''[[death metal|metal]]''-muusikat viljelev bänd.

Bänd sai alguse 2004. aastal [[Tallinn]]as kahe mehe soovist eksperimenteerida [[Grindcore|''grindcore''&lt;nowiki/&gt;'i]] radadel. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.goresoerd.com/|pealkiri=Koduleht}}&lt;/ref&gt;

Goresoerdi muusika on kui lõppematu pidusöök, mille erinevad käigud sisaldavad nii peavoolurokki kui ka ''[[crust hardcore]]''&lt;nowiki/&gt;'i. Goresoerdi edu aluseks on olnud hüperenergilised kontserdid.{{lisa viide}}

== Esinemised ==
Bänd on olnud soojendusartistiks ja käinud kontserditurneedel koos selliste bändidega nagu [[Amorphis]], Stam1na, [[Napalm Death]], Sybreed, Insomnium, Skalmöld ja [[Megadeth]] ning esinenud tuntud festivalidel nagu [https://rockfest.fi Rockfest] ja [https://www.tuska.fi Tuska Open Air] Soomes, Devilstone Open Air Leedus ja [[Hard Rock Laager]] Eestis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Goresoerd on iseseisvaid kontserte andnud [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Tšehhi]]s, [[Slovakkia]]s ja [[Soome]]s.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Ansambli liikmed&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ==

* Eero Soomere – [[Laulja|vokaalid]]
* Stig Lindeberg – [[Kitarrist|kitarr]] ja taustalaul
* Erkki-Siim Kalbus – [[Trummar|trummid]]
* Rasmus Tauk – kitarrid
* René Jõhve – [[Vinüülplaadimängija|plaadimängijad]] ja [[sämplimine]]
* Laur Lindmäe – [[Basskitarrist|basskitarr]] ja taustalaul

==Diskograafia==
====Albumid====
*2007 – &quot;Goremarket Mid-Prices&quot; (album, [[Nailboard Records]])
*2010 – &quot;Tüdruk ja Surm&quot; (album, [[Nailboard Records]])
*2013 – &quot;Asülum&quot; (album, [[Crunch Industry]])
*2016 – &quot;Antikeha&quot; (album, [[Crunch Industry]], [[Inverse Records]])
*2019 – &quot;Kain&quot; (album, bändi enda kulu ja kirjadega)
*2024 - &quot;Inkvisiitor&quot; (album, bändi enda kulu ja kirjadega)

====EP-d====
* 2006 – &quot;Nekromantik&quot; (EP, [[Stuka Sound Records]])
* 2008 – &quot;Choice for Tonight&quot; (EP, bändi enda kulu ja kirjadega)

====Singlid====
* 2012 – &quot;Kuningas Direktor&quot; (singel, bändi enda kulu ja kirjadega)
* 2015 – &quot;Painaja&quot; (videosingel, bändi enda kulu ja kirjadega)
* 2016 – &quot;Neetud&quot; (videosingel, bändi enda kulu ja kirjadega)
* 2017 – &quot;Nõid (Ave Satanas)&quot; (singel, bändi enda kulu ja kirjadega)
* 2019 – &quot;Vaid Üks Padrun&quot; (videosingel, bändi enda kulu ja kirjadega)
* 2020 – &quot;Nõiaring&quot; (videosingel, bändi enda kulu ja kirjadega ning koostöös Inverse Recordsiga [FI])
* 2020 – &quot;Katk&quot; (singel, bändi enda kulu ja kirjadega ning koostöös Inverse Recordsiga [FI])
* 2021 – &quot;Lein&quot; (singel, bändi enda kulu ja kirjadega ning koostöös Inverse Recordsiga [FI])
* 2021 - &quot;Eksortsist&quot; (singel, bändi enda kulu ja kirjadega ning koostöös Inverse Recordsiga [FI])

====Split====
* 2010 – &quot;[[Tukkanuotta / Goresoerd]]&quot; ([[Stay Heavy Records]]/[[Nailboard Records]])

====Videod====
* 2007 – Supermarket Mid-Prices (albumilt &quot;Goremarket Mid-Prices&quot;)
* 2012 – Kuningas Direktor (albumilt &quot;Asülum&quot;)
* 2013 – Asülum (albumilt &quot;Asülum&quot;)
* 2015 – Painaja (eraldi videosingel)
* 2016 – Neetud (albumilt &quot;Antikeha&quot;)
* 2018 – Kellelgi Täna On Valus (eraldi videosingel – Kosmikute kaver)
* 2019 – Vaid Üks Padrun (albumilt &quot;Kain&quot;)
* 2020 – Nõiaring (eraldi videosingel)
* 2020 – Katk (eraldi videosingel)
* 2021 – Lein (eraldi videosingel)
* 2021 - Eksortsist (eraldi videosingel)
* 2024 - Maokaev (albumilt &quot;Inkvisiitor&quot;)

====Kaverid====
* 2008 – Gay Bar / Pedekõrts (Electrix Six)
* 2008 – I Am the Killer of Trolls (Impaled Nazarene)
* 2010 – Gut to Kill / Vaja Tappa (Birdflesh)
* 2011 – Tsirkus (Fix)
* 2016 – Tuleristsed ([[Loits (ansambel)|Loits]])
* 2018 – Kellelgi Täna On Valus ([[Kosmikud]])
* 2019 – Fuel for the Hatred ([[Satyricon (ansambel)|Satyricon]])
*2021 – What Love Is ([[Uku Suviste]])

== Viited ==
&lt;references /&gt;
==Välislingid==
{{commonskat|Goresoerd}}
*[http://www.goresoerd.com/ Ansambli koduleht]
*[http://www.facebook.com/goresoerd Goresoerd Facebooki lehel]
*[http://www.metal-archives.com/bands/Goresoerd/77493 Goresoerd Encyclopedia Metallumi lehel]
* {{MusicBrainz nimi|id=a5458e27-f7e5-4698-bd7c-020383a24075|nimi=Goresoerd}}
* [https://www.inverse.fi Inverse Records]
* [https://rockfest.fi Rockfest]
* [https://www.tuska.fi Tuska Open Air]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>esiwei9v8s8ttp4cefndqb9htqqammr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teet Veispak</title>
    <ns>0</ns>
    <id>399161</id>
    <revision>
      <id>7158462</id>
      <parentid>7086933</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:36:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7158462</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2555" sha1="184l7e4ps0qffqukf1e1cx39vok8gga" xml:space="preserve">[[Fail:Teet Veispak, on eesti ajaloolane ja kultuuritegelane 2001.jpg|pisi|Teet Veispak 2001. aastal]]
'''Teet Veispak''' ([[25. september]] [[1955]] – [[20. mai]] [[2026]]) oli eesti ajaloolane ja kultuuritegelane.

Ta lõpetas 1979. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=truajaleht19790629.2.3&lt;/ref&gt;

==Töö==
Teet Veispak töötas [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teaduri ja direktorina, Ajaloo Instituudi direktori kohusetäitjana&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/18362/teet-veispak-sai-kerge-kriminaalkaristuse Teet Veispak sai kerge kriminaalkaristuse], Õhtuleht, 14. märts 1998&lt;/ref&gt;, [[Rakvere Muuseum]]i teaduri, näitustekorraldajana ja teadusdirektorina ning [[Virumaa Muuseumid]] SA [[Kalame talumuuseum]]i näituste kuraatorina.

==Publikatsioone==
*[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1981-2-169-178_20240424150540.pdf?v=a57b8491d1d8 Rakvere elanikkonna sotsiaalne suurus ja sotsiaalne struktuur 17. sajandi lõpust 1780. aastateni], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 30, 1981, nr. 2, lk  169–178
*Väitekiri Tallinna 18. sajandi rahvastikust: [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1983-1-82-84%2020240423163209.pdf?v=a57b8491d1d8 C. J. Kenézi doktoriväitekirjast &quot;Beiträge zur Bevölkerungsstruktur von Reval in den zweiten Hälfte des 18. Jahrhunderts (1754 - 1804])&quot;. Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 32, 1983, nr 1, lk  82–84
*Lübeck ja Venezia. Tallinn: Perioodika, 1988
*Ajalooteadusest kui venestuse ideoloogia kandjaist (1944–1952). Looming 1990, nr. 9
*[http://ise.elnet.ee/search~S1*est?/aVeispak%2C+Teet%2C+1955-/aveispak+teet+1955/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&amp;FF=aveispak+teet+1955&amp;1%2C330%2C Teet Veispaki artiklid Eesti artiklite andmebaasis ''Index Scriptorum Estoniae'']

==Tunnustus==
*2000 [[Eesti Kultuurkapital]]i Lääne-Virumaa ekspertgrupi Üllatuse auhind&lt;ref&gt;[http://www.kulka.ee/ekspertgrupid/virumaa/aastapreemiad/ullatuse-auhind Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp. Üllatuse auhind]&lt;/ref&gt;
*2001 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (Rakvere kunstielu edendamine ja festivali Kananahk korraldamine)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==

{{JÄRJESTA:Veispak, Teet}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>184l7e4ps0qffqukf1e1cx39vok8gga</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158469</id>
      <parentid>7158462</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:44:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud</comment>
      <origin>7158469</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2555" sha1="hn6uoofapa07uwmbm38xgdccyqv8neh" xml:space="preserve">[[Fail:Teet Veispak, on eesti ajaloolane ja kultuuritegelane 2001.jpg|pisi|Teet Veispak 2001. aastal]]
'''Teet Veispak''' ([[25. september]] [[1955]] – [[20. mai]] [[2026]]) oli eesti ajaloolane ja kultuuritegelane.

Ta lõpetas 1979. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=truajaleht19790629.2.3&lt;/ref&gt;

==Töö==
Teet Veispak töötas [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teaduri ja direktorina, Ajaloo Instituudi direktori kohusetäitjana&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/18362/teet-veispak-sai-kerge-kriminaalkaristuse Teet Veispak sai kerge kriminaalkaristuse], Õhtuleht, 14. märts 1998&lt;/ref&gt;, [[Rakvere Muuseum]]i teaduri, näitustekorraldajana ja teadusdirektorina ning [[Virumaa Muuseumid]] SA [[Kalame talumuuseum]]i näituste kuraatorina.

==Publikatsioone==
*[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1981-2-169-178_20240424150540.pdf?v=a57b8491d1d8 Rakvere elanikkonna sotsiaalne suurus ja sotsiaalne struktuur 17. sajandi lõpust 1780. aastateni], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 30, 1981, nr. 2, lk  169–178
*Väitekiri Tallinna 18. sajandi rahvastikust: [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1983-1-82-84%2020240423163209.pdf?v=a57b8491d1d8 C. J. Kenézi doktoriväitekirjast &quot;Beiträge zur Bevölkerungsstruktur von Reval in den zweiten Hälfte des 18. Jahrhunderts (1754–1804])&quot;. Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 32, 1983, nr 1, lk  82–84
*Lübeck ja Venezia. Tallinn: Perioodika, 1988
*Ajalooteadusest kui venestuse ideoloogia kandjaist (1944–1952). Looming 1990, nr. 9
*[http://ise.elnet.ee/search~S1*est?/aVeispak%2C+Teet%2C+1955-/aveispak+teet+1955/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&amp;FF=aveispak+teet+1955&amp;1%2C330%2C Teet Veispaki artiklid Eesti artiklite andmebaasis ''Index Scriptorum Estoniae'']

==Tunnustus==
*2000 [[Eesti Kultuurkapital]]i Lääne-Virumaa ekspertgrupi Üllatuse auhind&lt;ref&gt;[http://www.kulka.ee/ekspertgrupid/virumaa/aastapreemiad/ullatuse-auhind Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp. Üllatuse auhind]&lt;/ref&gt;
*2001 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia]] (Rakvere kunstielu edendamine ja festivali Kananahk korraldamine)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==

{{JÄRJESTA:Veispak, Teet}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti kultuuritegelased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>hn6uoofapa07uwmbm38xgdccyqv8neh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Chris Squire</title>
    <ns>0</ns>
    <id>409545</id>
    <revision>
      <id>7158388</id>
      <parentid>7066025</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:29:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158388</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="985" sha1="mkbfuve1h1to6qe2jgdzv4ah7b81ofc" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Christopher Russell Edward Squire''' ([[4. märts]] [[1948]] [[London]] [[Kingsbury]] – [[27. juuni]] [[2015]] [[Phoenix]]) oli inglise muusik, helilooja ja produtsent, kes oli [[Progressiivne rokk|progeroki]] ansambli [[Yes]] asutajaliige ja basskitarrist.

Squire oli ainus Yesi liige, kes osales kõigil ansambli stuudioalbumitel alates selle loomisest 1968. aastal kuni surmani. Ta oli tuntud isikupärase mängustiili, meloodilise bassikäigu ja efektide kasutamise poolest, mis mõjutas tugevalt progeroki kujunemist. Lisaks bassimängule laulis ta tausta ja osales laulukirjutamises. Squire avaldas ka sooloalbumeid ning tegi koostööd teiste rokkmuusikutega.
[[Pilt:Chris Squire Beacon Theatre 2013-04-09.jpg|pisi|vasakul|Chris Squire (2013)]]

{{JÄRJESTA:Squire, Chris}}
[[Kategooria:Inglismaa muusikud]]
[[Kategooria:Basskitarristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1948]]
[[Kategooria:Surnud 2015]]
[[Kategooria:Yes]]</text>
      <sha1>mkbfuve1h1to6qe2jgdzv4ah7b81ofc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Friedrich Ebert</title>
    <ns>0</ns>
    <id>411127</id>
    <revision>
      <id>7158630</id>
      <parentid>7096935</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:03:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7158630</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3807" sha1="eld9t8eh8wb8re6ulsfbnt9vvg9ox4k" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Saksamaa riigipresidendist; Saksa DV poliitiku kohta vaata artiklit [[Friedrich Ebert noorem]]}} 
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-00015, Friedrich Ebert.jpg|pisi|Friedrich Ebert ([[1925]])]]
'''Friedrich Ebert''' ([[4. veebruar]] [[1871]] [[Heidelberg]] – [[28. veebruar]] [[1925]] [[Berliin]]) oli Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik, [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] [[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] perioodi esimene [[Saksa riigipresident|riigipresident]] aastatel [[1919]]–1925.

Friedrich Ebert oli pärit rätsep Karl Eberti kuuelapselisest perekonnast. Põhikooli lõpetamise järel õppis ta aastatel [[1885]]–[[1888]] sadulsepaks.&lt;ref&gt;[http://www.dieterwunderlich.de/Friedrich_Ebert.htm Friedrich Ebert 1871–1925 / Biografie] dieterwunderlich.de&lt;/ref&gt; 

[[1889]]. aastal astus Friedrich Ebert [[Saksamaa Sotsialistlik Töölispartei|Saksamaa Sotsialistlikku Töölisparteisse]], mis [[1890]]. aastal nimetati ümber [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikuks Partei]]ks. [[1905]]. aastast oli Friedrich Ebert Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei juhatuse liige.&lt;ref&gt;[https://www.dhm.de/lemo/biografie/friedrich-ebert Friedrich Ebert 1871-1925] Lebendiges Museum Online&lt;/ref&gt;

[[1912]]–[[1918]] oli Friedrich Ebert [[Riigipäev (Saksa keisririik)|Riigipäev]]a liige, alates [[1916]]. aasta jaanuarist selle sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liider.&lt;ref&gt;[http://www.preussenchronik.de/person_jsp/key=person_friedrich_ebert.html Friedrich Ebert geboren 4.2.1871 in Heidelberg, gestorben28.2.1925 in Berlin] preussenchronik.de&lt;/ref&gt; [[1913]]–[[1919]] oli ta Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei esimees.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150930162521/http://www.fes.de/inhalt/in_stif_2.htm Friedrich Ebert : Eine Kurzbiographie] Friedrich-Ebert-Stiftung&lt;/ref&gt; Friedrich Ebert esindas sotsiaaldemokraatide pragmaatilist ja mõõdukat suunda, [[4. august]]il [[1914]] hääletas ta koos enamuse sotsiaaldemokraatlike Riigipäeva saadikutega valitsuse sõjakrediitide poolt.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160305020051/http://www.ebert-gedenkstaette.de/pb/,Lde/Startseite/Friedrich+Ebert/1905_1918.html 1905–1918 Organisator der Massenpartei] Stiftung Reichspräsident Friedrich-Ebert-Gedenkstätte&lt;/ref&gt;

Pärast [[1918]]. aasta [[Novembrirevolutsioon]]i haarasid sotsiaaldemokraadid initsiatiivi. [[10. november|10. novembrist]] 1918 kuni [[11. veebruar]]ini [[1919]] oli ta Saksamaa ajutine valitsusjuht (nn. Rahvakomissaride nõukogu esimees).&lt;ref&gt;[http://geschichtsverein-koengen.de/Kriegsende1918.htm Die Ausrufung der Republik 1918] Geschichts- und Kulturverein Köngen&lt;/ref&gt; [[Weimari Rahvavolinike Nõukogu]] valis Friedrich Eberti 11. veebruaril [[1919]] Saksamaa riigipresidendiks. [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1922]] pikendas parlament Friedrich Eberti ametiaega kuni [[23. juuni]]ni [[1925]].&lt;ref&gt;[http://www.whoswho.de/bio/friedrich-ebert.html Friedrich Ebert : Biografie] whoswho.de&lt;/ref&gt; Friedrich Ebert suri enne oma ametiaja lõppu 1925. aasta veebruari lõpus.

Friedrich Eberti ametiaega iseloomustas sisepoliitiline ebastabiilsus. Ta oli parlamentaarse demokraatia veendunud pooldaja, oma ametiajal püüdles ta töölisklassi ja kodanlaste poliitilise ja sotsiaalse tasakaalu poole ning loobus klassivõitluse poliitikast. Parempoolsed laimasid pidevalt Ebertit ja esitasid talle valesüüdistusi, täielikku toetust ei leidnud ta isegi sotsiaaldemokraatide seas.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160304130116/http://www.fes-baltic.ee/index.php?id=10746 Friedrich Eberti elulugu (1871–1925)] Friedrich Eberti Fond&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Ebert, Friedrich}}
[[Kategooria:Saksamaa poliitikud]]
[[Kategooria:Saksamaa presidendid]]
[[Kategooria:Sündinud 1871]]
[[Kategooria:Surnud 1925]]</text>
      <sha1>eld9t8eh8wb8re6ulsfbnt9vvg9ox4k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Co)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>417545</id>
    <revision>
      <id>7158414</id>
      <parentid>7149577</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:45:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Cor */</comment>
      <origin>7158414</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22825" sha1="fk5mme9ccl5gmglyhjg9jacemq5p8a6" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Co)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Co&quot;.

==Coa==
*[[Alice Coachman]], USA kõrgushüppaja (1923–2014)
*[[Conor Coady]], inglise jalgpallur (1993–)
*[[Andy Coan]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1958–2017) 
*[[Constantin Coandă]], Rumeenia poliitik (1857–1932)
*[[Ronald Coase]], Inglise päritolu USA majandusteadlane (1910–2013)
*[[Wells Coates]], Briti ja Kanada arhitekt (1895–1958)

==Cob==
*[[Kurt Cobain]], USA laulja (1967–1994)
*[[Jimmy Cobb]], Ameerika Ühendriikide džässtrummar (1929–2020)
*[[Paul Cobley]], inglise semiootik ja narratoloog (1963–)
*[[José Cobo Cano]], hispaania katoliku vaimulik, kardinal (1965–)
*[[James Coburn]], USA näitleja (1928–2002)

==Coc==
*[[Elisabetta Cocciaretto]], itaalia tennisist (2001–) 
*[[Eddie Cochran]], USA laulja (1938–1960)
*[[Roy Cochran]], USA kergejõustiklane (1919–1981)
*[[Wayne Cochran]], USA laulja (1939)
*[[Kent Cochrane]], Kanada mäluhäirega patsient (1951–2014)
*[[Joe Cocker]], inglise laulja (1944–2014)
*[[Jean Cocteau]], prantsuse näitekirjanik, kunstnik ja filmirežissöör (1889–1963)
*[[Phillip Cocu]]

==Coe==
*[[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (1939–2026)
*[[Sebastian Coe]], inglise jooksja (1956–)
*[[Coelestinus I]], paavst (suri 432)
*[[Coelestinus II]], paavst (suri 1144)
*[[Coelestinus III]], paavst (suri 1198)
*[[Coelestinus IV]], paavst (suri 1241)
*[[Coelestinus V]], paavst (suri 1296)
*[[Paulo Coelho]], Brasiilia kirjanik (1947–)
*[[Fábio Coentrão]], Portugali jalgpallur (1988–)
*[[John Maxwell Coetzee]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1940–)

==Cof==
*[[Amber Coffman]], Ameerika laulja-laulukirjutaja (1984–)

==Cog==
*[[Andrew Cogliano]], Kanada jäähokimängija (1987–)  
*[[Paolo Cognetti]], itaalia kirjanik ja dokumentaalfilmide looja (1978–)
*[[Léon Cogniet]], prantsuse maalikunstnik (1794–1880)
*[[Robert Cogoi]], Belgia laulja (1939–2022)

==Coh==
*[[Leonard Cohen]], Kanada laulja ja kirjanik (1934–2016)
*[[Marcel Cohen]], prantsuse keeleteadlane (1884–1974)
*[[Stanley Cohen]], USA biokeemik (1922–2020)
*[[Stephen Cohen]], USA ajaloolane (1938–2020)
*[[Émile Cohl]], Prantsusmaa kunstnik (1857–1938)
*[[Ferdinand Cohn]], saksa bioloog ja taimefüsioloog (1828–1898)
*[[Daniel Cohnitz]], filosoof (1974–)

==Coi==
*[[Pierre Coignard]], Prantsusmaa sõjaväelane (1770–1834) 
*[[Isabel Coixet]], hispaania filmirežissöör ja -stsenarist (1962–)

==Cok==
*[[Edward Coke]], inglise kohtunik ja riigitegelane (1552–1634)
*[[Curtis Cokes]], USA poksija (1937–)

==Col==
*[[Antonio Čolak]], horvaadi jalgpallur (1993–) 
*[[Vincent Colapietro]], Ameerika Ühendriikide semiootik ja filosoof (1950–)
*[[Jack Colback]], inglise jalgpallur (1989–) 
*[[Jean-Baptiste Colbert]], prantsuse majandustegelane (1619–1683)
*[[Stephen Colbert]], Ameerika Ühendriikide teletegija (1964–)
*[[Elbridge Colby]], Ameerika Ühendriikide riigiametnik (1979–)
*[[Andrew Cole]], endine Inglismaa jalgpallur, treener (1971–)
*[[Ashley Cole]], Inglismaa jalgpallur (1980–)
*[[Ian Cole]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1989–) 
*[[Joe Cole]], Inglismaa jalgpallur (1981–)
*[[Martina Cole]], Briti kriminaalromaanikirjanik aj ettevõtja (1959–) 
*[[Nat King Cole]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja laulja (1919–1965)
*[[Natalie Cole]], Ameerika Ühendriikide laulja (1950–2015)
*[[Orlando Cole]], Ameerika Ühendriikide tšellist ja muusikapedagoog (1908–2010)
*[[Paul Cole]], hobuste võiduajamise treener Inglismaal (1941–)
*[[Paul Cole (muusik)|Paul Cole]], Ameerika Ühendriikide muusik
*[[Syn Cole]], eesti DJ ja produtsent
*[[Thomas Cole]], Inglismaal sündinud Ameerika maalikunstnik (1801–1848)
*[[Warren Cole]], Uus-Meremaa sõudja (1940–2019)
*[[Marie Louise Coleiro Preca]], Malta poliitik (1958–)
*[[Blake Coleman]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) 
*[[Christian Coleman]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1996–) 
*[[Gary Coleman]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1968–2010)
*[[Ornette Coleman]], Ameerika Ühendriikide muusik (1930–2015)
*[[Samuel Taylor Coleridge]], inglise luuletaja (1772–1834)
*[[Peter Coles]], Briti astrofüüsik ja kosmoloog (1963–)
*[[Schuyler Colfax]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, ärimees ja poliitik (1823–1885)
*[[Eoin Colfer]], iiri kirjanik (1965–)
*[[Gaspard de Coligny]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik, hugenottide üks juhte (1519–1572)
*[[Louise de Coligny]], Gaspard de Coligny tütar ja Oranje Willemi abikaasa (1555–1620)
*[[Colini]], Tšehhi päritolu kunstnik (1924–)
*[[Cyril Collard]], prantsuse kirjanik, muusik ja filmilavastaja (1957–1993)
*[[Phil Collen]], Briti muusik (1957–)
*[[Bartolomeo Colleoni]], itaalia kondotjeer (suri 1475) 
*[[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja (2002–) 
*[[Camilla Collett]], norra kirjanik (1813–1895)
*[[Toni Collette]], Austraalia filminäitleja (1972–)
*[[Omar Colley]], Gambia jalgpallur (1992–)
*[[John Norman Collie]], Briti keemik ja alpinist (1859–1942)
*[[Elisha Collier]], Ameerika leiutaja ja insener (1788–1856)
*[[Jacob Collier]], briti laulja, arranžeerija, helilooja, produtsent ja multiinstrumentalist (1994–)
*[[Médéric Collignon]], prantsuse džässmuusik, pikolotrompetimängija, kornetimängija ja laulja (1970–)
*[[Anthony Collins]], inglise filosoof (1676–1729)
*[[Edwyn Collins]], šoti laulja ja laulukirjutaja (1959–) 
*[[Eileen Collins]], Ameerika Ühendriikide endine õhuväelane, katselendur ja NASA astronaut (1956–)
*[[Judy Collins]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1939–)
*[[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1999–)
*[[Kim Collins]]
*[[Michael Collins (Iiri vabadusvõitleja)|Michael Collins]], Iiri vabadusvõitleja (1890–1922)
*[[Michael Collins]], USA astronaut (1930–2021)
*[[Misha Collins]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1974–) 
*[[Nathan Collins]], Iirimaa jalgpallur (2001–)
*[[Phil Collins]], inglise laulja, trummar, pianist (1951–)
*[[Susan Collins]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1952–) 
*[[Suzanne Collins]], USA kirjanik ja stsenarist (1962–)
*[[Wilkie Collins]], inglise proosa- ja näitekirjanik (1824–1889)
*[[Carlo Collodi]], itaalia kirjanik ja ajakirjanik (1826–1890)
*[[Gérard Collomb]], Prantsusmaa poliitik (1947–2023)
*[[Fernando Collor de Mello]], Brasiilia poliitik (1949–)
*[[Homer Lusk Collyer]] (1881–1947), USA sundkoguja
*[[Langley Collyer]] (1885–1947), USA sundkoguja
*[[Alan Colmes]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht, poliitikakommentaator ja blogija (sündinud 1950)
*[[Dario Cologna]], Šveitsi murdmaasuusataja (1986–)
*[[Álvaro Colom Caballeros]], Guatemala poliitik (1951–2023)
*[[Emilio Colombo]], Itaalia poliitik (1920–2013)
*[[María Colón]]
*[[Catherine Colonna]], Prantsusmaa diplomaat ja poliitik (1956–)
*[[Prospero Colonna]], Itaalia kondotjeer (1452–1523)
*[[Samuel Colt]], Ameerika Ühendriikide leiutaja ja relvatööstur (1814–1862)
*[[Colt 45 (modell)|Colt 45]], USA modell
*[[Ross Colton]], USA jäähokimängija (1996–) 
*[[Alice Coltrane]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja helilooja (1937–2007)
*[[John Coltrane]], USA džässmuusik (1926–1967)
*[[Fernando Colunga]], Mehhiko näitleja (1966–)

==Com==
*[[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur (1996–)
*[[Nadia Comăneci]], endine rumeenia riistvõimleja (1961–) 
*[[Lazăr Comănescu]], Rumeenia diplomaat ja poliitik (1949–)
*[[Chuck Comeau]], Kanada muusik (1979–)
*[[Antoni Comín]], Kataloonia filosoof ja poliitik (1971–) 
*[[Commodus]], Vana-Rooma keiser
*[[Nina Companeez]], prantsuse filmilavastaja ja -stsenarist (1937–2015)
*[[Blaise Compaoré]], Burkina Faso sõjaväelane ja poliitik (1951–)
*[[Arthur Compton]], USA füüsik (1892–1962)
*[[Auguste Comte]], prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane (1798–1857)

==Con==
*[[Jeff Conaway]], USA filminäitleja (1950–2011)
*[[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija (1998–)
*[[Sérgio Conceição]], portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1974–) 
*[[Alpha Condé]], Guinea poliitik (1938–)
*[[Maryse Condé]], prantsuskeelne Guadeloupe'i kirjanik ja kirjanduskriitik (1934–2024)
*[[Étienne Bonnot de Condillac]], prantsuse filosoof (1714–1780)
*[[Lana Condor]], vietnami päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja juutuber (1997–) 
*[[Garry Conille]], Haiti arst ja poliitik (1966–)
*[[Mike Conley]], USA kergejõustiklane (1962–)
*[[Kevin Connauton]], Kanada jäähokimängija (1990–) 
*[[Jennifer Connelly]], USA filminäitleja (1970–)
*[[Sean Connery]], Šoti filminäitleja ja -lavastaja (1930–2020)
*[[Ray Conniff]], USA helilooja, tromboonimängija ja dirigent (1916–2002) 
*[[Billy Connolly]], USA näitleja (1942–)
*[[Maureen Connolly]], USA tennisist (1934–1969)
*[[Kyle Connor]], USA jäähokimängija (1996–) 
*[[Robert Digges Wimberly Connor]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja esimene riigiarhivaar (1878–1950) 
*[[Sarah Connor]], saksa laulja (1980–)
*[[Conon]], paavst (suri 687)
*[[Robert Conquest]], Briti ja USA ajaloolane (1917–2015)
*[[Joseph Conrad]], Poola päritolu inglise kirjanik (1857–1924)
*[[Pete Conrad]], USA astronaut (1930–1999)
*[[Conradus de Meyiendorpe]], Üksküla läänimees (12.–13. sajand)
*[[Zack Conroy]], USA näitleja (1985–)
*[[Adolfo Consolini]], Itaalia kergejõustiklane (1917–1969)
*[[Vincenzo Consolo]], itaalia kirjanik (1933–2012)
*[[John Constable]], inglise kunstnik (1776–1837)
*[[Kastiilia Constance]], Prantsusmaa kuninganna (1141–1160)
*[[Constans]], Vana-Rooma keiser (suri 350)
*[[Kévin Constant]], Guinea jalgpallur (1987–) 
*[[Paule Constant]], prantsuse kirjanik (1944–)
*[[Marin Constantin]], rumeenia helilooja ja koorijuht (1925–2011)
*[[Emil Constantinescu]], Rumeenia poliitik, geoloog ja jurist, Rumeenia president aastatel 1996–2000 (1939–)
*[[Constantinus]], paavst (suri 715)
*[[Constantinus Suur|Constantinus I]], Vana-Rooma keiser (272–337)
*[[Constantinus II]], Vana-Rooma keiser (316–340)
*[[Constantius I Chlorus]], Vana-Rooma keiser (250–306)
*[[Constantius II]], Vana-Rooma keiser (317–361)
*[[Constantius III]], Lääne-Rooma keiser (suri 421)
*[[Benjamin Conz]], Šveitsi jäähokimängija (1991–) 
*[[Alberto Contador]], hispaania jalgrattur (1982–)
*[[Antonio Conte]], Itaalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1969–)
*[[Giuseppe Conte]], Itaalia õigusteadlane, jurist ja poliitik (1964–) 
*[[Lansana Conté]], Guinea poliitik (1934–2008)
*[[Diego Contento]], Saksamaa jalgpallur (1985–)
*[[Samuel Contesti]], Itaalia iluuisutaja (1983–)
*[[Leonardo Conti]], Saksa sõjaväelane (1900–1945)
*[[Ana Brenda Contreras]], Mehhiko näitleja ja laulja (1986–)
*[[Manuel Contreras]], tšiili sõjaväelane (1929–2015)
*[[Anne Conway]], inglise filosoof (1631–1679)
*[[Tim Conway]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–2019)
*[[Hugo Conwentz]], saksa botaanik ja looduskaitsja (1855–1922)

==Coo==
*[[Ry Cooder]], USA muusik (1947–) 
*[[Steve Coogan]], inglise näitleja (1965–)
*[[Frederick Cook]], USA polaaruurija (1865–1940)
*[[James Cook]], Briti meresõitja (1728–1779)
*[[Lewis Cook]], Inglismaa jalgpallur (1997–) 
*[[Myrtle Cook]], Kanada naiskergejõustiklane (1902–1985)
*[[Paul Cook]], inglise trummar (1956–)
*[[Robin Cook]], Briti poliitik (1946–2005)
*[[Tim Cook]], Ameerika Ühendriikide ettevõtete juht (1960–)
*[[Sam Cooke]], USA laulja ja laulukirjutaja (1931–1964)
*[[Catherine Cookson]], inglise kirjanik (1906–1998)
*[[Calvin Coolidge]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1872–1933)
*[[Jennifer Coolidge]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja
*[[Alice Cooper]], laulja (1948–)
*[[Anderson Cooper]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1967–)
*[[Astley Cooper]], inglise kirurg ja anatoom (1768–1841) 
*[[Besse Cooper]], USA ülipikaealine (1896–2012)
*[[Bradley Cooper]], USA filminäitleja (1975–) 
*[[Dominic Cooper]], inglise näitleja (1978–)
*[[Gary Cooper]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1901–1961) 
*[[Gordon Cooper]], USA astronaut (1927–2004)
*[[James Fenimore Cooper]], ameerika kirjanik (1789–1851)
*[[JP Cooper]], Briti laulja ja laulukirjutaja (1983–)
*[[Leon N Cooper]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1930–2024)
*[[Natasha Cooper]], inglise kriminaalromaanikirjanik (1951–)
*[[Priya Cooper]], Austraalia ujuja (1974–)
*[[Robert C. Cooper]], Kanada stsenarist ja produtsent (1968–)
*[[Sayon Cooper]], Libeeria sprinter (1974–) 
*[[Yvette Cooper]], Suurbritannia poliitik (1969–)
*[[Jean-Pierre Coopman]], Belgia endine poksija (1946–)

==Cop==
*[[Edward Drinker Cope]], Ameerika Ühendriikide paleontoloog, anatoom, herpetoloog ja ihtüoloog (1840–1897) 
*[[Misty Copeland]], USA balletitantsija (1982–)
*[[Alfredo Copello]], Argentina poksija (1903–?)
*[[Yasmani Copello]], Türgi tõkkejooksja (1987–)
*[[Jonathan Copete]], Colombia jalgpallur (1988–) 
*[[Aaron Copland]], USA helilooja (1900–1990)
*[[Andrew Copp]], USA jäähokimängija (1994–) 
*[[Michael Copper]], USA internetivideote tegija (1993–)
*[[David Copperfield]], USA mustkunstnik (1956–)
*[[Francis Ford Coppola]], USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1939–)
*[[Sofia Coppola]], ameerika filmirežissöör (1971–)

==Cor==
*[[Michael Corballis]], Uus-Meremaa psühholoog ja neuroteadlane (1936–2021) 
*[[Boston Corbett]], John Wilkes Boothi tapja (1832 – u 1894)
*[[John Corbett]], USA näitleja (1961–)
*[[Marius Corbett]], Lõuna-Aafrika Vabariigi odaviskaja (1975–)
*[[Anton Corbijn]], hollandi fotograaf ja filmirežissöör (1955–)
*[[Alain Corbin]], prantsuse ajaloolane (1936–)
*[[Jeremy Corbyn]], Suurbritannia poliitik (1949–)
*[[Charlotte Corday]], Jean-Paul Marat' tapja (1768–1793)
*[[Domilson Cordeiro dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (1998–) 
*[[Cordelia]], brittide kuninganna
*[[Alexander Cordell]], Walesi kirjanik (1914–1997)
*[[James Corden]], Suurbritannia näitleja, koomik, laulja ja telesaatejuht (1978–)
*[[Rosa Corder]], inglise kunstnik ja modell (1853–1893) 
*[[Arnaud Cordier]], prantsuse kabetaja (1974–)
*[[Danilson Córdoba]], Colombia jalgpallur (1986–) 
*[[Piedad Córdoba]], Colombia jurist ja poliitik (1955–2024)
*[[Emilio Córdova]], Peruu maletaja (1991–)
*[[Benjamin Cordt]], baltisaksa harrastusajaloolane, kirjamees ja raamatukogundustegelane (1860–1934) 
*[[Cristina Córdula]], prantsuse-brasiilia telesaatejuht, stilist ja modell (1964–)
*[[Chick Corea]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (1941–2021) 
*[[Arcangelo Corelli]], itaalia viiuldaja ja helilooja (1653–1713)
*[[Carl Ferdinand Cori]], Tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik ja farmakoloog (1896–1984)
*[[Deysi Cori]], peruu maletaja (1993–)
*[[Gerty Cori]], USA biokeemik (1896–1957)
*[[Jorge Cori]], Peruu maletaja (1995–)
*[[Ante Ćorić]], horvaadi jalgpallur (1997–) 
*[[Steve Corica]], Austraalia endine jalgpallur (1973–)
*[[Engelhard Corjus]], eesti arhitekt (1899–1961)
*[[Jack Cork]], inglise jalgpallur (1989–) 
*[[Anya Corke]], Hongkongi maletaja (1990–)
*[[Claire Corlett]], Kanada näitleja (1999–)
*[[Patrice Cormier]], Kanada jäähokimängija (1990–) 
*[[Alain Corneau]], prantsuse filmilavastaja (1943–2010)
*[[Pierre Corneille]], prantsuse näitekirjanik (1606–1684)
*[[René Cornejo]], Peruu poliitik (1962–)
*[[Cornelius]], paavst (suri 253)
*[[Cornelius Gallus]], vanarooma luuletaja, oraator ja poliitik (suri 20 eKr)
*[[Andreas Cornelius]], taani jalgpallur (1993–)
*[[Deimantė Cornette]], leedu maletaja (1989–)
*[[Matthieu Cornette]], prantsuse maletaja (1985–)
*[[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur (1993–) 
*[[Matt Coronato]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (2002–)
*[[Tom Coronel]], hollandi vĨõidusõitja (1972–) 
*[[Camille Corot]], prantsuse maalikunstnik (1796–1875)
*[[Ida Corr]], taani laulja, helilooja ja muusikaprodutsent (1977–)
*[[Ponciano Corral]], Nicaragua poliitik (1805–1855)
*[[Ángel Correa]], Argentina jalgpallur (1995–) 
*[[Joaquín Correa]], Argentina jalgpallur (1994–) 
*[[Rafael Correa]], Ecuadori poliitik (1963–) 
*[[Rafael Vincente Correa Delgado]], Ecuadori poliitik (1963–)
*[[Tara Correa-McMullen]], USA filminäitleja (1989–2005)
*[[Antonio da Correggio]], itaalia kunstnik (1489–1534)
*[[Ulisses Correia e Silva]], Roheneemesaarte ettevõtja ja poliitik (1962–) 
*[[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (1938–2022) 
*[[Erich Correns]], saksa keemik ning Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane (1896–1981)
*[[Rachel Corrie]], Ameerika Ühendriikide aktivist (1979–2003)
*[[Mairead Corrigan]], Põhja-Iirimaa ühiskonnategelane (1944–)
*[[Emma Corrin]], inglise näitleja (1995–) 
*[[Philip J. Corso]], USA kindral (1915–1998)
*[[Julio Cortázar]], Argentina kirjanik (1914–1984)
*[[Hernán Cortés]], hispaania konkistadoor (1485–1547)
*[[Rosalío Cortés]], Nicaragua president (1820–1884)
*[[Catherine Cortez Masto]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1964–)
*[[Adela Cortina]], Hispaania filosoof (1947–)
*[[Laurentino Cortizo]], Panama poliitik (1953–) 
*[[Alfred Cortot]], prantsuse pianist, dirigent ja õpetaja (1877–1962) 
*[[Luis Corvalán]], Tšiili poliitik (1916–2010)
*[[Larry Coryell]], USA džässkitarrist (1943–2017)

==Cos==
*[[Eugeniu Coșeriu]], rumeenia semiootik ja keeleteadlane (1921–2002)
*[[Denis Cosgrove]], ameerika geograaf (1948–2008)
*[[Miranda Cosgrove]], USA näitleja (1993–)
*[[Peter Cosgrove]], Austraalia sõjaväelane (1947–)
*[[Bora Ćosić]], serbia ja horvaadi kirjanik (1932–)
*[[Cosimo I]] de' Medici, Firenze hertsog ja Toscana suurhertsog (1519–1574)
*[[Cosimo II]] de' Medici, Toscana suurhertsog
*[[Cosimo III]] de' Medici, Toscana suurhertsog (1642–1723)
*[[Vladimir Cosma]], Prantsusmaa helilooja (1940–)
*[[Leda Cosmides]], USA psühholoog (1957–)
*[[María Dolores de Cospedal]], Hispaania poliitik (1965–) 
*[[Francesco Cossiga]], Itaalia poliitik (1828–2010)
*[[Joaquín del Cossío]], Nicaragua poliitik ([[1789]] – ?) 
*[[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur (1982–)
*[[António Costa]], Portugali poliitik (1961–)
*[[Antony Costa]], inglise laulja ja näitleja (1981–)
*[[Carlos Azpiroz Costa]], dominiiklaste ordumeister (1956–)
*[[Douglas Costa]], Brasiilia jalgpallur (1990–) 
*[[Manuel Gomes da Costa]], Portugali president (1863–1929)
*[[Costa-Gavras]], Prantsusmaa filmilavastaja ja stsenarist (1933–)
*[[Elvis Costello]], inglise muusik (1954–)
*[[Frank Costello]], gängster (1891–1973)
*[[John Costelloe]], USA filminäitleja (1961–2008)
*[[Benoît Costil]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–)
*[[Kevin Costner]], ameerika filminäitleja ja -režissöör (1955–)

==Coz==
*[[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija (2001–)
*[[Andrea Cozzolino]], Itaalia poliitik (1962–)

==Cot==
*[[Pierre Auguste Cot]], prantsuse maalikunstnik (1837–1883)
*[[Rodolfo Cota]], Mehhiko jalgpallur (1987–) 
*[[Roger Cotes]], inglise matemaatik (1682–1716) 
*[[Marion Cotillard]], prantsuse näitleja (1975–)
*[[Benedetto Cotrugli]], Horvaadi päritolu kaupmees ja diplomaat (1416–1469)
*[[John Cottingham]], inglise filosoof (1943–)

==Cou==
*[[Pierre de Coubertin]], prantsuse pedagoog ja ajaloolane, nüüdisaegsete olümpiamängude algataja (1863–1937)
*[[Pascal Couchepin]], Šveitsi poliitik (1942–)
*[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]], austria poliitik ja Pan-Euroopa liikumise algataja (1894–1972)
*[[Eduardo Coudet]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1974–) 
*[[Vladimír Coufal]], tšehhi jalgpallur (1992–) 
*[[Natalie Coughlin]], Ameerika Ühendriikide endine ujuja (1982–)  
*[[Amadou Gon Coulibaly]], Elevandiluuranniku poliitik (1959–2020) 
*[[Charles Augustin de Coulomb]], prantsuse füüsik (1736–1806)
*[[Ann Coulter]], USA ajakirjanik (1961–)
*[[David Coulthard]], Briti autovõidusõitja (1971–)
*[[François Couperin]], prantsuse klavessinist, organist ja helilooja (1668–1733)
*[[Douglas Coupland]], Kanada kirjanik ja stsenarist (1961–)
*[[Gustave Courbet]], prantsuse kunstnik (1819–1877)
*[[Katie Couric]], USA ajakirjanik (1957–)
*[[André Cournand]], Prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide füsioloog (1895–1988)
*[[André Courrèges]], prantsuse moelooja (1923–2016)
*[[Margaret Court]], Austraalia endine tennisist (1942–) 
*[[Michelle Courtens]], hollandi laulja (1981–) 
*[[Tom Courtney]], USA jooksja (1933–2023)
*[[Thibaut Courtois]], Belgia jalgpallur (1992–) 
*[[Nick Cousins]], Kanada jäähokimängija (1993–) 
*[[Javier Couso Permuy]], Hispaania poliitik (1968–)
*[[Alexandra Cousteau]], USA keskkonnaaktivist (1976–)
*[[Céline Cousteau]], USA keskkonnaaktivist ja dokumentalist (1972–)
*[[Fabien Cousteau]], prantsuse akvanaut ja dokumentalist (1967–)
*[[Jacques-Yves Cousteau]], prantsuse mereuurija (1910–1997)
*[[Jan Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija Philippe Cousteau lesk (1939–)
*[[Jean-Michel Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija ja dokumentalist (1940–1979)
*[[Philippe Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija ja dokumentalist (1940–1979)
*[[Philippe Cousteau juunior]], USA keskkonnaaktivist (1980–)
*[[Gago Coutinho]], portugali lennunduspioneer (1869–1959)
*[[Philippe Coutinho]], Brasiilia jalgpallur (1992–)
*[[Fernando Couto]], Portugali jalgpallur (1969–)
*[[Mia Couto]], Mosambiigi kirjanik (1955–)
*[[Logan Couture]], Kanada jäähokimängija (1989–)
*[[Sean Couturier]], Kanada-USA jäähokimängija (1992–)

==Cov==
*[[Simon Coveney]], Iirimaa poliitik (1972–)
*[[Barbara Coventry]], inglise krahvinna (suri 1804)
*[[David Coverdale]], Briti laulja (1951–)
*[[Stephen Covey]], juhtimiskonsultant (1932–)
*[[Dragan Čović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–)

==Cow==
*[[Walter Cowan]], Briti Kuningliku Mereväe admiral (1871–1956)
*[[John Cowburn]], Austraalia filosoof ja teoloog (1927–) 
*[[Simon Cowell]], Briti teleprodutsent (1959–)
*[[Brian Cowen]], Iirimaa poliitik (1960–)

==Cox==
*[[Anthony Berkeley Cox]], inglise ajakirjanik ja kirjanik (1893–1971)
*[[Jo Cox]], Suurbritannia poliitik (1974–2016)
*[[Courteney Cox Arquette]], ameerika näitleja (1964–)

==Coy==
*[[Charlie Coyle]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–)
*[[Richard Coyle]], inglise näitleja (1972–)
*[[Jerry Coyne]], USA evolutsioonibioloog ja geneetik (1949–)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Co, Biograafiad]]</text>
      <sha1>fk5mme9ccl5gmglyhjg9jacemq5p8a6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158416</id>
      <parentid>7158414</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:46:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Cor */</comment>
      <origin>7158416</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22823" sha1="jjiw7g34tgnojjjzcm2skp89lyn0db8" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Co)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Co&quot;.

==Coa==
*[[Alice Coachman]], USA kõrgushüppaja (1923–2014)
*[[Conor Coady]], inglise jalgpallur (1993–)
*[[Andy Coan]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1958–2017) 
*[[Constantin Coandă]], Rumeenia poliitik (1857–1932)
*[[Ronald Coase]], Inglise päritolu USA majandusteadlane (1910–2013)
*[[Wells Coates]], Briti ja Kanada arhitekt (1895–1958)

==Cob==
*[[Kurt Cobain]], USA laulja (1967–1994)
*[[Jimmy Cobb]], Ameerika Ühendriikide džässtrummar (1929–2020)
*[[Paul Cobley]], inglise semiootik ja narratoloog (1963–)
*[[José Cobo Cano]], hispaania katoliku vaimulik, kardinal (1965–)
*[[James Coburn]], USA näitleja (1928–2002)

==Coc==
*[[Elisabetta Cocciaretto]], itaalia tennisist (2001–) 
*[[Eddie Cochran]], USA laulja (1938–1960)
*[[Roy Cochran]], USA kergejõustiklane (1919–1981)
*[[Wayne Cochran]], USA laulja (1939)
*[[Kent Cochrane]], Kanada mäluhäirega patsient (1951–2014)
*[[Joe Cocker]], inglise laulja (1944–2014)
*[[Jean Cocteau]], prantsuse näitekirjanik, kunstnik ja filmirežissöör (1889–1963)
*[[Phillip Cocu]]

==Coe==
*[[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (1939–2026)
*[[Sebastian Coe]], inglise jooksja (1956–)
*[[Coelestinus I]], paavst (suri 432)
*[[Coelestinus II]], paavst (suri 1144)
*[[Coelestinus III]], paavst (suri 1198)
*[[Coelestinus IV]], paavst (suri 1241)
*[[Coelestinus V]], paavst (suri 1296)
*[[Paulo Coelho]], Brasiilia kirjanik (1947–)
*[[Fábio Coentrão]], Portugali jalgpallur (1988–)
*[[John Maxwell Coetzee]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1940–)

==Cof==
*[[Amber Coffman]], Ameerika laulja-laulukirjutaja (1984–)

==Cog==
*[[Andrew Cogliano]], Kanada jäähokimängija (1987–)  
*[[Paolo Cognetti]], itaalia kirjanik ja dokumentaalfilmide looja (1978–)
*[[Léon Cogniet]], prantsuse maalikunstnik (1794–1880)
*[[Robert Cogoi]], Belgia laulja (1939–2022)

==Coh==
*[[Leonard Cohen]], Kanada laulja ja kirjanik (1934–2016)
*[[Marcel Cohen]], prantsuse keeleteadlane (1884–1974)
*[[Stanley Cohen]], USA biokeemik (1922–2020)
*[[Stephen Cohen]], USA ajaloolane (1938–2020)
*[[Émile Cohl]], Prantsusmaa kunstnik (1857–1938)
*[[Ferdinand Cohn]], saksa bioloog ja taimefüsioloog (1828–1898)
*[[Daniel Cohnitz]], filosoof (1974–)

==Coi==
*[[Pierre Coignard]], Prantsusmaa sõjaväelane (1770–1834) 
*[[Isabel Coixet]], hispaania filmirežissöör ja -stsenarist (1962–)

==Cok==
*[[Edward Coke]], inglise kohtunik ja riigitegelane (1552–1634)
*[[Curtis Cokes]], USA poksija (1937–)

==Col==
*[[Antonio Čolak]], horvaadi jalgpallur (1993–) 
*[[Vincent Colapietro]], Ameerika Ühendriikide semiootik ja filosoof (1950–)
*[[Jack Colback]], inglise jalgpallur (1989–) 
*[[Jean-Baptiste Colbert]], prantsuse majandustegelane (1619–1683)
*[[Stephen Colbert]], Ameerika Ühendriikide teletegija (1964–)
*[[Elbridge Colby]], Ameerika Ühendriikide riigiametnik (1979–)
*[[Andrew Cole]], endine Inglismaa jalgpallur, treener (1971–)
*[[Ashley Cole]], Inglismaa jalgpallur (1980–)
*[[Ian Cole]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1989–) 
*[[Joe Cole]], Inglismaa jalgpallur (1981–)
*[[Martina Cole]], Briti kriminaalromaanikirjanik aj ettevõtja (1959–) 
*[[Nat King Cole]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja laulja (1919–1965)
*[[Natalie Cole]], Ameerika Ühendriikide laulja (1950–2015)
*[[Orlando Cole]], Ameerika Ühendriikide tšellist ja muusikapedagoog (1908–2010)
*[[Paul Cole]], hobuste võiduajamise treener Inglismaal (1941–)
*[[Paul Cole (muusik)|Paul Cole]], Ameerika Ühendriikide muusik
*[[Syn Cole]], eesti DJ ja produtsent
*[[Thomas Cole]], Inglismaal sündinud Ameerika maalikunstnik (1801–1848)
*[[Warren Cole]], Uus-Meremaa sõudja (1940–2019)
*[[Marie Louise Coleiro Preca]], Malta poliitik (1958–)
*[[Blake Coleman]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) 
*[[Christian Coleman]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1996–) 
*[[Gary Coleman]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1968–2010)
*[[Ornette Coleman]], Ameerika Ühendriikide muusik (1930–2015)
*[[Samuel Taylor Coleridge]], inglise luuletaja (1772–1834)
*[[Peter Coles]], Briti astrofüüsik ja kosmoloog (1963–)
*[[Schuyler Colfax]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, ärimees ja poliitik (1823–1885)
*[[Eoin Colfer]], iiri kirjanik (1965–)
*[[Gaspard de Coligny]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik, hugenottide üks juhte (1519–1572)
*[[Louise de Coligny]], Gaspard de Coligny tütar ja Oranje Willemi abikaasa (1555–1620)
*[[Colini]], Tšehhi päritolu kunstnik (1924–)
*[[Cyril Collard]], prantsuse kirjanik, muusik ja filmilavastaja (1957–1993)
*[[Phil Collen]], Briti muusik (1957–)
*[[Bartolomeo Colleoni]], itaalia kondotjeer (suri 1475) 
*[[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja (2002–) 
*[[Camilla Collett]], norra kirjanik (1813–1895)
*[[Toni Collette]], Austraalia filminäitleja (1972–)
*[[Omar Colley]], Gambia jalgpallur (1992–)
*[[John Norman Collie]], Briti keemik ja alpinist (1859–1942)
*[[Elisha Collier]], Ameerika leiutaja ja insener (1788–1856)
*[[Jacob Collier]], briti laulja, arranžeerija, helilooja, produtsent ja multiinstrumentalist (1994–)
*[[Médéric Collignon]], prantsuse džässmuusik, pikolotrompetimängija, kornetimängija ja laulja (1970–)
*[[Anthony Collins]], inglise filosoof (1676–1729)
*[[Edwyn Collins]], šoti laulja ja laulukirjutaja (1959–) 
*[[Eileen Collins]], Ameerika Ühendriikide endine õhuväelane, katselendur ja NASA astronaut (1956–)
*[[Judy Collins]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1939–)
*[[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1999–)
*[[Kim Collins]]
*[[Michael Collins (Iiri vabadusvõitleja)|Michael Collins]], Iiri vabadusvõitleja (1890–1922)
*[[Michael Collins]], USA astronaut (1930–2021)
*[[Misha Collins]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1974–) 
*[[Nathan Collins]], Iirimaa jalgpallur (2001–)
*[[Phil Collins]], inglise laulja, trummar, pianist (1951–)
*[[Susan Collins]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1952–) 
*[[Suzanne Collins]], USA kirjanik ja stsenarist (1962–)
*[[Wilkie Collins]], inglise proosa- ja näitekirjanik (1824–1889)
*[[Carlo Collodi]], itaalia kirjanik ja ajakirjanik (1826–1890)
*[[Gérard Collomb]], Prantsusmaa poliitik (1947–2023)
*[[Fernando Collor de Mello]], Brasiilia poliitik (1949–)
*[[Homer Lusk Collyer]] (1881–1947), USA sundkoguja
*[[Langley Collyer]] (1885–1947), USA sundkoguja
*[[Alan Colmes]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht, poliitikakommentaator ja blogija (sündinud 1950)
*[[Dario Cologna]], Šveitsi murdmaasuusataja (1986–)
*[[Álvaro Colom Caballeros]], Guatemala poliitik (1951–2023)
*[[Emilio Colombo]], Itaalia poliitik (1920–2013)
*[[María Colón]]
*[[Catherine Colonna]], Prantsusmaa diplomaat ja poliitik (1956–)
*[[Prospero Colonna]], Itaalia kondotjeer (1452–1523)
*[[Samuel Colt]], Ameerika Ühendriikide leiutaja ja relvatööstur (1814–1862)
*[[Colt 45 (modell)|Colt 45]], USA modell
*[[Ross Colton]], USA jäähokimängija (1996–) 
*[[Alice Coltrane]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja helilooja (1937–2007)
*[[John Coltrane]], USA džässmuusik (1926–1967)
*[[Fernando Colunga]], Mehhiko näitleja (1966–)

==Com==
*[[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur (1996–)
*[[Nadia Comăneci]], endine rumeenia riistvõimleja (1961–) 
*[[Lazăr Comănescu]], Rumeenia diplomaat ja poliitik (1949–)
*[[Chuck Comeau]], Kanada muusik (1979–)
*[[Antoni Comín]], Kataloonia filosoof ja poliitik (1971–) 
*[[Commodus]], Vana-Rooma keiser
*[[Nina Companeez]], prantsuse filmilavastaja ja -stsenarist (1937–2015)
*[[Blaise Compaoré]], Burkina Faso sõjaväelane ja poliitik (1951–)
*[[Arthur Compton]], USA füüsik (1892–1962)
*[[Auguste Comte]], prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane (1798–1857)

==Con==
*[[Jeff Conaway]], USA filminäitleja (1950–2011)
*[[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija (1998–)
*[[Sérgio Conceição]], portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1974–) 
*[[Alpha Condé]], Guinea poliitik (1938–)
*[[Maryse Condé]], prantsuskeelne Guadeloupe'i kirjanik ja kirjanduskriitik (1934–2024)
*[[Étienne Bonnot de Condillac]], prantsuse filosoof (1714–1780)
*[[Lana Condor]], vietnami päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja juutuber (1997–) 
*[[Garry Conille]], Haiti arst ja poliitik (1966–)
*[[Mike Conley]], USA kergejõustiklane (1962–)
*[[Kevin Connauton]], Kanada jäähokimängija (1990–) 
*[[Jennifer Connelly]], USA filminäitleja (1970–)
*[[Sean Connery]], Šoti filminäitleja ja -lavastaja (1930–2020)
*[[Ray Conniff]], USA helilooja, tromboonimängija ja dirigent (1916–2002) 
*[[Billy Connolly]], USA näitleja (1942–)
*[[Maureen Connolly]], USA tennisist (1934–1969)
*[[Kyle Connor]], USA jäähokimängija (1996–) 
*[[Robert Digges Wimberly Connor]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja esimene riigiarhivaar (1878–1950) 
*[[Sarah Connor]], saksa laulja (1980–)
*[[Conon]], paavst (suri 687)
*[[Robert Conquest]], Briti ja USA ajaloolane (1917–2015)
*[[Joseph Conrad]], Poola päritolu inglise kirjanik (1857–1924)
*[[Pete Conrad]], USA astronaut (1930–1999)
*[[Conradus de Meyiendorpe]], Üksküla läänimees (12.–13. sajand)
*[[Zack Conroy]], USA näitleja (1985–)
*[[Adolfo Consolini]], Itaalia kergejõustiklane (1917–1969)
*[[Vincenzo Consolo]], itaalia kirjanik (1933–2012)
*[[John Constable]], inglise kunstnik (1776–1837)
*[[Kastiilia Constance]], Prantsusmaa kuninganna (1141–1160)
*[[Constans]], Vana-Rooma keiser (suri 350)
*[[Kévin Constant]], Guinea jalgpallur (1987–) 
*[[Paule Constant]], prantsuse kirjanik (1944–)
*[[Marin Constantin]], rumeenia helilooja ja koorijuht (1925–2011)
*[[Emil Constantinescu]], Rumeenia poliitik, geoloog ja jurist, Rumeenia president aastatel 1996–2000 (1939–)
*[[Constantinus]], paavst (suri 715)
*[[Constantinus Suur|Constantinus I]], Vana-Rooma keiser (272–337)
*[[Constantinus II]], Vana-Rooma keiser (316–340)
*[[Constantius I Chlorus]], Vana-Rooma keiser (250–306)
*[[Constantius II]], Vana-Rooma keiser (317–361)
*[[Constantius III]], Lääne-Rooma keiser (suri 421)
*[[Benjamin Conz]], Šveitsi jäähokimängija (1991–) 
*[[Alberto Contador]], hispaania jalgrattur (1982–)
*[[Antonio Conte]], Itaalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1969–)
*[[Giuseppe Conte]], Itaalia õigusteadlane, jurist ja poliitik (1964–) 
*[[Lansana Conté]], Guinea poliitik (1934–2008)
*[[Diego Contento]], Saksamaa jalgpallur (1985–)
*[[Samuel Contesti]], Itaalia iluuisutaja (1983–)
*[[Leonardo Conti]], Saksa sõjaväelane (1900–1945)
*[[Ana Brenda Contreras]], Mehhiko näitleja ja laulja (1986–)
*[[Manuel Contreras]], tšiili sõjaväelane (1929–2015)
*[[Anne Conway]], inglise filosoof (1631–1679)
*[[Tim Conway]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–2019)
*[[Hugo Conwentz]], saksa botaanik ja looduskaitsja (1855–1922)

==Coo==
*[[Ry Cooder]], USA muusik (1947–) 
*[[Steve Coogan]], inglise näitleja (1965–)
*[[Frederick Cook]], USA polaaruurija (1865–1940)
*[[James Cook]], Briti meresõitja (1728–1779)
*[[Lewis Cook]], Inglismaa jalgpallur (1997–) 
*[[Myrtle Cook]], Kanada naiskergejõustiklane (1902–1985)
*[[Paul Cook]], inglise trummar (1956–)
*[[Robin Cook]], Briti poliitik (1946–2005)
*[[Tim Cook]], Ameerika Ühendriikide ettevõtete juht (1960–)
*[[Sam Cooke]], USA laulja ja laulukirjutaja (1931–1964)
*[[Catherine Cookson]], inglise kirjanik (1906–1998)
*[[Calvin Coolidge]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1872–1933)
*[[Jennifer Coolidge]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja
*[[Alice Cooper]], laulja (1948–)
*[[Anderson Cooper]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1967–)
*[[Astley Cooper]], inglise kirurg ja anatoom (1768–1841) 
*[[Besse Cooper]], USA ülipikaealine (1896–2012)
*[[Bradley Cooper]], USA filminäitleja (1975–) 
*[[Dominic Cooper]], inglise näitleja (1978–)
*[[Gary Cooper]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1901–1961) 
*[[Gordon Cooper]], USA astronaut (1927–2004)
*[[James Fenimore Cooper]], ameerika kirjanik (1789–1851)
*[[JP Cooper]], Briti laulja ja laulukirjutaja (1983–)
*[[Leon N Cooper]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1930–2024)
*[[Natasha Cooper]], inglise kriminaalromaanikirjanik (1951–)
*[[Priya Cooper]], Austraalia ujuja (1974–)
*[[Robert C. Cooper]], Kanada stsenarist ja produtsent (1968–)
*[[Sayon Cooper]], Libeeria sprinter (1974–) 
*[[Yvette Cooper]], Suurbritannia poliitik (1969–)
*[[Jean-Pierre Coopman]], Belgia endine poksija (1946–)

==Cop==
*[[Edward Drinker Cope]], Ameerika Ühendriikide paleontoloog, anatoom, herpetoloog ja ihtüoloog (1840–1897) 
*[[Misty Copeland]], USA balletitantsija (1982–)
*[[Alfredo Copello]], Argentina poksija (1903–?)
*[[Yasmani Copello]], Türgi tõkkejooksja (1987–)
*[[Jonathan Copete]], Colombia jalgpallur (1988–) 
*[[Aaron Copland]], USA helilooja (1900–1990)
*[[Andrew Copp]], USA jäähokimängija (1994–) 
*[[Michael Copper]], USA internetivideote tegija (1993–)
*[[David Copperfield]], USA mustkunstnik (1956–)
*[[Francis Ford Coppola]], USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1939–)
*[[Sofia Coppola]], ameerika filmirežissöör (1971–)

==Cor==
*[[Michael Corballis]], Uus-Meremaa psühholoog ja neuroteadlane (1936–2021) 
*[[Boston Corbett]], John Wilkes Boothi tapja (1832 – u 1894)
*[[John Corbett]], USA näitleja (1961–)
*[[Marius Corbett]], Lõuna-Aafrika Vabariigi odaviskaja (1975–)
*[[Anton Corbijn]], hollandi fotograaf ja filmirežissöör (1955–)
*[[Alain Corbin]], prantsuse ajaloolane (1936–)
*[[Jeremy Corbyn]], Suurbritannia poliitik (1949–)
*[[Charlotte Corday]], Jean-Paul Marat' tapja (1768–1793)
*[[Domilson Cordeiro dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (1998–) 
*[[Cordelia]], brittide kuninganna
*[[Alexander Cordell]], Walesi kirjanik (1914–1997)
*[[James Corden]], Suurbritannia näitleja, koomik, laulja ja telesaatejuht (1978–)
*[[Rosa Corder]], inglise kunstnik ja modell (1853–1893) 
*[[Arnaud Cordier]], prantsuse kabetaja (1974–)
*[[Danilson Córdoba]], Colombia jalgpallur (1986–) 
*[[Piedad Córdoba]], Colombia jurist ja poliitik (1955–2024)
*[[Emilio Córdova]], Peruu maletaja (1991–)
*[[Benjamin Cordt]], baltisaksa harrastusajaloolane, kirjamees ja raamatukogundustegelane (1860–1934) 
*[[Cristina Córdula]], prantsuse-brasiilia telesaatejuht, stilist ja modell (1964–)
*[[Chick Corea]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (1941–2021) 
*[[Arcangelo Corelli]], itaalia viiuldaja ja helilooja (1653–1713)
*[[Carl Ferdinand Cori]], Tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik ja farmakoloog (1896–1984)
*[[Deysi Cori]], peruu maletaja (1993–)
*[[Gerty Cori]], USA biokeemik (1896–1957)
*[[Jorge Cori]], Peruu maletaja (1995–)
*[[Ante Ćorić]], horvaadi jalgpallur (1997–) 
*[[Steve Corica]], Austraalia endine jalgpallur (1973–)
*[[Engelhard Corjus]], eesti arhitekt (1899–1961)
*[[Jack Cork]], inglise jalgpallur (1989–) 
*[[Anya Corke]], Hongkongi maletaja (1990–)
*[[Claire Corlett]], Kanada näitleja (1999–)
*[[Patrice Cormier]], Kanada jäähokimängija (1990–) 
*[[Alain Corneau]], prantsuse filmilavastaja (1943–2010)
*[[Pierre Corneille]], prantsuse näitekirjanik (1606–1684)
*[[René Cornejo]], Peruu poliitik (1962–)
*[[Cornelius]], paavst (suri 253)
*[[Cornelius Gallus]], vanarooma luuletaja, oraator ja poliitik (suri 20 eKr)
*[[Andreas Cornelius]], taani jalgpallur (1993–)
*[[Deimantė Cornette]], leedu maletaja (1989–)
*[[Matthieu Cornette]], prantsuse maletaja (1985–)
*[[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur (1993–) 
*[[Matt Coronato]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (2002–)
*[[Tom Coronel]], hollandi võidusõitja (1972–) 
*[[Camille Corot]], prantsuse maalikunstnik (1796–1875)
*[[Ida Corr]], taani laulja, helilooja ja muusikaprodutsent (1977–)
*[[Ponciano Corral]], Nicaragua poliitik (1805–1855)
*[[Ángel Correa]], Argentina jalgpallur (1995–) 
*[[Joaquín Correa]], Argentina jalgpallur (1994–) 
*[[Rafael Correa]], Ecuadori poliitik (1963–) 
*[[Rafael Vincente Correa Delgado]], Ecuadori poliitik (1963–)
*[[Tara Correa-McMullen]], USA filminäitleja (1989–2005)
*[[Antonio da Correggio]], itaalia kunstnik (1489–1534)
*[[Ulisses Correia e Silva]], Roheneemesaarte ettevõtja ja poliitik (1962–) 
*[[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (1938–2022) 
*[[Erich Correns]], saksa keemik ning Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane (1896–1981)
*[[Rachel Corrie]], Ameerika Ühendriikide aktivist (1979–2003)
*[[Mairead Corrigan]], Põhja-Iirimaa ühiskonnategelane (1944–)
*[[Emma Corrin]], inglise näitleja (1995–) 
*[[Philip J. Corso]], USA kindral (1915–1998)
*[[Julio Cortázar]], Argentina kirjanik (1914–1984)
*[[Hernán Cortés]], hispaania konkistadoor (1485–1547)
*[[Rosalío Cortés]], Nicaragua president (1820–1884)
*[[Catherine Cortez Masto]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1964–)
*[[Adela Cortina]], Hispaania filosoof (1947–)
*[[Laurentino Cortizo]], Panama poliitik (1953–) 
*[[Alfred Cortot]], prantsuse pianist, dirigent ja õpetaja (1877–1962) 
*[[Luis Corvalán]], Tšiili poliitik (1916–2010)
*[[Larry Coryell]], USA džässkitarrist (1943–2017)

==Cos==
*[[Eugeniu Coșeriu]], rumeenia semiootik ja keeleteadlane (1921–2002)
*[[Denis Cosgrove]], ameerika geograaf (1948–2008)
*[[Miranda Cosgrove]], USA näitleja (1993–)
*[[Peter Cosgrove]], Austraalia sõjaväelane (1947–)
*[[Bora Ćosić]], serbia ja horvaadi kirjanik (1932–)
*[[Cosimo I]] de' Medici, Firenze hertsog ja Toscana suurhertsog (1519–1574)
*[[Cosimo II]] de' Medici, Toscana suurhertsog
*[[Cosimo III]] de' Medici, Toscana suurhertsog (1642–1723)
*[[Vladimir Cosma]], Prantsusmaa helilooja (1940–)
*[[Leda Cosmides]], USA psühholoog (1957–)
*[[María Dolores de Cospedal]], Hispaania poliitik (1965–) 
*[[Francesco Cossiga]], Itaalia poliitik (1828–2010)
*[[Joaquín del Cossío]], Nicaragua poliitik ([[1789]] – ?) 
*[[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur (1982–)
*[[António Costa]], Portugali poliitik (1961–)
*[[Antony Costa]], inglise laulja ja näitleja (1981–)
*[[Carlos Azpiroz Costa]], dominiiklaste ordumeister (1956–)
*[[Douglas Costa]], Brasiilia jalgpallur (1990–) 
*[[Manuel Gomes da Costa]], Portugali president (1863–1929)
*[[Costa-Gavras]], Prantsusmaa filmilavastaja ja stsenarist (1933–)
*[[Elvis Costello]], inglise muusik (1954–)
*[[Frank Costello]], gängster (1891–1973)
*[[John Costelloe]], USA filminäitleja (1961–2008)
*[[Benoît Costil]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–)
*[[Kevin Costner]], ameerika filminäitleja ja -režissöör (1955–)

==Coz==
*[[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija (2001–)
*[[Andrea Cozzolino]], Itaalia poliitik (1962–)

==Cot==
*[[Pierre Auguste Cot]], prantsuse maalikunstnik (1837–1883)
*[[Rodolfo Cota]], Mehhiko jalgpallur (1987–) 
*[[Roger Cotes]], inglise matemaatik (1682–1716) 
*[[Marion Cotillard]], prantsuse näitleja (1975–)
*[[Benedetto Cotrugli]], Horvaadi päritolu kaupmees ja diplomaat (1416–1469)
*[[John Cottingham]], inglise filosoof (1943–)

==Cou==
*[[Pierre de Coubertin]], prantsuse pedagoog ja ajaloolane, nüüdisaegsete olümpiamängude algataja (1863–1937)
*[[Pascal Couchepin]], Šveitsi poliitik (1942–)
*[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]], austria poliitik ja Pan-Euroopa liikumise algataja (1894–1972)
*[[Eduardo Coudet]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1974–) 
*[[Vladimír Coufal]], tšehhi jalgpallur (1992–) 
*[[Natalie Coughlin]], Ameerika Ühendriikide endine ujuja (1982–)  
*[[Amadou Gon Coulibaly]], Elevandiluuranniku poliitik (1959–2020) 
*[[Charles Augustin de Coulomb]], prantsuse füüsik (1736–1806)
*[[Ann Coulter]], USA ajakirjanik (1961–)
*[[David Coulthard]], Briti autovõidusõitja (1971–)
*[[François Couperin]], prantsuse klavessinist, organist ja helilooja (1668–1733)
*[[Douglas Coupland]], Kanada kirjanik ja stsenarist (1961–)
*[[Gustave Courbet]], prantsuse kunstnik (1819–1877)
*[[Katie Couric]], USA ajakirjanik (1957–)
*[[André Cournand]], Prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide füsioloog (1895–1988)
*[[André Courrèges]], prantsuse moelooja (1923–2016)
*[[Margaret Court]], Austraalia endine tennisist (1942–) 
*[[Michelle Courtens]], hollandi laulja (1981–) 
*[[Tom Courtney]], USA jooksja (1933–2023)
*[[Thibaut Courtois]], Belgia jalgpallur (1992–) 
*[[Nick Cousins]], Kanada jäähokimängija (1993–) 
*[[Javier Couso Permuy]], Hispaania poliitik (1968–)
*[[Alexandra Cousteau]], USA keskkonnaaktivist (1976–)
*[[Céline Cousteau]], USA keskkonnaaktivist ja dokumentalist (1972–)
*[[Fabien Cousteau]], prantsuse akvanaut ja dokumentalist (1967–)
*[[Jacques-Yves Cousteau]], prantsuse mereuurija (1910–1997)
*[[Jan Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija Philippe Cousteau lesk (1939–)
*[[Jean-Michel Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija ja dokumentalist (1940–1979)
*[[Philippe Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija ja dokumentalist (1940–1979)
*[[Philippe Cousteau juunior]], USA keskkonnaaktivist (1980–)
*[[Gago Coutinho]], portugali lennunduspioneer (1869–1959)
*[[Philippe Coutinho]], Brasiilia jalgpallur (1992–)
*[[Fernando Couto]], Portugali jalgpallur (1969–)
*[[Mia Couto]], Mosambiigi kirjanik (1955–)
*[[Logan Couture]], Kanada jäähokimängija (1989–)
*[[Sean Couturier]], Kanada-USA jäähokimängija (1992–)

==Cov==
*[[Simon Coveney]], Iirimaa poliitik (1972–)
*[[Barbara Coventry]], inglise krahvinna (suri 1804)
*[[David Coverdale]], Briti laulja (1951–)
*[[Stephen Covey]], juhtimiskonsultant (1932–)
*[[Dragan Čović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–)

==Cow==
*[[Walter Cowan]], Briti Kuningliku Mereväe admiral (1871–1956)
*[[John Cowburn]], Austraalia filosoof ja teoloog (1927–) 
*[[Simon Cowell]], Briti teleprodutsent (1959–)
*[[Brian Cowen]], Iirimaa poliitik (1960–)

==Cox==
*[[Anthony Berkeley Cox]], inglise ajakirjanik ja kirjanik (1893–1971)
*[[Jo Cox]], Suurbritannia poliitik (1974–2016)
*[[Courteney Cox Arquette]], ameerika näitleja (1964–)

==Coy==
*[[Charlie Coyle]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–)
*[[Richard Coyle]], inglise näitleja (1972–)
*[[Jerry Coyne]], USA evolutsioonibioloog ja geneetik (1949–)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Co, Biograafiad]]</text>
      <sha1>jjiw7g34tgnojjjzcm2skp89lyn0db8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oktoober 2016</title>
    <ns>0</ns>
    <id>425706</id>
    <revision>
      <id>7158834</id>
      <parentid>6682229</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:41:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158834</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37344" sha1="ge9tnrymhwbb4j5gfukp4wpn145tswt" xml:space="preserve">'''Oktoober 2016''', eelvaade

[[2016]]. aasta aprill algas [[reede]]l ja lõppes 30 ööpäeva pärast [[laupäev]]al.

{{KuupäevadIndeks31|oktoober}}

== [[1. oktoober]] ==

* [[Ecuador]]i valitsev erakond [[Alianza PAIS]] nimetas oma presidendikandidaadiks riigi endise asepresidendi [[Lenín Moreno]].&lt;ref name=&quot;6Ne4D&quot; /&gt;
* [[Hispaania]]s astus ametist tagasi [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei|Sotsialistliku Töölispartei]] esimees [[Pedro Sánchez]].&lt;ref name=&quot;ghnHb&quot; /&gt;
* Hispaania lõunaosas [[Vélez-Málaga]] linna ühes restoranis plahvatas gaasiballoon. Toimunud plahvatuses ja sellele järgnenud põlengus sai vigastada 77 inimest, neist viis raskelt.&lt;ref name=&quot;WvDOL&quot; /&gt;
* [[Paavst]] [[Franciscus]] külastas [[Gruusia]]t ja pidas pealinnas [[Thbilisi]]s missa, millel osales erakordselt vähe inimesi (umbes 3000), sest [[Gruusia Apostlik Autokefaalne Õigeusu Kirik]] oli keelanud oma liikmetel paavsti jumalateenistusel osaleda.&lt;ref name=&quot;qnXmR&quot; /&gt;
* [[San Marino]] kaptenregentidena astusid ametisse [[Marino Riccardi]] ja [[Fabio Berardi]].&lt;ref name=&quot;VDNKM&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s [[Tartu]]s avati külastajatele [[Eesti Rahva Muuseum]]i uus hoone.
* Eesti riigile kuuluva [[AS Tallinna Sadam|Tallinna Sadama]] tütarettevõte [[TS Laevad]] alustas parvlaevaliikluse opereerimist mandri ja suursaarte vahel. Kuna ettevõtte tellitud uued laevad tähtajaks ei valminud, alustati liinide teenindamist renditud laevadega.&lt;ref name=&quot;VRDbT&quot; /&gt;
* Eestis jagati rahvusvahelise muusikapäeva puhul muusikapreemiaid. [[Muusikapreemia (Eesti Muusikanõukogu)|Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia]] pälvisid heliloomingu eest [[Ülo Krigul]] ja interpretatsiooni eest [[Vello Pähn]]. [[Helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] pälvisid [[Ain Agan]], [[Ansambel U]], [[Eesti Muusika Infokeskus]], [[Imbi Tarum]], [[Jüri Kruus]], [[Kalle Randalu]], [[Maria Kõrvits]], [[Priit Kuusk]] ja [[Risto Joost]].&lt;ref name=&quot;YLpV1&quot; /&gt;
* [[Tartu linnamaraton]]i võitis ajaga 2.28.09 Tartu Ülikooli doktorant [[Raivo Alla]], poolmaratoni distantsi võitis ajaga 1.14.32 laskesuusataja [[Indrek Tobreluts]].&lt;ref name=&quot;4voQm&quot; /&gt;

==[[2. oktoober]]==

* [[Brasiilia]]s toimusid kohalike omavalitsuste valimised.&lt;ref name=&quot;x8tGd&quot; /&gt;
* [[Bulgaaria]] valitsev erakond [[GERB]] nimetas oma presidendikandidaadiks parlamendi esimehe [[Cecka Cačeva]].&lt;ref name=&quot;HLiiG&quot; /&gt;
* [[Colombia]]s toimus rahvahääletus valitsuse ja vasakpoolse relvarühmituse [[FARC]] vahel sõlmitud rahulepingu heakskiitmiseks. Napi häälteenamusega lükati rahuleping tagasi. Referendumil osales seejuures vaid 37% hääleõiguslikest kodanikest.&lt;ref name=&quot;N2KZS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;WA4iI&quot; /&gt;
* [[Gruusia]]s [[Gori]] linnas ründasid relvastatud isikud parlamendi kandideerivat endist kaitseministrit [[Irakli Okruašvili]]t. Rünnakus sai kaks inimest haavata, kuid minister pääses vigastusteta.&lt;ref name=&quot;DDwtf&quot; /&gt;
* [[Paavst]] [[Franciscus]] lõpetas oma visiidi Kaukaasia riikidesse [[Aserbaidžaan]]i külastamisega. Paavst pidas pealinna [[Bakuu]] katoliku kirikus missa ja külastas ka mošeed, kus kutsus üles lõpetama vägivalda, mida õigustatakse Jumala nimega.&lt;ref name=&quot;hnm38&quot; /&gt;
* [[Roheneemesaared|Roheneemesaartel]] toimusid [[2016. aasta Roheneemesaarte presidendivalimised|presidendivalimised]], mille võitis 74% valimistel osalenud inimeste häältega senine president [[Jorge Carlos Fonseca]]. Valimisaktiivsus oli umbes 40%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Suurbritannia]] peaminister [[Theresa May]] teatas, et käivitab Euroopa Liidust lahkumise protsessi hiljemalt 2017. aasta märtsi lõpuks.&lt;ref name=&quot;m6nEO&quot; /&gt;
* [[Ungari]]s toimus rahvahääletus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikidele kehtestatud põgenikekvootide üle. Kuigi 98% hääletanutest andis hääle põgenikekvootide rakendamise vastu, osales referendumil ainult umbes 43% hääleõiguslikest kodanikest ja seetõttu kukkus see läbi. Referendumi õnnestumiseks pidanuks osalema vähemalt 50% hääleõiguslikest kodanikest.&lt;ref name=&quot;H0UBO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Xj9xM&quot; /&gt;
* [[2016. aasta Eesti presidendivalimised]]: [[Vabariigi Valimiskomisjon]] registreeris ametlikult presidendikandidaadiks [[Kersti Kaljulaid]]i.&lt;ref name=&quot;rmYSe&quot; /&gt;

==[[3. oktoober]]==

* [[Rootsi]] [[Karolinska Instituut]] kuulutas 2016. aasta [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]] laureaadiks jaapani rakubioloogi [[Yoshinori Ōsumi]].&lt;ref name=&quot;FlsmS&quot; /&gt;
* [[Türgi]] asepeaminister [[Numan Kurtulmuş]] teatas, et valitsus pikendab pärast juulis 2016 toimunud riigipöördekatset kehtestatud erakorralist seisukorda veel kolme kuu võrra.&lt;ref name=&quot;SlceC&quot; /&gt;
* [[Poola]]s toimus [[Poola üleriigiline naiste streik|üleriigiline naiste streik]] parlamendis arutatava täieliku [[abort|abordikeelu]] vastu.&lt;ref name=&quot;PdCaw&quot; /&gt;
* [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] peatas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] sõlmitud vastastikuse plutooniumikäitlusleppe, süüdistades Ameerika Ühendriike [[plutoonium]]i käitlemises viisil, mis lubab seda jätkuvalt kasutada tuumarelvade valmistamiseks.&lt;ref name=&quot;pvVRr&quot; /&gt;
* [[2016. aasta Eesti presidendivalimised]]: [[XIII Riigikogu]] valis 81 poolthäälega presidendiks ainsa kandidaadina üles seatud [[Kersti Kaljulaid]]i.&lt;ref name=&quot;FkBh6&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s algas sügisene ajateenistusse kutsumise periood, mil kahe päeva vältel alustab kaitseväeteenistust üle tuhande kutsealuse.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* Eestis algas [[ettevõtlusnädal]]. Nädala avaseminar toimus [[Rakvere]]s ja sellest võttis osa ka ettevõtlusminister [[Liisa Oviir]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektor [[Marek Helm]] teatas, et lahkub jaanuaris 2017 ametist ja siirdub tööle IT-firmasse [[Nortal]].&lt;ref name=&quot;VSESw&quot; /&gt;

==[[4. oktoober]]==

* [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: Ameerika Ühendriikide asepresidendikandidaadid [[Tim Kaine]] ja [[Mike Pence]] pidasid [[Virginia]] osariigis [[Longwoodi Ülikool]]is oma esimese ja ainsa teledebati enne novembris toimuvaid valimisi.&lt;ref name=&quot;uO10W&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Filipiinid]] alustasid oma iga-aastaseid ühiseid sõjaväeõppusi. Filipiinide uus, ameerikavastaste seisukohtadega silma paistnud president [[Rodrigo Duterte]] on öelnud, et tema ametiajal rohkem selliseid ühisõppusi ei korraldata.&lt;ref name=&quot;5LIon&quot; /&gt;
* [[Curaçao]]s astus seoses eesseisvate valimistega ametist tagasi peaminister [[Bernard Whiteman]]i valitsus.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Dominikaani Vabariik]]i, [[Haiti]]t ja [[Kuuba]]t, samuti mitmeid teisi Kariibi mere piirkonna saari ja riike tabas orkaan [[Matthew (orkaan)|Matthew]], mille tuulekiirus ulatus kuni 230 km/h. Orkaaniga kaasnesid paduvihmad ja üleujutused, Dominikaani Vabariigis hukkus esialgsetel andmetel neli ja Haitis kaks inimest. Hiljem tõusis ohvrite arv Haitis ligi 900 inimeseni; lisaks tormikahjustustele põhjustas inimeste surma ka orkaani järel levima hakanud [[koolera]].&lt;ref name=&quot;2vdRH&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cT2WM&quot; /&gt;
* [[Man]]i parlament valis 21 poolthäälega saare uueks peaministriks [[Howard Quayle]]'i.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Paavst]] [[Franciscus]] tegi üllatusvisiidi Kesk-Itaalia linnadesse ja küladesse, et toetada ja lohutada augustis 2016 piirkonda tabanud maavärina ohvreid.&lt;ref name=&quot;tN38I&quot; /&gt;
* [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas 2016. aasta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaatideks [[Suurbritannia]] päritolu teadlased [[David Thouless]]i, [[Duncan Haldane]]'i ja [[Michael Kosterlitz]]i, kes kõik töötavad Ameerika Ühendriikide ülikoolides.&lt;ref name=&quot;2S9Lq&quot; /&gt;
* Suurbritannias astus ametist tagasi euroskeptilise [[Suurbritannia Iseseisvuspartei]] esimees [[Diane James]], kes oli ametis olnud vaid 18 päeva ja polnud ametlikult isegi parteijuhina veel registreeritud. James põhjendas oma tagasiastumist piisava toetuse ja autoriteedi puudumisega partei sisereformide läbiviimiseks.&lt;ref name=&quot;eWDzR&quot; /&gt;
* [[Türgi]]s vabastati ametist 12 801 politseiametnikku, keda kahtlustatakse sidemetes juulikuise riigipöördekatse peamiseks organiseerijaks peetava islamivaimuliku [[Fethullah Gülen]]iga.&lt;ref name=&quot;6mjeC&quot; /&gt;

==[[5. oktoober]]==

* [[Curaçao]]s toimusid [[2016. aasta Curaçao parlamendivalimised|parlamendivalimised]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Paavst]] [[Franciscus]] kohtus [[Inglismaa Kirik]]u vaimuliku pea [[Justin Welby]]ga. Kirikupead nõustusid vaatamata erimeelsustele mitmetes sotsiaal- ja õpetuslikes küsimustes tegema koostööd vaeste abistamisel ja keskkonna hoidmisel.&lt;ref name=&quot;gI7Hh&quot; /&gt;
* [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas välja 2016. aasta [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] laureaadid. Auhinna pälvisid prantslane [[Jean-Pierre Sauvage]], šotlane [[J. Fraser Stoddart]] ja hollandlane [[Bernard Feringa]].&lt;ref name=&quot;nliRU&quot; /&gt;
* [[Sambia]] politsei vahistas peamise opositsioonierakonna [[Rahvusliku Arengu Ühendpartei]] esimehe [[Hakainde Hichilema]] ja aseesimehe [[Geoffrey Mwamba]]. Erakond on keeldunud tunnistamast [[Edgar Lungu]] võitu [[2016. aasta Sambia üldvalimised|presidendivalimistel]] ja üritas takistada tema ametisse vannutamist.&lt;ref name=&quot;xm4Zc&quot; /&gt;
* [[Venemaa]]l nimetati [[Sahha|Sahha Vabariigi]] peaministri kohusetäitjaks [[Aleksei Kolodeznikov]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] esitas [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i peasekretäri kandidaadiks [[Portugal]]i endise peaministri [[António Guterres]]i.&lt;ref name=&quot;FbAtM&quot; /&gt;
* [[Eesti]] rahandusminister [[Sven Sester]] alustas viiepäevast visiiti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], et osaleda [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] ja [[Maailmapank|Maailmapanga]] aastakoosolekul.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* Eesti välisminister [[Jürgen Ligi]] tegi tutvumisvisiidi [[Läti|Lätti]]. Visiidi raames kohtus ta Läti peaministri [[Māris Kučinskis]]e, välisministri [[Edgars Rinkēvičs]]i ja parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;

==[[6. oktoober]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] evakueeriti orkaani [[Matthew (orkaan)|Matthew]] eest [[Florida]] ja [[Lõuna-Carolina]] osariikides sadu tuhandeid inimesi. President [[Barack Obama]] kuulutas Florida osariigis välja [[eriolukord|eriolukorra]].&lt;ref name=&quot;hLJNV&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;tuwlY&quot; /&gt;
* [[Läti]]s [[Bauska]]s algas Baltimaade regionaalarengu ministrite kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindab regionaalminister [[Arto Aas]] koos rahandusministeeriumi asekantsleri [[Kaia Sarnet]]iga.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* [[Prantsusmaa]] välisminister [[Jean-Marc Ayrault]] tegi visiidi [[Venemaa]]le ja siirdus sealt edasi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], et veenda mõlemat riiki järgima [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] resolutsiooni vaherahu kohta [[Süüria]]s.&lt;ref name=&quot;4W0UT&quot; /&gt;
* [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Kaliningradi oblast]]i kuberneri kohusetäitja [[Jevgeni Zinitšev]]i tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Anton Alihhanov]]i.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Eesti]] välisminister [[Jürgen Ligi]] tegi tutvumisvisiidi [[Leedu|Leetu]], kus ta kohtus oma Leedu kolleegi [[Linas Linkevičius]]ega.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;

==[[7. oktoober]]==

* [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[WikiLeaks]] avaldas üle 2000 e-kirja, mille autor on väidetavalt presidendikandidaat [[Hillary Clinton]]i kampaaniajuht [[John Podesta]].&lt;ref name=&quot;St4Iy&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] tühistas [[Myanmar]]i suhtes kehtinud majandussanktsioonid.&lt;ref name=&quot;TqHOt&quot; /&gt;
* [[Aruba]] kuberneriks nimetati [[Alfonso Boekhoudt]], kelle ametiaeg algab 1. jaanuaril 2017.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Maroko]]s toimusid [[2016. aasta Maroko parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Parima tulemuse saavutas islamistlik [[Õigluse ja Arengu Partei (Maroko)|Õigluse ja Arengu Partei]], mis sai 395-kohalises parlamendis 125 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas 102 kohaga rojalistlik [[Autentsuse ja Modernsuse Partei]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Norra]] Nobeli auhinna komitee kuulutas 2016. aasta [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaadiks [[Colombia]] presidendi [[Juan Manuel Santos]]e.&lt;ref name=&quot;byici&quot; /&gt;
* [[Sint Maarten]]i kuberneriks sai teiseks kuueaastaseks ametiajaks [[Eugene Holiday]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] külastas [[Lääne-Viru maakond]]a ja [[Narva]]t.&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;
* Eestisse saabus kahepäevasele visiidile [[Ukraina]] kaitseminister [[Stepan Poltorak]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;

==[[8. oktoober]]==

* [[Gruusia]]s toimusid [[2016. aasta Gruusia parlamendivalimised|parlamendivalimised]].
* [[Tšehhi]]s toimusid maakondlikud valimised, mille võitis rahandusminister [[Andrej Babiš]]i tsentristlik erakond [[ANO 2011]].&lt;ref name=&quot;EhtcO&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s algas kuni [[Oktoober 2016#18. oktoober|18. oktoobrini]] kestev vene teatri festival &quot;[[Kuldne Mask]]&quot;.&lt;ref name=&quot;GU4S7&quot; /&gt;
* [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] [[Jõhvi kontserdimaja]]s toimus [[Aasta õpetaja]] auhinnagala, mille kandis üle ka [[Eesti Televisioon]].&lt;ref name=&quot;VV41&quot; /&gt;

== [[9. oktoober]] ==

* [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Saint Louis]]es [[Washingtoni Ülikool Saint Louises|Washingtoni Ülikoolis]] toimus presidendikandidaatide [[Hillary Clinton]]i ja [[Donald Trump]]i teine teledebatt, mille kandis üle telekanal [[CNN]].&lt;ref name=&quot;cYDJ4&quot; /&gt; 
* Ameerika Ühendriikides [[Põhja-Carolina]] osariigis tekitas orkaan [[Matthew (orkaan)|Matthew]] ulatuslikke üleujutusi. Päästeteenistused päästsid üleujutatud piirkondadest sadu inimesi.&lt;ref name=&quot;JU4w6&quot; /&gt;
* [[Etioopia]] peaminister [[Hailemariam Desalegn]] kuulutas riigis välja kuuekuulise erakorralise olukorra, põhjendades seda viimastel kuudel toimunud ulatuslike meeleavaldustega, mis on kahjustanud üleüldist poliitilist stabiilsust riigis.&lt;ref name=&quot;fae5S&quot; /&gt;
* [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as avas palestiinlane tänaval tule, tappes kaks inimest. Seejärel lahkus tulistaja autoga sündmuskohalt, kuid politsei lasi ta hiljem teda jälitades maha.&lt;ref name=&quot;rPOod&quot; /&gt;
* [[Leedu]]s toimus [[2016. aasta Leedu parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] esimene voor, millega täideti 70 kohta 141-kohalisest parlamendist. Valimised võitis konservatiivne erakond [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]], mis sai 21,7% häältest ja 20 kohta parlamendis. Paremuselt teise tulemuse saavutas 21,5% ja 19 kohaga [[Leedu Talupoegade ja Roheliste Liit]]. Valimisaktiivsus oli 50,6%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Paavst]] [[Franciscus]] nimetas 17 uut [[kardinal]]i.&lt;ref name=&quot;4HTnn&quot; /&gt;

==[[10. oktoober]]==

* [[Horvaatia]] president [[Kolinda Grabar-Kitarović]] tegi valitsuse moodustamise ülesandeks [[Andrej Plenković]]ile.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kalandus- ja põllumajandusnõukogu istung, kus Eestit esindas keskkonnaminister [[Marko Pomerants]]. Istungil kinnitati [[Läänemeri|Läänemere]] 2017. aasta kalapüügikvoodid.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* Luksemburgis algas Euroopa Liidu ja [[euroala]] rahandusministrite kahepäevane kohtumiste seeria, millel osales ka Eesti rahandusminister [[Sven Sester]].&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Maroko]] peaministriks nimetati uuesti senine valitsusjuhit [[Abdelilah Benkirane]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s astus ametisse [[Eesti president|president]] [[Kersti Kaljulaid]].
* Eestis algas esmakordselt toimuv avatud toidutööstuste nädal, mille raames on huvilistel võimalik külastada 18 toiduainetööstuse ettevõtet.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Rõuge]] [[Ööbikuorg|Ööbikuoru]] juures avati Võrumaa kõrgeim vaatetorn [[Rõuge vaatetorn|Pesapuu]].&lt;ref name=&quot;LadIs&quot; /&gt;

==[[11. oktoober]]==

* [[Prantsusmaa]]l [[Strasbourg]]is toimus [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] alalise komitee istung, millel Eestit esindas välisminister [[Jürgen Ligi]].&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas koos äridelegatsiooniga kahepäevast ametlikku visiiti [[Rootsi]]s, kus ta kohtus kroonprintsess [[Victoria (Rootsi kroonprintsess)|Victoria]] ja peaminister [[Stefan Löfven]]iga.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] kutsus ametist tagasi suursaadiku [[Gruusia]]s ja [[Armeenia]]s [[Priit Turk|Priit Turgi]], suursaadiku [[Filipiinid]]el [[Andres Unga]] ja suursaadiku [[Valgevene]]s [[Mait Martinson]]i. Uuteks suursaadikuteks nimetas president Gruusias ja Armeenias [[Kai Kaarelson]]i, Filipiinidel [[Jaak Lensment|Jaak Lensmendi]] ja Valgevenes [[Merike Kokajev]]i.&lt;ref name=&quot;OjBW1&quot; /&gt;

==[[12. oktoober]]==

* [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas koos äridelegatsiooniga kolmepäevast ametlikku visiiti [[Taani]]s, kus ta kohtus kuninganna [[Margrethe II]], peaminister [[Lars Løkke Rasmussen]]i ja kaitseminister [[Peter Christensen]]iga.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] volikogu esimees [[Kalev Kallo]] teatas ajalehe [[Kesknädal]] vahendusel, et erakonna ühtsuse säilitamise huvides ei kandideeri ta enam uuesti volikogu esimehe ametikohale.&lt;ref name=&quot;Z3ApF&quot; /&gt;

==[[13. oktoober]]==

* [[Tai]]s suri 88-aastaselt kuningas [[Bhumibol Adulyadej]]. Kuna kroonprints [[Maha Vajiralongkorn]] palus oma kroonimise edasi lükata, asus regendina täitma riigipea kohuseid endine peaminister ja salanõukogu esimees [[Prem Tinsulanonda]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* Tais [[Bangkok]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i välisministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti välisminister [[Jürgen Ligi]].&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[ÜRO Peaassamblee]] kinnitas organisatsiooni uueks peasekretäriks [[António Guterres]]i, kelle ametiaeg algab 1. jaanuaril 2017.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as algas [[NATO]] iga-aastane kahepäevane tuumapoliitika sümpoosion.&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;

==[[14. oktoober]]==

* [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] justiits- ja siseministrite mitteametlik kohtumine, kus Eestit esindas justiitsminister [[Urmas Reinsalu]].&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Malaisia]] uueks kuningaks valiti [[Kelantan]]i sultan [[Muhammad V ibni Sultan Ismail Petra]]. Ta astub ametisse [[Detsember 2016#13. detsember|13. detsembril]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Tšehhi]]s algas parlamendi ülemkoja vahevalimiste teine voor, mis kestis kaks päeva. Esimene kahepäevane voor toimus 7.–8. oktoobrini. Kokku valiti ümber 27 kohta 81-kohalisest senatist. Valimistel oli edukaim konservatiivne erakond [[Kristlik-Demokraatlik Liit – Tšehhoslovakkia Rahvapartei]], mis sai kokku 9 kohta.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Toompea loss]]is [[Riigikogu]] hoone konverentsisaalis toimub teaduspoliitika konverents &quot;Teadus kui riigi arengumootor&quot;, mille avab haridus- ja teadusminister [[Maris Lauri]].&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;
* [[Ruhnu]] saarel vaadeldi esmakordselt Eestis [[siberi raat]]i. Tegemist on 387. Eestis kohatud linnuliigiga. Hiljem vaadeldi seda veel [[Kabli]]s ja [[Sõrve säär]]el.&lt;ref name=&quot;pnU7E&quot; /&gt;

==[[15. oktoober]]==

* [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikides algas üle-euroopaline [[programmeerimine|programmeerimist]] tutvustav ja propageeriv nädalane ürituste seeria [[Code Week]].&lt;ref name=&quot;VV42&quot; /&gt;

==[[16. oktoober]]==

* [[Montenegro]]s toimusid [[2016. aasta Montenegro parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel oli edukaim [[Demokraatlik Sotsialistide Partei]], mida toetas 41,4% valijatest ja mis sai 81-liikmelises parlamendis 36 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas [[Demokraatlik Rinne (Montenegro)|Demokraatlik Rinne]], mida toetas 20,3% valijatest ja mis sai parlamendis 18 kohta. Valimisaktiivsus oli 73,3%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Portugal]]is [[Assoorid]]el toimusid [[2016. aasta Assooride parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis ülekaalukalt vasakpoolne [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistlik Partei]] (46,4% häältest; 30 kohta 57-kohalises parlamendis). Valimisaktiivsus oli 40,8%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Seišellid]]el astus presidendina ametisse [[Danny Faure]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;

==[[17. oktoober]]==

* [[Turks ja Caicos|Turksi ja Caicose]] kubernerina astus ametisse [[John Freeman]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;

==[[19. oktoober]]==

* [[Dominica]] parlamendis kukkus läbi umbusaldushääletus peaminister [[Roosevelt Skerrit]]i vastu.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Horvaatia]] parlament kinnitas häältega 91:45 ametisse peaminister [[Andrej Plenković]]i valitsuse.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;

==[[20. oktoober]]==

* [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] oli töövisiidil [[Soome Vabariik|Soome Vabariigis]], kus kohtus [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]], parlamendi esimehe [[Maria Lohela]] ja [[Soome välisminister|välisminister]] [[Timo Soini]]ga. Soomest suundus president Kaljulaid visiidile [[Riia|Riiga]], kus kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Raimonds Vējonis]]e ja [[Seim (Läti)|seimi]] spiikri [[Ināra Mūrniece]]ga.&lt;ref name=&quot;dE8JF&quot; /&gt;

== [[23. oktoober]] ==

* [[Leedu]]s toimus [[2016. aasta Leedu parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] teine voor. Tervikuna võitis valimised [[Leedu Talupoegade ja Roheliste Liit]], mis sai 141-liikmelises parlamendis 54 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas konservatiivne erakond [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]], mis sai kokku 31 kohta parlamendis.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;

==[[25. oktoober]]==

* [[Hispaania]] kuningas [[Felipe VI]] tegi peaministri kohusetäitjale [[Mariano Rajoy]]le ettepaneku moodustada uus valitsus, mille viimane ka vastu võttis.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Venemaa]]l valis [[Sahha]] parlament peaministriks [[Jevgeni Tšekin]]i.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;

== [[26. oktoober]] ==

* [[Kõrgõzstan]]is esitas tagasiastumispalve peaminister [[Sooronbaj Džeenbekov]]i valitsus.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Montenegro]] peaminister [[Milo Đukanović]] esitas tagasiastumispalve, sest [[2016. aasta Montenegro parlamendivalimised|parlamendivalimised]] võitnud [[Demokraatlik Sotsialistide Partei]] nimetas tema asemel peaministrikandidaadiks [[Dusko Marković]]i.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] oli töövisiidil [[Leedu]]s, kus kohtus [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Dalia Grybauskaitė]]ga.&lt;ref name=&quot;uDzK2&quot; /&gt;

==[[27. oktoober]]==

* [[Hispaania]] parlament ei andnud [[Mariano Rajoy]]le volitusi uue valitsuse moodustamiseks. Tema peaministriks kinnitamist toetas 170, selle vastu oli 180 parlamendiliiget. Uus hääletus Rajoy peaministriks kinnitamiseks toimus kaks päeva hiljem, [[Oktoober 2016#29. oktoober|29. oktoobril]]. Siis toetas Rajoy peaministriks kinnitamist taas 170 parlamendiliiget, kuid vastu hääletas vaid 111 parlamendiliiget. 68 liiget jättis hääletamata.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] alustas oma esimest ametlikku siseriiklikku visiiti, külastades [[Lääne-Viru maakond]]a. Järgmisel päeval suundus ta tuvuma [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnaga]].&lt;ref name=&quot;6izbp&quot; /&gt;

==[[28. oktoober]]==

* [[Curaçao]] peaministrikandidaadiks nimetati [[Kenneth Gijsbertha]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;

== [[29. oktoober]] ==

* [[Island]]il toimusid [[2016. aasta Islandi parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis paremtsentristlik [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]], mis sai 29% valijate toetuse ja 21 kohta 63-liikmelises parlamendis. Valimiste võitjaks ennustatud [[Piraadipartei]] jäi 14,5% häältega kolmandaks ja sai 10 kohta. Valimisaktiivsus oli 79,2%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Seišellid]]el astus ametisse president [[Danny Faure]]'i juhitav uus valitsus, milles Faure võttis endale ühtlasi välis- ja kaitseministri portfelli.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;

==[[30. oktoober]]==

* [[Gruusia]]s toimus [[2016. aasta Gruusia parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] teine voor. Kahes voorus kokku oli edukaim erakond [[Gruusia Unistus – Demokraatlik Gruusia]], mis pälvis 48,7% valijate toetuse ja 115 kohta 150-kohalises parlamendis. Valimisaktiivsus oli esimeses voorus 51,6%, teises voorus 37,5%.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Island]]il astus seoses eelmisel päeval toimunud parlamendivalimistega ametist tagasi peaminister [[Sigurður Ingi Jóhannsson]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Moldova]]s toimus [[2016. aasta Moldova presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene voor, mille võitis 48% häältega [[Moldova Vabariigi Sotsialistide Partei]] kandidaat [[Igor Dodon]]. Teiseks jäi 38% häältega [[Aktsiooni ja Solidaarsuse Partei]] esimees [[Maia Sandu]]. Kuna kumbki kandidaat ei kogunud võiduks vajalikku häälteenamust, korraldatakse [[November 2016#13. november|13. novembril]] valimiste teine voor.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;

==[[31. oktoober]]==

* [[Hispaania]]s astus ametisse peaminister [[Mariano Rajoy]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Islami Koostöö Organisatsioon]]i peasekretär [[Iyad Madani]] astus ametist tagasi. [[Saudi Araabia]] nimetas organisatsiooni eesistujana uueks peasekretäriks [[Yusuf al-Othaimeen]]i.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Liibanon]]i parlament valis pärast kahte ja poolt aastat 46. katsel [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|riigile uue presidendi]]. Teises valimisvoorus valis parlament presidendiks kristlase [[Michel Aoun]]i, kes vannutati ka samal päeval ametisse.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;rulers&quot;&gt;[http://rulers.org/2016-10.html October 2016] Rulers.org (vaadatud 3.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV41&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161005115209/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2016-W41 Eelinfo] Vabariigi Valitsus (vaadatud 3.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VV42&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161011225541/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2016-W42 Eelinfo (42. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 11.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6Ne4D&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-ecuador-elections-idUSKCN1213MI Ecuador ruling party chooses Correa ally as presidential candidate] Reuters, 1.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ghnHb&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/b013be3d-aa46-4cb5-bcfd-677b3da18a0c Hispaania sotsialistide esimees pani ameti maha] ERR Uudised, 1.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WvDOL&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-spain-blast-idUSKCN1213OY At least 77 hurt after gas cylinder explodes in southern Spain] Reuters, 1.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qnXmR&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-pope-georgia-idUSKCN12134V Orthodox officials shun pope's Mass in Tbilisi, few Catholics turn out] Reuters, 1.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VDNKM&quot;&gt;[http://www.ipu.org/parline-e/reports/2273.htm San Marino] IPU PARLINE database (vaadatud 2.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VRDbT&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/fb4bf3d8-6d64-414a-89df-8150cbec8d5f Virtsu-Kuivastu liinil vabagraafik, parvlaev Hiiumaa naaseb liinile pühapäeval, Ionas võib jääda kauemaks] ERR Uudised, 30.09.2016 (vaadatud 2.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YLpV1&quot;&gt;[http://kultuur.err.ee/v/muusika/bc3d2c98-761c-489c-807a-4b546ce81fd3 Muusikapreemiad jagatud!] ERR Kultuur, 1.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4voQm&quot;&gt;[http://sport.err.ee/v/kergejoustik/92e210fb-15b9-4043-bd26-092b60269d9f Tartu linnamaratoni võitis Raivo Alla, poolmaratoni parim oli Indrek Tobreluts] ERR Sport, 1.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x8tGd&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-brazil-politics-idUSKCN12203Y Brazil's Workers Party faces major setback in local elections] Reuters, 2.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HLiiG&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/uk-bulgaria-election-president-idUSKCN1220IL Bulgaria's ruling party backs parliament speaker for presidential bid] Reuters, 2.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;N2KZS&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-colombia-peace-idUSKCN12204M Colombians vote in referendum on peace deal, 'yes' win likely] Reuters, 2.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WA4iI&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-colombia-peace-idUSKCN1230BH Colombia's peace deal in limbo after shock referendum] Reuters, 3.10.2016 (vaadatud 3.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DDwtf&quot;&gt;[http://maailm.postimees.ee/v2/3858145 Relvastatud isikud ründasid Gruusia endist kaitseministrit]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 2.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hnm38&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-pope-azerbaijan-idUSKCN1220BV No more violence in God's name, Pope says on visit to mosque] Reuters, 2.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m6nEO&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-britain-eu-may-article-idUSKCN12208C Britain's May says to trigger EU divorce by end of March] Reuters, 2.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H0UBO&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/54876566-bb10-42aa-ba86-a1990a211f1a Ungarlased hääletavad EL-i põgenikekvootide üle] ERR Uudised, 2.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Xj9xM&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/98c3fd10-acb4-4961-a49d-7346a7d4cb8f Ungari rahvahääletusel ei osalenud piisavalt inimesi] ERR Uudised, 3.10.2016 (vaadatud 3.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rmYSe&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/v2/3857933 Vabariigi valimiskomisjon registreeris Kersti Kaljulaidi presidendikandidaadiks]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 2.10.2016 (vaadatud 2.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FlsmS&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-nobel-prize-medicine-idUSKCN1230TX Japanese scientist wins Nobel medicine prize for work on 'self-eating' cell mechanism] Reuters, 3.10.2016 (vaadatud 3.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SlceC&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-turkey-security-emergencyrule-idUSKCN1231NO Turkey to extend state of emergency for another three months: spokesman] Reuters, 3.10.2016 (vaadatud 3.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pvVRr&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/858ee004-c71a-4768-9d09-68bbd005eb25 Putin peatas plutooniumikäitlusleppe &quot;ebasõbraliku&quot; USA-ga] ERR Uudised, 3.10.2016 (vaadates 3.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FkBh6&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3856591 Kersti Kaljulaid valiti Eesti presidendiks] Postimees, 3.10.2016 (vaadatud 3.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VSESw&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/majandus/d52de5a6-5ad2-422d-8772-495425d86f2c Maksuameti juht Marek Helm lahkub ametist] ERR Uudised, 3.10.2016 (vaadatud 3.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PdCaw&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161009120813/http://maailm.postimees.ee/v2/3858709/mustal-esmaspaeeval-on-poolas-tulnud-taenavatele-tuhandeid-naisi Mustal esmaspäeval on Poolas tulnud tänavatele tuhandeid naisi] AP/BNS/BBC/Postimees, 3.10.2016 (vaadatud 6.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uO10W&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-usa-election-farmville-idUSKCN1240WJ Pence takes harder line than Trump on Russia at contentious VP debate] Reuters, 4.10.2016 (vaadatud 5.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5LIon&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/world-asia-37548695 US and the Philippines begin war games] BBC News, 4.10.2016 (vaadatud 4.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2vdRH&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-storm-matthew-idUSKCN1250G2 urricane Matthew hits Haiti and Cuba, takes aim at Bahamas, U.S.] Reuters, 5.10.2016 (vaadatud 5.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cT2WM&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-storm-matthew-haiti-idUSKCN12719D Hurricane Matthew death toll nears 900 in Haiti, cholera takes lives] Reuters, 8.10.2016 (vaadatud 9.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tN38I&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-italy-quake-pope-idUSKCN1240LN Pope, in surprise visit, comforts survivors of Italian earthquake] Reuters, 4.10.2016 (vaadatud 5.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2S9Lq&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-nobel-prize-physics-idUSKCN1240VO Bagel, pretzel show twists of Nobel Prize-winning work in physics] Reuters, 4.10.2016 (vaadatud 5.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eWDzR&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-britain-eu-ukip-idUSKCN1242KG Leader of Britain's pro-Brexit UKIP party quits after just 18 days] Reuters, 5.10.2016 (vaadatud 6.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6mjeC&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-turkey-security-police-idUSKCN12408Z Turkey suspends 12,800 police, tightening clampdown after failed coup] Reuters, 4.10.2016 (vaadatud 4.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gI7Hh&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-pope-anglicans-idUSKCN12524U Pope, Anglican leader, vow joint action on poverty and environment] Reuters, 5.10.2016 (vaadatud 6.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nliRU&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-nobel-prize-chemistry-idUSKCN1250WA Trio wins Nobel chemistry prize for 'world's smallest machines'] Reuters, 5.10.2016 (vaadatud 6.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xm4Zc&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-zambia-politics-idUSKCN1251YP Top Zambia opposition leaders arrested: police] Reuters, 5.10.2016 (vaadatud 6.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FbAtM&quot;&gt;[http://edition.cnn.com/2016/10/05/world/un-secretary-general-antonio-guterres Portugal's Antonio Guterres poised to become next UN secretary-general] CNN, 5.10.2016 (vaadatud 11.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hLJNV&quot;&gt;[http://www.miamiherald.com/news/weather/hurricane/article106421797.html Obama signs Florida emergency declaration to deal with Hurricane Matthew] Miami Herald, 6.10.2016 (vaadatud 11.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tuwlY&quot;&gt;[http://www.usatoday.com/story/weather/2016/10/05/hurricane-matthew-leaves-11-dead-path-toward-us/91596552 Hurricane Matthew marches closer to U.S.; forces mass evacuations] USA Today, 6.10.2016 (vaadatud 11.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4W0UT&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-syria-france-idUSKCN1251RM France's Ayrault travels to Russia, U.S. to push Syria U.N. resolution] Reuters, 5.10.2016 (vaadatud 6.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;St4Iy&quot;&gt;[http://www.foxnews.com/politics/2016/10/07/wikileaks-releases-emails-allegedly-from-clinton-campaign-chair.html Wikileaks releases emails allegedly from Clinton campaign chair] Fox News, 7.10.2016 (vaadatud 11.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TqHOt&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-usa-myanmar-sanctions-idUSKCN127262?il=0 Obama announces lifting of U.S. sanctions on Myanmar] Reuters, 7.10.2016 (vaadatud 11.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;byici&quot;&gt;[https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/2016/press.html The Nobel Peace Prize for 2016] The Official Website of the Nobel prize, 7.10.2016 (vaadatud 11.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EhtcO&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-czech-election-idUSKCN1280R7 Czech finance minister's party wins regional elections] Reuters, 8.10.2016 (vaadatud 9.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GU4S7&quot;&gt;[http://kultuur.err.ee/v/teater/e61b8111-64a5-4ea0-b3b5-1995a001dd85 Kuldne Mask toob Eestisse ebatavalise vene teatri] ERR Kultuur, 3.10.2016 (vaadatud 3.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cYDJ4&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-usa-election-debate-idUSKCN1290AS Pressure on Trump likely to be intense at second debate with Clinton] Reuters, 9.10.2016 (vaadatud 9.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JU4w6&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-storm-matthew-idUSKCN129063 Matthew swamps North Carolina before turning out to sea] Reuters, 9.10.2016 (vaadatud 9.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fae5S&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-ethiopia-unrest-idUSKCN1290EC Ethiopia declares state of emergency to restore order after protests] Reuters, 9.10.2016 (vaadatud 9.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rPOod&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-violence-idUSKCN129070 Palestinian kills two people in Jerusalem, then shot dead: police] Reuters, 9.10.2016 (vaadatud 9.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4HTnn&quot;&gt;[http://www.reuters.com/article/us-pope-cardinals-idUSKCN1290C9 Pope names new group of cardinals, adding to potential successors] Reuters, 9.10.2016 (vaadatud 9.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LadIs&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161229103348/http://www.looduskalender.ee/n/node/737 &quot;Avatakse Rõuge Ööbikuoru uus vaatetorn&quot;]looduskalender.ee, 9. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OjBW1&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3868455 President Kaljulaid nimetas ametisse kolm suursaadikut] Postimees, 11.10.2016 (vaadatud 11.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z3ApF&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3869297 Kalev Kallo ei kandideeri enam Keskerakonna volikogu esimeheks] Postimees, 12.10.2016 (vaadatud 12.10.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pnU7E&quot;&gt;Eno-Gerrit Link: [http://parnu.postimees.ee/3878025/ornitoloogid-silmasid-parnumaal-euroopas-uliharuldast-linnuliiki &quot;Ornitoloogid silmasid Pärnumaal Euroopas üliharuldast linnuliiki&quot;] Pärnu Postimees, 19. oktoober 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dE8JF&quot;&gt;[https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12577-2016-10-17-11-08-47 President Kaljulaid teeb esimesed välisvisiidid naaberriikidesse] Vabariigi Presidendi Kantselei, 17.10.2016 (vaadatud 6.11.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uDzK2&quot;&gt;[https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12629-2016-10-26-12-16-54 President Kaljulaid Leedus: Balti riikide tihe koostöö tagab regiooni tugevuse ja turvalisuse] Vabariigi Presidendi Kantselei, 26.10.2016 (vaadatud 6.11.2016)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6izbp&quot;&gt;[https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12590-2016-10-19-06-36-52 Vabariigi President külastab järgmisel nädalal Lääne- ja Ida-Virumaad] Vabariigi Presidendi Kantselei, 19.10.2016 (vaadatud 6.11.2016)&lt;/ref&gt;
}}

{{Sündmused kuude kaupa}}

[[Kategooria:2016| 2016-10]]</text>
      <sha1>ge9tnrymhwbb4j5gfukp4wpn145tswt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Muš Nadii</title>
    <ns>0</ns>
    <id>430555</id>
    <revision>
      <id>7158418</id>
      <parentid>6403496</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:47:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158418</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3811" sha1="sbif8ml5grwbb1ty8vp07c4zanpsje2" xml:space="preserve">[[Pilt:MushNadii.JPG|pisi|Muš Nadii (2016)]]
'''Muš Nadii''' (kodanikunimi '''Nadežda Ptšelovodova'''; sündinud [[11. november|11. novembril]] [[1976]] [[Vene NFSV]]-s [[Udmurdi ANSV]] [[Alnaši rajoon]]is [[Kadikovo|Kadiki külas]]) on Eestis elav [[udmurdid|udmurdi]] [[luuletaja]] ja [[tõlkija]].

== Elu ja looming ==

Nadežda Ptšelovodova lõpetas [[1993]] Alnaši rajooni keskkooli ning [[1998]] [[Udmurdi Riiklik Ülikool|Udmurdi Riikliku Ülikooli]] udmurdi filoloogia osakonna udmurdi ja vene keele ning kirjanduse õpetajana. 1998–2004 töötas ta Udmurdi Rahvusraamatukogus udmurdi ja soome-ugri dokumentide osakonnas. 2004–2009 õppis ta [[Tallinna Ülikool]]is ning lõpetas selle humanitaarteaduse magistrina kirjandusteaduses.&lt;ref&gt;[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/ba4bad9f-da04-4a5e-acea-c3a187b2ec1a ETIS]&lt;/ref&gt;

Ta on õpetanud Tallinna Ülikoolis udmurdi keelt ja on eesti-udmurdi sõnaraamatu üks autoritest. Ta töötab [[Kehra Gümnaasium]]is eesti keele õpetajana.&lt;ref&gt;http://www.kehra.edu.ee/info/opetajad/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://sonumitooja.ee/kehra-opetajale-presidendi-teenetemark/ Kehra õpetajale Nadežda Pchelovodovatile presidendi teenetemärk], Sõnumitooja, 10. veebruar 2016&lt;/ref&gt;

Tema luuletusi on ilmunud eesti keeles kogumikes &quot;Paljajalu&quot; ja &quot;Kuum öö: Soome-ugri rahvaste tänapäeva luulet&quot;. Ta on tõlkinud [[udmurdi keel]]de paljude eesti kirjanike (näiteks [[Juhan Liiv]], [[Lydia Koidula]], [[Karl Ristikivi]], [[Marie Under]], [[Eno Raud]], [[Hando Runnel]], [[Arvo Valton]], [[Betti Alver]], [[Hasso Krull]], [[Mihkel Kaevats]]) teoseid.

[[Arvo Valton]] on öelnud, et Muš Nadii paistab udmurdi luules silma temaatilise ja laadilise mitmekesisusega, maailmahaardega, julge teemakäsitlusega, huvitavate kujunditega nii traditsioonilises [[Riimluule|riimluules]] kui ka [[Vabavärss|vabavärsis]]. &lt;ref&gt;Paljajalu, lk 76&lt;/ref&gt;

[[2013]]. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] llige.&lt;ref&gt;http://www.looming.ee/artiklid/kirjanike-liidu-uusi-liikmeid-2/&lt;/ref&gt; Ptšelovodova on Udmurdi Ühingu [[Ošmes]] juhatuse liige.&lt;ref&gt;http://www.teatmik.ee/et/info/p180249-Nadezda-Pchelovodova&lt;/ref&gt;

===Kirjandusauhinnad===
* 2007 [[Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind]] ([[Betti Alver]]i teose „Tähetund / Invis us'tis'kon vakõt“ tõlge udmurdi keelde)&lt;ref&gt;[http://www.fennougria.ee/index.php?id=19946 Fenno-Ugria]&lt;/ref&gt;
* 2007 [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] (&quot;Eesti luuleklassika udmurdi keeles&quot;)

==Ilmunud luulekogud==
*&quot;Осконэ мынам: кылбуръёс&quot;, Ижевск: Инвожо, 2003.
*&quot;Эрике мынам: кылбуръёс&quot;, Ижкар: Инвожо, 2005.
*&quot;Paljajalu = Куттэмпыд = Barefoot = Босиком&quot;, Tallinn [[2006]].
*&quot;Куттэмпыд = Barfuß = Pieds nus = Meztélláb&quot;, Badacsonytomaj [[2009]].

== Tunnustus ==
* 2016 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19387}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.estlit.ee/elis/?cmd=translator&amp;id=77391&amp;grp=1 Nadežda Ptšelovodova ETISes]
*[http://vorshud.unatlib.ru/index.php/Пчеловодова_Надежда Sissekanne veebientsüklopeedias Voršud]
*[http://nadimy.narod.ru Koduleht luuletustega]
*[http://rus.postimees.ee/3571481/kavaler-ordena-nadezhda-pchelovodova-v-udmurtii-ljubjat-jestonskuju-literaturu Кавалер ордена Надежда Пчеловодова: в Удмуртии любят эстонскую литературу], Rus.Postimees.ee, 4. veebruar 2016

[[Kategooria:Udmurdi kirjanikud]]
[[Kategooria:Luuletajad]]
[[Kategooria:Tõlkijad]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>sbif8ml5grwbb1ty8vp07c4zanpsje2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Overkill (Motörheadi laul)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>433887</id>
    <revision>
      <id>7158784</id>
      <parentid>5042140</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:39:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158784</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3723" sha1="ay3ohv1dace7rr728ziqgunjfayf6wy" xml:space="preserve">{{Singli info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud  --&gt;
| Nimi               = Overkill
| Kaas               = 
| Kaane suurus       = 
| Raam               = 
| Pildi kirjeldus    = 
| Esitaja            = [[Motörhead]]i
| Koos               =
| Album              = &quot;[[Overkill (album)|Overkill]]&quot;
| A-pool             = &quot;Overkill&quot;
| B-pool             = &quot;Too Late Too Late&quot;
| Väljaantud         = {{algusaeg|1979|03|10}}
| Formaat            = vinüül
| Lindistatud        = 
| Stiil              = ''[[hard rock]]''
| Pikkus             = 5:12
| Plaadifirma        = 
| Autor              = [[Lemmy Kilmister]]&lt;br&gt;[[Eddie Clarke]]&lt;br&gt;[[Phil Taylor]]
| Produtsent         = [[Jimmy Miller]]
| Muusika näide      = 
| Sertifikatsioon    = 
| Eelmine singel     = &quot;[[Louie Louie]]&quot;&lt;br&gt;(1978)
| See singel         = &quot;'''Overkill'''&quot;&lt;br&gt;(1979)
| Järgmine singel    = &quot;[[No Class]]&quot;&lt;br&gt;(1979)
| Edetabeli koht     = 39 (UK Chart)
| Veel               = 
}}

'''&quot;Overkill&quot;''' on [[Suurbritannia]] ''[[hard rock]]''&lt;nowiki/&gt;'i ansambli [[Motörhead]]i laul, mis avaldati esmakordselt [[10. märts]]il [[1979]] vinüülplaadil [[singel|singlina]] koos looga &quot;Too Late Too Late&quot;. Singel jõudis Suurbritannia singlite edetabelis ([[UK Singles Chart]]) 39. kohale. 1979. aasta [[24. märts]]il ilmus lugu ka Motörheadi [[Overkill (album)|samanimelisel albumil]].

&quot;Overkill&quot; on omapärane selle poolest, et [[Phil Taylor]] kasutas selles kahte basstrummi.

Singli kujunduse autor oli [[Joe Petagno]], Motörheadi sümboolika peamine looja.

Motörhead esitas lugu avalikkuse ees esmakordselt 1979. aasta 9. märtsil [[BBC]] telesaates &quot;[[Top of the Pops]]&quot;.&lt;ref&gt;[[Alan Burridge]], ''Illustrated Collector's Guide to Motörhead'', 1995, Collector's Guide Publishing ISBN 0-9695736-2-6.&lt;/ref&gt; Hiljem kuulus &quot;Overkill&quot; Motörheadi kontsertidel enim esitatute hulka, enamasti mängiti seda viimase loona.&lt;ref&gt;Selist.fm andmetel esitas Motörhead lugu 1012 korda: [http://www.setlist.fm/stats/songs/motorhead-33d68059.html?song=Overkill Overkill by Motörhead – Song Statistics], vaadatud 3. aprillil 2016.&lt;/ref&gt;

Ka viimast korda esitas Motörhead &quot;Overkilli&quot; kontserdi lõpuloona, mis toimus [[11. detsember|11. detsembril]] [[2015]] [[Berliin]]is – 17 päeva enne ansambli juhi [[Lemmy Kilmister]]i surma, misjärel bändi tegevus lõppes.

==Koosseis==
*[[Lemmy]] (Ian Kilmister) – basskitarr, vokaal
*[[Eddie Clarke|&quot;Fast&quot; Eddie Clarke]] – kitarr, taustalaul
*[[Phil Taylor|Phil &quot;Philthy Animal&quot; Taylor]] – trummid
* Fotod – Allan Ballard

==Kaverid==
&quot;Overkilli&quot; on kaverdanud mitmed tuntud bändid. [[1995]]. aastal salvestas [[Metallica]] Lemmy 50. sünnipäeva kingiks neli Motörheadi lugu: &quot;Overkill&quot;, &quot;Damage Case&quot;, &quot;Stone Dead Forever&quot; ja &quot;Too Late Too Late&quot;. [[1996]]. aastal ilmusid need lood &quot;Hero of the Day&quot; singlil ning [[1998]]. aastal ka albumil &quot;[[Garage Inc.]]&quot;. Oma kaveri on loost teinud ka bänd [[Overkill (ansambel)|Overkill]], mis ongi nime võtnud Motörheadi loo ja albumi järgi, nende versioon ilmus [[1999]]. aasta albumil &quot;[[Coverkill]]&quot;. [[2008]]. aastal salvestas oma versiooni loost Saksa bänd [[Grave Digger]], mis ilmus selle EP-l &quot;[[Pray]]&quot;.

14. septembril 2011 esitasid Metallica, [[Slayer]]i, [[Megadeth]]i ja [[Anthrax]]i – ''[[thrash metal]]''&lt;nowiki/&gt;'i &quot;suure neliku&quot; – liikmed &quot;Overkilli&quot; kontserdil [[Yankee Stadium]]il.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.roadrunnerrecords.com/blabbermouth.net/news.aspx?mode=Article&amp;newsitemID=163307 |title=Song: METALLICA, MEGADETH, ANTHRAX, SLAYER Perform 'Overkill' At 'Big Four' Show In NYC (Video) |accessdate=2. aprillil 2016}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Motörhead]]
[[Kategooria:1979. aasta singlid]]</text>
      <sha1>ay3ohv1dace7rr728ziqgunjfayf6wy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ace of Spades (laul)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>433948</id>
    <revision>
      <id>7158773</id>
      <parentid>6926231</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:30:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158773</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6418" sha1="4lf4d4dqln0fo0bm25zrnifzvyc3qyv" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuli}}
{{Singli info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud  --&gt;
| Nimi               = Ace of Spades
| Kaas               = 
| Kaane suurus       = 
| Raam               = 
| Pildi kirjeldus    = 
| Esitaja            = [[Motörhead]]i
| Koos               =
| Album              = &quot;[[Ace of Spades (album)|Ace of Spades]]&quot;
| A-pool             = Ace of Spades
| B-pool             = Dirty Love
| Väljaantud         = {{algusaeg|1980|10|27}}
| Formaat            = vinüül
| Lindistatud        = 
| Stiil              = ''[[hard rock]]''
| Pikkus             = 2:49
| Plaadifirma        = 
| Autor              = [[Lemmy Kilmister]]&lt;br&gt;[[Eddie Clarke]]&lt;br&gt;[[Phil Taylor]]
| Produtsent         = [[Vic Maile]]
| Muusika näide      = 
| Sertifikatsioon    = 
| Eelmine singel     = &quot;[[Bomber]]&quot;&lt;br&gt;(1979)
| See singel         = '''&quot;Ace of Spades&quot;'''&lt;br&gt;(1980)
| Järgmine singel    = &quot;[[Motörhead (laul)|Motörhead]]&quot;&lt;br&gt;(1981)
| Edetabeli koht     = 15 (UK Chart, 1980); 13 (UK Chart, 2016)
| Veel               = 
}}

'''&quot;Ace of Spades&quot;''' on [[Suurbritannia]] ''[[hard rock]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i ansambli [[Motörhead]] laul, mis avaldati [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1980]] vinüülplaadil [[singel|singlina]] koos looga &quot;Dirty Love&quot;. Singel jõudis Suurbritannia edetabelis ([[UK Singles Chart]]) 15. kohale. 1980. aasta [[8. november|8. novembril]] ilmus lugu ka Motörheadi [[Ace of Spades (album)|samanimelisel albumil]].

Lisaks tavalisele väljaandele ilmus &quot;Ace of Spadesi&quot; singlist ka 50 000 eksemplariga jõuluversioon, mille kaanel on bändi liikmed jõuluvanakostüümides.&lt;ref name=&quot;RC1&quot;&gt;{{cite journal |quotes= |last=Burridge |first=Alan |authorlink=Alan Burridge (writer) |date=aprill 1991 |title=Motörhead |journal=[[Record Collector]] |issue=140 |pages=18–19 |id= |url= }}&lt;/ref&gt; Lisaks on loost ilmunud ka Suurbritannia singlist erineva kujundusega Saksa, Hispaania ja Jaapani versioonid.&lt;ref&gt;{{cite journal |quotes= |last=Burridge |first=Alan |authorlink=Alan Burridge (writer) |author2=Mick Stevenson |date=juuli 1993 |title=Motörhead |journal=[[Record Collector]] |issue=167 |pages=72 |id= |url= }}&lt;/ref&gt;

&quot;Ace of Spades&quot; algab bassisoologa ning selles on ohtralt kasutatud hasartmängude metafoore, eriti kaardi- ja täringumängude omi.

Lugu mängiti esimest korda 1980. aasta 6. septembril [[BBC Radio 1]] saates &quot;Rock On Saturday&quot; koos lugudega &quot;[[Bomber]]&quot; ning &quot;Love Me Like a Reptile&quot;. &quot;Ace of Spadesi&quot; mängiti sama aasta 6. ja 20. oktoobril ka [[BBC]] telesaates &quot;[[Top of the Pops]]&quot;.&lt;ref name=&quot;ICGM&quot;&gt;Burridge, Alan. ''Illustrated Collector's Guide to Motörhead'', 1995, Collector's Guide Publishing. ISBN 0-9695736-2-6.&lt;/ref&gt; Viimast korda mängis Motörhead lugu 2015. aasta 11. detsembril, ansambli viimasel kontserdil [[Berliin]]is.

Lugu oli 13 nädalat Suurbritannia singlite edetabelis ja jõudis 15. kohale. 2016. aasta jaanuaris jõudis lugu Motörheadi laulja [[Lemmy Kilmister]]i surma järel nädala lõpuks 13. kohale, kuid 9. jaanuaril oli ta üheks päevaks ka edetabeli tipus. 

&quot;Ace of Spadesi&quot; on ka pärast 1980. aastat singlina välja antud: 1988. aastal avaldati selle kontsertversioon ning 1993. aastal anti taas välja singli originaalversioon koos mitme lisalooga.

&quot;Ace of Spadesi&quot; peetakse Motörheadi peamiseks tunnuslooks.&lt;ref&gt;{{cite book |last=Konow |first=David |title=Bang Your Head |url=https://archive.org/details/bangyourheadrise0000kono |publisher=Three Rivers Press, c2002|isbn=0-609-80732-3 |year=2002 |page=[https://archive.org/details/bangyourheadrise0000kono/page/226 226] has &quot;Motorhead's signature song, Ace of Spades&quot; }}&lt;/ref&gt; Bändi liider Lemmy tõdes, et hoolimata sellest, et ta on tüdinud lugu mängimast, ei saa ta seda kontserdikavast välja jätta, sest kõik ootavad, et Motörhead seda mängiks.&lt;ref&gt;{{cite book |last=Shaw |first=Harry |title=Lemmy... In his own words |publisher=Omnibus Press (c) 2002|isbn=0-7119-9109-X |year=2002 |page= 39}}&lt;/ref&gt; Seetõttu oli &quot;Ace of Spades&quot; bändi enimmängitud lugusid kontsertidel.&lt;ref&gt;Setlist.fm andmeil esitas Motörhead lugu 1091 korda: [http://www.setlist.fm/stats/songs/motorhead-33d68059.html?song=Ace+of+Spades Ace of Spades by Motörhead – Song Statistics], vaadatud 4. aprillil 2016.&lt;/ref&gt;

2005. aastal valis ajakiri [[Q (ajakiri)|Q]] &quot;Ace of Spadesi&quot; 100 parima kitarripala seas 27. kohale. 2009. aastal valis telekanal [[VH1]] kõigi aegade ''hard rock''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i lugude seas 10. kohale.&lt;ref&gt;{{cite web|title=spreadit.org music|url=http://music.spreadit.org/vh1-top-100-hard-rock-songs/|accessdate=4. aprill 2016|archiveurl=https://web.archive.org/web/20090212180319/http://music.spreadit.org/vh1-top-100-hard-rock-songs/|archivedate=2009-02-12|url-status=live}}&lt;/ref&gt; 2014. aastal valis ajakiri [[New Musical Express]] loo kõigi aegade parima 500 loo seas 115. kohale.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.rocklistmusic.co.uk/nme_500_greatest_songs_2014.htm|title=Rocklist.net....NME The 500 Greatest Songs Of All Time.. 2014|publisher=|access-date=2016-04-03|archive-date=2016-02-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20160218133410/http://www.rocklistmusic.co.uk/nme_500_greatest_songs_2014.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

==Koosseis==
*[[Lemmy]] (Ian Kilmister) – basskitarr, vokaal
*[[Eddie Clarke|&quot;Fast&quot; Eddie Clarke]] – kitarr, taustalaul
*[[Phil Taylor|Phil &quot;Philthy Animal&quot; Taylor]] – trummid

==Kaverid==
&quot;Ace of Spadesi&quot; on kaverdanud või kontsertidel mänginud väga suur hulk ''metal''- ja rokkbände, tuntumatest näiteks [[Sodom]], [[Ugly Kid Joe]], [[Soulfly]] ja [[Bullet for My Valentine]].&lt;ref&gt;[http://www.setlist.fm/stats/songs/motorhead-33d68059.html?song=Ace+of+Spades Setlist.fm: Ace of Spades by Motörhead – Song Statistics], vaadatud 4. aprillil 2016.&lt;/ref&gt; Eestikeelset versiooni loost pealkirjaga &quot;Potiäss&quot; on esitanud ''[[rockabilly]]''-ansambel [[Boogie Company]]&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=l2iBrCdBpNQ Boogie Company – Potiäss], vaadatud 4. aprillil 2016.&lt;/ref&gt; ja [[punk]]ansambel [[Seevald]]&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=LeuRrL4rfqs Seevald – Potiäss], vaadatud 4. aprillil 2016.&lt;/ref&gt;. Boogie Companyl on ka loo ingliskeelne ja originaalnimega kaver.&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=5ZHNK7GuFEE Boogie Company – Ace of Spades], vaadatud 4. aprillil 2016.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Motörhead]]
[[Kategooria:1980. aasta singlid]]</text>
      <sha1>4lf4d4dqln0fo0bm25zrnifzvyc3qyv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>In This Moment</title>
    <ns>0</ns>
    <id>435080</id>
    <revision>
      <id>7158395</id>
      <parentid>6639711</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:33:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158395</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18539" sha1="mdyf1bob4b27n7zo0pc8fd4vik8rtlx" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}}
{{Muusikute info
|nimi=In This Moment
|tegev=2005-praeguseni
|stiil=''[[alternative metal]]'', ''[[industrial metal]]'', ''[[gothic metal]]'', ''[[metalcore]]''
|päritolu=[[Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]
|plaadifirma=Century Media, Atlantic, Roadrunner
|URL=inthismomentofficial.com
|seotud_esitajad=[[Motionless In White]], [[Butcher Babies]], [[Otherwise]], [[Device]], [[Five Finger Death Punch]], [[Papa Roach]], [[Invidia]]
|pilt=In this Moment band, live 2014.jpg
}}
'''In This Moment''' on Ameerika ''[[metal]]''-ansambel.

Bändi asutasid laulja [[Maria Brink]] ja kitarrist [[Chris Howorth]] 2005. aastal [[Los Angeles]]es. Nad leidsid trummar [[Jeff Fabb]]i ning alustasid nime '''Dying Star''' all. Rahulolematuna oma muusikalise suunaga, muutsid nad oma nime In This Momentiks ning said 2 uut liiget, kitarrist [[Blake Bunzel]]i ja bassist [[Josh Newell]]i.

2005. aasta hilisemal poolel bassist Newell lahkus ning ta asendati [[Pascual Romero]]ga, kes omakorda kiiresti asendati [[Jesse Landry]]ga. Landry asendati [[Kyle Konkiel]]iga. 2009. aastal ning Konkiel asendati [[Travis Johnson]]iga aastal 2010. Jeff Fabb ja Blake Bunzel lahkusid bändist 2011. aastal ja nemad asendati [[Tom Hane]]'i ja [[Randy Weitzel]]iga. Märtsis 2016 teatas trummar Tom Hane oma bändist lahkumisest ja tema asendati [[Kent Diimmel]]iga – algse [[3 By Design]] liikmega.

Nende debüütalbum, &quot;[[Beautiful Tragedy]]&quot; anti välja 2007. aastal. Teine album &quot;[[The Dream]]&quot; ilmus järgmisel aastal saades 73. kohale [[Billboard 200]] edetabelis. Bändi kolmas stuudioalbum &quot;[[A Star-Crossed Wasteland]]&quot; tuli välja 2010 ning neljas album &quot;[[Blood]]&quot; 2012 augustis, mis jõudis kohale 15. Nende viies stuudioalbum &quot;[[Black Widow]]&quot; anti välja novembris 2014, mis jõudis 8. kohale, nende kõrgeim kohti edetabelites kuni praeguseni. Kuues stuudioalbum &quot;[[Ritual]]&quot; anti välja 2017. aasta juulis, see jõudis Billboard 200 edetabelis 23. kohale. Seitsmes stuudioalbum &quot;[[Mother]]&quot; ilmus 27. märtsil 2020.

Nad on käinud paljudel kuulsatel festivalidel ja turneedel, sealhulgas: [[Ozzfest]] (2007/2008), [[Warped Tour]] (2009), [[Download Festival]] (2009/2013/2018), [[Mayhem Festival]] (2010), [[Music as a Weapon]] (2011), [[Uproar Festival]] (2012), [[Rock on the Range]] (2012/2013/2015), [[Carnival of Madness]] (2013), [[Knotfest]] (2014), [[Rockfest]] (2015), [[Rocklahoma]] (2015), [[Louder Than Life]] (2017/2019), [[Aftershock]] (2014/2017) ja [[Welcome to Rockville]] (2013/2015/2017/2019).

==Ajalugu==
===Kokkutulek ja esimene album &quot;Beautiful Tragedy&quot; (2005–2008)===

===&quot;The Dream&quot; (2008–2009) ja &quot;A Star-Crossed Wasteland&quot; (2010–2011)===
Augustis [[2005]] kohtusid Maria Brink ja Chris Howorth oma ühiste sõprade kaudu. Pärast üksteisega tuttavaks saamist ja nägemist, kui palju sarnasust nende vahel on, hakkasid nad koos laule kirjutama. Üsna ruttu leidsid nad abi ka Los Angelese trummarist Jeff Fabbist ja tegid bändi Dying Star. Ebaõnnelikena oma ansambli musikaalse stiili üle, otsustasid nad oma muusika suunda muuta. 2005 aasta keskpaigaks koosnes bänd Brinkist, Howorthist, Fabbist, kitarrist Blake Bunzelist ja bassist Josh Newellist. Bänd salvestas demosid ja laadis neid [[Myspace]]'i. Talvel 2005 lahkus Newell bändist, et pühenduda oma teisele projektile Ketaset ning ka heliinseneri tööle. Produtsent [[Pascual Romero]] sai siis bändi bassistiks selleks lühikeseks ajaks kuni bändi sõber Jesse Landry tuli bändi, et seda tööd teha. [[Rob &quot;Blasko&quot; Nicholson]] sai bändi mänedžeriks pärast nende leidmist läbi MySpace'i võrgustiku. 2005. aasta lõpuks oli In This Moment kogunud endale fännibaasi nii internetis kui ka kontsertidega. See kõik äratas huvi Century Media Recordsis ja bänd sai ülemaailmse plaadilepingu. Bänd avaldas oma debüütalbumi &quot;Beautiful Tragedy&quot; 20. märtsil [[2007]], kust ilmusid singlid &quot;[[Prayers]]&quot; ja samanimeline &quot;[[Beautiful Tragedy (laul)|Beautiful Tragedy]]&quot;. Albumi produtsent oli Eric Rachel ning stiiliks oli ''[[metalcore]]''&lt;nowiki/&gt;'i ja ''[[hard rock]]''&lt;nowiki/&gt;'i segu. Laulusõnad rääkisid Brinki eraelust, enamasti hüljatusest ja muust tragöödiast. Vokaalid vahelduvad Maria ''scream''&lt;nowiki/&gt;'i ja puhaste vokaalide vahel. Bänd esines mitmel turneel, sealhulgas The Hottest Chicks in Metal Touril 2007 (koos [[Lacuna Coil]]iga), Ozzfestil (2007. ja [[2008]]. aasta suvel) ning Megadethi, Rob Zombie ja Ozzy Osbourne'i turneedel. Nad salvestasid bändiga [[Manntis]] kaveri [[Lacuna Coil]]i loost &quot;[[Heaven's a Lie]]&quot; Century Media Recordsi projekti &quot;[[Covering 20 Years of Extreme]]&quot; raames tehtud kaverialbumile.
[[Fail:Mariabrink live.jpg|pisi|In This Momenti vokalist Maria Brink esinemas [[2009]]. aastal]]
In This Moment andis välja oma teise albumi &quot;The Dream&quot; 30. septembril 2008. Album sai kriitikutelt enamasti kiidusõnu ning selle albumiga jõudsid nad esimest korda Billboard  200 edetabelisse, kus saavutasid 73. koha. Albumi produtsent oli [[Kevin Churko]]. See album on pehmema kõlaga kui eelmine ja keskendub Maria Bringi puhastele vokaalidele. Albumilt on tulnud mitmeid fännide kontserdi lemmikuid nagu &quot;[[Forever]]&quot;, &quot;You Always Believed&quot;, ja &quot;Into the Light&quot;, viimane laul on siiani väga paljudel nende kontsertidel esitatud. Lugu &quot;[[Forever]]&quot; anti välja kui albumi esisingel. Albumi ilmumise promomiseks läks In This Moment turneele koos [[Five Finger Death Punch]]i, [[Mudvayne]]'i, [[Papa Roach]]i ja [[Filter (ansambel)|Filter]]iga. Nad esinesid ka turneel &quot;Give It a Name&quot; [[Suurbritannia]]s ja 2009. aastal turneel &quot;Warped&quot;, mängides Ernie Balli laval. Samuti astusid nad üles 2009. aasta Download Festivali teisel laval. [[Kaver]] [[Blondie]] loost &quot;[[Call Me]]&quot; sai albumi &quot;The Dream&quot; teiseks singliks. Uusversioon on albumi eriväljaande &quot;The Dream: Ultraviolet Edition&quot; peal, anti välja &quot;Warpedi&quot; turnee ajal ning sisaldas varem avaldamata lugusid ja akustilisi esitusi. Esimeseks turneeks, kus bänd oli peaesineja, sai &quot;A Winter to Remember&quot;. Neid toetasid bändid [[In Fear and Faith]], [[Agraceful]] ja [[Motionless in White]]. Sügisel 2009 teatasid Maria Brink ja Chris Howorth, et nad on alustanud uue albumi jaoks materjali kirjutamist ning järgmine album saab olema raskema kõlaga ja tumedam. Brink avalikustas albumi pealkirja &quot;A Star-Crossed Wasteland&quot; veebruaris [[2010]]. Pärast tiitli &quot;the Hottest Chick in Metal&quot; saamist aprillis 2010 Revolver Golden Godsi auhinnagalal ütles Maria intervjuus, et &quot;A Star-Crossed Wasteland&quot; ilmub 13. juulil 2010. Albumi esimene singel &quot;[[The Gun Show]]&quot; jõudis [[iTunes]]i 1. juunil 2010. Albumit müüdi 10 500 eksemplari, see jõudis edetabelis 40. kohale. Suvel mängis bänd Mayhem Festival 2010 turneel koos [[Korn]]i, [[Rob Zombie]], [[Five Finger Death Punch]]i, [[Hatebreed]]i, [[Shadows Fall]]i ja teistega. 24. septembril 2010 avaldasid nad muusikavideo singlile &quot;[[The Promise]]&quot;, mille operaator ja režissöör on David Brodsky. 21. novembril 2010 teatati, et nad esinevad turneel &quot;Music as a Weapon V&quot; koos [[Sevendust]]i, [[Disturbed]]i ja Korniga. Mõned kontserdid turnee esimesel poolel tühistati, sest Disturbedi laulja [[David Draiman]] jäi haigeks. Teine pool läks siiski plaanipäraselt. Pärast seda läks bänd peaesinejatena turneele &quot;Hell Hath No Fury&quot; koos [[Straight Line Stitch]]i, [[System Divide]]'i ja [[Sister Sin]]iga. Bänd esines ka All Starsi turneel koos [[Emmure]]'i, [[Alesana]], [[Iwrestledabearonce]]'i, [[Blessthefall]]i, [[For Today]], [[Born Of Osiris]]e, [[Motionless In White]]'i ja [[Sleeping with Sirens]]iga. 

===&quot;Blood&quot; (2011–2014) ja &quot;Black Widow&quot; (2014–2016)===
[[Fail:In This Moment 2016.jpg|pisi|In This Moment esinemas [[2016]]. aastal]]
Mais [[2011]] postitas In This Moment [[Facebook]]i teate, et nad töötavad uue albumi materjali kallal ning loodavad selle avaldada [[2012]]. aastal. See album salvestati ilma Jeff Fabbi ja Blake Bunzelita, kuigi nad mõlemad töötasid James Durbiniga kuni 2011. aasta septembrini. Novembris 2011 võtsid nad osa laeval toimunud kontserdist &quot;ShipRocked&quot; koos [[Candlebox]]i, [[Hinder]]i, [[Filter (ansambel)|Filter]]i, [[Sevendust]]i, [[Buckcherry]] ja paljude teistega. &quot;Blood&quot; oli esimene album, kus nad ei teinud koostööd oma kauaaegse mänedžeri Blaskoga. 6. aprillil 2012 avaldati, et &quot;Blood&quot; saab albumi pealkirjaks. 14. mail 2012 teatati, et albumi täpseks ilmumiskuupäevaks saab 14. august 2012. Laul &quot;[[Blood (laul)|Blood]]&quot; ilmus albumi esimese singlina 12. juunil 2012 ning juba 18. juunil tehti avalikuks ka kaanepilt ja laulude nimekiri. Mõlemad, nii singel kui ka album sertifitseeriti kullaks Recording Industry Association of America poolt kevadel [[2017]] müüginumbriga 500 000 eksemplari. Albumi promomiseks esitasid nad mõningaid laule ja laulu juppe oma kontsertidel enne albumi väljatulekut. 2012. aasta lõpupoolel esinesid nad avaaktina [[Shinedown]]i ja Papa Roachi [[Ameerika Ühendriigid|USA]] suveturneel. Veel esinesid nad 2012 Uproar Festivalil ja 2013 Carnival of Madnessi turneel. 16. aprill [[2013]] kuulutas In This Moment [[Facebook]]i vahendusel, et hakkavad filmima oma esimest kontserdi DVD-d [[Wisconsin|Wisconsini osariigi]] [[Madison]]is Orpheumi teatris. Kontsert filmiti 21. mail ning selleks tehti eriline lavakujundus, kostüümivahetused, rekvisiidid ja olid ka tantsijad. See kontsert oli esimene, kus bänd esines oma tantsijatega (nimega Blood Girls). Laulude nimekiri koosnes enamasti albumi &quot;Blood&quot; lugudest. &quot;[[Blood at the Orpheum]]&quot; avaldati 21. jaanuaril [[2014]]. Albumil leidub intervjuusid Mariaga ja stseene lavatagusest elust. Filmi režissöör oli Brad Golowin ning kontsertheli miksis ja parandas produtsent Kevin Churko. Sügisel 2013 said nad turnee &quot;The Hellpop&quot; peaesinejaks koos bändide Motionless In White, [[West Hollywood]], [[Kyng]] ja [[All Hail the Yeti]]ga. Kontserdi teises pooles aastal 2014 esinesid nad koos bändidega [[Butcher Babies]], [[Devour the Day]], [[All Hail the Yeti]] ja [[Before the Mourning]].

In This Moment teatas 5. veebruaril 2014, et nad jätsid Century Media ning allkirjastasid plaadilepingu Atlantic Recordsiga, kes avaldab nende viienda albumi. Nad mainisid ka, stuudiotöö algab 23. veebruaril. Chris Howorth ütles: &quot;Meil on palju ideid ja see viis, kuidas me &quot;Bloodi&quot; tegime, erines kõikidest albumitest, mis me varem olime teinud. Me tõime ideed, tükid ja osad stuudiosse ja kirjutasime iga laulu stuudios ühekaupa. Kõikidel teistel albumitel olid meil laulud vormindatud ja juba koos. Nii et seekord me teeme jälle samamoodi. Me üritame kopeerida &quot;Bloodi&quot; võlu ja võtta see stiil ning kõla, mis meil oli &quot;Bloodi&quot; albumil ja lihtsalt teha seda suuremalt ja paremalt olles samal ajal truu sellele samale õhkkonnale. See on meie kõla. Me tunneme, et oleme midagi leidnud, ja tahame kinnitada lipu maasse selle mäe tippu.&quot; Viienda albumi &quot;Black Widow&quot; avasingel &quot;[[Sick Like Me]]&quot; jõudis digitaalsete jaemüüjateni 9. septembril 2014. Album ise, mille produtsent oli jälle Kevin Churko, anti välja 17. novembril 2014. Selle albumi reklaamimiseks esinesid nad Knotfestil 25. oktoobril 2014 enne turneed &quot;The Black Widow&quot;, mis algas 26. oktoobril ja lõppes 14. detsembril 2014 koos avaaktide [[Starset]]i, [[Twelve Foot Ninja]] ja [[3 Pill Morning]]uga. &quot;Black Widow&quot; kontserdid toimusid rohkem üksikasjalikult kokkupandud laval, kus oli täiesti uus lavakujundus, rekvisiidid ja koreograafia. [[2015]]. aasta vältel jätkusid turneed [[Euroopa]]s ja USA-s väikeste vahedega, et toetada bände Papa Roach, [[Five Finger Death Punch]] ja [[Godsmack]] avaaktina. 18. juuni 2016 tegid nad avalöögi turneel &quot;The Hellpop 2016&quot; koos [[Hellyeah]]i, [[Sunflower Dead]]i ja [[Shaman's Harvest]]iga, enne [[Rob Zombie]] ja Korniga ühinemist nende suvise turnee jaoks. 16. märtsil 2016 teatas trummar Tom Hane bändist lahkumisest, tuues põhjuseks loovat ja kunstilist rahulolematust. Bänd asendas Hane'i Kent Diimmeliga, kes oli 3 By Designi trummar.

Bänd tegi oma teledebüüdi TNT sarjas &quot;Murder in the First&quot; teise hooaja osas, mis ilmus 8. juunil 2015. Osa süžee sisaldas koolibussi tulistamist koos bändiga, keda sai näha keldrilaos esitamas laulu &quot;[[Sick Like Me]]&quot;.

Bändi kümnenda aastapäeva tähistamiseks andis Century Media 4. mail 2015 välja kogumikalbumi &quot;[[Rise of the Blood Legion: Greatest Hits (Chapter 1)]]&quot;. Sellele kogumikule on nopitud laule neljalt esimeselt albumilt, mis nad tegid koostöös Century Media plaadifirmaga, seetõttu &quot;Black Widow&quot; materjali seal ei esine.

===Ritual (2017–2018) ja Mother (2018–praeguseni)===
[[Fail:In This Moment With Full Force 2018 06.jpg|pisi|In This Moment esinemas [[With Full Force]] festivalil [[2018]]. aastal]]
[[Fail:In This Moment With Full Force 2018 36.jpg|pisi|[[With Full Force]] festival (lavavaade)]]
6. veebruaril 2017 kuulutas bänd välja Põhja-Ameerika kontserditurnee &quot;Half God, Half Devil&quot;. See sai alguse 7. aprillil koos soojendusartistidega [[Gemini Syndrome]], [[Avatar (bänd)|Avatar]] ja [[Motionless in White]]. Turnee jätkus 19. juunil, suvel olid soojendusartistideks Motionless in White, [[Vimic]], [[Starset]] ja [[Little Miss Nasty]]. Sügisene turnee osa algas 22. septembril koos [[Of Mice &amp; Men]]i ja [[Avatar (bänd)|Avatariga]]. Turneel esitatavate laulude nimekiri oli koostatud &quot;Bloodi&quot; ja &quot;Black Widow&quot; lauludest, debüteerides samal ajal ka kolme laulu ansambli kuuendalt albumilt &quot;Ritual&quot;, sealhulgas esimest singlit &quot;[[Oh Lord]]&quot; ja [[Phil Collins]]i [[kaver]]it &quot;[[In the Air Tonight]]&quot;. &quot;Ritual&quot; ilmus 21. juulil 2017 ja sellel albumil on tõsisem toon. Kitarrist Chris Howorth on albumi kõla kirjeldanud kui &quot;minimalistlikku&quot; ja &quot;toorest&quot;. Vokalist Maria Brink ütles, et plaat on vähem seksualiseeritud kui eelmised jõupingutused: „Ma tahtsin inimestele ja kindlasti naistele näidata oma tugevuse teist külge, mis oli minus tõeliselt võimas jõud, mis ei vajanud seksuaalset osa, nii et sellel albumil on kindlasti tõsisem õhkkond... tõsisem sügavam külg meist“. Album jõudis Billboard 200 edetabelis 23. kohale, müües hinnanguliselt 22 000 eksemplari. 14. oktoobril 2018 postitas Chris Howorth oma [[Instagram]]i lehele foto, kus ütles, et bändi seitsmes album on juba salvestamisel.

12. novembril 2018 postitas bänd oma Instagrami lehele lühivideo virvendava ja pöörleva sõnaga &quot;Mother&quot;. Samasugune liikuv tekst oli mitmeid kuid ka bändi kodulehel koos alamärkusega ''Summer 2019''. Hiljem, 17. veebruaril [[2019]], postitas Maria Brink lühikese video enda suundumisest The Hideouti salvestusstuudiosse [[Las Vegas]]es. [[Loudwire]]'is ilmunud artiklis öeldi, et suure tõenäosusega teeb bänd jälle koostööd produtsent [[Kevin Churko]]ga, kes on produtseerinud bändi viis viimast albumit, sealhulgas &quot;Rituali&quot;. 

25. märtsil kuulutas Disturbed välja suveturnee, mille teises pooles esineb soojendusartistina In This Moment. In This Momenti enda kevadine turnee sai alguse 3. mail 2019 uhiuue lavakujundusega, mis pidi edasi andma albumi &quot;Mother&quot; temaatikat ja meeleolu.

15. septembril teatas bänd [[Twitter]]is, et nende uus singel &quot;[[In-Between]]&quot; ilmub 31. oktoobril. Kuid 1. novembril ütlesid nad oma Instagrami fännidele, et laulu avaldamine lükatakse [[2020]]. aasta algusse. 12. novembril teatati Instagramis, et 2020. aasta märtsis algab uus kontserditurnee koos mitme bändiga, sealhulgas [[Black Veil Brides]]iga. Turneega reklaamitakse albumit &quot;Mother&quot;.

2020. aasta 21. jaanuaril paigaldas ansambel oma Facebooki lehele [[taimer]]i, mis luges aega YouTube'is ilmuva muusikavideo  &quot;The In-Betweeni&quot; ilmumiseni 22. jaanuaril. 22. jaanuaril teatas bänd, et nende seitsmes stuudioalbum &quot;Mother&quot; on plaanis välja anda 27. märtsil 2020. Albumi kaanekujundus ja laulude nimekiri avaldati teatega samal päeval. 21. veebruaril andis bänd välja albumi teise singli &quot;[[Hunting Grounds]]&quot;, mille külalislaulja oli [[Joe Cotela]] ansamblist [[Ded]]. 19. märtsil, nädal enne albumi ilmumist, andis bänd välja oma kolmanda singli &quot;[[As Above, So Below]]&quot;.

==Muusikaline stiil ja inspiratsioon==
In This Momentit on kirjeldatud kui ''[[gothic rock]]''&lt;nowiki/&gt;'i ansamblit ''metalcore''-stiili juurtega AllMusicu poolt. Bändi debüütalbum &quot;Beautiful Tragedy&quot; ja kolmas album &quot;A Star-Crossed Wasteland&quot; on ''metalcore''. Bändi teine album &quot;The Dream&quot; näitab neid vähem intensiivsena ning liikumas rohkem ''[[alternative metal]]''&lt;nowiki/&gt;'i ja [[Alternatiivrokk|alternatiivroki]] suunas. In This Moment hakkas kasutama elemente stiilidest nagu ''[[industrial]]'' ja [[elektrooniline muusika]] oma hilisematel albumitel nagu &quot;Blood&quot; ja &quot;Black Widow&quot;. Bändi albumi &quot;Black Widow&quot; stiilina on nimetatud ka ''[[gothic metal]]''&lt;nowiki/&gt;'it. In this Momentit on kirjeldatud kui ''alternative metal''&lt;nowiki/&gt;'it. In This Moment on nimetanud oma inspireerivate lemmikbändidena: [[Pantera]], [[Whitesnake]], [[Ratt (ansambel)|Ratt]], [[Mötley Crüe]], [[Deftones]], [[Dead Can Dance]] ja [[M83 (ansambel)|M83]].

==Liikmed==
====Praegused liikmed====
* [[Maria Brink]] – vokaalid, klaver (2005– praeguseni)
*[[Chris Howorth]] – kitarr, taustalaul (2005– praeguseni)
*[[Travis Johnson]] – bass, taustalaul (2010– praeguseni)
*[[Randy Weitzel]] – rütmikitarr , taustalaul (2011– praeguseni)
*[[Kent Diimmel]] – trummid (2016– praeguseni)

====Endised liikmed====
*[[Blake Bunzel]] – rütmikitarr, taustalaul (2005–2011)
*[[Josh Newell]] – bass, taustalaul (2005)
*[[Jesse Landry]] – bass, taustalaul (2005–2009)
*[[Kyle Konkiel]] – bass, taustalaul (2009–2010)
*[[Jeff Fabb]]– trummid (2005–2011)
*[[Tom Hane]] – trummid (2011–2016)

==Diskograafia==
{{Pikemalt artiklis|In This Momenti diskograafia}}

# &quot;[[Beautiful Tragedy]]&quot; (2007)
# &quot;[[The Dream]]&quot; (2008)
# &quot;[[A Star-Crossed Wasteland]]&quot; (2010)
# &quot;[[Blood]]&quot; (2012)
# &quot;[[Blood at the Orpheum]]&quot; (2014)
# &quot;[[Black Widow]]&quot; (2014)
# &quot;[[Rise of the Blood Legion: Greatest Hits (Chapter 1)]]&quot; (2015)
# &quot;[[Ritual]]&quot; (2017)
#&quot;[[Mother]]&quot; (2020)

==Auhinnad ja nominatsioonid==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Auhinnagala
!Töö/kandidaat
!Kategooria(d)
!Tulemus
|-
|2017
|Alternative Press Music Awards
|In This Moment
|Best Hard Rock Artist
Best Live Band
|Nomineeritud
|-
|2017
|Loudwire Music Awards
|In This Moment
|Hard Rock Artist of the Year
|Nomineeritud
|}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]
[[Kategooria:Metal-ansamblid]]</text>
      <sha1>mdyf1bob4b27n7zo0pc8fd4vik8rtlx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rising Sun</title>
    <ns>0</ns>
    <id>436952</id>
    <revision>
      <id>7158279</id>
      <parentid>7150041</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:01:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158279</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4831" sha1="02nl4izra4ws0ijg6c45zw9jo6har9x" xml:space="preserve">{{allikad}}
{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi = Rising Sun
| pilt = Rising Sun 2016.jpg
| pildiallkiri = 2016
| pildi_suurus = 200px
| horisontaalne = 
| taust = grupp_või_bänd
| alias = 
| päritolu = [[Tallinn]], [[Eesti]]
| stiil = [[rokkmuusika|rokk]], ''[[hard rock]]''
| tegev = 2007–2011, 2013–2020, 2026
| plaadifirma = 
| URL = https://soundcloud.com/risingsunest
}}
[[File:Rising Sun (band).jpg|thumb|Rising Sun aastal 2009]]
'''Rising Sun''' oli Eesti rokkansambel, mis asutati [[Tallinn]]as [[2007]]. aastal.

Ansambli asutasid [[Janno Klausner]] ([[kitarr]]), [[Mikk Tivas]] ([[kitarr]]) ja [[Kristjan Aasamäe]] ([[trummid]]). 2007. aasta suvel tuli bändi lauljaks [[Renek Sui]], kuid ta lahkus sama aasta sügisel ning lauljna jätkas [[Mikk Tivas]]. 2008. aastal liitus bändiga [[Erik Öösalu]] ([[basskitarr]]). Esimene salvestatud lugu kandis pealkirja &quot;Stay That Way&quot; ja ilmus 2009. aasta suvel. Raadio 2 valis laulu suve lõpus nädala demoks. Samuti saavutas &quot;Stay That Way&quot; 40. koha [[2009. aasta Raadio 2 Aastahitt|2009. aasta Raadio 2 Aastahiti]] valimisel, kogudes 85 häält. Teise R2 nädala demo tiitli sai bänd 2010. aasta alguses lauluga &quot;Still Breathing&quot;. 2010. aastal võttis Rising Sun osa Noortebändi võistlusest ning jõudis finaali. 2011. aastal katkestas Rising Sun tegevuse. Bändi solist Mikk Tivas osales saates &quot;[[Eesti otsib superstaari]]&quot; ning jõudis seal poolfinaali. 

2013. aasta suvel alustati taas aktiivset lindistamist. 2014. aasta kevadel valmis singel &quot;Iialgi&quot;, mis valiti Raadio 2-s nädala demoks. Samuti saavutas &quot;Iialgi&quot; 15. koha Raadio 2 aastahiti valimisel 2014. Rising Suni debüütalbum &quot;Seikluste öö&quot; ilmus 01.09.2016.

==Koosseis==
===Endised liikmed:===
* [[Kristjan Aasamäe]] – trummid, taustalaul (2007–2009)
* [[Renek Sui]] – vokaal (2007)
* [[Margus Neerut]] – trummid, taustalaul (2009–2010)
* [[Erik Öösalu]] – basskitarr, taustalaul (2008–2011)
* [[Kristjan Ojang]] – trummid, löökriistad, taustalaul (2010–2011, 2013–2019)
* [[Jaan Lillepruun]] – kitarr (2010–2011, 2013–2018)
* [[Janno Klausner]] – kitarr, basskitarr, taustalaul (2007–2010, 2013–2020)
*[[Mikk Tivas]] – vokaal, kitarr (2007–2011, 2013–2020)
* [[Jorma Tulk]] – kitarr (2019–2020)
* [[Karl Haavamägi]] – Trummid, löökriistad  (2019–2020)

===Ajajoon===
{{#tag:timeline|
ImageSize = width:800 height:auto barincrement:20
PlotArea = left:100 bottom:60 top:0 right:10
Alignbars = justify
DateFormat  = mm/dd/yyyy
Period = from:01/01/2007 till:{{#time:m/d/Y}}
TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy
Legend = orientation:horizontal position:bottom
ScaleMajor = increment:2 start:2007
ScaleMinor = increment:2 start:2007

Colors =
  id:Vocals   value:red     legend:Vokaal
  id:Guitars  value:green   legend:Kitarrid
  id:Bass     value:blue   legend:Bass
  id:Drums    value:orange  legend:Trummid
  id:Lines    value:black   legend:Stuudioalbum

LineData =
  at:09/01/2016 color:black layer:back

BarData =

  bar:Sui text:&quot;Renek Sui&quot;
  bar:Tivas text:&quot;Mikk Tivas&quot;
  bar:Klausner text:&quot;Janno Klausner&quot;
  bar:Lillepruun text:&quot;Jaan Lillepruun&quot;
  bar:Öösalu text:&quot;Erik Öösalu&quot;
  bar:Tulk text:&quot;Jorma Tulk&quot;
  bar:Aasamäe text:&quot;Kristjan Aasamäe&quot;
  bar:Neerut text:&quot;Margus Neerut&quot;
  bar:Ojang text:&quot;Kristjan Ojang&quot;
  bar:Haavamägi text:&quot;Karl Haavamägi&quot;

PlotData=

  width:10 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-4)
  bar:Sui    from:01/01/2007 till:10/11/2007 color:Vocals
  bar:Tivas    from:01/01/2007 till:05/01/2008 color:Guitars
  bar:Tivas    from:05/01/2008 till:09/11/2011 color:Vocals
  bar:Klausner     from:01/01/2007 till:03/10/2010 color:Guitars
  bar:Lillepruun     from:05/01/2010 till:09/11/2011 color:Guitars
  bar:Tivas    from:05/10/2013 till:01/25/2020  color:Vocals
  bar:Lillepruun     from:05/10/2013 till:12/31/2018 color:Guitars
  bar:Tulk     from:01/01/2019 till:01/25/2020  color:Guitars
  bar:Öösalu    from:05/01/2008 till:09/11/2011 color:Bass 
  bar:Klausner     from:05/10/2013 till:01/25/2020  color:Bass
  bar:Tulk     from:01/01/2007 till:12/31/2007 color:Bass
  bar:Aasamäe     from:01/01/2007 till:01/15/2009 color:Drums
  bar:Neerut     from:01/16/2009 till:01/15/2010 color:Drums
  bar:Ojang     from:01/16/2010 till:09/11/2011 color:Drums
  bar:Ojang     from:05/10/2013 till:02/25/2019 color:Drums
  bar:Haavamägi     from:08/11/2019 till:01/25/2020 color:Drums

}}

== Singlid==
* &quot;Stay That Way&quot; (2009)
* &quot;Letting Go&quot; (2009)
* &quot;Still Breathing&quot; (2009)
* &quot;Iialgi&quot; (2014)
* &quot;Varjuna kõnnin su ees&quot; (2014)
* &quot;Reeturlik pilk&quot; (2015)
* &quot;Kolm musta kassi&quot; (2016)
* &quot;Seikluste öö&quot; (2016)
* &quot;Nii jälle riskin&quot; (2016)
*&quot;Sada kurja hinge&quot; (2019)

== Albumid==
* &quot;[[Seikluste öö]]&quot; (2016)

[[Kategooria:Eesti rock-ansamblid]]</text>
      <sha1>02nl4izra4ws0ijg6c45zw9jo6har9x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Under Marié</title>
    <ns>0</ns>
    <id>442433</id>
    <revision>
      <id>7158378</id>
      <parentid>4463588</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:22:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158378</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="731" sha1="ogck23ni9e0ygs0n1ujd26m0t9u7jom" xml:space="preserve">'''Under Marié''' on Eesti [[ansambel (muusika)|ansambel]]. Ansambel asutati [[2004]]. aastal.&lt;ref name=&quot;muusika.ee&quot;&gt;http://www.muusika.ee/ansamblid/undermarie.html (vaadatud 08.08.2016)&lt;/ref&gt;

==Koosseis==
Ansamblis on kaasa teinud:&lt;ref name=&quot;muusika.ee&quot;/&gt;
*[[Leen Toome]] – vokaal
*[[Tõnis Ormisson]] – kitarr ja taustalaul
*[[Martin Rääk]] – kitarr
*[[Henry Vürst]] – basskitarr
*[[Margus Tammela]] – klahvpillid ja elektroonika
*[[Joosep Volk]] – trummid ja löökriistad

==Diskograafia==
*2007 singel &quot;What What?&quot;
*2007 kogumik &quot;Step Into Light&quot;
*...

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.muusika.ee/ansamblid/undermarie.html Ansamblist muusika.ee andmebaasis]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>ogck23ni9e0ygs0n1ujd26m0t9u7jom</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Seikluste öö</title>
    <ns>0</ns>
    <id>442539</id>
    <revision>
      <id>7158292</id>
      <parentid>4607645</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:09:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158292</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1299" sha1="b680a35lsimkun5phmkrdtnskt1vj8r" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Albumi info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| Nimi           = Seikluste öö
| Liigitus       = stuudio
| Esitaja        = [[Rising Sun (ansambel)|Rising Suni]]
| Kaas           =
| Pildi kirjeldus=
| Väljaantud     = 01.09.2016
| Lindistatud    = 2013-2016
| Stiil          = [[rokk]], ''[[hard rock]]''
| Pikkus         = 42:57
| Plaadifirma    = [[AV-Records]]
| Produtsent     = [[Mikk Tivas]],[[Aivar Vassiljev]]
| Arvustused     = 
| Eelmine album  = 
| See album      = '''&quot;Seikluste öö&quot;'''&lt;br&gt;(2016)
| Järgmine album = 
}}
'''&quot;Seikluste öö&quot;''' on Eesti ansambli [[Rising Sun (ansambel)|Rising Sun]] esimene stuudioalbum. See anti välja [[2016]]. aastal. Albumi produtseeris [[Mikk Tivas]] Kadrioru kodustuudios. 

==Lood albumil==
#&quot;Seikluste öö&quot; (3:09)
#&quot;Kolm musta kassi (3:05)
#&quot;Reeturlik pilk&quot; (4:30)
#&quot;Vastuvoolu&quot; (4:50)
#&quot;Iialgi&quot; (4:25)
#&quot;Kes see saakski sind keelata&quot; (4:20)
#&quot;Meile kuulub öö&quot; (3:24)
#&quot;Nii jälle riskin&quot; (3:24)
#&quot;Võõras lootus&quot; (4:11)
#&quot;Varjuna kõnnin su ees&quot; (6:07)

==Koosseis albumil==
* [[Mikk Tivas]] – vokaal, taustalaul, kitarr
* [[Jaan Lillepruun]] – kitarr 
* [[Janno Klausner]] – basskitarr, taustalaul
* [[Kristjan Ojang]] – trummid, taustalaul
[[Kategooria:2016. aasta albumid]]</text>
      <sha1>b680a35lsimkun5phmkrdtnskt1vj8r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paul Puustusmaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>446664</id>
    <revision>
      <id>7158723</id>
      <parentid>7012344</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:46:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7158723</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4174" sha1="bajjfrvh2mhqtwid7fxyatywzllzina" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Paul Puustusmaa
| pilt = Paul Puustusmaa.jpg
| pildiallkiri = 
| amet = [[XIV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 4. aprill 2019
| ametiajalõpp = 1. aprill 2023
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1964|9|5}}
| sünnikoht    = [[Kuressaare|Kingissepa]], [[Eesti NSV|Eesti]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2012–2024)
| abikaasa     = 
| vanemad      = 
| lapsed       = 
| sugulased    = 
| elukoht      = 
| alma_mater   = [[Tartu Ülikool]] (õigusteadus, 1992)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}{{viita}}'''Paul Puustusmaa''' (sündinud [[5. september|5. septembril]] [[1964]] [[Kuressaare]]s) on eesti [[jurist]] ja [[poliitik]], aastast 2024 erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] (ERK) aseesimees, aastatel 2019–2023 [[XIV Riigikogu]] liige. 

Ta lõpetas 1982. aastal [[Johannes Käisi nimeline Põlva Keskkool|Põlva Keskkooli]] ja 1992. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]].

==Poliitiline tegevus==
Ta oli aastatel 2012–2024 [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] liige, 2013–2014 oli ta erakonna juhatuse liige, seejärel volikogu liige. 2015. aastal valiti ta erakonna volikogu esimeheks.&lt;ref&gt;[http://www.postimees.ee/3225007/ekre-volikogu-esimeheks-valiti-paul-puustusmaa EKRE volikogu esimeheks valiti Paul Puustusmaa] Postimees, 14. juuni 2015&lt;/ref&gt; 2017. aastal valiti tagasi volikogu esimeheks.&lt;ref&gt;[https://ekre.ee/ekre-volikogu-esimeheks-valiti-tagasi-jurist-paul-puustusmaa/ EKRE volikogu esimeheks valiti tagasi jurist Paul Puustusmaa], EKRE, 21. mai 2017.&lt;/ref&gt;

Aastatel 2019–2023 oli ta [[XIV Riigikogu|Riigikogu XIV koosseisu]] liige, 2019–2021 Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees. 

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 211 häält ning ei osutunud valituks. 

15. juunil 2024 astus ta EKRE-st välja. Seejärel osales Puustusmaa erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) loomisel ning ta valiti asutamiskoosolekul 29. juunil 2024 loodava erakonna aseesimeheks.

Valiti 2021. aastal [[Kiili vald|Kiili]] vallavolikogu liikmeks, kus tegutses peamiselt majanduse ja arengu komisjonis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vallavolikogu liikmed - Kiili Vallavalitsus |url=https://www.kiilivald.ee/vallavolikogu-liikmed |vaadatud=2025-10-07 |väljaanne=www.kiilivald.ee}}&lt;/ref&gt;

Puustusmaa kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kiili vald|Kiili vallas]] valimisliidu Parem Kiili – Restart nimekirjas, kogus 25 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 22. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Puustusmaa, Paul}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>bajjfrvh2mhqtwid7fxyatywzllzina</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Grisli ja jääkaru hübriid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>449697</id>
    <revision>
      <id>7158823</id>
      <parentid>6979047</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:09:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7158823</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11758" sha1="0ghnde3c0l2qm2ejo2anggz25q71gnz" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2016}}
[[Fail:Grolar.JPG|pisi|Grilsi ja jääkaru hübriid [[Osnabrück|Osnabrücki]] loomaaias]]
'''Grisli ja jääkaru hübriid''' (tuntud ka kui '''grolaarkaru&lt;ref name=&quot;mallet&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;barnosky&quot; /&gt;, nanulak, ''prizzly bear'', ''polizzly'', ''pizzly-grizzly''''') on haruldane hübriidkaru, keda on esinenud nii looduses kui ka vangistuses. Hübriidi esinemine looduses kinnitati 2006. aastal [[DNA]]-analüüsiga pärast haruldase väljanägemisega karu mahalaskmist [[Kanada]] arktilises piirkonnas&lt;ref name=&quot;msn&quot; /&gt; Loodealadel, Sachs sadama lähedal Banksi saarel. 
Võimalikest grisli ja jääkaru hübriididest on ka varem teatatud, kuid puudus võimalus kinnitada isendite põlvnemist DNA-testiga.
Karude DNA-järjestuste analüüside tulemused on korduvalt andnud tõestusi [[introgressiivse hübridisatsiooni]] kohta erinevate karuliikide vahel&lt;ref name=&quot;T3Zo1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;BgM1a&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;rRrdY&quot; /&gt;, sealhulgas jääkarude DNA introgressioon (ehk hübriidsete populatsioonide tagasiristamine) pruunkarude genoomi [[Pleistotseen]]i ajastul.

== Esinemine looduses ==
[[Fail:Polarbrown-1.jpg|pisi|Jääkaru-pruunkaru hübriidi topis [[Rothchildi]] muuseumis]]
Vangistuses kasvatatud [[grisli]]sid ja [[jääkaru]]sid on ristatud ning nende pojad on olnud paljunemisvõimelised. [[Hübriid]]e on looduses vabalt nähtud, kuid esimene tõendatud avastus leidis aset 2006. aastal. DNA-test kinnitas, et karu üks vanematest oli grisli ja teine jääkaru. 2010. aastal leiti teine karu, kelle üks vanematest oli hübriid.

Jääkarud elavad [[Põhjapoolkera|põhjapoolkera polaaraladel]] ja grislid [[Põhja-Ameerika]]s. Kliima soojenemine ning sellest tulenev polaarjää sulamine sunnib jääkarusid tulema maismaale, inimtegevuse tõttu rändavad grislid kaugemale põhja. Nii satuvad kaks liiki üksteisega kontakti.&lt;ref name=&quot;jaPdx&quot; /&gt;

=== 2006. aasta avastus ===
16. aprillil 2006 leidis Jim Martell, kütt Idahost, grisli ja jääkaru hübriidi ning lasi ta maha Sachsi sadama lähistel Banksi saarel Põhja-Lääne aladel.&lt;ref name=&quot;mallet&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;msn&quot; /&gt; J. Martell oli küttinud jääkarusid koos teejuhiga ning ametliku jahiloaga, mille eest ta maksis 45 450 dollarit .&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot; /&gt; J. Martell tappis looma uskudes, et tegemist on hariliku jääkaruga. Ametnikud hakkasid huvi tundma pärast seda, kui nad märkasid, et olendil oli lisaks jääkarule tüüpilise paksu kreemjasvalge karva ka pikad küünised, küürus selg, madal nägu ning pruunid laigud silmade, nina, selja ja käppade ümber, mis on iseloomulikud tunnused grisili karudele. Kui karu oleks osutunud grisliks, siis kütt oleks pidanud silmitsi seisma 1000 Kanada dollari suuruse trahviga ning aastase vangistusega.&lt;ref name=&quot;B6mh2&quot; /&gt;

Briti Columbia Rahvusvaheline Eluslooduse Geneetika labor kinnitas DNA-testi abil, et tegemist oli hübriidiga, kelle emaks oli jääkaru ja isaks grisli.&lt;ref name=&quot;msn&quot; /&gt; Tegemist oli esimese juhtumiga metsikus looduses &lt;ref name=&quot;zZeJr&quot; /&gt; ning oldi teadlikud hübriidi bioloogilisest võimalikkusest. Minevikus on aretatud loomaaedades teisigi karu alamsugukondade hübriide.&lt;ref name=&quot;L80w1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;8Zozd&quot; /&gt;

=== 2010. aasta avastus ===
8. aprillil 2010 tulistas inuitist jahimees David Kuptana, kes oli pärit lähedalasuvast Ulukhaktoki piirkonnast Viktoria saarelt, enda arvates jääkaru. Pärast karu läbivaatust ja tema DNA testimist tuli välja, et karu ema oli grisli ja jääkaru hübriid ning isa oli grisli. Ökoloogia ja Loodusressursside Institutsioon ütles: „… see võib olla esimene salvestatud teise generatsiooni jääkaru ja grisli hübriid, mis on leitud metsikust loodusest“.&lt;ref name=&quot;2P4Y1&quot; /&gt; Karul on olemas füüsilised iseärasused, mis on iseloomulikud grislidele ja jääkarudele, näiteks pruun karv käppadel, pikad küünised ja grisli peaga sarnane pea.

== 2010. aasta aruanne ==
Ameerika Loodusmuuseumi ja New Yorgi Linnaülikooli Linnakolledžiga seotud bioloogid on valmistanud Canadian Field Naturalistis ilmunud aruande, mis on esimene dokumenteeritud asitõend, et grislid hakkavad tungima jääkaru territooriumile. Uurijad avastasid, et seitset grislit on nähtud Wapuski Rahvuspargis Churchillis, Manitobast lõunas aastatel 2003–2008.&lt;ref name=&quot;Xf7uQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RfyuO&quot; /&gt;

== Nimetus ==
Alates 2006. aasta avastusest, mis heitis hübriididele tähelepanu, on meedia viidanud loomale mitme nimetusega, näiteks ''pisli, grolaarkaru ja polisli'',&lt;ref name=&quot;0R2jv&quot; /&gt; kuid kokkuleppele pole ühtse nimetuse suhtes jõutud. Kanada looduskaitsetöötajad on soovitanud kutsuda hübriidi sõnaga ''nanulak'', mis on tuletatud inuitikeelsest jääkaru nimetusest ''nanuk'' ja grisli nimetusest ''aklak''.&lt;ref name=&quot;YUwaN&quot; /&gt;

Ühe konventsiooni&lt;ref name=&quot;ku3rQ&quot; /&gt; järgi tuleb isaslooma liik esimesena järgmistes kombinatsioonides: isase jääkaru ja emase grisli järeltulijat soovitatakse kutsuda ''nanulak'' või pislikaru, samal ajal isase grisli ja emase jääkaru järeltulijat grolaarkaru või ''aknuk''. Kui MacFarlane 1864. aasta seemnejäänused, mis olid ametlikult kirjeldatud ICZN reeglite järgi, päritolu uuritakse ja kinnitatakse, et selline hübriid võib iidsete DNA tehnikate järgi eksisteerida, siis teaduslik nimi ''ursus x inopinatus'' võib saada selliste loomade jaoks võimalikuks.

==Tunnusjooned==

[[Saksamaa]]l Osnabrücki loomaaias sündisid 2004. aastal kaks grisli ja jääkaru kutsikat (emane ja isane). Kahe eri liigi, grisli ja jääkaru, iseloomulikud tunnusjooned on jagunenud nende hübriidil üsnagi võrdselt.&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot; /&gt;

Kasvupoolest on grisli ja jääkaru hübriid [[jääkaru]]st väiksem ja [[grisli]]st suurem. Hübriidi pea suurus on samuti jääkaru peast väiksem ja grisli omast suurem. Jääkarule iseloomulik pikk kael ja karvad taldade all on ka grisli ja jääkaru hübriidil märgatavad. Jääkarudel aitavad karvased tallad paremini jää peal stabiilselt liikuda. Grislidel taldade all karvad puuduvad. Sarnaselt grisliga on hübriidil kitsad õlad.&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot; /&gt;

Jääkaru karvad on seest õõnsad võimaldades paremini soojust hoida. [[Osnabrücki loomaaed|Osnabrücki loomaaias]] sündinud isasel hübriidkutsikal leiti kirjeldatud karvu, mis olid õõnsad või osaliselt õõnsad, turjalt, emasel isendil aga keha erinevatest piirkondadest. Grisli karvad on seest [[sarvaine]]ga täidetud. Sellised karvad olid isasel karul taldade all.&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot; /&gt;

Iseloomult meenutavad grisli ja jääkaru hübriidid rohkem jääkaru. Viis, kuidas loomaaias elavad isendid mänguasjadel trampisid, meenutas metsikus looduses elavate jääkarude jää murdmist. Samuti loopisid Osnabrücki loomaaia hübriidkarud mängukotte sarnaselt jääkaruga, kui ta saaki murrab. Katseks anti sarnased kotid grislidele, kes käitusid esemetega teisiti. Kõhuli maas lesides sirutasid hübriidloomad tagumised jalad harali, mis on samuti jääkarude eripära.&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;mallet&quot;&gt;{{cite journal | title=Hybridization, ecological races and the nature of species: empirical evidence for the ease of speciation | author=[[James Mallet]] | year=2008 | issue=1506 | pages=2971–2986 | doi=10.1098/rstb.2008.0081 | journal=[[Philosophical Transactions of the Royal Society B|Phil. Trans. R. Soc. B]] | url=http://www.ucl.ac.uk/taxome/jim/pap/Mallet08%20Phil%20Trans.pdf | pmid=18579473 | volume=363 | pmc=2607318 | access-date=2016-11-20 | archive-date=2021-04-22 | archive-url=https://web.archive.org/web/20210422193423/https://www.ucl.ac.uk/taxome/jim/pap/Mallet08%20Phil%20Trans.pdf | url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;barnosky&quot;&gt;{{cite book | title=Heatstroke: Nature in an Age of Global Warming | author=Anthony D. Barnosky | editor=[[Island Press]] | year=2009 | isbn=1-59726-197-1 | url=https://books.google.com/?id=Di6SVZZjLAgC&amp;pg=PA10&amp;dq=Pizzly+Bear}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;msn&quot;&gt;{{cite news |url = http://msnbc.msn.com/id/12738644/?GT1=8199 |title = Wild find: Half grizzly, half polar bear: Hunter bags what expert 'never thought would happen' in wild |publisher = MSNBC.MSN.com}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T3Zo1&quot;&gt;Verena E Kutschera, Tobias Bidon, Frank Hailer, Julia L. Rodi, Steven R. Fain, Axel Janke (2014) Bears in a Forest of Gene Trees: Phylogenetic Inference Is Complicated by Incomplete Lineage Sorting and Gene Flow. Molecular Biology and Evolution 31(8): 2004–2017. {{doi|10.1093/molbev/msu186}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BgM1a&quot;&gt;Frank Hailer, Verena E. Kutschera, Björn M. Hallström, Denise Klassert, Steven R. Fain, Jennifer A. Leonard, Ulfur Arnason, Axel Janke (2012): Nuclear Genomic Sequences Reveal that Polar Bears Are an Old and Distinct Bear Lineage. Science Vol. 336 no. 6079: 344–347. {{doi|10.1126/science.1216424}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rRrdY&quot;&gt;Miller W, Schuster SC, Welch AJ, Ratan A, Bedoya-Reina OC, Zhao F, Kim HL, Burhans RC, Drautz DI, Wittekindt NE, Tomsho LP, Ibarra-Laclette E, Herrera-Estrella L, Peacock E, Farley S, Sage GK, Rode K, Obbard M, Montiel R, Bachmann L, Ingólfsson O, Aars J, Mailund T, Wiig O, Talbot SL, &amp; Lindqvist C (2012). Polar and brown bear genomes reveal ancient admixture and demographic footprints of past climate change. Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America, 109(36):E2382–E2390. {{doi|10.1073/pnas.1210506109}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jaPdx&quot;&gt;&quot;Alien Ice Bear&quot; UK Channel 5 TV Documentary&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot;&gt;{{cite news |url= http://news.bbc.co.uk/earth/hi/earth_news/newsid_8321000/8321102.stm |title= Polar bear plus grizzly equals? |first= Matt |last= Walker |publisher= [[BBC News Online]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B6mh2&quot;&gt;[http://www.foxnews.com/story/0,2933,195087,00.html &quot;Hunter Shoots Hybrid Bear&quot;]. ''Fox News''. Associated Press. 2006-05-12. Retrieved 2006-06-18.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zZeJr&quot;&gt;[http://www.iol.co.za/news/back-page/polar-bear-or-grizzly-how-about-pizzly-1.277225 &quot;Polar bear or Grizzly – how about Pizzly?&quot;]. IOL. May 10, 2006. Retrieved 2006-05-14.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L80w1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070927210801/http://www.freenewmexican.com/news/55603.html &quot;Rare hybrid bear comes to Idaho...as a trophy&quot;]. Associated Press. 2007-01-21. Archived from [http://www.freenewmexican.com/news/55603.html the original] on 2007-09-27. Retrieved 2007-01-21.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Zozd&quot;&gt;Alicia P.Q. Wittmeyer [https://web.archive.org/web/20160327084919/http://www.tahoedailytribune.com/article/20070119/REGION/101190071 Rare hybrid bear coming to Reno hunting show] Tahoe Daily Tribune, January 19, 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2P4Y1&quot;&gt;[http://www.cbc.ca/canada/north/story/2010/04/30/nwt-grolar-bear.html &quot;Bear shot in the N.W.T was a grizzly-polar hybrid&quot;]. cbc.ca, 30.04.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Xf7uQ&quot;&gt;Walton, Doreen (24.02.2010). [http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/8531647.stm &quot;BBC: Grizzlies encroach on polar bear territory&quot;]. BBC News.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RfyuO&quot;&gt;[https://www.sciencedaily.com/releases/2010/02/100223121439.htm &quot;Grizzly bears move into polar bear habitat in Manitoba, Canada&quot;]. Science Daily. 23.02.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0R2jv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20060525005501/http://www.cbc.ca/north/story/nor-hunt-grolar-bear.html &quot;Hunter may have shot grolar bear – or was it pizzly?&quot;] at the Wayback Machine (arhiveeritud 25. mail, 2006), CBC North, 26.04.2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YUwaN&quot;&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/4766217.stm &quot;Hybrid bear shot dead in Canada&quot;]. BBC Science. 13.05.2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ku3rQ&quot;&gt;[http://messybeast.com/genetics/hybrid-names.htm Naming conventsions]. Pool-teaduslik viide hübriidnimede konventsioonile, otsesed näited suur-kassi hübriididele.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Karulased]]</text>
      <sha1>0ghnde3c0l2qm2ejo2anggz25q71gnz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158826</id>
      <parentid>7158823</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:12:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7158826</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11789" sha1="eku164zv5p5dvaffqehggwbl7fjkyx2" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2016}}
[[Fail:Grolar.JPG|pisi|[[Fail:Zoo_OS_Bären.JPG|pisi]]Grilsi ja jääkaru hübriid [[Osnabrück|Osnabrücki]] loomaaias]]
'''Grisli ja jääkaru hübriid''' (tuntud ka kui '''grolaarkaru&lt;ref name=&quot;mallet&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;barnosky&quot; /&gt;, nanulak, ''prizzly bear'', ''polizzly'', ''pizzly-grizzly''''') on haruldane hübriidkaru, keda on esinenud nii looduses kui ka vangistuses. Hübriidi esinemine looduses kinnitati 2006. aastal [[DNA]]-analüüsiga pärast haruldase väljanägemisega karu mahalaskmist [[Kanada]] arktilises piirkonnas&lt;ref name=&quot;msn&quot; /&gt; Loodealadel, Sachs sadama lähedal Banksi saarel. 
Võimalikest grisli ja jääkaru hübriididest on ka varem teatatud, kuid puudus võimalus kinnitada isendite põlvnemist DNA-testiga.
Karude DNA-järjestuste analüüside tulemused on korduvalt andnud tõestusi [[introgressiivse hübridisatsiooni]] kohta erinevate karuliikide vahel&lt;ref name=&quot;T3Zo1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;BgM1a&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;rRrdY&quot; /&gt;, sealhulgas jääkarude DNA introgressioon (ehk hübriidsete populatsioonide tagasiristamine) pruunkarude genoomi [[Pleistotseen]]i ajastul.

== Esinemine looduses ==
[[Fail:Polarbrown-1.jpg|pisi|Jääkaru-pruunkaru hübriidi topis [[Rothchildi]] muuseumis]]
Vangistuses kasvatatud [[grisli]]sid ja [[jääkaru]]sid on ristatud ning nende pojad on olnud paljunemisvõimelised. [[Hübriid]]e on looduses vabalt nähtud, kuid esimene tõendatud avastus leidis aset 2006. aastal. DNA-test kinnitas, et karu üks vanematest oli grisli ja teine jääkaru. 2010. aastal leiti teine karu, kelle üks vanematest oli hübriid.

Jääkarud elavad [[Põhjapoolkera|põhjapoolkera polaaraladel]] ja grislid [[Põhja-Ameerika]]s. Kliima soojenemine ning sellest tulenev polaarjää sulamine sunnib jääkarusid tulema maismaale, inimtegevuse tõttu rändavad grislid kaugemale põhja. Nii satuvad kaks liiki üksteisega kontakti.&lt;ref name=&quot;jaPdx&quot; /&gt;

=== 2006. aasta avastus ===
16. aprillil 2006 leidis Jim Martell, kütt Idahost, grisli ja jääkaru hübriidi ning lasi ta maha Sachsi sadama lähistel Banksi saarel Põhja-Lääne aladel.&lt;ref name=&quot;mallet&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;msn&quot; /&gt; J. Martell oli küttinud jääkarusid koos teejuhiga ning ametliku jahiloaga, mille eest ta maksis 45 450 dollarit .&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot; /&gt; J. Martell tappis looma uskudes, et tegemist on hariliku jääkaruga. Ametnikud hakkasid huvi tundma pärast seda, kui nad märkasid, et olendil oli lisaks jääkarule tüüpilise paksu kreemjasvalge karva ka pikad küünised, küürus selg, madal nägu ning pruunid laigud silmade, nina, selja ja käppade ümber, mis on iseloomulikud tunnused grisili karudele. Kui karu oleks osutunud grisliks, siis kütt oleks pidanud silmitsi seisma 1000 Kanada dollari suuruse trahviga ning aastase vangistusega.&lt;ref name=&quot;B6mh2&quot; /&gt;

Briti Columbia Rahvusvaheline Eluslooduse Geneetika labor kinnitas DNA-testi abil, et tegemist oli hübriidiga, kelle emaks oli jääkaru ja isaks grisli.&lt;ref name=&quot;msn&quot; /&gt; Tegemist oli esimese juhtumiga metsikus looduses &lt;ref name=&quot;zZeJr&quot; /&gt; ning oldi teadlikud hübriidi bioloogilisest võimalikkusest. Minevikus on aretatud loomaaedades teisigi karu alamsugukondade hübriide.&lt;ref name=&quot;L80w1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;8Zozd&quot; /&gt;

=== 2010. aasta avastus ===
8. aprillil 2010 tulistas inuitist jahimees David Kuptana, kes oli pärit lähedalasuvast Ulukhaktoki piirkonnast Viktoria saarelt, enda arvates jääkaru. Pärast karu läbivaatust ja tema DNA testimist tuli välja, et karu ema oli grisli ja jääkaru hübriid ning isa oli grisli. Ökoloogia ja Loodusressursside Institutsioon ütles: „… see võib olla esimene salvestatud teise generatsiooni jääkaru ja grisli hübriid, mis on leitud metsikust loodusest“.&lt;ref name=&quot;2P4Y1&quot; /&gt; Karul on olemas füüsilised iseärasused, mis on iseloomulikud grislidele ja jääkarudele, näiteks pruun karv käppadel, pikad küünised ja grisli peaga sarnane pea.

== 2010. aasta aruanne ==
Ameerika Loodusmuuseumi ja New Yorgi Linnaülikooli Linnakolledžiga seotud bioloogid on valmistanud Canadian Field Naturalistis ilmunud aruande, mis on esimene dokumenteeritud asitõend, et grislid hakkavad tungima jääkaru territooriumile. Uurijad avastasid, et seitset grislit on nähtud Wapuski Rahvuspargis Churchillis, Manitobast lõunas aastatel 2003–2008.&lt;ref name=&quot;Xf7uQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RfyuO&quot; /&gt;

== Nimetus ==
Alates 2006. aasta avastusest, mis heitis hübriididele tähelepanu, on meedia viidanud loomale mitme nimetusega, näiteks ''pisli, grolaarkaru ja polisli'',&lt;ref name=&quot;0R2jv&quot; /&gt; kuid kokkuleppele pole ühtse nimetuse suhtes jõutud. Kanada looduskaitsetöötajad on soovitanud kutsuda hübriidi sõnaga ''nanulak'', mis on tuletatud inuitikeelsest jääkaru nimetusest ''nanuk'' ja grisli nimetusest ''aklak''.&lt;ref name=&quot;YUwaN&quot; /&gt;

Ühe konventsiooni&lt;ref name=&quot;ku3rQ&quot; /&gt; järgi tuleb isaslooma liik esimesena järgmistes kombinatsioonides: isase jääkaru ja emase grisli järeltulijat soovitatakse kutsuda ''nanulak'' või pislikaru, samal ajal isase grisli ja emase jääkaru järeltulijat grolaarkaru või ''aknuk''. Kui MacFarlane 1864. aasta seemnejäänused, mis olid ametlikult kirjeldatud ICZN reeglite järgi, päritolu uuritakse ja kinnitatakse, et selline hübriid võib iidsete DNA tehnikate järgi eksisteerida, siis teaduslik nimi ''ursus x inopinatus'' võib saada selliste loomade jaoks võimalikuks.

==Tunnusjooned==

[[Saksamaa]]l Osnabrücki loomaaias sündisid 2004. aastal kaks grisli ja jääkaru kutsikat (emane ja isane). Kahe eri liigi, grisli ja jääkaru, iseloomulikud tunnusjooned on jagunenud nende hübriidil üsnagi võrdselt.&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot; /&gt;

Kasvupoolest on grisli ja jääkaru hübriid [[jääkaru]]st väiksem ja [[grisli]]st suurem. Hübriidi pea suurus on samuti jääkaru peast väiksem ja grisli omast suurem. Jääkarule iseloomulik pikk kael ja karvad taldade all on ka grisli ja jääkaru hübriidil märgatavad. Jääkarudel aitavad karvased tallad paremini jää peal stabiilselt liikuda. Grislidel taldade all karvad puuduvad. Sarnaselt grisliga on hübriidil kitsad õlad.&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot; /&gt;

Jääkaru karvad on seest õõnsad võimaldades paremini soojust hoida. [[Osnabrücki loomaaed|Osnabrücki loomaaias]] sündinud isasel hübriidkutsikal leiti kirjeldatud karvu, mis olid õõnsad või osaliselt õõnsad, turjalt, emasel isendil aga keha erinevatest piirkondadest. Grisli karvad on seest [[sarvaine]]ga täidetud. Sellised karvad olid isasel karul taldade all.&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot; /&gt;

Iseloomult meenutavad grisli ja jääkaru hübriidid rohkem jääkaru. Viis, kuidas loomaaias elavad isendid mänguasjadel trampisid, meenutas metsikus looduses elavate jääkarude jää murdmist. Samuti loopisid Osnabrücki loomaaia hübriidkarud mängukotte sarnaselt jääkaruga, kui ta saaki murrab. Katseks anti sarnased kotid grislidele, kes käitusid esemetega teisiti. Kõhuli maas lesides sirutasid hübriidloomad tagumised jalad harali, mis on samuti jääkarude eripära.&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;mallet&quot;&gt;{{cite journal | title=Hybridization, ecological races and the nature of species: empirical evidence for the ease of speciation | author=[[James Mallet]] | year=2008 | issue=1506 | pages=2971–2986 | doi=10.1098/rstb.2008.0081 | journal=[[Philosophical Transactions of the Royal Society B|Phil. Trans. R. Soc. B]] | url=http://www.ucl.ac.uk/taxome/jim/pap/Mallet08%20Phil%20Trans.pdf | pmid=18579473 | volume=363 | pmc=2607318 | access-date=2016-11-20 | archive-date=2021-04-22 | archive-url=https://web.archive.org/web/20210422193423/https://www.ucl.ac.uk/taxome/jim/pap/Mallet08%20Phil%20Trans.pdf | url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;barnosky&quot;&gt;{{cite book | title=Heatstroke: Nature in an Age of Global Warming | author=Anthony D. Barnosky | editor=[[Island Press]] | year=2009 | isbn=1-59726-197-1 | url=https://books.google.com/?id=Di6SVZZjLAgC&amp;pg=PA10&amp;dq=Pizzly+Bear}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;msn&quot;&gt;{{cite news |url = http://msnbc.msn.com/id/12738644/?GT1=8199 |title = Wild find: Half grizzly, half polar bear: Hunter bags what expert 'never thought would happen' in wild |publisher = MSNBC.MSN.com}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T3Zo1&quot;&gt;Verena E Kutschera, Tobias Bidon, Frank Hailer, Julia L. Rodi, Steven R. Fain, Axel Janke (2014) Bears in a Forest of Gene Trees: Phylogenetic Inference Is Complicated by Incomplete Lineage Sorting and Gene Flow. Molecular Biology and Evolution 31(8): 2004–2017. {{doi|10.1093/molbev/msu186}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BgM1a&quot;&gt;Frank Hailer, Verena E. Kutschera, Björn M. Hallström, Denise Klassert, Steven R. Fain, Jennifer A. Leonard, Ulfur Arnason, Axel Janke (2012): Nuclear Genomic Sequences Reveal that Polar Bears Are an Old and Distinct Bear Lineage. Science Vol. 336 no. 6079: 344–347. {{doi|10.1126/science.1216424}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rRrdY&quot;&gt;Miller W, Schuster SC, Welch AJ, Ratan A, Bedoya-Reina OC, Zhao F, Kim HL, Burhans RC, Drautz DI, Wittekindt NE, Tomsho LP, Ibarra-Laclette E, Herrera-Estrella L, Peacock E, Farley S, Sage GK, Rode K, Obbard M, Montiel R, Bachmann L, Ingólfsson O, Aars J, Mailund T, Wiig O, Talbot SL, &amp; Lindqvist C (2012). Polar and brown bear genomes reveal ancient admixture and demographic footprints of past climate change. Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America, 109(36):E2382–E2390. {{doi|10.1073/pnas.1210506109}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jaPdx&quot;&gt;&quot;Alien Ice Bear&quot; UK Channel 5 TV Documentary&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot;&gt;{{cite news |url= http://news.bbc.co.uk/earth/hi/earth_news/newsid_8321000/8321102.stm |title= Polar bear plus grizzly equals? |first= Matt |last= Walker |publisher= [[BBC News Online]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B6mh2&quot;&gt;[http://www.foxnews.com/story/0,2933,195087,00.html &quot;Hunter Shoots Hybrid Bear&quot;]. ''Fox News''. Associated Press. 2006-05-12. Retrieved 2006-06-18.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zZeJr&quot;&gt;[http://www.iol.co.za/news/back-page/polar-bear-or-grizzly-how-about-pizzly-1.277225 &quot;Polar bear or Grizzly – how about Pizzly?&quot;]. IOL. May 10, 2006. Retrieved 2006-05-14.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L80w1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070927210801/http://www.freenewmexican.com/news/55603.html &quot;Rare hybrid bear comes to Idaho...as a trophy&quot;]. Associated Press. 2007-01-21. Archived from [http://www.freenewmexican.com/news/55603.html the original] on 2007-09-27. Retrieved 2007-01-21.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Zozd&quot;&gt;Alicia P.Q. Wittmeyer [https://web.archive.org/web/20160327084919/http://www.tahoedailytribune.com/article/20070119/REGION/101190071 Rare hybrid bear coming to Reno hunting show] Tahoe Daily Tribune, January 19, 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2P4Y1&quot;&gt;[http://www.cbc.ca/canada/north/story/2010/04/30/nwt-grolar-bear.html &quot;Bear shot in the N.W.T was a grizzly-polar hybrid&quot;]. cbc.ca, 30.04.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Xf7uQ&quot;&gt;Walton, Doreen (24.02.2010). [http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/8531647.stm &quot;BBC: Grizzlies encroach on polar bear territory&quot;]. BBC News.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RfyuO&quot;&gt;[https://www.sciencedaily.com/releases/2010/02/100223121439.htm &quot;Grizzly bears move into polar bear habitat in Manitoba, Canada&quot;]. Science Daily. 23.02.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0R2jv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20060525005501/http://www.cbc.ca/north/story/nor-hunt-grolar-bear.html &quot;Hunter may have shot grolar bear – or was it pizzly?&quot;] at the Wayback Machine (arhiveeritud 25. mail, 2006), CBC North, 26.04.2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YUwaN&quot;&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/4766217.stm &quot;Hybrid bear shot dead in Canada&quot;]. BBC Science. 13.05.2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ku3rQ&quot;&gt;[http://messybeast.com/genetics/hybrid-names.htm Naming conventsions]. Pool-teaduslik viide hübriidnimede konventsioonile, otsesed näited suur-kassi hübriididele.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Karulased]]</text>
      <sha1>eku164zv5p5dvaffqehggwbl7fjkyx2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158827</id>
      <parentid>7158826</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:14:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7158827</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11883" sha1="s35phsr9d6yo0so34h1g4r4ymqodfkw" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2016}}
[[Fail:Grolar.JPG|pisi|[[Fail:Zoo_OS_Bären.JPG|pisi]]Grilsi ja jääkaru hübriid [[Osnabrück|Osnabrücki]] loomaaias]]
[[Fail:Ulukhaktok_PolarGrizz.jpg|pisi|Jääkaru-grisli hübriidi topis Ulukhatoki muuseumis]]
'''Grisli ja jääkaru hübriid''' (tuntud ka kui '''grolaarkaru&lt;ref name=&quot;mallet&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;barnosky&quot; /&gt;, nanulak, ''prizzly bear'', ''polizzly'', ''pizzly-grizzly''''') on haruldane hübriidkaru, keda on esinenud nii looduses kui ka vangistuses. Hübriidi esinemine looduses kinnitati 2006. aastal [[DNA]]-analüüsiga pärast haruldase väljanägemisega karu mahalaskmist [[Kanada]] arktilises piirkonnas&lt;ref name=&quot;msn&quot; /&gt; Loodealadel, Sachs sadama lähedal Banksi saarel. 
Võimalikest grisli ja jääkaru hübriididest on ka varem teatatud, kuid puudus võimalus kinnitada isendite põlvnemist DNA-testiga.
Karude DNA-järjestuste analüüside tulemused on korduvalt andnud tõestusi [[introgressiivse hübridisatsiooni]] kohta erinevate karuliikide vahel&lt;ref name=&quot;T3Zo1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;BgM1a&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;rRrdY&quot; /&gt;, sealhulgas jääkarude DNA introgressioon (ehk hübriidsete populatsioonide tagasiristamine) pruunkarude genoomi [[Pleistotseen]]i ajastul.

== Esinemine looduses ==
[[Fail:Polarbrown-1.jpg|pisi|Jääkaru-pruunkaru hübriidi topis [[Rothchildi]] muuseumis]]
Vangistuses kasvatatud [[grisli]]sid ja [[jääkaru]]sid on ristatud ning nende pojad on olnud paljunemisvõimelised. [[Hübriid]]e on looduses vabalt nähtud, kuid esimene tõendatud avastus leidis aset 2006. aastal. DNA-test kinnitas, et karu üks vanematest oli grisli ja teine jääkaru. 2010. aastal leiti teine karu, kelle üks vanematest oli hübriid.

Jääkarud elavad [[Põhjapoolkera|põhjapoolkera polaaraladel]] ja grislid [[Põhja-Ameerika]]s. Kliima soojenemine ning sellest tulenev polaarjää sulamine sunnib jääkarusid tulema maismaale, inimtegevuse tõttu rändavad grislid kaugemale põhja. Nii satuvad kaks liiki üksteisega kontakti.&lt;ref name=&quot;jaPdx&quot; /&gt;

=== 2006. aasta avastus ===
16. aprillil 2006 leidis Jim Martell, kütt Idahost, grisli ja jääkaru hübriidi ning lasi ta maha Sachsi sadama lähistel Banksi saarel Põhja-Lääne aladel.&lt;ref name=&quot;mallet&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;msn&quot; /&gt; J. Martell oli küttinud jääkarusid koos teejuhiga ning ametliku jahiloaga, mille eest ta maksis 45 450 dollarit .&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot; /&gt; J. Martell tappis looma uskudes, et tegemist on hariliku jääkaruga. Ametnikud hakkasid huvi tundma pärast seda, kui nad märkasid, et olendil oli lisaks jääkarule tüüpilise paksu kreemjasvalge karva ka pikad küünised, küürus selg, madal nägu ning pruunid laigud silmade, nina, selja ja käppade ümber, mis on iseloomulikud tunnused grisili karudele. Kui karu oleks osutunud grisliks, siis kütt oleks pidanud silmitsi seisma 1000 Kanada dollari suuruse trahviga ning aastase vangistusega.&lt;ref name=&quot;B6mh2&quot; /&gt;

Briti Columbia Rahvusvaheline Eluslooduse Geneetika labor kinnitas DNA-testi abil, et tegemist oli hübriidiga, kelle emaks oli jääkaru ja isaks grisli.&lt;ref name=&quot;msn&quot; /&gt; Tegemist oli esimese juhtumiga metsikus looduses &lt;ref name=&quot;zZeJr&quot; /&gt; ning oldi teadlikud hübriidi bioloogilisest võimalikkusest. Minevikus on aretatud loomaaedades teisigi karu alamsugukondade hübriide.&lt;ref name=&quot;L80w1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;8Zozd&quot; /&gt;

=== 2010. aasta avastus ===
8. aprillil 2010 tulistas inuitist jahimees David Kuptana, kes oli pärit lähedalasuvast Ulukhaktoki piirkonnast Viktoria saarelt, enda arvates jääkaru. Pärast karu läbivaatust ja tema DNA testimist tuli välja, et karu ema oli grisli ja jääkaru hübriid ning isa oli grisli. Ökoloogia ja Loodusressursside Institutsioon ütles: „… see võib olla esimene salvestatud teise generatsiooni jääkaru ja grisli hübriid, mis on leitud metsikust loodusest“.&lt;ref name=&quot;2P4Y1&quot; /&gt; Karul on olemas füüsilised iseärasused, mis on iseloomulikud grislidele ja jääkarudele, näiteks pruun karv käppadel, pikad küünised ja grisli peaga sarnane pea.

== 2010. aasta aruanne ==
Ameerika Loodusmuuseumi ja New Yorgi Linnaülikooli Linnakolledžiga seotud bioloogid on valmistanud Canadian Field Naturalistis ilmunud aruande, mis on esimene dokumenteeritud asitõend, et grislid hakkavad tungima jääkaru territooriumile. Uurijad avastasid, et seitset grislit on nähtud Wapuski Rahvuspargis Churchillis, Manitobast lõunas aastatel 2003–2008.&lt;ref name=&quot;Xf7uQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RfyuO&quot; /&gt;

== Nimetus ==
Alates 2006. aasta avastusest, mis heitis hübriididele tähelepanu, on meedia viidanud loomale mitme nimetusega, näiteks ''pisli, grolaarkaru ja polisli'',&lt;ref name=&quot;0R2jv&quot; /&gt; kuid kokkuleppele pole ühtse nimetuse suhtes jõutud. Kanada looduskaitsetöötajad on soovitanud kutsuda hübriidi sõnaga ''nanulak'', mis on tuletatud inuitikeelsest jääkaru nimetusest ''nanuk'' ja grisli nimetusest ''aklak''.&lt;ref name=&quot;YUwaN&quot; /&gt;

Ühe konventsiooni&lt;ref name=&quot;ku3rQ&quot; /&gt; järgi tuleb isaslooma liik esimesena järgmistes kombinatsioonides: isase jääkaru ja emase grisli järeltulijat soovitatakse kutsuda ''nanulak'' või pislikaru, samal ajal isase grisli ja emase jääkaru järeltulijat grolaarkaru või ''aknuk''. Kui MacFarlane 1864. aasta seemnejäänused, mis olid ametlikult kirjeldatud ICZN reeglite järgi, päritolu uuritakse ja kinnitatakse, et selline hübriid võib iidsete DNA tehnikate järgi eksisteerida, siis teaduslik nimi ''ursus x inopinatus'' võib saada selliste loomade jaoks võimalikuks.

==Tunnusjooned==

[[Saksamaa]]l Osnabrücki loomaaias sündisid 2004. aastal kaks grisli ja jääkaru kutsikat (emane ja isane). Kahe eri liigi, grisli ja jääkaru, iseloomulikud tunnusjooned on jagunenud nende hübriidil üsnagi võrdselt.&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot; /&gt;

Kasvupoolest on grisli ja jääkaru hübriid [[jääkaru]]st väiksem ja [[grisli]]st suurem. Hübriidi pea suurus on samuti jääkaru peast väiksem ja grisli omast suurem. Jääkarule iseloomulik pikk kael ja karvad taldade all on ka grisli ja jääkaru hübriidil märgatavad. Jääkarudel aitavad karvased tallad paremini jää peal stabiilselt liikuda. Grislidel taldade all karvad puuduvad. Sarnaselt grisliga on hübriidil kitsad õlad.&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot; /&gt;

Jääkaru karvad on seest õõnsad võimaldades paremini soojust hoida. [[Osnabrücki loomaaed|Osnabrücki loomaaias]] sündinud isasel hübriidkutsikal leiti kirjeldatud karvu, mis olid õõnsad või osaliselt õõnsad, turjalt, emasel isendil aga keha erinevatest piirkondadest. Grisli karvad on seest [[sarvaine]]ga täidetud. Sellised karvad olid isasel karul taldade all.&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot; /&gt;

Iseloomult meenutavad grisli ja jääkaru hübriidid rohkem jääkaru. Viis, kuidas loomaaias elavad isendid mänguasjadel trampisid, meenutas metsikus looduses elavate jääkarude jää murdmist. Samuti loopisid Osnabrücki loomaaia hübriidkarud mängukotte sarnaselt jääkaruga, kui ta saaki murrab. Katseks anti sarnased kotid grislidele, kes käitusid esemetega teisiti. Kõhuli maas lesides sirutasid hübriidloomad tagumised jalad harali, mis on samuti jääkarude eripära.&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;mallet&quot;&gt;{{cite journal | title=Hybridization, ecological races and the nature of species: empirical evidence for the ease of speciation | author=[[James Mallet]] | year=2008 | issue=1506 | pages=2971–2986 | doi=10.1098/rstb.2008.0081 | journal=[[Philosophical Transactions of the Royal Society B|Phil. Trans. R. Soc. B]] | url=http://www.ucl.ac.uk/taxome/jim/pap/Mallet08%20Phil%20Trans.pdf | pmid=18579473 | volume=363 | pmc=2607318 | access-date=2016-11-20 | archive-date=2021-04-22 | archive-url=https://web.archive.org/web/20210422193423/https://www.ucl.ac.uk/taxome/jim/pap/Mallet08%20Phil%20Trans.pdf | url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;barnosky&quot;&gt;{{cite book | title=Heatstroke: Nature in an Age of Global Warming | author=Anthony D. Barnosky | editor=[[Island Press]] | year=2009 | isbn=1-59726-197-1 | url=https://books.google.com/?id=Di6SVZZjLAgC&amp;pg=PA10&amp;dq=Pizzly+Bear}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;msn&quot;&gt;{{cite news |url = http://msnbc.msn.com/id/12738644/?GT1=8199 |title = Wild find: Half grizzly, half polar bear: Hunter bags what expert 'never thought would happen' in wild |publisher = MSNBC.MSN.com}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T3Zo1&quot;&gt;Verena E Kutschera, Tobias Bidon, Frank Hailer, Julia L. Rodi, Steven R. Fain, Axel Janke (2014) Bears in a Forest of Gene Trees: Phylogenetic Inference Is Complicated by Incomplete Lineage Sorting and Gene Flow. Molecular Biology and Evolution 31(8): 2004–2017. {{doi|10.1093/molbev/msu186}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BgM1a&quot;&gt;Frank Hailer, Verena E. Kutschera, Björn M. Hallström, Denise Klassert, Steven R. Fain, Jennifer A. Leonard, Ulfur Arnason, Axel Janke (2012): Nuclear Genomic Sequences Reveal that Polar Bears Are an Old and Distinct Bear Lineage. Science Vol. 336 no. 6079: 344–347. {{doi|10.1126/science.1216424}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rRrdY&quot;&gt;Miller W, Schuster SC, Welch AJ, Ratan A, Bedoya-Reina OC, Zhao F, Kim HL, Burhans RC, Drautz DI, Wittekindt NE, Tomsho LP, Ibarra-Laclette E, Herrera-Estrella L, Peacock E, Farley S, Sage GK, Rode K, Obbard M, Montiel R, Bachmann L, Ingólfsson O, Aars J, Mailund T, Wiig O, Talbot SL, &amp; Lindqvist C (2012). Polar and brown bear genomes reveal ancient admixture and demographic footprints of past climate change. Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America, 109(36):E2382–E2390. {{doi|10.1073/pnas.1210506109}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jaPdx&quot;&gt;&quot;Alien Ice Bear&quot; UK Channel 5 TV Documentary&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BBC 2009-10-30&quot;&gt;{{cite news |url= http://news.bbc.co.uk/earth/hi/earth_news/newsid_8321000/8321102.stm |title= Polar bear plus grizzly equals? |first= Matt |last= Walker |publisher= [[BBC News Online]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B6mh2&quot;&gt;[http://www.foxnews.com/story/0,2933,195087,00.html &quot;Hunter Shoots Hybrid Bear&quot;]. ''Fox News''. Associated Press. 2006-05-12. Retrieved 2006-06-18.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zZeJr&quot;&gt;[http://www.iol.co.za/news/back-page/polar-bear-or-grizzly-how-about-pizzly-1.277225 &quot;Polar bear or Grizzly – how about Pizzly?&quot;]. IOL. May 10, 2006. Retrieved 2006-05-14.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L80w1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070927210801/http://www.freenewmexican.com/news/55603.html &quot;Rare hybrid bear comes to Idaho...as a trophy&quot;]. Associated Press. 2007-01-21. Archived from [http://www.freenewmexican.com/news/55603.html the original] on 2007-09-27. Retrieved 2007-01-21.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Zozd&quot;&gt;Alicia P.Q. Wittmeyer [https://web.archive.org/web/20160327084919/http://www.tahoedailytribune.com/article/20070119/REGION/101190071 Rare hybrid bear coming to Reno hunting show] Tahoe Daily Tribune, January 19, 2007&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2P4Y1&quot;&gt;[http://www.cbc.ca/canada/north/story/2010/04/30/nwt-grolar-bear.html &quot;Bear shot in the N.W.T was a grizzly-polar hybrid&quot;]. cbc.ca, 30.04.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Xf7uQ&quot;&gt;Walton, Doreen (24.02.2010). [http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/8531647.stm &quot;BBC: Grizzlies encroach on polar bear territory&quot;]. BBC News.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RfyuO&quot;&gt;[https://www.sciencedaily.com/releases/2010/02/100223121439.htm &quot;Grizzly bears move into polar bear habitat in Manitoba, Canada&quot;]. Science Daily. 23.02.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0R2jv&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20060525005501/http://www.cbc.ca/north/story/nor-hunt-grolar-bear.html &quot;Hunter may have shot grolar bear – or was it pizzly?&quot;] at the Wayback Machine (arhiveeritud 25. mail, 2006), CBC North, 26.04.2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YUwaN&quot;&gt;[http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/4766217.stm &quot;Hybrid bear shot dead in Canada&quot;]. BBC Science. 13.05.2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ku3rQ&quot;&gt;[http://messybeast.com/genetics/hybrid-names.htm Naming conventsions]. Pool-teaduslik viide hübriidnimede konventsioonile, otsesed näited suur-kassi hübriididele.&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Karulased]]</text>
      <sha1>s35phsr9d6yo0so34h1g4r4ymqodfkw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Natalja Zenina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>450322</id>
    <revision>
      <id>7158588</id>
      <parentid>6990871</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T23:35:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158588</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4150" sha1="aqb3g9muswxy8xj5xy4haxxjh3y6ssy" xml:space="preserve">'''Natalja Zenina''' (sündinud [[1969]]&lt;ref name=&quot;leop&quot;/&gt;) on Läti [[alpinist]].
__NOTOC__
Ta on [[Baltimaad]]e esimene naisalpinist, kes on tõusnud [[Džengiš]]i tippu ja teine [[Helme Suuk]]i järel, kes sai [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopardi]] aunimetuse.

Ta on tõusnud [[Kaheksatuhandeline|üle 8000 m kõrguse mäe]] tippu.

== Alpinism ==
Ta on roninud [[Kõrgõzstan]]is ja [[Tadžikistan]]is kõigi seitsmetuhandeliste mägede peatippu, neist kahele [[Pamiir]]is asuva mäe tippu kahel korral: [[Korženevskaja]] (1999, 2005) ja [[Lenini mäetipp|Lenini]] (2001, 2005) tippu.&lt;ref name=&quot;traverss&quot;/&gt;

=== Tõusud kaheksatuhandeliste tippu ===
[[2011]]. aastal võttis ta osa [[Kõrgõzstan]]i ja [[Venemaa]] ühisekspeditsioonist [[Karakoram]]is [[Nanga Parbat]]i  (8125 m) tippu. Ilmastikuolude halvendes tuli grupil tõus kõrgusel 7500 m katkestada.&lt;ref name=&quot;russ1&quot;/&gt;

2013. aasta juunis oli ta uuesti [[Nanga Parbat]]i tippu püüdlemas [[Gilgit-Baltistan]]i provintsis [[Pakistan]]i loodeosas. Ta võttis osa [[Aleksandra Dzik]]i organiseeritud rahvusvahelisest ekspeditsioonist. 23. juunil tabas jalamil asuvat baaslaagrit [[Ţālebān]]i terrorirünnak, mille käigus hukkus 11 alpinisti, sealhulgas tema ekspeditsioonikaaslane [[Leedulased|leedulane]] [[Ernest Markšaitis]].&lt;ref name=&quot;olananga&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;offsport&quot;/&gt; Zenina endaga veel 25. juulil ühendust ei saadud.&lt;ref name=&quot;life&quot;/&gt; 

2016. aastal osales ta Kõrgõzstani [[Himaalaja]] ekspeditsioonil  ja tõusis 30. septembril [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelise]] [[Manaslu]] (8163 m) tippu. Samal päeval tõusis tippu ka ekspeditsiooni koosseisus kaasa teinud [[Leedu]] alpinist [[Saulius Damulevičius]].&lt;ref name=&quot;russ2&quot;/&gt;

Enne Zeninat on Läti naistest Manaslu tippu jõudnud [[Kristīne Kravcova]] (2011).

=== Edukad tipputõusud ===
&lt;small&gt;Põhiallikas:&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;traverss&quot;/&gt;
*1999 – [[Korženevskaja]] (7105 m)
*2001 – [[Lenini mäetipp]] (7134 m) 
*2006 – [[Ismoili Somoni mäetipp]] (7495 m)
*2008 – [[Han-Tengri]] (7010 m)
*2010 – [[Džengiš]] (7439 m)
*2016 – [[Manaslu]] (8163 m)&lt;ref name=&quot;russ2&quot;/&gt;

== Tunnustus ==
*2010 – pälvis [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopardi]] aunimetuse (tõusnud viiele endise Nõukogude Liidu üle 7000 m kõrgusele mäetipule)&lt;ref name=&quot;leop&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;leop&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161210151108/http://ww.russianclimb.com/snowleopard/table.htm Snow Leopards]. russianclimb.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;russ1&quot;&gt;[http://www.russianclimb.com/karakorum/2011/nanga-grekov.html Нанга Парбат: киргизко-российская экспедиция 2011]. russianclimb.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;life&quot;&gt;[https://life.ru/t/%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%B8/115515 Стали известны имена пропавших в Пакистане россиян]. 25.06.2013. life.ru&lt;/ref&gt; 
&lt;ref name=&quot;russ2&quot;&gt;[http://russianclimb.com/russian/ НОВОСТИ]. russianclimb.com&lt;/ref&gt; 
&lt;ref name=&quot;traverss&quot;&gt;[http://traverss.lv/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=583%3Asnowleo&amp;catid=99%3A2010-07-29-14-07-24&amp;lang=lv Снежный барс]. 31.08.2010. traverss.lv&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;olananga&quot;&gt;[http://ola-dzik.pl/wyprawy/international-nanga-parbat-expedition-2013/nanga-parbat-2013/ Nanga Parbat 2013]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. ola-dzik.pl&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;offsport&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161224032617/http://off.sport.pl/off/1,111379,14211395,Jacek_Teler_o_dramatycznej_wyprawie_na_Nange_Parbat_.html Jacek Teler o dramatycznej wyprawie na Nangę Parbat: Mogliśmy zginąć]. 2.07.2013. off.sport.pl&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.climbing.ru/forum/all_1/topic_1125_8/ Произошло нападение на лагерь экспедиций под Нанга-Парбат. Убито 11 человек]. climbing.ru
*[http://lr4.lsm.lv/lv/raksts/kakie-lyudi/natalja-zenina.-snezhniy-bars-latvii.a55924/ Наталья Зенина. &quot;Снежный барс&quot; Латвии]. lr4.lsm.lv

{{JÄRJESTA:Zenina, Natalja}}
[[Kategooria:Läti alpinistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>aqb3g9muswxy8xj5xy4haxxjh3y6ssy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Journey</title>
    <ns>0</ns>
    <id>452298</id>
    <revision>
      <id>7158289</id>
      <parentid>6639739</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:07:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158289</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5448" sha1="if1n6x37s55flwmqk88up604wgvhiv5" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi            = Journey
| pilt            = Journey publicity photo 2013.jpg
| pildiallkiri = Journey 2013. aastal.
| pildi_suurus    = 220px
| horisontaalne   = 
| taust           = grupp_või_bänd
| alias           = 
| päritolu        = [[San Francisco]], [[California]], [[USA]]
| stiil           = [[rokkmuusika|rokk]], [[progressiivne rokk]]
| tegev        = 1973–
| plaadifirma     = [[Columbia Records|Columbia]], [[Frontiers Records|Frontiers]]
| seotud_esitajad =
| URL             = [http://www.journeymusic.com/ journeymusic.com]
| koosseis        = [[Neal Schon]]&lt;br&gt;[[Ross Valory]]&lt;br&gt;[[Steve Smith]]&lt;br&gt;[[Jonathan Cain]]&lt;br&gt;[[Arnel Pineda]]
| endised_liikmed = [[George Tickner]]&lt;br&gt;[[Robert Fleischman]]&lt;br&gt;[[Aynsley Dunbar]]&lt;br&gt;[[Gregg Rolie]]&lt;br&gt;[[Steve Perry]]&lt;br&gt;[[Randy Jackson]]&lt;br&gt;[[Steve Augeri]]&lt;br&gt;[[Deen Castronovo]]
}}
'''Journey''' on [[USA]] [[rokkmuusika|rokk]][[ansambel (muusika)|ansambel]], mis tuli kokku [[1973]]. aastal [[San Francisco]]s. Ansambli algkoosseisu kuulusid ansambli [[Santana]] endised liikmed kitarrist [[Neal Schon]] ning laulja ja klahvpillimängija [[Gregg Rolie]], lisaks ansambli [[Frumious Bandersnatch]] endised liikmed bassimängija [[Ross Valory]] ja rütmikitarrist George Tickner ning [[The Tubes]]i trummar [[Prairie Prince]].

Algselt pidi ansambel olema [[taustaansambel]], kuid üsna ruttu hakati kujundama oma ''[[jazz fusion]]''{{'}}i stiili. Ansamblile pakkus nime välja lavatehnikuna töötanud John Villanueva. Esimest korda esines ansambel avalikult 1973. aasta vana-aastaõhtul [[Winterland Ballroom]]is. Mõni aeg hiljem jätkas Prince mängimist The Tubesis ja ansambli trummariks sai inglane [[Aynsley Dunbar]], kes oli varem teiste seas töötanud koos [[Frank Zappa]]ga. 5. veebruaril [[1974]] esines ansambel esimest korda uue koosseisuga ja sõlmis lepingu [[Columbia Records]]iga.

Ansambli debüütstuudioalbum &quot;[[Journey (album)|Journey]]&quot; ilmus [[1975]]. aastal. Pärast seda on avaldatud veel 13 albumit. Ansambel jõudis endale omase rokiliku helini neljanda albumiga &quot;[[Infinity]]&quot;.&lt;ref&gt;[http://www.allmusic.com/album/infinity-mw0000194388 Journey: Infinity]. AllMusic. Vaadatud 21.12.2016&lt;/ref&gt; Ansambli kõige edukam periood on olnud aastatel 1978–1987, mil ansambli lauljaks oli [[Steve Perry]]. Sel ajal avaldati ka ansambli üks tuntumaid laule &quot;[[Don't Stop Believin']]&quot; (1981). Laul ilmus ansambli kaheksal stuudioalbumil &quot;[[Escape]]&quot;, mis jõudis USA plaadimüügiedetabeli [[Billboard 200]] esikohale. Albumilt ilmus Journey teinegi tuntumaid laule, &quot;[[Open Arms]]&quot;. Peaaegu sama edukaks osutus ka järgmine album &quot;[[Frontiers]]&quot;, mis saavutas plaadimüügiedetabelis teise koha. Ansambli edu laienes ka Euroopasse ning &quot;Frontiers&quot; jõudis Briti plaadimüügiedetabelis kuuendale kohale. Ansambel saavutas edu ka 1990. aastate keskel, misjärel on ansambli esilaulja mitmel korral vahetunud. Ansambli praegusse koosseisu kuuluvad Schon, Valory, trummar [[Steve Smith]], klahvpillimängija [[Jonathan Cain]] ja laulja [[Arnel Pineda]].

Ansamblil on USA-s olnud kokku 18 esineljakümnesse jõudnud singlit, millest kuus on jõudnud esikümnesse ja kaks esikohale. Journey albumeid on USA-s müüdud 48 miljonit, millega on see plaadimüügilt 25. ansambel USA-s. Maailmas on selle ansambli albumeid müüdud kokku 75 miljonit, millega on see üks edukamaid ansambleid läbi aegade.

[[2017]]. aastal võetakse ansambel [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i liikmeks.&lt;ref&gt;[http://www.nytimes.com/2016/12/20/arts/music/rock-roll-hall-fame-inductees-2017.html?_r=0 &quot;Pearl Jam, Tupac Shakur and Joan Baez Will Join the Rock and Roll Hall of Fame&quot;]. [[The New York Times]]. 20. detsember 2016. Vaadatud 21.12.2016&lt;/ref&gt;

==Liikmed==
*[[Neal Schon]] – kitarr, taustalaul &lt;small&gt;(1973–)&lt;/small&gt;
*[[Ross Valory]] – basskitarr, taustalaul &lt;small&gt;(1973–85, 1995–)&lt;/small&gt;
*[[Steve Smith]] – trummid &lt;small&gt;(1978–85, 1995–98, 2015–)&lt;/small&gt;
*[[Jonathan Cain]] – klahvpillid, rütmikitarr, taustalaul &lt;small&gt;(1980–)&lt;/small&gt;
*[[Arnel Pineda]] – vokaal &lt;small&gt;(2007–)&lt;/small&gt;

;Endised liikmed
*[[Gregg Rolie]] – klahvpillid, vokaal &lt;small&gt;(1973–80)&lt;/small&gt;
*[[George Tickner]] – rütmikitarr, taustalaul &lt;small&gt;(1973–75)&lt;/small&gt;
*[[Aynsley Dunbar]] – trummid &lt;small&gt;(1974–78)&lt;/small&gt;
*[[Robert Fleischman]] – vokaal &lt;small&gt;(1977)&lt;/small&gt;
*[[Steve Perry]] – vokaal &lt;small&gt;(1977–98)&lt;/small&gt;
*[[Randy Jackson]] – bass, taustalaul &lt;small&gt;(1986)&lt;/small&gt;
*[[Mike Baird]] – trummid &lt;small&gt;(1986–87)&lt;/small&gt;
*[[Steve Augeri]] – vokaal &lt;small&gt;(1998–2006)&lt;/small&gt;
*[[Jeff Scott Soto]] – vokaal &lt;small&gt;(2006–07)&lt;/small&gt;
*[[Deen Castronovo]] – trummid, vokaal &lt;small&gt;(1998–2015)&lt;/small&gt;

== Stuudioalbumid ==
* &quot;[[Journey (album)|Journey]]&quot; (1975)
* &quot;[[Look into the Future]]&quot; (1976)
* &quot;[[Next]]&quot; (1977)
* &quot;[[Infinity]]&quot; (1978)
* &quot;[[Evolution]]&quot; (1979)
* &quot;[[Departure]]&quot; (1980)
* &quot;[[Escape]]&quot; (1981)
* &quot;[[Frontiers]]&quot; (1983)
* &quot;[[Raised on Radio]]&quot; (1986)
* &quot;[[Trial by Fire]]&quot; (1996)
* &quot;[[Arrival (album)|Arrival]]&quot; (2001)
* &quot;[[Generations]]&quot; (2005)
* &quot;[[Revelation]]&quot; (2008)
* &quot;[[Eclipse (Journey album)|Eclipse]]&quot; (2011)
* &quot;[[Freedom (Journey album)|Freedom]]&quot; (2022)

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.journeymusic.com/ Ansambli koduleht]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]
[[Kategooria:Rock-ansamblid]]</text>
      <sha1>if1n6x37s55flwmqk88up604wgvhiv5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paingreed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>455265</id>
    <revision>
      <id>7158377</id>
      <parentid>7062514</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:21:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158377</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="408" sha1="bhoe8xep30zagi4jrh6t68ibzmaeir3" xml:space="preserve">{{allikad}}

'''Paingreed''' oli [[2003]]–[[2006]] [[Pärnu]]s tegutsenud ''[[screamo]]''-ansambel. 

==Koosseis==
*[[Rivo Kingi]] – vokaal
*[[Rainer Ratnik]] – kitarr
*[[Rauno Kutti]] – kitarr/taustalaul
*[[Joosep Järvesaar]] – bass
*Allar Viik – trummid

==Välislingid==
*[http://www.estonianmetal.com/bands.php?id=175 Ansamblist EstonianMetal.com andmebaasis]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>bhoe8xep30zagi4jrh6t68ibzmaeir3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Eesti Maaülikool/Keelekeskus/Terminitöö</title>
    <ns>4</ns>
    <id>456136</id>
    <revision>
      <id>7158685</id>
      <parentid>7158075</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:17:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ülo12345</username>
        <id>225512</id>
      </contributor>
      <comment>/* MI TT */</comment>
      <origin>7158685</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11994" sha1="530tax74oqprpi1lo4q7oucmnmqhqq9" xml:space="preserve">{{EMÜ Keelekeskus}}
'''Eesti Maaülikooli keelekeskuse terminitöö''' leht kajastab üliõpilaste tööd inglise erialakeele kursusel ingliskeelsete erialatekstide lugemisel omandatud teabe edastamiseks eesti keeles, eestikeelsete terminite kasutamist ja sisulist mõtestamist. Üliõpilane harjutab akadeemilist neutraalset stiili, viitamist ja tagasisidestamist. 


'''[https://wikimedia.ee/oppevideod Õppevideod]'''

[[Arko Olesk]] [https://vikerraadio.err.ee/1608693895/arko-olesk-eestikeelse-vikipeedia-sunnipaev Vikipeediast, ka õppe-eesmärgil], eestikeelse Vikipeedia 20. sünnipäeval

Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest.]

Eestikeelse akadeemilise kirjutamise kursusel harjutavad üliõpilased BA ja MA lõputöö kirjutamiseks vajalikku erialateksti koostamist ja viitamist.

==Nõuded terminitöö sissekandele==

===Eesmärgid===
Üliõpilased

1)	saavad teada, mis on terminiallikad inglise ja eesti keeles ning kuidas neid kasutada;

2)	oskavad terminiga tähistatud mõistet selgitada.

===Tööülesanded===

1)	rühmatööna (3-4 üliõpilast) 1 eestikeelne kirje (artikkel) Vikipeediasse; maht 200 kuni 400 sõna;

2)	rühmatööna analüüsida kaasüliõpilaste rühma kirjet (artiklit) kirjalikult (min 100 sõna). '''Kui kirjutad artikli juurde arutelulehele, ära unusta kommentaari allkirjastamast!''' Need tööd on rühmale ja õppejõule ühiselt nähtavad; 

3)  vastavalt tagasisidele kirjet (artiklit) parandada ja täiendada&lt;sub&gt;;

4)	info ''esimene allikas on ingliskeelne tekst'', st üliõpilane loeb erialaseid tekste inglise keeles;

5)   erialase info eesti keeles kirjalikuks väljendamiseks loeb üliõpilane erialaseid tekste eesti keeles;

6)	üliõpilane otsib inglis- ja eestikeelsetest terminibaasidest termineid, definitsioone ja seletusi. 

====Arutelulehtede kommentaarid====
Arutelulehele eestikeelset kommentaari jättes tuleb sellele enne avalikustamist lisada ka allkiri.&lt;br /&gt;
Selleks on kaks võimalust: kas trükkida kommentaari lõppu neli tildet (&lt;nowiki&gt;~~~~&lt;/nowiki&gt;)&lt;br /&gt;
või kasutada muutmiskasti kohal nupuribal allkirjanuppu.&lt;br /&gt;
Pikemalt saad lugeda '''[[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Pääs_arutelulehele|juhendist]]'''.&lt;br /&gt;

===Vormistusreeglid (viitamine)===

Vormistamist Vikipeedias vaata siit: [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vormistusreeglid]] - viidete lisamine.

NB! Viited peavad Vikipeedia nõuetele vastavalt vormistatud olema, vt [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-9 juhendvideo]. 

1) sobiva vormistuse näide:

[[Fail:Viite vormistus sobib.jpg|suur]]

2) sobimatu vormistuse näide:

[[Fail:Viite vormistus ei sobi.jpg|suur]]

3) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale.

'''NB!!''' Vikipeedia ise on olemuselt [[Referaat|referatiivne]], mistõttu Wikipedia eri keelteversioonidele ''ei viidata''. Seos tekitatakse vasakul veerul &quot;Lisa keeled&quot; /&quot;Teistes keeltes&quot; tööriistaga. 

Näiteid viitamisest:
*[[Eesti Maaülikool]]
*[[Maastik]]
*[[Harilik kuusk]]

===Piltide lisamine===

Piltide lisamise kohta vaata siit: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 juhendvideo] ja siit: [[Vikipeedia:Piltide_kasutamine#Piltide_laadimine_Vikipeediasse|piltide lisamine]]

===Kirje osad===

1) pealkiri eesti keeles: [[Termin|termin]]/[[Semantika#Kollokatsioon|kollokatsioon]];

2) mõiste [[Definitsioon|definitsioon]] eesti keeles (&quot;kes on kes ja mis on mis&quot;); 

3) mõiste käsitlus ja selgitus eesti keeles; 

4) teksti sees [[Vikipeedia:Lingid|siselingid]];

5) vähemalt 2 korrektset viidet ingliskeelsele allikale - [[Vikipeedia:Viitamine|viited]] ja vähemalt 1 korrektne viide eestikeelsele allikale;

6) soovitav: [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|foto/pilt]] (kirje autori tehtud või Wikimedia Commonsist: [https://wikimedia.ee/oppevideod/#pk-10 videojuhend];

7) kui  kirje (artikkel) on valmis ja Vikipeedia artikliruumis (st mitte enam mustand), siis tuleb kirje (artikkel) siduda ingliskeelse Wikipedia vastava artikliga - kui see on sarnases mahus olemas [https://wikimedia.ee/oppevideod/ juhendvideo]. 

'''Kirje maht:''' 200-max 400 sõna.

===Terminibaasid ja sõnastikud===

*[http://iate.europa.eu/SearchByQueryLoad.do;jsessionid=4dbVckquEoqpw_ECSIzCy7bsfu9iB_CDxEsp_g2lAYDn2ZD1gVOC!-809793505?method=load IATE] 

*[http://www.btb.termiumplus.gc.ca/tpv2alpha/alpha-eng.html?lang=eng Termium]

*Euroopa Parlamendi veebilehel Terminology Databases [http://www.fao.org/faoterm/en/ Faoterm]

*Inglise keele sõnastikud ([http://www.thefreedictionary.com/ The Free Dictionary], [http://www.oed.com/ Oxford OED])

*Ingliskeelsed entsüklopeediad ([https://www.britannica.com/ Britannica])

*Sõnastike ühisotsing e-keelenõu [http://portaal.eki.ee/ eki.ee] 
*[https://ems.elnet.ee/] [[Eesti märksõnastik]]

*Vaata ka: [[veebisõnastik]]ud, [[Vikipeedia:Veebisõnastikud ja -andmebaasid]] ja [[Terminibaas|terminibaasid]]

* [https://tsenter.ee/terminid/ Puiduterminid] - inglise, saksa, vene, soome, eesti

*Paralleeltekstid mitmes keeles [http://eur-lex.europa.eu/homepage.html EUR-Lex] ja Riigi Teataja [https://www.riigiteataja.ee/index.html]

==Hästi õnnestunud artiklid==
*[[Kennelköha]] 2019/2020
*[[Harilik kaksikkannus]] 2019/2020
*[[Siinuskulissajam]] 2019/2020

==Näpunäiteid töö alustamiseks==

===Harjutamine===

'''Harjutada''' võiks mustandiruumis, s.t. kui valite teemaks näiteks ''Sillad'', siis kirjutate üles vasakule otsingukasti '''Mustand:Sillad''' (ilma tühikuta). Kohe Vikipeedia artikliruumi kirjutades peaks artikkel enne salvestamist juba üsna [[Vikipeedia:Mida_Vikipeedia_ei_ole|kõlblik]] olema. Alustatud kirje link lisage siia lehele oma eriala tähistuse alla. 
'''Videojuhend''' teemade kaupa: [https://wikimedia.ee/oppevideod/ siin].

Kirjutamisel (eesti keeles) tuleb järgida Vikipeedia [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vormistusreegleid]]. Artikli sees linkimist vt. &quot;[[Vikipeedia:Lingid|Lingid Vikipeedias]]&quot;.

Kirje (artikli) teema või märksõna leidmisel on abiks mõistete [https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:M%C3%B5istete_loendid loendid]. [[Punase lingiga terminil]] artiklit veel pole ja saate seda alustada,  [[Termin|sinise lingiga terminil]] artikkel on ja võibolla oskate seda täiendada. Kui olete [[Vikipeedia:Kasutajanimi|kasutajanimega]] sisse logitud (soovitame sisselogimist), siis on teie töö näha, kui klikite lehekülje üleval keskel &quot;Näita ajalugu&quot;.

Teie kirje on näha ka siis, kui klikite vasakul veerul &quot;[[Eri:Viimased_muudatused|Viimased muudatused]]&quot; - mõistlik on oma kirjutatu enne salvestamist eelvaates (korduvalt) üle kontrollida, et ei oleks vaja hulgaliselt parandusi teha. Salvestada võib teksti ka lihtsalt kuskile mujale (Word vms) ja hiljem uuesti Vikipeedia redigeerimiskasti kopeerida ning töö lõpetada.

Ingliskeelse termini leidmiseks tippige Wikipedia otsingusse Category:(soovitud valdkond), näiteks [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Horticulture_and_gardening Category:Horticulture and Gardening], [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Construction Category:Construction] või [https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Forestry Category:Forestry]. 

Oma kirje jaoks [[Inspiratsioon|inspiratsiooni]] saamiseks võite vaadata nii ingliskeelseid kui eestikeelseid loendeid, kuid lõpuks valige oma eriala mõiste ja sellele vastav termin, mida te eesti keeles kindlalt teate (või saate täpsustada erialaõppejõuga) ning selle vaste inglise keeles (enamasti leiab Wikipediast ja tuleb terminibaaside ja sõnastike abil üle kontrollida).

Siis ongi ehk aeg [[Juhend:Sisukord|Vikipeediaga täpsemalt tutvuda]].

Vikipeediat tutvustav video [https://outreach.wikimedia.org/wiki/Main_Page &quot;What is Wikipedia?&quot; video in Spanish with subtitles].

===KKK===

Korduma kippuvad küsimused ([https://en.wikipedia.org/wiki/FAQ FAQ]) Vikipeedias: [[Vikipeedia:Kaastöö KKK|KKK]] ja [[Vikipeedia:Sajast kasvab miljon|juhend]] pikemalt lahti seletatuna. 

'''NB!''' Viited peavad olema vormistatud vastavalt Vikipeedia nõuetele. 
Viitamise näited:
*[[Eesti Maaülikool]]
*[[Maastik]]
*[[Harilik kuusk]]

===Keelesaade: Vikitund===

Vikerraadio Vikitund: [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/a83ffcaf-5544-4eb8-9d58-ff3ef0cd7256/keelesaade-vikitund 1. tund] ja [https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/5616e966-aa2d-4e90-972d-c7f3d405ddbe/keelesaade-teine-vikitund 2. tund]
Vestlussaade Vikipeediasse kirjutamise teemadel, antakse selgitusi ja kirjutatakse stuudios. Õpetavad [[Sirli Zupping]] ja [[Ann Siiman]], kirjutavad [[Piret Kriivan]] ja [[Priit Ennet]].

===Hea artikli kriteeriumid Vikipeedias===

Täpsemalt [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|hea artikli kohta]].

[http://www.miljonpluss.ut.ee/ Miljon+] oli Vikipeedia arendamise projekt, milles sai kaasa lüüa igaüks. Eesmärk oli viia eestikeelne Vikipeedia miljoni vikiartikliga keelte hulka. Projekt toetas eesti keele ja kultuuri arengut eestikeelse Vikipeedia edendamise kaudu.

===Erialateabe vahendamine akadeemilises inglise ja eesti keeles ===

==2025/2026 õppeaasta==

====MI EH====

Näide: konstruktsioon - [https://en.wikipedia.org/wiki/Construction ''construction''] sõnad 'sobivad', aga inglise '[http://www.thefreedictionary.com/construction ''construction'']' sisu on oluliselt laiem, vasteks sobiks pigem '[http://www.thefreedictionary.com/structure ''structure'']'.

näide (mida luua): ''[[:en:graphic concrete|graphic concrete]]'' ([[graafiline betoon|eesti keeles]]) ([[:commons:Category:Graphic concrete|pildid]])

[https://en.wikipedia.org/wiki/Reveal_(carpentry) Woodwork] - teemad, mõisted

[[:Kategooria:Ehitiste loendid riigiti|Ehitiste loendid riigiti]]

Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'')
* [[minuteema]] ''(mytopic)''

====MI VE====
* [[näidis]] ''(sample, the term in English)''


====MI GM====
 
* [[Maatulundusmaa]] (''Agricultural land'')

====MI MN====


====MI PU====


====MS====
* [[Euroopa Investeerimispank]] ''(European Investment Bank)''

* [[Marginaal (majandus)]] ''(Margin)''

* [[Hübriidtöö]] ''(Hybrid work)''

* [[Bioloogiline vara]] ''(Biological asset)''

* [[Diginomaad]] ''(Digital nomad)''

* [[Hinnastabiilsus]] ''(Price stability)''

* [[Ringbiomajandus]] ''(Circular bioeconomy)''

====PK KV====

====PK KA====
[[Kitsasõraline_vähk|Kitsasõraline vähk]] (''Pontastacus leptodactylus'')

====PK AI====
* [[Padipõõsas]] ''(Cushion bush)''

* [[Herbariseerimine]] ''(herbalization)''

* [[Vilmorini ebaküdoonia]] ''(Vilmorin's flowering quince)''

* [[Habanero]] ''(Habanero)''

====PK LU====
* [[Botaanikaaed]]
* [[Loodusteraapia]]
* [[Siberi tõmmuvaeras]]  ''(Siberian Scoter)''

====PK PS====
* [[Segasööt]] ''(Compound feed)''
* [[Läga]] ''(Slurry)''
* [[Harilik linnukapsas]] ''(Nipplewort)''
* [[Talinisu]] ''(Winter Wheat)''
* [[Allakülv]] ''(Undersowing)''
* [[Kaasaegne põllumajandustehnoloogia]] ''(Modern agricultural technology)''
* [[Kattevili]] ''(Cover crop)''
* [[Suviraps]] ''(Spring rapeseed)''

====PK KJ====
* [[Harilik tulbipuu]] ''(Tulip tree)''
* [[Multš]] ''(Mulch)''
* [[Pärandkultuurmaastik]] ''(Cultural heritage landscape)''
* [[Bioretentsioon]] ''(Bioretention)''

====PK KK====


====MI TT====
Näide: elektriliin - [https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_line electric line]. Sõnad &quot;sobivad&quot;, aga termin sisuliselt ehk mõiste kirjeldus mitte. Juba kinnistunud terminoloogia puhul probleemi pole, kuid ka uute terminite vastete leidmisel peab loogika sama olema (sisulise kirjelduse kaudu).

Linkide vormistamise näide: [[Sirkel]] (''compass'')

*[[Katalüüsmuundur]] (Catalytic converter)
*[[Tsentrifugaalpump]] (Centrifugal pump)
*[[Petrooleum]] (Petroleum)

====MI TN====

====VL TL====


====VL LK====</text>
      <sha1>530tax74oqprpi1lo4q7oucmnmqhqq9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ave-Marleen Rei</title>
    <ns>0</ns>
    <id>456582</id>
    <revision>
      <id>7158569</id>
      <parentid>7063023</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T21:17:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Aastapreemia</comment>
      <origin>7158569</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4232" sha1="9gv84a8r8wkixizc2rxe9qadf7sojym" xml:space="preserve">'''Ave-Marleen Rei''' (sünninimi '''Ave Plukk'''; sündinud [[21. detsember|21. detsembril]] [[1976]] [[Kiviõli]]s) on eesti kultuuri[[ajakirjanik]]. Ta on kasutanud esinejanime '''Ave Marleen'''.

== Haridus ==
Rei on lõpetanud 1995. aastal [[Paide Ühisgümnaasium]]i. Ta on õppinud aastatel 1995–1997 ja 1999–2002 [[Tartu Ülikool]]is saksa filoloogiat ja ajakirjandust ning 1997–1999 [[Viljandi Kultuurikolledž]]i teatrikateedris näitleja erialal (III lend). 2002. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli saksa keele ja kirjanduse erialal.

== Töö ==
Rei alustas raadiotööd 2000. aastal raadios [[Raadio Elmar|Elmar]], ühtlasi oli ta 2001. aastal oli ETV hommikuprogrammi &quot;[[Terevisioon]]&quot; Tartu stuudio kaassaatejuht. Aastatel 2003–2010 oli ta [[Kuku Raadio]] [[toimetaja]], juhtis hommiku- ja pärastlõunaprogrammi ning kultuuri- ja portreesaateid. Ta on teinud kaastööd [[Vikerraadio]]le (2012–2013) ning ajakirjadele [[Anne (ajakiri)|Anne]] ja [[Pere ja Kodu]]. 

Aastatel 2010–2015 töötas ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] pressiesindajana ja koostas teatri ajakirja Ramp. Alates maist 2015 töötas taas Kuku Raadios.

Aastatel 2017–2022 töötas Rei Eesti arengukoostööd, humanitaarabi ja maailmaharidust toetavas organisatsioonis [[MTÜ Mondo]] kommunikatsioonijuhina.&lt;ref&gt;Anu Viita-Neuhaus. [https://naisteleht-digi.ohtuleht.ee/1094822/pusimatu-loomuga-ave-marleen-on-tagasi-vana-armastuse-juures-inimene-opib-kui-ta-vette-visata- Püsimatu loomuga Ave-Marleen on tagasi vana armastuse juures: „Inimene õpib, kui ta vette visata.“] Naisteleht, 01.11.2023.&lt;/ref&gt;

[[Eesti Televisioon]]is on ta üksikuid saateid ja saatesarju teinud juba 2000. aastast. Sügisest 2023 on ta [[Eesti Rahvusringhääling]]u kultuuritoimetuse vastutav toimetaja.&lt;ref&gt;[https://info.err.ee/contacts ERR-i töötajate kontaktid] Eesti Rahvusringhäälingu koduleht. Vaadatud 22.02.2024&lt;/ref&gt; Ta on üks kultuurisaate &quot;[[OP!]]&quot; toimetajaid, ühtlasi teeb ta saateid ka [[Vikerraadio]]s.

==Looming==
===Raamatud===
* [[Triin Voorel]]. &quot;Tants ühele naisele&quot;. Koostaja Ave Plukk. Elmatar, 2008̆
* Ave-Marleen Rei. &quot;Rästiku pihtimus&quot;. [[Tänapäev]], 2016 – [[Marje Metsur]]i elulooraamat

====Tõlked====
* Danielle Graf, Katja Seide. &quot;Väikesed kuradikesed : rahulikke mooduseid trotsiaegadest ülesaamiseks&quot;. [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], 2018
* Daniela Gaigg, Linda Syllaba. &quot;Õiendamispaast : seitse sammu tasakaalustatud suhteni lapse ja vanema vahel&quot;. Pegasus, 2021

===Telesaateid===
* 2000–2001 &quot;Termomeeter&quot; – ETV, üks saatejuhte
* 2009–2010 &quot;Tagatargemad&quot; – ETV, üks saatejuhte
* 2012–2013 &quot;Tähelaev&quot; ([[Sofia Joons]], [[Peeter Laurits]], [[Kauksi Ülle]]) – ETV, saatejuht
* 2024– &quot;OP!&quot; – ETV, toimetaja ja üks saatejuhte
* 2025 &quot;Ridade vahel&quot; (eesti raamatu aasta sari: [[Mart Juur]], [[Piret Jaaks]], [[Martin Algus]], [[Indrek Koff]], [[Lilli Luuk]], [[Jaanus Vaiksoo]], [[Valdur Mikita]]) – ETV, autor, toimetaja ja saatejuht

===Raadiosaateid===
* 2023–2024 – &quot;Punkt&quot; (kultuurisaadete ja -sündmuste ülevaade) – Vikerraadio, saatejuht
* 2024 – &quot;Võõrsil ja kodus&quot; (7-osaline sari väliseestlastest [[Kanada]]s) – Vikerraadio, autor
* 2025 – &quot;Ave-Marleen Rei&quot; – Vikerraadio, autor ja saatejuht

==Tunnustus==
* 2026 – [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u aastapreemia – ajakirjandusauhind (saatesarja &quot;Ridade vahel&quot; eest)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609953788/etv-kirjandussaade-ridade-vahel-palvis-raamatukoguhoidjate-uhingu-tunnustuse ETV kirjandussaade &quot;Ridade vahel&quot; pälvis raamatukoguhoidjate ühingu tunnustuse] ERR Kultuur, 27.02.2026.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema abikaasa on näitleja ja lavastaja [[Leino Rei]], paaril on kaks ühist last.&lt;ref&gt;Kaire Uusen. [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/82955171/uues-pere-ja-kodus-leino-rei-mul-on-suur-volg-oma-pere-ees-tuleb-hakata-seda-tasa-tegema Leino Rei: Mul on suur võlg oma pere ees. Tuleb hakata seda tasa tegema] Pere ja Kodu, 06.07.2018.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Rei, Ave-Marleen}}
[[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>9gv84a8r8wkixizc2rxe9qadf7sojym</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sturm und Drang (ansambel)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>458056</id>
    <revision>
      <id>7158276</id>
      <parentid>6419241</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:00:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158276</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="721" sha1="8245z8i27v8668uvz6ir9n1vrf02k3s" xml:space="preserve">[[File:Andre linman joel wendlin popkalaset 2011.jpg|thumb|Sturm und Drang, 2011]]
'''Sturm und Drang''' on [[Soome]] rokkansambel, mis asutati [[2004]] ja läks laiali [[2014]].

== Liikmed ==
;Viimane koosseis
* André Linman – vokaal, kitarr (2004–2014)
* Calle Fahllund – trummid, taustalaul (2004–2014)
* Jesper Welroos – süntesaator (2004–2014)
* Joel Wendlin – basskitarr, taustalaul (2010–2014)
* Jani Kuoppamaa – kitarr (2011–2014)

;Endised liikmed
* Henrik Kurkiala – basskitarr, taustalaul (2004–2010)
* Alexander Ivars – kitarr, taustalaul (2004–2011)

== Albumid ==
* Learning to Rock (2007)
* Rock 'n Roll Children (2008)
* Graduation Day (2012)

[[Kategooria:Soome ansamblid]]</text>
      <sha1>8245z8i27v8668uvz6ir9n1vrf02k3s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Genka / Paul Oja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>458422</id>
    <revision>
      <id>7158781</id>
      <parentid>6880637</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:37:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158781</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7825" sha1="t9cc54b3clzm0esxt4nk4dov5ncaj9v" xml:space="preserve">{{Albumi info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| Nimi           = Genka/Paul Oja
| Liigitus       = stuudio
| Esitaja        = [[Genka]] &amp; [[Paul Oja]]
| Kaas           = 
| Pildi kirjeldus=
| Väljaantud     = 4. detsember 2014&lt;ref name=&quot;cZHEb&quot; /&gt;
| Stiil          = [[hiphop]], [[räpp]]
| Pikkus         = 39:48
| Plaadifirma    = [[Legendaarne Records]]
| Lindistatud    = Blacklist Recordings Studio&lt;ref name=&quot;discogs&quot; /&gt;
| Produtsent     = Paul Oja
| Arvustused     = * [[ERR|Kultuur/ERR]] &lt;nowiki&gt; - &lt;/nowiki&gt;{{Rating|9|10}}&lt;ref name=&quot;err&quot; /&gt;
* [[Eesti Ekspress]] &lt;nowiki&gt; - &lt;/nowiki&gt;{{Rating|9|10}}&lt;ref name=&quot;ekspress&quot; /&gt;
| Kronoloogia = [[Genka]]
| Eelmine album  = &quot;[[Oleg Kosjugini lugu]]&quot;&lt;br&gt;(2011)
| See album      = '''&quot;Genka / Paul Oja&quot;'''&lt;br&gt;(2014)
| Järgmine album = 
}}
'''&quot;Genka / Paul Oja&quot;''' on [[Genka]] ja [[Paul Oja]] album, mille andis 2014. aastal välja [[Legendaarne Records]].

Külalisartistidena esinesid albumil [[Suur Papa]], [[Teele Viira]], [[Taavi Paomets]], Pille Vilgota, [[Marek Unt]], [[Kaire Vilgats]], [[Dagmar Oja]] ja [[Ines]].&lt;ref name=&quot;Jx5iw&quot; /&gt;

Album on pühendatud 2011. aastal surnud [[Revo Jõgisalu]]le, kes oli lisaks Genkale ja Paul Ojale [[Toe Tag]]i liige.&lt;ref name=&quot;discogs&quot; /&gt;

== Arvustused ==
Album sai kriitikutelt väga positiivseid hinnanguid. [[Postimees|Postimehes]] ja [[Delfi (portaal)|Delfi]]s ilmunud artiklid kirjeldasid albumit žanripiire nihutava, julge ja eksperimenteerivana.&lt;ref name=&quot;delfi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lILqO&quot; /&gt; Kirjanik [[Rein Pakk]] hindas [[Eesti Ekspress]]is ilmunud arvustuses albumit hindega 9/10, nimetades mõlemaid muusikuid andekateks ja küpseteks.&lt;ref name=&quot;ekspress&quot; /&gt; [[Müürileht|Müürilehe]] arvustuses Asko Astmäe tõi esile Genka &quot;laia temaatilise haardega&quot; laulukirjutamisoskust, mis sarnaneb [[Toe Tag]]i viimase albumiga.&lt;ref name=&quot;mcwGS&quot; /&gt; Krtiitik [[Märt Milter]] kirjeldas ERR-i kultuuriportaalis ilmunud arvustuses albumit jõulukingina, andes sellele hindeks 9/10. Samuti nimetas ta Genkat ja Paul Oja Eesti parimateks hiphoppariteks.&lt;ref name=&quot;err&quot; /&gt;

2015. aasta mais oli album muusika voogedastusteenuses [[Deezer]] eestlaste maikuu kuulatuim album.&lt;ref name=&quot;MNLb5&quot; /&gt;

[[2015. aasta Eesti Muusikaauhinnad]]e auhinnatseremoonial võitis album aasta hiphop-/räppalbumi auhinna.&lt;ref name=&quot;dUATj&quot; /&gt;

== Lugude nimekiri ==
{{Lugude nimekiri
| headline      = &quot;Peegel&quot; / digitaalne versioon
| extra_column  = Märkused
| total_length  = 39:48

| title1  = Blueberry Tõde
| note1   = 
| length1 = 2:25
| lyrics1 = [[Henry Kõrvits]]
| music1 = [[Paul Oja]]
| extra1  = 

| title2  = Hüäänid
| note2   = 
| length2 = 2:14
| lyrics2 = Henry Kõrvits
| music2 = Paul Oja
| extra2  = [[Teele Viira]] (vokaal)

| title3  = Algorütm
| note3   = 
| length3 = 2:41
| lyrics3 = Henry Kõrvits
| music3 = Paul Oja
| extra3  = 

| title4  = Neofööniks
| note4   = 
| length4 = 2:51
| lyrics4 = Henry Kõrvits
| music4 = Paul Oja, Henry Kõrvits
| extra4  = [[Taavi Paomets]] (taustalaul)

| title5  = Bakkushan
| note5   = 
| length5 = 2:43
| lyrics5 = Henry Kõrvits
| music5  = Paul Oja
| extra5  = Teele Viira (vokaal)

| title6  = Inglise Patsient
| note6   = 
| length6 = 2:04
| lyrics6 = Henry Kõrvits
| music6 = Paul Oja, Henry Kõrvits
| extra6  = Pille Vilgota (vokaal)

| title7  = Kõik
| note7   = 
| length7 = 2:50
| lyrics7 = Henry Kõrvits, [[Uko Arop]]
| music7 = Paul Oja, [[Eda-Ines Etti]], [[Ivo Etti]]
| extra7  = [[Sämpel|Sämplib]] Eda-Ines Etti lugu &quot;Iseendale&quot; (2006)

| title8 = Väikesed Ponid
| note8  = 
| length8 = 4:02
| lyrics8 = Henry Kõrvits
| music8 = Paul Oja, Henry Kõrvits
| extra8  = 

| title9  = Tali pruut tantsima
| note9   = 
| length9 = 3:33
| lyrics9 = Henry Kõrvits
| music9 = Paul Oja
| extra9  = Raivo Kolehmainen (trompet)

| title10 = Ussisoo
| note10  = 
| length10 = 2:42
| lyrics10 = Henry Kõrvits
| music10 = Paul Oja
| extra10 = 

| title11  = T.Ä.V.
| note11   = 
| length11 = 1:37
| lyrics11 = Henry Kõrvits
| music11 = Paul Oja
| extra11  = 

| title12  = Õhtung
| note12   =
| length12 = 3:44
| lyrics12 = Henry Kõrvits, Taavi Paomets
| music12 = Paul Oja, Taavi Paomets
| extra12  =

| title13  = Jeesus Presley
| note13   = 
| length13 = 3:01
| lyrics13 = Henry Kõrvits
| music13 = Paul Oja, Henry Kõrvits
| extra13  = [[Dagmar Oja]], [[Kaire Vilgats]] ja [[Marek Unt]] (vokaalid)

| title14  = Sämpel
| note14   = 
| length14 = 3:23
| lyrics14 = Henry Kõrvits
| music14 = Paul Oja
| extra14  =
}}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;discogs&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://www.discogs.com/Genka-Paul-Oja-Genka-Paul-Oja/release/6691526 |Pealkiri=Genka / Paul Oja - Genka / Paul Oja (CD, Album) |Väljaandja=Discogs |Kasutatud=20. veebruar 2017 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;err&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Milter, Märt |URL=http://kultuur.err.ee/v/uued_plaadid/b3eb01b7-22e4-4c93-923a-f2c37a5316d9 |Pealkiri=Arvustus: Eesti parimate hiphopparite Genka ja Paul Oja jõulukink |Väljaanne=Kultuur |Väljaandja=ERR |Aeg=19. detsember 2014 |Kasutatud=20. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ekspress&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Pakk, Rein |URL=http://ekspress.delfi.ee/areen/nadala-album-ristiretk-kaasaegse-inimese-hingeellu?id=70354453 |Pealkiri=Nädala album: Ristiretk kaasaegse inimese hingeellu |Väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |Aeg=17. detsember 2014 |Kasutatud=20. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;delfi&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://publik.delfi.ee/news/muusika/lae-tasuta-ja-naudi-genka-ja-paul-oja-said-valmis-uue-albumi?id=70291497 |Pealkiri=Lae tasuta ja naudi! Genka ja Paul Oja said valmis uue albumi! |Väljaanne=Publik |Väljaandja=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |Aeg=4. detsember 2014 |Kasutatud=20. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cZHEb&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://soundcloud.com/legendaarnerecords/sets/genka-paul-oja |Pealkiri=Genka / Paul Oja by LegendaarneRecords |Väljaandja=[[Soundcloud]] |Kasutatud=20. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jx5iw&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://legendaarne.ee/album/genkapaul-oja/ |Pealkiri=Genka/Paul Oja |Väljaandja=[[Legendaarne Records]] |Kasutatud=20. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lILqO&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Ala, Janar |URL=http://kultuur.postimees.ee/3020173/genka-ja-paul-oja-esitlevad-albumit |Pealkiri=Genka ja Paul Oja esitlevad albumit |Väljaanne=Kultuur |Väljaandja=[[Postimees]] |Aeg=9. detsember 2014 |Kasutatud=20. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcwGS&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Astmäe, Asko |URL=http://www.muurileht.ee/plaadiarvustus-genka-paul-oja-genka-paul-oja/ |Pealkiri=Plaadiarvustus: Genka &amp; Paul Oja - Genka / Paul Oja |Väljaanne=[[Müürileht]] |Aeg=5. jaanuar 2015 |Kasutatud=20. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MNLb5&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://tele2.ee/uudised/elina_borni_uus_album/ |Pealkiri=Eestlaste muusikaeelistus: Elina Borni uus album tegi tugeva alguse |Väljaandja=[[Tele2]] |Aeg=9. juuni 2015 |Kasutatud=20. veebruar 2017 |arhiivimisaeg=2017-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170221110206/https://tele2.ee/uudised/elina_borni_uus_album/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dUATj&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.muusikaauhinnad.eu/jagati-katte-eesti-muusikaauhinnad-2015/ |Pealkiri=Eesti Muusikaauhinnad 2015 võitjad on selgunud |Väljaandja=[[Eesti Muusikaauhinnad]] |Aeg=15. jaanuar 2015 |Kasutatud=20. veebruar 2017 |arhiivimisaeg=2016-06-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160604175534/http://www.muusikaauhinnad.eu/jagati-katte-eesti-muusikaauhinnad-2015/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.discogs.com/Genka-Paul-Oja-Genka-Paul-Oja/release/6691526 Sissekanne Discogsis]
* [http://legendaarne.ee/album/genkapaul-oja/ Sissekanne ettevõtte Legendaarne Records kodulehel]
* [https://soundcloud.com/legendaarnerecords/sets/genka-paul-oja Album Soundcloudis]

[[Kategooria:2014. aasta albumid]]</text>
      <sha1>t9cc54b3clzm0esxt4nk4dov5ncaj9v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158783</id>
      <parentid>7158781</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:38:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158783</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7869" sha1="h95l15gdord055ysprsr9mopjs8rpud" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Albumi info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| Nimi           = Genka/Paul Oja
| Liigitus       = stuudio
| Esitaja        = [[Genka]] &amp; [[Paul Oja]]
| Kaas           = 
| Pildi kirjeldus=
| Väljaantud     = 4. detsember 2014&lt;ref name=&quot;cZHEb&quot; /&gt;
| Stiil          = [[hiphop]], [[räpp]]
| Pikkus         = 39:48
| Plaadifirma    = [[Legendaarne Records]]
| Lindistatud    = Blacklist Recordings Studio&lt;ref name=&quot;discogs&quot; /&gt;
| Produtsent     = Paul Oja
| Arvustused     = * [[ERR|Kultuur/ERR]] &lt;nowiki&gt; - &lt;/nowiki&gt;{{Rating|9|10}}&lt;ref name=&quot;err&quot; /&gt;
* [[Eesti Ekspress]] &lt;nowiki&gt; - &lt;/nowiki&gt;{{Rating|9|10}}&lt;ref name=&quot;ekspress&quot; /&gt;
| Kronoloogia = [[Genka]]
| Eelmine album  = &quot;[[Oleg Kosjugini lugu]]&quot;&lt;br&gt;(2011)
| See album      = '''&quot;Genka / Paul Oja&quot;'''&lt;br&gt;(2014)
| Järgmine album = 
}}
'''&quot;Genka / Paul Oja&quot;''' on [[Genka]] ja [[Paul Oja]] album, mille andis 2014. aastal välja plaadifirma [[Legendaarne Records]].

Külalisartistidena esinesid albumil [[Suur Papa]], [[Teele Viira]], [[Taavi Paomets]], Pille Vilgota, [[Marek Unt]], [[Kaire Vilgats]], [[Dagmar Oja]] ja [[Ines]].&lt;ref name=&quot;Jx5iw&quot; /&gt;

Album on pühendatud 2011. aastal surnud [[Revo Jõgisalu]]le, kes oli lisaks Genkale ja Paul Ojale [[Toe Tag]]i liige.&lt;ref name=&quot;discogs&quot; /&gt;

== Arvustused ==
Album sai kriitikutelt väga positiivseid hinnanguid. [[Postimees|Postimehes]] ja [[Delfi (portaal)|Delfi]]s ilmunud artiklid kirjeldasid albumit žanripiire nihutava, julge ja eksperimenteerivana.&lt;ref name=&quot;delfi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lILqO&quot; /&gt; Kirjanik [[Rein Pakk]] hindas [[Eesti Ekspress]]is ilmunud arvustuses albumit hindega 9/10, nimetades mõlemaid muusikuid andekateks ja küpseteks.&lt;ref name=&quot;ekspress&quot; /&gt; Ajalehe [[Müürileht]] arvustuses Asko Astmäe tõi esile Genka &quot;laia temaatilise haardega&quot; laulukirjutamisoskust, mis sarnaneb [[Toe Tag]]i viimase albumiga.&lt;ref name=&quot;mcwGS&quot; /&gt; Krtiitik [[Märt Milter]] kirjeldas ERR-i kultuuriportaalis ilmunud arvustuses albumit jõulukingina, andes sellele hindeks 9/10. Samuti nimetas ta Genkat ja Paul Oja Eesti parimateks hiphoppariteks.&lt;ref name=&quot;err&quot; /&gt;

2015. aasta mais oli album muusika voogedastusteenuses [[Deezer]] eestlaste maikuu kuulatuim album.&lt;ref name=&quot;MNLb5&quot; /&gt;

[[2015. aasta Eesti Muusikaauhinnad]]e auhinnatseremoonial võitis album aasta hiphop-/räppalbumi auhinna.&lt;ref name=&quot;dUATj&quot; /&gt;

== Lugude nimekiri ==
{{Lugude nimekiri
| headline      = &quot;Peegel&quot; / digitaalne versioon
| extra_column  = Märkused
| total_length  = 39:48

| title1  = Blueberry Tõde
| note1   = 
| length1 = 2:25
| lyrics1 = [[Henry Kõrvits]]
| music1 = [[Paul Oja]]
| extra1  = 

| title2  = Hüäänid
| note2   = 
| length2 = 2:14
| lyrics2 = Henry Kõrvits
| music2 = Paul Oja
| extra2  = [[Teele Viira]] (vokaal)

| title3  = Algorütm
| note3   = 
| length3 = 2:41
| lyrics3 = Henry Kõrvits
| music3 = Paul Oja
| extra3  = 

| title4  = Neofööniks
| note4   = 
| length4 = 2:51
| lyrics4 = Henry Kõrvits
| music4 = Paul Oja, Henry Kõrvits
| extra4  = [[Taavi Paomets]] (taustalaul)

| title5  = Bakkushan
| note5   = 
| length5 = 2:43
| lyrics5 = Henry Kõrvits
| music5  = Paul Oja
| extra5  = Teele Viira (vokaal)

| title6  = Inglise Patsient
| note6   = 
| length6 = 2:04
| lyrics6 = Henry Kõrvits
| music6 = Paul Oja, Henry Kõrvits
| extra6  = Pille Vilgota (vokaal)

| title7  = Kõik
| note7   = 
| length7 = 2:50
| lyrics7 = Henry Kõrvits, [[Uko Arop]]
| music7 = Paul Oja, [[Eda-Ines Etti]], [[Ivo Etti]]
| extra7  = [[Sämpel|Sämplib]] Eda-Ines Etti lugu &quot;Iseendale&quot; (2006)

| title8 = Väikesed Ponid
| note8  = 
| length8 = 4:02
| lyrics8 = Henry Kõrvits
| music8 = Paul Oja, Henry Kõrvits
| extra8  = 

| title9  = Tali pruut tantsima
| note9   = 
| length9 = 3:33
| lyrics9 = Henry Kõrvits
| music9 = Paul Oja
| extra9  = Raivo Kolehmainen (trompet)

| title10 = Ussisoo
| note10  = 
| length10 = 2:42
| lyrics10 = Henry Kõrvits
| music10 = Paul Oja
| extra10 = 

| title11  = T.Ä.V.
| note11   = 
| length11 = 1:37
| lyrics11 = Henry Kõrvits
| music11 = Paul Oja
| extra11  = 

| title12  = Õhtung
| note12   =
| length12 = 3:44
| lyrics12 = Henry Kõrvits, Taavi Paomets
| music12 = Paul Oja, Taavi Paomets
| extra12  =

| title13  = Jeesus Presley
| note13   = 
| length13 = 3:01
| lyrics13 = Henry Kõrvits
| music13 = Paul Oja, Henry Kõrvits
| extra13  = [[Dagmar Oja]], [[Kaire Vilgats]] ja [[Marek Unt]] (vokaalid)

| title14  = Sämpel
| note14   = 
| length14 = 3:23
| lyrics14 = Henry Kõrvits
| music14 = Paul Oja
| extra14  =
}}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;discogs&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://www.discogs.com/Genka-Paul-Oja-Genka-Paul-Oja/release/6691526 |Pealkiri=Genka / Paul Oja - Genka / Paul Oja (CD, Album) |Väljaandja=Discogs |Kasutatud=20. veebruar 2017 |Keel=inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;err&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Milter, Märt |URL=http://kultuur.err.ee/v/uued_plaadid/b3eb01b7-22e4-4c93-923a-f2c37a5316d9 |Pealkiri=Arvustus: Eesti parimate hiphopparite Genka ja Paul Oja jõulukink |Väljaanne=Kultuur |Väljaandja=ERR |Aeg=19. detsember 2014 |Kasutatud=20. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ekspress&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Pakk, Rein |URL=http://ekspress.delfi.ee/areen/nadala-album-ristiretk-kaasaegse-inimese-hingeellu?id=70354453 |Pealkiri=Nädala album: Ristiretk kaasaegse inimese hingeellu |Väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |Aeg=17. detsember 2014 |Kasutatud=20. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;delfi&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://publik.delfi.ee/news/muusika/lae-tasuta-ja-naudi-genka-ja-paul-oja-said-valmis-uue-albumi?id=70291497 |Pealkiri=Lae tasuta ja naudi! Genka ja Paul Oja said valmis uue albumi! |Väljaanne=Publik |Väljaandja=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |Aeg=4. detsember 2014 |Kasutatud=20. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cZHEb&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://soundcloud.com/legendaarnerecords/sets/genka-paul-oja |Pealkiri=Genka / Paul Oja by LegendaarneRecords |Väljaandja=[[Soundcloud]] |Kasutatud=20. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jx5iw&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://legendaarne.ee/album/genkapaul-oja/ |Pealkiri=Genka/Paul Oja |Väljaandja=[[Legendaarne Records]] |Kasutatud=20. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lILqO&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Ala, Janar |URL=http://kultuur.postimees.ee/3020173/genka-ja-paul-oja-esitlevad-albumit |Pealkiri=Genka ja Paul Oja esitlevad albumit |Väljaanne=Kultuur |Väljaandja=[[Postimees]] |Aeg=9. detsember 2014 |Kasutatud=20. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mcwGS&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Astmäe, Asko |URL=http://www.muurileht.ee/plaadiarvustus-genka-paul-oja-genka-paul-oja/ |Pealkiri=Plaadiarvustus: Genka &amp; Paul Oja - Genka / Paul Oja |Väljaanne=[[Müürileht]] |Aeg=5. jaanuar 2015 |Kasutatud=20. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MNLb5&quot;&gt;{{Netiviide |URL=https://tele2.ee/uudised/elina_borni_uus_album/ |Pealkiri=Eestlaste muusikaeelistus: Elina Borni uus album tegi tugeva alguse |Väljaandja=[[Tele2]] |Aeg=9. juuni 2015 |Kasutatud=20. veebruar 2017 |arhiivimisaeg=2017-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170221110206/https://tele2.ee/uudised/elina_borni_uus_album/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dUATj&quot;&gt;{{Netiviide |URL=http://www.muusikaauhinnad.eu/jagati-katte-eesti-muusikaauhinnad-2015/ |Pealkiri=Eesti Muusikaauhinnad 2015 võitjad on selgunud |Väljaandja=[[Eesti Muusikaauhinnad]] |Aeg=15. jaanuar 2015 |Kasutatud=20. veebruar 2017 |arhiivimisaeg=2016-06-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160604175534/http://www.muusikaauhinnad.eu/jagati-katte-eesti-muusikaauhinnad-2015/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [https://www.discogs.com/Genka-Paul-Oja-Genka-Paul-Oja/release/6691526 Sissekanne Discogsis]
* [http://legendaarne.ee/album/genkapaul-oja/ Sissekanne ettevõtte Legendaarne Records kodulehel]
* [https://soundcloud.com/legendaarnerecords/sets/genka-paul-oja Album Soundcloudis]

[[Kategooria:2014. aasta albumid]]</text>
      <sha1>h95l15gdord055ysprsr9mopjs8rpud</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Jane023/paintings by Konrad Mägi</title>
    <ns>2</ns>
    <id>462090</id>
    <revision>
      <id>7158361</id>
      <parentid>7152647</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:56:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7158361</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="51131" sha1="kqsna0xi7n9htdtj14rpzv03ivwfyun" xml:space="preserve">{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P170 wd:Q389816 }
|section=31
|sort=571
|columns=P18,label:Article,P350,P571,P195,P217,P180,P127,P528,P136,P186,Item
|thumb=128
|min_section=2
}}


== maal ==
{| class='wikitable sortable'
! pilt
! Article
! RKDimages ID
! asutamise või loomise aeg
! kogu
! inventarinumber
! kujutab
! omanik
! catalog code
! žanr
! kasutatud materjal
! Item
|-
| [[Fail:Maastik ojaga, Konrad Mägi, EKM j 230-10 M 1063.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55864737|Maastik ojaga]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 230:10 M 1063
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55864737|Q55864737]]
|-
| [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-445 M 246.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55865001|Norra maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:445 M 246
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55865001|Q55865001]]
|-
| [[Fail:Klaara Holsti portree, Konrad Mägi, EKM j 230-7 M 1061.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55865442|Klaara Holsti portree]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 230:7 M 1061
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55865442|Q55865442]]
|-
| [[Fail:Vilsandi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 11711 M 4109.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55865552|Vilsandi motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11711 M 4109
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55865552|Q55865552]]
|-
| [[Fail:Varemed Capril, Konrad Mägi, EKM j 153-114 M 93.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55866753|Varemed Capril]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:114 M 93
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55866753|Q55866753]]
|-
| [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 153-120 M 97.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55867073|Naise portree]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:120 M 97
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55867073|Q55867073]]
|-
| [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 10265 M 3910.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55867728|Pühajärv]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 10265 M 3910
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55867728|Q55867728]]
|-
| [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 8966 M 3650.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55868147|Naise portree]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 8966 M 3650
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55868147|Q55868147]]
|-
| [[Fail:Juuditar, Konrad Mägi, EKM j 11113 M 4017.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55868824|Juuditar]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11113 M 4017
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55868824|Q55868824]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi. Ida Menning. 1915-1916.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55868853|Pr. Menningi portree (Neiu valges)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:1262 M 356
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55868853|Q55868853]]
|-
| [[Fail:Natüürmort. Visand, Konrad Mägi, EKM j 24366 M 5534.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55869218|Natüürmort. Visand]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24366 M 5534
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55869218|Q55869218]]
|-
| [[Fail:Saadjärve maastik I, Konrad Mägi, EKM j 11822 M 4128.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55869304|Saadjärve maastik I]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11822 M 4128
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55869304|Q55869304]]
|-
| [[Fail:Saaremaa motiiv, Konrad Mägi, EKM j 12816 M 4225.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55870328|Saaremaa motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12816 M 4225
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55870328|Q55870328]]
|-
| [[Fail:Normandia, Konrad Mägi, EKM j 12159 M 4137.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55870687|Normandia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12159 M 4137
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q55870687|Q55870687]]
|-
| [[Fail:Maastik. Etüüd, Konrad Mägi, EKM j 8803 M 3624.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55871425|Maastik. Etüüd]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 8803 M 3624
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55871425|Q55871425]]
|-
| [[Fail:Maastik tuulikuga, Konrad Mägi, EKM j 57151 M 7538.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55871453|Maastik tuulikuga]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 57151 M 7538
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55871453|Q55871453]]
|-
| [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 14293 M 4470.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55871606|Pühajärv]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 14293 M 4470
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55871606|Q55871606]]
|-
| [[Fail:Norra motiiv vesiveskiga (Norr, Konrad Mägi, EKM j 14290 M 4467.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55872386|Norra motiiv vesiveskiga (Norra motiiv)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 14290 M 4467
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55872386|Q55872386]]
|-
| [[Fail:Pühajärve maastik (Maastik. Võ, Konrad Mägi, EKM j 24416 M 5584.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55872500|Pühajärve maastik (Maastik. Võrumaa)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24416 M 5584
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55872500|Q55872500]]
|-
| [[Fail:Saadjärve motiiv, Konrad Mägi, EKM j 12815 M 4224.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55872564|Saadjärve motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12815 M 4224
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55872564|Q55872564]]
|-
| [[Fail:Viljandi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 190-43 M 512.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55873411|Viljandi motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 190:43 M 512
| [[Viljandi]]&lt;br/&gt;[[Viljandi Pauluse kirik]]
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55873411|Q55873411]]
|-
| [[Fail:Maastik jõega, Konrad Mägi, EKM j 7766 M 3368.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55877197|Maastik jõega]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 7766 M 3368
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55877197|Q55877197]]
|-
| [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, EKM j 12476 M 4182.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55877246|Naise portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12476 M 4182
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55877246|Q55877246]]
|-
| [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, EKM j 16752 M 4949.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55877286|Kasaritsa maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 16752 M 4949
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55877286|Q55877286]]
|-
| [[Fail:Naise portree. Linda Bachmann, Konrad Mägi, EKM j 18352 M 5128.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55878522|Naise portree. Linda Bachmann]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 18352 M 5128
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[paber]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1783255|värviline pliiats]]''&lt;br/&gt;[[pastell]]
| [[:d:Q55878522|Q55878522]]
|-
| [[Fail:Maastik kividega, Konrad Mägi, EKM j 153-1263 M 357.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55880601|Maastik kividega]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:1263 M 357
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| [[maastikumaal]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55880601|Q55880601]]
|-
| [[Fail:Viljandi maastik (Kasaritsa ma, Konrad Mägi, EKM j 16753 M 4950.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55881181|Viljandi maastik (Kasaritsa maastik)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 16753 M 4950
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55881181|Q55881181]]
|-
| [[Fail:Maastik majaga, Konrad Mägi, EKM j 11126 M 4030.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55881435|Maastik majaga]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11126 M 4030
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55881435|Q55881435]]
|-
| [[Fail:Mustlastüdruk, Konrad Mägi, EKM j 153-1259 M 354.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55884012|Mustlastüdruk]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:1259 M 354
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55884012|Q55884012]]
|-
| [[Fail:Laulasmaa rand (Klooga), Konrad Mägi, EKM j 16749 M 4946.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55884635|Laulasmaa rand (Klooga)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 16749 M 4946
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55884635|Q55884635]]
|-
| [[Fail:Merikapsad, Konrad Mägi, EKM j 130-1 M 443.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55885439|Merikapsad]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 130:1 M 443
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55885439|Q55885439]]
|-
| [[Fail:Pühajärve maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-113 M 92.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55897102|Pühajärve maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:113 M 92
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55897102|Q55897102]]
|-
| [[Fail:Obersdorfi motiiv, Konrad Mägi, EKM j 14291 M 4468.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55899790|Obersdorfi motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 14291 M 4468
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55899790|Q55899790]]
|-
| [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, EKM j 20667 M 5392.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55900416|Maastikuetüüd]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 20667 M 5392
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55900416|Q55900416]]
|-
| [[Fail:Otepää maastik (Otepää motiiv), Konrad Mägi, EKM j 24363 M 5531.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55900616|Otepää maastik (Otepää motiiv)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24363 M 5531
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55900616|Q55900616]]
|-
| [[Fail:Maastik kosega, Konrad Mägi, EKM j 59357 M 7679.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55901938|Maastik kosega]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 59357 M 7679
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55901938|Q55901938]]
|-
| [[Fail:Norra motiiv kaskedega, Konrad Mägi, EKM j 31631 M 5925.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55903053|Norra motiiv kaskedega]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 31631 M 5925
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q55903053|Q55903053]]
|-
| [[Fail:Kasaritsa järv, Konrad Mägi, EKM j 7312 M 3266.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55903116|Kasaritsa järv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 7312 M 3266
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55903116|Q55903116]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 10960 M 3985.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55903326|Maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 10960 M 3985
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55903326|Q55903326]]
|-
| [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-278 M 165.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55903823|Obersdorfi maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:278 M 165
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[paber]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3374389|akvarell]]''
| [[:d:Q55903823|Q55903823]]
|-
| 
| ''[[:d:Q55904558|Veneetsia]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 57150 M 7537
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55904558|Q55904558]]
|-
| [[Fail:Kompositsioon (Meditatsioon, M, Konrad Mägi, EKM j 2493 M 2060.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55905869|Kompositsioon (Meditatsioon; Maastik daamiga)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 2493 M 2060
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55905869|Q55905869]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 12299 M 4160.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55906452|Maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12299 M 4160
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55906452|Q55906452]]
|-
| [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 50495 Mi 603.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55908954|Obersdorfi maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189788|Eesti Kunstimuuseumi Mikkeli kogu]]''
| EKM j 50495 Mi 603
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55908954|Q55908954]]
|-
| [[Fail:Maal. Bronislav Orlovski, Konrad Mägi, ERM TM K 64.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q73662084|Maal. Bronislav Orlovski]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q73594824|Tartumaa Muuseumi kunstikogu]]''
| ERM TM K 64
| 
| [[Eesti Rahva Muuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q73662084|Q73662084]]
|-
| [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, VM VM 11499 K.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q74037542|Kasaritsa maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q74016754|Viljandi Muuseumi kunstikogu]]''
| VM VM 11499 K
| 
| [[Viljandi Muuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q74037542|Q74037542]]
|-
| 
| ''[[:d:Q74038541|maal, Maastik (Lõuna-Eesti)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q74016754|Viljandi Muuseumi kunstikogu]]''
| VM VM 9484:2 K 309
| 
| [[Viljandi Muuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q74038541|Q74038541]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, SM 9806-2 Km 135-2.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q74440675|Maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q74018626|Saaremaa Muuseumi maalikogu]]''
| SM _ 9806:2 Km 135:2
| 
| [[Saaremaa Muuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q74440675|Q74440675]]
|-
| [[Fail:Autoportree, Konrad Mägi, SM 9806-1 Km 135-1.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q74512220|Autoportree]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q74018626|Saaremaa Muuseumi maalikogu]]''
| SM _ 9806:1 Km 135:1
| 
| [[Saaremaa Muuseum]]
| 
| 
| 
| [[:d:Q74512220|Q74512220]]
|-
| [[Fail:KONRAD MÄGI 1922-1923 Capri maastik.jpg|center|128px]]
| [[Capri maastik (Konrad Mägi)|Capri maastik]]
| 
| 
| [[Enn Kunila kunstikollektsioon]]
| 
| [[Capri]]
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q109713365|Q109713365]]
|-
| [[Fail:KONRAD MÄGI 1922-1923 Itaalia maastik. Rooma.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q109713483|Itaalia maastik. Rooma]]''
| 
| 
| [[Enn Kunila kunstikollektsioon]]
| 
| [[Rooma]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q109713483|Q109713483]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi nimeta teos.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q109713524|Nimeta]]''
| 
| 
| 
| 
| [[Capri]]
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q109713524|Q109713524]]
|-
| [[Fail:Konrad mägi, capri, 1922-23.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q109714026|Capri]]''
| 
| 
| [[Enn Kunila kunstikollektsioon]]
| 
| [[Capri]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q109714026|Q109714026]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi maal &quot;Ahvenamaa motiiv&quot;.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q109714129|Ahvenamaa motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906
| [[Enn Kunila kunstikollektsioon]]
| 
| [[Ahvenamaa maakond|Ahvenamaa]]&lt;br/&gt;[[harilik mänd]]
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q109714129|Q109714129]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi maal &quot;Otepää maastik&quot;.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q109716054|Otepää maastik]]''
| 
| 
| 
| 
| [[Otepää]]&lt;br/&gt;[[Otepää kirik]]
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q109716054|Q109716054]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi maal &quot;Võrumaa motiiv. Valgjärv&quot;.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q109716996|Võrumaa motiiv. Valgjärv]]''
| 
| 
| 
| 
| [[maastik]]&lt;br/&gt;[[järv]]
| 
| 
| [[maastikumaal]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q109716996|Q109716996]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi - Kasaritsa maastik.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q115596780|Kasaritsa maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910s
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q115596780|Q115596780]]
|-
| [[Fail:Obersdorfi maastik. konradmagi.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q117006726|Obersdorfi maastik.]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q117006726|Q117006726]]
|-
| [[Fail:450MAGI,1922-23.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q123750288|Veneetsia]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q123750288|Q123750288]]
|-
| [[Fail:Alvine Käppa portree.konradmagi.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q125267079|Porträt der Alvine Käpp]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q125267079|Q125267079]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi - Maastik punase pilvega - õli.JPG|center|128px]]
| [[Maastik punase pilvega]]
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:1261 M 355
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| [[maastikumaal]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q21152819|Q21152819]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0027M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50339537|Saadjärve maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 57 M 27
| [[maja]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50339537|Q50339537]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0200M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50343194|Maastik majadega]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 20th century
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 630 M 200
| [[maja]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q50343194|Q50343194]]
|-
| [[Fail:Vilsandi maastik, Konrad Mägi, TKM TR 2845 M 485.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50345951|Vilsandi maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 2845 M 485
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50345951|Q50345951]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0472M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50347366|Alide Asmuse portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 2831 M 472
| [[naine]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q189299|kaelakee]]''&lt;br/&gt;[[kübar]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50347366|Q50347366]]
|-
| [[Fail:Daami portree, Konrad Mägi, TKM TR 1122 M 305.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50349026|Daami portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 1122 M 305
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50349026|Q50349026]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 10913 M 2298.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50349950|Maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 10913 M 2298
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50349950|Q50349950]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi. Maastik Eestist. TKM 0569M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50353962|Maastik Eestist]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 3382 M 569
| [[järv]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[maastikumaal]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50353962|Q50353962]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0075M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50354152|Capri tänav]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 196 M 75
| [[tänav]]&lt;br/&gt;[[Capri]]&lt;br/&gt;[[naine]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50354152|Q50354152]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi. Portrait of a Man TKM 1751M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50359527|Mehe portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 9064 M 1751
| [[mees]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50359527|Q50359527]]
|-
| [[Fail:Alma Koskeli portree, Konrad Mägi, TKM TR 5863 M 1042.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50363422|Alma Koskeli portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 5863 M 1042
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50363422|Q50363422]]
|-
| [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, TKM TR 856 M 258.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50368802|Norra maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 856 M 258
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50368802|Q50368802]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 5158 M 865.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50376009|Maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 5158 M 865
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50376009|Q50376009]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, TKM TR 1412 M 311.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50377419|Maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 1412 M 311
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50377419|Q50377419]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi Norra maastik.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50377739|Norra maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 8356 M 1481
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q50377739|Q50377739]]
|-
| [[Fail:Merelaht paatidega, Konrad Mägi, TKM TR 12293 M 2618.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50385093|Merelaht paatidega]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 12293 M 2618
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50385093|Q50385093]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi sügismaastik.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50402996|Sügismaastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 15420 M 3454
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50402996|Q50402996]]
|-
| 
| ''[[:d:Q50432185|Vilsandi maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 772 M 231
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50432185|Q50432185]]
|-
| 
| ''[[:d:Q50436811|Sirelid]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 1710 M 351
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50436811|Q50436811]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0028M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50460081|Naise portree (Ludmilla Allik)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 58 M 28
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50460081|Q50460081]]
|-
| [[Fail:Sügismaastik, Konrad Mägi, TKM TR 8357 M 1482.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50499048|Sügismaastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 8357 M 1482
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q50499048|Q50499048]]
|-
| [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, TKM TR 861 M 261.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50558595|Maastikuetüüd]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 861 M 261
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50558595|Q50558595]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0078M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50564812|Norra maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 20th century
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 200 M 78
| [[puu]]&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;[[küngas]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50564812|Q50564812]]
|-
| [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, TKM TR 4974 M 804.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50569642|Itaalia maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 4974 M 804
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50569642|Q50569642]]
|-
| [[Fail:Saadjärv - Äksi kirik, Konrad Mägi, TKM TR 197 M 76.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50571219|Saadjärv - Äksi kirik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 197 M 76
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50571219|Q50571219]]
|-
| [[Fail:Capri maastik, Konrad Mägi, TKM TR 3368 M 556.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50698968|Capri maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 3368 M 556
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50698968|Q50698968]]
|-
| [[Fail:Veneetsia, Konrad Mägi, TKM TR 1433 M 320.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50712699|Veneetsia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 1433 M 320
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50712699|Q50712699]]
|-
| [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, TKM TR 8732 M 1662.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50738387|Naise portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 8732 M 1662
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50738387|Q50738387]]
|-
| [[Fail:Naise portree, Konrad Mägi, TKM TR 9057 M 1747.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50739885|Naise portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 9057 M 1747
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50739885|Q50739885]]
|-
| [[Fail:Maastik Võrumaalt, Konrad Mägi, TKM TR 12428 M 2658.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50751442|Maastik Võrumaalt]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 12428 M 2658
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50751442|Q50751442]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0077M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50790393|Obersdorfi maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 198 M 77
| [[järv]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[maastikumaal]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50790393|Q50790393]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0026M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50806876|Capri motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 56 M 26
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50806876|Q50806876]]
|-
| [[Fail:Mägi, Konrad. Luuletaja Friedrich Kuhlbarsi portree. 1915. Õli, lõuend. 66x57,8., TKM TR 1825 M 367.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50809273|Luuletaja Friedrich Kuhlbarsi portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 1825 M 367
| [[Friedrich Kuhlbars]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50809273|Q50809273]]
|-
| [[Fail:Sügismaastik, Konrad Mägi, TKM TR 12294 M 2619.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50809810|Sügismaastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 12294 M 2619
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50809810|Q50809810]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi TKM 0329M.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50820607|Norra tütarlapse portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 1501 M 329
| [[tüdruk]]&lt;br/&gt;[[Kleit]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q50820607|Q50820607]]
|-
| [[Fail:Talumaastik, Konrad Mägi, TKM TR 3565 M 669.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50822172|Talumaastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986655|Tartu Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| TKM TR 3565 M 669
| [[talu]]&lt;br/&gt;[[kiviaed]]
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q50822172|Q50822172]]
|-
| [[Fail:Maastik kirikuga, Konrad Mägi, EKM j 237-4 M 1067.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55773763|Maastik kirikuga]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 237:4 M 1067
| [[Kihelkonna kirik]]
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55773763|Q55773763]]
|-
| [[Fail:Rooma motiiv, Konrad Mägi, EKM j 14292 M 4469.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55773839|Rooma motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 14292 M 4469
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55773839|Q55773839]]
|-
| [[Fail:Rannamotiiv lodjaga, Konrad Mägi, EKM j 34333 M 6070.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55774112|Rannamotiiv lodjaga]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 34333 M 6070
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55774112|Q55774112]]
|-
| [[Fail:Maastik valge hoonega (Kabelid, Konrad Mägi, EKM j 424 M 1769.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55774285|Maastik valge hoonega (Kabelid Kuressaare kalmistul)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 424 M 1769
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55774285|Q55774285]]
|-
| [[Fail:Veneetsia, Konrad Mägi, EKM j 12162 M 4140.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55774465|Veneetsia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12162 M 4140
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55774465|Q55774465]]
|-
| [[Fail:Normandia maastik, Konrad Mägi, EKM j 11252 M 4067.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55774733|Normandia maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11252 M 4067
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55774733|Q55774733]]
|-
| [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 10957 M 3982.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55774765|Capri]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 10957 M 3982
| [[Capri]]
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55774765|Q55774765]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 7523 M 3297.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55774822|Maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 7523 M 3297
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55774822|Q55774822]]
|-
| [[Fail:Saadjärve maastik, Konrad Mägi, EKM j 12160 M 4138.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55775808|Saadjärve maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12160 M 4138
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55775808|Q55775808]]
|-
| [[Fail:Vilsandi, Konrad Mägi, EKM j 8982 M 3666.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55790743|Vilsandi]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 8982 M 3666
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55790743|Q55790743]]
|-
| [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 31630 M 5924.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55790934|Sirelid]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 31630 M 5924
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55790934|Q55790934]]
|-
| [[Fail:K magi norra maastik1908-10.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55791133|Norra maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 20th century
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 8645 M 3617
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| [[maastikumaal]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55791133|Q55791133]]
|-
| [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 20987 M 5409.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55791935|Sirelid]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 20987 M 5409
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55791935|Q55791935]]
|-
| [[Fail:Lõuna-Eesti maastik (Otepää ma, Konrad Mägi, EKM j 16751 M 4948.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55792104|Lõuna-Eesti maastik (Otepää maastik)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 16751 M 4948
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55792104|Q55792104]]
|-
| [[Fail:Veneetsia (Kanal Veneetsias), Konrad Mägi, EKM j 153-115 M 94.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55792272|Veneetsia (Kanal Veneetsias)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:115 M 94
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55792272|Q55792272]]
|-
| [[Fail:Portree, Konrad Mägi, EKM j 12314 M 4175.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55793447|Portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12314 M 4175
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55793447|Q55793447]]
|-
| [[Fail:Saaremaa maastik, Konrad Mägi, EKM j 11435 M 4075.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55798205|Saaremaa maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11435 M 4075
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55798205|Q55798205]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi maal &quot;Võrumaa maastik&quot; (1917).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55801364|Võrumaa maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 2054 M 2034
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55801364|Q55801364]]
|-
| [[Fail:Siniallik, Konrad Mägi, EKM j 24362 M 5530.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55801414|Siniallik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24362 M 5530
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55801414|Q55801414]]
|-
| [[Fail:Lõuna-Eesti maastik, Konrad Mägi, EKM j 10237 M 3884.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55801637|Lõuna-Eesti maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 10237 M 3884
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55801637|Q55801637]]
|-
| [[Fail:Norra motiiv, Konrad Mägi, EKM j 24361 M 5529.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55802122|Norra motiiv]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24361 M 5529
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55802122|Q55802122]]
|-
| [[Fail:Saaremaa motiiv (Vilsandi moti, Konrad Mägi, EKM j 16750 M 4947.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55806956|Saaremaa motiiv (Vilsandi motiiv)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 16750 M 4947
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55806956|Q55806956]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 408 M 1760.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55807082|Maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 408 M 1760
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55807082|Q55807082]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 237-148 M 1100.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55807110|Maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 237:148 M 1100
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55807110|Q55807110]]
|-
| [[Fail:Metsamotiiv, Konrad Mägi, EKM j 36771 M 6215.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55807202|Metsamotiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 36771 M 6215
| [[mets]]&lt;br/&gt;[[harilik mänd]]
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]
| [[:d:Q55807202|Q55807202]]
|-
| [[Fail:Lilleline väli, Konrad Mägi, EKM j 12163 M 4141.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55807214|Lilleline väli]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12163 M 4141
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55807214|Q55807214]]
|-
| [[Fail:Saaremaa motiiv, Konrad Mägi, EKM j 139-2 M 454.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55810425|Saaremaa motiiv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 139:2 M 454
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55810425|Q55810425]]
|-
| [[Fail:Viljandi maastik, Konrad Mägi, EKM j 14663 M 4498.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55810517|Viljandi maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 14663 M 4498
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55810517|Q55810517]]
|-
| [[Fail:Viljandi maastik järve ja vare, Konrad Mägi, EKM j 422 M 1767.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55810524|Viljandi maastik järve ja varemetega]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 422 M 1767
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55810524|Q55810524]]
|-
| [[Fail:Metsamaastik, Konrad Mägi, EKM j 37949 M 6320.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55810557|Metsamaastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 37949 M 6320
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q55810557|Q55810557]]
|-
| [[Fail:Saadjärv, Konrad Mägi, EKM j 604 M 1876.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55811316|Saadjärv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 604 M 1876
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55811316|Q55811316]]
|-
| [[Fail:Elsi Lõo portree, Konrad Mägi, EKM j 50064 M 7161.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55812970|Elsi Lõo portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 50064 M 7161
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55812970|Q55812970]]
|-
| [[Fail:Maastik, Konrad Mägi, EKM j 8243 M 3465.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55813536|Maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 8243 M 3465
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55813536|Q55813536]]
|-
| [[Fail:Pühajärv, Konrad Mägi, EKM j 11250 M 4065.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55814039|Pühajärv]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11250 M 4065
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55814039|Q55814039]]
|-
| [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, EKM j 12475 M 4181.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55814304|Itaalia maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12475 M 4181
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55814304|Q55814304]]
|-
| [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-277 M 164.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55814349|Obersdorfi maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:277 M 164
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374389|akvarell]]''&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q55814349|Q55814349]]
|-
| [[Fail:Võrumaa maastik (Maastik Võrum, Konrad Mägi, EKM j 24364 M 5532.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55815105|Võrumaa maastik (Maastik Võrumaalt)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24364 M 5532
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55815105|Q55815105]]
|-
| [[Fail:Võrumaa maastik. Valgjärv, Konrad Mägi, EKM j 153-112 M 91.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55815202|Võrumaa maastik. Valgjärv]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:112 M 91
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55815202|Q55815202]]
|-
| [[Fail:Lõuna-Eesti maastik, Konrad Mägi, EKM j 14664 M 4499.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55821275|Lõuna-Eesti maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 14664 M 4499
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55821275|Q55821275]]
|-
| [[Fail:Norra maastik männiga, Konrad Mägi, EKM j 1899 M 1986.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55822307|Norra maastik männiga]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 1899 M 1986
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55822307|Q55822307]]
|-
| [[Fail:Kasaritsa maastik, Konrad Mägi, EKM j 24414 M 5582.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55823200|Kasaritsa maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24414 M 5582
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55823200|Q55823200]]
|-
| [[Fail:Maastik (Kasaritsa), Konrad Mägi, EKM j 19289 M 5218.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55823367|Maastik (Kasaritsa)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 19289 M 5218
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55823367|Q55823367]]
|-
| [[Fail:Itaalia motiiv mäe ja hooneteg, Konrad Mägi, EKM j 425 M 1770.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55823610|Itaalia motiiv mäe ja hoonetega]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 425 M 1770
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374389|akvarell]]''&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q55823610|Q55823610]]
|-
| [[Fail:Maastik järvega, Konrad Mägi, EKM j 8229 M 3453.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55823640|Maastik järvega]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 8229 M 3453
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55823640|Q55823640]]
|-
| [[Fail:Lilled, Konrad Mägi, EKM j 24415 M 5583.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55823800|Lilled]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24415 M 5583
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55823800|Q55823800]]
|-
| [[Fail:Saadjärve maastik II, Konrad Mägi, EKM j 11823 M 4129.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55824794|Saadjärve maastik II]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11823 M 4129
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55824794|Q55824794]]
|-
| [[Fail:Pühajärve maastik (Maastikumot, Konrad Mägi, EKM j 24365 M 5533.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55825027|Pühajärve maastik (Maastikumotiiv)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 24365 M 5533
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55825027|Q55825027]]
|-
| [[Fail:Veneetsia (Laevad Veneetsias), Konrad Mägi, EKM j 153-116 M 95.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55826298|Veneetsia (Laevad Veneetsias)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:116 M 95
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55826298|Q55826298]]
|-
| [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 12819 M 4228.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55826671|Norra maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12819 M 4228
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55826671|Q55826671]]
|-
| [[Fail:Maastik päikesega, Konrad Mägi, EKM j 423 M 1768.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55827182|Maastik päikesega]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 423 M 1768
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55827182|Q55827182]]
|-
| [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 7294 M 3249.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55827414|Capri]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 7294 M 3249
| [[Capri]]
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55827414|Q55827414]]
|-
| [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 44822 M 6959.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55828462|Norra maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 44822 M 6959
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55828462|Q55828462]]
|-
| [[Fail:Norra maastik, Konrad Mägi, EKM j 11712 M 4110.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55828625|Norra maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 11712 M 4110
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55828625|Q55828625]]
|-
| [[Fail:Itaalia maastik, Konrad Mägi, EKM j 1-14 M 389.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55862494|Itaalia maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 1:14 M 389
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55862494|Q55862494]]
|-
| [[Fail:Daami portree, Konrad Mägi, EKM j 230-9 M 1062.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55862502|Daami portree]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 230:9 M 1062
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q55862502|Q55862502]]
|-
| [[Fail:Konrad Mägi. Teel Viljandist Tartusse. 1915-1916.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55862758|Teel Viljandist Tartusse]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 12161 M 4139
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55862758|Q55862758]]
|-
| 
| ''[[:d:Q55862954|Rõuge maastik]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 17869 M 5088
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55862954|Q55862954]]
|-
| [[Fail:Sirelid, Konrad Mägi, EKM j 190-411 M 732.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55863456|Sirelid]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 190:411 M 732
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55863456|Q55863456]]
|-
| [[Fail:Capri, Konrad Mägi, EKM j 190-410 M 731.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55863624|Capri]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1920s
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 190:410 M 731
| [[Capri]]
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q55863624|Q55863624]]
|-
| [[Fail:Mehe portree. Etüüd, Konrad Mägi, EKM j 31670 M 5959.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55864174|Mehe portree. Etüüd]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 31670 M 5959
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55864174|Q55864174]]
|-
| [[Fail:Pr. Visnapuu portree, Konrad Mägi, EKM j 504 M 1813.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55864378|Pr. Visnapuu portree]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 504 M 1813
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[paber]]&lt;br/&gt;[[pastell]]
| [[:d:Q55864378|Q55864378]]
|-
| [[Fail:Maastik sillaga, Konrad Mägi, EKM j 393 M 1751.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55864462|Maastik sillaga]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 393 M 1751
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55864462|Q55864462]]
|-
| [[Fail:Obersdorfi maastik, Konrad Mägi, EKM j 153-117 M 96.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q55864688|Obersdorfi maastik]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922
| ''[[:d:Q56189782|Eesti Kunstimuuseumi maalikogu]]''
| EKM j 153:117 M 96
| 
| [[Eesti Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''
| [[:d:Q55864688|Q55864688]]
|}


== Misc ==
{| class='wikitable sortable'
! pilt
! Article
! RKDimages ID
! asutamise või loomise aeg
! kogu
! inventarinumber
! kujutab
! omanik
! catalog code
! žanr
! kasutatud materjal
! Item
|-
| [[Fail:Maastikuetüüd, Konrad Mägi, TKM TR 2828 A 156.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q50982633|Maastikuetüüd]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q55986654|Tartu Kunstimuuseumi akvarellikogu]]''
| TKM TR 2828 A 156
| 
| [[Tartu Kunstimuuseum]]
| 
| 
| [[paber]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3374389|akvarell]]''
| [[:d:Q50982633|Q50982633]]
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>kqsna0xi7n9htdtj14rpzv03ivwfyun</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>462381</id>
    <revision>
      <id>7158277</id>
      <parentid>7158262</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:01:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-23883-11</username>
        <id>227477</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündmused Eestis */</comment>
      <origin>7158277</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21365" sha1="74c7vxy8b6117nrr64fs35ucl141pl8" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. 
* 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. 
* 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest.
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.&lt;ref name=&quot;Relocated&quot; /&gt;
* 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks.
* 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]].
* 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised.
* 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]].
* 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. 
* 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. 
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]].
* 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. 
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised.  
* 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile.
* 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. 
* 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]].
* 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i.
* 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus.
* 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]].
* 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]].
* 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks 
* 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat.

==Sündmused Eestis==
* 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]]
* 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda 
* 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef 
* 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast 
* 23. märts – Harju maakohus jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe Äripäev vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks ning mittevaralise kahju hüvitaks 
* 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise 
* 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati 
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule 
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal 
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] 
* 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] 
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks
* 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga 
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht
* 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot 
* 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena 
* 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]
* 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] 
* 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris
* 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga 
* 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks 
* 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi 
* 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel 
* 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada 
* 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris 
* 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks 
* 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat 
* 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale 
* 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] 
* 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne 
* 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist 
* 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») 
* 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist 
* 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument feministile [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust
* 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s 
* 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 
* 20.-22. mai – Tartus toimub Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda 
* 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a 
* 21. mai – Ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot;, kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata 
* 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] 
* 7. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asub tööle Eesti Panga presidendina 
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee 
* juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel 
* 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s 
* 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]]
* 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid

===Kohaliku tähtsusega===
* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]]
* 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar 
* 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil 
* 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) 
* 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu 
* 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti 
* 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal 
* 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt 
* 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i 
* 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest 
* 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]]
* 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi 
* 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus 
* 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse
* 1. juuni – näituse &quot;Türi linn 100&quot; avamine [[Türi Muuseum]]is 
* 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es

==Surnud==
{{Vaata ka|In memoriam 2026}}
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik
*[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane
*[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja
*[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane
*[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik 
*[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>74c7vxy8b6117nrr64fs35ucl141pl8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158788</id>
      <parentid>7158277</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:47:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-23883-11</username>
        <id>227477</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündmused maailmas */</comment>
      <origin>7158788</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21476" sha1="b4byepbmuqie4k7dsc4xw0l17xprr07" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. 
* 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. 
* 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest.
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.&lt;ref name=&quot;Relocated&quot; /&gt;
* 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks.
* 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]].
* 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised.
* 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]].
* 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. 
* 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. 
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]].
* 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. 
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised.  
* 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile.
* 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. 
* 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]].
* 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i.
* 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus.
* 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]].
* 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. 
* 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]].
* 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks 
* 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat.

==Sündmused Eestis==
* 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]]
* 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda 
* 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef 
* 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast 
* 23. märts – Harju maakohus jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe Äripäev vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks ning mittevaralise kahju hüvitaks 
* 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise 
* 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati 
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule 
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal 
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] 
* 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] 
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks
* 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga 
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht
* 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot 
* 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena 
* 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]
* 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] 
* 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris
* 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga 
* 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks 
* 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi 
* 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel 
* 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada 
* 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris 
* 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks 
* 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat 
* 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale 
* 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] 
* 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne 
* 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist 
* 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») 
* 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist 
* 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument feministile [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust
* 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s 
* 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 
* 20.-22. mai – Tartus toimub Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda 
* 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a 
* 21. mai – Ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot;, kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata 
* 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] 
* 7. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asub tööle Eesti Panga presidendina 
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee 
* juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel 
* 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s 
* 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]]
* 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid

===Kohaliku tähtsusega===
* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]]
* 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar 
* 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil 
* 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) 
* 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu 
* 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti 
* 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal 
* 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt 
* 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i 
* 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest 
* 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]]
* 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi 
* 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus 
* 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse
* 1. juuni – näituse &quot;Türi linn 100&quot; avamine [[Türi Muuseum]]is 
* 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es

==Surnud==
{{Vaata ka|In memoriam 2026}}
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik
*[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane
*[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja
*[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane
*[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik 
*[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>b4byepbmuqie4k7dsc4xw0l17xprr07</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158790</id>
      <parentid>7158788</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:49:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-23883-11</username>
        <id>227477</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündmused Eestis */</comment>
      <origin>7158790</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21734" sha1="2ii731fw0ygmkl8uybh2zn9sth7sa9i" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. 
* 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. 
* 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest.
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.&lt;ref name=&quot;Relocated&quot; /&gt;
* 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks.
* 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]].
* 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised.
* 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]].
* 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. 
* 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. 
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]].
* 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. 
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised.  
* 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile.
* 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. 
* 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]].
* 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i.
* 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus.
* 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]].
* 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. 
* 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]].
* 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks 
* 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat.

==Sündmused Eestis==
* 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]]
* 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda 
* 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef 
* 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast 
* 23. märts – Harju maakohus jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe Äripäev vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks ning mittevaralise kahju hüvitaks 
* 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise 
* 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati 
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule 
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal 
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] 
* 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] 
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks
* 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga 
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht
* 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot 
* 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena 
* 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]
* 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] 
* 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris
* 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga 
* 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks 
* 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi 
* 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel 
* 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada 
* 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris 
* 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks 
* 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat 
* 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale 
* 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] 
* 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne 
* 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist 
* 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») 
* 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist 
* 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument feministile [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust
* 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s 
* 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 
* 20.-22. mai – Tartus toimub Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda 
* 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a 
* 21. mai – Ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot;, kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata 
* 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]]. 
* 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] 
* 7. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asub tööle Eesti Panga presidendina 
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee 
* juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel 
* 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s 
* 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]]
* 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid

===Kohaliku tähtsusega===
* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]]
* 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar 
* 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil 
* 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) 
* 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu 
* 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti 
* 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal 
* 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt 
* 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i 
* 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest 
* 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]]
* 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi 
* 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus 
* 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse
* 1. juuni – näituse &quot;Türi linn 100&quot; avamine [[Türi Muuseum]]is 
* 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es

==Surnud==
{{Vaata ka|In memoriam 2026}}
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik
*[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane
*[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja
*[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane
*[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik 
*[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>2ii731fw0ygmkl8uybh2zn9sth7sa9i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158828</id>
      <parentid>7158790</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:19:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-27049-64</username>
        <id>228596</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kohaliku tähtsusega */</comment>
      <origin>7158828</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22014" sha1="88a250jparw7hyvz5zlvho6uiy7sx53" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. 
* 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. 
* 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest.
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.&lt;ref name=&quot;Relocated&quot; /&gt;
* 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks.
* 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]].
* 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised.
* 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]].
* 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. 
* 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. 
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]].
* 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. 
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised.  
* 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile.
* 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. 
* 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]].
* 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i.
* 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus.
* 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]].
* 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. 
* 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]].
* 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks 
* 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat.

==Sündmused Eestis==
* 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]]
* 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda 
* 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef 
* 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast 
* 23. märts – Harju maakohus jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe Äripäev vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks ning mittevaralise kahju hüvitaks 
* 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise 
* 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati 
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule 
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal 
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] 
* 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] 
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks
* 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga 
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht
* 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot 
* 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena 
* 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]
* 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] 
* 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris
* 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga 
* 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks 
* 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi 
* 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel 
* 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada 
* 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris 
* 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks 
* 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat 
* 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale 
* 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] 
* 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne 
* 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist 
* 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») 
* 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist 
* 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument feministile [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust
* 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s 
* 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 
* 20.-22. mai – Tartus toimub Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda 
* 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a 
* 21. mai – Ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot;, kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata 
* 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]]. 
* 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] 
* 7. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asub tööle Eesti Panga presidendina 
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee 
* juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel 
* 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s 
* 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]]
* 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid

===Kohaliku tähtsusega===
* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]]
* 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar 
* 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil 
* 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) 
* 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu 
* 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti 
* 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal 
* 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt 
* 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga 
* 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i 
* 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest 
* 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] 
* 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi 
* 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus 
* 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse 
* 1. juuni – näituse &quot;Türi linn 100&quot; avamine [[Türi Muuseum]]is 
* 29. juuni – Tartu linna päev
* 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es.

==Surnud==
{{Vaata ka|In memoriam 2026}}
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik
*[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane
*[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja
*[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane
*[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik 
*[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>88a250jparw7hyvz5zlvho6uiy7sx53</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158832</id>
      <parentid>7158828</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:40:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-27049-64</username>
        <id>228596</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kohaliku tähtsusega */</comment>
      <origin>7158832</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22240" sha1="ard266gub0f2cs4lwp0o9g1xrqq3b2v" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. 
* 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. 
* 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest.
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.&lt;ref name=&quot;Relocated&quot; /&gt;
* 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks.
* 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]].
* 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised.
* 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]].
* 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. 
* 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. 
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]].
* 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. 
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised.  
* 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile.
* 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. 
* 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]].
* 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i.
* 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus.
* 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]].
* 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. 
* 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]].
* 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks 
* 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat.

==Sündmused Eestis==
* 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]]
* 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda 
* 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef 
* 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast 
* 23. märts – Harju maakohus jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe Äripäev vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks ning mittevaralise kahju hüvitaks 
* 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise 
* 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati 
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule 
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal 
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] 
* 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] 
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks
* 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga 
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht
* 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot 
* 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena 
* 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]
* 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] 
* 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris
* 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga 
* 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks 
* 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi 
* 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel 
* 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada 
* 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris 
* 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks 
* 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat 
* 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale 
* 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] 
* 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne 
* 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist 
* 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») 
* 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist 
* 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument feministile [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust
* 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s 
* 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 
* 20.-22. mai – Tartus toimub Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda 
* 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a 
* 21. mai – Ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot;, kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata 
* 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]]. 
* 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] 
* 7. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asub tööle Eesti Panga presidendina 
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee 
* juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel 
* 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s 
* 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]]
* 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid

===Kohaliku tähtsusega===
* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]]
* 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar 
* 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil 
* 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) 
* 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu 
* 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti 
* 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal 
* 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt 
* 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga 
* 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i 
* 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest 
* 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] 
* 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi 
* 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus 
* 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse 
* 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta 
* 1. juuni – näituse &quot;Türi linn 100&quot; avamine [[Türi Muuseum]]is 
* 29. juuni – Tartu linna päev
* 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es.

==Surnud==
{{Vaata ka|In memoriam 2026}}
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik
*[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane
*[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja
*[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane
*[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik 
*[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>ard266gub0f2cs4lwp0o9g1xrqq3b2v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158847</id>
      <parentid>7158832</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:56:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-27049-64</username>
        <id>228596</id>
      </contributor>
      <comment>/* Surnud */</comment>
      <origin>7158847</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22316" sha1="aieyco5qvub4etkihm1dfwu98388s79" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. 
* 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. 
* 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest.
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.&lt;ref name=&quot;Relocated&quot; /&gt;
* 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks.
* 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]].
* 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised.
* 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]].
* 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. 
* 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. 
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]].
* 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. 
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised.  
* 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile.
* 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. 
* 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]].
* 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i.
* 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus.
* 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]].
* 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. 
* 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]].
* 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks 
* 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat.

==Sündmused Eestis==
* 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]]
* 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda 
* 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef 
* 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast 
* 23. märts – Harju maakohus jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe Äripäev vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks ning mittevaralise kahju hüvitaks 
* 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise 
* 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati 
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule 
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal 
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] 
* 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] 
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks
* 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga 
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht
* 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot 
* 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena 
* 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]
* 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] 
* 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris
* 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga 
* 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks 
* 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi 
* 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel 
* 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada 
* 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris 
* 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks 
* 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat 
* 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale 
* 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] 
* 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne 
* 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist 
* 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») 
* 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist 
* 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument feministile [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust
* 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s 
* 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 
* 20.-22. mai – Tartus toimub Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda 
* 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a 
* 21. mai – Ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot;, kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata 
* 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]]. 
* 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] 
* 7. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asub tööle Eesti Panga presidendina 
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee 
* juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel 
* 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s 
* 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]]
* 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid

===Kohaliku tähtsusega===
* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]]
* 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar 
* 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil 
* 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) 
* 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu 
* 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti 
* 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal 
* 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt 
* 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga 
* 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i 
* 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest 
* 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] 
* 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi 
* 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus 
* 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse 
* 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta 
* 1. juuni – näituse &quot;Türi linn 100&quot; avamine [[Türi Muuseum]]is 
* 29. juuni – Tartu linna päev
* 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es.

==Surnud==
{{Vaata ka|In memoriam 2026}}
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik
*[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane
*[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja 
*[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik ja kaitseväe peakaplan 
*[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane
*[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik 
*[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>aieyco5qvub4etkihm1dfwu98388s79</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158859</id>
      <parentid>7158847</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:34:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-23883-11</username>
        <id>227477</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündmused maailmas */</comment>
      <origin>7158859</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23433" sha1="7q2w36ughyx4v14ip6kpld04i22njvl" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. 
* 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. 
* 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest.
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.&lt;ref name=&quot;Relocated&quot; /&gt;
* 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks.
* 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]].
* 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised.
* 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]].
* 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. 
* 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. 
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]].
* 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. 
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised.  
* 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile.
* 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. 
* 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]].
* 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i.
* 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus.
* 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]].
* 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. 
* 24. mai – parlamendivalimised Guineas ja Küprosel 
* 31. mai – presidendivalimised Colombias 
* 1. juuni – üldvalimised Etioopias 
* 7. juuni – parlamendivalimised Armeenias ja üldvalimiste teine ​​voor Peruus 
* 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. 
* 2. juuli – Alžeeria parlamendivalimised.
* 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks 
* 19. juuli – São Tomé ja Príncipe presidendivalimised.
* 23.–30. juuli – Philadelphias (USA) toimub  30. rahvusvaheline matemaatikute kongress 
* 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Hispaanias, Islandil, Venemaal, Portugalis, Gröönimaal ja Valgevenes 
* 13. august – üldvalimised Sambias 
* 30. august – Haiti üldvalimiste  esimene voor 
* 13. september – Rootsi parlamendivalimised 
* 20. september – Venemaa Riigiduuma valimised 
* 23. september – Maroko parlamendivalimised 
* 27. september  – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes 
* 3. oktoober – parlamendivalimised Lätis 
* 4. oktoober üldvalimised Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas 
* 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat 
* 27. oktoober – Iisraeli parlamendivalimised 
* 31. oktoober – 13. november - IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal)

==Sündmused Eestis==
* 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]]
* 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda 
* 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef 
* 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast 
* 23. märts – Harju maakohus jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe Äripäev vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks ning mittevaralise kahju hüvitaks 
* 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise 
* 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati 
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule 
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal 
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] 
* 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] 
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks
* 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga 
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht
* 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot 
* 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena 
* 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]
* 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] 
* 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris
* 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga 
* 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks 
* 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi 
* 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel 
* 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada 
* 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris 
* 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks 
* 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat 
* 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale 
* 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] 
* 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne 
* 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist 
* 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») 
* 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist 
* 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument feministile [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust
* 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s 
* 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 
* 20.-22. mai – Tartus toimub Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda 
* 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a 
* 21. mai – Ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot;, kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata 
* 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]]. 
* 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] 
* 7. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asub tööle Eesti Panga presidendina 
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee 
* juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel 
* 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s 
* 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]]
* 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid

===Kohaliku tähtsusega===
* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]]
* 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar 
* 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil 
* 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) 
* 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu 
* 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti 
* 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal 
* 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt 
* 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga 
* 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i 
* 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest 
* 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] 
* 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi 
* 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus 
* 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse 
* 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta 
* 1. juuni – näituse &quot;Türi linn 100&quot; avamine [[Türi Muuseum]]is 
* 29. juuni – Tartu linna päev
* 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es.

==Surnud==
{{Vaata ka|In memoriam 2026}}
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik
*[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane
*[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja 
*[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik ja kaitseväe peakaplan 
*[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane
*[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik 
*[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>7q2w36ughyx4v14ip6kpld04i22njvl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158862</id>
      <parentid>7158859</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:42:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-23883-11</username>
        <id>227477</id>
      </contributor>
      <comment>/* Sündmused Eestis */</comment>
      <origin>7158862</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23567" sha1="4zl8fkrst2ovdzeoqjafljx5yl6f67p" xml:space="preserve">{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. 
* 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. 
* 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest.
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.&lt;ref name=&quot;Relocated&quot; /&gt;
* 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks.
* 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]].
* 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised.
* 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]].
* 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. 
* 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. 
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]].
* 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. 
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised.  
* 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile.
* 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. 
* 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]].
* 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i.
* 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus.
* 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]].
* 21. mai – USA president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. 
* 24. mai – parlamendivalimised Guineas ja Küprosel 
* 31. mai – presidendivalimised Colombias 
* 1. juuni – üldvalimised Etioopias 
* 7. juuni – parlamendivalimised Armeenias ja üldvalimiste teine ​​voor Peruus 
* 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. 
* 2. juuli – Alžeeria parlamendivalimised.
* 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks 
* 19. juuli – São Tomé ja Príncipe presidendivalimised.
* 23.–30. juuli – Philadelphias (USA) toimub  30. rahvusvaheline matemaatikute kongress 
* 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Hispaanias, Islandil, Venemaal, Portugalis, Gröönimaal ja Valgevenes 
* 13. august – üldvalimised Sambias 
* 30. august – Haiti üldvalimiste  esimene voor 
* 13. september – Rootsi parlamendivalimised 
* 20. september – Venemaa Riigiduuma valimised 
* 23. september – Maroko parlamendivalimised 
* 27. september  – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes 
* 3. oktoober – parlamendivalimised Lätis 
* 4. oktoober üldvalimised Brasiilias ning Bosnias ja Hertsegoviinas 
* 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat 
* 27. oktoober – Iisraeli parlamendivalimised 
* 31. oktoober – 13. november - IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal)

==Sündmused Eestis==
* 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]]
* 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda 
* 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef 
* 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast 
* 23. märts – Harju maakohus jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe Äripäev vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks ning mittevaralise kahju hüvitaks 
* 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise 
* 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati 
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule 
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal 
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] 
* 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] 
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks
* 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga 
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht
* 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot 
* 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena 
* 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]
* 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] 
* 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris
* 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga 
* 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks 
* 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi 
* 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel 
* 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada 
* 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris 
* 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks 
* 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat 
* 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale 
* 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] 
* 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne 
* 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist 
* 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») 
* 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist 
* 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument feministile [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust
* 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s 
* 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 
* 20.-22. mai – Tartus toimub Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus on [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda 
* 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a 
* 21. mai – Ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot;, kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata 
* 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema ametiaeg kestab 1. septembrist 2026 kuni 31. augustini 2031, seni juhib instituuti direktori kohusetäitja [[Riho Västrik]]. 
* 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale esitati ametlikult kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]]. 
* 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] 
* 7. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asub tööle Eesti Panga presidendina 
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee 
* juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel 
* 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s 
* 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]]
* 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid

===Kohaliku tähtsusega===
* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]]
* 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar 
* 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil 
* 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) 
* 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu 
* 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti 
* 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal 
* 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt 
* 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga 
* 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i 
* 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest 
* 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] 
* 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi 
* 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus 
* 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse 
* 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta 
* 1. juuni – näituse &quot;Türi linn 100&quot; avamine [[Türi Muuseum]]is 
* 29. juuni – Tartu linna päev
* 2. juuli – Türi linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es.

==Surnud==
{{Vaata ka|In memoriam 2026}}
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik
*[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane
*[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja 
*[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik ja kaitseväe peakaplan 
*[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane
*[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik 
*[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>4zl8fkrst2ovdzeoqjafljx5yl6f67p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Noorte Naiste Kristlik Ühing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>463585</id>
    <revision>
      <id>7158642</id>
      <parentid>5846356</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:08:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158642</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1009" sha1="71p7018eypgtdwkhkklk8e3o3kcegco" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib NNKÜ kohalikust organisatsioonist Eestis; rahvusvahelise organisatsiooni kohta vaata [[Noorte Naiste Kristlik Ühing (rahvusvaheline organisatsioon)]]}}

'''Noorte Naiste Kristlik Ühing''' ([[lühend]] '''NNKÜ''') on rahvusvahelise [[kristlus|kristliku]] organisatsiooni [[Noorte Naise Kristlik Ühing (rahvusvaheline organisatsioon)|Noorte Meeste Kristlik Ühing]] (YWCA) kohalik organisatsioon Eestis.

NNKÜ [[põhikiri]] registreeriti [[1931]]. aastal.&lt;ref name=&quot;ymca.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20131203061902/http://www.ymca.ee/moodul.php?moodul=CMS&amp;Komponent=Lehed&amp;id=60&amp;sm_id=202 (vaadatud 30.11.2013)&lt;/ref&gt;

1994. aastal Noorte Naiste Kristlik Ühing ja [[Noorte Meeste Kristlik Ühing]] ühinesid ja moodustati [[Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlik Ühing]].&lt;ref name=&quot;ymca.ee&quot;/&gt;

==Vaata ka==
*[[Noorte Meeste Kristlik Ühing]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Kristlus Eestis]]
[[Kategooria:Eesti organisatsioonid]]
[[Kategooria:Kristlikud organisatsioonid]]</text>
      <sha1>71p7018eypgtdwkhkklk8e3o3kcegco</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Noorte Naiste Kristlik Ühing (rahvusvaheline organisatsioon)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>463587</id>
    <revision>
      <id>7158643</id>
      <parentid>5598231</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:09:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158643</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="919" sha1="m54a4vim6j4bwyhb1bkds79akblwsfq" xml:space="preserve">'''Noorte Naiste Kristlik Ühing''' (lühendatult '''NNKÜ'''; inglise Young Women’s Christian Association, '''YWCA''') on ülemaailmne [[kristlik]] organisatsioon, kuhu kuulub üle 22 miljoni liikme 122 kohalikust (nt Saksamaa, Eesti) ühingust{{lisa viide}}. NNKÜ on maailma suurim naisorganisatsioon. Ühing asutati [[1855]]. aastal [[Suurbritannia]]s (ülemaailmse organisatsioonina asutati [[1894]]. aastal).

Ühingu peakontor asub [[Šveits]]is [[Genf]]is.

==Noorte Naiste Kristlik Ühing Eestis==
{{Vaata|Noorte Naiste Kristlik Ühing (Eesti)}}

Eestis loodi NNKÜ 1931. aastal&lt;ref name=&quot;ymca.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20131203061902/http://www.ymca.ee/moodul.php?moodul=CMS&amp;Komponent=Lehed&amp;id=60&amp;sm_id=202 (vaadatud 25.04.2014)&lt;/ref&gt; 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.worldywca.org/ Ühingu koduleht]

[[Kategooria:Kristlikud organisatsioonid]]
[[Kategooria:Usulised ühendused]]</text>
      <sha1>m54a4vim6j4bwyhb1bkds79akblwsfq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andrej Plenković</title>
    <ns>0</ns>
    <id>465290</id>
    <revision>
      <id>7158852</id>
      <parentid>6988591</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:04:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7158852</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3081" sha1="r1q5yw4i7ae8dsood7f2nhn5lu2w4eo" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Andrej Plenković
| pilt = Andrej Plenković in 2024 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Andrej Plenković (2024)
| amet = [[Horvaatia peaminister]]
| ametiajaalgus = [[19. oktoober]] [[2016]]
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Tihomir Orešković]]
| järgmine = 
| amet2 = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi liige]]
| ametiajaalgus2 = [[1. juuli]] [[2013]]
| ametiajalõpp2 = [[12. oktoober]] [[2016]]
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] esimees
| ametiajaalgus3 = [[19. oktoober]] [[2016]]
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = [[Tomislav Karamarko]]
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{süv|1970|04|18|df=y}}
| sünnikoht = [[Zagreb]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Ana Maslać]]
| vanemad = 
| lapsed = 3
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = [[Zagrebi Ülikool]]
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
| moodul = 
}}
[[Pilt:PM Andrej Plenković (cropped).jpg|pisi|Andrej Plenković (2016)]]
'''Andrej Plenković''' (sündinud [[8. aprill]]il [[1970]] [[Zagreb]]is) on [[Horvaatia]] poliitik, alates [[19. oktoober|19. oktoobrist]] [[2016]] [[Horvaatia peaminister]] ja samast ajast ka [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] esimees. 

Andrej Plenković on lõpetanud 1993. aastal [[Zagrebi Ülikool]]i õigusteaduskonna. 

Alates 1993. aastast on ta töötanud mitmesugustel ametikohtadel [[Horvaatia välisministeerium|Horvaatia välisministeeriumis]]. Aastatel [[2002]]–[[2005]] oli ta [[Horvaatia]] missiooni asejuht [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] juures [[Brüssel]]is, ta juhtis poliitilise missiooni tegevuse kooskõlastamist ja arendas võrgustikutööd [[Euroopa Komisjon]]i, [[Euroopa Ülemkogu]], [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] ja muude alaliste esindustega eri liikmesriikides. 

[[2011]]. aastal valiti ta Horvaatia parlamendi liikmeks (Horvaatia Demokraatliku Liidu nimekirjas). [[2013]]. aastal (pärast Horvaatia ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]) valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. Ta oli Euroopa Parlamendi liige alates 1. juulist 2013 kuni 12. oktoobrini 2016 ja kuulus [[Euroopa Rahvapartei]] fraktsiooni. 

19. oktoobrist 2016 on ta [[Horvaatia peaminister]].

== Isiklikku ==
Ta on abielus ja tal on kolm last.

== Välislingid ==
* [http://www.andrejplenkovic.com/ Andrej Plenkovići koduleht] 

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tihomir Orešković]] | nimi= [[Horvaatia peaminister]] | aeg=[[2016]]– | järgnev=  }}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Plenkovic, Andrej}}
[[Kategooria:Horvaatia peaministrid]]
[[Kategooria:Horvaatiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Horvaatia diplomaadid]]
[[Kategooria:Zagrebi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>r1q5yw4i7ae8dsood7f2nhn5lu2w4eo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hiiumaa vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>468214</id>
    <revision>
      <id>7158837</id>
      <parentid>7094726</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:49:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-27049-64</username>
        <id>228596</id>
      </contributor>
      <origin>7158837</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9037" sha1="1miummx2s1eyfq9j76f2uyquezpe2ls" xml:space="preserve">{{EestiVald
| nimi = Hiiumaa vald
| lipp = Flag of Hiiumaa Parish.svg
| lipu_link = [[Hiiumaa valla lipp]]&lt;ref name=&quot;hl05092017&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200623100239/http://www.hiiuleht.ee/2017/09/sumboolika-jaab-samaks/ Sümboolika jääb samaks] Hiiu Leht 05.09.2017 (vaadatud 21.06.2020)&lt;/ref&gt;
| vapp = Coat of arms of Hiiumaa Parish.svg
| vapi_link = [[Hiiumaa valla vapp]]&lt;ref name=&quot;hl05092017&quot;/&gt;
| pindala = 
| elanikke = 
| keskus = [[Kärdla]]
| kaart = Eesti Hiiumaa vald 2017.svg
| osm = pind
}}

'''Hiiumaa vald''' on [[vald]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]]. See moodustus [[Jüri Ratase esimene valitsus|valitsuse]] otsuse alusel pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[2017]]. Alates novembrist 2021 on Hiiumaa vallavanem [[Hergo Tasuja]] ning valla volikogu esimees on [[Anu Pielberg]]. 

==Valla moodustamine==

Vabariigi Valitsus otsustas [[15. juuni]]l [[2017]] [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i käigus ühendada kõik [[Hiiumaa]] neli valda üheks vallaks. Varem olid otsustanud vabatahtlikult ühineda [[Hiiu vald]] ja [[Käina vald]], et moodustada Hiiumaa vald. Valitsus oli kahe valla vabatahtliku ühinemise kinnitanud, kuid ühinemine oli kavandatud jõustuma [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järel. [[Emmaste vald]] ja [[Pühalepa vald]] uue vallaga vabatahtlikult ühineda ei soovinud ning valitsuse otsusega 15. juunist 2017 Emmaste ja Pühalepa vald sundliideti Hiiumaa vallaga.

==Valla valitsemine==
Hiiumaa valla volikogus on 23 liiget, kelle volitused jõustusid 25. oktoobril 2017. Vallavolikogu esimene istung toimus [[1. november|1. novembril]] 2017. Volikogus olid esindatud Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7), valimisliit Kodusaar (7), [[valimisliit Ühine Hiiumaa]] (6), Eesti Reformierakond (2) ja Eesti Keskerakond (1 kohaga). Valitseva koalitsiooni moodustasid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja valimisliit Ühine Hiiumaa.

[[2021]] [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järel on volikogus esindatud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (7), [[valimisliit Ühine Hiiumaa]] (5), [[Eesti Keskerakond]] (4), [[Eesti Reformierakond]] (3), [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2) ja [[Isamaa Erakond]] (2). Valitseva koalitsiooni moodustavad Sotsiaaldemokraatlik Erakond, valimisliit Ühine Hiiumaa ja Reformierakond.

[[2025]] [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järel jäi vallavõim samaks, volikogus jagunesid kohad: Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7), valimisliit Ühine Hiiumaa (5), Isamaa Erakond (5), Eesti Reformierakond (3) ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (3).

==Hiiumaa osavallad==
Osavald on Hiiumaa vallas tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohalike elanike kaasamine kohalike küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://vald.hiiumaa.ee/osavallad |pealkiri=Hiiumaa osavallad. Hiiumaa Vallavalitsuse koduleht. |vaadatud=2017-12-14 |arhiivimisaeg=2017-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171215054100/http://vald.hiiumaa.ee/osavallad |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* [[Emmaste vald|Emmaste osavald]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://vald.hiiumaa.ee/emmaste-osavald |pealkiri=Emmaste osavald |vaadatud=2020-02-06 |arhiivimisaeg=2020-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200206192831/https://vald.hiiumaa.ee/emmaste-osavald |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* [[Käina vald|Käina osavald]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://vald.hiiumaa.ee/kaina-osavald |pealkiri=Käina osavald |vaadatud=2020-02-06 |arhiivimisaeg=2020-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200206192831/https://vald.hiiumaa.ee/kaina-osavald |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* [[Kärdla|Kärdla osavald]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://vald.hiiumaa.ee/kardla-osavald |pealkiri=Kärdla osavald |vaadatud=2020-02-06 |arhiivimisaeg=2020-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200206192833/https://vald.hiiumaa.ee/kardla-osavald |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
*[[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare osavald]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://vald.hiiumaa.ee/korgessaare-osavald |pealkiri=Kõrgessaare osavald |vaadatud=2020-02-06 |arhiivimisaeg=2020-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200206192835/https://vald.hiiumaa.ee/korgessaare-osavald |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
*[[Pühalepa vald|Pühalepa osavald]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://vald.hiiumaa.ee/puhalepa-osavald |pealkiri=Pühalepa osavald |vaadatud=2020-02-06 |arhiivimisaeg=2020-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200206192833/https://vald.hiiumaa.ee/puhalepa-osavald |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Asustus==
Hiiumaa valda jääb [[Kärdla linn]], [[Käina]] alevik, [[Kõrgessaare]] alevik ja 182 küla: 

[[Aadma]], [[Ala (Hiiumaa)|Ala]], [[Allika (Käina)|Allika]], [[Aruküla (Hiiumaa)|Aruküla]], [[Emmaste]], [[Emmaste-Kurisu]], [[Emmaste-Selja]], [[Esiküla]], [[Hagaste]], [[Haldi]], [[Haldreka]], [[Harju (Hiiumaa)|Harju]], [[Hausma]], [[Heigi]], [[Heiste]], [[Heistesoo]], [[Hellamaa (Hiiumaa)|Hellamaa]], [[Heltermaa]], [[Hiiessaare]], [[Hilleste]], [[Hindu (Hiiumaa)|Hindu]], [[Hirmuste (Hiiumaa)|Hirmuste]], [[Härma (Hiiumaa)|Härma]], [[Hüti (Hiiumaa)|Hüti]], [[Isabella küla|Isabella]], [[Jausa]], [[Jõeküla (Hiiumaa)|Jõeküla]], [[Jõeranna]], [[Jõesuu (Hiiumaa)|Jõesuu]], [[Kaasiku (Hiiumaa)|Kaasiku]], [[Kabuna]], [[Kaderna]], [[Kaigutsi]], [[Kalana (Hiiumaa)|Kalana]], [[Kaleste]], [[Kalgi]], [[Kanapeeksi]], [[Kassari küla|Kassari]], [[Kauste]], [[Kerema]], [[Kidaste]], [[Kiduspe]], [[Kiivera]], [[Kitsa]], [[Kleemu]], [[Kodeste]], [[Kogri]], [[Koidma]], [[Kolga (Hiiumaa)|Kolga]], [[Kopa]], [[Kukka]], [[Kuri küla|Kuri]], [[Kuriste]], [[Kurisu (Hiiumaa)|Kurisu]], [[Kuusiku (Hiiumaa)|Kuusiku]], [[Kõlunõmme]], [[Kõmmusselja]], [[Kõpu (Hiiumaa)|Kõpu]], [[Kärdla-Nõmme]], [[Külaküla]], [[Külama]], [[Laartsa]], [[Laasi]], [[Lassi (Hiiumaa)|Lassi]], [[Laheküla (Hiiumaa)|Laheküla]], [[Lauka]], [[Leerimetsa]], [[Lehtma]], [[Leigri]], [[Leisu]], [[Lelu]], [[Lepiku (Hiiumaa)|Lepiku]], [[Ligema]], [[Lilbi (Hiiumaa)|Lilbi]], [[Linnumäe]], [[Loja (Hiiumaa)|Loja]], [[Luguse]], [[Luidja]], [[Lõbembe]], [[Lõpe (Hiiumaa)|Lõpe]], [[Malvaste]], [[Mangu]], [[Mardihansu]], [[Meelste]], [[Metsaküla (Hiiumaa)|Metsaküla]], [[Metsalauka]], [[Metsapere (Hiiumaa)|Metsapere]], [[Moka (Hiiumaa)|Moka]], [[Muda küla|Muda]], [[Mudaste]], [[Mäeküla (Hiiumaa)|Mäeküla]], [[Mäeltse]], [[Mägipe]], [[Männamaa]], [[Mänspe]], [[Määvli]], [[Napi (Hiiumaa)|Napi]], [[Nasva (Hiiumaa)|Nasva]], [[Niidiküla]], [[Nurste]], [[Nõmba]], [[Nõmme (Hiiumaa)|Nõmme]], [[Nõmmerga]], [[Ogandi]], [[Ojaküla (Hiiumaa)|Ojaküla]], [[Ole]], [[Orjaku]], [[Otste]], [[Palade]], [[Palli]], [[Paluküla (Hiiumaa)|Paluküla]], [[Paope]], [[Partsi]], [[Pihla]], [[Pilpaküla (Hiiumaa)|Pilpaküla]], [[Poama]], [[Prassi]], [[Prähnu]], [[Prählamäe]], [[Puliste]], [[Puski]], [[Putkaste (Hiiumaa)|Putkaste]], [[Pärna (Hiiumaa)|Pärna]], [[Pärnselja]], [[Pühalepa]], [[Pühalepa-Harju]], [[Rannaküla (Hiiumaa)|Rannaküla]], [[Reheselja]], [[Reigi]], [[Reigi-Nõmme]], [[Reikama]], [[Riidaküla]], [[Risti (Hiiumaa)|Risti]], [[Ristivälja]], [[Rootsi (Hiiumaa)|Rootsi]], [[Sakla (Hiiumaa)|Sakla]], [[Salinõmme]], [[Sarve]], [[Selja (Hiiumaa)|Selja]], [[Sepaste]], [[Sigala küla|Sigala]], [[Sinima]], [[Soonlepa]], [[Suuremõisa (Hiiumaa)|Suuremõisa]], [[Suurepsi]], [[Suureranna]], [[Suuresadama]], [[Sõru]], [[Sääre (Hiiumaa)|Sääre]], [[Sülluste]], [[Taguküla]], [[Tahkuna]], [[Tammela]], [[Tammistu (Hiiumaa)|Tammistu]], [[Tareste (Hiiumaa)|Tareste]], [[Taterma]], [[Tempa]], [[Tiharu]], [[Tilga (Hiiumaa)|Tilga]], [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]], [[Tubala]], [[Tärkma]], [[Ulja]], [[Undama]], [[Utu]], [[Vaemla]], [[Vahtrepa]], [[Valgu (Hiiumaa)|Valgu]], [[Valipe]], [[Vanamõisa (Hiiumaa)|Vanamõisa]], [[Viilupi]], [[Viiri]], [[Viita]], [[Viitasoo]], [[Vilima]], [[Vilivalla (Hiiumaa)|Vilivalla]], [[Villamaa]], [[Villemi]], [[Värssu]], [[Õngu]], [[Ühtri]], [[Ülendi]].

== Loodus ==
{{Vaata|Hiiumaa#Loodus}}

== Ajalugu==
{{Vaata|Hiiumaa#Ajalugu}}

== Haridus==
Hiiumaa vallas tegutseb 8 kooli, 5 lasteaeda ja 3 huvikooli.

== Valla leht==
Hiiumaa valla ajaleht on Hiiumaa Teataja, mille esimene number ilmus detsembris 2017.

==Vaata ka==
*[[Emmaste vald]]
*[[Hiiumaa]]
*[[Kassari]]
*[[Kõrgessaare vald]]
*[[Käina vald]]
*[[Kärdla]]
*[[Pühalepa vald]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid==
{{commonskat|Hiiumaa Parish}}
* [http://vald.hiiumaa.ee/ Hiiumaa vallavalitsuse koduleht]
* Helen Mihelson. [https://pluss.postimees.ee/4363529/haldusreformi-mangimine-hiiumaa-moodi Haldusreformi mängimine Hiiumaa moodi]. Postimees 5. jaanuar 2018

[[Kategooria:Hiiu maakonna vallad]]
[[Kategooria:Hiiumaa vald| ]]</text>
      <sha1>1miummx2s1eyfq9j76f2uyquezpe2ls</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158840</id>
      <parentid>7158837</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:51:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-27049-64</username>
        <id>228596</id>
      </contributor>
      <comment>/* Valla valitsemine */</comment>
      <origin>7158840</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9042" sha1="2mm1j9sji38jouml9k35k1quszaodb8" xml:space="preserve">{{EestiVald
| nimi = Hiiumaa vald
| lipp = Flag of Hiiumaa Parish.svg
| lipu_link = [[Hiiumaa valla lipp]]&lt;ref name=&quot;hl05092017&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200623100239/http://www.hiiuleht.ee/2017/09/sumboolika-jaab-samaks/ Sümboolika jääb samaks] Hiiu Leht 05.09.2017 (vaadatud 21.06.2020)&lt;/ref&gt;
| vapp = Coat of arms of Hiiumaa Parish.svg
| vapi_link = [[Hiiumaa valla vapp]]&lt;ref name=&quot;hl05092017&quot;/&gt;
| pindala = 
| elanikke = 
| keskus = [[Kärdla]]
| kaart = Eesti Hiiumaa vald 2017.svg
| osm = pind
}}

'''Hiiumaa vald''' on [[vald]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]]. See moodustus [[Jüri Ratase esimene valitsus|valitsuse]] otsuse alusel pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[2017]]. Alates novembrist 2021 on Hiiumaa vallavanem [[Hergo Tasuja]] ning valla volikogu esimees on [[Anu Pielberg]]. 

==Valla moodustamine==

Vabariigi Valitsus otsustas [[15. juuni]]l [[2017]] [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i käigus ühendada kõik [[Hiiumaa]] neli valda üheks vallaks. Varem olid otsustanud vabatahtlikult ühineda [[Hiiu vald]] ja [[Käina vald]], et moodustada Hiiumaa vald. Valitsus oli kahe valla vabatahtliku ühinemise kinnitanud, kuid ühinemine oli kavandatud jõustuma [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järel. [[Emmaste vald]] ja [[Pühalepa vald]] uue vallaga vabatahtlikult ühineda ei soovinud ning valitsuse otsusega 15. juunist 2017 Emmaste ja Pühalepa vald sundliideti Hiiumaa vallaga.

==Valla valitsemine== 
Hiiumaa valla volikogus on 23 liiget, kelle volitused jõustusid 25. oktoobril 2017. Vallavolikogu esimene istung toimus [[1. november|1. novembril]] 2017. Volikogus olid esindatud Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7), valimisliit Kodusaar (7), [[valimisliit Ühine Hiiumaa]] (6), Eesti Reformierakond (2) ja Eesti Keskerakond (1 kohaga). Valitseva koalitsiooni moodustasid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja valimisliit Ühine Hiiumaa. 

[[2021]]. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järel on volikogus esindatud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (7), [[valimisliit Ühine Hiiumaa]] (5), [[Eesti Keskerakond]] (4), [[Eesti Reformierakond]] (3), [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2) ja [[Isamaa Erakond]] (2). Valitseva koalitsiooni moodustavad Sotsiaaldemokraatlik Erakond, valimisliit Ühine Hiiumaa ja Reformierakond. 

[[2025]]. [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järel jäi vallavõim samaks, volikogus jagunesid kohad: Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7), valimisliit Ühine Hiiumaa (5), Isamaa Erakond (5), Eesti Reformierakond (3) ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (3).

==Hiiumaa osavallad==
Osavald on Hiiumaa vallas tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohalike elanike kaasamine kohalike küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://vald.hiiumaa.ee/osavallad |pealkiri=Hiiumaa osavallad. Hiiumaa Vallavalitsuse koduleht. |vaadatud=2017-12-14 |arhiivimisaeg=2017-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171215054100/http://vald.hiiumaa.ee/osavallad |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* [[Emmaste vald|Emmaste osavald]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://vald.hiiumaa.ee/emmaste-osavald |pealkiri=Emmaste osavald |vaadatud=2020-02-06 |arhiivimisaeg=2020-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200206192831/https://vald.hiiumaa.ee/emmaste-osavald |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* [[Käina vald|Käina osavald]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://vald.hiiumaa.ee/kaina-osavald |pealkiri=Käina osavald |vaadatud=2020-02-06 |arhiivimisaeg=2020-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200206192831/https://vald.hiiumaa.ee/kaina-osavald |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* [[Kärdla|Kärdla osavald]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://vald.hiiumaa.ee/kardla-osavald |pealkiri=Kärdla osavald |vaadatud=2020-02-06 |arhiivimisaeg=2020-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200206192833/https://vald.hiiumaa.ee/kardla-osavald |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
*[[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare osavald]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://vald.hiiumaa.ee/korgessaare-osavald |pealkiri=Kõrgessaare osavald |vaadatud=2020-02-06 |arhiivimisaeg=2020-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200206192835/https://vald.hiiumaa.ee/korgessaare-osavald |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
*[[Pühalepa vald|Pühalepa osavald]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://vald.hiiumaa.ee/puhalepa-osavald |pealkiri=Pühalepa osavald |vaadatud=2020-02-06 |arhiivimisaeg=2020-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200206192833/https://vald.hiiumaa.ee/puhalepa-osavald |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Asustus==
Hiiumaa valda jääb [[Kärdla linn]], [[Käina]] alevik, [[Kõrgessaare]] alevik ja 182 küla: 

[[Aadma]], [[Ala (Hiiumaa)|Ala]], [[Allika (Käina)|Allika]], [[Aruküla (Hiiumaa)|Aruküla]], [[Emmaste]], [[Emmaste-Kurisu]], [[Emmaste-Selja]], [[Esiküla]], [[Hagaste]], [[Haldi]], [[Haldreka]], [[Harju (Hiiumaa)|Harju]], [[Hausma]], [[Heigi]], [[Heiste]], [[Heistesoo]], [[Hellamaa (Hiiumaa)|Hellamaa]], [[Heltermaa]], [[Hiiessaare]], [[Hilleste]], [[Hindu (Hiiumaa)|Hindu]], [[Hirmuste (Hiiumaa)|Hirmuste]], [[Härma (Hiiumaa)|Härma]], [[Hüti (Hiiumaa)|Hüti]], [[Isabella küla|Isabella]], [[Jausa]], [[Jõeküla (Hiiumaa)|Jõeküla]], [[Jõeranna]], [[Jõesuu (Hiiumaa)|Jõesuu]], [[Kaasiku (Hiiumaa)|Kaasiku]], [[Kabuna]], [[Kaderna]], [[Kaigutsi]], [[Kalana (Hiiumaa)|Kalana]], [[Kaleste]], [[Kalgi]], [[Kanapeeksi]], [[Kassari küla|Kassari]], [[Kauste]], [[Kerema]], [[Kidaste]], [[Kiduspe]], [[Kiivera]], [[Kitsa]], [[Kleemu]], [[Kodeste]], [[Kogri]], [[Koidma]], [[Kolga (Hiiumaa)|Kolga]], [[Kopa]], [[Kukka]], [[Kuri küla|Kuri]], [[Kuriste]], [[Kurisu (Hiiumaa)|Kurisu]], [[Kuusiku (Hiiumaa)|Kuusiku]], [[Kõlunõmme]], [[Kõmmusselja]], [[Kõpu (Hiiumaa)|Kõpu]], [[Kärdla-Nõmme]], [[Külaküla]], [[Külama]], [[Laartsa]], [[Laasi]], [[Lassi (Hiiumaa)|Lassi]], [[Laheküla (Hiiumaa)|Laheküla]], [[Lauka]], [[Leerimetsa]], [[Lehtma]], [[Leigri]], [[Leisu]], [[Lelu]], [[Lepiku (Hiiumaa)|Lepiku]], [[Ligema]], [[Lilbi (Hiiumaa)|Lilbi]], [[Linnumäe]], [[Loja (Hiiumaa)|Loja]], [[Luguse]], [[Luidja]], [[Lõbembe]], [[Lõpe (Hiiumaa)|Lõpe]], [[Malvaste]], [[Mangu]], [[Mardihansu]], [[Meelste]], [[Metsaküla (Hiiumaa)|Metsaküla]], [[Metsalauka]], [[Metsapere (Hiiumaa)|Metsapere]], [[Moka (Hiiumaa)|Moka]], [[Muda küla|Muda]], [[Mudaste]], [[Mäeküla (Hiiumaa)|Mäeküla]], [[Mäeltse]], [[Mägipe]], [[Männamaa]], [[Mänspe]], [[Määvli]], [[Napi (Hiiumaa)|Napi]], [[Nasva (Hiiumaa)|Nasva]], [[Niidiküla]], [[Nurste]], [[Nõmba]], [[Nõmme (Hiiumaa)|Nõmme]], [[Nõmmerga]], [[Ogandi]], [[Ojaküla (Hiiumaa)|Ojaküla]], [[Ole]], [[Orjaku]], [[Otste]], [[Palade]], [[Palli]], [[Paluküla (Hiiumaa)|Paluküla]], [[Paope]], [[Partsi]], [[Pihla]], [[Pilpaküla (Hiiumaa)|Pilpaküla]], [[Poama]], [[Prassi]], [[Prähnu]], [[Prählamäe]], [[Puliste]], [[Puski]], [[Putkaste (Hiiumaa)|Putkaste]], [[Pärna (Hiiumaa)|Pärna]], [[Pärnselja]], [[Pühalepa]], [[Pühalepa-Harju]], [[Rannaküla (Hiiumaa)|Rannaküla]], [[Reheselja]], [[Reigi]], [[Reigi-Nõmme]], [[Reikama]], [[Riidaküla]], [[Risti (Hiiumaa)|Risti]], [[Ristivälja]], [[Rootsi (Hiiumaa)|Rootsi]], [[Sakla (Hiiumaa)|Sakla]], [[Salinõmme]], [[Sarve]], [[Selja (Hiiumaa)|Selja]], [[Sepaste]], [[Sigala küla|Sigala]], [[Sinima]], [[Soonlepa]], [[Suuremõisa (Hiiumaa)|Suuremõisa]], [[Suurepsi]], [[Suureranna]], [[Suuresadama]], [[Sõru]], [[Sääre (Hiiumaa)|Sääre]], [[Sülluste]], [[Taguküla]], [[Tahkuna]], [[Tammela]], [[Tammistu (Hiiumaa)|Tammistu]], [[Tareste (Hiiumaa)|Tareste]], [[Taterma]], [[Tempa]], [[Tiharu]], [[Tilga (Hiiumaa)|Tilga]], [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]], [[Tubala]], [[Tärkma]], [[Ulja]], [[Undama]], [[Utu]], [[Vaemla]], [[Vahtrepa]], [[Valgu (Hiiumaa)|Valgu]], [[Valipe]], [[Vanamõisa (Hiiumaa)|Vanamõisa]], [[Viilupi]], [[Viiri]], [[Viita]], [[Viitasoo]], [[Vilima]], [[Vilivalla (Hiiumaa)|Vilivalla]], [[Villamaa]], [[Villemi]], [[Värssu]], [[Õngu]], [[Ühtri]], [[Ülendi]].

== Loodus ==
{{Vaata|Hiiumaa#Loodus}}

== Ajalugu==
{{Vaata|Hiiumaa#Ajalugu}}

== Haridus==
Hiiumaa vallas tegutseb 8 kooli, 5 lasteaeda ja 3 huvikooli.

== Valla leht==
Hiiumaa valla ajaleht on Hiiumaa Teataja, mille esimene number ilmus detsembris 2017.

==Vaata ka==
*[[Emmaste vald]]
*[[Hiiumaa]]
*[[Kassari]]
*[[Kõrgessaare vald]]
*[[Käina vald]]
*[[Kärdla]]
*[[Pühalepa vald]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid==
{{commonskat|Hiiumaa Parish}}
* [http://vald.hiiumaa.ee/ Hiiumaa vallavalitsuse koduleht]
* Helen Mihelson. [https://pluss.postimees.ee/4363529/haldusreformi-mangimine-hiiumaa-moodi Haldusreformi mängimine Hiiumaa moodi]. Postimees 5. jaanuar 2018

[[Kategooria:Hiiu maakonna vallad]]
[[Kategooria:Hiiumaa vald| ]]</text>
      <sha1>2mm1j9sji38jouml9k35k1quszaodb8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158841</id>
      <parentid>7158840</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:52:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-27049-64</username>
        <id>228596</id>
      </contributor>
      <comment>/* Valla valitsemine */</comment>
      <origin>7158841</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9054" sha1="9zxf4ftfzp9pswjurbmgsw0nbmyoudl" xml:space="preserve">{{EestiVald
| nimi = Hiiumaa vald
| lipp = Flag of Hiiumaa Parish.svg
| lipu_link = [[Hiiumaa valla lipp]]&lt;ref name=&quot;hl05092017&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200623100239/http://www.hiiuleht.ee/2017/09/sumboolika-jaab-samaks/ Sümboolika jääb samaks] Hiiu Leht 05.09.2017 (vaadatud 21.06.2020)&lt;/ref&gt;
| vapp = Coat of arms of Hiiumaa Parish.svg
| vapi_link = [[Hiiumaa valla vapp]]&lt;ref name=&quot;hl05092017&quot;/&gt;
| pindala = 
| elanikke = 
| keskus = [[Kärdla]]
| kaart = Eesti Hiiumaa vald 2017.svg
| osm = pind
}}

'''Hiiumaa vald''' on [[vald]] Eestis [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]]. See moodustus [[Jüri Ratase esimene valitsus|valitsuse]] otsuse alusel pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[2017]]. Alates novembrist 2021 on Hiiumaa vallavanem [[Hergo Tasuja]] ning valla volikogu esimees on [[Anu Pielberg]]. 

==Valla moodustamine==

Vabariigi Valitsus otsustas [[15. juuni]]l [[2017]] [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i käigus ühendada kõik [[Hiiumaa]] neli valda üheks vallaks. Varem olid otsustanud vabatahtlikult ühineda [[Hiiu vald]] ja [[Käina vald]], et moodustada Hiiumaa vald. Valitsus oli kahe valla vabatahtliku ühinemise kinnitanud, kuid ühinemine oli kavandatud jõustuma [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järel. [[Emmaste vald]] ja [[Pühalepa vald]] uue vallaga vabatahtlikult ühineda ei soovinud ning valitsuse otsusega 15. juunist 2017 Emmaste ja Pühalepa vald sundliideti Hiiumaa vallaga.

==Valla valitsemine== 
Hiiumaa valla volikogus on 23 liiget, kelle volitused jõustusid 25. oktoobril 2017. Vallavolikogu esimene istung toimus [[1. november|1. novembril]] 2017. Volikogus olid esindatud Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7), valimisliit Kodusaar (7), [[valimisliit Ühine Hiiumaa]] (6), Eesti Reformierakond (2) ja Eesti Keskerakond (1 kohaga). Valitseva koalitsiooni moodustasid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja valimisliit Ühine Hiiumaa. 

[[2021]]. aasta [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järel on volikogus esindatud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (7), [[valimisliit Ühine Hiiumaa]] (5), [[Eesti Keskerakond]] (4), [[Eesti Reformierakond]] (3), [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2) ja [[Isamaa Erakond]] (2). Valitseva koalitsiooni moodustavad Sotsiaaldemokraatlik Erakond, valimisliit Ühine Hiiumaa ja Reformierakond. 

[[2025]]. aasta [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järel jäi vallavõim samaks, volikogus jagunesid kohad: Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7), valimisliit Ühine Hiiumaa (5), Isamaa Erakond (5), Eesti Reformierakond (3) ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (3).

==Hiiumaa osavallad==
Osavald on Hiiumaa vallas tegutsev üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, kohalike elanike kaasamine kohalike küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://vald.hiiumaa.ee/osavallad |pealkiri=Hiiumaa osavallad. Hiiumaa Vallavalitsuse koduleht. |vaadatud=2017-12-14 |arhiivimisaeg=2017-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171215054100/http://vald.hiiumaa.ee/osavallad |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* [[Emmaste vald|Emmaste osavald]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://vald.hiiumaa.ee/emmaste-osavald |pealkiri=Emmaste osavald |vaadatud=2020-02-06 |arhiivimisaeg=2020-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200206192831/https://vald.hiiumaa.ee/emmaste-osavald |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* [[Käina vald|Käina osavald]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://vald.hiiumaa.ee/kaina-osavald |pealkiri=Käina osavald |vaadatud=2020-02-06 |arhiivimisaeg=2020-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200206192831/https://vald.hiiumaa.ee/kaina-osavald |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* [[Kärdla|Kärdla osavald]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://vald.hiiumaa.ee/kardla-osavald |pealkiri=Kärdla osavald |vaadatud=2020-02-06 |arhiivimisaeg=2020-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200206192833/https://vald.hiiumaa.ee/kardla-osavald |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
*[[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare osavald]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://vald.hiiumaa.ee/korgessaare-osavald |pealkiri=Kõrgessaare osavald |vaadatud=2020-02-06 |arhiivimisaeg=2020-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200206192835/https://vald.hiiumaa.ee/korgessaare-osavald |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
*[[Pühalepa vald|Pühalepa osavald]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://vald.hiiumaa.ee/puhalepa-osavald |pealkiri=Pühalepa osavald |vaadatud=2020-02-06 |arhiivimisaeg=2020-02-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200206192833/https://vald.hiiumaa.ee/puhalepa-osavald |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Asustus==
Hiiumaa valda jääb [[Kärdla linn]], [[Käina]] alevik, [[Kõrgessaare]] alevik ja 182 küla: 

[[Aadma]], [[Ala (Hiiumaa)|Ala]], [[Allika (Käina)|Allika]], [[Aruküla (Hiiumaa)|Aruküla]], [[Emmaste]], [[Emmaste-Kurisu]], [[Emmaste-Selja]], [[Esiküla]], [[Hagaste]], [[Haldi]], [[Haldreka]], [[Harju (Hiiumaa)|Harju]], [[Hausma]], [[Heigi]], [[Heiste]], [[Heistesoo]], [[Hellamaa (Hiiumaa)|Hellamaa]], [[Heltermaa]], [[Hiiessaare]], [[Hilleste]], [[Hindu (Hiiumaa)|Hindu]], [[Hirmuste (Hiiumaa)|Hirmuste]], [[Härma (Hiiumaa)|Härma]], [[Hüti (Hiiumaa)|Hüti]], [[Isabella küla|Isabella]], [[Jausa]], [[Jõeküla (Hiiumaa)|Jõeküla]], [[Jõeranna]], [[Jõesuu (Hiiumaa)|Jõesuu]], [[Kaasiku (Hiiumaa)|Kaasiku]], [[Kabuna]], [[Kaderna]], [[Kaigutsi]], [[Kalana (Hiiumaa)|Kalana]], [[Kaleste]], [[Kalgi]], [[Kanapeeksi]], [[Kassari küla|Kassari]], [[Kauste]], [[Kerema]], [[Kidaste]], [[Kiduspe]], [[Kiivera]], [[Kitsa]], [[Kleemu]], [[Kodeste]], [[Kogri]], [[Koidma]], [[Kolga (Hiiumaa)|Kolga]], [[Kopa]], [[Kukka]], [[Kuri küla|Kuri]], [[Kuriste]], [[Kurisu (Hiiumaa)|Kurisu]], [[Kuusiku (Hiiumaa)|Kuusiku]], [[Kõlunõmme]], [[Kõmmusselja]], [[Kõpu (Hiiumaa)|Kõpu]], [[Kärdla-Nõmme]], [[Külaküla]], [[Külama]], [[Laartsa]], [[Laasi]], [[Lassi (Hiiumaa)|Lassi]], [[Laheküla (Hiiumaa)|Laheküla]], [[Lauka]], [[Leerimetsa]], [[Lehtma]], [[Leigri]], [[Leisu]], [[Lelu]], [[Lepiku (Hiiumaa)|Lepiku]], [[Ligema]], [[Lilbi (Hiiumaa)|Lilbi]], [[Linnumäe]], [[Loja (Hiiumaa)|Loja]], [[Luguse]], [[Luidja]], [[Lõbembe]], [[Lõpe (Hiiumaa)|Lõpe]], [[Malvaste]], [[Mangu]], [[Mardihansu]], [[Meelste]], [[Metsaküla (Hiiumaa)|Metsaküla]], [[Metsalauka]], [[Metsapere (Hiiumaa)|Metsapere]], [[Moka (Hiiumaa)|Moka]], [[Muda küla|Muda]], [[Mudaste]], [[Mäeküla (Hiiumaa)|Mäeküla]], [[Mäeltse]], [[Mägipe]], [[Männamaa]], [[Mänspe]], [[Määvli]], [[Napi (Hiiumaa)|Napi]], [[Nasva (Hiiumaa)|Nasva]], [[Niidiküla]], [[Nurste]], [[Nõmba]], [[Nõmme (Hiiumaa)|Nõmme]], [[Nõmmerga]], [[Ogandi]], [[Ojaküla (Hiiumaa)|Ojaküla]], [[Ole]], [[Orjaku]], [[Otste]], [[Palade]], [[Palli]], [[Paluküla (Hiiumaa)|Paluküla]], [[Paope]], [[Partsi]], [[Pihla]], [[Pilpaküla (Hiiumaa)|Pilpaküla]], [[Poama]], [[Prassi]], [[Prähnu]], [[Prählamäe]], [[Puliste]], [[Puski]], [[Putkaste (Hiiumaa)|Putkaste]], [[Pärna (Hiiumaa)|Pärna]], [[Pärnselja]], [[Pühalepa]], [[Pühalepa-Harju]], [[Rannaküla (Hiiumaa)|Rannaküla]], [[Reheselja]], [[Reigi]], [[Reigi-Nõmme]], [[Reikama]], [[Riidaküla]], [[Risti (Hiiumaa)|Risti]], [[Ristivälja]], [[Rootsi (Hiiumaa)|Rootsi]], [[Sakla (Hiiumaa)|Sakla]], [[Salinõmme]], [[Sarve]], [[Selja (Hiiumaa)|Selja]], [[Sepaste]], [[Sigala küla|Sigala]], [[Sinima]], [[Soonlepa]], [[Suuremõisa (Hiiumaa)|Suuremõisa]], [[Suurepsi]], [[Suureranna]], [[Suuresadama]], [[Sõru]], [[Sääre (Hiiumaa)|Sääre]], [[Sülluste]], [[Taguküla]], [[Tahkuna]], [[Tammela]], [[Tammistu (Hiiumaa)|Tammistu]], [[Tareste (Hiiumaa)|Tareste]], [[Taterma]], [[Tempa]], [[Tiharu]], [[Tilga (Hiiumaa)|Tilga]], [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]], [[Tubala]], [[Tärkma]], [[Ulja]], [[Undama]], [[Utu]], [[Vaemla]], [[Vahtrepa]], [[Valgu (Hiiumaa)|Valgu]], [[Valipe]], [[Vanamõisa (Hiiumaa)|Vanamõisa]], [[Viilupi]], [[Viiri]], [[Viita]], [[Viitasoo]], [[Vilima]], [[Vilivalla (Hiiumaa)|Vilivalla]], [[Villamaa]], [[Villemi]], [[Värssu]], [[Õngu]], [[Ühtri]], [[Ülendi]].

== Loodus ==
{{Vaata|Hiiumaa#Loodus}}

== Ajalugu==
{{Vaata|Hiiumaa#Ajalugu}}

== Haridus==
Hiiumaa vallas tegutseb 8 kooli, 5 lasteaeda ja 3 huvikooli.

== Valla leht==
Hiiumaa valla ajaleht on Hiiumaa Teataja, mille esimene number ilmus detsembris 2017.

==Vaata ka==
*[[Emmaste vald]]
*[[Hiiumaa]]
*[[Kassari]]
*[[Kõrgessaare vald]]
*[[Käina vald]]
*[[Kärdla]]
*[[Pühalepa vald]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid==
{{commonskat|Hiiumaa Parish}}
* [http://vald.hiiumaa.ee/ Hiiumaa vallavalitsuse koduleht]
* Helen Mihelson. [https://pluss.postimees.ee/4363529/haldusreformi-mangimine-hiiumaa-moodi Haldusreformi mängimine Hiiumaa moodi]. Postimees 5. jaanuar 2018

[[Kategooria:Hiiu maakonna vallad]]
[[Kategooria:Hiiumaa vald| ]]</text>
      <sha1>9zxf4ftfzp9pswjurbmgsw0nbmyoudl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Metsateel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>468289</id>
    <revision>
      <id>7158317</id>
      <parentid>6648293</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:53:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30550-42</username>
        <id>229961</id>
      </contributor>
      <comment>Muutsin laulusõnad õigeks.</comment>
      <origin>7158317</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6284" sha1="mw695k4sao672rs44b8676i6r4ypyhh" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}}
'''&quot;Metsateel&quot;''' on [[Artur Kapp|Artur Kapi]] laul, mida on peetud Eesti esimeseks soololaulu klassikaks ja ühtlasi enim esitatud soololauluks. Laulule on sõnad (esivärsiga „Ma kõnnin hilisel õhtul …“) kirjutanud [[Karl Eduard Sööt]].&lt;ref name=&quot;emic.ee&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Raide. Martti. Individuaalne stiil ja ajastu stiil Eesti lauluklassika interpretatsioonis: Artur Kapi „Metsateel“ ja Mart Saare „Ta tuli …“ salvestiste põhjal. Töö doktorikraadi taotlemiseks.  Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2010. Lk. 31.&lt;/ref&gt; Laul on pühendatud Artur Kapi noorepõlvearmastusele [[Marie Reiman]]ile&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, kes oli Artur Kapi lapsepõlvekaaslane [[Suure-Jaani]]st. Laul on 3 minutit pikk.&lt;ref name=&quot;emic.ee&quot; /&gt; 

Laulu valmimise täpne aeg ei ole teada. Varasemates Artur Kapi teoste nimekirjades on pala kirjutamise ajaks märgitud [[1895]]. või [[1897]]. aasta, kuid hiljem on arvatud, et laul valmis arvatavasti 20. sajandi alguses, võttes põhiargumendina aluseks Söödi luuletuse ilmumise aastal 1902. Siiski ei saa välistada, et tekst levis varem käsikirjalisena. Laulu originaalkäsikiri pole säilinud, Teatri- ja Muusikamuuseumi fondis on visand (M98:2/95), mis kannab Kapi omakäelist märkust (ilmselt hilisemast ajast) „kirj. Umbes 1900&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Laulu näol on tegemist olulise ja tuntuima teosega nii Kapile kui Söödile. Teost on koguni esile tõstetud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s toimunud Artur Kapi muusikapäevadel 2003. aastal, mil tähistati tema 115. sünniaastapäeva. Selleks puhuks avati Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias näitus ja peeti seminar inspireerituna helilooja tuntuimast soololaulust „Metsateel“&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Inno |eesnimi=Kersti |kuupäev=7. november 2003 |pealkiri=Artur Kapi muusikapäevad |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2003/11/06/artur-kapi-muusikapaevad |vaadatud=26. veebruaril 2023}}&lt;/ref&gt;. 1938. aastal tehtud [[Eesti Kultuurfilm|Eesti Kultuurfilmi]] ringvaates nr 32 3/6 filmilõigus Karl-Eduard Söödist, kes sai 75-aastaseks, kõlab taustaks jällegi just „Metsateel&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Luuletaja Karl-Eduard Sööt 75-aastane |url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1105 |vaadatud=26. veebruaril 2023 |väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas}}&lt;/ref&gt;

== Laulu saamislugu ==
Marie kodus, isa kaupmees Karl Reimanni majas Suure-Jaanis käis vilgas kultuurielu. Kohalik [[Ilmatar (selts)|mängu- ja lauluselts „Ilmatar“]] pidas siin lauluharjutusi, tehti näitemängu, peeti pidusid. Samas seltskonnas liikusid Karli, ilusa lauluhääle ja kena väljanägemisega peretütar Marie ja noor Artur Kapp, kes olid ühel aastal sündinud, koos koolis käinud, innukalt kultuurielus osalenud, Marie lauljana, Artur pianisti ja organistina.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jürisson |eesnimi=Johannes |pealkiri=Muusikud Kapid ja Suure-Jaani |kirjastus=Maalehe Raamat |aasta=2003 |leheküljed=Lk 108-109}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jürisson |eesnimi=Johannes |pealkiri=Hüpassaare |kirjastus=Maalehe Raamat |aasta=1999 |leheküljed=57}}&lt;/ref&gt;

Tuntud loo sünnist kirjutab Marie Reiman 1954. aastal oma mälestustes Artur Kapist: „Mina andsin Artur Kapile K. E. Sööt´i sõnad „Metsateel“, millele tema üldtuntud soololaulu komponeeris. See oli kõrgemale häälele kirjutatud, ta harmoniseeris ta madalamale häälele ja mina laulsin seda esimisena Artur Kapi klaveri kaasmängul &quot;[[Ilmatar (selts)|Ilmatari]]&quot; lauluõhtul esimist korda. Üldse oli Artur Kapil viisiks omad helitööd, nagu ütelda, &quot;Ilmatarile&quot; ettekanda ja siis trükki anda. Kahjuks ei ole mul seda käsikirja „Metsateel“ mitte enam.&quot;&lt;ref&gt;Marie Reimani mälestused Artur Kapist. 27.03.1954, käsikiri. Teatri- ja Muusikamuuseum. Fond M 98, fondi nimistu 1. 12/7800. Lk 2.&lt;/ref&gt; 

Artur Kapp on omalt poolt kommenteerinud laulu valmimist nii: „Nooruses armastasin salaja naabri Marit. Korra andis Mari mulle ühe laulu sõnad. Millise innu ja armastusega kirjutasin sellele luuletusele viisi. See oli „Metsateel“. Kuid … see oli ju nii ammu.“&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Marie Reiman tundis lähedalt mõlemat laulu autorit. Laulu sõnade autori Karl-Eduard Söödiga olid tal kokkupuuted [[Tartu]]s, kus nad mõlemad tegutsesid [[Jaan Tõnisson]]iga samas ringkonnas: ajakirjanduses, [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts|Tartu Eesti Põllumeeste Seltsis]], linnavalitsuses, [[Eesti Rahva Muuseum]]is jne. Sööti ja Tõnissoni ühendas soe sõprussuhe ja aatekaaslus eriti rahvuspoliitilises ja rahvuskultuurilises küsimustes. Söödile meeldis Jaan Tõnissoni sirgjoonelisus ja mehisus ning temast sai viimase parem käsi kõigis rahvuspoliitilistes ja rahvuskultuurilistes üritustes ja taotlustes ning ta oli üks Tõnissoni poliitilise tegevuse ja rahvuslikkude taotluste üks ustavamaid ja kindlamaid pooldajaid ning toetajaid.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Roos |eesnimi=J. |pealkiri=K. E. Sööt avaliku elu tegelasena |ajakiri=Eesti Kirjandus |aastakäik=1937 |üksiknumber=12 |leheküljed=Lk 589, 590}}&lt;/ref&gt;

{{Quote box |title = Metsateel&lt;ref name=&quot;Metsateel&quot; /&gt; |quote = &lt;poem&gt;
Ma kõnnin hilisel õhtul
veel üksinda metsateel...
Tuul kahiseb puude ladvul
ja lehed langevad eel.

Ma kõnnin hilisel õhtul
veel üksinda metsateel,
ja kaugele noorusera´ale
veel tagasi mõtleb mu meel.

Ma tundsin üht ilusat neidu
ja süda, mis puhas kui kuld,
ja säravaid silmi ja huuli
ma tundsin... Ja rinna sees tuli.

Ja suurt ja sügavat õnne-
tuld,armastust tundsin ma
Ja ilma ja inimesi
ma tundsin viimati ka...

Ma kõnnin hilisel õhtul
veel üksinda metsateel -
tuul kahiseb puude ladvul
ja lehed langevad eel.&lt;/poem&gt; }}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;emic.ee&quot;&gt;http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&amp;mid=32&amp;id=27&amp;lang=est&amp;action=view&amp;method=teosed (vaadatud 15.06.2017)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Metsateel&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.laulud.ee/laul/metsateel-616.aspx |title=Metsateel |publisher= |date= |access-date=27.01.2021 |website=laulud.ee |author=}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://www.laulud.ee/laul/metsateel-616.aspx Laulusõnad laulud.ee andmebaasis]
*[http://www.youtube.com/watch?v=Ungmzh1u4Ao Laul YouTube'is]

[[Kategooria:Eesti laulud]]</text>
      <sha1>mw695k4sao672rs44b8676i6r4ypyhh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nikolai Raag</title>
    <ns>0</ns>
    <id>469254</id>
    <revision>
      <id>7158871</id>
      <parentid>7127174</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:54:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7158871</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1752" sha1="nsf7pk3s1y5p6z1sjoplpn5tsgz97e2" xml:space="preserve">'''Nikolai Raag''' ([[18. detsember]] [[1888]] Skoblino, Staritsa vald, [[Pihkva kubermang]] – [[9. juuli]] [[1983]] [[Göteborg]]) oli [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|Eesti]] õigeusu vaimulik.

Ta pühitseti peapiiskop Aleksei poolt [[Pihkva Püha Kolmainu katedraal]]is [[diakon]]iks 15. aprillil 1912 ja preestriks 18. aprillil 1912.

1912–1917 oli ta [[Vedrilovo]], 1917–1918 ja 1919–1941 [[Obinitsa]] ja 1942–1944 [[Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kogudus]]e preester, [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[Petseri praostkond|Petseri]] [[praost]] 1935–1940, [[Petseri maakond|Petseri]] [[Petseri maavanem|maavanem]] 1925–1927.

1944. aastal põgenes Nikolai Raag Saksamaale, alates 1948. aastast elas Rootsis. [[EAÕK]] Sinodi liige 1948–1955, esimees 1963–1974, auesimees 1976–1983. Göteborgi koguduse preester 1956–1963, [[Rootsi Eestlaste Esindus]]e liige. 

Ta on maetud koos oma abikaasa Mariaga (1890–1985) Hovdestalundi kalmistule [[Västerås]]is.&lt;ref&gt; https://www.svenskagravar.se/gravsatt/feb7dc38-f121-457d-967e-c9bbbc394398 svenskagravar.se&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*[[Püha Piiskop Platoni orden]]i III järk, 1935
*[[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]], 1938
*Püha Piiskop Platoni ordeni II järk, 1939
*Püha Piiskop Platoni ordeni I järk&lt;ref&gt;[[Hannes Walter]], Eesti teenetemärgid. Estonian Orders and Decorations. Tallinn: SE&amp;JS, 1998, lk 237&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.eoc.ee/vaimulik/raag-nikolai/ Vaimulike andmebaas]

{{JÄRJESTA:Raag, Nikolai}}
[[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]]
[[Kategooria:Petseri maavanemad]]
[[Kategooria:Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1888]]
[[Kategooria:Surnud 1983]]</text>
      <sha1>nsf7pk3s1y5p6z1sjoplpn5tsgz97e2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158873</id>
      <parentid>7158871</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:55:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7158873</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1820" sha1="cwj47skywywcdw1cafa5ddrstepzfjh" xml:space="preserve">'''Nikolai Raag''' ([[18. detsember]] [[1888]] Skoblino, Staritsa vald, [[Pihkva kubermang]] – [[9. juuli]] [[1983]] [[Göteborg]]) oli [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|Eesti]] õigeusu vaimulik.

Ta pühitseti peapiiskop Aleksei poolt [[Pihkva Püha Kolmainu katedraal]]is [[diakon]]iks 15. aprillil 1912 ja preestriks 18. aprillil 1912.

1912–1917 oli ta [[Vedrilovo]], 1917–1918 ja 1919–1941 [[Obinitsa]] ja 1942–1944 [[Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kogudus]]e preester, [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[Petseri praostkond|Petseri]] [[praost]] 1935–1940, [[Petseri maakond|Petseri]] [[Petseri maavanem|maavanem]] 1925–1927.

1944. aastal põgenes Nikolai Raag Saksamaale, alates 1948. aastast elas Rootsis. [[EAÕK]] Sinodi liige 1948–1955, esimees 1963–1974, auesimees 1976–1983. Göteborgi koguduse preester 1956–1963, [[Rootsi Eestlaste Esindus]]e liige. 

Ta on maetud koos oma abikaasa Mariaga (1890–1985) Hovdestalundi kalmistule [[Västerås]]is.&lt;ref&gt; https://www.svenskagravar.se/gravsatt/feb7dc38-f121-457d-967e-c9bbbc394398 svenskagravar.se&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*[[Püha Piiskop Platoni orden]]i III järk, 1935
*[[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]], 1938
*Püha Piiskop Platoni ordeni II järk, 1939
*Püha Piiskop Platoni ordeni I järk&lt;ref&gt;[[Hannes Walter]], Eesti teenetemärgid. Estonian Orders and Decorations. Tallinn: SE&amp;JS, 1998, lk 237&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.eoc.ee/vaimulik/raag-nikolai/ Vaimulike andmebaas]

{{JÄRJESTA:Raag, Nikolai}}
[[Kategooria:Eesti õigeusu vaimulikud]]
[[Kategooria:Petseri maavanemad]]
[[Kategooria:Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1888]]
[[Kategooria:Surnud 1983]]</text>
      <sha1>cwj47skywywcdw1cafa5ddrstepzfjh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jelly Rue</title>
    <ns>0</ns>
    <id>469748</id>
    <revision>
      <id>7158778</id>
      <parentid>6887579</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:34:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158778</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5099" sha1="kkbhcx4xxdzlq11b6gjpwb842azgu03" xml:space="preserve">{{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Infokast muusik
| nimi            = Jelly Rue
| pilt            = 
| pildi_suurus    = 
| horisontaalne   = 
| taust           = grupp_või_bänd
| alias           = 
| päritolu        = [[Tartu]], Eesti
| stiil           = ''[[indie rock]]'', [[popmuusika]]
| tegegv          = 2014–
| seotud_esitajad =
| url             = http://jellyrue.com
| koosseis        = [[Ann Vesselov]], [[Siimo Sulev]], [[Germo Vahemäe]], [[Roland Paas]]
}}

'''Jelly Rue''' on [[Tartu]]st pärit ''[[Indie rock|indie pop-rock]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i [[bänd]], mis tegutseb aastast 2014.

Jelly Ruele meeldib mängida erinevate muusikažanrite piirimail ning eksperimenteerida erinevate saunide ja stiilidega. Nende loomingust leiab mõjutusi nii [[popmuusika|popist]], [[rokkmuusika|rokist]], ''[[funk]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;ist ja isegi [[Kantrimuusika|kantri]]&lt;nowiki/&gt;st. Bändi liikmed ise ütlevad, et nende muusika on olemuselt võrdlemisi lihtne, aga pakub kuulajale alati üllatusi. Jelly Rue jaoks on oluline, et nende muusika kõnetaks inimest nii muusika ja meloodia kui ka laulusõnade kaudu. Muusikasse sätitakse alati midagi põnevat või pisut ootamatut ning samas ka midagi meeldejäävat ja kummitavat. Väga tähtsal kohal on ka sõnum, mida muusikapala kannab. Iga laul on justkui omaette lugu, mis räägib mõnest kogemusest või emotsioonist väga ausalt ning ilustamata. Bändi lood puudutavad erinevaid elulisi teemasid, mis on tihti keerulised, kuid samas universaalsed.

Bändi esialgsesse koosseisu kuulusid kitarrist Germo Vahemäe, trummar Roland Paas, laulja Ann Vesselov ja basskitarrist Kaspar Pütsep. 2019. aastal liitus bändiga uus bassist Stanislav Lebedev. 2022. aastast mängib ansamblis basskitarri Siimo Sulev.

Ansambel on andnud välja [[EP]] &quot;One&quot;, [[Singel|singlid]] &quot;Love's a Lie&quot;, &quot;Gravity&quot;, &quot;Hold On&quot; ja &quot;All I Know&quot;, &quot;Anxiety&quot;, &quot;High Hopes&quot; ja &quot;Biggest Lie&quot;. Singlitele &quot;Love's a Lie&quot;, &quot;Gravity&quot; ja &quot;Biggest Lie&quot; ja ka EP-l kõlavale loole &quot;Shine&quot; on valminud muusikavideod.&lt;ref name=&quot;jellyrue-c&quot;&gt;[http://jellyrue.com Jellyrue.com]&lt;/ref&gt; Tartu tudengipäevade 2016 tudengibändi konkursil nimetati [[ansambel (muusika)|ansambli]] [[solist]] Ann Vesselov parimaks vokalistiks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://noortehaal.delfi.ee/news/kuulsused/fotod-tudengiband-2016-tiitli-voitis-marakratt?id=74389825 |pealkiri=Delfi |vaadatud=2017-07-01 |arhiivimisaeg=2017-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170821043443/http://noortehaal.delfi.ee/news/kuulsused/fotod-tudengiband-2016-tiitli-voitis-marakratt?id=74389825 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Liikmed&lt;ref name=&quot;jellyrue-c&quot; /&gt; ==
* Ann Vesselov – vokaal ja [[akustiline kitarr]]
* Germo Vahemäe – [[elektrikitarr]] ja taustalaul
* Siimo Sulev – [[basskitarr]]
* Roland Paas – [[trummid]]

== Looming ==
* singel &quot;Biggest Lie&quot; – oktoober 2023
* singel &quot;High Hopes&quot; – aprill 2023
* singel &quot;Anxiety&quot; – november 2022
* singel &quot;All I Know&quot; – aprill 2020
* singel &quot;Hold On&quot; – märts 2018
* singel &quot;Gravity&quot; – august 2017
* singel &quot;Love's a Lie&quot; – oktoober 2016
* EP &quot;One&quot; – aprill 2016

== Muusikavideod ==
[[Fail:Gravity_video.jpg|pisi|Muusikavideo &quot;Gravity&quot; võtted]]
2023. aastal avaldas Jelly Rue muusikavideo oma singlile &quot;Biggest Lie&quot;. Muusikavideo jälgib vapra hõberebase ja noore inuititüdruku teekonda läbi karmi Antarktika lumetormi, kus nende teele satuvad mitmed väljakutsed ja takistused.

2023. aastal andis Jelly Rue välja singli &quot;High Hopes&quot;, millele valmistati lihtne sõnadega video, mis kulgeb läbi metrootunnelite. Laulul on ka videosalvestus Eesti Rahvusringhäälingu hommikusaate &quot;Terevisioon&quot; otse-eetrist.

2020. aastal salvestas Jelly Rue uue singli &quot;All I Know&quot;. Plaan oli teha ka muusikavideo, aga koroonapandeemia rikkus kõik ära... Niisiis planeeritud &quot;päris&quot; muusikavideo asemel tuli leppida natuke tagasihoidlikuma lahendusega. Ent lõppkokkuvõttes tuli välja kunstiliselt omapärase visuaaliga muusikavideo, milles ohtralt droonikaadreid ning topeltsäritus efekti.

2020. aastal käivitas Jelly Rue live videote projekti nimega VINKELIVE (nimi nende prooviruumi aadressi järgi Vinkli tänaval). Pool aastat kord kuus salvestasid nad oma proovist ühe video.

2017. aastal avaldas bänd plahvatusliku muusikavideo oma singlile &quot;Gravity&quot;. Nelja minuti pikkuse muusikavideo ajal paiskus õhku (ja bändiliikmete peale) kaheksa kilogrammi värvilist riisijahu ning 14 värvilist tossupommi.

2016. aastal salvestas Jelly Rue muusikavideo oma laulule &quot;Love's A Lie&quot;. Muusikavideo viib vaatajad rännakule mööda maalilisi Eestimaa paiku.

Loo &quot;Lost&quot; muusikavideo on lõbus pilguheit bändi esimesele salvestussessioonile päris stuudios. Video võtab kenasti kokku kogu põnevuse ja melu, mis esimest korda bändina salvestamisega kaasnes.

Loo &quot;Shine&quot; muusikavideo oli lihtsalt juhuslik idee, sest laulul ju võiks muusikavideo olla. Kui oled eestlane ja saade &quot;7 vaprat&quot; tundub tuttav, siis tead, milline ''vibe'' videol olema pidi.

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>kkbhcx4xxdzlq11b6gjpwb842azgu03</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Morris</title>
    <ns>0</ns>
    <id>470341</id>
    <revision>
      <id>7158294</id>
      <parentid>6987151</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:10:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158294</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6258" sha1="69uekqrktnqe1411wuq1qr4ovti09na" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib tantsust; isikunimede jm kasutuste kohta vaata täpsustuslehte [[Morris (täpsustus)]].}}
[[Image:Cotswold Morris handkerchiefs 20040501.jpg|pisi|Cotswoldi morrisetantsijad taskurättidega]]
'''Morris''' on [[Inglismaa|inglise]] [[rahvatants]], mida tavaliselt saadetakse muusikaga. See põhineb rühma tantsijate rütmilistel sammudel ja tantsufiguuridel. Tavaliselt kannavad tantsijad paljude [[kuljus]]tega [[säärised|sääriseid]] ning sageli kasutatakse teisigi abivahendeid, nagu lühikesed kaikad, mõõgad ja rätikud. Vähemal määral esineb ühe-kahe tantsijaga morrisetantse, milles astutakse üle ja ümber põrandale risti asetatud savi[[piip]]ude.

== Ajaloost ==
Vanim teadaolev tekst Inglismaalt, milles morrist mainitakse, pärineb aastast 1448. Selles nimetatakse [[London]]i [[kullassepp]]ade [[gild]]i makstud seitsme [[šilling]]i suurust tasu morrisetantsijaile.&lt;ref&gt;M. Heaney, ‘The Earliest Reference to the Morris Dance?’,''Folk Music Journal'', vol. 8, no. 4 (2004), 513-515&lt;/ref&gt; 15. sajandi lõpust pärineb teisigi kirjalikke tunnistusi morrise tantsimisest ning samuti on piiskoppide visitatsiooniaktides mainitud mõõgatantse, tantsuga santimist pühade puhul, tantsuetendusi ja muid tantsulisi tegevusi. Varaseimates allikates seostub morrisetants läbivalt kõrgklassiga, olgu siis õukonnas või [[Londoni lordmeer]]i rongkäigus. 17. sajandi keskpaigaks kujunes sellest siiski juba maal levinud rahvatants.

[[William Shakespeare]] mainib morrist mitmes oma ajaloodraamas ja komöödias &quot;[[Lõpp hea, kõik hea]]&quot;&lt;ref&gt;[https://pildipaevikud.weebly.com/tants-ja-teater/pisike-naputoo-morrisetantsu-kuljused Pisike näputöö - morrise kuljused. – pildipaevikud.weebly.com (blogi)]&lt;/ref&gt;. 1600. aastal võitis Shakespeare’i trupi koomik William Kempe kõvasti kuulsust sellega, et tantsis morrist üheksa päeva järjest, läbides niiviisi teekonna Londonist Norwichi. Hiljem kirjutas ja andis ta sellest välja raamatu &quot;Nine Daies Wonder&quot;&lt;ref&gt;[https://www.bbc.co.uk/programmes/articles/1jyZfVWGpwxnZ5jFhdKJN3L/shakespeares-former-clown-will-kemp-dances-to-norwich Shakespeare's former clown Will Kemp dances to Norwich. – bbc.co.uk]&lt;/ref&gt;.

Kui palju on inglise rahvatants morris seotud Prantsusmaal, Itaalias ja mujal Euroopas tantsitud [[Moriskitants|moriski-]] ehk mauritantsudega, kus tantsijad kandsid eksootilisi rõivaid ja musta maski ning kandsid samuti rõivaste küljes rohkeid kuljuseid, selle kohta erinevatel uurijatel erinevad arvamused&lt;ref&gt;[http://saltatriculi.weebly.com/uploads/4/8/2/2/4822387/nagu_meile_meeldib_kava_veebi.pdf K. Kressa. Nagu meile meeldib (kavaleht). 2015]&lt;/ref&gt;. Lisaks kokkulangevustele osas tantsuelementides võimaldab moriski ja morrist siduda ühine nimetus, nagu tunnistavad kesk- ja varauusaegsed tantsunimetused eri keeltes: keskinglise ''Morisk dance'', ''moreys daunce'' ja ''morisse daunce'', flaami ''mooriske danse'', 15. sajandi saksa ''Moriskentanz'', prantsuse ''morisques'', horvaadi ''moreška'', itaalia ja hispaania ''moresco'', ''moresca'' ja ''morisca''. Tänapäevane inglise kirjapilt ''Morris-dance ''on esmakordselt teada 17. sajandist. Morris kui nimetus tähendab [[maur]]ide tantsu, kuid nimetuse valiku otsene põhjus on teadmata. Oletatavasti tuleneb see tantsu ja kostüümide &quot;eksootilisusest&quot;.&lt;ref&gt;Vt &quot;morris dance&quot; ja &quot;Morisk&quot;. D. Arnold, ''The New [[Oxford Companion to Music]]'', vol. 2 (Oxford University Press, 1983), p. 1203.&lt;/ref&gt;

Traditsiooniliselt tantsiti morrist viiuli või vilepilli ja trummi saatel. Tänapäeval on muutunud tavapäraseks ka akordionid jts klahvpillid.

USA-s on ligikaudu 150 morrisetantsuansamblit.&lt;ref&gt;{{cite book | title = Llewellyn's 2012 Witches' Companion | url = https://archive.org/details/llewellyns2012wi0000unse | publisher = Llewellyn Worldwide | year=  2011 | page = [https://archive.org/details/llewellyns2012wi0000unse/page/126 126]}}&lt;/ref&gt; Valdavalt kannavad Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa ja Hongkongi morrisetraditsiooni väljarändajad&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.morrisdancing.org.nz/ |title=New Zealand Morris Dancing |publisher=Morrisdancing.org.nz |date= |accessdate=28.05.2013}}&lt;/ref&gt;. Üksikuid tantsurühmi leidub teisteski riikides, näiteks Hollandis [[Utrechti provints|Utrecht]]is ja [[Helmond]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://morrisdans.nl/helmond/index.html |pealkiri=Morrisdansgroep Helmond |vaadatud=2017-07-08 |arhiivimisaeg=2016-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161114043703/http://morrisdans.nl/helmond/index.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Arctic Morris Group Helsingis ja Stockholmis&lt;ref&gt;[http://helsinki-morrisers.tripod.com Helsinki Morrisers]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, samuti Küprosel.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://cyprusmorris.net/ |title=index |publisher=Cyprusmorris.net |date=23. mai 2012 |accessdate=28.05.2013 |archive-date=23.07.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110723070016/http://cyprusmorris.net/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

==Illustratsioone==
&lt;gallery&gt;
Will Kemp Elizabethan Clown Jig.jpg|[[William Kempe]] tantsimas. Raamatu &quot;Nine Daies Wonder&quot; kaanepilt (1600).
Morris dancers Thames at Richmond.jpg|Morrisetantsijad ja &quot;kepphobu&quot;: fragment maalist &quot;Thames Richmondi kohal, Vana Kuningapalee juures&quot; ''ca'' 1620.
Moreska Grasser06.jpg|[[Erasmus Grasser]]i kujuke &quot;Moriskentänzer&quot; aastast 1480 [[München]]i vanas raekojas (kunagisest 16 kujust on säilinud 10). Seda tantsijat kutsuti välimuse järgi [[maur]]iks, ülejäänud 9 tantsijakuju olid heledanahalised. Nende kõigi jalgade küljes on [[kuljus]]ed.
&lt;/gallery&gt;

== Ilukirjanduses ja filmis==
Morrist on kajastatud paljudes kirjandusteostes. [[Kettamaailm]]a romaanides on seda kirjeldanud [[Terry Pratchett]]. Morrisest kõnelevad ka 2009. aastal valminud Lucy Akhursti komöödia &quot;Morris: Elu kellukestega&quot; (&quot;Morris: A Life with Bells On&quot;) ning 2011. aastal valminud [[Tim Plester]]i ja [[Rob Curry]] dokumentaalfilm &quot;Morrise tee&quot; (&quot;Way of the Morris&quot;).

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons category|Morris dance in England}}
*[http://www.umilta.net/morris.html The Morris &amp; Sword: Dances of England], Arthur Peck

[[Kategooria:Inglismaa]]
[[Kategooria:Tantsud]]</text>
      <sha1>69uekqrktnqe1411wuq1qr4ovti09na</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rise of the Blood Legion: Greatest Hits (Chapter 1)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>475597</id>
    <revision>
      <id>7158766</id>
      <parentid>5787263</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:25:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158766</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4141" sha1="9cs2eilnq9lyzkdwn5et4juw28ua8yu" xml:space="preserve">{{Albumi info|Nimi=&quot;Rise of the Blood Legion: Greatest Hits (Chapter 1)&quot;|Liigitus=Kogumik|Esitaja=[[In This Moment]]i|Väljaantud=[[4. mai]] [[2015]]|Lindistatud=2006–2013|Stiil=''[[metalcore]]'', ''[[alternative metal]]'', ''[[nu metal]]'', ''[[industrial metal]]'', ''[[electronic rock]]'', ''[[post-hardcore]]'', ''[[hard rock]]''|Pikkus=66:19|Plaadifirma=Century Media|Produtsent=Eric Rachael, Kevin Churko}}

'''&quot;Rise of the Blood Legion: Greatest Hits (Chapter 1)&quot;''' on esimene kompilatsioonialbum [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] ''[[Heavy metal|metal]]''-ansamblilt [[In This Moment]]. See avaldati [[4. mai]]l [[2015]] Century Media plaadifirma kaudu. 

== Taust ==
Albumis on laulud, mis on ilmunud nende neljal albumil koostöös Century Mediaga (hiljem nad vahetasid plaadifirmat). Materjal nende [[2014]]. aasta albumilt &quot;[[Black Widow]]&quot; ei ole esindatud. Laulude nimekirja koostas bänd ise. DVD (ainult [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s ilmunud) sisaldas kõiki nende muusikavideoid, välja arvatud &quot;Call Me&quot;. Albumi pealkiri on inspireeritud [[In This Moment]]i lojaalsest fännibaasist &quot;The Blood Legion&quot;, mis on ühtlasi nende [[2012]]. aasta albumi &quot;[[Blood]]&quot; 13. laulu pealkiri. 

Albumi kaanepilt avaldati [[21. märts]]il [[2015]] internetis.

== Laulud ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Number
!Pealkiri
!Autorid
!Pikkus
|-
|1.
|&quot;Whispers Of October&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Jesse Landry, Blake Bunzel, Jeff Fabb
|1:06
|-
|2.
|&quot;Beautiful Tragedy&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Jesse Landry, Blake Bunzel, Jeff Fabb
|4:01
|-
|3.
|&quot;Prayers&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Jesse Landry, Blake Bunzel, Jeff Fabb
|3:47
|-
|4.
|&quot;Daddy's Falling Angel&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Jesse Landry, Blake Bunzel, Jeff Fabb
|4:12
|-
|5.
|&quot;The Rabbit Hole&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Jesse Landry, Blake Bunzel, Jeff Fabb, Kevin Churko
|1:06
|-
|6.
|&quot;Forever&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Jesse Landry, Blake Bunzel, Jeff Fabb, Kevin Churko
|4:24
|-
|7.
|&quot;Into The Light (Live Version)&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Jesse Landry, Blake Bunzel, Jeff Fabb, Kevin Churko
|5:43
|-
|8.
|&quot;The Gun Show&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Blake Bunzel, Jeff Fabb, Kyle Konkiel, Kevin Churko
|4:48
|-
|9.
|&quot;The Promise&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Blake Bunzel, Jeff Fabb, Kyle Konkiel, Kevin Churko
|4:29
|-
|10.
|&quot;World In Flames&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Blake Bunzel, Jeff Fabb, Kyle Konkiel, Kevin Churko
|5:21
|-
|11.
|&quot;Rise With Me&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Kevin Churko
|2:07
|-
|12.
|&quot;Blood&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Kevin Churko, Kane Churko
|3:28
|-
|13.
|&quot;Scarlet'&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Kevin Churko
|3:50
|-
|14.
|&quot;Adrenalize&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Kevin Churko, Mitchell Marlow
|4:16
|-
|15.
|&quot;It Is Written&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Kevin Churko
|0:30
|-
|16.
|&quot;Burn&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Kevin Churko, Mitchell Marlow
|4:45
|-
|17.
|&quot;Whore&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Kevin Churko
|4:06
|-
|18.
|&quot;The Blood Legion&quot;
|Maria Brink, Chris Howorth, Kevin Churko, Mitchell Marlow
|4:29
|}

== DVD ==
* '''AVALDATUD AINULT AMEERIKAS'''
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Number
!Pealkiri
|-
|1.
|&quot;Beautiful Tragedy&quot;
|-
|2.
|&quot;Prayers&quot;
|-
|3.
|&quot;Forever&quot;
|-
|4.
|&quot;The Gun Show&quot;
|-
|5.
|&quot;The Promise&quot;
|-
|6.
|&quot;Adrenalize&quot;
|-
|7.
|&quot;Blood&quot;
|-
|8.
|&quot;Whore&quot;
|}

== Isikkoosseis ==
* [[Maria Brink]] – esivokaalid, klaver
* Chris Howorth – esikitarr, taustalaul
* Blake Bunzel – rütmikitarr
* Jeff Fabb – trummid
* Kyle Konkiel – basskitarr
* Tom Hane – trummid
* Randy Weitzel – basskitarr
* Travis Johnson – rütmikitarr
* Kane Churko – insenerlahenduste ja produktsiooni abijõud
* Kevin Churko – kujundamine, muusika miksimine, tootmine, salvestamine
* Eric Rachel – tootmine

== Kohad edetabelites ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Riik
!Edetabeli nimi
!Koht
|-
|[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]]
|Billboard Hard Rock Albums
|6.
|-
|[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]]
|Billboard Independent Albums
|21.
|-
|[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]]
|Billboard Alternative Albums
|25.
|-
|[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]]
|Billboard Top Rock Albums
|34.
|}
[[Kategooria:2015. aasta albumid]]</text>
      <sha1>9cs2eilnq9lyzkdwn5et4juw28ua8yu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Blood at the Orpheum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>475606</id>
    <revision>
      <id>7158768</id>
      <parentid>5777669</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:27:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158768</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3573" sha1="224nx48twrb1zu42g09jrw61v5ir9ld" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Metsavend|aasta=2017|kuu=september}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=aprill}}
{{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2017}}
{{Albumi info|Nimi=&quot;Blood at the Orpheum&quot;|Esitaja=[[In This Moment]]i|Liigitus=kontsertalbum|Väljaantud=[[21. jaanuar]] [[2014]]|Lindistatud=2013|Stiil=''[[alternative metal]]'', ''[[nu metal]]'', ''[[industrial metal]]'', ''[[metalcore]]''|Pikkus=60:01|Plaadifirma=Century Media}}
'''&quot;Blood at the Orpheum&quot;''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[Heavy metal|''metal'']]-bändi [[In This Moment]] esimene kontsertalbum.   

Albumi avaldas digitaalselt Century Media [[21. jaanuar]]il [[2014]]. DVD ja Blu-ray kontserdist oli kaasas nende neljanda spetsiaalselt taasavaldatud albumiga &quot;[[Blood]]&quot;. Limiteeritud koguses üksik DVD versioon avaldati [[Euroopa]]s [[17. veebruar|17. veebruaril]].  

== Taust ==
[[16. aprill]]il [[2013]] kuulutas [[In This Moment]] [[Facebook]]i vahendusel, et hakkavad filmima oma esimest kontserdi DVD-d [[Madison]]is [[Wisconsin]]is Orpheumi teatris. Kontsert filmiti [[21. mai]]l ning selleks puhuks tehti eriline lavakujundus, kostüümide vahetused, rekvisiidid ja olid ka tantsijad. See kontsert oli esimene, kus bänd esines oma tantsijatega (nimega Blood Girls). Laulude nimekiri koosnes enamasti &quot;[[Blood]]&quot; albumi lugudest ja ka [[Nine Inch Nails]] &quot;Hurt&quot; [[kaver]]ist, mis on selle väljalaske puhul välja jäetud. Samuti sisaldab DVD/Blu-ray versioon intervjuusid [[Maria Brink|Maria]]ga ja stseene lavatagusest elust. Filmi režissöör oli Brad Golowin ning ''live''-audiot miksis ja töötles produtsent Kevin Churko. 

Albumi treiler ilmus [[YouTube|YouTube'i]] [[23. detsember|23. detsembril 2013]]. [[10. jaanuar|10. jaanuaril]] [[2014]] laaditi üles ka laul &quot;Beautiful Tragedy&quot; kontsertesituses.

== Laulud ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Number
!Pealkiri
!Pikkus
|-
|1.
|&quot;It is Written&quot;
|0:33
|-
|2.
|&quot;Rise with Me&quot;
|2:01
|-
|3.
|&quot;Adrenalize&quot;
|4:28
|-
|4.
|&quot;Interview &lt;nowiki&gt;'Live DVD''&lt;/nowiki&gt;
|0:41
|-
|5.
|&quot;Blazin&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;
|4:24
|-
|6.
|&quot;Interview &lt;nowiki&gt;'Beast Within''&lt;/nowiki&gt;
|0:47
|-
|7.
|&quot;Beast Within&quot;
|3:59
|-
|8.
|&lt;nowiki&gt;''Beautiful Tragedy''&lt;/nowiki&gt;
|5:56
|-
|9.
|&lt;nowiki&gt;''Interview 'Into the Light''&lt;/nowiki&gt;
|0:40
|-
|10.
|&lt;nowiki&gt;''Into the Light''&lt;/nowiki&gt;
|5:42
|-
|11.
|&lt;nowiki&gt;''Interview 'The Best Crew Ever''&lt;/nowiki&gt;
|0:29
|-
|12.
|&lt;nowiki&gt;''The Blood Legion''&lt;/nowiki&gt;
|4:16
|-
|13.
|&lt;nowiki&gt;''Interview 'Gunshow''&lt;/nowiki&gt;
|0:26
|-
|14.
|&lt;nowiki&gt;''The Gun Show''&lt;/nowiki&gt;
|4:49
|-
|15.
|&lt;nowiki&gt;''Interview 'Whore''&lt;/nowiki&gt;
|1:49
|-
|16.
|&lt;nowiki&gt;''Whore''&lt;/nowiki&gt;
|4:14
|-
|17.
|&lt;nowiki&gt;''Interview 'Burn'&lt;/nowiki&gt;
|0:32
|-
|18.
|&lt;nowiki&gt;''Burn''&lt;/nowiki&gt;
|8:34
|-
|19.
|&lt;nowiki&gt;''Blood''&lt;/nowiki&gt;
|6:54
|}

== Video laulude nimekiri ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Number
!Pealkiri
|-
|1.
|Intro (&quot;It Is Written&quot;/&quot;Rise with Me&quot;)
|-
|2.
|&quot;Adrenalize&quot;
|-
|3.
|&quot;Blazin&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;
|-
|4.
|&lt;nowiki&gt;''Beast Within''&lt;/nowiki&gt;
|-
|5.
|&lt;nowiki&gt;''Beautiful Tragedy''&lt;/nowiki&gt;
|-
|6.
|&lt;nowiki&gt;''Into the Light''&lt;/nowiki&gt;
|-
|7.
|&lt;nowiki&gt;''The Blood Legion''&lt;/nowiki&gt;
|-
|8.
|&lt;nowiki&gt;''The Gun Show''&lt;/nowiki&gt;
|-
|9.
|&lt;nowiki&gt;''Whore''&lt;/nowiki&gt;
|-
|10.
|Shadow dance
|-
|11.
|&quot;Burn&quot;
|-
|12.
|&quot;Blood&quot;
|-
|13.
|Ending credits (&quot;Whore&quot;)
|}

== Koosseis ==
* [[Maria Brink]] – laulusolist, klaver
* Chris Howorth – esikitarr, taustalaul
* Tom Hane – trummid
* Randy Weitzel – basskitarr
* Travis Johnson – rütmikitarr
* Kevin Churko – kujundamine, muusika miksimine, tootmine, salvestamine
[[Kategooria:2014. aasta albumid]]</text>
      <sha1>224nx48twrb1zu42g09jrw61v5ir9ld</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sinu Naine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>478969</id>
    <revision>
      <id>7158721</id>
      <parentid>7136378</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:46:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158721</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2206" sha1="7fyig2muv470fp1ls8hmggfkkxlwzgt" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=mai}}
'''Sinu Naine''' on Eesti ansambel, mis 2017. aastal võitis [[TV3]] telesaate &quot;Rahvabänd&quot;.&lt;ref&gt;[http://melu.goodnews.ee/video-ja-fotod-saate-rahvaband-voitis-varska-kultusband-sinu-naine/ Saate „Rahvabänd“ võitis Värska kultusbänd „Sinu naine“]&lt;/ref&gt;

Ansambel esitab nii [[setu keel|setokeelseid]] kui ka [[Eesti keel|eestikeelseid]] lugusid, mis sobivad tantsumuusikaks. Repertuaar koosneb nii omaloomingust kui ka [[kaver]]itest.

Bänd loodi 2000. aastal [[Värska]]s ning tegutses aastatel 2000–2011, millele järgnes paus. 2017. aastal hakkas bänd uuesti tegutsema, et osaleda &quot;Rahvabändi&quot; saates, ning tegutseb praeguseni. 

2003. aastal ilmus album &quot;Lapsi tee!&quot;.

Ansambel on saanud nime ansambli [[Meie Mees]] eeskujul.

== Koosseis ==
=== Algkoosseis ===
* [[Eeri Tirp]] – klahvpillid
* [[Meelis Kapten]] – rütmikitarr, vokaal
* [[Vaido Uibo]] – taustalaul

=== Praegune koosseis ===
* [[Ingmar Päid]] – rütmikitarr, soolokitarr, vokaal
* Meelis Kapten – kitarr, vokaal
* [[Pelle-Priit Kuusk]] – klahvpillid, vokaal
* Vaido Uibo – vokaal, ukulele

=== Esimene album&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Eesti Rahvusraamatukogu|URL=http://erb.nlib.ee/?kid=18443655|Pealkiri=Sinu Naine album|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=14. oktoober 2017|arhiivimisaeg=2017-10-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171015094841/http://erb.nlib.ee/?kid=18443655|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; ===
* &quot;Lätsi sinna&quot;
* &quot;No miks&quot;
* &quot;Lapsi teen&quot;
* &quot;Seto jõulud&quot;
* &quot;Joomahull&quot;
* &quot;Teel Wismarisse&quot;
* &quot;Tule tibu&quot;
* &quot;Clara&quot;
* &quot;Setud linnas&quot;
* &quot;Armastus on üürike&quot;
* &quot;Külm ingel&quot;
* &quot;Üksi õues&quot;
* &quot;Puskarimees&quot;

=== Saate &quot;Rahvabänd 2017&quot; laulud ===
===== 1. saade =====
* &quot;Üksi õues&quot; – lembelaulude kategooria
* &quot;Seto Vinnemaal&quot; – tantsumuusika kategooria
* &quot;Raju reede&quot; – kaver Eesti hitist

==== Poolfinaal ====
* &quot;Kevadetuul&quot; – lembelaulude kategooria
* &quot;Üksi õhtul&quot; – tantsumuusika kategooria
* &quot;Sinu ees&quot; – kaver Eesti hitist

==== Finaal ====
* &quot;Armastus on üürike&quot; – lembelaulude kategooria
* &quot;Setod linnas&quot; – tantsumuusika kategooria
* &quot;Hea tuju laul&quot; – kaver Eesti hitist

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>7fyig2muv470fp1ls8hmggfkkxlwzgt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>VAZ-2801</title>
    <ns>0</ns>
    <id>479457</id>
    <revision>
      <id>7158471</id>
      <parentid>5826037</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:52:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LIght Dim</username>
        <id>134119</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158471</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1713" sha1="2j0acp79ppw5vyknb649fjwh1zp673l" xml:space="preserve">[[Pilt:VAZ-2801 ВАЗ-2801.jpg|pisi|VAZ-2801|250x250px]]

'''VAZ-2801''' oli 1975. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Togliatti]] VAZ-i tehases esimene ehitatud [[elektriauto]] [[prototüüp]].

Auto ehitati [[VAZ-2102]] baasil. Katsepartii autodele oli valmistatud alumiiniumraam, mis võimaldas auto kaalu vähendada.

Sõiduk oli kahe uksega ja [[furgoon]]iga, mis oli kohandatud [[nikkel-tsinkaku]]de paigutamiseks. Akudele juurdepääs käis (tinglikult) parempoolse tagaukse juurest. Esimese põrkeraua kohal asetses samuti luuk, mis tagas juurdepääsu [[elektrimootor]]i alumisele osale. Elektrimootor paiknes ees, kapoti all.

Auto mootoriks oli 12 [[kW]] [[elektrimootor]] võimsusega 35 [[hobujõud]]u. Auto suutis ühe laadimisega sõita kuni 85 kilomeetrit ja arendada kiirust kuni 87 km/h. Auto akupakk kaalus 380 kg. Osad mudelid oli 25 kW mootoriga, mis töötasid 125 A nikkel-tsinkakudel, mis võimaldas autol kiirusega 40 km/h läbida 110 km.

Aastatel 1976–1981 toodeti katsepartiina kokku 47 elektriautot, mis ei olnud identsed, vaid sisaldasid inseneride tehtud edasiarendusi. Tootmisse auto siiski ei jõudnudki, sest elektriauto seeriatootmine ei tundunud piisavalt otstarbekas, kuna puudusid laadimiskeskused ning akud olid rasked ja tehnika kallis.

Suurem osa autodest leidis kasutamist [[Togliatti]] tehases ja riigiasutustes, lisaks kasutati elektriautot ka posti ja toidu laialivedamisel.

==Välislingid==
* [https://www.accelerista.com/eluviis/ajalugu/vaz-2801-vene-elektrikas/ Üllatav autoajalugu: nõukogude Tesla ehk VAZ-2801 elektriauto prototüüp valmis aastal 1975]. Accelerista.com, 2. oktoober 2017

[[Kategooria:VAZ|2801]]
[[Kategooria:Sõiduautomudelid]]</text>
      <sha1>2j0acp79ppw5vyknb649fjwh1zp673l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Smash the Control Machine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>479548</id>
    <revision>
      <id>7158745</id>
      <parentid>4772808</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:07:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158745</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2961" sha1="liarfsgdmbjvtb1riz57rn6hs2smg4c" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Albumi info|Nimi=&quot;Smash the Control Machine&quot;|Esitaja=[[Otep]]i|Väljaantud=[[18. august]] [[2009]]|Stiil=''[[alternative metal]]'', ''[[nu metal]]''|Pikkus=64:39/60:39 (ilma vaikuseta)|Plaadifirma=Victory|Produtsent=Ulrich Wild|See album=&quot;Smash the Control Machine&quot;&lt;br&gt;(2009)|Järgmine album=&quot;[[Atavist]]&quot;&lt;br&gt;(2011)|Eelmine album=&quot;[[The Ascension]]&quot;&lt;br&gt;(2007)|Liigitus=stuudioalbum}}

'''&quot;Smash the Control Machine&quot;''' on [[Otep]]i neljas stuudioalbum. See ilmus [[18. august]]il [[2009]].   

''Deluxe''-versioon albumist koos boonus-DVD-ga on samuti välja antud. Eelväljaande pakendil oli kaasas T-särk, millel oli kujutatud albumi kaanepilti ja kaanepildiga plakat. Albumit müüdi esimesel väljaandmisnädalal 10 400 eksemplari ning jõudis edetabelis Billboard 200 47. kohale. &quot;Smash the Control Machine'i&quot; produtsendiks oli [[Ulrich Wild]], kes on töötanud selliste bändidega nagu [[White Zombie]], [[Static-X]], [[Bleeding Through]] ja [[Pantera]]. See on ka [[Otep]]i viimane album, kus mängib basskitarri [[Jason &quot;eVil J&quot; McGuire]].  

== Laulud ==
{{Lugude nimekiri
| all_writing = [[Otep]]
| title1 = Rise, Rebel, Resist
| length1 = 3:59
| title2 = Sweet Tooth
| length2 = 4:21
| title3 = Smash the Control Machine
| length3 = 3:44
| title4 = Head
| length4 = 5:11
| title5 = Numb &amp; Dumb
| length5 = 4:26
| title6 = Oh, So Surreal
| length6 = 4:21
| title7 = Run for Cover
| length7 = 3:35
| title8 = Kisses &amp; Kerosene
| length8 = 4:12
| title9 = Unveiled
| length9 = 3:28
| title10 = UR A WMN NOW
| length10 = 4:19
| title11 = Serv Asat
| length11 = 2:30
| title12 = Where the River Ends
| length12 = 11:57
| title13 = I Remember
| length13 = 8:34
| title14 = 
| length14 = 
| title15 = 
| length15 = 
| title16 = 
| length16 = 
| title17 = 
| length17 = 
| title18 = 
| length18 = 
| title19 = 
| length19 = 
| title20 = 
| length20 = 
| total_length = 
}}
* 4. laulu pealkiri mõnes albumi väljalaskes on &quot;Head of Medusa&quot;.
* &quot;Where the River Ends&quot; lõppeb 7:57, millele järgneb 4 minutit vaikust kuni järgmise lauluni.
* Serv Asat on [[anagramm]] sõnast 'Art Saves' nagu ka nende esimese [[2002]]. aasta stuudioalbumi pealkiri &quot;[[Sevas Tra]]&quot;.
* Laul &quot;Rise, Rebel, Resist&quot; on ka videomängu &quot;Saints Row: The Third&quot; ametlik ''soundtrack'', kus seda saab kuulda mängus olevas raadiojaamas 106.66 The Blood.

== Koosseis salvestamise ajal ==
* [[Otep Shamaya]] – vokaalid
* [[Rob Patterson]] – kitarr
* [[Emilie Autumn]] – viiul laulus &quot;UR A WMN NOW&quot;
* [[Koichi Fukuda]] – klaver laulus &quot;UR A WMN NOW&quot;
* [[Jason &quot;eViL J&quot; McGuire]] – basskitarr, taustalaul
* [[Mark &quot;Moke&quot; Bistany]] – trummid

== Auhinnad ==
[[2010]]. aastal oli [[Otep]] nomineeritud GLAAD Media Awardi (täpsemalt 21st GLAAD Media Awards) kategoorias &quot;Outstanding Music Artist (väljapaistev muusikaartist)&quot; albumi &quot;Smash the Control Machine&quot; eest.
[[Kategooria:2009. aasta albumid]]
[[Kategooria:2009. aasta muusikas]]</text>
      <sha1>liarfsgdmbjvtb1riz57rn6hs2smg4c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Runaway (Bon Jovi laul)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>492154</id>
    <revision>
      <id>7158769</id>
      <parentid>6900464</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:28:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158769</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5676" sha1="c82pe5tui13p7q5of65wgyd6aav5y6b" xml:space="preserve">'''&quot;Runaway&quot;''' on Ameerika rokkansambli [[Bon Jovi]] singel. See salvestati demona 1981. aastal stuudios Power Station.

Power Station demode ajal oli kollektiiv tuntud nimega John Bongiovi &amp; the Rest. Ühel õhtul pärast kontserti tegi [[Richie Sambora]] Bon Jovile ettepaneku, et ta võiks olla bändi kitarrist. Bon Jovi ei arvanud sellest esialgu midagi, kuid ütles Samborale, et ta tutvuks bändi loominguga ja tuleks bändiproovi. Sambora jõudis varakult proovi ja oli materjaliga kursis. See avaldas Bon Jovile muljet ning Samborast sai bändi põhikitarrist. Nii moodustati ansambel Bon Jovi.

==Taust==
1983. aastal raadiole avaldatud loo salvestasid aastal 1982&lt;ref name=&quot;fsOsE&quot; /&gt; [[Jon Bon Jovi]] ja stuudiomuusikud ansamblist The All Star Review. Viimasesse kuulusid bassist [[Hugh McDonald]] (kes liitus hiljem Bon Joviga mitteametliku liikmena aastal 1995), kitarrist [[Tim Pierce]], trummar [[Frankie LaRocka]] ja klahvpillimängija [[Roy Bittan]]. Klahvpillide sissejuhatuse (''intro'') kirjutas Mick Seeley, kes kuulus tollal ansamblisse [[John Bongiovi and the Wild Ones]] ning hiljem muusikakollektiivi [[Southside Johnny &amp; The Asbury Jukes]]. Loole laulsid tausta Mick Selley ja David Grahmme.

1983. aastal korraldas kohalik raadiojaam WAPP 103.5FM &quot;The Apple&quot; koos ülikooliga [[St. John's University]] konkursi parima lepinguta bändi leidmiseks. Lugu &quot;Runaway&quot; võitis konkursi ning sellest sai 1983. aasta suvel raadiohitt.

Laulust &quot;Runaway&quot; sai bändi omanimelise debüütalbumi esimene singel. Lugu jõudis 1984. aasta alguses edetabeli [[Billboard Hot 100]] esi-40 hulka, maandudes 39. kohale. Sellest sai bändi esimene hitt, mis pääses USA edetabelites 40 parema hulka.&lt;ref name=&quot;UwWM6&quot; /&gt;

Loost ilmus 2008. aasta juulis klubiversioon&lt;ref name=&quot;pnZzl&quot; /&gt;, mille autorid on DJ Freddy Retro ja Jim Davis Jr.&lt;ref name=&quot;tfc7x&quot; /&gt;

==''Live-''esitused==
Laulu viimase aja ''live''-esitustel on Jon Bon Jovi loo lõpuosas kõrgetel nootidel laulmise asemel mänginud lühikese kitarrisoolo.

Pärast seda, kui bänd saavutas 1980ndate keskpaigas ülemaailmse kuulsuse, ei mänginud nad kontsertidel enam kuulsusele eelnenud albumite materjali, vaid tuntumaid ja populaarsemaid uuemaid lugusid, kuid &quot;Runaway&quot; on laul, mille üle on nad endiselt uhked. See on ainuke lugu bändi kahelt esimeselt albumilt, mida nad on esitanud regulaarselt üle 20 aasta. &quot;Ma arvan, et mõned laulud on endiselt tugevad,&quot; rääkis Bon Jovi aastal 2007 bändi debüütalbumist, &quot;kindlasti &quot;Runaway&quot;.&quot;&lt;ref name=&quot;lb1Tn&quot; /&gt; Debüütalbumilt on ''live''&lt;nowiki/&gt;'idel aastate jooksul mängitud ka muid lugusid, näiteks turnee &quot;[[The Circle Tour]]&quot; raames aastal 2010, kuid siiski esitati neid väga harva.

==Kaverid ja sämpli kasutamised==
Räppar Tru-NC avaldas loost aastal 2011 samanimelise uuendatud hiphopversiooni. Tru-NC versioonis räägitakse lugu sellest, kuidas [[Livin' on a Prayer|Tommy ja Gina]] visatakse korterist välja.

Ameerika räppar [[Immortal Technique]] kasutab &quot;Runaway&quot; süntesaatori osa sämplit oma loos &quot;Young Lords&quot; albumil &quot;The Martyr&quot; (2011).

Mississippi räppar Tito Lopez kasutab laulu sämplit oma loos &quot;Married to the Mob&quot; ''mixtape''&lt;nowiki/&gt;'il &quot;Tito Be Killing These Bitches 3&quot;. Soome [[meloodiline death metal|meloodilise ''death metal''&lt;nowiki/&gt;'i]] bänd Blind Stare tegi loost kaveri oma albumi &quot;Symphony of Delusions&quot; ''digipak'' versioonil.

==Pop-kultuur==
* Alates 9. novembrist 2010 saab laulu alla laadida. Laul muudeti allalaaditavaks videomängu &quot;[[Rock Band 3]]&quot; jaoks.&lt;ref name=&quot;SnaCf&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;LCqf6&quot; /&gt;
* Laulu kasutati [[MasterCard]]i telereklaamis ja filmis &quot;[[Paul Blart: Mall Cop]]&quot;.
* Osa laulust on kasutatud [[Netflix]]i sarja &quot;[[Veidrad asjad]]&quot; teise hooaja seitsmendas osas.&lt;ref name=&quot;SIZlB&quot; /&gt;

==Laulud==
{{Lugude nimekiri
| headline = USA vinüül, 7
| title1 = (A) Runaway
| length1 = 3:54
| title2 = (B) Love Lies
| length2 = 4:08
}}{{Lugude nimekiri
| headline = UK vinüül, 7&quot;, Singel
| title1 = (A) Runaway
| title2 = (B) Breakout (Live)
}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;fsOsE&quot;&gt;Bon Jovi – self-titled album (1984) CD liner notes. Accessed 4-14-2017.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UwWM6&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.allmusic.com/artist/bon-jovi-mn0000069534/awards|title=Allmusic (Bon Jovi charts &amp; awards) Billboard singles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pnZzl&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.amazon.com/dp/B001CY6JOE|title=Amazon.Com: Runaway single}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tfc7x&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.tunecore.com/music/casarecords|title=TuneCore: Casa Records}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lb1Tn&quot;&gt;{{cite book|first=Mark|last=Blake|title=My brilliant career: Jon Bon Jovi|magazine=[[Q (ajakiri)|Q]] #253|date=August 2007|p=67}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SnaCf&quot;&gt;{{Cite web|last=Kohler|first=Chris|url=https://www.wired.com/gamelife/2010/11/rock-band-bon-jovi/|title=Bon Jovi Rock Band Tracks Upgraded with Pro Keys, Guitars|publisher=[[Wired (ajakiri)|Wired]]|date=9. november 2010|accessdate=9.11.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LCqf6&quot;&gt;{{Cite web|last=Snider|first=Mike|url=http://usatoday30.usatoday.com/tech/gaming/2010-06-10-rockband10_VA_N.htm|title=Rock Band 3: What's New, What's Notable|publisher=[[USA Today]]|date=10. juuni 2010|accessdate=8.11.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SIZlB&quot;&gt;{{Cite news|url=http://www.denofgeek.com/us/tv/stranger-things/268557/stranger-things-2-complete-easter-egg-and-reference-guide/page/0/6|title=Stranger Things 2: Complete Easter Egg and Reference Guide|work=Den of Geek|accessdate=29.10.2017|language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* Laulusõnad: [http://www.metrolyrics.com/runaway-lyrics-bon-jovi.html MetroLyrics]

[[Kategooria:1984. aasta singlid]]
[[Kategooria:1984. aasta laulud]]</text>
      <sha1>c82pe5tui13p7q5of65wgyd6aav5y6b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kanepi vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>493491</id>
    <revision>
      <id>7158472</id>
      <parentid>7014792</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:56:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30546-51</username>
        <id>229989</id>
      </contributor>
      <origin>7158472</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5418" sha1="6cxmv6kmorut46yzii4cgejyp31zr4d" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artiklitest [[Kanepi vald (1991)]] ja [[Kanepi vald (1939)]]}}
{{viita}}
{{EestiVald
| nimi = Kanepi vald
| lipp = Kanepi valla lipp.svg
| lipu_link = [[Kanepi valla lipp]]
| vapp = Kanepi valla vapp.svg
| vapi_link = [[Kanepi valla vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
| keskus = [[Kanepi]]
| kaart = Eesti Kanepi vald 2017.svg
| osm = pind
}}
[[Fail:Drone video of a maze in a hemp field in Kanepi parish, Estonia (August 2022).webm|pisi|Droonivideo kanepipõllule loodud kanepiteemalisest labürindist Kanepi vallas 2022. aasta augustis]]
'''Kanepi vald''' on [[vald]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] lääneosas. Kanepi vald moodustati [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] tulemusel 2017. aastal [[Valgjärve vald|Valgjärve valla]], [[Kõlleste vald|Kõlleste valla]] ja [[Kanepi vald (1991)|Kanepi valla]] vabatahtlikul ühinemisel.

Valla pindala on ligikaudu 525 ruutkilomeetrit ja elanike arv 4780 inimest. Vald piirneb põhjas [[Kambja vald|Kambja valla]], lõunas [[Võru vald|Võru valla]], edelas [[Antsla vald|Antsla valla]], läänes [[Otepää vald|Otepää valla]] ja idas [[Põlva vald|Põlva vallaga]].

Valda läbib riiklik [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]].

Valla keskus asub [[Kanepi]]s, mis on rahvaarvult valla suurim asula ja ainus [[alevik]].

Kanepi [[vallavanem]] on [[Mikk Järv|Helen Rebane.]]

== Sümboolika ==

2018. aasta jaanuaris valiti rahvahääletusel vallale vapp, lipp ja logo. Võitjaks osutus kavand, mis kujutas hõbedast [[kanep]]ilehte rohelisel taustal. Tollane Kanepi vallavanem [[Andrus Seeme]] kinnitas, et rohkem kui 15 000 hääletanust 12 000 pooldas võitnud kavandit.&lt;ref&gt;Dagne Mihkels [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/polvamaa-vald-esitabki-riigikantseleile-marihuaanasumboliga-vapi?id=81343753 Põlvamaa vald esitabki riigikantseleile marihuaanasümboliga vapi] Delfi, 5. märts 2018.&lt;/ref&gt; Hääletuses osalenud inimeste arv oli mitu korda suurem valla enda elanike arvust, mis [[Eesti Statistikaamet]]i andmetel oli 4886.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20191028075330/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0240&amp;ti=RAHVASTIK+SOO%2C+VANUSE+JA+2017.+AASTA+HALDUSREFORMI+J%C4RGSE+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+1.+JAANUAR&amp;path=..%2FDatabase%2FRahvastik%2F01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis%2F04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis%2F&amp;lang=2 RV0240: RAHVASTIK SOO, VANUSE JA 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSE ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR] Eesti Statistikaamet, 12. märts 2018.&lt;/ref&gt; Seega oli valimiste osalusprotsent 307% ja võitnud kavandi toetus 246%.

== Rahvastik ==
[[Eesti 2021. aasta rahvaloendus|2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Kanepi vallas 4481 inimest, sealhulgas 2229 (49,7%) meest ja 2252 (50,3%) naist. Kuni 17-aastased moodustasid 17,9%, 18–64-aastased 56,5% ning 65-aastased ja vanemad 25,6% elanikest.

Valla elanikest 96,5% olid [[eestlased]], 1,6% [[venelased]], 0,9% [[ukrainlased]] ja üks protsent oli muid rahvusi. Valla elanikest moodustas 96,8% [[Eesti keel|eesti]], 1,7% [[Vene keel|vene]], 0,6% [[Ukraina keel|ukraina]] ja 0,9% muu emakeelega inimesed.

== Asustus ==
Vallas on üks [[alevik]] ja 48 [[küla]]. Peale valla keskuse toimivad teenuskeskused (rasvases kirjas) ka kõigis endistes vallakeskustes.
{{veergude loend|laius=12em|
# [[Abissaare|Abissaare küla]]
# [[Aiaste|Aiaste küla]]
# [[Erastvere|Erastvere küla]]
# [[Hauka|Hauka küla]]
# [[Heisri|Heisri küla]]
# [[Hino (Kanepi)|Hino küla]]
# [[Hurmi|Hurmi küla]]
# [[Häätaru|Häätaru küla]]
# [[Ihamaru|Ihamaru küla]]
# [[Jõgehara|Jõgehara küla]]
# [[Jõksi (Kanepi)|Jõksi küla]]
# [[Kaagna|Kaagna küla]]
# [[Kaagvere (Kanepi)|Kaagvere küla]]
# [[Kanepi|'''Kanepi alevik''']]
# [[Karaski (Kanepi)|Karaski küla]]
# [[Karilatsi (Kanepi)|Karilatsi küla]]
# [[Karste|Karste küla]]
# [[Koigera|Koigera küla]]
# [[Kooli|Kooli küla]]
# [[Kooraste|Kooraste küla]]
# [[Krootuse|'''Krootuse küla''']]
# [[Krüüdneri|Krüüdneri küla]]
# [[Lauri (Kanepi)|Lauri küla]]
# [[Maaritsa|Maaritsa küla]]
# [[Magari|Magari küla]]
# [[Mügra|Mügra küla]]
# [[Närapää|Närapää küla]]
# [[Palutaja|Palutaja küla]]
# [[Peetrimõisa|Peetrimõisa küla]]
# [[Piigandi (Kanepi)|Piigandi küla]]
# [[Piigaste|Piigaste küla]]
# [[Pikajärve|Pikajärve küla]]
# [[Pikareinu|Pikareinu küla]]
# [[Prangli küla]]
# [[Puugi|Puugi küla]]
# [[Põlgaste|Põlgaste küla]]
# [[Rebaste (Kanepi)|Rebaste küla]]
# [[Saverna|'''Saverna küla''']]
# [[Sirvaste|Sirvaste küla]]
# [[Sulaoja küla]]
# [[Sõreste|Sõreste küla]] 
# [[Tiido|Tiido küla]]
# [[Tuulemäe|Tuulemäe küla]]
# [[Tõdu|Tõdu küla]]
# [[Valgjärve|Valgjärve küla]]
# [[Varbuse|Varbuse küla]]
# [[Veski (Kanepi)|Veski küla]]
# [[Vissi (Kanepi)|Vissi küla]]
# [[Voorepalu|Voorepalu küla]]
}}

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
Roti vesiveski-elamu 2010 02.jpg|Vesiveski Hurmi külas
Ihamaru Palojärv.jpg|[[Ihamaru Palojärv]]
Hinni talu rehielamu 2013.JPG|[[Hinni talu]] Jõksi külas
Kanepi kirik lõunast.JPG|[[Kanepi kirik]]
Maaritsa Church of the Transfiguration of Our Lord, 4 April 2021 01.jpg|[[Maaritsa Issanda Muutmise kirik]]
Valgjärve vallavalitsus.JPG|Saverna
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://kanepi.kovtp.ee/ Kanepi valla koduleht]

{{Põlvamaa}}

[[Kategooria:Põlva maakonna vallad]]
[[Kategooria:Kanepi vald| ]]</text>
      <sha1>6cxmv6kmorut46yzii4cgejyp31zr4d</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158492</id>
      <parentid>7158472</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:50:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7158492</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5371" sha1="j5g7i1gy4jk9nehhj6wgh3enwl53t0f" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest vallast, varasemate valdade kohta vaata artiklitest [[Kanepi vald (1991)]] ja [[Kanepi vald (1939)]]}}
{{viita}}
{{EestiVald
| nimi = Kanepi vald
| lipp = Kanepi valla lipp.svg
| lipu_link = [[Kanepi valla lipp]]
| vapp = Kanepi valla vapp.svg
| vapi_link = [[Kanepi valla vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
| keskus = [[Kanepi]]
| kaart = Eesti Kanepi vald 2017.svg
| osm = pind
}}
[[Fail:Drone video of a maze in a hemp field in Kanepi parish, Estonia (August 2022).webm|pisi|Droonivideo kanepipõllule loodud kanepiteemalisest labürindist Kanepi vallas 2022. aasta augustis]]
'''Kanepi vald''' on [[vald]] [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] lääneosas. Kanepi vald moodustati [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] tulemusel 2017. aastal [[Valgjärve vald|Valgjärve valla]], [[Kõlleste vald|Kõlleste valla]] ja [[Kanepi vald (1991)|Kanepi valla]] vabatahtlikul ühinemisel.

Valla pindala on ligikaudu 525 km² ja elanike arv 4780 inimest. Vald piirneb põhjas [[Kambja vald|Kambja valla]], lõunas [[Võru vald|Võru valla]], edelas [[Antsla vald|Antsla valla]], läänes [[Otepää vald|Otepää valla]] ja idas [[Põlva vald|Põlva vallaga]].

Valda läbib [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee]].

Valla keskus asub [[Kanepi]]s, mis on rahvaarvult valla suurim asula ja ainus [[alevik]].

2025. aasta detsembrist on Kanepi [[vallavanem]] on [[Helen Rebane]].

== Sümboolika ==

2018. aasta jaanuaris valiti rahvahääletusel vallale vapp, lipp ja logo. Võitjaks osutus kavand, mis kujutas hõbedast [[kanep]]ilehte rohelisel taustal. Tollane Kanepi vallavanem [[Andrus Seeme]] kinnitas, et rohkem kui 15 000 hääletanust 12 000 pooldas võitnud kavandit.&lt;ref&gt;Dagne Mihkels [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/polvamaa-vald-esitabki-riigikantseleile-marihuaanasumboliga-vapi?id=81343753 Põlvamaa vald esitabki riigikantseleile marihuaanasümboliga vapi] Delfi, 5. märts 2018.&lt;/ref&gt; Hääletuses osalenud inimeste arv oli mitu korda suurem valla enda elanike arvust, mis [[Statistikaamet]]i andmetel oli 4886.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20191028075330/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0240&amp;ti=RAHVASTIK+SOO%2C+VANUSE+JA+2017.+AASTA+HALDUSREFORMI+J%C4RGSE+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+1.+JAANUAR&amp;path=..%2FDatabase%2FRahvastik%2F01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis%2F04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis%2F&amp;lang=2 RV0240: RAHVASTIK SOO, VANUSE JA 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSE ELUKOHA JÄRGI, 1. JAANUAR]. Statistikaamet, 12. märts 2018.&lt;/ref&gt; Seega oli valimiste osalusprotsent 307% ja võitnud kavandi toetus 246%.

== Rahvastik ==
[[Eesti 2021. aasta rahvaloendus|2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Kanepi vallas 4481 inimest, sealhulgas 2229 (49,7%) meest ja 2252 (50,3%) naist. Kuni 17-aastased moodustasid 17,9%, 18–64-aastased 56,5% ning 65-aastased ja vanemad 25,6% elanikest.

Valla elanikest 96,5% olid [[eestlased]], 1,6% [[venelased]], 0,9% [[ukrainlased]] ja üks protsent oli muid rahvusi. Valla elanikest moodustas 96,8% [[Eesti keel|eesti]], 1,7% [[Vene keel|vene]], 0,6% [[Ukraina keel|ukraina]] ja 0,9% muu emakeelega inimesed.

== Asustus ==
Vallas on üks [[alevik]] ja 48 [[küla]]. Peale valla keskuse toimivad teenuskeskused (rasvases kirjas) ka kõigis endistes vallakeskustes.
{{veergude loend|laius=12em|
# [[Abissaare|Abissaare küla]]
# [[Aiaste|Aiaste küla]]
# [[Erastvere|Erastvere küla]]
# [[Hauka|Hauka küla]]
# [[Heisri|Heisri küla]]
# [[Hino (Kanepi)|Hino küla]]
# [[Hurmi|Hurmi küla]]
# [[Häätaru|Häätaru küla]]
# [[Ihamaru|Ihamaru küla]]
# [[Jõgehara|Jõgehara küla]]
# [[Jõksi (Kanepi)|Jõksi küla]]
# [[Kaagna|Kaagna küla]]
# [[Kaagvere (Kanepi)|Kaagvere küla]]
# [[Kanepi|'''Kanepi alevik''']]
# [[Karaski (Kanepi)|Karaski küla]]
# [[Karilatsi (Kanepi)|Karilatsi küla]]
# [[Karste|Karste küla]]
# [[Koigera|Koigera küla]]
# [[Kooli|Kooli küla]]
# [[Kooraste|Kooraste küla]]
# [[Krootuse|'''Krootuse küla''']]
# [[Krüüdneri|Krüüdneri küla]]
# [[Lauri (Kanepi)|Lauri küla]]
# [[Maaritsa|Maaritsa küla]]
# [[Magari|Magari küla]]
# [[Mügra|Mügra küla]]
# [[Närapää|Närapää küla]]
# [[Palutaja|Palutaja küla]]
# [[Peetrimõisa|Peetrimõisa küla]]
# [[Piigandi (Kanepi)|Piigandi küla]]
# [[Piigaste|Piigaste küla]]
# [[Pikajärve|Pikajärve küla]]
# [[Pikareinu|Pikareinu küla]]
# [[Prangli küla]]
# [[Puugi|Puugi küla]]
# [[Põlgaste|Põlgaste küla]]
# [[Rebaste (Kanepi)|Rebaste küla]]
# [[Saverna|'''Saverna küla''']]
# [[Sirvaste|Sirvaste küla]]
# [[Sulaoja küla]]
# [[Sõreste|Sõreste küla]] 
# [[Tiido|Tiido küla]]
# [[Tuulemäe|Tuulemäe küla]]
# [[Tõdu|Tõdu küla]]
# [[Valgjärve|Valgjärve küla]]
# [[Varbuse|Varbuse küla]]
# [[Veski (Kanepi)|Veski küla]]
# [[Vissi (Kanepi)|Vissi küla]]
# [[Voorepalu|Voorepalu küla]]
}}

&lt;gallery&gt;
Roti vesiveski-elamu 2010 02.jpg|Vesiveski Hurmi külas
Ihamaru Palojärv.jpg|[[Ihamaru Palojärv]]
Hinni talu rehielamu 2013.JPG|[[Hinni talu]] Jõksi külas
Kanepi kirik lõunast.JPG|[[Kanepi kirik]]
Maaritsa Church of the Transfiguration of Our Lord, 4 April 2021 01.jpg|[[Maaritsa Issanda Muutmise kirik]]
Valgjärve vallavalitsus.JPG|Saverna
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://kanepi.ee/ Kanepi valla koduleht]

{{Põlvamaa}}

[[Kategooria:Põlva maakonna vallad]]
[[Kategooria:Kanepi vald| ]]</text>
      <sha1>j5g7i1gy4jk9nehhj6wgh3enwl53t0f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dead Furies</title>
    <ns>0</ns>
    <id>496398</id>
    <revision>
      <id>7158417</id>
      <parentid>6608238</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:46:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158417</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2062" sha1="f9qt1mvlvaifw6mtcdtzx70x20jnvzx" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
[[Fail:Dead Furies at TMW17 - 3.jpg|pisi|Dead Furies 2017. aasta [[Tallinn Music Week]]il]]
'''Dead Furies''' oli 2016. aastal loodud eesti rokkansambel. 

== Albumid ==
* &quot;V&quot;, 2022 &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fisher |eesnimi=Carl |kuupäev=2022-11-01 |pealkiri=Album Review: Dead Furies - V (Self Released) |url=https://www.gbhbl.com/album-review-dead-furies-v-self-released/ |vaadatud=2024-03-21 |väljaanne=GAMES, BRRRAAAINS &amp; A HEAD-BANGING LIFE |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Midnight Ramble&quot;, 2020 [https://maximumvolumemusic.com/review-dead-furies-midnight-ramble-2020/] &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Thorley |eesnimi=Andy |kuupäev=2020-12-20 |pealkiri=REVIEW: DEAD FURIES - MIDNIGHT RAMBLE (2020) |url=https://maximumvolumemusic.com/review-dead-furies-midnight-ramble-2020/ |vaadatud=2024-03-21 |väljaanne=Maximum Volume Music |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Stay Gold&quot;, 2019&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Last Day Deaf|url=http://lastdaydeaf.com/estonian-garage-punk-dead-furies-are-dropping-stay-gold-on-october-10th/|pealkiri=Estonian garage punk Dead Furies are dropping ‘Stay Gold’ on October 10th!|väljaanne=lastdaydeaf.com/|aeg=5. september 2019|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
*&quot;Live Action&quot;, 2018
*&quot;Rock City a Go Go&quot;, 2018&lt;ref&gt;https://www.ambientlightblog.com/dead-furies-rock-city-a-go-go/&lt;/ref&gt;
* &quot;No Talkin' All Action&quot;, 2017&lt;ref&gt;https://kultuur.postimees.ee/3991355/dead-furies-avaldas-debuutalbumi-no-talkin-all-action&lt;/ref&gt;
* &quot;Devil's Musik&quot;, 2016

== Liikmed ==
* Ardo Fury (Kivi) – ''vokaal, kitarr''
* [[Robert Kõrvits|Robert Fury]] (Kõrvits) – ''bass, taustalaul''
* Erik Fury (Ploompuu) – ''trummid'' (kuni märts 2021&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Dead Furies|url=https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=5536890929684284&amp;id=1152030634837024&amp;refid=52&amp;__tn__=-R|pealkiri=Teade|väljaanne=Facebook|aeg=28. märts 2021|vaadatud=8. juulil 2021}}&lt;/ref&gt;)
* Mikk Kerner - ''trummid'' (alates 2021)&lt;br&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [http://deadfuries.com Ametlik koduleht]

[[Kategooria:Eesti rock-ansamblid]]</text>
      <sha1>f9qt1mvlvaifw6mtcdtzx70x20jnvzx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maarja-Magdaleena Vabadussõja mälestussammas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>499859</id>
    <revision>
      <id>7158458</id>
      <parentid>6499670</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:15:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30539-16</username>
        <id>229983</id>
      </contributor>
      <comment>Mälestusmärk rajati 1922, mitte 1920. Vaata &quot;100 aastat Vabadussõja mälestusmärke&quot; lk 45.</comment>
      <origin>7158458</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="971" sha1="fm8ei8qb5rbrmsnd3x4fg9o04d0qaps" xml:space="preserve">[[Fail:Maarja-Magdaleena Vabadussõja mälestussammas.jpg|alt=Maarja-Magdaleena Vabadussõja mälestussammas esikülg|pisi|Maarja-Magdaleena Vabadussõja mälestussammas (2023)]]
'''Maarja-Magdaleena Vabadussõja mälestussammas''' on [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] [[Maarja-Magdaleena]] külas asuv [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenutele püstitatud [[mälestusmärk]].&lt;ref name=&quot;Vabadussõja mälestusmärgid, 2002&quot;&gt;[[Ain Krillo]], [[Jaak Pihlak]], [[Mati Strauss]] ja [[René Viljat]]. Vabadussõja mälestusmärgid. 1. kd. Keila, 2002. Lk 27&lt;/ref&gt;

Mälestussammas avati [[20. august]]il [[1920|1922]].&lt;ref name=&quot;Vabadussõja mälestusmärgid, 2002&quot;/&gt;

1945 võeti sammas maha ja maeti sinnasamasse. 22. juunil 1988 kaevati sammas välja ja [[31. juuli]]l [[1988]] see taasavati.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{kultuurimälestis}}

{{koord}}
[[Kategooria:Eesti Vabadussõja mälestusmärgid]]
[[Kategooria:Tartu vald]]</text>
      <sha1>fm8ei8qb5rbrmsnd3x4fg9o04d0qaps</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Status Quo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>500294</id>
    <revision>
      <id>7158280</id>
      <parentid>6589303</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:02:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158280</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3842" sha1="5dfov8fhgy0vui2ghxhkp5jkqasrmwz" xml:space="preserve">[[File:Status quo 2005.jpg|thumb|Status Quo kauaaegsed liikmed (vasakult paremale) [[Rick Parfitt]], [[Francis Rossi]], [[John Edwards (muusik)|John &quot;Rhino&quot; Edwards]] ja [[Andy Bown]] esinemas [[Bristol]]is [[Colston Hall]]is 15. novembril 2005]]

'''Status Quo''' on inglise rokkbänd. Bändi, mis algselt kandis nime '''The Scorpions''', asutasid koolipoisid [[Francis Rossi]] ja [[Alan Lancaster]] [[1962]]. aastal. Pärast mitut koosseisuvahetust sai 1967. aastal bändi nimeks Status Quo. 

[[Suurbritannia]] edetabelitesse on bändilt jõudnud 60 laulu, mida on enam kui ühelgi teisel ansamblil. 22 laulu on jõudnud Briti singliedetabelis esikümnesse. Nende tuntuimad laulud on &quot;[[Pictures of Matchstick Men]]&quot; (1968), &quot;[[Whatever You Want]]&quot; (1979) ja &quot;[[In the Army Now]]&quot; (1986 ja 2010). 

1985. aastal avas bänd [[Wembley staadion]]il heategevuskontserdi [[Live Aid]] lauluga &quot;[[Rockin' All Over the World]]&quot;.

1994. aastal esines ansambel ka Tallinnas [[Rock Summer]]il.

== Koosseis ==
=== Praegused liikmed ===
*[[Francis Rossi]], [[kitarr]], vokaal (alates 1962)
*[[Andy Bown]], klahvpillid, rütmikitarr, harmoonika, vokaal (alates 1982)
*[[John Edwards (muusik)|John &quot;Rhino&quot; Edwards]], [[basskitarr]], vokaal (alates 1985)
*[[Leon Cave]], löökpillid, taustalaul (alates 2013)
*[[Richie Malone]], rütmikitarr, taustalaul (alates 2016)
=== Endised liikmed ===
*[[Alan Lancaster]], basskitarr, vokaal (1962–1985; taasühinemine 2013–2014)
*[[Jess Jaworski]], klahvpillid (1962–1965, suri 2014)
*[[Alan Key]], löökpillid (1962–1963)
*[[John Coghlan]], löökpillid (1963–1981; taasühinemine 2013–2014)
*[[Roy Lynes]], klahvpillid, vokaal (1965–1970)
*[[Rick Parfitt]], rütmikitarr, vokaal (1967–2016; surmani)
*[[Pete Kircher]], löökpillid (1982–1985)
*[[Jeff Rich]], löökpillid (1985–2000)
*[[Matt Letley]], löökpillid (2000–2013)

== Albumid ==
*&quot;[[Picturesque Matchstickable Messages from the Status Quo]]&quot; &lt;small&gt;(1968)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Spare Parts (album)|Spare Parts]]&quot; &lt;small&gt;(1969)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Ma Kelly's Greasy Spoon]]&quot; &lt;small&gt;(1970)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Dog of Two Head]]&quot; &lt;small&gt;(1971)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Piledriver (album)|Piledriver]]&quot; &lt;small&gt;(1972)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Hello! (album)|Hello!]]&quot; &lt;small&gt;(1973)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Quo (Status Quo album)|Quo]]&quot; &lt;small&gt;(1974)&lt;/small&gt;
*&quot;[[On the Level]]&quot; &lt;small&gt;(1975)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Blue for You]]&quot; &lt;small&gt;(1976)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Rockin' All Over the World (album)|Rockin' All Over the World]]&quot; &lt;small&gt;(1977)&lt;/small&gt;
*&quot;[[If You Can't Stand the Heat...]]&quot; &lt;small&gt;(1978)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Whatever You Want]]&quot; &lt;small&gt;(1979)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Just Supposin']]&quot; &lt;small&gt;(1980)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Never Too Late (Status Quo album)|Never Too Late]]&quot; &lt;small&gt;(1981)&lt;/small&gt;
*&quot;[[1+9+8+2]]&quot; &lt;small&gt;(1982)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Back to Back (Status Quo album)|Back to Back]]&quot; &lt;small&gt;(1983)&lt;/small&gt;
*&quot;[[In the Army Now (album)|In The Army Now]]&quot; &lt;small&gt;(1986)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Ain't Complaining]]&quot; &lt;small&gt;(1988)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Perfect Remedy]]&quot; &lt;small&gt;(1989)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Rock 'til You Drop]]&quot; &lt;small&gt;(1991)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Thirsty Work]]&quot; &lt;small&gt;(1994)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Don't Stop (Status Quo album)|Don't Stop]]&quot; &lt;small&gt;(1996)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Under the Influence (Status Quo album)|Under The Influence]]&quot; &lt;small&gt;(1999)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Famous in the Last Century]]&quot; &lt;small&gt;(2000)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Heavy Traffic (album)|Heavy Traffic]]&quot; &lt;small&gt;(2002)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Riffs (album)|Riffs]]&quot; &lt;small&gt;(2003)&lt;/small&gt;
*&quot;[[The Party Ain't Over Yet]]&quot; &lt;small&gt;(2005)&lt;/small&gt;
*&quot;[[In Search of the Fourth Chord]]&quot; &lt;small&gt;(2007)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Quid Pro Quo (album)|Quid Pro Quo]]&quot; &lt;small&gt;(2011)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Bula Quo! (album)|Bula Quo!]]&quot; &lt;small&gt;(2013)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Aquostic (Stripped Bare)|Aquostic: Stripped Bare]]&quot; &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt;
*&quot;[[Aquostic II: That's a Fact]]&quot; &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt;

==Vaata ka==
*''[[status quo]]''


[[Kategooria:Suurbritannia ansamblid]]</text>
      <sha1>5dfov8fhgy0vui2ghxhkp5jkqasrmwz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nikolai Anissimov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>501003</id>
    <revision>
      <id>7158813</id>
      <parentid>7146842</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:58:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <comment>/* Diskograafia */</comment>
      <origin>7158813</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11909" sha1="oo1k04ni5qwq3zdk8y8d6ru8nrj1ext" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2018}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=detsember}}
[[Fail:Nikolai Anisimov Phd kaitsmise ajal, tartu 11.11.2017.jpg|pisi|Nikolai Anissimov [[doktoritöö]] kaitsmise ajal [[Tartu ülikool]]is ( 11. november 2017)]]
'''Nikolai Anissimov''', ka '''Nikolay Anisimov'''&lt;ref name=&quot;kir&quot; /&gt;, ka '''Nikolai Anisimov'''&lt;ref name=&quot;etis&quot; /&gt;, ([[Udmurdi keel|udmurdi]] ja [[vene keel]]es Николай Владимирович Анисимов; sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] [[1989]] [[Kijassovo rajoon]]is [[Udmurtia]]s) on [[udmurdid|udmurdi]] päritolu [[folkloristika|folklorist]], udmurdi [[rahvakultuur]]i uurija ning udmurdi estraadilaulja. 

==Haridus ja teadustöö==
Anissimov on lõpetanud [[Iževsk]]is [[Udmurdi Riiklik Ülikool|Udmurdi Riikliku Ülikooli]] udmurdi filoloogia erialal [[2012]]. aastal ja kaitses [[folkloristika]] diplomitöö. [[Magistrikraad]]iga võrdsustatud õpingud võimaldasid tal alustada õpinguid [[Tartu Ülikool]]i eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna [[doktorantuur]]is. Ta kaitses [[doktorikraad]]i [[2017]]. aastal väitekirjaga &quot;Maailmadevaheline dialoog udmurtide kommunikatiivse käitumise maatriksis&quot; (vene keeles «&quot;Диалог миров&quot; в матрице коммуникативного поведения удмуртов»)&lt;ref name=&quot;3JbiU&quot; /&gt;. [[Väitekiri]] puudutab seni vähe uuritud surmakombestikku ja selle usundilist poolt – kommunikatsiooni surnute maailmaga. Anissimovi töö põhineb kümne aasta vältel tehtud [[välitööd]]e materjalidel. Ta on teinud intensiivselt välitöid ja avaldanud selle põhjal artikleid ning esinenud tulemustega konverentsidel ja kongressidel.
 
[[Eesti]]s on Anissimov tutvustanud udmurdi kultuuri laiemale publikule mõeldud üritustel loengutega, viinud läbi kursusi udmurdi [[mäng]]udest, [[laul]]u- ja [[tants]]ukultuuri ning kulinaaria kohta, ta on korraldanud udmurdi [[rituaal]]e, õpetanud [[udmurdi keel]]t ja kultuuri Tartu ülikoolis&lt;ref name=&quot;0Vg6S&quot; /&gt;.
 
Alates aastast 2017 uurib ta [[Kama-tagused udmurdid|Kama-taguste udmurtide]] tänapäevast usupraktikat.&lt;ref name=&quot;wPr7d&quot; /&gt;

Teine suund tema teadustegevuses on seotud udmurdi laulukultuuri uurimisega, mille raames on ta koostöös udmurdi etnomusikoloogidega avaldanud kaks kogumikku: kahe küla lauluvara &quot;Tigyrmeni viisid&quot;&lt;ref name=&quot;zQEdw&quot; /&gt; ning &quot;Lõuna-udmurtide laulud&quot; (Песни южных удмуртов; elektrooniline variant 2015, paberkandjal 2018). 

Alates 2017. juunist töötab ta erakorralise nooremteadurina [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumi]]&lt;ref name=&quot;kir&quot; /&gt; folkloristika osakonnas. Tema peamised uurimisalad on udmurdi laulukultuuri ja [[Kama-tagused udmurdid|Kama-taguste udmurtide]] tänapäeva usupraktika uurimine.

==Lauljatee==
Anissimov on üles kasvanud laululembeses keskkonnas ja ta on lapsest saadik laulnud [[rahvalaul]]u.

Noorukina, saavutas ta mitmel laulukonkursil kõrgeid kohti. Teiste loomingu interpreteerimise järel hakkas ta ise laule kirjutama ja esitama. Tema repertuaaris võib välja tuua järgmised suunad:  
*[[Tatari keel]]est tõlgitud laulud: elades [[Tatarstan]]i piiri ääres on ta lapsest saadik tuttav tatari laulukultuuriga, millest mõned on ta loomingut inspireerinud. Üks neist tõi talle laiema tuntuse; 
*Rahvalaulutöötlused, näiteks &quot;takmakid&quot; ehk lõunaudmurdi [[tšastuška]]&lt;nowiki/&gt;laadsed nelikvärsilised humoristlikud laulud;
*Omalooming, milles temaatika hõlmab näiteks oma küla ja kodukanti, laulurõõmu, sõprust ja armastust; laulusõnad mõnikord kirjutatud koostöös udmurdi luuletajatega.  
Anissimovi laule iseloomustab rikkalik [[meloodia]]. Paljud laulud on folkloriseerunud, neid tuntakse ja lauldakse.

Anissimovi avastas [[Baškortostan|Baškiiriast]] pärit udmurdi laulja [[Aljona Timerhanova]], kellega koos on ta on välja andnud CD &quot;Elu ajad&quot; (udmurdi keeles: ''Улон дауръёс'') ([[2016]]). 
Anissimov esineb regulaarselt koos teiste lauljatega udmurtidele, igas vanuses publikule.

2014. aastal algatas ta koos [[Toivo Sõmer|Toivo Sõmeri]] ja [[Maria Korepanova]]ga ([[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Muusikaakadeemia]] doktorandi ja [[bessermani]] laulu spetsialistiga) etnoprojekti [[AR-GOD]]. Trio esitab peamiselt udmurdi rahvalaule, mis sageli nende enda kogutud. AR-GOD on esinenud festivalidel Eestis ja välismaal. Esimese CD andsid nad välja 2017. aastal ja olid 2017. aastal nomineeritud muusikapreemiale [[Etnokulp]].
 
Ka lauljana on Anissimov panustanud udmurdi kultuuri tutvustamisse Eestis: ta on esinenud nii üksinda&lt;ref name=&quot;9D1uf&quot; /&gt; kui koos teiste udmurtidega. Alates 2012. on ta Tartu linna udmurdi rahvalaulu ansambli [[Jumšan Gur]] liige, millega on tutvustanud udmurdi laulukultuuri paljudes Eestimaa paikades&lt;ref name=&quot;J7bwr&quot; /&gt; Ta on osalenud [[Hõimupäevad]]e ja käinud laule tutvustamas Eestimaa linnades, [[Setumaa|Setomaal]], samuti Lätis [[Riia]]s nii üksi kui ka teiste udmurdi lauljatega&lt;ref name=&quot;Kh96e&quot; /&gt;. Kahel korral (2012 ja 2015) on ta ka osalenud [[Kuzebai Gerd|Kuzebaj Gerdile]] pühendatud programmis koos erinevate udmurdi lauljatega.

== Publikatsioonid ==
*2017 &quot;Face à la mort: la communication avec l’au-delà chez les Oudmourtes, dans le contexte des représentations d’avant-mort&quot;, ''Études finnoougriennes'' n°48, Paris: ADEFO-L’Harmattan, 167–189 http://journals.openedition.org/efo/7224
*2017 &quot;&quot;Диалог миров&quot; в матрице коммуникативного поведения удмуртов&quot;, Dissertationes folkloristicae Tartuensis, Tartu ülikool 2017, 396 lk.http://dspace.ut.ee/handle/10062/58074
*2016 &quot;Алама/урод ин(ь)ты &quot;плохое место&quot; в этнокультурном ландшафте удмуртов: коммуникативный аспект&quot;, ''Ежегодник финно-угорских исследований'', Том 10. Выпуск 3. – Ижевск: Издательский центр «Удмуртский университет», 43–55 finno-ugry.ru/files/1303172918.pdf
*2015 (koos Pchelovodova I.V.), ''Песни южных удмуртов.'' Ижевск-Тарту, 2015. – Вып. 4. – 374 с.: ил. (''Удмуртский фольклор''). http://udnii.ru/elektronnaya-biblioteka/izdaniya-instituta/show/pesni-yuzhnyh-udmurtov
*2015 (koos Okuneva T.V.; Pchelovodova I.V.), &quot;Необрядовый музыкально-песенный фольклор киясовских удмуртов: особенности локальной традиции&quot;, Научный журнал ''Вестник Удмуртского университета'', 5, 156−163. ru.vestnik.udsu.ru/files/originsl_articles/vuu_15_055_25.pdf 
*2015 &quot;Акустические способы коммуникации с миром мертвых в традиционной культуре удмуртов&quot;, ''Пермистика 15: Диалекты и история пермских языков во взаимодействии с другими языками: Сборник статей,'' УИИЯЛ УрО РАН, Удм. гос. ун-т. – Ижевск: Издательский центр «Удмуртский университет», 27–34.
*2015 &quot;Коммуникативное поведение удмуртов в контексте околосмертных представлений&quot;, ''Электр. публикация'': http://elibrary.udsu.ru/xmlui/handle/123456789/14068
*2014 &quot;Кладбище в традиционной картине мира удмуртов&quot;, Роль интеллигенции в просвещении удмуртского народа: Всероссийская научно-практическая конференция с международным участием &quot;Роль интеллигенции в просвещении удмуртского народа&quot;, Можга, 12-13.09.2014. Можга-Ижевск: УИИЯЛ УрО РАН, 1−6.
*2014 &quot;Коммуникация с миром мертвых в обычае взаимопомощи в традиционной культуре удмуртов&quot;, ''Ежегодник финно-угорских исследований, 2: Международный полевой этнографический симпозиум «ВЕМЕ: обычай взаимопомощи в культурах народов Урало-Поволжья'', Ижевск, 16-18.05.2014. Ижевск: &quot;Удмуртский университет&quot;, 11−17. finno-ugry.ru/files/1303162226.pdf &quot;
*2013 &quot;Песенно-музыкальная традиция в похоронно-поминальных обрядах южных удмуртов (на примере киясовских удмуртов&quot;), ''Локальна та регiональна специфiка традицiйноi культури: &quot;Локальна та регiональна специфiка традицiйноi культури'', г. Одесса, Украина, Одесса: Вид-во КП ОМД, 27−38. fs.onu.edu.ua/clients/client11/web11/pdf/Od-et-chit/OECH_2013.pdf 
*2011 (koos Veršinina E.B.; Ptšelovodova I.V.), ''Тӥгырмен гуръёс : Удмурт Элькунысь Кияса ёросысь тӥгырмен удмуртъёслэн кырӟанъёссы''; [отв. ред. И. М. Нуриева] М-во культуры, печати и информации Удмурт. Республики, Респ. Дом нар. творчества – Дом молодежи, УИИЯЛ УрО РАН Ижевск. https://vk.com/doc49870359_236455330?hash=3310b5fa130bf0e6a7&amp;dl=504a15f9984209c4a0

==Diskograafia==
*Koos Aljona Timerhanovaga ''Улон дауръёс'', 2016.
* [https://fennougria.ee/etnoprojekt-ar-god-album-ar-god-2016/ ''The ethno-projekt AR-GOD. Songs of Udmurts, Bessermans and Estonians''], Helikodu stuudio, Tartu; 2016.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;kir&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170617223120/http://www.kirmus.ee/est/info/tootajad/ Eesti Kirjandusmuuseumi töötajad]. kirmus.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/00491aef-ffc3-4277-8abc-969c3ae1162c Nikolai Anisimov]. etis.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3JbiU&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Nikolai Anisimov|pealkiri=«&quot;Диалог миров&quot; в матрице коммуникативного поведения удмуртов»,|aasta=2017|koht=Dissertationes folkloristicae Tartuensis, Tartu ülikool http://dspace.ut.ee/handle/10062/58074|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0Vg6S&quot;&gt;Koostöös [[Eesti Rahva Muuseum]]iga valmis Anissimovil näitus udmurdi initsiatsiooni rituaalidest &quot;Ajanihe&quot; (2018)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wPr7d&quot;&gt;[[Institut universitaire de France]] 2018-2022, &quot;Étude interdiscplinaire d’une minorité animiste en Russie d’Europe, les Oudmourtes orientaux : rituels, coutumes, engagement communautaire aujourd’hui raames (&quot;Idaudmurtide ehk Euroopa Venemaa vähemuse animismi interdistsiplinaarne uurimus: rituaalid, kombed ja kogukondlik tegevus. Koordineerib [[Eva Toulouze]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zQEdw&quot;&gt;Тӥгырмен гуръёс 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9D1uf&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.youtube.com/watch?v=f5zDdh7VKIM&amp;t=115s|Pealkiri=Udmurdi lauluõhtu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;J7bwr&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.youtube.com/watch?v=gMPZ_2KVqKQ|Pealkiri=Antsambli &quot;Jumšan Gur&quot; esinemine Udmurdi õhtul Urvaste seltsimajas|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kh96e&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.youtube.com/watch?v=SqeDNzqgsJE|Pealkiri=Noored Udmurdi rahvamuusikud Obinitsas|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Anisimov, Nikolai}}
[[Kategooria:Eesti folkloristid]]
[[Kategooria:Eesti udmurdid]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]</text>
      <sha1>oo1k04ni5qwq3zdk8y8d6ru8nrj1ext</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Märzen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>504949</id>
    <revision>
      <id>7158467</id>
      <parentid>6895163</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:44:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158467</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="768" sha1="kmxqzh99g1lz6nabo2b0ypz2woarihh" xml:space="preserve">[[Fail:Paulaner Oktoberfest Marzen 11.2oz bottle and beer mug.jpg|pisi|Paulaneri Märzeni õlu]]
'''Märzen''' (saksa keeles ''Märzen'' või ''Märzenbier'' 'märtsi õlu') on saksa [[laagriõlu]] ehk põhjakääritamisega õlu. Tegemist on traditsioonilise [[Oktoberfest]]i õllega. 

Märtzeni õlut pruulitakse märtsis, millest tuleneb ka õlle nimi. Õlle kangus on 5–6%.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Nick Carr|URL=https://learn.kegerator.com/marzen-oktoberfest/|Pealkiri=Märzen Beer: The Original Party Beer of Oktoberfest|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=15.04.2018|arhiivimisaeg=19.07.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190719162958/https://learn.kegerator.com/marzen-oktoberfest/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited
}}

[[Kategooria:Õlu]]</text>
      <sha1>kmxqzh99g1lz6nabo2b0ypz2woarihh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>508452</id>
    <revision>
      <id>7158810</id>
      <parentid>6960565</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:40:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158810</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="848" sha1="1tbaf0cjz94sm9fol1wsimed2u2qku8" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
'''''Draft''''' on termin, mida kasutatakse teatud [[spordiliiga]]des kirjeldamaks mängijate värbamist klubidesse.

''Draft'' toimub näiteks Põhja-Ameerika tippliigades [[NBA]], [[NFL]], [[NHL]], [[MLS]].

Eestlastest on ''draft'''is valitud [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] ja [[Toivo Suursoo]] NHL-is, [[Martin Müürsepp]] NBA-s, [[Mihkel Roos|Michael Roos]] ja [[Margus Hunt]] NFL-is ning [[Alex Meinhard]] MLS-is. &lt;ref&gt;[https://soccernet.ee/artikkel/meinhard-osutus-esimese-eestlasena-mls-i-talendikorjes-valituks Meinhard osutus esimese eestlasena MLS-i talendikorjes valituks] Soccernet.ee, 22. detsember 2022&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[NBA drafti esimeste valikute loend]]
*[[NHL-i draft]]
*[[NHL-i drafti esimeste valikute loend]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Sport]]
[[Kategooria:Draftid| ]]</text>
      <sha1>1tbaf0cjz94sm9fol1wsimed2u2qku8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ingrid Margus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>509513</id>
    <revision>
      <id>7158660</id>
      <parentid>7157696</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:18:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158660</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6967" sha1="edjy7kx3zybv1rw88eyqg4tfpv69040" xml:space="preserve">[[Fail:Ingrid Margus.jpg|pisi|Ingrid Margus lavastuses &quot;Praegu pole aeg armastamiseks&quot; (2020)]]

'''Ingrid Margus''' (sündinud [[5. jaanuar]]il [[1994]] [[Tartu]]s) on eesti näitleja.

Ta on lõpetanud [[2013]]. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i, kus õppis humanitaarklassis. Seejärel õppis ta [[Tallinna Ülikool]]is filosoofiat (2013–2014) ning lõpetas [[2018]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i näitleja erialal (28. lend).&lt;ref&gt;[https://eamt.ee/lavakooli-lopetasid-28-lend-ja-magistrikursus/ Lavakooli 28. lend.]&lt;/ref&gt; Ta on täiendanud end [[New York|New Yorgis]] Lee Strasbergi teatri- ja filmiinstituudis (2019) ning [[Los Angeles]]es Sharon Chatteni (2022) ja Ivana Chubbucki stuudios (2023). 

Ingrid Margus on vabakutseline näitleja. 

Näitlejana sai ta tuntuks telesarjas &quot;Lõks&quot; (2018),&lt;ref&gt;Ele Kalda. [https://digiajakirjad.postimees.ee/8188793/ingrid-margus-vahel-sa-tunned-juba-kaugelt-ara-inimese-kellega-on-mingi-pikem-teema-ajada Ingrid Margus: vahel sa tunned juba kaugelt ära inimese, kellega on mingi pikem teema ajada] Postimees Naine, 10.02.2025.&lt;/ref&gt; kus ta kehastas mõrvarühma juhti Maria Holmi.&lt;ref&gt;Priit Pullerits. [https://naine.postimees.ee/4489897/arteri-suur-intervjuu-ingrid-margus-naitlemine-opetab-inimesi-paremini-moistma Arteri suur intervjuu! Ingrid Margus: Näitlemine õpetab inimesi paremini mõistma] Postimees, 19.05.2018.&lt;/ref&gt; 2025. aastal oli ta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] parima telesarja naisnäitleja auhinna nominent Inriidi rolli eest draamasarjas &quot;Minu küla&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/l/filmivaldkonna-inforuum/efta-filmivaldkonnna-nominendid-ja-auhinnavoitjad EFTA filmivaldkonna nominendid ja auhinnavõitjad 2017-2026] Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 20.05.2026.&lt;/ref&gt; 

Margus on juhtinud [[Kanal 11]]-s ilu- ja elustiilisaadet &quot;Hooaeg&quot; (2022–2023)&lt;ref&gt;Ketlin Kruse. [https://elu24.postimees.ee/7636549/uued-tuuled-naitleja-ingrid-margus-paneb-end-proovile-saatejuhi-rollis Uued tuuled ⟩ Näitleja Ingrid Margus paneb end proovile saatejuhi rollis] Postimees/Elu24, 05.11.2022.&lt;/ref&gt; ja ETV-s saatesarja &quot;Tähtede seis. Eesti Laul 2024&quot;&lt;ref&gt;[http://jupiter.err.ee/1609173739/tahtede-seis-eesti-laul-2024 Tähtede seis. Eesti Laul 2024] ERR Jupiter. Vaadatud 20.05.2026.&lt;/ref&gt;. Lisaks on ta sisse lugenud [[audioraamat]]uid ja filmidublaaži.  

Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2018).

== Looming ==
=== Telesarjarolle ===
* 2017 &quot;[[Papad mammad]]&quot; – laulja
* 2017 &quot;[[Merivälja (seriaal)|Merivälja]]&quot; – noor Anna
* 2018–2019 &quot;[[Lõks (seriaal)|Lõks]]&quot; – mõrvarühma juht Maria Holm
* 2018 &quot;[[Litsid]]&quot; – Alice
* 2020 &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; – Rahel Oodo
* 2021 &quot;[[Naiste sõda (seriaal)|Naiste sõda]]&quot; – Alice
* 2023 &quot;[[Minu küla]]&quot; – Inriid
* 2023 &quot;[[Papsid (telesaade)|Papsid]]&quot; – Mia

=== Filmirolle ===
* 2014 &quot;[[Nullpunkt (film)|Nullpunkt]]&quot; – klassi õpilane
* 2016 &quot;[[Päevad, mis ajasid segadusse]]&quot; – Marta
* 2017 &quot;[[Sangarid]]&quot; – episoodiline roll
* 2018 &quot;[[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]]&quot; – Hanna
* 2019 &quot;[[Klassikokkutulek 3. Ristiisad]]&quot; – Hanna
* 2020 &quot;See räägib pulmast&quot; lühifilm – pruut
* 2021 &quot;Vaikusetu&quot; lühifilm – Bea
* 2024 &quot;Doktor Sandersi uneravi&quot; – Bea&lt;ref&gt;[https://www.imdb.com/name/nm8735476/ Ingrid Margus.] IMDb.&lt;/ref&gt;

=== Teatrirolle ===
* 2017 &quot;Kogudus&quot;, [[Von Krahli Teater]] – Ingrid
* 2017 &quot;Õpetatud naised&quot;, Eesti Draamateater – Armande, Martine
* 2017 &quot;Praegu pole aeg armastamiseks&quot;, R.A.A.A.M. – Alkmene
* 2018 &quot;Eesti mängud. TÖNK&quot;, Lavastusprojektid – esitaja
* 2018 &quot;RICHARD&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;&quot;, [[Paide Teater]] – leedi Anne ja 1. mõrvar
* 2018 &quot;12 vihast&quot;, [[Tartu Uus Teater]] – teine kohtunik
* 2020 &quot;Üleminekuaja inimesed&quot;, [[Vaba Lava]] – esitaja
* 2020 &quot;On the Edge: Nahkhiire varjus&quot; (ürituste sari), Vaba Lava
* 2020 &quot;Minu Georg Ots&quot;, [[R.A.A.A.M.]] – Maia
* 2020 &quot;Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu&quot;, Lavastusprojektid – Sirje ja Žürii liige
* 2021 &quot;Juudit&quot;, [[VAT Teater]] – Susanna
* 2021 &quot;ERROR 403&quot;, Vaba Lava – armuke&lt;ref&gt;[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4946 Ingrid Margus]. Eesti Teatri Agentuur.&lt;/ref&gt;
* 2023 &quot;Korvpall on saatanast&quot;, Manosun – dr Magda
* 2025 &quot;Läbikäidav magamistuba&quot;, Art Management Group – Dorothey

== Isiklikku ==
Noorpõlves tegeles Ingrid Margus kümme aastat [[võistlustants]]uga ja on tegutsenud ka modellina.&lt;ref&gt;[https://naine.postimees.ee/4490599/imeilus-ingrid-margus-valdib-rolle-mis-ekspluateerivad-tema-ilu Imeilus Ingrid Margus väldib rolle, mis ekspluateerivad tema ilu]. Postimees Naine, 18.05.2018.&lt;/ref&gt;

Ta on harrastanud [[taiji|''taiji''&lt;nowiki/&gt;'d]], [[Ratsutamine|ratsutamist]], [[talisuplus]]t&lt;ref&gt;Triin Kordes. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120105566/jaanalinnust-kaunitariks-ingrid-margus-olen-uhke-oma-pikkade-jalgade-ule Jaanalinnust kaunitariks! Ingrid Margus: olen uhke oma pikkade jalgade üle] Kroonika/Delfi, 03.12.2022.&lt;/ref&gt; ja mäesuusatamist ning talle meeldib reisida Aasias (nt [[India]]s, [[Tai]]s ja [[Bali]]l).&lt;ref&gt;Ele Kalda. [https://digiajakirjad.postimees.ee/8188793/ingrid-margus-vahel-sa-tunned-juba-kaugelt-ara-inimese-kellega-on-mingi-pikem-teema-ajada Ingrid Margus: vahel sa tunned juba kaugelt ära inimese, kellega on mingi pikem teema ajada] Postimees Naine, 10.02.2025.&lt;/ref&gt;

Tal on olnud paariaastane suhe muusik [[Ikevald Rannap]]iga&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82321333/kuidas-armus-martin-saar-naitlejatari Kuidas armus Martin Saar näitlejatari?] Kroonika/Delfi, 17.02.2018.&lt;/ref&gt; ja kümmekond aastat (kuni 2026. aastani) kestnud kooselu kunstnik [[Martin Saar]]ega.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120584683/naitleja-ingrid-margus-laks-pikaaegsest-kallimast-lahku Suhe läbi! Näitleja Ingrid Marguse kümme aastat kestnud kooselu lõppes] Kroonika/Delfi, 18.05.2026.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [[Priit Pullerits]]. [https://naine.postimees.ee/4489897/arteri-suur-intervjuu-ingrid-margus-naitlemine-opetab-inimesi-paremini-moistma Arteri suur intervjuu! Ingrid Margus: Näitlemine õpetab inimesi paremini mõistma] naine.postimees.ee, 19. mai 2018
* [[Kethi Uibomägi]]. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120175978/kuula-naitleja-ingrid-margus-ilu-nimel-peab-ka-natukene-kannatama Näitleja Ingrid Margus: ilu nimel peab ka natukene kannatama]. eestinaine.delfi.ee, 28. juuli 2023
* Ele Kalda. [https://digiajakirjad.postimees.ee/7977918/pildid-ingrid-margus-avaldab-suurimad-ilukatsetused-nagin-valja-nagu-tulnukas Ingrid Margus avaldab suurimad ilukatsetused: nägin välja nagu tulnukas]. digiajakirjad.postimees.ee, 17. märts 2024

{{JÄRJESTA:Margus, Ingrid}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1994]]</text>
      <sha1>edjy7kx3zybv1rw88eyqg4tfpv69040</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused</title>
    <ns>0</ns>
    <id>513533</id>
    <revision>
      <id>7158336</id>
      <parentid>7128103</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:10:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <origin>7158336</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7685" sha1="8y6fqhls2lfne69ocpfemidhq1cblig" xml:space="preserve">{{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus
| turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused
| aasta =
| muu_nimi = 2026 FIFA World Cup&lt;br/&gt;Coupe du Monde de la FIFA 2026&lt;br&gt;Copa Mundial de la FIFA 2026
| pilt =
| pildisuurus =
| pildiallkiri=
| võõrustaja = [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br&gt;[[Kanada]]&lt;br&gt;[[Mehhiko]]
| kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 
| võistkondi = 48
| konföderatsioone = 6
| väljakud = 16
| linnad = 16
| meister =
| teine =
| kolmas = 
| neljas = 
| mänge = 
| väravaid = 
| pealtvaatajaid = 
| parim_väravakütt = 
| mängija =
| noormängija =
| väravavaht =
| aus_mäng = 
| eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]
| järgmine = [[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]
| uuendatud =
}}
'''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. maailmameistrivõistlused [[jalgpall]]is, mis toimuvad [[juuni]]s ja [[juuli]]s [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Mänge võõrustavad 16 [[Põhja-Ameerika]] linna ning see on esimene kord, kui jalgpalli maailmameistrivõistlusi korraldavad kolm riiki. 

== Võistluste korraldamine ==

13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US &amp; Mexico joint bid wins right to host tournament]  BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021&lt;/ref&gt; See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab.

Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem osales maailmameistrivõistlustel 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentiina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal.

Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta turniiride 32 päeva.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. &lt;/ref&gt; Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks.

== Võistluskohad ==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
! scope=&quot;col&quot; | Linn
! scope=&quot;col&quot; | Staadion
! scope=&quot;col&quot; | Mahutavus 
! scope=&quot;col&quot; class=&quot;unsortable&quot; | Pilt
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth|Dallas-Fort Worthi]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Arlington]])&lt;/small&gt;
| [[AT&amp;T Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Dallase staadion)}}'''
| '''94&amp;nbsp;000'''
| [[File:Cowboys stadium inside view 4.JPG|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]]
| [[Estadio Azteca]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Banorte)}}'''
| '''83&amp;nbsp;000'''
| [[File:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[East Rutherford]])&lt;/small&gt;
| [[MetLife Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}'''
| '''82&amp;nbsp;500'''
| [[File:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]]
| [[Mercedes-Benz Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Atlanta staadion)}}'''
| '''75&amp;nbsp;000'''
| [[File:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]]
| [[Arrowhead Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Kansas City staadion)}}'''
| '''73&amp;nbsp;000'''
| [[File:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]]
| [[NRG Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Houstoni staadion)}}'''
| '''72&amp;nbsp;000'''
| [[File:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Santa Clara]])&lt;/small&gt;
| [[Levi's Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}'''
| '''71&amp;nbsp;000'''
| [[File:Entering Levi's Stadium.JPG|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Inglewood]])&lt;/small&gt;
| [[SoFi Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Los Angelese staadion)}}'''
| '''70&amp;nbsp;000'''
| [[File:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]]
| [[Lincoln Financial Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Philadelphia staadion)}}'''
| '''69&amp;nbsp;000'''
| [[File:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]]
| [[Lumen Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Seattle'i staadion)}}'''
| '''69&amp;nbsp;000'''
| [[File:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Foxborough]])&lt;/small&gt;
| [[Gillette Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Bostoni staadion)}}'''
| '''65&amp;nbsp;000'''
| [[File:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|frameless|Gillette Stadium]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Miami Gardens]])&lt;/small&gt;
| [[Hard Rock Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Miami staadion)}}'''
| '''65&amp;nbsp;000'''
| [[File:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]
| [[BC Place Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(BC Place Vancouver)}}'''
| '''54&amp;nbsp;000'''
| [[File:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])&lt;/small&gt;
| [[Estadio BBVA]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Monterrey)}}'''
| '''53&amp;nbsp;500'''
| [[File:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Zapopan]])&lt;/small&gt;
| [[Estadio Akron]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}'''
| '''48&amp;nbsp;000'''
| [[File:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]]
| [[BMO Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Toronto staadion)}}'''
| '''45&amp;nbsp;000'''
| [[File:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|frameless]]
|}

== Viited ==
{{Viited}}

{{JalgpalliMM}}

[[Kategooria:2026. aasta spordis]]
[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</text>
      <sha1>8y6fqhls2lfne69ocpfemidhq1cblig</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158347</id>
      <parentid>7158336</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:31:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <origin>7158347</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8985" sha1="or1v72pbkmav1ro9f10cwn1jd0om32h" xml:space="preserve">{{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus
| turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused
| aasta =
| muu_nimi = 2026 FIFA World Cup&lt;br/&gt;Coupe du Monde de la FIFA 2026&lt;br&gt;Copa Mundial de la FIFA 2026
| pilt =
| pildisuurus =
| pildiallkiri=
| võõrustaja = [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br&gt;[[Kanada]]&lt;br&gt;[[Mehhiko]]
| kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 
| võistkondi = 48
| konföderatsioone = 6
| väljakud = 16
| linnad = 16
| meister =
| teine =
| kolmas = 
| neljas = 
| mänge = 
| väravaid = 
| pealtvaatajaid = 
| parim_väravakütt = 
| mängija =
| noormängija =
| väravavaht =
| aus_mäng = 
| eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]
| järgmine = [[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]
| uuendatud =
}}
'''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. maailmameistrivõistlused [[jalgpall]]is, mis toimuvad [[juuni]]s ja [[juuli]]s [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Mänge võõrustavad 16 [[Põhja-Ameerika]] linna ning see on esimene kord, kui jalgpalli maailmameistrivõistlusi korraldavad kolm riiki. 

== Võistluste korraldamine ==

13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US &amp; Mexico joint bid wins right to host tournament]  BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021&lt;/ref&gt; See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab.

Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem osales maailmameistrivõistlustel 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentiina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal.

Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta turniiride 32 päeva.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. &lt;/ref&gt; Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks.

== Võistluskohad ==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
! scope=&quot;col&quot; | Linn
! scope=&quot;col&quot; | Staadion
! scope=&quot;col&quot; | Mahutavus 
! scope=&quot;col&quot; class=&quot;unsortable&quot; | Pilt
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth|Dallas-Fort Worthi]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Arlington]])&lt;/small&gt;
| [[AT&amp;T Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Dallase staadion)}}'''
| '''94&amp;nbsp;000'''
| [[File:Cowboys stadium inside view 4.JPG|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]]
| [[Estadio Azteca]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Banorte)}}'''
| '''83&amp;nbsp;000'''
| [[File:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[East Rutherford]])&lt;/small&gt;
| [[MetLife Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}'''
| '''82&amp;nbsp;500'''
| [[File:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]]
| [[Mercedes-Benz Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Atlanta staadion)}}'''
| '''75&amp;nbsp;000'''
| [[File:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]]
| [[Arrowhead Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Kansas City staadion)}}'''
| '''73&amp;nbsp;000'''
| [[File:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]]
| [[NRG Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Houstoni staadion)}}'''
| '''72&amp;nbsp;000'''
| [[File:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Santa Clara]])&lt;/small&gt;
| [[Levi's Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}'''
| '''71&amp;nbsp;000'''
| [[File:Entering Levi's Stadium.JPG|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Inglewood]])&lt;/small&gt;
| [[SoFi Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Los Angelese staadion)}}'''
| '''70&amp;nbsp;000'''
| [[File:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]]
| [[Lincoln Financial Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Philadelphia staadion)}}'''
| '''69&amp;nbsp;000'''
| [[File:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]]
| [[Lumen Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Seattle'i staadion)}}'''
| '''69&amp;nbsp;000'''
| [[File:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Foxborough]])&lt;/small&gt;
| [[Gillette Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Bostoni staadion)}}'''
| '''65&amp;nbsp;000'''
| [[File:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|frameless|Gillette Stadium]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Miami Gardens]])&lt;/small&gt;
| [[Hard Rock Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Miami staadion)}}'''
| '''65&amp;nbsp;000'''
| [[File:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]
| [[BC Place Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(BC Place Vancouver)}}'''
| '''54&amp;nbsp;000'''
| [[File:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])&lt;/small&gt;
| [[Estadio BBVA]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Monterrey)}}'''
| '''53&amp;nbsp;500'''
| [[File:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Zapopan]])&lt;/small&gt;
| [[Estadio Akron]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}'''
| '''48&amp;nbsp;000'''
| [[File:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]]
| [[BMO Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Toronto staadion)}}'''
| '''45&amp;nbsp;000'''
| [[File:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|frameless]]
|}

== Alagrupimängud ==
Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. 

Meistrivõistluste avamängus, mis toimub 11. juunil 2026 Méxicos Estadio Azteca staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval Inglewoodis SoFi staadionil, vastaseks [[Paraguai]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed]  via NYTimes.com.&lt;/ref&gt;

Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi.

== Viited ==
{{Viited}}

{{JalgpalliMM}}

[[Kategooria:2026. aasta spordis]]
[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</text>
      <sha1>or1v72pbkmav1ro9f10cwn1jd0om32h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158791</id>
      <parentid>7158347</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:51:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <origin>7158791</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11914" sha1="m4onbu96n8a036be8pzdm9mctp37lqc" xml:space="preserve">{{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus
| turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused
| aasta =
| muu_nimi = 2026 FIFA World Cup&lt;br/&gt;Coupe du Monde de la FIFA 2026&lt;br&gt;Copa Mundial de la FIFA 2026
| pilt =
| pildisuurus =
| pildiallkiri=
| võõrustaja = [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br&gt;[[Kanada]]&lt;br&gt;[[Mehhiko]]
| kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 
| võistkondi = 48
| konföderatsioone = 6
| väljakud = 16
| linnad = 16
| meister =
| teine =
| kolmas = 
| neljas = 
| mänge = 
| väravaid = 
| pealtvaatajaid = 
| parim_väravakütt = 
| mängija =
| noormängija =
| väravavaht =
| aus_mäng = 
| eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]
| järgmine = [[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]
| uuendatud =
}}
'''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. maailmameistrivõistlused [[jalgpall]]is, mis toimuvad [[juuni]]s ja [[juuli]]s [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Mänge võõrustavad 16 [[Põhja-Ameerika]] linna ning see on esimene kord, kui jalgpalli maailmameistrivõistlusi korraldavad kolm riiki. 

== Võistluste korraldamine ==

13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US &amp; Mexico joint bid wins right to host tournament]  BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021&lt;/ref&gt; See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates 2002. aastast, mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud 1970. ja 1986. aasta turniiri ning temast saab esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem 1994. aastal. Seevastu on see Kanadale esimene kord, kui ta meeste turniiri võõrustab.

Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem osales maailmameistrivõistlustel 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] teevad kõik oma MM-debüüdi. [[Argentiina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal.

Mängitavate mängude koguarv suureneb 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta turniiride 32 päeva.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian. Archived from the original on April 11, 2023. &lt;/ref&gt; Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil on 24. mai 2026, klubid peavad oma mängijad vabastama 25. maiks.

== Võistluskohad ==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|-
! scope=&quot;col&quot; | Linn
! scope=&quot;col&quot; | Staadion
! scope=&quot;col&quot; | Mahutavus 
! scope=&quot;col&quot; class=&quot;unsortable&quot; | Pilt
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth|Dallas-Fort Worthi]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Arlington]])&lt;/small&gt;
| [[AT&amp;T Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Dallase staadion)}}'''
| '''94&amp;nbsp;000'''
| [[File:Cowboys stadium inside view 4.JPG|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]]
| [[Estadio Azteca]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Banorte)}}'''
| '''83&amp;nbsp;000'''
| [[File:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[East Rutherford]])&lt;/small&gt;
| [[MetLife Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}'''
| '''82&amp;nbsp;500'''
| [[File:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]]
| [[Mercedes-Benz Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Atlanta staadion)}}'''
| '''75&amp;nbsp;000'''
| [[File:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]]
| [[Arrowhead Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Kansas City staadion)}}'''
| '''73&amp;nbsp;000'''
| [[File:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]]
| [[NRG Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Houstoni staadion)}}'''
| '''72&amp;nbsp;000'''
| [[File:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Santa Clara]])&lt;/small&gt;
| [[Levi's Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}'''
| '''71&amp;nbsp;000'''
| [[File:Entering Levi's Stadium.JPG|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Inglewood]])&lt;/small&gt;
| [[SoFi Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Los Angelese staadion)}}'''
| '''70&amp;nbsp;000'''
| [[File:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]]
| [[Lincoln Financial Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Philadelphia staadion)}}'''
| '''69&amp;nbsp;000'''
| [[File:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]]
| [[Lumen Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Seattle'i staadion)}}'''
| '''69&amp;nbsp;000'''
| [[File:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Foxborough]])&lt;/small&gt;
| [[Gillette Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Bostoni staadion)}}'''
| '''65&amp;nbsp;000'''
| [[File:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|frameless|Gillette Stadium]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Miami Gardens]])&lt;/small&gt;
| [[Hard Rock Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Miami staadion)}}'''
| '''65&amp;nbsp;000'''
| [[File:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]
| [[BC Place Stadium]]&lt;br /&gt;'''{{small|(BC Place Vancouver)}}'''
| '''54&amp;nbsp;000'''
| [[File:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])&lt;/small&gt;
| [[Estadio BBVA]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Monterrey)}}'''
| '''53&amp;nbsp;500'''
| [[File:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu&lt;br /&gt;&lt;small&gt;([[Zapopan]])&lt;/small&gt;
| [[Estadio Akron]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}'''
| '''48&amp;nbsp;000'''
| [[File:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|frameless]]
|-
! style=&quot;text-align:left&quot;| {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]]
| [[BMO Field]]&lt;br /&gt;'''{{small|(Toronto staadion)}}'''
| '''45&amp;nbsp;000'''
| [[File:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|frameless]]
|}

== Alagrupimängud ==
Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. 

Meistrivõistluste avamängus, mis toimub 11. juunil 2026 Méxicos Estadio Azteca staadionil, kus Mehhiko on vastaseks [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimub 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks on [[Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng toimub samal päeval Inglewoodis SoFi staadionil, vastaseks [[Paraguai]]. Iga korraldajamaa saab alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed]  via NYTimes.com.&lt;/ref&gt;

Alagrupimänge mängitakse 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad on jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängivad omavahel ringturniiril. Alagrupis antakse võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei anta. Pärast alagrupimängude lõppu pääsevad iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi.

===  Aalagrupp ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;175&quot;|Meeskond
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võidud}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|x|Viigid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotused}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Mehhiko}} '''K'''
| 0
|| 0
|| 0
|| 0
|| 0
|| 0
|| 0
||'''0'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}
| 0
|| 0
|| 0
|| 0
|| 0
|| 0
|| 0
||'''0'''
|-
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Lõuna-Korea}}
| 0
|| 0
|| 0
|| 0
|| 0
|| 0
|| 0
||'''0'''
|-
| align=&quot;left&quot; |{{jp|Tšehhi}}
| 0
|| 0
|| 0
|| 0
|| 0
|| 0
|| 0
||'''0'''
|}

{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=13:00
|meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 
|tulemus=
|Protokoll=
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion=[[Azteca staadion]], [[Mexico]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=11. juuni 2026
|aeg=20:00
|meeskond1= [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} 
|tulemus=
|Protokoll=
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion=[[Akroni staadion]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=12:00
|meeskond1= {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] 
|tulemus=
|Protokoll=
|meeskond2= {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]
|väravad1=
|väravad2=
|staadion=[[Mercedes-Benzi staadion]], [[Atlanta]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=18. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}} 
|tulemus=
|Protokoll=
|meeskond2= [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Akroni staadion]], [[Zapopan]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=
}}
----
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1= {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] 
|tulemus=
|Protokoll=
|meeskond2= [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] {{Riigi ikoon|Mehhiko}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion= [[Azteca staadion]], [[Mexico]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=
}}
{{Jalgpallimatš
|kuupäev=24. juuni 2026
|aeg=19:00
|meeskond1={{Riigi ikoon|LAV}} [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]  
|tulemus=
|Protokoll=
|meeskond2= [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}
|väravad1=
|väravad2=
|staadion=[[BBVA staadion]], [[Guadalupe]]
|pealtvaatajaid=
|kohtunik=
}}
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}}

== Viited ==
{{Viited}}

{{JalgpalliMM}}

[[Kategooria:2026. aasta spordis]]
[[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]</text>
      <sha1>m4onbu96n8a036be8pzdm9mctp37lqc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>D-Gän</title>
    <ns>0</ns>
    <id>524863</id>
    <revision>
      <id>7158381</id>
      <parentid>7097050</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:24:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158381</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1548" sha1="c0cxm20tezh6adjdt0p7mtconututir" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = D-Gän
| pilt                =|thumb|D-Gän ETV &quot;7 Vaprat&quot; saates
| pildiallkiri     = D-Gän ETV &quot;[[7 vaprat]]&quot; saates 1994. aastal. Paremalt: Terko Jakobson, Taavo Kivistik, Meelis Mälgand, Madis Mälgand
| pildi_suurus        = 250
| horisontaalne       = jah
| taust               = grupp_või_bänd
| alias               = D-Gän
| päritolu            = [[Rakvere]]
| stiil               = räppmuusika
| tegev               = alates 1993
| plaadifirma         = Edithouse London
| koosseis            = [[Madis Mälgand]] (vokaal, löökpillid, programmeerimine), [[Taavo Kivistik]] (saksofon), [[Janek Levartovski]] (rula), [[Meelis Mälgand]] (klahvpillid, taustalaul), [[Ahti Bachblum]] (klahvpillid, taustavokaal), [[Terko Jakobson]] (klahvpillid, taustalaul), [[Marko Rillo]] (klahvpillid, taustavokaal)
}}

'''D-Gän''' on [[Rakvere]]st pärit liikmetega [[Ansambel (muusika)|vokaal-instrumentaalansambel]], mis esitab räppmuusikat.

Ansambli tuntuim laul on &quot;Seib&quot; (kaver [[Take That]]i laulust &quot;[[Babe]]&quot;), mille esitamine Eesti Televisiooni saates &quot;[[7 vaprat]]&quot; tõi 1994. aastal ansamblile üleriigilise tuntuse. Laul oli ka 1994. aasta Raadio 2 Aastahiti esikümnes.&lt;ref&gt;[http://kroonika.delfi.ee/archive/aastahitt-1994?id=17574955 Aastahitt 1994]&lt;/ref&gt;

2018. aastal esitas [[Saara Kadak]] lühendatud versiooni loost &quot;Seib&quot; TV3 saates &quot;[[Su nägu kõlab tuttavalt]]&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=UYsiGPqv_4s SNKT]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>c0cxm20tezh6adjdt0p7mtconututir</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158382</id>
      <parentid>7158381</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:25:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158382</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1569" sha1="m0bpnj7wv073crmn2c3rhktx5r2qc2z" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = D-Gän
| pilt                =|thumb|D-Gän ETV &quot;7 Vaprat&quot; saates
| pildiallkiri     = D-Gän ETV &quot;[[7 vaprat]]&quot; saates 1994. aastal. Paremalt: Terko Jakobson, Taavo Kivistik, Meelis Mälgand, Madis Mälgand
| pildi_suurus        = 250
| horisontaalne       = jah
| taust               = grupp_või_bänd
| alias               = D-Gän
| päritolu            = [[Rakvere]]
| stiil               = räppmuusika
| tegev               = alates 1993
| plaadifirma         = Edithouse London
| koosseis            = [[Madis Mälgand]] (vokaal, löökpillid, programmeerimine), [[Taavo Kivistik]] (saksofon), [[Janek Levartovski]] (rula), [[Meelis Mälgand]] (klahvpillid, taustalaul), [[Ahti Bachblum]] (klahvpillid, taustalaul), [[Terko Jakobson]] (klahvpillid, taustalaul), [[Marko Rillo]] (klahvpillid, taustavokaal)
}}

'''D-Gän''' on [[Rakvere]]st pärit liikmetega [[Ansambel (muusika)|vokaal-instrumentaalansambel]], mis esitab räppmuusikat.

Ansambli tuntuim laul on &quot;Seib&quot; (kaver [[Take That]]i laulust &quot;[[Babe]]&quot;), mille esitamine Eesti Televisiooni saates &quot;[[7 vaprat]]&quot; tõi 1994. aastal ansamblile üleriigilise tuntuse. Laul oli ka 1994. aasta Raadio 2 Aastahiti esikümnes.&lt;ref&gt;[http://kroonika.delfi.ee/archive/aastahitt-1994?id=17574955 Aastahitt 1994]&lt;/ref&gt;

2018. aastal esitas [[Saara Kadak]] lühendatud versiooni loost &quot;Seib&quot; TV3 saates &quot;[[Su nägu kõlab tuttavalt]]&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=UYsiGPqv_4s &quot;Su nägu kõlab tuttavalt&quot;]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>m0bpnj7wv073crmn2c3rhktx5r2qc2z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158728</id>
      <parentid>7158382</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:47:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158728</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1567" sha1="4aj31365pk75xkcim1xikf63fnhnptg" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = D-Gän
| pilt                =|thumb|D-Gän ETV &quot;7 Vaprat&quot; saates
| pildiallkiri     = D-Gän ETV &quot;[[7 vaprat]]&quot; saates 1994. aastal. Paremalt: Terko Jakobson, Taavo Kivistik, Meelis Mälgand, Madis Mälgand
| pildi_suurus        = 250
| horisontaalne       = jah
| taust               = grupp_või_bänd
| alias               = D-Gän
| päritolu            = [[Rakvere]]
| stiil               = räppmuusika
| tegev               = alates 1993
| plaadifirma         = Edithouse London
| koosseis            = [[Madis Mälgand]] (vokaal, löökpillid, programmeerimine), [[Taavo Kivistik]] (saksofon), [[Janek Levartovski]] (rula), [[Meelis Mälgand]] (klahvpillid, taustalaul), [[Ahti Bachblum]] (klahvpillid, taustalaul), [[Terko Jakobson]] (klahvpillid, taustalaul), [[Marko Rillo]] (klahvpillid, taustalaul)
}}

'''D-Gän''' on [[Rakvere]]st pärit liikmetega [[Ansambel (muusika)|vokaal-instrumentaalansambel]], mis esitab räppmuusikat.

Ansambli tuntuim laul on &quot;Seib&quot; (kaver [[Take That]]i laulust &quot;[[Babe]]&quot;), mille esitamine Eesti Televisiooni saates &quot;[[7 vaprat]]&quot; tõi 1994. aastal ansamblile üleriigilise tuntuse. Laul oli ka 1994. aasta Raadio 2 Aastahiti esikümnes.&lt;ref&gt;[http://kroonika.delfi.ee/archive/aastahitt-1994?id=17574955 Aastahitt 1994]&lt;/ref&gt;

2018. aastal esitas [[Saara Kadak]] lühendatud versiooni loost &quot;Seib&quot; TV3 saates &quot;[[Su nägu kõlab tuttavalt]]&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=UYsiGPqv_4s &quot;Su nägu kõlab tuttavalt&quot;]&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>4aj31365pk75xkcim1xikf63fnhnptg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Helle Videvik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>527791</id>
    <revision>
      <id>7158663</id>
      <parentid>7152937</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:29:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Twilight321</username>
        <id>149753</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158663</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7673" sha1="q207n8kak6fa7uxkyrfmt5apf5inha4" xml:space="preserve">'''Helle Videvik''' (sündinud [[21. juuni]]l [[1945]] [[Virumaa]]l [[Vohnja vald|Vohnja vallas]] Uku-Eriku külas) on eesti [[keraamik]]. 

Ta on tuntud oma ülisuurte, kõrgkuumuspõletuses põletatud keraamiliste vaaside ja peene graafilise töötlusega portselanmaali poolest.

== Elukäik ==
Helle Videvik sündis 1945. aastal Virumaal Vohnja vallas Uku-Eriku külas. 

===Haridus ja töökohad===
* 1963–1965 Tallinna Pedagoogiline Instituut, joonistamise ja tööõpetuse eriala
* 1965–1969 Eesti Riiklik Kunstiinstituut, keraamika eriala.
* 1969–1996 Kunstitoodete Kombinaat Ars keraamika ateljee, autoritööde kunstnik

===Liikmesus ja vabakutselisus===
1974. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu liige. 

1996. aastast on ta vabakutseline kunstnik. {{Netiviide|Autor=|URL=http://keraamikuteliit.ee/liikmed/HelleVidevik/HelleVidevik.html|Pealkiri=Eesti Keraamikute Liit|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}

==Näitused==
Alates 1969. aastast on ta esinenud näitustel Eestis, Venemaal, Lätis, Leedus, Soomes, Taanis, Rootsis, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Tšehhi Vabariigis. 

=== Isikunäitused ===
* 1973, 1981, 1990 Tallinna Kunstihoone Galerii
* 1995 “Linnulennult” Disaini- ja Tarbekunstimuuseum, Tallinn
* 2002 “Sadu” Linnagalerii, Tallinn
* 2011 “Valge Valges”, HOP Galerii, Tallinn
* 2016 “Kõrbenud maa. Jäine maa”, Vabaduse galerii, Tallinn
* 2019 “Veest võetud. Tulest tulnud” Tartu Kunsti Maja, Tartu
* 2025 &quot;Tule tee&quot;. ARS Tarbekunstigalerii, Tallinn

=== Muudel näitustel osalemine ===
* 1971, 1975 Nõukogude Liidu Keraamika, Vilnius, Leedu
* 1973 Balti Vabariikide näitus Moskvas
* 1975, 1979, 1982, 1983, 1984, 1987 Faenza Rahvusvaheline Keraamika Konkurssnäitus, Itaalia
* 1976 Nõukogude Liidu noorte kunstnike näitus Moskvas
* 1978 Nõukogude Liidu kunsti näitus Moskvas
* 1979, 1983, 1985, 1988, 1991 Baltimaade tarbekunsti triennaalid, Tallinn
* 1986 12 Keraamikut, Kipsala, Riia
* 1982 3 Sotsialismimaade Tarbekunstikvadriennaal, Erfurt, Saksamaa
* 1982–1984 Nõukogude Liidu kunsti näitus Düsseldorfis, Karlsruhes, Ger-Grenzhausenis; Saksamaa
* 1987 Eesti Kunsti Näitus, Moskva
* 1984 Vallaurie Rahvusvaheline Keraamika Konkurssnäitus, Prantsusmaa
* 1989 Nõukogude Liidu kunsti näitus, Ravenna, Itaalia
* 1991 5 Eesti Keraamikut, Stockholm, Rootsi
* 1991 A/S “ARS” keraamika ja portselani näitus Arabia tehase muuseumis, Helsingi, Soome
* 1992 Eesti tarbekunsti näitus, Karlsruhe, Saksamaa
* 1993/94 From Dreams to Reality., Tallinn, Riia, Vilnius, Gothenburg, Helsingi
* 1993 “Aasta Kann”, Tallinna Kunstihoone
* 1994 “Taldrik kui Lõuend” Galerii “Luum”, Tallinn
* 1994 “Balti Meri”, minikeraamika näitus, Ahvenamaa, Soome
* 1995 Abstraktioon, Eesti kujutava kunsti aastanäitus, Tallinna Kunstihoone
* 1996 Grupinäitus, Tallinna Kunstihoone Galerii, Tallinn
* 1996 Sinine, Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus, Tallinna Kunstihoone Galerii
* 1997 Naine -97, Tallinn
* 1997 “Tass” Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus, Tallinna Kunstihoone Galerii
* 1998 “Triip” Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus, Tartu
* 1998 Eesti kunst Stockholmis, Rootsi
* 1998 “920° - 1380°”, keraamikanäitus, Tallinna Kunstihoone
* 1998 Terrakotta, keraamikanäitus, Disaini- ja Tarbekunstimuuseum, Tallinn
* 1999 Grupinäitus, keraamika, Haapsalu
* 1999 Grupinäitus, Ajaloomuuseum, Maarjamäe, Tallinn
* 1999 Natüürmort, Eesti Keraamikute Liiduaastanäitus, Pärnu
* 2000 Variatsioonid, tarbevormide näitus Tallinna Kaubamajas, Tallinn
* 2000 Sillad, Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus, Narva, Kohtla-Järve
* 2001 Põrandavaas, Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus, Hansapanga Galerii, Tallinn
* 2002 Oksjon, tarbekunstinäitus, Disaini- ja Tarbekunstimuuseum, Tallinn
* 2002 Aiakeraamika näitus, Rahvusraamatukogu siseõu, Tallinn
* 2003 Põletatud savi antiikajast tänapäevani, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum, Tartu
* 2003 Grupinäitus, Kramfors, Rootsi
* 2004 Põletatud savi antiikajast tänapäevani, Disaini- ja Tarbekunstimuuseum, Tallinn
* 2004 Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus
* 2004 Tekstiil ja keraamika (“vaba tahe”), Pärnu, Narva, Kuressaare
* 2006 5 aastat Kohila rahvusvahelist keraamika sümpoosionit, Arhitektuurimuuseum, Tallinn
* 2006 Zvartava rahvusvahelise keraamikasümpoosioni tööde näitus, Riia, Läti
* 2006 Keraamikanäitus (Keraamika Akadeemia kongress), Rahvusraamatukogu, Tallinn
* 2007 Asjade Seis, tarbekunstinäitus, Tallinna Kunstihoone
* 2007 “Vaba Tahe”, tekstiil ja keraamika, Disaini- ja Tarbekunstimuuseum, Tallinn
* 2008 “Vaba Tahe”, tekstiil ja keraamika), Kuopio, Soome
* 2009 “Vaba Tahe” tekstiil ja keraamika Pärnu Uue Kunsti Muuseumis
* 2009 “1969. a ERKI lõpetanud tarbekunstnikud” Okupatsioonide Muuseum, Tallinn
* 2009 “Külalised”, Tallinna Botaanikaaed
* 2010 “Vaba Tahe”, tekstiil ja keraamika, Narva, Kuressaare
* 2010 8+1, Tallinna Botaanikaaed
* 2010 Keraamikute Liidu aastanäitus, Tallinn
* 2011 “Peidus”, Tallinna Botaanikaaed
* 2011 “Abstraktne”, Tallinna Kunstihoone
* 2012 “Suur Vaas”, Tartu Kunstimuuseum
* 2013 EKA keraamikaosakonna juubelinäitus “Käsikäes”, Disaini- ja Tarbekunstimuuseum
* 2013 “88 tassi”, Hop Galerii, Tallinn, Amandus Adamsoni Stuudiomuuseum, Paldiski
* 2013 “Gobeläänid ja keraamika” Haapsalu Linnagalerii, Haapsalu
* 2014 Keraamikute Liidu näitus, Bornholmi saar, Taani
* 2014 Grupinäitus Helsingi botaanikaaias, Soome
* 2014 Grupinäitus Tartu botaanikaaias
* 2014 Keraamikute Liidu kruusinäitus, Amandus Adamsoni majamuuseum, Paldiski
* 2015 Skulptuuri ja keraamika näitus, Pärnu Uue Kunsti Muuseum, Pärnu
* 2015 “Vaba tahe ja keraamika”, Nooruse Galerii, Tartu
* 2016 “Kohtumispaik Pärnu”, vaibad ja keraamika, Pärnu Uue Kunsti Muuseum, Pärnu
* 2018 “omavahel. oskustest”, grupinäitus Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuses, Tallinn
* 2018 “Sada taldrikut”, Keraamikute Liidu aastanäitus, Keila Raamatukogu galeriis
* 2019 “Veest võetud. Tulest tulnud” Tartu Kunsti Majas, Tartu
* 2020 Keraamikute Liidu aastanäitus “Vaas”

== Tunnustus ==
* 1976 Diplom Nõukogude Liidu noorte kunstnike näitusel Moskvas
* 1987 Aupreemia Faenza rahvusvahelisel keraamika konkurssnäitusel
* 1990 Eesti Kunstnike Liidu keraamika sektsiooni aastapreemia
* 1993 Kultuuri- ja haridusministeeriumi stipendium
* 1995 Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendium
* 1997 Eesti Kultuurkapitali preemia
* 2026 Kristjan Raua nimeline preemia isikunäituse „Tule tee“ eest ARS Tarbekunstigaleriis ning pikaajalise kõrgetasemelise loome- ja näitusetegevuse eest.

== Töörühmad ==
* 1971, 1972, 1974, 1979, 1980, 1981, 1982, 1983 osalemine keraamikute loomingulises töögrupis Dzintaris, Läti
* 1990 Oslo rahvusvaheline keraamika sümpoosion
* 1990 Rahvusvaheline pargikeraamika seminar Taškendis, Usbekistan
* 1993 Rahvusvaheline keraamikute töögrupp Panevežizes, Leedu
* 1998 Rahvusvaheline keraamikute sümpoosion, Zvartava, Läti
* 2002 Rahvusvaheline keraamikute sümpoosion, Kohila, Eesti
* 2006 Rahvusvaheline keraamikute sümpoosion, Zvartava, Läti
* 2007 Rahvusvaheline musta keraamika seminar, Vilnius, Leedu

== Fotod ==
[[Fail:01 - Helle Videvik-Peegeldused veel-(1987).jpg|pisi|Peegeldused veel. 1987]]
[[Fail:02 - Helle Videvik-Vaasid-1992.jpg|pisi|Vaasid. 1992]]
[[Fail:04 - Helle Videvik-Voolab-2002.jpg|pisi|Kompositsioon &quot;Voolab&quot;. 2002]]
[[Fail:Helle videvik-.jpg|pisi|Helle Videvik keraamikaateljees]]


== Vaata ka ==
* [[Eesti keraamika]]
* [[Eesti keraamikute loend]]

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Videvik, Helle}}
[[Kategooria:Eesti keraamikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1945]]</text>
      <sha1>q207n8kak6fa7uxkyrfmt5apf5inha4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cantilena (ansambel)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>529961</id>
    <revision>
      <id>7158404</id>
      <parentid>6873824</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:40:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158404</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="737" sha1="38k0xiz8lg3eoia4msluowvqe5bqh2q" xml:space="preserve">'''Cantilena ''' on Eesti [[ansambel (muusika)|ansambel]],&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;&gt;http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/610.html (vaadatud 04.12.2018)&lt;/ref&gt; mis on asutatud [[2009]]. aastal.&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot; /&gt;

==Liikmed==
*Asim Searah – vokaal ja kitarr
*Vjatseslav Zalmanov aka Slava – kitarr
*Stanislav Zalmanov aka Stas – bass ja taustalaul
*Tõnis Noevere aka Tõnnukaz – trummid
*Madis Velström aka Mad (endine) – vokaal&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;/&gt;

==Diskograafia==
*2012 album &quot;[[Violent Peace]]&quot;&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;/&gt;
{{Pooleli|kuu=detsember|aasta=2018}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/610.html Ansamblist allstarz.ee andmebaasis]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>38k0xiz8lg3eoia4msluowvqe5bqh2q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Evestus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>530008</id>
    <revision>
      <id>7158373</id>
      <parentid>6331487</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:18:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158373</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="645" sha1="18k41pztn41p6y3vy4imvrccnia6wzd" xml:space="preserve">'''Evestus''' on Eesti [[ansambel (muusika)|ansambel]].&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;&gt;http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/109.html (vaadatud 04.12.2018)&lt;/ref&gt;

Ansambel on asutatud [[2008]]. aastal.&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;/&gt;

==Liikmed==
*Evestus ([[Ott Evestus]]) – vokaal
*Simo – kitarr
*HK – süntesaator
*[[Siim Jõgioja]] – trummid
*Chloe Lagucci (Rene Köster) – taustalaul&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;/&gt;

==Diskograafia==
*2016 album &quot;[[All Goes Black]]&quot;&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;/&gt;
*...

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/109.html Ansamblist allstarz.ee andmebaasis]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>18k41pztn41p6y3vy4imvrccnia6wzd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rüüt (ansambel)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>530055</id>
    <revision>
      <id>7158843</id>
      <parentid>7145445</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:52:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ulrikaekm</username>
        <id>32635</id>
      </contributor>
      <comment>viki + toim</comment>
      <origin>7158843</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3968" sha1="kmvcdgbce8xan95ss77dcqpl3oec1kp" xml:space="preserve">[[Fail:Etnokvartett RÜÜT MAFF-il 2022.jpg|pisi|Etnokvartett RÜÜT [[MAFF]]-il 2022. aastal]]
'''RÜÜT''' on 2012. aastal asutatud Eesti [[ansambel (muusika)|ansambel]].&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;&gt;http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/719.html (vaadatud 04.12.2018)&lt;/ref&gt;

RÜÜT toetub oma loomingus eesti [[Pärimusmuusika|pärimusmuusikale]], kuid ei taha ennast piiritleda mõne konkreetse žanriga. Tänu sellele on iga ansambli lugu isemoodi karakteriga, viies kuulaja rändama erinevatele helimaastikele. Luuakse töötlused nii [[Regilaul|regilauludest]] kui ka vanadest pillilugudest. Lisaks pärimusmuusika töötlustele pakub RÜÜT ka omaloomingut iga ansambliliikme sulest.  

Ansambli esimene album &quot;Maasikille&quot; ilmus 2015. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev= |pealkiri=DISKOGRAAFIA |url=https://www.ryyt.ee/index.php/diskograafia |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Rüüt |keel=et-ee}}&lt;/ref&gt;  Teine stuudioalbum “Kadakad” ilmus 2017. aastal. Kvartett on selle aja jooksul üha rohkem kokku kasvanud ja aina olulisemaks on saanud nende ühine suhtumine muusikasse ja loomisesse. Teise albumiga kandideeris RÜÜT ka kolmele [[Etnokulp|Etnokulbi]] auhinnale – parim lugu (“Ilus ole”), parim album (“Kadakad”) ja parim artist. 

2023. aastal ilmus ansambli kolmas album &quot;Kiriküüt&quot; (Saksa plaadifirma Nordic Notes&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=RÜÜT on Nordic Notes website |url=https://nordic-notes.de/en/artists/rueuet/ |vaadatud=8. oktoobril 2024}}&lt;/ref&gt;), mis oli nomineeritud [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindadele]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=Jaanuar 2024 |pealkiri=Selgusid Eesti Muusikaauhinnad 2024 nominendid |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/selgusid-eesti-muusikaauhinnad-2024-nominendid/#:~:text=160%20liikmest%20koosnev%20%C5%BE%C3%BCrii%20selgitas%20v%C3%A4lja |vaadatud=8. oktoobril 2024 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; aasta etno/folk/rahvalik kategoorias. 2023. aastal ilmus ka ühine album &quot;Lendas meie kopelisse&quot; koos [[Sander Mölder|Sander Mölderiga]], mis anti välja vinüülil. Album &quot;Kiriküüt&quot; oli nomineeritud Etnokulbid 2024 neljale auhinnale: aasta lugu, aasta album, aasta uusfolk artist ja aasta artist. Neist kõigist põlvis RÜÜT lausa kolm auhinda - aasta album, aasta artist ja aasta uusfolk artist - olles õhtu edukaim.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=5. oktoobril 2024 |pealkiri=Galerii: Etnokulpide jagamisel riisus koore ansambel Rüüt |url=https://kultuur.err.ee/1609482565/galerii-etnokulpide-jagamisel-riisus-koore-ansambel-ruut#:~:text=Galerii:%20Etnokulpide%20jagamisel%20riisus%20koore%20ansambel |vaadatud=8. oktoobril 2024}}&lt;/ref&gt;  

==Liikmed&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rüüt - meist |url=https://www.ryyt.ee/index.php/meist |vaadatud=30.12.2022 |väljaanne=Ansambli Rüüt koduleht}}&lt;/ref&gt;==
*[[Maili Metssalu]] – viiul, hääl
*[[Maarja Soomre]] – meloodika, kannel, hääl
*[[Juhan Uppin]] – eesti lõõtspill, kannel, hääl
*[[Jaan-Eerik Aardam]] (alates 2021) — hääl, kitarr
*Toomas Oks (kuni 2021) – eesti lõõtspill, hääl

==Diskograafia==
*2015 album &quot;Maasikille&quot;&lt;ref name=&quot;allstarz.ee&quot;/&gt;
*2017 album &quot;Kadakad&quot; 
*2023 lühialbum &quot;Lendas meie kopelisse&quot; koos [[Sander Mölder|Sander Möldriga]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rüüt uudised |url=https://www.ryyt.ee/index.php/press |vaadatud=2023-07-23 |väljaanne=Rüüt |keel=et-ee}}&lt;/ref&gt; 
*2023 album &quot;Kiriküüt&quot; (Nordic Notes)
==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.allstarz.ee/vaata_artiste/719.html Ansamblist allstarz.ee andmebaasis]
*[https://www.facebook.com/ansambelryyt RÜÜTi Facebooki leht]
*[https://www.instagram.com/ryytmusic/ RÜÜT Instagramis]
*[https://ryyt.bandcamp.com/ Bandcamp]
*[http://folkmassidesse.ee/artistid/ruut Folk Massidesse lehel]
*[https://www.youtube.com/channel/UClywwytb2BjXNKl-or5D8oA Youtube]
*[https://open.spotify.com/artist/4awrii0g5T1gzpq2ja61dm Spotify]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>kmvcdgbce8xan95ss77dcqpl3oec1kp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Los Amigos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>531383</id>
    <revision>
      <id>7158406</id>
      <parentid>6506205</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:41:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158406</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="589" sha1="i7t3q3l0j3b39yk5ixaekaezrbth7le" xml:space="preserve">'''Los Amigos''' on Eesti [[ansambel (muusika)|ansambel]].&lt;ref name=&quot;mirka.ee&quot;&gt;http://www.mirka.ee/index.php/los-amigos (vaadatud 19.12.2018)&lt;/ref&gt;

Ansambel asutati [[1996]].&lt;ref name=&quot;mirka.ee&quot;/&gt;

==Koosseis==
*Margus Jürisson – solist, klahvpillid
*Paavo Piiparinen – solist, kitarr, süntesaator
*Lauri Pomerants – saksofon, taustalaul
*Toomas Aron – bass, taustalaul
*Andres Oja – trummid, löökpillid&lt;ref name=&quot;mirka.ee&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.mirka.ee/index.php/los-amigos Ansamblist mirka.ee andmebaasis]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>i7t3q3l0j3b39yk5ixaekaezrbth7le</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Siim Pohlak</title>
    <ns>0</ns>
    <id>532519</id>
    <revision>
      <id>7158793</id>
      <parentid>7061498</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:03:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Poliitiline tegevus ja seisukohad */</comment>
      <origin>7158793</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10093" sha1="kgtadu2670tulooigk2aniqeqnf1ogf" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{viita}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Siim Pohlak
| pilt = Siim Pohlak.jpg
| amet = [[Kose vald|Kose valla]]volikogu liige
| ametiajaalgus = 2013
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Riigikogu]] liige [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnast nr 4]]
| ametiajaalgus2 = 2019
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] aseesimees
| ametiajaalgus3 = 2020
| ametiajalõpp3 = 2021
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] fraktsiooni esimees
| ametiajaalgus4 = 2019
| ametiajalõpp4 = 2021
| eelmine4 = 
| järgmine4 =  
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|05|14}}
| sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti|Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2014-)
| abikaasa = 
| vanemad = [[Aivar Pohlak]] &lt;br/&gt; [[Signe Meisalu]]
| lapsed = 3 last
| sugulased = [[Anni Rahula]] (õde) &lt;br/&gt; [[Pelle Pohlak]] (vend) &lt;br/&gt; [[Liisa Rull]] (õde)
| elukoht = 
| alma_mater = 
| elukutse = ettevõtja, Riigikogu liige
| tegevusala = poliitika, kontserdikorraldus, meedia
| autasud = 
| allkiri = 
}}
'''Siim Pohlak''' (sündinud [[14. mai]]l [[1985]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[ettevõtja]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=AJA ÄRI NAGU RAHVASAADIK! Ligi pool miljonit võlgu olev poliitik kirjutas vara naise ja ema nimele |url=https://www.ohtuleht.ee/1127759/aja-ari-nagu-rahvasaadik-ligi-pool-miljonit-volgu-olev-poliitik-kirjutas-vara-naise-ja-ema-nimele |vaadatud=2025-03-31 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja [[poliitik]], [[XIV Riigikogu]] ja [[XV Riigikogu]] liige ning [[EKRE]] Riigikogu fraktsiooni aseesimees.

== Haridus ==
Pohlak on õppinud [[Tallinna Ülikool]]i Ühiskonnateaduste instituudis{{millal}}.

==Poliitiline tegevus ja seisukohad==
[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Kose vallavolikogu liikmeks, kogus 54 häält ja osutus valituks.&lt;ref&gt;http://kov2013.vvk.ee/detailed_0338.html&lt;/ref&gt;

Ta on alates 2014. aastast [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] liige, 2015. aastast EKRE Harju- ja Raplamaa ringkonna esimees ning alates 2016 erakonna juhatuse liige. 2020–2021 oli ta EKRE aseesimees ja 2019–2021 EKRE-Isamaa ja Keskerakonna valitsuskoalitsiooni ajal EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees.

[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- ja Raplamaa). Ta kogus 1128 häält, kuid ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;http://rk2015.vvk.ee/detailed-4.html&lt;/ref&gt;

[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta taas Kose vallavolikogu liikmeks ja osutus vallas suurima toetuse saanud kandidaadina valituks 214 häälega.&lt;ref&gt;https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0338&lt;/ref&gt;

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- ja Raplamaa). Ta kogus 4152 häält, ja osutus valituks.

[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris taas Kose vallavolikogu liikmeks ja sai vallas suurima toetusega valituks 478 häälega.&lt;ref&gt;https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0037-0338.html{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- ja Raplamaa). Ta kogus 4223 häält, ja osutus valituks.

Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 757 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html&lt;/ref&gt;

Puustusmaa kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Kose vallas, kogus 451 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 22. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Ettevõtlus ja muu tegevus==
Aastatel 1999–2010 tegutses Pohlak [[dj|diskorina]] ja peokorraldajana. Eesti 100 populaarseima DJ valimisel sai 2010. aastal 4. koha.&lt;ref&gt;https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/toelise-dj-mitu-tahku?id=43913583&lt;/ref&gt; Kontserte korraldab vabal ajal endiselt ja on [[Harjumaa]] [[Kose]] Lauluväljakul toimuva [[Põhja-Eesti]] suurima jaanipeo [[Kose Jaanituli]] peakorraldaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-07-08 |pealkiri=Võlgades firmasid juhtiv poliitik Siim Pohlak veab koduvalla jaanipidu omal kulul. Teised vallad maksavad tuhandeid |url=https://majandus.postimees.ee/8282848/volgades-firmasid-juhtiv-poliitik-siim-pohlak-veab-koduvalla-jaanipidu-omal-kulul-teised-vallad-maksavad-tuhandeid |vaadatud=2026-01-08 |väljaanne=Majandus |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ta oli 2009. aastal [[Raplamaa]] kohaliku raadiojaama asutamise eestvedaja ning on raadiojaamade [[Tre Raadio]], [[Kesk-Eesti Tre Raadio]], [[Ring FM]] ja [[Ruut FM]] omanik. Pohlaku sõnul pole tema raadiojaamad ja erakondlik tegevus omavahel seotud ega mõjuta üksteist.&lt;ref name=&quot;:02&quot;&gt;{{Netiviide|autor=[[Sulev Vedler]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga“|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|arhiivimisaeg=2019-04-10}}&lt;/ref&gt; Müüs 2026. aastal osaluse TRE Raadios.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-01-07 |pealkiri=Delfi: Siim Pohlak müüs maha TRE raadio ja lahkub valdkonnast |url=https://www.err.ee/1609903564/delfi-siim-pohlak-muus-maha-tre-raadio-ja-lahkub-valdkonnast |vaadatud=2026-01-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Siim Pohlaku ja laulja [[Renate Saluste]] peres kasvab kolm last.{{lisa viide}}

Ta on [[Aivar Pohlak|Aivar Pohlaku]] poeg.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kas Aivar Pohlaku poeg ehitab EKRE raadiovõrku? |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/74001193/kas-aivar-pohlaku-poeg-ehitab-ekre-raadiovorku |vaadatud=2026-01-08 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/rahvahaal/vabaduse-laul-ja-minu-inimesed?id=56298586 Vabaduse laul ja minu inimesed] [[Delfi (portaal)|Delfi]] 23.08.2011.{{Commons|Category:Siim Pohlak}}
* [https://uueduudised.ee/arvamus/siim-pohlak-maksususteem-peab-eelistama-eestimaist/ Maksusüsteem peab eelistama eestimaist] [[Uued Uudised]] 09.06.2016.  
* [https://uueduudised.ee/arvamus/siim-pohlak-maaelu-arendamine-prioriteediks/ Maaelu arendamine prioriteediks] [[Uued Uudised]] 17.06.2016.
* [https://uueduudised.ee/arvamus/ev100-siim-pohlak-astudes-vastu-mugavusele-ehitame-ules-parema-riigi/ Astudes vastu mugavusele ehitame üles parema riigi] [[Uued Uudised]] 24.02.2018.
* [https://uueduudised.ee/uudis/eesti/siim-pohlak-riigireformist-enam-ei-piisa-vaja-on-riigiremonti/ Riigireformist enam ei piisa, vaja on riigiremonti] [[Uued Uudised]] 30.04.2018.
* [https://uueduudised.ee/arvamus/siim-pohlak-mu-aadress-ei-ole-euroopa-liit/ Mu aadress ei ole Euroopa liit] [[Uued Uudised]] 26.10.2018.
* [https://www.err.ee/1160311/siim-pohlak-keeruliste-aegade-tottu-ei-peaks-demokraatiat-pausile-panema Siim Pohlak: keeruliste aegade tõttu ei peaks demokraatiat pausile panema] [[ERR]] 18.11.2020.
* [https://www.aripaev.ee/arvamused/2022/01/13/siim-pohlak-oma-elektriturgu-tuleb-kaitsta-mitte-olukorda-kus-laheme-koik-pankrotti Siim Pohlak: oma elektriturgu tuleb kaitsta, mitte olukorda, kus läheme kõik pankrotti] [[Äripäev]] 13.01.2022.
* [https://www.delfi.ee/artikkel/120128808/valimisstaap-siim-pohlak-eesti-inimene-vaesub-kui-ekre-valitsuses-pole Siim Pohlak: Eesti inimene vaesub, kui EKRE valitsuses pole] [[Delfi (portaal)|Delfi]] 16.01.2023.
* [https://ekspress.delfi.ee/elu/kas-aivar-pohlaku-poeg-ehitab-ekre-raadiovorku?id=74001193 Kas Aivar Pohlaku poeg ehitab EKRE raadiovõrku] [[Eesti Ekspress]] 23.03.2016 
* [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=parnupostimees20160129.2.18.4 Tre Raadio omanik Siim Pohlak võttis Ring FM-i üle] [[Pärnu Postimees]] 29.01.2016
* [https://www.tallinnatv.eu/index.php/suvemiks/9287-2016-06-20-mandjala-jaanituli-2016-koraldaja-siim-pohlak-kais-stuudios-peost-raakimas Siim Pohlak Tallinna TV saates &quot;Suvemiks&quot;] [[Tallinna TV]] 20.06.2016
* [https://arhiiv.err.ee/guid/20170425224850801000300112290E2BA238B440000002024B00000D0F009196 Siim Pohlak ETV saates &quot;Foorum&quot;] [[ETV]] 25.04.2017
* [https://www.err.ee/1609113332/opositsioon-kritiseeris-teravalt-riigieelarvet-see-on-peataoleku-eelarve Siim Pohlak ETV saates &quot;Esimene stuudio&quot;] [[ETV]] 26.09.2023

{{Riigikogu liikmed}}

{{JÄRJESTA:Pohlak, Siim}}
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>kgtadu2670tulooigk2aniqeqnf1ogf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158795</id>
      <parentid>7158793</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:07:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7158795</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10085" sha1="cyo13wv647u8ph53esztecsxtamu8i9" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{viita}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Siim Pohlak
| pilt = Siim Pohlak.jpg
| amet = [[Kose vald|Kose valla]]volikogu liige
| ametiajaalgus = 2013
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Riigikogu]] liige [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnast nr 4]]
| ametiajaalgus2 = 2019
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] aseesimees
| ametiajaalgus3 = 2020
| ametiajalõpp3 = 2021
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] fraktsiooni esimees
| ametiajaalgus4 = 2019
| ametiajalõpp4 = 2021
| eelmine4 = 
| järgmine4 =  
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|05|14}}
| sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti|Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2014-)
| abikaasa = 
| vanemad = [[Aivar Pohlak]] &lt;br/&gt; [[Signe Meisalu]]
| lapsed = 3 last
| sugulased = [[Anni Rahula]] (õde) &lt;br/&gt; [[Pelle Pohlak]] (vend) &lt;br/&gt; [[Liisa Rull]] (õde)
| elukoht = 
| alma_mater = 
| elukutse = ettevõtja, Riigikogu liige
| tegevusala = poliitika, kontserdikorraldus, meedia
| autasud = 
| allkiri = 
}}
'''Siim Pohlak''' (sündinud [[14. mai]]l [[1985]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[ettevõtja]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=AJA ÄRI NAGU RAHVASAADIK! Ligi pool miljonit võlgu olev poliitik kirjutas vara naise ja ema nimele |url=https://www.ohtuleht.ee/1127759/aja-ari-nagu-rahvasaadik-ligi-pool-miljonit-volgu-olev-poliitik-kirjutas-vara-naise-ja-ema-nimele |vaadatud=2025-03-31 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja [[poliitik]], [[XIV Riigikogu]] ja [[XV Riigikogu]] liige ning [[EKRE]] Riigikogu fraktsiooni aseesimees.

== Haridus ==
Pohlak on õppinud [[Tallinna Ülikool]]i Ühiskonnateaduste instituudis{{millal}}.

==Poliitiline tegevus ja seisukohad==
[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Kose vallavolikogu liikmeks, kogus 54 häält ja osutus valituks.&lt;ref&gt;http://kov2013.vvk.ee/detailed_0338.html&lt;/ref&gt;

Ta on alates 2014. aastast [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] liige, 2015. aastast EKRE Harju- ja Raplamaa ringkonna esimees ning alates 2016 erakonna juhatuse liige. 2020–2021 oli ta EKRE aseesimees ja 2019–2021 EKRE-Isamaa ja Keskerakonna valitsuskoalitsiooni ajal EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees.

[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- ja Raplamaa). Ta kogus 1128 häält, kuid ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;http://rk2015.vvk.ee/detailed-4.html&lt;/ref&gt;

[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta taas Kose vallavolikogu liikmeks ja osutus vallas suurima toetuse saanud kandidaadina valituks 214 häälega.&lt;ref&gt;https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0338&lt;/ref&gt;

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- ja Raplamaa). Ta kogus 4152 häält, ja osutus valituks.

[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris taas Kose vallavolikogu liikmeks ja sai vallas suurima toetusega valituks 478 häälega.&lt;ref&gt;https://kov2021.valimised.ee/et/election-result/result-0037-0338.html{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- ja Raplamaa). Ta kogus 4223 häält, ja osutus valituks.

Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 757 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Kose vallas, kogus 451 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 22. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Ettevõtlus ja muu tegevus==
Aastatel 1999–2010 tegutses Pohlak [[dj|diskorina]] ja peokorraldajana. Eesti 100 populaarseima DJ valimisel sai 2010. aastal 4. koha.&lt;ref&gt;https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/toelise-dj-mitu-tahku?id=43913583&lt;/ref&gt; Kontserte korraldab vabal ajal endiselt ja on [[Harjumaa]] [[Kose]] Lauluväljakul toimuva [[Põhja-Eesti]] suurima jaanipeo [[Kose Jaanituli]] peakorraldaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-07-08 |pealkiri=Võlgades firmasid juhtiv poliitik Siim Pohlak veab koduvalla jaanipidu omal kulul. Teised vallad maksavad tuhandeid |url=https://majandus.postimees.ee/8282848/volgades-firmasid-juhtiv-poliitik-siim-pohlak-veab-koduvalla-jaanipidu-omal-kulul-teised-vallad-maksavad-tuhandeid |vaadatud=2026-01-08 |väljaanne=Majandus |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ta oli 2009. aastal [[Raplamaa]] kohaliku raadiojaama asutamise eestvedaja ning on raadiojaamade [[Tre Raadio]], [[Kesk-Eesti Tre Raadio]], [[Ring FM]] ja [[Ruut FM]] omanik. Pohlaku sõnul pole tema raadiojaamad ja erakondlik tegevus omavahel seotud ega mõjuta üksteist.&lt;ref name=&quot;:02&quot;&gt;{{Netiviide|autor=[[Sulev Vedler]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|pealkiri=Uus õukonnameedia. EKREt toetab oma meediatööstuskompleks, mis ei aja „mingit roosat löga“|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410123656/https://ekspress.delfi.ee/kuum/uus-oukonnameedia-ekret-toetab-oma-meediatoostuskompleks-mis-ei-aja-mingit-roosat-loga?id=85842341|arhiivimisaeg=2019-04-10}}&lt;/ref&gt; Müüs 2026. aastal osaluse TRE Raadios.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-01-07 |pealkiri=Delfi: Siim Pohlak müüs maha TRE raadio ja lahkub valdkonnast |url=https://www.err.ee/1609903564/delfi-siim-pohlak-muus-maha-tre-raadio-ja-lahkub-valdkonnast |vaadatud=2026-01-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Siim Pohlaku ja laulja [[Renate Saluste]] peres kasvab kolm last.{{lisa viide}}

Ta on [[Aivar Pohlak|Aivar Pohlaku]] poeg.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kas Aivar Pohlaku poeg ehitab EKRE raadiovõrku? |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/74001193/kas-aivar-pohlaku-poeg-ehitab-ekre-raadiovorku |vaadatud=2026-01-08 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/rahvahaal/vabaduse-laul-ja-minu-inimesed?id=56298586 Vabaduse laul ja minu inimesed] [[Delfi (portaal)|Delfi]] 23.08.2011.{{Commons|Category:Siim Pohlak}}
* [https://uueduudised.ee/arvamus/siim-pohlak-maksususteem-peab-eelistama-eestimaist/ Maksusüsteem peab eelistama eestimaist] [[Uued Uudised]] 09.06.2016.  
* [https://uueduudised.ee/arvamus/siim-pohlak-maaelu-arendamine-prioriteediks/ Maaelu arendamine prioriteediks] [[Uued Uudised]] 17.06.2016.
* [https://uueduudised.ee/arvamus/ev100-siim-pohlak-astudes-vastu-mugavusele-ehitame-ules-parema-riigi/ Astudes vastu mugavusele ehitame üles parema riigi] [[Uued Uudised]] 24.02.2018.
* [https://uueduudised.ee/uudis/eesti/siim-pohlak-riigireformist-enam-ei-piisa-vaja-on-riigiremonti/ Riigireformist enam ei piisa, vaja on riigiremonti] [[Uued Uudised]] 30.04.2018.
* [https://uueduudised.ee/arvamus/siim-pohlak-mu-aadress-ei-ole-euroopa-liit/ Mu aadress ei ole Euroopa liit] [[Uued Uudised]] 26.10.2018.
* [https://www.err.ee/1160311/siim-pohlak-keeruliste-aegade-tottu-ei-peaks-demokraatiat-pausile-panema Siim Pohlak: keeruliste aegade tõttu ei peaks demokraatiat pausile panema] [[ERR]] 18.11.2020.
* [https://www.aripaev.ee/arvamused/2022/01/13/siim-pohlak-oma-elektriturgu-tuleb-kaitsta-mitte-olukorda-kus-laheme-koik-pankrotti Siim Pohlak: oma elektriturgu tuleb kaitsta, mitte olukorda, kus läheme kõik pankrotti] [[Äripäev]] 13.01.2022.
* [https://www.delfi.ee/artikkel/120128808/valimisstaap-siim-pohlak-eesti-inimene-vaesub-kui-ekre-valitsuses-pole Siim Pohlak: Eesti inimene vaesub, kui EKRE valitsuses pole] [[Delfi (portaal)|Delfi]] 16.01.2023.
* [https://ekspress.delfi.ee/elu/kas-aivar-pohlaku-poeg-ehitab-ekre-raadiovorku?id=74001193 Kas Aivar Pohlaku poeg ehitab EKRE raadiovõrku] [[Eesti Ekspress]] 23.03.2016 
* [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=parnupostimees20160129.2.18.4 Tre Raadio omanik Siim Pohlak võttis Ring FM-i üle] [[Pärnu Postimees]] 29.01.2016
* [https://www.tallinnatv.eu/index.php/suvemiks/9287-2016-06-20-mandjala-jaanituli-2016-koraldaja-siim-pohlak-kais-stuudios-peost-raakimas Siim Pohlak Tallinna TV saates &quot;Suvemiks&quot;] [[Tallinna TV]] 20.06.2016
* [https://arhiiv.err.ee/guid/20170425224850801000300112290E2BA238B440000002024B00000D0F009196 Siim Pohlak ETV saates &quot;Foorum&quot;] [[ETV]] 25.04.2017
* [https://www.err.ee/1609113332/opositsioon-kritiseeris-teravalt-riigieelarvet-see-on-peataoleku-eelarve Siim Pohlak ETV saates &quot;Esimene stuudio&quot;] [[ETV]] 26.09.2023

{{Riigikogu liikmed}}

{{JÄRJESTA:Pohlak, Siim}}
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>cyo13wv647u8ph53esztecsxtamu8i9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ago Kõrgvee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>534591</id>
    <revision>
      <id>7158666</id>
      <parentid>7034182</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:41:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7158666</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4284" sha1="040i2bj42e0tth9j17z2mmlrsot9lmp" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Ago Kõrgvee''' (sündinud [[13. mai]]l [[1954]]) on eesti [[arst]] ([[anestesioloog]]-intensiivravi arst ja [[kardioloog]]). 

Ta lõpetas [[1979]]. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna, oli seejärel anestesioloogia ja [[intensiivravi]] eriala [[internatuur]]is ning kliinilise ja eksperimentaalse [[kardioloogia]] alal [[aspirantuur]]is. 

[[1980]]. aastal asus Ago Kõrgvee tööle Tartu Kliinilise Haigla reanimatsiooni osakonnas [[reanimatoloog]]ina. 1984–1999 oli ta [[Tartu Ülikooli Kliinikum|Tartu Maarjamõisa Haigla]] erakorralise kardioloogia osakonna kardioloog-intensiivraviarst, 1990–1994 Tartu Ülikooli kirurgiakliiniku maksatransplantatsiooni programmi juhtiv anestesioloog-intensiivraviarst. 

1994–2001 oli ta [[Tartu Kiirabi]] peaarsti asetäitja, 2001–2020 SA Tartu Kiirabi juhatuse liige, sh 2006–2020 juhatuse esimees.&lt;ref&gt;[https://tartu.postimees.ee/6942460/tartu-kiirabi-juht-pani-kriisi-ajal-ootamatult-ameti-maha Tartu kiirabi juht pani kriisi ajal ootamatult ameti maha, Tartu Postimees, 6. aprill 2020]&lt;/ref&gt; 2000. aastast oli ta ka SA Tartu Ülikooli Kliinikum Anestesioloogia ja Intensiivravi Kliiniku direktor. 

Aastatel 2021–2024 oli ta [[Narva Haigla]] juhatuse esimees.&lt;ref&gt;[https://www.narva.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/zLYqb6NSJ8rj/content/narva-haigla-uus-juht-on-doktor-ago-korgvee/]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120274338/narva-haigla-noukogu-vabastas-ametist-dr-ago-korgvee-uueks-juhiks-saab-ullar-lanno Narva haigla nõukogu vabastas ametist dr Ago Kõrgvee. Uueks juhiks saab Üllar Lanno. Delfi, 29.02.2024]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Sergei Mihhailov {{!}} |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=Kohus mõistis Narva haiglalt endise juhi kasuks välja 86 000 eurot |url=https://www.err.ee/1610030326/kohus-moistis-narva-haiglalt-endise-juhi-kasuks-valja-86-000-eurot |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ago Kõrgvee on kaasaegse Eesti kiirabisüsteemi rajaja ja eestvedaja, tema eestvedamisel loodi 2000. aastal Tartusse Eesti esimene [[erakorralise meditsiini osakond]]. Ta on Eesti Kiirabiliidu juht. 

Ta on koostanud raamatu &quot;Ägeda müokardiinfarkti haiglaeelne käsitlus&quot; (Atlex, 1999).

==Tunnustus==
*2002 [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]]&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;&lt;/nowiki&gt;{{EVkavaler|1548}}&lt;/ref&gt; 
*2017 [[Tartumaa Kuldne Tammeoks]] 
*2019 [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler&lt;ref&gt;[https://tartu.ee/en/node/9381 Volikogu nimetas Tartu aukodanikud] Tartu linna koduleht, 25.01.2019&lt;/ref&gt;
*2025 [[Narva teenetemärk]]

==Isiklikku==
Ago Kõrgvee poeg on anestesioloog ja intensiivraviarst [[Lauri Kõrgvee]]. 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.pealinn.ee/tagid/koik/ago-korgvee-inimesed-on-hairekeskusele-ka-valetanud-et-kindlasti-n189687 Ago Kõrgvee: inimesed on häirekeskusele ka valetanud, et kindlasti abi saada], Pealinn, 28. märts 2017 
* [https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2016/12/02/doktor-ago-korgvee-eesti-tervishoiust-mina-ei-taha-olla-halva-sonumi-tooja-aga-jargmine-streik-oleks-asjade-loomulik-jatk Doktor Ago Kõrgvee Eesti tervishoiust: mina ei taha olla halva sõnumi tooja, aga järgmine streik oleks asjade loomulik jätk], Seitsmesed Uudised/TV3, 2. detsember 2016 
* [https://www.err.ee/321713/ago-korgvee-kiirabiteenus-ei-ole-mugavusteenus Ago Kõrgvee: kiirabiteenus ei ole mugavusteenus], ERR, 10. november 2013 
* [https://www.med24.ee/erakorraline-meditsiin/ago-k%C3%B5rgvee-kiirabi-n%C3%A4eb-probleeme-sageli-esimesena Ago Kõrgvee: kiirabi näeb probleeme sageli esimesena], Med24, 11. juuli 2013 
* [http://podcast.kuku.ee/2009/10/04/kukul-kulas-2009-10-04/ &quot;Kukul külas: Ago Kõrgvee&quot;], [[Kuku Raadio]], 4. oktoober 2009, saatejuht Liis Raidma
* [https://www.kliinikum.ee/leht/uudised/1813-dr-ago-korgvee-nimetati-tartu-aukodanikuks? Dr Ago Kõrgvee nimetati Tartu aukodanikuks], Kliinikumi Leht, 4. märts 2019 

{{JÄRJESTA:Kõrgvee, Ago}} 
[[Kategooria:Eesti anestesioloogid]] 
[[Kategooria:Eesti kardioloogid]]
[[Kategooria:Tartu aukodanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] 
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>040i2bj42e0tth9j17z2mmlrsot9lmp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Erik Rüütel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>534592</id>
    <revision>
      <id>7158855</id>
      <parentid>6768419</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:06:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ulrikaekm</username>
        <id>32635</id>
      </contributor>
      <comment>viki</comment>
      <origin>7158855</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7353" sha1="5fyzoxi60ia2an6fuwg149cnrfj4pxh" xml:space="preserve">'''Erik Rüütel''' (sündinud [[16. märts]]il [[1978]] [[Tallinn]]as) on [[psühholoog]], koolitaja ja [[kriisipsühholoogia]] lektor.  

Erik Rüütel lõpetas [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] psühholoogia eriala 2003. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Psühholoog, koolitaja, juht |url=https://erik.ruutel.eu/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Erik Rüütel |keel=et}}&lt;/ref&gt; Aastatel 2005–2006 töötas Rüütel kliinilise psühholoogina [[Lääne-Tallinna Keskhaigla|Lääne-Tallinna Keskhaiglas]]. Seejärel juhtis ta aastatel 2006–2009 probleemkäitumisega noorte rehabilitatsiooni [[Tallinna Laste Turvakeskus|Tallinna Laste Turvakeskuse]] osakonnajuhatajana ning aastatel 2009–2012 tegutses [[Tallinna Vangla]] direktori asetäitjana, vastutades õigusrikkujate taasühiskonnastamise valdkonna eest. Alates 2012. aastast on ta olnud [[Sisekaitseakadeemia justiitskolledž|Sisekaitseakadeemia]] [[Sisekaitseakadeemia justiitskolledž|justiitskolledži]] lektor ning 2020. aastal juhtis ta akadeemia rahvusvaheliste suhete ja arendusosakonda. 

Rüütel on alates 2011. aastast [[Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut|Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi]] doktorant. Ta tegutseb meeskonnatreenerina Meeskonnatreeningute Agentuuris MAD, mida juhib [[Donald-Aik Sild]], ning on [[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] vabatahtlik.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ta on psühholoogilise konsultatsiooni agentuuri Addicere juhatuse liige ja juhtivkonsultant.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-12-09 |pealkiri=Addicere - Psühholoogilise konsultatsiooni agentuur |url=https://addicere.com/ |vaadatud=2026-05-22 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Ta on osalenud Euroopa Liidu CSDP ja Twinningu missioonidel eksperdi ja juhtimistreenerina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Meedias on Rüütel käsitlenud peamiselt konfliktide lahendamise, kriisipsühholoogia,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sisekaitseakadeemia kriisipsühholoogia õppejõud selgitab: „Kui mul on see sümptom, kas olen haige?“ – „EI!“ |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/89550161/sisekaitseakadeemia-kriisipsuhholoogia-oppejoud-selgitab-kui-mul-on-see-sumptom-kas-olen-haige-ei |vaadatud=2023-10-31 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt; lastekasvatuse,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-04-23 |pealkiri=Laste kasvatamine |url=https://www.terviseraadio.ee/lapse-kasvatamine-ja-kaitumine/ |vaadatud=2023-10-31 |väljaanne=Terviseraadio |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; koolikiusamise&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Psühholoog: koolikiusamisele lõpu tegemine eeldab kõigi kaasamist |url=https://www.ohtuleht.ee/519138/psuhholoog-koolikiusamisele-lopu-tegemine-eeldab-koigi-kaasamist |vaadatud=2023-10-31 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2013-11-08 |pealkiri=Võtkem kiusajad koost lahti! - Õpetajate Leht : Õpetajate Leht |url=https://opleht.ee/2013/11/votkem-kiusajad-koost-lahti/,%20https://opleht.ee/2013/11/votkem-kiusajad-koost-lahti/ |vaadatud=2023-10-31 |väljaanne=opleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mõjukate vanemate lapsed võivad olla kõige vastikumad kiusajad |url=https://naistekas.delfi.ee/artikkel/66078396/mojukate-vanemate-lapsed-voivad-olla-koige-vastikumad-kiusajad |vaadatud=2023-10-31 |väljaanne=Naistekas |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja paarisuhete teemasid&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Vasta |eesnimi=Angelica |kuupäev=2018-04-11 |pealkiri=Suhted ja partneri leidmine |url=https://www.terviseraadio.ee/suhted-ja-partneri-leidmine/ |vaadatud=2023-10-31 |väljaanne=Terviseraadio |keel=et |arhiivimisaeg=2023-10-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231031192627/https://www.terviseraadio.ee/suhted-ja-partneri-leidmine/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

Erik Rüütel on raamatu “Korrektsioonipsühholoogia: Tähed kaevu sügavuses” (2019) autor, koos Prof Konrad Burdziakiga poolakeelse raamatu &quot;Kriminoloogiline prognoos. Eesti ja Poola lahenduste võrdlus&quot; (2022) kaasautor, mitme teadusartikli ja Eesti riikliku sotsiaalstrateegia autor. 

=== Artiklid ===

* [https://edasi.org/163084/erik-ruutel-inimeste-juhtimine-empaatiaga-voi-ilma-kas-empaatia-on-opitav/ Rüütel, Erik (2022). Inimeste juhtimine empaatiaga või ilma. Kas empaatia on õpitav? Edasi.org: innustav ja hariv ajakiri.]

*[https://addicere.com/artikkel-hirm/ Rüütel, Erik (2021). Tippjuhtide ja -spetsialistide läbipõlemise varjukülg on hirm. Addicere.com]
*[https://erik.ruutel.eu/sisekaitseakadeemia-kriisipsuhholoogia-oppejoud-selgitab-kui-mul-on-see-sumptom-kas-olen-haige-ei/ Rüütel, Erik (2020). Sisekaitseakadeemia kriisipsühholoogia õppejõud selgitab - &quot;Kui mul on see sümptom, kas olen haige?&quot; - &quot;Ei!&quot; Eesti Päevaleht, 14. aprill.] 
*[https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2192?show=full Rüütel, Erik (2019). Korrektsioonipsühholoogia. Tähed kaevu sügavuses. Õpik tööks kinnipeetavatega. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.]
* [https://www.researchreports.ro/en/current-isue/351-the-influence-of-parenting-on-adolescent-alcohol-consumption-results-from-the-seyle-project Rüütel, Erik; Sisask, Merike; Värnik, Airi; Värnik, Peeter; Carli, Vladimir; Hoven, Christina W.; Sarchiapone, Marco; Apter, Alan; Balazs, Judit; Balint, Maria; Bartollino, Silvia; Bobes, Julio; Brunner, Romuald; Corcoran, Paul; Cosman, Doina; Haring, Christian; Kaess, Michael; Kahn, Jean-Pierre; Keeley, Helen; McMahon, Elaine (2018). The influence of parenting on adolescent alcohol consumption: results from the SEYLE Project. Social Research Reports, 10 (2), 7−28.]
* [https://www.mdpi.com/1660-4601/11/12/12700 Rüütel, E.; Sisask, M.; Värnik, A.; Värnik, P.; Carli, V.; Wasserman, C.; Hoven, C.W.; Sarchiapone, M.; Apter, A.; Balazs, J.; Bobes, J.; Brunner, R.; Corcoran, P.; Cosman, D.; Haring, C.; Iosue, M.; Kaess, M.; Kahn, J-P.; Poštuvan, V.; Sáiz, P.A. ... Wasserman, D. (2014). Alcohol Consumption Patterns among Adolescents are Related to Family Structure and Exposure to Drunkenness within the Family: Results from the SEYLE Project. International Journal of Environmental Research and Public Health, 11 (12), 12700−12715.]
* Rüütel, Erik (2013). Sõltuvus kui toimetulekumeetod. Sotsiaaltöö, 2, 16−21.
* [http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/3144 Korp, Erki; Rüütel, Erik (2009). Alkoholismi, narkomaania ja HIV/AIDSi leviku ennetamise arengukava Tallinnas aastateks 2009–2012.]
* [https://arvamus.postimees.ee/1754225/erik-ruutel-eesti-uut-tuupi-riskipered Rüütel, Erik. Eesti uut tüüpi riskipered. Postimees, 1 veebruar 2008.]
* Rüütel, Erik (2007). Tallinna Laste Turvakeskusesse suunatud laste uimastite tarvitamise raskusaste ja perekond. Tallinna Laste Turvakeskus Eesti Sotsiaalmaastikul (98−113). Tallinn: Print Best.
* [https://epl.delfi.ee/arvamus/erik-ruutel-kaif-sellest-et-ei-ole-kaifis?id=51040432 Rüütel, Erik. Kaif sellest, et ei ole kaifis. Eesti Päevaleht, 29. mai 2006 (3−3).]
* [https://epl.delfi.ee/arvamus/erik-ruutel-uimastisoltuvus-sotsiaalne-arutmia?id=51027500 Rüütel, Erik. Uimastisõltuvus: sotsiaalne arütmia. Uimastisõltuvus: sotsiaalne arütmia. Eesti Päevaleht, 6. jaanuar 2006.]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{ETIS|Erik Rüütel}}

{{JÄRJESTA:Rüütel, Erik}}
[[Kategooria:Eesti koolitajad]]
[[Kategooria:Eesti psühholoogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>5fyzoxi60ia2an6fuwg149cnrfj4pxh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ain Allas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>535883</id>
    <revision>
      <id>7158796</id>
      <parentid>6515213</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:08:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7158796</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2332" sha1="qgcfcnp06hqswsvez8igej6j63a8hvs" xml:space="preserve">[[Pilt:Ain Allas telereporter 89.jpg|pisi|Ain Allas 1989. aastal&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
'''Ain Allas''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1948]]) on eesti [[teleajakirjanik]]. 

Ta alustas ligi 40 aastat kestnud ajakirjanikukarjääri [[Eesti Televisioon]]is 1980. aastate alguses krimi- ja muude uudiste reporteri ja [[toimetaja]]na. Ta on teinud &quot;[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalset kaamerat]]&quot; ja ühiskonnaelusaateid nii rea- kui ka [[peatoimetaja]]na; patriootilist noortesaadet &quot;Sõduriks ei sünnita&quot; ja saatesarja &quot;Orden&quot; ning juhtinud ETV saadet &quot;[[Politseinädal]]&quot;.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Ain%20Allas&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ain Allase tehtud telesaateid] ERR Arhiiv, vaadatud 04.11.2023.&lt;/ref&gt;

1990. aastatel töötas ta [[suhtekorraldaja]]&lt;nowiki/&gt;na ühes transiidiettevõttes, hiljem jätkas ajakirjanikutööd [[TV3]] krimireporterina.&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/63918099/kaua-voib-ain-allas Kaua võib, Ain Allas?] Kose Teataja / Maaleht, 15.02.2012.&lt;/ref&gt; Ta tegi ühe saatejuhina (mitmest) 16 hooaega (2001–2017) kestnud tarbijakaitse- ja ühiskonnaelusaadet &quot;[[Kaua võib!]]&quot;.&lt;ref&gt;[https://elu.ohtuleht.ee/813667/kurb-uudis-ain-allas-paneb-saatejuhi-ameti-maha Kurb uudis! Ain Allas paneb saatejuhi ameti maha!] Õhtuleht.ee/Televeeb, 28.06.2017.&lt;/ref&gt;

Ain Allas oli 25. novembrist 1997 kuni 16. augustini 2017 [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liige.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Ain+Allas Ain Allas e-äriregistris]. Vaadatud 27.11.2022.&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kose vald|Kose vallas]] [[EKRE|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] nimekirjas, kogus 11 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 22. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}  

{{JÄRJESTA:Allas, Ain}}
[[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1948]]</text>
      <sha1>qgcfcnp06hqswsvez8igej6j63a8hvs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tuhatjalgsed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>536893</id>
    <revision>
      <id>7158540</id>
      <parentid>6759557</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:24:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <origin>7158540</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2749" sha1="a20gc7vpj1hr3e55afa49uicnwbgvks" xml:space="preserve">[[Pilt:Cylindroiulus caeruleocinctus 1a.jpg|pisi|350px|Harilik tuhatjalg]]
'''Tuhatjalgsed''' (''Diplopoda'') on [[lülijalgsed|lülijalgsete]] loomade klass [[hulkjalgsed|hulkjalgsete]] alamhõimkonnast. 

Tuhatjalgseil on paarselt liitunud kehalülide tõttu igal lülil kaks paari jalgu.

Tuhatjalgseid on umbes 10 000 liiki. 

Eestis elab ligi 30 liiki tuhatjalgseid. 

Teadaolevatest tuhatjalgsete liikidest on tegelikult vähemalt tuhat jalga ainult ühel liigil. Kuni 2020. aastani ei olnud teada ühtegi tuhatjalgsete liiki, millel oleks rohkem kui 750 jalga. 2020. aasta augustis avastati [[Lääne-Austraalia]] puuraugust liik (''[[Eumillipes persephone]]''), mille ühel isendil loendati kokku 1306 jalga.&lt;ref name=&quot;Marek&quot;&gt;Marek, P.E., Buzatto, B.A., Shear, W.A., Black D.G., Harvey, M.S., Rodriquez, J. (2021). The first true millipede—1306 legs long. Scientific Reports, 11, 23126. doi:10.7294/16850347&lt;/ref&gt; Eestis elutsevatel tuhatjalgsete liikidel võib olla kuni 220 jalga &lt;ref name=&quot;Annuk&quot;&gt;Annuk, T. (2011). Tuhandete jalgade sammud keldris. Maakodu, 28. detsember. Kasutatud 23.12.2021, https://maakodu.delfi.ee/artikkel/63699084/tuhandete-jalgade-sammud-keldris&lt;/ref&gt;

==Süstemaatika==
Tuhatjalgsed jaotuvad järgmistesse ülemseltsidesse:
*''Oniscomorpha'' – kakandtuhatjalgsed 
*''Nematophora'' – võrgendtuhatjalgsed
*''Juliformia'' – tuhatjalalised

==Eesti liigid==
Eestis on leitud 20 liiki.&lt;ref&gt;[[Mari Ivask]], [[Annely Kuu]], [[Mart Meriste]], [[Sander Kutti]], [[Jane Raamets]], [[Anneli Palo]] 2019. ''Chilopoda'' and ''Diplopoda'' of semi natural flooded meadows in Matsalu, Estonia. ''Pedobiologia'' 74: 24–33.&lt;/ref&gt;

Sugukond ''Blaniulidae''
*''Blaniulus guttulatus'' – [[täpik-tuhatjalg]]
*''Boreoiulus tenuis'' 
*''Proteroiulus fuscus'' 

Sugukond ''Nemasomatidae''
*''Nemasoma varicorne'' 

Sugukond ''Julidae''												
*''Allajulus nitidus'' 	
*''Cylindroiulus britannicus''
*''Cylindroiulus caeruleocinctus'' – [[harilik tuhatjalg]]											
*''Julus terrestris'' 												
*''Julus scanicus'' 												
*''Julus scandinavius'' 												
*''Leptoiulus proximus'' 												
*''Leptoiulus cibdellus'' 												
*''Ommatoiulus sabulosus'' (''Schizophyllum sabulosum'')
*''Unciger foetidus''										
*''Xestoiulus laeticollis'' 
												
Sugukond ''Polydesmidae''
*''Brachydesmus superus'' 												
*''Polydesmus denticulatus'' 												
*''Polydesmus inconstans'' 												

==Vaata ka==
*[[sadajalgsed]]

==Kirjandus==
*[[Juhan Vilbaste|Vilbaste, Juhan]] 1953. Eesti NSV tuhatjalgsete (''Diplopoda'') määraja. [[Abiks loodusevaatlejale]] 12. Tartu: Eesti Loodusuurijate Selts.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Lülijalgsed]]
[[Kategooria:Tuhatjalgsed| ]]</text>
      <sha1>a20gc7vpj1hr3e55afa49uicnwbgvks</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158546</id>
      <parentid>7158540</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:30:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kk</username>
        <id>6201</id>
      </contributor>
      <origin>7158546</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2754" sha1="ak7ret2bdeg60slnnfhxjnz0pisbvvf" xml:space="preserve">[[Pilt:Cylindroiulus caeruleocinctus 1a.jpg|pisi|350px|[[Harilik tuhatjalg]].]]
'''Tuhatjalgsed''' (''Diplopoda'') on [[lülijalgsed|lülijalgsete]] loomade klass [[hulkjalgsed|hulkjalgsete]] alamhõimkonnast. 

Tuhatjalgseil on paarselt liitunud kehalülide tõttu igal lülil kaks paari jalgu.

Tuhatjalgseid on umbes 10 000 liiki. 

Eestis elab ligi 30 liiki tuhatjalgseid. 

Teadaolevatest tuhatjalgsete liikidest on tegelikult vähemalt tuhat jalga ainult ühel liigil. Kuni 2020. aastani ei olnud teada ühtegi tuhatjalgsete liiki, millel oleks rohkem kui 750 jalga. 2020. aasta augustis avastati [[Lääne-Austraalia]] puuraugust liik (''[[Eumillipes persephone]]''), mille ühel isendil loendati kokku 1306 jalga.&lt;ref name=&quot;Marek&quot;&gt;Marek, P.E., Buzatto, B.A., Shear, W.A., Black D.G., Harvey, M.S., Rodriquez, J. (2021). The first true millipede—1306 legs long. Scientific Reports, 11, 23126. doi:10.7294/16850347&lt;/ref&gt; Eestis elutsevatel tuhatjalgsete liikidel võib olla kuni 220 jalga &lt;ref name=&quot;Annuk&quot;&gt;Annuk, T. (2011). Tuhandete jalgade sammud keldris. Maakodu, 28. detsember. Kasutatud 23.12.2021, https://maakodu.delfi.ee/artikkel/63699084/tuhandete-jalgade-sammud-keldris&lt;/ref&gt;

==Süstemaatika==
Tuhatjalgsed jaotuvad järgmistesse ülemseltsidesse:
*''Oniscomorpha'' – kakandtuhatjalgsed 
*''Nematophora'' – võrgendtuhatjalgsed
*''Juliformia'' – tuhatjalalised

==Eesti liigid==
Eestis on leitud 20 liiki.&lt;ref&gt;[[Mari Ivask]], [[Annely Kuu]], [[Mart Meriste]], [[Sander Kutti]], [[Jane Raamets]], [[Anneli Palo]] 2019. ''Chilopoda'' and ''Diplopoda'' of semi natural flooded meadows in Matsalu, Estonia. ''Pedobiologia'' 74: 24–33.&lt;/ref&gt;

Sugukond ''Blaniulidae''
*''Blaniulus guttulatus'' – [[täpik-tuhatjalg]]
*''Boreoiulus tenuis'' 
*''Proteroiulus fuscus'' 

Sugukond ''Nemasomatidae''
*''Nemasoma varicorne'' 

Sugukond ''Julidae''												
*''Allajulus nitidus'' 	
*''Cylindroiulus britannicus''
*''Cylindroiulus caeruleocinctus'' – [[harilik tuhatjalg]]											
*''Julus terrestris'' 												
*''Julus scanicus'' 												
*''Julus scandinavius'' 												
*''Leptoiulus proximus'' 												
*''Leptoiulus cibdellus'' 												
*''Ommatoiulus sabulosus'' (''Schizophyllum sabulosum'')
*''Unciger foetidus''										
*''Xestoiulus laeticollis'' 
												
Sugukond ''Polydesmidae''
*''Brachydesmus superus'' 												
*''Polydesmus denticulatus'' 												
*''Polydesmus inconstans'' 												

==Vaata ka==
*[[sadajalgsed]]

==Kirjandus==
*[[Juhan Vilbaste|Vilbaste, Juhan]] 1953. Eesti NSV tuhatjalgsete (''Diplopoda'') määraja. [[Abiks loodusevaatlejale]] 12. Tartu: Eesti Loodusuurijate Selts.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Lülijalgsed]]
[[Kategooria:Tuhatjalgsed| ]]</text>
      <sha1>ak7ret2bdeg60slnnfhxjnz0pisbvvf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158614</id>
      <parentid>7158546</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T04:17:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <origin>7158614</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2990" sha1="eudffrnuc47v0x0i0tbzhdlopomeq8t" xml:space="preserve">{{taksonitabel
| nimi = Tuhatjalgsed
| värvus = loomad
| pilt = Cylindroiulus caeruleocinctus 1a.jpg
| pildi_seletus = [[Harilik tuhatjalg]]
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Lülijalgsed ]] ''Arthropoda''
| alamhõimkond = [[Hulkjalgsed]] ''Myriapoda''
| klass = '''Tuhatjalgsed''' ''Diplopoda''
}}
'''Tuhatjalgsed''' (''Diplopoda'') on [[lülijalgsed|lülijalgsete]] loomade klass [[hulkjalgsed|hulkjalgsete]] alamhõimkonnast. 

Tuhatjalgseil on paarselt liitunud kehalülide tõttu igal lülil kaks paari jalgu.

Tuhatjalgseid on umbes 10 000 liiki. 

Eestis elab ligi 30 liiki tuhatjalgseid. 

Teadaolevatest tuhatjalgsete liikidest on tegelikult vähemalt tuhat jalga ainult ühel liigil. Kuni 2020. aastani ei olnud teada ühtegi tuhatjalgsete liiki, millel oleks rohkem kui 750 jalga. 2020. aasta augustis avastati [[Lääne-Austraalia]] puuraugust liik (''[[Eumillipes persephone]]''), mille ühel isendil loendati kokku 1306 jalga.&lt;ref name=&quot;Marek&quot;&gt;Marek, P.E., Buzatto, B.A., Shear, W.A., Black D.G., Harvey, M.S., Rodriquez, J. (2021). The first true millipede—1306 legs long. Scientific Reports, 11, 23126. doi:10.7294/16850347&lt;/ref&gt; Eestis elutsevatel tuhatjalgsete liikidel võib olla kuni 220 jalga &lt;ref name=&quot;Annuk&quot;&gt;Annuk, T. (2011). Tuhandete jalgade sammud keldris. Maakodu, 28. detsember. Kasutatud 23.12.2021, https://maakodu.delfi.ee/artikkel/63699084/tuhandete-jalgade-sammud-keldris&lt;/ref&gt;

==Süstemaatika==
Tuhatjalgsed jaotuvad järgmistesse ülemseltsidesse:
*''Oniscomorpha'' – kakandtuhatjalgsed 
*''Nematophora'' – võrgendtuhatjalgsed
*''Juliformia'' – tuhatjalalised

==Eesti liigid==
Eestis on leitud 20 liiki.&lt;ref&gt;[[Mari Ivask]], [[Annely Kuu]], [[Mart Meriste]], [[Sander Kutti]], [[Jane Raamets]], [[Anneli Palo]] 2019. ''Chilopoda'' and ''Diplopoda'' of semi natural flooded meadows in Matsalu, Estonia. ''Pedobiologia'' 74: 24–33.&lt;/ref&gt;

Sugukond ''Blaniulidae''
*''Blaniulus guttulatus'' – [[täpik-tuhatjalg]]
*''Boreoiulus tenuis'' 
*''Proteroiulus fuscus'' 

Sugukond ''Nemasomatidae''
*''Nemasoma varicorne'' 

Sugukond ''Julidae''												
*''Allajulus nitidus'' 	
*''Cylindroiulus britannicus''
*''Cylindroiulus caeruleocinctus'' – [[harilik tuhatjalg]]											
*''Julus terrestris'' 												
*''Julus scanicus'' 												
*''Julus scandinavius'' 												
*''Leptoiulus proximus'' 												
*''Leptoiulus cibdellus'' 												
*''Ommatoiulus sabulosus'' (''Schizophyllum sabulosum'')
*''Unciger foetidus''										
*''Xestoiulus laeticollis'' 
												
Sugukond ''Polydesmidae''
*''Brachydesmus superus'' 												
*''Polydesmus denticulatus'' 												
*''Polydesmus inconstans'' 												

==Vaata ka==
*[[sadajalgsed]]

==Kirjandus==
*[[Juhan Vilbaste|Vilbaste, Juhan]] 1953. Eesti NSV tuhatjalgsete (''Diplopoda'') määraja. [[Abiks loodusevaatlejale]] 12. Tartu: Eesti Loodusuurijate Selts.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Lülijalgsed]]
[[Kategooria:Tuhatjalgsed| ]]</text>
      <sha1>eudffrnuc47v0x0i0tbzhdlopomeq8t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Langetustraktor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>537924</id>
    <revision>
      <id>7158339</id>
      <parentid>7158174</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:20:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Snovabova</username>
        <id>223655</id>
      </contributor>
      <comment>parandused tekstis ja viitamises</comment>
      <origin>7158339</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7938" sha1="b3p7x4dotlrcd9b7amawk7mj20d6w33" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Fail:Harvester John Deere.jpg|pisi|John Deere langetustraktor]]
[[Fail:Harvester metsas.jpg|pisi|Harvester metsas]]
'''Langetustraktor''' (ka ''harvester'', ''metsakombain'') on metsanduses kasutatav [[Metsamasinad|metsamasin]], mis on mõeldud puude [[Langetamine|langetamiseks,]] [[Laasimine|laasimiseks]] ja [[Järkamine|järkamiseks]] ühes töötsüklis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/259c424c-405f-494a-8409-4928a5640487/content |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20241227144531/https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/259c424c-405f-494a-8409-4928a5640487/content |arhiivimisaeg=2024-12-27 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=dspace.emu.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - langetamine |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/langetamine/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=laasimine - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/laasimine |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cutter |eesnimi=Bruce E. |perekonnanimi2=Baker |eesnimi2=David E. |pealkiri=Felling, Limbing and Bucking Trees |url=https://www.hampton.gov/DocumentCenter/View/1257/Felling-bucking-and-limbing-trees?bidId=}}&lt;/ref&gt; Harvesterid kuuluvad kaasaegse [[masinraie]] põhitehnikasse ning võimaldavad [[Metsamaterjal|metsamaterjali]] ülestöötamist kiiresti ja suure täpsusega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maksud |url=https://www.eramets.ee/metsa-ja-puidumuuk/maksud/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Erametsakeskus |keel=et}}&lt;/ref&gt; Masina töö põhineb [[Hüdraulika|hüdrauliliselt]] juhitaval [[Metsamasina lõikepea|langetustraktori lõikepeal]], mis haarab puu, langetab selle ning töötleb tüve vastavalt etteantud mõõtudele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - hüdrauliline |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/h%C3%BCdrauliline/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - langetustraktor |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/langetustraktor/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
==Ajalugu==
Mitmeotstarbelist metsamasinat hakati välja töötama 1960. aastatel. Tootma hakati neid kõigepealt Soomes ja Rootsis. 

Soome insener [[Sakari Pinomäki]] asutas 1964. aastal ettevõtte Kommandiittiyhtiö S. Pinomäki, kus konstrueeris ja valmistas esimese langetustraktorilaadse masina, mille nimeks sai PIKA 50. Kui 1973. aastal hakkas tema ettevõte tootma juba märksa täiuslikumat mudelit PIKA 75, äratas see suurt rahvusvahelist huvi ning leidis turgu paljudes Euroopa riikides.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Haarlaa|URL=http://www.fao.org/3/w2809E/w2809e06.htm|Pealkiri=ORGANIZATION AND TECHNOLOGY OF WOOD HARVESTING IN FINLAND |Väljaanne= |Aeg=|vaadatud=|eesnimi=Rihko}}&lt;/ref&gt; 

==Kasutus==
Langetustraktor võib olla kas ratastel või roomikutel metsamasin, millel on lõikamispea ning töötab tavaliselt koos [[Forvarder|forvarderiga]], mis veab töödeldud palgid [[Kokkuvedu|kokkuveokohta]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Forvarderioperaator - Luua Metsanduskool - Luua Metsanduskool |url=https://www.luua.ee/sisseastumine/erialad/forvarderioperaator/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.luua.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NZ Farm Forestry - Timber Harvesting in New Zealand |url=https://www.nzffa.org.nz/farm-forestry-model/the-essentials/roads-earthworks-and-harvesting/reports/timber-harvesting-in-new-zealand/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.nzffa.org.nz}}&lt;/ref&gt; Selline tööjaotus suurendab tootlikkust ja vähendab vajadust käsitsi tehtavate ohtlike tööde järele. Lõikamispeaga saab puid langetada, laasida ja järgata soovitud pikkusse. 

Kaasaegne langetustraktor on varustatud arvutipõhise [[Mõõtesüsteem|mõõtesüsteemiga]], mis võimaldab optimeerida [[Sortiment|sortimendi]] pikkust ja läbimõõtu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mõõteseadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/102012025028 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - sortiment |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/sortiment/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; [[Harvesterioperaator]] juhib töötsüklit kabiinist, kasutades [[Juhtkang|juhtkange]] ja ekraane, mis kuvatakse puu mõõtmed ja tööparameetrid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Harvesterioperaator - Luua Metsanduskool - Luua Metsanduskool |url=https://www.luua.ee/sisseastumine/erialad/harvesterioperaator/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.luua.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - juhtkang |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/juhtkang/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Langetustraktorite kasutamine aitab vähendada metsatööde keskkonnamõju, kuna masinad suudavad töötada täpselt planeeritud [[Raielank|raielankidel]] ja minimeerida pinnase kahjustamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - raielank |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est,rus/dsall/raielank/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ratas-langetustraktor on spetsiaalselt ehitatud masin, mille liigendraamil on neli kuni kaheksa ratast. Erinevatel langetustraktoritel võib kabiin erinevatel kohtadel paikneda, näiteks kas liigendraami esimeses või tagumises osas. Mõni kabiin on võimeline pöörlema nagu ekskavaatoril, teine on statsionaarselt paigas. Langetustraktori kraana ehk poom on kinnitatud kabiiniga või paikneb eraldi alusel ning tihti on poom teleskoopne ehk võimaldab lõikepeal kaugemale välja ulatuda. 

Roomik-langetustraktor sarnaneb väga metsaveotraktoriga, kuid haaratsite asemel on lõikepea ning puudub palkide kandepind.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|URL=https://www.fs.fed.us/forestmanagement/equipment-catalog/fellingheads.shtml|Pealkiri=Lõikepead|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; 

Harvesterite kasutamine on levinud eelkõige Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Venemaal, kus masinraie on metsatööstuse standard.

==Füüsilised piirangud==
[[Fail:Harvester in snow.jpg|pisi|Langetustraktor lumes]]
*Kaldenurk: roomik-langetustraktor võib töötada kuni 55-kraadise nurga all. Ratastel langetustraktorid aga pisut vähem, 40-kraadise nurga all. Ebatasane tööpind võib piirata langetustraktori töövõimekust, näiteks järsud nõlvad või risustatud maapind. 
*Pinnasetingimused: langetustraktoril on eelis paigutada oksarisu enda ette puid laasides, mis võimaldab pinnast vähem kahjustada. See lubab neil töötada ka märjal või soisel pinnasel, kus tavaliselt oleks töötamine raskendatud. Ratas-langetustraktori rataste ümber võib kinnitada lindid, mis ei lase masinal nii kergesti läbi pinnase vajuda ning vähendab survet maapinnale. 
*Puu suurus: lõikepea mahust ja langetustraktori suurusest sõltub, kui suure puu masin võib langetada. Liiga suurte puude laasimine võib kahjustada lõikepea laasimisterasid ja nende töötlemise võimet.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|URL=https://www.fs.fed.us/forestmanagement/equipment-catalog/harvester.shtml|Pealkiri=Harvester|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

==Lõikepea== 
[[Fail:Harvester cutter.JPG|pisi|Lõikepea]]
[[Metsamasina lõikepea|Lõikepea]] on seadeldis, mis on kinnitatud liigendiga langetamistraktori poomile või alusele. Tüüpiline lõikepea koosneb:

* saest, mis lõikab puu maapinna lähedalt ja järkab palgi õigesse pikkusse;
* kahest või rohkemast lõikenoast, mis ulatuvad ümber puu, et eemaldada oksi;
* kahest etteanderullist puu &quot;libistamiseks&quot;;
* läbimõõduanduritest, et arvutada kogutud puidu maht.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Tootjad==
* Caterpillar 
* John Deere 
* Neuson 
* Ponsse 
* Prentice 
* Rottne 
* Tigercat 
* TimberPro 
* Valmet 
* Volvo

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Metsatööstus]]
[[Kategooria:Traktorid]]</text>
      <sha1>b3p7x4dotlrcd9b7amawk7mj20d6w33</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158542</id>
      <parentid>7158339</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:26:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Snovabova</username>
        <id>223655</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158542</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7935" sha1="ft93rfxl6aiizskpbxewjbjrtl386fi" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Fail:Harvester John Deere.jpg|pisi|John Deere langetustraktor]]
[[Fail:Harvester metsas.jpg|pisi|Harvester metsas]]
'''Langetustraktor''' (ka ''harvester'', ''metsakombain'') on metsanduses kasutatav [[Metsamasinad|metsamasin]], mis on mõeldud puude [[Langetamine|langetamiseks,]] [[Laasimine|laasimiseks]] ja [[Järkamine|järkamiseks]] ühes töötsüklis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/259c424c-405f-494a-8409-4928a5640487/content |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20241227144531/https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/259c424c-405f-494a-8409-4928a5640487/content |arhiivimisaeg=2024-12-27 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=dspace.emu.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - langetamine |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/langetamine/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=laasimine - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/laasimine |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cutter |eesnimi=Bruce E. |perekonnanimi2=Baker |eesnimi2=David E. |pealkiri=Felling, Limbing and Bucking Trees |url=https://www.hampton.gov/DocumentCenter/View/1257/Felling-bucking-and-limbing-trees?bidId=}}&lt;/ref&gt; Harvesterid kuuluvad kaasaegse [[masinraie]] põhitehnikasse ning võimaldavad [[Metsamaterjal|metsamaterjali]] ülestöötamist kiiresti ja suure täpsusega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maksud |url=https://www.eramets.ee/metsa-ja-puidumuuk/maksud/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Erametsakeskus |keel=et}}&lt;/ref&gt; Masina töö põhineb [[Hüdraulika|hüdrauliliselt]] juhitaval [[Metsamasina lõikepea|langetustraktori lõikepeal]], mis haarab puu, langetab selle ning töötleb tüve vastavalt etteantud mõõtudele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - hüdrauliline |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/h%C3%BCdrauliline/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - langetustraktor |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/langetustraktor/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
==Ajalugu==
Mitmeotstarbelist metsamasinat hakati välja töötama 1960. aastatel. Tootma hakati neid kõigepealt Soomes ja Rootsis. 

Soome insener [[Sakari Pinomäki]] asutas 1964. aastal ettevõtte Kommandiittiyhtiö S. Pinomäki, kus konstrueeris ja valmistas esimese langetustraktorilaadse masina, mille nimeks sai PIKA 50. Kui 1973. aastal hakkas tema ettevõte tootma juba märksa täiuslikumat mudelit PIKA 75, äratas see suurt rahvusvahelist huvi ning leidis turgu paljudes Euroopa riikides.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Haarlaa|URL=http://www.fao.org/3/w2809E/w2809e06.htm|Pealkiri=ORGANIZATION AND TECHNOLOGY OF WOOD HARVESTING IN FINLAND |Väljaanne= |Aeg=|vaadatud=|eesnimi=Rihko}}&lt;/ref&gt; 

==Kasutus==
Langetustraktor võib olla kas ratastel või roomikutel metsamasin, millel on lõikepea ning töötab tavaliselt koos [[Forvarder|forvarderiga]], mis veab töödeldud palgid [[Kokkuvedu|kokkuveokohta]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Forvarderioperaator - Luua Metsanduskool - Luua Metsanduskool |url=https://www.luua.ee/sisseastumine/erialad/forvarderioperaator/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.luua.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NZ Farm Forestry - Timber Harvesting in New Zealand |url=https://www.nzffa.org.nz/farm-forestry-model/the-essentials/roads-earthworks-and-harvesting/reports/timber-harvesting-in-new-zealand/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.nzffa.org.nz}}&lt;/ref&gt; Selline tööjaotus suurendab tootlikkust ja vähendab vajadust käsitsi tehtavate ohtlike tööde järele. Lõikepeaga saab puid langetada, laasida ja järgata soovitud pikkusse. 

Kaasaegne langetustraktor on varustatud arvutipõhise [[Mõõtesüsteem|mõõtesüsteemiga]], mis võimaldab optimeerida [[Sortiment|sortimendi]] pikkust ja läbimõõtu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mõõteseadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/102012025028 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - sortiment |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/sortiment/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; [[Harvesterioperaator]] juhib töötsüklit kabiinist, kasutades [[Juhtkang|juhtkange]] ja ekraane, millel kuvatakse puu mõõtmed ja tööparameetrid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Harvesterioperaator - Luua Metsanduskool - Luua Metsanduskool |url=https://www.luua.ee/sisseastumine/erialad/harvesterioperaator/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.luua.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - juhtkang |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/juhtkang/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Langetustraktorite kasutamine aitab vähendada metsatööde keskkonnamõju, kuna masinad suudavad töötada täpselt planeeritud [[Raielank|raielankidel]] ja minimeerida pinnase kahjustamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - raielank |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est,rus/dsall/raielank/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ratas-langetustraktor on spetsiaalselt ehitatud masin, mille liigendraamil on neli kuni kaheksa ratast. Erinevatel langetustraktoritel võib kabiin erinevatel kohtadel paikneda, näiteks kas liigendraami esimeses või tagumises osas. Mõni kabiin on võimeline pöörlema nagu ekskavaatoril, teine on statsionaarselt paigas. Langetustraktori kraana ehk poom on kinnitatud kabiiniga või paikneb eraldi alusel ning tihti on poom teleskoopne ehk võimaldab lõikepeal kaugemale välja ulatuda. 

Roomik-langetustraktor sarnaneb väga metsaveotraktoriga, kuid haaratsite asemel on lõikepea ning puudub palkide kandepind.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|URL=https://www.fs.fed.us/forestmanagement/equipment-catalog/fellingheads.shtml|Pealkiri=Lõikepead|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; 

Harvesterite kasutamine on levinud eelkõige Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Venemaal, kus masinraie on metsatööstuse standard.

==Füüsilised piirangud==
[[Fail:Harvester in snow.jpg|pisi|Langetustraktor lumes]]
*Kaldenurk: roomik-langetustraktor võib töötada kuni 55-kraadise nurga all. Ratastel langetustraktorid aga pisut vähem, 40-kraadise nurga all. Ebatasane tööpind võib piirata langetustraktori töövõimekust, näiteks järsud nõlvad või risustatud maapind. 
*Pinnasetingimused: langetustraktoril on eelis paigutada oksarisu enda ette puid laasides, mis võimaldab pinnast vähem kahjustada. See lubab neil töötada ka märjal või soisel pinnasel, kus tavaliselt oleks töötamine raskendatud. Ratas-langetustraktori rataste ümber võib kinnitada lindid, mis ei lase masinal nii kergesti läbi pinnase vajuda ning vähendab survet maapinnale. 
*Puu suurus: lõikepea mahust ja langetustraktori suurusest sõltub, kui suure puu masin võib langetada. Liiga suurte puude laasimine võib kahjustada lõikepea laasimisterasid ja nende töötlemise võimet.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|URL=https://www.fs.fed.us/forestmanagement/equipment-catalog/harvester.shtml|Pealkiri=Harvester|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

==Lõikepea== 
[[Fail:Harvester cutter.JPG|pisi|Lõikepea]]
[[Metsamasina lõikepea|Lõikepea]] on seadeldis, mis on kinnitatud liigendiga langetamistraktori poomile või alusele. Tüüpiline lõikepea koosneb:

* saest, mis lõikab puu maapinna lähedalt ja järkab palgi õigesse pikkusse;
* kahest või rohkemast lõikenoast, mis ulatuvad ümber puu, et eemaldada oksi;
* kahest etteanderullist puu &quot;libistamiseks&quot;;
* läbimõõduanduritest, et arvutada kogutud puidu maht.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Tootjad==
* Caterpillar 
* John Deere 
* Neuson 
* Ponsse 
* Prentice 
* Rottne 
* Tigercat 
* TimberPro 
* Valmet 
* Volvo

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Metsatööstus]]
[[Kategooria:Traktorid]]</text>
      <sha1>ft93rfxl6aiizskpbxewjbjrtl386fi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158734</id>
      <parentid>7158542</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:54:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Snovabova</username>
        <id>223655</id>
      </contributor>
      <comment>viidete asjakohasemaks muutmine, teksti kohandamine</comment>
      <origin>7158734</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8082" sha1="20vk6cf3yhrtfibsbug4jp60i3u5338" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Fail:Harvester John Deere.jpg|pisi|John Deere langetustraktor]]
[[Fail:Harvester metsas.jpg|pisi|Harvester metsas]]
'''Langetustraktor''' (ka ''harvester'', ''metsakombain'') on metsanduses kasutatav [[Metsamasinad|metsamasin]], mis on mõeldud puude [[Langetamine|langetamiseks,]] [[Laasimine|laasimiseks]] ja [[Järkamine|järkamiseks]] ühes töötsüklis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/259c424c-405f-494a-8409-4928a5640487/content |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20241227144531/https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/259c424c-405f-494a-8409-4928a5640487/content |arhiivimisaeg=2024-12-27 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=dspace.emu.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - langetamine |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/langetamine/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=laasimine - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/laasimine |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cutter |eesnimi=Bruce E. |perekonnanimi2=Baker |eesnimi2=David E. |pealkiri=Felling, Limbing and Bucking Trees |url=https://www.hampton.gov/DocumentCenter/View/1257/Felling-bucking-and-limbing-trees?bidId=}}&lt;/ref&gt; Harvesterid kuuluvad kaasaegse [[masinraie]] põhitehnikasse ning võimaldavad [[Metsamaterjal|metsamaterjali]] ülestöötamist kiiresti ja suure täpsusega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maksud |url=https://www.eramets.ee/metsa-ja-puidumuuk/maksud/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Erametsakeskus |keel=et}}&lt;/ref&gt; Masina töö põhineb [[Hüdraulika|hüdrauliliselt]] juhitaval [[Metsamasina lõikepea|langetustraktori lõikepeal]], mis haarab puu, langetab selle ning töötleb tüve vastavalt etteantud mõõtudele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - hüdrauliline |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/h%C3%BCdrauliline/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - langetustraktor |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/langetustraktor/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
==Ajalugu==
Mitmeotstarbelist metsamasinat hakati välja töötama 1960. aastatel. Tootma hakati neid kõigepealt [[Soome|Soomes]] ja [[Rootsi|Rootsis]]. 

Soome insener [[Sakari Pinomäki]] asutas 1964. aastal ettevõtte Kommandiittiyhtiö S. Pinomäki, kus konstrueeris ja valmistas esimese langetustraktorilaadse masina, mille nimeks sai PIKA 50. Kui 1973. aastal hakkas tema ettevõte tootma juba märksa täiuslikumat mudelit PIKA 75, äratas see suurt rahvusvahelist huvi ning leidis turgu paljudes [[Euroopa]] riikides.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Haarlaa|URL=http://www.fao.org/3/w2809E/w2809e06.htm|Pealkiri=ORGANIZATION AND TECHNOLOGY OF WOOD HARVESTING IN FINLAND |Väljaanne= |Aeg=|vaadatud=|eesnimi=Rihko}}&lt;/ref&gt; 

==Kasutus==
Langetustraktor võib olla kas ratastel või roomikutel metsamasin, millel on lõikepea ning töötab tavaliselt koos [[Forvarder|forvarderiga]], mis veab töödeldud palgid [[Kokkuvedu|kokkuveokohta]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Forvarderioperaator - Luua Metsanduskool - Luua Metsanduskool |url=https://www.luua.ee/sisseastumine/erialad/forvarderioperaator/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.luua.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NZ Farm Forestry - Timber Harvesting in New Zealand |url=https://www.nzffa.org.nz/farm-forestry-model/the-essentials/roads-earthworks-and-harvesting/reports/timber-harvesting-in-new-zealand/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.nzffa.org.nz}}&lt;/ref&gt; Selline tööjaotus suurendab tootlikkust ja vähendab vajadust käsitsi tehtavate ohtlike tööde järele. Lõikepeaga saab puid langetada, laasida ja järgata soovitud pikkusse. 

Kaasaegne langetustraktor on varustatud arvutipõhise [[Mõõtesüsteem|mõõtesüsteemiga]], mis võimaldab optimeerida [[Sortiment|sortimendi]] pikkust ja läbimõõtu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mõõteseadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/102012025028 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - sortiment |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/sortiment/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; [[Harvesterioperaator]] juhib töötsüklit kabiinist, kasutades [[Juhtkang|juhtkange]] ja ekraane, millel kuvatakse puu mõõtmed ja tööparameetrid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Harvesterioperaator - Luua Metsanduskool - Luua Metsanduskool |url=https://www.luua.ee/sisseastumine/erialad/harvesterioperaator/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.luua.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - juhtkang |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/juhtkang/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Langetustraktorite kasutamine aitab vähendada metsatööde keskkonnamõju, kuna masinad suudavad töötada täpselt planeeritud [[Raielank|raielankidel]] ja minimeerida pinnase kahjustamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - raielank |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est,rus/dsall/raielank/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ratas-langetustraktor on spetsiaalselt ehitatud masin, mille liigendraamil on neli kuni kaheksa ratast. Erinevatel langetustraktoritel võib kabiin erinevatel kohtadel paikneda, näiteks kas liigendraami esimeses või tagumises osas. Mõni kabiin on võimeline pöörlema nagu ekskavaatoril, teine on statsionaarselt paigas. Langetustraktori [[kraana]] ehk poom on kinnitatud kabiiniga või paikneb eraldi alusel ning tihti on poom teleskoopne ehk võimaldab lõikepeal kaugemale välja ulatuda. 

Roomik-langetustraktor sarnaneb väga metsaveotraktoriga, kuid haaratsite asemel on lõikepea ning puudub palkide kandepind.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2002 |pealkiri=Best Practice Guidelines for Mechanised Harvesting and Processing |url=https://www.datocms-assets.com/97172/1686789426-mechanised-harvesting.pdf}}&lt;/ref&gt; 

Harvesterite kasutamine on levinud eelkõige [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]], [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] ja [[Venemaa|Venemaal]], kus masinraie on metsatööstuse standard.

==Füüsilised piirangud==
[[Fail:Harvester in snow.jpg|pisi|Langetustraktor lumes]]
*Kaldenurk: roomik-langetustraktor võib töötada kuni 55-kraadise nurga all. Ratastel langetustraktorid aga pisut vähem, 40-kraadise nurga all. Ebatasane tööpind võib piirata langetustraktori töövõimekust, näiteks järsud nõlvad või risustatud maapind. 
*Pinnasetingimused: langetustraktoril on eelis paigutada oksarisu enda ette puid laasides, mis võimaldab pinnast vähem kahjustada. See lubab neil töötada ka märjal või soisel pinnasel, kus tavaliselt oleks töötamine raskendatud. Ratas-langetustraktori rataste ümber võib kinnitada lindid, mis ei lase masinal nii kergesti läbi pinnase vajuda ning vähendab survet maapinnale. 
*Puu suurus: lõikepea mahust ja langetustraktori suurusest sõltub, kui suure puu masin võib langetada. Liiga suurte puude laasimine võib kahjustada lõikepea laasimisterasid ja nende töötlemise võimet.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Lõikepea== 
[[Fail:Harvester cutter.JPG|pisi|Lõikepea]]
Lõikepea on seadeldis, mis on kinnitatud liigendiga langetamistraktori poomile või alusele. Tüüpiline lõikepea koosneb:

* saest, mis lõikab puu maapinna lähedalt ja järkab palgi õigesse pikkusse;
* kahest või rohkemast lõikenoast, mis ulatuvad ümber puu, et eemaldada oksi;
* kahest etteanderullist puu &quot;libistamiseks&quot;;
* läbimõõduanduritest, et arvutada kogutud puidu maht.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=IHC – nutikas harvesteri lõikepea juhtimine {{!}} John Deere EE |url=https://www.deere.ee/et/metsamasinad/loikepead/ihc/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.deere.ee}}&lt;/ref&gt;

==Tootjad==
* Caterpillar 
* John Deere 
* Neuson 
* Ponsse 
* Prentice 
* Rottne 
* Tigercat 
* TimberPro 
* Valmet 
* Volvo

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Metsatööstus]]
[[Kategooria:Traktorid]]</text>
      <sha1>20vk6cf3yhrtfibsbug4jp60i3u5338</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158748</id>
      <parentid>7158734</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:10:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Snovabova</username>
        <id>223655</id>
      </contributor>
      <comment>parandused, lisatud tootjaid</comment>
      <origin>7158748</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8445" sha1="3mrihu55x5y8xyaronikut4h5q3w35j" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Fail:Harvester John Deere.jpg|pisi|John Deere langetustraktor]]
[[Fail:Harvester metsas.jpg|pisi|Harvester metsas]]
'''Langetustraktor''' (ka ''harvester'', ''metsakombain'') on metsanduses kasutatav [[Metsamasinad|metsamasin]], mis on mõeldud puude [[Langetamine|langetamiseks,]] [[Laasimine|laasimiseks]] ja [[Järkamine|järkamiseks]] ühes töötsüklis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/259c424c-405f-494a-8409-4928a5640487/content |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20241227144531/https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/259c424c-405f-494a-8409-4928a5640487/content |arhiivimisaeg=2024-12-27 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=dspace.emu.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - langetamine |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/langetamine/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=laasimine - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/laasimine |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cutter |eesnimi=Bruce E. |perekonnanimi2=Baker |eesnimi2=David E. |pealkiri=Felling, Limbing and Bucking Trees |url=https://www.hampton.gov/DocumentCenter/View/1257/Felling-bucking-and-limbing-trees?bidId=}}&lt;/ref&gt; Harvesterid kuuluvad kaasaegse [[masinraie]] põhitehnikasse ning võimaldavad [[Metsamaterjal|metsamaterjali]] ülestöötamist kiiresti ja suure täpsusega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maksud |url=https://www.eramets.ee/metsa-ja-puidumuuk/maksud/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Erametsakeskus |keel=et}}&lt;/ref&gt; Masina töö põhineb [[Hüdraulika|hüdrauliliselt]] juhitaval [[Metsamasina lõikepea|langetustraktori lõikepeal]], mis haarab puu, langetab selle ning töötleb tüve vastavalt etteantud mõõtudele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - hüdrauliline |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/h%C3%BCdrauliline/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - langetustraktor |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/langetustraktor/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
==Ajalugu==
Mitmeotstarbelist metsamasinat hakati välja töötama 1960. aastatel. Tootma hakati neid kõigepealt [[Soome|Soomes]] ja [[Rootsi|Rootsis]]. 

Soome insener [[Sakari Pinomäki]] asutas 1964. aastal ettevõtte Kommandiittiyhtiö S. Pinomäki, kus konstrueeris ja valmistas esimese langetustraktorilaadse masina, mille nimeks sai PIKA 50. Kui 1973. aastal hakkas tema ettevõte tootma juba märksa täiuslikumat mudelit PIKA 75, äratas see suurt rahvusvahelist huvi ning leidis turgu paljudes [[Euroopa]] riikides.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Haarlaa|URL=http://www.fao.org/3/w2809E/w2809e06.htm|Pealkiri=ORGANIZATION AND TECHNOLOGY OF WOOD HARVESTING IN FINLAND |Väljaanne= |Aeg=|vaadatud=|eesnimi=Rihko}}&lt;/ref&gt; 

==Kasutus==
Langetustraktor võib olla kas ratastel või roomikutel metsamasin, millel on lõikepea ning töötab tavaliselt koos [[Forvarder|forvarderiga]], mis veab töödeldud palgid [[Kokkuvedu|kokkuveokohta]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Forvarderioperaator - Luua Metsanduskool - Luua Metsanduskool |url=https://www.luua.ee/sisseastumine/erialad/forvarderioperaator/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.luua.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NZ Farm Forestry - Timber Harvesting in New Zealand |url=https://www.nzffa.org.nz/farm-forestry-model/the-essentials/roads-earthworks-and-harvesting/reports/timber-harvesting-in-new-zealand/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.nzffa.org.nz}}&lt;/ref&gt; Selline tööjaotus suurendab tootlikkust ja vähendab vajadust käsitsi tehtavate ohtlike tööde järele. Lõikepeaga saab puid langetada, laasida ja järgata soovitud pikkusse. 

Kaasaegne langetustraktor on varustatud arvutipõhise [[Mõõtesüsteem|mõõtesüsteemiga]], mis võimaldab optimeerida [[Sortiment|sortimendi]] pikkust ja läbimõõtu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mõõteseadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/102012025028 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - sortiment |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/sortiment/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; [[Harvesterioperaator]] juhib töötsüklit kabiinist, kasutades [[Juhtkang|juhtkange]] ja ekraane, millel kuvatakse puu mõõtmed ja tööparameetrid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Harvesterioperaator - Luua Metsanduskool - Luua Metsanduskool |url=https://www.luua.ee/sisseastumine/erialad/harvesterioperaator/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.luua.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - juhtkang |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/juhtkang/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Langetustraktorite kasutamine aitab vähendada metsatööde keskkonnamõju, kuna masinad suudavad töötada täpselt planeeritud [[Raielank|raielankidel]] ja minimeerida pinnase kahjustamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - raielank |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est,rus/dsall/raielank/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ratas-langetustraktor on spetsiaalselt ehitatud masin, mille [[Liigendraam|liigendraamil]] on neli kuni kaheksa ratast. Erinevatel langetustraktoritel võib kabiin erinevatel kohtadel paikneda, näiteks kas liigendraami esimeses või tagumises osas. Mõni kabiin on võimeline pöörlema nagu ekskavaatoril, teine on [[Statsionaarne olek|statsionaarselt]] paigas. Langetustraktori [[kraana]] ehk poom on kinnitatud kabiiniga või paikneb eraldi alusel ning tihti on poom teleskoopne ehk võimaldab lõikepeal kaugemale välja ulatuda. 

Roomik-langetustraktor sarnaneb väga metsaveotraktoriga, kuid haaratsite asemel on lõikepea ning puudub palkide kandepind.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2002 |pealkiri=Best Practice Guidelines for Mechanised Harvesting and Processing |url=https://www.datocms-assets.com/97172/1686789426-mechanised-harvesting.pdf}}&lt;/ref&gt; 

Harvesterite kasutamine on levinud eelkõige [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]], [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] ja [[Venemaa|Venemaal]], kus masinraie on [[Metsatööstus|metsatööstuse]] standard.

==Füüsilised piirangud==
[[Fail:Harvester in snow.jpg|pisi|Langetustraktor lumes]]
*[[Kaldenurk]]: roomik-langetustraktor võib töötada kuni 55-kraadise nurga all. Ratastel langetustraktorid aga pisut vähem, 40-kraadise nurga all. Ebatasane tööpind võib piirata langetustraktori töövõimekust, näiteks järsud nõlvad või risustatud maapind. 
*Pinnasetingimused: langetustraktoril on eelis paigutada oksarisu enda ette puid laasides, mis võimaldab pinnast vähem kahjustada. See lubab neil töötada ka märjal või soisel pinnasel, kus tavaliselt oleks töötamine raskendatud. Ratas-langetustraktori rataste ümber võib kinnitada lindid, mis ei lase masinal nii kergesti läbi pinnase vajuda ning vähendab survet maapinnale. 
*Puu suurus: lõikepea mahust ja langetustraktori suurusest sõltub, kui suure puu masin võib langetada. Liiga suurte puude laasimine võib kahjustada lõikepea laasimisterasid ja nende töötlemise võimet.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Lõikepea== 
[[Fail:Harvester cutter.JPG|pisi|Lõikepea]]
Lõikepea on seadeldis, mis on kinnitatud [[Liigend|liigendiga]] langetamistraktori poomile või alusele. Tüüpiline lõikepea koosneb:

* saest, mis lõikab puu maapinna lähedalt ja järkab palgi õigesse pikkusse;
* kahest või rohkemast lõikenoast, mis ulatuvad ümber puu, et eemaldada oksi;
* kahest [[Etteanderull|etteanderullist]] puu &quot;libistamiseks&quot;;
* [[Läbimõõduandur|läbimõõduanduritest]], et arvutada kogutud puidu maht.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=IHC – nutikas harvesteri lõikepea juhtimine {{!}} John Deere EE |url=https://www.deere.ee/et/metsamasinad/loikepead/ihc/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.deere.ee}}&lt;/ref&gt;

==Tootjad==
* [[AFM-Forest]]
* [[Barko Hydraulics]]
* [[Caterpillar]]
* [[EcoLog]]
* [[John Deere]]
* [[Kesla Oyj]]
* [[Komatsu Limited|Komatsu Forest]]
* [[Kone Ketonen]]
* [[Logset]]
* [[Neuson]]
* [[Ponsse]] 
* [[Prentice]] 
* [[Prosilva]] 
* [[Rottne]] 
* [[Sampo-Rosenlew]] 
* [[SP Maskiner]] 
* [[Tigercat]] 
* [[Timberjack]] 
* [[TimberPro]] 
* [[Valmet]] 
* [[Volvo]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Metsatööstus]]
[[Kategooria:Traktorid]]</text>
      <sha1>3mrihu55x5y8xyaronikut4h5q3w35j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158759</id>
      <parentid>7158748</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:22:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Snovabova</username>
        <id>223655</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>lingid</comment>
      <origin>7158759</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8527" sha1="q8umhmhdtqrcl3zo5r8aipjdtiu4hr2" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
[[Fail:Harvester John Deere.jpg|pisi|John Deere langetustraktor]]
[[Fail:Harvester metsas.jpg|pisi|Harvester metsas]]
'''Langetustraktor''' (ka ''harvester'', ''metsakombain'') on metsanduses kasutatav [[Metsamasinad|metsamasin]], mis on mõeldud puude [[Langetamine|langetamiseks,]] [[Laasimine|laasimiseks]] ja [[Järkamine|järkamiseks]] ühes [[Töötsükkel|töötsüklis]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/259c424c-405f-494a-8409-4928a5640487/content |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20241227144531/https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/259c424c-405f-494a-8409-4928a5640487/content |arhiivimisaeg=2024-12-27 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=dspace.emu.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - langetamine |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/langetamine/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=laasimine - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/laasimine |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cutter |eesnimi=Bruce E. |perekonnanimi2=Baker |eesnimi2=David E. |pealkiri=Felling, Limbing and Bucking Trees |url=https://www.hampton.gov/DocumentCenter/View/1257/Felling-bucking-and-limbing-trees?bidId=}}&lt;/ref&gt; Harvesterid kuuluvad kaasaegse [[masinraie]] põhitehnikasse ning võimaldavad [[Metsamaterjal|metsamaterjali]] ülestöötamist kiiresti ja suure täpsusega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maksud |url=https://www.eramets.ee/metsa-ja-puidumuuk/maksud/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Erametsakeskus |keel=et}}&lt;/ref&gt; Masina töö põhineb [[Hüdraulika|hüdrauliliselt]] juhitaval [[Metsamasina lõikepea|langetustraktori lõikepeal]], mis haarab puu, langetab selle ning töötleb tüve vastavalt etteantud mõõtudele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - hüdrauliline |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/h%C3%BCdrauliline/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - langetustraktor |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/langetustraktor/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
==Ajalugu==
Mitmeotstarbelist metsamasinat hakati välja töötama 1960. aastatel. Tootma hakati neid kõigepealt [[Soome|Soomes]] ja [[Rootsi|Rootsis]]. 

Soome insener [[Sakari Pinomäki]] asutas 1964. aastal ettevõtte Kommandiittiyhtiö S. Pinomäki, kus konstrueeris ja valmistas esimese langetustraktorilaadse masina, mille nimeks sai PIKA 50. Kui 1973. aastal hakkas tema ettevõte tootma juba märksa täiuslikumat mudelit PIKA 75, äratas see suurt rahvusvahelist huvi ning leidis turgu paljudes [[Euroopa]] riikides.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Haarlaa|URL=http://www.fao.org/3/w2809E/w2809e06.htm|Pealkiri=ORGANIZATION AND TECHNOLOGY OF WOOD HARVESTING IN FINLAND |Väljaanne= |Aeg=|vaadatud=|eesnimi=Rihko}}&lt;/ref&gt; 

==Kasutus==
Langetustraktor võib olla kas ratastel või roomikutel metsamasin, millel on lõikepea ning töötab tavaliselt koos [[Forvarder|forvarderiga]], mis veab töödeldud palgid [[Kokkuvedu|kokkuveokohta]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Forvarderioperaator - Luua Metsanduskool - Luua Metsanduskool |url=https://www.luua.ee/sisseastumine/erialad/forvarderioperaator/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.luua.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NZ Farm Forestry - Timber Harvesting in New Zealand |url=https://www.nzffa.org.nz/farm-forestry-model/the-essentials/roads-earthworks-and-harvesting/reports/timber-harvesting-in-new-zealand/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.nzffa.org.nz}}&lt;/ref&gt; Selline tööjaotus suurendab tootlikkust ja vähendab vajadust käsitsi tehtavate ohtlike tööde järele. Lõikepeaga saab puid langetada, laasida ja järgata soovitud pikkusse. 

Kaasaegne langetustraktor on varustatud arvutipõhise [[Mõõtesüsteem|mõõtesüsteemiga]], mis võimaldab optimeerida [[Sortiment|sortimendi]] pikkust ja läbimõõtu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mõõteseadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/102012025028 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - sortiment |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/sortiment/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; [[Harvesterioperaator]] juhib töötsüklit kabiinist, kasutades [[Juhtkang|juhtkange]] ja ekraane, millel kuvatakse puu mõõtmed ja tööparameetrid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Harvesterioperaator - Luua Metsanduskool - Luua Metsanduskool |url=https://www.luua.ee/sisseastumine/erialad/harvesterioperaator/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.luua.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - juhtkang |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/juhtkang/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Langetustraktorite kasutamine aitab vähendada metsatööde [[keskkonnamõju]], kuna masinad suudavad töötada täpselt planeeritud [[Raielank|raielankidel]] ja minimeerida [[Pinnas|pinnase]] kahjustamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - raielank |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est,rus/dsall/raielank/1/est |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ratas-langetustraktor on spetsiaalselt ehitatud masin, mille [[Liigendraam|liigendraamil]] on neli kuni kaheksa ratast. Erinevatel langetustraktoritel võib kabiin erinevatel kohtadel paikneda, näiteks kas liigendraami esimeses või tagumises osas. Mõni kabiin on võimeline pöörlema nagu [[Ekskavaator|ekskavaatoril]], teine on [[Statsionaarne olek|statsionaarselt]] paigas. Langetustraktori [[kraana]] ehk poom on kinnitatud kabiiniga või paikneb eraldi alusel ning tihti on poom teleskoopne ehk võimaldab lõikepeal kaugemale välja ulatuda. 

Roomik-langetustraktor sarnaneb väga metsaveotraktoriga, kuid [[Haarats|haaratsite]] asemel on lõikepea ning puudub [[Palk (metsandus)|palkide]] kandepind.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2002 |pealkiri=Best Practice Guidelines for Mechanised Harvesting and Processing |url=https://www.datocms-assets.com/97172/1686789426-mechanised-harvesting.pdf}}&lt;/ref&gt; 

Harvesterite kasutamine on levinud eelkõige [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]], [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] ja [[Venemaa|Venemaal]], kus masinraie on [[Metsatööstus|metsatööstuse]] standard.

==Füüsilised piirangud==
[[Fail:Harvester in snow.jpg|pisi|Langetustraktor lumes]]
*[[Kaldenurk]]: roomik-langetustraktor võib töötada kuni 55-kraadise nurga all. Ratastel langetustraktorid aga pisut vähem, 40-kraadise nurga all. Ebatasane tööpind võib piirata langetustraktori töövõimekust, näiteks järsud nõlvad või risustatud maapind. 
*Pinnasetingimused: langetustraktoril on eelis paigutada oksarisu enda ette puid laasides, mis võimaldab pinnast vähem kahjustada. See lubab neil töötada ka märjal või soisel pinnasel, kus tavaliselt oleks töötamine raskendatud. Ratas-langetustraktori rataste ümber võib kinnitada lindid, mis ei lase masinal nii kergesti läbi pinnase vajuda ning vähendab survet maapinnale. 
*Puu suurus: lõikepea mahust ja langetustraktori suurusest sõltub, kui suure puu masin võib langetada. Liiga suurte puude laasimine võib kahjustada lõikepea laasimisterasid ja nende töötlemise võimet.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Lõikepea== 
[[Fail:Harvester cutter.JPG|pisi|Lõikepea]]
Lõikepea on seadeldis, mis on kinnitatud [[Liigend|liigendiga]] langetamistraktori poomile või alusele. Tüüpiline lõikepea koosneb:

* saest, mis lõikab puu maapinna lähedalt ja järkab palgi õigesse pikkusse;
* kahest või rohkemast lõikenoast, mis ulatuvad ümber puu, et eemaldada oksi;
* kahest [[Etteanderull|etteanderullist]] puu &quot;libistamiseks&quot;;
* [[Läbimõõduandur|läbimõõduanduritest]], et arvutada kogutud puidu maht.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=IHC – nutikas harvesteri lõikepea juhtimine {{!}} John Deere EE |url=https://www.deere.ee/et/metsamasinad/loikepead/ihc/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.deere.ee}}&lt;/ref&gt;

==Tootjad==
* [[AFM-Forest]]
* [[Barko Hydraulics]]
* [[Caterpillar]]
* [[EcoLog]]
* [[John Deere]]
* [[Kesla Oyj]]
* [[Komatsu Limited|Komatsu Forest]]
* [[Kone Ketonen]]
* [[Logset]]
* [[Neuson]]
* [[Ponsse]] 
* [[Prentice]] 
* [[Prosilva]] 
* [[Rottne]] 
* [[Sampo-Rosenlew]] 
* [[SP Maskiner]] 
* [[Tigercat]] 
* [[Timberjack]] 
* [[TimberPro]] 
* [[Valmet]] 
* [[Volvo]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Metsatööstus]]
[[Kategooria:Traktorid]]</text>
      <sha1>q8umhmhdtqrcl3zo5r8aipjdtiu4hr2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rannarahva muuseum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>540781</id>
    <revision>
      <id>7158494</id>
      <parentid>7158222</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:53:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Pikne teisaldas lehekülje [[Rannarahva Muuseum]] ümbersuunamise [[Rannarahva muuseum]] asemele: asutuse allüksuse nimetus väikese tähega</comment>
      <origin>7158222</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="955" sha1="12ziulh9vr0fhcbvqlpkrc02ug95wpl" xml:space="preserve">[[File:Rannarahva 0198.jpg|thumb|Rannarahva Muuseumi hoone]]
'''Rannarahva muuseum''' (ka '''Viimsi rannarahva muuseum''') on [[muuseum]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Pringi (Viimsi)|Pringi]] külas. 

Muuseumi omanik on [[Sihtasutus Rannarahva Muuseum]]. 

Muuseumi tegevused ja [[ekspositsioon]]id on seotud Eesti [[rannarahvas|rannarahva]] eluga nii minevikus kui ka tänapäeval. Tähtsamate teemade seas on [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi]] ja Põhja-Eesti väikesaartega seotu ning nüüdisaegne [[kalandus]].&lt;ref name=&quot;rannarahvamuuseum_ee_asutusest&quot;&gt;https://rannarahvamuuseum.ee/asutusest/ (vaadatud 16.03.2019)&lt;/ref&gt;

2026. aasta mai seisuga on muuseumi juhataja Marje Kuusmik.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://rannarahvamuuseum.ee/ Koduleht]

[[Kategooria:Harju maakonna muuseumid]]
[[Kategooria:Viimsi vald]]
[[Kategooria:Eesti merendus]]</text>
      <sha1>12ziulh9vr0fhcbvqlpkrc02ug95wpl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158509</id>
      <parentid>7158494</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:14:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <comment>juhataja sihtasutuse artiklisse</comment>
      <origin>7158509</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="809" sha1="31n5ze8ksxamdfnzh3gfpxhhe075s5z" xml:space="preserve">[[File:Rannarahva 0198.jpg|thumb|Rannarahva muuseumi hoone]]
'''Rannarahva muuseum''' (ka ''Viimsi rannarahva muuseum'') on [[muuseum]] Harju maakonnas [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Pringi (Viimsi)|Pringi]] külas. 

Muuseumi omanik on [[Sihtasutus Rannarahva Muuseum]]. 

Muuseumi tegevused ja [[ekspositsioon]]id on seotud Eesti rannarahva eluga nii minevikus kui ka tänapäeval. Tähtsamate teemade seas on [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi]] ja Põhja-Eesti väikesaartega seotu ning nüüdisaegne [[kalandus]].&lt;ref&gt;https://rannarahvamuuseum.ee/asutusest/ (vaadatud 16.03.2019)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://rannarahvamuuseum.ee/rannarahva-muuseum/ Koduleht]

[[Kategooria:Harju maakonna muuseumid]]
[[Kategooria:Viimsi vald]]</text>
      <sha1>31n5ze8ksxamdfnzh3gfpxhhe075s5z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viimsi rannarahva muuseum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>540782</id>
    <redirect title="Rannarahva muuseum" />
    <revision>
      <id>7158513</id>
      <parentid>5245313</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:16:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Rannarahva Muuseum]] → [[Rannarahva muuseum]]</comment>
      <origin>7158513</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29" sha1="0q3pugll3g05f82ozms5ojm84kcvyp5" xml:space="preserve">#suuna [[Rannarahva muuseum]]</text>
      <sha1>0q3pugll3g05f82ozms5ojm84kcvyp5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Nargenfestival</title>
    <ns>1</ns>
    <id>540992</id>
    <revision>
      <id>7158521</id>
      <parentid>5245565</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:25:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Pikne teisaldas lehekülje [[Arutelu:Nargen Festival]] pealkirja [[Arutelu:Nargenfestival]] alla ümbersuunamist maha jätmata</comment>
      <origin>5245565</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="158" sha1="4k6hupk9awv4nql6mr73hqyx0pbn1je" xml:space="preserve">ma suunasin [[Pärdi päevad]] esialgu siia--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. märts 2019, kell 18:31 (EET)</text>
      <sha1>4k6hupk9awv4nql6mr73hqyx0pbn1je</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärdi päevad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>540993</id>
    <redirect title="Nargenfestival" />
    <revision>
      <id>7158594</id>
      <parentid>5245566</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T00:04:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Xqbot</username>
        <id>13355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Nargenfestival]]</comment>
      <origin>7158594</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" sha1="j5jjk6vsg43muoedrjkcbu08okf6a1h" xml:space="preserve">#suuna [[Nargenfestival]]</text>
      <sha1>j5jjk6vsg43muoedrjkcbu08okf6a1h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nutiriided</title>
    <ns>0</ns>
    <id>546332</id>
    <revision>
      <id>7158696</id>
      <parentid>7043516</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:31:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158696</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6008" sha1="0np5cgomwpxoseyws8h1x0hmrpsa2hp" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Adeliine|aasta=2019|kuu=juuli}}
'''Nutiriided''' (inglise ''e-textiles'') ehk targad riided, targad rõivad või tark tekstiil on [[kangas|kangad]], kuhu on integreeritud [[elektroonika]]. Selleks võivad olla näiteks akud, lambid või [[sensor]]id. Nende eesmärgiks võib olla tuvastada või mõõta nii välise keskkonnaga, kui ka kandja endaga toimuvaid muutusi, pidada sidet teiste seadmetega ning energiat toota ja/või ka salvestada.&lt;ref name=&quot;a&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Saddamhusen Jamadar|URL=https://textilelearner.blogspot.com/2013/04/applications-of-smart-and-interactive.html|Pealkiri=&quot;Applications of Smart and Interactive Textiles&quot;|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2013-06-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130612145109/http://textilelearner.blogspot.com/2013/04/applications-of-smart-and-interactive.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Nutiriided võivad olla mis tahes tekstiiliesemed ega pea olema seljas kantavad.&lt;ref name=&quot;b&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.veerasnanotech.com/e-textiles.html|Pealkiri=&quot;E-Textiles&quot;|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-11-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191125102155/http://www.veerasnanotech.com/e-textiles.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==Klassifitseerimine==
Nutiriideid saab klassifitseerida mitmeti. Üldiselt jaotatakse nutiriided kolme põlvkonda:
* Esimese põlvkonna targaks tekstiiliks loetakse nutiriideid, kus sensorid on lisatud riide peale.
* Teise põlvkonna targad riided on need, kus sensorid on põimitud kanga sisse.
* Kolmanda põlvkonna nutiriided on need, kus kangas ise toimib sensorina.&lt;ref name=&quot;c&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.innovationintextiles.com/new-report-smart-textiles-and-wearables-markets-applications-and-technologies/|Pealkiri=&quot;NEW REPORT: Smart Textiles and Wearables - Markets, Applications and Technologies&quot;|Väljaanne=|Aeg=7. september 2016|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-09-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160907145805/http://www.innovationintextiles.com/new-report-smart-textiles-and-wearables-markets-applications-and-technologies/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Tavaliselt jaotatakse nutiriided kahte rühma: need, mis on orienteeritud välimusele ja need mis on kehaliste võimete parandamiseks. Välimusele orienteeritud tarkade rõivaste hulka kuuluvad kangad mis saavad värvi muuta või valgustada. Võimete parandamiseks loodud nutiriided suudavad reguleerida näiteks tuuletakistust, vähendada lihaste värisemist või reguleerida keha temperatuuri.&lt;ref name=&quot;b&quot; /&gt;

Funktsionaalsuse järgi saab targad riided jaotada kolmeks: passiivsed targad riided (''passive smart textiles''), aktiivsed targad riided (''active smart textiles'') ja väga targad (''very smart textiles'') või ka ülitargad riided (''ultra smart textiles''). Passiivsed targad riided suudavad ainult keskkonnas toimuva kohta infot koguda ehk need sisaldavad ainult sensoreid. Nende hulka kuuluvad näiteks UV-kiirguse eest kaitsvad riided ja optilisi sensoreid sisaldavad riided. Aktiivsed targad riided suudavad nii infot koguda kui ka vastavalt sellele reageerida ning need sisaldavad sensoreid ja aktuaatoreid ehk täitureid. Aktiivsed targad riided on võimelised hoidma vormi, muutma kameeleoniga sarnaselt värvi või reguleerima temperatuuri. Väga targad või ka ülitargad riided suudavad reageerida välistele teguritele, ilma et tal oleks täpsed juhised. Näiteks skafander.&lt;ref name=&quot;d&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Dimitri Mikhalchuk|URL=https://teslasuit.io/blog/wearables/smart-clothing-classification/|Pealkiri=&quot;Smart Clothing Classification&quot;|Väljaanne=|Aeg=2. august 2017|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;a&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Esimesed tõsisemalt võetavad nutiriided tekkisid 19. sajandi lõpus, kui elektroonika jõudis ka kodudesse. Disainerid ja insenerid hakkasid kombineerima elektroonikat ka riiete ja ehetega, saades niimoodi näiteks valgustavad keed, kübarad ja riided. 

1968. aastal koostati New Yorgis Kaasaegse Käsitöö muuseumis (Museum of Contemporary Craft) väljapanek &quot;Body Covering&quot;. Seal esitleti skafandreid ja riideid, mis oskasid end õhku täis pumbata ja end õhust tühjaks lasta, valgustada ja temperatuuri reguleerida. Eriti märkimisväärne on sealt Diana Dew' kollektsioon, mis sisaldas elektroluminestsentskleite ja vöösid, mis suutsid teha sireeni heli. 

1985. aastal valmistas Harry Wainwright esimese täielikult animeeritud särgi. Särk oli valmistatud valgusjuhtmetest, mikroprotsessorist ja juhtmetest ja see suutis näidata enda peal värvilist animafilmi. 1995. aastal leiutas Wainwright esimese masina, mis põimis valgusjuhtmed kanga sisse. 1997. aastal projekteeris Harry Wainwrighti palgatud saksa tootmisaparaatide projekteerija Herbert Selbachi ettevõttest Selbach Machinery esimese CNC masina, mis suutis paigaldada valgusjuhtmeid painduvatesse materjalidesse. Esimesed taolised CNC masinad läksid tootmisse 1998. aastal. 

1990. aastatel alustasid MIT teadlased, sealhulgas Steve Mann, Thad Starner ja Sandy Pentland, kehal kantavate arvutite väljatöötamist. Nad tahtsid luua seadet, mis võimaldaks tavalise arvuti riistvara kinnitada inimese keha külge. Natuke hiljem alustas teine MIT teadlaste grupp, kelle hulka kuulusid ka Maggie Orth ja Rehmi Post, arendamist selle kallal, kuidas elektroonilised seadmed paremini riietesse või teistesse pehmetesse ning painduvatesse materjalidesse integreerida. Lisaks muule uurisid nad voolu juhtivaid kangaid ja töötasid välja meetodi, kuidas tikkida kangasse vooluahelaid. Üks esimesi laialdasemalt saadavaid nutiriiete jaoks välja töötatud Arduino baasil arendatud mikrokontrollerereid, Lilypad Arduino, on samuti välja töötatud MIT teadlaste poolt Leah Buechley juhtimisel.&lt;ref name=&quot;e&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://etechtex.wordpress.com/2017/05/28/history-of-e-textile/|Pealkiri=&quot;HISTORY OF E-TEXTILE&quot;|Väljaanne=|Aeg=28. mai 2017|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Riietus]]
[[Kategooria:Elektroonika]]</text>
      <sha1>0np5cgomwpxoseyws8h1x0hmrpsa2hp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>New Yorgi majandus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>553410</id>
    <revision>
      <id>7158603</id>
      <parentid>6735439</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T01:35:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158603</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7266" sha1="4v0lkywh7l6oovkjze69lbn6bc9ip0y" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=september}}
[[Fail:ChryslerBuildingMidtownManhattanNewYorkCity.jpg|pisi|310x310px|New Yorgi Midtown Manhattani idaosa osa, mis on maailma suurim kesklinna äripiirkond]]
'''New Yorgi majandus''' hõlmab [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suurimat kohalikku ja piirkondlikku majandust. [[Lower Manhattan]]il asuv [[Wall Street]] on [[New York|New Yorgi]] majanduse keskus. New Yorki iseloomustatakse kui maailma juhtivat [[finantskeskus]]t.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Business Insider|url=http://www.businessinsider.com/top-8-cities-by-gdp-china-vs-the-us-2011-9|pealkiri=Top 8 Cities by GDP: China vs. The U.S.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eighteen.com Ltd|url=http://www.moneycontrol.com/news/world-news/ubs-may-move-us-investment-bank-to-nyc_556257.html|pealkiri=UBS may move US investment bank to NYC|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=The Atlantic Monthly Group|url=https://www.theatlantic.com/business/archive/2012/05/what-is-the-worlds-most-economically-powerful-city/256841/|pealkiri=What Is the World's Most Economically Powerful City?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Qatar Financial Centre Authority|url=http://www.longfinance.net/images/GFCI15_15March2014.pdf|pealkiri=Table 1 GFCI 15 Ranks and Ratings – Page 7|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171114015209/http://www.longfinance.net/images/GFCI15_15March2014.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Majandus on koduks [[New Yorgi börs]]ile ja [[NASDAQ]]ile, mis on maailma kaks suuremat börsi nii turukapitalisatsiooni kui ka kauplemisega. 2012. aastal genereeris [[New Yorgi suurlinnapiirkond]] 1,33 triljoni USA dollari väärtuses kogutoodangut oma 20,3 miljoni elanikuga. Kogutoodang on esikohal üleriigiliselt USAs ja summa on ligikaudu võrdväärne [[Lõuna-Korea]] [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]]-ga&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.usmayors.org/metroeconomies/2013/201311-report.pdf|pealkiri=U.S. Metro Economies (note CSA 2012 GMP total includes sum of New York, Bridgeport, New Haven, Allentown, Trenton, Poughkeepsie, and Kingston MSA 2012 GMP values cited)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-03-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150305224230/http://www.usmayors.org/metroeconomies/2013/201311-report.pdf}}&lt;/ref&gt;. Linna majandus moodustab suurema osa majandustegevusest nii [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] kui ka [[New Jersey osariik|New Jersey]] osariikides&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.usmayors.org/74thWinterMeeting/metroeconreport_January2006.pdf|pealkiri=The role of metro areas in the U.S. economy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2006-11-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20061130172627/http://www.usmayors.org/74thWinterMeeting/metroeconreport_January2006.pdf}}&lt;/ref&gt;.

[[Manhattan]] on riigi juhtiv pangandus-, finants- ja kommunikatsioonikeskus. See on koduks New Yorgi börsile (NYSE) Wall Streetil. Paljud maailma suurimad ettevõtted asuvad Manhattanil oma peakorteritega. 2015. aastal oli linnaosas 46,5 miljonit m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; büroopinda&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.colliers.com/-/media/files/marketresearch/unitedstates/2015-market-reports/2015-2q-na-office.pdf?la=en-us|pealkiri=Top CBDs See Solid Growth in 2nd Quarter, US - Canada Performance Diverges|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;, muutes selle suurimaks kontorituruks Ameerika Ühendriikides&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.officespaceseeker.com/manhattan-office-space-market.html|pealkiri=Understanding The Manhattan Office Space Market|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-07-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140713071533/http://www.officespaceseeker.com/manhattan-office-space-market.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;. [[Midtown Manhattan]], kus samal aastal on ligi 37,2 miljonit m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; büroopinda&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, on maailma suurim äripiirkond kesklinnas&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.cushwake.com/cwmbs2q11/PDF/off_us_cbd_2q11.pdf|pealkiri=Marketbeat United States CBD Office Report 2Q11|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-05-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130508231043/http://www.cushwake.com/cwmbs2q11/PDF/off_us_cbd_2q11.pdf}}&lt;/ref&gt;. New York on oma kõrgetasemeliste advokaadi-, raamatupidamis-, pangandus- ja juhtimisalaste nõustamisteenuste osas eristav. See on reklaamitööstuse ülemaailmne keskus [[Madison Avenue]]. [[Silicon Valley]], mis on New Yorgi laia spektriga kõrgtehnoloogilise valdkonna kujundlik nimi, laieneb ikka veel.
[[Fail:One World Trade Center cropped2.jpg|pisi|One World Trade Center, [[Maailma Kaubanduskeskus]] New Yorgis]]
New Yorgi majanduse aluseks on rahandus, kõrgtehnoloogia, kinnisvara, kindlustus ja tervishoid. Linn on ka riigi massmeedia, ajakirjanduse ja kirjastamise kõige olulisem keskus.Samuti on see riigi eelistatud kunstikeskus. Loovad tööstusharud, nagu digitaalne meedia, reklaam, mood, disain ja arhitektuur, moodustavad kasvava osa tööhõivest New Yorgis. New Yorgis on nendes tööstusharudes tugev konkurentsieelis&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0891242406292708|pealkiri=New York as a Global Creative Hub: A Competitive Analysis of Four Theories on World Cities|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;. Vaatamata vähenemisele on tootmine endiselt järjekindel.

== Linna majanduslik ülevaade ==
New York on ülemaailmne äri- ja kaubanduskeskus, mis on [[pangandus]]e ja [[rahandus]]e, [[Jaemüük|jaemüügi]], [[maailma kaubandus]]e, [[Transport|transpordi]], [[turism]]i, [[kinnisvara]], [[Uus meedia|uue meedia]], [[Traditsiooniline meedia|traditsioonilise meedia]], [[reklaam]]i, [[õigusteenus]]te, [[Raamatupidamine|raamatupidamise]], [[kindlustus]]e, [[Teater|teatri]] ja [[Mood|moe]]keskus. Ameerika Ühendriikides; Silicon Alley, mis on New Yorgi laia spektriga [[Kõrgtehnoloogia|kõrgtehnoloogilise]] valdkonna jaoks metonüüm, jätkab laienemist. [[New Yorgi ja New Jersey sadam]] on samuti peamine majandusmootor, mis tegeleb rekordkauba mahuga 2017. aastal, üle 6,7 miljoni [[kaubakonteiner]]i&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://njbmagazine.com/njb-news-now/port-new-york-new-jersey-sets-new-cargo-volume-record-2017/|pealkiri=Port of New York and New Jersey Sets New Cargo Volume Record for 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;. New Yorgi [[töötuse määr]] langes septembris 2018 rekordiliselt madalale tasemele 4,0%&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://labor.ny.gov/stats/pressreleases/pruistat.shtm|pealkiri=State's Unemployment Rate Hits 4.1%, Reaches 30-Year Low – NYC Unemployment Rate Drops to 4.0%, a New All-Time Low|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;.

Paljud [[Fortune 500]] ettevõtted asuvad New Yorgis&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/magazines/fortune/fortune500/2011/cities/|pealkiri=Fortune 500 website cities|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-05-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110506212133/http://money.cnn.com/magazines/fortune/fortune500/2011/cities/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;, nagu ka suur hulk rahvusvahelisi ettevõtteid.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:New York]]
[[Kategooria:Majandus]]</text>
      <sha1>4v0lkywh7l6oovkjze69lbn6bc9ip0y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ajukõhrik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>561427</id>
    <revision>
      <id>7158461</id>
      <parentid>6955177</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:27:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158461</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1102" sha1="kwm6m0stqrfmhae5xbuon6knp8xgl6l" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Ajukõhrik
| värvus = seened
| seisund        = 
| seisundi_süsteem  = 
| seisundi_ref      =
| pilt           = Ajukõhrik2.jpg
| pildi_seletus  = Ajukõhrik ''Tremella encephala''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = [[Kõhrikseened]] ''Tremellomycetes''
| selts = [[Kõhrikulaadsed]] ''Tremellales''
| sugukond = [[Kõhrikulised]] ''Tremellaceae''
| perekond       = [[Kõhrik]] ''Tremella''
| liik           = '''Ajukõhrik'''
| binaarne       = ''Tremella encephala''
| binaarse_autor = 
| leviku_kaart   =
}}

'''Ajukõhrik''' (''Tremella encephala'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik.

Seent on leitud ka Eestist.&lt;ref name=&quot;Seente entsüklopeedia, 2006&quot;&gt;Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 91&lt;/ref&gt;

See parasiteerub okaspuudel kasvaval [[verev nahkis|vereval nahkisel]].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Elurikkus}}

[[Kategooria:Eesti kandseened]]
[[Kategooria:Kõhrikseened]]</text>
      <sha1>kwm6m0stqrfmhae5xbuon6knp8xgl6l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>C.D. Santa Clara</title>
    <ns>0</ns>
    <id>563724</id>
    <revision>
      <id>7158857</id>
      <parentid>6948246</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:17:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Makenzis</username>
        <id>95198</id>
      </contributor>
      <origin>7158857</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1833" sha1="qgtntlxg79bjf5ezpd63anyzjgabsro" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| nimi          = Santa Clara
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Clube Desportivo Santa Clara
| hüüdnimi      = ''Os Açoreanos''
| lühend        = 
| asutatud      = 31. jaanuaril 1921
| lõpp          = 
| väljak        = [[Estádio de São Miguel]]
| mahutavus     = 13 277
| ametinimetus1 = President
| esimees       = Rui Miguel Melo Cordeiro
| omanik        = 
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = [[João Henriques]]
| liiga         = Primeira Liga 
| hooaeg        = 2025/26
| positsioon    = 13. koht
| muster_la1=_melbcity1718A|muster_b1=_nancy1819a|muster_ra1= _melbcity1718A
| vasakkäsi1=FF0000 |kere1=FF0000 |paremkäsi1=FF0000|püksid1=FFFFFF|sokid1=FF0000
| muster_la2=_nz16a|muster_b2=_fbbp1819a|muster_ra2=_nz16a|muster_so2=|muster_sh2=
| vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=ffffff|sokid2=FFFFFF
| e mäng   = 
| enim mänge = 
| võit     = 
| kaotus   = 
| mängija  = 
| fännid   = 
| auhinnad = 
| veeb     =  https://cdsantaclara.com/
}}
'''Clube Desportivo Santa Clara''' on [[Portugal]]i [[jalgpall]]iklubi, mis tegutseb [[Assoorid]]el [[Ponta Delgada]]s. Klubi mängib riigi kõrgliigas [[Primeira Liga]].

Santa Clara mängib riigi kõrgliigas alates hooajast 2018–19. Enne seda mängiti kõrgliigas 2002–03. Santa Clara on ainus Assooridel klubi, mis on osaletud [[UEFA]] klubide võistlustel: [[Intertoto karikas|Intertoto karikavõistlustel]] hooajal 2002–03.

Klubi kodustaadion on [[Estádio de São Miguel]], mis mahutab 13 277 pealtvaatajat.

== Saavutused ==
;[[Segunda Liga]]:
*'''Võidud''' (1): 2000–01
;Portugali kolmas liiga:
*'''Võidud''' (1): 1997–98

== Välislingid ==
* [https://cdsantaclara.com/ Klubi koduleht]

{{Primeira Liga}}

{{JÄRJESTA:Santa Clara}}
[[Kategooria:Portugali jalgpalliklubid]]</text>
      <sha1>qgtntlxg79bjf5ezpd63anyzjgabsro</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rio Ave F.C.</title>
    <ns>0</ns>
    <id>564635</id>
    <revision>
      <id>7158863</id>
      <parentid>6948265</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:42:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Makenzis</username>
        <id>95198</id>
      </contributor>
      <origin>7158863</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2122" sha1="r154lpb2n72q0ffm3bubyty5jfb2f6u" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| nimi          = Rio Ave
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Rio Ave Futebol Clube
| hüüdnimi      = 
| lühend        = 
| asutatud      = 1939
| lõpp          = 
| väljak        = [[Estádio do Rio Ave]]
| mahutavus     = 12 815
| ametinimetus1 = President
| esimees       = António Silva Campos
| omanik        = 
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = [[Carlos Carvalhal]]
| liiga         = [[Primeira Liga]]
| hooaeg        = 2025/26
| positsioon    = 12. koht
| muster_la1=|muster_b1= _rioave1920h|muster_ra1= 
| vasakkäsi1=007700|kere1=007700 |paremkäsi1=007700|püksid1=007700|sokid1=007700
| muster_la2=_nikevapor1920w|muster_b2=_nikevapor1920w|muster_ra2=_nikevapor1920w|muster_so2=|muster_sh2=
| vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=ffffff|sokid2=FFFFFF
| e mäng   = 
| enim mänge = 
| võit     = 
| kaotus   = 
| mängija  = 
| fännid   = 
| auhinnad = 
| veeb     = http://www.rioave-fc.pt/
}}
'''Rio Ave Futebol Clube''' on [[Portugal]]i [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Vila do Conde]]s. See mängib Portugali kõrgliigas [[Primeira Liga]].

Klubi on asutatud 1939. aastal. See on saanud nime läbi Vila do Conde kulgeva [[Ave jõgi|Ave jõe]] järgi.

Rio Ave parim koht Portugali kõrgliigas on olnud viies, mis on saavutatud hooaegadel 1981–82 ja 2017–18. Kahel korral on jõudnud Rio Ave Portugali karikavõistluste finaali ning ühel korral liigakarika ja superkarika finaali. Hooajal [[UEFA Euroopa Liiga 2014–2015|2014–15]] osales Rio Ave [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupiturniiril.

== Saavutused ==
*'''[[Taça de Portugal]]'''
:* Teised kohad (2): 1983–84, 2013–14
*'''[[Taça da Liga]]'''
:* Teine koht (1): 2013–14
*'''[[Supertaça Cândido de Oliveira|Supertaça de Portugal]]'''
:* Teine koht  (1): 2014
*'''Portugali esiliiga'''
:* '''Võitja (3):''' 1985–86, 1995–96, 2002–03
*'''Portugali kolmas liiga'''
:* '''Võitja (1):''' 1976–77

== Välislingid ==
* [http://www.rioave-fc.pt/ Klubi koduleht]

{{Primeira Liga}}

[[Kategooria:Rio Ave FC| ]]
[[Kategooria:Portugali jalgpalliklubid]]</text>
      <sha1>r154lpb2n72q0ffm3bubyty5jfb2f6u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riigiabi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>565055</id>
    <revision>
      <id>7158325</id>
      <parentid>7138344</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T13:29:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Koidutar</username>
        <id>212587</id>
      </contributor>
      <comment>sissejuhatus</comment>
      <origin>7158325</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17313" sha1="1a4jmsyvi1rbooon7e4pfu7b4j9qiyu" xml:space="preserve">{{pooleli}}

'''Riigiabi''' on igasugune eelis, mida annavad avaliku võimu organid riigi vahenditest ettevõtjale ja mis kasvõi potentsiaalselt võib moonutada konkurentsi ning kaubandust [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Riigiabi {{!}} Rahandusministeerium |url=https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigiabi |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.fin.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== ELi liikmesriigi kohustus nõuda tagasi ebaseaduslikult antud riigiabi ==
[[Euroopa Liidu liikmesriik]] on kohustatud tagasi nõudma enda antud riigiabi, mille andmiseks ei ole [[Euroopa Komisjon]] luba andnud või kui Euroopa Komisjon on otsustanud, et liikmesriigi antud abi ei sobi kokku Euroopa Liidu siseturuga.

Riigiabiks (ingl ''state aid'') nimetatakse liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antavat abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikkel 107 &lt;/ref&gt; Tegemist on Euroopa Liidu konkurentsiõiguse ühe osaga, mille eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu siseturgu konkurentsi kahjustamise eest.&lt;ref&gt;Euroopa Komisjon koduleht (i.a), kasutatud 19.03.2019, https://ec.europa.eu/commission&lt;/ref&gt;

Viidatud regulatsioon tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingust&lt;ref&gt;Euroopa Liidu Toimimise Lepingu Konsolideeritud Versioon&lt;/ref&gt;, mis on koos Euroopa Liidu lepinguga Euroopa Liidu aluslepingud.&lt;ref&gt;Vikipeedia, vaba entsüklopeedia 2018. – Euroopa Liidu õigusaktid. //et.wikipedia.org/w/index.php?title=Euroopa_Liidu_%C3%B5igusaktid&amp;oldid=5115963 11.10.2018, 10:17 (UTC)&lt;/ref&gt; Üldjuhul on riigiabi andmine ilma Euroopa Komisjoni eelneva heakskiiduta keelatud.&lt;ref&gt;Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses&lt;/ref&gt; ELTL-i ning selle alusel antud mitme määrusega on lubatud eelnevalt luba küsimata erandkorras riigiabi andmine näiteks sotsiaalabi andmise või loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju hüvitamiseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lisaks on erandeid, kus riigi antav abi võib, aga ei pruugi olla Euroopa Komisjonilt luba küsimata lubatud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lubatavuse eeldus on riigiabi siseturuga kokkusobivus. Kui esineb vähemalt oht, et liikmesriigi antav abi mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust või moonutab konkurentsi, on selline abi siseturule sobimatu. Abi siseturuga kokkusobivuse hindamise pädevus on üksnes Euroopa Komisjonil.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Sandor Elias. Ebaseadusliku riigiabi saaja usalduse kaitstavus riigiabi tagasinõudmise korral. Juridica VI/2014 lk 433&lt;/ref&gt;

Kui ilmneb, et liikmesriik soovib määrata riigiabi, millele ükski eeltoodud erand ei kohaldu, tuleb liikmesriigil Euroopa Komisjoni sellisest plaanist piisava ajavaruga teavitada, et Euroopa Komisjon saaks teha antava abi lubatavuse kohta otsuse.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Liina Käis. Euroopa Liidu riigiabireeglite rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue. Juridica IX/2015 lk 614&lt;/ref&gt; Kuni Euroopa Komisjon pole vastavat otsust vastu võtnud, kehtib liikmesriigile nn ''standstill''-klausel, st liikmesriik ei tohi enne lubavat otsust riigiabi andmise meetmeid rakendada.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Riigiabi definitsioon on ELTL-is toodud üpris abstraktsena ja konkreetsete juhtumite korral võib selle mõiste piiritlemisega esineda hulgaliselt probleeme. Seepärast ongi välja kujunenud ulatuslik kohtupraktika, mis aitab määratleda neid olukordi, mil liikmesriigi tegevus kuulub riigiabi reeglite kohaldamisalasse.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Riigiabi tagasinõudmise alused (Euroopa Komisjoni roll) ===
==== Järelevalve ====
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 108 kohaselt kontrollib Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega pidevalt neis riikides olemasolevaid abisüsteeme ja paneb liikmesriikidele ette sobivaid meetmeid, mis on vajalikud siseturu järkjärguliseks arenguks või toimimiseks. Kui komisjon leiab pärast asjassepuutuvatelt isikutelt selgituste küsimist, et riigi ressurssidest antav abi ei sobi kokku ühendusesisese konkurentsireeglite- ja põhimõtetega või et sellist abi kasutatakse valel eesmärgil, otsustab komisjon säärase abi lõpetamise, või riigiabi andja peab muutma abi andmist komisjoni määratud tähtpäevaks. Euroopa Kohtu seisukoha kohaselt on ühendusesisese konkurentsi õiguste kaitse liikmesriigi kohtute ülesanne, ning liikmesriikidel on absoluutne kohustus kõikidest riigiabi meetmetest enne nende rakendamist Euroopa Komisjoni teavitada. Liikmesriik ei saa tavajuhul väita, et ta ei olnud riigiabi rakendamise keelust teadlik ning pelgalt seetõttu jätab päringu esitamata.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikkel 108&lt;/ref&gt;Hinnangu riigiabi kohta annab Euroopa Komisjon ja lõppastme Euroopa Kohus, mille kohta esitab liikmesriik päringu kahtluse korral, kas tegemist on riigiabiga või mitte. Euroopa Kohtu praktika kohaselt kohaldatakse riigisisestes kohtutes riigisiseseid menetlusnorme, mis ei tohi olla ebasoodsamad või ülemäära keerulisemad kui samalaadsed normid Euroopa Liidu õiguskorras.&lt;ref&gt;EKo C-368/04, Transalpine Ölleitung in Österreich, p 45; EKo C-392/04 ja C-422/04, i-21 Germany GmbH, p 57.&lt;/ref&gt;

==== Ebaseaduslikkus ====

Ebaseadusliku riigiabiga on tegemist juhul, kui:

1) seda on otsustanud Euroopa Komisjon, kes menetluse tulemusena on jõudnud lõplikule otsusele, et riigiabi ei sobi kokku siseturuga artikli 107 järgi;
2) liikmesriik on rikkunud uue plaanitava abi andmisest tulenevat teavitamiskohustust;&lt;ref name=&quot;:90&quot;&gt;Euroopa Liidu Nõukogu Määrus, nr 2015/1589, artikkel 2 &lt;/ref&gt;
3) (a) liikmesriik ei ole oodanud ära menetluse järgi tehtud lõplikku komisjon otsust;
(b) otsuse mittetegemise korral ettenähtud aega, mille möödumisel loetakse otsus heakskiidetuks.&lt;ref name=&quot;:90&quot; /&gt;

Ehk sisuliselt on tegemist rakendamiskeelu rikkumisega (erialakirjanduses ka kui ''stand''-still kohustus) - kavatsetud meetmeid ei tohi rakendada enne lõplikku komisjoni otsust. Abi andmise või muutmise kavadest teavitamata jätmine enne nende rakendamist loetakse ühenduse õiguse seisukohalt ebaseaduslikuks alates selle abi andmise hetkest.&lt;ref name=&quot;:91&quot;&gt;Euroopa Komisjoni Teatis, 2007/C 272/05, p 8 &lt;/ref&gt;

Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikkel 107 kohaselt, kui ei ole aluslepingutes sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Euroopa Komisjon on arvamusel, et kui liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust, esitab ta selle kohta oma põhjendatud arvamuse, olles andnud asjassepuutuvale riigile võimaluse esitada oma seisukoht ettenähtud tähtajaks. Kui asjassepuutuv riik ei pea tähtajast kinni, võib komisjon või mõni teine riik anda asja otse Euroopa Kohtusse. Kohtus ebaseadusliku riigiabi andmise tuvastamise korral tunnistatakse tagasiulatuvalt abi andmise akt kehtetuks uue aktiga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==== Tagastamine ====

Kui Euroopa Komisjon tuvastab ebaseadusliku riigiabi andmise, toimub riigiabi tagasinõudmine erisätete puudumisel eraõiguse sätete järgi, vastavalt liikmesriigi sisesele õigusele, järgides seejuures tõhususe ja võrdsuse põhimõtet. Tagastamisele kuulub saadud abi koos intressidega.&lt;ref&gt;Konkurentsiseadus §42lg3&lt;/ref&gt; Riigiabi kiire tagasinõudmine võib vajalikuks osutuda riigiabi saaja ettenähtava maksejõuetuks muutumise korral või varade fiktiivse üleandmise riski korral, mida võib sellisel juhul teha ka ilma komisjoni otsuseta. Haldusakt, millega haldusorgan on riigiabi saajale abi väljastanud, kuulutatakse kehtetuks uue haldusaktiga liikmesriigi halduskohtus. Komisjon ei nõua abi tagastamist ainult juhul, kui tagasinõudmine on vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõtetega. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on välistav asjaolu õiguspärane ootus ja õiguskindlus.&lt;ref&gt;EKo C-5/89, komisjon ''vs.'' Saksamaa, p 13–14&lt;/ref&gt;

==== Vaidlustamine ja kahjunõude esitamine ====

Euroopa Komisjoni ebaseadusliku riigiabiandmise otsuse korral on abisaajal võimalik otsus vaidlustada ja toetuda usalduse kaitstavusele vastavalt haldusmenetluse seadusele. Kui keskmisele juriidilis-majanduslike eriteadmisteta ettevõtjale polnud selge, et haldusorgani antav abi on Euroopa Liidu konkurentsireeglite ja põhimõtetega vastuolus või kui abisaaja on haldusakti alusel saadud vara jõudnud ära kasutada ja tema huvi haldusakti kehtimajäämisest kaalub üles avalikkuse huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, jääb haldusakt kehtima.&lt;ref&gt;Kohtuotsus, 24.11.2011, Eesti Töötukassa kassatsioonikaebus, 3-3-1-74-11&lt;/ref&gt;

Kahjunõude esitamise korra kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotluse või kaebuse esitamise tähtaeg on seotud kahjust ja kahju tekitanud isikust teadasaamisega, milleks on kuni kolm aastat kahjust ja kahju tekitanud isikust teadasaamise hetkest ja mitte rohkem kui kümme aastat kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kahju hüvitamise taotluse nõuetekohase esitamise järel peab haldusorgan selle kahe kuu jooksul lahendama ning kahju tuvastamise korral kahjusaajale kahju hüvitama. Kui haldusorgan jätab taotluse rahuldamata, ei lahenda tähtajaks või kannatanu ei nõustu hüvitise suurusega, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.&lt;ref&gt;RVastS §17&lt;/ref&gt; Olukorras, kus riigiabi saaja usaldus on kaitstav, ent ei välista riigiabi tagasinõudmist, tuleb riigiabi andjal hüvitada haldusakti usaldamisest ja katkenud projektist tekkinud usalduskahju.&lt;ref&gt;HMS §67&lt;/ref&gt; Kahjuhüvitis ei või olla sarnases mahus saadud abiga, olles seejuures uus riigiabi. Saamata jäänud tulu ei kuulu kompenseerimisele.&lt;ref&gt;RVastS §13lg2&lt;/ref&gt;

=== Kohtupraktika (Euroopa Kohus C-127/16 ''SNCF Mobilites ''vs.'' Euroopa Komisjon'') ===
==== Vaidluse taust ====

2001. aastal kiitis Euroopa Komisjon heaks Prantsusmaa riigiabi andmise Sernam SA-le, mis oli täielikult Société Nationale des Chemins de fer Français (edaspidi SNCF) omanduses, summas 503 miljonit eurot (otsus Sernam 1). Prantsusmaa ametiasutused teatasid komisjonile 17. juuni 2002. aasta kirjas, et otsusega Sernam 1 heaks kiidetud abi oli kasutatud teistsugustel tingimustel kui need, mille alusel oli komisjon oma otsuse teinud. Algatatud menetluse raames otsustas Euroopa Komisjon 20. oktoobril 2004. aastal, et Sernam 1 ei olnud täidetud, mis kujutas endast abi kuritarvitamist ning otsusega Sernam 2 tasutud täiendav abisumma 41 miljoni euro ulatuses oli makstud ebaseaduslikult. Otsusega Sernam 2 anti sisuliselt 2 võimalust: 1) ettenähtud perioodi jooksul pidi Sernam loobuma oma maanteetranspordi üksusest; 2) alternatiivselt ei ole maanteetranspordi üksusest loobumine rakendatav kui Sernam müüb oma varade kogumi hiljemalt 30. juunil 2005 turutingimustel läbipaistva protsessi raames ettevõttele, kellel ei ole juriidilisi sidemeid SNCF-iga. 2005. aastal võõrandas SNCF Mobilités, mille on loonud Sernami endiste juhatuse liikmed, Sernami varade kogumi. Võõrandamisele järgnevalt rekapitaliseeris SNCF Sernami 57 miljoni euro ulatuses. Teiseks tegi Sernam Xpressile osalise kapitali sissemakse. Sissemakse hõlmas kõiki varasid, sealhulgas 57 miljoni euro suurust rekapitaliseerimist ja Sernami kohustusi, välja arvatud teatud finantskohustusi kogusummas 38,5 miljonit eurot. Sernam 2 otsuse väära rakendamise kohta esitatud kaebuste alusel algatas Euroopa Komisjon 16. juulil 2008 uurimismenetluse, mille tulemusena võeti 9. märtsil 2012 vastu otsus Sernam 3. Viimati nimetatud otsuses leidis komisjon, et 41 miljoni euro suurust ebaseaduslikku riigiabi pole tagastatud. Samuti leidis komisjon, et riigiabi summas 503 miljonit eurot rakendati kuritahtlikult ning on siseturu reeglitega kokkusobimatu. Euroopa Komisjon on seisukohal, et Sernami varade kogumi müügiga seotud 57 miljoni euro suurune abi hõlmas Sernami rekapitaliseerimist SNCF-ilt, SNCF-i võlanõuete kustutamist Sernami vastu summas 38,5 miljonit eurot ning garantiid, mille SNCF andis Sernami majandustegevuse ülekandmisel Financière Sernamile. Seega tuli kogu saadud riigiabi summas 642 miljonit eurot hüvitada Financière Sernami ning ta tütarettevõtete majandustegevuse jätkumise tõttu Sernami ja vastavate ettevõtete vahel.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;Kohtuotsus, 07.03.2018, SNCF Mobilites ''vs.'' Euroopa Komisjon, C-127/16 P&lt;/ref&gt;

==== Menetlus üldkohtus ja vaidlustatud kohtulahend ====

SNCF esitas 4. juunil 2012 üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldusega nõude tühistada otsus Sernam 3. Euroopa Liidu üldkohus jättis oma 17. detsembri 2015. aasta kohtuotsusega SNCF ''vs.'' Komisjon nõude tervikuna rahuldamata.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

==== SNCF Mobilitési apellatsioonkaebus ====

26. veebruaril 2016 esitas SNCF Mobilités apellatsioonkaebuse Euroopa Kohtule, milles palus tühistada Euroopa Liidu üldkohtu 17. detsembri 2015. aasta kohtuotsus SNCF ''vs.'' komisjon. Apellatsioonkaebuses leidis Sernam, et üldkohus on vääralt järeldanud, et otsuse Sernam 2 eesmärk oli katkestada Sernami majandustegevus ning Sernami varade kogumi võõrandamine ei olnud avatud ja läbipaistva pakkumismenetluse tulemus. Samuti on SNCF seisukohal, et üldkohus on ekslikult järeldanud asjaolu, et Sernam jätkas majanduslikult eksisteerimist Sernam Xpressis ja hiljem Financière Sernamis, siis 41 miljoni euro suuruse abi tagasinõudmisele vastava nõude kandmine Sernami likvideerimisel kohustuste alla rikkus seda õigusnormi.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;  

Lisaks leiab SNCF, et üldkohus on moonutanud otsust Sernam 2, kui järeldas, et aruka erainvestori põhimõte ei ole kohaldatav, kuna Sernami varade kogumi müük kujutab endast tasakaalustavat meedet.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

==== Euroopa Kohtu hinnang ====

Euroopa Kohtu hinnangul on Üüldkohus õigusega järeldanud, et Sernami varade kogumi müügi eesmärk oli Sernami majandustegevuse katkestamine ja selle ettevõtja turult kadumine.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 

Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt hinnatakse pakkumismenetluse avatust ja läbipaistvust iga kohtuasja asjaoludele omaste näitajate alusel. Kuna käesolevas kohtuasjas ei tulnud edukaks tunnistatud pakkumus selliselt pakkujalt, kes menetluse algusest peale osales pakkumismenetluses iseseisvalt, siis ei olnud ka menetluse avatuse ja läbipaistvuse nõuet järgitud.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmise peamine eesmärk kõrvaldada konkurentsimoonutus, mille on põhjustanud ebaseadusliku abiga tagatud konkurentsieelis. Siseturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigipoolne või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

==== Resolutsioon ====

Eelnevale toetudes lükkas Euroopa Kohus kõik hageja väited tagasi ja jättis seetõttu ka apellatsioonkaebuse rahuldamata.
 
==== Kohtujuristi seisukoht ====

Samas asjas esitas seisukoha ka kohtujurist.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt; Kohtujuristi ettepanek, 20.juulil 2017, SNCF Mobilites vs Euroopa Komisjon, C-127/16 P &lt;/ref&gt; Kohtujurist kordas oma seisukohas varasemat kohtupraktikat, mille kohaselt juhul, kui riigiabi saanud äriühingu majandustegevust on mingil põhjusel jätkanud mõni muu ühing (olgu see siis näiteks ühinemise või ülevõtmise teel), tuleb abi tagasi nõuda just sellelt äriühingult. Juriidilise isiku pelgalt õiguslik kadumine ei pruugi iseenesest kaasa tuua seda, et kaoks ka subsideeritav tegevus.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

=== Estonian Airi keelatud riigiabi juhtum ===

Eesti riiklik lennufirma [[Estonian Air]] sai 2009.–2014. aastal korduvalt riiklikke toetusi, mille eesmärk oli toetada lennufirma majandustegevust. Euroopa Komisjon tegi 6. novembril 2015. aastal otsuse, millega andis Eesti Vabariigile korralduse nõuda lennufirmalt välja talle juba antud 84,9 miljonit eurot. Samuti keelas komisjon Eestil anda täiendavat abi 40,7 miljoni euro ulatuses.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;Komisjoni otsus (EL), 06. novembril 2015, meetmete SA.35956 (13/C) (ex 13/NN) (ex 12/N) kohta, mida Eesti on rakendanud ASi Estonian Air suhtes ja meetmete SA.36868 (14/C) (ex 13/N) kohta, mida Eesti kavatseb rakendada ASi Estonian Air suhtes, 2016/1031 &lt;/ref&gt; Komisjoni otsuse kohaselt andis Eesti lennufirmale päästmisabi korduvalt ning toetuse andmiste vahe oli vähem kui kümme aastat. Kuna aga päästmis- ja ümberkorraldusabi andmise suuniste kohaselt võib päästmisabi anda üksnes iga kümne aasta tagant, moonutas Eesti antud abi loomulikku konkurentsi. Samuti puudus Eestil riigiabi andmiseks ümberkorralduskava ja Eesti riigil puudus sellest tulenevalt usutav huvi selle vastu, et lennufirma hakkaks iseseisvalt ilma riigi toeta toimima. Järelikult tuli antud riigiabi tagastada.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Euroopa Liidu õigus]]</text>
      <sha1>1a4jmsyvi1rbooon7e4pfu7b4j9qiyu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Roblox</title>
    <ns>0</ns>
    <id>565608</id>
    <revision>
      <id>7158590</id>
      <parentid>7144995</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T23:57:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30415-66</username>
        <id>230017</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7158590</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6455" sha1="1st0msxdinopiu70jedm5zwi5611ow0" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Infokast videomäng
| pealkiri       = Roblox
| pilt           = Roblox Logo 2022.svg
| pildiallkiri   = Robloxi logo 2022. aastal
| keel           = inglise, hispaania, saksa, prantsuse, portugali, itaalia, jaapani, korea, hiina (lihtsustatud) ja hiina (traditsionaalne)
| väljaandja     = Roblox Corporation
}}

'''Roblox''' on veebimängude platvorm ja mängude loomise süsteem ja täiskasvanute tutvumisplatvorm&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Keynote {{!}} RDC 2023 |url=https://www.youtube.com/watch?v=mfYz8weQm4M |keel=et-EE |vaadatud=2023-09-09}}&lt;/ref&gt;, mille on välja töötanud Roblox Corporation. See võimaldab kasutajatel programmeerida mänge ja mängida teiste kasutajate loodud mänge. [[David Baszucki]] ja [[Erik Cassel]]i poolt 2004. aastal loodud ja 2006. aastal välja antud platvorm võõrustab kasutajate loodud mitmes žanris mänge. 

Roblox on tasuta mängitav, mängusisesed oste saab teha virtuaalse raha Robux'iga. Aastatel 2007–2016 kasutas Roblox peale Robux'i raha, mille nimi oli Tix. 

Ehkki Roblox on kriitikutelt üldiselt positiivseid hinnanguid saanud, on ta selle sisu ja vestluste filtreerimissüsteemi osas kriitikat kogenud. 

2020. aasta aprilli andmetel mängis Robloxis mänge keskmiselt üle 146 miljoni mängija kuus.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=SteadyOn|url=https://rtrack.live/blog/april-2020-mau|pealkiri=Roblox sees fastest growth ever, gaining 12 Million Active Users in April 2020, bringing April MAU to 146M+|väljaanne=rtrack.live|aeg=aprill 2020|vaadatud=22.05.2020}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Algul alustavad kõik mängijad valmis pandud tegelasena, kuid avataripoed sisaldavad tasulisi ja tasuta riideesemeid, mille on teinud Robloxi disainerid või tavainimesed. 

Robloxi kasutaja tegemiseks ei pea olema 13-aastane, kuid paljud asjad on noorematele inimestele piاني  

iratud. 

== Ülevaade ==

=== Robloxi Studio ===
Roblox võimaldab mängijatel luua oma mänge, kasutades selleks oma [[mängumootor]]it Roblox Studio, millel saavad seejärel mängida teised kasutajad. Mänge kodeeritakse kasutades programmeerimiskeelt [[Lua]]. Kasutajad saavad luua ostetavat sisu ühekordsete ostude kaudu, mida nimetatakse &quot;mängupassideks&quot;, samuti mikrotehinguteks, mida saab osta rohkem kui üks kord ning mis tihti aitavad mängijal kiirendada mänguprotsessi.

=== Esemed ja valuuta ===
[[Fail:Robux 2019 Logo gold.svg|pisi|Robloxi raha Robux ikoon]]
Roblox võimaldab mängijatel osta, müüa ja luua virtuaalseid esemeid, mida saab kasutada oma virtuaalse tegelaskuju kaunistamiseks. Riideid saab osta igaüks, kuid neid saavad müüa ja vahetada ainult mängijad, kes on ostnud kuise tellimuse nimega &quot;Premium&quot;. Ainult Robloxi administraatorid saavad Robloxi ametliku kasutajakonto alt müüa aksessuaare, kehaosi, tööriistu ja muud. Virtuaalseid mütse ja tarvikuid võivad avaldada ka mõned valitud kasutajad, kellel on varasem kogemus Roblox Corporationiga töötamisel või kelle nad on valinud tänu heale tööle. Kasutaja valuutat saab vahetada reaalseks valuutaks (EUR, GBP, USD, jne) Developer Exchange süsteemi kaudu. Seotus rahaga on aga kaasa toonud märkimisväärsel hulgal pettusi, mis peamiselt puudutavad kelmuste veebisaite reklaamivaid automatiseeritud sõnumeid, tasuta valuuta väljaandmiseks mõeldud pettusemänge ja kehtetuid valuuta koode.

=== Üritused ===
Roblox korraldab aeg-ajalt füüsilisi ja virtuaalseid üritusi. Varem korraldati BloxConi – sama platvormi kasutavate mängijate kokkutulekut. Igal aastal toimub &quot;Innovation Awards” – auhinnatseremoonia, mis toimib rahvahääletuse alusel. Roblox Corporation korraldab igal aastal San Franciscos kolmepäevase ainult kutsetega ürituse [[Roblox Developers Conference]], kus kõik saavad teada platvormi eelseisvatest muudatustest.

=== Lisainfo ===
Robloxi esimene nimi oli DynaBlocks. Roblox on keelatud Kataris, Jordaanias, Araabia Ühendemiraatides, Türgis ja Põhja-Koreas

Robloxi väljalaskeaasta on 2006, demot testiti aastal 2005.

== Robloxi populaarsemad mängud ==
Robloxis on väga palju mänge, mille mängijate arv muutub iga sekund. Kuigi kõik neist ei saa populaarseks, on saanud kõige paremad/lõbusamad tuntuks. Siin on mõned ülimenukad mängud: 

=== &quot;Adopt Me&quot; ===
&quot;Adopt Me&quot; on mäng, kus saab koguda ja kasvatada loomi ning vahetada neid teiste mängijatega. Samuti saab teistega luua mängus perekonna, mis lisab sellele rollimängu aspekti.

&quot;Adopt Me&quot; on 2020. aasta veebruarist külastatuim mäng platvormil.
Https:/roblox.com

=== &quot;Piggy&quot; ===
&quot;Piggy&quot; on mäng, kus mängija on kas siga, kes tapab teised mängijad ära, või inimene, kes selle eest ära jookseb. Ses mängus saab saavutusi, kui avada salajasi uksi või muid asju.

&quot;Piggy&quot; sai populaarseks kohe 2020. aasta jaanuaris, kui see mäng loodi.

=== &quot;Tower of Hell&quot; ===
&quot;Tower of Hell on mäng&quot;, kus peab [[Parkuur (spordiala)|parkuurima]] torni põhjast tippu, võisteldes samal ajal teistega, et olla esimene , kes kohale jõuab. Iga teatud aja tagant tuleb täiesti uus rada ja mäng algab uuesti.

Mäng oli eriti populaarne 2020. aastal.

=== &quot;Welcome to Bloxburg&quot; ===
&quot;Welcome to Bloxburg&quot; on Robloxi mäng, kus peab töötama ning oma maja uuendama endal vabal valikul. Rollimäng on seal populaarne, peamiselt mängides perena. Mäng on kõvasti inspireeritud [[The Sims|Simsi]] mängusarjast ning suured osad mängust on sealt võetud.

Olenemata sellest, et see mäng on osaliselt tasuline, oli see eriti populaarne 2019. aastal ning on siiani.

=== &quot;Jailbreak&quot; ===
&quot;Jailbreak&quot; on mäng, kus saab olla kas politseinik või vang. Vangid peavad vanglast põgenema ning asju röövima, politseinikud peavad nad peatama.

Mäng oli eriti populaarne 2017. aastal ning on populaarne nüüdki. 

=== &quot;Murder Mystery 2&quot; ===
&quot;Murder mystery 2&quot; on populaarne mäng juba alates 2014. aastast. Mängu põhimõte on täita oma rolli eesmärk.

Rollid: 
* Tavaline kodanik – tuleb püüda jääda ellu vähemalt kolm minutit (1. voor) ja proovida aru saada, kes on mõrvar. On ka võimalus haarata šerifi relv, kui ta surma saab ning päästa teised/iseennast.
* Šeriff – võitmiseks tuleb leida mõrvar ja tulistada teda oma püstoliga.
* Mõrvar – võitmiseks tuleb tappa kõik kodanikud (sh šeriff) enne vooru lõppu (3 min). Tuleb ka vältida šeriffi püstolilaske, et surma ei saaks.

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Videomängud]]</text>
      <sha1>1st0msxdinopiu70jedm5zwi5611ow0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158611</id>
      <parentid>7158590</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T04:07:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7158590|7158590]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-30415-66|~2026-30415-66]] ([[User talk:~2026-30415-66|arutelu]])</comment>
      <origin>7158611</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6445" sha1="402d4tfgjw3kgjd4vwexldlrsv6w0ny" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Infokast videomäng
| pealkiri       = Roblox
| pilt           = Roblox Logo 2022.svg
| pildiallkiri   = Robloxi logo 2022. aastal
| keel           = inglise, hispaania, saksa, prantsuse, portugali, itaalia, jaapani, korea, hiina (lihtsustatud) ja hiina (traditsionaalne)
| väljaandja     = Roblox Corporation
}}

'''Roblox''' on veebimängude platvorm ja mängude loomise süsteem ja täiskasvanute tutvumisplatvorm&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Keynote {{!}} RDC 2023 |url=https://www.youtube.com/watch?v=mfYz8weQm4M |keel=et-EE |vaadatud=2023-09-09}}&lt;/ref&gt;, mille on välja töötanud Roblox Corporation. See võimaldab kasutajatel programmeerida mänge ja mängida teiste kasutajate loodud mänge. [[David Baszucki]] ja [[Erik Cassel]]i poolt 2004. aastal loodud ja 2006. aastal välja antud platvorm võõrustab kasutajate loodud mitmes žanris mänge. 

Roblox on tasuta mängitav, mängusisesed oste saab teha virtuaalse raha Robux'iga. Aastatel 2007–2016 kasutas Roblox peale Robux'i raha, mille nimi oli Tix. 

Ehkki Roblox on kriitikutelt üldiselt positiivseid hinnanguid saanud, on ta selle sisu ja vestluste filtreerimissüsteemi osas kriitikat kogenud. 

2020. aasta aprilli andmetel mängis Robloxis mänge keskmiselt üle 146 miljoni mängija kuus.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=SteadyOn|url=https://rtrack.live/blog/april-2020-mau|pealkiri=Roblox sees fastest growth ever, gaining 12 Million Active Users in April 2020, bringing April MAU to 146M+|väljaanne=rtrack.live|aeg=aprill 2020|vaadatud=22.05.2020}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Algul alustavad kõik mängijad valmis pandud tegelasena, kuid avataripoed sisaldavad tasulisi ja tasuta riideesemeid, mille on teinud Robloxi disainerid või tavainimesed. 

Robloxi kasutaja tegemiseks ei pea olema 13-aastane, kuid paljud asjad on noorematele inimestele piiratud. 

== Ülevaade ==

=== Robloxi Studio ===
Roblox võimaldab mängijatel luua oma mänge, kasutades selleks oma [[mängumootor]]it Roblox Studio, millel saavad seejärel mängida teised kasutajad. Mänge kodeeritakse kasutades programmeerimiskeelt [[Lua]]. Kasutajad saavad luua ostetavat sisu ühekordsete ostude kaudu, mida nimetatakse &quot;mängupassideks&quot;, samuti mikrotehinguteks, mida saab osta rohkem kui üks kord ning mis tihti aitavad mängijal kiirendada mänguprotsessi.

=== Esemed ja valuuta ===
[[Fail:Robux 2019 Logo gold.svg|pisi|Robloxi raha Robux ikoon]]
Roblox võimaldab mängijatel osta, müüa ja luua virtuaalseid esemeid, mida saab kasutada oma virtuaalse tegelaskuju kaunistamiseks. Riideid saab osta igaüks, kuid neid saavad müüa ja vahetada ainult mängijad, kes on ostnud kuise tellimuse nimega &quot;Premium&quot;. Ainult Robloxi administraatorid saavad Robloxi ametliku kasutajakonto alt müüa aksessuaare, kehaosi, tööriistu ja muud. Virtuaalseid mütse ja tarvikuid võivad avaldada ka mõned valitud kasutajad, kellel on varasem kogemus Roblox Corporationiga töötamisel või kelle nad on valinud tänu heale tööle. Kasutaja valuutat saab vahetada reaalseks valuutaks (EUR, GBP, USD, jne) Developer Exchange süsteemi kaudu. Seotus rahaga on aga kaasa toonud märkimisväärsel hulgal pettusi, mis peamiselt puudutavad kelmuste veebisaite reklaamivaid automatiseeritud sõnumeid, tasuta valuuta väljaandmiseks mõeldud pettusemänge ja kehtetuid valuuta koode.

=== Üritused ===
Roblox korraldab aeg-ajalt füüsilisi ja virtuaalseid üritusi. Varem korraldati BloxConi – sama platvormi kasutavate mängijate kokkutulekut. Igal aastal toimub &quot;Innovation Awards” – auhinnatseremoonia, mis toimib rahvahääletuse alusel. Roblox Corporation korraldab igal aastal San Franciscos kolmepäevase ainult kutsetega ürituse [[Roblox Developers Conference]], kus kõik saavad teada platvormi eelseisvatest muudatustest.

=== Lisainfo ===
Robloxi esimene nimi oli DynaBlocks. Roblox on keelatud Kataris, Jordaanias, Araabia Ühendemiraatides, Türgis ja Põhja-Koreas

Robloxi väljalaskeaasta on 2006, demot testiti aastal 2005.

== Robloxi populaarsemad mängud ==
Robloxis on väga palju mänge, mille mängijate arv muutub iga sekund. Kuigi kõik neist ei saa populaarseks, on saanud kõige paremad/lõbusamad tuntuks. Siin on mõned ülimenukad mängud: 

=== &quot;Adopt Me&quot; ===
&quot;Adopt Me&quot; on mäng, kus saab koguda ja kasvatada loomi ning vahetada neid teiste mängijatega. Samuti saab teistega luua mängus perekonna, mis lisab sellele rollimängu aspekti.

&quot;Adopt Me&quot; on 2020. aasta veebruarist külastatuim mäng platvormil.
Https:/roblox.com

=== &quot;Piggy&quot; ===
&quot;Piggy&quot; on mäng, kus mängija on kas siga, kes tapab teised mängijad ära, või inimene, kes selle eest ära jookseb. Ses mängus saab saavutusi, kui avada salajasi uksi või muid asju.

&quot;Piggy&quot; sai populaarseks kohe 2020. aasta jaanuaris, kui see mäng loodi.

=== &quot;Tower of Hell&quot; ===
&quot;Tower of Hell on mäng&quot;, kus peab [[Parkuur (spordiala)|parkuurima]] torni põhjast tippu, võisteldes samal ajal teistega, et olla esimene , kes kohale jõuab. Iga teatud aja tagant tuleb täiesti uus rada ja mäng algab uuesti.

Mäng oli eriti populaarne 2020. aastal.

=== &quot;Welcome to Bloxburg&quot; ===
&quot;Welcome to Bloxburg&quot; on Robloxi mäng, kus peab töötama ning oma maja uuendama endal vabal valikul. Rollimäng on seal populaarne, peamiselt mängides perena. Mäng on kõvasti inspireeritud [[The Sims|Simsi]] mängusarjast ning suured osad mängust on sealt võetud.

Olenemata sellest, et see mäng on osaliselt tasuline, oli see eriti populaarne 2019. aastal ning on siiani.

=== &quot;Jailbreak&quot; ===
&quot;Jailbreak&quot; on mäng, kus saab olla kas politseinik või vang. Vangid peavad vanglast põgenema ning asju röövima, politseinikud peavad nad peatama.

Mäng oli eriti populaarne 2017. aastal ning on populaarne nüüdki. 

=== &quot;Murder Mystery 2&quot; ===
&quot;Murder mystery 2&quot; on populaarne mäng juba alates 2014. aastast. Mängu põhimõte on täita oma rolli eesmärk.

Rollid: 
* Tavaline kodanik – tuleb püüda jääda ellu vähemalt kolm minutit (1. voor) ja proovida aru saada, kes on mõrvar. On ka võimalus haarata šerifi relv, kui ta surma saab ning päästa teised/iseennast.
* Šeriff – võitmiseks tuleb leida mõrvar ja tulistada teda oma püstoliga.
* Mõrvar – võitmiseks tuleb tappa kõik kodanikud (sh šeriff) enne vooru lõppu (3 min). Tuleb ka vältida šeriffi püstolilaske, et surma ei saaks.

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Videomängud]]</text>
      <sha1>402d4tfgjw3kgjd4vwexldlrsv6w0ny</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksei Jevgrafov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>566459</id>
    <revision>
      <id>7158668</id>
      <parentid>6901168</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:42:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7158668</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5597" sha1="kt4k869bordhg44gbijhclt78ruanjs" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Aleksei Jevgrafov
| pilt = Aleksei Jevgrafov 2023.jpg
| pildiallkiri = Aleksei Jevgrafov (2023)
| amet = Riigikogu liige
| ametiajaalgus = 16 detsember 2020
| ametiajalõpp = 10. märts 2021
| alma_mater = [[Tallinna Ülikool]]
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1979|11|24}}
| sünnikoht = [[Narva]]
}}

'''Aleksei Jevgrafov''' (sündinud [[24. november|24. novembril]] [[1979]]&lt;ref name=&quot;p6hjarannik-2019&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;2riregister-narva&quot;/&gt; [[Narva]]s)&lt;ref name=&quot;p6hjarannik-2019&quot;/&gt; on [[Eesti]] [[poliitik]], alates 5. aprillist 2023 [[XV Riigikogu]] liige.

== Haridus ==
Ta lõpetas aastal [[1998]] [[Narva Pähklimäe Gümnaasium]]i ja aastal [[2002]] [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] haldusjuhtimise erialal (magistrikraadiga võrdsustatud kvalifikatsioon).&lt;ref name=&quot;p6hjarannik-2019&quot;/&gt;

== Töö ==
Ta oli 4. detsembrist 2001 kuni 1. jaanuarini 2006 [[Reformierakond|Reformierakonna]] liige.&lt;ref name=&quot;2riregister-partei&quot;/&gt;

7. novembrist 2017 kuni 15. märtsini 2019 oli Jevgrafov Narva abilinnapea linnamajanduse alal. 15. märtsil sai temast Narva linnapea kohusetäitja. 8. aprillist 2019 kuni 11. novembrini 2020 oli ta [[Narva linnapea]].&lt;ref name=&quot;narva-vk-2019-17&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;p6hjarannik-2019&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;narva-vk-2020-prot41&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;narva-vk-2020-o53&quot;/&gt; Sel päeval avaldas [[Narva linnavolikogu]] talle umbusaldust. Otsuse poolt oli 17 volikogu liiget 31-st.&lt;ref name=&quot;narva-vk-2020-prot41&quot;/&gt;

16. detsembrist 2020&lt;ref name=&quot;2riregister-narva&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;ERR-15122020&quot;/&gt; kuni 10. märtsini 2021&lt;ref&gt;Sergei Mihhailov, [https://www.err.ee/1608137647/jevgrafov-lahkus-narva-haigla-juhi-kohalt Jevgrafov lahkus Narva haigla juhi kohalt], ERR, 10. märts 2021&lt;/ref&gt; oli ta [[Narva haigla]] juhataja.

Alates 2021 aastast Narva linnavolikogu liige.

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 1405 häält, mis oli neljas tulemus maakonnas. Sai Riigikokku asendusliikmena. 

Alates 2023. aasta septembrist Narva haigla nõukogu liige.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-02-27 |toimetaja-perekonnanimi=Volmer |toimetaja-eesnimi=Grete |pealkiri=Narva haigla töötajad terviseministrile: palume teie abi, et dr Ago Kõrgvee saaks haigla juhina jätkata |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120180294/aasta-spordiraamatuks-kuulutati-esimene-eestikeelne-laskesuusatamisest-raakiv-teos |vaadatud=2024-02-27 |väljaanne=Delfi}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Sergei Mihhailov {{!}} |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=Kohus mõistis Narva haiglalt endise juhi kasuks välja 86 000 eurot |url=https://www.err.ee/1610030326/kohus-moistis-narva-haiglalt-endise-juhi-kasuks-valja-86-000-eurot |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ta kuulub [[Narva fraktsioon|Narva fraktsiooni]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Isiklikku ==
Jevgrafov on abielus ja tal on kaks poega.&lt;ref name=&quot;p6hjarannik-2019&quot;/&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;2riregister-partei&quot;&gt;[https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=aleksei+jevgrafov Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). Äriregistri teabesüsteem. Erakondade liikmete nimekirjad. Päring: Aleksei Jevgrafov.]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2riregister-narva&quot;&gt;[https://ariregister.rik.ee/ettevotja?id=9000050203&amp;search=1 Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). Äriregistri teabesüsteem. Päring: Sihtasutus Narva Haigla. Kaardiandmete väljatrükk. 9. kanne.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p6hjarannik-2019&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=pohjarannik20190418.2.12.1 &quot;Narva uus linnapea: ma ei ole Voronovi ega kellegi teise inimene, olen meeskonnamängija&quot;], [[Põhjarannik]], nr 46, 18. aprill 2019, lk 8.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;narva-vk-2019-17&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&amp;docid=256908 |pealkiri=Narva linnavolikogu 08.04.2019 otsus nr 17 &quot;Narva linnapea valimine&quot;. |vaadatud=31.12.2020 |arhiivimisaeg=8.12.2024 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241208165812/https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&amp;docid=256908 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;narva-vk-2020-prot41&quot;&gt;[https://dokregister.narva.ee/index.php?page=docshow&amp;docid=293518 Narva linnavolikogu 11.11.2020 istungi protokoll (41. istung).]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;narva-vk-2020-o53&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://dokregister.narva.ee/index.php?page=lawsetvk&amp;lawid=1565 |pealkiri=Narva linnavolikogu 11.11.2020 otsus nr 53 &quot;Umbusalduse avaldamine Narva linnapeale&quot;. |vaadatud=31.12.2020 |arhiivimisaeg=8.12.2024 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241208165943/https://dokregister.narva.ee/index.php?page=lawsetvk&amp;lawid=1565 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ERR-15122020&quot;&gt;[https://www.err.ee/1208923/jevgrafov-asub-narva-haigla-juhatuse-liikmeks &quot;Jevgrafov asub Narva haigla juhatuse liikmeks&quot;]. [[Eesti Rahvusringhääling]], 15.12.2020.&lt;/ref&gt;
}}


{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tarmo Tammiste]] | nimi=[[Narva linnapea]] | aeg=[[2019]]–[[2020]] |järgnev = [[Katri Raik]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Olev Silland]] | nimi=[[Narva haigla]] juhataja | aeg=16.12.2020–10.03.2021 | järgnev=pole ametisse nimetatud}}
{{lõpp}}

{{Riigikogu liikmed}}

{{JÄRJESTA:Jevgrafov, Aleksei}}
[[Kategooria:Narva linnapead]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>kt4k869bordhg44gbijhclt78ruanjs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eelromaani kunst</title>
    <ns>0</ns>
    <id>567434</id>
    <revision>
      <id>7158545</id>
      <parentid>7132112</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:30:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7158545</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2003" sha1="guu1myefh3ipd27pn8radrw0u18cm05" xml:space="preserve">[[File:Fig. 5- Arcadas e vista interior da igreja após as obras de 1930. Boletim 55, DGEMN, 1949.jpg|thumb|350px|[[Toscana order|Toscana kapiteelidega]] ''[[spolia]]-''sambad toetamas [[arkaad]]e [[võlv]]ideta [[pseudobasiilika]]s, 9. sajandil ehitatud läänegootide [[São Pedro de Lourosa kirik]]us. Foto 1930. aastatest]]
'''Eelromaani kunst''' on ühendav mõiste [[Euroopa]]s [[5. sajand]]ist, [[Merovingide dünastia]] algusest kuni [[11. sajand]]ini, [[romaani kunst]]i üle-euroopalise väljakujunemiseni käibinud [[arhitektuur]]ile ja teistele kunstiliikidele. Seda kunstiperioodi iseloomustab klassikalise, eelkõige [[hilisantiik]]se [[Vana-Rooma|Rooma]], samuti [[varakristlik kunst|varakristliku kunsti]] teemade ja kujundite segunemine, osalt [[Bütsants]]i vahendusel, [[Barbarid|barbarirahvaste]] (esmajoones [[Germaanlased|germaanlaste]]) kunsti elementidega ja nendest uuendusliku stiili kujunemine&lt;ref&gt;https://www.wikiart.org/en/artists-by-art-movement/pre-romanesque-art#!#resultType:masonry&lt;/ref&gt;. 

Algusperioodil võib osaliselt kattuda [[rahvasterännuaja kunst]]iga. Palju eelromaani kunstile iseloomulikku esineb selginenud kujul hilisemas [[romaani kunst]]is&lt;ref&gt;https://www.khanacademy.org/humanities/medieval-world/romanesque1/a/a-beginners-guide-to-romanesque-architecture&lt;/ref&gt;.

== Piirkondlikud stiilid ==
* [[iiri-anglosaksi kunst]] ja [[anglosaksi arhitektuur]] ning kunst [[Briti saared|Briti saartel]]
* [[Merovingide kunst|merovingide]] ja [[karolingide kunst]] [[Frangi riik|Frangi riigis]]
* [[ottode kunst]] praeguse [[Saksamaa]] territooriumil
* [[läänegootide kunst]] ja [[Astuuria arhitektuur ja kunst]] [[Pürenee poolsaar]]el
* [[langobardide arhitektuur]] ja [[langobardide kunst]] [[Kataloonia]]s, [[Aragon]]is ja [[Itaalia]]s
* [[Horvaatia]] eelromaani arhitektuur ja kunst
* osaliselt loetakse eelromaani kunsti alla kuuluvaks ka varakeskaegset [[mosaraabia kunst]]i Pürenee poolsaarel.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eelromaani kunst| ]]</text>
      <sha1>guu1myefh3ipd27pn8radrw0u18cm05</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sulliwan Unplugged</title>
    <ns>0</ns>
    <id>569442</id>
    <revision>
      <id>7158776</id>
      <parentid>6853753</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:32:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158776</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4659" sha1="n172dcw6in5ptbmxh01cmp8yjv5tdob" xml:space="preserve">{{viitamata}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
'''Sulliwan Unplugged''' on 1990. aastal loodud akustilise roki ansambel. Ansambli asutajaliikmed olid [[Sulev Müürsepp]] (Sulliwan), Margus &quot;Maku&quot; Kulden ja Margus Ristmets (Clint), kes olid varem mänginud [[Tallinna 61. Keskkool]]i ansamblist välja kasvanud ansamblites Zen ja Spanish Castle. Esimesed kontserdid anti [[Nõmme Kultuurimaja]] suvekohvikus. Peagi lisati ansamblisse [[basskitarr]], mida mängis samuti [[Pääsküla]] kooliansamblist pärit Martti Mikk (B.O.A.). 

1994. aastal andis ansambel Fugata Recordsi all välja kasseti näol helikandja &quot;Broken Rose&quot;. Esineti peamiselt Tallinna pubides ja klubides. Tuntumad lood olid [[ööklubi Bonnie &amp; Clyde]] tellimusena tehtud kaver &quot;[[The Ballad of Bonnie and Clyde&quot;]] ja Metallica &quot;[[Enter Sandman&quot;]]. Mõlemad olid edukad [[raadio Kuku]] edetabelisaates &quot;Tagumine paar välja&quot;. 

Kohe pärast &quot;Broken Rose&quot; ilmumist liitus Sulliwan Unpluggediga varem ansamblites [[Velikije Luki]] ja [[Jim Arrow &amp; The Anachrones]] trumme mänginud Kristjan Mäeots (Kotkas). 1995. aastal anti Fugata Recordsi all välja teine kassett &quot;Fantasies&quot;. Kõige tuntum lugu &quot;Men's Song&quot; oli telesaate &quot;Seitse vaprat&quot; edetabelis järjest 9 nädalat. Lisaks pubimängudele anti kontserte ja esineti festivalidel. Festivalide hulgas olid [[Pühajärve Beach Party]], [[Tartu Levimuusikapäevad]], [[Rock Summer]] jt. 

1999. aastal lahkus ansamblist laulja Margus Kulden (Maku) ning mõne aasta pärast ka bassimees Martti Mikk (B.O.A.). Edaspidi esineti enamasti ööklubides erinevate muusikutega. 
 
2019. aasta mais kogunes Sulliwan uuesti selleks, et edaspidi tegutseda ainult kontsertansamblina. Basskitarri mängib ansamblitest [[Magnetic Band]], [[Muusik Seif]], [[Singer Vinger]] ja [[Kolumbus Kris]] tuttav [[Jaanus Raudkats]]. Esimene esinemine pärast uut kokkutulemist oli Gunnar Grapsi mälestuskontsert 22. november 2019. 

2022. aasta sügisel vahetas ansambel trummarit. Uueks Sulliwan Unpluggedi trummariks on varem ansamblitest Beergrass ja Meie Mees pärit [[Toomas Pae]] ehk Törlep. 
Törlepi esimene ülesastumine Sulliwan Unpluggedi koosseisus toimus 19. oktoobril ETV saates &quot;Terevisioon&quot; singli &quot;Põletav elu&quot; esmaettekandel.

==Koosseis==
*[[Sulev Müürsepp]] (Sulliwan) – kitarr
*[[Margus Kulden]] (Maku) – laul
*[[Margus Ristmets]] (Clint) – 12-keelne kitarr
*[[Jaanus Raudkats]] (Raudkats) – bass
*[[Toomas Pae]] (Törlep) – trummid

==Helisalvestised==
===Broken Rose (1994, Fugata Records, FUGMC 1005)===
#[https://en.wikipedia.org/wiki/Mane_Attraction You're All I Need]	3:29
#Like A Lonely Cowboy	5:15
#Same Shit, Different Place	3:34
#Sweet Dreams	3:45
#[https://en.wikipedia.org/wiki/Enter_Sandman Enter Sandman]	3:21
#[https://en.wikipedia.org/wiki/The_Ballad_of_Bonnie_and_Clyde The Ballad of Bonnie and Clyde]	2:17
#Prisoner Of Darkness	3:22
#Woman	4:39
#Nasty Mood	3:12
#Broken Rose	5:34

===Fantasies (1995, Fugata Records, FUGMC 2002)===
#Old One 03:20
#[https://en.wikipedia.org/wiki/Silent_Lucidity Silent Lucidity] 05:40
#Men's Song I 05:09
#Lone Child 04:24
#Pilgrim 04:05
#Fantasies 02:49
#[https://en.wikipedia.org/wiki/Love_Is_on_the_Way_(song) Love Is On The Way] 04:52
#Open Heart 04:19
#Heat Of The Summernight 03:22
#Mens Song (Radio version) 03:58
#[https://www.youtube.com/watch?v=rBhg8di_HLo Komorovo] 03:31

====Kaastegevad====
* Taustalaul – Kersti Kuusk (11), Urmas Podnek (11)
* Tšello – Eva Metsamart (4)
* Suupill – Gunnar Graps (1)
* Viiul – Tarmo Truuväärt (4)
* Heli – Elmu Värk

==Videod==
* Men's Song (ETV 1995, Seitse vaprat) - https://www.youtube.com/watch?v=FCgade1UKvk
* Like a Lonely Cowboy (EVTV 1993) - https://www.youtube.com/watch?v=ekb4RzIbSmo
* Not (ETV 1996) - https://www.youtube.com/watch?v=3BmDO87ULqU
* Täispikkuses kontsert - von Krahli Baar, 30.11.2019 - https://www.youtube.com/watch?v=gMJWVocjtEg
* Põletav elu (2022) - https://www.youtube.com/watch?v=M7aPP1MNujA

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.facebook.com/sulliwanunplugged/ Ansambel Facebookis]
*[https://www.youtube.com/@sulliwanunplugged Ansambel Youtube'is]
*[https://www.instagram.com/sulliwan.unplugged/ Ansambel Instagramis]
*ERR (19. oktoober 2022). &quot;Margus Kulden bändist Sulliwan Unplugged: pubibändi tiitel oli häiriv&quot;. ''ERR''. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-10-19 |pealkiri=Margus Kulden bändist Sulliwan Unplugged: pubibändi tiitel oli häiriv |url=https://menu.err.ee/1608756547/margus-kulden-bandist-sulliwan-unplugged-pubibandi-tiitel-oli-hairiv |vaadatud=2023-01-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>n172dcw6in5ptbmxh01cmp8yjv5tdob</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pettunud Kodanik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>570633</id>
    <revision>
      <id>7158771</id>
      <parentid>7143678</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:29:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158771</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2647" sha1="iy20y96j7ts1hbldcol5xzzmcdwnmbr" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
'''Pettunud Kodanik''' on [[2019]]. aastal asutatud Eesti [[Post-punk|postpunk]]&lt;nowiki/&gt;ansambel. Neljaliikmeline bänd loodi algul nalja pärast – püüdes valgustada meid kõiki iga päev tabavaid pettumusi. Järgnevatel aastatel muutus nende muusika nende emotsioonide siiramaks väljundiks ning on kujundanud omapärase kummitava ja melanhoolse kõla.

&quot;Pettunud Kodaniku mängitud postpunkis on tunda eneseiroonilist primitivismi. Bändi muusika on järjepidevalt kerge ja retrohõnguline – tundub, et muusika pärineb ajast, mil usuti, et süntesaator ja elektroonilised trummid ei ole ainult lahedamad instrumendid, kuid sobivad ideaalselt ka tunnete väljendamiseks nende lõputute variatsioonide ja dünaamikaga.&quot; - Alvar Loog, Postimees

== Liikmed ==
* [[Franz Joosep Antson]] – vokaal (2019. aastast)
* [[Kuldar Peedo]] – trummid (2020. aastast)
* [[Kaspar Kull]] – kitarr (2020. aastast)
* [[Reio Jõelo]] – bass (2021. aastast)

Endised liikmed
* [[Karl Korts]] – kitarr, klahvpillid, trummimasin, taustalaul (2019–2021)
* [[Taaro Tiisel]] – bass (2019)

== Diskograafia ==

*[[2019]] &quot;[[Pettumust valmistavad demod]]&quot; (EP)
*[[2020]] &quot;Täna jälle on rõõmus päev&quot; (singel) &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kultuuritoimetus|url=https://kultuur.postimees.ee/6870058/pettunud-kodanik-avaldab-uue-singli-floppy-diskil|pealkiri=Pettunud Kodanik avaldab uue singli floppy-diskil|väljaanne=Postimees|aeg=11. jaanuar 2020|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
*[[2020]] &quot;Täna pole tuju meil&quot; (singel) &lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kultuuritoimetus|url=https://kultuur.postimees.ee/6917249/pettunud-kodanik-avaldas-naistepaeval-jarjekordse-singli-floppy-diskil|pealkiri=Pettunud Kodanik avaldas naistepäeval järjekordse singli floppy diskil|väljaanne=Postimees|aeg=9. märts 2020|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Hendrik Õuemaa|url=https://sky.ee/eesti-post-punk-band-pettunud-kodanik-avaldas-naistepaeval-jarjekordse-singli-floppy-diskil/|pealkiri=Eesti post-punk bänd Pettunud Kodanik avaldas naistepäeval järjekordse singli floppy diskil!|väljaanne=Sky.ee|aeg=9. märts 2020|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
*[[2021]] &quot;[[Lõhki ja läbi]]&quot; (EP) 
*[[2023]] &quot;[[Uduklaas]]&quot; (singel)
*[[2023]] &quot;[[Igapäev]]&quot; (singel)
*[[2023]] &quot;[[Ehet etem]]&quot; (singel)

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://leht.postimees.ee/6871724/pettumus-optimismi-tasuta-kaasaanne Pettumus – optimismi tasuta kaasaanne] [[Postimees]], 13. jaanuar 2020
*[https://pettunudkodanik.bandcamp.com/ Pettunud Kodanik saidil Bandcamp]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>iy20y96j7ts1hbldcol5xzzmcdwnmbr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eleryn Tiit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>570706</id>
    <revision>
      <id>7158752</id>
      <parentid>7116315</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:14:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158752</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4604" sha1="17nucbsy75n0tinr1f5z889ecpq7tje" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=detsember}}
{{Infokast muusik
| nimi = Eleryn Tiit
| pilt = Tiit Eleryn.20250423 121013.jpg
| pildiallkiri = Eleryn Tiit sekretäride päeva konverentsil aprillis 2025
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1996|3|26}}
| sünnikoht = [[Viljandi]]
| amet = [[laulja]]
}}
'''Eleryn Tiit''' (sündinud [[26. märts]]il [[1996]] [[Viljandi]]s) on eesti poplaulja.

== Haridus ==
Ta on õppinud aastatel 2003–2012 [[Viljandi Jakobsoni Kool]]is ja 2012–2015 [[Viljandi Gümnaasium]]is. 2018. aasta kevadel lõpetas ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]], kus tema erialaõpetaja oli [[Mare Väljataga]].{{lisa viide}}

==Töö ja looming==
Ta on olnud aastaid{{millal}} ansambli [[2 Quick Start]] taustalaulja.{{lisa viide}}

Ta mängis telesarjas &quot;[[Papsid (telesaade)|Papsid]]&quot; meditsiiniõde (2005).&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eleryn Tiit astus mugavustsoonist välja: ma olin hommikul päris närvis ja kirusin end, et pakkumise vastu võtsin |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120353982/eleryn-tiit-astus-mugavustsoonist-valja-ma-olin-hommikul-paris-narvis-ja-kirusin-end-et-pakkumise-vastu-votsin |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Eleryn Tiit esitas lauluvõistluse [[Eesti Laul 2022]] veerandfinaalis laulu &quot;Tunnete keel&quot;, kuid poolfinaali laul ei pääsenud.

Septembrist 2022 kuni juulini 2025 juhtis Eleryn Tiit tööpäeviti koos [[Andi Raig]]iga raadiojaamas [[Sky Plus]] saadet &quot;Drivetime&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=20. mai 2025 |pealkiri=Eleryn Tiit lahkub Sky Plusist |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120378711/eleryn-tiit-lahkub-sky-plusist |väljaanne=Kroonika}}&lt;/ref&gt;

Ta on osalenud [[2019]]. aasta sügishooajal [[TV3]] meelelahutussaates &quot;[[Su nägu kõlab varsti tuttavalt]]&quot; ja 2024. aastal [[Kanal 2]] muusikalises võistlussaates &quot;[[Tähtede täht]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=20. veebruar 2024 |pealkiri=Saates «Tähtede täht» osalev Eleryn Tiit avaldas, miks ta pakkumise peale mitu päeva mõtlemisaega võttis |url=https://elu24.postimees.ee/7962859/videointervjuu-saates-tahtede-taht-osalev-eleryn-tiit-avaldas-miks-ta-pakkumise-peale-mitu-paeva-motlemisaega-vottis |väljaanne=elu24}}&lt;/ref&gt;

=== Singlid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!'''Aasta'''
!Singel
!Väljaandja
|-
|2020
|&quot;Vaikin&quot;
|Made In Baltics
|-
|2020
|&quot;Ma enam sind ei tea&quot;
|Made In Baltics
|-
|2021
|&quot;Homseni&quot;
|Made In Baltics
|-
|2021
|&quot;Kõikjal kõiges&quot;
|Made In Baltics
|-
|2021
|&quot;Tunnete keel&quot;
|Made In Baltics
|}
2024. aastal ilmus debüütalbum &quot;Vastassuunas&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eleryn Tiit astus mugavustsoonist välja: ma olin hommikul päris närvis ja kirusin end, et pakkumise vastu võtsin |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120353982/eleryn-tiit-astus-mugavustsoonist-valja-ma-olin-hommikul-paris-narvis-ja-kirusin-end-et-pakkumise-vastu-votsin |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema taustalaulja [[Laura Tiit]] ei ole ta õde.&lt;ref&gt;Merlin Kuld. [https://sakala.postimees.ee/3304507/oed-tiidud-lugude-salvestamine-on-hea-ajaviitmine &quot;Õed&quot; Tiidud: lugude salvestamine on hea ajaviitmine] Sakala, 25. august 2015.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://sakala.postimees.ee/6801218/viljandist-parit-lauljanna-voitis-paroodiasaate-avaosa Viljandist pärit lauljanna võitis paroodiasaate avaosa] Sakala, [[14. oktoober]] 2019
*[https://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/naosaate-taht-eleryn-tiit-seljatas-rangad-arevushaired-olin-iseennast-uskuma-pannud-et-mul-on-ajukasvaja?id=87935671 Näosaate täht Eleryn Tiit seljatas rängad ärevushäired: olin iseennast uskuma pannud, et mul on ajukasvaja] Kroonika, [[1. november]] 2019
*[https://kroonika.delfi.ee/news/naosaade/fotod-ja-videod-su-nagu-kolab-varsti-tuttavalt-neljanda-saate-voitis-taas-eleryn-tiit-valja-ei-langenud-keegi?id=87955297 &quot;Su nägu kõlab varsti tuttavalt&quot; neljanda saate võitis taas Eleryn Tiit, välja ei langenud keegi] Kroonika, [[3. november]] 2019
*[https://televeeb.ohtuleht.ee/982377/ol-video-uus-staar-on-sundimas-eleryn-voitis-juba-neljanda-naosaate? Uus staar on sündimas? Eleryn võitis juba neljanda näosaate!] Õhtuleht, [[10. november]] 2019
*[https://kroonika.delfi.ee/news/naosaade/miks-eleryn-tiit-pidevalt-voidab-tanja-ma-ei-hakka-panema-vahem-punkte-selle-eest-kui-ollakse-jarjepidevalt-tubli?id=88077621 Miks Eleryn Tiit pidevalt võidab?] Kroonika, [[18. november]] 2019 

{{DEFAULTSORT:Tiit, Eleryn}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 1996]]</text>
      <sha1>17nucbsy75n0tinr1f5z889ecpq7tje</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Ve)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>573857</id>
    <revision>
      <id>7158465</id>
      <parentid>7143880</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:39:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vei */</comment>
      <origin>7158465</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26094" sha1="lqbchr6fhvnqn7fzsca2r1edza8x9s9" xml:space="preserve">{{BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Ve)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Ve&quot;.

==Vea==
*[[Jaan Veanes]], Eesti, Nõukogude Liidu ja Rootsi epeevehkleja (1947–1994) 

==Veb==
*[[Harry Veber]], eesti poksija (1913–2000)
*[[Jürgen Veber]], eesti jalgpallur ja mustkunstnik (1983–)
*[[Triin Veber]], Eesti bioloog ja poliitik (1976–)
*[[Thorstein Veblen]], USA sotsioloog ja majandusteadlane (1857–1929)
*[[Artur Veborn]], Eesti sõjaväelane ja suusataja (1905–1931)

==Vec==
*[[Matías Vecino]], Uruguay jalgpallur (1991–) 

==Ved==
*[[Elihu Vedder]], USA maalikunstnik ja luuletaja (1836–1923)  
*[[Vjatšeslav Vedenin]], NSV Liidu suusataja (1941–)
*[[Mihhail Vedernikov]], Venemaa poliitik (1975–)
*[[Sulev Vedler]], eesti ajakirjanik (1970–)
*[[Adolf Vedro]], eesti helilooja (1890–1944)
*[[Gurly Vedru]], eesti arheoloog (1970–)
*[[Johannes Vedru]], eesti spordiajakirjanik ja muusik (1990–)
*[[Jüri Vedru]], eesti teadlane (1948–)
*[[Trygve Slagsvold Vedum]], Norra poliitik (1978–)

==Vee==
*[[Ivari Vee]], eesti ajakirjanik, russofiil ja esoteerik (1961–) 
*[[Priit Veebel]], eesti pianist, helilooja ja dirigent (1910–1944)
*[[Viljar Veebel]], eesti politoloog (1977–)
*[[Agaate Veeber]], eesti kunstnik (1901–1988)
*[[Kuno Veeber]], eesti kunstnik (1898–1929)
*[[Lembit Veeber]], eesti arst (1929–2021)  
*[[Renaldo Veeber]], eesti skulptor ja graafik (1937–2010)
*[[Tiit Veeber]], eesti suurettevõtja (1948–2012)
*[[Voldemar Veedam]], eesti ajakirjanik (1912–1983)
*[[Einar Veede]], endine eesti sulgpallur ja sulgpallitreener (1966–)
*[[Aarne Veedla]], Eesti poliitik (1963–)
*[[Peep Veedla]], eesti muusikaprodutsent ja harrastusornitoloog (1961–)
*[[Anneli Veegen]], eesti malakoloog (1966–)
*[[Juhan Veel]], eesti poliitaktivist (1939–2012)
*[[Aleksander Veelma]], Eesti poliitik (1900–1990)
*[[Lea Veelma]], eesti ajakirjanik (1947–2007) 
*[[Helmut Veem]], eesti sõjaväelane ja [[Kaitsepolitsei]] ülem (1896–1941) 
*[[Konrad Veem]], eesti vaimulik, E.E.L.K. peapiiskop (1914–1996)
*[[Raimond Veenpere]], eesti apteeker (1926–2007)
*[[Tanel Veenre]], eesti ehtekunstnik (1977–)
*[[Toivo Veenre]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1934–2004)
*[[Uno Veenre]], eesti orkestrijuht ja helilooja (1920–2016)
*[[Ragne Veensalu]], eesti näitleja (1986–2024)
*[[Veep]], korni pühak (suri 6. sajandil) 
*[[Uno Veeperv]], Eesti NSV parteitöötaja ja omavalitsustegelane (1930–2010)
*[[Tanel Veeremaa]], eesti muuseumidirektor (1977–) 
*[[Uno Veering]], Eesti riigiametnik (1949–)
*[[Jüri Veerits]], eesti kirjastaja (1942–) 
*[[Georg Veerma]], eesti stomatoloog (1911–1979) 
*[[Anti Veermaa]], eesti karikaturist ja illustraator (1968–)
*[[Richard Veermaa]], Eesti poliitik (1901–1942)
*[[Ahto Veerme]], eesti muusik (kitarrist), ansamblijuht, helilooja ja muusikatoimetaja (1933–2004) 
*[[Kaarel Veermets]], eesti metsateadlane (1893–1969)
*[[Mati Veermets]], eesti kunstnik (1956–)
*[[Hardi Veermäe]], eesti astrofüüsik (1985–)
*[[Kaido Veermäe]], eesti näitleja ja filmirežissöör (1971–) 
*[[Age Veeroos]], eesti helilooja (1973–) 
*[[Andreas Veerpalu]], eesti suusataja (1994–) 
*[[Andrus Veerpalu]], eesti suusataja (1971–)
*[[Anette Veerpalu]], eesti suusataja (1996–)
*[[Enn Veerte]], eesti alpinist 
*[[Johannes Veerus]], eesti insener (1897–1972)
*[[Anne Veesaar]], eesti näitleja ja teatrijuht (1957–)
*[[Evi Veesaar]], eesti õpetaja, koolijuht ja ametiühingutegelane (1943–) 
*[[Henri Veesaar]], eesti korvpallur (2004–) 
*[[Merle Veesalu-Rand]], eesti kirjanik (1977–) 
*[[Muia Veetamm]], eesti luuletaja ja tõlkija (1907–1995)
*[[Ants Veetõusme]], Eesti poliitik (1949–)
*[[Erich Veetõusme]], eesti kergejõustiklane (kesk- ja pikamaajooksja) (1918–1959) 
*[[Rein Veetõusme]], taasiseseisvunud Eesti esimene Statistikaameti peadirektor (1947–2009)
*[[Lembit Veevo]], eesti helilooja (1926–2000)
*[[Peeter Veevo]], eesti koorijuht ja pedagoog (1897–1977)

==Veg==
*[[Fulgencio Vega]], [[Nicaragua ülemdirektor]] (1805–1868)
*[[Garci Lasso de la Vega]], hispaania luuletaja ja sõdur (1498/1503–1536)
*[[Lope de Vega]], hispaania kirjanik (1562–1635)
*[[Suzanne Vega]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1959–)  
*[[Eugen Veges]], Eesti ettevõtja ja zootehnik (1955–)
*[[Rupprecht von Vegesack]], baltisaksa maalikunstnik (1917–1976)
*[[Dolores Vegman]], endine eesti näitleja (1941–)

==Veh==
*[[Faris Vehabović]], Bosnia ja Hertsegoviina jurist (1967–)
*[[Rain Vehik]], eesti päritolu USA arheoloog (1943–2004)
*[[Helle Vehlmann]], eesti kabetaja (1947–)
*[[Jaan Vehlmann]], eesti kabetaja ja sporditegelane (1945–)
*[[Monika Vehlmann]], eesti jalgpallur ja orienteeruja (1980–) 
*[[Anu Vehviläinen]], Soome poliitik (1963–)

==Vei==
*[[Rudolf Veidebach]], Eesti sõjaväelane (1896–1940)
*[[Toomas Veidebaum]], eesti molekulaarbioloog (1946–)
*[[Rain Veideman]], eesti korvpallur (1990–)
*[[Elita Veidemane]], läti ajakirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane (1955–)
*[[Andra Veidemann]], Eesti poliitik (1955–)
*[[Rein Veidemann]], eesti kirjandusteadlane ja ajakirjanik (1946–)
*[[Ingrid Veidenberg]], eesti ajakirjanik (1968–)
*[[Aleksander Veiderma]], Eesti poliitik ja õpetaja (1888–1972)
*[[Mihkel Veiderma]], eesti keemik (1929–2018)
*[[Johannes Veidermann]], Eesti sõjaväelane (1894–1920) 
*[[Aleksander Veiderpass]], Nõukogude sõjaväelane (polkovnik) ja riigiametnik (1901–)
*[[Nikolai Veiderpass]], eesti farmatseut (1887–1971)
*[[Raphael Veiga]], Brasiilia jalgpallur (1995–)
*[[Francisco da Veiga Beirão]], Portugali poliitik (1841–1916)
*[[Juha Veijonen]], soome näitleja (1959–)
*[[Ferdinand Veike]], eesti näitleja ja lavastaja (1924–2015)
*[[Simone Veil]], prantsuse advokaat, Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik (1927–2017)
*[[Aleksander Veiler]], Eesti ajakirjanik, trükitööstur ja poliitik (1887–1950)
*[[Tõnu Veiler]], eesti koreograaf (1963–)
*[[Karl Veimann]], eesti maadleja (1888–1970)
*[[Arno Veimer]], eesti muusik (1972–2023)
*[[Arnold Veimer]], Eesti poliitik (1903–1977)
*[[Bernhard Veimer]], eesti kommunist (1903–1973)
*[[Aleksander Veinberg]], eesti advokaat (1895–1995)
*[[Martin Veinmann]], eesti näitleja (1950–)
*[[Renno Veinthal]], eesti mehaanikateadlane (1976–) 
*[[Ene-Reet Veiper]], eesti ajakirjanik (1935–)
*[[Andrei Veis]], Eesti jalgpallur (1990–) 
*[[Irena Veisaitė]], juudi päritolu Leedu kirjandus- ja teatriteadlane ning teatrikriitik (1928–2020) 
*[[Uno Veismann]], eesti astrofüüsik (1934–)
*[[Marja-Liisa Veiser]], Eesti poliitik, jurist ja omavalitsusjuht (1982–) 
*[[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (1955–2026)
*[[Arnold Voldemar Veiss]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja arst (1899–1941)
*[[Voldemārs Veiss]], Läti Armee kolonel ja Saksamaa Waffen-SS-i Standartenführer (1899–1944)
*[[Jaak Veisserik]], eesti sõudja (1939–) 
*[[Karin Veissmann]], eesti koorijuht (1968–)
*[[Marko Veisson]], eesti antropoloog ja muusik (1976–) 
*[[Meeme Veisson]], eesti geoloog (1953–)
*[[Vladimir Veitman]], KGB ja Kapo endine töötaja (1950–)
*[[Harri Veivo]], soome kirjandusteadlane ja semiootik

==Vej==
*[[Karel Vejmelka]], tšehhi jäähokimängija (1996–) 
*[[Raimonds Vējonis]], Läti poliitik (1966–)

==Vek==
*[[Jurijus Veklenko]], leedu laulja (1990–) 
*[[Divna Veković]], Montenegro arst ja tõlk (1886–1944)
*[[Viktor Vekselberg]], Venemaa ettevõtja (1957–)
*[[Nikolai Vekšin]], Eesti purjetaja (1887–1951)

==Vel==
*[[Carlos Vela]], Mehhiko jalgpallur (1989–) 
*[[Mansueto Velasco]], Filipiinide poksija (1974–)
*[[Roel Velasco]], Filipiinide poksija (1972–)
*[[Diego Velázquez]], hispaania maalikunstnik (1599–1660)
*[[Javier Velásquez]], Peruu poliitik (1960–)
*[[Manuel Velázquez]], Hispaania jalgpallur (1943–2016)
*[[Katrin Velbaum]], eesti filosoof (1977–)
*[[Kaspar Velberg]], eesti näitleja (1989–) 
*[[Edgar Velbri]], eesti arhitekt, mööblikunstnik ja pedagoog (1902–1977)
*[[Maria Velcheva]], bulgaaria maletaja (1976–)
*[[Henry van de Velde]], belgia arhitekt ja disainer (1863–1957)
*[[Stephanus de Velde]], Tartu vaimulik (suri 15. sajandil)
*[[Willem van de Velde noorem]], hollandi maalikunstnik (1633–1707)
*[[Willem van de Velde vanem]], hollandi maalikunstnik (surnud 1693)
*[[Theodoor Hendrik van de Velde]], hollandi günekoloog (1873–1937)
*[[Oskar Veldemann]], eesti motosportlane, suusahüppaja ja karikaturist (1912–1942)
*[[Hubert Veldermann]], eesti raadioajakirjanik (1929–2012)
*[[Enn Veldi]], eesti keeleteadlane (1955–) 
*[[Heino Veldi]], eesti põllumajandus- ja tööstusjuht ning riigitegelane (1936–)
*[[Caspar Veldkamp]], Hollandi poliitik ja diplomaat (1964–)
*[[Anto Veldre]], eesti infoturbeekspert, publitsist ja koolitaja (1961–)
*[[Ivar Veldre]], eesti ihtüoloog ja hüdrobioloog (1931–2009)
*[[Sven Veldre]], eesti bioloog (1934–2001) 
*[[Juan Estiven Vélez]], Colombia endine jalgpallur (1982–)
*[[Sergio Esteban Vélez]], Colombia kirjanik (1983–)
*[[Armin Velgre]], eesti laulja (1963–)
*[[Toivo Velgre]], eesti arstiteadlane, kirurg ja uroloog (1940–1983) 
*[[Bernard Velhac]], prantsuse karikaturist ja ajakirjanik (1957–2015)
*[[Erion Veliaj]], Albaania poliitik (1979–) 
*[[Jevgeni Velihhov]], vene füüsik, pedagoog ja ühiskonnategelane (1935–2024) 
*[[Endel Veliste]], eesti fotograaf ja karikaturist (1930–2001) 
*[[Miloš Veljković]], serbia jalgpallur (1995–) 
*[[George Vella]], Malta poliitik (1942–)
*[[Glen Vella]], Malta laulja (1983–) 
*[[Juri Vella]], metsaneenetsi põhjapõdrakasvataja, kirjanik ja keskkonnakaitsja (1948–2013)
*[[Ain Vellak]], eesti geograaf (1962–) 
*[[Priit Vellak]], eesti metsateadlane (1992–) 
*[[Mihkel Vellema]], eesti tehnikateadlane ja poliitik (1889–1948) 
*[[Taavi Vellemaa]], Eesti jalgpallur (1987–) 
*[[David Velleman]], USA filosoof (1952–)
*[[Udo Vellend]], Eesti omavalitsuspoliitik (1948–)
*[[Votele Vellend]], eesti vaimulik (1948–)
*[[Mihhail Veller]], Eestis elav vene kirjanik (1948–)
*[[Lilian Vellerand]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1932–)
*[[Johannes Vellerind]], Eesti sõjaväelane (1891–1941)
*[[Herbert Vellesaar]], eesti kontrabassimängija (1911–1970) 
*[[Tarmo Velleste]], Eesti korvpallitreener (1938–2010) 
*[[Kalle Vellevoog]], eesti arhitekt (1963–)
*[[Anne Velli]], eesti laulja (1946)
*[[Vambola Velli-Vällik]], eesti helirežissöör (1939–2022)
*[[Elerin Velling]], eesti laulja (1985–)
*[[Teet Velling]], eesti muusik (1966–) 
*[[Otto Vellingk]], Rootsi väejuht ja riigitegelane (1649–1708)
*[[Trivimi Velliste (Otepää linnapea)|Trivimi Velliste]], Otepää linnapea (1904–1960)  
*[[Trivimi Velliste]], Eesti poliitik (1947–)
*[[August Vellner]], eesti agronoom (1904–1937)
*[[Karl Vellner]], eesti majandustegelane, šokolaadi- ja kommivabriku [[Kawe]] omanik (1894–1984)
*[[Kolla Vellner]], eesti majandustegelane, šokolaadi- ja kommivabriku [[Kawe]] omanik (1889–1961)
*[[Ruth Katharina Vellner]], eesti ujuja, tantsija ja teatrinäitleja (1922–2012) 
*[[Johannes Veltmander]], vene maletaja (1921–2014)
*[[Aado Velmet]], eesti helilooja, koorijuht ja muusikapedagoog (1910–1974)
*[[Aro Velmet]], eesti ajaloolane (1988–) 
*[[Ivo Velmet]], eesti näitleja (1891–1969)
*[[Toomas Velmet]], eesti tšellist, muusikapedagoog ja muusikaajakirjanik (1942–)
*[[Enn Velmre]], eesti tehnikateadlane (1937–) 
*[[August Velner]], eesti tehnikateadlane ja hüdroloog (1884–1952)
*[[Harald-Adam Velner]], eesti tehnikateadlane (1923–2012)
*[[Värdi Velner]], Eesti poliitik (1907–1992)
*[[Mart Vels]], eesti õpetaja (1875–1935)
*[[Mart Velsker]], eesti kirjandusteadlane (1966–)
*[[Anne Velt]], eesti kultuurikorraldaja, vabakutseline näitleja ja lavastaja (1969–)
*[[Jaan Velt]], eesti poliitik (1899–1925)
*[[Martinus Veltman]], hollandi füüsik (1931–2021)
*[[Liis Veltmann]], eesti filmindustegelane ja ettevõtja (1950–)
*[[Andreas von Velven]], Liivi ordu meister
*[[Juri Velõkõi]], ukraina koomik ja parodist (1980–)

==Vem==
*[[Kārlis Vēmanis]], läti vaimulik (1867–1929)

==Ven==
*[[Vida Vencienė]], leedu murdmaasuusataja (1961–)
*[[Tomas Venclova]], leedu tõlkija, luuletaja, esseist, dissident (1937–)
*[[Mihkel Venda]], Eesti politseinik (1884–1958)
*[[Ella Vende]], eesti kunstiajaloolane (1901–1987) 
*[[Jakob Vende]], Eesti sõjaväelane (1890–1941)
*[[Valdeko Vende]], eesti insener ja kodu-uurija (1920–2009)
*[[Mihkel Vendel]], eesti näitleja (1993–) 
*[[Rasmus Vendel]], eesti näitleja (2001–) 
*[[Albert Vendelin]], Eesti NSV riigitegelane (1914–2007) 
*[[Marko Vendelin]], eesti biofüüsik (1974–)
*[[Asta Vender]], eesti illustraator (1916–2014)
*[[Annika Vendik]], eesti jurist (1963–2015) 
*[[Edda-Cary Vendla]], eesti arhivaar (1933–2019) 
*[[Timo Vendt]], eesti muusikaprodutsent ja helilooja (1976–)
*[[Einar Vene (maalikunstnik)|Einar Vene]], eesti maalikunstnik (1952–)
*[[Einar Vene (kohtunik)|Einar Vene]], Eesti jurist (1977–)
*[[Ilmar Vene]], eesti esseist, tõlkija ja filoloog (1951–)
*[[Kent-Kaarel Vene]], eesti korvpallur (1994–)
*[[Lea Vene]], eesti korvpallur (1965–)
*[[Leonhard Vene]], eesti mööblikollektsionäär (1902–1994)
*[[Siim-Sander Vene]], eesti korvpallur (1990–) 
*[[Varmo Vene]], eesti arvutiteadlane (1968–)
*[[Aleksei Venediktov]], Venemaa ajakirjanik ja raadiojaama peatoimetaja (1955–)
*[[Valeri Venediktov]], vene tankikonstruktor (1924–1995)
*[[Gabriele Veneziano]], Itaalia füüsik (1942–) 
*[[Ronald Venetiaan]], Suriname poliitik (1936–2025)
*[[Stylianos Venetidis]], kreeka jalgpallur (1976–)
*[[Zacky Vengeance]], USA muusik (1981–)
*[[Vello Vengerfeldt]], eesti sotsiaalametnik (1952–) 
*[[Maksim Vengerov]], Iisraeli viiuldaja, vioolamängija ja dirigent (1974–)
*[[Semjon Vengerov]], vene kirjandusteadlane (1855–1920)
*[[Pirro Vengu]], Albaania poliitik (1986–) 
*[[Elefthérios Venizélos]], Kreeka poliitik (1864–1936)
*[[Evángelos Venizélos]], Kreeka õigusteadlane ja poliitik (1957–)
*[[Sofoklís Venizélos]], Kreeka poliitik (1894–1964)
*[[Ramaswamy Venkataraman]], India poliitik (1910–2009)
*[[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (1944–2026)
*[[Veikko Vennamo]], Soome poliitik (1913–1997)
*[[Jaan Vennik]], eesti astrofüüsik (1948–2021)
*[[Harald Vennikas]], eesti töölisaktivist (1900–1919) 
*[[Richard Vennikas]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1949)
*[[Venno]], Mõõgavendade ordu meister
*[[Oliver Venno]], eesti võrkpallur (1990–) 
*[[Inga Vennola]], eesti kirjanik (1981–)
*[[Vello Vensel]], eesti majandusteadlane (1941–2004) 
*[[Paul Vent]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane (1900–1944)
*[[Craig Venter]], USA bioloog ja ettevõtja (1946–2026)
*[[Milo Ventimiglia]], USA filminäitleja (1977–)
*[[Indrek Ventmann]], eesti laulja ja proviisor (1990–) 
*[[Aimar Ventsel]], eesti etnoloog ja sotsiaalantropoloog (1970–)
*[[Andreas Ventsel]], eesti politoloog ja semiootik (1976–) 
*[[Jelena Ventsel]], Nõukogude matemaatik ja vene proosakirjanik (1907–2002)
*[[Katrin Ventsel]], eesti ehitusinsener (1964–) 
*[[Evely Ventsli]], Eesti telesaatejuht ja modell (1985–)

==Ver==
*[[Alar Veraksitš]], Eesti arstiteadlane (1967–)
*[[Olivier Véran]], Prantsusmaa arst (neuroloog) ja poliitik (1980–)
*[[Benjamin Verbič]], sloveeni jalgpallur (1993–) 
*[[Bart Verbruggen]], Hollandi jalgpallur (2002–) 
*[[David Verburg]], USA kergejõustiklane (1991–) 
*[[Vercingetorix]], gallialaste pealik 
*[[Vercors]], prantsuse kirjanik ja illustraator (1902–1991)
*[[Alisa Verde]], eesti kunstnik, psühholoogiline nõustaja, nõid ja mitme raamatu autor (1991–) 
*[[Cesário Verde]], portugali luuletaja (1855–1886) 
*[[Ilie Verdeț]], Rumeenia poliitik (1925–2001) 
*[[Giuseppe Verdi]], itaalia helilooja (1813–1901)
*[[Kārlis Vērdiņš]], läti luuletaja, kriitik ja kirjandusteoreetik (1979–) 
*[[Joan Verdú]], Andorra mäesuusataja (1995–)
*[[Vadim Verenitš]], Eesti õigusteadlane ja semiootik (1978–)
*[[Vikenti Veressajev]], poola päritolu vene kirjanik ja arstiteadlane (1867–1945) 
*[[Jordan Veretout]], prantsuse jalgpallur (1993–) 
*[[Rosemary Verey]], inglise aiakujundaja, lektor ja kirjanik (1918–2001) 
*[[Sofía Vergara]], Colombia päritolu USA näitleja ja modell (1972–)
*[[Vergilius]], vanarooma kirjanik (70–19 eKr)
*[[Jean-Éric Vergne]], prantsuse vormelisõitja (1990–)
*[[Hein Vergo]], eesti õpetaja ja koolijuht (1900–1998)  
*[[Günter Verheugen]], saksa poliitik (1944–)
*[[Oleg Verhodanov]], vene astrofüüsik (1965–2020)
*[[Lucas Veríssimo]], Brasiilia jalgpallur (1995–)
*[[Pjotr Verjovkin]], Venemaa riigitegelane (1862–1946)
*[[Shefqet Verlaci]], Albaania poliitik (1877–1946)
*[[Paul Verlaine]], prantsuse luuletaja (1844–1896)
*[[Augustin Verlin]], Eesti kohtunik (1898–1942)
*[[Kreete Verlin]], eesti kergejõustiklane (1997–) 
*[[Lembit Verlin]], eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog (1917–2004)
*[[Annelies Verlinden]], Belgia poliitik ja jurist (1978–) 
*[[Boriss Verlinski]], Nõukogude Liidu maletaja (1888–1950)
*[[Vassili Verlok]], eesti vaimulik (1875–1917) 
*[[Thomas Vermaelen]], Belgia jalgpallur (1985–) 
*[[Ermu Verme]], eesti näitleja ja lavastaja (1908–1960)
*[[Johannes Vermeer]] (Vermeer van Delft), hollandi kunstnik (1632–1675)
*[[Timur Vermes]], saksa kirjanik (1967–)
*[[Juhan Vermet]], Eesti sõjaväelane (1897–1966)
*[[Joël Vermin]], Šveitsi jäähokimängija (1992–) 
*[[Georgi Vernadski]], vene ajaloolane (1887–1973)
*[[Vladimir Vernadski]], vene mineraloog ja geokeemik (1863–1945)
*[[Jean-Pierre Vernant]], prantsuse religiooni- ja kultuuriloolane ning antropoloog (1914–2007)
*[[Jules Verne]], prantsuse kirjanik (1828–1905)
*[[Paul Verner]], Saksa DV partei- ja riigitegelane (1911–1986) 
*[[Tomáš Verner]], tšehhi iluuisutaja (1990–)
*[[Carle Vernet]], prantsuse kunstnik (1758–1836)
*[[Horace Vernet]], prantsuse maalikunstnik (1789–1863)
*[[Gianni Vernetti]], Itaalia poliitik (1960–) 
*[[Aleksander Vernik]], Eesti sõjaväelane (1896–1942)
*[[Kene Vernik]], eesti poplaulja (1985–)
*[[Linda Vernik]], eesti filmikunstnik (1933–1990)
*[[Marika Vernik]], eesti näitleja (1957–)
*[[Triinu Vernik]], eesti advokaat (1949–)
*[[Vergo Vernik]], eesti skulptor (1967–) 
*[[Ene-Mall Vernik-Tuubel]], eesti psühholoog (1945–2021)
*[[Anne Vernon]], prantsuse filminäitleja (1924–)
*[[Justin Vernon]], Ameerika Ühendriikide muusik (1981–) 
*[[Jules-Henri Vernoy de Saint-Georges]], prantsuse libretist ja näitekirjanik (1799–1875)
*[[Eve Veromann]], eesti entomoloog (1961–) 
*[[Heikki-Rein Veromann]], eesti näitleja ja muusik (1960–)
*[[Heinrich Veromann]], eesti ornitoloog (1926–1991)
*[[Peeter Veromann]], eesti bioloog ja kirjastaja (1963–)
*[[Siiri Veromann]], eesti bioloog (1938–2023)
*[[Gabriel Veron]], Brasiilia jalgpallur (2002–) 
*[[Paolo Veronese]], itaalia kunstnik (1528–1588)
*[[Māris Verpakovskis]], läti jalgpallur (1979–)
*[[Hugo Verpoest]], belgia kabetaja (1935–2012)
*[[Oscar Verpoest]], Belgia kabetaja (1922–2007)
*[[Marco Verratti]], itaalia jalgpallur (1992–) 
*[[Toomas Verrev]], eesti kirjanik (1979–) 
*[[Andrea del Verrocchio]], Itaalia skulptor, kullassepp ja maalikunstnik (u 1435 – 1488)
*[[Donatella Versace]], itaalia moelooja (1955–)
*[[Gianni Versace]], itaalia moedisainer (1946–1997)
*[[Anna Verschik]], Eesti keeleteadlane (1968–)
*[[Richard Verschoor]], hollandi võidusõitja (2000–) 
*[[Abel Verse]], prantsuse kabetaja (1905–1994)
*[[Jos Verstappen]], hollandi vormelisõitja (1972–)
*[[Max Verstappen]], hollandi vormelisõitja (1997–) 
*[[Evelin Verš]], eesti geoloog (1979–) 
*[[Lev Veršinin]], ukraina päritolu vene ulmekirjanik ja ajaloolane (1957–) 
*[[Artur Verte]], eesti hüdrogeoloog (1901–1978)
*[[Lidija Vertinskaja]], vene näitleja (1923–2013)
*[[Dziga Vertov]], Nõukogude filmilavastaja (1896–1954)
*[[Albert Verwey]], hollandi luuletaja, õpetlane ja kirjandusajaloolane (1865–1937)
*[[Hendrik Verwoerd]], Lõuna-Aafrika Vabariigi psühholoog, sotsioloog, ajakirjanik ja poliitik (1901–1966)
*[[Zsuzsa Verőci]], ungari maletaja (1949–)
*[[Aurelijus Veryga]], Leedu psühhiaater, arstiteadlane ja poliitik (1976–)

==Ves==
*[[Tarjei Vesaas]], norra kirjanik (1897–1970)
*[[Paula Vesala]], soome laulja, muusik, laulukirjutaja ja näitleja (1981–) 
*[[Andreas Vesalius]], anatoom ja arst (1514–1564)
*[[Victor Vescovo]], ameerika investor, akvanaut, alpinist ja kosmoseturist (1966–)
*[[Vítězslav Veselý]], Tšehhi odaviskaja (1983–)
*[[Mikel Vesga]], Hispaania jalgpallur (1993–) 
*[[Iiris Vesik]], eesti laulja (1991–)
*[[Rivo Vesik]], eesti võrkpallur (1980–)
*[[Vesike]], liivi ülik (12.–13. sajand)
*[[Aarne Vesilind]], eesti tehnikateadlane, filosoofiadoktor ja professor Ameerika Ühendriikides (1939–2018) 
*[[Priit Vesilind]], eesti päritolu USA ajakirjanik ja fotograaf (1943–2023)
*[[Kusta Vesilo]], Eesti sõjaväelane (1900–1969)
*[[Paul Vesiloo]], eesti mäeinsener (1930–2012)  
*[[Mihhail Vesjolkin]], Venemaa Keisririigi mereväelane, kontradmiral (1871–1918)
*[[Enn Veskaru]], eesti kangur (1899–1985) 
*[[Andres Veske]], eesti geeniteadlane (1965–2022) 
*[[Karl Veske]], eesti keemik (1891–1954)
*[[Mihkel Veske]], eesti vaimulik (1843–1890)
*[[Elmar Vesker]], eesti metsavaht (1928–2017)
*[[Anne Veski]], eesti laulja (1956–)
*[[Arvo Veski]], eesti pedagoog ja ehituskäsiraamatute autor (1908–1975)
*[[Asta Veski]], eesti keeleteadlane (1911–1999)
*[[Esta Veski]], eesti botaanik (1924–2024) 
*[[Jaak Veski]], eesti laulusõnade autor (1956–1994)
*[[Johannes Veski]], eesti näitleja (1986–)
*[[Kadi Veski]], eesti kabetaja (1991–)
*[[Kerli Veski]], Eesti diplomaat (1978–)
*[[Johannes Voldemar Veski]], eesti keelemees (1873–1968)
*[[Peep Veski]], eesti farmakoloog (1950–2014)
*[[Siim Veski]], eesti geoloog (1964–) 
*[[Vello Veski]], eesti aiandusteadlane ja roosiaretaja (1912–1977)
*[[Viljar Veski]], eesti korvpallur (1986–) 
*[[Villu Veski]], eesti muusik ja helilooja (1962–)
*[[Heino Veskila]], eesti korvpallur (1918–1941)
*[[Siim Veskimees]], eesti ulmekirjanik (1962–)
*[[Rein Veskimäe]], eesti loodusajakirjanik ja teaduse populariseerija (1936–2021) 
*[[Viktor Veskimäe]], eesti kirjanik ja tõlkija (1902–1967) 
*[[Enn Veskimägi]], eesti majandus- ja sporditegelane ning jalgrattur (1947–)
*[[Enn Veskimägi (keeleteadlane)|Enn Veskimägi]], eesti keeleteadlane (1932–1998) 
*[[Taavi Veskimägi]], Eesti poliitik (1974–)
*[[Kaljo-Olev Veskimägi]], eesti tsensuuriuurija ja raamatukogutegelane (1930–2011)
*[[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (1931–2022)  
*[[Leidi Veskis]], eesti tõlkija (1939–2025)
*[[Viljar Veskiväli]], Eesti NSV riigitegelane (1936–)
*[[Heli Veskus]], eesti ooperilaulja (1969–) 
*[[Meeli Veskus]], eesti raamatukogundustegelane (1953–2016)
*[[Elmar Vesman]], eesti füüsik (1932–2019) 
*[[Ahto Vesmes]], eesti filmindustegelane ja telesaatejuht (1931–2017)
*[[Jevgeni Vesnik]], vene teatri- ja filminäitleja, lavastaja (1923–2009) 
*[[Vespasianus]], Vana-Rooma keiser
*[[Dana Vespoli]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja ja pornofilmide režissöör (1972–)
*[[Amerigo Vespucci]], maadeavastaja (1454–1512)
*[[Vesse]], saarlaste vanem (suri 1344)
*[[Villem Vessart]], eesti poliitik (1886–1944)
*[[Rain Vessenberg]], eesti jalgpallur (1975–)
*[[Elias Vesset]], eesti kommivabrikant (1871–1943)
*[[Margrethe Vestager]], Taani poliitik (1968–)
*[[Vésteinn Hafsteinsson]], endine Islandi kettaheitja, Gerd Kanteri treener (1960–)
*[[Georg Vestel]], Eesti poliitik, ettevõtja ja sõjaväelane (1882–1933)
*[[Karl Vestel]], eesti jalgrattur ja sporditegelane (1867–1950) 
*[[Bruno Vesterberg]], eesti tarbekunstnik ja kunstipedagoog (1928–1995)
*[[Edvin Vesterby]], eesti päritolu Rootsi maadleja (1927–)
*[[Jannik Vestergaard]], taani jalgpallur (1992–)
*[[Robert Vesterlund]], rootsi poliitik (1976–)
*[[Vesthard]], semgalite vanem
*[[Frederik Vesti]], taani vormelisõitja (2002–) 
*[[Nikolai Vestmaa]], eesti loomaarst (1898–1983)
*[[Hendrik Vestmann]], eesti dirigent (1974–)
*[[Olev Vestmann]], eesti laulja (1944–2004)
*[[Silvia Vestmann]], eesti laulja (1947–)
*[[Johann Vestring]], Eesti vaimulik (surnud 1681)
*[[Lorenz Vestring]], Eesti vaimulik (surnud 1704)
*[[Salomo Heinrich Vestring]], baltisaksa vaimulik ja kirjamees (1663–1749)

==Vez==
*[[Alen Veziko]], eesti laulja (1980–) 

==Vež==
*[[Pavel Vežinov]], bulgaaria kirjanik (1914–1983)

==Vet==
*[[Enn Vetemaa]], eesti kirjanik, tõlkija ja helilooja (1936–2017)
*[[Jüri Vetemaa]], eesti maletaja (1956–2003)
*[[Markus Vetemaa]], eesti kalateadlane ja kirjanik (1965–)
*[[Mati Vetevool]], eesti ettevõtja (1945–2021)
*[[Georg Veting]], eesti laulja (1919–2003) 
*[[Martin Vetkal]], eesti jalgpallur (2004–)
*[[Gundars Vētra]], Läti korvpallur ja korvpallitreener (1967–) 
*[[Anatoli Vetrov]], vene filosoof ja semiootik (1922–1975)
*[[Mihhail Vetrov]], Nõukogude Liidu diplomaat (1909–1980) 
*[[Vello Vets]], eesti kaljuronija (1941–)
*[[Sebastian Vettel]], saksa Vormel 1-sõitja (1987–)
*[[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja (1993–)
*[[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja (1993–)
*[[Alar Vettik]], eesti agronoom (1927–1997)  
*[[Tuudur Vettik]], eesti helilooja ja koorijuht (1898–1982)
*[[Ernst Vettori]], Austria suusahüppaja (1964–)
*[[Jack Vettriano]], Šotimaa maalikunstnik (1951–2025)

==Vey==
*[[Linden Vey]], Kanada jäähokimängija (1991–) 

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ve, Biograafiad]]</text>
      <sha1>lqbchr6fhvnqn7fzsca2r1edza8x9s9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Must (heraldika)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>573952</id>
    <revision>
      <id>7158346</id>
      <parentid>6836914</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:30:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158346</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2249" sha1="33ym9bqr4igj10srbujruib2k8svtww" xml:space="preserve">[[File:Heraldic_Shield_Sable.svg|pisi|240px|Heraldiline tinktuur must ja sellele vastav [[viirutus (heraldika)|viirutus]]]]
'''Must''' ([[prantsuse keel]]es ''sable'' '[[soobel]]'&lt;ref&gt;https://en.wiktionary.org/wiki/sable&lt;/ref&gt;) on [[heraldiline tinktuur]], mis kuulub [[Email (heraldika)|emailide]] hulka ja viie heraldilise põhivärvi hulka. Selle värvi kirjeldatakse puhta mustana&lt;ref name=&quot;sable-htm&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.blason-armoiries.org/heraldique/s/sable.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-01-04 |arhiivimisaeg=2019-06-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190619085939/http://www.blason-armoiries.org/heraldique/s/sable.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

Must-valgetel vapikujutistel märgib musta ristuvatest püstjoontest ja horisontaaljoontest ruudustik&lt;ref name=&quot;sable-htm&quot; /&gt;.

== Tähendus ==
Must värv tähistas vapisümboolikas ettevaatust, tarkust ning valmisolekut katsumusteks&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/vapid/index.php?act=info&amp;lang=et T. Oja. Aadlivapid Ajalooarhiivis]&lt;/ref&gt;.

== Näiteid ==
=== Lääne-Euroopas ===
[[Lääne-Euroopa]] heraldikas asetatakse must ainult heledatele värvidele ehk [[Metall (heraldika)|metallidele]], nagu [[Kuld (heraldika)|kuld]] või [[Hõbe (heraldika)|hõbe]].
&lt;gallery&gt;
Armoiries Saint-Empire bicéphale.png|[[Püha Rooma Keisririik|Püha Rooma keisririigi]] vapp
Coat of arms of the Duchy of Brabant.svg|[[Brabanti hertsogkond|Brabanti hertsogkonna]] vapp
Wappen Uri matt.svg|[[Uri kanton]]i vapp
Blason John Hawkwood.svg|[[Kondotjeer]] [[John Hawkwood]]i vapp
&lt;/gallery&gt;

=== Ida-Euroopas ===
Kuigi heraldiline must kuulub emailide hulka ning seda tohiks asetada ainult metallile, esineb [[Ida-Euroopa]] riikides rohkem kui läänepoolses Euroopas vappe, millel must email on asetatud punase või sinise emaili peale.
&lt;gallery&gt;
Warminsko-mazurskie herb.svg|[[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonna]] vapp
Coa Hungary Family Hunyadi János (extended) v2.svg|[[Hunyadi János]]i täiendatud vapp
Coat of arms of Albania.svg|[[Albaania]] vapp
Coat of arms of Samogitia.svg|Ajalooline [[Žemaitija]] vapp
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{Heraldilised värvid}}

[[Kategooria:Heraldilised värvid]]
[[Kategooria:Mustjad värvitoonid]]</text>
      <sha1>33ym9bqr4igj10srbujruib2k8svtww</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Muutuste juhtimine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>574190</id>
    <revision>
      <id>7158409</id>
      <parentid>7068367</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:43:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158409</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11879" sha1="82z1uwbdc73m632y2p58x0r5rk4ztvd" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=jaanuar|aasta=2026}}

'''Muutuste juhtimine''' (inglise keeles ''change management'') on [[Toode|toodete]], [[Teenus|teenuste]] või [[Protsess|protsessidega]] seotud kõigi muutuste jälgimine ja eesmärgistatud suunamine [[Organisatsioon|organisatsioonis]]. Hõlmab [[Ressursid|ressursside]], toimingute ja protsesside juhtimist. On vajalik enamasti protsesside järjepidevuse tagamiseks ja vältimaks riske, et sisuliste muudatuste asemel tehakse organisatsioonis ''[[Ad hoc|ad-hoc]]'' muudatusi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Logistikasõnastik |kirjastus=Seilecs |aasta=2021 |isbn=9789916960066}}&lt;/ref&gt; 

[[Muutumine|Muutuste]] juhtimine on üldine termin kõikidele lähenemisviisidele, mille eesmärk on indiviidide, meeskondade ja organisatsioonide ettevalmistamine, toetamine ja abistamine organisatsiooniliste muudatuste elluviimisel. Organisatsiooni muutuste juhtimine tegeleb mitmesuguste erialadega, alates [[Käitumisteadused|käitumis]]- ja [[Sotsiaalteadused|sotsiaalteadustest]], kuni [[infotehnoloogia]] ja ärilahendusteni. Kõige tavapärasemad muutuse põhjustajad on järgmised: [[tehnoloogia]] areng, protsesside ülevaade, [[kriis]] ja [[Tarbija|tarbijate]] harjumuste muutused; uute ettevõtjate surve, omandamised, ühinemised ja organisatsiooni ümberkorraldamised. 

Organisatsiooniline muutuste juhtimine arvestab kogu organisatsiooni ja seda, mida tuleb muuta, samal ajal kui muudatuste juhtimist võib kasutada üksnes selleks, et osutada teguritele, mis võivad mõjutada üleminekul inimesi ja meeskondi. Teatud olukordades võib seda muutust nimetada ka [[innovatsioon]]iks. Näiteks töökohtade või välissuhete muutmine, uue organisatsioonilise struktuuri või lahendi rakendamine oma äripraktikas võib nimetada ka organisatsiooni innovatsiooniks. 

[[Globaliseerumine]], kiire ja pidev tehnoloogiline areng lausa nõuavad pidevalt arenevat ärikeskkonda. Organisatsioonide kiire kohanemisvõime aluseks on muutumisvajaduste äratundmine ning nende tõhus juhtimine. Tehnoloogia arengust on tingitud pidev inimeste arendamine, teadmiste suurendamine ja kasvatamine organisatsioonides. Kiired ja suured muutused organisatsioonides on keerulised, kuna iga organisatsiooni struktuur, kultuur, tavad ja tegevusprotsessid ning keskkond on eripärased, mõjutavad need organisatsiooni võimekust muutustega kaasa minna või neid ellu viia. 

== Muutused ==
Muutusi võib kõige laiemalt defineerida kui planeeritud või planeerimata vastust mingite jõudude survele.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |autor=R. Alas, M.P. Salu |pealkiri=Muudatuste meistriklaas |kirjastus=Äripäeva Kirjastus |aasta=2005 |koht=Tallinn |lehekülg=}}&lt;/ref&gt; Algatamise viisi järgi on muutusi jagatud '''planeeritud ja planeerimata muutusteks'''. Planeerimata muutused tekivad spontaanselt ja kipuvad enamasti olema pigem häirivad ja edasiviivad. Planeeritud muutused toimuvad teostaja spetsiaalse ja kindla tegevuse tulemusena. 

Muutuste ellukutsumine saab alguse reeglina tsentraalselt organisatsioonides ning viiakse ellu n-ö ülevalt-alla. Mõnikord aga on olulisem muutusi viia ellu alt-üles suhtes, kus otseselt klientidega töötavad spetsialistide kogemused ja teadmised klientide vajadustest on tõhusamad muutuste elluviimiseks, kui juhtkonna tasandil planeeritud tegevused ja sihid.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170501225315/http:/www.lewis-tisdall.com/essays/why-is-change-management-necessary-in-contemporary-organisations/ Why is change management necessary in contemporary organisations?]&lt;/ref&gt;

'''Muutuste elluviimisel on oluline mõelda 3 tasandil'''
#Organisatsiooni tasand – miks see muutus on oluline, kuidas seda teha ning mida selleks on vaja, et muudatus ellu viia?
#Meeskonna tasand – kuidas neid parimal moel kaasata ja rakendada?
#Indiviidi tasand – kus on kõige suurem vastupanu ning erinevad käitumismustrid muudatuste algatamisel ja elluviimisel?
== Muutusi takistavad tegurid ==
'''Muutusi takistavateks teguriteks''' on traditsiooniliselt peetud muutustele vastu töötavaid grupinorme, rahulolu jooksvate töötulemustega ja muudatuste vajalikkuse mittetunnetamist. 

Levinumad muudatuste tõrjumise põhjused on järgmised:
* Oht isiklikele huvidele, võimu, prestiiži või sissetuleku vähenemise kartus;
* Juhtkonna vähene usaldamine ja arusaamatused;
* Sellised isiksuseomadused nagu vähene kohanemisvõime, enesekindluse puudumine ja kartus riskida.
* Levinumad organisatsioonidest tulenevad muudatuste vastuseisu põhjused on järgmised:
* Muudatuste liiga kitsas suunitlus. Selliste organisatsioonielementide nagu töötajate, struktuuride, ülesannete ja [[Infosüsteem|infosüsteemide]] vaheliste seosete ebapiisav arvestamine;
* Jäigad hierarhilised struktuurid, mis võimendavad minevikus edu toonud tegevuste pidevat kordamist;
* Organisatsioonikultuur ja grupinormid, mis väärtustavad muutumatust.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=R. Alas, M.P. Salu|pealkiri=Muudatuste meistriklass|aasta=2005|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

== Muutuste juhtimise teooriad ==
=== Kurt Lewini mudel ===
Lewini mudelis on muutuste läbiviimine jagatud kolme etappi:
# sulatamine,
# muutmine,
# külmutamine.

Levini mudel suunab, kuidas juhid peaksid mõtlema muutusest. Kiirelt arenevas ja muutuvas maailmas vajame pidevalt eksperimenteerimist – uute töömudelite, ärimudelite ja juhtimismudelitega. Vähem rõhku ja ressursse tuleks suunata projektijuhtimisele ja seada fookus iseorganiseeruvate kogukondade ülesehitamisele, mis otsivad, katsetavad ja arendavad uusi algatusi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.mckinsey.com/capabilities/people-and-organizational-performance/our-insights/build-a-change-platform-not-a-change-program |pealkiri=Build a change platform, not a change program |vaadatud=2026-01-16 |arhiivimisaeg=2026-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260305170741/https://www.mckinsey.com/capabilities/people-and-organizational-performance/our-insights/build-a-change-platform-not-a-change-program |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

=== John P. Kotteri mudel ===
Kotteri mudeli 8 sammu:

# Muutuse möödapääsmatuse loomine
# Muutuse toetusmeeskonna loomine
# [[Visioon|Visiooni]] loomine
# Visiooni edastamine
# Töötajate [[võimestamine]] muutuste nimel töötama ja takistuste kõrvaldamine
# Lühiajaliste eesmärkide planeerimine ja saavutamine (suur eesmärk tuleb jagada väikesteks vaheetappideks)
# Järjepidevuse tagamine ja järgmiste sammude ellu viimine
# Muutuste omaksvõtmine ja kinnistamine

=== McKinsey 7S-mudel ===
McKinsey 7S-mudeli etapid (7S tuleb etappide ingliskeelsetest nimetustest):

# ''Strategy'' (strateegia) – eesmärgi püstitamine, strateegia loomine (samm-sammult plaan)
# ''Structure'' (struktuur) – struktuuri hindamine ja muutusi toetava organisatsiooni struktuuri loomine
# ''Systems'' (süsteemid) – tehnilised süsteemide ja protsesside, mille abil viiakse muutuste tegevused ellu, analüüs
# ''Shared values'' (ettevõtte väärtused) – väärtuste analüüs. Kas väärtused toetavad muutuse läbiviimist?
# ''Style'' (juhtimisstiil) – muutuste läbiviimiseks sobiva juhtimisstiili leidmine ja rakendamine
# ''Staff'' (meeskond) – meeskonna koosseisu hindamine ja muutuste läbiviimiseks vajaliku meeskonna komplekteerimine
# ''Skill'' (oskused) – oskuste hindamine ja täiendamine&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=McKinsey 7S Change Model |url=https://www.managementstudyguide.com/mckinsey-7s-change-model.htm |vaadatud=2026-01-16 |väljaanne=Management Study Guide |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 

=== ADKARi mudel ===
ADKAR (aspektide ingliskeelsete nimetuste esitähed) muudatuste juhtimise mudel hindab muudatusteks valmisolekut või võimalikku vastuseisu järgmiste aspektide kaudu:
*''Awareness'' – teadlikkus muudatuse vajalikkusest;
*''Desire'' – tahe või soov muutust toetada ja selles osaleda;
*''Knowledge'' – teadmised, kuidas muutuda;
*''Ability'' – võimekus rakendada vajalikke oskusi ja muudatus ellu viia;
*''Reinforcement'' – kinnistamine, muudatuse jätkusuutlikkuse tagamine.

7S- ja ADKAR-mudeli fookus on muutuste läbiviimise võimalikkuse või potentsiaalse õnnestumise hindamine. 7S hindab organisatsiooni ühtsust ja valmisolekut muutusteks, fookuses on organisatsioon ja selle terviklikkus. 7S eeldab etappide järjestikust läbimist. ADKAR keskendub seevastu indiviidile. Muudatus toimub vaid siis, kui töötajad võtavad omaks ning kasutavad uusi protsesse, tööriistu ja tehnikaid oskuslikult. Individuaalsete muutuste akumulatsioon on see, mis viib organisatsioonilise muudatuseni.

== Kuidas muutusi ellu viia? ==
Tänu tehnoloogia arengule on tänapäevased organisatsioonilised muutused suuresti ajendatud välistest uuendustest, mitte sisemistest teguritest. Kui need arengud aset leiavad, loovad kiiremini kohanevad organisatsioonid endale konkurentsieelise, samas kui muutustest keeldunud ettevõtted jäävad maha. See võib põhjustada järsku [[Kasum|kasumi]] ja/või turuosa kaotust. Organisatsioonilised muutused mõjutavad otseselt kõiki osakondi ja töötajaid. Kogu ettevõte peab õppima, kuidas hakkama saada organisatsiooni muutustega. Muutuste juhtimise tõhususel võib olla töötajate [[Moraal|moraalile]] tugev positiivne või negatiivne mõju.

'''Muutusplatvormid''' kasutavad ära sotsiaalseid tehnoloogiaid, mis teevad suuremahulise koostöö lihtsaks ja tõhusaks. Kuid need erinevad kvalitatiivselt ideest, mida tänapäeval tavaliselt kasutatakse. Erinevus ei seisne peamiselt konkreetsetes funktsioonides; pigem julgustatakse inimesi kasutama platvormi sügavate muutuste juhtimiseks. Täpsemalt, tõhusad vahetusplatvormid:

* julgustada inimesi tegelema oluliste organisatsiooniliste väljakutsetega; see tähendab neid, mida tavaliselt peetakse töötaja palgaastmest või mõjupiirkonnast väljapoole;
* edendada ausat ja otsekohest arutelu algpõhjuste üle ning töötada selle käigus välja ühine vaade kõige õhematele tõketele; 
* otsida võimalikke lahendusi, selle asemel, et üritada koonduda ühe lähenemisviisi ümber
* keskenduda katsete kogu loomisele, mida saab teha kohapeal, et aidata tõestada või ümber lükata üldisema lahenduse komponente
* julgustada inimesi võtma endale isikliku vastutuse nende muudatuste algatamise eest, mida nad tahavad näha, ning anda neile vajalikud ressursid ja tööriistad&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*Alas R., Salu M.P. 2005 Muudatuste juhtimise meistriklass
*[http://www.dpac.tas.gov.au/__data/assets/pdf_file/0017/273140/Document_-_The-essence-of-adkar.pdf Hiatt M. J. ''The Essence of ADKAR: a model for individual change management'']
*[https://www.mckinsey.com/business-functions/organization/our-insights/build-a-change-platform-not-a-change-program Hamel G., Zanini M. ''Build a change platform, not a change program'']
*[https://www.kotterinc.com/8-steps-process-for-leading-change/ Kotter, J.P. ''8 steps process for leading change'']
*[https://www.managementstudyguide.com/mckinsey-7s-change-model.htm Peters T., Waterman R. ''McKinsey 7S Change Model'']
*[https://hbswk.hbs.edu/item/one-strategy-aligning-planning-and-execution%20%20www.prosci.com Silverthorne, S. (2010). ''One Strategy: Aligning Planning and Execution.''] 
*[https://www.project-laneways.com.au/blog/articles/why-do-people-in-business-resist-change Skelsey D. ''Why do people in Business Resist Change?'']
*[https://web.archive.org/web/20170501225315/http:/www.lewis-tisdall.com/essays/why-is-change-management-necessary-in-contemporary-organisations/ Tisdall L. ''Why is change management necessary in contemporary organisations?'']
*[https://www.kotterinc.com/8-steps-process-for-leading-change/ John P. Kotteri mudel]
*[https://www.managementstudyguide.com/mckinsey-7s-change-model.htm McKinsey 7S-mudel]
*[https://www.prosci.com ADKAR mudel]

[[Kategooria:Organisatsioon]]</text>
      <sha1>82z1uwbdc73m632y2p58x0r5rk4ztvd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Shimoda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>574737</id>
    <revision>
      <id>7158564</id>
      <parentid>6483580</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:59:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7158564</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="694" sha1="ip7p0uchb0dyiz9sabe2jsek3v8nr8k" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Shimoda
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 下田市 | nimi1_latin = Shimoda-shi
|  lipp = Flag of Shimoda, Shizuoka.svg
|  lipu_link = Shimoda lipp
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 104,7
|  elanikke = 
|  asendikaart = Jaapan
}}

'''Shimoda''' on linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is. Linn asub [[Izu poolsaar]]e põhjaosas.

Linnast põhja pool asuvad Amagi mäed.

2019. aastal oli Shimodas 21 402  elanikku. 1. aprillil 2026 oli elanikke 17 770.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Shimoda, Shizuoka}}
*[http://www.city.shimoda.shizuoka.jp/ Shimoda koduleht]

[[Kategooria:Jaapani linnad]]
[[Kategooria:Shizuoka prefektuur]]</text>
      <sha1>ip7p0uchb0dyiz9sabe2jsek3v8nr8k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Küte (Dagö)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>583498</id>
    <revision>
      <id>7158420</id>
      <parentid>6779819</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:48:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158420</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="845" sha1="c8tde8f4v6gmx7gs7gut0w77yi9wwum" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
'''&quot;Küte&quot;''' on ansambel [[Dagö]] seitsmes album, mis ilmus 2020. aasta 13. mail.

== Laulud ==

# &quot;Tantsi mu poole&quot; - 03:49
# &quot;Sahk&quot; - 05:25
# &quot;Nastja&quot; - 05:26
# &quot;Lae alla&quot; - 03:16
# &quot;Dagö&quot; - 04:10
# &quot;Võro reiv&quot; - 04:19
# &quot;Elias ja Elias&quot; - 04:26
# &quot;Üksikema lõikab võsa&quot; - 02:32
# &quot;Ehitusmeister Solnessi unenägu&quot; - 02:57
# &quot;Linnuke peas&quot; - 04:51
# &quot;Vahtra hääl&quot; - 06:38
# &quot;Küte&quot; - 05:08

Kõik arranžeeringud Peeter Rebane. Kõik tekstid Lauri Saatpalu. Kõik taustalaulpartiid Dagö. Orkestratsioonid “Võro reiv” ja “Vahtra hääl” Peeter Rebane.

== Esitajad ==

* [[Tarvi Kull]] - klahvpillid
* [[Henno Kelp]] - bass
* [[Kristjan Priks]] - trummid
* Peeter Rebane - kitarrid, bass (3, 6, 7, 11)
* [[Lauri Saatpalu]] - laul

[[Kategooria:Dagö albumid]]
[[Kategooria:2020. aasta albumid]]</text>
      <sha1>c8tde8f4v6gmx7gs7gut0w77yi9wwum</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Taavi Aavik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585414</id>
    <revision>
      <id>7158415</id>
      <parentid>6923220</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:45:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158415</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9895" sha1="8l5x85judg6r69g44su8hotb40ss5n7" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=juuli}}{{vikinda}}{{keeletoimeta}}
[[Fail:Taavi Aavik. Massive Attack warmup.jpg|alt=Taavi Aavik|ääris|pisi|Massive Attacki soojendus. 2008]]
'''Taavi Aavik''' (hüüdnimega Taff; sündinud [[11. veebruar]]il [[1977]]) on [[eestlased|eesti]] [[helilooja]], [[muusikaprodutsent]] ja [[helirežissöör]]. 

Taavi Aavik on tegutsenud bändides [[Forfeit]], [[Misdeed]], [[Patient Zero]], [[Tallinn Daggers]], [[Pedigree]] (vahel nüüdki ''live''-koosseisus). 2022. aasta seisuga mängib ta bändides [[Hunta]] ja [[Perfect Pattern]].{{lisa viide}} Ta on [[Eesti Autorite Ühing]]u{{lisa viide}} ja [[Eesti Esitajate Liit|Eesti Esitajate Liidu]] liige{{lisa viide}}. 

Ta on kirjutanud muusikat Eesti telesaadetele, dokumentaalfilmidele ja seriaalidele ja helindanud neid. Tema loodud muusikat on mitmel Eesti [https://www.discogs.com/artist/423568-Taavi-Aavik heliplaadil]. Ta on monteerinud üle 200{{lisa viide}} osa telesaateid, seriaale ja dokumentaalfilme.{{lisa viide}}

== Elulugu ==
Taavi Aavik asutas 1990. aastate alguses ''[[death metal]]''&lt;nowiki/&gt;'i bändi [[Forfeit]].{{lisa viide}}

[[1997]]. aastal liitus ''industrial''-bändiga [[Pedigree]], kus oli 20 aastat koos [[Holden Laamann]]iga kogu visuaalse ja heliloomingu eest vastutav.

[[2000]] õppis selgeks videomonteerimise ning tegi [[Pedigree]] loole &quot;Meridian&quot; muusikavideo, mis oli 2001. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] galal auhinnanominent parima muusikavideo kategoorias. Kokku on tema heli- ja videotöid nomineeritud [[Eesti Muusikaauhinnad|EMA]]-l 10 korda, millest neljal korral on ta auhinna võitnud [https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/2013-4/] [https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/2018-2/] [https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/2014-2/] [https://www.muusikaauhinnad.eu/selgusid-eesti-muusikaauhinnad-2019-voitjad/].

[[2002]]–[[2004]] töötas [[Orbital Vox Stuudio]]s, kus koos [[Holden Laamann]]iga produtseeris, filmis ja monteeris Pedigree loole [https://www.youtube.com/watch?v=7plEq-3ytVY &quot;Head Drug Rising&quot;] muusikavideo, mis tõi ka bändile suurema tuntuse.

[[2005]]. aastast kuni sulgemiseni oli telekanali [[Pimp TV]] režissöör ja pärast [[Eeter TV]] tehnikadirektor{{lisa viide}}.

[[2006]]. aastal reisis koos Eesti hiphopbändiga [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] [[India]]sse, kus filmis kuueosalise telesaate &quot;Palmisaar&quot; ning samanimelise loo [https://www.youtube.com/watch?v=1oFaMsFpdfg muusikavideo]. Sarja montaažirežii tegi koos [[Henry Kõrvits]]aga.

[[2006]]. aasta juulis esines [[Pedigree]]ga [[Tallinna lauluväljak]]ul. [[Pedigree]] soojendas [[Metallica]]t, selle käigus esitati 80 000-pealisele publikule ühislugu &quot;So What&quot;. Laval olid ka [[The Sun]] ja [[Bullet For My Valentine|Bullet For My Valentine'i]] liikmed. 

[[2008]]. aastal tootis koos stsenarist [[Martin Aare]]ga (''alias'' Jaak Leer) 12-osalise sketšisarja &quot;Üleõlakott&quot;. Sari toodeti veebiportaalile [https://www.youtube.com/watch?v=D0hxMyRqwZk TopTop], mille omanik oli ärimees [[Andres Peets]]{{lisa viide}}. Saadet juhtisid käpiknukud Inspektor Aine ja Taimi, keda mängisid Aavik ja Aare. Samuti oli kogu sketšisarja muusika nende looming. Sarjas näitlesid veel [[Karol Sepik]] ja [[Mario Vompa]]. 

[[2008]]. aastal esines [[Saku Suurhall]]is, kus [https://elu.ohtuleht.ee/279679/juunis-esinevat-massive-attacki-soojendab-pedigree &quot;Pedigree astus üles&quot;] koos [[Bristol]]i triphopi legendiga [[Massive Attack]].

[[2012]]. aastal filmis [[Ecuador]]is, [[Colombia]]s, [[Venezuela]]s ja [[Brasiilia]]s kaks teledokumentaali – [https://play.tv3.ee/eesti-narkomuulad-10000458 &quot;Eesti narkomuulad I&quot;] ja [https://play.tv3.ee/brasiilia-10000776 &quot;Brasiilia – kaamera, ''catwalk'' ja katastroof&quot;].

[[2013]]. aastal võitis [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhinna]] [https://www.muusikaauhinnad.eu/selgusid-eesti-muusikaauhinnad-2013-voitjad/ parima ''metal''-albumi] kategoorias.

[[2015]]. aastal reisis ta üksi Indias ja peatus kuu aega [[Rishikesh]]i linnas. Seal alustas elektroonilise tantsumuusika kirjutamist ja pani sellega aluse bändi [[Perfect Pattern]]i sünnile.

[[2017]]. aastal kirjutas muusika [[Triin Ruumet]]i 12-osalisele ulmesarjale [https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19518/ &quot;Merivälja&quot;]. [[Merivälja (seriaal)|Merivälja]] projektist sündis lugu [https://kroonika.delfi.ee/news/muusika/video-ponevusseriaalile-merivalja-muusika-kirjutanud-helilooja-taavi-taff-aavik-avaldas-seriaalis-kolanud-meloodiate-motiividel-pohineva-heliteose?id=81105087 &quot;Eile on täna&quot;] koostöös laulja [[Joanna Jürimäe]]ga, millele Aavik monteeris ka [https://www.youtube.com/watch?v=YBg0Gj2DNs0 muusikavideo]. Samuti oli ta seriaali helindaja ja muusikaline kujundaja.

[[2020]]. aasta veebruaris osales ta [[Peruu]]s teledokumentaali &quot;Eesti narkomuulad&quot; järje võtetel. Filmimise käigus siseneti illegaalselt salakaameratega Cusco naistevanglasse.

30. mail [[2020]] ehk [[koroonapandeemia]] kriisiolukorra lõpus andis ühes{{lisa viide}} Tallinna ''underground''-klubis kinnise kontserdi oma elektroonilise tantsumuusika bändiga [[Perfect Pattern]] ja koos videokunstnik [[Mikk-Mait Kivi]]ga. Bänd jätkas kaheliikmelisena.

== Helisalvestisi ==

*[https://www.discogs.com/Forfeit-Souls/release/15191316 Forfeit – &quot;Souls&quot;] ([[1994]]) – kitarr, produtsent
*[https://www.discogs.com/Forfeit-Promo-95/release/15191273 Forfeit – &quot;Promo&quot;] ([[1995]]) – kitarr, produtsent
*[https://www.discogs.com/Humanize-Inverted/release/15148661 Humanize – &quot;Inverted&quot;] ([[2000]]) – programmeerija, produtsent, helirežissöör
*[https://www.discogs.com/Pedigree-Spite-Rising/master/1741160 Pedigree – &quot;Spite Rising&quot;] ([[2000]]) – kitarr, programmeerija, produtsent, helirežissöör
*[https://www.discogs.com/Pedigree-Drug-TV/release/1279367 Pedigree – &quot;Drug TV&quot;] ([[2003]]) – kitarr, programmeerija, produtsent, helirežissöör
*[https://www.discogs.com/Pedigree-Growing-Apart/master/159532 Pedigree – &quot;Growing Apart&quot;] ([[2005]]) – kitarr, programmeerija, produtsent, helirežissöör
*[https://www.discogs.com/Pedigree-Ghosts-And-Corpses/release/1251385 Pedigree – &quot;Ghosts and Corpses&quot;] ([[2007]])
*[https://www.discogs.com/Pedigree-Skeletal/master/1655215 Pedigree – &quot;Skeletal&quot;] ([[2009]]) – kitarr, bass, taustalaul, programmeerija, produtsent, helirežissöör
*[https://www.discogs.com/Pedigree-Lucifer-Boy/master/1741162 Pedigree – &quot;Lucifer Boy&quot;] ([[2010]])
*[https://www.discogs.com/Pedigree-Satanic-Disappointment/master/1741141 Pedigree – &quot;Satanic Disappointment&quot;] ([[2012]]) – kitarr, taustalaul, programmeerija, produtsent, helirežissöör, masterdaja
*[https://www.discogs.com/Tallinn-Daggers-Suburban-Decay/release/6925936 Tallinn Daggers – &quot;Suburban Decay&quot;] ([[2015]]) – bass, helirežissöör, masterdaja
*[https://www.discogs.com/Pedigree-Standard-Sundown/master/1264638 Pedigree – &quot;Standard Sundown&quot;] ([[2017]]) – kitarr, programmeerija, produtsent, helirežissöör, masterdaja

== Televisiooni-, filmi- ja videotöid ==
* [[Pedigree]] [https://www.discogs.com/Pedigree-Meridian/release/14942015 &quot;Meridian&quot;] (2000) – videomonteerija
* [[Pedigree]] [https://www.youtube.com/watch?v=7plEq-3ytVY &quot;Head Drug Rising&quot;] (2003) – operaator, videomonteerija
* [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] [https://www.youtube.com/watch?v=1oFaMsFpdfg &quot;Palmisaar&quot;] (2006) – operaator
* [[A-Rühm (ansambel)|A-Rühm]] Indias e [[Palmisaar]] [https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/a-ruhm-seikles-indias?id=82286320] (2006) – operaator, heli- ja videomonteerija
* [https://play.tv3.ee/leopold-10002444 &quot;Täna õhtul Leo Põld&quot;] (2007) – operaator, heli- ja videomonteerija
* [[Pedigree]] [https://www.youtube.com/watch?v=-6C_VK23Glc &quot;March Of The Blades&quot;] (2007) – videomonteerija
* [https://para-web.fandom.com/et/wiki/Eesti_kummitused &quot;Eesti kummitused&quot;] (2008) – operaator, helilooja, heli- ja videomonteerija
* [https://www.youtube.com/watch?v=V1-F47zYCNU&amp;t=31s Üleõlakott] (2008) – operaator, helilooja, heli- ja videomonteerija, produtsent
* [https://kroonika.delfi.ee/news/kino/eesti-otsib-nokitsejaid?id=21545581 &quot;Eesti nokitseb&quot;] (2009) – võtteheli, helilooja, heli- ja videomonteerija
* [https://play.tv3.ee/inimroov-liibanonis-10000953 &quot;Inimrööv Liibanonis I ja II&quot;] (2011) – heli- ja videomonteerija
* [https://play.tv3.ee/brasiilia-10000776 &quot;Brasiilia – kaamera, ''catwalk'' ja katastroof&quot;] (2012) – operaator, heli- ja videomonteerija
* [https://play.tv3.ee/eesti-narkomuulad-10000458 &quot;Eesti narkomuulad&quot; I] (2012) – operaator, heli- ja videomonteerija
* [https://arhiiv.err.ee/seeria/kalailm/haridus/31/default/1 &quot;Kalailm&quot;] – (2012–2013) – operaator, heli- ja videomonteerija
* [[Pedigree]] &quot;[https://www.youtube.com/watch?v=oslgErgwWsw &quot;Satanic Disappointment&quot;] lühidokumentaalfilm (2012) – operaator, videomonteerija
* [https://play.tv3.ee/kalamehejutud-10020921 &quot;Kalamehejutud&quot; IV hooaeg] (alates 3. osast) (2013) – heli- ja videomonteerija
* [https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/18553/ &quot;Taotleja&quot;] (2016) – helilooja, heli- ja videomonteerija
* [https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19895/ &quot;Oma silm on kuningas] (2018) – helilooja, helimonteerija
* &quot;[[Merivälja (seriaal)|Merivälja]]&quot; (2017) – helilooja, helimonteerija
* [[Pedigree]] [https://www.youtube.com/watch?v=MMWTP6jNBxk &quot;Another Ten Years Passed&quot;] ''live'' (2017) – produtsent, videomonteerija
* [https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19388/ &quot;Monika&quot;] (2019) – heli- ja videomonteerija
* [https://etv.err.ee/982043/ule-parda-osa-4-hooaeg-1 &quot;Üle parda&quot;] (alates 4. osast) (2019) – heli- ja videomonteerija
* [https://play.tv3.ee/eesti-narkomuulad-10373049 &quot;Eesti narkomuulad&quot; II] (2020) – operaator, heli- ja videomonteerija

== Isiklikku ==
Tütar Noomi on sündinud 2006. aastal.

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti muusikud]]</text>
      <sha1>8l5x85judg6r69g44su8hotb40ss5n7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hole</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587236</id>
    <revision>
      <id>7158391</id>
      <parentid>6640075</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:31:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158391</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4199" sha1="6kso3j2i0lmy14vvltooxbnjg3a5xe2" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = Hole
| pilt                = Hole Live at Public Assembly NYC April 2013.jpg
| pildiallkiri     = Hole (2013)
| horisontaalne       = jah
| taust               = grupp_või_bänd
| päritolu            = [[Los Angeles]], [[California]], [[USA]]
| stiil               = [[alternatiivrokk]], ''[[punk rock]]'', [[grunge]]
| tegev               = 1989–2002, 2010–2012
| plaadifirma         = [[Sympathy for the Record Industry]], [[Sub Pop Records|Sub Pop]], [[Caroline Records|Caroline]], [[DGC Records|DGC]], [[Mercury Records|Mercury]]
| koosseis            = [[Courtney Love]], [[Eric Erlandson]], [[Melissa Auf der Maur]], [[Patty Schemel]]
| endised_liikmed     = Mike Geisbrecht, Lisa Roberts, Caroline Rue, Jill Emery, [[Leslie Hardy]], [[Kristen Pfaff]], [[Samantha Maloney]], [[Micko Larkin]], Shawn Dailey, Stu Fisher, Scott Lipps
}}
'''Hole''' oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[alternatiivrokk]][[Ansambel (muusika)|ansambel]], mis asutati [[Los Angeles|Los Angeleses]] 1989. aastal.

Ansambli asutasid [[Courtney Love]] ja [[Eric Erlandson]]. Nende debüütalbum &quot;[[Pretty on the Inside]]&quot; sai muusikakriitikutelt häid arvustusi ning pälvis tähelepanu USAs ja [[Suurbritannia|Suurbritannias]]. Teine album &quot;[[Live Through This]]&quot; oli meloodilisem kui nende debüütalbum ning seda on tänaseks müüdud üle 1,6 miljoni eksemplari USAs&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.billboard.com/articles/news/958756/courtney-love-fixing-a-hole|pealkiri=Courtney Love: Fixing A Hole|väljaanne=Billboard|aeg=2. aprill 2010|vaadatud=02.07.2020}}&lt;/ref&gt; ja üle 2 miljoni ülemaailmselt. 1999. aastal avaldati kolmas album &quot;[[Celebrity Skin]]&quot;, mis oli jällegi väga edukas. 

Ansambel läks laiali 2002. aastal. 2010. aastal tuldi uuesti kokku, kuid teises koosseisus. Samal aastal avaldati neljas album &quot;[[Nobody's Daughter]]&quot;. 2012. aastal läks ansambel taas laiali.

== Koosseis ==

* [[Courtney Love]] ([[Laul|vokaal]], [[Kitarr|rütmikitarr]]; 1989–2002, 2010–2012)
* [[Eric Erlandson]] (pliikitarr; 1989–2002, 2012)
* [[Melissa Auf der Maur]] ([[basskitarr]], taustalaul; 1994–1999, 2012)
* [[Patty Schemel]] ([[Trumm|trummid]]; 1992–1998, 2012)

=== Endised liikmed ===

* Mike Geisbrecht (rütmikitarr; 1989–1990)
* Lisa Roberts (basskitarr; 1989–1990)
* Caroline Rue (trummid; 1989–1992)
* Jill Emery (basskitarr; 1990–1992)
* [[Leslie Hardy]] (basskitarr; 1992–1993)
* [[Kristen Pfaff]] (basskitarr, taustalaul; 1993–1994, suri 1994)
* [[Samantha Maloney]] (trummid; 1998–2000)
* [[Micko Larkin]] (pliikitarr; 2010–2012)
* Shawn Dailey (basskitarr; 2010–2012)
* Stu Fisher (trummid; 2010–2011)
* Scott Lipps (trummid; 2011–2012)

== Diskograafia ==
=== Albumid ===
* &quot;[[Pretty on the Inside]]&quot; (1991)
* &quot;[[Live Through This]]&quot; (1994)
* &quot;[[Celebrity Skin]]&quot; (1999)
* &quot;[[Nobody's Daughter]]&quot; (2010)

=== Kogumikud ===
* &quot;[[My Body, the Hand Grenade]]&quot; (1997)

=== ''Live''-albumid ===
* &quot;[[Grease Your Hips]]&quot; (2016)

=== EP-d ===
* &quot;[[Ask for It]]&quot; (1995)
* &quot;[[The First Session]]&quot; (1997)
* &quot;[[Awful: Australian Tour EP]]&quot; (1999)

=== Singlid ===
* &quot;Retard Girl&quot; (1990)
* &quot;Dicknail&quot; (1991)
* &quot;Teenage Whore&quot; (1991)
* &quot;Beautiful Son&quot; (1993)
* &quot;Miss World&quot; (1994)
* &quot;Doll Parts&quot; (1994)
* &quot;Violet&quot; (1995)
* &quot;Softer, Softest&quot; (1995)
* &quot;Gold Dust Woman&quot; (1996)
* &quot;Celebrity Skin&quot; (1998)
* &quot;Malibu&quot; (1998)
* &quot;Awful&quot; (1999)
* &quot;Be a Man&quot; (2000)
* &quot;Skinny Little Bitch&quot; (2010)
* &quot;Pacific Coast Highway&quot; (2010)
* &quot;Letter to God&quot; (2010)

=== Muusikavideod ===
* &quot;Garbadge Man&quot; (1991)
* &quot;Beautiful Son&quot; (1993)
* &quot;Miss World&quot; (režissöör Sophie Muller) (1994)
* &quot;Doll Parts&quot; (režissöör Samuel Bayer) (1994)
* &quot;Violet&quot; (režissöör Mark Seliger &amp; Fred Woodward) (1995)
* &quot;Gold Dust Woman&quot; (režissöör Matt Mahurin) (1996)
* &quot;Celebrity Skin&quot; (režissöör Nancy Bardawil) (1998)
* &quot;Malibu&quot; (režissöör Paul Hunter) (1998)
* &quot;Awful&quot; (režissöör Jeff Richter) (1999)
* &quot;Be a Man&quot; (režissöör Joseph Kahn &amp; Joe Rey) (2000)
* &quot;Samantha&quot; (režissöör Alphan Eseli) (2011)

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]
[[Kategooria:Alternatiivroki ansamblid]]</text>
      <sha1>6kso3j2i0lmy14vvltooxbnjg3a5xe2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Michaël Cuisance</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587379</id>
    <revision>
      <id>7158678</id>
      <parentid>6696379</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:01:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-29785-65</username>
        <id>230028</id>
      </contributor>
      <origin>7158678</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2455" sha1="njxukyxl0oi2ybjgpgnt01vtd7pes2t" xml:space="preserve">[[Pilt:Cuisance 20250416.jpg|pisi|upright|Michaël Cuisance (2025)]]
'''Michaël Bruno Dominique Cuisance''' (sündinud [[16. august]]il [[1999]] [[Strasbourg]]is) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Saksamaa esiliigaklubis [[Hertha BSC]].

Ta alustas klubikarjääri Prantsusmaal. Aastatel 2014–2017 kuulus ta [[AS Nancy]] noortevõistkonda.

2017. aasta mais liitus ta Saksamaa kõrgliiga klubiga [[Mönchengladbachi Borussia]]. Saksamaa kõrgliigas tegi ta debüüdi 19. septembril 2017 mängus [[VfB Stuttgart]]i vastu.

2019. aasta augustis siirdus ta ligi 10 miljoni euro eest [[Müncheni Bayern]]i.&lt;ref&gt;[https://www.goal.com/en/news/bayern-munich-confirm-cuisance-set-to-join-from-borussia/ttntutn2nuho1pnzalb12v1pl &quot;Bayern Munich confirm Cuisance set to join from Borussia Monchengladbach&quot;]. Goal.com. 17.8.2019. Vaadatud 6.7.2020&lt;/ref&gt; Esimese värava Saksamaa kõrgliigas lõi ta 27. juunil 2020 mängus [[VfL Wolfsburg]]i vastu. Samal hooajal tuli ta klubiga Saksamaa meistriks ja võitis [[UEFA Meistrite Liiga]], kuid pääses hooaja jooksul Bayerni põhimeeskonnas väljakule kokku vaid kümnes mängus. Hooajal 2020–2021 oli ta laenul Prantsusmaa kõrgliiga klubis [[Marseille Olympique]].

2022. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Itaalia kõrgliigaklubiga [[Venezia F.C.|Venezia]]. Hooaja 2022/23 teises pooles oli ta laenul Itaalia kõrgliigaklubis [[UC Sampdoria|Sampdoria]] ja hooajal 2023/24 Saksamaa esiliigaklubis [[VfL Osnabrück]].

2024. aasta juunis sõlmis ta kuni 2027. aastani kehtiva lepingu Herthaga.&lt;ref&gt;[https://www.herthabsc.com/en/news/2024/06/cuisance-signing-2425 &quot;Michaël Cuisance signs for Hertha&quot;]. herthabsc.com. 21.6.2024. Vaadatud 4.8.2024&lt;/ref&gt;

Cuisance on kuulunud Prantsusmaa noortekoondistesse.

== Saavutused ==
;Müncheni Bayern
*[[Bundesliga]]: [[Bundesliga hooaeg 2019–2020|2019–20]]
*[[DFB-Pokal]]: 2019–20
*[[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2019–2020|2019–20]]
*[[UEFA Superkarikas]]: 2020

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Cuisance, Mickael}}
[[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Mönchengladbachi Borussia mängijad]]
[[Kategooria:Müncheni Bayerni mängijad]]
[[Kategooria:Marseille Olympique'i jalgpallurid]]
[[Kategooria:UC Sampdoria mängijad]]
[[Kategooria:Hertha BSC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>njxukyxl0oi2ybjgpgnt01vtd7pes2t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158680</id>
      <parentid>7158678</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:01:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-29785-65</username>
        <id>230028</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7158678|7158678]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-29785-65|~2026-29785-65]] ([[User talk:~2026-29785-65|arutelu]])</comment>
      <origin>7158680</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2461" sha1="betusp7aoavdyjj4x6kzqviycjsdaj4" xml:space="preserve">[[Pilt:Micka%C3%ABl_Cuisance_(cropped).jpg|pisi|Michaël Cuisance (2019)]]
'''Michaël Bruno Dominique Cuisance''' (sündinud [[16. august]]il [[1999]] [[Strasbourg]]is) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Saksamaa esiliigaklubis [[Hertha BSC]].

Ta alustas klubikarjääri Prantsusmaal. Aastatel 2014–2017 kuulus ta [[AS Nancy]] noortevõistkonda.

2017. aasta mais liitus ta Saksamaa kõrgliiga klubiga [[Mönchengladbachi Borussia]]. Saksamaa kõrgliigas tegi ta debüüdi 19. septembril 2017 mängus [[VfB Stuttgart]]i vastu.

2019. aasta augustis siirdus ta ligi 10 miljoni euro eest [[Müncheni Bayern]]i.&lt;ref&gt;[https://www.goal.com/en/news/bayern-munich-confirm-cuisance-set-to-join-from-borussia/ttntutn2nuho1pnzalb12v1pl &quot;Bayern Munich confirm Cuisance set to join from Borussia Monchengladbach&quot;]. Goal.com. 17.8.2019. Vaadatud 6.7.2020&lt;/ref&gt; Esimese värava Saksamaa kõrgliigas lõi ta 27. juunil 2020 mängus [[VfL Wolfsburg]]i vastu. Samal hooajal tuli ta klubiga Saksamaa meistriks ja võitis [[UEFA Meistrite Liiga]], kuid pääses hooaja jooksul Bayerni põhimeeskonnas väljakule kokku vaid kümnes mängus. Hooajal 2020–2021 oli ta laenul Prantsusmaa kõrgliiga klubis [[Marseille Olympique]].

2022. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Itaalia kõrgliigaklubiga [[Venezia F.C.|Venezia]]. Hooaja 2022/23 teises pooles oli ta laenul Itaalia kõrgliigaklubis [[UC Sampdoria|Sampdoria]] ja hooajal 2023/24 Saksamaa esiliigaklubis [[VfL Osnabrück]].

2024. aasta juunis sõlmis ta kuni 2027. aastani kehtiva lepingu Herthaga.&lt;ref&gt;[https://www.herthabsc.com/en/news/2024/06/cuisance-signing-2425 &quot;Michaël Cuisance signs for Hertha&quot;]. herthabsc.com. 21.6.2024. Vaadatud 4.8.2024&lt;/ref&gt;

Cuisance on kuulunud Prantsusmaa noortekoondistesse.

== Saavutused ==
;Müncheni Bayern
*[[Bundesliga]]: [[Bundesliga hooaeg 2019–2020|2019–20]]
*[[DFB-Pokal]]: 2019–20
*[[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2019–2020|2019–20]]
*[[UEFA Superkarikas]]: 2020

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Cuisance, Mickael}}
[[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Mönchengladbachi Borussia mängijad]]
[[Kategooria:Müncheni Bayerni mängijad]]
[[Kategooria:Marseille Olympique'i jalgpallurid]]
[[Kategooria:UC Sampdoria mängijad]]
[[Kategooria:Hertha BSC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>betusp7aoavdyjj4x6kzqviycjsdaj4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Üllar Lanno</title>
    <ns>0</ns>
    <id>593219</id>
    <revision>
      <id>7158667</id>
      <parentid>7149340</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:41:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7158667</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5401" sha1="fr814abik8mthldb9eh7j28ythnun5r" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
'''Üllar Lanno''' (sündinud [[8. jaanuar]]il [[1969]]&lt;ref name=&quot;som-2020-63t&quot;/&gt;) on Eesti riigiametnik ja arst. 

Üllar Lanno on lõpetanud 1993. aastal [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonna üldarsti kutsega. 

Otseselt arstina töötas ta pärast seda ühe aasta jooksul [[Mustamäe haigla]]s (1993–1994) narkoosiarsti residendina.&lt;ref&gt;Kadri Kuulpak. [https://www.ohtuleht.ee/1052117/terviseameti-eksjuht-taastab-arstikutset-ullar-lanno-30-aastaga-on-tekkinud-palju-uusi-ravimeid-nendes-orienteeruda-oli-valjakutse Terviseameti eksjuht taastab arstikutset! Üllar Lanno: 30 aastaga on tekkinud palju uusi ravimeid. Nendes orienteeruda oli väljakutse!] Õhtuleht.ee, 29.12.2021.&lt;/ref&gt; Järgnesid juhtivad ametikohad [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]is{{millal}}, [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]]s{{millal}}, [[Helsingi Ülikooli keskhaigla]]s{{millal}}, Hollandi ravimiuuringute kontsernis Stickares{{millal}} ja meditsiinitarvikute ettevõttes Instrumentarium OY{{millal}}. 

Aprillist 1997 kuni juulini 2004 töötas ta [[Toyota Baltic]] ASi turundusdirektorina. 

Juulist 2004 kuni jaanuarini 2006 oli ta SA [[Merimetsa Tervisekeskus]] juhatuse esimees. Aastatel 2006–2007 juhtis ta [[EKEB|Eesti Kohtuarstlikku Ekspertiisibürood]] ja 2008–2020 [[EKEI|Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti]]. 

Tema juhtimisel asutati esmatasandi ja eriarstiabi andev Merimetsa Tervisekeskus&lt;ref&gt;Viljar Voog. [https://www.ohtuleht.ee/1037696/plekid-ullar-lanno-revaaril-kadunud-narkootikumid-ja-poliitreklaam-patsientidele Plekid Üllar Lanno revääril: kadunud narkootikumid ja poliitreklaam patsientidele] Õhtuleht.ee, 06.09.2021.&lt;/ref&gt; ning rajati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi peahoone.{{lisa viide}} 

Alates 1. oktoobrist 2020 kuni 20. septembrini 2021 oli ta [[Terviseamet]]i [[peadirektor]]. 6. septembril 2021 teatas Lanno, et astub suvel 2021 aset leidnud terviseameti ravimite külmlao ülessoojenemise ja ravimite (sh koroonavaktsiinide) hävimise tõttu ametist tagasi.&lt;ref&gt;[https://tippjuhid.riigikantselei.ee/uudis/terviseameti-peadirektor-ullar-lanno-lahkub-ametist Terviseameti peadirektor Üllar Lanno lahkub ametist]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Riigikantselei.ee. Vaadatud 26.01.2026.&lt;/ref&gt;

2022. aasta juunis asus ta tööle Confido Clinic OÜ juhatuse liikmena.&lt;ref&gt;Kadi Heinsalu. [https://www.mu.ee/uudised/2022/09/06/ullar-lanno-liitus-confido-meeskonnaga Üllar Lanno liitus Confido meeskonnaga] Meditsiiniuudised. 06.09.2022.&lt;/ref&gt;

Ennistanud arstikutse, on ta alates 2. juunist 2022 terviseameti tervishoiutöötajate registris registreeritud üldarstina&lt;ref&gt;Henry Mölder. [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120063898/terviseameti-endine-juht-ullar-lanno-leidis-uue-too Terviseameti endine juht Üllar Lanno leidis uue töö] Delfi Ärileht. 08.09.2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://medre.tehik.ee/employees/4e90bb97-a5c3-437a-9172-42003eb9324d Üllar Lanno] Tervishoiutöötajate registris. Vaadatud 26.01.2026.&lt;/ref&gt; ning töötab ühtlasi (2026. aasta jaanuari seisuga) Merelahe Tervisekeskuse juhatuse esimehe Riin Lanno perearstinimistu juures abiarstina.&lt;ref&gt;[https://merelahe.ee/arstid-ja-vastuvottude-ajad/ Arstid ja vastuvõttude ajad] Merelahe Tervisekeskus. Vaadatud 26.01.2026.&lt;/ref&gt;

29. veebruaril 2024 kinnitas Sihtasutuse Narva Haigla nõukogu Üllar Lanno [[Narva haigla]] juhiks.&lt;ref name=&quot;Narva haigla uus juht on Üllar...&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Sergei Mihhailov {{!}} |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=Kohus mõistis Narva haiglalt endise juhi kasuks välja 86 000 eurot |url=https://www.err.ee/1610030326/kohus-moistis-narva-haiglalt-endise-juhi-kasuks-valja-86-000-eurot |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;som-2020-63t&quot;&gt;[https://adr.rik.ee/som/dokument/7569776 Sotsiaalministeeriumi dokumendiregister. Sotsiaalminister Tanel Kiige 23.09.2020 käskkiri nr 63-T &quot;Terviseameti peadirektori ametisse nimetamine&quot;.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Narva haigla uus juht on Üllar...&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-02-29 |pealkiri=Narva haigla uus juht on Üllar Lanno |url=https://www.err.ee/1609268382/narva-haigla-uus-juht-on-ullar-lanno |vaadatud=2024-02-29 |väljaanne=ERR Uudised}}&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
*[https://epl.delfi.ee/arvamus/vilja-kusib-terviseameti-juht-ullar-lanno-viib-homme-valitsusse-uue-meetmete-paketi-kas-maski-kandmine-muutub-kohustuslikuks?id=91540299 &quot;Vilja küsib | Terviseameti juht Üllar Lanno viib homme valitsusse uue meetmete paketi. Kas maski kandmine muutub kohustuslikuks?&quot;] Eesti Päevaleht, 1. november 2020

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=?|nimi=[[EKEB|Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo peadirektor]]|aeg=veebruar 2006 – detsember 2007|järgnev=ametiasutus kaotati}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=?|nimi=[[EKEI|Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi peadirektor]]|aeg=01.01.2008–30.09.2020|järgnev=[[Ivar Prits]]&lt;br/&gt;halduse asedirektor&lt;br/&gt;peadirektori ülesannetes}}
{{eelnev-järgnev 2-1-1
|eelnev1=[[Merike Jürilo]]
|eelnev2=[[Mari-Anne Härma]]&lt;br/&gt;(peadirektori kohusetäitja)
|nimi=[[Terviseamet]]i peadirektor|aeg=01.10.2020–20.09.2021
|järgnev=[[Mari-Anne Härma]]&lt;br/&gt;(peadirektori kohusetäitja)}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Lanno, Üllar}}
[[Kategooria:Eesti riigiametnikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>fr814abik8mthldb9eh7j28ythnun5r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Täisevangeelse Kiriku Iidla Jumala Sõna Kogudus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>598350</id>
    <revision>
      <id>7158274</id>
      <parentid>7069386</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T11:59:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30591-08</username>
        <id>229957</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7158274</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1387" sha1="l4xrcovc09lkqubeq3lvxgeqxxer9vo" xml:space="preserve">{{Organisatsioon
| nimi = Eesti Täisevangeelse Kiriku Iidla Jumala Sõna Kogudus
| asutatud = 
| asukoht = Maleva 4, [[Kohtla-Järve]]
| liikmed = 
| veebileht = [http://js.ee Эстонская Полноевангельская Церковь]
| piirkond = [[Kohtla-Järve]]
| peakorter = [[Iidla]], [[Kohtla-Järve]]
| peaorgan = [[Eesti Täisevangeelne Kirik]]
| juht_nimetus = Pastor
| juht_nimi = [[Igor Panenko]]
| juhtkond = 
| keeled = [[vene keel]]
| allorg = 
| eesmärk = 
| deviis = 
| embleem = 
| omakeelne_nimi = Йидлаская Община Слово Божье Эстонской Полноевангельской Церкви
}}
'''Eesti Täisevangeelse Kiriku Iidla Jumala Sõna Kogudus''' (vene keeles ''Йидлаская Община Слово Божье Эстонской Полноевангельской Церкви'') koguneb [[Ahtme]]s aadressil [[Maleva tänav (Kohtla-Järve)|Maleva]] 4 ning kuulub [[Täisevangeelsete Euroopa Koguduste Liit|Täisevangeelsete Euroopa Koguduste Liitu]].

Iidla Jumala Sõna Koguduse juht on pastor [[Igor Panenko]].

[[Kogudus]]e koosolekud toimuvad pühapäeviti kell 15.00.

==Välislingid==
*[https://www.js.ee Eesti Täisevangeelne Kirik] (vene keeles)

[[Kategooria:Ahtme|Iidla]]
[[Kategooria:Kohtla-Järve]]
[[Kategooria:Eesti Täisevangeelse Kiriku kogudused|Iidla]]
[[Kategooria:Eesti vabakogudused|Iidla]]</text>
      <sha1>l4xrcovc09lkqubeq3lvxgeqxxer9vo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>The Cardigans</title>
    <ns>0</ns>
    <id>599367</id>
    <revision>
      <id>7158298</id>
      <parentid>7144452</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:12:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158298</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2156" sha1="qmehsxprmg1168qkezoyz3m8amhke3i" xml:space="preserve">[[Fail:CardigansHamm071218-30 (46206052442).jpg|pisi|Kontsert (2018)]]
'''The Cardigans''' on [[Rootsi]] rokkansambel, mis loodi [[1992]]. aastal [[Jönköping]]is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Cardigans, The Biography |url=https://www.musicianguide.com/biographies/1608001564/Cardigans-The.html |vaadatud=2025-09-06 |väljaanne=www.musicianguide.com}}&lt;/ref&gt; Bändi solist on [[Nina Persson]], kelle isikupärane vokaal ja lavaline olek on kujunenud ansambli üheks äratuntavaimaks tunnuseks.

Ansambel saavutas rahvusvahelise tuntuse 1990. aastate teisel poolel hittidega &quot;[[Lovefool]]&quot;, &quot;[[My Favourite Game]]&quot; ja &quot;[[Erase/Rewind]]&quot;. Nende muusika ühendab endas [[indie pop]]i, [[Alternatiivrokk|alternatiivroki]] ja meloodilise popi elemente.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nordic |eesnimi=ATN All Things |kuupäev=2025-02-28 |pealkiri=The Cardigans (Swedish rock band) |url=https://all-things-nordic.com/2025/02/28/the-cardigans-swedish-rock-band/ |vaadatud=2025-09-06 |väljaanne=All Things Nordic |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Kuigi bänd loodi Jönköpingis, peetakse nende kodulinnaks sageli [[Malmö]]d, kuhu mitmed liikmed hiljem kolisid ja kus asus ka ansambli tegevuse keskpunkt.

The Cardigansi diskograafiasse kuuluvad mitmed menukad albumid, sealhulgas &quot;[[Life (The Cardigansi album)|Life]]&quot; (1995), &quot;[[First Band on the Moon]]&quot; (1996), &quot;[[Gran Turismo]]&quot; (1998) ja &quot;[[Super Extra Gravity]]&quot; (2005).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast 2000. aastate keskel tehtud pikemat pausi on ansambel aeg-ajalt taasühinenud kontsertideks ja festivaliesinemisteks, kuid uut stuudiomaterjali ei ole alates 2005. aastast ilmunud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Liikmed ==
* [[Nina Persson]] – vokaal (1992–praeguseni)
* [[Peter Svensson]] – kitarr, taustalaul (1992–praeguseni)
* [[Magnus Sveningsson]] – basskitarr, taustalaul (1992–praeguseni)
* [[Bengt Lagerberg]] – trummid, löökriistad (1992–praeguseni)
* [[Lars-Olof Johansson]] – klahvpillid, kitarr (1994–praeguseni)

Endised liikmed:
* [[Toomas Eriksson]] – klahvpillid (lühikest aega 1992. aasta alguses, enne Lars-Olofi liitumist)

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Rootsi ansamblid]]</text>
      <sha1>qmehsxprmg1168qkezoyz3m8amhke3i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158300</id>
      <parentid>7158298</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:13:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158300</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2191" sha1="c50vz5efjhnk9yq97f6i0h38lpgfv09" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
[[Fail:CardigansHamm071218-30 (46206052442).jpg|pisi|Kontsert (2018)]]
'''The Cardigans''' on [[Rootsi]] rokkansambel, mis loodi [[1992]]. aastal [[Jönköping]]is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Cardigans, The Biography |url=https://www.musicianguide.com/biographies/1608001564/Cardigans-The.html |vaadatud=2025-09-06 |väljaanne=www.musicianguide.com}}&lt;/ref&gt; Bändi solist on [[Nina Persson]], kelle isikupärane vokaal ja lavaline olek on kujunenud ansambli üheks äratuntavaimaks tunnuseks.

Ansambel saavutas rahvusvahelise tuntuse 1990. aastate teisel poolel hittidega &quot;[[Lovefool]]&quot;, &quot;[[My Favourite Game]]&quot; ja &quot;[[Erase/Rewind]]&quot;. Nende muusika ühendab endas [[indie pop]]i, [[Alternatiivrokk|alternatiivroki]] ja meloodilise popi elemente.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nordic |eesnimi=ATN All Things |kuupäev=2025-02-28 |pealkiri=The Cardigans (Swedish rock band) |url=https://all-things-nordic.com/2025/02/28/the-cardigans-swedish-rock-band/ |vaadatud=2025-09-06 |väljaanne=All Things Nordic |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Kuigi bänd loodi Jönköpingis, peetakse nende kodulinnaks sageli [[Malmö]]d, kuhu mitmed liikmed hiljem kolisid ja kus asus ka ansambli tegevuse keskpunkt.

The Cardigansi diskograafiasse kuuluvad mitmed menukad albumid, sealhulgas &quot;[[Life (The Cardigansi album)|Life]]&quot; (1995), &quot;[[First Band on the Moon]]&quot; (1996), &quot;[[Gran Turismo]]&quot; (1998) ja &quot;[[Super Extra Gravity]]&quot; (2005).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast 2000. aastate keskel tehtud pikemat pausi on ansambel aeg-ajalt kokku tulnud kontsertideks ja festivaliesinemisteks, kuid uut stuudiomaterjali ei ole alates 2005. aastast ilmunud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Liikmed ==
* [[Nina Persson]] – vokaal (1992–praeguseni)
* [[Peter Svensson]] – kitarr, taustalaul (1992–praeguseni)
* [[Magnus Sveningsson]] – basskitarr, taustalaul (1992–praeguseni)
* [[Bengt Lagerberg]] – trummid, löökriistad (1992–praeguseni)
* [[Lars-Olof Johansson]] – klahvpillid, kitarr (1994–praeguseni)

Endised liikmed:
* [[Toomas Eriksson]] – klahvpillid (lühikest aega 1992. aasta alguses, enne Lars-Olofi liitumist)

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Rootsi ansamblid]]</text>
      <sha1>c50vz5efjhnk9yq97f6i0h38lpgfv09</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158348</id>
      <parentid>7158300</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:34:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7158348</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2159" sha1="kqcad7en66ecgk6b63yfm6dnje2rhbk" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
[[Fail:CardigansHamm071218-30 (46206052442).jpg|pisi|Kontsert (2018)]]
'''The Cardigans''' on [[Rootsi]] rokkansambel, mis loodi [[1992]]. aastal [[Jönköping]]is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Cardigans, The Biography |url=https://www.musicianguide.com/biographies/1608001564/Cardigans-The.html |vaadatud=2025-09-06 |väljaanne=www.musicianguide.com}}&lt;/ref&gt; Ansambli laulja on [[Nina Persson]], kelle isikupärane vokaal ja lavaline olek on kujunenud ansambli üheks äratuntavaimaks tunnuseks.

Ansambel saavutas rahvusvahelise tuntuse 1990ndate aastate teisel poolel hittidega &quot;[[Lovefool]]&quot;, &quot;[[My Favourite Game]]&quot; ja &quot;[[Erase/Rewind]]&quot;. Nende muusikas põimuvad ''[[indie pop]]''i, [[Alternatiivrokk|alternatiivroki]] ja meloodilise popi elemendid.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nordic |eesnimi=ATN All Things |kuupäev=2025-02-28 |pealkiri=The Cardigans (Swedish rock band) |url=https://all-things-nordic.com/2025/02/28/the-cardigans-swedish-rock-band/ |vaadatud=2025-09-06 |väljaanne=All Things Nordic |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Kuigi bänd loodi Jönköpingis, peetakse nende tegevuskeskuseks sageli [[Malmö]]d, kuhu mitmed liikmed hiljem kolisid.

The Cardigansi diskograafias on mitmeid menukaid albumeid, sealhulgas &quot;[[Life (The Cardigansi album)|Life]]&quot; (1995), &quot;[[First Band on the Moon]]&quot; (1996), &quot;[[Gran Turismo]]&quot; (1998) ja &quot;[[Super Extra Gravity]]&quot; (2005).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast 2000. aastate keskpaigas tehtud pikemat pausi on ansambel aeg-ajalt kokku tulnud kontsertideks ja festivaliesinemisteks, kuid uut stuudiomaterjali ei ole ilmunud alates 2005. aastast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Liikmed ==
* [[Nina Persson]] – vokaal (1992–praeguseni)
* [[Peter Svensson]] – kitarr, taustalaul (1992–praeguseni)
* [[Magnus Sveningsson]] – basskitarr, taustalaul (1992–praeguseni)
* [[Bengt Lagerberg]] – trummid, löökriistad (1992–praeguseni)
* [[Lars-Olof Johansson]] – klahvpillid, kitarr (1994–praeguseni)

Endised liikmed:
* [[Toomas Eriksson]] – klahvpillid (lühikest aega 1992. aasta alguses, enne Lars-Olofi liitumist)

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Rootsi ansamblid]]</text>
      <sha1>kqcad7en66ecgk6b63yfm6dnje2rhbk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Venemaa kirikute loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>603224</id>
    <revision>
      <id>7158755</id>
      <parentid>6727087</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:20:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Moskva kirikud */</comment>
      <origin>7158755</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1309" sha1="olx41s6l3olgrt2ejatj3vs75ks29yu" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[Venemaa]] pühakojad ([[Kirikuhoone|kirikuhooned]]).''

== Leningradi oblasti kirikud ==
* [[Gattšina Pauluse katedraal]]
* [[Gattšina Püha Nikolai kirik]]
* [[Gubanitsõ kirik]]
* [[Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik]]
* [[Jaanilinna Püha Imetegija Nikolai kirik]]

== Moskva kirikud ==   
* [[Moskva Jumalaema Aulise Rüü Toomise kirik]]
* [[Moskva Jumalaema Uinumise katedraal]]
* [[Moskva Peaingli katedraal]]
* [[Päästja Kristuse katedraal]]
* [[Vassili Blažennõi kirik]]

== Peterburi kirikud ==
*[[Iisaku katedraal]]
*[[Peterburi Jaani kirik]]
*[[Peterburi Peeter-Pauli saksa luteri kirik]]
*[[Peterburi Püha Maria kirik]]
*[[Peterburi Sankta Katarina kirik]]
*[[Püha Issidori kirik]]
*[[Püha Kolmainu katedraal (Peterburi)|Püha Kolmainu katedraal]]

== Pihkva oblasti kirikud ==
* [[Kulje Püha Eelija kirik]]
* [[Laura Nikolai kirik]]
* [[Petseri Peetri kirik]]

== Vladimiri oblasti kirikud ==
* [[Jurjev-Polski Püha Georgi katedraal]]
* [[Kidekša Borissi ja Glebi kirik]]
* [[Suzdali Jumalaema Sündimise peakirik]]
* [[Vladimiri Jumalaema Uinumise peakirik]]
* [[Vladimiri Püha Dimitri peakirik]]

== Hävinud kirikud ==
* [[Kroonlinna Nikolause kirik]]

[[Kategooria:Venemaa kirikud| ]]
[[Kategooria:Venemaa loendid|Kirikud]]
[[Kategooria:Kirikute loendid]]</text>
      <sha1>olx41s6l3olgrt2ejatj3vs75ks29yu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158758</id>
      <parentid>7158755</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:21:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pihkva oblasti kirikud */</comment>
      <origin>7158758</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1346" sha1="6gxjww5qbxa4gwttrze9dx4c6yo5ni3" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[Venemaa]] pühakojad ([[Kirikuhoone|kirikuhooned]]).''

== Leningradi oblasti kirikud ==
* [[Gattšina Pauluse katedraal]]
* [[Gattšina Püha Nikolai kirik]]
* [[Gubanitsõ kirik]]
* [[Jaanilinna Jumalaema Uinumise kirik]]
* [[Jaanilinna Püha Imetegija Nikolai kirik]]

== Moskva kirikud ==   
* [[Moskva Jumalaema Aulise Rüü Toomise kirik]]
* [[Moskva Jumalaema Uinumise katedraal]]
* [[Moskva Peaingli katedraal]]
* [[Päästja Kristuse katedraal]]
* [[Vassili Blažennõi kirik]]

== Peterburi kirikud ==
*[[Iisaku katedraal]]
*[[Peterburi Jaani kirik]]
*[[Peterburi Peeter-Pauli saksa luteri kirik]]
*[[Peterburi Püha Maria kirik]]
*[[Peterburi Sankta Katarina kirik]]
*[[Püha Issidori kirik]]
*[[Püha Kolmainu katedraal (Peterburi)|Püha Kolmainu katedraal]]

== Pihkva oblasti kirikud ==
* [[Kulje Püha Eelija kirik]]
* [[Laura Nikolai kirik]]
* [[Petseri Peetri kirik]]
* [[Pihkva Püha Kolmainu peakirik]]

== Vladimiri oblasti kirikud ==
* [[Jurjev-Polski Püha Georgi katedraal]]
* [[Kidekša Borissi ja Glebi kirik]]
* [[Suzdali Jumalaema Sündimise peakirik]]
* [[Vladimiri Jumalaema Uinumise peakirik]]
* [[Vladimiri Püha Dimitri peakirik]]

== Hävinud kirikud ==
* [[Kroonlinna Nikolause kirik]]

[[Kategooria:Venemaa kirikud| ]]
[[Kategooria:Venemaa loendid|Kirikud]]
[[Kategooria:Kirikute loendid]]</text>
      <sha1>6gxjww5qbxa4gwttrze9dx4c6yo5ni3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>CD Nacional</title>
    <ns>0</ns>
    <id>608824</id>
    <revision>
      <id>7158838</id>
      <parentid>6514250</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:50:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Makenzis</username>
        <id>95198</id>
      </contributor>
      <origin>7158838</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34996" sha1="tn8zoopv87ruhic52mem2yeoracr0u1" xml:space="preserve">{{See Artikkel|Portugali jalgpalliklubist|Endise Hispaania jalgpalliklubi|CD Nacional de Madrid|Uruguay jalgpalliklubi|Club Nacional de Football}}
{{Jalgpalliklubi
| nimi          = CD Nacional
| pilt          = Cd nacional.jpg
| pildi_suurus  = 250px
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Clube Desportivo Nacional
| hüüdnimi      = ''Alvinegros'' ('mustvalged') &lt;br/&gt; ''Nacionalistas'' ('Rahvuslased')
| lühend        = 
| asutatud      = {{Aasta kuu eest|1910}}
| lõpp          = 
| väljak        = [[Estádio da Madeira]]&lt;ref&gt;{{cite web|title=Estádio da Madeira|url=http://www.zerozero.pt/estadio.php?id=50|publisher=zerozero|access-date=9. jaanuar 2015|language=Portuguese|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20141126192451/http://www.zerozero.pt/estadio.php?id=50|archive-date=26. november 2014|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
| mahutavus     = 5132
| ametinimetus1 = President
| esimees       = Rui Alves
| omanik        = 
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = [[Tiago Margarido]]
| liiga         = [[Primeira Liga]]
| hooaeg        = 2025/26
| positsioon    = 14. 
| muster_la1= _cdnacional1920h|muster_b1= _cdnacional1920h|muster_ra1=_cdnacional1920h
| vasakkäsi1= 000000|kere1= _cdnacional1920h|paremkäsi1= 000000|püksid1= _cdnacional1920h|sokid1=000000
| muster_la2= _hummelcorepoly1718y|muster_b2= _hummelcorepoly1718y|muster_ra2=_hummelcorepoly1718y
| vasakkäsi2= FFDD00|kere2= FFDD00|paremkäsi2= FFDD00|püksid2= FFDD00|sokid2=FFDD00
| muster_la3= |muster_b3= |muster_ra3=
| vasakkäsi3= |kere3= |paremkäsi3= |püksid3= |sokid3=
| veeb     = http://www.cdnacional.pt/
| e mäng   = 
| võit     = 
| kaotus   = 
| enim mänge = 
| mängija  = 
| fännid   = 
| auhinnad = 
}}
'''Clube Desportivo Nacional''' (lühidalt '''Nacional''' ja vahel '''Nacional de Madeira''') on [[Portugal]]i [[jalgpall]]iklubi, mis tegutseb [[Funchal|Funchalis]] [[Madeira saar|Madeira saarel]].&lt;ref&gt;{{cite web|title=CD Nacional profile|url=https://int.soccerway.com/teams/portugal/clube-desportivo-nacional/1681/|publisher=Soccerway|access-date=9. jaanuar 2015|language=Portuguese|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20150111145102/http://int.soccerway.com/teams/portugal/clube-desportivo-nacional/1681/|archive-date=11. jaanuar 2015|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;

Madeira Nacional asutati 8. detsembril 1910. 2022. aasta seisuga mängib klubi [[Primeira Liga|Portugali kõrgliigas]]. Kodumängud peetakse [[Estádio da Madeira]]l ehk Estádio da Choupanal. 1998. aastal ehitatud staadion kandis algul praeguse klubi presidendi Rui Alvesi järgi nime Estádio Eng. Rui Alves. Funchali põhjaosas kõrgel mägedes asuva Estádio da Madeira tribüünidele mahub 5132 pealtvaatajat.

Klubi koduvorm on musta-valgetriibuline särk ning mustad püksid ja sokid. Nacional on tuntud kui üks klubidest, mis kujundas [[Portugali jalgpallikoondis]]lase [[Cristiano Ronaldo]] karjääri, tema auks on klubi noortekeskus nimetatud Cristiano Ronaldo Campus Futeboliks.

CD Nacionali parim hooaeg Portugali kõrgliigas oli [[Primeira Liga 2003–2004|hooaeg 2003–2004]], kui jäädi neljandaks. Klubi parim hooaeg Euroopa võistlustel oli [[UEFA Euroopa Liiga]] [[UEFA Euroopa Liiga 2009–2010|hooaeg 2009–2010]], kui üleminekumängus võideti [[Peterburi Zeniit]]i ning alagrupis jäädi kolmandaks.

Nagu paljudes Portugali spordiklubides tavaks, on CD Nacional lisaks jalgpallile esindatud ka muudel spordialadel. Klubil on oma meeskonnad [[rannajalgpall]]is, [[poks]]is, [[Riistvõimlemine|riistvõimlemises]], [[Iluvõimlemine|iluvõimlemises]], [[tennis]]es, [[Tai poks]]is, [[triatlon]]is, [[Padel (sport)|padelis]], [[autoralli]]s ja [[ujumine (spordiala)|ujumises]].

==Ajalugu==
Nacional pääses esimest korda kõrgliigasse 1980. aastate keskel, uuesti jõuti sinna hooajaks 2003–2004. Sellest hooajast sai ka Nacionali siiani parim liigahooaeg, kuna jäädi neljandaks. Hooajal 2003–2004 oli CD Nacionalil kolm põhilist võtmemängijat: [[Paulo Assunção]] ([[kaitsev poolkaitsja]]), [[Adriano Vieira Louzada|Adriano]] ([[ründaja (jalgpall)|tipuründaja]], kes lõi 19 väravat) ning [[Miguelito (jalgpallur, sündinud 1981)|Miguelito]] (äärepoolkaitsja). Kaks esimest liitusid hiljem [[FC Porto|Porto]]ga, Miguelito läks aastal 2006 [[SL Benfica|Benficasse]].

Tol hooajal jõuti [[Taça de Portugal|koduses karikasarjas]] veerandfinaali, [[UEFA karikas 2004–2005|UEFA karikast]] langeti välja esimeses ringis, kui kaks korda jäädi alla [[Sevilla FC|Sevillale]]. [[UEFA karikas 2006–2007|UEFA karika hooajal 2006–2007]] saadi esimeses ringis lüüa [[FC Rapid București|Bukaresti Rapidilt]].

[[Primeria Liga 2008–2009|Hooajal 2008–2009]] saadi liigas jälle neljas koht (taas napilt [[SC Braga]] ees). Märkimisväärseim mängija oli tol hooajal [[Nenê (jalgpallur, sündinud 1983)|Nenê]], kes lõi 20 väravat ning võitis ka Kuldsaapa. Parima nelja hulka jõuti ka [[Taça de Portugal 2008–2009|karikasarjas]], kahe mängu kokkuvõttes jäädi 5-4 alla [[F.C. Paços de Ferreira|Paços de Ferreirale]], otsustav värav sündis kodustaadionil 90. mänguminutil.

Hooaeg 2009–2010 tuli läbi saada ilma möödunud hooaja staari Nenêta, kuna ta müüdi klubi jaoks rekordilise 4,5 miljoni euro eest [[Cagliari Calcio]]sse. Augustil 2009 suudeti viimases üleminekumängus võita endist [[UEFA Superkarikas|UEFA Superkarika]] tiitlikaitsjat Peterburi Zeniti ning pääseti UEFA Euroopa Liigasse; kodus võideti 4-3, [[Venemaa]]l jäädi küll 1-0 kaotusseisu, kuid noore [[Rúben Micael]]i viimase minuti väravast suudeti pääs alagrupiturniirile siiski tagada. Alagrupis mindi vastamisi [[Athletic Bilbao]], [[Viini Austria]] ja [[Bremeni Werder]]iga. Kuigi Madeiral võideti austerlasi 5-1, ei suudetud grupist edasi järgmisesse ringi pääseda.

==Staadion==
{{Vaata|Estádio da Madeira}}
Estádio da Madeira (lühidalt Choupana) on CD Nacionali kodustaadion. Praeguse staadioni lähedal asuvad ka treeninguväljakud. Klubi ehitas ka noorteakadeemia treeningukompleksi, mis nimetati CD Nacionali ajaloo kuulsaima mängija Cristiano Ronaldo järgi. Staadionit renoveeriti aastal 2007 ning tänu uuele tribüünile kasvas selle mahutavus üle 5000. Renoveerimistööde maksumus oli 20 miljonit eurot.

Renoveerimiste käigus ei ehitatud väravate taha tribüüni, vaid paigaldati kõrge võrk. Aastal 2007 otsustati staadioni nimi muuta Estádio da Madeiraks, kuna selle taristu oli piisavalt heale tasemele viidud.

==Derbi==
[[Pilt:Capitães trocando galhardetes - Antigo Campo dos Barreiros, 1925.jpg|pisi|CD Nacional (1925)]]
{{Vaata|Madeira derbi}}
Nacionali suurim kohalik rivaal on samuti Madeiral tegutsev [[C.S. Marítimo]]. Marítimo oli Nacionalist algusaastatel parem ning jõudis ka esimesena [[Euroopa]]-ülestele võistlustele.

==Saavutused==
===Riiklikud===
*'''[[Liga Portugal 2|LigaPro]]'''
:'''Võitja:''' [[LigaPro 2017–2018|2017–18]]

*'''[[Segunda Divisão]]'''
:'''Winners:''' [[Segunda Divisão B 1999–2000|1999–00]]

===Piirkondlikud===
*'''[[Madeira jalgpalliliit|AF Madeira meistrivõistlused]] (aste 4)'''
:'''Võitja (8):''' 1934–35, 1936–37, 1938–39, 1941–42, 1942–43, 1943–44, 1968–69, 1974–75

*'''[[Madeira jalgpalliliit|AF Madeira karikas]]'''
:'''Võitja (6):''' 1943–44, 1944–45, 1973–74, 1974–75, 2001–02, 2007–08

==Tulemused liigas ja karikasarjas==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:90%; text-align: center&quot;
|-
!rowspan=&quot;2&quot;|Hooaeg
!colspan=&quot;9&quot;|Liiga
!align=center|[[Taça de Portugal|Karikas]]
!align=center|[[Taça da Liga|Liigakarikas]]
!colspan=&quot;2&quot;|Euroopa ([[UEFA]])
&lt;!--
!colspan=&quot;2&quot;|Muud sarjad
--&gt;
!rowspan=&quot;2&quot;|Märkused
|-
! style=&quot;width:30px;&quot;|Tase
! style=&quot;width:30px;&quot;|Koht
! M
! Võ
! Vi
! Ka
! Lö
! La
! P
! style=&quot;width:45px;&quot;|Tulemus
! style=&quot;width:45px;&quot;|Tulemus
! Sari
! style=&quot;width:45px;&quot;|Tulemus
&lt;!--
! Sari
! Tulemus
--&gt;
|-
![[1988–89 Primeira Divisão|1988–89]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|'''10.'''
|38 || 12 || 12 || 14 || 43 || 49 || '''36'''
|R6
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|
|-
![[1989–90 Primeira Divisão|1989–90]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|'''14.'''
|34 || 7 || 14 || 13 || 34 || 46 || '''28'''
|R6
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|
|-
![[1990–91 Primeira Divisão|1990–91]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|bgcolor=#fdd|'''20.'''
|38 || 8 || 11 || 19 || 33 || 60 || '''27'''
|[[1990–91 Taça de Portugal|R5]]
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|{{ref|A}}
|-
![[1991–92 Segunda Divisão de Honra|1991–92]]
|[[Segunda Liga|2D]]
|'''14.'''
|34 || 6 || 13 || 15 || 26 || 42 || '''25'''
|[[1991–92 Taça de Portugal|R4]]
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|
|-
![[1992–93 Segunda Divisão de Honra|1992–93]]
|[[Segunda Liga|2D]]
|'''13.'''
|34 || 10 || 10 || 14 || 32 || 42 || '''30'''
|[[1992–93 Taça de Portugal|R4]]
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|
|-
![[1993–94 Segunda Divisão de Honra|1993–94]]
|[[Segunda Liga|2D]]
|'''11.'''
|34 || 10 || 11 || 13 || 32 || 33 || '''31'''
|[[1993–94 Taça de Portugal|R3]]
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|
|-
![[1994–95 Segunda Divisão de Honra|1994–95]]
|[[Segunda Liga|2D]]
|'''13.'''
|34 || 11 || 10 || 13 || 39 || 42 || '''32'''
|[[1994–95 Taça de Portugal|R4]]
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|
|-
![[1995–96 Segunda Divisão de Honra|1995–96]]
|[[Segunda Liga|2D]]
|bgcolor=#fdd|'''16.'''
|34 || 11 || 6 || 17 || 39 || 43 || '''39'''
|[[1995–96 Taça de Portugal|R4]]
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|{{ref|B}}
|-
![[1996–97 Segunda Divisão B|1996–97]]
|[[Segunda Divisão|2DS]]
|bgcolor=#dfd|'''1.'''
|34 || 24 || 6 || 4 || 80 || 30 || '''78'''
|[[1996–97 Taça de Portugal|R4]]
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|{{ref|C}}
|-
![[1997–98 Segunda Divisão de Honra|1997–98]]
|[[Segunda Liga|2D]]
|bgcolor=#fdd|'''18.'''
|34 || 6 || 9 || 19 || 37 || 58 || '''27'''
|[[1997–98 Taça de Portugal|R4]]
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|{{ref|B}}
|-
![[1998–99 Segunda Divisão B|1998–99]]
|[[Segunda Divisão|2DS]]
|'''9.'''
|34 || 15 || 4 || 15 || 42 || 39 || '''49'''
|[[1998–99 Taça de Portugal|R4]]
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|
|-
![[1999–2000 Segunda Divisão B|1999–00]]
|[[Segunda Divisão|2DS]]
|bgcolor=#fe2|'''1.'''
|38 || 25 || 8 || 5 || 66 || 32 || '''83'''
|[[1999–2000 Taça de Portugal|R2]]
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|{{ref|C}}
|-
![[2000–01 Segunda Liga|2000–01]]
|[[Segunda Liga|2D]]
|'''7.'''
|34 || 14 || 9 || 11 || 55 || 52 || '''51'''
|[[2000–01 Taça de Portugal|R6]]
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|
|-
![[2001–02 Segunda Liga|2001–02]]
|[[Segunda Liga|2D]]
|bgcolor=#cc9966|'''3.'''
|34 || 18 || 8 || 8 || 62 || 39 || '''62'''
|[[2001–02 Taça de Portugal|R3]]
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|{{ref|D}}
|-
![[2002–03 Primeira Liga|2002–03]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|'''11.'''
|34 || 9 || 13 || 12 || 40 || 46 || '''40'''
|[[2002–03 Taça de Portugal|R5]]
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|
|-
![[2003–04 Primeira Liga|2003–04]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|'''4.'''
|34 || 17 || 5 || 12 || 56 || 35 || '''56'''
|[[2003–04 Taça de Portugal|VF]]
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|{{ref|E}}
|-
![[2004–05 Primeira Liga|2004–05]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|'''12.'''
|34 || 12 || 5 || 17 || 46 || 48 || '''41'''
|[[2004–05 Taça de Portugal|R6]]
|{{n/a}}
|[[2004–05 UEFA karikas|UEFA karikas]]
|[[2004–05 UEFA karikas|R1]]
|{{ref|F}}
|-
![[2005–06 Primeira Liga|2005–06]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|'''5.'''
|34 || 14 || 10 || 10 || 40 || 32 || '''52'''
|[[2005–06 Taça de Portugal|R6]]
|{{n/a}}
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|
|-
![[2006–07 Primeira Liga|2006–07]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|'''8.'''
|30 || 11 || 6 || 13 || 41 || 38 || '''39'''
|[[2006–07 Taça de Portugal|R6]]
|{{n/a}}
|[[2006–07 UEFA Cup|UEFA Cup]]
|[[2006–07 UEFA Cup|R1]]
|
|-
![[2007–08 Primeira Liga|2007–08]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|'''10.'''
|30 || 9 || 8 || 13 || 23 || 28 || '''35'''
|[[2007–08 Taça de Portugal|R5]]
|[[2007–08 Taça da Liga|R3]]
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|
|-
![[2008–09 Primeira Liga|2008–09]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|'''4.'''
|30 || 15 || 7 || 8 || 47 || 32 || '''52'''
|bgcolor=#cc9966|[[2008–09 Taça de Portugal|PF]]
|[[2008–09 Taça da Liga|R3]]
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|
|-
![[2009–10 Primeira Liga|2009–10]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|'''7.'''
|30 || 10 || 9 || 11 || 36 || 46 || '''39'''
|[[2009–10 Taça de Portugal|R5]]
|[[2009–10 Taça da Liga|R3]]
|[[2009–10 UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liiga]]
|[[2009–10 UEFA Euroopa Liiga|AG]]
|{{ref|G}}
|-
![[2010–11 Primeira Liga|2010–11]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|'''6.'''
|30 || 11 || 9 || 10 || 28 || 31 || '''42'''
|[[2010–11 Taça de Portugal|R4]]
|bgcolor=#cc9966|[[2010–11 Taça da Liga|PF]]
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|
|-
![[2011–12 Primeira Liga|2011–12]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|'''7.'''
|30 || 13 || 5 || 12 || 48 || 50 || '''44'''
|bgcolor=#cc9966|[[2011–12 Taça de Portugal|PF]]
|[[2011–12 Taça da Liga|R3]]
|[[2011–12 UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liiga]]
|[[2011–12 UEFA Euroopa Liiga|VLM]]
|
|-
![[2012–13 Primeira Liga|2012–13]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|'''8.'''
|30 || 11 || 7 || 12 || 45 || 51 || '''40'''
|[[2012–13 Taça de Portugal|R4]]
|[[2012–13 Taça da Liga|R3]]
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|
|-
![[2013–14 Primeira Liga|2013–14]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|'''5.'''
|30 || 11 || 12 || 7 || 43 || 33 || '''45'''
|[[2013–14 Taça de Portugal|R3]]
|[[2013–14 Taça da Liga|R3]]
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|
|-
![[2014–15 Primeira Liga|2014–15]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|'''7.'''
|34 || 13 || 8 || 13 || 45 || 46 || '''47'''
|bgcolor=#cc9966|[[2014–15 Taça de Portugal|PF]]
|[[2014–15 Taça da Liga|R3]]
|[[2014–15 UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liiga]]
|[[2014–15 UEFA Euroopa Liiga|VLM]]
|
|-
![[2015–16 Primeira Liga|2015–16]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|'''11.'''
|34 || 10 || 8 || 16 || 40 || 56 || '''38'''
|[[2015–16 Taça de Portugal|VF]]
|[[2015–16 Taça da Liga|R3]]
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|
|-
![[2016–17 Primeira Liga|2016–17]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|bgcolor=#fdd|'''18.'''
|34 || 4 || 9 || 21 || 22 || 58 || '''21'''
|[[2016–17 Taça de Portugal|R4]]
|[[2016–17 Taça da Liga|R2]]
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|{{ref|A}}
|-
![[2017–18 LigaPro|2017–18]]
|[[Segunda Liga|2D]]
|bgcolor=#fe2|'''1.'''
|38 || 19 || 14 || 5 || 72 || 45 || '''71'''
|[[2017–18 Taça de Portugal|R4]]
|[[2017–18 Taça da Liga|R1]]
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|{{ref|D}}
|-
![[2018–19 Primeira Liga|2018–19]]
|[[Primeira Liga|1D]]
|bgcolor=#fdd|'''17.'''
|34 || 7 || 7 || 20 || 33 || 73 || '''28'''
|[[2018–19 Taça de Portugal|R3]]
|[[2018–19 Taça da Liga|R3]]
|&amp;nbsp;–
|&amp;nbsp;–
|{{ref|A}}
|-
![[2017–18 LigaPro|2019–20]]
|[[Segunda Liga|2D]]
|bgcolor=#fe2|
|}

&lt;small&gt;
:A.&amp;nbsp;{{märkus|A}} Langeti [[Segunda Liga]]sse.
:B.&amp;nbsp;{{märkus|B}} Langeti [[Segunda Divisão]]sse.
:C.&amp;nbsp;{{märkus|C}} Tõusti [[Segunda Liga]]sse.
:D.&amp;nbsp;{{märkus|D}} Tõusti [[Primeira Liga]]sse.
:E.&amp;nbsp;{{märkus|E}} Parim koht [[Primeira Liga]]s.
:F.&amp;nbsp;{{märkus|F}} Esmakordselt [[UEFA|Euroopa]] võistlusel.
:G.&amp;nbsp;{{märkus|G}} Parim tulemus [[UEFA|Euroopa]] võistlusel.
Uuendatud: 2019&lt;br /&gt;
'''Tase''' = Liigatase; '''1D''' = [[Primeira Liga]]; '''2D''' = [[Segunda Liga]]; '''2DS''' = [[Segunda Divisão|Segunda Divisão lõunapiirkond]]&lt;br /&gt;
'''Koht''' = Koht liigatabels; '''M''' = Mängitud mängud; '''Võ''' = Võidud; '''Vi''' = Viigid; '''Ka''' = Kaotused; '''Lö''' = Löödud väravad; '''La''' = Lastud väravad; '''P''' = Punktid&lt;br /&gt;
'''R''' = Ring (number); '''VF''' = Veerandfinaalid; '''PF''' = Poolfinaalid; '''VLM''' = Väljalangemismängud; '''AG''' = Alagrupp&lt;br /&gt;
{{Color box|#fe2|border=darkgray}} = Meistrid; {{Color box|#cc9966|border=darkgray}} = Poolfinaalid või kolmas koht; {{Color box|#dfd|border=darkgray}} = Pääseti kõrgemale liigatasemele; {{Color box|#fdd|border=darkgray}} = Langeti välja
&lt;/small&gt;

==Tulemused Euroopas==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: left; font-size:95%&quot;
|- bgcolor=&quot;#ccccff&quot;
! Hooaeg
! Sari
! Ring
! Vastane
! Kodus
! Võõrsil
! Kokku
|-
| [[2004–05 UEFA karikas|2004–05]]
| [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA karikas]]
| R1
| {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Sevilla FC|Sevilla]]
|  style=&quot;text-align:center; background:#fdd;&quot;| 1–2
|  style=&quot;text-align:center; background:#fdd;&quot;| 0–2
|  style=&quot;text-align:center; background:#fdd;&quot;| '''1'''–4
|-
| [[2006–07 UEFA karikas|2006–07]]
| [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA karikas]]
| R1
| {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[FC Rapid București|Bukaresti Rapid]]
|  style=&quot;text-align:center; background:#fdd;&quot;| 1–2
|  style=&quot;text-align:center; background:#fdd;&quot;| 0–1
|  style=&quot;text-align:center; background:#fdd;&quot;| '''1'''–3
|-
| rowspan=&quot;4&quot;| [[2009–10 UEFA Euroopa Liiga|2009–10]]
| rowspan=&quot;4&quot;| [[UEFA Euroopa Liiga]]
| [[2009–10 UEFA Euroopa Liiga|VLM]]
| {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Peterburi Zenit]]
|  style=&quot;text-align:center; background:#dfd;&quot;| 4–3
|  style=&quot;text-align:center; background:#ffd;&quot;| 1–1
|  style=&quot;text-align:center; background:#dfd;&quot;| '''5'''–4
|-
| rowspan=&quot;3&quot;| [[2009–10 UEFA Euroopa Liiga|Grupp L]]
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[SV Werder Bremen|Bremeni Werder]]
|  style=&quot;text-align:center; background:#fdd;&quot;| 2–3
|  style=&quot;text-align:center; background:#fdd;&quot;| 1–4
|  {{n/a}}
|-
| {{riigi ikoon|Austria}} [[FK Austria Wien|Viini Austria]]
|  style=&quot;text-align:center; background:#dfd;&quot;| 5–1
|  style=&quot;text-align:center; background:#ffd;&quot;| 1–1
| {{n/a}}
|-
| {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Bilbao Athletic]]
|  style=&quot;text-align:center; background:#ffd;&quot;| 1–1
|  style=&quot;text-align:center; background:#fdd;&quot;| 1–2
| {{n/a}}
|-
| rowspan=&quot;3&quot;| [[2011–12 UEFA Euroopa Liiga|2011–12]]
| rowspan=&quot;3&quot;| [[UEFA Euroopa Liiga]]
| [[2011–12 UEFA Europa League#Second qualifying round|2Kv]]
| {{riigi ikoon|Island}} [[Fimleikafélag Hafnarfjarðar|FH Hafnarfjördur]]
|  style=&quot;text-align:center; background:#dfd;&quot;| 2–0
|  style=&quot;text-align:center; background:#ffd;&quot;| 1–1
|  style=&quot;text-align:center; background:#dfd;&quot;| '''3'''–1
|-
| [[2011–12 UEFA Euroopa Liiga|3Kv]]
| {{riigi ikoon|Rootsi}} [[BK Häcken|Häcken]]
|  style=&quot;text-align:center; background:#dfd;&quot;| 3–0
|  style=&quot;text-align:center; background:#fdd;&quot;| 1–2
|  style=&quot;text-align:center; background:#dfd;&quot;| '''4'''–2
|-
| [[2011–12 UEFA Euroopa Liiga|VLM]]
| {{riigi ikoon|Inglismaa}} [[Birmingham City F.C.|Birmingham City]]
|  style=&quot;text-align:center; background:#ffd;&quot;| 0–0
|  style=&quot;text-align:center; background:#fdd;&quot;| 0–3
|  style=&quot;text-align:center; background:#fdd;&quot;| '''0'''–3
|-
| [[2014–15 UEFA Euroopa Liiga|2014–15]]
| [[UEFA Euroopa Liiga]]
| [[2014–15 UEFA Euroopa Liiga|VLM]]
| {{flagicon|BLR}} [[FC Dinamo Minsk|Minski Dinamo]]
| style=&quot;text-align:center; background:#fdd;&quot;| 2–3
| style=&quot;text-align:center; background:#fdd;&quot;| 0–2
| style=&quot;text-align:center; background:#fdd;&quot;| '''2'''–5
|-
|}
&lt;small&gt;
Uuendatud: 2021&lt;br /&gt;
'''Kv''' = Kvalifikatsiooniring; '''VLM''' = Väljalangemismäng
&lt;/small&gt;

==Mängijad==
===Praegune meeskond===
Uuendatud: 6. september 2020&lt;ref&gt;{{cite web|title=CD Nacional (Plantel)|url=http://www.cdnacional.pt/plantel/|publisher=cdnacional.pt|access-date=17. juuli 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20160716133340/http://www.cdnacional.pt/plantel/|archive-date=16. juuli 2016|df=dmy-all|language=pt}}&lt;/ref&gt;&lt;br/&gt;
{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis mängija|no=1|rah=ITA|nimi=[[Riccardo Piscitelli]]|pos=VV}}
{{JK koosseis mängija|no=3|rah=BRA|nimi=[[Lucas Kal]]|pos=KA|märkus=&lt;small&gt;laenul [[São Paulo FC|São Paulo]]st&lt;/small&gt;}}
{{JK koosseis mängija|no=4|rah=BRA|nimi=[[Pedrão (jalgpallur, sündinud 1997)|Pedrão]]|pos=KA|märkus=&lt;small&gt;laenul [[SE Palmeiras|Palmeiras]]est&lt;/small&gt;}}
{{JK koosseis mängija|no=5|rah=TUN|nimi=[[Larry Azouni]]|pos=PK}}
{{JK koosseis mängija|no= 6|rah=NGR|nimi=[[Abdullahi Ibrahim Alhassan|Abdullahi Alhassan]]|pos=PK}}
{{JK koosseis mängija|no=7|rah=POR|nimi=[[João Camacho]]|pos=RÜ}}
{{JK koosseis mängija|no=8|rah=BIH|nimi=[[Vladan Danilović]]|pos=PK}}
{{JK koosseis mängija|no=10|rah=FRA|nimi=[[Vincent Koziello]]|pos=PK|märkus=&lt;small&gt;laenul [[1. FC Köln|Köln]]ist&lt;/small&gt;}}
{{JK koosseis mängija|no=11|rah=CUR|nimi=[[Kenji Gorré]]|pos=RÜ}}
{{JK koosseis mängija|no=12|rah=HUN|nimi=[[Gergely Bobál]]|pos=RÜ}}
{{JK koosseis mängija|no=13|rah=BRA|nimi=[[Daniel Guimarães]]|pos=VV}}
{{JK koosseis mängija|no=14|rah=POR|nimi=[[Rúben Micael]]|pos=PK}}
{{JK koosseis mängija|no=17|rah=POR|nimi=[[João Vigário]]|pos=KA}}
{{JK koosseis mängija|no=19|rah=POR|nimi=[[Pedro Mendes (jalgpallur, sündinud 1999)|Pedro Mendes]]|pos=RÜ|märkus=&lt;small&gt;laenul [[Sporting CP|Sportingust]]&lt;/small&gt;}}
{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis mängija|no=22|rah=BRA|nimi=[[Kalindi Alves de Souza|Kalindi]]|pos=KA}}
{{JK koosseis mängija|no=23|rah=MOZ|nimi=[[Witi]]|pos=RÜ}}
{{JK koosseis mängija|no=24|rah=POR|nimi=[[Rui Encarnação]]|pos=VV}}
{{JK koosseis mängija|no=27|rah=POR|nimi=[[Rúben Freitas]]|pos=KA}}
{{JK koosseis mängija|no=33|rah=POR|nimi=[[Rui Correia (jalgpallur, sündinud 1990)|Rui Correia]]|pos=KA}}
{{JK koosseis mängija|no=35|rah=HON|nimi=[[Bryan Róchez]]|pos=RÜ}}
{{JK koosseis mängija|no=44|rah=BRA|nimi=[[Júlio César (jalgpallur, sündinud märtsis 1995)|Júlio César]]|pos=KA}}
{{JK koosseis mängija|no=45|rah=LUX|nimi=[[Vincent Thill]]|pos=PK}}
{{JK koosseis mängija|no=55|rah=CPV|nimi=[[Nuno Borges]]|pos=PK}}
{{JK koosseis mängija|no=77|rah=BRA|nimi=[[João Victor (jalgpallur, sündinud 1999)|João Victor]]|pos=RÜ|märkus=&lt;small&gt;laenul [[Grêmio Esportivo Osasco|Grêmio Osasco]]st&lt;/small&gt;}}
{{JK koosseis mängija|no=80|rah=FRA|nimi=[[Mabrouk Rouaï]]|pos=PK}}
{{JK koosseis mängija|no=88|rah=POR|nimi=[[Chico Ramos]]|pos=PK}}
{{JK koosseis mängija|no=94|rah=COL|nimi=[[Brayan Riascos]]|pos=RÜ}}
{{JK koosseis lõpp}}

===Laenule saadetud===
{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis mängija|no=|pos=PK|rah=GEO|nimi=[[Giorgi Arabidze]]|märkus=[[Volgogradi Rotor]]is}}
{{JK koosseis mängija|no=|pos=RÜ|rah=POR|nimi=[[João Fernandes (jalgpallur, sündinud 2000)|João Fernandes]]|märkus=[[A.D. Camacha|Camacha]]s}}
{{JK koosseis lõpp}}

==Treenerid==
{{veergude loend|laius=35em|
*{{flagicon|Brasiilia}} [[Jair Picerni]] (1989–91)
*{{flagicon|Portugal}} [[Eurico Gomes]] (1991–92)
*{{flagicon|Portugal}} José Rachão (1993–95)
*{{flagicon|Portugal}} [[Rodolfo Reis]] (1995–96)
*{{flagicon|Brasiilia}} [[Jair Picerni]] (1996–98)
*{{flagicon|Portugal}} José Alberto Torres (1998–99)
*{{flagicon|Portugal}} [[José Peseiro]] (1999–03)
*{{flagicon|Brasiilia}} [[Casemiro Mior]] (2003–05)
*{{flagicon|Portugal}} [[João Carlos Pereira]] (2005)
*{{flagicon|Portugal}} [[Manuel Machado (jalgpallitreener)|Manuel Machado]] (2005–06)
*{{flagicon|Portugal}} [[Carlos Luís Brito|Carlos Brito]] (2006–07)
*{{flagicon|Serbia}} [[Predrag Jokanović]] (2007–08)
*{{flagicon|Portugal}} [[Manuel Machado (jalgpallitreener)|Manuel Machado]] (2008–10)
*{{flagicon|Serbia}} [[Predrag Jokanović]] ''(ajutine)'' (2009–10)
*{{flagicon|Serbia}} [[Predrag Jokanović]] (2010–11)
*{{flagicon|Portugal}} Ivo Vieira (2011)
*{{flagicon|Portugal}} [[Pedro Caixinha]] (2011–12)
*{{flagicon|Portugal}} [[Manuel Machado (jalgpallitreener)|Manuel Machado]] (2012–2016)
*{{flagicon|Serbia}} [[Predrag Jokanović]] (2016–2017)
*{{flagicon|Portugal}} [[Costinha]] (2017–2019)
*{{flagicon|Portugal}} [[Luís Freire]] (2019–2021)
*{{flagicon|Portugal}} [[Manuel Machado (jalgpallitreener)|Manuel Machado]] (2021–)
}}

==Presidendid==
{{veergude loend|laius=35em|
*{{flagicon|Portugal}} António Figueira (1910–26)
*{{flagicon|Portugal}} Ernesto dos Santos (1926–32)
*{{flagicon|Portugal}} António Caldeira (1932–36)
*{{flagicon|Portugal}} Consuelo Figueira (1936–40)
*{{flagicon|Portugal}} Luís Serrão (1940–44)
*{{flagicon|Portugal}} Daniel Machado (1944–48)
*{{flagicon|Portugal}} José Abreu (1954–58)
*{{flagicon|Portugal}} António Manuel Caldeira (1958–64)
*{{flagicon|Portugal}} Fernando Rebelo (1964–65)
*{{flagicon|Portugal}} Luís Serrão (1965–69)
*{{flagicon|Portugal}} António Manuel Caldeira (1969–73)
*{{flagicon|Portugal}} Nélio Mendonça (1973–93)
*{{flagicon|Portugal}} Fausto Pereira (1993–94)
*{{flagicon|Portugal}} Rui Alves (1994–14)
*{{flagicon|Portugal}} João Teixeira (2014–15)
*{{flagicon|Portugal}} Rui Alves (2015–)
}}

==Mängijate rekordid==
===Enim mänge===
''Ainult ametlikud mängud. Vahetusest mängu sekkumised kaasa arvatud.
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=text-align:center;
|-
! scope=&quot;col&quot; | Koht
! scope=&quot;col&quot; | Nimi
! scope=&quot;col&quot; | Rah.
! scope=&quot;col&quot; data-sort-type=&quot;number&quot; | Aastad
! scope=&quot;col&quot; data-sort-type=&quot;number&quot; | Liiga
! scope=&quot;col&quot; data-sort-type=&quot;number&quot; | [[Taça de Portugal|TP]]
! scope=&quot;col&quot; data-sort-type=&quot;number&quot; | [[Taça da Liga|TL]]
! scope=&quot;col&quot; data-sort-type=&quot;number&quot; | [[UEFA Euroopa Liiga|EL]]
! scope=&quot;col&quot; data-sort-type=&quot;number&quot; | Kokku
! scope=&quot;col&quot; class=&quot;unsortable&quot;| {{Abbr|V|Viide}}
|-
| 1
! scope=&quot;row&quot; | [[Serginho (jalgpallur, sündinud 1972)|Serginho]]
| {{flagicon|BRA}}
| 1994–2004
| 279
| 9
| 0
| 0
| '''288'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=197210150001|title=Serginho Cunha|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20170111005539/http://www.foradejogo.net/player.php?player=197210150001|archive-date=11. jaanuar 2017|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
| 2
! scope=&quot;row&quot; | [[Bruno Patacas]]
| {{flagicon|POR}}
| 2002–2011
| 229
| 21
| 11
| 9
| '''270'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=197711300001|title=Bruno Patacas|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=http://archive.wikiwix.com/cache/20161210135853/https://www.foradejogo.net/player.php?player=197711300001|archive-date=10. detsember 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
| 3
! scope=&quot;row&quot; | [[João Aurélio]]
| {{flagicon|POR}}
| 2008–2016
| 186
| 22
| 16
| 14
| '''238'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=198808170002|title=João Aurélio|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20160819070124/http://www.foradejogo.net/player.php?player=198808170002|archive-date=19. august 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
| 4
! scope=&quot;row&quot; | [[Ivo Vieira]]
| {{flagicon|POR}}
| 1994–2004
| 205
| 14
| 0
| 0
| '''219'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=197601100001|title=Ivo Vieira|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20160910055422/http://www.foradejogo.net/player.php?player=197601100001|archive-date=10. september 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
| 5
! scope=&quot;row&quot; | [[Cléber Monteiro]]
| {{flagicon|BRA}}
| 2003–2010
| 183
| 20
| 7
| 4
| '''214'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=198005230001|title=Cléber Monteiro|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20160806102734/http://www.foradejogo.net/player.php?player=198005230001|archive-date=6. august 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
| 6
! scope=&quot;row&quot; | João Fidalgo
| {{flagicon|POR}}
| 1996–2005
| 171
| 11
| 0
| 0
| '''182'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=197406190001|title=João Fidalgo|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20160812072446/http://www.foradejogo.net/player.php?player=197406190001|archive-date=12. august 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
| 7
! scope=&quot;row&quot; | António Vieira
| {{flagicon|POR}}
| 1981–1994
| 162
| 0
| 0
| 0
| '''162'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=196312130001|title=António Vieira|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20161220181343/http://www.foradejogo.net/player.php?player=196312130001|archive-date=20. detsember 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
| 8
! scope=&quot;row&quot; | [[Mateus Galiano da Costa|Mateus]]
| {{flagicon|ANG}}
| 2008–2013
| 117
| 15
| 9
| 12
| '''153'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=198406180001|title=Mateus|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=http://archive.wikiwix.com/cache/20161211205352/https://www.foradejogo.net/player.php?player=198406180001|archive-date=11. detsember 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
| 9
! scope=&quot;row&quot; | [[Fernando Horacio Ávalos|Fernando Ávalos]]
| {{flagicon|ARG}}
| 2003–2008
| 132
| 15
| 1
| 3
| '''151'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=197803310001|title=Fernando Ávalos|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20160310173602/http://www.foradejogo.net/player.php?player=197803310001|archive-date=10. märts 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
| 10
! scope=&quot;row&quot; | Pedro Paulo
| {{flagicon|BRA}}
| 1996–2001
| 136
| 9
| 0
| 0
| '''145'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=196804230001|title=Pedro Paulo|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20161220181906/http://www.foradejogo.net/player.php?player=196804230001|archive-date=20. detsember 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|}

===Enim väravaid===
''Ainult ametlikud mängud. Vahetusest mängu sekkumised kaasa arvatud.
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=text-align:center;
|-
! scope=&quot;col&quot; | Koht
! scope=&quot;col&quot; | Nimi
! scope=&quot;col&quot; | Rah.
! scope=&quot;col&quot; data-sort-type=&quot;number&quot; | Aastad
! scope=&quot;col&quot; data-sort-type=&quot;number&quot; | Liiga
! scope=&quot;col&quot; data-sort-type=&quot;number&quot; | [[Taça de Portugal|TP]]
! scope=&quot;col&quot; data-sort-type=&quot;number&quot; | [[Taça da Liga|TL]]
! scope=&quot;col&quot; data-sort-type=&quot;number&quot; | [[UEFA Euroopa Liiga|EL]]
! scope=&quot;col&quot; data-sort-type=&quot;number&quot; | Kokku
! scope=&quot;col&quot; class=&quot;unsortable&quot;| {{Abbr|V|Viide}}
|-
| 1
! scope=&quot;row&quot; | [[Serginho (jalgpallur, sündinud 1972)|Serginho]]
| {{flagicon|BRA}}
| 1994–2004
| 115
| 4
| 0
| 0
| '''119'''
| 
|-
| 2
! scope=&quot;row&quot; | [[Adriano Vieira Louzada|Adriano]]
| {{flagicon|BRA}}
| 2002–2005
| 43
| 4
| 0
| 1
| '''48'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=197901030001|title=Adriano|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20160808004305/http://www.foradejogo.net/player.php?player=197901030001|archive-date=8. august 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
| 3
! scope=&quot;row&quot; | Roberto Carlos
| {{flagicon|BRA}}
| 1990–1994
| 40
| 0
| 0
| 0
| '''40'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=196506070001|title=Roberto Carlos|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20161220182534/http://www.foradejogo.net/player.php?player=196506070001|archive-date=20. detsember 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
| 4
! scope=&quot;row&quot; | [[Mateus Galiano da Costa|Mateus]]
| {{flagicon|ANG}}
| 2008–2013
| 28
| 7
| 0
| 3
| '''38'''
| 
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | 5
! scope=&quot;row&quot; | Rui Miguel
| {{flagicon|POR}}
| 1995–1997
| 36
| 1
| 0
| 0
| '''37'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=197504280001|title=Rui Miguel|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20161220181455/http://www.foradejogo.net/player.php?player=197504280001|archive-date=20. detsember 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Mario Rondón]]
| {{flagicon|VEN}}
| 2011–2015
| 31
| 5
| 0
| 1
| '''37'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=198603260001|title=Mario Rondón|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20160814160155/http://www.foradejogo.net/player.php?player=198603260001|archive-date=14. august 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
| 6
! scope=&quot;row&quot; | [[Claudemir Ferreira da Silva|Claudemir]]
| {{flagicon|BRA}}
| 2010–2014
| 23
| 2
| 2
| 0
| '''27'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=198408170003|title=Claudemir|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20161220182043/http://www.foradejogo.net/player.php?player=198408170003|archive-date=20. detsember 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
| 7
! scope=&quot;row&quot; | [[Nenê (jalgpallur, sündinud 1983)|Nenê]]
| {{flagicon|BRA}}
| 2008–2009
| 20
| 4
| 1
| 0
| '''25'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=198307280002|title=Nenê|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20161220181109/http://www.foradejogo.net/player.php?player=198307280002|archive-date=20. detsember 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
| 8
! scope=&quot;row&quot; | [[Edmilson Dias de Lucena|Edmilson]]
| {{flagicon|BRA}}
| 1988–1991
| 23
| 0
| 0
| 0
| '''23'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=196805290001|title=Edmilson|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20160809063326/http://www.foradejogo.net/player.php?player=196805290001|archive-date=9. august 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | 9
! scope=&quot;row&quot; | [[André Candançam Pinto|André Pinto]]
| {{flagicon|BRA}}
| 2002–2006
| 21
| 0
| 0
| 0
| '''21'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=197812140001|title=André Pinto|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=http://archive.wikiwix.com/cache/20161210084757/https://www.foradejogo.net/player.php?player=197812140001|archive-date=10. detsember 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Diego Barcelos]]
| {{flagicon|BRA}}
| 2009–2014
| 18
| 2
| 1
| 0
| '''21'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=198504050002|title=Diego Barcelos|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20161220181346/http://www.foradejogo.net/player.php?player=198504050002|archive-date=20. detsember 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
! scope=&quot;row&quot; | [[Marco Matias (jalgpallur)|Marco Matias]]
| {{flagicon|POR}}
| 2014–2015
| 17
| 3
| 0
| 1
| '''21'''
|&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.foradejogo.net/player.php?player=198905100001|title=Marco Matias|website=ForaDeJogo|access-date=10. detsember 2016|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20160810065130/http://www.foradejogo.net/player.php?player=198905100001|archive-date=10. august 2016|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;
|-
| 10
! scope=&quot;row&quot; | Pedro Paulo
| {{flagicon|BRA}}
| 1996–2001
| 19
| 1
| 0
| 0
| '''20'''
|
|}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.CDNACIONAL.pt/ Official website] (portugali keeles)

{{Primeira Liga}}

[[Kategooria:Portugali jalgpalliklubid]]</text>
      <sha1>tn8zoopv87ruhic52mem2yeoracr0u1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Go A</title>
    <ns>0</ns>
    <id>609555</id>
    <revision>
      <id>7158399</id>
      <parentid>6237742</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:35:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158399</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2493" sha1="cbax5boq9ulwcb5erbw74ls4odqer5u" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:Go_A}}
 
'''Go_A''' on [[Ukraina|Ukrainast]] pärit [[folktroonika]]ansambel, mis loodi aastal 2012.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eurovision.tv/participant/go-a-2021|pealkiri=Eurovision Song Contest|vaadatud=23.05.2021}}&lt;/ref&gt; Bänd kombineerib oma loomingus Ukraina [[Rahvaluule|rahvaluulet]], elektroonilist muusikat ja akustilisi instrumente.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://go-a-band.com/about|pealkiri=Go_A Band {{!}} About|vaadatud=8.08.2021}}&lt;/ref&gt; Aastal 2016 ilmus nende debüütalbum &quot;Іди на звук&quot; (stiliseeritud kui ''#Ідиназвук'', eesti keeles &quot;Mine heli poole&quot;).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://go-a-band.com/discography|pealkiri=Go_A Band {{!}} Discography|vaadatud=8.08.2021}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Go A at the Vidbir 2020.jpg|pisi|Go_A Vidbiri lauluvõistlusel aastal 2020]]
Bänd osales [[2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel]], esindades Ukrainat looga &quot;Шум&quot; (''Šum'', &quot;Müra&quot;). Nad said finaalis viienda koha, kuid telehääletusel jäid nad teiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eurovision.tv/event/rotterdam-2021/grand-final?direction=asc&amp;sorting=rank|pealkiri=Grand Final of Rotterdam 2021 Scoreboard|vaadatud=23.05.2021}}&lt;/ref&gt; Go_A pidi Ukrainat esindama juba [[2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2020. aasta Eurovisioonil]] looga &quot;Соловей&quot; (''Solovei'', &quot;Ööbik&quot;), kuid võistlus jäeti tollal [[koroonapandeemia]] tõttu ära.

Go_A on esinenud mitmes riigis, sealhulgas ka Eestis - 2021. aasta [[Viru Folk|Viru Folgil]].

== Diskograafia ==

==== Albumid ====

* 2016 - Іди на звук (''Idõ na zvuk'')

==== Singlid ====

* 2012 - Коляда (''Koljada'')
* 2016 - Веснянка (''Vesnjanka'') 
* 2019 - Рано-раненько (''Rano-ranenko'')
* 2020 - Соловей (''Solovei'')
* 2020 - Добрим людям на здоров’я (''Dobrõm ljudjam na zdorov'ja'')
* 2021 - Шум (''Šum'')
* 2022 - Калина (''Kalõna'')

== Koosseis ==
* Katerõna Pavlenko (laul)
* Taras Ševtšenko (produtsent, klahvpillid, löökpillid)
* Ihor Didentšuk (puhkpillid, taustalaul)
* Ivan Hrõhorjak (kitarr)

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.instagram.com/go_a_band/ Go_A Instagrami konto]
*[https://www.youtube.com/channel/UCPkFbYejq7f8M7J1fIB1COA Go_A YouTube'i kanal]

{{Ukraina esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}

[[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]]
[[Kategooria:Ukraina ansamblid]]
[[Kategooria:Elektroonilise muusika ansamblid]]</text>
      <sha1>cbax5boq9ulwcb5erbw74ls4odqer5u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johannes II Komnenos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>612001</id>
    <revision>
      <id>7158316</id>
      <parentid>7103789</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:46:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ziv</username>
        <id>152514</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]])  [[File:Ioannes II Komnenos chassant.jpg]] → [[File:Français 22495, fol. 139v, Jean II Comnène chassant.jpeg]] → File replacement: Updating from an old and lower-quality version to a newer version with better quality ([[c:c:GR]])</comment>
      <origin>7158316</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="56254" sha1="bh78v0vpw3a606ec0klb0ax6546zubi" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=mai}}
{{Infokast ametiisik
| manusta = 
| nimi = Johannes II Komnenos
| amet = [[Bütsantsi keiser]]
| ametiajalõpp = [[8. aprill]] [[1143]]
| ametiajaalgus = [[15. august]] [[1118]]
| eelmine = [[Alexios I Komnenos]]
| järgmine = [[Manuel I|Manuel I Komnenos]]
| sünniaeg = [[13. september]] [[1087]]
| sünnikoht = [[Konstantinoopol]], [[Bütsantsi keisririik]]
| surmaaeg = [[8. aprill]] [[1143]]
| surmakoht = [[Kiliikia (Rooma provints)|Kiliikia]], [[Bütsantsi keisririik]]
| abikaasa = [[Ungari Ireene]]
| vanemad = [[Alexios I Komnenos]] ja [[Irene (Bütsantsi keisrinna)|Irene]]
| lapsed = [[Alexios Komnenos]], [[Maria Komnena]], [[Andronikos Komnenos]], [[Anna Komnena]], [[Isak Komnenos]], [[Theodora Komnena]], [[Eudokia Komnena]], [[Manuel I|Manuel I Komnenos]]
| pilt = John II Komnenos - mosaic image digitally restored.png
}}
'''Johannes II Komnenos''' (kreeka keeles Ίωάννης Βʹ Κομνηνός, ''Iōannēs II'' Komnēnos, ladinapäraselt Comnenus; [[13. september]] [[1087]] – [[8. aprill]] [[1143]]), hüüdnimega '''Kaunis''' või '''Hea''' (''Kaloïōannēs''), oli [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keiser]] alates [[1118]]. aastast kuni elu lõpuni, valitsedes seega üle 25 aasta.

Ta oli keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I Komnenose]] ja Irene Dukaina vanim poeg ning teine [[Komnenoste dünastia]] keiser. Johannes sündis valitseva keisri ajal, mistõttu sai ta endale staatuse ''porphyrogennetos'' (purpuris sündinud).

Johannes II jätkas oma isa alustatut. Ta soovis pühendunult korvata kahju, mida impeerium oli kannatanud pärast Manzikerti lahingut [[1071]]. aastal. Teda peetakse oma dünastia silmapaistvaimaks keisriks. Tema isa [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] peatas barbarite edasitungi ning Johannes asus taastama impeeriumi. Oma veerandsajandilise valitsemise ajal sõlmis keiser liidu [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma keisririigiga]], saavutas otsustava võidu [[Petšeneegid|petšeneegide]] üle, millega lõppesid igaveseks nende rünnakud keisririigile. Lisaks purustas ta ungarlased ja serblased Balkanil. Ta juhtis isiklikult arvukaid kampaaniaid türklaste vastu Väike-Aasias. Johannes II sõjakäigud muutsid fundamentaalselt võimutasakaalu idas, sundides türklasi kaitsele ning loovutama mitmeid linnu ja kindluseid Bütsantsile. Kagus laiendas keiser Bütsantsi kontrolli Maeanderist läänes kuni [[Kiliikia]]ni ja Tarsuseni idas. Püüdes demonstreerida Bütsantsi ideaali keisri rollist kristliku maailma juhina, marssis Johannes Bütsantsi ja ristisõdijate riikide ühendatud vägede eesotsas islamistlikku Süüriasse, kuid vaatamata suurele jõule, millega ta kampaaniat läbi surus, pettusid Johni lootused tema ristisõdijate liitlaste kõrvalepõiklemise ja nende vastumeelsuse tõttu tema vägede kõrval võidelda.

Johannes II valitsusajal kasvas keisririigi rahvaarv umbes 10 miljonini. Tema 25 aastast valitsemisaega on tema kaasaegsed vähem jäädvustanud kui Johannese isa [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] või poja [[Manuel I Komnenos|Manuel I]] oma. Eriti vähe on teada tema siseriiklikust poliitikast. 

== Välimus ja iseloom ==
Keskaegne ajaloolane William Tüürosest kirjeldab Johannes II lühikese ja koleda inimesena, kelle silmad, juuksed ja jume olid nii tumedad, et teda tunti kui &quot;[[Maurid|mauri]]&quot;.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Runciman, Steven|pealkiri=A History of the Crusades, Vol. II: The Kingdom of Jerusalem|aasta=1952|kirjastus=Cambridge University Press}}&lt;/ref&gt; Sellele vaatamata oli Johannesel hüüdnimi ''Kaloïōannēs'', mis tähendas &quot;ilus&quot; või &quot;hea&quot;, mis viitas pigem tema iseloomule kui välimusele. Johannes oli väga vaga inimene. Keisri õukonnaliikmed pidid piirduma vesteldes vaid tõsiste teemadega. Keisrile serveeritud toit oli väga lihtne ja Johannes pidas liigses luksuses elavatele õukondlastele loenguid. Ta kõneles enamasti väärikalt, ent vahel andis ka teravmeelseid vastuseid. Johannes II oli ustav abikaasa oma naisele, mis oli keskaegsetele valitsejatele ebatavaline. Isiklikust kasinusest hoolimata oli Johannesel keiserlikkust rollist kõrge ettekujutus. Ta ilmus tseremooniatele oma täies hiilguses, kui see oli vajalik.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Niketas Choniates|pealkiri=O City of Byzantium: Annals of Niketas Choniatēs|aasta=1984|koht=Detroit|kirjastus=Wayne State University Press|isbn=978-0-8143-1764-8}}&lt;/ref&gt;

Johannes II oli tuntud oma jumalakartlikkuse ning leebe ja õiglase valitsemisaja poolest. Teda peetakse moraalse valitseja eeskujuks ajal, mil julmus oli normaalne. Väidetavalt ei mõistnud keiser kunagi kedagi surma ega lasknud kedagi sandistada.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Dennis, G.T|pealkiri=Death in Byzantium, Dumbarton Oaks Papers, Vol. 55|aasta=2001|koht=Dumbarton Oaks|kirjastus=Trustees for Harvard University}}&lt;/ref&gt; Tema ajal tegeleti laialdaselt heategevusega. Seetõttu on teda kutsutud ka Bütsantsi [[Marcus Aurelius|Marcus Aureliuseks]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=De Puy, W., H.|pealkiri=&quot;John II&quot;, The World-wide Encyclopedia and Gazetteer, Vol. V|aasta=1908}}&lt;/ref&gt; Oma isikliku eeskujuga parandas ta märkimisväärselt oma aja kombeid. Tema ja tema tegude kirjeldused näitavad, et tal oli suurepärane enesekontroll ja isiklik julgus ning ta oli suurepärane strateeg ja kindral.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Võimuletõus ==
Johannes II isa [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] (v. [[1081]]–[[1118]]) põdes viimastel eluaastate aastatel raskekujulist reumat, mis muutis isegi voodist tõusmise talle väga vaevarikkaks. Väidetavalt olevat keisri tõbi inspireerinud sultani õukonda etendama koomilisi vaatemänge, kus kandev roll oli antud lonkavale ja pidevalt kukkuvale &quot;Alexiosele&quot;. Lisaks põristas keiser ka r-tähte, ja selle puuduse matkimine – muidugi ülepaisutatult – muutis komejandi veelgi naljakamaks.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=340-360}}&lt;/ref&gt;

Keisri haigestumine viis muidugi dünastiliste vaidluste puhkemiseni. Alexiosel oli kolm poega ja neli tütart ning igaühel olid oma pooldajad.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Alexios eelistas järeltulijana vanimat poega Johannest. Johannesest saigi ''[[basileus]]'' ehk keiser pärast isa [[1118]]. aastal, ent [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] kroonis ta kaaskeisriks juba [[1092]]. aastal 1. septembri ja novembri alguse vahel&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;. Kroonimisest hoolimata vaidlustati Johannese troonipärimine. Selge on see, et Alexios eelistas järeltulijana Johannest, mida tõestab kaaskeisriks kroonimine. Alexiose mõjukas naine Irene eelistas aga oma pojale ''caesar'' Nikephoros Bryenniost, oma vanima lapse Anna Komnene abikaasat.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Ajaloolased on juhtinud tähelepanu asjaolule, et pidevate välispoliitiliste ohtude ja probleemidega seotud Alexios jättis õukonnas toimuva paljuski talle lähedaste naiste hooleks. Tema valitsemisaja alguses oli selliseks suunajaks-korraldajaks keisrinna-ema Anna, hiljem aga keisrinna Irene. Pole välistatud, et just nimelt Irenele kuulus idee teha abikaasa järeltulijaks perekonna esimene laps, Johannesest viis aastat vanem printsess [[Anna Komnene|Anna]]. Anna oli omal ajal kihlatud keiser [[Konstantinos X Dukas|Konstantinos X]] pojaga ja talle anti hiilgav haridus. Kuigi Anna keiserlikust soost abikaasa oli Alexiose haigestumise ajaks juba surnud, ei loobunud Irene oma plaanist. Seega olid keisril ja keisrinnal erinevad tulevikunägemused, kusjuures tark ja kaval Alexios oli väga hästi kursis oma abikaasa kavatsustega. Bütsantsi autorid on küll teatud irooniaga kirjutanud, et seesama Alexios, kes noorest peast oli oma naist korduvalt petnud, kiindus temasse vananedes niivõrd, et võttis Irene isegi sõjakäikudele kaasa, ent see oli ilmselt vaid pool tõest. Teine pool aga seisnes selles, et keiser ei usaldanud oma naist ja ei tahtnud riskida tema jätmisega pealinna. Lõpuks tulebki välja, et printsess Anna, kes kirjeldab oma raamatus suurt armastust isa vastu, ei hoolinud sugugi jumaldatud isa soovist ja kavatses haarata võimu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Anna, kes oli väikse lapsena kihlatud tema isa esimese kaaskeisri Konstantinos Dukasega, kandis endas võimu- ja troonipüüdlusi. Alexiose viimase haiguse ajal kasutasid nii keisrinna kui ka printsess ära tema füüsilist nõrkust, et avaldada talle survet nende plaanide toetamiseks. Alexios talus neid pidevaid nõudmisi, ent ei muutnud oma ametlikku otsust.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Neville, L|pealkiri=Anna Komnene: The Life &amp; Work of a Medieval Historian|aasta=2016|kirjastus=Oxford University Press}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:John'sEmpire-ar.jpg|pisi|Bütsants umbes [[1143]]. aastal]]
Vaatamata raskekujulisele haigusele juhtis [[Alexios I Komnenos|Alexios]] isiklikult [[1116]]. aastal läbi viidud edukat sõjakäiku türklaste vastu. Seda tegi ta kanderaamil lamades. [[1118]]. aasta suveks oli haigus keisri lõplikult ära kurnanud ja kõigile oli selge, et ta peatselt sureb. Kuidas toimus keisri lahkumine elust, sellest annab teada printsess Anna sulg. Alexios viibis hipodroomil, kui tõusis tugev tuul ja &quot;keisri reuma liikus jalgadest õlga&quot;. Kuid arstid polevat keisrit ähvardavast ohust aru saanud. Vaid üks neist osutas &quot;sellise liikumise eluohtlikkusele, kuid me ei uskunud teda&quot;. See arst väitis, et keisri kehas &quot;liikuv&quot; paha ollus võib jõuda isegi südameni ja et seda ei juhtuks, tuleks ta ajada kehast välja lahtisti abil. Teised arstid aga vaidlesid sellele seisukohale vastu ning pealegi polnud keiser harjunud ravimeid tarvitama. Seekord andis haigus siiski järele. Uus atakk tabas keisrit kuue kuu möödudes. Anna kuulis pealt, kuidas keiser kurtis keisrinnale, et ei suuda enam hingata ja et tema südames on valu – nagu lasuks rinnal raske kivi. Arstid püüdsid haigust diagnoosida, kuid ei suutnud sellega toime tulla. Nad olid võimelised vaid nentima, et keisri seisund on ohtlik. Möödus veel mõni tund ja Alexios hakkas lämbuma, ta suutis hingata veel vaid sirgelt istudes. Arstid otsustasid lasta verd, aga ka see abinõu ei suutnud patsiendi seisundit parandada. Mõningane kergendus saabus alles pärast piprast valmistatud ravimi manustamist. Kuid [[1118]]. aasta [[15. august|15. augustil]] tabas Alexios I-t uus atakk, millest välja tulla ta enam ei suutnud. Lähtudes Anna üksikasjalikest kirjeldustest, võib arvata, et keisri surma põhjuseks sai ilmselt [[infarkt]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Kui keisri poeg Johannes kuulis, et isa on suremas, kiirustas ta paleesse. Kuid ühe versiooni järgi ei teinud ta seda mitte soovist hinge heitvat isa toetada, vaid selleks, et isiklikult veenduda keisri peatses surmas, mida viletsas seisus Alexiose nägemine ka kinnitas.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; [[15. august|15. augustil]] [[1118]]. läks Johannes Mangana kloostrisse, kus Alexios lebas surivoodis&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;. Seega polnud Johannesel mingit kahtlust peagi toimuvas võimuvahetuses ja ta ei jäänudki pikemalt paleesse, vaid lahkus sealt sama kiiresti, kui oli tulnud. Keisrinna, kes tegi kõik, et upitada troonile Annat, ei jätnud Johannese pakutud juhust kasutamata ja kirjeldas Alexiosele poja käitumist võimalikult mustades värvides. Kuid haigusest jõuetu keiser suutis ta jutule reageerida vaid käe tõstmisega. Pole teada, kas Alexios soovis poega õnnistada või hoopis needa. Keisrinna aga olevat seejuures pidevalt korranud: &quot;Sinu poeg lahkus, et röövida sinult, kes sa veel elad, võim!&quot; Teise versiooni järgi lahkus Johannes hoopis isa teadmisel ning nende kohtumisel, millest keisrinnal polnud aimu, õnnistas keiser Johannest ja ulatas talle võimu sümbolina oma sõrmuse.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=361-366}}&lt;/ref&gt;

Keisrinna Irene oli Johannest halvustanud korduvalt ka varem. Ta üritas Alexiost veenda, et nende pojal pole ühtegi head iseloomujoont ning teda ei saa printsess Anna voorusliku abikaasaga ligilähedaseltki võrrelda. Keiser, kes väidetavalt oli nendest juttudest väsinud, teeskles kord ajapuudust, kord jälle andis lubaduse asjade üle mõelda. Kuid on ka kirjeldatud juhtumit, kui ta sattus raevu ja käratas naisele: &quot;Sa jagad minuga sängi ja võimu, lõpeta minu tagantkihutamine tütre kasuks, nõnda lõhud sa head tava! Ega sa pole hulluks läinud? Kas sa tead, et mõni varasem keiser oleks eelistanud väimeest oma võimu väärivale pojale? Kõik roomlased hakkaksid minu üle naerma ja arvaksid, et ma olen aru kaotanud.&quot;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
[[Fail:Jan2 Alexios1.jpg|pisi|Johannes II (vasakul) ja tema vanim poeg Alexios, keda kroonib Kristus. Bütsantsi 12. sajandi esimese poole käsikirjast]]
Johannes loomulikult teadis oma ema eelistusi – ja veel ühe versiooni järgi võttis ta viimase külaskäigu ajal jõuetu isa näpust sõrmuse salaja. Kuid ka selle versiooni juures esineb variant, et ta tegi seda hoopis isa nõusolekul. Mis aga Alexiose magamistoas (kui Johannes sinna üldse jõudis) tegelikult toimus, see jääb igavesti saladuseks.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Igal juhul kogus Johannes pärast isa juurest lahkumist kokku relvastatud toetajaid ning ratsutas Konstantinoopoli suure palee juurde&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;. Esiti polevat keisrinna mõju all olev palee valve soostunud teda isegi uksest sisse laskma. Sellega nõustuti vaid siis, kui Johannes näitas isalt saadud sõrmust.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Keisrinna Irenele tuli sündmuste areng üllatusena, ta ei suutnud poega veenda tagasi astuma ega Nikephorost trooni eest võitlema panna&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;. Ajaloolane Leonora Neville'i hiljutises Anna Komnene elulooraamatus on aga see sündmuste käik, eriti Anna seotus paleepöördekatsega, ümber lükatud&lt;ref name=&quot;:12&quot; /&gt;. Oluline on aga, et lõpptulemusel õnnestus Johannesel õde kõrvale tõrjuda ja lasta ennast kroonida ning Bütsants sai enesele järjekordse keisri.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Keiser Alexios I suri ööl pärast Johannese otsustavat võimuhaaramist. Johannes jättis vandenõu kartuses isegi oma isa matustele minemata, hoolimata ema palvetest. Mõne päeva pärast suutis uus keiser aga kindlustada oma positsiooni piisavalt.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Umbes aasta pärast tegi keisri ema Irene veel ühe katse tütre Anna troonile tõstmiseks. Selleks ajaks oli keisri vastu sepitsetud ulatuslik vandenõu, kuid selle elluviimine luhtus küllaltki kentsakal moel. Nimelt kavatsesid vandeseltslased kroonida keisriks Anna abikaasa Nikephorose, kuid kõigile ootamatult jättis ta õigel ajal paleesse ilmumata ja nii polnudki vandeseltslastel kellegi pähe krooni asetada ning vandenõu oli läbi kukkunud. Anna jaoks aga lõppes see katse kloostrisse pagendamisega, kus ta sai hiljem pühenduda oma aja isa [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] valitsemisaja kirjeldamisele.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Anna abikaasal Nikephorosel polnud erilisi ambitsioone troonile tõusmiseks. Lisaks puudus vandeseltslastel ka kindel toetus. Annalt võeti ära tema vara, mis pakuti keisri sõbrale Johannes Axouchile, ent ta tegutses targalt ning keeldus. Annale tagastati tema vara ning vend ja õde leppisid mingil määral oma vahel ära. Keisrinna Irene taandus kloostrisse ning printsess Anna lõigati tõhusalt avalikust elust välja. Anna asus tegema ajaloolase tööd. Nikephoros aga säilitas head suhted oma õemehe ja keisri Johannesega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Säilinud on vähe kirjutisi Johannese enda kommentaaridest vandenõude kohta tema vastu. Ühes neis on keisri sõnad järgnevad: &quot;Pärast troonile tõusmist hävitas Jumal minu nähtavate ja nähtamatute vaenlaste kavalad plaanid ja päästis mind igast lõksust, mis allutas kõik mu vaenlased mu jalge alla.&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Stathakopoulos, D|pealkiri=&quot;John II Komnenos: a historiographical essay&quot;, in John II Komnenos, Emperor of Byzantium: In the Shadow of Father and Son, Bucossi, A. and Suarez, A. R. (eds.)|aasta=2016|koht=Abingdon jaNew York|kirjastus=Routledge|lehekülg=1-10|isbn=978-1-4724-6024-0}}&lt;/ref&gt;

Oma pärandi kaitseks kroonis keiser 1122. aastal oma noore poja Alexiose kaaskeisriks&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

== Valitsemine ==
Esimestel trooniloleku päevadel oli Johannese positsioon niivõrd ebakindel, et ta ei kartnud mitte lihtsalt võimust ilmajäämise, vaid ka oma elu pärast. Kartes kukutamist, ei julgenud vastne keiser isegi minna oma isa matustele, mis andis bütsantslastele põhjust võrrelda keisrit kivi külge klammerdunud [[Polüüp|polüübiga]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Perekonnaintriigid, mis panid ohtu tema troonipärimise, viisid ilmselt teistsugusele lähenemisele valitsemisest. Johannes otsustas määrata kõrgetele ametikohtadele mehed väljastpoolt keiserlikku perekonda. See oli radikaalne kõrvalekalle tema isa [[Alexios I Komnenos|Alexiose]] lähenemisest, kes kasutas keiserlikku perekonda ja selle paljusid sidemeid peaaegu kõigis kõrgemates administratiivsete ja sõjaliste ametikohtade täitmiseks.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

[[Johannes Axouch]] oli Johannes II kõige usaldusväärsem nõuandja ja ainus lähedane sõber. Axouch oli türklane, kes võeti lapsena vangi 1097. aasta Nikaia piiramises. Ta kingiti keiser Alexiosele. Keisri hinnangul võis türklasest saada hea kaaslane tema pojale ning seetõttu kasvas Axouch üles keiserlikus majapidamises printsi kõrval. Pärast Johannes I võimuletulekut, nimetati Axouch kohe ''[[megas domestikos]]''&lt;nowiki/&gt;'eks (kreeka keeles: μέγας δομέστικος). Tiitlikandja oli Bütsantsi armeede ülemjuhataja. On oletatud, et Axouch oli lisaks impeeriumi tsiviiladministratsiooni juht, sest Johannese järglase, [[Manuel I Komnenos|Manuel I]] ajal oli Axouchi valduses keiserlik pitser. See oli mitteametlik ametikoht, mis kandis nimetust ''[[mesazon]]'' ning oli võrdväärne [[Vesiir|vesiiri]] või peaministriga.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Selline ametisenimetamine oli märkimisväärne ning radikaalne erinevus [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] onupojapoliitikast. Keiserlikus perekonnas tekitas see teatavat pahameelt, mida tugevdas tõsiasi, et nad pidid Johannes Axouchi ees kummarda, kui teda kohtasid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Johannes II otsus mitte lubada sugulasi valitsemise juurde jäi kogu tema valitsemisajaks sedasi. Keiser määras mitmed oma isa teenijad, nagu Eustathios Kamytzes, Michaelitzes Styppeiotes and Georgios Dekanos, kõrgematele haldusametitele. Need mehed olid Alexios I valitsemise hilisematel aastatel poliitiliselt varjutatud Johannese ema tõttu.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Johannes II tõstis esile mitmeid uusi mehi, nende hulgas ''protovestriarios''&lt;nowiki/&gt;'eks (kõrge rahandusametnik) määratud Gerogy Taronites ning hiljem väimeesteks saanud Mauneul Anemas ja Theodoros Vatatzes. Johannese abielupoliitika eesmärk oli tuua esile uusi perekondi. See võis olla suunatud teatud silmapaistvate perekondade, nagu Dukased, Diogenesed ja Melissonosed, mõju vähendamiseks, kellest osad olid minevikus ise keiserliku perekonna moodustanud.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

Hoolimata sellest, et keiser loobus onupojapoliitikast, sarnanes Johannese õukond ja valitsus Alexiose omaga, muu hulgas ka tõsise tooni ja vagaduse poolest. Säilinud on poliitilises vormis kirjutatud nõuannete kogu &quot;Mousai&quot;, mida omistatakse Alexios I-le. Kogu on adresseeritud otse Johannes II-le ja õhutavad teda muu hulgas säilitama õiglust kogu valitsemisajal ning koguma riigikassat. Alexiose nõuanded olid seega pojale kättesaadavad ka pärast vana keisri surma.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Bernard, F. and Demoen, K|pealkiri=Poetry and its Contexts in Eleventh-century Byzantium|aasta=2013|kirjastus=Ashgate Publishing}}&lt;/ref&gt;

Johannes II lõi oma sõjakäikudega Anatoolias sõjalise julgeoleku ja majandusliku stabiilsuse selles piirkonnas, mis võimaldas seal alustada ametliku provintsisüsteemi loomist. Taastati Thrakesioni teema (provints) halduskeskusega Philadelphias. Thrakesionist lõunasse loodi uus [[Mylasa ja Melanoudioni teema]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Haldon, John|pealkiri=Warfare, State and Society in the Byzantine World, 565–1204|aasta=1999|koht=London|kirjastus=UCL Press|isbn=1-85728-495-X}}&lt;/ref&gt;

== ''Sebastrokator'' Isaak Komnenose vandenõu ==
[[Fail:Isaac Komnenos the Porphyrogennetos.jpg|pisi|Isaak Komnenos Poprhyrogennetose mosaiik [[Chora kirik]]us]]
Johannes II noorim vend Isaak oli olnud venna esmane toetaja troonipärimise kriisi ajal. Vaatamata sellele, et Isaakile anti kõrgeim õukonnatiitel – ''sebastokrator'' –, võõrdus ta hiljem vanemast vennast ning temast sai aktiivne vandenõulane. Johannese valitud usaldusväärsete nõustajatega, nagu John Axouch, ja hiljem ka tema poja ja kaaskeisri Alexiose toel, ei andnud keiser Isaakile impeeriumi valitsemisel mingit tähenduslikku rolli. [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] valitsemisajal oli ''sebastokatostel'' märkimisväärne võim. Seega ootas ka Isaak, et talle antakse sarnane autoriteetne koht. Need nurjunud ambitsioonid olid ilmselt peamised põhjused, miks Isaak oma venna võimus pettus. Isaak võttis eesmärgiks oma venna kukutamise. [[1130]]. aastal, mil Johannes II suundus sõtta türklaste vastu, sai ta teada vandenõust ning venna Isaaki ja teiste magnaatide osalusest. Kui keiser proovis Isaaki tabada, põgenes viimane Danishmendide emiiri Ghazi juurde, kes ta vastu võttis. Hiljem saadeti Isaak Bütsantsi lahkulöönud Gabradese juhitud Trebizondi. Isaakist sai seldžukkide Rumi sultanaadi sultani Masoudi külaline ja hiljem ka Armeenia Kiliikia printsi Leo oma. Tõenäoliselt üritas Isaak nende valitsejate abiga hõivata jõuga keisririigi troon. Sellised koalitsioonid ei saanud teoks, ent näib, et Isaakil säilis tugev toetajaskond [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]]. [[1132]]. aastal tuli keisril kiirustades sõjakampaanialt naasta, sest pealinnas olid tema venna toetajad palunud Isaakil nende valitsejaks hakata. Triumfi, mida Johannes tähistas pärast Kastamuni vallutamist [[1133]]. aastal, võib pidada Johannese kui keisri legitiimsuse avalikuks kinnituseks, mida kehastab väliste vaenlaste lüüasaamise tähistamine. [[1138]]. aastal leppisid vennad ära ning Isaak naasis pealinna. Juba aasta hiljem saadeti noorem vend eksiili Heraclea Ponticasse, kus ta veetis ülejäänud Johannes II valitsusajast. Isaaki tellitud ulatuslikud kunstiteosed kujutasid palju tema ''porphyrogennetose'' ('purpuris sündinud') staatust ning tema suhteid keisrist isa [[Alexios I Komnenos|Alexios I]]-ga. Vähe või üldse mitte kujutati tema suhteid venna Johannesega või ''sebastokratori'' tiitlit, mille ta vennalt sai.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Magdalino, P|pealkiri=&quot;The Triumph of 1133&quot;, in John II Komnenos, Emperor of Byzantium: In the Shadow of Father and Son, Bucossi, A. and Suarez, A.R. (eds.)|aasta=2016|koht=Abingdon ja New York|kirjastus=Routledge,|isbn=978-1-4724-6024-0}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Linardou, K|pealkiri=&quot;Imperial Impersonations&quot;, in John II Komnenos, Emperor of Byzantium: In the Shadow of Father and Son, Bucossi, A. and Suarez, A.R. (eds.)|aasta=2016|koht=Abingdon ja New York|kirjastus=Routledge|isbn=978-1-4724-6024-0}}&lt;/ref&gt;

== Diplomaatia ==
[[Fail:Lettera di giovanni II.jpg|pisi|Johannes II kiri paavst Innocentius II-le]]
Johannes II läänesuunalise välispoliitika keskne tõekspidamine oli liidus püsimine [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma keisririigiga]]. See oli vajalik, et vähendada Lõuna-Itaalias valitsenud normannide ohtu Bütsantsi territooriumidele Balkanil. See oht muutus eriti teravaks kui [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]] [[Roger II]] tõusis võimule ning võttis endale kuninga tiitli. Saksa keiser [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]] asus [[1136]]. aastal Bütsantsi rahalise abiga ründama normannide alasid, mis ulatusid lõunas [[Bari|Barini]]. Paavst [[Innocentius II]], kelle kiriku maid Roger II ohustas, toetas keisrite ettevõtmist. Lisaks ohule ajendas Innocentiust ka asjaolu, et Roger II tunnustas paavstina [[Vastupaavst|vastupaavsti]] [[Anacletus II]]. Keisrite liit ei suutnud aga Rogerile vastu seista ning [[1139]]. aastal õnnestus kuningal Mignano lepinguga sundida Innocentiust end tunnustama.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; [[1140]]. aastal pöördus Johannes Lothari järglase, [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] poole, et leida Bütsantsi troonipärijale, [[Manuel I Komnenos|Manuelile]] sobiv pruut. Välja valiti Konradi käli, Sulzbachi Bertha, kes saadeti kiiresti Bütsantsi.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Samal ajal pöördus ka Roger II Johannes II poole, et leida pruuti oma pojale, ent see katse ebaõnnestus.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Bütsantsile tekitas probleeme ka keisri kalduvus sekkuda oma naise perekonna, Ungari valitsejate siseasjadesse. Bütsants hoidis pealinnas Ungari troonipretendenti, kes oli hea vahend poliitilisteks mängudeks ja Ungariga manipuleerimiseks. Ungarlased võtsid seda aga kui põhjust sõjaks. Nende liit serblastega viis Bütsantsi jaoks tõsiste tagajärgedeni Bütsantsi domineerimise osas Lääne-Balkanil.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Idas püüdis keiser, nagu ta isagi, ära kasutada Ivoniumi seldžukkide sultani ning Anatoolia kirde- ja sisealasid kontrolli all hoidva Danishmendi dünastia erimeelsusi. [[1134]]. aastal viis seldžuki sultan Masoud oma väed Danishmendide kontrolli all olevasse Kastamuni linna, et kaitsta seda Bütsantsi rünnaku eest. Liit osutus siiski ebausaldusväärseks, kui seldžuki väed oma positsioonid maha jätsid ja öö jooksul lahkusid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Levant|Levantis]] asuvate ristisõdijate riigid tunnistasid üldiselt, et Bütsantsi nõuded Antiookia suhtes olid õiguslikud, ent praktikas tunnistati neid alles seejärel, kui keisririik muutus piisavalt tugevaks, et neid jõuga vallutada. Johannes II diplomaatia kõrghetk piirkonnas oli aga [[1137]]. aasta, mil ta suutis Antiookia vürstiriigi ning Edessa ja Tripoli krahvkonnad panna endale austust avaldama. Bütsantsi soovi, et teda võetakse ristisõdijate riikide seas kui ülimuslikku nende riikide üle, võeti tõsiselt. Seda tõestab [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] kuninga ärevus, kui ta kuulis Johannesse plaanist teha armeega palverännak pühasse linna [[1142]]. aastal.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

== Usuasjad ==
[[Fail:Molla Zeyrek Camii.jpg|pisi|Varasem Kristuse Pantokraatori kloostri kabel, praegune Zeyreki mošee]]
Johannes II valitsusaega saatsid pidevad sõjad ning erinevalt oma [[Alexios I Komnenos|isast]], kes osales meelsasti teoloogilistes ja õpetuslikes vaidlustes, näis Johannes rahul olevat, et jättis kiriklikud küsimused patriarhi ja kirikuhierarhia hooleks. Keiser võttis osa vaid siis, kui religioon mõjutas otseselt keiserlikku poliitikat. Näiteks suhted paavstiga või ida ja lääne kirikute võimalik liit. Ta korraldas palju vaidlusi kreeka ja ladina teoloogiate vahel.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=Church and Society in Byzantium under the Comneni, 1081–1261|aasta=1995|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press}}&lt;/ref&gt;

Johannes ning keisrinna Irene, kes osales abikaasa religioossetes ja heategevuslikes tegevustes, võtsid ette palju kirikuehitisi. Näiteks ehitati Konstantinoopolisse [[Kristuse Pantokraatori klooster]] (tänapäeval Zeyreki mošee). Sede kloostrit koos kolme kirikuga on kirjeldatud kui keskaegse Bütsantsi ja Konstantinoopoli kõige mõjukamat ja olulisemat ehitist. Kloostri juurde kuulus viiest paatist koosnev haigla, mis oli avatud kõigi sotsiaalse klasside esindajatele. Haiglas töötasid koolitatud arstid, mitte võhikutest mungad. Klooster oli ühtlasi Komnenoste dünastia keiserlik matmispaik.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Necipoğlu, Nevra|pealkiri=Byzantine Constantinople|aasta=2001|kirjastus=Brill}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:JeanIIComneneVirginAndJohnHoldingCross.jpg|pisi|Johannes II Komnenose kuldmünt, millel on kujutatud neitsi Maarjat ja Johannest hoidmas risti]]
Keiser [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] valitsemisaja viimaseid aastaid iseloomustas aktiivne Pauliitsi ja Bogomiili suuna n-ö ketserite tagakiusamine&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Finlay, George|pealkiri=History of the Byzantine and Greek Empires from 1057–1453, Volume 2|aasta=1854|kirjastus=William Blackwood &amp; Sons}}&lt;/ref&gt;. Johannes II valitsemisajast ei mainita sellised tagakiusamisi, ent riigi ketserlusvastased meetmed jäid jõusse. Konstantinoopoli alaline endeemiline sinod (kirikukogu) uuris teatud kloostrites ringelnud surnud munga Konstantinos Chrysomallose kirjutisi. Konstantinoopoli patriarh Leon Styppes käskis need teosed 1140. aasta mais põletada, sest need sisaldasid bogomiilide uskumusi.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Loos, Milan|pealkiri=Dualist Heresy in the Middle Ages Vol. 10|aasta=1974|koht=Springer|kirjastus=The Hague}}&lt;/ref&gt;

Üks väheseid keiserliku perekonna liikmeid, kelle Johannes II määras tähtsale ametikohale, oli tema nõbu Adrianos Komnenos (Johannese onu ''sebastokrator'' Isaaki poeg). Adrianos oli hakanud mungaks, kes võttis endale nime Johannes. Ta saatis keisrit tema [[1138]]. aasta sõjaretkedel. Varsti pärast seda määrati Adranos Bulgaaria piiskopiks kui Ohridi Johannes IV.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

== Välispoliitika ==
Keiser Johannes II suurimaks teeneks on peetud isa alustatu jätkamist. Kusjuures mõned autorid on seisukohal, et tal õnnestus Alexiost isegi ületada: isa peatas barbarite rünnaku, poeg aga asus taastama impeeriumi selle kunagises hiilguses.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Johannes II oli keiser-sõjamees. Ta veetis enamjao oma valitsemisajast sõjaväes ja lahinguväljadel. Johannes on ka üle pika aja keiser, kellele juba tema eluajal kinnistus hüüdnimi. Kaasaegsed kutsusid teda '''Kauniks'''. Selle hüüdnime olevat keiser saanud mitte ainult välise, vaid ka hingeilu eest. Ta elas jumalakartlikku elu ning talle oli võõras liiderlikkus ja kergemeelsus. Tema kohta on öeldud: &quot;Seal kus võimalik, püüdis ta läbi saada ilma piinamiste ja hukkamistega.&quot; Lisaks polevat keiser sallinud ka vandumist.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
[[Fail:1100 CE, Europe.svg|pisi|420x420px|Euroopa 12. sajandi alguses. Kaardil on näha veel petšeneegide (patzinaks) alasid. ]]

=== Võitlus petšeneegidega ===
Johannes II purustas türklased-seldžukid 1119–1121 ning saavutas kontrolli Edela-Anatoolia üle. Rahu polnud aga kauaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Kinnamos; Brand, C. M.|pealkiri=Deeds of John and Manuel Comnenus, by John Kinnamos|aasta=1976|koht=New York|kirjastus=Columbia University Press|isbn=0-231-04080-6}}&lt;/ref&gt; [[1122]]. aastal ületasid [[petšeneegid]] suure väega [[Doonau]] jõe ja tungisid keisririigi valdustesse&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;. Selle peale viis Johannes oma väed kiiresti Euroopasse. Kuna olukord tõotas kujuneda erakordselt ohtlikuks, üritas keiser neid kohemaid peatada. Kuid raskesti relvastatud bütsantslased ei suutnud kuidagi tabada kiiretel hobustel vaenlasi. Alles sis, kui Johannese sõjameestel õnnestus purustada vankritest ümbritsetud petšeneegide laager, saabus võit.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Keiser piiras petšeneegid ümber, kui need olid Traakiasse tunginud. Ta pani vaenlased uskuma, et sõlmib nendega soodsa lepingu, kuid tegelikult alustas hävitava üllatusrünnakuga. Järgnenud Beroia lahing oli raske, keiser sai noolega jalga haavata. Päeva lõpuks võttis Bütsants võidu. Lahingu otsustavaks hetkeks kujunes see, kui Johannes juhtis Varjaagidest kaardiväega tungis petšeneegide laagri keskele, kasutades sissemurdmiseks põhjalaste kuulsaid kirveid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Enamik petšeneegide sõjameestest sai surma, naised ja lapsed aga võeti vangi. See kaotus oli petšeneegidele niivõrd hävitav, et nende rünnakud keisririigi aladele lakkasid igaveseks.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Ühtlasi oli see petšeneegide kui iseseisva rahva lõpp. Paljud vangistatud petšeneegid asutati keisririigi piirialadele sõdur-talunikeks.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Angold, Michael|pealkiri=The Byzantine Empire 1025–1204, a political history|aasta=1984|kirjastus=Longman|isbn=978-0-58-249060-4}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Republik Venedig.png|vasakul|pisi|Veneetsia vabariik umbes 1100. aastal]]

=== Suhted Veneetsiaga ===
[[Fail:Privilegi della Bolla d'Oro del 1082.svg|pisi|280x280px|[[1082]]. aastal sõlmitud Bütsantsi-Veneetsia kokkulepe. Punane – Bütsantsi keisririik, kollased ringid – Veneetsiale maksuvabastusega linnad; kollane romb – Veneetsia kaubanduslikud kolooniad]]
Pärast seda võitu läks Johannes II tülli [[Veneetsia vabariik|Veneetsiaga]], sest keeldus tunnistamast tema isa [[1082]]. aastal sõlmitud kaubanduslepingut&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;, mis andis vabariigile ainulaadsed ja helded kauplemisõigused Bütsantsi impeeriumis&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Norwich, John J|pealkiri=Byzantium; Vol. 3: The Decline and Fall|aasta=1995|kirjastus=Viking|isbn=0-670-82377-5}}&lt;/ref&gt;. Kui Johannes asus troonile, saabus Veneetsiast saatkond ettepanekuga jätkata [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] ajal sõlmitud lepingut. Selle sõlmimise ajal vajas Bütsants hädasti veneetslaste laevastiku toetust, mille eest oldi nõus loovutama partneritele olulisi privileege kaubanduses. Seega oli omal ajal sõlmitud leping keisririigile paljuski paratamatu. Lepingu sõlmimise kaasaegsed on kirjeldanud, et bütsantslased kannatasid oma endise koloonia üleolevat suhtumist, hambad ristis. Kuna Bütsantsi välispoliitiline positsioon oli vahepeal kindlustunud, siis Johannes otsustas loobuda lepingu pikendamisest.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Muutunud poliitika põhjus ei peitnud rahalistes kaalutlustes. Veneetslased olid üht keiserliku perekonna liiget solvanud. See viis ohtliku konfliktini, eriti arvestades asjaolu, et impeerium sõltus suuresti Veneetsia laevastikust. Pärast Bütsantsi rünnakut [[Korfu|Kerkyra]] (Korfu) saarele, saatis Johannes II Veneetsia kaupmehed Konstantinoopolist välja. Üsna pea pidi keiser astutud sammu kahetsema, sest järgnes veneetslaste kättemaks. 72 laevast koosnev Veneetsia laevastik ründas [[Rhodose saar|Rhodose]], [[Chíose saar|Chiose]], [[Sámose saar|Samose]], [[Lesbos]]e ja [[Ándrose saar|Androse]] saart ning vallutas [[Kefalloniá]] saare [[Joonia meri|Joonia meres]].&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Bütsantsil endal laevastik samahästi kui puudus, mistõttu oli Johannes II sunnitud alustama läbirääkimisi. Need lõppesid [[1126]]. aastal uue lepingu allakirjutamisega, mis oli sisuliselt sama nagu 1082. aasta oma.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

=== Sõda ungarlaste ja serblasetega (1127–1129) ===
[[Fail:Hungary 11th cent.png|pisi|Ungari kuningriik 11. sajandi lõpus]]
[[Fail:1130 CE, Europe.svg|pisi|Euroopa 1130. aastatel]]
Hoopis edukam oli keiser võitluses ungarlaste ja serblastega. Üks tundmatu kaasaegne on kirjutanud: &quot;Ta purustas dalmaatslased, tekitas õudust [[Sküüdid|sküütides]] ja [[Normannid|normannides]], kes elasid telkides ja kel polnud korda. Ta värvis verega Doonau ja hulga teistegi jõgede rutakaid vooge.&quot;

Johannese abielu Ungari printsessi Piroskaga (Bütsantsis Irene) kaasas ta [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] dünastiavõitlusse. Andes [[Asüül|asüüli]] pimedaks torgatud Ungari troonipretendendile Álmosele, äratas Johannes ungarlastes kahtlusi. Ungarlased, kuningas [[István II]] juhtimisel, tungisid [[1127]]. aastal Bütsantsi Balkani provintsidesse. Sõjategevus kestis seal [[1129]]. aastani, ent on ka alternatiivne käsitlus, milles Ungari sissetung ning Bütsantsi vasturünnakud algasid [[1125]]. aastal ning [[1126]]. aastal vaenutegevus ägenes.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Fine, John V. A. Jr.|pealkiri=The Early Medieval Balkans: A Critical Survey from the Sixth to the Late Twelfth Century|aasta=1991|koht=Michigan|kirjastus=University of Michigan Press|isbn=0-472-08149-7}}&lt;/ref&gt; Johannes II alustas karistusrünnakuid serblaste vastu, kes olid Bütsantsile ühtlikult Ungarlastega liitu astunud. Bütsants saatis paljud serblased [[Nikomeedia]]sse Väike-Aasias sõjaväekolonistidena teenima. Seda tehti osaliselt serblaste vastupanuvõime alistamiseks ([[Serbia suurvürstkond|Serbia]] oli nimeliselt Bütsantsi [[protektoraat]]) ning osaliselt selleks, et tugevdada Bütsantsi piiri idas türklaste eest. Serblased olid taas sunnitud tunnistama Bütsantsi ülimuslikkust.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Serbia kampaania võis toimuda Bütsantsi-Ungari sõja kahe faasi vahel&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;. Ungarlased ründasid [[Belgrad]]i, [[Niš]]i ja [[Sofia]]t. Johannes II, kes oli [[Traakia|Traakias]] [[Plovdiv|Philippopolise]] lähedal, tegi vasturünnaku Doonaul tegutsenud mereväe [[Flotill|flotilli]] toetusel&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Pärast keerulist kampaaniat, mille üksikasjad on ebaselged, õnnestus keisril alistada ungarlasi ja nende serblastest liitlasi Harami kindluses, mis asub tänapäeva [[Bačka Palanka|Bačka Palankas]]. Paljud ungarlased hukkusid, kui põgenevad sõdurid ületasid silda, mis nende jalge all kokku varises.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Pärast seda jätkasid ungarlased sõjategevust, rünnates Braničevot, mille Johannes II kohe uuesti üles ehitas. Bütsants tegi veel mitmeid sõjalisi edusamme, mille tulemuseks oli rahu taastamine.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Urbansky, Andrew B|pealkiri=Byzantium and the Danube Frontier|aasta=1968|kirjastus=Twayne Publishers}}&lt;/ref&gt; Bütsants taastas kontrolli Braničevo, Belgradi ja [[Zemun|Zemuni]] üle ning sai tagasi Sirmiumi ([[Sremi ringkond|Srem]]) regiooni, mis oli olnud Ungari käes [[1060]]. aastatest. Ungari troonipretendent Álmos suri [[1129]]. aastal. Sellega kadus suurim konfliktiallikas.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

=== Sõjad türklastega (1119–20, 1130–35, 1139–40) ===
Idas olid keisririigi väljavaated tunduvalt paranenud. Kui [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] pidi alustama türklaste-seldžukkide eemaletõrjumisest pealinna müüride alt, siis Johannes II valitsemisajaks oli riigipiir nihkunud kaugele itta. Seega oli loodud hea [[platsdarm]] türklaste ja ristisõdalaste käes olevate valduste tagasivallutamiseks. Nende plaanide realiseerimist soodustasid ka tülid türklaste-seldžukkide ridades, mis viisid ühtse riigi lagunemiseni ja lõid olukorra, kus keisririigi vastas seisid omavahel vaenutsevad väikeriigid. Tugeva vastupanu puudumine võimaldas keisril korraldada türklaste valdustesse üsna korrapäraseid sõjakäike ning nihutada riigipiir kaugele edasi. [[1138]]. aastal pidas Johannes türklasi juba niivõrd lööduks, et otsustas sõjategevuse kogunisti lõpetada.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Johannes II valitsemisaja alguses tungisid türklased Väike-Aasia lääneosas Bütsantsi piiridest edasi. [[1119]]. aastal olid seldžukid lõiganud läbi Bütsantsi ühendusteed [[Antalya|Attaleia]] linnaga Anatoolia lõunaosas. Samal aastal võtsid bütsantslased pärast piirmaist tagasi Laodicea linna ning [[1120]]. aastal võeti tormijooksuga Sozopolis, mis avas uuesti ühenduse Attaleiaga.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Holt, P.M.; Lambton, Ann K.S.; Lewis, Bernard|pealkiri=The Cambridge History of Islam. Vol. 1A|aasta=1995|kirjastus=Cambridge University Press.}}&lt;/ref&gt; See tee oli eriti oluline, sest viis ühtlasi ka [[Kiliikia|Kiliikiasse]] ning ristisõdijate riikidesse&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;.

Pärast vaenutegevuse lõppu [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigiga]], sai Johannes II keskenduda Väike-Aasiale. Keiser korraldas ajavahemikus [[1130]]–[[1135]] iga-aastasi kampaaniaid [[Danishmendi emiraat|Danishmendi emiraadi]] vastu Melitenes, [[Eufrat|Eufrati]] ülemjooksul. Keisri aktiivse sõjategevuse tulemusena peatati türklaste laienemiskatsed Väike-Aasias. Johannes II korraldas mitmeid hästi kavandatud ja ka teostatud kampaaniaid türklaste vastu, et taastada piirkondade üle Bütsantsi kontroll. Ühe kampaania käigus vallutati tagasi Komnenoste esivanemate kodu Kastamonus (Kastra Komnenon). Seejärel jättis keiser Gangrase linna 2000-mehelise garnisoni. Keiser teenis endale kampaaniate käigus kiiresti müürilõhkuja maine, võttes vaenlastelt ühe kindluse teise järel. Manzikerti lahingu järel kaotatud regioonid võideti tagasi ning nendesse paigutati Bütsantsi garnisonid. Ometi oli vastupanu tugev, eriti kirdes asuvate danishmendlaste seas, ning uusi vallutusi oli bütsantslastel raske kontrollida. Seda iseloomustab asjaolu, et türklased vallutasid tagasi Kastanomu. Samal ajal oli Johannes II tähistanud just pealinnas linna vallutamist. Ent linn vahetas peagi jälle omanikku ning Johannes sai oma esiisade kodu tagasi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
[[Fail:Anatolia 1097.svg|pisi|320x320px|Anatoolia [[1097]]. aastal]]
[[1139]]. aasta kevadel sõdis keiser edukalt türklastega, kes ründasid Sangariose jõe äärseid piirkondi. Bütsantslased ründasid nende põhilist elatusvahendit ajades nende karjad laiali. Seejärel läks Johannes II viimast korda Danishmendi türklaste vastu. Tema armee edenes mööda Musta mere lõunarannikut läbi [[Bitüünia]] ja Paflagoonia. Johannes II lõpetas keskvõimust lahkulöönud Konstantinos Gabrase juhitud [[Trebizond|Trebizondi]] autonoomia ning Chaldia (ka Kaldia) [[Teema (haldusüksus)|teema]] allutati taas keiserliku kontrolli alla. Seejärel piiras keiser [[1140]]. aastal sisse Neocaesarea, ent linna vallutada ei õnnestunud. Bütsantslased purustati pigem halbade tingimuste, mitte türklaste tõttu. Ilm oli väga halb, suur osa armee hobustest suri ning varustus jäi napiks. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Samal aastal kui keiser klaaris viimaseid arveid türklastega, küpses tema vastu vandenõu. Selle taga seisis keisri lemmikvend Isaak, kes omal ajal toetas igati Johannese pürgimist troonile. Riigipöörde ilmsikstulekul põgenes Isaak sultani juurde ja reetis talle keisri sõjaplaani. Vähe sellest, Isaak külastas ka teisi, nii muhameedlikke kui kristlikke õukondi ja agiteeris igal pool võitlema Bütsantsi valitseja vastu.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Pärast türklaste-seldžukkide ohu kõrvaldamist hakkas Johannes kavandama järgmist sõjakäiku. Kaasaegsed on märkinud, et ta tegi seda talle omase suure põhjalikkusega. Lisaks hoolitses keiser ka selle eest, et tema sõjalised kavatsused oleksid diplomaatiliselt tagatud. Kusjuures Johannese kõikide sammude taga on aimatav tema salasoov vallutada tagasi [[Mesopotaamia madalik|Mesopotaamia]] ja [[Jeruusalemm]]. Vähemalt kinnitab seda keisri viimane surmaeelne pöördumine sõdurite poole [[1143]]. aastal. Väidetavalt olevat Johannes öelnud, et tema kavatsused ei piirdu vaid [[Süüria (Rooma provints)|Süüria]] tagasivallutamisega. Keiser täpsustas: &quot;Ma tahan ennast rahulikult pesta [[Eufrat]]i vees ning näha [[Tigris]]t. Ja siis lennata nagu kotkas, et purustada vaenlased, kelle käes on Kristuse haud&quot;.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Kampaania Kiliikias ja Süürias (1137–1138) ===
[[Fail:Lähis-Ida 1135.png|pisi|[[Ristisõdijate riigid]] [[1135]]. aastal]]
[[Levant|Levantis]] püüdis keiser suurendada Bütsantsi võimu ristisõdijate riikide üle ning tõendada oma õigusi [[Antakya|Antiookia]] üle. [[1137]]. aastal vallutas ta [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Arnmeenia Kiliikia vürstiriigilt]] [[Tarsus|Tarsuse]], [[Adana]] ja [[Mopsusestia]] linna. [[1138]]. aastal toodi vürst [[Levon I]] (ka Leo või Leon) ning suurem osa tema perekonnast vangi [[Konstantinoopol|Konstantinoopolisse]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; See samm avas teed [[Antiookia vürstiriik|Antiookia vürstiriiki]], kus vürst [[Poiriers' Raymond]] ja [[Edessa krahvkond|Edessa krahv]] [[Joscelin II]] olid sunnitud tunnistama end keisri vasallidena [[1137]]. aastal.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Runciman, Steven|pealkiri=A History of the Crusades, Vol. II: The Kingdom of Jerusalem|aasta=1952|kirjastus=Cambridge University Press.}}&lt;/ref&gt; Selle märgiks tõusis Antiookia kindluse torni Bütsantsi lipp. Aasta pärast sooritas Johannes juba isiklikult, saadetuna poegadest, õukondlastest ja väepealikest, piduliku sissesõidu linna. Antiookia vürstile oli selles etenduses määratud sümboolne keisri relvakandja roll. Seda sündmust jäädvustanud ülistuslaulus on öeldud: &quot;Antiookia võtab sind vastu kui Kristust armastavat inimest, kui Jumala eest võitlejat, kui kirglikku barbaritega võitlejat. Linn pühib su laubalt higi ja embab sind õrnalt ja kõik on sinuga selles triumfis, kus sa oled kõige säravam täht.&quot; Kuid ka sellel &quot;tähel&quot; oli määratud kustuda.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Isegi [[Raymond II]], [[Tripoli krahvkond|Tripoli krahv]] suundus põhja poole, et avaldada austust Johannesele, korrates oma eelkäija avaldust [[Alexios I Komnenos|Alexios I]] [[1109]]. aastal. Seejärel juhtis keiser Bütsantsi, Antiookia ja Edessa vägesid moslemite Süüria vastu. [[Aleppo]] osutus liiga tugevaks, ent Balati, Biza'a'i (tänapäeva B'zaah), Atharebi, Maarat al-Numani ja Kafarabe kindlused suudeti vallutada.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

Kuigi Johannes II võitles visalt Süürias kristliku eesmärgi nimel, jäid tema liitlased Antiookia vürst Raymond ja Edessa krahv Joscelin Shaizari linna piiramise ajal oma laagrisse täringuid mängima ja pidutsema. Krahv ja vürst kahtlustasid lisaks teineteisele ka keisrit ning kumbki ei soovinud, et ükski osapool kampaaniast võidaks. Raymond soovis ka säilitada kontrolli Antiookia üle, mille ta oli lubanud Johannesele anda, kui õnnestub vallutada [[Aleppo]], [[Shaizar]], [[Homs]] ja [[Hama]]. Ladina ja moslemi allikad kirjeldavad keisri energilisust ja isiklikku julgust linna piiramisel. Linn langes, ent tsitadell keeldus seda tunnistamast. Shaizari emiir pakkus, et hakkab keisri vasalliks, maksab suure andami ning hakkab edaspidi maksma iga-aastasi andameid. Johannes II oli kaotanud igasuguse usalduse oma liitlaste suhtes ning moslemite liider [[Imad al-Din Zengi]] juhtis oma vägesid linna vabastamiseks, mistõttu pidi keiser pakkumise vastumeelselt vastu võtma.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Keisri tähelepanu hajutasid seldžukkide rünnakud Kiliikiale ning asjade käik läänes, kus ta üritas luua [[Saksa-Rooma riik|Saksa keisririigiga]] liitu [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]] ohu vastu. Joscelin ja Raymond sepitsesid vandenõud, et lükata Antiookia üleandmist keisrile edasi. Nad ässitasid rahvast keisri ja kohalike kreeklaste vastu üles. Johannesel ei jäänud muud üle kui lahkuda Süüriast, kus ta oli saavutanud vaid osaliselt oma ambitsioonid.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
[[Fail:Kingdom of Sicily 1154.svg|pisi|[[Sitsiilia kuningriik]] [[1154]]. aastal]]

=== Sitsiilia kuningriik ===
Johannese valitsemisaja teisel poolel tekkis Bütsantsile uus oht Euroopas. Keisririik oli alati pidanud Lõuna-Itaaliat oma valduseks ja vaid ajuti kuuluvaks normannidele. Kuid [[1130]]. aastal oli sinna tekkinud tugev [[Sitsiilia kuningriik]], mille tunnistamine oleks tähendanud Bütsantsile isegi teoreetilist loobumist antud piirkonnast ja suurt moraalset hoopi. Sellise väljavaatega ei tahtnud Johannes kuidagi leppida. Et otseseks sõjaliseks sekkumiseks ei jätkunud tal jõudu, siis otsustati pöörduda Bütsantsi äraproovitud vahendi diplomaatia poole ja otsida endale sobivat liitlast. Selleks osutus [[Saksa keiser]], kes oli samuti huvitatud normannide ülemvõimu murdmisest Itaalias. Kuigi diplomaatilisel rindel saavutatud edu ei toonud kaotatud provintsi Bütsantsile tagasi, aitas see kindlustada tagalat ja võimaldas intensiivsemat tegutsemist Idas.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Viimased kampaaniad (1142) ===
[[1142]]. aasta alguses sõdis Johannes II [[Konya|Iconniumi]] seldžukkidega, et tagada ühendus [[Antalya|Attalia]] linnaga. Selle kampaania käigus haigestus ning suri palavikku Johannese vanim poeg, troonipärija ja kaaskeiser Alexios. Olles oma teekonna kindlustanud, asus keiser teele uuele sõjakäigule Süüriasse, mille eesmärk oli allutada [[Antiookia vürstiriik|Antiookia]] täielikult keisririigile.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Kampaania hõlmas kavandatud palverännakut [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]], kuhu ta plaanis viia oma sõjaväe. [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] kuningas [[Foulques]] (ka Fulk), kartes, et Bütsantsi armee kohalolu sunnib teda alluma Bütsantsi ülemvõimule, palus keisril kaasa võtta vaid tagasihoidliku saatjaskonna. Kuningas põhjendas end sellega, et tema suures osas viljatu kuningriik ei suuda toita nii märkimisväärset armeed.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Harris, Jonathan|pealkiri=Byzantium and the Crusades|aasta=2014|kirjastus=Bloomsbury|isbn=978-1-78093-767-0|trükk=2.}}&lt;/ref&gt; Selle leige reaktsiooni tulemusena otsustas Johannes II oma palverännaku edasi lükata. Keiser liikus kiiresti Põhja-Süüriasse, mis sundis Joscelin II andma oma kuulekuse tagatiseks pantvange, sealhulgas ka oma tütre. Seejärel suundus ta Antiookiasse ning nõudis, et linn ja tsitadell alistuksid talle. Vürst Raymond mängis ajaga, pannes otsuse hääletusele Antiookia üldkogul. Edukalt edenenuna otsustas keiser viia oma armee Kiliikiasse talvituma. Antiookia kampaania pidi järgneval aastal jätkuma.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Surm ==
[[Fail:Français 22495, fol. 139v, Jean II Comnène chassant.jpeg|pisi|Johannes II jahil, prantsuse 14. sajandi käsikirjast]]
Johannes, olles oma armee ettevalmistanud uueks rünnakuks [[Antakya|Antiookiale]], lõbustas end Kiliikias Tauruse mäel metssigade jahiga. Keiser lõikas endale kogemata mürgitatud noolega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Esialgu Johannes eiras haava ning see nakatus.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Mõnedel andmetel ebaõnnestus esialgne ravi ning keiser lakkas arste usaldamast. Ta lükkas tagasi ettepaneku käsi amputeerida. [[7. aprill]]il kutsus keiser oma väepealikud telki ja avaldas neile kahetsust, et on riigi hüvanguks jõudnud teha nii vähe (kuigi Johannese surma ajal oli keisririik territooriumilt tunduvalt suurem ja tugevam kui isalt pärimise ajal).&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Keiser suri mitu päeva hiljem pärast õnnetust, [[8. aprill]]il [[1143]], arvatavasti [[Sepsis|veremürgistusse]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; On oletatud, et ladina päritolu armee üksused mõrvasid Johannes II vandenõus, kes polnud rahul sellega, et kristlik Bütsants sõdis religioonikaaslaste vastu. Samuti olevat vandeseltslased tahtnud keisrit asendada tema läänemeelse poja [[Manuel I Komnenos|Manueliga]].&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Magdalino, Paul|pealkiri=The Empire of Manuel I Komnenos, 1143–1180|aasta=1993|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|isbn=0-521-52653-1}}&lt;/ref&gt; Siiski on sellele oletusele väga vähe selgeid viiteid ja tõendeid. Johannes II Komnenose viimane tegu keisrina oli Manueli, oma noorima poja, määramine oma järglaseks. Johannes mainis kahte põhjust, miks ta eelistas Manueli tema vanema venna Isaaki asemel. Esiteks Isaaki kergesti ärritumine ning teiseks Manueli julgus, mida ta näitas üles Neocaesarea kampaania ajal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Teise teooria kohaselt oli valiku põhjuseks oli [[AIMA ennustus]]. Aima tähendab kreeka keeles verd, ning see oli ennustusvool keiser [[Manuel I Komnenos|Manuel I]] valitsusajal. Ennustuse kohaselt oli esimene Komnenoste keiser alfa ehk Alexios, teine ioota ehk Ioannes ning kolmas müü ehk Manuel (viimaks taas alfa – [[Alexios II Komnenos|Alexios II]]). Johannes lähedane sõber Johannes Axouch püüdis esialgu keisrit veenda, et vanem poeg Isaak on edukam kandidaat, ent kui Johannes oli oma valiku teinud, aitas sõber igati kaasa, et Manueli võimuletõus oleks võimalikult ladus ja vaba igasugustest avalikest vastuseisudest.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

Üks Johannest ülistav bütsantsi autor nimetab teda suuremaks kui Makedoonia [[Aleksander Suur|Aleksander]] ja [[Hannibal]] ning ütleb: &quot;Vägev oli keltide tamm, kuid sa rebisid ta juurtega välja. Kiliikia seeder sirgus, sina aga kiskusid ta meie ees õhku ja muutsid tolmuks.&quot; Kas keiser oli tõesti nii vägev, on ehk küsitav, kuid ajaloolased peavad Johannes II valitsemisaega Komnenoste dünastia võimsuse tipuks.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Johannes II Komnenose pärand ==
[[Fail:JanII.mapa.png|pisi|Bütsantsi impeerium Johannes II valitsemisaja lõpul]]
Ajaloolane John Birkenmeier on väitnud, et Johannes II valitsusaeg oli [[Komnenoste dünastia|Komnenoste perioodist]] edukaim. Oma teoses &quot;The Development of the Komnenian Army 1081–1180&quot; rõhutab ta keisri kui väejuhi tarkust, mis keskendus pigem piiramistele, mitte aga lahingus riskimisele. Birkenmeieri hinnangul olid Johannese piiritletud iga-aastased kampaaniad mõistlikumad, kui tema poja [[Manuel I Komnenos|Manueli]] strateegia. Ajaloolane selgitab, et Johannese kampaaniad olid keisririigile kasulikud, sest kaitsesid riigi südamikku, millel puudusid kindlad piirid. Samal ajal laiendas ta järk-järgult oma territooriume Väike-Aasias. Türklased sunniti kaitsepositsioonidele, samal ajal kui Johannes hoidis oma diplomaatilist olukorda suhteliselt lihtsana, liitudes Püha Rooma keisriga Sitsiilia normannide vastu. 

Üldiselt on aga selge, et Johannesest jäi maha palju paremas seisus impeerium, kui enne tema valitsusaega. Tema surma ajaks olid suured territooriumid taastatud ning Anatoolia keskosa ja Eufrati piiri tagasivõtmine oli saavutatav. Anatoolia kreeklased aga olid juba harjunud türklaste võimuga ning isegi eelistasid seda Bütsantsi omale. Kuigi oli lihtne saavutada Anatoolia türklaste, serblaste ning ristisõdijate riikide vasallsõltuvust, oli raske muuta nendevahelisi suhteid impeeriumi julgeoleku jaoks kasulikuks. Need probleemid jäid Johannese andeka ja elava poja Manueli lahendada.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Pere ==
[[Fail:Byzantinischer Mosaizist um 1118 002.jpg|pisi|Keisrinna Irene mosaiik [[Hagia Sophia|Hagia Sophias]]]]
Johannes II Komnenos abiellus [[1104]]. aastal Ungari printsessi Piroskaga, kes sai bütsantsipärase nime Irene. Ta oli kuningas [[Ladislas Püha|Ladislaus I]] tütar. Abielu oli mõeldud kompensatsiooniks Ungari kuningas Kalmanile mõne kaotatud territooriumi eest. Irene mängis valitsemises väikest rolli, ta pühendus vagadusele ja lastele. Irene suri 13. augustil [[1134]]. aastal ning teda austati hiljem kui Püha Irenet. Johannes II ja Irenel oli 8 last:&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Bucossi, Alessandra ja Suarez, Alex R|pealkiri=John II Komnenos, emperor of Byzantium: in the shadow of father and son|aasta=2016|kirjastus=Routledge|isbn=978-1-47-246024-0}}&lt;/ref&gt;

# '''Alexios Komnenos''', (suri [[1142]]. aastal kampaania käigus) kaasvalitseja aastatel [[1122]]–[[1142]]
# '''Maria Komnene''' (Alexiose kaksikõde), abiellus Johannes Rogerio Dalassenosega, kes üritas ebaõnnestunult [[1143]]. aastal trooni hõivata. 
# '''Andronikos Komnenos''' (suri [[1142]])
# '''Anna Komnene''' (u [[1110]]/[[1111|11]] – pärast [[1149]]), abiellus admiral Stephanos Kontostephanosega, kes sai surma [[1149]]. aastal lahingus. Paaril oli neli last.
# '''Isaak Komnenos''' (u[[1113]] – pärast [[1154]]), kasvatatud [[Sebastokrator|''sebastokrato''&lt;nowiki/&gt;'iks]] ([[Alexios I Komnenos|Alexios I]] loodud tiitel, tähendusega &quot;teine keiser&quot;) [[1122]]. aastal, [[1143]]. aastal asendati ta troonipärimisjärjekorras oma noorema venna [[Manuel I Komnenos|Manueliga]]. Ta oli abielus kahel korral ning tal oli mitmeid lapsi.
# '''Theodora Komnene''' (u [[1115]] – enne [[1157]]. aasta maid), abiellus väepealik Manuel Anemasega. Paaril oli vähemalt neli last. Pärast mehe surma läks Theodora kloostrisse.
# '''Eudokia Komnene''' (u [[1116]] – enne [[1150]]), abiellus väejuht Theodoros Vatatzesega. Tal oli vähemalt kuus last, kuid ta suri noorelt.
# '''Manuel I Komnenos''' ([[28. november]] [[1118]] – [[21. september]] [[1180]]), sai keisriks ning valitses aastatel [[1143]]–[[1180]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Varzos, Konstantinos|pealkiri=Η Γενεαλογία των Κομνηνών (PDF)|aasta=1984|koht=Thessaloniki|kirjastus=Thessaloniki Ülikool|köide=A|keel=kreeka keel}}&lt;/ref&gt;
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Alexios I Komnenos]]|järgnev=[[Manuel I]]|aeg=[[1118]]–[[1143]]|nimi=[[Bütsantsi keisrite loend|Bütsantsi keiser]]}}
{{lõpp}}

== Vaata ka ==

* [[Alexios I Komnenos]]
* [[Manuel I|Manuel I Komnenos]]
* [[Bütsants]]
* [[Bütsantsi ajalugu]]
* [[Bütsantsi keisrite loend]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Bütsantsi keisrid]]
[[Kategooria:Surnud 1143]]</text>
      <sha1>bh78v0vpw3a606ec0klb0ax6546zubi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Admiraliteedi rajoon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>612695</id>
    <revision>
      <id>7158565</id>
      <parentid>7006065</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T21:07:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7158565</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1272" sha1="kmloay7dr94hjbkzagll1bwrfds9be6" xml:space="preserve">{{Infokast asula
|  nimi = Admiraliteedi rajoon
|  nimi1_keel = vene | nimi1 = Адмиралтейский район
|  pilt_üldvaade = Spb 06-2017 img35 Konnogvardeysky Bvd.jpg
|  pildiallkiri = 
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = Coat_of_arms_Admiralteysky_district_of_Saint_Petersburg.svg
|  vapi_link = [[Admiraliteedi rajooni vapp]]
|  pindala = 13,82
|  elanikke = 154424
|  elanikke_seis = 2025
|  asendikaardi_pilt = Spb_admiralteysky.svg
|  osm = pind
}}
'''Admiraliteedi rajoon''' ([[vene keel]]es Адмиралтейский район) on haldusüksus ([[rajoon (Venemaa)|rajoon]]) [[Venemaa]]l [[Peterburi]]s. Admiraliteedi rajoon asub Peterburi keskosas [[Neeva]] vasakul kaldal ja koosneb kuuest munitsipaalringkonnast.

Rajoon moodustati [[11. märts]]il [[1994]] Lenini ja Oktoobri rajoonide ühendamise tulemusel.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20250106124125/https://history.gradpetra.net/prochee/0/2662.html Адмиралтейский район ⇒ Санкт-Петербург] GradPetra. Vaadatud 6. jaanuaril 2025&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Balti vaksal (Peterburi)|Balti vaksal]]
* [[Vitebski vaksal]]

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}

{{Peterburi rajoonid}}

[[Kategooria:Peterburi linnaosad]]</text>
      <sha1>kmloay7dr94hjbkzagll1bwrfds9be6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Horoskoop (ansambel)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>612750</id>
    <revision>
      <id>7158428</id>
      <parentid>7019727</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:50:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158428</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4695" sha1="f8t0069jl7wiww3m4jg9jj9thjlf5k8" xml:space="preserve">[[Fail:Ans. Horoskoop.jpg|pisi|Ansambel Horoskoop (2022), vasakult: Jaanus Salm, Roland Jairus, Martin Trudnikov, Siim Aimla, Ülo Mälgand]]
'''Horoskoop''' on Eesti ansambel. Ansambel alustas tegevust 2018. aastal. Ansambli repertuaaris on peamiselt telesaates &quot;[[Horoskoop_(saade)|Horoskoop]]&quot; kõlanud laulud ning ka laiemalt sellel ajastul (1960. aastatel ja 1970. aastate alguses) kõlanud menuhitid.

Ansambli debüütalbum &quot;Horoskoobi tuules&quot; ilmus 2018. aastal.&lt;ref&gt;[https://rahvaraamat.ee/et/muusika/muusika/eesti-muusika/horoskoop-horoskoobi-tuules-2018-cd/1199516 Ansambel Horoskoop – CD Horoskoobi Tuules]&lt;/ref&gt; 2025. aastal ilmus album &quot;Duettide keeles&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.apollo.ee/et/cd-ansambel-horoskoop-solistid-duettide-keeles.html Ansambel Horoskoop &amp; Solistid – CD Duettide Keeles]&lt;/ref&gt;

Külalissolistidena on koos ansambliga üles astunud mitmed Eesti poplauljad: [[Voldemar Kuslap]], [[Heidy Tamme]], [[Boris Lehtlaan]], [[Mait Maltis]], [[Karl Madis]], [[Ivo Linna]], [[Marek Sadam]], [[Gerli Padar]], [[Uku Suviste]], [[Birgit Sarrap]], [[Nele-Liis Vaiksoo]] ja [[Marianne Leibur]].

== Ansambli koosseis ==
* [[Martin Trudnikov]] – vokaal, akordion, akustiline kitarr
* [[Ülo Mälgand]] – klahvpillid, taustalaul
* [[Siim Aimla]] – saksofon, taustalaul
* [[Roland Jairus]] – basskitarr
* [[Jaanus Salm]] – trummid

== Endised liikmed ==
[[Peter Põder]], [[Ramuel Tafenau]], Meelis Tinno, Martti Laas

== Albumid== 

=== &quot;Horoskoobi tuules&quot; ===
# Horoskoop (solist [[Martin Trudnikov]])
# Pühapäev (solist Martin Trudnikov)
# Oled teinud mind õnnelikuks (solist [[Karl Madis]])
# Champs-Elysees (solist [[Marek Sadam]])
# Mul tihti nukker meel (solistid [[Marianne Leibur]] ja Martin Trudnikov)
# Lõppenud on päevad (solist Martin Trudnikov)
# Armastuse lugu (solist [[Peter Põder]])
# Õnnesoovid (solist [[Voldemar Kuslap]])
# Oled mu maailm (solist Peter Põder)
# Popurrii (solist Martin Trudnikov)
# Meie kaks (solist [[Birgit Sarrap]])
# Hoidkem neid päevi (solist Peter Põder)

=== &quot;Duettide keeles&quot; ===
# On kusagil (instrumentaal)
# Sinu valinud ma (solistid [[Gerli Padar-Parmas]] ja [[Uku Suviste]]
# Vaikne öö (solistid [[Marianne Leibur]] ja [[Ivo Linna]])
# Su silmist näen ma igal öösel und (solistid [[Nele-Liis Vaiksoo]] ja [[Voldemar Kuslap]])
# Ma koju läen (solistid Gerli Padar-Parmas ja [[Meelis Punder]])
# Ma õnnest joobun (solistid Nele-Liis Vaiksoo ja [[Karl Madis]])
# Missisipi (solistid [[Heidy Tamme]] ja [[Mait Maltis]])
# Tico Tico (instrumentaal)
# Sa oled mu laul (solistid Marianne Leibur ja [[Kalle Sepp]])
# Vaibumatu viis (solist Nele-Liis Vaiksoo)

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.facebook.com/ansambelhoroskoop/ Ansambel Facebookis] 
* [https://www.ohtuleht.ee/909820/ &quot;Galerii | Plaadiesitluskontsert „Horoskoobi tuules“ tõi lavale suure kaliibriga solistid&quot;] Õhtuleht, 3. detsember 2018 
* [https://elmar.elu24.ee/6810117/ &quot;Ansambel Horoskoop taaselustab legendaarset muusikat: anname lauludele uue hingamise&quot;] Elmar, 28. oktoober 2019 
* https://elu24.postimees.ee/6692928/ 
* https://elu24.postimees.ee/6810117/ 
* [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=54&amp;artid=85854 &quot;Ansambel Horoskoop äratab mineviku ellu&quot;] meiemaa.ee, 1. märts 2019 
* [https://menu.err.ee/944808/ &quot;Ansambel Horoskoop ja Marek Sadam andsid välja suvise &quot;Champs Elyseés&quot;&quot;] ERR menu, 23. mai 2019 
* [https://etv.err.ee/951410/ Ansambel Horoskoop – &quot;Õnne tipul&quot;] Terevisioon
* [https://syndmus.ee/toode/ansambelhoroskoop/ Horoskoop – nostalgia ja muusikalise pärandi hoidjad]
* https://vikerraadio.err.ee/1062206/ 
* https://www.youtube.com/watch?v=izylypllDqM 
* https://www.tallinn.ee/et/kristiine/kristiine-ansambel-horoskoop-kontsert-muusikasuvi-lowenruh-pargis 
* https://elmar.elu24.ee/6910365/ 
* https://elmar.elu24.ee/6540273/ 
* https://muusikaplaneet.ee/2020/04/07/hoidkemneidpaevi/ 
* https://etv.err.ee/1608496388/talveoo-laulupidu 
* https://pealinn.ee/2021/07/29/lowenruh-pargis-kolab-tana-omaaegse-etv-menusaate-horoskoop-muusika/ 
* https://happeningnext.com/event/vanad-laulud-ei-roosteta-kaunid-kontserdid-k%C3%A4smus-2022-eid3a08wlv4pc 
* https://pealinn.ee/2022/08/17/kristiines-tahistatakse-taasiseseisvumispaeva-suure-rahvapeoga/ 
* https://vikerraadio.err.ee/1608594397/andres-oja-horoskoobi-laulud-ja-laulev-baleriin 
* [https://www.youtube.com/watch?v=NB0CBT8qtNc &quot;Hommik Anuga&quot;, 16.10.2022]
* https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120131668/fotod-sinimustvalged-lehvisid-ja-rahvas-laulis-vaata-kes-kogunesid-otepaale-talveoolaulupeole
* [https://jupiter.err.ee/1609847641/terevisioon Terevisioon, 10.11.2025]

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>f8t0069jl7wiww3m4jg9jj9thjlf5k8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Koroonapandeemia riigiti/andmed</title>
    <ns>10</ns>
    <id>616734</id>
    <revision>
      <id>7158607</id>
      <parentid>7154802</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T03:25:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>TolBot</username>
        <id>157432</id>
      </contributor>
      <comment>[[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid</comment>
      <origin>7158607</origin>
      <model>json</model>
      <format>application/json</format>
      <text bytes="69160" sha1="mckv8gb7nivnngr7pw81gj8ajyqaqow" xml:space="preserve">{
	&quot;AD&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 48015,
		&quot;deaths&quot;: 159,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1994.4307,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 53501,
		&quot;name&quot;: &quot;Andorra&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.10946,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 72.643684,
		&quot;population&quot;: 79722,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 57913,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 157072
	},
	&quot;AE&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1067030,
		&quot;deaths&quot;: 2349,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 229.34784,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 9792266,
		&quot;name&quot;: &quot;Araabia Ühendemiraadid&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 95.60813,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 97.54937,
		&quot;population&quot;: 10242085,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 9991089,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 24922054
	},
	&quot;AF&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 235214,
		&quot;deaths&quot;: 7998,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 197.09776,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 18370386,
		&quot;name&quot;: &quot;Afganistan&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 45.270844,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 47.19545,
		&quot;population&quot;: 40578847,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 19151368,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 22964750
	},
	&quot;AG&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 9106,
		&quot;deaths&quot;: 146,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1572.4286,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 62384,
		&quot;name&quot;: &quot;Antigua ja Barbuda&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.187935,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 69.24071,
		&quot;population&quot;: 92850,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 64290,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 136512
	},
	&quot;AI&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 3904,
		&quot;deaths&quot;: 12,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 844.9514,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 10382,
		&quot;name&quot;: &quot;Anguilla&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.10238,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 76.45402,
		&quot;population&quot;: 14202,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 10858,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 24864
	},
	&quot;AL&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 337234,
		&quot;deaths&quot;: 3608,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1275.9874,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1279333,
		&quot;name&quot;: &quot;Albaania&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 45.24426,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 47.717087,
		&quot;population&quot;: 2827614,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 1349255,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 3088966
	},
	&quot;AM&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 454898,
		&quot;deaths&quot;: 8785,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 3049.4155,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1030758,
		&quot;name&quot;: &quot;Armeenia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 35.779274,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 39.95012,
		&quot;population&quot;: 2880880,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 1150915,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 2256919
	},
	&quot;AO&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 107487,
		&quot;deaths&quot;: 1937,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 54.35663,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 9609080,
		&quot;name&quot;: &quot;Angola&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 26.965265,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 46.44487,
		&quot;population&quot;: 35635028,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 16550642,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 27819132
	},
	&quot;AQ&quot;: {
		&quot;name&quot;: &quot;Antarktis&quot;
	},
	&quot;AR&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 10119328,
		&quot;deaths&quot;: 130846,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2881.5688,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 34900612,
		&quot;name&quot;: &quot;Argentina&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 76.860214,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 91.45777,
		&quot;population&quot;: 45407904,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 41529056,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 116978520
	},
	&quot;AS&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 8359,
		&quot;deaths&quot;: 34,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 702.9877,
		&quot;name&quot;: &quot;Ameerika Samoa&quot;,
		&quot;population&quot;: 48365
	},
	&quot;AT&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 6083790,
		&quot;deaths&quot;: 22534,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2485.9128,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 6683263,
		&quot;name&quot;: &quot;Austria&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.72863,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 76.11823,
		&quot;population&quot;: 9064678,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 6899873,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 20468732
	},
	&quot;AU&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 11861161,
		&quot;deaths&quot;: 25236,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 963.1698,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 21647524,
		&quot;name&quot;: &quot;Austraalia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.62102,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 84.85075,
		&quot;population&quot;: 26200987,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 22231734,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 69686750
	},
	&quot;AW&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 44224,
		&quot;deaths&quot;: 292,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2708.921,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 84368,
		&quot;name&quot;: &quot;Aruba&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.26926,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 84.00067,
		&quot;population&quot;: 107792,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 90546,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 174914
	},
	&quot;AX&quot;: {
		&quot;name&quot;: &quot;Ahvenamaa maakond&quot;
	},
	&quot;AZ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 836510,
		&quot;deaths&quot;: 10353,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1005.6038,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 4862494,
		&quot;name&quot;: &quot;Aserbaidžaan&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 47.230198,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 52.191284,
		&quot;population&quot;: 10295307,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 5373253,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 13857111
	},
	&quot;BA&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 404289,
		&quot;deaths&quot;: 16419,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 5123.2495,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 846080,
		&quot;name&quot;: &quot;Bosnia ja Hertsegoviina&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 26.400383,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 29.43689,
		&quot;population&quot;: 3204802,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 943394,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 1924950
	},
	&quot;BB&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 109142,
		&quot;deaths&quot;: 593,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2100.4236,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 155047,
		&quot;name&quot;: &quot;Barbados&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.91811,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 58.03722,
		&quot;population&quot;: 282324,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 163853,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 384049
	},
	&quot;BD&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 2052280,
		&quot;deaths&quot;: 29531,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 174.34259,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 142201680,
		&quot;name&quot;: &quot;Bangladesh&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.95181,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 89.4455,
		&quot;population&quot;: 169384891,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 151507170,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 361742560
	},
	&quot;BE&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 4908159,
		&quot;deaths&quot;: 34339,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2949.6262,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 9170945,
		&quot;name&quot;: &quot;Belgia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.77591,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 79.55496,
		&quot;population&quot;: 11641814,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 9261641,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 31469388
	},
	&quot;BF&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 22231,
		&quot;deaths&quot;: 400,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 17.77064,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 5232347,
		&quot;name&quot;: &quot;Burkina Faso&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 23.245539,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 27.051752,
		&quot;population&quot;: 22509038,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 6089089,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 7893609
	},
	&quot;BG&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1341090,
		&quot;deaths&quot;: 38778,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 5681.0405,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 2078006,
		&quot;name&quot;: &quot;Bulgaaria&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 30.443129,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 31.583748,
		&quot;population&quot;: 6825862,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 2155863,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 4726614
	},
	&quot;BH&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 696614,
		&quot;deaths&quot;: 1536,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1001.6564,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1226796,
		&quot;name&quot;: &quot;Bahrein&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 80.00182,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 80.939445,
		&quot;population&quot;: 1533460,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 1241174,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 3476633
	},
	&quot;BI&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 54569,
		&quot;deaths&quot;: 15,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1.126033,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 36321,
		&quot;name&quot;: &quot;Burundi&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 0.27265763,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 0.27707168,
		&quot;population&quot;: 13321102,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 36909,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 42252
	},
	&quot;BJ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 28036,
		&quot;deaths&quot;: 163,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 11.8463545,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 2742837,
		&quot;name&quot;: &quot;Benin&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 19.934122,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 26.870075,
		&quot;population&quot;: 13759507,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 3697190,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 4232541
	},
	&quot;BL&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 5507,
		&quot;deaths&quot;: 5,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 456.7044,
		&quot;name&quot;: &quot;Saint-Barthélemy&quot;,
		&quot;population&quot;: 10948
	},
	&quot;BM&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 18860,
		&quot;deaths&quot;: 165,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2547.397,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 47657,
		&quot;name&quot;: &quot;Bermuda&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.576546,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 74.9614,
		&quot;population&quot;: 64772,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 48554,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 136759
	},
	&quot;BN&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 350550,
		&quot;deaths&quot;: 182,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 399.67148,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 446714,
		&quot;name&quot;: &quot;Brunei&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 98.09827,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 99.07219,
		&quot;population&quot;: 455374,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 451149,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 1293100
	},
	&quot;BO&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1212185,
		&quot;deaths&quot;: 22389,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1853.8304,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 6160585,
		&quot;name&quot;: &quot;Boliivia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 51.01023,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 60.949844,
		&quot;population&quot;: 12077156,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 7361008,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 14690530
	},
	&quot;BQ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 11922,
		&quot;deaths&quot;: 41,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1430.8647,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 16736,
		&quot;name&quot;: &quot;Kariibi Madalmaad&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.407204,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 66.68877,
		&quot;population&quot;: 28654,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 19109,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 35845
	},
	&quot;BR&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 38019173,
		&quot;deaths&quot;: 703942,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 3347.221,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 176164200,
		&quot;name&quot;: &quot;Brasiilia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.76549,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 90.17482,
		&quot;population&quot;: 210306411,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 189643420,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 516237120
	},
	&quot;BS&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 39127,
		&quot;deaths&quot;: 849,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2135.6233,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 166972,
		&quot;name&quot;: &quot;Bahama&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 42.0011,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 43.972713,
		&quot;population&quot;: 397542,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 174810,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 366359
	},
	&quot;BT&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 62954,
		&quot;deaths&quot;: 21,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 26.891325,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 677669,
		&quot;name&quot;: &quot;Bhutan&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 86.778175,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 89.52455,
		&quot;population&quot;: 780921,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 699116,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 2011426
	},
	&quot;BW&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 330699,
		&quot;deaths&quot;: 2801,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1148.0002,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1663490,
		&quot;name&quot;: &quot;Botswana&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.17876,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 79.96467,
		&quot;population&quot;: 2439895,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 1951054,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 3171667
	},
	&quot;BY&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 994102,
		&quot;deaths&quot;: 7118,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 775.95264,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 6414996,
		&quot;name&quot;: &quot;Valgevene&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.931625,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 71.255,
		&quot;population&quot;: 9173240,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 6536392,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 22765402
	},
	&quot;BZ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 71493,
		&quot;deaths&quot;: 688,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1708.294,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 221478,
		&quot;name&quot;: &quot;Belize&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.992664,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 64.17847,
		&quot;population&quot;: 402741,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 258473,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 511106
	},
	&quot;CA&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 4819055,
		&quot;deaths&quot;: 55282,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1424.0135,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 31758252,
		&quot;name&quot;: &quot;Kanada&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.80634,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 89.49461,
		&quot;population&quot;: 38821259,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 34742936,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 102877160
	},
	&quot;CC&quot;: {
		&quot;name&quot;: &quot;Kookossaared&quot;
	},
	&quot;CD&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 101010,
		&quot;deaths&quot;: 1474,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 14.394957,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 14399520,
		&quot;name&quot;: &quot;Kongo Demokraatlik Vabariik&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 14.062447,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 16.646704,
		&quot;population&quot;: 102396974,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 17045720,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 18808672
	},
	&quot;CF&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 15493,
		&quot;deaths&quot;: 113,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 22.16539,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 2484985,
		&quot;name&quot;: &quot;Kesk-Aafrika Vabariik&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 48.74395,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 51.00764,
		&quot;population&quot;: 5098038,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 2600389,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 3342248
	},
	&quot;CG&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 25234,
		&quot;deaths&quot;: 389,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 64.45622,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 654119,
		&quot;name&quot;: &quot;Kongo Vabariik&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 10.838571,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 11.52855,
		&quot;population&quot;: 6035104,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 695760,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 833210
	},
	&quot;CH&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 4491924,
		&quot;deaths&quot;: 14170,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1611.6594,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 6013254,
		&quot;name&quot;: &quot;Šveits&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.8,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 69.3447,
		&quot;population&quot;: 8792180,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 6096911,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 16940716
	},
	&quot;CI&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 88434,
		&quot;deaths&quot;: 835,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 27.472,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 12164304,
		&quot;name&quot;: &quot;Elevandiluurannik&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 40.020737,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 44.64014,
		&quot;population&quot;: 30395004,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 13568372,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 25263932
	},
	&quot;CK&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 7375,
		&quot;deaths&quot;: 2,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 135.6208,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 14728,
		&quot;name&quot;: &quot;Cooki saared&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 99.87116,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 102.47508,
		&quot;population&quot;: 14747,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 15112,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 40854
	},
	&quot;CL&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 5410524,
		&quot;deaths&quot;: 64497,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 3298.5676,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 17700116,
		&quot;name&quot;: &quot;Tšiili&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 90.523636,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 92.51003,
		&quot;population&quot;: 19553033,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 18088516,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 66864900
	},
	&quot;CM&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 125325,
		&quot;deaths&quot;: 1974,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 71.43692,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 3197286,
		&quot;name&quot;: &quot;Kamerun&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 11.570632,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 13.5843525,
		&quot;population&quot;: 27632770,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 3753733,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 4880572
	},
	&quot;CN&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 99381761,
		&quot;deaths&quot;: 122398,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 85.882515,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1284479600,
		&quot;name&quot;: &quot;Hiina&quot;,
		&quot;note&quot;: &quot;Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 90.12756,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 92.48145,
		&quot;population&quot;: 1425179562,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 1318026800,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 3516880600
	},
	&quot;CO&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 6403198,
		&quot;deaths&quot;: 142809,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2760.2373,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 37204130,
		&quot;name&quot;: &quot;Colombia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 71.90879,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 83.13468,
		&quot;population&quot;: 51737944,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 43012176,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 90931190
	},
	&quot;CR&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1242703,
		&quot;deaths&quot;: 9396,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1848.9642,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 4369784,
		&quot;name&quot;: &quot;Costa Rica&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 85.98951,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 91.516174,
		&quot;population&quot;: 5081764,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 4650636,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 13576935
	},
	&quot;CU&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1113834,
		&quot;deaths&quot;: 8530,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 771.26013,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 10053658,
		&quot;name&quot;: &quot;Kuuba&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 90.90253,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 97.70112,
		&quot;population&quot;: 11059822,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 10805570,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 45995748
	},
	&quot;CV&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 64550,
		&quot;deaths&quot;: 417,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 802.3088,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 308720,
		&quot;name&quot;: &quot;Roheneemesaared&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 59.39779,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 68.63569,
		&quot;population&quot;: 519750,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 356734,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 859940
	},
	&quot;CW&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 45883,
		&quot;deaths&quot;: 305,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1645.5355,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 100885,
		&quot;name&quot;: &quot;Curaçao&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.42946,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 58.592392,
		&quot;population&quot;: 185350,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 108601,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 260324
	},
	&quot;CX&quot;: {
		&quot;name&quot;: &quot;Jõulusaar&quot;
	},
	&quot;CY&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 718877,
		&quot;deaths&quot;: 1364,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1450.4836,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 656138,
		&quot;name&quot;: &quot;Küpros&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.774,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 71.37496,
		&quot;population&quot;: 1331376,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 671193,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 1891597
	},
	&quot;CZ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 4887262,
		&quot;deaths&quot;: 43931,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 4116.004,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 6895763,
		&quot;name&quot;: &quot;Tšehhi&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 64.60811,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 65.41614,
		&quot;population&quot;: 10673216,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 6982006,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 19047108
	},
	&quot;DE&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 38437953,
		&quot;deaths&quot;: 174979,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2080.9473,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 63566136,
		&quot;name&quot;: &quot;Saksamaa&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 75.596375,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 77.15449,
		&quot;population&quot;: 84086227,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 64876300,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 193241460
	},
	&quot;DJ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 15690,
		&quot;deaths&quot;: 189,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 166.21214,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 401208,
		&quot;name&quot;: &quot;Djibouti&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 35.28341,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 37.074368,
		&quot;population&quot;: 1137101,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 421573,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 723789
	},
	&quot;DK&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 3453667,
		&quot;deaths&quot;: 10012,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1696.1152,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 4712002,
		&quot;name&quot;: &quot;Taani&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 79.82519,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 80.40999,
		&quot;population&quot;: 5902901,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 4746522,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 14961517
	},
	&quot;DM&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 16047,
		&quot;deaths&quot;: 74,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1107.0055,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 30659,
		&quot;name&quot;: &quot;Dominica&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 45.864437,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 49.358982,
		&quot;population&quot;: 66847,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 32995,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 67647
	},
	&quot;DO&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 661103,
		&quot;deaths&quot;: 4384,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 390.3574,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 6130483,
		&quot;name&quot;: &quot;Dominikaani Vabariik&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.586662,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 65.5985,
		&quot;population&quot;: 11230734,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 7367193,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 16431089
	},
	&quot;DZ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 272440,
		&quot;deaths&quot;: 6881,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 151.30595,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 6481186,
		&quot;name&quot;: &quot;Alžeeria&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 14.251447,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 17.239624,
		&quot;population&quot;: 45477391,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 7840131,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 15267442
	},
	&quot;EC&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1082068,
		&quot;deaths&quot;: 36064,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2023.3507,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 14249559,
		&quot;name&quot;: &quot;Ecuador&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 79.94636,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 86.09671,
		&quot;population&quot;: 17823900,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 15345791,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 39585084
	},
	&quot;EE&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 617813,
		&quot;deaths&quot;: 3439,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2547.232,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 862739,
		&quot;name&quot;: &quot;Eesti&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.90219,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 64.45496,
		&quot;population&quot;: 1350093,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 870202,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 2171520
	},
	&quot;EG&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 516023,
		&quot;deaths&quot;: 24830,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 220.47935,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 42337176,
		&quot;name&quot;: &quot;Egiptus&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 37.59353,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 50.53117,
		&quot;population&quot;: 112618252,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 56907320,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 112673540
	},
	&quot;EH&quot;: {
		&quot;name&quot;: &quot;Lääne-Sahara&quot;,
		&quot;population&quot;: 568746
	},
	&quot;ER&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 10189,
		&quot;deaths&quot;: 103,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 30.210152,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: null,
		&quot;name&quot;: &quot;Eritrea&quot;,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: null,
		&quot;population&quot;: 3409450,
		&quot;total_vaccinated&quot;: null,
		&quot;vaccine_doses&quot;: null
	},
	&quot;ES&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 13980340,
		&quot;deaths&quot;: 121886,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2548.4028,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 40739124,
		&quot;name&quot;: &quot;Hispaania&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 85.17771,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 86.45751,
		&quot;population&quot;: 47828386,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 41351230,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 119228504
	},
	&quot;ET&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 501339,
		&quot;deaths&quot;: 7574,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 60.406296,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 43653010,
		&quot;name&quot;: &quot;Etioopia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 34.815372,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 41.86291,
		&quot;population&quot;: 125384285,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 52489510,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 68856790
	},
	&quot;EU&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 186984829,
		&quot;deaths&quot;: 1270750,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2831.9287,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 329857900,
		&quot;name&quot;: &quot;Euroopa Liit&quot;,
		&quot;note&quot;: &quot;[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.510445,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 75.43216,
		&quot;population&quot;: 449113463,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 338481060,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 977141100
	},
	&quot;FI&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1518514,
		&quot;deaths&quot;: 11466,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2058.7866,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 4347113,
		&quot;name&quot;: &quot;Soome&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.054924,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 81.236206,
		&quot;population&quot;: 5569300,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 4524288,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 13327120
	},
	&quot;FJ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 69047,
		&quot;deaths&quot;: 885,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 962.555,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 641194,
		&quot;name&quot;: &quot;Fidži&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.73836,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 77.44217,
		&quot;population&quot;: 919428,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 712025,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 1555182
	},
	&quot;FK&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1923,
		&quot;deaths&quot;: 0,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 0,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1775,
		&quot;name&quot;: &quot;Falklandi saared&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 50.497868,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 74.87909,
		&quot;population&quot;: 3515,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 2632,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 4407
	},
	&quot;FM&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 31765,
		&quot;deaths&quot;: 65,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 579.72565,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: null,
		&quot;name&quot;: &quot;Mikroneesia Liiduriigid&quot;,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: null,
		&quot;population&quot;: 112122,
		&quot;total_vaccinated&quot;: null,
		&quot;vaccine_doses&quot;: null
	},
	&quot;FO&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 34658,
		&quot;deaths&quot;: 28,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 518.1443,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 40895,
		&quot;name&quot;: &quot;Fääri saared&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 75.67683,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 77.19425,
		&quot;population&quot;: 54039,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 41715,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 103894
	},
	&quot;FR&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 39060327,
		&quot;deaths&quot;: 168207,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2616.8914,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 53192480,
		&quot;name&quot;: &quot;Prantsusmaa&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 80.257324,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 82.49821,
		&quot;population&quot;: 66277412,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 54677680,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 158060080
	},
	&quot;GA&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 49069,
		&quot;deaths&quot;: 307,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 126.29847,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 257471,
		&quot;name&quot;: &quot;Gabon&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 10.592245,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 12.804443,
		&quot;population&quot;: 2430750,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 311244,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 572672
	},
	&quot;GB&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 25116989,
		&quot;deaths&quot;: 232112,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 3404.4343,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 50745900,
		&quot;name&quot;: &quot;Suurbritannia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.43005,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 78.91978,
		&quot;population&quot;: 68179315,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 53806964,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 151248820
	},
	&quot;GD&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 19693,
		&quot;deaths&quot;: 238,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2035.4407,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 39034,
		&quot;name&quot;: &quot;Grenada&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 33.38294,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 37.836105,
		&quot;population&quot;: 116928,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 44241,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 90686
	},
	&quot;GE&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1864337,
		&quot;deaths&quot;: 17151,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 4519.6274,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1276173,
		&quot;name&quot;: &quot;Gruusia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 33.62968,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 43.59945,
		&quot;population&quot;: 3794782,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 1654504,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 2930677
	},
	&quot;GF&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 98041,
		&quot;deaths&quot;: 413,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1384.4241,
		&quot;name&quot;: &quot;Prantsuse Guajaana&quot;,
		&quot;population&quot;: 298319
	},
	&quot;GG&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 35326,
		&quot;deaths&quot;: 67,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1050.9803,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 52710,
		&quot;name&quot;: &quot;Guernsey&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.68235,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 85.05569,
		&quot;population&quot;: 63750,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 54223,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 178525
	},
	&quot;GH&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 172843,
		&quot;deaths&quot;: 1463,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 44.133858,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 10780003,
		&quot;name&quot;: &quot;Ghana&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 32.519695,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 41.82365,
		&quot;population&quot;: 33149152,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 13864186,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 25624828
	},
	&quot;GI&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 20550,
		&quot;deaths&quot;: 113,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 3002.8435,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 41465,
		&quot;name&quot;: &quot;Gibraltar&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 110.18841,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 112.07515,
		&quot;population&quot;: 37631,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 42175,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 132810
	},
	&quot;GL&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 11971,
		&quot;deaths&quot;: 21,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 374.90628,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 38511,
		&quot;name&quot;: &quot;Gröönimaa&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.75246,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 73.60124,
		&quot;population&quot;: 56014,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 41227,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 79738
	},
	&quot;GM&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 12627,
		&quot;deaths&quot;: 372,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 141.09766,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 539186,
		&quot;name&quot;: &quot;Gambia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 20.451042,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 25.576376,
		&quot;population&quot;: 2636472,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 674314,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 1444492
	},
	&quot;GN&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 38594,
		&quot;deaths&quot;: 468,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 33.297436,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 5853990,
		&quot;name&quot;: &quot;Guinea&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 41.650185,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 62.010365,
		&quot;population&quot;: 14055136,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 8715641,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 12049511
	},
	&quot;GP&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 203235,
		&quot;deaths&quot;: 1021,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2654.0022,
		&quot;name&quot;: &quot;Guadeloupe&quot;,
		&quot;population&quot;: 384702
	},
	&quot;GQ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 17130,
		&quot;deaths&quot;: 183,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 101.466606,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 214032,
		&quot;name&quot;: &quot;Ekvatoriaal-Guinea&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 11.867269,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 14.976527,
		&quot;population&quot;: 1803549,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 270109,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 488738
	},
	&quot;GR&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 5865993,
		&quot;deaths&quot;: 40253,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 3865.8413,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 7647076,
		&quot;name&quot;: &quot;Kreeka&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.44144,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 76.23573,
		&quot;population&quot;: 10412481,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 7938031,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 22467978
	},
	&quot;GS&quot;: {
		&quot;name&quot;: &quot;Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared&quot;
	},
	&quot;GT&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1255440,
		&quot;deaths&quot;: 20205,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1132.0674,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 7130895,
		&quot;name&quot;: &quot;Guatemala&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 39.953743,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 50.078354,
		&quot;population&quot;: 17847877,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 8937923,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 20383476
	},
	&quot;GU&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 52287,
		&quot;deaths&quot;: 419,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2536.427,
		&quot;name&quot;: &quot;Guam&quot;,
		&quot;population&quot;: 165193
	},
	&quot;GW&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 9614,
		&quot;deaths&quot;: 177,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 84.06415,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 547637,
		&quot;name&quot;: &quot;Guinea-Bissau&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 26.0094,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 35.480625,
		&quot;population&quot;: 2105535,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 747057,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 920752
	},
	&quot;GY&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 75520,
		&quot;deaths&quot;: 1312,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1596.8103,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 384507,
		&quot;name&quot;: &quot;Guyana&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 46.797615,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 60.555866,
		&quot;population&quot;: 821638,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 497550,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 967861
	},
	&quot;HK&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 2876106,
		&quot;deaths&quot;: 13466,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1798.137,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 6803288,
		&quot;name&quot;: &quot;Hongkong&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 91.124664,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 92.68869,
		&quot;population&quot;: 7465913,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 6920057,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 21012392
	},
	&quot;HN&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 473042,
		&quot;deaths&quot;: 11114,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1062.1299,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 5853689,
		&quot;name&quot;: &quot;Honduras&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 55.94186,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 63.037926,
		&quot;population&quot;: 10463880,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 6596213,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 17074860
	},
	&quot;HR&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1371645,
		&quot;deaths&quot;: 18805,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 4813.1177,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 2251809,
		&quot;name&quot;: &quot;Horvaatia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 57.63479,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 59.457554,
		&quot;population&quot;: 3907031,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 2323025,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 5435966
	},
	&quot;HT&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 34901,
		&quot;deaths&quot;: 860,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 74.759186,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 366339,
		&quot;name&quot;: &quot;Haiti&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 3.1845589,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 4.5324583,
		&quot;population&quot;: 11503603,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 521396,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 680104
	},
	&quot;HU&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 2240867,
		&quot;deaths&quot;: 49124,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 5072.536,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 6206710,
		&quot;name&quot;: &quot;Ungari&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 64.090385,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 66.29646,
		&quot;population&quot;: 9684308,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 6420354,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 16701238
	},
	&quot;ID&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 6830274,
		&quot;deaths&quot;: 162059,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 581.20966,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 174965140,
		&quot;name&quot;: &quot;Indoneesia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 62.749634,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 73.31313,
		&quot;population&quot;: 278830527,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 204419400,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 448199870
	},
	&quot;IE&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1754183,
		&quot;deaths&quot;: 9778,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1913.4973,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 4065584,
		&quot;name&quot;: &quot;Iirimaa&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 79.5611,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 80.47407,
		&quot;population&quot;: 5110015,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 4112237,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 11148281
	},
	&quot;IL&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 4841703,
		&quot;deaths&quot;: 12707,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1395.8915,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 6385731,
		&quot;name&quot;: &quot;Iisrael&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 70.14864,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 77.50582,
		&quot;population&quot;: 9103143,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 7055466,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 18852564
	},
	&quot;IM&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 38008,
		&quot;deaths&quot;: 116,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1378.5236,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 67106,
		&quot;name&quot;: &quot;Man&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 79.74759,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 82.66388,
		&quot;population&quot;: 84148,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 69560,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 189994
	},
	&quot;IN&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 45056221,
		&quot;deaths&quot;: 533849,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 374.51965,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 951990500,
		&quot;name&quot;: &quot;India&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.78652,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 72.07957,
		&quot;population&quot;: 1425423209,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 1027438900,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 2206868000
	},
	&quot;IO&quot;: {
		&quot;name&quot;: &quot;Briti India ookeani ala&quot;
	},
	&quot;IQ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 2465545,
		&quot;deaths&quot;: 25375,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 575.78125,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 7944775,
		&quot;name&quot;: &quot;Iraak&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 18.0274,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 25.715412,
		&quot;population&quot;: 44070556,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 11332925,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 19557364
	},
	&quot;IR&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 7627863,
		&quot;deaths&quot;: 146837,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1640.1925,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 58585264,
		&quot;name&quot;: &quot;Iraan&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.44067,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 72.82924,
		&quot;population&quot;: 89524247,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 65199830,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 155461760
	},
	&quot;IS&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 211288,
		&quot;deaths&quot;: 186,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 489.00012,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 297934,
		&quot;name&quot;: &quot;Island&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 78.32783,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 81.43955,
		&quot;population&quot;: 380368,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 309770,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 903424
	},
	&quot;IT&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 26969913,
		&quot;deaths&quot;: 198523,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 3329.8555,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 49484584,
		&quot;name&quot;: &quot;Itaalia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.00122,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 85.436905,
		&quot;population&quot;: 59619106,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 50936720,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 150321540
	},
	&quot;JE&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 66391,
		&quot;deaths&quot;: 161,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1555.6608,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 81882,
		&quot;name&quot;: &quot;New Jersey osariik&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 79.11839,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 81.51759,
		&quot;population&quot;: 103493,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 84365,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 266953
	},
	&quot;JM&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 157667,
		&quot;deaths&quot;: 3634,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1279.9606,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 760800,
		&quot;name&quot;: &quot;Jamaica&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 26.796753,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 30.28276,
		&quot;population&quot;: 2839150,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 859773,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 1529113
	},
	&quot;JO&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1746997,
		&quot;deaths&quot;: 14122,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1254.5897,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 4558313,
		&quot;name&quot;: &quot;Jordaania&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 40.495773,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 42.83461,
		&quot;population&quot;: 11256269,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 4821579,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 10057975
	},
	&quot;JP&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 33803572,
		&quot;deaths&quot;: 74694,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 597.56354,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 103455224,
		&quot;name&quot;: &quot;Jaapan&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.76578,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 83.79367,
		&quot;population&quot;: 124997585,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 104740060,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 433356600
	},
	&quot;KE&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 344162,
		&quot;deaths&quot;: 5689,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 104.86161,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 11090440,
		&quot;name&quot;: &quot;Keenia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 20.442282,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 26.716526,
		&quot;population&quot;: 54252458,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 14494372,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 23750432
	},
	&quot;KG&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 88953,
		&quot;deaths&quot;: 1024,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 147.21544,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1406016,
		&quot;name&quot;: &quot;Kõrgõzstan&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 20.2136,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 24.965395,
		&quot;population&quot;: 6955792,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 1736541,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 3661335
	},
	&quot;KH&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 139326,
		&quot;deaths&quot;: 3056,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 177.65665,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 14693274,
		&quot;name&quot;: &quot;Kambodža&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 85.417465,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 89.0415,
		&quot;population&quot;: 17201721,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 15316670,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 47826644
	},
	&quot;KI&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 5085,
		&quot;deaths&quot;: 24,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 183.932,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 81474,
		&quot;name&quot;: &quot;Kiribati&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 62.44032,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 77.32808,
		&quot;population&quot;: 130483,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 100900,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 219980
	},
	&quot;KM&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 9109,
		&quot;deaths&quot;: 161,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 193.00136,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 397080,
		&quot;name&quot;: &quot;Komoorid&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 47.60061,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 52.60486,
		&quot;population&quot;: 834191,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 438825,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 835021
	},
	&quot;KN&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 6607,
		&quot;deaths&quot;: 46,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 984.33624,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 27000,
		&quot;name&quot;: &quot;Saint Kitts ja Nevis&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 57.776257,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 72.314476,
		&quot;population&quot;: 46732,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 33794,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 64297
	},
	&quot;KP&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 0,
		&quot;deaths&quot;: 0,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 0,
		&quot;name&quot;: &quot;Põhja-Korea&quot;,
		&quot;population&quot;: 26328843
	},
	&quot;KR&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 34571873,
		&quot;deaths&quot;: 35934,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 693.9408,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 44347430,
		&quot;name&quot;: &quot;Lõuna-Korea&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 85.64171,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 86.44801,
		&quot;population&quot;: 51782515,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 44764956,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 129647784
	},
	&quot;KW&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 667290,
		&quot;deaths&quot;: 2570,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 559.97217,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 3346176,
		&quot;name&quot;: &quot;Kuveit&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 72.90916,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 75.33473,
		&quot;population&quot;: 4589514,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 3457498,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 8261221
	},
	&quot;KY&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 31472,
		&quot;deaths&quot;: 37,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 516.6876,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 60696,
		&quot;name&quot;: &quot;Kaimanisaared&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 84.75911,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 86.737885,
		&quot;population&quot;: 71610,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 62113,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 152148
	},
	&quot;KZ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1504370,
		&quot;deaths&quot;: 19072,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 951.9526,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 10629063,
		&quot;name&quot;: &quot;Kasahstan&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 53.0535,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 54.196712,
		&quot;population&quot;: 20034612,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 10858101,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 38355604
	},
	&quot;LA&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 219060,
		&quot;deaths&quot;: 671,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 88.768265,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 5222417,
		&quot;name&quot;: &quot;Laos&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.08865,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 77.902405,
		&quot;population&quot;: 7559008,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 5888649,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 11111066
	},
	&quot;LB&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1239904,
		&quot;deaths&quot;: 10947,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1905.6515,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 2414223,
		&quot;name&quot;: &quot;Liibanon&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 42.026745,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 47.701817,
		&quot;population&quot;: 5744492,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 2740227,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 5814699
	},
	&quot;LC&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 30254,
		&quot;deaths&quot;: 410,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2293.1418,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 54971,
		&quot;name&quot;: &quot;Saint Lucia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 30.74544,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 33.636475,
		&quot;population&quot;: 178794,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 60140,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 122977
	},
	&quot;LI&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 21649,
		&quot;deaths&quot;: 89,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2262.4434,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 26466,
		&quot;name&quot;: &quot;Liechtenstein&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.25,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 68.05379,
		&quot;population&quot;: 39338,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 26771,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 74337
	},
	&quot;LK&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 672812,
		&quot;deaths&quot;: 16907,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 740.39966,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 14752827,
		&quot;name&quot;: &quot;Sri Lanka&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 64.60631,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 75.0768,
		&quot;population&quot;: 22834965,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 17143760,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 40116590
	},
	&quot;LR&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 8090,
		&quot;deaths&quot;: 294,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 54.71501,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 3730967,
		&quot;name&quot;: &quot;Libeeria&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.43534,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 72.65189,
		&quot;population&quot;: 5373297,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 3903802,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 4460668
	},
	&quot;LS&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 36140,
		&quot;deaths&quot;: 709,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 310.13354,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 938088,
		&quot;name&quot;: &quot;Lesotho&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 41.03421,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 44.357975,
		&quot;population&quot;: 2286112,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 1014073,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 1339097
	},
	&quot;LT&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1448979,
		&quot;deaths&quot;: 9931,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 3525.478,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1881106,
		&quot;name&quot;: &quot;Leedu&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.77875,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 69.51908,
		&quot;population&quot;: 2816923,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 1958299,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 4604858
	},
	&quot;LU&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 401647,
		&quot;deaths&quot;: 1000,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1530.6552,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 37868,
		&quot;name&quot;: &quot;Luksemburg&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 5.796285,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 73.770996,
		&quot;population&quot;: 653315,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 481957,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 1374547
	},
	&quot;LV&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 977803,
		&quot;deaths&quot;: 7740,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 4114.7036,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1305976,
		&quot;name&quot;: &quot;Läti&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.4277,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 71.565216,
		&quot;population&quot;: 1881059,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 1346184,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 2979624
	},
	&quot;LY&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 507269,
		&quot;deaths&quot;: 6437,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 891.0818,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1236102,
		&quot;name&quot;: &quot;Liibüa&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 17.111511,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 32.065197,
		&quot;population&quot;: 7223804,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 2316327,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 3739158
	},
	&quot;MA&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1279115,
		&quot;deaths&quot;: 16305,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 436.791,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 23521988,
		&quot;name&quot;: &quot;Maroko&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.012527,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 67.02596,
		&quot;population&quot;: 37329068,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 25020168,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 55389600
	},
	&quot;MC&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 17181,
		&quot;deaths&quot;: 67,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1720.154,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 25667,
		&quot;name&quot;: &quot;Monaco&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.8973,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 74.13351,
		&quot;population&quot;: 38950,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 28875,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 71929
	},
	&quot;MD&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 656460,
		&quot;deaths&quot;: 12290,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 4042.7817,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1078961,
		&quot;name&quot;: &quot;Moldova&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 35.492302,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 36.49767,
		&quot;population&quot;: 3039986,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 1109524,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 2293086
	},
	&quot;ME&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 251280,
		&quot;deaths&quot;: 2654,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 4317.9116,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 284869,
		&quot;name&quot;: &quot;Montenegro&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 46.346615,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 47.63418,
		&quot;population&quot;: 614649,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 292783,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 679171
	},
	&quot;MF&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 12324,
		&quot;deaths&quot;: 46,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1591.7506,
		&quot;name&quot;: &quot;Saint-Martin&quot;,
		&quot;population&quot;: 28899
	},
	&quot;MG&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 68853,
		&quot;deaths&quot;: 1428,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 46.91618,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 2628849,
		&quot;name&quot;: &quot;Madagaskar&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 8.636944,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 8.904759,
		&quot;population&quot;: 30437261,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 2710365,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 3092063
	},
	&quot;MH&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 16297,
		&quot;deaths&quot;: 17,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 424.0036,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: null,
		&quot;name&quot;: &quot;Marshalli Saared&quot;,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: null,
		&quot;population&quot;: 40094,
		&quot;total_vaccinated&quot;: null,
		&quot;vaccine_doses&quot;: null
	},
	&quot;MK&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 352093,
		&quot;deaths&quot;: 9991,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 5429.195,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 838181,
		&quot;name&quot;: &quot;Põhja-Makedoonia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 45.547474,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 46.438065,
		&quot;population&quot;: 1840236,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 854570,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 1862987
	},
	&quot;ML&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 33236,
		&quot;deaths&quot;: 743,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 32.20264,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 3633589,
		&quot;name&quot;: &quot;Mali&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 15.748474,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 18.8721,
		&quot;population&quot;: 23072641,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 4354292,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 5922585
	},
	&quot;MM&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 643401,
		&quot;deaths&quot;: 19494,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 362.63324,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 35937796,
		&quot;name&quot;: &quot;Myanmar&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.85257,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 77.29614,
		&quot;population&quot;: 53756791,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 41551930,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 93477100
	},
	&quot;MN&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1011489,
		&quot;deaths&quot;: 2136,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 630.83,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 2185282,
		&quot;name&quot;: &quot;Mongoolia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 64.53846,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 67.45445,
		&quot;population&quot;: 3386015,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 2284018,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 5668144
	},
	&quot;MO&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 3514,
		&quot;deaths&quot;: 121,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 174.056,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 642266,
		&quot;name&quot;: &quot;Macau&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 91.18433,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 96.499374,
		&quot;population&quot;: 704360,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 679703,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 1802985
	},
	&quot;MP&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 14985,
		&quot;deaths&quot;: 41,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 889.3516,
		&quot;name&quot;: &quot;Põhja-Mariaanid&quot;,
		&quot;population&quot;: 46101
	},
	&quot;MQ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 230354,
		&quot;deaths&quot;: 1104,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 3159.1418,
		&quot;name&quot;: &quot;Martinique&quot;,
		&quot;population&quot;: 349462
	},
	&quot;MR&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 63891,
		&quot;deaths&quot;: 997,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 204.48581,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1540597,
		&quot;name&quot;: &quot;Mauritaania&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 31.597816,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 43.148228,
		&quot;population&quot;: 4875644,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 2103754,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 4075874
	},
	&quot;MS&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1403,
		&quot;deaths&quot;: 8,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1787.31,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1952,
		&quot;name&quot;: &quot;Montserrat&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 43.610367,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 47.006256,
		&quot;population&quot;: 4476,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 2104,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 4619
	},
	&quot;MT&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 125311,
		&quot;deaths&quot;: 1128,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2135.5789,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 471565,
		&quot;name&quot;: &quot;Malta&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 89.27875,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 90.677475,
		&quot;population&quot;: 528194,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 478953,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 1408793
	},
	&quot;MU&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 332300,
		&quot;deaths&quot;: 1074,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 841.60443,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1088142,
		&quot;name&quot;: &quot;Mauritius&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 85.26863,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 88.06074,
		&quot;population&quot;: 1276134,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 1123773,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 2616012
	},
	&quot;MV&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 186694,
		&quot;deaths&quot;: 316,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 602.92,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 385167,
		&quot;name&quot;: &quot;Maldiivid&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.488884,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 76.18695,
		&quot;population&quot;: 524116,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 399308,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 951764
	},
	&quot;MW&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 89168,
		&quot;deaths&quot;: 2686,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 130.58656,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 4288014,
		&quot;name&quot;: &quot;Malawi&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 20.847246,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 26.416496,
		&quot;population&quot;: 20568731,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 5433538,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 8503954
	},
	&quot;MX&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 7630017,
		&quot;deaths&quot;: 335105,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2605.5273,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 81849960,
		&quot;name&quot;: &quot;Mehhiko&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.640446,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 75.55955,
		&quot;population&quot;: 128613116,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 97179496,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 223158990
	},
	&quot;MY&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 5329836,
		&quot;deaths&quot;: 37351,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1076.5375,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 27551144,
		&quot;name&quot;: &quot;Malaisia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 79.40842,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 81.101494,
		&quot;population&quot;: 34695494,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 28138564,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 72657256
	},
	&quot;MZ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 233935,
		&quot;deaths&quot;: 2252,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 68.960785,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 21329744,
		&quot;name&quot;: &quot;Mosambiik&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.31598,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 70.03147,
		&quot;population&quot;: 32656242,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 22869646,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 34950856
	},
	&quot;NA&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 172557,
		&quot;deaths&quot;: 4110,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1422.3087,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 550978,
		&quot;name&quot;: &quot;Namiibia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 19.067173,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 21.793749,
		&quot;population&quot;: 2889668,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 629767,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 1005937
	},
	&quot;NC&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 80203,
		&quot;deaths&quot;: 314,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1093.5813,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 184816,
		&quot;name&quot;: &quot;Uus-Kaledoonia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 64.36666,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 66.99927,
		&quot;population&quot;: 287130,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 192375,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 480702
	},
	&quot;NE&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 9591,
		&quot;deaths&quot;: 315,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 12.444701,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 5483001,
		&quot;name&quot;: &quot;Niger&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 21.661686,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 24.685875,
		&quot;population&quot;: 25311978,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 6248483,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 7372208
	},
	&quot;NF&quot;: {
		&quot;name&quot;: &quot;Norfolki saare ala&quot;
	},
	&quot;NG&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 267237,
		&quot;deaths&quot;: 3155,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 14.138414,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 81297810,
		&quot;name&quot;: &quot;Nigeeria&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 36.431763,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 42.047527,
		&quot;population&quot;: 223150906,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 93829430,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 133048024
	},
	&quot;NI&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 16807,
		&quot;deaths&quot;: 245,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 36.40058,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 6126708,
		&quot;name&quot;: &quot;Nicaragua&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 91.026825,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 95.15444,
		&quot;population&quot;: 6730662,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 6404524,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 15507763
	},
	&quot;NL&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 8657470,
		&quot;deaths&quot;: 22986,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1283.817,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 11768644,
		&quot;name&quot;: &quot;Holland&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.73038,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 70.2736,
		&quot;population&quot;: 17904421,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 12582081,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 39764184
	},
	&quot;NO&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1552167,
		&quot;deaths&quot;: 5732,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1050.4332,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 4061312,
		&quot;name&quot;: &quot;Norra&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.42668,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 79.66204,
		&quot;population&quot;: 5456796,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 4346995,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 13020641
	},
	&quot;NP&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1003968,
		&quot;deaths&quot;: 12034,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 404.97473,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 24471044,
		&quot;name&quot;: &quot;Nepal&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.35129,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 93.83405,
		&quot;population&quot;: 29715435,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 27883196,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 62627628
	},
	&quot;NR&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 5393,
		&quot;deaths&quot;: 1,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 84.58806,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 11346,
		&quot;name&quot;: &quot;Nauru&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 95.97361,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 110.86111,
		&quot;population&quot;: 11822,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 13106,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 32157
	},
	&quot;NU&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1092,
		&quot;deaths&quot;: 0,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 0,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1635,
		&quot;name&quot;: &quot;Niue&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 88.66595,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 88.828636,
		&quot;population&quot;: 1844,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 1638,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 4923
	},
	&quot;NZ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 2668236,
		&quot;deaths&quot;: 4538,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 884.302,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 4291717,
		&quot;name&quot;: &quot;Uus-Meremaa&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 83.63098,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 83.83779,
		&quot;population&quot;: 5131731,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 4302330,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 13382576
	},
	&quot;OM&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 399449,
		&quot;deaths&quot;: 4628,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 978.3881,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 3048826,
		&quot;name&quot;: &quot;Omaan&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 64.45409,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 69.33347,
		&quot;population&quot;: 4730229,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 3279632,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 7108547
	},
	&quot;PA&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1045690,
		&quot;deaths&quot;: 8834,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2007.3737,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 3178700,
		&quot;name&quot;: &quot;Panama&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 72.23046,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 85.1223,
		&quot;population&quot;: 4400775,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 3746041,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 9201276
	},
	&quot;PE&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 4533765,
		&quot;deaths&quot;: 221071,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 6603.9766,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 28709644,
		&quot;name&quot;: &quot;Peruu&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 85.76331,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 91.301895,
		&quot;population&quot;: 33475436,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 30563708,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 91412580
	},
	&quot;PF&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 79451,
		&quot;deaths&quot;: 650,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2318.216,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 186803,
		&quot;name&quot;: &quot;Prantsuse Polüneesia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.62304,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 68.08708,
		&quot;population&quot;: 280388,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 190908,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 502952
	},
	&quot;PG&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 46864,
		&quot;deaths&quot;: 670,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 65.665825,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 321192,
		&quot;name&quot;: &quot;Paapua Uus-Guinea&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 3.1479607,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 3.744128,
		&quot;population&quot;: 10203177,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 382020,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 737695
	},
	&quot;PH&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 4173631,
		&quot;deaths&quot;: 66864,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 586.70984,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 78443970,
		&quot;name&quot;: &quot;Filipiinid&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 68.83203,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 72.5532,
		&quot;population&quot;: 113964343,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 82684776,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 189317150
	},
	&quot;PK&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1580631,
		&quot;deaths&quot;: 30656,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 125.79366,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 140475870,
		&quot;name&quot;: &quot;Pakistan&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 57.64279,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 67.93904,
		&quot;population&quot;: 243700667,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 165567890,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 340974140
	},
	&quot;PL&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 6843588,
		&quot;deaths&quot;: 120988,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 3151.9001,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 22705868,
		&quot;name&quot;: &quot;Poola&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 59.15184,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 59.877827,
		&quot;population&quot;: 38385734,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 22984544,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 58634590
	},
	&quot;PM&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 3426,
		&quot;deaths&quot;: 2,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 347.22223,
		&quot;name&quot;: &quot;Saint-Pierre ja Miquelon&quot;,
		&quot;population&quot;: 5760
	},
	&quot;PN&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 4,
		&quot;deaths&quot;: 0,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 0,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 47,
		&quot;name&quot;: &quot;Pitcairn&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 100,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 100,
		&quot;population&quot;: 47,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 47,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 117
	},
	&quot;PR&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1252713,
		&quot;deaths&quot;: 5938,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1832.1664,
		&quot;name&quot;: &quot;Puerto Rico&quot;,
		&quot;population&quot;: 3240972
	},
	&quot;PS&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 703228,
		&quot;deaths&quot;: 5708,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1075.9105,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1776973,
		&quot;name&quot;: &quot;Palestiina Riik&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 33.49446,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 37.938984,
		&quot;population&quot;: 5305274,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 2012767,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 3748571
	},
	&quot;PT&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 5671586,
		&quot;deaths&quot;: 29660,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2847.2488,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 8909769,
		&quot;name&quot;: &quot;Portugal&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 85.53044,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 94.28189,
		&quot;population&quot;: 10417074,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 9821414,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 28314796
	},
	&quot;PW&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 6372,
		&quot;deaths&quot;: 10,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 562.3032,
		&quot;name&quot;: &quot;Belau&quot;,
		&quot;population&quot;: 17784
	},
	&quot;PY&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 735759,
		&quot;deaths&quot;: 19880,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2940.6284,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 3550673,
		&quot;name&quot;: &quot;Paraguay&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 52.521175,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 59.107147,
		&quot;population&quot;: 6760460,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 3995915,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 9954852
	},
	&quot;QA&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 514524,
		&quot;deaths&quot;: 690,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 238.55077,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 2852178,
		&quot;name&quot;: &quot;Katar&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 98.60714,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 98.60714,
		&quot;population&quot;: 2892466,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 2852178,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 7609178
	},
	&quot;RE&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 494595,
		&quot;deaths&quot;: 921,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1056.7465,
		&quot;name&quot;: &quot;Réunion&quot;,
		&quot;population&quot;: 871543
	},
	&quot;RO&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 3604024,
		&quot;deaths&quot;: 69095,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 3604.936,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 8114769,
		&quot;name&quot;: &quot;Rumeenia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 42.337685,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 28.562483,
		&quot;population&quot;: 19166776,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 5474507,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 16827486
	},
	&quot;RS&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 2568005,
		&quot;deaths&quot;: 18057,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2658.8762,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 3278198,
		&quot;name&quot;: &quot;Serbia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 48.271156,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 49.38844,
		&quot;population&quot;: 6791215,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 3354075,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 8534688
	},
	&quot;RU&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 24901467,
		&quot;deaths&quot;: 404290,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2777.1006,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 79702400,
		&quot;name&quot;: &quot;Venemaa&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 54.74822,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 61.19087,
		&quot;population&quot;: 145579889,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 89081600,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 187374510
	},
	&quot;RW&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 133274,
		&quot;deaths&quot;: 1468,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 107.53771,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 10399665,
		&quot;name&quot;: &quot;Rwanda&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 76.182304,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 79.735504,
		&quot;population&quot;: 13651025,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 10884714,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 27322060
	},
	&quot;SA&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 841469,
		&quot;deaths&quot;: 9646,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 299.7947,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 25433940,
		&quot;name&quot;: &quot;Saudi Araabia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 79.047905,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 84.043724,
		&quot;population&quot;: 32175351,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 27041364,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 68534630
	},
	&quot;SB&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 25954,
		&quot;deaths&quot;: 199,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 254.77707,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 254352,
		&quot;name&quot;: &quot;Saalomoni Saared&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 32.56435,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 44.018948,
		&quot;population&quot;: 781075,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 343821,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 625956
	},
	&quot;SC&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 51899,
		&quot;deaths&quot;: 172,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1370.1576,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 83565,
		&quot;name&quot;: &quot;Seišellid&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.56815,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 70.51532,
		&quot;population&quot;: 125533,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 88520,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 224558
	},
	&quot;SD&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 63993,
		&quot;deaths&quot;: 5046,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 102.1802,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 13416394,
		&quot;name&quot;: &quot;Sudaan&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 27.167852,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 30.794699,
		&quot;population&quot;: 49383344,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 15207452,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 28662108
	},
	&quot;SE&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 2787246,
		&quot;deaths&quot;: 29489,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2811.868,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 7593676,
		&quot;name&quot;: &quot;Rootsi&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 72.40806,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 74.14397,
		&quot;population&quot;: 10487335,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 7775726,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 28312816
	},
	&quot;SG&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 3006155,
		&quot;deaths&quot;: 2024,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 358.23718,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 5248693,
		&quot;name&quot;: &quot;Singapur&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 92.89906,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 93.57716,
		&quot;population&quot;: 5649888,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 5287005,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 15302530
	},
	&quot;SH&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 2166,
		&quot;deaths&quot;: 0,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 0,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 3531,
		&quot;name&quot;: &quot;Saint Helena (meretagune ala)&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.76643,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 81.225555,
		&quot;population&quot;: 5369,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 4361,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 7892
	},
	&quot;SI&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1366911,
		&quot;deaths&quot;: 9914,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 4686.9585,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1222225,
		&quot;name&quot;: &quot;Sloveenia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 57.782104,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 59.84226,
		&quot;population&quot;: 2115231,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 1265802,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 3028400
	},
	&quot;SJ&quot;: {
		&quot;name&quot;: &quot;Svalbard ja Jan Mayen&quot;
	},
	&quot;SK&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1889871,
		&quot;deaths&quot;: 21401,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 3910.1475,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 2791711,
		&quot;name&quot;: &quot;Slovakkia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 51.00697,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 51.889565,
		&quot;population&quot;: 5473195,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 2840017,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 7222380
	},
	&quot;SL&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 7985,
		&quot;deaths&quot;: 126,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 15.223258,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 4961886,
		&quot;name&quot;: &quot;Sierra Leone&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 59.949265,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 68.578636,
		&quot;population&quot;: 8276809,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 5676123,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 9155936
	},
	&quot;SM&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 25292,
		&quot;deaths&quot;: 126,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 3693.6064,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 23633,
		&quot;name&quot;: &quot;San Marino&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 69.27857,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 77.2638,
		&quot;population&quot;: 34113,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 26357,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 69338
	},
	&quot;SN&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 89440,
		&quot;deaths&quot;: 1972,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 111.72109,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1548665,
		&quot;name&quot;: &quot;Senegal&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 8.77376,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 15.209795,
		&quot;population&quot;: 17651099,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 2684696,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 3182308
	},
	&quot;SO&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 27334,
		&quot;deaths&quot;: 1361,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 76.45254,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 7666835,
		&quot;name&quot;: &quot;Somaalia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 43.06752,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 50.400066,
		&quot;population&quot;: 17801895,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 8972167,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 10555834
	},
	&quot;SR&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 82519,
		&quot;deaths&quot;: 1406,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2256.199,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 237879,
		&quot;name&quot;: &quot;Suriname&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 38.172287,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 42.9769,
		&quot;population&quot;: 623172,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 267820,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 554588
	},
	&quot;SS&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 18873,
		&quot;deaths&quot;: 147,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 13.337961,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 4273253,
		&quot;name&quot;: &quot;Lõuna-Sudaan&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 38.773117,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 39.153057,
		&quot;population&quot;: 11021175,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 4315127,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 4365547
	},
	&quot;ST&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 6771,
		&quot;deaths&quot;: 80,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 353.49274,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 111986,
		&quot;name&quot;: &quot;São Tomé ja Príncipe&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 49.482796,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 61.974346,
		&quot;population&quot;: 226313,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 140256,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 263863
	},
	&quot;SV&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 202066,
		&quot;deaths&quot;: 4230,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 673.53296,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 4397817,
		&quot;name&quot;: &quot;El Salvador&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 70.025406,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 74.19961,
		&quot;population&quot;: 6280316,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 4659970,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 11459448
	},
	&quot;SX&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 11051,
		&quot;deaths&quot;: 92,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2182.0078,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 26773,
		&quot;name&quot;: &quot;Sint Maarten&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.498802,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 70.64962,
		&quot;population&quot;: 42163,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 29788,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 66829
	},
	&quot;SY&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 57423,
		&quot;deaths&quot;: 3163,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 140.81453,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 2358365,
		&quot;name&quot;: &quot;Süüria&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 10.499275,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 14.671913,
		&quot;population&quot;: 22462170,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 3295630,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 5090630
	},
	&quot;SZ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 75356,
		&quot;deaths&quot;: 1427,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1170.7075,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 427335,
		&quot;name&quot;: &quot;Svaasimaa&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 35.058464,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 43.15702,
		&quot;population&quot;: 1218921,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 526050,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 870205
	},
	&quot;TC&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 6935,
		&quot;deaths&quot;: 41,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 893.84985,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 30710,
		&quot;name&quot;: &quot;Turks ja Caicos&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 66.95154,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 71.540695,
		&quot;population&quot;: 45869,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 32815,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 73907
	},
	&quot;TD&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 7702,
		&quot;deaths&quot;: 194,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 10.511874,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 5020360,
		&quot;name&quot;: &quot;Tšaad&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 27.202782,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 27.892593,
		&quot;population&quot;: 18455319,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 5147667,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 9151765
	},
	&quot;TF&quot;: {
		&quot;name&quot;: &quot;Prantsuse Lõunaalad&quot;
	},
	&quot;TG&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 39564,
		&quot;deaths&quot;: 290,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 35.941727,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 1554066,
		&quot;name&quot;: &quot;Togo&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 19.260626,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 27.954967,
		&quot;population&quot;: 8068616,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 2255579,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 3423181
	},
	&quot;TH&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 5427688,
		&quot;deaths&quot;: 34999,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 487.89075,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 53486090,
		&quot;name&quot;: &quot;Tai&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 74.56032,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 79.46643,
		&quot;population&quot;: 71735321,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 57005496,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 142635000
	},
	&quot;TJ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 17786,
		&quot;deaths&quot;: 125,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 12.276292,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 5191919,
		&quot;name&quot;: &quot;Tadžikistan&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 50.99001,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 52.329185,
		&quot;population&quot;: 10182228,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 5328277,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 20568164
	},
	&quot;TK&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 80,
		&quot;deaths&quot;: 0,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 0,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 2203,
		&quot;name&quot;: &quot;Tokelau&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 95.28547,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 95.28547,
		&quot;population&quot;: 2312,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 2203,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 5374
	},
	&quot;TL&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 23460,
		&quot;deaths&quot;: 138,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 100.781494,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 801759,
		&quot;name&quot;: &quot;Ida-Timor&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 58.552513,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 64.76584,
		&quot;population&quot;: 1369299,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 886838,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 2028798
	},
	&quot;TM&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 0,
		&quot;deaths&quot;: 0,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 0,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 4568901,
		&quot;name&quot;: &quot;Türkmenistan&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 63.19193,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 63.82771,
		&quot;population&quot;: 7230197,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 4614869,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 16775970
	},
	&quot;TN&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1153361,
		&quot;deaths&quot;: 29423,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2427.773,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 6401841,
		&quot;name&quot;: &quot;Tuneesia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 52.823357,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 73.41035,
		&quot;population&quot;: 12119338,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 8896848,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 16553338
	},
	&quot;TO&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 16992,
		&quot;deaths&quot;: 13,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 123.74706,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 77390,
		&quot;name&quot;: &quot;Tonga&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 73.66758,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 83.1723,
		&quot;population&quot;: 105053,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 87375,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 204737
	},
	&quot;TR&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 17004726,
		&quot;deaths&quot;: 101419,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1164.9528,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 53176960,
		&quot;name&quot;: &quot;Türgi&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 61.081894,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 66.554184,
		&quot;population&quot;: 87058469,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 57941052,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 152543340
	},
	&quot;TT&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 191496,
		&quot;deaths&quot;: 4390,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2934.643,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 718969,
		&quot;name&quot;: &quot;Trinidad ja Tobago&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 48.061897,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 50.430336,
		&quot;population&quot;: 1495923,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 754399,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 1592148
	},
	&quot;TV&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 2943,
		&quot;deaths&quot;: 1,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 99.88014,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 9505,
		&quot;name&quot;: &quot;Tuvalu&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 94.93607,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 97.512985,
		&quot;population&quot;: 10012,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 9763,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 26783
	},
	&quot;TW&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 9970937,
		&quot;deaths&quot;: 17672,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 739.619,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 20793088,
		&quot;name&quot;: &quot;Taiwan&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 88.783066,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 93.50615,
		&quot;population&quot;: 23420107,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 21899240,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 68158990
	},
	&quot;TZ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 43655,
		&quot;deaths&quot;: 846,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 13.073345,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 32165792,
		&quot;name&quot;: &quot;Tansaania&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 49.706203,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 53.212738,
		&quot;population&quot;: 64711822,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 34434932,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 39392420
	},
	&quot;UA&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 5555510,
		&quot;deaths&quot;: 109937,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2678.2046,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 15741036,
		&quot;name&quot;: &quot;Ukraina&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 38.347157,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 39.628956,
		&quot;population&quot;: 41048768,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 16267198,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 35735490
	},
	&quot;UG&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 172234,
		&quot;deaths&quot;: 3632,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 76.76583,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 13061126,
		&quot;name&quot;: &quot;Uganda&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 27.605951,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 42.34208,
		&quot;population&quot;: 47312718,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 20033188,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 26406936
	},
	&quot;US&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 103436829,
		&quot;deaths&quot;: 1238001,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 3624.8247,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 230637340,
		&quot;name&quot;: &quot;Ameerika Ühendriigid&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 67.52983,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 79.1216,
		&quot;population&quot;: 341534041,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 270227170,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 676728770
	},
	&quot;UY&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 1043251,
		&quot;deaths&quot;: 7696,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 2269.5952,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 2903186,
		&quot;name&quot;: &quot;Uruguay&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 85.616646,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 88.780334,
		&quot;population&quot;: 3390913,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 3010464,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 9037498
	},
	&quot;UZ&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 175158,
		&quot;deaths&quot;: 1016,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 29.079292,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 18451780,
		&quot;name&quot;: &quot;Usbekistan&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 52.81149,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 63.237354,
		&quot;population&quot;: 34938953,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 22094470,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 83937950
	},
	&quot;VA&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 26,
		&quot;deaths&quot;: 0,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 0,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: null,
		&quot;name&quot;: &quot;Vatikan&quot;,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: null,
		&quot;population&quot;: 513,
		&quot;total_vaccinated&quot;: null,
		&quot;vaccine_doses&quot;: null
	},
	&quot;VC&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 9674,
		&quot;deaths&quot;: 124,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1214.9359,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 31632,
		&quot;name&quot;: &quot;Saint Vincent ja Grenadiinid&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 30.992622,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 36.773365,
		&quot;population&quot;: 102063,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 37532,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 73443
	},
	&quot;VE&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 552745,
		&quot;deaths&quot;: 5856,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 207.56378,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 14966671,
		&quot;name&quot;: &quot;Venezuela&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 53.048817,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 78.5355,
		&quot;population&quot;: 28213015,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 22157232,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 37860990
	},
	&quot;VG&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 7661,
		&quot;deaths&quot;: 64,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1669.0137,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 18261,
		&quot;name&quot;: &quot;Briti Neitsisaared&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 47.621655,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 50.764095,
		&quot;population&quot;: 38346,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 19466,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 41453
	},
	&quot;VI&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 25389,
		&quot;deaths&quot;: 132,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1525.6411,
		&quot;name&quot;: &quot;USA Neitsisaared&quot;,
		&quot;population&quot;: 86521
	},
	&quot;VN&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 11624000,
		&quot;deaths&quot;: 43206,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 433.44418,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 85961570,
		&quot;name&quot;: &quot;Vietnam&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 86.23695,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 90.7876,
		&quot;population&quot;: 99680656,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 90497670,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 266492140
	},
	&quot;VU&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 12019,
		&quot;deaths&quot;: 14,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 44.71972,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 162250,
		&quot;name&quot;: &quot;Vanuatu&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 51.82696,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 56.418396,
		&quot;population&quot;: 313061,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 176624,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 366638
	},
	&quot;WF&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 3760,
		&quot;deaths&quot;: 9,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 782.54065,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 6803,
		&quot;name&quot;: &quot;Wallis ja Futuna&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 59.15138,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 62.168507,
		&quot;population&quot;: 11501,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 7150,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 18058
	},
	&quot;WS&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 17057,
		&quot;deaths&quot;: 31,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 144.0052,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 177954,
		&quot;name&quot;: &quot;Samoa&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 82.66549,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 88.912994,
		&quot;population&quot;: 215270,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 191403,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 453083
	},
	&quot;XC&quot;: {
		&quot;cases&quot;: null,
		&quot;deaths&quot;: null,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 313067,
		&quot;name&quot;: &quot;Põhja-Küprose Türgi Vabariik&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 81.78,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 78.8,
		&quot;population&quot;: 382836,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 301673,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 861519
	},
	&quot;XK&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 274279,
		&quot;deaths&quot;: 3212,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1869.6703,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 825082,
		&quot;name&quot;: &quot;Kosovo&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 48.027126,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 52.787216,
		&quot;population&quot;: 1717950,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 906858,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 1837446
	},
	&quot;XT&quot;: {},
	&quot;XW&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 779127575,
		&quot;deaths&quot;: 7114090,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 894.01715,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 5197972500,
		&quot;name&quot;: &quot;Maa&quot;,
		&quot;note&quot;: &quot;Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 65.10431,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 70.706406,
		&quot;population&quot;: 8021407196,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 5645247500,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 13724514000
	},
	&quot;YE&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 11945,
		&quot;deaths&quot;: 2159,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 56.484497,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 807057,
		&quot;name&quot;: &quot;Jeemen&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 2.1114502,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 2.7475743,
		&quot;population&quot;: 38222878,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 1050202,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 1298654
	},
	&quot;YT&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 42027,
		&quot;deaths&quot;: 187,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 612.55444,
		&quot;name&quot;: &quot;Mayotte&quot;,
		&quot;population&quot;: 305279
	},
	&quot;ZA&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 4073188,
		&quot;deaths&quot;: 102595,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 1644.7195,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 21038796,
		&quot;name&quot;: &quot;Lõuna-Aafrika Vabariik&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 33.727688,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 38.81303,
		&quot;population&quot;: 62378417,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 24210952,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 41798812
	},
	&quot;ZM&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 349892,
		&quot;deaths&quot;: 4078,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 202.35266,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 9213802,
		&quot;name&quot;: &quot;Sambia&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 45.719406,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 58.113445,
		&quot;population&quot;: 20152935,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 11711565,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 13615707
	},
	&quot;ZW&quot;: {
		&quot;cases&quot;: 266436,
		&quot;deaths&quot;: 5740,
		&quot;deaths_per_million&quot;: 357.2082,
		&quot;fully_vaccinated&quot;: 5662119,
		&quot;name&quot;: &quot;Zimbabwe&quot;,
		&quot;percent_fully_vaccinated&quot;: 35.236153,
		&quot;percent_vaccinated&quot;: 46.83461,
		&quot;population&quot;: 16069061,
		&quot;total_vaccinated&quot;: 7525882,
		&quot;vaccine_doses&quot;: 13935112
	}
}</text>
      <sha1>mckv8gb7nivnngr7pw81gj8ajyqaqow</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Chicago Blackhawksi mängijad</title>
    <ns>10</ns>
    <id>616908</id>
    <revision>
      <id>7158805</id>
      <parentid>6542030</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:20:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7158805</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="962" sha1="pinp9l5r3nann5wh3pmfl4mns8q2izk" xml:space="preserve">{{Navmall
|nimi     = Chicago Blackhawksi mängijad
|päis     = [[Chicago Blackhawks|&lt;span style=&quot;color:#000000;&quot;&gt;Chicago Blackhawks&lt;/span&gt;]]
|päisestiil=background: #FFFFFF; color: #000; border: 2px solid #E51837
|ülemine  = 
|loend1   = '''Väravavahid''': [[Spencer Knight]]{{·}}[[Arvid Söderblom]]
|loend2   = '''Kaitsjad''': [[Louis Crevier]]{{·}}[[Ethan Del Mastro]]{{·}}[[Matt Grzelcyk]]{{·}}[[Wyatt Kaiser]]{{·}}[[Artsjom Leušunou]]{{·}}[[Sam Rinzel]]{{·}}[[Alex Vlasic]]
|loend3   = '''Ründajad''': [[Connor Bedard]]{{·}}[[Tyler Bertuzzi]]{{·}}[[Sacha Boisvert]]{{·}}[[André Burakovsky]]{{·}}[[Ryan Donato]]{{·}}[[Anton Frondell]]{{·}}[[Ryan Greene]]{{·}}[[Sam Lafferty]]{{·}}[[Nick Lardis]]{{·}}[[Andrew Mangiapane]]{{·}}[[Ilja Mihhejev]]{{·}}[[Oliver Moore]]{{·}}[[Frank Nazar]]{{·}}[[Landon Slaggert]]{{·}}[[Teuvo Teräväinen]]{{·}}[[Dominic Toninato]]
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Spordi navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>pinp9l5r3nann5wh3pmfl4mns8q2izk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nottebohmi kaasus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>619319</id>
    <revision>
      <id>7158659</id>
      <parentid>6866776</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:09:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158659</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="967" sha1="d9ba870uwwhdlc3oh8brt88ze6cj47e" xml:space="preserve">{{täienda}}
'''Nottebohmi kaasus (Liechtenstein ''vs.'' Guatemala)''' oli [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelise Kohtu]] (RK) 1955. aasta kohtuasi.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.worldlii.org/int/cases/ICJ/1955/1.html|title=Liechtenstein v Guatemala - Nottebohm - Judgment of 6 April 1955 - Second Phase - Judgments &amp;#91;1955&amp;#93; ICJ 1; ICJ Reports 1955, p 4; &amp;#91;1955&amp;#93; ICJ Rep 4 (6 April 1955)|access-date=2021-12-06|archive-date=2021-03-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20210305021436/http://www.worldlii.org/int/cases/ICJ/1955/1.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; [[Liechtenstein]] nõudis, et [[Guatemala]] tunnistaks Friedrich Nottebohmi kui Liechtensteini kodakondset. Kaasuse võitis Guatemala, lahendit on kasutatud paljudes [[kodakondsus]]e definitsioonides.

==Vaata ka==
* [[Rahvusvahelise Kohtu kaasuste loend]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://icj-cij.org/en/case/18 Rahvusvahelise Kohtu dokumendid]

[[Kategooria:Õigusteadus]]</text>
      <sha1>d9ba870uwwhdlc3oh8brt88ze6cj47e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mürkroheline</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622996</id>
    <revision>
      <id>7158497</id>
      <parentid>7142377</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:59:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158497</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8403" sha1="cpdh3x1otr6e4e3wsh0m98s7mw1lxf0" xml:space="preserve">'''Mürkroheline''' on [[Värvinimetus|värvinimetus]], mis eesti keeles kirjeldab eredat ja teravat [[Roheline|rohelist]] [[värvitoon]]i&lt;ref&gt;https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=m%C3%BCrkroheline&amp;F=M&lt;/ref&gt;, eelkõige tumedamat, sinaka varjundiga rohelist värvust&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/m%C3%BCrkroheline/1{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, sarnast [[Smaragdroheline|smaragd-]], [[Vaseroosteroheline|vaserooste-]], [[malahhiitroheline (värvus)|malahhiit-]] või [[Mereroheline|mererohelisele]]. Sõna on [[tõlkelaen]] [[saksa keel]]est&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.

Värvinimetust kasutatakse moe kontekstis – 2018. aastal oli mürkroheline hooaja trenditooniks&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://api.buduaar.ee/Article/article/millise-energiaga-naistel-sobib-koige-enam-murkrohelist-varvi-kanda |pealkiri=Millise energiaga naistel sobib kõige enam mürkrohelist värvi kanda? - Buduaar. Ilu ja mood. 18. detsember 2018 |vaadatud=2022-01-30 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130203849/http://api.buduaar.ee/Article/article/millise-energiaga-naistel-sobib-koige-enam-murkrohelist-varvi-kanda |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; – ja samuti lõngade&lt;ref&gt;https://www.liann.ee/mod_shop_918c664336dd5deb4242e350cd718e34_Sissy10-335-mrkroheline_est&lt;/ref&gt;, tekstiilide&lt;ref&gt;http://www.lipilapi.ee/et/a/mooblisamet-amor-murkroheline&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.kangadzungel.ee/takjapael-16mm-mrkroheline-153 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-01-30 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130195611/https://www.kangadzungel.ee/takjapael-16mm-mrkroheline-153 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, riidevärvide&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://aikihandycraft.ee/home/80-kangavaervriidevaerv-muerkroheline.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-01-30 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130195609/https://aikihandycraft.ee/home/80-kangavaervriidevaerv-muerkroheline.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, kunstitarvete&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://pastakapunkt.ee/products/uni-emott-ever-fine-tindipliiats-0-4mm-murkroheline |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-01-30 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130195609/https://pastakapunkt.ee/products/uni-emott-ever-fine-tindipliiats-0-4mm-murkroheline |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; jm kirjeldamiseks.

Värvinimetus oli olemas 1930. aastate moesõnavaras&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=postimeesew19351222.2.32&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Suusaspordi hooajal. - Postimees (1886-1944), 22. detsember 1935]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=uussona19350817.1.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Uus Sõna, 17 august 1935]&lt;/ref&gt;.

== Päritolu ==
Saksa keeles on värvinimetust ''giftgrün'' seostatud mürgiste roheliste [[värv]]idega, nagu [[vask|vase]]- ja [[arseen]]iühendil põhinevate [[Scheele roheline|Scheele rohelisega]] ja [[Schweinfurdi roheline|Schweinfurdi rohelisega]]&lt;ref name=&quot;was-giftgr&quot;&gt;[http://www.farbimpulse.de/Was-Giftgruen-mit-ungesunden-Farben-zu-tun-hat.giftgrn.0.html Was Giftgrün mit ungesunden Farben zu tun hat. - FARBIMPULSE. Das Onlinemagazin für Farbe in Wissenschaft und Praxis]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.traunsteiner-tagblatt.de/das-traunsteiner-tagblatt/chiemgau-blaetter/chiemgau-blaetter-2018_ausgabe,-leidenschaft-fuer-giftgruen-fuehrte-zu-grausigen-todesfaellen-_chid,1753.html Leidenschaft für »giftgrün« führte zu grausigen Todesfällen. Arsen, Blei und Quecksilber früher gängige Zusätze in Farben, Medikamenten und Lebensmitteln. - Traunsteiner Tageblatt, 2018, Nr 11. 17.03.2018]&lt;/ref&gt;. Need värvid olid toonilt erinevad – Scheele roheline on hele kollaka varjundiga roheline, Schweinfurdi roheline terav, sõltuvalt peenusastmest umbes [[Rohuroheline|rohurohelise]] kuni heleda [[sinakasroheline|sinakasrohelise]] värvusega värv. Mürgine värv on ka [[kroomkollane|kroomkollasest]] ([[pliikromaat]]) ja mõnest sinisest pigmendist segatud [[kroomroheline]].

Teine versioon värvinimetuse päritolu kohta saksa keeles on seos ebaterve jumega - esmakordselt kasutab sõna saksa keeles 1588. aastal [[teoloog]] ja jutlustaja [[Siegmund Suevus]], kirjeldades tardunud, halliks värvunud, mürkrohelist, kahvatukollast ja mullakarva keha:
:''&quot;Der gantze leib erstarret, sich greulich entferbet, gifftgrüne, bleichgelb, und erdfarbig wird&quot;'' (&quot;Spiegel der menschlichen Seele&quot;).
[[16. sajand]]i tekst ei saa seostuda 19. sajandil leiutatud värvidega, vaid pigem haiglase jume kirjeldusega (ka eesti keeles on olemas väljend &quot;näost roheline&quot;, [[Hilisantiikaeg|hilisantiigi]] [[Kreeka keel|kreekakeelsetes]] tekstides kirjeldas sõna χλωρός ''khlōros'' hallikaskollast, [[surnukeha]] kahvatut värvust&lt;ref&gt;[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dxlwro%2Fs χλωρός , ά, όν. - H. G. Liddell, R. Scott. A Greek-English Lexicon. - www.perseus.tufts.edu]&lt;/ref&gt;). Ka on [[lohemadu]]sid ja muid koledaid olendeid vanemas kunstis sageli kujutatud rohelise värvusega&lt;ref name=&quot;was-giftgr&quot; /&gt;.

== Variatsioonid ==
Saksa keeles seostub mürkroheline (''giftgrün'') terava, peaaegu [[Fluorestsents|fluorestseeruvalt]] ereda tehisliku kollaka rohelise värvusega {{värviruut|#69ff00|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://deutschlernerblog.de/21-deutsche-farben-schoene-farben-auf-deutsch-besondere-deutsche-woerter-02/ 21 deutsche Farben – schöne Farben auf Deutsch – besondere deutsche Wörter /02. - deutschlernerblog.de]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.naehkaufhaus.de/mod-FARBEN/fg6/ton90-giftgruen.htm#farbtoene_liste |pealkiri=Artikel nach Farben - nähkaufhaus.de |vaadatud=2022-01-30 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130195611/https://www.naehkaufhaus.de/mod-FARBEN/fg6/ton90-giftgruen.htm#farbtoene_liste |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.stoffkontor.eu/satin-stoff-farbe-gift-gruen/ |pealkiri=Satin Stoff Farbe Gift-Grün. - StoffKontor |vaadatud=2022-01-30 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130195610/https://www.stoffkontor.eu/satin-stoff-farbe-gift-gruen/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

Pantone värvikaardi toon 16-6444 ''Poison Green'' on jaheda tooniga keskmise tumedusega särav roheline värvus {{värviruut|#4db560|ääris=#FFFFFF}}, mis sarnaneb [[Schweinfurdi roheline|Schweinfurdi rohelise]] värvusega.

Pennonia kalligraafiatintide seeria toon ''Poison Green'' on ligikaudu tume roheka varjundiga [[Türkiissinine|türkiis]]- või [[pardisinine]] {{värviruut|#0f6d77|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://vanness1938.com/products/pennonia-meregzold-poison-green Pennonia Méregzöld Poison Green]&lt;/ref&gt;.

Värvitootja Zoffany sisekujundustoon ''Poison'' on tume külm roheline {{värviruut|#1a5a42|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;https://www.fabricsandpapers.com/zoffany-paint-poison&lt;/ref&gt;.

[[Veebivärv]] ''Poison Green'' on väikeste variatsioonidega kollakasroheline {{värviruut|#66cc1a|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#45f12c|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#40FD14|ääris=#FFFFFF}}&lt;ref&gt;http://colrd.com/color/0xff66cc1a/?download=css&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://hex.wikimix.info/en/color-45f12c |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-01-30 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130195609/http://hex.wikimix.info/en/color-45f12c |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://hexcolor16.com/40fd14&lt;/ref&gt;.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
S.George (Novgorod, mid. 14 c, GTG).jpg|[[Püha Jüri]]. 14. sajandi keskpaiga [[ikoon]] [[Veliki Novgorod|Novgorod]]ist.
Stockholm-Storkyrkan (St.Georg).jpg|[[Bernt Notke]] Püha Jüri skulptuur [[Stockholm]]i [[Storkyrka]]s
Georg Friedrich Kersting - Die Stickerin - 1. Fassung.jpg|[[Georg Friedrich Kersting]]. Tikkija. 1812 (Scheele rohelisega värvitud tapeet)
Paris Green (Schweinfurter Grün).JPG|Putukamürgi ''[[Pariisi roheline|Paris Green]]'' ümbris on külma tooniga rohelist värvi
Van Gogh self-portrait dedicated to Gauguin.jpg|[[Vincent van Gogh]]i autoportree puhta Schweinfurdi rohelisega maalitud taustaga
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{Rohelised värvitoonid}}

[[Kategooria:Rohelised värvitoonid]]</text>
      <sha1>cpdh3x1otr6e4e3wsh0m98s7mw1lxf0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Taelikulised</title>
    <ns>0</ns>
    <id>624181</id>
    <revision>
      <id>7158731</id>
      <parentid>7153026</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:50:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158731</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1331" sha1="bvvh61pxmg25ptozd035mgyy3rs5eec" xml:space="preserve">{{viitamata}}
{{täienda}}
{{Taksonitabel 
| nimi           = Taelikulised
| värvus         = seened
| pilt           = Liivapuidik.jpg
| pildi_seletus  = [[Liivapuidik]] ''Coltricia perennis''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| sugukond       = '''Taelikulised''' ''Hymenochaetaceae''
}}
'''Taelikulised''' (''Hymenochaetaceae'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] sugukond.

==Perekondi==
*''Asterodon'' — [[narmastaelik_(perekond)|narmastaelik]]
*''Coltricia'' — [[puidik]]
*''[[Deviodontia]]''
*''[[Hastodontia]]''
*''[[Hydnoporia]]''
*''Hymenochaete'' — [[tubaknahkis]]
*''[[Hymenochaetopsis]]
*''Inonotopsis'' — [[taigapässik_(perekond)|taigapässik]]
*''Inonotus'' — [[pässik]]
*''[[Pelloporus]]''
*''Phellinus'' — [[taelik]]
*''[[Tubulicrinis]]''

==Inaktiivseid perekondi==
*''[[Fomitiporia]]''
*''[[Fuscoporia]]''
*''[[Inocutis]]''
*''Onnia'' — [[jänesepäss]]
*''[[Phellinidium]]''
*''[[Phellinopsis]]''
*''[[Phellopilus]]''
*''[[Phylloporia]]''
*''[[Porodaedalea]]''
*''[[Pseudoinonotus]]''
*''[[Xanthoporia]]''

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|119586}}

[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>bvvh61pxmg25ptozd035mgyy3rs5eec</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suur Vanker (album)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>624650</id>
    <revision>
      <id>7158706</id>
      <parentid>7146807</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:38:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158706</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1485" sha1="i0652l5aqkanvpbfjq4p2vy1g7xxgfb" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
'''&quot;Suur Vanker&quot;''' on eesti [[Rokkmuusika|rokkansambli]] [[Suur Vanker (ansambel)|Suur Vanker]] [[Stuudioalbum|debüütalbum]], mis ilmus [[1. september|1. septembril]] [[2021]].

Albumil on kümme lugu, nende seas nii [[Punk rock|punkrokki]], meloodilist rokki, [[Ballaad (muusika)|ballaade]] kui ka [[Heavy metal|''metal''&lt;nowiki/&gt;'it]]. Album on salvestatud [[Kiviõli|Kiviõlis]] [[Stone Oil Studio|Stone Oil Studios]] produtsent [[Pavel Korotajev|Pavel Korotajevi]] käe all, kus salvestati kaks aastat varem ka bändi [[singel]] &quot;Langevad seinad&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Hendrik Õuemaa|url=https://sky.ee/eesti-rokkband-suur-vanker-andis-valja-esimese-singli-faktieitaja-oma-peagi-ilmuvalt-debuutalbumilt/|pealkiri=Eesti rokkbänd Suur Vanker andis välja esimese singli “Faktieitaja” oma peagi ilmuvalt debüütalbumilt!|väljaanne=Sky.ee|aeg=15. juuni 2021}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Lugu &quot;Faktieitaja&quot; anti 2021. aasta juunis välja videosinglina.

== Lood ==

# Põrguingel
# Mind ei koti
# Olemuslugu
# Tüdruk sinises
# Malemängija
# Katki
# Kinni pea
# California tähed
# Faktieitaja
# 13 põhjust miks

== Koosseis ==
* [[Rasmus Rammo]] – vokaal, basskitarr
* [[Jasper Käänik]] – kitarr
* [[Joonas Jõgi]] – trummid, kitarr, basskitarr, taustalaul

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Eesti albumid]]
[[Kategooria:2021. aasta albumid]]
{{DEFAULTSORT:Suur Vanker}}</text>
      <sha1>i0652l5aqkanvpbfjq4p2vy1g7xxgfb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eha Karm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>625789</id>
    <revision>
      <id>7158844</id>
      <parentid>6965064</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:53:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-27049-64</username>
        <id>228596</id>
      </contributor>
      <origin>7158844</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="690" sha1="3xe4szjmvrb65fjpkp7zfnqdhhbuo2o" xml:space="preserve">'''Eha Karm''' (sündinud [[8. märts]]il [[1940]] [[Valga]]s) on Eesti [[poliitik]]a- ja ühiskonnategelane, [[Kärdla linnapea]] aastail 1992−1993. 

Ta õppis [[Tallinna Kaubandustehnikum|Tallinna Kaubandustehnikumis]] ning seejärel töötas [[Tapa Tarbijate Kooperatiiv|Tapa Tarbijate Kooperatiivis]]. 1966. aastal kolis Karm Hiiumaale ja asus tööle [[Hiiumaa Rajooni Tarbijate Kooperatiiv|Hiiumaa Rajooni Tarbijate Kooperatiivis]]. 

Aastatel 1987–1992 oli ta Kärdla linna täitevkomitee esimees ja 1992–1993 [[Kärdla]] linnapea. 

2008. aastal pälvis Karm [[Hiiu maakonna teeneteplaat|Hiiu maakonna teeneteplaadi]]. 

{{JÄRJESTA:Karm, Eha}} 
[[Kategooria:Sündinud 1940]]</text>
      <sha1>3xe4szjmvrb65fjpkp7zfnqdhhbuo2o</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158845</id>
      <parentid>7158844</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:54:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-27049-64</username>
        <id>228596</id>
      </contributor>
      <origin>7158845</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="828" sha1="atsa7z9k7chjebq7ylwabf0jlbef32j" xml:space="preserve">'''Eha Karm''' (sündinud [[8. märts]]il [[1940]] [[Valga]]s) on Eesti [[poliitik]]a- ja ühiskonnategelane, [[Kärdla linnapea]] aastail 1992−1993. 

Ta õppis [[Tallinna Kaubandustehnikum|Tallinna Kaubandustehnikumis]] ning seejärel töötas [[Tapa Tarbijate Kooperatiiv|Tapa Tarbijate Kooperatiivis]]. 1966. aastal kolis Karm Hiiumaale ja asus tööle [[Hiiumaa Rajooni Tarbijate Kooperatiiv|Hiiumaa Rajooni Tarbijate Kooperatiivis]]. 

Aastatel 1987–1992 oli ta Kärdla linna täitevkomitee esimees ja 1992–1993 [[Kärdla]] linnapea. 

Järgnevatel aastakümnetel töötas ta linna sotsiaalosakonna ametnikuna. Aastatel 2010-2016 juhtis ta Hiiumaa pensionäride ühendust.

2008. aastal pälvis Karm [[Hiiu maakonna teeneteplaat|Hiiu maakonna teeneteplaadi]]. 

{{JÄRJESTA:Karm, Eha}} 
[[Kategooria:Sündinud 1940]]</text>
      <sha1>atsa7z9k7chjebq7ylwabf0jlbef32j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158846</id>
      <parentid>7158845</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:55:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-27049-64</username>
        <id>228596</id>
      </contributor>
      <origin>7158846</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="830" sha1="19l5ydrv1h10zjtpii5n7m9jgn08zov" xml:space="preserve">'''Eha Karm''' (sündinud [[8. märts]]il [[1940]] [[Valga]]s) on Eesti [[poliitik]]a- ja ühiskonnategelane, [[Kärdla linnapea]] aastail 1992−1993. 

Ta õppis [[Tallinna Kaubandustehnikum|Tallinna Kaubandustehnikumis]] ning seejärel töötas [[Tapa Tarbijate Kooperatiiv|Tapa Tarbijate Kooperatiivis]]. 1966. aastal kolis Karm Hiiumaale ja asus tööle [[Hiiumaa Rajooni Tarbijate Kooperatiiv|Hiiumaa Rajooni Tarbijate Kooperatiivis]]. 

Aastatel 1987–1992 oli ta Kärdla linna täitevkomitee esimees ja 1992–1993 [[Kärdla]] linnapea. 

Järgnevatel aastakümnetel töötas ta linna sotsiaalosakonna ametnikuna. Aastatel 2010–2016 juhtis ta Hiiumaa pensionäride ühendust.

2008. aastal pälvis Karm [[Hiiu maakonna teeneteplaat|Hiiu maakonna teeneteplaadi]]. 

{{JÄRJESTA:Karm, Eha}} 
[[Kategooria:Sündinud 1940]]</text>
      <sha1>19l5ydrv1h10zjtpii5n7m9jgn08zov</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Müra värvid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>628198</id>
    <revision>
      <id>7158493</id>
      <parentid>7142371</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:52:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158493</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9123" sha1="md80cod0p1ostr8xfw9h86xd3ha7qct" xml:space="preserve">[[Fail:The Colors of Noise.png|alt=Joonis müra värvide sagedus- ja energiatihedusspektritest.|pisi|Erinevate müra värvide spektrid log(Hz) - Db skaalas. Graafiku osade värvid vastavad müra värvidele. Jooniselt on näha, et punase müra spektri energia langeb kiiremini kui roosal ja lilla müra energiatihedus tõuseb kiiremini kui sinisel.]]
'''[[Müra (elektroonika)|Müra]] värvid''' on värvid, millega kutsutakse erinevate spektritihedustega mürasid. Tüüpiliselt on müra värvid nimetatud nähtava [[Spekter (füüsika)|valguse spektri]] järgi. Kui energiatihedus on suurem kõrgemate [[Sagedus|sageduste]] juures, siis peetakse müra siniseks või lillaks, nagu [[Valgus|nähtaval valgusel]] on sinine ja lilla valgus spektri kõrgema sagedusega otsas. Kui energiatihedus on suurem madalamate sageduste juures, siis peetakse müra punaseks, pruuniks või roosaks, sest punane valgus on nähtava valguse skaalal madalamas otsas. Valgeks peetakse müra, milles kõikide sageduskomponentide energiatihedus on võrdne, nagu valges valguses kõikide teiste sageduste olemasolu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Müra värvidel on vastavalt värvile erinevaid kasutusvaldkondi. Valget, roosat ja pruuni müra heli vormis kasutatakse tinnituse sümptomite leevendamiseks ja magamisabiks.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Sinist ja lillat müra kasutatakse digitaalses signaalitöötluses kvantiseerimisvea vähendamiseks (ingl - ''[[:en:Dither|dithering]]'').&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Matemaatiline avaldis ==
Matemaatiliselt avalduvad müra värvide spektraaltihedused järgmise valemi järgi

&lt;math&gt;S(f) = \frac{1}{f^\alpha}&lt;/math&gt;.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Kus &lt;math&gt;S(f)&lt;/math&gt; on spektri energiatihedus, &lt;math&gt;f&lt;/math&gt; on sagedus ja &lt;math&gt;\alpha&lt;/math&gt; on täisarvuline konstant. Erinevad &lt;math&gt;\alpha&lt;/math&gt; väärtused vastavad erinevatele müra värvidele. Nende seos on leitav tabelist.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!&lt;math&gt;\alpha&lt;/math&gt; 
!Müra värv
!&lt;math&gt;S(f)&lt;/math&gt; muutus
|-
| -2
|Lilla müra
| +6 [[Detsibell|dB]] / [[oktav]]
|-
| -1
|Sinine müra
| +3 dB / oktav
|-
|0
|Valge müra
|0 dB / oktav
|-
|1
|Roosa müra
| -3 dB / oktav
|-
|2
|Pruun müra
| -6 dB / oktav
|}

== Valge müra ==
[[Valge müra|Valgeks müraks]] peetakse müra, mille kõik sageduskomponendid selle sagedusvahemikus on võrdse energiatihedusega. See on nime saanud valgest valgusest, kus valge valgus koosneb kõigist nähtavatest värvidest.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.britannica.com/science/sound-physics/Noise|title=Noise|publisher=Britannica|website=britannica.com|access-date=17 Aprill 2022}}&lt;/ref&gt; Kui teostada valgele mürale [[Spektraalanalüüs|spektraalanalüs]], siis on näha lapikut spektraalvastet.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{cite web|author=Tyler Connaghan|url=https://emastered.com/blog/different-types-of-noise|title=Difference between types of noise|publisher=Emastered|website=emastered.com|access-date=17 Aprill 2022}}&lt;/ref&gt; Inimesed kuulavad valget müra, sest see võib leevendada [[Tinnitus|tinnituse]] sümptomeid ning aidata magamajäämisega.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Heliliselt tekitavad valget müra tehnilised seadmed nagu näiteks õhukonditsioneerid,&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Nunez, Kirsten|url=https://www.healthline.com/health/pink-noise-sleep|pealkiri=What Is Pink Noise and How Does It Compare with Other Sonic Hues?|väljaanne=healthline.com|aeg=21.06.2019|vaadatud=17.04.2022}}&lt;/ref&gt; puhurid&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; või raadiostaatika&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;. Kõrvale kõlab valge müra kõrgsageduslik, sest inimese kõrv on tundlikum kõrgematele sagedustele.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.sweetwater.com/insync/white-noise/|pealkiri=White Noise|väljaanne=sweetwater.com|aeg=06.06.1997|vaadatud=18.04.2022}}&lt;/ref&gt; 

== Roosa müra ==
Roosaks müraks peetakse müra, mille sageduste intensiivsus väheneb 3dB oktavi kohta.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Roosat müra kutsutakse ka 1/f müraks sest selle spektri energia on [[Pöördvõrdelisus|pöördvõrdelises]] sõltuvuses sagedusest. Samuti tähendab see, et spektri energia igas [[Oktav|oktavis]] on sama, mistõttu kasutatakse roosat müra ka helitehnika kalibreerimiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Ruby, Robert|url=https://rangeofsounds.com/blog/how-to-use-pink-noise-to-eq-a-room/|pealkiri=How to Use Pink Noise to Tune/EQ a Room|väljaanne=rangeofsounds.com|aeg=15.07.2019|vaadatud=17.04.2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://sciencestruck.com/what-are-different-colors-of-noise|pealkiri=What are the Different Colors of Noise|väljaanne=sciencestruck.com|vaadatud=17.04.2022|arhiivimisaeg=1.07.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220701103910/https://sciencestruck.com/what-are-different-colors-of-noise|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Roosa müra imiteerib mitmeid loodusnähtuste kõlasid, näiteks lehtede sahinat, ookeani mühinat, puhuvat tuult või langevat vihma.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Viimaste omaduste tõttu peetakse roosat müra rahustavaks, keskendumist soodustavaks ning tinnituse sümptomeid leevendavaks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Sellist müra kutsutakse roosaks müraks, kuna ta on valge ja punase müra vahepeal.

== Pruun/Punane müra ==
Pruuniks müraks peetakse müra, mille sageduste intensiivsus väheneb 6 dB oktavi kohta.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Pruuni müra on võimalik saada kui võtta valgest mürast [[integraal]].&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Ward, Lawrence M., Greenwood, Priscilla E.|url=http://www.scholarpedia.org/article/1/f_noise|pealkiri=1/f noise|väljaanne=scholarpedia.org|aeg=29.10.2007|vaadatud=17.04.2022}}&lt;/ref&gt; Pruuni müra kutsutakse ka 1/f&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; müraks, sest selle spektri tihedus on pöördruutvõrdelises seoses sagedusega.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Samuti kutsutakse seda punaseks müraks, sest sarnaselt valge müra ja valge valguse analoogile, on punane värv madalamas sagedusotsas nii heliliselt kui ka [[Elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetlaineliselt]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Pruun müra on heliliselt madalamate kui roosa ja valge müra ning looduslikult on seda kuulda äikeses või kosemühinas.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Sinine müra ==
Siniseks müraks peetakse müra, mille sageduste intensiivsus suureneb 3dB oktavi kohta.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; See tähendab, et kõlaliselt on sinise müra madalsageduslik ots vaiksem kui kõrgsageduslik ots, mistõttu kõlab sinine müra sisinana.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Castro, Joseph|url=https://www.livescience.com/38583-what-is-blue-noise.html|pealkiri=What Is Blue Noise?|väljaanne=livescience.com|aeg=01.08.2013|vaadatud=17.04.2022}}&lt;/ref&gt; Sinise müra spektritihedus on võrdelises seoses sagedusega f.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.its.bldrdoc.gov/fs-1037/dir-005/_0685.htm|pealkiri=Blue noise|väljaanne=Institute for telecommunication sciences|aeg=23.08.1996|vaadatud=17.04.2022|arhiivimisaeg=8.06.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210608074403/https://www.its.bldrdoc.gov/fs-1037/dir-005/_0685.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Sinise müra ühes oktavis on sama palju energiat kui sellele eelneval kahel oktavil kokku.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Sinist müra kasutatakse ka [[Digitaalne signaalitöötlus|digitaalse signaali]] kvaliteedi säilitamisel selle lahutusvõime vähendamisel või kvantiseerimisel.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Kuna sinisel müral on ülekaalus kõrgemad sagedused, siis peetakse teda kõrvale tavaliselt ebameeldivaks ja kasutatakse vähem rahustatavatel eesmärkidel kui teisi müra tüüpe.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Sarnaselt punasele ja valgele mürale on sinine müra saanud nimetuse valguse järgi. Sinise valguse sagedus on elektromagnetlainete skaalal kõrgemas otsas, nagu sinisel müral on energiatihedus.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

== Lilla müra ==
Lillaks müraks peetakse müra, mille sageduste intensiivsus suureneb 6dB oktavi kohta.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.techopedia.com/definition/27897/violet-noise|pealkiri=Violet Noise|väljaanne=techopedia.com|vaadatud=17.04.2022}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Seda peetakse sinise müra intensiivsemaks versiooniks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Kuna lillal müral on kõrgematel sagedustel suur energiatihedus, siis peetakse seda kõrvale väga ebameeldivaks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Sarnaselt sinisele mürale leiab lilla müra kasutust digitaalses signaalitöötluses.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

== Hall müra ==
Halliks müraks peetakse müra, millel on võimendatud nii madalamad kui ka kõrgemad sagedused, kuid mitte keskmised sageduskomponendid.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.techopedia.com/definition/27898/gray-noise|pealkiri=Gray noise|väljaanne=technopedia.com|vaadatud=17.04.2022}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Hallis müras tunduvad kõik sagedused inimkõrvale olevat võrdse tugevusega.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Halli müra kasutatakse tinnituse sümptomite leevendamiseks ja ka selle kaardistamiseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Akustika]]</text>
      <sha1>md80cod0p1ostr8xfw9h86xd3ha7qct</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>I Ain't Gonna Stand for It</title>
    <ns>0</ns>
    <id>632921</id>
    <revision>
      <id>7158707</id>
      <parentid>6152217</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:39:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158707</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1492" sha1="3y0hg83vj0qbx4zynekm6n7decmtmke" xml:space="preserve">{{Singli info
| nimi               = &quot;I Ain't Gonna Stand for It&quot;
| kaas               = 
| kaane suurus       = 
| raam               = 
| pildi kirjeldus    = 
| esitaja            = [[Stevie Wonder]]i
| koos               = 
| album              = &quot;[[Hotter than July]]&quot;
| A-pool             = 
| B-pool             = &quot;[[Knocks Me Off My Feet]]&quot;
| väljaantud         = november 1980
| formaat            = 
| lindistatud        =
| stiil              = 
| pikkus             = 4:39
| plaadifirma        = [[Motown]]
| autor              = Stevie Wonder 
| produtsent         = Stevie Wonder 
| sertifikatsioon    = 
| eelmine singel     = &quot;[[Master Blaster (Jammin')]]&quot; (1980) &lt;br&gt;
| see singel         = &quot;'''I Ain't Gonna Stand for It'''&quot; (1980) &lt;br&gt;
| järgmine singel    = &quot;[[Lately]]&quot; (1981) &lt;br&gt; 
| edetabeli koht     = 
| veel              =
}}
&quot;'''I Ain't Gonna Stand for It'''&quot; on teine ​​singel [[Stevie Wonder]]i 1980. aasta albumilt &quot;[[Hotter than July]]&quot;. See jõudis Billboardi R&amp;B singlite edetabelis neljandale kohale ja [[Billboard Hot 100|Hot 100]] edetabelis 11. kohale. See jõudis ka [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] singlite edetabelis 10. kohale. Laul on kuulus selle poolest, et Wonder imiteerib kogenud kantrilauljat, ja inspireeriva trummimängu poolest. [[Charlie Wilson|Charlie]] ja [[Ronnie Wilson]] [[The Gap Band]]ist laulavad loole tausta. Laulu kaverdas [[Eric Clapton]] 2001. aastal oma albumil &quot;[[Reptile]]&quot;.

[[Kategooria:1980. aasta singlid]]</text>
      <sha1>3y0hg83vj0qbx4zynekm6n7decmtmke</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu linnavolinike loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>633961</id>
    <revision>
      <id>7158532</id>
      <parentid>7154888</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:02:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7158532</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14795" sha1="o9g5ao9bu3r261ie152ana2tep9r8yk" xml:space="preserve">'''Tartu linnavolinike loend'''  on loetlu [[Tartu linnavolikogu]] [[Linnavolinik|linnavolinik]]est.
== 1898 ==
[[Karl August Hermann]], Karl Lesta, Nikolai Besnosow, Vassili Bulgakow, Konstantin Bokownew, Heinrich Glück, Aleksander Grossmann, Gustav Königsfeld, Nikolai Jekimow, Abraham Kasurinow, Aleksander Bokownew, dr. Johannes Meyer, Peeter Bahrs, Johann Maldmann, Ernst Arndt, Karl Lipping, Karl Rosenthal, Ewald Freimuth, Aleksander Fredeking, Siegfried von [[Kieseritzky]],  Karl Rembach, Roman Bätge, Aleksander von Bröcker, Georg Emmerich, [[Carl Heinrich Leopold Laakmann|Karl Laakmann]], Wilhelm von Bock, Robert Brettschneider, [[Victor von Grewingk|Viktor von Grewing]] ([[Tartu linnapea]] 1898–1917), dr. Eduard Kengsep, Kristian Kimmel, Albert Brock, Jakob Jakobson, Karl Hakenschmidt, Herman Sturm, Arwed Schmidt (linnasekretär), Karl Blosfeld(t&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1902/02/08/20.1 Eesti walimise-komitee ja Saksa valimise-komitee linnawolinikkude kandidaadid], Postimees, nr. 33, 8. veebruar 1902&lt;/ref&gt;), Sigismund Lieven&lt;ref&gt;(1844–1913, [https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1913/01/30/31 Tartus, 29. jaanuaril 1913 Sigismund Lieven surnud.], Postimees, nr. 25, 30. jaanuar 1913, lk 3&lt;/ref&gt;, Hans Erk, Otto Hermansohn, Nikolai von [[Grote]], Julius Frischmuth, Woldemar Müller (linnanõunik), Ernst Heftler, Karl Schneider, Eduard Beckmann, Rudolf von [[Zeddelmann]], Max von [[zur Mühlen]], Johann Klein, dr. Kristjan Strömberg, Friedrich Daugull, parun Michael [[Stackelberg]], Friedrich Hübbe, Jakob von [[Mühlendahl|Mühlendal]], Karl [[Mickwitz]], Friedrich Otto, Aleksander Talesch, Heinrich Sturm, Karl Lipping, Franz Fischer, [[Friedrich Faure]].&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/ristirahwa/1898/03/01/7 Jurjewis oli 19-mal veebruaril uute molinikkude valimine. Linna wolimeesteks maliti], Ristirahwa Pühhapäewaleht, 1. märts 1898, lk 7&lt;/ref&gt; 

== 1899/1900 ==
[[Victor von Grewingk|Viktor von Grewing]] ([[Tartu linnapea]] 1898–1917), Konstantin Bokownew (linnapea asetäitja ja ühtlasi linnanõunik), Eduard Beckmann (linnanõunik), Woldemar Müller (linnanõunik), Arwed Schmidt (linnasekretär), Hans Ark, Ernst Arndt, Peter Bahrs, Nikolai Besnossow, E. Bekmann, Roman Bätge, Carl Rosenthal, Alexander Bokownew, Robert Brettschneider, Robert Brock, dr. Wilhelm von Bock, Aleksander von Bröker, Vassili Bulgakow, Friedrich Daugull, Eduard Kiwastik, W. Hinrichsen, G. Herrmann, A. Stamm, A. Riik, R. Kiekhöfer, F. Kusmanow, Edgar von [[Rücker]], Jegor Tschernow, Friedrich Faure, Franz Fischer, Alexander Frederking, Ewald Freimuth, N. Ekimow, dr. E. Kengsepp, Karl Lesta, V. Rikka, Nikolai von Grote, Karl Hakenschmidt,  E. Heftler, [[Karl August Hermann|August Hermann]], arhitekt [[Friedrich Hübbe]], Jakob Jacobson, apteeker Siegfried von Kieseritzky, Johann Klein, Gustav Königsfeld,  Jakob von Mühlendahl, Christian Kümmel, Carl Laakmann, Sigismund Lieven, kaupmees Karl Lipping, kingsepp Karl Lipping, Friedrich Ottho, dr. Johann Meyer&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1910/02/24/17 Edumeelsete linnawalijate linnawolinikkude - kandidatide nimekiri], Postimees, nr. 45, 24. veebruar 1910&lt;/ref&gt;, Karl Schröder, Max von zur Mühlen, dr. Chr. Ströhmberg, Hermann Sturm, apteeker  Heinrich Sturm, Carl von Blossfeld, Joh. Waldmann, prof. Aleksander Zarewsky,  Rudolf von Zeddelmann&lt;ref&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/cbd72f8e-0e73-453e-b21b-a4624a93f9fb/content Schnakenburg's Kalender für das Jahr 1900.], Jurjew &amp; Riga. Schnakenburg's Druck und Verlag. 1899. ''Stadtverwaltung und Beamte'',  lk 168-169&lt;/ref&gt; 

== 1915 ==
Arthur von Akermann, Alexander Ammon, Johann Anderson, Johannes Arndt, Gerhard Büning, Roman Bätge&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/01/24/35 Roman Bätge †] (1854–1926), Postimees (1886-1944), nr. 23, 24. jaanuar 1926, lk 7&lt;/ref&gt;, Alexander Bokownew,  Johann v. Broecker, Robert Brock, Egmont Brock, Alexander Hartmann, Alfred Grass, [[Victor von Grewingk|Viktor von Grewingk]] ([[Tartu linnapea]] 1898–1917), Alexander Grossmann, Elmar Grohs, Wilhelm Daugull, [[Gustav Seeland]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, Adolf Jerw, Peter Kasarinow, Peter Kako, August Karneol, Gustav Kiima, Iwan Koslow, Edgar von Kossart, Heinrich Laas, Hans Lell, Karl Lesta, Armin Eleven, Eduard Luha, Erich Mattiesen, Martin Mauer, [[Alfred von zur Mühlen]], Ernst Oberleitner, Friedrich Ottho, [[Kaarel Parts]], Gustav Petersen, Gustav Post, Johann Post, Konrad Pfäff, Reinhold Raphoph, Richard Riik, Leonhard Rosenkranz, Karl Rosentahl, Iwan Reswow, Reinhold Sachker, Johann Simon, Roman Tarrask, [[Gustav Tensmann]]&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1919/01/20/25 Enamlaste lahkumine Tartust. Tartu sündmustik.], Tallinna Teataja nr. 15, 20. jaanuar 1919, lk 2&lt;/ref&gt;, Johann Tomberg, Johannes Fischer, Rudolph Fischmann, Woldemar Zeitler, Arved Schmidt, parun Otto Stackelberg, Bernhard Stern, Konrad Ströhmberg, Mart Jänes, Karl Jansen, Konrad Lakschewitz, Johannes Schröder&lt;ref&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/82b862fb-ddb3-4b16-b282-8dd43f7a51a9/content JURJEW (vorm. Dorpater) Kalender :: 1915], JURJEW. Druck und Verlag von Ed. Bergmann, ''Stadtverwaltung und Beamte'', seite 106&lt;/ref&gt;.

== 1924 ==
vt Tartu linnawolinikkude kandidaatide nimekiri 1. jaanuarist 1924 a.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1924/01/18/15 Tartu linnawolinikkude kandidaatide nimekiri 1. jaanuarist 1924 a.], Riigi Teataja, nr. 8-9, 18. jaanuar 1924&lt;/ref&gt;
== 1927 ==
18. ja 19. detsembril 1926 valiti Tartu linnavolikokku järgmised volinikud.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/01/24/12 Tartu linnavolinikkude nimekiri.], Riigi Teataja, nr. 6, 24 jaanuar 1927&lt;/ref&gt;

[[Eesti Rahvaerakond|Eesti rahvaerakonna]] nimekiri
* [[Peeter Põld|Põld, Peeter]], [[Munga tänav (Tartu)|Munga tän]]. 2.
* [[Karl Luik|Luik, Karl]], [[Elva tänav|Elva tän]]. 4.
* [[Jaan Kriisa|Kriisa, Jaan]], [[Jaani tänav|Jaani tän]]. 1.
* [[Herman Sumberg|Sumberg, Herman]], [[Promenaadi tänav|Promenadi tän]]. 7.
* [[August Mõru|Mõru, August]], [[Filosoofi tänav|Filosofi tän]]. 4.
* [[Jaan Raudsepp|Raudsepp, Jaan]], [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tän]]. 28.
* [[Villem Tubin|Tubin, Villem]], [[Fortuuna tänav|Fortuna tän]]. 8.
* [[Jaan-Aleksander Rekand|Rekand, Jaan-Aleksander]], Tiigi tän. 28.
* [[Jaan Ratnik|Ratnik, Jaan]], [[Lille tänav (Tartu)|Lille tän]]. 17.
* [[Karl Lepp|Lepp, Karl]], [[Katoliku tänav|Katoliku tän]]. 1.
* [[Aleksander Kuum|Kuum, Aleksander]], [[Vallikraavi tänav|Vallikraavi tän]]. 18.
* [[Johan lise|lise, Johan]], [[Aia tänav (Tartu)|Aia tän]].

[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti sotsialistliku tööliste partei]] nimekiri
* [[Peeter Treiberg|Treiberg, Peeter]], [[Tähe tänav|Tähe tän]]. 31–3.
* [[August Reeben|Reeben, August]], Elva tän. 8.
* [[Aleksander Mekkart|Mekkart, Aleksander]], [[Väike-Viljandi tänav|Väike-Viljandi tän]]. 1–4.
* [[Eduard Pikkand|Pikkand, Eduard]], [[Annemõisa tänav|Annemõisa tän]]. 19–4.
* [[Minni Kurs-Olesk|Kürs-Olesk, Minni]], [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tän]]. 11.
* [[Eduard Kirs|Kirs, Eduard]], Elva tän. 13.
* [[Mihkel Õunapuu|Õunapuu, Mihkel]], [[Õnne tänav|Õnne tän]]. 39–1.
* [[August Pau|Pau, August]], [[Veski tänav (Tartu)|Veski tän]]. 57–4.
* [[Mihkel Mihkelson|Mihkelson, Mihkel]], Riia tän. 39–2.
* [[Karl Lukk|Lukk, Karl]], [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tän]]. 8.
* [[Ludvig Sapotzki|Sapotzki, Ludvig]], [[Liiva tänav (Tartu)|Liiva tän]]. 24.
* [[Aleksander Audova|Audova, Aleksander]], [[Tööstuse tänav (Tartu)|Tööstuse tän]]. 13.
* [[Peeter Karin|Karin, Peeter]], [[Tallinna tänav (Tartu)|Tallinna tän]]. 17.
* [[Mart Adamson|Adamson, Mart]], Peterburi tän. 141–2.
* [[Mihkel Vellberg|Vellberg, Mihkel]], Riia maantee 25.

[[Eesti Tööliste Partei|Eesti tööliste partei]] nimekiri
* [[Bernhard Unt|Unt, Bernhard]], [[Eha tänav (Tartu)|Elisabeti tän]]. 6–1.
* [[Hermann Lepp|Lepp, Hermann]], [[Lootuse tänav|Lootuse tän]]. 7–2.
* [[Ulrich Hein|Hein, Ulrich]], [[Aleksandri tänav|Aleksandri tän]]. 28–16.
* [[Mihkel Meister|Meister, Mihkel]], [[Tähe tänav|Tähe tän]]. 14–8.

[[Eesti Kristlik Rahvaerakond|Kristliku rahvaerakonna]] nimekiri
* [[Jaan Treumann|Treumann, Jaan]], [[Narva maantee (Tartu)|Peterburi tän]]. 127.
* [[Martin Villberg|Villberg, Martin]], [[Päeva tänav|Päeva tän]]. 3.
* [[Julie Emblik|Emblik, Julie]], [[Kesk tänav|Kesk tän]]. 3.
* [[Aleksander Ruuben|Ruuben, Aleksander]], Tähe tän. 2.

[[Saksa-Balti Erakond‎|Saksa rühma]] nimekiri
* [[Johannes Meyer|Meyer, Johannes]], [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi tän]]. 18.
* [[Walter Gotthard Ludwig Stackelberg|Stackelberg, Valter]], [[Vanemuise tänav|Aia tän]]. 12.
* [[Sigismund Klau|Klau, Sigismund]], V.-Kastani puiestee 6.
* [[Ernst Daugull|Daugull, Ernst]], [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama tän]]. 38.

Tartu majandustegelaste koonduse nimekiri
* [[Hans Orav|Orav, Hans]], Karlova tän. 41.

Tartu majaomanikkude seltsi, väikekaupmeeste seltsi, sellide ja meistrite keskseltsi ja kaubandus-tööstuse seltsi ühine nimekiri
* [[Oskar Allik|Allik, Oskar]], Tolstoi tän. 14.
* [[Aleksander Keiss|Keiss, Aleksander]], [[Promenaadi tänav|Promenadi tän]]. 9.
* [[Johan-Oskar Rütli|Rütli, Johan-Oskar]], [[Pepleri tänav|Pepleri tän]]. 15.
* [[Mihkel Pärn|Pärn, Mihkel]], Tähe tän. 33.
* [[August Kullam|Kullam, August]], Kesk tän. 2.
* [[Johann Aavik|Aavik, Johann]], [[Raatuse tänav|Raatuse tän]]. 10.
* [[Johannes Müürsepp|Müürsepp, Johannes]], Peterburi tän. 29.
* [[Voldemar Koppel|Koppel, Voldemar]], [[Aleksandri tänav|Aleksandri tän]]. 14.
* [[Julius Nahk|Nahk, Julius]], [[Vladimiri tänav (Tartu)|Vladimiri tän]]. 14.

Tartu üürnikkude nimekiri
* [[Karl Karheiding|Karheiding, Karl]], [[Kalda tee|Kalda tän]]. 16.
* [[Karl Pahk|Pahk, Karl]], [[Herne tänav (Tartu)|Herne tän]]. 39–1.
* [[Aleksander Вraats|Вraats, Aleksander]], Elisabeti tän. 25–2.
* [[Hendrik Imelik|Imelik, Hendrik]], Herne tän. 11–4.

Tööerakonna nimekiri
* [[Lui Olesk|Olesk, Lui]], [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli tän]]. 11.

Vene rahva nimekiri
* [[Vetscheslav Bulgarin|Bulgarin, Vetscheslav]], [[Karlova tänav|Karlova tän]]. 67.

== 1934 ==
14. ja 15. jaanuaril 1934 valitud linnavolinikud.

Valimisliit: Aed- ja äärelinna majaomanikud, aednikud ja linna maarentnikud

* [[Peeter Panksep]]
* [[Voldemar-Rudolf Annok]]

Valimisliit: Eesti rahvuslik valimisliit

* [[Karl Luik]]
* [[Herman Sumberg]]
* [[Juhan Kõpp]]
* [[Ants Piip]]
* [[August Mõru]]
* [[Juhan Lang]]
* [[Villem Kustlov]]
* [[Karl Pahk]], astus tagasi, asemele kutsutud [[Karl Saral]] (7. mai 1934, RTL 1934, 37)
* [[Konstantin Kokla]]
* [[Aleksander Kuum]]

Valimisliit: Eesti sotsialistlik tööliste partei

* [[Peeter Treiberg]]
* [[Johann Sütt]]
* [[Jaan Vain]]
* [[Albert Marmor]]
* [[Mart Adamson]]
* [[Mihkel Vellema]]

Valimisliit: kristlased

* [[Jaan Treumann]]

Valimisliit: Majaomanikkude ja teiste kodanliste ringkondade liit

* [[Paul Ingermann]]
* [[Voldemar Tamman]]
* [[Johan Aavik]]
* [[August Kullam]]
* [[Julius Lill]]
* [[Artur Linkberg]]
* [[August Siska]]
* [[Johannes Tallo]]

Valimisliit: Tartu saksa valimisliit

* [[Valter Stackelberg]]
* [[Otto Luck]]
* [[Herman Valter]]
* [[Georg Post]]

Valimisliit: Töö- ja õiglusliit

* [[Rudolf Bernakoff]]

Valimisliit: Vabadussõjalaste rahvaliikumine

* [[Eduard-Alfred Kubbo]]
* [[Hans Ainson]]
* [[Oskar Saarema]]
* [[Karl Grau]]
* [[Karl-Ferdinand Karlson]]
* [[Hugo-August Treial]]
* [[Gustav-Aleksander Hindrikson]]
* [[Mihkel Tamman]]
* [[Leopold Seidelbach]] (õiendus RTL 1934, 24)
* [[Aleksander Raudsepp]]
* [[Oskar Meoma]]
* [[Eduard Meksi]]
* [[August Põltsama]]
* [[Peeter Zirkel]]
* [[Aleksander Timmermann]]
* [[Jaan Raudsepp]]
* [[Hugo Vihalem]]
* [[Alfred Lätti]]
* [[Arnold Morin]]
* [[August Peitel]]
* [[Eduard Hanko]]
* [[Karl Unt]]
* [[Aleksander Luksepp]]
* [[Juhan Akermann]]
* [[Gustav Peets]]
* [[Nikolai Schmidt]]
* [[Voldemar Siil]]
* [[Nikolai Kornev]]
* [[Johan Huik]]
* [[Johannes Beifeldt]]
* [[Arnold Jaska]]

Valimisliit: Vene rahva valijate ühendus

* [[Klavdija Bežanitskaja]]

== 1939 ==
15. ja 16. oktoobril 1939 valiti Tartu linnavolikokku järgmised volinikud. Siseminister kinnitas valimistulemused 3. novembril 1939. Linnavolinike volitused algasid 1. detsembril 1939.&lt;ref&gt;[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:381354/328324/page/2 Tartu linnavolikogu valimistel 15. ja 16. oktoobril 1939 valitud ja Sise­ministri poolt 3. novembril kinnitatud Tarto linnavolinike nimekiri.], Riigi Teataja Lisa : seaduste alustel avaldatud teadaanded ; 101 1939-12-01&lt;/ref&gt;

Linnas oli neli valimisringkonda, mis vastasid [[Riigivolikogu]] [[Riigivolikogu 43. valimisringkond|43.,]] [[Riigivolikogu 44. valimisringkond|44.,]] [[Riigivolikogu 45. valimisringkond|45.]] ja [[Riigivolikogu 46. valimisringkond|46.]] valimisringkonnale. 37 913 hääleõiguslikust kodanikust käis hääletamas 16 986 (44,8%). Umbes 2000 sakslast valmistusid hääletamise ajal Eestist [[Umsiedlung|lahkuma]] ja ei võtnud hääletamisest osa.

Volikogu liikmed on järjestatud ringkondade kaupa vastavalt saadud häälte arvule.

1. valimisringkond

* [[Konstantin Kokla]] (1721 häält)
* [[Karl Saral]] (1538)
* [[Voldemar Siil]] (1379)
* [[Jaan Treumann]] (1350)
* [[Juhan Sütt]] (1298)
* [[Mart Adamson]] (1119)
* [[Aleksander-Taaniel Reedre]] (997)
* [[Johan Aavik]] (937)
* [[Bernhard Kirch]] (880)
* [[Klaudia Bežanitskaja]] (883)

2. valimisringkond

* [[Ants Piip]] (3337)
* [[Herman Sumberg]] (2289)
* [[Jaan Kriisa]] (1605)
* [[Oskar Koplus]] (1495)
* [[Olinde Ilus]] (1373)
* [[Hugo Vihalem]] (1275)
* [[Mihhail Šõštšikov]] (1206)
* [[Julius Lill]] (1189)
* [[Richard-Eduard Truupõld]] (1065)
* [[Friedrich Tein]] (1026)

3. valimisringkond
* [[Karl-Juulius Luik]] (1891)
* [[Marta Karu]] (1593)
* [[Viktor Hion]] (1372)
* [[Aleksander Tõnisson (ülemnõukogu liige)|Aleksander Tõnisson]] (1252)
* [[Artur Linkberg]] (1120)
* [[August-Artur Reisner]] (1108)
* [[Peeter Panksep]] (1097)
* [[Ernst-Voldemar Kull]] (1061)
* [[Peeter Zirkel]] (965)
* [[Voldemar-Rudolf Annok]] (928)

4. valimisringkond

* [[Kristjan-Eduard Jalak]] (1875)
* [[Rudolf Bernakoff]] (1862)
* [[Peeter Tarvel]] (1544)
* [[Hans Ainson]] (1302)
* [[Johannes Maasik]] (1248)
* [[Heinrich Mark]] (1182)
* [[Johannes Temmo]] (1134)
* [[Emilie Solba]] (1102)
* [[Villem Kuusloo]] (1007)
* [[Voldemar Tamman]] (971)

== Viited ==
{{viited}}
== Vaata ka ==
*[[Tartu linnavolikogu]], [[Tartu linnavalitsus]], [[Tartu linnapea]]

[[Kategooria:Tartu loendid|Volinike loend]]
[[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]]
[[Kategooria:Tartu linnavolikogu liikmed| ]]</text>
      <sha1>o9g5ao9bu3r261ie152ana2tep9r8yk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>No Cav</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634807</id>
    <revision>
      <id>7158621</id>
      <parentid>6209649</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T04:33:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158621</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3949" sha1="oh6zkke4o77kqqufifojwdi2jjumjh7" xml:space="preserve">{{toimeta}}
[[Fail:Cava_di_Gioia_(Carrara).jpg|link=//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a6/Cava_di_Gioia_%28Carrara%29.jpg/220px-Cava_di_Gioia_%28Carrara%29.jpg|pisi| Cava di Gioia ([[Carrara]]) ja sellega seotud tippkohtumise kuju pöördumatu muutmine]]
'''No Cav''' on ajakirjanduslik termin, mida kasutatakse &lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Cite web|url=http://iltirreno.gelocal.it/massa/cronaca/2014/05/18/news/salviamo-le-apuane-i-no-cav-occupano-il-monte-carchio-1.9252452|title=«Salviamo le Apuane», i No Cav “occupano” il monte Carchio|date=2014-05-18|language=it-IT}}&lt;/ref&gt; tähistamaks suurt Itaalia [[Liikumine (ühiskond)|protestiliikumist]], mis tekkis [[21. sajand|21. sajandi alguses]] [[2000. aastad|[]] &lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Cite web|url=https://it.ejatlas.org/conflict/la-devastazione-delle-alpi-apuane-a-causa-dellescavazione-del-marmo|title=La distruzione delle Alpi Apuane a causa dell'estrazione del marmo {{!}} EJAtlas|language=it}}&lt;/ref&gt; ja mis koosnes kodanike [[Selts|ühendustest]] ja [[Grupp|rühmadest]], mida ühendas [[Karjäär (mäendus)|Apuani]] Alpides asuvate Carrara marmorikarjääride kriitika.

== Nimi ja sümbol ==
[[Fail:No_Cav_sticker_at_Bivacco_Aronte_(Passo_della_Focolaccia,_Alpi_Apuane)_at_17.10.2021.jpg|link=//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fa/No_Cav_sticker_at_Bivacco_Aronte_%28Passo_della_Focolaccia%2C_Alpi_Apuane%29_at_17.10.2021.jpg/220px-No_Cav_sticker_at_Bivacco_Aronte_%28Passo_della_Focolaccia%2C_Alpi_Apuane%29_at_17.10.2021.jpg|pisi| Aronte bivouac'i No Cav kleebis (Passo della Focolaccia, Apuani Alpid)]]
Mõistet No Cav, lühend sõnadest &quot;No Cave&quot; (&quot;Ei karjääridele&quot;, itaalia keeles), kasutati esimest korda Il Tirreno artiklis [[2014|2014.]] aastal, et määratleda aktiviste, kes osalesid Salviamo le Apuane komitee meeleavaldusel &lt;ref name=&quot;:5&quot;/&gt; .

Sümbol No Cav koosneb stiliseeritud mustvalgest kujutisest Carrara eramarmorraudtee Vara viaduktist, mida läbib suur punane X, mille kohal on samuti punane sõnad &quot;NO CAV&quot;, kõik valgel taustal &lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.voceapuana.com/attualita/2020/08/08/le-cave-portano-ricchezza-ma-se-siamo-poveri-e-disoccupati/31338/|title=«Le cave portano ricchezza? Ma se siamo poveri e disoccupati...»|date=2020-08-08|language=it-IT}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;:50&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.lanazione.it/lucca/cronaca/la-coop-levigliani-non-tutela-il-corchia-1.5318876|title=&quot;La coop Levigliani non tutela il Corchia&quot;|date=1594705367796|language=it|access-date=2022-08-08|archive-date=2022-04-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20220430003108/https://www.lanazione.it/lucca/cronaca/la-coop-levigliani-non-tutela-il-corchia-1.5318876|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; .

See bänner, mille graafiline kujundus meenutab liikumist No TAV, ilmus alles [[2020|2020.]] aastal keskkonnakaitsja Gianluca Briccolani korraldatud ürituse ajal, kes järgmisel aastal oleks koos Claudio Grandi ja teistega asutanud ühenduse Apuane Libere &lt;ref name=&quot;:52&quot;&gt;{{Cite web|url=https://misanthropicture.com/n-o-c-a-v/|title=N O – C A V – MISANTHROPICTURE|language=it-IT|access-date=2022-08-08|archive-date=2021-10-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20211029054405/https://misanthropicture.com/n-o-c-a-v/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://apuanelibere.org/2021/05/08/nasce-apuane-libere-la-prima-organizzazione-di-volontariato-per-tutelare-le-alpi-apuane/|title=NASCE “APUANE LIBERE”: LA PRIMA ORGANIZZAZIONE DI VOLONTARIATO PER TUTELARE LE ALPI APUANE|date=2021-05-08|language=it-IT}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://apuanelibere.org/2021/05/10/conferenza-stampa-dell-8-maggio/|title=CONFERENZA STAMPA DELL’ 8 MAGGIO|date=2021-05-10|language=it-IT}}&lt;/ref&gt; .

Seda sümbolit ja definitsiooni &quot;No Cav&quot; ei kasuta ega aktsepteeri kõik liikumise rühmad ning paljud eelistavad end määratleda täpsemate terminitega.
[[Kategooria:Keskkonnakaitseorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Keskkonnakaitse]]</text>
      <sha1>oh6zkke4o77kqqufifojwdi2jjumjh7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nīgrande vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>636694</id>
    <revision>
      <id>7158794</id>
      <parentid>7154675</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:06:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158794</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6138" sha1="fdmvzvdgp8stk6mm1v06d5su55faryf" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Nīgrande vald
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Nīgrandes pagasts
|  lipp = 
|  lipu_link = 
|  vapp = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 97,5
|  elanikke = 
|  elanikke_seis = 
|  keskuse_nimi = [[Nīgrande]]
|  asendikaardi_pilt = Nīgrandes pagasts LocMap.png
}}
[[Pilt:Mīlestības saliņa Kalnos, parkā - panoramio.jpg|pisi|Kalni pargi Armastuse saareke]]
'''Nīgrande vald''' ([[läti keel]]es ''Nīgrandes pagasts'') on vald Lätis [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]].

Vald piirneb sama piirkonna [[Pampāļi vald|Pampāļi]], [[Zaņa vald|Zaņa]] ja [[Ezere vald|Ezere vallaga]], [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]] [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallaga]] ning [[Lõuna-Kuramaa piirkond|Lõuna-Kuramaa piirkonna]] [[Vaiņode vald|Vaiņode]] ja [[Embūte vald|Embūte vallaga]]. Vald asub [[Leedu]] piiri ääres. Valla naabrusse jääb [[Mažeikiai rajoon]]i [[Židikai vald]].

Valla pindala on 97,5 km². Aastal 2011 oli elanikke 1442, aga 2021. aasta seisuga elas seal 1099 inimest. Valla keskuseks on [[Nīgrande]] küla. Vallamaja asub aadressil Ventas iela 2, vallavanem on Rūdolfs Prauliņš.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20220926085602/https://saldus.lv/pasvaldiba/pagastu-parvaldes/ Saldus novads], vaadatud 14.09 2022&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

Aastal 1821 moodustati praeguse valla aladel neli [[mõisavald]]a, mille liitmisest praegune vald sündis. Aastal 1891 liideti Nīgrande, Dzirase ja Meldzere mõisavald, aastal 1893 lisati veel Grieze vald. Aastal 1899 liideti sellega Bākūže vald. Nii Nīgrandes, Dzirases, Meldzeres kui Griezes asutati ka vallakoolid. Aastal 1935 oli [[Liepāja maakond]]a kuuluva valla pindala 87,5 km² ja seal oli 1716 elanikku.&lt;ref&gt;Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.&lt;/ref&gt;

Aastal 1945 moodustati vallas Nīgrande ja Grieze külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1949 moodustati seal ka mitu [[kolhoos]]i: Jaunais Komunārs, Blāzma, Straume, Ventas Zieds ja Nākotne, mis aastal 1959 üheks kolhoosiks liideti. Aastal 1954 liideti Nīgrande külanõukoguga likvideeritav Grieze külanõukogu.&lt;ref name=&quot;NzDw2&quot; /&gt; Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastal 2009 arvati vald [[Salduse piirkond]]a.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Bieriņi muinaskalmed ja Meldzere lohukivi. Kohaliku kaitse all on Nīgrande luteri kirik ja linnamäena kasutusel olnud Cīrulene mägi.&lt;ref name=&quot;GcWaC&quot; /&gt;

== Loodus ==

Valla suuremad jõed on [[Venta jõgi]] ja selle lisajõed [[Lētīža]] ning [[Losis]]. Selle lääneosa asub [[Lääne-Kuramaa kõrgustik]]ul, idaosa jääb aga [[Kesk-Läti madalik]]ule. Kõrgeim koht asub valla edelaosas (126,7 m).

Looduskaitse all on Embūte valla piiril asuv Lētīža hiidrahn, Losise paljandid, Ievase tamm, Meldzere park, Pļaviņase tamm, Kļuvase tamm, Auziņase tamm, Krišjāņi tamm, 3x3 tamm, Strumpji tamm, Cērpene maakivi, Kalnaiši mänd, Mucenieki tamm, Kalni paljandid, Kalni Armastuse tamm, Rožkalni tamm, Dzidra Smiltniece Nīgrande Rozkalni dendraarium, Saldenieki tamm, Grieze park, Kalnase haraline mänd, Lendumi tamm, Paloši tamm, Paloši väike tamm, Paloši künnapuu, Pakalni tamm, Loši veski esimene tamm, Lejas Liekņi kastanipuu, Zeltiņi [[hõberemmelgas]], Ķēderi tamm, Spiņņi tamm, Elki tamm, Tabaki mänd, Piķeļmuiža Kaldatamm, Piķeļmuiža tamm, Cērpi tamm, Dzirase teeäärne mänd, Dzirase park, Kalna Pūteļi väike tamm, Lejnieki tamm, Pūteļi tamm, Dīgļi tamm, Mišeikase tamm ja Apšukrogsi tamm, lisaks veel arvukalt nimetut põlispuud. Valda jääb Nīgrande netsade kaitseala pindalaga 62,23 hektarit.&lt;ref name=&quot;eD5FL&quot; /&gt;

== Asustus ==

Aastal 2011 elas vallas 1091 [[lätlased|lätlast]], 36 [[venelased|venelast]], 15 [[valgevenelased|valgevenelane]], 19 [[ukrainlased|ukrainlast]], 1 [[poolakad|poolakas]] ja 264 [[leedulased|leedulast]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2022-09-14 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Vallas on järgmised külad.

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv&lt;ref name=&quot;9vNvX&quot; /&gt;
|-
| [[Alši]] || ''mazciems'' || 95 (2005)
|-
| [[Atvari]] || ''mazciems'' || 57 (2005)
|-
| [[Dziras]] || ''mazciems'' || 67 (2005)
|-
| [[Kalni]] || ''ciems'' || 455 (2026)
|-
| [[Meldzere]] || ''mazciems'' || 36 (2005)
|-
| '''[[Nīgrande]]''' || ''ciems'' || 356 (2026)
|-
| [[Piķeļmuiža]] || ''mazciems'' || 13 (2005)
|}

Vallas on seitse [[küla]]. Valla keskuses [[Nīgrande]]s (''lielciems'') oli 2022. aastal 366 elanikku. Teine sama staatusega küla on Kalni 483 elanikuga aastal 2022. Alši on staatusega vidējciems ja aastal 2005 oli seal 95 elanikku. Ülejäänud külad on staatusega ''mazciems'': Atvari 57 elanikuga aastal 2005, Dziras 67 elanikuga aastal 2005, Meldzere 36 elanikuga aastal 2005 ja Piķeļmuiža 13 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.&lt;ref name=&quot;9vNvX&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NzDw2&quot;&gt;Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GcWaC&quot;&gt; [https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eD5FL&quot;&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9vNvX&quot;&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&amp;regionaID=0&amp;rajonaID=100013801&amp;veidi=ciems+Latvij%C4%81&amp;nosaukDala=&amp;nosExact=false&amp;citataDala=false&amp;nosOficial=false&amp;nosNonAccent=false&amp;nosLGIAApproved=false&amp;sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
{{Salduse piirkond}}

[[Kategooria:Läti vallad]]
[[Kategooria:Salduse piirkond]]</text>
      <sha1>fdmvzvdgp8stk6mm1v06d5su55faryf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Olavi Sõna</title>
    <ns>0</ns>
    <id>636755</id>
    <revision>
      <id>7158854</id>
      <parentid>7121755</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:05:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158854</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6200" sha1="qdnouoogeyialy07f6ksntnky5fi0mx" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=oktoober}}
[[Fail:Olavi Sõna.jpg|pisi|Aktifotograaf Olavi Sõna]]

'''Olavi Sõna''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1981]]) on eesti elukutseline '''aktifotograaf'''.&lt;ref name=&quot;NainePostimees&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://naine.postimees.ee/6964341/aktifotograaf-olavi-sona-fotosessioon-kui-teraapiaseanss
 |pealkiri=Aktifotograaf Olavi Sõna: fotosessioon kui teraapiaseanss
 |väljaanne=Postimees / Naine
 |kuupäev=3. mai 2020
 |vaadatud=16. detsember 2025
}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas 2008. aastal [[Tallinna Polütehnikum]]i fotograafia erialal ning töötab alates 2012. aastast elukutselise aktifotograafina.&lt;ref name=&quot;Ohtuleht&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=Aktifoto – kunstilised aktifotod mälestuseks ja magamistoa seinale |url=https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/835584/aktifoto-magamistoa-seinale-sensuaalse-tulemuse-saamiseks-ei-pea-sa-olema-tippvormis |vaadatud=16. detsember 2025 |väljaanne=Õhtuleht / Naisteleht}}&lt;/ref&gt; Olavi Sõna on spetsialiseerunud '''ainult aktifotograafiale''' ning peab aktifotostuudiot, kus loob oma loomingut.&lt;ref name=&quot;AktifotoNet&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://aktifoto.net/olavi-sona-aktifotode-virtuaalnaitus/
 |pealkiri=Olavi Sõna aktifotode näitus
 |väljaanne=Aktifoto.net (oma portfoolio / stuudio koduleht)
 |vaadatud=16. detsember 2025
}}&lt;/ref&gt;

Tema tööde keskmes on inimkeha kunstiline ja esteetiline kujutamine. Sõna fotograafilist käekirja iseloomustavad eelkõige '''mustvalged, tumedas võtmes''' aktifotod, milles on olulisel kohal valguse ja varju kasutamine ning keha vorm.&lt;ref name=&quot;Buduaar&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://buduaar.tv3.ee/keha-ja-vaim/ootamatu-pohjus-miks-lasta-endast-teha-aktifotod/
 |pealkiri=Ootamatu põhjus, miks lasta endast teha aktifotod
 |väljaanne=Buduaar
 |kuupäev=16. aprill 2022
 |vaadatud=16. detsember 2025
}}&lt;/ref&gt;

Lisaks loomingulisele tegevusele juhendab Sõna fotograafidele suunatud koolitusi, mis keskenduvad modellitöö turvalisusele, usalduse loomisele ja professionaalsele eetikale aktifotograafias.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Aktifotograaf Olavi Sõna koolitus: Kuidas modelliga suhelda? |url=https://aktifoto.net/aktifotograaf-olavi-sona-koolitus-kuidas-modelliga-suhelda/ |vaadatud=2026-03-31 |väljaanne=aktifoto.net}}&lt;/ref&gt;

Lisaks aktifotograafiale tegeleb Olavi Sõna ka '''jaapani sidumiskunstiga''' [[shibari|'''shibari''']], mida ta käsitleb visuaalse ja kunstilise väljendusvormina. Shibari motiivid esinevad ka osas tema fotograafilisest loomingust.&lt;ref name=&quot;PostimeesKultuur&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.postimees.ee/7541153/tallinna-techno-klubis-hall-avatakse-reedel-performance-iga-shibari-teemaline-naitus
 |pealkiri=Tallinna techno-klubis HALL avatakse reedel performance'iga Shibari-teemaline näitus
 |väljaanne=Postimees / Kultuur
 |kuupäev=8. juuni 2022
 |vaadatud=16. detsember 2025
}}&lt;/ref&gt;
Olavi Sõna on seotud ka shibari-valdkonna arutelude ja teadmiste jagamisega. Ta viib läbi shibari-teemalist podcasti „Köiejutud; shibari podcast“, milles käsitletakse shibari kultuuri, praktikat, eetikat ja kogukonnaga seotud teemasid ning vesteldakse nii Eesti kui ka rahvusvaheliste shibari õpetajate ja praktikutega.&lt;ref name=&quot;koeiejutud&quot;/&gt;

== Näitused ==
Olavi Sõna töid on eksponeeritud mitmetel näitustel Eestis:

* '''Harju KEK''', mai 2022 – [https://shibari.ee/aktifotonaitus-naitus/ &quot;Näitus&quot;]&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://shibari.ee/aktifotonaitus-naitus/
 |pealkiri=Näitus Harju KEK
 |väljaanne=Shibari.ee
 |vaadatud=16. detsember 2025
}}&lt;/ref&gt;

* '''Klubi Hall''', juuni 2022 – [https://kultuur.postimees.ee/7541153/tallinna-techno-klubis-hall-avatakse-reedel-performance-iga-shibari-teemaline-naitus/ &quot;Alistumise kool&quot;]&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.postimees.ee/7541153/tallinna-techno-klubis-hall-avatakse-reedel-performance-iga-shibari-teemaline-naitus/
 |pealkiri=Näitus Klubi Hall
 |väljaanne=kultuur.postimees.ee
 |vaadatud=16. detsember 2025
}}&lt;/ref&gt;

* '''Kreenholm''', Narva, juuli 2022 – [https://kultuur.postimees.ee/7568705/kreenholmis-avatakse-kristi-leppiku-ja-olavi-sona-naitus-piirid &quot;Piirid&quot;]&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://kultuur.postimees.ee/7568705/kreenholmis-avatakse-kristi-leppiku-ja-olavi-sona-naitus-piirid
 |pealkiri=Kreenholmis avatakse Kristi Leppiku ja Olavi Sõna näitus “Piirid”
 |väljaanne=Postimees / Kultuur
 |vaadatud=16. detsember 2025
}}&lt;/ref&gt;

* '''Nõmme Kultuurikeskus''', september 2023 – [https://www.nommekultuur.ee/kalender/olavi-sona-aktifotonaitus-seotud-vabaks/ &quot;Seotud Vabaks&quot;]&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.nommekultuur.ee/kalender/olavi-sona-aktifotonaitus-seotud-vabaks/
 |pealkiri=Näitus Seotud Vabaks 
 |väljaanne=Nõmme Kultuurikeskus / nommekultuur.ee
 |vaadatud=16. detsember 2025
}}&lt;/ref&gt;

* '''Kastani 42''', Tartu, jaanuar 2024 – ''„Seotud vabaks“''&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://shibari.ee/naitus/
 |pealkiri=Näitus “Seotud vabaks” Tartus
 |väljaanne=shibari.ee
 |vaadatud=16. detsember 2025
}}&lt;/ref&gt;

* '''Tauno Kangro Skulptuurigalerii''', oktoober 2024 – Tauno Kangro ja Olavi Sõna ühisnäitus [https://www.kultuurikava.ee/event/tauno-kangro-ja-olavi-sona-uhisnaitus-seotud-ilu &quot;Seotud Ilu&quot;]&lt;ref&gt;{{Netiviide
 |url=https://www.kultuurikava.ee/event/tauno-kangro-ja-olavi-sona-uhisnaitus-seotud-ilu
 |pealkiri=Tauno Kangro ja Olavi Sõna ühisnäitus &quot;Seotud Ilu&quot;
 |väljaanne=Kultuurikava.ee
 |vaadatud=16. detsember 2025
 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

== Meediakajastus ==
Olavi Sõna loomingut ja aktifotograafiat on kajastatud mitmetes Eesti väljaannetes. Ta on andnud intervjuusid ning arutlenud aktifotograafia, kehapildi ja fotosessiooni psühholoogiliste aspektide üle ajakirjanduses, sealhulgas väljaannetes &lt;ref name=&quot;NainePostimees&quot;/&gt;Postimees, &lt;ref name=&quot;Ohtuleht&quot;/&gt;Õhtuleht ja &lt;ref name=&quot;Buduaar&quot;/&gt;Buduaar.

== Viited ==
&lt;ref name=&quot;koeiejutud&quot;&gt;{{Netiviide
 |url=https://open.spotify.com/show/4NPdlVjQhTopVLKuZBsHq0
 |pealkiri=Köiejutud; shibari podcast
 |väljaanne=Spotify
 |autor=Olavi Sõna
 |vaadatud=25. detsember 2025
}}&lt;/ref&gt;
&lt;references/&gt;
{{JÄRJESTA:Sõna, Olavi}}
[[Kategooria:Eesti fotograafid]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>qdnouoogeyialy07f6ksntnky5fi0mx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Svjatohirsk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>638103</id>
    <revision>
      <id>7158735</id>
      <parentid>7141062</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:59:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Spokiyny</username>
        <id>206340</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7158735</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1328" sha1="n3xd45t1j5t90vhhp2ouakpdcotiekh" xml:space="preserve">{{Infokast asula
| nimi = Svjatohirsk
| nimi1_keel = ukraina
| nimi1 = Святогі́рськ
| pilt = Святогорье-01.jpg
| pildiallkiri = 
| lipp = Флаг Святогорска.svg
| vapp = Герб Святогорска (большой).png
| pindala = 
| elanikke = 500
| laius = 
| pikkus = 
| asendikaart = 
}}

'''Svjatohirsk''' ([[ukraina keel]]es ''Святогі́рськ'') on linn [[Ukraina]] [[Donetski oblast]]i [[Kramatorski rajoon]]is. Linna vastas, teiselpool [[Donets]]i jõge, asub [[Püha Uinumise Svjatohirski Lavra]], üks kolmest Ukraina [[lavra]]st.

== Ajalugu ==
{{vaata|Svjatohirski lahing}}
Vene väed okupeerisid linna 2022. aasta juunis.&lt;ref&gt;[https://www.rbc.ua/ukr/news/pereshel-storonu-okkupanta-mer-svyatogorska-1655222499.html Перейшов на бік окупанта: мер Святогірська отримав підозру у держзраді] (vaadatud: 13.10.2022)&lt;/ref&gt; 12. septembril 2022 sisenesid linna Ukraina väed.&lt;ref&gt;Віра Перун. [https://lb.ua/society/2022/09/12/529166_natsgvardiya_zsu_i_teroborona_zayshli.html Нацгвардія, ЗСУ і Тероборона зайшли у Святогірськ на Донеччині] - Lb.ua, 12.09.2022 (vaadatud: 12.09.2022)&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Donetski oblasti linnad]]</text>
      <sha1>n3xd45t1j5t90vhhp2ouakpdcotiekh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Püha perekond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>638630</id>
    <revision>
      <id>7158652</id>
      <parentid>7115946</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:42:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Surajr7</username>
        <id>227591</id>
      </contributor>
      <origin>7158652</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6732" sha1="rl07t27foqv7yr2q0499u0pzhh3404k" xml:space="preserve">[[File:Sainte Famille Musée Städel Francfort SG0449.jpg|thumb|&quot;Püha perekond&quot;. [[Püha Bartholomeuse altari meister]], u 1500]]
[[File:Andrea Mantegna 085.jpg|thumb|&quot;Püha perekond püha Anna ja Ristija Johannesega&quot;. [[Andrea Mantegna]], 1495–1500]]
[[File:Bartolomé Esteban Perez Murillo 003.jpg|thumb|Taevane ja maine kolmainsus. [[Bartolomé Esteban Perez Murillo]], 1675–1682]]
[[File:Julius Frank Maria und Josef mit dem Jesusknaben.jpg|thumb|Püha perekond. [[Julius Frank]], 1908]]
'''Püha perekond''' (itaalia keeles ''Sacra Familia'') on katoliku traditsioonis [[Jeesus]]laps koos [[ema]] [[Maarja]] ja võõrasisa [[Joosep Naatsaretist|Joosep]]iga. [[Kristlus|Kristlikus]] [[kunst]]is on see pildisüžee, milles on kujutatud neitsi Maarjat koos Jeesuslapse ja Joosepiga. Vahel võivad stseeni olla lisatud ka [[püha Anna]] ja [[Joakim]] või [[püha Eliisabet]] ja väike [[Ristija Johannes]] Jeesuse mängukaaslasena.&lt;ref name=&quot;kunstileks&quot;&gt;Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001&lt;/ref&gt;

[[Katoliku kirik]] tähistab püha perekonna tähtpäeva esimesel pühapäeval pärast [[Jõulupüha|jõulupühi]]. Perekonna Egiptusse põgenemise meenutamiseks pühitseti püha juba väga varakult [[kopti kirik]]us. Läänekirikus hakati püha perekonna püha tähistama alates [[17. sajand]]ist, esialgu mitteametlikult, ja institutsioonilise kinnituse sai püha 1921. aastal [[paavst]] [[Benedictus XV]] ajal.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/Feast-of-the-Holy-Family Feast of the Holy Family. - britannica.com]&lt;/ref&gt;

== Motiivi ajaloost ==
Kolmeliikmelise püha perekonna motiiv ilmus kunsti kõigepealt [[Kristuse sündimine|Kristuse sünni]] stseenides ja [[narratiiv]]setes piltides [[põgenemine Egiptusesse|põgenemisest Egiptusse]]. Keskaja kunstis tuli püha perekonna kujutamist ette pigem harva ja erandlikult. Esimesed taolised kujutised on loodud [[14. sajand]]i [[Itaalia]]s, kuid eriti armastatud oli see süžee 15. ja 16. sajandil&lt;ref name=&quot;kunstileks&quot; /&gt;.

16. ja 17. sajandil lisati Maarjale Jeesusega ja Joosepile sagedasti väike [[Ristija Johannes]] ja tema ema, Maarja sugulane [[Eliisabet]]. Kolmeliikmeline püha perekond oli alates 16. sajandist [[Katoliku kirik|roomakatoliku]] maades illustreerija [[vastureformatsioon]]i ideele &quot;maapealsest kolmainsusest&quot;, mis pidi peegeldama taevast [[Kolmainsus|püha kolmainsust]]. 17. sajandi [[Prantsusmaa]], [[Hispaania]] ja [[Flandria]] kunstis kujutati neid gruppe ka koos ühel maalil.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/art/Holy-Family Holy Family. - britannica.com]&lt;/ref&gt;

=== Itaalias ===
Püha perekonna teemat maalisid mitu korda [[Andrea Mantegna]], [[Antonio da Correggio]], [[Domenico Beccafumi]], [[Giulio Romano]], [[Lorenzo Lotto]].
* &quot;Parte Guelfa püha perekond&quot;. [[Luca Signorelli]], 1490. [[Uffizi galerii]]
* &quot;Püha perekond püha Anna ja Ristija Johannesega. [[Andrea Mantegna]], 1495–1500. [[Dresden]], Gemäldegalerie
* &quot;Püha perekond ja donaatorid&quot;. [[Vittore Carpaccio]], 1505
* &quot;Püha perekond&quot; / &quot;Doni tondo&quot; / &quot;Doni madonna&quot;. [[Michelangelo]], 1507. Uffizi galerii
* &quot;Püha perekond püha Elisabeti ja Ristija Johannesega&quot;. Correggio, 1510
* &quot;Püha perekond püha Hieronymusega&quot;. Correggio, 1515
* &quot;Püha perekond&quot;. [[Raffael]], 1518. [[Louvre]]

=== Põhja pool Alpe ===
[[Albrecht Dürer]]i [[graafika]]sse ilmus püha perekonna motiiv enne selleteemalisi [[maal]]e, juba 15. sajandi lõpus. Umbes 1500. aastast pärineb väike [[tahvelmaal]] püha Bartolomeuse altari meistrilt, millel on teemat kujutatud kompositsiooniliselt uudselt ja värskelt, ainult [[portree]]dena. [[Joos van Cleve]] kasutas oma [[Kompositsioon (kunst)|kompositsioon]]is mitmel korral eeskujuna [[Jan van Eyck]]i Lucca madonnat, millele ta lisas aknast vaatava püha Joosepi kuju&lt;ref&gt;[https://mydailyartdisplay.uk/2013/04/24/the-holy-family-paintings-by-joos-van-cleve/ The Holy Family paintings by Joos van Cleve. - my daily art display (blog)]&lt;/ref&gt;. Veel maalisid seda teemat mitu korda [[Bernhard Strigel]], nn [[Frankfurdi meister]], [[Hans Baldung Grien]], [[Lucas Cranach vanem]], [[Albrecht Altdorfer]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Psalterium Feriatum Cod Don 309 149.jpg|[[Jeesuse templisseviimine]] [[initsiaal]]il, vanem mees on templi preester. Käsikiri [[Hildesheim]]ist, u 1235
Giotto di Bondone - No. 18 Scenes from the Life of Christ - 2. Adoration of the Magi - WGA09195.jpg|Püha perekond [[Kuningate kummardamine|kuningate kummardamise]] stseenil. [[Giotto di Bondone]], 1304-1306
Dijon (21) Musée des Beaux-Arts - Retable de la crucifixion 15.jpg|Põgenemine Egiptusse. Osa [[Dijoni altar]]ist, [[Melchior Broederlam]], u. 1398
15th-century unknown painters - The Holy Family with Angels - WGA23769.jpg|Püha perekond inglitega. Tundmatu saksa meister, u 1425
Rogier van der Weyden - Bladelin Triptych - The Nativity.jpg|Jeesuse sündimine. Osa nn Middelburgi altarist, Rogier van der Weyden, 1448
Signorelli, sacra famiglia di parte guelfa, uffizi, diam. 124 cm.jpg|Parte Guelfa püha perekond. Luca Signorelli, 1490
Albrecht Dürer - The Holy Family with the Butterfly - 1925.73 - Cleveland Museum of Art.tif|Püha perekond kiiliga. [[Albrecht Dürer]], 1495, [[gravüür]].
Fol. 159v - Joseph Marie et l'Enfant.jpg|Miniatuur pühast perekonnast [[Anne de Bretagne]]'i [[tundideraamat]]us, 1503–1508, [[Jean Bourdichon]]
Bernhard Strigel - Holy Family - WGA21884.jpg|Püha perekond. Bernhard Strigel, 1505
Michelangelo- Tondo Doni - tone corrected.jpg|Doni madonna. Michelangelo, 1507
Albrecht Dürer - De heilige familie - 2447 (OK) - Museum Boijmans Van Beuningen.jpg|Püha perekond. Albrecht Dürer, 1509
La Sainte Famille, Paris, Musée de Cluny.jpg|[[Polükroomia|Polükroomne]] [[puuskulptuur]] umbes 1510. aastaist. Pariis, [[Musée de Cluny]]
Raffaello Santi - Sacra Famiglia Canigiani (Alte Pinakothek).jpg|Püha perekond koos püha Eliisabeti ja Ristija Johannesega / Canigiani püha perekond. Raffael, 1507
Joos van Cleve - The Holy Family (Metropolitan Museum of Art).jpg|[[Joos van Cleve]] maalil on [[Jan van Eyck]]i &quot;[[Lucca madonna]]le&quot; lisatud püha Joosep. U 1512, [[Metropolitani Kunstimuuseum]].
The Holy Family - Rafael.jpg|[[The Holy Family of Francis I (Raphael)|François I püha perekond. Raffael ja abilised, 1518
Lotto, sacra famiglia, angeli e santi louvre.jpg|Püha perekond koos Ristija Johannese perekonnaga. U 1536, [[Lorenzo Lotto]]
El Greco 028.jpg|Püha perekond püha Annaga. [[El Greco]], 1595
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Püha hõimkond]]
* [[Anna ise kolmas]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.christianiconography.info/holyFamily.html The Holy Family: Jesus, Mary, and Joseph. - christianiconography.info]

[[Kategooria:Kristlik ikonograafia]]</text>
      <sha1>rl07t27foqv7yr2q0499u0pzhh3404k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>I Ain't Worried</title>
    <ns>0</ns>
    <id>638732</id>
    <revision>
      <id>7158376</id>
      <parentid>6227355</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:21:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158376</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2041" sha1="hwcih8k0z2zsfxidpm5li375ggcax4k" xml:space="preserve">{{Singli info
| nimi               = &quot;I Ain't Worried&quot;
| kaas               = 
| kaane suurus       = 
| raam               = 
| pildi kirjeldus    = 
| esitaja            = [[OneRepublic]]u
| koos               = 
| album              = &quot;[[Top Gun: Maverick (Music from the Motion Picture)]]&quot;
| A-pool             = 
| B-pool             = 
| väljaantud         = 13. mai 2022
| formaat            = 
| lindistatud        = november 2021
| stiil              = 
| pikkus             = 2:28
| plaadifirma        = [[Mosley Music Group|Mosley]], [[Interscope Records|Interscope]]
| autor              = [[Ryan Tedder]], [[Brent Kutzle]], [[Tyler Spry]], [[John Eriksson (muusik)|John Eriksson]], [[Peter Morén]], [[Björn Yttling]]
| produtsent         = Ryan Tedder, Brent Kutzle, [[Simon Oscroft]], Tyler Spry, [[John Nathaniel]]
| sertifikatsioon    = 
| eelmine singel     = &quot;[[You Were Loved (Gryffini ja OneRepublicu laul)|You Were Loved]]&quot; &lt;br&gt; (2022) &lt;br&gt;
| see singel         = '''&quot;I Ain't Worried&quot;''' &lt;br&gt; (2022) &lt;br&gt;
| järgmine singel    = 
| edetabeli koht     = 
| veel              = 
}}
&quot;'''I Ain't Worried'''&quot; on [[Ameerika]] pop-rokkansambli [[OneRepublic|OneRepublicu]] laul, mis avaldati [[13. mai]]l [[2022]] [[Mosley Music Group|Mosley Music Groupi]] ja [[Interscope Records|Interscope Recordsi]] kaudu. 

See on filmi &quot;[[Top Gun: Maverick]]&quot; (2022) heliriba teine ja viimane singel. Laulu kirjutasid ja produtseerisid [[Ryan Tedder]], [[Brent Kutzle]] ja [[Tyler Spry]], produtseerisid [[Simon Oscroft]] ja [[John Nathaniel]]. Lugu sisaldab ka elemente [[Peter Bjorn and John|Peter Bjorn and Johni]] [[2006]]. aasta hittsinglist &quot;[[Young Folks]]&quot; ja sisaldab taustalaulu Tedderi pojalt Copelandilt. OneRepublic oli ainus bänd, kes esitas filmi jaoks originaallaulu. Muusikaliselt on &quot;I Ain't Worried&quot; [[pop-rokk]] ja [[Sunshine pop|päikesepaisteline poplugu]].

==Välislingid==
* [https://www.youtube.com/watch?v=mNEUkkoUoIA &quot;I Ain't Worried&quot;] muusikavideo [[YouTube|YouTube'is]]
[[Kategooria:2022. aasta singlid]]</text>
      <sha1>hwcih8k0z2zsfxidpm5li375ggcax4k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Schizoporaceae</title>
    <ns>0</ns>
    <id>639681</id>
    <revision>
      <id>7158714</id>
      <parentid>7156846</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:43:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158714</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1040" sha1="dz8poa363j1kjb9tnuq8dz5blvm5oqz" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Schizoporaceae''
| värvus         = seened
| pilt           = Hambune sasikammik.jpg
| pildi_seletus  = [[Hambune sasikammik]] ''Basidioradulum radula''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| seltsi_autor   = [[Franz Oberwinkler|Oberw.]] (1977)
| sugukond = '''''Schizoporaceae'''''
}}

'''''Schizoporaceae''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] sugukond.

==Perekondi==
*''[[Alutaceodontia]]''
*''[[Basidioradulum]]''
*''[[Fibrodontia]]''
*''Hyphodontia'' – [[näsanahkis]]
*''[[Jacksonomyces]]''
*''[[Leucophellinus]]''
*''[[Poriodontia]]''
*''[[Schizopora]]''
*''Xylodon'' – [[sasikammik]]

==Endisi perekondi==
*''Oxyporus'' – [[tarjak]]

==Inaktiivseid perekondi==
*''[[Lyomyces]]''

==Välislingid==
* {{elurikkus|119949}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>dz8poa363j1kjb9tnuq8dz5blvm5oqz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158715</id>
      <parentid>7158714</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:43:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158715</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1040" sha1="23qjrpxjtkf6ajw5g65oqrss6gedbmf" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Schizoporaceae''
| värvus         = seened
| pilt           = Hambune sasikammik.jpg
| pildi_seletus  = [[Hambune sasikammik]] ''Basidioradulum radula''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| seltsi_autor   = [[Franz Oberwinkler|Oberw.]] (1977)
| sugukond = '''''Schizoporaceae'''''
}}

'''''Schizoporaceae''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] sugukond.

==Perekondi==
*''[[Alutaceodontia]]''
*''[[Basidioradulum]]''
*''[[Fibrodontia]]''
*''Hyphodontia'' – [[näsanahkis]]
*''[[Jacksonomyces]]''
*''[[Leucophellinus]]''
*''[[Poriodontia]]''
*''Xylodon'' – [[sasikammik]]

==Endisi perekondi==
*''Oxyporus'' – [[tarjak]]

==Inaktiivseid perekondi==
*''[[Lyomyces]]''
*''[[Schizopora]]''

==Välislingid==
* {{elurikkus|119949}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>23qjrpxjtkf6ajw5g65oqrss6gedbmf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Näsanahkis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>640777</id>
    <revision>
      <id>7158481</id>
      <parentid>7152353</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:22:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158481</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1522" sha1="bdzrhzm8rlba1schp9n7sqm0qnfmfat" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Näsanahkis
| värvus         = seened
| pilt           = Hyphodontia arguta.jpg
| pildi_seletus  = ''[[Hyphodontia arguta]]''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| sugukond = ''[[Schizoporaceae]]''
| perekond = '''Näsanahkis''' ''Hyphodontia''
| perekonna_autor =
}}

'''Näsanahkis''' (''Hyphodontia'') on [[Taelikulaadsed|taelikulaadsete]] seltsi kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

==Liike==
*''[[Hyphodontia alutaria]]''
*''[[Hyphodontia arguta]]''
*''[[Hyphodontia aspera]]''
*''[[Hyphodontia breviseta]]''
*''[[Hyphodontia crustosa]]''
*''Hyphodontia curvispora'' – [[lookeoseline näsanahkis]]
*''[[Hyphodontia floccosa]]''
*''[[Hyphodontia hastata]]''
*''[[Hyphodontia juniperi]]''
*''Hyphodontia latitans'' – [[valgepoorne näsanahkis]]
*''[[Hyphodontia pallidula]]''
*''[[Hyphodontia papillosa]]''
*''[[Hyphodontia pruni]]''
*''[[Hyphodontia quercina]]''
*''Hyphodontia radula'' – [[narmaspoorne näsanahkis]]
*''[[Hyphodontia spathulata]]''

==Endisi liike==
*''[[Kneiffiella abieticola]]''
*''[[Kneiffiella barba-jovis]]''
*''[[Kneiffiella cineracea]]''
*''Xylodon flaviporus'' – [[kollapoorne näsanahkis]]
*''[[Kneiffiella subalutacea]]''

==Välislingid==
* [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/124661 Näsanahkis] andmebaasis eElurikkus

[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>bdzrhzm8rlba1schp9n7sqm0qnfmfat</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158483</id>
      <parentid>7158481</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:22:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158483</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1522" sha1="3vytq6qpg6moimk0l7gi6ex74hoa7yl" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Näsanahkis
| värvus         = seened
| pilt           = Hyphodontia arguta.jpg
| pildi_seletus  = ''[[Hyphodontia arguta]]''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| sugukond = ''[[Schizoporaceae]]''
| perekond = '''Näsanahkis''' ''Hyphodontia''
| perekonna_autor =
}}

'''Näsanahkis''' (''Hyphodontia'') on [[Taelikulaadsed|taelikulaadsete]] seltsi kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

==Liike==
*''[[Hyphodontia alutaria]]''
*''[[Hyphodontia arguta]]''
*''[[Hyphodontia aspera]]''
*''[[Hyphodontia breviseta]]''
*''[[Hyphodontia crustosa]]''
*''Hyphodontia curvispora'' – [[lookeoseline näsanahkis]]
*''[[Hyphodontia floccosa]]''
*''[[Hyphodontia hastata]]''
*''[[Hyphodontia juniperi]]''
*''Hyphodontia latitans'' – [[valgepoorne näsanahkis]]
*''[[Hyphodontia pallidula]]''
*''[[Hyphodontia papillosa]]''
*''[[Hyphodontia pruni]]''
*''[[Hyphodontia quercina]]''
*''Hyphodontia radula'' – [[narmaspoorne näsanahkis]]
*''[[Hyphodontia spathulata]]''

==Endisi liike==
*''[[Kneiffiella abieticola]]''
*''[[Kneiffiella barba-jovis]]''
*''[[Kneiffiella cineracea]]''
*''[[Kneiffiella subalutacea]]''
*''Xylodon flaviporus'' – [[kollapoorne näsanahkis]]

==Välislingid==
* [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/124661 Näsanahkis] andmebaasis eElurikkus

[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>3vytq6qpg6moimk0l7gi6ex74hoa7yl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158708</id>
      <parentid>7158483</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:40:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158708</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1531" sha1="tvhfwchc21kyae7mn6klouqmfn8qc4p" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Näsanahkis
| värvus         = seened
| pilt           = Hyphodontia arguta.jpg
| pildi_seletus  = ''[[Hyphodontia arguta]]''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| sugukond = ''[[Schizoporaceae]]''
| perekond = '''Näsanahkis''' ''Hyphodontia''
| perekonna_autor =
}}

'''Näsanahkis''' (''Hyphodontia'') on [[Taelikulaadsed|taelikulaadsete]] seltsi kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

==Liike==
*''[[Hyphodontia alutaria]]''
*''[[Hyphodontia arguta]]''
*''[[Hyphodontia pachyspora]]''
*''[[Hyphodontia pallidula]]''

==Endisi liike==
*''[[Hastodontia hastata]]''
*''Kneiffiella abdita'' – [[valgepoorne näsanahkis]] 
*''[[Kneiffiella abieticola]]''
*''[[Kneiffiella barba-jovis]]''
*''[[Kneiffiella cineracea]]''
*''Kneiffiella curvispora'' – [[lookeoseline näsanahkis]]
*''[[Kneiffiella floccosa]]''
*''[[Kneiffiella subalutacea]]''
*''[[Xylodon asper]]'' 
*''[[Xylodon brevisetus]]'' 
*''[[Xylodon crustosus]]'' 
*''Xylodon flaviporus'' – [[kollapoorne näsanahkis]]
*''[[Xylodon juniperi]]''
*''[[Xylodon papillosus]]''
*''[[Xylodon pruni]]''
*''[[Xylodon quercinus]]'' 
*''Xylodon raduloides'' – [[narmaspoorne näsanahkis]] 
*''[[Xylodon spathulatus]]'' 

==Välislingid==
* [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/124661 Näsanahkis] andmebaasis eElurikkus

[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>tvhfwchc21kyae7mn6klouqmfn8qc4p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158736</id>
      <parentid>7158708</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:59:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158736</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1528" sha1="04pmrodk3oj23vordll0wb0ifo4lzik" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Näsanahkis
| värvus         = seened
| pilt           = Hyphodontia arguta.jpg
| pildi_seletus  = ''[[Hyphodontia arguta]]''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| sugukond = ''[[Schizoporaceae]]''
| perekond = '''Näsanahkis''' ''Hyphodontia''
| perekonna_autor =
}}

'''Näsanahkis''' (''Hyphodontia'') on [[Taelikulaadsed|taelikulaadsete]] seltsi kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

==Liike==
*''[[Hyphodontia alutaria]]''
*''[[Hyphodontia arguta]]''
*''[[Hyphodontia pachyspora]]''
*''[[Hyphodontia pallidula]]''

==Endisi liike==
*''[[Hastodontia hastata]]''
*''Kneiffiella abdita'' – [[valgepoorne näsanahkis]] 
*''[[Kneiffiella abieticola]]''
*''[[Kneiffiella barba-jovis]]''
*''[[Kneiffiella cineracea]]''
*''[[Kneiffiella floccosa]]''
*''[[Kneiffiella subalutacea]]''
*''[[Xylodon asper]]'' 
*''[[Xylodon brevisetus]]'' 
*''[[Xylodon crustosus]]'' 
*''Xylodon curvisporus'' – [[lookeoseline näsanahkis]]
*''Xylodon flaviporus'' – [[kollapoorne näsanahkis]]
*''[[Xylodon juniperi]]''
*''[[Xylodon papillosus]]''
*''[[Xylodon pruni]]''
*''[[Xylodon quercinus]]'' 
*''Xylodon raduloides'' – [[narmaspoorne näsanahkis]] 
*''[[Xylodon spathulatus]]'' 

==Välislingid==
* [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/124661 Näsanahkis] andmebaasis eElurikkus

[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>04pmrodk3oj23vordll0wb0ifo4lzik</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Muharem Redžepi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>645700</id>
    <revision>
      <id>7158323</id>
      <parentid>6314042</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T13:18:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158323</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1350" sha1="l97ec30d9k713bvikabzigjw9szacil" xml:space="preserve">[[Fail: Goran Bregović Rudolstadt-Festival 07.jpg|pisi|240px|Muharem Redžepi (2022)]]

'''Muharem Redžepi''' (sündinud [[1988]] [[Priština]]s [[Kosovo]]s) on [[mustlased|mustlasjuurtega]] [[Serbia]] muusik ja laulja.&lt;ref name=&quot;sfj&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;esp&quot;/&gt;

1999. aastal põgenes [[Kosovo sõda|Kosovo sõja]] eest [[Serbia]]sse. Elab [[Niš]]is.&lt;ref name=&quot;esp&quot;/&gt;

Ta on [[Goran Bregović]]i loodud ansambli [[Wedding and Funeral Orchestra]] liige (vokaal, trummid).&lt;ref name=&quot;sfj&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;esp&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;sfj&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20230203100924/https://www.sfjazz.org/tickets/productions/goran-bregovic/?performanceNumber=11419 Wedding and Funeral Orchestra. Personnel]. sfjazz.org&lt;/ref&gt;
https://www.sfjazz.org/tickets/productions/goran-bregovic/?performanceNumber=11419 Wedding and Funeral Orchestra. Personnel]. sfjazz.org &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;esp&quot;&gt;[https://www.espreso.co.rs/vesti/drustvo/632185/muharem-redzepi-muzika-pevac-talenat-goran-bregovic Muki je treći Nišlija kog je Goran Bregović uzeo pod svoje]. espreso.co.rs &lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://kursaal-event.ch/en/events/goran-bregovic Goran Bregovic &amp; his Wedding &amp; Funeral Band May 7th 2023]. ursaal-event.ch


{{JÄRJESTA:Redžepi, Muharem}}
[[Kategooria:Serbia muusikud]]
[[Kategooria:Serbia lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>l97ec30d9k713bvikabzigjw9szacil</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Norra kuningriik (872–1397)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>652405</id>
    <revision>
      <id>7158655</id>
      <parentid>7146255</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:47:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158655</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27237" sha1="i5gxq6yslxjql185878jcvazao1ur7f" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=detsember}}
{{Endine riik
| nimi = Norra kuningriik
| omakeelne-nimi = [[vanapõhja keel]]es: '''Noregsveldi'''
| algusaasta = 872
| lõppaasta = 1397
| lipp = Royal Banner of Norway (14th Century).svg
| lipp-tekst = [[Norra lipp]] kasutuses vähemalt 13. sajandist
| vapp = Royal_arms_of_Norway.svg
| vapp-tekst = [[Norra vapp]], kasutuses vähemalt 13. sajandist
| asendikaart = Norwegian Hereditary Empire excluding Greenland.png
| asendikaart-tekst = Vana-Norra kuningriik ja tema valdused (va [[Gröönimaa]])
| valitsusvorm = [[kuningriik]]
| järgnes = [[Pilt:Flag of the Kalmar Union.svg|25px]] [[Kalmari unioon]]
| rahvaarv = 400 000&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=25.07.2019 |pealkiri=A Brief History of Norway |url=https://www.fjordtours.com/inspiration/facts/a-brief-history-of-norway/ |väljaanne=Fjord Tours}}&lt;/ref&gt;
| rahvaarv-aasta = umbes aastal 1300
| eelnes = [[Väikeriikide periood Norras|Norra väikeriigid]]
}}'''Norra kuningriik''' ([[Vanapõhja keel|vanapõhja keeles]] ''Noregsveldi'', ''[[bokmål]]''&lt;nowiki/&gt;'is ''Norgesveldet'', [[uusnorra keel]]es ''Noregsveldet'') oli 9. sajandi lõpust 14. sajandi lõpuni eksisteerinud kuningriik [[Skandinaavia|Skandinaavias]], mis hõlmas tänapäevase [[Norra]] ja [[Rootsi]] ([[Jämtland]], [[Härjedalen|Herjedalen]], [[Ranrike]], [[Idre]] ja [[Särna]]) alasid.

Riigi algusaastaks loetakse kokkulepitult 872. aastat, mil kuningas [[Harald Kaunisjuus]] alistas [[Hafrsfjordi lahing]]us tema vastu koondunud teised Norra väikeriikide valitsejad. 11. sajandi alguses võttis Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] vastu [[Ristiusk|ristiusu]]. Norra kuldajaks loetakse 13. sajandit, mil riigi koosseisu kuulusid ka [[Island]], [[Gröönimaa]] ja tänapäeval [[Šotimaa]] koosseisu kuuluvad saared. Norra kaotas iseseisvuse 14. sajandi lõpul, kui sattus [[Personaalunioon|personaaluniooni]] kaudu [[Taani]] alla.

Keskaegne Norra mängis olulist rolli Põhja-Euroopa poliitikas ning Norra identiteedi tekkes. Keskaegset riiki loetakse tihti tänapäevase [[Norra kuningriik|Norra kuningriigi]] eelkäijaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=[Old] Kingdom of Norway (jan 1, 872 – jan 1, 1397) |url=https://time.graphics/period/2393046 |vaadatud=2023-03-22 |väljaanne=Time Graphics}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
=== Norra ühendamine ===
7. ja 8. sajandi jooksul arenesid tänapäeva Norra aladel välja mitmed [[Väikeriikide periood Norras|väikeriigid]], mis kujunesid enamasti välja kogukondades, kus võim oli koondunud edukamate talupoegade kätte. Riikide suurus, ülesehitus, valitsemisstiil ja võimu tugevus varieerus regiooniti ja sõltus ka piirkonnast. [[Lääne-Norra|Lääne-Norras]] paiknevad riigid ja kogukonnad olid merekaubandusele suunatud ja vaba maad oli seal vähe. [[Ida-Norra]] oli tugevalt seotud mägede ja sisemaa kultuuriga, olles mõjutatud [[Rootsi|Rootsist]]. [[Trøndelag|Trondelagi]] piirkond ja sellest põhja jäävad alad olid segu mõlemast kultuurist, kuigi sellele lisandus veel põhjapoolsete alade asustamine ja kokkupuude [[Saamid|saamidega]].&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Larsen |eesnimi=Karen |pealkiri=A History of Norway |kirjastus=[[Princeton University Press]] |aasta=1950 |isbn=9780691653518 |trükk=Teine |koht=New York |leheküljed=14-32 |keel=en}}&lt;/ref&gt;  

9. sajandiks olid välja kujunenud kaks suuremat riiki: [[Vestfold]] Ida-Norras ja [[Halogaland]] Kesk-Norras. Kuigi Vestfoldis võimul olev [[Ynglingite dünastia]] oli mõned korrad allutatud [[Taani kuningas|Taani kuningale]], oli [[Taani]] võim Vestfoldis nõrk. 860. aastatel Vestfoldis võimule saanud Harald Kaunisjuus otsustas Taani ja Rootsi eeskujul ühendada enda alla piirkonna väikeriigid. Põhjas suutis Kaunisjuus läbirääkimiste teel saada Halogalandi vürst [[Håkon Grjotgardsson|Håkoni]] truuduse. Håkon lubas Kaunisjuuksele truuduse vandumise eest vürstile [[Lade (Norra)|Lade]] ja selle ümbruse. Sellega oli Kaunisjuus eemaldanud ainukese tõsiseltvõetava konkurendi Norras ja saanud võimsa liitlase. Seejärel vallutasid Kaunisjuus ja Håkon(?) Lääne-Norra väikeriigid, kes koondasid oma väed ja kutsusid appi [[Viikingid|viikingeid]] ka läänepoolsetest asulatest, [[Suurbritannia saar|Suurbritanniast]], [[Iirimaa saar|Iirimaalt]] ja [[Islandi saar|Islandilt]], kuid ühisväed kaotasid [[Harald Kaunisjuus|Kaunisjuukse]] vastu [[Hafrsfjordi lahing|Hafrsfjordi lahingu]], mida kirjeldati tollal kui suurimat ja veriseimat lahingut [[Põhjamaad|Põhjamaades]]. Traditsiooniliselt loetakse lahingu toimumise ajaks 872. aastat, mida tähistatakse ka Norra ühendamise aastapäevana. Tänapäeva ajaloolased arvavad, et lahing toimus pigem 880. aastatel ja Norra ühendamine oli pikemat aega (kuni 11. sajandini) väldanud järkjärguline protsess.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Larsen |eesnimi=Karen |pealkiri=A History of Norway |kirjastus=[[Princeton University Press]] |aasta=1950 |isbn=9780691653518 |trükk=Teine |koht=New York |leheküljed=64-85 |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=24.03.2020 |pealkiri=The unification of Norway |url=http://www.royalcourt.no/artikkel.html?tid=28693&amp;sek=27321 |vaadatud=2023-03-22 |väljaanne=The Royal House of Norway |keel=en |arhiivimisaeg=2023-02-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230217050500/https://www.royalcourt.no/artikkel.html?tid=28693&amp;sek=27321 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

Pärast Norra alade ühendamist viis Kaunisjuus riigi keskuse [[Rogaland]]i Lääne-Norras [[Avaldsnes]]i asulasse. Enamikul allutatud aladel jätkasid siiski peamist piirkonna haldamist kohalikud suure autonoomiaga valitsejad. Kuningas kohalike seadusandlusse ei sekkunud ja sisuliselt tegutses tollane Norra väikeriikide konföderatsioon, mida hoidsid koos kuninga armee ja konkreetsele kuningale alluvus. See-eest maksustas kuningas talupoegi ja kaupmehi, mis oli kohalike jaoks uus ja ebapopulaarne muutus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Harald suri umbes 933. aastal, kuid tema pikaaegne ja kindlakäeline valitsus oli kinnitanud idee [[Taani]] ja [[Rootsi]] kõrvalühendatud Norra kuningriigist, mille eesotsas oli Kaunisjuukse dünastia.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grøsfjeld |eesnimi=Sigvald |teised=Tõlkinud Lars Walker |pealkiri=THE VIKING RULERS OF NORWAY |url=https://sagaheritage.com/vikingkings |vaadatud=2023-03-22 |väljaanne=The Saga Heritage Foundation |keel=en-US |arhiivimisaeg=2023-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230322190923/https://sagaheritage.com/vikingkings |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

=== Norra ristiusustamine ja võitlus taanlastega ===
Kaunisjuukse surma järel sai Norra kuningaks tema pärijaks määratud poeg [[Eirik Verikirves|Eirik]]. Teised pojad, kellele Kaunisjuus oli andnud valitseda kohalikud piirkonnad, keeldusid aga venna ülemvõimu tunnistamast. Seetõttu järgnes kaks aastat veriseid vennatapusõdu, kus hukkusid mitmed Kaunisjuukse lapsed. Vennatapp ja türannia tegi Erikust ebapopulaarse valitseja, mistõttu [[Heimskringla|saagade]] väitel läksid kuninga oponendid eesotsas [[Lade jarlid|Lade jarli]] [[Sigurd Håkonsson|Sigurdiga]] [[Inglismaa kuningriik|Inglismaale]] ja kutsusid kodumaale seal õppiva Kaunisjuukse noorima poja [[Håkon Hea|Håkoni]]. Kristliku hariduse saanud Håkon nõustus ja pärast randumist Trøndelagis lasi ta kutsuda kokku kõikides piirkondades [[ting]]id ning vallutuste asemel saavutas riigis võimu kompromissidega, lubades kuninga tiitli eest aadlikele õigusi ja talunikele maksuvabastusi. Kuigi kuninga võim Håkoni ajal nõrgenes, riiklik võim Norras siiski tugevnes. Moodustati piirkondlikud esinduskojad, kuhu regioonid oma esindajaid saatsid ning mis kuninga otsuseid heaks kiites uusi seadusi seadustas. Samuti oli Håkon saagade väitel [[Leidang|leidangi]] sisseseadja, mis rajas üleriigilise ühiskaitsesüsteemi, kus iga regioon panustas riigikaitsesse. Håkon proovis Norras tutvustada ka [[Ristiusk|ristiusku]], kuid loobus sellest pärast tugevat [[Aristokraatia|aristokraatide]] vastupanu.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Larsen |eesnimi=Karen |pealkiri=A History of Norway |kirjastus=[[Princeton University Press]] |aasta=1950 |isbn=9780691653518 |trükk=teine |koht=New York |leheküljed=86-108 |keel=en |artikkel=Peatükk &quot;Formation of a National Christian State&quot;}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Cross in Grense Jakobselv.JPG|pisi|[[Grense Jakobselv|Grense Jakobselvas]] asuv ristiusurist]]
Håkon sai surma 961. aastal lahingus, kui Eirik Verikirve pojad üritasid Taani toetusel Norrat tagasi võita. Võimule tulnud [[Harald Hallmantel]] soovis valitseda oma isa eeskujul ja osutus ebapopulaarseks. Taani kuningas [[Harald Sinihammas]] nägi selles võimalust, korraldas Hallmantli mõrva ja läks laevastikuga Norra, kus keegi talle vastupanu ei osutanud. Järgmised 25 aastat oli Norra Taani võimu all ja kohalikud valitsejad olid sellega pigem rahul, sest kaugel olev kuningas sekkus vähem piirkonna asjadesse. Samas levis Norras edasi kristlus, sest seda soodustasid nii Hallmantel kui ka Sinihammas. Kuninga endised alad anti mõrva korraldada aidanud [[Haakon Sigurdsson|Haakon Sigurdssonile]]. Taani kuninga kristluse nõue oli aga Sigurdssonile vastu, mistõttu ta ei kuuletunud enam Taanile ja 986. aastal toimunud lahingus alistas taanlaste laevastiku.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019 |pealkiri=The Kingdom(s) of Norway |url=https://www.asncvikingage.com/norway |vaadatud=2023-03-22 |väljaanne=ASNC Viking Age |väljaandja=[[University of Cambridge]] |keel=en |arhiivimisaeg=2023-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230322193156/https://www.asncvikingage.com/norway |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

Viikingiaja lõppu ja ristiusu võidukäiku kinnitasid Norras järgmised kaks Olavit. Kuna Sigurdson muutus oli hoolimata oma võidust taanlaste vastu ebapopulaarne ja mõrvati, otsustas 995. aastal Kaunisjuukse dünastiast pärit [[Olav Tryggvason|Olav I]] oma ajaloolist õigust troonile nõuda. Ta randus [[Bergen]]ist lõunas ja [[Øreting]] kuulutas ta kuningaks. Olav I võttis selgeks sihiks Norras ristiusku levitada. Oma randumispaika ehitas ta esimese [[Kirik (pühakoda)|kiriku]] ning temaga Inglismaalt kaasa tulnud vaimulikud hakkasid Norras [[Misjonär|misjonäritööd]] tegema. Ta lammutas mitmed vanad pühakojad, nõudis juhtivatelt aadlikelt kohtumistel ristiusu vastuvõtmist ning levitas usku ka Norra kolooniatesse. Tema agressiivne usuvahetusliikumine muutus aga ebapopulaarseks ja kui Taani kuningas [[Svend Harkhabe]] otsustas Norras oma võimu taastada, siis Olav I kutse peale leidungit kaitseks kokku kutsuda ei tulnud alamad kohale. Olav I läks siis oma isiklike väeosadega lahingusse ja hukkus [[Svolderi merelahing|Svolderi merelahingus]] 1000. aastal.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Järgnes 16 aastat Taani ülemvõimu, kus Taani kontrollis otse [[Vikeni piirkond]]a ja Trøndelagi jarlid olid talle ustavust vandunud, kuid sisuliselt olid Norra maakondade juhid iseseisvad. Pärast Sveini surma oli tema poeg [[Knud Suur|Knud]] esialgu hõivatud Inglismaa trooni kindlustamisega ja [[Olav II Haraldsson]] suutis haarata Norras võimu, alistades lahingutes Taanile truud alamad. Ta toetus oma võimu ajal suures osas vabale talupoegkonnale, võimaldades neil jõuda juhtivatele kohtadele. Erinevalt varasemast olid Olavil tuumikalad ka sisemaal, mis siiani oli Norra ühinemisest palju vähem mõjutatud olnud. Seadusloome ühtlustus, kuigi ei muutunud veel riigiüleseks, ja Norra riigijuhtimine muutus süsteemsemaks. Sarnaselt eelmise valitsejaga soosis Olav II kristlust, kuid erinevalt Tryggvasonist korraldas Olav II ristiusu levitamist tavaliselt rahumeelselt. Lääne- ja Ida-Norras ei tekitanud nüüdseks ligi sada aastat levinud kristlus kohalike seas enam suurt protesti, kuid põhjapoolsemad alad olid uue usundi vastu. Lisaks massilisele ristimisele korraldas Olav II ka kirikut kui institutsiooni, rajades [[Norra katoliku kirik|Norra kiriku]] ja luues esimesed kirikuga seotud seadused.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Pärast 12 aastat rahuaega tõmmati Norra sõtta, kui [[Knud Suur]] soovis taastada oma võimu Norras. Knud levitas Norra alamate seas kuulujutte, et on tulemas, ja lubas säilitada [[Vanapõhja usund|vanapõhja usundit]] ning vähendada makse. Kuulujutud olid efektiivsed ja kui Knud 1028. aastal Norrat ründas, kogunesid vaid vähesed leidungi kutse peale kuninga väkke. Seetõttu polnud Olavil muud teha, kui taanduda Norrast. Knud kuulutati [[Norra kuningas|Norra kuningaks]] ja Norrast sai [[Põhjamere impeerium|Põhjamere impeeriumi]] osa. Olav II tegi eksiilist katse 1030. aastal trooni tagasi võita, kuid kaotas [[Stiklestadi lahing|Stiklestadi lahingu]] ja hukkus. Hoolimata kaotusest muutus järgnenud Taani võimu ajastul Olav II [[Märter|märtriks]] (ja kuulutati [[Pühak|pühakuks]]), mis kinnistas ristiusu lõpliku võidu Norras.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=The unification of Norway |url=http://www.royalcourt.no/artikkel.html?tid=28693&amp;sek=27321 |vaadatud=2023-03-22 |väljaanne=www.royalcourt.no |keel=en |arhiivimisaeg=2023-02-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230217050500/https://www.royalcourt.no/artikkel.html?tid=28693&amp;sek=27321 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Taani ülemvõim Norras ei püsinud kaua – pärast Knudi surma 1035. aastal jagati Põhjamere impeerium tema kolme poja vahel. Norras päris võimu [[Svein Knutsson|Svein]], kes aga samal aastal riigist pages, kui norra aadlikud tõid eksiilist tagasi Olav II poja [[Magnus Hea|Magnuse]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mingren |eesnimi=Wu |kuupäev=2020-05-21 |pealkiri=Cnut the Great: the Myth, the Man, and the Multi-National Viking Monarch |url=https://www.ancient-origins.net/history-famous-people/cnut-great-0013741 |vaadatud=2023-03-22 |väljaanne=Ancient Origins |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Larsen |eesnimi=Karen |pealkiri=A History of Norway |kirjastus=[[Princeton University Press]] |aasta=1950 |isbn=9780691653518 |trükk=teine |koht=New York |leheküljed=109-127 |täpsustus=Chapter 6: Folk King and Folk Church, 1030-1130 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

=== Rahu aeg ===
[[Fail:Harald Hardrada window in Kirkwall Cathedral detail.jpg|pisi|[[Harald Sigurdsson]]]]
1047. aastal sai [[Harald Hardrada|Harald Sigurdssonist]] Norra kuningas, keda hakati hüüdma ''harðráði''&lt;nowiki/&gt;'ks ('kõva valitseja'). Teda peetakse esimeseks täielikult ühendatud Norra kuningaks. Alates tema valitsemisajast muutus Norra tugeva keskvõimuga poliitiliseks üksuseks ja kõik järgmised kuningad käisid tema jälgedes. Harald tegi suuri edusamme ka majanduslikult ja võttis käibele oma münte. Välispoliitikas oli Harald vähem edukas, ta ei olnud võimeline säilitama [[Magnus Hea]] kontrolli Taani üle ja kaotas selle [[Sven Astridsson|Sven Astridssonile]]. Tema kuulsaim välispoliitiline katastroof leidis aset tema valitsemisaja lõpus. Harald pretendeeris [[Inglismaa kuningriik|Inglise]] troonile ning tungis 1066. aastal Inglismaale ja vallutas [[York|Yorki]]. [[Inglise kuningas]] [[Harold Godwinson]] üllatas Haraldit kiiresti liikunud vägedega ja Hardrada hukkus [[Stamford Bridge'i lahing|Stamford Bridge'i lahingus]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Kingdom(s) of Norway |url=https://www.asncvikingage.com/norway |vaadatud=2023-03-22 |väljaanne=ASNC Viking Age |keel=en |arhiivimisaeg=2023-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230322193156/https://www.asncvikingage.com/norway |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Rahu ajal olid kõigil kuninglikel poegadel krooni saamiseks võrdsed nõuded ja nad võttis vastu ting. 11. sajandil ja 12. sajandi alguses oli Norras tavaline, et kaks või enam ühist kuningat valitsesid korraga ja konfliktideta. Lisaks ei osaletud tükk aega sõdades. Selle asemel arendati ja laiendati piiskopkondadele alasid, määrati [[Kümnis|kümniseid]], rajati kloostreid ja katedraale. Rahu ajal kuningas [[Magnus Paljasjalg|Magnus III]] tegi kolm ekspeditsiooni Šotimaale, mille käigus ta kehtestas Norra suveräänsuse [[Orkney saared|Orkneyde]] ja [[Hebriidid|Hebriidide]] üle.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Norway - Christianization {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Norway/Christianization |vaadatud=2023-03-26 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

==== Rahutu aeg ====
Kuningas [[Sigurd Magnusson|Sigurd Magnussoni]] surm 1130. aastal tähistab rahuliku aja lõppu ja üleminekut Norra suhteliselt rahumeelsete sisetingimuste ajast sajandile, millal toimus sagedasi võitlusi troonipärimise pärast. Kiriku ja monarhi võimu kasvamise tõttu algasid mitmed [[Kodusõda|kodusõjad]]. Nende võitluste käigus ja osalt ka nende tõttu sai hoo sisse tsentraliseeritud ja paremini organiseeritud Norra kuningriigi areng. 12. sajandi alguses laiendasid kuningad oma otsest võimu eri provintside üle ja Norra aadlikud muutusid rahulolematuks. Kuningas [[Harald Gille|Harald IV]] (1130–1136) toetamisega hakkasid Norra ühiskonna huvirühmad abistama troonile pretendeerijaid ning kirik kasutas tsiviilrahutusi osavalt ära iseseisvuse võitmiseks. Kodusõdade periood kestis 1217. aastani, mil suri kuningas [[Inge Bårdsson]].&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=Helle |eesnimi=Knut |pealkiri=The Norwegian kingdom: succession disputes and consolidation |kuupäev=2003 |url=https://www.cambridge.org/core/books/cambridge-history-of-scandinavia/norwegian-kingdom-succession-disputes-and-consolidation/AA16420D6CA186F764AC7A55EB0E170B |väljaanne=The Cambridge History of Scandinavia: Volume 1: Prehistory to 1520 |aastakäik=1 |leheküljed=369–391 |toimetaja-perekonnanimi=Helle |toimetaja-eesnimi=Knut |sari=The Cambridge History of Scandinavia |koht=Cambridge |väljaandja=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-47299-9 |vaadatud=2023-03-26}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

=== Kuldajastu ===
1217. aastal sai kuningaks [[Haakon IV]]. Tema valitsemisaega peetakse keskaegse Norra ajaloo kuldajastu alguseks. Kuldajastu kestis aastatel 1217–1319. Kuningas Haakon kindlustas monarhia võimu, moderniseeris haldusalasid, lõi kantsleri ameti ja kuningliku nõukogu. Tema leping Inglismaa kuninga [[Henry III|Henry III-ga]] 1217. aastal oli kummagi riigi varaseim teadaolev kaubandusleping. Samuti sõlmis ta kaubanduslepingu Põhja-Saksamaa tähtsa kaubalinna Lübeckiga aastal 1250 ja kirjutas alla [[Vene-Norra leping]]ule, millega määratleti kahe riigi vaheline põhjapiir. 1261.–1262. aastal omandas ta suveräänsuse Islandi ja Gröönimaa üle ning saavutas Norra impeeriumi suurima laienduse. Need kaks kolooniat nõustusid aktsepteerima Norra valitsemist ja maksustamist vastutasuks kaubandustagatise ja tsiviilkorra säilitamise eest. Kuldajastu sai lõpu tänu pärimissüsteemile, kui pärast [[Håkon V Magnusson|Haakon V]] surma 1319. aastal tuli võimule [[Magnus Eriksson]], kes valiti nii Norra kui ka Rootsi kuningaks. Sellega loodi lühiajaline Norra-Rootsi personaalunioon, mis kestis 1355. aastani. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Haakon IV Haakonsson {{!}} king of Norway {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Haakon-IV-Haakonsson |vaadatud=2023-03-26 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

=== Must surm ===
[[Fail:The Triumph of Death by Pieter Bruegel the Elder.jpg|pisi|Pieter Bruegel. &quot;The Triumph Of Death&quot;]]
Islandi saagad räägivad, et [[must surm]] jõudis Norrasse [[Bergen]]i kaudu 1349. aastal Inglismaalt pärit laevaga. Must surm rüüstas Norrat pool aastat. Epideemia võis alguse saada kirpudega nakatunud mustadelt laevarottidelt. Kirjalikud allikad viitavad samuti, et epideemia alguses levis Bergenis kopsukatk. Pärast seda levis ka kopsukatku, kuid peamiselt muhkkatk, mis kandub inimeselt inimesele edasi kirpude kaudu. Katku suri 50–60% elanikkonnast, mida on rohkem kui ülejäänud Euroopas.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Oeding |eesnimi=P. |kuupäev=1990-06-30 |pealkiri=[The black death in Norway] |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2197762/#:~:text=The%20old%20Icelandic%20annals%20tell,over%20land%20to%20Eastern%20Norway |ajakiri=Tidsskrift for Den Norske Laegeforening: Tidsskrift for Praktisk Medicin, Ny Raekke |aastakäik=110 |üksiknumber=17 |leheküljed=2204–2208 |issn=0029-2001 |pmid=2197762}}&lt;/ref&gt;

=== Kalmari unioon ===
[[Pilt:Kalmar_Union_ca._1500.svg|pisi|[[Kalmari unioon]]i alad 1500. aasta paiku]]
1397. aastal liitus Norra kuningriik [[Kalmari unioon]]iga, mis koosnes kolmest [[Skandinaavia]] kuningriigist (Norra, Taani ja Rootsi). Selle uniooni eesmärgiks oli tagada vastupanu [[Hansa Liit|Hansa Liidule]]. Must surm oli kahjustanud Põhja-Euroopa riike majanduslikult ja vähendanud rahvaarvu, nii et leiti, et mõistlik on riigid ühendada. 1536. aastal reformiti Norra, Taani mõjusfääri ning kuningriigi staatus [[Taani-Norra]] riigis kadus, uniooni mõiste tuli uuesti kasutusele 1905. aastal [[Rootsi-Norra]] uniooni kontekstis, mis sai alguse 1814. aastal, lagunes ja võimule tuli Karl Haakon VII.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kalmar, Union of {{!}} Encyclopedia.com |url=https://www.encyclopedia.com/history/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/kalmar-union |vaadatud=2023-03-22 |väljaanne=www.encyclopedia.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=History |url=http://www.royalcourt.no/seksjon.html?tid=27680&amp;sek=27269 |vaadatud=2023-03-22 |väljaanne=www.royalcourt.no |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Kultuur ==
=== Religioon ===
==== Esimesed valitsejad ja muinaspõhja usund ====
Esimesed Norra kuningad olid paganad ja säilitasid [[muinasskandinaavia usund]]it. Lääne-Norras moodustasid piirkonnad usulised vabaühendused, mida nimetati [[Sogn|sognideks]]. Tänapäeval tähistab ''sogn'' Norras valda. Samuti ühendas usk norralasi ning külakogukonnad kohtusid kõik usurituaalidel.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

Kristluse omaksvõtmine tolleaegses ühiskonnas oli pikk protsess, mis hakkas pihta esimese (väidetavalt) kristliku kuninga [[Håkon Hea]] võimule saamisega. Haakoni valitsemisaja saaga jutustused keskenduvad tema ebaõnnestunud püüdlustele pöörata [[Trøndelag]]i elanikud [[Ristiusk|ristiusku]]. Tema katsetest ristiusku tutvustada annavad märku ka Edela-Norras asuvad kiviristid ja saagad. Pärast tema surma kirjutatud [[Skald|skaldi]] luule kiidab teda paganlike templite taastamise eest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

==== Norra ristiusustamine ====
Norra [[Ristiusk|ristius]]ustamisel mängis suurt rolli kristlik Inglismaa, millega varajased Norra kuningad tihedalt kokku puutusid. Inglismaalt tulid [[katoliku kirik]]u vaimulikud norralasi ristiusustama ning toetasid Norra kuningaid ristiusu soosimisel. Ametlikult pöördus Norra ristiusku 11. sajandil ning ristiusustamine mängis kuningriigi ühendamisel otsustavat rolli.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tollal valitsenud kuningas [[Olav II Haraldsson]] (999–1030) tegi kristlusest kuningriigi ainsa seadusliku religiooni Kuigi esialgu ebapopulaarne otsus sai alamate seas populaarseks pärast seda, kui kuningas Olav hukkus 1030. aasta [[Stiklestadi lahing]]us ja ta kuulutati [[Pühakuks kuulutamine|pühakuks]].&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 

1150. aastal ehitati esimene [[Urnesi püstpalkkirik|püstpalkkirik Urnesesse]], mis tähistas seda tüüpi [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute ehitamise perioodi algust. Selline ehitus ja arhitektuuriline meetod on ainult omane Norra aladel. Ehitamise käigus süvistati maapinda või maandati betooni puitpostid. Kiriku hoonetel on omapärane nurgeline profiil ja seespool asuvad paneelid, mis on nikerdatud kristluse-eelsele viikingikunstile omases põimikus. Paljudel [[Püstpalkkirik|püstpalkkirikutel]] on lisaks ka juurde viimistletud draakonipeadega otsad ning rikkalikult loodud sissekäigud ja värvilised interjöörid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eastern Europe and Scandinavia, 1000–1400 A.D. {{!}} Chronology {{!}} Heilbrunn Timeline of Art History {{!}} The Metropolitan Museum of Art |url=https://www.metmuseum.org/toah/ht/07/eue.html |vaadatud=2023-03-25 |väljaanne=The Met’s Heilbrunn Timeline of Art History |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Riik ==
=== Tingid ===
Sarnaselt teiste [[Germaanlased|germaani rahvastega]] olid ka Norra aladel juba enne riikluse teket välja arenenud [[ting]]id, kus külakogukonnad arutasid omavahel probleeme, lahendasid konflikte ja sõlmisid kokkuleppeid, millest hiljem kujunesid välja seadused. Tingide juures hakati aja jooksul läbi viima ka usutalitusi ja peeti [[Turg|turgu]]. Samuti valiti seal kohalikke juhte, kes piirkonda esindasid. Esimene väljakujunenud Norra õigus nõudis lähedaste au kaitsmist ja silm silma vastu karistamist kuritegude eest. Selline õigus viis aga lõpuks perekondadevahelise vaenuni, kus üksteise vigastamise eest aina kätte maksti.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; 

[[Håkon Hea]] ajal korraldati tingid väikestest külakoosolekutest suuremateks piirkonna esindusorganiteks. Kohalikud tingid toimisid edasi ja säilitasid kohati ka oma seadusloome, aga nad valisid suurematesse esindusorganitesse esindajad, kes tegid piirkonnas tähtsamaid otsuseid ja suhtlesid kuningaga. Lääne-Norrat esindas [[Gulating]], kus käis igal aastal 400 meest. Trøndelagis toimis edasi [[Øreting]], kuigi sellele lisaks moodustati piirkonna lõunapoolsetel aladel [[frostating]] kokkusaamiskoha Frosta järgi. Ida-Norras jätkas muutusteta tegevust [[Eidsivating]] ja lõunapoolsetel aladel moodustati Olav II ajal [[Borgarting]], mille järel oli iga piirkonna keskaegsed esindusorganid moodustunud.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Trooni pärimine ===
12. sajandi keskpaigani oli Norra kuningriigis pärilik [[valitav monarhia]]. Monarhiks saamiseks oli vaja nii pärineda kuninga [[Dünastia|dünastiast]] ja saavutada tunnustus kuningana [[Ting|tingide]] käest. Kõik kuningapojad, nii seaduslikud kui ka vallaspojad, pärisid võrdse õiguse troonile ja võisid proovida tinge veenda teda kuningana tunnustama. Tingil kuningaks kuulutamine andis kuningapoja võimule [[legitiimsus]]e.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Kõikidest tingidest muutus kõige olulisemaks tunnustus [[Øreting|Øretingilt]], kuid toetuse kindlustamiseks reisis tulevane kuningas tavaliselt rannikut mööda ja lasi end kuningana tunnustada kõikidel kohapealsetel tingidel. Ühe kuninga valimine ei välistanud teise kuningapoja tingil kuningaks kuulutamist ja eriti 11. sajandil valitsesid mitmed kuningad koos. Kuigi ühine valitsemissüsteem puudus, sõltus mitme kuninga puhul võimu jagamine isiklikest lepingutest. Kuigi kuningate vahel esines ka hõõrdumisi, lahvatasid need harva konfliktiks, sest kuninga toetajad ei soosinud konflikte.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

Aastal 1163 loodud kuninglik pärimisseadus lihtsustas pärimist ja tugevdas krooni võimu, asendades valitava monarhia [[primogenituur]]iga, mille kohaselt päris trooni vaid vanim seaduslik poeg. 1260. aastal vastu võetud uus kuninglik pärimisseadus kinnitas veel kord, et monarhia Norras oli puhtalt pärilik ja kroon antakse edasi isalt vanimale pojale.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Norra riigipeade loend]]
* [[Norra kuningas]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Norra ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]]
[[Kategooria:Skandinaavia ajalugu]]</text>
      <sha1>i5gxq6yslxjql185878jcvazao1ur7f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võšõvanka</title>
    <ns>0</ns>
    <id>654349</id>
    <revision>
      <id>7158670</id>
      <parentid>7148886</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:45:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7158670</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20442" sha1="cmv0j6l650eyg7iuyr0o5pwjjnrqmlg" xml:space="preserve">[[File:Girl from Podolye by V.Tropinin (b. 1821, Kursk).jpg|thumb|[[Vassili Tropinin]], &quot;Naine [[Podillja]]st&quot;, enne 1821. Maalil kujutatud naisel on seljas võšõvanka]]
[[File:Волоська вишиванка.jpg|thumb|Rõiva põhistruktuur]]

'''Võšõvanka''' ([[ukraina keel]]es вишива́нка või виши́ванка&lt;ref&gt;{{cite web|lang=uk|title=Ukrainian Language Dictionary|url=http://www.inmo.org.ua/sum.html|publisher=[[Potebnia Institute of Linguistics]]|access-date=2019-02-25}}&lt;/ref&gt;, [[valgevene keel]]es вышыванка) on [[Ukraina]]&lt;ref name=Koziura&gt;{{cite journal|title=Everyday Ethnicity in Chernivtsi, Western Ukraine.|journal=Anthropology of East Europe Review|volume=32|issue=1|date=Spring 2014|author=Karolina Koziura|publisher=Maria Curie-Sklodowska University|location=Poland|url=http://scholarworks.iu.edu/journals/index.php/aeer/article/view/12772|access-date=2016-01-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20140604222301/https://scholarworks.iu.edu/journals/index.php/aeer/article/download/12772/19147|archive-date=2014-06-04|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Gurga /&gt;&lt;ref&gt;{{cite conference|url=http://homes.chass.utoronto.ca/~cla-acl/actes2013/Filonik-2013.pdf|title=Gender Assignment to Loanwords in Ukrainian|last1=Filonik|first1=Svitlana|date=2013|publisher=[[Canadian Linguistic Association]]|conference=Proceedings of the 2013 annual conference of the Canadian Linguistic Association|page=2|archive-url=https://web.archive.org/web/20191012192541/http://homes.chass.utoronto.ca/~cla-acl/actes2013/Filonik-2013.pdf|archive-date=12 October 2019|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Pereltsvaig&gt;{{cite book | chapter-url=https://books.google.com/books?id=DB4xDwAAQBAJ&amp;q=russian+vyshyvanka&amp;pg=PA86 |first=Asya |last=Pereltsvaig |author-link=Asya Pereltsvaig |title=Languages of the World: An Introduction |chapter=Languages of Northern Eurasia |date=2017 |place=Cambridge |publisher=[[Cambridge University Press]] |doi=10.1017/9781316758854.006 |page=86|isbn=9781316758854 }}&lt;/ref&gt; ja [[Valgevene]]&lt;ref&gt;{{cite journal|title=Things to Have for a Belarusian: Rebranding the Nation via Online Participation|journal=Studies in Russian, Eurasian and Central European New Media (Digitalicons.org)|issue=17|year=2017|pages=47–71|publisher=[[Western Michigan University]]|author=[[:d:Q115622757|Elena Gapova]]|url=https://www.digitalicons.org/wp-content/uploads/2017/06/DI17_4_Gapova.pdf|access-date=2019-02-25|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20181016111005/http://www.digitalicons.org/wp-content/uploads/2017/06/DI17_4_Gapova.pdf|archive-date=2018-10-16}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|title=Makei: Vyshyvanka is a national symbol for Belarusians|access-date=2019-02-25|url=https://eng.belta.by/society/view/makei-vyshyvanka-is-a-national-symbol-for-belarusians-102745-2017|publisher=[[Belarusian Telegraph Agency|BelTA]]|date=2017-06-23|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20170628092738/http://eng.belta.by/society/view/makei-vyshyvanka-is-a-national-symbol-for-belarusians-102745-2017/|archive-date=2017-06-28}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|title=Vyshyvanka to be artistic centerpiece of Independence Day celebrations in Belarus|url=https://eng.belta.by/society/view/vyshyvanka-to-be-artistic-centerpiece-of-independence-day-celebrations-in-belarus-92692-2016|access-date=2019-02-25|publisher=[[Belarusian Telegraph Agency|BelTA]]|date=2016-07-01|url-status=live|archive-date=2016-07-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20160703191738/http://eng.belta.by/society/view/vyshyvanka-to-be-artistic-centerpiece-of-independence-day-celebrations-in-belarus-92692-2016/}}&lt;/ref&gt; [[Rahvarõivad|rahvariiete]] hulka kuuluva tikitud särgi üldnimetus. Ukraina võšõvankat eristavad [[Ukraina tikandid|Ukraina tikandile]] omased kohalikud tikandid.&lt;ref name=Gurga&gt;[https://web.archive.org/web/20151022065624/http://discovery.ucl.ac.uk/1380194/1/JJ%20Gurga%20-%20Thesis%20-%20Final%20version.pdf JJ Gurga - Thesis - Final version.pdf]22. oktoober 2015&lt;/ref&gt;

==Ukraina võšõvankad==
===Tikandid===
{{Vaata|Ukraina tikandid}}
Tikand on ukraina meeste ja naiste rahvariiete põhielement. Ukraina võšõvankat eristavad ukraina tikandile omased kohalikud tikandid:

{{Cquote|Võšõvanka ei räägi mitte ainult selle Ukraina päritolust, vaid ka konkreetsest piirkonnast, kus see valmistati. Teadlik silm suutis selga pandud riiete järgi tuvastada, kust inimene pärit on. Tikkimine on seega Ukrainas oluline käsitöö ja on olemas eri tehnikad, mis sobivad kohalike stiilidega nende konkreetsete mustrite ja värvidega. Traditsiooniliselt värviti niit kohalike valemite järgi, kasutades koort, lehti, õisi, marju ja nii edasi. Nii peegeldub kohalik keskkond sõna otseses mõttes tikandi värvitoonis.

— J. J. Gurga, Mineviku kajad: Ukraina poeetiline kino ja kogemuslik etnograafiline režiim
Ukraina tikandites on must, punane ja valge põhivärvid ning kollane, sinine ja roheline täiendavad.&lt;ref name=Gurga /&gt;}}

[[Ukraina]] territooriumil eksisteerisid tikandid juba 5. sajandil e.m.a ja see oli [[Sküütide kunst|sküütide kujutava kunsti]] looming. Ukraina on kogu maailmas kuulus oma kõrge kunstilise tikandi poolest. See on oluline, et tikkija kasutab tänapäeval rahvakunsti allikana pisteid või värve muutmata, sest iga muudatus devalveerib tikandit ja moonutab seda.&lt;ref name=ufc&gt;{{cite book |title=Ukrainian Folk Costumes |editor-last1=Odarchenko |editor-first1=Petro |editor-last2=Carynnyk |editor-first2=Halyna |translator-last=Paszczak-Tracz |translator-first=Orysia |url=https://kutsenko.udpu.edu.ua/wp-content/%D0%9A%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8/%D0%A3%D0%BA%D1%80%D0%B0%D1%97%D0%BD%D1%81%D1%8C%D0%BA%D0%B8%D0%B9%20%D0%BA%D0%BE%D1%81%D1%82%D1%8E%D0%BC.pdf |location=Toronto — Philadelphia |date=1992 |publisher=the World Federation of Ukrainian Women's Organizations. Folk Art Committee |language=uk, en |lccn=90-071681 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191014114157/https://kutsenko.udpu.edu.ua/wp-content/%D0%9A%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8/%D0%A3%D0%BA%D1%80%D0%B0%D1%97%D0%BD%D1%81%D1%8C%D0%BA%D0%B8%D0%B9%20%D0%BA%D0%BE%D1%81%D1%82%D1%8E%D0%BC.pdf |archive-date=14 October 2019 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;

===Kunstiline mõju===
====Muud rahvuslikud kleidid====
Ukraina asunike kostüümid on alates 17. sajandist mõjutanud ka Lõuna-Venemaa riietust, nii et tüdrukute ja noorte naiste riiete varrukad olid kaunistatud musta või punase geomeetrilise tikandiga.&lt;ref name=&quot;Encyclopedia of National Dress&quot;&gt;{{cite book |author=Condra, Jill |title=Encyclopedia of National Dress: Traditional Clothing Around the World |url=https://books.google.com/books?id=lazWAQAAQBAJ&amp;q=ukrainian+embroidery+talisman&amp;pg=PA624 |year= 2013 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-0-313-37636-8 |pages=624}}&lt;/ref&gt;

====Kõrgmood====
2015. aasta [[Pariisi moenädal]]al tutvustati Ukraina moekunstnikku [[Vita Kin]]i ajakirjas [[Vogue]]&lt;ref&gt;{{cite web|author=Liana Satenstein|url=http://www.vogue.com/13257041/ukrainian-traditional-costumes-in-fashion/|title=Your Favorite Bohemian Garb Is Actually Traditional Ukrainian Costume|publisher=Vogue|date=Apr 28, 2015|access-date=2015-04-28|archive-date=2016-12-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20161223084842/http://www.vogue.com/13257041/ukrainian-traditional-costumes-in-fashion//|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; ja [[Harper's Bazaar]], kes tutvustas võšõvankat kui moodsat [[Böömi stiil]]is disainilahendust,&lt;ref&gt;{{cite web|author=Tara Lamont-Djite|url= http://www.harpersbazaar.com/fashion/trends/a10578/were-obsessed-vita-kin/|title=We're Obsessed:Vita Kin Introduces The Perfect Bohemia|publisher=Harper's Bazaar|date=Apr 14, 2015|access-date=2015-04-14}}&lt;/ref&gt; mis tõmbas ligi moe-ikoone nagu [[Anna Dello Russo]], [[Mõroslava Duma]] ja [[Leandra Medine]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://fashionforfashionlovers.com/2015/05/14/designers-to-watch-vyshyvankas-by-vita-kin-traditional-ukrainian-chic/|title=DESIGNERS TO WATCH: Vyshyvankas by Vita Kin – Traditional Ukrainian Chic|publisher=Fashion For Fashionlovers|date=May 14, 2015|access-date=2015-05-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20150529221857/http://fashionforfashionlovers.com/2015/05/14/designers-to-watch-vyshyvankas-by-vita-kin-traditional-ukrainian-chic/|archive-date=May 29, 2015|url-status=dead|df=mdy-all}}&lt;/ref&gt; Disainer muutis võšõvanka särgi moodsamaks versiooniks.&lt;ref name=conf2020 /&gt; Ta säilitas traditsioonilise vormi, kuid muutis tikandit, laenates mõned elemendid Ukraina [[rušnõk]]ist ja kodutekstiilist.&lt;ref name=conf2020&gt;{{Cite conference |url=https://er.knutd.edu.ua/bitstream/123456789/16057/1/APSD2020_V1_P275-277.pdf |conference=The international scientific-practical conference &quot;Topical Issues of Modern Design&quot; |date=2020-04-23 |location=Kyiv |title=Сучасна інтерпретація українського народного костюму в дизайні жіночого одягу |trans-title=Modern interpretation of Ukrainian folk costume in the design of women's clothing |lang=uk |last1=Kolisnichenko |first1=M. |last2=Pashkevich |first2=K. |last3=Yezhova |first3=O. |last4=Navrotska |first4=A. |publisher=[[Kyiv National University of Technologies and Design|KNUTD]] |page=276}}&lt;/ref&gt;

USA maikuu väljaandes kirjutas Vogue, et võšõvanka on &quot;laineid löönud Ida-Euroopa riigist kaugele mööda&quot;.&lt;ref name=Vs16Yn/&gt; [[The Times]] kuulutas selle &quot;selle suve [2016] kõige nõutumaks rõivaesemeks&quot;, peagi järgnes [[New York Times]], kes soovitas lugejatel seda &quot;suve tippmoodi&quot; varuda.&lt;ref name=&quot;Vs16Yn&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20220504124650/https://www.yahoo.com/news/vyshyvanka-ukraines-national-costume-conquers-catwalk-144536654.html Vyshyvanka: Ukraine's national costume conquers the catwalk], [[Yahoo! News]] (23. august 2016)&lt;/ref&gt; Prantsuse näitleja [[Melanie Thierry]] kandis [[2016. aasta Cannes'i filmifestival]]il võšõvankat.&lt;ref name=Vs16Yn/&gt; [[Hollandi kuninganna Máxima]] kandis [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016. aasta suveolümpiamänge]] külastades võšõvanka kleiti.&lt;ref name=Vs16Yn/&gt;

===Tähendus===
====Traditsioonilised uskumused====
Võšõvankat kasutatakse [[talisman]]ina, et kaitsta seda kandjat ja jutustada lugu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://1tv.com.ua/news/71972|title=У Києві відкрилася виставка вишиванок з усієї України (Vyshyvanka exhibition in Kyiv)|publisher=1TV|date=2015-09-11|access-date=2016-01-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20150925120843/http://1tv.com.ua/news/71972|archive-date=2015-09-25|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Varem kootud geomeetrilist mustrit, lisades heledale niidile punaseid või musti niite, jäljendati hiljem tikandid ja arvati, et sellel on võim kaitsta inimest igasuguse kahju eest. 

====Patriotism====
[[File:Vyshyvanyi 01.jpg|thumb|Ertshertsog Wilhelm võšõvankas]]
[[Austria ertshertsog Wilhelm]] oli Ukraina patrioot, kes eelistas kanda võšõvankat ja oli seetõttu ukraina keeles tuntud kui Vassõl Võšõvanõi ('tikitud basiilik'). Tema auks nimetati [[Lviv]]i linnas Võšõvanoho väljak.

Võšõvanka ja teised rahvussümbolid muutusid Ukrainas pärast [[Euromaidan]]i ülipopulaarseks.

Võšõvanka ei esine traditsioonilises vene naiste kostüümis, kus [[sarafan]] koosneb pikast täis[[seelik]]ust, mis ripub vahetult käte all ja rihmadega, või ülimalt lühendatud pihikust, mis kinnitab seda üle õlgade.&lt;ref name=Pereltsvaig /&gt;

====Tähistamine====
Võšõvanka päev sai alguse 2006. aastal&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Anton Aleksejev, Priit Mürk (Harkiv, Ukraina) {{!}} |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=ERR Harkivis: Ukrainas tähistati sõja kiuste võšõvanka päeva |url=https://www.err.ee/1610030968/err-harkivis-ukrainas-tahistati-soja-kiuste-vosovanka-paeva |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; [[Tšernivtsi ülikool]]is üliõpilase Lesja Voronjuki&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Vyshyvanka Day: 20 facts that will surprise you |url=https://rubryka.com/en/article/den-vyshyvanky-20-faktiv/}}&lt;/ref&gt; algatusel ja muutus järk-järgult rahvusvaheliseks Võšõvanka päevaks.&lt;ref name=UNIAN2017&gt;{{cite web |url=https://www.unian.info/society/1928404-ukraine-marks-vyshyvanka-day-on-may-18.html |title=Ukraine marks Vyshyvanka Day on May 18 (Video) |date=18 May 2017 |website=[[Ukrainian Independent Information Agency|UNIAN]] |access-date=14 October 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180910184717/https://www.unian.info/society/1928404-ukraine-marks-vyshyvanka-day-on-may-18.html |archive-date=10 September 2018 |url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |last=Ivanova |first=Natalia |title=Multicolored Vyshyvanka Parade in Kharkiv |url=https://kharkivobserver.com/multicolored-vyshyvanka-parade-in-kharkiv/ |date=18 May 2019 |website=Kharkiv Observer |access-date=14 October 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190621165602/http://kharkivobserver.com/multicolored-vyshyvanka-parade-in-kharkiv/ |archive-date=21 June 2019 |url-status=live}}&lt;/ref&gt; Seda tähistatakse maikuu kolmandal neljapäeval.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://pntu.edu.ua/en/news/archieve/1953/u-poltavi-vidznachyly-den-vyshyvanky.html |title=Poltava celebrated the Day of vyshyvanka |publisher=PoltNTU press |author=Rena Darsania |date=2015-06-04 |access-date=2016-05-01 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160501160019/http://pntu.edu.ua/en/news/archieve/1953/u-poltavi-vidznachyly-den-vyshyvanky.html |archive-date=2016-05-01 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=UNIAN2017 /&gt; Selle eesmärk on ühendada kõik ukrainlased üle maailma, sõltumata nende usutunnistusest, keelest, mida nad räägivad, või elukohast.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.kmu.gov.ua/control/en/publish/article?art_id=248175007&amp;cat_id=244314975|title=Cabinet of Ministers Secretariat celebrates Vyshyvanka Day|author=Information and Communication Department of the Secretariat of the CMU|publisher=Government portal|date=2015-05-21|access-date=2016-01-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20160129225902/http://www.kmu.gov.ua/control/en/publish/article?art_id=248175007&amp;cat_id=244314975|archive-date=2016-01-29|url-status=live}}&lt;/ref&gt; See on rahva algatatud püha, mis ei ole seotud ühegi riigipüha ega pidupäevaga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://mip.gov.ua/en/news/227.html|title=Deputy Minister of Information Policy Tetiana Popova Participates in Press Conference Dedicated to Vyshyvanka Day|publisher=Ministry of Information Policy of Ukraine|date=2015-04-21|access-date=2016-01-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20160129225945/http://mip.gov.ua/en/news/227.html|archive-date=2016-01-29|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Sel päeval kannavad paljud ukrainlased võšõvankat, et näidata pühendumust rahvusliku identiteedi ja ühtsuse ideele ning näidata oma patriotismi. Tähistamisest võivad osa võtta riigiametnikud, sealhulgas valla-, kohtu-, valitsusametnikud ja riigipea.&lt;ref&gt;{{cite web|title=Our vyshyvanka unites the country - President during the flashmob on Vyshyvanka Day in Dnipro|publisher=Official website of the President of Ukraine|date=2018-05-17|url=https://www.president.gov.ua/en/news/nasha-vishivanka-obyednuye-krayinu-prezident-pid-chas-fleshm-47498|access-date=2018-09-13|url-status=live|archive-date=2018-09-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20180913124711/https://www.president.gov.ua/en/news/nasha-vishivanka-obyednuye-krayinu-prezident-pid-chas-fleshm-47498}}&lt;/ref&gt;

2018. aastal viis [[Ukraina majandusministeerium|Ukraina majandusarengu ja kaubanduse ministeerium]]i apellatsiooniinstants läbi uuringu ja jõudis järgmistele järeldustele:&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.me.gov.ua/Files/GetFile?lang=uk-UA&amp;fileId=7b050590-e3cd-483d-84d6-f19f466e086b|archive-url=https://web.archive.org/web/20180913131546/http://www.me.gov.ua/Files/GetFile?lang=uk-UA&amp;fileId=7b050590-e3cd-483d-84d6-f19f466e086b|url-status=live|archive-date=2018-09-13|access-date=2018-09-13|title=The Decision No. 1151 of the Ministry of Economic Development and Trade of Ukraine|date=2018-08-17}}&lt;/ref&gt;

{{Cquote|Sõnakombinatsioon &quot;Võšõvanka päev&quot; tähendab ukraina rahvuslikule tikitud rõivale pühendatud tähtpäeva, mis on Ukraina kultuuri sisse kantud ukraina teadvuse, patriotismi ja rahva ühtsuse vaimu rahvuspüha nimetusena, mida sümboliseerib ukraina võšõvanka.

Sõnakombinatsioon &quot;Võšõvanka päev&quot; kutsub kodanike meeles ainsat assotsiatsiooni – võšõvankale pühendatud tähtpäeva, mida tähistatakse Ukrainas ja nüüd ka välismaal, igal aastal kindlal maikuu päeval. Võšõvanka päeva püha sai sümboolse tähenduse ja on juba rahvusvaheline sündmus, mis levitab ukraina identiteedi ideed maailmas, populariseerib ukraina kultuuri ja traditsioone, aitab kujundada ukraina rahvusteadvust, kasvatada ukraina rahva patriotismi ja ühtsust. […]

Vyshyvanka päeva tähistamine toimub igal aastal kodanike, valitsusväliste organisatsioonide, riigiasutuste osavõtul ning seda tähistab ühiskond laialdaselt võšõvanka kandmise ja mitmesuguste ürituste korraldamisega […]]}}

==Valgevene võšõvanka==
Nii valitsuse kui ka [[Valgevene opositsioon|opositsiooni]] liikmed peavad võšõvankat rahvuslikuks sümboliks. [[Valgevene välisministeerium|Välisminister]] [[Uładzimir Makiej]] ütles 2017. aastal: &quot;Nende särkide tikkimiseks kasutatud mustrid ei ole kunagi propageerinud vägivalda ega kurjust. Pigem vastupidi, need propageerivad headust ja rahu. Need peegeldavad valgevene rahva mentaliteeti, meie vaimu.&quot;&lt;ref&gt;{{Cite news |date=26 June 2017 |title=Makei: Vyshyvanka is a national symbol for Belarusians |work=[[Belarusian Telegraph Agency]] |url=https://eng.belta.by/society/view/makei-vyshyvanka-is-a-national-symbol-for-belarusians-102745-2017 |access-date=20 June 2022}}&lt;/ref&gt; Erinevalt Ukrainast, kus tikandi tunnused on peamiselt määratud piirkonna järgi, on valgevene võšõvanka tikitud rahvusliku ja isikliku ajaloo järgi ning seda kasutatakse sageli ka teabe salvestamiseks. Samuti väidetakse tavaliselt, et võšõvanka aitab kurje vaime eemale peletada.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Bazlova |first=Rufina |title=The History of Belarusian Vyzhyvanka |url=https://www.vyzyvanka.com/ |access-date=20 June 2022 |website=vyzyvanka.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |last=McEnchroe |first=Tom |date=14 August 2020 |title=Belarusian artist in Prague embroiders anti-Lukashenko protests &quot;to ward off bad spirits&quot; |work=[[Radio Prague]] |url=https://english.radio.cz/belarusian-artist-prague-embroiders-anti-lukashenko-protests-ward-bad-spirits-8689198 |access-date=20 June 2022 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Valgevene protestide ajal aastatel 2020–2021 sai võšõvankast nii Valgevene opositsiooni kui ka üldiselt valgevene rahvusliku identiteedi sümbol.&lt;ref&gt;{{Cite journal |last=LaVey |first=A. M. |date=29 October 2021 |title=Reading Belarus: The Evolving Semiosis of Belarusian Textiles |url=https://brill.com/view/journals/bela/11/2/article-p175_5.xml?language=en |journal=Journal of Belarusian Studies |volume=11 |issue=2 |pages=175–205 |doi=10.30965/20526512-12350011 |s2cid=240303061 |no-pp=y |via=Brill}}&lt;/ref&gt; Valgevene-Tšehhi kunstniku Rufina Bazlova veebilehte &quot;Võžõvanka&quot; ([[valgevene keel]]est 
выжываць 'ellu jääda') märgiti protestiliikumise olulise sümbolina.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Norris |first=Stephen M. |title=History, Memory, and the Art of Protest in Belarus |url=https://origins.osu.edu/article/history-memory-and-art-protest-belarus?language_content_entity=en |access-date=20 June 2022 |website=Origins: Current Events in Historical Perspective}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=3 March 2021 |title=The History of Belarusian Vyzhyvanka |url=https://www.international.ucla.edu/euro/event/14921 |access-date=20 June 2022 |website=UCLA Center for European and Russian Studies}}&lt;/ref&gt;

==Galerii==
===Ukraina võšõvanka===
&lt;gallery&gt;
File:Ruthenian settlers, Alberta (HS85-10-23670).jpg|Ruteenidest sisserändajad Kanadas 1911. aastal traditsioonilises rõivas
File:Ukrainian-wreath.jpg|1916. aastal trükitud postkaart, millel on kujutatud ukraina talunaist võšõvankas ja [[Ukraina pärg|traditsioonilist pärga]]
File:Vyshyvankas roundelay.jpg|Võšõvanka paraad tänapäeva Ukrainas
File:Solomiya.jpg|[[Bukoviina]] stiilis võšõvanka
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
*[[Ukraina kultuur]]

==Viited==
{{viited}}

{{vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Ukraina kultuur]]</text>
      <sha1>cmv0j6l650eyg7iuyr0o5pwjjnrqmlg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tekstiilkeraamika</title>
    <ns>0</ns>
    <id>656300</id>
    <revision>
      <id>7158328</id>
      <parentid>6446443</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T13:36:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ChristopherLN</username>
        <id>179585</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Parandasin viidete loetelu vormistust.</comment>
      <origin>7158328</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10915" sha1="gmn3arcya89bqolniutimmxi4hfi4vp" xml:space="preserve">{{toimeta}}
[[File:Imprint of Textile, perhaps a Bag or Sack, from Middle Rasen (FindID 431185).jpg|pisi|Tekstiilkeraamika näide]]
'''Tekstiilkeraamika''' on tekstiili jäljendiga keraamika, mis on levinud üle maailma. Tekstiili kasutamist anumatele mustri tegemiseks on raske ajaliselt piiritleda, kuid peamine piiritlus võiks olla [[Neoliitikum|neoliitikumist]] kuni [[Eelrooma rauaaeg|eelrooma rauaajani]] Eestis. Välismaal võiks olla see [[Kiviaeg|kiviajast]] kuni [[Keskaeg|keskaja]] alguseni. Eestis pole tekstiilkeraamika levikut küll laialdaselt uuritud, aga siiski on leitud tekstiilkeraamikat mingis koguses [[Asva kultuur|Avalt]] ja Irust. Tekstiili imitatsioone on keraamikal nii suurema kui ka väiksema [[Lõim|lõime]] jäljendiga, jäljendi saamiseks pressitakse märjale savinõule tekstiilesemega muster. Tekstiile on [[Kudumine|kootud]] või [[Põimitud kangas|põimitud]], selle tulemusel on tekitatud keraamikale erinevaid mustreid. Näiteks on [[Lõim-kootud kangas|lõim-kootud]] ja [[Põimitud kangas|põimitud]]  tekstiilijäljendid levinud Asval, [[Iru linnamägi|Irul]] ja ka [[Ridala linnus|Ridalas]]. Mujal maailmas on tekstiilidest kasutatud nii lõim-kootud, põimitud kui ka [[Rist-lõimitud kangas|rist-lõimitud]] kangaid. Keskajal ei kasutatud tekstiili küll keraamika kaunistamiseks, kuid keskajal ja varauusajal kuivatati näiteks [[Kahhel|kahleid]] [[Harilik lina|linast]] lõim-kootud riidel, enne kui keraamiline kahhel [[Savipõletusahi|savipõletusahju]] pandi, see jättis keraamikale tekstiilijäljendi.

== Leviala ja kasutus/tootmisaeg ==
Tekstiilkeraamika leide on leitud üle terve maailma nii [[Ameerika]], [[Euraasia]] kui ka [[Aafrika]] kontinentidel. Paljud teadlased ei taha tekstiilkeraamikat nimetada tekstiilkeraamikaks, sest nad arvavad, et tekstiilijäljend savinõudel ei ole tehtud tekstiili, vaid muu esemega, et seda imiteerida. Seega kasutavad nad pigem väljendit ━ tekstiilijäljendiga keraamika. Eestis on tekstiilkeraamika leide välja tulnud näiteks Asvalt, Irust ja Ridalast. Tänu tekstiilkeraamika leidudele saame teada ka tekstiilsetest riietest, mida toodeti ja kanti pronksiaegses Eestis. Kuna pronksiaegseid tekstiilijäänuseid pole siiani Eestist leitud, siis on just tekstiilkeraamika hea võimalus rohkem teada saada tekstiilidest, mida kasutati ja toodeti Eestis neoliitikumist kuni pronksiajani. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;1&lt;/ref&gt;

== Tekstiilkeraamika Eestis ==
[[Fail:Pottery with impressions of textile fabrics (1881) (19176115779).jpg|pisi|Tekstiilkeraamika variatsioone]]
Eestis on pronksiaegse tekstiilkeraamika leide välja tulnud Asvalt, Ridalast ja Irust. Tekstiilkeraamikat toodeti ja kasutati praeguste andmete põhjal Eestis neoliitikumi lõpust kuni eelrooma rauaaja alguseni ja tekstiilijäljendi eesmärk oli ilmselt nagu ka [[Nöörkeraamika|nöörkeraamikal]], kaunistada anuma väliskülge. Eesti tekstiilkeraamika katked,  mida on siiani leitud, kuuluvad peamiselt toiduvalmistamis- ja säilitusanumatele. Anumad on valmistatud kasutades [[Linttehnika|linttehnikat]], mille käigus valmistatakse savist lindid, mis voolitakse käsitsi, veega savi niisutades, anuma seinaks. Tavaliselt on tekstiilijäljendid anumatel kuni kaelaosani ning ülemisse osasse on tehtud nööri kasutades jäljend või anumat läbivad augud, kuid mõningatel juhtudel on tekstiilijäljend katmas tervet anumat. Asvalt tuli välja üks tekstiilkeraamika põhjakatke, mille puhul oli kasutatud lõim-kootud kangast. Kuna sellist kanga mustrit on leitud pigem põhja alt, siis ilmselt ei kasutatud lõim-kootud kangast anuma külgede kaunistamisel. Külgede kaunistamisel on suuremas ulatuses kasutatud põimitud lõngaga kangaid, mis jätavad suurema ja jämedama mustri anuma külgedele. Lisaks nendele esineb veel tekstiilkeraamika hulgas ümarate, rombikujuliste ja ovaalsete jälgedega küljekatkeid. Nende puhul võib olla kasutatud, kas paksemat kangast või mõnda muud tööriista nt seemneid. Eestist on leitud ka kaarekujulise tekstiilimustriga tekstiilkeraamika katkeid. Nende puhul on ilmselt riie olnud lainelise struktuuriga, mis tekitaks kaarekujulised lohud. Kindlalt ei saa öelda, kas kanga kudumiseks on kasutatud [[Vill|villast]] lõnga või [[Taimne kiud|taimset]] kiudu, kuid need on ühed võimalused, milliseid materjale võidi kasutada kanga valmistamiseks. Väita saab, et kangakudumine ja [[kangasteljed]] olid juba sellel ajal kasutusel, sest lõim-kootud kangast saab teha vaid kindla aluse või kangastelgede peal. &lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;2&lt;/ref&gt;

== Tekstiilkeraamika maailmas ==
[[Fail:Shang Pottery Li (19840187581).jpg|pisi|Tekstiilijäljend Shangi perioodi keraamikal (Hiina)]]
[[Fail:Materials from the Sjezheye burial ground.jpg|pisi|Tekstiilkeraamika Volga jõe ümbrusest (Venemaa)]]
Lisaks Eestile on tekstiilkeraamikat leitud ka välismaalt. Näiteks saab tuua [[Volga jõgi|Volga jõe]] ümbrusest leitud tekstiilkeraamika katkeid. Volga jõe ümbrusest on leitud seal paiknenud [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri]] rahvaste tekstiilkeraamikat, mis on tehtud nii põimitud lõngaga, kangaga kui ka lõim-kootud kangaga. Välismaal esineb tekstiilijäljendit lisaks keraamilise anuma välisküljele ka anumate sisekülgedel. Tekstiilkeraamika leide on tulnud välja ka [[Põhja-Ameerika]] mandrilt USA-st, [[Kentucky]] osariigist [[Caborn-Welborn]]'i asulaalalt [[Slack Farm]]is. Uurimuse käigus tuvastati, et sealse tekstiilkeraamika kaunistamisel on kasutatud üheksateistkümmet erinevat tekstiili, millest suuremaid gruppe esindasid ristlõimitud kangas, diagonaalselt põimitud kangas ja lihtpõimitud kangas. Lisaks Venemaale ja USA-le on leitud ka tekstiilkeraamikat [[Hiina|Hiinast]]. Hiinas on tekstiilkeraamikal nii lõim-kootud tekstiili kui ka põimitud tekstiili jälgi. Lisaks on tekstiilkeraamika leide tulnud välja ka [[Ukraina|Ukrainast]]. Ukrainast [[Bilcze Złote]] külast on leitud nii põimitud kui ka kootud tekstiili jäljendiga tekstiilkeraamikat, keraamika katked asuvad pragu [[Krakowi arheoloogiamuuseum|Krakowi arheoloogiamuuseumis]]. Vanim tekstiilkeraamika leid pärineb [[Jaapan|Jaapanist]] [[Jomoni kultuur|Jomoni kultuuri]] perioodist [[Fukui koobas|Fukui koopast]] ning see on dateeritud ca 13 000 aasta tagusesse aega. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;3&lt;/ref&gt;

== Teadlaste arvamused tekstiilkeraamika kohta ==
Paljud teadlased arvavad, et tekstiilkeraamika mustrid on tehtud mitte tekstiiliga, vaid kasutades näiteks nööri või seemneid, et luua tekstiililaadset jäljendit keraamikale. Näiteks kaarekujulisi tekstiili sarnaseid mustreid saab teha savinõule ka seemnetega, eksperimendi selle tõestamiseks on teinud [[Dr. Olga A. Lopatina|Olga A. Lopatina]]. Tekstiili imitatsiooni arvatakse ka olevat tehtud nööri kerimisel ümber värske savianuma, mida arvavad mõningad teadlased olevat üks viis just sellise keraamika valmistamiseks, seega nad nimetavad tekstiilkeraamikat hoopiski nöörkeraamikaks. &lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;4&lt;/ref&gt;

== Tekstiilijäljendid keraamikal keskajal ==
[[Fail:Keskaegne ahjukahhel tekstiilijäljend.jpg|pisi|Keskaegne ahjukahhel tekstiilijäljendiga]]
Lisaks on tekstiilijäljendeid keraamikal märgata ka keskaegsel keraamikal. Keskaegsed tekstiilid on meil suuremas osas teada ning otseselt ei kasutatud keskajal tekstiilijäljendit keraamika kaunistamiseks. Tekstiilijäljendid on nähtavad näiteks keraamiliste anumate ja nõude põhjadel, sest neid on enne ahju panemist linase või mõne muu kanga peal kuivatatud, selle tulemusel jääb nendele tekstiilijäljend. Samuti on ka kahhelkivide tagumistelt külgedelt leitud tekstiilijäljendeid. &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;5&lt;/ref&gt;
[[Fail:Medieval Unidentified Object fragment with textile imprint (FindID 1000066).jpg|pisi|Keskaegne tekstiili jäljend (kindlat dateeringut pole, võib olla ka vanem keraamika, kuna süsinik dateeringut pole esemele tehtud siis pole selle vanus teada)]]

== Linttehnika ==
Linttehnika on savinõu valmistamise meetod, kus kasutatakse savist linte, mis voolitakse anuma seinadeks. Linttehnikas poti valmistamiseks võetakse ning tehakse savist ümar poti põhi, millele hakatakse veega kinnitama savilinte ning neid vormima poti seinaks. Olenevalt anuma suurusele ja kujule tuleb linte panna, kas rohkem või vähem. Linttehnikas anuma valmis saamisel on võimalik anumale teha peale ja ka sisse muster, enne kui see päikese kätte kuivama pannakse ja hiljem savipõletusahju. Näiteks tekstiilkeraamika puhul on tehtud anum linttehnikas ning hiljem vajutatud peale, kas tekstiiliga või tekstiili rullides üle anuma seinte, muster. &lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;6&lt;/ref&gt;
[[Fail:COLLECTIE TROPENMUSEUM Een Samo pottenbakster vormt de binnenzijde van de pot TMnr 20010562.jpg|pisi|Linttehnikas anuma valmistamine]]

== Tekstiilid ==
Tekstiilkeraamika valmistamiseks on kasutatud erinevaid tekstiile, nii loomset kui ka taimset kiudu. Siin on mõned tekstiili kirjeldused, mida võidi kasutada tekstiilkeraamika valmistamisel.

=== Linane kangas (taimne kiud) ===
Linane kangas on kootud linast. Lina on ronitaim, mida vees leotades ja lõngaks kedrates on võimalik kasutada kanga tootmiseks.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;7&lt;/ref&gt;

=== Lambavillane kangas (loomne kiud) ===
Lambavillast kootud kangas on loomsest kiust kangas, mis on tavaliselt jämedam kui linane kangas. Lambavilla saab näiteks vokiga lõngaks kedrata.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;8&lt;/ref&gt;
== Viited ==
# &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; ''Rammo, R. Textile-impressed Pottery Revisited: Its Usefulness for Studying Bronze Age Textile Craft in Estonia. Światowit 56(1). 2017. lk 111-112''
# &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; ''Patrushev, V. S. TEXTlLE·IMPRESSED POTTERY IN RUSSIA. Fennoscandia archaeologica IX. 1992. lk 48-50''
# &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; ''Drooker, Penelope B. APPROACHING FABRICS THROUGH IMPRESSIONS ON POTTERY. Textile Society of America Symposium Proceedings. 773. 2000. lk 59''
# &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; ''Pappas, Christina A. AN ANALYSIS OF TEXTILE-IMPRESSED CERAMICS FROM SLACK FARM (15UN28), KENTUCKY. University of Kentucky Master's Theses. 552. 2008. lk 72''
# &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; ''https://www.thoughtco.com/the-history-of-textiles-172909'' Vaadatud 15.06.2023
# &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; ''Nabaûaitė, R. THE LATE MEDIEVAL VESSEL STOVE TILES IN THE TOPOGRAPHICAL CONTEXT OF KLAIPĖDA. Estonian Journal of Archaeology 18, 2. 2014. lk 106,109''
# &lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; https://www.550arts.com/wp-content/uploads/2020/04/Basic-Handout_-Coils.pdf''https://www.550arts.com/wp-content/uploads/2020/04/Basic-Handout_-Coils.pdf''
# &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; ''Arimura, M. ja teised. SPRAWOZDANIA ARCHEOLOGICZNE. INSTITUT ARCHEOLOGII I ETNOLOGII POLKIEI AKADEMII NAUK. 2020. lk 235''
# &lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; ''https://kangapood.ee/linane-kangas/'' Vaadatud 18.06.2023
# &lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; ''http://looduskiud.lumekiri.ee/loomsed-kiud/lambavill/'' Vaadatud 18.06.2023

[[Kategooria:Keraamika]]</text>
      <sha1>gmn3arcya89bqolniutimmxi4hfi4vp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Helika Mäekivi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>656735</id>
    <revision>
      <id>7158677</id>
      <parentid>7124297</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:01:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Helika1</username>
        <id>102976</id>
      </contributor>
      <comment>Ajakohastasin</comment>
      <origin>7158677</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20471" sha1="m4glurbgu9opp3ybbvysuf278kqxrfz" xml:space="preserve">[[Fail:Terminipäevak 2025-OlariPilnik-19-.jpg|pisi|Helika Mäekivi 2025. aasta terminipäevakul]]
'''Helika Mäekivi''' (1998. aastani '''Helika Borovikova'''; sündinud [[1. märts]]il [[1972]]) on eesti kutseline keeletoimetaja ja keelekoolitaja. Ta on [[Tartu Ülikool]]i keelenõunik ja [[Eesti Keeletoimetajate Liit|Eesti Keeletoimetajate Liidu]] juhatuse esimees. 

==Elulugu==
Helika Mäekivi on pärit [[Abja-Paluoja|Abja-Paluojalt]].{{lisa viide}}

Ta lõpetas 1990. aastal [[Viljandi 5. Keskkool]]i&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |pealkiri=Viljandi Paalalinna Kooli koduleht |url=https://paalalinna.ee/et/node/101 |vaadatud=8. veebruaril 2026 }}&lt;/ref&gt; ja astus seejärel [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonda, mille lõpetas 1996. aastal bakalaureusekraadiga eesti keele (võõrkeelena) erialal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=21. juuni 1996 |pealkiri=Universitas Tartuensis nr 26/27 |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&amp;oid=universitas19960621&amp;type=staticpdf |vaadatud=13. jaanuaril 2024}}&lt;/ref&gt; 1998. aastal sai ta põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse mitte-eesti õppekeelega koolis. 1996. aastal alustatud eesti ja soome-ugri filoloogia magistriõpe jäi 1998. aastal pooleli.{{lisa viide}}

Ta oli Tartu Ülikoolis aastatel 1996–1998 suulise väljendusoskuse lektor ja 1999–2001 eesti keele grammatika lektor.{{lisa viide}}

Mäekivi töötas [[Luisa Tõlkebüroo]]s 1998–2002 korrektori ja 2002–2011 peatoimetajana ning oli 2007–2011 ühtlasi siseaudiitor ja 2008–2011 arendusjuhi kohusetäitja. Aastatel 2011–2022 oli ta samas tõlkebüroos lepinguline keeletoimetaja [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] majandusülevaadete (algul kuubülletäänide) tõlkehankes.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EKP majandusülevaade {{!}} Publikatsioonid |url=https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/ekp-majandusulevaade |vaadatud=2024-08-24 |väljaanne=Eesti Pank |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2010. aastal sai Mäekivi [[Tallinna Ülikool]]ist humanitaarteaduste magistrikraadi keeletoimetaja erialal.{{lisa viide}}

Ta oli aastatel 2011–2014 OÜ Päevakera peatoimetaja ja koolitaja ning 2014–2022 sealsamas lepinguline blogikirjutaja ja keeletoimetaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Päevakera tekstibüroo |url=https://www.paevakera.ee/blogi}} Vaadatud 30. juunil 2025.&lt;/ref&gt; 2014.–2017.  oli ta tõlkebüroos OÜ Pangloss keeletoimetaja.{{lisa viide}} 2016. aastal asutas ta osaühingu Keelehelin ja on selle juhatuse liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=OÜ Keelehelin {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/14128399/O%C3%9C-Keelehelin |vaadatud=2024-08-24 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}&lt;/ref&gt;

2018–2022 oli Mäekivi [[Maanteeamet]]i (alates 2021 [[Transpordiamet]]i) ajakirja Teeleht (alates 2022 ajakirja Teejuht rubriik &quot;Maa&quot;) keeletoimetaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Trükised ja väljaanded {{!}} Transpordiamet |url=https://www.transpordiamet.ee/trukised-ja-valjaanded#2011-2002 |vaadatud=2024-08-24 |väljaanne=www.transpordiamet.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ta töötab alates 2019. aastast [[Tartu Ülikool]]i keelenõunikuna&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli kontaktandmed. Helika Mäekivi |url=https://ut.ee/et/tootaja/helika-maekivi}}&lt;/ref&gt; ning oli aastatel 2019–2021 Tartu Ülikooli õigus- ja halduskeele lektor.{{lisa viide}}

2022. aastal sooritas ta keeletoimetaja kutseeksami.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=30. august 2023 |pealkiri=Neli inimest said keeletoimetaja kutse |url=https://haridus.postimees.ee/7594382/neli-inimest-said-keeletoimetaja-kutse |vaadatud=24. juunil 2023 |väljaanne=Postimees}}&lt;/ref&gt;

==Ühiskondlik ja vaba aja tegevus==

2023–... Tartu Laulupeomuuseumi segakoor, dirigent [[Neili Peters-Meus]]

2023–... [[Vikerraadio]] e-etteütluse kaaskoostaja&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vikerraadio e-etteütlus 2023 |url=https://etteytlus.err.ee/ |vaadatud=2023-07-06 |väljaanne=etteytlus.err.ee}}&lt;/ref&gt;

2019–… [[Eesti Keeletoimetajate Liit| Eesti Keeletoimetajate Liidu]] juhatuse esimees

2019–2021, 2023–... Eesti Keeletoimetajate Liidu kutseeksami hindamiskomisjoni esimees

2019–2022, 2024 selge sõnumi võistluse žüriiliige

2018–… [[Tartu Püha Luuka kirik | Tartu Püha Luuka koguduse]] revisjonikomisjoni liige
 
2012–… [[Emakeele Selts]]i liige

2010–... Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige

2013–2023 mäluasutuste segakoor MaSK, dirigent [[Henri Käärik]]

2020 [[presidendi sõnavõistlus]]e Sõnaus eksperdikogu liige

2015–2019 Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse liige

2014–2015 Eesti Keeletoimetajate Liidu revisjonikomisjoni esimees

2012 Eesti Keeletoimetajate Liidu asutajaliige

1992–1994 [[Heino Elleri Muusikakool]]i segakoor, dirigent [[Lilyan Kaiv]]

1990–1991 [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor]], dirigent [[Vaike Uibopuu]]

1988–1990 [[segakoor Koit]], dirigent [[Maire Tamra]]

==Tunnustus==

* [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i 2022. aasta parima eestikeelse kõrgkooliõpiku auhind&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=13. märts 2023 |pealkiri=Aasta parimad kõrgkooliõpikud pakuvad tuge keeletoimetamise ja visuaalsete pädevuste õppes |url=https://hm.ee/uudised/aasta-parimad-korgkooliopikud-pakuvad-tuge-keeletoimetamise-ja-visuaalsete-padevuste-oppes |vaadatud=2. juulil 2023 |väljaanne=Haridus- ja Teadusministeerium}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=13. märts 2023 |pealkiri=Selgusid aasta parimad kõrgkooliõpikud |url=https://raamatud.postimees.ee/7731337/selgusid-aasta-parimad-korgkooliopikud |vaadatud=2. juulil 2023 |väljaanne=Postimees}}&lt;/ref&gt; (kaasautorina)
* [[Tallinna Ülikool]]i 2022. aasta parim üldharidus- või kõrgkooliõpik&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=15. märts 2023 |pealkiri=Tallinna Ülikooli silmapaistvaim publikatsioon, õpik ja loominguline projekt 2023 |url=https://www.tlu.ee/tallinna-ulikooli-silmapaistvaima-publikatsiooni-opiku-ja-loomingulise-projekti-konkurss/2023 |vaadatud=26. septembril 2025 |väljaanne=Tallinna Ülikool}}&lt;/ref&gt; (kaasautorina)
* 2023 [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=27. oktoobril 2023 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;

==Teosed==

===Artiklid===
* 2022–… Eesti Keeletoimetajate Liidu veebilehe rubriigi [https://keeletoimetajateliit.ee/keeletoimetaja-soovitab/ &quot;Keeletoimetaja soovitab&quot;] kaasautor
* 2020–… ajakirja [[Universitas Tartuensis]] rubriigi [[Vikipeedia:Tartu Ülikooli keelenurk|&quot;Keelenurk&quot;]] autor
* Artikkel [https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2026-05/2.%20M%C3%A4ekivi.pdf &quot;Lühendite ja paragrahvimärgi käänamine õigustekstides&quot;] Õiguskeel 2026/2
* Artikkel [https://elvl.ee/uudised/kas-kirjutada-uduselt-voi-selgelt/ &quot;Kas kirjutada uduselt või selgelt?&quot;]. [[Eesti Linnade ja Valdade Liit]], 25. veebruar 2026
* Artikkel [https://www.sirp.ee/os-ei-ole-us/ &quot;ÕS ei ole ÜS&quot;]. Sirp, 16. jaanuar 2026
* Artikkel [https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-05/2.%20M%C3%A4ekivi.pdf/ &quot;Kuidas termin keeles kohaneb. Tehisaru ja tehisintellekt&quot;]. Õiguskeel 2025/2
* Artikkel [https://www.sirp.ee/kuidas-tagada-terminitooks-jarelkasv/ &quot;Kuidas tagada terminitööks järelkasv?&quot;] (kaasautor). Sirp, 14. märts 2025
* Artikkel [https://ajakiri.ut.ee/kelle-kanda-on-eesti-teaduskeel/ &quot;Kelle hoida on eesti teaduskeel&quot;] (kaasautor). Universitas Tartuensis, 13. veebruar 2025
* Artikkel [https://kultuur.err.ee/1609580041/keelekommentaar-head-eesti-raamatu-aastat &quot;Keelekommentaar. Head eesti raamatu aastat!&quot;]. ERR, 18. jaanuar 2025
* Artikkel [https://geeniusdigipro.delfi.ee/artikkel/120478685/lugejakeskne-e-ametikiri-milline-on-sobiv-keelekasutus &quot;Lugejakeskne (e-)ametikiri: milline on sobiv keelekasutus?&quot;]. [[Delfi Meedia]] [[Geenius.ee]] DigiPro, 25. september 2024  
* Artikkel [https://geeniusdigipro.delfi.ee/artikkel/120478679/lugejakeskne-e-ametikiri-kuidas-me-kirja-ules-ehitame &quot;Lugejakeskne (e-)ametikiri: kuidas me kirja üles ehitame?&quot;]. [[Delfi Meedia]] [[Geenius.ee]] DigiPro, 11. september 2024 
* Artikkel [https://www.err.ee/1609288653/helika-maekivi-poimuvaid-paralleele-keeleelust &quot;Põimuvaid paralleele keeleelust&quot;]. ERR, 21. märts 2024
* Artikkel [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kus-on-keeletoimetaja-piir/ &quot;Kus on keeletoimetaja piir?&quot;]. Sirp, 30. juuni 2023, ja [https://www.err.ee/1609022747/helika-maekivi-kus-on-keeletoimetaja-piir%7C ERR], 2. juuli 2023
* 2012–2022 [http://www.paevakera.ee/blogi/ OÜ Päevakera keeleteemalise blogi] kirjutaja
* Artikkel [https://www.err.ee/1608528724/helika-maekivi-keelekorraldusest-kirjakeeleni &quot;Helika Mäekivi: keelekorraldusest kirjakeeleni&quot;]. ERR, 11. märts 2022
* Artikkel [https://www.err.ee/1608508283/helika-maekivi-sonatahendusest-keelekorralduseni &quot;Helika Mäekivi: sõnatähendusest keelekorralduseni&quot;]. ERR, 22. veebruar 2022
* Artiklid [https://www.keeletoimetajateliit.ee/?smd_process_download=1&amp;download_id=3136 Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamatus 2021]
* Artikkel [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/12/Maekivi.pdf &quot;Kuidas teha sõnu? II&quot;]. [[Oma Keel]] 2, 2021
* Artikkel [https://www.err.ee/1608420185/helika-maekivi-eesti-keele-arengukava-ja-keeletoimetajad &quot;Helika Mäekivi: eesti keele arengukava ja keeletoimetajad&quot;]. ERR, 30. november 2021
* Artikkel [https://www.err.ee/1608397832/helika-maekivi-keeletoimetaja-sonaloendid &quot;Helika Mäekivi: keeletoimetaja sõnaloendid&quot;]. ERR, 10. november 2021
* Artikkel [https://www.err.ee/1608340331/helika-maekivi-olukorrast-keeleaias &quot;Olukorrast keeleaias&quot;]. ERR, 16. september 2021
* Artikkel [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/05/HelikaM%C3%A4ekivi_OK-2021_1.pdf &quot;Kuidas teha sõnu? I&quot;]. [[Oma Keel]] 1, 2021
* Artikkel [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/keeletoimetaja-muutuste-ristteel/ &quot;Keeletoimetaja muutuste ristteel&quot;] (kaasautor) Sirp, 12. märts 2021
* Artiklid [https://www.keeletoimetajateliit.ee/?smd_process_download=1&amp;download_id=2785 Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamatus 2020]
* Arvamus [https://www.err.ee/1141157/helika-maekivi-tolkijad-on-erakordsed-inimesed &quot;Helika Mäekivi: tõlkijad on erakordsed inimesed&quot;]. ERR, 30. september 2020
* Artikkel [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kui-eriala-saab-sona/ &quot;Kui eriala saab sõna&quot;] (kaasautor). Sirp, 8. mai 2020
* Artiklid [https://www.keeletoimetajateliit.ee/wp-content/uploads/2020/01/Eesti_Keeletoimetajate_Liidu_aastaraamat_2019.pdf Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamatus 2019]
* Artikkel [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keele-aasta-90-aastat-keeletoimetaja-ametit/ &quot;90 aastat keeletoimetaja ametit&quot;]. Sirp, 29. november 2019
* Artiklid [https://www.keeletoimetajateliit.ee/wp-content/uploads/2019/03/Eesti-Keeletoimetajate-Liidu-aastaraamat-2018.pdf Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamatus 2018]
* Artikkel [https://arvamus.postimees.ee/6548067/helika-maekivi-kauni-eesti-keele-eest &quot;Helika Mäekivi: kauni eesti keele eest&quot;]. Postimees, 18. märts 2019
* Artikkel [https://koduteel.ee/article/uks-aasta-koos-john-wesleyga/ &quot;Üks aasta John Wesleyga&quot;]. Koduteel, 2-2018
* Artikkel [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2018_1/OK-1-2018_10.pdf &quot;Keeletoimetajate liit lähendab ja ühendab&quot;] (kaasautor). [[Oma Keel]] 1, 2018
* Artikkel [http://www.ohtuleht.ee/796306/ametialases-kirjavahetuses-valjendu-tapselt-ja-valdi-kantseliiti &quot;Ametialases suhtluses väljendu täpselt ja väldi kantseliiti!&quot;]. [[Õhtuleht]], 30. märts 2017, ja [[Linnaleht]], 8. september 2017
* Artikkel &quot;Kui meede julgustab programmi&quot;, kogumik [https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Tolkimise-tahud_2017.pdf &quot;Tõlkimise tahud&quot;]. [[Eesti Keele Instituut]], 2017, lk 60–73
* Artikkel [http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/helika_maekivi._moodsatest_kaassonadest_kriitiliselt.pdf &quot;Moodsatest kaassõnadest kriitiliselt&quot;]. [[Õiguskeel]], 3, 2016
* Artikkel [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2015_1/OK_2015-1_06.pdf &quot;Ettepanek ühe sõna *osas&quot;]. [[Oma Keel]], 1, 2015
* Artikkel [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_2/OK_2014-2_05.pdf &quot;Kas moodsalt või selgelt?&quot;]. [[Oma Keel]], 2, 2014
* Artikkel [http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files &quot;Ingliskeelsete sõnaahelate tõlkimine eesti keelde&quot;]. [[Õiguskeel]], 4, 2013 (kordustrükk 2013. aasta Õiguskeele kogumikus ja [[Geenius.ee]] DigiPro lehel 11. novembril 2013 
* Artikkel [http://www.aripaev.ee/uudised/2012/09/26/kuidas-valtida-kirjavigu &quot;Kuidas vältida kirjavigu&quot;]“ (kaasautor), Äripäev, 27. september 2012
* Artikkel [https://www.just.ee/media/326/download &quot;Kas ''Ostja'', ''Müüja'' ja ''Leping'' või ''ostja'', ''müüja'' ja ''leping''?&quot;]. [[Õiguskeel]], 1, 2012
* Artikkel [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2011_2/OK_2011-2_17.pdf &quot;Maire Raadikult on ilmunud väikeste tarbetekstide käsiraamat&quot;]. [[Oma Keel]], 2, 2011
* Artikkel &quot;Üheülbalised eurosõnad&quot;, kogumik [http://eurokeelehoole.eki.ee/documents/compendiums/58214e98aa5e95dd8ee7fa5ac02f4d35.pdf &quot;Et lugeja võiks tulla&quot;]. Eesti Keele Instituut, 2010
* Artikkel [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2009_2/OK_2009-2_07.pdf &quot;Mõttetu mitmus&quot;], [[Oma Keel]] nr 2, 2009
* Artikkel [http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/helika_maekivi._hoiatustahisega_kaubamarginime_kaanamine.pdf &quot;Hoiatustähisega kaubamärginime käänamine&quot;]. [[Õiguskeel]], 4, 2008 (kordustrükk 2008. aasta Õiguskeele kogumikus
* Artikkel [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2005_1/06.pdf &quot;See tühine tühik&quot;] (kaasautor) [[Oma Keel]], 1, 2005 (kordustrükk: [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2005_1/06.pdf &quot;Keelenõuanne soovitab IV&quot;], 2008)
* Artikkel [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_2/Maekivi.pdf &quot;Moesõnad&quot;]. [[Oma Keel]], 2, 2004

===Raamatud ja kogumikud===

* Kõrgkooliõpik ja harjutustik [https://www.tlu.ee/pood/home/364-keeletoimetamise-opiku-ja-harjutustiku-komplekt.html &quot;Keeletoimetamine&quot;] (kaasautor). Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2022
* Kogumik [https://dea.digar.ee/?a=is&amp;oid=JVkeelehoolek202012-2&amp;type=staticpdf&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- &quot;Keerukast klaariks. Kantseliit ja tema kaaslased&quot;]. [[Keelehooldekeskus]], 2020
* Äripäeva [https://teabevara.ee/juhiabi-teabevara/korrektne-eesti-keel &quot;Juhiabi teabevara&quot;] punktid 4.1.1 &quot;Levinumad keelevead&quot;, 4.1.4 &quot;Kuidas käänata välismaist äri- isiku-ja koha- ja kaubanime?&quot;, 4.1.7. &quot;Kuidas vormistada e-kirja teemarida&quot; ja 4.1.8 &quot;Kuidas e-kirja korrektselt alustada ja lõpetada?&quot; 
* Kogumik [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/248028 &quot;Õigekirjutuse näpunäiteid&quot;] (kaasautor), [[Keelehooldekeskus]], 2014
* Artiklikogumik [https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Emakeelne-eurokeel_2013.pdf &quot;Emakeelne eurokeel&quot;], Eesti Keele Sihtasutus, 2013

===Saated, ülekanded, intervjuud jm===
* Piret Kriivan, [https://jupiter.err.ee/1609827841/keelesaade-helika-maekiviga-keelenupuvoistlusest &quot;Keelesaade. Helika Mäekiviga keelenupuvoistlusest&quot;]. Vikerraadio, 26. oktoober 2025
* Postimees, [https://haridus.postimees.ee/8353813/galerii-legendaarne-pressifotograaf-avaldas-raamatu-selles-on-jutt-ka-pildiline &quot;GALERII ⟩ Legendaarne pressifotograaf avaldas raamatu – selles on jutt ka pildiline&quot;]. 2. november 2025
* [[Anu Viita-Neuhaus]], [https://www.postimees.ee/8371710/eesti-keel-sai-paarsada-uut-sona-mumstist-pandasundroomi-ja-digiplonnini &quot;Eesti keel sai paarsada uut sõna: mumstist pandasündroomi ja digiplönnini&quot;]. Postimees, 2. detsember 2025
* [[Maarja Möldre]], [https://sakala.postimees.ee/8356346/helika-maekivi-keelenou-kusijaid-on-jarjest-rohkem &quot;Helika Mäekivi: keelenõu küsijaid on järjest rohkem&quot;]. Sakala, 6. november 2025
* [[Kristofer Seema]], [https://www.ohtuleht.ee/1126629/tana-teostame-remonti-parast-anname-sisendit-keeleeksperdid-paljastavad-suurimaid-vigu &quot;„Täna teostame remonti, pärast anname sisendit.“ Keeleeksperdid paljastavad suurimaid vigu&quot;]. Õhtuleht, 14. märts 2025
* [[Martina Niin]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/120363378/keeletuli-vajab-endiselt-lahendusi-os-ilmub-aga-voib-jaada-veebis-korvalisse-kohta-peitu &quot;Keeletüli vajab endiselt lahendusi. ÕS ilmub, aga võib jääda veebis kõrvalisse kohta peitu&quot;]. Päevaleht, 14. märts 2025
* Aili Künstler, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kas-erri-prioriteedid-on-ikka-paigas/ &quot;Kas ERRi prioriteedid on ikka paigas?&quot;]. Sirp, 25. oktoober 2024
* Piret Kriivan, [https://vikerraadio.err.ee/1609313315/keelesaade-keeletoimetaja-pilguga-2 &quot;Keelesaade. Keeletoimetaja pilguga 2&quot;]. Vikerraadio, 28. aprill 2024
* Piret Kriivan, [https://vikerraadio.err.ee/1609305506/keelesaade-keeletoimetaja-pilguga &quot;Keelesaade. Keeletoimetaja pilguga 1&quot;]. Vikerraadio, 21. aprill 2024 
* [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/120284484/suure-keelepeavalu-keskmes-seisab-mees-kelles-kehastub-lahendamatu-vastuolu &quot;Suure keelepeavalu keskmes seisab mees, kelles kehastub lahendamatu vastuolu&quot;]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2024
 
* [[Villu Päärt]], [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/4516 &quot;Keelenõunik Helika Mäekivi: lihtne keel ei ole sama mis lihtsakoeline keel&quot;]. Universitas Tartuensis, september 2023

* [[Brita-Maria Alas]], [https://www.postimees.ee/7731585/keeleinstituut-valdib-toimetajaid-ja-mollab-ikka-omasoodu &quot;Keeleinstituut väldib toimetajaid ja möllab ikka omasoodu&quot;]. Postimees, 14. märts 2023

* [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2022/06/Maekivi.pdf &quot;Keeletoimetamine kui elu kutse. Intervjuu Helika Mäekiviga&quot;]. Oma Keel 1, 2022.

* [[Tiia Kõnnussaar]], [https://tartu.postimees.ee/7138732/mida-opetas-enneolematu-aasta-kaugopet &quot;Mida õpetas enneolematu aasta kaugõpet?&quot;]. Postimees, 22. detsember 2020

* [[Liisbeth Rats]], [https://www.err.ee/1608751726/keeletoimetajad-tunnevad-muret-tulevase-os-i-parast &quot;Keeletoimetajad tunnevad muret tulevase ÕS-i pärast&quot;], ERR, 14. oktoober 2022

* [[Aili Künstler]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/pealelend-helika-maekivi-eesti-keeletoimetajate-liidu-esimees/ &quot;Pealelend – Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees&quot;]. Sirp, 1. oktoober 2021

* [[Piret Kriivan]], [https://vikerraadio.err.ee/1608329258/keelesaade-keeleaia-aednik &quot;Keelesaade. Keeleaia aednik&quot;]. Vikerraadio, 19. september 2021

* Aili Künstler, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/pealelend-helika-maekivi-eesti-keeletoimetajate-liidu-juhatuse-esimees/ &quot;Pealelend  – Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees&quot;], Sirp, 18. juuni 2021

* Jutujuht Eesti Keeletoimetajate Liidu [https://www.youtube.com/watch?v=ubAAdgUHfs8 EKI ühendsõnastiku teemalisel kohtumisel] 11. juunil 2021

* Piret Kriivan, [https://vikerraadio.err.ee/1198711/keelesaade-uudisdigisonad &quot;Keelesaade: uudisdigisõnad&quot;]. Vikerraadio, 20. detsember 2020

* [[Armas Riives]], [https://tartu.postimees.ee/7128367/digitigedik-haaksona-suvasooline-sahku-selgusid-sonause-parimad-sonad &quot;Digitigedik, haaksõna, suvasooline, sähku – selgusid sõnause parimad sõnad&quot;]. Postimees, 8. detsember 2020

* [[Liisa Tagel]], [http://epl.delfi.ee/news/lp/raagime-uhe-paeva-eesti-keeles?id=84676243 &quot;Räägime ühe päeva eesti keeles&quot;]. Päevaleht, 8. detsember 2018 

* Piret Kriivan, [http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/f2d43361-e856-43e4-ac93-7d2d52b5d641/keelesaade-ulakoma &quot;Keelesaade: ülakoma&quot;]. Vikerraadio, 8. jaanuar 2017

* Piret Kriivan, [http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/6b7ef320-fc8f-4e40-8530-f6ae092a03fa/keelesaade-isikustamine &quot;Keelesaade: isikustamine&quot;]. Vikerraadio, 13. aprill 2015 

* [[Aili Künstler]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/oi-mind-keeletoimetatakse/ &quot;Oi, mind keeletoimetatakse!&quot;]. Sirp, 7. veebruar 2014

* Piret Kriivan, [https://vikerraadio.err.ee/788534/keelesaade-emakeelne-eurokeel &quot;Keelesaade: emakeelne eurokeel&quot;]. Vikerraadio, 19. mai 2013

* Mullateaduse õpiku keeleline retsenseerimine riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine“ raames (ilmunud 2012)

* [https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-06/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine] (tegevtoimetaja), 2007

== Viited == 
&lt;references/&gt;

== Välislingid ==
* [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2022/06/Maekivi.pdf Keeletoimetamine kui elu kutse. Intervjuu Helika Mäekiviga] [[Oma Keel]] 1, 2022.

{{JÄRJESTA:Mäekivi, Helika}}
[[Kategooria:Eesti toimetajad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1972]]</text>
      <sha1>m4glurbgu9opp3ybbvysuf278kqxrfz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rühmvõimlemine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>660155</id>
    <revision>
      <id>7158831</id>
      <parentid>6467052</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:34:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ulrikaekm</username>
        <id>32635</id>
      </contributor>
      <comment>viki + pilt</comment>
      <origin>7158831</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1563" sha1="nm4aj41nws9nb4v65cedgkhm7otja1r" xml:space="preserve">[[Fail:Команда Grand з естетичної групової гімнастики.jpg|pisi|Rühmvõimlemise rühm Grand]]
'''Rühmvõimlemine''' ([[inglise keel]]es ''Aesthetic Group Gymnastics'')  on spordiala, mis ühendab [[Tants|tantsu]], [[Võimlemine|võimlemise]] ja kunstilise liikumise elemendid.

Rühmvõimlemise võistluskavad esitatakse muusika saatel vabaharjutusena. Rahvusvaheliselt sai rühmvõimlemine tuntuks 1996. aastal Soomes toimunud esimese rahvusvahelise turniiriga. 

Rühmvõimlemises hinnatakse eelkõige liikumise ühtsust, tehnilist puhtust, väljendusrikkust ja võistkonna koostööd. Kavad moodustavad tervikliku kunstilise kompositsiooni, kus muusika ja liikumine on omavahel seotud. Ala rahvusvaheline katusorganisatsioon on Rahvusvaheline Rühmvõimlemise Föderatsioon (International Federation of Aesthetic Group Gymnastics, IFAGG). Eestis koordineerib ala tegevust [[Eesti Võimlemisliit]], mis kuulub IFAGG-i liikmesorganisatsioonide hulka alates 2003. aastast. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-20 |pealkiri=Avaleht |url=https://www.eevl.ee/ |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Eesti Võimlemisliit/Estonian Gymnastics Federation |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Eestis korraldatakse regulaarselt rühmvõimlemise Eesti meistrivõistlusi ning rahvusvahelisi võistlusi. Ala kuulub Eesti Võimlemisliidu ametlike võimlemisalade hulka koos [[Iluvõimlemine|iluvõimlemise]], [[Riistvõimlemine|sportvõimlemise]] ja teiste võimlemisdistsipliinidega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Spordialad]]</text>
      <sha1>nm4aj41nws9nb4v65cedgkhm7otja1r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>MGMT</title>
    <ns>0</ns>
    <id>663578</id>
    <revision>
      <id>7158429</id>
      <parentid>6752727</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:51:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158429</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9380" sha1="m7ibqbrziww3hiuc9tl5u0rhr32iuw6" xml:space="preserve">[[Fail:MGMT b.jpg|pisi|336x336px|MGMT]]
'''MGMT''' on pop-, rokk- ja ''indie''-ansambel, mis asutati 2002. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Connecticut|Connecticuti]] osariigis Middletowni linnas. Bändi lõid [[Ben Goldwasser]] ja [[Andrew Vanwyngarden]], kui nad olid mõlemad kunsti eriala esmakursuslased [[Wesleyani Ülikool]]is.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=MGMT Biography, Songs, &amp; Albums |url=https://www.allmusic.com/artist/mgmt-mn0000536321/biography |vaadatud=2023-10-23 |väljaanne=AllMusic |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Ansambli esialgne nimi oli The Management ning nende muusikastiil meenutas alguses pigem esituskunsti või punki. Nad kasutasid süntesaatoreid ning eelsalvestatud vokaale ja instrumentaale. The Managementi nime all lasid nad 2005. aastal välja  pop''-'', ''synth-'', ''indie''-albumi “Climbing to New Lows”. Peatselt vahetasid nad oma bändi nime ära, kuna tekkis konflikt juba olemasoleva bändiga, kellel oli sama nimi. Nii tekkis nimi MGMT, mis on lühend sõnast ''management''.

Ülikooli neljanda kursuse ajaks olid nende esitused tunduvalt rahulikumad ning nad tõid koosseisu eri taustamuusikuid nagu [[Hank Sullivant]], [[Matthew Asti]] ja [[James Richardson]]. Pärast Wesleyan University lõpetamist avalikustasid nad 2005. aastal oma EP “Time to Pretend”, mille andis välja väike muusikafirma [[Cantora Records]]. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Climbing to New Lows by The Management - RYM/Sonemic |url=https://rateyourmusic.com/release/unauth/the-management/climbing-to-new-lows/ |keel=en |vaadatud=2023-10-23}}&lt;/ref&gt;

Goldwasseri sõnul polnud nende algne eesmärk alustada bändi, vaid lihtsalt koos aega veeta ja jagada omavahel omale meelepärast muusikat. Olles sündinud 1980. aastatel, on selle ajastu muusika bändiliikmete jaoks oluline. Vanwyngarden on nimetanud algseteks inspiratsiooniallikateks ansambleid [[Talking Heads]] ja [[Orchestral Manoeuvres In The Dark]], kuid vaatamata MGMT nostalgilisele meeleolule, tunnevad nad, et nende kõla on sellele siiski vastandlik.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fitzmaurice |eesnimi=Larry |kuupäev=2018-02-18 |pealkiri=MGMT Are Still Perfectly Strange |url=https://www.vice.com/en/article/wj4zez/mgmt-little-dark-age-interview |vaadatud=2023-10-23 |väljaanne=Vice |keel=en}}&lt;/ref&gt;

'''“Oracular Spectacular”'''

“Oracular Spectacular”, MGMT esimene täispikk album, loodi koostöös produtsendi [[Dave Fridmann|Dave Fridmanniga]] ning see oli palju ulatuslikuma kõlaga kui bändi eelnevad teosed. Album anti digitaalselt välja 2007. aasta lõpus ning oli CD- formaadis saadaval 2008. aasta alguseks. “Oracular Spectacular” sai kriitikutelt heakskiidu ning seda müüdi üle 500 000 eksemplari [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Seda müüdi edukalt ka [[Austraalia|Austraalias]] ja [[Inglismaa|Inglismaal]]. Kogumiku kolmas lugu “Kids” oli eraldiseisvalt samuti väga populaarne ning see sai nomineeritud 2010. aastal [[Grammy auhind|Grammy auhinnale]] “Best Pop Performance by a Duo or Group with Vocals”.

'''“Congratulations”'''

MGMT teise stuudioalbumi “Congratulations” loomisel võtsid nad produktsioonis appi endise [[Spacemen 3]] esimehe [[Peter Kemberi]], kelle lavanimi on Sonic Boom. Selles valikus peegeldus Goldwasseri ja Vanwyngardeni tahe lahkneda peavoolust ning mitte jääda oma loome kõlaga paigale.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Petridis |eesnimi=Alexis |kuupäev=2010-04-08 |pealkiri=MGMT: 'We got a glimpse of fame and shrunk back' |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2010/apr/08/mgmt-congratulations-oracular-spectacular |vaadatud=2023-10-24 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; “Congratulations” avalikustati 2010. aastal ning sellel oli kuulda bändi järjest suurenevat ambitsioonikust ja omapärast psühhedeelilist kõla. Albumi ilmumisel jõudis see [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Billboard]] edetabelis teisele kohale ning MGMT tuuritas ülejäänud aasta, võttes osa ka erinevatest muusikafestivalidest ja telesaadetest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

'''“Late Night Tales: Mgmt”'''

“Late Night Tales” on laulukogumike sari, millega alustas 2001. aastal [[A. W. Wilde]]. Sarja iga osa on ühe tuntud muusiku kureeritud õhtuteemaline kogumik laule, mis sisaldab ka ühte koostaja loodud kaverlaulu. Sarjas on osalenud maailmakuulsad artistid nagu [[Jamiroquai]], [[Four Tet]], [[The Flaming Lips]], [[Fatboy Slim]], [[The Cinematic Orchestra]], [[Arctic Monkeys]] jne.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Engelmann |eesnimi=Tina |kuupäev=23.06.2016 |pealkiri=More than a Mixtape: The Story of Late Night Tales |url=https://tidal.com/magazine/article/more-than-a-mixtape-the-story-of-late-night-tales/1-25007 |vaadatud=23.10.2023}}&lt;/ref&gt; MGMT võttis osa „Late Night Talesi“ sarjast 2011. aastal. Bändi loodud kogumikul astusid üles artistid [[The Velvet Underground]], [[Felt, Suicide]], [[Spacemen 3]] ja [[Disco Inferno]]. MGMT lisatud kaver oli [[Bauhaus (ansambel)|Bauhausi]] loost “All We Ever Wanted Was Everything”.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nast |eesnimi=Condé |pealkiri=MGMT: LateNightTales |url=https://pitchfork.com/reviews/albums/15885-mgmt/ |vaadatud=2023-10-23 |väljaanne=Pitchfork |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

'''“MGMT”'''

“MGMT” on 2013. aastal välja tulnud album, mille jaoks bänd tegi taas koostööd produtsent [[Dave Fridmann|Dave Fridmanniga]]. Projekt oli osaliselt tagasitulek nende esimese albumi ekspansiivsele kõlale, kuid oli kuulda ka “Congratulationsilt” tulnud omapära. Kriitikutelt tulid nii positiivsed kui ka negatiivsed arvustused, kuid vaatamata sellele, jõudis album pärast ilmumist [[Billboard]] edetabelis esimese kahekümne hulka. Pärast “MGMT” väljaandmist ja tuuritamist otsustasid bändiliikmed koos musitseerimisest pausi võtta.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

'''“Little Dark Age”'''

2018. aastal oli 2000. aastate nostalgia täies hoos ning MGMT enda laulu “Electric Feel” albumilt “Oracular Spectacular” taaselustasid [[Frank Ocean|Frank Oceani]] ja [[Beyoncé Knowles|Beyoncé]] sämplimine ja [[Katy Perry]] kaver. See tõi bändi tagasi publiku tähelepanu keskpunkti. Goldwasser elas küll [[New York|New Yorgis]] ja Vanwyngarden [[Los Angeles|Los Angeleses]], mis raskendas uue albumi loomist, kuid muusikud jätkasid koostööd meili teel.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Haynes |eesnimi=Gavin |kuupäev=2018-02-10 |pealkiri=The surreal success of MGMT: 'I assumed it would all go away. Like it was all a dream' |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/culture/2018/feb/10/the-surreal-success-of-mgmt-i-assumed-it-would-all-go-away-like-it-was-all-a-dream |vaadatud=2023-10-24 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; [[Dave Fridmann|Fridmann]] liitus taas bändiga ja seekord oli abiks veel [[Patrick Wimberly]] ning koostöö tulemuseks sai MGMT neljas stuudioalbum “Little Dark Age”, mis ilmus 2018. aasta veebruaris. Sellest sai alates “Oracular Spectacularist” nende kõige kättesaadavam album. Kaasa lõid omapärased artistid nagu [[Ariel Pink]] ja [[Connan Mockasin]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

'''“11-11-11”'''

11. novembril 2011 esitas MGMT publikule 45-minutilise teose [[Guggenheimi muuseum|Solomon R. Guggenheimi muuseumis]] [[New York|New Yorgis]]. See toimus kunstniku [[Maurizio Cattelan|Maurizio Cattelani]] näituse avamisel. Teose esimene ettemäng toimus muuseumi eraüritusel päev varem. Goldwasser ja Vanwyngarden ütlesid, et nad loovad muusikalise elamuse, mis on mõeldud selle spetsiifilise ehitise ja näituse jaoks, kuna nende eripära nõuab ka eripärast muusikat. 11. novembril 2022, täpselt 11 aastat hiljem, avaldas bänd selle teose salvestise albumina, mille pealkirjaks sai “11-11-11”.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-11-11 |pealkiri=MGMT Release 11-11-11 Live Album: Stream |url=https://consequence.net/2022/11/mgmt-11-11-11-live-album/ |vaadatud=2023-10-23 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Kohtumenetlus ==
2008. aastal kasutas Prantsusmaa presidendi [[Nicolas Sarkozy]] partei MGMT laulu “Kids” koosolekutel ja videotes ilma bändi nõusolekuta. Partei vabandas ning pakkus bändile sümboolse tasu, mille summaks oli 1 euro. MGMT ei olnud sellega nõus ning andis asja kohtusse. 2009. aastal otsustasid osapooled avalikustamata summa eest kohtuprotsessi lõpetada ning MGMT annetas saadud raha.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=5 Things to Know About MGMT |url=https://people.com/awards/5-things-to-know-about-mgmt/ |vaadatud=2023-10-23 |väljaanne=Peoplemag |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Liikmed ==
'''Põhiliikmed'''

* [[Ben Goldwasser]] (vokaalid, kitarr, klahvpillid, perkussioon)
* [[Andrew Vanwyngarden]] (vokaalid, kitarr, klahvpillid, basskitarr, trummid, perkussioon)

'''Teised liikmed'''

* [[Hank Sullivant]] (kitarr, klahvpillid)
* [[Matthew Asti]] (basskitarr, taustalaul, perkussioon)
* [[Will Berman]] (trummid, perkussioon, suupill, taustalaul)
* [[James Richardson]] (kitarr, klahvpillid, taustalaul)
* [[Simon O’Connor]] (basskitarr, taustalaul) &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=William |eesnimi=Goodman |kuupäev=09.02.2010 |pealkiri=Exclusive: MGMT Unveil New Album! |url=https://www.spin.com/2010/02/exclusive-mgmt-unveil-new-album/ |vaadatud=23.10.2023 |väljaanne=Spin}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]</text>
      <sha1>m7ibqbrziww3hiuc9tl5u0rhr32iuw6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kelly Vask</title>
    <ns>0</ns>
    <id>663639</id>
    <revision>
      <id>7158779</id>
      <parentid>7099452</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:35:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158779</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7932" sha1="m8enc6yw3x9viid7rh3n9rr1d7nclue" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}}
'''Kelly Vask''' (sündinud [[29. november|29. novembril]] [[1996]] [[Rakvere|Rakveres]]) on [[eesti]] laulja, [[laulukirjutaja]] ja produtsent. 

== Haridustee ==
Kelly Vask on lõpetanud 2015. aastal [[Haljala Gümnaasium|Haljala Gümnaasiumi]]. 2015. aastast õppis ta [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias]] algul [[pärimusmuusika]]t, kooli lõpetas 2019. aastal [[rütmimuusika]] erialal.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Elva Huviala- ja Koolituskeskus. [https://web.archive.org/web/20231101212821/https://huvikeskus.elva.ee/kelly-vask/ Töötajad. Kelly Vask]&lt;/ref&gt; Aastatel 2020–2021 on ta õppinud [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] produtsendi erialal{{lisa viide}} ja 2021. aastast õpib [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] magistriõppes üldhariduskooli muusikaõpetaja ja pilliõpetaja erialal.{{lisa viide}}.

Kelly Vase [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] lõputöö tähtis osa oli kontsert „Tahad, ma kirjutan sulle?”, mis toimus 22. mail 2019 [[Viljandi pärimusmuusika ait|Viljandi Pärimusmuusika Aidas]]. Kontserdil kõlasid ta enda laulud &quot;Meelespead&quot;, &quot;Vari&quot;, &quot;Ma nägin&quot;, &quot;Uni&quot; ja &quot;Nii, nagu alati&quot;, mida esitasid [[Greete Paaskivi]] klahvpillidel, [[Ingrid Rabi]] ja [[Kristiina Lilleleht]] taustalauljana [[Jaan-Eerik Aardam]] elektrikitarril, [[Mart Nõmm]] basskitarril ja [[Henri Erik Tammai]] trummidel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Karjäär ==
Klaveri- ja kitarrimängu on Vask õppinud omal käel. Gümnaasiumis laulis ta kooliansamblis [[Subdominant]]. Gümnaasiumi lõpuks oli ta kirjutanud umbes 40 laulu ja löönud kaasa oma onu tantsumuusikaansamblis [[MPS]]. Vase esimesed soolokontserdid toimusid [[Kunda merepäevadel]] ja [[Käsmu Meremuuseum]]i tagahoovis.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Vask, K. (2019). ''Tahad, ma kirjutan sulle?'' [Loov-praktiline lõputöö]. DSpace. [https://viljandi.ut.ee/sites/default/files/2022-04/T%C3%9CVKA%20%C3%BCli%C3%B5pilaste%20kirjalike%20t%C3%B6%C3%B6de%20koostamine%20ja%20vormistamine.%20Metoodiline%20juhend%20%28linkidega%29.pdf]&lt;/ref&gt;

Tal on oma ansambel [[Kelly’s Puzzle]], kus ta tegutseb laulja ja laulukirjutajana ning ka produtseerib oma muusikat. Ta on olnud ansamblite [[Twice The Strings]] ja [[Unstable Crystals]] liige ning teinud koostööd selliste muusikutega nagu [[Andre Maaker]], [[Heldur Harry Põlda]] ja [[Säm]]. Lisaks ta laulab ja tantsib ning mängib [[rahvakannel]]t ansamblis [[Lahemaa Rahvamuusikud]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Vask on võitnud lauljana võistluse Noortebänd [[2019]] (laulus finaalis laulu „Cold/Golden”) ja saanud [[Jazzkaar]]e eriauhinna. Samal aastal võitis ta [[ADMi bändikonkursi]] palaga „Cold/Golden”.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kelly Vask: Magus on mõelda, et kuskil Saksamaal kellegi kapi peal on minu plaadike |url=https://www.adm.ee/band/kelly.html |vaadatud=10. oktoober 2023 |väljaanne=ADM}}&lt;/ref&gt;

Kelly’s Puzzle esitab Vase enda loomingut. Ansambel on esinenud festivalidel [[Tudengijazz]], [[Mailaul]] ning andnud kontserdi Jazzkaare tasuta kontsertide päeval.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kelly Vask töötab [[Elva Huviala- ja Koolituskeskuse]] laulustuudios lauluõpetajana, lisaks helisalvestab laulustuudio õpilaste esitatut ja helindab laulustuudio kontserte.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Alates [[2022]]. aastast töötab Vask Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia produtsentide suunajuhina. 

== Koolitants – &quot;Udus või ilmsi&quot; ==
2022. aastal tõi [[Koolitantsu Kompanii]] 12. lend Eesti Vabariigi taasiseseisvumise aastapäeva puhul lavale kontsertetenduse [[„Udus või ilmsi”]]. Muusikutena tegid kaasa ka Kelly Vask ja Säm.&lt;ref&gt;Eesti Tantsuagentuur. ''Koolitantsu Kompanii 12. lend: „Udus või ilmsi“.'' [https://tantsuagentuur.ee/2022/06/koolitantsu-kompanii-12-lend-udus-voi-ilmsi/]&lt;/ref&gt; [[2023]]. aasta oktoobris ja novembris järgnes Koolitantsu Kompanii 14. lennu uus lavastus [[„Kui ma veel noor ja jumal olin”]], mis on lugu noortest ja nende Eestist. Lavastuse muusikaline juht on Kelly Vask, kaasa teevad Säm ja ''live''-bänd.&lt;ref&gt;Eesti Tantsuagentuur. ''Koolitantsu Kompanii 14. lend: „Kui ma veel noor ja jumal olin“.'' [https://tantsuagentuur.ee/2023/09/koolitantsu-kompanii-14-lend-kui-ma-veel-noor-ja-jumal-olin/]&lt;/ref&gt; 

== Helisalvestised ==
[[2019]]. aastal ilmus Kelly’s Puzzle’i debüütalbum, millel oli viis laulu. Sellele järgnesid esitluskontserdid [[Tallinn]]as, [[Viljandi]]s, [[Tartu]]a, [[Pärnu]]s ja [[Kuressaare]]s.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[2020]]. aasta märtsis ilmus laulja esimene [[minialbum]] sooloartistina „She Sin(g)s”, millel on viis laulu, nende hulgas ka tema esimene lugu „Cold/Golden”. Albumil on kahemõtteline nimi, mis tähendab korraga laulmist ja patustamist. Album valmis [[ADM Interactive]]’i plaadikonkursi võidutööna. Albumi esitluskontsert toimus 14. märtsil 2020 Tallinnas [[Kinomaja]]s. Albumi CD-plaadil on ka boonuslugu, mida ei ole albumi digiversioonis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020 |pealkiri=Noortebändi võitja Kelly Vask andis välja oma esimese minialbumi „She Sin(g)s“ |url=https://muusikaplaneet.ee/2020/03/06/shesings/ |väljaanne=MuusikaPlaneet}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal avaldati koos dirigendi ja laulja [[Heldur Harry Põlda]]ga (artisti nimi Heldur) singel „Viimane X”.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021 |pealkiri=Ainulaadne kõla Eesti muusikas: Heldur ja Kelly Vask avaldasid debüütsingli. |url=https://muusikaplaneet.ee/2021/11/12/viimanex/ |väljaanne=MuusikaPlaneet}}&lt;/ref&gt; „Viimane X” on klassikalise, džäss- ja [[Ladina-Ameerika muusika]] mõjutustest loodud poplugu, mida autorid liigitavad seletamatusse žanrisse kuuluvaks.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rauba |eesnimi=Mart |kuupäev=november 2021 |pealkiri=Kelly Vask ja Heldur avaldasid seletamatu kõlaga koostöösingli. |väljaanne=Virumaa Teataja |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7384262/kelly-vask-ja-heldur-avaldasid-seletamatu-kolaga-koostoosingli |vaadatud=10. oktoober 2023}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal andis Kelly Vask koostöös kitarrist Andre Maakeriga välja singlid „June”, „July” ja „August”. Nende esimese loo „June” valmimisele aitasid kaasa [[Norman Salumäe]] (miksis ja laulis tausta) ja [[José Diogo Neves]] (masterdas).&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Maarits |eesnimi=Merit |kuupäev=27. juuni 2022 |pealkiri=Kelly Vask ja Andre Maaker andsid välja ühise pala &quot;June&quot; |väljaanne=ERR |url=https://menu.err.ee/1608640726/kelly-vask-ja-andre-maaker-andsid-valja-uhise-pala-june}}&lt;/ref&gt; 

Vask lööb kaasa ka [[Marju Kuut|Marju Marynel Kuudile]] pühendatud kogumikus „Marynile/For Maryn”, millel esitab lugu „Kaks unist inimest”. Kogumik sisaldab Eesti Muusikute töötlusi Marju Maryneli omaloomingust või tema esitatud muusikast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023 |pealkiri=Ilmunud on Marju Marynel Kuudile pühendatud kogumik. |url=https://muusikaplaneet.ee/2023/02/14/marynile-2/ |väljaanne=MuusikaPlaneet}}&lt;/ref&gt;

Peamiselt on Vase muusika ingliskeelne. Vask on teinud koostööd Henri Erik Tammaiga, kelle muusikale hakkas Vask kirjutama meloodiaid ja tekste. Tammai esimene EP ilmus [[2018]]. aastal, kus Vask on kaasautor ja laulja kolmes laulus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Albumid ===
* „Kelly’s Puzzle“ (2019; sisaldab laule „Tagasi”, „Kris”, „Ei tea”, „Lady in Heels” ja „Uuesti”)
* „She Sin(g)s“ (2020; sisaldab laule „Cold/Golden”, „Leave ur Mind”, „Same”, „Maybe” ja „Lie”)

=== Singlid ===
* „Katile” (2018)
* „Lead Me” (2018)
* „Viimane X” (2021)
* „June” (2022)
* „July” (2022)
* „August” (2022)
* „Tuli tuli” (2022)

== Tunnustus ==
* Noortebänd 2019 võitja
* Jazzkaare eriauhind 2019
* ADM Bändikonkursi 2019 võitja

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Vask, Kelly}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Sündinud 1996]]</text>
      <sha1>m8enc6yw3x9viid7rh3n9rr1d7nclue</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kollane kartuli-kiduuss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>664622</id>
    <revision>
      <id>7158772</id>
      <parentid>7156668</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:29:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Jaqsuurna</username>
        <id>199594</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Kollane kartuli-kiduuss maailmas */</comment>
      <origin>7158772</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11649" sha1="ht085p0j892n0o0mrhpil6cbyewmevy" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}}
'''Kollane kartuli-kiduuss''' (ladina keeles ''Globodera rostochiensis'') on [[ümarussid]]e hõimkonda kuuluv taimeparasiit. Nad elavad [[maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda kuuluvate taimede juurtel. Sellesse sugukonda kuuluvad näiteks kartul ja tomat. Kiduussid põhjustavad taimede kidurat kasvu ning kui nende populatsioonitihedus läheb suureks, siis põhjustavad nad taimede varast vananemist ja kahjustavad juuri. Suure populatsiooni korral on saagikadu lausa 30–80%. Ümaruss pärineb Lõuna-Ameerikast, Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas on nad võõrliik. Kiduussi liigile on eripärane emaste nematoodide kollane värvus. Silmaga on eristatavad vaid juurtele tekkivad tsüstid, väiksema populatsiooni puhul saab usside olemasolust teada siis, kui uurida kartulitaime juuri mikroskoobi all.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Globodera rostochiensis (HETDRO)[Overview]{{!}} EPPO Global Database |url=https://gd.eppo.int/taxon/HETDRO |vaadatud=2023-11-11 |väljaanne=gd.eppo.int}}&lt;/ref&gt;

== Elutsükkel ==
Kollase kartuli-kiduussi munade koorumist soodutab tsüstides olev aine ''Solanoeclepine''&lt;nowiki/&gt;' (tüüp A), mida eritavad mulda maavitsaliste perekonna taimede juured. Munast kooruvad teise faasi noorloomad, kes pärast liiguvad juurekoore alla, kus nad lähevad ühe raku sisse, kuhu nad jäävad veel kaheks noorussi faasiks. Seejärel saavad neist isas- või emasussid.
[[Fail:Life_cycle.webp|pisi|Kollase ja [[kahvatu kartuli-kiduuss]]i (''G. pallida'') elutsükkel]]
Emasussid on keraja kujuga ning paisuvad läbi juurekoore. Isasussid on usjad ning silmaga nähtamatud, pärast lõppfaasi jõudmist liiguvad nad juurest välja ning paarituvad emastega, kes eritavad isaste ligitõmbamiseks feromoone. Mitmed isased paarituvad sama emasloomaga. Isased elavad ainult paar päeva. Emasloomad püsivad juurte sees, kus nad muutuvad helekollasest kuldseks ja nende kehas moodustub 200–500 muna.

See protsess kestab neli kuni kuus nädalat, mille järel emasloom sureb ning ta nahk muutub kõvaks ja pruunikaks, mis omakorda moodustab tsüsti. Selles elufaasis pudenevad tsüstid taime juurte küljest mulda. Kogu elutsükli jaoks kulub 40–60 päeva. Olenevalt ümbritsevast temperatuurist on nendel nematoodidel üks või kaks generatsiooni aastas. Soojema kliimaga paikades, nagu Keenia, on täheldatud kaht generatsiooni ja parasvöötmelises kliimas ühte põlvkonda.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Prognoositakse, et kliima soojenemise tõttu on sellel nematoodil lihtsam paljuneda ja nende arvukus kasvab ka parasvöötmelise kliimaga paikades.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mimee |eesnimi=Benjamin |perekonnanimi2=Dauphinais |eesnimi2=Nathalie |perekonnanimi3=Bélair |eesnimi3=Guy |kuupäev=detsember 2015 |pealkiri=Life Cycle of the Golden Cyst Nematode, Globodera rostochiensis, in Quebec, Canada |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26941456/ |ajakiri=Journal of Nematology |aastakäik=47 |üksiknumber=4 |leheküljed=290–295 |issn=0022-300X |pmc=4755702 |pmid=26941456}}&lt;/ref&gt;

Tsüstid võivad puhkeseisundis püsida mullas 20 aastat või rohkem, kui puuduvad sobivad peremeestaimed. Seevastu teise faasi noorloomad suudavad ilma peremeestaimeta vastu pidada maksimaalselt paar nädalat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2015-09-17 |pealkiri=Potato Cyst Nematode |url=https://cropwatch.unl.edu/potato/potato_cyst |vaadatud=2023-11-11 |väljaanne=CropWatch |keel=en |arhiivimisaeg=2023-11-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231111091705/https://cropwatch.unl.edu/potato/potato_cyst |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

== Sümptomid taimedel ==
Kartuli-kiduusside põhjustatud sümptomid on väga tavapärased. Mitmed erinevad kahjurid ja viirused põhjustavad sarnaseid haigusmärke. Väikese populatsiooniga infestatsioon ei tekita märgatavaid maapealseid sümptomeid, sest taime kasvatab endale juurde kõrvalisi juuri.
Peamised sümptomid, mis võivad esineda kartuli-kiduusside tõttu, on järgmised: taime väike kasv; lehtede kolletumine; taimede surm, kuivamine ja varane vananemine, mis algab lehtede tippudest; kartulite väike suurus ja arv; juuresüsteem võib olla kidur ning ebanormaalselt laialiulatuv. Taimed, mis on suure kahjurite arvuga, toodavad väga vähe kartuleid või üldse mitte.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Department of Jobs |eesnimi=Precincts and Regions |kuupäev=2023-04-17 |pealkiri=Potato cyst nematode - Agriculture |url=https://agriculture.vic.gov.au/biosecurity/pest-insects-and-mites/priority-pest-insects-and-mites/potato-cyst-nematode |vaadatud=2023-11-11 |väljaanne=Agriculture Victoria |keel=en-AU}}&lt;/ref&gt; Tomatitaimedel on kartulitaimedega sarnased sümptomid.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bairwa |eesnimi=Aarti |pealkiri=Microbial Biotechnology in Crop Protection |perekonnanimi2=Mhatre |eesnimi2=Priyank Hanuman |perekonnanimi3=Sharma |eesnimi3=Sanjeev |aasta=2021}}&lt;/ref&gt;

== Kollane kartuli-kiduuss maailmas ==

Kollane kartuli kiduuss pärineb [[Andid]]e mäestikust, kust see liik jõudis 19. sajandi keskel Euroopasse peamiselt kartulite impordiga. Seemnekartulite veoga levisid nad üle Euroopa, Aasia ning ka Aafrika ja Põhja-Ameerika. Nad on levinud paikades, kus saab kartuleid kasvatada. Kollase kartuli-kiduussi laia leviku ning pikaaegse kohalolu tõttu on aretatud välja mitmeid kartulisorte, mis on selle parasiidi suhtes parema vastupanuvõimega. Austraalias ning Põhja-Ameerikas leitakse seda võõrliiki harva, paljudes kohtades on ta täielikult hävitatud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Euroopas on tänu sellele nematoodile resistentsete kartulisortide kasutusele võtule probleem suuremas jaos kontrolli all. Ida-Aafrikas on kollane kartuli-kiduuss saamas laialt levinud probleemiks&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mburu |eesnimi=Harrison |perekonnanimi2=Cortada |eesnimi2=Laura |perekonnanimi3=Haukeland |eesnimi3=Solveig |perekonnanimi4=Ronno |eesnimi4=Wilson |perekonnanimi5=Nyongesa |eesnimi5=Moses |perekonnanimi6=Kinyua |eesnimi6=Zachary |perekonnanimi7=Bargul |eesnimi7=Joel L. |perekonnanimi8=Coyne |eesnimi8=Danny |kuupäev=2020-05-25 |pealkiri=Potato Cyst Nematodes: A New Threat to Potato Production in East Africa |url=https://www.frontiersin.org/article/10.3389/fpls.2020.00670/full |ajakiri=Frontiers in Plant Science |aastakäik=11 |doi=10.3389/fpls.2020.00670 |issn=1664-462X |pmc=7261874 |pmid=32523602}}&lt;/ref&gt; .

=== Kollane kartuli-kiduuss Eestis ===
Eestis on kollast kartuli-kiduussi seirete käigus avastatud aastast 1971.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 2021. aastal avastati kollane kartuli-kiduuss kahelt põllult. Euroopa taimekaitse organisatsiooni andmetel on kollane kartuli-kiduuss Eestis olemas, kuid kontrollitud. Euroopa Liit on selle liigi ning ka valkja kartuli-kiduussi kuulutanud karantiinseks võõrliigiks, mis tähendab, et liikmesriigid on kohustatud läbi viima seiret ning tsüstide avastamisel kehtestama põldude valdajatele likvideerimisnõuded.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2021. aasta seirete käigus avastati kartulikahjustajad ja tomativiirus {{!}} Põllumajandus- ja Toiduamet |url=https://pta.agri.ee/uudised/2021-aasta-seirete-kaigus-avastati-kartulikahjustajad-ja-tomativiirus |vaadatud=2023-11-11 |väljaanne=pta.agri.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Kahjurite kontroll ==
Kartuli-kiduusside traditsiooniliseks kontrolli all hoidmise meetmeks on liikide rotatsioon. Levinud soovitus on 6–7 aastat põllul mitte kartulit kasvatada. Selle ajavahemiku jooksul väheneb ussitsüstide arvukus alla avastamise ja kahju tegemise parameetrite. Põldudel, kus on suuremad populatsioonid, kasutatakse ka nematotsiide, mis tulevikus mürgisuse tõttu ilmselt keelustatakse. Loodussõbralikum meede on näiteks mulla biofumigatsioonitehnika (gaasitamine toimub ristõieliste taimede (sinep, brokkoli) maha matmise ning nende lagunemisel erituvate gaaside toimel). Samuti soovitatakse harrastada head põllumajandushügieeni, puhastada masinaid ning jalataldu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Viimasel kümnendil on töötatud välja palju resistentseid kartulisorte, resistentsust on omistatud mitmetele geenidele, mis annavad kas osalise (Gro1.2, Gro1.3, Gro1.4, Grp1) või peaaegu täieliku vastupanuvõime (H1, Gro1, GroVI).&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Finkers-Tomczak |eesnimi=Anna |perekonnanimi2=Bakker |eesnimi2=Erin |perekonnanimi3=de Boer |eesnimi3=Jan |perekonnanimi4=van der Vossen |eesnimi4=Edwin |perekonnanimi5=Achenbach |eesnimi5=Ute |perekonnanimi6=Golas |eesnimi6=Tomasz |perekonnanimi7=Suryaningrat |eesnimi7=Suwardi |perekonnanimi8=Smant |eesnimi8=Geert |perekonnanimi9=Bakker |eesnimi9=Jaap |perekonnanimi10=Goverse |eesnimi10=Aska |kuupäev=2011 |pealkiri=Comparative sequence analysis of the potato cyst nematode resistance locus H1 reveals a major lack of co-linearity between three haplotypes in potato (Solanum tuberosum ssp.) |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3026667/ |ajakiri=TAG. Theoretical and Applied Genetics. Theoretische Und Angewandte Genetik |aastakäik=122 |üksiknumber=3 |leheküljed=595–608 |doi=10.1007/s00122-010-1472-9 |issn=0040-5752 |pmc=3026667 |pmid=21049265}}&lt;/ref&gt; H1 geen on introgeeritud paljudesse kaubanduslikult kasvatatavatesse kartulisortidesse.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Galek |eesnimi=Renata |perekonnanimi2=Rurek |eesnimi2=Michał |perekonnanimi3=De Jong |eesnimi3=Walter S. |perekonnanimi4=Pietkiewicz |eesnimi4=Grzegorz |perekonnanimi5=Augustyniak |eesnimi5=Halina |perekonnanimi6=Sawicka-Sienkiewicz |eesnimi6=Ewa |kuupäev=november 2011 |pealkiri=Application of DNA markers linked to the potato H1 gene conferring resistance to pathotype Ro1 of Globodera rostochiensis |url=http://link.springer.com/10.1007/s13353-011-0056-y |ajakiri=Journal of Applied Genetics |keel=en |aastakäik=52 |üksiknumber=4 |leheküljed=407–411 |doi=10.1007/s13353-011-0056-y |issn=1234-1983 |pmc=3189321 |pmid=21559993}}&lt;/ref&gt;

Tomatitaimedel elavate usside tõrjeks kasutatakse peamiselt mulla gaasitamist.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aboul-Eid |eesnimi=H. Z. |perekonnanimi2=Ghorab |eesnimi2=A. I. |kuupäev=1982-01-01 |pealkiri=Influence of Globodera rostochiensis on tomato plants |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0232439382800826 |ajakiri=Zentralblatt für Mikrobiologie |aastakäik=137 |üksiknumber=1 |leheküljed=46–50 |doi=10.1016/S0232-4393(82)80082-6 |issn=0232-4393}}&lt;/ref&gt;

== Mõju põllumajandusele ==
Kartul on maailmas kõige enam kasvatatav köögivili. Kartuli-kiduussidest tulenevat finantskadu on raske mõõta. Kombineeritud kollase kartuli-kiduussi ja valkja kartuli-kiduussi kahju ulatub Ühendkuningriigi hinnangul 50 miljoni naelani.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Laura M. |perekonnanimi2=Koehler |eesnimi2=Ann‐Kristin |perekonnanimi3=Trnka |eesnimi3=Mirek |perekonnanimi4=Balek |eesnimi4=Jan |perekonnanimi5=Challinor |eesnimi5=Andrew J. |perekonnanimi6=Atkinson |eesnimi6=Howard J. |perekonnanimi7=Urwin |eesnimi7=Peter E. |kuupäev=november 2017 |pealkiri=Climate change is predicted to alter the current pest status of Globodera pallida and G. rostochiensis in the United Kingdom |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/gcb.13676 |ajakiri=Global Change Biology |keel=en |aastakäik=23 |üksiknumber=11 |leheküljed=4497–4507 |doi=10.1111/gcb.13676 |issn=1354-1013 |pmc=5655772 |pmid=28261933}}&lt;/ref&gt; Euroopas on hinnatud kartuli-kiduussidest põhjustatud iga-aastane saagikadu umbes 9%.&lt;ref&gt;Turner SJ &amp; Subbotin SA (2013) Cyst nematodes, pp 109-143. In: ''Plant Nematology'', 2&lt;sup&gt;nd&lt;/sup&gt; edn. (Editors Perry RN, Moens M), CAB International, Wallingford, UK.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ümarussid]]</text>
      <sha1>ht085p0j892n0o0mrhpil6cbyewmevy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Objektiteater</title>
    <ns>0</ns>
    <id>664871</id>
    <revision>
      <id>7158806</id>
      <parentid>7120611</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:24:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158806</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7718" sha1="ppe193ycogd60qnu0owsmoutj05yncv" xml:space="preserve">[[Objektiteater]], mida tihti nimetatakse ka [[Objektnukuteater|objektnukuteatriks]], on [[Visuaalteater|visuaalteatri]] haru, mille eesmärk on lugude jutustamine või loomine igapäevaste elutute esemete abil. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Justin Cash. (2013). [https://thedramateacher.com/object-theatre/ Object Theatre]. &lt;/ref&gt; 

[[Visuaalteatris]] on mitmeid sarnaseid vorme, näiteks [[nukuteater]], kus kasutatakse spetsiaalselt valmistatud [[Nukk|nukke]] loo esitamiseks. Objektiteater erineb nukuteatrist, kuna selles kasutatakse lihtsaid, argipäevaseid objekte. &lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Eesti Teatri Agentuur. (2020). [https://teater.arendus.1kdigital.com/terminology/objektiteater/ OBJEKTITEATER]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.&lt;/ref&gt;

Objektiteatris ei kasutata nukke ega eriliselt disainitud [[Objekt|objekte]], vaid tavalisi igapäevaseid [[Ese|esemeid]], mis moonutatakse millekski enamaks [[esineja]] jutustuse/tegevuse ja [[Publik|publiku]] [[kujutlusvõime]] kaudu. Tavaliselt võetakse kasutusele igapäevase otstarbega esemeid, nagu näiteks [[teekann]], [[tänavapost]], [[Klaaspudel|klaaspudelid]] ja palju muud. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Oluline aspekt objektiteatris on see, kuidas tavalised esemed saavad esituses aktiivseks [[Tegelane|tegelaseks]], kuigi see võib alguses tunduda segadusttekitav, kuna inimeste tähelepanu keskendub objektile, mitte esinejale. Objektiteatris on see fookuse ümbersuunamine aga täiesti asjakohane, sest esineja annab elututele objektidele elu, mis on vajalik loo edastamiseks. Tavaliselt hoiab objektiteatris esineja end tumedate riietega tagaplaanil või varjab suurema osa oma kehast publiku eest, kuid on ka erandeid. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mitmed objektid, mida objektiteatris kasutatakse, võivad olla lihtsad [[leidobjektid]], millel on juba oma otstarve, näiteks [[uks]] või [[Saabas|vana saabas]]. Objektiteatri eesmärk on muuta need objektid uuteks olulise tähendusega [[Sümbol|sümboliteks]] või moonutada need esineja oskuste, loo konteksti ja publiku kujutlusvõime abil teisteks objektideks. Objektiteatris tundub, et mida argisem ja tavalisem objekt on, seda põnevamaks see muutub. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Piret Kuub. (2013). [https://etfestival.wordpress.com/2013/09/03/metsik-objektiteater/ Metsik Objektiteater].&lt;/ref&gt;

Igapäevased objektid võivad tähistada [[Figuur|figuure]], [[Tüdruk|väike tüdruk]] võib olla kujutatud [[Salvrätik|salvrätikuna]], [[Kast|kastist]] saab [[maja]] või [[auto]]. Kuna pole peale surutud isiksust, äratavad tavalised äratuntavad objektid loo esitaja ja publiku kujutlusvõime ning [[Looming|loomingu]]. Et objektiteater toimiks, peab publik objekti kohe ära tundma. Iseenda äratundmine objektide kaudu peab tekkima juba esimesest hetkest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Etenduskunstid|Etenduskunstis]] ületab kujutlusvõime normaalsuse ja annab elu elutule. Ka objektiteater on väljendusvorm, mis annab igapäevastele esemetele elu, pakkudes ainulaadset segu nuku- ja visuaalteatrist. Objektiteatri juured ulatuvad sügavale kujutlusvõime ajalukku. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Objektiteatrit võib näha nukuteatri loomuliku [[Areng|arenguna]], mis on olnud [[Meelelahutus|meelelahutuse]] ja [[Kunst|kunstilise]] eneseväljenduse vorm. Nukuteatrit on kasutatud [[Lugu|lugude]], [[Müüt|müütide]] ja [[Narratiiv|kultuuriliste narratiivide]] esitamiseks erinevates [[Kultuur|kultuurides]] ja [[Periood|perioodidel]]. Siiski viib objektiteater nukuteatri uuele tasemele, keskendudes igapäevastele esemetele, muutes need [[Karakter|karakteriteks]] ja [[Rekvisiit|rekvisiitideks]], mis moodustavad [[Etendus|etenduse]] selgroo. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Objektiteatri sünnile võib omistada mitmete mõjukate isikute ja liikumiste rolli:

* [[Sürrealism|Sürrealistid]]. [[20. sajand]]i alguses võttis sürrealistlik kunstnik [[Salvador Dalí]] oma [[Kunstiteos|kunstiteostes]] omaks &quot;leitud esemete&quot; kontseptsiooni. Ta nägi igapäevastes esemetes potentsiaali nende utilitaarse eesmärgi ületamiseks ja emotsioonide ning mõtete tekitamiseks. See mõtteviis mõjutas objektiteatri arengut, kus igapäevased esemed saavad jutustamise [[Lõuend|lõuendiks]]. &lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;Artists Rights Society. (2018). [https://www.artic.edu/artworks/210471/surrealist-object-functioning-symbolically Surrealist Object Functioning Symbolically].&lt;/ref&gt;
* [[Avangardism|Avangardteater]]. Avangardliikumine, eriti 20. sajandil, püüdis kõrvale hoida traditsioonilistest [[Teatrikonventsioon|teatrikonventsioonidest]]. Kunstnikud nagu [[Antonin Artaud]] ja [[Bertolt Brecht]] ei allunud teatri piiridele ning sillutasid tee [[Eksperiment|eksperimentaalsetele]] eneseväljenduse vormidele. Võeti ära fookus laval olevate tegelaste ja karakterite [[Psühholoogia|psühholoogiline]] pool ja etendati puhtalt mingit kindlat ajahetke või lugu. Objektiteater tekkis nende radikaalsete ideede tagajärjena, mis tekitas uuendusliku lähenemist. &lt;ref&gt;Adam Augustyn. (s.a.). [https://www.britannica.com/biography/Bertolt-Brecht Bertolt Brecht].&lt;/ref&gt;
* [[Visuaalkunst|Kaasaegsed visuaalkunstnikud]]. Paljud visuaalkunstnikud 20. sajandi keskpaigas, nagu [[Claes Oldenburg]] ja [[Joseph Beuys]], lõid oma kunstiteostes argipäeva esemetele elu. Nende tööd muutsid [[Skulptuur|skulptuuri]], [[Installatsioonikunst|installatsiooni]]- ja [[Etenduskunstid|etenduskunsti]] piire, ennustades ette visuaalkunsti hargnemist. &lt;ref&gt;Amy Tikkanen. (s.a.). [https://www.britannica.com/biography/Claes-Oldenburg Claes Oldenburg]. &lt;/ref&gt;

Objektiteatrit hakati süvitsi teatrivormina kasutama [[1980. aastad|1980. aastatel]], kuigi selle juured ulatavad kaugemale ajalukku. Objektiteatrit nimetati tihti odavaks ja kiireks kunstitegemise viisiks, kuna pikka aega kasutati leitud objekte ehitatud ja kavandatud figuuride või ehituste asemel. &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;Kathy Foley. (s.a.). [https://wepa.unima.org/en/object-theatre/ Object Theatre]. &lt;/ref&gt;

== Populaarsus ==
Objektiteater hakkas 20. sajandi keskpaigas saama tunnustust eraldi kunstivormina. Kunstnikud eksperimenteerisid esemetele elu andmise kontseptsioonidega, mis olid kujutlusvõime rohked ja mõtlemapanevad. Etendused sisaldasid [[Lava|laval]] loo jutustamiseks minimaalset või olematut [[dialoog]]i, tuginedes selle asemel esemete liikumisele, [[Manipuleerimine|manipuleerimisele]] ja sümbolismile, et edastada lugusid ja [[emotsioon]]e. Objekti kasutamine loo jutustamiseks on suuresti laienenud ja levinud eri kunstivormidesse. Tänapäeval ei pea esitaja enam loo jutustamiseks objektiga kaasas olema. Luuakse [[Muuseum|muuseume]] ja [[installatsioon]]e, kus peamiseks tähelepanuks on ainult “Leitud objektid”. &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Mujal maailmas ==
Etendused võivad olla suurel laval, kus läbi objektide jutustab lugu vaid üks esitaja. Väiksest meetrisuurusest ruumist võib saada terve [[universum]] ja lugu, mida jutustatakse võib olla [[Suur Pauk|Suurest Paugust]] kuni tänapäevani. Objektiteatri kunstilise [[Abstraktsioon|abstraktsiooni]] tõttu peab publik mõtlema kastist välja ja kasutama oma kujutlusvõimet. [[Metafoor]], [[metonüümia]], [[huumor]] ja [[kujutlusvõime]] kutsuvad selle teatrivormi esile. Miniatuurne [[vabadussammas]] võib tähistada [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriike]], väike plastmassist [[Eiffeli torn]] [[Prantsusmaa|Prantsusmaad]] ja suur õlleklaas [[Saksamaa]]d. Esitajad võivad lugu esitada nii vabas õhus väga lihtsate argipäevaste esemetega, kui ka pimedas ruumis, nad mõjutavad visuaalselt objekte ning kasutavad varjatud figuure, [[Projektsioon|projektsiooni]], [[Helikujundus|heli]] ja [[Valguskujundus|valguse]] kujundust. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 

== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Teater]]</text>
      <sha1>ppe193ycogd60qnu0owsmoutj05yncv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jimmy Eat World</title>
    <ns>0</ns>
    <id>664889</id>
    <revision>
      <id>7158432</id>
      <parentid>6887609</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:55:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158432</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10074" sha1="qt8m910f992orkq7c8igw53rdevw8dt" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}}
[[Fail:2018 RiP - Jimmy Eat World - by 2eight - 8SC8117.jpg|pisi|303x303px|Jimmy Eat World festivalil Rock im Park 2018]]
'''Jimmy Eat World''' on Ameerika rokkansambel, mis loodi [[1993]]. aastal [[Arizona|Arizona osariigis]] Mesas. Ansambli laulja ja kitarrist on [[Jim Adkins]], trummar [[Zach Lind]], kitarrist [[Tom Linton]] ja bassimees [[Mitch Porter]] (endine [[Justin Pierre]]). 

Jimmy Eat World on tuntud oma emotsionaalse laulukirjutamise poolest, mida sageli kirjeldatakse [[Alternatiivrokk|alternatiivroki]], [[emo]] ja pop-[[Punk rock|punk]]&lt;nowiki/&gt;ina. Aastate jooksul on nad kogunud pühendunud fännibaasi ja kriitikute tunnustust oma eripärase kõla ja südamlike laulusõnade eest.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jimmy Eat World Songs, Albums, Reviews, Bio &amp; More |url=https://www.allmusic.com/artist/jimmy-eat-world-mn0000852688 |vaadatud=2023-11-15 |väljaanne=AllMusic |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

== Väljakujunemine ja algusaastad ([[1993]]–[[1995]]) ==
Jimmy Eat Worldi idee tekkis keskkoolisõpradel [[Jim Adkinsil]], [[Zach Lindil]] ja [[Tom Lintonil]], kes otsustasid [[1993]]. aastal bändi moodustada. Algselt tunti neid kui Per Capita, kuid peagi muutsid nad oma nimeks Jimmy Eat World. See juhtus [[1995]]. aastal pärast Jim Adkinsi noorema venna [[Ed Mitch Porter]]&lt;nowiki/&gt;i liitumist bändiga bassistina, kes täiendas bändi klassikalist koosseisu.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jimmy Eat World – The Vogue |url=https://thevogue.com/artists/jimmy-eat-world/ |vaadatud=2023-11-15 |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

1994. aastal ilmus ansambli [[debüütalbum]] &quot;Jimmy Eat World&quot;, mis esitles nende [[meloodilist]] punk-saundi ja pälvis kohalikku tähelepanu. Bändi üleminekut alternatiivsemale rokihelile tähistas nende teine album &quot;Static Prevails&quot; (1996).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Ansambli nimi tulenes joonistusest, mis tehti pärast vahejuhtumit Lintoni nooremate vendade Jim ja Ed Lintoni vahel, kes sageli kaklesid. Jim tavaliselt võitis, kuid Ed püüdis kätte maksta, joonistades [[Abstraktsus|abstraktse]] pildi &quot;Jimmy eat world&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Chris Blackburn Dot Com - Interview with Tom Linton of Jimmy Eat World |url=https://www.chrisblackburn.com/articles/0001.php |vaadatud=2023-11-15 |väljaanne=www.chrisblackburn.com}}&lt;/ref&gt;

== Läbimurre ja äriedu ([[1999]]–[[2001]]) ==
Jimmy Eat Worldi läbimurre tuli kolmanda stuudioalbumiga &quot;Clarity&quot;, mis ilmus 1999. aastal. Album pälvis kriitikute tunnustuse oma keeruka laulukirjutamise, emotsionaalse sügavuse ja [[Katarsis|katarsise]] kõla eest. Kuigi see ei saavutanud sel ajal märkimisväärset [[kommertsedu]], on &quot;Clarity&quot; sellest ajast peale saanud kultusklassikaks nii fännide kui ka muusikute seas.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

2001. aastal ilmus album &quot;Bleed American&quot; (pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakut]] sai see pealkirja &quot;Jimmy Eat World&quot;). Album sisaldas hittsingleid &quot;The Middle&quot; ja &quot;Sweetness&quot;, mis viis Jimmy Eat Worldi [[peavoolu]] eduni. &quot;The Middle&quot; sai ühe [[põlvkonna]] hümniks, mida esitati paljudes raadiojaamades. [[Muusikaalbum|Album]] saavutas plaatina staatuse ja kinnitas kindlalt bändi koha [[muusikatööstus]]es.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jimmy Eat World {{!}} Encyclopedia.com |url=https://www.encyclopedia.com/education/news-wires-white-papers-and-books/jimmy-eat-world |vaadatud=2023-11-15 |väljaanne=www.encyclopedia.com}}&lt;/ref&gt;

== &quot;Bleed Americani&quot; järgne aeg ([[2004]]–[[2010]]) ==
Pärast nende ärilist läbimurret jätkas Jimmy Eat World oma helilise signatuuri kujundamist. Nende 2004. aasta album &quot;Futures&quot; uuris küpsemaid ja introspektiivsemaid teemasid, säilitades samas neile iseloomuliku segu roki ja emo mõjudest. [[Singlid]] nagu &quot;Pain&quot; ja &quot;Work&quot; pälvisid kriitikute tunnustust.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-07-27 |pealkiri=Jimmy Eat World |url=https://chorus.fm/features/interviews/jimmy-eat-world/ |vaadatud=2023-11-15 |väljaanne=chorus.fm |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

2007. aastal ilmus &quot;Chase This Light&quot;, millel oli lihvitud ja raadiosõbralikum heli. Album sisaldas selliseid hitte nagu &quot;Big Casino&quot; ja &quot;Always Be&quot;, mis demonstreeris bändi võimet kohaneda muutuvate muusikamaastikega.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Uuem looming (2010–) ==
Jimmy Eat World muusikaline teekond jätkus selliste albumitega nagu &quot;Invented&quot; (2010) ja &quot;Damage&quot; ([[2013]]), mis näitasid nende jätkuvat pühendumust südamlike laulude kirjutamisele. Bändi [[2016]]. aasta väljalase &quot;Integrity Blues&quot; tähistas naasmist eksperimentaalsema ja emotsionaalsema kõla juurde.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bella |eesnimi=Sarah |kuupäev=2013-04-04 |pealkiri=Jimmy Eat World Announce New &quot;Adult Break-Up&quot; Album 'Damage' |url=https://musicfeeds.com.au/news/jimmy-eat-world-announce-new-adult-break-up-album-damage/ |vaadatud=2023-11-15 |väljaanne=Music Feeds |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
[[2019]]. aastal tähistasid nad turneega &quot;Clarity&quot; 20. aastapäeva ja andsid välja albumi &quot;Surviving&quot;, mis oli kõlalt nende vanema muusika lähedane, sisaldas palju punk-roki juuri, kaasates samas kaasaegseid elemente.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-10-18 |pealkiri=Album Review: Jimmy Eat World – Surviving |url=https://www.kerrang.com/album-review-jimmy-eat-world-surviving/ |vaadatud=2023-11-15 |väljaanne=Kerrang! |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Bänd ei saanud [[koroonapandeemia]] pärast 2020. aastal kontserte anda, seega nende tegevus jäi mõneks ajaks seisma. Adkins ei soovinud sellel ajal uusi lugusid kirjutada, sest tundis ennast pärast eelmise albumi „Surviving“ tegemist läbipõlenuna. Kui liikmed said taas turvaliselt kohtuda, keskendusid nad veebikontsertide sarjale &quot;Phoenix Sessions&quot;. Bänd naasis [[Live-esinemiste|''live''-esinemiste]] juurde [[2021]]. aastal, esinedes Lollapalooza muusikafestivalil Chicagos.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=HOME |url=https://www.jimmyeatworld.com/ |vaadatud=2023-11-15 |väljaanne=Jimmy Eat World |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Adkins hakkas uut muusikat kirjutama pärast seda, kui bänd sai taas esineda, millest ta sai inspiratsiooni ja põnevust. Jätkuvalt on avaldatud albumiväliseid singleid, sealhulgas 2022. aasta oktoobris ilmunud &quot;Place Your Debts&quot;.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

13. märtsil [[2023]] kuulutas Jimmy Eat World välja koos Manchesteri orkestriga Põhja-Ameerika [[turnee]] &quot;The Amplified Echoes Tour&quot;, mille avaesineja ansambel Middle Kids. Enne seda turneed andsid mõlemad bändid reklaamsinglina välja [[kavereid]] üksteise lauludest; Jimmy Eat World kaverdas &quot;Telepathi&quot; filmist „The Million Masks of God“, Manchester Orchestra aga &quot;Table For Glassese&quot; filmist „Clarity“. Samal kuul andis ansambel koos ansambliga My Chemical Romance'iga kontserte Austraalias.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=Ellie |kuupäev=2022-09-29 |pealkiri=Jimmy Eat World to join My Chemical Romance on 2023 Australian tour |url=https://www.nme.com/en_au/news/music/jimmy-eat-world-to-join-my-chemical-romance-on-2023-australian-tour-3318968 |vaadatud=2023-11-15 |väljaanne=NME |keel=en-AU}}&lt;/ref&gt;

== Diskograafia ==
* Jimmy Eat World ([[1994]])
* Static Prevails ([[1996]])
* Clarity ([[1999]])
* Bleed American ([[2001]])
* Futures ([[2004]])
* Chase This Light ([[2007]])
* Invented ([[2010]])
* Damage ([[2013]])
* Integrity Blues ([[2016]])
* Surviving ([[2019]])&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
== Liikmed ==
* Jim Adkins – kitarr (1993–); [[põhivokaal]] (1995–), klahvpillid (1998–2004); löökpillid (2001–2002); taustalaul (1993–1995)
* Tom Linton – rütmikitarr (1993–), taustalaul (2000–), põhivokaal (1993–2000, 2010), klahvpillid (1998–2004, 2012–2013)
* Zach Lind – trummid (1993–), löökpillid (1998–), programmeerimine (1998), akordion, kontsertiina (1993–1998)
* Rick Burch – bass (1995–), taustalaul (2000–)

=== Endised liikmed ===
* Mitch Porter – bass (1993–1995)
* Mark Kessler – akordion, [[kontsertiina]] (1993–1998)
* Rachel Haden – klahvpillid, löökpillid, taustalaul (2001–2002)
* Courtney Marie Andrews – klahvpillid, löökpillid, taustalaul (2010–2011)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
== Pärand ==
Jimmy Eat Worldi püsivat mõju muusikamaailmale võib näha nende laulude jätkuvas populaarsuses ja lugematutes artistides, kes neid enda mõjutajana nimetavad. Nende võime segada emotsionaalne sisekaemus meeldejäävate meloodiatega on kõlanud mitme põlvkonna kuulajate seas. Ansambel on alternatiivse roki ja emomuusika suuna üks olulisi esindajaid.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Triplett |eesnimi=Divine |kuupäev=2023-08-17 |pealkiri=Diving into the legacy of 'Jimmy Eat World' with lead vocalist and guitarist, Jim Adkins |url=https://www.wishtv.com/lifestylelive/diving-into-the-legacy-of-jimmy-eat-world-with-lead-vocalist-and-guitarist-jim-adkins/ |vaadatud=2023-11-15 |väljaanne=Indianapolis News {{!}} Indiana Weather {{!}} Indiana Traffic {{!}} WISH-TV {{!}} |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
Bänd on kogu [[Karjäär|karjääri]] jooksul pälvinud oma albumite ja singlite eest laialdast kriitikute tunnustust. Märkimisväärne on see, et nende [[2001]]. aasta album &quot;Bleed American&quot; tõi neile pala &quot;Last Christmas&quot; eest Grammy auhinna nominatsiooni parima roki [[instrumentaalesituse]] kategoorias. Albumeid &quot;Clarity&quot; ja &quot;Futures&quot; peetakse jätkuvalt nende vastavate ajastute põhiteosteks. Tunnustades nende kultuurilist mõju, pälvis &quot;The Middle&quot; [[2002]]. aastal maineka MTV videomuusikaauhinna parima rokivideo kategoorias, mis kinnitas laulu veelgi oma aja hümnina ja kinnitas Jimmy Eat Worldi positsiooni popkultuuris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=It Just Takes Some Time: The Story Of Jimmy Eat World's Breakthrough 'Bleed American' At 20 {{!}} GRAMMY.com |url=https://www.grammy.com/news/jimmy-eat-world-bleed-american-20th-anniversary-jim-adkins |vaadatud=2023-11-15 |väljaanne=www.grammy.com}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]
[[Kategooria:Rock-ansamblid]]
[[Kategooria:Emoansamblid]]</text>
      <sha1>qt8m910f992orkq7c8igw53rdevw8dt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mitch Rowland</title>
    <ns>0</ns>
    <id>665055</id>
    <revision>
      <id>7158760</id>
      <parentid>6973531</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:23:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Kordusi vähemaks</comment>
      <origin>7158760</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10633" sha1="dy5qqf1au2uijrpq7afwl1kyc7j7yxz" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=november}}
[[Fail:Mitch Rowland playing She on the guitar in 2021.png|pisi|Rowland (2021)]]
'''Mitchell Kristopher Rowland''' (sündinud [[13. juuli]]l [[1988]] Dublinis Ohio osariigis) on Ameerika Ühendriikide [[kitarrist]], laulukirjutaja ja trummar. 

Ta on teinud koostööd endise [[One Direction]]i staari [[Harry Styles]]iga.&lt;ref&gt;Külm. Ü. (2020). Harry Styles, &quot;Fine Line&quot;. ''Nelli Teataja, nr. 18.'' &lt;nowiki&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=nelliteataja20200430.2.16.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Ta on Stylesi turneeansambli kitarrist ja taustalaulja. Rowland on aidanud kaasa selliste Stylesi laulude nagu &quot;[[Sign of the Times (Harry Stylesi laul)|Sign of the times]]&quot;, &quot;[[Watermelon Sugar]]&quot; ja &quot;[[Golden (Harry Stylesi laul)|Golden]]&quot; kirjutamisele.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Second Hand Songs. (s.a). ''Mitch Rowland.''

&lt;nowiki&gt;https://secondhandsongs.com/artist/109639/all&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

== Lapsepõlv ja haridus ==
{{Infokast persoon
| nimi = Mitch Rowland
| sünninimi = Mitchell Kristopher Rowland
| sünniaeg = 13. juuli 1988
| sünnikoht = Dublin, Ohio osariik, USA
| elukutse = kitarrist, laulukirjutaja ja trummar
| kodakondsus = Ameerika Ühendriigid
}}
Rowland sündis ja kasvas üles Dublini linnas, mis asub Ohio osariigi pealinnast [[Columbus (Ohio)|Columbusest]] veidi põhja pool. Tema vanemad on Mark ja Tammy Rowland.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Lindquist, D. (s.a). 5 ways Harry Styles charted his own course in Indianapolis. ''IndyStar''. &lt;nowiki&gt;https://eu.indystar.com/story/entertainment/music/2018/06/28/5-ways-one-direction-harry-styles-charted-his-own-live-tour-course-indianapolis/732395002/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

Ta õppis Dublin Coffmani keskkoolis, kus ta ka lisaks õpingutele oli [[Džäss|džässibändi]] liige.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Pärast õpinguid [[Cincinnati ülikool]]is &lt;ref&gt;Galster, M. (2012). Rock the Vote doesn't rock. ''The News Record.''
&lt;nowiki&gt;https://www.newsrecord.org/rock-the-vote-doesnt-rock/article_8c8d50bc-c544-54d4-b273-6809c0a385e5.html&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; liitus ta [[Indie rock|''indie''-rokibändiga]] Lionel the Jailbird, kus ta mängis trumme. Bänd andis välja samanimelise debüütalbumi “Lionel the Jailbird”, mis sai positiivseid arvustusi. &lt;ref&gt;Lionel the Jailbird. (s.a). ''Bio.'' &lt;nowiki&gt;https://lionelthejailbird.wordpress.com/home/bio/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Rowland lahkus Lionel the Jailbirdist ja liitus teise ''indie''-rokibändiga Total Navajo, kus ta mängis kitarri. Bänd andis välja debüütalbumi “Eyelids”, Viimases mängis ta koos [[helitehnik]] Ryan Nasci'ga.&lt;ref&gt;Bandcamp. (s.a) ''Eyelids EP.'' &lt;nowiki&gt;https://totalnavajo.bandcamp.com/album/eyelids-ep&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

Sarnaselt paljude muusikutega on [[muusika]] alati olnud Rowlandi elus püsiv ja võib-olla isegi tema esimene tõeline [[armastus]]. Ta meenutab, kuidas ta nelja-aastaselt kitarrimuusikat kuuldes sellest vaimustusse sattus.

&quot;Mu isal oli üks sõber, kes oli vallaline, kuid kellel oli suur maja ja tema elutoas oli tavalise mööbli asemel piljardilaud ja see vanaaegne muusikamasin (ingl ''jukebox'') nurgas. Sinna sai mündi sisse pista ja see kukkus põhjast tagasi välja ning nii võiski lihtsalt lõpmatuseni laule kuulata.&quot;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Cat’s Cradle. (s.a). ''Event, Mitch Rowland''.

&lt;nowiki&gt;https://catscradle.com/event/mitch-rowland/cats-cradle/carrboro-north-carolina/#:~:text=Even%20as%20a%20little%20kid,the%20outskirts%20of%20Columbus%2C%20Ohio&lt;/nowiki&gt;.&lt;/ref&gt;

Pikka aega on tema muusikalised eeskujud olnud The Black Crowes ja [[Aerosmith]].&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;Atkinson. L. (2023). Get To Know Mitch Rowland As He Launches His Solo Career!''. The Honey Pop.'' &lt;nowiki&gt;https://thehoneypop.com/2023/07/23/mitch-rowland-launches-solo-career/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

2013. aastal kolis Rowland [[Los Angelese maakond|Los Angelesse]], kus teda ootas ees sõber, kes oli suundunud sinna plaaniga pürgida helitehnikuks. &quot;Kui te oleksite minult tollal küsinud, siis ma ei tea, mida ma oleksin öelnud, et kavatsen teha,&quot; tunnistab ta. &quot;Eesmärk oli muusikat teha, aga plaanid olid alles algfaasis.&quot; Ta otsis tööd nõudepesijana, kandideerides kõikjal Los Angeleses. &quot;Kuid mul polnud nõudepesukogemust,&quot; ütleb ta, &quot;nii et ma ei saanud tööle.&quot;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Karjäär ==
Mitch Rowland hakkas muusikuna elatist teenima 2012. aastal. Tähelepanu keskmesse jõudis ta aga 2017. aastal, kui [[Harry Styles]] palkas ta oma samanimelise debüütalbumi &quot;Harry Styles&quot; jaoks kirjutama. Rowland on saatnud Stylesi tema soolokarjääri teekonnal algusest peale. &lt;ref&gt;Hautman. N. (2023). How Mitch Rowland went from pizza boy to Harry Styles collaborator to breakout folk artist in 7 years. ''Page Six.'' &lt;nowiki&gt;https://pagesix.com/2023/10/06/harry-styles-collaborator-mitch-rowland-releases-album-come-june/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

Rowlandi varasem töine elu oli üsna kirju, näiteks oli ta ühes söögikohas pitsameistri abiline. Ta elas sel ajal koos Stylesi helitehniku Ryan Nasciga, kes palus tal kord asendada kitarristi HS1 albumi salvestusel.&lt;ref&gt;Dunn. F. (2017). Harry Styles's album is out now. Here's everything you need to know about it. ''i-D-vice.'' &lt;nowiki&gt;https://i-d.vice.com/en/article/59g3ka/harry-styless-album-is-out-now-heres-everything-you-need-to-know-about-it&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

[[Apple Music]]u Zane Lowe’i intervjuus sõnas Styles samuti, et ta tutvus Rowlandiga juhuslikult, sest Ohiost pärit pikajuukseline harrastusmuusik oli viimase hetke asendaja teisele kitarristile, kes ei saanud salvestusele tulla.&lt;ref&gt;Harry Styles. (2019, 22. november). ''Zane Lowe ‘Fine Line’ Interview'' [Video]. YouTube. &lt;nowiki&gt;https://www.youtube.com/watch?v=moVIE&lt;/nowiki&gt; ffQ&lt;/ref&gt;

Rowland on kaasautor kõigil kolmel Harry Stylesi sooloplaadil.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Debüütalbumil “Harry Styles” on ta olnud kaasautoriks üheksa loo juures. Sealhulgas oli ta ka debüütsingel “[[Sign of the Times (Harry Stylesi laul)|Sign of the times]]” juures, mis sai [[Billboard Hot 100]] edetabelis neljanda koha.&lt;ref&gt;Trust. G. (2017). Ed Sheeran Tops Hot 100 for 12th Week, as Harry Styles Starts at No. 4. ''Billboard.'' &lt;nowiki&gt;https://www.billboard.com/pro/ed-sheeran-harry-styles-sign-times-hot-100/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

“[[Fine Line (album)|Fine Line’i]]” albumil on ta viie loo kaasautor. Lugu “[[Watermelon Sugar]]&quot;, mille kaasautor on samuti Rowland, viis 2021. aastal koju parima soolopopesituse [[Grammy auhind|Grammy auhinna]].&lt;ref&gt;Yglesias. A. N. (2021). Harry Styles Wins Best Pop Solo Performance For &quot;Watermelon Sugar&quot; | 2021 GRAMMY Awards Show. ''Grammy.'' &lt;nowiki&gt;https://www.grammy.com/news/harry-styles-wins-best-pop-solo-performance-watermelon-sugar-2021-grammy-awards-show&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Banks. J. H. (s.a). Adored Pop Star or Freaky Artiste: The evolution of Harry Styles. ''Socialalternatives.'' &lt;nowiki&gt;https://socialalternatives.com/wp-content/uploads/2021/05/Banks_39_4.pdf&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; [[Billboard Hot 100]] edetabelis sai lugu samuti esikoha.&lt;ref&gt;Billboard. (s.a). ''Harry Styles.'' &lt;nowiki&gt;https://www.billboard.com/artist/harry-styles/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; 

Kolmanda albumi “[[Harry's House|Harry’s House]]” kirjutamisel aitas ta kaasa kahe loo puhul. 2023. aastal võitis “Harry’s House” [[Grammy auhind|Grammy]] auhindadel aasta albumi tiitli, mis tähendas Rowlandi jaoks teist Grammy võitu.&lt;ref&gt;Grammy. (s.a). ''Mitch Rowland.'' &lt;nowiki&gt;https://www.grammy.com/artists/mitch-rowland/52115&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

Rowland on olnud Stylesi bändi kitarrist mõlemal turneel: „Harry Styles: Live on Tour (2017-18)” ja „Love on Tour (2021-23)”. Viimane turnee pidanuks algama 2020. aasta aprillis, kuid lükati edasi [[koroonapandeemia]] tõttu.&lt;ref&gt;Lavin. W. (2022). Harry Styles announces rescheduled 2022 world tour dates. ''NME networks.''&lt;nowiki&gt;https://www.nme.com/news/music/harry-styles-announces-rescheduled-2022-world-tour-dates-3141670&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

2020. aasta [[pandeemia]] ajal elas Styles osaliselt koos Rowlandi ja tema naise Sarah Jonesiga.&lt;ref&gt;Bowles. H. (2020). Playtime with Harry Styles. ''VOGUE.'' &lt;nowiki&gt;https://www.vogue.com/article/harry-styles-cover-december-2020&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

6. oktoobril 2023 ilmus Rowlandi debüütalbum &quot;Come June&quot;, mis tuli välja Stylesi plaadifirma kaudu Giant/Erskine Recordsi abil. &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;Daly. R. (2023). Meet Mitch Rowland, the first artist signed to Harry Styles’ new label. ''NME networks.'' &lt;nowiki&gt;https://www.nme.com/features/music-interviews/mitch-rowland-come-june-harry-styles-interview-radar-3493394&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

&quot;Come June&quot; on [[Folktroonika|folgilik]] album, mis sai alguse koroonapandeemia ajal. Algul ei olnud Rowlandil plaani albumit teha. &quot;Ma tegin seda lihtsalt enda jaoks,&quot; selgitab Rowland. Album koosneb 12 loost, millest üks, &quot;Here Comes The Comeback&quot;, oleks napilt läinud Stylesi kolmandale albumile “Harry’s House”. Nimelt albumi kirjutamise perioodil meeldis see mehele nii väga, et ta küsis Rowlandilt seda enda albumi jaoks. Pakkumises aga Rowland loobus, sest oli ise sellesse loosse juba kiindunud. Lugu kuulates võib taustal kuulda Stylesi vokaali.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

&quot;Come June’i&quot; [[Produtseerimine|produtseeris]] ja miksis Rob Schnapf, kes mängis lisaks Rowlandile ka kitarri. Kaasprodutseeris ja bassi mängis Matt Schuessler. Klahvpille mängis Jerry Borgé. &lt;ref&gt;''Kelly. D. T. (2023).'' Harry Styles songwriter Mitch Rowland releases his debut single &quot;Come June&quot;. ''The line of best fit.''&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Rowlandi abikaasa on briti [[trummar]] Sarah Jones, kellega ta tutvus Stylesi debüütalbumi esitlusturnee käigus. Neil on kaks last (sündinud 2021 ja 2024). Pere elab [[London]]is.&lt;ref&gt;Wimbuzz. (2023). ''Sarah and Mitch baby name.'' &lt;nowiki&gt;https://vimbuzz.com/sarah-and-mitch-baby-name/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

== Diskograafia ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|'''Aasta'''
|'''Artist'''
|'''Album'''
|'''Roll'''
|-
|2014
|Total Navajo
|Eyelids EP
|kaasautor
|-
|2017
|Harry Styles
|Harry Styles
|kaasautor
|-
|2019
|Harry Styles
|Fine Line
|kaasautor
|-
|2020
|Cam
|The Otherside
|kaasautor
|-
|2022
|Harry Styles
|Harry's house
|kaasautor
|-
|2023
|Mitch Rowland
|Come June
|kaasautor
|}

== Filmograafia ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|'''Aasta'''
|'''Pealkiri'''
|'''Žanr'''
|'''Roll'''
|-
|2017
|Harry Styles: Behind the album
|dokumentaalfilm
|Tema ise
|}

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Rowland, Mitch}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kitarristid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide trummarid]]
[[Kategooria:Laulukirjutajad]]
[[Kategooria:Cincinnati Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1988]]</text>
      <sha1>dy5qqf1au2uijrpq7afwl1kyc7j7yxz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sasikammik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>665524</id>
    <revision>
      <id>7158700</id>
      <parentid>7055770</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:35:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158700</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1385" sha1="lz73mlmapobsuva8k7yds3jpc0mll0l" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Sasikammik
| värvus         = seened
| pilt           = Veider näsanahkis.jpg
| pildi_seletus  = [[Veider näsanahkis]] ''Xylodon paradoxus''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| seltsi_autor   = [[Franz Oberwinkler|Oberw.]] (1977)
| sugukond = ''[[Schizoporaceae]]''
| perekond = '''Sasikammik''' ''Xylodon''
}}

'''Sasikammik''' (''Xylodon'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

Seeneperekond sai uue nime aastal 2024 komisjoni kaudu, kuhu kuulusid Eesti juhtivad mükoloogid, sh Irja Saar.

==Eesti liike==
*''[[Xylodon borealis]]''
*''[[Xylodon brevisetus]]''
*''[[Xylodon crustosus]]''
*''[[Xylodon detriticus]]''
*''Xylodon flaviporus'' – [[kollapoorne näsanahkis]]
*''[[Xylodon nespori]]''
*''Xylodon paradoxus'' – [[veider näsanahkis]], varem ''Schizopora paradoxa''
*''[[Xylodon pruni]]''
*''Xylodon raduloides'' – [[liibuv sasikammik]]
*''[[Xylodon rimosissimus]]''
*''Xylodon sambuci]]''

==Endisi liike==
*''Basidioradulum radula'' – [[hambune sasikammik]], varem ''Xylodon radula'', ''Sistotrema radula'' ja ''Hyphoderma radula''

==Välislingid==
* {{elurikkus|130500}}

[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>lz73mlmapobsuva8k7yds3jpc0mll0l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158702</id>
      <parentid>7158700</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:35:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158702</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1387" sha1="otz9c7lohr1jn22lopjkzwcjk91gaa8" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Sasikammik
| värvus         = seened
| pilt           = Veider näsanahkis.jpg
| pildi_seletus  = [[Veider näsanahkis]] ''Xylodon paradoxus''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| seltsi_autor   = [[Franz Oberwinkler|Oberw.]] (1977)
| sugukond = ''[[Schizoporaceae]]''
| perekond = '''Sasikammik''' ''Xylodon''
}}

'''Sasikammik''' (''Xylodon'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

Seeneperekond sai uue nime aastal 2024 komisjoni kaudu, kuhu kuulusid Eesti juhtivad mükoloogid, sh Irja Saar.

==Eesti liike==
*''[[Xylodon borealis]]''
*''[[Xylodon brevisetus]]''
*''[[Xylodon crustosus]]''
*''[[Xylodon detriticus]]''
*''Xylodon flaviporus'' – [[kollapoorne näsanahkis]]
*''[[Xylodon nespori]]''
*''Xylodon paradoxus'' – [[veider näsanahkis]], varem ''Schizopora paradoxa''
*''[[Xylodon pruni]]''
*''Xylodon raduloides'' – [[liibuv sasikammik]]
*''[[Xylodon rimosissimus]]''
*''[[Xylodon sambuci]]''

==Endisi liike==
*''Basidioradulum radula'' – [[hambune sasikammik]], varem ''Xylodon radula'', ''Sistotrema radula'' ja ''Hyphoderma radula''

==Välislingid==
* {{elurikkus|130500}}

[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>otz9c7lohr1jn22lopjkzwcjk91gaa8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158718</id>
      <parentid>7158702</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:45:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158718</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1584" sha1="0jesigj2h4jlwovwg4ayu725ookfk5n" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Sasikammik
| värvus         = seened
| pilt           = Veider näsanahkis.jpg
| pildi_seletus  = [[Veider näsanahkis]] ''Xylodon paradoxus''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| seltsi_autor   = [[Franz Oberwinkler|Oberw.]] (1977)
| sugukond = ''[[Schizoporaceae]]''
| perekond = '''Sasikammik''' ''Xylodon''
}}

'''Sasikammik''' (''Xylodon'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

Seeneperekond sai uue nime aastal 2024 komisjoni kaudu, kuhu kuulusid Eesti juhtivad mükoloogid, sh Irja Saar.

==Eesti liike==
*''[[Xylodon borealis]]''
*''[[Xylodon brevisetus]]''
*''[[Xylodon crustosus]]''
*''Xylodon curvisporus'' – [[lookeoseline näsanahkis]]
*''[[Xylodon detriticus]]''
*''Xylodon flaviporus'' – [[kollapoorne näsanahkis]]
*''[[Xylodon juniperi]]''
*''[[Xylodon nespori]]''
*''[[Xylodon papillosus]]'' 
*''Xylodon paradoxus'' – [[veider näsanahkis]], varem ''Schizopora paradoxa''
*''[[Xylodon pruni]]''
*''[[Xylodon quercinus]]'' 
*''Xylodon raduloides'' – [[liibuv sasikammik]], narmaspoorne näsanahkis
*''[[Xylodon rimosissimus]]''
*''[[Xylodon sambuci]]''
*''[[Xylodon spathulatus]]'' 

==Endisi liike==
*''Basidioradulum radula'' – [[hambune sasikammik]], varem ''Xylodon radula'', ''Sistotrema radula'' ja ''Hyphoderma radula''

==Välislingid==
* {{elurikkus|130500}}

[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>0jesigj2h4jlwovwg4ayu725ookfk5n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lyomyces</title>
    <ns>0</ns>
    <id>665525</id>
    <revision>
      <id>7158699</id>
      <parentid>7138158</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:34:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158699</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="789" sha1="5x0e9ppo94xfwzcc3mrn2din567d52z" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Lyomyces''
| värvus         = seened
| pilt           = 
| pildi_seletus  = 
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| seltsi_autor   = [[Franz Oberwinkler|Oberw.]] (1977)
| sugukond = ''[[Schizoporaceae]]''
| perekond = '''''Lyomyces'''''
}}

'''''Lyomyces''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

==Liike==
Liigid on liigutatud muudesse perekondadesse, enamus perekonda [[sasikammik]].

==Varasemaid liike==
*''[[Xylodon crustosus]]''
*''[[Xylodon sambuci]]''

==Välislingid==
* {{elurikkus|673561}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>5x0e9ppo94xfwzcc3mrn2din567d52z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158727</id>
      <parentid>7158699</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:47:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158727</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="812" sha1="8g878fqszzql6q8a1yoiccmyfb2zahw" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Lyomyces''
| värvus         = seened
| pilt           = 
| pildi_seletus  = 
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| seltsi_autor   = [[Franz Oberwinkler|Oberw.]] (1977)
| sugukond = ''[[Schizoporaceae]]''
| perekond = '''''Lyomyces'''''
}}

'''''Lyomyces''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

==Liike==
Liigid on liigutatud muudesse perekondadesse, enamus perekonda [[sasikammik]].

==Varasemaid liike==
*''[[Xylodon crustosus]]''
*''[[Xylodon pruni]]''
*''[[Xylodon sambuci]]''

==Välislingid==
* {{elurikkus|673561}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>8g878fqszzql6q8a1yoiccmyfb2zahw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Number One Observatory Circle</title>
    <ns>0</ns>
    <id>667155</id>
    <revision>
      <id>7158683</id>
      <parentid>6546158</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:08:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158683</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3226" sha1="2g256uhw5mev8hpinyoelix0efbhrzr" xml:space="preserve">{{Infokast hoone
|nimi               = Number One Observatory Circle
|omakeelne nimi     = 
|pilt               = Number One Observatory Circle; December 2017.jpg
|pildisuurus        = 
|pildiallkiri       = Number One Observatory Circle 2017. aastal
|asukoht            = [[Washington]], [[Columbia ringkond]], [[Ameerika Ühendriigid]]
|stiil              = 
|ehituse algus      = 
|ehituse lõpp       = 1893
|sissepühitsemine   = 
|avamine            = 
|maksumus           = 
|juurdeehitus       = 
|renoveeritud       = 
|aadress            = 1 Observatory Circle NW, U.S. Naval Observatory, Washington, D.C., United States
|kõrgus             = 
|vundamendi pindala = 
|korruseid          = 
|lifte              = 
|ehitusmaterjal     = 
|liigitus           = 
|arhitekt           = [[Leon Dessez]]
|omanik             = 
|peatöövõtja        = 
|ehitusinsener      = 
|laiuskoord         = 38.9229553
|pikkuskoord        = -77.0654258
|kaart              = 
|veel               = 
}}

'''Number One Observatory Circle''', mida sageli nimetatakse Mereväeobservatooriumiks, on [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] ametlik elukoht.&lt;ref name=&quot;Vice&quot; /&gt; 

Washingtonis asuva [[Ameerika Ühendriikide Mereväeobservatoorium]]i linnaku kirdeosas asuv maja ehitati [[1893]]. aastal observatooriumi superintendendi jaoks. [[Mereoperatsioonide ülem]]ale meeldis maja nii väga, et [[1923]]. aastal võttis ta maja enda kätte. See jäi ülemate elukohaks kuni [[1974]]. aastani, mil [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]] otsustas, et valitsuse poolt pakutavas elukohas on turvalisuse tagamine lihtsam ja odavam, ning andis loa selle muutmiseks asepresidendi ametlikuks kuigi ajutiseks elukohaks. Seaduse järgi on see endiselt &quot;Ameerika Ühendriikide asepresidendi ametlik ajutine elukoht&quot;. 

Kuigi Number One Observatory Circle anti asepresidendi käsutusse [[1974]]. aastal, möödus rohkem kui kaks aastat, enne kui asepresident hakkas majas elama alaliselt. Asepresident [[Gerald Ford]] sai presidendiks enne, kui sai maja kasutada. Tema asepresident [[Nelson Rockefeller]] kasutas kodu peamiselt ametlikeks üritusteks, kuna tal oli Washingtonis juba hästi turvatud elukoht. Asepresident [[Walter Mondale]] oli esimene asepresident, kes majja kolis. Pärast seda on kõik asepresidendid seal elanud. Erinevalt [[Valge Maja|Valgest Majast]] ei toimu majja ega seda ümbritsevasse observatooriumi ekskursioone.&lt;ref name=&quot;Inside&quot; /&gt;

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Vice&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Number One Observatory Circle |url=https://oneobservatorycircle.com/the-vice-presidents-residence/ |pealkiri=The Residence |vaadatud=25.12.2023 |arhiivimisaeg=24.12.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231224222614/https://oneobservatorycircle.com/the-vice-presidents-residence/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Inside&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Business Insider |url=https://www.insider.com/number-one-observatory-circle-photos-where-vp-pence-lives-2018-1 |pealkiri=Inside Number One Observatory Circle, the vice president's official residence where Kamala Harris is finally moving this week |vaadatud=25.12.2023}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Washingtoni ehitised]]</text>
      <sha1>2g256uhw5mev8hpinyoelix0efbhrzr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Itamar Ben-Gvir</title>
    <ns>0</ns>
    <id>669972</id>
    <revision>
      <id>7158619</id>
      <parentid>6812839</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T04:18:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7158619</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="812" sha1="jusfw6ng5auqz22niwbby5s182i4r7k" xml:space="preserve">[[Pilt:Itamar_Ben_Gvir_3_(cropped).jpg|pisi|Itamar Ben-Gvir (2022)]]
'''Itamar Ben-Gvir''' ([[heebrea keel]]es אִיתָמָר בֶּן גְּבִיר; sündinud [[6. mai]]l [[1976]]) on [[Iisrael]]i jurist ja [[paremäärmuslus|paremäärmuslik]] poliitik, ta kuulub erakonda ''Otzma Yehudit''. Ta on aastast 2022 (lühikese pausiga 2025. aasta alguses) [[Riikliku julgeoleku ministeerium (Iisrael)|Iisraeli riikliku julgeoleku minister]].

Ta sündis aastal [[1976]] [[Jeruusalemm]]a eeslinnas Mevaseret Zionis. Isa poolt on ta pärit Jeruusalemma Iraagi juudi emigrantide perest, ema on Kurdistani juuditar.

{{Pooleli|aasta=2024|kuu=veebruar}}

== Isiklikku ==
Ta on abielus Ayala Nimrodiga, neil on viis last.

{{JÄRJESTA:Ben-Gvir, Itamar}}
[[Kategooria:Iisraeli poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>jusfw6ng5auqz22niwbby5s182i4r7k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ogajas tolmuhari</title>
    <ns>0</ns>
    <id>671024</id>
    <revision>
      <id>7158812</id>
      <parentid>7099326</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:54:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158812</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5309" sha1="tq55ko1xgrqm1ovd28r638oh690owso" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
 | nimi           = Ogajas tolmuhari
 | värvus         = loomad
 | seisund          = 
 | seisundi_süsteem = 
 | seisundi_ref     = 
 | pilt           = 
 | pildi_seletus  = 
 | riik           = [[Loomad]] ''Animalia''
 | hõimkond       = [[Rõngussid]] ''Annelida''
 | klass          = [[Hulkharjasussid]] ''Polychaeta''
 | selts          = ''[[Sabellida]]'' 
 | sugukond       = ''[[Sabellidae]]''
 | perekond       = ''[[Laonome]]''
 | liik           = '''Ogajas tolmuhari'''
 | binaarne       = ''Laonome xeprovala''
 | binaarse_autor = Bick &amp; Bastrop, 2018
 | sünonüümid     = 
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus = 
}}
'''Ogajas tolmuhari''' (''Laonome xeprovala'') on sugukonda ''[[Sabellidae]]'' kuuluv [[Hulkharjasussid|hulkharjasuss]], kes kirjeldati uue liigina 2018. aastal. Ogajas tolmuhari on Euroopas [[võõrliik]], kes avastati mõnedest [[Holland]]i [[kanal|kanalitest]] 2009. aastal; seejärel [[Pärnu laht|Pärnu lahes]] ja [[Don|Doni]] [[estuaar]]is [[Aasov|Aasovi meres]] mõni aasta hiljem.&lt;ref name=&quot;zootaxa&quot; /&gt; Kiire levimise tõttu nimetatakse ogajat tolmuharja [[Bioinvasioon|invasiivseks võõrliigiks]].&lt;ref name=&quot;laji&quot; /&gt;

Esialgne määrang oli [[Austraalia]] päritolu hulkharjasuss ''[[Laonome calida]]'', kuid leitud isendite võrdlemisel Austraaliast saadetud materjalidega näitas, et Euroopas leitud uss – kõik leitud isendid olid sarnaste tunnustega – oli kirjeldatav uue liigina&lt;ref name=&quot;zootaxa&quot; /&gt;. Teine määrang, mida algselt pakuti, oli ''Laonome armata'', eestikeelses kirjanduses on liik esinud nii selle&lt;ref&gt;[https://core.ac.uk/download/pdf/98659809.pdf B. Jullinen. Pärnu lahe põhjaloomastik ja selle muutused viimasel poolsajandil. Bakalaureusetöö. Tartu, 2017]&lt;/ref&gt; kui ka lihtsalt ''Laonome sp''. nime all&lt;ref name=&quot;voorliigid&quot; /&gt;.

Liiginimetus ''xeprovala'' tähendab kreeka keeles ootamatut väljailmumist, vihjamisi viitena looma erakordsusele uue, teadusele täiesti tundmatu liigi esindajana.&lt;ref&gt;[https://forte.delfi.ee/artikkel/94940513/leidsime-karvase-ussikese-ja-selgus-et-maailmas-ei-tundnud-seda-liiki-keegi-ullatused-eesti-rannavetes T. Minnik. &quot;Leidsime karvase ussikese ja selgus, et maailmas ei tundnud seda liiki keegi&quot; – üllatused Eesti rannavetes. – DELFI Forte, 23.10.2021]&lt;/ref&gt;

== Ökoloogia ==
Ogajas tolmuhari on [[Bentos|bentilise]] eluviisiga liik, kelle isendeid on kogutud nii mageveest kui ka madala [[soolsus]]ega (0,5 – 7 psu) [[Riimvesi|riimveest]] ja nii kõvalt veekogupõhjalt, segatud setetest, liivaselt ja [[Detriit|detriidi]]rohkelt [[muda]]põhjalt kui ka rohke orgaanilise materjali ja pehme [[savi]]põhjaga veekogudest. Liik on vastupidav temperatuurile ja Soome lahe külmadele talvedele, mil jääkate kestab neli kuud ja merevee temperatuur on alla 2 °C.&lt;ref name=&quot;zootaxa&quot; /&gt;

Loom elab limaga kokkukleebitud setetest torukeses. Arvatakse, et ''Laonome xeprovala'' suurendab oma elupaigas meresetete stabiilsust. Liik kuulub nii kalade kui ka selgrootute toiduobjektide hulka. Võimalik on toidukonkurents kohalike hulkharjasussiliikidega, mis võib põhjustada mõnede kohalike liikide kadumise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.looduskalender.ee/n/node/4180 |pealkiri=Soome lahte jõudnud võõrliikidest. – Looduskalender. 27.01.2020 |vaadatud=22.02.2024 |arhiivimisaeg=22.02.2024 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240222180202/https://www.looduskalender.ee/n/node/4180 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Liigi esinemine Läänemeres ==
Läänemeres on ogajat tolmuharja leitud alates 2012. aastast&lt;ref name=&quot;voorliigid&quot; /&gt;, esmakordselt [[Pärnu laht|Pärnu lahes]]; 2019. aastal leiti neid usse massiliselt [[Pärnu rand|Pärnu rannast]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=parnupostimees20190622.2.8.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Pärnu lahte on ilmunud ussilaadsed tulnukad. – Pärnu Postimees, 22. juuni 2019]&lt;/ref&gt;.

Populatsiooni püsimisest ja laienemisest annab tunnistust asjaolu, et hiljem on liiki leitud lisaks Pärnu lahele [[Muuga sadam]]ast, [[Väinameri|Väinamerest]] ja [[Käsmu laht|Käsmu lahest]], alates 2021. aastal on isendeid sattunud ka [[Haapsalu laht|Haapsalu]] ja [[Matsalu laht]]edest kogutud põhjakoosluste proovidesse&lt;ref&gt;TTÜ Meresüsteemide instituut ja TÜ Eesti mereinstituut. Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Uute meetmete kirjeldused, nende teostatavuse ja piisavuse analüüs. Võõrliigid (D2). Tallinn, 2022&lt;/ref&gt;. Ogajat tolmuharja on täheldatud arvukate üksikleidudena ka Soome edelarannikul&lt;ref name=&quot;laji&quot; /&gt;.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;zootaxa&quot;&gt;[https://www.biotaxa.org/Zootaxa/article/view/zootaxa.4483.2.7 A. Bick, R. Bastrop, J. Kotta, K. Meissner, M. Meyer, V. Syomin. Description of a new species of Sabellidae (Polychaeta, Annelida) from fresh and brackish waters in Europe, with some remarks on the branchial crown of Laonome. – Zootaxa. 4483(2): 349–364]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;laji&quot;&gt;[https://laji.fi/en/taxon/MX.5002298 Laonome xeprovala. – LAJI.FI]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;voorliigid&quot;&gt;H. Ojaveer, L. Eek, J. Kotta. Vee võõrliikide käsiraamat. Tallinn, 2011&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* {{elurikkus|740454}}

[[Kategooria:Hulkharjasussid]]
[[Kategooria:Eesti rõngussid]]
[[Kategooria:Eesti võõrliigid]]</text>
      <sha1>tq55ko1xgrqm1ovd28r638oh690owso</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Haigused farmis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>671749</id>
    <revision>
      <id>7158746</id>
      <parentid>6858023</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:09:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158746</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2129" sha1="mmee9i2a3mmoiu07265smu5ulqlra52" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Albumi info
| nimi        = Haigused farmis
| liigitus    = stuudio
| esitaja      = [[Punkentsefaliit|Punkentsefaliidi]]
| väljaantud  = {{Algusaeg|2009|11|11}}
| lindistatud = 2008-2009
| stiil       = [[rokkmuusika]]
| pikkus      = 40:22
| arvustused  = 
| eelmine album  = &quot;[[Maanteepervar]]&quot;&lt;br&gt;(2006)
| see album      = '''&quot;Haigused farmis&quot;'''&lt;br&gt;(2009)
| järgmine album = &quot;[[Süsimustad mõtted]]&quot;&lt;br&gt;(2012)
}}
'''&quot;Haigused farmis&quot;''' on ansambli [[Punkentsefaliit]] 2009. aastal ilmunud esimene stuudioalbum. 

Albumi lood salvestati alates jaanuarist 2008 kuni augustini 2009 Alar Aigro stuudios.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Punkansambel Punkentsefaliit avaldas oma esimese stuudioalbumi |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/26663759/punkansambel-punkentsefaliit-avaldas-oma-esimese-stuudioalbumi |vaadatud=2024-03-14 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Lood ==

# Unenägudes (P.Peegel,K.Kahju/I.Paas) - 03:12
# Kaupluse kauboi (K.Kahju/I.Paas) - 03:21
# Alguses ma nägin sind (K.Kahju, I.Paas/I.Paas) - 02:57
# Haigused farmis (K.Kahju/I.Paas) - 02:03
# Mis on minus? (K.Kahju/I.Paas) - 02:31
# Fuck You Pinocchio (K.Kahju, I.Paas/I.Paas) - 01:59
# Jõulud on üks kord aastas (K.Kahju/I.Paas) - 03:37
# Maanteepervar (K.Kahju/I.Paas) - 02:58
# Üks päev korraga (K.Kahju/I.Paas) - 02:26
# Kapimees (I.Paas) - 02:00
# Maailma lõpp on homme (K.Kahju/I.Paas) - 02:46
# Kurja näoga bussijuht (K.Kahju/I.Paas) - 03:26
# Rattakett on maas (K.Kahju/I.Paas) - 01:40
# Siin tänavas (K.Kahju/I.Paas) - 03:24
# Pohuist (K.Kahju/I.Paas) - 02:09

== Koosseis ==
* Indrek Paas - vokaal
* [[Kurmet Kahju]] - kitarr
* Ando Õispuu - basskitarr
* [[Priidu Peegel]] - trummid, süntesaator (1), taustalaul (5)
* Andre Nõu - taustalaul (9,11)
* Alar Aigro - salvestus, miksimine, masterdamine
* Das Grauenkunstinstitut - kujundus

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69250523/punkentsefaliit-haigused-farmis Haigused farmis (Eesti Ekspress)]

[[Kategooria:Eesti albumid]]
[[Kategooria:2009. aasta albumid]]</text>
      <sha1>mmee9i2a3mmoiu07265smu5ulqlra52</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Süsimustad mõtted</title>
    <ns>0</ns>
    <id>671750</id>
    <revision>
      <id>7158724</id>
      <parentid>6858024</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:47:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158724</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1843" sha1="k4dxdy30k9113ybjn0s18xv9an3mocy" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Albumi info
| nimi        = Süsimustad mõtted
| liigitus    = stuudio
| esitaja      = [[Punkentsefaliit|Punkentsefaliidi]]
| väljaantud  = {{Algusaeg|2012|3|15}}
| lindistatud = 2011–2012 Aigro Studios
| stiil       = [[rokkmuusika]]
| pikkus      = 32:50
| eelmine album  = &quot;[[Haigused farmis]]&quot;&lt;br&gt;(2009)
| see album      = '''&quot;Süsimustad mõtted&quot;'''&lt;br&gt;(2012)
| järgmine album = '''&quot;Laivi laps&quot;'''&lt;br&gt;(2013)
}}
'''&quot;Süsimustad mõtted&quot;''' on ansambli [[Punkentsefaliit]] 2012. aastal ilmunud teine stuudio[[album]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2012-03-18 |pealkiri=Punkentsefaliit avaldas oma süsimustad mõtted |url=https://elu24.postimees.ee/777962/punkentsefaliit-avaldas-oma-susimustad-motted |vaadatud=2024-03-14 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Lood ==

# Elu Aafrikas (K.Kahju/I.Paas) - 03:20
# Vajan sponsorit (K.Kahju/I.Paas) - 02:51
# Oraal, anaal ja vaginaal (K.Kahju, Jüri Ge/I.Paas) - 02:38
# Muldonni vanamees (K.Kahju/I.Paas) - 02:37
# Pendli-Felix (K.Kahju/I.Paas) - 02:23
# Kärped (K.Kahju/I.Paas) - 02:58
# Maailm on hulluks läinud (K.Kahju/I.Paas) - 02:41
# Koonduslaagri koomik (K.Kahju/I.Paas) - 02:37
# Terminaatori poeg (K.Kahju/I.Paas) - 02:45
# Perselõhkuja (K.Kahju/I.Paas) - 01:06
# Me paneme su naist (Jüri Ge, K.Kahju/I.Paas) - 02:40
# Kassipulm (K.Kahju/I.Paas) - 01:44
# Mustlase süsimustad mõtted (K.Kahju/I.Paas) - 02:24

== Koosseis ==
* Indrek Paas - vokaal
* [[Kurmet Kahju]] - kitarr, vokaal (5,10)
* Jüri Ge - kitarr
* Ando Õispuu - basskitarr
* [[Priidu Peegel]] - trummid
* Karin Sudov - vokaal (2)
* Liisa Soomes - vokaal (2,3,4,10)
* Madis Merk - taustalaul (7)
* Alar Aigro - salvestus, miksimine, masterdamine
* Das Grauenkunstinstitut - kujundus

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti albumid]]
[[Kategooria:2012. aasta albumid]]</text>
      <sha1>k4dxdy30k9113ybjn0s18xv9an3mocy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sugutung ja surmahirm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>671795</id>
    <revision>
      <id>7158704</id>
      <parentid>6858015</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:36:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158704</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1128" sha1="fqkqasq8hix6wpfveq5l8698ns7ihed" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Albumi info
| nimi        = Sugutung ja surmahirm
| liigitus    = stuudio
| esitaja      = [[Monstercöuq]]i
| väljaantud  = {{Algusaeg|2010|10|26}}
| lindistatud = 2010 Aigro Studios
| stiil       = [[rokkmuusika]]
| pikkus      = 
| see album      = '''&quot;Sugutung ja surmahirm&quot;'''&lt;br&gt;(2010)
| järgmine album = &quot;[[Musculus Lusticus]]&quot;&lt;br&gt;(2014)
}}
&quot;'''Sugutung ja surmahirm&quot;''' on ansambli [[Monstercöuq]] 2010. aastal ilmunud esimene stuudioalbum.

== Lood ==

# Laks Laks Laks (K.Kahju/M.Merk) - 03:03
# Sugutung ja surmahirm (K.Kahju/M.Merk) - 02:55
# Kodupark (K.Kahju/M.Merk) - 02:43
# Nähtamatu (K.Kahju/M.Merk) - 03:27
# Vale (K.Kahju/M.Merk) - 03:37
# Võibolla (K.Kahju/M.Merk) - 03:08
# Monodialoog(K.Kahju/M.Merk) - 04:12

== Koosseis ==
* Madis Merk - vokaal
* [[Kurmet Kahju]] - kitarr
* [[Andre Nõu]] - basskitarr
* Robert Vahter - trummid
* Anne Zinina - taustalaul (4)
* Jüri Ge - kitarrisoolo (7)
* Alar Aigro - salvestus, mix, master
* Das Grauenkunstinstitut - kujundus

[[Kategooria:Eesti albumid]]
[[Kategooria:2010. aasta albumid]]</text>
      <sha1>fqkqasq8hix6wpfveq5l8698ns7ihed</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dankenstein</title>
    <ns>0</ns>
    <id>671796</id>
    <revision>
      <id>7158688</id>
      <parentid>6858011</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:22:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158688</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1082" sha1="i7230ma4l86gv1o24k4g44md9a6yiwj" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Albumi info
| nimi        = Dankenstein
| liigitus    = stuudio
| esitaja      = [[Monstercöuq]]i
| väljaantud  = {{Algusaeg|2019|12|1}}
| lindistatud = 2019 Walter Studios
| stiil       = [[rokkmuusika]], [[punkmuusika]]
| pikkus      = 
| eelmine album = &quot;[[Saamatu]]&quot;&lt;br&gt;(2017)
| see album      = '''&quot;Dankenstein&quot;'''&lt;br&gt;(2019)
}}
'''&quot;Dankenstein&quot;''' on ansambli [[Monstercöuq]] 2019. aastal ilmunud stuudioalbum.

== Lood ==
# Laks Laks Kaks (K.Kahju/M.Merk) - 02:28
# Halb maitse (K.Kahju/M.Merk) - 03:08
# Triihager (K.Kahju/M.Merk) - 02:22
# Mõttelaiskus (K.Kahju/M.Merk) - 02:53
# Tohtrihärra (K.Kahju/M.Merk) - 02:35
# Valdur Vägi (K.Kahju/M.Merk) - 02:16
# Tulevik saab rumalaid täis (K.Kahju/M.Merk) - 02:57
# Sõberid (K.Kahju/M.Merk) - 03:19

== Koosseis ==
* Madis Merk – vokaal
* [[Kurmet Kahju]] – kitarr
* Märt Jerve – basskitarr
* Robert Vahter – trummid
* Karl Korts – salvestus, miks, master, taustalaul
* Das Grauenkunstinstitut – kujundus

[[Kategooria:Eesti albumid]]
[[Kategooria:2019. aasta albumid]]</text>
      <sha1>i7230ma4l86gv1o24k4g44md9a6yiwj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nicola Zalewski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>672531</id>
    <revision>
      <id>7158605</id>
      <parentid>6670512</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T02:11:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158605</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2277" sha1="bv5xapbazlrvbtlqld3wphfvxacl8cw" xml:space="preserve">[[File:FC Salzburg gegen AS Roma (UEFA Euroleague play-off, 2023-02-16) 14 (cropped).jpg|pisi|Nicola Zalewski (2023)]]
'''Nicola Zalewski''' (sündinud [[23. jaanuar]]il [[2002]] [[Tivoli]]s) on [[Poola]] [[jalgpallur]], kes mängib vasaku [[poolkaitsja]]na Itaalia kõrgliigaklubis [[AS Roma]].

Ta sündis Itaalias [[Rooma]] lähedal Tivolis poola vanemate perekonnas.&lt;ref name=&quot;bio1&quot;&gt;{{cite web |url=https://gianlucadimarzio.com/it/roma-chi-%C3%A8-nicola-Zalewski |language=it |accessdate=6 May 2021 |date=5 October 2019 |title=Roma, chi è Nicola Zalewski: polacco di Tivoli tifoso giallorosso |publisher=GianlucaDiMarzio.com |archive-date=2023-04-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426103830/https://gianlucadimarzio.com/it/roma-chi-%C3%A8-nicola-Zalewski |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

AS Roma noorteakadeemiga liitus ta 2011. aastal. Roma põhimeeskonnas debüteeris ta 6. mail 2021 [[UEFA Euroopa Liiga]] poolfinaalis [[Manchester United]]i vastu. Itaalia kõrgliigas debüteeris ta kolm päeva hiljem mängus [[FC Crotone|Crotone]] vastu. 2022. aastal võitis ta Romaga [[UEFA Euroopa Konverentsiliiga]], kui finaalis alistati [[Feyenoord]]. Itaalia kõrgliigas lõi Zalewski esimese värava 12. märtsil 2023 mängus [[US Sassuolo Calcio|Sassuolo]] vastu.&lt;ref&gt;https://us.soccerway.com/players/nicola-zalewski/572283/ (vaadatud 21.3.2024)&lt;/ref&gt;

Poola jalgpallikoondises debüteeris Zalewski 5. septembril 2021 MM-i valikmängus [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] vastu. Ta kuulus Poola koondisse [[2022 FIFA World Cup|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]], kus pääses väljakule vaid kaheksandikfinaalis [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/nicola-zalewski/nationalmannschaft/spieler/550108 Nicola Zalewski - National Team]. transfermarkt.com. Vaadatud 21.3.2024&lt;/ref&gt;

2022. aastal valiti Zalewski Poola jalgpalli aasta uustulijaks.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.asroma.com/en/teams/men/nicola-zalewski Profiil AS Roma kodulehel]

{{FIFA World Cup 2022 Poola koondis}}
{{UEFA Euro 2024 Poola koondis}}

{{JÄRJESTA:Zalewski, Nicola}}
[[Kategooria:Poola jalgpallurid]]
[[Kategooria:AS Roma mängijad]]
[[Kategooria:Serie A mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2002]]</text>
      <sha1>bv5xapbazlrvbtlqld3wphfvxacl8cw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pencey Prep</title>
    <ns>0</ns>
    <id>673777</id>
    <revision>
      <id>7158422</id>
      <parentid>7079596</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:49:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158422</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4931" sha1="1lbydne9vmvvn7jpu633b2ipgemhqzq" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{Muusikute info
| nimi = Pencey Prep
| pilt = Pencey Prep.jpg
| pildiallkiri = Pencey Prep 2000. aasta detsembris
| taust = grupp_või_bänd
| päritolu = Belleville, [[New Jersey]]
| stiil = punk rokk, post hardcore, emo
| tegev = 1999–2002
| plaadifirma = [[Eyeball Records]]
| endised_liikmed = [[Frank Iero]], John McGuire, Tim Hagevik, Neil Sabatino, Shaun Simon
}}

'''Pencey Prep''' oli ameerika punkbänd Belleville'ist [[New Jersey]]st.

== Taust ==
Enne Pencey Prepi mängisid [[Frank Iero]] bändis Sector 12 ja Neil Sabatino bändis Stick Figure Suicide.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Biography |url=https://www.angelfire.com/punk/mild75/frame.html |vaadatud=10. aprill 2024 |väljaanne=Angelfire}}&lt;/ref&gt; Nii Pencey Prepi kui ka nende ''labeli''-kaaslaseid [[Thursday]]'d peeti [[New Jersey]] laieneva [[post hardcore]] skene osalisteks. Aastal 2001 sõlmis Pencey Prep kontrakti [[Eyeball Recordsiga]].&lt;ref name=&quot;my-chemica&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=La Bella |eesnimi=Laura |pealkiri=My Chemical Romance |kirjastus=Rosen Publishing |aasta=2008 |isbn=978-1-4042-1818-5 |lehekülg=119 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt; Nad esinesid New Jersey esimesel Surf and Skate Festivalil Asbury Parkis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=14. aprill 2001 |pealkiri=Skate and Surf 2001 Setlists |url=https://www.setlist.fm/festival/2001/skate-and-surf-2001-73d6daed.html |vaadatud=10. aprill 2024 |väljaanne=setlist.fm}}&lt;/ref&gt; Pencey Prep andsid välja oma ainukese täispika albumi &quot;[[Heartbreak in Stereo]]&quot; Eyeball Recordsi alt aastal 2001.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Heartbreak in Stereo |url=https://www.allmusic.com/album/heartbreak-in-stereo-mw0000342028 |vaadatud=10. aprill 2024 |väljaanne=Allmusic.com}}&lt;/ref&gt;

Kolmenädalase turnee ebapopulaarsus publiku seas ja bändiliikmete tülid viisid bändi kokkukukkumiseni. 2002. aasta maiks läksid liikmed laiali.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Wien |eesnimi=Gary |pealkiri=Are You Listening? |aasta=2011 |isbn=978-0-9836857-0-8 |lehekülg=113}}&lt;/ref&gt;

Ansambli [[Myspace|Myspace'i]] kontol mainiti, et bändi nimi tuleneb raamatust &quot;[[Kuristik rukkis]]&quot;. Romaani peategelane Holden visati välja Pencey Prepi nimelisest koolist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pencey Prep |url=http://myspace.com/penceyprep |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090106074759/http://www.myspace.com/penceyprep |arhiivimisaeg=6. jaanuar 2009 |vaadatud=10. aprill 2024 |väljaanne=Myspace.com}}&lt;/ref&gt;

== Pärast Pencey Prepi ==
Sabatino lahkus Pencey Prepist aastal 2001 ja asutas bändi Fairmont. Algselt oli Fairmont sooloprojekt, kuid üsna varsti pärast asutamist liitus John McGuire, et mängida bassi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Draisin |eesnimi=Deborah J. |pealkiri=JERSEY BEAT INTERVIEW: Fairmont |url=http://www.jerseybeat.com/fairmount-interview.html |vaadatud=10. aprill 2024 |väljaanne=Jersey Beat}}&lt;/ref&gt; Vaadates tagasi Fairmonti varajastele aastatele Sabatino märkis: &quot;Ma tahtsin, et see oleks mu endine bänd Pencey Prep. Ma ehitasin bändi üles viieliikmeliseks – kaks kitarri, süntesaator, bass, trummid, vokaal ja karjumine. See koosseis püsis väga lühikest aega. Ma tundsin, et mõnes mõttes ma [...] püüdsin kirjutada rasket muusikat lihtsalt et sulanduda tolleaegsete New Jersey teiste bändidega.&quot;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast Pecey Prepi laialiminekut ja enne [[My Chemical Romance]]'iga liitumist Iero mängis ansamblites I Am A Graveyard ja Give Up The Ghost.&lt;ref name=&quot;my-chemica&quot; /&gt; Ta liitus My Chemical Romance'iga vaid mõned päevad enne albumi &quot;[[I Brought You My Bullets, You Brought Me Your Love]]&quot; lindistamist.

== Koosseis ==
* Tim Hagevik – trummid (1999–2002)
* [[Frank Iero]] – vokaal (2000–2002), kitarr, taustalaul (1999–2002)
* John McGuire – basskitarr, taustalaul (1999–2002)
* Shaun Simon – süntesaator (1999–2002)
* Neil Sabatino – kitarr, taustalaul (2000–2002)
* Bruno Rocha – vokaal (1999–2000)

== Diskograafia ==
=== Albumid ===
* &quot;Heartbreak in Stereo&quot; (2001/2007, Eyeball Records)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pencey Prep: Heartbreak in Stereo |url=https://www.recordshopx.com/artist/pencey_prep/heartbreak_in_stereo/ |vaadatud=11. aprill 2024 |väljaanne=recordshopx.com}}&lt;/ref&gt;

=== Singlid ===
* &quot;...Trying to Escape the Inevitable.&quot; (2000, Riversideriot)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pencey Prep – ...Trying To Escape The Inevitable. |url=https://www.discogs.com/release/15609866-Pencey-Prep-Trying-To-Escape-The-Inevitable |vaadatud=11. aprill 2024 |väljaanne=discogs.com}}&lt;/ref&gt;
* &quot;Long Walk to Forever&quot; (2000)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pencey Prep – Long Walk To Forever |url=https://www.discogs.com/release/11980463-Pencey-Prep-Long-Walk-To-Forever |vaadatud=11. aprill 2024 |väljaanne=discogs.com}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Post hardcore'i ansamblid]]
[[Kategooria:CS1 allikad saksa keeles (de)]]
[[Kategooria:CS1 vead: üldnimi]]</text>
      <sha1>1lbydne9vmvvn7jpu633b2ipgemhqzq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Noorsookirjandus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>677021</id>
    <revision>
      <id>7158633</id>
      <parentid>6757835</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:05:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158633</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1600" sha1="0mk7e64wf89ms70wfna3vafvi6m97wo" xml:space="preserve">{{täienda}}
{{toimeta}}
Öeldakse, et noorteilukirjandus on [[ilukirjandus]], mis on kirjutatud 12–18-aastastele lugejatele ning mille tegelased on ka ise teismeeas (vanuses 12-18), kuid mida võivad kirjutada igas vanuses inimesed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Young Adult Book Market Facts and Figures |url=https://www.liveabout.com/the-young-adult-book-market-2799954 |vaadatud=2024-06-09 |väljaanne=LiveAbout |keel=en |arhiivimisaeg=2024-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240608134609/https://www.liveabout.com/the-young-adult-book-market-2799954 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Noortekirjandus hõlmab enamikku täiskasvanutele mõeldud ilukirjanduses leiduvatest [[Žanr|žanridest]], mille teemadeks on [[sõprus]], [[seksuaalsus]], [[Uimasti|narkootikumid]] ja [[Etanool|alkohol]] ning [[Seksuaalne identiteet|seksuaalne]] ja [[Sooidentiteet|sooline identiteet]]. Lugusid, mis keskenduvad noorte väljakutsetele, võib liigitada probleem romaanide (olulis(t)ele probleemi(de)le keskenduv romaan&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=[EKSS] &quot;Eesti keele seletav sõnaraamat&quot; 2009 |url=https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=probleemromaan&amp;F=M |vaadatud=2024-06-09 |väljaanne=www.eki.ee}}&lt;/ref&gt;) või täiskasvanuteromaanide kategooriasse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wells |eesnimi=April Dawn |kuupäev=aprill 2003 |pealkiri=THEMES FOUND IN YOUNG ADULT LITERATURE: A COMPARATIVE STUDY BETWEEN 1980 AND 2000 |url=https://ils.unc.edu/MSpapers/2861.pdf |vaadatud=23. september 2023 |väljaanne=University of North Carolina |lehekülg=Lk 1}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==

[[Kategooria:Kirjandus]]</text>
      <sha1>0mk7e64wf89ms70wfna3vafvi6m97wo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nikolo-Arhangelskoje kalmistu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>681872</id>
    <revision>
      <id>7158608</id>
      <parentid>7074317</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T03:40:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158608</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2211" sha1="8a899gjrx1zpsmv0vq93pd3fpssxdy6" xml:space="preserve">[[Pilt:Nikolo-Archangelskoe_Cemetery,_Moscow_08.jpg|pisi|Nikolo-Arhangelskoje kalmistu peavärav]]
'''Nikolo-Arhangelskoje kalmistu''' ([[vene keel]]es Николо-Архангельское кладбище) on kalmistu [[Moskva oblast]]is [[Balašihha]] linnaringkonnas Nikolsko-Arhangelskoje külas. Kalmistu piirneb läänes [[Moskva]] [[Moskva idaringkond|Idaringkonnaga]].

Kalmistu pindala on 135,65 hektarit.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240922122628/https://granit-pamyati.ru/consults/nikolo-arkhangelskoe-arkhangelskoe-kladbishche-v-moskovskoy-oblasti/ Николо-Архангельское (Архангельское) кладбище в Москве]. Гранит Памяти. Vaadatud 22. septembril 2024&lt;/ref&gt;

Nikolo-Arhangelskoje kalmistu on rajatud [[1960]]. aastal. [[1973]]. aastal avati kalmistul [[krematoorium]], mis oli  pikka aega [[Euroopa]] suurim.&lt;ref&gt;[https://ritual.mos.ru/cemeteries/nikolo-arkhangelskoe-kladbishche Николо-Архангельское кладбище]. Государственное Бюджетное Учреждение города Москвы Ритуал. Vaadatud 22. septembril 2024&lt;/ref&gt;

== Maetuid ==
*[[Igor Akimuškin]], bioloog ja kirjanik
*[[Jekaterina Aleksandrovskaja]], iluuisutaja
*[[Ia Arepina]], näitleja
*[[Lev Aronin]], maletaja
*[[Anna Barkova]], luuletaja ja proosakirjanik
*[[Immanuil Fabelinski]], füüsik
*[[Žanna Friske]], filminäitleja, laulja ja fotomodell
*[[Gennadi Jalovitš]], näitleja, teatrilavastaja ja -pedagoog
*[[Anatoli Krutikov]], jalgpallur
*[[Jevgeni Lazarev]], näitleja ja teatrilavastaja
*[[Rimma Markova]], näitleja
*[[Leonid Milov]], ajaloolane
*[[Mihhail Molodenski]], geofüüsik
*[[Radner Muratov]], näitleja
*[[Sergei Pavlenko]], helilooja
*[[Vladimir Pimenov]], etnograaf ja etnoloog
*[[Aleksei Pogorelov]], matemaatik
*[[Jakov Ponomarjov]], psühholoog
*[[Juri Sarantsev]], näitleja
*[[Svetlana Savjolova]], näitleja
*[[Aleksei Skvortsov]], botaanik
*[[Nina Solomatina]], estraadilaulja
*[[Konstantin Želdin]], näitleja
*[[Juri Tatarinov]], biokeemik
*[[Igor Võssotski]], poksija

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Venemaa kalmistud]]
[[Kategooria:Moskva oblast]]</text>
      <sha1>8a899gjrx1zpsmv0vq93pd3fpssxdy6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Märjamaa malevkond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>683892</id>
    <revision>
      <id>7158454</id>
      <parentid>7068099</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:05:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158454</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1096" sha1="b5gwg2o64reykozllefemfzneho5mzt" xml:space="preserve">'''Märjamaa malevkond''' on [[Kaitseliidu Lääne malev|Kaitseliidu Lääne maleva]] malevkond, mis tegutseb [[Märjamaa|Märjamaal]]. 

Märjamaa malevkond loodi esmakordselt 7. juunil 1925. aastal. 10. aprillil 2022 toimunud Märjamaa üksikkompanii üldkoosolekul nõustusid koosolekust osavõtjad Märjamaa ÜK taastamisega Märjamaa malevkonnana. Märjamaa ÜK loeb ennast Kaitseliidu Lääne maleva Märjamaa malevkonna õigusjärglaseks. Märjamaa piirkonna kaitseliitlased on olnud tegusad [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] taasasutamisest saadik 1990. aastal. Üksuse pealik praegu on Aavo Väli.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kaitseliit |pealkiri=Märjamaa üksikkompaniist sai Märjamaa malevkond |url=https://rapla.kaitseliit.ee/et/marjamaa-uksikkompaniist-sai-marjamaa-malevkond |vaadatud=2024-11-04 |väljaanne=rapla.kaitseliit.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2022-10-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221005042906/https://rapla.kaitseliit.ee/et/marjamaa-uksikkompaniist-sai-marjamaa-malevkond |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
[[Kategooria:Kaitseliidu Lääne malev]]</text>
      <sha1>b5gwg2o64reykozllefemfzneho5mzt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase visiidid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>685198</id>
    <revision>
      <id>7158822</id>
      <parentid>7156497</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:08:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-29676-16</username>
        <id>229723</id>
      </contributor>
      <origin>7158822</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="197943" sha1="ca3vdo961dq1eh9ip239v0rvy2rt9x0" xml:space="preserve">{{kustutada}}
{{Viitamata|aasta=2025|kuu=jaanuar}}
Allpool on täielik ülevaade [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]e ametialastest välisvisiitidest.

Visiitide arv riigi kohta, mida [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]] on külastanud:
* '''Üks''': [[Angola]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Austria]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Filipiinid]], [[Ghana]], [[Hiina]], [[Iisrael]], [[India]], [[Jaapan]], [[Kasahstan]], [[Katar]], [[Kolumbia]], [[Kosovo]], [[Kuveit]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], [[Malaisia]], [[Malta]], [[Maroko]], [[Mehhiko]], [[Montenegro]], [[Nigeeria]], [[Norra]], [[Palestiina]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Rootsi]], [[Serbia]], [[Singapur]], [[Sloveenia]], [[Türgi]], [[Usbekistan]] ja [[Vatikan]]
* '''Kaks''': [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Egiptus]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Itaalia]], [[Jordaania]], [[Kanada]], [[Moldova]], [[Saudi Araabia]], [[Soome]], [[Šveits]] ja [[Türkmenistan]]
* '''Kolm''': [[Albaania]], [[Eesti]] ja [[Küpros]]
* '''Neli''': [[Ameerika Ühendriigid]], [[Luksemburg]], [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Taani]] ja [[Ukraina]]
* '''Viis''': [[Prantsusmaa]]
* '''Seitse''': [[Saksamaa]]
* '''Kolmkümmend üheksa''': [[Belgia]]

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 1.–2. detsember 2024 || [[Kaja Kallas]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]] ja [[Euroopa Komisjon]]i laienemisvolinik [[Marta Kos]] kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina]] asevälisministri [[Jevhen Perebõinis]]e, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]] ja [[Ukraina Ülemraada]] esimehe [[Ruslan Stefantšuk]]iga, et avaldada esimesel ametipäeval Ukrainale toetust. See oli Kallase esimene välisvisiit [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]]na.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3.–4. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO välisministrite kohtumise raames [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]], [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]], [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Gabrielius Landsbergis]]e, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]i, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]e ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga. Kohtumisel keskenduti Ukraina toetamise, Venemaast lähtuva ohu ohjamise ja NATO liitlaste kaitsekulutuste tõstmise küsimustele.
|-
| {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 5.–6. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Valletta]]s [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|31. OSCE ministrite]] kohtumise raames [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]i, [[Kasahstani välisminister|Kasahstani välisministri]] [[Murat Nurtleu]], [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]i, [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i ja [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga. Kohtumisel käisitleti järgmisi teemasid: piirkonna julgeolek ja stabiilsus; vajadus teha tihedamat koostööd Ukraina abistamiseks võitluses Venemaa vastu; koostöö sanktsioonidest kõrvalehoidmise ärahoidmisel; ELi ja Aserbaidžaani partnerlus ning Aserbaidžaani ja Armeenia normaliseerimisprotsess; ELi ja Armeenia koostöö tugevnemine kõigis sektorites, julgeolekust ja vastupanuvõimest kuni demokraatlike reformideni; ELi välisministrite vaheline parem ja tõhusam koostöö.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 11. detsember 2024 || Kaja Kallas ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]] osalesid [[Brüssel]]is näituse „Hääled vanglast“ avamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga. Arutati Venemaa sekkumist Moldova siseasjadesse.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa]] välisministri [[Annalena Baerbock]]i, [[Prantsusmaa]] välisministri [[Jean-Noël Barrot]]', [[Hispaania]] välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri [[José Manuel Albares]]e, [[Itaalia]] välisministri [[Antonio Tajani]], [[Poola]] välisministri [[Radosław Sikorski]] ja [[Ukraina]] välisministri [[Andri Sõbiha]]ga. Räägiti sellest, kuidas Venemaa destabiliseerib hübriidohtude ja küberrünnakute abil Euroopat, et Ukraina vajab võiduks rohkem tuge ja olukorrast Süürias.
|-
| {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 14.-15. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Al-‘Aqabah]]'is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Katari peaminister|Katari peaministri]] ja [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Liibanoni välis- ja väljarändajate minister|Liibanoni Välis- ja väljarändajate ministri]] [[Abdallah Bou Habib]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] ja [[Araabia Ühendemiraatide välisminister|Araabia Ühendemiraatide välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Prantsusmaa Euroopa ja välisminister|Prantsusmaa Euroopa ja välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Araabia Liiga peasekretär|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega ja [[ÜRO erisaadik Süürias]] [[Geir Otto Pedersen]]iga, mil arutlus oli Süürias arenguid ning võimalusi, kuidas toetada piirkondlikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi julgeoleku ja stabiilsuse saavutamiseks Süürias.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välisminister|Iirimaa välisministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli Venemaa agressioon Ukraina vastu, Gruusia, olukord Lähis-Idas ja Valgevene. Tegemist esimest kord Euroopa Liidu välisasjade nõukogul.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 21-22. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Põhja-Lõuna tippkohtumine [[Saariselkä]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, mil arutlus oli Euroopa ees seisvaid võtmeküsimusi pingelises geopoliitilises kliimas.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 9. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ukraina kaitsekontaktgrupis – foorum]]il [[Ramsteini õhuväebaas]]il [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]&lt;nowiki/&gt;ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]&lt;nowiki/&gt;ga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Lloyd Austin]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Argentina kaitseminister|Argentina kaitseministri]] [[Luis Petri]]ga, [[Austraalia asepea- ja kaitseminister|Austraalia asepea- ja kaitseministri]] [[Richard Marles]]ega, [[Austria kaitseminister|Austria kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina kaitseminister|Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministri]] [[Zukan Helez]]'ega, [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Gruusia asepea- ja kaitseminister|Gruusia asepea- ja kaitseministri]] [[Irakli Šikovani]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Keenia kaitseminister|Keenia kaitseministri]] [[Soipan Tuya]]ga, [[Kosovo kaitseminister|Kosovo kaitseministri]] [[Ejup Maqedonci]]ga, [[Libeeria kaitseministri kohusetäitja]] [[Geraldine J. George]]ga, [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, [[Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseminister|Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseministri]] [[Judith Collins]]ega, [[Lõuna-Korea kaitseministri kohusetäitja]] [[Kim Seon-ho]]ga ja [[Tuneesia kaitseminister|Tuneesia kaitseministri]] [[Imed Memmich]]'ega, mil arutlus oli Ukrainale rahvusvahelise toetuse kogumisele.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10-11. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, mil arutlus oli Süüria teemalisel Quinti kohtumisel.
|-
| {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 12. jaanuar 2025 || Kaja kallas kohtus [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Araabia Liiga|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Süüria välisminister|Süüria ülemineku välis- ja immigratsiooniministri]] [[Asaad Hassan al-Shaybani]]ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Katari pea- ja välisminister|pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Liibanoni välis- ja immigratsiooniminister|Liibanoni välis- ja immigratsiooniministri]] [[Abdallah Bou Habib]]ega, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Abdullah Al Yahya]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja , [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli üleminekuprotsessi [[Süüria]]s, kus loodetakse stabiilsusele pärast kauaaegse valitseja [[Bashshār al-Asad]] langemist.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Austria liidukantsler|Austria liidukantsleri kohusetäitja]] [[Alexander Schallenberg]]ega. Arutati EL-i välispoliitikat.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga. Arutati EL ja Island seisavad Ukraina küsimuses ühtselt ja jagavad ühiseid julgeolekuhuve.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 16. jaanuar 2025 || Kaja Kallas osales koos teiste volinikega [[Belglaste kuningas|belglaste kuninga]] korraldatud uusaasta vastuvõtul [[Brüssel]]is.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Arutati relvarahu ja pantvangide vabastamise kokkuleppe kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 24. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ankara]]s [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Türgi Suure Rahvusassamblee spiiker|Türgi Suure Rahvusassamblee spiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]'ega ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]-Türgi suhetele ja olukorrale piirkonnas: [[Süüria]], [[Gaza]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukraina]] vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhted, hübriidohud ning olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Moldova]]s. Kaja Kallas kohtus [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlus oli valimata jätmine ja [[Aljaksandr Lukašenka|Lukašenka]] rahukõnelused Ukraina teemal, arutati ka viisa- ja legaliseerimisküsimusi, samuti Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatlike jõudude toetamist.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 10. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Vatikan]]is [[Paavst|Tema Pühaduse paavsti]] [[Franciscus]]ega, mil arutlus oli Venemaa sõda Ukrainas ning vajadust õiglase ja püsiva rahu järele, mis tagab Ukraina tuleviku.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11. veebruar 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] kohtusid [[Pariis]]is tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[J. D. Vance|James David Vancega]], mil arutlus oli tollimaksud ajendasid lubama täpsustamata vastumeetmeid, mis võiks kuulutada täieliku kaubandussõja algust.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli ettevalmistusi juunis [[Haag]]is toimuvaks NATO tippkohtumiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus kohtus [[Hiina välisminister|Hiina välisministri]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli EL-[[Hiina]] kahepoolsete suhete seisu ja laiemat geopoliitilist olukorda. Kaja Kallas arutas koos [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, mis eesmärgi oli vajadus Euroopa partneritele, mida Euroopa võib USA-lt vajada, et jälgida Ukraina ja Venemaa vahelist julgeolekulepet. Kaja Kallas kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus oli uued vabad ja ausad valimised ainus väljapääs Gruusia kriisist. Salome Zurabišvili andis Kaja Kallasele, et konfidentsiaalne ümbriku kirjaga. Kaja Kallas kohtus [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Ng Eng Hen]]iga, mil arutlus oli geopoliitilised ja julgeolekuarengud [[Euroopa]]s, [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s ning muid julgeolekuküsimusi. Kaja Kallas võttis suur au vastu [[Ewald von Kleisti auhind]], mil on konverentsi korraldajate hinnangul andnud silmapaistva panuse rahu ja rahvusvahelise konfliktihalduse hüvanguks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, mil arutlus oli võimalusi, kuidas suurendada oma toetust Ukrainale, suurendada survet Venemaale, aga ka võimalusi tugevdada julgeoleku- ja kaitsekoostööd.
|-
| {{riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || töövisiit || 19.–21. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Kaplinn]]as ja [[Johannesburg]]is, mil eesmärk oli tugevdada ELi ning Lõuna-Aafrika suhteid ning osaleda [[G-20]] välisministrite kohtumisel ja tähistatakse ELi ja Aafrika partnerluse 25. aastapäeva, mis kulmineerus tippkohtumisega ELi ja Aafrika liidritega. Kaja Kallas kohtus Kaplinnas [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, mil arutlus oli EL jääb usaldusväärseks ja prognoositavaks partneriks nii Lõuna-Aafrikale kui ka kogu kontinendile.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]], [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] ja [[Iraan]].
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 25. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Washington]]is [[Hudsoni Instituut|Hudsoni Instituudis]], kus vestlusel oli [[Ukraina]] kaitset, ELi solidaarsust ja Euroopa ees seisvaid raskeid otsuseid puudutavaid olulisi küsimusi. Kaja Kallas istus koos „Face the Nationi“ moderaatori [[Margaret Brennan]]iga, et arutada [[Trumpi administratsioon]]i lähenemist [[Ukraina]] sõjale ja pingelisi suhteid [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Kaja Kallas pidi kohtuma [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kuid kohtumine jäi ära ajakavaprobleemide tõttu. Kaja Kallas pole siiani kohtunud USA välisministriga, mis näitab, et USA ei soovi temaga asju ajada.
|-
| {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 4. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Kasahstani asepeaminister ja välisminister|Kasahstani asepeaministri ja välisministri]] [[Murat Nurtileu]]ga, [[Kõrgõzstani välisminister|Kõrgõzstani välisministri]] [[Jeenbek Kulubayev]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga ja [[Usbekistani välisminister|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja]] piirkondlik mõju [[Ukraina]] transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is tulevase [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Vabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]'ega, mil arutlus oli hindamatu toetus [[Ukraina]]le ja üheskoos viiks seda veelgi.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust Ukrainale ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 7. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] kaitsevajadusi ja EL kiirendakse tarnete kiirendamiseks relvade tootmist.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 10.-11. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]]l [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja Taani Julgeolekunõukogu roteeruva eesistumise raames, kus vestlusel oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[ÜRO]] koostöö teemal. 11. märtsil Kaja Kallas koos [[Eesti sotsiaalkaitseminister|Eesti sotsiaalkaitseministtri]] [[Signe Riisalo]]ga jt. osalesid ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungil, mis oli olulisim ning suurim naiste võrdsele kohtlemisele suunatud ÜRO sündmus aastas.
|-
| {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 12.-14. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Québec]]is [[Charlevoix]]'s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli keskenduvad olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni]] ees, stabiilsusele Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, käimasolevatele kriisidele [[Haiti]]l ja [[Venezuela]]s ning rahu- ja julgeolekuprobleemidele [[Aafrika]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria välisministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, [[Euroopa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suhted ning olukord [[Lähis-Ida]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 18. märts 2025 || Kaja Kallas [[London]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, mil arutlus oli EL ja Ühendkuningriik tihedamat koostööd, et võtta suuremat vastutust Euroopa julgeoleku eest.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kaja Kallas osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]].
|-
| {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 23. märts 2025 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi ja Egiptuse suhteid, [[Gaza kriis]], ka muud piirkondlikud julgeolekuprobleemid.
|-
| {{riigi ikoon|Iisrael}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, [[Iisraeli välisminister|Iisraeli välisministri]] [[Gideon Sa'ar]]iga ja Iisraeli opositsiooniliidri [[Ya'ir Lapid]]iga, mil arutlus oli [[Gaza konflikt]]i, humanitaarabi takistamatu juurdepääsu ja ulatusliku jaotuse tähtsust Gazasse ja kogu ulatuses ning kutsuda üles viivitamatult naasma relvarahu ja pantvangide vabastamise lepingu täieliku rakendamise juurde.
Kaja Kallas külastas Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik.
|-
| {{riigi ikoon|Palestiina}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina omavalitsuse president|Palestiina omavalitsuse presidendi]] [[Maḩmūd ‘Abbās]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlus oli Gaza ülesehitus, reformida haridussüsteem, tugevdada avalike teenuste pakkumist.
|-
| {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja piirkondlikule mõjule Ukrainale]], transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele.
|-
| {{riigi ikoon|Usbekistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Taškent]]is [[Usbekistani president|Usbekistani presidendi]] [[Shavkat Mirziyoyev]]iga ja [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid.
|-
| {{riigi ikoon|Kasahstan}} || töövisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul [[Almatõ]]s [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Kasahstani välisminisiter|Kasahstani välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || eravisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas osales õhtul [[Berliin]]is [[Henry Kissingeri auhind|Henry Kissingeri auhinna]] tseremoonial, kus antakse koos [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga Ameerika Akadeemia Berliin kõrge tunnustuse eest, tegemist oli ületanud paljud väljakutsed, saanud tagasi oma koha Euroopas ja hääle maailmas.
|-
| {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 31. märts 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Madriid]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga ja Itaalia välisministeeriumi asekantsleri [[Maria Tripodi]]ga, mil arutlus oli Euroopa kaitse/valmidus 2030. aasta ühise valge raamatu ning [[Euroopa julgeolek]]u tugevdamise ja [[Ukraina]] toetamise üle.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 2.-3. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Varssavi]]s [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]&lt;nowiki/&gt;ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli Ukraina abistamiseks ära teha ja kaitseks väga kiiresti ära teha, mida vaja rahastamise, ühishangete ja ka juhtprojektide puhul palju elemente.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 4. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, mil arutlus oli ELi ja [[Jaapan]]i kahepoolseid suhteid, pöörates erilist tähelepanu koostöö süvendamisele 2024. aasta novembris sõlmitud ELi ja Jaapani julgeoleku- ja kaitsepartnerluse raames, mõistsid hukka Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja võimaldamise kolmandate riikide poolt, [[Põhja-Korea|KRDV]] vägede saatmise Venemaale ja KRDV ebaseaduslikud relvaveod Venemaale, rikkudes mitmeid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning Ukrainat jõu abil rahu taotlemisel kui ta võitles Venemaa agressioonisõja vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] tugevdamiseks, rahujõupingutuste edendamist ja Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kiirendamist.
|-
| {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 7. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Podgorica]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga ja [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]'iga, mil arutlus oli koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja osales koos [[Montenegro kaitseminister|Montenegro kaitseministri]] [[Dragan Krapović]]'iga Euroopa rahutagamisrahastu rahastatud varustuse ülevaatamises.
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 8. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]aga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Albaania Euroopa ja välisminister|Albaania Euroopa ja välisministri]] [[Igli Hasani]]ga ja [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, mil arutlus oli ELi-Albaania julgeoleku- ja kaitsedialoogi. Kaja Kallas osales Euroopa Investeerimispanga toetus- ja laenulepingute allkirjastamisel Durrës–Rrogozhinë raudtee arendamiseks ja esines üliõpilastele ja kodanikuühiskonna esindajatele.
|-
| {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} || töövisiit || 9. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Sarajevo]]s [[EUFOR Althea vägesid]] kõrge esindaja [[Florin-Marian Barbu]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri eesistujariigi kõrgeim esindaja]] [[Christian Schmidt]]'ega, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaise|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krišto]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'iga, mil arutlus oli Euroopa perspektiiv, mis oli endiselt elus kui lahendas probleemi nimega [[Milorad Dodik]]. Kaja Kallas külastas [[Butmiri sõjaväebaas]]is, et kõneleda Euroopa Liidu rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) teenivatele töötajatele.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 14. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luksemburg]]is [[Välisministeerium|Välisministeerium kantsleri]] [[Jonatan Vseviov]]iga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, viimaseid arenguid [[Lähis-Ida]]s ja [[Aafrika]]s, koostööd [[Lääne-Balkan]]i partneritega ning olukorda [[Gruusia]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 23. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga, mil arutlus oli Euroopa rahutagamisrahastu kaudu Moldovale antud varustuse. Kaja Kallas osales Moldova riiklikule politseile annetatud EL-i rahastatud varustuse üleandmisel.
|-
| {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 25. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 7.-8. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 9. mai 2025 || Kaja Kallas osalesid [[Kiiev]]is ja [[Lviv]]is koos [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, kus käisid Euroopa päeva koos Ukraina ja selle rahvaga ühtselt kestva rahu nimel.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 12. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, mil arutlus oli Venemaa viivitamatult Ukrainaga kokku leppima 30-päevases vaherahus, et sillutada teed püsiva rahu läbirääkimistele.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 13. mai 2025 || Kaja Kallas osales [[Kopenhaagen]]is [[Demokraatia tippkohtumine]].
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 19. mai 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[London]]is [[Euroopa Liit|ELi]] ja Ühendkuningriigi tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, mil arutlusel oli kaitse, terrorismivastase võitluse või rahu tagamisega, et kokku lepitud uues julgeoleku- ja kaitsepartnerluses.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ja olukord [[Lähis-Ida]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Alžeeria välisminister|Alžeeria välisministri]] [[Ahmed Attaf]]iga, [[Angola välissuhete minister|Angola välissuhete ministri]] [[Tete António]]ga, [[Benini välisminister|Benini välisministri]] [[Shegun Adjadi Bakari]]ga, [[Botswana rahvusvaheliste suhete minister|Beninirahvusvaheliste suhete ministri]] [[Phenyo Butale]]ga, [[Burkina Faco välisminister|Burkina Faco välisministri]] [[Karamoko Jean-Marie Traoré]]'ga, [[Burundi välis- ja arengukoostööminister|Burundi välis- ja arengukoostööministri]] [[Albert Shingiro]]ga, [[Djibouti välisminister|Djibouti välisministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Simeón Oyono Esono Angüe]]ga, [[Elevandiluuranniki välisminister|Elevandiluuranniki välisministri]] [[Kacou Houadja Léon Adom]]ega, [[Eritrea välisminister|Eritrea välisministri]] [[Osman Saleh]]'ega, [[Etioopia välisminister|Etioopia välisministri]] [[Gedion Timotheos]]ega, [[Gaboni välisminister|Gaboni välisministri]] [[Régis Onanga Ndiaye]]ga, [[Gambia välisminister|Gambia välisministri]] [[Mamadou Tangara]]ga, [[Ghana välisminister|Ghana välisministri]] [[Samuel Okudzeto Ablakwa]]ga, [[Guinea välisminister|Guinea välisministri]] [[Morissanda Kouyaté]]'ga, [[Guinea-Bissau välisminister|Guinea-Bissau välisministri]] [[Carlos Pinto Pereira]]ga, [[Kameruni välisminister|Kameruni välisministri]] [[Lejeune Mbella Mbella]]ga, [[Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade minister|Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade ministri]] [[Sylvie Baïpo-Temon]]iga, [[Komooride välisminister|Komooride välisministri]] [[Dhoihir Dhoulkamal]]iga, [[Kongo Demokraatlik Vabariigi välisminister|Kongo Demokraatlik Vabariigi välisministri]] [[Thérèse Kayikwamba Wagner]]iga, [[Kongo Vabariigi välisminister|Kongo Vabariigi välisministri]] [[Jean-Claude Gakosso]]ga, [[Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete minister|Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Mpotjoane Lejone]]ega, [[Libeeria välisminister|Libeeria välisministri]] [[Sara Beysolow Nyanti]]ga, [[Liibüa välisminister|Liibüa välisministri kohusetäitja]] [[Abdul Hamid Dbeibeh]]'ega, [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, [[Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Monday Simaya Kumba]]ga, [[Madagaskari välisminister|Madagaskari välisministri]] [[Rasata Rafaravavitafika]]ga, [[Malawi välisminister|Malawi välisministri]] [[Nancy Tembo]]ga, [[Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Abdoulaye Diop]]iga, [[Mauritaania välisminister|Mauritaania välisministri]] [[Mohamed Salem Ould Merzoug]]'ega, [[Mauritiuse välisminister|Mauritiuse välisministri]] [[Ritish Ramful]]iga, [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, [[Mosambiigi välisminister|Mosambiigi välisministri]] [[Maria Manuela Lucas]]ega, [[Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse minister|Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse ministri]] [[Selma Ashipala-Musavyi]]ga, [[Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon minister|Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon ministri]] [[Bakary Yaou Sangaré]]'ega, [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, [[Rwanda välisminister|Rwanda välisministri]] [[Olivier Nduhungirehe]]ga, [[Sambia välisminister|Sambia välisministri]] [[Mulambo Haimbe]]ga, [[São Tomé ja Príncipe välisminister|São Tomé ja Príncipe välisministri]] [[Gareth Guadalupe]]ga, [[Roheneemesaarede välisminister|Roheneemesaarede välisministri]] [[Rui Alberto de Figueiredo Soares]]ega, [[Senegali välisminister|Senegali välisministri]] [[Yassine Fall]]iga, [[Seišellide välis- ja turismiminister|Seišellide välis- ja turismiministri]] [[Sylvestre Radegonde]]ega, [[Sierra Leone välisminister|Sierra Leone välisministri]] [[Timothy Kabba]]ga, [[Sudaani välisminister|Sudaani välisministri]] [[Hussein Al-Amin]]'iga, [[Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Pholile Shakantu]]ga, [[Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööminister|Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööministri]] [[Mahmoud Thabit Kombo]]ga, [[Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniminister|Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniministri]] [[Robert Dussey]]'ega, [[Tšaadi välisminister|Tšaadi välisministri]] [[Abdoulaye Sabre Fadoul]]ega, [[Tuneesia välisminister|Tuneesia välisministri]] [[Mohamed Ali Nafti]]'ga, [[Uganda välisminister|Uganda välisministri]] [[Jeje Odongo]]ga ja [[Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse minister|Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse ministri]] [[Amon Murwira]]ga, mil arutlus oli investeeringuid ja majanduskoostööd, kui ka julgeoleku-, migratsiooni- ja kliimaküsimusi, kus tähistas 25 aasta möödumist esimesest ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisest.
|-
| {{riigi ikoon|Serbia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Belgrad]]is [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]iga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]ega, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]iga, [[Serbia Euroopa integratsiooni minister|Serbia Euroopa integratsiooni ministri]] [[Nemanja Starović]]iga ja [[Serbia Rahvusassamblee president|Serbia Rahvusassamblee presidendi]] [[Ana Brnabić]]iga, mil arutlus oli reforme, kandidaatriikide välispoliitilist suunda ja meie ühiseid julgeoleku- ning geopoliitilisi huve.
|-
| {{riigi ikoon|Kosovo}} || töövisiit || 22. mai 2025 || Kaja Kallas külastas [[Prishtina]]s Euroopa Liidu õigusriigi missioon Kosovos ([[EULEX]]).
|-
| {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || töövisiit || 23. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Skopje]]s [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Põhja-Makedoonia välisminister|Põhja-Makedoonia välisministri]] [[Timčo Mucunski]]ga ja [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Timčo Mucunski]]ga, kus avas esimese julgeoleku- ja kaitsedialoogi ELi ja Põhja-Makedoonia vahel ning külastas Balkani meditsiinilise töörühma alalist organisatsiooni (BMTF SO).
|-
| {{riigi ikoon|Singapur}} || töövisiit || 30.-31. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Singapur]]is [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]ega, [[Singapuri peaminister|Singapuri peaministri]] [[Lawrence Wong]]ega, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga ja [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Chan Chun Sing]]iga, kus esines Shangri-La Dialogue konverentsil dialoogi teisel plenaaristungil kõnega „Stabiilsuse tagamine konkurentsitihedas maailmas“.
|-
| {{riigi ikoon|Filipiinid}} || töövisiit || 1.-2. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Manila]]s [[Filipiinide president|Filipiinide presidendi]] [[Bongbong Marcos]]ega ja [[Filipiinide välisminister|Filipiinide välisministri]] [[Enrique Manalo]]ga, kus pärast kohtumist [[De La Salle'i ülikool]]is üliõpilastega avalikul koosolekul ja ka kodanikuühiskonna esindajatega.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 12. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Ukraina pikaajalisele toetamisele. Ukraina välisminister Andri Sõbiha osales kohtumisel taas ja NATO peasekretär Mark Rutte osales esimest korda.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 19.-20. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Genf]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, kus arutlusele [[Iraani välisminister|Iraani välisministri]] [[Abbas Araghchi]]ga tuumaläbirääkimisi, et Iraanile diplomaatilise ettepaneku konflikti leevendamiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, samuti olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Hiina]]s ning [[Euroopa]] julgeolek.

Samal ajal Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid [[Euroopa Liit]]-[[Kanada]] kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, kus ELi ja Kanada julgeoleku- ja kaitsepartnerluse allkirjastamise tseremoonial.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.-25. juuni 2025 || 24. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[G7]] raames välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli [[Iraan]]i üles tegema täielikku koostööd [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur]]iga.

25. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga , mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le.
|-
| {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 29.-30. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Jerevan]]is [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Hatšhaturjan]]iga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga ja [[Armeeni välisminister|Armeeni välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]iga, kus käis noorte Euroopa suursaadikutega, noorte nõuandekomisjoni esindajate ja Erasmus+ programmi vilistlastega.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli juhtide tippkohtumise ettevalmistamisel [[Hiina]]s ning kahepoolseid küsimusi ja laiemat geopoliitilist olukorda, kus [[Lähis-Ida]] olukorda ja tervitasid [[Iisrael]]i ja [[Iraan]]i vahelise pingete deeskalatsiooni.
|-
| {{riigi ikoon|Malaisia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus 32. korda [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i piirkondliku foorumi ministrite ja 58. korda Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni välisministrite kohtumisel [[Kuala Lumpur]]is [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Brunei sultani ja esimene välisminister|Brunei sultani ja esimene välisministri]] [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Indoneesia välisminister|Indoneesia välisministri]] [[Sugionol]]ga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Maris Sangiampongsa]]ga, [[Vietnami asepeaministri ja välisminister|Vietnami asepeaministri ja välisministri]] [[Bùi Thanh Sơn]]iga, mil arutlus oli piirkondlike ja ülemaailmsete julgeolekuküsimuste üle. Samal ajal Kaja Kallas kohtus [[Malaisia kuningas|Malaisia kuninga asetäitja]] [[Nazrin Shah|Perak'i sultani Nazrin Shah'ega]], [[Malaisia peaminister|Malaisia peaministri]] [[Anwar Ibrahim]]iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, [[Austraalia välisminister|Austraalia välisministri]] [[Penny Wong]]ega, [[India liidu välis- ja tekstiiliminister|India liidu välis- ja tekstiiliministri]] [[Pabitra Margherita]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Bendito Freitas]]ega, mil arutlusel oli sidemeid süvendada.
|-
| {{riigi ikoon|Jaapan}} || töövisiit || 23. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Tokyo]]s ja [[Osaka]]s 30. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Jaapan]]i tippkohtumisel [[Jaapani peaminister|Jaapani peaministri]] [[Shigeru Ishiba]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga ja [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Gen Nakatani]]ga, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus ning tihedate sidemete veelgi süvendamises, sealhulgas uue kaitsetööstuse dialoogi kaudu. Nad külastasid Osakas [[Expo 2025]].
|-
| {{riigi ikoon|Hiina}} || töövisiit || 24. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Peking]]is 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Hiina]] tippkohtumisel [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri]] ja [[Hiina Rahvavabariigi president|Hiina Rahvavabariigi presidendi]] [[Xi Jinping]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|Hiina peaministri]] [[Li Qiang]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid kõigis selle aspektides, samuti globaalseid ja geopoliitilisi küsimusi. Tippkohtumine tähistas Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi diplomaatiliste suhete loomise 50. aastapäeva.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 28.-30. august 2025 || 28.-29. augustil Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Kopenhaagen]]is [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]ga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu.

29.-30. augustil Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis teisel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri kohusetäitja]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] survestamine läbirääkimistele ja rahule, külmutatud varade kasutusele võtmine [[Ukraina]], jätkuv toetamine ja olukord [[Lähis-Ida]].
|-
| {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1. september 2025 || Kaja Kallas osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, mil arutlus oli võimalus [[Iraan]]i tuumaküsimuse lahendamiseks ja [[Euroopa Liit|EL]]i oma panuse andma.
|-
| {{riigi ikoon|Brasiilia}} || töövisiit || 19.-20. september 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brasília]]is [[Brasiilia president|Brasiilia presidendi]] [[Luiz Inácio Lula da Silva]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga ja [[Brasiilia presidendi välispoliitika peanõuniku]] [[Celso Amorim]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]i ja Brasiilia strateegilise partnerluse taaskäivitamine ning Euroopa Komisjoni poolt hiljuti väljakuulutatud ELi ja [[Mercosuri leping]]u vastuvõtmine.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–25. september 2025 || 21. septembril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, mil eesmärk oli ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga.
Kaja Kallas osales koos [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures [[Mike Waltz]]'ega, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, Lõuna-Korea suursaadiku kohusetäitja ÜRO juures [[Joseph Y. Yun]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, mil arutlusel oli Eesti õhupiiri rikkumise teemal.

22. septembril Kaja Kallas osales ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel mälestuskohtumisel. Ta osales ka ELi välisministrite mitteametlikku ja [[G7]] välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega.

23. septembril Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgu ülddebati avamisel, mil arutlusel oli [[Ukraina]] ja [[Lähis-Ida]] teemal. Kaja Kallas kohtus juhuslikult New Yorgis tänaval [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega.

24. septembril Kaja Kallas koos [[Colombia välisministr|Colombia välisministri kohusetäitja]] [[Rosa Yolanda Villavicencio]]ga ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere Riikide Ühenduse välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas ka kohtus Lääne-Balkani riikide juhtidega. Pärastlõunal Kaja Kallas koos Saudi Araabia Kuningriigiga ülemaailmse alliansi ministrite kohtumise ning koos Saksamaa, Prantsusmaa, Aafrika Liidu ja Ühendkuningriigiga ministrite kohtumise teemal „Ühised jõupingutused Sudaani deeskalatsiooniks“. Õhtul Kaja Kallas osales USA välisministri korraldataval Atlandi-ülesel välisministrite kohtumisel.

25. septembril Kaja Kallas osaleb Maroko, Guatemala ja Prantsusmaa korraldataval naiste, rahu ja julgeoleku teemalisel kõrgetasemelisel kohtumisel. Seejärel osaleb Kaja Kallas Lõuna-Aafrika Vabariigi juhitaval [[G20]] välisministrite kohtumisel, kus ta esines avaldusega. Pärastlõunal osaleb ta Palestiina ajutise kontaktkomitee ministrite kohtumisel ja esines seal sõnavõttudega.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli reparatsioonilaenu, mida toetas külmutatud [[Venemaa]] varad ja mis aitaks [[Ukraina]]l ennast kaitsta. Kaja Kallas võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök.

2. oktoobril Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga.
|-
| {{riigi ikoon|Kuveit}} || töövisiit || 5.-6. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus kõrgetasemeline piirkonna julgeoleku ja koostöös [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi kroonprintsi]] [[Sabah Al-Khalid Al-Sabah]]'iga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi peaministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'ega, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli tugevdada ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhteid. Kaja Kallas osales 29. Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu foorumil, mil arutlusel oli pidada kahepoolseid läbirääkimisi rahu, stabiilsuse ja säästva arengu teemal.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsuse välisminister|Prantsuse välisministri]] [[Jean Noël Barrot]]ega, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Araabia Ühendemiraadide välisminister|Araabia Ühendemiraadide printsi, asepeaministri ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari välisminister|Katari šeiki, peaministri ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, mil arutlusel oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] rahuplaani rakendamist [[Gaza sõda|Gaza sõja]] lõpetamiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 10. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tallinn]]as [[Tallinn Digital Summit 2025]] tippkohtumisel [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Türgi tööstuse ja tehnoloogia minister|Türgi tööstuse ja tehnoloogia ministri]] [[Mehmet Fatih Kaçır]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri asetäitja]] [[Oksana Ferchuk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa Pakosta]]ga, [[Eesti majandus- ja tööstusminister|Eesti majandus- ja tööstusministri]] [[Erkki Keldo]]ga ja [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridus- ja teadusministri]] [[Kristina Kallas]]ega, kus Kaja Kallas kõneles tehnoloogia ja demokraatia omavahelisest seosest.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli rahalise ja sõjalise toetuse, Ukraina energiasektori julgeoleku ja Venemaa sõjakuritegude eest vastutusele võtmise üle.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia ase- ja riigikaitseminister|Rumeenia ase- ja riigikaitseministri]] [[Ionuț Moșteanu]]ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli luua toimiv droonidevastane kaitse 2027. aasta lõpuks.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 19.-21. oktoober 2025 || 19. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Luksemburg]]is [[Iraagi välisminister|Iraagi välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, mil arutlusel oli tihedat koostööd energia, julgeoleku ja rände valdkonnas. 

20.-21. oktoobril Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, Euroopa Liidu suhted [[Vaikse ookean]]i piirkonna riikidega, arengud [[Lähis-Ida]]s ning olukord [[Sudaan]]is, [[Moldova]]s ja [[Gruusia]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 22 oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is Lääne-Balkaani tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaine|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krist]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]], [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Kosovo peaminister|Kosovo peaministri]] [[Albin Kurti]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajic]]'ega, [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister|Prantsusmaa Euroopa asjade ministri]] [[Benjamin Haddad]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Poola asevälisminister|Poola asevälisministri]] [[Henryka Moscicka-Dendys]]ega, [[Serbia valitsusjuht|Serbia valitsusjuhi]] [[Duro Macut]]ega, [[Sloveenia riigisekretär]]i [[Neva Grasic]]'ega, mil arutlus oli süvendada koostööd julgeoleku, energeetika ja majanduse valdkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 20.-21. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] 19. sanktsioonide paketi vastuvõtmist ja [[Lähis-Ida]] humanitaarabi kohaletoimetamiseks.
Kaja Kallas kohtus Uzbekistani 18. koostöönõukogu kohtumine ELiga [[Uzbekistani välisminister|Uzbekistani välisministri]] [[Bakhtijor Saidov]]iga, mil teemal oli piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas Venemaa sõjalist agressiooni [[Ukraina]], [[Afganistan]]i ja [[Lõuna-Kaukaasia]] vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. oktooril Kaja Kallas kohtus esimesel [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Egiptus]]e tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, mil arutlusel oli luua rohkem investeeringuid ja majanduslikke võimalusi, sealhulgas [[Ukraina]], [[Lähis-Ida]], [[Sudaan]]i ja [[Liibüa]] osas. Kaja Kallas koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil Egiptuse presidendi ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsīga.

23. oktoobril Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s.

24. oktoobril Kaja Kallas osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il.
Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni laienemisvolinik]]u [[Marta Kos]]ega allkirjastasid Brüsselis [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]i ELi ja [[Usbekistan]]i vaheline laiendatud partnerlus- ja koostööleping.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 30. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, kus toimus rahvusvahelisel konverentsil rahu ja heaolu toetamiseks Suure järvistu piirkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Colombia}} || töövisiit || 9.-10. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Santa Marta]]s 4. [[Euroopa Liit|ELi]]-[[Ladina-Ameerika ja Kariibi mere Riikide Ühendus|LAKRÜ]] tippkohtumisel kaaseesistuja [[Kolumbia president|Kolumbia presidendi]] [[Gustavo Petro]]ga, mil koostati ELi ja LAKRÜ'e ühisdeklaratsioon ning kaks teemapõhist deklaratsiooni: üks kodanike julgeoleku ja teine ​​kahe piirkonna vahelise hoolduspakti kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 5. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega ja [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete.
|-
| {{riigi ikoon|Kreeka}} || töövisiit || 6. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriákos Mitsotákis]]ega ja [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete.
|-
| {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 11.-12. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Niagara]]s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli võimaluse mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme.
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 17. november 2025 || Kaja Kallas osales [[Tirana]]s [[Seitsmes ühinemiskonverents]]il [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, mil eesmärgi oli Albaanial õnnestus avada kõik ELi läbirääkimiste peatükid.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil eesmärgi oli ELi ja Moldova sidemed oli tugevamad kui kunagi varem ning Moldova Euroopa-suunalise tee ja ambitsioonika reformikava toetamist.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]'ega ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'ega, mil eesmärgi oli piirkondlik stabiilsus ja tulevased koostöövõimalused ja ELi liikmelisus oli ühine eesmärk.
|-
| {{riigi ikoon|Angola}} || töövisiit || 24.-25. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid 7. Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu tippkohtumisel ja ELi ja Aafrika Liidu partnerluse 25. aastapäeva tähistav tippkohtumisel [[Luanda]]s, mil arutlusel oli tugevdada koostööd sellistes võtmevaldkondades nagu rahu, julgeolek, valitsemine ja mitmepoolsus, rahva heaolu, ränne ja liikuvus.
|-
| {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik [[Dubravka Šuica]]ga osalesid [[Barcelona]]s Vahemere Liidu piirkondliku foorumil, kus oli Vahemere pakti avamise ürituse kaasesimees koos ELi liikmesriikide ja Vahemere lõunapiirkonna partneritega ning deklaratsiooni 30. aastapäeval. Järgnes 10. Vahemere Liidu piirkondlik foorum, mis tõi kokku ELi ja Vahemere piirkonna välisministrid.
|-
| {{riigi ikoon|Austria}} || töövisiit || 3.-4. detsember 2025 || 3. detsembril Kaja Kallas kohtus välisministrite ja delegatsioonide juhtide kohtumisel [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, kus korraldas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja.

4. detsembril 4. detsembril Kaja Kallas kohtus [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, mil arutlusel oli [[Lääne-Balkan]]i riikide ELiga integreerumise ning energeetika, julgeoleku ja ELiga integreerumise eelseisvaid prioriteete. Kaja Kallas esines ka OSCE ministrite nõukogu avaistungil.
|-
| {{riigi ikoon|Katar}} || töövisiit || 6. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Doha]]s [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga ja [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, kus nad osalesid „Vahendus killustatuse ajal“ avapaneelil.
|-
| {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 7. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Amman]]is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga ja [[Jordaania asepea- ja välisminister|Jordaania asepea- ja välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, kus nad külastasid Jordaania rahvusvahelist politseikoolituskeskust.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konverentsil [[Haag]]is [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, kus osales diplomaatilisel konverentsil Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konventsiooni vastuvõtmiseks, mil eesmärgi oli olulise sammu vastutuse suunas, luues komisjoni Venemaa sõjakahjude hüvitamise nõuete lahendamiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu.

Kaja Kallas kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mille eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks.
|-
| {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 8.-10. jaanuar 2026 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi Egiptuse partnerluse osana konkurentsivõimet ja rohepööret ning küberjulgeolekus ja terrorismivastases võitluses.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega ja [[Liidupäev|Bundestagi]] väliskomisjoni esimehe [[Armin Laschet]]ega.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 15. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|ELi Nõukogu eesistujariigi]] kohtumisel [[Nikosia]]s [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli kujundada sündmuste käiku maailmas, [[Euroopa Liit|EL]] astuma samme ning käegakatsutavaid tulemusi julgeoleku, stabiilsuse ja väärtuste valdkonnas. Kaja Kallas külastas Nikosias [[ÜRO puhvertsoon Küprosel|ÜRO puhvertsooni tänavat]], kus betoonplokid eraldavad Kreeka ja Türgi kogukondi.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli jõupingutused taas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõja]] peatamisele suunata, et rünnakuid tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu [[Ukraina]]s eriti raske talve ajal.
|-
| {{riigi ikoon|India}} || viisakusvisiit || 25.-27. jaanuar 2026 || 25. jaanuaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[Euroopa Liit|EL]] ja India tippkohtumisel [[Delhi]]is [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, mil arutlusel oli ettevalmistus kaitse- ja julgeolekuleppe sõlmimise alla kirjutama.
26. jaanuaril Kaja Kallas osales India Vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadil ja kohtus India mõttekodadega ning osales dialoogis noorte kodanikuühiskonna juhtide, ettevõtjate ja üliõpilastega. Õhtul Kaja Kallas kohtus [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga.

27. jaanuaril Kaja Kallas kohtus [[India kaitseminister|India kaitseministri]] [[Rajnath Singh]]iga ning osales ELi ja India tippkohtumisel, mille käigus Kaja Kallas allkirjastas uue julgeoleku- ja kaitsepartnerluse Indiaga. Pärastlõunal Kaja Kallas esines avalikul üritusel [[Ananta Aspeni keskus]]es. Visiit lõppes president Draupadi Murmu korraldatava banketiga.
|-
| {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 2.-3. veebruar 2026 || 2. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Oslo]]s [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, kus nad osalesid paneeldiskussioonil Oslo julgeolekukonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega ja [[Stortingt|Norra parlamendi]] alalise välis- ja kaitsekomisjoni liikmetega.
3. veebruaril Kaja Kallase koos [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga külastasid [[Tromsø]]s rannikukaitselaeva. Kaja Kallas kõneles Arktika piiride konverentsil 2026 ja osales koos välisministriga paneelile järgneval pressikonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Gröönimaa välisminister|Gröönimaa välisministri]] [[Vivian Motzfeldt]]iga ja osales Arktika linnapeade foorumil.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 5. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlusel oli peamisi geopoliitilisi väljakutseid alates [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjast Ukraina]] vastu kuni [[Arktika]] julgeoleku, Atlandi-üleste suhete, Hiina ja olukorrani [[Lähis-Ida]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. veebruar 2026 || 11. veebruaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumisel Põhja-Atlandi nõukogu formaadis, NATO-Ukraina Nõukogus ja Ukraina toetusgrupi kogunemisel [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Lubomír Metnar]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli Euroopa kaitsevalmiduse kiirendatud tõstmine, järgmised sammud Ukraina järjepideval toetamisel, kaitsekulutuste kasvatamine ja kaitsetööstuse võimekuse laiendamine, SAFE laenumeede ja sõjalise liikuvuse digitaliseerimine ning sõjalise liikuvuse digitaliseerimise projektid.

12. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähendamine.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kaja Kallas osales [[München]]is 62. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus plaanis mitmel sessioonil ja kohtumisel. Kaja Kallas osales avapaneelil „Murdepunkt: rahvusvaheline kord reformi ja hävingu vahel“.
14. veebruaril Kaja Kallas esindas Euroopa Liitu [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ning osales mitmepoolsel merejulgeoleku teemalisel kohtumisel.

15. veebruaril Kaja Kallas pidas avakõne ja osales paneelil „Eurooplased kogunevad: oma tegutsemisvõime taastamine karmimas maailmas“.
|-
| {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 19. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga. Pärastlõunal Kaja Kallas osales Rootsi riikliku julgeolekunõukogu koosolekul.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 20. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Kraków]]is E5 kaitseministrite kohtumisel [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga ja [[NATO asepeasekretär]]i [[Radmila Šekerinska]]ga, mil arutlusel oli Euro-Atlandi ja Euroopa kaitse, hübriidohtude ning Ukrainaga seotud teemasid.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina vastu]] ja olukord [[Lähis-Ida]]s.
Kohtumise eel toimus mitteametlik arutelu hübriidohtude ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise (FIMI) teemal.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 4. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumine [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, mil arutlusel oli olukorrale [[Lähis-Ida]]s ja Euroopa inimeste abistamisele krisipiirkonnas, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa survestamisele sõja]] lõpetamiseks ning julgeolekule Läänemere piirkonnas ja Euroopas laiemalt.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 5. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Zürich]]is Churchilli-teemalise loengu [[Zürichi Ülikool]]is [[Šveitsi asepresident|Šveitsi asepresidendi]] [[Ignazio Cassis]]ega ja Šveitsi Liidunõukogu liikme [[Martin Pfisteriga]], mil arutlusel oli Euroopa Liidu ja Šveitsi kahepoolset koostööd julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning praeguseid rahvusvahelisi arenguid. Kaja Kallase koos Ignazio Cassisega allkirjastasid ühisdeklaratsiooni Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamise kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda]] [[Ukraina]] vastu, Euroopa julgeolekustrateegia, olukord [[Lähis-Ida]]s ja ELi lõunanaabruskond.
|-
| {{riigi ikoon|Nigeeria}} || töövisiit || 23. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Abuja]]s [[Nigeeria president|Nigeeria presidendi]] [[Bola Tinubu]]ga ja [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, mil arutlusel oli ambitsioonika uue peatüki meie [[Euroopa Liit|ELi]] ja Nigeeria suhetes. Kaja Kallase kohtus ka [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus|Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse komisjoni presidendi]] [[Omar Touray]]'ega, mil arutlusel oli koostöö süvendamiseks reaalne hoog, alates terrorismivastasest võitlusest ja rände haldamisest kuni kaubanduse ja investeeringute edendamiseni.
|-
| {{riigi ikoon|Ghana}} || töövisiit || 24. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Accra]]s [[Ghana asepresident|Ghana asepresidendi]] [[Jane Naana Opoku-Agyemang]]ega ja [[Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise minister|Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise ministri]] ja [[Ghana kaitseminister|Ghana kaitseministri kohusetäitja]] [[Cassiel Ato Forson]]iga, mil arutlusel oli tihedamalt koostööd valdkondades ja olulised Euroopa kui ka Ghana kodanikele, näiteks terrorismivastane võitlus, konfliktide ennetamine ja küberturvalisus. Oli olulisem kui kunagi varem teha koostööd usaldusväärsete partneritega.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 26.-27. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vaux-de-Cernay Abbey]]'es [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga, [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, [[Lõuna-Korea välisminister|Lõuna-Korea välisministri]] [[Cho Hyun]]iga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus arutlusel oli mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme, sealhulgas valdkondadevahelisi ohte, globaalset juhtimist ja ülesehitust.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || mitteametlik || 31. märts 2026 || Kaja Kallas koos [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga, [[Ukraina esimene asepeaminister ja energiaminister|Ukraina esimene asepeaminister ja energiaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina veteranide asjade minister|Ukraina veteranide asjade ministri]] [[Natalia Kalmõkova]]ga, kus nad osalesid [[Butša]]s nelja aasta möödumist [[Butša massimõrv|Venemaa massimõrvadest]]. Visiit lõppes energiavarustuse üleandmise tseremooniaga Ukraina Raudteedele.
|-
| {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu]]l [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari pea- ja välisminister|Katari pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Al-Jaber Al-Ahmad]]ga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli piirkonna deeskalatsioon ja ruumi diplomaatiale püsiva kokkuleppe saavutamiseks ning [[Hormuzi väin]] avatud läbipääsuks. Kaja Kallas külastas [[At-Turaifi ringkond|At-Turaifi ringkonnas]] [[Diriyah]]is, [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvat kohta, kus oli esimese Saudi riigi sünnikoht.
|-
| {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Abu Dhabi]]is [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, mil arutlusel oli [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani õigustamatute rünnakute vastu]] Araabia Ühendemiraatide suveräänsuse, tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 13. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s [[New York|New Yorgis]] ÜRO suursaadiku [[Bahrein]]is [[Jamal Alrowaiei]]ga, kus arutlusel oli EL ÜRO Julgeolekunõukogule ülevaate oma partnerlusest rahu ja julgeoleku valdkonnas. Kaja Kallas kohtus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO peakorteris]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja [[ÜRO Peaassamblee president|ÜRO Peaassamblee presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil eesmärk oli [[2026. aasta Iraani sõda|Lähis-Ida sõdu]] ja nende globaalset mõju, samuti [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõda]] [[Ukraina]]s. Kaja Kallas osales ELi liikmesriikide suursaadikutega ÜRO juures.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 15. aprill 2026 || Kaja Kallas osales ja kohtus [[Berliin]]is kolmandal rahvusvahelisel Sudaani konverentsil [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ja [[Aafrika Liidu Komisjoni esimees|Aafrika Liidu Komisjoni esimehe]] [[Mahamoud Ali Youssouf]]'ega, mil arutlusel oli [[Sudaan]]is toimuvaid viimaseid arenguid ja kooskõlastada seisukohti ning rahuläbirääkimiste taaselustamisele, abi mobiliseerimisele ja kodanikuühiskonna toetamisele. Aafrika teemal oli Iraani sõja mõju Aafrikalening olukorda [[Somaalia]]s, laiemas Suure järvistu piirkonnas ja [[Venemaa]] püüdlusi meelitada aafriklasi [[Ukraina]]s võitlema.
|-
| {{riigi ikoon|Maroko}} || töövisiit || 16.-17. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Rabat]]is [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, mil arutlusel oli Maroko lõunaprovintsidesse investeerimise osas, ELi lähedane ja usaldusväärne partner ja Vahemere piirkonna koostöö kujundamisel. Kaja Kallas külastas [[EuroMedi ülikool]]is, kus ta kohtus president professor [[Mostapha Bousmina]]ga ja suhtles üliõpilastega.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is kahe riigi lahenduse rakendamise globaalse liidu kohtumisel [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Bangladeshi välisminister|Bangladeshi välisministri]] [[Khalilur Rahman]]iga, [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco Álvarez]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlusel oli ELi uue partnerlus- ja koostöölepingu parafeerimisel.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 21. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi ase- ja välisminister|Tšehhi ase- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Lõuna-Kaukaasia]] ja [[Sudaan]].
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki.

24. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi.
|-
| {{riigi ikoon|Brunei}} || töövisiit || 27.-28. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon|ASEANi]] ministrite kohtumisel [[Bandar Seri Begawan]]is [[Brunei sultan]]i [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Filipiini välisminister|Filipiini välisministri]] [[Tess Lazaro]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga ja [[Vietnami välisminister|Vietnami välisministri]] [[Lê Hoài Trung]]ega, mil arutlus oli ühist huvi pakkuvates küsimustes ja leida viise ASEANi-ELi dialoogipartnerluse edendamiseks ning ettevalmistusi ASEANi ja ELi suhete 50. aastapäeva tähistamiseks 2027. aastal. 27. aprillil pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Brunei Darussalami Ülikool]]i üliõpilastega.
|-
| {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 29.-30. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] välisministrite kohtumisel [[Kuressaare]]l [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga ja Islandi välisministeeriumi kantsleri [[Martin Eyjólfsson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamisele, [[Euroopa julgeoleku]]le, transatlantilistele suhetele ning geopoliitiliselt aktuaalsetele teemadele.
|-
| {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-5. mai 2026 || Enne töövisiidi Kaja Kallas kohtus juhuslik [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail lõunal Kaja kallas koos [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ja [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i jalutasid [[Jerevan]]is, kus avastas [[Jerevani Punane sild|Punane sillal]]. Õhtul Kaja Kallas koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi.

4. mail Kaja Kallas kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Eesti peaministri Kristen Michaliga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga ja Norra peaministri Jonas Gahr Størega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Moldova presidendi Maia Sanduga, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga, Küprose presidendi Níkos Christodoulídisega, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Iirimaa peaministri Micheál Martiniga ja Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga osalesid [[Moldova]] põhirühmas, mil eesmärk oli suunata toetust Moldova jõupingutuste stabiilsuse ja vastupanuvõime tugevdamiseks.

5. mail Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga kohtusid Jerevanis Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, mil arutlusel oli tugevdanud
koostööd julgeoleku, kriisiohje, hübriidohtude ja kübervastupidavuse valdkonnas ning eriti ühenduvuse osas
energia, transpordi ja digitaalvaldkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 5. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga, mil eesmärgi oli [[Euroopa Liit|EL]] struktureerituma partnerluse arutamiseks Aserbaidžaaniga ja arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja kohta Ukraina vastu]], [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani viimaste rünnakute kohta]] [[Lähis-Ida]]s ning kaubandus-, transpordi- ja digitaalkoostöö süvendamiseks võimalused.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Suurbritannia peaminister|endise Suurbritannia peaministri]] ja [[Rahunõukogu|Rahunõukogu liige]] [[Tony Blair]]iga, mil arutlusel oli [[Gaza sektor|Gaza rahuplaani]] elluviimist.
Kaja Kallas ka kohtus Brüsselis [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli geopoliitilistel teemadel.
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 7.-8. mai 2026 || 7. mail Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga ja [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, mil arutlusel oli relvajõududele tarnitud [[Euroopa Liit|ELi]] rahastatud varustust, kus keskendus side-, inseneri-, logistika-, meditsiinilise toe ja kriitilise taristu kaitsmisele.
8. mail Kaja Kallas kohtus Chișinăus [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova peasminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil arutlus oli hübriidrünnakute ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja Ukraina-vastase]] mõju eesliinil.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri kohuse täitja]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon]] [[Ukraina]] vastu, [[Lääne-Balkan]] ja arengud [[Lähis-Ida]].

12. mail Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[NATO peakontor]]is Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[NATO|NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri kohusetäitja]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]]le antud 90 miljardi euro suurust laenu ning [[Euroopa Liit|EL]]i ja Ukraina kaitsetööstuse koostööd.
|-
| {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 17. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Lennart Meri konverents]]il [[Tallinn]]as, kus kohtus [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga ja [[Financial Times]] kolumnisti [[Edward Luce]]’iga, mil teema oli olukorrast [[Iraan]]is, ELi ja USA suhetest ning loomulikult sõjast [[Ukraina]]s ja kõneluste võimalikkusest rahu saavutamiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Brüssel]]is välisasjade nõukogu arengukoosseisus, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|EL]]i välistegevust alates partnerriikide säästvast arengust kuni ülemaailmse värava rollini.
|-
| {{riigi ikoon|Mehhiko}} || töövisiit || 20.-22. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[México]]s [[Euroopa Liit|EL]]i ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco]]ga, mil arutlusel oli jätkata koostööd ja keerulises geopoliitilises keskkonnas, et lahendada üha kasvas väljakutseid, aga ka haarata kinni uutest võimalustest.
|}

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Euroopa Komisjon]]
[[Kategooria:Euroopa Liit]]</text>
      <sha1>ca3vdo961dq1eh9ip239v0rvy2rt9x0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nemo (laulja)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>687365</id>
    <revision>
      <id>7158599</id>
      <parentid>7102775</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T00:44:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158599</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="31692" sha1="pkp8i1dk6hi6uwqhlsl8urc3v7u3sne" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=märts}}
{{Infokast muusik
| nimi = Nemo
| pilt = Nemo PreparyES 01 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Nemo 2024. aastal
| sünninimi = Nemo Mettler
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|8|3}}
| sünnikoht = [[Biel]], [[Berni kanton]], [[Šveits]]
| stiil = {{flatlist|
*[[hiphop]]
*[[popmuusika]]
}}
| pill = {{flatlist|
*Vokaal
*viiul
*klaver
*trummid
}}
| plaadifirma = Bakara Music
}}

'''Nemo Mettler''' [ˈneːmo ˈmɛtlər] (sündinud [[3. august]]il [[1999]]), hüüdnimega '''Nemo''', on Šveitsi muusik, laulja ja räppar, kes mängib viiulit, klaverit ja trumme. 

Ta on esimene [[Mittebinaarne sooidentiteet|mittebinaarne]] laulja, kes on esindanud Šveitsi Eurovisiooni lauluvõistlusel. Ta võitis [[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2024. aastal Eurovisiooni]] lauluga &quot;[[The Code]]&quot;. Ta on esimene mittebinaarne Eurovisiooni võitja ning Eurovisiooni ajaloo kolmas Šveitsi esindanud võitja (eelnevad [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1956.]] ja [[1988. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1988. aastal]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-08 |pealkiri=Nemo, among the favorites at Eurovision, is finding acceptance onstage and off |url=https://apnews.com/article/eurovision-nemo-switzerland-34c10f340b192d15e807c8e899f2f3ff |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=AP News |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-05-12 |pealkiri=Eurovisiooni võitja Nemo: nautisin hetke ja rääkisin oma loo |url=https://eeter.err.ee/1609340175/eurovisiooni-voitja-nemo-nautisin-hetke-ja-raakisin-oma-loo |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Karjäär ==
Nemo hakkas muusika vastu huvi tundma kolmeaastaselt, kui ta õppis mängima [[Viiul|viiulit]], [[Klaver|klaverit]] ja [[trummimasin]]at.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=s.r.l |eesnimi=Rockol com |pealkiri=√ Nemo, chi è la star non binaria che ha vinto l'Eurovision |url=https://www.rockol.it/news-744359/eurovision-vincitore-svizzera-nemo-chi-e-the-code |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=Rockol |keel=it}}&lt;/ref&gt; Ta õppis ooperilaulmist üheksa kuni kolmeteistaastaselt. Kümneaastaselt liitus ta Bieli lasteooperiga ja esines Mozarti &quot;[[Võluflööt|Võluflöödis]]&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ajour.ch/de/story/507954/nemo-bringt-mit-bieler-sinfonieorchester-den-escsong-neu-rauser-den-escsong-neu-raus |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=ajour.ch}}&lt;/ref&gt;, mida ta hiljem kasutas laulu &quot;[[The Code]]&quot; inspiratsioonina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eurovision 2024: Your guide to all 37 songs |url=https://www.bbc.com/news/articles/crgy7l6er7vo |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt; Kolmeteistkümneaastaselt esines ta muusikalis &quot;I've never been to New York&quot;.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=ESC 2024: Nemo ist ein alter Musik-Hase |url=https://www.srf.ch/radio-srf-3/musik/eurovision-song-contest-2024-swiss-music-awards-und-viral-rap-nemo-ist-ein-alter-musik-hase |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=Schweizer Radio und Fernsehen (SRF) |keel=de}}&lt;/ref&gt; Samuti alustas ta selles vanuses räppimist, võistles Šveitsi konkurssidel ja esitas laule, mida ta ise oli kirjutanud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Künste |eesnimi=ZHdK-Zürcher Hochschule der |pealkiri=Nemo gewinnt Eurovision Song Contest 2024 {{!}} ZHdK.ch |url=https://www.zhdk.ch/meldung/nemo-gewinnt-eurovision-song-contest-2024-7463 |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=ZHdK |keel=de}}&lt;/ref&gt; Ta saavutas juba teismelisena räpp battle'ites edu&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Preview unavailable - ProQuest |url=https://www.proquest.com/docview/3053575322 |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=www.proquest.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; ja esines Šveitsi telesaate &quot;Die grössten Schweizer Talente&quot; kolmandal hooajal ja pälvis kohtunikelt kiitust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=NDR |pealkiri=ESC-Siegeract Nemo setzt Zeichen zur Selbstfindung |url=https://www.eurovision.de/teilnehmer/ESC-Siegeract-Nemo-setzt-Zeichen-zur-Selbstfindung,schweiz1242.html |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=www.eurovision.de |keel=de}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Nemo Trophy Press Conference.jpg|vasakul|pisi|Nemo pressikonverentsil pärast 2024. aasta Eurovisiooni võitu]]
2015. aastal andis Nemo, Nemo (CH) nime all välja oma esimese EP &quot;Clownfisch&quot; Nemo nime all, mis saavutas Šveitsi edetabelites 95. koha.&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Clownfisch EP |kuupäev=2015-06-13 |url=https://open.spotify.com/album/7mIMItT98S2Q3ontLFVazl |keel=et |vaadatud=2025-01-13}}&lt;/ref&gt; 2016. aastal, kui ta oli seitsmeteistkümneaastane, sai Nemo singel &quot;Cypher&quot; netis viraalseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 2017. aastal andis Nemo, Nemo (CH) nime all välja EP-d Momänt-Kids&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Momänt-Kids |kuupäev=2016-10-14 |url=https://open.spotify.com/album/56uTsuTik7IxVPKDXjhxrf |keel=et |vaadatud=2025-01-13}}&lt;/ref&gt; ja Fundbüro Nemo&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Fundbüro |kuupäev=2017-11-17 |url=https://open.spotify.com/album/6GHBqo8K3Tt4SDBV9791z1 |keel=et |vaadatud=2025-01-13}}&lt;/ref&gt;. EP Fundbüro sisaldas singlit &quot;Du&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-11 |pealkiri=Meet Nemo, Switzerland’s Eurovision 2024 entry |url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/eurovision/nemo-eurovision-2024-switzerland-the-code-lyrics-b2543324.html |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=The Independent |keel=en}}&lt;/ref&gt;, mis jõudis Šveitsi edetabelites 4. kohale.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nemo - hitparade.ch |url=https://hitparade.ch/artist/Nemo |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=hitparade.ch}}&lt;/ref&gt; Edetabelitesse jõudsid ka singlid &quot;Ke Bock&quot; ja &quot;Himalaya&quot;. Samal aastal õppis ta [[Zürichi kunstiülikool|Zürichi kunstiülikoolis]] soololaulmist džässi ja popi alal,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Künste |eesnimi=ZHdK-Zürcher Hochschule der |pealkiri=Nemo Mettler «Best Talent 2017» {{!}} ZHdK.ch |url=https://www.zhdk.ch/meldung/892 |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=ZHdK |keel=de}}&lt;/ref&gt; võitis SRF 3 parima talendi auhinna&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ja kolis hiljem muusikukarjääri jätkama Berliini.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-03-02 |pealkiri=Was erhoffen Sie sich, Nemo? Den Sieg? |url=https://www.derbund.ch/vor-sing-meinen-song-und-esc-erhofft-sich-nemo-den-sieg-132065164215 |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=Der Bund |keel=de}}&lt;/ref&gt; 2018. aastal võitis Nemo neli Šveitsi muusikaauhinda, nende hulgas singliga &quot;Du&quot; aasta parima laulu ja aasta parima kontsertetenduse.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
Pärast 2020. aastal Los Angeleses viibimist otsustas Nemo saksa keeles laulmise asemel üle minna inglise keelele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nemo outet sich als non-binär – «Weder Frau noch Mann» |url=https://www.schweizer-illustrierte.ch/people/swiss-stars/nemo-outet-sich-als-non-binar-656070 |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=Schweizer Illustrierte |keel=de-CH |arhiivimisaeg=2024-02-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240229131616/https://www.schweizer-illustrierte.ch/people/swiss-stars/nemo-outet-sich-als-non-binar-656070 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Šveitsi &quot;Maskis laulja&quot; teisel hooajal, 2021. aastal paljastati ta panda kostüümis ja ta saavutas viienda koha.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-11 |pealkiri=Chi è Nemo, il concorrente svizzero vincitore di Eurovision 2024 |url=https://www.corriere.it/spettacoli/eurovision/24_maggio_12/nemo-chi-e-il-concorrente-svizzero-vincitore-di-eurovision-2024-b28be4f8-b4c4-4b62-8aff-f82c94588xlk.shtml |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=Corriere della Sera |keel=it-IT}}&lt;/ref&gt; 2022. aastal andis ta välja EP &quot;Whatever Feels Right&quot;, seekord Nemo nime all.&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=WHATEVER FEELS RIGHT |kuupäev=2022-09-09 |url=https://open.spotify.com/album/5ijSggohuCezMuuvUXF5ed |keel=et |vaadatud=2025-01-13}}&lt;/ref&gt; 29. veebruaril 2024 kuulutati ta Šveitsi esindajaks 2024. aasta Eurovisioonil lauluga &quot;[[The Code]]&quot;. Ta esines võistluse teises poolfinaalis, 9. mail.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-02-29 |pealkiri=Nemo will perform 'The Code' in Malmö for Switzerland |url=https://eurovision.tv/story/nemo-the-code-malmo-switzerland |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=eurovision.tv |keel=en}}&lt;/ref&gt; Ta võitis 11. mail toimunud Eurovisiooni finaali 591 punktiga, olles esimene mittebinaarne esineja, kes selle võistluse on võitnud; samuti sai ta finaalis läbi ajaloo suuruselt neljanda punktisumma.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Oltermann |eesnimi=Philip |kuupäev=2024-05-11 |pealkiri=Switzerland wins Eurovision song contest after controversial grand final |keel=en-GB |väljaanne=The Observer |url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/article/2024/may/12/switzerland-wins-eurovision-song-contest-after-controversial-grand-final |vaadatud=2025-01-13 |issn=0029-7712}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-05-12 |pealkiri=Eurovisiooni võitis Šveits, Eesti tuli 20. kohale |url=https://eeter.err.ee/1609339917/eurovisiooni-voitis-sveits-eesti-tuli-20-kohale |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Eraelu ==
Nemo Mettler sündis [[Biel/Bienne|Biel/Bienne'is]] [[Berni kanton|Berni kantonis]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-11 |pealkiri=Chi è Nemo, la popstar della Svizzera icona della comunità Lgbtq+. Sul palco con la bandiera del genere non binario |url=https://www.repubblica.it/spettacoli/musica/2024/05/12/news/nemo_svizzera_vincitore_eurovision_2024-422918309/ |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=la Repubblica |keel=it}}&lt;/ref&gt; Ta isa, Markus Mettler, on ettevõtja ja leiutaja ning ema, Nadja Schnetzler, on ajakirjanik. Nemo õde Ella on fotograaf.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-08 |pealkiri=Wie Nemos Eltern die schrägste Fabrik der Schweiz gründeten |url=https://www.derbund.ch/nemos-eltern-gruendeten-die-ideenfabrik-brainstore-in-biel-190822068877 |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=Der Bund |keel=de}}&lt;/ref&gt; Ta teeb Nemoga koostööd tema projektide kunstilises osas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-12 |pealkiri=Chi è Nemo, cantante della Svizzera e prima persona non binaria a vincere l’Eurovision Song Contest |url=https://www.fanpage.it/spettacolo/eventi/chi-e-nemo-cantante-della-svizzera-e-prima-persona-non-binaria-a-vincere-leurovision-song-contest/ |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=Spettacolo Fanpage |keel=it}}&lt;/ref&gt; Nemo eesnimi tähendab [[Ladina keel|ladina keeles]] &quot;mitte kedagi&quot;. Šveitsi [[Punane Rist|Punase Risti]] missioonil El Salvadoris 2018. aastal ütles ta, et ta vanemad arvasid, et kui ta pole keegi, võiks temast saada ükskõik kes.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Wie Nemos Eltern die schrägste Fabrik der Schweiz gründeten |keel=de |väljaanne=Der Bund |url=https://www.derbund.ch/nemos-eltern-gruendeten-die-ideenfabrik-brainstore-in-biel-190822068877 |vaadatud=2025-01-13}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nemo: Der Bieler Sänger auf SRK-Mission in El Salvador |url=https://www.schweizer-illustrierte.ch/stars/schweiz/nemo-der-bieler-saenger-auf-srk-mission-in-el-salvador |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=Schweizer Illustrierte |keel=de-CH |arhiivimisaeg=2024-05-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240512152006/https://www.schweizer-illustrierte.ch/stars/schweiz/nemo-der-bieler-saenger-auf-srk-mission-in-el-salvador |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Nemo Eurovision Song Contest 2024 Final Malmö dress rehearsal semi 2 06 (cropped).jpg|pisi|Nemo 2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
2022. aastal tuli Nemo [[Instagram|Instagrami]] postituses välja [[Panseksuaalsus|panseksuaalina]]&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=ESC-Star Nemo ist pansexuell und non-binär: So nahm Freundin das Coming-Out auf |keel=de |url=https://www.merkur.de/boulevard/nemo-eurovision-song-contest-non-binaer-pansexuell-bedeutung-freundin-schweiz-93069666.html |vaadatud=2025-01-13 |arhiivimisaeg=2024-05-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240514133610/http://www.merkur.de/boulevard/nemo-eurovision-song-contest-non-binaer-pansexuell-bedeutung-freundin-schweiz-93069666.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ja alates 2024. aastast on ta olnud viis aastat kestnud suhtes oma tüdruksõbraga, kes oli esimene, kellele ta välja tuli (mittebinaarsena).&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Brügger |eesnimi=Nadine A. |kuupäev=2024-05-02 |pealkiri=Für Nemo stehen die Zeichen am European Song Contest in Malmö auf Sieg. |keel=de-CH |väljaanne=Neue Zürcher Zeitung |url=https://www.nzz.ch/feuilleton/gewinnt-nemo-fuer-die-schweiz-den-esc-ld.1825815 |vaadatud=2025-01-13 |issn=0376-6829}}&lt;/ref&gt;

Novembris 2023. aastal tuli Nemo [[SonntagsZeitung|SonntagsZeitungi]] artiklis välja [[Mittebinaarne sooidentiteet|mittebinaarsena]],&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-11-11 |pealkiri=«Ich fühle mich weder als Mann noch als Frau» |url=https://www.tagesanzeiger.ch/neue-musik-von-nemo-nonbinaer-und-vorerst-nur-noch-auf-englisch-474168042237 |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=Tages-Anzeiger |keel=de}}&lt;/ref&gt; ta oli alates 2021. aastast olnud [[Kapis olemine|kapis]].&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Artiklis märkis Nemo, et ta eelistab, et teda kutsutakse saksa keeles asesõnade asemel eesnimega&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; ja et inglise keeles kasutatakse tema suhtes asesõnu &quot;they/them&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/Czg2tCzIoZZ/ |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=From Switzerland to the hearts of Europe: Who is Nemo, this year's Eurovision winner? |url=https://eurovision.rtl.lu/news/a/2195083.html |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=eurovision.rtl.lu |keel=lb |arhiivimisaeg=2024-05-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240514122452/https://eurovision.rtl.lu/news/a/2195083.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
Nemo elab hetkel Berliinis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nemo outet sich als non-binär – «Weder Frau noch Mann» |url=https://www.schweizer-illustrierte.ch/people/swiss-stars/nemo-outet-sich-als-non-binar-656070 |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=Schweizer Illustrierte |keel=de-CH |arhiivimisaeg=2024-02-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240229131616/https://www.schweizer-illustrierte.ch/people/swiss-stars/nemo-outet-sich-als-non-binar-656070 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

=== Aktivism ===
Pärast Eurovisiooni võitu kutsus Nemo Šveitsi valitsust seaduslikult tunnustama kolmandat sugu, pärast seda, kui see ettepanek 2022. aastal tagasi lükati. Kui ühes intervjuus küsiti, kellele Nemo pärast võitu esimesena helistaks, vastas ta, et Šveitsi justiitsministri [[Beat Jans|Beat Jansile]], öeldes, et tal on vaja poliitikas esindada mittebinaarseid inimesi. Jansi pressiesindaja teatas hiljem, et minister vastas ja on valmis Nemoga kohtuma, et arutada Šveitsi mittebinaarsete inimeste õiguste üle. Roheliste partei rahvusnõukogu liige [[Sibel Arslan]] kirjutas teemale vastuseks sotsiaalmeedias, et Eurovisiooni 2024 võitis mittebinaarne isik, keda Šveitsis ametlikult ei eksisteeri ja et asi on aktuaalsem kui kunagi varem, kutsudes [[Liidunõukogu (Šveits)|liidunõukogu]] üles tegutsema.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kassam |eesnimi=Ashifa |perekonnanimi2=correspondent |eesnimi2=Ashifa Kassam European community affairs |kuupäev=2024-05-16 |pealkiri=Eurovision winner Nemo urges Switzerland to recognise third gender |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/article/2024/may/16/eurovision-winner-nemo-urges-switzerland-to-bring-in-third-gender |vaadatud=2025-01-13 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;

== Diskograafia ==

=== [[Extended play|EP-d]] ===
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; border=&quot;1&quot;
|+EP-de loend üksikasjadega
! rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;col&quot; |Pealkiri
! rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;col&quot; |Üksikasjad
! scope=&quot;col&quot; |Kõrgeim edetabeli koht
|-
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:85%;&quot; |[[Swiss Hitparade|SWI]]
&lt;ref name=&quot;SWI&quot;&gt;{{cite web|url=https://hitparade.ch/artist/Nemo|title=Nemo|publisher=[[Swiss Hitparade]]|website=hitparade.ch|access-date=29 February 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240310085702/https://hitparade.ch/artist/Nemo|archive-date=10 March 2024|lang=de-ch|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Clownfisch&quot;
|
* Ilmunud: 13. juuni 2015&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{cite web|url=https://open.spotify.com/album/7mIMItT98S2Q3ontLFVazl|title=Clownfisch EP - EP by Nemo (CH)|website=[[Spotify]]|access-date=29 February 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240229083141/https://open.spotify.com/album/7mIMItT98S2Q3ontLFVazl|archive-date=29 February 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
* Plaadifirma: —
* Formaadid: Digitaalne allalaadimine, 

[[voogedastus]]
|95
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Momänt-Kids&quot;
|
* Ilmunud: 21. oktoobril 2017&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{cite web|url=https://open.spotify.com/album/56uTsuTik7IxVPKDXjhxrf|title=Momänt-Kids - EP by Nemo (CH)|website=[[Spotify]]|access-date=29 February 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240229083140/https://open.spotify.com/album/56uTsuTik7IxVPKDXjhxrf|archive-date=29 February 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
* Plaadifirma: Bakara Music
* Formaadid: Digitaalne allalaadimine, 
voogedastus
|—
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Fundbüro&quot;
|
* Ilmunud: 17. november 2017&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{cite web|url=https://open.spotify.com/album/6GHBqo8K3Tt4SDBV9791z1|title=Fundbüro - EP by Nemo (CH)|website=[[Spotify]]|access-date=29 February 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240229083140/https://open.spotify.com/album/6GHBqo8K3Tt4SDBV9791z1|archive-date=29 February 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
* Plaadifirma: Bakara Music
* Formaadid: Digitaalne allalaadimine, 
voogedastus
|—
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Whatever Feels Right&quot;
|
* Ilmunud: 9. september 2022&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{cite web|url=https://open.spotify.com/album/5ijSggohuCezMuuvUXF5ed|title=Whatever Feels Right - EP by Nemo|website=[[Spotify]]|access-date=1 March 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240229083146/https://open.spotify.com/album/5ijSggohuCezMuuvUXF5ed|archive-date=29 February 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
* Plaadifirma: —
* Formaadid: Digitaalne allalaadimine, 
voogedastus
|—
|}

=== Singlid ===
==== Põhiartistina ====
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;col&quot; |Pealkiri
! rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;col&quot; |Aasta
! colspan=&quot;10&quot; scope=&quot;col&quot; |Kõrgeim edetabeli koht
! rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;col&quot; |Album või EP
|-
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:85%;&quot; |[[Swiss Hitparade|SWI]]
&lt;ref name=&quot;SWI2&quot; /&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:85%;&quot; |[[The Official Finnish Charts|FIN]]
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ifpi.fi/lista/artistit/nemo/the+code/|title=Nemo: The Code|publisher=[[Musiikkituottajat]]|access-date=18 May 2024|language=fi|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517144149/https://ifpi.fi/lista/artistit/nemo/the+code/|archive-date=17 May 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:85%;&quot; |[[GfK Entertainment charts|GER]]
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.offiziellecharts.de/suche?artistId=Nemo|title=Discographie von Nemo|publisher=GfK Entertainment|access-date=17 May 2024|language=de|archive-url=https://web.archive.org/web/20240518171500/https://www.offiziellecharts.de/suche?artistId=Nemo|archive-date=18 May 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:85%;&quot; |[[Irish Singles Chart|IRE]]
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.officialcharts.com/charts/irish-singles-chart/20240517/ie7501|title=Official Irish Singles Chart Top 50|publisher=Official Charts Company|date=17 May 2024|access-date=18 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517144028/https://www.officialcharts.com/charts/irish-singles-chart/20240517/ie7501/|archive-date=17 May 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:85%;&quot; |[[Federazione Industria Musicale Italiana|ITA]]
&lt;ref&gt;Peak chart positions for singles in Italy:

* {{cite web|url=https://www.fimi.it/top-of-the-music/classifiche.kl#/charts/3/2024/20|title=Top Singoli – Classifica settimanale WK 20|publisher=[[Federazione Industria Musicale Italiana]]|access-date=17 May 2024|language=it|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517191604/https://www.fimi.it/top-of-the-music/classifiche.kl#/charts/3/2024/20|archive-date=17 May 2024|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:85%;&quot; |[[Dutch Single Top 100|NLD]]
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://dutchcharts.nl/showinterpret.asp?interpret=Nemo|title=Discografie Nemo|website=[[Dutch Charts]]|access-date=17 May 2024|language=nl|archive-url=https://web.archive.org/web/20240518171535/https://dutchcharts.nl/showinterpret.asp?interpret=Nemo|archive-date=18 May 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:85%;&quot; |[[VG-lista|NOR]]
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://topplista.no/charts/singles/2024-w20/|title=Singel 2024 uke 20|publisher=[[VG-lista]]|access-date=17 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517144531/https://topplista.no/charts/singles/2024-w20/|archive-date=17 May 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:85%;&quot; |[[Sverigetopplistan|SWE]]
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.sverigetopplistan.se/chart/41?dspy=2024&amp;dspp=20|title=Veckolista Singlar, vecka 20|publisher=[[Sverigetopplistan]]|access-date=17 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240513134648/https://sverigetopplistan.se/chart/41/?dspy=2024&amp;dspp=20|archive-date=13 May 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:85%;&quot; |[[UK Singles Chart|UK]]
&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.officialcharts.com/artist/nemo/|title=Nemo songs and albums {{!}} full Official Chart history|website=[[Official Charts Company]]|access-date=18 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517140221/https://www.officialcharts.com/artist/nemo/|archive-date=17 May 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:85%;&quot; |[[Billboard Global 200|WW]]
&lt;ref&gt;{{cite magazine|url=http://www.billboard.com/charts/billboard-global-200/2024-05-25/|title=''Billboard'' Global 200: Week of May 25, 2024|magazine=[[Billboard]]|access-date=21 May 2024|archive-date=21 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240521005900/https://www.billboard.com/charts/billboard-global-200/2024-05-25/|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Himalaya&quot;
|2016
|27
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|&quot;Momänt-Kids&quot;
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Style&quot;
&lt;small&gt;(koos Marc Amacher)&lt;/small&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |2017
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|style=&quot;background:lightgrey;&quot;|Albumita singel
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;{{lang|de|Du|i=no}}&quot;
|4
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
| rowspan=&quot;2&quot; |&quot;Fundbüro&quot;
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;{{lang|de|Usserirdisch|i=no}}&quot;
|64
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;{{lang|de|Crush uf di|i=no}}&quot;
|2018
|77
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background:lightgrey;&quot;|Albumita singel 
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;{{lang|de|5i uf de Uhr|i=no}}&quot;
| rowspan=&quot;3&quot; |2019
|31
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;365&quot;
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;{{lang|de|Girl us mire City|i=no}}&quot;
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Dance with Me&quot;
| rowspan=&quot;2&quot; |2020
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Video Games&quot;
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Hailey&quot;
&lt;small&gt;(koos Chelaniga)&lt;/small&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |2021
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|''&quot;Orange &amp; Blue&quot;''
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Certified Pop Queen&quot;
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|rowspan=&quot;2&quot;style=&quot;background:lightgrey;&quot;|Albumita singel
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;{{lang|de|Chleiderchäschtli|i=no}}&quot;
&lt;small&gt;(koos KT Gorique)&lt;/small&gt;
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Lonely AF&quot;
| rowspan=&quot;4&quot; |2022
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
| rowspan=&quot;4&quot; |''&quot;Whatever Feels Right&quot;''
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Own Sh¡t&quot;
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;F*ck Love&quot;
&lt;small&gt;(koos Anthony de la Torre)&lt;/small&gt;
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Be like You&quot;
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;This Body&quot;
|2023
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background:lightgrey;&quot;|Albumita singel
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Falling Again&quot;
| rowspan=&quot;3&quot; |2024
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;[[The Code (Nemo song)|The Code]]&quot;
|1
|3
|14
|5
|61
|13
|13
|5
|18
|52
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Eurostar&quot;
|54
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|—
|-
| colspan=&quot;13&quot; style=&quot;font-size:85%&quot; |&quot;—&quot; tähendab, et ei jõudnud edetabelitesse.
|}

==== Kaasa teinud artistina ====
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! scope=&quot;col&quot; |Pealkiri
! scope=&quot;col&quot; |Aasta
! scope=&quot;col&quot; |Album või EP
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Sheriff&quot;
&lt;small&gt;(Visu koos Nemoga)&lt;/small&gt;
|2016
|''Sex &amp; Röschti''
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Singer&quot;
&lt;small&gt;(Dodo koos Nemoga)&lt;/small&gt;
|2017
|''Pfingstweid''
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;Legend&quot;
&lt;small&gt;([[Stress (laulja)|Stress]] koos Nemoga)&lt;/small&gt;
|2019
|''Sincèrement''
|}

=== Muud edetabelitesse jõudnud lood ===
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;col&quot; |Pealkiri
! rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;col&quot; |Aasta
! colspan=&quot;1&quot; scope=&quot;col&quot; |Kõrgeim edetabeli koht
! rowspan=&quot;2&quot; scope=&quot;col&quot; |Album või EP
|-
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:3em;font-size:85%;&quot; |[[Swiss Hitparade|SWI]]
&lt;ref name=&quot;SWI3&quot; /&gt;
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;{{lang|de|Ke bock|i=no}}&quot;
| rowspan=&quot;2&quot; |2017
|31
|''Momänt-Kids''
|-
! scope=&quot;row&quot; |&quot;{{lang|de|Kunstwärch|i=no}}&quot;
|90
|''Fundbüro''
|}

== Auhinnad ja saavutused ==
{| class=&quot;wikitable sortable plainrowheaders&quot;
! scope=&quot;col&quot; |Aasta
! scope=&quot;col&quot; |Auhind
! scope=&quot;col&quot; |Kategooria
! scope=&quot;col&quot; |Nominent
! scope=&quot;col&quot; |Tulemus
! scope=&quot;col&quot; |Viited
|-
! rowspan=&quot;3&quot; |2017
|Energy Star Night
|Energiamuusika auhind
| rowspan=&quot;6&quot; |Nemo
|style=&quot;background:lightgreen;text-align:center;|Võit
| align=&quot;center&quot; |&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://energy.ch/star-night/artikel/ein-gewaltiges-musikspektakel-die-energy-star-night-2017|title=Das war die Energy Star Night 2017|trans-title=That was Energy Star Night 2017|publisher=[[NRJ]]|website=energy.ch|date=16 November 2017|access-date=29 February 2024|language=de-ch|archive-url=https://web.archive.org/web/20240229112122/https://energy.ch/star-night/artikel/ein-gewaltiges-musikspektakel-die-energy-star-night-2017|archive-date=29 February 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Prix Walo]]
|Parim uustulija
|style=&quot;background:lightgreen;text-align:center;|Võit
| align=&quot;center&quot; |&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.prixwalo.ch/prix-walo/44-prix-walo|title=44. Prix Walo|publisher=[[Prix Walo]]|website=prixwalo.ch|access-date=29 February 2024|language=de-ch|archive-url=https://web.archive.org/web/20240227094514/https://www.prixwalo.ch/prix-walo/44-prix-walo|archive-date=27 February 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;5&quot; |[[Swiss Music Awards]]
|Parim talent
|style=&quot;background:lightgreen;text-align:center;|Võit
| align=&quot;center&quot; |&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://energy.ch/star-night/artikel/ein-gewaltiges-musikspektakel-die-energy-star-night-2017|title=Stein um Stein: Die Gewinner der Swiss Music Awards 2017|trans-title=Stone by stone: The winners of the Swiss Music Awards 2017|publisher=[[SRG SSR]]|website=srf.ch|date=11 May 2017|access-date=29 February 2024|language=de-ch|archive-url=https://web.archive.org/web/20240229112122/https://energy.ch/star-night/artikel/ein-gewaltiges-musikspektakel-die-energy-star-night-2017|archive-date=29 February 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
|-
! rowspan=&quot;4&quot; |2018
|Parim meessoost sooloartist
|style=&quot;background:lightgreen;text-align:center;|Võit
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.loadsofmusic.com/2018/01/swiss-music-awards-2018-the-showacts-and-nominees/|title=Swiss Music Awards 2018 - The Showacts and Nominees|website=loadsofmusic.com|date=18 January 2018|access-date=29 February 2024|language=en-gb|archive-url=https://web.archive.org/web/20221128213219/https://www.loadsofmusic.com/2018/01/swiss-music-awards-2018-the-showacts-and-nominees/|archive-date=28 November 2022|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://energy.ch/star-night/artikel/ein-gewaltiges-musikspektakel-die-energy-star-night-2017|title=Swiss Music Awards 2018: alle Highlights, alle Gewinner|trans-title=Swiss Music Awards 2018: all highlights, all winners|publisher=[[SRG SSR]]|website=srf.ch|date=10 February 2018|access-date=29 February 2024|language=de-ch|archive-url=https://web.archive.org/web/20240229112122/https://energy.ch/star-night/artikel/ein-gewaltiges-musikspektakel-die-energy-star-night-2017|archive-date=29 February 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
|-
|Parim läbimurdja
|style=&quot;background:lightgreen;text-align:center;|Võit
|-
|Parim live esitus
|style=&quot;background:lightgreen;text-align:center;|Võit
|-
|Parim hitt
|&quot;{{lang|de|Du|i=no}}&quot;
|style=&quot;background:lightgreen;text-align:center;|Võit
|-
! rowspan=&quot;7&quot; |2024
|OUTmusic Award
|Eurovisiooni aasta laul
| rowspan=&quot;2&quot; |&quot;[[The Code (Nemo song)|The Code]]&quot;
|style=&quot;background:lightgreen;text-align:center;|Võit
| align=&quot;center&quot; |&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.out.tv/en_IE/news/nemo-wins-the-2024-outmusic-award?acceptCookies=663c3a71d5674|title=Nemo wins the 2024 OUTmusic Award|publisher=[[OutTV (European TV channel)|OutTV]]|date=6 May 2024|access-date=9 May 2024|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20240509031014/https://www.out.tv/en_IE/news/nemo-wins-the-2024-outmusic-award?acceptCookies=663c3a71d5674|archive-date=9 May 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
|-
|Eurostory Award
|Parimad sõnad
|style=&quot;background:lightgreen;text-align:center;|Võit
| align=&quot;center&quot; |&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://eurostory.nl/en/switzerland-wins-eurostory-best-lyrics-award-2024/|title=Switzerland wins our Eurostory Best Lyrics Award 2024|publisher=eurostory.nl|date=8 May 2024|access-date=9 May 2024|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20240509031015/https://eurostory.nl/en/switzerland-wins-eurostory-best-lyrics-award-2024/|archive-date=9 May 2024|url-status=live}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[2024 MTV Europe Music Awards|MTV Europe Music Awards]]
|Parim Šveitsi esinemine
| rowspan=&quot;4&quot; |Themself
|style=&quot;background:lightgreen;text-align:center;|Võit
| align=&quot;center&quot; |&lt;ref&gt;{{cite newspaper|date=11 November 2024|last=Afinidad-Bernardo|first=Deni Rose|title=FULL LIST: MTV EMAs 2024 winners|url=https://www.philstar.com/music/2024/11/11/2399310/full-list-mtv-emas-2024-winners|newspaper=[[The Philippine Star]]|access-date=15 November 2024}}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |Eurovision Awards
|Parim kunstiline nägemus
|style=&quot;background:beige;text-align:center;|Nomineeritud
| rowspan=&quot;4&quot; align=&quot;center&quot; |&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://eurovision.tv/story/vote-eurovision-awards-2024|title=Vote now in the Eurovision Awards 2024|publisher=[[European Broadcasting Union]]|website=eurovision.tv|date=6 December 2024|access-date=20 December 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://eurovision.tv/story/eurovision-awards-2024-winners|title=The Eurovision Awards 2024: The Winners!|publisher=[[European Broadcasting Union]]|website=eurovision.tv|date=31 December 2024|access-date=1 January 2025}}&lt;/ref&gt;
|-
|Võimsaima vokaali auhind
|style=&quot;background:lightgreen;text-align:center;|Võit
|-
|Stiili-ikoon
|style=&quot;background:silver;text-align:center;|Teine koht
|-
|Parim muusikavideo
|&quot;The Code&quot;
|style=&quot;background:silver;text-align:center;|Teine koht
|}

== Välislingid ==
[https://nemothings.com/ Nemo veebileht]

== Viited ==

&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Sündinud 1990. aastatel]]
[[Kategooria:Šveitsi lauljad]]
[[Kategooria:Eurovisiooni võitjad]]
[[Kategooria:Räpparid]]
[[Kategooria:Lauljad]]
[[Kategooria:LGBT]]</text>
      <sha1>pkp8i1dk6hi6uwqhlsl8urc3v7u3sne</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Xylodon quercinus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>688066</id>
    <revision>
      <id>7158709</id>
      <parentid>6807039</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:40:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Svencapoeira teisaldas lehekülje [[Hyphodontia quercina]] pealkirja [[Xylodon quercinus]] alla</comment>
      <origin>6807039</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="837" sha1="3x06p2f78duu5xbryzu3fh262k0rkbf" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Hyphodontia quercina''
| värvus         = seened
| pilt           = Hyphodontia quercina.jpg
| pildi_seletus  = ''Hyphodontia quercina''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| sugukond = ''[[Schizoporaceae]]''
| perekond = [[Näsanahkis]] ''Hyphodontia''
| liik = '''''Hyphodontia quercina'''''
}}

'''''Hyphodontia quercina''''' on [[Taelikulaadsed|taelikulaadsete]] seltsi kuuluv [[kandseened|kandseente]] liik.

Seen kasvab tamme lamatüvedel.

==Välislingid==
* [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/152052 ''Hyphodontia quercina''] andmebaasis eElurikkus

[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>3x06p2f78duu5xbryzu3fh262k0rkbf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158712</id>
      <parentid>7158709</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:41:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158712</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="746" sha1="0r3oj1ap5it3qssy8ib914t1secqrjq" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Xylodon quercinus''
| värvus         = seened
| pilt           = Hyphodontia quercina.jpg
| pildi_seletus  = ''Xylodon quercinus''
| pildi_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| sugukond = ''[[Schizoporaceae]]''
| perekond = [[Sasikammik]] ''Xylodon''
| liik = '''''Xylodon quercinus'''''
}}

'''''Xylodon quercinus''''' on [[Taelikulaadsed|taelikulaadsete]] seltsi kuuluv [[kandseened|kandseente]] liik.

Seen kasvab tamme lamatüvedel.

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|232533}}

[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>0r3oj1ap5it3qssy8ib914t1secqrjq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hannes Soomer</title>
    <ns>0</ns>
    <id>690935</id>
    <revision>
      <id>7158528</id>
      <parentid>7152776</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:50:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <origin>7158528</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29963" sha1="ks8hyxzvmhoidj2f5fiyq9wh7zql3jt" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
{{Infokast sportlane
| nimi = Hannes Soomer
| pilt = 2023-07-23 Motorsport, IDM, 88. Internationales Schleizer Dreieckrennen 1DX 8757 by Stepro (cropped).jpg
| pildiallkiri = Hannes Soomer 2023. aastal
| riik = Eesti
| sünniaeg = {{süv|1998|2|17}}
| sünnikoht = [[Tallinn]]
| spordiala = motoringrada
}}'''Hannes Soomer''' (sündinud [[17. veebruar|17. veebruaril]] [[1998]]) on [[Eesti]] motoringrajasõitja, kes 2026. aastal võistleb [[EuroMoto]] Superbike's Masteroil Alpha Van Zon BMW meeskonnas ja [[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|FIM EWC]]-s AutoRace Ube Racing Teamiga. Tema hüüdnimi on '''The Baltic Bullet'''.

2017. aastal võitis ta Euroopa Superspordi karikavõistlused WILSport Racedaysi meeskonnaga.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-10-22 |pealkiri=Hannes Soomer võitis European Supersport meistritiitli |url=https://sport.err.ee/638016/hannes-soomer-voitis-european-supersport-meistritiitli |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Karjäär ==
=== Varasem karjäär ===
Soomer alustas oma karjääri ADAC Minibike Cup'is 2006. aasta hooaja viimasel etapil [[Sachsenring|Sachsenringil]] ning lõpetas esimeses sõidus seitsmendana ja teises sõidus B-grupis kuuendana.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=About me |url=https://hannessoomer.com/about-me |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=hannessoomer.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ergebnisse 2006 {{!}} ADAC Mini Bike Cup |url=https://www.adac-motorsport.de/adac-mini-bike-cup/ergebnisse/2006/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.adac-motorsport.de |keel=de}}&lt;/ref&gt; Ta jätkas selles sarjas võistlemist aastatel 2008-2010 ja võitis 2009. aastal ühe sõidu. Ta lõpetas 2010. aasta üldarvestuses teisena, kaks punkti meistrist maas.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Aastatel 2011 ja 2012 võistles Soomer [[ADAC Junior Cup]]'is Aprilia RS125 mootorrattaga. 2012. aastal saavutas ta poodiumi ja lõpetas üldarvestuses viiendana.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== European Junior Cup (EJC) ===
Soomer tegi oma [[European Junior Cup]]'i debüüdi 2013. aastal. Ta lõpetas üldarvestuses 22. kohal ja ta parim tulemus oli kaheksas koht [[Imola ringrada|Imolas]]. Ta jätkas sarjas võistlemist 2016. aastani, kuid 2015. ja 2016. aasta viimastel etappidel võistles ta [[Superspordi maailmameistrivõistlused|Superspordi maailmameistrivõistlustel]] ''wildcard'' sõitjana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hannes Soomer debüteeris Supersport klassi MM-sarjas |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/72619083/hannes-soomer-debuteeris-supersport-klassi-mm-sarjas |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-16 |pealkiri=Soomer jäi Jerezis toimunud Supersport sarja MM-etapil punktidelt välja |url=https://sport.err.ee/93131/soomer-jai-jerezis-toimunud-supersport-sarja-mm-etapil-punktidelt-valja |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Ta sai 2016. aastal kaks etapivõitu [[TT Circuit Assen|Assenis]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-04-17 |pealkiri=Assenis võidutsenud Soomer kerkis Euroopa juunioride karikasarjas liidriks |url=https://sport.err.ee/84831/assenis-voidutsenud-soomer-kerkis-euroopa-juunioride-karikasarjas-liidriks |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja [[Misano World Circuit Marco Simoncelli|Misanos]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-06-20 |pealkiri=Hannes Soomer valitses Misano ringrajal peetud Euroopa noorte karikasarja etappi |url=https://sport.err.ee/87673/hannes-soomer-valitses-misano-ringrajal-peetud-euroopa-noorte-karikasarja-etappi |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Superspordi maailmameistrivõistlused (WorldSSP) ===
2015. aastal tegi Soomer debüüdi [[Superspordi maailmameistrivõistlused|Superspordi maailmameistrivõistlustel]] [[Kallio Racing]] võistkonnas, sõites hooaja kolmel etapil. 2017. aastal [[Team Racedays|Racedays Hondasse]] siirdunult tuli ta WorldSSP Supersport Challenge'i meistriks.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 2018. aasta hooajal osales Soomer esimest korda põhisõitjana WorldSSP-s.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Van Sikkelerus teams up with Soomer at Racedays Honda |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2019/Van+Sikkelerus+teams+up+with+Soomer+at+Racedays+Honda |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.worldsbk.com}}&lt;/ref&gt; 2019. aastal saavutas mitu esikümne finišit ning läks 2020. aastaks Kallio Racingusse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Porsche Ring {{!}} Probably the best racetrack in the Nordics! |url=https://www.audruring.ee/uudised/hannes-soomer-liitub-2020-supersport-mm-il-osalemiseks-kallio-racing-meeskonnaga |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.audruring.ee}}&lt;/ref&gt; Ta lõpetas hooaja viimase nelja võidusõidu kolme poodiumikohaga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-10-04 |pealkiri=Eesti motosõitja kihutas taas poodiumile |url=https://sport.postimees.ee/7077815/eesti-motosoitja-kihutas-taas-poodiumile |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lupp |eesnimi=Ranto |kuupäev=2020-10-05 |pealkiri=Hannes Soomer sõitis MM-etapi poodiumile {{!}} Mootorrattad ja mootorratta uudised |url=https://mootorratturid.ee/mootorrattasport/hannes-soomer-soitis-esimese-eestlasena-supersport-klassi-mm-etapi-poodiumile/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lupp |eesnimi=Ranto |kuupäev=2020-10-18 |pealkiri=Soomer tõusis kolmandat korda järjest poodiumile! {{!}} Mootorrattad ja mootorratta uudised |url=https://mootorratturid.ee/mootorrattasport/soomer-tousis-kolmandat-korda-jarjest-poodiumile/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta lõpetas ta meistrivõistluste 13. kohal [[Triumph Motor Company|Triumph]]'i tehasemeeskonnas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hannes Soomer vahetab uue hooaja eel meeskonda: &quot;Usun, et rattal on potentsiaali&quot; |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/95623817/hannes-soomer-vahetab-uue-hooaja-eel-meeskonda-usun-et-rattal-on-potentsiaali |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2022. aasta Superspordi maailmameistrivõistluste sõitjate üldarvestus |url=https://resources.worldsbk.com/files/results/2022/AUS/SSP/002/STD/ChampionshipStandings.pdf?version=a92506ea4a18d9d220ae31bd272e7887 |vaadatud=12. mail 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Superbike'i maailmameistrivõistlused (WorldSBK) ===
[[2023. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2023. aastal]] valis Petronas MIE Honda Soomeri, et asendada [[Hafizh Syahrin|Hafizh Syahrinit]] Tšehhi ja Prantsuse etappidel vigastuse tõttu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-07-27 |pealkiri=Hannes Soomer given WorldSBK debut by MIE Honda at Most {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/wsbk/news/1032099/1/hannes-soomer-given-worldsbk-debut-mie-honda-most |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2023-09-12 |pealkiri=IDM SBK: Titel oder Laufsieg für Soomer beim Finale? |url=https://euromoto.racing/en/2023/09/12/idm-sbk-titel-oder-laufsieg-fuer-soomer-beim-finale/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=EURO MOTO |keel=en}}&lt;/ref&gt;

[[2026. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2026. aastal]] sõitis Soomer ROKiT [[BMW Motorrad]] WorldSBK Teamiga testil [[Misano World Circuit|Misanos]], kuna BMW põhisõitja [[Danilo Petrucci]] sai end vigastada Ungari etapil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=REPORT: Bulega under race lap record pace as he beats Lecuona at two-day Misano test |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2026/05/21/report-bulega-under-race-lap-record-pace-as-he-beats-lecuona-at-two-day-misano-test/www.worldsbk.com/en/news/2026/05/21/report-bulega-under-race-lap-record-pace-as-he-beats-lecuona-at-two-day-misano-test/1069596 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=The Official Home of WorldSBK |keel=en}}&lt;/ref&gt; Esimesel päeval oli Soomer ajatabelis kahekümnes&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-20 |pealkiri=2026 Misano WorldSBK Test Results - Wednesday (FINAL) {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/wsbk/results/1095690/1/2026-misano-worldsbk-test-results-wednesday |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; ja teisel päeval üheksateistkümnes.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=May 2026 Misano WorldSBK Test Results, Day 2: Nicolo Bulega tops final day {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/wsbk/results/1095701/1/may-2026-misano-worldsbk-test-results-day-2-bulega-leads-second-morning |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;

=== IDM Superbike / EuroMoto ===
[[Fail:2023-07-21 Motorsport, IDM, 88. Internationales Schleizer Dreieckrennen 1DX 8117 by Stepro.jpg|pisi|Soomer 2023. aastal]]
[[2023. aasta IDM Superbike'i meistrivõistlused|2023. aastal]] siirdus Soomer Superspordist Superbike'i, võisteldes IDM Superbike'i meistrivõistlustel Honda CBR1000RR-R mootorrattaga. Ta alustas hooaega viie järjestikulise poodiumiga [[Sachsenring|Sachsenringil]], [[Motorsport Arena Oschersleben|Oscherslebenis]] ja [[Mosti autodroom|Mostis]]. Hooaja lõpus lõpetas ta meistrivõistluste üldarvestuses 4. kohal, kogudes 185 punkti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2023. aasta IDM Superbike'i tulemused |url=https://results.bike-promotion.com/Results/Championship%20scores/2023/01%20IDM/IDM%20Punktest%C3%A4nde%20IDM_SBK.pdf}}&lt;/ref&gt;

[[2024. aasta IDM Superbike'i meistrivõistlused|2024. aastal]] läks Soomer üle BMW-le, sõites BMW M1000RR mootorrattaga. Enne hooaja algust sai ta [[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|Le Mansi 24. tunnisel võidusõidul]] vigastada ning ei saanud esimesel etapil osaleda&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Soomer in recovery mode after crash cuts short impressive EWC debut {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/soomer-in-recovery-mode-after-crash-cuts-short-impressive-ewc-debut |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VIDEO {{!}} Hannes Soomer kaotas Le Mansi 24 tunni sõidul suure valu tõttu korraks teadvuse |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120287241/video-hannes-soomer-kaotas-le-mansi-24-tunni-soidul-suure-valu-tottu-korraks-teadvuse |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=Delfi Sport}}&lt;/ref&gt; Kolmandal etapil Mostis esimeses sõidus oli Soomer heitluses [[Illja Mõhhaltšõk|Illja Mõhhaltšõkiga]] viimase ringi eelviimase kurvini, kus Soomer kukkus ning katkestas sõidu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2024-06-23 |pealkiri=IDM SBK: Kein Soomer-Märchen, Mikhalchik gewinnt |url=https://euromoto.racing/2024/06/23/idm-sbk-kein-soomer-maerchen-mikhalchik-gewinnt/ |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=EURO MOTO |keel=de}}&lt;/ref&gt; Hooaja viiendal etapil [[Schleizer Dreieck|Schleizer Dreieckil]] lõpetas ta 8. ja 10. kohal. Kuuendal etapil Assenis saavutas ta mõlemas sõidus teise koha. Eelviimasel etapil Nürburgringil lõpetas Soomer esimese sõidu teisena pärast heitlust Mõhhaltšõkiga. Teises sõidus saavutas ta oma esimese IDM Superbike'i võidu,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Urbanik |eesnimi=Helen |kuupäev=2024-09-01 |pealkiri=Hannes Soomer võitis Nürburgringil - Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon |url=https://msport.ee/2024/09/01/hannes-soomer-voitis-nurburgringil/,%20https://msport.ee/2024/09/01/hannes-soomer-voitis-nurburgringil/ |vaadatud=2026-03-14 |keel=et}}&lt;/ref&gt; taas pärast heitlust Mõhhaltšõkiga. Soomer ei osalenud viimasel etapil [[Hockenheimring|Hockenheimis]], kuna sai vigastada Bol d'Ori võidusõidul.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=After 16 Hours: YART Bol d’Or heartbreak puts Yoshimura SERT in EWC title control {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/after-16-hours-yart-bol-dor-heartbreak-puts-yoshimura-sert-in-ewc-title-control |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;[[Fail:2025-06-01 Motorsport, IDM, 90. Internationales Schleizer Dreieckrennen- IDM Superbike STP 6157.jpg|pisi|Hannes Soomer (nr.38) ja Toni Finsterbusch (nr.56) 2025. aastal Schleizer Dreieckis|267x267px]][[2025. aasta IDM Superbike'i meistrivõistlused|2025. aastal]] jätkas Soomer BMW-ga, nüüd tehasemeeskonna ridades.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-02-12 |pealkiri=Hannes Soomer asub BMW tehasemeeskonna ridades püüdma meistritiitlit |url=https://sport.postimees.ee/8190774/hannes-soomer-asub-bmw-tehasemeeskonna-ridades-puudma-meistritiitlit |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt; Ta sai esimesel etapil Oscherslebenis võidu ja teise koha. Schleizis oli ilm muutlik ning lõpetas esimeses sõidus neljandana ja teises sõidus viiendana. Kolmanda etapi esimeses sõidus Mostis võitis Soomer 0.059 sekundiga [[Florian Alt|Florian Altile]] pärast pikka heitlust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2025-06-22 |pealkiri=IDM SBK: Soomer victory secures top spot in the standings |url=https://euromoto.racing/en/2025/06/22/idm-sbk-soomer-sieg-rettet-die-tabellenfuehrung/ |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=EURO MOTO |keel=en}}&lt;/ref&gt; Neljandal etapil taas Oscherslebenis alustas Soomer esimest sõitu viiendalt stardikohalt. 13. ringil möödus ta Altist ja tõusis hetkeks teiseks, kuid kukkus järgmisesse kurvi sisenedes. Ta murdis sõrme ning ei osalenud teises sõidus. Järgmisel etapil Assenis naasis Soomer rattale ja lõpetas mõlemas sõidus seitsmendana. Nürburgringil saavutas ta teise ja kolmanda koha.

Hooaja viimasel etapil Hockenheimis startis Soomer esimest sõitu kolmandana. Sõit peatati esimese ringi viiendas kurvis kukkumise tõttu [[Maximilian Kofler]] ja [[Lorenzo Zanetti]] vahel. Hiljem peatati ja lõpetati sõit kuuendal ringil ning anti välja poolpunkte. Soomer lõpetas neljandana. Teises sõidus lõpetas ta 14. kohal, pärast neljandal ringil rajalt välja sõitmist ja seitsmendal ringil kukkumist. Hooaja kokkuvõttes lõpetas ta üldarvestuse kolmandal kohal 177.5 punktiga.

[[2026. aasta EuroMoto hooaeg|2026. aastal]] jätkab Soomer Van Zon BMW meeskonnaga ümber nimetatud [[EuroMoto]] sarjas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Line-up 2026: Markus Reiterberger returns to EuroMoto (IDM) championship with his former team – Masteroil – Alpha – Van Zon – BMW |url=https://www.bmwracingteam.eu/line-up-for-2026-markus-reiterberger-returns-to-euromoto-idm-championship-with-his-former-team/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

=== Kestvussõit ===
[[2024. aasta FIM EWC hooaeg|2024. aastal]] avaldati, et Soomerist saab BMW Motorrad World Endurance Teami asendussõitja ja Tecmas-MRP-BMW Racing Teami neljas sõitja. Le Mansi 24. tunnisel võidusõidul võistles Soomer Tecmas võistkonnas, kus ta kukkus varahommikul ja vigastas õlga.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Soomer in recovery mode after crash cuts short impressive EWC debut {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/soomer-in-recovery-mode-after-crash-cuts-short-impressive-ewc-debut |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Meeskond hiljem katkestas tehnilise vea tõttu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Suzuka 8 tunni võidusõit|Suzuka 8 tunni võidusõidul]] võistles Soomer TONE RT SYNCEDGE 4413 BMW meeskonnas Superstocki klassis, mille nad võitsid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EWC Take Five with Hannes Soomer {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/ewc-take-five-with-hannes-soomer |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Bol d'Oril oli Soomer võistlemas [[Sylvain Guintoli]] asemel tehasevõistkonnas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2024 Bol d'Or sõitjate nimekiri |url=https://boldor.com/wp-content/uploads/2024/09/Entry-List-Bol-dOr-2024-au-04.09.pdf |vaadatud=15. märtsil 2026}}&lt;/ref&gt; Esikohalt startides, meeskond oli pidevalt eespool suur osa sõidust. Varahommikul, Soomeril oli ''highside'' kukkumine, kus ta murdis õlavarreluu ja nihestas õla. Ta sõitis boksi tagasi ja katkestas sõidust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hannes Soomer will not race in Hockenheim |url=https://hannessoomer.com/latest-news/hannes-soomer-will-not-race-in-hockenheim |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=hannessoomer.com}}&lt;/ref&gt; Meeskond lõpetas viiendana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=Motorcycle |kuupäev=2024-09-15 |pealkiri=Yoshimura SERT Motul Suzuki win FIM EWC crown as both YART and F.C.C. TSR falter at Bol d’Or 24 Hour finale |url=https://www.mcnews.com.au/2024-bol-dor-results-fim-ewc/ |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;

14. jaanuaril 2025 avaldati, et Soomer püib BMW Motorrad World Endurance Team meeskonda neljanda ja asendussõitjana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=BMW Motorrad World Endurance Team 2025: Familiar names and a strong new addition – BMW Motorrad EWC |url=https://bmwmotorradewc.com/bmw-motorrad-world-endurance-team-2025-familiar-names-and-a-strong-new-addition/ |vaadatud=2026-03-15 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Spa 8 tunni võidusõidul oli Soomer võistlemas Tecmas meeskonnas koos [[Jan Bühn|Jan Bühni]] ja [[Leandro Mercado|Leandro Mercadoga]]. Nad tulid Superstocki võitjaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2nd place overall in the FIM EWC at Spa 8h – BMW Motorrad EWC |url=https://bmwmotorradewc.com/2nd-place-overall-in-the-fim-ewc-at-spa-8h/ |vaadatud=2026-03-15 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Soomer võistles uuesti Tecmasis Bol d'Or võidusõidul, kus nad võitsid Superstock klassis ja tulid üldarvestuse kolmandaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Champion-MRP-Tecmas battles back in style to top EWC Bol d’Or Superstock order {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/champion-mrp-tecmas-battles-back-in-style-to-top-ewc-bol-dor-superstock-order |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-09-22 |pealkiri=Bol d’Or joy for Yoshimura SERT Motul as Yamaha lands EWC title joy after late BMW heartbreak |url=https://www.fim-moto.com/en/news/news-detail/article/bol-dor-joy-for-yoshimura-sert-motul-as-yamaha-lands-ewc-title-joy-after-late-bmw-heartbreak |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fim-moto.com |keel=en-us}}&lt;/ref&gt;

27. jaanuaril 2026 avaldati, et Soomer püsib BMW tehasemeeskonna neljandaks sõitjaks&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=BMW Motorrad Motorsport 2026: The large, strong family is ready! |url=https://www.press.bmwgroup.com/canada/article/detail/T0455314EN/bmw-motorrad-motorsport-2026:-the-large-strong-family-is-ready?language=en |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.press.bmwgroup.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; ja AutoRace Ube Racing Team'i põhisõitjaks koos [[Naomichi Uramoto]] ja Sylvain Guintoliga.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Full-time entry in the FIM EWC as the first BMW Motorrad Motorsport Official Team Japan {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/full-time-entry-in-the-fim-ewc-as-the-first-bmw-motorrad-motorsport-official-team-japan |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Karjääri statistika ==
=== Superspordi maailmameistrivõistlused (WorldSSP) ===

==== Hooaja kaupa ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Hooaeg
!Mootorratas
!Meeskond
!Sõite
!Võite
!Poodiume
!{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}}
!Punkte
!Koht
|-
!2015
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Yamaha YZF-R6]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Kallio Racing
|1
|0
|0
|0
|0
|49.
|-
!2016
|3
|0
|0
|0
|4
|33.
|-
!2017
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Honda CBR600RR]]
|WILSport Racedays
|9
|0
|0
|0
|28
|18.
|-
!2018
|Racedays
|12
|0
|0
|0
|36
|16.
|-
!2019
|MPM WILSport Racedays
|11
|0
|0
|0
|36
|14.
|-
!2020
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Yamaha YZF-R6]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Kallio Racing
|15
|0
|3
|0
|115
|9.
|-
!2021
|17
|0
|0
|0
|105
|12.
|-
!2022
|[[Triumph Street Triple|Triumph Street Triple RS]]
|Dynavolt Triumph
|24
|0
|0
|0
|95
|13.
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Kokku
!92
!0
!3
!0
!419
!
|}

=== Superbike’i maailmameistrivõistlused (WorldSBK) ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Hooaeg
!Mootorratas
!Meeskond
!Sõite
!Võite
!Poodiume
!{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}}
!Punkte
!Koht
|-
!2023
|[[Honda CBR1000RR|Honda CBR1000RR-R]]
|Petronas MIE – MS Racing Honda Team
|6
|0
|0
|0
|1
|25.
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Kokku
!6
!0
!0
!0
!1
!
|}

=== IDM Superbike / EuroMoto ===

==== Hooaegade kaupa ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Hooaeg
!Mootorratas
!Meeskond
!Sõite
!Võite
!Poodiume
!{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}}
!Punkte
!Koht
|-
!2023
|[[Honda CBR1000RR|Honda CBR1000RR-R]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Enemat Enos Motorsport
|14
|0
|8
|0
|185
|4.
|-
!2024
| rowspan=&quot;3&quot; |[[BMW S1000RR|BMW M1000RR]]
|10
|1
|4
|0
|136
|7.
|-
!2025
| rowspan=&quot;2&quot; |Masteroil Alpha Van Zon BMW
|13
|2
|4
|0
|177,5
|3.
|-
!2026
|2*
|0*
|1*
|0*
|29*
| 4.*
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Kokku
!39
!3
!16
!0
!527,5
!
|}

==== Võidusõitude kaupa ====
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
!rowspan=&quot;2&quot;| Aasta
!rowspan=&quot;2&quot;| Klass
!rowspan=&quot;2&quot;| Mootorratas
!colspan=&quot;2&quot;| 1
!colspan=&quot;2&quot;| 2
!colspan=&quot;2&quot;| 3
!colspan=&quot;2&quot;| 4
!colspan=&quot;2&quot;| 5
!colspan=&quot;2&quot;| 6
!colspan=&quot;2&quot;| 7
!rowspan=&quot;2&quot;| Pos
!rowspan=&quot;2&quot;| Pts
|-
! R1
! R2
! R1
! R2
! R1
! R2
! R1
! R2
! R1
! R2
! R1
! R2
! R1
! R2
|-
! 2023
! Superbike
! [[Honda]]
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|DNF}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|10.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Red Bull Ring|AUS]]&lt;br /&gt;{{small|8.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Red Bull Ring|AUS]]&lt;br /&gt;{{small|4.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|5.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|5.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
! 4.
! 185
|-
! 2024
! Superbike
! [[BMW]]
| [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|Inj}}
| [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|Inj}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|5.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|8.}}
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|DNF}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|8.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|10.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; | [[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;{{small|1.}}
| [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|Inj}}
| [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|Inj}}
! 7.
! 136
|-
! 2025
! Superbike
! [[BMW]]
| style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|1.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|4.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|4.}}
| style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|1.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|DNF}}
| [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|Inj}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|7.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|7.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|4.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|14.}}
! style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | 3.
! style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | 177.5
|-
![[2026. aasta EuroMoto hooaeg|2026]]
!Superbike
![[BMW]]
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|4.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
|[[Brno ringrada|BRN]]&lt;br /&gt;
|[[Brno ringrada|BRN]]&lt;br /&gt;
|[[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;
|[[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;
|[[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;
|[[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;
|[[TT Circuit Assen|NED&lt;br /&gt;]]
|[[TT Circuit Assen|NED&lt;br /&gt;]]
|[[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;
|[[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;
|[[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;
|[[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;
!4.*
!29*
|}
{| style=&quot;font-size:85%; text-align:center;&quot; class=&quot;wikitable&quot;
|-
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; | võitja
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; | 2. koht
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; | 3. koht
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; | punktidega finish
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; | punktideta finish
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; | Katkestas (DNF)
| bgcolor=&quot;#000000&quot; style=&quot;color:white&quot; | Diskvalifitseeritud (DSQ)
| bgcolor=&quot;#ffffff&quot; | ei startinud&lt;br&gt;(DNS)
| Vigastatud (Inj)
|}
=== FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused/karikavõistlused ===
====Hooaegade kaupa====
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:85%&quot;
!valign=&quot;middle&quot; | Aasta
!valign=&quot;middle&quot; | Võistkond
!valign=&quot;middle&quot; | Mootorratas
!Klass
! valign=&quot;middle&quot; | Sõitjad
!valign=&quot;middle&quot; | Tulemus
|-
|'''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2024]]'''
|{{flagicon|Belgia}} BMW Motorrad World Endurance Team
|[[BMW|BMW S1000RR]]
|EWC
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|Ukraina}} [[Illja Mõhhaltšõk]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer&lt;br /&gt;{{flagicon|Saksamaa}} [[Markus Reiterberger]]
! style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | 3.
|-
| '''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2024]]'''
| {{flagicon|Jaapan}} TONE RT SYNCEDGE 4413 BMW
| [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| align=&quot;left&quot; | {{flagicon|Jaapan}} Tomoya Hoshino&lt;br /&gt;{{flagicon|Jaapan}} Ainosuke Yoshida&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!13.
|-
| '''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2025]]'''
| {{flagicon|Belgia}} TECMAS MRP BMW RACING TEAM
| [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| align=&quot;left&quot; | {{flagicon|Ungari}} Bálint Kovács&lt;br /&gt;{{flagicon|Saksamaa}} Jan Bühn&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer&lt;br /&gt;{{flagicon|Belgia}} [[Loris Cresson]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Saksamaa}} Jan-Ole Jähnig
! style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | 3.
|-
|'''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2026]]'''
|{{flagicon|Jaapan}} AutoRace Ube Racing Team
|[[BMW|BMW S1000RR]]
|EWC
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|Jaapan}} [[Naomichi Uramoto]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!4.*
|}

==== Le Mansi 24 tunni mootorrataste võidusõidu tulemused ====
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
! Aasta
! Võistkond
! Mootorratas
!Klass
! Sõitjad
! Pos
|-
! [[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|2024]]
|style=&quot;text-align:left;&quot;| {{flagicon|Belgia}} TECMAS MRP BMW RACING TEAM
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| style=&quot;text-align:left;&quot; | {{flagicon|Prantsusmaa}} [[Kenny Foray]]&lt;br/&gt;{{flagicon|Saksamaa}} [[Jan Bühn]]&lt;br/&gt;{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Loic Arbel]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!DNF
|-
![[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|2026]]
| style=&quot;text-align: left;&quot; |{{flagicon|Jaapan}} AutoRace Ube Racing Team
| style=&quot;text-align: left;&quot; |[[BMW|BMW S1000RR]]
|EWC
| align=&quot;left&quot; style=&quot;text-align: left;&quot; |{{flagicon|Jaapan}} [[Naomichi Uramoto]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!5.
|}

==== Spa 8 tunni mootorrataste võidusõidu tulemused ====
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
! Aasta
! Võistkond
! Mootorratas
!Klass
! Sõitjad
! Pos
|-
! 2025
|style=&quot;text-align:left;&quot;| {{flagicon|Belgia}} CHAMPION-MRP-TECMAS
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| style=&quot;text-align:left;&quot; | {{flagicon|Saksamaa}} Jan Bühn&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer&lt;br /&gt;{{flagicon|Argentina}} [[Leandro Mercado]]
! style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; | 1.
|}
==== Suzuka 8 tunni võidusõidu tulemused ====
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
! Aasta
! Võistkond
! Mootorratas
!Klass
! Sõitjad
! Pos
|-
! [[Suzuka 8 tunni võidusõit|2024]]
|style=&quot;text-align:left;&quot;| {{flagicon|Jaapan}} TONE RT SYNCEDGE 4413 BMW
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| style=&quot;text-align:left;&quot; | {{flagicon|Jaapan}} Tomoya Hoshino&lt;br/&gt;{{flagicon|Jaapan}} Ainosuke Yoshida&lt;br/&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!style=&quot;background:#FFFFBF;&quot;| 1.
|}

==== Bol d'Ori tulemused ====
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
! Aasta
! Võistkond
! Mootorratas
!Klass
! Sõitjad
! Pos
|-
!2024
|{{flagicon|Belgia}} BMW Motorrad World Endurance Team
|[[BMW|BMW S1000RR]]
|EWC
|{{flagicon|Saksamaa}} Markus Reiterberger&lt;br /&gt;{{flagicon|Prantsusmaa}} Sylvain Guintoli&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!5.
|-
! 2025
| style=&quot;text-align:left;&quot; | {{flagicon|Belgia}} CHAMPION-MRP-TECMAS
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| style=&quot;text-align:left;&quot; | {{flagicon|Saksamaa}} Jan Bühn&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer&lt;br /&gt;{{flagicon|Argentina}} [[Leandro Mercado]]
! style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; | 1.
|}
== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
*[https://www.hannessoomer.com/ Hannes Soomeri veebisait]
*[https://www.worldsbk.com/en/rider/Hannes+Soomer/2162 Hannes Soomer] WorldSBK.com-s

{{JÄRJESTA:Soomer, Hannes}}
[[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]]
[[Kategooria:Tallinnast pärit sportlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]</text>
      <sha1>ks8hyxzvmhoidj2f5fiyq9wh7zql3jt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158529</id>
      <parentid>7158528</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:51:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Superbike'i maailmameistrivõistlused (WorldSBK) */</comment>
      <origin>7158529</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29843" sha1="2tel5pyggefng5d9l7wddo7gilc8zkj" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
{{Infokast sportlane
| nimi = Hannes Soomer
| pilt = 2023-07-23 Motorsport, IDM, 88. Internationales Schleizer Dreieckrennen 1DX 8757 by Stepro (cropped).jpg
| pildiallkiri = Hannes Soomer 2023. aastal
| riik = Eesti
| sünniaeg = {{süv|1998|2|17}}
| sünnikoht = [[Tallinn]]
| spordiala = motoringrada
}}'''Hannes Soomer''' (sündinud [[17. veebruar|17. veebruaril]] [[1998]]) on [[Eesti]] motoringrajasõitja, kes 2026. aastal võistleb [[EuroMoto]] Superbike's Masteroil Alpha Van Zon BMW meeskonnas ja [[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|FIM EWC]]-s AutoRace Ube Racing Teamiga. Tema hüüdnimi on '''The Baltic Bullet'''.

2017. aastal võitis ta Euroopa Superspordi karikavõistlused WILSport Racedaysi meeskonnaga.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2017-10-22 |pealkiri=Hannes Soomer võitis European Supersport meistritiitli |url=https://sport.err.ee/638016/hannes-soomer-voitis-european-supersport-meistritiitli |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Karjäär ==
=== Varasem karjäär ===
Soomer alustas oma karjääri ADAC Minibike Cup'is 2006. aasta hooaja viimasel etapil [[Sachsenring|Sachsenringil]] ning lõpetas esimeses sõidus seitsmendana ja teises sõidus B-grupis kuuendana.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=About me |url=https://hannessoomer.com/about-me |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=hannessoomer.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ergebnisse 2006 {{!}} ADAC Mini Bike Cup |url=https://www.adac-motorsport.de/adac-mini-bike-cup/ergebnisse/2006/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.adac-motorsport.de |keel=de}}&lt;/ref&gt; Ta jätkas selles sarjas võistlemist aastatel 2008-2010 ja võitis 2009. aastal ühe sõidu. Ta lõpetas 2010. aasta üldarvestuses teisena, kaks punkti meistrist maas.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Aastatel 2011 ja 2012 võistles Soomer [[ADAC Junior Cup]]'is Aprilia RS125 mootorrattaga. 2012. aastal saavutas ta poodiumi ja lõpetas üldarvestuses viiendana.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== European Junior Cup (EJC) ===
Soomer tegi oma [[European Junior Cup]]'i debüüdi 2013. aastal. Ta lõpetas üldarvestuses 22. kohal ja ta parim tulemus oli kaheksas koht [[Imola ringrada|Imolas]]. Ta jätkas sarjas võistlemist 2016. aastani, kuid 2015. ja 2016. aasta viimastel etappidel võistles ta [[Superspordi maailmameistrivõistlused|Superspordi maailmameistrivõistlustel]] ''wildcard'' sõitjana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hannes Soomer debüteeris Supersport klassi MM-sarjas |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/72619083/hannes-soomer-debuteeris-supersport-klassi-mm-sarjas |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-16 |pealkiri=Soomer jäi Jerezis toimunud Supersport sarja MM-etapil punktidelt välja |url=https://sport.err.ee/93131/soomer-jai-jerezis-toimunud-supersport-sarja-mm-etapil-punktidelt-valja |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; Ta sai 2016. aastal kaks etapivõitu [[TT Circuit Assen|Assenis]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-04-17 |pealkiri=Assenis võidutsenud Soomer kerkis Euroopa juunioride karikasarjas liidriks |url=https://sport.err.ee/84831/assenis-voidutsenud-soomer-kerkis-euroopa-juunioride-karikasarjas-liidriks |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja [[Misano World Circuit Marco Simoncelli|Misanos]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-06-20 |pealkiri=Hannes Soomer valitses Misano ringrajal peetud Euroopa noorte karikasarja etappi |url=https://sport.err.ee/87673/hannes-soomer-valitses-misano-ringrajal-peetud-euroopa-noorte-karikasarja-etappi |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Superspordi maailmameistrivõistlused (WorldSSP) ===
2015. aastal tegi Soomer debüüdi [[Superspordi maailmameistrivõistlused|Superspordi maailmameistrivõistlustel]] [[Kallio Racing]] võistkonnas, sõites hooaja kolmel etapil. 2017. aastal [[Team Racedays|Racedays Hondasse]] siirdunult tuli ta WorldSSP Supersport Challenge'i meistriks.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 2018. aasta hooajal osales Soomer esimest korda põhisõitjana WorldSSP-s.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Van Sikkelerus teams up with Soomer at Racedays Honda |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2019/Van+Sikkelerus+teams+up+with+Soomer+at+Racedays+Honda |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.worldsbk.com}}&lt;/ref&gt; 2019. aastal saavutas mitu esikümne finišit ning läks 2020. aastaks Kallio Racingusse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Porsche Ring {{!}} Probably the best racetrack in the Nordics! |url=https://www.audruring.ee/uudised/hannes-soomer-liitub-2020-supersport-mm-il-osalemiseks-kallio-racing-meeskonnaga |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.audruring.ee}}&lt;/ref&gt; Ta lõpetas hooaja viimase nelja võidusõidu kolme poodiumikohaga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-10-04 |pealkiri=Eesti motosõitja kihutas taas poodiumile |url=https://sport.postimees.ee/7077815/eesti-motosoitja-kihutas-taas-poodiumile |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lupp |eesnimi=Ranto |kuupäev=2020-10-05 |pealkiri=Hannes Soomer sõitis MM-etapi poodiumile {{!}} Mootorrattad ja mootorratta uudised |url=https://mootorratturid.ee/mootorrattasport/hannes-soomer-soitis-esimese-eestlasena-supersport-klassi-mm-etapi-poodiumile/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lupp |eesnimi=Ranto |kuupäev=2020-10-18 |pealkiri=Soomer tõusis kolmandat korda järjest poodiumile! {{!}} Mootorrattad ja mootorratta uudised |url=https://mootorratturid.ee/mootorrattasport/soomer-tousis-kolmandat-korda-jarjest-poodiumile/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta lõpetas ta meistrivõistluste 13. kohal [[Triumph Motor Company|Triumph]]'i tehasemeeskonnas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hannes Soomer vahetab uue hooaja eel meeskonda: &quot;Usun, et rattal on potentsiaali&quot; |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/95623817/hannes-soomer-vahetab-uue-hooaja-eel-meeskonda-usun-et-rattal-on-potentsiaali |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2022. aasta Superspordi maailmameistrivõistluste sõitjate üldarvestus |url=https://resources.worldsbk.com/files/results/2022/AUS/SSP/002/STD/ChampionshipStandings.pdf?version=a92506ea4a18d9d220ae31bd272e7887 |vaadatud=12. mail 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Superbike'i maailmameistrivõistlused (WorldSBK) ===
[[2023. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2023. aastal]] valis Petronas MIE Honda Soomeri, et asendada [[Hafizh Syahrin|Hafizh Syahrinit]] Tšehhi ja Prantsuse etappidel vigastuse tõttu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-07-27 |pealkiri=Hannes Soomer given WorldSBK debut by MIE Honda at Most {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/wsbk/news/1032099/1/hannes-soomer-given-worldsbk-debut-mie-honda-most |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2023-09-12 |pealkiri=IDM SBK: Titel oder Laufsieg für Soomer beim Finale? |url=https://euromoto.racing/en/2023/09/12/idm-sbk-titel-oder-laufsieg-fuer-soomer-beim-finale/ |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=EURO MOTO |keel=en}}&lt;/ref&gt;

[[2026. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2026. aastal]] sõitis Soomer ROKiT [[BMW Motorrad]] WorldSBK Teamiga testil [[Misano World Circuit|Misanos]], kuna BMW põhisõitja [[Danilo Petrucci]] sai end vigastada Ungari etapil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=REPORT: Bulega under race lap record pace as he beats Lecuona at two-day Misano test |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2026/05/21/report-bulega-under-race-lap-record-pace-as-he-beats-lecuona-at-two-day-misano-test/1069596 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=The Official Home of WorldSBK |keel=en}}&lt;/ref&gt; Esimesel päeval oli Soomer ajatabelis kahekümnes&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-20 |pealkiri=2026 Misano WorldSBK Test Results - Wednesday (FINAL) {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/wsbk/results/1095690/1/2026-misano-worldsbk-test-results-wednesday |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt; ja teisel päeval üheksateistkümnes.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-05-21 |pealkiri=May 2026 Misano WorldSBK Test Results, Day 2: Nicolo Bulega tops final day {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/wsbk/results/1095701/1/may-2026-misano-worldsbk-test-results-day-2-bulega-leads-second-morning |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;

=== IDM Superbike / EuroMoto ===
[[Fail:2023-07-21 Motorsport, IDM, 88. Internationales Schleizer Dreieckrennen 1DX 8117 by Stepro.jpg|pisi|Soomer 2023. aastal]]
[[2023. aasta IDM Superbike'i meistrivõistlused|2023. aastal]] siirdus Soomer Superspordist Superbike'i, võisteldes IDM Superbike'i meistrivõistlustel Honda CBR1000RR-R mootorrattaga. Ta alustas hooaega viie järjestikulise poodiumiga [[Sachsenring|Sachsenringil]], [[Motorsport Arena Oschersleben|Oscherslebenis]] ja [[Mosti autodroom|Mostis]]. Hooaja lõpus lõpetas ta meistrivõistluste üldarvestuses 4. kohal, kogudes 185 punkti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2023. aasta IDM Superbike'i tulemused |url=https://results.bike-promotion.com/Results/Championship%20scores/2023/01%20IDM/IDM%20Punktest%C3%A4nde%20IDM_SBK.pdf}}&lt;/ref&gt;

[[2024. aasta IDM Superbike'i meistrivõistlused|2024. aastal]] läks Soomer üle BMW-le, sõites BMW M1000RR mootorrattaga. Enne hooaja algust sai ta [[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|Le Mansi 24. tunnisel võidusõidul]] vigastada ning ei saanud esimesel etapil osaleda&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Soomer in recovery mode after crash cuts short impressive EWC debut {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/soomer-in-recovery-mode-after-crash-cuts-short-impressive-ewc-debut |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VIDEO {{!}} Hannes Soomer kaotas Le Mansi 24 tunni sõidul suure valu tõttu korraks teadvuse |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120287241/video-hannes-soomer-kaotas-le-mansi-24-tunni-soidul-suure-valu-tottu-korraks-teadvuse |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=Delfi Sport}}&lt;/ref&gt; Kolmandal etapil Mostis esimeses sõidus oli Soomer heitluses [[Illja Mõhhaltšõk|Illja Mõhhaltšõkiga]] viimase ringi eelviimase kurvini, kus Soomer kukkus ning katkestas sõidu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2024-06-23 |pealkiri=IDM SBK: Kein Soomer-Märchen, Mikhalchik gewinnt |url=https://euromoto.racing/2024/06/23/idm-sbk-kein-soomer-maerchen-mikhalchik-gewinnt/ |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=EURO MOTO |keel=de}}&lt;/ref&gt; Hooaja viiendal etapil [[Schleizer Dreieck|Schleizer Dreieckil]] lõpetas ta 8. ja 10. kohal. Kuuendal etapil Assenis saavutas ta mõlemas sõidus teise koha. Eelviimasel etapil Nürburgringil lõpetas Soomer esimese sõidu teisena pärast heitlust Mõhhaltšõkiga. Teises sõidus saavutas ta oma esimese IDM Superbike'i võidu,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Urbanik |eesnimi=Helen |kuupäev=2024-09-01 |pealkiri=Hannes Soomer võitis Nürburgringil - Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon |url=https://msport.ee/2024/09/01/hannes-soomer-voitis-nurburgringil/,%20https://msport.ee/2024/09/01/hannes-soomer-voitis-nurburgringil/ |vaadatud=2026-03-14 |keel=et}}&lt;/ref&gt; taas pärast heitlust Mõhhaltšõkiga. Soomer ei osalenud viimasel etapil [[Hockenheimring|Hockenheimis]], kuna sai vigastada Bol d'Ori võidusõidul.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=After 16 Hours: YART Bol d’Or heartbreak puts Yoshimura SERT in EWC title control {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/after-16-hours-yart-bol-dor-heartbreak-puts-yoshimura-sert-in-ewc-title-control |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;[[Fail:2025-06-01 Motorsport, IDM, 90. Internationales Schleizer Dreieckrennen- IDM Superbike STP 6157.jpg|pisi|Hannes Soomer (nr.38) ja Toni Finsterbusch (nr.56) 2025. aastal Schleizer Dreieckis|267x267px]][[2025. aasta IDM Superbike'i meistrivõistlused|2025. aastal]] jätkas Soomer BMW-ga, nüüd tehasemeeskonna ridades.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-02-12 |pealkiri=Hannes Soomer asub BMW tehasemeeskonna ridades püüdma meistritiitlit |url=https://sport.postimees.ee/8190774/hannes-soomer-asub-bmw-tehasemeeskonna-ridades-puudma-meistritiitlit |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=Sport |keel=et}}&lt;/ref&gt; Ta sai esimesel etapil Oscherslebenis võidu ja teise koha. Schleizis oli ilm muutlik ning lõpetas esimeses sõidus neljandana ja teises sõidus viiendana. Kolmanda etapi esimeses sõidus Mostis võitis Soomer 0.059 sekundiga [[Florian Alt|Florian Altile]] pärast pikka heitlust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wieczorek |eesnimi=Anke |kuupäev=2025-06-22 |pealkiri=IDM SBK: Soomer victory secures top spot in the standings |url=https://euromoto.racing/en/2025/06/22/idm-sbk-soomer-sieg-rettet-die-tabellenfuehrung/ |vaadatud=2026-03-14 |väljaanne=EURO MOTO |keel=en}}&lt;/ref&gt; Neljandal etapil taas Oscherslebenis alustas Soomer esimest sõitu viiendalt stardikohalt. 13. ringil möödus ta Altist ja tõusis hetkeks teiseks, kuid kukkus järgmisesse kurvi sisenedes. Ta murdis sõrme ning ei osalenud teises sõidus. Järgmisel etapil Assenis naasis Soomer rattale ja lõpetas mõlemas sõidus seitsmendana. Nürburgringil saavutas ta teise ja kolmanda koha.

Hooaja viimasel etapil Hockenheimis startis Soomer esimest sõitu kolmandana. Sõit peatati esimese ringi viiendas kurvis kukkumise tõttu [[Maximilian Kofler]] ja [[Lorenzo Zanetti]] vahel. Hiljem peatati ja lõpetati sõit kuuendal ringil ning anti välja poolpunkte. Soomer lõpetas neljandana. Teises sõidus lõpetas ta 14. kohal, pärast neljandal ringil rajalt välja sõitmist ja seitsmendal ringil kukkumist. Hooaja kokkuvõttes lõpetas ta üldarvestuse kolmandal kohal 177.5 punktiga.

[[2026. aasta EuroMoto hooaeg|2026. aastal]] jätkab Soomer Van Zon BMW meeskonnaga ümber nimetatud [[EuroMoto]] sarjas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Line-up 2026: Markus Reiterberger returns to EuroMoto (IDM) championship with his former team – Masteroil – Alpha – Van Zon – BMW |url=https://www.bmwracingteam.eu/line-up-for-2026-markus-reiterberger-returns-to-euromoto-idm-championship-with-his-former-team/ |vaadatud=2026-05-12 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

=== Kestvussõit ===
[[2024. aasta FIM EWC hooaeg|2024. aastal]] avaldati, et Soomerist saab BMW Motorrad World Endurance Teami asendussõitja ja Tecmas-MRP-BMW Racing Teami neljas sõitja. Le Mansi 24. tunnisel võidusõidul võistles Soomer Tecmas võistkonnas, kus ta kukkus varahommikul ja vigastas õlga.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Soomer in recovery mode after crash cuts short impressive EWC debut {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/soomer-in-recovery-mode-after-crash-cuts-short-impressive-ewc-debut |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Meeskond hiljem katkestas tehnilise vea tõttu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Suzuka 8 tunni võidusõit|Suzuka 8 tunni võidusõidul]] võistles Soomer TONE RT SYNCEDGE 4413 BMW meeskonnas Superstocki klassis, mille nad võitsid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EWC Take Five with Hannes Soomer {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/ewc-take-five-with-hannes-soomer |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Bol d'Oril oli Soomer võistlemas [[Sylvain Guintoli]] asemel tehasevõistkonnas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2024 Bol d'Or sõitjate nimekiri |url=https://boldor.com/wp-content/uploads/2024/09/Entry-List-Bol-dOr-2024-au-04.09.pdf |vaadatud=15. märtsil 2026}}&lt;/ref&gt; Esikohalt startides, meeskond oli pidevalt eespool suur osa sõidust. Varahommikul, Soomeril oli ''highside'' kukkumine, kus ta murdis õlavarreluu ja nihestas õla. Ta sõitis boksi tagasi ja katkestas sõidust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hannes Soomer will not race in Hockenheim |url=https://hannessoomer.com/latest-news/hannes-soomer-will-not-race-in-hockenheim |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=hannessoomer.com}}&lt;/ref&gt; Meeskond lõpetas viiendana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=Motorcycle |kuupäev=2024-09-15 |pealkiri=Yoshimura SERT Motul Suzuki win FIM EWC crown as both YART and F.C.C. TSR falter at Bol d’Or 24 Hour finale |url=https://www.mcnews.com.au/2024-bol-dor-results-fim-ewc/ |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;

14. jaanuaril 2025 avaldati, et Soomer püib BMW Motorrad World Endurance Team meeskonda neljanda ja asendussõitjana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=BMW Motorrad World Endurance Team 2025: Familiar names and a strong new addition – BMW Motorrad EWC |url=https://bmwmotorradewc.com/bmw-motorrad-world-endurance-team-2025-familiar-names-and-a-strong-new-addition/ |vaadatud=2026-03-15 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Spa 8 tunni võidusõidul oli Soomer võistlemas Tecmas meeskonnas koos [[Jan Bühn|Jan Bühni]] ja [[Leandro Mercado|Leandro Mercadoga]]. Nad tulid Superstocki võitjaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2nd place overall in the FIM EWC at Spa 8h – BMW Motorrad EWC |url=https://bmwmotorradewc.com/2nd-place-overall-in-the-fim-ewc-at-spa-8h/ |vaadatud=2026-03-15 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Soomer võistles uuesti Tecmasis Bol d'Or võidusõidul, kus nad võitsid Superstock klassis ja tulid üldarvestuse kolmandaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Champion-MRP-Tecmas battles back in style to top EWC Bol d’Or Superstock order {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/champion-mrp-tecmas-battles-back-in-style-to-top-ewc-bol-dor-superstock-order |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-09-22 |pealkiri=Bol d’Or joy for Yoshimura SERT Motul as Yamaha lands EWC title joy after late BMW heartbreak |url=https://www.fim-moto.com/en/news/news-detail/article/bol-dor-joy-for-yoshimura-sert-motul-as-yamaha-lands-ewc-title-joy-after-late-bmw-heartbreak |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fim-moto.com |keel=en-us}}&lt;/ref&gt;

27. jaanuaril 2026 avaldati, et Soomer püsib BMW tehasemeeskonna neljandaks sõitjaks&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=BMW Motorrad Motorsport 2026: The large, strong family is ready! |url=https://www.press.bmwgroup.com/canada/article/detail/T0455314EN/bmw-motorrad-motorsport-2026:-the-large-strong-family-is-ready?language=en |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.press.bmwgroup.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; ja AutoRace Ube Racing Team'i põhisõitjaks koos [[Naomichi Uramoto]] ja Sylvain Guintoliga.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Full-time entry in the FIM EWC as the first BMW Motorrad Motorsport Official Team Japan {{!}} FIM Endurance World Championship |url=https://www.fimewc.com/news/full-time-entry-in-the-fim-ewc-as-the-first-bmw-motorrad-motorsport-official-team-japan |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.fimewc.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Karjääri statistika ==
=== Superspordi maailmameistrivõistlused (WorldSSP) ===

==== Hooaja kaupa ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Hooaeg
!Mootorratas
!Meeskond
!Sõite
!Võite
!Poodiume
!{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}}
!Punkte
!Koht
|-
!2015
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Yamaha YZF-R6]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Kallio Racing
|1
|0
|0
|0
|0
|49.
|-
!2016
|3
|0
|0
|0
|4
|33.
|-
!2017
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Honda CBR600RR]]
|WILSport Racedays
|9
|0
|0
|0
|28
|18.
|-
!2018
|Racedays
|12
|0
|0
|0
|36
|16.
|-
!2019
|MPM WILSport Racedays
|11
|0
|0
|0
|36
|14.
|-
!2020
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Yamaha YZF-R6]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Kallio Racing
|15
|0
|3
|0
|115
|9.
|-
!2021
|17
|0
|0
|0
|105
|12.
|-
!2022
|[[Triumph Street Triple|Triumph Street Triple RS]]
|Dynavolt Triumph
|24
|0
|0
|0
|95
|13.
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Kokku
!92
!0
!3
!0
!419
!
|}

=== Superbike’i maailmameistrivõistlused (WorldSBK) ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Hooaeg
!Mootorratas
!Meeskond
!Sõite
!Võite
!Poodiume
!{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}}
!Punkte
!Koht
|-
!2023
|[[Honda CBR1000RR|Honda CBR1000RR-R]]
|Petronas MIE – MS Racing Honda Team
|6
|0
|0
|0
|1
|25.
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Kokku
!6
!0
!0
!0
!1
!
|}

=== IDM Superbike / EuroMoto ===

==== Hooaegade kaupa ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Hooaeg
!Mootorratas
!Meeskond
!Sõite
!Võite
!Poodiume
!{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}}
!Punkte
!Koht
|-
!2023
|[[Honda CBR1000RR|Honda CBR1000RR-R]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Enemat Enos Motorsport
|14
|0
|8
|0
|185
|4.
|-
!2024
| rowspan=&quot;3&quot; |[[BMW S1000RR|BMW M1000RR]]
|10
|1
|4
|0
|136
|7.
|-
!2025
| rowspan=&quot;2&quot; |Masteroil Alpha Van Zon BMW
|13
|2
|4
|0
|177,5
|3.
|-
!2026
|2*
|0*
|1*
|0*
|29*
| 4.*
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Kokku
!39
!3
!16
!0
!527,5
!
|}

==== Võidusõitude kaupa ====
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
!rowspan=&quot;2&quot;| Aasta
!rowspan=&quot;2&quot;| Klass
!rowspan=&quot;2&quot;| Mootorratas
!colspan=&quot;2&quot;| 1
!colspan=&quot;2&quot;| 2
!colspan=&quot;2&quot;| 3
!colspan=&quot;2&quot;| 4
!colspan=&quot;2&quot;| 5
!colspan=&quot;2&quot;| 6
!colspan=&quot;2&quot;| 7
!rowspan=&quot;2&quot;| Pos
!rowspan=&quot;2&quot;| Pts
|-
! R1
! R2
! R1
! R2
! R1
! R2
! R1
! R2
! R1
! R2
! R1
! R2
! R1
! R2
|-
! 2023
! Superbike
! [[Honda]]
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|DNF}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|10.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Red Bull Ring|AUS]]&lt;br /&gt;{{small|8.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Red Bull Ring|AUS]]&lt;br /&gt;{{small|4.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|5.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|5.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
! 4.
! 185
|-
! 2024
! Superbike
! [[BMW]]
| [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|Inj}}
| [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|Inj}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|5.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|8.}}
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|DNF}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|8.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|10.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; | [[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;{{small|1.}}
| [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|Inj}}
| [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|Inj}}
! 7.
! 136
|-
! 2025
! Superbike
! [[BMW]]
| style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|1.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|4.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Schleizer Dreieck|SCH]]&lt;br /&gt;{{small|4.}}
| style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|1.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#EFCFFF;&quot; | [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|DNF}}
| [[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;{{small|Inj}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|7.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[TT Circuit Assen|NED]]&lt;br /&gt;{{small|7.}}
| style=&quot;background:#DFDFDF;&quot; | [[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;{{small|2.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|4.}}
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;{{small|14.}}
! style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | 3.
! style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | 177.5
|-
![[2026. aasta EuroMoto hooaeg|2026]]
!Superbike
![[BMW]]
| style=&quot;background:#DFFFDF;&quot; | [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|4.}}
| style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | [[Sachsenring|SAC]]&lt;br /&gt;{{small|3.}}
|[[Brno ringrada|BRN]]&lt;br /&gt;
|[[Brno ringrada|BRN]]&lt;br /&gt;
|[[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;
|[[Mosti autodroom|CZE]]&lt;br /&gt;
|[[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;
|[[Motorsport Arena Oschersleben|OSC]]&lt;br /&gt;
|[[TT Circuit Assen|NED&lt;br /&gt;]]
|[[TT Circuit Assen|NED&lt;br /&gt;]]
|[[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;
|[[Nürburgring|NÜR]]&lt;br /&gt;
|[[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;
|[[Hockenheimring|HOC]]&lt;br /&gt;
!4.*
!29*
|}
{| style=&quot;font-size:85%; text-align:center;&quot; class=&quot;wikitable&quot;
|-
| bgcolor=&quot;#ffffbf&quot; | võitja
| bgcolor=&quot;#dfdfdf&quot; | 2. koht
| bgcolor=&quot;#ffdf9f&quot; | 3. koht
| bgcolor=&quot;#dfffdf&quot; | punktidega finish
| bgcolor=&quot;#cfcfff&quot; | punktideta finish
| bgcolor=&quot;#efcfff&quot; | Katkestas (DNF)
| bgcolor=&quot;#000000&quot; style=&quot;color:white&quot; | Diskvalifitseeritud (DSQ)
| bgcolor=&quot;#ffffff&quot; | ei startinud&lt;br&gt;(DNS)
| Vigastatud (Inj)
|}
=== FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused/karikavõistlused ===
====Hooaegade kaupa====
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:85%&quot;
!valign=&quot;middle&quot; | Aasta
!valign=&quot;middle&quot; | Võistkond
!valign=&quot;middle&quot; | Mootorratas
!Klass
! valign=&quot;middle&quot; | Sõitjad
!valign=&quot;middle&quot; | Tulemus
|-
|'''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2024]]'''
|{{flagicon|Belgia}} BMW Motorrad World Endurance Team
|[[BMW|BMW S1000RR]]
|EWC
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|Ukraina}} [[Illja Mõhhaltšõk]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer&lt;br /&gt;{{flagicon|Saksamaa}} [[Markus Reiterberger]]
! style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | 3.
|-
| '''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2024]]'''
| {{flagicon|Jaapan}} TONE RT SYNCEDGE 4413 BMW
| [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| align=&quot;left&quot; | {{flagicon|Jaapan}} Tomoya Hoshino&lt;br /&gt;{{flagicon|Jaapan}} Ainosuke Yoshida&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!13.
|-
| '''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2025]]'''
| {{flagicon|Belgia}} TECMAS MRP BMW RACING TEAM
| [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| align=&quot;left&quot; | {{flagicon|Ungari}} Bálint Kovács&lt;br /&gt;{{flagicon|Saksamaa}} Jan Bühn&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer&lt;br /&gt;{{flagicon|Belgia}} [[Loris Cresson]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Saksamaa}} Jan-Ole Jähnig
! style=&quot;background:#FFDF9F;&quot; | 3.
|-
|'''[[FIM kestvussõidu maailmameistrivõistlused|2026]]'''
|{{flagicon|Jaapan}} AutoRace Ube Racing Team
|[[BMW|BMW S1000RR]]
|EWC
| align=&quot;left&quot; |{{flagicon|Jaapan}} [[Naomichi Uramoto]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!4.*
|}

==== Le Mansi 24 tunni mootorrataste võidusõidu tulemused ====
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
! Aasta
! Võistkond
! Mootorratas
!Klass
! Sõitjad
! Pos
|-
! [[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|2024]]
|style=&quot;text-align:left;&quot;| {{flagicon|Belgia}} TECMAS MRP BMW RACING TEAM
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| style=&quot;text-align:left;&quot; | {{flagicon|Prantsusmaa}} [[Kenny Foray]]&lt;br/&gt;{{flagicon|Saksamaa}} [[Jan Bühn]]&lt;br/&gt;{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Loic Arbel]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!DNF
|-
![[Le Mansi 24 tunni võidusõit (mootorratastele)|2026]]
| style=&quot;text-align: left;&quot; |{{flagicon|Jaapan}} AutoRace Ube Racing Team
| style=&quot;text-align: left;&quot; |[[BMW|BMW S1000RR]]
|EWC
| align=&quot;left&quot; style=&quot;text-align: left;&quot; |{{flagicon|Jaapan}} [[Naomichi Uramoto]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Prantsusmaa}} [[Sylvain Guintoli]]&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!5.
|}

==== Spa 8 tunni mootorrataste võidusõidu tulemused ====
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
! Aasta
! Võistkond
! Mootorratas
!Klass
! Sõitjad
! Pos
|-
! 2025
|style=&quot;text-align:left;&quot;| {{flagicon|Belgia}} CHAMPION-MRP-TECMAS
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| style=&quot;text-align:left;&quot; | {{flagicon|Saksamaa}} Jan Bühn&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer&lt;br /&gt;{{flagicon|Argentina}} [[Leandro Mercado]]
! style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; | 1.
|}
==== Suzuka 8 tunni võidusõidu tulemused ====
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
! Aasta
! Võistkond
! Mootorratas
!Klass
! Sõitjad
! Pos
|-
! [[Suzuka 8 tunni võidusõit|2024]]
|style=&quot;text-align:left;&quot;| {{flagicon|Jaapan}} TONE RT SYNCEDGE 4413 BMW
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| style=&quot;text-align:left;&quot; | {{flagicon|Jaapan}} Tomoya Hoshino&lt;br/&gt;{{flagicon|Jaapan}} Ainosuke Yoshida&lt;br/&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!style=&quot;background:#FFFFBF;&quot;| 1.
|}

==== Bol d'Ori tulemused ====
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%;&quot;
! Aasta
! Võistkond
! Mootorratas
!Klass
! Sõitjad
! Pos
|-
!2024
|{{flagicon|Belgia}} BMW Motorrad World Endurance Team
|[[BMW|BMW S1000RR]]
|EWC
|{{flagicon|Saksamaa}} Markus Reiterberger&lt;br /&gt;{{flagicon|Prantsusmaa}} Sylvain Guintoli&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer
!5.
|-
! 2025
| style=&quot;text-align:left;&quot; | {{flagicon|Belgia}} CHAMPION-MRP-TECMAS
| style=&quot;text-align:left;&quot; | [[BMW|BMW S1000RR]]
|SST
| style=&quot;text-align:left;&quot; | {{flagicon|Saksamaa}} Jan Bühn&lt;br /&gt;{{flagicon|Eesti}} Hannes Soomer&lt;br /&gt;{{flagicon|Argentina}} [[Leandro Mercado]]
! style=&quot;background:#FFFFBF;&quot; | 1.
|}
== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{Commonsi kategooria tekstina}}
*[https://www.hannessoomer.com/ Hannes Soomeri veebisait]
*[https://www.worldsbk.com/en/rider/Hannes+Soomer/2162 Hannes Soomer] WorldSBK.com-s

{{JÄRJESTA:Soomer, Hannes}}
[[Kategooria:Eesti mootorrattasportlased]]
[[Kategooria:Tallinnast pärit sportlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]</text>
      <sha1>2tel5pyggefng5d9l7wddo7gilc8zkj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti sõjaväeosade nimekiri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>692918</id>
    <revision>
      <id>7158338</id>
      <parentid>7155934</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:19:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tomatimahlz</username>
        <id>206203</id>
      </contributor>
      <comment>/*  2. jalaväebrigaad */ viited</comment>
      <origin>7158338</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18209" sha1="4yx0lxnei27681l5sy1yzjkkalvvokw" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}}
'''Eesti väeosade nimekiri''' sisaldab kõiki [[Eesti]] [[Sõjavägi|relvajõududes]] teeninud [[Väeüksus|väeosi]] aastast 1918 kuni tänapäevani.

== 21. sajandi kaitsevägi&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Üldinfo |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/#t-kaitsevae-struktuur |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt; ==

===[[Pilt: Insignia_of_the_Headquarters_of_the_Estonian_Defence_Forces.svg|25px]] [[Kaitseväe peastaap]] &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-04-28 |pealkiri=Peastaabi koosseis |url=https://mil.ee/kaitsevagi/juhtimine/kaitsevae-peastaap/peastaabi-koosseis/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt; ===

* Personaliosakond J1
* [[J2|Luureosakond]] J2
* [[Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond|Operatiiv- ja väljaõppeosakond]] J3/7
* Logistikaosakond J4
* Analüüsi- ja planeerimisosakond J5/9
* Side- ja juhtimissüsteemide osakond J6
* Eelarve- ja rahandusosakond J8
* Üldosakond
* Teavitusosakond
* Siseauditi osakond
* Peainspektoriteenistus
* osakond &quot;Sõjaline esindus SHAPE´i juures&quot;
* Kaitseväe juhataja administratsioon
* Peastaabi ülema administratsioon&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-02-13 |pealkiri=Kaitseväe tegevuse alused |url=https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/kaitsevae-tegevuse-alused/ |vaadatud=2026-02-13 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;
** rahvusvahelise koostöö jaoskond
** julgeolekuteenistus
** teabehaldusmeeskond

== [[Pilt: Maavagi_crest.svg|25px]] [[Eesti maavägi|Maavägi]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Maavägi |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt; ==

==== [[Pilt:Estonian_Division_insignia.png|25px]] [[Diviis (Eesti)|Eesti diviis]] ====
* [[Pilt:Insignia_of_the_Headquarters_Support_and_Signal_Battalion_(Estonia).svg|15px]] [[Staabi- ja sidepataljon]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Staabi- ja sidepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/staabi-ja-sidepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;
** Staabikompanii
** Sidekompanii
* [[Pilt:Suurtükiväepataljon_emblem.svg|15px]] [[Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)|Suurtükiväerügement]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Suurtükiväepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/suurtukivaepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;
** Staabi- ja tagalapatarei
** Tulepatarei
** Remondi- ja hooldusrühm
** Raketisuurtükipatarei
** Mehitamata õhuründepatarei
* [[Pilt:Logistikapataljon emblem.svg|15px]] [[Logistikapataljon]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Logistikapataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/logistikapataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;
** Staap
** 1. Logistikakompanii
** 2. Logistikakompanii
** Remondikompanii
** 1. Õppekompanii
** 2. Õppekompanii
* [[Luurepataljon]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Luurepataljon |url=https://mil.ee/uksused/maavagi/diviis/luurepataljon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;
** Inimluuregrupp
** Rekkekompanii
** Tehnilise luure kompanii
'''Sõjaajaüksused:'''
* [[Liikursuurtükiväepataljon]]
* [[Õhutõrjepatarei]]


Praegused Eesti Kaitseväe kaks funktsionaalset brigaadi.

=== [[Pilt:1st_Infantry_Brigade_(Estonia)_emblem.png|25px]] [[1. jalaväebrigaad]] ===
*[[Pilt: Scouts_Battalion_emblem.png|15px]] [[Scoutspataljon]]
**Pataljoni staap
**Staabi- ja tagalakompanii
**A- soomusjalaväekompanii
**[[Pilt: B-soomusjalavaekompaani_scoutspataljon_embleem.png|15px]][[Scoutspataljoni B-soomusjalaväekompanii|B- soomusjalaväekompanii]]
**C- soomusjalaväekompanii
**Lahingtoetuskompanii
**(Soomuskool)
*[[Pilt: Insignia_of_Kalev_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kalevi jalaväepataljon|Kalevi Jalaväepataljon]]
**Pataljoni staap
**Staabi- ja tagalakompanii
**A- Jalaväekompanii
**C- Jalaväekompanii
**B- Jalaväekompanii
**D- Jalaväekompanii
**Lahingutoetuskompanii
*[[Pilt: Insignia_of_the_Viru_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Viru jalaväepataljon]]
** Pataljoni staap
** Tagalakeskus
** Afla- Jalaväekompanii
** Bravo- Jalaväekompanii
** Charlie- Jalaväekompanii
** Delta- Jalaväekompanii
** Golf- Jalaväekompanii
** Lahingutoetuskompanii
** (1. Tankitõrjekompanii)
*[[Pilt: 1._Jalaväebrigaad_Pioneeripataljon.png|15px]] [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|Pioneeripataljon]]
** Staap
** Sillarühm
** Luurerühm
** Tagalarühm
** Pioneerikool
** 1. Õppekompanii
** 2. Õppekompanii
** Kaitseväe demineerimiskeskus
*[[Pilt: Õhutõrjepataljon_emblem.svg|15px]] [[Õhutõrjepataljon]]
**Staap
**Õhutõrjekool
**Õhutõrjekahuripatarei
**Õhutõrjeraketipatarei
**Tulejuhtimis- ja tagalapatarei
*[[Pilt:Insignia of the Combat Service Support Battalion (1st Infantry Brigade).png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (1. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]]
*[[Pilt:1jvp Staabi- ja sidekompanii.png|15px]] [[Staabi- ja sidekompanii]]
** Siderühm
** Juhtimis- ja tagalarühm
** Staabikaitserühm
*[[Pilt: Insignia of the 1st Brigade Anti-tank Company (Estonia).svg|15px]] [[1. Tankitõrjekompanii]]
*Liitlaste lahingugrupp 

=== [[Pilt: 2_JVBr_embleem_sakala_(png_version).png|25px]] [[2. jalaväebrigaad]] ===
* Brigaadi staap
* [[Pilt:Insignia_of_the_Kuperjanov_Infantry_Battalion.svg|15px]] [[Kuperjanovi jalaväepataljon]]
** Pataljoni staap
** Staabi- ja tagalakompanii
** A-jalaväekompanii
** B-jalaväekompanii
** C-jalaväekompanii
** D-jalaväekompanii
** Lahingutoetuskompanii
** Staabikaitsekompanii
* [[Pilt:2jvb Lahinguteeninduspataljon.png|15px]] [[Lahinguteeninduspataljon (2. jalaväebrigaad)|Lahinguteeninduspataljon]]
** Staap
** Varustuserühm
** Remondirühm
** Transpordirühm
** Meditsiinkeskus
* [[Staabi- ja sidekompanii]]
* [[Luurekompanii]]
* [[2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon|26. Õhutõrjepataljon]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-02-22 |pealkiri=2. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon sai kätte üksuse embleemid |url=https://mil.ee/uudised/2-jalavaebrigaadi-ohutorjepataljon-sai-katte-uksuse-embleemid/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* [[2. jalaväebrigaadi pioneeripataljon|27. Pioneeripataljon]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-09-06 |pealkiri=Lõuna-Eestis toimus 27. pioneeripataljoni reservõppekogunemine |url=https://mil.ee/uudised/louna-eestis-toimus-27-pioneeripataljoni-reservoppekogunemine/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Mehitamata õhusõidukite kompanii
'''Sõjaajaüksused:'''
* [[22. jalaväepataljon]] &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-05-12 |pealkiri=22. jalaväepataljon osaleb Kevadtormil omaenda embleemi kandes |url=https://mil.ee/uudised/22-jalavaepataljon-osaleb-kevadtormil-omaenda-embleemi-kandes/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* [[23. jalaväepataljon]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-08-09 |pealkiri=23. jalaväepataljoni reservväelased harjutavad linnalahingute pidamist |url=https://mil.ee/uudised/23-jalavaepataljoni-reservvaelased-harjutavad-linnalahingute-pidamist/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* [[25. suurtükiväepataljon (Eesti)|25. Suurtükiväepataljon]]
* [[2. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii|Tankitõrjekompanii]] &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-02-20 |pealkiri=Sirgalas lõppes tankitõrjekompanii laskelaager Tankhammer |url=https://mil.ee/uudised/sirgalas-loppes-tankitorjekompanii-laskelaager-tankhammer/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== [[Pilt:Eesti_ohuvagi_crest.svg|25px]] [[Eesti õhuvägi|Õhuvägi]] &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Õhuvägi |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt; ==

* [[Pilt:Estonian_Air_Force_Staff_batch_medium.png|15px]] [[Õhuväe staap]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuväe staap |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuvae-staap/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;
** Personaliosakond
** Luureosakond
** Operatiiv- ja väljaõppeosakond
** Planeerimis- ja tsiviil-militaarkoostöö osakond
** Tagalaosakond
** Side- ja juhtimissüsteemide osakond
** Tugiteenuste osakond
* [[Pilt:Estonian_Ämari_Air_Base_batch_medium.png|15px]] [[Ämari lennubaas|Lennubaas]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Lennubaas |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/lennubaas/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;
** Staap
** Lennugrupp
*** 1. Eskadrill
*** 2. Eskadrill
** Lennubaasi Kaitseoperatsioonide Keskus
** Lennubaasi operatsioonide keskus
*** Side- ja Raadionavigatsiooni eskadrill
*** Õhuväe toetuseskadrill
** Lennuvälja tegevusgrupp
*** Lennuväljateenindus eskadrill
*** Lennuvälja eskadrill
*** Õhusõidukite Hooldus eskadrill
*** Lennujuhtimisteenistus
*** Pääste- ja tuletõrjeteenistus
*** Kütuseteenistus
*** Lennumeteoroloogia- ja lennuohutuseteenistus
** [[Pilt:Estonian air force tacp.png|15px]] Õhutuletoetuse eskadrill (TACP) &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* [[Pilt:Estonian_Air_Surveillance_batch_medium.png|15px]] [[Õhuseiredivisjon]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhuseiredivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohuseiredivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;
** Staap
** Teenindus ja Tehnilinegrupp
*** Radarihooldus eskadrill
*** Radarite eskadrill
** Ämari juhtimis- ja raportimiskeskus
** Ühendatud juhtimis- ja raportimiskeskus
** Õhuoperatsioonide juhtimise eskadrill
** Side ja infotehnoloogia eskadrill
* [[Pilt:Õhukaitsedivisjoni_embleem(taustata).png|19px]]  [[Õhukaitsedivisjon]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-05-10 |pealkiri=Õhukaitsedivisjon |url=https://mil.ee/uksused/ohuvagi/ohukaitsedivisjon/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;
** Staap
** 1. Raketipatarei
** 2. Raketipatarei
* [[Kaitselennundusejärelvalve teenistus]]
** Lennutegevuse osakond
** Insenertehniline osakond
* Õhutoetuse operatsioonide keskus (ASOS)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-12-05 |pealkiri=Eesti kaitseväelased harjutavad koos liitlastega õppusel Pikne õhutoetuse tagamist |url=https://mil.ee/uudised/oppus-pikne-voimaldab-eesti-ja-liitlaste-kaitsevaelastel-harjutada-ohutoetuse-protseduure/ |vaadatud=2026-03-11 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== [[Pilt:Estonian_Navy_emblem.svg|25px]][[Eesti merevägi|Merevägi]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-04-30 |pealkiri=Merevägi |url=https://mil.ee/uksused/merevagi/ |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=Kaitsevägi |keel=et}}&lt;/ref&gt; ==

* Staap
* [[Miinisõjadivisjon]]
** [[Pilt:EML Admiral Cowan emblem.webp|15px]] [[Admiral Cowan|EML Admiral Cowan]]
** [[Pilt:ENS_Sakala_vapp.jpg|15px]] [[Sakala (laev)|EML Sakala]]
** [[Pilt:EML Ugandi Emblem.webp|15px]] [[Ugandi (laev)|EML Ugandi]]
** [[Pilt:Crest of EML Wambola.png|15px]] [[Wambola (laev 1977)|EML Wambola]]
** [[Tuukrigrupp]]

* [[Operatsioonikeskus]]
* [[82. Rannikukaitsedivisjon]]
** Divisjoni juhtkond
** Raketipatarei
** Väekaitsekompanii
** Lahingutoetuskompanii
** Seirerühmad
* [[Lahinguteenistuse divisjon|Lahinguteeninduse divisjon]]
** Varustussektsioon
** Remondi- ja hooldussektsioon
** Sadamateenistus
** Transpordisektsioon
** Meditsiinikeskus
* [[Pilt:Patrull-laevade-divisjonankrud.png|15px]] Patrull-laevade divisjon
** Multifunktsionaalne reostustõrjelaev - [[Pilt:Kindral-Kurvits.png|15px]] [[Kindral Kurvits|EML Kindral Kurvits]]
** Multifunktsionaalne patrull-laev
** Neli patrull-laeva - [[Pilt:EML raju emblem.png|15px]] [[Raju (laev)|EML Raju]], [[Pilt:EML Valve emblem.png|15px]] [[Valve (laev)|EML Valve]]
*  Mereväekool

== Muud üksused&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ==

* [[Pilt:Emblème du Erioperatsioonide grupp (EOG).svg|15px]] [[Erioperatsioonide väejuhatus]]
* [[Pilt:Luurekeskus.png|15px]] [[Luurekeskus]]
* [[Pilt:Küberväejuhatuse-embleem.jpg|15px]] [[Küberväejuhatus]]
** Staap
** Sidekool
** [[Pilt:Emblem_of_the_STRATKOMKE.png|15px]] [[Strateegilise kommunikatsiooni keskus]]
** [[Küber- ja infooperatsioonide keskus]]
** [[IKT keskus]]
** Staabi- ja tagalakompanii
* [[Fail:Insignia of the Military Police (Estonia).svg|18x18px]] [[Eesti sõjaväepolitsei|Sõjaväepolitsei]]
** Staap
** [[Pilt:Vahipataljon_emblem.svg|15px]] [[Vahipataljon]]
*** I kompanii
*** [[Aukompanii]]
** I Sõjaväepolitsei kompanii
** II Sõjaväepolitsei kompanii
* [[Pilt:EDF_Logistics_Centre_emblem.svg|15px]] [[Kaitseväe toetuse väejuhatus|Toetuse väejuhatus]]
** Staap
** Logistikakool
** Liikumis- ja veoteenistus
** [[Varustuspataljon]]
** Toetusteenuste keskus
** [[Tervisekeskus]]
** Formeerimiskeskus
* Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus

== [[Pilt:Kaitseliit_emblem.svg|25px]] [[Kaitseliit]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kaitseliit |url=https://www.kaitseliit.ee/et/malevad-9375 |vaadatud=2025-04-30 |väljaanne=www.kaitseliit.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-19 |pealkiri=Meist - Keila malevkond |url=https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |vaadatud=2025-04-30 |keel=et |arhiivimisaeg=2025-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250624162043/https://keilamalevkond.ee/meist-2/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ==
* [[Kaitseliidu peastaap]]
* [[Pilt:Küberkaitseüksuse embleem.png|18px]] [[Küberkaitseüksus]]

==== [[Põhja maakaitseringkond]] ====
*[[Kaitseliidu Rapla malev|Rapla malev]]
* [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna malev]]
** [[Tallinna maleva Akadeemiline malevkond]]
** [[Tallinna maleva Lääne malevkond]]
** [[Tallinna maleva Meredivisjon]]
** [[Nõmme malevkond|Tallinna maleva Nõmme malevkond]]
** [[Toompea malevkond|Tallinna maleva Toompea malevkond]]
** [[Lõuna kompanii|Tallinna maleva Lõuna üksik-kompanii]]
** [[Põhja kompanii|Tallinna maleva Põhja malevkond]]
** [[Ida malevkond|Tallinna maleva Ida malevkond]]
** [[Kalevi malevkond|Tallinna maleva Kalevi malevkond]]
* [[Kaitseliidu Harju malev|Harju malev]]
** [[Rävala malevkond]]
** [[Keila malevkond]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
*** Juhtgrupp
*** Maakaitsekompanii
*** Julgestusgrupid
*** Vaatlusgrupid
*** Droonigrupid
*** Meditisiini- ja evuakatsioonigrupid
*** Side, seire ja elektroonilise võitluse grupid
*** Transpordi- ja eritehnikagrupid
*** Toitlustusgrupid
*** Formeerimisgrupid
** [[Kose malevkond]]
** [[Harku malevkond]]

==== [[Lõuna maakaitseringkond|Kirde maakaitseringkond]] ====
*[[Kaitseliidu Viru malev|Viru malev]]
*[[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse malev]]
*[[Kaitseliidu Jõgeva malev|Jõgeva malev]]
*[[Kaitseliidu Järva malev|Järva malev]]

==== [[Lõuna maakaitseringkond]] ====
*[[Kaitseliidu Sakala malev|Sakala malev]]
*[[Kaitseliidu Tartu malev|Tartu malev]]
** [[Tartu maleva Akadeemiline malevkond]]
** [[Tamme malevkond|Tartu maleva Tamme malevkond]]
** [[Elva malevkond|Tartu maleva Elva malevkond]]
** [[Esimene malevkond|Tartu maleva Esimene malevkond]]
** [[Kuperjanovi malevkond|Tartu maleva Kuperjanovi malevkond]]
** [[Põhja-Tartumaa malevkond|Tartu maleva Põhja-Tartumaa malevkond]]
** [[Lõuna-Tartumaa üksikrühm|Tartu maleva Lõuna-Tartumaa üksikrühm]]
** [[Tartu maleva motoriseeritud üksikrühm]]
* [[Kaitseliidu Põlva malev|Põlva malev]]
* [[Kaitseliidu Võrumaa malev|Võrumaa malev]]
* [[Kaitseliidu Valgamaa malev|Valgamaa malev]]

==== [[Lääne maakaitseringkond]] ====
*[[Kaitseliidu Lääne malev|Lääne malev]]
*[[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Pärnumaa malev]]
* [[Kaitseliidu Saaremaa malev|Saaremaa malev]]

==== Muud Kaitseliidu üksused ====
Igas malevas ümber Eesti:

* [[Võitlusgrupp]]
* [[Noored Kotkad|Noored kotkad]]
* [[Kodutütred]]
* [[Naiskodukaitse]]

== 20. sajandi kaitsevägi ==

=== Diviisid ===
Väekoondise tasandil diviisid eksisteerisid kuni 1940. aastani. Diviisiülema õigused olid ka Merejõudude juhatajal, Õhukaitse ülemal ja Kaitseliidu ülemal.

* [[1. Diviis]]
* [[2. Diviis]]
* [[3. Diviis]]
* [[4. Diviis]]
* [[Soomusrongide Diviis]]

=== Rügemendid ===

; 1920. aastal

* [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement]]
* [[2. Jalaväerügement|2. jalaväerügement]]
* [[3. Üksik jalaväepataljon|3. jalaväerügement]]
* [[Viru jalaväepataljon|4. jalaväerügement]]
* [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement]]
* [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement]]
* [[7. Jalaväerügement|7. jalaväerügement]]
* [[8. jalaväepolk|8. jalaväerügement]]
* [[9. Üksik Jalaväepataljon|9. jalaväerügement]]
* [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide rügement]]
* [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide rügement]]
* [[Scoutspataljon|Skautide rügement]]
* [[Tallinn Reserve Regiment|Tallinna Reservrügement]]
* [[Balti rügement]]

=== Üksikud pataljonid ===

; Jalavägi

* [[Eesti maavägi|2. üksik jalaväepataljon]]
* [[Eesti maavägi|3. üksik jalaväepataljon]]
* [[Eesti maavägi|4. üksik jalaväepataljon]]
* [[Eesti maavägi|5. üksik jalaväepataljon]]
* [[Eesti maavägi|6. üksik jalaväepataljon]]
* [[Eesti maavägi|8. üksik jalaväepataljon]]
* [[Eesti maavägi|9. üksik jalaväepataljon]]
* [[Eesti maavägi|10. üksik jalaväepataljon]]
* [[Balti pataljon]]
* [[Sakala Partisanide Pataljon|Sakala partisanide pataljon]]

; Merejalavägi

* [[Eesti Meredessantpataljon]]

== Sorteerimata ==

* [[Soomusrongirügement]]
* [[1. Soomusrongi Rügement|1. soomusrongide rügement]]
* [[1. Jalaväerügement|1. jalaväerügement (Eesti)]]
* [[5. Suurtükiväegrupp|5. suurtükiväegrupp (Eesti)]]
* [[5. Jalaväerügement|5. jalaväerügement (Eesti)]]
* [[6. Jalaväerügement|6. jalaväerügement (Eesti)]]
* [[Kalevlaste Maleva]]
* [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]]
* [[Auto-Tanki rügement|Autotankirügement]]
* [[Ratsarügement]]
* [[Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp|Spetsiaalsete operatsioonide grupp]]
* Õhuväe õhutoetusoperatsioonide eskadrill

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Eesti väeüksused]]</text>
      <sha1>4yx0lxnei27681l5sy1yzjkkalvvokw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused</title>
    <ns>0</ns>
    <id>694254</id>
    <revision>
      <id>7158658</id>
      <parentid>7157728</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:06:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <comment>/* Alagrupiturniir */</comment>
      <origin>7158658</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43493" sha1="hl9c65a5okdriy2dnxuhvun79wi0kgt" xml:space="preserve">{{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus
| nimi              = Jäähoki maailmameistrivõistlused
| aasta             = 2026
| muu_nimi          = 
| pilt              = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] 
| suurus            = 
| alt               = 
| pildiallkiri      = 
| sport             = 
| linn              = 
| riik              = {{PisiLipp|Šveits}} &lt;br&gt; [[Zürich]] ja [[Fribourg]]
| riik2             = 
| toimumisaeg       = 15.–31. mai
| võistkondade_arv  = 16
| väljakud          = 2
| linnad            = 2
| võitja            = 
| tiitli_nr         = 
| teine             = 
| kolmas            = 
| väljalangemine    = 
| mänge             = 
| väravaid          = 
| pealtvaatajaid    = 
| parim_väravakütt  = 
| parim_punktitooja = 
| parim_mängija     = 
| eelmine           = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]]
| järgmine          = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]]
}}
'''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is.

Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s.

== Võistlusareenid ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
| 
! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]]
| 
|-
! [[Zürich]]
|rowspan=&quot;3&quot;|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad=
{{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}}
{{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}}
}}
! [[Fribourg]]
|-
|[[Swiss Life Arena]]&lt;br /&gt;Mahutavus: 12&amp;nbsp;000
|[[BCF Arena]]&lt;br /&gt;Mahutavus: 9&amp;nbsp;009
|-
|[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]]
|[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]]
|}

== Osalejad ==
{{Col-begin}}
{{Col-2}}
;A-alagrupp ([[Zürich]])
*{{jh|USA}} (2), senine maailmameister
*{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik
*{{jh|Soome}} (7)
*{{jh|Saksamaa}} (8)
*{{jh|Läti}} (11)
*{{jh|Austria}} (12)
*{{jh|Ungari}} (18)
*{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist
{{Col-2}}
;B-alagrupp ([[Fribourg]])
*{{jh|Kanada}} (4)
*{{jh|Rootsi}} (5)
*{{jh|Tšehhi}} (6)
*{{jh|Taani}} (9)
*{{jh|Slovakkia}} (10)
*{{jh|Norra}} (13)
*{{jh|Sloveenia}} (17)
*{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist
{{Col-end}}

== Alagrupiturniir ==
=== A-alagrupi turniir ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|Koht tabelis
!width=&quot;130&quot;|Riik
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võite}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotusi}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Väravaid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
!width=&quot;20&quot;|Edutamine või väljalangemine
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 1.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Šveits}} '''(K)'''
| 5
| 5
| 0
| 0
| 0
| 26
| 5
| +21
| '''15'''
| rowspan=4|Veerandfinaalid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 2.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Soome}} 
| 4
| 4
| 0
| 0
| 0
| 20
| 5
| +15
| '''12'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 3.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Austria}} 
| 4
| 3
| 0
| 0
| 1
| 12
| 14
| -2
| '''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 4.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Ameerika Ühendriigid }}
| 4
| 1
| 1
| 0
| 2
| 12
| 13
| -1
| '''5'''
|- 
| 5.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Ungari}}
| 3
| 1
| 0
| 0
| 2
| 8
| 8
| 0
| '''3'''
| rowspan=3|Ei play-off’e
|- 
| 6.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Läti}}
| 4
| 1
| 0
| 0
| 3
| 6
| 14
| -8
| '''3'''
|- 
| 7.
| align=&quot;left&quot; |{{jh| Saksamaa}}
| 4
| 0
| 0
| 1
| 3
| 5
| 15
| -10
| '''1'''
|- style=&quot;background:#fcc;&quot;
| 8.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Suurbritannia}}
| 4
| 0
| 0
| 0
| 4
| 4
| 19
| -15
| '''0'''
| Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]].
|}

=== Tulemused ===


{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Soome v Saksamaa&quot; 
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|15}}
|aeg            = 16:20 
|meeskond1      = {{jh-p|Soome}}
|tulemus        = 3:1 &lt;br&gt;  (1–0, 0–0, 2–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Saksamaa}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] 
|pealtvaatajaid = 9516
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 24
|visked2        = 17
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;USA v Šveits&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|15}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|USA}}
|tulemus        = 1:3 &lt;br&gt; (0–2, 0–0, 1–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      =  [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Šveits}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 10 000
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Suurbritannia v Austria&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|16}}
|aeg            = 12:20
|meeskond1      = {{jh-p|Suurbritannia}} 
|tulemus        = 2:5 &lt;br&gt;  (2–3, 0–2, 0–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Austria}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 7974
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Ungari v Soome&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|16}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Ungari}}
|tulemus        = 1:4 &lt;br&gt; (0–0, 1–3, 0–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Soome}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 9069
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Šveits v Läti&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|16}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Šveits}}
|tulemus        = 4:2 &lt;br&gt; (0–0, 2–1, 2–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Läti}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 10 000
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Suurbritannia v USA&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|17}}
|aeg            = 12:20
|meeskond1      = {{jh-p|Suurbritannia}}
|tulemus        = 1:5 &lt;br&gt;  (0–1, 1–1, 0–3)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|USA}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 6456
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Austria v Ungari&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|17}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Austria}}
|tulemus        = 4:2 &lt;br&gt;  (0–0, 2–1, 2–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Ungari}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 7668
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Saksamaa v Läti&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|17}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Saksamaa}}
|tulemus        = 0:2 &lt;br&gt; (0–1, 0–1, 0–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Läti}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 6633
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Soome v USA&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|18}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Soome}}
|tulemus        = 6:2 &lt;br&gt; (0–0, 5-0, 1–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|USA}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 9206
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Saksamaa v Šveits&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|18}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Saksamaa}}
|tulemus        = 1:6 &lt;br&gt; (0–0, 0–5, 1–1) 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Šveits}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 10 000
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Läti v Austria&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|19}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Läti}}
|tulemus        = 1:3 &lt;br&gt; (0–0, 0–1, 1–2) 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Austria}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 8677
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Ungari v Suurbritannia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|19}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Ungari}}
|tulemus        = 5:0 &lt;br&gt; (2–0, 1–0, 2–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Suurbritannia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 7996
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Austria v Šveits&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|20}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Austria}}
|tulemus        = 0:9 &lt;br&gt; (0–4, 0–3, 0–2)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Šveits}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 10 000
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;USA v Saksamaa&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|20}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|USA}}
|tulemus        = 4:3 &lt;br&gt; (1–1, 1–2, 1–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Saksamaa}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 9731
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 1:0
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Läti v Soome&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|21}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Läti}}
|tulemus        = 1:7 &lt;br&gt; (1–3, 0–1, 0–3)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Soome}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 8932
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Šveits v Suurbritannia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|21}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Šveits}}
|tulemus        = 4:1 &lt;br&gt; (1–0, 2–1, 1–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Suurbritannia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 10 000
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Saksamaa v Ungari&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|22}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Saksamaa}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Ungari}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Soome v Suurbritannia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|22}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Soome}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Suurbritannia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;USA v Läti&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|23}}
|aeg            = 12:20
|meeskond1      = {{jh-p|USA}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Läti}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Šveits v Ungari&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|23}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Šveits}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Ungari}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Austria v Saksamaa&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|23}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Austria}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Saksamaa}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Suurbritannia v Läti&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|24}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Suurbritannia}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Läti}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Soome v Austria&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|24}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Soome}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Austria}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;USA v Ungari&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|25}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|USA}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Ungari}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Saksamaa v Suurbritannia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|25}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Saksamaa}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Suurbritannia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Ungari v Läti&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|26}}
|aeg            = 12:20
|meeskond1      = {{jh-p|Ungari}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Läti}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;USA v Austria&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|26}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|USA}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Austria}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Šveits v Soome&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|26}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Šveits}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Soome}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}

=== B-alagrupi turniir ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|Koht tabelis
!width=&quot;130&quot;|Riik
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võite}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotusi}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Väravaid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
!width=&quot;20&quot;|Edutamine või väljalangemine
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 1.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Kanada}}
| 3
| 3
| 0
| 0
| 0
| 16
| 4
| +12
| '''9'''
| rowspan=4|Veerandfinaalid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 2.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Slovakkia}}
| 3
| 2
| 1
| 0
| 0
| 11
| 6
| +5
| '''8'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 3.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Tšehhi}}
| 3
| 2
| 0
| 1
| 0
| 10
| 7
| +5
| '''7'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 4.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Norra}}
| 3
| 2
| 0
| 0
| 1
| 9
| 2
| +7
| '''6'''
|- 
| 5.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Rootsi}}
| 3
| 1
| 0
| 0
| 2
| 12
| 11
| +1
| '''3'''
| rowspan=3|Ei play-off’e
|- 
| 6.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Sloveenia}}
| 3
| 0
| 1
| 1
| 1
| 7
| 11
| -4
| '''3'''
|- 
| 7.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Taani}}
| 3
| 0
| 0
| 0
| 3
| 4
| 15
| -11
| '''0'''
|- style=&quot;background:#fcc;&quot;
| 8.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Itaalia}}
| 3
| 0
| 0
| 0
| 3
| 1
| 14
| -13
| '''0'''
| Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]].
|}

=== Tulemused ===


{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Kanada v Rootsi&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|15}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Kanada}}
|tulemus        = 5:3 &lt;br&gt; (2–0, 1–3, 2–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Rootsi}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 7500
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Tšehhi v Taani&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|15}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Tšehhi}}
|tulemus        = 4:1 &lt;br&gt; (2–0, 0–0, 2–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Taani}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 6551
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Slovakkia v Norra&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|16}}
|aeg            = 12:20
|meeskond1      = {{jh-p|Slovakkia}}
|tulemus        = 2:1 &lt;br&gt; (1–0, 0–1, 1–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Norra}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 4711
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Itaalia v Kanada&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|16}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Itaalia}}
|tulemus        = 0:6 &lt;br&gt; (0–3, 0–3, 0–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Kanada}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 6455
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Sloveenia v Tšehhi&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|16}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Sloveenia}}
|tulemus        = 3:2 &lt;br&gt; (1–0, 0–2, 1–0) &lt;br&gt; (1:0)
|lisaaeg        =  1:0 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Tšehhi}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 5528
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Itaalia v Slovakkia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|17}}
|aeg            = 12:20
|meeskond1      = {{jh-p|Itaalia}}
|tulemus        = 1:4 &lt;br&gt; (0–1, 0–1, 1–2)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Slovakkia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 3881
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Taani v Rootsi&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|17}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Taani}}
|tulemus        = 2:6 &lt;br&gt; (0–2, 1–3, 1–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Rootsi}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 5095
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Norra v Sloveenia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|17}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Norra}}
|tulemus        = 4:0 &lt;br&gt; (1–0, 3–0, 0–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Sloveenia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 3103
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Kanada v Taani&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|18}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Kanada}}
|tulemus        = 5:1 &lt;br&gt; (0–0, 0–0, 5–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Taani}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 6367
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Rootsi v Tšehhi&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|18}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Rootsi}}
|tulemus        = 3:4 &lt;br&gt; (2–3, 1–1, 0–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Tšehhi}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 6738
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Itaalia v Norra&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|19}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Itaalia}}
|tulemus        = 0:4 &lt;br&gt; (0–1, 0–2, 0–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Norra}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 4989
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Sloveenia v Slovakkia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|19}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Sloveenia}}
|tulemus        = 4:5 &lt;br&gt; (1–2, 2–2, 1–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Slovakkia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 3146
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 0:1
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Tšehhi v Itaalia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|20}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Tšehhi}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Itaalia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Rootsi v Sloveenia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|20}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Rootsi}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Sloveenia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Kanada v Norra&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|21}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Kanada}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Norra}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Taani v Slovakkia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|21}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Taani}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Slovakkia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Kanada v Sloveenia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|22}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Kanada}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Sloveenia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Rootsi v Itaalia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|22}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Rootsi}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Itaalia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Taani v Sloveenia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|23}}
|aeg            = 12:20
|meeskond1      = {{jh-p|Taani}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Sloveenia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Slovakkia v Tšehhi&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|23}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Slovakkia}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Tšehhi}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Norra v Rootsi&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|23}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Norra}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Rootsi}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Taani v Itaalia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|24}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Taani}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Itaalia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Slovakkia v Kanada&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|24}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Slovakkia}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Kanada}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Tšehhi v Norra&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|25}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Tšehhi}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Norra}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Sloveenia v Itaalia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|25}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Sloveenia}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Itaalia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Norra v Taani&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|26}}
|aeg            = 12:20
|meeskond1      = {{jh-p|Norra}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Taani}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Rootsi v Slovakkia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|26}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Rootsi}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Slovakkia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Tšehhi v Kanada&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|26}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Tšehhi}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Kanada}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}

== Väljalangemismängud ==
2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.).

{{Round8
&lt;!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --&gt;
&lt;!-- veerandfinaalid  --&gt;
| 28. mai
| 
| 
| 
| 
| 28. mai
| 
| 
| 
| 
| 28. mai
| 
| 
| 
| 
| 28. mai
| 
| 
| 
| 
&lt;!-- poolfinaalid --&gt;
| 30. mai
| 
| 
| 
| 
| 30. mai
| 
| 
| 
| 
&lt;!-- finaal --&gt;
| 31. mai
| 
| 
| 
| 
&lt;!-- consol=name --&gt;
| 31. mai
| 
| 
| 
| 
&lt;!-- parameetrid --&gt;
|RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no|
}}

=== Veerandfinaalid ===
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot; v &quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|28}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = 
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = 
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot; v &quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|28}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = 
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = 
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot; v &quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|28}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = 
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = 
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot; v &quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|28}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = 
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = 
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}

=== Poolfinaalid ===
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot; v &quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|30}}
|aeg            = 14:20
|meeskond1      = 
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = 
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot; v &quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|30}}
|aeg            = 18:20
|meeskond1      = 
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = 
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}

=== Pronksimäng ===
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot; v &quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|31}}
|aeg            = 15:20
|meeskond1      = 
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = 
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}

=== Finaal ===
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot; v &quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|31}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = 
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = 
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}

== I divisjon ==
{{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}}

=== Grupp A ===
I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026.
*{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast
*{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast
*{{jh|Ukraina}}
*{{jh|Jaapan}}
*{{jh|Poola}}
*{{jh|Leedu}} – Tõusis I B-divisjonist

=== Grupp B ===
I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026.
*{{jh|Rumeenia}} – Langes I A-divisjonist
*{{jh|Eesti}}
*{{jh|Lõuna-Korea}}
*{{jh|Hiina}}
*{{jh|Hispaania}}
*{{jh|Holland}} – Tõusis II A-divisjonist

== Välislingid ==
*[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht]

[[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]]
[[Kategooria:2026. aasta spordis]]</text>
      <sha1>hl9c65a5okdriy2dnxuhvun79wi0kgt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158737</id>
      <parentid>7158658</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:01:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <comment>/* Alagrupiturniir */</comment>
      <origin>7158737</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43908" sha1="e6y5ibshxvypmgcxvbpdc5xt8lehxvx" xml:space="preserve">{{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus
| nimi              = Jäähoki maailmameistrivõistlused
| aasta             = 2026
| muu_nimi          = 
| pilt              = [[Pilt:Ice hockey pictogram.svg|60x60px]] 
| suurus            = 
| alt               = 
| pildiallkiri      = 
| sport             = 
| linn              = 
| riik              = {{PisiLipp|Šveits}} &lt;br&gt; [[Zürich]] ja [[Fribourg]]
| riik2             = 
| toimumisaeg       = 15.–31. mai
| võistkondade_arv  = 16
| väljakud          = 2
| linnad            = 2
| võitja            = 
| tiitli_nr         = 
| teine             = 
| kolmas            = 
| väljalangemine    = 
| mänge             = 
| väravaid          = 
| pealtvaatajaid    = 
| parim_väravakütt  = 
| parim_punktitooja = 
| parim_mängija     = 
| eelmine           = [[2025. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2025]]
| järgmine          = [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2027]]
}}
'''2026. aasta [[jäähoki maailmameistrivõistlused]]''' toimuvad 15.–31. maini 2026 [[Šveits]]is [[Zürich]]is ja [[Fribourg]]is.

Korraldaja kinnitas [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon|Rahvusvaheline Jäähokiliit]] (IIHF) 27. mail 2022 [[Soome]]s [[Tampere]]s.

== Võistlusareenid ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
| 
! [[File:Flag_of_Switzerland.svg|25px]] [[Šveits]]
| 
|-
! [[Zürich]]
|rowspan=&quot;3&quot;|{{Asendikaart+ |Šveits|float=none |laius=300|pealdis=|kohad=
{{Asendikaart~ |Šveits|lat=47.395369|long=8.480031|silt='''[[Zürich]]'''}}
{{Asendikaart~ |Šveits|lat=46.8174|long=7.1555|silt='''[[Fribourg]]'''}}
}}
! [[Fribourg]]
|-
|[[Swiss Life Arena]]&lt;br /&gt;Mahutavus: 12&amp;nbsp;000
|[[BCF Arena]]&lt;br /&gt;Mahutavus: 9&amp;nbsp;009
|-
|[[Pilt:Swiss_Life_Arena_2022.jpeg|210px]]
|[[Pilt:BCF_Arena.jpg|210px]]
|}

== Osalejad ==
{{Col-begin}}
{{Col-2}}
;A-alagrupp ([[Zürich]])
*{{jh|USA}} (2), senine maailmameister
*{{jh|Šveits}} (3), korraldav riik
*{{jh|Soome}} (7)
*{{jh|Saksamaa}} (8)
*{{jh|Läti}} (11)
*{{jh|Austria}} (12)
*{{jh|Ungari}} (18)
*{{jh|Suurbritannia}} (19), edutati I A divisjonist
{{Col-2}}
;B-alagrupp ([[Fribourg]])
*{{jh|Kanada}} (4)
*{{jh|Rootsi}} (5)
*{{jh|Tšehhi}} (6)
*{{jh|Taani}} (9)
*{{jh|Slovakkia}} (10)
*{{jh|Norra}} (13)
*{{jh|Sloveenia}} (17)
*{{jh|Itaalia}} (20), edutati I A divisjonist
{{Col-end}}

== Alagrupiturniir ==
=== A-alagrupi turniir ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|Koht tabelis
!width=&quot;130&quot;|Riik
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võite}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotusi}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Väravaid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
!width=&quot;20&quot;|Edutamine või väljalangemine
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 1.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Šveits}} '''(K)'''
| 5
| 5
| 0
| 0
| 0
| 26
| 5
| +21
| '''15'''
| rowspan=4|Veerandfinaalid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 2.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Soome}} 
| 4
| 4
| 0
| 0
| 0
| 20
| 5
| +15
| '''12'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 3.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Austria}} 
| 4
| 3
| 0
| 0
| 1
| 12
| 14
| -2
| '''9'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 4.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Ameerika Ühendriigid }}
| 4
| 1
| 1
| 0
| 2
| 12
| 13
| -1
| '''5'''
|- 
| 5.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Ungari}}
| 3
| 1
| 0
| 0
| 2
| 8
| 8
| 0
| '''3'''
| rowspan=3|Ei play-off’e
|- 
| 6.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Läti}}
| 4
| 1
| 0
| 0
| 3
| 6
| 14
| -8
| '''3'''
|- 
| 7.
| align=&quot;left&quot; |{{jh| Saksamaa}}
| 4
| 0
| 0
| 1
| 3
| 5
| 15
| -10
| '''1'''
|- style=&quot;background:#fcc;&quot;
| 8.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Suurbritannia}}
| 4
| 0
| 0
| 0
| 4
| 4
| 19
| -15
| '''0'''
| Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]].
|}

=== Tulemused ===


{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Soome v Saksamaa&quot; 
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|15}}
|aeg            = 16:20 
|meeskond1      = {{jh-p|Soome}}
|tulemus        = 3:1 &lt;br&gt;  (1–0, 0–0, 2–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A01_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Saksamaa}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]] 
|pealtvaatajaid = 9516
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 24
|visked2        = 17
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;USA v Šveits&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|15}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|USA}}
|tulemus        = 1:3 &lt;br&gt; (0–2, 0–0, 1–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      =  [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A03_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Šveits}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 10 000
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Suurbritannia v Austria&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|16}}
|aeg            = 12:20
|meeskond1      = {{jh-p|Suurbritannia}} 
|tulemus        = 2:5 &lt;br&gt;  (2–3, 0–2, 0–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A05_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Austria}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 7974
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Ungari v Soome&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|16}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Ungari}}
|tulemus        = 1:4 &lt;br&gt; (0–0, 1–3, 0–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A07_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Soome}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 9069
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Šveits v Läti&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|16}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Šveits}}
|tulemus        = 4:2 &lt;br&gt; (0–0, 2–1, 2–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A09_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Läti}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 10 000
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Suurbritannia v USA&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|17}}
|aeg            = 12:20
|meeskond1      = {{jh-p|Suurbritannia}}
|tulemus        = 1:5 &lt;br&gt;  (0–1, 1–1, 0–3)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A11_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|USA}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 6456
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Austria v Ungari&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|17}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Austria}}
|tulemus        = 4:2 &lt;br&gt;  (0–0, 2–1, 2–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A13_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Ungari}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 7668
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Saksamaa v Läti&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|17}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Saksamaa}}
|tulemus        = 0:2 &lt;br&gt; (0–1, 0–1, 0–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A15_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Läti}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 6633
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Soome v USA&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|18}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Soome}}
|tulemus        = 6:2 &lt;br&gt; (0–0, 5-0, 1–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A17_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|USA}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 9206
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Saksamaa v Šveits&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|18}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Saksamaa}}
|tulemus        = 1:6 &lt;br&gt; (0–0, 0–5, 1–1) 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A19_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Šveits}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 10 000
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Läti v Austria&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|19}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Läti}}
|tulemus        = 1:3 &lt;br&gt; (0–0, 0–1, 1–2) 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A21_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Austria}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 8677
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Ungari v Suurbritannia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|19}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Ungari}}
|tulemus        = 5:0 &lt;br&gt; (2–0, 1–0, 2–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A23_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Suurbritannia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 7996
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Austria v Šveits&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|20}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Austria}}
|tulemus        = 0:9 &lt;br&gt; (0–4, 0–3, 0–2)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A25_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Šveits}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 10 000
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;USA v Saksamaa&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|20}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|USA}}
|tulemus        = 4:3 &lt;br&gt; (1–1, 1–2, 1–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A27_74_5_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Saksamaa}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 9731
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 1:0
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Läti v Soome&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|21}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Läti}}
|tulemus        = 1:7 &lt;br&gt; (1–3, 0–1, 0–3)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A29_74_4_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Soome}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 8932
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Šveits v Suurbritannia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|21}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Šveits}}
|tulemus        = 4:1 &lt;br&gt; (1–0, 2–1, 1–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969A31_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Suurbritannia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 10 000
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Saksamaa v Ungari&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|22}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Saksamaa}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Ungari}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Soome v Suurbritannia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|22}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Soome}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Suurbritannia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;USA v Läti&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|23}}
|aeg            = 12:20
|meeskond1      = {{jh-p|USA}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Läti}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Šveits v Ungari&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|23}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Šveits}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Ungari}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Austria v Saksamaa&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|23}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Austria}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Saksamaa}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Suurbritannia v Läti&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|24}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Suurbritannia}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Läti}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Soome v Austria&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|24}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Soome}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Austria}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;USA v Ungari&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|25}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|USA}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Ungari}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Saksamaa v Suurbritannia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|25}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Saksamaa}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Suurbritannia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Ungari v Läti&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|26}}
|aeg            = 12:20
|meeskond1      = {{jh-p|Ungari}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Läti}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;USA v Austria&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|26}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|USA}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Austria}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Šveits v Soome&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|26}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Šveits}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Soome}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}

=== B-alagrupi turniir ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=&quot;20&quot;|Koht tabelis
!width=&quot;130&quot;|Riik
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|M|Mängude arv}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|V|Võite}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|K|Kaotusi}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+|Väravaid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}}
!width=&quot;20&quot;|{{Lühend|+-|Väravate vahe}}
!width=&quot;20&quot;|Punktid
!width=&quot;20&quot;|Edutamine või väljalangemine
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 1.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Kanada}}
| 4
| 3
| 1
| 0
| 0
| 22
| 9
| +13
| '''11'''
| rowspan=4|Veerandfinaalid
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 2.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Slovakkia}}
| 4
| 3
| 1
| 0
| 0
| 16
| 7
| +9
| '''11'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 3.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Tšehhi}}
| 4
| 3
| 0
| 1
| 0
| 13
| 8
| +5
| '''10'''
|- style=&quot;background:#cfc;&quot;
| 4.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Norra}}
| 3
| 2
| 0
| 1
| 1
| 14
| 8
| +6
| '''7'''
|- 
| 5.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Rootsi}}
| 4
| 2
| 0
| 0
| 2
| 18
| 11
| +7
| '''6'''
| rowspan=3|Ei play-off’e
|- 
| 6.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Sloveenia}}
| 4
| 0
| 1
| 1
| 1
| 7
| 17
| -10
| '''3'''
|- 
| 7.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Taani}}
| 4
| 0
| 0
| 0
| 4
| 5
| 20
| -15
| '''0'''
|- style=&quot;background:#fcc;&quot;
| 8.
| align=&quot;left&quot; |{{jh|Itaalia}}
| 4
| 0
| 0
| 0
| 4
| 2
| 17
| -15
| '''0'''
| Langeb [[2027. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]].
|}

=== Tulemused ===


{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Kanada v Rootsi&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|15}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Kanada}}
|tulemus        = 5:3 &lt;br&gt; (2–0, 1–3, 2–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B02_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Rootsi}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 7500
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Tšehhi v Taani&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|15}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Tšehhi}}
|tulemus        = 4:1 &lt;br&gt; (2–0, 0–0, 2–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B04_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Taani}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 6551
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Slovakkia v Norra&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|16}}
|aeg            = 12:20
|meeskond1      = {{jh-p|Slovakkia}}
|tulemus        = 2:1 &lt;br&gt; (1–0, 0–1, 1–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B06_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Norra}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 4711
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Itaalia v Kanada&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|16}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Itaalia}}
|tulemus        = 0:6 &lt;br&gt; (0–3, 0–3, 0–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B08_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Kanada}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 6455
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Sloveenia v Tšehhi&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|16}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Sloveenia}}
|tulemus        = 3:2 &lt;br&gt; (1–0, 0–2, 1–0) &lt;br&gt; (1:0)
|lisaaeg        =  1:0 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B10_74_4_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Tšehhi}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 5528
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Itaalia v Slovakkia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|17}}
|aeg            = 12:20
|meeskond1      = {{jh-p|Itaalia}}
|tulemus        = 1:4 &lt;br&gt; (0–1, 0–1, 1–2)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B12_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Slovakkia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 3881
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Taani v Rootsi&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|17}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Taani}}
|tulemus        = 2:6 &lt;br&gt; (0–2, 1–3, 1–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B14_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Rootsi}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 5095
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Norra v Sloveenia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|17}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Norra}}
|tulemus        = 4:0 &lt;br&gt; (1–0, 3–0, 0–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B16_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Sloveenia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 3103
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Kanada v Taani&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|18}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Kanada}}
|tulemus        = 5:1 &lt;br&gt; (0–0, 0–0, 5–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B18_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Taani}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 6367
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Rootsi v Tšehhi&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|18}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Rootsi}}
|tulemus        = 3:4 &lt;br&gt; (2–3, 1–1, 0–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B20_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Tšehhi}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 6738
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Itaalia v Norra&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|19}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Itaalia}}
|tulemus        = 0:4 &lt;br&gt; (0–1, 0–2, 0–1)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B22_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Norra}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 4989
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Sloveenia v Slovakkia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|19}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Sloveenia}}
|tulemus        = 4:5 &lt;br&gt; (1–2, 2–2, 1–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B24_74_5_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Slovakkia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 3146
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 0:1
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Tšehhi v Itaalia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|20}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Tšehhi}}
|tulemus        = 3:1 &lt;br&gt; (0–0, 0–1, 3–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B26_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Itaalia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 4517
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Rootsi v Sloveenia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|20}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Rootsi}}
|tulemus        = 6:0 &lt;br&gt; (2–0, 4–0, 0–0)
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      =  [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B28_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Sloveenia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 4814
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Kanada v Norra&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|21}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Kanada}}
|tulemus        = 6:5 &lt;br&gt; (2–2, 1–1, 2–2) (1-0)
|lisaaeg        = 1:0 
|karistusvise   = 
|Protokoll      =  [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B30_74_4_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Norra}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 5938
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Taani v Slovakkia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|21}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Taani}}
|tulemus        = 1:5 &lt;br&gt; (0–1, 0–2, 1–2) 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      =  [https://stats.iihf.com/hydra/969/IHM969B32_74_3_0.pdf Protokoll]
|meeskond2      = {{jh|Slovakkia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 4734
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Kanada v Sloveenia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|22}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Kanada}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Sloveenia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Rootsi v Itaalia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|22}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Rootsi}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Itaalia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Taani v Sloveenia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|23}}
|aeg            = 12:20
|meeskond1      = {{jh-p|Taani}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Sloveenia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Slovakkia v Tšehhi&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|23}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Slovakkia}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Tšehhi}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Norra v Rootsi&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|23}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Norra}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Rootsi}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Taani v Itaalia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|24}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Taani}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Itaalia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Slovakkia v Kanada&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|24}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Slovakkia}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Kanada}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Tšehhi v Norra&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|25}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Tšehhi}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Norra}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Sloveenia v Itaalia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|25}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Sloveenia}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Itaalia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Norra v Taani&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|26}}
|aeg            = 12:20
|meeskond1      = {{jh-p|Norra}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Taani}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Rootsi v Slovakkia&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|26}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = {{jh-p|Rootsi}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Slovakkia}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
{{Jäähokimatš
|id             = &quot;Tšehhi v Kanada&quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|26}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = {{jh-p|Tšehhi}}
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = {{jh|Kanada}}
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}

== Väljalangemismängud ==
2026. aasta maailmameistrivõistluste play-off'i ring peeti 28.–31. maini 2026. Iga alagrupi neli paremat pääsesid play-off ringi. Veerandfinalistid jagati paaridesse vastavalt nende positsioonidele alagruppides: iga eelringi alagrupi esikoha võistkond mängis teise grupi neljanda koha võistkonnaga, teise koha meeskond aga teise grupi kolmanda koha meeskonnaga (1A-4B, 2A-3B, 1B-4A, 2B-3A.).

{{Round8
&lt;!-- Kuupäev-Koht/Võistkond 1/Tulemus 1/Võistkond 2/Tulemus 2 --&gt;
&lt;!-- veerandfinaalid  --&gt;
| 28. mai
| 
| 
| 
| 
| 28. mai
| 
| 
| 
| 
| 28. mai
| 
| 
| 
| 
| 28. mai
| 
| 
| 
| 
&lt;!-- poolfinaalid --&gt;
| 30. mai
| 
| 
| 
| 
| 30. mai
| 
| 
| 
| 
&lt;!-- finaal --&gt;
| 31. mai
| 
| 
| 
| 
&lt;!-- consol=name --&gt;
| 31. mai
| 
| 
| 
| 
&lt;!-- parameetrid --&gt;
|RD1=Veerandfinaalid|RD2=Poolfinaalid|RD3=Finaal|consol=Pronksimäng|3rdplace=yes|color=no|
}}

=== Veerandfinaalid ===
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot; v &quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|28}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = 
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = 
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot; v &quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|28}}
|aeg            = 16:20
|meeskond1      = 
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = 
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot; v &quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|28}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = 
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = 
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot; v &quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|28}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = 
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = 
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[BCF Arena]], [[Fribourg]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}

=== Poolfinaalid ===
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot; v &quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|30}}
|aeg            = 14:20
|meeskond1      = 
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = 
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot; v &quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|30}}
|aeg            = 18:20
|meeskond1      = 
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = 
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}

=== Pronksimäng ===
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot; v &quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|31}}
|aeg            = 15:20
|meeskond1      = 
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = 
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}

=== Finaal ===
----
{{Jäähokimatš
|id             = &quot; v &quot;
|kuupäev        = {{Algusaeg|2026|5|31}}
|aeg            = 20:20
|meeskond1      = 
|tulemus        = 
|lisaaeg        = 
|karistusvise   = 
|Protokoll      = 
|meeskond2      = 
|väravad1       = 
|väravad2       = 
|kodusaal       = [[Swiss Life Arena]], [[Zürich]]
|pealtvaatajaid = 
|kohtunik       = 
|joonkohtunik   = 
|joonkohtunik2  = 
|penaltitulemus = 
|penaltid1      = 
|penaltid2      = 
|visked1        = 
|visked2        = 
}}

== I divisjon ==
{{main|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon}}

=== Grupp A ===
I divisjoni A-grupi turniir toimus [[Sosnowiec]]is, [[Poola]]s 2. maist kuni 8. maini 2026.
*{{jh|Kasahstan}} – Langes Kõrgliigast
*{{jh|Prantsusmaa}} – Langes Kõrgliigast
*{{jh|Ukraina}}
*{{jh|Jaapan}}
*{{jh|Poola}}
*{{jh|Leedu}} – Tõusis I B-divisjonist

=== Grupp B ===
I divisjoni B-grupi turniir toimus [[Shenzhen]]is, [[Hiina]]s 29. aprillist kuni 5. maini 2026.
*{{jh|Rumeenia}} – Langes I A-divisjonist
*{{jh|Eesti}}
*{{jh|Lõuna-Korea}}
*{{jh|Hiina}}
*{{jh|Hispaania}}
*{{jh|Holland}} – Tõusis II A-divisjonist

== Välislingid ==
*[https://www.iihf.com/en/events/2026/wm/ Ametlik koduleht]

[[Kategooria:Jäähoki maailmameistrivõistlused]]
[[Kategooria:2026. aasta spordis]]</text>
      <sha1>e6y5ibshxvypmgcxvbpdc5xt8lehxvx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Iisraeli rünnak Iraanile juunis 2025</title>
    <ns>1</ns>
    <id>695587</id>
    <revision>
      <id>7158464</id>
      <parentid>7023560</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:38:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <origin>7158464</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="855" sha1="fp0ptrouukxcssrsjnii0h9wfrj4kjf" xml:space="preserve">Mulle tundub, et pole eriti hea pealkiri. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2025, kell 13:30 (EEST)
: Nüüd on loodetavasti keeleliselt vähem halb. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. november 2025, kell 16:48 (EET)
:: Inglise keeles nimetatakse seda &quot;Twelve-Day War&quot; - kas võiks olla eesti keeles &quot;Kaheteistkümnepäevane sõda&quot;? --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 20:38 (EEST)
----
Liitsin kronoloogilise ülevaate lehelt [[Iisraeli-Iraani sõda]]. Liidetud tekstiga tuli kaasa hulk viiteid (alaosade lõpus), millest kõiki nähtavasti ei ole eelnevate lausete tõendamiseks tarvis. Oleks vaja välja sõeluda, millised viited on vajalikud ja eemaldada ülejäänud tarbetud viited. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. november 2025, kell 16:48 (EET)</text>
      <sha1>fp0ptrouukxcssrsjnii0h9wfrj4kjf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>NHL-i draft</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699211</id>
    <revision>
      <id>7158809</id>
      <parentid>6990583</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:39:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapsas123</username>
        <id>209254</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158809</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3559" sha1="cvglmuemad8ib82foaet533jv4tyol2" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:NHL-i ''draft''}}
{{täienda}}
[[Pilt:2008_NHL_Entry_Draft_Stage.JPG|pisi|280px|[[2008. aasta NHL-i draft|2008. aasta NHL-i drafti]] lava [[Ottawa|Ottawas]], [[Ontario|Ontarios]]]]
'''NHL-i ''draft''''' on iga-aastane sündmus, kus iga [[NHL]]-i klubi valib süsteemselt [[Jäähoki|jäähokimängijaid]], kellel on õigus ''[[draft]]''{{'}}is osaleda ja kes vastavad valikutingimustele (Põhja-Ameerika mängijad vanuses 18–20 aastat ning Euroopa ja rahvusvahelised mängijad vanuses 18–21 aastat; kõik teised liituvad liigaga piiramatult vabaagendina). NHL-i ''draft'' toimub tavaliselt kaks kuni kolm kuud pärast eelmise regulaarse hooaja lõppu. ''Draft''{{'}}i ajal valivad klubid vaheldumisi amatöörmängijaid noorte- või ülikooliliigadest ning professionaalseid mängijaid Euroopa liitudest.

[[1963. aasta NHL-i amatöördraft|Esimene ''draft'']] toimus 1963. aastal. NHL-i ''draft'' oli kuni 1979. aastani tuntud kui '''NHL-i amatöör-''draft'''''. ''Draft'' on olnud avalik sündmus alates 1980. aastast ning teleülekandena edastatud alates 1984. aastast.

Kuni 1994. aastani määrati ''draft''{{'}}i järjekord ainult regulaarse hooaja punktide põhjal. 1995. aastal tutvustati NHL-i ''draft''{{'}}i loteriid, kus osaleda said ainult need klubid, kes jäid ''play-off''{{'}}ist välja. Loterii võitja võis ''draft''{{'}}i järjekorras liikuda maksimaalselt neli kohta ülespoole, mis tähendas, et vaid viis halvimat klubi regulaarse hooaja punktide põhjal said valida esimese valiku ning ükski ''play-off''{{'}}i mitte pääsenud klubi ei saanud langeda rohkem kui ühe koha võrra. Loterii võiduvõimalused olid soodustatud madalal tabelikohal olevate klubide kasuks.

Aastatel 2013–2015 puudusid ''draft''{{'}}i järjekorras liikumispiirangud, nii et loterii võitja sai automaatselt esimese valiku ja kõik temast eespool olevad klubid langesid ühe koha võrra. Aastatel 2015–2020 oli kolm loterii võitjat, kes said kolm esimest valikut, ning kõik kõrgemal olnud klubid langesid vähemalt kolme koha võrra. 2021. aastal muudeti loterii süsteemi nii, et nüüd on kaks loterii võitjat, kes saavad kaks esimest valikut, ja kõik kõrgemal olnud klubid langesid vähemalt kahe koha võrra.

Alates 2022. aastast on kaks loterii võitjat piiratud liikumisvõimalusega mitte rohkem kui kümme kohta ''draft''{{'}}i järjekorras, mis tähendab, et ainult need 11 madalaimat klubi regulaarse hooaja punktide põhjal võivad võita ''draft''{{'}}i esimese valiku. Kui klubi, kes ei kuulu nende 11 madalaima hulka, võidab esimese ''draft''{{'}}i loterii, liigub ta järjekorras kümme kohta ülespoole (näiteks neljateistkümnes klubi võidab loterii ja liigub neljandaks) ning eelmisel hooajal viimase koha saanud klubi saab esimese valiku.

== Vaata ka ==
*[[1994. aasta NHL-i draft]]
*[[2007. aasta NHL-i draft]]
*[[2008. aasta NHL-i draft]]
*[[2009. aasta NHL-i draft]]
*[[2010. aasta NHL-i draft]]
*[[2011. aasta NHL-i draft]] 
*[[2012. aasta NHL-i draft]] 
*[[2013. aasta NHL-i draft]] 
*[[2014. aasta NHL-i draft]] 
*[[2015. aasta NHL-i draft]] 
*[[2016. aasta NHL-i draft]] 
*[[2017. aasta NHL-i draft]] 
*[[2018. aasta NHL-i draft]] 
*[[2019. aasta NHL-i draft]]
*[[2020. aasta NHL-i draft]]
*[[2021. aasta NHL-i draft]] 
*[[2022. aasta NHL-i draft]] 
*[[2023. aasta NHL-i draft]] 
*[[2024. aasta NHL-i draft]] 
*[[2025. aasta NHL-i draft]]
*[[2026. aasta NHL-i draft]] 

*[[NHL-i drafti esimeste valikute loend]]

== Välislingid ==
{{Commonscat|NHL Entry Draft}}

[[Kategooria:NHL Entry Draft| ]]</text>
      <sha1>cvglmuemad8ib82foaet533jv4tyol2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sadu (ansambel)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699937</id>
    <revision>
      <id>7158693</id>
      <parentid>7121212</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:29:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158693</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1367" sha1="7hhet53mkmx7ev92tihtu9xnlllewl3" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi = SADU
| taust = grupp_või_bänd
| päritolu = [[Eesti]]
| stiil = [[rahvamuusika]]&lt;br&gt;[[popmuusika]]
| koosseis = [[Sandra Sillamaa]]&lt;br&gt;[[Sofia-Liis Liiv]]&lt;br&gt;[[Frederik Küüts]]&lt;br&gt;[[Robert Leht]]
}}

'''SADU''' on Eesti ansambel, kes seob muusikalisi elemente folgist, popist ja maailmamuusikast.

2025. aasta septembris ilmus ansambli SADU debüütalbum &quot;Probleemid paradiisis&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-08-22 |pealkiri=Uue muusika reede: Tommy Cash, Doja Cat, Tanja, Florence + The Machine jt |url=https://kultuur.err.ee/1609776426/uue-muusika-reede-tommy-cash-doja-cat-tanja-florence-the-machine-jt |vaadatud=2025-08-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Koosseis ==

* [[Sandra Sillamaa]] (vokaal, torupill, viled, parmupill)
* [[Sofia-Liis Liiv]] (vokaal, viiul)
* [[Frederik Küüts]] (kitarr, taustalaul)
* [[Robert Leht]] (trummid)

== Diskograafia ==

=== Singlid ===
* &quot;Mustrid&quot; (2025)
* &quot;Nälg&quot; (2025)
* &quot;Luukered&quot; (2025)
* &quot;Igavene&quot; (2025)
* &quot;Uueks hommikul&quot; (2025)

== Tunnustus ==
* 2026 [[Eesti Muusikaauhinnad]] – Aasta Debüütalbum, Aasta Album, Aasta Ansambel
* 2026 [[Eesti Popmuusika Aastaauhinnad|Kuldne plaat]] – Aasta Uustulnuk, Aasta Ansambel, Aasta Album

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Eesti ansamblid]]
[[Kategooria:Popansamblid]]
[[Kategooria:Rahvamuusikaansamblid]]</text>
      <sha1>7hhet53mkmx7ev92tihtu9xnlllewl3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teyana Taylor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>700035</id>
    <revision>
      <id>7158431</id>
      <parentid>7131223</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:53:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158431</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3654" sha1="1m424zkn0i7mbgwwk0h7qi78u3dee7o" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Infokast muusik
| nimi = Teyana Taylor
| pilt = Teyana Taylor (cropped).jpg
| pildiallkiri = Teyana Taylor (2023)
| horisontaalne = Taylor 2023. aasta aprillis
| taust = soolo_laulja
| sünninimi = Teyana Me Shay Jacqueline
| alias = {{hlist|Spike Tee|Jimmy Neutch}}
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|12|10}}
| sünnikoht = [[New York]], Ameerika Ühendriigid
| stiil = {{hlist|R&amp;B|hiphop|pop}}
| amet = {{hlist|näitleja|laulja|laulukirjutaja|tantsija|modell|muusikavideo režissöör|koreograaf}}
| tegev = 2006–
| plaadifirma = {{hlist|Def Jam|GOOD|Star Trak|Interscope}}
| url = {{URL|teyanataylor.com}}
}}

'''Teyana Me Shay Jacqueli Taylor''' (sündinud [[10. detsember|10. detsembril]] [[1990]])&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2013-12-10 |pealkiri=Happy Birthday To New Rochelles Teyana Taylor |url=https://dailyvoice.com/new-york/newrochelle/neighbors/happy-birthday-to-new-rochelles-teyana-taylor/422425/ |vaadatud=2025-08-24 |väljaanne=The Daily Voice |keel=en}}&lt;/ref&gt; on Ameerika laulja, näitleja, modell, tantsija, koreograaf ja muusikavideo režissöör.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2016-08-29 |pealkiri=Everything You Need to Know About Teyana Taylor, the Dancer in Kanye West's &quot;Fade&quot; Video |url=https://www.wmagazine.com/story/teyana-taylor-kanye-west-fade-video-dancer |vaadatud=2025-08-24 |väljaanne=W Magazine |keel=en}}&lt;/ref&gt; Ta on pälvinud [[Kuldgloobus|Kuldgloobuse]], kaks USA kriitikute ühingu auhinda ning [[National Association for the Advancement of Colored People|NAACP]]-i filmiauhinna. Lisaks on ta olnud nomineeritud [[Oscar|Oscarile]], kahele [[Ekraaninäitlejate Gildi auhind|Ekraaninäitlejate Gildi auhinndale]], Briti filmiauhinnale ja [[Grammy]] auhinnale.

Pärast [[Beyoncé Knowles|Beyoncé]] 2006. aasta singli &quot;Ring the Alarm&quot; muusikavideole koreograafia tegemist sõlmis ta plaadilepingu Neptunesi firmaga Star Trak Entertainmentiga. Enne oma debüütsingli &quot;Google Me&quot; ilmumist 2008. aastal tegi Taylor kaasa [[MTV]] saates &quot;My Super Sweet 16&quot;. Laiema tähelepanu pälvis ta 2010. aastal, kui laulis tausta [[Kanye West|Kanye Westi]] lugudele &quot;Dark Fantasy&quot; ja &quot;Hell of a Life&quot;, mis ilmusid Westi albumil &quot;My Beautiful Dark Twisted Fantasy''&quot;''. Kaks aastat hiljem lahkus ta Star Traki plaadifirmast ning liitus Kanye Westi GOOD Music plaadifirmaga.

Ta tegi kaasa GOOD Music'i kogumikalbumil &quot;Cruel Summer&quot; (2012), mis jõudis [[Billboard 200]] edetabelis teisele kohale. Tema debüütalbum „VII” (2014) sai positiivset tagasisidet ning jõudis Billboard 200 edetabelis 20 parima hulka nagu ka tema teine  album „K.T.S.E.” (2018), millel olev laul &quot;Gonna Love Me&quot; sai [[Ameerika Fonogrammitootjate Liit|Ameerika Fonogrammitootjate Liidu]] poolt plaatina-staatuse. Taylori kolmas album &quot;The Album&quot; (2020) jõudis Billboardi edetabelis esikümnesse.

== Diskograafia ==

=== Albumid ===

* &quot;VII&quot; (2014)
* &quot;K.T.S.E.&quot; (2018)
* &quot;The Album&quot; (2020)
* &quot;Escape Room&quot; (2025)

=== Singlid ===

* &quot;Google Me&quot; (2008)
* &quot;Maybe&quot; (koos [[Yo Gotti]] ja [[Pusha T|Pusha T'ga]]) (2014)
* &quot;Do Not Disturb&quot; (koos [[Chris Brown|Chris Browniga]]) (2014)
* &quot;Gonna Love Me&quot; (2018)
* &quot;Issues / Hold On&quot; (2019)
* &quot;How You Want It?&quot; (koos King Combsiga) (2019)
* &quot;Morning&quot; (koos [[Kehlani|Kehlaniga]]) (2019)
* &quot;We Got Love&quot; (2019)
* &quot;Made It&quot; (2020)
* &quot;Wake Up Love&quot; (koos [[Iman Shumpert|Imaniga]]) (2020)

== Viited ==
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Taylor, Teyana}}
[[Kategooria:Sündinud 1990]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tantsijad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]]</text>
      <sha1>1m424zkn0i7mbgwwk0h7qi78u3dee7o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Negratíni veehoidla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701947</id>
    <revision>
      <id>7158596</id>
      <parentid>7043512</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T00:15:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158596</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2057" sha1="9pplifxiob3zwwkb9kzg5kw2qt8akux" xml:space="preserve">'''Negratíni veehoidla''' (''embalse del Negratín'') on [[veehoidla]] [[Hispaania]]s [[Granada provints]]i kirdeosas [[Guadiana Menor]]i jõel. 

See paikneb järgmiste omavalitsuste territooriumil: [[Guadixi vald]] ([[Bácor-Olivar]]i eksklaav), [[Freila vald]], [[Zújari vald]], [[Baza vald]], [[Benamaureli vald]], [[Cortes de Baza vald]] ja [[Cuevas del Campo vald]].

Veehoidla pindala on 21,70 km² hektarit ja maht 0,567 km³. See on [[Andaluusia]] suuruselt neljas veehoidla. Suuremad on [[Iznájari veehoidla]] (0,981 km³), [[Guadalcacíni veehoidla]] (0,853 1m³) ja [[La Breña veehoidla]] (823 km³). 

[[Pais]] on [[pinnaspais]]. Veekindlus on tagatud asfalttõkkega. Vasak kontraforss ei olnud betoonpaisu rajamiseks piisavalt stabiilne.

Veehoidlat kasutatakse [[hüdroelektrienergia]] tootmiseks ja põllumajanduslikuks [[niisutus]]eks.

Veehoidla avati 31. detsembril [[1984]]. Vee alla jäid [[Zújari vald|Zújari valla]] ''[[pedanía]]'' [[Las Juntas]], [[tervisveed]] [[Baños de Zújar]], ühendusteed [[Zújar]]i ja [[Carramaiza]] vahel alam-küla vaheliste teede ning mitu talude rühma (näiteks La Gata, Cortijo de los Contadores, Cortijo Seco). 

Praegu on veehoidlas ja selle ümbruses spordibaase, kus saab harrastada näiteks kanuusõitu, maastikujalgrattasõitu, matkamist ja [[tiibvari|tiibvarjuga sõitu. Freila rannas ning Cuevas del Campo rannas, mis on avatud ka nudistidele, saab kala püüda, piknikku pidada ja ujuda. 

1999. aastal lubati vee ülekandmine Negratíni veehoidlast [[Cuevas del Almanzora veehoidla]]sse. Ühendus hakkas tööle aastal 2004. See koosneb 120 km pikkusest torustikust, seitsmest regulaatorveehoidlast ja kahest väikesest hüdroelektrijaamast, mille kaudu transporditakse aastas 0,050 km³ vett.&lt;ref&gt;[https://www.acuamed.es/es/actuacion/conexion-negratin-almanzora Conexión Negratín - Almanzora]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, acuamed.es.&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Veehoidlad]]
[[Kategooria:Hispaania geograafia]]</text>
      <sha1>9pplifxiob3zwwkb9kzg5kw2qt8akux</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nelgipruun</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701949</id>
    <revision>
      <id>7158597</id>
      <parentid>6989413</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T00:30:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158597</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4328" sha1="ms563xyb6rxeadqnsw7bu551kmvat0l" xml:space="preserve">{{Värvikast
|nimetus=Nelgipruun
|hex=766051|tekstivärv=white
|r=118|g=96|b=81|rgbspace=[[sRGB]]
|h=24|s=31|v=46
|cmyk=CMYK|c=0|m=19|y=31|k=54
|allikas=Werner's Nomenclature of Colours
}}
{{Värvikast
|nimetus=Nelgipruun
|hex=876155|tekstivärv=white
|r=135|g=97|b=85
|h=14|s=37|v=53
|cmyk=CMYK|c=0|m=28|y=37|k=47
|allikas=Pantone 18-1320&lt;ref&gt;[https://www.pantone.com/color-finder/18-1320-TCX Pantone]&lt;/ref&gt;
}}
'''Nelgipruun''' on üks [[pruun]]idest [[värvitoon]]idest, [[Harilik nelgipuu|nelgipuu]] õiepungade ([[Nelk (vürts)|nelgi]]) värvi hallikaspruun värvus.

Eesti keeles on nelgipruuni värvust nimetatud näiteks paberi värvuse kirjelduses&lt;ref&gt;[https://www.zelluloos.eu/matrix/7219/paspartuupapp-nielsen-bainbridge-1-4-mm-81-x-122-cm-nelgipruun Paberipood Zelluloos]&lt;/ref&gt;, võimaliku [[tõlkelaen]]una, kuna saksakeelses ja ingliskeelses ruumis on see tavaline [[värvinimetus]]&lt;ref&gt;[https://color-check.com/farbnamen/braun Namen von Braun und Ocker. - codesign]&lt;/ref&gt;, mida kasutatakse moe&lt;ref&gt;[https://www.sockenwolleparadies.de/Lang-Yarns-Amira/Lang-Yarns-Amira-Farbe-87-nelkenbraun Sockenwolle Paradies]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://stoffspektakel.de/Mesh-Spitze-Sophia-Blumen-nelkenbraun Stoffspektakel]&lt;/ref&gt; ja sisekujunduse kontekstis&lt;ref&gt;[https://www.behr.com/consumer/ColorDetailView/PPU7-25 Behr Paint]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://craigandrose.com/products/1829-clove-brown Craig&amp;Rose]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.olympic.com/color/exterior/color-families/browns-tans/clove-brown-olystain3016 |pealkiri=Exterior Wood Stains |vaadatud=2025-10-04 |arhiivimisaeg=2025-04-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250424234202/https://www.olympic.com/color/exterior/color-families/browns-tans/clove-brown-olystain3016 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
ClovesDried.jpg|Kuivatatud nelk
Axinite-Mn - Canta, Lima, Peru.jpg|Aksiniidikristall roheka epidoodi lisandiga
&lt;/gallery&gt;

== Variatsioonid ==
[[Ernst Friedrich Glocker]]i &quot;Grundriss der Mineralogie ...&quot; kirjeldab nelgipruuni (''nelkenbraun'') tumepruunina, millesse on segatud punast ja sinist&lt;ref&gt;[https://books.google.ee/books?id=oqRgAAAAcAAJ&amp;printsec=frontcover&amp;hl=et&amp;source=gbs_ge_summary_r&amp;cad=0#v=onepage&amp;q&amp;f=false Grundriss der Mineralogie. ... Nebst einem Anhange; ein Verzeichniss der bis jetzt in Schlesien aufgefundenen Fossilien enthaltend, 1821, lk 129]&lt;/ref&gt;. Nelgipruuni mineraali näiteks toob ta [[Aksiniit|aksiniidi]].

1821. aasta värviõpik &quot;[[Werner's Nomenclature of Colours]]&quot; kirjeldab nelgipruuni (''clove brown'') [[oliivpruun]]ina ja õpetab seda segama [[tuhkhall]]ist sellele väikese koguse [[Berliini sinine|Berliini sinise]], [[veripunane|verekarva punase]] ja [[kastanpruun]]i lisamisega {{värviruut|#766051|ääris=#FFFFFF}}. Värvuse näideteks toob ta [[tuuletallaja]] pea ja kaela sulgede värvuse, [[Mustad sõstrad|mustsõstraoksa]] [[puukoor|koore]] värvuse ja [[Aksiniit|aksiniidi]] värvuse&lt;ref&gt; https://www.c82.net/werner/#browns&lt;/ref&gt;.

Loodusteadlastele ja linnuvaatlejatele määratud värviõpik, 1886. aastal ilmunud &quot;A nomenclature of colors for naturalists...&quot; soovitab nelgipruuni segada [[lambitahm]]ast ja [[kaadmiumoranž]]ist ning raamatus antud värvinäidis on sügav-tumepruun toon.&lt;ref&gt;[https://archive.org/details/nomenclatureofco00ridg/page/n145/mode/2up Ridgway, R. A nomenclature of colors for naturalists : and compendium of useful knowledge for ornithologists.]&lt;/ref&gt;

Pantone värvitoon 18-1320 ''Clove'' on tuhmpruun {{värviruut|#876155|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://www.pantone.com/color-finder/18-1320-TCX Pantone]&lt;/ref&gt;.

RAL Design värvitoon 080 30 20 ''Nelkengelbbraun'' on tuhm tumepruun {{värviruut|#523f21|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://www.ralcolorchart.com/ral-design/ral-080-30-20 RAL Color Chart]&lt;/ref&gt;.

[[Jaapan]]i traditsiooniliste värvide hulgas on nelgipruun ''chōjicha'' (丁子茶) heledam hallikaspruun värvitoon {{värviruut|#B4866B|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://irocore.com/chojicha/ Traditional Colors of Japan]&lt;/ref&gt;.

Veebivärv ''Clove Brown'' või ''Clove'' on tuhmpruun mitmes variandis {{värviruut|#766051|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#876155|ääris=#FFFFFF}} &lt;ref&gt;[https://www.color-name.com/clove.color Clove. - Color-Name]&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

{{pruunid värvitoonid}}
[[Kategooria:Pruunid värvitoonid]]</text>
      <sha1>ms563xyb6rxeadqnsw7bu551kmvat0l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Conferticium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>702692</id>
    <revision>
      <id>7158451</id>
      <parentid>7153008</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T16:58:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158451</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="750" sha1="2e2q1azb4ymukng9f0fco8rlu5b0vwn" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = ''Conferticium''
| värvus = seened
| pilt = Pragunev nahkis.jpg
| pildi_seletus = [[Pragunev nahkis]] ''Conferticium ochraceum''
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales''
| sugukond = ''[[Stereaceae]]''
| perekond = '''''Conferticium'''''
}}

'''''Conferticium''''' on [[pilvikulaadsed|pilvikulaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]].

==Liike==
''[[Conferticium insidiosum]]''
*''Conferticium ochraceum'' – [[pragunev nahkis]]
*''[[Conferticium ravum]]'', ''Conferticium karstenii''

==Välislingid==
* {{elurikkus|122278}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Pilvikulaadsed]]</text>
      <sha1>2e2q1azb4ymukng9f0fco8rlu5b0vwn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158452</id>
      <parentid>7158451</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T16:58:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158452</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="751" sha1="0lilu0hzkie7ap4y43umiecw492a9vh" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = ''Conferticium''
| värvus = seened
| pilt = Pragunev nahkis.jpg
| pildi_seletus = [[Pragunev nahkis]] ''Conferticium ochraceum''
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales''
| sugukond = ''[[Stereaceae]]''
| perekond = '''''Conferticium'''''
}}

'''''Conferticium''''' on [[pilvikulaadsed|pilvikulaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]].

==Liike==
*''[[Conferticium insidiosum]]''
*''Conferticium ochraceum'' – [[pragunev nahkis]]
*''[[Conferticium ravum]]'', ''Conferticium karstenii''

==Välislingid==
* {{elurikkus|122278}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Pilvikulaadsed]]</text>
      <sha1>0lilu0hzkie7ap4y43umiecw492a9vh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alutaceodontia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>702903</id>
    <revision>
      <id>7158480</id>
      <parentid>7138157</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:21:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158480</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="695" sha1="ifr0vdddvscrgvw2ocdvglnxjf5l5ao" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Alutaceodontia''
| värvus         = seened
| pilt           = 
| pildi_seletus  = 
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| seltsi_autor   = [[Franz Oberwinkler|Oberw.]] (1977)
| sugukond = ''[[Schizoporaceae]]''
| perekond = '''''Alutaceodontia'''''
}}

'''''Alutaceodontia''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

==Varasemaid liike==
*''[[Kneiffiella alutacea]]''

==Välislingid==
* {{elurikkus|120319}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>ifr0vdddvscrgvw2ocdvglnxjf5l5ao</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kneiffiella</title>
    <ns>0</ns>
    <id>702904</id>
    <revision>
      <id>7158479</id>
      <parentid>7032132</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:20:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158479</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="813" sha1="fhmz0d86lkyd0c1xopvkkk9uek2ml4n" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Kneiffiella''
| värvus         = seened
| pilt           = 
| pildi_seletus  = 
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| seltsi_autor   = [[Franz Oberwinkler|Oberw.]] (1977)
| sugukond = ''[[Hyphodontiaceae]]''
| perekond = '''''Kneiffiella'''''
}}

'''''Kneiffiella''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

==Liike mujal==
*''[[Kneiffiella abdita]]''
*''[[Kneiffiella alutacea]]''
*''[[Kneiffiella barba-jovis]]''
*''[[Kneiffiella perlongispora]]''
*''[[Kneiffiella subalutacea]]''

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|130649}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>fhmz0d86lkyd0c1xopvkkk9uek2ml4n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158720</id>
      <parentid>7158479</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:46:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158720</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="841" sha1="69ez3yeaalekwq2btahlhk9bxhs1rkv" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Kneiffiella''
| värvus         = seened
| pilt           = 
| pildi_seletus  = 
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| seltsi_autor   = [[Franz Oberwinkler|Oberw.]] (1977)
| sugukond = ''[[Hyphodontiaceae]]''
| perekond = '''''Kneiffiella'''''
}}

'''''Kneiffiella''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

==Liike mujal==
*''Kneiffiella abdita'' – [[valgepoorne näsanahkis]]
*''[[Kneiffiella alutacea]]''
*''[[Kneiffiella barba-jovis]]''
*''[[Kneiffiella perlongispora]]''
*''[[Kneiffiella subalutacea]]''

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|130649}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>69ez3yeaalekwq2btahlhk9bxhs1rkv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158738</id>
      <parentid>7158720</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:01:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7158738</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="871" sha1="ibvgv1cjna28duzakdq5j54bkoez7qq" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Kneiffiella''
| värvus         = seened
| pilt           = 
| pildi_seletus  = 
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| seltsi_autor   = [[Franz Oberwinkler|Oberw.]] (1977)
| sugukond = ''[[Hyphodontiaceae]]''
| perekond = '''''Kneiffiella'''''
}}

'''''Kneiffiella''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

==Liike mujal==
*''Kneiffiella abdita'' – [[valgepoorne näsanahkis]]
*''[[Kneiffiella alutacea]]''
*''[[Kneiffiella barba-jovis]]''
*''[[Kneiffiella floccosa]]''
*''[[Kneiffiella perlongispora]]''
*''[[Kneiffiella subalutacea]]''

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|130649}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>ibvgv1cjna28duzakdq5j54bkoez7qq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viktor Kibbermann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>705394</id>
    <revision>
      <id>7158671</id>
      <parentid>7089669</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:45:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>märkus maha, vt arutelu. Wikidatasse tehtud sissekanne</comment>
      <origin>7158671</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1156" sha1="80ui1h23xzny53q5ume6n72y48xs1rl" xml:space="preserve">'''Viktor Kibbermann''' (11. juuli 1895 Rakvere – 21. oktoober 1954 Tapa) oli eesti arst. 

Viktor Kibbermann õppis Tartu Ülikoolis meditsiini aastatel 1914–1918 ja 1920–1922, lõpetas ''cum laude''. Töötas Kambjas jaoskonnaarstina ja alates 1936. aastast Raudteevalitsuse tervishoiuameti Tapa keskjaama jaoskonnaarstina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=6.12.2025 |pealkiri=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944 |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1244u |vaadatud=6.12.2025 |väljaanne=Album Academicum}}&lt;/ref&gt;

Tema õde oli saksa keele õpetaja ja õppejõud [[Elisabeth Kibbermann]] ning vend saksa filoloog [[Felix Kibbermann]]. Viktor Kibbermann on maetud Tapa linnakalmistule.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kibbermann, Viktor}}
[[Kategooria:Arstide Koja liikmed]]
[[Kategooria:Eesti raudteelased]]
[[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Järva maleva liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Tapa linnakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1895]]
[[Kategooria:Surnud 1954]]</text>
      <sha1>80ui1h23xzny53q5ume6n72y48xs1rl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>In memoriam 2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>706690</id>
    <revision>
      <id>7158446</id>
      <parentid>7158164</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T16:52:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mai */</comment>
      <origin>7158446</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="51452" sha1="5a35dbkicw7wt6e76l4lnhkjsm0p41p" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* [[20. mai]] – [[George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>5a35dbkicw7wt6e76l4lnhkjsm0p41p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158447</id>
      <parentid>7158446</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T16:53:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mai */</comment>
      <origin>7158447</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="51479" sha1="39wmgn7eotk9ktqwr6bju21tk2pcq8l" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>39wmgn7eotk9ktqwr6bju21tk2pcq8l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158463</id>
      <parentid>7158447</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:37:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mai */</comment>
      <origin>7158463</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="51554" sha1="ih81va24pt0rejvzuyg3mgs0pj2vrzx" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>ih81va24pt0rejvzuyg3mgs0pj2vrzx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Viktor Kibbermann</title>
    <ns>1</ns>
    <id>706973</id>
    <revision>
      <id>7158669</id>
      <parentid>7053995</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:45:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>ok</comment>
      <origin>7158669</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="412" sha1="740r7miiz4ut67zp1cb78isgxevv81x" xml:space="preserve">Temast on kirjutatud näiteks Helbe Merila-Lattiku raamatus &quot;Eesti arstid 1940–1960&quot; lk. 198. [[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2025-28952-12|&amp;#126;2025-28952-12]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2025-28952-12|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 19:40 (EET)
: kontrollisin allika üle. Eemaldasin kustutamismärkuse--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 09:45 (EEST)</text>
      <sha1>740r7miiz4ut67zp1cb78isgxevv81x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>GothBoiClique</title>
    <ns>0</ns>
    <id>707073</id>
    <revision>
      <id>7158774</id>
      <parentid>7055045</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:31:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158774</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4807" sha1="sw6k04jegyby5sh3i8srhh3ex7aucpa" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Infokast muusik
| nimi = GothBoiClique
| pilt = GOTHBOICLIQUE.jpg
| alias = GBC
| sünnikoht = 
| päritolu = [[Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| stiil = [[emo räpp]]
| tegev = 2012–tänini
| url = soundcloud.com/gothboiclique
| koosseis = [[Cold Hart]], [[Døves]], [[Fish Narc]], [[Horse Head]], [[JPDreamthug]], [[Lil Tracy]],[[Mackned]], [[Wicca Phase Springs Eternal]], [[Yawns]]
| endised_liikmed = [[Lil Peep]]
}}

'''GothBoiClique''' (lühendatult ka '''GBC''') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[Emoräpp|emoräpi]] kollektiiv, mis asub [[Los Angeles|Los Angeleses]] [[California|Californias]]. Selle moodustasid [[2012]]. aastal [[Wicca Phase Springs Eternal|Wicca Phase Springs]] [[Wicca Phase Springs Eternal|Eternal]], [[Cold Hart]] ja [[Horse Head]]. 

Ansambli nimi pärineb muusikapala pealkirjast, mille Cold Hart saatis Wicca Phase Springs Eternalile. [[2016]]. aastal andis grupp välja oma esimese [[Mixtape|mixtape'i]] &quot;[[Yeah It's True]]&quot;.

== Ajalugu ==
GBC-i loomise mõtte peale tuli Wicca Phase Springs Eternal (WPSE) 2012. aastal. Tema esmaseks ja peamiseks püüdluseks oli [[Tumblr|Tumblr'i]] kaudu leida mõttekaaslasi ja moodustada muusikute kollektiiv, kes saaksid omavahel koostööd teha ja üksteisele muusikat produtseerida, ning luua muusikat, mis põimib omavahel elemente [[Emo|emost]], [[Trap-muusika|trapist]], [[Dark wave|dark wave'ist]], [[Black metal|black metalist]] ja [[Indie rock|indie rockist]]. 

GothBoiClique'i esimesteks liikmeteks olid Wicca Phase Springs Eternal, Cold Hart ja Horse Head, kes võtsid oma kollektiivi nime Cold Harti produtseeritud muusikapalast pealkirjaga &quot;Gothboiclique&quot;. Wicca Phase Springs Eternalile meeldis see nimi ja ta säutsus naljatades: „RT if you’re goth boi clique“. Ansambli liikmed jätkasid oma muusiku karjääre  järgmised kaks aastat enamasti iseseisvalt, hoolimata sellest, et nad värbasid enda hulka pidevalt uusi artiste.

[[2014]]. aastal said ansambli liikmed esimest korda päriselus kokku ja peagi pärast seda sai GBC-st äsja asutatud hiphopkollektiivi [[Thraxxhouse|Thraxxhouse'i]] alamgrupp, mis on [[Seattle|Seattle'is]] tegutseva [[Raider Klan|Raider Klani]] haru.

[[Lil Tracy]] (tolleaegse esinejanimega Yung Bruh) liitus 2014. aastal Thraxxhouse'iga ja temast sai kiiresti GBC'i fänn. [[2018]]. aasta intervjuus Pitchforkile väitis Lil Tracy, et tal on kasutatud GBC'i särk, mida ta kannab &quot;iga päev, magama minnes, hommikul, igal pool&quot; ja et ta on &quot;Wicca Phase Springs Eternali ülim fänn, kes vaatab talle alt ülesse&quot;. Peagi palus Lil Tracy Horse Headil küsida Wicca Phase Springs Eternali käest, kas ta saaks GothBoiClique'ga liituda, kes andis jaatava vastuse, öeldes: &quot;Noh, ta kannab CBC'i särki piisavalt!&quot;.

Thraxxhouse läks laiali [[2015]]. aastal, kuid GothBoiClique jätkas iseseisvat tegevust. 

[[25. september|25. septembril]] [[2016]] pärast oma mixtape'i &quot;[[Hellboy]]&quot; ilmumist teatas [[Lil Peep]], et liitus ametlikult GothBoiClique'iga.

Ansambel andis välja oma debüütmixtape'i &quot;Yeah It's True&quot; [[25. juuni|25. juunil]] 2016.

[[15. november|15. novembril]] [[2017]] leiti Lil Peep surnuna oma tuuribussist, kui tema mänedžer läks teda kontrollima, et valmistuda õhtuseks esinemiseks [[Tucson|Tucsonis]] [[Arizona|Arizonas]].

2018. aastal moodustas Wicca Phase Springs Eternal ja GothBoiClique koos [[Lil Zubin|Lil Zubini]], [[Jon Simmons|Jon Simmonsi]], [[Nedarb|Nedarbi]], [[Fantasy Camp|Fantasy Campi]] ja [[Foxwedding|Foxweddinguga]] kollektiivi [[Misery Club]], mis on GBC'i alamgrupp.

[[2019]]. aasta juunis korraldas GothBoiClique välja müüdud [[Euroopa]] tuuri. [[28. juuni|28. juunil]] 2019 andsid nad välja singli &quot;[[Tiramisu (laul)|Tiramisu]]&quot; enne oma [[Põhja-Ameerika]] kontsertturneed.

== Liikmed ==

=== Praegused liikmed ===

* [[Cold Hart]] (produtsendinimega Jayyeah) – vokaalid, produktsioon (2012–tänini)
* [[Horse Head]] – vokaalid, produktsioon, instrumendid (2012–2020, 2022–tänini)
* [[Wicca Phase Springs Eternal]] – vokaalid (2012–tänini)
* [[Døves]] – vokaalid, produktsioon (2014–tänini)
* [[Fish Narc]] – produktsioon, instrumendid, taustalaul (2014–tänini)
* [[JPDreamthug]] – vokaalid (2014–tänini)
* [[Lil Tracy]] – vokaalid, mõnikord ka produktsioon (2014–tänini)
* [[Mackned]] – vokaalid, produktsioon (2014–tänini)
* [[Yawns]] – instrumendid, produktsioon (2014–tänini)

=== Endised liikme ===

* [[Lil Peep]] – vokaalid (2016–2017; suri 2017)

== Diskograafia ==

=== Mixtape'id ===

* &lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;''Yeah It's True''&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt; (2016)

=== Singlid ===

* &quot;Tiramisu&quot; (2019)
* &quot;Brain Swap&quot; (2025)

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]]
[[Kategooria:Emoansamblid]]</text>
      <sha1>sw6k04jegyby5sh3i8srhh3ex7aucpa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Joni Mitchell</title>
    <ns>0</ns>
    <id>707519</id>
    <revision>
      <id>7158749</id>
      <parentid>7134453</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:11:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158749</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="145026" sha1="g3658tz7vwm8lo393u4b4whhqzs2arr" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{Infokast muusik
| nimi = Joni Mitchell
| pilt = Joni Mitchell 2021 Kennedy Center Honors (cropped).jpg
| pildiallkiri = Mitchell 2021. aastal
| taust = soolo_laulja
| sünninimi = Roberta Joan Anderson
| alias = {{ubl|Roberta Joan Mitchell|Joni Anderson}}
| sünniaeg = 7. november 1943 (82-aastane)
| sünnikoht = [[Fort Macleod]], Alberta, Canada
| stiil = [[folk]], [[Popmuusika|popp]], [[džäss]], [[Rokkmuusika|rokk]]
| amet = laulja-laulukirjutaja, maalikunstnik
| pill = vokaalid, kitarr, klaver, kannel
| tegev = 1964–2002, 2006–2007, 2013, 2022–tänini
| plaadifirma = Reprise, Asylum, Geffen, Nonesuch, Hear Music
| autogramm = Joni Mitchell Signature.svg
}}

'''Roberta Joan Mitchell''' (sünninimi '''Anderson'''; sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1943]]) on Kanada ja Ameerika laulja-laulukirjutaja, multiinstrumentalist ja maalikunstnik. 

Mitchell on üks mõjukamaid 1960. aastate folkmuusika ringkonnast pärit laulja-laulukirjutajaid, kes sai tuntuks oma isiklike laulusõnade ja ebatavaliste kompositsioonide poolest, milles on sulandunud [[Popmuusika|popi]], [[Džäss|džässi]], [[Rokkmuusika|roki]] ja teiste žanrite elemendid.&lt;ref name=&quot;allbio&quot; /&gt; Ta on pälvinud 11 [[Grammy|Grammy auhinda]] ja ta valiti 1997. aastal [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i. Ajakiri [[Rolling Stone]] nimetas teda 2002. aastal &quot;üheks kõigi aegade suurimaks laulukirjutajaks&quot;&lt;ref name=&quot;wild2&quot;&gt;{{cite magazine|last=Wild|first=David|author-link=David Wild|title=Joni Mitchell|url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=935|url-status=live|magazine=Rolling Stone|date=October 31, 2002|access-date=March 9, 2007|format=reprint|archive-date=May 31, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200531091125/https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=935}}&lt;/ref&gt; ja [[AllMusic]] märkis 2011. aasta elulooraamatus, et &quot;Joni Mitchell võib olla 20. sajandi lõpu kõige olulisem ja mõjukam naisartist&quot;.&lt;ref name=&quot;allbio&quot;&gt;{{Cite web|url={{AllMusic|class=artist|id=p4930/biography|pure_url=yes}}|title=Joni Mitchell Biography|website=[[AllMusic]]|archive-url=https://web.archive.org/web/20110424142644/http://www.allmusic.com/artist/p4930/biography|archive-date=April 24, 2011}}&lt;/ref&gt;

Mitchell alustas laulmist [[Saskatoon]]i väikestes [[ööklubi]]des ja kogu Lääne-Kanadas, enne kui ta liikus edasi [[Toronto]] ööklubidesse. Ta kolis Ameerika Ühendriikidesse ning alustas 1965. aastal kontserditurneega. Mõningaid tema originaallaule (&quot;Urge for Going&quot;, &quot;Chelsea Morning&quot;, &quot;Both Sides, Now&quot;, &quot;The Circle Game&quot;) salvestasid algselt teised lauljad, mis võimaldas tal sõlmida lepingu Reprise Recordsiga, et 1968. aastal oma debüütalbumit &quot;Song to a Seagull&quot; salvestada.&lt;ref&gt;[https://www.independent.ie/entertainment/music/joni-mitchell-the-legendary-singer-songwriter-is-back/26438772.html &quot;Joni Mitchell: The legendary singer-songwriter is back&quot;]. UK. August 10, 2007. Originaali [https://web.archive.org/web/20200531091100/https://www.independent.ie/entertainment/music/joni-mitchell-the-legendary-singer-songwriter-is-back-26438772.html arhiivikoopia] seisuga 31. mai, 2020. Vaadatud 11. veebruaril, 2017.&lt;/ref&gt; Lõuna-Californiasse elama asunud Mitchell aitas kujundada ajastut ja generatsiooni selliste populaarsete lauludega nagu &quot;Big Yellow Taxi&quot; ja &quot;Woodstock&quot; (mõlemad 1970). Tema 1971. aasta albumit &quot;Blue&quot; nimetatakse sageli üheks kõigi aegade parimaks albumiks; see oli nimetatud ajakirja Rolling Stone 2003. aasta nimekirjas &quot;500 kõigi aegade parimat albumit&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Music News |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080623212750/http://www.rollingstone.com/news/story/5938174/the_rs_500_greatest_albums_of_all_time |arhiivimisaeg=23. juuni 2008 |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; ning tõusis 2020. aasta versioonis kolmandale kohale.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stone |eesnimi=Rolling |kuupäev=2023-12-31 |pealkiri=The 500 Greatest Albums of All Time |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-albums-of-all-time-1062063/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200924172008/https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-albums-of-all-time-1062063/joni-mitchell-blue-3-1063230 |arhiivimisaeg=24. september 2020 |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 2000. aastal, The New York Times valis &quot;Blue&quot; üheks albumiks 25st, mis kajastab &quot;20. sajandi populaarse muusika pöördepunkte ja tipphetki&quot;.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2000-01-03 |pealkiri=Critics' Choices; Albums as Mileposts In a Musical Century (Published 2000) |keel=en |url=https://www.nytimes.com/2000/01/03/arts/critics-choices-albums-as-mileposts-in-a-musical-century.html?scp=1&amp;sq=Joni%20Mitchell%20Blue%20Beatles%20Revolver&amp;st=cse |vaadatud=2025-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200531091103/https://www.nytimes.com/2000/01/03/arts/critics-choices-albums-as-mileposts-in-a-musical-century.html?scp=1&amp;sq=Joni+Mitchell+Blue+Beatles+Revolver&amp;st=cse |arhiivimisaeg=31. mai 2020}}&lt;/ref&gt; NPR nimetas albumi &quot;Blue&quot; 2017. aasta &quot;naisartistide loodud parimate albumite&quot; nimekirjas.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=N |perekonnanimi2=P |perekonnanimi3=R |kuupäev=2017-07-24 |pealkiri=The 150 Greatest Albums Made By Women |keel=en |väljaanne=NPR |url=https://www.npr.org/2017/07/24/538307314/turning-the-tables-150-greatest-albums-made-by-women-page-15 |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt;

Mitchell hakkas katsetama rohkem [[džäss]]ist inspireeritud ideid oma 1974. aasta albumil &quot;Court and Spark&quot;, mis sisaldas raadiohitte &quot;Help Me&quot; ja &quot;Free Man in Paris&quot;&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Court and Spark - Joni Mitchell {{!}} Album {{!}} AllMusic |url=https://www.allmusic.com/album/court-and-spark-mw0000194904 |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt; ning millest sai tema enim müüdud album. 1975. aasta paiku hakkas Mitchelli hääleulatus muutuma [[Metsosopran|metsosopranist]] laiaulatuslikuks [[Kontraalt|kontraaldiks]].&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Montagne |eesnimi=Renee |kuupäev=2014-12-09 |pealkiri=The Music Midnight Makes: In Conversation With Joni Mitchell |keel=en |väljaanne=NPR |url=https://www.npr.org/2014/12/09/369386571/the-music-midnight-makes-in-conversation-with-joni-mitchell |vaadatud=2025-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170211160222/http://www.npr.org/2014/12/09/369386571/the-music-midnight-makes-in-conversation-with-joni-mitchell/ |arhiivimisaeg=11. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Three Throats: Windsor Star, February 1978 |url=https://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=2350 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170211155839/http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=2350 |arhiivimisaeg=11. veebruar 2017 |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hopper |eesnimi=Jessica |pealkiri=Joni Mitchell: The Studio Albums 1968-1979 |url=https://pitchfork.com/reviews/albums/17269-the-studio-albums-1968-1979/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251202170222/https://pitchfork.com/reviews/albums/17269-the-studio-albums-1968-1979/ |arhiivimisaeg=2025-12-02 |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=Pitchfork |keel=en-US |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt; Tema eriomased klaveri ja avatud häälestusega kitarri kompositsioonid kasvasid harmooniliselt ja rütmiliselt keerulisemaks, kui ta sulandas kokku džässi [[Rock'n'roll|''rock'n'roll''i]], [[Rütm ja bluus|R&amp;B-i]], [[Klassikaline muusika|klassikalise muusika]] ja [[Maailmamuusika|maailmamuusikaga]]. Alustades 1970. aastate keskel, hakkas ta tegema koostööd märkimisväärsete džässmuusikutega nagu Jaco Pastorius, Tom Scott, Wayne Shorter, Herbie Hancock ja Pat Metheny, samuti ka Charles Mingus, kes palus teda koostööd tegema oma viimastele salvestustele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Aceves |eesnimi=Rusty |kuupäev=2015-01-28 |pealkiri=SFJAZZ Blog: Joni &amp; Jazz |url=http://sfjazz.blogspot.com/2015/01/joni-jazz_28.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170211160853/http://sfjazz.blogspot.com/2015/01/joni-jazz_28.html |arhiivimisaeg=11. veebruar 2017 |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=SFJAZZ Blog}}&lt;/ref&gt; Hiljem liikus ta pop- ja [[elektronmuusika]] suunas ning tegeles poliitiliste protestidega. Teda auhinnati [[Grammy elutööauhind|Grammy elutööauhinnaga]] 2002. aastal.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2019-11-19 |pealkiri=Joni Mitchell |keel=en |väljaanne=GRAMMY.com |url=https://www.grammy.com/grammys/artists/joni-mitchell |vaadatud=2025-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200531091145/https://www.grammy.com/grammys/artists/joni-mitchell |arhiivimisaeg=31. mai 2020}}&lt;/ref&gt;

Mitchell produtseeris või oli kaasprodutsent enamikul oma albumitel ja disainis enamiku oma albumite kaanepildid, ta ise kirjeldab end kui &quot;asjaolude tõttu rööbastelt maha jooksnud maalikunstnikku&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - I sing my sorrow and I paint my joy: Toronto Globe and Mail, June 8, 2000 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=519 |vaadatud=2026-01-12 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; [[Muusikatööstus|Muusikatööstuse]] kriitikuna lõpetas ta tuuritamise ning avaldas oma originaallauludest koosneva 19. ja ühtlasi ka viimase albumi 2007. aastal. Järgmise kahe aastakümne jooksul andis ta aeg-ajalt intervjuusid ning tuli avalikkuse ette, et rääkida erinevatest heategevustest, kuigi [[Aneurüsm|ajuaneurüsmi]] rebend 2015. aastal tõi talle kaasa pika taastumis- ja teraapiaperioodi. Selle aja jooksul avaldati sari tagasivaatelisi kogumikke, mille lõpptulemuseks oli Joni Mitchelli arhiivide projekt. Selle eesmärk oli avaldada suur osa tema pika karjääri jooksul avaldamata materjali. Ta naasis avalikuse ette 2021. aastal ning võttis isiklikult vastu mitmeid auhindu, sealhulgas ka Kennedy Center Honor auhinna.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Return to tradition: Biden celebrates Bette Midler, Joni Mitchell at Kennedy Center Honors |keel=en-US |väljaanne=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/us/tradition-again-biden-celebrates-bette-midler-joni-mitchell-kennedy-center-2021-12-05/ |vaadatud=2026-01-12}}&lt;/ref&gt; Mitchell naasis ''live''-esinemiste juurde ootamatu kontserdiga 2022. aasta juunis Newporti folkfestivalil ja on sellest alates esinenud veel mitmel korral, sealhulgas peaesinejana 2023. ja 2024. aastal.

== Lapsepõlv ja haridus ==
Ta on sündinud Roberta Joan Andersoni nime all Fort Macleodis Myrtle Marguerite (neiupõlvenimi McKee) ja William Andrew Andersoni tütrena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=William ANDERSON Obituary (2012) - Legacy Remembers |url=https://www.legacy.com/us/obituaries/legacyremembers/william-anderson-obituary?id=41676372 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141129075551/http://www.legacy.com/obituaries/edmontonjournal/obituary.aspx?pid=155554751 |arhiivimisaeg=29. november 2014 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=Legacy.com}}&lt;/ref&gt; Ta ema esivanemad oli Šoti ja Iiri päritolu;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Saint Joni: Irish Times, July 19, 2008 |url=http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=1894 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131111064131/http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=1894 |arhiivimisaeg=11. november 2013 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; ta isa on pärit Norra perest ning temas võis olla osa ka [[Saamid|Saami]] suguvõsast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Heart of a Prairie Girl: Reader's Digest , July 2005 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1317 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150504160329/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1317 |arhiivimisaeg=4. mai 2015 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Swanson |eesnimi=Carl |kuupäev=2015-02-09 |pealkiri=Joni Mitchell, the Original Folk-Goddess Muse, in the Season Seemingly Inspired by Her |url=http://www.thecut.com/2015/02/joni-mitchell-fashion-muse.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150212200929/http://nymag.com/thecut/2015/02/joni-mitchell-fashion-muse.html#K1PCmz:VC4 |arhiivimisaeg=12. veebruar 2015 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=The Cut |keel=en}}&lt;/ref&gt; Tema ema oli õpetaja ja isa oli [[Kanada kuninglik õhuvägi|Kanada kuninglik õhuväe]] kapten, kes juhedas uusi piloote RCAF lennunduse õppejaamas Fort Macleodis.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=N |perekonnanimi2=P |perekonnanimi3=R |kuupäev=2017-07-24 |pealkiri=The 150 Greatest Albums Made By Women |keel=en |väljaanne=NPR |url=https://www.npr.org/2017/07/24/538307314/turning-the-tables-150-greatest-albums-made-by-women-page-15 |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt; [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal kolis ta perega erinevatesse baasidesse Lääne-Kanadas. Kui sõda lõppes, töötas tema isa toidupoes ning pere kolis [[Saskatchewani provints|Saskatchewani]], elades Maidstone'is ja North Battlefordis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell - A Portrait of the Artist: Billboard, December 9, 1995 |url=https://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=49 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191002200338/http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=49 |arhiivimisaeg=2. oktoober 2019 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Hiljem laulis ta väikelinnas üleskasvamisest mitmetes lauludes, sealhulgas &quot;Song for Sharon&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dobrian |eesnimi=Joseph |pealkiri='Song for Sharon' brings back memories |url=https://www.press-citizen.com/story/opinion/contributors/writers-group/2017/02/07/joni-mitchell-song-sharon-brings-back-memories/97296996/ |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=Iowa City Press-Citizen |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 

Mitchell nakatus [[lastehalvatus]]se üheksa-aastaselt ja oli mitu nädalat haiglas. Samal aastal hakkas ta ka suitsetama, kuid väitis, et suitsetamine ei mõju tema häälele halvasti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell: still smoking: Telegraph, October 4, 2007 |url=https://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1750 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220110025819/https://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1750 |arhiivimisaeg=10. jaanuar 2022 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

Ta kolis 11-aastaselt perega Saskatooni, mida ta peab oma kodulinnaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni &amp; Me: Elm Street, November 2000 |url=https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1322 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200703024316/https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1322 |arhiivimisaeg=3. juuli 2020 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Mitchellil oli kooliga raskusi; tema peamine huvi oli maalimine. Sel ajal õppis ta mõnda aega klassikalist klaverit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - The Education of Joni Mitchell: Co-Evolution Quarterly, June 1976 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=8 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120118123317/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=8 |arhiivimisaeg=18. jaanuar 2012 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Ta keskendus oma loomingulisele talendile ja esimest korda kaalus laulmis -ja tantsimiskarjääri.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rolling Stone #296: Joni Mitchell – The Uncool - The Official Site for Everything Cameron Crowe |url=http://www.theuncool.com/journalism/rs296-joni-mitchell/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120326094945/http://www.theuncool.com/journalism/rs296-joni-mitchell/ |arhiivimisaeg=26. märts 2012 |vaadatud=2025-12-17 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell Makes Mingus Sing: Down Beat, September 6, 1979 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=95 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402102348/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=95 |arhiivimisaeg=2. aprill 2015 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Omapärane õpetaja, Arthur Kratzmann, mõjutas teda luulet kirjutama; tema esimene album sisaldas pühendust temale.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - Song To A Seagull |url=http://jonimitchell.com/music/album.cfm?id=2 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120506014510/http://jonimitchell.com/music/album.cfm?id=2 |arhiivimisaeg=6. mai 2012 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Mitchell lahkus koolist 12. klassis (ta naasis õpingute juurde hiljem tagasi) ja veetis kesklinnas aega lärmaka seltskonnaga, kuni ta mõistis, et ta jõuab kriminaalsele maailmale liiga lähedale.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mitchell soovis mängida kitarri, aga kuna tema ema seostas pilli kantrimuusikaga ega pooldanud selle nn &quot;hillbilly&quot; (matsilikke) seoseid,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - An interview with Joni Mitchell: Broadside, February 14, 1968 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1455 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120118005134/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1455 |arhiivimisaeg=18. jaanuar 2012 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; siis leppis ta algselt [[Ukulele|ukulelega]]. Lõpuks õppis ta ise kitarri [[Pete Seeger|Peter Seegeri]] lauluraamatu abil.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Joni Mitchell Biography {{!}} Rolling Stone |väljaanne=Rolling Stone |url=http://www.rollingstone.com/music/artists/joni-mitchell/biography |vaadatud=2025-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110319043222/http://www.rollingstone.com/music/artists/joni-mitchell/biography |arhiivimisaeg=2011-03-19 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Poliomüeliit nõrgendas tema vasakut kätt, mistõttu töötas ta välja alternatiivsed kitarri häälestusviisid, et seda kompenseerida; hiljem kasutas ta neid häälestusi oma laulukirjutamises ebatavaliste harmooniate ja struktuuride loomiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fricke |eesnimi=David |kuupäev=2010-12-03 |pealkiri=100 Greatest Guitarists: David Fricke's Picks |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/100-greatest-guitarists-david-frickes-picks-146383/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190113003847/https://www.rollingstone.com/music/music-lists/100-greatest-guitarists-david-frickes-picks-146383/joni-mitchell-5-230153/ |arhiivimisaeg=13. jaanuar 2019 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Mitchell alustas laulmisega oma sõpradega lõkete ääres Waskeskiu järve ümbruses [[Saskatchewani provints|Saskatchewanis]] Prince Albertis loode osas. 18-aastaselt laiendas ta oma repertuaari, et lisada sinna oma lemmikesinejaid nagu [[Édith Piaf]] ja [[Miles Davis]]. Tema esimene tasustatud esinemine oli 31. oktoobril 1962 Saskatooni klubis, mis sisaldas folgi ja džässi esinejaid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - A Chronology of Appearances |url=http://jonimitchell.com/chronology/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140208001839/http://www.jonimitchell.com/chronology/ |arhiivimisaeg=8. veebruar 2014 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Breznikar |eesnimi=Klemen |kuupäev=2018-01-31 |pealkiri=“A Coffee House for the Sponge People” The Rise and Fall of The Crypt |url=https://www.psychedelicbabymag.com/2018/01/a-coffee-house-for-sponge-people-rise.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180207005041/http://www.psychedelicbabymag.com/2018/01/a-coffee-house-for-sponge-people-rise.html |arhiivimisaeg=7. veebruar 2018 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=It's Psychedelic Baby Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Kuigi tol ajal ta kunagi üksi džässi ei esitanud, siis otsisid Mitchell ja ta sõbrad aktiivselt džässmuusikute kontserte. Mitchell ütles, &quot;mu džässi taust algas ühest varasest Lambert, Hendricks ja Ross albumist.&quot; Album &quot;The Hottest New Group in Jazz&quot; oli Kanadas raskesti kättesaadav, ta ütles, &quot;kogusin raha ja ostsin selle piraathinnaga. See album oli minu jaoks nagu [[The Beatles]]. Õppisin sealt iga laulu selgeks ning ma ei usu, et leidub veel mõni album, sealhulgas minu enda omad, mille igat nooti ja laulusõna ma täielikult teaksin.”&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell Has Her Mojo Working: Los Angeles Times, June 10, 1979 |url=http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=595 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120831215540/http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=595 |arhiivimisaeg=31. august 2012 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

Pärast keskkooli lõpetamist Aden Bowman Collegiate'is Saskatooni provintsis võttis Mitchell kunstikursusi Saskatoon Technical Collegiate'is [[Abstraktne ekspressionism|abstraktse ekspressionismi]] maalikunstniku Henry Bonli juhendamisel&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Weller |eesnimi=Sheila |url=https://books.google.com/books?id=4n5LMaA2xMsC |pealkiri=Girls Like Us: Carole King, Joni Mitchell, Carly Simon--And the Journey of a Generation |kuupäev=2008-04-08 |kirjastus=Simon and Schuster |isbn=978-0-7434-9147-1 |keel=en |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170217011652/https://books.google.com/books?id=4n5LMaA2xMsC |arhiivimisaeg=17. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt; ja lahkus kodust, et õppida Calgarys Alberta College of Art kolledžis 1963/64. õppeaastal. Seal ta pettus asjaolus, et vaba loomingu asemel pandi kõrgemat rõhku tehnilistele oskustele&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - The Education of Joni Mitchell: Co-Evolution Quarterly, June 1976 |url=https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=8 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120118123317/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=8 |arhiivimisaeg=18. jaanuar 2012 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; ning tundis end võõrana puhta abstraktsiooni suuna kui ka kalduvuse suhtes liikuda kommertskunsti poole. Ta katkestas õpingud aasta pärast seda, kui jäi 20-aastaselt ootamatult rasedaks (sündis tütar Kilauren). Seejärel hakkas ta mängima muusikat Kanada ööklubides.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=1998-10-04 |pealkiri=The Hissing of a Living Legend (Published 1998) |keel=en |url=https://www.nytimes.com/1998/10/04/magazine/the-hissing-of-a-living-legend.html |vaadatud=2025-12-17}}&lt;/ref&gt;

== Karjäär ==

=== 1964–1967: Karjääri algus, emaks saamine ja esimene abielu ===
Ta jätkas nädalavahetustel esinemist folkmuusikuna oma kolledžis ja kohalikus hotellis. Umbes sel ajal asus ta tööle 15 dollari eest nädalas Calgary kohvikus The Depression Coffee House, kus ta &quot;laulis pikki traagilisi laule minoorhelistikus&quot;. Ta laulis &quot;''hootenannydel''&quot; (folkmuusika pidudel) ja esines Calgarys kohalikes tele- ja raadiosaadetes.&lt;ref name=&quot;GIGS&quot;&gt;{{Cite web|url=http://jonimitchell.com/chronology/|title=A Chronology of Appearances|publisher=JoniMitchell.com|access-date=February 11, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20140208001839/http://www.jonimitchell.com/chronology/|archive-date=February 8, 2014}}&lt;/ref&gt; 1964. aastal, olles 20-aastane, ütles ta emale, et kavatseb Torontos saada folklauljaks. Ta lahkus esimest korda elus Lääne-Kanadast ja suundus itta Ontariosse. Mitchell kirjutas oma esimese laulu &quot;Day After Day&quot; kolmepäevasel rongisõidul. Ta peatus Mariposa folgifestivalil, et näha Ameerika folklauljat Buffy Sainte-Marie'd,&lt;ref&gt;Leo, Geoff; Woloshyn, Roxanna; Guerriero, Guerriero (October 27, 2023). [https://www.cbc.ca/newsinteractives/features/buffy-sainte-marie &quot;Who is the real Buffy Sainte-Marie?&quot;]. ''CBC News''. [https://web.archive.org/web/20231027111549/https://www.cbc.ca/newsinteractives/features/buffy-sainte-marie Originaali] arhiivikoopia seisuga 27. oktoober 2023. Vaadatud 31. oktoober 2023.&lt;/ref&gt; kes oli teda inspireerinud. Aasta hiljem esines Mitchell Mariposas, mis oli tema esimene kontsert suurele publikule ja aastaid hiljem tegi Sainte-Marie ise Mitchelli loomingust kavereid.

Kuna Mitchellil puudus muusikute ametiühingu liikmemaksuks vajalik 200 dollarit, siis esines ta mõnel kontserdil Toronto Yorkville'i linnaosas Half Beatis ja Village Corneris, kuid enamasti andis ta ametiühinguväliseid kontserte &quot;kirikute keldrites ja [[Noorte Meeste Kristlik Ühing (rahvusvaheline organisatsioon)|YMCA]] koosolekusaalides&quot;. Kuna ta löödi suurematest folgiklubidest välja, siis hakkas ta tänavamuusikuks,&lt;ref name=&quot;GIGS&quot;/&gt; samal ajal kui ta &quot;töötas üüri maksmiseks kesklinna kaubamajas naisterõivaste osakonnas&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - A Witness to Troubled Times: Associated Press, May 13, 1988 |url=http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=1139 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140430125128/http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=1139 |arhiivimisaeg=30. aprill 2014 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Ta elas üüritoas otse luuletaja Duke Redbirdi vastas.&lt;ref name=&quot;dirtpoor&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.proquest.com/docview/437645518|title=Joni: 'Dirt poor,' 20 and pregnant; Excerpts from a new book reveal details of Joni Mitchell's life in '60s Toronto|website=[[Toronto Star]]|date=April 7, 1997|access-date=February 11, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170212091253/http://pqasb.pqarchiver.com/thestar/doc/437645518.html?FMT=ABS&amp;FMTS=ABS:FT&amp;type=current&amp;date=Apr+7%2C+1997&amp;author=by+John+Goddard+SPECIAL+TO+THE+STAR&amp;pub=Toronto+Star&amp;edition=&amp;startpage=E.1&amp;desc=Joni%3A+%60Dirt+poor%2C%27+20+and+pregnant+Excerpts+from+a+new+book+reveal+details+of+Joni+Mitchell%27s+life+in+%2760s+Toronto|archive-date=February 12, 2017|id={{ProQuest|437645518}}}}&lt;templatestyles src=&quot;Module:Citation/CS1/styles.css&quot;&gt;&lt;/templatestyles&gt;&lt;/ref&gt; Mitchell hakkas mõistma, et iga linna folkmuusika maastik kippus andma veteranidest esinejatele ainuõigusi esitada oma tunnuslaule, hoolimata sellest, et nad polnud neid laule ise kirjutanud; Mitchell pidas seda enesekeskseks ja folkmuusika võrdsuse ideaalile vastuolus olevaks. Ta leidis, et tema parim traditsiooniline materjal oli juba teiste lauljate omand. Ta ütles, et talle öeldi: &quot;Sa ei tohi seda laulda. See on minu laul.&quot; Ja kui ma nimetasin teise loo. &quot;Sa ei tohi seda laulda. See on minu laul.&quot; See oli minu tutvus territoriaallauludega. Torontos puutusin nendega uuesti kokku.&quot; Seepeale otsustas ta hakata ise oma laule kirjutama.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Marom |eesnimi=Malka |url=https://books.google.com/books?id=q2yFAwAAQBAJ&amp;pg=PT43 |pealkiri=Joni Mitchell: In Her Own Words |kuupäev=2014-09-01 |kirjastus=ECW Press |isbn=978-1-77090-581-8 |keel=en |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201106064308/https://books.google.com/books?id=q2yFAwAAQBAJ&amp;pg=PT43 |arhiivimisaeg=6. november 2020}}&lt;/ref&gt;

Mitchell sai 1964. aasta lõpus teada, et on oma Calgary endisest poiss-sõbrast Brad MacMathist rase. Hiljem kirjutas ta: &quot;[Ta] jättis mind kolm kuud rasedana ilma rahata pööningutuppa ja talve lähenemisel oli kütteks vaid kamin. Trepikäsipuud olid pulkadest hõredad – kütteks eelmise talve elanikele.&quot;&lt;ref name=&quot;LINER&quot;&gt;{{Cite web|url=http://jonimitchell.com/music/album.cfm?id=24|title=Words and Music|publisher=JoniMitchell.com|access-date=April 9, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120504111546/http://jonimitchell.com/music/album.cfm?id=24|archive-date=May 4, 2012}}&lt;/ref&gt; Tütar sündis 1965. aasta veebruaris. Kuna ta ei suutnud last ülal pidada, andis ta tolle lapsendada. Seda fakti hoidis Mitchell karjääri suuremas osas privaatsena, kuigi ta vihjas sellele mitmes laulus, näiteks laulus &quot;Little Green&quot;, mida ta esitas 1960. aastatel ja salvestas 1971. aasta albumile &quot;Blue&quot;. 1982. aasta albumi &quot;Wild Things Run Fast&quot; laulus &quot;Chinese Cafe&quot; laulis Mitchell: &quot;Your kids are coming up straight / My child's a stranger / I bore her / But I could not raise her.&quot; (&quot;Su lapsed on sirgeks kasvanud / Mu laps on võõras / Ma sünnitasin ta / Aga ma ei suutnud teda kasvatada.&quot;)

Mitchelli tütre olemasolu ei olnud avalikkusele teada enne 1993. aastat, kui ta 1960. aastatelt kunstikooli päevilt pärit toakaaslane müüs Mitchelli lapsendamise loo ühele tabloidajakirjale.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Higgins |eesnimi=Bill |kuupäev=1997-04-08 |pealkiri=Both Sides at Last |url=https://www.latimes.com/archives/la-xpm-1997-04-08-ls-46389-story.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120111161743/http://articles.latimes.com/1997-04-08/news/ls-46389_1_joni-mitchell |arhiivimisaeg=11. jaanuar 2012 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=Los Angeles Times |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pertman |eesnimi=Adam |url=https://books.google.com/books?id=RzCLgIfmegMC&amp;pg=PA289 |pealkiri=Adoption Nation: How the Adoption Revolution is Transforming Our Families-- and America |kuupäev=2011-03-17 |kirjastus=Harvard Common Press |isbn=978-1-55832-716-0 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Selleks ajaks oli Mitchelli tütar, ümbernimetatud Kilauren Gibb, juba alustanud oma bioloogiliste vanemate otsinguid. Mitchell ja tema tütar kohtusid 1997. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell's Secret |url=https://thecanadianencyclopedia.ca/en/article/joni-mitchells-secret |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200531091111/https://www.thecanadianencyclopedia.ca/en/article/joni-mitchells-secret |arhiivimisaeg=31. mai 2020 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=thecanadianencyclopedia.ca |keel=en}}&lt;/ref&gt; Pärast taasühinemist ütles Mitchell, et kaotas huvi laulukirjutamise vastu ning hiljem pidas ta tütre sündi ja suutmatust tema eest hoolitseda hetkeks, mil tema laulukirjutamise inspiratsioon alguse sai.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=5. september 2004 |pealkiri=An art born of pain, an artist in happy exile |keel=en-US |väljaanne=Los Angeles Times |url=https://www.latimes.com/archives/la-xpm-2004-sep-05-ca-hilburn5-story.html |vaadatud=20. detsembril 2025 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250904033711/https://www.latimes.com/archives/la-xpm-2004-sep-05-ca-hilburn5-story.html |arhiivimisaeg=2025-09-04 |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

Mõni nädal pärast tütre sündi andis Mitchell taas kontserte Yorkville'is, sageli koos sõbra Vicky Tayloriga ja hakkas esimest korda esitama oma originaalloomingut, mis oli kirjutatud tema ainulaadsete avatud häälestustega. Märtsis ja aprillis leidis ta tööd Toronto folgiklubis Penny Farthingis. Seal kohtus ta New Yorgis sündinud Ameerika folklaulja Charles Scott &quot;Chuck&quot; Mitchelliga, kes oli pärit [[Michigan|Michiganist]]. Chuck tundis Mitchelli vastu kohe huvi ja tema esinemine avaldas talle muljet ning ütles talle, et ta saaks talle pakkuda püsivat tööd nendes Ameerika Ühendriikide kohvikutes, mida ta tundis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni: A New Voice: Songwriter's Magazine, September 1, 2009 |url=https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=4256 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210811225329/https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=4256 |arhiivimisaeg=11. august 2021 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

Mitchell lahkus Kanadast esimest korda 1965. aasta aprilli lõpus. Ta reisis koos Chuck Mitchelliga USA-sse, kus nad hakkasid koos muusikat tegema.&lt;ref name=&quot;GIGS&quot;/&gt; 21-aastane Joni abiellus Chuckiga ametlikul tseremoonial Chucki kodulinnas 1965. aasta juunis ja võttis ta perekonnanime. Ta ütles: &quot;Ma tegin oma kleidi ja pruutneitside kleidid. Meil polnud raha.{{Tühikud}}Kõndisin altari ette oma karikakraid lehvitades.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell: Word, March 2005 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1282 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140305070101/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1282 |arhiivimisaeg=5. märts 2014 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Mitchell on nii Kanada kui ka USA kodanik.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell's Fighting Words: Ottawa Citizen, October 7, 2006 |url=https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1460 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220329033929/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1460 |arhiivimisaeg=29. märts 2022 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

Detroiti Cass Corridori linnaosas Verona korterites elades esinesid nad paarina regulaarselt piirkonna kohvikutes, sealhulgas Chess Mate'is Livernois'l Six Mile Roadi lähedal; Alcove'i baaris Wayne State Ülikooli lähedal; Rathskelleris, Detroiti Ülikooli linnakus asuvas restoranis; ja Raven Gallerys Southfieldis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bulanda |eesnimi=George |kuupäev=2009-02-19 |pealkiri=Sixties Folklore |url=https://www.hourdetroit.com/community/sixties-folklore/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121028191239/http://www.hourdetroit.com/Hour-Detroit/March-2009/Sixties-Folklore/ |arhiivimisaeg=28. oktoober 2012 |vaadatud=2025-12-20 |väljaanne=Hour Detroit Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2011-03-02 |pealkiri=From The VN Archives: Stars like Joni Mitchell, Linda Ronstadt polished their talents at Chessmate coffeehouse blocks from campus – University of Detroit Mercy (VN) |url=https://www.thevarsitynews.net/2011/03/02/from-the-vn-archives-stars-like-joni-mitchell-linda-ronstadt-polished-their-talents-at-chessmate-coffeehouse-blocks-from-campus/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180612140919/http://www.thevarsitynews.net/news/view.php/104192/From-The-VN-Archives-Stars-like-Joni-Mit |arhiivimisaeg=12. juuni 2018 |vaadatud=2025-12-20 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Ta hakkas mängima ja komponeerima laule alternatiivsetes kitarrihäälestustes, mida talle õpetas Detroitis elav muusik Eric Andersen.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Monk |eesnimi=Katherine |url=https://books.google.com/books?id=4c-Lmidu_qQC&amp;pg=PA1 |pealkiri=Joni: The Creative Odyssey of Joni Mitchell |kuupäev=2012-09-07 |kirjastus=Greystone Books |isbn=978-1-55365-838-2 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Oscar Brand kaasas teda mitu korda oma CBC telesaates &quot;Let's Sing Out&quot; aastatel 1965 ja 1966. Joni ja Chuck Mitchelli abielu ja partnerlus lõppes nende lahutusega 1967. aasta alguses ning Joni kolis New Yorki, et jätkata oma muusikuteed sooloartistina. Ta esines kohvikutes üle kogu idaranniku, sealhulgas [[Philadelphia|Philadelphias]], [[Boston|Bostonis]] ja [[Fort Bragg|Fort Braggis Põhja-Carolinas]]. Ta esines sageli kohvikutes ja folgiklubides ning oli selleks ajaks, kui oli juba ise materjali loonud, saanud tuntuks oma ainulaadse laulukirjutamise ja uuendusliku kitarristiili poolest.

=== 1968–1969: Läbimurre teostega &quot;Song to a Seagull&quot; ja &quot;Clouds&quot; ===
Folkmuusik Tom Rush oli kohtunud Mitchelliga Torontos ja tema laulukirjutamisoskus avaldas talle muljet. Ta viis laulu „Urge for Going” populaarsele folklauljale [[Judy Collins|Judy Collinsile]], kuid Judy polnud laulust tol ajal huvitatud, seega salvestas Rush selle ise. Kantrilaulja George Hamilton IV kuulis Rushi seda esitamas ja salvestas sellest kantriversiooni, mis sai hitiks. Teised artistid, kes Mitchelli laule algusaastatel salvestasid, olid Sainte-Marie („The Circle Game”), Dave Van Ronk („Both Sides Now”) ja lõpuks Collins (tema esikümne hitt „Both Sides Now” ja „Michael from Mountains”, mis mõlemad ilmusid tema 1967. aasta albumil „Wildflowers&quot;). Collins tegi ka kaverversiooni loost „Chelsea Morning”, mis oli veel üks salvestis, mis algselt ületas Mitchelli enda äriedu.

Kui Mitchell 1967. aastal ühel õhtul Florida Coconut Grove'i klubis Gaslight Southis&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - A Conversation with David Crosby: JoniMitchell.com, March 15, 1997 |url=https://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1357 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110513074441/http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1357 |arhiivimisaeg=13. mai 2011 |vaadatud=2025-12-21 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; esines, astus sinna sisse [[David Crosby]], kes märkas kohe Mitchelli oskusi ja artistilikku veenvust.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Monk |eesnimi=Katherine |url=https://books.google.ee/books?id=4c-Lmidu_qQC&amp;pg=PA1&amp;redir_esc=y |pealkiri=Joni: The Creative Odyssey of Joni Mitchell |kuupäev=2012-09-07 |kirjastus=Greystone Books |isbn=978-1-55365-838-2 |lehekülg=74 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Mitchell sõitis temaga tagasi Los Angelesse, kus mees asus teda ja tema muusikat oma sõpradele tutvustama. Peagi sai tema mänedžeriks Elliot Roberts, kes Sainte-Marie õhutusel oli teda esmakordselt Greenwich Village'i kohvikus esinemas näinud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - A Conversation with Buffy Sainte-Marie : JoniMitchell.com, March 6, 2013 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=2558 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181031214915/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=2558 |arhiivimisaeg=31. oktoober 2018 |vaadatud=2025-12-21 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Tal oli lähedane ärisuhe David Geffeniga.&lt;ref&gt;Tom King, ''The Operator: David Geffen Builds, Buys, and Sells the New Hollywood'', p. 71, Broadway Books (New York 2001).&lt;/ref&gt; Robertsil ja Geffenil avaldasid tema karjäärile olulist mõju. Talendiotsija Andy Wickham sõlmis Mitchelliga lepingu Warnersiga seotud Reprise'i plaadifirmaga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell: Rolling Stone, May 17, 1969 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=312 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190126000740/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=312 |arhiivimisaeg=26. jaanuar 2019 |vaadatud=2025-12-21 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Crosby veenis Reprise'i lubama Mitchellil salvestada sooloakustiline album ilma tolleaegsete folkroki ülesalvestusteta ning tema mõjuvõim teenis talle produtsendi staatuse 1968. aasta märtsis, kui Reprise andis välja Mitchelli debüütalbumi, mis ilmus kas nime all „Joni Mitchell“ või „Song to a Seagull“.

LP reklaamimiseks oli Mitchell pidevalt turneel. Turnee aitas tekitada pikisilmi ootust Mitchelli teise albumi &quot;Clouds&quot; ilmumise suhtes, mis avaldati 1969. aasta aprillis. See album sisaldas Mitchelli enda versioone mitmest tema loost, mis olid juba varem salvestanud ja esitanud teised artistid: &quot;Chelsea Morning&quot;, &quot;Both Sides, Now&quot; ja &quot;Tin Angel&quot;. Mõlema LP kaanekujunduse, sealhulgas &quot;Cloudsi&quot; kaanel oleva autoportree, kujundas ja maalis Mitchell, ühendades oma maalikunsti ja muusikat, mida ta jätkas kogu oma karjääri jooksul.

=== 1970–1972: &quot;Ladies of the Canyon&quot; ja &quot;Blue&quot; ===
[[Fail:Laurel_Canyon,_8217_Lookout_Mountain_Avenue.jpg|paremal|pisi|Laurel Canyon, Lookout Mountain Avenue 8217, Joni Mitchelli maja aastatel 1969–1974 (2022. aasta foto)]]
1970. aasta märtsis tõi &quot;Clouds&quot; talle tema esimese [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] parima folkesituse eest. Järgneval kuul avaldas Reprise tema kolmanda albumi &quot;Ladies of the Canyon&quot;. Mitchelli kõla hakkas juba laienema akustilise folkmuusika piiridest eemale popi ja roki suunas, kasutati rohkem ülesalvestusi, löökpille ja taustalaulu ning esimest korda olid paljud lood klaverisaatega, mis muutus Mitchelli stiili iseloomulikuks tunnuseks tema populaarseimal ajal. Tema oma versioon laulust &quot;Woodstock&quot;, mis on aeglasem kui [[Crosby, Stills &amp; Nash|Crosby, Stills, Nash &amp; Youngi]] kaver, esitati sooloesituses Wurlitzeri elektrilisel klaveril. Album sisaldas juba tuntud laulu &quot;The Circle Game&quot; ja keskkonnateemalist hümni &quot;Big Yellow Taxi&quot; oma kuulsate ridadega &quot;''they paved paradise and put up a parking lot''&quot; (&quot;nad sillutasid paradiisi ja rajasid parkla&quot;) ja &quot;''don't it always seem to go, that you don't know what you got till it's gone?''&quot; (kas see ei lähe alati nii, et sa ei tea mis sul on seniks, kui see on kadunud?&quot;)

&quot;Ladies of the Canyon&quot; sai [[FM-raadioringhääling|FM-raadiotes]] kohe hitiks ja müüs kiiresti, lõpuks kujunes see Mitchelli esimeseks kuldalbumiks (üle poole miljoni müüdud eksemplari). Ta otsustas turneedele pausi panna aastaks ajaks, et lihtsalt kirjutada ja maalida, sellest hoolimata hääletasid lugejad ta ikkagi &quot;parimaks naisesinejaks&quot; 1970. aastal juhtivas Suurbritannia popmuusikaajakirjas Melody Maker. 1971. aasta aprillis ilmunud James Taylori albumil &quot;Mud Slide Slim and the Blue Horizon&quot; on Mitchell märgitud taustalauljana laulus &quot;You've Got a Friend&quot;. Laulud, mis ta kirjutas nende kuude jooksul, mil ta reisimise ja elukogemuse saamise nimel pausi pidas, ilmusid tema järgmisel albumil &quot;Blue&quot;, mis anti välja 1971. aasta juunis. Võrreldes Joni Mitchelli annet enda omaga ütles David Crosby: &quot;Selleks ajaks, kui ta tegi &quot;Blue&quot;, oli ta minust juba möödunud ja kihutamas silmapiiri suunas&quot;.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Fusilli |eesnimi=Jim |pealkiri=A 65th Birthday Tribute to Joni Mitchell |keel=en-US |väljaanne=WSJ |url=http://www.wsj.com/articles/SB122575310809894821 |vaadatud=2025-12-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250915125513/https://www.wsj.com/articles/SB122575310809894821 |arhiivimisaeg=2025-09-15 |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

&quot;Blue&quot; saavutas peaaegu kohe kriitikute tunnustuse ja äriedu, jõudes septembris Billboardi albumite edetabeli 20 parema hulka ning kerkides Suurbritannias esikolmikusse. Rikkalikult produtseeritud &quot;Carey&quot; oli tol ajal singel, kuid musikaalselt eemaldusid &quot;Blue&quot; albumi teised osad &quot;Ladies of the Canyon&quot; albumi helist. Lihtsamad rütmilised akustilised osad tõid esile Mitchelli hääle ja emotsioonid (lauludes nagu &quot;All I Want&quot;, &quot;A Case of You&quot;), samas kui lood nagu &quot;Blue&quot;, &quot;River&quot; ja &quot;The Last Time I Saw Richard&quot; olid esitatud tema voolava klaverimängu saatel. Oma kõige pihtimuslikuma albumi &quot;Blue&quot; kohta ütles Mitchell hiljem: &quot;Ma olen mõnikord ohverdanud iseenda ja enda emotsionaalse seisundi,... näiteks lauldes &quot;ma olen isekas ja ma olen kurb&quot;. Me kõik kannatame üksinduse all, kuid &quot;Blue&quot; avaldamise ajal ei tunnistanud meie popstaarid kunagi selliseid asju.&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Shumway |eesnimi=David R. |url=https://muse.jhu.edu/pub/1/monograph/book/33737 |pealkiri=Rock Star: The Making of Musical Icons from Elvis to Springsteen |kuupäev=2014 |kirjastus=Johns Hopkins University Press |isbn=978-1-4214-1393-8 |koht=Baltimore |lehekülg=159 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150722002222/http://muse.jhu.edu/books/9781421413938 |arhiivimisaeg=22. juuli 2015}}&lt;/ref&gt; Selle albumi laulusõnad peeti tema varasest loomingust inspireeritud kulminatsiooniks, kus masendavad hinnangud tema ümbritsevast maailmast kujundasid vastandlikult romantilise armastuse ülevoolavaid väljendusi (näiteks laulus &quot;California&quot;). Mitchell hiljem märkis: &quot;Sellel eluperioodil polnud mul mingit isiklikku kaitset. Ma tundsin end nagu sigaretipaki tsellofaanümbris. Ma tundsin nagu mul poleks maailma ees mingeid saladusi ja ma ei saanud oma elus teeselda, et olen tugev.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rolling Stone #296: Joni Mitchell – The Uncool - The Official Site for Everything Cameron Crowe |url=http://www.theuncool.com/journalism/rs296-joni-mitchell/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120326094945/http://www.theuncool.com/journalism/rs296-joni-mitchell/ |arhiivimisaeg=26. märts 2012 |vaadatud=2025-12-17 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

=== 1972–1975: &quot;For the Roses&quot; ja &quot;Court and Spark&quot; ===
[[Fail:Joni_Mitchell_in_1974.jpg|paremal|pisi|Mitchell esinemas Anaheimi konverentsikeskuses 1974. aastal]]
Pärast albumi &quot;Blue&quot; suurt edu otsustas Mitchell naasta otseesinemiste juurde ja ta esitas turneel uusi laule, mis ilmusid tema järgmisel albumil &quot;For the Roses&quot;. Album avaldati 1972. aasta oktoobris ja tõusis kohe edetabelite tippu. Sellele järgnes singel &quot;You Turn me On, I'm a Radio&quot;, mis jõudis 1973. aasta veebruaris Billboardi edetabelis 25. kohale.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell {{!}} Biography, Music &amp; News |url=https://www.billboard.com/artist/joni-mitchell/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201106064334/https://www.billboard.com/music/joni-mitchell/chart-history/hot-100/song/581390 |arhiivimisaeg=6. november 2020 |vaadatud=2025-12-21 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

1974. aasta jaanuaris ilmunud albumiga &quot;Court and Spark&quot; alustas Mitchell katsetusi džässi ja ''[[Jazz fusion|jazz fusioni]]'' stiiliga, mis märkis tema eksperimentaalse perioodi algust. &quot;Court and Spark&quot; jõudis Cashbox albumite edetabelis esikohale. See album tegi Mitchellist tema karjääri jooksul ehk ainsal korral laialdaselt populaarse artisti, tänu tema populaarsetele lugudele nagu &quot;Raised on Robbery&quot;, mis ilmus täpselt enne jõule 1973. aastal, ja &quot;Help Me&quot;, mis ilmus märtsis järgneval aastal ja sai Mitchelli ainsaks esikümne singliks, jõudes juuni esimesel nädalal seitsmendale kohale. „Free Man in Paris” oli veel üks hittsingel ja oluline lugu tema repertuaaris.

&quot;Court and Spark&quot; albumi salvestamisel proovis Mitchell jäädavalt lõpetada oma eelneva folgikõla, ta produtseeris albumi ise ja palkas ''jazz/pop fusion'' bändi L.A Express, mida ta nimetas oma esimeseks päris saateansambliks. 1974. aasta veebruaris algas tal turnee L.A Expressiga, mis sai järgmise kahe kuu jooksul Ameerika Ühendriikides ja Kanadas ringi reisides pööraselt arvustusi. 14.–17. augustil Los Angelese Universal Amphitheateris toimunud kontserdid salvestati ''live''-albumiks. Novembris lasi Mitchell selle albumi välja, mille pealkirjaks sai &quot;Miles of Aisles&quot; ja mis oli kaheplaadiline kogumik ning mis sisaldas kõiki L.A. kontsertide laule peale kahe (kogumikku lisati ka üks laul Berkeley Community Theatre'ist 2. märtsil ja üks L.A. Music Centerist 4. märtsil). ''Live''-album tõusis aeglaselt teisele kohale ja saavutas sama edetabeli tippkoha kui &quot;Court and Spark&quot;. Laulu &quot;Big Yellow Taxi&quot; otseesitus avaldati ka singlina ning oli üsna edukas (2007. aastal ilmus laulust veel üks versioon).

1975. aasta jaanuaris pälvis &quot;Court and Spark&quot; neli Grammy nominatsiooni, sealhulgas Grammy auhinna aasta albumi kategoorias, mille puhul Mitchell oli ainus naissoost nominent. Ta võitis Grammy ainult parima arranžeeringu, instrumentaali ja vokaalide kategoorias.

=== 1975–1977: &quot;The Hissing of Summer Lawns&quot; ja &quot;Hejira&quot; ===
[[Fail:Joni_Mitchell_(1975).png|paremal|pisi|231x231px|Mitchell 1975. aastal]]
Mitchell läks stuudiosse 1975. aasta alguses, et salvestada akustilisi demosid mõnedest lauludest, mis ta oli kirjutanud pärast &quot;Court and Spark&quot; turneed. Mõned kuud hiljem salvestas ta oma bändiga nende lugude versioonid. Tema muusikahuvid liikusid tolle aja folk- ja popmuusika maastikust eemale rohkem struktureeritud ja džässist inspireeritud lugude poole, milles kasutati laiemat instrumentide valikut. Uus laulutsükkel ilmus 1975. aasta novembris albumina &quot;The Hissing of Summer Lawns&quot;. Laulus &quot;The Jungle Line&quot; tegi ta varajase katse kasutada Aafrika muusikute salvestusi, mis 1980. aastatel muutus lääne rokkmuusikute seas üha tavapärasemaks. Laulus &quot;In France They Kiss on Main Street&quot; jätkus &quot;Court and Sparki&quot; rikkalikku popmuusika kõlaga ning laulud nagu nimilaul ja &quot;Edith and the Kingpin&quot; kirjeldasid Lõuna-California eeslinna elu varjukülge.

1975. aastal esines Mitchell ka mitmetel kontserditel Rolling Thunder Revue turneel, kus esinesid [[Bob Dylan]] ja [[Joan Baez]], 1976. aastal esines ta ansambli [[The Band]] The Last Waltz turnee kontserdil. 1977. aasta jaanuaris nomineeriti Mitchell [[Grammy auhind|Grammy auhindadel]] parima naiste pop-vokaal esituse kategoorias albumil &quot;The Hissing of Summer Lawns&quot;, kuigi see 1977. aasta Grammy selles kategoorias läks [[Linda Ronstadt|Linda Ronstadtile]].

1976. aasta alguses reisis Mitchell koos sõpradega, kes sõitsid läbi riigi Maine'i. Peale seda, sõitis ta tagasi Californiasse üksinda ja komponeeris mitmeid laule oma teekonnal, mis ilmusid 1976. aastal tema järgmisel albumil &quot;Hejira&quot;. Ta ütles: &quot;See album oli peamiselt kirjutatud autos reisides. Selletõttu pole ühtegi klaverisaatega lugu...&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rolling Stone #296: Joni Mitchell – The Uncool - The Official Site for Everything Cameron Crowe |url=http://www.theuncool.com/journalism/rs296-joni-mitchell/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120326094945/http://www.theuncool.com/journalism/rs296-joni-mitchell/ |arhiivimisaeg=26. märts 2012 |vaadatud=2025-12-17 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; &quot;Hejira&quot; oli väidetavalt Mitchelli siiani kõige eksperimentaalsem album, kuna ta tegi mitmel laulul koostööd džässi virtuoosi basskitarristi Jaco Pastoriusega, nimelt esimese singli &quot;Coyote&quot;, atmosfäärilise &quot;Hejira&quot;, segadust tekitava ja kitarriküllase &quot;Black Crow&quot; ning albumi viimase laulu &quot;Refuge of the Roads&quot; puhul. Album jõudis Billboardi edetabelis 13. kohale ning saavutas kuldplaadi staatuse kolm nädalat pärast selle väljaandmist ning seda mängiti albumikesksetes FM-rokkraadiojaamades. Siiski ei jõudnud &quot;Coyote&quot;, mille taga oli &quot;Blue Motel Room&quot;, Hot 100 edetabelisse. &quot;Hejira&quot; &quot;ei müünud nii kiiresti kui Mitchelli varasemad ja &quot;raadiosõbralikumad&quot; albumid müüsid, [kuid] selle tähtsus tema diskograafias on aastate jooksul kasvanud&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Mitchell ise peab oma albumit unikaalseks. 2006. aastal ütles ta: &quot;Ma arvan, et mitmed inimesed oleksid võinud kirjutada paljud mu teised laulud, kuid ma tunnen, et &quot;Hejira&quot; laulud said tulla ainult minult.&quot;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== 1977–1980: &quot;Don Juan's Reckless Daughter&quot; ja &quot;Mingus&quot; ===
1977. aasta keskpaigas alustas Mitchell tööd uute salvestustega, millest sai tema esimene kahekordne stuudioalbum &quot;Don Juan's Reckless Daughter&quot;. Asylum Recordsiga sõlmitud lepingu lõppemise lähenemisega tundis Mitchell, et see album võiks olla vabam kui ükski tema teine varasem album. Ta kutsus Pastoriuse tagasi ja too tõi endaga kaasa ''jazz fusion''&lt;nowiki/&gt;'i teerajaja Weather Reporti liikmed, sealhulgas trummari Don Aliase ja saksofonisti Wayne Shorteri. Mitmekihilised ja atmosfäärilised kompositsioonid, nagu &quot;Overture/Cotton Avenue&quot;, sisaldasid rohkem improviseeritud koostööd, samal ajal kui &quot;Paprika Plains&quot; oli 16-minutiline eepos, mis laiendas popmuusika piire, tänu Mitchelli mälestustele lapsepõlvest Kanadas ja klassikalise muusika õpingutele. &quot;Dreamland&quot; ja &quot;The Tenth World&quot;, milles taustalauljaks oli [[Chaka Khan]], olid löökpillidest domineerivad laulud. Teised laulud jätkasid &quot;Heijra&quot; džässi-roki-folgi kokkupõrgetega. Mitchell tõi tagasi ka aastaid varem kirjutatud &quot;Jericho&quot; (üks versioon on tema 1974. aasta ''live''-albumil) kuid seda polnud kunagi stuudios salvestatud. Album avaldati 1977. aasta detsembris ning sai segaseid arvustusi, kuid müüs suhteliselt hästi, jõudes USA-s 25. kohale ja saades kolme kuu jooksul kuldplaadi staatuse.

Mitchell kandis albumikaanel ''blackface''&lt;nowiki/&gt;'i ja kupeldaja riideid, mis oli üks tema karjääri kõige vastuolulisemaid hetki ja mida on laialdaselt kritiseeritud rassistlikuna.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Resnikoff |eesnimi=Paul |kuupäev=2022-02-04 |pealkiri=Joni Mitchell Faces Accusations of Racism as Blackface Images Resurface |url=https://www.digitalmusicnews.com/2022/02/03/joni-mitchell-joe-rogan-controversy/ |vaadatud=2025-12-22 |väljaanne=Digital Music News |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - The strange story behind Joni Mitchell’s ‘outrageous’ blackface experiment: Telegraph, November 8, 2023 |url=https://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=5598 |vaadatud=2025-12-22 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - The Only Black Man at the Party: Genders Journal, September 2012 |url=https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=2532 |vaadatud=2025-12-22 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Ta nimetas oma ''blackface'' alter ego &quot;Art Nouveauks&quot; (&quot;Juugend&quot;), mis sai inspiratsiooni mustanahaliselt mehelt, kes kunagi Los Angelese tänaval kõndides talle komplimendi tegi. Ta kandis ''blackface''&lt;nowiki/&gt;'i mitmetel kordadel karjääri jooksul ja on seda järjekindlalt kaitsnud veel 2017. aastalgi. Kuigi 2024. aastal muudeti albumi kaanepilt voogesitusteenustes ja füüsilistes kordustrükkides pildiks, millel Mitchelli nägu paistab olevat hundilaadse koera avatud suus. See foto on võetud 1985. aasta fotosessioonilt hilisema albumi &quot;Dog Eat Dog&quot; jaoks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Don Juan's Reckless Daughter (2024 Remaster) [2LP] |url=https://store.jonimitchell.com/en/joni-mitchell/music/don-juans-reckless-daughter-2024-remaster-%5B2lp%5D/603497826698.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250905090759/https://store.jonimitchell.com/en/joni-mitchell/music/don-juans-reckless-daughter-2024-remaster-%5B2lp%5D/603497826698.html |arhiivimisaeg=2025-09-05 |vaadatud=2025-12-22 |väljaanne=Joni Mitchell - Official Store |keel=en-US |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The Asylum Albums (1976-1980) [5CD] |url=https://store.jonimitchell.com/en/joni-mitchell/music/the-asylum-albums-1976-1980-%5B5cd%5D/603497827015.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250904135610/https://store.jonimitchell.com/en/joni-mitchell/music/the-asylum-albums-1976-1980-%5B5cd%5D/603497827015.html |arhiivimisaeg=2025-09-04 |vaadatud=2025-12-22 |väljaanne=Joni Mitchell - Official Store |keel=en-US |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Don Juan's Reckless Daughter (2024 Remaster) [2LP] |url=https://store.jonimitchell.com/en/joni-mitchell/music/don-juans-reckless-daughter-2024-remaster-%5B2lp%5D/603497826698.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250905090759/https://store.jonimitchell.com/en/joni-mitchell/music/don-juans-reckless-daughter-2024-remaster-%5B2lp%5D/603497826698.html |arhiivimisaeg=2025-09-05 |vaadatud=2025-12-22 |väljaanne=Joni Mitchell - Official Store |keel=en-US |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Ühtegi teadaannet muudatuse kohta ei tehtud ega ühtegi ametlikku põhjust ei antud, Mitchell pole samuti asja kommenteerinud.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Fresh controversy around Joni Mitchell’s infamous ‘blackface’ album cover |keel=en-GB |väljaanne=news |url=https://www.news.com.au/entertainment/music/fresh-controversy-around-joni-mitchells-infamous-blackface-album-cover/news-story/a9fdf0d4fb5adca3b98f0481fde69307 |vaadatud=2025-12-22}}&lt;/ref&gt;

Mõned kuud pärast albumi &quot;Don Juan's Reckless Daughter&quot; väljaandmist, võttis Mitchelliga ühendust hinnatud džässi helilooja, ansamblijuht ja bassist [[Charles Mingus]], kes oli kuulnud orkestreeritud laulu &quot;Paprika Plains&quot; ja tahtis temaga koostööd teha. Ta alustas koostööd Mingusega, kes suri enne, kui projekt lõpetati 1979. aastal. Ta viis lood lõpule ja tulemuseks sai album pealkirjaga &quot;Mingus&quot;, mis avaldati 1979. aasta juunis, kuigi see ei saanud ajakirjanduselt head vastukaja. Fännid olid Mitchelli üldise kõla niivõrd suurte muutuste üle segaduses ja kuigi album jõudis Billboardi albumite edetabelis 17. kohale, mis oli kõrgem koht kui &quot;Don Juan's Reckless Daugher&quot;, siis jäi &quot;Mingus&quot; ikkagi kuldplaadi staatusest ilma, olles tema esimene album alates 1960. aastatest, mis ei müünud vähemalt pool miljonit eksemplari.

Mitchelli turnee &quot;Minguse&quot; reklaamimiseks algas 1979. aasta augustis Oklahoma linnas ja lõppes kuus nädalat hiljem viie kontserdiga Los Angeles Greek Theatre'is ja ühe kontserdiga Santa Barbara Bowlis, kus ta kontserti ka salvestas ja filmis. See oli tema esimene turnee pärast mitmeid aastaid ja koos Pastoriuse, džässkitarristi [[Pat Metheny]] ja teiste bändiliikmetega esitas Mitchell ka laule oma džässist inspireeritud albumitelt. Kui turnee lõppes, alustas ta aastat täis tööga, ta muutis Santa Barbara Bowli kontserdi salvestised kahealbumiliseks kogumikuks ja kontsertfilmiks, mõlema nimeks sai &quot;Shadows and Light&quot;. See oli tema viimane väljalase Asylum Recordsi alt ja tema teine ''live''-kogumikalbum, see ilmus 1980. aasta septembris ja jõudis Billboardi edetabelis 38. kohale. Albumilt pärinev singel &quot;Why Do Fools Fall in Love?&quot;, mis oli Mitchelli duett The Persuasionsiga (tema turnee soojendusesineja), püsis Billboardi edetabelis, jäädes napilt Hot 100-st välja.

=== 1981–1987: &quot;Wild Things Run Fast&quot;, &quot;Dog Eat Dog&quot; ja teine abielu ===
Poolteist aastat töötas Mitchell oma järgmise albumi lugude kallal.

Kui albumit valmistati väljaandmiseks ette, otsustas ta sõber ja Asylum Recordsi asutaja David Deffen luua uus plaadifirma Geffen Records. Geffen, kes jätkas levitamist Warner Bros. kaudu (kes juhtis Asylum Recordsi), tühistas Mitchelli järelejäänud lepingulised kohustused Asylumiga ja sõlmis tema ja oma uue plaadifirma vahel lepingu. Albumiga &quot;Wild Things Run Fast&quot; (1982) naasis ta popmuusika kirjutamise juurde tagasi, laulud nagu &quot;Chinese Cafe/Unchained Melody&quot;, mis sisaldas kuulsa The Righteous Brothers hiti refrääni ja meloodia osasid ja &quot;(You're So Square) Baby I Don't Care&quot;, mis oli [[Elvis Presley]] tuntud loost uusversioon ja jõudis edetabelis 47. kohale, mis oli Mitchelli kõrgeim koht pärast tema 1970. aastate müügi tipphetke. Album jõudis Billboardi edetabelites viiendal nädalal 25. kohale. Sellel perioodil salvestas ta bassisti ja helirežissööri Larry Kleiniga, kellega ta abiellus 1982. aastal.
[[Fail:Joni_Mitchell_1983.jpg|vasakul|pisi|Mitchell esinemas 1983. aastal]]
1983. aasta alguses alustas Mitchell oma &quot;Refuge&quot; maailmaturneed,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - A Chronology of Appearances |url=https://www.jonimitchell.com/chronology/tour.cfm?id=7 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; millega ta külastas Jaapanit, Austraaliat, Uus-Meremaad, Iirimaad, Ühendkuningriiki, Belgiat, Prantsusmaad, Saksamaad, Itaaliat ja Skandinaaviat ning siis naasis Ameerika Ühendriikidesse. Üks turneel tehtud esinemine filmiti ja hiljem avaldati koduvideona (hiljem ka DVD-na) &quot;Refuge of the Roads&quot;. 1984. aasta lõpus kirjutas Mitchell uusi laule, kui ta sai Geffenilt soovituse, et ehk oleks kasulik kaasata mõni produtsent väljastpoolt, kellel on kogemusi nende kaasaegsete tehniliste valdkondadega, mida nad katsetada soovisid. Mitchell palkas briti süntpoppmuusiku Thomas Dolby, et teda aidata süntesaatorite kasutamisel ja produtseerimisel, kuid leidis, et temaga on raske töötada: &quot;Ma olin kõhklev kui Thomast mulle soovitati, kuna [Geffen] oli palunud tal plaati produtseerida, ja kas ta kaaluks liitumist lihtsalt programmeerija ja muusikuna? Seega selles osas oli meil mõningaid probleeme... Ta võib-olla suudab seda teha kiiremini. Ta võib-olla suudab seda teha paremini, kuid tõsiasi on, et siis ei oleks see enam minu muusika.”&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Portrait of the Artist: New Musical Express, November 30, 1985 |url=http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=661 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140430062307/http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=661 |arhiivimisaeg=30. aprill 2014 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

&quot;Dog Eat Dog&quot;, mis ilmus 1985. aasta oktoobris, tegi mõõdukat müüki, jõudes Billboardi albumite edetabelis 63. kohale, mis oli Mitchelli madalaim koht edetabelis pärast tema esimese albumi 189. kohta peaaegu 18 aastat varem. Üks lauludest albumil &quot;Tax Free&quot; tekitas poleemikat, kuna selles kritiseeriti &quot;[[Teleevangelist|teleevangeliste]]&quot;, mida ta pidas religioosse parempoolsuse suundumuseks Ameerika poliitikas. &quot;Kirikud tulid mulle kallale,&quot; kirjutas ta, &quot;nad ründasid mind, kuigi [[episkopaalkirik]], mida ma olen näinud kirjeldatavat kui ainsat kirikut Ameerikas, mis tegelikult oma pead kasutab, saatis mulle õnnitluskirja.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Saint Joni: Irish Times, July 19, 2008 |url=http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=1894 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131111064131/http://jonimitchell.com/library/print.cfm?id=1894 |arhiivimisaeg=11. november 2013 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

=== 1988–1993: &quot;Chalk Mark in a Rain Storm&quot; ja &quot;Night Ride Home&quot; ===
Mitchell jätkas eksperimenteerimist süntesaatorite, trummimasinate ja [[Sekventser|sekventseritega]] oma järgmise albumi, 1988. aasta „Chalk Mark in a Rain Storm“ salvestuste jaoks. Ta tegi koostööd selliste artistidega nagu [[Willie Nelson]], [[Billy Idol]], [[Wendy &amp; Lisa]], [[Tom Petty]], [[Don Henley]], [[Peter Gabriel]] ja [[Benjamin Orr]] ansamblist [[The Cars]]. Albumi esimene ametlik singel &quot;My Secret Place&quot; oli duett Gabrieliga ning jõudis Kanada singlite edetabelis 50 parima hulka. Laul &quot;Lakota&quot; oli üks paljudest albumil olevatest lauludest, mis käsitles suuremaid poliitilisi teemasid, antud juhul Wounded Knee situatsiooni, eelmisel kümnendil toimunud surmavat lahingut Ameerika põlisrahvaste aktivistide ja FBI vahel Pine Ridge'i indiaanlaste reservaatis. Musikaalselt ühilduvad mitmed laulud [[maailmamuusika]] trendidega, mida Gabriel tol ajal populariseeris. Arvustused üldiselt olid albumi suhtes soosivad ja tuntud muusikute esitused tõid sellele märkimisväärset tähelepanu. &quot;Chalk Mark&quot; jõudis edetabelis 45. kohale, tehes lõpuks paremini kui &quot;Dog Eat Dog&quot;.

Kuigi 1990. aastal esines Mitchell üsna harva, siis osales ta [[Roger Waters|Roger Watersi]] The Wall kontserdil Berliinis. Ta esitas lugu &quot;Goodbye Blue Sky&quot; ja oli ka üks esinejatest kontserdi lõpulaulus &quot;The Tide Is Turning&quot; koos Watersiga, [[Cyndi Lauper|Cyndi Lauperiga]], [[Bryan Adams|Bryan Adamsiga]], [[Van Morrison|Van Morrisoniga]] ja [[Paul Carrack|Paul Carrackiga]]. 

1990. aasta esimesel poolel salvestas Mitchell laule, mis ilmusid tema järgmisel albumil. Ta esitas uue albumi lõplikud versioonid Geffenile vahetult enne jõule, ta oli proovinud ligi sada erinevat laulude järjestust. Album &quot;Night Ride Home&quot; avaldati 1991. aasta märtsis. USA-s debüteeris see Billboardi albumite edetabelis 68. kohal ja teisel nädalal liikus 48. kohal, kuuendal nädalal jõudis see 41. kohale. Suurbritannias debüteeris album 25. kohal albumite edetabelis. Kriitikud võtsid seda paremini vastu kui tema 1980. aastate loomingut.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Night Ride Home |url=https://ew.com/article/1991/03/01/night-ride-home-2/ |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=EW.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; See album oli ka Mitchelli esimene pärast seda kui Geffen Records MCA Inc.-ile müüdi, mis tähendab, et &quot;Night Ride Home&quot; oli tema esimene album, mida algselt ei levitanud WEA (nüüd Warner Music Group).

=== 1994–1999: &quot;Turbulent Indigo&quot;, &quot;Taming the Tiger&quot; ja lahutus ===
[[Fail:Joni_Mitchell_pets_Buddy_in_the_oval_office.jpg|pisi|265x265px|Mitchell silitamas [[Bill Clinton|president Clintoni]] koera Buddyt Ovaalkabinetis 1998. aastal]]
Laiemale publikule tegi Mitchell tõelise tagasituleku 1994. aastal Grammy auhinna võitnud albumiga &quot;Turbulent Indigo&quot;. Albumi salvestus langes kokku Mitchelli 12 aastat kestnud abielu lõppemisega muusiku Larry Kleiniga; Klein oli ka albumi kaasprodutsent.

Albumit &quot;Turbulent Indigo&quot; peeti viimastel aastatel kui Mitchelli kõige ligipääsetavamaks laulude kogumikuks. Laulud nagu &quot;Sex Kills&quot;, &quot;Sunny Sunday&quot;, &quot;Borderline&quot; ja &quot;The Magdalene Laundries&quot; ühendasid sotsiaalseid kommentaare ja kitarrikeskseid meloodiaid, mis tõid kaasa „üllatava ''comeback''i.&lt;ref name=&quot;Toronto&quot;&gt;{{cite news|last=Gill|first=Alexandra|url=http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1575|title=Joni Mitchell in person|work=The Globe and Mail|date=February 17, 2007|access-date=March 11, 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402095944/http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1575|archive-date=April 2, 2015|format=reprint|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Album võitis kaks Grammy auhinda, sealhulgas parima popalbumi auhinna, ja see langes kokku noorema põlvkonna laulja-laulukirjutajate suure huvi taastumisega Mitchelli loomingu vastu.

1996. aastal nõustus Mitchell välja andma oma suurimate hittide kogumiku pealkirjaga &quot;Hits&quot;, hoolimata esialgsetest kahtlustest, et selline väljaanne kahjustaks tema kataloogi müüki.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=262|title=Joni Mitchell Library – Joni Mitchell offers Hits and Misses: Billboard, August 24, 1996|website=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Reprise oli ka nõus avaldama teist albumit pealkirjaga &quot;Misses&quot;, mis sisaldas tema karjääri vähem tuntumaid laule. &quot;Hits&quot; jõudis USA edetabelis 161. kohale ning saavutas kuldstaatuse Suurbritannias ja Austraalias. Mitchell lisas albumile &quot;Hits&quot; ka oma esimese salvestuse ja versiooni laulust „Urge for Going”, mis eelnes albumile &quot;Song to a Seagull&quot;, kuid oli varem välja antud ainult [[A-pool ja B-pool|B-poolena]].

[[Fail:Joni_Mitchell_and_Peter_Bogner.jpg|vasakul|pisi|251x251px|Joni Mitchell ja Peter Bogner kuulamas Herbie Hancocki loo &quot;Gershwin's World&quot; eelmiksi (Venice Beach, California, 1999)]]
Kaks aastat hiljem, enne peaaegu kümneaastasele pausile minekut, kus ta tegeles muude asjadega, lasi Mitchell välja oma viimase kogumiku &quot;originaalsetest&quot; uutest teostest, milleks oli 1998. aasta &quot;Taming the Tiger&quot;. Ta reklaamis albumit regulaarselt kontsertise andmise naasmisega, sealhulgas ühise peaesinejana [[Bob Dylan|Bob Dylani]] ja [[Van Morrison|Van Morrisoni]] turneel.

Albumil mängis Mitchell spetsiaalselt valmistatud kitarriga, mis oli varustatud Roland hexaphonic helipeaga, mis omakorda oli ühendatud Roland VG-8 modelleerimisprotsessoriga. Selle seadmega oli Mitchellil võimalik mängida kõiki oma paljusid alternatiivseid häälestusi ilma kitarri ümber häälestamata. Kitarri väljund transponeeriti VG-8 kaudu reaalajas kõigile tema häälestustele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Enos |eesnimi=Morgan |kuupäev=2018-09-29 |pealkiri=Joni Mitchell’s ‘Taming the Tiger’ Turns 20: Why the Spaced-Out Album Deserves More Applause |url=https://www.billboard.com/music/rock/joni-mitchell-taming-the-tiger-album-8477480/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190430231351/https://www.billboard.com/articles/columns/rock/8477480/joni-mitchell-taming-the-tiger-album |arhiivimisaeg=30. aprill 2019 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Sel ajal hakkasid kriitikud märkama ka muutust Mitchelli hääles, eriti tema vanemates lauludes; lauljatar kinnitas hiljem seda muutust, selgitades, et &quot;ma tahtsin nooti laulda, aga seal ei olnud midagi&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Kuigi tema piiratud hääleulatust ja kähedamat häält on mõnikord seostatud suitsetamisega (ajakirjanik Robin Eggar kirjeldas teda kui &quot;üht maailma viimastest suurest suitsetajatest&quot;),&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; usub Mitchell, et 1990. aastatel märgatavaks muutunud muutused tema hääles olid tingitud muudest probleemidest, sealhulgas häälepaelte sõlmedest, kõri survest ja poliomüeliidi pikaajalisest mõjust.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 2004. aasta intervjuus eiras ta, et &quot;mu halvad harjumused&quot; on seotud piiratud hääleulatusega ning tõi välja, et lauljad tihtipeale kaotavadki kõrgema registri kui nad ületavad viiekümne aasta piiri. Lisaks väitis ta, et ta hääl oli omandanud huvitavama ja väljendusrikkama aldi registri, kui ta enam ei suutnud kõrgeid noote laulda, rääkimata nende hoidmisest nagu oli teinud seda oma nooruses.&lt;ref&gt;National Public Radio.&lt;/ref&gt;

=== 2000–2005: &quot;Both Sides Now&quot;, pensionile jäämise turnee ja retrospektiivid ===
Lauljatari järgmised kaks albumit ei sisaldanud uusi laule ja Mitchellli sõnul salvestati need &quot;lepinguliste kohustuste täitmiseks&quot;,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell in person: Toronto Globe and Mail, February 17, 2007 |url=http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1575 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402095944/http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1575 |arhiivimisaeg=2. aprill 2015 |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; kuid mõlemal albumil proovis ta kasutada oma uut hääleulatust tuttava materjali tõlgendamisel. &quot;Both Sides Now&quot; (2000) oli album, mis koosnes peamiselt džässistandardite kaveritest, mis olid esitatud orkestriga ja mille orkestri aranžeeringud olid Vince Mendoza loodud. Album sisaldas ka taasesitusi laulust &quot;A Case of You&quot; ja nimilaulust &quot;Both Sides, Now&quot;, kaks varajast hitti, mis olid transponeeritud Mitchelli uuele tumedale hingestatud altile. Enamjaolt sai see häid arvustusi ja motiveeris tegema lühikest riiklikku turneed, kus Mitchellit saatis bänd, mille koosseisus oli tema endine abikaasa Larry Klein basskitarril lisaks iga turnee peatuskoha kohalik orkester. Selle edu viis 2002. aasta albumini &quot;Travelogue&quot;, mis oli kogumik tema varasemate laulude ümbertöötlustest koos küllusliku orkestrilise saatega.

Sel ajal väitis Mitchell, et &quot;Travelogue&quot; saab olema tema viimane album. 2002. aastal ajakirjale Rolling Stone antud intervjuus väljendas ta oma rahulolematust muusikatööstusega ja kirjeldas seda kui &quot;reoveekogu&quot;.&lt;ref name=&quot;wild2&quot;/&gt; Mitchell väljendas oma vastumeelsust plaaditööstuse domineerivuse suhtes ja soovi kontrollida oma saatust, võimalusel avaldades oma muusikat läbi interneti.

Järgmiste aastate jooksul, ainsad albumid, mida Mitchell avaldas olid kogumikud tema varasematest töödest. 2003. aastal koguti tema Geffeni salvestused [[Masterdamine|järelmasterdatud]] nelja plaadiga komplektiks &quot;The Complete Geffen Recordings&quot;, mis sisaldasid Mitchelli tehtud märkmeid ja kolm varem avaldamata lugu. Samuti ilmus rida varasemate albumite lauludest koosnevaid temaatilisi kogumikke: &quot;The Beginning of Survival&quot; (2004), &quot;Dreamland&quot; (2004) ja &quot;Songs of a Prairie Girl&quot; (2005), millest viimane võttis kokku tema Kanada lapsepõlve ja mille ta avaldas pärast kutse vastuvõtmist Saskatchewan Centennial medali kontserdile Saskatoonis. Kontsert oli pühendatud Mitchellile ning seda külastas ka [[Elizabeth II|kuninganna Elizabeth II]]. &quot;Songs of a Prairie Girl&quot; märkmetes kirjutas ta, et kogumik on &quot;mu panus Saskatchewani Centenniali medali tähistamisse&quot;.

1990. aastate alguses allkirjastas Mitchell lepingu Random House kirjastusega, et avaldada oma autobiograafia.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Court and No Spark: Washington Post, June 15, 2005 |url=http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1334 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071012164130/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1334 |arhiivimisaeg=12. oktoober 2007 |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; 1998. aastal ütles ta [[The New York Times|The New York Timesile]], et tema memuaarid on &quot;töös&quot;, et need avaldatakse neljas köites ja et esimene rida oleks „Ma olin peol ainus mustanahaline mees“.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Strauss |eesnimi=Neil |kuupäev=4. oktoober 1998 |pealkiri=The Hissing of a Living Legend |url=https://www.nytimes.com/1998/10/04/magazine/the-hissing-of-a-living-legend.html?pagewanted=all |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170630155350/http://www.nytimes.com/1998/10/04/magazine/the-hissing-of-a-living-legend.html?pagewanted=all |arhiivimisaeg=30. juuni 2017 |väljaanne=The New York Times}}&lt;/ref&gt; 2005. aastal ütles Mitchell, et ta kasutab diktofoni, et oma mälestusi &quot;suulise traditsiooni vormis&quot; talletada.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2005-04-29 |pealkiri=Q&amp;A with Joni Mitchell - Nymag |url=https://nymag.com/nymetro/arts/music/pop/11888/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200510193040/https://nymag.com/nymetro/arts/music/pop/11888/ |arhiivimisaeg=10. mai 2020 |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=New York Magazine |keel=en}}&lt;/ref&gt;

=== 2006–2010: &quot;Shine&quot; ja teised hilisemad salvestused ===
2006. aasta oktoobris ajalehele Ottawa Citizen antud intervjuus paljastas Mitchell &quot;et ta salvestab oma esimest uute laulude kogumikke kümne aasta jooksul&quot; kuid ei avaldanud muid üksikasju.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Neli kuud hiljem The New York Timesile antud intervjuus ütles Mitchell, et tulevane album pealkirjaga &quot;Shine&quot; oli inspireeritud Iraagi sõjast ja &quot;midagi, mida tema lapselaps oli öelnud kuulates perekonna tülisid: &quot;Suuremas plaanis on halvad unenäod head.&quot;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=DANCE; Working Three Shifts, And Outrage Overtime |keel=en |url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9501E7D6143FF937A35751C0A9619C8B63 |vaadatud=2025-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429234801/http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9501E7D6143FF937A35751C0A9619C8B63 |arhiivimisaeg=29. aprill 2011}}&lt;/ref&gt; Varajastes meediakajastustes kirjeldati albumit kui &quot;minimalistlikut... mis viitab [Mitchelli] varastele töödele&quot; ja keskendub poliitilistele ja keskkonna probleemidele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - The renaissance woman: Sunday Times (of London), February 11, 2007 |url=http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1569 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140430062311/http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1569 |arhiivimisaeg=30. aprill 2014 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

2007. aasta veebruaris naasis Mitchell Calgarysse ja töötas nõustajana Alberta Ballet Company &quot;The Fiddle and the Drum&quot; esietenduses, mille koreograafia oli loonud Jean Grand-Maître nii uute kui ka vanade laulude järgi.&lt;ref&gt;DVD &quot;''Fiddle and the Drum&quot;'' kaanelt&lt;/ref&gt; Ta töötas prantsuse-kanada telerežissööri Mario Rouleauga, kes on tuntud oma töö eest televisioonis kunsti ja tantsu valdkonnas, näiteks Cirque du Soleil.&lt;ref&gt;Saadud DVD kaanelt: &quot;''Cirque du Soleil, the concert&quot;'' 2015&lt;/ref&gt; Ta filmis ka osa proovidest dokumentaalfilmi jaoks, mille kallal ta töötas. Hiljutiste tegevuste kohta ütles ta naljatades: „Ma pole kunagi oma elus nii palju tööd teinud.”&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=DANCE; Working Three Shifts, And Outrage Overtime |keel=en |url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9501E7D6143FF937A35751C0A9619C8B63 |vaadatud=2025-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429234801/http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9501E7D6143FF937A35751C0A9619C8B63 |arhiivimisaeg=29. aprill 2011}}&lt;/ref&gt;

2007. aasta keskpaigas kinnitas Mitchelli ametlik fännide veebileht spekulatsioone, et ta oli sõlminud kahe albumi lepingu [[Starbucks|Starbucksi]] plaadifirmaga Hear Music. Plaadifirma avaldas albumi &quot;Shine&quot; 25. septembril 2007 ning jõudis 14. kohale Billboard 200 albumite edetabelis, mis oli tema kõrgeim edetabeli positsioon USA-s pärast albumi &quot;Hejira&quot; väljalaskmist 1976. aastal üle 30 aasta tagasi ning tõusis Suurbritannia albumite edetabelis 36. kohale. Samal päeval andis Mitchelli pikaajaline koostööpartner ja sõber Herbie Hancock välja albumi &quot;River: The Joni Letters&quot;, mis on pühendatud Mitchelli loomingule. Albumil osalesid Norah Jones, Tina Turner, Leonarc Cohen ja Mitchell ise, kes panustas laulmisega laulu „The Tea Leaf Prophecy (Lay Down Your Arms)“ uues salvestuses (originaalversioon on tema albumil &quot;Chalk Mark in a Rain Storm&quot;).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Herbie Hancock News: Herbie Hancock's &quot;River: The Joni Letters&quot; Set For Release on September 25th |url=http://www.herbiehancock.com/news/story.php?sid=59 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080430185737/http://www.herbiehancock.com/news/story.php?sid=59 |arhiivimisaeg=2008-04-30 |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=www.herbiehancock.com}}&lt;/ref&gt; 2008. aasta 10. veebruaril võitis Hancocki salvestis Grammy auhinna aasta albumi kategoorias. See oli esimene kord 43 aasta jooksul kui džässmuusik võttis peaauhinna iga-aastasel auhinnatseremoonial. Auhinna vastuvõtmisel avaldas Hancock austust Mitchellile kui ka [[Miles Davis|Miles Davisele]] ja [[John Coltrane|John Coltrane'ile]]. Samal tseremoonial võitis Mitchell Grammy auhinna parima instrumentaal pop-esituse kategoorias oma albumi &quot;Shine&quot; avaloo &quot;One Week Last Summer&quot; eest.

2009. aastal teatas Mitchell, et tal on nahahaigus Morgellons&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Graff |eesnimi=Gary |kuupäev=2009-02-20 |pealkiri=Joni Mitchell Hopes To Spread ‘Fiddle’ |url=https://www.billboard.com/music/music-news/joni-mitchell-hopes-to-spread-fiddle-269369/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130604210522/http://www.billboard.com/articles/news/269369/joni-mitchell-hopes-to-spread-fiddle |arhiivimisaeg=4. juuni 2013 |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; ja et ta lahkub muusikatööstusest, et töötada selle nimel, et anda Morgellonsi all kannatavatele inimestele rohkem usaldatavust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2010-04-22 |pealkiri=It's a Joni Mitchell concert, sans Joni |url=https://www.latimes.com/archives/la-xpm-2010-apr-22-la-et-jonimitchell-20100422-story.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110128095435/http://www.latimes.com/entertainment/news/music/la-et-jonimitchell-20100422,0,5684541.story?page=2 |arhiivimisaeg=28. jaanuar 2011 |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Los Angeles Times |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

2010. aasta Los Angeles Timesi intervjuus tsiteeriti Mitchellit, kes olevat väitnud, et laulja-laulukirjutaja [[Bob Dylan]], kellega ta varem tihedalt koostööd teinud oli, oli võlts ja [[Plagiaat|plagiaator]]. Seda vastuolulist märkust kajastati laialdaselt teistes meediakanalites.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Michaels |eesnimi=Sean |kuupäev=2010-04-23 |pealkiri=Bob Dylan is 'a plagiarist', claims Joni Mitchell |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2010/apr/23/bob-dylan-joni-mitchell |vaadatud=2025-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161127141008/https://www.theguardian.com/music/2010/apr/23/bob-dylan-joni-mitchell |arhiivimisaeg=27. november 2016 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; Mitchell ei selgitanud oma väidet täpsemalt, kuid mitmed meediakanalid spekuleerisid, et see võis olla seotud plagieerimissüüdistustega, mis puudutasid mõningaid laulusõnu Dylani 2006. aasta albumil &quot;Modern Times&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 2013. aasta intervjuus Jian Ghomeshiga küsiti temalt selle kommentaari kohta ja ta vastas, et ta pole sellist väidet öelnud. Ta mainis ka plagieerimissüüdistusi, mis tekkisid seoses Dylani 2001. aasta albumi &quot;Love and Theft&quot; laulusõnadega, kunstnike loomingulise protsessi tõusu ja mõõna üldises kontekstis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=6. juuni 2013 |pealkiri=Exclusive: Joni Mitchell talks to Jian Ghomeshi about death, hippies, art and getting 'Banffed' |url=https://www.cbc.ca/news/entertainment/joni-mitchell-reflects-on-her-life-and-legacy-1.1307145 |väljaanne=CBC Music}}&lt;/ref&gt;

=== 2010–2022: Terviseprobleemid, taastumine ja arhiivi projektid ===
[[Fail:2013_Joni_Mitchell.jpg|pisi|Mitchell 2013. aastal]]
Kuigi Mitchell ütles, et ta ei kavatse enam turneedel osaleda ega kontserte anda, esines ta aeg-ajalt avalikkuse ees, et rääkida keskkonnaküsimustest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Audio |url=http://www.commonwealthclub.org/archive/05/05-04mitchell-audio.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20060515110819/http://www.commonwealthclub.org/archive/05/05-04mitchell-audio.html |arhiivimisaeg=2006-05-15 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=www.commonwealthclub.org}}&lt;/ref&gt; Mitchell jagab oma aega tema kauaaegse Los Angelese kodu ja Secheltis British Columbia provintsis asuva 80- aakri (32 ha) suuruse kinnistu vahel, mis on talle kuulunud 1970. aastate algusest. &quot;L.A. on mu töökoht,&quot; ütles ta 2006. aastal, &quot;B.C. on mu südametukse&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell's Fighting Words: Ottawa Citizen, October 7, 2006 |url=http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1460 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110424113535/http://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=1460 |arhiivimisaeg=24. aprill 2011 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; 2011. aastast alates on ta öelnud, et keskendub peamiselt oma visuaalsele kunstile, mida ta ei müü ja eksponeerib ainult haruldastel juhtudel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - Contact JoniMitchell.com |url=http://jonimitchell.com/contact.cfm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110425051238/http://jonimitchell.com/contact.cfm |arhiivimisaeg=25. aprill 2011 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

2015. aasta märtsis kannatas Mitchell aju aneurüsmi rebenemise all,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Suffered a Brain Aneurysm: Sources |url=http://www.msn.com/en-us/music/news/joni-mitchell-suffered-a-brain-aneurysm-sources/ar-BBkop3p?ocid=ansBillboard11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150530182931/http://www.msn.com/en-us/music/news/joni-mitchell-suffered-a-brain-aneurysm-sources/ar-BBkop3p?ocid=ansBillboard11 |arhiivimisaeg=2015-05-30 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=www.msn.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; milletõttu pidi ta füsioteraapiasse minema&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2015-07-08 |pealkiri=Joni Mitchell has made 'remarkable progress', says lawyer |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-33439922 |vaadatud=2025-12-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151117063252/http://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-33439922 |arhiivimisaeg=17. november 2015}}&lt;/ref&gt; ja osalema iga päev rehabilitatsioonis.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2015-10-20 |pealkiri=Joni Mitchell 'making progress' says friend Judy Collins |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-34580319 |vaadatud=2025-12-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151030113433/http://www.bbc.com/news/entertainment-arts-34580319 |arhiivimisaeg=30. oktoober 2015}}&lt;/ref&gt; Mitchell naasis esimest korda avalikkuse ette pärast aneurüsmi, kui ta käis Chick Corea kontserdil Los Angeles 2016. aasta augustis.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=music |eesnimi=Guardian |kuupäev=2016-08-22 |pealkiri=Joni Mitchell attends gig as she continues recovery from aneurysm |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2016/aug/22/joni-mitchell-gig-recovery-aneurysm-la-chick-corea-concert |vaadatud=2025-12-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170316210232/https://www.theguardian.com/music/2016/aug/22/joni-mitchell-gig-recovery-aneurysm-la-chick-corea-concert |arhiivimisaeg=16. märts 2017 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; Ta ilmus mõned korrad veel,&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Staff |eesnimi=AOL |pealkiri=Joni Mitchell makes rare public appearance at pre-Grammys party |keel=en |väljaanne=AOL.com |url=https://www.aol.com/article/entertainment/2017/02/12/joni-mitchell-clive-davis-pre-grammys-gala/21712361/ |vaadatud=2025-12-29}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Joni Mitchell makes rare public appearance at James Taylor show in Los Angeles - The Boston Globe |väljaanne=BostonGlobe.com |url=https://www.bostonglobe.com/lifestyle/names/2018/06/04/joni-mitchell-makes-rare-public-appearance-james-taylor-show-los-angeles/t9eilISLnEEl7Q8YSCeZQK/story.html |vaadatud=2025-12-29 |arhiivimisaeg=2018-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180605061839/https://www.bostonglobe.com/lifestyle/names/2018/06/04/joni-mitchell-makes-rare-public-appearance-james-taylor-show-los-angeles/t9eilISLnEEl7Q8YSCeZQK/story.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ja 2018. aasta novembris ütles David Crosby, et ta õpib uuesti kõndima.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=LeDonne |eesnimi=Rob |kuupäev=2018-11-15 |pealkiri=David Crosby: 'I think right now, it's worse than the 60s' |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2018/nov/15/david-crosby-interview-trump-new-album-tour |vaadatud=2025-12-29 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;

2018. aastast alates on Mitchell kinnitanud mitmeid arhiivi projekte. 2018. aasta septembris andis Eagle Rock Entertainment välja Murray Lerneri lavastatud dokumentaalfilmi &quot;Both Sides Now: Live at the Isle of Wight Festival 1970&quot;, mis sisaldas taastatud videomaterjali ja varem nägemata intervjuusid Mitchelliga, lisaks eraldi programmi, kus oli näha katkematult tervet kontserdi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sexton |eesnimi=Paul |kuupäev=2018-07-12 |pealkiri=Joni Mitchell's 1970 Isle Of Wight Performance Gets Home Release |url=https://www.udiscovermusic.com/news/joni-mitchells-1970-isle-wight-performance-gets-home-release/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210225234305/https://www.udiscovermusic.com/news/joni-mitchells-1970-isle-wight-performance-gets-home-release/ |arhiivimisaeg=25. veebruar 2021 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=uDiscover Music |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 2018. aasta 2. novembril avaldas Mitchell 8-LP vinüülplaadi &quot;Love Has Many Faces: A Quartet, A Ballet, Waiting to Be Danced&quot; uustrükina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-11-02 |pealkiri=The&amp;nbsp;Latest&amp;nbsp;{{!}}&amp;nbsp;Rhino&amp;nbsp;Media |url=https://media.rhino.com/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214062223/http://media.rhino.com/press-release/joni-mitchell-love-has-many-faces-debut-vinyl-boxed-set-november-2 |arhiivimisaeg=14. veebruar 2021 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=The&amp;nbsp;Latest&amp;nbsp;{{!}}&amp;nbsp;Rhino&amp;nbsp;Media |keel=en}}&lt;/ref&gt; 2019. aasta jaanuaris järgnes piiratud tiraažiga sinine vinüülplaadi &quot;Blue&quot; väljaanne.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-01-08 |pealkiri=The&amp;nbsp;Latest&amp;nbsp;{{!}}&amp;nbsp;Rhino&amp;nbsp;Media |url=https://media.rhino.com/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210414030335/http://media.rhino.com/press-release/rhinos-start-your-ear-right-returns-2019-limited-edition-releases |arhiivimisaeg=14. aprill 2021 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=The&amp;nbsp;Latest&amp;nbsp;{{!}}&amp;nbsp;Rhino&amp;nbsp;Media |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2018. aasta 7. novembril ilmus Mitchell kontserdile &quot;Joni 75: A Birthday Celebration&quot; Los Angeleses. Tema 75. sünnipäeva tähistamiseks esitasid artistid Brandi Carlile, [[Emmylou Harris]], [[James Taylor]], [[Chaka Khan]], [[Graham Nash]], [[Seal]], [[Kris Kristofferson]] ja teised Mitchelli kirjutatud laule.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Miller |eesnimi=Julie |kuupäev=2018-11-08 |pealkiri=Inside Joni Mitchell’s 75th Birthday Celebration |url=https://www.vanityfair.com/style/2018/11/joni-mitchell-75th-birthday-party |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221203085152/https://www.vanityfair.com/style/2018/11/joni-mitchell-75th-birthday-party |arhiivimisaeg=3. detsember 2022 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=Vanity Fair |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Simon |eesnimi=Jeff |kuupäev=2019-04-04 |pealkiri=Jeff Simon: An all-star birthday party for Joni Mitchell and others |url=https://buffalonews.com/opinion/columnists/article_befa7ee4-cddc-5614-a749-5e965b23743f.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190404231053/https://buffalonews.com/2019/04/04/jeff-simon-an-all-star-birthday-party-for-joni-mitchell-and-others/ |arhiivimisaeg=4. aprill 2019 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=Buffalo News |keel=en}}&lt;/ref&gt; Kanada artist Diana Krall tegi kaks esitust. Valik selle õhtu esinemistest avaldati DVD peal&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-03-29 |pealkiri=The&amp;nbsp;Latest&amp;nbsp;{{!}}&amp;nbsp;Rhino&amp;nbsp;Media |url=https://media.rhino.com/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210208130947/http://media.rhino.com/press-release/joni-mitchell-joni-75-birthday-celebration-available-dvd-march-29-rhino |arhiivimisaeg=8. veebruar 2021 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=The&amp;nbsp;Latest&amp;nbsp;{{!}}&amp;nbsp;Rhino&amp;nbsp;Media |keel=en}}&lt;/ref&gt; ja eraldi ka CD peal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grow |eesnimi=Kory |kuupäev=2019-02-05 |pealkiri=Joni Mitchell Tribute Album to Feature Brandi Carlile, James Taylor |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/joni-mitchell-tribute-album-brandi-carlile-james-taylor-790243/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210414052947/https://www.rollingstone.com/music/music-news/joni-mitchell-tribute-album-brandi-carlile-james-taylor-790243/ |arhiivimisaeg=14. aprill 2021 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 

Albumi vinüülversioon ilmus Record Store Day raames 2019. aasta aprillis.&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=RSDBF '19 Special Release: Various Artists - Joni 75 A Joni Mitchell Birthday Celebration |url=https://recordstoreday.com/SpecialRelease/11830 |keel=en |vaadatud=2025-12-29}}&lt;/ref&gt; Mitchell osales hiljem veel ühel tribüütkontserdil &quot;Songs Are Like Tattoos&quot;, kus &quot;Joni 75&quot; osaleja Brandi Carlile esitas Mitchelli albumi &quot;Blue&quot; terviklikult.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Willman |eesnimi=Chris |kuupäev=2019-10-15 |pealkiri=Brandi Carlile Gets Red-Hot and ‘Blue’ Saluting Joni Mitchell at Disney Hall |url=https://variety.com/2019/music/news/brandi-carlile-tribute-concert-blue-joni-mitchell-disney-hall-1203371867/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214064944/https://variety.com/2019/music/news/brandi-carlile-tribute-concert-blue-joni-mitchell-disney-hall-1203371867/ |arhiivimisaeg=14. veebruar 2021 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Mitchell kiitis heaks Norman Seeffi pildistatud ja kogutud fotoraamatu &quot;Joni: The Joni Mitchell Sessions&quot;, mis ilmus 2018. aasta novembris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - News Item |url=https://jonimitchell.com/news/newsitem.cfm?id=1148 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210414054810/https://jonimitchell.com/news/newsitem.cfm?id=1148 |arhiivimisaeg=14. aprill 2021 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Mitchell pöördus tagasi ka oma luule juurde raamatuga &quot;Morning Glory on the Vine&quot;, mis on käsitsi kirjutatud laulusõnade, luule ja kunstiteoste faksiimilete kogumik, mis koondati algselt 1971. aastal kingituseks sõpradele ja perele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - Morning Glory On The Vine - Book |url=https://jonimitchell.com/library/viewmedia.cfm?id=94 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214062438/https://jonimitchell.com/library/viewmedia.cfm?id=94 |arhiivimisaeg=14. veebruar 2021 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; &quot;Morning Glory on the Vine&quot; laiendatud ja ümberkujundatud laialdaselt levitatav väljaanne ilmus 22. oktoobril 2019 standardse kõvakaanelise väljaandena ning piiratud tiraažiga allkirjastatud väljaandena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=11. märts 2019 |pealkiri=Houghton Mifflin Harcourt Announces a Special Illustrated Work by Joni Mitchell for Fall 2019 |url=https://www.hmhco.com/about-us/press-releases/joni-mitchell |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214052342/https://www.hmhco.com/about-us/press-releases/joni-mitchell |arhiivimisaeg=14. veebruar 2021 |väljaanne=www.hmhco.com}}&lt;/ref&gt;

2020. aasta septembris avaldati, et Mitchell ja Rhino Records koostasid Joni Mitchelli arhiivide projekti, mis on kataloogiväljaannete sari, mis sisaldas materjali laulja isiklikust arhiivist. Projekte esimene väljaanne oli viieplaadiline kogumik &quot;Joni Mitchell Archives – Vol. 1: The Early Years (1963–1967)&quot; 30. oktoobril 2020. 2022. aasta aprillis pälvis Mitchell selle väljaande eest Grammy auhinna parima ajaloolise albumi kategoorias.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cohen |eesnimi=Danielle |kuupäev=2022-04-03 |pealkiri=Give Joni Mitchell’s Beret a Grammy |url=https://www.thecut.com/2022/04/joni-mitchell-2022-grammys.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220727082131/https://www.thecut.com/2022/04/joni-mitchell-2022-grammys.html |arhiivimisaeg=27. juuli 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=The Cut |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2020-10-29 |pealkiri=Remarkable Records of Joni Mitchell’s Changes (Published 2020) |keel=en |url=https://www.nytimes.com/2020/10/29/arts/music/joni-mitchell-archives-early-years.html |vaadatud=2026-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201031060940/https://www.nytimes.com/2020/10/29/arts/music/joni-mitchell-archives-early-years.html |arhiivimisaeg=31. oktoober 2020}}&lt;/ref&gt; Samal päeval avaldas Mitchell &quot;Earl Joni – 1963&quot; ja &quot;Live at Canterbury House – 1967&quot; (mõlemad selekteeritud 5-CD kogumikust) kui eraldi vinüüliväljaannetena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stone |eesnimi=Sam |kuupäev=9. oktoober 2020 |pealkiri=Born To Take The Highway: Joni Mitchell's Early Years Celebrated With New Box Set of Unreleased Music, 'Joni Mitchell Archives, Volume 1' - The Second Disc |url=https://theseconddisc.com/2020/09/10/born-to-take-the-highway-joni-mitchells-early-years-celebrated-with-new-box-set-of-unreleased-music-joni-mitchell-archives-volume-1/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210114102137/https://theseconddisc.com/2020/09/10/born-to-take-the-highway-joni-mitchells-early-years-celebrated-with-new-box-set-of-unreleased-music-joni-mitchell-archives-volume-1/ |arhiivimisaeg=14. jaanuar 2021 |vaadatud=2. jaanuaril 2026 |väljaanne=The Second disc |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Mitchelli esimese nelja albumi (&quot;Song to a Seagull&quot;, &quot;Ladies of the Canyon&quot; ja &quot;Blue&quot;) eriline järelmasterdatud kogumik &quot;The Reprise Albums (1968–1971) ilmus 2. juulil 2021. See oli esimene kogumik, mis sisaldas Mitchelli 1968. aasta debüütalbumist uut miksi, mille Mitchell ise üle vaatas. &quot;Song to a Seagull&quot; originaalmiksi üle kommenteerides, nimetas Mitchell seda &quot;kohutavaks&quot; ja ütles, et see kõlab nagu &quot;seda oleks salvestatud süldikausi all&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - Joni Mitchell Archives Series Continues: Rhino Records, April 8, 2021 |url=https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=4866 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210607070323/https://jonimitchell.com/library/view.cfm?id=4866 |arhiivimisaeg=7. juuni 2021 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

28. jaanuaril 2022 nõudis Mitchell, et [[Spotify]] eemaldaks ta muusika oma voogedastusteenuselt solidaarsusest oma pikaajalise sõbra ja lapsepõlves poliomüeliidi kaasüleelanu [[Neil Young|Neil Youngiga]], kes eemaldas oma lood platvormilt protestiks populaarses Spotify korraldatud podcastis &quot;The Joe Rogan Experience&quot; oleva [[COVID-19 väärinfo]] vastu.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2022-01-29 |pealkiri=Joni Mitchell wants songs off Spotify in Covid row |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-60177933 |vaadatud=2026-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220815232340/https://www.bbc.com/news/world-60177933 |arhiivimisaeg=15. august 2022}}&lt;/ref&gt; Ta kirjutas oma veebilehel: &quot;Vastutustundetud inimesed levitavad valesid, mis maksavad inimestele elu. Ma olen selles küsimuses solidaarne Neil Youngi ja ülemaailmse teadus- ja meditsiinikogukonnaga.&quot;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sherwood |eesnimi=Harriet |perekonnanimi2=Arts |eesnimi2=Harriet Sherwood |perekonnanimi3=correspondent |eesnimi3=culture |kuupäev=2022-01-29 |pealkiri=Joni Mitchell joins Neil Young’s Spotify protest over anti-vax content |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/technology/2022/jan/29/joni-mitchell-joins-neil-young-in-demanding-spotify-remove-her-music |vaadatud=2026-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220928024933/https://www.theguardian.com/technology/2022/jan/29/joni-mitchell-joins-neil-young-in-demanding-spotify-remove-her-music |arhiivimisaeg=28. september 2022 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - News Item |url=https://www.jonimitchell.com/news/newsitem.cfm?id=1592 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220129023543/https://www.jonimitchell.com/news/newsitem.cfm?id=1592 |arhiivimisaeg=29. jaanuar 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; Briti [[Riiklik Tervishoiuteenistus|Riiklik Tervishoiuteenistuse]] arst ja kirjanik Rachel Clarke [[Twitter|tviitis]]: &quot;Nii Neil Young kui ka Joni Mitchell ... teavad valusalt hästi, kui palju kahju, kannatusi ja välditavat surma võivad vaktsiinivastased põhjustada .&quot;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sherwood |eesnimi=Harriet |perekonnanimi2=Arts |eesnimi2=Harriet Sherwood |perekonnanimi3=correspondent |eesnimi3=culture |kuupäev=2022-01-29 |pealkiri=Joni Mitchell joins Neil Young’s Spotify protest over anti-vax content |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/technology/2022/jan/29/joni-mitchell-joins-neil-young-in-demanding-spotify-remove-her-music |vaadatud=2026-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220928024933/https://www.theguardian.com/technology/2022/jan/29/joni-mitchell-joins-neil-young-in-demanding-spotify-remove-her-music |arhiivimisaeg=28. september 2022 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;

1. aprillil 2022 tunnustas Recording Academy Mitchellit 2022. aasta MusiCaresi aasta isikuna. Mitchell oli auhinnatseremoonial kohal ja võttis auhinna isiklikult vastu.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Press |eesnimi=The Associated |kuupäev=2022-04-03 |pealkiri=Generations sing to Joni Mitchell in pre-Grammys tribute |keel=en |väljaanne=NPR |url=https://www.npr.org/2022/04/03/1090490177/generations-sing-to-joni-mitchell-in-pre-grammys-tribute |vaadatud=2026-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220819092638/https://www.npr.org/2022/04/03/1090490177/generations-sing-to-joni-mitchell-in-pre-grammys-tribute/ |arhiivimisaeg=19. august 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=Ellie |kuupäev=2022-04-04 |pealkiri=Watch Joni Mitchell sing in public for the first time since 2013 |url=https://www.nme.com/news/music/watch-joni-mitchell-sing-in-public-for-the-first-time-since-2013-3197176 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221006161323/https://www.nme.com/news/music/watch-joni-mitchell-sing-in-public-for-the-first-time-since-2013-3197176 |arhiivimisaeg=6. oktoober 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=NME |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Branwyn |eesnimi=Gareth |kuupäev=2022-04-06 |pealkiri=Joni Mitchell performs onstage for the first time since 2013 |url=https://boingboing.net/2022/04/06/joni-mitchell-performs-onstage-for-the-first-time-since-2013.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220408095749/https://boingboing.net/2022/04/06/joni-mitchell-performs-onstage-for-the-first-time-since-2013.html |arhiivimisaeg=8. aprill 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=Boing Boing |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

=== Alates 2022. aastast: kontsertidele naasmine ===
[[Fail:Joni_Mitchell_1143_03.jpg|pisi|Mitchell esinemas 2023. aastal]]
24. juulil 2022 esines Mitchell ootamatult erikülalisena Rhode Islandil toimunud Newporti folkfestivali viimasel päeval, kus ta oli esmakordselt esinenud 1967. aastal osana kontserdist &quot;Brandi Carlile and Friends&quot;.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Powers |eesnimi=Ann |kuupäev=2022-07-25 |pealkiri=Joni Mitchell sings, steals show with surprise Newport Folk Festival concert |keel=en |väljaanne=NPR |url=https://www.npr.org/2022/07/25/1113351769/joni-mitchell-brandi-carlile-newport-folk-festival-2022 |vaadatud=2026-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220904065333/https://www.npr.org/2022/07/25/1113351769/joni-mitchell-brandi-carlile-newport-folk-festival-2022 |arhiivimisaeg=4. september 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-07-25 |pealkiri=Joni Mitchell makes triumphant surprise return to Newport Folk Festival - CBS News |url=https://www.cbsnews.com/news/joni-mitchell-returns-to-newport-folk-festival/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220904073133/https://www.cbsnews.com/news/joni-mitchell-returns-to-newport-folk-festival/ |arhiivimisaeg=4. september 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=www.cbsnews.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dailey |eesnimi=Hannah |kuupäev=2022-07-26 |pealkiri=Joni Mitchell Thanks Brandi Carlile &amp; Newport Folk Festival For Hosting Her First Concert In 20 Years |url=https://www.billboard.com/music/music-news/joni-mitchell-newport-folk-festival-brandi-carlile-1235118055/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221028114500/https://www.billboard.com/music/music-news/joni-mitchell-newport-folk-festival-brandi-carlile-1235118055/ |arhiivimisaeg=28. oktoober 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Laval toetas teda grupp heatahtlikke muusikuid, kellega ta esitas 13 laulu oma repertuaarist ja kaveritest, ühes mängis ta ka soolo elektrikitarril.&lt;ref&gt;Cameron Crowe (22. juuli, 2023). &quot;The inside story of Joni Mitchell's return to the stage&quot;. ''The Times Saturday Review''.&lt;/ref&gt;

2017. aastal sai Mitchell inspiratsiooni vana sõbra, laulja-laulukirjutaja Eric Anderseniga&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; muusika tegemisest ja hakkas korraldama igakuiseid muusikaõhtuid oma kodus Laurel Canyonis. Need õhtud said tuntuks kui &quot;Joni Jams&quot;. Brandi Carlile korraldas sessioone ja värbas muusikuid. Aastate jooksul käisid Mitchelli elutoas muusikat tegemas ja laulmas [[Elton John]], [[Paul McCartney]], [[Bonnie Raitt]], [[Harry Styles]], [[Chaka Khan]], Marcus Mumford, Herbie Hancock,&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Carlile |eesnimi=Brandi |kuupäev=2022-07-28 |pealkiri=Brandi Carlile: How I got Joni Mitchell back on stage |url=https://www.thetimes.com/culture/music/article/brandi-carlile-how-i-got-joni-mitchell-back-on-stage-newport-folk-festival-mrrbch90b |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220817043259/https://www.thetimes.co.uk/article/brandi-carlile-how-i-got-joni-mitchell-back-on-stage-newport-folk-festival-mrrbch90b |arhiivimisaeg=17. august 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=www.thetimes.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Jess Wolfe, Holly Laessig, Taylor Goldsmith, Blake Mills ja [[Hozier]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ryan |eesnimi=Patrick |pealkiri=Hozier recalls 'super moving' jam session at Joni Mitchell's house: 'We all worship Joni' |url=https://www.usatoday.com/story/entertainment/music/2023/08/18/hozier-joni-mitchell-brandi-carlile/70623811007/ |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=USA TODAY |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mitchell oli rõõmus, et muusika naasis tema koju. Muusikaõhtud tõstsid tema meeleolu ja aitasid tal taastuda 2015. aastal põetud raskest ja invaliidistavast aneurüsmist. Ta hakkas sessioonidel laulma ja õppis uuesti kitarri mängima.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Kui tema tervis paranes, hakkas ''live''-esinemisteni naasmine jälle võimalik tunduma. Selleks tehti ettevaatlikult plaane ning koostati esinemiskava ja 2022. aasta juulis, pärast eelmisel õhtul toimunud proovi, ühines Mitchell Carlile'i ja teistega Newporti festivali laval, et teha Joni Jami ''live''-esinemine, mis oli tema esimene avalik esinemine üheksa aasta jooksul.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mitchelli võeti ekstaatiliselt vastu ja ta hiljem ütles: &quot;Ma olin rõõmus ja austatud. See tekitas minus huvi selle vastu.&quot;&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Esitatud laulud olid &quot;Carey&quot;, &quot;Come in from the Cold&quot;, &quot;A Case of You&quot;, &quot;Big Yellow Taxi&quot;, &quot;Both Sides Now&quot;, &quot;The Circle Game&quot;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ja Gershwini ja Heywardi &quot;Summertime&quot;. Pärast Newporti esinemist, rääkis Mitchell Carlile'ile: &quot;Ma tahan veel üht kontserdi anda. Ma tahan veel esineda.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kaufman |eesnimi=Gil |kuupäev=2022-10-20 |pealkiri=Joni Mitchell Joining Brandi Carlile For Summer 2023 ‘Echoes Through The Canyon’ Shows at The Gorge |url=https://www.billboard.com/music/pop/joni-mitchell-brandi-carlile-june-2023-concert-the-gorge-1235158464/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221028114458/https://www.billboard.com/music/pop/joni-mitchell-brandi-carlile-june-2023-concert-the-gorge-1235158464/ |arhiivimisaeg=28. oktoober 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Newporti kontsert salvestati ''live''-albumina ja avaldati 2023. aastal, mis võitis 2024. aastal Grammy auhinna parima folkalbumi kategoorias.

19. oktoobril 2022 teatas Carlile, et Mitchell esineb peaesinejana 10. juunil 2023 Washingtoni osariigi Gorge Amphitheatre'is, mis on &quot;üks ilusamaid kontserdipaiku maailmas&quot;, nädalavahetuse üritusel pealkirjaga „Joni Jam 2”.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kaufman |eesnimi=Gil |kuupäev=2022-10-20 |pealkiri=Joni Mitchell Joining Brandi Carlile For Summer 2023 ‘Echoes Through The Canyon’ Shows at The Gorge |url=https://www.billboard.com/music/pop/joni-mitchell-brandi-carlile-june-2023-concert-the-gorge-1235158464/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221028114458/https://www.billboard.com/music/pop/joni-mitchell-brandi-carlile-june-2023-concert-the-gorge-1235158464/ |arhiivimisaeg=28. oktoober 2022 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=Billboard |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Mitchelli viimane ametlik peaesinejana konstert oli 2000. aastal &quot;Both Sides Now&quot; turneel.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=music |eesnimi=Guardian |kuupäev=2022-10-20 |pealkiri=Joni Mitchell to play first headline concert in 23 years |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2022/oct/20/joni-mitchell-headline-concert-2023-washington |vaadatud=2026-01-02 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; Tema 2023. aasta esitus Gorge Amphitheatre'is tõi kohale 27 000 pealtvaatajat. Tema esimest peaaesinejana kontserti 23 aasta jooksul toetasid 19 lauljat ja muusikut, Mitchell esitas peaaegu kolme tunni pikkuse kava, mis koosnes 21 laulust lisaks kolm lisalugu, mille ajal ta mängis kitarri. Annie Lennox, kes laulis &quot;Ladies of the Canyon&quot;, ütles, et Mitchell on &quot;visionäär, legend ja inspiratsioon.&quot;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Cantor |eesnimi=Matthew |kuupäev=2023-06-11 |pealkiri=Joni Mitchell review – first headline show in two decades is three hours of total joy |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/music/2023/jun/11/joni-mitchell-review-gorge-amphitheatre-quincy-washington |vaadatud=2026-01-02 |issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Willman |eesnimi=Chris |kuupäev=2023-06-11 |pealkiri=A Three-Hour ‘Joni Jam’ Benefits From Famous Friends, but Nothing Overshadows Joni Mitchell’s Triumphant Return: Concert Review |url=https://variety.com/2023/music/concert-reviews/joni-jam-mitchell-gorge-washington-concert-brandi-carlile-1235640046/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230807170547/https://variety.com/2023/music/concert-reviews/joni-jam-mitchell-gorge-washington-concert-brandi-carlile-1235640046/ |arhiivimisaeg=7. august 2023 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Mitchellit premeeriti 2023. aasta Gershwini preemiaga tema elutöö eest populaarse muusika valdkonnas.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Teda tähistati 2. märtsil Washingtonis kontserdiga, kus osalesid muusikud nagu Brandi Carlile, [[Annie Lennox]], Angélique Kidjo, Herbie Hancock, [[Diana Krall]], [[Cyndi Lauper]], [[Graham Nash]], [[James Taylor]], Ledisi, Lucius, Marcus Mumford, Sara Bareilles ja Celisse. Mitchell esitas loo „Summertime” ja osales oma lugude „Big Yellow Taxi” ja „The Circle Game” staaride koosseisuga esitatud versioonides.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hartsell |eesnimi=Mark |kuupäev=2023-03-02 |pealkiri=Joni Mitchell’s Gershwin Prize Concert Showcases Her Music and Influence {{!}} Timeless |url=https://blogs.loc.gov/loc/2023/03/joni-mitchells-gershwin-prize-concert-showcases-her-music-and-influence |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230330040024/https://blogs.loc.gov/loc/2023/03/joni-mitchells-gershwin-prize-concert-showcases-her-music-and-influence/ |arhiivimisaeg=30. märts 2023 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=The Library of Congress}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2023-03-31 |pealkiri=Perspective {{!}} Joni Mitchell sang Gershwin. I think I heard divine intervention. |keel=en |väljaanne=Washington Post |url=https://www.washingtonpost.com/music/2023/03/31/joni-mitchell-gershwin-prize-summertime/?itid=mr_5 |vaadatud=2026-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230331232136/https://www.washingtonpost.com/music/2023/03/31/joni-mitchell-gershwin-prize-summertime/?itid=mr_5 |arhiivimisaeg=2023-03-31 |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

4. veebruaril 2024 esines Mitchell esimest korda 66. Grammy auhinnatseremoonial ja laulis laulu &quot;Both Sides Now&quot; koos mitmete muusikutega, kes esinevad tema privaatsetel Joni Jams sessioonidel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Staff |eesnimi=News |kuupäev=2024-02-04 |pealkiri=Celine Dion surprises at Grammy Awards, Joni Mitchell performs |url=https://toronto.citynews.ca/2024/02/04/allison-russell-grammy-montreal/ |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=CityNews Toronto |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2024 GRAMMYs: Watch Joni Mitchell Deliver Heartwarming Performance Of &quot;Both Sides Now&quot; In Her GRAMMY Stage Debut {{!}} GRAMMY.com |url=https://grammy.com/news/joni-mitchell-first-performance-2024-grammys |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240205132751/https://platform.twitter.com/widgets/widget_iframe.2f70fb173b9000da126c79afe2098f02.html?origin=https%3A%2F%2Fwww.grammy.com |arhiivimisaeg=5. veebruar 2024 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=grammy.com}}&lt;/ref&gt; Edasised Joni Jam kontserdi kuupäevad teatati laupäevaks, 19. oktoobriks ja pühapäevaks, 20. oktoobriks 2024, 18 000 inimest mahutavas [[Hollywood Bowl|Hollywood Bowlis]], kus Mitchell esines kolme tunni pikkuse kavaga koos Brandi Carlile'i, Marcus Mumfordi, Annie Lennoxiga ja paljude teiste muusikutega.

22. märtsil 2024 taastas Mitchell oma muusika Spotify's pärast seda, kui Neil Young tegi sama, lõpetades oma protesti Spotify's &quot;The Joe Rogan Experience'i&quot; korraldamise vastu.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=McIntyre |eesnimi=Hugh |pealkiri=Joni Mitchell’s Music Returns To Spotify, Following Neil Young’s Lead |keel=en |väljaanne=Forbes |url=https://www.forbes.com/sites/hughmcintyre/2024/03/22/joni-mitchells-music-returns-to-spotify-following-neil-youngs-lead/ |vaadatud=2026-01-02}}&lt;/ref&gt;

24. novembril 2025 teatas Juno Awards, et Mitchell saab 2026. aasta tseremoonial Hamiltonis elutööpreemia. See on alles kolmas selline auhind, mis antakse välja pärast Juno asutajat Pierre Juneau ja Anne Murray'd.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Staff |eesnimi=News |kuupäev=2025-11-24 |pealkiri=Joni Mitchell to get lifetime achievement Juno, Nelly Furtado joins Hall of Fame |url=https://halifax.citynews.ca/2025/11/24/joni-mitchell-to-get-lifetime-achievement-juno-nelly-furtado-joins-hall-of-fame/ |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=CityNews Halifax |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Pärand ==

=== Kitarristiil ===
Kui mõned Mitchelli populaarseimad laulud on loodud klaveril, siis peaaegu iga kitarril komponeeritud lugu kasutab avatud või mittestandardset häälestust; ta on kirjutanud laule umbes 50 häälestuses, mida ta ise nimetab &quot;Joni veidrateks akordideks&quot;. Alternatiivsete häälestuste kasutamine võimaldab kitarristidel luua saatemuusikat mitmekesisema ja laiema tekstuuriga. Tema parema käe näppimis-/tinistamistehnika on aastate jooksul arenenud algselt keerulisest näppimisstiilist, mida iseloomustavad tema esimese albumi kitarrilood, vabamaks ja rütmilisemaks stiiliks, mis mõnikord sisaldab löökpillile iseloomulikke &quot;lööke&quot;.

1995. aastal mõtles välja Mitchelli sõber Fred Walecki, Los Angeleses Westwood Musicu poe omanik, välja lahenduse, mis leevendas tema pidevat frustratsiooni mitmete alternatiivsete häälestuste kasutamisest ''live''-esinemistel. Walecki kujundas Stratocaster-stiilis kitarri, mis töötas koos Roland VG-8 virtuaalkitarriga, süsteemiga, mis suutis tema arvukaid häälestusi elektrooniliselt häälestada. Kuigi kitarr ise jäi standardhäälestusse, kodeeris VG-8 healipea signaalid digitaalsignaalideks, mis seejärel tõlgendati muudetud häälestusteks. See võimaldas Mitchellil kasutada laval ühte kitarri, samal ajal kui lava taga olev tehnik sisestas eelprogrammeeritud häälestuse iga laulu jaoks tema kavas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell Library - My Secret Place: Acoustic Guitar (Magazine), August 1996 |url=http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=38 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150721232112/http://www.jonimitchell.com/library/view.cfm?id=38 |arhiivimisaeg=21. juuli 2015 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=www.jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

Mitchell oli oma varases loomingus (1966–1972) harmooniliselt väga uuenduslik, ta kasutas [[Helilaad|modaalsust]], [[Kromatism|kromatismi]] ja [[Orelpunkt|orelpunkte]].&lt;ref&gt;Lloyd Whitesell, &quot;Harmonic Palette in Early Joni Mitchell&quot;, lk 173. ''Popular Music'', Vol. 21, No. 2, (mai 2002), lk 173–93. Cambridge University Press.&lt;/ref&gt; Oma 1968. aasta debüütalbumil &quot;Song to a Seagull&quot; kasutas Mitchell nii [[Kvartakord|kvart- kui ka kvintakordide]] harmooniat laulus &quot;The Dawntreader&quot; ja kvintakordide harmooniat laulus &quot;Song to a Seagull&quot;.&lt;ref&gt;Whitesell, lk 131, 202–203&lt;/ref&gt;

2003. aastal nimetas ajakiri Rolling Stone ta kõigi aegade 72. parimaks kitarristiks; ta oli nimekirjas kõrgeima koha saavutanud naine.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fricke |eesnimi=David |kuupäev=2010-12-03 |pealkiri=100 Greatest Guitarists: David Fricke's Picks |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/100-greatest-guitarists-david-frickes-picks-146383/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190113003847/https://www.rollingstone.com/music/music-lists/100-greatest-guitarists-david-frickes-picks-146383/joni-mitchell-5-230153/ |arhiivimisaeg=13. jaanuar 2019 |vaadatud=2025-12-17 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

=== Mõju ===
Mitchelli lähenemine muusikale mõjutas paljusid naissoost kuulajaid positiivselt. Ajal, mil domineerisid stereotüüpsed meesrokkstaarid, näitas ta end kui &quot;mitmemõõtmelise ja vastuolulise isiksusena ... mis võimaldas tal luua tugeva identiteedi oma naissoost fännide seas”.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Mitchell on kogu oma karjääri jooksul rõhutanud soovi oma kunstilise kontrolli järele ja omab siiani oma muusika avaldamisõigusi. Ta on eitanud väidet, et ta on &quot;feminist&quot;; 2013. aasta intervjuus lükkas ta selle sildi tagasi, öeldes: „Ma ei ole feminist. Ma ei taha meeste vastu võitlema hakata. Ma eelistan pigem silmitsi seista ja asjad lahendada.”&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=CBC Music |pealkiri=The Joni Mitchell Interview |kuupäev=2013-06-11 |url=https://www.youtube.com/watch?v=pEJuiZN3jI8 |vaadatud=2026-01-03}}&lt;/ref&gt; David Shumway märgib, et Mitchell &quot;oli esimene naine populaarses muusikas, keda tunnustati täielikult selle mõiste tähenduses kunstnikuna. Mis tahes Mitchelli väljendatud seisukohad feminismi kohta ka poleks, esindab ta rohkem kui ükski teine esineja tema ajastust naiste perspektiivide uut tähtsust kultuuri- ja poliitilises elus.”&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Mitchelli looming on inspireerinud mitmeid teisi artiste, nagu [[Taylor Swift]]i,&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; [[Björk|Björki]],&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[Prince|Prince'i]],&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Touré |url=https://books.google.com/books?id=klG-uk8IRXEC |pealkiri=I Would Die 4 U: Why Prince Became an Icon |kuupäev=2013-03-19 |kirjastus=Simon and Schuster |isbn=978-1-4767-0549-1 |keel=en |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210414030025/https://books.google.com/books?id=klG-uk8IRXEC |arhiivimisaeg=14. aprill 2021}}&lt;/ref&gt; [[Ellie Goulding|Ellie Gouldingit]], [[Harry Styles|Harry Stylesi]],&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Sheffield |eesnimi=Rob |kuupäev=2019-08-26 |pealkiri=The Eternal Sunshine of Harry Styles |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/harry-styles-cover-interview-album-871568/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191102083823/https://www.rollingstone.com/music/music-features/harry-styles-cover-interview-album-871568/ |arhiivimisaeg=2. november 2019 |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Corinne Bailey Rae'd, Gabrielle Aplinit,&lt;ref&gt;{{cite web|author=Elisa Bray|url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/features/the-joni-mitchell-generation-james-blake-corinne-bailey-rae-and-others-pay-tribute-8915548.html|title=The Joni Mitchell generation: James Blake, Corinne Bailey Rae and others pay tribute|work=[[The Independent]]|date=November 1, 2013|access-date=March 29, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160413061809/http://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/features/the-joni-mitchell-generation-james-blake-corinne-bailey-rae-and-others-pay-tribute-8915548.html|archive-date=April 13, 2016|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Mikael Åkerfeldti bändist Opeth,&lt;ref&gt;{{cite web|last=Hart|first=Josh|url=https://www.guitarworld.com/interview-opeths-mikael-akerfeldt-talks-about-bands-new-album-heritage|title=Interview: Opeth's Mikael Akerfeldt Talks About the Band's New Album, 'Heritage'|work=[[Guitar World]]|date=September 29, 2011|access-date=October 28, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20121019161047/http://www.guitarworld.com/interview-opeths-mikael-akerfeldt-talks-about-bands-new-album-heritage|archive-date=October 19, 2012|url-status=live}}&lt;/ref&gt; [[Pink Floyd|Pink Floydi]] [[David Gilmour|David Gilmouri]],&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://davidgilmour.com/guitars/Christies_Guitar_Auction_Q&amp;As.pdf|title=Christie's Guitar Auction – David Answers Your Questions|work=davidgilmour.com|access-date=September 24, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20200729060618/https://www.davidgilmour.com/guitars/Christies_Guitar_Auction_Q%26As.pdf|archive-date=July 29, 2020|url-status=live}}&lt;/ref&gt; [[Marillion|Marillioni]] liikmeid Steve Hogarthit and Steve Rotheryt,&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.huffingtonpost.co.uk/phil-simon/an-interview-with-marilli_b_1874019.html|title=An Interview with Marillion's Steve Hogarth|work=The Huffington Post|date=September 11, 2012|access-date=June 14, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20130630003534/http://www.huffingtonpost.co.uk/phil-simon/an-interview-with-marilli_b_1874019.html|archive-date=June 30, 2013|url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|last=Thore|first=Kim|url=http://allaccessmagazine.com/vol7/issue12/steve-rothery.html|title=Steve Rothery interview|work=All Access Magazine|date=August 27, 2009|access-date=August 10, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140325022145/http://allaccessmagazine.com/vol7/issue12/steve-rothery.html|archive-date=March 25, 2014|url-status=usurped|df=mdy-all}}&lt;/ref&gt; nende endist vokalisti ja laulukirjutajat [[Fish|Fishi]],&lt;ref&gt;{{cite web|last=Mann|first=Rachel|url=https://thequietus.com/interviews/bakers-dozen/fish-marillion-favourite-albums/|title=This Must Be The Plaice: Fish's Favourite Albums|work=The Quietus|date=May 20, 2013|access-date=June 14, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20201106064311/https://thequietus.com/articles/12274-fish-marillion-favourite-albums?page=4|archive-date=November 6, 2020|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Paul Carrackit,&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.getsurrey.co.uk/whats-on/music/squeeze-roxy-musics-paul-carrack-4720220|title=Squeeze and Roxy Music's Paul Carrack talks G Live|work=Get Surrey|date=January 16, 2013|access-date=June 14, 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131105181538/http://www.getsurrey.co.uk/whats-on/music/squeeze-roxy-musics-paul-carrack-4720220|archive-date=November 5, 2013|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Haimi,&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://music.cbc.ca/#!/blogs/2013/11/The-ABCs-of-HAIM-pops-coolest-sister-act|title=The ABCs of HAIM – pops coolest sister act|publisher=Music.CBC.ca|date=November 13, 2013|access-date=February 25, 2014|archive-date=2016-06-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20160627044921/http://music.cbc.ca/#!/blogs/2013/11/The-ABCs-of-HAIM-pops-coolest-sister-act|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; [[Lorde|Lorde'i]]&lt;ref&gt;{{cite news|last=Lamont|first=Tom|url=http://www.theguardian.com/music/2017/jun/17/lorde-singer-songwriter-music-royals-tom-lamont|title=Lorde: 'I want to be Leonard Cohen. I want to be Joni Mitchell'|newspaper=The Guardian|date=June 17, 2017|access-date=December 1, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201113170527/https://www.theguardian.com/music/2017/jun/17/lorde-singer-songwriter-music-royals-tom-lamont|archive-date=November 13, 2020|url-status=live}}&lt;/ref&gt; ja [[Clairo|Clairot]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Daly|first=Rhian|url=https://www.nme.com/big-reads/clairo-cover-interview-2021-sling-2995095|title=Clairo: &quot;I was too scared to think domesticity could be something I crave&quot;|website=NME|date=July 16, 2021|access-date=January 16, 2023|language=en-GB|archive-url=https://web.archive.org/web/20210812044459/https://www.nme.com/big-reads/clairo-cover-interview-2021-sling-2995095|archive-date=August 12, 2021|url-status=live}}&lt;/ref&gt; Madonna on samuti nimetanud Mitchelli kui esimeseks naisartistiks, kes teda teismelisena väga kõnetas; &quot;Ma olin Joni Mitchellist tõesti väga vaimustunud. Ma teadsin peast kõiki sõnu albumilt &quot;Court and Spark&quot;; ma jumaldasin teda keskkoolis. &quot;Blue&quot; on imeline. Pean ütlema, et kõigist naistest, keda olen kuulnud, on sõnade poolest just tema kõige sügavama mulje jätnud.&quot;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hirshey |eesnimi=Gerri |kuupäev=13. november 1997 |pealkiri=The Women in Rock Interviews |ajakiri=Rolling Stone}}&lt;/ref&gt;

Mitmed artistid on saavutanud edu tehes Mitchelli lauludest [[Kaver|kavereid]]. [[Judy Collins|Judy Collinsi]] 1967. aasta salvestus loost &quot;Both Sides, Now&quot; jõudis Billboard edetabelites 8. kohale ning oli läbimurre mõlema artisti karjääris. (Mitchelli enda salvestis ei avaldatud kuni kaks aastat hiljem, tema teisel albumil &quot;Clouds&quot;.) See on Mitchelli enim kaverdatud laul, millest on viimase arvestusre järgi salvestatud üle 1200 versiooni.&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; Ansambel [[Hole]] samuti kaverdas lugu &quot;Both Sides, Now&quot; oma 1991. aasta debüütalbumil &quot;Pretty on the Inside&quot; ja nimetasid laulu pealkirja ümber kui &quot;Clouds&quot;, laulusõnu muutis laulja [[Courtney Love]]. Popansambel Neighborhood 1970. aastal ja Amy Grant 1995. aastal saavutasid edu oma &quot;Big Yellow Taxi&quot; kaveritega, mis on Mitchelli repertuaaris kolmas enim kaverdatud lugu (üle 300 kaveri).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Hilisemad versioonid sellest laulust on 2002. aastal Counting Crowsi ja 2007. aastal [[Nena]] kaverid. [[Janet Jackson]] kasutas oma 1997. aasta hittsinglis &quot;Got 'Til It's Gone&quot; keskosaks laulu &quot;Big Yellow Taxi&quot; refrääni näidet, milles räppar Q-Tip ütleb: &quot;Joni Mitchell ei valeta kunagi&quot;. Mitchelli albumilt &quot;Blue&quot; laul &quot;River&quot; sai 2013. aastal Mitchelli teiseks enim kaverdatud lauluks, kuna mitmed artistid valisid selle oma jõulualbumitele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Räpparid [[Kanye West]] ja Mac Dre kasutasid ka Mitchelli vokaale enda muusikas. Lisaks, kaverdas [[Annie Lennox]] &quot;Ladies of the Canyon&quot; oma 1995. aasta hiti &quot;No More I Love You's&quot; B-poolel. [[Mandy Moore]] kaverdas &quot;Help Me&quot; 2003. aastal. 2004. aastal kaverdas laulja [[George Michael]] ta laulu &quot;Edith and the Kingpin&quot; raadiosaate jaoks. &quot;River&quot; on olnud üks populaarsemaid kaverlaule viimastel aastatel, seda on esitanud Dianne Reeves (1999), [[James Taylor]] (salvestatud televisioonis 2000. aastal ja CD-l 2004. aastal), Allison Crowe (2004), Rachael Yamagata (2004), Aimee Mann (2005) ja Sarah McLachlan (2006). McLachlan tegi 1996. aastal ka versiooni laulust &quot;Blue&quot; ja Cat Power salvestas 2008. aastal kaveri laulust &quot;Blue&quot;. Mõned teised Mitchelli kaverid on kuulus [[Crosby, Stills &amp; Nash|Crosby, Stills, Nash ja Young]], [[Eva Cassidy]] ja Matthews Southern Comfort esitatud &quot;Woodstock&quot;; [[Nazareth|Nazarethi]] esitatud &quot;This Flight Tonight&quot;; ja hästi tuntud versioonid laulus &quot;A Case of You&quot;, mille esitasid [[Tori Amos]], Michelle Branch, Jane Monheit, [[Prince]], [[Diana Krall]], James Blake ja Ana Moura. 2009. aastal ilmus &quot;Woodstocki&quot; 40. aastapäeva versioon, mille salvestas Nick Vernier Band koos Ian Matthewsiga (endiselt Matthews Southern Comfort). Kanada lauljanna k.d. lang salvestas kaks Mitchelli laulu (&quot;A Case of You&quot; ja &quot;Jericho&quot;) oma 2004. aasta albumile „Hymns of the 49th Parallel“, mis koosneb täielikult Kanada artistide kirjutatud lauludest.

Prince'i versioon laulust &quot;A Case of U&quot; ilmus 2007. aastal Nonesuch Recordsi alt välja antud kogumikul &quot;A Tribute to Joni Mitchell&quot;, millel esinesid ka [[Björk]] (&quot;The Boho Dance&quot;), Caetano Veloso (&quot;Dreamland&quot;), [[Emmylou Harris]] (&quot;The Magdalene Laundries&quot;), [[Sufjan Stevens]] (&quot;Free Man in Paris&quot;) ja Cassandra Wilson (For the Roses&quot;) ja veel teised.

Mitmed teised laulud viitavad Joni Mitchellile. [[Graham Nash|Graham Nashi]] laul &quot;Our House&quot; viitab Nashi kaheaastasele suhtele Mitchelliga ajal, mis Crosby, Still, Nash ja Young salvestasid albumi &quot;Déjà Vu&quot;. [[Led Zeppelin|Led Zeppelini]] lugu &quot;Going to California&quot; on väidetavalt kirjutatud [[Robert Plant|Robert Planti]] ja [[Jimmy Page|Jimmy Page'i]] kiindumusest Mitchelli vastu, mida kinnitab asjaolu, et Plant ütleb kontsertidel sageli &quot;Joni&quot; pärast laulurida &quot;To find a queen without a king, they say she plays guitar and cries and sings&quot; (&quot;Et leida kuningateta kuninganna, nad ütlevad, et ta mängib kitarri, nutab ja laulab&quot;). Jimmy Page kasutab kitarril kahekordset D-häälestust, mis on sarnane nendele alternatiivsetele häälestustele, mida Mitchell kasutab. [[Sonic Youth|Sonic Youthi]] lugu &quot;Hey Joni&quot; on nimetatud Mitchelli järgi. [[Alanis Morissette]] samuti nimetab Mitchelli oma loos &quot;Your House&quot;. Briti folklaulja Frank Turner nimetab Mitchelli oma laulus &quot;Sunshine State&quot;. [[Prince|Prince'i]] laul &quot;The Ballad of Dorothy Parker&quot; sisaldab laulusõna &quot;Oh, my favourite song&quot; she said – and it was Joni singing &quot;Help me I think I'm falling&quot; (&quot;Oh, minu lemmiklaul&quot; ta ütles – ja see oli Joni, kes laulis: &quot;Aidake mind, ma tunnen, et ma langen&quot;&quot;. [[Marillion|Marillioni]] laul &quot;Lavender&quot; sai osaliselt inspiratsiooni &quot;parkides jalutamisest ja Joni Mitchelli kuulamisest&quot;, väidab laulja ja laulukirjutaja [[Fish]],&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=24. august 1999 |pealkiri=Marillion - Misplaced Childhood |url=https://www.dprp.net/reviews/1999/counting-out-time-1985-marillion |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120728101733/http://www.dprp.net/proghistory/index.php?i=1985_01 |arhiivimisaeg=28. juuli 2012 |väljaanne=Dutch Progressive Rock Page}}&lt;/ref&gt; teda hiljem mainiti &quot;Montreal&quot; laulusõnades albumilt &quot;Sounds That Can't Be Made&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=marillion.com {{!}} The Official Website |url=https://www.marillion.com/music/lyric.htm?id=822 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151006043618/http://www.marillion.com/music/lyric.htm?id=822 |arhiivimisaeg=6. oktoober 2015 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=www.marillion.com}}&lt;/ref&gt; John Mayer viitas Mitchellile ja ta albumile &quot;Blue&quot; oma laulus &quot;Queen of California&quot; oma 2012. albumilt &quot;Born and Raised&quot;. Laul sisaldab rida &quot;Joni wrote &quot;Blue&quot; in a house by the sea&quot; (&quot;Joni kirjutas &quot;Blue&quot; mereäärses majas&quot;). Taylor Swift kirjeldab Mitchelli lahkumist muusikatööstusest oma laulus &quot;The Lucky One&quot; oma 2012. aasta albumilt &quot;[[Red]]&quot;.

Mitchelli muusika ja luule on sügavalt inspireerinud Prantsuse maalikunstnikku Jacques Benoit' loomingut. Aastatel 1979–1989 lõi Benoit 60 maali, mis vastasid 50-le Mitchelli laulule.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell |url=http://jacquesbenoit.com/Joni_page_peintures%20-%20UK.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140307081811/http://jacquesbenoit.com/Joni_page_peintures%20-%20UK.html |arhiivimisaeg=7. märts 2014 |väljaanne=Jacques Benoit' ametlik lehekülg}}&lt;/ref&gt;

Ameerika [[Progressiivne metal|progressiivse metali]] bändi Tool liige Maynard James Keenan on nimetanud Mitchellit oma mõjuisikuks, väites, et just tema mõju võimaldab tal &quot;pehmendada [&lt;nowiki/&gt;[[stakaato]], rütmilisi, hullumeelseid matemaatilisi teid] ja tuua [need] tagasi keskmesse, nii et neid saaks kuulata ilma silmavalu tekitamata&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stone |eesnimi=Rolling |kuupäev=2016-06-22 |pealkiri=15 Great Artists Influenced by Joni Mitchell |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/joni-mitchell-15-great-artists-influenced-by-the-blue-singer-168972/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210120080719/https://www.rollingstone.com/music/music-lists/joni-mitchell-15-great-artists-influenced-by-the-blue-singer-168972/ |arhiivimisaeg=20. jaanuar 2021 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; A Perfect Circle, teine bänd, kus Keenan laulja on, salvestas Mitchelli loo &quot;The Fiddle and the Drum&quot; oma 2004. aasta albumile &quot;eMOTIVe&quot;, mis on kogumik sõjavastastest kaveritest.

=== Eluloofilm ===
18. augustil 2025 teatati, et Cameron Crowe lavastab Mitchelli elust ja karjäärist eluloofilmi, milles Anya Taylor-Joy ja Meryl Streep kehastavad Mitchelli nooremaid ja vanemaid versioone.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-08-19 |pealkiri=Anya Taylor-Joy, Meryl Streep To Play Joni Mitchell In Cameron Crowe's Biopic: Report |url=https://stereogum.com/2319741/anya-taylor-joy-meryl-streep-to-play-joni-mitchell-in-cameron-crowes-biopic-report/news/ |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=stereogum.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
[[Fail:Joni_Mitchell_Star_on_Canada's_Walk_of_Fame.jpg|paremal|pisi|Joni Mitchelli täht Kanada kuulsuste alleel]]
1981. aastal võeti ta Kanada muusika kuulsuste halli liikmeks ja 1996. aastal pälvis ta Kanada kõrgeima auhinna etenduskunstide valdkonnas ehk kindralkuberneri etenduskunstide auhinna oma elutöö eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Award Recipients - Governor General's Performing Arts Awards (GGPAA) |url=https://ggpaa.ca/award-recipients/1996/mitchell-joni.aspx |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150203234350/http://ggpaa.ca/award-recipients/1996/mitchell-joni.aspx |arhiivimisaeg=3. veebruar 2015 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=ggpaa.ca}}&lt;/ref&gt; 2000. aastal sai Mitchell oma tähe Kanada kuulsuste alleel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell – Canada's Walk of Fame |url=https://www.canadaswalkoffame.com/inductees/joni-mitchell/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150923221424/http://www.canadaswalkoffame.com/inductees/2000/joni-mitchell |arhiivimisaeg=23. september 2015 |vaadatud=6. jaanuar 2026 |väljaanne=Canada's Walk of Fame |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 2002. aastal nimetati ta Kanada ordeni kaaslaseks, mis on Kanada kõrgeim tsiviilauhind.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ms. Joni Mitchell |url=https://www.gg.ca/en/honours/recipients/146-2005 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190709030444/https://www.gg.ca/en/honours/recipients/146-2005 |arhiivimisaeg=9. juuli 2019 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=The Governor General of Canada |keel=en}}&lt;/ref&gt; 2004. aastal sai ta [[McGilli Ülikool|McGilli Ülikoolilt]] audoktori kraadi muusikas. 2007. aasta jaanuaris võeti ta Kanada laulukirjutajate kuulsuste halli liikmeks. 1993. aastal Saskatchewani Recording Industry Association andis Jonile elutöö auhinna. 2007. aasta juunis kujutas Kanada Post teda postmargil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |eesnimi= |kuupäev=12. juuni 2007 |pealkiri=Stamps honour iconic Canadian music artists |url=http://www.cbc.ca/news/arts/stamps-honour-iconic-canadian-music-stars-1.648319 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924152816/http://www.cbc.ca/news/arts/stamps-honour-iconic-canadian-music-stars-1.648319 |arhiivimisaeg=24. september 2015 |väljaanne=Canadian Broadcasting Corporation}}&lt;/ref&gt;

Mitchell on saanud 11 Grammy auhinda (kümme võistlusauhinda ja üks autasu), esimese sai 1969. aastal ja kõige hilisem 2024. aastal parima folkalbumi eest. 2002. aastal sai ta [[Grammy elutööauhind|Grammy elutööauhinna]], mille põhjenduses kirjeldati teda kui &quot;ühte tähtsamaid rokiajastu naisartiste&quot; ja &quot;võimsat mõjutajat kõikidele artistidele, kes hindavad mitmekesisust, kujutlusvõimet ja ausust&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sony Music Publishing |url=https://www.sonymusicpub.com/en-it/index.php/articles/artist_writer/18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110430004552/http://www.sonyatv.com/en-it/index.php/articles/artist_writer/18 |arhiivimisaeg=30. aprill 2011 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=Sony Music Publishing - The world’s No. 1 music publishing company |keel=en}}&lt;/ref&gt;

1995. aastal sai Mitchell Billboardi sajandi auhinna. 1996. aastal auhinnati teda [[Polari muusikaauhind|Polari muusikaauhinnaga]]. 1997. aastal võeti Mitchell [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall|Rock'n'rolli Kuulsuste Halli]] liikmeks, kuid ta ei osalenud tseremoonial.

Mitchellile austuse avaldamiseks korraldas TNT telekanal 6. aprillil 2000 New Yorgis Hammerstein Ballroomis paljude staaridega piduliku ürituse. Mitchelli laule laulsid mitmed esinejad, sealhulgas [[James Taylor]], [[Elton John]], Wynonna Judd, [[Bryan Adams]], [[Cyndi Lauper]], [[Diana Krall]] ja Richard Thompson. Mitchell ise lõpetas õhtu 70-liikmelise orkestri saatel lauluga &quot;Both Sides, Now&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - 2000.04.06 {{!}} An All-Star Tribute To Joni Mitchell Hammerstein Ballroom {{!}} New York |url=http://jonimitchell.com/chronology/detail.cfm?id=1736 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160916151900/http://jonimitchell.com/chronology/detail.cfm?id=1736 |arhiivimisaeg=16. september 2016 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt; See versioon kasutati filmis &quot;Love Actually&quot; filmimuusikana.

2008. aastal oli Mitchell Rolling Stone ajakirja 100 parima laulja nimekirjas 42. kohal ja 2015. aastal oli 100 parimate laulukirjutajate nimekirjas üheksandal kohal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stone |eesnimi=Rolling |kuupäev=2010-12-03 |pealkiri=100 Greatest Singers of All Time |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/100-greatest-singers-of-all-time-147019/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120429022814/http://www.rollingstone.com/music/lists/100-greatest-singers-of-all-time-19691231 |arhiivimisaeg=29. aprill 2012 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=100 Greatest Songwriters of All Time |url=https://www.rollingstone.com/music//lists/100-greatest-songwriters |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170902114756/http://www.rollingstone.com/music/lists/100-greatest-songwriters |arhiivimisaeg=2. september 2017 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=Rolling Stone}}&lt;/ref&gt;

2010. aastal 12. veebruaril esitati &quot;Both Sides, Now&quot; [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010. aasta taliolümpiamängude]] avatseremoonial Vancouveris.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Vancouver 2010 Opening Ceremonies Recap |keel=en-US |väljaanne=Yahoo Contributor Network |url=http://voices.yahoo.com/vancouver-2010-opening-ceremonies-recap-5469061.html |vaadatud=2026-01-06}}&lt;/ref&gt;

Mitchelli 70. sünnipäeva tähistamiseks korraldati 2013. aasta Luminato festivalil Torontos 18. ja 19. juunil Massey Hallis kontserdisari pealkirjaga &quot;Joni: A Portrait in Song – A Birthday Happening Live&quot;. Esinejate seas olid Rufus Wainwright, Herbie Hancock, Esperanza Spalding ja Mitchelli enda haruldased etteasted.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=19. juuni 2013 |pealkiri=Joni Mitchell plays rare performance at Luminato tribute |url=https://www.cbc.ca/news/canada/toronto/joni-mitchell-plays-rare-performance-at-luminato-tribute-1.1307142 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130906225844/http://www.cbc.ca/news/canada/toronto/story/2013/06/19/toronto-massey-hall-joni-mitchell.html |arhiivimisaeg=6. september 2013 |väljaanne=CBC News}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Joni Mitchell - Library of Videos |url=https://jonimitchell.com/library/videolib.cfm |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=jonimitchell.com}}&lt;/ref&gt;

Terviseprobleemide tõttu ei osalenud ta 2015. aasta mais San Francisco galal, et saada SFJAZZ elutööpreemia.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=DownBeat Magazine |url=http://www.downbeat.com/default.asp?sect=news&amp;subsect=news_detail&amp;nid=2735 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150614131033/http://www.downbeat.com/default.asp?sect=news&amp;subsect=news_detail&amp;nid=2735 |arhiivimisaeg=2015-06-14 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=www.downbeat.com}}&lt;/ref&gt;

2018. aastal püstitati Saskatooni linnas kaks mälestustahvlit, et tähistada tema muusikukarjääri algust selles linnas. Üks neist paigaldati Broadway Theatre'i juurde endise Louis Riel Coffee House'i kõrvale, kus Mitchell esines oma esimesel tasulisel kontserdil. Teine mälestustahvel paigaldati River Landingu rajooni, Remai Modern kunstigalerii ja Persephone Theatre etenduskunstikeskuse lähedusse. Samuti nimetati Spadina Crescenti ääres asuv jalgtee Second ja Third Avenue vahel ametlikult Joni Mitchell Promenade'iks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Quenneville |eesnimi=Guy |kuupäev=10. juuni 2018 |pealkiri='A long time coming': Joni Mitchell honoured in her hometown of Saskatoon |url=http://www.cbc.ca/news/canada/saskatoon/joni-mitchell-saskatoon-promenade-1.4699728 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180610232028/http://www.cbc.ca/news/canada/saskatoon/joni-mitchell-saskatoon-promenade-1.4699728 |arhiivimisaeg=10. juuni 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Olson |eesnimi=Matt |kuupäev=10. juuni 2018 |pealkiri='The perfect way to honour her': Tribute to Joni Mitchell brings Saskatoon together |url=https://thestarphoenix.com/news/local-news/the-perfect-way-to-honour-her-tribute-to-joni-mitchell-brings-saskatoon-together |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180612141643/http://thestarphoenix.com/news/local-news/the-perfect-way-to-honour-her-tribute-to-joni-mitchell-brings-saskatoon-together |arhiivimisaeg=12. juuni 2018}}&lt;/ref&gt;

2020. aastal pälvis Mitchell Les Pauli auhinna, olles esimene naine, keda sellega autasustati.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Les Paul Award {{!}} TEC Awards |url=https://www.tecawards.org/les-paul-award |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151008102619/https://www.tecawards.org/les-paul-award |arhiivimisaeg=2015-10-08 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=www.tecawards.org |keel=en}}&lt;/ref&gt; 2022. aastal nimetati ta MusiCaresi aasta isikuks.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2022-04-02 |pealkiri=Generations sing to Joni Mitchell in pre-Grammys tribute |keel=en-CA |väljaanne=CTVNews |url=https://www.ctvnews.ca/mobile/entertainment/generations-sing-to-joni-mitchell-in-pre-grammys-tribute-1.5845658 |vaadatud=2026-01-06 |arhiivimisaeg=2022-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220402234824/https://www.ctvnews.ca/mobile/entertainment/generations-sing-to-joni-mitchell-in-pre-grammys-tribute-1.5845658 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

2021. aastal nomineeriti Mitchell Grammy auhinnale parima ajaloolise albumi kategoorias oma &quot;Archives, Vol. 1: The Early Years (1963–1967) kogumiku eest. Ta võitis auhinna 3. aprillil 2022.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=23. november 2021 |pealkiri=2022 GRAMMYs Awards: Complete Nominations List |url=https://www.grammy.com/grammys/news/2022-grammys-complete-winners-nominees-nominations-list |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211125170413/https://www.grammy.com/grammys/news/2022-grammys-complete-winners-nominees-nominations-list |arhiivimisaeg=25. november 2021 |väljaanne=GRAMMY.com}}&lt;/ref&gt;

4. detsembril 2021 pälvis Mitchell Kennedy Center Honor auhinna elutöö eest etenduskunstide valdkonnas medali tseremoonial, mis toimus [[Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu|Kongressi raamatukogus]] Washingtonis. Järgmisel päeval külastas Mitchell Kennedy Centeris toimunud etendust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=6. detsember 2021 |pealkiri=Return to tradition: Biden celebrates Bette Midler, Joni Mitchell at Kennedy Center Honors |url=https://www.reuters.com/world/us/tradition-again-biden-celebrates-bette-midler-joni-mitchell-kennedy-center-2021-12-05/ |väljaanne=REUTERS.com}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:2023_Gershwin_Prize_Joni_Mitchell.jpg|pisi|Staaridest koosnev ansambel esineb 2023. aasta Gershwini auhinna jagamisel Mitchelli auks]]
1. jaanuaril 2023 oli Mitchell ajakirja Rolling Stone 200 kõigi aegade suurimate lauljate nimekirjas 50. kohal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stone |eesnimi=Rolling |kuupäev=2023-01-01 |pealkiri=The 200 Greatest Singers of All Time |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-singers-all-time-1234642307/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230105154647/https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-singers-all-time-1234642307/joni-mitchell-9-1234643121/ |arhiivimisaeg=5. jaanuar 2023 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

12. jaanuaril 2023 nimetas Kongressi raamatukogu Mitchelli selle aasta Gershwini preemia laureaadiks, mille auks korraldati kontsert 2. märtsil Washington D.C.-s.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2023-01-12 |pealkiri=Joni Mitchell to receive Gershwin Prize for Popular Song |keel=en-CA |väljaanne=CTVNews |url=https://www.ctvnews.ca/entertainment/joni-mitchell-to-receive-gershwin-prize-for-popular-song-1.6227827 |vaadatud=2026-01-06 |arhiivimisaeg=2023-01-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230112151148/https://www.ctvnews.ca/entertainment/joni-mitchell-to-receive-gershwin-prize-for-popular-song-1.6227827 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hartsell |eesnimi=Mark |kuupäev=2023-03-02 |pealkiri=Joni Mitchell’s Gershwin Prize Concert Showcases Her Music and Influence {{!}} Timeless |url=https://blogs.loc.gov/loc/2023/03/joni-mitchells-gershwin-prize-concert-showcases-her-music-and-influence |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230330040024/https://blogs.loc.gov/loc/2023/03/joni-mitchells-gershwin-prize-concert-showcases-her-music-and-influence/ |arhiivimisaeg=30. märts 2023 |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=The Library of Congress}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2023-03-31 |pealkiri=Perspective {{!}} Joni Mitchell sang Gershwin. I think I heard divine intervention. |keel=en |väljaanne=Washington Post |url=https://www.washingtonpost.com/music/2023/03/31/joni-mitchell-gershwin-prize-summertime/?itid=mr_5 |vaadatud=2026-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230331232136/https://www.washingtonpost.com/music/2023/03/31/joni-mitchell-gershwin-prize-summertime/?itid=mr_5 |arhiivimisaeg=2023-03-31 |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

Rolling Stone nimetas Mitchelli 2023. aastal kõigi aegade üheksandaks parimaks kitarristiks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stone |eesnimi=Rolling |kuupäev=2023-10-13 |pealkiri=The 250 Greatest Guitarists of All Time |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-guitarists-1234814010/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231014003828/https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-guitarists-1234814010/ |arhiivimisaeg=14. oktoober 2023 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=Rolling Stone |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

=== ASCAP Pop auhinnad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Nominatsioon/töö
!Auhind
!Tulemus
|-
|2005
|&quot;Big Yellow Taxi&quot;
|Enim esitatud laul
|Võitis
|}

=== Grammy auhinnad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Aasta
!Kategooria
!Töö
!Tulemus
|-
|1970
|Parim folkesitus
|''Clouds''
|Võitis
|-
| rowspan=&quot;4&quot; |1975
|Aasta album
| rowspan=&quot;2&quot; |''Court and Spark''
|Nomineeritud
|-
|Parima pop-vokaal esitus, naisesineja
|Nomineeritud
|-
|Aasta salvestis
|&quot;Help Me&quot;
|Nomineeritud
|-
|Parim arranžeering vokalist(id)ele
|&quot;Down to You&quot;
|Võitis
|-
|1977
|Parima pop-vokaal esitus, naisesineja
|''The Hissing of Summer Lawns''
|Nomineeritud
|-
|1989
|Parima pop-vokaal esitus, naisesineja
|''Chalk Mark in a Rain Storm''
|Nomineeritud
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |1996
|Parim pop-ablum
| rowspan=&quot;2&quot; |''Turbulent Indigo''
|Võitis
|-
|Parim albumi pakend
|Võitis
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |2001
|Parima pop-vokaal esitus, naisesineja
|&quot;Both Sides, Now&quot;
|Nomineeritud
|-
|Parim traditsiooniline pop.vokaal album
|''Both Sides, Now''
|Võitis
|-
|2002
|[[Grammy elutööauhind|Elutööauhind]]
|–
|Autasustatud
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |2008
|Aasta album
|''River: The Joni Letters''
|Võitis*
|-
|Parim pop-instrumentaal esitus
|&quot;One Week Last Summer&quot;
|Võitis
|-
|2016
|Parimad albumi noodid
|''Love Has Many Faces: A Quartet, a Ballet, Waiting to Be Danced''
|Võitis
|-
|2022
|Parim ajalooline album
|''Joni Mitchell Archives – Vol. 1: The Early Years (1963–1967)''
|Võitis
|-
|2024
|Parim folkalbum
|''Joni Mitchell at Newport''
|Võitis
|}
&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;Kuigi ametlikult on tegemist Herbie Hancocki albumiga, sai Mitchell Grammy auhinna ka oma vokaalpanuse eest albumil.

=== Juno auhinnad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Nominatsioon/töö
!Auhind
!Tulemus
|-
|1980
| rowspan=&quot;5&quot; |Iseendana
|Aasta naisvokalist
|Nomineeritud
|-
|1981
|Kanada Kuulsuste Hall
|Nomineeritud
|-
|1982
|Aasta folkartist
|Võitis
|-
|1983
|Aasta naisartist
|Nomineeritud
|-
|1995
|Aasta laulukirjutaja
|Nomineeritud
|-
|1995
|''Turbulent Indigo''
|Parim ''roots'' ja traditsiooniline album
|Nomineeritud
|-
|2000
|''Taming the Tiger''
|Parim pop/täiskasvanute album
|Nomineeritud
|-
|2001
|''Both Sides, Now''
|Parim vokaal-džässi album
|Võitis
|-
|2008
|Iseendana
|Aasta produtsent
|Võitis
|}

=== Pollstar Concert Industry auhinnad ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Nominatsioon/töö
!Auhind
!Tulemus
!Ref.
|-
|1986
|Tuur
|Aasta tagasituleku tuur
|Nomineeritud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pollstar Creative Services /&gt; &lt;link rel= |pealkiri=Pollstar Awards Archive - 1985 |url=http://www.pollstarpro.com/PCIA-Static/awards1985.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170320050657/http://www.pollstarpro.com/PCIA-Static/awards1985.htm |arhiivimisaeg=2017-03-20 |vaadatud=2026-01-07 |väljaanne=www.pollstarpro.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|}

== Viited ==
&lt;references /&gt;

{{DEFAULTSORT:Mitchell, Joni}}
[[Kategooria:Sündinud 1943]]
[[Kategooria:Kanada lauljad]]
[[Kategooria:Lauljate loendid]]
[[Kategooria:Rahvamuusika]]
[[Kategooria:Pop]]
[[Kategooria:Laulukirjutajad]]</text>
      <sha1>g3658tz7vwm8lo393u4b4whhqzs2arr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu FC Helios</title>
    <ns>0</ns>
    <id>708038</id>
    <revision>
      <id>7158799</id>
      <parentid>7067179</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:17:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannaelsa</username>
        <id>220357</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Hannaelsa teisaldas lehekülje [[Mustand:FC Helios]] pealkirja [[FC Helios]] alla</comment>
      <origin>7067179</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7365" sha1="3qnt026hc47haxg5vj994ouqj786n2r" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Tartu FC Helios
| hüüdnimi      = 
| lühend        = 
| asutatud      = 2010
| lõpp          = 
| väljak        = Tartu Annelinna kunstmururstaadion
| mahutavus     = 
| ametinimetus1 = Tegevjuht
| esimees       = Urmo Viickberg
| omanik        = 
| ametinimetus2 = 
| treener       = 
| liiga         = [[II liiga]]
| hooaeg        = 
| positsioon    =
|muster_la1= _whitelines
|muster_b1= 
|muster_ra1= _whitelines
|muster_sh1= _whitesides
| vasakkäsi1=ed1848 
|kere1=ed1848
|paremkäsi1=ed1848 
|püksid1=000000 
|sokid1=f1ea0c
|muster_la2= _whitelines
|muster_b2= 
|muster_ra2=_whitelines
|muster_sh2= _whitesides
|vasakkäsi2=f1ea0c 
|kere2=f1ea0c
|paremkäsi2=f1ea0c 
|püksid2=000000 
|sokid2=f1ea0c
| veeb     = http://fchelios.ee/
| e mäng   = 
| võit     = 
| kaotus   = 
| mängija  = 
| fännid   = 
| auhinnad = 
}}
'''Tartu FC Helios''' on 2010. aastal loodud [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Tartu]]s ja mängib Eesti meistrivõistlustel [[II liiga|II liigas]]. 

Eesti meistrivõistlustel alustas Tartu FC Helios 2016. aastal ja mängis esimese hooaja [[IV liiga]]s. 2017. aasta liikus klubi [[III liiga|III liiga ida]]sse. 2018. aastal osales meeskond [[III liiga|III liiga lõuna]]s. 2019. aastal saavutas samas liigas meeskond 2.koha ning liikus tänu sellele [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]]sse. Antud liigas oli Tartu FC Helios 2020-2024. 2025. aastal tegutses klubi [[II liiga|II liiga]]s.

==Ajalugu==
FC Helios on jalgpalliklubi, mis asutati 2010-ndal aastal. Klubi tegevuspiirkonnaks oli ja on Tartu ning Tartumaa. Asutaja liikmeteks olid Andres Raudmäe, Tiit Lehtla ja Siim Sarv.

Läbi aastate on klubis üheks võtmeisikuks olnud Urmo Viickberg, kes oli ka üks esimestest treeneritest. Urmo on klubis pidanud erinevaid ameteid – neid mida klubis parasjagu vaja teha on. Seega on tulnud olla staadionihooldaja, bussijuht, sündmuste korraldaja jne. Täna on Urmo FC Helioses tegevjuht ja treener.

Veel üks oluline isik Heliose saamisloo juures on Jaanus Vislapuu – samuti üks esimesi treenereid klubis FC Helios. Tänaseks on Jaanus [[Võru FC Helios]]e tegevjuht ja treener ning arendab Võrus ja selle lähiümbruses  jalgpallikultuuri. &lt;ref&gt;https://www.fchelios.ee/fc-helios/&lt;/ref&gt;

Lisaks on FC Heliose kuuluvuses Heliose hall, kus on soe kunstmuruga treenimis ala, konverentsi ruum, jõusaal ning kontori ruumid. Halli hakkati ehitama 2021. aasta veebruaris. Esialgu oli eesmärgiks saada hall valmis 1. novembriks 2021, kuid paraku erinevate asjaolude koosmõjul ei lennanud ehitus sellises tempos nagu oleks soovinud. Sisse koliti 2022 Märtsi lõpus ning 2022 sügiseks treenisid lapsed juba soojas hallis.&lt;ref&gt;https://www.facebook.com/photo.php?fbid=383246080471342&amp;set=pb.100063578590365.-2207520000&amp;type=3&lt;/ref&gt;

==Mängijad==

===Praegune koosseis===
''Seisuga 14. jaanuar 2026.&lt;ref&gt;https://jalgpall.ee/voistlused/536/team/3836&lt;/ref&gt;

{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis mängija|no= 1|rah=|nimi=Romet Sepp}}
{{JK koosseis mängija|no= 1|rah=|nimi=Mattias Põlm}}
{{JK koosseis mängija|no= 4|rah=|nimi=Hendrik Saliste}}
{{JK koosseis mängija|no= 5|rah=|nimi=Karl Martin Veski}}
{{JK koosseis mängija|no= 7|rah=|nimi=Tarvi Susi}}
{{JK koosseis mängija|no= 8|rah= |nimi=Hugo Salmer}}
{{JK koosseis mängija|no= 8|rah=|nimi=Kaspar Rohtmets}}
{{JK koosseis mängija|no= 9|rah=|nimi=Raigo Kuusik}}
{{JK koosseis mängija|no= 10|rah=|nimi=Emanuele Uggeri}}
{{JK koosseis mängija|no= 11|rah=|nimi=Harald Kusnet}}
{{JK koosseis mängija|no= 13|rah=|nimi=Ranel Lillemets}}
{{JK koosseis mängija|no= 14|rah=|nimi=Mattias Pärli}}
{{JK koosseis mängija|no= 15|rah=|nimi=Romeo Peetsman}}
{{JK koosseis mängija|no= 18 |rah=|nimi=Daniel Erik Kiuru}}
{{JK koosseis mängija|no= 19 |rah=|nimi=Karl Kielas}}
{{JK koosseis mängija|no= 20 |rah=|nimi=Jaagup Sass}}
{{JK koosseis mängija|no= 21 |rah=|nimi=Tommaso Uggeri}}

{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis mängija|no= 22 |rah= |nimi=Roby Skirgailo}}
{{JK koosseis mängija|no= 23 |rah= |nimi=Rein Kokassaar}}
{{JK koosseis mängija|no= 25 |rah= |nimi=Markus Haug}}
{{JK koosseis mängija|no= 26 |rah= |nimi=Otto Salmer}}
{{JK koosseis mängija|no= 27 |rah= |nimi=Aigar Paejärv}}
{{JK koosseis mängija|no= 29 |rah= |nimi=Romet Haug}}
{{JK koosseis mängija|no= 30 |rah= |nimi=Mattias Vija}}
{{JK koosseis mängija|no= 31 |rah= |nimi=Karevi Pajumets}}
{{JK koosseis mängija|no= 32 |rah= |nimi=Karl-Kristjan Kalmus}}
{{JK koosseis mängija|no= 34 |rah= |nimi=Jaan Armi}}
{{JK koosseis mängija|no= 37 |rah= |nimi=Tristan Ossul}}
{{JK koosseis mängija|no= 45 |rah= |nimi=Filippo Uggeri}}
{{JK koosseis mängija|no= 66 |rah= |nimi=Kristo Leming}}
{{JK koosseis mängija|no= 77 |rah= |nimi=Taavi Täpsi}}
{{JK koosseis mängija|no= 99 |rah= |nimi=Madis Armi}}
{{JK koosseis mängija|no= 99 |rah= |nimi=Clive Christian Helme}}
{{JK koosseis lõpp}}

*

==Statistika ja loendid==
===Liigahooajad===
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
!Hooaeg
!width=110px|Liiga
!width=10px|Koht
!width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}}
!width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}}
!width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}}
!width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}}
!width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}}
!width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}}
!width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}}
!width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}}
!width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}}
!width=140px|Suurim väravakütt
!width=100px|[[Eesti karikavõistlused jalgpallis|Karikas]]
|-
|[[IV liiga 2016|2016]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] ||'''6.'''|| 7 || 18 ||43 || 2 || 12 || 21||61 ||-40 ||'''14'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(13)'''||-
|-bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;
|[[III liiga 2017|2017]] || [[III liiga|III liiga ida]] ||'''11.'''|| 12 || 22 || 5 || 1 || 16 || 38||87 ||-49 ||'''16'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(21)'''||-
|-
|[[III liiga 2018|2018]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] ||'''11.'''|| 12 || 22 || 5 || 3 || 14 || 44||82 ||-38 ||'''18'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(14)'''||-
|-
|[[III liiga 2019|2019]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] ||'''2.'''|| 12 || 22 || 19 || 1 || 2 || 92||20 ||72 ||'''49'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(23)'''|| HÕBE
|-
|[[II liiga 2020|2020]] || [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]] ||'''11.'''|| 14 || 26 || 8 || 4 || 14 || 62||63 ||-1 ||'''28'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(30)'''||-
|-
|[[II liiga 2021|2021]] || [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]] ||'''11.'''|| 14 || 23 || 6 || 2 || 15 || 36||51 ||-15 ||'''20'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(13)'''||-
|-
|[[II liiga 2022|2022]] || [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]] ||'''12.'''|| 14 || 26 || 7 || 3 || 16 || 41||80 ||-39 ||'''24'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(13)'''||-
|-
|[[II liiga 2023|2023]] || [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]] ||'''9.'''|| 14 || 26 || 10 || 4 || 12 || 50||59 ||-9 ||'''34'''||align=left| [[Emanuele Uggeri]] '''(11)'''||-
|-
|[[2024]] || [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]] ||'''9.'''|| 14 || 26 || 10 || 1 || 15 || 67||76 ||-9 ||'''31'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(20)'''||-
|-
|[[2025]] || [[II liiga|II liiga]] ||'''13.'''|| 16 || 30 || 8 || 2 || 20 || 38||87 ||-49 ||'''26'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(10)'''||-
|-
|}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.fchelios.ee Koduleht]
* [https://www.facebook.com/fcheliostartu/ Klubi Facebooki leht]</text>
      <sha1>3qnt026hc47haxg5vj994ouqj786n2r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158802</id>
      <parentid>7158799</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:18:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannaelsa</username>
        <id>220357</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Hannaelsa teisaldas lehekülje [[FC Helios]] pealkirja [[Tartu FC Helios]] alla</comment>
      <origin>7067179</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7365" sha1="3qnt026hc47haxg5vj994ouqj786n2r" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Tartu FC Helios
| hüüdnimi      = 
| lühend        = 
| asutatud      = 2010
| lõpp          = 
| väljak        = Tartu Annelinna kunstmururstaadion
| mahutavus     = 
| ametinimetus1 = Tegevjuht
| esimees       = Urmo Viickberg
| omanik        = 
| ametinimetus2 = 
| treener       = 
| liiga         = [[II liiga]]
| hooaeg        = 
| positsioon    =
|muster_la1= _whitelines
|muster_b1= 
|muster_ra1= _whitelines
|muster_sh1= _whitesides
| vasakkäsi1=ed1848 
|kere1=ed1848
|paremkäsi1=ed1848 
|püksid1=000000 
|sokid1=f1ea0c
|muster_la2= _whitelines
|muster_b2= 
|muster_ra2=_whitelines
|muster_sh2= _whitesides
|vasakkäsi2=f1ea0c 
|kere2=f1ea0c
|paremkäsi2=f1ea0c 
|püksid2=000000 
|sokid2=f1ea0c
| veeb     = http://fchelios.ee/
| e mäng   = 
| võit     = 
| kaotus   = 
| mängija  = 
| fännid   = 
| auhinnad = 
}}
'''Tartu FC Helios''' on 2010. aastal loodud [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Tartu]]s ja mängib Eesti meistrivõistlustel [[II liiga|II liigas]]. 

Eesti meistrivõistlustel alustas Tartu FC Helios 2016. aastal ja mängis esimese hooaja [[IV liiga]]s. 2017. aasta liikus klubi [[III liiga|III liiga ida]]sse. 2018. aastal osales meeskond [[III liiga|III liiga lõuna]]s. 2019. aastal saavutas samas liigas meeskond 2.koha ning liikus tänu sellele [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]]sse. Antud liigas oli Tartu FC Helios 2020-2024. 2025. aastal tegutses klubi [[II liiga|II liiga]]s.

==Ajalugu==
FC Helios on jalgpalliklubi, mis asutati 2010-ndal aastal. Klubi tegevuspiirkonnaks oli ja on Tartu ning Tartumaa. Asutaja liikmeteks olid Andres Raudmäe, Tiit Lehtla ja Siim Sarv.

Läbi aastate on klubis üheks võtmeisikuks olnud Urmo Viickberg, kes oli ka üks esimestest treeneritest. Urmo on klubis pidanud erinevaid ameteid – neid mida klubis parasjagu vaja teha on. Seega on tulnud olla staadionihooldaja, bussijuht, sündmuste korraldaja jne. Täna on Urmo FC Helioses tegevjuht ja treener.

Veel üks oluline isik Heliose saamisloo juures on Jaanus Vislapuu – samuti üks esimesi treenereid klubis FC Helios. Tänaseks on Jaanus [[Võru FC Helios]]e tegevjuht ja treener ning arendab Võrus ja selle lähiümbruses  jalgpallikultuuri. &lt;ref&gt;https://www.fchelios.ee/fc-helios/&lt;/ref&gt;

Lisaks on FC Heliose kuuluvuses Heliose hall, kus on soe kunstmuruga treenimis ala, konverentsi ruum, jõusaal ning kontori ruumid. Halli hakkati ehitama 2021. aasta veebruaris. Esialgu oli eesmärgiks saada hall valmis 1. novembriks 2021, kuid paraku erinevate asjaolude koosmõjul ei lennanud ehitus sellises tempos nagu oleks soovinud. Sisse koliti 2022 Märtsi lõpus ning 2022 sügiseks treenisid lapsed juba soojas hallis.&lt;ref&gt;https://www.facebook.com/photo.php?fbid=383246080471342&amp;set=pb.100063578590365.-2207520000&amp;type=3&lt;/ref&gt;

==Mängijad==

===Praegune koosseis===
''Seisuga 14. jaanuar 2026.&lt;ref&gt;https://jalgpall.ee/voistlused/536/team/3836&lt;/ref&gt;

{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis mängija|no= 1|rah=|nimi=Romet Sepp}}
{{JK koosseis mängija|no= 1|rah=|nimi=Mattias Põlm}}
{{JK koosseis mängija|no= 4|rah=|nimi=Hendrik Saliste}}
{{JK koosseis mängija|no= 5|rah=|nimi=Karl Martin Veski}}
{{JK koosseis mängija|no= 7|rah=|nimi=Tarvi Susi}}
{{JK koosseis mängija|no= 8|rah= |nimi=Hugo Salmer}}
{{JK koosseis mängija|no= 8|rah=|nimi=Kaspar Rohtmets}}
{{JK koosseis mängija|no= 9|rah=|nimi=Raigo Kuusik}}
{{JK koosseis mängija|no= 10|rah=|nimi=Emanuele Uggeri}}
{{JK koosseis mängija|no= 11|rah=|nimi=Harald Kusnet}}
{{JK koosseis mängija|no= 13|rah=|nimi=Ranel Lillemets}}
{{JK koosseis mängija|no= 14|rah=|nimi=Mattias Pärli}}
{{JK koosseis mängija|no= 15|rah=|nimi=Romeo Peetsman}}
{{JK koosseis mängija|no= 18 |rah=|nimi=Daniel Erik Kiuru}}
{{JK koosseis mängija|no= 19 |rah=|nimi=Karl Kielas}}
{{JK koosseis mängija|no= 20 |rah=|nimi=Jaagup Sass}}
{{JK koosseis mängija|no= 21 |rah=|nimi=Tommaso Uggeri}}

{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis mängija|no= 22 |rah= |nimi=Roby Skirgailo}}
{{JK koosseis mängija|no= 23 |rah= |nimi=Rein Kokassaar}}
{{JK koosseis mängija|no= 25 |rah= |nimi=Markus Haug}}
{{JK koosseis mängija|no= 26 |rah= |nimi=Otto Salmer}}
{{JK koosseis mängija|no= 27 |rah= |nimi=Aigar Paejärv}}
{{JK koosseis mängija|no= 29 |rah= |nimi=Romet Haug}}
{{JK koosseis mängija|no= 30 |rah= |nimi=Mattias Vija}}
{{JK koosseis mängija|no= 31 |rah= |nimi=Karevi Pajumets}}
{{JK koosseis mängija|no= 32 |rah= |nimi=Karl-Kristjan Kalmus}}
{{JK koosseis mängija|no= 34 |rah= |nimi=Jaan Armi}}
{{JK koosseis mängija|no= 37 |rah= |nimi=Tristan Ossul}}
{{JK koosseis mängija|no= 45 |rah= |nimi=Filippo Uggeri}}
{{JK koosseis mängija|no= 66 |rah= |nimi=Kristo Leming}}
{{JK koosseis mängija|no= 77 |rah= |nimi=Taavi Täpsi}}
{{JK koosseis mängija|no= 99 |rah= |nimi=Madis Armi}}
{{JK koosseis mängija|no= 99 |rah= |nimi=Clive Christian Helme}}
{{JK koosseis lõpp}}

*

==Statistika ja loendid==
===Liigahooajad===
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
!Hooaeg
!width=110px|Liiga
!width=10px|Koht
!width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}}
!width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}}
!width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}}
!width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}}
!width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}}
!width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}}
!width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}}
!width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}}
!width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}}
!width=140px|Suurim väravakütt
!width=100px|[[Eesti karikavõistlused jalgpallis|Karikas]]
|-
|[[IV liiga 2016|2016]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] ||'''6.'''|| 7 || 18 ||43 || 2 || 12 || 21||61 ||-40 ||'''14'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(13)'''||-
|-bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;
|[[III liiga 2017|2017]] || [[III liiga|III liiga ida]] ||'''11.'''|| 12 || 22 || 5 || 1 || 16 || 38||87 ||-49 ||'''16'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(21)'''||-
|-
|[[III liiga 2018|2018]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] ||'''11.'''|| 12 || 22 || 5 || 3 || 14 || 44||82 ||-38 ||'''18'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(14)'''||-
|-
|[[III liiga 2019|2019]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] ||'''2.'''|| 12 || 22 || 19 || 1 || 2 || 92||20 ||72 ||'''49'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(23)'''|| HÕBE
|-
|[[II liiga 2020|2020]] || [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]] ||'''11.'''|| 14 || 26 || 8 || 4 || 14 || 62||63 ||-1 ||'''28'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(30)'''||-
|-
|[[II liiga 2021|2021]] || [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]] ||'''11.'''|| 14 || 23 || 6 || 2 || 15 || 36||51 ||-15 ||'''20'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(13)'''||-
|-
|[[II liiga 2022|2022]] || [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]] ||'''12.'''|| 14 || 26 || 7 || 3 || 16 || 41||80 ||-39 ||'''24'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(13)'''||-
|-
|[[II liiga 2023|2023]] || [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]] ||'''9.'''|| 14 || 26 || 10 || 4 || 12 || 50||59 ||-9 ||'''34'''||align=left| [[Emanuele Uggeri]] '''(11)'''||-
|-
|[[2024]] || [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]] ||'''9.'''|| 14 || 26 || 10 || 1 || 15 || 67||76 ||-9 ||'''31'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(20)'''||-
|-
|[[2025]] || [[II liiga|II liiga]] ||'''13.'''|| 16 || 30 || 8 || 2 || 20 || 38||87 ||-49 ||'''26'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(10)'''||-
|-
|}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.fchelios.ee Koduleht]
* [https://www.facebook.com/fcheliostartu/ Klubi Facebooki leht]</text>
      <sha1>3qnt026hc47haxg5vj994ouqj786n2r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158804</id>
      <parentid>7158802</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:20:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannaelsa</username>
        <id>220357</id>
      </contributor>
      <origin>7158804</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7366" sha1="a5wo033b9x937i1f36fknru95dvvcxp" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Tartu FC Helios
| hüüdnimi      = 
| lühend        = 
| asutatud      = 2010
| lõpp          = 
| väljak        = Tartu Annelinna kunstmururstaadion
| mahutavus     = 
| ametinimetus1 = Tegevjuht
| esimees       = Urmo Viickberg
| omanik        = 
| ametinimetus2 = 
| treener       = 
| liiga         = [[II liiga]]
| hooaeg        = 
| positsioon    =
|muster_la1= _whitelines
|muster_b1= 
|muster_ra1= _whitelines
|muster_sh1= _whitesides
| vasakkäsi1=ed1848 
|kere1=ed1848
|paremkäsi1=ed1848 
|püksid1=000000 
|sokid1=f1ea0c
|muster_la2= _whitelines
|muster_b2= 
|muster_ra2=_whitelines
|muster_sh2= _whitesides
|vasakkäsi2=f1ea0c 
|kere2=f1ea0c
|paremkäsi2=f1ea0c 
|püksid2=000000 
|sokid2=f1ea0c
| veeb     = http://fchelios.ee/
| e mäng   = 
| võit     = 
| kaotus   = 
| mängija  = 
| fännid   = 
| auhinnad = 
}}
'''Tartu FC Helios''' on 2010. aastal loodud [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Tartu]]s ja mängib Eesti meistrivõistlustel [[II liiga|II liigas]]. 

Eesti meistrivõistlustel alustas Tartu FC Helios 2016. aastal ja mängis esimese hooaja [[IV liiga]]s. 2017. aasta liikus klubi [[III liiga|III liiga ida]]sse. 2018. aastal osales meeskond [[III liiga|III liiga lõuna]]s. 2019. aastal saavutas samas liigas meeskond 2.koha ning liikus tänu sellele [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]]sse. Antud liigas oli Tartu FC Helios 2020-2024. 2025. aastal tegutses klubi [[II liiga|II liiga]]s. 

==Ajalugu==
FC Helios on jalgpalliklubi, mis asutati 2010-ndal aastal. Klubi tegevuspiirkonnaks oli ja on Tartu ning Tartumaa. Asutaja liikmeteks olid Andres Raudmäe, Tiit Lehtla ja Siim Sarv.

Läbi aastate on klubis üheks võtmeisikuks olnud Urmo Viickberg, kes oli ka üks esimestest treeneritest. Urmo on klubis pidanud erinevaid ameteid – neid mida klubis parasjagu vaja teha on. Seega on tulnud olla staadionihooldaja, bussijuht, sündmuste korraldaja jne. Täna on Urmo FC Helioses tegevjuht ja treener.

Veel üks oluline isik Heliose saamisloo juures on Jaanus Vislapuu – samuti üks esimesi treenereid klubis FC Helios. Tänaseks on Jaanus [[Võru FC Helios]]e tegevjuht ja treener ning arendab Võrus ja selle lähiümbruses  jalgpallikultuuri. &lt;ref&gt;https://www.fchelios.ee/fc-helios/&lt;/ref&gt;

Lisaks on FC Heliose kuuluvuses Heliose hall, kus on soe kunstmuruga treenimis ala, konverentsi ruum, jõusaal ning kontori ruumid. Halli hakkati ehitama 2021. aasta veebruaris. Esialgu oli eesmärgiks saada hall valmis 1. novembriks 2021, kuid paraku erinevate asjaolude koosmõjul ei lennanud ehitus sellises tempos nagu oleks soovinud. Sisse koliti 2022 Märtsi lõpus ning 2022 sügiseks treenisid lapsed juba soojas hallis.&lt;ref&gt;https://www.facebook.com/photo.php?fbid=383246080471342&amp;set=pb.100063578590365.-2207520000&amp;type=3&lt;/ref&gt;

==Mängijad==

===Praegune koosseis===
''Seisuga 14. jaanuar 2026.&lt;ref&gt;https://jalgpall.ee/voistlused/536/team/3836&lt;/ref&gt;

{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis mängija|no= 1|rah=|nimi=Romet Sepp}}
{{JK koosseis mängija|no= 1|rah=|nimi=Mattias Põlm}}
{{JK koosseis mängija|no= 4|rah=|nimi=Hendrik Saliste}}
{{JK koosseis mängija|no= 5|rah=|nimi=Karl Martin Veski}}
{{JK koosseis mängija|no= 7|rah=|nimi=Tarvi Susi}}
{{JK koosseis mängija|no= 8|rah= |nimi=Hugo Salmer}}
{{JK koosseis mängija|no= 8|rah=|nimi=Kaspar Rohtmets}}
{{JK koosseis mängija|no= 9|rah=|nimi=Raigo Kuusik}}
{{JK koosseis mängija|no= 10|rah=|nimi=Emanuele Uggeri}}
{{JK koosseis mängija|no= 11|rah=|nimi=Harald Kusnet}}
{{JK koosseis mängija|no= 13|rah=|nimi=Ranel Lillemets}}
{{JK koosseis mängija|no= 14|rah=|nimi=Mattias Pärli}}
{{JK koosseis mängija|no= 15|rah=|nimi=Romeo Peetsman}}
{{JK koosseis mängija|no= 18 |rah=|nimi=Daniel Erik Kiuru}}
{{JK koosseis mängija|no= 19 |rah=|nimi=Karl Kielas}}
{{JK koosseis mängija|no= 20 |rah=|nimi=Jaagup Sass}}
{{JK koosseis mängija|no= 21 |rah=|nimi=Tommaso Uggeri}}

{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis mängija|no= 22 |rah= |nimi=Roby Skirgailo}}
{{JK koosseis mängija|no= 23 |rah= |nimi=Rein Kokassaar}}
{{JK koosseis mängija|no= 25 |rah= |nimi=Markus Haug}}
{{JK koosseis mängija|no= 26 |rah= |nimi=Otto Salmer}}
{{JK koosseis mängija|no= 27 |rah= |nimi=Aigar Paejärv}}
{{JK koosseis mängija|no= 29 |rah= |nimi=Romet Haug}}
{{JK koosseis mängija|no= 30 |rah= |nimi=Mattias Vija}}
{{JK koosseis mängija|no= 31 |rah= |nimi=Karevi Pajumets}}
{{JK koosseis mängija|no= 32 |rah= |nimi=Karl-Kristjan Kalmus}}
{{JK koosseis mängija|no= 34 |rah= |nimi=Jaan Armi}}
{{JK koosseis mängija|no= 37 |rah= |nimi=Tristan Ossul}}
{{JK koosseis mängija|no= 45 |rah= |nimi=Filippo Uggeri}}
{{JK koosseis mängija|no= 66 |rah= |nimi=Kristo Leming}}
{{JK koosseis mängija|no= 77 |rah= |nimi=Taavi Täpsi}}
{{JK koosseis mängija|no= 99 |rah= |nimi=Madis Armi}}
{{JK koosseis mängija|no= 99 |rah= |nimi=Clive Christian Helme}}
{{JK koosseis lõpp}}

*

==Statistika ja loendid==
===Liigahooajad===
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
!Hooaeg
!width=110px|Liiga
!width=10px|Koht
!width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}}
!width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}}
!width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}}
!width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}}
!width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}}
!width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}}
!width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}}
!width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}}
!width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}}
!width=140px|Suurim väravakütt
!width=100px|[[Eesti karikavõistlused jalgpallis|Karikas]]
|-
|[[IV liiga 2016|2016]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] ||'''6.'''|| 7 || 18 ||43 || 2 || 12 || 21||61 ||-40 ||'''14'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(13)'''||-
|-bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;
|[[III liiga 2017|2017]] || [[III liiga|III liiga ida]] ||'''11.'''|| 12 || 22 || 5 || 1 || 16 || 38||87 ||-49 ||'''16'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(21)'''||-
|-
|[[III liiga 2018|2018]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] ||'''11.'''|| 12 || 22 || 5 || 3 || 14 || 44||82 ||-38 ||'''18'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(14)'''||-
|-
|[[III liiga 2019|2019]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] ||'''2.'''|| 12 || 22 || 19 || 1 || 2 || 92||20 ||72 ||'''49'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(23)'''|| HÕBE
|-
|[[II liiga 2020|2020]] || [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]] ||'''11.'''|| 14 || 26 || 8 || 4 || 14 || 62||63 ||-1 ||'''28'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(30)'''||-
|-
|[[II liiga 2021|2021]] || [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]] ||'''11.'''|| 14 || 23 || 6 || 2 || 15 || 36||51 ||-15 ||'''20'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(13)'''||-
|-
|[[II liiga 2022|2022]] || [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]] ||'''12.'''|| 14 || 26 || 7 || 3 || 16 || 41||80 ||-39 ||'''24'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(13)'''||-
|-
|[[II liiga 2023|2023]] || [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]] ||'''9.'''|| 14 || 26 || 10 || 4 || 12 || 50||59 ||-9 ||'''34'''||align=left| [[Emanuele Uggeri]] '''(11)'''||-
|-
|[[2024]] || [[II liiga|II liiga Põhja/Ida]] ||'''9.'''|| 14 || 26 || 10 || 1 || 15 || 67||76 ||-9 ||'''31'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(20)'''||-
|-
|[[2025]] || [[II liiga|II liiga]] ||'''13.'''|| 16 || 30 || 8 || 2 || 20 || 38||87 ||-49 ||'''26'''||align=left| [[Tarvi Suvi]] '''(10)'''||-
|-
|}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.fchelios.ee Koduleht]
* [https://www.facebook.com/fcheliostartu/ Klubi Facebooki leht]</text>
      <sha1>a5wo033b9x937i1f36fknru95dvvcxp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Unused Imaginative Capacity</title>
    <ns>0</ns>
    <id>709651</id>
    <revision>
      <id>7158383</id>
      <parentid>7088878</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:26:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158383</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="582" sha1="pyoqjya0ouoraqg1gvfnoyj25wqz74u" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}}
'''&quot;Unused Imaginative Capacity&quot;''' on 2020. aastal välja antud stuudioalbum Eesti ansamblilt [[Intrepid]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Unused Imaginative Capacity, by Intrepid |url=https://intrepidest.bandcamp.com/album/unused-imaginative-capacity |vaadatud=2026-02-10 |väljaanne=Intrepid |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Albumi ilmumise ajal olid koosseisus:

Raiko Rajalaane – vokaalid

Simo Atso – kitarr

Villem Eplik – kitarr, taustalaul

Siim Soodla – bass

Madis Kaljurand – trummid

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:2020. aasta albumid]]</text>
      <sha1>pyoqjya0ouoraqg1gvfnoyj25wqz74u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Töötähik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710244</id>
    <revision>
      <id>7158335</id>
      <parentid>7097334</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T13:53:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Koidutar</username>
        <id>212587</id>
      </contributor>
      <comment>veel teksti</comment>
      <origin>7158335</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="893" sha1="j9lr0xtjx5ag91l9wh2evgu12hiwabu" xml:space="preserve">[[Fail:LaborNote.JPG|pisi|Näide töötähikust]]
'''Töötähik''' ''(e töövautšer)'' on teoreetiline alternatiiv kapitalistlikule rahasüsteemile. Töötähik ei ole [[valuuta]] ning ta ei ringle ühiskonnas. Töötähikud loodi nõudluse kontrollimiseks ning nendega saab osta teenuseid ja kaupu. Esimesena püstitas töövautšeri idee [[Robert Owen]] 1820. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-11-05 |pealkiri=Labour Vouchers |url=https://www.worldsocialism.org/spgb/publications/labour-vouchers/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=The Socialist Party of Great Britain |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Marx’s Theory of Labor Vouchers: Could It Be Used in Socialist Countries? – Marksizm |url=https://marksizm.org.tr/?p=4734&amp;lang=en |vaadatud=2026-02-21 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[vautšer]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Raha]]
[[Kategooria:Majandus]]</text>
      <sha1>j9lr0xtjx5ag91l9wh2evgu12hiwabu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Üraskikahjustus</title>
    <ns>102</ns>
    <id>710550</id>
    <revision>
      <id>7158836</id>
      <parentid>7100595</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:48:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30647-64</username>
        <id>230046</id>
      </contributor>
      <comment>Tehtud keelelisi ja vormistuslikke parandusi ning täpsustatud sõnastust.</comment>
      <origin>7158836</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2294" sha1="fcq13d2mnoeqj7a1c1a4b6e6aupapat" xml:space="preserve">'''Üraskikahjustus''' on [[Ürasklased|ürasklaste]] (''Scolytinae'') elutegevusest tekkinud puidukahjustus. Üraskid on laialt levinud [[kahjurid]], kes elutsevad [[Puukoor|puukoore]] all, kahjustades nii koort kui ka kambiumikihti. Putukas asustab sagedamini metsa servaalasid, hõredaid puistuid ja värsket metsamaterjali. Kahjustused on eriti suured siis, kui metsad on tormi, lume või muude tegurite tõttu juba varasemalt kahjustunud. Tormikahjustuste hilinenud likvideerimine on võimaldanud üraskitel massiliselt paljuneda. [https://www.rwhendricksenco.com/bark-beetles-identification-and-prevention/][https://epkk.ee/wp-content/uploads/2018/11/Heino-%C3%95unap-Kas-ja-kuidas-saame-yraskikahjustusi-ennetada-1.pdf]

Üraskikahjustused on Euroopas sagenenud kliimasoojenemise tõttu - üraskite arvukus suureneb ning kahjustuste ulatus on laialdasem kui varem. Kõrgem kevadine temperatuur kiirendab haude arengut ja osadel liikidel, näiteks [[Kuuse-kooreürask|kuuse‑kooreüraskil]], võib areneda kuni kaks põlvkonda aastas. Soojal ja pehmel talvel hukkub vähem vastseid ning kevadised populatsioonid on suuremad.  [https://epkk.ee/wp-content/uploads/2018/11/Heino-%C3%95unap-Kas-ja-kuidas-saame-yraskikahjustusi-ennetada-1.pdf][https://www.invasivespeciescorporation.com/all-news/impact-bark-beetles-forests-ecosystems]

Üraskite otsene tõrje on piiratud, sest nad elavad puudkoore all. Ennetuse oluline tegur on tormikahjustuste ja värske metsamaterjali õigeaegne koristus. Hilinemine selliste töödega viib üraskite masspaljunemiseni. Samuti on tähtis seirata üraskite lendluse algust (aprilli lõpp–mai), et rakendada kaitsevõtteid õigel ajal. [https://metsauhistu.ee/uraskikahjusid-saab-piirata/]

Tõrjevõtetena kasutatakse püünispuude metsa jätmist ja feromoonpüüniseid. Püünispuud langetatakse enne lendlust (veebruar–märts).  Üraskitega asustatud püünispuud tuleb kas toimetada saeveskisse, kus putukate munad ja vastsed saagimisel hukkuvad, või kui see pole võimalik, siis täies ulatuses ära koorida ja matta koored vähemalt 0,5 m sügavusele maa sisse või need ära põletada. Feromoone sisaldavad püünised meelitavad üraskeid. Feromoonpüüniste abil saab vähendada püünispuude hulka. [https://mesindusekspert.ee/metsakaitse/]</text>
      <sha1>fcq13d2mnoeqj7a1c1a4b6e6aupapat</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158842</id>
      <parentid>7158836</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:52:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30647-64</username>
        <id>230046</id>
      </contributor>
      <comment>Kirjavea parandus.</comment>
      <origin>7158842</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2293" sha1="7a2l2qysrr5nscmyag9jhcj3iqf22ww" xml:space="preserve">'''Üraskikahjustus''' on [[Ürasklased|ürasklaste]] (''Scolytinae'') elutegevusest tekkinud puidukahjustus. Üraskid on laialt levinud [[kahjurid]], kes elutsevad [[Puukoor|puukoore]] all, kahjustades nii koort kui ka kambiumikihti. Putukas asustab sagedamini metsa servaalasid, hõredaid puistuid ja värsket metsamaterjali. Kahjustused on eriti suured siis, kui metsad on tormi, lume või muude tegurite tõttu juba varasemalt kahjustunud. Tormikahjustuste hilinenud likvideerimine on võimaldanud üraskitel massiliselt paljuneda. [https://www.rwhendricksenco.com/bark-beetles-identification-and-prevention/][https://epkk.ee/wp-content/uploads/2018/11/Heino-%C3%95unap-Kas-ja-kuidas-saame-yraskikahjustusi-ennetada-1.pdf]

Üraskikahjustused on Euroopas sagenenud kliimasoojenemise tõttu - üraskite arvukus suureneb ning kahjustuste ulatus on laialdasem kui varem. Kõrgem kevadine temperatuur kiirendab haude arengut ja osadel liikidel, näiteks [[Kuuse-kooreürask|kuuse‑kooreüraskil]], võib areneda kuni kaks põlvkonda aastas. Soojal ja pehmel talvel hukkub vähem vastseid ning kevadised populatsioonid on suuremad.  [https://epkk.ee/wp-content/uploads/2018/11/Heino-%C3%95unap-Kas-ja-kuidas-saame-yraskikahjustusi-ennetada-1.pdf][https://www.invasivespeciescorporation.com/all-news/impact-bark-beetles-forests-ecosystems]

Üraskite otsene tõrje on piiratud, sest nad elavad puukoore all. Ennetuse oluline tegur on tormikahjustuste ja värske metsamaterjali õigeaegne koristus. Hilinemine selliste töödega viib üraskite masspaljunemiseni. Samuti on tähtis seirata üraskite lendluse algust (aprilli lõpp–mai), et rakendada kaitsevõtteid õigel ajal. [https://metsauhistu.ee/uraskikahjusid-saab-piirata/]

Tõrjevõtetena kasutatakse püünispuude metsa jätmist ja feromoonpüüniseid. Püünispuud langetatakse enne lendlust (veebruar–märts).  Üraskitega asustatud püünispuud tuleb kas toimetada saeveskisse, kus putukate munad ja vastsed saagimisel hukkuvad, või kui see pole võimalik, siis täies ulatuses ära koorida ja matta koored vähemalt 0,5 m sügavusele maa sisse või need ära põletada. Feromoone sisaldavad püünised meelitavad üraskeid. Feromoonpüüniste abil saab vähendada püünispuude hulka. [https://mesindusekspert.ee/metsakaitse/]</text>
      <sha1>7a2l2qysrr5nscmyag9jhcj3iqf22ww</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Harvester</title>
    <ns>102</ns>
    <id>710553</id>
    <revision>
      <id>7158764</id>
      <parentid>7158137</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:24:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Snovabova</username>
        <id>223655</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>lingid sõnadele</comment>
      <origin>7158764</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4513" sha1="n55opwfufbxecp4lto24vwxiq4h21ah" xml:space="preserve">'''Harvester''' on metsanduses kasutatav [[Metsamasinad|metsamasin]], mis on mõeldud puude [[Langetamine|langetamiseks,]] [[Laasimine|laasimiseks]] ja [[Järkamine|järkamiseks]] ühes töötsüklis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Metsamasinate ja -tehnika tootjad eestis ja nende toodang |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/259c424c-405f-494a-8409-4928a5640487/content |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20241227144531/https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/259c424c-405f-494a-8409-4928a5640487/content |arhiivimisaeg=2024-12-27 |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=dspace.emu.ee|perekonnanimi=Toom|eesnimi=Reio}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - langetamine |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/langetamine/1/est |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=laasimine - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/laasimine |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Felling, Limbing and Bucking Trees |url=https://www.hampton.gov/DocumentCenter/View/1257/Felling-bucking-and-limbing-trees?bidId= |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=extension.missouri.edu|perekonnanimi=Cutter|eesnimi=Bruce E.|perekonnanimi2=Baker|eesnimi2=David E.}}&lt;/ref&gt; Langetustraktorid kuuluvad kaasaegse [[masinraie]] põhitehnikasse ning võimaldavad [[Metsamaterjal|metsamaterjali]] ülestöötamist kiiresti ja suure täpsusega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-03-05 |pealkiri=Maksud |url=https://www.eramets.ee/metsa-ja-puidumuuk/maksud/ |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=Erametsakeskus |keel=et}}&lt;/ref&gt; Masina töö põhineb [[Hüdraulika|hüdrauliliselt]] juhitaval [[Metsamasina lõikepea|harvesteri lõikepeal]], mis haarab puu, langetab selle ning töötleb tüve vastavalt etteantud mõõtudele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - hüdrauliline |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/h%C3%BCdrauliline/1/est |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - langetustraktor |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/langetustraktor/1/est |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Harvester töötab tavaliselt koos [[Forvarder|forvarderiga]], mis veab töödeldud palgid [[Kokkuvedu|kokkuveokohta]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Forvarderioperaator - Luua Metsanduskool - Luua Metsanduskool |url=https://www.luua.ee/sisseastumine/erialad/forvarderioperaator/ |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=www.luua.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NZ Farm Forestry - Timber Harvesting in New Zealand |url=https://www.nzffa.org.nz/farm-forestry-model/the-essentials/roads-earthworks-and-harvesting/reports/timber-harvesting-in-new-zealand/ |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=www.nzffa.org.nz}}&lt;/ref&gt; Selline tööjaotus suurendab tootlikkust ja vähendab vajadust käsitsi tehtavate ohtlike tööde järele. Harvesterite kasutamine on levinud eelkõige [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]], [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] ja [[Venemaa|Venemaal]], kus masinraie on metsatööstuse standard. 

Kaasaegne harvester on varustatud arvutipõhise [[Mõõtesüsteem|mõõtesüsteemiga]], mis võimaldab optimeerida [[Sortiment|sortimendi]] pikkust ja läbimõõtu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mõõteseadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/102012025028 |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - sortiment |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/sortiment/1/est |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; [[Harvesterioperaator]] juhib töötsüklit kabiinist, kasutades [[Juhtkang|juhtkange]] ja ekraane, mis kuvatakse puu mõõtmed ja tööparameetrid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Harvesterioperaator - Luua Metsanduskool - Luua Metsanduskool |url=https://www.luua.ee/sisseastumine/erialad/harvesterioperaator/ |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=www.luua.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - juhtkang |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/juhtkang/1/est |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Harvesterite kasutamine aitab vähendada metsatööde [[keskkonnamõju]], kuna masinad suudavad töötada täpselt planeeritud [[Raielank|raielankidel]] ja minimeerida [[Pinnas|pinnase]] kahjustamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Otsing - raielank |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est,rus/dsall/raielank/1/est |vaadatud=2026-02-26 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>n55opwfufbxecp4lto24vwxiq4h21ah</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kandev sein</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710862</id>
    <revision>
      <id>7158694</id>
      <parentid>7117707</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:31:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>.Toon</username>
        <id>67500</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Ehitus]]</comment>
      <origin>7158694</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8521" sha1="azrf1k48vwtcr7x32y4nlzq8fpkzdsp" xml:space="preserve">'''Kandev [[sein]]''' on ehituselement, mille ülesanne on tagada [[hoone]] stabiilsus ja kandevõime. See kannab katuse ja ülemiste korruste raskust ning toetab teisi konstruktsioonielemente, näiteks [[Tala (ehitus)|talasid]], vahelaeplaate, [[Rõdu|rõdusid]] ja [[Trepp|treppe]]. Koormused kanduvad läbi kandva seina [[Vundament|vundamendile]] ja sealt [[Pinnas|pinnasesse]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Seinad |url=https://tempsi.com/et/lahendus/seinad/ |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=Tempsi Estonia |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Kandvaid seinu kasutatakse nii sise- kui ka välisseintena.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Load-bearing wall |url=https://www.designingbuildings.co.uk/wiki/Load-bearing_wall |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=www.designingbuildings.co.uk |keel=en-gb}}&lt;/ref&gt;

Kandvaid seinu eristatakse mittekandvatest ehk vaheseintest, mille ülesanne on ruume jaotada, kuid mis ei kanna hoone [[Konstruktsioon|konstruktsioonide]] raskust.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Kandvaid seinu on kasutatud juba varases kiviarhitektuuris ning need olid pikka aega peamine ehituselement nii [[Elamu|elu]]- kui ka [[Sakraalarhitektuur|sakraalhoonetes]]. Sellise ehitussüsteemi puhul sõltus hoone kõrgus ja ruumilahendus suurel määral seinte paksusest ja [[Tugevus|tugevusest]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[Gooti arhitektuur|Gooti arhitektuuri]] arengu käigus võeti kasutusele [[Tugikaar|tugikaared]], mis vähendasid [[Koormus|koormust]] kandvatelt seintelt. See võimaldas rajada kõrgemaid hooneid ning suuremate aknapindadega avaramaid siseruume.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[Tööstuslik pööre|Tööstusrevolutsiooni]] ajal võimaldasid teras- ja raudbetoonkarkassid rajada kõrghooneid, kus peamisteks koormuse kandjateks on postid ja [[Tala (ehitus)|talad]] ning välisseinad toimivad sageli peamiselt piirete või [[Fassaad|fassaadina]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Funktsioon ja tööpõhimõte ==
Kandev sein kannab:

* vahelagede koormust,
* [[Katus|katuse]] koormust,
* ülemiste korruste koormust,
* tuule- ja horisontaalkoormusi.

Vertikaalkoormused (aksiaalkoormused) mõjuvad ülevalt alla, samas kui horisontaalkoormused (külgkoormused) mõjuvad hoonele külje pealt, näiteks tuule mõjul.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=MarkWalkerFord |kuupäev=2025-07-16 |pealkiri=The Basics of Load-Bearing Walls and When They Matter |url=https://davidjohnbuilders.co.uk/infographics/the-basics-of-load-bearing-walls-and-when-they-matter/ |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=David John Builders |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Lisaks teiste konstruktsioonide raskusele kannab kandev sein ka oma massi. Seina paksus, materjal ja paigutus määravad selle kandevõime.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Materjalid ==
Kandvaid seinu ehitatakse erinevatest materjalidest, sealhulgas:&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=What Is Load Bearing Wall &amp; Its Function?- Consulting Engineers in Queensland |url=https://www.fernandes.net.au/blog/consulting-engineers-explain-what-is-load-bearing-wall-its-function/ |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=www.fernandes.net.au}}&lt;/ref&gt;

* [[betoon]] ja [[raudbetoon]],
* [[tellis]],
* [[plokk]] (nt kergplokk, silikaatplokk),
* [[puit]] (puitkarkass- ja [[Palkmaja|palkhooned]]).

Materjali valik sõltub hoone tüübist ja kasutusotstarbest. Betoon ja raudbetoon suudavad taluda suuri koormusi ning sobivad mitmekorruselistele hoonete ehitamiseks. Tellis ja plokk on levinud eramajade ehituses, [[puitkarkass]] aga kergemate ja energiatõhusate hoonete puhul.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Projekteerimine ja konstrueerimine ==
Kandva seina konstrueerimine on üks esimestest sammudest [[Ehitamine|ehitamisel]], sest selle lahendusest sõltuvad [[hoone]] [[tugevus]], stabiilsus ja ohutus. [[Ehitusprojekteerimine|Projekteerimise]] käigus määratakse seina asukoht, paksus, sobilik materjal ning viis, kuidas koormused kanduvad [[Vundament|vundamendi]] kaudu [[Pinnas|pinnasesse]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Arvesse võetakse nii püsikoormusi (hoone enda mass) kui ka muutuvkoormusi, nagu lumi, tuul ja kasutuskoormus.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ehitusprotsessis tuleb kandva seina rajamisel järgida täpseid protseduure. Aluspind peab olema tasane ja tugev, [[Tellismüüritis|müüritise]] või [[Karkass|karkassi]] elemendid paigaldatakse loodis ning ühendused tehakse vastavalt projektile. Sageli kasutatakse [[Sarrus|armatuuri]] või siduseid, mis suurendavad konstruktsiooni jäikust ja vastupidavust.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Avad ja sillused ==
Oluline osa kandva seina [[Ehitusprojekteerimine|projekteerimisel]] on avade ([[Uks|uksed]] ja [[Aken|aknad]]) planeerimine. Iga ava nõrgendab konstruktsiooni, mistõttu kasutatakse nende kohal [[Sillus|silluseid]] või [[Tala (ehitus)|talasid]], mis suunavad koormuse avast mööda ning jaotavad selle külgnevatele seintele või postidele.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Vale lahendus võib põhjustada pragusid, vajumist või konstruktsiooni osalist varisemist.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Ümberehitamine ja ohutus ==
Kandva seina muutmine või osaline [[lammutamine]] mõjutab hoone kandevõimet ning eeldab [[Ehitusprojekt|ehitusprojekti]] koostamist ja konstruktiivseid arvutusi. Enne seina eemaldamist või avade suurendamist hinnatakse hoone koormusskeemi, sealhulgas püsikoormusi. Eemaldatav seinaosa asendatakse tavaliselt sobiva kandekonstruktsiooniga, näiteks teras- või liimpuidust talaga, mis tagab koormuste ohutu ülekandumise [[Vundament|vundamendile]] või teistele kandvatele elementidele. Tööde käigus kasutatakse ajutist toestust, et vältida vahelae või ülemiste korruste vajumist.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Valesti projekteeritud või teostatud [[Rekonstrueerimine|ümberehitused]] võivad põhjustada liigset läbipainet, pragunemist, konstruktsioonide vajumist või äärmuslikel juhtudel hoone osalist varingut, mistõttu kandvate seinte ümberehitamine eeldab pädeva ehitusinseneri hinnangut.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Hooldus ja kahjustused ==
Kandvate seinte seisukord mõjutab otseselt hoone kasutusohutust ja pikaealisust. Regulaarne visuaalne kontroll võimaldab varakult tuvastada pragusid, niiskuskahjustusi, [[Deformatsioon|deformatsioone]] ja muid konstruktsioonilisi probleeme. Eristatakse viimistluspraod (mis mõjutavad peamiselt pindmist kihti) ja konstruktsioonilised praod, mis võivad läbida kogu seina [[Ristlõige|ristlõike]] ning viidata kandevõime vähenemisele.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Betoon|Betoonist]] kandvate seinte puhul võivad kahjustusteks olla [[betooni karboniseerumine]] ja [[Sarrus|armatuuri]] [[korrosioon]], mis vähendavad [[Ehitustarind|konstruktsiooni]] vastupidavust. [[Puitkarkass|Puitkonstruktsioonide]] korral võivad probleemiks olla niiskusest tingitud mädanik, seen- või putukkahjustused. Müürseinte puhul esineb sageli pragunemist, mis võib olla seotud ebaühtlase vajumise või [[Ülekoormus|ülekoormusega]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Konstruktsiooniliste kahjustuste kahtluse korral on vajalik erialaspetsialisti hinnang, mille alusel otsustatakse võimalike tugevdamis- või remondimeetmete üle. Õigeaegne sekkumine aitab vältida suuremaid konstruktsioonilisi rikkeid ning tagab hoone pikaajalise kasutusohutuse.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Elamud ja kandvad seinad ==
[[Elamu|Elamutes]] kasutatakse kandvaid seinu laialdaselt hoone vertikaalsete ja horisontaalsete koormuste ülekandmiseks vundamendile. Traditsioonilises väiksema korruselisusega elamuehituses toetuvad vahelaed ja katus sageli välis- ja siseseintele, mis toimivad [[Kandur|kandekonstruktsioonidena]]. Selline lahendus võimaldab lihtsamat konstruktsioonisüsteemi ning vähendab vajadust eraldiseisva [[Raam|raamkonstruktsiooni]] järele.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Load-bearing wall: characteristics, identification and differences |url=https://www.ferrovial.com/en/stem/load-bearing-wall/ |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=Ferrovial |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Kaasaegses elamuehituses kasutatakse üha sagedamini [[raudbetoon]]- või teraskarkasse, kus siseseinad ei pruugi olla kandvad, võimaldades suuremat ruumilist paindlikkust.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Kõrghooned ja kandekonstruktsioonid ==
[[Kõrghoone|Kõrghoonetes]] kasutatakse tavaliselt [[Karkass|karkasskonstruktsiooni]], kus hoone koormused kantakse [[Vundament|vundamendile]] läbi sammaste ja [[Tala (ehitus)|talade]] süsteemi. Selline lahendus võimaldab suuremat korruste arvu ning avaramaid siseruume, kuna koormust ei kanna valdavalt seinad, vaid eraldi projekteeritud [[Raam|raamkonstruktsioon]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Arhitektuur]]
[[Kategooria:Ehitus]]</text>
      <sha1>azrf1k48vwtcr7x32y4nlzq8fpkzdsp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kodud rahaks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>711109</id>
    <revision>
      <id>7158440</id>
      <parentid>7139380</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T16:04:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>WizardFixes1</username>
        <id>196272</id>
      </contributor>
      <origin>7158440</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6158" sha1="bxgcr22a9ccm869j6jjcvuxpsb5vrd5" xml:space="preserve">{{Infokast seriaal
| nimi = &quot;Kodud rahaks&quot;
| saatejuht = [[Keili Sükijainen]], sisekujundusspetsialist [[Merlin Miido]], ka olnud [[Liis Reisner]] ja [[Kirke Talu]] (mõlemad 3.hooaeg)
| hooaegu = 6 (eetrisse jõudnud)
| kestus = 40–45 minutit
| kanal = [[Kanal 2]]
| esmalinastus = 2022–
| žanr = Tõsielu, sisekujundus, elustiil
| riik = {{PisiLipp|Eesti}}
| keel = eesti keel
| tootja = [[Sonichouse]]
| võttekoht = Eesti,&lt;br&gt;Hispaania
| jagusid = 38 (eetrisse jõudnud)&lt;br&gt;(6. hooaja seisuga)
| pilt = 
}}'''&quot;Kodud rahaks&quot;''' on Eesti kinnisvara- ja sisekujundussaade, mille keskmes on kodude väärtuse tõstmine enne müüki või üürile andmist. Saade on näidatav [[Kanal 2]]-s ja see läks esimest korda eetrisse 7. septembril 2022&lt;ref name=&quot;kanal2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kodud rahaks |url=https://kanal2.ee/et/t/8280/kodud-rahaks |vaadatud=2026-03-08 |väljaanne=kanal2.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

Saadet &quot;Kodud rahaks&quot; juhib [[Keili Sükijainen]], kelle kõrval on ka sisekujundusentusiast [[Merlin Miido]], kuid mõningates hooaegades on teda asendanud teised sisekujundusentusiastid nagu [[Liis Reisner]] ja [[Kirke Talu]]. Neile sekundeerivad mitmed sisekujunduse ja remondi eksperdid, sõltuvalt hooajast ja episoodist. Saates on veel lisaks kinnisvaraeksperdid, kes hindavad kodu väärtust enne ja pärast remonti. 

== Saate formaat ==
Saates &quot;Kodud rahaks&quot; näidatakse, kuidas nutikate sisustuslahenduste, remondi ja turundusvõtete abil on võimalik kinnisvara atraktiivsust ja turuhinda märkimisväärselt kasvatada. Igas osas keskendutakse ühele või mitmele kodule, mille omanik soovib oma kinnisvara edukamalt turustada. Saate meeskond analüüsib objekti seisukohta koos kinnisvaraeksperdiga, seejärel tehakse ettepanekuid muudatusteks ning viiakse ellu vajalikud uuendused. Tulemuseks on visuaalselt ja funktisonaalselt parem kodu, millel on suurem müügi- või üüripotentsiaal.

== Saate meeskond&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kodud rahaks (TV Series 2022–) |url=https://www.imdb.com/title/tt33365358/ |vaadatud=2026-03-08 |väljaanne=www.imdb.com}}&lt;/ref&gt; ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;3&quot; |&lt;big&gt;&quot;Kodud rahaks&quot; meeskond hooajati&lt;/big&gt;
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Saatejuht
!Sisekujundaja
|-
! rowspan=&quot;14&quot; |
! colspan=&quot;2&quot; |Esimene hooaeg, sügis 2022
|-
|[[Keili Sükijainen]]
|[[Merlin Miido]]
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Teine hooaeg, kevad 2023
|-
|[[Keili Sükijainen]]
|[[Merlin Miido]]
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kolmas hooaeg, kevad 2024
|-
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Keili Sükijainen]]
|[[Merlin Miido]]
|-
|[[Liis Reisner]]
|-
|[[Kirke Talu]]
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Neljas hooaeg, kevad 2025
|-
|[[Keili Sükijainen]]
|[[Merlin Miido]]
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Viies hooaeg, talv 2025 
|-
|[[Keili Sükijainen]]
|[[Merlin Miido]]
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Kuues hooaeg, kevad 2026
|-
|[[Keili Sükijainen]]
|[[Merlin Miido]]
|}
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;10&quot; |&lt;big&gt;&quot;Kodud rahaks&quot; meeskond hooaegade ja aastate vältel&lt;/big&gt;
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Saatejuht
! colspan=&quot;2&quot; |Hooajad ja aastad
!Sisekujundaja
! colspan=&quot;2&quot; |Hooajad ja aastad
!Sisekujundaja
! colspan=&quot;2&quot; |Hooajad ja aastad
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Keili Sükijainen]]
| rowspan=&quot;2&quot; |alates 1. hooajast
| rowspan=&quot;2&quot; |2022–
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Merlin Miido]]
| rowspan=&quot;2&quot; |alates 1. hooajast
| rowspan=&quot;2&quot; |2022–
|[[Liis Reisner]]
| rowspan=&quot;2&quot; |3. hooaeg
| rowspan=&quot;2&quot; |2024
|-
|[[Kirke Talu]]
|}

== Hooajad ja osad&lt;ref name=&quot;kanal2&quot;/&gt; ==

=== &lt;big&gt;Esimene hooaeg, sügis 2022&lt;/big&gt; ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Eetris
|-
! rowspan=&quot;4&quot; |
|01
|01
|07.09.2022
|-
|02
|02
|14.09.2022
|-
|03
|03
|21.09.2022
|-
|04
|04
|28.09.2022
|}

=== &lt;big&gt;Teine hooaeg, kevad 2023&lt;/big&gt; ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Eetris
|-
! rowspan=&quot;10&quot; |
|05
|01
|15.02.2023
|-
|06
|02
|22.02.2023
|-
|07
|03
|01.03.2023
|-
|08
|04
|08.03.2023
|-
|09
|05
|15.03.2023
|-
|10
|06
|22.03.2023
|-
|11
|07
|29.03.2023
|-
|12
|08
|05.04.2023
|-
|13
|09
|12.04.2023
|-
|14
|10
|19.04.2023
|}

=== &lt;big&gt;Kolmas hooaeg, kevad 2024&lt;/big&gt; ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Eetris
|-
! rowspan=&quot;8&quot; |
|15
|01
|06.03.2024
|-
|16
|02
|13.03.2024
|-
|17
|03
|20.03.2024
|-
|18
|04
|27.03.2024
|-
|19
|05
|03.04.2024
|-
|20
|06
|10.04.2024
|-
|21
|07
|17.04.2024
|-
|22
|08
|24.04.2024
|}

=== &lt;big&gt;Neljas hooaeg, kevad 2025&lt;/big&gt; ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Eetris
|-
! rowspan=&quot;8&quot; |
|23
|01
|05.03.2025
|-
|24
|02
|12.03.2025
|-
|25
|03
|19.03.2025
|-
|26
|04
|26.03.2025
|-
|27
|05
|02.04.2025
|-
|28
|06
|09.04.2025
|-
|29
|07
|16.04.2025
|-
|30
|08
|23.04.2025
|}

=== &lt;big&gt;Viies hooaeg, talv 2025&lt;/big&gt; ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Eetris
|-
! rowspan=&quot;4&quot; |
|31
|01
|26.11.2025
|-
|32
|02
|03.12.2025
|-
|33
|03
|10.12.2025
|-
|34
|04
|17.12.2025
|}

=== &lt;big&gt;Kuues hooaeg, kevad 2026&lt;/big&gt; ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Jagu
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Osa
! style=&quot;padding: 0 8px;&quot; |Eetris
|-
! rowspan=&quot;4&quot; |
|35
|01
|29.04.2026
|-
|36
|02
|06.05.2026
|-
|37
|03
|13.05.2026
|-
|38
|04
|20.05.2026
|}

== Hooaegade kokkuvõte ==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align: center;&quot;
! colspan=&quot;2&quot; |Hooaeg
!Osasid
! colspan=&quot;2&quot; |Tele-eetris
|-
! rowspan=&quot;7&quot; |
|1. hooaeg
|4 osa
|sügis
|2022
|-
|2. hooaeg
|10 osa
|kevad 
|2023
|-
|3. hooaeg
| rowspan=&quot;2&quot; |8 osa
|kevad
|2024
|-
|4. hooaeg
|kevad
|2025
|-
|5. hooaeg
| rowspan=&quot;2&quot; |4 osa
|talv
|2025
|-
|6. hooaeg
|kevad
|2026
|-
! colspan=&quot;2&quot; |Jagusid kokku
! colspan=&quot;2&quot; |38 jagu
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Kanal 2 telesaated]]</text>
      <sha1>bxgcr22a9ccm869j6jjcvuxpsb5vrd5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moodul:VideomänguArvustus</title>
    <ns>828</ns>
    <id>712576</id>
    <revision>
      <id>7158526</id>
      <parentid>7124908</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:35:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7158526</origin>
      <model>Scribunto</model>
      <format>text/plain</format>
      <text bytes="12293" sha1="o1olm56hvx8l24p2blv6ck4vrhybt5f" xml:space="preserve">require('strict')

local p = {}
local data = require('Moodul:VideomänguArvustus/data')
local yesno = require('Moodul:Yesno')
local vgwd = require('Module:Video game wikidata')
local getArgs

local function getActiveSystems(args)
	local activeSystems = {}
	for k, v in pairs(args) do
		if data.systems[k] and yesno(v) then
			table.insert(activeSystems, k)
		end
	end
	table.sort(activeSystems, function(a, b)
		return data.systems[a].sortkey &lt; data.systems[b].sortkey
	end)
	return activeSystems
end

local function getArgKeyTables(args)
	local reviewers, aggregators, awards = {}, {}, {}
	for k in pairs(args) do
		if string.match(k, data.i18n.pattern.reviewer) then
			table.insert(reviewers, k)
		elseif string.match(k, data.i18n.pattern.aggregator) then
			table.insert(aggregators, k)
		elseif string.match(k, data.i18n.pattern.award) then
			table.insert(awards, k)
		end
	end
	local function comparator(a, b)
		return tonumber(a:match('%d+')) &lt; tonumber(b:match('%d+'))
	end
	table.sort(reviewers, comparator)
	table.sort(aggregators, comparator)
	table.sort(awards, comparator)
	return reviewers, aggregators, awards
end

local function getProvidedReviewersAndAggregators(args, usePlatforms)
	local providedReviewers, providedAggregators = {}, {}
	if usePlatforms then
		local seen = {}
		for k in pairs(args) do
			local splitPos = string.find(k, '_')
			if splitPos then
				local halfarg = string.sub(k, 1, splitPos - 1)
				if not seen[halfarg] then
					seen[halfarg] = true
					if data.reviewers[halfarg] then
						table.insert(providedReviewers, halfarg)
					elseif data.aggregators[halfarg] then
						table.insert(providedAggregators, halfarg)
					end
				end
			end
		end
	else
		for k in pairs(args) do
			if not string.find(k, '_') then
				if data.reviewers[k] then
					table.insert(providedReviewers, k)
				elseif data.aggregators[k] then
					table.insert(providedAggregators, k)
				end
			end
		end
	end
	table.sort(providedReviewers, function(a, b)
		return data.reviewers[a].sortkey &lt; data.reviewers[b].sortkey
	end)
	table.sort(providedAggregators, function(a, b)
		return data.aggregators[a].sortkey &lt; data.aggregators[b].sortkey
	end)
	return providedReviewers, providedAggregators
end

local function renderHeadingRowWithSystems(builder, activeSystems, headingText)
	builder:tag('tr')
		:addClass(data.i18n.class.headerrow)
		:tag('th')
			:attr('scope', 'col')
			:attr('rowspan', '2')
			:wikitext(headingText)
			:done()
		:tag('th')
			:attr('scope', 'colgroup')
			:attr('colspan', #activeSystems)
			:wikitext(data.i18n.display.score)
			:done()
	builder = builder:tag('tr')
	for _, v in ipairs(activeSystems) do
		builder:tag('th')
			:wikitext(data.systems[v].name)
			:attr('scope', 'col')
			:done()
	end
end

local function renderHeadingRow(builder, nameHeading)
	builder:tag('tr')
		:addClass(data.i18n.class.headerrow)
		:tag('th')
			:attr('scope', 'col')
			:wikitext(nameHeading)
			:done()
		:tag('th')
			:attr('scope', 'col')
			:wikitext(data.i18n.display.score)
			:done()
end

local function renderRatingsBySystem(builder, code, name, activeSystems, args, na)
	builder = builder:tag('tr')
	builder:tag('td')
		:wikitext(name)

	for _, v in ipairs(activeSystems) do
		local combinedCode = code .. '_' .. v
		local cell = builder:tag('td')
		if args[combinedCode] then
			cell
				:wikitext(args[combinedCode])
				:done()
		elseif na then
			cell
				:addClass(data.i18n.class.na)
				:wikitext(data.i18n.display.na)
				:done()
		end
	end
end

local function renderRating(builder, name, rating)
	builder:tag('tr')
		:tag('td')
			:addClass(data.i18n.class.centeredpub)
			:wikitext(name)
			:done()
		:tag('td')
			:wikitext(rating)
			:done()
end

local function renderAggregators(builder, providedAggregators, activeSystems, customAggregatorKeys, args)
	
	local aggregatorCount = #providedAggregators + #customAggregatorKeys
	if aggregatorCount == 0 then return end
	
	builder = builder:tag('table')
		:addClass(data.i18n.class.aggregators)
		:addClass(data.i18n.class.wikitable)
		:addClass(args.state and 'mw-collapsible-content' or nil)
		:tag('caption')
			:wikitext(data.i18n.display[aggregatorCount == 1 and 'aggregateScore' or 'aggregateScores'])
			:done()

	if #activeSystems ~= 0 then
		local na = yesno(args.na)
		local showplatforms = #activeSystems ~= 1 or yesno(args.showplatforms)
		if showplatforms then
			renderHeadingRowWithSystems(builder, activeSystems, data.i18n.display.aggregator)
		else
			renderHeadingRow(builder, data.i18n.display.aggregator)
		end

		for _, v in ipairs(providedAggregators) do
			renderRatingsBySystem(builder, v, data.aggregators[v].name, activeSystems, args, na)
		end
		for _, v in ipairs(customAggregatorKeys) do
			renderRatingsBySystem(builder, v, args[v], activeSystems, args, na)
		end
	else
		renderHeadingRow(builder, data.i18n.display.aggregator)
		for _, v in ipairs(providedAggregators) do
			renderRating(builder, data.aggregators[v].name, args[v])
		end
		for _, v in ipairs(customAggregatorKeys) do
			renderRating(builder, args[v], args[v .. 'Score'])
		end
	end
end

local function renderReviews(builder, providedReviewers, activeSystems,
	customReviewerKeys, args, reviewerCount, priorReviewCount)
	
	if reviewerCount == 0 then return end
	
	builder = builder:tag('table')
		:addClass(data.i18n.class.reviews)
		:addClass(data.i18n.class.wikitable)
		:addClass(args.state and 'mw-collapsible-content' or nil)
		:tag('caption')
			:wikitext(data.i18n.display[reviewerCount == 1 and 'reviewScore' or 'reviewScores'])
			:addClass(priorReviewCount &gt; 0 and data.i18n.class.stacked or nil)
			:done()
	
	if #activeSystems ~= 0 then
		local na = yesno(args.na)
		local showplatforms = #activeSystems ~= 1 or yesno(args.showplatforms)
		if showplatforms then
			renderHeadingRowWithSystems(builder, activeSystems, data.i18n.display.publication)
		else
			renderHeadingRow(builder, data.i18n.display.publication)
		end

		for _, v in ipairs(providedReviewers) do
			renderRatingsBySystem(builder, v, data.reviewers[v].name, activeSystems, args, na)
		end
		for _, v in ipairs(customReviewerKeys) do
			renderRatingsBySystem(builder, v, args[v], activeSystems, args, na)
		end
	else
		renderHeadingRow(builder, data.i18n.display.publication)
		for _, v in ipairs(providedReviewers) do
			renderRating(builder, data.reviewers[v].name, args[v])
		end
		for _, v in ipairs(customReviewerKeys) do
			renderRating(builder, args[v], args[v .. 'Score'])
		end
	end
end

local function renderAwards(builder, args, awardKeys, priorReviewCount)
	if #awardKeys == 0 then return end
	
	builder = builder:tag('table')
		:addClass(data.i18n.class.awards)
		:addClass(data.i18n.class.wikitable)
		:addClass(args.state and 'mw-collapsible-content' or nil)
		:tag('caption')
			:wikitext(data.i18n.display[#awardKeys == 1 and 'award' or 'awards'])
			:addClass(priorReviewCount &gt; 0 and data.i18n.class.stacked or nil)
			:done()
		:tag('tr')
			:tag('th')
				:attr('scope', 'col')
				:wikitext(data.i18n.display.publication)
				:done()
			:tag('th')
				:attr('scope', 'col')
				:wikitext(data.i18n.display.award)
				:done()

	for _, v in ipairs(awardKeys) do
		builder:tag('tr')
			:tag('td')
				:wikitext(args[v .. 'Pub'])
				:done()
			:tag('td')
				:wikitext(args[v])
				:done()
	end
	builder:done()
	builder:done()
end

local function renderEditOnWikidata(builder, wikidata, state)
	if not wikidata then return end
	
	builder:tag('div')
		:addClass(data.i18n.class.wikidata)
		:addClass(state and 'mw-collapsible-content' or nil)
		:wikitext(vgwd.getUpdateLink())
		:done()
end

-- tõlkimata
--[[
local function categorizePlatformCount(builder, platformCount)
	if platformCount ~= 0 then
		builder:wikitext(data.i18n.category.multiplatform)
	else
		builder:wikitext(data.i18n.category.singleplatform)
	end
end
]]

local function renderTitles(builder, title, subtitle)
	builder:tag('div')
		:addClass(data.i18n.class.title)
		:wikitext(title or data.i18n.display.reception)
		:done()

	if subtitle then
		builder:tag('div')
			:addClass(data.i18n.class.subtitle)
			 -- The only reason to use the subtitle is collapsible content
			 -- So always add the related class.
			:addClass('mw-collapsible-content')
			:wikitext(subtitle)
			:done()
	end
end

local function render(providedReviewers, providedAggregators, awardKeys,
	activeSystems, customAggregatorKeys, customReviewerKeys, args, wikidata)
	local is_collapsible = args.title and args.state and
		(args.state == data.i18n.state.autocollapse or
			args.state == data.i18n.state.collapsed or
			args.state == data.i18n.state.expanded
		)
	local div = mw.html.create('div')
		:attr('role', 'complementary')
		:addClass(data.i18n.class.container)
		:addClass(#activeSystems == 0 and data.i18n.class.containersingle or nil)
		:addClass(args.align == data.i18n.align.left and data.i18n.class.containerleft or nil)
		:addClass(args.align == data.i18n.align.none and data.i18n.class.containernone or nil)
		:addClass(is_collapsible and 'mw-collapsible' or nil)
		:addClass(is_collapsible and args.state == data.i18n.state.collapsed and 'mw-collapsed' or nil)
		:addClass(is_collapsible and args.state == data.i18n.state.autocollapse and args.state or nil)

	renderTitles(div, args.title, args.subtitle)

	local aggregatorCount = #providedAggregators + #customAggregatorKeys
	renderAggregators(
		div,
		providedAggregators,
		activeSystems,
		customAggregatorKeys,
		args,
		aggregatorCount
	)
	local reviewerCount = #customReviewerKeys + #providedReviewers
	renderReviews(
		div,
		providedReviewers,
		activeSystems,
		customReviewerKeys,
		args,
		reviewerCount,
		aggregatorCount
	)
	renderAwards(
		div,
		args,
		awardKeys,
		reviewerCount + aggregatorCount
	)
	renderEditOnWikidata(div, wikidata, args.state)
	categorizePlatformCount(div, #activeSystems)
		
	return div
end

local function checkForWikidata(frame, args, activeSystems, providedAggregators)
	local wikidata = false
	
	if args.qid == 'none' then
		return wikidata
	end

	vgwd.setDateFormat(args.df)
	vgwd.setGame(args.qid)
	vgwd.setSystem(nil)
	vgwd.setGenerateReferences(true)
	vgwd.setShowUpdateLink(false)
	vgwd.setUpdateLinkStyle(&quot;text and pen&quot;)
	vgwd.setSystemFormat(args.systemFormat)

	-- Loop through aggregators if we have any.
	if #providedAggregators ~= 0 then
		for _, aggr in ipairs(providedAggregators) do
			-- Check if vgwd knows this aggregator.
			if vgwd.setReviewer(aggr) == nil then
				-- Loop through active systems
				if #activeSystems ~= 0 then
					for _, sys in ipairs(activeSystems) do
						local combinedCode = aggr .. '_' .. sys
						if args[combinedCode] == 'wikidata' then
							vgwd.setSystem(sys)
							vgwd.setShowSystem(false)
							local vgwdScore = vgwd.printReviewScores(frame)
							if vgwdScore then
								args[combinedCode] = vgwdScore
							end
							wikidata = true
						end
					end
				else
					vgwd.setShowSystem(true)
					if args[aggr] == 'wikidata' then
						local vgwdScore = vgwd.printReviewScores(frame)
						if vgwdScore then
							args[aggr] = vgwdScore
						end
						wikidata = true
					end
				end
			end
		end
	end

	return wikidata
end

function p._reviewbox(frame, args)
	local activeSystems = getActiveSystems(args)
	local customReviewerKeys, customAggregatorKeys, awardKeys = getArgKeyTables(args)
	local providedReviewers, providedAggregators = getProvidedReviewersAndAggregators(args, #activeSystems ~= 0)
	local wikidata = checkForWikidata(frame, args, activeSystems, providedAggregators)
	if #customAggregatorKeys ~= 0 or #customReviewerKeys ~= 0 or
		#providedAggregators ~= 0 or #providedReviewers ~= 0 or #awardKeys ~= 0 then
		return frame:extensionTag{
			name='templatestyles', args = { src = data.i18n.templatestyles }
		} ..  tostring(render(
				providedReviewers,
				providedAggregators,
				awardKeys,
				activeSystems,
				customAggregatorKeys,
				customReviewerKeys,
				args,
				wikidata
		))
	-- tõlkimata
	--[[
	elseif mw.title.getCurrentTitle().namespace == 0 then
		return data.i18n.category.empty
	]]
	end
end

function p.reviewbox(frame)
	if not getArgs then
		getArgs = require('Module:Arguments').getArgs
	end
	return p._reviewbox(frame, getArgs(frame,
		{ wrappers = data.i18n.wrapper, trim = false, translate = data.argi18n }
	))
end

return p</text>
      <sha1>o1olm56hvx8l24p2blv6ck4vrhybt5f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158527</id>
      <parentid>7158526</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:48:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <origin>7158527</origin>
      <model>Scribunto</model>
      <format>text/plain</format>
      <text bytes="12289" sha1="08ri6qqpw00lbs4e6waf20a44qryq56" xml:space="preserve">require('strict')

local p = {}
local data = require('Moodul:VideomänguArvustus/data')
local yesno = require('Moodul:Yesno')
local vgwd = require('Module:Video game wikidata')
local getArgs

local function getActiveSystems(args)
	local activeSystems = {}
	for k, v in pairs(args) do
		if data.systems[k] and yesno(v) then
			table.insert(activeSystems, k)
		end
	end
	table.sort(activeSystems, function(a, b)
		return data.systems[a].sortkey &lt; data.systems[b].sortkey
	end)
	return activeSystems
end

local function getArgKeyTables(args)
	local reviewers, aggregators, awards = {}, {}, {}
	for k in pairs(args) do
		if string.match(k, data.i18n.pattern.reviewer) then
			table.insert(reviewers, k)
		elseif string.match(k, data.i18n.pattern.aggregator) then
			table.insert(aggregators, k)
		elseif string.match(k, data.i18n.pattern.award) then
			table.insert(awards, k)
		end
	end
	local function comparator(a, b)
		return tonumber(a:match('%d+')) &lt; tonumber(b:match('%d+'))
	end
	table.sort(reviewers, comparator)
	table.sort(aggregators, comparator)
	table.sort(awards, comparator)
	return reviewers, aggregators, awards
end

local function getProvidedReviewersAndAggregators(args, usePlatforms)
	local providedReviewers, providedAggregators = {}, {}
	if usePlatforms then
		local seen = {}
		for k in pairs(args) do
			local splitPos = string.find(k, '_')
			if splitPos then
				local halfarg = string.sub(k, 1, splitPos - 1)
				if not seen[halfarg] then
					seen[halfarg] = true
					if data.reviewers[halfarg] then
						table.insert(providedReviewers, halfarg)
					elseif data.aggregators[halfarg] then
						table.insert(providedAggregators, halfarg)
					end
				end
			end
		end
	else
		for k in pairs(args) do
			if not string.find(k, '_') then
				if data.reviewers[k] then
					table.insert(providedReviewers, k)
				elseif data.aggregators[k] then
					table.insert(providedAggregators, k)
				end
			end
		end
	end
	table.sort(providedReviewers, function(a, b)
		return data.reviewers[a].sortkey &lt; data.reviewers[b].sortkey
	end)
	table.sort(providedAggregators, function(a, b)
		return data.aggregators[a].sortkey &lt; data.aggregators[b].sortkey
	end)
	return providedReviewers, providedAggregators
end

local function renderHeadingRowWithSystems(builder, activeSystems, headingText)
	builder:tag('tr')
		:addClass(data.i18n.class.headerrow)
		:tag('th')
			:attr('scope', 'col')
			:attr('rowspan', '2')
			:wikitext(headingText)
			:done()
		:tag('th')
			:attr('scope', 'colgroup')
			:attr('colspan', #activeSystems)
			:wikitext(data.i18n.display.score)
			:done()
	builder = builder:tag('tr')
	for _, v in ipairs(activeSystems) do
		builder:tag('th')
			:wikitext(data.systems[v].name)
			:attr('scope', 'col')
			:done()
	end
end

local function renderHeadingRow(builder, nameHeading)
	builder:tag('tr')
		:addClass(data.i18n.class.headerrow)
		:tag('th')
			:attr('scope', 'col')
			:wikitext(nameHeading)
			:done()
		:tag('th')
			:attr('scope', 'col')
			:wikitext(data.i18n.display.score)
			:done()
end

local function renderRatingsBySystem(builder, code, name, activeSystems, args, na)
	builder = builder:tag('tr')
	builder:tag('td')
		:wikitext(name)

	for _, v in ipairs(activeSystems) do
		local combinedCode = code .. '_' .. v
		local cell = builder:tag('td')
		if args[combinedCode] then
			cell
				:wikitext(args[combinedCode])
				:done()
		elseif na then
			cell
				:addClass(data.i18n.class.na)
				:wikitext(data.i18n.display.na)
				:done()
		end
	end
end

local function renderRating(builder, name, rating)
	builder:tag('tr')
		:tag('td')
			:addClass(data.i18n.class.centeredpub)
			:wikitext(name)
			:done()
		:tag('td')
			:wikitext(rating)
			:done()
end

local function renderAggregators(builder, providedAggregators, activeSystems, customAggregatorKeys, args)
	
	local aggregatorCount = #providedAggregators + #customAggregatorKeys
	if aggregatorCount == 0 then return end
	
	builder = builder:tag('table')
		:addClass(data.i18n.class.aggregators)
		:addClass(data.i18n.class.wikitable)
		:addClass(args.state and 'mw-collapsible-content' or nil)
		:tag('caption')
			:wikitext(data.i18n.display[aggregatorCount == 1 and 'aggregateScore' or 'aggregateScores'])
			:done()

	if #activeSystems ~= 0 then
		local na = yesno(args.na)
		local showplatforms = #activeSystems ~= 1 or yesno(args.showplatforms)
		if showplatforms then
			renderHeadingRowWithSystems(builder, activeSystems, data.i18n.display.aggregator)
		else
			renderHeadingRow(builder, data.i18n.display.aggregator)
		end

		for _, v in ipairs(providedAggregators) do
			renderRatingsBySystem(builder, v, data.aggregators[v].name, activeSystems, args, na)
		end
		for _, v in ipairs(customAggregatorKeys) do
			renderRatingsBySystem(builder, v, args[v], activeSystems, args, na)
		end
	else
		renderHeadingRow(builder, data.i18n.display.aggregator)
		for _, v in ipairs(providedAggregators) do
			renderRating(builder, data.aggregators[v].name, args[v])
		end
		for _, v in ipairs(customAggregatorKeys) do
			renderRating(builder, args[v], args[v .. 'Score'])
		end
	end
end

local function renderReviews(builder, providedReviewers, activeSystems,
	customReviewerKeys, args, reviewerCount, priorReviewCount)
	
	if reviewerCount == 0 then return end
	
	builder = builder:tag('table')
		:addClass(data.i18n.class.reviews)
		:addClass(data.i18n.class.wikitable)
		:addClass(args.state and 'mw-collapsible-content' or nil)
		:tag('caption')
			:wikitext(data.i18n.display[reviewerCount == 1 and 'reviewScore' or 'reviewScores'])
			:addClass(priorReviewCount &gt; 0 and data.i18n.class.stacked or nil)
			:done()
	
	if #activeSystems ~= 0 then
		local na = yesno(args.na)
		local showplatforms = #activeSystems ~= 1 or yesno(args.showplatforms)
		if showplatforms then
			renderHeadingRowWithSystems(builder, activeSystems, data.i18n.display.publication)
		else
			renderHeadingRow(builder, data.i18n.display.publication)
		end

		for _, v in ipairs(providedReviewers) do
			renderRatingsBySystem(builder, v, data.reviewers[v].name, activeSystems, args, na)
		end
		for _, v in ipairs(customReviewerKeys) do
			renderRatingsBySystem(builder, v, args[v], activeSystems, args, na)
		end
	else
		renderHeadingRow(builder, data.i18n.display.publication)
		for _, v in ipairs(providedReviewers) do
			renderRating(builder, data.reviewers[v].name, args[v])
		end
		for _, v in ipairs(customReviewerKeys) do
			renderRating(builder, args[v], args[v .. 'Score'])
		end
	end
end

local function renderAwards(builder, args, awardKeys, priorReviewCount)
	if #awardKeys == 0 then return end
	
	builder = builder:tag('table')
		:addClass(data.i18n.class.awards)
		:addClass(data.i18n.class.wikitable)
		:addClass(args.state and 'mw-collapsible-content' or nil)
		:tag('caption')
			:wikitext(data.i18n.display[#awardKeys == 1 and 'award' or 'awards'])
			:addClass(priorReviewCount &gt; 0 and data.i18n.class.stacked or nil)
			:done()
		:tag('tr')
			:tag('th')
				:attr('scope', 'col')
				:wikitext(data.i18n.display.publication)
				:done()
			:tag('th')
				:attr('scope', 'col')
				:wikitext(data.i18n.display.award)
				:done()

	for _, v in ipairs(awardKeys) do
		builder:tag('tr')
			:tag('td')
				:wikitext(args[v .. 'Pub'])
				:done()
			:tag('td')
				:wikitext(args[v])
				:done()
	end
	builder:done()
	builder:done()
end

local function renderEditOnWikidata(builder, wikidata, state)
	if not wikidata then return end
	
	builder:tag('div')
		:addClass(data.i18n.class.wikidata)
		:addClass(state and 'mw-collapsible-content' or nil)
		:wikitext(vgwd.getUpdateLink())
		:done()
end

local function categorizePlatformCount(builder, platformCount)
	if platformCount ~= 0 then
		builder:wikitext(data.i18n.category.multiplatform)
	else
		builder:wikitext(data.i18n.category.singleplatform)
	end
end

local function renderTitles(builder, title, subtitle)
	builder:tag('div')
		:addClass(data.i18n.class.title)
		:wikitext(title or data.i18n.display.reception)
		:done()

	if subtitle then
		builder:tag('div')
			:addClass(data.i18n.class.subtitle)
			 -- The only reason to use the subtitle is collapsible content
			 -- So always add the related class.
			:addClass('mw-collapsible-content')
			:wikitext(subtitle)
			:done()
	end
end

local function render(providedReviewers, providedAggregators, awardKeys,
	activeSystems, customAggregatorKeys, customReviewerKeys, args, wikidata)
	local is_collapsible = args.title and args.state and
		(args.state == data.i18n.state.autocollapse or
			args.state == data.i18n.state.collapsed or
			args.state == data.i18n.state.expanded
		)
	local div = mw.html.create('div')
		:attr('role', 'complementary')
		:addClass(data.i18n.class.container)
		:addClass(#activeSystems == 0 and data.i18n.class.containersingle or nil)
		:addClass(args.align == data.i18n.align.left and data.i18n.class.containerleft or nil)
		:addClass(args.align == data.i18n.align.none and data.i18n.class.containernone or nil)
		:addClass(is_collapsible and 'mw-collapsible' or nil)
		:addClass(is_collapsible and args.state == data.i18n.state.collapsed and 'mw-collapsed' or nil)
		:addClass(is_collapsible and args.state == data.i18n.state.autocollapse and args.state or nil)

	renderTitles(div, args.title, args.subtitle)

	local aggregatorCount = #providedAggregators + #customAggregatorKeys
	renderAggregators(
		div,
		providedAggregators,
		activeSystems,
		customAggregatorKeys,
		args,
		aggregatorCount
	)
	local reviewerCount = #customReviewerKeys + #providedReviewers
	renderReviews(
		div,
		providedReviewers,
		activeSystems,
		customReviewerKeys,
		args,
		reviewerCount,
		aggregatorCount
	)
	renderAwards(
		div,
		args,
		awardKeys,
		reviewerCount + aggregatorCount
	)
	renderEditOnWikidata(div, wikidata, args.state)
	-- tõlkimata
	-- categorizePlatformCount(div, #activeSystems)
		
	return div
end

local function checkForWikidata(frame, args, activeSystems, providedAggregators)
	local wikidata = false
	
	if args.qid == 'none' then
		return wikidata
	end

	vgwd.setDateFormat(args.df)
	vgwd.setGame(args.qid)
	vgwd.setSystem(nil)
	vgwd.setGenerateReferences(true)
	vgwd.setShowUpdateLink(false)
	vgwd.setUpdateLinkStyle(&quot;text and pen&quot;)
	vgwd.setSystemFormat(args.systemFormat)

	-- Loop through aggregators if we have any.
	if #providedAggregators ~= 0 then
		for _, aggr in ipairs(providedAggregators) do
			-- Check if vgwd knows this aggregator.
			if vgwd.setReviewer(aggr) == nil then
				-- Loop through active systems
				if #activeSystems ~= 0 then
					for _, sys in ipairs(activeSystems) do
						local combinedCode = aggr .. '_' .. sys
						if args[combinedCode] == 'wikidata' then
							vgwd.setSystem(sys)
							vgwd.setShowSystem(false)
							local vgwdScore = vgwd.printReviewScores(frame)
							if vgwdScore then
								args[combinedCode] = vgwdScore
							end
							wikidata = true
						end
					end
				else
					vgwd.setShowSystem(true)
					if args[aggr] == 'wikidata' then
						local vgwdScore = vgwd.printReviewScores(frame)
						if vgwdScore then
							args[aggr] = vgwdScore
						end
						wikidata = true
					end
				end
			end
		end
	end

	return wikidata
end

function p._reviewbox(frame, args)
	local activeSystems = getActiveSystems(args)
	local customReviewerKeys, customAggregatorKeys, awardKeys = getArgKeyTables(args)
	local providedReviewers, providedAggregators = getProvidedReviewersAndAggregators(args, #activeSystems ~= 0)
	local wikidata = checkForWikidata(frame, args, activeSystems, providedAggregators)
	if #customAggregatorKeys ~= 0 or #customReviewerKeys ~= 0 or
		#providedAggregators ~= 0 or #providedReviewers ~= 0 or #awardKeys ~= 0 then
		return frame:extensionTag{
			name='templatestyles', args = { src = data.i18n.templatestyles }
		} ..  tostring(render(
				providedReviewers,
				providedAggregators,
				awardKeys,
				activeSystems,
				customAggregatorKeys,
				customReviewerKeys,
				args,
				wikidata
		))
	-- tõlkimata
	--[[
	elseif mw.title.getCurrentTitle().namespace == 0 then
		return data.i18n.category.empty
	]]
	end
end

function p.reviewbox(frame)
	if not getArgs then
		getArgs = require('Module:Arguments').getArgs
	end
	return p._reviewbox(frame, getArgs(frame,
		{ wrappers = data.i18n.wrapper, trim = false, translate = data.argi18n }
	))
end

return p</text>
      <sha1>08ri6qqpw00lbs4e6waf20a44qryq56</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Tumala Silmakivi</title>
    <ns>102</ns>
    <id>712943</id>
    <revision>
      <id>7158319</id>
      <parentid>7158255</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:56:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ChristopherLN</username>
        <id>179585</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158319</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14760" sha1="a2jjbocx2q8u622d7399p5q246xm6e9" xml:space="preserve">{{Infokast
|pealkiri     = Tumala Silmakivi
|pealkirjastiil = 
|pilt         = [[Fail:Tumala Silmakivi.jpg|220px]]
|pildiallkiri = Tumala Silmakivi 01.05.2026
|pildiallkirjastiil = 
|päisestiil   = background:#ccf;
|sildistiil   = background:#ddf;
|andmestiil   = 

|päis1   = Üldinfo

|silt5   =  Asukoht
|andmed5 =  Saaremaa maakond Saare vald Tumala küla
|silt6   =  Muinsuskaitse
|andmed6 =  Kaitsealune (reg-nr 12592)
|silt7   =  3D-mudel
|andmed7 =  [https://sketchfab.com/3d-models/tumala-silmakivi-mudel-tehtud-1-mai-26-97fad95b85994ef29e6885c87753bd03 3D-mudel Sketchfabi tarkvaras]

|aluminestiil = background:#ddf;


}}'''Tumala Silmakivi''' on [[Kultuskivi|kultusekivi]] ehk [[lohukivi]] või ka hilisemal ajal [[Ohvrikivi|ohvrikivina]] kasutusel olnud kivi, mis asub [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa maakonnas]] [[Saare vald|Saare vallas]] [[Tumala|Tumala külas]].{{Koord|NS=58.534636|EW=23.039119}}
== Asukoht ==
Tumala Silmakivi asub [[Saaremaa|Saaremaal]] Tumala külas vana [[Saikla-Orissaare tee]] ääres. Kivi asub tänapäevasest [[Saikla-Tumala tee|Saikla-Tumala teest]] kirde suunas umbes 54 meetri kaugusel, [[Mõisa teest]] põhjas umbes 95 meetri kaugusel ning [[Aste küla|Ariste]] ja Tumala küla piiril. Mõisa ja Saikla-Tumala tee ristumiskohast asub kivi umbes 103 meetri kaugusel kirde suunas.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12592 Kultuurimälestiste register] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ohvrikivi asub Tumala hiiemäel ja pärandkultuuri objektil [[Tumala hiis]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

== Üldiseloomustus ja varasemad ülestähendused ==
Tumala Silmakivi on rändrahn millele on inimese poolt tehtud lohud. Ohvrikivi on umbes 100 cm kõrgune ning läbimõõdult umbes 125 sentimeetrit. Kivil on kultuurimälestise passi andmeil 27 ohvrilohku, mis on umbes 4–8 sentimeetri sügavused.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1921. aastal on [[Pöide kihelkond|Pöide kihelkonna]] kirjelduses Aleksander Tiitsmaa kirjeldatud kivi järgnevalt: &quot;Ohvri kivi 27 auguga. Kivi asub [[Tumala mõisa veski]] mäel, [[Orissaare]] poole minnes pahemat kätt maantee ääres. Kõrgus umbes 1 m, läbimõõt 1,25 m. Augud olnud enne kivi peal, kuid kruusa võtmisel on kivi küljeli vajunud. Kivile ohverdatakse veel praegugi verd ja muid asju.&quot;.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aleksander |eesnimi=Tiitsmaa |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=imagegallery&amp;id=12592 |pealkiri=Pöide kihelkonna kirjeldus |aasta=1922 |keel=eesti|lehekülg=16}}&lt;/ref&gt; 1956. aastal on [[Selma Lätt]] kogunud kohapärimusliku teate Tumala ohvrikivi kohta 81-aastase Vassiili Kärneri käest, kus ta on kirjeldanud kivi järgnevalt &quot;Tumala määl on Tumala ohvrikivi. [[Raudkivi]], sääl on 7 auku. Käidud selle kivi juures. Kaema Jaen näitas mulle. Tehti sööki: Leiba, viina pandud sinna aukude sisse. Isaisad käisid, see neie kirik.&quot;.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;[https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&amp;op=2&amp;id=38871&amp;jrk=1 Kohapärimuse andmebaas KOOBAS] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt; Kuna kivi oli vahepeal kruusakaevandamise tõttu ühele küljele pööratud, siis võis 20. sajandil olla arvamus, et seal on vähem lohke nagu selgub 1956. aasta teates, kus arvatakse, et kivil on seitse auku.  

''AUTORI KOMMENTAAR: 1. mai 2026. aastal võeti ette [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|Ajaloo ja arheoloogia instituudi]] [[Tartu Ülikooli Arheoloogia osakond|Arheoloogia osakonna]] poolt õppekäik õppeaine [https://ois2.ut.ee/#/courses/HVAJ.01.016/version/34edb80d-380e-518a-3ac9-4a72988a966d/details Eesti ja naabermaade kinnismuististe] raames, mille käigus külastati koos tudengitega ka Tumala Silmakivi. Kivist tehti [[Fotogramm-meetria|3D-mudel]] ja püüti üle lugeda, mittu lohku tegelikult kivil on, täpset arvu küll kindlalt ei määratud, kuid kivil on kindlasti rohkem kui 30 lohku (artikli autor osales toimunud õppekäigul).'' [[Fail:Tumala lohukivi.jpg|pisi|Tumala teine lohukivi Silmakivi läheduses]]

=== Teine lohukivi Silmakivi läheduses ===
Tumala Silmakivist umbes 14 meetri kaugusel paikneb teine lohukivi, mis on peaaegu tervenisti vajunud vana Saikla-Orissaare teetammi sisse. Kivi asub Saikla-Tumala tee poolt minnes vana Saikla-Orissaare teetammi sees selle paremas ääres.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Varasemad ülestähendused ===
Varasemaid kirjeldusi mälestise kohta pärineb [[Aleksander Tiitsmaa]] 1921. aastal tehtud Pöide kihelkonna kirjeldusest, kus ta kirjeldab Tumala Silmakivi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1920. aastal külastas mõlemat Tumala lohukivi ka Tartu Ülikooli filossoofia teaduskonna professor [[Jaan Jõgever]], kes kohalikult saadud info põhjal kivid ülesse otsis ja tähendas oma 1921. aasta artiklis, et suuremal kivil olnud 12 nähtavat lohku ning väiksem kivi olevat kaevikute kaevamise käigus sõjaajal ära lõhutud.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jõgever |eesnimi=Jaan |kuupäev=1921 |pealkiri=Uurimisreisilt Saaremaale suvel 1920 |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/26621 |ajakiri=Eesti Kirjandus |aastakäik=15 |üksiknumber=1 |lehekülg=14–15 |via=DIGAR}}&lt;/ref&gt; 1924. aastal on kivi kirjeldatud [[Aarne Michaël Tallgren|Aarne Michaël Tallgreni]] õpilaste poolt väljaandes &quot;[[Saaremaa ja Muhu muinasjäänused]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tallgren |eesnimi=Aarne Michaël |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10c7cde9-86c4-4e2e-a696-cdc08de98a03/content |pealkiri=Saaremaa ja Muhu muinasjäänused |kirjastus=Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti toimetused II |aasta=1924 |koht=Tartu |lehekülg=106 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Kõige hiljutisema paikvaatluse tegi ohvrikivi juurde Pikne Kama 4. mail 2021. aastal, kus ta hindas mälestise seisukorra heaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Ohvriandide toomine ===
Tumala Silmakivile ohverdati veel kohapärimuse andmetel [[20. sajand Eestis|20. sajandi]] algul. Kivile on ohverdatud [[Veri|verd]], [[Leib|leiba]], [[Viin (jook)|viina]] ja „muid asju&quot;.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tänapäeval on näha kivi lohkudesse asetatud [[Münt|münte]]. Ohvrikivile ohverdati kohapärimuse andmeil nii edu saamise kui ka murede lahendamise eesmärgil.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Uuemäe |eesnimi=Johanna |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/19f19822-90cd-46e4-88ca-7e472fdf790d/content |pealkiri=Eesti lohukivid pärimuses |kirjastus=Tartu Ülikool |aasta=2022 |koht=Tartu |lehekülg=15 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Silmakivi lohkudesse kogunenud vihmavett kasutati silmade pesemiseks ning usuti, et see on silmi raviva toimega.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;''Andmebaas Koobas. Kohaviide: RKM II 55, 529/30 (263).'' Vaadatud 21.04.2026&lt;/ref&gt; Lisaks on 1921. aasta ajakirjas [[Eesti Kirjandus (ajakiri)|Eesti Kirjandus]] Tartu Ülikooli professor Jaan Jõgever saanud kohalikult [[Aadu talu]] perenaiselt Eevalt teate, et suuremale Silmakivile ohverdati ka inimesi, mis on küll väga ebatõenäoline. Aadu talu perenaine olevat isegi öelnud, et Silmakivil on peal inimese kujutis, mida Jõgever kivi külastades ei näinud.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== Veel kohapärimusteateid ===
1956. aastal on [[Miina Koppel]] öelnud kivi kohta &quot;Tumala mäel on aukudega suur kivi, kuhu koguneb [[Vihmavesi|vihmavett]], vanasti, kui jutustaja veel laps olnud, käidud selle veega haigeid [[Silm|silmi]] ravimas, olevat abi saanud. Kivi on Silmakivi nimetusega üldiselt tuntud.&quot;, see võib olla ka üks põhjuseid, miks kivi nimetus on Silmakivi.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 1939. aastal on kohalik [[Marie Kallas]] öelnud järgnevat: &quot;Tumala mäel on, nagu teada, ohvrikivi. Selle kivi kohta ja sellel ohverdamise kohta on aga kahjuks vähe andmeid. Jutu järele käidud seal ohverdamas. Ohverdatud mitmesuguseid saadusi, n. vilja, [[Vill|villa]], [[Tubakas (perekond)|tubakat]] ja jooke. Ande viidud sinna hädade, kui ka õnne ja edu puhul. Sellel kivil leidub ka hulk väikeseid lohukesi ja augukesi, mis näivad nagu millegagi hõõrutud. Neid lohukesi ja augukesi seletatakse sellega et ohverdamise ajal olla ohverdaja ise teise kiviga või mingi muu riistaga kivi hõõrunud.&quot;, see teade aitab meile anda ülevaate, mida hilisemal ajal kivile ohverdati.&lt;ref&gt;''Andmebaas Koobas. Kohaviide: ERA II 232, 81 (62).'' Vaadatud 21.04.2026&lt;/ref&gt; 81-aastane Vassili Kärner on 1956. aastal kivi kohta öelnud, et &quot;Tumala mäel on ohvrikivi, millel munasuurused augud sees. Seal anti &quot;jumalale armu&quot;.&quot;.&lt;ref&gt;''Andmebaas Koobas. Kohaviide: RKM II 55, 495 (226).'' Vaadatud 21.04.2026&lt;/ref&gt; Tumala mõlemat lohukivi on nimetatud ka iiekivideks 1937. aastal on 58-aastane Melaani Oopkaup öelnud, et &quot;Tumala iie kivid. [[Tumala veski|Tumala veskis]], kui ära lõhuti, oli ästi suur lai kivi, seal sees niisugune augu koht, kui loomi tapatud, siis veri sinna sisse joosnud. Vana ohvrikivi, verd olnud aukudes.&quot;.&lt;ref&gt;''Andmbebaas Koobas. Kohaviide: ERA II 298, 473 (24).'' Vaadatud 21.04.2026&lt;/ref&gt; 1928. aastal 8. septembril on ajakirja [[Meie Maa]] artiklis öeldud Tumala lohukivide kohta &quot;Tumala mõisa kohas, [[Kuresaare-Kuivastu maantee]] ääres, sama mõisa vana hollandi tuuleveski lähedal leiduvad kaks lohkudega ohvrikivi. Uks neist, mis maantee ääres Orisaare poole minnes pahemal kätt, on kruusavõtmisel vajunud küljeli. Teine paremat kätt olev kivi on [[Esimene maailmasõda|maailmasõja]] ajal Vene sõdurite poolt tükkideks purustatud. Esimesele kivile ohverdatud veel hiljuti verd ja muud. [...] Siia juure võib lisada, et ebausk haiguste arstimisel ei avaldunud mitte ainult mõnedel teatud kividele ohverdades, vaid isegi puudele viidi „ ohvrit&quot;. Tean oma kodukohast [[Muhu|Muhus]], et mõnigi, enamikult naisterahvad, kel [[hambad]] valutasid, viisid haiget hammast uuristades veriseks saanud orgi õhtul metsa [[Pihlakas|pihlakakoore]] vahele, uskudes, et siis hammas saab terveks. Mine tea, ehk „usk aitas“.&quot;, kuna Tumala Silmakivi asub ka Tumala hiies, siis võib metsa ohverdamine olla ka selles piirkonnas asjakohane kohapärimus.&lt;ref&gt;''Andmebaas Koobas. Kohaviide: Meie Maa (1919-1944), 8 september 1928.'' Vaadatud 21.05.2026.&lt;/ref&gt;

== Lohukivide kultuuriajalooline taust ==
[[Lohukivi|Lohukivid]] ehk kultusekivid on tavaliselt rändrahnud, millesse on inimeste poolt tehtud mitmeid lohkusid. Lohu läbimõõdud varieeruvad, kuid tavapäraselt on läbimõõt 3–10 sentimeetrit ja sügavus 0,5–5 sentimeetrit. Eestist on hetkel teada umbes 1750 lohukivi. Lohukive dateeritakse tavaliselt I-II at eKr.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lohukivide kasutuse ja religioosse tähenduse üle on mitmeid arutlusi. Näiteks on [[Erik Laid]] kõige varasemalt 1936. aastal arvanud, et lohukive lohke kasutati andide panekuks, kuid seda teooriat on ümber lükanud fakt, et lohukivide lohud asuvad ka kivi külgedel. 1970. aastatel on [[Vello Lõugas]] spekuleerinud lohukivide seost kalmetega, kuna tihtipeale need asuvad kalmete juures või vahetus läheduses. [[Andres Tvauri]] on aga 1990. aastatel seda teemat veel käsitlenud ja toonud seose [[Alepõllundus|alepõllunduse]] põldudega, kus ta on toonud näite, et kivid asusid tihtipeale alepõllunduseks sobilikes metsades või põldude lähedal. Viimastel aastakümnetel on tekkinud arvamus, et arvestades [[Skandinaavia kaljukunst|Skandinaavia kaljukunstis]] lohkude seostamist naisega ja Eestis Andres Tvauri välja pakutut seost põllundusega, võis lohukividel olla [[Viljakuskultus|viljakuskultuslik]] tähendus.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jonuks |eesnimi=Tõnno |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/acbe4102-9140-4cbc-a9d5-0486cd072e75/content |pealkiri=Eesti muinasusund |kirjastus=Tartu Ülikooli kirjastus |aasta=2009 |isbn=9789949191055 |koht=Tartu |lehekülg=182–185 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; 

== Ohvrikivide kultuuriajalooline taust ==
[[Ohvrikivi|Ohvrikivid]] on tavaliselt ilma lohkudeta kivid, kuid esineb ka vähesel määral ühe lohuga ohvrikive. Ohvrikivide lohk on tavaliselt kas looduslik nõgusam pind kivil või kunstlikult tehtud lohk. Ohvrikivid paiknevad tavaliselt [[Niit|heinamaal]], [[Karjamaa|karjamaal]] või [[Põld|põllul]], aga on ka teada nende paiknemist kalmetel, ristteedel või piiride ristumise kohtadel. Eestist on hetkel teada umbes 400 ohvrikivi. Ohvrikivide suurus on varieeruv, on teada hiiglaslikke ohvrikive näiteks Ruila Ukukivi Harjumaal on ümbermõõdult 34,5 meetrit ja selle kõrgus on kuus meetrit. Ohvrikive on dateeritud umbes II at pKr. Ohvrikividena on mõnedel juhtudel kasutatud ka varasemast ajast pärit lohukive.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tvauri |eesnimi=Andres |pealkiri=Ohvrikividest |url=https://www.folklore.ee/tagused/nr11/kivi.htm |vaadatud=21.05.2026 |väljaanne=Folklore}}&lt;/ref&gt;

== Muinsuskaitse alla võtmine ==
Silmakivi võeti riikliku kaitse alla juba 1926. aastal.&lt;ref&gt;''Muinsuskaitseamet (2018). Arheoloogiamälestiste esmane kaitse.'' Vaadatud 21.05.2026&lt;/ref&gt; 1964. aastal väljastati kivile mälestise pass.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=imagegallery&amp;id=12592 |pealkiri=Arheoloogiamälestise pass |aasta=1964 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; 1997. aastal tunnistati kivi [[Kultuurimälestis|kultuurimälestiseks]] [[Kultuuriminister|kultuuriministri]] määrusega.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/25408 Kultuuriministi määrus nr 59, 01.09.1997] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt; Mälestise ümber on kehtestatud 50 meetri laiune kaitsevöönd.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013#:~:text=alustel%20ja%20korras.-,%C2%A7%2095.,-Kaitsev%C3%B6%C3%B6ndi%20ulatus%20ja Muinsuskaitseseadus] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt; Mälestise registrinumber on 12592 ja on riikliku kaitse all nii [[Arheoloogiamälestis|arheoloogiamälestisena]] kui ka [[Ajalooline looduslik pühapaik|ajaloolise loodusliku pühapaiga]] mälestise liigiga. Mälestisele on rakendatud [[Haljastustööd|haljastustöödele]] leevendusmeede, kus ei ole haljastustööde tegemiseks [[Muinsuskaitseamet|Muinsuskaitseameti]] luba nõutav.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/323022022003#:~:text=vabastada%20haljastust%C3%B6%C3%B6d%20t%C3%B6%C3%B6de%20tegemise%20loa%20n%C3%B5udest. Kultuuriministri käskkiri nr 36, 21.03.2022] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12592 Tumala Silmakivi ehk ohvrikivi] Kultuurimälestiste registris
* [https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&amp;op=2&amp;id=38871&amp;jrk=1 Tumala Silmakivi ehk ohvrikivi] Kohapärimuse andmebaasis KOOBAS
* [https://poly.cam/capture/9d41b36b-e48a-4e04-82ec-f67fdafa7d3f Tumala Silmakivi 3D-mudel] Polycam tarkvaras (mudel tehtud 01.05.2026)&lt;br /&gt;

{{oodake}}

[[Kategooria:Ohvrikivid]]
[[Kategooria:Kultusekivid]]
[[Kategooria:Lohukivid]]</text>
      <sha1>a2jjbocx2q8u622d7399p5q246xm6e9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158321</id>
      <parentid>7158319</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T13:05:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ChristopherLN</username>
        <id>179585</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Lisasin lingid kultuurimälestiste registrile.</comment>
      <origin>7158321</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15188" sha1="3jcxi3ta484jn77vj0tim5vd2pivgvi" xml:space="preserve">{{Infokast
|pealkiri     = Tumala Silmakivi
|pealkirjastiil = 
|pilt         = [[Fail:Tumala Silmakivi.jpg|220px]]
|pildiallkiri = Tumala Silmakivi 01.05.2026
|pildiallkirjastiil = 
|päisestiil   = background:#ccf;
|sildistiil   = background:#ddf;
|andmestiil   = 

|päis1   = Üldinfo

|silt5   =  Asukoht
|andmed5 =  Saaremaa maakond Saare vald Tumala küla
|silt6   =  Muinsuskaitse
|andmed6 =  Kaitsealune (reg-nr 12592)
|silt7   =  3D-mudel
|andmed7 =  [https://sketchfab.com/3d-models/tumala-silmakivi-mudel-tehtud-1-mai-26-97fad95b85994ef29e6885c87753bd03 3D-mudel Sketchfabi tarkvaras]

|aluminestiil = background:#ddf;


}}'''Tumala Silmakivi''' on [[Kultuskivi|kultusekivi]] ehk [[lohukivi]] või ka hilisemal ajal [[Ohvrikivi|ohvrikivina]] kasutusel olnud kivi, mis asub [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa maakonnas]] [[Saare vald|Saare vallas]] [[Tumala|Tumala külas]].{{Koord|NS=58.534636|EW=23.039119}}
== Asukoht ==
Tumala Silmakivi asub [[Saaremaa|Saaremaal]] Tumala külas vana [[Saikla-Orissaare tee]] ääres. Kivi asub tänapäevasest [[Saikla-Tumala tee|Saikla-Tumala teest]] kirde suunas umbes 54 meetri kaugusel, [[Mõisa teest]] põhjas umbes 95 meetri kaugusel ning [[Aste küla|Ariste]] ja Tumala küla piiril. Mõisa ja Saikla-Tumala tee ristumiskohast asub kivi umbes 103 meetri kaugusel kirde suunas.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;''Kultuurimälestiste register. [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12592 Kultuse- ja ohvrikivi Silmakivi reg-nr 12592.]'' Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ohvrikivi asub Tumala hiiemäel ja pärandkultuuri objektil [[Tumala hiis]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

== Üldiseloomustus ja varasemad ülestähendused ==
Tumala Silmakivi on rändrahn millele on inimese poolt tehtud lohud. Ohvrikivi on umbes 100 cm kõrgune ning läbimõõdult umbes 125 sentimeetrit. Kivil on kultuurimälestise passi andmeil 27 ohvrilohku, mis on umbes 4–8 sentimeetri sügavused.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1921. aastal on [[Pöide kihelkond|Pöide kihelkonna]] kirjelduses Aleksander Tiitsmaa kirjeldatud kivi järgnevalt: &quot;Ohvri kivi 27 auguga. Kivi asub [[Tumala mõisa veski]] mäel, [[Orissaare]] poole minnes pahemat kätt maantee ääres. Kõrgus umbes 1 m, läbimõõt 1,25 m. Augud olnud enne kivi peal, kuid kruusa võtmisel on kivi küljeli vajunud. Kivile ohverdatakse veel praegugi verd ja muid asju.&quot;.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aleksander |eesnimi=Tiitsmaa |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=imagegallery&amp;id=12592 |pealkiri=Pöide kihelkonna kirjeldus |aasta=1922 |keel=eesti|lehekülg=16}}&lt;/ref&gt; 1956. aastal on [[Selma Lätt]] kogunud kohapärimusliku teate Tumala ohvrikivi kohta 81-aastase Vassiili Kärneri käest, kus ta on kirjeldanud kivi järgnevalt &quot;Tumala määl on Tumala ohvrikivi. [[Raudkivi]], sääl on 7 auku. Käidud selle kivi juures. Kaema Jaen näitas mulle. Tehti sööki: Leiba, viina pandud sinna aukude sisse. Isaisad käisid, see neie kirik.&quot;.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;[https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&amp;op=2&amp;id=38871&amp;jrk=1 ''Kohapärimuse andmebaas KOOBAS''] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt; Kuna kivi oli vahepeal kruusakaevandamise tõttu ühele küljele pööratud, siis võis 20. sajandil olla arvamus, et seal on vähem lohke nagu selgub 1956. aasta teates, kus arvatakse, et kivil on seitse auku.  

''AUTORI KOMMENTAAR: 1. mai 2026. aastal võeti ette [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|Ajaloo ja arheoloogia instituudi]] [[Tartu Ülikooli Arheoloogia osakond|Arheoloogia osakonna]] poolt õppekäik õppeaine [https://ois2.ut.ee/#/courses/HVAJ.01.016/version/34edb80d-380e-518a-3ac9-4a72988a966d/details Eesti ja naabermaade kinnismuististe] raames, mille käigus külastati koos tudengitega ka Tumala Silmakivi. Kivist tehti [[Fotogramm-meetria|3D-mudel]] ja püüti üle lugeda, mittu lohku tegelikult kivil on, täpset arvu küll kindlalt ei määratud, kuid kivil on kindlasti rohkem kui 30 lohku (artikli autor osales toimunud õppekäigul).'' [[Fail:Tumala lohukivi.jpg|pisi|Tumala teine lohukivi Silmakivi läheduses]]

=== Teine lohukivi Silmakivi läheduses ===
Tumala Silmakivist umbes 14 meetri kaugusel paikneb teine lohukivi, mis on peaaegu tervenisti vajunud vana Saikla-Orissaare teetammi sisse. Kivi asub Saikla-Tumala tee poolt minnes vana Saikla-Orissaare teetammi sees selle paremas ääres. Kivi on muinsuskaitsealune registrinumbriga [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12593 12593].&lt;ref&gt;''Kultuurimälestiste register. [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12593 Kultuse- ja ohvrikivi reg-nr 12593.]'' Vaadatud 21.05.2026&lt;/ref&gt;

=== Varasemad ülestähendused ===
Varasemaid kirjeldusi mälestise kohta pärineb [[Aleksander Tiitsmaa]] 1921. aastal tehtud Pöide kihelkonna kirjeldusest, kus ta kirjeldab Tumala Silmakivi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1920. aastal külastas mõlemat Tumala lohukivi ka Tartu Ülikooli filossoofia teaduskonna professor [[Jaan Jõgever]], kes kohalikult saadud info põhjal kivid ülesse otsis ja tähendas oma 1921. aasta artiklis, et suuremal kivil olnud 12 nähtavat lohku ning väiksem kivi olevat kaevikute kaevamise käigus sõjaajal ära lõhutud.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jõgever |eesnimi=Jaan |kuupäev=1921 |pealkiri=Uurimisreisilt Saaremaale suvel 1920 |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/26621 |ajakiri=Eesti Kirjandus |aastakäik=15 |üksiknumber=1 |lehekülg=14–15 |via=DIGAR}}&lt;/ref&gt; 1924. aastal on kivi kirjeldatud [[Aarne Michaël Tallgren|Aarne Michaël Tallgreni]] õpilaste poolt väljaandes &quot;[[Saaremaa ja Muhu muinasjäänused]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tallgren |eesnimi=Aarne Michaël |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10c7cde9-86c4-4e2e-a696-cdc08de98a03/content |pealkiri=Saaremaa ja Muhu muinasjäänused |kirjastus=Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti toimetused II |aasta=1924 |koht=Tartu |lehekülg=106 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Kõige hiljutisema paikvaatluse tegi ohvrikivi juurde Pikne Kama 4. mail 2021. aastal, kus ta hindas mälestise seisukorra heaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Ohvriandide toomine ===
Tumala Silmakivile ohverdati veel kohapärimuse andmetel [[20. sajand Eestis|20. sajandi]] algul. Kivile on ohverdatud [[Veri|verd]], [[Leib|leiba]], [[Viin (jook)|viina]] ja „muid asju&quot;.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tänapäeval on näha kivi lohkudesse asetatud [[Münt|münte]]. Ohvrikivile ohverdati kohapärimuse andmeil nii edu saamise kui ka murede lahendamise eesmärgil.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Uuemäe |eesnimi=Johanna |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/19f19822-90cd-46e4-88ca-7e472fdf790d/content |pealkiri=Eesti lohukivid pärimuses |kirjastus=Tartu Ülikool |aasta=2022 |koht=Tartu |lehekülg=15 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Silmakivi lohkudesse kogunenud vihmavett kasutati silmade pesemiseks ning usuti, et see on silmi raviva toimega.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;''Andmebaas Koobas. Kohaviide: RKM II 55, 529/30 (263).'' Vaadatud 21.04.2026&lt;/ref&gt; Lisaks on 1921. aasta ajakirjas [[Eesti Kirjandus (ajakiri)|Eesti Kirjandus]] Tartu Ülikooli professor Jaan Jõgever saanud kohalikult [[Aadu talu]] perenaiselt Eevalt teate, et suuremale Silmakivile ohverdati ka inimesi, mis on küll väga ebatõenäoline. Aadu talu perenaine olevat isegi öelnud, et Silmakivil on peal inimese kujutis, mida Jõgever kivi külastades ei näinud.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== Veel kohapärimusteateid ===
1956. aastal on [[Miina Koppel]] öelnud kivi kohta &quot;Tumala mäel on aukudega suur kivi, kuhu koguneb [[Vihmavesi|vihmavett]], vanasti, kui jutustaja veel laps olnud, käidud selle veega haigeid [[Silm|silmi]] ravimas, olevat abi saanud. Kivi on Silmakivi nimetusega üldiselt tuntud.&quot;, see võib olla ka üks põhjuseid, miks kivi nimetus on Silmakivi.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 1939. aastal on kohalik [[Marie Kallas]] öelnud järgnevat: &quot;Tumala mäel on, nagu teada, ohvrikivi. Selle kivi kohta ja sellel ohverdamise kohta on aga kahjuks vähe andmeid. Jutu järele käidud seal ohverdamas. Ohverdatud mitmesuguseid saadusi, n. vilja, [[Vill|villa]], [[Tubakas (perekond)|tubakat]] ja jooke. Ande viidud sinna hädade, kui ka õnne ja edu puhul. Sellel kivil leidub ka hulk väikeseid lohukesi ja augukesi, mis näivad nagu millegagi hõõrutud. Neid lohukesi ja augukesi seletatakse sellega et ohverdamise ajal olla ohverdaja ise teise kiviga või mingi muu riistaga kivi hõõrunud.&quot;, see teade aitab meile anda ülevaate, mida hilisemal ajal kivile ohverdati.&lt;ref&gt;''Andmebaas Koobas. Kohaviide: ERA II 232, 81 (62).'' Vaadatud 21.04.2026&lt;/ref&gt; 81-aastane Vassili Kärner on 1956. aastal kivi kohta öelnud, et &quot;Tumala mäel on ohvrikivi, millel munasuurused augud sees. Seal anti &quot;jumalale armu&quot;.&quot;.&lt;ref&gt;''Andmebaas Koobas. Kohaviide: RKM II 55, 495 (226).'' Vaadatud 21.04.2026&lt;/ref&gt; Tumala mõlemat lohukivi on nimetatud ka iiekivideks 1937. aastal on 58-aastane Melaani Oopkaup öelnud, et &quot;Tumala iie kivid. [[Tumala veski|Tumala veskis]], kui ära lõhuti, oli ästi suur lai kivi, seal sees niisugune augu koht, kui loomi tapatud, siis veri sinna sisse joosnud. Vana ohvrikivi, verd olnud aukudes.&quot;.&lt;ref&gt;''Andmbebaas Koobas. Kohaviide: ERA II 298, 473 (24).'' Vaadatud 21.04.2026&lt;/ref&gt; 1928. aastal 8. septembril on ajakirja [[Meie Maa]] artiklis öeldud Tumala lohukivide kohta &quot;Tumala mõisa kohas, [[Kuresaare-Kuivastu maantee]] ääres, sama mõisa vana hollandi tuuleveski lähedal leiduvad kaks lohkudega ohvrikivi. Uks neist, mis maantee ääres Orisaare poole minnes pahemal kätt, on kruusavõtmisel vajunud küljeli. Teine paremat kätt olev kivi on [[Esimene maailmasõda|maailmasõja]] ajal Vene sõdurite poolt tükkideks purustatud. Esimesele kivile ohverdatud veel hiljuti verd ja muud. [...] Siia juure võib lisada, et ebausk haiguste arstimisel ei avaldunud mitte ainult mõnedel teatud kividele ohverdades, vaid isegi puudele viidi „ ohvrit&quot;. Tean oma kodukohast [[Muhu|Muhus]], et mõnigi, enamikult naisterahvad, kel [[hambad]] valutasid, viisid haiget hammast uuristades veriseks saanud orgi õhtul metsa [[Pihlakas|pihlakakoore]] vahele, uskudes, et siis hammas saab terveks. Mine tea, ehk „usk aitas“.&quot;, kuna Tumala Silmakivi asub ka Tumala hiies, siis võib metsa ohverdamine olla ka selles piirkonnas asjakohane kohapärimus.&lt;ref&gt;''Andmebaas Koobas. Kohaviide: Meie Maa (1919-1944), 8 september 1928.'' Vaadatud 21.05.2026.&lt;/ref&gt;

== Lohukivide kultuuriajalooline taust ==
[[Lohukivi|Lohukivid]] ehk kultusekivid on tavaliselt rändrahnud, millesse on inimeste poolt tehtud mitmeid lohkusid. Lohu läbimõõdud varieeruvad, kuid tavapäraselt on läbimõõt 3–10 sentimeetrit ja sügavus 0,5–5 sentimeetrit. Eestist on hetkel teada umbes 1750 lohukivi. Lohukive dateeritakse tavaliselt I-II at eKr.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lohukivide kasutuse ja religioosse tähenduse üle on mitmeid arutlusi. Näiteks on [[Erik Laid]] kõige varasemalt 1936. aastal arvanud, et lohukive lohke kasutati andide panekuks, kuid seda teooriat on ümber lükanud fakt, et lohukivide lohud asuvad ka kivi külgedel. 1970. aastatel on [[Vello Lõugas]] spekuleerinud lohukivide seost kalmetega, kuna tihtipeale need asuvad kalmete juures või vahetus läheduses. [[Andres Tvauri]] on aga 1990. aastatel seda teemat veel käsitlenud ja toonud seose [[Alepõllundus|alepõllunduse]] põldudega, kus ta on toonud näite, et kivid asusid tihtipeale alepõllunduseks sobilikes metsades või põldude lähedal. Viimastel aastakümnetel on tekkinud arvamus, et arvestades [[Skandinaavia kaljukunst|Skandinaavia kaljukunstis]] lohkude seostamist naisega ja Eestis Andres Tvauri välja pakutut seost põllundusega, võis lohukividel olla [[Viljakuskultus|viljakuskultuslik]] tähendus.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jonuks |eesnimi=Tõnno |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/acbe4102-9140-4cbc-a9d5-0486cd072e75/content |pealkiri=Eesti muinasusund |kirjastus=Tartu Ülikooli kirjastus |aasta=2009 |isbn=9789949191055 |koht=Tartu |lehekülg=182–185 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; 

== Ohvrikivide kultuuriajalooline taust ==
[[Ohvrikivi|Ohvrikivid]] on tavaliselt ilma lohkudeta kivid, kuid esineb ka vähesel määral ühe lohuga ohvrikive. Ohvrikivide lohk on tavaliselt kas looduslik nõgusam pind kivil või kunstlikult tehtud lohk. Ohvrikivid paiknevad tavaliselt [[Niit|heinamaal]], [[Karjamaa|karjamaal]] või [[Põld|põllul]], aga on ka teada nende paiknemist kalmetel, ristteedel või piiride ristumise kohtadel. Eestist on hetkel teada umbes 400 ohvrikivi. Ohvrikivide suurus on varieeruv, on teada hiiglaslikke ohvrikive näiteks Ruila Ukukivi Harjumaal on ümbermõõdult 34,5 meetrit ja selle kõrgus on kuus meetrit. Ohvrikive on dateeritud umbes II at pKr. Ohvrikividena on mõnedel juhtudel kasutatud ka varasemast ajast pärit lohukive.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tvauri |eesnimi=Andres |pealkiri=Ohvrikividest |url=https://www.folklore.ee/tagused/nr11/kivi.htm |vaadatud=21.05.2026 |väljaanne=Folklore}}&lt;/ref&gt;

== Muinsuskaitse alla võtmine ==
Silmakivi võeti riikliku kaitse alla juba 1926. aastal.&lt;ref&gt;''Muinsuskaitseamet (2018). Arheoloogiamälestiste esmane kaitse.'' Vaadatud 21.05.2026&lt;/ref&gt; 1964. aastal väljastati kivile mälestise pass.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=imagegallery&amp;id=12592 |pealkiri=Arheoloogiamälestise pass |aasta=1964 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; 1997. aastal tunnistati kivi [[Kultuurimälestis|kultuurimälestiseks]] [[Kultuuriminister|kultuuriministri]] määrusega.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/25408 Kultuuriministi määrus nr 59, 01.09.1997] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt; Mälestise ümber on kehtestatud 50 meetri laiune kaitsevöönd.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013#:~:text=alustel%20ja%20korras.-,%C2%A7%2095.,-Kaitsev%C3%B6%C3%B6ndi%20ulatus%20ja ''Muinsuskaitseseadus''] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt; Mälestise registrinumber on [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12592 12592] ja on riikliku kaitse all nii [[Arheoloogiamälestis|arheoloogiamälestisena]] kui ka [[Ajalooline looduslik pühapaik|ajaloolise loodusliku pühapaiga]] mälestise liigiga. Mälestisele on rakendatud [[Haljastustööd|haljastustöödele]] leevendusmeede, kus ei ole haljastustööde tegemiseks [[Muinsuskaitseamet|Muinsuskaitseameti]] luba nõutav.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/323022022003#:~:text=vabastada%20haljastust%C3%B6%C3%B6d%20t%C3%B6%C3%B6de%20tegemise%20loa%20n%C3%B5udest. ''Kultuuriministri käskkiri nr 36, 21.03.2022''] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12592 Tumala Silmakivi ehk ohvrikivi] Kultuurimälestiste registris
* [https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&amp;op=2&amp;id=38871&amp;jrk=1 Tumala Silmakivi ehk ohvrikivi] Kohapärimuse andmebaasis KOOBAS
* [https://poly.cam/capture/9d41b36b-e48a-4e04-82ec-f67fdafa7d3f Tumala Silmakivi 3D-mudel] Polycam tarkvaras (mudel tehtud 01.05.2026)&lt;br /&gt;

{{oodake}}

[[Kategooria:Ohvrikivid]]
[[Kategooria:Kultusekivid]]
[[Kategooria:Lohukivid]]</text>
      <sha1>3jcxi3ta484jn77vj0tim5vd2pivgvi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158324</id>
      <parentid>7158321</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T13:29:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ChristopherLN</username>
        <id>179585</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Lisasin pildi.</comment>
      <origin>7158324</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15293" sha1="74rb5lufryq5uh0b4ahkq8iafur8yhz" xml:space="preserve">{{Infokast
|pealkiri     = Tumala Silmakivi
|pealkirjastiil = 
|pilt         = [[Fail:Tumala Silmakivi.jpg|220px]]
|pildiallkiri = Tumala Silmakivi 01.05.2026
|pildiallkirjastiil = 
|päisestiil   = background:#ccf;
|sildistiil   = background:#ddf;
|andmestiil   = 

|päis1   = Üldinfo

|silt5   =  Asukoht
|andmed5 =  Saaremaa maakond Saare vald Tumala küla
|silt6   =  Muinsuskaitse
|andmed6 =  Kaitsealune (reg-nr 12592)
|silt7   =  3D-mudel
|andmed7 =  [https://sketchfab.com/3d-models/tumala-silmakivi-mudel-tehtud-1-mai-26-97fad95b85994ef29e6885c87753bd03 3D-mudel Sketchfabi tarkvaras]

|aluminestiil = background:#ddf;


}}'''Tumala Silmakivi''' on [[Kultuskivi|kultusekivi]] ehk [[lohukivi]] või ka hilisemal ajal [[Ohvrikivi|ohvrikivina]] kasutusel olnud kivi, mis asub [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa maakonnas]] [[Saare vald|Saare vallas]] [[Tumala|Tumala külas]].{{Koord|NS=58.534636|EW=23.039119}}
== Asukoht ==
Tumala Silmakivi asub [[Saaremaa|Saaremaal]] Tumala külas vana [[Saikla-Orissaare tee]] ääres. Kivi asub tänapäevasest [[Saikla-Tumala tee|Saikla-Tumala teest]] kirde suunas umbes 54 meetri kaugusel, [[Mõisa teest]] põhjas umbes 95 meetri kaugusel ning [[Aste küla|Ariste]] ja Tumala küla piiril. Mõisa ja Saikla-Tumala tee ristumiskohast asub kivi umbes 103 meetri kaugusel kirde suunas.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;''Kultuurimälestiste register. [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12592 Kultuse- ja ohvrikivi Silmakivi reg-nr 12592.]'' Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ohvrikivi asub Tumala hiiemäel ja pärandkultuuri objektil [[Tumala hiis]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

== Üldiseloomustus ja varasemad ülestähendused ==
Tumala Silmakivi on rändrahn millele on inimese poolt tehtud lohud. Ohvrikivi on umbes 100 cm kõrgune ning läbimõõdult umbes 125 sentimeetrit. Kivil on kultuurimälestise passi andmeil 27 ohvrilohku, mis on umbes 4–8 sentimeetri sügavused.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1921. aastal on [[Pöide kihelkond|Pöide kihelkonna]] kirjelduses Aleksander Tiitsmaa kirjeldatud kivi järgnevalt: &quot;Ohvri kivi 27 auguga. Kivi asub [[Tumala mõisa veski]] mäel, [[Orissaare]] poole minnes pahemat kätt maantee ääres. Kõrgus umbes 1 m, läbimõõt 1,25 m. Augud olnud enne kivi peal, kuid kruusa võtmisel on kivi küljeli vajunud. Kivile ohverdatakse veel praegugi verd ja muid asju.&quot;.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aleksander |eesnimi=Tiitsmaa |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=imagegallery&amp;id=12592 |pealkiri=Pöide kihelkonna kirjeldus |aasta=1922 |keel=eesti|lehekülg=16}}&lt;/ref&gt; 1956. aastal on [[Selma Lätt]] kogunud kohapärimusliku teate Tumala ohvrikivi kohta 81-aastase Vassiili Kärneri käest, kus ta on kirjeldanud kivi järgnevalt &quot;Tumala määl on Tumala ohvrikivi. [[Raudkivi]], sääl on 7 auku. Käidud selle kivi juures. Kaema Jaen näitas mulle. Tehti sööki: Leiba, viina pandud sinna aukude sisse. Isaisad käisid, see neie kirik.&quot;.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;[https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&amp;op=2&amp;id=38871&amp;jrk=1 ''Kohapärimuse andmebaas KOOBAS''] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt; Kuna kivi oli vahepeal kruusakaevandamise tõttu ühele küljele pööratud, siis võis 20. sajandil olla arvamus, et seal on vähem lohke nagu selgub 1956. aasta teates, kus arvatakse, et kivil on seitse auku.  

''AUTORI KOMMENTAAR: 1. mai 2026. aastal võeti ette [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|Ajaloo ja arheoloogia instituudi]] [[Tartu Ülikooli Arheoloogia osakond|Arheoloogia osakonna]] poolt õppekäik õppeaine [https://ois2.ut.ee/#/courses/HVAJ.01.016/version/34edb80d-380e-518a-3ac9-4a72988a966d/details Eesti ja naabermaade kinnismuististe] raames, mille käigus külastati koos tudengitega ka Tumala Silmakivi. Kivist tehti [[Fotogramm-meetria|3D-mudel]] ja püüti üle lugeda, mittu lohku tegelikult kivil on, täpset arvu küll kindlalt ei määratud, kuid kivil on kindlasti rohkem kui 30 lohku (artikli autor osales toimunud õppekäigul).'' [[Fail:Tumala lohukivi.jpg|pisi|Tumala teine lohukivi Silmakivi läheduses]]

=== Teine lohukivi Silmakivi läheduses ===
Tumala Silmakivist umbes 14 meetri kaugusel paikneb teine lohukivi, mis on peaaegu tervenisti vajunud vana Saikla-Orissaare teetammi sisse. Kivi asub Saikla-Tumala tee poolt minnes vana Saikla-Orissaare teetammi sees selle paremas ääres. Kivi on muinsuskaitsealune registrinumbriga [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12593 12593].&lt;ref&gt;''Kultuurimälestiste register. [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12593 Kultuse- ja ohvrikivi reg-nr 12593.]'' Vaadatud 21.05.2026&lt;/ref&gt;

=== Varasemad ülestähendused ===
Varasemaid kirjeldusi mälestise kohta pärineb [[Aleksander Tiitsmaa]] 1921. aastal tehtud Pöide kihelkonna kirjeldusest, kus ta kirjeldab Tumala Silmakivi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1920. aastal külastas mõlemat Tumala lohukivi ka Tartu Ülikooli filossoofia teaduskonna professor [[Jaan Jõgever]], kes kohalikult saadud info põhjal kivid ülesse otsis ja tähendas oma 1921. aasta artiklis, et suuremal kivil olnud 12 nähtavat lohku ning väiksem kivi olevat kaevikute kaevamise käigus sõjaajal ära lõhutud.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jõgever |eesnimi=Jaan |kuupäev=1921 |pealkiri=Uurimisreisilt Saaremaale suvel 1920 |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/26621 |ajakiri=Eesti Kirjandus |aastakäik=15 |üksiknumber=1 |lehekülg=14–15 |via=DIGAR}}&lt;/ref&gt; 1924. aastal on kivi kirjeldatud [[Aarne Michaël Tallgren|Aarne Michaël Tallgreni]] õpilaste poolt väljaandes &quot;[[Saaremaa ja Muhu muinasjäänused]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tallgren |eesnimi=Aarne Michaël |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10c7cde9-86c4-4e2e-a696-cdc08de98a03/content |pealkiri=Saaremaa ja Muhu muinasjäänused |kirjastus=Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti toimetused II |aasta=1924 |koht=Tartu |lehekülg=106 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Kõige hiljutisema paikvaatluse tegi ohvrikivi juurde Pikne Kama 4. mail 2021. aastal, kus ta hindas mälestise seisukorra heaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Ohvriandide toomine ===
Tumala Silmakivile ohverdati veel kohapärimuse andmetel [[20. sajand Eestis|20. sajandi]] algul. Kivile on ohverdatud [[Veri|verd]], [[Leib|leiba]], [[Viin (jook)|viina]] ja „muid asju&quot;.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tänapäeval on näha kivi lohkudesse asetatud [[Münt|münte]]. Ohvrikivile ohverdati kohapärimuse andmeil nii edu saamise kui ka murede lahendamise eesmärgil.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Uuemäe |eesnimi=Johanna |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/19f19822-90cd-46e4-88ca-7e472fdf790d/content |pealkiri=Eesti lohukivid pärimuses |kirjastus=Tartu Ülikool |aasta=2022 |koht=Tartu |lehekülg=15 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Silmakivi lohkudesse kogunenud vihmavett kasutati silmade pesemiseks ning usuti, et see on silmi raviva toimega.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;''Andmebaas Koobas. Kohaviide: RKM II 55, 529/30 (263).'' Vaadatud 21.04.2026&lt;/ref&gt; Lisaks on 1921. aasta ajakirjas [[Eesti Kirjandus (ajakiri)|Eesti Kirjandus]] Tartu Ülikooli professor Jaan Jõgever saanud kohalikult [[Aadu talu]] perenaiselt Eevalt teate, et suuremale Silmakivile ohverdati ka inimesi, mis on küll väga ebatõenäoline. Aadu talu perenaine olevat isegi öelnud, et Silmakivil on peal inimese kujutis, mida Jõgever kivi külastades ei näinud.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== Veel kohapärimusteateid ===
1956. aastal on [[Miina Koppel]] öelnud kivi kohta &quot;Tumala mäel on aukudega suur kivi, kuhu koguneb [[Vihmavesi|vihmavett]], vanasti, kui jutustaja veel laps olnud, käidud selle veega haigeid [[Silm|silmi]] ravimas, olevat abi saanud. Kivi on Silmakivi nimetusega üldiselt tuntud.&quot;, see võib olla ka üks põhjuseid, miks kivi nimetus on Silmakivi.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 1939. aastal on kohalik [[Marie Kallas]] öelnud järgnevat: &quot;Tumala mäel on, nagu teada, ohvrikivi. Selle kivi kohta ja sellel ohverdamise kohta on aga kahjuks vähe andmeid. Jutu järele käidud seal ohverdamas. Ohverdatud mitmesuguseid saadusi, n. vilja, [[Vill|villa]], [[Tubakas (perekond)|tubakat]] ja jooke. Ande viidud sinna hädade, kui ka õnne ja edu puhul. Sellel kivil leidub ka hulk väikeseid lohukesi ja augukesi, mis näivad nagu millegagi hõõrutud. Neid lohukesi ja augukesi seletatakse sellega et ohverdamise ajal olla ohverdaja ise teise kiviga või mingi muu riistaga kivi hõõrunud.&quot;, see teade aitab meile anda ülevaate, mida hilisemal ajal kivile ohverdati.&lt;ref&gt;''Andmebaas Koobas. Kohaviide: ERA II 232, 81 (62).'' Vaadatud 21.04.2026&lt;/ref&gt; 81-aastane Vassili Kärner on 1956. aastal kivi kohta öelnud, et &quot;Tumala mäel on ohvrikivi, millel munasuurused augud sees. Seal anti &quot;jumalale armu&quot;.&quot;.&lt;ref&gt;''Andmebaas Koobas. Kohaviide: RKM II 55, 495 (226).'' Vaadatud 21.04.2026&lt;/ref&gt; Tumala mõlemat lohukivi on nimetatud ka iiekivideks 1937. aastal on 58-aastane Melaani Oopkaup öelnud, et &quot;Tumala iie kivid. [[Tumala veski|Tumala veskis]], kui ära lõhuti, oli ästi suur lai kivi, seal sees niisugune augu koht, kui loomi tapatud, siis veri sinna sisse joosnud. Vana ohvrikivi, verd olnud aukudes.&quot;.&lt;ref&gt;''Andmbebaas Koobas. Kohaviide: ERA II 298, 473 (24).'' Vaadatud 21.04.2026&lt;/ref&gt; 1928. aastal 8. septembril on ajakirja [[Meie Maa]] artiklis öeldud Tumala lohukivide kohta &quot;Tumala mõisa kohas, [[Kuresaare-Kuivastu maantee]] ääres, sama mõisa vana hollandi tuuleveski lähedal leiduvad kaks lohkudega ohvrikivi. Uks neist, mis maantee ääres Orisaare poole minnes pahemal kätt, on kruusavõtmisel vajunud küljeli. Teine paremat kätt olev kivi on [[Esimene maailmasõda|maailmasõja]] ajal Vene sõdurite poolt tükkideks purustatud. Esimesele kivile ohverdatud veel hiljuti verd ja muud. [...] Siia juure võib lisada, et ebausk haiguste arstimisel ei avaldunud mitte ainult mõnedel teatud kividele ohverdades, vaid isegi puudele viidi „ ohvrit&quot;. Tean oma kodukohast [[Muhu|Muhus]], et mõnigi, enamikult naisterahvad, kel [[hambad]] valutasid, viisid haiget hammast uuristades veriseks saanud orgi õhtul metsa [[Pihlakas|pihlakakoore]] vahele, uskudes, et siis hammas saab terveks. Mine tea, ehk „usk aitas“.&quot;, kuna Tumala Silmakivi asub ka Tumala hiies, siis võib metsa ohverdamine olla ka selles piirkonnas asjakohane kohapärimus.&lt;ref&gt;''Andmebaas Koobas. Kohaviide: Meie Maa (1919-1944), 8 september 1928.'' Vaadatud 21.05.2026.&lt;/ref&gt;
[[Fail:Tumala Silmakivi koos mälestise sildiga.jpg|pisi|284x284px|Tumala Silmakivile vaade tee poolt]]

== Lohukivide kultuuriajalooline taust ==
[[Lohukivi|Lohukivid]] ehk kultusekivid on tavaliselt rändrahnud, millesse on inimeste poolt tehtud mitmeid lohkusid. Lohu läbimõõdud varieeruvad, kuid tavapäraselt on läbimõõt 3–10 sentimeetrit ja sügavus 0,5–5 sentimeetrit. Eestist on hetkel teada umbes 1750 lohukivi. Lohukive dateeritakse tavaliselt I-II at eKr.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lohukivide kasutuse ja religioosse tähenduse üle on mitmeid arutlusi. Näiteks on [[Erik Laid]] kõige varasemalt 1936. aastal arvanud, et lohukive lohke kasutati andide panekuks, kuid seda teooriat on ümber lükanud fakt, et lohukivide lohud asuvad ka kivi külgedel. 1970. aastatel on [[Vello Lõugas]] spekuleerinud lohukivide seost kalmetega, kuna tihtipeale need asuvad kalmete juures või vahetus läheduses. [[Andres Tvauri]] on aga 1990. aastatel seda teemat veel käsitlenud ja toonud seose [[Alepõllundus|alepõllunduse]] põldudega, kus ta on toonud näite, et kivid asusid tihtipeale alepõllunduseks sobilikes metsades või põldude lähedal. Viimastel aastakümnetel on tekkinud arvamus, et arvestades [[Skandinaavia kaljukunst|Skandinaavia kaljukunstis]] lohkude seostamist naisega ja Eestis Andres Tvauri välja pakutut seost põllundusega, võis lohukividel olla [[Viljakuskultus|viljakuskultuslik]] tähendus.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jonuks |eesnimi=Tõnno |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/acbe4102-9140-4cbc-a9d5-0486cd072e75/content |pealkiri=Eesti muinasusund |kirjastus=Tartu Ülikooli kirjastus |aasta=2009 |isbn=9789949191055 |koht=Tartu |lehekülg=182–185 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;  

== Ohvrikivide kultuuriajalooline taust ==
[[Ohvrikivi|Ohvrikivid]] on tavaliselt ilma lohkudeta kivid, kuid esineb ka vähesel määral ühe lohuga ohvrikive. Ohvrikivide lohk on tavaliselt kas looduslik nõgusam pind kivil või kunstlikult tehtud lohk. Ohvrikivid paiknevad tavaliselt [[Niit|heinamaal]], [[Karjamaa|karjamaal]] või [[Põld|põllul]], aga on ka teada nende paiknemist kalmetel, ristteedel või piiride ristumise kohtadel. Eestist on hetkel teada umbes 400 ohvrikivi. Ohvrikivide suurus on varieeruv, on teada hiiglaslikke ohvrikive näiteks Ruila Ukukivi Harjumaal on ümbermõõdult 34,5 meetrit ja selle kõrgus on kuus meetrit. Ohvrikive on dateeritud umbes II at pKr. Ohvrikividena on mõnedel juhtudel kasutatud ka varasemast ajast pärit lohukive.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tvauri |eesnimi=Andres |pealkiri=Ohvrikividest |url=https://www.folklore.ee/tagused/nr11/kivi.htm |vaadatud=21.05.2026 |väljaanne=Folklore}}&lt;/ref&gt;

== Muinsuskaitse alla võtmine ==
Silmakivi võeti riikliku kaitse alla juba 1926. aastal.&lt;ref&gt;''Muinsuskaitseamet (2018). Arheoloogiamälestiste esmane kaitse.'' Vaadatud 21.05.2026&lt;/ref&gt; 1964. aastal väljastati kivile mälestise pass.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=imagegallery&amp;id=12592 |pealkiri=Arheoloogiamälestise pass |aasta=1964 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; 1997. aastal tunnistati kivi [[Kultuurimälestis|kultuurimälestiseks]] [[Kultuuriminister|kultuuriministri]] määrusega.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/25408 Kultuuriministi määrus nr 59, 01.09.1997] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt; Mälestise ümber on kehtestatud 50 meetri laiune kaitsevöönd.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013#:~:text=alustel%20ja%20korras.-,%C2%A7%2095.,-Kaitsev%C3%B6%C3%B6ndi%20ulatus%20ja ''Muinsuskaitseseadus''] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt; Mälestise registrinumber on [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12592 12592] ja on riikliku kaitse all nii [[Arheoloogiamälestis|arheoloogiamälestisena]] kui ka [[Ajalooline looduslik pühapaik|ajaloolise loodusliku pühapaiga]] mälestise liigiga. Mälestisele on rakendatud [[Haljastustööd|haljastustöödele]] leevendusmeede, kus ei ole haljastustööde tegemiseks [[Muinsuskaitseamet|Muinsuskaitseameti]] luba nõutav.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/323022022003#:~:text=vabastada%20haljastust%C3%B6%C3%B6d%20t%C3%B6%C3%B6de%20tegemise%20loa%20n%C3%B5udest. ''Kultuuriministri käskkiri nr 36, 21.03.2022''] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12592 Tumala Silmakivi ehk ohvrikivi] Kultuurimälestiste registris
* [https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&amp;op=2&amp;id=38871&amp;jrk=1 Tumala Silmakivi ehk ohvrikivi] Kohapärimuse andmebaasis KOOBAS
* [https://poly.cam/capture/9d41b36b-e48a-4e04-82ec-f67fdafa7d3f Tumala Silmakivi 3D-mudel] Polycam tarkvaras (mudel tehtud 01.05.2026)&lt;br /&gt;

{{oodake}}

[[Kategooria:Ohvrikivid]]
[[Kategooria:Kultusekivid]]
[[Kategooria:Lohukivid]]</text>
      <sha1>74rb5lufryq5uh0b4ahkq8iafur8yhz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158370</id>
      <parentid>7158324</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:15:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ChristopherLN</username>
        <id>179585</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158370</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15317" sha1="dbzzh2ls9tpzq3u4ir8xmcduc0lwhh5" xml:space="preserve">{{Infokast
|pealkiri     = Tumala Silmakivi
|pealkirjastiil = 
|pilt         = [[Fail:Tumala Silmakivi.jpg|220px]]
|pildiallkiri = Tumala Silmakivi 01.05.2026
|pildiallkirjastiil = 
|päisestiil   = background:#ccf;
|sildistiil   = background:#ddf;
|andmestiil   = 

|päis1   = Üldinfo

|silt5   =  Asukoht
|andmed5 =  Saaremaa maakond Saare vald Tumala küla
|silt6   =  Muinsuskaitse
|andmed6 =  Kaitsealune (reg-nr 12592)
|silt7   =  3D-mudel
|andmed7 =  [https://sketchfab.com/3d-models/tumala-silmakivi-mudel-tehtud-1-mai-26-97fad95b85994ef29e6885c87753bd03 3D-mudel Sketchfabi tarkvaras]

|aluminestiil = background:#ddf;


}}'''Tumala Silmakivi''' on [[Kultuskivi|kultusekivi]] ehk [[lohukivi]] või ka hilisemal ajal [[Ohvrikivi|ohvrikivina]] kasutusel olnud kivi, mis asub [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa maakonnas]] [[Saare vald|Saare vallas]] [[Tumala|Tumala külas]].{{Koord|NS=58.534636|EW=23.039119}}
== Asukoht ==
Tumala Silmakivi asub [[Saaremaa|Saaremaal]] Tumala külas vana [[Saikla-Orissaare tee]] ääres. Kivi asub tänapäevasest [[Saikla-Tumala tee|Saikla-Tumala teest]] kirde suunas umbes 54 meetri kaugusel, [[Mõisa teest]] põhjas umbes 95 meetri kaugusel ning [[Aste küla|Ariste]] ja Tumala küla piiril. Mõisa ja Saikla-Tumala tee ristumiskohast asub kivi umbes 103 meetri kaugusel kirde suunas.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;''Kultuurimälestiste register. [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12592 Kultuse- ja ohvrikivi Silmakivi reg-nr 12592.]'' Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ohvrikivi asub Tumala hiiemäel ja pärandkultuuri objektil [[Tumala hiis]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

== Üldiseloomustus ja varasemad ülestähendused ==
Tumala Silmakivi on rändrahn, millele on inimese poolt tehtud lohud. Ohvrikivi on umbes 100 cm kõrgune ning läbimõõdult umbes 125 sentimeetrit. Kivil on kultuurimälestise passi andmetel 27 ohvrilohku, mis on umbes 4–8 sentimeetri sügavused.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1921. aastal on [[Pöide kihelkond|Pöide kihelkonna]] kirjelduses Aleksander Tiitsmaa kirjeldatud kivi järgnevalt: &quot;Ohvri kivi 27 auguga. Kivi asub [[Tumala mõisa veski]] mäel, [[Orissaare]] poole minnes pahemat kätt maantee ääres. Kõrgus umbes 1 m, läbimõõt 1,25 m. Augud olnud enne kivi peal, kuid kruusa võtmisel on kivi küljeli vajunud. Kivile ohverdatakse veel praegugi verd ja muid asju.&quot;.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aleksander |eesnimi=Tiitsmaa |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=imagegallery&amp;id=12592 |pealkiri=Pöide kihelkonna kirjeldus |aasta=1922 |keel=eesti|lehekülg=16}}&lt;/ref&gt; 1956. aastal on [[Selma Lätt]] kogunud kohapärimusliku teate Tumala ohvrikivi kohta 81-aastase Vassiili Kärneri käest, kus ta on kirjeldanud kivi järgnevalt &quot;Tumala määl on Tumala ohvrikivi. [[Raudkivi]], sääl on 7 auku. Käidud selle kivi juures. Kaema Jaen näitas mulle. Tehti sööki: Leiba, viina pandud sinna aukude sisse. Isaisad käisid, see neie kirik.&quot;.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;[https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&amp;op=2&amp;id=38871&amp;jrk=1 ''Kohapärimuse andmebaas KOOBAS''] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt; Kuna kivi oli vahepeal kruusakaevandamise tõttu ühele küljele pööratud, siis võis 20. sajandil olla arvamus, et seal on vähem lohke, nagu selgub 1956. aasta teates, kus arvatakse, et kivil on seitse auku.  

''AUTORI KOMMENTAAR: 1. mai 2026. aastal võeti ette [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|Ajaloo ja arheoloogia instituudi]] [[Tartu Ülikooli Arheoloogia osakond|Arheoloogia osakonna]] poolt õppekäik õppeaine [https://ois2.ut.ee/#/courses/HVAJ.01.016/version/34edb80d-380e-518a-3ac9-4a72988a966d/details Eesti ja naabermaade kinnismuististe] raames, mille käigus külastati koos tudengitega ka Tumala Silmakivi. Kivist tehti [[Fotogramm-meetria|3D-mudel]] ja püüti üle lugeda, mitu lohku tegelikult kivil on, täpset arvu küll kindlalt ei määratud, kuid kivil on kindlasti rohkem kui 30 lohku (artikli autor osales toimunud õppekäigul).'' [[Fail:Tumala lohukivi.jpg|pisi|Tumala teine lohukivi Silmakivi läheduses]]

=== Teine lohukivi Silmakivi läheduses ===
Tumala Silmakivist umbes 14 meetri kaugusel paikneb teine lohukivi, mis on peaaegu tervenisti vajunud vana Saikla-Orissaare teetammi sisse. Kivi asub Saikla-Tumala tee poolt minnes vana Saikla-Orissaare teetammi sees selle paremas ääres. Kivi on muinsuskaitsealune registrinumbriga [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12593 12593].&lt;ref&gt;''Kultuurimälestiste register. [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12593 Kultuse- ja ohvrikivi reg-nr 12593.]'' Vaadatud 21.05.2026&lt;/ref&gt;

=== Varasemad ülestähendused ===
Varasemaid kirjeldusi mälestise kohta pärineb [[Aleksander Tiitsmaa]] 1921. aastal tehtud Pöide kihelkonna kirjeldusest, kus ta kirjeldab Tumala Silmakivi.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1920. aastal külastas mõlemat Tumala lohukivi ka Tartu Ülikooli filossoofia teaduskonna professor [[Jaan Jõgever]], kes kohalikult elanikult saadud info põhjal kivid ülesse otsis ja tähendas oma 1921. aasta artiklis, et suuremal kivil olnud 12 nähtavat lohku ning väiksem kivi olevat kaevikute kaevamise käigus sõjaajal ära lõhutud.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jõgever |eesnimi=Jaan |kuupäev=1921 |pealkiri=Uurimisreisilt Saaremaale suvel 1920 |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/26621 |ajakiri=Eesti Kirjandus |aastakäik=15 |üksiknumber=1 |lehekülg=14–15 |via=DIGAR}}&lt;/ref&gt; 1924. aastal on kivi kirjeldatud [[Aarne Michaël Tallgren|Aarne Michaël Tallgreni]] õpilaste poolt väljaandes &quot;[[Saaremaa ja Muhu muinasjäänused]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tallgren |eesnimi=Aarne Michaël |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10c7cde9-86c4-4e2e-a696-cdc08de98a03/content |pealkiri=Saaremaa ja Muhu muinasjäänused |kirjastus=Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti toimetused II |aasta=1924 |koht=Tartu |lehekülg=106 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Kõige hiljutisema paikvaatluse tegi ohvrikivi juurde Pikne Kama 4. mail 2021. aastal, kus ta hindas mälestise seisukorra heaks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Ohvriandide toomine ===
Tumala Silmakivile ohverdati veel kohapärimuse andmetel [[20. sajand Eestis|20. sajandi]] algul. Kivile on ohverdatud [[Veri|verd]], [[Leib|leiba]], [[Viin (jook)|viina]] ja „muid asju&quot;.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tänapäeval on näha kivi lohkudesse asetatud [[Münt|münte]]. Ohvrikivile ohverdati kohapärimuse andmeil nii edu saamise kui ka murede lahendamise eesmärgil.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Uuemäe |eesnimi=Johanna |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/19f19822-90cd-46e4-88ca-7e472fdf790d/content |pealkiri=Eesti lohukivid pärimuses |kirjastus=Tartu Ülikool |aasta=2022 |koht=Tartu |lehekülg=15 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; Silmakivi lohkudesse kogunenud vihmavett kasutati silmade pesemiseks ning usuti, et see on silmi raviva toimega.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;''Andmebaas Koobas. Kohaviide: RKM II 55, 529/30 (263).'' Vaadatud 21.04.2026&lt;/ref&gt; Lisaks on 1921. aasta ajakirjas [[Eesti Kirjandus (ajakiri)|Eesti Kirjandus]] Tartu Ülikooli professor Jaan Jõgever saanud kohalikult [[Aadu talu]] perenaiselt Eevalt teate, et suuremale Silmakivile ohverdati ka inimesi, mis on kaheldav. Aadu talu perenaine olevat isegi öelnud, et Silmakivil on peal inimese kujutis, mida Jõgever kivi külastades ei näinud.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

=== Veel kohapärimusteateid ===
1956. aastal on [[Miina Koppel]] öelnud kivi kohta &quot;Tumala mäel on aukudega suur kivi, kuhu koguneb [[Vihmavesi|vihmavett]], vanasti, kui jutustaja veel laps olnud, käidud selle veega haigeid [[Silm|silmi]] ravimas, olevat abi saanud. Kivi on Silmakivi nimetusega üldiselt tuntud.&quot;, see võib olla ka üks põhjuseid, miks kivi nimetus on Silmakivi.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 1939. aastal on kohalik [[Marie Kallas]] öelnud järgnevat: &quot;Tumala mäel on, nagu teada, ohvrikivi. Selle kivi kohta ja sellel ohverdamise kohta on aga kahjuks vähe andmeid. Jutu järele käidud seal ohverdamas. Ohverdatud mitmesuguseid saadusi, n. vilja, [[Vill|villa]], [[Tubakas (perekond)|tubakat]] ja jooke. Ande viidud sinna hädade, kui ka õnne ja edu puhul. Sellel kivil leidub ka hulk väikeseid lohukesi ja augukesi, mis näivad nagu millegagi hõõrutud. Neid lohukesi ja augukesi seletatakse sellega et ohverdamise ajal olla ohverdaja ise teise kiviga või mingi muu riistaga kivi hõõrunud.&quot;, see teade aitab meile anda ülevaate, mida hilisemal ajal kivile ohverdati.&lt;ref&gt;''Andmebaas Koobas. Kohaviide: ERA II 232, 81 (62).'' Vaadatud 21.04.2026&lt;/ref&gt; 81-aastane Vassili Kärner on 1956. aastal kivi kohta öelnud, et &quot;Tumala mäel on ohvrikivi, millel munasuurused augud sees. Seal anti &quot;jumalale armu&quot;.&quot;.&lt;ref&gt;''Andmebaas Koobas. Kohaviide: RKM II 55, 495 (226).'' Vaadatud 21.04.2026&lt;/ref&gt; Tumala mõlemat lohukivi on nimetatud ka iiekivideks 1937. aastal on 58-aastane Melaani Oopkaup öelnud, et &quot;Tumala iie kivid. [[Tumala veski|Tumala veskis]], kui ära lõhuti, oli ästi suur lai kivi, seal sees niisugune augu koht, kui loomi tapatud, siis veri sinna sisse joosnud. Vana ohvrikivi, verd olnud aukudes.&quot;.&lt;ref&gt;''Andmbebaas Koobas. Kohaviide: ERA II 298, 473 (24).'' Vaadatud 21.04.2026&lt;/ref&gt; 1928. aastal 8. septembril on ajakirja [[Meie Maa]] artiklis öeldud Tumala lohukivide kohta &quot;Tumala mõisa kohas, [[Kuresaare-Kuivastu maantee]] ääres, sama mõisa vana hollandi tuuleveski lähedal leiduvad kaks lohkudega ohvrikivi. Uks neist, mis maantee ääres Orisaare poole minnes pahemal kätt, on kruusavõtmisel vajunud küljeli. Teine paremat kätt olev kivi on [[Esimene maailmasõda|maailmasõja]] ajal Vene sõdurite poolt tükkideks purustatud. Esimesele kivile ohverdatud veel hiljuti verd ja muud. [...] Siia juure võib lisada, et ebausk haiguste arstimisel ei avaldunud mitte ainult mõnedel teatud kividele ohverdades, vaid isegi puudele viidi „ ohvrit&quot;. Tean oma kodukohast [[Muhu|Muhus]], et mõnigi, enamikult naisterahvad, kel [[hambad]] valutasid, viisid haiget hammast uuristades veriseks saanud orgi õhtul metsa [[Pihlakas|pihlakakoore]] vahele, uskudes, et siis hammas saab terveks. Mine tea, ehk „usk aitas“.&quot;, kuna Tumala Silmakivi asub ka Tumala hiies, siis võib metsa ohverdamine olla ka selles piirkonnas asjakohane kohapärimus.&lt;ref&gt;''Andmebaas Koobas. Kohaviide: Meie Maa (1919-1944), 8 september 1928.'' Vaadatud 21.05.2026.&lt;/ref&gt;
[[Fail:Tumala Silmakivi koos mälestise sildiga.jpg|pisi|284x284px|Vaade Tumala Silmakivile kruusatee poolt]]

== Lohukivide kultuuriajalooline taust ==
[[Lohukivi|Lohukivid]] ehk kultusekivid on tavaliselt rändrahnud, millesse on inimeste poolt tehtud mitmeid lohkusid. Lohu läbimõõdud varieeruvad, kuid tavapäraselt on läbimõõt 3–10 sentimeetrit ja sügavus 0,5–5 sentimeetrit. Eestist on hetkel teada umbes 1750 lohukivi. Lohukive dateeritakse tavaliselt I–II at eKr.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lohukivide kasutuse ja religioosse tähenduse üle on mitmeid arutlusi. Näiteks on [[Erik Laid]] kõige varasemalt 1936. aastal arvanud, et lohukive lohke kasutati andide panekuks, kuid seda teooriat on ümber lükanud fakt, et lohukivide lohud asuvad ka kivi külgedel. 1970. aastatel on [[Vello Lõugas]] spekuleerinud lohukivide seost kalmetega, kuna tihtipeale need asuvad kalmete juures või vahetus läheduses. [[Andres Tvauri]] on aga 1990. aastatel seda teemat veel käsitlenud ja toonud seose [[Alepõllundus|alepõllunduse]] põldudega, kus ta on toonud näite, et kivid asusid tihtipeale alepõllunduseks sobilikes metsades või põldude lähedal. Viimastel aastakümnetel on tekkinud arvamus, et arvestades [[Skandinaavia kaljukunst|Skandinaavia kaljukunstis]] lohkude seostamist naisega ja Eestis Andres Tvauri välja pakutut seost põllundusega, võis lohukividel olla [[Viljakuskultus|viljakuskultuslik]] tähendus.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jonuks |eesnimi=Tõnno |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/acbe4102-9140-4cbc-a9d5-0486cd072e75/content |pealkiri=Eesti muinasusund |kirjastus=Tartu Ülikooli kirjastus |aasta=2009 |isbn=9789949191055 |koht=Tartu |lehekülg=182–185 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;  

== Ohvrikivide kultuuriajalooline taust ==
[[Ohvrikivi|Ohvrikivid]] on tavaliselt ilma lohkudeta kivid, kuid esineb ka vähesel määral ühe lohuga ohvrikive. Ohvrikivide lohk on tavaliselt, kas looduslik nõgusam pind kivil või kunstlikult tehtud lohk. Ohvrikivid paiknevad tavaliselt [[Niit|heinamaal]], [[Karjamaa|karjamaal]] või [[Põld|põllul]], aga on ka teada nende paiknemist kalmetel, ristteedel või piiride ristumise kohtadel. Eestist on hetkel teada umbes 400 ohvrikivi. Ohvrikivide suurus on varieeruv, on teada hiiglaslikke ohvrikive näiteks [[Ruila]] Ukukivi [[Harju maakond|Harjumaal]] on ümbermõõdult 34,5 meetrit ja selle kõrgus on kuus meetrit. Ohvrikive on dateeritud umbes II at pKr. Ohvrikividena on mõnedel juhtudel kasutatud ka varasemast ajast pärit lohukive.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tvauri |eesnimi=Andres |pealkiri=Ohvrikividest |url=https://www.folklore.ee/tagused/nr11/kivi.htm |vaadatud=21.05.2026 |väljaanne=Folklore}}&lt;/ref&gt;

== Muinsuskaitse alla võtmine ==
Silmakivi võeti riikliku kaitse alla juba 1926. aastal.&lt;ref&gt;''Muinsuskaitseamet (2018). Arheoloogiamälestiste esmane kaitse.'' Vaadatud 21.05.2026&lt;/ref&gt; 1964. aastal väljastati kivile mälestise pass.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=imagegallery&amp;id=12592 |pealkiri=Arheoloogiamälestise pass |aasta=1964 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; 1997. aastal tunnistati kivi [[Kultuurimälestis|kultuurimälestiseks]] [[Kultuuriminister|kultuuriministri]] määrusega.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/25408 Kultuuriministi määrus nr 59, 01.09.1997] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt; Mälestise ümber on kehtestatud 50 meetri laiune kaitsevöönd.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013#:~:text=alustel%20ja%20korras.-,%C2%A7%2095.,-Kaitsev%C3%B6%C3%B6ndi%20ulatus%20ja ''Muinsuskaitseseadus''] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt; Mälestise registrinumber on [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12592 12592] ja on riikliku kaitse all nii [[Arheoloogiamälestis|arheoloogiamälestisena]] kui ka [[Ajalooline looduslik pühapaik|ajaloolise loodusliku pühapaiga]] mälestise liigiga. Mälestisele on rakendatud [[Haljastustööd|haljastustöödele]] leevendusmeede, kus ei ole haljastustööde tegemiseks [[Muinsuskaitseamet|Muinsuskaitseameti]] luba nõutav.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/323022022003#:~:text=vabastada%20haljastust%C3%B6%C3%B6d%20t%C3%B6%C3%B6de%20tegemise%20loa%20n%C3%B5udest. ''Kultuuriministri käskkiri nr 36, 21.03.2022''] Vaadatud 10.04.2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=12592 Tumala Silmakivi ehk ohvrikivi] Kultuurimälestiste registris
* [https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&amp;op=2&amp;id=38871&amp;jrk=1 Tumala Silmakivi ehk ohvrikivi] Kohapärimuse andmebaasis KOOBAS
* [https://poly.cam/capture/9d41b36b-e48a-4e04-82ec-f67fdafa7d3f Tumala Silmakivi 3D-mudel] Polycam tarkvaras (mudel tehtud 01.05.2026)&lt;br /&gt;

{{oodake}}

[[Kategooria:Ohvrikivid]]
[[Kategooria:Kultusekivid]]
[[Kategooria:Lohukivid]]</text>
      <sha1>dbzzh2ls9tpzq3u4ir8xmcduc0lwhh5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aitäh Ema!</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713173</id>
    <revision>
      <id>7158412</id>
      <parentid>7152773</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:45:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158412</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1638" sha1="7lhpiqrp8unmmnfu4syt23jjb7zbqq0" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
'''Aitäh Ema!''' on Eesti alternatiiv- ja [[Punkrokk|punkrokki]] viljelev ansambel, mis alustas tegevust 2021. aasta detsembris [[Pärnu|Pärnus]].

== Ajalugu ==
Ansambli asutasid bändi [[Legshaker]] liikmed Tarmo Tamm, Priit Sutt ja Raimo Pulk ning sõpruskonda kuuluv Argo Reidla.  Algkoosseisu kuulusid ka Karl Juhan Tammann ja  Märt Jaanus Tammann ansamblist [[Valdis (ansambel)|Valdis]]. Hiljem liitusid ansambliga basskitarrist Rauno Kukk, taustakitarrist Madis Tüür ning soolokitarrist Gregor Hendrikson.

Ansambli looming tugineb sageli Eesti poeetide tekstidele, käsitledes ühiskondlikke vastuolusid ja sotsiaalseid teemasid. Muusikaliselt varieerub ansambli stiil oi!- ja garaažipungist alternatiivrokini.

Ansambel on esinenud mitmesugustel üritustel, sealhulgas Tõstamaa rokipeol.&lt;ref&gt;[https://sky.ee Tõstamaa rokipidu ootab: esinevad Metsatöll, Teravmoon, Surju Kommunaal ja Aitäh Ema!] Rock FM / Sky.ee, 2024.&lt;/ref&gt;

== Koosseis ==

* Tarmo Tamm  – vokaal (alates 2021)
* Argo Reidla – trummid (alates 2021)
* Rauno Kukk – basskitarr, taustalaul (alates 2025)
* Madis Tüür – taustakitarr (alates 2025)
* Gregor Hendrikson – soolokitarr, taustalaul (alates 2025)

== Diskograafia ==

* &quot;AEGA MAHA TIKSUB KELL`` - https://www.youtube.com/watch?v=QtaU7hhN6-4&amp;list=RDQtaU7hhN6-4&amp;start_radio=1
* &quot;ROZOLJE`` - https://www.youtube.com/watch?v=BxFh9NU-qXw&amp;list=RDBxFh9NU-qXw&amp;start_radio=1

== Välislingid ==

* [https://facebook.com/ Aitäh Ema! Facebookis]
* [https://instagram.com/ Aitäh Ema! Instagramis]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Eesti ansamblid]]</text>
      <sha1>7lhpiqrp8unmmnfu4syt23jjb7zbqq0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jr Dragster Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713361</id>
    <revision>
      <id>7158430</id>
      <parentid>7150357</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:51:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lauralykk</username>
        <id>209576</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mõiste ja taust */</comment>
      <origin>7158430</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5872" sha1="t98xvlodpj4k2ifc06fm26r0lbcb1ca" xml:space="preserve">{{vikinda}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}}
'''Juunior Dragster''' on [[:en:Top_Fuel|Top Fuel]] Dragster vähendatud versioon. Eestis sõidetakse Jr Dragsteritega kiirendusvõistlustel, mida koordineerib Kiirenduse alakomitee. Jr Dragsteriga võisteldi Eestis esimest korda aastal 2020. Jr Dragster on mõeldud 8–18-aastastele kiirendusspordi huvilistele noortele. Võistlusdistants on 1/8 miili.

== Mõiste ja taust ==

Juunior Dragster on vähendatud koopia Top Fuel Dragsterist. Jr Dragster on mõeldud noortele, kes soovivad kiirendusspordiga varakult alustada. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NHRA Jr. Drag Racing League {{!}} Junior Dragster |url=https://jrdragster.nhra.com/ |vaadatud=2026-04-17 |väljaanne=Jr. Dragster |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Jr Dragsteri klass loodi kiirendusvõistlustele 1992. aastal Põhja-Ameerikas kui esimest korda oli NHRA (National Hot Rod Association) poolt käivitatud Jr Drag Racing League. Jr Dragster idee autor on NHRA liige Vince Napp, kellel oli kirg kiirendusvõistluste vastu ja kes ehitas 1991.aastal oma lastele esimese Jr Dragsteri. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NHRA Jr. Drag Racing League {{!}} Junior Dragster |url=https://jrdragster.nhra.com/ |vaadatud=2026-04-17 |väljaanne=Jr. Dragster |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Tavapärasemad võistlusklassid on
{| class=&quot;wikitable&quot;
| valign=&quot;top&quot; |'''Võistleja vanus'''
| valign=&quot;top&quot; |'''Maksimaalne ET'''
|-
| valign=&quot;top&quot; |5.aastased
| valign=&quot;top&quot; |20,00 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |6.-7. aastased
| valign=&quot;top&quot; |13,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |8.-9. aastased
| valign=&quot;top&quot; |11,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |10.-12. aastased
| valign=&quot;top&quot; |8,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |13.-18. aastased
| valign=&quot;top&quot; |7,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |14.-20. aastased
| valign=&quot;top&quot; |6,90 sekundit
|}
Starditakse stardipuu järgi. Kvalifikatsioonisõidud toimuvad vastavalt reaktsiooniaegadele nii, et lähim võistleja, kes on saavutanud parima reaktsiooni aja (ideaalne 0,000sek) on number üks ja järgmine kes on saanud teise reaktsiooni aja jne. Kvalifikatsioonisõitude reaktsioonide põhjal määratakse kindlaks tegeliku võistluse järjekord. Eliminaatori sõitudes määrab võistleja enne starti oma Dial in-time ehk sõiduaja.  Starditakse nii, et aeglasema sõitja stardipuu hakkab varem tööle ja ta stardib enne. Eliminaatori sõidud toimuvad paarikaupa ja esimene, kes ületab finišijoone on võitja ja jätkab järgmises voorus. Võistleja ei tohi sõita kiiremini enda ette antud ajast. Eliminaatorid jätkuvad seni kuni on jäänud vaid kaks võistlejat, kes sõidavad finaalsõidus.

== Jr Dragsterite ajalugu Eestis ==
Jr Dragsteritega saab Eestis võistelda kiirendusvõistlustel. Eesti esimene Jr Dragsteri sõitja oli Kendra Kingo. Kendra Kingo hakkas Eestis Jr Dragsteriga sõitma aastast 2020 ning on sellest ajast peale 2025-aastani pidevalt kiirendusvõistlustel osalenud Jr Dragsteriga.

2022. aastal hakkas lisaks Kendrale Jr Dragsteriga sõitma ka Laura Lükk, kes oli vaid 10. aastane. 
[[Fail:Esimene_dragster.jpg|pisi|Kendra Kingo, Laura Lükk ja Lenna Leiger on alustanud kiirendussporti selle Jr Dragsteriga.]]
2024. aastal lisandus Lenna Leiger, kes oli alustades veel noorem kui Laura ehk 8. aastane.

Huvitava asjaoluna võib välja tuua fakti, et kõik Eesti Jr Dragsteri sõitjad (Kendra Kingo, Laura Lükk, Lenna Leiger) on alustanud ühe ja sama masinaga.

== Võistlussüsteem ja korraldus ==
Eestis korraldavad kiirendusvõistlusi erinevad eestvedajad, kes kooskõlastavad võistluste toimumise Kiirenduse alakomiteega.  Eestis toimuvad kiirendusvõistlused peamiselt Haapsalus Kiltsi lennuväljal, Tartus Ülenurme Lennuväljal. Eestis on võimalik osaleda kiirendusspordi Eesti Karikavõistlustel. Kiirendusspordi hooaeg Eestis kestab tavaliselt juunist kuni augustini.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-14 |pealkiri=KIIRENDUSSPORDI EESTI MEISTRIVÕISTLUSED – Eesti Kiirendusspordi EMV |url=https://kiirendussport.ee/ |vaadatud=2026-04-17 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

=== Tehnilised nõuded ja ohutus ===
Sõitja turvavarustus ja sõiduk peavad vastama SFI/FIA spetsifikatsioonile.  Jr Dragsterite (ja ka kõigi teiste masinate) ohutust ja varustuse olemasolu kontrollitakse enne võistluse algust tehnilises kontrollis.

=== Osalejad ja vanuseklassid ===
Eestis sõidavad 2025 aasta andmetel Eestis  Jr Dragsteritega Kendra Kingo ([https://www.facebook.com/profile.php?id=61574862983867 Täpsi Racing]), Lenna Leiger ([https://www.facebook.com/LeigerRacing Leiger Racing]), Laura Lükk([https://www.facebook.com/profile.php?id=100075676913628 Lykk Racing]). Kõigi sõitjate isad aitavad nende Jr Dragsterite eest hoolt kanda ning enne starti aitavad lapsed turvaliselt rihmadega kinni panna ning enne starti ka Jr Dragster käivitada, enamjaolt isad aitavad ka stardi protseduuridega

== Kiirenduse Eesti Karikavõistluse tulemused Jr Dragster võistlusklassis ==
2021-1. koht Kendra Kingo

2022- 1. koht Laura Lükk; 2. koht Kendra Kingo; 3. koht Leevi Kortelainen

2023-1.koht Kendra Kingo; 2. koht Laura Lükk; 3. koht Daniils Bickovs

2024-1. koht Kendra Kingo; 2. koht Laura Lükk; 3. koht Lenna Leiger

2025-1. koht Laura Lükk; 2. koht Lenna Leiger; 3. koht Kendra Kingo[[Fail:Dragsterid.jpg|pisi|Laura Lükk, Kendra Kingo, Lenna Leiger oma Jr Dragsteritega]]

== Vaata ka ==
* [[Drag racing]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://autosport.ee/ Autosport Eestis]
* [https://kiirendussport.ee/ Kiirendussport]

; Meediakajastus
* https://tartu.postimees.ee/7077378/galerii-motoshow-l-naitab-12-aastane-tudruk-eesti-esimest-noorte-kiirendusautot
* https://virumaateataja.postimees.ee/7549799/nooruke-vaike-maarja-piiga-valmistub-oma-kiirendusautoga-elu-esimeseks-voistluseks
* https://virumaateataja.postimees.ee/7594196/laura-luki-debuuthooaeg-loppes-karikavoiduga
* https://hiiuleht.ee/riskantne-hobi-kahe-sekundiga-sajani/</text>
      <sha1>t98xvlodpj4k2ifc06fm26r0lbcb1ca</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158434</id>
      <parentid>7158430</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:56:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lauralykk</username>
        <id>209576</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7158434</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5871" sha1="et1hb19oc8n0jl8w06r3uua1adiy05c" xml:space="preserve">{{vikinda}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}}
'''Junior Dragster''' on [[:en:Top_Fuel|Top Fuel]] Dragster vähendatud versioon. Eestis sõidetakse Jr Dragsteritega kiirendusvõistlustel, mida koordineerib Kiirenduse alakomitee. Jr Dragsteriga võisteldi Eestis esimest korda aastal 2020. Jr Dragster on mõeldud 8–18-aastastele kiirendusspordi huvilistele noortele. Võistlusdistants on 1/8 miili.

== Mõiste ja taust ==

Juunior Dragster on vähendatud koopia Top Fuel Dragsterist. Jr Dragster on mõeldud noortele, kes soovivad kiirendusspordiga varakult alustada. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NHRA Jr. Drag Racing League {{!}} Junior Dragster |url=https://jrdragster.nhra.com/ |vaadatud=2026-04-17 |väljaanne=Jr. Dragster |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Jr Dragsteri klass loodi kiirendusvõistlustele 1992. aastal Põhja-Ameerikas kui esimest korda oli NHRA (National Hot Rod Association) poolt käivitatud Jr Drag Racing League. Jr Dragster idee autor on NHRA liige Vince Napp, kellel oli kirg kiirendusvõistluste vastu ja kes ehitas 1991.aastal oma lastele esimese Jr Dragsteri. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NHRA Jr. Drag Racing League {{!}} Junior Dragster |url=https://jrdragster.nhra.com/ |vaadatud=2026-04-17 |väljaanne=Jr. Dragster |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Tavapärasemad võistlusklassid on
{| class=&quot;wikitable&quot;
| valign=&quot;top&quot; |'''Võistleja vanus'''
| valign=&quot;top&quot; |'''Maksimaalne ET'''
|-
| valign=&quot;top&quot; |5.aastased
| valign=&quot;top&quot; |20,00 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |6.-7. aastased
| valign=&quot;top&quot; |13,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |8.-9. aastased
| valign=&quot;top&quot; |11,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |10.-12. aastased
| valign=&quot;top&quot; |8,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |13.-18. aastased
| valign=&quot;top&quot; |7,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |14.-20. aastased
| valign=&quot;top&quot; |6,90 sekundit
|}
Starditakse stardipuu järgi. Kvalifikatsioonisõidud toimuvad vastavalt reaktsiooniaegadele nii, et lähim võistleja, kes on saavutanud parima reaktsiooni aja (ideaalne 0,000sek) on number üks ja järgmine kes on saanud teise reaktsiooni aja jne. Kvalifikatsioonisõitude reaktsioonide põhjal määratakse kindlaks tegeliku võistluse järjekord. Eliminaatori sõitudes määrab võistleja enne starti oma Dial in-time ehk sõiduaja.  Starditakse nii, et aeglasema sõitja stardipuu hakkab varem tööle ja ta stardib enne. Eliminaatori sõidud toimuvad paarikaupa ja esimene, kes ületab finišijoone on võitja ja jätkab järgmises voorus. Võistleja ei tohi sõita kiiremini enda ette antud ajast. Eliminaatorid jätkuvad seni kuni on jäänud vaid kaks võistlejat, kes sõidavad finaalsõidus.

== Jr Dragsterite ajalugu Eestis ==
Jr Dragsteritega saab Eestis võistelda kiirendusvõistlustel. Eesti esimene Jr Dragsteri sõitja oli Kendra Kingo. Kendra Kingo hakkas Eestis Jr Dragsteriga sõitma aastast 2020 ning on sellest ajast peale 2025-aastani pidevalt kiirendusvõistlustel osalenud Jr Dragsteriga.

2022. aastal hakkas lisaks Kendrale Jr Dragsteriga sõitma ka Laura Lükk, kes oli vaid 10. aastane. 
[[Fail:Esimene_dragster.jpg|pisi|Kendra Kingo, Laura Lükk ja Lenna Leiger on alustanud kiirendussporti selle Jr Dragsteriga.]]
2024. aastal lisandus Lenna Leiger, kes oli alustades veel noorem kui Laura ehk 8. aastane.

Huvitava asjaoluna võib välja tuua fakti, et kõik Eesti Jr Dragsteri sõitjad (Kendra Kingo, Laura Lükk, Lenna Leiger) on alustanud ühe ja sama masinaga.

== Võistlussüsteem ja korraldus ==
Eestis korraldavad kiirendusvõistlusi erinevad eestvedajad, kes kooskõlastavad võistluste toimumise Kiirenduse alakomiteega.  Eestis toimuvad kiirendusvõistlused peamiselt Haapsalus Kiltsi lennuväljal, Tartus Ülenurme Lennuväljal. Eestis on võimalik osaleda kiirendusspordi Eesti Karikavõistlustel. Kiirendusspordi hooaeg Eestis kestab tavaliselt juunist kuni augustini.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-14 |pealkiri=KIIRENDUSSPORDI EESTI MEISTRIVÕISTLUSED – Eesti Kiirendusspordi EMV |url=https://kiirendussport.ee/ |vaadatud=2026-04-17 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

=== Tehnilised nõuded ja ohutus ===
Sõitja turvavarustus ja sõiduk peavad vastama SFI/FIA spetsifikatsioonile.  Jr Dragsterite (ja ka kõigi teiste masinate) ohutust ja varustuse olemasolu kontrollitakse enne võistluse algust tehnilises kontrollis.

=== Osalejad ja vanuseklassid ===
Eestis sõidavad 2025 aasta andmetel Eestis  Jr Dragsteritega Kendra Kingo ([https://www.facebook.com/profile.php?id=61574862983867 Täpsi Racing]), Lenna Leiger ([https://www.facebook.com/LeigerRacing Leiger Racing]), Laura Lükk([https://www.facebook.com/profile.php?id=100075676913628 Lykk Racing]). Kõigi sõitjate isad aitavad nende Jr Dragsterite eest hoolt kanda ning enne starti aitavad lapsed turvaliselt rihmadega kinni panna ning enne starti ka Jr Dragster käivitada, enamjaolt isad aitavad ka stardi protseduuridega

== Kiirenduse Eesti Karikavõistluse tulemused Jr Dragster võistlusklassis ==
2021-1. koht Kendra Kingo

2022- 1. koht Laura Lükk; 2. koht Kendra Kingo; 3. koht Leevi Kortelainen

2023-1.koht Kendra Kingo; 2. koht Laura Lükk; 3. koht Daniils Bickovs

2024-1. koht Kendra Kingo; 2. koht Laura Lükk; 3. koht Lenna Leiger

2025-1. koht Laura Lükk; 2. koht Lenna Leiger; 3. koht Kendra Kingo[[Fail:Dragsterid.jpg|pisi|Laura Lükk, Kendra Kingo, Lenna Leiger oma Jr Dragsteritega]]

== Vaata ka ==
* [[Drag racing]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://autosport.ee/ Autosport Eestis]
* [https://kiirendussport.ee/ Kiirendussport]

; Meediakajastus
* https://tartu.postimees.ee/7077378/galerii-motoshow-l-naitab-12-aastane-tudruk-eesti-esimest-noorte-kiirendusautot
* https://virumaateataja.postimees.ee/7549799/nooruke-vaike-maarja-piiga-valmistub-oma-kiirendusautoga-elu-esimeseks-voistluseks
* https://virumaateataja.postimees.ee/7594196/laura-luki-debuuthooaeg-loppes-karikavoiduga
* https://hiiuleht.ee/riskantne-hobi-kahe-sekundiga-sajani/</text>
      <sha1>et1hb19oc8n0jl8w06r3uua1adiy05c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158435</id>
      <parentid>7158434</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:57:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lauralykk</username>
        <id>209576</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mõiste ja taust */</comment>
      <origin>7158435</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5870" sha1="kqfbvnkged7uguz2zt7c72akyew86mj" xml:space="preserve">{{vikinda}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}}
'''Junior Dragster''' on [[:en:Top_Fuel|Top Fuel]] Dragster vähendatud versioon. Eestis sõidetakse Jr Dragsteritega kiirendusvõistlustel, mida koordineerib Kiirenduse alakomitee. Jr Dragsteriga võisteldi Eestis esimest korda aastal 2020. Jr Dragster on mõeldud 8–18-aastastele kiirendusspordi huvilistele noortele. Võistlusdistants on 1/8 miili.

== Mõiste ja taust ==

Junior Dragster on vähendatud koopia Top Fuel Dragsterist. Jr Dragster on mõeldud noortele, kes soovivad kiirendusspordiga varakult alustada. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NHRA Jr. Drag Racing League {{!}} Junior Dragster |url=https://jrdragster.nhra.com/ |vaadatud=2026-04-17 |väljaanne=Jr. Dragster |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Jr Dragsteri klass loodi kiirendusvõistlustele 1992. aastal Põhja-Ameerikas kui esimest korda oli NHRA (National Hot Rod Association) poolt käivitatud Jr Drag Racing League. Jr Dragster idee autor on NHRA liige Vince Napp, kellel oli kirg kiirendusvõistluste vastu ja kes ehitas 1991.aastal oma lastele esimese Jr Dragsteri. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NHRA Jr. Drag Racing League {{!}} Junior Dragster |url=https://jrdragster.nhra.com/ |vaadatud=2026-04-17 |väljaanne=Jr. Dragster |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Tavapärasemad võistlusklassid on
{| class=&quot;wikitable&quot;
| valign=&quot;top&quot; |'''Võistleja vanus'''
| valign=&quot;top&quot; |'''Maksimaalne ET'''
|-
| valign=&quot;top&quot; |5.aastased
| valign=&quot;top&quot; |20,00 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |6.-7. aastased
| valign=&quot;top&quot; |13,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |8.-9. aastased
| valign=&quot;top&quot; |11,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |10.-12. aastased
| valign=&quot;top&quot; |8,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |13.-18. aastased
| valign=&quot;top&quot; |7,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |14.-20. aastased
| valign=&quot;top&quot; |6,90 sekundit
|}
Starditakse stardipuu järgi. Kvalifikatsioonisõidud toimuvad vastavalt reaktsiooniaegadele nii, et lähim võistleja, kes on saavutanud parima reaktsiooni aja (ideaalne 0,000sek) on number üks ja järgmine kes on saanud teise reaktsiooni aja jne. Kvalifikatsioonisõitude reaktsioonide põhjal määratakse kindlaks tegeliku võistluse järjekord. Eliminaatori sõitudes määrab võistleja enne starti oma Dial in-time ehk sõiduaja.  Starditakse nii, et aeglasema sõitja stardipuu hakkab varem tööle ja ta stardib enne. Eliminaatori sõidud toimuvad paarikaupa ja esimene, kes ületab finišijoone on võitja ja jätkab järgmises voorus. Võistleja ei tohi sõita kiiremini enda ette antud ajast. Eliminaatorid jätkuvad seni kuni on jäänud vaid kaks võistlejat, kes sõidavad finaalsõidus.

== Jr Dragsterite ajalugu Eestis ==
Jr Dragsteritega saab Eestis võistelda kiirendusvõistlustel. Eesti esimene Jr Dragsteri sõitja oli Kendra Kingo. Kendra Kingo hakkas Eestis Jr Dragsteriga sõitma aastast 2020 ning on sellest ajast peale 2025-aastani pidevalt kiirendusvõistlustel osalenud Jr Dragsteriga.

2022. aastal hakkas lisaks Kendrale Jr Dragsteriga sõitma ka Laura Lükk, kes oli vaid 10. aastane. 
[[Fail:Esimene_dragster.jpg|pisi|Kendra Kingo, Laura Lükk ja Lenna Leiger on alustanud kiirendussporti selle Jr Dragsteriga.]]
2024. aastal lisandus Lenna Leiger, kes oli alustades veel noorem kui Laura ehk 8. aastane.

Huvitava asjaoluna võib välja tuua fakti, et kõik Eesti Jr Dragsteri sõitjad (Kendra Kingo, Laura Lükk, Lenna Leiger) on alustanud ühe ja sama masinaga.

== Võistlussüsteem ja korraldus ==
Eestis korraldavad kiirendusvõistlusi erinevad eestvedajad, kes kooskõlastavad võistluste toimumise Kiirenduse alakomiteega.  Eestis toimuvad kiirendusvõistlused peamiselt Haapsalus Kiltsi lennuväljal, Tartus Ülenurme Lennuväljal. Eestis on võimalik osaleda kiirendusspordi Eesti Karikavõistlustel. Kiirendusspordi hooaeg Eestis kestab tavaliselt juunist kuni augustini.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-14 |pealkiri=KIIRENDUSSPORDI EESTI MEISTRIVÕISTLUSED – Eesti Kiirendusspordi EMV |url=https://kiirendussport.ee/ |vaadatud=2026-04-17 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

=== Tehnilised nõuded ja ohutus ===
Sõitja turvavarustus ja sõiduk peavad vastama SFI/FIA spetsifikatsioonile.  Jr Dragsterite (ja ka kõigi teiste masinate) ohutust ja varustuse olemasolu kontrollitakse enne võistluse algust tehnilises kontrollis.

=== Osalejad ja vanuseklassid ===
Eestis sõidavad 2025 aasta andmetel Eestis  Jr Dragsteritega Kendra Kingo ([https://www.facebook.com/profile.php?id=61574862983867 Täpsi Racing]), Lenna Leiger ([https://www.facebook.com/LeigerRacing Leiger Racing]), Laura Lükk([https://www.facebook.com/profile.php?id=100075676913628 Lykk Racing]). Kõigi sõitjate isad aitavad nende Jr Dragsterite eest hoolt kanda ning enne starti aitavad lapsed turvaliselt rihmadega kinni panna ning enne starti ka Jr Dragster käivitada, enamjaolt isad aitavad ka stardi protseduuridega

== Kiirenduse Eesti Karikavõistluse tulemused Jr Dragster võistlusklassis ==
2021-1. koht Kendra Kingo

2022- 1. koht Laura Lükk; 2. koht Kendra Kingo; 3. koht Leevi Kortelainen

2023-1.koht Kendra Kingo; 2. koht Laura Lükk; 3. koht Daniils Bickovs

2024-1. koht Kendra Kingo; 2. koht Laura Lükk; 3. koht Lenna Leiger

2025-1. koht Laura Lükk; 2. koht Lenna Leiger; 3. koht Kendra Kingo[[Fail:Dragsterid.jpg|pisi|Laura Lükk, Kendra Kingo, Lenna Leiger oma Jr Dragsteritega]]

== Vaata ka ==
* [[Drag racing]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://autosport.ee/ Autosport Eestis]
* [https://kiirendussport.ee/ Kiirendussport]

; Meediakajastus
* https://tartu.postimees.ee/7077378/galerii-motoshow-l-naitab-12-aastane-tudruk-eesti-esimest-noorte-kiirendusautot
* https://virumaateataja.postimees.ee/7549799/nooruke-vaike-maarja-piiga-valmistub-oma-kiirendusautoga-elu-esimeseks-voistluseks
* https://virumaateataja.postimees.ee/7594196/laura-luki-debuuthooaeg-loppes-karikavoiduga
* https://hiiuleht.ee/riskantne-hobi-kahe-sekundiga-sajani/</text>
      <sha1>kqfbvnkged7uguz2zt7c72akyew86mj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158438</id>
      <parentid>7158435</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:57:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lauralykk</username>
        <id>209576</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7158438</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5869" sha1="4k9vfke7u29madyd23igabb4lqm5ijm" xml:space="preserve">{{vikinda}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}}
'''Junior Dragster''' on [[:en:Top_Fuel|Top Fuel]] Dragster vähendatud versioon. Eestis sõidetakse Jr Dragsteritega kiirendusvõistlustel, mida kordineerib Kiirenduse alakomitee. Jr Dragsteriga võisteldi Eestis esimest korda aastal 2020. Jr Dragster on mõeldud 8–18-aastastele kiirendusspordi huvilistele noortele. Võistlusdistants on 1/8 miili.

== Mõiste ja taust ==

Junior Dragster on vähendatud koopia Top Fuel Dragsterist. Jr Dragster on mõeldud noortele, kes soovivad kiirendusspordiga varakult alustada. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NHRA Jr. Drag Racing League {{!}} Junior Dragster |url=https://jrdragster.nhra.com/ |vaadatud=2026-04-17 |väljaanne=Jr. Dragster |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Jr Dragsteri klass loodi kiirendusvõistlustele 1992. aastal Põhja-Ameerikas kui esimest korda oli NHRA (National Hot Rod Association) poolt käivitatud Jr Drag Racing League. Jr Dragster idee autor on NHRA liige Vince Napp, kellel oli kirg kiirendusvõistluste vastu ja kes ehitas 1991.aastal oma lastele esimese Jr Dragsteri. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NHRA Jr. Drag Racing League {{!}} Junior Dragster |url=https://jrdragster.nhra.com/ |vaadatud=2026-04-17 |väljaanne=Jr. Dragster |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Tavapärasemad võistlusklassid on
{| class=&quot;wikitable&quot;
| valign=&quot;top&quot; |'''Võistleja vanus'''
| valign=&quot;top&quot; |'''Maksimaalne ET'''
|-
| valign=&quot;top&quot; |5.aastased
| valign=&quot;top&quot; |20,00 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |6.-7. aastased
| valign=&quot;top&quot; |13,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |8.-9. aastased
| valign=&quot;top&quot; |11,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |10.-12. aastased
| valign=&quot;top&quot; |8,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |13.-18. aastased
| valign=&quot;top&quot; |7,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |14.-20. aastased
| valign=&quot;top&quot; |6,90 sekundit
|}
Starditakse stardipuu järgi. Kvalifikatsioonisõidud toimuvad vastavalt reaktsiooniaegadele nii, et lähim võistleja, kes on saavutanud parima reaktsiooni aja (ideaalne 0,000sek) on number üks ja järgmine kes on saanud teise reaktsiooni aja jne. Kvalifikatsioonisõitude reaktsioonide põhjal määratakse kindlaks tegeliku võistluse järjekord. Eliminaatori sõitudes määrab võistleja enne starti oma Dial in-time ehk sõiduaja.  Starditakse nii, et aeglasema sõitja stardipuu hakkab varem tööle ja ta stardib enne. Eliminaatori sõidud toimuvad paarikaupa ja esimene, kes ületab finišijoone on võitja ja jätkab järgmises voorus. Võistleja ei tohi sõita kiiremini enda ette antud ajast. Eliminaatorid jätkuvad seni kuni on jäänud vaid kaks võistlejat, kes sõidavad finaalsõidus.

== Jr Dragsterite ajalugu Eestis ==
Jr Dragsteritega saab Eestis võistelda kiirendusvõistlustel. Eesti esimene Jr Dragsteri sõitja oli Kendra Kingo. Kendra Kingo hakkas Eestis Jr Dragsteriga sõitma aastast 2020 ning on sellest ajast peale 2025-aastani pidevalt kiirendusvõistlustel osalenud Jr Dragsteriga.

2022. aastal hakkas lisaks Kendrale Jr Dragsteriga sõitma ka Laura Lükk, kes oli vaid 10. aastane. 
[[Fail:Esimene_dragster.jpg|pisi|Kendra Kingo, Laura Lükk ja Lenna Leiger on alustanud kiirendussporti selle Jr Dragsteriga.]]
2024. aastal lisandus Lenna Leiger, kes oli alustades veel noorem kui Laura ehk 8. aastane.

Huvitava asjaoluna võib välja tuua fakti, et kõik Eesti Jr Dragsteri sõitjad (Kendra Kingo, Laura Lükk, Lenna Leiger) on alustanud ühe ja sama masinaga.

== Võistlussüsteem ja korraldus ==
Eestis korraldavad kiirendusvõistlusi erinevad eestvedajad, kes kooskõlastavad võistluste toimumise Kiirenduse alakomiteega.  Eestis toimuvad kiirendusvõistlused peamiselt Haapsalus Kiltsi lennuväljal, Tartus Ülenurme Lennuväljal. Eestis on võimalik osaleda kiirendusspordi Eesti Karikavõistlustel. Kiirendusspordi hooaeg Eestis kestab tavaliselt juunist kuni augustini.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-14 |pealkiri=KIIRENDUSSPORDI EESTI MEISTRIVÕISTLUSED – Eesti Kiirendusspordi EMV |url=https://kiirendussport.ee/ |vaadatud=2026-04-17 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

=== Tehnilised nõuded ja ohutus ===
Sõitja turvavarustus ja sõiduk peavad vastama SFI/FIA spetsifikatsioonile.  Jr Dragsterite (ja ka kõigi teiste masinate) ohutust ja varustuse olemasolu kontrollitakse enne võistluse algust tehnilises kontrollis.

=== Osalejad ja vanuseklassid ===
Eestis sõidavad 2025 aasta andmetel Eestis  Jr Dragsteritega Kendra Kingo ([https://www.facebook.com/profile.php?id=61574862983867 Täpsi Racing]), Lenna Leiger ([https://www.facebook.com/LeigerRacing Leiger Racing]), Laura Lükk([https://www.facebook.com/profile.php?id=100075676913628 Lykk Racing]). Kõigi sõitjate isad aitavad nende Jr Dragsterite eest hoolt kanda ning enne starti aitavad lapsed turvaliselt rihmadega kinni panna ning enne starti ka Jr Dragster käivitada, enamjaolt isad aitavad ka stardi protseduuridega

== Kiirenduse Eesti Karikavõistluse tulemused Jr Dragster võistlusklassis ==
2021-1. koht Kendra Kingo

2022- 1. koht Laura Lükk; 2. koht Kendra Kingo; 3. koht Leevi Kortelainen

2023-1.koht Kendra Kingo; 2. koht Laura Lükk; 3. koht Daniils Bickovs

2024-1. koht Kendra Kingo; 2. koht Laura Lükk; 3. koht Lenna Leiger

2025-1. koht Laura Lükk; 2. koht Lenna Leiger; 3. koht Kendra Kingo[[Fail:Dragsterid.jpg|pisi|Laura Lükk, Kendra Kingo, Lenna Leiger oma Jr Dragsteritega]]

== Vaata ka ==
* [[Drag racing]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://autosport.ee/ Autosport Eestis]
* [https://kiirendussport.ee/ Kiirendussport]

; Meediakajastus
* https://tartu.postimees.ee/7077378/galerii-motoshow-l-naitab-12-aastane-tudruk-eesti-esimest-noorte-kiirendusautot
* https://virumaateataja.postimees.ee/7549799/nooruke-vaike-maarja-piiga-valmistub-oma-kiirendusautoga-elu-esimeseks-voistluseks
* https://virumaateataja.postimees.ee/7594196/laura-luki-debuuthooaeg-loppes-karikavoiduga
* https://hiiuleht.ee/riskantne-hobi-kahe-sekundiga-sajani/</text>
      <sha1>4k9vfke7u29madyd23igabb4lqm5ijm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158439</id>
      <parentid>7158438</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:58:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lauralykk</username>
        <id>209576</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mõiste ja taust */</comment>
      <origin>7158439</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5870" sha1="75p3mldv5ke5jgi351antiqn65qayc4" xml:space="preserve">{{vikinda}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}}
'''Junior Dragster''' on [[:en:Top_Fuel|Top Fuel]] Dragster vähendatud versioon. Eestis sõidetakse Jr Dragsteritega kiirendusvõistlustel, mida kordineerib Kiirenduse alakomitee. Jr Dragsteriga võisteldi Eestis esimest korda aastal 2020. Jr Dragster on mõeldud 8–18-aastastele kiirendusspordi huvilistele noortele. Võistlusdistants on 1/8 miili.

== Mõiste ja taust ==

Junior Dragster on vähendatud koopia Top Fuel Dragsterist. Jr Dragster on mõeldud noortele, kes soovivad kiirendusspordiga varakult alustada. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NHRA Jr. Drag Racing League {{!}} Junior Dragster |url=https://jrdragster.nhra.com/ |vaadatud=2026-04-17 |väljaanne=Jr. Dragster |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Jr Dragsteri klass loodi kiirendusvõistlustele 1992. aastal Põhja-Ameerikas kui esimest korda oli NHRA (National Hot Rod Association) poolt käivitatud Jr Drag Racing League. Jr Dragsteri idee autor on NHRA liige Vince Napp, kellel oli kirg kiirendusvõistluste vastu ja kes ehitas 1991.aastal oma lastele esimese Jr Dragsteri. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NHRA Jr. Drag Racing League {{!}} Junior Dragster |url=https://jrdragster.nhra.com/ |vaadatud=2026-04-17 |väljaanne=Jr. Dragster |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Tavapärasemad võistlusklassid on
{| class=&quot;wikitable&quot;
| valign=&quot;top&quot; |'''Võistleja vanus'''
| valign=&quot;top&quot; |'''Maksimaalne ET'''
|-
| valign=&quot;top&quot; |5.aastased
| valign=&quot;top&quot; |20,00 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |6.-7. aastased
| valign=&quot;top&quot; |13,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |8.-9. aastased
| valign=&quot;top&quot; |11,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |10.-12. aastased
| valign=&quot;top&quot; |8,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |13.-18. aastased
| valign=&quot;top&quot; |7,90 sekundit
|-
| valign=&quot;top&quot; |14.-20. aastased
| valign=&quot;top&quot; |6,90 sekundit
|}
Starditakse stardipuu järgi. Kvalifikatsioonisõidud toimuvad vastavalt reaktsiooniaegadele nii, et lähim võistleja, kes on saavutanud parima reaktsiooni aja (ideaalne 0,000sek) on number üks ja järgmine kes on saanud teise reaktsiooni aja jne. Kvalifikatsioonisõitude reaktsioonide põhjal määratakse kindlaks tegeliku võistluse järjekord. Eliminaatori sõitudes määrab võistleja enne starti oma Dial in-time ehk sõiduaja.  Starditakse nii, et aeglasema sõitja stardipuu hakkab varem tööle ja ta stardib enne. Eliminaatori sõidud toimuvad paarikaupa ja esimene, kes ületab finišijoone on võitja ja jätkab järgmises voorus. Võistleja ei tohi sõita kiiremini enda ette antud ajast. Eliminaatorid jätkuvad seni kuni on jäänud vaid kaks võistlejat, kes sõidavad finaalsõidus.

== Jr Dragsterite ajalugu Eestis ==
Jr Dragsteritega saab Eestis võistelda kiirendusvõistlustel. Eesti esimene Jr Dragsteri sõitja oli Kendra Kingo. Kendra Kingo hakkas Eestis Jr Dragsteriga sõitma aastast 2020 ning on sellest ajast peale 2025-aastani pidevalt kiirendusvõistlustel osalenud Jr Dragsteriga.

2022. aastal hakkas lisaks Kendrale Jr Dragsteriga sõitma ka Laura Lükk, kes oli vaid 10. aastane. 
[[Fail:Esimene_dragster.jpg|pisi|Kendra Kingo, Laura Lükk ja Lenna Leiger on alustanud kiirendussporti selle Jr Dragsteriga.]]
2024. aastal lisandus Lenna Leiger, kes oli alustades veel noorem kui Laura ehk 8. aastane.

Huvitava asjaoluna võib välja tuua fakti, et kõik Eesti Jr Dragsteri sõitjad (Kendra Kingo, Laura Lükk, Lenna Leiger) on alustanud ühe ja sama masinaga.

== Võistlussüsteem ja korraldus ==
Eestis korraldavad kiirendusvõistlusi erinevad eestvedajad, kes kooskõlastavad võistluste toimumise Kiirenduse alakomiteega.  Eestis toimuvad kiirendusvõistlused peamiselt Haapsalus Kiltsi lennuväljal, Tartus Ülenurme Lennuväljal. Eestis on võimalik osaleda kiirendusspordi Eesti Karikavõistlustel. Kiirendusspordi hooaeg Eestis kestab tavaliselt juunist kuni augustini.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-14 |pealkiri=KIIRENDUSSPORDI EESTI MEISTRIVÕISTLUSED – Eesti Kiirendusspordi EMV |url=https://kiirendussport.ee/ |vaadatud=2026-04-17 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

=== Tehnilised nõuded ja ohutus ===
Sõitja turvavarustus ja sõiduk peavad vastama SFI/FIA spetsifikatsioonile.  Jr Dragsterite (ja ka kõigi teiste masinate) ohutust ja varustuse olemasolu kontrollitakse enne võistluse algust tehnilises kontrollis.

=== Osalejad ja vanuseklassid ===
Eestis sõidavad 2025 aasta andmetel Eestis  Jr Dragsteritega Kendra Kingo ([https://www.facebook.com/profile.php?id=61574862983867 Täpsi Racing]), Lenna Leiger ([https://www.facebook.com/LeigerRacing Leiger Racing]), Laura Lükk([https://www.facebook.com/profile.php?id=100075676913628 Lykk Racing]). Kõigi sõitjate isad aitavad nende Jr Dragsterite eest hoolt kanda ning enne starti aitavad lapsed turvaliselt rihmadega kinni panna ning enne starti ka Jr Dragster käivitada, enamjaolt isad aitavad ka stardi protseduuridega

== Kiirenduse Eesti Karikavõistluse tulemused Jr Dragster võistlusklassis ==
2021-1. koht Kendra Kingo

2022- 1. koht Laura Lükk; 2. koht Kendra Kingo; 3. koht Leevi Kortelainen

2023-1.koht Kendra Kingo; 2. koht Laura Lükk; 3. koht Daniils Bickovs

2024-1. koht Kendra Kingo; 2. koht Laura Lükk; 3. koht Lenna Leiger

2025-1. koht Laura Lükk; 2. koht Lenna Leiger; 3. koht Kendra Kingo[[Fail:Dragsterid.jpg|pisi|Laura Lükk, Kendra Kingo, Lenna Leiger oma Jr Dragsteritega]]

== Vaata ka ==
* [[Drag racing]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://autosport.ee/ Autosport Eestis]
* [https://kiirendussport.ee/ Kiirendussport]

; Meediakajastus
* https://tartu.postimees.ee/7077378/galerii-motoshow-l-naitab-12-aastane-tudruk-eesti-esimest-noorte-kiirendusautot
* https://virumaateataja.postimees.ee/7549799/nooruke-vaike-maarja-piiga-valmistub-oma-kiirendusautoga-elu-esimeseks-voistluseks
* https://virumaateataja.postimees.ee/7594196/laura-luki-debuuthooaeg-loppes-karikavoiduga
* https://hiiuleht.ee/riskantne-hobi-kahe-sekundiga-sajani/</text>
      <sha1>75p3mldv5ke5jgi351antiqn65qayc4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Santa Maria della Salute kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713757</id>
    <revision>
      <id>7158487</id>
      <parentid>7137594</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:34:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20260521sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]]</comment>
      <origin>7158487</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2216" sha1="ofmw389p5xmcufrkzw88kjspkfpasyi" xml:space="preserve">{{See Artikkel|Veneetsia kirikust}}
{{Infokast kirik
|nimi             = Santa Maria della Salute
|omakeelne nimi   = 
|pilt             = Santa Maria della Salute from Hotel Monaco.jpg
|pildiallkiri     = 
|riik             = 
|asukoht          = [[Veneetsia]], [[Itaalia]]
|ehituse algus    = 1631 ({{aega tagasi|1631}})
|ehituse lõpp     = 1637 ({{aega tagasi|1637}})
|sissepühitsemine =
|esmamainimine    = 
|laiendatud       = 
|laiuskoord       = 
|pikkuskoord      = 
|asendikaart      = 
|kaart            = 
|veel             = 
}}
'''Santa Maria della Salute''' ([[veneetsia keel]]es '''Bazéłega de Santa Maria de ła Sałute'''; ka '''La Salute''') on [[roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] [[kirik (hoone)|kirik]] ja [[basiilika]] [[Veneetsia]] [[Dorsoduro]] linnaosas [[Itaalia]]s.

See asub [[Punta della Dogana]]-nimelisel maakitsusel [[Suur Kanal|Suure Kanali]] ja [[Giudecca kanal]]i vahel ning paistab kätte [[Püha Markuse väljak]]ult. Santa Maria della Salute kirik on [[Gesuati]] koguduse osa ning Veneetsia nn katkukirikutest uusim.

Aastal 1630 tabas Veneetsiat [[Itaalia 1629.–1631. aasta katkuepideemia|ebatavaliselt karm katkupuhang]]. [[Veneetsia Vabariik|Veneetsia Vabariigi]] võimud lubasid katkust pääsedes pühendada [[Neitsi Maarja]]le pühakoja. Kiriku projekteeris [[Vincenzo Scamozzi]] õpilane [[Baldassare Longhena]] [[barokk]]stiilis. Ehitus algas aastal 1631. Enamus kirikus olevatest kunstiteostest on seotud katkuga.

Santa Maria della Salute kuppel sai Veneetsia silueti tunnuseks. Seda ilmus nii kohalike, nagu [[Canaletto]] ja [[Francesco Guardi]], kui väliskunstnike, nagu [[J. M. W. Turner]] ja [[John Singer Sargent]], teostele.

==Vaata ka==
* [[Püha mäe basiilika (Głogówko)]]
* [[Veneetsia ehitiste loend]]
* [[Veneetsia kirikute loend]]
* [[Katoliku Maarja kirikud]]

==Allikad==
*{{cite journal|title=Plans and Planning for S. Maria della Salute, Venice|url=https://archive.org/details/sim_art-bulletin_1997-09_79_3/page/440|first=Andrew|last= Hopkins|journal= The Art Bulletin|year=1997|volume=79|issue=3|pages=440–465|doi=10.2307/3046261|jstor=3046261}}

{{Veneetsia vaatamisväärsused}}

[[Kategooria:Veneetsia]]
[[Kategooria:Itaalia kirikud]]</text>
      <sha1>ofmw389p5xmcufrkzw88kjspkfpasyi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaakobitee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>713796</id>
    <revision>
      <id>7158459</id>
      <parentid>7154982</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:16:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20260521sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]]</comment>
      <origin>7158459</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="39513" sha1="qosmux5p71h7kna6n3bbl6czqrpx348" xml:space="preserve">'''Camino de Santiago''' ([[ladina keel]]es ''Peregrinatio Compostellana'', sõna-sõnalt „Compostela palverännak”; [[galeegi keel]]es ''O Camiño de Santiago''),&lt;ref&gt;Muudes keeltes: [[hispaania keel]]es ''El Camino de Santiago''; [[portugali keel]]es ''O Caminho de Santiago''; [[prantsuse keel]]es ''Le chemin de Saint-Jacques''; [[saksa keel]]es ''Der Jakobsweg''; [[itaalia keel]]es ''Il Cammino di san Giacomo''.&lt;/ref&gt; inglise keeles ka '''Püha Jaakobuse tee''', on [[palverännutee]]de ehk [[palverännak]]ute võrgustik, mis viib [[apostel]] [[Jaakobus Sebedeuse poeg|Jaakobuse]] pühamusse [[Santiago de Compostela katedraal]]is [[Galicia]]s Loode-[[Hispaania]]s, kuhu pärimuse järgi on apostli säilmed maetud. Palverändurid järgivad selle teid vaimse tee või retriidina oma vaimse kasvu nimel. See on populaarne ka matkajate, jalgratturite ja organiseeritud turismigruppide seas.

Pärast Püha Jaakobus Suure reliikviate avastamist 9. sajandi alguses rajatud Püha Jaakobuse tee kujunes alates 10. sajandist üheks [[keskaja kristlus]]e peamiseks palverännuteeks. Pärast [[Granada sõda|Granada sõja]] lõppu 1492. aastal kuulutas [[paavst Aleksander VI]] [[Katoliiklikud monarhid|Katoliiklike monarhide]] [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] ja [[Isabella I]] valitsusajal Camino de Santiago ametlikult üheks „kolmest suurest [[ristiusk|ristirahva]] palverännakust“ koos [[Jeruusalemm]]a ja [[Rooma]] viiva ''[[Via Francigena]]''ga.

1987. aastal kuulutati Camino, mis hõlmab mitut teed Hispaanias, [[Prantsusmaa]]l ja Portugalis, esimeseks [[Euroopa Nõukogu kultuuritee]]ks. Alates 2013. aastast on Camino meelitanud igal aastal üle 200 000 palveränduri ning aastane kasvumäär on üle 10 protsendi. Palverändurid tulevad peamiselt jalgsi ja sageli lähedalasuvatest linnadest, mistõttu kulub Santiago jõudmiseks mitu päeva. [[Camino Francés]] kogub umbes kaks kolmandikku kõndijatest, kuid ka teised väiksemad teed on muutunud üha populaarsemaks. [[Santiago de Compostela teed: Camino Francés ja Põhja-Hispaania teed|Camino Francés ja Põhja-Hispaania teed]] Hispaanias kanti [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse, neile järgnesid [[Santiago de Compostela teed Prantsusmaal|Prantsusmaa teed]] 1998. aastal, kuna neil oli suur ajalooline tähtsus kristluse peamise palverännuteena ning nad annavad tunnistust ideede ja kultuuride vahetusest nende teede ääres.&lt;ref name=&quot;unesco1&quot;&gt;{{Cite web |title=Routes of Santiago de Compostela: Camino Francés and Routes of Northern Spain |url=https://whc.unesco.org/en/list/669 |access-date=4 November 2021 |website=UNESCO World Heritage Centre |publisher=United Nations Educational, Scientific, and Cultural Organization}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;unesco2&quot;&gt;{{Cite web |title=Routes of Santiago de Compostela in France |url=https://whc.unesco.org/en/list/868 |access-date=4 November 2021 |website=UNESCO World Heritage Centre |publisher=United Nations Educational, Scientific, and Cultural Organization}}&lt;/ref&gt;

== Peamine kristlik palverännutee ==
{{mitu pilti
| joondus = paremal
| suund = horisontaalne
| kogulaius = 300
| pilt1 = Santiago cathedral 2021 Sunset.jpg
| pilt2 = Catedral, Santiago de Compostela, España, 2015-09-22, DD 08.jpg
| allkiri1 = Santiago de Compostela katedraal
| allkiri2 = Püha Jaakobuse relikviaar Santiago katedraalis
| allkiri_joondus = center
}}
Püha Jaakobuse tee oli hiliskeskajal üks tähtsamaid [[kristlik palverännak|kristlikke palverännakuid]] ja palverännutee, millel võis saada [[täielik indulgents|täieliku indulgentsi]]; teised tähtsad palverännuteed olid [[Via Francigena]] [[Rooma]] ja palverännak [[Jeruusalemm kristluses|Jeruusalemma]]. Pärimuse järgi toodi [[Jaakobus Sebedeuse poeg|Püha Jaakobuse]] säilmed paadiga Jeruusalemmast Põhja-Hispaaniasse, kus ta maeti praeguse [[Santiago de Compostela]] linna alale&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Santiago de Compostela {{!}} Spain |url=https://www.britannica.com/place/Santiago-de-Compostela |access-date=16 February 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}&lt;/ref&gt; (Hispaania legendide järgi oli Püha Jaakobus veetnud aega Hispaanias evangeeliumi kuulutades, kuid naasis Juudamaale pärast seda, kui nägi [[Neitsi Maarja]] nägemust [[Ebro]] jõe kaldal).&lt;ref name=&quot;chadwick&quot;&gt;{{Citation |last=Chadwick |first=Henry |title=Priscillian of Avila |year=1976 |publisher=Oxford University Press}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Fletcher&quot;&gt;{{Citation |last=Fletcher |first=Richard A. |title=Saint James's Catapult : The Life and Times of Diego Gelmírez of Santiago de Compostela |url=http://libro.uca.edu/sjc/sjc.htm |year=1984 |publisher=Oxford University Press}}&lt;/ref&gt;

Palverändurid võivad Santiago de Compostelasse jõudmiseks valida kümnete palverännuteede vahel. Traditsiooniliselt, nagu enamiku palverännakute puhul, algab Püha Jaakobuse tee inimese kodust ja lõpeb palverännupaigas. Mõnda teed peetakse siiski peamisteks. [[Keskaeg|Keskajal]] oli tee väga tihedalt kasutusel. Kuid [[must surm]], [[protestantlik reformatsioon]] ja poliitilised rahutused 16. sajandi Euroopas viisid selle allakäiguni.

Kui Püha Jaakobuse [[mälestuspäev]] (25. juuli) langeb [[pühapäev]]ale, kuulutab katedraal välja püha aasta. Sõltuvalt liigaastatest korduvad pühad aastad 5-, 6- ja 11-aastaste vahedega. Viimased olid 1993, 1999, 2004, 2010 ja 2021. Järgmine tuleb 2027. aastal.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Holy Years at Santiago de Compostela |url=http://www.csj.org.uk/holy-years.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140916050419/http://www.csj.org.uk/holy-years.htm |archive-date=16 September 2014 |access-date=6 March 2014 |df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
=== Kristluse-eelne ajalugu ===
[[File:Hospital de Órbigo (496110133).jpg|thumb|19 kaarega Rooma sild üle [[Órbigo]] jõe. Sild on liidetud tänapäevase Camino Francés’ga.]]
[[Camino Finisterre|Peamine palverännutee]] Santiagosse järgib varasemat Rooma kaubateed, mis jätkub [[Atlandi ookean]]i rannikule [[Galiitsia]]s ja lõpeb [[Finisterre neem]]el. Kuigi tänapäeval teatakse, et Finisterre neem, Hispaania läänepoolseim punkt, ei ole Euroopa läänepoolseim punkt ([[Cabo da Roca]] [[Portugal]]is on lääne pool), näitab tõik, et roomlased nimetasid seda ''Finisterrae''ks (sõna-sõnalt „maailma lõpp” või „maa lõpp” [[ladina keel]]es), et nad pidasid seda selliseks. Öösiti näib ülal olev [[Linnutee]] teed näitavat ja nii sai teekond hüüdnime „Voie lactée” – prantsuse keeles Linnutee.&lt;ref name=&quot;route&quot;&gt;&quot;[http://dspace.dial.pipex.com/telegraph/04camino/04000001.htm Medieval footpath under the stars of the Milky Way] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20061217160109/http://dspace.dial.pipex.com/telegraph/04camino/04000001.htm |date=17 December 2006 }}&quot;. ''Telegraph Online''.&lt;/ref&gt;

=== Karbi sümbol ===
{{See also|Püha Jaakobuse kammkarp|Palverändurimüts}}
{{mitu pilti
| joondus = vasakul
| suund = horisontaalne
| reas = 2
| kogulaius = 300
| pilt1 = Spain Leon - Santiago Shell.jpg
| pilt2 = Muszla Jakuba.svg
| pilt3 = Navarrete pavement camino marker.jpg
| pilt4 = Vieira Camino de Santiago.jpg
| allkiri1 = Püha Jaakobuse karp tee sümbolina seinal [[León (Hispaania)|León]]is
| allkiri2 = Stiliseeritud kammkarp, tee tänapäevane teeviit
| allkiri3 = Tee kulgu näitav tähis
| allkiri4 = Püha Jaakobuse palveränduri traditsioonilised esemed
| allkiri_joondus = center
}}

[[kammkarp|Kammkarbi]] koda, mida Galicia rannikul sageli leidub, on juba ammu olnud Camino de Santiago sümbol. Sajandite jooksul on kammkarp omandanud mitmesuguseid tähendusi – metafoorseid, praktilisi ja müütilisi –, ehkki selle olulisus võis tegelikult tuleneda palverändurite soovist võtta koju kaasa tõend oma teekonnast.

Ühe müüdi järgi toodi pärast Jaakobuse surma tema keha ingli juhitud laeval tagasi [[Pürenee poolsaar]]ele, et see maetaks praeguse [[Libredón]]i alale. Kui laev kaldale lähenes, peeti rannal [[Kuninganna Lupa]] tütre pulmi.&lt;ref name=&quot;Bahrami&quot;&gt;{{Cite book |last=Bahrami |first= Beebe  |url=https://books.google.com/books?id=f6F_cqGOAr4C&amp;q=Queen+Lupa |title=The Spiritual Traveler: Spain : a Guide to Sacred Sites and Pilgrim Routes |date=2009 |publisher=Paulist Press |page=36| isbn=978-1-58768-047-2 }}&lt;/ref&gt; Noor peigmees oli hobuse seljas ning laeva lähenemist nähes hobune ehmus ning nii hobune kui ratsanik paiskusid merre. Ime läbi tulid hobune ja ratsanik veest elusana välja, kaetud karpidega.&lt;ref name=&quot;Starkie&quot;&gt;{{Cite book |last=Starkie |first=Walter |url=https://books.google.com/books?id=9xJGrnvuNW4C |title=The Roads to Santiago: Pilgrims of St. James |publisher=University of California Press |year=1965 |author-link=Walter Starkie |orig-year=1957}}&lt;/ref&gt;{{rp|71}}

Seotusest Caminoga hakkas kammkarp sümboliseerima palverännakut nii kindlasse pühamusse kui ka taevasse, meenutades Heebrea kirja 11:13, mille järgi kristlased on „võõrad ja majalised maa peal”.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Kosloski |first=Philip |date=25 July 2017 |title=How the scallop shell became a symbol of pilgrimage |url=https://aleteia.org/2017/07/25/how-the-scallop-shell-became-a-symbol-of-pilgrimage/}}&lt;/ref&gt; Kammkarbi sümbolit kasutatakse Camino teeviidana ja seda näeb sageli ka palverändurite endi küljes, mis näitab neid palveränduritena. Keskajal oli karp pigem tõend teekonna lõpetamisest kui palverännaku ajal kantud märk. [[palverändurikepp|Palverändurikepp]] on kõndimiskepp, mida mõned palverändurid kasutavad teel Santiago de Compostela pühamusse Hispaanias.&lt;ref name=&quot;navarra&quot;&gt;{{Cite web |title=Pilgrim's Way to Santiago: Curiosities |url=http://www.turismo.navarra.es/eng/propuestas/camino-santiago/informacion-general-camino/curiosidades-camino.htm |website=Navarre Tourist Board}}&lt;/ref&gt;

=== Keskaja teekonna ajalugu ===
[[File:Marker Camino de Santiago.jpg|thumb|Camino teeviit [[Taboada sild|Taboada silla]] sissepääsu juures; see 10. sajandi sild asub [[Silleda]] vallas [[Pontevedra provints]]is [[Hispaania]]s. Silda kasutavad palverändurid tänini, kui liiguvad Santiagosse [[Hõbetee]]d pidi.]]
{{mitu pilti
| joondus = paremal
| suund = horisontaalne
| kogulaius = 300
| pilt1 = Othem wall paintings 04.jpg
| pilt2 = Jakobsweg - Pilger 1568 - Hurden IMG 5664.JPG
| allkiri1 = Püha Jaakobus oma palverändurikepiga. Müts on iseloomulik, kuid sageli kannab ta ka oma sümbolit, kammkarpi, mütsi esiserval või mujal riietel
| allkiri2 = Püha Jaakobuse tee palverändurid (1568)
| allkiri_joondus = center
}}

Varaseimad andmed külastustest [[Santiago de Compostela]] pühamusse pärinevad 9. sajandist [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] ja [[Galiitsia kuningriik|Galiitsia]] kuningriigi ajast. Palverännak pühamusse sai keskaja kuulsaimaks palverännakuks ning tavaks kujunes, et Compostelast naasjad tõid kaasa [[Galiitsia]] [[kammkarp|kammkarbi]] tõendina oma teekonna lõpetamisest. See tava viis järk-järgult selleni, et kammkarbist sai palveränduri märk.&lt;ref&gt;{{Cite journal |last=Waldron |first=Thomas |year=1979 |title=The Sign of the Scallop Shell |journal=The Furrow |volume=30 |issue=10 |pages=646–649 |jstor=27660823}}&lt;/ref&gt;

Esimesed registreeritud palverändurid väljastpoolt [[Püreneed]] külastasid pühamut 11. sajandi keskpaigas, kuid näib, et alles sajand hiljem hakkas sinna regulaarselt saabuma suurel hulgal välismaiseid palverändureid. Varaseimad andmed [[Inglismaa]]lt saabunud palveränduritest pärinevad ajavahemikust 1092–1105. Kuid 12. sajandi alguseks oli palverännak kujunenud juba väga hästi organiseeritud ettevõtmiseks.&lt;ref name=&quot;Billington&quot;&gt;{{cite news |last1=Billington |first1=Rachel |title=Santiago's Golden Legend |url=https://www.nytimes.com/1989/10/01/magazine/santiago-s-golden-legend.html |work=[[The New York Times]] Magazine |date=1989-10-01}}&lt;/ref&gt;

Üks 12. sajandi suuri palverännaku toetajaid oli [[paavst Calixtus II]], kes algatas Compostela pühad aastad.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Brief history: The Camino – past, present &amp; future |url=http://www.caminoguides.com/history.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120301095104/http://www.caminoguides.com/history.html |archive-date=1 March 2012 |access-date=6 March 2014}}&lt;/ref&gt;

{{mitu pilti
| joondus = paremal
| suund = horisontaalne
| kogulaius = 300
| pilt1 = Convento de San Marcos (León). Portada.jpg
| pilt2 = SantiagoMatamoros.jpg
| allkiri1 = Leóni San Marcose kloostri 18. sajandi alguse fassaad; klooster hoolitses sajandite jooksul palverändurite eest
| allkiri2 = Püha Jaakobus mauridetapja ([[Carrión de los Condes]])
| allkiri_joondus = center
}}

Palverändurite igapäevaseid vajadusi teel Compostelasse ja sealt tagasi rahuldas terve rida [[haigla]]id. Need asutused aitasidki kujundada tänapäevast haigla mõistet. Mitmed Hispaania linnad kannavad seda nime tänini, näiteks [[Hospital de Órbigo]]. Haiglaid pidasid sageli katoliku ordud ja need olid kuningliku kaitse all. Annetusi julgustati, kuid paljud vaesemad palverändurid jõudsid vaevu järgmise haiglani, neil oli vähe riideid ja tervis halb. Seetõttu rajas [[María Ramírez de Medrano]] ühe varaseima San Juan de Acre haigla [[Navarrete, La Rioja|Navarretesse]] ning [[komtuurkond|komtuurkonna]] palverändurite kaitseks Compostela teel.&lt;ref&gt;''María Ramírez de Medrano and the Foundation of San Juan de Acre Hospital in Navarrete'' https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/8373680.pdf&lt;/ref&gt;

[[romaani arhitektuur|Romaani arhitektuur]], uus kiriklik arhitektuuristiil, kavandati suurte kaartega, et toime tulla tohutute vagade rahvahulkadega.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Romanesque Architecture - Durham World Heritage Site |url=https://www.durhamworldheritagesite.com/architecture/romanesque |website=www.durhamworldheritagesite.com}}&lt;/ref&gt;

Tekkis ka tänapäevase [[turism]]iga seotud atribuutika, näiteks märgid ja suveniirid. Palverändurid palvetasid sageli [[Püha Rochus]]e poole ning tema arvukaid kujutisi koos [[Püha Jaakobuse rist]]iga võib teel endiselt näha. Caminol nähakse risti sageli koos [[palveränduri kammkarp|palveränduri kammkarbiga]], et tähistada palverännuteed.&lt;ref name=&quot;Five Sensations&quot;&gt;{{Cite web |date=2015-08-25 |title=The symbolic power of the Way of St. James |url=https://fsensations.com/en/el-poder-simbolico-del-camino |access-date=2015-08-25 |website=Five Sensations |archive-date=2019-08-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190824082607/https://fsensations.com/en/el-poder-simbolico-del-camino |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

Palverännak Santiago de Compostelasse sai võimalikuks tänu kaitsele ja vabadusele, mida pakkus [[Prantsusmaa kuningriik]], kust enamik palverändureid pärines. Ettevõtlikud prantslased (sealhulgas [[Gascogne|gaskoonid]] ja teised rahvad, kes ei allunud Prantsuse kroonile) asusid teele jäävatesse linnadesse elama ning nende nimed ilmuvad arhiivides. Palverändurite eest hoolitsesid sellised inimesed nagu [[Domingo de la Calzada]], keda hiljem tunnistati pühakuks.

Palverändurid kõndisid Püha Jaakobuse teed, sageli kuude ja mõnikord aastate kaupa, et jõuda Compostela peaväljakul asuva suure kirikuni ja austada Püha Jaakobust. Paljud saabusid kohale peaaegu ilma millegita haiguse või röövi tõttu või mõlema pärast. Traditsiooniliselt panid palverändurid käe katedraali sissepääsu juures olevale sambale ja nii paljud on seda teinud, et see on kivi silmanähtavalt kulutanud.&lt;ref&gt;{{Cite book |last1=Davies |first1=Bethan |url=https://books.google.com/books?id=ZSSaHJ8AsqcC&amp;pg=PA179 |title=Walking the Camino de Santiago |last2=Cole |first2=Ben |publisher=Pili Pala Press |year=2003 |isbn=0-9731698-0-X |page=179}}&lt;/ref&gt;

[[Linnutee]] populaarne hispaaniakeelne nimetus on ''El Camino de Santiago''. Levinud keskaja legendi järgi tekkis Linnutee rändavate palverändurite üleskeerutatud tolmust.&lt;ref&gt;{{Cite journal |last=Bignami |first=Giovanni F. |date=26 March 2004 |title=Visions of the Milky Way |url=https://archive.org/details/sim_science_2004-03-26_303_5666/page/1978 |journal=Science |volume=303 |issue=5666 |page=1979 |doi=10.1126/science.1096275 |jstor=3836327 |s2cid=191291730}}&lt;/ref&gt;

==== Esimene ametlik teejuht ====
Tolle aja ametlik teejuht oli ''[[Codex Calixtinus]]''. Umbes 1140. aastal avaldatud koodeksi viiendat raamatut peetakse endiselt paljude tänapäevaste teejuhtide põhiliseks allikaks. Koodeksis loetletud neli palverännuteed algavad Prantsusmaalt ja ühinevad [[Puente la Reina]]s. Sealt kulgeb selgelt määratletud tee üle Põhja-Hispaania, ühendades [[Burgos]]e, [[Carrión de los Condes]]e, [[Sahagún]]i, [[León (Hispaania)|León]]i, [[Astorga]] ja Compostela.

==== Püha Jaakobuse haua avastamise legendid ====
Ühe legendi järgi nägi erak San Fiz de Solovio lähedal mäenõlva kohal eredat tähte ning teatas sellest Iria Flavia piiskopile, kes leidis sealt haua kolme kehaga, millest üks olevat tema väitel olnud Püha Jaakobuse oma. Hiljem hakati paika kutsuma „täheväljaks” (''Campus Stellae'', millest kujunes „Compostela”).&lt;ref name=&quot;RingWatson2013&quot;&gt;{{Cite book |last=Aruna Vasadevan |title=Southern Europe: International Dictionary of Historic Places |date=5 November 2013 |publisher=Taylor &amp; Francis |isbn=978-1-134-25965-6 |editor-last=Trudy Ring |pages=621–624 |chapter=Santiago de Compostela (La Coruña, Spain) |editor-last2=Noelle Watson |editor-last3=Paul Schellinger |chapter-url=https://books.google.com/books?id=fYH7AQAAQBAJ&amp;pg=PA621}}&lt;/ref&gt;

Teine päritolumüüt, mida mainitakse ''[[Liber Sancti Jacobi]]'' neljandas raamatus, jutustab, kuidas pühak ilmus unenäos [[Karl Suur]]ele, kutsudes teda oma hauda [[maurid]]e käest vabastama ja näidates talle Linnutee kaudu teed, mida järgida.{{citation needed|date=December 2021}}

=== Palverännak patukahetsusena ===
Kirik kasutas (ja kasutab) rituaale, eriti pihisakramenti, mis võivad viia selleni, et preester määrab [[patukahetsus]]e, mille kaudu patune oma pattude eest heastab. Palverännakuid peeti sobivaks patu lunastamise viisiks ja pikki palverännakuid määrati patukahetsusena väga raskete pattude eest. Nagu märgitakse ''[[Catholic Encyclopedia]]''s:

{{Tsitaat|Carcassonne'i inkvisitsiooni registritest ... leiame järgmised neli paika kui suuremad palverännukeskused, mida määrati patukahetsusena raskemate kuritegude eest: apostlite hauad Roomas, Püha Jaakobuse pühamu Compostelas, Püha Thomase keha Canterburys ja Kolme Kuninga reliikviad Kölnis.}}

Palverännakut võidi määrata ka kohtuliku karistusena kuriteo eest ning seda tava kasutatakse aeg-ajalt siiani. Näiteks [[Flandria]]s kestab traditsioon anda igal aastal armu ja vabastada üks vang&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Huellas españolas en Flandes |url=http://www.flandes.net/ideas_para_visitar_flandes/huellas_espanolas_en_flandes/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120401205847/http://www.flandes.net/ideas_para_visitar_flandes/huellas_espanolas_en_flandes/ |archive-date=1 April 2012 |publisher=Turismo de Bélgica}}&lt;/ref&gt; tingimusel, et vang kõnnib valvuri saatel raske seljakotiga Santiagosse.

=== Valgustusajastu ===
[[Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] ajal käskis [[John Adams]]el (kellest sai hiljem Ameerika Ühendriikide teine president) [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] minna [[Pariis]]i, et hankida iseseisvusvõitluse jaoks raha. Tema laev hakkas lekkima ning 1779. aastal maabus ta koos oma kahe pojaga [[Finisterre neem]]el. Sealt liikus ta Püha Jaakobuse teed mööda palverändurite vastassuunas, et jõuda maismaad pidi Pariisi. Ta ei peatunud Santiago külastamiseks, mida ta hiljem kahetses. Oma autobiograafias kirjeldas Adams 18. sajandil Püha Jaakobuse palveränduritele pakutud kombeid ja öömaju ning jutustas legendi nii, nagu seda talle räägiti:&lt;ref name=&quot;AFP_pilgrimages&quot;&gt;{{Cite web |date=August 2007 |title=John Adams autobiography, part 3, Peace, 1779–1780, sheet 10 of 18 |url=http://www.masshist.org/digitaladams/archive/doc?id=A2_1&amp;rec=sheet&amp;archive=autobiography&amp;hi=1&amp;numRecs=61&amp;tag=place&amp;num=10&amp;bc |publisher=Harvard University Press, 1961}}&lt;/ref&gt;
{{tsitaat|Ma olen alati kahetsenud, et meil ei olnud aega teha palverännakut Saintiago de Compostellasse. Meile räägiti ... et selle pühamu ja Püha Iago templi algus oli järgmine. Üks karjane nägi seal öösel eredat valgust. Hiljem ilmutati peapiiskopile, et sinna on maetud Püha Jaakobus. Sellest sai alguse kirik ning nad ehitasid altari kohale, kus karjane valgust nägi. Mauride ajal andsid inimesed tõotuse, et kui maurid sellest maast välja aetakse, annavad nad kindla osa oma maade tulust Pühale Jaakobusele. Maurid said lüüa ja aeti välja ning teatati ja usuti, et Püha Jaakobus oli lahingus ning võitles Hispaania vägede eesotsas paljastatud mõõgaga hobuse seljas. Rahvas, uskudes, et nad võlgnevad võidu pühakule, täitis väga rõõmsalt oma tõotused, makstes seda andamit. ... Oletuse põhjal, et see on Püha Jaakobuse hauakoht, külastab seda igal aastal suur hulk palverändureid Prantsusmaalt, Hispaaniast, Itaaliast ja mujalt Euroopast, paljud neist jalgsi.}}

== Tänapäevane palverännak ==
{{mitu pilti
| joondus = paremal
| suund = horisontaalne
| reas = 2
| kogulaius = 400
| pilt1 = Wojnicz kosciol sw Leonarda 3.jpg
| pilt2 = Colegiata de Santa María de Roncesvalles (Collegiate Church of Roncesvalles), Navarre, Spain.jpg
| pilt3 = Saint-Jean-Pied-de-Port.jpg
| pilt4 = Caminho Costa Portugues Povoa Varzim.JPG
| allkiri1 = Camino teetähis Püha Leonardi kiriku juures [[Wojnicz]]is, Poolas
| allkiri2 = [[Roncesvalles]]
| allkiri3 = Saint-Jean-Pied-de-Port
| allkiri4 = Laudtee Portugali ranniku teel: [[Póvoa de Varzim]]i rannaluited
| allkiri_joondus = center
}}

Kuigi tavaliselt arvatakse, et palverännak Santiago poole on kestnud katkestuseta keskajast alates, eelneb vähestele tänapäevastele palverännakutele 1957. aastal ilmunud iiri [[hispanist]]i ja rännumehe [[Walter Starkie]] raamat ''The Road to Santiago''.&lt;ref name=&quot;Starkie&quot; /&gt; Palverännaku taaselustumist toetas [[Francisco Franco]] Hispaania valitsus, kes soosis Hispaania katoliikliku ajaloo esiletõstmist. „Alles hiljuti (1990. aastatel) saavutas Santiago palverännak uuesti selle populaarsuse, mis tal oli keskajal.”&lt;ref name=&quot;Mitchell&quot;&gt;{{Cite book |last=Mitchell-Lanham |first=Jean |url=https://books.google.com/books?id=N9C0BgAAQBAJ&amp;pg=PR15 |title=The Lore of the Camino de Santiago: A Literary Pilgrimage |publisher=Two Harbors Press |year=2015 |isbn=978-1-63413-333-3 |page=xv}}&lt;/ref&gt;

Sellest ajast peale asub igal aastal teele sadu tuhandeid (2017. aastal üle 300 000)&lt;ref&gt;{{Cite news |last=Erimatica |title=Estadística de peregrinos del Camino de Santiago a 2018 |language=es-ES |work=Camino de Santiago. Guía definitiva: etapas, albergues, rutas |url=https://www.editorialbuencamino.com/estadistica-peregrinos-del-camino-de-santiago/ |access-date=2018-07-25}}&lt;/ref&gt; kristlikke [[palverändur]]eid ja paljusid teisi, kas oma kodust või populaarsetest alguspunktidest üle Euroopa, et jõuda Santiago de Compostelasse. Enamik liigub jalgsi, mõned [[jalgratas|jalgrattaga]], ja mõned isegi nagu nende [[keskaeg]]sed eelkäijad – hobuse või [[eesel|eesli]] seljas. Lisaks usulisele palverännakule on paljud matkajad, kes läbivad teekonna reisimise või spordi eesmärgil, püüdes samal ajal mõtestada oma suhet iseenda, teiste inimeste, looduse ja sellega, mida nad peavad pühaks.&lt;ref&gt;{{Cite journal |last1=Zhang |first1=Ke |last2=Ramos-Riera |first2=Ignacio |last3=Labajo |first3=Victoria |date=2024-02-01 |title=Feet in Hell, Spirit in Heaven: Spiritual Transformation of Chinese Travelers on the Camino de Santiago |url=https://link.springer.com/article/10.1007/s10943-023-01976-4 |journal=Journal of Religion and Health |language=en |volume=63 |issue=1 |pages=89–108 |doi=10.1007/s10943-023-01976-4 |pmid=38147260 |issn=1573-6571|url-access=subscription }}&lt;/ref&gt; Paljud peavad seda kogemust ka vaimseks puhkuseks tänapäeva elust.&lt;ref name=&quot;no_of_pilgrims&quot;&gt;{{Cite news |title=The present-day pilgrimage |publisher=The Confraternity of Saint James |url=http://www.csj.org.uk/present.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20060715142949/http://www.csj.org.uk/present.htm |archive-date=15 July 2006 |df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;

=== Teekonnad ===
{{Main|Camino de Santiago (marsruutide kirjeldused)}}
[[File:Camino de Santiago – Map of main routes WP.svg|thumb|Peamised Hispaania teed ja kõige suurema tänapäevase palverändurite arvuga tee Prantsusmaal&lt;ref&gt;{{Cite web |title=FlightConnections - All flights worldwide on a flight map |url=https://www.flightconnections.com/ |access-date=2025-02-05 |website=www.flightconnections.com |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |title=SNCF Connect |url=https://www.sncf-connect.com/en-en/ |access-date=2025-02-05 |website=www.sncf-connect.com |language=en}}&lt;/ref&gt;]][[File:Samos on the Camino Way.jpg|thumb|Samos Galiitsias Camino Francés’l]]
'''Camino Francés''' ehk [[Camino Francés]] on kõige populaarsem tee. [[Via Regia]] on Camino Francés’ viimane osa.{{citation needed|date=December 2016}} Ajalooliselt saabus enamik palverändureid [[Codex Calixtinus]]e tõttu Prantsusmaalt: tavaliselt [[Arles]]’ist, [[Le Puy-en-Velay]]’st, [[Pariis]]ist ja [[Vézelay]]’st; mõned Saint Gilles’ist. [[Cluny]], kuulsa keskaegse kloostri asukoht, oli samuti tähtis palverändurite kogunemispunkt ning 2002. aastal liideti see ametliku Euroopa palverännuteega, mis ühendab Vézelayd ja Le Puy’d.

Enamik hispaanlasi peab loomulikuks alguspunktiks Prantsuse piiri [[Püreneed]]es. Ülekaalukalt kõige tavalisem tänapäevane Camino Francés’ alguspunkt on [[Saint-Jean-Pied-de-Port]] Pürenee Prantsuse poolel, samas kui Hispaania poolel on populaarne ka [[Roncesvalles]].&lt;ref name=&quot;stats2016&quot; /&gt; Vahemaa Roncesvallesest Santiago de Compostelasse läbi [[León (Hispaania)|León]]i on umbes 800 km.

'''Camino Primitivo''' ehk [[Camino Primitivo|algne tee]] on vanim tee Santiago de Compostelasse; seda kasutati esmakordselt 9. sajandil ning see algab [[Oviedo]]st.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Primitive Way-Camino de Santiago Primitivo |work=El Camino de Santiago &amp;#124; The Way of St. James |date=27 October 2011 |url=http://www.caminosantiagodecompostela.com/camino-de-santiago-primitivo |access-date=15 December 2015 |author1=Pilgrim |archive-date=2021-02-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210228084830/http://www.caminosantiagodecompostela.com/camino-de-santiago-primitivo/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; Selle pikkus on 320 km.

'''Camino Portugués''' ehk [[Portugali tee]] on populaarsuselt teine tee,&lt;ref name=&quot;stats2016&quot;&gt;{{Cite web |title=Informe estadístico Año 2016 |url=http://oficinadelperegrino.com/wp-content/uploads/2016/02/peregrinaciones2016.pdf |access-date=18 September 2017 |publisher=Oficina del Peregrino de Santiago de Compostela|archive-url=https://web.archive.org/web/20170809170259/http://oficinadelperegrino.com/wp-content/uploads/2016/02/peregrinaciones2016.pdf |archive-date=9 August 2017 }}&lt;/ref&gt; mis algab [[Lissabon]]i katedraalist (kokku umbes 610 km) või [[Porto]] katedraalist Portugali põhjaosas (kokku umbes 227 km) ning ületab Galicia piiri [[Valença]] juures.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=The Confraternity of Saint James |title=The Camino Portugués |url=http://www.csj.org.uk/planning-your-pilgrimage/routes-to-santiago/the-route-in-portugal/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160630234156/http://www.csj.org.uk/planning-your-pilgrimage/routes-to-santiago/the-route-in-portugal/ |archive-date=30 June 2016 |access-date=17 May 2016}}&lt;/ref&gt;

'''Camino del Norte''' ehk [[Põhjatee]] on samuti vähem kasutatud ning algab Baskimaa linnast [[Irun]]ist Prantsuse piiril või vahel ka [[Donostia]]st (San Sebastián). See on kõrguste vaheldumise tõttu vähem populaarne kui Camino Francés, mis on enamasti tasane. Tee kulgeb mööda [[Biskaia laht|Biskaia lahe]] rannikut kuni Santiago lähedusse. Kuigi see ei läbi nii paljusid ajaloolisi huviväärsusi kui Camino Francés, on seal suvel jahedam ilm. Arvatakse, et palverändurid hakkasid seda esimesena kasutama selleks, et vältida keskaegseid moslemite kontrolli all olnud alasid.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Camino del Norte |url=https://caminoways.com/ways/northern-way-camino-del-norte |website=Camino Ways}}&lt;/ref&gt; Vahemaa Irunist on 817 km.

=== Majutus ===
[[File:Mosteiro de San Xulián de Samos.jpg|thumb|San Xulián de Samose klooster, mis pakub palveränduritele öömaja]]
Hispaanias, Prantsusmaal ja Portugalis pakuvad ühiselamuvooditega palverändurite [[hostel]]id öömaja palveränduritele, kellel on ''credencial'' (vt allpool). Hispaanias nimetatakse seda tüüpi majutust ''refugio''ks või ''albergue''ks.

Hosteleid võivad pidada kohalik kogudus, omavalitsus, eraomanikud või palverändurite ühendused. Mõnikord asuvad need ''refugio''d kloostrites, näiteks [[San Xulián de Samose klooster|San Xulián de Samose kloostris]], mida peavad mungad, ning Santiago de Compostelas.

Tee viimane hostel on kuulus [[Hostal de los Reyes Católicos]], mis asub [[Praza do Obradoiro]]l katedraali vastas. Algselt ehitasid selle palverändurite hospidaliks ja haiglaks [[Isabel I]] ja [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]], [[Katoliiklikud monarhid]]. Tänapäeval on see luksuslik viietärni [[Paradores|Parador]]-hotell, mis pakub siiski iga päev tasuta teenuseid piiratud arvule palveränduritele.

=== ''Credencial'' ehk palveränduri pass ===
{{mitu pilti
| joondus = paremal
| suund = horisontaalne
| kogulaius = 377
| pilt1 = Pilgrim Passport2.jpg
| pilt2 = Pilgrim Passport1.jpg
| allkiri1 = Püha Jaakobuse palveränduripassi templid Hispaanias Camino Francés’l
| allkiri2 = Püha Jaakobuse palveränduripassi templid Prantsusmaal Via Turonensis’el (Tours’i tee) Chemin de St. Jacques de Compostelle’il
| allkiri_joondus = center
}}

Enamik palverändureid ostab ja kannab kaasas dokumenti nimega ''credencial'',&lt;ref&gt;Barry Smith, Olimpia Giuliana Loddo and Giuseppe Lorini, &quot;On Credentials&quot;, ''Journal of Social Ontology'', DOI: https://doi.org/10.1515/jso-2019-0034 (veebis avaldatud 7. augustil 2020)&lt;/ref&gt; mis annab õiguse kasutada marsruudiäärset öömaja. Seda tuntakse ka „palveränduri passina” ning sellele lüüakse iga linna või ''refugio'' ametlik Püha Jaakobuse tempel, kus palverändur on peatunud. See annab palverändurile ülevaate, kus ta sõi või ööbis, ning on tõendiks Santiago palverändurite büroole, et teekond läbiti ametlikku marsruuti järgides ning et palveränduril on õigus saada ''compostela'' (palverännaku lõpetamise tunnistus).

=== ''Compostela'' ===
[[File:Compostelacertificate.jpg|right|thumb|2007. aasta Compostela]]
''Compostela'' on tunnistus, mis antakse palveränduritele tee läbimise järel. Selle saamiseks tuleb kõndida vähemalt 100 km või sõita jalgrattaga vähemalt 200 km. Praktikas on kõndijate jaoks lähim mugav alguspunkt [[Sarria]], sest sinna on head bussi- ja rongiühendused teistest Hispaania paikadest. [[Santiago de Compostela]]sse saabunud palverändurid, kes on kõndinud vähemalt viimased 100 km või sõitnud rattaga 200 km (nagu näitab nende ''credencial'') ning kinnitavad, et nende ajend oli vähemalt osaliselt usuline, võivad saada Santiago palverändurite büroost ''compostela''.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=▷ The Compostela . What is it. How to get it. Minimum distance required |url=https://www.pilgrim.es/en/plan-your-way/the-compostela/ |access-date=2021-02-15 |website=Pilgrim |language=en-US}}&lt;/ref&gt;

''Compostela''ga on seotud [[indulgents]] juba varakeskajast ja nii on see jäänud tänapäevani, püha-aastatel.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=The Compostela |url=http://www.csj.org.uk/the-present-day-pilgrimage/the-compostela/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20150129043450/http://www.csj.org.uk/the-present-day-pilgrimage/the-compostela/#content |archive-date=29 January 2015 |access-date=6 August 2016 |publisher=[[Confraternity of Saint James]]}}&lt;/ref&gt;

=== Palveränduri missa ===
Palverändurite [[missa katoliku kirikus|missa]] peetakse [[Santiago de Compostela katedraal]]is iga päev kell 12.00 ja 19.30.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Masses Hours |url=http://www.catedraldesantiago.es/en/masses |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160812163648/http://www.catedraldesantiago.es/en/masses |archive-date=12 August 2016 |access-date=6 August 2016 |website=catedraldesantiago.es |publisher=Catedral de Santiago de Compostela |df=dmy-all}}&lt;/ref&gt; Palverändurite missal teatatakse eelmisel päeval ''compostela'' saanud palverändurite päritoluriigid ja palverännaku alguspunkt. [[Botafumeiro]]t, üht maailma suurimat [[suitsutusnõu]]d, kasutatakse kindlatel [[suurpüha]]del ja igal reedel, välja arvatud [[suur reede]], kell 19.30.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=The Botafumeiro |url=http://www.catedraldesantiago.es/en/node/482 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160812162947/http://www.catedraldesantiago.es/en/node/482 |archive-date=12 August 2016 |access-date=6 August 2016 |website=catedraldesantiago.es |publisher=Catedral de Santiago de Compostela |df=dmy-all}}&lt;/ref&gt; Preestrid jagavad [[patukahetsussakrament]]i ehk pihti mitmes keeles.

=== Palverännak turismina ===
[[Xunta de Galicia]] (Galiitsia piirkondlik valitsus) propageerib seda teed turismitegevusena, eriti Compostela püha-aastatel (kui 25. juuli langeb pühapäevale). Pärast Galiitsia investeeringuid ja reklaamikampaaniat 1993. aasta püha aasta puhul on tee läbinud palverändurite arv pidevalt kasvanud. Viimane püha aasta oli 2021. aastal, 11 aastat pärast eelmist 2010. aasta püha aastat. Järgmine püha aasta on 2027.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Camino Holy Year {{!}} All You Need To Know |url=https://caminoways.com/camino-holy-year |access-date=2025-02-14 |website=CaminoWays.com |language=en-GB}}&lt;/ref&gt;

=== Statistika ===
Palverändurite büroo avaldab statistikat palverändurite kohta, kes said lõpetamise tunnistuse. 2024. aastal olid populaarseimad teed Camino Francés (47%), Camino Portugués (19%), Portugali rannikutee (15%), Camino Inglés (5,6%), Camino Primitivo (4,9%) ja Camino del Norte (4,3%). Enamik palverändureid olid hispaanlased (44%), järgnesid ameeriklased (8%), itaallased (6%), sakslased (4,9%) ja portugallased (4,6%). Kõige sagedamini alustati teekonda [[Sarria]]st (32%), [[Tui]]st / [[Valença]]st (11,3%), [[Porto]]st (10,5%), [[Saint-Jean-Pied-de-Port]]ist (6,9%) ja [[Ferrol]]ist (5,7%). 93% läbivad tee jalgsi ja 4,6% jalgrattaga. Kõige rohkem jõutakse Santiago de Compostelasse maist septembrini.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Statistics {{!}} Pilgrim's welcome office |url=https://oficinadelperegrino.com/en/statistics-2/ |access-date=2025-02-14 |language=en-US}}&lt;/ref&gt;

=== Filmis, televisioonis ja kirjanduses ===
==== Valitud kirjandus ====
(Autori perekonnanime järgi tähestikulises järjekorras)
* {{Cite book |last=Carson |first=Anne |title=Kinds of Water |year=1987 |author-link=Anne Carson}}
* {{Cite book |last=Coelho |first=Paulo |title=[[The Pilgrimage]] |year=1987 |author-link=Paulo Coelho}}
* {{Cite book |last=Follett |first=Ken |title=[[The Pillars of the Earth]] |year=1989|author-link=Ken Follett}}
* {{Cite book |last=Hemingway |first=Ernest |title=[[The Sun Also Rises]] |year=1926 |author-link=Ernest Hemingway}}
* {{Cite book |last=Hitt |first=Jack |title=Off the Road: A Modern-Day Walk Down the Pilgrim's Route into Spain |url=https://archive.org/details/offroadmodernd00hitt |year=1994 |author-link=Jack Hitt}}
* {{Cite book |last=Kerkeling |first=Hape |title=[[I'm Off Then: Losing and Finding Myself on the Camino de Santiago]] |year=2009 |author-link=Hape Kerkeling}}
* {{Cite book |last=Lodge |first=David |title=[[Therapy (Lodge novel)|Therapy]] |year=1995 |author-link=David Lodge (author)}}
* {{Cite book |last=MacLaine |first=Shirley |title=The Camino: A Journey of the Spirit |url=https://archive.org/details/caminojourneyofs0000macl |year=2001 |author-link=Shirley MacLaine}}
* {{Cite book |last=McCarthy |first=Andrew |title=Walking with Sam: A father, a son and five hundred miles across Spain |url=https://archive.org/details/walkingwithsamfa0000mcca |year=2023 |author-link=Andrew McCarthy}}
* {{Cite book |last=Michener |first=James |title=[[Iberia (book)|Iberia]] |year=1968 |author-link=James Michener}}
* {{Cite book |last=Moore |first=Tim |title=Spanish Steps: Travels With My Donkey |url=https://archive.org/details/spanishstepstrav0000moor |year=2004 |author-link=Tim Moore (writer)}}
* {{Cite book |last=Nooteboom |first=Cees |title=[[Roads to Santiago]] |year=1996 |author-link=Cees Nooteboom}}
* {{Cite book |last=Rudolph |first=Conrad |title=Pilgrimage to the End of the World: The Road to Santiago de Compostela |url=https://archive.org/details/pilgrimagetoendo0000rudo |year=2004 |author-link=Conrad Rudolph}}
* {{Cite book |last1=Simsion |first1=Graeme |title=[[Two Steps Forward]] |last2=Buist |first2=Anne |year=2017 |author-link=Graeme Simsion}}
* {{Cite book |last=Starkie |first=Walter |title=The Road to Santiago |url=https://archive.org/details/bwb_P9-EBH-398 |publisher=E. P. Dutton &amp; Company, Inc. |year=1957 |author-link=Walter Starkie}}
* {{Cite book |last=Whyte |first=David |title=Santiago |date=2012-05-01 |publisher=Many Rivers Press |isbn=978-1932887259 |page=[https://web.archive.org/web/20160828073425/https://www.davidwhyte.com/english-poetry#Santiago] |author-link=David Whyte (poet)}}

==== Muu ====
(Kronoloogiliselt)
* Palverännak on keskne motiiv filmis ''[[The Milky Way (1969 film)|The Milky Way]]'' (1969), mille lavastas [[surrealism|sürrealist]] [[Luis Buñuel]].
* ''[[The Naked Pilgrim]]'' (2003) dokumenteerib kunstikriitiku ja ajakirjaniku [[Brian Sewell]]i teekonda Santiago de Compostelasse.
* Püha Jaakobuse tee on keskne filmis ''Saint Jacques... La Mecque'' (2005), lavastaja [[Coline Serreau]].
* Filmis ''[[The Way (2010 film)|The Way]]'' (2010), mille kirjutas ja lavastas [[Emilio Estevez]], võtab [[Martin Sheen]] ette palverännaku oma surnud poja asemel.
* [[Rick Steves]] käsitleb oma [[PBS]]i reisisaates Põhja-Hispaaniat ja Camino de Santiagot.
* 2013. aastal esitles [[Simon Reeve (British TV presenter)|Simon Reeve]] BBC2 sarja ''Pilgrimage'', mille teises osas jälgis ta Camino de Santiagot.
* 2014. aastal avaldas Lydia B Smith dokumentaalfilmi ''[[Walking the Camino: Six Ways to Santiago]]''.
* 2018. aastal jälgis BBC Two sarja ''[[Pilgrimage (TV series)|Pilgrimage]]'' esimene hooaeg seda palverännakut.
* 2025. aastal mainitakse seda sarjas ''[[The Walking Dead: Daryl Dixon]]''.
* 2025. aastal filmis ''[[Buen Camino]]'' Checco Zalonelt.

== Galerii ==

&lt;gallery widths=&quot;160&quot; heights=&quot;160&quot;&gt;
File:Burgos-Metal-Pilgrim-2010.jpg|Palverändurite monument Burgoses
File:Albergue de peregrinos de Mansilla de las Mulas (1402775066).jpg|Palverändurite hostel Mansilla de las Mulases
File:Ancha es Castilla.jpg|Palverändur lagedal ja mõjukal mesetal
File:Auf dem Weg nach San Juan de Ortega - panoramio (1).jpg|Palverändur San Juan de Ortega lähedal
File:Camino del Norte (3931187466).jpg|Vaade Camino del Nortele. Donostia, La Concha rand
File:Camino del Norte (4115035301).jpg|Merevaade Camino del Nortel Ontóni lähistel
File:Camino-De-Santiago-Hiker.jpg|Palverändur Camino de Santiago põhjarajal
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
* [[Codex Calixtinus]]
* [[Dum pater familias]]

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>qosmux5p71h7kna6n3bbl6czqrpx348</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartessos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714148</id>
    <revision>
      <id>7158457</id>
      <parentid>7147244</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:13:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20260521sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]]</comment>
      <origin>7158457</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22817" sha1="cbovxhp53v2wfi99yex0jvgdth4mft5" xml:space="preserve">[[Fail:Tartessos_500_BCE.jpg|pisi|300x300px|Tartessos, umbes 500 eKr]]
[[Fail:Getty_Villa_-_Tartessian_Winged_Feline_-_inv._79.AC.140.JPG|pisi|Tartessose tiivuline kassikuju Getty Villas]]
'''Tartessos''' ([[Hispaania keel|hispaania keeles]] ''Tartesos'') on arheoloogiliste avastuste põhjal&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Contruyendo Tarteso |url=https://construyendotarteso.com/ |vaadatud=21. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt; määratletud ajalooline tsivilisatsioon, mis asus [[Pürenee poolsaar|Lõuna-Ibeeria poolsaarel]] umbes hilisest [[Pronksiaeg|pronksiajast]] kuni 5. sajandini eKr. Sellel oli [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteem]], mida identifitseeriti tartessia keelena. See sisaldab umbes 97 raidkirja tartessia keeles, mis on andmete puudumise tõttu liigitamata. Tartessos oli esimene &quot;Edela-Ibeeria piirkonnas asuv üksus, mida tunnustati kuningriigina&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Júdice Gamito|first=Teresa|url=http://www.uwm.edu/Dept/celtic/ekeltoi/volumes/vol6/6_11/gamito_6_11.html|title=e-Keltoi: Volume 6, The Celts in Portugal|website=www.uwm.edu|access-date=2025-11-16|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20090214010805/http://www.uwm.edu/Dept/celtic/ekeltoi/volumes/vol6/6_11/gamito_6_11.html|archive-date=2009-02-14}}&lt;/ref&gt;

Ajalooürikutes esineb Tartessos ([[Vanakreeka keel|vanakreeka keeles]] Ταρτησσός) poolmüütilise või legendaarse sadamalinnana ja ümbritseva kultuurina Pürenee poolsaare lõunarannikul (tänapäeva [[Andaluusia|Andaluusias]] [[Hispaania|Hispaanias]]), [[Guadalquivir|Guadalquiviri]] jõe suudmes.&lt;ref name=&quot;KochCunliffe2016&quot;&gt;{{Cite book|last=Brandherm, Dirk|date=1 September 2016|title=Celtic from the West 3, Atlantic Europe in the Metal Ages: questions of shared language|publisher=Oxbow Books|isbn=978-1-78570-230-3|page=179|editor-last=Koch, John T.|chapter=6: Stelae, Funerary Practice, and Group Identities in the Bronze and Iron Ages of SW Iberia: A Moyenne Durée Perspective|editor-last2=Barry Cunliffe|chapter-url=https://books.google.com/books?id=HP4sDwAAQBAJ&amp;pg=PA179}}&lt;/ref&gt; See esineb [[Kreeka]] ja [[Lähis-Ida]] allikates alates esimesest aastatuhandest eKr. Rooma autorid kipuvad varasemaid [[Vana-Kreeka]] allikaid kordama, kuid umbes aastatuhande lõpust alates on märke, et nimi Tartessos oli kasutusest väljas ja linn võis üleujutuste tõttu kaduma minna, kuigi mitmed autorid püüavad seda samastada piirkonna teiste linnadega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tartessoslased tegelesid metallikaubandusega. Neljandal sajandil eKr kirjeldab ajaloolane Ephorus &quot;väga õitsvat turgu nimega Tartessos, kuhu jõgede kaudu veeti palju [[tina]], samuti [[Kuld|kulda]] ja [[Vask|vaske]] [[Keldid|keldi]] maadelt&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Cunliffe |eesnimi=Barry |pealkiri=Celtic from the West: alternative perspectives from archaeology, genetics, language, and literature ( |perekonnanimi2=Koch |eesnimi2=John T. |aasta=2010 |isbn=978-1-84217-475-3 |lehekülg=303 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt; Tinakaubandus oli pronksiajal väga tulus, kuna see on [[Pronks|pronksi]] oluline komponent ja suhteliselt haruldane. [[Herodotos]] ütles, et Tartessose kuningas Arganthonios tervitas esimesi kreeklasi, kes jõudsid Ibeeriasse. Nendeks olid fokaialased, kes purjetasid sinna [[Anatoolia|Anatooliast]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |eesnimi=Herodotus |pealkiri=The History of Herodotus |aasta=1890 |täpsustus=Peatükk 163}}&lt;/ref&gt;

[[Pausanias]] kirjutas, et Sicyoni türann Myron ehitas [[Antiikolümpiamängud|antiikolümpiamängudel]] vankrivõistlusel saavutatud võidu mälestuseks varakambri, mida kutsuti siküünlaste varakambriks. Varakambrisse ehitas ta kaks erineva stiiliga pronksist kambrit, ühe [[Dooria order|dooria]] ja teise [[Joonia order|joonia]] stiilis. Elealased ütlesid, et pronks pärines Tartessose ajastust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Description of Greece. 6.19.1 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=urn:cts:greekLit:tlg0525.tlg001.perseus-grc1:6.19.1 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Descriptions of Greece, 6.19.2 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=urn:cts:greekLit:tlg0525.tlg001.perseus-grc1:6.19.1 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;

Tartessose elanikest said [[Foiniiklased|foiniiklaste]] olulised kaubanduspartnerid, kelle kohalolek Ibeerias ulatub 8. sajandisse eKr ja kes ehitasid lähedale oma sadama, Gadiri (tänapäeva [[Cádiz]]).

== Asukoht ==
[[Fail:Tartessos_in_Iberia.svg|pisi|Tartessose asukoht Pürenee poolsaarel]]
[[Fail:AMF0500_tn.jpg|pisi|Cancho Roano arheoloogiline ala, mis asub Zalamea de la Serenas, [[Extremadura|Extremaduras]]]]
Mitmed varased allikad, näiteks [[Aristoteles]], viitavad Tartessosele kui jõele. Aristoteles väidab, et see saab alguse Pürenee mäestikust (tänapäeval Püreneed) ja voolab merre väljaspool Heraklese sambaid, tänapäeva [[Gibraltari väin]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ükski selline jõgi ei läbi Pürenee poolsaart.

Neljandal sajandil eKr elanud [[Kreeklased|kreeka]] [[Geograaf|geograafi]] ja [[maadeavastaja]] [[Pytheas|Pythease]] sõnul, keda [[Strabon|Strabo]] esimesel sajandil pKr tsiteeris, asus Turduli hõimu esivanemate kodumaa Turdetaniast põhja pool, piirkonnas, kus Lõuna-Hispaanias Baetise jõe orus (tänapäeva [[Guadalquivir|Guadalquiviri]] org) asus Tartessose kuningriik.&lt;ref name=&quot;freeman1&quot;&gt;{{Cite book|last=Freeman|first=Phillip M.|year=2010|title=Celtic from the West Chapter 10 - Ancillary Study: Ancient References to Tartessos|publisher=Oxbow Books, Oxford, UK|isbn=978-1-84217-410-4|page=322}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;strabo&quot;&gt;{{Cite book|last=Strabo|title=Geography|pages=Book III Chapter 2 verse 11|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Strabo/3B*.html}}&lt;/ref&gt;

Pausanias kirjutas teisel sajandil pKr jõe identifitseerimise kohta ning andis üksikasjad linna asukoha kohta:&lt;blockquote&gt;Räägitakse, et Tartessos on jõgi ibeerlaste maal, mis suubub merre kahe suudme kaudu ja et nende kahe suudme vahel asub samanimeline linn. Jõge, mis on Ibeeria suurim ja loodetepõhine, nimetati hilisemate aegade esindajate poolt [[Guadalquivir|Baetiseks]] ning on ka neid, kes arvavad, et Tartessos oli [[Ibeerid|ibeerlaste]] linna Carpia antiikne nimi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pausanias, Descriptions of Greece. 6.19.3 |url=https://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0159%3Abook%3D6%3Achapter%3D19%3Asection%3D3 |vaadatud=25. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;/blockquote&gt;Jõgi, mida tollel ajal tunti nimega Baetis, on nüüd nimega [[Guadalquivir]]. Seega võib Tartessos olla Schulteni arvates mattunud liikuvate märgalade alla. Jõe delta on järk-järgult ummistunud [[Leetseljak|leetseljaku]] poolt, mis ulatub Rio Tinto suudmest Palos de la Frontera lähedalt Almonteni, Sanlúcar de Barrameda vastas asuva jõekaldani. Seal on tänapäeval kaitsealune piirkond nimega [[Doñana rahvuspark|Parque Nacional de Doñana]].

Esimesel sajandil pKr samastas [[Plinius Vanem]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Plinius Vanem |pealkiri=Natural History III |url=https://www.attalus.org/pliny/hn3a.html |vaadatud=28. aprillil 2026 |täpsustus=Section 7}}&lt;/ref&gt; Carteia linna ekslikult Kreeka allikates mainitud Tartessosega.&lt;ref name=&quot;strabo1&quot;&gt;{{Cite book|last=Strabo|title=Geography|pages=Book III Chapter 2 verse 14|url=https://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Strabo/3B*.html}}&lt;/ref&gt; Carteia on identifitseeritud kui El Rocadillo, S. Roque lähedal, Cádizi provintsis, Guadalquiviri jõest mõnevõrra eemal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |toimetaja-perekonnanimi=Talbert |toimetaja-eesnimi=Richard J. A. |pealkiri=Map-by-Map Directory to Accompany the Barrington Atlas of The Greek and Roman World |url=http://mail.nysoclib.org/Barrington_Atlas/B_ATLAS.PDF |vaadatud=28. aprillil 2026 |arhiivimisaeg=2011-07-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110727134814/http://mail.nysoclib.org/Barrington_Atlas/B_ATLAS.PDF |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;Teisel sajandil pKr arvas [[Appianos]], et Karpessos (Carpia) oli varem tuntud kui Tartessos.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Arheoloogilised avastused ==
Adolf Schulteni 1922. aastal avaldatud avastused&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Schulten |eesnimi=Adolf |pealkiri=Tartessos |aasta=1924}}&lt;/ref&gt; juhtisid esmakordselt tähelepanu Tartessosele ja nihutasid selle uurimist klassikalistelt [[Filoloogia|filoloogidelt]] ja antikvaaridelt arheoloogial põhinevatele uuringutele,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Wagner |eesnimi=Carlos G. |pealkiri=Tartessos en la historiografía: una revisión crítica |aasta=1992}}&lt;/ref&gt; kuigi katsed leida pealinna, mis paistis kui keeruline kultuur Hispaania esivanemate tsentraalselt kontrollitud kuningriigis, ei olnud lõplikult arutlusel. Hilisemaid avastusi kajastati laialdaselt: 1923. aasta septembris avastasid arheoloogid [[foiniikia]] [[Nekropol|nekropoli]], kust kaevati välja inimjäänuseid ja leiti loetamatute kirjadega kive. Foiniikialased võisid linna kaubanduslikel eesmärkidel koloniseerida selle metallide rikkuse tõttu.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=26. september 1923 |pealkiri=DIG UP PHOENICIAN CITY.; Archaeologists Discover Necropolis in South of Spain. |lehekülg=3 |väljaanne=New York Times |url=https://www.nytimes.com/1923/09/26/archives/dig-up-phoenician-city-archaeologists-discover-necropolis-in-south.html |vaadatud=28. aprillil 2026}}&lt;/ref&gt;

[[Fail:Tesoro_del_Carambolo_-_Museo_Arqueológico_de_Sevilla.jpg|pisi|El Carambolo aare, mis on eksponeeritud Sevilla arheoloogiamuuseumis]]
J. M. Luzón samastas esimesena Tartessose tänapäeva [[Huelva|Huelvaga]],&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Luzón, J. M.|title=Tartessos y la ría de Huelva|journal=Zephyrus|volume=13|pages=97–104|year=1962}}&lt;/ref&gt; tuginedes eelnevatel aastakümnetel tehtud avastustele. Pärast seda, kui 1958. aasta septembris avastati Camasis, kolm kilomeetrit [[Sevilla|Sevillast]] läänes, rikkalik El Carambolo kullaaare&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Carriazo |eesnimi=Juan de Mata |pealkiri=El tesoro y las primeras excavaciones en &quot;El Carambolo&quot; (Camas, Sevilla) |aasta=1970}}&lt;/ref&gt; ja sadu esemeid La Joya nekropolist Huelvas,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Roiz |eesnimi=Juan Pedro Garrido |pealkiri=Excavaciones en la necropolis de &quot;La Joya&quot; Huelva: II (3.a 4.a y 5.a Campañas) |perekonnanimi2=Orta |eesnimi2=Elena María |aasta=1970}}&lt;/ref&gt; on arheoloogilised uuringud integreeritud filoloogiliste ja kirjanduslike uuringutega, et anda teadlikum ülevaade väidetavast Tartessose kultuurist, mis koondus [[Andaluusia|Lääne-Andalusiasse]], [[Extremadura|Extremadurasse]] ja [[Portugal|Lõuna-Portugali]] [[Algarve|Algarvest]] kuni Vinalopó jõeni [[Alicante|Alicantes]].&lt;ref&gt;The results of Tartessian archaeology as of 1987 were summarized by {{Cite journal|last=Chamorro|first=Javier G.|title=Survey of Archaeological Research on Tartessos|url=https://archive.org/details/sim_american-journal-of-archaeology_1987-04_91_2/page/196|journal=American Journal of Archaeology|volume=91|issue=2|pages=197–232|year=1987|doi=10.2307/505217|jstor=505217}}&lt;/ref&gt;

=== Turuñuelo arheoloogiline paik ===
[[Fail:Rostro_tartésico_de_El_Turuñuelo_(Badajoz)_-_Fondo_blanco.jpg|pisi|Turuñuelost leitud skulptuur, millel on Tartessia kullassepa tööle iseloomulikud kõrvarõngad]]
Guareñas asuvas Turuñuelo arheoloogilises paigas, kus väljakaevamised algasid 2015. aastal, tehti olulisi avastusi. Paik kuulutati 2022. aasta mais kultuuripärandi objektiks (hispaania keeles ''[[Bien de Interés Cultural|bien de interés cultural]]'').&lt;ref name=&quot;ep&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.europapress.es/extremadura/noticia-meritxell-batet-destaca-yacimiento-tartesico-turunuelo-guarena-colaboracion-administraciones-20220917140456.html|title=Meritxell Batet destaca el yacimiento tartésico de 'El Turuñuelo' en Guareña y la &quot;colaboración entre administraciones&quot;|website=[[Europa Press (news agency)|Europa Press]]|date=17 September 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Macías|first=C.|url=https://www.elconfidencial.com/alma-corazon-vida/2021-07-12/turunuelo-escalera-extremena-podria-manuales_3177356/|title=El Turuñuelo: la misteriosa escalera extremeña que podría cambiar todos los manuales|website=[[El Confidencial]]|date=12 July 2021}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal avastati kaks kaunistatud kivist büsti, millel on kujutatud [[Ehe|ehteid]] ja [[Soeng|soenguid]], mida peetakse Tartessia jumalannade esimesteks näokujutisteks.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.heritagedaily.com/2023/04/archaeologists-uncover-the-first-human-representations-of-the-ancient-tartessos-people/147019|title=Archaeologists uncover the first human representations of the ancient Tartessos people|website=HeritageDaily - Archaeology News|date=19 April 2023|access-date=2023-04-24|language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Altuntaş|first=Leman|url=https://arkeonews.net/archaeologists-have-uncovered-the-first-human-representations-of-the-people-of-mythical-tartessos/|title=Archaeologists have uncovered the first human representations of the people of mythical Tartessos|website=Arkeonews|date=2023-04-19|access-date=2023-04-24|language=en-US}}&lt;/ref&gt;

Need skulptuurid sarnanevad mõnevõrra Alicantest pärit Elche daami skulptuuriga, mis on dateeritud 5. ja 4. sajandi vahele eKr. Samuti on leitud vähemalt kolme teise büsti fragmente, millest ühte omistatakse sõdalasele tema osalisest säilinud kiivri tõttu.

Selles Lõuna-Hispaania piirkonnas sündis Tartessose kultuur umbes 9. sajandil eKr foiniikia asunike ja kohalike elanike segunemise tulemusena. Teadlased nimetavad Tartessose kultuuri &quot;hübriidseks arheoloogiliseks kultuuriks&quot;.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=López-Ruiz |eesnimi=Carolina |pealkiri=Colonial Encounters in Ancient Iberia: Phoenician, Greek, and Indigenous Relations |perekonnanimi2=Dietler |eesnimi2=Michael |aasta=2009 |koht=University of Chicago Press |lehekülg=194}}&lt;/ref&gt;

=== Metallurgia ===
Alluviaalset tina pesti Tartessose ojades juba varakult. Hõbestandardi levik [[Assüüria|Assüürias]] suurendas selle riigi atraktiivsust (Foiniikia linnade andamit hinnati hõbedas). Müntide leiutamine 7. sajandil eKr ergutas ka pronksi ja hõbeda otsinguid. Sellest ajast alates võtsid kaubandussuhted, mis varem olid peamiselt seotud eliitkaupadega, üha laiema majandusliku rolli. [[Pronksiaeg|Hilispronksiajaks]] saavutas hõbeda kaevandamine [[Huelva provints|Huelva provintsis]] tööstuslikud mõõtmed. Eelrooma [[Räbu|hõberäbu]] leidub Huelva provintsi Tartessose linnades. Küprose ja Foiniikia metallitöölised tootsid Riotinto prügimägedel 15 miljonit tonni pürometallurgilisi jääke. Kaevandamine ja sulatamine eelnesid foiniikialaste ja seejärel kreeklaste saabumisele alates 8. sajandist eKr, kes pakkusid laiemat turgu ja kelle mõju sütitas Tartessose materiaalses kultuuris &quot;orientaliseeriva&quot; faasi (''ca'' 750–550 eKr) enne kui Tartessose kultuuri asendas klassikaline Ibeeria kultuur.

Tartessose kultuuriga seotud &quot;Tartessose&quot; esemeid on aja jooksul palju leitud ning arheoloogid seostavad nüüd &quot;kadunud&quot; linna Huelvaga. Tänapäeva Huelva kesklinnas asuvates ruumiliselt piiratud leiukohtades tehtud väljakaevamistel on leitud 6. sajandi eKr esimesest poolest pärit kreeka [[keraamika]] kilde. Huelvas asub suurim imporditud eliitkaupade kogum ja see oli tõenäliselt oluline Tartessose keskus. Guadiana jõe ääres asuv Medellín paljastas olulise nekropoli.
[[Fail:Bronce_Carriazo,_Museo_Arqueológico_de_Sevilla.jpg|pisi|[[:es:Bronce Carriazo|''Bronce Carriazo'']] (625–525 eKr), leitud Sevilla lähedalt]]
Tartessose kultuurile iseloomulikud elemendid on hilise pronksiaja täielikult väljaarenenud mustriga poleeritud nõud ja geomeetriliselt vööditud ning mustritega &quot;karambolo&quot; nõud, mis pärinesid 9. kuni 6. sajandini eKr. Sellele järgnes &quot;varajase orientaliseerimise&quot; faas esimeste Vahemere idaosast imporditud esemetega, mis algasid umbes 750. aastal eKr. Sellest edaspidi oli &quot;hilise orientaliseerimise&quot; faas parima pronksivalu ja kullassepatööga, kiirel [[Potikeder|pottsepakettal]] treitud hallid nõud, imporditud foiniikia punaliivase keraamika kohalikud jäljendused.

Iseloomulike Tartessose pronksesemete hulka kuuluvad pirnikujulised kannud, mida sageli seostatakse matustega, madalate kausikujuliste aaskäepidemetega söepannid, lillemotiividega viirukipõletid, [[Kaarsõlg|kaarsõled]] ja vööpandlad.

Eelkolonialistlikke nekropolide leiukohti pole tuvastatud. Üleminek hilisel pronksiajal külaalaldel laiali paigutatud ümmargustest või ovaalsetest onnidest ristkülikukujulisteks majadeks, millel olid kuivkivist vundamendid ja krohvitud punutud seinad, toimus 7. ja 6. sajandil eKr asulates, kus samal alal järgnesid üksteisele planeeritud paigutusega asulad.

== Ajajoon (10.–5. sajand eKr) ==
Varasem arheoloogide ja ajaloolaste põlvkond suhtus Tartessose algelisse [[Kartaago|Puunia]] stiilide ja tehnikate omaksvõttu normatiivselt, pidades seda vähem arenenud kultuuriks, mis võttis omaks paremaid ja kõrgemalt arenenud kultuurilisi jooni ning leidis Tartessose leiukohtades idamaiseid paralleele varajase rauaaja materiaalse kultuuriga. Hilisem põlvkond on rohkem tegelenud protsessiga, mille käigus arenesid kohalikud institutsioonid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Alvar |eesnimi=Jaime |perekonnanimi2=Blázquez |eesnimi2=José María |kuupäev=aprill 1994 |pealkiri=Los enigmas de Tartessos |url=https://www.jstor.org/stable/506653?seq=1 |vaadatud=29. aprillil 2026 |lehekülg=369–370}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Candelabros_de_Lebrija_(M.A.N._conjunto_236)_01.jpg|pisi|Lebrija [[kandelaaber]], leitud Lebrijast]]
Uute arheoloogiliste leidude ilmnemine Huelva linnas ajendab neid traditsioonilisi seisukohti ümber hindama. Kahel kõrvutiasetseval krundil, mille suurus on kokku 2150 m² ning mis asub [[Las Monjas Square|Las Monjase väljaku]] ja [[Mendez Nuñez Street|Mendez Nuñezi tänava]] vahel, kaevati välja umbes 90 000 keraamikakildu, mis olid kohalikud, Foiniikia ja Kreeka imporditud esemed ning nendest 8009 võimaldasid tüübi tuvastamist. See 10. sajandist kuni 8. sajandi alguseni eKr dateeritud keraamika pärineb varasemast ajast kui teistest foiniikia kolooniatest pärit leiud. Koos arvukate tegevuste jäänustega paljastavad Huelva leiud sellel alal mitu sajandit kestnud märkimisväärse tööstus- ja kaubandusturu''.'' Sarnased leiud linna teistes osades saavad tõestada seda, et Huelva algajalooline paiknemine oli umbes 20-hektari suurusel alal, mis oli tolleaegse [[Pürenee poolsaar|Ibeeria poolsaare]] leiukoha kohta suur.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=González de Canales |eesnimi=Fernando |pealkiri=Del Occidente mítico griego a Tarsis-Tarteso: Fuentes escritas y documentación arqueológica |kirjastus=Biblioteca Nueva |aasta=2004 |isbn=978-8416089628 |keel=hispaania}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=González de Canales |eesnimi=Fernando |pealkiri=El emporio precolonial fenicio de Huelva (ca. 900-700 a.C.) |perekonnanimi2=Pichardo |eesnimi2=Jorge Serrano |perekonnanimi3=Gómez |eesnimi3=Leonardo y Llompart |kirjastus=Biblioteca Nueva |aasta=2004 |isbn=978-8497423458 |keel=hispaania}}&lt;/ref&gt;

=== Radiosüsinikumeetodil dateerimine ===
[[Groningeni ülikool|Groningeni Ülikooli]] teostatud kalibreeritud veiseluude [[Radiosüsinikumeetod|radiosüsinikmeetodil dateerimine]] ja keraamiliste proovide põhjal dateerimine, annavad teavet mitme sajandi pikkuse kronoloogilise arengu kohta läbi käsitöö ja tööstuse alates 10. sajandist eKr. Uuritavad esmed on keraamika ([[Kauss|kausid]], [[Taldrik|taldrikud]], [[Vaas|vaasid]], [[Amfora|amforad]] jne), sulatuspotid, peenelt töödeldud puutükid, laevaosad, veisekoljud, ripatsid, ahhaat, elevandiluu jms.

Välismaiste ning kohalike toodete ja materjalide olemasolu viitab sellele, et vana Huelva sadam oli peamine keskus mitmekesiste ja kauge päritoluga toodete vastuvõtmiseks, tootmiseks ja saatmiseks. Kirjalike allikate ja väljakaevatud esemete, sealhulgas raidkirjade ja tuhandete [[Vanakreeka keraamika|Kreeka keraamikaesemete]] analüüs, on pannud mõned teadlased arvama, et seda elupaika saab samastada mitte ainult Piiblis mainitud Tarsisega, [[Assüüria]] Assarhaddoni [[Steel|steeliga]] ja foiniikia Nora kivi raidkirjaga, vaid ka Kreeka allikates mainitud ''Tartessosega.'' Viimane tõlgendas Tartessose jõge tänapäeva Tinto jõe ja Ligustuse järvega samaväärsena Odieli ja Tinto jõgede ühise suudmealaga, mis voolavad Huelva poolsaarest läänes ja idas.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Gonzalez de Canales Cerisola|first=F.|url=https://www.academia.edu/8551491|title=Tarshish-Tartessos, the Emporium Reached by Kolaios of Samos|journal=Cahiers de l'Institut du Proche-Orient Ancien du Collège de France (CIPOA) II.|date=2014|access-date=29 February 2016}}&lt;/ref&gt;

== Religioon ==
Andmeid on väga vähe, kuid eeldatakse, et nagu ka teistel Vahemere rahvastel, oli religioon [[Polüteism|polüteistlik]]. Arvatakse, et tartesslased kummardasid foiniikia akulturatsiooni tulemusena jumalanna Astartet või Potniat ja meesjumalust [[Baal|Baali]] või Melkarti. Castulo ([[Linares|Linares, Jaén]]) leiukohast ja Carmona lähiümbrusest on leitud foiniikia arhitektuurist inspireeritud pühapaiku. [[Cádiz|Cádizi]], [[Huelva]] ja [[Sevilla]] linnast on leitud mitu foiniikia jumalate kuju.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.uv.es/~alabau/religion.htm|title=Religión Tartéssica|publisher=[[Universitat de València]]|date=c. 2002|access-date=2016-02-27|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20160221114644/http://www.uv.es/~alabau/religion.htm|archive-date=2016-02-21|editor-last=Alabau Márquez|editor-first=Miguel Ángel}}&lt;/ref&gt;

== Keel ==
[[Fail:Iberia_300BC-en.svg|pisi|200x200px|Ibeeria umbes 300 eKr, enne Kartaago vallutust; edelas on kujutatud tartessose keele jäänuseid]]
[[Fail:I_tarteso.jpg|paremal|pisi|200x200px|Tartessose Fonte Velha kiri leiti Lõuna-Portugalist, [[Lagos (Portugal)|Lagosest]], Bensafrimist]]
Tartessose keel on [[Väljasurnud keel|väljasurnud]] [[Rooma riik|Rooma-eelne]] keel, mida kunagi räägiti [[Pürenee poolsaar|Lõuna-Ibeeria]] poolsaarel. Ibeeria vanimad teadaolevad põlisrahvaste tekstid, mis pärinevad 7.– 6. sajandist eKr, on kirjutatud tartessose keeles. Kirjed on kirjutatud pooltsillaabilises [[Silpkiri|kirjasüsteemis,]] mida nimetatakse edelakirjaks. Neid leiti Tartessose üldisest asukohast ja ümbritsevatest mõjualadest. Tartessose keele tekste leiti [[Andaluusia|Edela-Hispaaniast]] ja [[Portugal|Lõuna-Portugalist]] (nimelt [[Algarve]] ja Lõuna-Alentejo Conii, [[Cempsi]], Sefesi ja Celtici piirkondadest).

== Viited ==

[[Kategooria:Hispaania]]
[[Kategooria:Hispaania ajalugu]]
[[Kategooria:Hispaania ajaloolised piirkonnad]]
[[Kategooria:Ajaloolised asulad]]
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>cbovxhp53v2wfi99yex0jvgdth4mft5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kõrvitsalatern</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714380</id>
    <revision>
      <id>7158455</id>
      <parentid>7146035</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:07:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kummeliteekene</username>
        <id>228587</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7158455</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3258" sha1="efcwwuacxw8o8q2ikhrjytvl9i7yze2" xml:space="preserve">[[Fail:Jack-o-lantern-FR.JPG|pisi|Traditsiooniliseks kujunenud ameerikapärane kõrvitsalatern]]
'''Kõrvitsalatern''' (ingl ''[[Jack-o’-lantern]]'') on latern, mis on tehtud tühjendatud [[Harilik kõrvits|kõrvitsast]]. Ajalooliselt valmistati laternaid juurviljadest, näiteks redisest. Kõrvitsalaternad on seotud kalendritähtpäevaga ''[[Halloween]]'' ja nende valmistamine pärineb iiri rahvatraditsioonist. Iiri rahvapärimuse kohaselt tuleb ingliskeelne nimi ''Jack-o’-lantern'' sepalt [[ihne Jack]] (ingl Stingy Jack), kes pettis vanapaganat ja on seetõttu sunnitud igavesti maal ringi hulkuma, kaasas ainult õõnestatud kaalikas, mille hõõgumine valgustab ta teed.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2005-10-28 |pealkiri=Turnip battles with pumpkin for Hallowe'en |keel=en-GB |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/northern_ireland/4383216.stm |vaadatud=2026-05-04}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
''[[Halloween]]'' jõudis [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikasse]] immigreerunud [[Keldid|keldi rahvastega]], kes tõid endaga kaasa kõrvitsalaterna traditsiooni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Traditsiooniliselt valmistati [[Iirimaa|Iirimaal]] laternaid juurviljadest, millesse uuristati ebaharilikud näod. Usuti, et laternad peletavad eemale halvad vaimud. See kujunes tavaks 31. oktoobril, päev enne [[Pühakutepäev|kristlikku pühakutepäeva]] (ingl ''All Saints’ Day'').&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The History of 'Jack-O'-Lantern' |url=https://www.merriam-webster.com/wordplay/the-history-of-jack-o-lantern |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.merriam-webster.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Traditsioon säilis peale Iirimaalt emigreerumist, kuid juurviljade nappuse tõttu hakati Põhja-Ameerikas kasutama kõrvitsaid. Kõrvitsa kasutamine kujunes kiirelt traditsiooni sümboliks ning on seda tänapäevani. Kõrvitsa populaarsust tänapäeval seostatakse ka toiduvalmistamisega, sest kõrvitsa eemaldatud sisust valmistatakse populaarseid ja traditsiooniliseks kujunenud toite.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Valmistamine ==
Kõrvitsalaterna valmistamiseks lõigatakse kõrvitsa varre ümber ringikujuline ava, misjärel eemaldatakse kõrvitsa sisu. Seejärel uuristatakse kõrvitsasse nägu või muu kujutis. Õõnsasse kõrvitsasse pannakse teeküünal või muu valgusallikas, mis süüdatakse. Viimasena kaetakse äralõigatud ringikujulise kaanega kõrvitsa ava.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=How to Carve a Jack-o-lantern |url=https://www.instructables.com/How-to-Carve-a-Jacko-lantern/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Instructables |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Ihne Jack ==
Kõrvitsalaterna ingliskeelse nime ''[[Jack-o’-lantern]]'' alge pole kindel, kuid tuntud on seos 18. sajandi Iiri rahvapärimusega. Rahvapärimus räägib sepast [[ihne Jack]] (ingl Stingy Jack), kes pettis vanapagant maksma oma alkohoolse joogi eest. Surres ei lubatud Jacki taevasse, kuid vanapagana tüssamise tõttu ka põrgusse. Vanapagan viskas talle haletsusest hõõguva süsi, mille Jack pani oma kaasasoleva õõnestatud kaalika sisse. Takerdunud taeva ja põrgu vahele, oli ihne Jack sunnitud igavesti mööda maad ringi hulkuma. Sellest tuleb tuntud seos ingliskeelse nimega ''Jack-o’-lantern'' ehk ''Jack of the lantern'' ehk laterna Jack.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>efcwwuacxw8o8q2ikhrjytvl9i7yze2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158456</id>
      <parentid>7158455</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:10:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kummeliteekene</username>
        <id>228587</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ihne Jack */</comment>
      <origin>7158456</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3258" sha1="q7mzwob5q5jhdqpigmtkdnsloenpo9m" xml:space="preserve">[[Fail:Jack-o-lantern-FR.JPG|pisi|Traditsiooniliseks kujunenud ameerikapärane kõrvitsalatern]]
'''Kõrvitsalatern''' (ingl ''[[Jack-o’-lantern]]'') on latern, mis on tehtud tühjendatud [[Harilik kõrvits|kõrvitsast]]. Ajalooliselt valmistati laternaid juurviljadest, näiteks redisest. Kõrvitsalaternad on seotud kalendritähtpäevaga ''[[Halloween]]'' ja nende valmistamine pärineb iiri rahvatraditsioonist. Iiri rahvapärimuse kohaselt tuleb ingliskeelne nimi ''Jack-o’-lantern'' sepalt [[ihne Jack]] (ingl Stingy Jack), kes pettis vanapaganat ja on seetõttu sunnitud igavesti maal ringi hulkuma, kaasas ainult õõnestatud kaalikas, mille hõõgumine valgustab ta teed.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2005-10-28 |pealkiri=Turnip battles with pumpkin for Hallowe'en |keel=en-GB |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/northern_ireland/4383216.stm |vaadatud=2026-05-04}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
''[[Halloween]]'' jõudis [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikasse]] immigreerunud [[Keldid|keldi rahvastega]], kes tõid endaga kaasa kõrvitsalaterna traditsiooni.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Traditsiooniliselt valmistati [[Iirimaa|Iirimaal]] laternaid juurviljadest, millesse uuristati ebaharilikud näod. Usuti, et laternad peletavad eemale halvad vaimud. See kujunes tavaks 31. oktoobril, päev enne [[Pühakutepäev|kristlikku pühakutepäeva]] (ingl ''All Saints’ Day'').&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The History of 'Jack-O'-Lantern' |url=https://www.merriam-webster.com/wordplay/the-history-of-jack-o-lantern |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=www.merriam-webster.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Traditsioon säilis peale Iirimaalt emigreerumist, kuid juurviljade nappuse tõttu hakati Põhja-Ameerikas kasutama kõrvitsaid. Kõrvitsa kasutamine kujunes kiirelt traditsiooni sümboliks ning on seda tänapäevani. Kõrvitsa populaarsust tänapäeval seostatakse ka toiduvalmistamisega, sest kõrvitsa eemaldatud sisust valmistatakse populaarseid ja traditsiooniliseks kujunenud toite.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Valmistamine ==
Kõrvitsalaterna valmistamiseks lõigatakse kõrvitsa varre ümber ringikujuline ava, misjärel eemaldatakse kõrvitsa sisu. Seejärel uuristatakse kõrvitsasse nägu või muu kujutis. Õõnsasse kõrvitsasse pannakse teeküünal või muu valgusallikas, mis süüdatakse. Viimasena kaetakse äralõigatud ringikujulise kaanega kõrvitsa ava.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=How to Carve a Jack-o-lantern |url=https://www.instructables.com/How-to-Carve-a-Jacko-lantern/ |vaadatud=2026-05-04 |väljaanne=Instructables |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Ihne Jack ==
Kõrvitsalaterna ingliskeelse nime ''[[Jack-o’-lantern]]'' alge pole kindel, kuid tuntud on seos 18. sajandi iiri rahvapärimusega. Rahvapärimus räägib sepast [[ihne Jack]] (ingl Stingy Jack), kes pettis vanapagant maksma oma alkohoolse joogi eest. Surres ei lubatud Jacki taevasse, kuid vanapagana tüssamise tõttu ka põrgusse. Vanapagan viskas talle haletsusest hõõguva süsi, mille Jack pani oma kaasasoleva õõnestatud kaalika sisse. Takerdunud taeva ja põrgu vahele, oli ihne Jack sunnitud igavesti mööda maad ringi hulkuma. Sellest tuleb tuntud seos ingliskeelse nimega ''Jack-o’-lantern'' ehk ''Jack of the lantern'' ehk laterna Jack.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>q7mzwob5q5jhdqpigmtkdnsloenpo9m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Identituur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714397</id>
    <revision>
      <id>7158484</id>
      <parentid>7153407</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:23:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 6 books for Verifiability (20260521sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]]</comment>
      <origin>7158484</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8472" sha1="k95t2sniy5y1iespgd9eznyw6okw3pn" xml:space="preserve">[[Pilt:West Indian Slaves Stick Fight.jpg|pisi|Mustad orjad, vasakul on üks valge identituuriline]]
'''Identituur''' on [[töö]] vorm, milles inimene töötab teatud aja ilma palgata. Töötaja saab identituurilepingu sõlmida raha eest, teenuse (nt transpordi) eest, tulevase kohustuse täitmise tagatiseks või võla tasumiseks. Identituurilepingut saab määrata ka karistuseks. Identituur sarnaneb mõnes mõttes [[orjus]]ega.

Identituuri saab müüa. Ajalooliselt sõlmisid näiteks [[Ameerika]] põllumehed meremeeste vahendusel identituurilepinguid mandrile alles saabunutega. Identituuride hinnad kõikusid vastavalt nõudlusele ja pakkumisele. Kui identituur oli tööga tagasi makstud, oli töötaja vaba, kuid mitte alati enam parima tervise juures. Vahel anti töötajale pärast identituuri lõppu maad. Identituuri korras sai tööle võtta ka lapsi, kuid siis pidi nende eest hoolitsema tööandja.

==Vaata ka==
* [[Bracero programm]]
* [[Kuli]]
* [[Võlaorjus]]
* [[Poor Laws]]
* [[Inimkaubandus]]
* [[Home Children]]
* [[Identituurileping]]
* [[Karistustransport]]
* [[Orjus]]
* [[Ameerika Ühendriikide tööõigus]]
* [[Tasustamata töö]]

==Allikad==
*{{cite book |last=Bahadur |first=Gaiutra |author-link=Gaiutra Bahadur |title=Coolie Woman: The Odyssey of Indenture |publisher=The University of Chicago |year=2014 |isbn=978-0-226-21138-1 |title-link=}}
*&quot;[https://slaverylawpower.org/barbados-side-by-side/ Barbados Side-by-Side Transcription]&quot;. Slavery Law &amp; Power in Early America and the British Empire. 
* {{cite journal |last1=Block |first1=Kristen |last2=Shaw |first2=Jenny |title=Subjects without Empire: The Irish in the Early Modern Caribbean |url=https://archive.org/details/sim_past-present_2011-02_210/page/32 |journal=Past &amp; Present |date=2011 |issue=210 |pages=33–60 |doi=10.1093/pastj/gtq059 |jstor=23015371 }}
*{{cite book|last=Higman |first=B. W.  |year=1997 |editor-first=Franklin W. |editor-last=Knight |title=General History of the Caribbean: The slave societies of the Caribbean |volume=3 |edition=illustrated |publisher=UNESCO |isbn=978-0-333-65605-1|page=108}}
*{{cite journal|last=Galenson|first=David W.|title=White Servitude and the Growth of Black Slavery in Colonial America|journal=The Journal of Economic History|date=March 1981|volume=41|issue=1|pages=39–47|doi=10.1017/s0022050700042728|s2cid=154760626 |url=https://authors.library.caltech.edu/82103/1/sswp318.pdf}}
*{{cite journal|last=Galenson|first=David W.|title=The Market Evaluation of Human Capital: The Case of Indentured Servitude|journal=Journal of Political Economy|date=June 1981|volume=89|issue=3|pages=446–467|doi=10.1086/260980|s2cid=44248111|url=https://authors.library.caltech.edu/82322/1/sswp316.pdf}}
* {{cite journal |last1=Galenson |first1=David W. |title=The Rise and Fall of Indentured Servitude in the Americas: An Economic Analysis |url=https://archive.org/details/sim_journal-of-economic-history_1984-03_44_1/page/n5 |journal=The Journal of Economic History |date=March 1984 |volume=44 |issue=1 |pages=1–26 |doi=10.1017/s002205070003134x |s2cid=154682898 }}
*{{cite journal|last=Grubb|first=Farley|title=The Incidence of Servitude in Trans-Atlantic Migration, 1771–1804|journal=Explorations in Economic History|date=July 1985|volume=22|issue=3|pages=316–39|doi=10.1016/0014-4983(85)90016-6}}
*{{cite journal|last=Grubb|first=Farley|title=The Market for Indentured Immigrants: Evidence on the Efficiency of Forward-Labor Contracting in Philadelphia, 1745–1773|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-economic-history_1985-12_45_4/page/854|journal=The Journal of Economic History|date=Dec 1985|volume=45|issue=4|pages=855–868|doi=10.1017/s0022050700035130|s2cid=36848963 }}
*{{cite journal|last=Grubb|first=Farley|title=The Disappearance of Organized Markets for European Immigrant Servants in the United States: Five Popular Explanations Reexamined|url=https://archive.org/details/sim_social-science-history_spring-1994_18_1/page/n5|journal=Social Science History|date=Spring 1994|volume=18|issue=1|pages=1–30|doi=10.2307/1171397|jstor=1171397}}
*{{cite journal|last=Grubb|first=Farley|title=The End of European Immigrant Servitude in the United States: An Economic Analysis of Market Collapse, 1772–1835|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-economic-history_1994-12_54_4/page/794|journal=The Journal of Economic History|date=Dec 1994|volume=54|issue=4|pages=794–824|doi=10.1017/s0022050700015497|s2cid=153945665 }}
* {{cite journal |last1=Handler |first1=Jerome S. |last2=Reilly |first2=Matthew C. |title=Contesting 'White Slavery' in the Caribbean: Enslaved Africans and European Indentured Servants in Seventeenth-Century Barbados |journal= New West Indian Guide |date=2017 |volume=91 |issue=1/2 |pages=30–55 |doi=10.1163/22134360-09101056 |jstor=26552068 |s2cid=164512540 |doi-access=free }}
* {{cite journal |last1=Hogan |first1=Liam |last2=McAtackney |first2=Laura |last3=Reilly |first3=Matthew |title=The Irish in the Anglo-Caribbean: Servants or Slaves? |journal=History Ireland |date=March 2016 |volume=24 |issue=2 |pages=18–22 |doi=10.17613/M61Z41S48 }}
* {{cite book |last1=Shaw |first1=Jenny |title=Everyday Life in the Early English Caribbean: Irish, Africans, and the Construction of Difference |date=2013 |publisher=University of Georgia Press |isbn=978-0-8203-4634-2 |oclc=864551346 }}
*{{cite journal |last=Tomlins |first=Christopher |title=Reconsidering Indentured Servitude: European Migration and the Early American Labor Force, 1600–1775 |url=https://archive.org/details/sim_labor-history_2001-02_42_1/page/n5 |journal=Labor History |year=2001 |volume=42 |issue=1 |pages=5–43 |doi=10.1080/00236560123269 |s2cid=153628561 }}

==Kirjandus==
* {{cite journal |last1=Abramitzky |first1=Ran |last2=Braggion |first2=Fabio |title=Migration and Human Capital: Self-Selection of Indentured Servants to the Americas |journal=The Journal of Economic History |date=2006 |volume=66 |issue=4 |pages=882–905 |doi=10.1017/S0022050706000362 |jstor=4501107 |s2cid=46777744 |url=https://research.tilburguniversity.edu/en/publications/706160f4-2a30-4832-856d-676e8f4c705e }}
* Ballagh, James Curtis. ''White Servitude In The Colony Of Virginia: A Study Of The System Of Indentured Labor In The American Colonies'' (1895) [https://books.google.com/books?id=wmhj5_BEKkwC excerpt and text search]
* Brown, Kathleen. ''Goodwives, Nasty Wenches &amp; Anxious Patriachs: gender, race and power in Colonial Virginia'', U. of North Carolina Press, 1996.
* Hofstadter, Richard. ''America at 1750: A Social Portrait'' (Knopf, 1971) pp 33–65 [https://web.archive.org/web/20070930043503/http://www.mc.cc.md.us/departments/hpolscrv/whiteser.html online]
* Jernegan, Marcus Wilson ''Laboring and Dependent Classes in Colonial America, 1607–1783'' (1931)
* Morgan, Edmund S. ''American Slavery, American Freedom: The Ordeal of Colonial Virginia.'' (Norton, 1975).
* Nagl, Dominik. ''No Part of the Mother Country, but Distinct Dominions – Law, State Formation and Governance in England, Massachusetts und South Carolina, 1630–1769'' (LIT, 2013): 515–535, 577f., 635–689.[https://web.archive.org/web/20071023013255/http://falcon.jmu.edu/~ramseyil/colonial.htm online]
* Salinger, Sharon V. ''To serve well and faithfully: Labor and Indentured Servants in Pennsylvania, 1682–1800''. (2000)
* Tomlins, Christopher. ''Freedom Bound: Law, Labor, and Civic Identity in English Colonization, 1580–1865'' (2010); influential recent interpretation [https://www.h-net.org/reviews/showrev.php?id=32263 online review]
* Torabully, Khal, and Marina Carter, ''Coolitude: An Anthology of the Indian Labour Diaspora'' Anthem Press, London, 2002, {{ISBN|1-84331-003-1}}
* Torabully, Khal, Voices from the Aapravasi Ghat – Indentured imaginaries, poetry collection on the coolie route and the fakir's aesthetics, Aapravasi Ghat Trust Fund, AGTF, Mauritius, November 2, 2013.
* Wareing, John. ''Indentured Migration and the Servant Trade from London to America, 1618–1718''. Oxford Oxford University Press, February 2017
* Whitehead, John Frederick, Johann Carl Buttner, Susan E. Klepp, and Farley Grubb. ''Souls for Sale: Two German Redemptioners Come to Revolutionary America'', Max Kade German-American Research Institute Series, {{ISBN|0-271-02882-3}}.
*Zipf, Karin L. ''Labor of Innocents: Forced Apprenticeship in North Carolina, 1715–1919'' (2005).

[[Kategooria:Orjus]]
[[Kategooria:Tööõigus]]</text>
      <sha1>k95t2sniy5y1iespgd9eznyw6okw3pn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marek Vainola</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714430</id>
    <revision>
      <id>7158646</id>
      <parentid>7149707</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:27:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7158646</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="685" sha1="b6itjbqhzsxkldy28i3npb55wv7o27e" xml:space="preserve">'''Marek Vainola''' (sündinud 6. aprillil 1973) on [[Eesti]] ettevõtja ja kohaliku omavalitsuse tegelane, kes on alates 2025. aastast [[Kiili vald|Kiili valla]] vallavanem.

Vainola on seotud ettevõttega LKB OÜ, kus ta tegutseb asutaja ja juhatuse liikmena. Lisaks on ta seotud Paekna Külaseltsi MTÜ-ga. 

Vainola kandideeris [[2025. aasta KOV valimised|kohaliku omavalitsuse valimistel]] Valimisliidu Kiili Külade Ühendus nimekirjas. 2025. aastal valiti ta Kiili vallavanemaks; samal aastal sai Kiili vallavolikogu esimeheks Merje Einmann.

{{JÄRJESTA:Vainola, Marek}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Eesti omavalitsustegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>b6itjbqhzsxkldy28i3npb55wv7o27e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oiran</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714582</id>
    <revision>
      <id>7158782</id>
      <parentid>7152981</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:38:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LaurenPoolak</username>
        <id>228918</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158782</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4969" sha1="ode8bcv7kqrlrmtkvbhn10mdjott7t2" xml:space="preserve">[[Fail:Oiran ca. 1920s.jpg|pisi|''Oiran''&lt;nowiki/&gt;'id 1920ndate Jaapanis]]
'''''Oiran''{{'}}id''' olid [[Jaapan|Jaapanis]] [[Yoshiwara]] piirkonnas [[Edo ajastu|Edo perioodil]] kõrgema staatusega [[kurtisaan]]id, kelle staatus põhines ilul, [[Iseloom|iseloomul]], haridusel ja kunstilistel võimetel. ''Oiran''’id kuulusid kurtisaanide [[hierarhia]] tippu ning seeläbi esindasid nad kultiveeritud elegantsi, kunstilise meisterlikkuse ja idealiseeritud romantilisuse peenust. Mõiste ''oiran'' tekkis nimetusena kõrgematele kurtisaanidele [[18. sajand|18. sajandi]] keskel ja võeti laiemasse keelekasutusse Edo perioodi lõpus.

== Etümoloogia ja areng ==
Sõna ''oiran'', mis enne [[17. sajand|17. sajandit]] ei eksisteerinud, pärineb [[Kyōhō ajastu]] (1716–1736) maapiirkonna laste [[Murre|murdekeelsest]] väljendist ''oira no'' (“minu” või “minu õde-kurtisaan”), mida väidetavalt kasutas esmakordselt ''[[kamuro]]'' Kashiku oma emanda kohta&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Seigle |eesnimi=Cecilia Segawa |pealkiri=Yoshiwara: The Glittering World of the Japanese Courtesan. University of Hawaii Press. |kirjastus=University of Hawaii Press. |aasta=1993 |isbn=9780824814885 |lehekülg=3, 87, 129-130, 182,190, 228, 298 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;. Aja jooksul arenes lühendatud ''oiran'' hellitusnimest auastmeks. See hõlmas nii kurtisaani varasemaid kõrgeid [[Tiitel|tiitleid]], nagu ''[[tayū]]'' ja ''[[koshi]]'',&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; kui ka uusi hierarhilisi astmeid (''[[yobidashi chūsan]]'' ja ''[[zashikimochi]]'')&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

== Yoshiwara struktuur ja rituaalid ==
Yoshiwaras seadustati range järjestussüsteem: tipus olid ''oiran''’id (kõrgeimad kurtisaanid), kellele järgnesid [[Shinzō’d|''shinzō''’d]] (noored või [[Teismeline|teismelised]] kurtisaanid) ja ''kamuro''’d (lapsest saatjad)&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Sumie |pealkiri=Imaging/Reading Eros: Proceedings for the Conference, Sexuality and Edo Culture, 1750-1850, Indiana University, Bloomington, August 17–20, 1995 |kirjastus=Bloomington |aasta=1995 |lehekülg=4-5 |keel=inglise |artikkel=Sex, Art, and Edo Culture: An Introduction}}&lt;/ref&gt;. Järjestussüsteem eksisteeris, et eristada end mitteametlikest, litsentseerimata [[Lõbumaja|bordelli]]&lt;nowiki/&gt;piirkondadest, nagu [[Shinagawa]] ja [[Fukagawa]]. See tõstis Yoshiwara staatust ja tekitas rafineeritud õhkkonna. ''Oiran''’il oli tavaliselt minimaalselt kaks ''kamuro''’t ja kaks ''shinzō''’t.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Avalikud rongkäigud (''[[oiran dōchū]]'') olid ''oiran''’i staatuse kõige suurejoonelisemad demonstratsioonid, mis kestsid seitse päeva. [[19. sajand|19. sajandi]] populaarseid rongkäike juhtis ''oiran'' 20–21 inimesest koosneva saatjaskonnaga. Enne 19. sajandit ''oiran''’id kandsid kahte või kolme erinevat [[Kimono|kimonot]], olenevalt [[Patroon|patrooni]] ressurssidest. Alates 19. sajandist kandis oma patrooni toetusel debüüti tegev ''oiran'' kandis rongkäikudel raskeid [[brokaat]]- või [[samet]][[Mantel|mantleid]], millele olid tikitud motiivid, näiteks [[Valge|valged]] [[Kurg|kured]] või suured hõbe-kuldsed [[Kilpkonn (perekond)|kilpkonnad]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Langus ==
Kuigi ''oiran'' säilitas sümboolse tähtsuse ka Edo perioodi lõpus, nad hakkasid kaduma 19. sajandi keskel, kui Jaapan avanes väliskaubandusele ja algas [[Meiji restauratsioon]]. Yoshiwara [[prostitutsioon]] jätkus nõrgenenud kujul kuni [[1958|1958.]] aastani, kuid klassikaline ''oiran''-süsteem oli juba hääbunud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tänapäev ==
Tänapäeval toimub mitmeid ''oiran dōchū'' taaslavastusi. Üks tuntumaid on [[Niigata]] prefektuuris, [[Tsubame]] linnas [[Bunsui Sakura Matsuri Oiran Dōchū,|''Bunsui Sakura Matsuri Oiran Dōchū'',]] mis on iga-aastane üritus, kus ajalooliselt taaslavastatakse ''oiran''&lt;nowiki/&gt;'i jalutuskäiku. Üritusel osaleb kolm naist, kes on riietatud traditsioonilisse ''oiran''&lt;nowiki/&gt;'i riietusse, ja neid saadab umbes 70 teenijat. ''Oiran''&lt;nowiki/&gt;'id, kelle nimed on [[Kirsipuu|Sakura]], Bunsui ja [[Shinano]], kõnnivad ''[[koma geta]]''&lt;nowiki/&gt;'t kandes iseloomulikku aeglast kõnnakut. Sarnane üritus on ''[[Ōsu]]'' tänavaesitajate festival, mis toimub iga aasta oktoobri alguses, kus tipphetkeks on ''oiran''&lt;nowiki/&gt;'i aeglane jalutuskäik läbi [[Ōsu Kannon|''Ōsu Kannon''&lt;nowiki/&gt;'i]] kaubanduskeskuse. Samuti toimub iga september [[Shinagawa|''Shinagawa''&lt;nowiki/&gt;'s]] ''[[Aomono-Yokochō]]'' lähedal ''[[Minamishinagawa]]'' linnaosas ''oiran dōchū'' festival &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Miura |eesnimi=Yoshiaki |kuupäev=30. november 2014 |pealkiri=Shinagawa, a gateway to old and new Tokyo |url=https://www.japantimes.co.jp/news/2014/11/30/national/shinagawa-gateway-old-new-tokyo/#.W6d9o-hKiCg |vaadatud=5. mai 2026 |väljaanne=The Japan Times Online}}&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{Viited}}
{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Jaapani kultuur]]</text>
      <sha1>ode8bcv7kqrlrmtkvbhn10mdjott7t2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valmis armastuseks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714587</id>
    <revision>
      <id>7158357</id>
      <parentid>7149352</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T14:55:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30277-08</username>
        <id>229973</id>
      </contributor>
      <comment>/* Filmi loomine */</comment>
      <origin>7158357</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4662" sha1="q1vtgniummstb3vd5lhs0uymrdzo7pf" xml:space="preserve">'''&quot;Valmis armastuseks&quot;''' ([[Inglise keel|inglise keeles]] &quot;In the Mood for Love&quot;; [[Kantoni keel|kantoni keeles]] 花樣年華) on [[2000]]. aasta [[Romantiline film|romantiline]] [[draamafilm]]. Film on Hongkongi-Prantsuse kaasproduktsioon. Filmi [[stsenarist]], [[Lavastaja|režissöör]] ja üks [[filmiprodutsent|produtsentidest]] on [[Wong Kar-wai]] ([[Hiina keel|hiina keeles]] 王家衞). Peaosades on [[Maggie Cheung]] (Cheung Man-yuk; hiina keeles 張曼玉) tegelasena Su Li-zhen (alternatiivselt Proua Chan) ja [[Tony Leung Chiu-wai]] (Leung Chiu-wai; hiina keeles 梁朝偉) tegelasena Chow Mo-wan (alternatiivselt Härra Chow).&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev= |pealkiri=In The Mood for Love |url=https://www.imdb.com/title/tt0118694/?ref_=ttfc_ov_bk |vaadatud=26. märtsil 2026 |väljaanne=IMDb}}&lt;/ref&gt;

Filmi peetakse Wong Kar-wai mitteametliku [[triloogia]] teiseks osaks filmide &quot;[[Metsikud päevad (1990)|Metsikud päevad]]&quot; ja &quot;[[2046 (2004)|2046]]&quot; vahel&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lokk |eesnimi=T. |kuupäev=10. september 2021 |pealkiri=Filmiklubi {{!}} Tiina Lokk: filmiga &quot;Valmis armastuseks&quot; sai Wong Kar-waist üks Aasia tuntumaid režissööre |url=https://kultuur.err.ee/1608334388/filmiklubi-tiina-lokk-filmiga-valmis-armastuseks-sai-wong-kar-waist-uks-aasia-tuntumaid-rezissoore |vaadatud=27. märtsil 2026 |väljaanne=kultuur.err.ee}}&lt;/ref&gt;.

== Süžee ==
Filmi tegevustik leiab aset [[1960. aastad|1960]]-ndate [[Hongkong|Hongkongi]] kortermajas, kus ruumipuuduse tõttu elavad üksteisele võõrad elanikud ühes korteris. Peategelasteks on abielus naine Su Li-zhen ja abielus mees Chow Mo-wan, kelle abikaasad naasevad töölt tihti alles hilisõhtul. Su Li-zhen ja Chow Mo-wan hakkavad üksteisest rohkem huvituma pärast avastust, et nende abikaasadel on afäär. Su Li-zhen ja Chow Mo-wan hakkavad üksteise peal harjutama, kuidas oma abikaasale reetmisest teada anda ja sealjuures edastada oma tundeid ja mõtteid. Koos aega veetes tekib kahe tegelase vahel sügavam emotsionaalne side, kuid uute tunnete omaks võtmine on raske, kuna mõlemad on abikaasade salasuhtest haavunud. Eriti mõistab petmise hukka Su Li-zhen.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kiang |eesnimi=J. |kuupäev=mai 2025 |pealkiri=An Affair to Remember |ajakiri=Sight &amp; Sound |aastakäik=35 |üksiknumber=4 |lehekülg=28–31}}&lt;/ref&gt;

== Filmi loomine ==
Filmi idee sündis Wong Kar-wail seoses Hongkongi 1960-ndatega, mil inimeste kodudesse ilmus [[riisikeetja]]. Ühiskonna rutiin muutus ja naised said oma päeva vabadust juurde. Wong Kar-wai oli lapsepõlves perega kolinud Hongkongi kitsaste hämarate tänavate vahel asuvasse väiksesse korterisse, mida nad jagasid teiste inimestega. 1960-ndate Hongkongi olustik jäi režissöörile meelde ja just sellist pilti soovis ta luua oma filmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wigley |eesnimi=S. |kuupäev=20. mai 2025 |pealkiri=Wong Kar Wai on In the Mood for Love at 25 – a new interview: “Can an algorithm understand the weight of a glance between two people?” |url=https://www.bfi.org.uk/sight-and-sound/interviews/wong-kar-wai-mood-love-25 |väljaanne=Sight &amp; Sound}}&lt;/ref&gt; Filmimine jäi [[1990. aastad|1990]]
ndate teise poolde. Sel ajal oli Hongkongis üleandmise periood – [[Suurbritannia]] andis Hongkongi [[koloonia]] [[Hiina|Hiinale]] – ja Hongkongi linnapilt ja elu olid 1960ndatega võrreldes palju muutunud. Seetõttu ei suutnud Hongkong Wong Kar-waile soovitud õhkkonda pakkuda ja filmimine viidi [[Bangkok|Bangkoki]], kus filmitud stseenid suutsid 60-ndate Hongkongis elanud inimeste jaoks taaselustada ehedaid Hongkongi mälestusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Teo |eesnimi=S. |kuupäev=aprill 2001 |pealkiri=Wong Kar-wai’s In the Mood for Love: Like a Ritual in Transfigured Time |url=https://www.sensesofcinema.com/2001/wong-kar-wai/mood/ |vaadatud=26. märtsil 2026 |väljaanne=Senses of Cinema}}&lt;/ref&gt; Filmi [[Filmikunst|kinematograafiat]] peetakse omapäraseks ja tähelepanu väärivaks. Olulist rolli mängivad filmis erksad värvid koridorides, seintel ja riietel ning [[Kaader|kaadrite]] [[Filmi mõisteid|võttepunktid]], mis lõid filmis sügavaid ja tähenduslikult [[Sümbolism|sümboolseid]] vaatepunkte. Keskenduti näiteks näitlejate käte filmimisele, mis Wong Kar-wai sõnul näitavad inimese sisemist tõde ja ei valeta, nii nagu seda võivad teha ilmed ja sõnad. Filmimine kestis 15 kuud.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wong |eesnimi=Kar-wai |kuupäev=mai 2025 |pealkiri=The Making of a Modern Classic |ajakiri=Sight &amp; Sound |aastakäik=35 |üksiknumber=4 |lehekülg=32–40}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:2000. aasta filmid]]</text>
      <sha1>q1vtgniummstb3vd5lhs0uymrdzo7pf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nippon kaigi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714883</id>
    <revision>
      <id>7158610</id>
      <parentid>7153392</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T04:04:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158610</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10629" sha1="jux0nert87cqyoggvqdl4xit18951x4" xml:space="preserve">{{Partei
| nimi = Nippon Kaigi/日本会議
| logo             = Nippon Kaigi logo.png{{!}}class=skin-invert
| esimees = Tomohiko Taniguchi
| asutamine = 1997
| ideoloogia = [[konservatism]]
| kodulehekülg = [https://www.nipponkaigi.org]
}}

'''Nippon Kaigi''' (日本会議; otsetõlkes “Jaapani Konverents”) on 1997. aastal asutatud [[Jaapan|Jaapani]] parempoolne rühmitus ja huvirühm&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Yoshifumi |eesnimi=Tawara |perekonnanimi2=Yamaguchi |eesnimi2=Tomomi |kuupäev=1. november 2017 |pealkiri=What Is The Aim Of Nippon Kaigi, The Ultra-Right Organization That Supports Japan's Abe Administration? |url=https://apjjf.org/2017/21/Tawara |vaadatud=12. mail 2026 |väljaanne=Asia-Pacific Journal: Japan Focus |keel=en}}&lt;/ref&gt;. Kaigi põhilisteks eesmärkideks on Jaapani põhiseaduse muutmine ja haridussüsteemi reformimine&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mizohata |eesnimi=Sachie |kuupäev=1. november 2016 |pealkiri=Nippon Kaigi: Empire, Contradiction, And Japan's Future |url=https://apjjf.org/2016/21/Mizohata |vaadatud=12. mail 2026 |väljaanne=Asia-Pacific Journal: Japan Focus |keel=en}}&lt;/ref&gt;; praegune esimees Tomohiko Taniguchi on lisanud ka meesliinil põhineva keisridünastia säilitamise ja üldisemalt Jaapani kultuuri säilitamise&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Manning |eesnimi=Daniel |kuupäev=1. august 2025 |pealkiri=What Is Nippon Kaigi? Its New Chair Explains |url=https://japan-forward.com/what-is-nippon-kaigi-its-new-chair-explains/ |vaadatud=12. mail 2026 |keel=en}}&lt;/ref&gt;. Grupil on oluline roll Jaapani sisepoliitikas ja tihedad sidemed valitsusega&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;; selle liikmeteks on olnud mitmed varasemad ja praegused [[Liberaaldemokraatlik Partei (Jaapan)|Liberaaldemokraatliku Partei]] ehk LDP (pea)ministrid, sealhulgas [[Sanae Takaichi]] ja [[Shinzō Abe]]&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-09-04 |pealkiri=Abe’s reshuffle promotes right-wingers |url=https://koreajoongangdaily.joins.com/2014/09/04/politics/Abes-reshuffle-promotes-rightwingers/2994558.html |vaadatud=2026-05-12 |väljaanne=koreajoongangdaily.joins.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;.  

==== '''Eesmärgid''' ====
Kodulehel loetletud põhieesmärkideks on: 

# Ilusa traditsiooni rahvuslik loomus Jaapani homseks 
# Uus põhiseadus, mis vastaks uuele ajastule
#  Poliitika, mis kaitseks riigi mainet ja selle inimeste elusid 
# Jaapanluse tunnet arendava hariduse loomine 
# Ülemaailmsele rahule kaasa aitamine riigi julgeoleku tugevdamise kaudu 
# Sõprus maailmaga läbi kooselu ja ühtse heaoleku meele&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

Esimees Taniguchi on eesmärkideks välja toonud põhiseaduse muutmist, eelkõige 9. artiklile klausli lisamist ja kultuuri alalhoidmist, kus muuhulgas läheks kultuuri definitsiooni alla ka keiserlik perekond, mistõttu on oluline ka praeguse meesliinil põhineva keisridünastia säilimine ja keisri ümber orienteeritud riigi idee&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;. NK tugevam soov on põhiseaduse 9. artikli muutmine eesmärgiga teha Jaapani Enesekaitseväest ehk JSDF-ist reaalne armee samade volituste ja õigustega kui tavalistel sõjavägedel&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. 2015. aastal vastu võetud seadusandlusi, mis andsid JSDF-le ''de jure'' kollektiivse enesekaitse õigustuse&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hughes |eesnimi=Christopher W. |kuupäev=2017 |pealkiri=Japan's Strategic Trajectory and Collective Self-Defense: Essential Continuity or Radical Shift? |url=https://www.jstor.org/stable/26448157 |vaadatud=12. mail 2026 |väljaanne=The Journal of Japanese Studies |lehekülg=94 |keel=en}}&lt;/ref&gt;, on peetud ka 9. artikli laiemale muutmisele tee rajajaks&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Favre |eesnimi=William |kuupäev=21. oktoober 2025 |pealkiri=Abe Legacy to Takaichi Vision: A New Hawkish Era in Japanese Foreign Policy |url=https://dras.in/abe-legacy-to-takaichi-vision-a-new-hawkish-era-in-japanese-foreign-policy/ |vaadatud=12. mail 2026 |väljaanne=Defence Research and Studies |keel=en}}&lt;/ref&gt;. 24ndat, soolist võrdõiguslikkust ja muid inimõiguslikke ideaale rõhutavat artiklit, on kritiseeritud õiguste rõhutamise tõttu&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=3. november 2016 |pealkiri=Nippon Kaigi calls for Constitution to define family, cites 'Sazae-san' as Japan ideal |url=https://mainichi.jp/english/articles/20161103/p2a/00m/0na/012000c |vaadatud=12. mail 2026 |väljaanne=Mainichi |keel=en}}&lt;/ref&gt;. NK seisukoha järgi on demokraatlikud ning inimõiguseid rõhutavaid printsiibid eba-jaapanlikud; LDP kaudu on üritatud sisestada põhiseaduslike protsesside seiskumist eriolukordades ning riigi heaolu indiviidi omast ettepoole tõstmist&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.  

Organisatsioon pooldab traditsioonilist, patriarhaalset peremudelit &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;, kus naised on maailmavaates meestest alamad ning nende loomupäraseks rolliks on laste hoidmine, põetamine ning majapidamistööde täitmine&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Inose |eesnimi=Yuri |kuupäev=2017 |pealkiri=Gender and New Religions in Modern Japan |url=https://www.jstor.org/stable/90017629?seq=1 |vaadatud=12. mail 2026 |väljaanne=Japanese Journal of Religious Studies |lehekülg=26-27, 29 |keel=en}}&lt;/ref&gt;. Nippon Kaigi seisab vastu seksuaalharidusele koolisüsteemis, naistele rohkem õiguste andmisele, ja mitme perekonnanimega abielupaaridele&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;.  

Organisatsioon pooldab revisionistlikke põhimõtteid Jaapani ajaloolise teguviisi kohta, soovides mitte teadvustada Jaapani sõjakuritegusid. NK ise on esitanud arvamusi, et riiki peaks “aplodeerima” [[Ida-Aasia]] koloniaalvõimudest vabastamise eest, Tokyo Sõjaväetribunalid on kehtetud ja [[Nanjingi veresaun|Nanjingi]] [[Nanjingi veresaun|veresaun]] liialdatud kui mitte välja mõeldud&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kato |eesnimi=Norihiro |kuupäev=12. september 2014 |pealkiri=Tea Party Politics in Japan |url=https://www.nytimes.com/2014/09/13/opinion/tea-party-politics-in-japan.html |arhiivimisaeg=2019-07-07 |vaadatud=12. mail 2026 |väljaanne=The New York Times |keel=en |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190707093903/https://www.nytimes.com/2014/09/13/opinion/tea-party-politics-in-japan.html |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;. 

Haridust on soovitud reformida, kuna süsteemi on nähtud kui õiguseid liialt väärtustava, Jaapanit liialt kritiseeriva, ja “soo-vabana”&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;. Lisaks on peetud oluliseks hariduse kaudu kujundada inimressursi kogumit, mis omaks patriootlikku rahvuslust ja sobiks suurkorporatsioonidele&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Eesmärkide saavutamiseks on LDP muuhulgas suurendanud riiklikku kontrolli haridussüsteemi üle&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, vähendanud Jaapani Õpetajate Ametiühingu oma, &quot;moraalse hariduse&quot; aine kohustuslikuks teinud ja arendanud revisionistlike ning patriootlike ideaalide propageerimist haridussüsteemis&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Spremberg |eesnimi=Felix |kuupäev=15. september 2021 |pealkiri=The Asia-Pacific War In Japan's New Moral Education Textbooks |url=https://apjjf.org/2021/18/spremberg |vaadatud=12. mail 2026 |väljaanne=Asia-Pacific Journal: Japan Focus |keel=en}}&lt;/ref&gt;.  

==== '''Ajalugu''' ====
NK asutati 1997 läbi kahe varasema parempoolse rühmituse, Nihon wo Mamoru Kai (“Jaapani Kaitsmise Assotsiatsioon”) ja Nihon wo Mamoru Kokumin Kaigi (“Jaapani Kaitsmise Rahvuslik Assotsiatsioon”) liitumise&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Esimene oli kooslus eri budistlikest ja šintoistlikest rühmtustest, teine pigem poliitiline rühmitus, mille liikmesuse hulka kuulusid ka ärimehed, kultuuriinimesed, erusõjaväelased; selle eesmärgid (põhiseaduse muutmine, haridusreformide läbiviimine, julgeoleku tugevdamine ja keisri ümber orienteeritud riigi loomine) on mitmeski mõttes sarnased Nippon Kaigi omadega&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Ka Seicho no Ie sünkreetlik rühmitus ja Šinto Pühamute Assotsiatsioon olid NK ideoloogiale olulised&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Nende ühinemise järgselt loodi üsna kiiresti ka Nippon Kaigi Parlamendiliikmete Ühing toonaste LDP ja Uue Progressi Partei poliitikute poolt, lisaks ka erinevaid prefektuurikontoreid, kohalikke harusid ja komiteesid. Asutatud on ka allrühmitusi ning seotud organisatsioone nagu Jaapani Naiste Rühmitus ja Jaapani Noorsookogu (praegu efektiivselt NK noorterühmitus). Alarühmitusi on kasutatud eri probleemistike ning eesmärkidega tegelemiseks rohujuure tasandil.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;  

1999. aastal lobis grupp edukalt hümni ja riigilipu rahvussümbolitena tunnustamist&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;.

===== '''Liikmed''' =====
Nippon Kaigi esimene esimees oli Kōichi Tsukamoto, Wacoali, naiste aluspesu tootva ettevõtte asutaja. Talle on järgnenud Kōsaku Inaba,  (ka kunagine Jaapani Kommertsi ja Tööstuse Kambri juht), Tōru Miyoshi (jurist ja poliitiline aktivist), Tadae Takubo (kunagine ajakirjanik ning ülikooliprofessor) ja praegune esimees Tomohiko Taniguchi, kunagine Abe kabineti ametnik ja majandusajakirjanik&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;.  Peaaegu kõik ülejäänud 21. sajandi LDP peaministrid on olnud samuti NK liikmed või vähemalt sellega otseselt seotud—nendeks on Sanae Takaichi, [[Fumio Kishida]], [[Yoshihide Suga]], [[Tarō Asō]]&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; ja [[Shigeru Ishiba]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Dasgupta |eesnimi=Arnab |kuupäev=10. oktoober 2024 |pealkiri=Profiling Japan's New Prime Minister - Analysis |url=https://www.eurasiareview.com/10102024-profiling-japans-new-prime-minister-analysis/ |vaadatud=12. mail 2026 |väljaanne=Eurasia Review |keel=en}}&lt;/ref&gt;. Abe edendas peaministrina Nippon Kaigi eesmärke ning suurendas organisatsiooniga seotud parlamendiliikmete arvukust&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mullins |eesnimi=Mark R. |kuupäev=15. september 2022 |pealkiri=Abe and the Revival of Shinto Nationalism. The Abe Legacy: A Compendium |url=https://apjjf.org/2022/16/mcneil |vaadatud=12. mail 2026 |väljaanne=Asia-Pacific Journal: Japan Focus |keel=en}}&lt;/ref&gt;. Peale LDP on Nippon Kaigil tugevad sidemed ka usuliste rühmitustega nagu Šinto Pühamute Assotsiatsioon ja Enryakuji&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; või Kirisuto no Makuya ning kasutab neid muuhulgas massiürituste korraldamiseks&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Guthmann |eesnimi=Thierry |kuupäev=2017 |pealkiri=Nationalist Circles in Japan Today: The Impossibility of Secularization |url=https://www.jstor.org/stable/44259467 |vaadatud=12. mail 2026 |väljaanne=Japan Review |lehekülg=216 |keel=en}}&lt;/ref&gt;.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Esimehed
!Aasta
!Nimi
|-
|1997-2000
|Kōichi Tsukamoto
|-
|2000-2001
| Kōsaku Inaba
|-
|2001-2015
|Tōru Miyoshi
|-
|2015-2025
|Tadae Takubo
|-
|2025-
|Tomohiko Taniguchi
|}
&lt;references /&gt;{{JÄRJESTA:Nippon Kaigi}}</text>
      <sha1>jux0nert87cqyoggvqdl4xit18951x4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hemimycena mairei</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714937</id>
    <redirect title="Maire&#039;i ebamütsik" />
    <revision>
      <id>7158595</id>
      <parentid>7152825</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T00:04:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Xqbot</username>
        <id>13355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Maire'i ebamütsik]]</comment>
      <origin>7158595</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29" sha1="bdt1jbansdm9beklk0ypkgei5bzsofn" xml:space="preserve">#suuna [[Maire'i ebamütsik]]</text>
      <sha1>bdt1jbansdm9beklk0ypkgei5bzsofn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ameerika koloniseerimine šotlaste poolt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715042</id>
    <revision>
      <id>7158485</id>
      <parentid>7153859</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:25:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 1 book for Verifiability (20260521sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]]</comment>
      <origin>7158485</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2694" sha1="b7dcvum82bi6xeip2ij2m306qy5v6k0" xml:space="preserve">[[Pilt:New Caledonia in Darien.jpg|pisi|[[Šotlased|Šotlaste]] [[Darieni skeem|Uus-Kaledoonia]] asundus aastal 1699]]
'''Ameerika koloniseerimine šotlaste poolt''' oli [[koloniseerimine]] [[varauusaeg|varauusajal]], mille käigus [[šotlased]] rajasid [[Ameerika]]sse oma asundusi. Šotlaste kolooniad Ameerikas olid [[Nova Scotia]] (1629; praeguna [[Kanada]] Nova Scotia provints), [[Ida-Jersey]] (1683; praegune [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[New Jersey]] osariik), [[Port Royal (Lõuna-Carolina)|Stuarts Town]] (1684; praegune Port Royal [[Lõuna-Carolina]]s Ameerika Ühendriikides) ja [[Darieni skeem|Uus-Kaledoonia]] (1698; praegu osa [[Panama]]st).

==Vaata ka==
* [[Darieni skeem]]
* [[Darien (Georgia)]]
* [[Nova Scotia]]
* [[Ida-Jersey]]
* [[Gaelide väljatõrjumine]]
* [[Endised kolooniad Kanadas]]
* [[Inglise ülemeremaad]]
* [[Ameerika Ühendriikide šotlased]]
* [[Argentina šotlased]]
* [[Austraalia šotlased]]
* [[Šoti diasporaa]]
* [[Uus-Meremaa šotlased]]
* [[Kanada šotlased]]
* [[Kanada gaeli keel]]
* [[Falklandlased]]

==Kirjandus==
* {{Cite journal |last=Armitage |first=David |date=1997 |title=Making the empire British: Scotland in the Atlantic world 1542–1707 |url=https://archive.org/details/sim_past-present_1997-05_155/page/34 |journal=Past &amp; Present |issue=155 |pages=34–63 |doi=10.1093/past/155.1.34 |jstor=651126}}
* {{Cite book |last=Devine |first=T. M. |title=A Scottish Empire of Enterprise in the East, c. 1700–1914 |date=2017 |work=The Scottish Experience in Asia, c. 1700 to the Present |publisher=Springer |pages=23–49}}
* {{Cite book |last=Fry |first=Michael |title=The Scottish Empire |date=2001 |publisher=Birlinn Limited |location=Edinburgh}}
* {{Cite book |last=Insh |first=George P. |url=https://archive.org/details/scottishcolonial00inshuoft |title=Scottish Colonial Schemes 1620–1686 |date=1922|publisher=Glasgow, Maclehose }}
* {{Cite book |last=Landsman |first=Ned C. |title=Scotland and Its First American Colony, 1683–1765 |date=2014 |publisher=Princeton University Press}}, on East New Jersey.
* {{Cite book |last=Prebble |first=John |title=The Darien Disaster: A Scots Colony in the New World, 1698–1700 |date=1969}}
* {{Cite book |last=Reid |first=John G. |title=Acadia, Maine, and New Scotland: marginal colonies in the seventeenth century |date=1981 |publisher=University of Toronto Press}}
* {{Cite journal |last=Sandrock |first=Kirsten |date=2015 |title=The Legacy of Scotland's Colonial Schemes |journal=Medievalia et Humanistica |number=41}}

[[Kategooria:Kanada ajalugu]]
[[Kategooria:Varauusaeg]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]]
[[Kategooria:Panama ajalugu]]
[[Kategooria:Šotimaa kuningriik]]</text>
      <sha1>b7dcvum82bi6xeip2ij2m306qy5v6k0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Acts of Union 1707</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715108</id>
    <revision>
      <id>7158460</id>
      <parentid>7154502</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:21:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Add 4 books for Verifiability (20260521sim)) #IABot (v2.0.9.5) ([[User:GreenC bot|GreenC bot]]</comment>
      <origin>7158460</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7824" sha1="42ncmra5cy4z8zzr615x0r1eoa9fqw9" xml:space="preserve">:''Mitte segi ajada [[Kroonide Liit|Kroonide Liiduga]].''
:''&quot;Inglismaa ja Šotimaa ühinemine&quot; suunab siia. Mitte segi ajada [[Liiduleping]]uga.''
:''Teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Act of Union]].''
{{infokast dokument
| nimetus           = Union with Scotland Act 1706
| pilt              = 
| pildiallkiri      = 
| tüüp              = [[Õigusakt]] 
| koostatud         = 
| vastu_võetud      = 
| jõustunud         = 1. mai 1707
| kehtivus_lõppenud = 
| koht              = [[Inglismaa Kuningriik|Inglismaa]] &lt;br/&gt; [[Šotimaa Kuningriik|Šotimaa]]
| tingimused        = Kinnitada [[Liiduleping]]
| vastu_võtnud      = [[Inglismaa parlament (–1707)|Inglismaa parlament]] &lt;br/&gt; [[Šotimaa parlament (–1707)|Šotimaa parlament]]
| alla_kirjutanud   = 
| osapooled         = 
| keel              = &lt;!-- või | keeled = --&gt;
| allkirjastatud    = 
| ratifitseerinud   = 
| depositaar        = &lt;!-- või | depositaarid = --&gt;
}}
'''Acts of Union''' ([[inglise keel]]est ''Uniooniaktid'') oli kaks [[õigusakt]]i, mille võtsid 1707. aastal vastu [[Šotimaa parlament (–1707)|Šotimaa parlament]] ja [[Inglismaa parlament (–1707)|Inglismaa parlament]]. Sellega kinnitati 1706. aastal sõlmitud [[Liiduleping]], ühendati [[Inglismaa Kuningriik|Inglismaa]] ja [[Šotimaa Kuningriik|Šotimaa]] kuningriigid [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia Kuningriigiks]], mille esimeseks riigipeaks sai [[Suurbritannia kuninganna|kuninganna]] [[Anne (Suurbritannia)|Anne]]. Inglise ja Šoti parlamentide aktid jõustusid 1. mail 1707, uue riigi [[Suurbritannia parlament (1707–1800)|parlament]] hakkas tööle [[Westminsteri palee]]s [[London]]is.

Inglismaa ja Šotimaa olid [[Union of the Crowns|Kroonide Liidu]] personaalunioonis juba aastast 1603, kui [[Suurbritannia monarhia|Šoti kuningas]] [[James VI ja I|James VI]] päris [[Elizabeth I]]-lt Inglise trooni ning sai ühtlasi Inglise kuningas James I-ks. Tõsisemad katsed Inglismaad ja Šotimaad liita olid toimunud aastatel 1606, 1667 ja 1689, kuid lõplikult ja seejuures erinevatel põhjustel nõustusid mõlema rahva aadlikud ühinemisega alles 18. sajandi alguses.

==Vaata ka==
* [[Acts of Union 1800]]
* [[Iirimaa Kuningriik]]
* [[Inglismaa iseseisvumine]]
* [[Lepingute loend]]
* [[Suurbritannia parlament]]
* [[Poliitiline liit]]
* [[Reaalunioon]]
* [[Šotimaa iseseisvumine]]
* [[Walesi iseseisvumine]]

==Allikad==
* {{Cite book |last=Bambery |first=Chris |title=A People's History of Scotland |title-link= |date=2014 |publisher=Verso |isbn=978-1-7866-3787-1}}
* {{Cite journal |last=Campbell |first=R. H. |date=1964 |title=The Anglo-Scottish Union of 1707. II. The Economic Consequences |journal=The Economic History Review |volume=16 |issue=3 |pages=468–477 |doi=10.2307/2592849 |jstor=2592849}}
* {{Cite book |last=Cullen |first=K. J. |title=Famine in Scotland: The &quot;Ill Years&quot; of the 1690s |publisher=Edinburgh University Press |date=2010 |isbn=978-0-7486-3887-1}}
* {{Cite book |last=Harris |first=Tim |title=Revolution: The Great Crisis of the British Monarchy, 1685–1720 |date=2007 |publisher=Penguin |isbn=978-0-1410-1652-8}}
* {{Cite book |last=Harris |first=Tim |title=Rebellion: Britain's First Stuart Kings, 1567–1642 |date=2015 |publisher=OUP Oxford |isbn=978-0-1987-4311-8}}
* {{Cite book |last=Horwitz |first=Henry |title=Parliament, Policy and Politics in the Reign of William III. |date=1986 |publisher=MUP |isbn=978-0-7190-0661-6}}
* {{Cite book |last=Jackson |first=Clare |title=Restoration Scotland, 1660–1690: Royalist Politics, Religion and Ideas |date=2003 |publisher=Boydell Press |isbn=978-0-8511-5930-0}}
* {{Cite journal |last=Kaplan |first=Lawrence |date=May 1970 |title=Steps to War: The Scots and Parliament, 1642–1643 |url=https://archive.org/details/sim_journal-of-british-studies_1970-05_9_2/page/50 |journal=Journal of British Studies |volume=9 |issue=2 |pages=50–70 |doi=10.1086/385591 |jstor=175155 |s2cid=145723008}}
* {{Cite book |title=Stuart Royal Proclamations: Volume I |publisher=Clarendon Press |date=1973 |editor-last=Larkin |editor-first=James F. |editor-last2=Hughes |editor-first2=Paul L.}}
* {{Cite book |last=Lynch |first=Michael |url=https://archive.org/details/scotlandnewhisto0000lync_b2x2 |title=Scotland: a New History |date=1992 |publisher=Pimlico Publishing |isbn=978-0-7126-9893-1}}
* {{Cite book |last=Lockyer |first=R |title=James VI and I |publisher=Addison Wesley Longman |date=1998 |isbn=978-0-5822-7962-9 |location=London}}
* {{Cite book |last=MacIntosh |first=Gillian |title=Scottish Parliament under Charles II, 1660–1685 |date=2007 |publisher=Edinburgh University Press |isbn=978-0-7486-2457-7}}
* {{Cite book |last=McDonald |first=Alan |title=The Jacobean Kirk, 1567–1625: Sovereignty, Polity and Liturgy |date=1998 |publisher=Routledge |isbn=978-1-8592-8373-8}}
* {{Cite book |last=Mitchison |first=Rosalind |title=A History of Scotland |date=2002 |publisher=Routledge |isbn=978-0-4152-7880-5}}
* {{Cite book |last=Morrill |first=John |title=Oliver Cromwell and the English Revolution |date=1990 |publisher=Longman |isbn=978-0-5820-1675-0}}
* {{Cite book |last=Munck |first=Thomas |title=Seventeenth-Century Europe: State, Conflict and Social Order in Europe 1598–1700 |date=2005 |publisher=Palgrave |isbn=978-1-4039-3619-6}}
* {{Cite book |last=Richards |first=E |title=OBritannia's Children: Emigration from England, Scotland, Wales and Ireland since 1600 |date=2004 |publisher=Continuum |isbn=1-8528-5441-3}}
* {{Cite journal |last=Riley |first=P.J.W. |date=1969 |title=The Union of 1707 as an Episode in English Politics |url=https://archive.org/details/sim_english-historical-review_1969-07_84_332/page/498 |journal=The English Historical Review |volume=84 |issue=332 |pages=498–527 |jstor=562482}}
* {{Cite book |last=Robertson |first=Barry |title=Royalists at War in Scotland and Ireland, 1638–1650 |date=2014 |publisher=Routledge |isbn=978-1-3170-6106-9}}
* {{Cite journal |last=Smout |first=T. C. |date=1964 |title=The Anglo-Scottish Union of 1707. I. The Economic Background |journal=The Economic History Review |volume=16 |issue=3 |pages=455–467 |doi=10.2307/2592848 |jstor=2592848}}
* {{Cite journal |last=Stephen |first=Jeffrey |date=2010 |title=Scottish Nationalism and Stuart Unionism: The Edinburgh Council, 1745 |url=https://archive.org/details/sim_journal-of-british-studies_2010-01_49_1/page/46 |journal=Journal of British Studies |language=en |volume=49 |issue=1 |pages=47–72 |doi=10.1086/644534 |issn=0021-9371 |s2cid=144730991}}
* {{Cite book |last=Watt |first=Douglas |title=The Price of Scotland: Darien, Union and the wealth of nations |date=2007 |publisher=Luath Press |isbn=978-1-9063-0709-7}}
* {{Cite book |last=Whatley |first=C |title=Bought and sold for English Gold? Explaining the Union of 1707 |publisher=Tuckwell Press |date=2001 |isbn=978-1-8623-2140-3 |location=East Linton}}
* {{Cite book |last=Whatley |first=C |title=The Scots and the Union |publisher=Edinburgh University Press |date=2006 |isbn=978-0-7486-1685-5}}
* {{Cite journal |last=Whatley |first=Christopher |date=1989 |title=Economic Causes and Consequences of the Union of 1707: A Survey |url=https://archive.org/details/sim_scottish-historical-review_1989-10_68_186/page/150 |journal=Scottish Historical Review |volume=68 |issue=186 |pages=150–181 |jstor=25530416}}

==Kirjandus==
* Defoe, Daniel. ''[[A Tour thro' the Whole Island of Great Britain]]'', 1724–1727
* Defoe, Daniel. ''The Letters of Daniel Defoe'', GH Healey editor. Oxford: 1955.
* Fletcher, Andrew (Saltoun). ''An Account of a Conversation''
* Lockhart, George, &quot;The Lockhart Papers&quot;, 1702–1728

[[Kategooria:Inglismaa kuningriik]]
[[Kategooria:Šotimaa kuningriik]]
[[Kategooria:Suurbritannia kuningriik]]
[[Kategooria:18. sajand Suurbritannias]]
[[Kategooria:Seadused]]</text>
      <sha1>42ncmra5cy4z8zzr615x0r1eoa9fqw9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Cay Karlsson</title>
    <ns>1</ns>
    <id>715324</id>
    <revision>
      <id>7158312</id>
      <parentid>7157291</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T12:25:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Vastus</comment>
      <origin>7158312</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="484" sha1="c1oeu6z3p08j1pn5i84ne915va05uh2" xml:space="preserve">''Svenska Yles kujunes temast hinnatud raadiojuht'' – mis ametikohal ta seal &quot;raadiojuht&quot; oli? Kas Svenska Yle on lihtsalt Yle rootsikeelsete saadete toimetus või omaette raadiojaam? Kes teda hindas? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. mai 2026, kell 12:01 (EEST)

:Parandasin [[Kasutaja:Mona|Mona]] 19. mai 2026, kell 19:06 (EEST)
::Suur tänu! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 15:25 (EEST)</text>
      <sha1>c1oeu6z3p08j1pn5i84ne915va05uh2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Desiree Clary</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715346</id>
    <revision>
      <id>7158775</id>
      <parentid>7157357</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:31:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andravikipeedia</username>
        <id>71011</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158775</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3468" sha1="rv9u2okeel5p43hdgq59gqdl6w8kdbq" xml:space="preserve">'''Bernardine Eugénie Désirée Clary''' (8. november [[1777]] [[Marseille]], [[Prantsusmaa]] – 17. detsember [[1860]] [[Stockholmi kuningaloss|Stockholmi palee]], [[Rootsi]]) oli [[Norra]] ja Rootsi kuninganna 5. veebruarist 1818 kuni 8. märtsini 1844 ja kuningas [[Karl XIV Johan]] abikaasa. Charles XIV sünninimega Jean Baptiste Bernadotte oli Bernadotte’i dünastia rajaja ja Prantsuse kindral.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Wikipedia (i.a). Vaadatud 24.03.2026, &lt;nowiki&gt;https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=D%C3%A9sir%C3%A9e_Clary&amp;oldid=1341169635&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==
Désirée sündis 8. novembril 1777 Marseille’s.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Swedish Royal Court. (n.d.). Desideria. Retrieved March 6, 2026, from &lt;nowiki&gt;https://www.kungahuset.se/english/royal-house/the-bernadotte-dynasty/desideria&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Ta oli üheksast lapsest noorim.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Tema vanemad olid [[Françoise Rose Soumis]] ja [[François Clary]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ta isa oli jõukas prantsuse kaupmees.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Mehl, S. (2015). Désirée Clary, Queen Desideria of Sweden and Norway. &lt;nowiki&gt;https://www.unofficialroyalty.com/desiree-clary-queen-of-sweden/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; Ta õde oli [[Julie Clary]], kes abiellus [[Joseph Bonaparte]]’iga ning temast sai [[Napoli kuningriik|Napoli]] ja [[Hispaania]] kuninganna.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[Nicolas Joseph Clary]] oli ta vend, kellest sai Clary krahv. Désirée Clary sai lapsena kloostrikooli, kuhu tavaliselt said Prantsusmaal ainult [[Ülemklass|ülemklassi]] tütred.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Kuid toimus [[Prantsuse revolutsioon]] (alates 1789. aastast), mille käigus [[Klooster|kloostrid]] suleti.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Clary naasis elama oma vanemate juurde ja pidi koduõppele jääma.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1795. aastal kihlus Désirée Clary [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte’iga]], kuid see kihlus katkestati, kui Napoleon abiellus [[Joséphine de Beauharnais|Joséphine de Beauharnais'iga]]. Hiljem elas Clary koos Bonaparte’i perekonnaga [[Itaalia|Itaalias]]. Ta oli lühikest aega koos ka [[kindral]] [[Mathurin-Léonard Duphotga|Mathurin-Léonard Duphot'ga]], kes hukkus enne nende abiellumist.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

1798. aastal abiellus ta [[Karl XIV Johan|Jean-Baptiste Jules Bernadotte'iga]]. Järgneval aastal 4. juulil sündis neil poeg nimega Oscar. 1810. aasta augustis sai Bernadotte Rootsi troonipärijaks.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Tema uueks ametlikuks nimeks sai Karl Johan. Désirée sai Rootsis uue nime Desideria, aga seda ta ise ei kasutanud.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1811. aastal läks Désirée tagasi [[Pariis|Pariisi]], kuna ta igatses oma kodu. Tema jaoks polnud Rootsi kliima soodne, ning ta muutus [[Õukond|õukonnas]] ebapopulaarseks, kuna ta ei sobitunud õukonda. Karl Johan ja nende poeg Oskar jäid aga Rootsi. Clary ei soovinud poliitikas rolli mängida, aga sellest olenemata oli ta vahendaja enda abikaasa ja Napoleon Bonaparte vahel.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1818. aastal sai Karl Johanist ametlikult kuningas Charles XIV John. Désirée saabus tagasi Rootsi 1823. aastal. 1829. aastal krooniti ta ametlikult Rootsi kuningannaks. Õukonda ta endiselt ei sulandunud, talle käisid vastumeelt sealne range etikett, ta ei õppinud rootsi keelt ja jäi oma käitumise poolest nii-öelda “prantslannaks”. Tema roll kuningannana oli rohkem esinduslik ja ta ei sekkunud poliitikasse.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Rootsi monarhide abikaasad]]
[[Kategooria:Sündinud 1777]]
[[Kategooria:Surnud 1860]]</text>
      <sha1>rv9u2okeel5p43hdgq59gqdl6w8kdbq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mullaparandajad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715348</id>
    <revision>
      <id>7158334</id>
      <parentid>7157738</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T13:44:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7158334</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5239" sha1="1kykv0op0zinwoc3ehfqbvczc89qwfz" xml:space="preserve">'''Mullaparandajad''' on looduslikud või tööstuslikult toodetud materjalid, mida lisatakse [[Muld|mulda]] selle [[Füüsikalised omadused|füüsikaliste]], [[Keemilised omadused|keemiliste]] või bioloogiliste omaduste parandamiseks. Mullaparandajaid kasutatakse nii [[Põllumajandus|põllumajanduses]], [[Aiandus|aianduses]] kui ka [[Maastikukujundus|maastikukujunduses]], et tõsta [[Mullaviljakus|mulla viljakust]], parandada [[Mullastruktuur|struktuuri]], suurendada vee sidumisvõimet ja toetada [[Mullaelustik|mullaelustikku]]. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=(PDF) The Nature and Properties of Soils. 15th edition |url=https://www.researchgate.net/publication/301200878_The_Nature_and_Properties_of_Soils_15th_edition |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260201153426/https://www.researchgate.net/publication/301200878_The_Nature_and_Properties_of_Soils_15th_edition |arhiivimisaeg=2026-02-01 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ResearchGate |keel=en |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;

== Liigitus ==
Mullaparandajad jagunevad üldiselt [[Orgaanilised väetised|orgaanilisteks]] ja mineraalseteks.

=== Orgaanilised mullaparandajad ===
Orgaanilised mullaparandajad pärinevad [[Taimed|taimsetest]] või [[Loomad|loomsetest]] materjalidest ning aitavad suurendada mulla [[Orgaaniline aine|orgaanilise aine]] sisaldust.

Levinumad orgaanilised mullaparandajad on:

* '''Kompost''' – lagunenud orgaaniline materjal, mis parandab mulla [[Mullastruktuur|struktuuri]] ja toitainesisaldust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kompost kui looduslik mulla väetaja |url=https://bioplus.ee/kasulik-info/kompost-kui-looduslik-mulla-vaetaja |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Bioplus |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* '''Sõnnik''' – [[Väljaheited|loomade väljaheited]], mis lisavad mulda [[Lämmastik|lämmastikku]] ja teisi [[Toitained|toitaineid]].&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Division |eesnimi=Agriculture and Economic Development Analysis |url=https://openknowledge.fao.org/handle/20.500.14283/a0050e |pealkiri=The State of Food and Agriculture, 2005 |kuupäev=2005 |isbn=978-92-5-105349-2 |keel=English}}&lt;/ref&gt;
* '''Turvas''' – parandab mulla veehoidmisvõimet, kuid selle kasutamine on piiratud keskkonnakaalutlustel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tamsalu |eesnimi=Hanna |kuupäev=2025-05-23 |pealkiri=Metsataimekasvatuses võib leiduda turbale asendajaid |url=https://www.pikk.ee/metsataimekasvatuses-voib-leiduda-turbale-asendajaid/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=PIKK.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* '''Biosüsi''' – parandab [[Mullastruktuur|mulla struktuuri]] ja seob [[Süsinik|süsinikku]].&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=(PDF) Biochar for environmental management: An introduction. Biochar for environmental management. Science and technology |url=https://www.researchgate.net/publication/302875543_Biochar_for_environmental_management_An_introduction_Biochar_for_environmental_management_Science_and_technology |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240917170023/https://www.researchgate.net/publication/302875543_Biochar_for_environmental_management_An_introduction_Biochar_for_environmental_management_Science_and_technology |arhiivimisaeg=2024-09-17 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ResearchGate |keel=en |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;

=== Mineraalsed mullaparandajad ===
Mineraalsed mullaparandajad mõjutavad peamiselt mulla [[Keemilised omadused|keemilisi omadusi]], näiteks [[PH|pH-d]] või [[Toitained|toitainete]] tasakaalu.

Levinumad mineraalsed mullaparandajad on:

* '''Lubiväetised''' – neutraliseerivad [[Happeliste muldade lupjamine|happelist mulda]] ja tõstavad [[pH]]-d.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Goulding |eesnimi=K. W. T. |kuupäev=2016-06-24 |pealkiri=Soil acidification and the importance of liming agricultural soils with particular reference to the United Kingdom |url=https://bsssjournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/sum.12270 |ajakiri=Soil Use and Management |keel=en |aastakäik=32 |üksiknumber=3 |lehekülg=390–399 |doi=10.1111/sum.12270 |issn=0266-0032 |pmc=5032897 |pmid=27708478}}&lt;/ref&gt;
* '''Kips (CaSO₄)''' – parandab [[Mullastruktuur|mulla struktuuri]] ja vähendab [[Naatrium|naatriumi]] sisaldust sooldunud muldades.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Response of Soils and Crops to Gypsum Application in Ohio |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/anr-0153 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ohioline.osu.edu |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Mõju mullale ==
Mullaparandajate kasutamine võib mõjutada mulda mitmel viisil:

* [[Füüsikalised omadused]]: parandavad [[Mullastruktuur|mulla struktuuri]], õhustatust ja [[Vesi|vee]] sidumisvõimet.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

* [[Keemilised omadused]]: tasakaalustavad [[PH|pH-d]], suurendavad toitainete kättesaadavust.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

* [[Bioloogilised omadused]]: toetavad mulla [[Mikroorganismid|mikroorganisme]] ja suurendavad bioloogilist aktiivsust.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

[[Biosüsi]] ja [[kompost]] on olulised ka [[Ringmajandus|ringmajanduse]] ja [[Jäätmed|jäätmete]] vähendamise seisukohalt, kuna võimaldavad orgaanilisi jäätmeid taaskasutada.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Vaata ka ==

* [[Mullaharimine]]
* [[Väetis]]
* [[Kompost]]
* [[Sõnnik]]
* [[Turvas]]
* [[Biosüsi]]

== Viited ==

[[Kategooria:Mullateadus]]</text>
      <sha1>1kykv0op0zinwoc3ehfqbvczc89qwfz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Klytaimnestra</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715358</id>
    <revision>
      <id>7158789</id>
      <parentid>7157839</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:47:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andravikipeedia</username>
        <id>71011</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158789</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4175" sha1="rghglodr4yti21pr5vvwinspa5itygr" xml:space="preserve">'''Klytaimnestra''' on tegelane [[vanakreeka mütoloogia]]s. Ta on tuntud [[Mükeene]] kuninga [[Agamemnon]]i abikaasana ja ka oma mehe mõrvarina. Ta esineb paljudes kuulsates teostes nagu [[Homeros]]e „[[Ilias]]“ ja „[[Odüsseia]]“, [[Aischylos]]e „[[Oresteia]]“, [[Euripides]]e „[[Iphigeneia Aulises]]“ ning „[[Elektra (Euripides)|Elektra]].“&lt;ref&gt;Rose, March. (22.12.2015). [https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199381135.013.1702 Clytemnestra]. Oxford Research Encyclopedia of Classical Studies.&lt;/ref&gt;

Klytaimnestra lugu ja saatust on etendatud, kirjeldatud ja tõlgendatud mitmeti igas adaptsioonis, kuid eriti suur muutus on toimunud [[feminism]]i mõjul. Mõrvari asemel vaadatakse seda kompleksset tegelast ka autonoomse, jõulise juhina ning õigluse jalule seadjana.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Kittelä, S.-I. (2009). [https://fass.open.ac.uk/sites/fass.open.ac.uk/files/files/new-voices-journal/issue4/7Kittella.pdf The queen ancient and modern: Aeschylus’ Clytemnestra]. ''New Voices in Classical Reception Studies, 4.''&lt;/ref&gt;

== Enne Trooja sõda ==
[[Agamemnon]]il ja Klytaimnestral oli neli last: Iphigeneia, Orestes, Electra ja Chrysothemis. Kreeka ja [[Trooja]] olid minemas sõtta maailma ilusaima naise [[Helena]] pärast, kes oli ka Klytaimnestra õde. Kreeka väed valmistusid laevadega Trooja poole seilama, kuid Agamemnon vihastas välja jumalanna [[Artemis]]e, väites, et ta on Artemisest osavam vibulaskja ja jahtija. Solvunud jumalanna peatas tuule, mis sõjalaevad lõksu jättis ja sõdimise võimatuks tegi. Lunastuseks soovis Artemis Agamemnoni tütre Iphigeneia ohverdamist. Kuningas Agamemnon otsustas alluda oma rahva nõudmistele minna sõtta Helena pärast ja ohverdada tütar. Klytaimnestra anus oma abikaasat, kuid ohverdus toimus siiski. Tuul hakkas uuesti puhuma ja Agamemnon läks kümneks aastaks sõdima, jättes naise ja lapsed maha.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Pärast Trooja sõda ==
Klytaimnestra plaanis kümme aastat kättemaksu oma tütre eest. Kui mees sõjast naaseb, tervitab ta oma meest pidustuste, hellituste ja sooja vanniga, kuid salaja plaanib meest mõrvata. Klytaimnestral on armuke ja kaasosaline Aighistos, kellega ta on Spartas võimu enda kätte võtnud. Klythaimnestrat peatakse tihti ka, mõrvar olemisest sõltumata, eeskujuks ja protagonistiks. Ta on mehe äraolekul valitsemise enda peale võtnud ning omab täielikku võimu. Väliselt vaates oleks see Aigisthos, kes ka ise usub, et ta on valitseja.&lt;ref&gt;Aydogmus, A. (2015). ''[https://dergipark.org.tr/en/download/article-file/838116 Clytemnestra as a Nightmare to Patriarchy in Aeschylus Tragedy, The Oresteian Trilogy]. Journal of Theatre Criticism and Dramaturgy''&lt;/ref&gt;

Klytaimnestra soovitab mehel minna vanni, kus ta ei saa ennast kaitsta ning Aighistose abiga tapab oma abikaasa kirvega. Tema kaks last ei toeta ema tema kättemaksu himus. Seetõttu pagendab ta oma poja Orestese ja paneb Elektra paari vaese mehega. Õde ja vend saavad aastaid hiljem tänu oraakli ennustusele taas kokku ning plaanivad nemad oma emale ja tema kaasosalisele Aighistosele kättemaksu. Nad meelitavad ema nende juurde ning mõrvavad lõpuks ka tema.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kerenyi |eesnimi=Carl |pealkiri=The Gods Of The Greeks |kirjastus=Thames &amp; Gudson |aasta=1951 |isbn=7346 |koht=London |lehekülg=333 |keel=Inglise}}&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{Viited}}

== Allikad ==

# Rose, March. (22.12 2015). Clytemnestra. Oxford Research Encyclopedia of Classical Studies. &lt;nowiki&gt;https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199381135.013.1702’&lt;/nowiki&gt;
# Kittelä, S.-I. (2009). The queen ancient and modern: Aeschylus’ Clytemnestra. ''New Voices in Classical Reception Studies, 4.'' ''&lt;nowiki&gt;https://fass.open.ac.uk/sites/fass.open.ac.uk/files/files/new-voices-journal/issue4/7Kittella.pdf&lt;/nowiki&gt;''
# Aydogmus, A. (2015). ''Clytemnestra as a Nightmare to Patriarchy in Aeschylus Tragedy, The Oresteian Trilogy. Journal of Theatre Criticism and Dramaturgy''   ''&lt;nowiki&gt;https://dergipark.org.tr/en/download/article-file/838116&lt;/nowiki&gt;''
# Kerényi, C. (1959). ''The heroes of the Greeks''. Grove Press.

[[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia tegelaskujud]]</text>
      <sha1>rghglodr4yti21pr5vvwinspa5itygr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Rakvere Haigla</title>
    <ns>102</ns>
    <id>715421</id>
    <revision>
      <id>7158661</id>
      <parentid>7158014</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:24:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Keemiavabrik</username>
        <id>227910</id>
      </contributor>
      <comment>pealkirjad</comment>
      <origin>7158661</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5217" sha1="q16fyhweba0buzuw32rx803s54p53vs" xml:space="preserve">'''Rakvere haigla''' on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] tegutsev kaasaegne üldhaigla aadressil Lõuna põik 1. 

Rakvere haigla tegutseb aastast 1997 sihtasutusena AS Rakvere Haigla, mille omanikeks on kohalik omavalitsus.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meie Haigla |url=https://www.rh.ee/meie-haigla/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Rakvere Haigla |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Haigla pakub ööpäevaringselt erakorralise meditsiini abi ning lähtuvalt asukohast annab haigla arstiabi päevaselt, ambulatoorselt ja statsionaarselt kirurigia, günekoloogia ja sisehaiguste erialadel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Rakvere esimene linnahaigla asus toona Peterburi tänava nurgas (tänapäeval Tallinna tänav 44), mis ehitati 1860. aastate esimesel poolel, kuid alguses oli see mõeldud kõrtsiks ning kauplemise paigaks. Hoonest sai kahekorruseline linnahaigla aastal 1873, kus oli 25 voodikohta. Esimesel korrusel oli kolm meestepalatit enamasti täidetud sõjaväelastega. Esimene palat oli mõeldud kirurgiliste haigete, teine [[Süüfilis|süüfilise]] ja kolmas sisehaigusi põdevate patsientide jaoks. Teisel korrusel olid naiste ja prostituutide toad.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kirss |eesnimi=Odette |kuupäev=2. märts 1982 |pealkiri=Mõnda Rakvere linnahaigla minevikust |url=https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1982/03/02/12.4 |ajakiri=Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja |aastakäik=25 |lehekülg=3 |via=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Linnahaigla personali koosseisu kuulusid velsker, järelevaataja, kojamees-valvur, köögitüdruk ning pesunaine. Raviasutus oli pidevalt täis, kuna sõjavägedega käis sageli kaasas süüfilis. Haiglas olid lisaks levinud kõhu-ja rinnahaigused.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kiisküla |eesnimi=Sirje |kuupäev=2014 |pealkiri=Rakvere Haigla on oluline osa Eesti meditsiinist
täna ja homme |url=https://www.rh.ee/public/files/EA1404lk246-247.pdf |ajakiri=Eesti Arst |lehekülg=246–247}}&lt;/ref&gt;

1922. aastaks oli haiglas 30 voodikohta. Tegutseti peamiselt kolmes ravi valdkonnas: sise-ja suguhaigused ning haavade ravi. Esmaabi saamiseks oli olemas ka ambulatoorne vastuvõtt.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1932. aastal rajati uus haigla Vene tänavale, mille arhitektiks oli [[Ferdinand Adoff|Ferdinand Gustav Adoff]] ning haiglasse lisandus ka sünnitusosakond.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1940. aastast sai Rakvere haigla oma valdusesse polikliinikuhoone, mis kuulus varasemalt Rakvere Saksa gümnaasiumile (Tuleviku tn 1).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1960. aastal avas uksed haigla hoonetekompleks aadressil Lõuna põik 1. Peamajas asusid neuroloogia osakond, sisehaiguste osakond ning lasteosakond. Eraldi majas oli nakkusosakond.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1986. aastaks oli Rakvere haigla erinevates hoonetes kokku 315 voodikohta. Samal aastal ehitati günekoloogia- ja sünnitusosakondade jaoks tänapäeva põhikorpus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1991. aastal kolis kirurgiaosakond, mis asus enne Vene tänava hoones, uude hoonesse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;  Kuni 2004. Aastani seisis hoone tühjana.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2005-01-14 |pealkiri=Vene tänava haiglas käib lammutustöö |url=https://virumaateataja.postimees.ee/2269337/vene-tanava-haiglas-kaib-lammutustoo |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}&lt;/ref&gt;

1997. aastast moodustati Rakvere Haigla MTÜ, mille omanikeks on Lääne-Virumaa omavalitsused.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

2004. aasta sügisel läks endine haiglahoone Vene tänaval Pika Kinnisvara OÜ haldusesse. 2005. aastal alustati Vene tänaval asuva endise haiglahoone osa lammutustöödega.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

2007. aastal valmis renoveerimistööde käigus endine haiglahoone kaasaegseks kortermajaks (Virumaa Teataja, nr. 145, 2 september 2023).&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tambik |eesnimi=Ene |kuupäev=2. september 2023 |pealkiri=Pool sajandit Rakvere haiglas |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2023/09/02/7.1 |ajakiri=Virumaa Teataja |aastakäik=145 |lehekülg=3 |via=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

== Tänapäev ==
Haiglas töötab üle 440 inimese ning on 200 ravi voodikohta. Arstiabi antakse vastavalt asukohale ambulatoorses, statsionaarses ja päevases vormis günekoloogia, kirurgia- ja siseerialadel. Haigla pakub ööpäevaringselt erakorralise meditsiini teenuseid (EMO). 

AS Rakvere Haigla on lepingupartner Eesti [[Tervisekassa|Tervisekassaga]], lisaks on see haiglavõrgu arengukava haigla.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Rakvere haigla panustab arst-residentide õppe arendamisse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Raudla |eesnimi=Tiina |kuupäev=2026-02-23 |pealkiri=Rakvere Haigla panustab residentuuriõppe arendamisse |url=https://www.rh.ee/rakvere-haigla-panustab-residentuurioppe-arendamisse/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Rakvere Haigla |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Juhtimine ==
Alates aastast 2025 juhib aktsiaseltsi Rakvere Haigla kolmeliikmeline juhatus, mille liikmeteks on Ain Suurkaev (juhatuse esimees), Liis Otstavel (juhatuse liige ravijuht) ja Meelis Goldberg (juhatuse liige finantsjuht). Haigla nõukogus on 2025. aasta seisuga kuus liiget.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Juhtimine |url=https://www.rh.ee/juhtimine/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Rakvere Haigla |keel=et}}&lt;/ref&gt;</text>
      <sha1>q16fyhweba0buzuw32rx803s54p53vs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158664</id>
      <parentid>7158661</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T06:29:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Keemiavabrik</username>
        <id>227910</id>
      </contributor>
      <comment>Kirjavead</comment>
      <origin>7158664</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5284" sha1="mperlm8b7mkf1rnomgqosvkzv5rs07f" xml:space="preserve">[[Fail:AS Rakvere Haigla.jpg|pisi|'''AS Rakvere Haigla''' ]]
'''Rakvere haigla''' on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] tegutsev kaasaegne üldhaigla aadressil [[Lõuna põik|Lõuna põik 1]]. 

Rakvere haigla tegutseb aastast 1997 sihtasutusena AS Rakvere Haigla, mille omanikeks on kohalik omavalitsus.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meie Haigla |url=https://www.rh.ee/meie-haigla/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Rakvere Haigla |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Haigla pakub ööpäevaringselt erakorralise meditsiini abi ning lähtuvalt asukohast annab haigla arstiabi päevaselt, ambulatoorselt ja statsionaarselt kirurigia, günekoloogia ja sisehaiguste erialadel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Rakvere esimene linnahaigla asus toona Peterburi tänava nurgas (tänapäeval [[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänav]] 44), mis ehitati 1860. aastate esimesel poolel, kuid alguses oli see mõeldud kõrtsiks ning kauplemise paigaks. Hoonest sai kahekorruseline linnahaigla aastal 1873, kus oli 25 voodikohta. Esimesel korrusel oli kolm meestepalatit enamasti täidetud sõjaväelastega. Esimene palat oli mõeldud kirurgiliste haigete, teine [[Süüfilis|süüfilise]] ja kolmas sisehaigusi põdevate patsientide jaoks. Teisel korrusel olid naiste ja prostituutide toad.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kirss |eesnimi=Odette |kuupäev=2. märts 1982 |pealkiri=Mõnda Rakvere linnahaigla minevikust |url=https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1982/03/02/12.4 |ajakiri=Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja |aastakäik=25 |lehekülg=3 |via=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Linnahaigla personali koosseisu kuulusid velsker, järelevaataja, kojamees-valvur, köögitüdruk ning pesunaine. Raviasutus oli pidevalt täis, kuna sõjavägedega käis sageli kaasas süüfilis. Haiglas olid lisaks levinud kõhu-ja rinnahaigused.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kiisküla |eesnimi=Sirje |kuupäev=2014 |pealkiri=Rakvere Haigla on oluline osa Eesti meditsiinist
täna ja homme |url=https://www.rh.ee/public/files/EA1404lk246-247.pdf |ajakiri=Eesti Arst |lehekülg=246–247}}&lt;/ref&gt;

1922. aastaks oli haiglas 30 voodikohta. Tegutseti peamiselt kolmes ravi valdkonnas: sise-ja suguhaigused ning haavade ravi. Esmaabi saamiseks oli olemas ka ambulatoorne vastuvõtt.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1932. aastal rajati uus haigla Vene tänavale, mille arhitektiks oli [[Ferdinand Adoff|Ferdinand Gustav Adoff]] ning haiglasse lisandus ka sünnitusosakond.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1940. aastast sai Rakvere haigla oma valdusesse polikliinikuhoone, mis kuulus varasemalt [[Rakvere Saksa gümnaasiumile]] (Tuleviku tn 1).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1960. aastal avas uksed haigla hoonetekompleks aadressil Lõuna põik 1. Peamajas asusid neuroloogia osakond, sisehaiguste osakond ning lasteosakond. Eraldi majas oli nakkusosakond.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1986. aastaks oli Rakvere haigla erinevates hoonetes kokku 315 voodikohta. Samal aastal ehitati günekoloogia- ja sünnitusosakondade jaoks tänapäeva põhikorpus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1991. aastal kolis kirurgiaosakond, mis asus enne Vene tänava hoones, uude hoonesse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;  Kuni 2004. aastani seisis hoone tühjana.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2005-01-14 |pealkiri=Vene tänava haiglas käib lammutustöö |url=https://virumaateataja.postimees.ee/2269337/vene-tanava-haiglas-kaib-lammutustoo |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}&lt;/ref&gt;

1997. aastast moodustati Rakvere Haigla MTÜ, mille omanikeks on Lääne-Virumaa omavalitsused.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

2004. aasta sügisel läks endine haiglahoone Vene tänaval Pika Kinnisvara OÜ haldusesse. 2005. aastal alustati Vene tänaval asuva endise haiglahoone osa lammutustöödega.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

2007. aastal valmis renoveerimistööde käigus endine haiglahoone kaasaegseks kortermajaks.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tambik |eesnimi=Ene |kuupäev=2. september 2023 |pealkiri=Pool sajandit Rakvere haiglas |url=https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2023/09/02/7.1 |ajakiri=Virumaa Teataja |aastakäik=145 |lehekülg=3 |via=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

== Tänapäev ==
Haiglas töötab üle 440 inimese ning on 200 ravi voodikohta. Arstiabi antakse vastavalt asukohale ambulatoorses, statsionaarses ja päevases vormis günekoloogia, kirurgia- ja siseerialadel. Haigla pakub ööpäevaringselt erakorralise meditsiini teenuseid (EMO). 

AS Rakvere Haigla on lepingupartner Eesti [[Tervisekassa|Tervisekassaga]], lisaks on see haiglavõrgu arengukava haigla.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Rakvere haigla panustab arst-residentide õppe arendamisse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Raudla |eesnimi=Tiina |kuupäev=2026-02-23 |pealkiri=Rakvere Haigla panustab residentuuriõppe arendamisse |url=https://www.rh.ee/rakvere-haigla-panustab-residentuurioppe-arendamisse/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Rakvere Haigla |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Juhtimine ==
Alates aastast 2025 juhib aktsiaseltsi Rakvere Haigla kolmeliikmeline juhatus, mille liikmeteks on Ain Suurkaev (juhatuse esimees), Liis Otstavel (juhatuse liige ravijuht) ja Meelis Goldberg (juhatuse liige finantsjuht). Haigla nõukogus on 2025. aasta seisuga kuus liiget.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Juhtimine |url=https://www.rh.ee/juhtimine/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Rakvere Haigla |keel=et}}&lt;/ref&gt;</text>
      <sha1>mperlm8b7mkf1rnomgqosvkzv5rs07f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>BIMI</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715443</id>
    <revision>
      <id>7158387</id>
      <parentid>7158211</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:29:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7158387</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1263" sha1="emmmfdtvnnsq1orxjr5xebr8am6gfxr" xml:space="preserve">{{Vikinda|aasta=2026|kuu=mai}}
'''BIMI''' (''Brand Indicators for Message Identification'') on [[e-post]]i autentimise standard, mille eesmärk on võimaldada organisatsioonidel kuvada oma kaubamärgi kontrollitud logo toetatud e-posti klientides. Logo kuvatakse ainult siis, kui kiri on pärit autentitud ja nõuetele vastavast allikast. BIMI töötab koos olemasolevate e-posti autentimise mehhanismidega, nagu [[SPF]] (Sender Policy Framework), [[DKIM]] (DomainKeys Identified Mail) ja [[DMARC]] (Domain-based Message Authentication, Reporting, and Conformance), nõudes, et saatja domeen oleks õigesti konfigureeritud ja DMARC poliitika oleks jõustatud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=BIMI sertifitseerimine |url=https://ee.bimicertifications.com/hanki-oma-bimi |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=ee.bimicertifications.com |keel=et-ee}}&lt;/ref&gt;

BIMI põhimehhanism seisneb selles, et domeeni omanik lisab DNS-i spetsiaalse BIMI kirje, mis viitab verifitseeritud logo failile SVG formaadis. See aitab suurendada usaldust e-kirjade vastu, vähendada pettusi ning toetada brändi nähtavust. BIMI standardit arendavad mitmed tööstusorganisatsioonid ning selle tehnilised nõuded on avaldatud IETF-i dokumentides ja tööstusstandardites.

== Viited ==
&lt;references /&gt;</text>
      <sha1>emmmfdtvnnsq1orxjr5xebr8am6gfxr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kristjan Tabri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715444</id>
    <revision>
      <id>7158470</id>
      <parentid>7158229</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T17:50:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158470</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2093" sha1="6fb3o2o0w71vrsjrs9gl39rk23txqk2" xml:space="preserve">'''Kristjan Tabri''' (sündinud [[8. veebruar]]il [[1979]]) on eesti tehnikateadlane, laevaehitusinsener.&lt;ref name='ETIS'&gt;[https://www.etis.ee/CV/Kristjan_Tabri/est Eesti teadusinfosüsteem]&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Kristjan Tabri lõpetas [[Kuressaare Hariduse Kool|Saaremaa Ühisgümnaasiumi]] 1997 ning õppis [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonnas]] tootmistehnika õppesuunal 1997-2003, omandades magistrikraadi. Ta oli [[Helsingi Tehnikaülikool]]is [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilane 2000-02 ja samas doktorant 2003-10, kaitses doktorikraadi väitekirjaga &quot;Dynamics of ship collisions&quot;.&lt;ref name='ETIS' /&gt;&lt;ref name='ISIK'&gt;[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/b411c2a0-1015-4253-9eba-522bd3909670 TalTech teadusportaal]&lt;/ref&gt;

==Töökäik==
Kristjan Tabri oli Helsingi Tehnikaülikooli laevalaboratooriumi teadur 2001-03 ja [[Holland]]i ettevõtte [[:nl:Damen Schelde Naval Shipbuilding|Royal Schelde Naval Shipbuilding]] arendusosakonna insener 2003-05. Aastast 2010 on ta mereehitus- ja konsultatsioonifirma MEC Insenerilahendused osanik ja juhatuse liige.&lt;ref name='ETIS' /&gt;

[[Tallinna Tehnikaülikool]]is on ta olnud mehaanikainstituudi teadur 2010 ja vanemteadur 2013-16; [[Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut|ehituse ja arhitektuuri instituudi]] vanemteadur 2017-21; [[TTÜ Kuressaare kolledž]]i väikelaevaehituse/meretehnoloogia kompetentsikeskuse juhataja 2021-22 ja ekspert aastast 2022; ehituse ja arhitektuuri instituudi kaasprofessor tenuuris 2022-25 ja täisprofessor tenuuris alates 2025.&lt;ref name='ETIS' /&gt;&lt;ref name='ISIK' /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.etis.ee/CV/Kristjan_Tabri/est Kristjan Tabri] Eesti Teadusinfosüsteemis
* Kristjan Tabri [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=36027 publikatsioonid]

{{JÄRJESTA:Tabri, Kristjan}}
[[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>6fb3o2o0w71vrsjrs9gl39rk23txqk2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Andreaspold</title>
    <ns>2</ns>
    <id>715447</id>
    <revision>
      <id>7158318</id>
      <timestamp>2026-05-21T12:56:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreaspold</username>
        <id>229956</id>
      </contributor>
      <comment>Tegin hetkel mustandi</comment>
      <origin>7158318</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4117" sha1="er01yh0xqjikgvw5l1s33816pnthitn" xml:space="preserve">[[Fail:Https assets.webp|pisi|Lamell]]

== '''Mustand: Biscuit joint''' ==
Jan-Marcus, Kevin, Andreas


'''Lamell/liideslamell (inglise k. Biscuit joint)''' on puidutöös kasutatav liiteviis, mille puhul kaks detaili ühendatakse ovaalse kujuga puidust lamelli abil. Lamell paigutatakse mõlemasse detaili freesitud pesasse ning liimitakse, mille tulemusel tekib ühendus.

Lamellid valmistatakse tavaliselt pressitud pöögipuidust ning nende eripära on võime liimi mõjul paisuda, suurendades kontaktpinda ja parandades liite tugevust. Lamell-liidet kasutatakse peamiselt mööblitööstuses detailide joondamiseks ja liimühenduse tugevdamiseks.


Teaduslike uuringute põhjal sõltub lamell-liite tugevus eelkõige kasutatavast liimist, materjali tihedusest ning lamellide arvust ja suurusest. Samas on leitud, et lamellide vahekaugus mõjutab tugevust vähem. Võrreldes tüübliühendusega on lamell-liide üldiselt nõrgem paines ja tõmbes, kuid sobib hästi nihkekoormuste talumiseks.

Lamell-liite peamine eelis on selle lihtsus ja kiirus, samuti detailide täpne joondamine. Seetõttu kasutatakse seda laialdaselt plaatmaterjalide, nagu MDF ja puitlaastplaat, ühendamisel.


'''Lamell-liide''' (ka ''lamellliides'' või ''liideslamell'') on puidutöös ja mööblitööstuses laialdaselt kasutatav puitühenduse liik, mille puhul kaks detaili ühendatakse spetsiaalse ovaalse kujuga puidust lamelli (inglise keeles ''biscuit'') abil.[1][2]

Tööpõhimõte ja materjalid - Liite loomiseks freesitakse mõlemasse ühendatavasse detaili lamellfreesiga vastava suurusega pesad. Lamell paigutatakse koos liimiga nendesse pesadesse ning detailid surutakse kokku. Lamellid valmistatakse enamasti pressitud pöögipuidust. Nende oluliseks eripäraks on võime puiduliimis sisalduva niiskuse mõjul paisuda. Paisumine suurendab detailidevahelist kontaktpinda, mis omakorda parandab liite tugevust ja tagab tiheda ühenduse.[3]
[[Fail:Biscuit joint.png|pisi|Liideslamell]]


Tugevus ja mehaanilised omadused - Teaduslike uuringute põhjal sõltub lamell-liite tugevus eelkõige kasutatavast liimitüübist, ühendatava materjali tihedusest ning kasutatavate lamellide arvust ja suurusest. On leitud, et lamellide omavaheline vahekaugus mõjutab liite kogutugevust vähem.[4] Võrreldes traditsioonilise tüübliühendusega on lamell-liide üldiselt nõrgem painde- ja tõmbekoormuse suhtes, kuid sobib väga hästi nihkekoormuste talumiseks.[3]

Kasutusalad ja eelised - Lamell-liite peamiseks eeliseks on selle valmistamise lihtsus ja kiirus. Samuti võimaldab see detailide täpset joondamist, kuna ühendust on võimalik enne liimi kuivamist piki soont teatud määral nihutada. Nende omaduste tõttu kasutatakse lamell-liidet laialdaselt just plaatmaterjalide, näiteks MDF-i (keskmise tihedusega puitkiudplaat) ja puitlaastplaadi omavahelisel ühendamisel mööbli tootmisel.[1][2]

==== Allikad ====
https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1179/002032009X12536100262033

https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S026130690800201X?via%3Dihub

https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1179/002032009X12536100262033?utm_source=chatgpt.com

https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S026130690800201X?utm_source=chatgpt.com

https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/lamell/1/est

https://en.wikipedia.org/wiki/Biscuit_joiner

==== Viited ====
&lt;nowiki&gt;[https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/lamell/1/est Sõnaveeb: Lamell]&lt;/nowiki&gt;. Eesti Keele Instituut. Vaadatud 12.05.2026. 

&lt;nowiki&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Biscuit_joiner Biscuit joiner]&lt;/nowiki&gt;. Wikipedia, The Free Encyclopedia. Vaadatud 12.05.2026. 

Zhong, Z. W. jt. (2008). &lt;nowiki&gt;[https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S026130690800201X?via%3Dihub &quot;Evaluation of the strength of biscuit joints&quot;]&lt;/nowiki&gt;. 

&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;ScienceDirect&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;. Eckelman, C. A. jt. (2009). &lt;nowiki&gt;[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1179/002032009X12536100262033 &quot;Bending strength of biscuit joints in furniture&quot;]&lt;/nowiki&gt;. &lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;Taylor &amp; Francis Online&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;.</text>
      <sha1>er01yh0xqjikgvw5l1s33816pnthitn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Junior Seydini</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715448</id>
    <revision>
      <id>7158327</id>
      <timestamp>2026-05-21T13:34:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Yolandya</username>
        <id>229967</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Modell  | Nimi = Junior Seydini  | Pilt =   | Sünninimi = Thaphatsanaphop Thongchay  | Sündinud = {{Sünniaeg ja vanus|2006|4|21}}  | Sünnikoht = [[:en:Prachinburi|Prachinburi]], [[Tai]]  | Surnud =   | Surma koht =   | Ametid = [[Modell (elukutse)|Modell]], näitleja, laulja  | Pikkus = 176 cm  | Juuksevärvus =   | Silmade värvus = must  | Mõõtmed = 84-76-84  | Kaal = 70 kg  | Agentuur = [[IMG Models]]  | Abikaasa =  }} '''Junior Seydini''' (kodanikunimega '''Thap...'</comment>
      <origin>7158327</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2379" sha1="2okz4sw79oj6owqwisxm1ps0k7p2uzw" xml:space="preserve">{{Modell
 | Nimi = Junior Seydini
 | Pilt = 
 | Sünninimi = Thaphatsanaphop Thongchay
 | Sündinud = {{Sünniaeg ja vanus|2006|4|21}}
 | Sünnikoht = [[:en:Prachinburi|Prachinburi]], [[Tai]]
 | Surnud = 
 | Surma koht = 
 | Ametid = [[Modell (elukutse)|Modell]], näitleja, laulja
 | Pikkus = 176 cm
 | Juuksevärvus = 
 | Silmade värvus = must
 | Mõõtmed = 84-76-84
 | Kaal = 70 kg
 | Agentuur = [[IMG Models]]
 | Abikaasa = 
}}
'''Junior Seydini''' (kodanikunimega '''Thaphatsanaphop Thongchay''', sündinud [[21. aprill]]il [[2006]]) on [[Tai]] modell, näitleja ja laulja.

Seydini alustas näitlejakarjääri 2018. aastal. 2022. aastal sõlmis ta lepingu agentuuriga [[IMG Models]] ning tegi oma debüüdi rahvusvahelisel moelaval, osaledes [[Louis Vuitton]]i Men's Spring/Summer 2023 ja AMIRI Spring/Summer 2023 moeshow'del.&lt;ref name=&quot;FashionWeekRef&quot; /&gt;

Hadidi stiilis tuntust kogus ta 2025. aastal peaosaga ajaloolises teleriajas sarjas &quot;[[:th:เจ้าคุณพี่กับอีนางคำดวง|Chao Khun Phi Kub Ee Nang Kham Duang]]&quot;, kus ta kehastas tegelaskuju nimega Tan.&lt;ref name=&quot;MatichonEnt&quot; /&gt; Lisaks moele ja näitlemisele on ta tegev iseseisva laulukirjutajana ning andis 2024. aastal välja kaks stuudioalbumit, &quot;VOSÉ&quot; ja &quot;MOONWATER&quot;.&lt;ref name=&quot;AlbumRelease&quot; /&gt;

== Varajane elu ja haridus ==
Thaphatsanaphop Thongchay sündis Prachinburis Chaophraya Abhaibhubejhri haiglas. Tema algne nimi oli Thanadach Sriratchaha, kuid hiljem muutis ta oma ametlikuks nimeks Thaphatsanaphop Thongchay. Ta on oma pere vanim laps ja tal on kolm nooremat poolõde-venda. Teda kasvatasid lapsendajatena Wanchai Thongchay ja Kanokorn Thongchay.

Lapsepõlves õppis ta koolides Tai eri piirkondades, sealhulgas Rayongis ja Chonburis. 2013. aastal naasis ta kodulinna Prachinburisse, kus õppis kuni 2018. aastani Wat Sri Prachantakhami koolis, seejärel jätkas õpinguid Prachantaratbamrungi koolis ja Prachinbanyanee koolis. Keskhariduse omandas ta mittestatsionaarse õppe (NFE) süsteemi kaudu.

Praegu õpib ta bakalaureuseõppes Taiwanis Ming Chuani ülikooli kommunikatsiooniteaduskonnas, kus tema õpingud hõlmavad hiina, hispaania ja prantsuse keelt.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{Instagram|Thaphatsanaphop}}

{{JÄRJESTA:Seydini, Junior}}

[[Kategooria:Tai modellid]]
[[Kategooria:Sündinud 2006]]
[[Kategooria:Elavad inimesed]]</text>
      <sha1>2okz4sw79oj6owqwisxm1ps0k7p2uzw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158329</id>
      <parentid>7158327</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T13:36:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Yolandya</username>
        <id>229967</id>
      </contributor>
      <comment>/* Varajane elu ja haridus */</comment>
      <origin>7158329</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2472" sha1="2rqjzwqrpubnpbk30vm332o2ee7tiwc" xml:space="preserve">{{Modell
 | Nimi = Junior Seydini
 | Pilt = 
 | Sünninimi = Thaphatsanaphop Thongchay
 | Sündinud = {{Sünniaeg ja vanus|2006|4|21}}
 | Sünnikoht = [[:en:Prachinburi|Prachinburi]], [[Tai]]
 | Surnud = 
 | Surma koht = 
 | Ametid = [[Modell (elukutse)|Modell]], näitleja, laulja
 | Pikkus = 176 cm
 | Juuksevärvus = 
 | Silmade värvus = must
 | Mõõtmed = 84-76-84
 | Kaal = 70 kg
 | Agentuur = [[IMG Models]]
 | Abikaasa = 
}}
'''Junior Seydini''' (kodanikunimega '''Thaphatsanaphop Thongchay''', sündinud [[21. aprill]]il [[2006]]) on [[Tai]] modell, näitleja ja laulja.

Seydini alustas näitlejakarjääri 2018. aastal. 2022. aastal sõlmis ta lepingu agentuuriga [[IMG Models]] ning tegi oma debüüdi rahvusvahelisel moelaval, osaledes [[Louis Vuitton]]i Men's Spring/Summer 2023 ja AMIRI Spring/Summer 2023 moeshow'del.&lt;ref name=&quot;FashionWeekRef&quot; /&gt;

Hadidi stiilis tuntust kogus ta 2025. aastal peaosaga ajaloolises teleriajas sarjas &quot;[[:th:เจ้าคุณพี่กับอีนางคำดวง|Chao Khun Phi Kub Ee Nang Kham Duang]]&quot;, kus ta kehastas tegelaskuju nimega Tan.&lt;ref name=&quot;MatichonEnt&quot; /&gt; Lisaks moele ja näitlemisele on ta tegev iseseisva laulukirjutajana ning andis 2024. aastal välja kaks stuudioalbumit, &quot;VOSÉ&quot; ja &quot;MOONWATER&quot;.&lt;ref name=&quot;AlbumRelease&quot; /&gt;

== Varajane elu ja haridus ==
Thaphatsanaphop Thongchay sündis Prachinburis [[:th:โรงพยาบาลเจ้าพระยาอภัยภูเบศร|Chaophraya Abhaibhubejhri haiglas]]. Tema algne nimi oli Thanadach Sriratchaha, kuid hiljem muutis ta oma ametlikuks nimeks Thaphatsanaphop Thongchay. Ta on oma pere vanim laps ja tal on kolm nooremat poolõde-venda. Teda kasvatasid lapsendajatena Wanchai Thongchay ja Kanokorn Thongchay.

Lapsepõlves õppis ta koolides Tai eri piirkondades, sealhulgas Rayongis ja Chonburis. 2013. aastal naasis ta kodulinna Prachinburisse, kus õppis kuni 2018. aastani Wat Sri Prachantakhami koolis, seejärel jätkas õpinguid Prachantaratbamrungi koolis ja Prachinbanyanee koolis. Keskhariduse omandas ta mittestatsionaarse õppe (NFE) süsteemi kaudu.

Praegu õpib ta bakalaureuseõppes Taiwanis Ming Chuani ülikooli kommunikatsiooniteaduskonnas, kus tema õpingud hõlmavad hiina, hispaania ja prantsuse keelt.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{Instagram|Thaphatsanaphop}}

{{JÄRJESTA:Seydini, Junior}}

[[Kategooria:Tai modellid]]
[[Kategooria:Sündinud 2006]]
[[Kategooria:Elavad inimesed]]</text>
      <sha1>2rqjzwqrpubnpbk30vm332o2ee7tiwc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158330</id>
      <parentid>7158329</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T13:36:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Yolandya</username>
        <id>229967</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7158330</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2476" sha1="mtaixyaiopq5wkvn9waw38h26nzgkht" xml:space="preserve">{{Modell
 | Nimi = Junior Seydini
 | Pilt = 
 | Sünninimi = Thaphatsanaphop Thongchay
 | Sündinud = {{Sünniaeg ja vanus|2006|4|21}}
 | Sünnikoht = [[:en:Prachinburi|Prachinburi]], [[Tai]]
 | Surnud = 
 | Surma koht = 
 | Ametid = [[Modell (elukutse)|Modell]], näitleja, laulja
 | Pikkus = 176 cm
 | Juuksevärvus = 
 | Silmade värvus = must
 | Mõõtmed = 84-76-84
 | Kaal = 70 kg
 | Agentuur = [[IMG Models]]
 | Abikaasa = 
}}
'''Junior Seydini''' (kodanikunimega '''Thaphatsanaphop Thongchay''', sündinud [[21. aprill]]il [[2006]]) on [[Tai]] [[modell]], näitleja ja laulja.

Seydini alustas näitlejakarjääri 2018. aastal. 2022. aastal sõlmis ta lepingu agentuuriga [[IMG Models]] ning tegi oma debüüdi rahvusvahelisel moelaval, osaledes [[Louis Vuitton]]i Men's Spring/Summer 2023 ja AMIRI Spring/Summer 2023 moeshow'del.&lt;ref name=&quot;FashionWeekRef&quot; /&gt;

Hadidi stiilis tuntust kogus ta 2025. aastal peaosaga ajaloolises teleriajas sarjas &quot;[[:th:เจ้าคุณพี่กับอีนางคำดวง|Chao Khun Phi Kub Ee Nang Kham Duang]]&quot;, kus ta kehastas tegelaskuju nimega Tan.&lt;ref name=&quot;MatichonEnt&quot; /&gt; Lisaks moele ja näitlemisele on ta tegev iseseisva laulukirjutajana ning andis 2024. aastal välja kaks stuudioalbumit, &quot;VOSÉ&quot; ja &quot;MOONWATER&quot;.&lt;ref name=&quot;AlbumRelease&quot; /&gt;

== Varajane elu ja haridus ==
Thaphatsanaphop Thongchay sündis Prachinburis [[:th:โรงพยาบาลเจ้าพระยาอภัยภูเบศร|Chaophraya Abhaibhubejhri haiglas]]. Tema algne nimi oli Thanadach Sriratchaha, kuid hiljem muutis ta oma ametlikuks nimeks Thaphatsanaphop Thongchay. Ta on oma pere vanim laps ja tal on kolm nooremat poolõde-venda. Teda kasvatasid lapsendajatena Wanchai Thongchay ja Kanokorn Thongchay.

Lapsepõlves õppis ta koolides Tai eri piirkondades, sealhulgas Rayongis ja Chonburis. 2013. aastal naasis ta kodulinna Prachinburisse, kus õppis kuni 2018. aastani Wat Sri Prachantakhami koolis, seejärel jätkas õpinguid Prachantaratbamrungi koolis ja Prachinbanyanee koolis. Keskhariduse omandas ta mittestatsionaarse õppe (NFE) süsteemi kaudu.

Praegu õpib ta bakalaureuseõppes Taiwanis Ming Chuani ülikooli kommunikatsiooniteaduskonnas, kus tema õpingud hõlmavad hiina, hispaania ja prantsuse keelt.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{Instagram|Thaphatsanaphop}}

{{JÄRJESTA:Seydini, Junior}}

[[Kategooria:Tai modellid]]
[[Kategooria:Sündinud 2006]]
[[Kategooria:Elavad inimesed]]</text>
      <sha1>mtaixyaiopq5wkvn9waw38h26nzgkht</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158331</id>
      <parentid>7158330</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T13:37:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Yolandya</username>
        <id>229967</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7158331</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2458" sha1="cvavee5b7p413q8jkegqlhodadd39wt" xml:space="preserve">{{Modell
 | Nimi = Junior Seydini
 | Pilt = 
 | Sünninimi = Thaphatsanaphop Thongchay
 | Sündinud = {{Sünniaeg ja vanus|2006|4|21}}
 | Sünnikoht = [[:en:Prachinburi|Prachinburi]], [[Tai]]
 | Surnud = 
 | Surma koht = 
 | Ametid = [[Modell]], näitleja, laulja
 | Pikkus = 176 cm
 | Juuksevärvus = 
 | Silmade värvus = must
 | Mõõtmed = 84-76-84
 | Kaal = 70 kg
 | Agentuur = [[IMG Models]]
 | Abikaasa = 
}}
'''Junior Seydini''' (kodanikunimega '''Thaphatsanaphop Thongchay''', sündinud [[21. aprill]]il [[2006]]) on [[Tai]] [[modell]], näitleja ja laulja.

Seydini alustas näitlejakarjääri 2018. aastal. 2022. aastal sõlmis ta lepingu agentuuriga [[IMG Models]] ning tegi oma debüüdi rahvusvahelisel moelaval, osaledes [[Louis Vuitton]]i Men's Spring/Summer 2023 ja AMIRI Spring/Summer 2023 moeshow'del.&lt;ref name=&quot;FashionWeekRef&quot; /&gt;

Hadidi stiilis tuntust kogus ta 2025. aastal peaosaga ajaloolises teleriajas sarjas &quot;[[:th:เจ้าคุณพี่กับอีนางคำดวง|Chao Khun Phi Kub Ee Nang Kham Duang]]&quot;, kus ta kehastas tegelaskuju nimega Tan.&lt;ref name=&quot;MatichonEnt&quot; /&gt; Lisaks moele ja näitlemisele on ta tegev iseseisva laulukirjutajana ning andis 2024. aastal välja kaks stuudioalbumit, &quot;VOSÉ&quot; ja &quot;MOONWATER&quot;.&lt;ref name=&quot;AlbumRelease&quot; /&gt;

== Varajane elu ja haridus ==
Thaphatsanaphop Thongchay sündis Prachinburis [[:th:โรงพยาบาลเจ้าพระยาอภัยภูเบศร|Chaophraya Abhaibhubejhri haiglas]]. Tema algne nimi oli Thanadach Sriratchaha, kuid hiljem muutis ta oma ametlikuks nimeks Thaphatsanaphop Thongchay. Ta on oma pere vanim laps ja tal on kolm nooremat poolõde-venda. Teda kasvatasid lapsendajatena Wanchai Thongchay ja Kanokorn Thongchay.

Lapsepõlves õppis ta koolides Tai eri piirkondades, sealhulgas Rayongis ja Chonburis. 2013. aastal naasis ta kodulinna Prachinburisse, kus õppis kuni 2018. aastani Wat Sri Prachantakhami koolis, seejärel jätkas õpinguid Prachantaratbamrungi koolis ja Prachinbanyanee koolis. Keskhariduse omandas ta mittestatsionaarse õppe (NFE) süsteemi kaudu.

Praegu õpib ta bakalaureuseõppes Taiwanis Ming Chuani ülikooli kommunikatsiooniteaduskonnas, kus tema õpingud hõlmavad hiina, hispaania ja prantsuse keelt.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{Instagram|Thaphatsanaphop}}

{{JÄRJESTA:Seydini, Junior}}

[[Kategooria:Tai modellid]]
[[Kategooria:Sündinud 2006]]
[[Kategooria:Elavad inimesed]]</text>
      <sha1>cvavee5b7p413q8jkegqlhodadd39wt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158332</id>
      <parentid>7158331</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T13:40:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Yolandya</username>
        <id>229967</id>
      </contributor>
      <origin>7158332</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2494" sha1="hqd89fjma01tzoqb7nmg540lgdl2uxx" xml:space="preserve">{{Modell
 | Nimi = Junior Seydini
 | Pilt = 
 | Sünninimi = Thaphatsanaphop Thongchay
 | Sündinud = {{Sünniaeg ja vanus|2006|4|21}}
 | Sünnikoht = [[:en:Prachinburi|Prachinburi]], [[Tai]]
 | Surnud = 
 | Surma koht = 
 | Ametid = [[Modell]], näitleja, laulja
 | Pikkus = 176 cm
 | Juuksevärvus = 
 | Silmade värvus = must
 | Mõõtmed = 84-76-84
 | Kaal = 70 kg
 | Agentuur = [[:en:IMG_(company)|IMG Models]]
 | Abikaasa = 
}}
'''Junior Seydini''' (kodanikunimega '''Thaphatsanaphop Thongchay''', sündinud [[21. aprill]]il [[2006]]) on [[Tai]] [[modell]], näitleja ja laulja.

Seydini alustas näitlejakarjääri 2018. aastal. 2022. aastal sõlmis ta lepingu agentuuriga [[:en:IMG_(company)|IMG Models]] ning tegi oma debüüdi rahvusvahelisel moelaval, osaledes [[Louis Vuitton]]i Men's Spring/Summer 2023 ja AMIRI Spring/Summer 2023 moeshow'del.&lt;ref name=&quot;FashionWeekRef&quot; /&gt;

Hadidi stiilis tuntust kogus ta 2025. aastal peaosaga ajaloolises teleriajas sarjas &quot;[[:th:เจ้าคุณพี่กับอีนางคำดวง|Chao Khun Phi Kub Ee Nang Kham Duang]]&quot;, kus ta kehastas tegelaskuju nimega Tan.&lt;ref name=&quot;MatichonEnt&quot; /&gt; Lisaks moele ja näitlemisele on ta tegev iseseisva laulukirjutajana ning andis 2024. aastal välja kaks stuudioalbumit, &quot;VOSÉ&quot; ja &quot;MOONWATER&quot;.&lt;ref name=&quot;AlbumRelease&quot; /&gt;

== Varajane elu ja haridus ==
Thaphatsanaphop Thongchay sündis Prachinburis [[:th:โรงพยาบาลเจ้าพระยาอภัยภูเบศร|Chaophraya Abhaibhubejhri haiglas]]. Tema algne nimi oli Thanadach Sriratchaha, kuid hiljem muutis ta oma ametlikuks nimeks Thaphatsanaphop Thongchay. Ta on oma pere vanim laps ja tal on kolm nooremat poolõde-venda. Teda kasvatasid lapsendajatena Wanchai Thongchay ja Kanokorn Thongchay.

Lapsepõlves õppis ta koolides Tai eri piirkondades, sealhulgas Rayongis ja Chonburis. 2013. aastal naasis ta kodulinna Prachinburisse, kus õppis kuni 2018. aastani Wat Sri Prachantakhami koolis, seejärel jätkas õpinguid Prachantaratbamrungi koolis ja Prachinbanyanee koolis. Keskhariduse omandas ta mittestatsionaarse õppe (NFE) süsteemi kaudu.

Praegu õpib ta bakalaureuseõppes Taiwanis Ming Chuani ülikooli kommunikatsiooniteaduskonnas, kus tema õpingud hõlmavad hiina, hispaania ja prantsuse keelt.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{Instagram|Thaphatsanaphop}}

{{JÄRJESTA:Seydini, Junior}}

[[Kategooria:Tai modellid]]
[[Kategooria:Sündinud 2006]]
[[Kategooria:Elavad inimesed]]</text>
      <sha1>hqd89fjma01tzoqb7nmg540lgdl2uxx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158333</id>
      <parentid>7158332</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T13:42:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Yolandya</username>
        <id>229967</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7158333</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2540" sha1="l7mddqet68jbg8s8uh0j8ic7x3df7br" xml:space="preserve">{{Modell
 | Nimi = Junior Seydini
 | Pilt = Junior Seydini - Maison Margiela Runway 01.jpg
 | Sünninimi = Thaphatsanaphop Thongchay
 | Sündinud = {{Sünniaeg ja vanus|2006|4|21}}
 | Sünnikoht = [[:en:Prachinburi|Prachinburi]], [[Tai]]
 | Surnud = 
 | Surma koht = 
 | Ametid = [[Modell]], näitleja, laulja
 | Pikkus = 176 cm
 | Juuksevärvus = 
 | Silmade värvus = must
 | Mõõtmed = 84-76-84
 | Kaal = 70 kg
 | Agentuur = [[:en:IMG_(company)|IMG Models]]
 | Abikaasa = 
}}
'''Junior Seydini''' (kodanikunimega '''Thaphatsanaphop Thongchay''', sündinud [[21. aprill]]il [[2006]]) on [[Tai]] [[modell]], näitleja ja laulja.

Seydini alustas näitlejakarjääri 2018. aastal. 2022. aastal sõlmis ta lepingu agentuuriga [[:en:IMG_(company)|IMG Models]] ning tegi oma debüüdi rahvusvahelisel moelaval, osaledes [[Louis Vuitton]]i Men's Spring/Summer 2023 ja AMIRI Spring/Summer 2023 moeshow'del.&lt;ref name=&quot;FashionWeekRef&quot; /&gt;

Hadidi stiilis tuntust kogus ta 2025. aastal peaosaga ajaloolises teleriajas sarjas &quot;[[:th:เจ้าคุณพี่กับอีนางคำดวง|Chao Khun Phi Kub Ee Nang Kham Duang]]&quot;, kus ta kehastas tegelaskuju nimega Tan.&lt;ref name=&quot;MatichonEnt&quot; /&gt; Lisaks moele ja näitlemisele on ta tegev iseseisva laulukirjutajana ning andis 2024. aastal välja kaks stuudioalbumit, &quot;VOSÉ&quot; ja &quot;MOONWATER&quot;.&lt;ref name=&quot;AlbumRelease&quot; /&gt;

== Varajane elu ja haridus ==
Thaphatsanaphop Thongchay sündis Prachinburis [[:th:โรงพยาบาลเจ้าพระยาอภัยภูเบศร|Chaophraya Abhaibhubejhri haiglas]]. Tema algne nimi oli Thanadach Sriratchaha, kuid hiljem muutis ta oma ametlikuks nimeks Thaphatsanaphop Thongchay. Ta on oma pere vanim laps ja tal on kolm nooremat poolõde-venda. Teda kasvatasid lapsendajatena Wanchai Thongchay ja Kanokorn Thongchay.

Lapsepõlves õppis ta koolides Tai eri piirkondades, sealhulgas Rayongis ja Chonburis. 2013. aastal naasis ta kodulinna Prachinburisse, kus õppis kuni 2018. aastani Wat Sri Prachantakhami koolis, seejärel jätkas õpinguid Prachantaratbamrungi koolis ja Prachinbanyanee koolis. Keskhariduse omandas ta mittestatsionaarse õppe (NFE) süsteemi kaudu.

Praegu õpib ta bakalaureuseõppes Taiwanis Ming Chuani ülikooli kommunikatsiooniteaduskonnas, kus tema õpingud hõlmavad hiina, hispaania ja prantsuse keelt.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{Instagram|Thaphatsanaphop}}

{{JÄRJESTA:Seydini, Junior}}

[[Kategooria:Tai modellid]]
[[Kategooria:Sündinud 2006]]
[[Kategooria:Elavad inimesed]]</text>
      <sha1>l7mddqet68jbg8s8uh0j8ic7x3df7br</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158475</id>
      <parentid>7158333</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T18:04:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Vladislav Khebnikov</username>
        <id>189718</id>
      </contributor>
      <comment>Requesting deletion ([[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]] v3.1b)</comment>
      <origin>7158475</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2662" sha1="oi0j1qifztnwpxbjsv9ko5mrl98iwj5" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;{{delete|Cross-wiki spam &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt;}}&lt;/noinclude&gt;
{{Modell
 | Nimi = Junior Seydini
 | Pilt = Junior Seydini - Maison Margiela Runway 01.jpg
 | Sünninimi = Thaphatsanaphop Thongchay
 | Sündinud = {{Sünniaeg ja vanus|2006|4|21}}
 | Sünnikoht = [[:en:Prachinburi|Prachinburi]], [[Tai]]
 | Surnud = 
 | Surma koht = 
 | Ametid = [[Modell]], näitleja, laulja
 | Pikkus = 176 cm
 | Juuksevärvus = 
 | Silmade värvus = must
 | Mõõtmed = 84-76-84
 | Kaal = 70 kg
 | Agentuur = [[:en:IMG_(company)|IMG Models]]
 | Abikaasa = 
}}
'''Junior Seydini''' (kodanikunimega '''Thaphatsanaphop Thongchay''', sündinud [[21. aprill]]il [[2006]]) on [[Tai]] [[modell]], näitleja ja laulja.

Seydini alustas näitlejakarjääri 2018. aastal. 2022. aastal sõlmis ta lepingu agentuuriga [[:en:IMG_(company)|IMG Models]] ning tegi oma debüüdi rahvusvahelisel moelaval, osaledes [[Louis Vuitton]]i Men's Spring/Summer 2023 ja AMIRI Spring/Summer 2023 moeshow'del.&lt;ref name=&quot;FashionWeekRef&quot; /&gt;

Hadidi stiilis tuntust kogus ta 2025. aastal peaosaga ajaloolises teleriajas sarjas &quot;[[:th:เจ้าคุณพี่กับอีนางคำดวง|Chao Khun Phi Kub Ee Nang Kham Duang]]&quot;, kus ta kehastas tegelaskuju nimega Tan.&lt;ref name=&quot;MatichonEnt&quot; /&gt; Lisaks moele ja näitlemisele on ta tegev iseseisva laulukirjutajana ning andis 2024. aastal välja kaks stuudioalbumit, &quot;VOSÉ&quot; ja &quot;MOONWATER&quot;.&lt;ref name=&quot;AlbumRelease&quot; /&gt;

== Varajane elu ja haridus ==
Thaphatsanaphop Thongchay sündis Prachinburis [[:th:โรงพยาบาลเจ้าพระยาอภัยภูเบศร|Chaophraya Abhaibhubejhri haiglas]]. Tema algne nimi oli Thanadach Sriratchaha, kuid hiljem muutis ta oma ametlikuks nimeks Thaphatsanaphop Thongchay. Ta on oma pere vanim laps ja tal on kolm nooremat poolõde-venda. Teda kasvatasid lapsendajatena Wanchai Thongchay ja Kanokorn Thongchay.

Lapsepõlves õppis ta koolides Tai eri piirkondades, sealhulgas Rayongis ja Chonburis. 2013. aastal naasis ta kodulinna Prachinburisse, kus õppis kuni 2018. aastani Wat Sri Prachantakhami koolis, seejärel jätkas õpinguid Prachantaratbamrungi koolis ja Prachinbanyanee koolis. Keskhariduse omandas ta mittestatsionaarse õppe (NFE) süsteemi kaudu.

Praegu õpib ta bakalaureuseõppes Taiwanis Ming Chuani ülikooli kommunikatsiooniteaduskonnas, kus tema õpingud hõlmavad hiina, hispaania ja prantsuse keelt.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{Instagram|Thaphatsanaphop}}

{{JÄRJESTA:Seydini, Junior}}

[[Kategooria:Tai modellid]]
[[Kategooria:Sündinud 2006]]
[[Kategooria:Elavad inimesed]]</text>
      <sha1>oi0j1qifztnwpxbjsv9ko5mrl98iwj5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158675</id>
      <parentid>7158475</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:00:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Junior_Seydini_-_Maison_Margiela_Runway_01.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Lymantria|Lymantria]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: Mass deletion of pages added by [[:c:Special:Contributions/Youiyou|Youiyou]] - DENY, LTA, spam, socking.</comment>
      <origin>7158675</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2615" sha1="5p4ogd00fxsmt6c1cewo5b06exk5jy9" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;{{delete|Cross-wiki spam &lt;small&gt;[[:m:Special:MyLanguage/User:TenWhile6/XReport|XReport]]&lt;/small&gt;}}&lt;/noinclude&gt;
{{Modell
 | Nimi = Junior Seydini
 | Pilt =
 | Sünninimi = Thaphatsanaphop Thongchay
 | Sündinud = {{Sünniaeg ja vanus|2006|4|21}}
 | Sünnikoht = [[:en:Prachinburi|Prachinburi]], [[Tai]]
 | Surnud = 
 | Surma koht = 
 | Ametid = [[Modell]], näitleja, laulja
 | Pikkus = 176 cm
 | Juuksevärvus = 
 | Silmade värvus = must
 | Mõõtmed = 84-76-84
 | Kaal = 70 kg
 | Agentuur = [[:en:IMG_(company)|IMG Models]]
 | Abikaasa = 
}}
'''Junior Seydini''' (kodanikunimega '''Thaphatsanaphop Thongchay''', sündinud [[21. aprill]]il [[2006]]) on [[Tai]] [[modell]], näitleja ja laulja.

Seydini alustas näitlejakarjääri 2018. aastal. 2022. aastal sõlmis ta lepingu agentuuriga [[:en:IMG_(company)|IMG Models]] ning tegi oma debüüdi rahvusvahelisel moelaval, osaledes [[Louis Vuitton]]i Men's Spring/Summer 2023 ja AMIRI Spring/Summer 2023 moeshow'del.&lt;ref name=&quot;FashionWeekRef&quot; /&gt;

Hadidi stiilis tuntust kogus ta 2025. aastal peaosaga ajaloolises teleriajas sarjas &quot;[[:th:เจ้าคุณพี่กับอีนางคำดวง|Chao Khun Phi Kub Ee Nang Kham Duang]]&quot;, kus ta kehastas tegelaskuju nimega Tan.&lt;ref name=&quot;MatichonEnt&quot; /&gt; Lisaks moele ja näitlemisele on ta tegev iseseisva laulukirjutajana ning andis 2024. aastal välja kaks stuudioalbumit, &quot;VOSÉ&quot; ja &quot;MOONWATER&quot;.&lt;ref name=&quot;AlbumRelease&quot; /&gt;

== Varajane elu ja haridus ==
Thaphatsanaphop Thongchay sündis Prachinburis [[:th:โรงพยาบาลเจ้าพระยาอภัยภูเบศร|Chaophraya Abhaibhubejhri haiglas]]. Tema algne nimi oli Thanadach Sriratchaha, kuid hiljem muutis ta oma ametlikuks nimeks Thaphatsanaphop Thongchay. Ta on oma pere vanim laps ja tal on kolm nooremat poolõde-venda. Teda kasvatasid lapsendajatena Wanchai Thongchay ja Kanokorn Thongchay.

Lapsepõlves õppis ta koolides Tai eri piirkondades, sealhulgas Rayongis ja Chonburis. 2013. aastal naasis ta kodulinna Prachinburisse, kus õppis kuni 2018. aastani Wat Sri Prachantakhami koolis, seejärel jätkas õpinguid Prachantaratbamrungi koolis ja Prachinbanyanee koolis. Keskhariduse omandas ta mittestatsionaarse õppe (NFE) süsteemi kaudu.

Praegu õpib ta bakalaureuseõppes Taiwanis Ming Chuani ülikooli kommunikatsiooniteaduskonnas, kus tema õpingud hõlmavad hiina, hispaania ja prantsuse keelt.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{Instagram|Thaphatsanaphop}}

{{JÄRJESTA:Seydini, Junior}}

[[Kategooria:Tai modellid]]
[[Kategooria:Sündinud 2006]]
[[Kategooria:Elavad inimesed]]</text>
      <sha1>5p4ogd00fxsmt6c1cewo5b06exk5jy9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Thaphatsanaphop Thongchay</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715449</id>
    <redirect title="Junior Seydini" />
    <revision>
      <id>7158341</id>
      <timestamp>2026-05-21T14:25:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Junior Seydini]]</comment>
      <origin>7158341</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" sha1="map9rrn3t61trgdnoqttrt8mj2e1tu5" xml:space="preserve">#suuna [[Junior Seydini]]</text>
      <sha1>map9rrn3t61trgdnoqttrt8mj2e1tu5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ana Gomes</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715450</id>
    <revision>
      <id>7158342</id>
      <timestamp>2026-05-21T14:25:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Ana Maria Rosa Martins Gomes''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1954]] [[Lissabon]]is), paremini tuntud kui '''Ana Gomes''', on [[Portugal]]i endine diplomaat ja [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistliku Partei]] (PS) poliitik.  Ta pälvis laialdast tunnustust oma rolli eest [[Ida-Timor]]i, endise Portugali koloonia iseseisvusläbirääkimistel ning Portugali ja [[Indoneesia]] vaheliste diplomaatiliste suhete taastamisel. Hiljem peatas ta oma diplomaadikarjääri,...'</comment>
      <origin>7158342</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7219" sha1="gy6z6hiv8guedrf3s5vxooz9uj542qt" xml:space="preserve">'''Ana Maria Rosa Martins Gomes''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1954]] [[Lissabon]]is), paremini tuntud kui '''Ana Gomes''', on [[Portugal]]i endine diplomaat ja [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistliku Partei]] (PS) poliitik.

Ta pälvis laialdast tunnustust oma rolli eest [[Ida-Timor]]i, endise Portugali koloonia iseseisvusläbirääkimistel ning Portugali ja [[Indoneesia]] vaheliste diplomaatiliste suhete taastamisel. Hiljem peatas ta oma diplomaadikarjääri, et siseneda parteipoliitikasse, ning oli aastatel 2004–2019 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige, kus ta oli avalik korruptsiooni ja inimõiguste eest võitleja.

10. septembril 2020 teatas ta ametlikult oma kandidatuurist 2021. aasta Portugali presidendivalimistel, ilma Sotsialistliku Partei ametliku toetuseta. Ta saavutas teise koha 13% häältega, mis on parim tulemus, mille naine on Portugali presidendivalimistel kunagi saavutanud.

Ta sündis aastal [[1954]] [[Lissabon]]is. Tema isa Jorge Pedro Martins Gomes oli kaubamereväe ohvitser ja ema Maria Alice Rosa Gomes koduperenaine. Mõlemad olid poliitiliselt meelestatud ja olid autoritaarse režiimi vastu. Teismeeas saatis ta oma isa opositsiooniliikumise Demokraatliku Ühtsuse Valimiskomisjoni (CEUD, Comissão Eleitoral de Unidade Democrática) ja Portugali Demokraatliku Liikumise/Demokraatlike Valimiskomisjonide (MDP/CDE, Movimento Democraticaisess/Demokraatliku Ühtsusõess/Cuguuticosõess) kogunemistele. opositsioonikandidaatide ulatusliku ahistamise ja valijatega manipuleerimise taustal 1969. aasta pettuslikel parlamendivalimistel edutult. Vanemad andsid talle ja ta õele vabaharidusliku hariduse, algul ''Parede internaatkoolis Colégio da Baforeiras'' ja seejärel ''São João do Estorili lütseumis'' ning hiljem veel ''Maria Amália Vaz de Carvalho lütseumis'' Lissabonis, kus temast sai Associative Movement of the Associative Movement of the Lisbon School, deMAvi EstudivoSL, deMAvi Estudivo. do Ensino Secundário de Lisboa), mida juhtis sel ajal [[Nuno Crato]]. Tema arvates &quot;poliitiline tegu&quot; taotles Gomes ametlikult kooli usuõpetuse tundidest vabastamist.

Ta asus õppima [[Lissaboni Ülikool]]i õigusteaduskonnas [[1972]]. aastal, perioodi, mida iseloomustas režiimi kasvav akadeemiline repressiivsus pärast 1962. aasta akadeemilise kriisi ajal toimunud üliõpilaste opositsiooniliikumist, mida hiljem taaselustasid 1968. aasta rahvusvahelised revolutsioonilised liikumised. Tähelepanuväärselt mõrvasid poliitilise politsei agendid 1972. aastal õigusteaduse tudengikaaslase [[Ribeiro dos Santos]]e ning järgmise aasta alguses paigutas haridusminister [[Veiga Simão]] teaduskonda &quot;järelevalveametnikud&quot; (vigilantes; neid tavaliselt nimetatakse ka &quot;gorilladeks&quot;), et tugevdada üliõpilaste üle politseikontrolli. Ana Gomes hakkas peagi aktiivselt osalema üliõpilaste poliitilises aktivismis režiimi vastu, osaledes põrandaalustes Koloniaalvastastes Võitluskomiteedes (CLAC; Comités de Luta Anti-Colonial), mis olid sidemed Proletariaadi Partei Reorganiseeritud Liikumisega (MRPP; Movimento Reorganizativo do Partido do Proletariado), mis oli salajane kommunistlik partei. Initsiatsioonina värvati ta maalima suuri seinamaalinguid koloniaalsõja vastu.

1974. aastal diktaatorliku režiimi kukutanud Nelgirevolutsiooni ajaks oli Ana Gomes õigusteaduskonnast „õõnestava tegevuse” eest kõrvaldatud; Ta oli koos kaasõpilastega 1973. aasta detsembris lühidalt agitaatorina arreteeritud ja järgmisel kuul peatati ametist. Umbes sel ajal töötas ta esmalt osalise tööajaga ettekandjana tolleaegse populaarse näitlejanna Maria José Curado Ribeiro restoranis Caldeiro (ta töötas seal koos Rita Ribeiro ja Guida Mariaga) ning seejärel Portugali külmutatud toiduainete ettevõtte (Companhia Portuguesa de Congelação) ekspordiosakonna tõlgina. Ta viibis revolutsioonipäeva, 25. aprilli 1974. aasta pärastlõunal Largo do Carmos, kui Salgueiro Maia juhitud relvajõudude liikumine ja rahvahulk tsiviiltoetajaid piirasid sisse Rahvusliku Vabariikliku Kaardiväe peakorteri, kus peaminister [[Marcelo Caetano]] oli varjupaika otsinud, nõudes temalt võimu loovutamist. Hiljem läks ta Caxiase kindlusse, et olla tunnistajaks poliitvangide vabastamisele. Ta valmistus abielluma oma õigusteaduse üliõpilase ja poliitilise aktivisti [[António Monteiro Cardoso]]ga just revolutsiooni toimumise ajal, kuid abielu tuli edasi lükata järgmisesse kuusse.

Ta valiti 1974. aasta novembris MRPP toetatud valimisnimekirjas teaduskonna üliõpilasesindusse (koos Durão Barroso ja Garcia Pereiraga) ning teaduskonna juhatusse. Pärast tütre sündi 1975. aasta augustis katkestas ta õigusteaduskonna õpingud ja lahkus töölt ning keskendus tööle tõlgina MRPP keskkomitee pressiosakonnas.

1975. aasta &quot;kuuma suve&quot; poliitiliste pingete ajal, mil riik oli kodusõja äärel, mis kulmineerus 25. novembri kommunistliku riigipöördekatsega, toetas Ana Gomes demokraatlike jõudude poolel, toetades kindral [[Ramalho Eanes]]it ja Sotsialistlikku Parteid Portugali Kommunistliku Partei vastu. Varsti pärast seda, 1976. aasta jaanuaris, pettununa partei uskmatuses Portugali üleminekusse demokraatiale, loobus ta MRPP-st ja aktiivsest poliitikast. Ta naasis tööle impordi-/ekspordiettevõttes sekretärina ning jätkas pärast tööaega õigusteaduse õpinguid, lõpetades need lõpuks 1979. aastal. Ta töötas õigusteaduskonnas õppejõu assistendina ja õppis juristiks Manuel Figueira, rahvusvahelise avaliku õiguse ja mereõiguse spetsialisti käe all, kui sõbrad João Ramos Pinto ja José de Freitas Ferraz esitasid talle väljakutse kandideerida diplomaatilisele teenistusele. Ta saavutas välisministeeriumisse pääsemiseks korraldatud konkurssidel kõigi kandidaatide seast parima tulemuse.

== Karjäär diplomaatilises teenistuses ==
1980. aastal sai temast karjääridiplomaat ja ta töötas välisministeeriumi osakonnas, mis tegeles Portugali Euroopa Majandusühendusega liitumise läbirääkimistega.

1980. aasta presidendivalimiste ajal kutsuti ta juristina president Eanese tagasivalimise toetamise riiklikusse komisjoni (CNARPE; Comissão Nacional de Apoio à Reeleição do Presidente Eanes). 1982. aastal valiti ta [[José Filipe Moraes Cabral]]i asemele president [[António Ramalho Eanes]]i diplomaatiliseks nõunikuks ning oli selles ametis kuni presidendi ametiaja lõpuni 1986. aastal. Lisaks tegutses ta presidendi isikliku tõlgina välisriikide kõrgete külalistega kohtumisel. Toimikute hulgas, millega ta sel ajal kokku puutus, oli [[Ida-Timor]]i (endine Portugali koloniaalvaldus, mis hüljati pärast nelgirevolutsiooni ja hiljem [[Indoneesia]] poolt vallutati) dekoloniseerimise lõpetamata küsimus, millega ta töötas koos presidendi Ida-Timori erinõuniku, endise peaministri [[Maria de Lourdes Pintasilgo]]ga.

Seejärel teenis ta Portugali esindustes [[ÜRO]] juures [[New York|New Yorgis]] ning saatkondades [[Genf]]is, [[Tokyo]]s ja [[London]]is.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}}

{{JÄRJESTA:Gomes, Ana}}
[[Kategooria:Portugali poliitikud]]
[[Kategooria:Portugalist valitud Euroopa Parlamendi liikmed‎]]
[[Kategooria:Diplomaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>gy6z6hiv8guedrf3s5vxooz9uj542qt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158423</id>
      <parentid>7158342</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T15:49:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7158423</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7218" sha1="75b6rt2r3cl0rjuib67yz7vn7k40pct" xml:space="preserve">'''Ana Maria Rosa Martins Gomes''' (paremini tuntud kui '''Ana Gomes'''; sündinud [[9. veebruar]]il [[1954]] [[Lissabon]]is) on [[Portugal]]i endine diplomaat ja [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistliku Partei]] (PS) poliitik.

Ta pälvis laialdast tunnustust oma rolli eest [[Ida-Timor]]i, endise Portugali koloonia iseseisvusläbirääkimistel ning Portugali ja [[Indoneesia]] vaheliste diplomaatiliste suhete taastamisel. Hiljem peatas ta oma diplomaadikarjääri, et siseneda parteipoliitikasse, ning oli aastatel 2004–2019 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige, kus ta oli avalik korruptsiooni ja inimõiguste eest võitleja.

10. septembril 2020 teatas ta ametlikult oma kandidatuurist 2021. aasta Portugali presidendivalimistel, ilma Sotsialistliku Partei ametliku toetuseta. Ta saavutas teise koha 13% häältega, mis on parim tulemus, mille naine on Portugali presidendivalimistel kunagi saavutanud.

Ta sündis aastal [[1954]] [[Lissabon]]is. Tema isa Jorge Pedro Martins Gomes oli kaubamereväe ohvitser ja ema Maria Alice Rosa Gomes koduperenaine. Mõlemad olid poliitiliselt meelestatud ja olid autoritaarse režiimi vastu. Teismeeas saatis ta oma isa opositsiooniliikumise Demokraatliku Ühtsuse Valimiskomisjoni (CEUD, Comissão Eleitoral de Unidade Democrática) ja Portugali Demokraatliku Liikumise/Demokraatlike Valimiskomisjonide (MDP/CDE, Movimento Democraticaisess/Demokraatliku Ühtsusõess/Cuguuticosõess) kogunemistele. opositsioonikandidaatide ulatusliku ahistamise ja valijatega manipuleerimise taustal 1969. aasta pettuslikel parlamendivalimistel edutult. Vanemad andsid talle ja ta õele vabaharidusliku hariduse, algul ''Parede internaatkoolis Colégio da Baforeiras'' ja seejärel ''São João do Estorili lütseumis'' ning hiljem veel ''Maria Amália Vaz de Carvalho lütseumis'' Lissabonis, kus temast sai Associative Movement of the Associative Movement of the Lisbon School, deMAvi EstudivoSL, deMAvi Estudivo. do Ensino Secundário de Lisboa), mida juhtis sel ajal [[Nuno Crato]]. Tema arvates &quot;poliitiline tegu&quot; taotles Gomes ametlikult kooli usuõpetuse tundidest vabastamist.

Ta asus õppima [[Lissaboni Ülikool]]i õigusteaduskonnas [[1972]]. aastal, perioodi, mida iseloomustas režiimi kasvav akadeemiline repressiivsus pärast 1962. aasta akadeemilise kriisi ajal toimunud üliõpilaste opositsiooniliikumist, mida hiljem taaselustasid 1968. aasta rahvusvahelised revolutsioonilised liikumised. Tähelepanuväärselt mõrvasid poliitilise politsei agendid 1972. aastal õigusteaduse tudengikaaslase [[Ribeiro dos Santos]]e ning järgmise aasta alguses paigutas haridusminister [[Veiga Simão]] teaduskonda &quot;järelevalveametnikud&quot; (vigilantes; neid tavaliselt nimetatakse ka &quot;gorilladeks&quot;), et tugevdada üliõpilaste üle politseikontrolli. Ana Gomes hakkas peagi aktiivselt osalema üliõpilaste poliitilises aktivismis režiimi vastu, osaledes põrandaalustes Koloniaalvastastes Võitluskomiteedes (CLAC; Comités de Luta Anti-Colonial), mis olid sidemed Proletariaadi Partei Reorganiseeritud Liikumisega (MRPP; Movimento Reorganizativo do Partido do Proletariado), mis oli salajane kommunistlik partei. Initsiatsioonina värvati ta maalima suuri seinamaalinguid koloniaalsõja vastu.

1974. aastal diktaatorliku režiimi kukutanud Nelgirevolutsiooni ajaks oli Ana Gomes õigusteaduskonnast „õõnestava tegevuse” eest kõrvaldatud; Ta oli koos kaasõpilastega 1973. aasta detsembris lühidalt agitaatorina arreteeritud ja järgmisel kuul peatati ametist. Umbes sel ajal töötas ta esmalt osalise tööajaga ettekandjana tolleaegse populaarse näitlejanna Maria José Curado Ribeiro restoranis Caldeiro (ta töötas seal koos Rita Ribeiro ja Guida Mariaga) ning seejärel Portugali külmutatud toiduainete ettevõtte (Companhia Portuguesa de Congelação) ekspordiosakonna tõlgina. Ta viibis revolutsioonipäeva, 25. aprilli 1974. aasta pärastlõunal Largo do Carmos, kui Salgueiro Maia juhitud relvajõudude liikumine ja rahvahulk tsiviiltoetajaid piirasid sisse Rahvusliku Vabariikliku Kaardiväe peakorteri, kus peaminister [[Marcelo Caetano]] oli varjupaika otsinud, nõudes temalt võimu loovutamist. Hiljem läks ta Caxiase kindlusse, et olla tunnistajaks poliitvangide vabastamisele. Ta valmistus abielluma oma õigusteaduse üliõpilase ja poliitilise aktivisti [[António Monteiro Cardoso]]ga just revolutsiooni toimumise ajal, kuid abielu tuli edasi lükata järgmisesse kuusse.

Ta valiti 1974. aasta novembris MRPP toetatud valimisnimekirjas teaduskonna üliõpilasesindusse (koos Durão Barroso ja Garcia Pereiraga) ning teaduskonna juhatusse. Pärast tütre sündi 1975. aasta augustis katkestas ta õigusteaduskonna õpingud ja lahkus töölt ning keskendus tööle tõlgina MRPP keskkomitee pressiosakonnas.

1975. aasta &quot;kuuma suve&quot; poliitiliste pingete ajal, mil riik oli kodusõja äärel, mis kulmineerus 25. novembri kommunistliku riigipöördekatsega, toetas Ana Gomes demokraatlike jõudude poolel, toetades kindral [[Ramalho Eanes]]it ja Sotsialistlikku Parteid Portugali Kommunistliku Partei vastu. Varsti pärast seda, 1976. aasta jaanuaris, pettununa partei uskmatuses Portugali üleminekusse demokraatiale, loobus ta MRPP-st ja aktiivsest poliitikast. Ta naasis tööle impordi-/ekspordiettevõttes sekretärina ning jätkas pärast tööaega õigusteaduse õpinguid, lõpetades need lõpuks 1979. aastal. Ta töötas õigusteaduskonnas õppejõu assistendina ja õppis juristiks Manuel Figueira, rahvusvahelise avaliku õiguse ja mereõiguse spetsialisti käe all, kui sõbrad João Ramos Pinto ja José de Freitas Ferraz esitasid talle väljakutse kandideerida diplomaatilisele teenistusele. Ta saavutas välisministeeriumisse pääsemiseks korraldatud konkurssidel kõigi kandidaatide seast parima tulemuse.

== Karjäär diplomaatilises teenistuses ==
1980. aastal sai temast karjääridiplomaat ja ta töötas välisministeeriumi osakonnas, mis tegeles Portugali Euroopa Majandusühendusega liitumise läbirääkimistega.

1980. aasta presidendivalimiste ajal kutsuti ta juristina president Eanese tagasivalimise toetamise riiklikusse komisjoni (CNARPE; Comissão Nacional de Apoio à Reeleição do Presidente Eanes). 1982. aastal valiti ta [[José Filipe Moraes Cabral]]i asemele president [[António Ramalho Eanes]]i diplomaatiliseks nõunikuks ning oli selles ametis kuni presidendi ametiaja lõpuni 1986. aastal. Lisaks tegutses ta presidendi isikliku tõlgina välisriikide kõrgete külalistega kohtumisel. Toimikute hulgas, millega ta sel ajal kokku puutus, oli [[Ida-Timor]]i (endine Portugali koloniaalvaldus, mis hüljati pärast nelgirevolutsiooni ja hiljem [[Indoneesia]] poolt vallutati) dekoloniseerimise lõpetamata küsimus, millega ta töötas koos presidendi Ida-Timori erinõuniku, endise peaministri [[Maria de Lourdes Pintasilgo]]ga.

Seejärel teenis ta Portugali esindustes [[ÜRO]] juures [[New York|New Yorgis]] ning saatkondades [[Genf]]is, [[Tokyo]]s ja [[London]]is.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}}

{{JÄRJESTA:Gomes, Ana}}
[[Kategooria:Portugali poliitikud]]
[[Kategooria:Portugalist valitud Euroopa Parlamendi liikmed‎]]
[[Kategooria:Diplomaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>75b6rt2r3cl0rjuib67yz7vn7k40pct</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158538</id>
      <parentid>7158423</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:12:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <origin>7158538</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9378" sha1="6k96zkbm5tjkjn5qqqj5tdnwty44x9s" xml:space="preserve">'''Ana Maria Rosa Martins Gomes''' (paremini tuntud kui '''Ana Gomes'''; sündinud [[9. veebruar]]il [[1954]] [[Lissabon]]is) on [[Portugal]]i endine diplomaat ja [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistliku Partei]] (PS) poliitik.

Ta pälvis laialdast tunnustust oma rolli eest [[Ida-Timor]]i, endise Portugali koloonia iseseisvusläbirääkimistel ning Portugali ja [[Indoneesia]] vaheliste diplomaatiliste suhete taastamisel. Hiljem peatas ta oma diplomaadikarjääri, et siseneda parteipoliitikasse, ning oli aastatel 2004–2019 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige, kus ta oli avalik korruptsiooni ja inimõiguste eest võitleja.

10. septembril 2020 teatas ta ametlikult oma kandidatuurist 2021. aasta Portugali presidendivalimistel, ilma Sotsialistliku Partei ametliku toetuseta. Ta saavutas teise koha 13% häältega, mis on parim tulemus, mille naine on Portugali presidendivalimistel kunagi saavutanud.

Ta sündis aastal [[1954]] [[Lissabon]]is. Tema isa Jorge Pedro Martins Gomes oli kaubamereväe ohvitser ja ema Maria Alice Rosa Gomes koduperenaine. Mõlemad olid poliitiliselt meelestatud ja olid autoritaarse režiimi vastu. Teismeeas saatis ta oma isa opositsiooniliikumise Demokraatliku Ühtsuse Valimiskomisjoni (CEUD, Comissão Eleitoral de Unidade Democrática) ja Portugali Demokraatliku Liikumise/Demokraatlike Valimiskomisjonide (MDP/CDE, Movimento Democraticaisess/Demokraatliku Ühtsusõess/Cuguuticosõess) kogunemistele. opositsioonikandidaatide ulatusliku ahistamise ja valijatega manipuleerimise taustal 1969. aasta pettuslikel parlamendivalimistel edutult. Vanemad andsid talle ja ta õele vabaharidusliku hariduse, algul ''Parede internaatkoolis Colégio da Baforeiras'' ja seejärel ''São João do Estorili lütseumis'' ning hiljem veel ''Maria Amália Vaz de Carvalho lütseumis'' Lissabonis, kus temast sai Associative Movement of the Associative Movement of the Lisbon School, deMAvi EstudivoSL, deMAvi Estudivo. do Ensino Secundário de Lisboa), mida juhtis sel ajal [[Nuno Crato]]. Tema arvates &quot;poliitiline tegu&quot; taotles Gomes ametlikult kooli usuõpetuse tundidest vabastamist.

Ta asus õppima [[Lissaboni Ülikool]]i õigusteaduskonnas [[1972]]. aastal, perioodi, mida iseloomustas režiimi kasvav akadeemiline repressiivsus pärast 1962. aasta akadeemilise kriisi ajal toimunud üliõpilaste opositsiooniliikumist, mida hiljem taaselustasid 1968. aasta rahvusvahelised revolutsioonilised liikumised. Tähelepanuväärselt mõrvasid poliitilise politsei agendid 1972. aastal õigusteaduse tudengikaaslase [[Ribeiro dos Santos]]e ning järgmise aasta alguses paigutas haridusminister [[Veiga Simão]] teaduskonda &quot;järelevalveametnikud&quot; (vigilantes; neid tavaliselt nimetatakse ka &quot;gorilladeks&quot;), et tugevdada üliõpilaste üle politseikontrolli. Ana Gomes hakkas peagi aktiivselt osalema üliõpilaste poliitilises aktivismis režiimi vastu, osaledes põrandaalustes Koloniaalvastastes Võitluskomiteedes (CLAC; Comités de Luta Anti-Colonial), mis olid sidemed Proletariaadi Partei Reorganiseeritud Liikumisega (MRPP; Movimento Reorganizativo do Partido do Proletariado), mis oli salajane kommunistlik partei. Initsiatsioonina värvati ta maalima suuri seinamaalinguid koloniaalsõja vastu.

1974. aastal diktaatorliku režiimi kukutanud Nelgirevolutsiooni ajaks oli Ana Gomes õigusteaduskonnast „õõnestava tegevuse” eest kõrvaldatud; Ta oli koos kaasõpilastega 1973. aasta detsembris lühidalt agitaatorina arreteeritud ja järgmisel kuul peatati ametist. Umbes sel ajal töötas ta esmalt osalise tööajaga ettekandjana tolleaegse populaarse näitlejanna Maria José Curado Ribeiro restoranis Caldeiro (ta töötas seal koos Rita Ribeiro ja Guida Mariaga) ning seejärel Portugali külmutatud toiduainete ettevõtte (Companhia Portuguesa de Congelação) ekspordiosakonna tõlgina. Ta viibis revolutsioonipäeva, 25. aprilli 1974. aasta pärastlõunal Largo do Carmos, kui Salgueiro Maia juhitud relvajõudude liikumine ja rahvahulk tsiviiltoetajaid piirasid sisse Rahvusliku Vabariikliku Kaardiväe peakorteri, kus peaminister [[Marcelo Caetano]] oli varjupaika otsinud, nõudes temalt võimu loovutamist. Hiljem läks ta Caxiase kindlusse, et olla tunnistajaks poliitvangide vabastamisele. Ta valmistus abielluma oma õigusteaduse üliõpilase ja poliitilise aktivisti [[António Monteiro Cardoso]]ga just revolutsiooni toimumise ajal, kuid abielu tuli edasi lükata järgmisesse kuusse.

Ta valiti 1974. aasta novembris MRPP toetatud valimisnimekirjas teaduskonna üliõpilasesindusse (koos Durão Barroso ja Garcia Pereiraga) ning teaduskonna juhatusse. Pärast tütre sündi 1975. aasta augustis katkestas ta õigusteaduskonna õpingud ja lahkus töölt ning keskendus tööle tõlgina MRPP keskkomitee pressiosakonnas.

1975. aasta &quot;kuuma suve&quot; poliitiliste pingete ajal, mil riik oli kodusõja äärel, mis kulmineerus 25. novembri kommunistliku riigipöördekatsega, toetas Ana Gomes demokraatlike jõudude poolel, toetades kindral [[Ramalho Eanes]]it ja Sotsialistlikku Parteid Portugali Kommunistliku Partei vastu. Varsti pärast seda, 1976. aasta jaanuaris, pettununa partei uskmatuses Portugali üleminekusse demokraatiale, loobus ta MRPP-st ja aktiivsest poliitikast. Ta naasis tööle impordi-/ekspordiettevõttes sekretärina ning jätkas pärast tööaega õigusteaduse õpinguid, lõpetades need lõpuks 1979. aastal. Ta töötas õigusteaduskonnas õppejõu assistendina ja õppis juristiks Manuel Figueira, rahvusvahelise avaliku õiguse ja mereõiguse spetsialisti käe all, kui sõbrad João Ramos Pinto ja José de Freitas Ferraz esitasid talle väljakutse kandideerida diplomaatilisele teenistusele. Ta saavutas välisministeeriumisse pääsemiseks korraldatud konkurssidel kõigi kandidaatide seast parima tulemuse.

== Karjäär diplomaatilises teenistuses ==
1980. aastal sai temast karjääridiplomaat ja ta töötas välisministeeriumi osakonnas, mis tegeles Portugali Euroopa Majandusühendusega liitumise läbirääkimistega.

1980. aasta presidendivalimiste ajal kutsuti ta juristina president Eanese tagasivalimise toetamise riiklikusse komisjoni (CNARPE; Comissão Nacional de Apoio à Reeleição do Presidente Eanes). 1982. aastal valiti ta [[José Filipe Moraes Cabral]]i asemele president [[António Ramalho Eanes]]i diplomaatiliseks nõunikuks ning oli selles ametis kuni presidendi ametiaja lõpuni 1986. aastal. Lisaks tegutses ta presidendi isikliku tõlgina välisriikide kõrgete külalistega kohtumisel. Toimikute hulgas, millega ta sel ajal kokku puutus, oli [[Ida-Timor]]i (endine Portugali koloniaalvaldus, mis hüljati pärast nelgirevolutsiooni ja hiljem [[Indoneesia]] poolt vallutati) dekoloniseerimise lõpetamata küsimus, millega ta töötas koos presidendi Ida-Timori erinõuniku, endise peaministri [[Maria de Lourdes Pintasilgo]]ga.

Seejärel teenis ta Portugali esindustes [[ÜRO]] juures [[New York|New Yorgis]] ning saatkondades [[Genf]]is, [[Tokyo]]s ja [[London]]is.

Pärast Indoneesia presidendi [[Suharto]] kukutamist 1998. aastal osales ta Ida-Timori-teemalistel diplomaatilistel kõnelustel [[Jaime Gama]] juhitud [[Portugal]]i ja [[Ali Alatas]]e juhitud [[Indoneesia]] võimude vahel. Kui otsustati, et Portugal loob [[Jakarta]]sse huvide osakonna (kusjuures [[Holland]] tegutseb kaitsva võimuna), valiti ta selle juhiks. Aastal [[2000]], kui kahepoolsed suhted Indoneesiaga taastati, sai Ana Gomesist esimene Portugali suursaadik Jakartas, mängides olulist rolli nii Ida-Timori iseseisvumisele viinud protsessis kui ka Portugali ja Indoneesia vaheliste diplomaatiliste suhete taastamisel. Suursaadik Fernando de Oliveira Nevesi sõnul, nagu on kirjeldatud tema teoses &quot;O Negociador&quot; (2019), näitas Gomes üles &quot;ebatavalist professionaalsust&quot; ja tal oli läbirääkimistel &quot;erakordne roll&quot; ning temast sai Ali Alatase sõber, kes hakkas teda imetlema.

* [[1980]] – Astus diplomaatilisse teenistusse avaliku konkursi kaudu, Välisministeerium, [[Lissabon]]
* [[1982]]–[[1986]] – Vabariigi Presidendi diplomaatiline nõunik kindral [[António Ramalho Eanes]], Lissabon
* [[1986]]–[[1989]] – Esimene sekretär Portugali alalises esinduses [[ÜRO]] ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures (vastutades inimõiguste ja humanitaarõiguse eest), [[Genf]]
* [[1989]]–[[1991]] – Nõunik Portugali saatkonnas [[Tokyo]]s
* [[1991]]–[[1994]] – Poliitiline nõunik Portugali saatkonnas [[London]]is
* [[1992]] – Euroopa Liidu eesistujariigi meeskonna liige, kes töötas Lähis-Ida rahuprotsessi kallal
* [[1992]]–[[1994]] – Portugali delegatsiooni liige ÜRO inimõiguste komisjonis Genfis
* [[1994]] – Euroopa üksuse juht, Poliitikaküsimuste osakond, Välisministeerium, Lissabon
* [[1995]]–[[1996]] – Euroopa asjade riigisekretäri kantseleiülem, Välisministeerium, Lissabon
* [[1997]]–[[1998]] – Portugali delegatsiooni koordinaator [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] juures, [[New York]]
* [[1999]]–[[2000]] – Portugali huvide osakonna direktor [[Holland]]i saatkonnas [[Jakarta]]s
* [[2000]]–[[2003]] – Portugali suursaadik Indoneesias, Jakartas

== Poliitiline karjäär ==

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}}

{{JÄRJESTA:Gomes, Ana}}
[[Kategooria:Portugali poliitikud]]
[[Kategooria:Portugalist valitud Euroopa Parlamendi liikmed‎]]
[[Kategooria:Diplomaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>6k96zkbm5tjkjn5qqqj5tdnwty44x9s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Oskar Kuul</title>
    <ns>1</ns>
    <id>715451</id>
    <revision>
      <id>7158351</id>
      <timestamp>2026-05-21T14:37:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ehitaja</username>
        <id>63547</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Inglise viki andmeil oli sünnikoht &quot;Lileika, Sedelnikovsky District, Omsk Oblast, USSR&quot;. --~~~~'</comment>
      <origin>7158351</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="191" sha1="gypcumk7j9gwuzlpjpnbs3krgbwykmn" xml:space="preserve">Inglise viki andmeil oli sünnikoht &quot;Lileika, Sedelnikovsky District, Omsk Oblast, USSR&quot;. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 17:37 (EEST)</text>
      <sha1>gypcumk7j9gwuzlpjpnbs3krgbwykmn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ana Maria Rosa Martins Gomes</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715452</id>
    <redirect title="Ana Gomes" />
    <revision>
      <id>7158402</id>
      <timestamp>2026-05-21T15:39:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Ana Gomes]]</comment>
      <origin>7158402</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20" sha1="q36ybzpsr4qz9evontljqthxk9cai7o" xml:space="preserve">#suuna [[Ana Gomes]]</text>
      <sha1>q36ybzpsr4qz9evontljqthxk9cai7o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pragunev nahkis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715453</id>
    <revision>
      <id>7158453</id>
      <timestamp>2026-05-21T17:00:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Pragunev nahkis | värvus = seened | pilt = Pragunev nahkis.jpg | pildi_seletus = Pragunev nahkis ''Conferticium ochraceum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = ''[[Stereaceae]]'' | perekond = ''[[Conferticium]]'' | liik = '''Pragunev nahkis''' ''Conferticium ochraceum'' }}  '''Pragunev nahkis''' (''...'</comment>
      <origin>7158453</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="682" sha1="pslo6g3yu82mquyojue77ecupdj5owh" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Pragunev nahkis
| värvus = seened
| pilt = Pragunev nahkis.jpg
| pildi_seletus = Pragunev nahkis ''Conferticium ochraceum''
| pildi_laius = 250px
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales''
| sugukond = ''[[Stereaceae]]''
| perekond = ''[[Conferticium]]''
| liik = '''Pragunev nahkis''' ''Conferticium ochraceum''
}}

'''Pragunev nahkis''' (''Conferticium ochraceum'') on [[pilvikulaadsed|pilvikulaadsete]] seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]].

Seen kasvab surnud okaspuudel.

==Välislingid==
* {{elurikkus|140763}}

[[Kategooria:Pilvikulaadsed]]</text>
      <sha1>pslo6g3yu82mquyojue77ecupdj5owh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rannarahva Muuseum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715454</id>
    <redirect title="Sihtasutus Rannarahva Muuseum" />
    <revision>
      <id>7158495</id>
      <timestamp>2026-05-21T18:53:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <comment>Pikne teisaldas lehekülje [[Rannarahva Muuseum]] ümbersuunamise [[Rannarahva muuseum]] asemele: asutuse allüksuse nimetus väikese tähega</comment>
      <origin>7158495</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29" sha1="0q3pugll3g05f82ozms5ojm84kcvyp5" xml:space="preserve">#suuna [[Rannarahva muuseum]]</text>
      <sha1>0q3pugll3g05f82ozms5ojm84kcvyp5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158512</id>
      <parentid>7158495</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:15:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Rannarahva muuseum]] → [[Sihtasutus Rannarahva Muuseum]]</comment>
      <origin>7158512</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40" sha1="sddbx22tgpz2cczw516124yw8j1ziu6" xml:space="preserve">#suuna [[Sihtasutus Rannarahva Muuseum]]</text>
      <sha1>sddbx22tgpz2cczw516124yw8j1ziu6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nazaré São Gião kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715455</id>
    <revision>
      <id>7158498</id>
      <timestamp>2026-05-21T19:03:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Vista da fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|thumb|São Gião idanurk]] [[File:Frente e fachada lateral direita da Igreja de São Gião.jpg|thumb|Kiriku läänefassaad ukse ja petiknišiga]] [[File:Igreja.sao.giao.antigo.JPG|thumb|Ehitistekompleks 1900. aasta paiku, enne kiriku avastamist]] '''São Gião kirik''' on [[7. sajand]]il ehitatud ja [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is ümber ehitatud kirik [[Famalicão]] valla põhjapiiril Nazaré, Portugal|Nazar...'</comment>
      <origin>7158498</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3832" sha1="3fce0un60uv8d40rlp1lek0k952rw3u" xml:space="preserve">[[File:Vista da fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|thumb|São Gião idanurk]]
[[File:Frente e fachada lateral direita da Igreja de São Gião.jpg|thumb|Kiriku läänefassaad ukse ja petiknišiga]]
[[File:Igreja.sao.giao.antigo.JPG|thumb|Ehitistekompleks 1900. aasta paiku, enne kiriku avastamist]]
'''São Gião kirik''' on [[7. sajand]]il ehitatud ja [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is ümber ehitatud kirik [[Famalicão]] valla põhjapiiril [[Nazaré, Portugal|Nazaré]] kihelkonnas, umbes viis kilomeetrit Nazarést lõunas, [[Oeste piirkond|Oeste piirkonnas]] [[Portugal]]is.

Eduíno Borges Garcia poolt 1961. aastal avastatud kirikut peetakse üheks vanimatest kirikutest Portugalis ja Pürenee poolsaarel. Ehitis on 1986. aastast alates kantud Portugali rahvusmälestiste nimistusse ja seda on tänapäevaks konserveeritud ja renoveeritud.&lt;ref&gt;[https://findoutnazare.pt/listing/igreja-de-sao-giao/ Igreja de São Gião. - Find Out Nazaré]&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Kirikut kasutati kuni 17. sajandi keskpaigani. See hakkas 18. sajandil lagunema ja liideti kõrvale ehitatud põllumajandushoonega. Kiriku taasavastamisel olid selle katus ja osa seintest kokku varisenud. Ehitist uuritakse tänapäevani, see on kaetud ajutise katusega, et kaitsta hoonet ja selles toimuvaid arheoloogilisi uuringuid. Sillutusplaatide jäänused kiriku ümber viitavad kunagisele platsile, säiilinud on ka akvedukti jäänused kiriku kõrval.

== Kirjeldus ==
Ehitis asub 600 meetri kaugusel merest põllumajandusmaa ja kaljuse ranniku piiril. Stiililt on see [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] kirik 7. sajandist (seda on seostatud siiski ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria arhitektuuriga]]), mis on 12. sajandil romaani stiilis ümber ehitatud&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

Ristkülikukujulise põhiplaani ja lakooniliste mahtudega kirik on kaetud [[viilkatus]]ega; [[Klompimine|klompkivi]]st müürid on säilinud täies kõrguses. Ehitis on on ühelööviline pühakoda, pika kõrge [[lööv]]i ja [[apsiid]]i vahel on [[transept]], mille jagavad kolmeks osaks kaks ühele [[sammas|sambale]] toetuvat [[ümarkaar]]set [[kaaristu]]t. Löövist kitsam ristkülikukujuline võlvitud apsiid on tänapäevaks hävinud&lt;ref&gt;[https://origenesdeeuropa.eu/patrimonio/portugal/igreja-de-sao-giao-nazare/ Igreja de São Gião – Nazaré. - Origenes de Europa]&lt;/ref&gt;

Kooriruumi eraldab löövist katuseni ulatuv sein, mille keskel on 80 cm laiune ümarkaarne uks ja kaks ümarkaarset külgakent. See on varajane vorm [[koorivõre]]st või [[ikonostaas]]ist, mis eraldas vaimulikele mõeldud altariruumi kogudusele avatud pealöövist. São Gião on ainus teadaolev Portugali kirik, millel on säilinud koorivõre. Koorivõre ja [[võidukaar]]t kaunistab [[raiddekoor]]. Transepri sammastel on väga lihtsustatud [[Korintose order|korintose]] [[kapiteel]]id ja neist oluliselt laiemad [[talum]]id.

Hoone on 10,7 meetrit lai ja 13,85 meetrit pikk. Lööv ise on vaid 6,6 meetrit pikk ja 3,9 meetrit lai, sellest kummalgi pool on teadmata otstarbega külgruumid. Läänefassaadis on ristkülikukujuline uks, mille kohal on poolringikujuline [[petik]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Sao Giao6.JPG|Koorivõre
Detalhes esculpidos no interior da Igreja de São Gião.jpg|Raiddekoor võidukaarel ja transepti arkaad teises suunas
Sao Giao1.JPG|Transepti arkaad kõrvalhoone pool
Fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|Võidukaar ja võlvitud apsiidi jäänused
Sao giao5.JPG|Sammas kapiteeli ja laia talumiga
Sao Giao7.JPG|Raiddekoor
Sao Giao3.JPG|Raiddekoor võidukaare juures
Sao Giao2.JPG|Lihtsustatud vormiga korintose kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Portugali kirikud]]</text>
      <sha1>3fce0un60uv8d40rlp1lek0k952rw3u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158500</id>
      <parentid>7158498</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:05:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7158500</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3864" sha1="nuz1us3sb9odo4j9s1kzenp8r6vdnz9" xml:space="preserve">[[File:Vista da fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|thumb|São Gião idanurk]]
[[File:Frente e fachada lateral direita da Igreja de São Gião.jpg|thumb|Kiriku läänefassaad ukse ja petiknišiga]]
[[File:Igreja.sao.giao.antigo.JPG|thumb|Ehitistekompleks 1900. aasta paiku, enne kiriku avastamist]]
'''São Gião kirik''' on [[7. sajand]]il ehitatud ja [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is ümber ehitatud kirik [[Famalicão]] valla põhjapiiril [[Nazaré, Portugal|Nazaré]] kihelkonnas, umbes viis kilomeetrit Nazarést lõunas, [[Oeste piirkond|Oeste piirkonnas]] [[Portugal]]is.

Eduíno Borges Garcia poolt 1961. aastal avastatud kirikut peetakse üheks vanimatest kirikutest Portugalis ja Pürenee poolsaarel. Ehitis on 1986. aastast alates kantud Portugali rahvusmälestiste nimistusse ja seda on tänapäevaks konserveeritud ja renoveeritud.&lt;ref&gt;[https://findoutnazare.pt/listing/igreja-de-sao-giao/ Igreja de São Gião. - Find Out Nazaré]&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Kirikut kasutati kuni 17. sajandi keskpaigani. See hakkas 18. sajandil lagunema ja liideti kõrvale ehitatud põllumajandushoonega. Kiriku taasavastamisel olid selle katus ja osa seintest kokku varisenud. Ehitist uuritakse tänapäevani, see on kaetud ajutise katusega, et kaitsta hoonet ja selles toimuvaid arheoloogilisi uuringuid. Sillutusplaatide jäänused kiriku ümber viitavad kunagisele platsile, säiilinud on ka akvedukti jäänused kiriku kõrval.

== Kirjeldus ==
Ehitis asub 600 meetri kaugusel merest põllumajandusmaa ja kaljuse ranniku piiril. Stiililt on see [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] kirik 7. sajandist (seda on seostatud siiski ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria arhitektuuriga]]), mis on 12. sajandil romaani stiilis ümber ehitatud&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

Ristkülikukujulise põhiplaani ja lakooniliste mahtudega kirik on kaetud [[viilkatus]]ega; [[Klompimine|klompkivi]]st müürid on säilinud täies kõrguses. Ehitis on on ühelööviline pühakoda, pika kõrge [[lööv]]i ja [[apsiid]]i vahel on [[transept]], mille jagavad kolmeks osaks kaks ühele [[sammas|sambale]] toetuvat [[ümarkaar]]set [[kaaristu]]t. Löövist kitsam ristkülikukujuline võlvitud apsiid on tänapäevaks hävinud&lt;ref&gt;[https://origenesdeeuropa.eu/patrimonio/portugal/igreja-de-sao-giao-nazare/ Igreja de São Gião – Nazaré. - Origenes de Europa]&lt;/ref&gt;

Kooriruumi eraldab löövist katuseni ulatuv sein, mille keskel on 80 cm laiune ümarkaarne uks ja kaks ümarkaarset külgakent. See on varajane vorm [[koorivõre]]st või [[ikonostaas]]ist, mis eraldas vaimulikele mõeldud altariruumi kogudusele avatud pealöövist. São Gião on ainus teadaolev Portugali kirik, millel on säilinud koorivõre. Koorivõre ja [[võidukaar]]t kaunistab [[raiddekoor]]. Transepri sammastel on väga lihtsustatud [[Korintose order|korintose]] [[kapiteel]]id ja neist oluliselt laiemad [[talum]]id.

Hoone on 10,7 meetrit lai ja 13,85 meetrit pikk. Lööv ise on vaid 6,6 meetrit pikk ja 3,9 meetrit lai, sellest kummalgi pool on teadmata otstarbega külgruumid. Läänefassaadis on ristkülikukujuline uks, mille kohal on poolringikujuline [[petik]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Sao Giao6.JPG|Koorivõre
Detalhes esculpidos no interior da Igreja de São Gião.jpg|Raiddekoor võidukaarel ja transepti arkaad teises suunas
Sao Giao1.JPG|Transepti arkaad kõrvalhoone pool
Fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|Võidukaar ja võlvitud apsiidi jäänused
Sao giao5.JPG|Sammas kapiteeli ja laia talumiga
Sao Giao7.JPG|Raiddekoor
Sao Giao3.JPG|Raiddekoor võidukaare juures
Sao Giao2.JPG|Lihtsustatud vormiga korintose kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Portugali kirikud]]</text>
      <sha1>nuz1us3sb9odo4j9s1kzenp8r6vdnz9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158503</id>
      <parentid>7158500</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:10:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7158503</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3865" sha1="5c4qh4fd5w3a8j0yi9h73gyc1363v8e" xml:space="preserve">[[File:Vista da fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|thumb|São Gião kagunurk]]
[[File:Frente e fachada lateral direita da Igreja de São Gião.jpg|thumb|Kiriku läänefassaad ukse ja petiknišiga]]
[[File:Igreja.sao.giao.antigo.JPG|thumb|Ehitistekompleks 1900. aasta paiku, enne kiriku avastamist]]
'''São Gião kirik''' on [[7. sajand]]il ehitatud ja [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is ümber ehitatud kirik [[Famalicão]] valla põhjapiiril [[Nazaré, Portugal|Nazaré]] kihelkonnas, umbes viis kilomeetrit Nazarést lõunas, [[Oeste piirkond|Oeste piirkonnas]] [[Portugal]]is.

Eduíno Borges Garcia poolt 1961. aastal avastatud kirikut peetakse üheks vanimatest kirikutest Portugalis ja Pürenee poolsaarel. Ehitis on 1986. aastast alates kantud Portugali rahvusmälestiste nimistusse ja seda on tänapäevaks konserveeritud ja renoveeritud.&lt;ref&gt;[https://findoutnazare.pt/listing/igreja-de-sao-giao/ Igreja de São Gião. - Find Out Nazaré]&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Kirikut kasutati kuni 17. sajandi keskpaigani. See hakkas 18. sajandil lagunema ja liideti kõrvale ehitatud põllumajandushoonega. Kiriku taasavastamisel olid selle katus ja osa seintest kokku varisenud. Ehitist uuritakse tänapäevani, see on kaetud ajutise katusega, et kaitsta hoonet ja selles toimuvaid arheoloogilisi uuringuid. Sillutusplaatide jäänused kiriku ümber viitavad kunagisele platsile, säiilinud on ka akvedukti jäänused kiriku kõrval.

== Kirjeldus ==
Ehitis asub 600 meetri kaugusel merest põllumajandusmaa ja kaljuse ranniku piiril. Stiililt on see [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] kirik 7. sajandist (seda on seostatud siiski ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria arhitektuuriga]]), mis on 12. sajandil romaani stiilis ümber ehitatud&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

Ristkülikukujulise põhiplaani ja lakooniliste mahtudega kirik on kaetud [[viilkatus]]ega; [[Klompimine|klompkivi]]st müürid on säilinud täies kõrguses. Ehitis on on ühelööviline pühakoda, pika kõrge [[lööv]]i ja [[apsiid]]i vahel on [[transept]], mille jagavad kolmeks osaks kaks ühele [[sammas|sambale]] toetuvat [[ümarkaar]]set [[kaaristu]]t. Löövist kitsam ristkülikukujuline võlvitud apsiid on tänapäevaks hävinud&lt;ref&gt;[https://origenesdeeuropa.eu/patrimonio/portugal/igreja-de-sao-giao-nazare/ Igreja de São Gião – Nazaré. - Origenes de Europa]&lt;/ref&gt;

Kooriruumi eraldab löövist katuseni ulatuv sein, mille keskel on 80 cm laiune ümarkaarne uks ja kaks ümarkaarset külgakent. See on varajane vorm [[koorivõre]]st või [[ikonostaas]]ist, mis eraldas vaimulikele mõeldud altariruumi kogudusele avatud pealöövist. São Gião on ainus teadaolev Portugali kirik, millel on säilinud koorivõre. Koorivõre ja [[võidukaar]]t kaunistab [[raiddekoor]]. Transepri sammastel on väga lihtsustatud [[Korintose order|korintose]] [[kapiteel]]id ja neist oluliselt laiemad [[talum]]id.

Hoone on 10,7 meetrit lai ja 13,85 meetrit pikk. Lööv ise on vaid 6,6 meetrit pikk ja 3,9 meetrit lai, sellest kummalgi pool on teadmata otstarbega külgruumid. Läänefassaadis on ristkülikukujuline uks, mille kohal on poolringikujuline [[petik]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Sao Giao6.JPG|Koorivõre
Detalhes esculpidos no interior da Igreja de São Gião.jpg|Raiddekoor võidukaarel ja transepti arkaad teises suunas
Sao Giao1.JPG|Transepti arkaad kõrvalhoone pool
Fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|Võidukaar ja võlvitud apsiidi jäänused
Sao giao5.JPG|Sammas kapiteeli ja laia talumiga
Sao Giao7.JPG|Raiddekoor
Sao Giao3.JPG|Raiddekoor võidukaare juures
Sao Giao2.JPG|Lihtsustatud vormiga korintose kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Portugali kirikud]]</text>
      <sha1>5c4qh4fd5w3a8j0yi9h73gyc1363v8e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158505</id>
      <parentid>7158503</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:12:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjeldus */</comment>
      <origin>7158505</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3894" sha1="cdymaat1aa6choq9jpjp1jtahl5f2k2" xml:space="preserve">[[File:Vista da fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|thumb|São Gião kagunurk]]
[[File:Frente e fachada lateral direita da Igreja de São Gião.jpg|thumb|Kiriku läänefassaad ukse ja petiknišiga]]
[[File:Igreja.sao.giao.antigo.JPG|thumb|Ehitistekompleks 1900. aasta paiku, enne kiriku avastamist]]
'''São Gião kirik''' on [[7. sajand]]il ehitatud ja [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is ümber ehitatud kirik [[Famalicão]] valla põhjapiiril [[Nazaré, Portugal|Nazaré]] kihelkonnas, umbes viis kilomeetrit Nazarést lõunas, [[Oeste piirkond|Oeste piirkonnas]] [[Portugal]]is.

Eduíno Borges Garcia poolt 1961. aastal avastatud kirikut peetakse üheks vanimatest kirikutest Portugalis ja Pürenee poolsaarel. Ehitis on 1986. aastast alates kantud Portugali rahvusmälestiste nimistusse ja seda on tänapäevaks konserveeritud ja renoveeritud.&lt;ref&gt;[https://findoutnazare.pt/listing/igreja-de-sao-giao/ Igreja de São Gião. - Find Out Nazaré]&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Kirikut kasutati kuni 17. sajandi keskpaigani. See hakkas 18. sajandil lagunema ja liideti kõrvale ehitatud põllumajandushoonega. Kiriku taasavastamisel olid selle katus ja osa seintest kokku varisenud. Ehitist uuritakse tänapäevani, see on kaetud ajutise katusega, et kaitsta hoonet ja selles toimuvaid arheoloogilisi uuringuid. Sillutusplaatide jäänused kiriku ümber viitavad kunagisele platsile, säiilinud on ka akvedukti jäänused kiriku kõrval.

== Kirjeldus ==
Ehitis asub 600 meetri kaugusel merest põllumajandusmaa ja kaljuse ranniku piiril. Stiililt on see [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] kirik 7. sajandist (seda on seostatud siiski ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria arhitektuuriga]]), mis on 12. sajandil romaani stiilis ümber ehitatud&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

Ristkülikukujulise põhiplaani ja lakooniliste mahtudega kirik on kaetud [[viilkatus]]ega; [[Klompimine|klompkivi]]st müürid on säilinud täies kõrguses. Ehitis on on ühelööviline pühakoda, pika kõrge [[lööv]]i ja [[apsiid]]i vahel on [[transept]], mille jagavad kolmeks osaks kaks ühele [[sammas|sambale]] toetuvat [[ümarkaar]]set [[kaaristu]]t. Löövist kitsam ristkülikukujuline võlvitud apsiid on tänapäevaks hävinud&lt;ref&gt;[https://origenesdeeuropa.eu/patrimonio/portugal/igreja-de-sao-giao-nazare/ Igreja de São Gião – Nazaré. - Origenes de Europa]&lt;/ref&gt;

Kooriruumi eraldab löövist katuseni ulatuv sein, mille keskel on 80 cm laiune ümarkaarne uks ja kaks ümarkaarset külgakent. See on varajane vorm [[koorivõre]]st või [[ikonostaas]]ist, mis eraldas vaimulikele mõeldud altariruumi kogudusele avatud pealöövist. São Gião on ainus teadaolev Portugali kirik, millel on säilinud koorivõre. Koorivõret, arkaade ja [[võidukaar]]t kaunistab [[madalreljeef]]ne [[raiddekoor]]. Transepri sammastel on väga lihtsustatud [[Korintose order|korintose]] [[kapiteel]]id ja neist oluliselt laiemad [[talum]]id.

Hoone on 10,7 meetrit lai ja 13,85 meetrit pikk. Lööv ise on vaid 6,6 meetrit pikk ja 3,9 meetrit lai, sellest kummalgi pool on teadmata otstarbega külgruumid. Läänefassaadis on ristkülikukujuline uks, mille kohal on poolringikujuline [[petik]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Sao Giao6.JPG|Koorivõre
Detalhes esculpidos no interior da Igreja de São Gião.jpg|Raiddekoor võidukaarel ja transepti arkaad teises suunas
Sao Giao1.JPG|Transepti arkaad kõrvalhoone pool
Fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|Võidukaar ja võlvitud apsiidi jäänused
Sao giao5.JPG|Sammas kapiteeli ja laia talumiga
Sao Giao7.JPG|Raiddekoor
Sao Giao3.JPG|Raiddekoor võidukaare juures
Sao Giao2.JPG|Lihtsustatud vormiga korintose kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Portugali kirikud]]</text>
      <sha1>cdymaat1aa6choq9jpjp1jtahl5f2k2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158507</id>
      <parentid>7158505</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:13:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7158507</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3931" sha1="tekvgt9ad3ivp3ijitnxex9mmghyahr" xml:space="preserve">[[File:Vista da fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|thumb|São Gião kagunurk transepti arkaadide ja võidukaarega]]
[[File:Frente e fachada lateral direita da Igreja de São Gião.jpg|thumb|Kiriku läänefassaad ukse ja petiknišiga]]
[[File:Igreja.sao.giao.antigo.JPG|thumb|Ehitistekompleks 1900. aasta paiku, enne kiriku avastamist]]
'''São Gião kirik''' on [[7. sajand]]il ehitatud ja [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is ümber ehitatud kirik [[Famalicão]] valla põhjapiiril [[Nazaré, Portugal|Nazaré]] kihelkonnas, umbes viis kilomeetrit Nazarést lõunas, [[Oeste piirkond|Oeste piirkonnas]] [[Portugal]]is.

Eduíno Borges Garcia poolt 1961. aastal avastatud kirikut peetakse üheks vanimatest kirikutest Portugalis ja Pürenee poolsaarel. Ehitis on 1986. aastast alates kantud Portugali rahvusmälestiste nimistusse ja seda on tänapäevaks konserveeritud ja renoveeritud.&lt;ref&gt;[https://findoutnazare.pt/listing/igreja-de-sao-giao/ Igreja de São Gião. - Find Out Nazaré]&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Kirikut kasutati kuni 17. sajandi keskpaigani. See hakkas 18. sajandil lagunema ja liideti kõrvale ehitatud põllumajandushoonega. Kiriku taasavastamisel olid selle katus ja osa seintest kokku varisenud. Ehitist uuritakse tänapäevani, see on kaetud ajutise katusega, et kaitsta hoonet ja selles toimuvaid arheoloogilisi uuringuid. Sillutusplaatide jäänused kiriku ümber viitavad kunagisele platsile, säiilinud on ka akvedukti jäänused kiriku kõrval.

== Kirjeldus ==
Ehitis asub 600 meetri kaugusel merest põllumajandusmaa ja kaljuse ranniku piiril. Stiililt on see [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] kirik 7. sajandist (seda on seostatud siiski ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria arhitektuuriga]]), mis on 12. sajandil romaani stiilis ümber ehitatud&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

Ristkülikukujulise põhiplaani ja lakooniliste mahtudega kirik on kaetud [[viilkatus]]ega; [[Klompimine|klompkivi]]st müürid on säilinud täies kõrguses. Ehitis on on ühelööviline pühakoda, pika kõrge [[lööv]]i ja [[apsiid]]i vahel on [[transept]], mille jagavad kolmeks osaks kaks ühele [[sammas|sambale]] toetuvat [[ümarkaar]]set [[kaaristu]]t. Löövist kitsam ristkülikukujuline võlvitud apsiid on tänapäevaks hävinud&lt;ref&gt;[https://origenesdeeuropa.eu/patrimonio/portugal/igreja-de-sao-giao-nazare/ Igreja de São Gião – Nazaré. - Origenes de Europa]&lt;/ref&gt;

Kooriruumi eraldab löövist katuseni ulatuv sein, mille keskel on 80 cm laiune ümarkaarne uks ja kaks ümarkaarset külgakent. See on varajane vorm [[koorivõre]]st või [[ikonostaas]]ist, mis eraldas vaimulikele mõeldud altariruumi kogudusele avatud pealöövist. São Gião on ainus teadaolev Portugali kirik, millel on säilinud koorivõre. Koorivõret, arkaade ja [[võidukaar]]t kaunistab [[madalreljeef]]ne [[raiddekoor]]. Transepri sammastel on väga lihtsustatud [[Korintose order|korintose]] [[kapiteel]]id ja neist oluliselt laiemad [[talum]]id.

Hoone on 10,7 meetrit lai ja 13,85 meetrit pikk. Lööv ise on vaid 6,6 meetrit pikk ja 3,9 meetrit lai, sellest kummalgi pool on teadmata otstarbega külgruumid. Läänefassaadis on ristkülikukujuline uks, mille kohal on poolringikujuline [[petik]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Sao Giao6.JPG|Koorivõre
Detalhes esculpidos no interior da Igreja de São Gião.jpg|Raiddekoor võidukaarel ja transepti arkaad teises suunas
Sao Giao1.JPG|Transepti arkaad kõrvalhoone pool
Fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|Võidukaar ja võlvitud apsiidi jäänused
Sao giao5.JPG|Sammas kapiteeli ja laia talumiga
Sao Giao7.JPG|Raiddekoor
Sao Giao3.JPG|Raiddekoor võidukaare juures
Sao Giao2.JPG|Lihtsustatud vormiga korintose kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Portugali kirikud]]</text>
      <sha1>tekvgt9ad3ivp3ijitnxex9mmghyahr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158514</id>
      <parentid>7158507</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:19:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7158514</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4207" sha1="mmop01xnxa4xdmm7r9jiypgvn1f5kr0" xml:space="preserve">[[File:Vista da fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|thumb|São Gião kagunurk transepti arkaadide ja võidukaarega]]
[[File:Frente e fachada lateral direita da Igreja de São Gião.jpg|thumb|Kiriku läänefassaad ukse ja petiknišiga]]
[[File:Igreja.sao.giao.antigo.JPG|thumb|Ehitistekompleks 1900. aasta paiku, enne kiriku avastamist]]
'''São Gião kirik''' on [[7. sajand]]il ehitatud ja [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is ümber ehitatud kirik [[Famalicão]] valla põhjapiiril [[Nazaré, Portugal|Nazaré]] kihelkonnas, umbes viis kilomeetrit Nazarést lõunas, [[Oeste piirkond|Oeste piirkonnas]] [[Portugal]]is.

Eduíno Borges Garcia poolt 1961. aastal avastatud kirikut peetakse üheks vanimatest kirikutest Portugalis ja Pürenee poolsaarel. Ehitis on 1986. aastast alates kantud Portugali rahvusmälestiste nimistusse ja seda on konserveeritud ja renoveeritud&lt;ref&gt;[https://findoutnazare.pt/listing/igreja-de-sao-giao/ Igreja de São Gião. - Find Out Nazaré]&lt;/ref&gt;, viimased kaevamised toimusid aastail 2000–2005, mille käigus leiti varasem, kiriku eelsesse aega kuuluv hoonepõhi Rooma perioodist&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Kirikut kasutati kuni 17. sajandi keskpaigani. See hakkas 18. sajandil lagunema ja liideti kõrvale ehitatud põllumajandushoonega. Kiriku taasavastamisel olid selle katus ja osa seintest kokku varisenud. Ehitist uuritakse tänapäevani, see on kaetud ajutise katusega, et kaitsta hoonet ja selles toimuvaid arheoloogilisi uuringuid. Sillutusplaatide jäänused kiriku ümber viitavad kunagisele platsile, säiilinud on ka akvedukti jäänused kiriku kõrval.

== Kirjeldus ==
Ehitis asub 600 meetri kaugusel merest põllumajandusmaa ja kaljuse ranniku piiril. Stiililt on see [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] kirik 7. sajandist (seda on seostatud siiski ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria arhitektuuriga]]), mis on 12. sajandil romaani stiilis ümber ehitatud&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

Ristkülikukujulise põhiplaani ja lakooniliste mahtudega kirik on kaetud [[viilkatus]]ega; [[Klompimine|klompkivi]]st müürid on säilinud täies kõrguses. Ehitis on on ühelööviline pühakoda, pika kõrge [[lööv]]i ja [[apsiid]]i vahel on [[transept]], mille jagavad kolmeks osaks kaks ühele [[sammas|sambale]] toetuvat [[ümarkaar]]set [[kaaristu]]t. Löövist kitsam ristkülikukujuline võlvitud apsiid on tänapäevaks hävinud&lt;ref&gt;[https://origenesdeeuropa.eu/patrimonio/portugal/igreja-de-sao-giao-nazare/ Igreja de São Gião – Nazaré. - Origenes de Europa]&lt;/ref&gt;

Kooriruumi eraldab löövist katuseni ulatuv sein, mille keskel on 80 cm laiune ümarkaarne uks ja kaks ümarkaarset külgakent. See on varajane vorm [[koorivõre]]st või [[ikonostaas]]ist, mis eraldas vaimulikele mõeldud altariruumi kogudusele avatud pealöövist. São Gião on ainus teadaolev Portugali kirik, millel on säilinud koorivõre. Koorivõret, arkaade ja [[võidukaar]]t kaunistab [[madalreljeef]]ne [[raiddekoor]]. Transepri sammastel on väga lihtsustatud [[Korintose order|korintose]] [[kapiteel]]id ja neist oluliselt laiemad [[talum]]id.

Hoone on 10,7 meetrit lai ja 13,85 meetrit pikk. Lööv ise on vaid 6,6 meetrit pikk ja 3,9 meetrit lai, sellest kummalgi pool on teadmata otstarbega külgruumid. Läänefassaadis on ristkülikukujuline uks, mille kohal on poolringikujuline [[petik]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Sao Giao6.JPG|Koorivõre
Detalhes esculpidos no interior da Igreja de São Gião.jpg|Raiddekoor võidukaarel ja transepti arkaad teises suunas
Sao Giao1.JPG|Transepti arkaad kõrvalhoone pool
Fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|Võidukaar ja võlvitud apsiidi jäänused
Sao giao5.JPG|Sammas kapiteeli ja laia talumiga
Sao Giao7.JPG|Raiddekoor
Sao Giao3.JPG|Raiddekoor võidukaare juures
Sao Giao2.JPG|Lihtsustatud vormiga korintose kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Portugali kirikud]]</text>
      <sha1>mmop01xnxa4xdmm7r9jiypgvn1f5kr0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158515</id>
      <parentid>7158514</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:19:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajaloost */</comment>
      <origin>7158515</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4361" sha1="40xy13324jmjaw19mk69mr0hkgj0lww" xml:space="preserve">[[File:Vista da fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|thumb|São Gião kagunurk transepti arkaadide ja võidukaarega]]
[[File:Frente e fachada lateral direita da Igreja de São Gião.jpg|thumb|Kiriku läänefassaad ukse ja petiknišiga]]
[[File:Igreja.sao.giao.antigo.JPG|thumb|Ehitistekompleks 1900. aasta paiku, enne kiriku avastamist]]
'''São Gião kirik''' on [[7. sajand]]il ehitatud ja [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is ümber ehitatud kirik [[Famalicão]] valla põhjapiiril [[Nazaré, Portugal|Nazaré]] kihelkonnas, umbes viis kilomeetrit Nazarést lõunas, [[Oeste piirkond|Oeste piirkonnas]] [[Portugal]]is.

Eduíno Borges Garcia poolt 1961. aastal avastatud kirikut peetakse üheks vanimatest kirikutest Portugalis ja Pürenee poolsaarel. Ehitis on 1986. aastast alates kantud Portugali rahvusmälestiste nimistusse ja seda on konserveeritud ja renoveeritud&lt;ref&gt;[https://findoutnazare.pt/listing/igreja-de-sao-giao/ Igreja de São Gião. - Find Out Nazaré]&lt;/ref&gt;, viimased kaevamised toimusid aastail 2000–2005, mille käigus leiti varasem, kiriku eelsesse aega kuuluv hoonepõhi Rooma perioodist&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Kirikut kasutati kuni 17. sajandi keskpaigani. See hakkas 18. sajandil lagunema ja liideti kõrvale ehitatud põllumajandushoonega. Kiriku taasavastamisel olid selle katus ja osa seintest kokku varisenud. Ehitist uuritakse tänapäevani, see on kaetud ajutise katusega, et kaitsta hoonet ja selles toimuvaid arheoloogilisi uuringuid&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;. Sillutusplaatide jäänused kiriku ümber viitavad kunagisele platsile, säiilinud on ka akvedukti jäänused kiriku kõrval.

== Kirjeldus ==
Ehitis asub 600 meetri kaugusel merest põllumajandusmaa ja kaljuse ranniku piiril. Stiililt on see [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] kirik 7. sajandist (seda on seostatud siiski ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria arhitektuuriga]]), mis on 12. sajandil romaani stiilis ümber ehitatud&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

Ristkülikukujulise põhiplaani ja lakooniliste mahtudega kirik on kaetud [[viilkatus]]ega; [[Klompimine|klompkivi]]st müürid on säilinud täies kõrguses. Ehitis on on ühelööviline pühakoda, pika kõrge [[lööv]]i ja [[apsiid]]i vahel on [[transept]], mille jagavad kolmeks osaks kaks ühele [[sammas|sambale]] toetuvat [[ümarkaar]]set [[kaaristu]]t. Löövist kitsam ristkülikukujuline võlvitud apsiid on tänapäevaks hävinud&lt;ref&gt;[https://origenesdeeuropa.eu/patrimonio/portugal/igreja-de-sao-giao-nazare/ Igreja de São Gião – Nazaré. - Origenes de Europa]&lt;/ref&gt;

Kooriruumi eraldab löövist katuseni ulatuv sein, mille keskel on 80 cm laiune ümarkaarne uks ja kaks ümarkaarset külgakent. See on varajane vorm [[koorivõre]]st või [[ikonostaas]]ist, mis eraldas vaimulikele mõeldud altariruumi kogudusele avatud pealöövist. São Gião on ainus teadaolev Portugali kirik, millel on säilinud koorivõre. Koorivõret, arkaade ja [[võidukaar]]t kaunistab [[madalreljeef]]ne [[raiddekoor]]. Transepri sammastel on väga lihtsustatud [[Korintose order|korintose]] [[kapiteel]]id ja neist oluliselt laiemad [[talum]]id.

Hoone on 10,7 meetrit lai ja 13,85 meetrit pikk. Lööv ise on vaid 6,6 meetrit pikk ja 3,9 meetrit lai, sellest kummalgi pool on teadmata otstarbega külgruumid. Läänefassaadis on ristkülikukujuline uks, mille kohal on poolringikujuline [[petik]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Sao Giao6.JPG|Koorivõre
Detalhes esculpidos no interior da Igreja de São Gião.jpg|Raiddekoor võidukaarel ja transepti arkaad teises suunas
Sao Giao1.JPG|Transepti arkaad kõrvalhoone pool
Fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|Võidukaar ja võlvitud apsiidi jäänused
Sao giao5.JPG|Sammas kapiteeli ja laia talumiga
Sao Giao7.JPG|Raiddekoor
Sao Giao3.JPG|Raiddekoor võidukaare juures
Sao Giao2.JPG|Lihtsustatud vormiga korintose kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Portugali kirikud]]</text>
      <sha1>40xy13324jmjaw19mk69mr0hkgj0lww</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158517</id>
      <parentid>7158515</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:21:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajaloost */</comment>
      <origin>7158517</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4416" sha1="pl180itwbw0psplkalnw9bj2mxusmo4" xml:space="preserve">[[File:Vista da fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|thumb|São Gião kagunurk transepti arkaadide ja võidukaarega]]
[[File:Frente e fachada lateral direita da Igreja de São Gião.jpg|thumb|Kiriku läänefassaad ukse ja petiknišiga]]
[[File:Igreja.sao.giao.antigo.JPG|thumb|Ehitistekompleks 1900. aasta paiku, enne kiriku avastamist]]
'''São Gião kirik''' on [[7. sajand]]il ehitatud ja [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is ümber ehitatud kirik [[Famalicão]] valla põhjapiiril [[Nazaré, Portugal|Nazaré]] kihelkonnas, umbes viis kilomeetrit Nazarést lõunas, [[Oeste piirkond|Oeste piirkonnas]] [[Portugal]]is.

Eduíno Borges Garcia poolt 1961. aastal avastatud kirikut peetakse üheks vanimatest kirikutest Portugalis ja Pürenee poolsaarel. Ehitis on 1986. aastast alates kantud Portugali rahvusmälestiste nimistusse ja seda on konserveeritud ja renoveeritud&lt;ref&gt;[https://findoutnazare.pt/listing/igreja-de-sao-giao/ Igreja de São Gião. - Find Out Nazaré]&lt;/ref&gt;, viimased kaevamised toimusid aastail 2000–2005, mille käigus leiti varasem, kiriku eelsesse aega kuuluv hoonepõhi Rooma perioodist&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Kirikut kasutati kuni 17. sajandi keskpaigani. See hakkas 18. sajandil lagunema ja liideti kõrvale ehitatud põllumajandushoonega. Kiriku taasavastamisel olid selle katus ja osa seintest kokku varisenud. Ehitist uuritakse tänapäevani, see on kaetud ajutise katusega, et kaitsta hoonet ja selles toimuvaid [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilisi uuringuid]]&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;. Sillutusplaatide jäänused kiriku ümber viitavad kunagisele platsile kiriku ümber, säiilinud on ka [[akvedukt]]i jäänused kiriku kõrval.

== Kirjeldus ==
Ehitis asub 600 meetri kaugusel merest põllumajandusmaa ja kaljuse ranniku piiril. Stiililt on see [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] kirik 7. sajandist (seda on seostatud siiski ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria arhitektuuriga]]), mis on 12. sajandil romaani stiilis ümber ehitatud&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

Ristkülikukujulise põhiplaani ja lakooniliste mahtudega kirik on kaetud [[viilkatus]]ega; [[Klompimine|klompkivi]]st müürid on säilinud täies kõrguses. Ehitis on on ühelööviline pühakoda, pika kõrge [[lööv]]i ja [[apsiid]]i vahel on [[transept]], mille jagavad kolmeks osaks kaks ühele [[sammas|sambale]] toetuvat [[ümarkaar]]set [[kaaristu]]t. Löövist kitsam ristkülikukujuline võlvitud apsiid on tänapäevaks hävinud&lt;ref&gt;[https://origenesdeeuropa.eu/patrimonio/portugal/igreja-de-sao-giao-nazare/ Igreja de São Gião – Nazaré. - Origenes de Europa]&lt;/ref&gt;

Kooriruumi eraldab löövist katuseni ulatuv sein, mille keskel on 80 cm laiune ümarkaarne uks ja kaks ümarkaarset külgakent. See on varajane vorm [[koorivõre]]st või [[ikonostaas]]ist, mis eraldas vaimulikele mõeldud altariruumi kogudusele avatud pealöövist. São Gião on ainus teadaolev Portugali kirik, millel on säilinud koorivõre. Koorivõret, arkaade ja [[võidukaar]]t kaunistab [[madalreljeef]]ne [[raiddekoor]]. Transepri sammastel on väga lihtsustatud [[Korintose order|korintose]] [[kapiteel]]id ja neist oluliselt laiemad [[talum]]id.

Hoone on 10,7 meetrit lai ja 13,85 meetrit pikk. Lööv ise on vaid 6,6 meetrit pikk ja 3,9 meetrit lai, sellest kummalgi pool on teadmata otstarbega külgruumid. Läänefassaadis on ristkülikukujuline uks, mille kohal on poolringikujuline [[petik]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Sao Giao6.JPG|Koorivõre
Detalhes esculpidos no interior da Igreja de São Gião.jpg|Raiddekoor võidukaarel ja transepti arkaad teises suunas
Sao Giao1.JPG|Transepti arkaad kõrvalhoone pool
Fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|Võidukaar ja võlvitud apsiidi jäänused
Sao giao5.JPG|Sammas kapiteeli ja laia talumiga
Sao Giao7.JPG|Raiddekoor
Sao Giao3.JPG|Raiddekoor võidukaare juures
Sao Giao2.JPG|Lihtsustatud vormiga korintose kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Portugali kirikud]]</text>
      <sha1>pl180itwbw0psplkalnw9bj2mxusmo4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158525</id>
      <parentid>7158517</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:35:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7158525</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4426" sha1="tfggwpdkx63zvia48psgdp6vqpwegpf" xml:space="preserve">[[File:Vista da fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|thumb|São Gião kagunurk transepti arkaadide ja võidukaarega]]
[[File:Frente e fachada lateral direita da Igreja de São Gião.jpg|thumb|Kiriku läänefassaad ukse ja petiknišiga]]
[[File:Igreja.sao.giao.antigo.JPG|thumb|Ehitistekompleks 1900. aasta paiku, enne kiriku avastamist]]
'''São Gião kirik''' on [[7. sajand]]il ehitatud ja [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is ümber ehitatud kirik [[Famalicão]] valla põhjapiiril [[Nazaré, Portugal|Nazaré]] kihelkonnas, umbes viis kilomeetrit Nazarést lõunas, [[Oeste piirkond|Oeste piirkonnas]] [[Portugal]]is.

Eduíno Borges Garcia poolt 1961. aastal avastatud kirikut peetakse üheks vanimatest kirikutest Portugalis ja Pürenee poolsaarel. Ehitis on 1986. aastast alates kantud Portugali rahvusmälestiste nimistusse ja seda on konserveeritud ja renoveeritud&lt;ref&gt;[https://findoutnazare.pt/listing/igreja-de-sao-giao/ Igreja de São Gião. - Find Out Nazaré]&lt;/ref&gt;, viimased kaevamised toimusid aastail 2000–2005, mille käigus leiti varasem, kiriku eelsesse aega kuuluv hoonepõhi Rooma perioodist&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Kirikut kasutati kuni 17. sajandi keskpaigani. See hakkas 18. sajandil lagunema ja liideti kõrvale ehitatud põllumajandushoonega. Kiriku taasavastamisel olid selle katus ja osa seintest kokku varisenud. Ehitist uuritakse tänapäevani, see on kaetud ajutise katusega, et kaitsta hoonet ja selles toimuvaid [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilisi uuringuid]]&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;. Sillutusplaatide jäänused kiriku ümber viitavad kunagisele platsile kiriku ümber, säiilinud on ka [[akvedukt]]i jäänused kiriku kõrval.

== Kirjeldus ==
Ehitis asub 600 meetri kaugusel merest põllumajandusmaa ja kaljuse ranniku piiril. Stiililt on see [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] kirik 7. sajandist (seda on seostatud siiski ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria arhitektuuriga]]), mis on 12. sajandil romaani stiilis ümber ehitatud&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

Ristkülikukujulise põhiplaani ja lakooniliste mahtudega kirik on kaetud [[viilkatus]]ega; [[Klompimine|klompkivi]]st müürid on säilinud täies kõrguses. Ehitis on on ühelööviline pühakoda, pika kõrge [[lööv]]i ja [[apsiid]]i vahel on [[transept]], mille jagavad kolmeks osaks kaks ühele [[sammas|sambale]] toetuvat [[ümarkaar]]set [[kaaristu]]t. Löövist kitsam ristkülikukujuline võlvitud apsiid on tänapäevaks hävinud&lt;ref&gt;[https://origenesdeeuropa.eu/patrimonio/portugal/igreja-de-sao-giao-nazare/ Igreja de São Gião – Nazaré. - Origenes de Europa]&lt;/ref&gt;

Kooriruumi eraldab löövist katuseni ulatuv sein, mille keskel on 80 cm laiune ümarkaarne uks ja kaks ümarkaarset külgakent. See on varajane vorm [[koorivõre]]st või [[ikonostaas]]ist, mis eraldas vaimulikele mõeldud altariruumi kogudusele avatud pealöövist. São Gião on ainus teadaolev Portugali kirik, millel on säilinud koorivõre. Koorivõret, arkaade ja [[võidukaar]]t kaunistab [[madalreljeef]]ne [[raiddekoor]]. Transepri sammastel on väga lihtsustatud [[Korintose order|korintose]] [[kapiteel]]id ja neist oluliselt laiemad [[talum]]id.

Hoone on 10,7 meetrit lai ja 13,85 meetrit pikk. Lööv ise on vaid 6,6 meetrit pikk ja 3,9 meetrit lai, sellest kummalgi pool on teadmata otstarbega külgruumid. Läänefassaadis on ristkülikukujuline uks, mille kohal on poolringikujuline [[petik]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Sao Giao6.JPG|Koorivõre
Detalhes esculpidos no interior da Igreja de São Gião.jpg|Raiddekoor võidukaarel ja transepti arkaad teises suunas
Sao Giao1.JPG|Transepti arkaad kõrvalhoone pool
Fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|Võidukaar ja võlvitud apsiidi jäänused
Sao giao5.JPG|Sammas kapiteeli ja laia talumiga
Sao Giao7.JPG|Raiddekoor
Sao Giao3.JPG|Raiddekoor võidukaare juures
Sao Giao2.JPG|Lihtsustatud vormiga korintose kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}
'{{koord}}
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Portugali kirikud]]</text>
      <sha1>tfggwpdkx63zvia48psgdp6vqpwegpf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158530</id>
      <parentid>7158525</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:59:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158530</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4426" sha1="rxg7kcns1hep0uoudlhiwdo1m30tb0c" xml:space="preserve">[[File:Vista da fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|thumb|São Gião kagunurk transepti arkaadide ja võidukaarega]]
[[File:Frente e fachada lateral direita da Igreja de São Gião.jpg|thumb|Kiriku läänefassaad ukse ja petiknišiga]]
[[File:Igreja.sao.giao.antigo.JPG|thumb|Ehitistekompleks 1900. aasta paiku, enne kiriku avastamist]]
'''São Gião kirik''' on [[7. sajand]]il ehitatud ja [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is ümber ehitatud kirik [[Famalicão]] valla põhjapiiril [[Nazaré, Portugal|Nazaré]] kihelkonnas, umbes viis kilomeetrit Nazarést lõunas, [[Oeste piirkond|Oeste piirkonnas]] [[Portugal]]is.

Eduíno Borges Garcia poolt 1961. aastal avastatud kirikut peetakse üheks vanimatest kirikutest Portugalis ja Pürenee poolsaarel. Ehitis on 1986. aastast alates kantud Portugali rahvusmälestiste nimistusse ja seda on konserveeritud ja renoveeritud&lt;ref&gt;[https://findoutnazare.pt/listing/igreja-de-sao-giao/ Igreja de São Gião. - Find Out Nazaré]&lt;/ref&gt;, viimased kaevamised toimusid aastail 2000–2005, mille käigus leiti varasem, kiriku eelsesse aega kuuluv hoonepõhi Rooma perioodist&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Kirikut kasutati kuni 17. sajandi keskpaigani. See hakkas 18. sajandil lagunema ja liideti kõrvale ehitatud põllumajandushoonega. Kiriku taasavastamisel olid selle katus ja osa seintest kokku varisenud. Ehitist uuritakse tänapäevani, see on kaetud ajutise katusega, et kaitsta hoonet ja selles toimuvaid [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilisi uuringuid]]&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;. Sillutusplaatide jäänused kiriku ümber viitavad kunagisele platsile kiriku ümber, säiilinud on ka [[akvedukt]]i jäänused kiriku kõrval.

== Kirjeldus ==
Ehitis asub 600 meetri kaugusel merest põllumajandusmaa ja kaljuse ranniku piiril. Stiililt on see [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] kirik 7. sajandist (seda on seostatud siiski ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria arhitektuuriga]]), mis on 12. sajandil romaani stiilis ümber ehitatud&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

Ristkülikukujulise põhiplaani ja lakooniliste mahtudega kirik on kaetud [[viilkatus]]ega; [[Klompimine|klompkivi]]st müürid on säilinud täies kõrguses. Ehitis on on ühelööviline pühakoda, pika kõrge [[lööv]]i ja [[apsiid]]i vahel on [[transept]], mille jagavad kolmeks osaks kaks ühele [[sammas|sambale]] toetuvat [[ümarkaar]]set [[kaaristu]]t. Löövist kitsam ristkülikukujuline võlvitud apsiid on tänapäevaks hävinud.&lt;ref&gt;[https://origenesdeeuropa.eu/patrimonio/portugal/igreja-de-sao-giao-nazare/ Igreja de São Gião – Nazaré. - Origenes de Europa]&lt;/ref&gt;

Kooriruumi eraldab löövist katuseni ulatuv sein, mille keskel on 80 cm laiune ümarkaarne uks ja kaks ümarkaarset külgakent. See on varajane vorm [[koorivõre]]st või [[ikonostaas]]ist, mis eraldas vaimulikele mõeldud altariruumi kogudusele avatud pealöövist. São Gião on ainus teadaolev Portugali kirik, millel on säilinud koorivõre. Koorivõret, arkaade ja [[võidukaar]]t kaunistab [[madalreljeef]]ne [[raiddekoor]]. Transepri sammastel on väga lihtsustatud [[Korintose order|korintose]] [[kapiteel]]id ja neist oluliselt laiemad [[talum]]id.

Hoone on 10,7 meetrit lai ja 13,85 meetrit pikk. Lööv ise on vaid 6,6 meetrit pikk ja 3,9 meetrit lai, sellest kummalgi pool on teadmata otstarbega külgruumid. Läänefassaadis on ristkülikukujuline uks, mille kohal on poolringikujuline [[petik]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Sao Giao6.JPG|Koorivõre
Detalhes esculpidos no interior da Igreja de São Gião.jpg|Raiddekoor võidukaarel ja transepti arkaad teises suunas
Sao Giao1.JPG|Transepti arkaad kõrvalhoone pool
Fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|Võidukaar ja võlvitud apsiidi jäänused
Sao giao5.JPG|Sammas kapiteeli ja laia talumiga
Sao Giao7.JPG|Raiddekoor
Sao Giao3.JPG|Raiddekoor võidukaare juures
Sao Giao2.JPG|Lihtsustatud vormiga korintose kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}
{{koord}}
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Portugali kirikud]]</text>
      <sha1>rxg7kcns1hep0uoudlhiwdo1m30tb0c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158719</id>
      <parentid>7158530</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:45:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajaloost */</comment>
      <origin>7158719</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4293" sha1="ngahslok3eg61n060apbc73zrqvom73" xml:space="preserve">[[File:Vista da fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|thumb|São Gião kagunurk transepti arkaadide ja võidukaarega]]
[[File:Frente e fachada lateral direita da Igreja de São Gião.jpg|thumb|Kiriku läänefassaad ukse ja petiknišiga]]
[[File:Igreja.sao.giao.antigo.JPG|thumb|Ehitistekompleks 1900. aasta paiku, enne kiriku avastamist]]
'''São Gião kirik''' on [[7. sajand]]il ehitatud ja [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is ümber ehitatud kirik [[Famalicão]] valla põhjapiiril [[Nazaré, Portugal|Nazaré]] kihelkonnas, umbes viis kilomeetrit Nazarést lõunas, [[Oeste piirkond|Oeste piirkonnas]] [[Portugal]]is.

Eduíno Borges Garcia poolt 1961. aastal avastatud kirikut peetakse üheks vanimatest kirikutest Portugalis ja Pürenee poolsaarel. Ehitis on 1986. aastast alates kantud Portugali rahvusmälestiste nimistusse ja seda on konserveeritud ja renoveeritud&lt;ref&gt;[https://findoutnazare.pt/listing/igreja-de-sao-giao/ Igreja de São Gião. - Find Out Nazaré]&lt;/ref&gt;, viimased kaevamised toimusid aastail 2000–2005, mille käigus leiti varasem, kiriku eelsesse aega kuuluv hoonepõhi Rooma perioodist&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Kirikut kasutati kuni 17. sajandi keskpaigani. See hakkas 18. sajandil lagunema ja liideti kõrvale ehitatud põllumajandushoonega. Kiriku taasavastamisel olid selle katus ja osa seintest kokku varisenud. Ehitist uuritakse tänapäevani&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;. Sillutusplaatide jäänused kiriku ümber viitavad kunagisele platsile kiriku ümber, säiilinud on ka [[akvedukt]]i jäänused kiriku kõrval.

== Kirjeldus ==
Ehitis asub 600 meetri kaugusel merest põllumajandusmaa ja kaljuse ranniku piiril. Stiililt on see [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] kirik 7. sajandist (seda on seostatud siiski ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria arhitektuuriga]]), mis on 12. sajandil romaani stiilis ümber ehitatud&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

Ristkülikukujulise põhiplaani ja lakooniliste mahtudega kirik on kaetud [[viilkatus]]ega; [[Klompimine|klompkivi]]st müürid on säilinud täies kõrguses. Ehitis on on ühelööviline pühakoda, pika kõrge [[lööv]]i ja [[apsiid]]i vahel on [[transept]], mille jagavad kolmeks osaks kaks ühele [[sammas|sambale]] toetuvat [[ümarkaar]]set [[kaaristu]]t. Löövist kitsam ristkülikukujuline võlvitud apsiid on tänapäevaks hävinud.&lt;ref&gt;[https://origenesdeeuropa.eu/patrimonio/portugal/igreja-de-sao-giao-nazare/ Igreja de São Gião – Nazaré. - Origenes de Europa]&lt;/ref&gt;

Kooriruumi eraldab löövist katuseni ulatuv sein, mille keskel on 80 cm laiune ümarkaarne uks ja kaks ümarkaarset külgakent. See on varajane vorm [[koorivõre]]st või [[ikonostaas]]ist, mis eraldas vaimulikele mõeldud altariruumi kogudusele avatud pealöövist. São Gião on ainus teadaolev Portugali kirik, millel on säilinud koorivõre. Koorivõret, arkaade ja [[võidukaar]]t kaunistab [[madalreljeef]]ne [[raiddekoor]]. Transepri sammastel on väga lihtsustatud [[Korintose order|korintose]] [[kapiteel]]id ja neist oluliselt laiemad [[talum]]id.

Hoone on 10,7 meetrit lai ja 13,85 meetrit pikk. Lööv ise on vaid 6,6 meetrit pikk ja 3,9 meetrit lai, sellest kummalgi pool on teadmata otstarbega külgruumid. Läänefassaadis on ristkülikukujuline uks, mille kohal on poolringikujuline [[petik]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Sao Giao6.JPG|Koorivõre
Detalhes esculpidos no interior da Igreja de São Gião.jpg|Raiddekoor võidukaarel ja transepti arkaad teises suunas
Sao Giao1.JPG|Transepti arkaad kõrvalhoone pool
Fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|Võidukaar ja võlvitud apsiidi jäänused
Sao giao5.JPG|Sammas kapiteeli ja laia talumiga
Sao Giao7.JPG|Raiddekoor
Sao Giao3.JPG|Raiddekoor võidukaare juures
Sao Giao2.JPG|Lihtsustatud vormiga korintose kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}
{{koord}}
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Portugali kirikud]]</text>
      <sha1>ngahslok3eg61n060apbc73zrqvom73</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158722</id>
      <parentid>7158719</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:46:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7158722</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4344" sha1="fb6zsc3hys1ngqnf8ybvk5se4oj2xmz" xml:space="preserve">[[File:Vista da fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|thumb|São Gião kagunurk transepti arkaadide ja võidukaarega]]
[[File:Frente e fachada lateral direita da Igreja de São Gião.jpg|thumb|Kiriku läänefassaad ukse ja petiknišiga]]
[[File:Igreja.sao.giao.antigo.JPG|thumb|Ehitistekompleks 1900. aasta paiku, enne kiriku avastamist]]
'''São Gião kirik''' on [[7. sajand]]il ehitatud ja [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is ümber ehitatud kirik [[Famalicão]] valla põhjapiiril [[Nazaré, Portugal|Nazaré]] kihelkonnas, umbes viis kilomeetrit Nazarést lõunas, [[Oeste piirkond|Oeste piirkonnas]] [[Portugal]]is.

Eduíno Borges Garcia poolt 1961. aastal avastatud kirikut peetakse üheks vanimatest kirikutest Portugalis ja Pürenee poolsaarel. Ehitis on 1986. aastast alates kantud Portugali rahvusmälestiste nimistusse ja seda on konserveeritud ja renoveeritud&lt;ref&gt;[https://findoutnazare.pt/listing/igreja-de-sao-giao/ Igreja de São Gião. - Find Out Nazaré]&lt;/ref&gt;, viimased [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilised uuringud]] toimusid aastail 2000–2005, mille käigus leiti varasem, kiriku eelsesse aega kuuluv hoonepõhi Rooma perioodist&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Kirikut kasutati kuni 17. sajandi keskpaigani. See hakkas 18. sajandil lagunema ja liideti kõrvale ehitatud põllumajandushoonega. Kiriku taasavastamisel olid selle katus ja osa seintest kokku varisenud. Ehitist uuritakse tänapäevani&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;. Sillutusplaatide jäänused kiriku ümber viitavad kunagisele platsile kiriku ümber, säiilinud on ka [[akvedukt]]i jäänused kiriku kõrval.

== Kirjeldus ==
Ehitis asub 600 meetri kaugusel merest põllumajandusmaa ja kaljuse ranniku piiril. Stiililt on see [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] kirik 7. sajandist (seda on seostatud siiski ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria arhitektuuriga]]), mis on 12. sajandil romaani stiilis ümber ehitatud&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

Ristkülikukujulise põhiplaani ja lakooniliste mahtudega kirik on kaetud [[viilkatus]]ega; [[Klompimine|klompkivi]]st müürid on säilinud täies kõrguses. Ehitis on on ühelööviline pühakoda, pika kõrge [[lööv]]i ja [[apsiid]]i vahel on [[transept]], mille jagavad kolmeks osaks kaks ühele [[sammas|sambale]] toetuvat [[ümarkaar]]set [[kaaristu]]t. Löövist kitsam ristkülikukujuline võlvitud apsiid on tänapäevaks hävinud.&lt;ref&gt;[https://origenesdeeuropa.eu/patrimonio/portugal/igreja-de-sao-giao-nazare/ Igreja de São Gião – Nazaré. - Origenes de Europa]&lt;/ref&gt;

Kooriruumi eraldab löövist katuseni ulatuv sein, mille keskel on 80 cm laiune ümarkaarne uks ja kaks ümarkaarset külgakent. See on varajane vorm [[koorivõre]]st või [[ikonostaas]]ist, mis eraldas vaimulikele mõeldud altariruumi kogudusele avatud pealöövist. São Gião on ainus teadaolev Portugali kirik, millel on säilinud koorivõre. Koorivõret, arkaade ja [[võidukaar]]t kaunistab [[madalreljeef]]ne [[raiddekoor]]. Transepri sammastel on väga lihtsustatud [[Korintose order|korintose]] [[kapiteel]]id ja neist oluliselt laiemad [[talum]]id.

Hoone on 10,7 meetrit lai ja 13,85 meetrit pikk. Lööv ise on vaid 6,6 meetrit pikk ja 3,9 meetrit lai, sellest kummalgi pool on teadmata otstarbega külgruumid. Läänefassaadis on ristkülikukujuline uks, mille kohal on poolringikujuline [[petik]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Sao Giao6.JPG|Koorivõre
Detalhes esculpidos no interior da Igreja de São Gião.jpg|Raiddekoor võidukaarel ja transepti arkaad teises suunas
Sao Giao1.JPG|Transepti arkaad kõrvalhoone pool
Fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|Võidukaar ja võlvitud apsiidi jäänused
Sao giao5.JPG|Sammas kapiteeli ja laia talumiga
Sao Giao7.JPG|Raiddekoor
Sao Giao3.JPG|Raiddekoor võidukaare juures
Sao Giao2.JPG|Lihtsustatud vormiga korintose kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}
{{koord}}
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Portugali kirikud]]</text>
      <sha1>fb6zsc3hys1ngqnf8ybvk5se4oj2xmz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158725</id>
      <parentid>7158722</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T07:47:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjeldus */</comment>
      <origin>7158725</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4344" sha1="8vn7jd39hod21mwg09exofbva0f1iuk" xml:space="preserve">[[File:Vista da fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|thumb|São Gião kagunurk transepti arkaadide ja võidukaarega]]
[[File:Frente e fachada lateral direita da Igreja de São Gião.jpg|thumb|Kiriku läänefassaad ukse ja petiknišiga]]
[[File:Igreja.sao.giao.antigo.JPG|thumb|Ehitistekompleks 1900. aasta paiku, enne kiriku avastamist]]
'''São Gião kirik''' on [[7. sajand]]il ehitatud ja [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is ümber ehitatud kirik [[Famalicão]] valla põhjapiiril [[Nazaré, Portugal|Nazaré]] kihelkonnas, umbes viis kilomeetrit Nazarést lõunas, [[Oeste piirkond|Oeste piirkonnas]] [[Portugal]]is.

Eduíno Borges Garcia poolt 1961. aastal avastatud kirikut peetakse üheks vanimatest kirikutest Portugalis ja Pürenee poolsaarel. Ehitis on 1986. aastast alates kantud Portugali rahvusmälestiste nimistusse ja seda on konserveeritud ja renoveeritud&lt;ref&gt;[https://findoutnazare.pt/listing/igreja-de-sao-giao/ Igreja de São Gião. - Find Out Nazaré]&lt;/ref&gt;, viimased [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilised uuringud]] toimusid aastail 2000–2005, mille käigus leiti varasem, kiriku eelsesse aega kuuluv hoonepõhi Rooma perioodist&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Kirikut kasutati kuni 17. sajandi keskpaigani. See hakkas 18. sajandil lagunema ja liideti kõrvale ehitatud põllumajandushoonega. Kiriku taasavastamisel olid selle katus ja osa seintest kokku varisenud. Ehitist uuritakse tänapäevani&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;. Sillutusplaatide jäänused kiriku ümber viitavad kunagisele platsile kiriku ümber, säiilinud on ka [[akvedukt]]i jäänused kiriku kõrval.

== Kirjeldus ==
Ehitis asub 600 meetri kaugusel merest põllumajandusmaa ja kaljuse ranniku piiril. Stiililt on see [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] kirik 7. sajandist (seda on seostatud siiski ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria arhitektuuriga]]), mis on 12. sajandil romaani stiilis ümber ehitatud&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

Ristkülikukujulise põhiplaani ja lakooniliste mahtudega kirik on kaetud [[viilkatus]]ega; [[Klompimine|klompkivi]]st müürid on säilinud täies kõrguses. Ehitis on on ühelööviline pühakoda, pika kõrge [[lööv]]i ja [[apsiid]]i vahel on [[transept]], mille jagavad kolmeks osaks kaks ühele [[sammas|sambale]] toetuvat [[ümarkaar]]set [[kaaristu]]t. Löövist kitsam ristkülikukujuline võlvitud apsiid on tänapäevaks hävinud.&lt;ref&gt;[https://origenesdeeuropa.eu/patrimonio/portugal/igreja-de-sao-giao-nazare/ Igreja de São Gião – Nazaré. - Origenes de Europa]&lt;/ref&gt;

Kooriruumi eraldab löövist katuseni ulatuv sein, mille keskel on 80 cm laiune ümarkaarne uks ja kaks ümarkaarset külgakent. See on varajane vorm [[koorivõre]]st või [[ikonostaas]]ist, mis eraldas vaimulikele mõeldud altariruumi kogudusele avatud pealöövist. São Gião on ainus teadaolev Portugali kirik, millel on säilinud koorivõre. Koorivõret, arkaade ja [[võidukaar]]t kaunistab [[madalreljeef]]ne [[raiddekoor]]. Transepti sammastel on väga lihtsustatud [[Korintose order|korintose]] [[kapiteel]]id ja neist oluliselt laiemad [[talum]]id.

Hoone on 10,7 meetrit lai ja 13,85 meetrit pikk. Lööv ise on vaid 6,6 meetrit pikk ja 3,9 meetrit lai, sellest kummalgi pool on teadmata otstarbega külgruumid. Läänefassaadis on ristkülikukujuline uks, mille kohal on poolringikujuline [[petik]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Sao Giao6.JPG|Koorivõre
Detalhes esculpidos no interior da Igreja de São Gião.jpg|Raiddekoor võidukaarel ja transepti arkaad teises suunas
Sao Giao1.JPG|Transepti arkaad kõrvalhoone pool
Fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|Võidukaar ja võlvitud apsiidi jäänused
Sao giao5.JPG|Sammas kapiteeli ja laia talumiga
Sao Giao7.JPG|Raiddekoor
Sao Giao3.JPG|Raiddekoor võidukaare juures
Sao Giao2.JPG|Lihtsustatud vormiga korintose kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}
{{koord}}
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Portugali kirikud]]</text>
      <sha1>8vn7jd39hod21mwg09exofbva0f1iuk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158739</id>
      <parentid>7158725</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:02:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pildid */</comment>
      <origin>7158739</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4339" sha1="n204c94agh2fm7yznv390vs5spyea89" xml:space="preserve">[[File:Vista da fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|thumb|São Gião kagunurk transepti arkaadide ja võidukaarega]]
[[File:Frente e fachada lateral direita da Igreja de São Gião.jpg|thumb|Kiriku läänefassaad ukse ja petiknišiga]]
[[File:Igreja.sao.giao.antigo.JPG|thumb|Ehitistekompleks 1900. aasta paiku, enne kiriku avastamist]]
'''São Gião kirik''' on [[7. sajand]]il ehitatud ja [[12. sajand]]il [[romaani stiil]]is ümber ehitatud kirik [[Famalicão]] valla põhjapiiril [[Nazaré, Portugal|Nazaré]] kihelkonnas, umbes viis kilomeetrit Nazarést lõunas, [[Oeste piirkond|Oeste piirkonnas]] [[Portugal]]is.

Eduíno Borges Garcia poolt 1961. aastal avastatud kirikut peetakse üheks vanimatest kirikutest Portugalis ja Pürenee poolsaarel. Ehitis on 1986. aastast alates kantud Portugali rahvusmälestiste nimistusse ja seda on konserveeritud ja renoveeritud&lt;ref&gt;[https://findoutnazare.pt/listing/igreja-de-sao-giao/ Igreja de São Gião. - Find Out Nazaré]&lt;/ref&gt;, viimased [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilised uuringud]] toimusid aastail 2000–2005, mille käigus leiti varasem, kiriku eelsesse aega kuuluv hoonepõhi Rooma perioodist&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

== Ajaloost ==
Kirikut kasutati kuni 17. sajandi keskpaigani. See hakkas 18. sajandil lagunema ja liideti kõrvale ehitatud põllumajandushoonega. Kiriku taasavastamisel olid selle katus ja osa seintest kokku varisenud. Ehitist uuritakse tänapäevani&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;. Sillutusplaatide jäänused kiriku ümber viitavad kunagisele platsile kiriku ümber, säiilinud on ka [[akvedukt]]i jäänused kiriku kõrval.

== Kirjeldus ==
Ehitis asub 600 meetri kaugusel merest põllumajandusmaa ja kaljuse ranniku piiril. Stiililt on see [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide]] kirik 7. sajandist (seda on seostatud siiski ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria arhitektuuriga]]), mis on 12. sajandil romaani stiilis ümber ehitatud&lt;ref&gt;[https://www.cm-nazare.pt/visitar/onde-ir/monumentos-e-patrimonio/poi/igreja-de-s-giao Igreja de S. Gião. - Monumentos e Património. Nazaré]&lt;/ref&gt;.

Ristkülikukujulise põhiplaani ja lakooniliste mahtudega kirik on kaetud [[viilkatus]]ega; [[Klompimine|klompkivi]]st müürid on säilinud täies kõrguses. Ehitis on on ühelööviline pühakoda, pika kõrge [[lööv]]i ja [[apsiid]]i vahel on [[transept]], mille jagavad kolmeks osaks kaks ühele [[sammas|sambale]] toetuvat [[ümarkaar]]set [[kaaristu]]t. Löövist kitsam ristkülikukujuline võlvitud apsiid on tänapäevaks hävinud.&lt;ref&gt;[https://origenesdeeuropa.eu/patrimonio/portugal/igreja-de-sao-giao-nazare/ Igreja de São Gião – Nazaré. - Origenes de Europa]&lt;/ref&gt;

Kooriruumi eraldab löövist katuseni ulatuv sein, mille keskel on 80 cm laiune ümarkaarne uks ja kaks ümarkaarset külgakent. See on varajane vorm [[koorivõre]]st või [[ikonostaas]]ist, mis eraldas vaimulikele mõeldud altariruumi kogudusele avatud pealöövist. São Gião on ainus teadaolev Portugali kirik, millel on säilinud koorivõre. Koorivõret, arkaade ja [[võidukaar]]t kaunistab [[madalreljeef]]ne [[raiddekoor]]. Transepti sammastel on väga lihtsustatud [[Korintose order|korintose]] [[kapiteel]]id ja neist oluliselt laiemad [[talum]]id.

Hoone on 10,7 meetrit lai ja 13,85 meetrit pikk. Lööv ise on vaid 6,6 meetrit pikk ja 3,9 meetrit lai, sellest kummalgi pool on teadmata otstarbega külgruumid. Läänefassaadis on ristkülikukujuline uks, mille kohal on poolringikujuline [[petik]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Sao Giao6.JPG|Koorivõre
Detalhes esculpidos no interior da Igreja de São Gião.jpg|Raiddekoor võidukaarel ja transepti arkaadi küljel
Sao Giao1.JPG|Transepti arkaad kõrvalhoone pool
Fachada tardoz da Igreja de São Gião.jpg|Võidukaar ja võlvitud apsiidi jäänused
Sao giao5.JPG|Sammas kapiteeli ja laia talumiga
Sao Giao7.JPG|Raiddekoor
Sao Giao3.JPG|Raiddekoor võidukaare juures
Sao Giao2.JPG|Lihtsustatud vormiga korintose kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}
{{koord}}
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Portugali kirikud]]</text>
      <sha1>n204c94agh2fm7yznv390vs5spyea89</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Portugali kirikud</title>
    <ns>14</ns>
    <id>715456</id>
    <revision>
      <id>7158499</id>
      <timestamp>2026-05-21T19:03:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Kategooria:Kirikud riigiti]] [[Kategooria:Portugali ehitised]]'</comment>
      <origin>7158499</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="64" sha1="t7fcnupurrk9bmhyg7cip0flanpgat5" xml:space="preserve">[[Kategooria:Kirikud riigiti]]
[[Kategooria:Portugali ehitised]]</text>
      <sha1>t7fcnupurrk9bmhyg7cip0flanpgat5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Jäätmete väärindamine</title>
    <ns>102</ns>
    <id>715457</id>
    <revision>
      <id>7158506</id>
      <timestamp>2026-05-21T19:12:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ly Koitla</username>
        <id>229979</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Jäätmete väärindamine''' on [[protsess]], mille käigus [[Jäätmed|jäätmeid]] või tootmisjääke töödeldakse ümber uuteks väärtuslikeks [[Toode|toodeteks]], [[Materjal|materjalideks]] või [[Energia|energiaks]]. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ringmajandus {{!}} Keskkonnaportaal |url=https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/ringmajandus |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260211075431/https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/ringmajandus |arhiivimisae...'</comment>
      <origin>7158506</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5358" sha1="lrzotfm6990vqom7gdbzdseszcn8f4o" xml:space="preserve">'''Jäätmete väärindamine''' on [[protsess]], mille käigus [[Jäätmed|jäätmeid]] või tootmisjääke töödeldakse ümber uuteks väärtuslikeks [[Toode|toodeteks]], [[Materjal|materjalideks]] või [[Energia|energiaks]]. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ringmajandus {{!}} Keskkonnaportaal |url=https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/ringmajandus |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260211075431/https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/ringmajandus |arhiivimisaeg=2026-02-11 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=keskkonnaportaal.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Phemelo |eesnimi=Tamasiga, |perekonnanimi2=Taghi |eesnimi2=Miri, |perekonnanimi3=Helen |eesnimi3=Onyeaka, |perekonnanimi4=Abarasi |eesnimi4=Hart, |kuupäev=2022-01 |pealkiri=Food Waste and Circular Economy: Challenges and Opportunities |url=https://www.mdpi.com/2071-1050/14/16/9896 |ajakiri=Sustainability |keel=en |aastakäik=14 |üksiknumber=16 |doi=10.3390/ |issn=2071-1050}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kalkanis |eesnimi=Konstantinos |perekonnanimi2=Alexakis |eesnimi2=Dimitrios E. |perekonnanimi3=Kyriakis |eesnimi3=Efstathios |perekonnanimi4=Kiskira |eesnimi4=Kyriaki |perekonnanimi5=Lorenzo-Llanes |eesnimi5=Junior |perekonnanimi6=Themelis |eesnimi6=Nickolas J. |perekonnanimi7=Psomopoulos |eesnimi7=Constantinos S. |kuupäev=2022-12-01 |pealkiri=Transforming Waste to Wealth, Achieving Circular Economy |url=https://doi.org/10.1007/s43615-022-00225-2 |ajakiri=Circular Economy and Sustainability |keel=en |aastakäik=2 |üksiknumber=4 |lehekülg=1541–1559 |doi=10.1007/s43615-022-00225-2 |issn=2730-5988}}&lt;/ref&gt;

Jäätmete väärindamine on osa [[Ringmajandus|ringmajandusest]] ning toetab [[Ressursitõhusus|ressursitõhusust]] ja jäätmete tekke vähendamist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Mõiste ==
Jäätmete väärindamine hõlmab erinevaid tehnoloogilisi ja bioloogilisi meetodeid, mille abil muudetakse jäätmete koostis uuesti kasutatavaks [[Ressursid|ressursiks]]. Protsessi [[eesmärk]] on vähendada [[Prügila|prügilatesse]] suunatavaid jäätmeid ja suurendada materjalide [[Korduskasutus|korduskasutust]]. [[Tulemus|Tulemuseks]] võivad olla näiteks [[Biogaas|biogaas,]] [[Biokütus|biokütused]], [[Kemikaal|kemikaalid]] ja uued materjalid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Rakendusalad ==
Jäätmete väärindamist kasutatakse [[Toiduainetööstus|toiduainetööstuses]], [[Põllumajandus|põllumajanduses]] ja [[Tekstiilitööstus|tekstiilitööstuses]]. [[Toidujäätmed|Toidujäätmeid]] saab kasutada energia ja biokütuste [[Tootmine|tootmiseks]], samas kui [[Tekstiilijäätmed|tekstiilijäätmeid]] saab töödelda uuteks [[Kiud|kiududeks]] või [[Komposiitmaterjal|komposiitmaterjalideks]]. [[Põllumajandusjäätmed|Põllumajandusjäätmete]] väärindamine on seotud [[Biomassienergia|bioenergia]] tootmise ja ressursside [[Taaskasutus|taaskasutusega]].&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mishra |eesnimi=Prince Kumar |perekonnanimi2=Izrayeel |eesnimi2=Ansari Mohammed Dilsad |perekonnanimi3=Mahur |eesnimi3=Bhupender Kumar |perekonnanimi4=Ahuja |eesnimi4=Arihant |perekonnanimi5=Rastogi |eesnimi5=Vibhore Kumar |kuupäev=2022-09 |pealkiri=A comprehensive review on textile waste valorization techniques and their applications |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35902525 |ajakiri=Environmental Science and Pollution Research International |aastakäik=29 |üksiknumber=44 |lehekülg=65962–65977 |doi=10.1007/s11356-022-22222-6 |issn=1614-7499 |pmid=35902525}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Keskkonnamõju ==
Jäätmete väärindamine vähendab vajadust uute [[Loodusvarad|loodusvarade]] järele ning aitab piirata [[Jäätmete ladestamine|jäätmete ladestamist]]. See vähendab ka [[Kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaaside]] teket, toetades üleminekut ringmajandusele. Samas piiravad selle rakendamist tehnoloogiline keerukus ja kõrged [[Kulu|kulud]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==

# Eesti Keskkonnaministeerium (2024). “Ringmajandus”. Keskkonnaportaal. Vaadatud 21. mail 2026-[https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/ringmajandus? https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/ringmajandus?]
# Corrado, S.; Caldeira, C.; Eriksson, M.; Hanssen, O. J.; Hauser, H.-E.; van Holsteijn, F.; Liu, G.; Östergren, K.; Parry, A.; Secondi, L.; Stenmarck, Å.; Sala, S. (2022). “Food Waste and Circular Economy: Challenges and Opportunities”. ''Sustainability''. 14(16): 9896. DOI:10.3390/su14169896. Vaadatud 21. mail 2026- [https://www.mdpi.com/2071-1050/14/16/9896? https://www.mdpi.com/2071-1050/14/16/9896?]
# Kalkanis, K.; Alexakis, D. E.; Kyriakis, E.; Kiskira, K.; Lorenzo-Llanes, J.; Themelis, N. J.; Psomopoulos, C. S. (16. november 2022). “Transforming Waste to Wealth, Achieving Circular Economy”. ''Circular Economy and Sustainability''. DOI:10.1007/s43615-022-00225-2. Vaadatud 21. mail 2026- [https://link.springer.com/article/10.1007/s43615-022-00225-2? https://link.springer.com/article/10.1007/s43615-022-00225-2?]
# Mendez, A.; de Castro, R.; Ponsá, S.; Artola, A. (2022). “A comprehensive review on textile waste valorization techniques and their applications”. ''Journal of Environmental Management''. DOI:10.1016/j.jenvman.2022.115344. Vaadatud 21. mail 2026- https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35902525/

== Kategooriad ==</text>
      <sha1>lrzotfm6990vqom7gdbzdseszcn8f4o</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158508</id>
      <parentid>7158506</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:13:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ly Koitla</username>
        <id>229979</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kategooriad */</comment>
      <origin>7158508</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5339" sha1="3ttlp1b1xm222c070x75bq0dc6b4otu" xml:space="preserve">'''Jäätmete väärindamine''' on [[protsess]], mille käigus [[Jäätmed|jäätmeid]] või tootmisjääke töödeldakse ümber uuteks väärtuslikeks [[Toode|toodeteks]], [[Materjal|materjalideks]] või [[Energia|energiaks]]. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ringmajandus {{!}} Keskkonnaportaal |url=https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/ringmajandus |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260211075431/https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/ringmajandus |arhiivimisaeg=2026-02-11 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=keskkonnaportaal.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Phemelo |eesnimi=Tamasiga, |perekonnanimi2=Taghi |eesnimi2=Miri, |perekonnanimi3=Helen |eesnimi3=Onyeaka, |perekonnanimi4=Abarasi |eesnimi4=Hart, |kuupäev=2022-01 |pealkiri=Food Waste and Circular Economy: Challenges and Opportunities |url=https://www.mdpi.com/2071-1050/14/16/9896 |ajakiri=Sustainability |keel=en |aastakäik=14 |üksiknumber=16 |doi=10.3390/ |issn=2071-1050}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kalkanis |eesnimi=Konstantinos |perekonnanimi2=Alexakis |eesnimi2=Dimitrios E. |perekonnanimi3=Kyriakis |eesnimi3=Efstathios |perekonnanimi4=Kiskira |eesnimi4=Kyriaki |perekonnanimi5=Lorenzo-Llanes |eesnimi5=Junior |perekonnanimi6=Themelis |eesnimi6=Nickolas J. |perekonnanimi7=Psomopoulos |eesnimi7=Constantinos S. |kuupäev=2022-12-01 |pealkiri=Transforming Waste to Wealth, Achieving Circular Economy |url=https://doi.org/10.1007/s43615-022-00225-2 |ajakiri=Circular Economy and Sustainability |keel=en |aastakäik=2 |üksiknumber=4 |lehekülg=1541–1559 |doi=10.1007/s43615-022-00225-2 |issn=2730-5988}}&lt;/ref&gt;

Jäätmete väärindamine on osa [[Ringmajandus|ringmajandusest]] ning toetab [[Ressursitõhusus|ressursitõhusust]] ja jäätmete tekke vähendamist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Mõiste ==
Jäätmete väärindamine hõlmab erinevaid tehnoloogilisi ja bioloogilisi meetodeid, mille abil muudetakse jäätmete koostis uuesti kasutatavaks [[Ressursid|ressursiks]]. Protsessi [[eesmärk]] on vähendada [[Prügila|prügilatesse]] suunatavaid jäätmeid ja suurendada materjalide [[Korduskasutus|korduskasutust]]. [[Tulemus|Tulemuseks]] võivad olla näiteks [[Biogaas|biogaas,]] [[Biokütus|biokütused]], [[Kemikaal|kemikaalid]] ja uued materjalid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Rakendusalad ==
Jäätmete väärindamist kasutatakse [[Toiduainetööstus|toiduainetööstuses]], [[Põllumajandus|põllumajanduses]] ja [[Tekstiilitööstus|tekstiilitööstuses]]. [[Toidujäätmed|Toidujäätmeid]] saab kasutada energia ja biokütuste [[Tootmine|tootmiseks]], samas kui [[Tekstiilijäätmed|tekstiilijäätmeid]] saab töödelda uuteks [[Kiud|kiududeks]] või [[Komposiitmaterjal|komposiitmaterjalideks]]. [[Põllumajandusjäätmed|Põllumajandusjäätmete]] väärindamine on seotud [[Biomassienergia|bioenergia]] tootmise ja ressursside [[Taaskasutus|taaskasutusega]].&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mishra |eesnimi=Prince Kumar |perekonnanimi2=Izrayeel |eesnimi2=Ansari Mohammed Dilsad |perekonnanimi3=Mahur |eesnimi3=Bhupender Kumar |perekonnanimi4=Ahuja |eesnimi4=Arihant |perekonnanimi5=Rastogi |eesnimi5=Vibhore Kumar |kuupäev=2022-09 |pealkiri=A comprehensive review on textile waste valorization techniques and their applications |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35902525 |ajakiri=Environmental Science and Pollution Research International |aastakäik=29 |üksiknumber=44 |lehekülg=65962–65977 |doi=10.1007/s11356-022-22222-6 |issn=1614-7499 |pmid=35902525}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Keskkonnamõju ==
Jäätmete väärindamine vähendab vajadust uute [[Loodusvarad|loodusvarade]] järele ning aitab piirata [[Jäätmete ladestamine|jäätmete ladestamist]]. See vähendab ka [[Kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaaside]] teket, toetades üleminekut ringmajandusele. Samas piiravad selle rakendamist tehnoloogiline keerukus ja kõrged [[Kulu|kulud]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==

# Eesti Keskkonnaministeerium (2024). “Ringmajandus”. Keskkonnaportaal. Vaadatud 21. mail 2026-[https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/ringmajandus? https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/ringmajandus?]
# Corrado, S.; Caldeira, C.; Eriksson, M.; Hanssen, O. J.; Hauser, H.-E.; van Holsteijn, F.; Liu, G.; Östergren, K.; Parry, A.; Secondi, L.; Stenmarck, Å.; Sala, S. (2022). “Food Waste and Circular Economy: Challenges and Opportunities”. ''Sustainability''. 14(16): 9896. DOI:10.3390/su14169896. Vaadatud 21. mail 2026- [https://www.mdpi.com/2071-1050/14/16/9896? https://www.mdpi.com/2071-1050/14/16/9896?]
# Kalkanis, K.; Alexakis, D. E.; Kyriakis, E.; Kiskira, K.; Lorenzo-Llanes, J.; Themelis, N. J.; Psomopoulos, C. S. (16. november 2022). “Transforming Waste to Wealth, Achieving Circular Economy”. ''Circular Economy and Sustainability''. DOI:10.1007/s43615-022-00225-2. Vaadatud 21. mail 2026- [https://link.springer.com/article/10.1007/s43615-022-00225-2? https://link.springer.com/article/10.1007/s43615-022-00225-2?]
# Mendez, A.; de Castro, R.; Ponsá, S.; Artola, A. (2022). “A comprehensive review on textile waste valorization techniques and their applications”. ''Journal of Environmental Management''. DOI:10.1016/j.jenvman.2022.115344. Vaadatud 21. mail 2026- https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35902525/</text>
      <sha1>3ttlp1b1xm222c070x75bq0dc6b4otu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158510</id>
      <parentid>7158508</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T19:15:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ly Koitla</username>
        <id>229979</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7158510</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3999" sha1="n9qxw9qjc4ddkrxkwa56c594las3bjw" xml:space="preserve">'''Jäätmete väärindamine''' on [[protsess]], mille käigus [[Jäätmed|jäätmeid]] või tootmisjääke töödeldakse ümber uuteks väärtuslikeks [[Toode|toodeteks]], [[Materjal|materjalideks]] või [[Energia|energiaks]]. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ringmajandus {{!}} Keskkonnaportaal |url=https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/ringmajandus |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260211075431/https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/ringmajandus |arhiivimisaeg=2026-02-11 |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=keskkonnaportaal.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Phemelo |eesnimi=Tamasiga, |perekonnanimi2=Taghi |eesnimi2=Miri, |perekonnanimi3=Helen |eesnimi3=Onyeaka, |perekonnanimi4=Abarasi |eesnimi4=Hart, |kuupäev=2022-01 |pealkiri=Food Waste and Circular Economy: Challenges and Opportunities |url=https://www.mdpi.com/2071-1050/14/16/9896 |ajakiri=Sustainability |keel=en |aastakäik=14 |üksiknumber=16 |doi=10.3390/ |issn=2071-1050}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kalkanis |eesnimi=Konstantinos |perekonnanimi2=Alexakis |eesnimi2=Dimitrios E. |perekonnanimi3=Kyriakis |eesnimi3=Efstathios |perekonnanimi4=Kiskira |eesnimi4=Kyriaki |perekonnanimi5=Lorenzo-Llanes |eesnimi5=Junior |perekonnanimi6=Themelis |eesnimi6=Nickolas J. |perekonnanimi7=Psomopoulos |eesnimi7=Constantinos S. |kuupäev=2022-12-01 |pealkiri=Transforming Waste to Wealth, Achieving Circular Economy |url=https://doi.org/10.1007/s43615-022-00225-2 |ajakiri=Circular Economy and Sustainability |keel=en |aastakäik=2 |üksiknumber=4 |lehekülg=1541–1559 |doi=10.1007/s43615-022-00225-2 |issn=2730-5988}}&lt;/ref&gt;

Jäätmete väärindamine on osa [[Ringmajandus|ringmajandusest]] ning toetab [[Ressursitõhusus|ressursitõhusust]] ja jäätmete tekke vähendamist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Mõiste ==
Jäätmete väärindamine hõlmab erinevaid tehnoloogilisi ja bioloogilisi meetodeid, mille abil muudetakse jäätmete koostis uuesti kasutatavaks [[Ressursid|ressursiks]]. Protsessi [[eesmärk]] on vähendada [[Prügila|prügilatesse]] suunatavaid jäätmeid ja suurendada materjalide [[Korduskasutus|korduskasutust]]. [[Tulemus|Tulemuseks]] võivad olla näiteks [[Biogaas|biogaas,]] [[Biokütus|biokütused]], [[Kemikaal|kemikaalid]] ja uued materjalid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Rakendusalad ==
Jäätmete väärindamist kasutatakse [[Toiduainetööstus|toiduainetööstuses]], [[Põllumajandus|põllumajanduses]] ja [[Tekstiilitööstus|tekstiilitööstuses]]. [[Toidujäätmed|Toidujäätmeid]] saab kasutada energia ja biokütuste [[Tootmine|tootmiseks]], samas kui [[Tekstiilijäätmed|tekstiilijäätmeid]] saab töödelda uuteks [[Kiud|kiududeks]] või [[Komposiitmaterjal|komposiitmaterjalideks]]. [[Põllumajandusjäätmed|Põllumajandusjäätmete]] väärindamine on seotud [[Biomassienergia|bioenergia]] tootmise ja ressursside [[Taaskasutus|taaskasutusega]].&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mishra |eesnimi=Prince Kumar |perekonnanimi2=Izrayeel |eesnimi2=Ansari Mohammed Dilsad |perekonnanimi3=Mahur |eesnimi3=Bhupender Kumar |perekonnanimi4=Ahuja |eesnimi4=Arihant |perekonnanimi5=Rastogi |eesnimi5=Vibhore Kumar |kuupäev=2022-09 |pealkiri=A comprehensive review on textile waste valorization techniques and their applications |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35902525 |ajakiri=Environmental Science and Pollution Research International |aastakäik=29 |üksiknumber=44 |lehekülg=65962–65977 |doi=10.1007/s11356-022-22222-6 |issn=1614-7499 |pmid=35902525}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Keskkonnamõju ==
Jäätmete väärindamine vähendab vajadust uute [[Loodusvarad|loodusvarade]] järele ning aitab piirata [[Jäätmete ladestamine|jäätmete ladestamist]]. See vähendab ka [[Kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaaside]] teket, toetades üleminekut ringmajandusele. Samas piiravad selle rakendamist tehnoloogiline keerukus ja kõrged [[Kulu|kulud]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==</text>
      <sha1>n9qxw9qjc4ddkrxkwa56c594las3bjw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nargen Festival</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715458</id>
    <redirect title="Nargenfestival" />
    <revision>
      <id>7158520</id>
      <timestamp>2026-05-21T19:25:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <comment>Pikne teisaldas lehekülje [[Nargen Festival]] ümbersuunamise [[Nargenfestival]] asemele: kodulehe järgi</comment>
      <origin>7158520</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" sha1="j5jjk6vsg43muoedrjkcbu08okf6a1h" xml:space="preserve">#suuna [[Nargenfestival]]</text>
      <sha1>j5jjk6vsg43muoedrjkcbu08okf6a1h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nargeni festival</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715459</id>
    <redirect title="Nargenfestival" />
    <revision>
      <id>7158523</id>
      <timestamp>2026-05-21T19:27:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pikne</username>
        <id>13803</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Nargenfestival]]</comment>
      <origin>7158523</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" sha1="j5jjk6vsg43muoedrjkcbu08okf6a1h" xml:space="preserve">#suuna [[Nargenfestival]]</text>
      <sha1>j5jjk6vsg43muoedrjkcbu08okf6a1h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Conferticium ochraceum</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715461</id>
    <redirect title="Pragunev nahkis" />
    <revision>
      <id>7158531</id>
      <timestamp>2026-05-21T20:00:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Pragunev nahkis]]</comment>
      <origin>7158531</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" sha1="pnt4gvconw0fv7p2mov8ak1wmv9fihk" xml:space="preserve">#suuna[[Pragunev nahkis]]</text>
      <sha1>pnt4gvconw0fv7p2mov8ak1wmv9fihk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lourosa São Pedro kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715462</id>
    <revision>
      <id>7158544</id>
      <timestamp>2026-05-21T20:29:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]] [[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]] '''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s [[Oliveira do Hospitali vald|Oliveira do Hospitali vallas]] [[Portugal]]is.  Aastal 1916 kanti kirik rahvusmälestiste nimistus...'</comment>
      <origin>7158544</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2967" sha1="527esrh7lzb5pesuzy0svte825usu55" xml:space="preserve">[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]]
[[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]]
'''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s [[Oliveira do Hospitali vald|Oliveira do Hospitali vallas]] [[Portugal]]is.

Aastal 1916 kanti kirik rahvusmälestiste nimistusse ja seejärel uuriti ja restaureeriti ehitis. Selle käigus sai ilmsiks kiriku vanus ja selle mosaraabia stiil, samuti leiti kirikust vanemate varasemate hoonete jäänuseid.

== Dateering ==
Kirikus on kivi, millel on kiri &quot;Era DCCCCL&quot;, mis vastab aastale 912. Dateeringu järgi on Lourosa kirik üks Portugali vanimatest kirikutest.

== Kirjeldus ==
Ristkülikukujuline hoone on 25,5 meetrit pikk. Kiriku välimust muudeti 1930. aastate restaureerimise käigus oluliselt, kui läänegootide ja mosaraabia arhitektuuri jooned on äratuntavad.

Kirik on ruumivormilt kolme[[lööv]]iline [[basiilika]], millel on väljaulatuv [[transept]], sellest algav kolmest kõrvuti ruumist koosnev kolmeosaline [[apsiid]] idas ja [[narteks]] lääneotsas. Lääneviilu tipus on hoburaudkaartega kaksikaken, mida ümbritseb alfiz.

Narteksiga algav kesklööv on siseruumis külglöövidest pikem. Pikihoone lööve eraldavad [[hoburaudkaar]]sed [[arkaad]]id. Ainult keskel asuv apsiid kuulub algse kavatise juurde. Näha on kunagise [[koorivõre]] säilmed: transepti ees kulges kunagi läbi löövi põikisuunaline transepti ja apsiide löövist eraldav paneel.

Siseruum on kaunistusteta. Hoburaudkaarset arkaadi kannavad [[Toscana order|Toscana]] [[kapiteel]]idega ''[[spolia]]''-sambad. Kiriku välimus, liigendus ja tahutud [[Kvaader|kvaadritest]] müürid näivad kuuluvat läänegootide perioodi. Aastal 912 asus Lourosa [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] piirialal, kes 878. aastal oli vallutanud [[Coimbra]]. Kvaadermüüritis ei kadunud pärast muslimite invasiooni Pürenee poolsaarele käibelt, vaid jäi kasutusele [[mosaraabia kunst]]is, aga ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria territooriumil]].

Põhjalöövi lääneotsas asub põrandas väike bassein, võib-olla ristimisbassein; ka on oletatud, et see võis olla olemas juba enne kiriku ehitamist ja kuulus mingile varasemale pühapaigale.

Rooma aja altariplokist kristliku altari alussambaks (''[[stipes]]'') muudetud raidkivil on 9. sajandil [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] embleemiks saanud [[Inglite rist]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Igreja visigótica em Lourosa 2249.jpg|Kiriku peaportaal
Fig 4a- Vista interna do ajimez. Fachada principal da Igreja..jpg|Mosaraabia kaksikaken
PM 33324 P Lourosa.jpg|Löövide hoburaudkaared
PM 33323 P Lourosa.jpg|Sammas ja kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Portugali kirikud]]
[[Kategooria:Mosaraabia kunst]]</text>
      <sha1>527esrh7lzb5pesuzy0svte825usu55</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158549</id>
      <parentid>7158544</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:32:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7158549</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3191" sha1="buz42h4m274f1v24a9wki8w452rsutj" xml:space="preserve">[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]]
[[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]]
'''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s, [[Oliveira do Hospitali vald|Oliveira do Hospitali vallas]] [[Portugal]]is, 7 km [[Oliveira do Hospital]]ist edelas.

liegt in der portugiesischen Gemeinde Lourosa, etwa . Sie hat kunstgeschichtliche Bedeutung als eine der ältesten Kirchen und einziges erwiesen mozarabisches Gebäude in Portugal.

Aastal 1916 kanti kirik rahvusmälestiste nimistusse ja seejärel uuriti ja restaureeriti ehitis. Selle käigus sai ilmsiks kiriku vanus ja selle mosaraabia stiil, samuti leiti kirikust vanemate varasemate hoonete jäänuseid.

== Dateering ==
Kirikus on kivi, millel on kiri &quot;Era DCCCCL&quot;, mis vastab aastale 912. Dateeringu järgi on Lourosa kirik üks Portugali vanimatest kirikutest.

== Kirjeldus ==
Ristkülikukujuline hoone on 25,5 meetrit pikk. Kiriku välimust muudeti 1930. aastate restaureerimise käigus oluliselt, kui läänegootide ja mosaraabia arhitektuuri jooned on äratuntavad.

Kirik on ruumivormilt kolme[[lööv]]iline [[basiilika]], millel on väljaulatuv [[transept]], sellest algav kolmest kõrvuti ruumist koosnev kolmeosaline [[apsiid]] idas ja [[narteks]] lääneotsas. Lääneviilu tipus on hoburaudkaartega kaksikaken, mida ümbritseb alfiz.

Narteksiga algav kesklööv on siseruumis külglöövidest pikem. Pikihoone lööve eraldavad [[hoburaudkaar]]sed [[arkaad]]id. Ainult keskel asuv apsiid kuulub algse kavatise juurde. Näha on kunagise [[koorivõre]] säilmed: transepti ees kulges kunagi läbi löövi põikisuunaline transepti ja apsiide löövist eraldav paneel.

Siseruum on kaunistusteta. Hoburaudkaarset arkaadi kannavad [[Toscana order|Toscana]] [[kapiteel]]idega ''[[spolia]]''-sambad. Kiriku välimus, liigendus ja tahutud [[Kvaader|kvaadritest]] müürid näivad kuuluvat läänegootide perioodi. Aastal 912 asus Lourosa [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] piirialal, kes 878. aastal oli vallutanud [[Coimbra]]. Kvaadermüüritis ei kadunud pärast muslimite invasiooni Pürenee poolsaarele käibelt, vaid jäi kasutusele [[mosaraabia kunst]]is, aga ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria territooriumil]].

Põhjalöövi lääneotsas asub põrandas väike bassein, võib-olla ristimisbassein; ka on oletatud, et see võis olla olemas juba enne kiriku ehitamist ja kuulus mingile varasemale pühapaigale.

Rooma aja altariplokist kristliku altari alussambaks (''[[stipes]]'') muudetud raidkivil on 9. sajandil [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] embleemiks saanud [[Inglite rist]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Igreja visigótica em Lourosa 2249.jpg|Kiriku peaportaal
Fig 4a- Vista interna do ajimez. Fachada principal da Igreja..jpg|Mosaraabia kaksikaken
PM 33324 P Lourosa.jpg|Löövide hoburaudkaared
PM 33323 P Lourosa.jpg|Sammas ja kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Portugali kirikud]]
[[Kategooria:Mosaraabia kunst]]</text>
      <sha1>buz42h4m274f1v24a9wki8w452rsutj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158550</id>
      <parentid>7158549</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:34:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7158550</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3130" sha1="4djsi51qvfsy4ag0gqrqyz5f94v97g4" xml:space="preserve">[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]]
[[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]]
'''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s [[Portugal]]is, 7 km [[Oliveira do Hospital]]ist edelas.

liegt in der portugiesischen Gemeinde Lourosa, etwa . Sie hat kunstgeschichtliche Bedeutung als eine der ältesten Kirchen und einziges erwiesen mozarabisches Gebäude in Portugal.

Aastal 1916 kanti kirik rahvusmälestiste nimistusse ja seejärel uuriti ja restaureeriti ehitis. Selle käigus sai ilmsiks kiriku vanus ja selle mosaraabia stiil, samuti leiti kirikust vanemate varasemate hoonete jäänuseid.

== Dateering ==
Kirikus on kivi, millel on kiri &quot;Era DCCCCL&quot;, mis vastab aastale 912. Dateeringu järgi on Lourosa kirik üks Portugali vanimatest kirikutest.

== Kirjeldus ==
Ristkülikukujuline hoone on 25,5 meetrit pikk. Kiriku välimust muudeti 1930. aastate restaureerimise käigus oluliselt, kui läänegootide ja mosaraabia arhitektuuri jooned on äratuntavad.

Kirik on ruumivormilt kolme[[lööv]]iline [[basiilika]], millel on väljaulatuv [[transept]], sellest algav kolmest kõrvuti ruumist koosnev kolmeosaline [[apsiid]] idas ja [[narteks]] lääneotsas. Lääneviilu tipus on hoburaudkaartega kaksikaken, mida ümbritseb alfiz.

Narteksiga algav kesklööv on siseruumis külglöövidest pikem. Pikihoone lööve eraldavad [[hoburaudkaar]]sed [[arkaad]]id. Ainult keskel asuv apsiid kuulub algse kavatise juurde. Näha on kunagise [[koorivõre]] säilmed: transepti ees kulges kunagi läbi löövi põikisuunaline transepti ja apsiide löövist eraldav paneel.

Siseruum on kaunistusteta. Hoburaudkaarset arkaadi kannavad [[Toscana order|Toscana]] [[kapiteel]]idega ''[[spolia]]''-sambad. Kiriku välimus, liigendus ja tahutud [[Kvaader|kvaadritest]] müürid näivad kuuluvat läänegootide perioodi. Aastal 912 asus Lourosa [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] piirialal, kes 878. aastal oli vallutanud [[Coimbra]]. Kvaadermüüritis ei kadunud pärast muslimite invasiooni Pürenee poolsaarele käibelt, vaid jäi kasutusele [[mosaraabia kunst]]is, aga ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria territooriumil]].

Põhjalöövi lääneotsas asub põrandas väike bassein, võib-olla ristimisbassein; ka on oletatud, et see võis olla olemas juba enne kiriku ehitamist ja kuulus mingile varasemale pühapaigale.

Rooma aja altariplokist kristliku altari alussambaks (''[[stipes]]'') muudetud raidkivil on 9. sajandil [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] embleemiks saanud [[Inglite rist]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Igreja visigótica em Lourosa 2249.jpg|Kiriku peaportaal
Fig 4a- Vista interna do ajimez. Fachada principal da Igreja..jpg|Mosaraabia kaksikaken
PM 33324 P Lourosa.jpg|Löövide hoburaudkaared
PM 33323 P Lourosa.jpg|Sammas ja kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Portugali kirikud]]
[[Kategooria:Mosaraabia kunst]]</text>
      <sha1>4djsi51qvfsy4ag0gqrqyz5f94v97g4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158551</id>
      <parentid>7158550</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:36:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7158551</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3140" sha1="6naotr48z5lhvi5vzt8fr2dkml9ohbw" xml:space="preserve">[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]]
[[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]]
'''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s [[Portugal]]is, 7 km [[Oliveira do Hospital]]ist edelas.

liegt in der portugiesischen Gemeinde Lourosa, etwa . Sie hat kunstgeschichtliche Bedeutung als eine der ältesten Kirchen und einziges erwiesen mozarabisches Gebäude in Portugal.

Aastal 1916 kanti kirik rahvusmälestiste nimistusse ja seejärel uuriti ja restaureeriti ehitis. Selle käigus sai ilmsiks kiriku vanus ja selle mosaraabia stiil, samuti leiti kirikust vanemate varasemate hoonete jäänuseid.

== Dateering ==
Kirikus on kivi, millel on kiri &quot;Era DCCCCL&quot;, mis vastab aastale 912. Dateeringu järgi on Lourosa kirik üks Portugali vanimatest kirikutest.

== Kirjeldus ==
Ristkülikukujuline hoone on 25,5 meetrit pikk. Kiriku välimust muudeti 1930. aastate restaureerimise käigus oluliselt, kui läänegootide ja mosaraabia arhitektuuri jooned on äratuntavad.

Kirik on ruumivormilt kolme[[lööv]]iline [[basiilika]], millel on väljaulatuv [[transept]], sellest algav kolmest kõrvuti ruumist koosnev kolmeosaline [[apsiid]] idas ja [[narteks]] lääneotsas. Lääneviilu tipus on hoburaudkaartega kaksikaken, mida ümbritseb alfiz.

Narteksiga algav kesklööv on siseruumis külglöövidest pikem. Pikihoone lööve eraldavad [[hoburaudkaar]]sed [[arkaad]]id. Ainult keskel asuv apsiid kuulub algse kavatise juurde. Näha on kunagise [[koorivõre]] säilmed: transepti ees kulges kunagi läbi löövi põikisuunaline transepti ja apsiide löövist eraldav paneel.

Siseruum on kaunistusteta. Hoburaudkaarset arkaadi kannavad [[Toscana order|Toscana]] [[kapiteel]]idega ''[[spolia]]''-sambad. Kiriku välimus, liigendus ja tahutud [[Kvaader|kvaadritest]] müürid näivad kuuluvat läänegootide perioodi. Aastal 912 asus Lourosa [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] piirialal, kes 878. aastal oli vallutanud [[Coimbra]]. Kvaadermüüritis ei kadunud pärast muslimite invasiooni Pürenee poolsaarele käibelt, vaid jäi kasutusele [[mosaraabia kunst]]is, aga ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria territooriumil]].

Põhjalöövi lääneotsas asub põrandas väike bassein, võib-olla ristimisbassein; ka on oletatud, et see võis olla olemas juba enne kiriku ehitamist ja kuulus mingile varasemale pühapaigale.

Rooma aja altariplokist kristliku altari alussambaks (''[[stipes]]'') muudetud raidkivil on 9. sajandil [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] embleemiks saanud [[Inglite rist]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Igreja visigótica em Lourosa 2249.jpg|Kiriku peaportaal
Fig 4a- Vista interna do ajimez. Fachada principal da Igreja..jpg|Mosaraabia kaksikaken
PM 33324 P Lourosa.jpg|Löövide hoburaudkaared
PM 33323 P Lourosa.jpg|Sammas ja kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Portugali kirikud]]
[[Kategooria:Mosaraabia kunst]]</text>
      <sha1>6naotr48z5lhvi5vzt8fr2dkml9ohbw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158552</id>
      <parentid>7158551</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:36:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7158552</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3172" sha1="igfm2y3rhjc8ceh06lqi2cqpk4xz96a" xml:space="preserve">[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]]
[[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]]
'''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s [[Portugal]]is, 7 km [[Oliveira do Hospital]]ist edelas.

liegt in der portugiesischen Gemeinde Lourosa, etwa . Sie hat kunstgeschichtliche Bedeutung als eine der ältesten Kirchen und einziges erwiesen mozarabisches Gebäude in Portugal.

Aastal 1916 kanti kirik rahvusmälestiste nimistusse ja seejärel uuriti ja restaureeriti ehitis. Selle käigus sai ilmsiks kiriku vanus ja selle mosaraabia stiil, samuti leiti kirikust vanemate varasemate hoonete jäänuseid.

== Dateering ==
Kirikus on kivi, millel on kiri &quot;Era DCCCCL&quot;, mis vastab aastale 912. Dateeringu järgi on Lourosa kirik üks Portugali vanimatest kirikutest.

== Kirjeldus ==
Ristkülikukujuline hoone on 25,5 meetrit pikk. Kiriku välimust muudeti 1930. aastate restaureerimise käigus oluliselt, kui läänegootide ja mosaraabia arhitektuuri jooned on äratuntavad.

Kirik on ruumivormilt kolme[[lööv]]iline [[basiilika]], millel on väljaulatuv [[transept]], sellest algav kolmest kõrvuti ruumist koosnev kolmeosaline [[apsiid]] idas ja [[narteks]] lääneotsas. Lääneviilu tipus on hoburaudkaartega kaksikaken, mida ümbritseb alfiz.

Narteksiga algav kesklööv on siseruumis külglöövidest pikem. Pikihoone lööve eraldavad [[hoburaudkaar]]sed [[arkaad]]id. Ainult keskel asuv apsiid kuulub algse kavatise juurde. Näha on kunagise [[koorivõre]] säilmed: transepti ees kulges kunagi läbi löövi põikisuunaline transepti ja apsiide löövist eraldav paneel.

Siseruum on kaunistusteta. Hoburaudkaarset arkaadi kannavad [[Toscana order|Toscana]] [[kapiteel]]idega ''[[spolia]]''-sambad. Kiriku välimus, liigendus ja tahutud [[Kvaader|kvaadritest]] müürid näivad kuuluvat läänegootide perioodi. Aastal 912 asus Lourosa [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] piirialal, kes 878. aastal oli vallutanud [[Coimbra]]. Kvaadermüüritis ei kadunud pärast muslimite invasiooni Pürenee poolsaarele käibelt, vaid jäi kasutusele [[mosaraabia kunst]]is, aga ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria territooriumil]].

Põhjalöövi lääneotsas asub põrandas väike bassein, võib-olla ristimisbassein; ka on oletatud, et see võis olla olemas juba enne kiriku ehitamist ja kuulus mingile varasemale pühapaigale.

Rooma aja altariplokist kristliku altari alussambaks (''[[stipes]]'') muudetud raidkivil on 9. sajandil [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] embleemiks saanud [[Inglite rist]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Igreja visigótica em Lourosa 2249.jpg|Kiriku peaportaal
Fig 4a- Vista interna do ajimez. Fachada principal da Igreja..jpg|Mosaraabia kaksikaken
PM 33324 P Lourosa.jpg|Löövide hoburaudkaared
PM 33323 P Lourosa.jpg|Sammas ja kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Portugali kirikud]]
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Mosaraabia kunst]]</text>
      <sha1>igfm2y3rhjc8ceh06lqi2cqpk4xz96a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158555</id>
      <parentid>7158552</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:41:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7158555</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3306" sha1="l2ungndhx17855zbyzqrpikv2xxwubs" xml:space="preserve">[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]]
[[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]]
[[File:Fig 3- Epígrafe com a presumível datação da edificação da igreja. Era DCCCCL (950 d.C.).jpg|thumb|Raidkivi aastaarvuga]]
'''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s [[Portugal]]is, 7 km [[Oliveira do Hospital]]ist edelas.

liegt in der portugiesischen Gemeinde Lourosa, etwa . Sie hat kunstgeschichtliche Bedeutung als eine der ältesten Kirchen und einziges erwiesen mozarabisches Gebäude in Portugal.

Aastal 1916 kanti kirik rahvusmälestiste nimistusse ja seejärel uuriti ja restaureeriti ehitis. Selle käigus sai ilmsiks kiriku vanus ja selle mosaraabia stiil, samuti leiti kirikust vanemate varasemate hoonete jäänuseid.

== Dateering ==
Kirikus on kivi, millel on kiri &quot;Era DCCCCL&quot;, mis vastab aastale 912. Dateeringu järgi on Lourosa kirik üks Portugali vanimatest kirikutest.

== Kirjeldus ==
Ristkülikukujuline hoone on 25,5 meetrit pikk. Kiriku välimust muudeti 1930. aastate restaureerimise käigus oluliselt, kui läänegootide ja mosaraabia arhitektuuri jooned on äratuntavad.

Kirik on ruumivormilt kolme[[lööv]]iline [[basiilika]], millel on väljaulatuv [[transept]], sellest algav kolmest kõrvuti ruumist koosnev kolmeosaline [[apsiid]] idas ja [[narteks]] lääneotsas. Lääneviilu tipus on hoburaudkaartega kaksikaken, mida ümbritseb alfiz.

Narteksiga algav kesklööv on siseruumis külglöövidest pikem. Pikihoone lööve eraldavad [[hoburaudkaar]]sed [[arkaad]]id. Ainult keskel asuv apsiid kuulub algse kavatise juurde. Näha on kunagise [[koorivõre]] säilmed: transepti ees kulges kunagi läbi löövi põikisuunaline transepti ja apsiide löövist eraldav paneel.

Siseruum on kaunistusteta. Hoburaudkaarset arkaadi kannavad [[Toscana order|Toscana]] [[kapiteel]]idega ''[[spolia]]''-sambad. Kiriku välimus, liigendus ja tahutud [[Kvaader|kvaadritest]] müürid näivad kuuluvat läänegootide perioodi. Aastal 912 asus Lourosa [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] piirialal, kes 878. aastal oli vallutanud [[Coimbra]]. Kvaadermüüritis ei kadunud pärast muslimite invasiooni Pürenee poolsaarele käibelt, vaid jäi kasutusele [[mosaraabia kunst]]is, aga ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria territooriumil]].

Põhjalöövi lääneotsas asub põrandas väike bassein, võib-olla ristimisbassein; ka on oletatud, et see võis olla olemas juba enne kiriku ehitamist ja kuulus mingile varasemale pühapaigale.

Rooma aja altariplokist kristliku altari alussambaks (''[[stipes]]'') muudetud raidkivil on 9. sajandil [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] embleemiks saanud [[Inglite rist]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Igreja visigótica em Lourosa 2249.jpg|Kiriku peaportaal
Fig 4a- Vista interna do ajimez. Fachada principal da Igreja..jpg|Mosaraabia kaksikaken
PM 33324 P Lourosa.jpg|Löövide hoburaudkaared
PM 33323 P Lourosa.jpg|Sammas ja kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Portugali kirikud]]
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Mosaraabia kunst]]</text>
      <sha1>l2ungndhx17855zbyzqrpikv2xxwubs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158557</id>
      <parentid>7158555</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:43:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7158557</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3160" sha1="4d04mobiwunkzjthvlp24x1y8h1xkpr" xml:space="preserve">[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]]
[[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]]
[[File:Fig 3- Epígrafe com a presumível datação da edificação da igreja. Era DCCCCL (950 d.C.).jpg|thumb|Raidkivi aastaarvuga]]
'''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s [[Portugal]]is, 7 km [[Oliveira do Hospital]]ist edelas.

Aastal 1916 kanti kirik rahvusmälestiste nimistusse ja seejärel ehitist uuriti ja restaureeriti. Tööde käigus sai ilmsiks kiriku vanus, selle läänegootide arhitektuuri jooned ja mosaraabia stiil, samuti leiti kiriku eelsete varasemate hoonete jäänuseid.

== Dateering ==
Kirikus on kivi, millel on kiri &quot;Era DCCCCL&quot;, mis vastab aastale 912. Dateeringu järgi on Lourosa kirik üks Portugali vanimatest kirikutest.

== Kirjeldus ==
Ristkülikukujuline hoone on 25,5 meetrit pikk. Kiriku välimust muudeti 1930. aastate restaureerimise käigus oluliselt, kui läänegootide ja mosaraabia arhitektuuri jooned on äratuntavad.

Kirik on ruumivormilt kolme[[lööv]]iline [[basiilika]], millel on väljaulatuv [[transept]], sellest algav kolmest kõrvuti ruumist koosnev kolmeosaline [[apsiid]] idas ja [[narteks]] lääneotsas. Lääneviilu tipus on hoburaudkaartega kaksikaken, mida ümbritseb alfiz.

Narteksiga algav kesklööv on siseruumis külglöövidest pikem. Pikihoone lööve eraldavad [[hoburaudkaar]]sed [[arkaad]]id. Ainult keskel asuv apsiid kuulub algse kavatise juurde. Näha on kunagise [[koorivõre]] säilmed: transepti ees kulges kunagi läbi löövi põikisuunaline transepti ja apsiide löövist eraldav paneel.

Siseruum on kaunistusteta. Hoburaudkaarset arkaadi kannavad [[Toscana order|Toscana]] [[kapiteel]]idega ''[[spolia]]''-sambad. Kiriku välimus, liigendus ja tahutud [[Kvaader|kvaadritest]] müürid näivad kuuluvat läänegootide perioodi. Aastal 912 asus Lourosa [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] piirialal, kes 878. aastal oli vallutanud [[Coimbra]]. Kvaadermüüritis ei kadunud pärast muslimite invasiooni Pürenee poolsaarele käibelt, vaid jäi kasutusele [[mosaraabia kunst]]is, aga ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria territooriumil]].

Põhjalöövi lääneotsas asub põrandas väike bassein, võib-olla ristimisbassein; ka on oletatud, et see võis olla olemas juba enne kiriku ehitamist ja kuulus mingile varasemale pühapaigale.

Rooma aja altariplokist kristliku altari alussambaks (''[[stipes]]'') muudetud raidkivil on 9. sajandil [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] embleemiks saanud [[Inglite rist]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Igreja visigótica em Lourosa 2249.jpg|Kiriku peaportaal
Fig 4a- Vista interna do ajimez. Fachada principal da Igreja..jpg|Mosaraabia kaksikaken
PM 33324 P Lourosa.jpg|Löövide hoburaudkaared
PM 33323 P Lourosa.jpg|Sammas ja kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{koord}}
[[Kategooria:Portugali kirikud]]
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Mosaraabia kunst]]</text>
      <sha1>4d04mobiwunkzjthvlp24x1y8h1xkpr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158558</id>
      <parentid>7158557</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:48:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7158558</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3710" sha1="jpej6u0f0w1r8a21hwr90fpi330dmz6" xml:space="preserve">[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]]
[[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]]
[[File:Fig 3- Epígrafe com a presumível datação da edificação da igreja. Era DCCCCL (950 d.C.).jpg|thumb|Raidkivi aastaarvuga]]
'''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s [[Portugal]]is, 7 km [[Oliveira do Hospital]]ist edelas.

Aastal 1916 kanti kirik rahvusmälestiste nimistusse ja seejärel ehitist uuriti ja restaureeriti. Tööde käigus sai ilmsiks kiriku vanus, selle läänegootide arhitektuuri jooned ja mosaraabia stiil, samuti leiti kiriku eelsete varasemate hoonete jäänuseid.

== Dateering ==
Kirikus on kivi, millel on kiri &quot;Era DCCCCL&quot;, mis vastab aastale 912. Dateeringu järgi on Lourosa kirik üks Portugali vanimatest kirikutest.

== Kirjeldus ==
Ristkülikukujuline hoone on 25,5 meetrit pikk. Kiriku välimust muudeti 1930. aastate restaureerimise käigus oluliselt, kui läänegootide ja mosaraabia arhitektuuri jooned on äratuntavad.

Kirik on ruumivormilt kolme[[lööv]]iline [[basiilika]], millel on väljaulatuv [[transept]], sellest algav kolmest kõrvuti ruumist koosnev kolmeosaline [[apsiid]] idas ja [[narteks]] lääneotsas. Lääneviilu tipus on hoburaudkaartega kaksikaken, mida ümbritseb alfiz.

Narteksiga algav kesklööv on siseruumis külglöövidest pikem. Pikihoone lööve eraldavad [[hoburaudkaar]]sed [[arkaad]]id. Ainult keskel asuv apsiid kuulub algse kavatise juurde. Näha on kunagise [[koorivõre]] säilmed: transepti ees kulges kunagi läbi löövi põikisuunaline transepti ja apsiide löövist eraldav paneel.

Siseruum on kaunistusteta. Hoburaudkaarset arkaadi kannavad [[Toscana order|Toscana]] [[kapiteel]]idega ''[[spolia]]''-sambad. Kiriku välimus, liigendus ja tahutud [[Kvaader|kvaadritest]] müürid näivad kuuluvat läänegootide perioodi. Aastal 912 asus Lourosa [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] piirialal, kes 878. aastal oli vallutanud [[Coimbra]]. Kvaadermüüritis ei kadunud pärast muslimite invasiooni Pürenee poolsaarele käibelt, vaid jäi kasutusele [[mosaraabia kunst]]is, aga ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria territooriumil]].

Põhjalöövi lääneotsas asub põrandas väike bassein, võib-olla ristimisbassein; ka on oletatud, et see võis olla olemas juba enne kiriku ehitamist ja kuulus mingile varasemale pühapaigale.

Rooma aja altariplokist kristliku altari alussambaks (''[[stipes]]'') muudetud raidkivil on 9. sajandil [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] embleemiks saanud [[Inglite rist]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Igreja visigótica em Lourosa 2249.jpg|Kiriku peaportaal
Fig 4a- Vista interna do ajimez. Fachada principal da Igreja..jpg|Mosaraabia kaksikaken
PM 33324 P Lourosa.jpg|Löövide hoburaudkaared
PM 33323 P Lourosa.jpg|Sammas ja kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.aldeiasdemontanha.pt/en/villages/alvoco-das-v%C3%A1rzeas/igreja-de-s%C3%A3o-pedro-igreja-matriz-de-lourosa/ The Mozarabic Church of São Pedro de Lourosa. - Aldeias de Montanha]
* [https://www.pathsoffaith.com/en/islamic-legacy/mozarabic-church-sao-pedro-de-lourosa Mozarabic church of São Pedro de Lourosa. - Paths of Faith. Visit Portugal]
* [https://www.youtube.com/watch?v=-W9tYvjkYC4 Video:  Church of São Pedro de Lourosa- A 1000-Year-Old Pre-Romanesque Architectural Gem (EN). - À Descoberta de Portugal]

{{koord}}
[[Kategooria:Portugali kirikud]]
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Mosaraabia kunst]]</text>
      <sha1>jpej6u0f0w1r8a21hwr90fpi330dmz6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158574</id>
      <parentid>7158558</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T21:35:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7158574</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3754" sha1="b4mzgzil8hkt3b08npy3obhna7ko58f" xml:space="preserve">[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]]
[[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]]
[[File:Fig 3- Epígrafe com a presumível datação da edificação da igreja. Era DCCCCL (950 d.C.).jpg|thumb|Raidkivi aastaarvuga]]
'''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s [[Portugal]]is, 7 km [[Oliveira do Hospital]]ist edelas.

Aastal 1916 kanti kirik rahvusmälestiste nimistusse ja seejärel ehitist uuriti ja restaureeriti. Tööde käigus sai ilmsiks kiriku vanus, selle [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuur]]i jooned ja [[mosaraabia stiil]], samuti leiti kiriku eelsete varasemate hoonete jäänuseid.

== Dateering ==
Kirikus on kivi, millel on kiri &quot;Era DCCCCL&quot;, mis vastab aastale 912. Dateeringu järgi on Lourosa kirik üks Portugali vanimatest kirikutest.

== Kirjeldus ==
Ristkülikukujuline hoone on 25,5 meetrit pikk. Kiriku välimust muudeti 1930. aastate restaureerimise käigus oluliselt, kui läänegootide ja mosaraabia arhitektuuri jooned on äratuntavad.

Kirik on ruumivormilt kolme[[lööv]]iline [[basiilika]], millel on väljaulatuv [[transept]], sellest algav kolmest kõrvuti ruumist koosnev kolmeosaline [[apsiid]] idas ja [[narteks]] lääneotsas. Lääneviilu tipus on hoburaudkaartega kaksikaken, mida ümbritseb alfiz.

Narteksiga algav kesklööv on siseruumis külglöövidest pikem. Pikihoone lööve eraldavad [[hoburaudkaar]]sed [[arkaad]]id. Ainult keskel asuv apsiid kuulub algse kavatise juurde. Näha on kunagise [[koorivõre]] säilmed: transepti ees kulges kunagi läbi löövi põikisuunaline transepti ja apsiide löövist eraldav paneel.

Siseruum on kaunistusteta. Hoburaudkaarset arkaadi kannavad [[Toscana order|Toscana]] [[kapiteel]]idega ''[[spolia]]''-sambad. Kiriku välimus, liigendus ja tahutud [[Kvaader|kvaadritest]] müürid näivad kuuluvat läänegootide perioodi. Aastal 912 asus Lourosa [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] piirialal, kes 878. aastal oli vallutanud [[Coimbra]]. Kvaadermüüritis ei kadunud pärast muslimite invasiooni Pürenee poolsaarele käibelt, vaid jäi kasutusele [[mosaraabia kunst]]is, aga ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria territooriumil]].

Põhjalöövi lääneotsas asub põrandas väike bassein, võib-olla ristimisbassein; ka on oletatud, et see võis olla olemas juba enne kiriku ehitamist ja kuulus mingile varasemale pühapaigale.

Rooma aja altariplokist kristliku altari alussambaks (''[[stipes]]'') muudetud raidkivil on 9. sajandil [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] embleemiks saanud [[Inglite rist]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Igreja visigótica em Lourosa 2249.jpg|Kiriku peaportaal
Fig 4a- Vista interna do ajimez. Fachada principal da Igreja..jpg|Mosaraabia kaksikaken
PM 33324 P Lourosa.jpg|Löövide hoburaudkaared
PM 33323 P Lourosa.jpg|Sammas ja kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.aldeiasdemontanha.pt/en/villages/alvoco-das-v%C3%A1rzeas/igreja-de-s%C3%A3o-pedro-igreja-matriz-de-lourosa/ The Mozarabic Church of São Pedro de Lourosa. - Aldeias de Montanha]
* [https://www.pathsoffaith.com/en/islamic-legacy/mozarabic-church-sao-pedro-de-lourosa Mozarabic church of São Pedro de Lourosa. - Paths of Faith. Visit Portugal]
* [https://www.youtube.com/watch?v=-W9tYvjkYC4 Video:  Church of São Pedro de Lourosa- A 1000-Year-Old Pre-Romanesque Architectural Gem (EN). - À Descoberta de Portugal]

{{koord}}
[[Kategooria:Portugali kirikud]]
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Mosaraabia kunst]]</text>
      <sha1>b4mzgzil8hkt3b08npy3obhna7ko58f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158576</id>
      <parentid>7158574</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T21:35:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7158576</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3762" sha1="eqj31wgm0nghzgkg0dvzhc7nfpvdunj" xml:space="preserve">[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]]
[[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]]
[[File:Fig 3- Epígrafe com a presumível datação da edificação da igreja. Era DCCCCL (950 d.C.).jpg|thumb|Raidkivi aastaarvuga]]
'''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s [[Portugal]]is, 7 km [[Oliveira do Hospital]]ist edelas.

Aastal [[1916]] kanti kirik rahvusmälestiste nimistusse ja seejärel ehitist uuriti ja restaureeriti. Tööde käigus sai ilmsiks kiriku vanus, selle [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuur]]i jooned ja [[mosaraabia stiil]], samuti leiti kiriku eelsete varasemate hoonete jäänuseid.

== Dateering ==
Kirikus on kivi, millel on kiri &quot;Era DCCCCL&quot;, mis vastab aastale [[912]]. Dateeringu järgi on Lourosa kirik üks Portugali vanimatest kirikutest.

== Kirjeldus ==
Ristkülikukujuline hoone on 25,5 meetrit pikk. Kiriku välimust muudeti 1930. aastate restaureerimise käigus oluliselt, kui läänegootide ja mosaraabia arhitektuuri jooned on äratuntavad.

Kirik on ruumivormilt kolme[[lööv]]iline [[basiilika]], millel on väljaulatuv [[transept]], sellest algav kolmest kõrvuti ruumist koosnev kolmeosaline [[apsiid]] idas ja [[narteks]] lääneotsas. Lääneviilu tipus on hoburaudkaartega kaksikaken, mida ümbritseb alfiz.

Narteksiga algav kesklööv on siseruumis külglöövidest pikem. Pikihoone lööve eraldavad [[hoburaudkaar]]sed [[arkaad]]id. Ainult keskel asuv apsiid kuulub algse kavatise juurde. Näha on kunagise [[koorivõre]] säilmed: transepti ees kulges kunagi läbi löövi põikisuunaline transepti ja apsiide löövist eraldav paneel.

Siseruum on kaunistusteta. Hoburaudkaarset arkaadi kannavad [[Toscana order|Toscana]] [[kapiteel]]idega ''[[spolia]]''-sambad. Kiriku välimus, liigendus ja tahutud [[Kvaader|kvaadritest]] müürid näivad kuuluvat läänegootide perioodi. Aastal 912 asus Lourosa [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] piirialal, kes 878. aastal oli vallutanud [[Coimbra]]. Kvaadermüüritis ei kadunud pärast muslimite invasiooni Pürenee poolsaarele käibelt, vaid jäi kasutusele [[mosaraabia kunst]]is, aga ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria territooriumil]].

Põhjalöövi lääneotsas asub põrandas väike bassein, võib-olla ristimisbassein; ka on oletatud, et see võis olla olemas juba enne kiriku ehitamist ja kuulus mingile varasemale pühapaigale.

Rooma aja altariplokist kristliku altari alussambaks (''[[stipes]]'') muudetud raidkivil on 9. sajandil [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] embleemiks saanud [[Inglite rist]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Igreja visigótica em Lourosa 2249.jpg|Kiriku peaportaal
Fig 4a- Vista interna do ajimez. Fachada principal da Igreja..jpg|Mosaraabia kaksikaken
PM 33324 P Lourosa.jpg|Löövide hoburaudkaared
PM 33323 P Lourosa.jpg|Sammas ja kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.aldeiasdemontanha.pt/en/villages/alvoco-das-v%C3%A1rzeas/igreja-de-s%C3%A3o-pedro-igreja-matriz-de-lourosa/ The Mozarabic Church of São Pedro de Lourosa. - Aldeias de Montanha]
* [https://www.pathsoffaith.com/en/islamic-legacy/mozarabic-church-sao-pedro-de-lourosa Mozarabic church of São Pedro de Lourosa. - Paths of Faith. Visit Portugal]
* [https://www.youtube.com/watch?v=-W9tYvjkYC4 Video:  Church of São Pedro de Lourosa- A 1000-Year-Old Pre-Romanesque Architectural Gem (EN). - À Descoberta de Portugal]

{{koord}}
[[Kategooria:Portugali kirikud]]
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Mosaraabia kunst]]</text>
      <sha1>eqj31wgm0nghzgkg0dvzhc7nfpvdunj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158577</id>
      <parentid>7158576</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T21:37:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjeldus */</comment>
      <origin>7158577</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3788" sha1="3crz0e7bn53u0rhe1xfh6hiajgd078w" xml:space="preserve">[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]]
[[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]]
[[File:Fig 3- Epígrafe com a presumível datação da edificação da igreja. Era DCCCCL (950 d.C.).jpg|thumb|Raidkivi aastaarvuga]]
'''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s [[Portugal]]is, 7 km [[Oliveira do Hospital]]ist edelas.

Aastal [[1916]] kanti kirik rahvusmälestiste nimistusse ja seejärel ehitist uuriti ja restaureeriti. Tööde käigus sai ilmsiks kiriku vanus, selle [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuur]]i jooned ja [[mosaraabia stiil]], samuti leiti kiriku eelsete varasemate hoonete jäänuseid.

== Dateering ==
Kirikus on kivi, millel on kiri &quot;Era DCCCCL&quot;, mis vastab aastale [[912]]. Dateeringu järgi on Lourosa kirik üks Portugali vanimatest kirikutest.

== Kirjeldus ==
Ristkülikukujuline hoone on 25,5 meetrit pikk. Kiriku 20. sajandiks tekkinud välimust muudeti 1930. aastate restaureerimise käigus oluliselt, nii et läänegootide ja mosaraabia arhitektuuri jooned on äratuntavad.

Kirik on ruumivormilt kolme[[lööv]]iline [[basiilika]], millel on väljaulatuv [[transept]], sellest algav kolmest kõrvuti ruumist koosnev kolmeosaline [[apsiid]] idas ja [[narteks]] lääneotsas. Lääneviilu tipus on hoburaudkaartega kaksikaken, mida ümbritseb alfiz.

Narteksiga algav kesklööv on siseruumis külglöövidest pikem. Pikihoone lööve eraldavad [[hoburaudkaar]]sed [[arkaad]]id. Ainult keskel asuv apsiid kuulub algse kavatise juurde. Näha on kunagise [[koorivõre]] säilmed: transepti ees kulges kunagi läbi löövi põikisuunaline transepti ja apsiide löövist eraldav paneel.

Siseruum on kaunistusteta. Hoburaudkaarset arkaadi kannavad [[Toscana order|Toscana]] [[kapiteel]]idega ''[[spolia]]''-sambad. Kiriku välimus, liigendus ja tahutud [[Kvaader|kvaadritest]] müürid näivad kuuluvat läänegootide perioodi. Aastal 912 asus Lourosa [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] piirialal, kes 878. aastal oli vallutanud [[Coimbra]]. Kvaadermüüritis ei kadunud pärast muslimite invasiooni Pürenee poolsaarele käibelt, vaid jäi kasutusele [[mosaraabia kunst]]is, aga ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria territooriumil]].

Põhjalöövi lääneotsas asub põrandas väike bassein, võib-olla ristimisbassein; ka on oletatud, et see võis olla olemas juba enne kiriku ehitamist ja kuulus mingile varasemale pühapaigale.

Rooma aja altariplokist kristliku altari alussambaks (''[[stipes]]'') muudetud raidkivil on 9. sajandil [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] embleemiks saanud [[Inglite rist]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Igreja visigótica em Lourosa 2249.jpg|Kiriku peaportaal
Fig 4a- Vista interna do ajimez. Fachada principal da Igreja..jpg|Mosaraabia kaksikaken
PM 33324 P Lourosa.jpg|Löövide hoburaudkaared
PM 33323 P Lourosa.jpg|Sammas ja kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.aldeiasdemontanha.pt/en/villages/alvoco-das-v%C3%A1rzeas/igreja-de-s%C3%A3o-pedro-igreja-matriz-de-lourosa/ The Mozarabic Church of São Pedro de Lourosa. - Aldeias de Montanha]
* [https://www.pathsoffaith.com/en/islamic-legacy/mozarabic-church-sao-pedro-de-lourosa Mozarabic church of São Pedro de Lourosa. - Paths of Faith. Visit Portugal]
* [https://www.youtube.com/watch?v=-W9tYvjkYC4 Video:  Church of São Pedro de Lourosa- A 1000-Year-Old Pre-Romanesque Architectural Gem (EN). - À Descoberta de Portugal]

{{koord}}
[[Kategooria:Portugali kirikud]]
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Mosaraabia kunst]]</text>
      <sha1>3crz0e7bn53u0rhe1xfh6hiajgd078w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158578</id>
      <parentid>7158577</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T21:37:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Dateering */</comment>
      <origin>7158578</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3796" sha1="94koehzw5xhdgtzugbpm7fb68gqtsbe" xml:space="preserve">[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]]
[[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]]
[[File:Fig 3- Epígrafe com a presumível datação da edificação da igreja. Era DCCCCL (950 d.C.).jpg|thumb|Raidkivi aastaarvuga]]
'''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s [[Portugal]]is, 7 km [[Oliveira do Hospital]]ist edelas.

Aastal [[1916]] kanti kirik rahvusmälestiste nimistusse ja seejärel ehitist uuriti ja restaureeriti. Tööde käigus sai ilmsiks kiriku vanus, selle [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuur]]i jooned ja [[mosaraabia stiil]], samuti leiti kiriku eelsete varasemate hoonete jäänuseid.

== Dateering ==
Kirikust on leitud kivi, millel on kiri &quot;Era DCCCCL&quot;, mis vastab aastale [[912]]. Dateeringu järgi on Lourosa kirik üks Portugali vanimatest kirikutest.

== Kirjeldus ==
Ristkülikukujuline hoone on 25,5 meetrit pikk. Kiriku 20. sajandiks tekkinud välimust muudeti 1930. aastate restaureerimise käigus oluliselt, nii et läänegootide ja mosaraabia arhitektuuri jooned on äratuntavad.

Kirik on ruumivormilt kolme[[lööv]]iline [[basiilika]], millel on väljaulatuv [[transept]], sellest algav kolmest kõrvuti ruumist koosnev kolmeosaline [[apsiid]] idas ja [[narteks]] lääneotsas. Lääneviilu tipus on hoburaudkaartega kaksikaken, mida ümbritseb alfiz.

Narteksiga algav kesklööv on siseruumis külglöövidest pikem. Pikihoone lööve eraldavad [[hoburaudkaar]]sed [[arkaad]]id. Ainult keskel asuv apsiid kuulub algse kavatise juurde. Näha on kunagise [[koorivõre]] säilmed: transepti ees kulges kunagi läbi löövi põikisuunaline transepti ja apsiide löövist eraldav paneel.

Siseruum on kaunistusteta. Hoburaudkaarset arkaadi kannavad [[Toscana order|Toscana]] [[kapiteel]]idega ''[[spolia]]''-sambad. Kiriku välimus, liigendus ja tahutud [[Kvaader|kvaadritest]] müürid näivad kuuluvat läänegootide perioodi. Aastal 912 asus Lourosa [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] piirialal, kes 878. aastal oli vallutanud [[Coimbra]]. Kvaadermüüritis ei kadunud pärast muslimite invasiooni Pürenee poolsaarele käibelt, vaid jäi kasutusele [[mosaraabia kunst]]is, aga ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria territooriumil]].

Põhjalöövi lääneotsas asub põrandas väike bassein, võib-olla ristimisbassein; ka on oletatud, et see võis olla olemas juba enne kiriku ehitamist ja kuulus mingile varasemale pühapaigale.

Rooma aja altariplokist kristliku altari alussambaks (''[[stipes]]'') muudetud raidkivil on 9. sajandil [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] embleemiks saanud [[Inglite rist]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Igreja visigótica em Lourosa 2249.jpg|Kiriku peaportaal
Fig 4a- Vista interna do ajimez. Fachada principal da Igreja..jpg|Mosaraabia kaksikaken
PM 33324 P Lourosa.jpg|Löövide hoburaudkaared
PM 33323 P Lourosa.jpg|Sammas ja kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.aldeiasdemontanha.pt/en/villages/alvoco-das-v%C3%A1rzeas/igreja-de-s%C3%A3o-pedro-igreja-matriz-de-lourosa/ The Mozarabic Church of São Pedro de Lourosa. - Aldeias de Montanha]
* [https://www.pathsoffaith.com/en/islamic-legacy/mozarabic-church-sao-pedro-de-lourosa Mozarabic church of São Pedro de Lourosa. - Paths of Faith. Visit Portugal]
* [https://www.youtube.com/watch?v=-W9tYvjkYC4 Video:  Church of São Pedro de Lourosa- A 1000-Year-Old Pre-Romanesque Architectural Gem (EN). - À Descoberta de Portugal]

{{koord}}
[[Kategooria:Portugali kirikud]]
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Mosaraabia kunst]]</text>
      <sha1>94koehzw5xhdgtzugbpm7fb68gqtsbe</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158583</id>
      <parentid>7158578</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T22:02:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30608-52</username>
        <id>230007</id>
      </contributor>
      <origin>7158583</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3837" sha1="t1rt2f67lma6w191dsnqjqo15rsgx1n" xml:space="preserve">[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]]
[[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]]
[[File:Fig 3- Epígrafe com a presumível datação da edificação da igreja. Era DCCCCL (950 d.C.).jpg|thumb|Raidkivi aastaarvuga]]
'''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s [[Portugal]]is, 7 km [[Oliveira do Hospital]]ist edelas.

Aastal [[1916]] kanti kirik rahvusmälestiste nimistusse ja seejärel ehitist uuriti ja restaureeriti. Tööde käigus sai ilmsiks kiriku vanus, selle [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuur]]i jooned ja [[mosaraabia stiil]], samuti leiti kiriku eelsete varasemate hoonete jäänuseid.

== Dateering ==
Kirikust on leitud kivi, millel on kiri &quot;[[Era hispánica|Era]] DCCCCL&quot;, mis vastab kristliku ajaarvamise aastale [[912]]. Dateeringu järgi on Lourosa kirik üks Portugali vanimatest kirikutest.

== Kirjeldus ==
Ristkülikukujuline hoone on 25,5 meetrit pikk. Kiriku 20. sajandiks tekkinud välimust muudeti 1930. aastate restaureerimise käigus oluliselt, nii et läänegootide ja mosaraabia arhitektuuri jooned on äratuntavad.

Kirik on ruumivormilt kolme[[lööv]]iline [[basiilika]], millel on väljaulatuv [[transept]], sellest algav kolmest kõrvuti ruumist koosnev kolmeosaline [[apsiid]] idas ja [[narteks]] lääneotsas. Lääneviilu tipus on hoburaudkaartega kaksikaken, mida ümbritseb alfiz.

Narteksiga algav kesklööv on siseruumis külglöövidest pikem. Pikihoone lööve eraldavad [[hoburaudkaar]]sed [[arkaad]]id. Ainult keskel asuv apsiid kuulub algse kavatise juurde. Näha on kunagise [[koorivõre]] säilmed: transepti ees kulges kunagi läbi löövi põikisuunaline transepti ja apsiide löövist eraldav paneel.

Siseruum on kaunistusteta. Hoburaudkaarset arkaadi kannavad [[Toscana order|Toscana]] [[kapiteel]]idega ''[[spolia]]''-sambad. Kiriku välimus, liigendus ja tahutud [[Kvaader|kvaadritest]] müürid näivad kuuluvat läänegootide perioodi. Aastal 912 asus Lourosa [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] piirialal, kes 878. aastal oli vallutanud [[Coimbra]]. Kvaadermüüritis ei kadunud pärast muslimite invasiooni Pürenee poolsaarele käibelt, vaid jäi kasutusele [[mosaraabia kunst]]is, aga ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria territooriumil]].

Põhjalöövi lääneotsas asub põrandas väike bassein, võib-olla ristimisbassein; ka on oletatud, et see võis olla olemas juba enne kiriku ehitamist ja kuulus mingile varasemale pühapaigale.

Rooma aja altariplokist kristliku altari alussambaks (''[[stipes]]'') muudetud raidkivil on 9. sajandil [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] embleemiks saanud [[Inglite rist]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Igreja visigótica em Lourosa 2249.jpg|Kiriku peaportaal
Fig 4a- Vista interna do ajimez. Fachada principal da Igreja..jpg|Mosaraabia kaksikaken
PM 33324 P Lourosa.jpg|Löövide hoburaudkaared
PM 33323 P Lourosa.jpg|Sammas ja kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.aldeiasdemontanha.pt/en/villages/alvoco-das-v%C3%A1rzeas/igreja-de-s%C3%A3o-pedro-igreja-matriz-de-lourosa/ The Mozarabic Church of São Pedro de Lourosa. - Aldeias de Montanha]
* [https://www.pathsoffaith.com/en/islamic-legacy/mozarabic-church-sao-pedro-de-lourosa Mozarabic church of São Pedro de Lourosa. - Paths of Faith. Visit Portugal]
* [https://www.youtube.com/watch?v=-W9tYvjkYC4 Video:  Church of São Pedro de Lourosa- A 1000-Year-Old Pre-Romanesque Architectural Gem (EN). - À Descoberta de Portugal]

{{koord}}
[[Kategooria:Portugali kirikud]]
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Mosaraabia kunst]]</text>
      <sha1>t1rt2f67lma6w191dsnqjqo15rsgx1n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158584</id>
      <parentid>7158583</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T22:07:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-30608-52</username>
        <id>230007</id>
      </contributor>
      <comment>/* Dateering */</comment>
      <origin>7158584</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3838" sha1="1ka5yksbi4fkqmsygqaiueld8s7cdz8" xml:space="preserve">[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]]
[[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]]
[[File:Fig 3- Epígrafe com a presumível datação da edificação da igreja. Era DCCCCL (950 d.C.).jpg|thumb|Raidkivi aastaarvuga]]
'''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s [[Portugal]]is, 7 km [[Oliveira do Hospital]]ist edelas.

Aastal [[1916]] kanti kirik rahvusmälestiste nimistusse ja seejärel ehitist uuriti ja restaureeriti. Tööde käigus sai ilmsiks kiriku vanus, selle [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuur]]i jooned ja [[mosaraabia stiil]], samuti leiti kiriku eelsete varasemate hoonete jäänuseid.

== Dateering ==
Kirikust on leitud kivi, millel on kiri &quot;[[Era hispánica|Era]] DCCCCL&quot;, mis vastab kristliku ajaarvamise [[912]]. aastale. Dateeringu järgi on Lourosa kirik üks Portugali vanimatest kirikutest.

== Kirjeldus ==
Ristkülikukujuline hoone on 25,5 meetrit pikk. Kiriku 20. sajandiks tekkinud välimust muudeti 1930. aastate restaureerimise käigus oluliselt, nii et läänegootide ja mosaraabia arhitektuuri jooned on äratuntavad.

Kirik on ruumivormilt kolme[[lööv]]iline [[basiilika]], millel on väljaulatuv [[transept]], sellest algav kolmest kõrvuti ruumist koosnev kolmeosaline [[apsiid]] idas ja [[narteks]] lääneotsas. Lääneviilu tipus on hoburaudkaartega kaksikaken, mida ümbritseb alfiz.

Narteksiga algav kesklööv on siseruumis külglöövidest pikem. Pikihoone lööve eraldavad [[hoburaudkaar]]sed [[arkaad]]id. Ainult keskel asuv apsiid kuulub algse kavatise juurde. Näha on kunagise [[koorivõre]] säilmed: transepti ees kulges kunagi läbi löövi põikisuunaline transepti ja apsiide löövist eraldav paneel.

Siseruum on kaunistusteta. Hoburaudkaarset arkaadi kannavad [[Toscana order|Toscana]] [[kapiteel]]idega ''[[spolia]]''-sambad. Kiriku välimus, liigendus ja tahutud [[Kvaader|kvaadritest]] müürid näivad kuuluvat läänegootide perioodi. Aastal 912 asus Lourosa [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] piirialal, kes 878. aastal oli vallutanud [[Coimbra]]. Kvaadermüüritis ei kadunud pärast muslimite invasiooni Pürenee poolsaarele käibelt, vaid jäi kasutusele [[mosaraabia kunst]]is, aga ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria territooriumil]].

Põhjalöövi lääneotsas asub põrandas väike bassein, võib-olla ristimisbassein; ka on oletatud, et see võis olla olemas juba enne kiriku ehitamist ja kuulus mingile varasemale pühapaigale.

Rooma aja altariplokist kristliku altari alussambaks (''[[stipes]]'') muudetud raidkivil on 9. sajandil [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] embleemiks saanud [[Inglite rist]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Igreja visigótica em Lourosa 2249.jpg|Kiriku peaportaal
Fig 4a- Vista interna do ajimez. Fachada principal da Igreja..jpg|Mosaraabia kaksikaken
PM 33324 P Lourosa.jpg|Löövide hoburaudkaared
PM 33323 P Lourosa.jpg|Sammas ja kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.aldeiasdemontanha.pt/en/villages/alvoco-das-v%C3%A1rzeas/igreja-de-s%C3%A3o-pedro-igreja-matriz-de-lourosa/ The Mozarabic Church of São Pedro de Lourosa. - Aldeias de Montanha]
* [https://www.pathsoffaith.com/en/islamic-legacy/mozarabic-church-sao-pedro-de-lourosa Mozarabic church of São Pedro de Lourosa. - Paths of Faith. Visit Portugal]
* [https://www.youtube.com/watch?v=-W9tYvjkYC4 Video:  Church of São Pedro de Lourosa- A 1000-Year-Old Pre-Romanesque Architectural Gem (EN). - À Descoberta de Portugal]

{{koord}}
[[Kategooria:Portugali kirikud]]
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Mosaraabia kunst]]</text>
      <sha1>1ka5yksbi4fkqmsygqaiueld8s7cdz8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158586</id>
      <parentid>7158584</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T22:41:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7158586</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4093" sha1="apw76is5ejmkrzsp3qo3yuq7rtxd0hn" xml:space="preserve">[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]]
[[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]]
[[File:Foto 17 IGREJA LOUROSA esquema.jpg|thumb|Põhiplaan enne restaureerimist. Musta värviga on märgitud algne kavatis, viirutatud hilisemad lisandused, mis eemaldati restaureerimise käigus]]
[[File:PretoAAA.jpg|thumb|Siseruum enne restaureerimist]]
[[File:Fig 3- Epígrafe com a presumível datação da edificação da igreja. Era DCCCCL (950 d.C.).jpg|thumb|Raidkivi aastaarvuga]]
'''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s [[Portugal]]is, 7 km [[Oliveira do Hospital]]ist edelas.

Aastal [[1916]] kanti kirik rahvusmälestiste nimistusse ja seejärel ehitist uuriti ja restaureeriti. Tööde käigus sai ilmsiks kiriku vanus, selle [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuur]]i jooned ja [[mosaraabia stiil]], samuti leiti kiriku eelsete varasemate hoonete jäänuseid.

== Dateering ==
Kirikust on leitud kivi, millel on kiri &quot;[[Era hispánica|Era]] DCCCCL&quot;, mis vastab kristliku ajaarvamise [[912]]. aastale. Dateeringu järgi on Lourosa kirik üks Portugali vanimatest kirikutest.

== Kirjeldus ==
Ristkülikukujuline hoone on 25,5 meetrit pikk. Kiriku 20. sajandiks tekkinud välimust muudeti 1930. aastate restaureerimise käigus oluliselt, nii et läänegootide ja mosaraabia arhitektuuri jooned on äratuntavad.

Kirik on ruumivormilt kolme[[lööv]]iline [[basiilika]], millel on väljaulatuv [[transept]], sellest algav kolmest kõrvuti ruumist koosnev kolmeosaline [[apsiid]] idas ja [[narteks]] lääneotsas. Lääneviilu tipus on hoburaudkaartega kaksikaken, mida ümbritseb alfiz.

Narteksiga algav kesklööv on siseruumis külglöövidest pikem. Pikihoone lööve eraldavad [[hoburaudkaar]]sed [[arkaad]]id. Ainult keskel asuv apsiid kuulub algse kavatise juurde. Näha on kunagise [[koorivõre]] säilmed: transepti ees kulges kunagi läbi löövi põikisuunaline transepti ja apsiide löövist eraldav paneel.

Siseruum on kaunistusteta. Hoburaudkaarset arkaadi kannavad [[Toscana order|Toscana]] [[kapiteel]]idega ''[[spolia]]''-sambad. Kiriku välimus, liigendus ja tahutud [[Kvaader|kvaadritest]] müürid näivad kuuluvat läänegootide perioodi. Aastal 912 asus Lourosa [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] piirialal, kes 878. aastal oli vallutanud [[Coimbra]]. Kvaadermüüritis ei kadunud pärast muslimite invasiooni Pürenee poolsaarele käibelt, vaid jäi kasutusele [[mosaraabia kunst]]is, aga ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria territooriumil]].

Põhjalöövi lääneotsas asub põrandas väike bassein, võib-olla ristimisbassein; ka on oletatud, et see võis olla olemas juba enne kiriku ehitamist ja kuulus mingile varasemale pühapaigale.

Rooma aja altariplokist kristliku altari alussambaks (''[[stipes]]'') muudetud raidkivil on 9. sajandil [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] embleemiks saanud [[Inglite rist]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Igreja visigótica em Lourosa 2249.jpg|Kiriku peaportaal
Fig 4a- Vista interna do ajimez. Fachada principal da Igreja..jpg|Mosaraabia kaksikaken
PM 33324 P Lourosa.jpg|Löövide hoburaudkaared
PM 33323 P Lourosa.jpg|Sammas ja kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.aldeiasdemontanha.pt/en/villages/alvoco-das-v%C3%A1rzeas/igreja-de-s%C3%A3o-pedro-igreja-matriz-de-lourosa/ The Mozarabic Church of São Pedro de Lourosa. - Aldeias de Montanha]
* [https://www.pathsoffaith.com/en/islamic-legacy/mozarabic-church-sao-pedro-de-lourosa Mozarabic church of São Pedro de Lourosa. - Paths of Faith. Visit Portugal]
* [https://www.youtube.com/watch?v=-W9tYvjkYC4 Video:  Church of São Pedro de Lourosa- A 1000-Year-Old Pre-Romanesque Architectural Gem (EN). - À Descoberta de Portugal]

{{koord}}
[[Kategooria:Portugali kirikud]]
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Mosaraabia kunst]]</text>
      <sha1>apw76is5ejmkrzsp3qo3yuq7rtxd0hn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158587</id>
      <parentid>7158586</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T22:43:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjeldus */</comment>
      <origin>7158587</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4060" sha1="8nnmqnjjyq5flhdefdnd7x2o0aei8wc" xml:space="preserve">[[File:Igreja visigótica em Lourosa 2257.jpg|thumb|Lourosa kiriku välisvaade]]
[[File:PM 33256 P Lourosa.jpg|thumb|Siseruum]]
[[File:Foto 17 IGREJA LOUROSA esquema.jpg|thumb|Põhiplaan enne restaureerimist. Musta värviga on märgitud algne kavatis, viirutatud hilisemad lisandused, mis eemaldati restaureerimise käigus]]
[[File:PretoAAA.jpg|thumb|Siseruum enne restaureerimist]]
[[File:Fig 3- Epígrafe com a presumível datação da edificação da igreja. Era DCCCCL (950 d.C.).jpg|thumb|Raidkivi aastaarvuga]]
'''Lourosa São Pedro kirik''' (portugali keeles São Pedro de Lourosa ja Igreja Matriz de Lourosa) on [[eelromaanika]] perioodist pärinev [[Mosaraabia kunst|mosaraabia]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]], mis asub [[Lourosa]]s [[Portugal]]is, 7 km [[Oliveira do Hospital]]ist edelas.

Aastal [[1916]] kanti kirik rahvusmälestiste nimistusse ja seejärel ehitist uuriti ja restaureeriti. Tööde käigus sai ilmsiks kiriku vanus, selle [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuur]]i jooned ja [[mosaraabia stiil]], samuti leiti kiriku eelsete varasemate hoonete jäänuseid.

== Dateering ==
Kirikust on leitud kivi, millel on kiri &quot;[[Era hispánica|Era]] DCCCCL&quot;, mis vastab kristliku ajaarvamise [[912]]. aastale. Dateeringu järgi on Lourosa kirik üks Portugali vanimatest kirikutest.

== Kirjeldus ==
Ristkülikukujuline hoone on 25,5 meetrit pikk. Kiriku 20. sajandiks tekkinud välimust muudeti 1930. aastate restaureerimise käigus oluliselt, nii et läänegootide ja mosaraabia arhitektuuri jooned on äratuntavad.

Kirik on ruumivormilt kolme[[lööv]]iline [[basiilika]], millel on väljaulatuv [[transept]], sellest algav kolmeosaline [[apsiid]] idas ja [[narteks]] lääneotsas. Lääneviilu tipus on hoburaudkaartega kaksikaken, mida ümbritseb alfiz.

Narteksiga algav kesklööv on siseruumis külglöövidest pikem. Pikihoone lööve eraldavad [[hoburaudkaar]]sed [[arkaad]]id. Ainult keskel asuv apsiid kuulub algse kavatise juurde. Näha on kunagise [[koorivõre]] säilmed: transepti ees kulges kunagi läbi löövi põikisuunaline transepti ja apsiide löövist eraldav paneel.

Siseruum on kaunistusteta. Hoburaudkaarset arkaadi kannavad [[Toscana order|Toscana]] [[kapiteel]]idega ''[[spolia]]''-sambad. Kiriku välimus, liigendus ja tahutud [[Kvaader|kvaadritest]] müürid näivad kuuluvat läänegootide perioodi. Aastal 912 asus Lourosa [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigi]] piirialal, kes 878. aastal oli vallutanud [[Coimbra]]. Kvaadermüüritis ei kadunud pärast muslimite invasiooni Pürenee poolsaarele käibelt, vaid jäi kasutusele [[mosaraabia kunst]]is, aga ka [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria territooriumil]].

Põhjalöövi lääneotsas asub põrandas väike bassein, võib-olla ristimisbassein; ka on oletatud, et see võis olla olemas juba enne kiriku ehitamist ja kuulus mingile varasemale pühapaigale.

Rooma aja altariplokist kristliku altari alussambaks (''[[stipes]]'') muudetud raidkivil on 9. sajandil [[Astuuria kuningriik|Astuuria]] embleemiks saanud [[Inglite rist]].

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Igreja visigótica em Lourosa 2249.jpg|Kiriku peaportaal
Fig 4a- Vista interna do ajimez. Fachada principal da Igreja..jpg|Mosaraabia kaksikaken
PM 33324 P Lourosa.jpg|Löövide hoburaudkaared
PM 33323 P Lourosa.jpg|Sammas ja kapiteel
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.aldeiasdemontanha.pt/en/villages/alvoco-das-v%C3%A1rzeas/igreja-de-s%C3%A3o-pedro-igreja-matriz-de-lourosa/ The Mozarabic Church of São Pedro de Lourosa. - Aldeias de Montanha]
* [https://www.pathsoffaith.com/en/islamic-legacy/mozarabic-church-sao-pedro-de-lourosa Mozarabic church of São Pedro de Lourosa. - Paths of Faith. Visit Portugal]
* [https://www.youtube.com/watch?v=-W9tYvjkYC4 Video:  Church of São Pedro de Lourosa- A 1000-Year-Old Pre-Romanesque Architectural Gem (EN). - À Descoberta de Portugal]

{{koord}}
[[Kategooria:Portugali kirikud]]
[[Kategooria:Eelromaani kunst]]
[[Kategooria:Mosaraabia kunst]]</text>
      <sha1>8nnmqnjjyq5flhdefdnd7x2o0aei8wc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>São Pedro de Lourosa kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715463</id>
    <redirect title="Lourosa São Pedro kirik" />
    <revision>
      <id>7158547</id>
      <timestamp>2026-05-21T20:30:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Lourosa São Pedro kirik]]</comment>
      <origin>7158547</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34" sha1="i8cckad3gns2oyevt9wdpge7jhjphnk" xml:space="preserve">#suuna[[Lourosa São Pedro kirik]]</text>
      <sha1>i8cckad3gns2oyevt9wdpge7jhjphnk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Shima</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715464</id>
    <revision>
      <id>7158554</id>
      <timestamp>2026-05-21T20:40:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Shima |  hääldus =  |  omakeelne_nimi_1 = jaapani | 志摩市 | Shima-shi |  pilt =  |  lipu_pilt = Flag_of_Shima,_Mie.svg |  lipu_link = Shima lipp |  vapi_pilt = Emblem_of_Shima,_Mie.svg |  vapi_link = Shima sümbol |  pindala = 178,93 |  elanikke =  |  asendikaardi_pilt = [[Pilt:Shima in Mie Prefecture Ja.svg|200px]] }}  '''Shima''' on [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is. Asub Shima poolsaarel Vaikse ookeani [[Ise laht|Ise lahe]] rannikul.  Ise...'</comment>
      <origin>7158554</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1280" sha1="594f71c2dc3pjsi7cmnsrouedr3is6o" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Shima
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = jaapani | 志摩市 | Shima-shi
|  pilt = 
|  lipu_pilt = Flag_of_Shima,_Mie.svg
|  lipu_link = Shima lipp
|  vapi_pilt = Emblem_of_Shima,_Mie.svg
|  vapi_link = Shima sümbol
|  pindala = 178,93
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = [[Pilt:Shima in Mie Prefecture Ja.svg|200px]]
}}

'''Shima''' on [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is. Asub Shima poolsaarel Vaikse ookeani [[Ise laht|Ise lahe]] rannikul.

Ise asub [[Ise-Shima rahvuspark|Ise-Shima rahvuspargi]] alal.

Shima sai linnaks 2004. aastal Ago, Daiō, Hamajima ja Isobe alevi liitumisel Shimaga.

Shimas asub Hispaania teemapark.

Kintetsu raudtee Shima liini kaudu on linnal raudteeühendus [[Ōsaka]]ga.

1. septembri 2025 seisuga oli linnas 40 838 elanikku.

== Galerii ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;130&quot;&gt;
Fail:Daiosaki_Lighthouse_2021-02_ac_(2).jpg|Daiosaki tuletorn
Fail:La_Villa_Española_de_Shima,_Parque_España_-_Plaza_de_Mayor.jpg|La Villa Española
Fail:Shima_City_Hall.jpg|Shima linnavalitsus
Fail:Colorful Trains at Kashikojima station.jpg|Kashikojima raudteejaam
&lt;/gallery&gt;
==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Shima, Mie}}
*https://www.city.shima.lg.jp/

[[Kategooria:Jaapani linnad]]
[[Kategooria:Mie prefektuur]]</text>
      <sha1>594f71c2dc3pjsi7cmnsrouedr3is6o</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158556</id>
      <parentid>7158554</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T20:42:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158556</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1280" sha1="coexyqdjzbwrjyn6dqzzrs7knuwvtgo" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Shima
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = jaapani | 志摩市 | Shima-shi
|  pilt = 
|  lipu_pilt = Flag_of_Shima,_Mie.svg
|  lipu_link = Shima lipp
|  vapi_pilt = Emblem_of_Shima,_Mie.svg
|  vapi_link = Shima sümbol
|  pindala = 178,93
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = [[Pilt:Shima in Mie Prefecture Ja.svg|200px]]
}}

'''Shima''' on [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is. Asub Shima poolsaarel Vaikse ookeani [[Ise laht|Ise lahe]] rannikul.

Ise asub [[Ise-Shima rahvuspark|Ise-Shima rahvuspargi]] alal.

Shima sai linnaks 2004. aastal Ago, Daiō, Hamajima ja Isobe alevi liitumisel Shimaga.

Shimas asub Hispaania teemapark.

Kintetsu raudtee Shima liini kaudu on linnal raudteeühendus [[Ōsaka]]ga.

1. septembri 2025 seisuga oli linnas 40 838 elanikku.

== Galerii ==
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;130&quot;&gt;
Fail:Daiosaki_Lighthouse_2021-02_ac_(2).jpg|Daiosaki tuletorn
Fail:La_Villa_Española_de_Shima,_Parque_España_-_Plaza_de_Mayor.jpg|La Villa Española
Fail:Shima_City_Hall.jpg|Shima linnavalitsus
Fail:Colorful Trains at Kashikojima station.jpg|Kashikojima raudteejaam
&lt;/gallery&gt;
==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Shima, Mie}}
*http://www.city.shima.mie.jp/

[[Kategooria:Jaapani linnad]]
[[Kategooria:Mie prefektuur]]</text>
      <sha1>coexyqdjzbwrjyn6dqzzrs7knuwvtgo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Olga Vassiljeva</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715465</id>
    <redirect title="Olga Zavilohhina" />
    <revision>
      <id>7158568</id>
      <timestamp>2026-05-21T21:10:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>Juhan121 teisaldas lehekülje [[Olga Vassiljeva]] pealkirja [[Olga Zavilohhina]] alla</comment>
      <origin>7158568</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27" sha1="k7ucke3qkp7fnt4qqx08d990lmpoulg" xml:space="preserve">#suuna [[Olga Zavilohhina]]</text>
      <sha1>k7ucke3qkp7fnt4qqx08d990lmpoulg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Irina Kononova</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715466</id>
    <revision>
      <id>7158571</id>
      <timestamp>2026-05-21T21:24:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Irina Kononova''' (aastani [[1990]] '''Irina Lokai'''; sündinud [[17. november|17. novembril]] [[1958]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] iluuisutamistreener.  Ta lõpetas aastal [[1976]] [[Tallinna 38. Keskkool]]i ja aastal [[1982]] [[Lesgafti-nimeline Riiklik Kehakultuuri Ülikool|Leningradi Lesgafti-nimeline Kehakultuuri Instituudi]]. Aastal [[1986]] lõpetas ta Venemaa Teatrikunsti Instituut – GITIS|Anatoli Vassiljevitš Lunatšarski nimelise Riiklik Teatrikunstiinsti...'</comment>
      <origin>7158571</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1332" sha1="mt2mp8umoxcrnbmdcrhjldxzrmyozy0" xml:space="preserve">'''Irina Kononova''' (aastani [[1990]] '''Irina Lokai'''; sündinud [[17. november|17. novembril]] [[1958]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] iluuisutamistreener.

Ta lõpetas aastal [[1976]] [[Tallinna 38. Keskkool]]i ja aastal [[1982]] [[Lesgafti-nimeline Riiklik Kehakultuuri Ülikool|Leningradi Lesgafti-nimeline Kehakultuuri Instituudi]]. Aastal [[1986]] lõpetas ta [[Venemaa Teatrikunsti Instituut – GITIS|Anatoli Vassiljevitš Lunatšarski nimelise Riiklik Teatrikunstiinstituudi]].

Ta on töötanud iluuisutamistreenerina aastast [[1996]]. Ta kuulus aastatel [[1998]]–[[2002]] [[Eesti Uisuliit|Eesti Uisuliidu]] juhatusse ja 1993–1997 iluuisutamisklubi &quot;Jäätäht&quot; juhatusse, a-st 1997 olnud iluuisutamisklubi &quot;Kristalluisk&quot; president ja a-st [[2000]] Tallinna Uisuklubide Liidu juhatuse liige. Eesti edukaim iluuisutamistreener [[1998]]–[[2001]] ja [[2016]]–[[2025]]. Aastast [[2001]] on ta Tallinna Iluuisutamiskooli direktor ja treener (7. kutsetase, [[2005]]).

Tema õpilased on olnud: [[Olga Vassiljeva]], [[Valdis Mintals]], [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]], [[Aleksandr Srelevko]] ja [[Mihhail Selevko]].

== Välislingid ==
* [https://www.esbl.ee/biograafia/Irina_Kononova Biograafia] [[ESBL]]-is

{{JÄRJESTA:Kononova, Irina}}
[[Kategooria:Eesti iluuisutamistreenerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>mt2mp8umoxcrnbmdcrhjldxzrmyozy0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158572</id>
      <parentid>7158571</parentid>
      <timestamp>2026-05-21T21:24:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158572</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1331" sha1="1w4d3b7ct6xe50u1n8k1n49t68kjki0" xml:space="preserve">'''Irina Kononova''' (aastani [[1990]] '''Irina Lokai'''; sündinud [[17. november|17. novembril]] [[1958]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] iluuisutamistreener.

Ta lõpetas aastal [[1976]] [[Tallinna 38. Keskkool]]i ja aastal [[1982]] [[Lesgafti-nimeline Riiklik Kehakultuuri Ülikool|Leningradi Lesgafti-nimeline Kehakultuuri Instituudi]]. Aastal [[1986]] lõpetas ta [[Venemaa Teatrikunsti Instituut – GITIS|Anatoli Vassiljevitš Lunatšarski nimelise Riiklik Teatrikunstiinstituudi]].

Ta on töötanud iluuisutamistreenerina aastast [[1996]]. Ta kuulus aastatel [[1998]]–[[2002]] [[Eesti Uisuliit|Eesti Uisuliidu]] juhatusse ja 1993–1997 iluuisutamisklubi &quot;Jäätäht&quot; juhatusse, a-st 1997 olnud iluuisutamisklubi &quot;Kristalluisk&quot; president ja a-st [[2000]] Tallinna Uisuklubide Liidu juhatuse liige. Eesti edukaim iluuisutamistreener [[1998]]–[[2001]] ja [[2016]]–[[2025]]. Aastast [[2001]] on ta Tallinna Iluuisutamiskooli direktor ja treener (7. kutsetase, [[2005]]).

Tema õpilased on olnud: [[Olga Vassiljeva]], [[Valdis Mintals]], [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]], [[Aleksandr Selevko]] ja [[Mihhail Selevko]].

== Välislingid ==
* [https://www.esbl.ee/biograafia/Irina_Kononova Biograafia] [[ESBL]]-is

{{JÄRJESTA:Kononova, Irina}}
[[Kategooria:Eesti iluuisutamistreenerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>1w4d3b7ct6xe50u1n8k1n49t68kjki0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Rakvere Ametikool</title>
    <ns>102</ns>
    <id>715467</id>
    <revision>
      <id>7158575</id>
      <timestamp>2026-05-21T21:35:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ka2R6a</username>
        <id>230001</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Rakvere Ametikool''' (varem ''Rakvere Kutsekeskkool'') on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere|Rakveres]] asuv [[Kutsekool|kutseharidust andev kool]], mis on suurim kutseõppeasutus Lääne-Virumaal. Koolis õpib 2025/26. õppeaastal ligikaudu 1000 õpilast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-03-23 |pealkiri=Ametikooli tutvustus |url=https://www.rak.ee/et/uldinfo/ametikooli-tutvustus |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Rakvere Ametikool |keel=et}}&lt;/ref&gt;  ==...'</comment>
      <origin>7158575</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4873" sha1="a3t0s0put56hues4ybn7ewg9acnz32t" xml:space="preserve">'''Rakvere Ametikool''' (varem ''Rakvere Kutsekeskkool'') on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere|Rakveres]] asuv [[Kutsekool|kutseharidust andev kool]], mis on suurim kutseõppeasutus Lääne-Virumaal. Koolis õpib 2025/26. õppeaastal ligikaudu 1000 õpilast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-03-23 |pealkiri=Ametikooli tutvustus |url=https://www.rak.ee/et/uldinfo/ametikooli-tutvustus |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Rakvere Ametikool |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
1914. aastal kolis vastvalminud majja [[Rakvere Õpetajate Seminar]], mis tegutses hoones kuni 1957. aastani. Seejärel [[Rakvere Internaatkool]], mis asutati 1956. aastal ning see tegutses internaatkoolina kuni 1979. aastani. Koolis õppimise ajal elasid õpilased internaadis. Suurt tähelepanu pöörati praktilisele õppele, spordile ja ühistegevustele.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-03-23 |pealkiri=Kooli ajalugu |url=https://www.rak.ee/et/uldinfo/kooli-ajalugu |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Rakvere Ametikool |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Rakvere Kutsekeskkool ===
1981. aastal loodi endise metsakooli baasil '''Rakvere Kutsekeskkool nr 38''', mille esimeseks direktoriks sai Ülo Torm. Koolis hakati ette valmistama erinevate erialade oskustöölisi. Samal ajal toimus hoonete põhjalik remont. 1985. aastal lõpetas esimene lend. 1991. aastal nimetati kool ümber Rakvere Kutsekeskkooliks. Pärast Eesti taasiseseisvumist algas kooli kiire areng ja rahvusvaheline koostöö Rootsi, Soome ja Ameerika Ühendriikidega, mille abil uuendati õppeklasse ja töökodasid. Direktorina juhtisid kooli Jaak Kaseväli, Ero Unt ja alates 2002. aastast Hannes Mets.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Rakvere Ametikool ===
2008. aastal sai kooli uueks nimeks Rakvere Ametikool. Järgnevatel aastatel toimus kooli ulatuslik moderniseerimine. 2012. aastal lõpetati kooli peahoone ajaloo suurim renoveerimine '''Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi''' ja [[Eesti]] riigi toetusel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Mitu aastat kestnud uuendustööd läksid maksma ligi 10 miljonit eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2012-09-06 |pealkiri=Rakvere ametikooli ligi 100 aastat vana peahoone sai värske ilme |url=https://www.err.ee/351224/rakvere-ametikooli-ligi-100-aastat-vana-peahoone-sai-varske-ilme |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 1914. aastal õpetajate seminariks ehitatud ajalooline hoone restaureeriti osaliselt algupärasel kujul, kasutades ka Peterburi arhiivimaterjale. Hoone sai kaasaegsed tehnosüsteemid ning samal ajal taastati ajaloolise sisekujunduse elemente. Uuendati ka kooli õppe- ja raamatukoguruume. Kooli direktor on alates 2014 [[Kuno Rooba]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Erialad ja õpe ==
'''Rakvere Ametikoolis''' saab õppida erinevaid erialasid nii põhikooli kui ka gümnaasiumi baasil ning omandada haridust ka täiskasvanute õppes. Lisaks tasemeõppele pakub kool tasuta täiend- ja ümberõpe täiskasvanutele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Väljastpoolt Rakveret pärit õpilastele on kaasaaegne õplaskodu, mis valmis 2019. aastal. Neljakorruseline hoone pakub ligi 200 õppekohta ning selle juurde kuuluvad ka sportimis- ja parkimisvõimalused.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rakvere Ametikooli õpilaskodu |url=https://group.merko.ee/project/rakvere-ametikooli-opilaskodu/ |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Merko Group |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

'''Kutsekeskkool''' algusaastatel õpetati peamiselt lukksepp-elektriku ja maaleri, hiljem lisandusid mööblitisleri, remondilukksepa, sanitaartehnik-keevitaja, õmbleja-motorist ja koka erialad.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

2010. aastal valmis uus praktikabaasi korpus, kus asuvad kaasaegsed metalli- ja puidutöökojad, autoremonditöökoda, keskkonnatehnika- ja ehituslaborid, õpperestoran ning õppeklassid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; '''Rakvere Ametikoolis''' saab tänapäeval õppida 30 eriala erinevates valdkondades, näiteks ehituses, IT-s, tehnikas, ettevalmistavas õppes, teeninduses ja toitlustuses.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-03-02 |pealkiri=Erialad |url=https://www.rak.ee/et/sisseastumine/erialad |vaadatud=2026-05-21 |väljaanne=Rakvere Ametikool |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Kooli nimed ==

* 1912 '''–''' Rakvere Õpetajate Seminar
* 1950 '''–''' Rakvere Pedagoogiline kool
* 1957 '''–''' Rakvere Internaatkool
* 1979 '''–''' Sanatoorne Metsakool
* 1981 '''–''' Rakvere Kutsekeskkool 
* 2008 '''–''' Rakvere Ametikool

=== Direktorid ===

* 1912 '''–''' 1919 Aleksander Orlovski
* 1919 '''–''' 1947 Voldemar Raam
* 1947 '''–''' 1949 Jaan Kurni
* 1949 '''–''' 1954 Jüri Kipper
* 1957 '''–''' 1974 Ants Sillar
* 1974 '''–''' 1981 Tiit Aruste
* 1981 '''–''' 1996 Ülo Torm
* 1996 '''–''' 2001 Jaak Kaseväli
* 2001 '''–''' 2002 Eero Unt
* 2002 '''–''' 2014 Hannes Mets
* alates 2014 Kuno Rooba

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* [https://www.rak.ee/et Rakvere Ametikooli koduleht]</text>
      <sha1>a3t0s0put56hues4ybn7ewg9acnz32t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158830</id>
      <parentid>7158575</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T10:33:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ka2R6a</username>
        <id>230001</id>
      </contributor>
      <comment>Kustutatud kogu lehekülje sisu</comment>
      <origin>7158830</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="0" sha1="phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1" />
      <sha1>phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715468</id>
    <revision>
      <id>7158612</id>
      <timestamp>2026-05-22T04:15:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | nimi            = Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium | omakeelne_nimi  = המשרד לביטחון לאומי | embleem         = המשרד לביטחון לאומי.jpg | embleemiallkiri =  | pilt            = המשרד לבטחון פנים.jpg | pildiallkiri    =  | lühend          =  | deviis          =  | asutatud        = 1948 ({{aega tagasi|1948}}) | asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt; | lõpp            =  | tüüp...'</comment>
      <origin>7158612</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3081" sha1="8e7zuqzpq1atnmghs57zbzm5tb5hfb1" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium
| omakeelne_nimi  = המשרד לביטחון לאומי
| embleem         = המשרד לביטחון לאומי.jpg
| embleemiallkiri = 
| pilt            = המשרד לבטחון פנים.jpg
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 1948 ({{aega tagasi|1948}})
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = [[Jeruusalemm]]
| asukoht         = 
| piirkond        = 
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = Riikliku julgeoleku minister
| juht_nimi       = [[Itamar Ben-Gvir]]
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| ideoloogia      = 
| märkused        =
}}
'''Riikliku julgeoleku ministeerium''' ([[heebrea keel]]es המשרד לביטחון לאומי, [[araabia keel]]es وزارة الأمن القومي) on üks [[Iisrael]]i [[ministeerium]]itest.

Riikliku julgeoleku ministeerium tegeleb õiguskaitseasutuste organiseerimisega, selle haldusalasse kuuluvad [[Iisraeli politsei|politsei]], [[Iisraeli vanglateenistus|vanglateenistus]], [[Iisraeli tuletõrje- ja päästeteenistused|tuletõrje]], [[Iisraeli piiripolitsei|piirivalve]], [[Iisraeli narkootikumidevastane amet|narkootikumidevastane amet]], laste internetis kaitsmise amet ja tunnistajakaitseamet.

Iisraeli riikliku julgeoleku minister on aastast 2025 [[Itamar Ben-Gvir]] ([[Otzma Yehudit]]).

==Iisraeli riikliku julgeoleku ministrite loend==
===Politseiministrid (1948–1995)===
* 1948–1967: [[Bechor-Shalom Sheetrit]]
* 1967–1969: [[Eliyahu Sasson]]
* 1969–1977: [[Shlomo Hillel]]
* 1984–1990: [[Haim Bar-Lev]]
* 1990–1992: [[Roni Milo]]
* 1992–1995: [[Moshe Shahal]]

===Sisejulgeolekuministrid (1995–2022)===
* 1995–1996: [[Moshe Shahal]]
* 1996–1999: [[Avigdor Kahalani]]
* 1999–2001: [[Shlomo Ben-Ami]]
* 2001–2003: [[Uzi Landau]]
* 2003–2004: [[Tzachi Hanegbi]]
* 2004–2006: [[Gideon Ezra]]
* 2006–2009: [[Avi Dichter]]
* 2009–2015: [[Yitzhak Aharonovich]]
* 2015: [[Yariv Levin]]
* 2015–2020: [[Gilad Erdan]]
* 2020–2021: [[Amir Ohana]]
* 2021–2022: [[Omer Bar-Lev]]

===Riikliku julgeoleku ministrid (2022–)===
* 2022–2025: [[Itamar Ben-Gvir]]
* 2025: [[Haim Katz]] (kt)
* 2025– : [[Itamar Ben-Gvir]]

==Vaata ka==
* [[Iisraeli politsei]]
* [[Iisraeli piiripolitsei]]
* [[Tsiviilkaart (Iisrael)]]
* [[Iisraeli narkootikumidevastane amet]]
* [[Iisraeli rahvuskaart]]
* [[Iisraeli tuletõrje- ja päästeteenistused]]
* [[Iisraeli vanglateenistus]]

[[Kategooria:Ministeeriumid]]
[[Kategooria:Iisrael]]</text>
      <sha1>8e7zuqzpq1atnmghs57zbzm5tb5hfb1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Iisraeli Riikliku Julgeoleku Ministeerium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715469</id>
    <redirect title="Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium" />
    <revision>
      <id>7158613</id>
      <timestamp>2026-05-22T04:17:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium]]</comment>
      <origin>7158613</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52" sha1="3e1cddso4dijcpwsdya7eiipf37ijv3" xml:space="preserve">#suuna [[Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium]]</text>
      <sha1>3e1cddso4dijcpwsdya7eiipf37ijv3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riikliku Julgeoleku Ministeerium (Iisrael)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715470</id>
    <redirect title="Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium" />
    <revision>
      <id>7158615</id>
      <timestamp>2026-05-22T04:17:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium]]</comment>
      <origin>7158615</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52" sha1="3e1cddso4dijcpwsdya7eiipf37ijv3" xml:space="preserve">#suuna [[Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium]]</text>
      <sha1>3e1cddso4dijcpwsdya7eiipf37ijv3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riikliku julgeoleku ministeerium (Iisrael)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715471</id>
    <redirect title="Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium" />
    <revision>
      <id>7158616</id>
      <timestamp>2026-05-22T04:17:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium]]</comment>
      <origin>7158616</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52" sha1="3e1cddso4dijcpwsdya7eiipf37ijv3" xml:space="preserve">#suuna [[Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium]]</text>
      <sha1>3e1cddso4dijcpwsdya7eiipf37ijv3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riikliku julgeoleku minister (Iisrael)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715472</id>
    <redirect title="Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium" />
    <revision>
      <id>7158617</id>
      <timestamp>2026-05-22T04:17:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium]]</comment>
      <origin>7158617</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52" sha1="3e1cddso4dijcpwsdya7eiipf37ijv3" xml:space="preserve">#suuna [[Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium]]</text>
      <sha1>3e1cddso4dijcpwsdya7eiipf37ijv3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Iisraeli riikliku julgeoleku minister</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715473</id>
    <redirect title="Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium" />
    <revision>
      <id>7158618</id>
      <timestamp>2026-05-22T04:17:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium]]</comment>
      <origin>7158618</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="52" sha1="3e1cddso4dijcpwsdya7eiipf37ijv3" xml:space="preserve">#suuna [[Iisraeli riikliku julgeoleku ministeerium]]</text>
      <sha1>3e1cddso4dijcpwsdya7eiipf37ijv3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saksamaa president (1919–1945)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715474</id>
    <revision>
      <id>7158624</id>
      <timestamp>2026-05-22T05:00:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{See Artikkel|Saksamaa riigipeast aastatel 1919–1945|Kaasaegse institutsiooni|Saksamaa president}} {{infokast ametikoht | nimetus           = Riigipresident | omakeelne_nimetus = Reichspräsident | embleem           = Standarte Adolf Hitlers.svg | embleemiallkiri   =  | lipp              =  | lipuallkiri       =  | pilt              =  | pildilaius        =  | ametis            =  | ametisalates      =  | üksus             =  | kõnetlussõnad     =  | tüüp...'</comment>
      <origin>7158624</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3710" sha1="p9ljfnl2onjbhiaqyw632m35ncxgzuh" xml:space="preserve">{{See Artikkel|Saksamaa riigipeast aastatel 1919–1945|Kaasaegse institutsiooni|Saksamaa president}}
{{infokast ametikoht
| nimetus           = Riigipresident
| omakeelne_nimetus = Reichspräsident
| embleem           = Standarte Adolf Hitlers.svg
| embleemiallkiri   = 
| lipp              = 
| lipuallkiri       = 
| pilt              = 
| pildilaius        = 
| ametis            = 
| ametisalates      = 
| üksus             = 
| kõnetlussõnad     = 
| tüüp              = [[Riigipea]]
| staatus           = 
| lühend            = 
| liikmesus         = 
| residents         = [[Riigipresidendi palee]], [[Berliin]]
| asukoht           = 
| esitaja           = 
| nimetaja          = [[Otsevalimised]]
| võimujärglus      = 
| ametiaeg          = 7 aastat, &lt;br/&gt; pikendatav
| dokument          = [[Weimari põhiseadus]]
| moodustatud       = 1919
| esimene           = [[Friedrich Ebert]]
| viimane           = [[Karl Dönitz]]
| kaotatud          = 1945
| asetäitja         = 
| palk              = 
| veebileht         = 
}}
'''Saksamaa president''' ([[saksa keel]]es ''Reichspräsident'') oli [[Saksamaa]] [[riigipea]] [[Weimari põhiseadus]]e ajal ehk [[Weimari Vabariik|Weimari Vabariigi]] ja [[Natsi-Saksamaa]] perioodidel aastatel 1919–1945.

Weimari põhiseadusega loodi poolpresidentaalne süsteem, kus võim oli jaotatud presidendi, valitsuse ja [[Riigipäev (Weimari Vabariik)|parlamendi]] vahel.&lt;ref name=&quot;Dual&quot;&gt;{{Cite journal | last = Shugart | first = Matthew Søberg | author-link = | date = December 2005 | url = https://link.springer.com/content/pdf/10.1057%2Fpalgrave.fp.8200087.pdf | title = Semi-Presidential Systems: Dual Executive and Mixed Authority Patterns | journal = French Politics | volume = 3 | issue = 3 | pages = 323–351 | doi = 10.1057/palgrave.fp.8200087 | s2cid = 73642272 |access-date = 15 October 2016 | doi-access = free }}&lt;/ref&gt; Presidendi valis rahvas seitsmeks aastaks, erandina valis esimese presidendi [[Friedrich Ebert]]i [[Weimari Rahvuskogu|põhiseaduskogu]]. Põhiseaduse loojate eesmärk oli jaotada võim presidendi ja parlamendi vahel nii, et president saaks laialdasi õigusi kasutada vaid eriolukorras. Weimari aegne poliitiline ebastabiilsus, killustatus ja parlamendi otsusevõimetus viisid aga olukorrani, kus presidendi käes oli arvestatav osa võimust ning ta valitses dekreetidega.

Aastal 1934 suri president [[Paul von Hindenburg]] ning presidendi volitused võttis üle [[Saksamaa liidukantsler|riigikantsler]] [[Adolf Hitler]], kellest sai [[Füürer|füürer ja riigikantsler]].&lt;ref name=&quot;1934 law&quot;&gt;[http://www.documentarchiv.de/ns/stobrhpt.html Gesetz über das Staatsoberhaupt des Deutschen Reichs], 1 August 1934:&lt;br /&gt;&quot;§ 1 The office of the Reichspräsident is merged with that of the Reichskanzler. Therefore, the previous rights of the Reichspräsident pass over to the Führer and Reichskanzler Adolf Hitler. He names his deputy.&quot;&lt;/ref&gt; Aastal 1945 määras Hitler [[Adolf Hitleri testament|oma testamendiga]] uueks presidendiks [[Karl Dönitz]]i ning taastas seega korraks presidendi institutsiooni.

Aastal 1949 võeti vastu [[Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus]] ning loodi [[Saksamaa president|Saksamaa liidupresidendi]] ametikoht, mis on suuresti sümboolne.

==Saksamaa presidentide loend (1919–1945)==
{{Vaata|Saksamaa riigipeade loend}}
* 1919–1925: [[Friedrich Ebert]]
* 1925: [[Hans Luther]] (kt)
* 1925: [[Walter Simons]] (kt)
* 1925–1934: [[Paul von Hindenburg]]
* 1934–1945: [[Adolf Hitler]]
* 1945: [[Karl Dönitz]]

==Vaata ka==
* [[Saksamaa president]]
* [[Saksamaa presidentide loend]]
* [[Saksamaa poliitika]]
* [[Saksamaa ajalugu]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Saksamaa presidendid| ]]</text>
      <sha1>p9ljfnl2onjbhiaqyw632m35ncxgzuh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158629</id>
      <parentid>7158624</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T05:03:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7158629</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3721" sha1="ddvsbxqa5c120xsslystq22l8lppgo8" xml:space="preserve">{{See Artikkel|Saksamaa riigipeast aastatel 1919–1945|Kaasaegse institutsiooni|Saksamaa president}}
{{infokast ametikoht
| nimetus           = Riigipresident
| omakeelne_nimetus = Reichspräsident
| embleem           = Standarte Adolf Hitlers.svg
| embleemiallkiri   = 
| lipp              = 
| lipuallkiri       = 
| pilt              = 
| pildilaius        = 
| ametis            = 
| ametisalates      = 
| üksus             = 
| kõnetlussõnad     = 
| tüüp              = [[Riigipea]]
| staatus           = 
| lühend            = 
| liikmesus         = 
| residents         = [[Riigipresidendi palee]], [[Berliin]]
| asukoht           = 
| esitaja           = 
| nimetaja          = [[Otsevalimised]]
| võimujärglus      = 
| ametiaeg          = 7 aastat, &lt;br/&gt; pikendatav
| dokument          = [[Weimari põhiseadus]]
| moodustatud       = 1919
| esimene           = [[Friedrich Ebert]]
| viimane           = [[Karl Dönitz]]
| kaotatud          = 1945
| asetäitja         = 
| palk              = 
| veebileht         = 
}}
'''Saksamaa president''' ([[saksa keel]]es ''Reichspräsident'') oli [[Saksa Riik|Saksamaa]] [[riigipea]] [[Weimari põhiseadus]]e ajal ehk [[Weimari Vabariik|Weimari Vabariigi]] ja [[Natsi-Saksamaa]] perioodidel aastatel 1919–1945.

Weimari põhiseadusega loodi poolpresidentaalne süsteem, kus võim oli jaotatud presidendi, valitsuse ja [[Riigipäev (Weimari Vabariik)|parlamendi]] vahel.&lt;ref name=&quot;Dual&quot;&gt;{{Cite journal | last = Shugart | first = Matthew Søberg | author-link = | date = December 2005 | url = https://link.springer.com/content/pdf/10.1057%2Fpalgrave.fp.8200087.pdf | title = Semi-Presidential Systems: Dual Executive and Mixed Authority Patterns | journal = French Politics | volume = 3 | issue = 3 | pages = 323–351 | doi = 10.1057/palgrave.fp.8200087 | s2cid = 73642272 |access-date = 15 October 2016 | doi-access = free }}&lt;/ref&gt; Presidendi valis rahvas seitsmeks aastaks, erandina valis esimese presidendi [[Friedrich Ebert]]i [[Weimari Rahvuskogu|põhiseaduskogu]]. Põhiseaduse loojate eesmärk oli jaotada võim presidendi ja parlamendi vahel nii, et president saaks laialdasi õigusi kasutada vaid eriolukorras. Weimari aegne poliitiline ebastabiilsus, killustatus ja parlamendi otsusevõimetus viisid aga olukorrani, kus presidendi käes oli arvestatav osa võimust ning ta valitses dekreetidega.

Aastal 1934 suri president [[Paul von Hindenburg]] ning presidendi volitused võttis üle [[Saksamaa liidukantsler|riigikantsler]] [[Adolf Hitler]], kellest sai [[Füürer|füürer ja riigikantsler]].&lt;ref name=&quot;1934 law&quot;&gt;[http://www.documentarchiv.de/ns/stobrhpt.html Gesetz über das Staatsoberhaupt des Deutschen Reichs], 1 August 1934:&lt;br /&gt;&quot;§ 1 The office of the Reichspräsident is merged with that of the Reichskanzler. Therefore, the previous rights of the Reichspräsident pass over to the Führer and Reichskanzler Adolf Hitler. He names his deputy.&quot;&lt;/ref&gt; Aastal 1945 määras Hitler [[Adolf Hitleri testament|oma testamendiga]] uueks presidendiks [[Karl Dönitz]]i ning taastas seega korraks presidendi institutsiooni.

Aastal 1949 võeti vastu [[Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus]] ning loodi [[Saksamaa president|Saksamaa liidupresidendi]] ametikoht, mis on suuresti sümboolne.

==Saksamaa presidentide loend (1919–1945)==
{{Vaata|Saksamaa riigipeade loend}}
* 1919–1925: [[Friedrich Ebert]]
* 1925: [[Hans Luther]] (kt)
* 1925: [[Walter Simons]] (kt)
* 1925–1934: [[Paul von Hindenburg]]
* 1934–1945: [[Adolf Hitler]]
* 1945: [[Karl Dönitz]]

==Vaata ka==
* [[Saksamaa president]]
* [[Saksamaa presidentide loend]]
* [[Saksamaa poliitika]]
* [[Saksamaa ajalugu]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Saksamaa presidendid| ]]</text>
      <sha1>ddvsbxqa5c120xsslystq22l8lppgo8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saksa riigipresident</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715475</id>
    <redirect title="Saksamaa president (1919–1945)" />
    <revision>
      <id>7158625</id>
      <timestamp>2026-05-22T05:01:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Saksamaa president (1919–1945)]]</comment>
      <origin>7158625</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43" sha1="anmjeyfby1l59e7moiccilj96z4fgt2" xml:space="preserve">#suuna [[Saksamaa president (1919–1945)]]</text>
      <sha1>anmjeyfby1l59e7moiccilj96z4fgt2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saksamaa riigipresident</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715476</id>
    <redirect title="Saksamaa president (1919–1945)" />
    <revision>
      <id>7158626</id>
      <timestamp>2026-05-22T05:02:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Saksamaa president (1919–1945)]]</comment>
      <origin>7158626</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43" sha1="anmjeyfby1l59e7moiccilj96z4fgt2" xml:space="preserve">#suuna [[Saksamaa president (1919–1945)]]</text>
      <sha1>anmjeyfby1l59e7moiccilj96z4fgt2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Reichspräsident</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715477</id>
    <redirect title="Saksamaa president (1919–1945)" />
    <revision>
      <id>7158627</id>
      <timestamp>2026-05-22T05:02:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Saksamaa president (1919–1945)]]</comment>
      <origin>7158627</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43" sha1="anmjeyfby1l59e7moiccilj96z4fgt2" xml:space="preserve">#suuna [[Saksamaa president (1919–1945)]]</text>
      <sha1>anmjeyfby1l59e7moiccilj96z4fgt2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Irina Lokai</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715478</id>
    <redirect title="Irina Kononova" />
    <revision>
      <id>7158645</id>
      <timestamp>2026-05-22T05:27:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Irina Kononova]]</comment>
      <origin>7158645</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25" sha1="04to0po0qig5m1q3l2ppynqi1l18d1f" xml:space="preserve">#suuna [[Irina Kononova]]</text>
      <sha1>04to0po0qig5m1q3l2ppynqi1l18d1f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Peterburi Kunstide Edendamise Selts</title>
    <ns>1</ns>
    <id>715479</id>
    <revision>
      <id>7158682</id>
      <timestamp>2026-05-22T07:03:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '''kool ... avas töökodasid'' – mis mõttes '''avas''' töökodasid? Miks ta neid muudkui avama peaks? ~~~~'</comment>
      <origin>7158682</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="205" sha1="9djktv3uk6bm2ie7y0er89vpc1vnvbx" xml:space="preserve">''kool ... avas töökodasid'' – mis mõttes '''avas''' töökodasid? Miks ta neid muudkui avama peaks? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:03 (EEST)</text>
      <sha1>9djktv3uk6bm2ie7y0er89vpc1vnvbx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Dream Theater</title>
    <ns>1</ns>
    <id>715480</id>
    <revision>
      <id>7158701</id>
      <timestamp>2026-05-22T07:35:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '2007. aastast &quot;tänaseni kestev turnee&quot; kõlab enam kui kahtlaselt. ~~~~'</comment>
      <origin>7158701</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="167" sha1="fgjc4yqc54ov5lw5f1r8i4yz1yi95qx" xml:space="preserve">2007. aastast &quot;tänaseni kestev turnee&quot; kõlab enam kui kahtlaselt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:35 (EEST)</text>
      <sha1>fgjc4yqc54ov5lw5f1r8i4yz1yi95qx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aspark Owl</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715481</id>
    <revision>
      <id>7158703</id>
      <timestamp>2026-05-22T07:36:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Auto | nimi = {{subst:PAGENAME}} | pilt = Aspark Owl, IAA 2017, Frankfurt (1Y7A3341).jpg | tootja = [[Aspark]] &lt;br/&gt; [[Manifattura Automobili Torino]] | emafirma =  | alias =  | tootmine = 2020–2024 | kokkupanek =  | eelkäija =  | järeltulija =  | klass = [[Sportauto]] | keretüüp = 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]] | paigutus=  | platvorm =  | mootor = 4 [[elektrimootor]]it | ülekanne =  | teljevahe =  | pikkus = 4,8 m | laius = 1,9 m | kõrgus = 0,9 m | kliirens =...'</comment>
      <origin>7158703</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3012" sha1="1u4qoejfes6t0icpeklx40bo3uewg6q" xml:space="preserve">{{Auto
| nimi = Aspark Owl
| pilt = Aspark Owl, IAA 2017, Frankfurt (1Y7A3341).jpg
| tootja = [[Aspark]] &lt;br/&gt; [[Manifattura Automobili Torino]]
| emafirma = 
| alias = 
| tootmine = 2020–2024
| kokkupanek = 
| eelkäija = 
| järeltulija = 
| klass = [[Sportauto]]
| keretüüp = 2-ukseline [[kupee (auto)|kupee]]
| paigutus= 
| platvorm = 
| mootor = 4 [[elektrimootor]]it
| ülekanne = 
| teljevahe = 
| pikkus = 4,8 m
| laius = 1,9 m
| kõrgus = 0,9 m
| kliirens = 
| rööbe ees = 
| rööbe taga = 
| kaal = 2 t
| max kiirus = 
| kütusepaak = 
| kütusekulu = 
| seotud = 
| sarnane = 
| disainer = 
}}
'''Aspark Owl''' ([[jaapani keel]]es アスパーク・アウル) on [[sportauto]]mudel, mida tootis aastatel 2020–2024 [[Jaapan]]i autotootja [[Aspark]]. [[Itaalia]]s valmistas seda [[Manifattura Automobili Torino]]. Eesmärk oli luua kiireima kiirendusega elektriauto. Algselt plaaniti ehitada 50 Owli ning mudeli hinnaks pidi olema 2,5 miljonit eurot. Owli esitleti 2017. aasta [[International Motor Show Germany|Frankfurdi autonäitusel]].&lt;ref name=Newsweek-2018-02-21&gt;{{cite magazine |url= http://www.newsweek.com/tesla-rival-first-achieve-60-mph-under-two-seconds-814671 |title= Owl EV: Tesla Rival Is First to Achieve 0-60 MPH in Under Two Seconds |author= Anthony Cuthbertson |date= 21 February 2018 |magazine= Newsweek }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Jalopnik-2018-02-18&gt;{{cite news |date= 18 February 2018 |url= https://jalopnik.com/drop-everything-japans-aspark-owl-electric-hypercar-ju-1823109921 |title= Drop Everything, Japan's Aspark Owl Electric Hypercar Just Did 0-60 in 1.9 Seconds |author= Bradley Brownell |publisher= Jalopnik }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=DriveMag-2017-09-14&gt;{{Cite news |url= https://drivemag.com/news/aspark-owl-might-just-be-the-fastest-accelerating-car-you-ve-never-heard-of |title= Aspark Owl might just be the fastest accelerating car you've never heard of |author= Dan Mihalascu |date= 14 September 2017 |publisher= Drive Mag }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Jalopnik-2017-09-13&gt;{{cite news |date= 13 September 2017 |url= https://jalopnik.com/japans-mysterious-aspark-owl-electric-supercar-concept-1805662707 |title= Japan's Mysterious Aspark Owl Electric Supercar Concept Promises Ridiculous Acceleration |author= David Tracy |publisher= Jalopnik }}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Nio EP9]]
* [[Rimac Concept One]]
* [[Rimac Nevera]]
* [[Deus Vayanne]]
* [[Hyundai N Vision 74]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* 株式会社アスパークR&amp;D事業部 (Aspark R&amp;D), {{youTube|z8PZZAkrIuc|【PV】ASPARK owl}}
* GigaZine, {{youTube|7H6uhtbwx1k|アスパークOWLが市販車世界最速の0-100km/h2秒切りを達成(2018年2月11日:栃木)}}
* {{cite magazine |url= https://gigazine.net/news/20180211-aspark-ev-project-3rd/ |title= モンスターEV「アスパーク OWL(アウル)」が世界初の市販車0-100km/hで2秒切りを達成、暴力的な加速を見てきた |date= 11 February 2018 |publisher= GIGAzine |language=ja}}

[[Kategooria:Elektriautod]]
[[Kategooria:Sportautod]]</text>
      <sha1>1u4qoejfes6t0icpeklx40bo3uewg6q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hyphodontia quercina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715482</id>
    <redirect title="Xylodon quercinus" />
    <revision>
      <id>7158710</id>
      <timestamp>2026-05-22T07:40:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Svencapoeira teisaldas lehekülje [[Hyphodontia quercina]] pealkirja [[Xylodon quercinus]] alla</comment>
      <origin>7158710</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28" sha1="l81kyhbejak5ltvtpvhsnl2v7ok9hmn" xml:space="preserve">#suuna [[Xylodon quercinus]]</text>
      <sha1>l81kyhbejak5ltvtpvhsnl2v7ok9hmn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hastodontia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715483</id>
    <revision>
      <id>7158732</id>
      <timestamp>2026-05-22T07:51:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel  | nimi           = ''Hastodontia'' | värvus         = seened | pilt           =  | pildi_seletus  =  | pildi_laius = 250px | riik           = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass          = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales'' | sugukond       = [[Taelikulised]] ''Hymenochaetaceae'' | perekond = '''''Hastodontia''''' }}  '''''Hastodontia''''' on klassi ''Agaricomycete...'</comment>
      <origin>7158732</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="664" sha1="6m5y8u6cl2a5fmsqix6isk1gm0qx114" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Hastodontia''
| värvus         = seened
| pilt           = 
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales''
| sugukond       = [[Taelikulised]] ''Hymenochaetaceae''
| perekond = '''''Hastodontia'''''
}}

'''''Hastodontia''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

==Liike==
*''[[Hastodontia hastata]]''

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|124309}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Taelikulaadsed]]</text>
      <sha1>6m5y8u6cl2a5fmsqix6isk1gm0qx114</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uji</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715484</id>
    <revision>
      <id>7158757</id>
      <timestamp>2026-05-22T08:21:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{linn |  nimi = Uji |  hääldus =  |  nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 宇治市 | nimi1_latin = Uji-shi |  lipp = Flag of Uji, Kyoto.svg |  lipu_link = Uji lipp |  vapp = Emblem of Uji, Kyoto.svg |  vapi_link = Uji sümbol |  pindala = 67,54 |  elanikke =  |  asendikaart = Jaapan }} '''Uji''' (jaapani 宇治) on linn [[Jaapan]]is [[Kyōto prefektuur]]is.  Ujis asub palju vanu pühamuid, näiteks [[Ujigami pühamu]] (ehitatud 1060) ja [[Byōdō-in]] (ehitatud 1053), mis kuu...'</comment>
      <origin>7158757</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="855" sha1="t5h98aehluhb53dnf8r0iymwseky8kd" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Uji
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 宇治市 | nimi1_latin = Uji-shi
|  lipp = Flag of Uji, Kyoto.svg
|  lipu_link = Uji lipp
|  vapp = Emblem of Uji, Kyoto.svg
|  vapi_link = Uji sümbol
|  pindala = 67,54
|  elanikke = 
|  asendikaart = Jaapan
}}
'''Uji''' (jaapani 宇治) on linn [[Jaapan]]is [[Kyōto prefektuur]]is.

Ujis asub palju vanu pühamuid, näiteks [[Ujigami pühamu]] (ehitatud 1060) ja [[Byōdō-in]] (ehitatud 1053), mis kuuluvad [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandisse]].

1. aprilli 2026 seisuga oli Ujis 172 169 elanikku.

[[Genji monogatari]] viimaste peatükkide tegevus toimub peamiselt Ujis. Linnas asub Genji monogatari muuseum.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Uji, Kyoto}}
*[http://www.city.uji.kyoto.jp/ Uji koduleht]

[[Kategooria:Jaapani linnad]]</text>
      <sha1>t5h98aehluhb53dnf8r0iymwseky8kd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158761</id>
      <parentid>7158757</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T08:23:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7158761</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="926" sha1="ppf4bbmbh2n6ds8iicky9k4ftxrpna9" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Uji
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 宇治市 | nimi1_latin = Uji-shi
|  lipp = Flag of Uji, Kyoto.svg
|  lipu_link = Uji lipp
|  vapp = Emblem of Uji, Kyoto.svg
|  vapi_link = Uji sümbol
|  pindala = 67,54
|  elanikke = 
|  asendikaart = Jaapan
}}
'''Uji''' (jaapani 宇治) on linn [[Jaapan]]is [[Kyōto prefektuur]]is.

Ujis asub palju vanu pühamuid, näiteks [[Ujigami pühamu]] (ehitatud 1060) ja [[Byōdō-in]] (ehitatud 1053), mis kuuluvad [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandisse]].

[[Genpei sõda]] algas 20. juuni [[1180]] toimunud [[Uji lahing]]uga.

1. aprilli 2026 seisuga oli Ujis 172 169 elanikku.

[[Genji monogatari]] viimaste peatükkide tegevus toimub peamiselt Ujis. Linnas asub Genji monogatari muuseum.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Uji, Kyoto}}
*[http://www.city.uji.kyoto.jp/ Uji koduleht]

[[Kategooria:Jaapani linnad]]</text>
      <sha1>ppf4bbmbh2n6ds8iicky9k4ftxrpna9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Kelly Vask</title>
    <ns>1</ns>
    <id>715485</id>
    <revision>
      <id>7158780</id>
      <timestamp>2026-05-22T08:36:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '''2021. aastast õpib Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia magistriõppes'' – kas õpib ikka veel seal? ~~~~'</comment>
      <origin>7158780</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="211" sha1="gwqlio8xyrbigvxsiblkc3kwijjg16s" xml:space="preserve">''2021. aastast õpib Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia magistriõppes'' – kas õpib ikka veel seal? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 11:36 (EEST)</text>
      <sha1>gwqlio8xyrbigvxsiblkc3kwijjg16s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wolfgang Kapp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715486</id>
    <revision>
      <id>7158792</id>
      <timestamp>2026-05-22T08:53:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik | nimi = Wolfgang Kapp | omakeelne_nimi =  | pilt = Wolfgang Kapp.jpeg | pildiallkiri = | amet = [[Riigipäev (Saksa Keisririik)|Saksa Keisririigi parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 2. veebruar 1918 | ametiajalõpp = 9. november 1918 | eelmine =  | järgmine =  | amet2 =  | ametiajaalgus2 =  | ametiajalõpp2 =  | eelmine2 =  | järgmine2 =  | amet3 =  | ametiajaalgus3 =  | ametiajalõpp3 =  | eelmine3 =  | järgmine3 =  | amet4 =  | ametiajaalgus4 =...'</comment>
      <origin>7158792</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2597" sha1="1i6xmp7up50ouif46fu6eqg110o4eta" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Wolfgang Kapp
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Wolfgang Kapp.jpeg
| pildiallkiri =
| amet = [[Riigipäev (Saksa Keisririik)|Saksa Keisririigi parlamendi]] liige
| ametiajaalgus = 2. veebruar 1918
| ametiajalõpp = 9. november 1918
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = 24. juuli 1858
| sünnikoht    = [[New York]], [[New Yorgi osariik]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| surmaaeg     = 12. juuni 1922 &lt;br/&gt; (63-aastasena)
| surmakoht    = [[Klinikum St. Georg]], [[Leipzig]], [[Saksimaa]], [[Weimari Vabariik|Saksamaa]]
| rahvus       = 
| partei       = [[Saksa Isamaapartei]] &lt;br/&gt; [[Saksa Rahvuslik Rahvapartei]]
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Tübingeni Ülikool]] &lt;br/&gt; [[Göttingeni Ülikool]] &lt;br/&gt; (õigusteadus, 1886)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| tunnustus    = 
| autogramm    = Wolfgang Kapp signature.svg
| moodul       = 
}}
'''Wolfgang Kapp''' (24. juuli 1858 – 12. juuni 1922) oli [[Weimari Vabariik|Saksa]] [[riigiametnik]] ja [[poliitik]]. Ta oli vaadetelt [[konservatiivsus|konservatiivne]] ja [[rahvuslus|natsionalistlik]], sai tuntuks 1920. aasta [[Kapi putš|omanimelise putšiga]]. Ta töötas suurema osa oma elust [[Preisi kuningriik|Preisi]] rahandusministeeriumis ja pärast seda [[Ida-Preisimaa|Ida-Preisi]] põllumajanduspangas. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal oli Kapp häälekas annektsionist ja pidas valitsuse välispoliitikat liiga pehmeks. Pärast sõda polnud ta rahul Weimari Vabariigi parlamentaarse süsteemiga ning ta oli 1920. aastal üks juhtidest riigipöördekatsel, mis sai tema järgi nime. Riigipööre ebaõnnestus ning ta põgenes [[Rootsi]]. Ta naasis aastal 1921 Saksamaale, et kohtus tunnistusi anda, kuid suri enne kohtu ette jõudmist haiguse tagajärjel.

{{JÄRJESTA:Kapp, Wolfgang}}

[[Kategooria:Sündinud 1858]]
[[Kategooria:Surnud 1922]]
[[Kategooria:Ametnikud]]
[[Kategooria:Preisimaa poliitikud]]</text>
      <sha1>1i6xmp7up50ouif46fu6eqg110o4eta</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158797</id>
      <parentid>7158792</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:11:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7158797</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2622" sha1="rk8reqapw16qx8ir3jft1p72lk0iy7z" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Wolfgang Kapp
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Wolfgang Kapp.jpeg
| pildiallkiri =
| amet = [[Riigipäev (Saksa Keisririik)|Saksa Keisririigi parlamendi]] liige
| ametiajaalgus = 2. veebruar 1918
| ametiajalõpp = 9. november 1918
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = 24. juuli 1858
| sünnikoht    = [[New York]], [[New Yorgi osariik]], [[Ameerika Ühendriigid]]
| surmaaeg     = 12. juuni 1922 &lt;br/&gt; (63-aastasena)
| surmakoht    = [[Klinikum St. Georg]], [[Leipzig]], [[Saksimaa]], [[Weimari Vabariik|Saksamaa]]
| rahvus       = 
| partei       = [[Saksa Isamaapartei]] &lt;br/&gt; [[Saksa Rahvuslik Rahvapartei]]
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Tübingeni Ülikool]] &lt;br/&gt; [[Göttingeni Ülikool]] &lt;br/&gt; (õigusteadus, 1886)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| tunnustus    = 
| autogramm    = Wolfgang Kapp signature.svg
| moodul       = 
}}
'''Wolfgang Kapp''' (24. juuli 1858 [[New York]] – 12. juuni 1922 [[Leipzig]]) oli [[Weimari Vabariik|Saksa]] [[riigiametnik]] ja [[poliitik]]. Ta oli vaadetelt [[konservatiivsus|konservatiivne]] ja [[rahvuslus|natsionalistlik]], sai tuntuks 1920. aasta [[Kapi putš|omanimelise putšiga]]. Ta töötas suurema osa oma elust [[Preisi kuningriik|Preisi]] rahandusministeeriumis ja pärast seda [[Ida-Preisimaa|Ida-Preisi]] põllumajanduspangas. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal oli Kapp häälekas annektsionist ja pidas valitsuse välispoliitikat liiga pehmeks. Pärast sõda polnud ta rahul Weimari Vabariigi parlamentaarse süsteemiga ning ta oli 1920. aastal üks juhtidest riigipöördekatsel, mis sai tema järgi nime. Riigipööre ebaõnnestus ning ta põgenes [[Rootsi]]. Ta naasis aastal 1921 Saksamaale, et kohtus tunnistusi anda, kuid suri enne kohtu ette jõudmist haiguse tagajärjel.

{{JÄRJESTA:Kapp, Wolfgang}}

[[Kategooria:Sündinud 1858]]
[[Kategooria:Surnud 1922]]
[[Kategooria:Ametnikud]]
[[Kategooria:Preisimaa poliitikud]]</text>
      <sha1>rk8reqapw16qx8ir3jft1p72lk0iy7z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oliver Moore</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715487</id>
    <revision>
      <id>7158798</id>
      <timestamp>2026-05-22T09:16:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Minnesota at Wisconsin IMG 3221 (Oliver Moore).jpg|pisi|Oliver Moore 2024. aastal [[Minnesota ülikool]]i mängijana]] '''Oliver Moore''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[2005]] [[Mounds View]]'s, [[Minnesota]]s) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Chicago Blackhawks]].  Aastatel 2021–2023 mängis ta noorteliiga [[United States Hockey League]]'i (USHL) võistkonnas U.S. National Development Team ja 2023–2025 [[Minnesota ülikool]]i jä...'</comment>
      <origin>7158798</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2517" sha1="n4u3atgr60l0wbdzqpsuoy3ij2io6h0" xml:space="preserve">[[File:Minnesota at Wisconsin IMG 3221 (Oliver Moore).jpg|pisi|Oliver Moore 2024. aastal [[Minnesota ülikool]]i mängijana]]
'''Oliver Moore''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[2005]] [[Mounds View]]'s, [[Minnesota]]s) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Chicago Blackhawks]].

Aastatel 2021–2023 mängis ta noorteliiga [[United States Hockey League]]'i (USHL) võistkonnas U.S. National Development Team ja 2023–2025 [[Minnesota ülikool]]i jäähokimeeskonnas.

2023. aastal valis Chicago Blackhawks ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 19. valikuna. 2025. aasta märtsis sõlmis ta Blackhawksiga kolmeaastase lepingu.&lt;ref&gt;{{citeweb| url = https://www.nhl.com/blackhawks/news/release-blackhawks-sign-moore-and-rinzel-to-entry-level-deals | title = Blackhawks sign Moore and Rinzel to entry-level deals | publisher = [[Chicago Blackhawks]] | date = March 29, 2025 | accessdate = March 29, 2025}}&lt;/ref&gt; Seejärel mängis ta kuni hooaja lõpuni Blackhawksis ning sai üheksa mänguga kirja neli väravasöötu.

Hooaeg 2025/26 alustas Moore [[American Hockey League]]'is (AHL) Blackhawksi tütarklubis [[Rockford IceHogs]], kus ta viskas üheksa mänguga kuus väravat ja andis kolm väravasöötu. 2025. aasta novembris pääses ta taas Blackhawksi meeskonda ning viskas 10. novembril mängus [[Detroit Red Wings]]i vastu oma esimese värava NHL-is.&lt;ref&gt;{{citeweb| url = https://www.cbssports.com/fantasy/hockey/news/blackhawks-oliver-moore-scores-first-nhl-goal/ | title = Blackhawks' Oliver Moore: Scores first NHL goal | publisher = [[CBS Sports]] | date = November 10, 2025 | accessdate = November 18, 2025}}&lt;/ref&gt; Hooajal [[NHL-i hooaeg 2025–2026|2025/26]] sai ta NHL-is 51 mänguga kirja kokku viis väravat ja 14 väravasöötu.

2023. aastal tuli Moore USA kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistriks ning 2024. ja 2025. aastal USA kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks. [[USA jäähokikoondis]]e koosseisus osaleb ta [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]].

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.nhl.com/blackhawks/player/oliver-moore-8484197 Oliver Moore NHL.com lehel]
* [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=248128 Oliver Moore hockeydb.com lehel]

{{Chicago Blackhawksi mängijad}}

{{JÄRJESTA:Moore, Oilver}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]]
[[Kategooria:Chicago Blackhawksi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2005]]</text>
      <sha1>n4u3atgr60l0wbdzqpsuoy3ij2io6h0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158801</id>
      <parentid>7158798</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T09:17:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7158801</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2545" sha1="17rtb1rst7hxkh6zvs9samx4lsxvq8a" xml:space="preserve">[[File:Minnesota at Wisconsin IMG 3221 (Oliver Moore).jpg|pisi|Oliver Moore 2024. aastal [[Minnesota ülikool]]i mängijana]]
'''Oliver Moore''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[2005]] [[Mounds View]]'s, [[Minnesota]]s) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Chicago Blackhawks]].

Aastatel 2021–2023 mängis ta noorteliiga [[United States Hockey League]]'i (USHL) võistkonnas U.S. National Development Team ja 2023–2025 [[Minnesota ülikool]]i jäähokimeeskonnas.

[[2023. aasta NHL-i draft|2023]]. aastal valis Chicago Blackhawks ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 19. valikuna. 2025. aasta märtsis sõlmis ta Blackhawksiga kolmeaastase lepingu.&lt;ref&gt;{{citeweb| url = https://www.nhl.com/blackhawks/news/release-blackhawks-sign-moore-and-rinzel-to-entry-level-deals | title = Blackhawks sign Moore and Rinzel to entry-level deals | publisher = [[Chicago Blackhawks]] | date = March 29, 2025 | accessdate = March 29, 2025}}&lt;/ref&gt; Seejärel mängis ta kuni hooaja lõpuni Blackhawksis ning sai üheksa mänguga kirja neli väravasöötu.

Hooaeg 2025/26 alustas Moore [[American Hockey League]]'is (AHL) Blackhawksi tütarklubis [[Rockford IceHogs]], kus ta viskas üheksa mänguga kuus väravat ja andis kolm väravasöötu. 2025. aasta novembris pääses ta taas Blackhawksi meeskonda ning viskas 10. novembril mängus [[Detroit Red Wings]]i vastu oma esimese värava NHL-is.&lt;ref&gt;{{citeweb| url = https://www.cbssports.com/fantasy/hockey/news/blackhawks-oliver-moore-scores-first-nhl-goal/ | title = Blackhawks' Oliver Moore: Scores first NHL goal | publisher = [[CBS Sports]] | date = November 10, 2025 | accessdate = November 18, 2025}}&lt;/ref&gt; Hooajal [[NHL-i hooaeg 2025–2026|2025/26]] sai ta NHL-is 51 mänguga kirja kokku viis väravat ja 14 väravasöötu.

2023. aastal tuli Moore USA kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistriks ning 2024. ja 2025. aastal USA kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks. [[USA jäähokikoondis]]e koosseisus osaleb ta [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]].

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.nhl.com/blackhawks/player/oliver-moore-8484197 Oliver Moore NHL.com lehel]
* [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=248128 Oliver Moore hockeydb.com lehel]

{{Chicago Blackhawksi mängijad}}

{{JÄRJESTA:Moore, Oilver}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]]
[[Kategooria:Chicago Blackhawksi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 2005]]</text>
      <sha1>17rtb1rst7hxkh6zvs9samx4lsxvq8a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:FC Helios</title>
    <ns>102</ns>
    <id>715488</id>
    <redirect title="FC Helios" />
    <revision>
      <id>7158800</id>
      <timestamp>2026-05-22T09:17:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannaelsa</username>
        <id>220357</id>
      </contributor>
      <comment>Hannaelsa teisaldas lehekülje [[Mustand:FC Helios]] pealkirja [[FC Helios]] alla</comment>
      <origin>7158800</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20" sha1="ssks4s42ru30wlj6cjog58u063am5yu" xml:space="preserve">#suuna [[FC Helios]]</text>
      <sha1>ssks4s42ru30wlj6cjog58u063am5yu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>FC Helios</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715489</id>
    <redirect title="Tartu FC Helios" />
    <revision>
      <id>7158803</id>
      <timestamp>2026-05-22T09:18:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannaelsa</username>
        <id>220357</id>
      </contributor>
      <comment>Hannaelsa teisaldas lehekülje [[FC Helios]] pealkirja [[Tartu FC Helios]] alla</comment>
      <origin>7158803</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26" sha1="ceebmq69rw98sd2fkbqi5m0gwgj4ple" xml:space="preserve">#suuna [[Tartu FC Helios]]</text>
      <sha1>ceebmq69rw98sd2fkbqi5m0gwgj4ple</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Tigetihane</title>
    <ns>2</ns>
    <id>715490</id>
    <revision>
      <id>7158839</id>
      <timestamp>2026-05-22T10:51:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tigetihane</username>
        <id>229972</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '= Kõrgemäe (mägi) = '''Kõrgemäe''' on looduslik slaalominõlv. Täpsem asukoht Hüppemäe, Tõrma küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa.  Täna kasutavad mäge peamiselt rattasportlased ja suusatajad. 2023. aastal avati seal 2,5 km pikkune ja 5m laiune '''suusarada.''' 30. septembril 2023 peeti mäel ka seiklusorienteerumisepäev ,,Kirju liblika sügis 2023,” rajal läbiti looduslikke vaatamisväärsusi ja kontrollpunktides täideti ülesandeid.  == Ajalugu == Mägi a...'</comment>
      <origin>7158839</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1485" sha1="6p1lomyda9pnem8avmeou0gf9ppk54s" xml:space="preserve">= Kõrgemäe (mägi) =
'''Kõrgemäe''' on looduslik slaalominõlv. Täpsem asukoht Hüppemäe, Tõrma küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa.

Täna kasutavad mäge peamiselt rattasportlased ja suusatajad. 2023. aastal avati seal 2,5 km pikkune ja 5m laiune '''suusarada.''' 30. septembril 2023 peeti mäel ka seiklusorienteerumisepäev ,,Kirju liblika sügis 2023,” rajal läbiti looduslikke vaatamisväärsusi ja kontrollpunktides täideti ülesandeid.

== Ajalugu ==
Mägi avati 3. veebruaril 1929. aastal, mis tegi sellest '''Eesti esimese suusahüppemäe'''. Seda päeva loetakse ka suusahüpete sünnipäevaks Eestis. Mägi võeti kasutusele mäesuusa ja lumelauasõidu püsirajatisena, varem kasutati mäge suusahüpeteks. Suusahüppetornil oli olemas ka tõstuk. Tõrma suusahüppemäel peeti viimane võistlus 2009. aastal ning siis jäi ehitis juba kasutuseta ja hakkas lagunema, see hävitati 2012. aastal. Samal aastal tehti mäge mullatöödega suusatajate jaoks kõrgemaks.

== Viited ==
Asukoht- ''spordiregister.ee''  (Tõrma-Kõrgemäe slaalominõlv)

Avamine, tähtpäev, mäe kõrgendamine- ''Virumaa Teataja (,'',Tõrma Kõrgemägi kasvab suuremaks”)

Seiklusorienteerumine- ''Virumaa Teataja'' (,,Kõrgemäel toimub traditsiooniline seiklusorienteerumine”)

Rattasportlased ja tõstuk- ''Virumaa Teataja (,,''Tõrma Kõrgemäe nõlvad ootavad ikka veel paremaid aegu”

Hüppetorni hävitamine- ''skisprungschanzen.com '' (,,Kõrgemäe suusahüppemägi”)</text>
      <sha1>6p1lomyda9pnem8avmeou0gf9ppk54s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158864</id>
      <parentid>7158839</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:42:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tigetihane</username>
        <id>229972</id>
      </contributor>
      <origin>7158864</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1820" sha1="7ntpu7vy0kpp4vdqs381305xq1r07mx" xml:space="preserve">= Kõrgemäe (mägi) =
'''Kõrgemäe''' on looduslik slaalominõlv. Täpsem asukoht Hüppemäe, Tõrma küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa.

Täna kasutavad mäge peamiselt rattasportlased ja suusatajad. 2023. aastal avati seal 2,5 km pikkune ja 5m laiune '''suusarada.''' 30. septembril 2023 peeti mäel ka seiklusorienteerumisepäev ,,Kirju liblika sügis 2023,” rajal läbiti looduslikke vaatamisväärsusi ja kontrollpunktides täideti ülesandeid.

== Ajalugu ==
Mägi avati 3. veebruaril 1929. aastal, mis tegi sellest '''Eesti esimese suusahüppemäe'''. Seda päeva loetakse ka suusahüpete sünnipäevaks Eestis. See rajati Theodor Andressoni eestvedamisel. Mägi võeti kasutusele mäesuusa ja lumelauasõidu püsirajatisena, varem kasutati mäge suusahüpeteks. Hüpped ulatusid kuni 20 meetrikõrguseks. Suusahüppetornil oli olemas ka tõstuk. Pärast sõda organiseeriti kütteks laiali tassitud hüppetorni taastamist. Esialgu tehti kuue meetri kõrgune torn. Tõrma suusahüppemäel peeti viimane võistlus 2009. aastal ning siis jäi ehitis juba kasutuseta ja hakkas lagunema, see hävitati 2012. aastal. Samal aastal tehti mäge mullatöödega suusatajate jaoks kõrgemaks.

== Viited ==
Asukoht- ''spordiregister.ee''  (Tõrma-Kõrgemäe slaalominõlv)

Avamine, tähtpäev, mäe kõrgendamine- ''Virumaa Teataja (,'',Tõrma Kõrgemägi kasvab suuremaks”)

Seiklusorienteerumine- ''Virumaa Teataja'' (,,Kõrgemäel toimub traditsiooniline seiklusorienteerumine”)

Rattasportlased ja tõstuk- ''Virumaa Teataja (,,''Tõrma Kõrgemäe nõlvad ootavad ikka veel paremaid aegu”

Hüppetorni hävitamine- ''skisprungschanzen.com '' (,,Kõrgemäe suusahüppemägi”)

Rajaja- https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=virumaateataja20180215.2.16.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</text>
      <sha1>7ntpu7vy0kpp4vdqs381305xq1r07mx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158866</id>
      <parentid>7158864</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:47:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tigetihane</username>
        <id>229972</id>
      </contributor>
      <origin>7158866</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1822" sha1="tmfwbbvh6qsbrmufe1y4uem45yn5u2y" xml:space="preserve">= Kõrgemäe (mägi) =
'''Kõrgemäe''' on looduslik slaalominõlv. Täpsem asukoht Hüppemäe, Tõrma küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa.

Täna kasutavad mäge peamiselt rattasportlased ja suusatajad. 2023. aastal avati seal 2,5 km pikkune ja 5m laiune '''suusarada.''' 30. septembril 2023 peeti mäel ka seiklusorienteerumisepäev ,,Kirju liblika sügis 2023,” rajal läbiti looduslikke vaatamisväärsusi ja kontrollpunktides täideti ülesandeid.

== Ajalugu ==
Mägi avati 3. veebruaril 1929. aastal, mis tegi sellest '''Eesti esimese suusahüppemäe'''. Seda päeva loetakse ka suusahüpete sünnipäevaks Eestis. See rajati Theodor Andressoni eestvedamisel. Mägi võeti kasutusele mäesuusa ja lumelauasõidu püsirajatisena, varem kasutati mäge suusahüpeteks. Hüpped ulatusid kuni 20 meetrikõrguseks. Suusahüppetornil oli olemas ka tõstuk. 

Pärast sõda organiseeriti kütteks laiali tassitud hüppetorni taastamist. Esialgu tehti kuue meetri kõrgune torn. Tõrma suusahüppemäel peeti viimane võistlus 2009. aastal ning siis jäi ehitis juba kasutuseta ja hakkas lagunema, see hävitati 2012. aastal. Samal aastal tehti mäge mullatöödega suusatajate jaoks kõrgemaks.

== Viited ==
Asukoht- ''spordiregister.ee''  (Tõrma-Kõrgemäe slaalominõlv)

Avamine, tähtpäev, mäe kõrgendamine- ''Virumaa Teataja (,'',Tõrma Kõrgemägi kasvab suuremaks”)

Seiklusorienteerumine- ''Virumaa Teataja'' (,,Kõrgemäel toimub traditsiooniline seiklusorienteerumine”)

Rattasportlased ja tõstuk- ''Virumaa Teataja (,,''Tõrma Kõrgemäe nõlvad ootavad ikka veel paremaid aegu”

Hüppetorni hävitamine- ''skisprungschanzen.com '' (,,Kõrgemäe suusahüppemägi”)

Rajaja- https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=virumaateataja20180215.2.16.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</text>
      <sha1>tmfwbbvh6qsbrmufe1y4uem45yn5u2y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marian Oprea</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715491</id>
    <revision>
      <id>7158848</id>
      <timestamp>2026-05-22T10:58:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Marian Oprea | pilt = 20100620-Marian Oprea.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Marian Oprea (2010) | riik = Rumeenia | sünniaeg = {{süv|1982|06|06}} | sünnikoht = [[Pitești]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 1,90 m | kaal = 77 kg | spordiklubi = Rapid București&lt;br&gt;CSM Arad | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|Kergejõustik 2004. aasta suveolümpi...'</comment>
      <origin>7158848</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3786" sha1="5msmarrbpisq7flqfdzdaxib39fjibx" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Marian Oprea
| pilt = 20100620-Marian Oprea.jpg
| pildisuurus =
| pildiallkiri = Marian Oprea (2010)
| riik = Rumeenia
| sünniaeg = {{süv|1982|06|06}}
| sünnikoht = [[Pitești]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| pikkus = 1,90 m
| kaal = 77 kg
| spordiklubi = Rapid București&lt;br&gt;CSM Arad
| treener =
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Hõbemedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005 Helsingi]]|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014 Sopot]]|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010 Barcelona]]|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}}
{{Pronksmedal|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006 Göteborg]]|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2002 Viin]]|[[2002. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}}
{{Pronksmedal|[[2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2011 Pariis]]|[[2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}}
{{Pronksmedal|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2015 Praha]]|[[2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2003. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2003 Bydgoszcz]]|Kolmikhüpe}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|[[1999. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|1999 Riia]]|Kolmikhüpe}}
{{Kuldmedal|[[2001. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2001 Grosseto]]|Kolmikhüpe}}
{{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}}
{{Hõbemedal|[[2001. aasta suveuniversiaad|2001 Peking]]|Kolmikhüpe}}
}}

'''Marian Oprea''' (sündinud [[6. juuni]]l [[1982]] [[Pitești]]s) on [[Rumeenia]] [[kolmikhüppaja]].

Ta võitis [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el [[Ateena]]s [[Christian Olsson]]i järel hõbemedali tulemusega 17.55.

[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Helsingi]]s võitis ta 17.40-ga pronksmedali [[Walter Davis]]e ja [[Yoandri Betanzos]]e järel.

Oprea isiklik rekord on 2005. aastal [[Lausanne]]'is hüpatud '''17.81'''. See on ka Rumeenia rekord.

Ta lõpetas sportlaskarjääri 2020. aastal.&lt;ref name=&quot;digisportoprea&quot;&gt;{{Cite web |title=Retragerea unui campion. 10 idei despre Marian Oprea |url=https://www.digisport.ro/atletism/retragerea-unui-campion-10-idei-despre-marian-oprea-954665 |date=2020-11-24 |access-date=4 May 2026 |website=Digi Sport |language=ro }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat}}
* {{IAAF}}

{{JÄRJESTA:Oprea, Marian}}
[[Kategooria:Rumeenia kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Kolmikhüppajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>5msmarrbpisq7flqfdzdaxib39fjibx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mustand:Elmar Etverk</title>
    <ns>102</ns>
    <id>715492</id>
    <revision>
      <id>7158868</id>
      <timestamp>2026-05-22T11:50:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MysteryKA</username>
        <id>229981</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ' '''Elmar Etverk''' (23. juuli 1899 - 13. aprill 1977) oli eesti matemaatik, pedagoog ja koolijuht. Ta panustas eestikeelse õppematerjalide loomisesse.  == Haridus: == Alghariduse omandas ta Vihula ministeeriumikoolis. Enne keskkooli lõpetamist osales ta [[Vabadussõda|vabadussõjas]] vabatahtlikuna õpilaspataljoni koosseisus 8 kuud ning seetõttu lõpetas ta Rakvere Reaalgümnaasiumi alles 1920. aastal.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;  Kõrghariduse omandas ta Tartu Ülikool|Tartu...'</comment>
      <origin>7158868</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3448" sha1="atdq69izgaislw1tw2k514kfsabmtuw" xml:space="preserve">
'''Elmar Etverk''' (23. juuli 1899 - 13. aprill 1977) oli eesti matemaatik, pedagoog ja koolijuht. Ta panustas eestikeelse õppematerjalide loomisesse.

== Haridus: ==
Alghariduse omandas ta Vihula ministeeriumikoolis. Enne keskkooli lõpetamist osales ta [[Vabadussõda|vabadussõjas]] vabatahtlikuna õpilaspataljoni koosseisus 8 kuud ning seetõttu lõpetas ta Rakvere Reaalgümnaasiumi alles 1920. aastal.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Kõrghariduse omandas ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]], kus õppis matemaatika erialal, lõpetades 1928. aastal. Samal aastal läbis keskkooli õpetaja kutseeksamid. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Elmar Etverk'i elulookirjeldus, enda kirjutatud, käsikirjali... |url=https://www.muis.ee/museaalview/2541619 |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=www.muis.ee}}&lt;/ref&gt;

== Töökäik: ==
Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas Etverk lühiajaliselt Vihula algkoolis õpetjana. Aastatel 1926–1941 oli ta õpetaja Tallinna gümnaasiumides ja [[Õpetajate seminar|Õpetajate seminaris]]. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=1. mai 1989 |pealkiri=Elmar Etverk |url=https://www.v-maarja.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Pandivere%20Teataja%201989%20mai%20I_0.pdf |ajakiri=Pandivere Teataja |aastakäik=11 |lehekülg=3}}&lt;/ref&gt;1950. aastate alguses oli ta poliitilistel põhjustel põlatud ning töötas sel ajal raamatupidajana, vene töölisnoorte koolis ja põllutöökoolis.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2008-06-03 |pealkiri=Võitlev matemaatik Elmar Etverk ajas õpilased sohu |url=https://virumaateataja.postimees.ee/2318265/voitlev-matemaatik-elmar-etverk-ajas-opilased-sohu |vaadatud=2026-05-22 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Teise maailmasõja järgsel ajal töötas Etverk õppejõuna mitmes kõrgkoolis: Tartu Ülikool (geomeetria vanemõpetaja), [[Tallinna Pedagoogiline Instituut]] (matemaatika õppejõud) ja [[Tallinna Polütehniline Instituut]] (dotsent aastatel 1969-1968). &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Jakob Westholmi Gümnaasium ===
Pärast kooli asutaja [[Jakob Westholm|Jakob Westholmi]] surma 1935. aastal soovis koolipere Etverki uueks direktoriks. Kuigi ta valiti häältega 11:1, ei kinnitanud haridusministeerium teda esialgu ametisse, kuna ta suunati tööle haridusministeeriumi koolide peainspektoriks. Westholmi gümnaasiumi direktorina sai ta ametlikult tööle asuda alates 1939. aastast. Õpilaste seas oli ta tuntud hüüdnimega &quot;Sookas&quot;. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Panus matemaatikasse: ==
Etverk oli aastast 1957 haridusministeeriumi matemaatika ainekomisjoni esimees. Tema suurimaks teeneks peetakse emakeelsete matemaatikaõpikute säilitamist Eesti NSV-s ajal, mil mujal Nõukogude Liidus mindi üle venekeelsetele õpikutele või nende tõlgetele.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Elmar Etverk on kirjutanud või koostanud umbes 20 matemaatikaõpikut, 10 metoodilist juhendit ja umbes 70 töövihikut. Lisaks on ta tõlkinud mitmed teosed vene keelest eesti keelde.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Isiklikku: ==
Tema vanemad oli Hermann ja Miili (Emilie) Etverk. Ta oli abielus Salme Lydia Etvergiga ning neil oli neli last (sh metsateadlane [[Ivar Etverk]]).&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Elmar Etverk on maetud Tallinna Metsakalmistule. &lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=19. november 2022 |pealkiri=Elmar Etverk |url=https://www.geni.com/people/Elmar-Etverk/6000000007229940378 |vaadatud=21. mail 2026 |väljaanne=geni.com}}&lt;/ref&gt;

== Viited: ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>atdq69izgaislw1tw2k514kfsabmtuw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karlo Ressler</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715493</id>
    <revision>
      <id>7158870</id>
      <timestamp>2026-05-22T11:54:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Karlo Ressler (sündinud [[26. detsember|26. detsembril]] [[1989]] [[Zagreb]]is) on [[Horvaatia]] poliitik, ta on [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] liige. Ta on alates [[2019]]. aastast [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige.  Ta sündis aastal [[1989]] [[Zagreb]]is. Ta lõpetas kiitusega [[Zagrebi Ülikool]]i õigusteaduskonna. Viimase kursuse lõpetas ta Inglismaal [[Sheffieldi Ülikool]]is Erasmuse programmi kaudu. Saksamaal Freiburg...'</comment>
      <origin>7158870</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2506" sha1="15vd7xvwqh0zpom2f4hdpj2pibdhg3f" xml:space="preserve">Karlo Ressler (sündinud [[26. detsember|26. detsembril]] [[1989]] [[Zagreb]]is) on [[Horvaatia]] poliitik, ta on [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] liige. Ta on alates [[2019]]. aastast [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige.

Ta sündis aastal [[1989]] [[Zagreb]]is. Ta lõpetas kiitusega [[Zagrebi Ülikool]]i õigusteaduskonna. Viimase kursuse lõpetas ta Inglismaal [[Sheffieldi Ülikool]]is Erasmuse programmi kaudu. Saksamaal [[Freiburg]]is asuvas [[Max Plancki Välis- ja Rahvusvahelise Kriminaalõiguse Instituut|Max Plancki Välis- ja Rahvusvahelise Kriminaalõiguse Instituudi]] lõpetab ta doktorikraadiga inimkaubanduse alal [[Kagu-Euroopa]]s.

Pärast lõpetamist [[2014]]. aastal asus ta tööle [[Zagrebi Ülikool]]i õigusteaduskonnas assistendina.

== Poliitiline karjäär ==
Ta on alates [[2009]]. aastast [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] (HDZ) liige. Aastatel 2013–2016 oli ta tolleaegse Euroopa Parlamendi liikme [[Andrej Plenković]]i assistent. Kui HDZ võitis 2016. aasta parlamendivalimised, määrati ta peaminister Plenkovići õigus- ja poliitiliste küsimuste nõunikuks.

Ta juhtis HDZ nimekirja 2019. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel. HDZ võitis 4 kohta ja suurima arvu hääli 22,7 protsendiga, samas kui Ressler sai HDZ nimekirjas suurima arvu eelistushääli; kokku 52 309 häält (21,71 protsenti), mis oli üldarvestuses neljas parim tulemus.

2017. aastal juhtis Ressler HDZ uue põhikirja töörühma. Praegu on ta HDZ põhikirja komisjoni liige ja partei kohtukomitee aseesimees. Ta koordineeris HDZ programmi &quot;Horvaatia põlvkondadele&quot; loomist 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks.

Ressler on teist ametiaega [[Euroopa Rahvapartei]] Noorteorganisatsiooni (YEPP) aseesimees.

2019–2024 Euroopa Parlamendi koosseisus on Ressler eelarvekomisjoni (BUDG) ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) liige. Selles ametis on ta olnud parlamendi raportöör 2020. aasta sõrmejälgede käitlemist käsitleva seaduse ja Euroopa Liidu 2022. aasta eelarve osas.

Lisaks komisjoniülesannetele kuulub Ressler parlamendi Hiinaga suhtlemise delegatsiooni. Ta on ka Euroopa Internetifoorumi ja URBANi töörühma liige.

== Isiklikku ==
Ta on aastast 2014 abielus ja on kolme lapse isa.

{{JÄRJESTA:Ressler, Karlo}}
[[Kategooria:Horvaatia poliitikud]]
[[Kategooria:Horvaatiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Juristid]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]</text>
      <sha1>15vd7xvwqh0zpom2f4hdpj2pibdhg3f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7158872</id>
      <parentid>7158870</parentid>
      <timestamp>2026-05-22T11:55:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Isiklikku */</comment>
      <origin>7158872</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2551" sha1="nyapblv597bmwlnmk8kw8u1bdk2fj4n" xml:space="preserve">Karlo Ressler (sündinud [[26. detsember|26. detsembril]] [[1989]] [[Zagreb]]is) on [[Horvaatia]] poliitik, ta on [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] liige. Ta on alates [[2019]]. aastast [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige.

Ta sündis aastal [[1989]] [[Zagreb]]is. Ta lõpetas kiitusega [[Zagrebi Ülikool]]i õigusteaduskonna. Viimase kursuse lõpetas ta Inglismaal [[Sheffieldi Ülikool]]is Erasmuse programmi kaudu. Saksamaal [[Freiburg]]is asuvas [[Max Plancki Välis- ja Rahvusvahelise Kriminaalõiguse Instituut|Max Plancki Välis- ja Rahvusvahelise Kriminaalõiguse Instituudi]] lõpetab ta doktorikraadiga inimkaubanduse alal [[Kagu-Euroopa]]s.

Pärast lõpetamist [[2014]]. aastal asus ta tööle [[Zagrebi Ülikool]]i õigusteaduskonnas assistendina.

== Poliitiline karjäär ==
Ta on alates [[2009]]. aastast [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] (HDZ) liige. Aastatel 2013–2016 oli ta tolleaegse Euroopa Parlamendi liikme [[Andrej Plenković]]i assistent. Kui HDZ võitis 2016. aasta parlamendivalimised, määrati ta peaminister Plenkovići õigus- ja poliitiliste küsimuste nõunikuks.

Ta juhtis HDZ nimekirja 2019. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel. HDZ võitis 4 kohta ja suurima arvu hääli 22,7 protsendiga, samas kui Ressler sai HDZ nimekirjas suurima arvu eelistushääli; kokku 52 309 häält (21,71 protsenti), mis oli üldarvestuses neljas parim tulemus.

2017. aastal juhtis Ressler HDZ uue põhikirja töörühma. Praegu on ta HDZ põhikirja komisjoni liige ja partei kohtukomitee aseesimees. Ta koordineeris HDZ programmi &quot;Horvaatia põlvkondadele&quot; loomist 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks.

Ressler on teist ametiaega [[Euroopa Rahvapartei]] Noorteorganisatsiooni (YEPP) aseesimees.

2019–2024 Euroopa Parlamendi koosseisus on Ressler eelarvekomisjoni (BUDG) ja kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) liige. Selles ametis on ta olnud parlamendi raportöör 2020. aasta sõrmejälgede käitlemist käsitleva seaduse ja Euroopa Liidu 2022. aasta eelarve osas.

Lisaks komisjoniülesannetele kuulub Ressler parlamendi Hiinaga suhtlemise delegatsiooni. Ta on ka Euroopa Internetifoorumi ja URBANi töörühma liige.

== Isiklikku ==
Ta on aastast 2014 abielus ja on kolme lapse isa.

{{JÄRJESTA:Ressler, Karlo}}
[[Kategooria:Horvaatia poliitikud]]
[[Kategooria:Horvaatiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Juristid]]
[[Kategooria:Zagrebi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1989]]</text>
      <sha1>nyapblv597bmwlnmk8kw8u1bdk2fj4n</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>